Norgga-Ruoŧa Boazoguohtunkommišuvdna Norsk-Svensk Reinbeitekommisjon ¶
Sisdoallu ¶
Fysiologalaš dárbbut ¶
12 1.1.2Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶
Geologiija ja eanavuođđu ¶
Dálkkádat ¶
ŠADDOKÁRTTAID ČUOLDINVUOHKI JA GUOHTUNŠLÁJAT ¶
Obbalaččat ¶
Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶
Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶
Ruotabeali johtalanmállet ¶
30 1.4.2Norggabeali johtalanmállet ¶
Movt guohtuneatnamat gáržot ¶
32 1.5.2Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶
Meahcceguovllut ¶
ROMSSA FYLKA JA NORRA NORRBOTTEN ¶
Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶
Basevuovddi boazoorohat ¶
Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶
Rostu boazoorohat ¶
Geaggámá čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Dieváidvuovddi boazoorohat ¶
Lávnnjitvuomi čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Stálonjárga boazoorohat ¶
Álddesjávrri boazoorohat ¶
Sárevuomi čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Gielas boazoorohat ¶
Dálmmá čearru ¶
Fágalávdagotti evttohus ¶
Gielas renbetesdistrikt ¶
3. DAVIT NORDLÁNDA JA LULIT JA GASKA NORRBOTTEN ¶
Skievvá boazoorohat ¶
120 3.1.2Gábna čearru ¶
Leaváš čearru ¶
Girjása čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Baste čearru ¶
Unnačearoš ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
144 3.3.2  Sirgá čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
154 3.4.2Duorbun čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Bálvatn boazoorohat ¶
160 3.5.2Luokta-Mávas čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Sáltoduoddara boazoorohat ¶
170 3.6.2Fágalávdegotti evttohus ¶
HELGELÁNDA JA VÄSTERBOTTEN ¶
Sváipa čearru ¶
Gran čearru ¶
Ran čearru ¶
Fágalávdagotti evttohus ¶
206 4.3.2Fágalávdegotti evttohus ¶
Vapsten čearru ¶
Fágalávdagotti evttohus ¶
DAVVI-TRØNDELÁGA JA JÄMTLÁNDA ¶
234 5.1.2Jámtlándda leana davvit guovlu ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Geassemánu  17.beaivvi  1998  mearridii  norgga-ruoŧa  boazoguohtunkommišuvdna nammadit fágalávdegotti čuovvovaš mandáhtain: ¶
Norgga-ruoŧa  boazoguohtunkommišuvdna  lea  nammadan  fágalávdegotti,  man bargun  lea  guohtundilálašvuođaid  čielggadit,  iešalddis  mandáhttaguovllus,  ja dasto  dan  guovllu  lahkosiin.  Fágalávdegoddi  galgá  čielggadeami  loahpalaš bohtosiid ovddidit rapportahámis kommišuvdnii. ¶
Rapporta  galgá  makrodásis  addit  bajilgova  luonddudieđalaš  dilálašvuođaid birra mat  váikkuhit  guohtuneatnamiid.  Guohtuneatnamat  galget  čilgejuvvot regiovnnaid mielde ja orohagaid/čearuid dásis, ja maiddái movt guohtuneatnamat adnojit dálá dilis. Fágalávdegoddi galgá maiddái rapporttastis defineret gos leat vejolaš  áigodatguohtumat  ja  árvvoštallat  guohtumiid  optimála  anu  suktii, vásihusaid bokte mat leat huksejuvvon guovlluid anu vuođul ja dieđalaš dieđuid vuođul. ¶
Fágalávdegotti  vuosttaš  čoahkkin  lei  čakčamánu  1.beaivvi  1998.  Das  maŋŋil  leat fágalávdegottis leamaš 11 čoahkkima, ja dat loahpahii barggus ja dohkkehii rapportta ovttajienalaččat. ¶
Helsset, njukčamánnu 1.beaivi 2000. ¶
Kenneth Broman jođiheaddji ¶
Norgga bealis: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶
Ruoŧa bealis: Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶
Ovdasátni ¶
För Norge: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶
För Sverige Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶
Leat 5 regiovnna mas mii čilget čearuid ja boazoorohagaid  birra.  Álggos  čájehuvvo  regiovdnakárta  ja obbalaš dieđut regiovnna birra. Regiovdnaválddáhus muitala  orohagaid/čearuid  obbalaš  boazologu,  doalloovttadagaid logu, njuovvandeattuid, buvttadeami ja eará. Fágalávdegoddi lea regiovnnaid juohkán guovlluide.  Daid  iešguđetge  orohagaide/čearuide  evttoha fágalávdegoddi  rádjerasttideaddji  boazoguođoheami. Čearuid čilgehusain leat vuollekapihttalat. ¶
Lulli-Trøndelága ja lulit/oarjelit Jämtlándda regiovnna dáfus čilgejuvvo obbalaččat, iige čuovo seammalágan čilgenvuogi go eará orohagaid ja čearuid oktavuođas. ¶
Boazoorohagaid ja čearuid čilgehusain leat čuovvovaš vuollebajilčállagat: ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat – geográfalaš rájit – doaibmavuohki – historjá, ránnját – mihtilmasvuođat – kárta  mas  guohtuneatnamat  ja  eatnamiid  atnu muitaluvvo,  ja  veahá  maid  eará  áššit  mat  gullet beaivválaš boazodollui (guottetbáiki, johtingeainnut,  rusttegat,  áiddit  ja  gárddit,  orrunbáikkit). Orohagaid  ja  čearuid  kárttat  eai  leat  jur  áibbas ovttaláganat. ¶
Guohtun – obbalaččat  čilget  guohtumiid  ja  guohtumiid  olahahttivuođa – meroštallat areála – guohtunšlájat ja šaddočohkiidus – ii-anihahtti eanan ¶
Oktiigeassu – lávdegoddi árvvoštallá orohagaid/čearuid guohtuneatnamiid,  váttisvuođaid,  dárbbuid  ja  eará  beliid – soames háve vihkedallat molssaevttolaš čovdosiid ¶
Orohagaid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶
Luonddudilálašvuođat – geologiija – topografiija – guohtunšlájat ja guohtundilálašvuođat – dálkkádagat  (temperatuvra,  arvi/borga,  muohtagovččas) Čearuid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat – boazodolliid lohku, boazolohku ¶
Fágalávdegotti evttohus Fágalávdegoddi lea, dalle go evttoha rádjerasttideaddji guođoheami,  vuođđudan  su  árvvoštallama  heivvolaš eanangeavaheami  vuođul  ja  objektiivvalaš  eavttuid mielde. Mii eat ákkastala evttohusaideamet, dannego evttohusat  lea  čilgehusa  logalaš  loahppabohtosat. Muhtin  guovlluid  dáfus  lea  fágalávdegoddi  árvalan moattelágan evttohusaid, maid leat bidjan maŋŋálaga (1, 2, 3 …). ¶
Fágalávdegotti evttoha njealjelágan rádjerasttideaddji guođoheami: ¶
1. Oktasašdoallu mielddisbuktá ahte ealut leat ovtta- siiddas  muhtin  áigodagain  jagis.  Dán  vuohkái adno ráddjejuvvon konvenšuvdnaguovlu, dannego ovttasbargi  siiddat  šiehtadit  gaskaneaset  mainnalágiin sii atnet guohtuneatnamiid. ¶
2. Konvenšuvdnaguovllut leat  viidábuš,  ovttaoli duovdagat,  gos  ealu  guođohit,  eaige  leat  mearriduvvon  guođohanáiggit,  jus  eai  daddjo  sierra. Vuoigatvuođat  ja  geatnegasvuođat  čuvvot  jagi 1972 konvenšuvnna mielde. ¶
3. Rádjeguođoheapmi. Dás  lea  sáhka  smávit  eanan- osiin, mat leat lagamusas orohaga/čearu guohtonguovllu, ja leat dakka nuppe bealde riikaráji. Daid eananosiid  sáhttá  guođohit  seammá  prinsihpa mielde go jagi 1972 konvenšuvnna § 9. ¶
4. Riekti rasttidit ráji. Guovlluin, gos váilot lunddolaš oazit, muhto gos guohtumat leat várrejuvvon eará atnui,  addo  riekti  rasttidit  riikaráji.  Riekti  dehe vuoigatvuohta  sisttisdoallá  dan  ahte  boazodolliin lea  vuoigatvuohta  viežžat  ja  váldit  ruovttoluotta bohccuid mat leat mannan ráji rastá, muhto ii leat lohpi  johtit  dán  guvlui,  iige  galgga  vuogáidahttit dán vuogi. ¶
Oanádus: m bm = mehtara badjelis meara ¶
Lohkkiráva ¶
1.1 Bohcco dárbbut ¶
Miehtá  Davvikálohta  leat  asehis  guohtoneatnamat bohccuide. Boazu lea luonddudilálašvuođaid hálddus birra jagi. Guohtunšattut leat iešguđetláganat jagi iešguđetge áiggis, ja guohtundilli váikkuhage dasto man ollu boazu guohtu ja movt johtala. Dákko dáfus lea boazu  sierralágan  dilis,  Skandinávia  eará  dábmojuvvon  elliid  suktii.  Go  mii  árvvoštállat  guohtumiid, bidjat  bohcco  fysiologalaš  dárbbuid  vuođđun  ja makkár guohtuma boazu dárbbaša. ¶
1.1.1 Fysiologalaš dárbbut ¶
Boazu maiddái, nu movt earáge eallit, dárbbaša karbohydráhtaid ja buoiddi, maid joraha álšan ja doalaha goruda doaimmaid, oažžu lieggasa ja sáhttá lihkadit. Proteiinnat,  vitamiinnat  ja  minerálat  adnojit  hukset dehkiid  ja  eará  gorutgođđosiid,  ja  mielkki  buvttadeapmái. Boazu lea, nu movt eará smirezasti ¶
eallit nai, erenoamážit heivehuvvon smoldet guohtunšattuid. Almmatge smoaldanit duššefal okta oasáš das maid boazu guohtu. Dakkár guohtunšattut mat smoaldanit geahppasit,  leat  buorit  guohtun.  Ruonasšattut  smoaldanit álkimusat dalle go leat beallešattus ja smoaldaneapmi hedjona  dađi  mielde  go  šattuid  šaddandássi  ovdána. Go biebmu smoaldahuvvá unnán, ii oaččo boazu nu ollu energiija dehe álšša. Maiddái biebmojohtin čoliid čađa mánná njozebut. Boazu lea mihá buorebut, go eará smirezasti eallit, heivehuvvon  smoldet  jeahkála.  Jeahkála  smoaldaneapmi  lea  buorre  birra  jagi.  Dainna  lágiin  nagoda boazu  doalahit  buorren  obbalaš  biebmosmoldema, vaikko vel eará guohtun leage vánis ja maiddái kvalitehta lea rievddalmas. Dađistaga go čavččabeallái hedjona  ruonasšattuid  smoaldaneapmi,  guohtugoahtá boazu  eambbo  jeahkála,  iige  guođo  nu  ollu  ruonasšattuid,  ja  nu  nagoda  almmatge  doalahit  dássedis biebmosmoldema. Jeagil smoaldana geahppasit, muhto lea ovttageardánis fuođđar. Jeagelšlájain oažžu boazu nu ollu álšša (karbohydráhtaid)  ahte  ceavzá  badjel  dálvvi,  muhto váilot  proteiinnat,  vitamiinnat  ja  minerálat.  Bohcco guomočoavjebaktearat  dárbbašit  dađistaga  ee.  proteiinnat,  ja  danne  váikkuha  smolden  čoavjjis  ahte boazu, mii lea jeagelguohtumis, deahkkehuvvá dálvet. Boazu deahkkehuvvagoahtá dakkaviđe go boahtá jeagelguohtumii. Muhto bohccos lea sierralágan vuohki mainna easttada vai ii deahkkehuva, go boazu sáhttá “nuppádassii  geavahit” nitrogena,  maid  eará  smirezasti eallit eai sáhte. ¶
Vaikko  boazu  deahkkehuvváge,  sáhttá  dat  liikká lossut  dálvet,  jus  fal  lea  buorre  jeagelguohtun,  mas boazu oažžu eambbo energiija go dat man loaktá. Dát energiija jorrá buoidin gorudii ja čoggo dohko nu ahte boazu ii geahpo. Boazu guoira gal dábálaččat dálvvis. Rávis njiŋŋelas  geahppu  giđđii  15  %  čakčadeattu  ektui,  vaikko leage čoavjjehin ja miessi deaddá 4-5 kg šattadettiin. Sarvát  sáhttet  geahpput  30  %  čakčamánus  juovlamánnui. Dálvvi mielde gehppot bohccot dađistaga ja erenoamáš heajos guohtumis sáhttet geahpput gitta 50 % rádjái. Jus guohtun hedjona nu sakka ahte čoavjeliepma goiká, dehe nuppeládje dadjat ahte mikroorganismmat  nohket,  nealgugoahtá  boazu.  Lassin  dasa ahte boazu dárbbaša eallámuša (proteiinnaid ja minerálaid),  gollada  boazu  deahkkemássa  ja  joraha  dán energiijan. Guhkálmas nealgumiin ii nagat šat boazu doalahit dábálaš gorutdoaimmaid ja jápmá. Miesit  ja  boarrasit  varrásat  nelgot  bahábut  go njiŋŋelasat ja čearpmahat. Sarvát rávžet ragatáiggi, ja nuolppot  manahit  maiddái  bohccuidgaskasaš  árvodási.  Nuolppot  eai  bálle  guohtut  ráfis,  dannego njiŋŋelasat doroldahttet nulpobohccuid eret suvnnjiin. Gehppes  miesit  sáhttet  nealgut.  Smávva  áldduin  leat dávjá  gehppes  miesit,  mii  fas  dagaha  stuorit  miessejámu. Heajos dálveguohtun dagaha fas áldduid mielkkeheabbon  go  dábálaš  dan  vuosttaš  geasi,  ja  dat  fas váikkuha ahte miesit leat geahppaseappot čakčat. Boazomassimat, mat bohciidit fysiologalaš beliid sivas, eai leat  nu  oidnosis  dannego  boraspirevahágat  lassánit dađistaga. Bohccuid  sáhttá  biebmat  fuođđariiguin  dálvet heajos guohtumiid áigge, ja dustet váttisvuođa dáinnalágiin.  Guomočoavjji  mikrobat  dahket  almmatge duššin dáid iešguđetlágan fuođđaršlájaid. Danne dárbbašit bohccot dagalduvvat fuođđariidda hui árrat, dan bále go mikroorganismmat leat olleslogus čoavjjis ja nákcejit smoldegoahtit ođđa fuođđariid. Eanas boazoeaiggádat eai almmatge biebmagoađe bohccuid áiggil, muhto vurdet eaigo guohtumat buorrán. Doloža rájes lei  vierrun  diktit  ealu  lávdat  jus  heajos  guohtumat biste guhkit áiggi. Dalle boazu ieš ohcá guohtuma mii gávdnoš. Dálvet  guohtu  eallu  eanas  áigge,  lea  lodji,  iige manat álššaid duššái. Lihkadeapmái adnojit álššat, ja joavdelas  lihkahallan  dehe  lihkadeapmi  manaha álššaid.  Lihkahallan  sáhttá  ovdamearkka  dihte  leat čohkkemat,  boraspiret  ja  mátkkošteaddjit  muosehuhttet ealu, dehe eallu ruvgala jna. Lassin dasa gaskkalduvvá  guohtumiin.  Álšamanaheami  ii  sáhte  šat buhttet maŋŋil eambbo guohtumiin. Danne geahppu boazu,  ja  jus  hui  hejot  manná,  sáhttet  váibbahat jápmit go oalát nohkkojit duksejuvvon buoiddis. ¶
Smirezasti. Bohccos leat njeallje čoavjji gos biebmu smoaldahuvvá. Boazu álgá smirezastit guhtojuvvon šattu, go álggos vuos lea suoskan oalulbániiguin ja njiellan. Guomočoavjjis leat mikroorganismmat dehe čoavjeliepma mii váikkuhan biepmu smoaldaneami. ¶
Dálvet  lea  bohccui  oalle  goaivumuš  ealádaga muohttaga vuolde, ja bohcco gorut buhtte heajos dálveguohtuma  sierralágan  vugiin,  namalassii  dukse buoiddi,  proteiinnaid,  minerálaid  ja  vitamiinnaid. Danne  han  boazu  válljestalláge  geasset  álbmámus šattuid ja šaddoosiid, mat addet eanemus eallámuša. Jus  mahká  dálveguohtun  addá  vejolašvuođa  ealihit bohccuid dálvvi badjel, lea fas bievlaguohtun mainna bohccot álššaiduvvet ja lassánit. Boazu,  nu  movt  eará  smirezasti  eallit,  guohtu muhtin gaskkaid ja nuppevuoru fas smirezastá. Sihke guohtun ja smirezastin darbbašuvvojit energiija ávkin joraheapmái.  Eará  doaimmat,  mat  iešguđetge  láhkái gaskkalduhttet  guohtuma,  hehttejit  energidukšema. Goas ealli smirezastá ja goas guohtu, lea gitta jahkeáiggis ja guohtunkvalitehtas. Bohccuid dábiid vuođul mii  ipmirdit  buorebut  ollislaččat  bohcco  guohtundilálašvuođaid. ¶
1.1.2 Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶
Guohtumat  rievddadit  jagi  áiggiid  mielde,  muhto rievddadit  maiddái  guovlluid  gaskka.  Iešguđetlágan šattut  čoahkkanit  ovttasadjái  dihto  báikkiide  maid fágalaččat  gohčodit  šaddoservodahkan.  Šaddoservodagat  leat  vuođđun  go  systemalaččat  guorahallá bohcco guohtunšattuid ¶
. Bohcco johtaleapmi eananmálliid gaskka, lea sihke šattuid ja dálkkiid duohken. Beaivválaš boazobarggus dárbbašuvvo  máhttit  árvvoštallat  sihke  bohccuid dábiid, topografiija, dálkkádagaid ja biekka oktiigullevašvuođa  ja  movt  dat  váikkuhit  obbalaš  dilálašvuođaid.  Almmatge  lea  guohtumiid  geavaheapmi vuođđun bohcco nuppástuvvi guohtundárbui jagi áiggiid mielde. Bievlla áigge dárbbaša boazu aiddoihttán lasttaid, rásiid,  suinniid  ja  urttaid.  Giđđageasi  dehe  árrageasi guohtu  boazu  lulábeale  rámaid,  bievllaid  ja  jekkiid. Dađistaga  guohtu  eambbo  soahkevuvddiin.  Maŋŋil fas dárbbaša boazu mannat alla várreeatnamiidda ja guohtut jassaguoraid, gokko leat aiddoliđđon šattut. Aiddoliđđon  šattuin  lea  unnán  sáras  ja  smoaldanit geahppasit.  Jasat  leat  hui  mávssolaččat  dađistaga  go geassu. Geassebáhkaid áiggi bálgagoahtá boazu divrriin ja dálkkiin  ja  gaskkalduvvá  guohtumiin.  Bohccos  leat unnán bivastatrávssát, ja danne bálgá báhkain. Boazu dárbbaša gálu báikki, namalassii beassat eret alimus divregivssis. Várreboazodoalus leat jasat váriin buoremus bálganbáikkit, ja vuovdeboazodoalus manná fas boazu njuoska, boares guossavuovdái, gaskkohagaid sáhttá  áinnas  dollasuova  vuollái  hárjehit  bohccuid. Go gáluda idjii, luoitáda boazu legiide dehe jekkiide guohtut. Boazu dárbbaša guovttelágan eananosiid lahkalaga, gos lea oanehis gaskka bálganbáikki ja guohtuma gaskkas. Gártá measta jorgguládje go eatnamat, main  ii  leat  šaddu,  gártet  mávssolaš “guohtumiin” , dannego bohccot dárbbašit dáid duovdagiid vai sáhttet atnit ávkki legiin, gos lea guohtun. Dasto ii leatge šat guohtuma kvalitehta aivvefal gitta das mii lea oinnolaččat eatnamis, muhto maiddái bohcco eará dárbbut galget vuhtiiváldot. Maŋŋigeasi ja árračavčča lea guoppar báris guohtun,  ja  guobbarat  adnojit  bohcco  minerálduksemii. Maŋŋil go bohccot leat guhton smávva čoran geasset bárisguohtuma áiggi, vistigoahtá várreboazu vuvddiin guobbariid, ja nu lávdá eallu. Lunddolaš oazit berrejit adnot bievlaguohtumiidda rádjin, ovdamearkka čázádagat ja vielttit. Oazit doalahit  ealuid  sierralaga,  ealut  eai  dalle  masttat,  ja  lea geahppasit bargat. Skábman ja čakčadálvvi guohtu boazu rissit ja jeahkála,  ja  dađistaga  dagalduvvá  ruonasguohtumis  jeagelguohtumii.  Dálveguohtun  mas  lea  aivvefal  jeagil, šaddá dalle go muohta lea badjel 30 cm ja temperatuvra njiedjá –10°C. Dálvet lea jeagelguohtun áibbas dárbbašlaš  guohtuma  kvalitehta  dáfus.  Muhtinmuddui  dárbbaša  boazu  maiddái  earalágan  šattuid  go jeahkála,  vai  biebmosmoaldaneapmi  doaibmá  dohkálaččat. Šattut sáhttet mahká leat sarrit- ja čáhppesmuorjedakŋasat. Dálveguohtumis sáhttá jeagelmearri, man boazu guohtu, rievddadit snoagga 30 %:s sullii 80 % rádjái. Lassin guohtunšattuide dárbbašuvvo maiddái ahte lea  goaivvesguohtun.  Luotkkomuohttagis  lea  buorre ealádat juohke sajis. Dađistaga go biekkat, borggat ja arvvit ja buollašat čeargadit muohttaga, hedjona ¶
ealádat. Guohtumat hedjonit maiddái jus jeagil jiekŋu ja čođđaluvvá, dehe muohtagovččas čođđu ja čilvu. Njázudeapmi ja galbmin dahket cugŋo, ja heajudit ealádaga. Maŋŋidálvve cuoŋuda go beaivváš báitá beaiveguovdil  ja  idjii  buolašta.  Nu  hedjona  ealádatkvalitehta, vaikko vel iešalddis šattut livččege buori kvalitehtas. Topografiija ja šattut eanangierragis, mearridit guohtuma  olahahttivuođa.  Siseatnamis,  nudaddjon kontinentála dálkkádagas, bissu guohtun buorrin, jus maŋŋidálvvi  gávdnojit  eatnamat  gos  lea  seakka muohta  ja  biegga  gaiku  muohttaga.  Cugŋuid  áiggi cuoŋománu, gávdno vuvddiin lahppojeagil, mii dahká dálveguohtuma kvalitehta buorrin. Čiegarluvvan  váikkuha  guohtumiid  gaskaboddosaččat, ja nu maid biekkat ja rievddalmas dálkkit, muhto sáhttet dieđusge guohtumat leat heajut maiddái dannego liiggás garrasit guođohuvvo eatnamiid nalde. Jeagil lea máŋggajagáš šaddu ja jahkešaddu lea buoremus dallego “jeageloaivvit” oktiibuot šaddet 6–7 jagi. Buoremus livččii jus boazu guohtu duššefal dan oasi mii ain lea šaddan ovtta jagis. Go eanan guhtojuvvo garraseappot, adnojuvvojit liigevárit, mat nuppi vuorus  heajudit  jahkešattu.  Vuosttaš  váikkuhus  dás  lea ahte boazu atná eambbo álššaid gávdnat dihtomeari eallámuša.  Dasa  lassin  jiekŋu  ja  skártu  čilviluvvan eanan bahábut go dakkár eanan mas lea valjit jeagil. Váttisvuođa duođaleamos ášši lea almmatge ahte hea ¶
Iešguđetlágan šaddošlájat čilgejuvvojit lagabuidda kap. 1.3. 3. ¶
Dán čilget kap. 1.2. ¶
juduvvon jahkešaddu ii biepma šat nu ollu bohccuid. Giđđaguohtun lea buorre, jus árrat bievlá, ábaida cuoŋománu  loahpas.  Giđđat  lea  maid  mávssolaš dađistaga dagalduhttit bohccuid jeagelguohtumis rásseguohtumii,  ja  vuoruid  mielde  lágidit  ealu  jeagel-, risse- ja lastaeatnamiidda ja eará ruonasšattuide. Boazu dárbbaša viiddis duovdagiid. Guohtunmálle vuođul dárbbaša boazu guohtut iešguđetlágan guohtunšlájaid  ja  danne  dárbbaša  johtalit  iešguđetlágan eatnamiid gaskka. Go boazoealáhus galgá čilget areálageavaheami, lea dávjá váttis mearridit ahte duot ja duot eananoasit leat mávssolaččat ja fas duot eatnamat eai leat nu mávssolaččat. Ealu ollislaš buoredili ja ovdáneami dáfus sáhttet dihto eananoasit leat mávssolaččat  stuorit  obbalašvuođas,  vaikko  vel  adnojitge duššefal  moadde  beaivvi  jagis  dehe  duššefal  muhtin jagiid. Ealu  iešguđetlágan  bohccot  dárbbašit  dihto  meari guohtuma  ja  dihto  kvalitehta  guohtumis  birrajagi. Dáid  sáhttá  ovdanbuktit  sierralágan  borranmeriin internationála standárddaid ¶
vuođul. Fágalávdegoddi ii oaivvil dáid standárddaid leat nu áigeguovdilin boazodollui, dannego sierralágan borranmeriid lea váttis čatnat  lunddolaš  guohtumii.  Leat  guokte  beali  mat váikkuhit. Vuosttažettiin lea váttis mihtidit dan meari mii  duohtavuođas  buvttaduvvo  guohtumis.  Nuppádassii lea váttis meroštallat man stuora mearri obbalaš buvttadeamis  adnojuvvo  duođas.  Dát  lea  fas  ee  dan sivas go bohcco guohtonšattuid/šaddoosiid preferánssat rievddadit jagiáiggi mielde. Dás lea sáhka 2–3 % osiin,  ja  smávva  meattáhusat  váikkuhit  garrasit  dan meari  mii  dasto  gártá  leat  evttohuvvon  boazolohku. Šaddočohkiidus  muitala  guohtunkvalitehta  birra, muhto  guohtumiid  árvvoštallan  dáhpáhuvvá  dan mielde movt boazu ieš bissu guohtuneatnamiin ja dan oaidná bohcco guhtunmálles ja dábiin, deattus ja sturrodagas. ¶
1.2 Luonddugeográfalaš bealit ¶
Bohcco guohtuma váikkuhit sihke biologalaš ja ii-biologalaš bealit. Mii čilget oanehaččat bohcco dárbbuid vuođul  guohtumiid  ii-biologalaš  vuođu  mandáhttaguovllus. ¶
1.2.1 Geologiija ja eanavuođđu ¶
Skandinávia  boazodoallu  lea  sajáiduvvan  bohcco lunddolaš  guohtundárbbuid  vuođul,  ja  mearkkaša ahte ealut johtalit jagiáiggiid rievdama vuođul jeagelguohtuma  ja  ruonasguohtuma  gaskka.  Ruonasšattut gáibidit buori eallámušávdnasa eatnamis, ja dárbbašit čuovgga, čázi ja lieggasa šaddamii ja seailumii. Šattut ožžot  eallámušávdnasa  eatnamis,  earret  nitrogena. Eallámušvallji  eanan  šaddá  go  gehppesmolláneaddji báktešlájat,  ábaida  kálkavallji  šlájat,  váikkuhuvvojit ja  nu  háddjanit  (golladuvvojit).  Eará  báktešlájat, ovdamearkka dihte granihtta ja gneaisa golladuvvojit njozet,  ja  eanavuođđu  suvru  ja  vánis  lea  eallámuš šattuide, ja danne illá šaddet rásit ja urttat dakkár eatnamis. Jeagil  lea  vuollegisšaddu,  mii  oažžu  eallámuša áimmus,  ja  beassá  leavvat  go  eai  leat  rásit  ja  urttat. Jeagil  šaddáge  earalágan  eatnamis  go  rásit  ja  urttat. Dánnehan leage mávssolaš diehtit movt eanavuođđu ja  dan  álgu  lei,  vai  ipmirda  boazodoalu  erenoamáš dárbbu johtalit guohtunbáikkiid gaskka. Mandáhttaguovllu  eanavuođu  sáhttá  roavvasit sirret  guovtte  sadjái.  Ruoŧas  leat  guovddášoasit  ja nuorttabeale  oasit  eamibávtti  bázahasat “álgoáiggi” rájes. Eará oassi lea boares áhpebodni mii maŋŋil lea duvdásan  várreráidun  ja  muhtinmuddui  hoigásan eamibávtti  bajábeallái.  Earret  Romssa  fylkka  siskkit osiid, gokčá várreráidu Norggas áigeguovdilis osiid, ja Ruoŧas oarjjabeale osiid. Várreráidu  lea  báljes  várri,  ja  asehis  luovosmássa lea duššefal báikkuid. Várrevuođđu ja man bures dat golladuvvo,  váikkuha  eananšattuid  njuolgut  ja  nu maiddái boazoguohtumiid. Eamibákteguovlluid báktegovččasin leat viiddis morene- ja deltáguovllut, mat šadde váldosaččat maŋemus jiekŋaáiggi. Obbalaččat Ruoŧas lea 75 % areálas morenegovččas,  mii  Norrlándda  siseatnamis  muhtin  sajiin sáhttá  leat  gitta  60  m  bm  (mehtara  badjelis  meara). Morenaid alde lea eanan jeaggiluvvan (šaddoávdnasat belohahkii dušše háddjanan) maŋŋil jiekŋaáiggi. Luovosmássat ilbmanit dábálaččat vuollásaš bávttis.  Danne  lea  morenaid  eallámuškvalitehta  ja  vuollásaš bákti sparrolaga. Norgga eatnamis ii leat morene nu ollu go Ruoŧas. Norggas lea morene 25–30 % eatnama areálain. Mandáhttaguovllus  gávdnojit  almmatge  moreneeatnamat alla eatnamiin, siskkit eatnamiin. Ovdamearkkat leat Álddesjávri  –  Dieváidvuovdi  Romssa  fylkkas  ja Børgefjell  Byrkiije  Davvi-Trøndelága  ja  Nordlándda gaskkas. Mandáhttaguovllu  geologiija  ja  eanavuođđodiliid čájeha 2. kártamielddus. Várreráiddu bákti lea guovtti oasis. Bákti sirrejuvvui dan mielde movt golladuvvo, muhto  várreráiddu  nuorttabeali  guovllut  sirrejuvvojedje eananšlája mielde, mii lea eamibávtti ¶
nalde. Guoskevaš oasis Ruoŧas leat guokte stuora mihtilmas eananšládjaguovllu. Bávttis, mii lea álgosaš, leat iešguđetlágan suvrra báktešlájat (gneaisa, gneaisa-granihtat, granihtat ja kvarcihtat). Goappaš guovlluin lea viehka  ollu  seamul  ja  morene,  muhto  Norra  Norrlánddas leat eambbo jeaggeeatnamat go lulit ja gaska Norrlánddas. Dasa lassin leat davimus eatnamat sierraláganat,  danne  go  sedimeanta-lánat  bohciidedje jogain mat šadde jihkiin. Ruoŧa nuortarittus leat guokte oalle smávva mihtilmas eananšládjaguovllu. Goappaš guovllut leat meara vuolde leamašan ovdal. Go siseatnanjiekŋa ii šat duv ¶
Stándárda sáhttá leat fuođđar-ovttadagat mat leat seammágo 1 bivgekilos (gordnekilos) energiija. 5. ¶
Lea nu roavva mihttu dás ahte eai boađe kárttas ovdan buot oasseguovllut. ¶
dán,  loktanii  eanan,  ja  áhpebodni  šattai  goike  eanamiin. Dáid  guovlluid  ovttaláganvuohta  lea  asehis  eanavuođđu.  Go  geahččá  dán  duššefal  geologalaš  beliid vuođul,  šaddá  dás  jáhkkimis  jeagelguohtun  ovdalii rásseguohtuma. Rádjeguovllu  várreráiddus  gávdnojit  maiddái suvrra  báktešládjaareálat,  main  vuorddášii  jeagelguohtuma  bohciidit.  Davvi-Trøndelága,  Nordlándda ja  Romssa  fylkkaid  suvrra  báktešlájaid  oassi  lea  43, 25 ja 22 %. Mii oaidnit 2. kártamildosis ahte dákkár báktešlájat gávdnojit čađatgaskka Davvi-Trøndelágas ja  jotket  Rana  riddoguovlluide  Nordlánddas.  Minddar gávdnojit gággadit molláneaddji báktešlájat dihto báikkiin siskkit eatnamiin. Siskkit-Romssas leat eamibákteguovllut mat mannet Dálbmái, Sárevuopmái ja Geaggámii. Skievvá orohaga siskkit guovlluin Nordlánddas lea muhtin guovlu mii measta manná Gábnái ja Leavášii. Sirgá davit beali osiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat, ja gullet oktii Hábmera orohaga seammalágan  guovlluiguin.  Dat  manná  viidáseappot riddoguvlui, ja gaskkohagaid lea oassi mas lea gehppes molláneaddji báktešládja (fylihtta). Minddar gávdnojit  seammalágan  duovdagat  rádjeguovlluin  mandáhttaguovllu  lulágeažehagas.  Geologalaš  bealis, sáhttá  buot  dáin  duovdagiin  šaddat  jeagelguohtun. Ruonasguohtun šattašii duššefal vákkiin. Earret namuhuvvon duovdagiid, sisttisdoallá várreráiddu bákti fylihta, báitarávttu ja kálkageađggi, mat buohkat mollánit geahppaseappot go gneaisa ja granihtta. Dáid duovdagiid eanavuođđu jáhkkimis addá buriid geasseguohtumiid. (2. kártamielddus). ¶
Topográfiija  lea  deaŧalaš  guohtumiid  ávkinatnima dáfus,  sihke  njuolgut  ja  eahpenjuolgut.  Topografiija njuolgut váikkuheapmi lea dat movt bohccot iešguđetge  dilálašvuođain  guhtot  muhtinlágan  eananoasi ovdalii  nuppi.  Eahpenjuolgut  váikkuha  fas  topografiija dan bokte go “mudde” arvvi ja borgga ja mearrida movt muohta gokčá eatnama, ja nu maiddái eananšattu eatnatgeardásašvuođa. Topografiija  eatnatgeardásašvuohta  bohciiduvvui vuosttažettiin báktevuođu boahtimušas, háddjaneamis (eanaborraluvvamis),  luovosmássaid  sirdáseamis  ja eatnama  loktaneamis  maŋŋil  maŋemus  jiekŋaáiggi. Go  válda  vuhtii  eatnatgeardásašvuođa,  leat  sihke Norgga ja Ruota eatnamat čuldojuvvon 11 iešguđetlágan  eananhápmin.  Čuoldinvuogit  eai  leat  ovttaláganat. Gáissáin ja jihkiin leat hárjjit ja ceakko rámat. Stuorimus  eananoassi,  mii  lea  oktasaš,  gávdno  Romssa fylkkas,  Málatvuomis  Ittunjárgga  guvlui.  Maiddái Nordlánddas  leat  dákkár  duovdagat,  erenoamážit Glommen ja Strandtindene orohagain. ¶
Sihke Romsa ja Nordlánda fylkkas leat ollu jorbahámat  čohkat,  vákkit  ja  gáissát.  Dákkar  duovdagat mannet gitta Ruoŧabeallái ¶
. Almmatge leat ruoŧabeal duovdagat viidábut. Dat lea danne go riikaráji guora šaddet várit “duottarin” ¶
, nu movt Norgga beali čilgejit daid. Siskkit osiin Trøndelágas leat dákkár eatnamat.  Låarte  orohagas  Davvi-Trøndelágas  ja  miehtá Lulli-Trøndelága  /Hedmárkku  boazoorohaga  leat dákkár eatnamat mihtilmasat. Várreguovlluid  lulábealde  leat “jalges  siseatnamat gos leat báktevárážat” , ja “gos leat doares vákkit” ja “ollu gorssat” . “Bákteeanan,  gos  leat  doares  vákkit” lea  golmma sierra  duovdagis.  Okta  lea  nuortadavil,  eanemusat Korju ja Pirttijávrri konsešuvdnaguovlluin. Nubbi lea fas goappaš bealde Lulejueanu ja fátmmasta ee Östra Kikkejaur, Sirgá oktasašdálveguohtuma jna., ja muhtin ráji Jielleváris. Goalmmát ja oarjjimus duovdda lea viidámus ja fátmmasta eatnamiid, maidda lea vieruiduvvan geavahanvuoigatvuohta, ja manná gitta Jämtlándda oarjeleamos čearuide. Duovdagat, main leat “gorssat” leat goappaš bealde  Sundsvall-Östersund  eatnamiid.  Nuppiin  sániin dadjat  fátmmastit “bákteeatnamat” duovdagiid  mat vulget Ubmis davás/nuorttas, earret duovdagiid maid gohčoda “bákteeatnamat  gos  leat  doares  vákkit” ,  ja duovdagiid Bađaluovtta guora. Iešguđetlágan  eananšlájaid  čilget  dárkileappot  4 eanadatprofiillas ( 3. kártamielddus ). Dáin profiillain leat guokte mat čájehit movt eatnamat earáhuvvet Átlánttas Østersjøenii, muhto čájeha maiddái erohusaid ja ovttaláganvuođaid gaskal guovlluid  mat  válddáhuvvojit  oassegovain.  Mearkkašahtti erohus lea ahte Romssa fylkka oassegovva ii fátmmas seammašlájat  gáddeguora  eananosiid  go  Helgelánddas.  Dákkár  luonddušládja  (gáddeguora  eananoassi) lea áibbas deaŧalaš go dálveguohtumat leat lahka riddoguovllu. Davit oassi manná njuolga gáisán, iige leat gáddeguora eanan. Nu gárttage measta jorgguládje go dat  eatnamat  Romssa  fylkkas,  mat  leat  gáddeguora eatnamat,  eai  oba  leatge  boazoguohtunorohaga  ráji siste  ((Ánddasuolu  ja  Langøya).  Gáisáeatnamat  leat hui  eahpesihkkaris  dálveguohtumat,  dannego  leat rievddalmas dálkkit, ja bohccot maiddái firrojit dávjá doppe. Gáisáeatnamat, mat leat eananosiin goappaš bealde riiddováriid, leat váttis duovdagat juohke áigái jagis, dannego  doppe  lea  váttis  ealu  čohkket  ja  vuojehit. Davit eananoasis oidnojit riiddováriin jalges eatnamat mat rivdet várreráidun ja sirrejit Romssa fylkka lullioasi  davásguvlui  Ittunjárgii.  Nuorttabealde  várreráiddu  leat  fas  jalgadit  eatnamat.  Nu  juohká  várreráidu  Romssa  fylkka  golmma  duovdagii  davvi-lulli ávssi mielde. Lulit eananoasis lea riikarádji juste várreráiddus, ja várreráiddu  alimus  čohkat  leat  rádjeváriid  nuorttabealde. ¶
Várit ja vákkit. 7. ¶
Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶
Eananoasit  davvin  lulás  čájehit  movt  eatnamat earáhuvvet  nuorttas  guvlui  várreráiddus.  Oarjjabeali leat  vákkit  sullii  500  m  bm  ja  gaskkohagaid  leat várrečielggit gitta 1.300 m bm. Nuorttamusas (Lapplándda rájis) govviduvvo jalgadit eanan mii lea gaskkohagaid 500 m bm. 4.  kártamielddus čájeha  topográfiija  golmmadi- menšunálat kárttain. ¶
1.2.3 Dálkkádat ¶
Iešguđetlágan  šaddoservodagat  šaddet  dan  mielde leatgo riddoeatnan- vai siseatnandálkkádagat. Riddoeatnama dálkkádagain eai leat nu stuora temperatuvraerohusat gaskal dálvvi ja geasi, ja arvá ja borgá ollu. Siseatnamis  leat  buollašat  dálvet,  liehmu  geasset  ja unnán arvi ja borga. Vaikko vel jagi mielde rievddaditge dálkkádagat, ja muhtomin  arvá  dehe  borgá  ollu,  ja  temperatuvra rievddada, de goitge máŋgga jagi gaskamearálaš logut čilgejit geográfalaš variášuvnnaid ¶
Arvi ja borga Biekkat,  áibmonjuoskkas  ja  topografiija  váikkuhit arvima ja bieggama. Skandinávias  leat  eanas  orjješ  biekkat  mat  bossot gátte ala hui njuoska áimmu. Go áibmorávnnjit loktanit gáissáid bajábeallái, máhccá áibmu fas eatnamii arvvi dehe borgga hámis. Várit mieđabealit suddjejit báikkuid, ja dohko ii soaba arvit  ja  borgat  nu  ollu.  Dat  mearkkaša  ahte  Norgga riddogáttes lassána arvin ja borgan várreráiddu guvlui ja fas uhccána váriid nuorttabealde. Mandáhttaguovllus dagaha dát ahte Nordlándda ja Romssa fylkkaid oarjelulágeažehagas lea mealgat arvi ja borga. Stuora oassi Sis-Romssas lea mieđabealli ja doppe ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga eará duovdagiin. Trøndelágas ii dovdo várreráidu nu alladin go davvelis.  Arvi  ja  borga  olaha  siskkelii  nannáma  guvlui  ja danne lea dássedit dálki miehtá guovllu. Ruoŧas leat guokte guovllu maidda orjješ arvvit ja -borggat čuhcet, namalassii Gálpe čearru, Duorbuna, Jåhkågasska ja Sirgása čearuid oarjjabeale oasit. Ruoŧas  muđuid  dagahit  lullebiekkat  arvvi  ja borgga. Maiddái Ruoŧas arvá ja borgá eambbo riddoguovlluin  go  siskkit  eatnamiin.  Dat  guoská  vuosttažettin . Arvi  ja  borga  riddoguovllus  šaddada  valljugas šattu,  vaikko  vel  bákti  ja  eanavuođđu  eai  leatge  nu buorit.  Nannáneatnamiin  sáhttá  maiddái  muhtin guovlluin  valljugas  eanavuođđu,  muhto  liikká  ii  leat nu buorre šattu dannego unnán arvá ja borgá. Borga  lea  erenoamáš  guovddážiš,  dannego  muohtagovččas váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa. Makkáršlájagat mandáhttaguovllu muohtadilálašvuođat ¶
leat,  čájehuvvo 5.  kártamildosis .  Kárttas  čájeha borgat eanemusat várreráiddu duovdagiin gos luoitá badjel  30  cm  muohttaga ¶
.  Unnimusat  arvá/borgá Lulli-Trøndelága guovddáš guovlluin, Helgelándda ja Hábmera  riittuin  ja  Basevuovddi  orohagas.  Dáin guovlluin, ja velá Luleju ja soames sajiin Västebottena guovlluin ja Jämtlánddas, bidjá 0–20 cm muohttaga. Váldogovva lea ahte várreráiddus borgá ollu (> 30 cm) ja nuortta- ja oarjjabeale duovdagiin ii borgga nu ollu. Duovdagat  várreráiddu  oarjjábealde,  gos  borgá unnán,  eai  leat  nu  viidát  go  buohtastahttá  nuorttabeale  duovdagiiguin.  Stuora  oassi  Sis-Romssas  gullá nuorttabeale  duovdagiidda,  gos  lea  unnit  muohta. Guokte beali dahket deaŧalažžan diehtit man guhká muohta lea eatnamis ovdalgo suddá. Vuosttážettiin lea mávssolaš garvit roahtá muohtasuddama guottetbáikkiin.  Nuppádassii  leat  jasat  mávssolaččat  guohtunbáikkiin  geasseguovdil.  Muohtasuddama  mii  oaidnit 6.  kártamildosis. Kárttas  čájeha  ahte  miessemánu loahpas lea davvieatnamiin eanemus muohta. Várreráiddus  lea  ain  ollu  muohta  maŋŋil  geassemánu 1.beaivvi.  Västerbottena  ja  lulit/oarje  Norrbottena čearuin lea muohta maŋŋil geassemánu 1.beaivvi. Dán áigodagas lea davimus čearuin arvat muohta riikaráji nuorttabealde. ¶
Temperatuvra Áibmotemperatuvra  váikkuha  boazodoalu,  muhtin muddui dannego dálki váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa.  Dálki  mearrida  maiddái  man  guhká bievla bissu, ja nu váikkuha bohcco ovdáneami. Goikemuohta govttolaš meriid mielde ii buvtte váttisvuođaid bohccui, jus bissu goaivvesguohtun. Váttisvuođat čuožžilit, nu movt daddjon, erenoamáš gassa muohttagis, dehe go čeargá. Go eallu guohtu buolašin, čeargaluvvá muohta dakko dehe go njázuda ja galbmá vurrolagaid. Goappaš dilit sáhttet heajudit guohtuma ja  dat  lea  temperatuvrra ¶
váikkuhus.  Bivvalat  ja buollašat vurrolaga jiekŋudit ja skártudit muohttaga eanangierragis, ja nu sáhttá billistit guohtuma oalát. Nu gárta dálvetemperatuvra iešalddis mearridit guohtuma olaheami. Mii oaidnit 7. kártamildosis ođđaja- gimánu gaskamearálaš temperatuvrra. ¶
Eanas áigodagat maid mii dás leat atnán, gullet áigodahkii 1961 gitta 1991 rádjái. 9. ¶
Muohttaga  iešvuohta  lea  iešguđetlágan  jagi  áiggiid  mielde,  muhto  maiddái  geográfalaš  váriašuvnnat  leat.  Dannego  leat standáriseren, de mihtideamit leat suddaduvvon muohta mii lea šaddan čáhcin. 10. Báikkálaš sierraláganvuođaid mii čilget iešguđege orohaga oktavuođas. 11. Dasa lassin sáhttá muohttaga čavgen báljes báikkiin váikkuhit seammaládje. ¶
Obalohkái  sáhttá  dadjat  ahte  riddoeatnamiin  leat bivvalit dálkkit, ja áhpi dat lea mii váikkuha. Nordlándda olggut riddoguovlluin lea ovdamearkka dihte dálvet  –2°C,  ja  dálvvi  ja  geasi  gaskka  lea  duššefal 10–12°C erohus. Dáin duovdagiin sáhttet guohtumat lássahuvvat,  muhto  jiekŋa  sakŋá  dakkaviđe  go bivalda. Mađi  guhkkelii  gáidá  eret  rittus,  dađi  galbmasit dálkkit  šaddet.  Nannámis  leat  siseatnandálkkádagat ja stuorát erohus gaskal geasse- ja dálvetemperatuvrra. Nu  leage  Johkamohki–Jiellevári  guovllus  siseanandálkkádat  mas  lea  40°C  erohus.  Riddogáttis  Bađaluovtta  guvlui  eai  leat  stuora  temperatuvraerohusat, muhto leat liikkáge sullii 18°C, ja seammaláganat go Norgga várreguovlluin. Temperatuvra  mearrida  leago  arvi  vai  borga.  Mii oaidnit 8.  kártamildosis arvvi  mii  boahtá  ođđajagi- mánus  ja  guovvamánus.  Vaikko  kárta  čájeha  ahte vuođđodieđut  leat  veahá  boasttut,  govvida  dát  almmatge  buoremuddui  dálvedálkkiid,  mas  geahppána orjješluládat arvi davás ja nuorttas. Arvi gal iešalddis ii  billis,  baicca  sáhttá  suddadit  visot  muohttaga  ja jieŋa.  Jus  temperatuvra  ja  biegga  heive  vuohkkasit maŋŋil  go  lea  arván,  sáhttet  guohtumat  buorránit. Váttisvuohta  čuožžila  dalle  go  ii  arvve  doarvái,  iige suddat buot muohttaga. Guohtumiid heajuda dalle jus arvá  ja  hui  ollu  borgá  ja  vel  dasa  lassin  čoskkiida. Dákkár dálkkádagat dagahit riddoorohagaide váttisvuođaid, nu movt Gielas ja Stálonjárga Romssa fylkkas, gos lea stuorit várra lásset guohtumiid go Helgelándda  olggut  guovlluin.  Dán  guovtti  orohagas muohttá  eambbo,  galbmasit  dálkkit,  iige  arvve  nu ollu, ja dát dálki sáhttá lásset guohtumiid. Ruoŧas  arvá  dálveeatnamiin  gaskamearálaččat vuollel 0,5 cm. Dat mearkkaša ahte hárve arvá ođđajagimánus  ja  guovvamánus.  Dálvedálkkit  leat  dássedat, eaige guohtumat nu bahuid jieŋo/skártto go riddoguovlluin ¶
. Nordmaling oarjja- ja davábeali guovlluin sáhttá arvit eambbo go dábálaččat. Šaddanáigodaga guhkkodat, álgu ja loahppa, sáhttá muhtinláhkái  adnot  vuođđun  čájehit  movt  juhkkojuvvo jahkeáiggiid gaskka, ja nu oaidnit bohcco lossunvejolašvuođa ¶
.  Lea  ábaida  šaddanáigodaga  álgu man  vuođul  oažžu  lassedieđuid  muohtasuddama birra,  dannego  das  sáhttá  árvvoštallat  goas  boazu oažžugoahtá proteiidnavallji ealádaga. Roavvagovain čájeha 9. kártamielddus ahte rahttá álgá  áramusat  lulimus  eatnamiin  ja  mearragáttis. Trondheima-vuona birrasiin falle rahttá muhtin báikkiin ovdal miessemánu 1.beaivvi, ja fas smávit guovlluin  váris  falle  šaddu  birrasiid  1.–15.b  geassemánus. Árrašaddu  lea  dasto  lullieatnamiid  ovdamunnin, muhto heajut bealli lea fas datges go suoidnemánu lea unnán  varas  guohtun.  Romssa  fylkkas  lea  šaddoáigi miessemánu gaskkamuttus ja bistá maŋŋelii 1.beaivvi suoidnemánus. Várreráidu dat dagaha dan go dálkkit lotnahuvvet  oanehis  gaskkaid.  Várreráiddu  nuorttabealde  leat  viiddis  guovllut  gos  šattut  liđđot  oanehis áigodagas.  Geaggán  ja  Lávnnjitvuopmi  leat  dakkár guovllut  gos  šaddu  álgá  geassemánu  álggugeahčen juohke sajis riikaráji guora. Suoidnemánu  gaskamearálaš  temperatuvra  sáhttá muitalit  šaddaneavttuid,  muhto  muitala  maiddái bohcco  eallindili  obbalaččat.  Go  beare  fal  leat  dan mađe liegga dálkkit ahte rávrášattut nagodit lieđđut, de leat galbma dálkkit buorebut bohccui (geahča kap 1.1). 10. kártamildosis mii oaidnit suoidnemánu gas- kamearálaš  temperatuvrraid.  Kárta  čájeha  jalggaid main  lea  vuollel  4°C,  muhto  diehttelasas  lea  kárta álkidahtton.  Vuollugasbáikkit  ja  alážat  addet  variášuvnnaid, mas vuollugasbáikkiin lea buorre guohtun ja alážat leat bálganbáikkit. Jus eatnamiin leat variášuvnnat, ja vuogas meari arvá ja borgá, ja dasa lassin lea dohkálaš eanavuođđu, de leat duovdagat, gos lea galbmaseamos dálki, dat buoremus geasseguohtumat mandáhttaguovllus.  Dan  seammás  lea  erohus  suoidnemánu  temperatuvrras,  sihke  ovtta  jagis  ja  jagiid gaskka.  Gállu  dálkkiid  áiggi  sáhttá  atnit  eambbo eananosiin ávkki ja nu sáhttá dadjat ahte guohtuneatnamat leat viidát. Jus eatnamin eai leat vuollugasbáikkit ja alážat, muhto lea duottareanan, sáhttet galbma temperatuvrrat hehttet šattu ja eanan ii anit guohtuneanamin ja dainna lágiin lea árvvohis eanan. ¶
1.3 Šaddokárttaid čuoldinvuohki ja guohtunšlájat ¶
1.3.1 Obbalaččat ¶
Boazoguohtumat  leat  iešguđetláganat  jagiáiggiid mielde ja muhtin guohtonbáikkiide lea váddásit beassat. Bohcco luondu lea sajáiduvvan jahkodagaid nuppástuvvi  dilálašvuođaide.  Ealádat  lea  iešguđetlágan duovdagis  duovdagii,  dan  mielde  makkár  šattut  iešguđetge  báikkis  leat.  Boazo  guohtu  badjel  100  šaddošlája. Bohcco guohtunmálle, čábbun ja assun lea čadnon jahkeáiggiide.  Boazu  buoidu  ja  ovdána  geassejagis. Dálvet ii leat nu buorre guohtun, ja boazu asehuvvá ja gollada goruda sisbuoiddi ja proteiinna ealihan dihte iežas. Geasset dárbbaha boazu beali eanet energiija go dálvet.  Bievlaguohtumat  váikkuhit  mihá  eambbo bohcco ovdáneami go dálveguohtumat, go bidjá vuođđun  ahte  dálvet  lea  guohtun  dan  mađe  ahte  boazu ealiha heakkas ja bissu dábálaš vuoimmis. Go guohtunšattut smoaldanit jođánit guomočoavjjis,  dalle  dadjat  guohtumis  lea  buorre  kvalitehta. Ruonasšattut  smoaldanit  geahppasit  dalle  go  šattut leat  aiddo  ihtigoahtán  ja  dađi  mielde  go  šaddet ¶
12. Siseatnamis cuoŋuda go beaivváš báitá beaivet ja ihkku lea buolaš. 13. Šattut šaddagohtet go gaskamearálaš temperatuvra lea badjel +5°C. ¶
ollesšaddui  lassána  sáras,  ja  šattuid  smoaldaneapmi manná njozebut. Bohccojeagil lea geahpas smoaldanit miehtá jagi. Go guhtojuvvon šattut smoaldanit njozet, jorrá  unnit  oassi  biepmus  energiijan  bohccui,  iige boazu nagot guohtut nu ollu, dannego šattuid sárasmearri dagaha ahte biebmojohtin čoliid čađa manná njozebut. Boazoguohtuneatnamiid šaddokárttain ja maiddái eará obbalašgovain, čuldet šattuid iešguđetlágan vugiiguin  dan  mielde  masa  šattuid  obbalašgovat  galget adnojuvvot. Mađi eanet berošteddjiid ja geavaheddjiid áigu bohtosiiguin olahit, dađi dárkileappot čilgejuvvo kárta  bienasta  bitnii  ja  nu  vádduda  bohtosiid  gieđahallama. Go maŋŋil hálida dáid rievdadit, gáibida álkidahtton čuoldinvuohki ahte dárkilit čilge iešguđetlágan šaddošlájaid dehe sirre joavkkuide šaddoservodagaid, go buot šattut leat hárve gávdnamis juohke sajes. Čuoldinvuohki  galgá  boazoguohtuma  oktavuođas vuosttažettiin  earuhit  jeagelšattuid  eará  šaddoservodagain, ábaida šaddoservodagain main šaddet urttat, rásit,  luktit  ja  lasttat.  Nuppiin  sániin  sáhttá  dadjat galgá buoremus lágis láhčit dili vai ruonasšaddoguohtuma earuha dálveguohtumis. Go dát eavttut devdojuvvojit, lea vuođđu čilget makkár guohtuneatnamat leat iešguhtetge jahkeáiggiide. Nuppádassii  galgá  čuoldinvuohki  rahpat  vejolašvuođa  earuhit  eananosiid  gos  leat  buorit  guohtumat ja sisttisdollet ovdalis namuhuvvon šattuid, eret dain eananosiin  gos  lea  njárbadit  šaddu.  Šattuid  čuoldinvuogit leat vuođđun dasa man bures nagoda meroštallat  guohtumiid  burrodaga  sihke  bievlaeatnamiin  ja dálveeatnamiin. Goalmmádassii galgá čuoldinvuohki addit vejolašvuođa  čuoldit  eret  areálaid  mat  eai  leat  šattolaččat dehe main leat dakkár šattut mat eai leat áigeguovdilat boazoguohtumin geavahuvvot. Ná sáhttá gávnnahit gokko leat eatnamat mat eai anit boazoguohtumin, ja nu sáhttá ovdanbuktit buoret obbalašgova guohtumiid birra. Šaddokarttaid  vuođul  sáhttá  bures  árvvoštallat boazoguohtumiid šattolašvuođa ja valljodaga ja kvalitehta, go obbalaččat leat sihkkaris dulkomat. ¶
Mii geahčadit lagabuidda aivvefal daid šaddoválddáhusaid čuoldinvugiid mat adnojedje vuođđun ovdanbuktit  boazoguohtunkárttaid,  ja  boazoguohtunkárttaid čuoldinvuogi. Dasa lassin čájehit duogášgálduid mat norggabealde adnojit boazoguohtumiid čilgemii. Guohtumiid ja daid burrodaga dehe kvalitehta leat árvvoštallan Selskapet for Norges Vel ja Boazodoalu stádakonsuleanta,  ja  daid  dieđuid  adnit  vuođđogáldun. Sis-Romssas leat maiddái satelihttagovaid-dátát adnon. Leat  lagabuidda  30  šaddošlája  dain  kárttain  nu movt  Selskapet  for  Norges  Vel  lea  šattuid  čuoldán iskkadeamis.  Deaŧaleamos  jeagelguohtuma  gávdná šaddobáikkiin gos lea deaškedaŋas, skierre- ja čáhppesmuorjeeanan,  soahkevuovdi  ja  čáhppesmuorjeoaivejeageleanan  ja  luomebalssat.  Árvvolaš  geasseguohtumat  leat  jassagobit,  duottargiellasat,  giđđasuorbmarássi-gieddedáđir, sieđgarođut ja gieddesinut. Boazodoalu stádakonsuleanta iskkadii guohtumiid Steen  ja  Villmo  hutkan  vuogádaga  vuođul.  Šattuid čuoldá  13  šaddošládjii  ja  ii-anihahtti  eatnama  fas čuoldá golmma sadjái, oktiibuot 16 juhkosa. Goappaš norggabeale  bargovuogit  atne  linjatakserema  iežaset gieddebarggus. Ruoŧabeale  várreeatnamiid  šaddokártta  ráhkadii Stockholm  universitehta,  ja  barggu  álggahii  Stáhta luonddugáhttendoaimmahat  1980-logu  álgogeahčen. Čuoldinvuohki  čuovvu  dábálaš  botánalaš  vuođu  ja heivehuvvui  luonddugáhttema  dárbbuide.  Leat  31 šaddošlája  oktan  ii-anihahtti  šlájaiguin.  Čuoldinvuohki lea joavdelas dárkil boazodoalu dárbbuide ja ferte heivehit vai anihit guohtumiid oktavuođas. Seammá  áiggi  ráhkadii  Ruota  Eananmihtidandoaimmahat,  Norrbottena  leana  eananmihtidandoaimmahaga bokte, šaddokárta mii fátmmastii leana siseatnama  ja  riddogiliid,  namalassii  guovlluid  maid várrešaddokárttat eai gokčan. Maŋŋil ráhkadedje sullasaš  kárta  daidda  eananosiide  Västerbottena  leanas maid  luonddugáhttendoaimmahaga  kárttaid  eai olahan. Eananmihtidandoaimmaga kárttat leat ráhkaduvvon  duhtadit  máŋggalágan  berošteddjiid,  ovdamearkka dihte boazodoalu. Leat 40 šaddošlája kárttain, oktii ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuohki lea nu dárkil  ahte  dárbbaša  heivehit  vai  aniha  boazodoalu dárbui.  Heiveheapmi  lea  álki,  dannego  lea  measta duššefal  bidjat  oktasašjovkui  šaddošlájaid  main  lea sullasaš árvu guohtunšaddun. Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkommišuvnna ruoŧabeale  juogus  lea  diŋgon  Metris-nammasaš  ásahusas Gironis, mii bargá ráđđálagaid Satelittbild-nammasaš ásahusain,  ja  galgá  buvttadit  digitála  šaddokártta ruoŧabeale boazoguohtunguovlluin mat váikkuhuvvojit  kommišuvnna  barggus,  ja  dain  mat  eai  boađe ovdan  ovdalis  namuhuvvon  kárttain.  Diŋgojuvvon kárta  fátmmasta  maiddái  boazoguohtunguovlluid Norgga  bealde,  nappo  Romssas,  Nordlánddas  ja Davvi-  ja  Lulli-Trøndelágas.  Čuoldinvuohki  veadjá orrut sakka álkidahtton. Duogážin dasa lea go kártaráhkadeapmi  gokčá  vásedin  boazodoalu  dárbbuid. Kárttain leat 20 šaddošlája, oktan ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuogi ii dárbbaš duođi eambbo heivehit boazodoalu atnui. ¶
1.3.3 Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶
Kárttaid  čuoldinvuogi  ulbmilin  vuovdeguovlluin  lea earuhit jeageleatnamiid eará vuovdeeatnamiin. Jekkiid dáfus  lea  ulbmilin  earuhit  šattolaš  jekkiid  eret  njárbesšattot  jekkiin,  ja  maiddái  earuhit  čáhccás  jekkiid goikejekkiin. Eatnamiin, gos ii leat vuovdi, lea čuoldinvuogi  ulbmilin  earuhit  jeagelšattu  eará  šattus,  ja maiddái čájehit leago ruonasšaddoeatnamiin suhkkes vai njárbes šaddu. Loahpas čuvge čuoldinvuohki man šlájat ja man ollu leat guovllus dakkár ii-anihahtti eatnamat. ¶
1.3.3.1 Čuoldinvuohki Šattuid čilget čuovvovaš čuoldinvugiin, mas maiddái kommenteret  eará  šaddošlájaid  dain  šaddokárttain mat leat vuođđogáldun. Fuomášuhttit ferte ahte šaddošlája árvu lea árvvoštallon dohkálaš guohtunšaddun duššefal dan mielde go gávdno guovllus. ¶
1. Jeagelvallji goahccevuovdi Goike eanan, dábálaččat beahcevuovdi. Eanangierragis lea jeagil dehe jeagil seahkálaga seamuin. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta jeagel- ja jeagelbovdnašládjan. Hui buorre dálveguohtun. ¶
2. Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi Varas  ja  njuoska  eanan.  Eanangierragis  lea  seamul. Buorrešattot  ja  dábálaš  suhkkes  šaddu  daŋasdásis. Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga  kárta  leat varas  ja  njuoska  bovdnašládjan  ja  urtašládjan,  ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji  goahccevuovdin  ja  njuoska  rássegoahccevuovdin. Buorre  ruonasguohtun,  mii  muhtin  áiggiid  lea  heajobuš njuoskasit vuovddis. ¶
3. Jeagelvallji soahkevuovdi Vuorjjes šaddu ja eanas jeagil. Daŋasdásis lea vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike  lastavuovdin  ja  luonddugáhttendoaimmahat gohčoda  dan  jeagelvallji  lagešvuovdin.  Hui  buorre dálveguohtun. ¶
4. Seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi Varas  ja  njuoska  eanan.  Dábálaččat  buorre  šaddu daŋasdásis, mas šaddet suoinnit, rásit ja urttat. Eanangierragis unnán šaddu. Suohkadit eatnamiin lea buorrešattot  eanangiera.  Dán  čilge  Eanamihtidandoaimmahaga kárta varas-, njuoska- ja rássás lastavuovdin ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji  lagešvuovdin  ja  rássás  soahkevuovdin.  Buorre ruonasguohtun. ¶
5. Čáhccás šattohis jeaggi Njuoska  jeaggi  ja  vuorjjes/hárvvit  luktišaddu  daŋasdásis.  Dábálaččat  lea  maid  eanangierragis  vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta šattohis  dipmájeaggin  ja  šattohis  čáhccás  jeaggin,  ja luonddugáhttendoaimmahat  gohčoda  dan  obmo-  ja čáhcerogge jeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶
6. Goike bovdnajeaggi Goikásit jeaggi mas ii leat vujohat, lea vuollegisšaddu ja eanangierragis seamul dehe jeaggi mas lea vuorjjes šaddu daŋasdásis. Jeakkis šaddá juovkalukti ja miektaullu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat  bovdnajeaggin  mas  leat  vealuskierrit,  njárbes daškesjeaggin, ja bovnnahat vuovdejeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan bovdnajeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶
7. Čáhccás šattolaš jeaggi Čáhccái ja vujohat, suhkkes šaddu daŋasdásis. Šattut leat muošká, čáhcehoašša , šluppotlukti, gieddeullu ja eará  šlájat.  Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga kárta leat vujohatjeaggin, suhkkes šaddu ja seamulšlájat  dipmájeaggin,  šaddovallji  čáhccás  šattolaš  jeaggi, goahccevuovde-  ja  lastavuovdejeaggin,  ja  luonddugáhttendoaimmahat  gohčoda  dan  várrejeaggin  ja šaddoseaguhus  jeaggin.  Hui  buorre  ruonasguohtun. ¶
8. Goike šattolaš jeaggi Goikásit  jeaggi,  ii  leat  vujohat,  valljugas  ja  suhkkes šaddu  daŋasdásis.  Šattut  leat  ulloruošši,  alitsuoidni, muošká, čáhcehoašša dehe skierrit. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga  kárta  goike  šattolaš  jeaggin mas  leat  ceakkorissit  ja  valljugas  daškesjeaggin,  ja luonddugáhttendoaimmahat  gohčoda  dán  goikejeaggin. Hui buorre ruonasguohtun. ¶
9. Daŋas-/goike guolban Goike eanan ja vuorjjes šaddu daŋasdásis. Leat vealu dehe  vuollegis  dakŋasat,  nu  movt  rievssatmuorji, čáhppesmuorji  dehe  skierri.  Jeagil  ja  seamul  eanangierragis.  Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike šattolaš jeaggin ja nu čilge maiddái luonddugáhttendoaimmahat.  Hui  buorre  dálveguohtun. ¶
10. Varas guolban Skieranat  ja  maiddái  sieđgašaddu  viidát.  Daŋasdásis leat rissit, rásit ja urttat. Dán čilge sihke Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat  leat  varas  skierreguolbanin.  Buorre  ruonasguohtun. ¶
11. Njuoskasit rásseeanan Lákta  dehe  njuoska  daškeseanan  mas  miehtá  šaddet fiskesrásit, fiskesviola, boallorássi, jeađjá ja eará šlájat.  Eananmihtidandoaimmahaga  kártta  ja  luonddugáhttendoaimmahat čilgejit dás leat oanehisšattot urttaid, ceakkourttaid ja muttagis assagobiid. Hui buorre ruonasguohtun. ¶
12. Goikásit rásseeanan Goike, rássás eanan. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge  Eananmihtidandoaimmahaga  kártta  ja  luonddugáhttendoaimmahat  leat  varas  njuoska  eanamin. Buorre ruonasguohtun. ¶
13. Sieđgarohtu Njuoska eanan mas eanas leat sieđggat. Eananmihtidandoaimmahaga kártta čilge dán leat sieđgarohtun, lákta-njuoska  bovnnahahkan  ja  sieđgarohtun  ja luonddugáhttendoaimmahat fas gohčoda dán njuoska bovnnahatjeaggin. Buorre ruonasguohtun. ¶
14. Juovat ja geađgeeanan Bákti,  geađgi  ja  sáttu.  Muolda  eatnamis  lea  duššefal gaskkohagaid.  Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga  kártta  leat  juovva-  ja  čievra/sátto  eanamin  ja luonddugáhtten doaimmahat gohčoda juovva- ja bákteeanamin. Ii-anihahtti. ¶
15. Eará eanan (kulttoreanan)) Adnon  dehe  darfiluvvan  eanan  (kulttoreanan).  Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat kulttoreanamin. Ii-anihahtti. ¶
16. Jassa/Jiekŋa Muohta  ii  sutta  juohke  geasi.  Dán  čilgejit  goappaš šaddokárttat  leat  stuora  joavggahatbáikin  ja  dasa lassin vel jiehkkin luonddugáhttendoaimmahaga kárttas. Ii-anihahtti. ¶
17. Itkobealli/mearritkeahtes Báikkit mat gártet suoivvana duohkái govain. Eai leat árvvoštallojuvvon guohtuneanamin. ¶
18. Čáhci Ii-anihahtti. ¶
19. Huksejuvvon guovllut Huksejuvvon ja gilvojuvvon eanan. Ii-anihahtti. ¶
20. Muorračuohpahat Muorračuohpahat,  jalgejuvvon  vuovdi,  ja  sullii  2 mehtara  alu  lánját  šaddan.  Eai  árvvoštallojuvvon guohtumin. ¶
1.3.3.2 Sierra namuheamit Golbma beali ferte namuhit mat váikkuhit šattuidárvvoštallama, namalassii rásseguolban, báljes jalggat ja itkobealli. Vuosttažettiin lea liiggás stuora eahpesihkarvuohta satelihttagovaid dulkomis dasa mii guoská rásseguolban-šaddošládjii.  Dát  šaddošládja  ii  boađe  oidnosii satelihttagovain,  ja  mielddisbuktá  ahte  rásseguolban hui dávjá biddjo kárttas daŋas/goike guolbanin. Boađusin lea ahte dálvejagi guohtumiid árvu norggabeale váriin  meroštallojuvvo  badjelmeare  olu  guovlluin mas satelihttagovat  adnojit  šaddokártaráhkadeami vuođđun. Nuppádassii  lea  stuora  eahpesihkarvuohta  goahccevuovdešlájaid dulkomis, báikkiin gos muorračuohppamiin jalgejit ja njásket eatnamiid bálljisin, dannego dát váikkuhit satelihttagovaid ivnniid. Danne biddjojedje muorračuohpahagat sierra šládjan. Dán boađusin lea fas datges ahte 5–15 % muorračuohpahagain eai čuldojuvvo vuovdešládjan, muhto baicca čájehuvvojit itkobeallin. Nu gártá dálvejagiguohtun meroštallojuvvot  veahá  unnáneabbon  go  duođaid  lea,  dan sivas  go  satelihttagovat  adnojit  šaddokárttaid  vuođđun. Dát čuolbma čuožžila Västerbottenis ja Västernorrlándda leanas ja muhtin oasi maiddái Jämtlándda leanas. Goalmmádassii  šaddá  satelihttagovaide  itkobealli dehe suoivvan go leat sakka rámšo ja gohpe eatnamat. Dat mielddisbuktá ahte daid areálaid šattut, mat leat itkobealde,  eai  sáhte  dulkojuvvot.  Dábálaččat  leat unnán areálat mearrikeahttájin itkobeali dihte, 0–2 % áigodatguohtuma  nettoareálas.  Duortnusjávrri  davábealde gos geassejagi guohtumat leat Romssa fylkkas, lea  2–6  %  nettoareálas  dat  mearri  mii  gárttai  itkobeallái. Namuhuvvon beliid galgá vuhtiiváldit go árvoštallá guohtumiid. Almmá veardideami haga váikkuha várreguolbaniid  satelihttagovva-árvvoštallan  eanemusat loahppabohtosa  ja  areálaid  guohtunárvvolašvuođa. ¶
1.3.4 Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶
Iešguđetge orohagaid/čearuid guohtunvalljodagaid ja eatnamiid  árvvoštallama  vuođul  leat  jahkeáiggiid guohtumat biddjon joavkolaga čuovvovaš vugiin: Dálveguohtuma šaddošlájat leat: jeagelvallji goahccevuovdi, jeagel lagešvuovdi ja daŋas/goike guolban. Ruonasguohtuma  šaddošlájat  leat:  Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi, seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, čáhccás šattolaš jeaggi, goike šattolaš jeaggi, njuoska guolban, njuoskasit rásseeanan, goikásit rásseeanan ja sieđgarohtu. Guohtuneatnama burrodat dehe kvalitehta lea gitta das man stuora mearrin árvvolaš šaddošlájat leat eatnama nettoareálas. Jeageleatnama burrodat áigeguovdilis áigodagas lea hui ollu gitta das man ollu eanan lea  guhtojuvvon  ja  muđuige  earalágan  eanangolladeapmi.  Dán  materiálas  eat  leat  vuhtiiváldán  golladeami  mii  lea  heajudan  kvalitehta,  eatge  eatnama guorbama  bohccuid  guohtuma  geažil,  dannego  dát bealit rivdet jođánit áiggi mielde. Dálveguohtumiin lea jeagelvallji  goahccevuovdi  buoremus,  muhtinmuddui dannego das lea eanemus jeagil, ja maiddái dannego lea seakka muohta, iige leat čeargaluvvan. Ruonasguohtumin  leat  geasseguovdil  njuoskasit rásseeanan ja čáhccás šattolaš jeakkit buoremusat, ja heajumus  kvalitehta  lea  fas  seamulvallji/urtavallji goahccevuovddis miehtá dan áiggi go boazu lea ruonasguohtumis.  Šaddošlájat,  main  eai  leat  rásit  dehe lasttat, leat buorit guohtun sihke giđasgeasi ja maŋŋigeasi. Go  dálveguohtumis  molsu  ruonasguohtumii,  leat lahppojeagelvuovddit áibbas dárbbašlaččat váriin gos eai  gávdno  bievladielkkut.  Šaddokárttain  eai  boade ovdan  dát  deaŧalaš  guohtunšlájat  cuoŋu-  ja  ceavviáiggi. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte boares vuovddit, mat leat dárbbašlaččat lahppojeagelšaddui, gávdnojit duššefal gáhttejuvvon guovlluin. ¶
1.4 Johtalanvuogit ¶
Mii leat ovdalis čilgen luonddu iešguđetláganvuođaid, mat  fas  dagahit  geográfalaš  erohusaid  duovdagiid guohtumiid gaskka. Duovdagiid iešguđetláganvuođat ja  bohcco  máŋggalágan  guohtundárbbut  iešguđetge jagiáiggi  leat  vuođđun  johtaleapmái  duovdagiid gaskka,  dađi  mielde  gos  ain  lea  buoremus  guohtun. Vaikko vel gottit nai johtalit duovdagiid gaskka guohtuma rievdama ja jagiáiggiid mielde, lea boazodoalu vuođđun  sirdit  ealuid  ráhpadeamos  guohtumiidda. Boazodoalu dovdomearkan leage guohtuma, bohccuid ja olbmuid gaskavuohta. Ruong čilge dán gaskavuođa golmmačiegagin  (triángeliin)  ja  čájeha  ahte  dát “… govvida … boazodoalu buvttadanfaktoraid”. Obbalaččat daddjon leat Skandinávia boazodoalus iešguđetlágan doaibmavuogit guohtumiid geavaheami ja johtalanmálliid mielde. Stuorimus erohus doaibmavugiid gaskka lea doaluin mat dálvet guođohit siseatnamis, ja doaluin mat dálvet atnet oarjjabeale riddoeatnamiid  goavis  dálkkádat  guovlluin.  Mandáhtta ¶
guovllus johtalit doalut unnit eanet juogo oarjjás dehe nuorttas  geasseorohagaide  alla  várreeatnamiidda goabbat  bealde  riikaráji.  Dán  guovtti  váldoerohusa gaskkas leat fas siskkáldas variášuvnnat. Guohtungeavaheapmi  lea  maŋemus  čuođi  jagis čađatgaskka nuppástuvvan. Politihkalaš mearrádusat váikkuhit, nu movt Norgga ja Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna, luondduruovttudoalus nuppástuvvan ruhtaruovttudollui, guohtuneatnamiidda sisabahkkemat ja mohtorfievrolassáneapmi. Go guohtumiid geavaheapmi rievddai, rivde fas dađistaga johtalanmállet. 1.1  govva čájeha  movt  mandáhttaguovllu  giđđa- johtaleamit dáhpáhuvvet prinsihppalaččat. ¶
1.4.1 Ruoŧabeali johtalanmállet ¶
Ruoŧa  boazodoalu  juohkit  dávjá  ná:  várrečearut, vuovdečearut  ja  konsešuvdnaguovllut.  Juohkima duogážin  lea  muhtin  muddui  sierralágan  riektevuođđu,  muhto  maiddái  iešguđetlágan  doaibmavuogit, vaikko erohusat leat eahpečielgasat. Várrečearuid  boazodoalu  váldovuohkin  lea  ahte dálveguohtumat  leat  siseatnama  goahccevuvddiin  ja johtet rádjeváriid guvlui geassái. Giđđa- ja čakčajagi guohtumat  leat  soahkevuvddiin,  mat  leat  dálve-  ja geasseeatnamiid gaskka. Ruoŧa davágeažehagas sáhttet  ealut  muhtin  dálvviid  guohtut  lagešvuvddiin,  ja doloža  rájes  lea  várreráidu  leamaš  vejolašvuohtan nuorttabeali  boazodollui  doppe  guođohit  dálvejagis. Čearuid deaŧalaš earru lea ahte muhtin orohagain leat  guohtuneatnamat  ovttahat  duovdagiin,  ja  earát fas  gártet  johtit  eará  čearuid  čađa  jođidettiin  dálveorohahkii ja dálveorohagas giđđabáikái. Nubbi guovddáš earru várrečearuid gaskka lea ahte johtingeainnuid  guhkkodat  lea  iešguđetlágan  gaskal dálve- ja geasseguohtumiid. Västerbottenis leat guhkimus  johtingeainnut,  sáhttá  leat  40–50  miilla.  Oaneheamos johtingeainnut leat čearuin mat leat Garasavvonis ja Härjedálas. Idre čearus várra lea oaneheamos johtolat, 4–5 miilla. Guohtumat eai leat ovttaláganat juohke  jagi,  ja  dagahage  ahte  johtolaga  guhkkodat rievddada jagis jahkái. Dábálaččat  oaivvilduvvo  ahte  vuovdesámečearut eai johtal, muhto baicca guođohemiin sirddášit dálvebáikkis  giđđa-  ja  geasseeatnamiidda  ja  fas  ruovttoluotta. Veadjá muhtin čearuid dáfus doallat deaivása, muhto  almmatge  lea  dilálašvuohta  iešguđetládje. Muhtin čearut, nu movt Maškhaure, johtala lagabui 20  miilla,  seamma  guhkkes  johtolat  go  Dálmma čearus ja guhkit johtolat go Jämtlándda čearuin, mat gullet várrečearuide. Vuovdečearuin lea dát doaibmavuohki  dábálaš  earenoamážit  Arjepluova  guovllus. Gávdnojit  juohkelágan  johtalanvuogit  Maškhaure rájes gitta doaluide mat eai johtal konsešuvdnaguovlluin. ¶
1.1 govva. Mandáhttaguovllu boazodoalu giđđajohtalemiid prinsihppagovva. ¶
Boazodoalu, mas johtalit eará duovdagiidda jagiáiggiid mielde ¶
Boazodoallu, mii ii johtal eara duovdagiidda, muhto johtala ovttahat duovdagiid siskkobealde ¶
Čearut, gos lea oanehis giđđajohtolat geasse- ja dálveguohtumiid gaskka, eai dárbbat doamaid johtit. Earát johtet dálve- ja geassebáikki gaskka guovtti oasis, ja bisánit  giđđajagi  eatnamiidda.  Dálvejagieatnamis giđđaguohtumii  johtet  čearut  jođánit,  vai  ollejit  ovdalgo jogat ja jávrrit luitet, ja seammás lea geahppasit johtit idjacugŋuid áiggi. Giđđaguohtunbáikkis johtet hiljážit  ealuiguin  geasseeatnamii.  Man  guhká  ádjána johtit, lea guohtumiid hálddus. Čakčajohtin  lea  dađistaga  gárttan  váddáseabbun. Vuosttažettiin váikkuhit čázádagaid dulvadeamit, mat dollet  čázádagaid  guhká  suttisin.  Dasa  lassin  leat doalut atnigoahtán ođđamállet teknihkalaš čovdosiid, nappo  fievrridit  bohccuid  biillain  guhkes  gaskkaid. Nu fievrriditge eambbogat bohccuid guorbmebiillain. Ná earáhuvvá maid guohtuneatnamiid atnu. Ealut leat guhkit  áiggi  geasse/árračakča  guohtumis,  dehe  orrot dálveguohtumiin guhkit. ¶
1.4.2 Norggabeali johtalanmállet ¶
Norgga  bealde  maiddái,  nu  movt  Ruoŧabealde  nai, leat  muhtin  orohagain  siseatnamis  dálveguohtumat Ruoŧa goahccevuovdeguovlluin ja johtalit geasset rádjeváriide. Dáid orohagaid johtingeaidnu manná nuorttabeale  čearuid  geasse-  ja  giđđa-/dálvebáikkiid  čađa. Muhtin  orohagat  gártet  maiddái  johtit  earáid  dálveguohtumiid čađa. Lea earaládje go várrečearuid dilli, dát  johtet  njuolga  norggabeale  orohagaide,  ja  eaige bisán giđđaorohahkii, mii livččii soahkevuovdi. Gávcci orohaga sáhttet formálalaččat johtalit Ruŧŧii (3 Romssa fylkkas ja 5 Nordlánddas). Muhtimat eai jođe  mearriduvvon  dálveguohtumiidda.  Dan  birra čilget maŋŋelis iešguđetge orohaga oktavuođas. Lassin nuorttabeali dálveguohtumiidda Ruoŧas, leat 5  orohaga,  main  siseatnamis  leat  dálveguohtumat, namalassii Finnmárkkuduoddaris ja Plassjeduoddaris. Dáid  doaibmavuohki  earrána  daid  orohagaid  johtalanvuogis mat johtet Ruŧŧii, dakko bokte ahte sin geasseorohat  lea  rittoguovllus,  iige  várreráiddu  guvlui. Golbma  siidda  johttájit  Romssa  fylkka  oarjedavvi guovlluin  Finnmárkkuduoddarii.  Johtolat  lea  váttis, dannego fertejit johtit earáid geasseorohagaid čađa vai besset  giđđa-,  čakča-  ja  dálveorohahkii  Finnmárkuduoddara  siskkit  guovlluide.  Guokte  siidda  suvdet ealuideaset  álggos  fatnasiin,  vai  garvet  mandáhttaguovllu. Goalmmát siida johtá gátti ja rasttida Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllu. Maiddái  Norgga  bealde  leat  guhkkes  johtolagat geasse-ja  dálveorohagaid  gaskka,  earret  dán  guokte siskkit orohaga mat leat Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus (sullii 10 miilla). Byrkiijes lea guhkimus johtolat (50 miilla), ja váttis johtolaga geažil fievrridit lulimus orohagat  bohccuid  biillain  sihke  čakčat  ja  giđđat. Láhku/Guhkesvággi johtá guhkimus geaidnnu árbevirolaš málliin guhkimussii. Lea erenoamážit Davvi-Trøndelága davimusas guovlluin  ja  Nordlánddas  ahte  johtet  bohccuiguin  siseatnamis rittoguvlui dálvái (11 orohaga). Johtingeaidnu lea 10–15 miilla gaskka. Lassin árbevirolaš johtinvugiide, ja nu maid biillain fievrrideami, suvdet 3–4 orohaga ealu fatnasiin  sulluide  ja  njárggaide  ábi  duohkái.  Ovdalaš áiggi vuojahedje ealuid rastá vuonaid ja nuriid. Muhtin  orohagain  orru  eallu  birrajagi,  ja  johtalit dušše oanehis gaskkaid siskkobealde orohaga. Vaikko guohtumiid šaddošlájaid gaskka leage stuora erohus, sulastahttá  almmatge  johtalanmálle  vuovdečearuid málle. Dákkár orohagat leat eanas Romssa fylkka sulluin, muhto maiddái dán golmma eará boazodoalloguovllun leat dát doaibmavuogit. ¶
1.5 Guohtuneatnamiid gáržžideapmi ¶
Guohtuneatnamiid  duohtadeapmi  sáhttá  gáržžidit guohtunareála,  muosehuhttit  guohtu  bohccuid  dehe gaskkalduhttit  bohccuid  johtaleami  ja  boazobarggu. Vahágat ja goarádusat sáhttet leat bistevaš dehe gaskaboddosaš  šlájas.  Čázádatdulvadeapmi  ja  ruvkedoaibma  leat  bistevaš  vahágat.  Astoáiggedoaimmat muosehuhttet  hui  dávjá  gaskaboddosaččat.  Vuovdedoallu  ja  sávzadoallu  leat  duohtadeamit  mat  rivdet áiggi mielde. ¶
1.5.1 Movt guohtuneatnamat gáržot ¶
Čázádatdulvadeapmi Čázádatfápmorusttegiid  areálaid  dárbbus  manahuvvojit  guohtuneatnamat  buođđudeapmái  dehe  rusttegiid  huksemii  ja  geainnuide.  Olmmošlaš  doaimmat, ábaida huksedettiin, sáhttet dagahit nu ahte guohtuneatnamat dakko lahkosiin eai sáhte adnot. Čázádathuksemiid  bárisáigi  lea  vássán,  ja  guhkit áiggi  vahágat  dat  váikkuhit  boazodoalu  dál.  Guovlluin,  maid  leat  buođđudan,  leat  juohke  sajis  váldán buoremus  guohtuneatnamiid,  ja  seammás  lea  jalges eatnamiin seakkimus muohta. Rašis jieŋat dulvaduvvon čázádagain ja goikaduvvon jogat dagahit ahte ii sáhte  ovdalaš  johtolagaid  atnit.  Guohtumiid  ávkki atnin  lea  muhtin  báikkiin  sakka  gáržon.  Gávdnojit ovdamearkkat  das  ahte  áigodatguohtumat  oalát  leat sirrejuvvon moadden duovddan. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái eanas háviid. ¶
Ruvkedoaimmat ja sáttovieččahagat Minerálaid  ja  čievrra  ávkin  atnin  manaha  guohtuneatnamiid.  Dasa  lassin  sáhttet  johtingeainnut  dehe bohccuid  lunddolaš  johtalangeainnut  botkejuvvot. Sáttovieččahagat leat álohii goarádussan jeageleatnamii, dannego dákkár eallámušvátna ja goike eatnamis ceavzá boazojeagil buorebut go eará šaddu. Málbma-  ja  ruvkedoaimmat  mearkkašit  olmmošvalvvi ollis doaimmas ja dainna lágiin ii leat bohccuide muosset guohtut guovlluin dakko lahkosiin. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái. ¶
Báhčinguovllut Báhčinguovllut atnet viiddis areálaid, ja danne dagahit stuora  negatiivvalaš  váikkuhusaid  čearuide/orohagaide, eandalii dalle go báhčinguovlu adno juste goas boazodoalus  leat  deaŧalaš  áigodagat.  Goarádusat dagahit  njuolggo  váikkuhusaid  go  manahuvvojit guohtuneatnamat čilviluhttima geažil, muhto maiddái geainnuid  ja  rusttegiid  huksema  geažil.  Bohccot  eai bálle  ráfis  guohtut  ja  olmmošlaš  doaimmat  gaskkalduhttet boazobargguid ja muosehuhttet bohccuid go vánddardeapmi gildojuvvo gaskaboddosaččat. Báhčindoaimmat  váikkuhit  váldosaččat  guhkit  áigái. ¶
Vuovdedoallu Guohtuneatnamat manahuvvojit ollásii go ráhkaduvvojit vuovdebiilageainnut. Maŋŋil go eanan lea boltojuvvon  (dahkko  vuosttažettiin  Ruoŧas),  eai  anit  šat guohtuneatnamat  15–20  jahkái.  Stuorámus  vahágat šaddet  go  jorgu  ja  boltu  eatnama,  muhto  duokko dákko boltumiin eai šatta nu stuora vahágat. Earret njuolggo vahágiid guohtuneatnamiid manahemiin,  sáhttá  vuovdedoallu  heajudit  guovlluid  anihahttivuođa,  dannego  guohtuneatnamiid  viidodat boatkana ja gártet gaskkat. Go vuvddiid čuohppá ja jalge oalát, de ii sáhte obanassiige  guođohit  dakko  bohccuid  dálveguovdil  ja giđđadálvvi  ceavi  dihte,  ja  jeagil  maid  dulbmojuvvo sakka  muorračuohpahagas.  Dát  dilli  bistá  15  jagi dassážiigo lánját šaddet birrasiid 3 mehtara allodahkii. Vuovdedoalu mihttomearri doalahit vuvddiid vuollel 100 jagi, mearkkaša ahte lahppojeagil ii beasa šaddat dan  mađe  ahte  livččii  vuovdeguohtumin  bohccuide. Vuovdi galgá leat badjel 100 jagi boaris ovdalgo muoraide šaddet maŋgemađe lahppojeahkálat. Jus  vuovdedoallu  galgá  váldit  vuhtii  boazodoalu guhkit áigái, ii galgga vuovdeeatnamis, gos lea jeagil, goassege leat badjel 10 % vuovddis mii ii anit guohtumin. Vuovderavda jekkiid guvlui galgá leat nu govdat ahte lahppojeahkáliin lea dohkálaš biras šaddamii, ja suodji biekkaid ja goikama vuostá. Guosaidgilvin  guovlluide  gos  dat  eai  šatta  luonddolaččat,  earáhuhttá  eananšattuid  ja  eai  šat  šatta guohtunšattut.  Vieris  muorrašlájaid  gilvin,  nu  movt contorta-beazi  (davvi-amerihkkálaš),  vahágahttá guohtunguovlluid  njuolgut  ja  goaridit  boazodoalu sakka, dannego eai šatta lahppojeahkálat, iige eatnamii jeagil. Ođđa muorrašlájat ja vuovdebiilageainnut dagahit bistevaš  váikkuhusaid,  ja  eananboltumat  mielddisbuktet oallemuddui guhkesáigái vahágiid. ¶
Gilvinrádji Guohtumat billahuvvet oalát go gilvá meahcceeatnamiid.  Iešalddis  gilvinrádji  mielddisbuktá  marginála guohtunmassima,  muhto  leat  viiddis  areálat  dakko lahkosiin  mat  eai  boađe  ávkin.  Danne  lea  guovddáš mearkkašupmi das gos guovllus gilvá eatnamiid. Lea stuora vahágin boazodollui go gilvojuvvon eatnamat leat  dain  guohtunguovlluin  mat  adnojit  bievlla  áiggi ja  árradálvvi,  danne  go  lea  veadjetmeahttun  hehttet bohccuid  mannamis  gilvojuvvon  eatnamiidda  rahttá maŋis. Danne ferte gilvojuvvon eatnamiid áidut, mat leat  guohtunguovlluin,  amas  čuožžilit  váttisvuođat gullevaččaide. Eanangilvimis lea bistevaš váikkuhus. ¶
Sávzzaid guođoheapmi Sávzzat gilvalit daid seammá guohtuneatnamiid alde bievlan go bohccot. Sávzzat guhtot mihá máddugeappot go bohccot, ja guohtumat adnojit garraseappot ja váikkuhit  šattuid  sakka.  Boazu  guohtu  báikkuid  ja “dušše šaddogierragiid” , ja danne eai sáhte bohccot ja sávzzat atnit ávkin seammá guohtumiid. Gilvu guohtumiid alde váikkuha nu guhká go doppe leat sihke sávzzat ja bohccot. ¶
Turisma Go  turismadoibmii  atná  eatnamiid,  manahuvvojit guohtumat huksemiid oktavuođas. Biras váikkuhuvvo negatiivvalaččat  almmatge  mihá  eambbo  doaimmat geažil  mat  leat  rusttegiid  lahka,  ja  dat  muosehuhttet guohtu  bohccuid.  Dasa  lassin  sáhttet  barttačohkkemat,  čuigiid  várráigeassinrusttegat  ja  lašmmohallanrusttegat  hehttet  bohccuid  lunddolaš  johtaleami  ja guovllu guohtumiin ávkki oažžuma. Dát hommá váikkuha nu guhká go lea doaimmas ja rusttegat ceaggájit. ¶
Bivdu Bivdu dain guovlluin gos bohccot leat guohtume, dehe gos  boazobargu  lea,  sáhttá  mielddisbuktit  dohkkemeahttun muosehuhttimiid. Bohccuid  dáhpin  lea  bieđgguid  ja  válljestallamiin guohtut bievlla áigge, ja danne sáhttáge juohkelágan guohtunmuosehuhttin  dagahit  vahátroasuid  čuovvovaš  dálvvi.  Jus  boazu  ii  bálle  johtalit  sajáiduvvan dábi mielde, de ii álššaiduva, iige gártta doarvái proteiidnasisdoallu guhtojuvvon šattuin. Dasa lassin heajuda  guohtungaskkalduhttin  bohcco  álššaiduvvama dálvái. Nu mielddisbuktáge muosehuhttin stuorit boazonealgunvára giđđadálvái ja dagaha miesehisvuođa. Bivdu, ja erenoamážit beatnagiin bivdin, sáhttá hehttet boazobarggu čohkken- ja johtináiggi. Boađusin šaddá ahte  boazodoallit  eai  beasa  albmaládje  rátkkašit  ja njuovvanbohccuid  oažžut.  Dasa  lassin  sáhttá  eallu bieđganit  ja  bohccot  bázadit  eatnamiidda  main  lea heajos guohtun. Muosehuhttimat  bivddu  geažil  sáhttet  dagahit dakkár  negatiivvalaš  váikkuhusaid  mat  čuhcet  hui vuđolaččat, ja danne galgá dát doaibmá muhttejuvvot boazodoalu gáibádusaid mielde, nappo oažžut guohtunráfi ja bargoráfi. ¶
Astoáiggeguolásteapmi Astoáiggeguolásteapmi guovlluin gos buorre ruonasšaddu eanas lea johka- ja jávregáttiin, baldá bohccuid eret buoremus guohtumiin. Guolásteapmi iešalddis ii leat  váttisvuohtan,  muhto  dat  bisánkeahtes  muohtaskohtervuodjimat  giđđat  mat  čuvvot  dán  doaimma. Go  eallu  muosehuhttojuvvo  giđđat  guođudettiin, dagaha dat duođalaš váikkuhusaid bohccuide mat leat heajos  vuoimmis.  Dan  seammás  lea  guohtun  giđđat ¶
hui  vátni  muohtadilálašvuođaid  geažil.  Váttisvuohta lea  erenoamáš  stuoris  ovdal  guotteha  go  eallu dárbbaša hui ráfis orrut, ja vahágis sáhttá dáhpáhuvvat ahte ealuin ii beasa johtit guottetbáikái. Váikkuhus lea gaskaboddosaš. ¶
Muohtaskohtervuodjin Ovdalis  lea  juo  daddjon  muohtaskohtervuodjima birra giđđat. Dasa lassin heajuda skohterjohtolat, mii dáhpáhuvvá  almmá  bearráigeahču  haga  dálveguohtuneatnamiin,  guohtuma,  dannego  bohccot  dáhttot čuovvut skohterluottaid ja dainna lágiin báhcet gaskkat mat eai šatta guhtojuvvot ollislaččat. Go bohccot maiddái  muosehuvvet  skohterjohtolaga  geažil,  de manahit álššaid duššás. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶
Eará astoáiggedoaimmat Beanavuodjin sáhttá muosehuhttit bohccuid go vudjet guohtuneatnamiid čađa ja váikko makkár áiggi. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶
1.5.2 Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶
Guohtuneatnamiid atnin Go  boazoguohtumiid  atná  eará  dárbbuide,  manaha guohtuneatnamiid  iešguđetládje.  Jus  guohtuneatnamiid massin čuohcá áigodatguohtumiidda ja šaddošlájaide ja dan geažil ráddjejuvvo čearuid/orohagaid boazolohku,  lea  vahát  erenoamáš  duođalaš.  Obbalaččat sáhttá dadjat ahte eará dárbbuide atnit guovlluid maid boazodoallu atná giđđadálvvi ja giđđat, mielddisbuktá aivvestassii duođalaš vahágiid. ¶
Guohtunvejolašvuohta Vuosttaš čalbmái sáhttá doaivut ahte viiddis guovllut eai  váikkuhuvvo  eará  anu  geažil,  eaige  eará  doaimmaid geažil, go šattut eatnan alde eai rievdda. Guovlu sáhttá  lea  dohkketmeahttun  guohtumin  iige  sáhte dohko  johtit  šlápmama  ja  lihkademiid  dihte  maid doaimmat  dagahit.  Erenoamáš  vahága  dahket  guohtungaskkalduhttimat  maid  doaimmat  dagahit  mat atnet  viiddis  areálaid,  ovdamearkka  dihte  astoáiggebivdu. Dárkilis plánen ja boazodoalu vuhtiiváldin, lea eaktun vai guohtu bohccuid muosehuhttin sáhttá doalahuvvot dohkkehahtti dásis. ¶
Boazobargu Johtin, čohkken ja guođoheapmi sáhttet muosehuhttojuvvot,  dehe  ájihuvvot,  jus  areálat  adnojit  eará doaimmaide dehe eará doaimmat leat jođus seammá guovllus. Vearrámus lea jus čohkkenbargu dehe johtin heađuštuvvo,  ja  ealu  ribaha  bieđganit  ja  láhpada bohccuid  heittot  eatnamiidda,  eaige  báze  doarvái njuovvanbohccot. Báiki ja áigi lea hui guovddážis dasa mii  guoská  movt  areálgeavaheapmi  dehe  doaibma váikkuha boazobarggu. ¶
1.5.3 Meahcceguovllut ¶
Boazodollui,  mii  galgá  doaibmat  ja  doallat  guhkit áigái,  lea  guovddáš  áššin  ahte  gávdnojit  heivvolaš guottetbáikkit,  johtingeainnut  gosa  bisána  ealuin,  ja viiddis  guohtumat  ovtta  olis  juohke  jagiáigái.  Buot guovllut  mat  leat  namuhuvvon  ovdalis,  leat  áibbas dárbbašlaččat  ovdáneaddji  ja  doaibmevaš  boazodollui. Dáid ii almmatge leat vejolaš bidjat árvvu mielde maŋŋálaga  ja  dadjat  duon  ja  duon  deaŧaleabbun  go nuppi. Guottetbáikkiid,  johtolagaid  gosa  bisána  ealuin,  ja guovddáš guohtuneatnamiid jagiáiggiid mielde, gávnnat  iešguđet  čearuid/orohagaid  čilgehusas  ja  kárttas. Meahcceeatnamat  leat  garrasit  gáržžiduvvon  1900logu loahpas, ja dan oaidnit 1.2. govva. ¶
1.2. govva. Guovllut Norggas, gos ii leat biilageaidnu. ¶
2.1.  govva čájeha  dán  guovllu  boazoorohagaid  ja čearuid rájiid. Romssa fylkkas leat 18 boazoorohaga ja  4  čearu  leat  Duortnosjávrri  davá/nuorttabealde, oktiibuot 22 ovttadaga. 8 orohaga leat riikaráji lahkosiin. ¶
2. Romssa fylka ja Norra Norrbotten ¶
2.1. govva. Boazoorohagat ja čearut Romssa fylkkas ja Norra Norrbottenis. Konvenšuvdnaguovlu lea sierranasat ráddjejuvvon. ¶
Romssa fylkka boazoorohagat obbalaččat ¶
Eanas  oassi  Romssa  fylkka  dálá  orohatjuohkimis mearriduvvui jagis 1963. Earuhuvvui gaskal geasse-, dálve-  ja  birrajagiorohagaid.  Seammás  mearridedje orohagaid  alimus  boazologu.  Maŋŋil  leat  dahkkon smávit  rievdadusat.  Lea  čielggaduvvon  galgá  go dahkat váldomuddejumi dehe reviderema, ja evttohus lea jagi 1997 rájes leamaš gárvvis. Evttohusa eai leat velá  meannudan  loahpalaččat,  dannego  vurdet  ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna.  Nu  gártáge  ođđa  boazoguohtunkonvenšuvdna maiddái láidestit boazodoalloguovllu boahttevaš orohatjuohkima. ¶
2.2. govva. Konvenšuvdnaguovllu rievdadeapmi maŋŋil 1923. ¶
Mii oaidnit 2.2 govas guovlluid gos sii besse guođohit maŋŋil  go  jagi  1919  konvenšuvdna  doaibmagođii (1923).  Rievdademiid  maŋŋil,  jagiin  1949  ja  1972, gáržo guovllut ja viidodat lei duššefal 3144 km ¶
. Go fas rievdaduvvui jagis 1984, viiddiduvvui fas ollislaš areála  ja  šattai  3834  km ¶
.  Viiddideapmi  dahkkui konvenšuvdnaguovllus  man  Sárevuopmi  atná  (Anjavuopmi). Jagis  1972  mearriduvvui  buot  6  konvenšuvdnaguovllu  atnit  áigodagas  miessemánu  1.beaivvis  – čakčamánu  14.beaivái.  Dakkamaŋŋil  go  jagi  1984 konvenšuvdna doaibmagođii, ohce 3 čearu guhkiduvvon  guođohanlobi.  Čearut  ohce  iešguđetge  áigodagaid,  muhto  visot  ledje  áigodagas  cuoŋománu 15.beaivvis  –  skábmamánu  30.beaivái.  Sárevuopmi ozai rievdadeami maŋŋil go jagis 1978 ledje Romssabeale  boazodolliiguin  soahpan  čuovvut  jagi  1972 guođohanáigodagaid. Gáržžiduvvon guohtunáigodatprinsihppa  sajáiduvai  ovdalis  šiehtadusaid  vuođul. Jagi 1919 šiehtadusas ledje maiddái sierra giđđaorohagat. 2.1. tabeallas oaidnit Romssabeale konvenšuvdna- guovlluid,  konvenšuvdnaguovllu  ja  boazoorohatguovllu gaskavuohta ja čearut mat atnet ávkin iešguđet guovlluid. ¶
Vuosttaš orohatjuohkin dahkkui jagis 1883 “Oktasaš sámelága” (felleslappeloven)  mearrideami  oktavuođas. Jagis 1923 dahkkui váldomuddejupmi jagi 1919 konvenšuvnna  vuođul.  Maŋŋil,  jagis  1949,  rievdadedje konvenšuvnna ja muhtin konvenšuvdnaguovllut jávke, ja danne dat dahke váldomuddejumi jagis 1963. Konvenšuvnna  oktavuođas  lea  erenoamáš  miellagiddevaš  fuomášit  ahte “ruoŧa” geasseorohagat  váldojedje  Romssabeale  boazodoalu  dálveorohahkan.  Dát lei  prinsihpalaš  rievdadeapmi  mii  dagahii  riidduid maŋit áigái. Dáid beliid guorahallat maŋŋelis ovttaskas orohagaid oktavuođas. Romssabeale  boazodoalloguovlu  vuhtto  sakka eambbo vuođđuduvvon Boazoguohtunkonvenšuvdnii go eará boazodoalloguovllut Norggas. Romssabealde lea vuoigatvuohta čadnon 6’ iešheanalaš guohtunguvlui. Vaikko vel jagi 1972 konvenšuvnnas ii daddjoge čielgasit,  sulastahttet  guovllut  almmatge  nudaddjon “geasseguohtunorohagaid” , mat ledje jagi 1919 konvenšuvnnas.  Eará  boazodoalloguovlluid  vuoigatvuohta  čatnasa  eambbo  rádjeguovlluid  guođohanvuoigatvuohtan. Čearuid  guođoheapmi  Romssabealde  lea  bálddihahtti  láhkái  earáhuvvan.  Ovdal  jagi  1919  konvenšuvnna lei ruoŧabeale čearuin praktihkalaččat vejolašvuohta guođohit buot Romssabeale geasseorohagaid. ¶
2.1. tabealla. Romssabeale guohtunguovllut Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶
Konvenšuvdnaguovllut ¶
Gii guođoha - Čearru ¶
Alimus boazolohku ¶
Dápmot – Rostu ¶
D 24 Basevuovdi ¶
Geaggán ¶
Ii mearriduvvon D 26 Rostu Devddesvárri ¶
D 28 Dieváidvuovdi ¶
Lávnnjetvuopmi ¶
Ii mearriduvvon Hávgavuopmi ¶
D 28 Dieváidvuovdi ¶
Sárevuopmi ¶
Ii mearriduvvon Ánjavuopmi ¶
D 28 Dieváidvuovdi ¶
Sárevuopmi ¶
9000* D 29 Álddesjávri Sárevuopmi ¶
Sárevuopmi ¶
Ii mearriduvvon Láirevággi ¶
Dálbma ¶
Ii mearriduvvon ¶
* Mearriduvvon go rievddai konvenšuvdna 1985, § 6. ¶
Dás  oaidnit  man  erenoamáš  máŋggabealát  lea  juohkin Sárevuomi dáfus. Sii atnet golbma iešguđet konvenšuvdnaguovllu mat leat goabbat orohagas. 2.2 tabeallas oaidnit Romssabeale eará boazodoalu. Konvenšuvdna  guoskkaha  eanas  orohagaid  duššefal eahpenjuolggo  vugiin,  ja  lávdegotti  čielggadeapmi čilgege dáid birra duššefal obbalaš oasis. Maŋŋil mii čilget  lagabui  4  rádjeorohaga,  mat  leat  Álddesjávri, Dieváidvuovdi, Rostu ja Basevuovdi. Dáid orohagaid ránnjáorohagaid, mat leat Gielas, Stálonjárga, Meavki ja Láhku, čilget mii maŋŋelaš. Davvi-Sážžá ja Ráidná orohagat leat dadjat sierrašlájagat eará riddo- ja suoloorohagaid ektui, dannego leat atnán Dievaidvuovddi dálveorohahkan. Dán geavaheami ii almmatge suokkardala  fágalávdegoddi  dárkileappot,  duššefal  namuha  dan  oasi  mii  guoskkaha  rádjeorohagaid  olahahtti  valljodagaid.  Movt  valljodatgeavaheapmi  heivehuvvo  ođđa  konvenšuvnna  rámmaide,  lea  Norgga bealde siskkáldas áššin. ¶
D 28 Dividalen ¶
D 28 Dividalen ¶
D 28 Dividalen ¶
2.2. tabealla. Doaimmaid ja olbmuid lohku, alimus boazolohku dan oassái Romssabeali boazodoalus mii ii leat vuođđuduvvon boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶
Orohat ¶
Orohat ¶
Lohku Guođohan ¶
Alimus boazolohku koda Doalut ¶
Olbmot áigodat Giđđaeallu Eará áigodagat ¶
Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶
Miehtá jagi ¶
Miehtá jagi ¶
200 Skirttiláhku ¶
Miehtá jagi ¶
600 Roahpa ¶
Miehtá jagi ¶
750 Lulli-Sážžá ¶
Miehtá jagi ¶
600 Dieváidvuovdi (dálvejagis) ¶
400 Davvi-Sážžá ¶
Miehtá jagi ¶
Miehtá jagi ¶
600 Ráneš ¶
Miehtá jagi ¶
600 Ráidná ¶
Miehtá jagi ¶
Miehtá jagi ¶
300 Meavki ¶
3 500 Basevuovdi * ¶
Miehtá jagi ** ¶
2 000 Stálonjárga ¶
Miehtá jagi ¶
9 000 Gielas * ¶
Miehtá jagi ¶
1 750 Ittunjárga *** ¶
1 200 Láhku/Guhkesvággi *** ¶
Dása lea velá lassin dálvejagi guohtun Norrbottenis. ** ¶
Earret 2 guovllu guođohanáigodat, mii lea 15.10.–15.04. *** Dálvejagi guohtumat Oarje-Finnmárkkus. Iešguđetlágan juogadeapmi dahká ahte loguid ii sáhte njuolgut veardádallat našunála bajilgovaiguin. ¶
Jus mahká guohtuneatnamat adnojit buot buoremus lágiin, sáhttit mii guohtumiid burrodaga birra oažžut dieđuid  go  váldit  vuođu  bohccuid  logus  eatnamiid nalde ja geahččat man ollu buvttaduvvo juohke areálovttadaga  mielde.  Stuora  boazoeatnatvuohta  mearkkaša juogo dan ahte leat buorit guohtumat, dehe liiggás garrasit adnojit eatnamat. Njuovvandeattut muitalit  maiddái  muhtinmuddui  guohtumiid  burrodaga, ábaida  bievlaguohtuma.  Vuoitu  dehe  ovdáneapmi juohke ealli nammii ges muitala boazodoalli obbalaš eallohálddašeami birra. Diehttelasas lea sáhka maiddái boazomassu birra. Jus lea dássedis boraspirelohku, muitalit massimat boazodoalli árjjalašvuođa ja dálveguohtumiid  burrodaga.  Dánlágan  dieđuid  dulkon gártá  váttisin  vuosttažettiin  boraspiremassimiid oktavuođas,  ja  erenoamážit  go  massimat  rievddadit. Misiid  lohku  maŋŋil  massimiid,  lea  Romssabealde seammá dásis go Oarje-Finnmárkkus ja Nordlánddas. Eará  guovlluin  eai  masso  rávis  bohccot  nu  ollu. Maŋemus golbma jagi leat almmatge massimat gehppon go geahččá guovllu ollislaččat. Vaikko vel obbalaččat  leage  massin  geahppánan,  leat  liikká  balddihahtti  erohusat  orohagaid  gaskka.  Jagiin  1998/1999 ledje miessemassimat gaskal 11 ja 60 % ruksesmisiin, ja rávis bohccuid massu leai gaskal 6 ja 27 %. Boazodoallu  gártá  váttisin  orohagain  gos  massojit  ollu bohccot! 2.3 tabeallas leat čoavddalogut jagiin 1998/1999 – Romssabeale  boazodoallo  masa  boazoguohtunkonvenšuvdna ii guoskka. ¶
9 000 Gielas * ¶
2.3. tábealla. Valljodagaid geavaheapmi jagiin 1998/1999 – Romssabeale boazodoallu mii ii leat boazoguoh- tunkonvenšuvnna vuođul. ¶
Orohat ¶
Areála ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi ¶
01.04.98 juohke ¶
kg juohke ¶
kg juohke km ¶
boazu ¶
Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶
24,0 Skirttiláhku ¶
1,6 Roahpa ¶
23,9 Lulli-Sážžá ¶
25,8 Davvi-Sážžá ¶
0,8 Ráneš ¶
14,2 Ráidná ** ¶
9,8 Stuoranjárga/Meavki ¶
24,5 Basevuovdi ¶
23,3 Gielas/Njuorajávri ¶
25,3 Láhku/Guhkesvággi ** ¶
Oktiibuot ¶
váilot buvttadandieđut. ** Láhku/Guhkesvággi ja Ráidná leat duššefal geasseorohagat. ¶
6,4  kg  buvttadeapmi  giđđaealus  bohcco  nammii  lei arvat buoret go ovddit jagiid, dalle lei 3,1 ja 3,4 kg. Nu  movt  Nordlánddas  nai,  lea  almmatge  buvttadeapmi  bohcco  nammii  vuollelis  go  Trøndelágas, muhto  veahá  buoret  go  dán  guovtti  guovllus  Finnmárkkus. 2.3.  tabeallas leat  meroštallan  boazologu  juohke dehkára nammii, muhto dás leat mielde maiddái dát guokte  orohaga  main  dálveorohat  lea  Finnmárkkus. Ráidná  lea  arvat  badjelis  go  earát.  Orohagain,  main dálveorohat lea Oarje-Finnmárkkus, lea bohccuid lohku eatnamiid nalde oktiibuot 5,7 bohcco juohke km ¶
geasseguohtumis. Diekkár geahččanbealis lea Ráidná dássi  vuollin.  Láhku/Guhkesvággi  lea  arvat  vuollelis go Ráidná ja obalohkái Oarje-Finnmárku. Orohagain,  main  Romssabealde  lea  birrajagiorohat, lea boazoeatnatvuohta iešguđetládje gaskal 0,3– 1,2 bohcco juohke km ¶
. Gaskamearálaččat lea seammá dásis go Helgelánddas, ja veahá badjelis go DavviNordlánddas.  Dát  stuora  erohusat  leat  eahpedábálaččat. Ruobbá ja Basevuovdi sierranit dás sakka go leat 1,2–1,1 boazu juohke km ¶
. Eará birrajagi orohagain Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssabealde, lea duššefal Skjækerfjell mas lea dan mađe badjin boazolohku juohke areálovttadaga nammii. Vaikko vel leage boazoeatnatvuohta, lea Rebbenesøyas  stuora  buvttadeapmi  juohke  km ¶
(10  kg).  Dát čájeha  dan  guvlui  ahte  guohtumat  girdet  dan  mađe. Sihke  Basevuovddis  ja  Davvi-Sážžás  lea  erenoamáš vuollin  vuoitu  (ovdáneapmi)  sihke  juohke  km ¶
ja juohke bohcco nammii. Nannánorohagain  lea  Stálonjárggas  buoremus vuoitu juohke bohcco nammii. Dilli lea hui rievddalmas. Ovddit jagi lei buvttadeapmi vuollin, namalassii 3,6  kg  juohke  bohcco  nammii.  Mii  meroštallat  dán orohaga buvttadeami juohke km ¶
nammii areála vuođul mii fátmmasta Fagerfjell ja dan oasi Álddesjávrris mii ii gula konvenšuvdnaguvlui. Dán  guovtti  Finnmárkku  orohagain  leat  sakka geahppasit bohccot go eará boazoguovlluin. Dán váikkuhit  boazoeatnatvuohta  ja  guohtumiid  burrodat. Dáid 4 eará orohagain čájehit deattut geasseguohtumiid  burrodaga.  Obalohkái  leat  Romssa  bealde  leamašan losimus deattut. Geahča 2.3. gova mas mii leat 10  maŋemus  áigodagaid  veardádallan  misiid  njuovvandeattuid  dain  4  lulimus  boazodoalloguovlluin. ¶
Njuovvandeaddu miesit (kg) ¶
23,3 Gielas/Njuorajaure ¶
Čájeha čielgasit ahte suolohasat ovdánit buorebut go nannánorohagat. Go mihtida kg juohke km ¶
nammii, leat dásit 4,8 ja 2,5 kg, ja fas boazologu ¶
ektui lei 9,3 ja 5,7 kg. Erohusat leat bistán máŋga jagi, ja ee boazologu ovdáneamis dan oaidnit ( 2.5. govva ). ¶
Jagiin 1997/1998 vihkkejuvvojedje njiŋŋelasat Romssa bealde systemalaččat ( 2.4. govva ). Dás vuohttit oro- hagaid  gaskasaš  erohusaid.  Dás  oaidnit  maiddái obbalaš  alla  dasi.  Orohagain  eai  lean  badjel  15  % vuotnjalat vuollel standárd-deaddoráji mii lea 53 kg. Orohagat eai bártit bievlaguohtumiiguin. 2.3. govva. Norgga 4 lulimus boazodoalloguovllu misiid njuovvandeattut. ¶
2.4. govva. Romssabeali orohagaid eallibohccuid deattut (gaskamearálaš) – rávis njiŋŋelasat ja vuotnjalat. ¶
14. Orohagat Ráidná, Láhku/Guhkesvággi ja Sállir eai leat mielde dáin regionála meroštallamiin. ¶
2.5.  govas oaidnit  ahte  boazolohku  geahppánii  nan- nánorohagain.  Duogážin  lea  go  nannánorohagat masset eambbo rávis bohccuid, ja massimiidda orrot leamen  iešguđetlágan  sivat  obbalaččat.  Riddoguovlluin  váldá  goaskin,  ja  siseatnamis  leat  dábálaččat geatki  ja  albbas.  Vaikko  vel  Romssas,  nannáma bealde,  ii  leat  ge  nu  balddihahtti  dilli  go  Skievvás  ja Frostisenis  Nordlándda  boazoorohagain,  sulastahttá dát almmatge. ¶
2.1 Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Meavki – Rostu – Geaggán ¶
2.1.1 Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Lágus  ja  Guhkesvákkis  lea  oktasaš  orohatstivra  ja hálddašeapmi. Duovdagiid dáfus leat guokte orohaga (orohagat 19 ja 32). Orohagaid viidodat lea 872 km ¶
. Geahča 2.1. kártamildosa. Dát orohagat ja Ittunjárga leat Vuovlevuona/Báhccavuona ja Ivgu gaskka. Álggos lea Láhku oarjjalulábealde, ja de Guhkesvággi ja davimusas lea Ittunjárga. Lágu rádji manná Nieidavuovddi guvlui oarjedavil, ja lulil fas Meavki ja Rostu guvlui. Láhku lea juo jagis 1963 gullan Romssabealde orohagaide, ja guođohanáigodat lei 15.04.–15.10. Guhkesvággi (ja Ittunjárga) šadde sierra boazoorohahkan jagis 1973. Jagi  1919  konvenšuvnna  mielde  ledje  dát  golbma orohaga  giđđa-  ja  geasseorohagat.  Jagi  1949  rievdadeami mielde biddjui Láhku olggobeallái konvenšuvdnaguovllu,  ja  jagis  1972  biddjui  olles  njárga  olggobeallái  konvenšuvdnaguovllu.  Geahča  kárttas  mas ollislaččat muitaluvvo Romssa birra. Jagis  1973  almmuhedje  orohagaid  geasseorohahkan ja dat lei geahččalanortnegin. Guođohanáigodat lei  15.04–01.11.  Čuovvovaš  jagiid  guorahalle  eiseválddit  leigo  vejolašvuohta  gávdnat  siskkit  Romssas dálvejagi  eatnamiid  dáidda  orohagaide.  Plánat  eai dahkkon duohtan, ja dát siiddat johtetge Oarje-Finnmárkui dálveorohahkii. Geahččalanortnet šattai bistevažžan 1970-jagiid loahpageahčen. Lágus/Guhkesvákkis  leat  alla  eatnamat,  gáissát, mat dahket ahte orohaga eananoasit juohkásit guovtte sadjái ja daid gaskka lea váttis johtalit. Orohagas leat guokte goabbatlágan duovdaga ja guokte siidda mat leat  sierra.  Eananoasit  eai  čuovo  orohatrájiid.  Davi 2.5. govva. Romssabeali nannánorohagaid ja suoloorohagaid boazolohku (dáhton lea 1.4). ¶
mus  siida  suvdá  ealu  militearaprámáin.  Dálá  dilis  ii váikkut boazoguohtunkonvenšuvdna dán siidda. Gaup-siida  lea  álggu  rájes  juo  johtán  Čoaigidanvuovdái  ja  rasttidan  E6  Čávkosa  bokte.  Vuosttaš jagiid  sii  suvde  ealu  prámáin.  Prámáin  suvddii  ealu Polleidet:s  Návutnii.  Maŋŋil  geahččaledje  earasadjái suvdit, ee suvde gáddái Gávvuonas Álttás. 1978 rájes leat johtán ealuin badjel vári, álgosaččat čuvvo seammá  johtingeainnu  go  giđđat,  namalassii  Čoaigidanvuovdái.  Maŋŋil  leat  johtán  Rostu  orohaga  čađa čakčat.  Dan  oktavuođas  leat  sii  vuostálaga  konvenšuvnna mearrádusaiguin. Dan birra čilgejuvvo Rostu ja Basevuovddi orohagaid oktavuođas. ¶
Luonddudilálašvuođat Ittunjárggas  leat  ceakko  gáissát,  leat  sullii  1.800  m bm.  Láhku/Guhkesvággi  lea  ráššáguovlu  ja  das  leat jiehkit,  bávttit  ja  juovat.  Orohaga  guovddáš  eananosiin lea gabbro-nammasaš geađgešládja várrevuođus. Lea asehis eanavuođđu ja šaddu. Vuonaid  ja  gabbroeatnama  gaskka  manná  báitarákto-suotna, mii dahká šattolažžan daid oallut vákkiid mat mannet mearragáttis várrái. Dakko lea dohkálaš guohtun. Mearragáttis  vuollin  lea  jalgat  ja  eanas  huksemat leat čohkkejuvvon dohko, gáddi lea gaskal 0,1–2 km. Lágu  obbalaš  areálas  lea  3,6  %  jiehkki.  Guhkesvákkis lea 9,1 % ja dan orohagas lea jiehkki eanemus oba Norgga orohagain. Orohaga eatnamat eai heive dálveorohahkan. Eatnamat  leat  dainnalágiin  ahte  dálkkádagat  eai  daga goabbeliige bievlajagi guohtumiid. ¶
Guohtun Gabbrooassi lea nudaddjon ii-anihahtti eatnamat. Selskapet for Norges Vel (Lyftingsmo 1974) lea suokkardan guohtumiid ja buvttehan ahte sakka ii-anihahtti eananoassi lea 68 %. Dasa lassin lea 10 % ii-anihahtti dan  oasis  man  meroštallat  leat  dohkálaš  guohtuneanamin  (ii-anihahtti  takserenlinjjáin).  Leat  čáhppesmuorjeeatnamat ja soahkevuovddit main šaddet čáhppesmuorjjit.  Vaikko  vel  šaddage  veahá  vuovdesitnu, almmatge  dát  eai  leat  nu  buorit  geasseguohtumat. Geasseguohtumat leat muohtagobiin ja rásse- ja urtavallji soahkevuvddiin. Takseren dahkkui maŋŋil go jagi 1972 konvenšuvdna doaibmagođii.  Jeagil  ii  lean  ollu,  ja  lei  sakka  guhtojuvvon. Guovlluin, gos lei buorre jeagil, ledje muohttaga  vuolde  árrageasi.  Danne  biddjui  vuođđun  ahte jeagelguohtun  heive  buoremusat  čakčaguohtumin. Čakčaguohtumis goldná rássi árrat ja šaddá álmmehis guohtun. Guovllut, mat doaivumis maŋemussii bissot buorrin, leat ii-anihahtti eatnamat (gabbroeanan). Mis váilot buorit dieđut das makkár jeagelguohtun lea dál, muhto lea dábálaš ovttaoaivilvuohta das ahte orohagas  váilot  giđđa-  ja  čakčaguohtumat,  go  geahččá guođohanáigodagaid ja boazologu. 2.4. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) – Lágu/Guhkesvákki orohat. ¶
Láhku Guhkesvággi ¶
Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶
22 Skierre- ja čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
7 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶
1210 Vuovdi, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
17 Sarritrámat ¶
22 Soahkevuovdi, sarrit ¶
7 Rásse-/ urtavallji soahkevuovdi ¶
6 Rássejassagobit ¶
Submi ¶
Unnit ii-anihahtti ¶
11 Jeagelguohtun oktiibuot ¶
Nettoareála ¶
Stuorit ii-anihahtti visot areálas ¶
Oktiibuot areála km ¶
Oktiigeassu Geaggán  sávašii  bievlaguohtuma  oažžut  Lágus/Guhkesvákkis. Fágalávdegotti oaivila mielde lea orohagas vejolaš juogo johtit dálveorohahkii Oarje-Finnmárkui dehe guođohit Geaggámis. Ekologalaš bealis lea buoremus johtit Geaggámii. Doaibmadilli šaddá buoret go johtalanvuohki šaddá seammaládje go guovllus minddar nai. Jus dán čovdosa čuovvu, fertejit buot siiddat soahpat  oktan  siidan,  main  lea  sierra  dálveorohat. Fágalávdegoddi ii jáhke dán čovdosa ollašuvvat dálá dilis.  Guhkit  áigái  sáhtášii  dát  čoavddus  almmatge doaibmat bures. Nubbi  vejolašvuohta  lea  orohaga  geavahit  OarjeFinnmárkku vuođul. Dalle ferte johtit giđđat ja čakčat vugiin  mii  ii  leat  vuostálaga  Romssa  davit  osiin  ja Geaggáma johtalanmálliin. Dat mearkkaša ahte ealu ferte fievrridit guorbmebiillain. ¶
2.1.2 Basevuovddi boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.2. kártamildosa. Basevuovddi álgosaš dálve- orohat ovttastahttui jagis 1977 Falsnesfjell orohagain ja šattai ođđa birrajagi orohahkan: Basevuovdi, Falsnesfjellet  ja  dat  ođđa  Basevuovdi  manná  Rostu  orohaga  rádjái  Čiekŋalvuovddi/Bárrásvuovddi  mielde rádjemearkka 293 rádjái, Gáhppooaivái. Nuortadávil lea  rádji  Gáivuonvággái,  vuonas  Suoma  rádjái.  Dát rádji lea Skárfvággiorohaga rádji, ja seammás lea dát Oarje-Finnmárkku rádji. Oarjedávil lea rádji vuonaide ja nuorttilulil fas Ruoŧa ja Suoma riikarájiide. Álgosaš orohatrájit  manne  Skibotn-ávžžis,  mii  dál  earuha Basevuovddi guokten lunddolaš guohtunguovlun. ¶
Čiekŋalvuovdi juohkása guokten vággin, Stordalen ja  Bárrásvuovdi.  Duovdagiid  dáfus  heive  Stordalen seammá bures orohatrádjin go Bárrásvuovdi. Orohat  lei  jagi  1964  rádjái  konvenšuvdnaguovlu. Eanas oassi luvvejuvvui sierra orohahkan, ja jagi 1972 konvenšuvdna nannii dan. Orohaga lulit oassi lea ain konvenšuvdnaguovlun,  ja  davil  ráddjejuvvon  Golmmariikarádjemearkkas  Govdavákki  čađa  Čoaigidanvuovdái.  Dát  duovdagat  lea  oassin  Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllus  ja  dat  leage  Rostu  orohat. Konvenšuvdnaguvlui gullet maddái Bárrás ja Márkos. Lassin  dan  konvenšuvdnaguvlui  man  juo  namuheimmet ásahuvvui jagis 1972 gaskaboddosaš guovlu. Mearrádusaid vuođul, mat daddjojit §:s 67, lei Ruoŧa beali boazodolliin lohppi atnit Rieppi gitta jagi 1977 rádjái.  Davil  rádji  lei  Skibotndalen  mielde  rádjemearkka  295  rádjái,  oarjjábealde  Lávkavákkis  Skibotndalenis Govdajávrái ja lulás Dápmot/Rostu davitráji  mielde  Golddajávrris  Golmmariikarádjemearkka rádjái Golddajávrris. Dát lei áidna guovlu mii ásahuvvui gaskaboddosášvuođa namas. Konvenšuvdnarádje  guora  lea  gaskaáidi  Golmmariikarádjemearkkas Golddajávrri buohta oarjjás Govdavágge ráigge Govdajávrái. Áidi lea gahččan máŋgga saje guhkes gaskkaid. Basevuovdi vuosttaldii áidebáikki válljema ja oaivvildii manahit guohtuneatnamiid ovddeš šiehtaduvvon áidebáikki ektui. Orohat ceggii sierra gaskaáiddi Golddajávrris Stordalena mielde, amas mastat Geaggámii. Áidi ceggejuvvui jagis 1984 gaskaboddosaš áidin. Maŋŋil lea áidi ođastuvvon  ja  ráhkaduvvon  orruáidin.  Áidi  čuovvu lunddolaš  oziid  ja  hehtte  Geaggáma  mastat  konvenšuvdnaguovlluide mat leat Stordalena ja Govdavággi gaskkas,  nappo  guovllu  man  dás  gohčodit  Márkos. Geaggán  oaivvilda  dán  áiddi,  ovttas  Láhku/Guhkesvákki áiddiin Rosttus, váikkuhit sin guohtuneatnama atnima  nu  ahte  sin  konvenšuvdnaguovllus  lea  30  % maid sii eai beasa guođohit. Basevuovddis ii leat formála lohpi cegget áiddi Boazodoallolága vuođul. Riikarádjeáidi  lea  ruoŧabeali  ovddasvástádus,  ja váilevaš áidedivodeapmi lea dovddastuvvon. Leat dollojuvvon moanat čoahkkimat ja áidegeahčadeamit, ee gávnnahan  dihte  buoret  áidebáikki  dábálaš  konvenšuvdnaáidái. Det faste utvalg (bistevaš lávdegoddi) lea máŋgii ášši gieđahallan. Ruoŧa eiseválddit ja Geaggáma čearru leat máŋgii čujuhan ahte Basevuovdi guođoha rádjeváriid dálvet ruoŧabeale riikaráji (Duoibalis). Suoma riikaráji guora lea ceggejuvvon gaskaáidi. Geaggáma  boazodoallit  sáhttet  atnit  konvenšuvdnaguovllu áigodagas 01.05–14.09. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga  báktevuođus  lea  eanas  báitaráktu,  muhto muhtin sajiin lea eanan garas ja daškat. Orohaga siskkit duovdagiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat ja  šaddá  unnán  ruonasšaddu.  Dákkár  guovllut  leat eanas Skibotndalen badjeosiid davábealde ja nuorttabealde. Dákko leage duottareanan, sáttu ja čievramorenet. Vággerámain  lea  ráktu  moallaseabbu  ja  eanan,  mii fierrá, lea sakka šattolaččat, ja nu leage máŋggalágan šaddu dákko. Básevuovddis leat oba Norggas eanemus eatnamat badjel  1000  m  bm  (26  %).  Duššefal  7  %  eatnamiin leat vuollel 600 m bm. Orohagas lea eanas duottareanan mas leat doaresvákkit miehtá. Vuolládagain leat vuovddit  ja  soahkevuovdi  manná  gitta  400–500  m bm.  Vuonaid  guvlui  leat  riiddit.  Skibotndalenis  lea veahá  beahcevuovdi,  muhto  obbalaččat  lea  unnán vuovdi. Romssabealde  lea  Basevuovdi  dat  guovlu  gos  lea unnimusat  muohta.  Maiddái  arvi  lea  doppe  gaskamearálaččat  duššefal  10–25  mm  ođđajagimánu  ja guovvamánu.  Dálkkádagat  dahket  orohaga  buorren dálveguohtumin. Váttisvuohta čuožžila dalle jus heajuda ealádaga, go eai báljo leat eará eananoasit gosa de lágida ealu. Eanas sajit leat muohttaga vuolde gitta geassemánnui, ja danne ii runodišgoađe ovdalgo suoidnemánu. Nu leatge unnán báikkit gos rahttá lea árrat. ¶
Guohtun Vákkiin lea buorre guohtun geasset, ábaida baju várreeatnamiin nuorttabealde ja oarjjabealde Skibotndalena.  Čakčat  guođohit  rádjeguovlluin.  Vaikko  Olmmáivággi  ja  Gáivuotna  leat  buoremus  dálveguohtumat. Dál lea duođaštuvvon ahte “mearriduvvon” dálveguohtumat Maunus leat guorban, eaige anit. Gáržžes dálveguohtumat ráddjejit orohaga boazodoalu. Nu movt  daddjon  ovdalis  leat  orohaga  dálveguohtumat rádjeváriin ruoŧabealde riikaráji. Dán vuođul čuoččuhit Basevuovddi boazodoallit ahte dát sáhttá leat sidjiide  guohtuneanamin  Maunu  sadjái,  vaikko  vel  eai leatge seamma buorit eatnamat go Maunus. Dalle  go  NORUT  diđoštii  konvenšuvdnaguovllu guohtumiid dili, váldui maiddái Basevuovddi lulimus oassi mielde. Sii leat guovllu gohčodan “Čiekŋalvuovdin” .  Guovllut  leat  álggos  klassifiserejuvvon  šaddošládjan, ja maŋŋil leat earuhuvvon guohtunšládjan ¶
. Diđoštanbohtosat  čilgejuvvojit 2.5.  tabeallas. Lassin guohtunšlájaid  proseantačilgehusa,  čájeha  tabeallas ¶
15. Dán analysa vuođđun lea okta áidna govva váldon suoidnemánu 1990. ¶
ii-anihahtti  eatnama  obbalaččat  ja  ollu  lea  šaddu ¶
obalohkái.  Dás  lea  maiddái  earuhan  guohtunárvvu mielde.  Dát  earuheapmi  vuođđuda  NORUT  árvvoštallamii  nu  movt  dat  leat  earuhan  iešguđetge  guohtunšlája  geasse-  ja  dálveguohtumin.  Sii  atne  4  sierra guohtunárvvu (0–3), ja leat oktiigeassán guohtunšlájaid ja earuhan daid mat leat buoremusat. Geahča 2.5. tabealla. Guovlu lea rásseguolban ja unna oasáš lea ii- anihahtti.  Jus  eat  váldde  vuhtii  dan  areála,  maid  eai leat  earuhan  guohtunšlájaid  dáfus,  de  sulastahttá guovlu Devddesvári dakko dáfus mii guoská areálaide main  lea  šaddu,  ja  areálaide  main  ii  leat  šaddu.  Dat oassi maid dadjat “buorit” geasseguohtumat leat maid oalle  sullalaga.  Eananoasit  gos  vuorddášii  gávdnat jeahkála, eai leat nu ollu “Čiekŋalvuovddis” go Devddesváris  (35  %:s  49  %  ektui).  Dat  lea  dan  dihte  go Čiekŋalvuovddis  leat  unnán  daŋas-  ja  skieraseatnamat. Doppe lea eambbo jeaggi (11 %) go Devddesváris (5 %). Selskapet for Norges Vel čilge guohtumiid, mat leat juhkkon  dán  guovtti  boares  orohaga  gaskka,  namalassii Falsnesfjell ja Basevuovdi. Čielggadeapmi deattuha ahte linjátakseren ii dohkke vuođđun, muhto lea duššefal álgun čilget obbalaččat áicama vuođul. Bargu lei ovdabargun jagi 1972 boazoguohtunkonvenšuvnna bargui. ¶
2.5.  tabealla. Iešguđetlágan  guohtunšlájaid  juohkás- eapmi (%) Basevuovddi orohaga lulit eatnamiin (konvenšuvdnaguovlu) NORUT 1995. ¶
Guohtunárvu Čiekŋal ¶
Geassi ¶
Dálvi vuovdi ¶
Mearritkeahtes ¶
4 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶
4 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
25 Daŋasvuovddit ¶
13 Rásseeatnamat ¶
11 Veađáhat ráhppát ¶
25 Daŋas-/skierreguolban ¶
26 Álmmehis rássejassagobit ¶
4 Rássečohkiidus ja suhkkesšattot jassagobit ¶
Šaddu ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶
35 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶
243 Čielggadeamis  oaidnit  ahte  orohaga  eatnamiin  lei sáhttit leat buorre jeagelšaddu, muhto lei guhtojuvvon liiggás  garrasit.  Lea  unnán  jáhkehahtti  ahte  dilli  lea rievdan. Dás čujuhuvvui maiddái dan ahte stuora areálat dat leat mat birgehahttet bohccuid dákkár guorban eatnamiin. Bohccot eai oaččo ávkki dain buriin vuollugas eatnamiin  dain  baskkes  ávžžiin  ja  riiddiin,  nu  movt Čiekŋalvuovddis ja Čoaigidanvuovddis, Olmmáivákkis  ja  Gáivuonas.  Boazu  hárve  luoitáda  vulos.  Go bohccot  eai  beasa  dohko,  adnojit  duššefal  bajimus eananoasit dákko lahkosiin. Várreeatnamiin lea buorre guohtun jassaguorain gitta maŋŋigeassái.  Orohagas  leat  almmatge  ii-anihahtti oasit (eananoassi gaskal Skibotndalen ja Gáivuonvákki). Váriin leat ollu jávrrit ja daid birra leat oalle viidát šattolaš eatnamat. Minddar lea guohtun váris vággeeatnamiin. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  oaivvilda  Basevuovddi  orohagas  eai leat  doarvái  buorit  dálveguohtumat.  Nu  daddjui maiddái ođđa konvenšuvnna šiehtadettiin jagis 1972. Dát orohat ja Geaggán čearru dárbbašit ovttasbarggu. Maŋŋil  jagi  1972  vásihusaid  eai  ane  boazodoallit Maunu  leat  áigeguovdilis  molssaektun.  Sii  lohket guohtumiid  leat  guorban  ja  lea  hui  bahá  masttadit. Fágalávdegoddi lea ovttaoaivilis ahte lea hui bahá masttadit  dálvejagi  eatnamiin.  Váldosivvan  lea  go Geaggán johtá liiggás árrat eret konvenšuvdnaguovllus, ja olle dálvejagi eatnamiidda árrat. Čearu geassejagi eatnamat leat sakka hedjonan, ja árrajohtin guorbadahttá  fas  dálvejagi  eatnamiid.  Nu  leage  dán guovllu boazodoallu boahtán unohas dillái mii váikkuha orohaga ja čearu ovttasbargui. Jus ekologalaččat lea dáhttu rievttes láhkái heivehit guohtuma,  ferte  ođđa  konvenšuvdna  láhčit  dili  vai álggos beassá “unohas dilis eret” . Dán olaha jus čearu guohtunvuoigatvuođat Norgga bealde eai gáržžiduvvo. Lea maiddái ovdamunnin jus guođoha oarjjabealde  guhkit,  vai  seastá  dálvejagi  guohtumiid  nuorttabealde. Dan seammás ferte Basevuovdái dáhkidit dálveguohtumiid sihke oanehis ja guhkit áigái. Fágalávdegotti váttisvuohtan lea sihkkarastit Geaggána  čerrui  guođohanvuoigatvuođa  Norgga  bealde. Vuosttažettiin  ii  sáhte  gáržžidit  guohtunguovlluid, muhto  nuppi  bealis  lea  hui  čielggas  ahte  vuostelasvuođat bistet, jus doalaha dálá Dápmot-Rostu davábeali ráji. Fágalávdegoddi oaivvilda jagi 1972 vásihusaid  vuđul  gártat  viehka  váttisin  doallat  gaskaáiddi ortnegis  Govdavákkis.  Vággi  lea,  ja  maiddái  guovlu gaskal  vákki  ja  Stordalen/Čiekŋalvuovddi,  buorre guohtuneanan, muhto dás ferte deattuhit eambbo dan ahte gávdnat heivvolaš áidebáikki. Berre dárkilit suokkardit áidebáikki Govdavágge ráige dehe Stordalenis. ¶
16. Loguid leat jorben lagamus logežii. ¶
Vaikko Geaggán ii leat guođohan áiddi davábealde maŋemus jagiid, muhto jus sin eatnamiid gáržžida, de billista vejolašvuođa gávdnat čovdosa guhkit áigái ja ekologalaš dili vuođul. Beroškeahttá gokko Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguovllu  davábeali  rádji  manná  boahtte  áiggis,  berre Geaggán  oažžut  guođohanvuoigatvuođa  eará  guovllus; Markenesguovllu. Geahča Meavkki orohaga čilgehusas  eambbo  Markenes  guovllu  birra.  Lávdegoddi čujuha maiddái Rostu orohaga čilgehussii mas evttohit  Lágu/Guhkesvákki  dálá  geavahanlobi  ráddjet Rosttus. Vaikko  vel  Lágu/Guhkesvákki  johtin  čađa  Basevuovddi prinsihpas leage siskkáldas ášši norggabeale, sáhttá dát nuppivuorus váikkuhit boahttevaš konvenšuvnna.  Jus  orohat  atná  guhkes  áiggi  johtit  orohaga čađa, billista dát Basevuovddi jeageleatnama. Lea baláhahtti ahte Duoibala maiddái guođohit, go eai leat lunddolaš  oazit  guovllus.  Fágalávdegoddi  ipmirda Lágu/Guhkesvákki  váttisvuođaid,  muhto  lávdegoddi ii  hálit  ráhkadit  vel  eambbo  váttisvuođaid  ja  addit guođohanlobi dán guovllus. Dát dahká váttisin oažžut áigái gaskaboddosaš ortnega mii buorida dili. ¶
2.1.3 Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Meavki,  Sálašvággi  ja  Stuoranjárga-Vuovlenjunni orohagain  lea  oktasaš  hálddašeapmi.  Meavki  lea 1.699 km ¶
, Stuoranjárga lea 1.095 km ¶
. Dat lea Romssabeale stuorimus orohat, sihke areála ja doaibmaovttadagaid dáfus. Geahča 2.3. kártamildosa. Meavkki duovdagiid oarjjabealde lea Jáhkotnjárga ja nuorttabealde lea Báhccavuotna. Lulil čuovvu rádji Dápmotvuovddi  ja  Málateanuvággi.  Sálašvággi  ja Stuoranjárga – Vuovlenjunni lea gaskal Báhccavuona ja  Moskavuona.  Guohcavuopmi  dat  juohká  orohagaid  guovtte  sadjái  siskkáldasat.  Orohaga  rádji  lulil lea čáhcá gaskal Sørfjorden ja Báhccavuona. Nieidavuovdi  manná  Lágu  orohaga  ráji  duohkái, mii fas lea Nieidavuovddi ja Meavkki gaskkas. Orohagat oainnat eai leat oktasaš duovddan. Meavkki rádji nannáma bealde lea Rostu, Dieváidvuovddi  ja  Álddesjávrri  orohagaid  guvlui.  Konvenšuvnna  vuođul  manná  rádji  sihke  Geaggáma,  Lávnnjitvuomi ja Sárevuomi čearuide. Meavkki orohagas leat vákkit/čázádagat, geainnut ja huksemat mat juhket orohaga smávit eananosiide. Lulimusas leat Meavki ja Markenes várit maid gaskkas lea Takvatnet ja riikageaidnu 857. Meavkki davábealde ja oarjjabealde Markenesa lea Blåtind (Vilgesvárri),  ja  fas  ee  E6  sirre  Blåtind  (Vilgesvári)  duon guovtti  eará  eananoasis.  Blåtind  (Vilgesvári)  davábealde  lea  Jáhkotnjárga.  Dáid  eananosiid  sáhttá  fas juohkit smávit oassin lunddolaš oziid mielde. Dat man gohčodit  Markenes,  juohkása  ovdamearkka  dihte Omasvárrin ja Markenes nuorttabeallin (dehe duššefal Markenes). Nieidavuovddi  juohkit  dábálaččat  guokten  guohtunguovlun; Stuoranjárga ja Vuovlenjunni, mii lea Stuoranjárggas  dat  oassi  mii  lea  Loabága  nuorttabealde. Ovdalgo jagi 1919 konvenšuvnna lei Ruoŧa čearuin lohpi  guođohit  buot  dán  golmma  orohagas.  Earret Markenes, váldui Meavki eret jagi 1919 konvenšuvnnas. Go maŋŋil rievdadedje jagis 1949, de bidje Sálašvákki ja Nieidavuovddi – Vuovlenjuni eret, ja fas Markeneset  biddjui  eret  konvenšuvdnaguohtumin  jagis 1972. Geaggámis  guođohii  okta  siida  Markenesa  jagi 1961 rádjái, muhto fertejedje heaitit guovllu atnimis go masttadedje Geaggáma eará siiddaiguin geat johte Dápmot-Rostu čađa. 1950-jagiid  álggugeahčen  johte  Oarje-Finnmárku boazodoallit dán orohahkii ja atnigohte Stuoranjárgga- Vuovlenjuni geasseorohahkan. Álggos guođohedje nuorttabealde  Skibotndalen  dálvet,  muhto  ovtta  jagi ledje  maiddái  Ruoŧas.  Jagi  1956  rájes  leat  Meavkki atnán dálveorohahkan. Okta siida lea eanas áiggi leamaš birrajagi Meavkkis, ja nubbe siida lea guođohan Stuoranárgga geasset. Meavki/Stuoranjárga lea dat orohat Norggas gosa eanemusat  leat  huksemiid  dahkan.  Orohagas  leat guokte stuora báhčinguovllu, Meavki ja Blåtind (Vilgesvárri).  Oktiibuot  leat  dát  guolbanat  200  km ¶
,  ja adnojit hui ollu. Dál barget guovlluid ovttaiduhttit, ja dat goarida orohaga vel eambbo. ¶
Lunddudilálašvuođat Várrevuođus lea eanas báitaráktu. Meavkki lulágeažehagas ja muhtin sajiin Sálašvákkis, lea báktešládja, mii lea gággat bieđganit. Rámaide, gokko lea buorre eanavuođđu, leat dávjá gilván guosaid. Stuora  oassi  eatnamiin  lea  vuollelis  vuovderáji ¶
. Meavkkis lea 34 % vuollelis 200 m bm ja 48 % lea gaskal  200  ja  600  m  bm.  Duššefal  3  %  areálas  lea 1.000 m bm. Nieidavuovddis lea eambbo eanan badjelis 1.000 m bm (6 %), muhto go geahččá obbalaččat lea orohagain sullii ovttamađe alla várreeanan. Jáhkotnjárggas  leat  várit  ja  šattolaš  vákkit  main  lea mealgat vuovdi. Guovlu lea čakčajagi eanamin adnon, muhto soames háve adnon maiddái dálvejagis. Guovlu adno  maiddái  dalle  go  johtet  prámágárdái  ja  suvdet Báhccavuona rastá. ¶
17. Dás lea álkivuođa dihte bidjan 600 m bm. ¶
Blåtind (Vilgesvárri) lea alla várreeanan, muhto davil leat  alážiin  soahke-  ja  beahcevuovddit.  Oarjjabealde lea  sierra  eananoassi  Málatvuona  ja  Árvovuona gaskka. Dakko lea eanas vuovdi, ja ovttasaji lea riidi. Dálveguohtumat  leat  oalle  buorit  doppe.  Blåtindguovlu (Vilgesvárreguovlu) lea ollislaččat adnon dálvejagi guohtumin, muhto nubbi siida lea várreguovlluid atnán geassejagi eanamin. Omasváris  lea  vuollugit  eanan,  das  leat  alážat, veađáhagat,  vákkit  ja  jeaggeeatnamat.  Markenes  fas lea várreeanan, mas buorit vákkit ja muotkkit mannet doarrás orohaga čađa. Sokki-siida lea atnán Omasvári sihke dálve- ja giđđajagi guohtumin ja Markenes lea unnán guođohuvvon. Meavkkis leat vuollugas várit oarjjil ja fas nuorttal lea  badjeleappos.  Leat  oalle  ollu  vuovderámat,  ja nuorttabealde leat alážat ja vákkážat. Dáppe leat dálveguohtumat  maid  doalu  dáfus  heive  ovttaiduhttit Omasváriin. Jáhkotnjárggas ja Stuoranjárggas borgá badjel 300 mm muohttaga. Guovllu eará osiin lea 200–300 mm. Orohaga eananosiin ii leat guđesge nu unnán muohta. Jáhkotnjárgga olggut osiin ja davil Sálašvákkis sáhttá arvit  ođđajagimánus/guovvamánus.  Dáin  guovlluin arvá  gaskamearálaččat  50–100  mm.  Dat  mearkkaša ahte arvi ii nagot suddadit muohttaga. Jus vuhtiiváldit duššefal borgahivvodaga ja arvehivvodaga gaskavuođa ođđajagimánus/guovvamánus, de lea stuorát várra cuoŋudit  riddoguovlluin  go  siskkit  vuotnaguovlluin. Meavkkis/Sálašvákkis/Nieidavuovddis ¶
runodišgoahtá juo miessemánu gaskkamuttus. Alla várreeatnamiin  runodišgoahtá  geassemánu  álggus,  ja  hui unnán sajiin runodišgoahtá easkka suoidnemánu loahpageahčen.  Ruotnasa  dáfus  lea  Stuoranjárga  buorre geasseorohat. Dáin guovlluin lea ollu báikkiin gaskamearálaš temperatuvra vuollel 8°C suoidnemánus, ja lea juste nuppe ládje go Meavkkis. ¶
Guohtun Dáin orohagain leat máŋgii suokkardan guohtumiid. Dán raporttas leat mii válljen Boazodoalu stádakonsuleantta ja Selskapet for Norges Vel linjátakseremiid, mat dahkkojedje Meavkkis ja Stuoranjárggas. NORUT čielggadeapmi adnojuvvo duššefal orohaga obbalaš  válddáhusas.  Meavkki  takserenčoahkkáigeasu oaidnit 2.6. tabeallas. Vaikko vel ii sáhtege Meavkkis dadjat  jeageleatnama  leat  buorren,  leat  almmatge stuora variášuvnnat. Blåtind (Vilgesvári) ja Meavkki guovlluin lea eanemus jeagil. Maiddái Omasváris lea muhtin  eananosiin  jeagil,  ja  fas  Jáhkotnjárggas  ja Markenesas lea unnán jeageleanan. 2.6. tabealla oaidnit maiddái ahte veađáhagaid jea- gelmearri lea dat mii lea mávssolaččamus go geahččá eatnatvuođa dáfus. Almmatge leat dakkár vuovdeeatnamat,  gos  lea  jeagil,  mávssolaččat  muhtin  áigodagaid. Markenesas lea hui ollu ii-anihahtti eanan (48 %). Guovllus leat almmatge ollu buorit geasseguohtumat. Rásse-  ja  urtavallji  eanan  lea  olles  22  %.  Dat  lea eambbo go Meavkkis, muhto ii nu ollu go Omasváris ja Blåtindas (Vilgesváris) . Ii-anihahtti meari sadjái leat fas unnán jeaggeeatnamat. Go ná unnán lea jeageleanan, heive guovlu geassejagi guohtumin, iige nu bures giđđa- ja čakčajagi guohtumin. Markenes ja Omasvárri rájit leat váikkuhan guohtumiid.  Guohtumiid  suokkardeamis  čuvvo  ráji  Markenesvákki bokte, muhto konvenšuvdnarádji lei oarjelis. Eananoasit mat leat gaskkas, leat seammaláganat go guovllut, mat leat nuortalis. Vaikko  vel  guovlu  árvvoštallojuvvoge  dálvejagi guohtumin,  čájeha  guohtunsuokkardeapmi  ahte Meavkkis maiddái leat valjit geasseguohtumat. Ábaida Blåtindas (Vilgesváris) leat valljugas geasseguohtumat,  muhto  geasseguođoheapmi  billista  jeageleatnamid  (jeageleanan  dulbmojuvvo).  Jus  eará  guovllus gávdná  jeagelguohtumiid,  de  heive  guovlu  hui  bures geassejagi  guohtumin,  go  árvvoštallá  duššefal  guohtuma dáfus. ¶
Stuoranjárgga guohtunsuokkardeapmi čájehuvvo 2.7. tabeallas. Dás guorahallojuvvo “anihahtti areála” , ja nu lea čilgehus nuppeládje go Meavkki logut. Stuorát ii-anihahtti eananoasit leat kárttas mihtiduvvon, ja dat eananoasit  eai  leat  linjátakseremis  mielde.  Bohtosa govva  lea  das  ahte  Stormheimena  guohtunšlájaid submi, main lea jeagil, rievdá 20 %:s ja šaddá 8 %, jus meroštallá  guohtuma  ollislašáreála  ektui,  iige  nettoareála ektui. Dán nuppi guovtti guovllu dáfus lea jeageleanan mearri 16 ja 18 % go meroštallá ollislašareála ektui. Sihke Stormheimenis ja Nieidavuovddis leat buorit vuovdeguohtumat.  Vuođđodieđut  čájehit  almmatge ahte Stormheimenis lea veahá eambbo čáhppesmuorjeeanan,  ja  geasseguohtuma  árvu  gártá  veahá  heajubun  go  Nieidavuovddis.  Guohtunšlájat  dohkkejit muhtinmuddui giđđajagi guohtumin. Nieidavuovddi anihahtti areálas lea 40 % vuovdi, ja earasaji lea báljes várri. Vuovdeguohtun lea erenoamáš buorre, dán areálas lea 70 % mas šaddet rásit ja urttat. Báljes váris lea bealli sarriteanan ja bealli čáhppesmuorjeeanan. lea dán mađe valjit, dannego  gironlastagobiin  lea  erenoamáš  suohkadit jeagelšaddu. Várreeatnamis leat valjit rássešattut. ¶
2.7. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat (%) Stuoranjárgga, anihahtti areálaid oassi. ¶
Nieidavuovdi ¶
Sálašvággi ¶
Skierri/čáhppesmuorji, jeagil ¶
15 Soahkevuovdi, sarritdaŋas ¶
9 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶
19 Guodja- ja miektaruoššijeakkit ¶
Takserenguovllu oassi ¶
Ii-anihahtti linjjás ¶
8 Submi guohtunšlájat main lea jeagil ¶
27 Oktiibuot areála km ¶
480 Stuorit ii-anihahtti % ¶
Sálašvákkis  leat  eambbo  jeakkit  go  dán  guovtti  eará guovllus.  Hui  ollu  šaddet  luktit  ja  miektaruoššit, nappo jeakkit main lea buorre ja árra guohtun. Eanas jeaggeguohtun lea vuvddiin, ja nu leatge suodjebáikkit giđđat. Dán guovllus lea eambbo čáhppesmuorjeeanan go duon guovtti nuppis. Seammás eai leat nu suhkkes soahkevuovddit. ¶
Oktiigeassu Obalohkái leat dáin orohagain geassejahkái valljugas guohtumat, muhto eai nu viiddis dálve- ja giđđaguohtumat. Meavkkis dat leat buoremus dálveguohtumat, vaikko dátge leat viehka heittohat. Dát eatnamat leat dan  mađe  viidát  ahte  boazodolliin,  dábálaš  dilis,  lea buoret guohtunbalánsa iežaset orohaga siskkobealde, go eatnasiin dán guovllu eará orohagain. Orohaga  stuorámus  váttisvuohtan  lea  baicca  go stuora  oassi  orohagas  várrejuvvo  militeara  doaimmaide.  Eandali  Blåtind  (Vilgesvári)  ja  Meavkki  báhčinguovlu váikkuha, muhto maiddái militeara doaimmat  earasajiin.  Dakkár  báikkiin  gos  gávdnojit  liige eatnamat gosa johtá, sáhttá dábálaččat daid guođohit 2.6. tabealla. Šaddošlájaid juohkaseapmi (%) Meavkki orohaga iešguđetge eananosiin. ¶
Jáhkotnjárga Blåtind (Vilgesvárri) ¶
Meavkki Omasvárri ¶
Vuovdeeanan, jeagil ¶
1 Eará goikeeanan, jeagil ¶
4 Jeaggi, jeagil ¶
0 Submi jeagil ¶
Soahki ja sieđga ¶
2 Sarritdaŋaseanan ¶
9 Eará daŋaseanan ¶
9 Goikásit rásseeanan ¶
11 Njuoskasit rásseeanan ¶
11 Buorit jeakkit ¶
3 Heajos jeakkit ¶
Oktiibuot ruonasguohtun ¶
Ii-anihahtti ¶
dan eananoasi sadjái mii várrejuvvo eará doaimmaide. Fágalávdegoddi  ii  jáhke  siskkobealde  seammá  duovdagiid  gávdnot  guohtuneatnamiid,  mat  eai  váikkut eará  boazodolliid.  Iige  leat  fágalávdegotti  bargu árvvoštallat dán beali. Dat lea norggabeale siskkáldas ášši. Fágalávdegotti  bargun  lea  árvvoštallat  sáhttágo konvenšuvnna rievdadeapmi váikkuhit nu ahte guohtumat bohtet buorebut ávkin. Dán geahččanbealis lea hui vissiis ahte dán guovllu boazodollui livččii buoremus atnit Meavkki/Sálašvákki/Nieidavuovddi eambbo geassejagi guohtumin, ja muhtin oassi Dieváidvuovddis dan sadjái adno giđđa-, čakča- ja árradálveguohtumin. Rostu orohaga oktavuođas namuhuvvui fágalávdegotti  evttohus  ahte  Markenes  biddjo  dálá  Dápmot  – Rostu konvenšuvdnaguvlui oassin. Meavkki orohat i ane dán guovllu, iige leat oktiige heittohin jus guovlu máhcahuvvo  Geaggámii.  Fágalávdegoddi  guorrasa dasa  ahte  guovllu  duovdagiidda  sáhttá  leat  váttis gávdnat beavttalmas geavaheami. Dappe leat hui buorit geasseguohtumat, muhto eai nu buorit giđđaguohtumat. Dat mearkkaša ahte deike berre johtit maŋŋil guotteha.  Jus  anu  sáhttá  rievdadit  ná,  lea  dát  ávkin guovllu boazodollui. Fágalávdegoddi  bivdá  maiddái  geahččat  čilgehusa Dieváidvuovddi orohaga birra. ¶
2.1.4 Rostu boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga  nuorttabeale  rádji  manná  riikarádjái,  lulábeale  rádji  lea  fas  seammá  go  Dieváidvuovddi  davábeale  rádji  (Rostuvuovde  ráigge).  Oarjjás  lea  rádji Dápmotvuovddi-  Báhccavuona  mielde  ja  davil  lea Čiekŋalvuovdi rádjin. Riikarádji ja nuorttabeale oasit davá-  ja  lulábealerájiid  (čáhcesuohpa)  nuorttabeali oasit doibmet hejot rádjin. Alla várit ja vákkit juhket orohaga nu ahte šaddet máŋga iešguđetge eananoasi. Olles orohat gullá Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguvlui, ja dás atná Geaggán čearru guovllu. Konvenšuvdnaguovllu eará eatnamat, dat guovlu mii lea davábealde Čiekŋalvuovddi, gullá fas Basevuovddi orohahkii. Konvenšuvnna  vuođul  lea  Geaggámis  vuoigatvuohta guođohit  orohaga  miessemánu  1.  beaivvis  gitta čakčamánu 14.beaivái. Geahča orohaga bajilgova 2.4 kártamildosa. Orohagas  eai  leat  rádjeáiddit,  muhto  Láhku/Guhkesvággi lea ceggen gaskaáiddi orohaga oarjjabeallái, Čiekŋalvuovddi rájes luksa Čáhcevákki. Boazodoallit čuoččuhit sii leat njeaidán áiddi juohke jagi maŋŋil go eai šat ane, ja leat álgosaččat ceggen áiddi maŋŋil go ledje gulahallan dan birra Geaggáma čearu ovttaskas boazoeaiggádiiguin.  Maŋit  áiggi  leat  leamaš  váidaleamit  ja  gaskavuođat  mat  čájehit  ahte  áideceggen  ii goit leat čielggaduvvon čearu almmolaš orgánain. Eat seagut juridihkalaš beliide dás, muhto čielggas lea ahte boazodoalloeiseválddit eai leat addán lobi áidut. Maŋŋil  go  jagis  1999  geahčadedje(befáreredje) guovllu,  čilgii  Romssa  boazodoalloagronoma  ahte guoskevaš  áššeovddasteaddjit  eai  boahtán  ovtta  oaivilii áiddi birra. Ovdalit áššegieđahallama vuođul, mii politihkalaččat  lei  dahkkon,  evttohii  čuovvovačča: ¶
Eanandoallodepartementa ii leat dahkan mearrádusa áššis  ja  čujuha  boahtteváš  šiehtadallamiidda  ođđa konvenšuvnna birra. Áidi,  man  birra  lea  sáhka,  ceggejuvvui  dannego Láhku/Guhkesvággi guođoha čakčat osiid Rostu orohagas ja luksa johtá čađa Rostu hui njozet ja guođoha manadettiin  dálveorohahkii  Guovdageidnui,  OarjeFinnmárkui.  Lágu/Guhkesvákki  eallu  johtá  guođu iežaset geasseorohagas Rostui miehtá čakčamánu. Das maŋŋil  atnet  orohaga  davábeale  ragatguovlun  ja guođohit čakčat doppe. Gaskaáiddi lahkosiin lea gárdi mas merkot misiid, mat leat geažotbealljin. Goas sáhttet  ealu  luoitit  lea  iešguđetládje  jagis  jahkái,  muhto ieža  čuoččuhit  dárbbu  gárdái  gitta  birrasiidda  golggotmánu 20.beaivái. Maŋŋil go luitet ealu, guođohit sii orohaga nuortadavit eananosiid, Bárrásis, ja rádjeguora  Basevuovddi  čađa  Oarje-Finnmárkui.  Go  ná njozet johtet ealuin, leat sii muhtin muddui guođohan Duoibala duoddara ruoŧabealde riikaráji. Guovllus eai leat lunddolaš oazit ja mannet oktan duovddan Rostu eatnamiiguin.  Láhku/Guhkesvággi  sávašii  beassat guođohit  maiddái  Duoibala,  ja  evttoha  Basevuovddi boazodoalu  galgat  beassat  doppe  guođohit  easka maŋŋil go sii leat johtan eret. Láhku/Guhkesvággi geavaha Rostu ja muhtin oasi Basevuovddis  vuosttažettiin  dannego  fertejit  vuordit dassážii go Oarje-Finnmárkku oarjjabeale johtolagas eai  leat  šat  ealut  geainnu  alde.  Muhto  sii  guođohit goitge guovllu velá maŋŋilnai go Basevuovddi ránnjá, Skárfvággi  Oarje-Finnmárkkus,  lea  johtán  čakča-  ja dálveorohahkii.  Sivvan  dasa  go  Láhku/Guhkesvággi ferte atnit guhkit áiggi lea, go sii eai jođe oarjjabeale johtolaga, nu movt Skárfvággi dahká. Láhku/Guhkesvággi fertejit johtit oarjjabeale johtolaga čađa gaskajohtolahkii, gos sis lea dálveorohat. Dasa lassin lea nu ahte  sii  fertejit  vuordit  dassážii  go  sin  dálveorohat guorrana, dasgo earát rátkkašit/guođohit čakčadálvvi sin orohagas. Sihke Basevuovdi ja Geaggán čuoččuhit sidjiide leat heittohin go Láhku/Guhkesvággi johtá sin orohagaid čađa.  Sin  mielas  lea  eahpegovttolaš  go  Oarje-Finnmárkku nákkisvuođat galget čuohcit sin guovlluide ja dagahit váttisvuođaid sidjiide. Geaggán evttohii jagis 1999 ahte johtingeaidnu berrešii mannat Čoaigedan ¶
vuovddi  bokte.  Sihke  Basevuovdi  ja  Láhku/Guhkesvággi  čujuhit  dán  dagahit  dán  guovtti  orohahkii eambbo masttademiid. Láhku/Guhkesvággi  bealisteaset  čuoččuhit  ahte vaikko  sii  guođohitge  Rostus,  de  dát  ii  dagat  váttisvuođaid  čerrui,  mii  sin  ipmárdusa  mielde  johtá  eret orohagas  dakka  maŋŋil  go  gerget  mearkume  misiid geasset. Orohat ja čearru leat goabbat oaivilis das makkár váikkuhusaid  njozet  johtin  dagaha  nubbái.  Almmá buvttidettiin oaivila áššái, lea almmatge čielggas ahte Lágu/Guhkesvákki  johtin  ealuin  dáidda  eatnamiidda čakčamánu  álggus,  dahká  váddáseabbun  gávnnahit čovdosa  mas  Geaggán  eambbo  geavaha  oarjjabeale duovdagiid. Loga eambbo Basevuovddi orohaga oktavuođas. Iešguđetlágan  diliin  lea  ságastallojuvvon  Lávnnjitvuomi sávaldat oažžut gaskaáiddi Rostuvuovddi bajágeahčái.  Áidi  galggašii  caggat  amaset  Geaggáma bohccot mannat Dieváidvuovddi orohahkii, ja das fas Lávnnjitvuomi guohtuneatnamiidda. ¶
Luonddudilálašvuođat Visot Rostu orohat lea allodagain. Orohaga nuortalulágeaže osiin lea áidna guovlu gos báktešládja lea hejot molláneaddji, namalassii Goahtemuorgáissás. Doppe lea  buot  bákti  gággádit  mollaneaddji.  Vuollelis  lea ráktu luvvoseabbu ja mollána geahppasit. Dat bieđgana rámaide, gos dagaha buoret ja máŋggalágan šattu. Ollislaš  areálas  lea  4  %  čáhci  ja  1  %  lea  jiehkki. Duššefal 5–6 % lea vuollelis 600 m bm., ja olles 20 % lea badjelis 1.000 m bm. Dát leat eanas aivve báljes bákti. Orohat  leat  máŋgga  juogus  daid  oallut  vákkiid dihte, nu movt Dápmotváddjá, Dohpparvággi, Čáhcevággi,  Allavággi  ja  Márttavággi.  Leat  alla  várit  ja ceakko gáissát. Ávževuomis allona eanan hui roahtá 7–800  m  bm  gáisán  muhtin  saji  moatti  kilomehtara govdodaga siste. Bohccot eai beasa ceakko báikkiide guohtut.  Oteraksla,  Márttavággi  ja  Čiekŋalvuovddi gaskka goit lea dakkár guovlu gosa bohccot eai beasa, ja  dat  juohká  vággeguohtumiid.  Muohtauđas  sáhttá fierrat, ja dannehan iešalddis ii heivege nu bures dálveorohahkan. Orohaga  davit  eananosiin  lea  seakkimus  muohta, muhto  maiddái  nuorttabealde  eananhárjjiid  arvá unnán.  Orohagas  runoda  maŋŋit  jagis  dálkkádagaid dihte,  ja  danne  lea  buorre  geasseguovdilguohtumin. ¶
Guohtun Orohagas leat maid, seammá ládje go Álddesjávrris ja Dieváidvuovddis, iskan guohtumiid. NORUT (1995) diđoštii  šaddošlájaid  ja  árvvoštalai  guohtumiid  konvenšuvdnaguovlluin. Dat čielggadeapmi gohčoda orohaga  Čáhcevággin.  Iskkadeami  dieđuid  leat  muhtin muddui heivehan gárvvisin, seammaládje go Álddesjávrri ja Dieváidvuovddi. Geahča 2.8. tabealla. Tabeallas čájeha ahte orohagas lea ollu ii-anihahtii eanan,  goalmmádas  oassi  lea  šattu  haga.  Ná  ollu  iianihahtii eanan lea Romssa beali konvenšuvdnaguovlluin duššefal Dieváidvuovddi oarjelulábealde (Geaiviguovlu). Ii-anihahtii juohkása ná: 12 % lea ii-anihahtii/suoivvanbealli,  ja  21  %  lea  jassa,  jiekŋa  ja  eanan mii  aiddo  lea  rahppasan  jiehki  vuolde,  ii  leat  šaddu. Eananallodahkii bidjá nu ollu muohttaga ahte suoidnemánus  lea  orohaga  viđádas  oassi  ain  muohttaga vuolde. Orohat lea dego “Geaivi” dan dáfus go “buorit dálveguohtumat” dahket dušše 20 %. Mii leat várrogasat leamaš čuovvolit NORUT sátnegeavaheami go dadjet “buorit dálveguohtumat” , ja lea dárbu deattuhit ahte lea  rievttimielde  sáhka  jeagelguohtumis.  Orohat  ii heive  nu  bures  dálveorohahkan,  muhto  veađáhat ráhppát  sáhttet  muhtin  muddui  anihit  čakčaguohtumin. Go  buohtastahttá  konvenšuvdnaguovllu  eará  orohagaiguin, leat orohagas viehka ollu árvvolaš guohtumat  geassái  (36  %).  Dáppe  leat  valjit  jassagobit, šattolaš gobit ja rássešaddobáikkit, muhto mihtilmassan lea rássevuvddiid valjlugasvuohta (9 %). Dákkár guohtunšlájat  leat  konvenšuvdnaguovlluin  duššefal Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶
2.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattut (%) Rostu boazoorohagas. NORUT 1995. ¶
Guohtunárvu ¶
Geassi ¶
Dálvi Čáhcevággi ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶
3 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
22 Daŋasvuovddit ¶
8 rásseguolbanat ¶
4 Veađáhat ráhppát ¶
13 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
24 Álmmehisšatot rássegobit ¶
4 Rásseeanan ja šattolaš jassagobit ¶
Šaddu ¶
64 Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶
20 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  ii  gávnna  áššálaš  ákkaid  maiguin sáhttá gáržžidit Geaggáma dálá vuoigatvuođa guođohit Rostu orohagas. Dát guoská maiddái guođohanáigodahkii. Lágu/Guhkesvákkis veadjá gal duohta ahte čearru johtá árrat eret orohagas, ja dan gal oaivvilda ¶
lávdegoddi leat heajos doaibmavuohkin. Dat gollada guohtuma  nuortalis  dárbbašmeahttumit.  Loahpas váikkuha  dat  dálveguohtumiid  geavaheami,  mii  fas sáhttá  čuohcat  dálveguohtumiidda  mat  soaittášedje Romssa beale ealuide adnot. Danne fágalávdegoddi ii sáhte  evttohit  nu  ahte  gáržžida  guođohanáigodaga. Baicca  gánnáha  dárkileappot  árvvoštallat  galgágo gáržžidit  vai  viiddidit  čearu  vuoigatvuođa  guođohit olggobealde  Rostu  orohaga?  Loga  eambbo  Basevuovddi ja Meavkki orohagaid oasis. Boahttevaš  konvenšuvnnas  berre  dárkileappot geahčadit  Geaggáma  konvenšuvdnaguohtuma  ja  Lágu/Guhkesvákki  siidda  čađajohtima.  Áššis  lea  sáhka sihke guohtun- ja doaibmadilálašvuođain. Fágalávdegotti mielas livččii ášši oalle čorgat jus Lágu/Guhkesvákki  siida  jođášii  ealuin  Rostu  meaddel  dábálaš vugiin,  ovdamearkka  dihte  ovtta  vahkus  johtá.  Dan namas ahte garvit váttisvuođaid Oarje-Finnmárkkus, ii  berre  addit  guođohanvuoigatvuođa  guhkit  áigái. Eaige  Oarje-Finnmárkku  nákkisvuođatge  galgga čuohcit Geaggámii. Fágalávdegoddi oaidná ávkin orohahkii, jus Láhku/ Guhkesvággi oažžu gaskaáiddi, vai sáhttá atnit Rostu davimus eananosiid čohkkenbáikin. Nuppi dáfus eai gávdno  áššálaš  ákkat  diktit  ealu  gárggidit  dáidda guovlluide.  Nu  movt  Láhku/Guhkesvággi  guođoha Rostus  dál,  mearkkaša  dat  ahte  Láhku/Guhkesvággi lea rievttimielde ožžon viidát guohtuneatnama oktiibuot.  Fágalávdegoddi  oaivvilda  doaresáidi  billista guovllu  gáržžes  čakčaguohtumiid.  Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dákkár áidi, jus galggaš áidi, berre ceggejuvvot  Láhkui/Guhkesvággái,  ovdamearkka  dihte E6 guora Čávkosis. Dat  mii  guoská  Lávnnjitvuomi  sávaldahkii  áidut Rostuvuovddi  bajágeahčen,  guoská  prinsihpalaččat rádjerasttideaddji  boazodollui,  muhto  lea  maid guovtti siidda siskkáldas rádji. Fágalávdegoddi datte fuomášuhttá ahte jus lávdegotti evttohus čuvvojuvvo, de gártá stuorit deaddu Rostu ja Devddesvári gaskasaš rádjái. ¶
2.1.5 Geaggámá čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 59 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus  boazolohku  ii  leat  juhkkojuvvon  čearuide, muhto  láhkaásahusas  daddjo  galgat  36  500  bohcco oktiibuot čuovvovaš čearuin: Geaggán, Lávnnjitvuopme,  Sárevuopme  ja  Dálbma.  Čielggadeamis  nudaddjon evttohuvvo Geaggámii  12  500  bohcco.  Čearu  rájit  ja  guohtunbáikkit  iešguđetge  jagiáigái  čájehuvvojit 2.9  kárttas. Geaggámis  eai  leat  eará  ránnjáčearut  mat  guođohit seammá  eatnamiid,  earret  dálveguohtumiid  mat  lea nuorttabealde . Dát guovlu gullá ¶
Muoná  konsešuvdnačerrui.  Dat  mielddisbuktá  ahte čearut atnet guovllu sihke bievlajagi ja dálvejagi guohtumin. Dákkár guovttegeardán guođoheapmi lea maid oarjjabealde .  Davábealde  lea Gilbbesjávri  čearu  rádjin  ja  rádjejoga  mielde  gitta suomabeallái. Rádjeguora lea áidi vai eai ribat bohccuid  badjel  ráji  Supmii,  maŋŋil  go  čázit  jikŋot.  Lulil lea Rostujávri, Rostueatnu ja Lávnnjitjoga bajágeahči lunddolaš  rájit,  das  nuorttas  váilot  lunddolaš  rájit luksa.  Rostujávrri  ja  Idijärvvi  gaskka  lea  boazoáidi oahcin  vai  bohccot  eai  beasa  lulábeale  bievlan  ja skábman. Dálveguohtumis birge áiddiid haga dannego guođohemiin  bearráigehččo  eallu.  Dálveguohtumis nuorttabealde  eai  leat  mearriduvvon rájit. Čearuin lea searveeallu bievlla áigge. Dálvet rátket dálvesiidan  ja  giđđat  johtet  sierralaga  árbevirolaš vugiin.  Johtináigi  lea  cuoŋománu-miessemánu,  dan mielde man árragiđđa lea. Vuosttaš ealut johtet lahka norgga-ruoŧa rádjeváriide, ja maŋemus siiddat luoitet ealu go ollejit meaddel vuomi. Giđđajagi eatnamat leat miehta  várreguovllu  ja  mannet  gitta  Rudusoaivvi buohta, mii lea nuorttabealde. Bárisguotteha orrot sii giđđajagi  eatnamiin,  earret  dan  soahkevuovddis  mii lea Geaggáneanu guvlui, ja dasto Lávnnjetjoga birrasiid dain nuorttabeali eananosiin. Giđa goalŋŋadit vai dollet  ealu  giđđabáikkis.  Dađi  mielde  go  bievlá, guođohit ealu garraseappot, amaset ribahit ealu gittiide  norggabeallái.  Suoidnemánu  gaskkamuttus  mearkugohtet misiid gitta borgemánu álgui. Dolpi ja Måskanjávrri gárddiin merkot misiid. Giđa miehtá, geasi ja árráčavčča guođohit Dápmot-Rostu guovllus Norggas. Geasset lea eallu veaiddalis gitta čakčamánu álgogeahčái,  ja  de  gárddástallagohtet  Hurvi  gárddis, njuovadit  ja  merkot  geažotbealjat  misiid.  Njuovvanbohccuid  bidjet  áidereŋŋe  čađa  Geaidnovuohppái. Doppe  njuvvet  dohkkehuvvon  njuovahagas.  Čakčamánu gaskkamuttus guođohit ealu vuollegis eatnamiin nuorttabealde Rostujávrre–Geaidnovuohpi, ja jekkiin ja  vuvddiin  dakko  lahkosiin.  Golggotmánu  birrasiin cagget  ealu  vai  ii  mana  nuorttas/luksa  dálveguohtumiidda. Čakčajagi eatnamiin guođohit gitta skábmamánu lohppii, dalle čohkkejit Bassevári gárdái ja rátket čieža dálvesiidii. Seammá áiggi rátkkašit maiddái ránnjáčearut.  Dálveguohtumiidda  johtet  árbevirolaš vugiin. Njuovvanbohccuid váldet iešguđetge dálvesiiddas  go  leat  dálveguohtumis,  dábálaččat  ovdal  juovllaid. Dálveguohtumat leat nuorttas guvlui, Ainattijoki buohta.  Dálveguohtumat  adnojit  juohke  jagi rádjái  gitta  dassážiigo  cuoŋuda  cuoŋománu-miessemánu ja giđđajohtin álgá. ¶
Guohtun Geaggáma  čearu  guohtunšattuid  juohkáseapmi  (%) ( 2.9. ja 2.10. tabealla ). ¶
2.9. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
10,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,8 Daŋas-/goike guolban ¶
33,1 Varas guolban ¶
13,4 Njuoskasit rásseeanan ¶
81,24,8 Goikásit rásseeanan ¶
10,7 Sieđgarohtu ¶
6,8 Muorračuohpahat ¶
0,20 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
11,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.10. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
5,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
12,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
3,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,1 Daŋas-/goike guolban ¶
45,9 Varas guolban ¶
5,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,2 Goikásit rásseeanan ¶
12,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
5,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus  lea  712,4  km ¶
ruonasšaddu  geasseguohtumis ja  556,7  km ¶
gaskajohtolagas.  Gaskajohtolat  lea seammá  eanan  go  čearu  čakčabáikkit.  Geasseguohtuma ruonasšattut lea varas guolban (227,0 km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (174,7  km ¶
).  Dát  šaddošlájat  gokčet  34  % geasseguohtumiin.  Go  rásseguolban  ii  dulkojuvvo satelihttagovain,  de  dulkojuvvojit  viiddis  rásseeatnamat “daŋas/goike guolban” -šládjii norggabeale geasseguohtumiin.  Šattuid  meroštallamis  lea  rásseeanan meroštallon  unnáneabbon  go  lea.  Geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpaguvlui ja idjagálut álget, lea guohtun erenoamáš buorre dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Jeageleanan lea 33 % geasseguohtuma nettoareálas. Norggabealde lea jeageleanan  meroštallon  leat  eambbo  go  oba  leage, seamma  mađe  go  rásseeanan  lea  unnán  meroštallon satelihttagovaid  váilevašvuođa  geažil.  Guovllus  leat goitge  jeageleatnamat,  mat  adnojit  giđđat  ja  čakčat. Dálkkádaga mielde sáhttá giđđaguohtuma atnin gohčoduvvot leat giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšattut eai mana nu viidát go geasseguohtumis. Ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  ja  rásseeanan,  oktiibuot 25 % nettoareálas. Gaskajohtolaga guohtun lea kvalitehta  dáfus  heajut  go  geasseorohaga,  dannego  go doppe leat eambbo goike šaddošlájat. Gaskajohtolagas leat erenoamáš viiddis jeageleatnamat, 716,2 km ¶
jeagelšaddu,  mii  vástida  52  %  guovllu  nettoareálas. Dát guovlu adno čakčat, ovdal juovllaid ja giđđat. Go dálvet  lea  heajos  guohtun,  sáhttá  guođohit  várreguovllu jeageleatnamiid miehtá dálvvi. Geaggámis lea 244, 6 km ¶
jeageleanan dálveguohtumiin,  bajábealde .  Veadjá  leat unnán  jeagil  boazologu  ektui,  mii  lea  evttohuvvon dábálaš mearrin. Čearus leat buorit jeageleatnamat, go árvvoštallá  gaskajohtolaga  viiddis  jeageleatnamiid, dálveguohtuma  mas  maid  lea  jeagil  nuorttabealde , mas ii leat mearriduvvon rádji. Ii  leat  registejuvvon  man  viidát  muorračuohpahagat leat. Lea viehka ollu ii-anihahtti geađgeeanan geasseeatnamis ja vuollelis gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin lea 194,8 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja leat 11,5 % geasseguohtuma  nettoareálas.  Gaskajohtolaga  logut lea 71,3 km ¶
ja proseantan dat šaddá 5,2 %. Norggabeale geasseguohtumiid nettoareálas lea 20,3 % badjelis  1  000  m  bm.,  ja  ruoŧabealde  2,4  %.  Nu  leatge geasseguohtumat, mat leat váris, measta ollásii norggabealde.  Gaskajohtolaga  areálat  eai  leat  badjelis 1 000 m bm. Geaggámis váilot várreeatnamat ruoŧabealde  gos  bohccot  sáhttet  bálgat  liehmun.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii  oaidnit 2.12  ja  2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Geaggámis  lea  unnán  ruonasguohtun  ruoŧabealde. Eanas  ruonasguohtun  lea  norggabealde  DápmotRostu  guovlluin,  ja  geasseguovdil  guođohuvvo  eallu aivvefal  Norggas.  Čearus  lea  baicca  hui  ollu  maŋŋičavčča- ja árradálvveguohtun váriin, mat leat viiddis vuolládagat. Dálveguovllus lea unnán muohta ja valjit jeageleanan. Geaggán dárbbaša divdna geasseguohtumiid norggabealde, ja buoremuddui maid giđđaguohtuneatnama.  Jus  Geaggáma  boazodoallu  ii  beasa Norggas  guođohit,  geahppána  dat  sakka,  jus  obage leaš vejolaš doallat árbevirolaš várreboazodoalu. ¶
2.1.6 Fágalávdegotti evttohus ¶
Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Rostu – Meavki – Geaggán 1. Básevuovdi  –  Geaggán  –  Rostu  ja  Lágu/Guhkesvákki lulit oassi – Meavkki nuorttabealli leat okta ollisvuohta.  Fágalávdegoddi  evttoha  ásahit  oktasašdoalu  gaskal  Basevuovddi  ja  Geaggáma  dán guovllus. Sihke bievlla áiggi ja dálvet guođohit sierralagaid go bievlan leat oarjjabealde Geaidnovuohpe-Rostujávrre  áiddi,  ja  dálvet  nuorttabealde. Konvenšuvdnaáidi Gilbbesjávrris Guovdavággái ja Čoaigidanvuovdái njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Geaggámii  addo Dápmot–Rostu  konvenšuvdnaguovlu  nu  movt  lei jagi  1972  konvenšuvnnas.  Davábeale  ráji  sáhttá sirdit  vai  manná  Gilbbesjávrris,  Stordalen  bokte Čiekŋalvuovdái,  lea  veahá  dan  duohken  gokko áidut  sáhttá.  Konvenšuvdnaguovlu  viiddiduvvo Markenesguvlui.  Dálá  konvenšuvdnaáidi  bisuhuvvo  davábeale  ráji  mielde,  dehe  sirdo  Stordalenii. Huksejuvvo ođđa konvenšuvdnaáidi Čávkosis  Øverbygd:i.  Orohagaid  rájit  njeidojuvvojit konvenšuvdnaguovllu  siskkobealde.  Basevuovdi oažžu  dálveguohtunkonvenšuvdnabáikki  Ruoŧas. ¶
2.2 Dieváidvuovddi – Meavkki – Lávnnjitvuomi guovllut ¶
2.2.1 Dieváidvuovddi boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Dieváidvuovdi ja Rostu leat Norggas dat boazoorohagat  mat  ollásii  leat  konvenšuvdnaguovlun.  Dieváidvuovdi lea 1.845 km ¶
. Orohaga rájit mearriduvvojedje jagis 1963. Nuorttal čuovvu riikaráji davvin Rostujávrris Čuovžavárrái, rádjemuvrii  283.  Lulábeali  rádji  lea  dat  seammá  go Álddesjávrri  orohaga  davábeale  rádji  mii  manná Čuovžaváris  eananallodagaid  mielde  Álddesjávrri davábeale ja dasto vulos Gearggesvuovddi. Oarjjásdavás ja davás manná rádji Málatvuomi mielde dasságo Dieváidjohka  ja  Rostujohka  bohtet  oktii,  ja  dasto čázádaga mielde Rostujávrái rádjemuvrra 287 bokte. Riikarádji ja lulábeale rádji Čuovžaváris Gearggesvuovdái  eai  leat  lunddolaš  rájit.  Iige  Rostuvuovddi bajágeahči ge leat buorre oahci. Dieváidvuovdeávži  lea  guovdu  orohaga,  ja  oktan Hávgajogain lea dát konvenšuvdnaguovlluid juohku. ¶
Dán  juogu  davábealde  lea  Devddesvárri,  man  Lávnnjetvuopmi atná. Sárevuopmi fas atná Hávgavuomi ja Ánjavuomi konvenšuvdnaguovlluid. Oarjjabealde dán ráji  lea  lunddolaš  oahci  (Dieváidvuovdi),  muhto nuorttabeale osiid lea gaskaáiddiin ráddjen. Dát áidi leat gitta Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi gaskaáiddis ja joatkkašuvvá  das,  ja  manná  Hávgavuomi  čađa  Dieváidjohkii.  Ovdal  go  huksejedje  dán  áiddi,  masttadedje Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi ealut dávjá, ja nu lei unnán eallu Dieváidvuovddi oarjjabealde. Geahča 2.5 kártagova. Lassin áiddiide maid namuheimmet, lea Sárevuomis velá “doaresáidi” ,  man  huksejedje  nuorttabeallái Čuovžavári,  badjel  Duoibala  ja  gitta  Sárevuomi  ja Lávnnjetvuomi  gaskaáidái.  Rádjeáidi  lea  gittalagaid dainna  áiddiin  mii  vuolgá  Politioddenis  ja  manná Čuovžavárrái. Dan birra čilgejuvvo Álddesjávrri orohaga oktavuođas. Doaresáidi caggá Sárevuomi bohccuid  liiggás  árrat  gárggideames  nuorttas.  Orru  áidi huksejuvvui gaskaboddosaš áiddi sadjái, man juohke jagi lávejedje cegget oarjelii. Áidi juohká čearu geassejagi  eatnama  ja “gaskajohtolaga” ,  ja  dat  fas  dahká dan ahte čearus, ja leage áidna čearru, mas geassejagi guohtumat leat visot riikaráji oarjjabealde. Ovdal  1984  manai  Ánjavuomi  konvenšuvdnaguovllu  lulimus  konvenšuvdnarádji  dakka  davábeale Álddesjávrri  ja  Dieváidvuovddi  gaskasaš  orohatráji. Dálá konvenšuvdnarádji čuovvu orohatráji ja gaskaáiddi  oarjjabeale  Čuovžavári.  Geahča  eambbo  dan birra Álddesjávrri orohaga čilgehusas. Dan seammás go jagis 1963 mearridedje orohatráji, dahkkui  maiddái  mearrádus  ahte  boazolohku  ii galgan  leat  eambbogo  5000  bohcco  go  orohat  adno dálvejagi  guohtumin.  Dát  ii  leat  mearkkašan  duođi eambbo  duohtadilis.  Eai  guovllu  atnán  dálvejagis obanassiige  earát  go  ruoŧabeale  čearut  ovdal  1981. Dan rájes guođohuvvui oassi Loapmegeažis 100 bohccui. 1983 rájes besse Ráinná ja Davvi-Sážžá orohagat lobi guođohit orohagas. Guokte doalu johte unnebuš eložiin ¶
dohko, ja guođohedje Devddesjávrri ja Loapmegeahči oktiibuot 5 dálvvi. Dat  geaidda  ášši  gulai,  leat  leamaš  iešguđetlágan oaivilis dasa movt dat čuohcá Lávnnjitvuomi guohtumiidda, go dán guovllus guođohit dálvet. Vaikko lei ballu ahte jeagelguohtumiidda čuohcá go Ráinná  ja  Davvi-Sážžá  boazodoallit  guođohit,  ozai almmatge Lávnnjitvuopmi máŋga jagi beassat guođohit  dálvet  konvenšuvdnaguovllus.  Jagis  1992  hilggui Boazodoallohálddahus guođohanlobi ohcamuša beassat  guođohit  1.500  bohcco.  Hilguma  ággan  lei  ahte orohagas ii lean heahtedilli, muhto baicca lei bistevaš váttisvuohta  eará  sivaid  geažil.  Ovdalis  lei  čearus gáibiduvvon  guođohandivvatmáksu  go  guođohii meaddel áigemeari. ¶
18. Jagiin 1983/84 ledje sullii 450 bohcco. ¶
Luonddudilálašvuođat Dieváidvuovddis  ii  leat  eamibákti  nu  oidnosis  go Álddesjávrri orohaga siskkit osiin. Eamibávtti ja kaledonalaš  vári  rádji  manná  veahá  oarjelis  riikaráji,  ja maid  Jierta  lea  vuođđobávtti  oassin.  Dáin  guovlluin leat  várrejalggat  ja  jorbalágan  várit.  Dasa  lassin  lea sullasaš  eananšládja  Jierttas  oarjjásdavás  Devddesjávrri guvlui. Dát vuolgá das go čađat leat morenašlájat eatnamat mat váikkuhit eatnama ja šattuid. Dasa lassin lea guovllu báktevuođđu gággádit mollaneaddji šlájas. Dasa lassin lea eatnamiin Álddesjávrealážis oarjjásdavás  meaddel  Ánjačázádaga  čađatgaskka  morenaeanan,  miehtá  várreleagi.  Eará  orohagain  norggabeale mandáhttaguovllus eai leat ná viiddis morenaguovllut. Erenoamážit orohaga oarjjabeale duovdagat leat gáissát,  eandalii  guovlluin  gaskal  Dieváidvuovddi  ja Gearggesvuovddi.  Dáin  guovlluin  lea  báktevuođu eananšládja  šattolaš,  ja  danne  leage  buoret  šaddu dáppe go dain mat leat Dieváidvuovddivákki nuorttabeale.  Gáissát  leat  maiddái  orohaga  davágeahčen. Lassin  Dieváidvuovdái,  leat  máŋggat  smávit  doaresvákkit  mat  juhket  oarjedavit  eananosiid  nu  ahte šaddet  smávit  juhkkojuvvon  guohtunguovlun.  Dan birra logat lagabui guohtumiid čilgehusas. Dieváidvuovddis lea unnán čáhci areálain (2,8 %) ja jiehkki (0,4). Birrasiid 17 % areálain lea eambbogo 1.000 m bm. Vaikko vel ii leat ge nu ollu go Álddesjávrris, Rostus ja Basevuovddis, de orohat lea liikká mihtilmas várreeanan. Ordarádji lea 500–700 m bm. Dábálaččat  borgá  200–300  mm  juohke  jagi.  Alla váriin  borgá/arvá  eanemus.  Vákkiin  oarjjabealde lea gaskamearálaččat  galbmaseabbu  dálvet  go  váris badjin.  Muđui  gal  lea  gáskamearálaččat  galbmaseabbu rádjeguovlluin (–12 ja gitta – ja gitta –14°C) go  oarjelit  guovlluin  (–8°C).  Rádjeguovlluin  hárve arvá  ođđajagimánu  ja  guovvamánu  birrasiid,  ja  iige dalle leat nu bahá jiekŋut ja cuoŋudit. Devddesjávrri nuortadavábealde lea mihá bahát arvit dán áigodagas, nu ahte dán guovllus lea mihá stuorát ballu ahte guohtumat lássahuvvat. Soames  guovllut  Dieváidvuovddi  bajit  osiin  dávjá bivlet  juo  miessemánu  álggus.  Miessemánu  loahpas leat  buoremuddui  bievlan  maiddái  Devddesjávrri davábeale várrebáikkit. Gaskamearálaš temperatuvra lea  liikká  nu  galmmas  ahte  šaddu  ii  álgge  ovdalgo geassemánu álggugeahčen. Ánjavuomi ja Devddesvári muohtadilálašvuohta  ja  temperatuvra  dahká  ahte bistá rahtá guhkit áiggi. ¶
Guohtun NORUT lea satelihtaid bokte iskan guohtumiid dain eatnamiin  mat  gullet  konvenšuvdnaguohtumiidda. Orohagas leat, seammaládje go Álddesjávrris, eatnamat  juohkásan  máŋgan  oassin.  Okta  eananoassi  mii gullá  orohahkii  lea “Buoccagas  guovlu” .  Dan  birra čilgejuvvo  Álddesjávrri  orohaga  vuolde.  Dat  6  eará oasseguovllu leat: ¶
2.6.  govas leat  eananoasit  ráddjejuvvon  ja  buohtas- tahttojit konvenšuvdnaguovlluiguin. Golbma  oarjeleamos  guovllu  (Cávárri,  Loapmegeahči  ja  Geaivi)  čilgejuvvojit  ovttas,  ja  fas  ovttaid ovttaid dan golbma eará (Devddesvárri, Jierta ja Ánjavuopmi).  Dás  dahkat  nu  movt  Álddesjávrris,  čilget duššefal  guohtunšlájaid  bajilgova.  Dasa  lassin  lea materiála  gieđahallojuvvon  nu  ahte  guohtunšlájat earuhuvvojit dan mielde makkár árvu dain lea geasseja dálveguohtumin. ¶
2.6. govva. NORUT bargu, Dieváidvuovddi boazoorohaga šattut ja guohtun lea árvvoštallojuvvon. ¶
2.11. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi orohaga nuorttabealde ja guovdu. ¶
Guohtunárvu ¶
Dihto guovllut ¶
Geassi ¶
Dálvi ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶
1 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋaseanan, jeagil ¶
6 Daŋaseatnamat ¶
6 Rásseeatnamat ¶
5 Veađáhat ráhppát ¶
21 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
22 Álmmehisšattot rássegobit ¶
4 Rásseeanan ja šattolaš gobit ¶
Šaddu ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶
49 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶
Jierttas lea ii-anihahtii eanan unnáneamos. Duogášdieđuin oaidnit ahte muohtameari ¶
dihte dat šaddet erohusat.  Mearri  lea  7,1  ja  5  proseantta  ollislaš  areálas Devddesváris, Jierttas ja Ánjavuomis. Nu leage maiddái seammá stuora erohus jieŋa ja eatnama gaskka mii aiddo  lea  rahppasan  jiehki  vuolde,  iige  leat  šaddu, muhto  báljes  várri  ja  itkobealit  eai  daga  ii-anihahtii eatnama  oasi  goabbeliige.  Ánjavuomis  lea  muohta ábaida oarjjabeale guovlluin, ja guovllut leat sullalagaid Alddesjávrri davábeale (Buoccagas) guovlluiguin. Devddesváris  leat  fas  davimusas  jassaguovllut,  ja dasto fas lulimusas leat jasat seammamađe go Jierttas. Vaikko vel Jiertta gáissát leatge gitta 1.500 m bm., lea goitge  buoremuddui  bievlan  suoidnemánus.  Doppe oainnat suddá fargga, go lea unnán bidjan muohttaga dálvet.  Go  árvvoštallá  aivvefal  dan  leatgo  guovllus bálggosbáikkit bohccuide, de dahká muohtadilli ahte muhtin eananoasit Devddesváris ja olles Ánjavuomis leat buoret geasseguovdilguohtumat go Jierttas. Ovdalis namuheimmet ahte NORUT čuoldá guohtumiid 4 šládjii. Jus guohtumiid smiehttá dán guovtti buoremus šlája ektui, gártet buorit guohtumat dahkat sullii 30 % visot dán golmma eananoasi ollislaš areálas.  Buriid  geasseguohtumiid  mearri  lea  gitta  50  % rádjái  Devddesváris  ja  Ánjavuomis  ja  Jierttas  fas 59 %.  Buot  guovllut  heivejit  dálveguohtumin/jeagelguohtumin.  Go  leat  nu  ollu  veađáhat  ráhppát,  gos biegga bossu muohttaga, heivejit guovllut guođohuvvot  maiddái  dálvet,  lassin  go  adnojit  giđđat  ja čakčat ¶
.  Sihke  Jiertta  ja  Devddesvári  eananosiin  lea seammá olu dát guohtunšládja go Gapmasis, Álddesjávrri orohagas. Romssabeale konvenšuvdnaguovlluin eai  leat  gostege  ná  ollu  bieggagaikkohagat  go  dán golmma guovllus. Go buohtastahttá dan golbma siskkit eananguovllu golmmain oarjjabeale guovlluin ( 2.11. ja 2.12. tabealla ), de lea buriid geasseguohtumiid mearri oalle ovt- tamađe  dáin  guovlluin.  Tabeallain  eai  liikká  čájet eambbo  šattuid  meari.  Dán  iskkadeamis  čájehuvvo ahte  jasaid  mearri  dat  lea  mii  dagaha  oarjjabeale eananosiid buoremussan geasseguovdil. Lassin muohttagii runoda dehe šaddu lea dáin guovlluin maŋŋideappot  daid  nuppiid  eananosiid  ektui.  Gažaldahkii galgá go geassejagis guođohit siskkit guovlluid, vuolgá maid das ahte dáhttu go gáhttet jeageleatnamiid vai ii. Dieváidvuovddi  boazoorohaga  oarjjabeale  guovlluin  lea  sihke  eanemus  ja  unnáneamos  ii-anihahtii eanan,  muohta  ja  jiekŋa.  Cáváris  leat  unnimus,  ja Geaivis  lea  35  %  ( 2.12.  tabealla ).  Vuođđodieđuin čájehuvvo ahte muohta, jiekŋa ja dat eanan mii aiddo lea  rahppasan  jiehki  vuolde,  ja  mas  ii  leat  šaddu, dahket  sullii  25  %  Geaivis,  ja  Cáváris  lea  duššefal 1 %.  Ná  stuora  oassi  ii-anihahtii  go  Geaivis  lea duššefal Čáhcevákkis, Rostu orohaga konvenšuvdnaguovllus. Goappaš guovlluin leat gáissát, ja fas Cáváris  lea  jalges  vuollegit  eanan.  Go  ovttageardánit geahččá  muohtadilálašvuođaid,  lea  Geaivi  buoret geasseeanan,  go  doppe  leat  buorit  bálggosbáikkit  ja suodji divrriid áigge. Oarjjabeale guovllut leat Dieváidvuovddi orohagas arvat earaláganat go orohaga eará guovllut, dannego buorit geasseguohtumat leat eambbo, ja buriid dálveguohtumiid  (rievttimielde  buriid  jeageleatnamiid) mearri lea unnáneappot. Eandalii Geaivis leat unnán buorit  dálveguohtumat,  16  %  olles  areálas.  Dainna čuoldinvugiin  maid  NORUT  dagai  Romssabeale konvenšuvdnaguovllus, ii čájehuvvo eará guovlluin ná vuollegis mearri. Erohusat oarjjabeale ja nuorttabeale dálveguovlluid  gaskka,  boahtá  vuosttažettiin  das  go bieggagaikkohagaid  mearri  leat  iešguđetládje.  Maiddái eatnamiid hápmi, topografiija, ráddje goas sáhttá guođohit  Geaivi  jeageleatnamiid.  Obalohkái  sáhttá dadjat ahte dát eai šatta goassege adnot eambbo lassin geasseguohtumiidda  ja  gaskaboddosaš  guohtumin árračavčča. Earret fal soames vuovdeguovlluid Málateanu guvlui. Go dán golbma guovllu geahčča oktan, lea eambbo vuovdeeanan go orohaga eará guovlluin. Cáváris lea eanemus,  nappo  58  %  mearri.  Iešalddis  Dieváidvuovddis ja vuollegit eananosiin Øverbygdas lea eanas beahcevuovdi.  Muhtin  bákkiin  vuovddis  lea  jeagil, eanemus Cávárris, mas lea 7 % jeagelšattolaš daŋaseanan. Go  mihtida  km ¶
logu,  lea  Ánjavuomis  eanemus jeagelšattolaš  beahcevuovdi  (23  km ¶
).  Eanas  vuovdi lea vuollin Dieváidvuovddis. Ollislaččat lea orohagas 70  km ¶
dákkár  guohtun.  Dasa  lassin  lea  muhtin muddui  vuovdi  mas  šaddá  čáhppesmuorji  ja  jeagil, muhto eanas vuovdi lea almmatge soahkevuovdi, mas lea sarrit. Vaikko dáid ii sáhte dadjat leat buoremus dálveguohtumin,  sáhttet  dat  liikká  leat  hui  mávssolaččat go váilot eará guohtumat. ¶
19. Nu movt daddjon lea analysa vuođđun okta satelihttagovva váldon suoidnemánu 1990. 20. Dán eaktun lea ahte guohtumat leat dábálaš buorit. ¶
NORUT  lea  árvvoštallan  ahte  maiddái  oarjjaleamos jeagelguohtumat  leat  viehka  garrasit  guhtojuvvon/ guorban. Cávári várreeatnamiin daddjojedje eatnamat leat oalát guorban, ja fas Dieváidvuovddis árvvoštallui jeagil leat unnán dehe gaskamuttolaččat guhtojuvvon. ¶
Oktiigeassu Jus  ekologiija  bidjá  guohtuma  vuođđun,  berrešii orohat  eanemusat  guođohit  oarjjabeale  eananosiid geasset.  Nuorttasguvlui  Devddesjávrris,  dat  nuortabeale eananoasit ja guovdu, heivejit dábálaččat adnot giđđa-, čakča- ja/dehe árradálvejagi guohtumin. Sáhtášii dadjat ahte dáid guovlluid berre atnit gaskajohtolahkan  gaskal  dálvejagi  nuorttabeale  eatnamiid  ja geassejagi oarjjabeale eatnamiid. Devddesvári konvenšuvdnaguovllus  leat  dákkár  guohtunšlájat,  eaige  leat nu  heivvolaččat  geasseguohtumin  go  dat  eananoasit mat leat Dieváidvuovddi oarjjabealde. Leat leamaš veahá riiddut Dieváidvuovddi guohtumiid geavahemiin. Riidu čuožžilii go norggabeale eiseválddit  adde  lobi  Romssabeale  boazoeaiggádiidda guođohit orohagas daid áigodagaid go Lávnnjetvuomi ja  Sárevuomi  ealuin  ii  leat  guođohanvuoigatvuohta guovlluin konvenšuvnna vuođul. Riiddu  fágalaš  vuođđun  lea  ahte  vahágahttágo  dat čearuid guođohanvuoigatvuođa jus dálvet guođohuvvojit guovllut. Duogážin lei jagi 1964 Boazoguohtunkommišuvdna  mii  oaivvildii  ahte  dálvet  lei  vejolaš guođohit  guovllu  (áššeovddasteddjiin  lea  goabbatlágan oaivil boazolohkui). Seammás lei Lávnnjetvuomi ja Sárevuomi guođohanvuoigatvuohta guovlluin ráddjejuvvon  guođohanáigodaga  geažil.  Lávdegoddi  lea iežas barggu árvvoštallan dan láhkái ahte sin bargun lea  árvvoštallat,  beroškeahttá  ovdalit  mearrádusain, ahte leago guovttegeardde guođoheapmi doaibmateknihkalaččat ja biologalaččat dohkkehahtti. Dieváidvuovddis leat muhtin báikkit mat eai heive bievlaguohtumin. Jus dálveguohtuma ráddje duššefal dáidda báikkiide, de ii leat prinsihpas guovttegeardán guođoheapmi,  vaikko  vel  guokte  goabbat  siidda guođohitge  doppe  goabbat  áiggi  jagis.  Guovllut  leat gáržžit, ja danne leage várra ahte maiddái eará guovllut guođohuvvojit. Man muddui dát gártá váttisvuohtan, lea veahá boazologu duohken. Dávjá lea sidjiide, geat dákkár guovlluid guođohit dálvet, heajumus dán dáfus. Guovttegeardán guođoheapmi gártá váttisvuohtan jus muhtimat guođohit ealuideaset dálvet dain eatnamiin maid nubbi siida lea seasttán iežas ellui eará jahkeáigái. Dieváidvuovddis sáhttá leat hui vejolaš šaddat nu ahte muhtin siiddat guođohit dálvet earáid giđđajagi  guohtuneatnamiid.  Go  dákkár  doaibmaváttisvuođat leat, bidja fágalávdegoddi vuođđun ahte ii leat heivvolaš go guokte siidda guođohit seammá areálaid Dieváidvuovddis goabbat áigodahkii. Fágalávdegoddi  lea  maiddái  árvvoštallan  vejolašvuođa ahte ráddjet dihto eananosiid orohagas dálveorohahkan.  Dákkár  čoavddus  váikkuha  sakka  guoskevaš čearuide. Sii masset guohtuneatnamiid dálá eatnamiid ektui. Dasa lassin leat jeagelguohtumat garrasit guorban, ja dušše dát eatnamat aktonassii eai leat doarvái  buorit  dálveguohtumin,  ovdalgo  guhká  leat beassan  šaddat.  Nu  movt  siiddat  dál  johtalit  dán guovllus,  lea  váttis  caggat  bohccot  guohtumis  das 2.12. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattuid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶
Guohtunárvu ¶
Dihto guovllut ¶
Geassi ¶
Dálvi ¶
Loapmegeahči ¶
Geaiviguovlu ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶
1 ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
2 Daŋasvuovdi ¶
13 Rásseeatnamat ¶
3 Veađáhat ráhppát ¶
129 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
5 Álmmehis rásssejassagobit ¶
3 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶
Šaddu ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 og 3 ¶
16 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶
birra  eará  áigodagain.  Dákkár  čoavddus  dagahivččii riidduid. Ollislaš árvvoštallama vuođul ii sáhte fágalávdegoddi ávžžuhit dán čovdosa. Fágalávdegoddi  rávve  ahte  Romssabeale  boazoeaiggádat eai šat galgga beassat guođohit dálvet Dieváidvuovddi  konvenšuvdnaguovllus.  Jus  dát  guođohanvuoigatvuohta heaittihuvvo, báhcá fágalávdegotti oaivila mielde duššefal okta vejolašvuohta ođđa dálveguohtumiidda.  Dat  lea  Norrbottenis,  ja  eandalii Lávnnjetvuomis. Dát čoavddus dávista guovllu árbevirolaš ja ollislaš guohtungeavaheapmái. Árvvoštallon  lea  ahte  leago  dárbu  áidut  Rostuvuovddis,  ja  dan  birra  logat  eambbo  Rostu  orohaga oktavuođas. ¶
2.2.2 Lávnnjitvuomi čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 54 boazodoallu, geat barget bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  ii  leat  čearuid  nammii juhkkojuvvon,  muhto  láhkaásahusas  daddjo  galgat 36 500  bohcco  oktiibuot  čuovvovaš  čearuide:  Geaggán,  Lávnnjitvuopmi,  Sárevuopmi  ja  Dálbma.  Čielggadeamis nudaddjon evttohuvvo  Lávnnjetvuopmái  10  500  bohcco. Čearu  rájit  ja  guohtunbáikkit  iešguđetge  jagiáigái oaidnit 2.9 kártagova. Lávnnjitvuomis eai leat ránnjá- čearut  maiguin  guođohit  oktasaš  eatnamiid,  earret dálveguohtumiid nuorttabealde . Dát  guovlu  gullá  Muoná  konsešuvdnačerrui.  Dat mielddisbuktá ahte čearut atnet guovllu sihke bievlaja dálveguohtumin. Davil leat čuovvovaš báikkit lunddolaš  rádjin:  Rostujávri,  Rostueatnu  ja  Lávnnjitjoga bajitoassi.  Das  nuorttas  váilu  lunddolaš  rádji  davábealde. Boazoáidi lea ceggejuvvon Rostujávrri ja Idijärvvi  gaskka  caggat  bohccuid  mannamis  davábeale ráji  rastá  bievlan  ja  árradálvvi.  Lulábealde  eai  leat lunddolaš rájit. Amas lulábeale ribahit bohccuid rasttidit ráji bievlan ja skábman, lea ceggejuvvon áidi mii lea gittalaga konvenšuvdnaáiddin norggaráji guora ja manná geidnui 396 davábealde Bajit Sohppora. Dálveguohtumis  birge  lunddolaš  rájit  haga  dannego guođohemiin  bearráigeahččá  ealu.  Dálveguohtumis, nuorttabealde eai  leat  mearriduvvon rájit. Čearu  eallu  lea  ovttas  bievlla  áiggi.  Dálvesiiddat masttaduvvojit  njukčamánus  ja  eallu  mannagoahtá várrái. Riikarádje guora guođohit miessemánnui ealu amaset bohccot mannat Norgga beallái. Dálvesiivvus goalŋŋadit rádje guora ránnjáčearuid bealde, dábálač- čat miessemánu-geassemánu molsumii. Giđđaguohtumat  leat  Rostujávrri  –  Ittevári  ávssasa  oarjja  bealde. Eanas giđđaguohtumat leat Norgga bealde. Bárisguottetáiggi  leat  ealuin  giđđaguohtuma  vuollegis  eatnamiin, eanas oarjja(lulá)beale eatnamiin. Suoidnemánu merkot  misiid  Cievcasjávrri  gárddis,  ja  doppe  leage čearu  geasseorohat.  Geasseguohtumat  leat  Devddesvári birrasiin ja nu leatge dat Norggas. Giđđat, geasset ja  árračavčča  guođohuvvo  Devddesvárri.  Eallu  lea veaiddalis  čakčamánu  álgui,  ovdalgo  čohkkejit  ja bidjet  gárdái  Buolzajávrris  árranjuovvama  dihte. Čakčamánu  gaskkamuttus  doalahit  ealu  čakčaguohtumiin,  mat  leat  visot  ruoŧabeale  várreguovlu,  ja vuovde-  ja  jeaggeeatnamat  geidnui  396.  Rátkimat álget golggotmánu-skábmamánu ja dalle rátket dálvesiiddaide.  Dan  dahket  Buolzajávrri  gárddis  loahpageahčen  skábmamánu  dehe  juo  juovlamánu  álggus. Čearru  rátká  dábálaččat  7  dálvesiidii,  muhto  maŋemus jagiid leat rátkán dušše golmma dálvesiidii. Dat dahkkui dannego dálveguohtuma nuortta beale eatnamiid ii leat sáhttán atnit. Siiddat johtet dálveguohtumiidda  árbevirolaš  vugiin.  Dálveguohtumat  leat nuorttabealde  geainnu  396  gitta , ja gaskal Lávnnjitjoga ja Durdnosjoga nuorttabeale .  Dálveguohtumat duohkái  adnojit  juohke  jagi  gitta dassážiigo eallu vuolggadišgoahtá oarjjás/alás. ¶
Guohtun Lávnnjetvuomi čearu guohtuma šaddošlájaid juohkáseapmi ( 2.13. ja 2.14. tabealla ). ¶
2.13. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
8,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0 Goike bovdnajeaggi ¶
1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
0 Daŋas-/goike guolban ¶
49,2 Varas guolban ¶
21,3 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,21,1 Goikásit rásseeanan ¶
– Sieđgarohtu ¶
7,0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
5,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
20,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
3,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,9 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,3 Daŋas-/goike guolban ¶
33,7 Varas guolban ¶
6,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,7 Goikásit rásseeanan ¶
91,25,6 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶
4,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus lea 295,7 km ¶
ruonasšaddu geasseguohtumiin ja  767,2  km ¶
gaskajohtolagas.  Gaskajohtolat  lea seammá go čearu čakčaeanan. Geasseeatnama ruonasšaddu lea eanas varas guolban (183,7 km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (72,8 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 30 % geasseguohtumis. Go rásseguolban ii dulkojuvvo satelihttagovain, de dulkojuvvojit viiddis rásseeatnamat “daŋas/goike  guolban” -šládjii  geasseguohtumiin.  Geasseguohtumiid  ruonasšattut  leat meroštallon unnáneabbun go dat leat. Geasseguohtumat  leat  árvvoštallon  dáinnalágiin  buorebun  go duođaid leat, dannego leat ollu seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat eai registejuvvo. Erenoamážit loahpas geasi go idjagálut álget, leat guohtumat buorit go boazu guohtu seamul- urtavallji soahkevuovddis. Dasa lassin lea 49 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleanan lea dulkojuvvon leat  viidábun  go  dat  oba  leage,  dan  seammá  meari mielde leat maid rásseeatnamat meroštallon eambbo go leat, satelihttagovaid váilevašvuođa geažil. Guovllus lea almmatge viddis jeageleatnamat giđđa- ja čakčaguohtumis. Dálkkádagaid dáfus sáhttá giđđaguohtumiid gohčodit giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšaddu lea areála dáfus mihá viidát go geasseguohtumis. Guovllu ruonasšattut leat seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi,  21  %  nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasšattu kvalitehta lea seammá  buorre  go  geasseguohtuma  ruonasšaddu  maŋŋigeasi.  Dán  guovllus  váilot  várreeatnamat  bálganbáikin, ja danne ii sáhte guovllus guođohit liehmun geasseguovdil. Gaskajohtolagas leat hui viiddis jeageleatnamat, nappo 661,3 km ¶
jeagil , mii lea 41 % nettoareálas.  Dáppe  guođohuvvo  čakčat,  skábman  ja giđđadálvvi. Dáidda guovlluide sáhttá johtit, jus dálvet hedjona guohtun. Lávnnjetvuomi  dálveguohtumis  lea  93,5  km ¶
jeageleanan bajábealde . Vulobealde lea maid 53,5 km ¶
jeageleanan, maid  čearru  guođoha  ovttas  eará  čearuiguin.  Dálveguohtumis  lea  hui  unnán  jeageleanan.  Čearru  ferte gaskajohtolaga  jeageleatnamiin  guođohit  oalle  ollu, amas goaridit nuorttabeale guohtumiid. Ii leat registejuvvon man ollu leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin ja gaskajohtolagas lea unnán iianihahtti  oassi,  geađgeeanan.  Geasseguohtumis  lea 54,9  km ¶
ii-anihahtti,  6,4  %  geasseguohtuma  nettoareálas. Gaskajohtolaga logut leat 77,6 km ¶
ja dat lea 4,7  %.  Geasseguohtumiid  nettoareálas  lea  11,1  % badjelis 1 000 m bm. Gaskajohtolagas váilot areálat mat leat badjel 1 000 m bm, go dušše 0,6 % guovllu nettoareálain lea dán badjelis. Lávnnjetvuomis váilot alla várreeatnamat ruoŧabealde mat adnošedje liehmu dálkin.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii  oaidnit 2.12  ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Lávnnjetvuomis  váilot  giđasgeasi-  ja  geasseguovdilguohtumat  ruoŧabealde.  Maiddái  giđđaguohtumat, mat leat buorit, leat vátnásat ruoŧabeale várreguovlluin,  dannego  jalges  eatnamis  ii  leat  goaivvis,  go muohtagovččas lea dásset ja adjána bievlat. Čearus lea baicca  maŋŋičakčii  ja  skábmaguohtun  valljis  viiddis vuollegis  eatnamiin.  Dálvejagi  eatnamat  leat  oalle gáržžit.  Lávnnjetvuopmi  dárbbaša  geasseguohtumiid ja  ábaida  giđđaguohtumiid  norggabealde.  Almmá norggabeale  guohtuneatnamiid  ii  leat  vejolaš  jođihit várreboazodoalu Lávnnjitvuomis. ¶
2.2.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Meavki – Dieváidvuovdi – Lávnnjetvuopmi 1. Lávnnjetvuopmi, Devddesvárri, Meavki, Stuoranjárga leat okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ásahit  oktasašdoalu  gaskal  Lávnnjetvuomi  ja Devddesvári/Meavkki/Nieidavuovddi/Sálašvákki. Dalle lea vejolaš sirdit davvelii, ja doppe guođohit eanemus,  nu  ahte  atnu  sirdo  davvelii.  Áidi  berre huksejuvvot  Rostujávrris  ja  Rostuávžži  bajágeahčái. 2. Fágalávdegoddi evttoha Devddesvári konvenšuvdnaguovlun  Lávnnjetvuopmái  nu  movt  jagi  1972 konvenšuvnnas.  Meavki  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  Ruoŧas  mii  vástida  Devddesvári  dálveguohtumiidda. ¶
2.3 Stálonjárgga – Álddesjávrri – Sárevuomi guovllut ¶
2.3.1 Stálonjárga boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.6.  kárttamildosa. Orohaga  lulábeale  rádji manná Setermoenis Njuorjovuopmái (Giellasiin oktasaš rádji). Oarjjás manná Dyrøysundet ja Solbergfjorden  mielde.  Davil  manná  Ráisavutnii  ja  das  Ráisajávrri  mielde,  Áisajávrri  ja  Áisajoga  mielde  dasságo jogat  mannet  oktii  Málateanuin.  Nuorttal  čuovvu rádji Málateanu ja Beardujoga Setermoenii. Davil lea orohagas oktašasrádji Fagerfjell orohagain, ja nuorttal lea rádji Álddesjávrri orohahkii. Nuorttadavil lea orohaga rájis oanehis bihttá oktasaš rádjin Meavkki orohagain. Orohaga viidodat lea 1.004 km ¶
. Stálonjárga  guođoha  muhtin  eatnamiid  Álddesjávrri orohagas dálvet. Dáid rádjeváttisvuođaid čilget Álddesjávrri orohaga vuolde. Guovllustivra  lea  orohahkii  addán  lobi  guokte dálvvi (1998/99 ja 1999/00) johtit Fagerfjell orohahkii muhtin  raje  ealuin.  Orohat  váldui  orohatjuohkimii mielde  jagis  1991.  Boazodoallostivra  dagai  mearrádusa jagis 1992 ja mearridii orohaga galgat adnot dálveorohahkan  ja  alimus  boazolohku  galggai  leat  400 bohcco.  Dát  várrejuvvui  Davvi-Sážžái  ja  galggai geahččaluvvot  orohahkan  5  jagi  áigodaga.  Orohaga eai váldán atnui, ja maŋŋil jagi 1998 lea Stálonjárga geavahan orohaga. Viidodat lea 457 km ¶
. Fagerfjell  lea  Stálonjárgga  ja  Meavkki  gaskkas, muhto almmatge lea nu ahte dat njárga, mii lea oarjjabealde Rossfjordvatnet, ii gula orohahkii. Go livččii gullan Stálonjárgii, de livčče leamaš oalle buorit rájit. Jus  earát  galget  dan  atnit,  sáhttet  ealut  masttadit  go bohccot rasttidit ráji Áisajoga ja Ráisavuona gaskka. Lea  erenoamážit  Fagerfjell  lulábeale  oassi  mii  lunddolaččat  lea  oktan  duovdan  Stálonjárggain.  Man stuora  váttisvuohtan  dát  gártá,  lea  gitta  gažaldagas oažžu go Stálonjárga dohkálaš dálveguohtumiid olggobealde dálá orohaga. Jagi  1919  boazoguohtunkonvenšuvnnas  lei  eanas oassi  Stálonjárggas  geasseorohahkan.  Duovdagat davábealde Skuoddojoga – Skuoddovuovddi eai gullan orohahkii. Jagis 1949 ii lean šat geasseorohahkan. Dálá  orohatrádji  mearriduvvui  jagis  1963.  Stálonjárgga oarjjabeale eananoasit leat dál muhtin muddui sierra oassin orohagas. Orohagas eai leat vuogas siskkáldas oazit. Bearrašat, geat barget boazodoaluin orohagas, fárrejedje dohko jagis 1963/64, ja bohte Meavkkis/Stuoranjárggas. Sii fárrejedje álgosaččat Oarje-Finnmárkkus Romsii jagiin 1950 ja 1956. Vuosttaš jagiid ledje jeageleatnamat  buorit  go  eai  lean  guođohuvvon,  ja orohat  adnui  birrajagi.  Jagi  1975  rájes  leat  dálvet johtán Álddesjávrái. Sáhttá  dadjat  ahte  Stálonjárgga  boazodoallit  leat maiddái leamaš hui guovddážis šiehtadusa dahkamis gaskal  Romssa  boazosápmelaččaid  Fylkkasearvvi  ja Sárevuomi čearu. Dát šiehtadus lei vuođđun rievdadit jagi 1984 konvenšuvnna. Go ášši geahčča Stálonjárgga  bealis,  lea  Sárevuopmi  aibbas  unnán  bargan  dan ektui ahte deavdit iežas oasi šiehtadusas. ¶
Luonddudilálašvuođat Stálonjárgga  báktevuođus  leat  gehppes  mollaneaddji báktešlájat.  Nu  leage  miehtá  Romssa  gaskkamus guovlluin. Eanas lea luovos báitaráktu, muhto gaskkohagaid lea kálka muhtin sajiin. Alimus várrečohkat, Stálonjárga  (Bessetčohkka)  (1.381  m  bm)  ja  Storala (1.238 m bm) leat granihtat mat čoarrájit báikkis, gos eanas lea báitaráktu. Orohat  lea  oarjjabealde  daid  váriid,  mat  juhket Romssa fylkka davvi -lulli ávssásiin. Dan seammás lea orohat nuorttabealde riddoeanangáissaid. Dát eatnamat  čájehuvvojit 3.  kártamildosis, mas  eananhápmi govviduvvo. Vaikko vel oassegovva čájehage iešalddis dan  Bessetčohka  davábeali  vuolládagaid,  de  oaidnit goitge  áksása  nuortti  -oarjji  topografalaš  erohusaid. Topografiija čájehuvvo maiddái eatnamiid allodaga mielde.  Orohat  buohtastahttojuvvo 2.15.  tabeallas dáinna golmmain eará orohagain, ja čájeha obbalač- čat Romssa boazodoalu stuora erohusaid. Lágus leat ovttamađe areálat badjelis ja vuollelis go 60 m bm., ja dan orohagas leat sihke várreráiddus ja riddoguovllus eatnamat. Basevuovddis lea ollu eanan gaskal 600 m bm ja 1.000 m bm ja leage dasto alla várreeanan. Stálonjárggas lea eanas eanan gaskal 200 m bm ja 600 m bm., ja dat leage minddarnai gaskal várreráiddu ja riddováriid. Giellasis leat muhtin eatnamat várreráiddus ja muhtimat fas nudaddjon “gaskajohtolagas” . Eatnamiid allodaterohusat juo iešalddiset dagahit erohusa maiddái doaibmavuogi- ja guohtunmálle gaskii, muhto maiddái dálkkádagat váikkuhit iešguđetládje. ¶
2.15. tabealla. Muhtin eananallotoasit21 njealji oro- hagas. ¶
BaseLáhku badjelis meara ¶
vuovdi ¶
Vuollel 200 ¶
33 badjelis 1.000 ¶
Guovdu  orohaga  lea  alla  várreeanan,  ja  doppe  leat šattolaš vákkit. Bruttoareálas lea 3 % čáhci, ja 0,3 % lea jiehkki ja jasat. ¶
21. Čáhci ja jiehkit eai leat areálavuođus mielde. ¶
Orohagas lea ollu muohta. Guovllus borgá badjel 300 mm muohttaga. Dán dáfus lea sihke Fagerfjell ja Álddesjávri  mávssolaš  dálvejagi  guohtumin.  Álddesjávrri  oarjjabeali  duovdagiin  orru  leamen  seakkit muohta go Stálonjárggas. Orohaga oarjja(lulá)bealde sáhttá arvit, go doppe láve gaskamearálaččat arvit 50– 100 mm. Go geahččá muohtameari ektui, de lea dat arvi  doarvái  lásset  guohtumiid,  muhto  ii  arvve  dan mađe  ahte  suddada  muohttaga.  Dán  guovllus  eai gávdno eará guohtumat jus dat lássahuvvet. Dát dilli lea  Romssa  eará  orohagain  maid  ja  muhtin  sajiin Nordlánddas. Vaikko orohagas borgá ollu, de goitege bievla árrat. Vári  guovddáš  oasit  bivlet  juo  miessemánu  loahpas. Vuonas álgá rahttá miessemánu vuosttaš beivviid. Eai leat  galle  saji  gos  šaddu  ii  leat  vel  ihtán  geassemánu 15. beaivái. Stálonjárggas váilot buorit bálggosbáikkit geassebáhkaid  áiggi,  muhto  áhpi  buktá  veahá  galbmasa ja árrašattu. Obbalaččat leat dainnalágiin njuovvanbohccot lossadat. ¶
Guohtun Stálonjárggas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid. Takseren fátmmasta guokte iskkadeami, mat goabbánai  gokčet  orohaga  davit  ja  lulit  eatnamiid. Takserejuvvui  dakkamaŋŋil  go  johte  dohko  jagis 1964.  Davágeaži  eatnamiin  eai  leat  muhtin  smávit eananoasit mielde iskkadeamis. Linjatakseremis maiddái  ii  leat  mielde  stuorit  ii-anihahtti  eanan.  Geahča 2.16. tabealla. Orohagas leat máŋggalágan šattut. Dasa lassin lea orohagas “ … gehppes, goike ja vuogas eanan juohke sajis … suodji várrevuvddiin ja rámššas … ”. Bohccot besset bálgat vuomis várreeatnamiidda dálkkádagaid mielde. Stálonjárggas  lea  eambbo  jeageleanan  go  ovdamearkka dihte Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Geassejagi  guohtumiid  árvu  lea  baicca  árvvoštallojuvvon heajubun. Dát mearkkaša ahte geassejagi guohtumat eai leat nu buorit, ja lea buoret jeagelguohtun go Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Dákkár  riddoeatnamiin  eai  gávdno  albma  jeagelguolbanat. Dat jeagelšlájat mat dohkkejit guohtumin leat roancejeagil ja várrejeagil. Dat šaddet dakŋasiid gaskkas ja gilvalit rásiin ja urttain. Go bohccot dulbmot jeahkála, mollana jeagil bievlla áigge dákkár eatnamis hui fargga, ja eanan muolduluvva. Stálonjárggas gávdná buoremusat jeagelguohtuma skieraniin ja jalggain, gos šaddet čáhppesmuorjjit, muhto dát jeagil lea  maiddái  hui  rašši  go  dulbmojuvvo  guođudettiin. Jeagil  gal  dulbmojuvvo  ja  eanan  muolduluvvá  go bievllaáigge  guhtot  bohccot  daŋaseatnamiin,  mii  lea goikkis.  Dát  čuohcá  erenoamážit  Stálonjárgga  orohahkii gos unnán lea jeagil. Geasset gávdnojit rásse- ja urttašlájat  šaddočohkiidusat  čáhccásbáikkiin  ja  rámain, ja dat leat buot buoremusat geasseguohtumin. Dákkár šlájat guohtun lea gal viidát, muhto dat šaddá seahkálaga daŋaseatnamiin gos čáhppesmuorjjit šaddet, dehe álmmehisšattot jekkiin. Danne guohtu boazu jeahkála lassin vai gokčá eallámušdárbbu. ¶
Várreeatnama  rámain  lea  unnán  sarritsaddu.  Dan sadjái  leat  baicca  ollu  jasat  ja  gáisáeatnamiin  rássejalggat. Davágeahčen leat 22 % jassagobit. Dáin jassaguorain šaddet gironlasttat. Lulábealde eai leat nu ollu  jassagobit,  muhto  gironlasta  šaddá  doppe  nai seammá mađe (12 %). Doppe gos jassagobit eai leat nu  ollu,  leat  dan  sadjái  várreeatanamiin  rásserámat. Dat guohtunšlájat ledje oktiibuot 26 ja 28 % takserejuvvon areálas. Jeakkit leat nu unnán ahte eai sirrejuvvon tabeallas. Eanas leat álmmehisšattot jeakkit. Dat eai anit geasseguohtumin,  muhto  takseremis  čájehuvvui  veahá  jeagelguohtun. ¶
2.16. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) Stálonjárggas. ¶
Davvi ¶
Skierri, čáhppesmuorji jna, jeagil ¶
29 Vuovdi čáhppesmuorješaddu ja jeagil ¶
5 Sarritrámat ¶
27 Soahkevuovdi ja sarritšaddu ¶
29 Várreeatnamat gos lea rássešaddu ¶
22 Unnit ii-anihahtti ¶
3 Eará guohtunšlájat ¶
Oktiigeassu Stálonjárga heive geasseorohahkan. Das lea veahá jeagelguohtun, muhto doallána duššefal giđđa- ja veahá čakčajagi dárbui. Orohat dárbbaša dálvejagi guohtumiid olggobealde orohaga. Dasa leat golbma vejolašvuođa.  Vuosttaš  lea  guođohit  Álddesjávrri  dálvet, nubbi fas guođohit Ruoŧas ja goalmmát vejolašvuohta lea lotnolasat dán guovtti gaskkas. Fágalávdegoddi lea dán birra čilgen Álddesjávrri orohaga vuolde. ¶
2.3.2 Álddesjávrri boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Álddesjávrri boazoorohat lea Romssa stuorámus boazoorohat. Oktiibuot lea 2221 km ¶
viiddu, mii lea 11% Romssa boazodoalloguovllus. Orohahkii gullet duovdagat  goappaš  beali  Álddesjávrri.  Nuorttas  ja  luksa čuovvu  orohatrádji  riikaráji  rádjemearka  283  rájes, Čuovžavári buohta, gitta Ávževuopmái Duortnusjávrri geažis. Oarjjabeale rádji manná Ávževuomi ja Bearduvuomi mielde, ja fas rádji davil manná Málátvuomi, Gearggesvuovddi  mielde  ja  várrečohkaid  mielde, gokko  muđui  maid  manná  Bearddu  ja  Málátvuomi suohkaniid  rádji,  gitta  Čuovžavárrái  riikaráji  bokte. Orohagas  lea  rádji  Meavkki  ja  Dievaidvuovddi  orohagaide nuorttildavil ja Stálonjárgii ja Giellasii oarjjil. Earret  riikkaráji  ja  guovlluid  Gearggesvuovddis Čuovžavárrái,  čuovvu  rádji  čázádagaid,  já  dáid  gal oažžu dadjat buorren rádjin. Geahča 2.7. kártta. ¶
Østerdalenis  Álddesjávrri  guvlui  ja  viidáseappot Leinavatn:i  lea  čielga  siskkaldas  oahci.  Das  gokko Ávževuomi ja Østerdála jogat bohtet oktii, lea dát Láirevákki konvenšuvdnaguovllu davábeali rádji. Muhtin oassi Anjavuomi konvenšuvdnaguovllus lea gaskal  orohatráji  davil  ja  Álddesjávrri,  mii  fas  lea lulábealde.  Gasašvággi–Gearggesvuovdi  lea  rádjin oarjjil ja nuortan ráddje fas rádjeáidi, mii vuolgá Politioddenis.  Orohaga  davvinuortabeali  rájis  (Sárevuopmi), lea maiddái unnebuš konvenšuvdnaguovlu. Muđui  ii  oaččo  guođohit  Álddesjávrri  nuorttabeali eananosiid konvenšuvnna olis (nuorttabeali Leinavatnet ja Álddesjávrri, namalassii Mannančearu guovllu). Anjavuopmi  ráddjen,  mii  čilgejuvvui  ovdalis, boahtá das go konvenšuvdna rievdaduvvui jagis 1984, ja  Sárevuomi  čearru  ja  Romssa  boazodoallit  evttohedje  dan.  Guohtonguovllu  rádji  sirdojuvvui  dalle luksa Álddesjávrri orohaga sisa. Ovdal lei rádji jurddašuvvon  eanas  muddui  galgat  leat  Dievaidvuovddi ráji  siskkobealde.  Dát  ii  lean  lunddolaš  rádji,  ja  jagi 1972  áidešiehtadus  eaktudii  dasto  ahte  huksejuvvo áidi Anjavuomi ja Hávgavuomi lulliráji mielde, rádjemearka 283 rájes Čuovžavári bokte ja Álddesjár’ aláža mielde  Sandelvatn:i.  Dán  áiddi  oažžu  lohkat  oassin dan  seammahat  áiddis,  mii  vuolgá  rádjemearka  280 rájes (Sárevuomi ja Dálmmá rádji) Čuovžavári bokte (rádjemearka  283),  duovdagat  lulábeali  Doarrovári Álddesjár’ alážii, ja das oarjjás guvlui. Áidi ceggejuvvui dušše Álddesjár’ aláža radjái. Go  konvenšuvnna  rievdadedje  jagis  1984,  lei vuođđun  ahte  cegget  guokte  ođđa  rádjeáiddi.  Viimmat,  digaštallamiid  maŋŋil,  ceggejuvvui  nuorttamus áidi jagis 1991. Áidi ceggejuvvui arvat earásaji go dat maid ledje šiehttan jagis 1984 ¶
. Áidi vuolgá dál Politioddenis Álddesjávrri bokte ja manná nuorttasdavás guvlui juste dakka lullelii Čuovžavári, gokko boahtá oktii  dainna  ovdalaš  áiddiin.  Nu  gárttaige  Mannančearu guovlu rádjeáiddiid siskkobeallái, earret dakko gokko Leinavatn lea doallevaš oahcin. Ovdalgo áidi ceggejuvvui Politioddena rájis, čoahkkanedje  bohccot  Mannančearu  guovlui  guohtut,  ja guovlu  doaimmai  dego  stuora  guohtungárdin  bohccuide, mat bohte oarjjil. Bohccot bohte lulábeali dan “bealledagaha” áiddi Alddesjár’aláža badjel ja de bisánedje  dan  mohkkái.  Váttisvuohta  lassánii  measta eambbo  velá  go  Sárevuopmi  ceggii  gaskaboddosaš doaresáiddiid Irggása rájis davás. Jagi 1984 šiehtadusa olis  lea  eanas  oassi  áiddis  Čuovžavári  ja  Álddesjár’ aláža gaskkas gaikojuvvon. Dán áiddis leat guođđán oasi, dannego adno Álttesjár’ aláža gárddi seaibbušin. Jagi 1984 šiehtadusa mielde, galggai maid “dárbbu mielde” cegget  áiddi  Álddesjávrri  ja  Gearggesčohka gaskka,  ja  áidi  galggai  nannet  oarjjabealehaga  ráji. Áidi  galggai  caggat  Álddesjávrri  orohaga  oarjjabeali eananosiid,  vai  Sárevuomi  eallu  ii  guođo  dakko. Duovdagat galge leat Stálonjárgga orohahkii dálvejagi guohtumin. Lea árvvoštallojuvvun cegget áiddi lunddolaš oziid mielde, ja dat áidi manašii dasto vel oarjelis konvenšuvdnaráji. Áššebealit eai leat boahtán ovttaoaivilii  šiehtadusa  dulkomiin,  iige  leat  velá  ceggejuvvon áidi dohko. Dan sadjái lea huksejuvvon rádjegozihanbartta,  mii  galgá  doaibmat  seammaládje  go áidi. Dát  ii  leat  dohkálaččat  doaibman.  Váttisvuođat bohtet čielgasit ovdan das, go Boazodoalloagronoma gáibidii  guođohandivvada  Sárevuomi  čearus  jagiin 1991 ja 1997, go ledje guođohan olggobeali konvenšuvdnaguovlluid.  Mearrádusas  čujuhit  ahte  eallu  ii leat leamaš geahčus, eaige leat leamaš olbmot doppe. Áidi  lea  ceggejuvvon  Álddesjávrris  Innset:i  ja  das Dalbergii. Vággi ii lean šat doallevaš oahcin dan rájes go  buđđo/dulvadedje  čázádaga.  Nu  huksejedje  áiddi merošteami vuođul. Áidi galgá caggat bohccuid mannamis davás ja orohaga namuhuvvon oarjjabeali eananosiide. Lassin  dáidda  namuhuvvon  áiddiide,  lea  oanehit gaska  áidojuvvon  Leinavatn  mielde,  vai  Dálmmá bohccot  eai  mana  Mannančearu  guovlluide.  Ođđa šiehtadallamiid oktavuođas lea Dálbmá evttohan rievdadit  konvenšuvdnaráji.  Dát  evttohus  mielddisbukta duohtailmmis  dan  ahte  eanas  eatnamat  Leinavatn nuorttabealis  sirdojuvvojit  Dálmmá  orohahkii.  Sii dáhtošedje  ráji,  mii  joatká  rádjin  Sárevuomi  guvlui rádjemearka  280  rájis,  Gámasjoga  mielde  viidáseappot Álddesjávrái. ¶
Luonddudilálašvuođat Gáissát  Kistefjell  (Buoccagas)  (1633  m  bm)  ja  Rohkumborri  (1659  m  bm)  leat  čielga  oahcin  nuortalit osiid  granihttaguovlluid  ja  oarjelit  osiid  báitarávtto gaskka.  Gáisáalážat  leat  gabbro,  ja  dannehan  leatge nu ceggosat. Dakka nuorttabeali Rohkumborri manná dat  rádji,  gokko  gávdnojit  geahppadit  mollaneaddji báktešlájat  ja “eamibákti” ,  ja  dat  leage  čilgehussan dan stuora erohussii ceakko gáissás ja njuidosis Borjjasoaivvis (Bihppáš) veahá nuortalis. Eatnanhámi rievdan  dagaha  maid  šattuid  rievdama  ja  nu  maiddái guohtunšlájaid. Orohaga nuorttabeali osiin lea unnán šaddu, eaige nu ollu šaddošlájat, muhto fas oarjjabealis leat viidát guovllut, gos šaddet máŋggalágan šattut šattolaš eatnamis. Romssa guovddáš guovlluin lea duottarvárreráidu, mii  manná  gitta  Ittunjárgii,  ja  bisána  Álddesjávrri duohkái lulil. Seammá ládje go várreráiddu oarjja- ja nuorttabeali  eatnamat,  leat  maiddái  jávrri  lulágeaži eatnamat jalgadeappot. Dát ii mávsse almmatge dan ahte guovllus eai leat alla várreeatnamat, muhto dat eai leat nu ráššát. Orohagas leat 7,5 % jávrrit. Álddesjávri, Leinavatn ja  Geavdnjajávri  leat  váldojávrrit.  Vaikko  guovllus leat alla gáissát, leat goitge mearkkašahtti unnán jiehkit, dušše 1 %. Go dán buohtastahttá jasaid ja jiehki meriin  maid  NORUT  guorahallan  gávnnahii,  oažžu ¶
22. Duohtavuođas viiddui konvenšuvdnaguovlu velá 50–60 km ¶
das  vuođu  árvvoštallat  man  viidát  dat  eatnamat mannet,  mat  aiddo  leat  rahppsan  jiehki  vuolde,  ja main  ii  leat  šaddu.  Dán  guorahallama  vuođđun  lea satelihttagovva, mii govvejuvvui suoidnemánus. Dan birra mii čilget dárkileappot “Guohtun” -oasis. Orohagas  leat  alla  várreeatnamat  mihtilmasat. Nannáma eatnamiin lea dušše 30 % vuollelis go 600 m bm. Dát allodat vástida sullii guovllu . 20 % areálas lea badjelis go 1000 m bm. Leat duššefal 3–4  orohaga  Norggas  main  lea  ná  ollu  alla  várreeanan.  Orohaga  oarjjabealehagas  leat  čiekŋalis  vákkit mihtilmasat,  muhto  ordaráji  bajábealde  leat  eanas njuoiddo leagit, gos lea buorre guohtun. Mii namuheimmet 1. kapihttalis várreráiddu movt dat váikkuha ahte borga ja arvi gahččá eanas oarjjabeali eatnamiidda Romssas. Álddesjávrri guvlui borgá sullii 2–300 mm. Go suokkarda dárkileappot muohttaga  juohkáseami  orohagas,  de  čájehuvvo  ahte muohttá  arvat  eambbo  oarjjabeali  eatnamiidda  go nuorttabeallái. Ođđajagimánu gaskamearálaš temperatuvra siseatnamiin lea sullii –12° ja –14° gaskkas, ja oarjjabealde  fas  lea  galbmasit,  nappo  –8°  ja  –10°. Seammás arvá hárve nuorttabeallái Kistefjell ja Rohkumborri ođđajagimánu ja guovvamánu áiggiid (gaskamearálaččat 10–25 mm jagis). Dan dihte ii leat nu stuora  ballu  ahte  guohtumat  lássahuvvet  jieŋa  dahje cugŋo  geažil.  Mađi  oarjelii  boahtá,  dađi  bahat  lea lásset  guohtumiid,  dannego  muohta  lea  eambbo  ja sáhttá dávjjibut arvit dohko. Rahttá álgá geassemánu loahpas eanas osiin orohagas. Nuorttamus ja oarjjimus guovlluin sáhttá rahttá álgit  juo  geassemánu  álggugeahčen.  Rádjeguovlluin lea  gaskamearálaš  temperatuvra  6°  ja  8°  gaskkas,  ja oarjelis  lea  lieggasit,  nu  movt  muhtin  vákkiin  sáhttá leat 12° ja 14°C gaskkas. Muohta suddá hiljit ja bistá guhká go lea ollu muohta, ja nu bistá varas rássi mealgadii geassái. ¶
Guohtun Orohaga guohtun lea suokkardallojuvvon sihke dábálaš linjjátákseremiin ja satelihttagovvemiin. Linjatákseremiin lea Selskapet for Norges Vel suokkardallan  guohtuma  miehtá  orohaga,  earret  nuorttidavimus  guovlluid  (davábealde  Kirkestinden–Istindane)  Orohaga  lea  minddar  juohkán  golmma  iešguđetge eananoassin. Duovdagiid lulábeali Álddesjávrri ja Leinavatn gohčoda Bihppážin, ja guovllu nuorttadavábeali  dán  guovtti  jávrri  gohčoda  fas  Sárevuopmin. Duovdagat oarjjabeali Rohkumbori ja Kistefjell leat . Mii oaidnit 2.17. tabeallas ahte ii-anihahtti oassi lea unnán  buot  dán  golmma  guovllus,  ja  buot  unnimus lea guovtti nuorttamus eananosiin. Lei gal vuordimis ahte oarjin, gos leat alla gáissát, lea ii-anihahtti oassi eanemus.  Muhto  lei  imaš  go  ii-anihahtti  lohku  lei vuollin. Čilgehussan várra lea ahte stuora ii-anihahtti guovllut,  nu  movt  Álddesjávri,  ii  leat  váldon  mielde viidodahkii, iige leat mielde linjatakseremis. Fágalávdegotti  meroštallamat  čájehit  ahte  čáhci  ja  jiehkit dahket  badjelaš  7%  orohaga  olles  viidodagas.  Dasa lassin bohtet gáissát. ¶
Guohtunšlájaid  mihtilmas  erohusat  bohtet  erenoamážit  ovdan  jeageleatnamiid  meari  dáfus.  Suokkardallama  mielde  lea  Sárevuomis  40 %  jeagelguohtun,  dan  suktii  go  Álddesjávrris  lea  dušše  18 %. Álddesjávrri guovllus lea alla mearri dannego jeagil lea oalle ollu goike rásseeatnamiin (12 % šattuin). Lassin dasa ahte lea erenoamáš valljugas geassejagi guohtun, heive guovlu maiddái jeagelguohtumin. Man heivvolaš guovlu lea jeagelguohtumin, vuolgá ollu das man ollu geasset guođohuvvo. Suokkardallama mielde lea dain goike jeagelšattolaš rásseeatnamiin dálvet ollu daškes ja gassa muohta. Dát mearkkaša ahte guovlu heive buoremusat giđđat ja  čakčat/árradálvvi,  go  muohta  lea  suddagoahtán. Sárevuomi  oarjjabeali  ja  nuortalulábeali  eatnamat leat eanas ráššát. Dušše jávrriid birra lea veahá vuovdeeanan. Lea asehis ja unnán šaddu, muhto dat veahá rásseeatnamat  mat  gávdnojit,  sisttisdollet  maiddái jeahkála. Nuortadavit eananosiin, gos iešalddis leage dat Sárevuopmi, leat eambbo njárbes vuovde- ja jeaggeeatnamat. Vuovddis lea čahppesmuorjedaŋas ja ollu jeagil (13% olles viidodagas.) Jekkiid kvalitehta rievddada  jeakkis  jeaggái,  muhto  illá  gávdno  jeagil  dain luome-  ja  balsajekkiin  mat  leat.  Gaskkohagaid  lea suohkadit šaddu go eará guovlluin. ¶
2.17. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi (%) golmma eananoasis Álddesjávrri orohagas. ¶
Álddes- Sáre- Bihpjávri vuopmi páš ¶
Skierri, čáhppesmuorji, jeagil ¶
1 Skierri,čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
28 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶
12 Soahki, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
9 Sarritrámat ¶
3 Sarrit, soahkevuovdi ¶
27 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶
23 Goike rásseeanan ¶
5 Eará jeaggi ¶
4 Eará šaddošládja ¶
3 Ii-anihahtti ¶
Šaddošlájat oktiibuot ¶
Jeagelguohtun oktiibuot ¶
35 Anolaš areála km ¶
115 Brutto areála km ¶
130 Ii-anihahtti earret linjjáid % ¶
Bihppáža eatnamat, eanavuođđu ja šaddu sulastahttá dan  mii  lea  Sárevuomis.  Leat  heajos  rásseeatnamat, muhto livččii buorre jeagelguohtun. Man bures aniha dálvejagi guohtumin, lea gitta das movt eará jagiáiggiin guođohuvvo. Dálmmá dálá konvenšuvdna guovlluid oarjja/alle bealehat daddjo guohtunsuokkardallamis “erenoamáš buorren geassejagi eanamin” . Dáppe ledje maid muhtin goike jeagelšattolaš rásseeatnamat, muhto bievlaguođoheapmi lea loaktán jeahkála. ¶
Alte- Sáre- Bihpvatn vuopmi páš ¶
NORUT  lea  maid  satelihta  bokte  suokkardallan guohtumiid dain eananosiin mat leat konvenšuvdnaguohtumat. Eatnamiid jugii njealji oassái: ¶
Leina lea gal rievtti mielde konvenšuvdnaguovllu olggobeale,  muhto  nu  movt  namuhuvvui,  leat  konvenšuvdnaguovllut ja riikarádji birastan guovllu. Dánne leatge visot orohaga guohtumat suokkardallojuvvon, earret  duovdagiid,  mat  leat  oarjjabeale  konvenšuvdnaráji  Gasašvákki  bokte.  Geahča  Bassevuovdi-  oasis mas mii čilget NORUT dieđuid. 2.18. tabeallas boahtá ovdan ahte ii-anihahtti oassi lea eanas guovtti oarjjimus guovlluin, 25 % ja 26 %. Duogášlogut  čájehit  ahte  jiehki  ja  muohttaga  mearit leat  iešguđetládje  ja  dagahit  variašuvnnaid  (16%  ja 17%  olles  viidodagas).  Satelihttagovain  leat  veahá muohtadielkkut, ja danne váikkuhit šaddomeari ja iianihahtti  meari  gaskavuođa.  Mearit  čilgejit  movt guovlu heive geasseguovdilguohtumin. Go guovlluin bidjá vuođđun guohtunárvvu osiid 2 ja 3, oaidná ahte Kistefjell ja Láirevággi leat buoremus geassejagi guohtumat, main lea 32 % ja 29 %. Nettoareála ektui (earret ii-anihahtti oasi), lea oassi 49 % ja 45 %. Dan guovtti eará guovllus lea bruttoareála oasis 14 % ja 18 % ja fas 16 % ja 20 % nettoareálas. Lea gal veahá erohus osiin “erenoamáš deaŧalaš rássečohkiidus ja valljugas jassagobit” , muhto dát dovdo eanas jassagobiin. Lea  mearkkašahtti  go  guovtti  oarjjimus  guovlluin leat ollu árvvolaš dálvejagi guohtomat (33 % goappašagain). Vaikko lohku leage mealgat unnit go Gámasa ja Leinasa logut, main lea 73 % ja 67 %, čájeha dát ahte guovlluin maiddái leat valljugas dálvejagi guohtumat. Go daddjo dálvi ja geassi, leat namahusat dás adnon álkivuođa dihte. Nu movt Norges Vel suokkardallan geažuha, heivejit guovllut buoremusat guođohuvvot giđđat, čakčat ja árradálvvi. Go  gohčoda  dálveguohtumin  duššefal  alla  eatnamiid  (veađáhat  ráhppát  ja  daŋas/skierreguolbanat  – eai leat dás váldon mielde jeagelšattolaš daŋasvuovddit),  lea  nuorttimus  guovlluid  oassi  stuoris  (66  %  ja 57 %). Dás čielggadeamis lea maiddái álkivuođa dihte bidjan erohusa dušše dálvejagi guohtuma ja geassejagi guohtuma gaskka. Ovdamearkka dihte heivejit jeagelšattolaš daŋasvuovddit árradálveguohtumin, ja dasto fas ráhppát ja guolbanat heivejit buorebut dálveguovdil,  muohtadilálašvuođaid  dihte.  Earret  erohusaid, mat bohtet ovdan 2.18. tabeallas, leat vel stuorát ero- husat  oarjjimus  ja  nuorttamus  eananosiid  gaskkas, guohtundilálašvuođaid  vuođul  dálvvi  guhkkodagas (jiekŋun, muhto maid biegga čeargada.) ¶
2.18. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi(%) Álddesjávrri eananosiin. ¶
Guohtunárvu Gamas ¶
LáireGeassi ¶
Dálvi vággi ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶
9 Ii-anihahtti, jassa ja jiehkki ¶
Ii-anihahtti oktiibuot ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
4 Daŋasvuovddit ¶
3 Rásseeatnamat ¶
4 Veađáhat ráhppát ¶
15 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
13 Álmmehis rássejassagohpi ¶
5 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶
Šaddu oktiibuot ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
100 Árvvu oassi 2 og 3, dálvi ¶
33 Árvvu oassi 2 og 3, geassi ¶
Go árvvoštallá guohtuma guohtunšlájaid juohkáseami vuođul,  lea  dávjá  eaktudan  ahte  guohtumiid  sáhttá atnit  buoremus  lági  mielde.  NORUT-suokkardallan dadjá siskkit guovlluid guohtumiid obbalaš árvvoštallama  birra  ahte  guovllus  eai  leat “gostege  gávdnan guovlluid gokko jeagil šaddá viidát. Oaivejeagil šaddá báikkuid,  ja  boazojeahkálat  leat  njárbadit  šaddan. Veahá fiskesjeagil gávdno. Dušše smarvejeagil šaddá viidát 2–3 cm allosažžan.” Viidáseappot dadjá suok- kardallan ahte “erenoamáš lea go ihtá nu ollu goikerássešaddu jeahkála sadjái guolbaniin, …” . Go eanan lea  nu  garrasit  guhtujuvvon  ja  čilviluvvan,  de  rivde šaddošlájat gaskaboddosažžat. Goikerássemearri  guolbaniin  váikkuha  maiddái erohusaid dan guovtti suokkardallama gaskii. Vaikko goabbatládje  ráddjejuvvo,  lea  erohusaid  duogážin muhtin  muddui  dat,  go  NORUT  lea  atnán  vejolaš guohtunšlájaid suokkardallama vuođđun, ja Selskapet for  Norges  Vel  fas  taksere  duokkot  dákko.  Duššefal njuolggo takseremis oaidná leatgo šaddošlájat rievdan dannego eanan guhtojuvvo garrasit. Suokkardallamiin ovdanboahtá  maiddái  veahá  goabbatládje  dat  man ollu lea vuovdeeanan. Čakčat jagis 1996 lea H. Prestbakkmo čállán rapporta, maŋŋil go lea finadan guovlluid geahčadeame. Rapporttas  dadjá  ahte  Mannančearu  guovlu  (Leinavatna  nuorttabealde)  lea  sakka  guođohuvvon.  Rapporta  čilge  guovllu  obbalaččat  guorbbasin,  jeagil  ii báljo  leat  šat  vumiin  ja  jekkiin.  Vaikko  su  oaivila mielde  ii  leat  bievlajagis  guođohuvvon  doppe  maŋemus jagiid, ii leat jeagil báljo álgán giellasit. Maiddái Gamas-váriid birra čállá Prestbakkmo dili leat sullii seammáláganin go Mannančearu guovllus, muhto balsajeakkit gal leat suddjejuvvon buorebut, go boazu ii beasa juohke sadjái. Doppe gal lei jeagil gávdnamis. ¶
Oktiigeassu Álddesjár’ johka juohká Álddesjávrri orohaga guovtti eananoassái. Jávrri davábealde sáhttá orohaga oarjjimus eananoasiid geavahit sihke bievla- ja dálveguohtumin,  muhto  fas  nuorttamus  guovlluin  leat  áibbas unnán  buorit  geassejagi  guohtumat.  Dan  sadjái  leat orohaga  nuorttamus  eananosiin  hui  buorit  jeagelguohtumat, mihá šaddilit guovlu areála ektui go dat mii lea orohaga orjješdavit guovlluin. Muohtadilálašvuođat  ja  guohtumiid  lássahuvvanvárra  iešalddis  lea mearkan dasa ahte ii berre guođohit oarjjit guovlluid maŋŋelii  go  árrádálvái.  Ekologalaš  geahččanbealis berre oarjjimus guovlluid atnit bievlajagi guohtumin, ja Alttesjávrri siskkit osiid fas aivve jeagelguohtumii. Sárevuopmi,  muhtin  oassi  Dievaidvuovddis,  oassi Álddesjávrris ja Stálonjárga leat lunddolaččat oktahat eanan  ekologalaččat.  Buoremus  čoavddus  livččii  jus guovllu dálá boazodoallu heivehuvvo oktii, ja vaikko ásahit  iešguđet  siiddaid,  nu  ahte  siiddain  leat  iežaset sierra guohtuneatnamat. Fágalávdegoddi lea ipmirdan ahte dát ii leat áigeguovdil Stálonjárgga orohahkii ja Sárevuomi  čerrui  dála  dili  vuođul.  Konvenšuvnna berre ráhkadit nu soddjilin ahte maŋit áigái lea vejolaš válljet dán čovdosa. ¶
Dála  dili  vuođul  leat  máŋgá  čovdosa,  earágo  dat mii  ekologalaččat  lea  buoremus.  Fágalávdegoddi čujuha  velá  lassin  guokte  eará  čovdosa.  Goappaš čovdosat  leat  hutkojuvvon  dálá  duohtadili  vuođul. Vuosttažettiin  dárbbaša  Stálonjárgga  orohat  dálveguohtumiid  iežaset  orohaga  olggobealde  (dárkilis dieđuid  logat  dan  orohaga  oktavuođas).  Dasto  leat Álddesjávrri orohaga siskkit jeageleatnamat (Mannančearru  jna)  sakka  guorban.  Ekologaččat  rievttes  eanangeavaheapmi mearkkaša ahte Mannančearu guohtumat jna. leat mihá buoret molssaeaktun dálvejahkái go  orohaga  oarjjimus  guovllut.  Go  Mannančearu liggás garrasit guođoha, hedjona maid vejolašvuohta geasset  guođohit  oarjjimus  eananosiid  (go  de  ferte atnit  dáid  eatnamiid  dálveguohtumin).  Jus  háliida luvvet oarjjimus guovlluid orohagas geassejagi guohtumin, fertejit dat dálveguohtumat mat sadjái bohtet, leat  seammá  buorit,  dehe  juo  buorebut,  go  dát  mat guovllus dál leat. Dát lea dilli man ferte vuhtii váldit go lagamus jagiide hutká guohtungeavaheami. Jus dán dili ii váldde vuhtii, lea mohkkegeainnu bokte bidjame dan  eavttu  ahte  Stálonjárgga  orohaga  boazodoallu heaittihuvvo. Jus buoremus čovdosa ii sáhte duohtandahkat, lea fágalávdegotti  oaivila  mielde  buoremus  addit  Stálonjárgga orohahkii sierra konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas dálvet guođohit, ja Sárevuomi čearru fas oažžu viiddiduvvot iežaset konvenšuvdnaguovlluid Norggas. Dán vuođđun lea ahte Stálonjárga sáhttá čakčat/árradálvvi guođohit  Álddesjávrái  guoskevaš  eatnamiid.  Dasa lassin  lea  eaktu  ahte  orohat  beassá  johtit  čearu  ja konvenšuvdnaguovlluid čađa. Goalmmát molssaeaktu lea válljet šiehtadusa mii lei jagi  1984  konvenšuvnna  rievdadeami  vuođđun.  Dát molssaeaktu  sáhttá  čađahuvvot  easka  muhtin  jagiid geahčen. Dáid guovlluid, (Mannančearu ja dasa guoskevaš  konvenšuvdnaguovlluid  Ruoŧas),  jeageleatnamat leat nu sakka guorban ahte eai leat bistevaš molssaeaktun dan vuosttaš 10–15 jagis. Dasa lassin dagaha váttisvuođaid  go  Sárevuomi  johtingeaidnu  beassat konvenšuvdnaguovlluide lea nu baski. Dálá doaibmadilli dahká váttisin go giđđajohtináiggi mannet bohccot  daidda  dálveguohtumiidda  mat  leat  Stálonjárgii várrejuvvon. Johtingeainnu baskkideapmi lasiha váttisvuođaid  ain  eambbo.  Dát  dilit  dagahit  vel  eahpesihkkareabbun  dan  gažaldaga  goas  guovllut  sáhttet anihit  sihkkaris  dálveguohtumin.  Maŋŋel  1984  lea vásihuvvon ahte livččii buorre, jus cegge rádjeáidi dálá konvenšuvdnaráji oarjjabeallái. Fágalávdegoddi  eahpida  veahá  nákcejit  go  áššái guoski  čearut  caggat  bohccuideaset  mannamis  Mannančerrui. Vearrámus mii sáhttá dáhpáhuvvat lea, jus gártá gilvu guohtumiid nalde go jeagil fas šaddagoahtá. Jus nu geavvá, de ii doaimma namuhuvvon čoavddus duohtavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttet guovllut lulábeale Álddesjávrri (Bihppáš) leat áigeguovdilis dálvejagi guohtumat. Fágalávdegoddi ii oainne goitge movt livččii  ávkkálaš  dán  guovllu  várret  sierra  dálvejagi eanamin.  Guovllu  obbalaš  guohtunvalljodagaid  árvvoštallama  vuođul,  oaivvilda  fágalávdegoddi  ahte ¶
Dálbmá  čearru  bisuha  Láirevákki  konvenšuvdnaguohtumin. Dán čovdosa vuođul gártá váttisin sirret Bihppáža nu ahte ii guođohuvvo eará áigodagain go dálvejagis. Dát maiddái ii leatge sávahahtti ahte ii guhtojuvvo, dannego jeagelguohtumiid berre beassat atnit oktan daiguin buriiguin geasseguohtumiiguin mat leat oarjelis.  Ii  leat  heivvolaš  guovttegeardánit  guođohit guovllu. Danne ávžžuha fágalávdegoddi ahte guovlu ii várrejuvvo Romssa  boazodolliide  dálvejagi  guohtumin, muhto adno ovttas geasseguohtumiiguin oarjelis. Dát  ávžžuhus  lea  almmatge  gitta  das  ahte  gávdno čoavddus, mii addá Giellasii seammaárvosaš oktonas vuoigatvuođa  geavahit  dálá  Njuorajávrri ¶
Dálmmá čearus. Anjavuopmia  konvenšuvdnaguovllu  gullá  oktii lagaš duovdagiiguin Ruoŧa bealde ráji. Muhto go dán guovllu boazodoallu johtá nuorttas - oarjjás guvlui, de juohkása  dat  guovlu,  mii  lunddolaččat  gulašii  oktii, Álddesjávrri  ja  Duortnosjávrri  gaskkas, riikarájis.  Muđui  mandáhttáguovllus  lea  riikarádji johtingeainnu  ektui.  Jus  riikarádji  šaddá formálalaš  rádjin,  gártá  dát  stuora  váttisvuohtan Dálmmá  čerrui.  Dálá  guođohanáigodat  lea  dakkár váttisvuohta. Jus konvenšuvdnaguovllu ii galgga sáhttit  atnit  maŋŋel  čakčamánu  15.  beaivvi,  ferte  buot bohccuiguin johtit eret Duortnosjávrri ja Álddesjávrri gaskkas Láimoluovtta gárddiid čađa ovdal dán áiggi. Jus  guohtunáigemeari  loahpaha,  beassá  Dálbmá čakčat guođohit dán guovllus, ja dainna lágiin seastá guohtumiid  nuorttabeali  Láimoluovtta  doaresáiddi. ¶
2.3.3 Sárevuomi čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  64  boazodoalli,  geat  leat  boazobarggus. Alimus  boazolohku  ii  leat  mearriduvvon  čearuide, muhto  dálá  láhkaásahusas  daddjo  oktiibuot  galgat leat  36  500  bohcco  čuovvovaš  čearuin:  Geaggán, Lávnnjetvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbma. Nudaddjon čielggadeamis evttohuvvo Sárevuopmái dábálaš boazolohkun 12000 bohcco. Mii oaidnit čearu rájiid ja iešguđetge áigodatguohtumiid 2.9 kártagovat. Sárevuomis eai leat earát geaiguin  guođohit  ovttas  guohtuneatnamiid.  Davá bealde  eai  leat  lunddolaš  oazit.  Lea  huksejuvvon guhkes  gaskaáidi  go  váilot  lunddolaš  oazit.  Amaset bohccot rasttidit davábeali ráji, lea áidi huksejuvvon measta riikaráji rájes mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin  ja  vulos  geidnui  396  Badje-Sohppora  davábeale,  muhtinmuddui  Lávnnjetjogas  Vuoksujärvvi bokte gitta Duortnosjohkii Ounisjoga buohta. Oazit váilot maiddái lulábealdege ja dakko lea huksejuvvon  boazoáidi  ráji  guora.  Bievlan  ja  skábman sáhttá  ribahit  soames  heakka  olggobeallái  lulábeale ráji, ja danne leage huksejuvvon áidi, mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin  norggaráji  bokte,  lulábealde Gámasjávrri, ja áidi manná gitta Máttajávrái dálvejagi eatnamiidda.  Dálvejagis  nagoda  ealu  guođohemiin doallat almmá oziid haga. Dálvejagi eatnamiin nuorttabeale eai leat mearriduvvon rájit. Čearu  eallu  lea  oktaneallun  bievlajagis.  Nuorttamus siiddat johttágohtet badjelit eatnamiidda go eallu mannagoahtá oarjjás, ja dalle sii guođohit ja goalŋŋadit  ealu.  Giđđajagi  eatnamiidda  ruoŧabealde  ollejit cuoŋománu,  ja  norggabeale  eatnamiidda  fas  maŋŋil miessemánu 1.beaivvi. Giđđajagi eatnamat leat várreguovllut  Rágesjávrri–Jarin  ávssása  oarjjabealde, muhto eai mana Anjavuomi oarjjabeale eananosiide. Giđđat  guođohit  ealu  ja  dainnalágiin  cagget  amaset bohccot mannat lobihis guohtumiidda ja giliide gilvojuvvon eatnamiidda. Anjavuomis lea bárisguottetbáiki, muhto eai fal oarjjabeale eananoasit ja Álddesjávrri guovlu.  Misiid  merkot  Gáicacacca  gárddis  suoidnemánus  ja  muhtin  oasi  merkot  borgemánus,  ja  dalle gárddástallet Álddesjár aláža ja Cuovzavári gárddiin. Eallu  lea  veaiddalis  gitta  čakčamánu  álgui,  de  bidjet árračavčča Jarina gárdái ja váldet njuovvanbohccuid. Eallu doalahuvvo čakčajagi eatnamiin, mat leat riikarájis  gitta  vuollugas  eatnama  nuorttageahčái.  Golggotmánu ja skábmamánu birrasiin čohkkegohtet ealu ovdalgo rátkkašit dálvesiidan. Dáinna bargguin gerget juovlamánus, ja dalle leat rátkkašan 5–8 dálvesiidan, ja  siiddat  johtet  árbevirolaš  vugiin  dálvejagi  eatnamiidda. Dálveeatnamat leat Rienakjávrri–Kuortovári ávssásis  ja  mannet  Duortnosjoga  davábeale  gitta Kuokso  birrasiidda.  Guovllut,  gos  lea  vieruiduvvan vuoigatvuohta,  mannet  velá  nuortalii  johka  ráigge. Kuokso  guovllu  dálveguohtumiin  leat  ealuin  gitta njukčamánnui, das maŋŋil bidjet ealu oarjjás ja giđđajohtin álgá. ¶
Guohtun Sárevuomi čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi ( 2.19. ja 2.20. tabealla ). ¶
23. Dán čilget lagabuidda Dálmma ja Giellasa oktavuođas. ¶
2.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
9,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,20,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0 Goike bovdnajeaggi ¶
1,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,20 Daŋas-/goike guolban ¶
34,6 Varas guolban ¶
22,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
2,2 Goikásit rásseeanan ¶
– Sieđgarohtu ¶
14,9 Muorračuohpahat ¶
0,2 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,3 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
3,6 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
7,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
5,8 Goike bovdnajeaggi ¶
0,6 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,4 Daŋas-/goike guolban ¶
45,5 Varas guolban ¶
146,216,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
1,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
- Huksejuvvon guovllut ¶
0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu  geassejagi  eatnamiin  lea  badjel  465,0  km ¶
ruonasšaddošládja ja gaskajohtolagas lea 360,2 km ¶
. Gaskajohtolat  lea  čearu  váldoguohtunbáikin  čakčat. Geassejagi eatnamiid ruonasguohtun leat eanas varas guolbanat (271,8 km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (116,7 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 33 % geassejagi  eatnamiin.  Go  satelihttagovain  eai  boađe njuoskasit  rásseeatnamat  ovdan,  de  biddjojit  stuora rásseeananareálat  geassejagi  eatnamiin “daŋas/goike eanan” -šládjii. Nu gártet geassejagi eatnamiid meroštallamis  oallut  ruonasšattut  mat  eai  boađe  ovdan. ¶
Dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat  eai  registejuvvo,  gártá  árvvoštallama boađusin ahte geassejagi eatnamat leat buori kvalitehtas. Ábaida maŋŋigeasi lea guohtun buorre go idjagálut álget, go dalle guhtot bohccot seamulvallji/urtavallji  soahkevuvddiin.  Dasa  lassin  lea  geassejagi  eatnamiid nettoareálas 35 % jeageleanan. Jeageleanan lea maid  gárttan  liiggás  ollu  šládjameroštallamis  dan seammá  meari  maid  njuoskasit  rásseeatnamat  leat vuollelii  meroštallojuvvon,  dannego  satelihttagovat eai  leat  dievaslaččat.  Vaikko  vel  ná  leage,  gávdnojit valjit  jeagelbáikkit  giđđajagi  ja  čakčajagi  eatnamiin. Dálkkádagaid ektui sáhttá giđđajagi eatnamiid guohtuma sirret giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolagas  eai  leat  ruonasguohtumat  nu viidát  go  geassejagi  eatnamis.  Eatnama  ruonasguohtumat leat varas guolbanat, sieđgarođut ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit, ja gokčet oktiibuot 33 % nettoareálas.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtunšlájat leat kvalitehta dáfus heajubut, dannego leat ollu goike šaddošlájat, ja leat unnán alla várrebáikkit gosa bohccot bálgalit geasseliehmun. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 393,7 km ¶
jeagelšaddu, ja gokčá  49  %  duovdaga  nettoareálas.  Dát  eatnamat adnojit čakčat, skábman ja giđđadálvvi. Go dálvet lea heajos  guohtun,  guođohit  ealu  dálvvi  miehtá  jeageleatnamiin váris. Sárevuomis lea 137,6 km ¶
jeagelguohtun dálvejagi eatnamis.  Eambbo  jeagelguohtun  lea  velá  eatnamiin gos lea vieruiduvvan guođohanvuoigatvuohta, muhto mat  eai  adno  álohii.  Dálvejagi  eatnamiin  leat  liiggás unnán jeageleatnamat. Čearru ferte orrut guhká gaskajohtolagas, amas goaridit nuortta/lulá beale guohtuneatnamiid. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahatbáikkit leat. Ii-anihahtti juovva- ja geađgeeananšládja lea unnán geassejagi  eatnamiin  ja  gaskajohtolagas.  Geassejagi eatnamiin lea 77,5 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, dat vástida 6,5 % geassejagi eatnamiid nettoareálas. Gaskajohtolagas leat dát seammá mearit 12,6 km ¶
, mii lea 1,5 %. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 25,0 % badjelis go 1 000 m bm. Gaskajohtolaga eatnamiin ii leat  gostege  badjel  1  000  m  bm,  dannego  duššefal 0,1 %  areálain  lea  badjelis  dán  meari.  Nu  váilotge Sárevuomis alla várreeatnamat ruoŧabeale, mat livčče bálganbáikin  liehmun.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii oaidnit 2.12  ja  2.13 kárttas  šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Sárevuomis  eai  leat  dohkálaš  eatnamat  ruoŧabealde giđđajahkái  ja  geasseguovdilguohtumat.  Lea  váttis gávdnat  buriid  giđđajagi  eatnamiid  Ruoŧabealde váriin,  dannego  dulbes  eatnamiin  ii  gávnna  bievladielkkuid giđđat ja ádjána bievlat. Čearus let hui ollu maŋŋičavčča- ja skábmaguohtumat viiddis vuollugas eatnamiin.  Dálvejagi  eatnamat  vuollin  vuvddiin  leat áibbas unnán. Sárevuopmi dárbbaša geassejagi guohtumiid ja buoremuddu maiddái giđđat beassat guođohit  norggabealde  ráji.  Ii  leat  vejolaš  doallat  dábálaš várreboazodoalu  Sárevuomis,  jus  Norgga  bealde  ii oaččo guohtuneatnamiid. ¶
2.3.4 Fágalávdegotti evttohus ¶
Stálonjárga – Álddesjávri – Sárevuopmi 1. Sárevuopmi,  Anjavuopmi,  Alddesjávrri  davá bealde Álddesjávrri, Fagerfjellet ja Stálonjárga lea okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ahte Stálonjárga  ja  Sárevuopmi  ásahit  oktasašdoalu.  Evttohuvvo  doallat  sierra  ealuid  sihke  bievlajagi  ja dálvejagi. Dat mearkkaša ahte bievlla áigge guođohuvvo oarjjabealde Gaicaluovtta áiddi – Dieváidvuovddi bajágeažehaga ja dálvet nuorttabealde dan áiddi. 2. Fágalávdegoddi evttoha Sárevuopmái juohkit konvenšuvdnaguovllu  ja  čuovvut  jagi  1984  konvenšuvnna  rievdadeami,  ja  viiddiduvvo  Álddesjávrri boazoorohagas dan duovdagii mii lea dakka davábealde  Alddesjávrri  ja  Mannančearu.  Stálonjárga oažžu  dálvejagi  eatnamiid  konvenšuvdnaguovlun Ruoŧas.  Stálonjárga  oažžu  guođohit  rádjeguora Álddesjávrri  boazoorohaga  davit/nuortalit  duovdagiin. 3. Fágalávdegoddi  evttoha  Sárevuopmái  juolludit konvenšuvdnaguovllu  ja  čuovvut  jagi  1984  konvenšuvnna  rievdadeami.  Stálonjárga  oažžu  dálvet guođohit  Mannančearu  ja  lagas  konvenšuvdnaguovllu  Ruoŧas.  Gaskavákke  mielde  huksejuvvon konvenšuvdnaáidi  Gearggesvuovdái.  Stálonjárgga dálvejagi  eatnamat  ráddjejuvvojit  konvenšuvdnaáiddiin dárbbu mielde. ¶
2.4 Gielas – Álddesjávri – Dálbma ¶
2.4.1 Gielas boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohatrádji  lea  maŋemus  rievdaduvvon  jagis  1993. Dalle  biddjojedje  Gielas,  Rivttát  ja  Stoahčetvággi oktan  orohahkan;  Gielas  šattai  orohaga  namma. Garžavággi gullá maid Gielas orohatráji siskkobeallái. Orohaga  dálá  viidodat  lea  1.655  km ¶
.  Geahča 2.8 kártta. Orohaga lulábeale rádji álgá nuorttal, rádjemearkkas 272:s ja čuovvu riikaráji oarjjás ja luksa dan rádjái go Ofuohta ruovdemáđi manná ráji rastá. Das oarjjás čuovvu  orohatrádji  boazodoalloráji  Nordlándda vuostá Ofuohtavutnii. Oarjjabeale rádji manná Hearjjakvuotnamohkkái, ja das davás badjel čazaid Rivttát vuotnabahtii. Dan vuotnaráigge olggos ja birra Čoarvenjárgga  ja  Gielasnjárgga  gitta  Njuorjjojohkanjálbmái. Dasto manná dan johkaráigge bajás badjel čaza ja de Beardu etnui Sætermoena bokte. Dasto čuovvu rádji Beardueanu bajás Sørdala (Sisvákki) johkanjálbmái. Das Sørdala vákki mielde johkaráigge luksa rádjemearkka 272 rádjái fás. Lulábeale  orohatráji  lea  Skievvá  orohat,  oarjjabealde  Roaba  orohat  ja  davábealde  lea  Stálonjárgga orohat. Giellasa nuorttabeale rádji lea dan oasi vuostá Álttesjávrre  orohagas  masa  Láirevákki  konvenšuvdnaguovlu gullá. Dán guovllu atná Dálmmá čearru. Riikarádji lea Giellasa rádji Dálmmá čerrui, ja nu leage Dálmmá  čearus  ja  Giellasis  guhkimus  oktasaš  rádji. Lulábeale rádji ja riikarádji eai leat lunddolaš rájit. Riikaráji  nuorta-lulábealde  lea  muhtin  duovdda  mii gullá  norggabeale  konvenšuvdnaguvlui  (Njuorajávri) mas leat lunddolaš rájit. Dát lea lulás Duortnosjávrri guvlui  ja  oarjjabealde  fas  ruovdemáđi  ja  gaskariikageainnu guvlui. Guovllu viidodat lea 218 km ¶
ja gullá Dálmmá čerrui, muhto Gielas guođoha doppe dálvet. Dálbma lea hálidan lonuhit Mannančearu alcceseaset, mii  lea  Álttesjávrri  orohagas,  ja  addit  Njuorajávrri Giellasii birrajagiguohtumin. Ávževuomi  bajágeahčen  manná  oanehis  rádjeáidi Duortnosjávrái.  Dat  leat  oahcin  Njuorajávrri  ja Dálmmá  (ja  Láirevákki)  gaskkas.  Orohagas  eai  leat eará rádje- ja gaskaáiddit. Lassin Njuorajávrái lea Giellasis velá okta konvenšuvdnaguovlu,  namalassii  Bahccajeagil.  Dán  guovtti konvenšuvdnaguovllus  lea  alimus  boazolohku  1.500 bohcco, ja lassin bohtet jagi miesit. Njuorajávrri guohtunáigodat lea golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Báhccajeahkális lea lohpi guođohit áigodagas juovlamánu 1.beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Dábálaččat eai ane dán guovllu nu guhká. Oainnat  ferte  Duortnosjávrri  rastá  johtit,  ja  nu  fertejit vuordit dassážii go jávri jiekŋu. Earret guokte smávit duovdaga, gulai Gielas orohat daidda  guovlluide  maid  čearut  besse  atnit  jagi  1919 boazoguohtunkonvenšuvnna  mielde.  Njárga  gaskal Loabága  ja  Siellaga  ii  gullan  konvenšuvdnaguvlui. Nubbi  stuora  njárga,  gaskal  Rivttága  ja  Loabága, gárttai olggobeallái konvenšuvdnaguovllu maŋŋil jagi 1949,  ja  seamma  dagai  orohaga  nuortadavit  oassi, Garžavággi.  Orohaga  eará  oasit  gárte  olggobeallái konvenšuvdnaguohtuma jagis 1972 ¶
. Ovdal  1993  lei  Gielas  orohat  rievttimielde  dat njárga, mii lea gaskal Siellaga ja Loabága. Gitta 1967 rádjái  lei  orohaga  guohtunáigodat  cuoŋománu  15. beaivvis  –  golggotmánu  15.beaivái.  Nu  lei  maiddái Čoarvenjárggas  gaskal  Loabága  ja  Rivttága,  muhto dat  lei  oaivvilduvvon  dálveorohahkan.  Jagis  1967 šadde orohagat birrajagiorohahkan, dan oktavuođas go Oarje-Finnmárkku boazodoallit johte ealuideasetguin dán guvlui (1965). Ovdalaš  Stoahčetvákki  orohahkii  gulle  eatnamat mat ledje nuorttabeale dán guovtti namuhuvvon orohaga gitta riikarádjái. Davábeale rádji lei, go obbalač- čat  dadjá,  Ruŋggugiera,  Snøhetta  ja  Ávževuopmi. ¶
24. Geahča kártagova dan oasis mas Romssa guovllu birra čilgejuvvo obbalaččat. ¶
2.4.1 Gielas renbetesdistrikt ¶
Maŋŋil 1919 konvenšuvnna lei dat seammá go rádji gaskal  Garžavákki  geasseorohaga  ja  Stoahčetvákki geasseorohaga.  Stoahčetvággi  lei  fas  juhkkojuvvon osiide,  ja  muhtin  ráje  Harjangena  ja  Stormybotn:a giđđaorohagain gulle dán orohahkii. Stoahčetvággi  lei  konvenšuvdnaguohtun  gitta jahkái 1972, muhto ja Rivttága boazodoallit  ožžo  guođohit  doppe  dálvet  golggotmánu  15. beaivvis  –  cuoŋománu  15.  beaivái,  nappo  áigodagas go guovlu ii adnon konvenšuvdnaguohtumin. Eanan davábealde Stoahčetvákki ii lean Romssa orohatjuohkimis  mielde  jagis  1963.  Maŋŋil  jagi  1949  ii  lean guovlu  šat  konvenšuvdnaguovlun,  ja  Garžavággi  lei áibbas olggobealde buot orohatjuohkimiid gitta jahkái 1993. Giellasis  leat  hui  ollu  siskkáldas  oazit  mat  juhket orohaga,  ja  nu  leatge  orohagas  5–6  iešguđetlágan guohtunguovllu. Rájit leat sihke luonddu oazit ja olbmuid dahkan oazit. Vuonat ja vákkit leat siskkáldas oazit, muhto lassin daidda leat ollu geainnut mat hehttejit bohccuid lunddolaš johtalemiid. Biilageaidnu, E6, lea juohku mii manná čađa orohaga davil lulás, ja sirre davábeale/oarjjabeale  ja  lulábeale/nuortabeale  guohtuneatnamiid. Obbalaččat ferte olmmoš vuojehit ealu duovdagiid gaskka. Lassin daidda oallut geainnuide, billista Sætermoen báhčinguovlu stuora osiid orohaga nuorttabeale eatnamiin. ¶
Luonddudilálašvuođat Eanas  orohagas  lea  dakkár  báktevuođđu  mas  leat geahppadit  mollaneaddji  báktešlájat,  duššefal  ovtta guovllus  nuortalulábealde  ii  leat  nu.  Dát  lea  oassin stuorát  vuođđobákteguovllus,  ja  seammá  šládja  lea maiddái Skievvás ja Njuorajávrri lulimus oasis. Eanan lea asehaš ja unnán šaddu. Ja seammás lea rámššas ja vuollugas  eanan  orohaga  eará  guovlluid  ektui,  mat leat baju eatnamat. Orohaga ollislaš viidodagas lea 7 % čáhci ja jiehkki, ja 9 % lea badjelis 1.000 m bm. Danne sáhttá 16 % bidjan  vuođđun  go  meroštallá  ii-anihahtti  eatnama viidodaga. Dát ii leat ollu go dán buohtastahttá eará orohagaiguin  mat  leat  riikarádje  guora.  Eará  orohagaid areála, mii lea badjelis 1.000 m bm, lea gaskal 16 ja 26 %. Go geahččá duššefal orohagas topográfiija, de  leat  orohagas  buorit  geasseguovdilguohtumat. Mearraáibmu  lea  gálus  bohccuide  ja  ollu  eanan  lea badjel 1.000 m bm. Dat mearkkaša ahte báhkaid áigge leat buorit bálganbáikkit. Romssa beale orohagain, main rádji manná merrii, lea Gielas áidna orohat mas ná unnán eatnamat leat vuollelis 200 m bm (13 %). Lassin dasa leat Giellasis unnán  eatnamat  main  leat  gággádit  mollaneaddji báktešlájat, ja danne šaddá Gielas heajos dálveorohat. Njárggas gaskal Siellaga ja Loabága, leat alla gáissát oarjjás ja lulás. Davábealde leat njuidosit eatnamat ja eambbo vuovdi. Loabága ja Rivttága gaskka leat várit. Suvdečohkka  (1.456  m  bm)  lea  lulimusas  guovllus. Vákkit  ja  muotkkit  mannet  doarrás  badjel  njárgga. ¶
Guovlu, mii lea njárgga lulábealde, gaskal Siellaga ja  Loabága,  muhto  fal  davábeale  E6,  lea  dadjat  juo sierra  guohtunduovdda.  Njuorjovuopmi  ráddje guovllu  davábealde  ja  nuorttabealde,  ja  Ruŋgu  fas oarjjabeale ¶
.  Lulágeahčen  lea  alla  várri.  Dakko  leat riiddit Ruŋggu guvlui. Minddar leat guovllus vuollegit eatnamat  ja  čohkat  mat  leat  600–900  m  bm.  Dáid gaskkas leat vákkit ja jávrrit. Luohkáin Njuorjovuomi guvlui ja oarjedavábealde leat vuovdeguovllut. E6 lulábealde leat alla gáissát ja čohkat gitta 1.500 m bm alu, muhto maiddái vákkit, nu movt Stoahčetvággi mii juohká duovdaga gitta riikarádjái. Garžavári davábealde  lea  vuollegit  eanan  ja  vuovdi,  muhto Sætermoen  báhčinguovlu  lea  viidát  doppe,  nu  movt ovdalis daddjon. Oarjjalulil, Bjerkvika ja Roabbák guvlui, lea ovtta saje vuollegit eanan. Orohaga  oarjjabealli  lea  okta  dain  guovlluin Romssa  fylkkas  gosa  borgá  badjel  300  mm.  Dát  lea eambbo muohta go dábálaččat Ofuohttavuona birrasiin, vuosttažettiin Skievvás ja Roabas. Ii Sis-Romssas ge  borgga  ná  ollu.  Várreráidu  dat  váikkuha  gosa muohta gahččá. Seammás lea oarjjil orohagas guovlu gosa arvá 50–100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Dasa lassin dagaha olu muohta ja bivvalat ahte lea bahá lásset Giellasa dálveguohtumiid. Áidna dálveguohtunbáikkit mearragáttis gos ii leat nu bahá billistit guohtuma, leat dat mihtilmas beahcedievát birrasiid Ruobbága. Vaikko vel leage bahá billistit guohtuma,  de  ii  mearkkaš  ahte  guohtumat  lássahuvvet juohke jagi. Muhtin jagiid eai leat “dábálaš” dálkkádagat, ja dalle sáhttá leat buorre guohtun báikkiin gos ii leat goaivvis leamaš ovddit jagiid. Dálkkádatdilálašvuođaid geažil ferte ipmirdit boazodoallofágalaš  áddejumis  go 11.  kártamielddus gohčoda eatnamiid jeagelguohtumin. Muhtin duovdagiid  galget  várret  giđđa-  ja  čakčaguohtumin,  ja  eará eatnamiid  fas  sáhttet  atnit  árradálveguohtumin muhtin jagiid. Man dávjá ja goas eatnamiid atná, lea visot  luonddudilálašvuođaid  hálddus.  Lea  hui  bahá ahte guohtumiid lásse. Orohaga  iešguđetlágan  eatnamat,  nappo  alla  ja vuollegit eatnamat, váikkuhit ahte rahttá álgá iešguđet áigái dain iešguđetlágan duovdagiin, ja erohusat leat mihá stuoribut go eará orohagain. Šaddoáigodat álgá miessemánu gaskkain ja bistá gitta suoidnemánnui, ja oanehis  gaskkain  sáhttet  leat  stuora  erohusat  šattus. Geasseguohtumat  leat  dáinnalágiin  buorit,  go  varas guohtun bistá guhkit badjeleappos. ¶
Guohtun Orohagas  leat  suokkardallan  guohtumiid  muhtin sajiin.  Selskapet  for  Norges  Vel  takserii  dán  guokte stuora  oarjjabeale  njárgga  jagi  1964  kommišuvnna olis. Boazodoalu stádakonsuleanta takserii jagis 1980 go čielggadedje Sætermoen báhčinguovllu. Garžavággi  lea  váldobáhčinguovllus  ja  dat  gullá  orohahkii. Ovdalaš Stoahčetvákki orohagas eai leat suokkardallan guohtumiid. ¶
25. Jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnnas lea dát guovlu “Seaidna” geassejagi orohat. ¶
Boazodoallit, geain lei riekti guođohit Garžavákki gitta jahkái 1949, geavahedje orohaga davit duovdagiid giđđaguohtumin. Lulábeale alla gáissát eai heiven giđđaguohtumin, muhto vákkiin ja ávžžiin leat buorit ja valljugas geasseguohtumat. Go Oarje-Finnmárkkus johte  ealuiguin  dohko,  váldojuvvui  fas  Garžavággi atnui  jagis  1968.  Obbalaččat  lei  okta  boazoeaiggát sierrasiiddas.  Muhtin  jagiid  anii  duovdaga  birrajagi, muhto  eanas  jagiid  jođii  Njuorajávrái  dálvái.  Jagis 1979 rájes doallagohte báhčinhárjehallamiid dávjá ja dagahedje váttisvuođaid, iige dan guovllus šat sáhttán guottehit.  Báhčinguovlu  adnojuvvui  nu  ollu  ahte  lei veadjetmeahttun  bohccuiguin  bargat  doppe,  ja  militearadoaimmat billistedje guohtuneatnamiid. Guovlu lea sakka billistuvvon ja hedjonan ovdalač- ča ektui. Mii namuhit almmatge guohtunsuokkardallamiid,  dannego  Dálbmá  lea  beroštisgoahtán  dáin duovdagiin. ¶
2.21. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Garžavákki guohtunguovllus. ¶
Vuovdeeanan mas lea jeagil ¶
4 Eará jeageleanan ¶
14 Jeaggeeanan mas lea jeagil ¶
Jeageleanan oktiibuot ¶
11 Sarritdaŋaseanan ¶
7 Eará daŋaseanan ¶
3 Rásseeanan ¶
8 Njuoskasit rásseanan ¶
12 Buorit jeakkit ¶
8 Ii-anihahtti ¶
Oktiibuot areála km ¶
Dalle  go  suokkardedje  guohtumiid,  lei  veahá  jeagelguohtun guovllus. Jeageleanan lei oalle unnán, muhto lei dan mielde maid geologalaš dili dáfus sáhtii vuordit guovllus. Jeagelšaddu lei eanas goikeeatnamis, ja dat bistevaš billisteamit jeageleatnamiin leat stuorrát. Urttaeanan ja rásseeanan lea oktiibuot 20 %. Go beliid guorahallá buot guohtumiid oktavuođas, leat guovllu geasseguohtumat  hui  buorit.  Álgosaččat  lei  guovllus buorre giđđa-, geasse- ja čakčaguohtun. Eatnamiin  lea  oalle  ollu  vuovdi  (32%).  Lea  sihke soahkevuovdi,  muhto  viehka  ollu  maiddái  seahkalasat soahki ja beahci. Vuovdi lea árvvolaš iešalddis juo danne  go  vuovdi  suddje  giđđat  ja  čakčat  ja  velá  lea buorre  guohtunbáiki.  Goalmmádas  oasi  eatnamiin sáhttá  dadjat “jalges  eanamin” , ja  dakkár  eatnamat leat  buorit  guottetbáikkit.  Miessemassu  lassánii  go jođii  earabáikái,  ja  dat  iešalddis  čilge  man  buorit guohtumat obalohkái leat. Eanas  eallu  lea  guhton  oarjjabeale  duovdagiin, vuosttažettiin  Ruŋggu  ja  Njuorjovuomi  gaskka. ¶
Muhtin ráje eallu lea geasset leamaš Čoarvenjárggas (Loabága ja Rivttága gaskkas). ¶
2.22. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Čoarvenjárggas. ¶
Rivtták-Loabák ¶
Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶
32 Soahkevuovdi mas lea sarritšaddu ¶
13 Goikásit ja njuoskasit rásseeanan, soahkevuovdi ¶
5 Várreguolbanat gos lea rássi ¶
10 Eará guohtunšlájat ¶
20 Ii-anihahtti linjás ¶
Netto areála submi ¶
Stuorát ii-anihahtti % ollislaš mearis ¶
Oktiibuot areála km ¶
Jeagelguohtun  lea  32  %.  Jus  nettoareála  dehe  viidodaga jorgala nuppe láhkái, ollislaš areálan (oktan iianihahtti eatnamiin), leat jeagelguohtumat 23 %. Dat lea  sullii  nu  movt  Stádakonsuleanta  gávnnahii Garžavákkis. Logut čájehit unnán erohusa dán guovtti njárgga jeagelguohtumis. Ii Čoarvenjárga lean biologalaš  ákkaid  dihte  jurddašuvvon  dálveorohahkan. Orohagas leat hirbmat buorit geasseguohtumat. Guođohanáigodat  vuolgá  vuosttažettiin  guovllu  árvvus, statusis mii dasa biddjui 1919 konvenšuvnnas. Takserejuvvon guovllus leat obbalaččat valjit šaddoservodagat.  Takseremis  lea  22  %  nettoviidodagas daddjon  leat  hui  buorren  dehe  erenoamáš  buorren geasseguohtumin. “Duovdagiin  lea  valjit  guohtun  ja ealu bissu bures”. Nuorttabeale  ja  lulábealde  duovdagat  E6  adnojit geasse-  ja  čakčaorohahkan.  Doppe  ii  leat  systemalaččat  takserejuvvon.  Árvideamis  eai  dahkan  dan go  obbalaččat  atne  orohagas  lea “…  valljugas  ja buorre geasseguohtun.” Orohat anii Báhccajeahkála dálveguohtumin áigodagas 1973 gitta 1990 rádjái. Doppe guođohedje birrasiid 3 mánu. Guođohanáigodat lei dan mađe oanehaš,  nu  movt  ovdalis  daddjon,  go  lei  váttis  rasttidit Duortnosjávrri.  Norggabeale  boazodoallit  oaivvildit guovllu ii leat sáhttán atnit maŋŋil jagi 1990. Duogážin lea go earát guođohit eatnamiid lobihemiid dalle go sin eallu ii leat doppe. Maŋŋil  jagi  1990  sii  biebmagohte  ealu  gaskkohagaid  dálvet.  Eallu  lea  sihke  bibmojuvvon  ja  guhton iežaset orohagas ja Njuorajávrris. ¶
Oktiigeassu Eeatnamiid  vuođul  ii  sáhte  Giellasa  atnit .  Sihke  dálkkádagat  ja  guohtunšattut dagahit ahte Giellasa orohat dárbbaša earasajis dálveorohaga.  Lunddolaš  lea  smiehttat  orohahkii  dálveguohtumiid  Ruoŧas.  De  sáhttá  lunddolaš  orohaga ¶
bievlaguohtumiid  čatnat  oktii  Dálmmá  čearu  dálveguohtumiiguin.  Dán  jurdaga  mielde  gulašii  Álddesjávrri orohagas (Láirevákki) lulimus oasit dása. Gielas ii  galgga  šaddat  Dálmma  čearu  oassin,  muhto  galgá hutkat  heivvolaš  ovttasbarggu  eanangeavaheami dáfus. Nubbe vejolašvuohta lea joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid.  Dát  lea  okta  variánta  ollislaš  čovdosis, muhto erohus lea ahte definerejuvvojit čovdosat mat gokčet  buot  siiddaid  dárbbuid.  Dat  ii  soaitte  máksit dan ahte joatká seammá čovdosiiguin go dálá konvenšuvnnas. Lassin dán guovtti vejolašvuhtii, lea fágalávdegoddi árvvoštallan  guokte  vejolaš  heivehusa  dálá  konvenšuvdnii.  Nubbi  lea  ahte  Gielas  oažžu  Sis-Romssas dálveorohaga, ja nubbi fas lea viiddidit Dálmmá dálá konvenšuvdnaguovllu. Sis-Romssa  áidna  dálveguohtumat  leat  Bihppásis Álddesjávrris ¶
.  Leat  máŋga  ákka  manne  fágalávdegoddi hilgu dán vejolašvuođa. Guovlu lea mávssolaš go árvvoštallá Álddesjávrre lulábeali guovllu ollislač- čat. Jus dán juohká sierra atnui, unnu árvu ¶
duovdaga eará osiin. Lávdegotti mielas lei maiddái dettolaš ahte guovlu  lea  beare  unni,  ja  jeageletnamat  leat  čilviluvvan/guorban dálá bievlaguohtuma geažil. Čujuhuvvo maid fágalávdegotti árvalussii heaittihit guohtunáigodaga  Láirevákki  konvenšuvdnaguvlui.  Láirevákki sáhtášii  viiddidit  jus  Bjørnefjell  ja  Giellasa  davvi  ja nuorta  osiid  juohká  Dálbmái  konvenšuvdnaguohtumin.  Dákkár  čoavddus  eaktuda  ahte  Gielas  massá iežas dálá rivttiid Njuorajávrri guovllus. Guvlui gullet olles boares Garžavákki orohat ja dasa lassin duovdagiid nuorttabeale Njuorajávrri. Fágalávdegotti  árvvoštallama  vuođđun  lea  ahte dálá Láirevákki konvenšuvdnaguovllu oarjerádji (Sørdalen) lea hui buorre rádji. Dát čielga rádji lea buorrin goappašat beliide/orohagaide. Jus dán ráji galgá rievdadit, fertešedje buorit ákkat, ja dakkár ákkat eai leat lávdegotti mielas dál. Fágalávdegoddái lea maid dettoláš ahte bohccot, mat livčče galgan guohtut Garžavákkis,  vulget  luksa  go  Sætermoen  báhčinguovllus hárjehallet. Vaikko ii duođi eanet guorahala báhčinguovllu geavaheami, ferte namuhit ahte dát lea okta dain hárve guovlluin Eurohpas gos lea lohpi soahtebávkkanasaiguin  báhčalit.  Fágalávdegotti  oaivil  lea ahte guovllu oažžu geahččat oalát billistuvvon boazoguohtumin, ja lea veadjetmeahttun cakkadit bohccuid boahtimis Giellasa eará duovdagiidda. Dát gal baicca váikkuha  orohaga  boazoeaiggádiid  hui  negatiivvalaččat. ¶
2.4.2 Dálmmá čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  31  boazodoalli,  geat  barget  bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  ii  leat  juogaduvvon čearuid gaskka, muhto láhkaásahusa mielde lea boazolohku  mearriduvvon  36  500  bohcco  čuovvovaš čearuide:  Geaggán,  Lávnnjetvuopmi,  Sárevuopmi  ja Dálbmá.  Dálbmái  lea  dábálaš  boazolohku  evttohuvvon  8 000  bohcco -nammasaš čielggadeamis. Mii oaidnit čearu rájiid  ja  áigodatguohtumiid 2.9  kárttas. Dálbma čearru juogada Njuorajávrri-guovllu Gielas boazoorohagain,  muhto  minddár  eai  leat  oktasaš  eatnamat lagas čearuiguin. Davil váilu lunddolaš rádji Norgga ráji  rájis  nuorttasguvlui  miehtá  čearu  guohtuneatnamiid. Eanas oassái čearu davábeale ráji bealde lea huksejuvvon áidi, vai caggá bohccuid bievlan ja skábman. Áidi  boahtá  oktii  konvenšuvdnaáiddiin  riikaráji bokte,  ja  manná  gitta  Máttajávrái  dálvejagi  eatnamiidda.  Lulil  lea  Duortnosjávri  ja  Duortnoseatnu lunddolaš  rádjin  miehtá  čearu  guohtuneatnamiid, earret  ovtta  oanehis  gaskkas  riikaráji  ja  Duortnosjávrri  gaskka.  Oarjjil  ii  leat  riikarádji  lunddolaš rádjin.  Čerrui  lea  hui  stuora  váttisvuohtan  go  rádji manná  nuorttas-oarjjás  davábeale  Duortnosjávrri  ja nu  juohká  guohtuneatnamiid,  mat  lunddolaččat  leat oktan  duovddan.  Čearu  rádji  manná rádjái.  Dálvejagis  guođoha  čearru  vuollelis ,  ja  dat  lea  boares  árbevieru  vuođul.  Dálvejagi nuorttabeale eananosiin eai leat oazit, ja dakko sáhttá reainnidemiin ja vuodjimiin doalahit ealu. Dálveguohtumat mannet nuorttal gitta Vazážii (Vittangi). Čearus lea oktasaš eallu bievlajagis. Giđđajohtin álgá njukčamánu-cuoŋománu  birrasiin  go  dálvesiiddat vuos  mastadit  ja  stellejit  ealu  oarjjásguvlui  mannat guođu. Ealut eai masttat ránnjáčearuiguin, go gohkke ealloravdda. Giđđat reainnidit ealu dássedit gitta geassemánnui.  Leat  erenoamážit  njeallje  eananoasi  gos reainnidit ealu garrasit: davábealde Pålnoviken, Alddesjávrri  ja  Straumsli  gaskka,  davábealde  Vuoskkojávrri  ja  maiddái  Duortnosjávrri  nuorttageaži  osiin. Giđđajagi  guohtumat  leat  nu  badjin  go  Vazášjávrris nuorttal, ja dasa gullet maiddái jeagge- ja vuovdeeatnamat,  baju  várri  gitta  Pålnoviken:ii  oarjjil.  Oaláš guottetbáiki  lea  oarjjabealde  Vákki,  doppe  váriin  ja Koojávrri-guovlluin  vuovdeeatnamiin.  Geasset  leat eallu veaiddalis gitta suoidnemánnui, go bidjet gárdái Láirevákkis  miessemearkunáiggi,  mainna  ádjánit moadde vahku. Geassejagi eatnamat leat várreeatnamat  oarjjabealde  Laimoviken  –  nuorttabeale  Leinavatn.  Muhtin  jagiid  čohkkejit  ealu  árranjuovvamii čakčamánu  gaskkamuttuin.  Čakčamánu  loahpas čohkkegohtet  ealu  ovdalgo  rátkkašit  dálvesiidan  ja njuovadit Gealnam gárddis. Dát barggut leat loahpahuvvon  golggotmánu  álgui,  ja  das  maŋŋil  lea  dát golbma  dálvesiidda  ealuiguin  čakčajagi  guohtumiid ¶
26. Eará vejolašvuođaid árvvoštallamiin Álddesjávrris, heive geahčestit Stálonjárgga čilgehusas. 27. Geahča Álddesjávrri orohaga čilgehusas. ¶
vuolit  eananosiin.  Doppe  leat  ealuin  skábmii  ja  de johtet dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagieatnamiin, mat leat  nuortalis  Vuolosjávrri  –  Vazáša  –  Rienakjávrri, orrot cuoŋománnui. ¶
Guohtun Dálmmá  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 2.23. ja 2.24. tabealla ). ¶
2.23. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
11,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
10,20,7 Goike bovdnajeaggi ¶
0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,6 Daŋas-/goike guolban ¶
29,1 Varas guolban ¶
16,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
6,1 Goikásit rásseeanan ¶
3,6 Sieđgarohtu ¶
9,1 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
13,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.24. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
5,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
24,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
28,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
5,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,7 Daŋas-/goike guolban ¶
11,1 Varas guolban ¶
10,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,3 Goikásit rásseeanan ¶
0 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
- Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
901,5 Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 639,2 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat  álgá  oarjjil  Vuoskkojávrri-Laimoviken  áiddiin  ja manná nuorttasguvlui Vazášjávrri buohta. Geassejagi ruonasguohtumiin  lea  varas  guolban  (247,8  km ¶
)  ja seamulvallji/urtavallji vuovdi (174,4 km ¶
) ja njuoskasit  rásseeanan  (91,4  km ¶
)  eanemus.  Dát  šaddošlájat leat 34 % geassejagi guohtumis. Dannego rásseeanan ii  dulkojuvvo  satelihttagovain,  čuoldásuvvo  rásseeanan norggabealde eatnamiin dan šládji maid gohčoda “daŋas-/goike  guolban” .  Nu  čájehuvvoge  geassejagi ruonasguohtumiid  oassi  vuollelis  go  lea,  das  mii guoská šaddošlájaid árvvoštallamii. Geassejagi eatnamat daddjojit buorren, dannego lea ollu seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi ja ollu njuoskasit rásseeanan. Geasi čavččabealde go idjagálut álget ja bohccot mannagohtet soahkevuvddiide, lea guohtumiid kvalitehta hui buorre. Dasa lassin lea jeageleanan 29 % geassejagi nettoareálas. Jeageleatnama mearri lea dulkojuvvon badjelii go lea, seammá mađe go rásseeanan lea dulkojuvvon unnáneabbun, satelihttagovaid váilevašvuođa  dihte.  Vaikko  vel  ná  leage  dilli,  lea  giđđa  ja čakčaeatnamiin ollu jeagil. Dálkkádagaid dáfus sáhttet  giđđajagi  guohtumat  gohčoduvvot  giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat gáržžibut go geassejagis. Guovllu ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji vuovdi ja varas guolban, oktiibuot 39 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta ii leat nu buorre, dannego váilot rásseeatnamat ja baju báikkit geassebáhkaid áiggi. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 326, 8 km ¶
eanan gos lea jeagil, dat mearkkaša 36 % guovllu nettoareálas.  Dát  guohtumat  adnojit  čakčat,  skábman, giđđadálvvi  ja  giđđat.  Go  dálvejagi  eatnamiin  lea heajos  guohtundilli,  sáhttá  gaskajohtolaga  jeageleatnamiid guođohit maiddái dálvejagis. Dálmmás lea dálvejagis 137,8 km ¶
jeageleanan. Lea liiggás  unnán  jeagelguohtun  dálvejagi  eatnamiin. Čearru ferte guođohit gaskajohtolaga jeageleatnamiid skábman, vai dálvejagi jeageleatnamat eai liiggás garrasit guhtojuvvo. Ii leat registejuvvon leatgo guovllus muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas ii báljo leat dakkár. Geassejagi eatnamiin lea 201,3 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, mii  lea  13,4  %  geasseguohtumiid  nettoareálas.  Gaskajohtolagas leat dát seammá logut 17,3 km ¶
, nappo 1,9  %.  Geassejagi  eatnamiid  nettoareálas,  earret Njuorajávrri-guovllus, lea 23,4 % badjelis go 1 000 m bm. Badjel 2/3 oassi eatnamis lea norggabealde. Gaskajohtolagas  eai  leat  eatnamat  badjelis  go  1  000  m bm. Geassejagis leat Dálmmás valjit alla várreeatnamat  geassebáhkaide.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii oaidnit 2.12  ja  2.13 kárttas  šaddošlájaid  viidánusa. ¶
2.4.3 Fágalávdagotti evttohus ¶
Gielas – Alddesjávrri – Dálbmá 1. Dálbma,  Láirevággi  ja  Gielas  leat  oktasaš  oassi. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gielas ja Dálbmá ovttasbarget  oktasaš  guohtuneatnamiid  geavaheami dáfus. Sihke bievlajagis ja dálvejagis leat goabbat siiddas, nu ahte bievlajagis lea oarjjabealde Laimoviken  –  Vuoskkojávri  ja  dálvet  nuortalis  áiddi. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo ruovdemádi guora Njuorajávrri lulit ráji mielde ja viidáseappot Norddalenii. 2. Dálbmá  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  nu  movt  lei jagi  1972  konvenšuvnnas.  Gielas  oažžu  Njuorajávrri konvenšuvdnaguovllu, nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas, muhto dainna erohusain ahte lulábeale rádji sirdo nu ahte manná ruovdemáđi rádjái. Gielas oažžu dasa lassin dálveguohtumiidda konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo  ruovdemáđi  mielde  ja  Njuorajávrri  lulábeale ráji mielde, ja viidáseappot Norddalenii. ¶
Oktiigeassu Dálmmá čearus lea unnán ruonasguohtun ruoŧabealde ráji.  Dilli  vádduduvvo  velá  dannego  geasseguohtumiid, ja stuora oassi čakčaguohtumiid juogus, manná nuorttas-oarjjás guvlui riikarájis. Eananoasit goappaš bealde  riikaráji  fertejit  adnot  ovttas,  dannego  lea aibbas veadjetmeahttun caggat bohccuid rasttideamis ráji.  Dálmmás  lea  guhkes  riikarádji,  nappo  109  km. Ráji guhkkodat, eatnama hápmi ja guovllu muohtadilálašvuođat lea dakkárat ahte ii leat ávki hukset áiddi. Hui čielga oahcin lea Ávževuopmi, mii manná Pålnovikenis  gitta  Beardu-etnui.  Njuorajávrri  guovlu  lea lunddolaččat earuhuvvon Dálmmá eará bievlajagi eatnamiin. Jus Dálmmás ii leat guođohanvuoigatvuohta guovllus Norggas, davábealde Duortnosjávrri, de eai leat čearus geassejagi eatnamat, maid soahpá atnit, ja seammás  gáržot  guottetbáiki  ja  čakčajagi  eatnamat sakka. Almma guođohanvuoigatvuođa haga Norggas, ii leat Dálmmá várreboazodoalu vejolaš jođihit. ¶
3.1. govas oaidnit guovllu orohagaid ja čearuid rájiid. Oktiibuot  leat  17  hálddahuslaš  ovttadaga.  Svaipa (dábálaččat  gullá  Västerbottenii)  ja  Jåkkåkaska gullet ¶
maid  mielde.  Buohkat,  earret  Jåkkåkaska, mannet riikarádjái. ¶
3. Davit Nordlánda ja Lulit ja Gaska Norrbotten ¶
3.1. govva. Davit Nordlándda boazoorohagat ja Lulit ja Gaska Norrbottena čearut. ¶
28. Vuovdesámičearut bohtet velá lassin. ¶
Davit Nordlánda obbalaččat ¶
Rádjesirdimiid  maŋŋil  jagis  1999,  leat  6  boazoorohaga dán guovllus. Bajilgova oaidnit 3.1. tabeallas ja doaibmaovttadagaid  ja  olbmuid  logu  guđege  orohagas. Tabeallas čájeha maiddái alimus boazologu man Boazodoallostivra ¶
mearridii. Gaskamearálaš boazolohku lea 355 bohcco guđege dollui. Orohagaid boazologut leat vuollelis go mearriduvvon. Boares Hábmer orohaga muhtin osiide lea mearriduvvon guođohanáigodat 01.01.–05.03. Minddar eai leat mearriduvvon  eará  guođohanáigodagat  go  dat  maid boazoguohtunkonvenšuvdna lea bidjan. Orohatnamat eai leat vuos mearriduvvon maŋŋil go rájiid leat sirdán. Mii válljiimet dás álkin čállit ja geavahit  Saltfjell  (Sálttoduoddara)  namahusa  ovdalaš orohagaide  mat  ledje  Dundare/Harodal/Glommen  ja nu  maiddái  Hábmer  go  lea  sáhka  Skotstind/Vinkfjell/Hábmer/Mørkvatn ja Hellemo lulimus oasi birra. ¶
3.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja mearriduv- von alimus boazolohku dahtonis 31.03.98. ¶
Doaibma- Olbmuid Alimus ¶
Orohat ¶
ovttagaid  lohku boazolohku ¶
lohku ¶
Sálttoduottar ¶
700 Skievvá ¶
600 Guovlu ¶
Rájiid mearridettiin bidje vuođđun ahte buot orohagat, earret 2, galge doaibmat dan málle mielde ahte dálvái johtet riddoguvlui (mearragáddái). Dálveguohtumat  rittoguovllus  lea  dábálaš  vuohki  dán  mállet boazodoalus, muhto dan seammás maid biddjui vuođđun  ahte  dálvejagi  sáhttá  maid  guođohit  riikaráji guora lassin rittoguovllu eatnamiidda. Balvatn ja Saltfjell orohagat eai jođe dálvái riddoguvlui.  Sis  lea  konvenšuvnna  mielde  vuoigatvuohta guođohit  Ruoŧa  bealde  dálvejagis  (Älvsbyn  ja  Storsund). Balvatn orohaga dáfus daddjui orohagaid juohkimis  ahte  sii  divdna  dárbbašit  dálvejagi  guođohit Ruoŧas. Saltfjell (Sálttoduoddara) dáfus daddjui, ja dat lea áidna orohat Nordlándda boazoorohagain obanassiige, ahte orohat sáhttá varieret nu ahte juogo johtit riddoguovlluide dehe siseatnamis guođohit. Dás deattuhuvvui  ahte  davvieatnamat  eai  leat  doarvái  viidát. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai bievlaeatnamiid gierdat 54 800 bohcco ja dálveeatnamat  girdet  11 300  bohcco  (optimála  boazolohku geavvadis).  Dalá  árvvoštallan  dálvejagi  eatnamiid hárrái,  lea  mihá  vuollelis  go  dat  mii  maŋŋil  biddjui alimus boazolohkun. 3.2.  tabeallas lea  Davvi-Nordlándda  eanangeava- heapmi. ¶
29. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶
3.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi davvi Nordlánddas. ¶
Orohat Areála km ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi Njuovvandeaddu01.04.98 ¶
kg/boazu miesit (kg) ¶
Skievvá ¶
Ii njuvvon Frostisen ¶
Ii njuvvon Hábmer ¶
19,9 Saltfjell/ Sálttoduottar ¶
Guovlu ¶
Lea erenoamáš dat ahte 3 davimus orohagas (Skievvá, Frostisenis  ja  Hábmeris)  lea  unnán  boazu,  ja  dan guovtti davimusas (Skievvás ja Frostisenis) lea maŋásmanni buvttadeapmi. Sivvan lea go boraspiret váldet eambbo go miesit šaddet jagis, ja doppe ii báljo leat njuovadeapmi. Vaikko vahágiid ovddas oažžu muhtin muddui ruđalaš buhtadusa, de gahččá boazolohku jus eai  ostojuvvo  ealihanbohccot  dađistaga.  Golbma ovddit  jagiid  (1997–1999)  lea  buvttadeapmi  leamaš gaskkal 0,2 ja 2,4 kg Skievvás, ja –24,6 kg ja 0,4 kg Frostisenis. Saltfjell/Sálttoduoddara buvttadeapmi lea maid  unnán,  muhto  boazolohku  areála-ovttadagaid nammii lea badjelis, nu ahte boahtteáigi lea čuovgadit. 3.2. tabealla s oaidnit ahte miesit ledje oalle lossadat 1998/99. Hábmera dáfus leat boares Vinkfjella deattut vuođđun. Eará osiin orohagas ii leat njuvvojuvvon nu  ollu. 3.2.  govas oaidnit  njuovvandeattuid  riev- dama. ¶
Vinkfjell deattut leat mihá badjelis go eará orohagain. Sivvan  veadjá  leat  go  orohat  lea  aiddobáliid  váldon atnui, ja eatnamat eai leat guhkes áigái guođohuvvon. Dábálaččat  lávejit  bohccot  losibut  go  guhtot  eatnamiin mat muhtin áiggi eai leat adnon. Govas oažžut duođaštuvvot ahte leat stuora erohusat jagis jahkái, ja bohccot  leat  lossadat.  Dat  guohtuneatnamat,  mat váikkuhit njuovvanbohccuid deattuid, leat buorit buot orohagain. ¶
3.1 Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjá ¶
3.1.1 Skievvá boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga lulit rádji sirdojuvvui davvelii go rievdadedje orohatarájiid jagis 1999. Rádji čuovvu Skievvávuona mielde  ja  čážádaga  mielde  Kjårdavatnet:i  riikaráji bokte. Rádji rievdaduvvui dálá geavaheami ja ovdalis šiehtadusaid mielde, iige lean vuosttažettiin danne vai šadda buoret rádji. Oarjjás ja davás lea Ofuohttavuotna rádjin ja guovllurádjin Romssa fylkka guvlui. Rádji Romssa guvlui lea rievttimielde (Gielas orohat) ruovdemáđi mii manná riikarádjái. Riikarádji lea nuorttabeali  rádjin  ja  duššefal  teorehtalaš  earrun.  Minddar leat buorit ja hui buorit rájit. Geahča 3.1 kártta. Skievvá  rádji  lea  golmma  čearu  guvlui.  Lulil  lea Girjá, Leaváš ja Gábna. Earret guokte smávva eananoasi, lea dáin čearuin jagi 1972 konvenšuvnna mielde vuoigatvuohta  guođohit  miehtá  riikarádjeguora ¶
. Konvenšuvnna  mielde  leat  ceggejuvvon  guokte  oalle oanehis gaskaáiddi gaskal Kjårdavatnet ja Iptojávrri, ja Čoarvejávrri bokte. Siskkáldasat  orohagas  lea  máŋga  stuora  vári, ceakko gáissát ja jiehkit maid meaddel lea váttis bohccuiguin  beassat.  Orahagas  lea  gasku  várreráidu  mi juohká  nuorttabeali  ja  oarjjabeale  orohaga  guovtti sadjái. Muhtin čážádagat eai anit šat oahcin dulvademiid geažil. Orohahkii eai leat mearriduvvon guođohanáigodagat, earret Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna meriid. ¶
Luonddudilálašvuođat Skievvá geologalaš iešvuohta lea dat ahte guovlu lea áidna boazoguovlu Nordlánddas gos vuođđobákti lea oidnosis. Eanas oassi lea nuorttabeale ovtta sárgá mii vuolgá  Skievvávuonas,  Beisfjordenis  ja  Ruobbákbađas. Dán guovllus lea almmatge guovtte sajis báitaráktu. Nubbi vuolgá riikarájis Norddala guvlui ja nubbi fas  Rombaksbotn:s  (Ruobbákbađas)  Loslivatnet:a guvlui. Njárggain Ofuohttavuona guvlui lea eanas báitaráktu. 3.2. govva. Davit Nordlándda njuovvandeattut – miesit. ¶
30. Konvenšuvnna guovlu B.1.a. ¶
Geologalaš beliid sivas heivejit siskkit guovllut buoremusat  jeagelguohtumin,  ja  fas  báitaráktoguovllut oarjjabealde šaddadit buori ruonasguohtuma. Vuođđobákteguovlluin  lea  dábálaččat  dušše  vákkiin  ruonasguohtun.  Báitaráktoguovlluin  Norddalena  badjeosiin leat fas viiddis moreneeatnamat, eanan lea veahá rámššas ja doppe lea veahá jeagelguohtun. Orohaga guovddaš oasit leat gáisáeatnamat ja jiehkit.  Dušše  okta  vággi  juohká  guovllu;  Norddalen. Čohkat leat gitta 1.800 m bm., ja leat belohahkii jihkiid vuolde, mat leat 5 % orohaga ollislaš areálas. Dan seammás ii leat orohagas mihtilmas riddodálveguohtun.  Riddogátti  orohagain  Nordlánddas  lea  Skievvá dat orohat, mas lea unnáneamos eanan vuollel 100 m bm (3,8 %). Rádjeguovllut,  oktan  Byrkije  siskkit  guovlluiguin, leat Nordlánddas áidna viidabuš guovllut gos temperatuvraerohusat  leat  badjel  20  gráda  dálvvi  ja  geasi gaskkas. Nu leage guovllus kontinentálalaš dálkkádat. Vaikko  gaskamearálaš  dálvetemperatuvra  sáhttá  ge leat  –16°C,  de  liikká  arvá  eambbo  go  siskkit  guovlluin, nu movt Byrkiijes ja Saltfjell:s (Sáltoduoddaris). Eandalii  Norddalena  lulábeale  guovlluin  lea  gaskamearri  50–100  mm.  Dasa  lassin  lea  guovllus  gassa muohta. Dat dagaha ahte Skievvás sáhttet guohtumat lássahuvvat  bahábut  go  Byrkijes  ja  Saltfjell:s  (Sáltoduoddaris). Dán dáfus lea ballu dálvet heajuda guohtumiid. Lea árvvoštallama duohken leago dáppe vearrát go eará báikkiin dán guovllus. Eará dálvejagi eanamin lea vejolaš guođohit Rombaksbotn (Ruobbákbađa), Skievvávuona ja várra eandalii Ankenesnjárgga guvlui. Dáin guovlluin lea temperaturerohus  gaskal  geasi  ja  dálvvi  stuorát  go  eara riddoguovlluin. Vaikko vel vuovdeeatnamiin Skievvá birrasiid ii leatge nu gassa muohta, leat riddoguovllu guohtumat obbalaččat eahpesihkarat geologiija, topografiija ja dálkkádaga dáfus. ¶
Guohtun Skievvá alimus boazolohkomearri lea 600 bohcco ja doppe leat 2 doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei mihá vuollel meari, ja orohagas gillájit stuora massimiid. Massimat dáhpáhuvvet luonddudilálašvuođaid dihte, go boraspirenáliid ovdánit sakka dán guovllus. Earret Frostisen orohaga, lei Skievvá orohagas stuorámus miessemassu jagiin 1998/99. Orohagas  eai  leat  iskan  guohtumiid  eaige  šattu ollislaččat.  Jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai ii-anihahtti oasi leat 45 %. Dát mearri ii oro leamen nu boasttut, go 11 % lea čáhci ja jiehkit. Čázádatbuođđudemiid oktavuođas lea orohat árvvoštallojuvvon obbalaččat dan seammás go guoskevaš guovllut leat linjátakserejuvvon. Sullii 10 km ¶
manahuvvui  čáhcebuođđudemiid  geažil.  Buođđuduvvon areálas  lei  0,3  km ¶
konvenšuvdnaguovllu  rájiid  siskkobealde. Čáhcebuođđuduvvon guovlluin lea nu ahte ii-anihahtti  eanan  lea  oalle  unnán,  ja  jeagil  lea  ollu. Jeageleanan  lei  čievra-  ja  morenejalggain,  ja  oalle suohkadit. Earret čáhcebuođu rusttegiid mat leat Båtsvatnet:s, lei dát suodjebáiki. Váikkuhusaid čielggadeapmi deattuha ahte jeageleanan lei ollu, ja ii-anihahtti oassi unnán obbalaš orohagas.  Nu  gártáge  massojuvvon  areála  margiinálan, mii  heajuda  siskkit  duovdagiid  árvvu,  erenoamážit dálvejagi  eanamin.  Linjátakseren  govvidage  dihto muddui guohtumiid mat leat báhcán, ja 3.3. tabeallas lea čielggadeami oktiigeassu. ¶
3.3.  tabealla. Manahuvvon  šaddoareálat  Skievvá čázádatbuođđudeamis. ¶
Brutto areálas ¶
Ii-anihahtti oassi ¶
28 Jeageleanan ¶
34 Ruonasguohtuma oassi ¶
Oktiigeassu Orohagas leat guokte vuođđohástalusa. Vuosttažettiin lea  boraspireváttisvuohta,  ja  nuppi  bealis  lea  šattuid čohkiidus  ja  guđiin  eananosiin  orohagas  šattut  leat gávdnamis iešguđetge jahkeáiggi. Jus konvešuvdna galggaš veahkkin čoavdime boraspireváttisvuođaid, de fertešii ollásii rievdadit guohtumiid anu orohagas. Vaikko movt dálá konvenšuvnna “rievdada” , eai goitge rievdadeamit váikkut boraspiremassimiid. Rievdadusat, mat vedjet veahkehit čoavdit  váttisvuođaid  muhtin  muddui,  lea  ahte  guohtuneatnamiid atná bievlajagis, ja dálvái johtá eret orohagas. Dalle fertešii johtit Ruŧŧii, vejolaččat ráđđálagaid lagas čearuiguin. Orohaga  boazoeaiggádat  leat  čielgasit  dieđihan ahte dát molssaeaktu ii leat áigeguovdil sidjiide. Fágalávdegoddi  ipmirda  bures  sin  ákka,  dannego  dat dagaha áibbas ođđa doaibmamálle dálá doaibmamálle ektui. Nubbi  váttisvuohta  lea  guohtumiid  čohkiidus  ja guđiin eananosiin guohtumat leat. Orohaga buoremus jeageleatnamat  gávdnojit  siskkit  guovlluin  riikaráji guvlui.  Dáin  guovlluin  lea  hui  váttis  árbevirolaččat johtalit,  dannego  ferte  vári  badjel  johtit.  Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dán ii leat nu váttis, jus boazoeaiggádat  ieža  besset  mearridit  johtináiggi  ja  gosa johtet. Eará bealit sáhttet maiddái leat mearrideaddjin. Lea bahá masttadit, ja guohtumat sáhttet lássahuvvat. Dát  ballu  lea  lassánan  maŋŋil  go  čázádagaid  leat buđđon. Lea vel bahát masttadit ruoŧabeale čearuiguin, jus ruoŧabealde lássahuvvet guohtumat dálvet, ja sii luitet bohccuid rádjeguovlluide guohtut. Jus bohccot bohtet almmá  bearráigeahču  haga,  mastet  ruoŧabele  ealut Skievvá ellui oanehis áiggis. Dálveguohtumat maiddái hedjonit  dáinna  lágiin  go  moattegeardánit  guođoha ¶
ovttahat eananosiin. Dát guoská konvenšuvdnaguovlluid siskkobealde, muhto maiddái go bohccot gárggidit olggobeallái rájiid. Veahá masttadeapmi iešalddis ii livčče vahágin, jus gávdnošedje viiddis guohtuneatnamat gos molssaevttolaččat guođoha. Dalle han lei sáhttit gávdnat čovdosiid nu movt Habmerii leat evttohuvvon. Váttisvuohtan lea go duššefal rádjeguovlluin lea gávdnamis doarvai  viiddis  jeageleanan.  Lávdegoddi  ii  oainne  buoret čovdosiid  movt  suodjalit  guovllu,  go  dat  mat  leat leamaš maŋŋil jagi 1972. Nu gártáge váttisin geavvadis bidjat vuođđun ahte boahtte áiggis geavahuvvojit siskkit  ja  granihttaguovlluid  goike  eatnamat  dábálaš dálvejagi guohtumin. ¶
3.1.2 Gábna čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  11  boazodoalli  geat  barget  bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  lea  dálá  láhkaásahusaid mielde 6 500 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Gábna ii juogat guohtun- eatnamiid earáiguin. Davil lea Duortnosjávri ja Duortnosjohka lunddolaš oahcin miehtá čearu guohtuneatnamiid, earret ovtta oanehis gaskka riikaráji ja Duortnosjávrri bokte. Oanehis áidi, sullii 20 km guhku, lea huksejuvvon  bajábeale Duortnosjoga mielde, vai caggá bohccuid dálvet rasttildeamis joga. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda. Lulil lea huksejuvvon áidi, dannego váilot lunddolaš  oazit.  Rautasjoga  čázádat  lea  lunddolaš rádjin dán jávrris gitta málbmabáne rádjái, ja dán rájis nuorttas,  doppe  gos  leat  dálvejagi  eatnamat,  váilot lunddolaš oazit lulábeale. Čearu rájit davil ja lulil leat mearriduvvon rádjái.  Dálveguohtumat vuollelis adnojit boares árbevieru vuođul. Dálvejagi  eananosiin  lulil  ii  leat  lunddolaš  oahci,  ja ealu ferte reainnidit, vai nagoda doalahit dihto eatnamiin. Nuorttal lea dálveguohtunrádjin Tärendö-johka. Bievlajagis  lea  čearus  oktasaš  eallu.  Giđđat  johtet sierrasiiddaiguin,  árbevirolaš  vugiin  cuoŋománu  álggugeahčen. Ealu luitet veaiddalis vuollegis eatnamiid nuorttabeale  eananosiide,  maŋŋil  go  leat  mannan meattá málbmabáne Rensjön bokte. Giđđat guođohit váriin ja vuovdeeatnamiid mat leat lahka, ja dat leat Rautas-joga áiddi birrasiin – Duortnosjávri lea nuorttal ja Abiskojávri- Abiskueatnu oarjjil. Oaláš guottetbáikkit leat várreeatnamiin dakka oarjjabealde málbmabáne gitta Ahpparjávrri – Abisko buohta. Mihcamáraid  birrasiin  čohkkejit  ealu  ja  merkot  misiid,  ja gerget  mearkume  suoidnemánu  loahpas.  Dán  áigodagas  lea  eallu  geassejagi  eatnamiin,  mat  leat  várreguovllut oarjjabealde Bessesvákki, vággevuođđu Rávttasjávrri oarjjabealis gitta Kaisepakte:i. Dan seammás guođohit  rádjeguovlluid  norggabealde.  Čakčamánu álggugeahčen čohkkehit ealu ja njuvvet nuorra varrásiid  Rensjön  gárddis.  Das  maŋŋil  luitet  ealu  čakčaguohtumiidda, ja diktet ealu leat veaiddalis. Čakčajagi eatnamat  leat  várre-  ja  várrevuovdeguovllut  Gámaeanu – Abiskueanu gaskkas oarjjil, ja áiddi Rautas – Alajávrri bokte nuorttal. Várreeatnamiin ja das nuorttasguvlui  čohkkegohtet  ealu  golggotmánu/skábmamánu birrasiin ja gárddástallet ja rátkkašit dálvesiidan Rensjön gárddis. Sii rátket viđa dálvesiidan, ja johtet árbevirolaš  vugiin  dálvejagi  eatnamiidda.  Dálvejagi eatnamat leat namuhuvvon gárddi rájis Tärendö-joga rádjái  nuorttal.  Dálvejagi  eatnamiin  orrot  gitta dassážii  go  cuoŋuda,  dábálaččat  cuoŋománu  álggus, ja dalle johttágohtet váriide. ¶
Guohtun Gábna čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.4. ja 3.5. tabealla ). ¶
3.4. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
11,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,7 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,6 Daŋas-/goike guolban ¶
25,0 Varas guolban ¶
5,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
10,4 Goikásit rásseeanan ¶
10,8 Sieđgarohtu ¶
4,3 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶
20,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.5. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
23,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
2,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,20 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,5 Daŋas-/goike guolban ¶
26,7 Varas guolban ¶
11,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
5,6 Goikásit rásseeanan ¶
9,0 Sieđgarohtu ¶
0,4 Muorračuohpahat ¶
- Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
10,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 489,9 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčajagi eanan. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (130,7  km ¶
)  ja njuoskasit rásseeanan (118,4 km ¶
). Dát guohtunšládja dahká  33  %  geasseguohtumiin,  ja  geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpa guvlui ja idjagálut álget, leat guohtumat hui buorit dannego lea ollu seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi.  Dasa  lassin  lea jeagil  25  %  geassejagi  guohtumiid  nettoareálas.  Jeageleatnamiid guođohit giđđat, čakčat ja skábman, ja veahá maiddái giđđadálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat nu viidát go  geassejagi  guohtumat.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtumiin  lea  seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi, varas guolban ja rásseeanan, oktiibuot 45 % nettoareálas.  Kvalitehta  dáfus  leat  gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  seammá  buorit  go  geasseguohtumat, dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Dasa  lassin  leat  gaskajohtolagas  jeageleatnamat, nappo  173,2  km ¶
jeagil,  ja  jeageleatnamis  lea  eallu čakčat, skábman ja dálvet. Gábna  čearus  lea  badjel  190,4  km ¶
jeagil  dálveguohtumiin.  Jeageleanan  sáhttá  orrot  leamen  liiggás unnán,  muhto  čearu  alimus  lobálaš  boazologu  ektui ja váriid jeagelguohtumiid ektui, lea valjit jeageleanan. Ii  leat  registejuvvon  leatgo  guovllus  muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 233,3 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 20,5 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas  64,1  km ¶
,  ja  mearkkašit  10,9  %.  Geasseguohtumiid nettoareálas lea 37,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hui ollu. Vel gaskajohtolagas nai leat ollu baju eatnamat, olles 18,0 % guovllu nettoareálas leat  badjel  1000-mehtara  dási.  Dan  seammás  go Gábna čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis,  mat  leat  buorit  geassebáhkaid  áiggi,  dagahit  dat oallut baju eatnamat badjelis 1000 m bm, ahte guohtunkvalitehta hedjona muhtin muddui. Geahča 3.10– 3.14  kártta. Mii  oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Gábna čearus lea buorit giđđa-, čakča- ja árradálvveguohtumat.  Dálvejagi  eatnamat  eai  leat  nu  viidát, muhto  guovllus  lea  unnán  muohta  johkagáttiid,  ja doppe lea dábálaččat valljugasat guohtun. Riikarádji ii leat lunddolaš rádji geassejagi eatnamiid oarjjabealis, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 26 km guhku ja  manná  rámšo  eatnamiid  badjel  gokko  leat  váttis muohtadilálašvuođat. Dáin alla várreeatnamiin ii leat ávki áidut, dannego soames boazu goitge beassá rastá ráji  gassa  muohttaga  dihte.  Guovllu  geografiija  lea dakkár ahte ferte oččodit guohtuneatnamiidda lunddolaš oziid. Jus bidjat lagamus lunddolaš ráji nuorttal, de mearkkaša dat ahte Gábna báhcá oalát baju eatnamiid  haga,  maid  maiddái  sáhttá  guođohit  giđđat  ja čakčat. Dát molssaeaktu ii oro leamen vejolaš duohtadilis, jus galgá oažžut ceavzilis boazodoalu dán guovllus. Norggabealde leat lunddolaš oazit, gáissát, ceakko bávttit  ja  čázádagat,  mat  juhket  eatnamiid  lunddolaččat. ¶
3.1.3 Leaváš čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  17  boazodoalli  geat  barget  bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  lea  dálá  láhkaásahusaid mielde 8 000 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Leaváš ii juogat guohtun- eatnamiid  earáiguin,  earret  daid  eananosiid  mat  leat nuorttabealde .  Dát  guovlu  lea Tärandö  konsešuvdnačearu  oassin.  Dat  mearkkaša ahte  dát  guovlu  guođohuvvo  muhtin  jagiid  guovtte gearddi,  ábaida  daid  jagiid  go  dálvejagi  guohtumat oarjelis  leat  heajut.  Davil  lea  lunddolaš  oziid  vátnivuođa  dihte  huksejuvvon  riikaráji  ja  Ahpparjávrri gaskka  áidi.  Rautasjoga  čáhcesystema  lea  lunddolaš rádjin  namuhuvvon  jávrri  rájis  dakka  oarjjabeale málbmabáne. Dán rájis ja nuorttasguvlui, gos dálvejagi eatnamat leat, váilot lunddolaš oazit davil. Čearu rájit  leat  mearriduvvon  ollit  gitta rádjái. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda.  Lulil  leat  čearus  eanas  muddui  lunddolaš ¶
rájit  bievlajagis,  ja  bajimus  eananosiin  dálvejagis, dakko bokte go lea gáisáeanan ja Gáláseanu čázádat. Dain  eananosiin,  main  váilot  lunddolaš  oazit,  dehe oazit eai cakka bohccuid skábman ja dálvet, lea áidi huksejuvvon  gitta duohkái,  gos  maiddái lea čearu rádji. Eatnamiid atnin vuollelis dahkko  boares  árbevieru  vuođul,  ja  lunddolaš  oziid vátnivuođa  dihte  ferte  reainnidit  ealu.  Nuorttal  lea áidi mielde lulábeale Gáláseanu, vai caggá ovttaskas bohccuid beassamis nuorttabeali lobihis  guovlluide  ja  dálvejagi  eatnamiidda  bievlla áiggi. Čearus lea searvesiida bievlajagis. Giđđat johtet siiddat sierralagaid, árbevirolaš vugiin cuoŋománu loahpas.  Ealu  luitet  várreseiboša  nuortalit  eananosiide vuollegis eatnamiidda, maŋŋil go leat mannan meattá Rautsa-joga  –  Aitejokk  gárddi.  Giđđajagi  eatnamat álget  vuollegis  eatnamiin  ja  mannet  gitta  Vierrujoga buohta,  ja  maiddái  Alisjávrri  lahkosiin  ja  Luohttiguovlluin.  Oaláš  guottetbáikkit  leat  várreeatnamat gaskal  Rautasjávrri  ja  Paittasjávrri,  ja  oarjjabeali rádjin  lea  Vierrujohka.  Mihcamáraid  birrasiid  čohkkegohtet ealu miessemearkumii, mii bistá borgemánu álgui.  Dán  áigodagas  guođohit  geassejagi  eatnamiin, mat leat várreguovllut oarjjabealde Vistasvákki – Vierrujoga. Dan seammás guođohit maiddái norggabeali rádjeguovlluin. Ealu čohkkejit eret norggabeali váriin borgemánu  loahpageahčen,  ja  dolvot  ealu  nuortalii. Čakčamánu álggus bidjet ealu Aitejokk-gárdái ja njuvvet nuorra varrásiid. Das maŋŋil luitet ealu ruovttoluotta čakčajagi eatnamiidda, gos eallu lea veaiddalis gitta skábmamánnui. Birrasiid golggotmánu/skábmamánu molsumis čohkkegohtet ealu, álggos rádjeváriid guovlluin,  rátkámiidda  Puollanordda  gárdái,  gos rátket  dálvesiiddaide.  Dálvesiiddat  leat  dábálaččat čieža.  Skábmamánu  loahpas  johtet  siiddat  dálvejagi eatnamiidda  árbevirolaš  vugiin.  Easka  dálvejagi  eatnamiin njuovadit siiddat sierralagaid, dannego ii mana biilageaidnu  rátkkagárddi  lusa.  Hui  soames  hávi sáhttá  gártat  ealu  biillain  geasehit,  go  leat  heajos muohta ja jiekŋadilálašvuođat johtingeainnus. Dálvejagi eatnamiid oarjjabealis leat alladit eatnamat, mat heivejit  čakčadálvvi  guohtumin.  Dálvejagi  eatnamat álget  Girona  buohta  ja  nu  let  luksa  Dearkkiha (Tarendö)rádjái.  Dálvejagi  eatnamiin  orrot  dasságo cuoŋuda cuoŋománu birrasiin, ja dasto álgá giđđajohtin. ¶
Guohtun Leaváš čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.6. ja 3.7. tabealla ). 3.6. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
4,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,4 Daŋas-/goike guolban ¶
9,3 Varas guolban ¶
3,7 Njuoskasit rásseeanan ¶
108,29,6 Goikásit rásseeanan ¶
16,3 Sieđgarohtu ¶
6,0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
41,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.7. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
1,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
20,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,4 Daŋas-/goike guolban ¶
23,0 Varas guolban ¶
12,4 Njuoskasit rásseeanan ¶
10,9 Goikásit rásseeanan ¶
7,9 Sieđgarohtu ¶
0,5 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
133,210,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 401,9 km2 ja 726,6 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat  lea  čearu  giđđa-  ja  čakčajagi  eanan.  Geassejagi ruonasguohtumiin  lea  eanas  goikásit  rásseeanan (183,0 km ¶
) ja njuoskasit rásseeanan (108,2 km ¶
). Dát guohtunšlájat  dahket  26  %  geasseguohtumiid  nettoareálas. Geasseguohtumiin lea dohkálaš viidodat, mas lea  goikásit  ja  njuoskasit  rásseeanan,  muhto  go  leat ollu juovat ja geađgeeanan, heajudit dát guohtuneatnamiid  viidodaga  sakka  ollu.  Geasseguohtumat  eai leat nu beare buorit. Viidáseappot lea jeagil 9 % geassejagi  eatnamiid  nettoareálas.  Dát  eananoassi  adno giđđat ja čakčat. Gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  leat  viidodaga dáfus beali stuoribut go geassejagi ruonasguohtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi,  varas  guolban  ja  njuoskasit rásseeanan,  oktiibuot  44  %  nettoareálas.  Kvalitehta dáfus leat gaskajohtolaga ruonasguohtumat buorebut go  geasseguohtumat.  Vaikko  čearu  gaskajohtolagas lea unnán rásseeanan, de buhtte dat stuora oassi seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  dán  váilli,  ja  dasto dat go lea unnán juovva ja geađgeeanan. Gaskajohtolagas  lea  valjit  jeageleanan,  nappo  291,4  km ¶
jeagil. Dát eanan adno čakčat, skábman ja giđđat, ja muhtin jagiid  maiddái  giđđadálvvi.  Go  dálveguohtuneatnamiin  lea  heittot  ealádat,  sáhttá  dáin  vuollegis  eatnamiin guođohit maiddái dálvejagis. Leavážis  lea  185,6  km ¶
jeageleanan  dálveguohtumis. Lea measta unnán jeageleanan čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Ii leat registejuvvon leatgo muorračuohpahagat guovllus. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 464,1 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 41,3 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas 133,2 km ¶
, ja mearkkašit 10,9 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 70,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hirbmat ollu. Dát dilli heajuda geassejagi guohtumiid. Gaskajohtolagas leat 21,1 % nettoareálas badjel 1000-mehtara dási. Dát lea maid ollu, dannego lea sáhka várreeatnamiid vuolládagaid birra. Leaváš čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis, mat leat buorit geassebáhkaid áiggi. Geahča 3.10– 3.14  kártta. Mii  oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Leaváš čearus lea buorit giđđa-, maŋŋigeasi-, čakča- ja árradálvveguohtumat. Geasse- ja dálveguohtumat eai leat nu viidát. Čearu rádji oarjjil ii leat lunddolaš rádji geasseguohtumidda, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 28 km guhku ja manná hui alla várreeatnamiid bokte. Lunddolaš oziid vátnivuođa ii sáhte buhttet  áidehuksemiin,  alla  eatnamiid  ja  muohtadilálašvuođaid  dihte.  Jus  bidjá  rádjin  lagamus,  muhtin muddui lunddolaš oziid nuorttabealis, de dagašii dát ahte  čearus  eai  leat  geasseguovdileatnamat,  ja  daid haga ii birge. Rádjeguovlluin ja oarjjil leat lunddolaš oazit, sihke gáisáeatnamat, ceakko bávttit ja čázádagat,  mat  dahket  dan  ahte  sáhttá  heivehit  lunddolaš oziid guohtumiid rádjin. ¶
3.1.4 Girjása čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 31 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  dálá  láhkaásahusaid mielde  lea  12  000  bohcco.  Čearu  rájiid  ja  áigodatguohtumiid  oainnát 3.10  kártta. Girjása  čearru  ii juogat guohtumiid ránnjáčearuiguin. Davábealde leat čearus eanas lunddolaš oazit bievlajagi guohtumiin ja nu leat maid dálvejagi guohtumiid bajit osiin oahcin alla várreeanan ja Gáláseatnu. Áiddiid lea ceggen dalle go váilot lunddolaš oazit, dehe go oazit eai doaimma skábman ja dálvejagis. Maiddái lulil leat čearus lunddolaš oazit, nappo Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka gitta málbmabáne rádjái, jeakkit Paukijávrái  ja  Guvžájávri  oktan  Guvžájogain  dohko . Doppe gos eai leat lunddolaš oazit, dehe eai doala bohccuid skábman, leat biddjon áiddit geassejagi ja čakčajagi eatnamiin. Riikarádji lea biddjon sierraládje, dannego eanas saji manná rádji nuorttas-oarjjás. Dát dagaha ahte geassejagi guohtumat juohkásit guhkkodahkii  dakko  gokko  lea  veadjetmeahttun caggat  bohccuid  mannamis  rastá  riikaráji  rádjelagas eananosiin. dohko  nuorttasguvlui  eai leat mearri rájit, eai davil eaige lulil. Dálvejagi eatnamiid atnu lea vuođđuduvvon árbevirolaš dábi vuođul. Vaikko  eai  leatge  lunddolaš  oazit,  de  nagoda  goitge doallat  ealu  guođohemiin.  Dálvejagi  eatnamat  leat nuorttabeale  ráddjejuvvon  áiddiin mielde. Čearus  lea  searveeallu  bievlajagis.  Giđđat  johtet sierrasiiddas ealuiguin, árbevirolaš vugiin, cuoŋománu loahpas. Ealu luitet nuorttabeale vuollegit eananosiide maŋŋil go leat mannan málbmabáne meaddel. Giđđajagi eatnamat álget vuollegis eatnamiin ja viidáseappot oarjjás  gitta  Jiertajávrri–Viddjajávrri  buohta.  Oaláš guottetbáikin leat dat eananoasit, mat leat davábealde Gáidunjávrriid,  Nikkaluokta–Tjuonajåkk  linjjás nuorttal  ja  dakka  oarjjabeallái  Tjältajåkk.  Miessemearkun lea Kårtjevuolles mihcamáraid áiggi. Mearkuma  maŋŋil  bidjet  ealu  oarjelit  eananosiide  geasseeatnamiin,  ja  diktet  ealu  doppe  suoidnemánus.  Ja seammás  guođohit  rádjeguovlluid  norggabealde  ráji. Misiid merkot Lihtijávrri gárddis dáid áiggiid. Suoidnemánu/borgemánu  birrasiid  sirdet  fas  ealu  ruovttoluotta  nuorttalebbui  geasseeatnamiin,  nu  ahte  leat nuortalis Tjäktjajåkk. Eallu guohtu lávda dáin eatnamiin  ja  miehtá  vuollegis  eatnamiin  gitta  čakčamánu gaskkamuddui.  Dalle  čohkkejit  ealu  gárdái  Nikkaluovttas,  njuovadit.  Čakčajagi  eatnamiid  guođohit ¶
skábmamánu álgui, de fas gárddástallet Gáidun-gárddis,  njuovadit  ja  rátkkašit  guđa-čieža  dálvesiidan. Maiddái ránnjáčearut rátkkašit. Dálvejagi eatnamiidda johtet árbevirolaš vugiin ja muhtin vuoru maid biillain dolvot ealu. Dálvejagi guohtumat álget málbmabáne  rájes  oarjjil  gitta rádjái. Oarjjabeali duovdagat leat alla eatnamat, mat adnojit skábmajagis  gitta  juovlamánu  gaskkamuddui,  ja  das maŋás johtet ealuiguin nuortalii. Dálvejagi eatnamiin orrot juohke jagi gitta dassážiigo cuoŋuda cuoŋománu ja dalle leage giđđajohtináigi. ¶
Guohtun Girjás čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.8. ja 3.9. tabealla ). ¶
3.8. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
4,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,3 Goike bovdnajeaggi ¶
0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,4 Daŋas-/goike guolban ¶
18,8 Varas guolban ¶
10,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
184,213,3 Goikásit rásseeanan ¶
18,9 Sieđgarohtu ¶
5,8 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
22,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 388,5 3.9. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
5,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
27,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
7,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,9 Goike bovdnajeaggi ¶
2,4 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,7 Daŋas-/goike guolban ¶
23,4 Varas guolban ¶
15,3 Njuoskasit rásseeanan ¶
4,20,4 Goikásit rásseeanan ¶
4,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
2,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea 725,5 km ¶
ja  gaskajohtolagas  lea  625,  9  km ¶
.  Gaskajohtolaga duovdagat leat geassejagi eatnamiid ja dálvejagi eatnamiid gaskka ja dat leatge eanas čakčajagi guohtuneatnamat. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas rásseeanan  (261,9  km ¶
)  ja  njuoskasit  rásseeanan (184,2  km ¶
).  Dát  guohtunšlájat  leat  32  %  geasseguohtumiin,  ja  danne  leage  geassejagi  guohtun  hui buorre.  Dasa  lassin  lea  geassejagi  eatnamiin  jeageleanan  24  %  nettoareálas.  Jeageleatnamiid  guođohit giđđat ja čakčat ovdalgo rátket dálvesiiddaide. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat eatnama dáfus  nu  viidát  go  geassejagis.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtumis lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas guolbanat, oktiibuot 43 % nettoare ¶
álas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta lea heajut go geasseguohtumis suoidnemánu, muhto lastamuorat ja rássás eanan dahká gaskajohtolaga buorren  čakčageasi  eanamin.  Gaskajohtolagas  leat  viidát jeagelguohtumat, nappo 324,4 km ¶
jeageleanan. Jeageleatnamis  lea  eallu  čakčat,  skábman  ja  giđđat, muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go dálvejagis lea heajos guohtun, sáhttá ealu guođohit vuollegit eatnamiin jeagelguohtumis miehtá dálvvi. Dálvejagi  eatnamis  lea  Girjásis  badjel  531,7  km ¶
jeageleanan.  Hui  valjit  leat  jeagelguohtumat.  Almmatge  leat  dálveguohtumiid  oarjjabeale  duovdagat alla  várreeatnamat  ja  doppe  lea  ollu  muohta  dálveguovdil.  Dáid  eatnamiid  guođohit  dábálaččat  skábman ovdal juovllaid. Vuovdeeatnamiin eai leat registejuvvon leatgo doppe muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin,  muhto  aibbas  unnán  gaskajohtolagas.  Geassejagi  eatnamiin  lea  305,3  km ¶
ii-anihahtti  oassi,  dehe 22  %  geassejagi  nettoareálas.  Seammá  logut  gaskajohtolagas leat 30,0 km ¶
, dehe 2,8 %. Geassejagi eatnamiin lea 33,3 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm,  ja  dat  lea  stuora  oassi.  Gaskajohtolagas  measta oalát  váilot  eatnamat  dán  allodagas.  Girjása  čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, mat leat buorit geassebáhkaid. Geahča 3.10–3.14 kártago3.13 ja 3.14 kárttat šaddošlájaid vii- dánusa. ¶
Oktiigeassu Girjása geassejagi eatnamiin lea valjit ruonasguohtun, ja seammás leat čearus buorit giđđa-, čakča- ja dálveguohtumat. Čearus leat hui unnán guohtumat geasseguovdil, dannego riikarádji juohká guohtuneatnamiid nuorttas-oarjjás  guvlui.  Lea  veadjetmeahttun  atnit geasseguovdilguohtumiid dainna lágiin ahte ii guođot duovdaga goappaš beali riikaráji, dannego bohccuid ii nagot cakkadit duššefal nuppi beallái ráji. Eanan, mii manná  dakko  rádjeguora,  lea  sullii  35  km  ja  eananmálle ja muohtadilálašvuohta lea nu ahte áidut ii leat ávki. Jus anášii lagamus, ja muhtin muddui lunddolaš oazi  duovdaga  nuorttabealis,  dagahivččii  dát  ahte čearru báhcá geasseguovdilguohtumiid haga, ja dat ii leat  vejolaš.  Go  ráji  veahá  heiveha,  sáhttá  Girjása čearu  dálá  geasseguovdileatnamiid  oažžut  oktan duovddan, mas maiddái lea lunddolaš oahci, iige dát heađuš  norggabeali  boazodoalu  dehe  gilval  dainna. ¶
3.1.5 Fágalávdegotti evttohus ¶
Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjás 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gábna, Leaváš ja Girjása  čearut  atnet  Skievvá  orohaga  guohtuneatnamiid, geahča 3.2 kártamildosa. Evttohusa vuođđun lea  at  Skievvá  orohat  ja  Leaváš  čearru  ásahit oktasašdoalu dán guovllus. Gábna ja Girjása duovdagat  Skievvás  biddjojit  konvenšuvdnaguovlun. Dálá konvenšuvdnaáidi sáhttá njeidojuvvot. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  guohtuneatnamiid  atnit nu  movt  boahtá  ovdan 3.2  kártta. Evttohusa vuođđun lea ahte Skievvá ja Leaváš eai ásat ovttasbarggu.  Guovllut,  maid  ožžot  Gábna,  Leaváš  ja Girjása  čearut,  biddjojit  konvenšuvdnaguovlun. Fágalávdegoddi fuomášuhttá ahte Norddalenis eai leat  lunddolaš  oazit,  ja  dan  berre  vuhtii  váldit. Leaváš čearus lea bievlajagis riekti rasttildit Norddalena.  Konvenšuvdnaáiddi  Iptonjávrris  sáhttá njeaidit. ¶
Geahča 3.2 kártta. ¶
3.2 Girjás – Frostisen – Baste – Unnačearoš guovllut ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Hellemo davágeaži eatnamat ja Skievvá orohaga lulágeaži eatnamat sirdojedje Frostisenii jagis 1999. Lulábeale rádji manná Mannfjordena mielde ja das Caddnejávrái riikáráji bokte. Dákko lea rádji Frostisena ja Hábmera gaskka seammágo Unnačearoža ja Sirgá gaskasaš  rádji.  Davábealde  čuovvu  rádji  Skievvávuona ja vákki  mielde  viidáseappot  Kjårdavatnet  rádjái. Geahča 3.3 kártta. Orohaga  olggut  rájit  luksa,  oarjjás  ja  davás  leat buorit,  muhto  nuorttabealde  ii  leat  riikarádji  lunddolaš guohtunrádji. Guohtumat, mat ruoŧabeale čearuide  leat  várrejuvvon  jagi  1972  konvenšuvnna mielde, leat 68 km ¶
. Guovlu lea ráddjejuvvon go leat biddjon  máŋggat  rádjeáidebáikki  merkejuvvon. Geahča 3.3.  kártta. Áiddit  galget  váikkuhit  vai  eat- nama oasit adnojit lunddolaččat. Lassin konvenšuvdnaáiddiide,  lea  okta  áidi  ceggejuvvon  Siijddajávrris Forsvatnet rádjái, ja juohká Bastte ja Girjása čearuid. Frostisena  boazoeaiggádat  leat  jagi  1975  rájes moaitán dan gokko rádjeáiddi leat ceggen. Sii čuoččuhit ahte áiddit eai doaimma ovdalgo jávrriin lea jiekŋa mannan.  Danne  besset  ruoŧabeale  bohccot  hui  álkit lávdat eatnamiidda mat lunddolaččat gullet Frostisen geasseorohahkii.  Sii  leat  dovdan  dárbbu  hárjehit dakkár vuogi ahte guođohit ealu eatnamiin rittu lahka eanas  jagi.  Sin  oaivila  mielde  lei  áidi  galgat  mannat lulábeale  Baugefjellet,  vaikkoba  ruoŧabeallái.  Nu  lei eatnamiid sáhttit buorebut atnit ávkin. Frostisen  lea  maiddái  evttohan  rievdadit  dán  vai orohat  soahpá  guođohit  oarjjabeale  Kjårdavatnet  – Siijddasjávrri.  Sii  čujuhit  gaskaáiddi  dalle  šaddat oaneheabbon, ja livččii buoret ávki. Girjá vuosttaldii evttohusa,  ja  oaivvilda  áiddi  leat  muohttaga  vuolde dálvet. ¶
Frostisenis  leat  máŋga  lunddolaš  siskkáldas  ráji. Storvatnet ja Frostisen-jiehkit leat oahcin nu ahte davil lea sierra guohtunduovdda. Seammaládje leatge maid Mannfjorden (orohatrádji lulil) ja Siskkit Divttasvuotna, oktan jihkiigin nuorttabealde, sierra guohtunduovdagat. Oarjjabealde dahká E6 lunddolaš ráji, nu ahte njárga Bállaga oarjjabealde lea sierra guohtunduovddan. Orohagas leat maiddái máŋga smávit eananoasi sierra ja váddása duohken vuonaid ja ceakko rámaid sivas. ¶
Lunddudilálašvuođat Goappaš bealde Efjordena gávdnat stuorámus guovlluid  gos  čađatgaskka  leat  gággádit  mollaneaddji báktešlájat. Orohaga lulimus eananoassi lea seamma suvrra  granihttaguovllus  go  Hábmera  rádjeguovllut. Smávit guovllus, Skievvávuona ja Storvatnet gaskka, gávdno  maiddái  gággádit  mollaneaddji  báktešládja. Orohagas  lea  minddar  báitaráktu.  Báitaráktoguovlluin  lea  maiddái  gaskkohagaid  krystallalaš  kalkageađgi,  ovdamearkka  dihte  Håfjellet,  mii  lea  oarjjabealde Bállaga guovddáža. Siskkit vuotnaguovlluin leat gáisáeatnamat, ceakko čohkat ja bávttit mannet njuolga merrii. Ábaida leat Divttasvuotna  ja  Efjorden  gaskka  dakkárat.  Stetind nammasaš  čohkka  manná  njuolga  bajás  gitta  1.400 mehtara  allodahkii.  Dát  eatnamat  eai  heive  visot guohtuneanamin, eai goit dálvet, vaikko vel sáhttáge guohtun  gávdnot  vákkiin  čohkaid  gaskka.  Riddoguovllus ja siskkit eatnamiin leat njuidosit várit ja heivejit buorebut boazodollui. Eai báljo leat eará orohagain na ollu jiehkit ja jasat, mat eai sutta, go Frostisenis (5 %). Oktan čáziin leat eará ii-anihahtti oasit oktiibuot 12,5 % bruttoareálas. Frostisen ja Giccijietnja leat stuorámus jiehkit, muhto gávdnojit  eará  smávit  jiehkit  siskkit  várreguovlluin. Dušše dain njárggain, mat leat Divttasvuona guvlui, borgá vuollel 150 mm. Dáppe maiddái, nu movt eará orohagai  davábealde  Saltenfjorden,  dagahit  riddoguovllu temperatuvrrat dálveguohtumiid eahpesihkarin. Bivvalis dálkkit gaskkohagaid eai nagot buoridit ealádaga  ja  dipmádit  jieŋa.  Dákkár  geologiijain  lea riddoeatnamiin heajos ealádat dálvet, vaikko vel areálat, mat leat vuollelis 100 m bm, leatge 13 % nettoareálas (earret stuora ii-anihahtti osiid) ¶
. Olggut guovlluin lea šattuid šaddanáigodat 160 ja 180 beaivvi gaskka, siskkit guovlluin fas measta dušše 120 beaivvi (jagi gaskamearri). Erohusat leat das goas heaitá  šaddu  šaddamis.  Ruonasguohtuma  guhkes šaddanáigodat ii mearkkaš duođi eanet bohccuide, go eanas  rássi  ja  urtta  ii  guhtojuvvo  ná  vuolládagain. Guovllut leat goitge anolaččat jus guhká bistá guoppar. ¶
Guohtun Jagi  1964  boazoguohtunkonvenšuvdna  meroštalai geavatlaš  bievlaguohtuma  guoddit  4.000  bohcco  ja 1.500 bohcco dálveguohtumis. Dán mielde leat rehkenasten co orohaga geassit 1.300 bohc go adno birrajagiorohahkan, nappo 1,2 bohcco juohke km ¶
. Boazodoallostivra  lea  mearridan  alimus  boazologu  galgat leat 700 bohcco, ja guokte doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei arvat vuollelis meari. Orohat gillá ollu vahágiid  geažil.  Vahágiid  duogážin  leat  luonddudilálašvuođat, dannego boraspiriide leat buorit eallineavttut. Lassin Frostisenii, ledje Nordlánddas Skievvá orohagas stuorámus vahágat jagiin 1998/99. Luonddudilálašvuođaid  vuođul  heivejit  moadde guovllu buoremusat dálveguohtumin; Guovllut olggut Efjorden goabbat bealde, Skarberghalvøya, Barøya, ja eananoassi Storvatnet ja Skievvávuona gaskka. Muhtin  saji  leat  guovllut  goitge  gáržžit.  Dáid  eananosiid gaskkas leat vuonat, nu ahte duovdagat leat juohkásan sierra oassin, ja ii-anihahtti eanan lea viiddis. Dát guoská  eandalii  njárggaide  lulábealde  Efjordena. Guovlluid seastima dihte, lea deaŧalaš guođohit eará eatnamiid  orohagas  čakča-  ja  árradálvejagi.  Dasa lassin leat veahá jeageleatnamat Geitvatnet-Skårvatnet oarjjabealde,  mat  adnojit  giđđat  ja  čakčat.  Muhtin jagiid  sáhttá  seammahat  eatnamiid  atnit  skábma-  ja dálveguohtumin.  Čađatgaskka  lea  stuora  ballu  ahte eatnamat jikŋot ja guohtumat lássahuvvet. Dán guovllus lea seammá bahá arvit ođđajagimánus ja guovvamánus movt juo leage rittus, ja seammás lea buollašeabbu gaskamearálaččat. Dalle go čázádagaid dulvadedje siskkit Frostisenis (Skievvá-buođđu),  čađahedje  sierra  takserema  Langvatnet  guovllu  nuorttadavábealde.  Doppe  čájehii 28 %  ii-anihahtti,  11  %  rássi  ja  61  %  jeageleanan. Guovlu daddjui leat hui buorren geasse- ja čakčaeanamin. Lyftingsmo  lea  árvvoštallan  Bállága  várreguohtuma. Loahppaboađusin son  dadjá ahte eai leat  ollu duottarguohtumat  Bállágis.  Stuorámus  guovllut  lea Håfjellet ja duovdagat birrasiid Fjelltuva. Frostisena njuovvandeattut leat hui lahka Byrkiije deattuid,  gos  daddjojit  leat  Nordlándda  buoremus guohtumat. Dát leat badjelis go dakkár riddoguovllus go  Toven.  Dát  muitalage  ahte  bievlaguohtumat  leat buorit. Buot dilálašvuođain čujuhuvvo ahte dálvejagi guohtumat ráddjejit vejolašvuođaid. ¶
Oktiigeassu Máŋgga oktavuođas lea geažuhuvvon ahte Frostisena boazodoallit galggašedje várret riddoguovlluid dálvejagi  guohtumin,  ja  guođohit  orohaga  siskkit  osiid eambbo. Riddoguovllu báktevuođđu lea earálágan go Nordlándda eará riddoorohagain, ja mearkkaša ahte muhtin  guovlluin  lea  buorre  šaddu,  ja  sáhttá  adnot ruonasguohtumin. Vaikko vel riddovárit eai leatge nu alladat, leat doppe goitge buorit bálggosbáikkit geasseliehmun. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá bohccuide leat buorre geasset riddoguovllus, ja dat lea gitta das movt obbalaččat adnojit guohtumat. ¶
31. Hábmiris lei dát lohku 20,5 %. ¶
Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte orohat lea guhkit áiggi atnán guovllu Storvatnet ja Skievvávuona gaskka dálveoorhahkan.  Orohatrádji  lea  muhttejuvvon,  ja guovlu  gullá  dál  orohahkii.  Dat  oadjebasmahttá  dili orohatplánema  dáfus.  Guovlu  lea  oalát  sierra,  ja sáhttá  adnot  almmá  masttademiid  haga.  Go  dáid eananosiid atná ovttas eará smávit jeagelšattolaš eatnamiiguin,  de  sáhttá  dálvejagis  guođohit  dán  guovllus. Ovdalis anu vuođul eai addán rádjerievdadeamit orohahkii ođđa dálveguohtumiid. Eaktun  dán  orohaga  doallat  sierra  orohahkan  lea ahte  guovlluid,  earret  namuhuvvon  jeageleatnamiid, sáhttá  guođohit  giđđa-,  geasse-  ja  čakčajagis.  Dalle ferte vuođđun leat ahte ii bággehala oarjelebbui sirdit masttalmasaid  dihte.  Fágalávdegoddi  oaivvilda  dán leat  heittohin  guohtumiid  dáfus,  vaikko  vel  doalu doaibmadili  dáfus  orruge  leamen  buorre  vuohkin. Jus oaivvilda Frostisenis ain galgat iešheanalis boazodoaluin  bargat,  berre  gávnnahit  ráddjemiid  mat buoremusat juhket nuorta- ja oarjjabeale boazodoalu. Riikarádji  ii  leat  juohku.  Váldováttisvuohtan  lea  go váilot  lunddolaš  oazit  mat  mannet  davvi-lulli  ávssi mielde.  Lunddolaš  oazit  mannet  nuorttas-  oarjjás, vuosttažettiin viidáseappot vuonaid meaddel. Rádjegeassin  siskkit  Divttasvuona  mielde  sáhttá čuovvut  guokte  molssaeavttu  viidáseappot  vuotnabađas. Davimus molssaeaktu sáhtášii mannat Austerdalenis  Baugevatnet  rádjái  riikarádjái.  Nubbi  fas vuona nuortalulit luovttas Gihccijienja jiehkkái, badjel Noaidejávrri, ja čázádaga mielde (ja dálá konvenšuvdnaráji) dassážii go Unnačearoža ja Bastte rájit bohtet oktii Riikarájiin. Goappaš molssaeavttut rahpet Unnačearožii  vejolašvuođa  oažžut  viidát  guovllu  oarjjásguvlui.  Dalle  sii  besset  formálalaččat  guođohit  lulábealde  Gihccejieŋa.  Stuorámus  ovdamunnin  sidjiide lea  ahte  ožžot  bálggosbáikkiid,  ja  guohtunguovlu nohká lunddolaččat eatnama mielde. Jus válljejuvvo davimus molssaeaktu, beassá maiddái Baste sirdit oarjelii. Jus dán čađaha nu ahte Frostisen  velá  oažžu  guođohit  Baugefjellet,  boađášii  rádji buorebut ávkin, iige šat dárbbaš nu ollu gaskaáiddiid, ja áiddiid sáhttá cegget buoret báikkiide. Go ráji bidjá oarjelii,  de  fas  massá  Girjjis  ges  guohtuneatnama Baugefjellet  nuortadavábealde.  Rádjegeassin  oarjelis sáhttá leat áigeguovdil, jus buorida anu. Rádjegeassin  davábealde  Siijddasjávrri  čilgejuvvo Skievvá orohaga oktavuođas. Fágalávdegoddi ii oainne ahte evttohuvvon molssaeavttut  heajudit  Frostisena  guohtungeavaheami  nu stuorrát.  Baicca  sáhttet  evttohuvvon  molssaeavttut buktit ovdamuniid, jus doibmet bures. ¶
3.2.2 Baste čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  30  aktiiva  boazobargi  geat  barget  bohccuiguin. Dálá láhkaásahusaid mielde lea čearu alimus lobálaš boazolohku 7000. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 3.10 kárttas. Baste ii juogat guoh- tuneatnamiid  ránnjáčearuiguin.  Davábeali  eatnamat dahket lunddolaš oziid: Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka málbmabáne rádjái, jeakkit, Paukijávri ja  Guvžájávri  ja  viidásit  Guvžájohka rádjái. Báikkiide, gokko váilot lunddolaš oazit dahje gokko  lunddolaš  oazit  eai  cakka  ealu  geasse-  ja čakčajagi  guohtumis,  omd  maŋŋičavčča,  leat  ceggejuvvon  áiddit.  Čearu  rádji  lea  biddjon duohkái.  Dálvejagi  eatnamiid  nuorttabealis  ii  leat biddjon rádji davásguvlui. Sii guođohit ja atnet dálveguohtuneatnamiid dološ árbevieru mielde. Riikkarádji oarjjabeale čearu ii leat lunddolaš rádji. Lulil leat jávrrit  mat  belohahkii  leat  lunddolaš  rájit:  Kåbtåjávri, Mattajávri, Dievssajávri ja Beahcáš. Jávrriid gaskkas ja  Beahcáš  rájes  nuorttas  váilot  rájit,  muhto  dohko leat  dan  ovdii  ceggejuvvon  áiddit  gitta  vulos . Čearu rádji lullil lea mearriduvvon dievaslaččat. Čearru gohkke ja goalŋŋada ealu dakko gokko váilot lunddolaš oazit dahje áiddit dálveguohtuneatnama davábealde. Olles  čearus  lea  searveeallu  bievlajagis.  Giđđat johtá  juohke  dálvesiida  sierra,  árbevieru  mielde cuoŋománu loahpas. Go johttájit Gáidunjoga – Vuottasjávrri  gárddis,  de  luitet  ealu  mannat.  Giđđaguohtuneatnamat  álget  nuorttabealde  várreseiboša  ja mannet  dohko  Nuolpo  buohta.  Oaláš  guottetbáiki lea Tuipe  guovlu  Gáidunjávrriid  guvlui  ja  nuorttas Nujávrái. Doppe bievlagoahtá árrat ja gávdno suodjebáiki  aiddošaddan  misiide.  Vuosttaš  miessemearkun lea geassemánu álggus, maŋŋil go leat johtan Sijddasjávrri  meattá.  Dasto  luitojuvvo  eallu  oarjjás  geasseguovdilguohtumiidda. Suoidnemánu loahpas čohkkejit fas ealu nuorttas Sijddasjávrái ja merkot misiid mat leat  geažotbealljin.  Čakčaguohtumat  álget  Nuolpos gitta Gáidunjoga – Vuottasjávrri áiddi duohkái nuortan.  Gaskkamuttos  čakčamánu  bidjet  ealu  Harrå gárdái, gos njuvvet nuorra varrásiid. Eallu lea čakčajagi guohtumis golggotmánu/ skábmamánu rádjai, go fas bidjet gárdái Harrå:s. Harrå:s fas njuovadit ja rátkkašit njealji- viđa dálvesiidan. Ránnjáčearut rátkkašit maiddái  dáid  áiggiid,  ja  siiddat  vižžet  ránnjáčearuin bohccuideaset. Dálveguohtumiidda johtet árbevirolaš vugiin. Baste dálvejagi eanan lea málbmabáne oarjin gitta nuortan. Eallu lea miehtá dálveguohtuneatnama  dassážii  go  cuoŋuda  cuoŋománus ja dasságo johttájit giđđat. ¶
Guohtun Baste čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.10. ja 3.11. tabealla ). ¶
3.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
0,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,20,9 Daŋas-/goike guolban ¶
23,6 Varas guolban ¶
10,1 Njuoskasit rásseeanan ¶
25,5 Goikásit rásseeanan ¶
15,2 Sieđgarohtu ¶
7,1 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
14,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
6,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
1,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
23,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
8,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
2,2 Goike bovdnajeaggi ¶
2,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,9 Daŋas-/goike guolban ¶
14,7 Varas guolban ¶
11,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
2,4 Goikásit rásseeanan ¶
104,27,0 Sieđgarohtu ¶
1,2 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
150,210,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Guohtun Čearus leat badjel 183, 9km ¶
ruonasguohtumat geasset, ja 911,9 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu  giđđa-  ja  čakčaguohtuneanan.  Ruonasguohtumiin lea eanas njuoskasit rásseeanan (86,7 km ¶
) ja rásseeanan (51,5 km ¶
). Dát šaddošlájat leat 41% geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit, go  njuoskasit  rásseeanan  dahká  das  njealjádasoasi. Jeagil lea 24 % geasseguohtumiid nettoareálas. Bohccot, mat bázadit, guhtot dán jeageleatnamis maiddái čakčat. Gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  leat  viidábut, muhto  eai  nu  buorit  go  geasseguohtumat.  Guovllu ruonasguohtumiin  lea  eanas  seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas rásseguolban, oktiibuot 35 % nettoareálas. Šattolaš jeaggi lea dušše 5 %. Gaskajohtolagas  lea  jeagilvallji,  250,  9  km ¶
.  Gaskajohtolaga eatnamat guođohuvvojit giđđat, čakčat, veahá čakčadálvvi  ja  muhtin  jagiid  maiddái  giđđadálvvi.  Go  lea heittot  ealádat  dálveguohtuneatnamiin,  sáhttet  vuollegit báikkiide mannat dálvet. Baste hálddaša badjel 433,4 km ¶
jeagelguohtumiid dálvejagi eatnamiin. Jeagelguohtumat leat buorit. Dálveguohtuneatnamiid oarjjabealis leat allavárit. Doppe lea  dábálaččat  gassa  muohta  dálvet.  Danne  adnojit guovllut  dušše  árradálvvi.  Ii  leat  registejuvvon  man viidát muorračuohpahagat leat. Lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan geassejagi eatnamiin, muhto gaskajohtolagas maiddái oalle ollu. Geasseguohtuneatnamiin lea 50, 3 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, mii vástida 14,8 % geasseguohtumiid nettoareálas.  Gaskajohtolagas  lea  150,2  km ¶
ii-  anihahtti, dahje  10,1%.  Geassejagi  eatnamiid  nettoareálas  lea 34,9  %  badjelis  go  1  000  m  bm.  Dat  lea  hirbmat stuora  oassi.  Gaskajohtolagas  leat  maiddái  ollu  alla eatnamat,  11%  guovllu  nettoareálas  lea  badjelis  go 1 000 m bm. Geassebáhkkan leat alla várreeatnamat hirbmat ávkkálaččat čerrui, dannego doibmet bálganbáikin bohccuide. Geahča 3.10–3.14 kártagovat. Mii oaidnit 3.13  ja  3.14  kárttat šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Baste  čearus  leat  hirbmat  gáržžes  geasseguohtuneatnamat. Dasa lassin ii leat Norgga rádji biddjon lunddolaš rájiid ektui, ii ge riikarádji cakka bohccuid mannamis nuppi riikii. Lea ceggejuvvon áidi Norgga beallái,  vai  sáhttet  guođohit  rádjeguovlluid.  Áidi  ii doaimma riekta bures, erenoamážit giđasgeasi go ain lea gassa muohta. Áidedivodeapmi ja ortnegisdoallan gártá  divrrasin  muohttaga  ja  eatnamiid  allodaga geažil.  Jus  galggašii  atnit  lagamus  lunddolaš  oziid nuortan, eai livčče čearus šat geasseguovdilguohtumat. Dat  gal  livččii  dieđusge  áibbas  veadjemeahttun. Norgga bealde leat lunddolaš oazit maid Baste čearru sáhtášii  atnit,  iige  dát  čoavddus  váikkut  boazodoalu Norgga bealde. ¶
3.2.3 Unnačearoš ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 39 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 000 bohcco dálá láhkaásahusa mielde. Čearu rájiid ja jagiáiggiid guohtuneatnamiid  oainnát 3.10  kárttas. Ránnjáčearut  eai guođot  seamma  guohtuneatnamiid  go  Unnačearoš. Davábealde  lea  čearus  bealohahkii  lunddolaš  oahci, jávrrit  Kåbtåjávri,  Máttajávri,  Avddajávri,  Dievssajávri ja Beahcáš. Dáid jávrriid gaskka ja nuorttasguvlui  Beahcášis  leat  áiddi  ceggen  oahcin  gitta  Murjekii dálvejagi eatnamiid rádjái. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, dannego manná rastá eatnamiid, iige heive geográfalaš dillái. Lulil lea Stuor Juleveanu čázádat  lunddolaš  oahcin  norggarájis  gitta  Borjosii, manná  ovtta  oasi  dálvejagi  eatnamiidda.  Dálvejagi eatnamiin  váilot  oazit  Borjosa  ja  Murjjek  gaskka. Dábálaš  jagiid  buori  guohtumis  eai  masttat  ealut dávjá, dannego dálvesiiddat bissot sierralagaid viiddis jeaggeeatnamiin. Unnačearožii leat mearriduvvon rájit sihke bievlajagi- ja dálvejagi eatnamiidda. Bievlla áiggi lea čearus oktasaš eallu. Njukčamánu loahpas dehe cuoŋománus johtet ealuin vári nuorttabeale  eatnamiidda,  nappo  vuollegit  váriide  Upmasa buohta  oarjjil.  Guottetbáiki  lea  oarjelis  go  Avddajávrri–Ritsem áksi. Guovllus ihtet bievladielkkut árrat, ja eatnamis lea dakkár hápmi, mii addá suoji dálkkiid áiggi. Misiid merkot suoidnemánu Ritsem-Sijddasjávrri  geainnu  gárddis.  Eallu  lea  geasseorohagas  borgemánu  lohppii.  Dalle  johttájit  Satis-geainnu  badjel čakčaeatnamiidda. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit ealu ja bidjet Ruokto gárdái ja njuovadit nuorra varrásiid. Sii orrot ealuin čakčajagi eatnamiin gitta golggotmánnui/skábmánnui. De čohkkejit ja johtet ealuin ja rátkkašit ja njuovadit Stubba-gárddis. Sis leat 5–6 dálvesiidda.  Maŋŋil  go  leat  rátkkašan  johtet  siiddat dálvejagi  eatnamiidda  dábálaš  johtinmálliin.  Dálvejagi eatnamat  álget  dakko  gokko  Stuor  Juleveatnu golggida  ja  mannet  Muorjjiha  buohta  málbmabáne guoras. ¶
Guohtun Unnačearoža guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.12. ja 3.13. tabealla ). 3.12. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
9,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,3 Goike bovdnajeaggi ¶
0 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,7 Daŋas-/goike guolban ¶
8,8 Varas guolban ¶
4,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
15,8 Goikásit rásseeanan ¶
14,6 Sieđgarohtu ¶
65,26,1 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶
18,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.13. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
4,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 345,9 ¶
33,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
1,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
19,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
2,2 Goike bovdnajeaggi ¶
2,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,3 Daŋas-/goike guolban ¶
15,0 Varas guolban ¶
7,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
1,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
3,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu  geassejagi  eatnamiin  lea  badjel  497  km ¶
ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 719,5 km ¶
. Gaskajohtolat  lea  čearu  čakčajagi  guohtuneanan,  muhto adno  maid  árragiđa,  nappo  cuoŋománu.  Geassejagi eatnamiid ruonasguohtumat, mat adnojit maid giđđajagis,  leat  eanas  njuoskasit  rásseeanan  (168,1  km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (98,  6  km ¶
).  Dát  guohtunšlájat  leat  40 % geassejagi  eatnamiin.  Geassejagi  guohtumat  leat  erenoamáš buorit. Hui ollu lea njuoskasit ja goikásit rásseeanan.  Gávdno  maid  jeageleanan,  (29  %),  geassejagi/giđđajagi  nettoareálas.  Jeagelatnamiid  guođohit giđđat, muhto veahá maid čakčajagis. Gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  leat  viidát, muhto guohtumiid kvalitehta lea arvat heajut go geassejagi  guohtumiin.  Seamulvallji/urtavallji  goahccevuovdi lea goalmmádas oassi nettoareálas, iige gávdno goikásit  ja  njuoskasit  rásseeanan.  Dasa  lassin  leat šattolaš jeakkit aibbas unnán. Gaskajohtolaga jeageleanan lea viiddis, 216,8 km ¶
. Dáid eatnamiid guođohit čakčat ja árragiđa, muhto maid skábman. Go dálvejagi  eatnamiin  lea  heajos  guohtun,  sáhttá  vuollegit eananosiide johtit ealuin ja guođohit jeageleatnamiid eanas áiggi dálvejagis. Unnačearoža  dálveorohagas  lea  375,4  km ¶
jeageleanan,  ja  dan  sáhttá  dadjat  buorren.  Dilli  headjona das  go  dálvejagi  eatnamat  leat  alla  várreeatnamat  ja ollu muohta lea ain giđđadálvvi. Muohtadilálašvuođa dihte ii sáhte dálveorohagas giđđadálvvi guođohit nu guhká go livččii sávahahtti, ja ferte árrat johtit vuollegit eatnamiidda. Ii leat registejuvvon man ollu guovllus  leat  muorračuohpahatbáikkit,  gos  šaddet  lánját. Orohaga  geassejagi  eatnamiin  lea  ollu  ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiid ii-anihahtti geađgeeanan lea 194,5 km ¶
, 18,2  %  guovllu  nettoareálas.  Geassejagi  eatnamiid nettoareálas lea 29,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai báljo leat allaeatnamat, lea duššefal 0,5 % nettoareálas badjelis go 1 000mehtara dássi. Unnačearožis leat viehka valjit allaeanan  bálggosbáikkit  liehmuáiggiide  geasseorohagas. Geahča 3.10–3.14 kártta. Iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseami oainnát 3.13 ja 3.14 kártta. ¶
Oktiigeassu Unnačearoža orohagas eai leat nu buorit rájit Norgga guvlui ahte cagget bohccuid rasttideami. Dáidda eatnamiidda lea váttis cegget áiddi. Dákko ferte gávdnat lunddolaš oziid, mat eai leat nu guhkkin, ja iige šatta gilvalit nuppi riikka boazodoaluin. ¶
3.2.4 Fágalávdegotti evttohus ¶
1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Baste, Unnačearoš ja Girjása  čearut  ožžot  konvenšuvdnaguovlluid  nu movt čájehuvvo 3.4 kártta. Buot dálá konvenšuvd- naáiddit njeidojuvvojit visot. Frostisen galgá beassat  Siijddasjávrái  rasttildit.  Baste  galgá  beassat Isfjelletii rasttildit. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis  1999  biddjojedje  oktan  orohahkan  dát:  Vinkfjell,  Skotstind,  Hábmer,  Mørkvatn  ja  Hellemo  lulimus  oasit.  Nu  gulletge  orohahkii  areálat,  namalassii lulil Leirfjorden/Sørfold ja davil leat fas Divttasvuotna/Manndalen. Engelöya ja Lundöya leat olggobealde orohaga ráji, ja Hulløya dáfus lea Boazodoallostivra áigon  maŋŋil  čilget  guđe  orohahkii  dát  galgá  gullat. Olggut  rájit  lulás,  oarjjás  ja  davás  čuvvot  riiddid  ja vuonaid  ja  rájit  doibmet  oahcin.  Rádji  Sirgá  guvlui (riikarádji)  lea  hui  heittot.  Geahča 3.5.  kartagova. Hábmer  lea  Nordlánddas  nubbi  dain  rádjeorohagain mii ii addán eret konvenšuvdnaguohtumiid jagis 1972. Rádjeáidi, mii galggai huksejuvvot konvenšuvnna áidešiehtadus ¶
mielde, ii huksejuvvon. Danne váilotge dál sihke lunddolaš oazit ja áidi nuorttabealde. Norgga  ja  Ruoŧa  eiseválddit  leat  baicca  šiehtadan áiddi sadjái galget guođohanbarttat. Mearrádusa evttohii Det faste utvalg (Bistevaš lávdegoddi). Ovdalgo  časke  oktii  orohagaid  jagis  1999,  ledje orohagas guokte siidda. Boazodoallostivra bijai eaktun  ahte  orohagat  galge  juogadit  guohtuneatnamiid gaskaneaset.  Juohkin  sáhttá  čuovvut  orohatrájiid,  ja dalle  šaddá  3-juogot  orohahkan  ja  siskkáldas  rádjin livččii  Sagfjorden  ja  Hellemofjorden.  Dát  čoavddus gáibida ahte lulimus guohtunguovllu (Vinkfjell) bohccot  gártet  johtit  gaskaorohahkii  (boares  Mørkvatn orohat) vai besset dálvejagi eatnamiidda riddobeallái. Leat almmatge maiddái eará čovdosat movt mearridit siskkáldas rájid orohaga oarjjabealde. Orohaga doaibmaplána eaktuda earaládje organiseret. Orohaga juhket oallut vuonat, ja dat doibmet buorren  siskkáldas  oahcin.  Hárji ,  mii  juohká boares  orohagaid,  Mørkvatn  ja  Vinkfjell,  doaibmá nana oahcin. Orohaga  nuorttabealde  leat  oallut  vákkit  davás ¶
32. Artihkal 3 C. ¶
lulás guvlui. Earret daid guovlluid mat leat Linájávrri birrasiid, leat oahcin gáissát, mat álget Kobbvatnet:s ja mannet  Veikdalsisenii  ja  Reinoksfjellet:i,  ja  viidásit Livssejávrái, ja dat cagget bohccuid beassamis vággái. Livssejávrrie  davábeale  lea  buorre  juohku  oarjjásdavás Rumbočohkkii. Ruonasvággi juohká  maiddái nuortadavil Hellemobotn:a guvlui. Vaikko vel gáissát ja juovat orrotge leamen buorit oazit,  besset  bohccot  almmatge  buot  dán  golmma vákkis máŋgga saji meaddel. Dát guoská erenoamážit čáhcesuohpa bokte. Nordlándda  fylkkamánni  lea  juovlamánu  21.  b. 1971 ráhkadan láhkaásahusa movt juohkit “Hábmera guohtuneatnamiid” . Láhkaásahusa vuođul galget dálvejagi  guohtumat  leat  aivvefal  davábealde  ráji  mii vuolgá  Sagfjordenis,  čađa  Rødtangstrømmen,  Sisnuore, Varpvatnet ja Dragsvatnet gitta Divttasvutnii. Boazodoallit  leat  ceggen  gaskaáiddi  Bonnådalenii amas  bohccot  mannat  boares  Vinkfjellas  nuorttas. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga  sáhttá  obbalaččat  juohkit  4  geologalaš oassái. Guovdu orohaga lea smávit eananoassi mas lea báitaráktu.  Báitaráktu  manná  seakka  stáhpin  lulás Mannfjordenis, ja lea govddimus Rekvatne - Rumbočohka bokte. Das joatká báitaráktostáhpi lulás Mørsvikbotn:a  guvlui.  Báitaráktoeatnama  goabbat  bealde lea stuora granihttaguovlu eanas sajiin rádjeguovllus. Oarjjabealde lea dát miehtá boares Hábmer orohaga, lulás meaddel Mørsvikbotn:a, ja manná Storskog orohaga davit eananosiide. Granihttaguovllu oarjjabealde ja lulábealde lea muhtin stuorebuš báitaráktoguovlu, mii  lea  measta  miehtá  boares  Vinkfjell  ja  Skotstind orohagaid. Obbalaš  čilgehusas  báhcet  čilgekeahttá  deaŧalaš dárkilis  dieđut,  mat  sáhttet  leat  hui  mávssolaččat guohtuma dáfus. Riikaráji mielde, nuorttabealde Linájávrri,  lea  báitaráktoguovlu,  mas  lea  veahá  kálka. Guovddáš  guovlluin  gávdnojit  maiddái  kálkasuonat báitarávttus. Granihttaguovlluin  lea  unnán  ja  asehis  eanavuođđu.  Jieŋas  lea  leamaš  oanehis  geaidnu  merrii  ja  lea rievdan dehe lihkadan čađatgaskka. Danne leage eanavuođđu veahá assát aivvefal báktealážiid mieđabeliid. Jeakkit leat dávjá coages arvejeakkit, coahkásat ja hui vuorjjes šaddu. Earret  oarjedavágeaže  ja  nuorttimus  eananosiid, leat orohagas eanas gáissát ja jiehkit. Hárjjit ja ceakko rámat leat ollu dákkár eatnamis. Erenoamážit siskkit Skotstindas leat dákkár eatnamat ja heajudit guovllu anihahttivuođa. Orohaga eará eananosiin leat jorbačohkat (rádjeguovllus), jalggat dehe vuovdeeatnamat. Oarjedavágeaži  eatnamat  leat  erenoamážat  go  areálas ¶
lea 20 % vuollel 100 m bm. ¶
Vaikko  vel  orohaga  nuorttidavimus  eananosiin (Hellemofjorden  birrasiid)  leatge  jorbasiid  várit,  leat doppe almmatge ceakko gáissát njuolga bajás mearas, muhto fas aláža alde lea jalgadeabbu. Dušše smávit guovlluin orohagas, nu movt Finnøya oarjjabealde, arvá vuollel 100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Minddar arvá gaskal 100 ja 150 mm. Gaskamearálaččat  šaddá  galbmaseabbu  rittus  siseatnama  guvlui  ođđajagimánus  (–2  gitta  –8°C).  Danne balahuvvo  eanan  jiekŋut  mađi  guhkelii  gáidá  eret rittus. Go vel diehtit ahte lea eambbo muohta siseatnamis,  gártá  váttisvuohta  vel  stuorábun.  Vaikko  vel dálve-  ja  geassetemperatuvrra  erohus  leage  birrasiid 18°C, čájehit dálkkádagat ahte guovllus eai leat mihtilmas siseatnandálveguohtumat. Eai jagit dattege leat ovttaláganat.  Jus  nuorttibiekkat  leat  dávjá,  gahččá eanas  borga  Ruoŧabeale  dálveeatnamiidda.  Dalle šaddá rádjeguovlluin buorre guohtun dálvet. Habmiris  lea  buorre  dainnalágiin  go  lea  unnán muohta  ja  buorre  geologiija  olggut  riddoguovlluin. Vaikko vel oallut vuonat ja báljes bákti leat juohkán eananoasit sierra duovddan, leat guovllus kvalitehtat mat  eai  leat  galli  báikkis  davábealde  Skjerstadfjordena.  Geologiija,  temperatuvra  ja  muohtadilálašvuođat dahket buriid dálveguohtumiid. ¶
Guohtun Jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna  bijai  600 bohcco  vuođđun  go  Skotstind  ja  Vinkfjell  orohagat leat  ovttasiiddas.  Dát  mielddisbuktá  0,5  bohcco juohke  km ¶
nammii,  ja  dat  lea  unnimus  boazolohku buot  birrajagiorohagain  Saltenfjorden  davábealde. Dan  sadjái  biddjui  vuođđun  1.800  bohcco  Hábmerii/Mørkvatn:i. Maŋŋil biddjui alimus boazolohku nu ahte vástida 1,2 bohcco juohke km ¶
nammii. Dat lea eambbo  go  dábálaš  dán  boazodoalloguovllus.  Kommišuvdna  bijai  vuođđun  ahte  geavvadis  lei  optimála boazolohku  bievlaguohtumis  6.200  bohcco,  nappo mihá badjelis go dálveguohtumiin. Kommišuvdna  bođii  dan  bohtosii  ahte  Hellemo:s  ii leat leamaš boazodoallu, muhto “bievla- ja dálvejagi guohtumiid  guoddilvuohta  galgá  biddjot  vuođđun unnebuš  boazodollui.” Sii  mearridedje “heivvolaš” boazologu  500  bohccui,  mii  mearkkaša  0,5  bohcco juohke km ¶
nammii. Hábmera orohagas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid jagis 1969. Dát árvvoštalai vuosttažettiin jeagelguohtuma.  Takserejuvvon  areálas  lei  eanas čáhppesmuorje-  ja  heavošdaŋas  (lahka  60  %).  Dat maid  árvvoštalai  ávkeareálan,  leat  daŋasguolbanat, jeagelšattolaš jeakkit (17 %). Jegelšattolaš beahcevuovdi lea 13 % ja jeagelšattolaš soahkevuovdi lea 6 %. Oktiibuot takserejuvvui ahte lea 36 % jeagelguohtun anihahtti  areálas.  Lyftingsmo  meroštalai  anihahtti ¶
33. Lea eretgesson čáhci ja jiehkki. ¶
areála  leat  669  km ¶
.  Dat  mielddisbuktá  ahte  15 % ollislaš areálas lea jeagelguohtun. Eanas  heavošdaŋasbáikkiin  lei  binnánaš  jeagil. Dákkár  eatnamat  leat  erenoamáš  deaŧalaččat  guohtuneanamin,  dannego  go  daŋas  dahká  ahte  eanan  ii jieŋo, ja Lyftingsmo geažuha ahte boazo borrá dakŋasiid maid. Dán guovllus, nu movt eará riddoguovlluin, lea eanas ¶
oaivejeagil ja fiskesjeagil. Registemis čájehuvvui  ahte  jeagil  gávdnui  duššefal  báikkuid  sullii beali areálas, ja 20 % areálas lei valjit jeagil. Árbevirolaš eanangeavaheapmi dálvejagis mearkkašii ahte ledje 8–10 eananoasi gos guođohuvvui ovdalaš Hábmeris ja 2–3 guovllu Skotstindas. Sierralagaid leat guovllut  smávvat,  iige  dohko  čaga  nu  stuora  eallu. Vásihusaid  vuođul  sáhttá  dadjat  ahte  Hábmeris  eai leat dálveguohtumat davábealde Hellemobotn. Orohagas leat váldosaččat 2 molssaevttolaš guohtunguovllu  mat  anihit  bievlaguohtumin.  Dat  lea boares Vinkfjell orohat, ja Hábmer/Mørkvatn guovllut  nuorttabealde  E6  ja  Ájluovta  geainnu.  Vinkfjell orohaga  boazodolliid  njuovvanbohccuid  deattut  hui badjin. Misiid gaskamearálaš deaddu lea leamš gitta 26 ja 28 kg. Dat mearkkaša ahte orohagas leat buorit geasseguohtumat,  muhto  guovlu  ii  leat  akto  doarvái stuoris  go  mihtida  dálveguohtumiid  vejolašvuođa ektui. Skotstind siskkit guovllut lea ovdal adnon geassejagi  guohtumin,  muhto  guovllus  lea  lossat  johtit. Danne orohat dárbbaša maid guođohit nuorttabealde E6:ža, jus galgá birget. Skotstind/Vinkfjell  boazodoallu  ii  guoskkahuvvo konvenšuvnnas,  jus  jođihuvvo  boahtteáiggis  dálá vugiin. Dat doallu guoskkahuvvo konvenšuvnnas gii áigu guođohit Mørkvatn orohaga bievllajagi eanamin. Dálá boazodoallu atná orohaga geasseguohtumin báitaráktoguovlluid  Hellemofjordenis  Mørsvikbotn:i,  ja Slunkaområdet  lea  dasto  lunddolaš  guovddášbáiki. Dat báiki gos leat buoremus guottetbáikkit, lea veahá davvelis, Sagfjorden ja Mørsvikbotn gaskkas. Guovllut  birrasiin  ja  measta  davábealde  Rekvatnet,  leat čakčaguohtumii  buoremusat.  Lassin  dán  guođohanvuohkái, leat máŋga eará vejolašvuođa olles bievlajagi áigodaga.  Norggabeale  boazodoallit  eai  leat  guhkes áigái  guođohan  geassejagis  davábealde  Hellemofjordena. Rádjeguovllut leat erenoamáš áigeguovdilat. Eatnamat,  mat  leat  Leirfjorden,  Hellemofjorden  ja  riikarádje gaskkas leat sierra diđoštuvvon. Oarjjábealde lea biddjon iskkadanrádji nu ahte iskadeamis leat mielde maiddái Gjerdalen ja Rumbočohkat. Rádjeguovllut leat šattoheamit. Doppe lea eanemusat bákti, čievra, geađggit ja juovat. Jiehkit leat maiddái máŋgga smávit guovllus. Šattohis eanan dehe hui veahá šaddu lea mihtilmassan dán guovllus ja muhtin sajiin  fas  lea  buorebuš  šaddu.  Dán  šlájat  eanan  lea čađatgaskka  Gjerdalenis  eanas  njárbes  soahke-  dehe beahcevuvddiin,  gos  lea  daŋasšaddu.  Asehis  eananvuođus  šaddá  veahá  jeagil  beahcevuvddiin.  Vákki bajimusas  leat  veahá  jeaggeeatnamat  ja  njárbadit šaddu. Guovllut heivejit giđđa/árrageasi guohtumin ja čakčajagi eanamin. Linájávrri  nuorttabealde  dat  leat  buorit  geasseguohtumat,  ja  dát  leage  oassin  dan  guovllus  mii manná  Ruoŧa  beallái.  Kálkaeanan  gaskkohagaid šaddada  máŋggalágan  šattuid  várreguolbaniidda  ja rássečohkiidusaid stuora jasaid gaskii. Reinoksvatnet nuorttabealde ja Kirkfjellet birrasiin leat  mávssolaš  guohtumat  jassagobiin,  muhto  leat eambbo  ii-anihahtti  eatnamat  go  Linájávrris.  Dáppe lea  ollu  muohta  mii  suddá  hiljit  ja  danne  heivege guovlu hui bures maŋŋigeasi guohtumin. Livssejávrri  davábealde,  Hellemofjordena  guvlui, leat  maiddái  muhtin  sajiin  stuora  jassagobit,  muhto dás šaddet mihá eambbo várrešattut ja eanas lea čáhppesmuorji.  Veađáhat  ráhppát  sáhttet  muhtin  jagiid leat mávssolaš guohtunbáikin bohccuide, ja guovlu lea dábálaččat adnon dego danin ahte muhtomin guođohit doppe, lassin riddoguohtumiidda. Ovdal lei biddjon vuođđun ahte guovlu sáhttá adnot Hellemo orohaga  dálvejagi  eanamin.  Dán  guovllus  lea  almmatge váttis  johtit  eret  jus  guohtumat  vearránit  ja  eallu lávdá. Sirgá čearu eallu bođii ovdal dán guvlui, jus eai lean johtán dálveguohtumiidda. Norgga–Ruoŧa  oktasaš  bargojoavku  (1986)  árvvoštalai iešguđetlágan ovttasbargovugiid rastá riikarájiid. Hábmer/Mørkvatn ovddidii sávaldaga oažžut dálveguohtumiid  Ruoŧabealde  go  guohtumat  hedjonit norggabealde.  Sihke  Sirgá  ja  Jåkkågasska  hilgguiga dán evttohusa. Bargojoavku guorrasii dasa ahte ii lean vejolaš  gávdnat  dálveguohtumiid  Sirgás,  muhto  anii rabasin  vejolašvuođa  addit  spiehkastanlobi  dalle  go dálveguohtumat hedjonit liiggás ollu. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegotti oaivila mielde ii leat govttolaš jođihit sierra norggabeale boazodoalu dan guovllus Hábmeris mii lea davábealde Hellemofjordena. Dat lea dannego guovllus  eai  leat  dálveguohtumat.  Dálveguohtumat lulábealde  vuona,  ovdamearkka  dihte  Livssejávrri  ja Hellemofjordena birrasiin, leat maiddái eahpesihkkarat  dálvejagis  dálkkádagaid  geažil.  Norggabealde báhcá dasto vejolašvuohtan guođohit dálvet Sisnuores (Innhavet).  Lávdegotti  mielas  lea  almmatge  buoret molssaeaktu  atnit  dáid  dálveguohtumiid  searválaga bievlaguohtumiiguin  lulábealde  Hellemofjordena. Dalle lea duššefal okta molssaeaktu; namalassii atnit bievlaguohtumiid  davábealde  vuona  ja  dálvet  johtit Ruoŧa beallái. Fágalávdegoddi čujuha Boazoguohtunkommišuvnna jagi 1964 bargui, mas ávžžuhedje ahte eai Hellemo orohaga boazodoallit sisajođe eambbogat šat, muhto ¶
34. Oaivejeagil ja fiskesjeagil gáibidit dihtolágan muohtagokčasa ja gávdnojit duššefal soames sajiin riddoeatnamiin. ¶
dan sadjái evttohuvvui ahte Divttasvuona sámi álbmot atná  guohtumiid.  Fágalávdegoddi  guorrasa  dasa,  ja čujuha dan vejolašvuhtii mii badjána go dán birrasa siiddat  ovttasdoibmet  Sirgá  čearuin.  Čearru  fertešii beassat lobi guođohit Hábmera orohagas davábealde Hellemofjordena, ja Hábmera boazodoallit fas ožžot dálveguohtumiid Ruoŧas. Dán guovllus leat Hábmiris buoremus riddoguohtumat  obalohkái,  go  árvvoštallá  kvalitehta,  kvantitehta ja oadjebasvuođa jiekŋuma vuostá. Dát vuođđu gáibida  vástideaddji  bievlaguohtumiid.  Boares  Vinkfjell  orohagas  leat  veahá  dákkár  guohtumat,  muhto eai  leat  doarvái  dálveguohtumiid  ektui.  Guohtunguovllut leat maiddái unohas báikkis daid buoremus dálveguovlluid ektui. Buoremus guovllut, doaibmama dáfus,  lea  orohaga  nuorttaleamos  guovllut  riikaráji guvlui. Riikarádji  ii  leat  lunddolaš  rádji.  Fágalávdegotti oaivila mielde lea baicca nu ahte riikarádji juohká eatnama,  iige  dat  heive  lunddolaš  guohtunguovlluid mielde. Ii leat vejolaš hukset áiddi mii cakkašii bohccuid beassamis ráji rasta giđđat/geasset. Gassa muohta bistá maŋŋigeassái ja dagaha áiddi muohttaga vuollái eanas áiggi goas dat lei galgat doaibmat oahcin. Fágalávdegotti mielas sáhttá guođohemiin caggat ealu nu guhká go lea muohta. Dát ii dattetge čoavdde váttisvuođa  geasseguovdil,  go  guovllu  adno  guođohanbáikin. Riikaráji norggabealde leat lunddolaš oazit orohatrájis lulil gitta Reinoksfjellet:i, earret geinnodaga mii manná  Linájávrri  bokte.  Dássedis  guođoheapmi dákko,  ja  vaikkoba  oazit,  addet  geavatlaš  anihahtii ráji. Dákkár rádji dagahivččii danges ahte Hábmir ii sáhte  atnit  duovdagiid  nuorttabealde  Linájávrri  ja lulábealde  Reinoksvatnet.  Dákkár  rádji  fas  nuppi bealis  dagaha  ahte  Hábmir  sáhttá  atnit  Gjerdalena giđđat ja čakčat. Go vihkedallá iešguđetlágan čovdosiid, galgá vuođđun bidjat ahte Hábmir ii goitge sáhte atnit nuortalis guovllu almmá masttakeahttá Sirgásiin. Reinoksvatnet  lea  juohkun  rádjeguovllu  oarjenuortti áksása mielde. Fágalávdegoddi oaidná stuorimus váttisvuohtan leat gávnnahit heivvolaš čovdosiid guovlluide  dán  jávrri  ja  Hellemobotn:a  gaskkas. Guokte beali váikkuhit. Guohtunguovlluin Livssejávrris Hellemofjordena guvlui leat jeagelguohtumat, mat sáhttet adnot lassin riddoguohtumiidda, ja guovlu lea oazi  haga,  jus  Sirgá  bohccot  vulget  oarjjás.  Ruonasvággi  ii  dolle  bohccuid  mannamis.  Bohccot  besset vággái  riikarájisi  ja  badjel  vákki  davvelis  ja  maiddái lulil  nuorttabeale  geinnodaga  mielde  mii  lea  gaskkal Reinoksvatnet ja Ruonasvákki. Maiddái  Ruonasvákki  nuorttabealde  leat  buorit guohtuneatnamat čakčajahkái Hábmera váste, ábaida Hellemobotn  guvlui.  Guovllut  oarjelis  leat  dattege buorebut. Jus ruoŧabeale ealut johtet eret dán guovllus, sáhttá goit muhtin muddui guođohit dáin guovlluin ovttas oarjelit guovlluiguin. Buoremus geassejagi eatnamat  Ruonasvákki  nuorttabealde  leat  lullelis,  ja dalle  illá  gártá  moattegeardánit  guođoheapmi  davimusas. ¶
3.3.2  Sirgá čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 107 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 15 500 bohcco. Čearu rájit ja jagiáiggiid guohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Sirgá guohtuneatnamat eai njuolgut adno ovttas lagas čearuiguin. Čearus leat baicca  dihto  dálveguohtunguovlu ,  mii muhtin sajiid lea seammá eanan go Sierri čearus. Dálveguohtumiin lea okta marginála guovlu, dakka oarjjabealde ,  mii  lea  oktasaš  Duorbun čearuin. Davábealde lea Stuora Juleveatnu lunddolaš rádjin norggarájis Borjusii, muhtinmuddui dálveguohtumiidda.  Ii  gávdno  lunddolaš  dálveguohtunrádji  Borjusa  ja  Murjek  gaskka.  Dábálaš  dilis  eai masttat čearut báljo goassege, dannego viiddis jeaggeeatnamat  doalahit  dálveealuid  sierralagaid.  Murjek rájes  Gransjö  stášuvdnii  lea  málbmageaidnu  (malmbanen)  lunddolaš  rádjin.  Gransjö  ja  Svartlå  gaskka váilu  lunddolaš  rádji.  Svartlå  rájes  viidásit  nuorttas Bađaluovtta guvlui ráddjejuvvojit guohtumat go davábealde lea Juleveatnu ja huksemat. Davimus rádji lea obbalaččat  mearriduvvon.  Oarjjabealde  ii  doaimma riikarádji lunddolaš rádjin dannego rasttida eatnamiid almmá  heivetkeahttá  geográfalaš  beliide.  Lulábealde leat jávrrit ja jogat mat muhtin muddui ráddjejit guohtumiid.  Dakko  gokko  eai  leat  lunddolaš  oazit,  leat áidon  bievlaguohtunguovlluid  ja  muhtin  oasi  dálveguohtumiin  dakka  nuorttabealde  Skalkajávrri.  Lulábealde ii leat dálveguohtunrádji mearriduvvon. Guohtumiid geavaheapmi lea árbevieru mielde. Lunddolaš oazit váilot ránnjá čearuid guvlui, muhto dábálaš dilis nagoda doallat ealu mearri guohtumiidda. Čearru lea golmmasadjái juhkkojuvvon, namalassii Aktse-Njunjes, Ultevis ja Vaisa. Juogus lea árbevieru mielde,  vai  boazobargu  doaibmá  bures  ja  sáhttá vuohkkasit  atnit  viiddis  bievlaguohtuneatnamiid, maid gaskkas leat jogat oahcin. Aktse-Njunjes lea Soitijaure lulábealde ja manná Laitijaurái ja Tjaktjajaurái. Vaisa-siidda guohtumat leat lulábealde Vuojatänu Vaisaguovllus  ja  Ultevis-siidda  bievlaguohtumat  leat čearu guovddáš osiin, nappo Sarek-Padjelanta ja Ultevis várreguovlluin nuorttabealde. Cuoŋománu  johtet  giđđaguohtumiidda,  árbevieru mielde sierralaga ealuiguin dábálaččat. Ultevisa siida johtá vuollegis eatnamiidda nuortalii, Vaisasiida johtá oarjjabeal várreguovlluide badjel Vuojateanu ja AktseNjunjes johtá guovlluide lulábealde Sitojaure. Ealuid guođohit giđđat vai eai mana bohccot guottetbáikkiin eret.  Norggabeale  ráji  bokte  lea  erenoamáš  lossat bargat  Vaisaguovllus.  Miessemearkun  dahkko  siiddaid siskkáldas geasseguohtumiin mihcamáraid áiggi ¶
gitta suoidnemánu/borgemánu áigái. Das maŋŋil leat ealut veaiddalis gitta čakčamánu álgui go čohkkegohtet  ealuid  čakčanjuovademiide.  Ultevissiida  njuovvá nuorra  varrásiid  Kuorpak  gárddis.  Vaisa  bidjá  ealu Pålno gárdái, ja gorudiid vižžet helikopteriin Ritsemii, ja  doppe  njuvvet.  Aktse-Njunjes  geaseha  gorudiid iešguđetge  čohkkengárddiin  ja  doalvu  Kuorpakii njuovvat.  Čakčat  čohkkegohtet  ealuid  go  čázádagat jikŋot ja šaddá muohtaskohtersiivu, dábálaččat golggotmánu/skábmamánu.  Sihke  Ultevis  ja  Vaisa  atnet Kuorpak gárddi go rátket dálvesiiddaide, njuovadit ja merkot  misiid.  Rátkamiiguin  álget  loahpageahčen skábmamánu  ja  jotket  barggu  nu  guhkás  go  dárbu. Vaisa rátká golmma dehe njeallji smávit dálvesiidan, Ultevis  rátká  čieža  dálvesiidan,  ja  Aktse-Njunjes  lea okta  dálvesiida.  Ealu  fievrridit  dálveguohtumiidda biillain dehe johtet dábálaš vugiin. Vaisa dálveguohtumat leat Juleveanu davábealde. Ultevis lea fas goappaš bealde Juleveanu ja Aktse-Njunjes lea Unna Juleveanu lulábealde. Sirgá dálveguohtuneanan lea muhtin muddui oktan guovlun, mii manna Harrejauvrre – Sirgesluovtta  gárddis  gitta  Svartlå  rádjái,  ja  muhtin muddui  gullá  riddoguovlu  Luleju  lulábealde  maid dasa. Dálveguohtumat adnojit skábmamánus cuoŋománnui. Čearus leat dálvet sihke siseatnama ja riddoguovllu  guohtumat.  Riddoguovllu  guohtumat  leat easkka ođđajagimánus dássáduvvan. ¶
Guohtun Sirgá  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%)  ( 3.14. ja 3.15. tabealla ). ¶
3.14. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,5 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
38,21,4 Daŋas-/goike guolban ¶
23,2 Varas guolban ¶
178,26,4 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,9 Goikásit rásseeanan ¶
17,8 Sieđgarohtu ¶
5,5 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
23,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2778,9 3.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 245,8 ¶
17,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
13,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
,8 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,3 Goike bovdnajeaggi ¶
1,6 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,8 Daŋas-/goike guolban ¶
3,9 Varas guolban ¶
6,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
1,1 Goikásit rásseeanan ¶
15,3 Sieđgarohtu ¶
0,7 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geasseorohagas lea badjel 1 289, 5 km ¶
gaskaguovllus.  Gaskaguovlu adno giđđat ja čakčat, ja dát guohtuneanan leat gaskal geasseorohaga  ja  Harrejaurre-Sirkesluovtta  gárddi. Geasseorohagas  lea  eanas  rásseeanan  (495,5km ¶
), njuoskasit  rásseeanan  (275,9  km ¶
),  seamul/urtavallji soahkevuovdi  (223,7  km ¶
)  ja  varas  guolban  (178,2 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 42 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumat  lea  buorit.  Lea  ollu  rásseeanan. Dasa  lassin  lea  24  %  jeageleanan  geasseguohtumiid nettoareálas.  Jeageleatnamiid  sáhttá  atnit  giđđat  ja čakčat. Gaskaguovllu  ruonasguohtumat  leat  hui  buorit, vaikko vel seamul/urtavallji goahccevuovdi heajudage guohtuma kvalitehta geasseorohaga ruonasguohtuma ektui. Leat aibbas unnán šattolaš jeakkit, muhto rásseeanan lea viehka ollu. Gaskaguovllu jeageleanan lea hui  buorre,  ja  lea  olles  402,1  km ¶
.  Dát  guohtumat sáhttet adnot giđđat, čakčat ja čakčadálvvi. Go guohtundilálašvuođat hedjonit dálvet, sáhttá jeagelguohtun vuolli eatnamiin leat molssaeaktun dálvvi miehtá. Sirgesis lea badjel 982,8 km ¶
jeagelguohtun dálvet. Jeagelguohtumat leat erenoamáš valjit, maiddái čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Sirgesis leat 18,6 km ¶
jeagelguohtumat mat muhtin muddui leat oktasaččat Sierre  čearuin.  ja  leat  rádjemearriduvvon.  Sirges beassá  dálveguohtumiid  atnit  áigodagas  golggotmánnu-cuoŋománnu, iige dárbbaš balalt ahte jeagelguohtumat billahuvvet guhkit áigái. Ii leat registejuvvon gávdnotjitgo doppe muorračuohpahagat. ¶
Ii-anihahtti eanan lea ollu geasseeatnamiin. Muhto aibbas  unnán  gaskaguovllus.  Geasseguohtumiid  iianihahtti oassi lea 640, 0 km ¶
, mii mearkkaša 23,5 % guovllu  nettoareálas.  Geasseguohtumiid  nettoareálas lea 31,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskaguovllus  lea  9,3  %  nettoareálas  badjel  1  000 mehtar  dásis,  ja  dat  leat  maid  viehka  stuora  mearri. Sirgesis  lea  hui  buorit  alla  várreeatnamat  geasseorohagas,  mat  heivejit  liehmuáiggiid  bálganbáikin. Geahča 3.15–3.19  kártta. Mii  oaidnit 3.18  ja  3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Sirgá rádji Norgga vuostá lea measta 60 km guhku ja das váilot oalát lunddolaš oazit mat cagget bohccuid rasttideames  ráji.  Dat  ii  leat  vejolaš  áidut  go  vuhtiiváldá  eatnamiid  ja  muohtadilálašvuođaid.  Dás  berre geahččalit oažžut lunddolaš guohtunrájiid. Lea buorre doaivva oažžut dákkár rájiid. Loahpas  sáhttá  dadjat  ahte  Sirgesis  leat  buorit guohtumat obbalaččat. ¶
3.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Hábmer – Sirges 1. – Fágalávdegoddi  evttoha  Sirgesa  ja  Hábmira ásahit  searvedoalu  gaskal  Hellemofjorden  ja orohatráji  Hábmir/Frostisen.  Jus  áššebealit  eai ásat  searvedoalu,  evttoha  fágalávdegoddi  ahte guovlu  biddjo  konvenšuvdnaguovlun  Sirgá čerrui. – Orohaga lulimus guovllut biddjojit Sirgá čearu konvenšuvdnaguovlun  nu  movt  čájehuvvo 3.6 kártta. Kulttorhistorjjá vuhtiiváldámušain atná fágalávdegoddi  ahte  lea  vuoigadis  hukset geađgeáiddi amas bohccuid ribahit Gjerdalenii. – Fágalávdegoddi evttoha Sirgesii addit rasttidanvuoigatvuođa bievlajagis Reinnoksvatnet nuortamusas gitta Amasjaurre nuortamussii Ruonasvággái.  Hábmir  oažžu  rasttidanvuoigatvuođa dálvet. ¶
Geahča 3.6 kártta. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Storskog ja Sjunkfjell orohagat biddjojedje oktan orohahkan  jagis  1999,  ja  seammás  rievdadedje  ráji moatte  saji  Balvatn  ja  Hábmer  orohagaid  (ovdalaš Mørkvatn)  guvlui.  Earret  riikaráji  doibmet  orohaga olgguldas rájit bures. Geahča 3.7 kártta. Storskog/Sjunkfjell orohagas ii leat konvenšuvdnaguovlu Ruoŧas, ja ránnjáčearus maid ii leat guođohanriekti Norggas, iešalddis konvenšuvdnateavstta mielde. Jagi 1972 konvenšuvnna vuođul lea huksjeuvvon rádjeáidi  oarjjabeale  riikaráji.  Konvenšuvnna  §  42 mielde  lei  Duorbun  čearus  guođohanriekti  nuorttabeale áiddi. Áidi njeidojuvvui go konvenšuvdna rievdaduvvui  jagis  1984.  Ággan  lei  ahte  áidi  dagahii eambbo váttisvuođaid go ávkki. Vaikko  vel  riikarádji  formálaččat  šattaige  ođđa guođohanrádjin maŋŋil go áidi njeidojuvvui, lea almmatge Duorbun beassan guođohit Storskog/Sjunkfjell orohagas eahpeformála šiehtadusa mielde gaskal orohaga ja čearu. Guovllus eai leat lunddolaš oazit. Oarjelit guohtuneatnamiin (vejolaš árradálveguohtumiin) eai leat oazit ja dalle besset Duorbuna bohccot mannat oarjjásguvlui. Storskog/Sjunkfjell  lea  juohkásan  máŋgga  oassái lunddolaš rájiiguin mat sirrejit duovdagiid ja váddudahttet  johtima.  Dán  oktavuođas  lea  áigeguovdileamos  dat “rádji” mii  manná  Andkilvatnet  rájes  Flatkjølena  ja  Rago  bokte  riikarádjái.  Dát  dagaha  ahte lunddolaš  geinnodat  mii  manná  davit  guohtunduovdagiidda,  manná  Duorbuna  guovlluid  čađa,  oarjjabeale  Virihaure  ja  Vastenjaure,  ja  muhtin  muddui maiddái Sirgá čearuid čađa. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga  nuorttabeale  oasis  leat  eanas  báitaráktu, muhto várreguovlluin Rago davábealde lea granihttaguovlu  mii  manná  Hábmira  orohahkii.  Fuoskku čoahkkebáikki nuortadavábeale lea smávit granihttaguovlu. Maiddái orohaga oarjjabealde manná suvrra báktešládja viidát. Orohaga siskkit guovlluin (nuortabealde FuosskuStrávve čaza) lea juohke sajis ollu muohta, ja ođđajagimánus  lea  vuollel  –6°C.  Dan  seammás  lea  orohat dakkár  guovllus  gos  arvá  ollu  dálvet.  Go  orohagas borgá ja arvá ollu, ja dasa lassin leat galbma dálkkit, dagaha  mihá  stuorát  balu  go  oarjelis  ahte  orohaga nuorttimus osiin billista dehe lásse guohtumiid. Gassa muohttaga  geažil  leat  maiddái  riddoguovllut  eahpesihkkarat guohtuma dáfus, ábaida Helgelánda. Dálkkádagat heajudit orohaga dálveguohtumiid. Earret rádjeguovlluid, suddá muohta árrat. Guovllus gaskal Heggmovatn ja Mistfjorden ádjána muohta guhkit  suddat  go  oarjelit  guovlluin,  muhto  maiddái dáin  guovlluin  bievlagoahtá  geassemánu  1.beaivvis. ¶
Soahkevuovdi šaddá gitta 450–500 m.bm. Vuovdeguovllut goabbat bealde Skjerstadfjordena leat Nordlándda  maritiimmalaš  soahke-  ja  beahcevuovdeguovllu lulit oasit, ja doppe šaddá veahá jeagil. ¶
Guohtun Selskapet for Norges Vel lea suokkardan guohtumiid. Mii oaidnit 3.16. tabeallas linjátakserema oktiigeasu, mas  orohat  juhkkojuvvui  siskkit  ja  olggut  guovlun (Storskog ja Sjunkfjell). ¶
3.16.  tabealla. Iešguđetlágan  šaddošlájaid  juohkás- eapmi (%) Storskog/Sjunkfjell. ¶
Jeagelšatto- Eará daŋas Ii-ani ¶
guohtun laš čáhppes ¶
ja rissehahtti muorje eanan ¶
eanan ¶
Eanas jeagelguohtun gávdno alla várreeatnamiin. Erenoamážit  Rago  granihttaguovllus.  Vuovderámat  leat dávjá ceggosat, ja lea ollu “… fierran eanan mas šaddá rássi ja urta bures.” Jeagelguohtun mii gávdno luoh- káin,  lea  sihkkaris  guohtun  seakka  muohttaga  dihte go dákkár báikkiin ii jieŋo. Andkilvatnet, Straumvatnet ja Røyrvatnet guvlui leat dákkár eatnamat. Finneidfjellet rehkenasto leat molssaevttolaš dálvejagi  guohtumin.  Várri  vuolgá  Fuosskojekkiin  bajás gitta 500 m bm. Vuvddiin leat lunddolaččat soahkemuorat. Smávva beazit šaddet jeaggeguovlluin vuovderavddas ovdalgo alla várreeanan álgá, ja beazit suddjejit  jiekŋuma  ja  biekkaid  vuostá  rámšo  duoddaris. Guohtunsuokkardeami dieđuid mielde leat duoddaris deaškedaŋasguolbanat sullii beali, ja bealli fas guovllut main ii leat šaddu, dehe lea eará šaddu. Eará  vejolaš  dálveguohtumat  leat  Budeajjonjárga, Kjerringøy  ja  vuollegit  eatnamat  Valnesfjord-jekkiid guvlui. Budeajjonjárggas adnojit eanas siskkit guovllut Heggemovatn:s Mistfjorden guvlui, muhto sihke oarjjabealde ja lulábealde dán guovddáš guovllu lea maid guođohanvejolašvuohta. Kjerringøy adno leat sihkkareamos guohtunguovlu, mii aniha jus eará sajiin hedjona guohtun. Dettolaš bealli guohtumiid árvvoštallamis lea geassejagi guohtumiid kvalitehta. Go Sjunkfjell adno dálvejagis,  lea  lunddolaš  atnit  geassejagi  guohtunguovlluid dán orohagas. Jus dálvet lea unnán muohta, árrat boahtá  giđđa  ja  liegga  geassi,  šaddá  liiggás  oanehis guohtunáigodat, iige biste doarvái guhká varas guohtun bohccuide. Dalle livččii buoret guođohit geassejagis Storskog orohagas, mas leat alit várit. Heittotvuohta lea fas go eai leat oazit Duorbun čearu guvlui, ja dat váttisvuođat mat sáhttet čuožžilit go johtá Sjunkfjellas Storskogii. Misiid njuovvandeattut čájehit geahppasit bohccuid go guovllus muđuid. Dát sáhttá juogaládje čilget geassejagi  guohtumiid  dili  báhkka  gesiid,  muhto  sáhttá maiddái vuolgit das makkár bohccuid vállje njuovvat. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  váldá  vuhtii  ahte  dálveguohtumat ráddjejit man viiddis boazodoalu sáhttá jođihit Storskog/Sjunkfjell orohagas. Dát guoská ollislaš kapasitehtii ja man oadjebas sáhttá leat guohtumiid jiekŋuma vuostá. Rievddalmas luonddudilálašvuođat dagahit ahte muhtin sajiin hedjonit dálveguohtumat jiekŋuma geažil bahábut go earasajiin. Almmatge lea mávssolaš sihkkarastit dáid guovlluid vai adnojit dalle go guohtun  lea  buorre.  Nu  lassána  obbalaš  kapasitehta go buoremus molssaeavttuid beassá seastit. Siso  ja  Rago  leat  guokte  molssaevttolaš  guohtunguovllu dálvet Ruoŧa ráji guvlui. Dan seammás go Siso lea  molssaevttolaš  dálveguohtun  Storskog/Sjunkfjell orohahkii,  lea  dát  guovlu  maiddái  alla  várreeanan, Duorbun  čearu  bálganbáiki.  Geavvadis  lea  veadjetmeahttun easttadit moattegeardánit guođoheami dan guovllus,  duššefal  ealu  guođohemiin.  Vásihusaid bokte diehtit ahte ii nagat dán čoavdit oinnolaš oziiguin. Danne fágalávdegoddi oaivvilda ahte áidi ii leat áigeguovdilis čoavddus. Ragoguovllus lea gáhttejuvvon buorebut go Sisos, nu  ahte  eai  beasa  bohccot  guohtut  geasset  dáppe. Nuppi bealis lea topografiija dihte váttis johtit dohko almmá jođikeahttá oarjjabealde Virihaure ja Vastenjaure ruoŧabeale riikaráji. Dát guovlu lea aibbas vissasit buorre dálveguohtunoassin Ragoi. Dát gullá lunddolaččat oktii norggabeale duovdagiiguin. Go viiddida nuorttas,  eai  váikkut  dálkkádagat  Ragoi  nu  sakka. ¶
3.4.2 Duorbun čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  49  boazodoalli,  geat  leat  boazobarggus. Dálá  láhkaásahusa  mielde  lea  alimus  lobálaš  boazolohku 9 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Duorbun atná muhtin osiid ruonasguohtumis  oktasaččat  Luokta-Mávas  čearuin. Oktasašgeavaheapmi  lea  dannego  váilot  lunddolaš oazit dehe áiddit gaskal Parka ja riikaráji. Earret dán eai  leat  čearus  oktasašguohtuneatnamat,  muhto  dálveguohtumiid bajit oasit oarjjabealde leat mearriduvvon  galgat  leat  oktasaččat  Užžá  čearuin. Duorbuna  dálveguohtumiid  nuorttamus  oasis  lea smávit guovlu mii lea oktasaš Sirgá čearuin. Dakko ii leat  mearriduvvon  rádji  ja  guovllu  geavaheapmi dahkko árbevieru mielde. Davil ráddjejit Vastenjávre, Virihávre  ja  Sakkat  jogat  lunddolaččat  muhtin  osiid geasse- ja čakčaguohtumiin. Earret riikaráji gaskka ja Vastenjávrri,  leat  áiddit  ceggejuvvon  go  váilot  lunddolaš oazit. Sakkat ja gaskka váilu lunddolaš rádji. Vuolábealde ii leat rádji mearriduvvon ja guohtumiid atnu mearriduvvo vieruiduvvan  anu  mielde.  Oarjjabealde  ii  leat  riikarádji  lunddolaš rádji. Lulábealde váilot čearus rájit čađatgaskka riikaráji rájes gitta . Čakčaguohtunbáikkiin leat áiddit ceggen rádjin miehtá Parka rájes gitta . Tjavelkjaure ja gaskka ¶
dagaha  áidi  ahte  duohtavuođas  ii  báljo  sáhte  obage atnit muhtin dálvejagi eatnamiid. Muđui ii leat dálveguohtumiin lunddolaš oahci. Dálvet lea vejolaš doalahit ealu dihto guohtunbáikkiide. Dálveguohtumis eai leat  rájit  mearriduvvon  čearrodásis,  muhto  baicca olggut  rádji,  oktasaš  rádji  Johkamohki  gieldda  ja čearuid gaskka, earret Sierre. Čearru guođoha guovtti sajes bievlla áiggi, namalassii Virihauresiida ja Nuortvallesiida. Lea dárbbašlaš doalahit guokte siidda, vai boazobarggu sáhttá lágidit vuohkkasit. Cuoŋománu  loahpas  johtá  Virihauresiida  giđđaguohtumiidda oarjjabealehaga váriide lulábealde Virihaurejávrri. Seammá áigodagas johtet Nuortvallesiida giđđaguohtuneatnamiidda,  nuorttabeale  eanaosiide mat leat lulábealde Karatj ja Peuraute, ja oarjjabealde lea  rádjin  Parka-Huhttán  áidi.  Báris  guottetbáikkit leat okta oassi Virihaure birrasiin Råvvejaurái, muhtin muddui lulábealde Peuraure Parka guvlui. Dát guovllut bivlet árrat. Geasset lea eallu eatnamiin, mat leat oarjjabeale Huhttán-Parka áiddi. Stuora oassi Arvasjoavkku geasseguohtumiin oarjjabealde Parka adnojit maiddái.  Miessemearkun  álggahuvvo  maŋŋil  mihcamáraid  ja  loahpahuvvo  Parkasis  birrasiid  10.beaivvi borgemánus. Dalle rátkašit Nuortvallesiida ja Arvassiida  ja  luitet  ealu  nuorttas  čakčaeatnamiidda.  Virihaurejoavkku čakčaguohtumat leat várreguovllu oarjjabeale eatnamat. Álggugeahčen čakčamánu čohkkejit ealuid Parkaáidi nuorttabeallái ja bidjet Puollemåive gárdái vuovdit nuorra varrásiid. Skábmamánu rátkkašit  searveealu  dálvesiidan  Puollemåives.  Nuortvallesiida rátká golmma dálvesiidii ja guođohit dálvet oarjjabealde Tårrajaur-Kåbdalis ja dálveguohtumiid nuortadavvi oassi bokte. Varihauresiida johtá čakčaeatnamiin dálveeatnamiidda nuortabeale  Tårrajaur-Kåbdalis  geinnodaga  go  dálvesiivu šaddá skábmamánu loahpas. Joavkkus lea searveeallu dálvet.  Čearru  guođoha  maiddái  siseatnamis  dálvet. ¶
Guohtun Duorbun  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 3.17. ja 3.18. tabealla ). 3.17. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
6,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,6 Goike bovdnajeaggi ¶
0 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,1 Daŋas-/goike guolban ¶
22,8 Varas guolban ¶
5,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
8,9 Goikásit rásseeanan ¶
24,0 Sieđgarohtu ¶
5,0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
20,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.18. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
6,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 596,3 ¶
37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
19,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,5 Goike bovdnajeaggi ¶
99,26,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,4 Daŋas-/goike guolban ¶
8,0 Varas guolban ¶
4,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
2,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus lea 1 062,0 km ¶
ruonasguohtunšaddu geassejagi eatnamiin ja 1 103,5 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea dat guovlu masa bisánit giđđat ja čakčat ovdalgo  johtet  geasse-  ja  dálveeatnamiidda.  Gaskajohtolaga atnet čakčaguohtumin, ja muhtin áigodaga giđđat.  Duorbun  atná  maiddái  marginála  guovllu oarjjabealde  Vatsenjávrri,  mii  gullá  Sirgá  čerrui. Guovllu  ruonasguohtumat  lea  duššefal  15,0  km ¶
. Geasseeatnamiid  guohtumat  leat  eanas  rásseeanan (503,9 km ¶
), rásseeatnamat (186,7 km ¶
), seamul/urtavallji  soahkevuovdi  (130,7  km ¶
)  ja  varas  guolbanat (118,3  km ¶
).  Dát  šaddošlájat  gokčet  45  %  geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit. Leat  ollu  goikásit  ja  njuoskasit  rásseareálat.  Dasa lassin lea jeageleanan 23 % geasseguohtumiid nettoareálas.  Jeageleatnama  sáhttá  atnit  giđđat,  čakčat  ja árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajubut dannego lea ollu seamul/urtavallji goahccevuovdi, ja  measta  oalát  váilot  šattolaš  jeakkit  ja  rásseeatnamat.  Gaskajohtolaga  jeagelguohtumat  leat  buorit, namalassii 259,9 km ¶
. Dán guođohit giđđat ja čakčat, ja veahá maiddái árradálvvi. Duorbunis  leat  538,4  km ¶
jeageleanan  dálvejagis. Leat  valjit  jeagelguohtumat,  vaikko  77,6  km ¶
lea oktasaš  eanan  Užžá  čearuin,  iige  Duorbun  rievttimielde  sáhte  daid  geavahit.  Čearru  beassá  miehtá golggotmánu-cuoŋománu  guođohit  dálvet  jeageleatnamiin, almmá loavttekeahttá jeahkála guhkit áigái. Ii leat  registejuvvon  man  ollu  leat  vuovdeareálat,  gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin  lea  viehka  ollu  ii-anihahtti geađgeeanan,  muhto  aibbas  unnán  gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin  lea  ii-anihahtti  geađgeoassi  419 km ¶
, ja das lea 70,7 km ¶
konvenšuvdnaguovllu siskkobealde.  Proseantaloguid  mielde  leat  dasto  20,0  % ruoŧabealde ja 42,8 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 40,2 % badjel 1 000 m bm., ja dat  lea  ollu.  Gaskajohtolagas  eai  leat  alla  eatnamat. Duorbunis leat hui hirbmada ollu alla báikkit mat leat buorit geasseliehmu áiggiid. Geahča 3.15–3.19 kártta. Šaddošlájaid  viidáneapmi  čájehuvvo 3.18  ja  3.19 kárttas. ¶
Oktiigeassu Duorbunis leat buorit guohtumat. Muhto riikarádji ii leat  lunddolaš  guohtunrádji.  Dán  guovllus  ii  leat áidutge ávki, dannego sihke eatnanhápmi ja muohtadilálašvuohta  leat  dainnalágiin  ahte  eai  cakka  bohccuid mannamis meaddel. Guovllu geografiija vuođul lea  buorre  vejolašvuohta  gávdnat  lunddolaš  oziid. ¶
3.4.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Storskog/Sjunkfjell – Duorbun 1. Fágalávdegoddi  evttoha  Duorbunii  addit  guođohanrievtti  rádje  guora  guođohit  Løytadalen  ja Sisovannet  guvlui  bievlajagis.  Storskog/Sjunkfjell oažžut rievtti guođohit rádje guora Vastehaure ja Virihaure guvlui dálvet. ¶
3.5.1 Bálvatn boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Balvatn rádji manná lulil ja oarjjil Saltfjell orohahkii ja davil fas Storskog/Sjunkfjell orohahkii. Nuorttabealde lea Semisjaur-Njarg, Luokta-Mávas ja Duorbun čearut.  Dalle  go  Nordlánddas  rievdaduvvui  orohatrádji jagis 1999, guoskkahuvvui Balvatn duššefal dan bokte go  Storskog/Sjunkfjell  rádji  muddejuvvui  lulábeale Blåmannsisen. Earret nuorttabeale ráji (Ruoŧa guvlui) leat  orohagas  hui  buorit  rájit.  Geahča 3.8  kárttas. Čázádat mii manná Øvrevatnet rájes Sulissjelmmái ja viidásit Loamejávrái, juohká orohaga nu ahte davimus duovdagat gártet sierra guohtunguovlun. Minddar  lea  orohat  oktasaš  duovddan  almmá  lunddolaš oziid haga. Orohaga viidodat lea 1.778 km ¶
, ja das leat guokte konvenšuvdnaguovllu  mat  oktiibuot  leat  227  km ¶
. Davit vuolgá Loamejávrris ja manná davás Leirvatnet rádjái.  Blåmannsisen ¶
ráddje  guovllu  oarjjabealde. Lulimus guovlu vuolgá Dårrojávrris riikaráji mielde ja manná lulás Saltfjell ¶
ráji duohkái. Maŋemus guovlu lea juhkkon Luokta-Mávas ja Semisjaur-Njarg gaskka. Maŋemus namuhuvvon čearru guođoha dan oasi konvenšuvdnaguovllus  mii  lea  lulábealde  Balvatnet jávrri. Dákko doaibmá gaskaáidi bures. Guođohanáigodat lea 1.7.–31. 8 goappaš guovlluin. Lea gaskaneas váttisvuohtan ahte bohccot rasttidit riikaráji omd. Duorbunis. Čearru lea evttohan, vealtan dihte  dán  váttisvuođas,  cegget  ođđasit  dan  áiddi  mii ovdalaš  áiggi  lei  gaskal  Pieskehaure  ja  Loamejávrri. ¶
35. Konvenšuvnna § 1B 2. 36. Konvenšuvnna § 1 B 3 a. ¶
Dán  eai  vuosttaldan  Luokta-Mávas,  iige  Balvatn, muhto sihke sii ja goappaš riikkaid eiseválddit, eaktudedje dalle ahte Duorbun galgá goasttidit ja doalahit ortnegis áiddi. Loamejávrri bokte sáhtášii cegget gaskaáiddi. Orohagas lea, earret areálaid mat čájehuvvojit kártagovas, vuoigatvuohta guođohit dálvet 1.500 bohcco Älvsbyn:s  Ruoŧas.  Mearriduvvon  guođohanáigi  lea 1.10.–30.4. gaskkas, earret ovtta guovllu gos guođohanáigi lea gaskal 1.1.–30.04. (§ 8). Buot eará orohagain Nordlánddas, main lea guođohanriekti  Ruoŧas,  lea  biilageaidnu  njuolga  Ruŧŧii, muhto  Balvatn:s  ii  leat.  Jus  orohat  hálida  earaládje johtit ealuin go árbevirolaš vugiin, ovdamearkka dihte biillain fievrridit ealu, fertejit sii vuodjit guhkes mohkkegeainnu  Finneid  ja  Saltdal  bokte.  Nubbi  vejolašvuohta lea johtit ealuin árbevirolaš vugiin SemisjaurNjarg čađa riikageidnui 95. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohagas lea várreeanan mas leat ceakko rámat Junkerdalen-Saltdal  guvlui,  vuotna  ja  čázádat  Finneidas Langvatnet rádjái. Eallu ii sáhte guohtut dain ceakko rámain vuona guvlui. Várreeatnamis leat várrečielggit mat dahket ahte váris lea veahá variášuvdna, muhto 50  %  areálain  lea  gaskal  600  ja  1.000  m  bm.  Dán lágan topográfiija heittotvuohta lea ahte jus lássahuvvet guohtumat, de lássahuvvet eanas sajiin orohagas. Orohagain, gos leat iešguđetlágan eatnamat, gávdno goitge guohtun muhtin báikkiin, jus ovttasajis vel lássahuvvetge guohtumat. Eai leat gáissát mat suddjejit bivvala  ja  arvvi  vuostá  mii  boahtá  ábis  ja  Skjerstadfjordenis, ja danne leage stuora ballu ahte guohtumat lássahuvvet. Dáppe maiddái eai leat mearragáttis eatnamat, gos bodnejiekŋa buorebut suddá ja sakŋá go bivaldaste. Dálkkádagat váikkuhit guohtumiid miehtá orohaga ovttaládje. Danne dárbbaša orohat sihkkaris dálveguohtumiid eará duovdagiin. Lyftingsmo  lea  meroštallan  ahte  báitaráktu  gokčá 2/3  oasi  guovllu  báktevuođus.  Orjješdavábeale  oassi, vuona guvlui ja čázádaga guvlui Sjønstå rádjái, sisttisdoallá kálkaeatnama. Seakka kálkasuonat leat maiddái Saltdalsfjorden,  Saltdal  ja  Junkerdalen  guvlui.  Dákko lea  valjit  luovoseanan.  Lea  maiddái  granihttaguovlu Skuortačohka bokte. Leat velá máŋggat morenečoahkit ja bázahusat, maid jiehkit leat čuovuhan. ¶
Guohtun Selskapet for Norges Vel suokkardii orohaga guohtumiid jagis 1959. Areála lea 1.778 km ¶
, ja das meroštallui 700 km ¶
leat šaddi eanamin. Eanas oassi orohagas leat  mearat  (7,5  %),  jiehkit  (6,1  %)  ja  báljes  bákti (20 % areálas badjel 1.000 m bm). Vuovdi lea duššefal orohaga  olggut  ravddain.  Eanas  lea  soahkevuovdi, earret beahcevuvddiid, mat leat vákkiin Junkerdalena ja Sálaha guvlui. Guovllus  lea  dahkkon  linjátakseren.  Das  gávnnahuvvui  ahte  leat  buorit  ja  šattolaš  geasseguohtumat orohaga siskkit osiin, dain guovlluin gos várreeatnamis leat rásseguolbanat, vuovdesinut ja jasat. Alla várreeananosiin  lea  boazojeagil,  muhto  hui  vuorjjes šaddu ja “vealu jeagil” . Dát ii leat doarvái dálveguohtumin. Nu dahketge sihke vuorjjes šaddu, dálkkádagat ja topografiija váttisvuođaid. Jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna  meroštalai bievla-  ja  dálveguohtumiid  kapasitehtain  sáhttit  leat goappáge  sajis  5.600  ja  600  bohcco.  Seammás  sii dadjet leat eahpesihkarin doallat birrajagiboazodoalu dán orohagas. Älvsbyn guohtumiid vuođul, leat eará dálveguohtumat  árvvoštallojuvvon  ja  geahččaluvvon.  Orohat  lea ee.  ohcan  beassat  guođohit  Sandhornøya  Glommen orohagas Nordlánddas. Muhto eai leat molssaevttolaš dálveguohtunvejolašvuođat  Norggas,  daid  eavttuid vuođul mat biddjojedje dalle go rievdadedje orohatrájiid  jagis  1999.  Orohatjuohkima  eaktu  lea  ahte  Balvatn:a  bievlaguohtumat  galget  adnot  ovttas  dálveguohtumiiguin Ruoŧas. Dan sadjái go johtit Älvsbyn konvenšuvdnaguvlui, lea orohat gaskaboddosaččat šiehtadan Luokta-Mávas čearuin  ahte  orohat  beassá  guođohit  dálvet  rádjeguovlluid  mat  leat  dakko  lahkosiin.  Čearru  fas  guođoha Älvsbyn. Dálá dilis lea ortnet gaskaboddosaš, ja eahpesihkarvuođa  geažil  ii  sáhte  plánet  guhkelii  go jahkái  hávális.  Boazoorohat  hálida  atnit  rádjeguovlluid ruoŧabealde bievlaguohtumin. Sii dihtet ahte dat sáhttá dahkkot, jus dan seammás addet Älvsbyn eret. Oktasaš čielggadeapmi dahkkui jagis 1985, ja dalle hálidii Luokta-Mávas ráji bidjat oarjelii. Dat guoská Hankenområdet:i, man rájit leat Dorro – Kjelvatnet – Baselva  –  Ny-Sulitjema  –  Muorkijávri  ja  riikarádji. Balvatn  orohat  mieđai  rievdadussii  dalle  ja  maiddái dál. ¶
Oktiigeassu Orohagas leat guokte váttisvuođa sparrolaga. Dálveguohtumat  váilot  ja  dárbbašit  ovttasbarggu  lagamus ránnjáiguin. Vaikko vel “Mávas” ja guovlluin leatge dássedit  dálkkádagat  go  Balvatn  guovllus,  de  leat guovllut buoremuddui seammaláganat go ieš orohat. Fágalávdegotti oaidná ášši dan láhkái ahte guođohanriekti buorida duššefal muhtin muddui dili. Orohagas ii  leat  goitge  eambbogo  okta  dálveguohtunvejolašvuohta. Go dát guohtumat leat rádjevárit, gos dálkkádagat eai leat buorit, de lea dát molssaeaktu ilá váralaš jus geahččá guohtumiid geavaheami guhkit áigái. Dat sáhttet čoavdit dárbbu oanehis áigái, muhto fágalávdegoddi ii ane dán leat bistevaš čoavddusin dan ektui ahte Balvatn:s leat valljugas geasseguohtumat. ¶
3.5.2 Luokta-Mávas čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  28  boazodoallu  geat  leat  boazobarggus. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea  10  000  bohcco.  Čearu  rájit  ja  áigodatguhtumat čájehuvvojit 3.15  kártagovas. Luokta-Mávas  atná Duorbuna čearuin oktasaččat daid ruonasguohtumiid, mat  leat  davábealde  Bihtán-čázádaga.  Dat  lea  dannego  váilot  lunddolaš  oazit  davábealde.  Čearus  ii ¶
guođot eará guohtumiid oktasaččat earáiguin, muhto čakčaguohtumiid vuolit oasis guvlui leat guovllut mat adnojit ovttas Ståkke čearuin, ja das leat rájit  mearriduvvon.  Čearus  váilot  lunddolaš  oazit davábealde, miehtá riikaráji gitta . Čakčaguohtumis  lea  gaskaáidi  ráji  mielde  Parka  rájes  ja das nuorttasguvlui. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, ja nu váilot dan bealde oazit, mat cagget bohccuid  mannamis  dakko.  Lulábealde  leat  geasseguohtumat, ja giđđa- ja čakčaguohtumat (gaskajohtolat)  muhtin  muddui  ráddjejuvvon  go  jávrrit,  nappo Okesjávri, Gardávrre, Bartávrre ja Labbas leat oahcin ja dasto čázádat, mii manná gitta Kakeljávrái. Sii leat áidon dakko gokko váilot oazit, earret guovllu nuorttabeale  Ikesjávrri.  Dálveguohtumat  leat  muhtinráji sierra bievlajagi guohtumiin, muhto váilot oazit ránnjáčearuid guvlui. Dálvet lea almmatge vejolaš gohkket ealu  amas  guohtut  guovlluid  gos  eai  galgga.  Dálveguohtumat  leat  guovtti  duovdagis,  mat  leat  goabbat sajis. Oarjjabeale duovdagat leat ja Bredsel  gaskkas  davábealde  Bihtánjoga.  Nuorttabeale duovdda lea gaskal Älvsbynja Sikfors nuorttas Bihtánjogas.  Dálveguohtunrájit  leat  mearriduvvon,  muhto čearru  lea  váidalan  mearrádusa,  ja  áššis  ii  leat  vel dahkkon loahpalaš mearrádus. Čearus leat guokte searvesiidda jagi miehtá, namalassii Arvassiida ja Barturtesiida. Siiddat lea juhkkon dannego  Bihtánčázádat  juohká  čearu  bievlaguohtumiid.  Arvassiida  guođoha  nuorttabeale  čázádaga  ja Barturte fas guođoha lulábealde čázádaga. Arvassiida johtá cuoŋománu giđđaguohtumiidda ja bidjá ealu veaiddalassii go olle meaddel . Barturtesiida maid johtá Stenudden buohta. Arvassiida guotteha eanas Parka ja Rävudden gaskka ja Barturte-eananosiin gaskal Låddávrre ja sárgá Fálesjávrre – Bartaurluspen. Dáin guovlluin leat bievllat árrat ja eatnamat  suddjejit  fasttes  dálkkiid  vuostá.  Misiid merkot  suoidnemánu  áiggiid.  Árvasa  geasseguohtumat  leat  oarjjabealde  Fálesjávrri-Parka  áiddi.  Lulábealde Vájmok ja maiddái Labba birrasiin leat čearus erenoamáš árvvolaš geasseguovdilguohtumat. Barturtesiidda  geasseguohtumat  lea  muhtinráji  lulábealde Mávasjávrri ja lagas konvenšuvdnaguovllu, ja muhtinráji  fas  Gaisenjunne  ja  mannet  vuolás  Stenudden buohta. Arvassiida luoitá ealu borgemánus čakčajagi guohtumiidda, mat leat gaskal Fálesjávrri-Parka áiddi ja . Barturtesiidda čakčaguohtumat leat riikarájis vulos Mattaurei ja Saddajávrái. Goappaš siiddat čohkkejit ealuideaset čakčanjuovvamiidda Rävudden ja Stenudden gárddiide. Eallu lea čakčaguohtumis gitta dassážii go rátkkašit dálvesiidan skábmamánus ja álgogeahčen  juovlamánu.  Searvesiiddat  rátkkašit guovtti golmma dálvesiidan. Arvas-siiddat johtet juovlamánus  dálveguohtumiidda  gaskal ja Bredsela. Seammá áiggi johtet Barturte-siiddat guohtumiidda nuorttabealde Älvsbyn. Siiddaid johtin gártá nu  maŋás  go  dálveguohtumiin  lea  nákkisvuohta Bihtán-joga  bokte.  Earret  Luokta-Mávas  čearu,  lea golmma  eará  čearus  dálveguohtun  dán  guovllus, namalassii Ståkke, Užžá ja Østre Kikkejaure. Muhtin jagiid leat Barturte-siiddat ferten orrut čakčajagi eatnamiin  dálvvi  miehtá.  Dálvejagi  eatnamat  adnojit dábálaččat  cuoŋománu  rádjái.  Čearus  lea  vejolaš guođohit siseatnamis dálvet. Nuorttamus guovllut lea nu  lahka  rittu,  ja  danne  eai  dássáiduva  muohtadilálašvuođat ovdalgo jahkemolsumis. ¶
Guohtun Luokta-Mávas  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi (%) ( 3.19. ja 3.20. tabealla ). ¶
3.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
2,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
16,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,8 Daŋas-/goike guolban ¶
24,5 Varas guolban ¶
9,1 Njuoskasit rásseeanan ¶
3,4 Goikásit rásseeanan ¶
11,8 Sieđgarohtu ¶
4,9 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
15,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
16,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 551,6 ¶
52,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
7,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,1 Goike bovdnajeaggi ¶
5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,1 Daŋas-/goike guolban ¶
3,2 Varas guolban ¶
1,7 Njuoskasit rásseeanan ¶
0 Goikásit rásseeanan ¶
0,5 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geasseguohtumiin lea badjel 1 463,4 km ¶
ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 681,4 km ¶
. Gaskajohtolaga  guohtumat  leat  geasseguohtumiid  ja gaskkas, earret ovtta guovllu, mas bruttoareála lea 587,9 km ¶
, ja dat guovlu lea lulábealde Bihtánjoga  gaskal  Bartaurluspen  ja  Mattaure,  ja  dat  adno dálvet.  Gaskajohtolaga  guohtumat  davábealde  Bihtánjoga  adnojit  čakčat  ja  giđđat,  ja  muhtin  muddui maiddái  geasset.  Lulábealde  Bihtánjoga  leat  eanas čakča-  ja  dálvegouhtumat.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtumiin lea 535,9 km ¶
mii adno oktasaččat Ståkke čearuin.  Geasseeatnamiid  ruonasguohtun  lea  eanas seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  (519,5  km ¶
), rássás eanan (366,7 km ¶
), varas guolbba (20,8 km ¶
) ja njuoskasit  rásseeanan  (106,9  km ¶
).  Dát  šaddošlájat gokčet  41  %  geasseguohtumiin.  Geasseguohtumiid kvalitehta  lea  buorre.  Lea  viehka  ollu  rássás  eanan. Dasto  lea  29  %  jeageleanan  geasseguohtuma  nettoareálas.  Jeageleanan  sáhttá  adnot  giđđat,  čakčat  ja árradálvvi.  Maŋemus  jagiid  leat  Barturte-duovdagat adnon  maiddái  dálvejagi  guohtumin,  go  dálvejagi dábálaš  guohtuneatnamiin  lea  boazonákkisvuohta. Gaskajohtolaga ruonasguohtuma kvalitehta lea arvat heajut, dannego Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi lea nu viidát, ja guovllus váilot maiddái šattolaš jeakkit  ja  rássás  eatnamat.  Gaskajohtolagas  lea  jeagelguohtun olamuttus, nappo 229,1 km ¶
. Dán guođohit Arvas-siiddat čakčat, árradálvvi ja giđđat, ja fas čakčat ja dálvet guođohit Barturte-siddat guovllus. Eanas jeagelguohtun gaskajohtolagas (186,6 km ¶
) lea oktasašguohtun Ståkke čearuin. Luokta-Mávas čearus lea 182,2 km ¶
jeagelguohtun dálveduovdagiin. Jeagelguohtun lea dadjat vátni čearu lobálaš boazologu ektui. Lea dárbu maŋŋit johtit dálveguohtumiidda vai jeagelguohtumat eai noga guhkit áigái.  Guovllus  eai  leat  registen  vuovdeareálaid  gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin  lea  ollu  ii-anihahtti  geađgeeanan,  muhto  unnán  gaskajohtolagas.  Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 487,5 km ¶
, ja das lea 73,0 km ¶
konvenšuvdnaguovllu  siskkobealde.  Proseantan dat lea 15,7 % ruoŧabealde ja 34,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid  nettoareálas  lea  22,5  %  badjel 1.000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai lea baju  eatnamat.  Luokta-Mávas  čearus  leat  valjit  alla várreeatnamat  geasseguohtumis.  Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid. ¶
Oktiigeassu Luokta-Mávas  čearus  váilot  lunddolaš  oazit  Norgga riikaráji  guvlui.  Rádjeguovllu  eanan-  ja  muohtadilálašvuođaid dihte ii leat ávki áiddiin. Dan seammás gártá  cegget  guhkes  áiddi,  ja  álohii  divodit  áiddi dákkár eananguovlluin, ja dat dagaha stuora olggosgoluid  juohke  jagi.  Guovllu  geografiija  vuođul  lea buorre vejolašvuohta gávdnat lunddolaš oziid. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  31  boazodoalli  geat  barget  bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea  8  500  bohcco.  Čearu  rájit  ja  áigodatguohtumiid oainnát 3.15 kárttas. Semisjaur-Njarg čearus eai leat oktasaš  guohtungeavaheamit  eará  lagas  čearuiguin. Čearus lea baicca okta guovlu davábealde Hornavan, mas  leat  mearriduvvon  rájit,  mii  adno  oktasaččat Ståkke  čearuin.  Guovlu  lea  gaskajohtolagas,  stuorámus  oassi  bajábealde .  Davábealde  leat jávrrit muhtin muddui lunddolaš oahcin geasseguohtumiid, ja giđđa- ja čakčaguohtumiid (gaskajohtolaga) guvlui, ja jávrrit leat Ikesjávri, Gárdavrre, Bartávrre ja Labbas  ja  viidásit  čázádaga  mielde  Kakeljávrái. Áiddiid  leat  ceggen  dakko  gokko  váilo  lunddolaš oazit, earret ovttasaji nuorttabeale Ikesjávrri. Oarjjabeale  ii  leat  riikarádji  lunddolaš  rádji,  ja  váilu  oahci mii  cakkašii  bohccuid  mannamis  dakko.  Lulábealde lea  Lais-elven  lunddolaš  rádji  riikarájis  Hällbacken guvlui. Viidásit nuorttas leat jávrrit lunddolaš rádjin, namalassii Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja gaskkas lea ¶
čázádat  oahcin,  gitta duohkái.  Dálveguohtumat,  mat  leat  aibbas  sierra  bievlajagi  eatnamiin, dain váilot eanas sajiin lunddolaš oazit. Dálvet lea almmatge vejolaš lágidit ealu amas guohtut guovlluid  gos  eai  galgga  guohtut.  Dálveguohtumat  leat guovtti  goabbatlágan  duovdagiin.  Davit  duovdagat leat ja  Bihtáma  gaskkas  lulábealde Bihtánjoga. Lulit leat Byskejohka ráigge Myrheden  rájes  ja  Bađaluoktariddui.  Dálveguohtunrájit leat  mearriduvvon,  ja  leat  ollásii  vuollelis . Čearru  lea  guovtti  searvesiiddas  jagi  birra,  namalassii Tjidtjak ja Rasjverta (gohčoduvvo maid Tjallassiidan). Siiddat leat sierralagaid goabbatbealse Skielletjoga čázádaga ja dálveguohtumat leat goabbat sajis. Tjidtjaksiida  fievrrida  ealu  biillain  giđđaguohtumiidda cuoŋománu loahpas. Seammá áiggi johtá Rasjvertasiida árbevirolaš vugiin giđđaguohtumiidda várreguovllu  nuorttabeale  duovdagiidda.  Goappaš  siiddat  guođohit  lagas  vuovdeguovlluin,  dalle  go  lea maŋŋigiđđa ja váris ii leat guohtun. Bárisguottetáigge leat siiddat Rebek-Riebnesluspen sárgás nuorttabealde ja  guođohit  Verdejávri-Sädvajávrri  buohta  oarjjabealli,  ja  viidásit  oarjjabealde  Tjidtjakgáissa.  Dán guovllus leat doarvái bievllat ja dálkesuodji. Geassemánu-suoidnemánu  birrasiin  mearkugohtet  misiid  ja gerget mearkumiin vuosttaš vahku borgemánus. Dalle lea  eallu  geasseguohtumis  masa  maid  gullet  lagas konvenšuvdnaguovllut.  Eallu  leat  borgemánus  maid doppe. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit searvesiiddat  ealui  čakčanjuovvamiidda  Tjärnberg,  Vuolda  ja Rebik gárddiide. Dáid áigodagaid ja miehtá golggotmánu guohtu eallu miehtá daid duovdagiid gaskal riikaráji ja gitta duohkái. Searveealu rátkigohtet  dábálaččat  skábmamánus,  ja  dalle  rátkkašit dálvesiiddaide ja njuovadit. Tjidtjak siida gárddástallá Tjidtak ja Vuolda gárddiin ja Basse ja Rebek leat fas Rasjverta gárdebáikkit. Searveealuid rátket moadden dálvesiidan. Dálveguohtumiidda johttájit skábmanusjuovlamánus ja fievrridit bohccuid biillain. Dálvejagi eatnamiin  orrot  cuoŋománnui.  Čearuin  lea  vejolašvuohat guođohit riddobeali guohtumiid ja riddolagas siseatnanguohtumiid dálvvi mielde. ¶
Guohtun Semisjaur-Njarg  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi (%) ( 3.21. ja 3.22. tabealla ). 3.21. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,9 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
21,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,6 Goike bovdnajeaggi ¶
0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,1 Daŋas-/goike guolban ¶
24,7 Varas guolban ¶
16,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
4,2 Goikásit rásseeanan ¶
9,1 Sieđgarohtu ¶
4,7 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
14,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.22. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
8,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 584,6 ¶
36,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
1,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
34,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
3,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,4 Goike bovdnajeaggi ¶
2,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,1 Daŋas-/goike guolban ¶
5,1 Varas guolban ¶
4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,3 Goikásit rásseeanan ¶
0,3 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus lea badjel 1 360,7 km ¶
ruonasguohtun geassejagi  eatnamiin  ja  gaskajohtolagas  leat  1  243,7  km ¶
. Gaskajohtolaga  guohtumat  leat  geasseguohtumiid  ja gaskkas. Dáid guovlluid guođohit aivvefal čakčat ja veahá giđđat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin  lea  134,1  km ¶
oktasašeanan  Ståkke  čearuin. Geasseguohtumiid ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (568,0 km ¶
), varas guolbba (432,3  km ¶
),  rássás  eanan  (242,8  km ¶
)  ja  njuoskasit rásseeanan (112,3 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 51 % geasseguhtumiin.  Geasseguohtumiid  kvalitehta  lea buorre. Rássás eanan lea hui viiddis. Dasa lassin lea 25 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnama  sáhttá  guođohit  giđđat,  čakčat  ja  árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajut kvalitehtas,  dannego  lea  ollu  seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja unnán leat šattolaš jeakkit ja rássás eatnamat. Almmatge leat ruonasguohtunareálat doarvái gokčat darbbu giđđat ja čakčat. Gaskajohtolagas lea valjit jeagelguohtun, nappo 229,9 km ¶
. Dát guođohuvvo  giđđat,  čakčat  ja  árradálvvi.  Gaskajohtolaga jeagelguohtumis adno 54,3 km ¶
ovttas Ståkke čearuin. Semisjaur-Njarg  čearus  leat  badjel  200,6  km ¶
jeageleanan dálveguohtumis. Orru leamen buorre jeagelguohtun.  Dálveguohtumiid  jeageleatnamat  leat  dan mađe valjit ahte ii goarit guohtumiid vaikko johtáge árrat dohko. Dálveguohtumiin leat duššefal 72,3 km ¶
muorračuohpagat  olles  vuovddis,  ja  dat  mearkkaša basládje  5  %  nettoareálas.  Dasto  leat  duššefal  unna oasáš areálain mii ii anit boazoguohtumin. Geasseguohtumiin  lea  ollu  ii-anihahtti  geađgeeanan, muhto unnán fas gaskajohtolagas. Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 389, 3 km ¶
, ja dan oasis lea  122,2  km2  konvenšuvdnaguovllu  siskkobealde. Proseantaloguin daddjon lea 11,5 % ruoŧabealde ja ja 33,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 27,4 % badjel 1 000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas  váilot  areálat  badjel  1  000  m  bm.  Semisjaur-Njarg  čearu  geassejagi  eatnamiin  leat  valjit  alla várreeatnamat. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetge šaddošlája. ¶
Oktiigeassu Semisjaur-Njarg čearus váilot lunddolaš oazit Norgga ráji guvlui. Ii leat ávki áidut guovllu eatnamiid muohtadilálašvuođaid geažil. Sáhttá maiddái dadjat čearus leat buorit dálveguohtumat. ¶
3.5.4 Fágalávdegotti evttohus ¶
Luokta-Mávas – Duorbun – Balvatn – SemisjaurNjarg 1. Fágalávdegoddi  evttoha  addit  konvenšuvdnaguovllu  čearuide  Duorbun  ja  Luokta-Mávas  mas rájit  leat  ná:  Mourkijávrri  –  Loamijávrri  –  Langvatnet  –  Øvrevatn  –  orohatráji  gaskal  Balvatn  ja Storskog/Sjunkfjell. Huksejuvvo konvenšuvdnaáidi Peskijávrri ja Mourkijávrri gaskka. Fágalávdegoddi  evttoha  addit  bievlaguohtunkonvenšuvdnaguovllu Semisjaur-Njarg čerrui, gos besset  bievlajagis  guođohit,  konvenšuvdnaguovlu lea nudaddjon B3 dan konvenšuvnnas mii dahkkui jagis 1972, ja Balvatn lea rádjin davábealde. Loahppaduovdagat  Balvatn  boazoguohtunorohagas, ja dát oassi Luokta-Mávas duovdagiin, mat leat lulábealde Bihtánjoga, leat oktan. Fágalávdegoddi  evttoha  ásahit  oktasašdoaimma  gaskal Luokta-Mávasja Balvatn. ¶
Geahča 3.8 kártta. ¶
3.6.1 Sáltoduoddara boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis  1999  biddjojedje  oktii  orohagat  Dunderland, Harodal ja Glommen. Dunderland/Harodal lei ovdal oktan orohahkan, ja dan orohaga boazodoallit ledje ovdal  jagi  1999  ožžon  Guovllustivrras  lobi  atnit Glommen  orohaga  dálveguohtumin.  Go  rievdadedje rájiid, sirdui Dunderlandas muhtin osiid Ildgrubenii ja muhtin osiid Hestmann/Strantindene orohahkii. Rievdadeami maŋŋil manná rádji ná: Virvasselva, Dunderlandsdalen,  Langvasså,  Svartisen  ja  Glomfjorden mielde  nu  movt  čájeha  kártagovva.  Davábealde  lea rádji  Skjerstadfjorden  ja  Saltdalseatnu  riikarádjái. Nuorttabealde čuovvu rádji riikaráji. Earret nuorttabeale  ráji,  leat  orohaga  olgguldas  rájit  buorit ¶
. Geahča 3.9 kártta. Lunddolaš oazit biđgejit orohaga máŋgan duovdan. Svartisen  ja  Beiardalen  leat  stuorimus  rájit.  Maiddái vákkit ráddjejit veahá, nu movt Vuovlenjunni ja Bjøllådalen.  Dahkkon  rájit,  ovdamearkka  dihte  ruovdemáđi  ja  E6  doibmet  muhtin  muddui  rádjin,  muhto johtolatvahágat duođaštit ahte bohccot rasttidit dáid rájiid guohtuma maŋis. Čázádat mii manná Dunderlandsdalenis  bajás  ruovdemáđi  mielde,  lea  konvenšuvdnaguovllu  B.3.b.  oarjedavit  rádji.  Dán  guovllu davábeale rádji čuovvu Dypenåga. Orohagas eai leat gaskaáiddit. Orohaga viidodat lea 5.835 km ¶
. Jus ovdalaš orohagaid bidjá vuođđun, lea orohat viidon 5.010 km ¶
37. Rádjeáidi lulábealde Graddisa čilgejuvvon Semisjaur-Njarg oktavuođas. ¶
Orohat viiddui das go Glommen orohat biddjui oassin ođđa  orohahkii.  Muhto  go  fas  geahččá  Dunderland/ Harodal/Glommen  oktan, “manahedje” sii  baicca 1.150 km ¶
eatnamis. Dan dagahii lulábeale rájiid rievdadeapmi.  Dát  ođđa  orohat  lea  Nordlándda  stuorimus. Lassin orohaga iežas guohtuneatnamiidda lea Sáltoduoddaris guođohanriekti Storsund konvenšuvdnaguovllus,  ja  guođohanáigodat  lea  01.10.–30.04. Minddar eai leat orohahkii mearriduvvon guođohanáigodagat.  Guođohanáigodat  lea  01.07.–31.08., muhto guođohanáigodaga sáhttá guhkidit jus guođohuvvo vástideaddji eatnamiin Ruoŧa bealde. ¶
Luonddudilálašvuođat Nuorttabealde  Bøllådalen,  lulábealde  Junkerdalen  ja davábealde Nasa leat viiddis guovllut gos lea granihtta ja gneaisa. Dát báktešlájat gávdnojit maiddái goappaš bealde Misværfjorden, ja mannet gitta Harodalføret:i. Dát  dagaha  asehis  ja  eallámušvátna  eanangierraga. Dat mearkkaša ahte orohagas leat guokte vejolaš jeagelguohtuma, nubbi lea vuotnagáttis ja nubbi siseatnamis.  Sáltoduoddaris  ja  Saltdal  oarjjabealde  lea  fas eanas  sajiin  báitoráktu  ja  oalle  ollu  marmor/kálkageađgi. Leat erenoamážit guokte guovllu oarjjabealde Saltdal  ja  davábealde  Svartisen  gos  lea  kálkageađgi viidát.  Dakkár  báikkis  lea  buorre  eanavuođđu  ja šaddet rásit ja urttat. Riddoeatnamat  lea  gáissát.  Topografiija  vuođul dohkkejit  duššefal  guokte  guovllu  dálveorohahkan. Olles orohagas lea dušše 7 % guohtumis vuollelis 100 m bm, ja Hábmiris lea dát oassi 20,5 %. Sáltoduoddara siskkit oasit leat duottareanan. Oalle stuora duovdagat leat orohagas šattokeahtes eatnamat. Lassin báljes bávttiide leat jiehkit (su. 6 % ollislašareálas) ja čáhci (su. 4 %). Geahča 3.9 kártagova. Dálvet  jikŋot  guohtumat  Skjerstadfjordenis  dávjá. Nuorttadavábealde ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga  eará  guovlluin.  Dát  lea  veahá  danne  go  gártet Svartisen mieđábeallái, ja nu váikkuha dálkkádagaid ja šattu. Guovllus lea siseatnandálkkádat mas unnán arvá  ja  borgá  ođđajagimánus  ja  guovvamánus.  Go geahččá dušše luondugeográfalaš beliid, leat dát eatnamat  obalohkái  orohaga  siskkobealde buoremusat dálveorohahkan. Orohaga  guovddáš  osiin  bistet  joavggahagat dábálaččat  gitta  geassái.  Earret  jihkiid  lea  areálain 15 % badjelis 1.000 m bm, ja nu leatge buorit bálganbáikkit. ¶
Guohtun Nu  movt  Nordlándda  orohagain  leage  dábálaš,  lea bievlaguohtumis  mihá  buoret  kapasitehta  go  dálveguohtumiin.  Dát  lea  beroškeahttá  adno  go  Storsund dálveorohahkan vai ii. ¶
Earret  Storsund  leat  guokte  dálveorohatvejolašvuođa. Go leat goike ja dássedis dálkkádagat, lea dávil buorre  guohtun,  erenoamážit  granihtta  ja  gneaisaguovlluin,  mat  leat  Klettkovenis  ja  lulás  Gåsvatn:i. Nuorttabealehagat, goappaš bealde ruovdemáđi – E6, sáhttá  guođohit  jus  davábealde  guohtumat  hedjonit. Dáin guovlluin leat juo bievlajagis almmatge guođohan Semisjaur-Njarg čearru, ja nu leage dálveguohtumis heajut kvalitehta go maid livččii vuordán báktevuođu/dálkkádaga  dáfus.  Dálveguohtumat  hedjonit maiddái  dannego  guođoha  meaddel  mearriduvvon guođohanáigodaga.  Dát “rádjeguora  guođoheapmi” dálvet  lea  čuvvon “ovdalaš  doallovuogis” go  johte ealuin  luksa,  mas  okta  vejolašvuohta  lei  rádjeguora guođohit dálvet. Dát guođoheapmi dagaha stuora váttisvuođaid Sáltoduoddara birrajagidollui mii dárbbaša dálveguohtuma dáppe. Jus  guohtumat  lássahuvvet  riikaráji  bealde,  ja Harodal davábealde, mannet bohccot vuvddiide Saltfjell/Lønsdal guvlui. Dákkár jagiid lea veahá guohtun báikkuid, muhto rievddada jagis jahkái dálkkádaga ja topográfiija  mielde.  Muhtin  jagiid  eai  oba  leatge leamaš molssaevttolaš guohtumat. Giđđat guođohit Sáltoduoddara siskkit eatnamiin. Bjøllådalen/Tollådalen  ja  das  lulás  Rievvivággái Stormdal guvlui leat guođohanbáikkit. Muohtajagiid mannet bohccot vuollegit eatnamiidda. Guovddáš geasseguohtunbáikkit leat Stormdalen ja Blakkådalen  mat  leat  gaskal  Svartisen  ja  Dunderlandsdalen.  Muhtin  jagiid  sáhttá  guođohit  davvelis maiddái jus dálkkádagat leat dainnalágiin. Čakčat ja árrádálvvi guođohit davábealde geasseorohaga. Álggos mannet bohccot vuvddiide, ja maŋŋil čoahkkanit Ramskjellvatnet ja Davit Bjøllåvatnet birrasiidda. Orohagas leat suokkardan eanas oasi guohtumiin. Dan dagai Selskapet for Norges Vel. Mii oaidnit 3.23. tabeallas bajilgova  orohaga  nuorttat  oasis,  oktasaš- duovdda mii lea 1.000 km ¶
viiddu. Dán guovllus leat 4 duovdaga. Ieš “Sáltoduottar” lea nuorttabealde várreráiddu Fetterbakken – Lønstinden, mii manná riikarádjái. Golbma eará leat fas oarjjabealde “Sáltoduoddara” /tabeallas davil lulás, ja fátmmasta Bjøllådalena birrasiid.  Dán  guovllus  guođohit  álo  earret  geasset. Muhtin osiid guođohit máŋggageardánit go lea konvenšuvdnaguovlu. Guovllus  lea  aseheamos  eanavuođđu.  Lea  ollu šattokeahtes eanan buot golmma sajis gos lea almmuhuvvon. Lassin viiddis duovdagiidda lea maid registejuvvon 10 ja 18 % šattokeahtes linjjáin nuorttabeale ja  oarjedavábeale  osiin  guovllus.  Nettoareálas  lea goalmmádas  oassi  čáhppesmuorjeeanan,  ja  dán daŋaseatnamis lea fas 5–15 % mas lea jeagil. Nuorttal ja  davil  leat  eanemus  jeageleatnamat.  Guohtunsuokkardeaddjit  árvvoštalle  jus  mahká  geasseorohahkan dát galgá leat, de lea 74 % nettoareálas mii ii leat nu ¶
5. tabealla. Sáltoduoddara nuortaosiid iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseapmi (%). ¶
“Netto areálas” ¶
“Sáltoduottar” ¶
Skierri-čáhppesmuorjeeanan ¶
31 Boazojeagil ¶
14 Vuollegis sarritrámat ¶
9 Skážerluktiguolban ¶
3 Ii-anihahtti linjás ¶
72 Brutto areálas Viidát ii-anihahtti ¶
Nuorttabealehaga asehis eanan lea áibbas nuppelágan go orohaga eará sajiin gos leat buorit geasseguohtumat. Muhtin takserenlinjjáin lea rásseeanan olles 70 % bruttoareálas. Olles orohaga gaskamearri lea 41 %. Oarjjalulábealde  daid  guovlluid  maid 3.23.  tabealla čilge, doppe leat 20 % rásseeatnamat, ja 12 % gironlastagobit ja vel 12 % sarritrámat vuolládagain. Vuovlenjunis ja unna Vuovlenjunis gávdnojit dát šaddoservodagat 60 % ja 47 %. Misiid  njuovvandeaddu  lea  badjelis  go “dábálaš” viehkagat. Buorit geasseguohtumat dat váikkuhit dan. Boazolohku juohke areálovttadaga nammii lea badjelis go Nordlándda davit oasis (0,3 km2). Nu orrotge Sáltoduoddaris adnome áigodatguohtumat vuohkkaseappot go eará orohagain. Guohtundilli boahtá almmatge  ovdan  das  go  balddihahtti  láhkái  lea  boazolohku rievdan. Dušše ovtta jagis, 1957 rájes -58 rádjái njiejai lohku 37 %, ja jagis 1981 rájes -82 rádjái njiejai lohku 31 %, ja njiedjanlohku lea jagis 1990 rájes 91  rádjái  ges  25  %.  Lássahuvvan  dálveguohtumat, mat minddarnai leat unnán, dagahit massu. ¶
Oktiigeassu Guovllu bievlaeatnamat leat historjjálaččat adnon lotnolasat golmmain dálveorohatvejolašvuođain. Riddolagas  guohtumat,  rádjeguovllu  guohtumat  ja  kontinentála  dálveguohtumat.  Dáid  guohtumiid  alde  leat Norgga boazodoallit gilvalan Ruoŧa boazodolliiguin. Fágalávdegotti  oaivila  mielde  ii  leat  dilli  buorránan siiddaid  gaskka  jagi  1972  konvenšuvnna  maŋŋil. Guokte  beali  váikkuhit.  Guovttegeardánis  guođoheapmi  rádjeguovlluin  ii  leat  doaibman  doarvái  bures. Sáltoduottar  ii  leat  oaidnán  vejolažžan  dássedit guođohit Storsundguovllus. Orohat  dárbbaša  buoret  ja  sihkkarit  dálveorohaga, vai sáhttá doaimmahit dohkálaš doalu, oaivvilda fágalávdegoddi.  Jus  dušše  rádjeguovlluid  galgá  guođohit buorre dehe lea heittot. Semskahøgdas ja Bjøllåvatna bokte  leat  buorebuš  geasseguohtumat.  Dakko  leat registen  buriid  rásserámaid  johkagáttiin  mat  bohtet sierra kálkaguovlluin (Bjøllåvatn). ¶
dálvet,  de  eai  ábut  earát  guođohit  daid  seammáhat eatnamiid eará áigodagaid. Ná ferte dahkkot vai dálveguohtun lea ollislaš go bohtet orohahkii ealuin. Ovttageardánis  atnu  álkidahttá  nu  ahte  sáhttá  valljodagaid  atnit  rievttuid.  Dát  sáhttá  mearkkašit  ahte muhtin  jagiid  ii  guođot  dihto  eatnamiid  vai  besset šaddat,  eaige  earát  galgga  guođohit  doppe  giđđat  ja čakčat. Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte rádjeguovllut eai leat  erenoamážit  geasseguohtumat,  muhto  dat  leat oarjelis. Rádjeguovllus lea jeageleanan. Jus rádjeguovllu galgá várret aivvefal Sáltoduoddarii  dálveorohahkan,  ferte  goit  caggat  amaset  Semisjaur-Njarg guođohit daid rašis eatnamiid. Jus čearru galgá sáhttit guođohit lagas guovlluid riikaráji nuorttabealde,  de  fágalávdegoddi  ii  oainne  movt  galgá nagodit  caggat  bohccuid  mannamis  oarjjás.  Dán árvvoštallat dálá anu vuođul, ja dan mielde maid gaskaáiddiiguin leat vásihan. Danne ii leat fágalávdegotti mielas  ávki  fállat  Semisjaur-Njarg  čerrui  molssaevttolaš  ja  buoret  geasseguohtumiid.  Sii  eai  almmatge nagat cakkadit bohccuideaset mannamis namuhuvvon áigeguovdilis guovlluide. Jus  Semisjaur-Njarg  čearru  ain  oažžu  guođohanrievtti ođđa konvenšuvnna vuođul dálá konvenšuvdnaguovllus, de ferte Sáltoduottar oažžut dálveorohaga Ruoŧas.  Prinsihpas  oaivvilda  lávdegoddi  dán  dálveorohaga  galgat  leat  Semisjaur-Njargas.  Ulbmila  ahte galggašedje leat oktasaš dálveguohtumat buot Nordlándda  orohagaide,  mat  guođohit  nuorttabealde,  ii leat  vejolaš  ollašuhttit.  Dalle  gárttašedje  fievrridit bohccuid  guhkemátki  ja  fertešedje  bisánit  gaskkas guđoldahttit  bohccuid.  Ii  leat  dušše  elliidsuodjalus man  ferte  vuhtiiváldit,  muhto  doaibmagolut  gártet maid divrrasin. Sáltoduottar  sáhtášii  rátkit  guokten  siidan,  nubbi guođoha dálveguohtumiid mat leat orohagas, ja nubbi ¶
johtá  Ruŧŧii.  Eaktun  lea  ahte  dálá  konvenšuvdnaguovlu  ii  viiddiduvvo  iige  váldde  orohaga  oassin Dypenåga davit guovllu. Dasa lassin lea eaktun ahte Sáltoduottar ii oažžo lobi rasttidit lagamus guovlluide ruoŧabealde  riikaráji  ja  beassanlobi  konvenšuvdnaguovlluide.  Fágalávdegoddi  lea  dan  oaivilis  ahte  ii galgga  mannat  čovdosiidda  mas  boahttevaš  boazodoallu  guođoha  konvenšuvdnaguovlluid  moattegeardánit. Fágalávdegoddi  lea  árvvoštallan  oktasašsiidda,  ja gávnnahan ahte moadde siidda gal sáhttet ovttaiduhttit doaimmaid ja atnit obbalaš oktasašvuođa. Oktasaš geassesiida gal lávdegotti mielas dahká heajos valljodatgeavaheami.  Dát  čoavddus  rahpá  vejolašvuođa rádjeguovllu  dálveguohtumiid  árrat  guođohit  ja  nu maŋŋána  dálveorohahkii  johtin.  Dat  maid  mielddisbuktá ahte konvenšuvdnaguovllus viiddida SemisjaurNjarg vuoigatvuođa guođohit Norggas sihke áiggi ja báikki dáfus. ¶
3.6.2 Fágalávdegotti evttohus ¶
Semisjaur-Njarg – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi  evttoha  cegget  oktasašsiidda gaskal Semisjaur-Njarg-Sáltoduottar 2. Semisjaur-Njarg  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  jagi 1972  konvenšuvnna  mielde.  Semisjaur-Njarg oažžu  lobi  bievlan  rasttidit  ráji  ja  mannat  Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar  oažžu  konvenšuvdnaguvllu  Ruoŧas dálveorohahkan. 3. Semisjáur-Njarg  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  jagi 1972  konvenšuvnna  mielde.  Semisjaur-Njarg oažžu  lobi  bievlan  rasttidit  ráji  ja  mannat  Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar oažžu lobi guođohit rádjeguovllu mii lea Semsjaur-Njarg konvenšuvdnaguovlu ja oažžu dálvet  lobi  rasttidit  Semisjaur-Njarg  čearu  orjješlulábealdeat guovlluid. ¶
Geahča 3.9 kártta. ¶
4.1. govva. Helgelándda boazoorohagat ja Västerbottena čearut. ¶
Helgelánda obbalaččat ¶
Rádjesirdimat jagis 1999 mielddisbukte stuora rievdadusat, ja dál leat 6 boazoorohaga guovllus. Mii oaidnit 4.1.  tabeallas doalloovttadagaid  logu  ja  galle olbmo  gullet  orohagaide.  Tabeallas  čájeha  maiddái alimus  mearriduvvon  boazologu  juohke  orohaga ¶
nammii,  ja  dat  mearkkaša  gaskamearálaččat  360 bohcco juohke doalloovttadahkii. Orohagaid boazologut dáhtonis 31.1.1999 leat vuollelis alimus meari. ¶
38. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶
4.1.  govas oaidnit  mii  guovllu  orohagaid  ja  čearuid rájiid.  Doppe  leat  13  hálddahuslaš  ovttadaga,  dáin leat 8 riikaráji lahkosiin. ¶
Go  rievdaduvvui  orohagaid  juohkin  Nordlánddas, biddjui vuođđun ahte Helgelándda boazodoallu jođihuvvo  dainnalágiin  ahte  muhtin  siiddat  johte  luksa dálvái ja nuppit fas guođohit riddoeatnamiin davvin/ oarjin/allin  dálvet,  ja  nu  ledje  dálvejagi  eatnamat Ruoŧas ja muhtimiin. Helgelánddas leat dáid boazodoallomálliid  gaskka  lunddolaččat Fiplingdalen, Røsvatnet, Okstindan, Ranfjorden ja Dunderlandsdalen.  Dákkár  rádjejuogu  prinsihppan  lea  ahte guohtuneatnamat, mat čadnojit oktavuhtii Ruoŧa eatnamiiguin dálvejagis, sihke ovdal jagiid 1919 ja 1972 konvenšuvnnas,  leat  nuorttabealde  dan .  Dát fátmmasta ođđa orohatjuohkimis Byrkije ja Ildgruben orohagaid. Lea  riidu  orohatjuohkima  prinsihpalaš  vuođu  nalde. Dat  4  orohaga,  mat  ođđa  orohatjuohkima  mielde galget guođohit dálvejagis rittus, bukte gulaskuddamis ovdan ahte sii hálidit dakkár orohatjuogu mii vuolgá riikarájis  mearragáddái,  ja  mas  galgá  maiddái  leat vejolašvuohta guođohit dálvet rittu ja Ruoŧa gaskka. Dát  mielddisbuktá  ahte  šiehtadallamiin  mat  maŋŋil dahkkojit,  sáhttá  bidjat  molssaeaktun  dan  ahte guođohit rádjeguovllu eatnamiid dálvet. Dan seammás mielddisbuktá dát maiddái dan ahte eananoasit oarjelis  sáhttet  váldot  mielde  go  šiehtadallá  ođđa konvenšuvnna. Danne lea fágalávdegotti mielas dárbbašlaš  guorahallat  rittoguovllu  guohtundilálašvuođaid,  vaikko  dat  eai  guoskka  njuolgut  riikarádjái. Almmatge  leat  guohtun-  ja  doaibmadilálašvuođat deaŧalebmosat  dán  guovtti  orohagas,  main  lea  rádji ruoŧabeali čearuide. Boazoguohtunkommišuvdna evttohii jagis 1964 ahte Helgelánddas sáhttá geavvadis leat alimus boazolohku gaskal 2,2-5,2 ja 0,6–2,2 bohcco juohke km ¶
nammii, nu  movt  bievlajagi-  ja  dálvejagi  guohtumiin ¶
.  Ođđa dutkamat mat ee. gusket dasa movt jeagil smoaldana, dagahit  ahte  dáid  meroštallamiid  ii  sáhte  njuolgut atnit  ávkin.  Meroštallamat  almmatge  čájehit  dan guvlui makkár eavttut biddjojedje vuođđun jagi 1972 konvenšuvnnas. 4.2. tabeallas lea čoahkkáigeassu mas čájeha jagiid 1998/99 guohtumiid čoavddaloguid. ¶
39. Geavatlaš optimála boazolohku definerejuvvui biologalaš optimála boazologus ja de gessui eret eatnamiidda sisabahkkemat ja dat go oamit guhtot eatnamiid. 40. Buvttadanmeroštallan lea dahkkon dan mielde man ollu lea leamaš njuovvanboazu, ealihanbohccuid vuovdin orohagaid gaskka ja boazologuid rievdan. Go boazologu rievdama lea meroštallan, de leat vuhtiiváldon rievdadusat go johtá orohagaid gaskka. 41. Go  meroštallojuvvui  boazologu  rievdama  váikkuhus,  de  leat  vuođđun  dat  logut  mat  bohtet  ovdan dieđuin doaibmajagiin 1998/99. 42. Gaskamearálaččat 30.000 miesi njuvvon Davvi-Trøndelágas. ¶
4.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja alimus boazolohku dahtonis 31.03.99. ¶
Lohku Doalloovttadagat ¶
Lohku Olbmot ¶
Alimus boazolohku ¶
4.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi Helgelánddas. ¶
Orohat ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi ¶
Juohke km ¶
kg/boazu ¶
21,1 Guovlu ¶
Orohagaid  areálat  leat  dás  ođđa  orohatjuohkima mielde,  ja  leat  divoduvvon  eatnamiid  mielde  mat adnojit dehe várrejuvvojit boazoguohtunkonvenšuvnna  mielde.  Buvttadeapmi  fátmmasta  njuovvama  ja boazologu  rievdama  mii  lea  rehkenaston  kiloide ¶
. Buvttadeapmi lea oalle heittot, sihke areálaid ja boazologu dáfus. Okta sivvan manne buvttadeapmi obbalaččat  lea  vuollin,  lea  go  boraspiret  váldet  bohccuid. Jus  miessedeattuid  bidjá  vuođđun  mihtidit  man buorit  guohtumat  leat,  ja  atná  21,5  kg ¶
norbman dehe  gaskamearrin,  de  oaidnit  ahte  3  orohaga  leat badjelis norpma. Go dáid loguid buohtastahttá Norgga eará orohagaiguin, de leat deattut, mat čájehuvvojit 4. 2. tabeallas, gaskamearálaččat badjelis ja čájehit movt guohtundilli lea. Guđe guvlui lea mannan, dan oaidnit 4.2.  govas, mas  čájeha  Helgelándda  njealji “boares” orohagaid  deattuid  rievdama.  Deattut  leat váldon  olles  áigodagas.  Lassin  dan  dábálaš  dássái, čájeha 4.2.  govas maiddái  luonddudilálašvuođaid vuođul erohusaid jagis jahkái. ¶
Njuovvandeaddu miesit kg ¶
4.1 Riddolagas orohagat Helgelánddas ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Mii  oaidnit 4.1  govas ahte  Helgelándda  riddolagas boazodoalus leat 4 boazoorohaga, main leat guohtumat siskkobealde orohaga rájiid birrajagi. Orohagaid olggut eananosiid juhket 5 stora vuona. Ráddjejupmi lea hui sullii nu movt eatnamat duođai leat adnon 19. jahkečuođi vuosttaš oasis. Eanas orohagat, earret Hestmann/Strandtindene, fertejit  rasttidit  E6  ja  ruovdemáđi,  vai  besset  johtalit guohtuneatnamiid  gaskka.  Guokte  davimus  orohaga gártet  johtit  meara  rastá,  vai  besset  dálvejagi  eatnamiidda ja doppe fas ruovttoluotta. Ovdal vuojahedje ealu, muhto dál fievrridit ealu fearggain/biillain. ¶
Luonddudilálašvuođat Stuorát osiin Helgelándda riddoguovlluin leat gággádit mollaneaddji báktešlájat. Dát šlájat gávdnojit erenoamáš viidát Voengel-Njaarke ja Hestmann/Strandtindene  guovlluin,  muhto  suvrra  báktevuođđu  lea mihtilmas  maiddái  dán  guovtti  eará  orohaga  olggut eananosiin.  Orohagaid  nuortalit  eananosiin  lea eambbo  geahppadit  mollaneaddji  báktešládja,  ja  nu šaddetge buorit geasseguohtumat. Erenoamáš mihtilmas  lea  Syv  Søstre/Toven/Røssåga  ja  Brønnøy/Kvitfjell/Brurskanken  guovlluin.  Almmatge  lea  báikkuid maiddái siskkit eananosiin báktevuođđu mii šaddada jeagelguohtuma. Oasit riddolagas suvrra guovlluin eai leat nu sakka váikkuhuvvon  jiekŋaáiggis  go  Helgelándda  eará  eananoasit. Vuosttažettin oaidnit dan Hestmann/Strandtindene nannámin, gos leat alla várreeatnamat. Danne leage doppe hui váttis bargat boazodoaluin. Várit  váikkuhit  dálkkádagaid  máŋgga  dáfus,  erenoamážit  das  movt  muohta  gokčá  eatnama  ja  man ballu lea ahte arvá ja lásse guohtumiid dálvet. Danne leatge  dálvejagi  eatnamat  hui  eahpesihkkarat.  Dat vánis  jeageleatnamat,  mat  dán  guovllus  gávdnojit, adnojit ábaida giđđat ja čakčat. ¶
Guohtun Juohke  dáfus  go  dán  guovllu  guohtuneatnamiid  leat árvvoštallan, leat gávnnahan ahte bievlajagi eatnamat geasášedje  eambbo  bohccuid  go  dálvejagi  eatnamat. Dálvejagi  eatnamiid  leat  maŋemus  árvvoštallan  dallego ođđa orohatjuohkin Nordlánddas čielggaduvvui. Mii oaidnit 4.3. tabeallas árvvoštallamiid oktiigeasu. Čielggadeami  vuođđun  leat  Tømmervik  ja  Villmo guohtuniskkadeamit dain eananosiin Voengel-Njaarke orohagas mat gusket dálveguohtumiidda (Kolbotnguovlu). Eará guohtuniskkademiin, šaddošlájaid čilgemis, areála ja guovllu ovdalis geavaheamis, lea kapasitehta  juohke  areálovttadaga  nammii  árvvoštallon modeallaguovllu ektui. Areálvuođđu  lea  bruttoareála  mielde.  Dat  mielddisbuktá  ahte  Hestmann/Strandtindene  guvlui  gártá kapasitehta juohke areálovttadaga nammii badjelis go Syv Søstre:s. Dát lea dannego maŋemus namuhuvvon guovllus lea viidát ii-anihahtti eanan. Vuođđun  lea  biddjon  ahte  dálvejagi  guohtumat gesset  sullii  6  000  bohcco.  Dát  lohku  lea  vuollelis 4.2. govva. Misiid njuovvandeattut njealji boazoorohagas Helgelánddas. ¶
go jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna  ávžžuhii (8 200 bohcco). Čilgehus dása lea go dál leat eambbo eananduohtadeamit. Meroštallamat čájehit dan guvlui ahte ođđagilvimat juo iešalddiset leat gáržžidan dálvejagi  eatnamiid  unnimustá  750  bohccuin  maŋemus 20 jagis. ¶
4.3. tabealla. Dálveguohtumiid kapasitehta Helgelándda riddoguovlluin (giđđaeallu). ¶
Dálvejagi eatnamat Dálveguohtun bievla ¶
Dálvejagi guohtuJuohke km ¶
Oktiibuot jagi eatnamiin ¶
mat ollislaččat ¶
Submi ¶
6000 bohcco lea veahá badjelis go dat maid orohagat leat dieđihan dál ( 4 831 bohcco dáhtonis 01.04.98). Dáid  dieđuid  mielde  lea  vejolaš  veahá  lasihit  boazologu.  Mii  deattuhit  ahte  meroštallamat  leat  eahpesihkkarat. Jagi 1964 kommišuvdna meroštalai čáhkat eanemustá sullii 25 000 bohcco bievlajagi eatnamiidda. Vaikko vel  dáid  meroštallamiid  eat  leat  iskkadan  dárkileappot, lea goitge čielggas ahte bievlajagi eatnamat gesset mihá eambbo bohccuid go dálvejagi eatnamat. Danne ráddjejit dálveguohtumat boazodoalu ovdáneami, jus ii gávnna guohtuneatnamiid olggobealde orohaga dálá rájiid. ¶
Oktiigeassu Bievlajagi eatnamiid vejolašvuohta doalvu lunddolač- čat dan jurdagii ahte lea buoremus ohcat dálveguohtumiid  olggobealde  guovllu  duovdagiid.  Fágalávdegoddi  váldá  vuhtii  ahte  guoskevaš  orohagat,  dallego orohatrájit rievdaduvvojedje, leat sávvan oažžut dálveguohtumiid  Ruoŧas,  dehe  vuoigatvuođa  johtalit gaskal  riddoeatnamiid  ja  siseatnamiid.  Guohtumiid ekologalaš oaidninbealis doarju lávdegoddi boazodolliid jurdaga ahte orru leamen lunddolaš ná earáhuhttit guohtumiid geavaheami. Eaktun lea almmatge ahte gávdnojit vejolaš dálveguohtuneatnamat, maid sáhttá atnit ovttas daid geassejagi viiddis guohtuneatnamiiguin.  Seammás  čujuha  fágalávdegoddi  ahte  dáinna ákkain  sáhttá  maiddái  addit  guođohanrievtti  riddoguovlluin ruoŧabeali čearuide, geain váilot buorit geasseguohtumat. Mii gártá buoremussan loahpa loahpas, guoská  viidábut  go  dušše  guohtunekologiijii.  Lea maiddái  sáhka  boazodoalu  buriin  ja  heajos  beliin. Fágalávdegoddi muittuha ahte riddolagas boazodoallu gáibida intensiivvalaš doaibmamálle, vai sáhttá ávkin atnit  gáržžes  dálvejagi  eatnamiid.  Jus  intensiivvalaš doaibmamálle  galgá  ovdánit,  ferte  dát  gáhttejuvvot rádjeguovllu  ekstensiiva  boazodoalu  ektui.  Dát  lea leamaš  buot  konvenšuvnnaid  vuođđun  maŋŋil  jagi 1919,  ja  fágalávdegoddi  oaivvilda  galgat  dán  bidjat maiddái ođđa konvenšuvnna vuođđun. Boares  Røssågå  orohat  čuoččuha  alddineaset  leat rievtti  guođohit  Ramseles.  Lávdegoddi  ii  ovddit  oaivila dán áššis, dannego lávdegottis ii leat mandáhtta dálá konvenšuvnna mielde juohkit guohtumiid. ¶
4.2.1 Sváipa čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  15  boazodoalli,  geat  barget  bohccuiguin. Dálá  láhkaásahusa  mielde  lea  alimus  lobálaš  boazolohku 5 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 4.5  kárttas. Svaipa  guođoha  ja  ovttas- bargá Gran čearuin bievlajagi guohtumiid dáfus, gitta dassážiigo  rátkkašit  dálvesiidan  skábmamánus.  Čearuin  lea  ovttasbargu  dannego  bievlajagi  eatnamiin váilot oalát lunddolaš oazit. Svaipa ja Gran leat geavatlaččat okta čearru, mas leat guokte stuora siidda. Hálddatlaččat ja lágalaččat leat dát almmatge guokte sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin váilevaš oziide čearuid gaskka, de ii leat  riikarádjige  lunddolaš  rádji  oarjjil,  muhto  rádji manná badjel várreeatnama, mii leat oktan eanamin. Davil  lea  Lais-johka  lunddolaš  oahcin  riikaráji  rájis gitta vulos Hällbackenii. Viidáseappot nuorttasguvlui leat jávrrit Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja das gaskkas vel čázádat, lunddolaš rádjin, mat mannet gitta rádjái. Dálvejagi eatnamat leat áibbas sierra bievlajagi eatnamiin, ja dain maid eai leat lunddolaš rájit. Dálvejagis sáhttá goitge buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobarggu vai eallu bissu dihto eatnamiin. Dálvejagi  eatnamat  leat  guovtti  duovdagis,  mat  leat goabbat sajis. Davit duovdagat leat gaskal Svanträsk, mii lea lahkosiin, ja Bađaluoktarittu,  mii  fas  lea  davvelis  Kåge.  Lulit  duovdagat  leat davvelis Ekträsk ja vulos Botsmark-Bygdsilum linjjás. Dálvejagi eatnamiid rájit leat mearriduvvon ja galget leat nuortalis. Dálvejagi eatnamiin johtet ealuin árbevirolaš vugiin daid vuosttaš vuollegis eatnamiidda oarjjabealde Storlaisan  ja  Lais-joga,  dábálaččat  cuoŋománus.  Jus  lea maŋŋigiđđa, luitet ealu guohtut lahppojeahkála Laisjoga nuorttabeallái. Guottetbáikin leat bievlajagi eatnamiid gaskkamus duovdagat oarjjil Båssjosjávrris ja nuorttasguvlui  Tjelkesjávrái.  Dáin  duovdagiin  ihtet bievladielkkut árrat, ja maiddái eanan lea dan hámis ¶
ahte suddje. Miessemearkun lea suoidnemánus ja dalle leat ovttas Gran čearuin. Konvenšuvdnaguovlu adno miessemearkunáiggi ja čakčageasi. Čakčat lea veadjetmeahttun caggat bohccuid mannamis dán guvlui, dallego guođohit lagas rádjeguovlluid. Nuorra varrásiid njuvvet vuosttažettiin Gran gárddis Biergenäs:s čakčamánu  álggus.  Skábmamánus  go  čázit  jikŋot  ja  lea muohttán, gárddástallet Skieltje ja Biergenäs gárddiin ja rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit. Eallu lea čakčat lávda  bievlajagi  eatnamiin  gitta  rátkámiidda.  Svaipa rátká golmma dálvesiidii. Guokte siidda guođohit dálveguohtumiid  davit  duovdagiid  ja  okta  siida  lea  fas lulit  duovdagiin.  Skábmamánus  johtet  dálveeatnamiidda, ja ealuid fievrridit biillain. Dálveguohtumiin sii leat gitta cuoŋománnui. Čearru guođoha sihke riddoeatnamiid ja siseatnamiid dálvet. Siseatnanguohtumat leat nu lahka meara ahte bivvalis dálkkit sáhttet váikkuhit guohtumiid dálvet. ¶
Guohtun Svaipa čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.4. ja 4.5. tabealla ). ¶
4.4. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
7,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,3 Goike bovdnajeaggi ¶
0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,1 Daŋas-/goike guolban ¶
22,5 Varas guolban ¶
24,3 Njuoskasit rásseeanan ¶
6,2 Goikásit rásseeanan ¶
14,4 Sieđgarohtu ¶
8,0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
9,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 355,2 4.5. tabealla. Gaskajohtola ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 559,9 ¶
37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,0 Goike bovdnajeaggi ¶
4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,2 Daŋas-/goike guolban ¶
7,4 Varas guolban ¶
10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,9 Goikásit rásseeanan ¶
2,4 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶
0,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu  geassejagi  eatnamiin  lea  778,9  km ¶
ruonasguohtun.  Ja  giđđa-  ja  čakčajagi  eatnamiin,  tabeallas maiddái gohčodit dan gaskajohtolahkan, leat 1 235,8 km ¶
ruonasguohtun.  Gaskajohtolagas  lea  454,2  km ¶
oktasašeanan Maskaure čearuin. Geassejagi guohtun lea eanas varas guolban (329,5 km ¶
), goikásit rásseeanan (195,5 km ¶
), seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (104,0 km ¶
), ja njuoskasit rásseeanan (83,9 km ¶
). Dát šaddošlájat  dahket  53  %  geasseguohtumis.  Geasseguohtumat leat hui buorit, dás namuhit erenoamážit valjit rásseeanan, mii bures dahká 20 %. Dasa lassin lea jeageleanan 25 % geassejagi eatnamiin, ja jeageleatnamis  sáhttá  guođohit  maiddái  giđđat,  muhto ábaida čakčat ja skábman. Giđđa- ja čakčajagi eatnamiin  lea  heajubuš  guohtun,  dannego  lea  seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat hui unnán šattolaš jeakkit ja rásseeanan. Muhto čakčajohtolaga eatnamat  gokčet  ollásii  ja  dohkálaččat  árrágiđa  ja čavčča dárbbu. Gaskajohtolagas lea valjit jeageleanan, nappo  138,5  km ¶
.  Dás  guođohit  giđđat,  čakčat  ja skábman.  Gaskajohtolaga  jeagelguohtumiin  atná Maskaure čearru 19,6 km ¶
Svaipas lea badjel 42,1 km ¶
jeagelguohtun siskkáldasat  čearu  dálvejagi  eatnamiin.  Jeageleatnamat  leat hui gáržát. Árvideamis lea jeagil seamulvallji goahccevuovddis,  mii  dahká  57  %  nettoareálas.  Almmatge leat eanas jeageleanan Svaipa čearu giđđa- ja čakčajagi eatnamiin.  Dálvejagi  jeagelguohtuma  sáhttá  atnit ávkin  duššefal  oanehis  áiggi  dálveguovdil  ja  giđđadálvvi. Dálveguohtuma vuvddiin lea 192 km ¶
muorračuohpahatbáiki,  ja  dat  lea  12  %  nettoareálas.  Dáid areálaid ii sáhte dál guođohit dálvet. Geassejagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan,  muhto  lea  áibbas  unnán  čakčajagi  eatnamiin. Geasseguohtumis lea 129,9 km ¶
ii-anihahtti oassi, ja 12,2  km ¶
dás  lea  konvenšuvdnaguovllus.  Proseantalohkun  gártá  dát  10,5  ruoŧabealde  ja  3,6  norggabealde. Čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, nappo 44,4 % badjelis go 1 000 m bm. Čakča-  ja  giđđaguohtumiin  lea  vuollel  1  proseantta badjelis go 1 000 m. Geassejagis leat Svaipas ollu alla várreeatnamat. Geahča 4.5–4.9 kártta. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid. ¶
Oktiigeassu Svaipa  čearus  eai  leat  lunddolaš  oazit  Norgga  ráji guvlui guđege saji. Dannego Svaipa ovttasbargá Gran čearuin, ferte oktasaš evttohus bievlajagi eatnamiidda dán  guovtti  čerrui.  Dasa  lassin  sáhttá  namuhit  ahte Svaipas leat hui unnán dálveguovdilguohtumat. ¶
Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohatrájiid  rievdadeamis  jagis  1999  dahkkojedje golbma  stuorát  rievdadeami,  mat  váikkuhedje  orohaga  guohtungeavaheami.  Dunderland,  Røssåga,  ja ¶
Hattfjelldal orohagain sirde osiid Ildgrubenii, nu ahte dát  orohat  ovttas  Byrkije:n,  leat  visot  dat  eanan  mii manná riikageainnu mielde Ruoŧa guvlui. Dat mearkkaša  fas  ahte  Ildgrubena  ránnjáčearut  leat  Ubmeje, Ran,  Gran,  ja  Svaipa.  Eai  leat  lunddolaš  oazit  dáid čearuid guvlui. Rádji mii vuolgá Kruvatn:s ja manná Røsvatnet bokte, Okstindan, Leirskardalen, Randfjorden  ja  Dundelandsdalen  bokte,  mannet  baicca  alla várreeatnamiid  mielde  ja  nu  leatge  lunddolaš  oazit ránnjáorohagaid bealde lulil, oarjjil ja dávil. Lea dušše Røsvatnet ja Okstindan gaskasaš rádji gokko ii leat nu buorre oahci oarjjabealde. Geahča 4.1 kártagova. Grasvatnet  ja  Okstindan  juhket  orohaga  lulimus eananosiid  sierra  duovddan.  Muhtun  muddui  sáhttá maiddái dadjat ahte Kaldvatnet ja Grønnfjelldalen leat juohkun  orohaga  davimus  oassái,  nu  ahte  dát  gártá sierra guohtunguovlun, muhto ii leat nu čielga oahci go lulit eananosiin. Dasa lassin juhket geainnut/vákkit/ jávrrit orohaga. Geainnut Akersvatnet bokte hehttejit eatnamiid geavaheami. Dasa lassin juhket Kaldvatnetgeaidnu  ja  gaskariikageaidnu  (E79)  orohaga  oarjin nuorttasguvlui. Vai oažžu eatnamiid juogu buorebun, lea orohagas lohpi  guođohit  guovllu  nuppi  bealde  riikaráji  Umbukta bokte. Dán guovllu sáhtta atnit ovttas guohtuneatnamiiguin  mat  leat  norggabealde ¶
.  Orohat  atná dasa  lassin  Ramsele  konvenšuvdnaguovllu  dálvejagi eanamin.  Dáin  eatnamiin  lea  norggabeale  boazodolliin  vuoigatvuohta  guođohit  1.000  bohcco  dálvet. Ruoŧa boazodolliin leat guokte konvenšuvdnaguovllu, Spjeltfjelldalen ¶
. Orohaga  bruttoareála  lea  2.706  km ¶
.  Lassin  dasa leat  velá  rádjeguohtuneatnamat  ja  Ramsele  konvenšuvdnaguovlu,  mat  leat  22  km ¶
.  Areálas gessojuvvojit konsešuvdnaguohtumat eret, 160 km ¶
. Loahpalaččat lea orohat 2.635 km ¶
43. Konvenšuvnna § 9. 44. Konvenšuvnna B4-Ubmeje 45. Gran/Svaipa atná muhtin oasi B3b oasis. ¶
Luonddudilalášvuođat Ildgrubena  geologiijas  leat  suvrra  báktešlájat  mihtilmasat  Mofjellet  rájes  nuorttasguvlui  Akersvatnet guvlui. Dákkár guovlu lea maid Umbukta davábealde davás  Kaldvatn  meaddel.  Dasa  lassin  lea  veaháš gabbro Umbuktas. Guhtumiid váikkuha maiddái kálkageađgi/marmor, mii lea eatnamiin Tverr-Rostafjellet bokte. Dasa lassin lea báktevuođus báitaráktu. Leat  jorbahámat  čohkat,  earret  Okstindan  gáissáid, mat  oidnojit  badjel  Okstindjiehki  Røssåga  orohaga ráji  guvlui.  Dasa  lassin  dán  jiehkkái,  gávdno  velá unnebuš jiehkki Melkefjellet:s, muhto orohaga brutto areálas  lea  dušše  1  %  jiehkki.  Čáhci  lea  eanemus  iianihahtti oasis (sullii 9 %). Eanas leat buođđuduvvon čázádagat,  mat  válde  erenoamáš  buriid  guohtumiid. Nordlánddas leat dušše Byrkije areálat vuollel 200 m. bm. Areálat lea almmatge váldon industrialiserema atnui/  ja  olmmošeatnatvuohta,  ja  nu  leat  árrašaddoguovllut gáržžiduvvon. Orohagas lea unnán goahccevuovdi. Orohaga eatnamat leat sihke várrevuovddit ja alla várreeatnamat. Vaikko sullii 10 % areálas lea badjelis 1000 m. bm, lea gaskamearálaš temperatuvra vuollel 6 gráda duššefal Melkefjellet ja Junkerfjellet guovlluin. Eananosiin  Okstindan  davábealde  lea  dábálaččat dálvvi  ja  geasi  temperatuvrra  erohus  16–20  gráda gaskkas, mii ovdamearkka dihte lea seammá go Brurskanken  ja  Røssåga  guovlluin.  Dát  mearkkaša  unnit erohusa  go  rádjeguovlluin  lullelis,  ja  orru  sulastahttime riddodálkkádagaid. Áidna guovlu gos erohus lea badjel 20 gráda, leat nuortadavvelis Kaldvatnet. Okstindan:s lea eanemus muohta (sullii 60–70 cm). Orohaga  eará  guovlluin  lea  dábálaččat  10–20  cm unnit  borga,  ja  unnimusat  davvin.  Nu  leatge  dán guovllus seammá unohas dálkkádatrievddadeamit go Brurskanken ja Røssåga guovlluin. Dalle go árvvoštemiin vuođđudedje regulerema, ráhkaduvvui  bajilgovva  movt  dálkkádat  váikkuha  dálveguohtumiid. Ledje 9 dálvvi oktiibuot 25 dálvvis gaskal jagiid 1939/40 ja 1963/64 goas ledje heajos guohtumat ja maiddái hui heajos guohtumat. ¶
Guohtun Ildgrubena alimus boazolohku galgá leat 900 bohcco. Alimus  boazologu  mearri  dahkkui  dan  mielde  go manahuvvui guohtuneanan measta 600 bohccui olles jagis Bjerka-Plura buođu ¶
oktavuođas. Orohagas eai leat  eará  guođohanáigodat-  mearit  go  dat  mat  leat Boazoguohtunkonvenšuvnnas. ¶
Guohtumiid čilget 3 eananoasi mielde: ¶
Guovllut lullelis Okstindan Grasvatnet/Okstindan  guohtunguovllu  lullelis  lea Ubmeje:s  konvenšuvdnaguovlu  (Spjelfjelldalen).  Dat lea jiehki nuortalis ja lulábeale lea Storeelva rádjin ja Steikvasselva fas orjješlulábealde. Davil čuovvu guohtunrádji rádjeáiddi Grasvatn rájes jiehki guvlui. Áidi doaibmá dohkálaččat. Jagis 1972 konvenšuvdna bijai vuođđun ahte maiddái Spjeltfjelldalen galggai ráddjejuvvot áiddiin lulil ja oarjin. Oarjjabealde áidi ceggejuvvui Steikvassdalenii. Lulábeale áidi ii leat oktasaš ipmárdusa vuođul huksejuvvon. Selskapet  for  Norges  vel  iskkadii  guovllu  guohtumiid.  Mii  oaidnit 4.6.  tabeallas iešguđet  eananosiid guohtunšlájaid,  mat  leat  mielde  iskkadeamis.  Iskkadeami  mielde  lea  Krutvatnet  davábealde  59%  areálain,  main  lea  buorre,  hui  buorre,  dehe  erenoamáš buorre guohtun. Miehtá guovllu leat valljugas šlájat, nu movt sarritdakŋasat vuovderáji badjelis. Šaddoservodagat  mat  váikkuhuvvojit  muohttagis,  gávdnojit eanas Kruttfjellet oarjjabealde. Vuovderáji ja nuortaKruttfjellet jihkiid gaskka gávdnojit 42 % skážerluktiguolbanat  ja  gironlastagobit.  Dán  eananoasi  ollislaš areálas leat 22 % iešguđetlágan jeakkit. Dát leat eanas vulos  Favnvatnet  ja  Jovassdalen  guvlui.  Jeakkit  leat rámain ja leat buorit guohtumat. Kruttfjellet  orjješdavábeale  guovlluin  Røssvatnet guvlui  lea  veahá  beahcevuovdi  mas  lea  jeagil.  Jagis 1996  áicojuvvui  guovlu  ja  čájehuvvui  ahte  jeagil  lei garrasit guhtojuvvon. ¶
46. Čuovvovaš jávrriide guoskkai: Grasvatnet, Kjennsvatnet, Akersvatnet, Tverrvatnet ja Kaldvatnet. ¶
Gaskkamus  eananoassi  Storelva  guvlui  lea  guovtti oasis. Davit guovllus eai leat nu ollu várrešáttut, seammás go guohtuneanan lea asehaš, ja unnán šaddošlájat. Maiddái ii-anihahtti oassi lea eambbogo guohtunguovllus  muđui.  Dát  lea  dannego  go  Storelva  guvlui lea bákteeanan, mas lea granihtta ja gneaisa. Spjeltfjelldalen  lea  leamaš  konvenšuvdnaguovlu sihke maŋŋel 1919- ja 1972-konvenšuvnna. Guovllus leat ollu dipmá jeakkit vákkis ja golget jiehkkejogažat. Lyftingsmo  rehkenastá  71%  areálain  leat  buorren dehe buoret go buorren guohtumin. Takserenlinjját čájehit oktibuot 17 % jeakki , eanas buorit rássejeakkit. Lea maiddái gironlasta ollu, man árvi ja borga váikkuhit. Duššefal soames sajiin šaddá deaškedaŋas,  ovdamearkka  dihte  Artfjellet  alimus oasis. ¶
Orohaga guovddáš oasit. Čázádatreguleremat  leat  váikkuhan  Akersvatnet  birrasiid, Grasvatnet- Målvatnet čázádat jna. ja Kaldvatnet.  Reguleremiid  oktavuođas  lea  addon  áššedovdi cealkámuš (1966), mii vuođđuduvvui ovdalaš takseremii ja lassin lea vel dievasmahtti linjátakseren dahkkon  jagis  1965.  Velá  dahkkui  ođđa  čielggadeapmi jagis  1971.  Čielggadeapmi  jagis  1966  buohtastahttá šattu dalá Ildgrubenis guovtti eará orohaga ektui ( 4.7. tabealla ). Dieđut leat njulgejuvvon ii-anihahtti dáfus. Earret Balvatn birra, dadje áššedovdit ahte orohagain leat buorit geasseguohtumat. Ildgrubenis dadjet leat  sihke  vuollegit-  ja  alla  várreeatnamiid.  Lea máŋggašlájat guohtun, ja joganjálmmit ja eatnogáttit runodit árrat. 4.6. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Okstinden guovlluid lulábealde. ¶
Favnvatnet – Storelva Spjeltfjelldalen Favnvatnet Lulli ¶
Davvi ¶
150 Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶
7 Soahkevuovdi: sarrihat – seamul ¶
3 Vuollegis-gáisá sarritdaŋaseanan ¶
16 Skážerluktiguolbanat ¶
5 Bođu jassagobit ¶
26 Vuovdesitnu, várreeatnamat ¶
6 Sieđgarohtu ¶
10 Bođu jeakkit ¶
11 Ii-anihahtti ¶
4.7. tabealla. Guohtumiid čohkiidus golmma orohagas Nordlánddas. ¶
Rásit/urtavallji eatnamat ¶
Risse ja jeageleatnamat ¶
Jeageleanan ¶
Buoremus jeagelšáddu olles Helgelánddas lea registejuvvon Tverrvatnet – Sauvatnet – Kaldvatnet birrasiin. Vaikko  eai  leat  viiddis  guovllut,  leat  dát  juo  doložis adnon  sihkkaris  dálveguohtumin.  Rássi/urta  ja  rissi/ jeagelmeari  gaska  lea  27  rájis  73  rádjái.  Dát  vástida geologalaš dilálašvuođaide. Reguleremiidda  manahuvvui  ollu  guohtuneanan, erenoamážit  giđđa-  ja  čákča  guovlluin  Akersvatnet nuorttabealde.  Guovllut  ledje  hui  mávssolaččat  ja adnojedje ovttas baju eatnama jeagelguohtumiin. Lyftingsmo bijai jagis 1971 vuođđun ahte guovllu sáhtii seastit jus guođoha eambbo Rostafjellet – Tverr Rostafjellet. Dás maŋás čilgejuvvo dan guorahallama birra masa reguleren ii čuohcan. 4.8.  tabealla čájeha  guohtunšlájaid  juohkáseami njeallji guovllus orohagas. Rostafjellet váris leat buorit ja šattolaš suoidneguolbanat measta miehtá. Tabeallas čujuha (Ranunculus  glaciális) nammasaš šaddui, go lea merkejuvvon “bođu jassagobit” .  Ranunculus  glaciális  lea  šaddu  mii  ii  gávdno dábálaččat nu ollu, aiddo jassaguoraid badjosis eatnamiin. Guovllus lea goitge “dušše” 45 % buorre dehe hui  buorre  guohtun.  Ii-anihahtti  oassi  váikkuha  dán meari. ¶
Tverr-Rostafjellet váris leat máŋggalágan šaddošlájat, erenoamážit  vuollegis  ja  alla  várreeatnama  gaskkas. Buoremus rássevárri lea nuorttaslulás. Guovlluin leat heajut guohtumat go Rostafjellet:s, muhto jeageleanan lea eambbo. Oarje-Mofjellet  ii  leat  takserejuvvon,  muhto  buot oktavuođain namuhuvvo dat mávssolaš guovlun, gos leat buorit jeagelguohtumat. Dát lea dan sivas go bákti lea gneaisa. Dálvejagis lea dát eanan mavssolaš. Lyftingsmo (1959) čilge Lappfjellet – Slagfjellet leat “buorit, álbmás rásseeanamin” . Eanan  lea  gaskkohagaid  rámššas,  johkagáttiin šaddet sieđggat, rásit ja urttat, ja badjelis leat fas čáhppesmuorje- ja deaškedaŋaseatnamat. Gaskal  Kaldvatnet  –  Melkefjellet  lea  eambbo  jeageleanan go oarjelis (Lappfjellet – Slagfjellet), ja jeagelšattut  leat  50%  dan  oasis  mii  aniha  duoddaris.  Lyftingsmo čuoččuha jeagelšattolaš skierre-čáhppesmuorjeeatnamiid ja jeagelšattolaš luomejekkiid leat mihtilmassan váris. Melkefjellet davvelis gávdnjit goitge rásseeatnamat  ja  jasat  alla  várreeatnamiin.  Badjel  900 m.bm.  lea  eanas  juovva  ja  bákti,  ja  unnán  šaddu, muhto dat lea mávssolaš báikin báhkaid áiggi. Kaldvatnet oarjjabeale eanan leat oktan duovddan dainna  vuolládat  eatnamiin  mii  lea  jávrri  lulábeale. Guovllus leat buorit jeagelguohtumat, ja ovttas guovlluiguin Melkefjellet nuorttalis, leat dat buorit guovllut skábmajagis, maid sáhttá atnit nubbin vejolašvuohtan Mofjellet:i  lassin  ja  konvenšuvdnaguvlui  Ruoŧas. Guovllus sáhttá guođohit eará áigodagain, erenoamážit čakčajagis. Geainnut,  mat  juhket  dán  oasi  orohagas  máŋgan duovddan,  leat  mielddisbuktán  bártahuksemiid  ja stuora johtolaga, mii muosehuhttá bohccuid. ¶
Guovllut Kaldvatnet davábealde Orohatrádji manai ovdal Junkerfjellet badjel. Ildgruben  lea  vuosttažettiin  atnán  dušše  guovlluid  várreráiddu lullelis. Guohtumiid  takseremis  juhke  guovllu  golmma oassái, nuortan oarjjás guvlui lei Kvefsendalen, Kjerringfjellet  ja  Kopparvatnet.  Vuhtto  ahte  ráddjen  lea dahkkon  1919  konvenšuvnna  geasseorohaga  juogu mielde. Mii oaidnit guohtumiid árvvoštallama čoahkkáigeasu 4.9. tabeallas. ¶
4.9.  tabealla. Iešguđet  guohtunšlájaid  juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Kaldvatnet davvelis. ¶
Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶
13 Soahkevuovdi čáhppesmuorji – Oaivejeagil ¶
6 Vuollegis sarritdaŋaseanan ¶
12 Skážerluktieanan ¶
25 Gaskkas- skieran ¶
– Lagešvuovddit ¶
21 Várrevuovdesitnu eanan ¶
12 Gáisáeatnamis storkenebbeng ¶
7 Sieđgarohtu ¶
8 Jeakkit, bođu ¶
14 Ii-anihahtti ¶
Kvefsendalen  fátmmasta  areálaid  goappaš  bealde vákki  gitta  Junkeråa:i.  Iešalddis  vággi  lea  govdat, 4.8. tabealla. Iešguđet guohtunšlajat juohkáseapmi (%) Ildgruben guovddáš osiin. ¶
45 Deaškedaŋas eanan ¶
5 Skierrit, čáhppes-muorjeeanan ¶
9 Soahkevuovdi/Čáhppes-muorjjit- Oaivejeagil ¶
14 Sarritdaŋas eanan ¶
2 Skážerlukti eanan ¶
1 Gaskkas-Skieran ¶
5 Lagešvuovddit ¶
21 Várre- vuolleeanan-heavošdaŋas-eanan ¶
7 Bođu jassagobit ¶
6 Várre rásseeanan ¶
14 Giđđasuorbmarássi –gieddedáđir Sieđgarohtu ¶
7 Bođu jeakkit ¶
16 Ii-anihahtti ¶
muhto bajás lea ceakkus Junkern guvlui. Doaresjogažat  leat  gobágahtten  ja  dahkan  guraid  vággái.  Lyftingsmo čilge dan leat “hui erenoamáš čáppa vággin” . Obbalaččat  árvvoštallá  son  ahte  56%  areálain  leat buorit,  dehe  buorebut  go  buorit  guohtumat.  Eanas leat  skierrit,  čáhppesmuorjeguolbanat,  sarritdaŋas, lagešvuovdi,  gironlastagobit  ja  sieđgarođut.  Dasa lassin  lea  jeagelšattolaš  soahkevuovdi,  nappo  oaivejeagil. Oktiibuot lea máŋggalágan ja buorre guohtun. Gaskaáidi  ráddje  konvenšuvdnaguovllu  vákkis. Kjerringfjellet  lea  garra  ja  guorba  várri,  muhto muhtin  sajiin  lea  báitaráktu.  Earret  duoddara  leat duolba eatnamat ja smávva jávrrážat. Jávrrážiid birrasiin lea rássešaddu. Badjelis leat dávjá čáhppesmuorjeguolbanat,  main  lea  jeagil,  erenoamážit  Blerekvatna  birrasiin.  Guovlu  lea  muhtin  dáfus  dievaslaš, gos gávdnojit juohkelágan guohtunšlájat, maid bievlajagis dárbbaša. Nuortadavvelis lea Virvassdalen rádjin. Várregilga lea  ceakkus  ja  rámššas.  Kvefsendalen:a  ektui  ii  leat rádjeáidi Virvassdalen:a mielde konvenšuvdnaguovllu guvlui davvelis. Kopparvatnet lea oarjelis Kjerringfjell. Messengåa, Jarfjellet  lea  guovdu  duottaraláža.  Guovllus  šaddá eambbo  várrevuovdesitnu  ja  leat  eambbo  jeakkit  go Kjerringfjellet:s. Doppe baicca eai leat nu ollu gironlastagobit,  vaikko  21%  lea  ollu.  Soahkevuovddis šaddá  veahá  čáhppesmuorji  ja  oaivejeagil.  Guovllus guhtot  ollu  sávzzat,  ja  dat  heajuda  boazoguohtuma. ¶
Oktiigeassu Orohaga guovddáš oasit Ildgruben orohat lea máŋga jagi atnán Ramsele konvenšuvdnaguovllu dálvejagi eanamin. Konvenšuvdnaguovllu guohtuma dihte lea orohat álohii dárbbašan guođohit  molssaevttolaš  eatnamiid  orohaga  siskkobealde dálvet. Dálvedálkkádagat dahket liikká molssaevttolaš  eatnamiid  eahpesihkarin,  ja  danne  leat gaskkohagaid  ferten  biebmat  bohccuid.  Danne  oaivvilda fágalávdegoddi deaŧalažžan sihkkarastit orohahkii dálvejagi eatnamiid buorebut go dálá dilis. Seammás berre suddjet dálá molssaevttolaš guođohanguovlluid,  nu  ahte  guovllut  eai  guhtojuvvo  eará áigodagain.  Guovllut  leat  Mofjellet,  guovllut  ráji mielde Umbukta:s Kaldvatnet:i ja guovllut oarjelis dán jávrri. Dát mearkkaša ahte boares Ildgruben orohaga guovlluid  ii  sáhte  guođohit  garraseappot  bievlajagis. Fágalávdegoddi  lea  árvvoštallan  sirdit  ráji  Melkefjellet  oarjelis,  vai  Ran  čearru  oažžu  buoret  geasseguovdileatnama. Ovdalis namuhuvvon ákkaid vuođul ii oro riekta sirdit ráji. Dasa lassin massášii Ildgruben iežaset buoremus geasseguovdileatnama. Nu leage sirdimis duššefal teorehtalaš ávki. Fágalávdegoddi  oaivvilda  leat  guokte  eananoasi dálá orohaga siskkobealde, mat eai leat mávssolaččat dan siidii, gii dál lea Ildgrubenis. Dát lea guovlu lullelis  Grasvatnet/Okstindan  (orohaga  lulimus  oassi),  ja guovlu davvelis Junkerfjellet (orohaga davimus oassi). Earret  Junkerfjellet  lulábeale  guovlluid,  ii  leat  lunddolaš dálá siidii atnit dáid eananosiid. Ferte gávdnat eará čovdosa. ¶
Guovllut lullelis Okstindan. Fágalávdegotti  mielas  eai  leat  fágalaš  ákkat  maid vuođul  ii  galggaše  Ubmeje  atnit  Spjeltfjelldalen  konvenšuvdnaguovllu  maiddái  boahtteáiggis.  Earalágan geavaheapmi  gáibida  ođđa  rádjeáiddi  Grasvatnet rájes, ja badjel Artfjellet, mii gártá hui divrrasin seammás go heajuda guovllu ávkki. Rievdadus lea maiddái hui  stuora  vahágin  Ubmeje:i.  Fágalaš  áigeguovdilis gažaldahkan  lea  movt  guovllu  ráddjet.  Lea  deaŧalaš deattuhit guohtumiid ávkki, areálgeavaheami ja vuhtii váldit eará boazosápmelaččaid. Lávdegotti  mielas  doaibmá  Grasvatnet  rádjeáidi dohkálaččat.  Lávdegoddi  lea  árvvoštallan  bidjat  ráji oarjelii, Grasvatnet oarjeleamos luovtta rájes ja lulásguvlui. Earret topografiija lea rádji heittot dakko ahte bohccot  báhkkahuvvet  gohpái,  dego “sehkkii” ,  dan sadjái go caggá bohccuid. Danne ii berre rievdadit ráji davil. Lulil  lea  lávdegoddi  árvvoštallan  ja  hilgon  čovdosiid mat mielddisbuktet áiddiid Storelva mielde ja viidásit  lulás  riikarájii  mielde.  Dát  čoavddus  lea  seammágo  jagi  1972  konvenšuvnnas,  čoavddus  maid áššebealit leat maŋŋil hilgon. Luonddudilalašvuođaid dihte livččii áidi hejot doaibman, ja livččii šaddan hui divrasin. Nubbi vejolaš lulábeale rádji livččii Favnvassdalen, vejolaččat sáhttá áidut vákki. Krutfjellguovlu lea dasto áidna  eananoassi  mii  báhcá  Ildgruben  lulimus  oasis. Vaikko vel anášiige guovllu lotnolasat Jofjell:in Ruoŧa bealde, eai goitge livččege guovllus dárbbašlaš kvalitehtat, mat adnojit jus ásaha sierra boazodoalu dohko dálvejagi eatnamiid vuođul Ruoŧas ¶
. Guovlu lea liiggás gárži ja das váilot dárbbašlaš giđđa- ja čákčajagi eatnamat.  Dát  fas  doalvu  dan  guvlui  ahte  buoremus čoavddus lea bidjat Krutfjellet oktan muhtin guovlluin das  lahkosiin.  Guovllus  leat  kvalitehtat,  mat  dahket dan  buorren  go  guođoha  ovttas  sihke  Vapsten  ja Ubmeje guohtumiiguin, ja dát guođoheapmi ii váikkut mearkkašanveara  oktiige.  Jus  rádji  biddjo  Krutåga mielde, ja dát lea ruovttoládje go Favnvassdalen ektui, de šaddá buorre rádji, iige báljo dárbbaš gaskaáiddi. Obbalaš  luondduhálddašan  geahččanbealis  mearkkaša dat ollu norggabeallái. Das gitta makkár čearuin lea,  dahje  geat  ožžot  guođohanvuoigatvuođa  Jofjellet:s,  gáibida  dakkár  čoavddus  gaskaáiddi  Övre Jovattnet:s rájes gitta Tängsvattnet:i. Jus  dálá  konvenšuvdnaguovllu  rádji  viiddiduvvo Favnvassdalen:i,  vejolaččat  Krutåga:i,  lea  dat  hui stuora viiddideapmi. Dát addá máŋga vejolašvuođa : ¶
47. Jagi 1972 konvenšuvdna eaktuda dánlágan geavaheami gos Granø adnui dálvejagi eanamin. ¶
ga doalloovttadaga Ildgrubenis, ja ahte Ildgrubena siiddat rátket sierra dálvet, ja masttadit Ildgrubena dálá siiddain dálvái. ¶
Ubmeje:i.  Molssaeaktun  dás  sáhttá  leat  ahte  Ildbruben  oažžu  ođđa  dálvejagi  eatnamiid,  ja  ahte ođđa siiddat dollet searveealu birra jagi ovttas Ildgrubena dálá siiddaiguin. ¶
Viidát  dalvejagieatnamat  Ildgrubenii  gáibidit  ahte mearrida rámmaeavttuid man viiddis galgá leat (lohku ja  rádji).  Berre  bidjat  vuođđun  ovdalis  eavttuid  mat ledje Ramseles, oktan dainna viiddiduvvon boazodoaluin. Granø kapasitehta ferte juohkit Ildgruben ja Byrkije  gaskka,  ja  boahtit  lassin  dasa  mii  namuhuvvui ovdalis. Fagalávdegotti mielas lea dát čoavddus heajumus,  dannego  dagaha  Ildgrubena  jeagelguohtumiid guođohuvvot garraseappot. Áidi  Okstindjiehki  lulábealde  ii  leat  doaibman rádjin oarjjil. Lávdegotti oaivila mielde ii leat vejolaš oažžut  áiddi  doaibmat  dakko  gokko  lea  biddjon. Vaikko dálá konvenšuvdnaguovlluid bisuha, dahje jus vállje  ovtta  dán  njealji  eará  namuhuvvon  vejolašvuođain, de dárbbaša doaimmaid álggahit, mat cagget bohccuid beassamis oarjjás ja boares Røssåga orohahkii. Man stuoris váttisvuohta šaddá, lea gitta Ubmejea boazologus, muhto buotlágan čovdosat gáibidit sihkkarastima.  Leat  2  váttis  eanangaskka.  Nubbi  lea guovlu  gaskal  Okstindan  ja  Røsvatnet,  masa  ferte gávnnahit  eará  vejolašvuođa  go  Steikvassdalen. Várrečielgi  vákki  nuortalis  galgá  lávdegotti  mielas biddjot vuođđun go šiehtadallá gokko rádji galgá huksejuvvot. Seammás galgá caggat Hjartfjellneset bokte, vai bohccot eai beasa njárgii, ja das vuoja rastá Røsvatnet. Lávdegotti oaivila mielde sáhttá dán buoremusat  dahkat  go  hukse  seaibbaha  dálu(id)  badjelii  mat leat dakko lahkosiin. ¶
Guovllut Kaldvatnet davábealde. Boazodoallu atná guovllu dušše gaskkohagaid. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá duogážin leat váilevaš dárbu  ja  /dahje  ballá  masttadit  ránnjá  siiddaiguin konvenšuvdnaguovlluin. Guovlu lea bivnnuhis geassejagi eanan, muhto sáhttá maid adnot giđđat ja čakčat. Fágalávdegoddi  oaivvilda  gávdnot  4  vejolašvuođa: ¶
čearuin/dahje eambbogiiguin Ruoŧabealde ránnjáčearuiguin.  Vejolašvuohtan  sáhttá  leat  oktasiida geasset  ja  sierra  dálvesiiddat.  Siidda  dálvejagieatnamat  berrejit  dalle  leat  lahkalaga  orohaga  eará dálvejagi eatnamiiguin. ¶
Guokte vuosttaš vejolašvuođa gáibidit gaskaáiddi Virvassdalen mielde gitta dálá áidái Kvefsendalena bajás. Veadjá  dárbbašuvvot  áidi  maiddái  3.  ja  4.  vejolašvuođa  dáfus,  muhto  lea  gitta  das  makkár  čearut oktonassii,  dahje  ovttas  Ildgruben:in,  atnet  guovllu. Vejolašvuođaid  heittotbeallin  lea  Fagalávdegotti mielas dat go bohccot, mat leat Junkerfjellet:s, bálgalit alla várreeatnamiidda. Go fas luitet vulos, sáhttet mannat juogo luksa dehe davás. Jus mannet luksa, de bohtet jeageleatnamiidda Kaldvatnet bokte, ja dat leat vahágin  dálá  Ildgrubena  boazodollui.  Dán  vejolašvuođa  ferte  garvit.  Namuhuvvon  vejolašvuođat  eai ovddit  maidege  ávkkiid,  ja  danne  leage  Fágalavdegoddi  árvvoštallan  bisuhit  guovllu  nu  movt  lea  dál. Jus vállje rievdadit, lea guohtunekologiija ja doaibmadilálašvuođaid  árvvoštallama  vuođul  buoremus atnit guovlluid ovttas dálvejagi eatnamiiguin Ruoŧas. Čearut ráji lahkosiin dárbbašit dákkár guohtumiid, ja dat doarju searvedoaimma jurdaga. Makkár čovdosa vállje, lea sparrolaga dainna makkár dálveguohtumat leat atninláhkái. Berre  doalahit  dálá  konvenšuvdnaguovllu,  mii  lea riikaráji  mielde  nuortalis  Melkefjellet,  Kaldvatnet  ja Kvefsendalen.  Fágalávdegotti  mielas  ii  dárbbaš  rievdadit dán guovllus, jus vel áiguge guohtumiin oažžut buoret ávkki. Dalle ferte guovllu čatnat Junkerfjellet eatnamiidda.  Guovllus  lea  veahá  erenoamáš  rádji, muhto dán galgá fágalávdegotti mielas čoavdit Ruoŧas siskkáldasat.  Dálá  rádjeáidi  ii  leat  almmatge  nu vuogas  báikkis.  Báikkalaš  šiehtadallamiin  berre árvvoštallat eará saji cegget áiddi, vai Ildgruben beassá johtit nuorttabeale Kaldvatnet:a. Konvenšuvdna  §  9  vuođul  lea  Ildgrubenis  riekti rasttildit riikaráji Övre Uman davvelis. Fágalávdegotti mielas ii dárbbaš rievdadit maidege guohtumiid dáfus. ¶
4.2.3 Gran čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  18  doalu  maidda  gullet  oktiibuot  41 olbmo.  Jagi  1946  láhkaásahusa  mielde  lea  alimus lobálaš  boazolohku  8  600  bohcco,  earret  misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat leat 4.5 kárttas. Gran guođoha  ja  ovttasbargá  Sváipa  čearuin  bievlajagis gitta  dassážiigo  rátkkašit  dálvesiidan  skábmamánus. ¶
Sii  ovttasbarget  dannego  bievlajagi  eatnamiin  váilot lunddolaš oazit. Praktihkalaččat sáhttá Gran ja Sváipa gohčodit oktan čearrun mas leat guokte sierra siidda, muhto  hálddatlaččat  ja  lágalaččat  leat  guokte  sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin rájiide mat čilgejuvvojit 4.5 kárttas, lea Gran čearus  okta  gaska  gokko  rádji  lea  Ran  čearu  guvlui Ammarfjäll-duovdaga badjel, mii lea oktan duottareanamin almmá lunddolaš rájiid haga. Oarjjil lea čerrui seammá heittot, váilot lunddolaš oazit dakko gokko riikarádji manná badjel guohtuneatnama, mii lea oktanduovddan. Dálveguohtuneatnamiin váilot maiddái dákkár rájit, nu movt juo ollu dálveguohtuneatnamiin muđuige.  Dálveguohtuneatnamiin  váilot  maid  lunddolaš rájit čearuid gaskka, muhto dálvet nagoda buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobargguid nu ahte eallu bissu dihto eatnamiin. Guottetbáiki lea rájes nuortan Vinkelkrokena rádjai, ja dat leage measta visot sin bievlajagi eanan. Čearu eatnamiin Ammarfjäll-guovllus guođohit vuosttažettiin dalle go jávrrit leat jikŋon, mat dalle eai  cakka  bohccuid  mannamis  dohko.  Erenoamáš deaŧalaš lea Nalovardo várrevuvddiin guođohit juste ovdalaš  guotteha,  daid  áiggiid  go  cuoŋu  lea  lássen ealádaga  ja  boazu  gávdná  duššefal  lahppojeahkála. Björkfjället:s leat árrat bievladielkkut ja vuvddiin lea valjit  lahppojeagil,  ja  danne  leatge  dát  duovdagat Gran čearu oaláš guottetbáikin. Geasset  mihcamáraid  rájes  gitta  borgemánu  álgui lea eallu riikkaráji guovllus gos Gran ja Svaipa čearut merkot misiid. Čakčageasi guođohit duottarravddain ja jeaggegáttiin vumiin ja vuolládagain duolbasit eatnamiin  mat  leat  Lais-joga  ja  Vindel-joga  gaskka. Čakčageasi  njuvvet  nuorra  varrásiid  čearu  váldorátkka-  ja  njuovvangárddis  Biergenæs:s.  Skábmamánus lea gárddástallanáigi, go lea muohttán ja čázádagat leat jikŋon. Dalle rátkkašit ja njuovadit. Gran ja Svaipa. Váldorátkkašeamit leat Biergenæs- ja Laisheden-gárddiin, gos rátket dálvesiidan. Gran čearus leat vihta - guhta dálvesiidda. Čearru sáhttá geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶
Guohtun Gran  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%)  ( 4.10. ja 4.11. tabealla ). 4.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
1,3 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
147,3 12,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
5,0 Daŋas-/goike guolban ¶
349,9 30,5 Varas guolban ¶
304,3 26,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,2 Goikásit rásseeanan ¶
6,0 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
39,23,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
725,3 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
293,5 27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,0 Goike bovdnajeaggi ¶
4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,2 Daŋas-/goike guolban ¶
7,4 Varas guolban ¶
77,8 10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,6 Goikásit rásseeanan ¶
2,4 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
217,6 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,20,0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,20,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,6 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Viidodagat, mat leat tabeallain juohke šattu nammii, čájehit  šaddašlájaid  viidánusa  áigodatguohtumiin. Čearru hálddaša badjel 718,2 km ¶
ruonasguohtuma bievlajagi eatnamiin. Dán eatnamis lea 100 km ¶
konvenšuvdnaguovllus.  Ruonasguohtumat  leat  seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (143,7 km ¶
), varas guolban (304,3 km ¶
) ja njuoskasit rásseeanan (105,1 km ¶
). Šattuid dáfus lea bievlaguohtun hirbmat buorre. Dan seammás  sáhttá  dadjat  ahte  ruonasguohtumiin  leat viiddis báikkit mat áinnas sáhttet guođohuvvot jeagelguohtunáigodagas.  Dat  áiggit  leat  giđđat,  cuoŋo-  ja miessemánu,  ja  čakčat  –  čakčadálvvi,  čakčamánus  - skábmamánnui. Jeagelguohtumat gávdnojit daŋas/goike  guolbaniin.  Dat  leat  349,9  km ¶
ruonasguohtunareálas.  Lastamuorat/sieđgarođut,  mat leat ruonasguohtun, dahket birrasiid 13 %, ja loktejit eatnamiid árvvu ruonasguohtumin. Gran hálddaša badjel 136,5 km ¶
guohtuneatnama dálvejagi eatnamiin. Jeageleatnamat leat mearkkašahtti  gáržžit.  Dilli  buorrána  das  go  gaskajohtolagas  lea jeagelšaddu 185,1 km ¶
, man sáhttet geavahit skábman ja muđui olles dálvvi daid jagiid go lea unnán muohta. Goahccevuovddis šaddá maiddái veahá jeagil seamuleatnamis, muhto jeagelšaddu lea duššefal báikkuid, ja danne ii boađe ovdan šaddokárttain. Dát navdin lea vuođđuduvvon  daid  vuđolaš  boazoguohtundutkamiidda, mat dahkkojedje Norbotten leanas. Doppe čájehuvvui ahte lei dábálaččat goalmmádas oassi jeahkális gávdnamis varas goahccevuvddiin, muhto šaddokárttain ii lean dát obage dulkojuvvon leat jeagelguohtumin.  Dálveguohtumiin  lea  muorračuohpahat  324,7 km ¶
,  dahje  12,8  %  nettoareálas.  Dát  eanan  ii  anit guohtumiin  boazodoalu-oainnus.  Go  vuovddit  leat njáskojuvvon  jalgadin,  de  anihit  dušše  árradálvvi  ja árragiđa go bievlagoahtá. Gaskajohtolagas, mii lea ruonasguohtuma ja dálvejagi eatnamiid gaskkas, lea 1292,9 km ¶
ruonasguohtun, vel lassin namuhuvvon jeagelguohtumiidda. Dát ruonasguohtumat  leat  dušše  muhtin  muddui  ávkin. Muhtin  eananosiid  oažžu  geavahit  duššefal  golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Dat mielddisbuktá ahte eatnamat mat leat lahkosiin, eai báljo guođohuvvo dalle go lea bahá ribahit bohccuid  lobihis  eatnamiidda.  Dás  lea  dasa  lassin  sáhka alla várreeatnamiid birra, dábálaččat guossavuovddi, gos lea gassa muohta dálveguovdil. Ii-anihahtti eana, eandalii geađgeeanan ja ráššá, lea gaskamearálaš  dásis  Gran  čearus,  go  buohtastahttá eará várreeatnamiiguin Västerbottenis. Geasseguohtumiin lea 39,2 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja das lea 12,2  km ¶
konvenšuvdnaguovllus.  3,3  %  lea  ruoŧabealde ja 3,6 % norggabealde. Čearu geasseguohtuneatnamiid nettoareálas lea 19,9 % badjelis go 1 000 m bm.  Ná  badjin  lea  šattohis,  asehis  eanan,  muhto dákkár eatnamat leat buorit bálganbáikin bohccuide. Ferte gal gávdnot ruonasguohtun alla várreeatnamiid lahkosiin, vuolládagain gos boazu sáhttá guohtut. Eatnamat,  mat  leat  badjelis  go  1  000  m  bm,  leat  eanas Ammarfjäll-guovllus.  Daid  guovlluid  ii  ane  čearru, dannego eatnamat leat Vindel-joga lullelis, ja nu leatge sierra  duovddan  čearu  eará  bievlaguohtumiid  ektui. Gran čearus leat unnán alla várreeatnamat, mat adnojit bálganbáikkin, eaige čearus leat jiehkitge. ¶
4.2.4 Ran čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  24  doalu  maidda  gullet  sullii  60  olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 7800, earret misiid. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 4.5  kárttas. Ran  ii  juogat  guoh- tuneatnamiid ránnjáčearuiguin. Davábeale lea bievlaguohtuneatnamiin  lunddolaš  rádji,  nappo  Vindelčázádat,  mii  vuolgá  Sorseles  ja  manná  Ammarnäsii. Das  viidáseappot  oarjjás  Ammarfjället  badjel  gitta riikkaráji  rádjai,  eai  leat  lunddolaš  oazit.  Lea  dušše hálddášandásis  biddjon  njulges  rádji,  beroškeahttá makkár  eatnamat  dakko  leat.  Dan  eananoasis,  mii manná riikkarájis Ammarfjället guvlui, leat boazoáiddit.  Das  nuorttas,  Ammarfjället:s  eai  leat  oazit  mat cagget  bohccuid  mannamis  davás.  Dat  fas  mielddisbuktá ahte Ran čerrui ii leat vejolaš garvit davit eananosiid go sii galget guođohit daid eananosiid duovdagiin mat gullet sidjiide. ¶
Čearu  lunddolaš  rádji  lea  Juktåns-čázádat  lulil, dakka  nuorttabealde  sisruovdemáđi  ja  dat  manná gitta Överst-Juktan rádjai. Dan rájes oarjjás Tärnasjön rádjái ja viidáseappot riikkarádjái leat áiddit. Erenoamážit Tärnasjön rájes oarjjás lea biddjon njulges rádji badjel  várreeatnama,  mii  manná  oktanduovddan. Boazoáidi  lea  eaktun  dasa  ahte  Ran  ja  Storfjellsiida Ubmejes  sáhttet  guođohit  iežaset  eatnamiid,  almmá stuorit masttademiid haga. Oarjjil ii doaimma riikkarádji lunddolaš rádjin. Ráji mielde oarjjabeale lea ceggejuvvon  áidi  amaset  bohccot  rádjeguovllus  rasttidit riikaráji  Norgii.  Ran  anii  Melkfjell-guovllu  geasseguovdileanamin ovdal jagi 1972. Duovdagiin, gos leat dálveguohtumat, váilot oazit, muhto dálvet lea goitge geahppasit  goalŋŋadit  ealu  ja  lágidit  dihto  guohtumiidda. Cuoŋománu  loahpas  cakkadit  ealu  oarjjabeallái “gilvinráji".  Oaláš  guottetbáikin  leat  Geuverten-  ja Ältsvattnet-guovllut, ja maiddái lulábeale Ammarfjället.  Doppe  bievlá  árabut,  ja  lea  maiddái  suodjibáiki njuoratmisiide. Geassemánus- suoidnemánus doalahit ealu  vári  oarjjabeale  eananosiin.  Sin  geasseorohat leage Ältsvattnet gáttes ja Laiva birrasiin gos maiddái merkot misiid. Borgemánus luitet ealu lávdat miehtá guovllu Norgga-Ruoŧa rájis “gilvinráji” rádjai. Čakčamánu  álggus  njuvvet  nuorra  varrásiid  Kraipes.  Sii njuovadit ja maiddái rátkkašit dálvesiiddaide Kraipe gárddis  ja  Giepperváris lahkosiin.  Dát váldorátkkamat, mas rátket dálvesiiddaide, leat čakčadálvvi maŋŋil go čázit leat jikŋon ja lea muohttán. Sii vižžet  bohccuideaset  nuppiin  siiddain  go  doppe  leat gárddástallame seammá áigodagas. Dábálaččat rátket čearus  viđa  dálvesiidan  ovdalgo  johtet  dálvejagi  eatnamiidda.  Čearru  sáhttá  guođohit  sihke  rittu-  ja  siseatnanguovlluid  dálvet,  ja  dan  dahket  juohke  jagi. Cuoŋománus  johtet  siiddat  dakka  oarjjabeallái . ¶
Guohtun Ran čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.12. ja 4.13. tabealla ). 4.13. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
86,5 19,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,1 Goike bovdnajeaggi ¶
1,2 Goike šattolaš jeaggi ¶
5,7 Daŋas-/goike guolban ¶
411,3 27,5 Varas guolban ¶
299,9 20,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,1 Goikásit rásseeanan ¶
96,26,4 Sieđgarohtu ¶
2,4 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
4,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
2,0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 1048,6 42,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
325,5 13,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
7,3 Daŋas-/goike guolban ¶
2,5 Varas guolban ¶
3,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,4 Goikásit rásseeanan ¶
0 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
413,9 16,9 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
1,0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearru  hálddaša  badjel  942,8  km ¶
ruonasguohtuma bievlajagis. Das lea 19,9 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Dan  eananoasis,  mii  Ammarfjället:s  lea  Gran  čearu siskkobealde,  lea  122,6  km ¶
ruonasguohtun.  Dát eananoassi ii leat lunddolaččat sierra oassin Ran čearu guohtuneatnamiin. Dasa lassin leat Gran čearus 233,7 km ¶
dálveeatnamiin  dálveguohtunšlájat,  ja  badjel  1 739,9 km ¶
lea ruonasguohtun ja fas gaskajohtolagas lea 109,2 km ¶
jeagelguohtun. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin  lea  971,8  km ¶
oarjjabealde . Go oarjjabealde leat, mearkkaša dat ahte dáid eatnamiid fertejit guođohit bievlan. Gaskajohtolaga dálveguohtumiid sáhttet dábálaččat geavahit duššefal skábman,  danne  go  dát  guohtumat  leat  alla  várreeatnamiin, ja doppe lea giđabeallái muohta liiggás gassat. Geasseguohtumiin lea 59,4 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja dán oasis lea 0,1 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti proseantalohku lea 4,0 ruoŧabealde ja 0,5 norggabealde. Areálas lea 19,1 % badjelis go 1 000 m bm.  Čearus  eai  oba  leatge  alla  várreeatnamat  dain duovdagiin mat leat mearriduvvon rájiiguin. Geahča 4.5  kártta. Čilgehusas  oaidnit  ahte  Ran  čearus  leat arvat viidát jeagelguohtumat go ránnjás Gran čearus. Ollislaččat  daddjon  leat  Ran  čearus  buorit  jeagelguohtumat  dálvet.  Čearu  jeageleatnama  nettoareálas lea  397,6  km ¶
,  dahje  10,8  %  ođđasit  šaddame.  Dán eatnama ii sáhte guođohit. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
4.2.5 Fágalávdagotti evttohus ¶
Svaipa – Gran – Ran – Ildgruben – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gran ja Svaipa čearut ožžot  ovtta  konvenšuvdnaguovllu  Ildgruben  orohaga davábeale eananosiin ja lulágeaže eananosiid Sáltoduoddara orohagas, nu movt oaidnit 4.2 kárttas. Gran/Svaipa oažžu rievtti rasttidit Kaldvatnet- geaidnu  ja  E6.  Evttohusa  eaktun  lea  ahte  rádji gaskkal Ran ja Gran čearuid rievdaduvvo nu ahte Ammarfjället  gullagoahtá  Ran  čerrui.  Sáltoduoddaris  lea  rasttidanriekti  nuorttabeale  Nasafjället dálvet. Ran oažžu ovtta konvenšuvdnaguovllu, geahča 4.2 kártta. Evttohus mielddisbuktá ahte dálá áiddit galget sirdot dán guovllus. Ildgruben  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  dálveguohtuma váste Ruoŧas. ¶
4.3 Ildgruben – Ubmeje guovlu ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  15  doalu  maidda  gullet  38  olbmo.  Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku  9  000,  earret  misiid.  Čearu  rájit  ja  áigodatguohtumat  bohtet  ovdan 4.5  kárttas. Ubmeje  ii  ane njuolgut  daid  seammá  guohtumiid  ovttas  ránnjáčearuiguin,  muhto  sii  baicca  atnet  unná  eananoasáža oarjjabealde  Tärnasjön,  mii  gullá  Ran  čerrui.  Dán eananoasi  atnima  váikkuha  dat  gokko  rádjeáidi  lea ceggejuvvon.  Davil  lea  čearru  bures  earuhuvvon  sisruovdemáđi  rájes  gitta  Överst-Juktan:i  go  dakko  lea Juktan čázádat. Das oarjjás Tärnasjön meattá ja gitta Bajit-Uman:i  leat  áidon.  Erenoamážit  Bajit-Uman  ja Tärnasjön gaskkas lea áidi dárbbašlaš vai Ubmeje ja Ran  čearut  eai  masttat.  Praktihkalaš  boazobarggu dáfus ii leat riikkarádji lunddolaš rádji oarjjil. Ubmeje ii  geavat  guovllu,  mii  lea  davábealde  Bajit-Uman  ja oarjjás Kåtavikena rájes, dannego jávri lea lunddolaš rádji  Ildgruben  orohaga  guvlui.  Riikkarádji,  mii manná Ammarfjället badjel, ii leat biddjon lunddolaš oziid mielde. Ammarfjället lea oktan eanamin, mas eai leat lunddolaš rájit mat cagget bohccuid. Dakko váilot lunddolaš  oazit  mat  caggat  bohccuid  rasttildeames ráji, go guođohit ráji duohken. Lulil  lea  čearus  buorre  lunddolaš  rádji  Vapsten čearu guvlui Norgga ráji rájes ja gitta dálvejagi eatnamiidda. Dát lunddolaš rájit leat Jovattsdalen ja dasto Ubmeeanu čázádagat nuorttasguvlui. Nu go maiddái eanas  siseatnanguovlluin,  de  váilot  Ubmeje  čearus lunddolaš rájit dálveguohtumiin eará čearuid guvlui. Vaikko vel váilotge oazit, lea dálvet goitge muohttaga áiggi  álkit  sirdit  ja  gohkket  ealu,  dannego  dálvet  lea eallu lodji. Bievlajagis leat čearus guokte siidda, Artfjäll- ja Storfjällsiida. Sii leat goabbat siiddas dannego Ubme-eatnu  juohká  eatnamiiid  lunddolaččat  guovtti oassái. Cuoŋománus  sii  johtet  dábálaččat  ealuin  giđđaguohtuneatnamiidda.  Guottetbáikin  adnojit  guovllut miehtá  vuollegis  báikkiid  rájes  gitta  Norgga  ráji duohkái. Lulli-siidda oaláš guottetbáikin lea Artfjället ja  Storfjäll-siidda  oaláš  guottetbáiki  lea  oarjjabealde Biellojávrri. Miessemearkunáiggi cagget ealu Artfjällguvlui ja konvenšuvdnaguvlui dakko lahkosiin, Stor ¶
fjällguvlui ja Ryfjället guvlui. Čakčageasi lávdá eallu vumiide,  mat  leat  váriid  lahkosiin.  Storfjäll-siida njuovvá nuorra varrásiid Biellojávrri gárddis. Artfjällsiida  gárddástallá  fas  Ström  ja  Strimasund  gárddiin. Sii rátkkašit dáin gárddiin dálvesiidan, muhto maiddái nuortalis,  nu  movt  Blaikfjället  ja  Renberg  gárddiin. Dábálaččat leat čearus golbma dálvesiidda, ja dálvejagi eatnamiin leat skábmamánu loahpas cuoŋománnui. Čearu siiddat sáhttet geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶
Guohtun Ubmeje  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 4.14. ja 4.15. tabealla ). ¶
4.14. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
468,8 28,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,7 Goike bovdnajeaggi ¶
11,20,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,9 Daŋas-/goike guolban ¶
417,4 25,0 Varas guolban ¶
181,0 10,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
166,7 10,0 Goikásit rásseeanan ¶
4,6 Sieđgarohtu ¶
7,0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
1,20,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 669,2 4.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi  1 622,0 45,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
650,4 18,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,8 Goike bovdnajeaggi ¶
4,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
7,0 Daŋas-/goike guolban ¶
3,1 Varas guolban ¶
4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,6 Goikásit rásseeanan ¶
0,3 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
370,8 10,4 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
0,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,8 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearru  hálddaša  badjel  1004,6  km ¶
ruonasguohtumiid bievlajagi eatnamiin. Das lea 75,0 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtun lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (468,8 km ¶
), varas guolban (181,0 km ¶
)  ja  njuoskasit  rásseeanan  (166,7  km ¶
).  Bievlaguohtumat  leat  hirbmat  buorit.  Mii  oaidnit 4.14. tabeallas ahte eatnamiin lea erenoamaš buorre jeagil, go njealjádas oassi nettoareálas lea daŋas-/goike guolban.  Eatnamiid  sáhttá  guođohit  giđđat,  čakčat  ja čakčadálvvi. Ubmeje  hálddaša  badjel  122,4  km ¶
jeageleatnama dálveguovdilguohtumiin. Dás gullá 12,2 km ¶
konvenšuvdnaguovlui  Norgga  beale  ealuide  dálvejagi  eana ¶
min. Lea unnán jeagelguohtun dálveeatnamiin, muhto dilli buorrána go lea 51,7 km2 jeagelguohtun ja dálveguovdil guohtumiid gaskkas. Dán guohtuma  sáhttá  atnit  skábman  ja  muđui  go  lea  unnán muohta  dálvet.  Ubmeje  čearru  hálddaša  dasa  lassin badjel 1 463,1 km ¶
ruonasguohtumiid ja 110,4 dálveguohtuneatnamiid gaskajohtolagas badjelis.  Dat  eatnamat  sáhttet  guođohuvvot  skábman,  ja dainna  lágiin  seastá  dálveguohtumiid.  Berre  muitit ahte dát guovllut eai sáhte adnot dálveguovdil, eaige giđabeallái, dannego dalle lea hirbmat gassa muohta. Dálvejagi  eatnamiin  berrešii  maiddái  leat  valjit jeagil  dain  seamulšattolaš  goahccevuvddiin,  mat dahket  bures  sullii  55%  nettoareálas.  Jeagil  lea ođđasit šaddame 260,6 km ¶
Ubmeje dálveguohtumiin, dahje  12,3%  nettoareálas.  Daid  eatnamiid  ii  ábut guođohit dálvet. Ii-anihahtti juovat ja geađgeeanan leat badjel gaskamearálaš dási Västerbotten čearuin. Šattohis eatnamat, gáissát, gal leat gaskamearálaš ollu. Geasseguohtumiin  lea  101,8  km ¶
ii-anihahtti  geađgeeanan.  Das lea 14,9 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Proseantaloguin lea ii-anihahtti 5,9 ruoŧabealde, ja 11,1 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiin lea 19,2 % badjelis go 1 000 m  bm.  Goappaš  stuorasiiddain  gávdnojit  alla  várreeatnamat  bálganbáikin  geasseguohtuneatnamiin. Geahča 4.5–4.9  kártta. Šaddošlájaid  viidánusa  oain- nát 4.8 ja 4.9 kárttas. ¶
Oktiigeassu Ubmeje čerrui lea váttis čađahit praktihkalaš boazobarggu Artfjället guovllus almmá rasttitkeahttá riikaráji. Berrešii gávdnat lunddolaš oziid ja heivehit daid mielde  boazoguohtumiid,  amas  dárbbašit  atnit  áiddiid,  main  eatnamiid  hámi  geažil  ii  goitge  leat  ávki. Norgga  eatnamat,  maid  Ubmeje  geavaha,  sáhtašii lonuhit Ildgruben orohagain. Ildgruben oččošii dasto guođohit Ubmeje čearu dálveguohtuneatnamiid nuorttabeali eananosiid. ¶
4.3.2 Fágalávdegotti evttohus ¶
Ubmeje – Ildgruben 1.  Fágalávdegoddi  evttoha  ovttasbarggu  Ubmeje čearu  ja  Ildgruben  orohaga  gaskkas  čuovvovas guovllus:  Grasvatnet  –  Krutåvassdraget  –  Artfjället. Konvenšuvdnaáidi Steikvassdalenis sirdojuvvo. 2.  Fágalávdegoddi  evttoha  oktasaš  konvenšuvdnaguovlun Ubmeje čerrui bidjat čuovvovaš guovlluid: Grasvatnet  –  Krutåsvassdraget  konvenšuvdnaguovlu.  Ildgruben  oažžu  dálvejagi  eanamin  konvenšuvdnaguovllu  Ruoŧas.  Steikvassdalena  konvenšuvdnaáidi sirdojuvvo. ¶
4.4.1 Vapsten čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 9 boazodoallo-ovttadaga ja 24 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusas mearriduvvui alimus lobálaš boazolohkun  galgá  leat  5000  bohcco,  earret  misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vapsten  čearru  ii  juogat  guohtuneatnamiid  eará čearuiguin. Lea baicca okta eananoassi man guođoha sihke Vapsten ja Vilhelmina norra čearru, ja dakko eai leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi guohtumiid  nuorttabealis ja Nordmaling  gaskkas.  Davil  lea  čearus  lunddolaš oahci,  go  dakko  lea  Jovattsdalen  ja  vidáseappot Ubmejoga  čáhcevuogádat  gitta  dálvejagi  eatnamiid rádjái. Oarjjil lea riikarádji mii ii leat lunddolaš rádji, muhto manná njuolga badjel Södra Storfjället ja Arefjället.  Lea  boazoáidi  Övre  Jovattnet  ja  Arevattnet gaskka,  muhto  das  viidáseappot  badjel  Arefjället  ja gitta  Skalmodal:i  váilu  oahci,  mii  caggá  bohccuid. Geassejagi eatnamiid lulábealis lea áidojuvvon Vilhelmina  norra  guvlui,  dakko  gokko  váilot  lunddolaš oazit. Lulil ii leat mearriduvvon rádji rájis nuorttas. Cuoŋománus  lea  johttánáigi,  ja  ealu  fievrridit dábálaččat biillain. Guottet álgá cuoŋománu loahpas ja  bistá  miehtá  miessemánu,  ja  guottetbáiki  lea rájis  gitta  norggabeali  ráji  duohkái,  nappo miehtá  bievlajagi  eatnamiid.  Geasseguovdil,  miessemearkunáiggi, lea eallu Gardfjäll-guovlluin ja oarjjás riikáráji  duohkái  ja  dasto  velá  konvenšuvdnaguovlu dakko  lahkosiin.  Čakčageasi  lávdá  eallu  ja  guohtu miehtá  daid  duovdagiid  mat  leat oarjjabealis.  Dáid  áiggiid  leat  geargan  miessemearkumiin. Boazoáiddi,  mii  ráddje  konvenšuvdnaguovllu  oarjjabeali, ferte ollu divodit juohke jagi eatnamiid hámi ja muohtadilálašvuođaid dihte. Nuorra varrásiid njuvvet čakčamánu álggus Abelvattnet ja Atostugan gárddiin. Dálveguohtumiidda fievrridit ealu biillain dehe vácci golggotmánu  loahpas  dehe  skábmamánu  mielde. Áigumuš  lea  doallat  ealu  čakčajagi  eatnamiin  nu guhká  go  vejolaš,  vai  seastá  dálvejagi  gáržžes  eatnamiid.  Dálvejagi  eatnamat  álget  Lycksele  buohta  ja ¶
mannet  gitta  Nordmaling  rádjái  Bađaluovtta-rittu bokte. Dálvet lea oktan siidan muhtin áiggiid, muhto sáhttet maiddái rátkkašan golmma dálvesiidii. Čearru sáhttá  guođohit  sihke  siseatnamis  ja  riddoguovllus dálvejagis. ¶
Guohtun Vapsten  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 4.16. ja 4.17. tabealla ). ¶
4.16. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
154,8 11,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
461,6 32,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,9 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
,1 Daŋas-/goike guolban ¶
226,2 16,1 Varas guolban ¶
204,8 14,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
7,1 Goikásit rásseeanan ¶
5,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
3,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.17. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,8 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
1 935,2 44,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
456,210,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,6 Goike bovdnajeaggi ¶
6,6 Goike šattolaš jeaggi ¶
548,1 12,7 Daŋas-/goike guolban ¶
1,4 Varas guolban ¶
0,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
0,4 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
519,9 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
0,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
1,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4 321,3 Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 086,4 km ¶
, ja dás lea 19,5 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat  leat  eanas  seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  (461,6  km ¶
),  varas  guolban  (204,2  km ¶
)  ja njuoskasit rásseeanant (100,3 km ¶
). Dát guohtunšlájat leat 55 % ruonasguohtuneatnamiin. Bievlajagi eatnamiin lea hui buorre guohtun. Mii oaidnit 4.16. tabeallas ahte várreeatnamiin lea ollu jeageleanan, go juo 16 %  areálain  lea  daŋas-/goike  guolban.  Dát  eatnamat sáhttet adnot giđđat ja čakčat. Dasa lassin lea dain eatnamiin,  mat  leat  ruonasguohtuneatnama  ja gaskkas,  963,0  km ¶
ruonasguohtun.  Dán  ruonasguohtuma  kvalitehta  lea  heajobuš,  dannego  olles 530, 5 km ¶
lea seamulvallji/urtavallji goahcevuovdi, ja seammás váilot dáin eatnamiin measta oalát njuoskasit rásseeanant ja rásseeanan. Vapstenis lea 167,9 km ¶
dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Doppe lea measta unnán jeageleanan, muhto berre lea mealgat ollu jeagelguohtun dain seamulvallji/urtavallji  goahccevuvddiin,  dasgo  dat  leat 58 %  dálveguohtuma  nettoareálas.  Vapstenis  lea áibbas  unnán  jeagelguohtun  (32,5  km ¶
)  dain  eananosiin, mat leat ja dálvejagi váldoduovdagiid gaskkas. Dat eananoassi gaskajohtolagas, mii lea oarjjabealde, sáhttá adnot sihke giđđat ja čakčat. Baicca gaskajohtolaga nuorttabeali eananosiin lea unnán árvu guohtuneanamin. Dán eananoasis lea unnán jeagil, ja muohtadilálašvuođaid dáfus lea váttis guođohit  dálvet.  Dálvejagi  eatnamiin  lea  vuvddiid muorračuohpahateanan  433,5  km ¶
,  ja  dahká  13  % nettoareálas. Dákkár jeageleatnamat eai heive dálveguohtumin. Lea unnán ii-anihahtti geađgeeanan Vapstenis. Leat áibbas  unnán  alla  várreeatnamat  gos  ii  leat  šaddu. Geassejagi  guohtumiin  lea  54,8  km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja 3,9 km ¶
dás lea konvenšuvdnaguovllus. Proseantalohkun ii-anihahtti oassi lea 3,7 ruoŧabealde ja 8,5 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiid nettoareálas  lea  duššefal  7,5  %  badjelis  go  1  000  m bm.  Vapstenis  váilot  oalát  alla  várreeatnamat  gosa eallu  beassá  bálgalit  geassebáhkaid  áiggi.  Geahča 4.10–4.14  kártta. Mii  oaidnit 4.13 ja 4.14  kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Boazodoallofágalaš  oaidninbealis  leat  Vapstenis guokte  váttisvuođa:  oarjjabealde  váilot  belohahkii lunddolaš rájit ja alla várreeatnamat, ja bálganbáikkit váilot bohccuide geasset. Dálvejagi eatnamat leat Vapstenis  buorit  čearu  alimus  lobálaš  boazologu  ektui. ¶
Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohat  rievdadii  Susendal  nama  jagis  1991  ja namma lea dál Byrkije. Seammás rivde lulit ja oarjjabeale rájit. Dasa lassin gullá 1999 rájes Hattfjelldala lulimus oassi orohahkii. Mii oaidnit olggumus rájiid 4.3. kártagovas. Oarjerádji čuovvu Fiplingsdalena ja lea  buorre  rádji.  Davil  lea  rádji  Vefsna:s  gitta  Hattfjelldal:a guovddážii ja de eanas muddui gaskariikageainnu mielde Krutvatnet:i ja riikarádjái. Lulil manná rádji badjel Børgefjella. Dát lea heajos rádji, iige leat gaskaáidi ¶
. Nuorttabealde manná orohatrádji dáidda: Frostviken  norra-,  Vilhelmina  södra,  Vilhelmina  norra-  ja Vapsten čearuide. Buot dán 4 čearus leat konvenšuvdnaguovllut  Norggas ¶
.  Earret  guokte  smávit  eananoasi ¶
,  mearkkaša  dát  ahte  guohtunrádji  lea  Byrkije siste. Konvenšuvdnaguovllut leat 14 % orohaga ollislaš árealas. Dat oassi B 6 konvenšuvdnaguovllus, mii ovdal lei Østre Røyrvik orohagas Davvi -Trøndelagas, sirdojuvvui  jagis  1991  Byrkije.  Orohaga  eará  eatnamat gullet dál Østre-Nååmesjevuemie orohahkii. Eai konvenšuvdnaguovllu rájit, eaige riikarádji leat lunddolaččat.  Konvenšuvdnaguovlluin  lea  gaskaáidi. Boares Hattfjelldal orohagas, mii lea juhkkojuvvon Ildgruben  ja  Byrkije  gaskka,  lea  dan  mielde  movt konvenšuvnnas  johtingeainnut  leat  čilgejuvvon  vuoigatvuohta  dálvejagi  eatnamiidda  Granöguovllus. Guovllu rádji lea Ramsele guvlui, ja dan atná Ildgruben. Jagis 1968 gitta 1980 rádjái lei Vapstenis ja Hattfjelldalenis  searvesiida.  Dalle  lei  Hattfjelldalena  lulimus  oassi  ja  Granöguovlu  oktasaš  guohtuneanamin. Šiehtadus, mii dáhkui čearuin, attii Byrkije:i dálveguohtumiid  Løgdeå:s.  Dát  guovlu  addui  Meselefors konvenšuvdnaguovllu sadjái. Orohaga  viidodat  lea  2.248  km ¶
.  Dás  sirdojuvvui 521 km ¶
Hattfjelldalen:i jagis 1999. Ollislaš viidodagas  leat  5  a,  5b  ja  6  konvenšuvdnaguovllut  mielde, oktiibuot 318 km ¶
. Granö ja Løgdeåguovlu Ruoŧas eai leat mielde viidodatrehkegis. ¶
Orohagas leat 3 vákki. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga nuorttimus oasis lea ovtta sajis “bodnegranihtta” mihtilmassan. Dasa lassin lea orohaga oarjjabeale eananosiin veahá maiddái earášlájat granihtta ja veahá gneaisa. Vaikko lea suvrra báktevuođđu, ii leat guovlu áigeguovdilis guohtun dálvejagis, muhto vákkiin leat veahá čákčaguohtumat. Davimusas jalggoda várri,  eanan  lea  vuollegit  ja  rámšasit,  leat  jávrrit  ja jeakkit  davil  Vefsna  ja  Hattfjelldalen  guovddáža guvlui.  Dán  guovllus  leat  jeageleatnamat  giđđajagi guohtumin. Earret dan guovtti stuorá guovllu gos lea granihtta,  gávdnojit  gaskkohagaid  gággadit  mollaneaddji báktešlájat. Guovlluin,  mat  leat  gaskal  dan  guokte  viiddis guovllu, lea ollu báitaráktu ja veahá kálka. Dát  dagaha  eanas  osiide  orohagas  assás  moreneeatnama, muhto lea unnán humus eanas osiin orohagas. Vorren čilge dáid guovlluid ná: “... Krokena rájes, mii lea  Susna:s  ja  lulásguvlui,  lea  vuollegit  ja  jalgadit guovlu,  –  eatnamis  leat  alážat  ja  gobit,  ja  dasto  leat jogažat ja jávrrit, ja veahá jeaggeeanan jávre- ja johkagáttiid ... ”. Viidámus kálkaguovllu gávdná várrevuovdeguovllus  nuorttabealde  Susna  joga.  Dušše  ovtta  báikkis, Rotfjellet, leat dakkár báktešlájat main leat gággadit mollaneaddji  minerálat.  Orohaga  davimus  oasis  lea eanas báitaráktu – dakkár marmoršládja mii dagaha asehis morenaeatnama, mas lea unnán muoldu. Rievttimielde leat báljes duottarguovllut doppe gos gaskkohagaid gávdno olevingeađgi, mii dahká ceakko alážiid (Hatten  várri  lea  mihtilmas).  Guovllus  leat  maiddái smávit vákkit ja vuollegis mihttot mihtilmasat. Várreráidu oarjin lea allat (alážat gitta sullii 1.700 m.bm.),  muhto  orohagas  leat  eanas  guovlluin  jorbahámat čohkat. 55% areálain leat gaskal 600 ja 1.000 m.bm, dat mearkkaša ahte eanas lea badjelis vuovderáji. Areála lea minddar juohkásan gaskal 200–600 ja badjel 1.000 m.bm. Bievlajahki lea oanehaš, dannego runoda maŋŋit, easka miessemánu loahpas ja geassemánu  álggus.  Muhto  go  de  runoda,  leat  orohagas “giđđaguohtumat” geasi  miehtá,  dannego  eatnamat leat nu máŋgga allodagas. Byrkije lea dat orohat Nordlánddas gos dálkkádat lea seammalágan go siseatnamiin; Orohaga stuorámus oasis  lea  temperatuvraerohus  gaskal  geasi  ja  dálvvi badjel  20°C.  Dálvejagis  lea  dálkkádat  dásset,  eaige guohtumat nu bahuid jieŋo go ránnjáorohagain oarjelis. Oarjjimus várreráiddus (Fiplingdalen guvlui) borgá eanemus (400–500 mm), ja das riikaráji guvlui unnu borgamearri go alla várit suddjejit. ¶
48. Geahča ovdalis čilgehusa Østre-Nååmesjevuemie boazoorohaga oasis. 49. Konvenšuvdna, § 1B, čuoggát 5a, 5b ja 6. 50. Oasit Vapsten čearu ráji guvlui ja oasit Vilhelmina norra čearu ráji guvlui. ¶
Eanas  oassi  dain  guovlluin  gos  unnimusat  borgá (200–300mm)  leat  rádjeáiddiid  nuortalis.  Unnán muohta  ja  dássedis  dálkkádagat  váikkuhit  nu  ahte bissu buorre guohtun dálvejagis. ¶
Guohtun Lea  dábálaš  áddejupmi  ahte  dálvejagis  lea  aibbas unnán guohtuneanan bievlaguohtumiid ektui. Alimus boazolohku  mearriduvvui  900  bohccui  dan  vuođul ahte orohat adno birrajagi eanamin. Meselforsas ¶
lea konvenšuvnna  mearrádusas  alimus  lobálaš  boazolohku  1.500  bohcco.  Čázádatbuođđudeapmi  vahágahttii guovllu, ja eahpeformálalaš šiehtadusain lonuhuvvui guovlu Lögdeå guovlluin. Eai  leat  mearriduvvon  guohtunáiggit  orohahkii, earret konvenšuvnna meriid. Dát mearkkaša ahte Byrkije  sáhttá  guođohit  Lögdeå:s  duššefal  áigodagas 01.10–30.04, ja fas Ruoŧabeale čearut sáhttet guođohit Norggas gaskal 01.07–31.08. Byrkije boazodoallit čujuhit ahte áiddiid “guora” ii šat obbanasiige gávdno jeagil.  Danne  Byrkije  ii  ane  guovlluid  áigeguovdilin giđđa/čakčajagi  eanamin,  vaikko  formálalaččat  lea lohpi  guođohit  guovlluin,  eará  áiggiid  go  dalle  go čearut guođohit guovlluid. Lyftingsmo  lea  iskkadan  orohaga  guohtumiid máŋga eananoasis. Ii leat iskkadan kulttoreatnamiid ja vuovdeguovlluid.  Dás  leat  mii  dušše  atnán  dan  oasi barggusm mii čilge šattuid ja guohtumiid ¶
. Tabeallas čájehuvvojit muhtin čoavddalogut. Guovlluin  Tiplingen  bokte  leat  oktiibuot  58% “buorit” dahje “hui  buorit  guohtumat” ,  omd.  12% gironlastagobit ¶
guovlluin  gullá  muhtin oassi  eatnamiin  konvenšuvdnaguovlui  Vilhelmina norra  Vardofjällsiidii.  Buriid/hui  buriid  guohtumiid oassi lea 60 %, seammás go ii-anihahtti lea dušše 5% ovtta  eananoasis.  Dáinna  iskkadanvugiin  eai  leat gávdnan nu unnán ii-anihahtti oasi Nordlánddas. Dán golmma  davit  eananosiin  leat  maid  dohkálaš,  dahje hui  buorit  guohtumat,  muhto  ii-anihahtti  oassi  lea mihá alit go Rotfjellet:s. Tiplingdalenis,  muhto  maiddái  Susenfjellet:s,  lea erenoamáš ollu jeagelšattolaš skierre-ja čáhppesmuorjeguolbanat. Leat vuollegisja vealu skierrit, ja “valjit” jeagil,  eanas “oaivejeagil” .  Granihtta,  mii  gávdno gaskkohagaid, dan váikkuha ja dat váikkuha maiddái viiddis ii-anihahtti oasi (17%). Rotfjellguovllu  lulimus  eananosiin  lea  skieran  - čáhppesmuorjeguolban  davábealdeDaningen  jávrri. Davitguovlluin (Midtfjellet – Tverrklubben) lea asehit eanan go muđui guovllus, muhto valjit deaškedaŋas, skierri ja čáhppesmuorji. “… lea valjit jeagil dakŋasiid gaskkas, nu ahte dáppe leat buorit dálvejagi eatnamat bohccuide.” Ii  leat  systemalaččat  iskkadan  guovlluid  Rotfjellet oarjelis,  muhto  lea  eanas  vuovde-  ja  jeaggeguohtun. Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka leat guovllut linjátakserejuvvon gitta soahkevuovddi bajágeahčái oarjjabealde. Dat mearkaša ahte dat stuora beahcevuovdeguovllut  oarjjabealde  eai  leat  mielde  iskkadeamis. Dát  eanan  ii  leatge  nu  áigeguovdilis  guohtun  bohccuide. Lyftingsmo čilge taksejuvvon guovllu birra ahte sávccat leat guhton eanas rámain dáluid guvlui: “sávzzat eai leat goassege guhton duoddariid, …” ¶
51. Konvenšuvnna § 11. 52. Sin kapasitehtameroštallan lea sávzzaid ja omiid oktavuhtii biddjon. 53. Tiplingan eananoassi lea ráddjejuvvon dáin: Susna – Tiplingelva – Simskarelva – Mjølkelva. 54. Guovllut gaskkal Skarmodalen ja Susendal, earret oarjjabeali guovlluid. 55. Guovllus lea, lassin daidda mat bohtet ovdan tabeallas, registejuvvon 31 % soahkevuovdi mii lea šlájas. ¶
4.18. tabealla. Iešguđet guohtunšlájat juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Byrkije:s. ¶
Rotfjellguovlu ¶
Davvi ¶
Gaskka ¶
286 Deaškedaŋasguolban ¶
2 Skierri/ čáhppesmuorje-guolban ¶
13 Vuovdesitnu guolban ¶
5 Gironlasta-gobit ¶
28 Sieđgarohtu ¶
9 Balsajeakkit ¶
1 Ii-anihahtti ¶
Dat mii iskkadeamis daddjo lulimus ja gaska oassin, leat guovllut Elsvatnet birrasiin ja das nuorttasguvlui (Arefjellet). Dasto lea davimus oassi viidámus eananoassi  ja  fátmmasta  várreguovllu  Risfjellet  davvelis Krutvatnet guvlui. Lyftingsmo  čilge  ahte  guovlluin  Unkervatnet  davvelis, leat gaska ja davimus eananoasiin máŋggalágan šattut ja “buorre guohtun” . “Buorit vuovdesitnu guolgoike  eatnamis,  gos  leat  šattolaš  rásseeatnamat.” Guovlu lea geologiija ja topografiija dáfus dakkár gos bures šaddet gironlasttat (28%). Ii leat eará sajiin Byrkijes  gávdnon  ná  ollu.  Seammás  lea  ollu  skierre-  ja čáhppesmuorji.  Lyftingsmo  čilge  leat  ollu  čáhppesmurjjiid  ja  unnán  skierana  dáin  bárohis  eatnamiin. Dalle  go  iskkadeapmi  dahkkui  lei  maiddái  jeagil, eanas  oaivejeagil,  čáhppesmuorjedakŋasiid  seahká. Orohaga oarjjabeali guohtumat eai leat iskkaduvvon  Lyftingsmo  vuogi  mielde.  Tømmervik  ja  Villmo leaba  iskan  dán  guovllu ¶
guohtumiid  dalá  Kappfjell/ Bindal orohaga iskkadeami oktavuođas. Čielga  erohus  lea  das  ahte  Børgefjell  oarjjabeale eananosiin lea ii-anihahtti oassi eambbo go orohagas muđui.  Bealli  areálas  lea  juogo  čáhci,  ráššá  dahje jiekŋa/jassa.  Muhtin  erohusat  sáhttet  boahtit  iskkadanvuogis,  muhto  iskkadeapmi  vástida  goit  dan šaddui,  maid  sáhttá  vuordit  luonddugeografalaš  dili vuođul.  Dat  mearkkaša  dasto  ahte  Byrkije  oarjjeleamos guovlluin lea mihá heajut guohtun go guovlluin nuortalis.  Mearkkašanveara  lea  jeageloassi,  dušše 13,5%.  Jus  visot  oarjjabeale  oasi  orohagas  geahččá oktan,  lea  liiggás  unnán  jeageleanan.  Guovllut,  mat eai leat takserejuvvon, muhto leat dakko lahkosiin, lea vuollegis  eatnamat  lullelis  Hattfjelldal  guovddáža. ¶
4.19. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat juohkás- eapmi (%) Byrkije oarjjabeale osiin. ¶
Guohtunšládja ¶
Soahki –sieđgarohtu ¶
6,0 Sarritdaŋaseanan ¶
4,2 Eará daŋaseanan ¶
3,8 Rásseeanan ¶
12,3 Urtavalljieanan ¶
3,2 Buorit jeakkit ¶
3,0 Heajos jeakkit ¶
1,2 Várreguolbanat ¶
1,1 Jeageleatnamat ¶
Ii-anihahtti ¶
Ollislaš areála km ¶
Vaikko  dás  čujuhit  iskkadeami  osiide  mat  duođaštit jeagelguohtumiid,  lea  goige  orohagas  eanemus  ruonasguohtun.  Jeageleatnamat  leat  almmatge  buorren lassin dálvejagi eatnamiidda orohaga olggobealde. Dat lea  duogážin  manne  jeageleatnama  áigodagat  leat váldon orohatkártii. ¶
Oktiigeassu Jus geahččá guohtuma olles jagis, leat fágalávdegotti oaivila  mielde  eambbo  geassejagi  eatnamat  Byrkije:s go  dárbbaša.  Jus  eatnamiid  galgá  ávkin  atnit,  ferte dáid  čatnat  dálvejagi  eatnamiidda  orohaga  olggobealde.  Dat  mearkkaša  ahte  buoremus  lea  jus  ruoŧa čearut atnet orohagas osiid geassejagi eanamiin, ovttas guohtuneatnamiiguin  ruoŧabealde  riikaráji.  Dasa lassin  mearkkaša  dat  maiddái  ahte  Byrkije  boazodoallu galgá oažžut dálvejagi eatnamiid Ruoŧas. Dat lea  duogážin  manne  fágalávdegoddi  ávžžuha  joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid. Vaikko  orohagas  lea  dálvejagieanan  orohaga  olggobealde,  dárbbašit  sii  giđđa-  ja  čakčajagieatnama orohagas  siskkáldasat.  Dáid  guohtuneatnamiid  ii gávnna  ruoŧabealde  riikaráji.  Lea  vuogas  dálvet guođohit iežaset orohagas daid áigodagaid go Ruoŧas leat heajos guohtumat. Vaikko dálvejagi eatnamat leat gáržžit, ii leat goitge nu ballu ahte guohtumat lássahuvvet, nu movt ránnjáorohagain oarjelis. Dálkkádat dán váikkuha. Go  geasse-  ja  jeagelguohtunguovllut  muhtun muddui leat seammá báikkiin, ferte geassejagis guođohit nu ahte báhcá guohtun giđđa-, čakča- ja dálvejahkái. Dát mielddisbuktá ahte mađi eanet guođoha dáid guovlluid dálvet, dađi unnit lea kapasitehta giđđat ja čakčat, ja nuppeládje. Dat čájehuvvo ahte rádjeáiddiid nuorttabealde lea nu guorban ahte ii obanassiige šat gávdno jeagil dan guovllus, vaikko geologiija ja dálkkádaga mielde galggašii dálvejagi eanan leat eanemus. Moattegeardánit  guođoheapmi  dálá  konvenšuvnna vuođul ferte heaittihuvvot, ja dasto deattuhit eambbo jeagelguohtumiid mat leat. Orohaga boazologu galgá heivehit dálvejagi eatnamiidda, ja vissis áiggi dohkkehit  dili  ahte  geassejagi  eatnamat  leat  viidábut  go dárbbaša ealu ektui. Vaikko ná leage dilli, berre goitge atnit guohtumiid earaládje dálá konvenšuvnna ektui. Jus  ii  bija  rádjeáiddi  Badje-Krutvatnet  ja  Skarmodalen gaskii, de gullá guovlu Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka lunddolaččat Vapsten čerrui. Guovllus eai leat  bearehaga  jeagelguohtumat,  ja  danne  dat  eai dohkke  giđđa-  čakča-  dahje  dálvejagi  eanamiin.  Eai davábealdege  guovllu  leat  doarvái  jeagelguohtumat. Guovllus  leat  baicca  hui  buorit  geassejagi  eatnamat. Danne ii heive guovlu dálá Byrkije siidii dahje sierra siidii. Go guorahallá guovllu ovttageardánit duššefal doaibma-  ja  guohtundilálašvuođaid  vuođul,  heive ¶
56. Guovllut gaskkal Fiplingdalføret ja suohkanráji gaskkal Grane ja Árbordi. ¶
ásahit searvesiidda. Sáhtášii ovdamearkka dihte lasihit Byrkije:i doalloovttadagaid, ja dát siiddat/ doalloovttadagat ásahit ovttasbarggu Vapsten:in juohke jahkeáiggis.  Dát  čoavddus  ii  gáibit  sierra  konvenšuvdnaguovlun dán eananoasi Byrkije:s. Nubbi vejolašvuohta searvesiidda sadjái, lea addit Vapsten  čerrui  guovllu  konvenšuvdnaguovlun.  Fas nubbi  vejolašvuohta  lea  konvenšuvdnaguovlu  mas dálá siida Børgefjell:s oažžu eambbo dálvejagi eatnamiid  Ruoŧas  (ja  nu  maid  beassá  lasihit  doalloovttadaid).  Lávdegotti  mielas  lea  dát  heajut  čoavddus  go searvesiida,  dannego  Byrkije  jeagelguohtumat,  mat leat vel báhcán, guođohuvvojit garraseappot. Ii searvesiida, iige konvenšuvdnaguovlu dárbbaš rádjeáiddi. Boahtteáiggis  berre  šiehtadallat  nuorta-oarje  gaskaáiddi, mii caggá bohccuid mannamis luksa dahje oarjjás. Goalmmát vejolašvuohta dán guvlui lea hukset rádjeáiddi.  Dat  mielddisbuktá  dálá  áiddi  earáhuhttit,  ja velá  ođđa  áiddi  cegget,  mii  manná  luksa  Arevattnet rájes. Dálá áiddis lea unnán ávkki, dannego Vapsten bohccot besset áiddi meaddel, ja bohccot besset Arefjellet  badjel.  Rádjeáidi  mielddisbuktá  ahte  dan  oasi Byrkije:s  sáhttá  atnit  eará  ulbmiliidda.  Dát  galgá čovdojuvvot siskkáldasat Norggas. Lávdegoddi ii leat árvvoštallan áiddi goluid ávkki ektui. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan viiddidit ¶
oarjjásguvlui,  vai  Varofjelletsiidii  leat bálganbáikkit. Sis leat nuortalis rádjeáiddi alla várreeatnamat, sullii iešalddis vári Rotfjellet buohta, muhto viiddidemiin oarjjás oažžu orohat eambbo allaeatnamiid. Báiki gokko rádjeáidi manná, lea nu heittot ahte bohccot besset rasttidit áiddi, ja danne berre rievdadit áiddi  duššefal  dainna  ákkain.  Dan  sáhttá  dahkat  go sirdá ráji nuortalii dahje oarjelii. Oarjelii sirdimiin sáhttá veahá hoigadit áiddi Rotfjellet-vári  oarjelis,  dehe  juo  bidjat  konvenšuvdnaguovlun  visot  guovllu  Susendalen  ja  Unkervatnet gaskka. Jus  hui  veahá  dušše  sirdá,  lasiha  dálá  váttisvuođa ahte guođoha giđđat ja geasset jeageleatnamiid oarjelis Rotfjellet ja davvelis Daningen jávrri. Jus eambbo viiddida, manaha Byrkije boazodoallu guohtuneatnamiid. Goappaš molssaeavttut lássejit dan vejolašvuođa ahte atnit guovllu giđđa-, geasse- ja čákčajagi eanamin smávebuš  ellui.  Lea  nu  bahá  masttadit  ahte  dát  juo sulastahttá  eahpeformála  searvesiidadoalu.  Danne oaivvilda  fágalávdegoddi  dán  vejolašvuođa  leat duššefal jurdagis vejolaš. Dalle lea buoret ásahit formálalaš searvesiidda. Šaddá go rievdadus vahágin Byrkije orohahkii, lea gitta das addojitgo eará jeageleatnamat  sadjái  eará  guovlluin,  nappo  dálvejagi  eatnamat  Ruoŧas.  Dákkár  earáhuhttin  sáhttá  leat  ávkin buohkaide, muhto heajut beallin lea dat ahte Daningen/Rotfjell  jeageleatnamat  leat  eará  šlájas  go  ovdamearkka dihte Lögdeå eatnamat. Danne leat dát molssaeaktun  daidda  áigodagaide  go  ruoŧabeale  guohtumat leat heajut. Dát čovdosat gáibidit ahte dálá konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo.  Oarjelii  sirdin  gáibida  ođđa  áiddi.  Jus guovlu  biddjo  konvenšuvdnaguovlun,  ii  dárbbaš  nu ollu rádjeáiddi, muhto gaskaáiddi mii caggá bohccuid mannamis luksa. Gokko áidi ceggejuvvo, galgá šiehtaduvvot dárkileappot, muhto Fágalávegoddi oaivvilda vuođu galgá váldit dálá Daningenáiddis. Fágalávdegotti mielas ii buorit guohtumiid geavaheamii ahte rájiid sirdá, iige leat ávki sirdit dan gokko áidi  galgá  ceggejuvvot  guovlluin  lulásguvlui  DavviTrøndelága boazoorohaga ráji guvlui. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 25 boazodoalli ja oktiibuot 54 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku  8  400  bohcco,  earret  misiid.  Čearu  rájit  ja áigodatguohtumat  čájehuvvojit 4.10  kárttas. Vilhel- mina norra čearru ii juogat guohtuneatnamiid earáiguin.  Guovllus  lea  baicca  okta  eananoassi  man guođohit  ovttas  Vapsten  čearuin,  ja  dakko  eai  leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi eatnamiid  nuorttabealis ja  Nordmaling  gaskkas.  Dasa  lassin  lea  čearu  dálveguohtumiin Åsele bokte smávit eananoassi, mas eai leat mearriduvvon  rájit,  ja  dan  eananoasi  atná  ovttas  Vilhelmina södra čearuin. Geassejagi guohtumiin davil lea áidi huksejuvvon dakko gokko váilot lunddolaš oazit Vapsten čearu guohtuneatnamiid guvlui. Gaskajohtolagas  ii  leat  davit  rádji  lunddolaš.  Gilvinráji”  rájis nuorttasguvlui ii leat mearriduvvon rádji. Dán bealde adno eanan sajáiduvvan dábi vuođul, ja danne atnetge moadde čearu eatnamiid dálvet. Oarjjil ii čuovo riikarádji lunddolaš oziid. Dálá konvenšuvdnaguovllus lea áidi rádjin. Lulil lea áidojuvvon, go váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja áidi lea riikaráji ja Ransaren gaskkas, ja velá okta oanehit gaska vuollelis dán jávrri.  Kultsjön  rájes  Malgomaj  rádjái  lea  čáhcevuogádat  rádjin.  Nuorttasguvlui rájis  ii  leat mearriduvvon  rádji.  Dálvejagi  eatnamiid  árbevirolaš geavaheapmi  dahká  dan  ahte  muhtin  muddui guođohit moadde čearu seammahat eananosiid Åsele birrasiin. Dat eananoasit eai leat viidát. Bievlajagis  leat  čearus  guokte  stuorasiidda,  Vardofjällsiida ja Marsfjällsiida. Leat guovtti sierra siiddas dannego ruonasguohtumat juohkásit guovtti duovdagii.  Lulit  siidda  oaláš  guottetbáiki  lea  Marsfjällguovlu, ja Vardofjällsiida guotteha fas Södra Gardfjäll guovlluin. Marsfjällsiida mearkugoahtá misiid suoidnemánus ja dasto manná lulitsiida ruonasguohtumiid ¶
57. Konvenšuvnna kapihtal I, § 1B5b. ¶
oarjjabeali duovdagiidda. Dalle lea davit siida ealuin Vardofjäll sulain. Goappaš siiddat guođohit konvenšuvdnaguovlluin  dán  áigodagas.  Borgemánu  loahpageahčen leat geargan miessemearkumiin. Borgemánu loahpas čohkkegohtet ealu ja Froskon gárddis njuvvet nuorra  varrásiid.  Dát  gárdi  lea  oktasaš  gárdi  Vilhelmina  södra  čearuin.  Sii  rátkkašit  dálvesiidan  maŋŋil go muohta lea boahtán, dábálaččat skábmamánus, ja dalle lea eallu Klitvallen ja Giellasa gárddis. Dálvesiidan sáhttet rátkit maiddái eará gárddiin gaskajohtolaga oarjjabealis. Vardofjäll siida rátká guovtti dálvesiidii,  ja  Marsfjällsiiddas  lea  ges  okta  dálvesiida.  Sii fievrridit  ealu  dálvejagi  eatnamiidda  sihke  biillain  ja árbevirolaš  vugiin.  Dálvejagi  eatnamiin  leat  sii  golggotmánus  gitta  cuoŋománu  gaskkamuddui,  áigodat lea das gitta man árrat giđđa lea. Čearus lea dálvejagis vejolaš guođohit ealu sihke siseatnamiin ja rittus. ¶
Čearut Vilhelmina norra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.20. ja 4.21. tabealla ). ¶
4.20. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
3,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
469,7 36,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
4,1 Goike bovdnajeaggi ¶
0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶
8,1 Daŋas-/goike guolban ¶
141,5 10,9 Varas guolban ¶
202,4 15,7 Njuoskasit rásseeanan ¶
8,0 Goikásit rásseeanan ¶
1,7 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
5,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 292,5 4.21. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2274,5 44,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
589,5 11,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,6 Goike bovdnajeaggi ¶
6,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
,4 Daŋas-/goike guolban ¶
0,9 Varas guolban ¶
1,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,4 Goikásit rásseeanan ¶
0,5 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
9,7 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
90,21,7 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 043,0 km ¶
leat siskkobealde konvenšuvdnaguovllu. Ruonasguohtumat  leat  eanas  seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (467,7  km ¶
),  goike  šattolaš  jeaggi (104,5 km ¶
), varas guolban (202,4 km ¶
) ja njuoskasit rásseeanant (102,8 km ¶
). Dát šlájat gokčet 68 % ruonasguohtumis. Bievlajagis leat hui buorit guohtumat. Šattolaš  jekkiid  oassi  lea  ollu  go  buohtastahttá  Västerbottena  leana  eará  čearuiguin.  Mii  oaidnit 4.20. tabeallas ahte ruonasguohtumis lea jeagelšaddu viehka ollu,  dannego  11  %  areálain  lea  eanan,  mas  šaddá jeagil.  Jeageleatnama  sáhttá  atnit  giđđat  ja  čakčat. Dasa  lassin  lea ja  ruonasguohtuneatnamiid eananosiid gaskka 1 838,5 km ¶
ruonasguohtun. Dán ruonasguohtumis lea heajos kvalitehta, dannego olles 1 114, 1 km ¶
lea Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat unnán šattolaš jeakkit, rássejeakkit ja rásseeanan measta ii báljo gávdno. Vilhelmina norra čearus leat 393,4 km ¶
dálveguohtunšattut  dálvejagi  eatnamiin.  Lea  ollu  jeageleanan “leana” eará čearuid ektui. Dasa lassin lea jeagelšaddu ¶
dain  viiddis  Seamulvallji/urtavallji  goahccevuvddiin, mat  leat  56  %  dálvejagi  nettoareálas.  Vilhelmina norras eai báljo leat jeagelguohtumat (25,1 km ¶
) ja oaláš dálveguohtumiid gaskka. Gaskajohtolaga eananoasit, mat leat oarjelis “gilvinráji", sáhttet  adnot  veahá  giđđat  ja  čakčat.  Gaskajohtolaga nuorttamus  eananosiid  guohtunšaddošlájat  dahket ahte guovlu ii báljo dohkke guohtuneanamin. Guovllus  baicca  sáhttá  leat  láhppojeagil,  jus  lea  nu  ahte muhtin oassi dain viiddis vuvddiin maiddái lea boarrasit  vuovdi.  Dálvejagi  vuvddiin  leat  1  054,1  km ¶
muorračuohpahatbáikkit, mat dahket 16 % nettoareálas.  Dákkár  eatnamiin  ii  sáhte  dálvejagis  guođohit muohttaga dihte, go muohta dahká ahte bohccot eai sáhte  guohtut  ja  minddarnai  eanan  doldahuvvá  ja golla. Ii-anihahtti  geađgeeanan  lea  Västerbottena  leana čearuin  badjelis  gaskamearálaš  dási.  Leat  unnán ráššát.  Geasseguohtumiin  lea  76,7  km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja 15,6 km ¶
lea konvenšuvdnaguovllus. Prosentan dahká dát 5,3 ruoŧabealde ja 11,2 norggabealde.  Čearu  ruonasguohtuneatnamiin  lea  duššefal 8 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm. Vilhelmina norras váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geassebáhkaid. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14  kárttas šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Vilhelmina norra čearus leat hui buorit dálvejagi eatnamat, muhto eai nu ollu ruonasguohtumat. Ja maiddái leat áibbas unnán alla várreeatnamat geassejagis. Dasa  lassin  ii  leat  dálá  konvenšuvdnaguovllus  lunddolaš ráddjejupmi. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  15  boazodoalli  ja  sullii  50  miellahtu. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 600 bohcco, earret misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vilhelmina södra juogada guohtuneatnamiid Frostviken norra čearuin bievlajagis. Dálvejagi eatnamiin,  main  eai  leat  mearriduvvon  rájit,  lea  čearus smávit  eananoassi  Åsele  guovlluin  man  juogada  Vilhelmina norra čearuin, ja dasto lea stuorebuš eananoassi  lullelis  man  juogada  Frostviken  norra  čearuin. Davil váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja danne lea áidi huksejuvvon riikarájis Ransaren rádjái, ja  velá  oanehit  gaskka  vuollelis  dán  jávrri.  Kultsjön rájes  gitta  Malgomaj  rádjái  lea  čážádát  lunddolaš rádjin. rájis nuorttasguvlui ii leat mearri rádji.  Dán  guovllus  adnojit  guohtumat  sajáiduvvan vieru mielde, ja danne atnetge moadde čearu ovttahat guohtuneatnamiid Åsele birrasiin. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádji, go manná njuolga badjel Saksien ja  Jitneme,  mat  leat  oktan  duovddan.  Lulil  eai  leat lunddolaš rájit Norgga riikaráji mielde gitta Borgsjön rádjái, vaikko lea mearriduvvon rádji hálddatlašdásis. Dát dilli čilge dan manne Vilhelmina södra ja Frostviken norra atnet ovttahat guohtuneatnamiid. Borgsjön rájes  gitta  Norråker  rádjái  lea  Saxån  čázádat  lunddolaš  rádji  lulil.  Norråker  rájis rádjái  ii leat  hálddatlašdásis  biddjon  rádji  lunddolaš  oziid mielde. Nuorttasguvlui rájis ii leat mearriduvvon rádji, ja dat mielddisbuktá ahte namuhuvvon čearut guođohit árbevirolaččat viidát seammá eananosiid  Junsele  rájis  gitta “oaiveruovdemáđi” rádjái. Cuoŋománu-miessemánu birrasiid johtet ealuin vuollegit eatnamiidda ja lagas vuovdeeatnamiidda oarjelis . Dán guovllus lea lahppojeagil mihtilmas guohtumin, go ii leat eará guohtun cuoŋun. Guottetbáiki lea ráji oarjelis, ja Burkfjället nuorttabealis. Mihcamáraid sulain mearkugohtet misiid, ja dalle leat ovttas Frostviken norra čearuin. Miessemearkumiin gerget borgemánu gaskkamuttus. Geassejagis guođohit maiddái konvenšuvdnaguovllus suoidnemánus ja borgemánus. Konvenšuvdnaguovllu leat ráddjen áiddin oarjjabealis. Áiddi ferte juohke jagi divodit eanandilálašvuođaid dihte. Čakčat guođohit riikaráji ja gaskka. Čakčanjuovadeamit leat Froskonbäcken  gárddis,  ja  dalle  leat  ovttas  Vilhelmina norra  ja  Frostviken  norra  čearuiguin.  Blaikfjället  lea heivvolaš báiki ja hui ávkin Vilhelmina södra čerrui, mii guoská áigodatguohtumiid geavaheapmái. Čearu geavatlaš barggu eai heađus stuora goahccevuovddit, nu  movt  daid  čearuid,  mat  leat  davvelis  Vilhelmina södra. Skabmamánus ja juovlamánu áiggiid rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit Brännåker gárddis. Sii rátket viđa-  guđa  dálvesiidii.  Dálvejagi  eatnamiidda  johtet sihke biilafievrruin ja árbevirolaš johtinvugiin. Dálvejagi  eatnamiin  guođohit  cuoŋománu  lohppii.  Čearru sáhttá  dálvet  guođohit  sihke  siseatnamis  ja  riddoguovllus. ¶
Guohtun Vilhelmina södra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.22. ja 4.23. tabealla ). ¶
4.22. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
5,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
332,3 21,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
5,5 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
4,1 Daŋas-/goike guolban ¶
336,9 22,2 Varas guolban ¶
197,8 13,1 Njuoskasit rásseeanan ¶
8,2 Goikásit rásseeanan ¶
117,27,7 Sieđgarohtu ¶
0,1 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
5,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.23. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2728,4 57,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
558,8 10,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,9 Goike bovdnajeaggi ¶
6,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
9,6 Daŋas-/goike guolban ¶
0,5 Varas guolban ¶
1,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
0 Sieđgarohtu ¶
0,1 Muorračuohpahat ¶
9,3 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
3,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 058,4 km ¶
lea konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (332,3  km ¶
),  varas  guolban  (197,8  km ¶
),  njuoskasit rásseeanan  (124,4  km ¶
)  ja  rásseeanan  (117,2  km ¶
). Dát šlájat leat 59 % ruonasguohtumiin. Bievlaguohtumiid kvalitehta lea hui buorre, ja dan oaidná bures das go šattolaš jeakkit leat lagabui 10 % ruonasguohtumiin. Mii oaidnit 4.22. tabeallas ahte ruonasguoh- tumiin  lea  stuora  oassi  jeagelšaddu,  dannego  22  % areála  šaddošlájas  lea  jeagil.  Jeageleatnamiin  sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja skábman ovdalgo muohta šaddá liiggás gassat. Dasa lassin lea ruonasguohtumiid ja gaskkas  1  459,4  km ¶
ruonasguohtun. Dán  ruonasguohtuma  kvalitehta  lea  heajubuš,  dannego  olles  1  034,9  km ¶
lea  seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ja leat unnán šattolaš jeakkit, ja guovllus váilot maiddái njuoskasit rásseeanan ja rásseeanan. Vilhelmina södra čearus lea 340,8 km ¶
dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Lea hui valjit jeageleanan  ja  lea  nubbin  eanemus  jeagil  olles  Västerbotten leana čearuin. Dasa lassin lea jeagelšaddu dain viiddis seamulvallji/urtavallji  goahccevuvddiin,  bures  56  % dálvejagi  nettoareálas.  Vilhelmina  södra  čearus  lea veahá jeagil (47,7 km ¶
) maiddái ja oaláš dálvejagieatnamiid  gaskka.  Dáid  eatnamiid  sáhttá skábman  guođohit  ovdalgo  šaddá  liiggás  gassa muohta.  Gaskajohtolaga  oarjjabeali  eananosiin  lea duššefal 32,7 km ¶
jeageleanan, ja dán guođohit árradálvvi.  Dálvejagi  eatnamiid  vuvddiin  lea  733,2  km ¶
muorračuohpahat, 12 % nettoareálas. Dáin eatnamiin ii sáhte dálvet guođohit. Ii-anihahtti  geađgeeanan  lea  badjelis  gaskameari Västerbottena leanas. Leat unnán šattohis alla várreeatnamat.  Geassejagi  eatnamiin  lea  ii-anihahtti geađgeeanan  87,9  km ¶
,  ja  dás  lea  43,7  km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti oassi lea proseantalohkun 3,2 ruoŧabealde ja 35,4 norggabealde. Lea erenoamáš ollu ii-anihahtti geađgeeanan, lea badjel golmmageardánit  nu  ollu  go  dan  guovllus  mii  lea  nubbin  dien dáfus.  Čearu  ruonasguohtuneatnamiin  lea  duššefal 9,7 % alla várreeanan, 1 000 m bm. Vilhelmina södra čearus váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geasseliehmun. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14  kárttas šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Vilhelmina södra čearu guohtuneatnamiin lea buorre šaddu, muhto geassejagis leat hui vátnásat alla várreeatnamat. Dálá konvenšuvdnarájis eai leat lunddolaš rájit. Áiddit doibmet dušše belohahkii dákkár eatnamiin, ja seammás gártet stuora divodangolut. Čearus lea hui buorit dálvejagi eatnamat. ¶
4.4.5 Fágalávdagotti evttohus ¶
Vapsten – Byrkije 1. Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Vapsten  ja  Byrkije ásahit oktasašdoalu čuovvovaš guovlluin: Krutvatn – Unkervatn. Konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Krutvatn  –  Unkervatn guovlu šaddá konvenšuvdnaguovlu Vapstenii. Konvenšuvdnaáigi  njeidojuvvo.  Byrkije  oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶
Vilhelmina norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi  evttoha  addit  konvenšuvdnaguovllu Vilhelmina norra čerrui, mii manná Daningen:s  Skarmodalen:i  oarjjabeale  Rotfjellet.  Konvenšuvdnaáiddi sirdá, nu ahte čuovvu konvenšuvdnaguovllu.  Byrkije  oažžu  Ruoŧas  konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  konvenšuvdnaguovllu (B6),  nu  movt  jagi  1972  konvenšuvnnas.  Byrkije oažžu  Ruoŧas  konvenšuvdnaguovllu  dálvejagis. ¶
Geahča 4.4 kártta. ¶
Vilhelmina södra – Frostviken norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi  evttoha  konvenšuvdnaguovllu (B6),  nu  movt  jagi  1972  konvenšuvnnas.  Byrkije oažžu  Ruoŧas  konvenšuvdnaguovllu  dálvejagis. ¶
5.1. tabeallas mii oaidnit dán guovllu boazoorohagaid ja  čearuid  rájiid.  Leat  oktiibuot  13  doalloovttadaga. Dáin leat 9 mat leat riikkaráji lahka. ¶
5.1. govva. Davvi-Trøndelága orohagat ja Jämtlándda čearut. ¶
Davvi-Trøndelága obbalaččat ¶
Álgosaččat juhke Davvi-Trøndelága orohatrájiid jagis 1894,  muhto  rájit  leat  sakka  rievdaduvvon  1920jagiin,  1989:s  ja  dalle  go  guovlluráji  Nordlándda guvlui rievdadedje jagis 1991. Doppe leat dál 6 boazoorohaga, ja njealjis dain leat riikkaráji lahka: Færen, ¶
Skjækerfjell, Låarte ja Østre-Nååmesjevuemie. ØstreNååmesjevuemies  lea  riekti  guođohit  Ruoŧas.  Eará orohagain ii leat gaskaneas formálalaš riekti guođohit dálá konvenšuvnna vuođul. Mii oaidnit 5.1. ja 5.2. tabeallas movt boazooroha- gat leat lágiduvvon ja movt atnet eatnamiid. ¶
58. Guoská Østre-Nååmesjevuemie orohahkii earret boares Hartkjøl orohaga. ¶
5.1. tabealla. Doalloovttadagat, olbmot ja alimus boazolohku dáhtomis 31.08.98 ¶
Orohat ¶
Doallo-ovttadagat ¶
Olbmot ¶
Alimus boazolohku giđđaealus ¶
Ii mearriduvvon Færen ¶
Ii mearriduvvon Østre-Nååmesjevuemies ¶
Ii mearriduvvon ¶
Orohagain leat doarvái guohtumat siskkobealde orohatrájiid juohke jagiáigái. Østre-Nååmesjevuemies ja Åarjel-Njaarkes  johtet  jagiáiggiid  mielde  birrasiid 15–20 miilla. Goappašiin leat dálvejagi guohtumat siseatnamis.  Earáin  leat  oanehis  johtolagat,  eaige  leat čielga rájit daid iešguđetge jagiáiggiid mielde. Skjækerfjell:s  lea  alla  boazolohku  go  dán  geahččá eará  orohagaid  ektui,  ja  dál  leat  doaimmaid  álggaheame mat galget geahpedit boazologu. Dáin eará orohagain lea lohku vuollin, go buohtastahttá stuora boazodoalloguovlluiguin.  Dasa  lassin  lea  ollu  guossavuovdi mas ii šatta mihkke, viiddis eanandoalloguovllut ja sávzaguohtuneatnamat, ja johtaleapmi. Nu gártáge stuora erohus bruttoareála ja nettoareála gaskkas. ¶
5.2. tabealla. Davvi-Trøndelága boazodoalu heiveheapmi eatnamiidda 1998/99. ¶
Orohat ¶
Areála ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi Njuovvan-deattut km ¶
juohke km ¶
kg/boazo miesit kg ¶
Supmi ¶
Gaskamearálaččat buvttaduvvo ollu, go buohtastahttá eará orohagaiguin, muhto areálaid ektui gal lea unnán buvttadeapmi,  ja  sivvan  lea  go  boazolohku  juohke areálaovttadaga  nammii  lea  vuollin.  Goappaš  indikáhtorat  čájehit  ahte  buvttadeapmi  lea  geahppánan 1990-jagiid  álggus,  ja  boraspirevahágat  leat  dasa duogážin.  Dát  oidno  eandalii  Østre-  Nååmesjevuemies,  gos  geahppánii  16,0  kg  rájes  juohke  bohcco nammii  jagiin  1992  /  93  gitta  13,2  kg  radjái  jagiin 1998/99.  Doaibmajagi  1998/99  lei  ollislaš  miessemassu 29 %, ja dan mearis ledje 89 % boraspirevahágat. Muhtin muddui sáhttá dadjat 5.2. tabealla čajehit eambbo massimiid go dan movt doalut leat heivehuvvon valljodagaide. Muhtin  muddui  sáhttá  maid  dadjat  ahte  misiid njuovvandeattut leat váikkuhuvvon das go boraspiret lassánedje,  ja  nu  bohccot  muosehuhttojuvvojedje sakka, ja dat lassánii maŋŋil 1991/92. Dan seammas čájeha 5.2. govva ahte Låartes leat deattut geahppá- nan maiddái 1980-jagiin. Færen ja Skjækerfjell dáfus čájeha boađus dan guvlui ahte bohccot geahppánedje viidáseappot  áigodagas,  muhto  Åarjel-Njaarkes  leat njuovvandeattut čađatgaskka badjelis go dain earáin. ¶
Dán  guovtti  riddoeatnama  orohagain  ii  leat  oktavuohta boazodoaluin mii lea riikkaráji lahka. Danne eai  guoskka  fágalávdegotti  mielas  Fosen  ja  ÅarjelNjaarke  orohagat  konvenšuvdnašiehtadallamiidda. Dasto lávdegoddi čilge dárkileappot duššefal dán njealje rádjeorohaga birra. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Østre-Nååmesjevuemie  boazoorohat  gullá  DavviTrøndelága  boazodoalloguovllu  nuortadavit  eananosiide.  Orohatrájit  leat  rievdaduvvon  máŋgga geardde, maŋemus jagis 1989. Dalle bidje orohagaid Nuorta-Nååmesjevuomie orohahkan. Okta orohagain lei Hartkjøl orohat, mii lea ráji alde Jiingevaerie čearu guvlui.  Formálalaččat  lei  orohat  oassin  Østre  -Nååmesjevuemie  boazodoalus.  Muhtin  eará  dain  dološ orohagain  lei  Østre  -Røyrvik ¶
.  Orohat  lea  olles Davvi-Trøndelaga  stuorimus  orohat,  geahča 5.1.  ta5.1 kártta. Østre-Nååmesjevuemie orohaga ráji lulábealde lea ¶
Låarte  boazoorohat.  Orohagas  lea  vuoigatvuohta johtit  dán  orohaga  čađa  giđđat  ja  čakčat.  Rádji  lea oalle buorre, earret čáhcejuohkána bokte, mii manná badjel  Lauvsjøvola.  Das  luksa  lea  rádji  Skjækerfjell orohahkii  (Snoasajávrái)  ja  oarjjabealde  fas  Fosen orohat. Oarjjabeale rádji lea Namsena mielde ÅarjelNjaarke  orohaga  guvlui.  Rájit  dán  golmma  orohaga guvlui  leat  buorit,  eai  ge  leat  nu  ollu  mastadeamit. Oarjedavil  ja  davábealde  leat  rádjin  Nordlándda boazoguovllu  orohagat  Voengelh-Njaarke  ja  Byrkije rájiid. Erenoamažit Byrkije guvlui lea rádji ¶
heittot ja danne dát orohagat masttadit juohke jagi. Orohat  lea  juhkkojuvvon  3  geassesiidii.  Guovttes dain leat riikkaráji lahka. Nuppi siiddas lea 1 doalloovttadat ja johtá vuosttažettiin boares Hartkjøl orohagas.  Dákko  bohtet  álohii  ruoŧabeale  bohccot  ráji badjel. Čáhcejuohku lea norggabealde. Bohccot vulget luonddusteaset  vuollin  nuorttabeale  eatnamiin  ja gorgŋejit allavariide, mat leat 1.300–1.400 m bm riikkaráji oarjjabeale. Nuppi siiddas, Jåma/Dærgasiiddas leat fas 6 doalloovttadaga.  Siiddaid  giđđa-,  geasse-  ja  čakčajagi guohtumat leat davásguvlui riikkaráji mielde. Guohtumat leat vieruiduvvan guovlluid guvlui oarjjabealde Raedtievaerie ja Ohredahke, ja maid Frostviken norra guvlui. Lassin  orohaga  siskkáldas  areálaide,  lea  sis  maiddái  guođohanvuoigatvuohta  ruoŧabealde  riikaráji ¶
. Earret  davit  konvenšuvdnaguovllu  ii  leat  orohagas lunddolaš oahci nuorttas. ¶
59. Dat guođohan-vuoigatvuođaid maid Østre -Nååmesjevuemie boazodoallit ožžo Ruoŧas jagi 1972 konvenšuvnnas, gullet ØstreRøyrvik orohahkii. 60. Gaskkal Virmaelven ja Kjukkelvatnet. 61. Jagi 1972 konvenšuvnna § 1, čuokkis 6, Blåsjøkilen ja Sipmek/Leipikvattnet. ¶
Figur 5.2. Misiid njuovvandeattut njealji orohagas Davvi-Trøndelágas. ¶
Golbma stuora jávrri juhket orohaga davimus osiid iešguhtege guohtunguovlun. Goalmmát siiddas leat 5 doalloovttadaga,  ja  sii  guođohit  oarjjabealde  daid stuora jávrriid. Dan guovtti stuorimus siiddas leat dálveguohtumat  meara  guvlui.  Nuorttabeale  lea  E6  mii juohká  dáid  guohtunguovlluid  Snoasajávrri  rájes Grong radjái, ja dát doaibmá bures rádjin. Maŋemus jagiid leat dát guokte stuorimus siidda rátkán njeallji dálvesiidii. ¶
Luonddudilálašvuođat Børgefjell nuorttabeale ja Dærga davábeale eatnamiin lea  ollu  vuođđogranihtta.  Granihtta  manná  oktii seammalágan guovlluin Byrkijes. Muđui leat guovllut E6  oarjjabealde  oassin  stuorát  gneaisaguovllus.  Dat šaddada  buriid  čakča-,  dálve-,  ja  giđđaguohtumiid dáidda várreguovlluide. Orohaga  eananoasis,  mii  lea  oarjjabealde  GrongSnoasajávrri, leage maid dakkár geologiija/eanavuođđu,  topografiija  ja  arve-  ja  borgadilálašvuohta  mii dahká dan buorren dálvejagi guohtumin. Oktan guohtumin  duoddaris,  leat  guossavuovddit  dábáleamos luonddušládja go guođoha dálvet. Daid jagiid go dálveguohtun  lássahuvvá  jiekŋuma  dihte,  lea  boares goahccevuovdi  velá  gos  gávdná  ealádaga  heađis, muhto  ođđaáigásaš  vuovdedoallu  jalge  vuvddiid  ja goarida ealádaga. Orohagas  leat  muđui  geahppadit  mollaneaddji báktešlájat. Daid geažil šaddá guovlluide buoret eanavuođđu ja nu fas šaddá buoret geasseguohtun. ¶
Guohtun Orohaga guohtun lea golmma sierranas iskkademiin suokkardallojuvvon. Lea Selskapet for Norges Vel mii lea  árvvoštallan  osiid  orohagas  jagiin  1948  ja  1969. Boazodoalu stádakonsuleanta lea doaimmahan fealtabarguid miehtá orohaga. Hartkjøl orohaga birra lea ollislaš rapporta. Iskkadeapmi čájeha ahte 12 % areálas lea registrerejuvvon jeageleanamin,  bealli  dan  jeageleatnamis  lea  jeakkis. 70 % jeageleatnamis lea “njárbes šaddu” . Ii leat registrerejuvvon jeageleanan mas lea suhkkes jeagel šaddu. Dat unnánaš jeagil mii lea, registrerejuvvui guovllu gaskaoasis ja oarjjabealehagas. 71 % bruttoareálas lea buorre  ruonasguohtun.  Rásseeanan,  gobit  ja  buorit jeakkit leat sullii 24,4 ja 10 % bruttoareálas. Villmo dadjá  iežas  rapportas  ahte “Vásáhusaid  bokte  eará orohagain lea dát oalle alla lohku.” Dát buorre geas- seguohtun čájeha ahte lea dušše 9 % bruttoareálas mii lea ii-anihahtti oassi. Guohtunsuokkardallan bijai vuođđun ahte orohat adno birrajagiguohtumin, ja dálveguohtumat dat ráddjejit kapasitehta. Biddjojedje golbma deaŧalaš eavttu: Optimála guođoheapmi jeagelguohtumis; dalvet galgá gokčat 5/8 oasi eallámušdárbbus earálagan šattuiguin go  jeahkáliin;  vierrobohccot  eai  galgga  guohtut  orohagas.  Jeageleatnamiid  guorbama  dihte  vuoliduvvui ávžžuhuvvon boazolohku 1.300 bohccos gitta 1.000 bohccui.  Váldosivva  jeageleatnama  guorbamii  lei  go vierrobohccot, Jiingevaerie čearu bohccot, guhto orohagas. Stádakonsuleantta vuođđodieđut leat heivehuvvon jagis  1988  danne  vai  iešguđetlágan  guohtunšlájaid juohkáseapmi  boahtá  ovdan  daid  siskkit  giđđa-, geasse-  ja  čakčajagi  guohtunguovlluin.  Mii  oaidnit 5.3.  tabeallas dáid  meroštallamiid  čoavddaloguid. Steinfjellet guovlu (oarjjimus siidda giđđa/čakčaguohtun) ja dálveguovllut eai leat mielde rehkegis. Oarjjimus  dálveguohtunguovlluin  guođohit  dál measta  eanas  seastahuvvan  eatnamiid.  Dađi  mielde gártet  dat  siskkit  guohtunguovllut  oažžut  stuorit mearkkašumi  veahkkevárrin  dán  jagi  go  lea  buorre guohtun. Sandøla ja Havdal nuorttabealde eanaosiin lea eanemus jeageleanan. Jeageleatnama kvalitehta lea buorránan  maŋŋel  go  leat  dihtomielalaččat  seastán eatnama.  Báikkiin  Limingen  ja  Tunnsjøen  jávrriid gaskka lea buorre jeagil. Dát adnojit sihke giđđajohtima  ja  čakčaguođoheami  oktavuođas.  Dærga  oarjedavábeale oasi lea maiddái buoret jeageleanan go gaskamearálaččat lea dán guovllus. Nu leage dát guovlu ja  maiddái  Joma  deaŧalaš  giđđaguohtun.  Muđui  lea dain  eará  guovlluin  guohtun  mii  addá  buriid  giđđa/ čakčaguohtumiid.  Nu  lea  maiddái  Steinfjella,  mii  ii leat  mielde  dán  iskkadeamis.  Váttisvuohta  lea  go šaddá  guođohit  guovllu  siskkimus  eanaoasi  giđđat dalle go muohta suddá maŋŋit. ¶
62. Guovllu juogu vuođul eai leat dat stuora jávrrit mielde areála meroštallamis. ¶
5.3. tabealla. Guohtunšattuid juohkáseapmi ( % ) Østre-Nååmesjevuemie siskkit osiin. ¶
Proseanta oassi Guohtunguovllu Jeagil ¶
Rásseeanan ¶
Ii-anihahtti areála ¶
730 Jávrriid gaska ¶
244 Dærga ¶
244 Dærga ¶
Dan seammás oaidnit 5.3. tabeallas man heivvolaš Børgefjell  lea  geasseguovdilguohtumin  jasaid  dihte, olles 18 % leat jasat váriin mat leat gitta 1.350 m bm radjái. Jomas  lea  erenoamaš  ollu  rásseeanan.  Guovlu sáhttá  adnot  sihke  giđđa-,  ja  árrageasseguohtumin, čoaska  gesiid  maiddái  geasseguovdilguohtumin.  Go geasset guođoha sáhttá goitge jeagelguohtun billahuvvat ja hedjonit, iige šat anit giđđa- dahje čakčaguohtumin dahje vaikko dálveguohtumin. Njinnjelasaid  oassi  mat  leat  vuollel  67  kg  ii  leat stuoris  erenoamažit  Steinfjellsiiddas,  gos  lea  14,7  ja 12%  doallojagiid  maŋŋel  1996/97.  Jåma/Dærgasiiddas lea veahá stuorit oassi, 15 ja 23 % maŋŋel 1997/ 98. Erohusa sáhttá goitge muhtin muddui čilget dainna lágiin ahte lea iešguđetlágan kvalitehta geasseguohtumiin. Nu movt 5.2. govas oaidnit, lea misiid njuovvan- deaddu  allat  eará  orohagaid  ektui.  Lagamusas  lea Skjækerfjell. Østre-Nååmesjevuemies leat deattut bisson dássedin, muhto Skjækerfjellas leat deattut njiedjan daid maŋemus jagiid. Østre-Nååmesjevuemies lea boazolohku  lassánan.  Áigodagas  go  njuovvandeattut registrerejuvvojedje  ja  leat  badjelaš  2.400  bohccos sullii 4.000 bohccui giđđaealus. Dát ii leat váikkuhan deattuid,  danne  go  leat  eará  lahkái  geavahišgoahtan guohtuma  ja  ahte  guohtumiin  lea  buorre  kvalitehta. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  oaivvilda  ahte  orohaga  oktavuohta konvenšuvdnii  ferte  árvvoštallot  guovtti  bealis: Árvvoštallat Hartkjøl geavaheami ja gávdnat čovdosiid  váttisvuođaide  mat  leat  riikkaráji  bokte  davábealde Hartkjøla. ¶
Hartkjøl Dán orohagas ii leat guohtunšattuid čohkiidus dásset, ja nu oaivvildage fágalávdegoddi ahte Hartkjøl ii heive birrajagiguohtumin.  Go  vel  lea  váttis  johtalit  orohagas, lea lávdegoddi dan oaivilis ahte ii leat vejolaš gávdnat  5/8  oasi  eallámušdárbbus  dálvet  eará  guohtunšattuin go jeahkális, iige sáhte dan vuođđun bidjat. Nu  sáhttá  ge  dán  guovllu  buoremusat  atnit  bievlaguohtumin. De leat 4 vejolašvuođa: ¶
Vuosttaš  vejolašvuohta  lea  dálá  eahpeformálalaš geavaheami  mielde.  Dán  oktavuođas  heive  cegget áiddi oarjjabeale ráji bokte (Låarte guvlui). Ferte biddjot čáhcejuohkámii gaskaáidi (su. 10 km) ja čakčarátkingárdi. Eará áidevejolašvuohta lea sirdit Låarte ráji oarjelii, čazas badjel Lauvsjøvola daidda jávrriide oarjelis. Fágalávdegoddi oaivvilda dán leat heajut čoavddusin, dasgo dat ii suddje seammá bures go gaskaáidi ja rátkkagárdi. Jus ovttageardánit árvvoštalla Låarte ja Hartkjølen guohtumiid čohkiidusa, de livččii jierpmálaš guođohit Låartes. Masttademiid ektui lea dát váttis čoavddus. Ii leat vejolaš johtit Låartes, jus ii leat buorre gaskaáidi riikkaráji mielde. Go geahččá áiddiid mat leat lullelis, de ferte dát áidi mannat doarrás čázádaga rastá, dannego čáhcejuohkán lea oarjelis. Áidi šaddá dasto ceggejuvvot alla várrebáikkiide, gitta 1.300 m bm. Stuorimus  boazodoallofágalaš  váttisvuohtan  šaddá  ahte Jiingevaerie  bohccot  bohtet  badjel  áiddi  ovdal  go doaibmagoahtá ja bohccot eai beasa nuorttas, jus eai rátkkaš.  Vaikko  fágalávdegoddi  ii  leat  árvvoštallan dan  áibbas  dárkilit,  de  rehkenastá  áiddi  fertet  leat sullii 40 km guhku. Dákko lea guhkes gaskka geidnui ja  eatnama  hápmi  maid  dahká  ahte  áiddi  ortnegisdoallangolut gártet mihá eambbo go omd. jus ceggešii áiddi Lauvsjøvola badjel. Fágalávdegoddi  oaivvilda  ahte  go  ovttageardánit geavaha  dan  bievlaguohtiumin  Østre-Nååmesjevuemie  orohahkii,  de  unnu  geavaheapmi  orohaga  dálá bievlaguohtumin.  Leat  oainnat  dálveguohtumat  mat gáržžidit  boazodoalu.  Jus  Østre-Nååmesjevuemie unnida dán guovllu geavaheami, de sáhttet earát geavahit dan. Váttisvuohta lea dat seammá dárbu rádjeáidái, man leat juo namuhan. Maiddái masttadeamit leat seammaládje. Njealját vejolašvuohta lea ahte Østre-Nååmesjevuemie  ja  Jiingevaerie  guođohit  eatnamiid  ovttas.  Dat mearkkaša  ahte  muhtimat  Østre-Nååmesjevuemie boazodoalus  guođohit  Ruoŧas  dálvet,  ja  Jiingevaerie oažžu formálalaš vuoigatvuođa geasseguovdil- ja čakčaguohtumiidda Norggas. Dán čovdosa leatge ØstreNååmesjevuemie  ja  Jiingevaerie  bealis  juo  soahpan. Østre-Nååmesjevuemie  orohahkii  mearkkaša  ahte boazodoallit  lassánit,  ja  Jiingevaerie  orohat  oažžu vuoigatvuođa buriid geasseguovdilguohtumiidda. Nu movt vuosttaš vejolašvuođas daddjo, de sáhttá rádjeáidi mannat oarjjabealráji mielde Lauvsjøvola bokte. ¶
Østre-Nååmesjevuemie Fágalávdegotti  árvvoštallama  vuođul  ii  leat  ØstreNååmesjevuemie  orohagas  dárbu  eambbo  guohtuneatnamiidda go dan mii sis juo lea dál. Das leat velá mielde dat guokte konvenšuvdnaguovllu. Leat goitge čielga  dárbbut  buoret  rájiide  nuorttabealde,  dáin guovlluin mat leat lullulis Leipikvattnet. Ortnet ferte maiddái mielddisbuktit johtinvuoigatvuođaid mearriduvvon johtingeainnuid mielde dálá guohtunbáikkiid gaskka.  Ráji  rievdadeapmi  ii  mielddisbuvtte  viiddis guođoheami dain guovlluin, muhto rasttidanvuoigatvuođa. ¶
5.1.2 Jámtlándda leana davvit guovlu ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čuovvovaš čearut leat Norgga rádjeguovllus: Frostviken norra, Jiingevarie, Njaarke ja Gálpe. Čearuid rájit ja  áigodatguohtumat  čájehuvvojit 5.5.  kárttas. Jagi 1972 konvenšuvnna mielde lea Frostviken norra áidna čearru mas lea guođohanriekti norggabealde ráji. Riikarádji ii leat obanassiige heivehuvvon nu ahte rádjeguovllu guohtuneatnamiid sáhttá ávkkástallat buoremusat. Frostviken norra čearru lea ferten áidut oarjja ¶
beale go eai leat lunddolaš oazit, vai ii masttat siiddaiguin, geat guođohit rádjeguora, ja vai ii ribat ealu lobihis guovlluide. Jiingevarie čearru lea lunddolaš oziid vátnivuođa  dihte  šiehtadan  Østre-Nååmesjevuemie boazoorohagain ovttasbargat. Šiehtadusas lea nu ahte muhtin muddui guođohit ovttasiiddas. Maiddái Jovnevaerie  ja  Njaarke  čearuin,  main  Låarte  orohat  lea ránnjásiida  norggabeali  ráji  bealde,  váilot  lunddolaš oazit  riikaráji  bokte.  Dakko  leat  áidon  ovddemusat danne vai oba leage vejolaš oažžut ávkki rádjeguovlluin, ja vai caggá bohccuid mannamis lobihis guohtumiidda rastá ráji. Gálpe čearus lea guhkes rádji oarjjabealde Skjækerfjell ja Færen boazoorohagaid guvlui, ja dakko váilot lunddolaš oazit, mat cagget bohccuid. Leat guhkes áiddit huksejuvvon vai geahpeda váttisvuođa. Gálpe čerrui livččii buoremus jus livčče lunddolaš oazit goappaš bealde riikaráji. Čearu bievlajagi eatnamiid  rájit  Ruoŧas  eai  čuovo  lunddolaš  oziid. Danne  heivešii  rájiid  sirdit  viehka  muddui, vuosttažettiin  čázádagaid  guvlui,  vai  guohtuneatnamiin oažžu buoret ávkki. Dan seammás geahpedivččii boazobarggu. Alimus boazologu ja duohta boazologu jagis 1996 oainnát 5.4.  tabeallas. Tabeallas  oaidnit  ahte  dálá boazolohku  lea  mealgat  vuollelis  lobálaš  boazologu. ¶
5.4. tabealla. Boazolohku. ¶
Alimus lobálaš ¶
Boazolohku boazolohku ¶
Guovllus leat oktiibuot 29 doalu ja 99 miellahtu geat leat boazobarggus. Čearuin leat unnán doalut, earret Jiingevaerie. Mii oaidnit 5.5. tabeallas dárkilit dieđuid doaluid birra. ¶
5.5. tabealla. Doaluid lohku ja boazodoallit. ¶
Doaluid ¶
Boazodolliid lohku ¶
lohku ¶
Mii oaidnit 5.5–5.9 kárttas boazodoalu eanangeava- heami. ¶
Guohtun Mii oaidnit 5.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid  viidodaga.  Jiingevaeris  leat  hui  buorit  ruonasguohtumat. Guovllu eará čearuin lea maid valjit ruonasguohtun alimus boazologu ektui. Frostviken norra ja  Gálpe  čearuin  leat  valjit  dálvejagiguohtumat,  dan seammás go guovllu eará čearuin leat jeagelguohtumat gáržžibut.  Jeagelguohtumat  leat  vátnásat,  dannego guovllus  leat  goahccevuovddit,  ja  vuvddiin  lea  nu suhkkes šaddu ahte jeagil ii nagot šaddat. Nu adnojitge  viiddis  eatnamat  dálvejagis,  vai  bohccuide  lea doarvái jeagelealádat. Frostviken norra ja Njaarke čearuid bievlajagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan ja sáttorámat. Jiingevaeries ja Jovnevaeries leat fas unnán ja Gálpes lea áibbas unnán. Bievlajagi eatnamiid nettoareálas lea duššefal 0,6–0,9 % badjelis go 1 000 m bm. Ruoŧabealde váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat geassebáhkaide. Čearuin leat, earret Jovnevaerie, unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶
5.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶
Ruonasguohtun ¶
5.7.  tabealla. Alla  várreeatnamat  ja  ruonasguohtu- miid ii-anihahtti oassi. ¶
Nettoareála (%) Nettoareála (%) Čearru ¶
badjelis ¶
ii-anihahtti go 1 000 m bm ¶
oassi ¶
Oktiigeassu Guovllu mihtilmas váttisvuohtan lea go eai leat lunddolaš  oazit  čearuid  eatnamiin.  Ránnjáorohagain  lea seammalágan  dilli.  Dain  eatnamiin,  gos  guohtuneatnamat leat oktan duovddan goappaš bealde riikaráji, berre bargat dan nala ahte oažžut eatnamiid geavahit goappaš  bealde  ráji,  nappo  guođohit  rastá  riikaráji. Almmatge  dárbbaša  áiddiid  muhtin  sajiin.  Go  áidu, galgá  deattuhit  dan  ahte  áidi  galgá  nagodit  caggat bohccuid. Frostviken norra čearus leat unnán ruonasguohtumat ruoŧabealde. Loahpas váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat bálganbáikin geassebáhkaid áiggi. Geahča 5.5–5.9 kártta. ¶
5.1.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Østre-Nååmesjevuemie – Frostviken norra – Jiingevaerie – Fágalávdegoddi evttoha ahte Østre-Nååmesjevuemie doalaha konvenšuvdnaguovllu Leipikvatnet nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas, dainna rievdadusain ahte lulábeale rádji ráddjejuvvo lunddolaččat. – Čuovvovaš guovllus addo Østre-Nååmesjevuemie rasttidanriekti bievlajagis: Leipikvatnet Ankarvatnet – Stor Blåsjön – Lilljorm – Kvesjön. – Østre-Nååmesjevuemie ja Jiingevaerie šiehtadeaba formálalaš  vugiin  doallat  ovttasiidda.  Dárbbu mielde huksejuvvon konvenšuvdnaáidi Låarte boazoorohaga guvlui. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Låarte boazoorohat álggahuvvui jagis 1987 go Luru ja Brandsfjell  orohagat  časkojuvvojedje  oktii.  Orohaga oazit lulil ja davil leat stuora vákkit main leat ceakko rámat, earret guovlluin gokko lea čáhcejuohkán nuortabealde.  Davil  lea  juohku  gaskal  Laksjöen  ja  Sørli čázádaga. Lulil lea juohku gaskal Imsdalen ja Grønningen/Holdern-čázádaga.  Bohccot  mannet  juohke jagi  rádjegaskkaid,  erenoamážit  čakčat  ja  dálvet. Geahča 5.2 kártta. Oarjjabeale  rádji  čuovvu  ruovdemáđi.  Lea  bahá masttadit jus Østre-Nååmesjevuemie atná iežas vuoigatvuođa johtit ráji badjel ja čađa Låarte davit eanaoasi (boares Brandsfjell orohaga). Oahci orohaga nuorttalulábealde lea Jovnevaerie ja Njaarke čearuid guvlui, ja maiddái veahá Jiingevearie guvlui. Leat guokte rádjeáiddi, nubbi gaskal Kingena ja  Bjørkvatnet  (Jovnevearie  guvlui)  ja  nubbi  gaskal Bjørkvatnet ja Holdern (Njaarke guvlui). Áidi Jovnevearie guvlui ceggejuvvui čázádatbuođđudemiid oktavuođas.  Buođđudeaddji  ovdasvástádus  lea  doalahit áiddi  ortnegis.  Njaarke  čearru  lea  aiddo  ceggen  dan nuppi gaskaáiddi. Vaikko lei rádjeáidi, masttadedje goit dávjá 1970jagiin Jovnevearie ja Låarte siidat, erenoamážit dálvet. Dat  mielddisbuvtti  ahte  Låarte  dálveguohtun  goariduvvui  sakká.  Dađisdaga  jođii  Jovnevaerie  eanas ealuin  eret  rádjeguovlluin  čakcat  ja  dálvet,  ja  váttisvuođat unno. Erenoamážit daid dálvviid go orohat geavaha oarjelulli  eatnamiid  dálvejagis  sáhttet  muhtun  bohccot mannat  Skjækerfjell  orohahkii.  Dasa  lassin  sáhttet Låarte  bohccot  guohtut  vuvddiin  Kingene  bokte,  ja dakko besset ráji badjel Jiingevaerie guvlui. Duovdagiid gaskka eai leat čielga oazit, mat juhket eananosiid  sierra  guohtunguovlun.  Muhtin  muddui juhkkojuvvo eanan goitge nuorti čázádagain (Luru-vassdrag)  ja  orjješ  čázádagain  (Bergli-dalføret)  davvi-  ja  lulli  oassái,  muhto  čáhcejuohku  ii  leat mihkke geavatlaš oziid. Nu váilotge oazit, omd. stuora jávrrit,  čázádagat  dahje  várreráiddut,  mat  leat  hui ávkin boazodolliide ja geahpedit guođoheami. Váldosaččat lea goitge nu ahte giđđat/geasset guođohit davábealde namuhuvvon vákkiid ja fas čakčat/ dálvet guođohit lulábealde dán siskkáldas . ¶
Luonddudilálašvuođat Dan  sadjái  go  Færenis  leat  geahppadit  mollaneaddji báktešlájat  ja  Skjækerfjellas  fas  lotnolasat  lossa  ja geahppadit  mollaneaddji  báktešlájat,  de  leat  Låartes suvrra báktešlájat mat bohtet eamibávttis. Dat mielddisbuktá ahte stuora oassi orohagas lea juogo báljes bákti dahje duottar mas lea asehis bieđggus morenegeardi.  Oarje  guovlluin  leat  stuora  jeaggeatnamat  ja eatnamat  main  lea  asehis  humus  báktevuođu  alde. Eananšlája  vuođul  leat  orohagas  vuordimis  buoret jeagelguohtumat go ruonasguohtumat. Låarte eatnamat leat sullasaččat daiguin alla várreeatnamiiguin mat mannet Skjækerfjell guovllus viidáseappot  Østre-Nååmesjevuemie  siskkit  osiide.  Leat dušše veahá areálat oarjin gokko leat dievvaeatnamat ja dasto Blåfjell-várri Jovnevaerie ráji alde. 1,1 % areálain lea badjel 1.000 m bm, ja dušše 4 % lea vuollel 200  m  bm.  Davvi-Trøndelagas  eai  leat  earasajiin  ná ollu  eatnamat  mat  leat  gaskal  200  ja  1.000  m  bm. Orohaga nuorttadavábeale eanaosiin arvá ja borgá buot unnimus oba orohagas, nappo 200–220 beaivvi jahkái.  Guovddáš  báikkiin  boahtá  vuosttaš  muohta čakčamánu  gaskkamuttos.  Gaskkamearálaččat  lea muohta 200–225 beaivvi, ja veahá oanehit áiggi nuortan ja oarjin. ¶
Guohtun Boazodoalu  stádakonsuleanta  iskkadii  dán  guovllu guohtumiid  jagis  1970.  Čohkkejuvvon  dieđut  leat heivehuvvon  fágalávdegotti  bargguid  oktavuođas. Geahča 5.8. tabealla. ¶
Dieđuid heivehettiin jugiimet orohaga čakča-ja dálvejagi eatnamiid oarje ja nuorta guovlun. Nuorttabeale lea  rádji  Jovnevaerie  čearu  guvlui  ja  lea  erenoamáš áigeguovdil. Guovllus lea eanas jeagelguohtun. 70 % jeagelguohtumis lea jalges guolbanis, muđui leat jeakkit ja vuovddit. Guovllus lea maid eambbo ii-anihahtti eanan mihtilmas dan guovtti eará guovllu ektui. Lea eanas  beahcevuovdi  guohtunguovllu  nuorttabeale osiin. Čakča ja dálveguohtumiid oarjeosiin lea unnit jeagelguohtun go dan guovtti eará guovllus, muhto guossavuovddis lea eambbo jeagelšaddu. Vaikko oarjelulábeale  lea  eanas  ruonasguohtun,  dagahit  dat  vuollgis várit  ahte  guovlu  ii  leat  nu  buorre  geasseguohtun. Nuorta  ja  oarje  osiid  erohus  sihke  allodagas  meara badjelis, dálkkádaga ja guohtunšattu dáfus dahká ahte álkit  sáhttá  heivehit  guohtumiid  geavaheami  molsašuddi guohtundilálašvuođaide dálvvi mielde. Ruonasguohtun  oassi  lea  54  %  obbalaččat  olles  orohagas, muhto “heajos jeaggi” lea 14 % olles areálas. Obbalaš govva  lea  gal “heajos” eatnamat,  muhto  gávdnojit soames guovllut gos leat buorit geasseguohtumat. Áigodagas  1981–97  lei  orohagas  geahppaseamus njuovvandeaddu  misiin  olles  Davvi-Trøndelagas. Låarte deattut eai leat rievddadan nu ollu jahkásaččat. Duogážin dasa lea heivehuvvon guohtungeavaheapmi. Boazologu  unnideapmi  ja  unnit  masttadeamit  eará orohagaiguin,  leat  buoridan  deattuid  1984/85  rájes 1993/94  radjai.  Boraspiriid  lassáneapmi  ja  ráfehisvuohta daid geažil sáhtta leat sivvan go bohccot leat gehppon maŋŋel 93/94. Rávis njiŋŋelasaid ealliboazodeattut ledje birrasiid 73  ja  69  kg  jagiin  1997/98  ja  1998/99.  Maŋemus doallojagi ledje 33 % vuollel mearriduvvon ráji, mii lei 67 kg. Earret Fosen orohagas, eai leat eará orohagain Davvi-Trøndelagas  ná  stuora  oassi  bohccuin  vuollel deaddoráji.  Maŋemus  doallojagi  vuollegis  njiŋŋelasdeaddu ii soaba oktii misiid badjánan njuovvandeattuiguin. ¶
Oktiigeassu Orohaga  váikkuhit  heajos  geasseguohtumat  nu  ahte gaskkohagaid leat vuollegis ealliboazodeattut ja maiddái  njuovvandeattut.  Eai  leat  duohtadilis  čađahahtti čovdosat  datge  ahte  ovttasbargat  Ruoŧa  čearuiguin. Jus dan galgá váldit mielde ođđa konvenšuvdnii, oaivvilda fágalávdegoddi ahte dát ferte dahkkot dalle go mearriduvvo  movt  galgá  Hartkjølen  adnot,  mii  lea Østre-Nååmesjevuemie orohagas. Fágalávdegoddi čujuha  divaštallamii  guoskevaš  orohaga  oktavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde lea erenoamaš deaŧalaš orohahki beassat plánet boahtteáiggi dieđidettiin ahte leat  sihkkaris  dálveguohtumat.  Dan  sáhttá  dahkat juogo  sihkkarastimiin  siskkáldas  valljodagid  dahje oažžut  guohtuneatnama  olggobealde  dálá  orohaga. Dálvejagi buoremus guohtumat orohagas siskkáldasat leat nuortalulli eanaoasit. Fágalávdegoddi  lea  divaštallan  váikkuhusaid,  jus njeaidá  dahje  sirdá  dálá  rádjeáiddiid.  Vuosttaš  vejolašvuohta dagaha ahte Låarte massá dálá dálveguohtumiid  dannego  Jovnevaerie  guođoha  geasset  dán guovllu.  Dat  fas  mielddisbuktá  ahte  orohat  ferte oažžut dálveguohtumiid Ruoŧas. Låarte orohaga boazolohku  lea  vuođđuduvvon  dasa  ahte  leat  gaskal  2– 3.000 bohcco, muhto dan ii sáhte duohtandahkat, jus orohat ii oaččo sierra definerejuvvon konvenšuvdnaguovllu ¶
.  Dákkáráš  rievdadus  boahtá  dagahit  ahte Låarte  doallogolut  lassánit.  Ná  stuora  rievdadusa berre dollui dahkat duššefal dalle jus guoski orohagat/ čearut  sáhttet  leat  ovttaoaivilis  dákkár  rievdadussii. Go sirddášii veahá ráji davabealde Blåfjell (Vilgesvárre)-aláža,  de  sihkkaraste  ahte  Jovnevaerie  beassá dán duoddarii geasset. Báiki ii leat nu buorre geasseguohtun,  ja  nu  leage  váttis  ákkastallat  áiddi  sirdima guohtundárbbu  dihte.  Ii  sáhte  dainna  ge  ákkastallat ahte lea dárbu bálganbáikái. Dan oktavuođas čujuhit dasa ahte ruoŧabeale riikkaráji várreguovllut leat sullii seamma  alu  go  norggabealde.  Nuppi  bealis  ii  dagat Blåfjell  (Vilgesvári)  manaheapmi  ahte  Låarte  massá guohtuneatnama.  Sii  geavahit  dálvejagi  guohtumin vuosttažettiin  guovllu  gaskal  Bergli  ja  Blåfjell-vári. Fágalávdegoddi  ii  oainne  ahte  dát  lea  doarvái  ágga sirdit áiddi. Obbalaččat ii leat ávkin sirdit rádjeáiddi davvelii.  Konklušuvnnas  ii  almmatge  daddjo  ahte  ii gávdno buoret sadji gokko áiddi bijašii buoridan dihte áiddi  doaibmama.  Sáhttá  seammá  bures  sirdit  luksa go davas. Fágalávdegotti mielas leat buoremus doaimmat movt suddjet Låarte dálvejagi guohtumiid golladeami, lea gávdnat buoret báikki rádjeáidái, guođohit ealloravddas/sádduid botkkuhit áide guoraide giđđat, ja johtit eret rádjeguovlluin ovdalgo muohta boahtá. Muhtun áiggiin leat Låarte bohccot guhton Jiingevaerie Rengena lulábealde. Lea erenoamážit dalle go duoddaris  lea  heajos  ealádat  ja  boazu  báhkke  vuvd ¶
63. Vejolašvuođat mat leat gávdnat dákkár guovllu, geahča dan birra Jovnevaerie čearu oasis. ¶
5.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Låartes ¶
Ruonasguohtun ¶
Ii-anihahtti ¶
Supmi Vuovdi ¶
Nuorta oassi- dálvet/čakčat ¶
18,7 Oarje oassi – dálvet/čakčat ¶
25,0 Geasset ja giđđat ¶
Olles orohat ¶
diide.  Muhtun  jagiid  lea  Jiingevaerie  geavahan  dán guovllu  dálveguohtumin.  Fágalávdegotti  mielas  lea buoremus  ahte  Låarte  geavaha  dán  guovllu  dálveguohtumin. Dát lea Låarte orohahkii ávkin ahte sihkkaraste  dálveguohtuma  dálá  Middagsfjället.  Šattašii maiddái buoret balánsa duottar- ja vuovdeguohtuma gaskka. ¶
5.2.2 Fágalávdegotti evttohus ¶
Låarte – Njaarke – Jovnevarie Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Skjækerfjell orohaga rájit eai leat rievdaduvvon 1894 rájes. Geahča 5.3 kártta. Lulil ja davil leat lunddolaš rájit, stuora ceakko rámat, main leat unnán geinnodagat.  Nuorttal  čáhcejuohkánis  leat  stuora  jávrrit  mat cagget  bohccuid  beassamis  bievlan  Færen  ja  Låarte gaskka.  Snoasačázádat  lea  oahcin  orohagas  oarjjás guvlui  ja  hui  buorre  rádji.  Nuorttal  čuovvu  orohatrádji riikkaráji, mii ii leat lunddolaš rádjin. Riikkaráji  mielde  Færena  ráji  rájes  lulil  Torrönii, mii lea davábealde, lea ceggejuvovn rádjeáidi ¶
. Áiddi dollet ortnegis sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit. Áidi lea ávkin sihke geasset ja dálvet, ja biddjo ollu bargu botkkuhit sáttuid vái áidi farggamusat doaibmagoahtá giđđat. Riikaráji mielde ii leat gaskaáidi Torrönas Hordern rádjái, vaikko rádji ii leat lunddolaš oahcin boazodollui.  Torrön  ja  Holdernčázádagas  lea  nuortalis  lunddolaš ráddjejupmi. Dat gii guođoha guovllus lea Skjækerfjell,  dan  muddui  go  dat  adno.  Ráji  praktihkalaš geavaheapmi  ii  leat  dahkkon  formálalaš  soahpamušaid  vuođul,  muhto  hámi  dáfus  lea  seammalágan  go rádjeguođoheapmi. ¶
Skjækerfjellas  leat  máŋga  sierra  eananoasi,  main leat lunddolaš oazit. Nu leat álkit jođihit boazodoalu doppe  go  dáin  eará  orohagain.  Stuora  várreráidu (Skjækerfjell) ja guokte várrevákki leat oahcin duovdagiid gaskka. ¶
Luonddudilálašvuođat Nuorttabeale duovdagiin leat “ođđa” geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja oarjjabealde leat fas gággádit mollaneaddji báktešlájat. Geologalaččat leat orohagas siskkáldasat buorit guohtumat juohke jagiáigái. Lulil Skjækerfjell  nuortadavábealde  lea  stuora  meahcceguovlu man eai leat lihkahallan vuos. Vaikko vel siskkimus guovlluid eanan leage várreduottar ¶
, leat maiddái  vuollegit  váriid  guovllus.  Unnán  eatnamat  leat badjelis go l 000 m bm. Orohaga nuortalulábealde leat eambbo  vuovdedievát,  mat  muhtimat  leat  alladat  ja nuppe  vuoru  fas  vákkit.  Eanas  lea  goahccevuovdi  ja 78 % areálain lea vuovdeeanan. Troandinvuotna  váikkuha  dálkkádagaid,  ja  buktá 200–220 arve-/borgabeaivvi gaskamearálaččat. Skjækerfjell orohagas lea, nu movt Davvi-Trøndelága orohagain juo leage, hui dássedit muohtadilli miehtá orohaga. Orohagas  lea  juohke  sajis  seammá  stuora  várra lásset  dálveguohtumiid  arvvi  geažil.  Ođđajagimánus lea  dattetge  bivvalit  Snoasajávrri  ja  Steinkjer  guovlluin, og orohaga eará báikkiin. Bivvalis orjješluládat biekkat sakŋádit lássejuvvon guohtumiid dán guovllus buorebut go muđui orohagas. Nu dahketge dálkkádat, lassin  daso  go  guossavuovdi  ja  várreeatnamat  leat goabbat  allodagas,  orohahkii  buoremus  dálvejagi guohtumiid. ¶
Guohtun Skjækerfjell  duottariid  guohtuma  lea  Selskapet  for Norges  Vel  iskkadan.  Dalle  go  fealtabargu  dahkkui, eai  lean  eatnamat  guođohuvvon  báljo.  Dušše  ruoŧabeale bohccot ledje guhton veahá, nu ahte jeagelguotumat ledje buori ortnegis ja buorre šaddu. 5.9. tabeallas leat guohtuniskkadeami dieđuid juoh- kán  njealji  iešguđetge  oassái.  Guohtunšlájat  leat  3 oassái biddjon, dan sadjái go vuođđodieđun ledje 32 sierra šlája. ¶
64. Jämtland–Trøndelága šiehtadus, norggabeali boazodoalloeiseválddit doalahit lulábeali áiddis ortnegis, ja ruoŧabeali eiseválddit fas davábeali áideoasi. 65. Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶
5.9. tabealla. Skjækerfjell duoddara guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶
Guovlu ¶
Jeageleanan ¶
Eará guohtun ¶
Ii-anihahtti ¶
4 Heggsjøen jna. ¶
2 Várreráiddu nuortalis ¶
Nuortadavil (Heggsjøfjellet jna) lea jeagil eanemus ja guovlluin davil-oarjjil Roktdalena. Dáid guovlluid jeageleatnama  mearri  lea  12  ja  18  proseantaovttadaga badjelis  go  Færena  buoremus  báikkiin.  Obbalaččat dadjat  gávdno  deaŧaleamos  jeagelšaddu  skieraniin/ čáhppemuorjeeatnamiin,  jeagelguolbaniin,  ja  jeagelšattolaš luomebalssain. Guovlluin davil- oarjelis Roktdalena leat dát guohtunšlájat ovttamađe juohke sajis, muhto  nuorttabealde  lea  ollu  jeageleanan  soahkevuovddis.  Danne  ii  heive  guovlu  nu  bures  dálvejagi eanamin, muhto lea baica čakčajagi buorre. Vaikko  vel  leage  ollu  jeagil  Heggsjøfjell:s  jna,  de leat dát dakkár guohtun mii lea bahá billohuvvat go bohccot  dulbmot  dan  guođudettiin.  Guovllut  leat adnon giđđjagi eanamin, čohkkenbáikin ja geassejagi guohtumin dalle go lea davve- ja orjješdavádat dálki. Dál  lea  heajut  jeagelguohtun  go  iskkademiid  áiggi. Dat  man  gohčoda  eará  guohtumin,  Roktdalena davábealde-oarjjabealde, lea eanas guolban ja jeaggeeanan.  Guohtuniskkadeapmi  gohčoda  dan “rássehitge.” Dát vuolgá báktevuođus, ja guovlu heive buo- remusat dálvejagis. Dasa lassin lea jeagil dakŋasa siste ja  nu  lea  buorebut  suodjaluvvon  eará  šattuid  ektui dalle go guhtojuvvo. Daŋaseatnamis maid ii nu bahuid jieŋo eanan. Várreráiddus  lea  ii-anihahtti  oassi  veahá  eambbo nuorttabeale  eananosiin  go  eará  guovlluin.  Jeageleanan lea maid unnán geologiija sivas. Nuorttalit guovlluin eai leat jeagelguolbanat. Ogndal  oarjjabealehaga  guovllut  eai  leat  mielde guohtumiid  iskkadeamis.  Dat  guovllut  leat  árrdálvejagi guohtumat lassin duovdagiidda, mat lea oarjedavil.  Nuorttabealde  várreráiddu  leat  fas  geassejagi guohtumat. Obbalaččat  sáhttá  dadjat  ahte  orohat  lea  buorre birrajagiguohtumin.  Duovdagat  davábealde  Roktdalena  leat  buorit  dalvejagis,  sihke  guohtunšattuid  ja dálkkádagaid  geažil.  Guohtunšattut  ja  topografiija váikkuhit nu ahte guovlu ii sáhte adnot bievlajagis, ja guohtumat sestojuvvojit, muhto adnojit guottetbáikin ja  giđđajagis.  Nu  leage  dát  guovlu  unnán  heivvolaš dálvejagi guohtumin. Misiid njuovvandeattut maŋŋil 1989/90 leat njiedjagoahtán.  Boazodoalloagronoma  duođaštii  lagas oktavuođa  dan  gaskka  go  deattut  geahppánit  ja  go eambbo bohccot ja sávzzat guhtot ¶
guovllu. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda leat buori balánssa iešguđetge jagiáiggiid guohtumiid gaskkas Skjækerfjell orohagas.  Orohaga  boazologu  heivehanváttisvuođat  leat norggabeale siskkáldas ášši. Dát ii berre leat fáddán go šiehtadallá boazoguohtunkonvenšuvnna. ¶
Earret rádjeguovlluid davábealde gaskal Torröna ja Holdern, leat orohagas buorit lunddolaš oazit ja gaskaáiddit. Fágalávdegoddi oaivvilda guovlluide galgat addit  guođohanvuoigatvuođa  dehe  ođđa  rádjeáiddi. Guovlu iešalddis ii lasit guohtuneatnamiid Skjækerfjell orohahkii,  muhto  addá  buoret  doallodili  ja  sihkkarastá lagamus guovlluid geavaheami norggabealde riikaráji. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Davás ja luksa leat orohagas stuora vákkit oahcin, ja dat leat buorit rájit. Geahča 5.4 kártta. Oarjjábealde lea orohatrádji ruovdemáđi mielde. Orohatrádji luksa lea  seammá  go  Lulli-Trøndelága  guovllurádji.  Orohatrádji  oarjjabealde  leat  daid  guovlluid  guvlui  mat leat  boazoorohatráji  olggobealde.  Riikarádji,  mii maiddái lea Gálpe čerrui rádjin, ii leat lunddolaš rádji. Danne leatge guokte gaskaáiddi ceggejuvvon. Nubbi áidi manná Åbos davás Skjækerfjell orohaga ¶
guvlui. Nubbi manná lulil Teveldalenis Skalsvattnet:ii ¶
. Riikarájis ii leat áidi Skalsvattne ja Åbo gaskka. Boazodolliide  lea  juo  čuohtejagi  molsuma  áiggi duođaštuvvon  leat  leamaš  váttis  doallat  rájiid.  Dálá dilis lea Færena orohagas váttis caggat bohccuid mannamis Middagsfjället:i Gálpe čerrui. Riikaráji oarjjabeale alla várreeatnamat doibmet geassejagi eanamin lotnolasat  nuorttabeale  vuollegit  eatnamiiguin.  Dasa lassin  lea  leamaš  váttis  go  riibaha  bohccuid  mannat vel nuortalii Gaskabeaiváris vulos vuvddiide. Eai leat nu dávjá masttadan Gálpe čearuin, muhto čearru lea máŋgii váidalan bohccuid guohtuma doppe. Dávjá lea maid  leamaš  vuostelasvuohta  bivdoberoštumiiguin ruoŧabeale riikaráji. Jämtlándda leana Leanastivra lea mearridan guođohandivvaga/sáhku 1999 čavčča lobihis guođoheapmái. Stuora  vággi  (Inndalen)juohká  orohaga  guovttu sierra duovdan. Vákki topografiija sulastahttá orohatráji  eatnamiid  lulábealde  ja  davábeale,  ceakko  ja rámšo  rámat  main  leat  dušše  moadde  geinnodaga gokko bohccot besset. ¶
Luonddudilálašvuođaid čilgehus Eanas oassi Færena orohaga báktešlájas lea geahppasit mollaneaddji, mii ii leat dábálaš Davvi-Trøndelágas eará sájis. Dušše smávit eananoasis Levanger nuorttabealde  gávdno  gággádit  ja  muttolaččat  mollaneaddji báktešládja.  Nu  dagahage  geologiija  heajos  dálveguohtumiid, muhto dan sadjái šaddá fas ruonasguohtun bures. ¶
66. Reive, beivejuvvon 03.02.98, Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus. 67. Jämtlánda- Trøndelága proatokoallos, norggabeali boazodoallohálddáhus doalaha ortnegis. 68. Færen orohaga priváhta áidi. ¶
Orohaga oarjjimusas leat čohkat, main leat rámat ja  skuržo  gorssat.  Nuortan  duoddariin  leat  jorbahámat  čohkat,  maid  allodat  lea  gitta  1.250  m  bm. Ollislaččat  leat  almmatge  duššefal  0,3  %  areálain ¶
badjelis go 1 000 m bm. Birrasiid 78 % areálain lea vuovdeetanamis. Eatnamiid hápmi ja várreeatnamiid iešguđetlágan  allodatrájit  dahket  ahte  orjješbeale guovllut eai heive geasseguohtumin. Eatnama hápmi váikkuha  maiddái  ahte  arve-/borgamearri  lea  dásset miehtá. Troandinvuotna váikkuha dálkkádagaid. Orohaga oarjjabeale  eatnamiin  lea  bivvaleamos  gaskamearálaččat, ja dáin guovlluin, rádjeguovlluid suktii, leat maid  5  gearddi  eambbo  beaivvit  goas  garrabiekkat bosodit. Dálkkádat váikkuhit ja sakŋádit jikŋon eatnamiid jođáneappot. Dálvejagis  borgá  dehe  arvá  50–100  mm  mánnui. Rittoguovllus lea almmatge bievlan njukčamánu gaskkamuttus.  Vákkiin  ráji  lahkosiin  bievla  2–3  vahku maŋŋil. Dat mearkkaša ahte jus oarjeleamos guovlluin guođoha  dálvejagis,  de  ferte  johttát  nuortalii  juo guovvamánu/njukčamánu  áiggiid.  Dán  ferte  dahkat, amas  gárttat  vuostelasvuohta  mearragátti  eanandoaluin.  Nu  gártetge  orrut  dálvejagi  guohtumis  oanehit áiggi go eatnasat eará orohagain. ¶
Guohtun Boazodoallostivra lea 1600 bohcco mearridan alimus boazolohkun orohahkii. Mearrádusa vuođđun lei ahte orohat  lea  birrajagiorohahkan,  ja  jeagelguohtun ráddje dan man olu bohccuid eanan guoddá. Areálaid ávkinatnin lea unnán (0,7 bohcco /km ¶
), muhto eará orohagaid ektui lea ollu. Orohaga  guohtuma  leat  iskkadan  Villmo-vugiin. Dieđuid  vuođul  leat  orohagas  čuovvovaš  guohtunšlájat: ¶
Areálain  lea  49  %  vuovdeeanan,  eanas  seamulvallji/ urtavallji  soahkevuovdi.  Jeagelguohtun  ii  lean  vuvddiin, muhto jekkiin ja goikeeatnamis. Badjelaš njealljádas oassi ruonasguohtumis šattai buriin jekkiin, mat leatge dán orohaga mihtilmas eananšládja. Jeageleatnamat  ledje  arvat  unnit  go  eará  orohagain, main dát iskkadanvuohki lei vuođđun. Dasa lassin lea šaddu  njárbadit.  Duššefal  5  %  jeahkális  lei  suhkkes šaddu, 60 % lei gaskamearálaš ja 35 % njárbes šaddu. Goalmmádas oassi jeagelguohtumis lei jekkiin. Vuvddiid  leat  jalgen  muorračuohppamiin,  ja  jáhkkimis  ii gávdno doppe lahppojeagil. Suokkardallamis sirrejuvvui orohat 8 guohtunoassái. Mii oaidnit 5.10. tabeallas jeageleanan oasi, jea- gelšlája ja man suohkadit jeagil šaddá. ¶
69. Dás meroštallon areála oassin earret jávrriid. 70. Jeagelguohtuma oassi lea dasto sakka vuollelis guohtuneatnama eará osiin. ¶
5.10. tabealla. Færen orohaga eananosiid iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶
Guovlu ¶
Areála ¶
Jeagelguohtun proseantameriin ollislaš areálas ¶
Jeagelmearri ¶
Ollis ¶
Vuovde ¶
Eará goike ¶
Suhk ¶
Gaska ¶
Njárlaččat ¶
eanan ¶
eanan ¶
mearálaš ¶
Lulábealde Fjergen ¶
18 Fjergen – Færen (jávri) ¶
46 Lulábealde Færen (jávri) ¶
34 Oarjjabealde Forra ¶
43 Levanger guvlui ¶
23 Davábealde Færen (jávri) ¶
29 Verdal guvlui ¶
49 Oarjjabealde Juldöla ¶
30 Nuorttabealde Juldöla ¶
Jeagelguohtun (7 %) lea unnimus oarjjabealde Forra. Vaikko lea unnán dálvejagi guohtun juohke areálovttadaga  nammii,  lea  guovlu  goitge  áigeguovdil  guohtuneanamin.  Obbalaš  viidodat  lea  stuoris,  ja  dán guovllu ii sáhte ávkin atnit eará áigodagaid topografiija  ja  ollu  goahccevuovddi  sivas.  Dát  guovlu  lea dakko heittot dálvet, og ferte ealu diktit lávda guohtut, ja nu šaddá váttisin johtit. Nu leage guovlu marginála. ¶
Orjješdavábeale  guovlluin  (Levanger  guvlui)  lea buoret dálveguohtun. Guohtuniskkadeami čuoldinvuohki  ii  lean  heivvolaš.  Muhtin  eananoasit “Verdal guvlui” ja “Levanger guvlui” leat oktan duovddan, ja doppe  lea  25  %  jeagelguohtun ¶
.  Guovllus  ii  sáhte guođohit eambbo dálvejagis. Nu movt daddjon, leat dán  guovllu  dálkkádagat  maid  ovdamunnin  guohtuma dohkálašvuođa ektui ođđajagimánus ja guovvamánus. Dán guovtti guovllus davábeale Inndalena leat ¶
ovdamunit heivet dálvejagi guohtumin ovdalii Færena eará guohtunguovlluid. Jeageleatnamat leat oalle ollu, ja  seammás  sáhttá  suddjet  vai  eai  guođohuvvo  eará jagiáiggiid. Eará jeageleatnamat (20 %) heivejit buoremusat giđđa- ja geasseguohtumin. Kjølhaugan ja Blåbergan birrasiid leat buorit duovdagat  geassejagi  guohtumin  go  leat  lotnolasat  alla várit, gávdnojit buorit jeakkit (17 % ollislaš areálas), rásseguohtun (10 %) ja urtavallji eanan (5 %) ja jasat (3  %).  Dát  eatnamat  vedjet  leat  Davvi-Trøndelága buoremus geasseguohtumiid gaskkas. Guovllus, lulábealde dán duovdaga, leat sullasaš kvalitehtat, muhto gávdnojit  eambbo  buorit  jeakkit,  muhto  fas  rásseguohtun lea vánit. Jus visot orohaga atná bievlajagi guohtumin, sáhttá jeageleatnamiid  guođohit  čakčajagis  ja  giđđajagis. Dalle  eai  leat  ollu  dain  orjješlulábeale  guovlluin  šat obage áigeguovdilat. Dáinna málliin vuordimis orohat gierdá vaikko gitta 3 500 bohcco rádjái, ja dasa lassin vel misiid mat šaddet. Dat mearkkaša 1,4 bohcco/km ¶
. Go  orohaga  atná  birrajagiguohtumin,  de  ráddjejit dálvejagi eatnamat boazologu. Sáhttá dadjat ahte jeagelguohtumat  leat  vátnásat.  Orjješdavábeale  jeageleatnamat  leat  guođohuvvon  duššedal  3–4  maŋemus jagi, ja ovdal dan eai leat adnon. Danne leat guovllus seasttahuvvan  jeageleatnamat.  Orohaga  boazologus dat  vuolgá  man  guhká  jeageleatnamat  bistet.  Davit eananosiid garra guođoheapmi birrajagi dagaha maiddái ahte lassána ballu ja eahpesihkarvuohta dasa movt orohaga boazodoallu ceavzá boahtteáiggis. Ruonasguohtuma  kvalitehta  dáfus  leat  imašdahtti gehppes  njuŋŋelasat  Færen  orohagas.  Dan  seammás lea  rievdddalmas  dilli  jagis  jahkái.  Jagiid  1996/97, 1997/98  ja  1998/99  daid  oassi,  mat  ledje  vuollel  67 kg, 18, 35 ja 28 % ¶
. Davvi-Trøndelága eará orohagain  eai  leat  ná  gehppes  njiŋŋelasat,  earret  Fosena. Stuora oassi orohaga ealus lea dán áigodagas guođohuvvon ráddjejuvvon eananosiin lullelis Færen jávrri miehtá bievlajagis, ja dat buoremus duovdagat riikaráji  guvlui  eai  adno  doarvái.  Dát  guođohanvuohki jáhkkimis  lea  danne  go  bállet  massit  bohccuid  ráji badjel Gálpe čerrui. Misiid njuovvandeattut mannet geahppuma guvlui. Eandalii jagiin 1995/96 lei dát dilli, muhto maŋemus jagi ledje fas badjelis. 1990-jagiid loahpageahčen lea orohaga  boazolohku  lassánan.  Vaikko  dát  ii  soaitte mearkkašit ahte lea liiggás ollu boazu orohagas bievlajagi  guohtumiid  ektui,  de  dátge  lea  deaŧalaš  mearkan dasa ahte guohtumiid geavaheapmi ii leat doarvái bures  heivehuvvon  boazologu  mielde.  Njiŋŋelasaid njuovvandeattut  duođaštit  baicca  dan  ahte  dát  lea áiggis gitta ja guohtumiid geavaheamis, iige muital nu ollu  orohaga  guohtunkvalitehta  birra.  Okta  siida guođohii jagis 1999 duovdagiid Sul davábealde bievlajagis. Dát nanne ahte guohtumiid geavaheapmi lea vuostálaga  dainna  mii  lea  ekologalaččat  guoddevaš. Jus ollislaš vuođu galgá oažžut guohtunárvvoštallamii,  ferte  muitit  ahte  dát  orohat  lea  šaddan  gillát eanemus  sisabahkkemiid  mat  oba  leatge  dahkkon Norgga guohtunguovlluin. Dušše okta smávit eananoasáš  lea  oarjjabealde  Færena  mii  ii  leat  duohtaduvvon. ¶
Oktiigeassu Guohtunekologalaš ákkaid vuođul oaivvilda fágalávdegoddi  buoremus  ávkki  oažžut  jus  guođoha  Færen orohaga  bievlajagis.  Rievdadusa  sáhttá  čađahit  go guođoha  Ruoŧas  dálvejagis  dehe  juo  siskkáldasat Norggas earáhuhttá málle. Beroškeahttá das adno go orohat birrajagiguohtumin vai dušše bievlajagis, lea almmatge áibbas vuođđoášši  ahte  sii  geavahit  daid  buoremus  geassejagi guohtumiid  dakka  oarjjabealde  riikaráji.  De  gáibiduvvo  juogo  guođohanvuoigatvuohta  Middagsfjället (ruoŧabealde riikaráji) dehe hui nana gaskaáidi riikáráji mielde. Áidi ferte ceggejuvvot vuohkkasit báikái go dálá áidi. Áiddi ferte maiddái guhkidit Skalsvatnet davábealde. Áidesaji válljema dihte ja go dálá áidi lea hejot divoduvvon, de lea seammá stuora váttisvuohta rádjerasttidemiin  dál  go  dalle  go  ii  oba  leange  áidi. Guovtti  vejolaš  čovdosis  lea  áideceggen  heajut čoavddus.  Dát  lea  dannego  Middagsfjället  lea  dego lassin guohtumiidda oarjjabealde ráji, ja maiddái dannego  ođđa  áiddi  dahkamii  adnojit  ollu  ressurssat. Dakko lea guhkki geidnui ja viesuid lusa ja nu gártá áiddi divodeapmi hui divrrasin. Lávdegotti mandáhttan  ii  leat  árvvoštallat  ávkki  ja  goluid  vuostálaga. Áibbas  vissasit  ii  sáhte  boazoorohat  ieš  gokčat  dáid goluid. Lea evttohuvvon ahte Gálpe čearru ja Færen orohat lonuhit  guohtuneatnamiid.  Vuođđun  lei  ahte  Gálpe beassá  guođohit  davábealde  Sul,  ja  Færen  fas  Middagsfjället.  Nu  movt  dálá  guođohanriekti  lea  diein guovlluin, sáhttá Gálpe čearru guođohit birrajagi Sul davábealde,  muhto  dat  guohtuneatnamat  mat  leat Ruoŧa  bealde,  leat  duššefal  vieruiduvvan  vuoigatvuođa vuođul. Færen massášii muhtin oasi várra orohaga buoremus dálvejagi guohtuneatnamiin, ja lonuheapmi dálveguohtumin sáhttá leat eambbo ávkin go heittot beallin. Jus dálveguohtun šaddá seammá buorren dehe buorebun, de oččošii Færen doallo- ja guohtunekologalaš  ovdamuniid  dákkár  lonuhemiin.  Orohat sáhttá maiddái dalle atnit sin buoremus geassejagi eatnamiid dan oktavuođas go dat leat lahkosiin guovlluid mat leat Ruoŧas. Jus  guođoheami  rievdada  ná  movt  evttohuvvon, sáhttet  masttadeamit  lassánit  orohaga  davágeahčen Veravatnet  birrasiin  (Skjækerfjell  ja  Gálpe  gaskkas). ¶
71. Njiŋŋelasat vihkkejuvvon 2 jagi skábmamánus. ¶
5.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Gálpe – Skjækerfjell – Færen – Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Skjækerfjell  oažžu rievtti  rasttidit  ráji  dan  guvlui  mii  lea  davvelis Torrön (Edevik). – Fágalávdegoddi evttoha ahte Færen oažžu konvenšuvdnaguovllu  Middagsfjället  birrasiin.  Konvenšuvdnarádji  manná  geainnuid  E75  ja  322  guora. Gálpe oažžu konvenšuvdnaguovllu mas davábeali rádji lea Færen-Skjækerfjell orohagaid ráji mielde ja lulábeali rádji fas lea geainnuid 72 ja 756 guora. Oarjjabeali  rádji  lea  Verdalsøra.  Konvenšuvdnaáidi, mii manná Åbo rájis Skjækerfjell oroharádjái, gaikojuvvo. ¶
6.1  govas mii  oaidnit  boazoorohagaid  ja  čearuid rájiid. Oktiibuot leat 10 hálddahuslaš ovttadaga, ja 8 leat riikarádjeorohagat. ¶
6. Lulli guovlu ¶
6.1. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark orohagat ja Härjedála čearut. ¶
6.1. tabealla. ¶
Doalloovttadagat ¶
Olbmot ¶
Alimus boazolohku ¶
Submi ¶
Femunddas  lea  alimus  mearriduvvon  boazolohku 9 000  bohcco.  Boazolohku  lea  juhkkojuvvon  ovttamađe Riast/Hylling ja Essand orohagaid gaskka. Go 6.2. tabeallas meroštallá boazoeatnatvuođa ja buvtta- deami juohke areálovttadaga nammii, leat Femundda areálat juogáduvvon dán guovtti orohahkii. ¶
6.2. tabealla. Lulli-Trøndelága/Hedmark boazodoalloguovllu eatnamiid geavaheapmi. ¶
Areála ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi km ¶
juohke km ¶
kg/boazu ¶
11 Femund (dálvejagi guohtun) ¶
Lea mihá eambo boazoeatnatvuohta go Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssas. Duogážin lea dálvejagi  guohtumiid  vejolašvuohta,  ja  áigodaga  iešguđetlágan  guođohanvejolašvuohta.  Earret  Elgå,  leat Lulli-Trøndelága/Hedmark  orohagaid  boazoeatnatvuohta  vuollelis  go  Kárášjogas  (2,4  bohcco/km ¶
)  ja Oarje-Finnmárkkus  (3,1  bohcco/km ¶
).  Riast/Hylling orohagas lea eambbo buvttadeapmi bohcco ektui go dáin earáin, muhto buot orohagaid dássi lea vuollelis go ovdal. Elgå:s lea mearkkašahtti alla boazolohku ja buvttadeapmi  juohke  areálovttadaga  nammii.  Eará orohagain Norggas ii dáidde leat ná stuora areálbuvttadeapmi. Maŋemus  golmma  jagi  njuovvandeattuid  oaidnit 6.2. tabeallas. Das oaidnit orohagaid siskkáldas ero- husaid jagis jahkái. Dás boahtá ovdan ahte dássi lea veahá vuollelis go Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas ja arvat vuollelis Romssa. Orohagaid siskkáldas erohusat jagis jahkái leat luonddudilálašvuođaid erohusaid  geažil,  muhto  erohusat  sáhttet  maiddái  váikkuhuvvot das makkár bohccuid leat njuovvan ja makkár ealihanbohccot leat. ¶
6.1 Lulli-Trøndelága/Hedmark – Jämtlándda leana, lulit guovlu ¶
Obbalaččat Prinsihpas eai leat orohatrájit rievdaduvvon jagi 1894 rájes. Rievdadeamit leat váldosaččat dahkkon máŋggaid duomuid vuođul maid Alimusriekti lea meannudan. Das daddjo ahte orohagat leat ovddasvástádussuorggit,  ja  dat  ii  dárbbaš  mearkkašit  ahte  dain  lea vuoigatvuohta  guovlluide.  Lávdegotti  mandáhttan ii leat  čiekŋudit  dien  áššái,  muhto  fágalávdegoddi oaidná movt eahpečielga riektedilli lea dagahan labiila dilálašvuođaid.  Dán  geažil  leage  lávdegoddái  váttis suokkardit dálá guohtuneatnamiid geavaheami ja dan vuođul evttohit rievdadusaid guohtunrájiide. Guovllus leat 6 boazoorohaga. Riast ja Hylling lea oktasaš. Essand ja Riast/Hylling orohagain lea oktasaš dálvejagi  guohtun  Femunddas.  Elgå  ja  Trollheimen leat  fas  birrajagiorohagat.  Trollheimen  lea  áidna orohat  mii  ii  leat  riikaráji  guoras,  muhto  lea  sierra eará orohagain eret. Danne eat čilge dárkileappot dán orohaga  birra.  Eará  orohagaid  birra  mii  čilget oktasaččat. 6.1.  ja  6.2.  tabeallas oaidnit  boazodoalloguovllu struktuvrra ja eatnamiid anu. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Boazoorohagaid olggobeale rájit leat seammá rájit go sámi boazodoalloguovllu rájit Norggas. Rájiid mearridettiin deattuhuvvojedje eará bealit go boazodoallofágalaš  bealit.  Danne  leat  ollu  eahpelunddolaš  rájit oarjjabealde. Jagis 1971 geahččaledje rájiid rievdadit Femundda  viiddideamis,  muhto  ášši  ii  ovdánan.  Mii namuheimmet  juo  ovdalis  dan  dili,  namalassii  ahte muhtin eananosiin ii leat dál riektilaš vuoigatvuohta guođohit  siskkobealde boazoorohagaid.  Vuoigatvuođaid  rájit  maiddái  nannosit  váldet  vuhtii  eará beliid go boazodoallofágalaš. Danne ii sáhte guođohit Femundda orohaga oarjjabealde. Dan sadjái ferte orohaga siskkit eananosiid guođohit dálvejagis. Areálat, mat leat tabealla meroštallama vuođđun, čájehit liiggás viiddis eatnama. Dat mearkkaša ahte areálbuvttadan-beaktilvuohta duohtavuođas lea badjelis go tabealla čájeha. Lulli-Trøndelága/Hedmark guovllustivra čujuha cealkámušastis jagis 1998 ahte guovllu boazodoallu  lea “gártan  eahpedohkálaš  dillái,  go  váilu čielga riektilaš vuoigatvuohta ja dan ektui ahte jođihit lobálaš boazodoalu.” Riikarádji ii leat lunddolaš oahci, ja dálá dilis adno rádjeáidi oahcin Ruoŧa čearuid guvlui. Áiddi leat stáhtat ¶
huksen  ja  dat  ortnegisdollet  maid  áiddiid.  Elgå ortnegisdoallá  muhtin  oasi  áiddis,  mii  lea  Idre  čearu bealde. Áidna šihttojuvvon guođoheapmi ráji rastá lea smávit  guovlu  man  Essand  guođoha  orohaga  nuorttadavábealde  eananosiin.  Essand  ja  Handölsdalen čearru leat ieža gaskaneaset šiehttan ná dahkat. Norggabeale  orohagat  masttadit  juohke  jagi,  ja masttadit  maiddái  rádjelagas  čearuiguin.  Muhtin jagiid leat stuora masttadeamit. Jus vel olgguldas rájit leat heajut, de iešguđetlágan sisabahkkemat ja johtolat dagahit ođđa “oziid” siskkáldasat  orohahkii.  Dat  heajudit  dili  vel  eambbo guohtuneatnamiid geavaheami dáfus. ¶
Luonddudilálašvuođat Earret  Finnmárkku,  lea  Lulli-Trøndelága/Hedmark áidna boazoorohatguovlu gos leat siseatnandálkkádagat siskkáldasat guođohanguovllus. Lulli-Trøndelága/ Hedmark lea luonddudilálašvuođaid dáfus seammalágan go Finnmárku, ahte dálkkádagat mearridit guohtundilálašvuođa. Dasa lassin lea guovllus maiddái geologalaš  ovdamunni  go  dalvejagi  eatnamiin  lea  erenoamáš buorre suvrra báktešládja. Lea oainnat jiekŋa johtán oarjjás-davás guvlui ja čuovuhan luovosávdnasiid  suvrra  báikkiin  davvelii  ráktoguvlui.  Miehtá guovllu  lulábealde  Aursundda  leat  viiddis  sátto-  ja čievramorenat. Boazodoalloguovllu davábeale eatnamiin lea geahppadit mollaneaddji báktešládja, muhto liikká gávdnojit maiddái garra bákteoasit. Dáin davit guovlluin  lea  unnán  báljes  bákti,  muhto  duoddara eananvuođđu  lea  goikkis.  Soahkevuvdiin  lea  eanan viidát hui assái ja šattolaš. Guohtuneatnamat  leat  ollu  badjelis  meara.  Dušše Essandis leat veahá eatnamat vuollelis go 200 m bm (4 %), ja Femundda dálvejagi eatnamat leat fas eanas gaskal 600–1000 m bm (6,3 % badjel 1 000 m bm). Maiddái Elgå orohagas leat alla eatnamat ja galbma dálkkádat ( 87 % badjel 600 m bm ja eará oasit leat 1 000 m bm). Riast/Hylling orohaga geassejagi eatnamiin leat eambbo allavárit go Essand orohagas, 15 ja 4 %. Goappaš orohagain leat buorit bálganbáikkit ja eananoasit gos šaddu ihtigoahtá geassemánu gaskkamuttus. ¶
72. Jämtlánda – Trøndelága šiehtadus. ¶
6.2. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark misiid njuovvandeattut. ¶
Siseatnandálkkádagaid  dihte  eai  báljo  goassege váikkut  bivvalat  ja  arvi  ahte  guohtumat  lássahuvvet dálvejagis.  Optimála  boazolohku  juohke  areálovttadaga nammii lea vuollelis go Finnmárkkus, dannego Rørosduoddaris lea gasit muohta. ¶
Guohtun 1960-jagiid loahpas lea Selskapet for Norges Vel iskkadan  guovllu  guohtumiid.  Gaskamearálaš  loguid, dihto  válljejuvvon  šlájain,  čájeha 6.3.  tabealla, nu movt  ovdanbohtet  3  iešguđetlágan  almmuhemiin. Takserema oktavuođas leat Riast/Hylling juhkkojuvvon  guovtti  sierra  orohahkii,  nappo  Riasten  ja  Hylling. Dán guovttis lea Hylling orohat riikarádje guoras gitta Rien jávrriid rádjái. Leat  válljejuvvon  muhtin  šaddošlájat,  danne  vai  lea álkit  oažžut  bajilgova,  muhto  dan  seammás  massá bienasta bitnii dieđuid, mat kvalitehta árvvoštallamii leat mávssolaččat. Geavahuvvon vuohki juohká dárkilit omd. jekkiid iešguđetlágan šládjii. Iešguhtet šládja lea gávdnon nu unnán ahte eai váldo mielde dás. Riasten orohagas lea omd. 28 % jeaggi, mii juhkkojuvvo 12 iešguđetlágan guohtunšládjii. Sihke Riast ja Hyllingen orohagain lea eanas jeagil/ rissi/daŋas, go geahččá guohtunšlájaid nu movt rássi ja urta (su. 75/25). Dán fuomáša das go lei eambbo dehe unnit  jeageloassi  analysaruvttuin  (51  ja  41  %).  Dán oasis  lei  fas  stuora  oassi,  42  ja  49  %, “hui  vuorjjes jeagelšaddu” . Dasa lassin lei jeagil garrasit guhtojuvvon, dan sivas go čakča boahtá árrat ja nu ferte árrat johtit ealuin jeageleatnamiidda. Dan seammás adnojit Femundda  orohaga  jeageleatnamat  liiggás  unnán. Fágalaš  árvvoštallama  mielde  ávžžuhit  guohtumiid dihte  johtit  árabut  Riast  ja  Hylling  orohagain Femundda orohahkii. ¶
6.3. tabealla. Guohtunsuokkardallamiid oktiigeassu Essand, Riast/Hylling ja Elgå orohagain. Areáloassi %. ¶
Deaškedaŋas-oktavuohta ¶
60 – dás: ¶
Skierri.-čáhppesmuorji. Jeagelguolban ¶
25 Čáhppesmuorješattolaš vuovdi mas lea jeagil ¶
6 Jeagelšattolaš beahcevuovdi ¶
28 Sarritdaŋasguolban ¶
3 Sarritšattolaš soahkevuovdi ¶
4 Rásse ja urtavallji soahkevuovdi ¶
2– Sieđgarođut ¶
– Balsajeakkit ¶
5 Smávit ii-anihahtti ¶
Oktiibuot jeagelguohtun ¶
Essand orohagas eai leat nu ollu deaškedaŋasguolba- nat.  Dan  sadjái  leat  baicca  jeakkit, - ja alitsuoidnejeakkit. Vaikko  rásse-/urtašaddu  orru  leamen  unnán  Riast/ Hylling orohagas, leat doppe almmatge deaŧalaš geassejagi guohtunšlájat. Guohtuniskkadeamis árvvoštalle ahte giđđa- ja čakčajagi eatnamat (jeageleatnama viidodagat)  ráddjejit  boazologu.  Vuođđun  lea  biddjon ahte  geassejagi  guohtumat  leat  valljugasat  dan  ektui man ollu bohcco dálvejagi guohtumat gesset. Essand orohagas lea ollu jeagil (62 %), muhto bealli analyseruvttuin čájehit dušše vuorjjes jeagelšattu. Femundda  orohagas  eai  leat  čađahan  sierra  linjátakserema, earret dain guovlluin mat leat nuorttabealde Feragen jávrri. Almmatge lea Lyftingsmo (1968) árvvoštallan  guohtumiid  hui  viiddis  eanangeahčademiid vuođul (befaring), ja árvvoštallan eananosiid sierralagaid.  Su  loahpalaš  oaivil  lei  ahte  orohagas obbalaččat lea “eahpedábálaš valljugas jeagelguovlu” mas vuovdesitnu lea seahká. Nuorttabeale Feragen lea linjátakseremis čájehuvvon 83 % jeageleanan, ja dán oasis  lei  59  %  ollislaš  šaddu.  Orohagas  lei  liiggás unnán guođohuvvon, su árvvoštallama mielde, ja dat fas váikkuhii ahte dat šaddu, mii jagis šaddá, hehttejuvvui.  Nu  movt  namuheimmet,  bijai  son  vuođđun ahte  orohahkii  galggašii  árabut  johtit,  ja  guođohit orohagas čakčat. Allarievtti duomu váikkuhus lea ahte dálvejagis  guođohuvvo  dain  eatnamiin  mas  guohtuniskkadeapmi  bijai  vuođđun  ahte  eatnamat  galget adnot  čakčajagis/skábmajagis.  Dát  ferte  fas  nuppi vuoru  buktit  váikkuhusaid  Riast/Hylling  ja  Essand guohtuneatnamiid ávkin atnimii. Elgå:s lea maiddái, seammá ládje nu movt Femund- das  nai,  hui  unnán  rásse  ja  urtavallji  šaddu.  Veahá earálágan lea soahkevuovdi, mii lea Sylen birrasiid ja alla  eanan  oarjjás  Elghogna  guvlui,  ja  dasto  luksa gaskariikageainnu  guvlui.  Guohtuniskkadeami  áiggi lei  alla  eatnamiid  guohtun  veahá  sekundára.  Garra guođoheapmi  lea  nuppástuhttán  skierre-čáhppesmuorješattu  nu  ahte  šaddagoahtá  jokŋadaŋas.  Jeagil, skierri  ja  eará  muorrašládjašattut  ledje  borrojuvvon nu visot ahte eai lean báhcán eambbo bihtát. Dálá dilli lea  seammaládje,  mii  dahká  geassejagi  guohtuma vuođu  buorrin.  Almmatge  lea  eanavuođđu  liiggás goikkis ja asehaš, mii dagaha ahte ii gávdno eambbo hui vuorjjes rássi ja urtavallji jassagobit. ¶
Ii  das  gállii  go  báktevuođđu  lea  gággádit  mollaneaddji, muhto dat váikkuha jekkiid maid. Jeaggebotnis lea geađgevuođđu ja leat coages ja šattohis jeakkit. Vaikko iskkadeamis ii boađe ovdan, leat almmatge maiddái  veahá  valljugas  guohtunjeakkit,  nu  movt Grøvelsjøen lahkosiin. Elgå  orohagas  lei  77  %  jeageleanan,  ja  45  %  lei suhkkes  šaddu.  Buohtastahttima  dihte  muitalit  ahte Færenis Davvi-Trøndelágas leiges 18 % jeagil, ja dušše 5  %  lei  suhkkes  jeagelšaddu.  FORUT  iskkadeapmi duođašta dan stuora jeagelvalljivuođa (61 % ollislaš areálas).  Nu  leage  Elgå  orohagas  eanas  jeagelšaddu. Lyftingsmo čujuha guohtuniskkadeapmái jagis 1948, mas  váldokonklušuvdnan  lei  ahte  dát  guovlu  heive buoremusat boazoguohtumin ovdalii go sávzzaide ja gusaide. Muhto čuoččuhuvvui maiddái ahte jeageleatnamat leat nu sakka guođohuvvon ja nu leatge “eanas muddui  guhkes  áigái  billistuvvon” .  Lyftingsmo  fas čujuha  iskkadeapmái  ja  lohká  guovllu  berret  ráfáidahttit  amas  boazolohku  liiggás  ollu  maŋásmannat. Jagis  1971  fuomáša  ahte  ii  leat  ovdánan  eavttuid mielde,  vaikko  guovlu  maiddái  maŋŋil  dán  áiggi  lea guođohuvvon garrasit. Dán dieđu vuođul Lyftingsmo lohká, lassin iežas dieđuide jeagelguohtunmeari birra daŋaseatnamis, ahte orohagas leat “buorit jeageleatnamat  mat  girdet  garra  guođoheami” .  Jagis  1992 (FORUT) lei 49 % jeageleatnamiin unnán guhtojuvvon, ja guohtumiid dilálašvuohta ja balánsa lei buorre. Lassin  jeageleatnamiidda,  mat  leat  buorit  čakčajagis, dálvejagis ja giđđajagis, adnojit orohaga areálat garrasit, dasgo seammahat eatnamat adnojit iešguđetláhkái  jagiáiggiid  mielde.  Dát  eanangeavahanvuohki addá buori areálbuvttadeami. ¶
Oktiigeassu Dat gullon Allarievttiduomut lea gáržžidan boazosámiid guođohanvuoigatvuođaid dáin guovlluin. Rievttis leat gieđahallame ođđa riidoáššiid, ja dan seammás bargojuvvo boazodollui fas máhcahit muhtin oasi eatnamiin  maid  leat  massán.  Dán  vuođul  ii  leatge  nu stuora  friddjavuohta  guohtuneatnamiid  geavaheami mearridit,  go  dábálaš  dilis  lea.  Dát  bealli  fátmmasta sihke  siskkáldasat  Norgga  bealde,  muhto  maiddái Ruoŧa boazodoalu dáfus. Vaikko  vel  dilli  leage  ná,  ja  vaikko  vel  leage  LulliTrøndelága  boazodoalus  buorre  buvttadeapmi,  de goitge  ovttageardánit  lea  guohtunekologalaš  árvvoštallama mielde heivvolaš guohtumiid anu earáhuhttit guovllus. Fágalávdegoddi oaivvilda Elgå orohagas leat erenoamáš  heittot  balánssa  iešguđetge  jagiáiggiid guođoheamis,  go  mihtilmas  jeageleatnamiin  guođohuvvo birrajagi. Seammás leat maid geassejagi guohtumat  eambbo  go  dárbbašuvvojit  Lulli-Trøndelága boazodoalloguovllus. Dát dássetmeahttunvuohta oidnogoahtá vel čielgaseappot ja garraseappot, jus Færen orohaga  Davvi-Trøndelágas  geassá  árvvoštallamii fárrui. Nu livččiige vuogas earaláhkái atnit guohtuneatnamiid, muhto fágalávdegoddi eaktuda ahte LulliTrøndelága  guohtumiid  ekologalaš  heiveheami  ferte čoavdit siskkáldasat Norgga doaimmaiguin. Illá jáhkkit  ahte  Norgga–Ruoŧa  boazodoallokonvenšuvnna olis sáhttá čoavdit dáid vuođđováttisvuođaid. Go lávdegotti evttohusas almmatge váldit fárrui dáid árvvoštallamiid, lea duogážin dat go dát čilgejit duohtadili, man galgá atnit vuođđun go árvvoštallá oktasaš doalu Elgå ja Idre ođđa čearu gaskka. Fágalávdegotti oaivila mielde  váilu  evttohusas  guohtunekologaláš  vuođđu. Máŋgga gearddi lea evttohuvvon heivehit dálá guohtunrájiid. Essand orohagas lea eahpeformálaš šiehtadus guođohit Ruoŧas. Lea heivvolaš maiddái boahtte  áiggis  guođohit  dáid  guovlluin,  muhto  dán guovllu heive buoremusat atnit čohkkenbáikin. Ruoŧa čearut  leat  sávvan  rievdadit  guohtunrájiid  Sylen:s (Essanddas)  ja  Stor-Vigelen:s  (Femunddas).  Fágalávdegoddi ipmirda sáváldagaid fágalaš vuođu. ¶
6.2 Jämtlándda leana lulit guovlu ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearut mat leat Norgga ráji lahka leat Handölsdalen, Mittådalen,  Ruvhten  ja  Idre.  Čearuid  rájiid  ja  áigodatguohtumiid oaidnit 6.1 kárttas. Jagi 1972 konven- šuvnna mielde ii leat čearuin lohpi guođohit Norgga bealde  ráji.  Riikarádji  hehtte  rádjelagas  guohtuneatnamiid  ávkkástallama  buoremus  lágiin,  dannego váilot lunddolaš oazit ráji lahkosiin. Handölsdalen ja Essand  gaskka  váilot  lunddolaš  oazit  ja  dakko  lea áidojuvvon.  Dat  váikkuha  garrasit,  juohke  jagi  leat ortnegisdoallangolut,  iige  almmatge  cakka  bohccuid mannamis  lobihis  eatnamiidda.  Guovllus  gávdnojit buorit vejolašvuođat atnit ávkki lunddolaš oziin mat earuhit  guohtumiid,  iige  dárbbaš  áidut.  Mittådalen čearu rájis oarjjil Essand guvlui ii leat lunddolaš oahci ja dakko lea áidojuvvon. Čearu rájis das viidáseappot Riast/Hylling guvlui leat muhtin alla várit dakka oarjelis riikaráji, earret lulimusas, gos lea áidojuvvon, vai caggá bohccuid mannamis lobihis eatnamiidda. Ruvhten  čearu  rádji  oarjjil  lea  guhkki  Riast/Hylling  ja Femundda  orohagaid  bealde,  ja  dakko  ii  leat  lunddolaččat ráddjejuvvon. Miehtá dákko lea áidojuvvon, vai obanassiige sáhttá bargat boazodoaluin dohkálaš ládje dáin guovlluin, ja atnit  ávkki rádjelagas eatnamiin. Vaikko vel leatge áiddit, mannet bohccot almmatge ráji rastá, iige daid nagot caggat. Guovllus leat vejolašvuođat  guhkit  áigái  gávdnat  lunddolaš  oziid rádjelagas  guohtuneatnamiidda,  ja  nu  geahpedit áiduma. Idre čearus váilot lunddolaš rájit oarjjil Elgå guvlui.  Danne  leatge  áidon  miehtá  dán  beali.  Čearu rájit bievlajagi eatnamiid dáfus Ruoŧas eai čuovo lunddolaš oziid. Danne leage sávaldat oalle ollu rievdadallat ráji, vuosttažettiin čázádagaid guvlui, vai guohtuneatnamiid  beassá  atnit  nu  movt  lea  vuohkkaseamos. Dalle maid livččii geahppasit guođohit. ¶
Alimus  boazolohku  ja  duohta  boazolohku  jagis 1996 čájehuvvojit 6.1. tabeallas. Ealut leat dál stuori- but go lobálaš. ¶
6.4. tabealla. Boazolohku ¶
Alimus lobálaš ¶
Boazolohku boazolohku ¶
Guovllus leat 29 boazodoalu ja 120 boazodoalli geat leat boazobarggus. Čearuid dovdomearka lea ahte leat stuora  doalut,  alla  boazolohku  ja  ollu  olbmot,  go buohtastahttá  Jämtlándda  leana  nuorttit  osiin.  Mii oaidnit 2. tabeallas čearuid doaluid. ¶
6.5. tabealla. Doalut ja boazodoallit. ¶
Doaluid lohku ¶
Boazodoallit ¶
6.2  ja  6.3  kárttas oaidnit  boazodoalu  eanangeava- heami. ¶
Guohtun Mii oaidnit 6.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid.  Handölsdalen  čearus  lea  hui  buorre  ruonasguohtun.  Buorre  ruonasguohtun  lea  maiddái  Mittådalenčearus, muhto Ruvhten ja Idre guovllus ii leat nu ollu  ruonasguohtun.  Dálvejagi  guohtumat  gal  leat valljis dáin guovlluin. Buot čearuin leat ruonasguohtumat mat ráddjejit heivvolaš alimus boazologu guhkit áigái.  Dát  dilli  lea  erenoamážit  Idre  ja  Ruvhten čearuin. Lea  unnán  ii-anihahtti  geađgeeanan  ja  sáttorámat bievlajagi eatnamiin Handölsdalen ja Idre čearuin, ja áibbas unnán Mittådalen ja Ruvhten čearuin. Bievlajagi  eatnamiid  nettoareálas  lea  33  %  Handölsdalen čearu guohtumiin badjelis go 1 000 m bm, ja 21, 9 % Mittådalen čerau guohtumiin. Seammá logut Ruvhten ja Idre čearuin leat 9,1 ja 4,3. Dainna lágiin leat Handölsdalen ja Mittådalen čearuin buorit alla várreeatnamat olamuttus geasseliehmu áiggiid, muhto Ruvhten čearus, ja eandalii Idre čearus, leat unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶
6.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶
Ruonasguohtun ¶
guohtun km ¶
189,2971,0 6.7. tabealla. Alla várreeatnamat, ja ruonasguohtun- eatnamiid ii-anihahtti oassi. ¶
Nettoareála (%) ¶
Nettoareála Čearru ¶
badjelis 1 000 ¶
ii-anihahtti m bm ¶
oassi ¶
Oktiigeassu Eanas  sajiin  guovllus  váilot  lunddolaš  oazit  rádjin. Rádjelagas  boazoorohagain  nuppe  bealde  ráji  lea seammá váttisvuohta. Dalle go leat duovdagat goabbat  bealde  ráji,  mat  lunddolaččat  leat  oktan  duovddan,  ferte  bargat  dan  nala  ahte  guohtumiid  geavaha goappaš  bealde  ráji,  namalassii  rasttida  ráji.  Vaikko vel ráji rasttideapmi leage áigumuššan, dárbbašuvvojit almmatge muhtin áiddit. Go áidu, galgá garrasit deattuhit dan ahte áidi dohkálaččat nagoda caggat bohccuid. Ruvhten čearus, ja velá eambbo Idre čearus, leat unnán alla várreeatnamat badjelis go 1 000 m bm, gos bohccot bálget geassebáhkaid áiggi. ¶
Geahča 6.1–6.5 kártta. ¶
6.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Essand – Handölsdalen Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Handölsdalen  čearru beassá  rasttidit  raji  Norgga  beallái  Nesjøena  guvlui. Essand  boazoorohat  beassá  rasttidit  ráji  oarjjabeali Enan.  Áidi  riikaráji  bokte  váldojuvvo  eret.  Galgá hukset  konvenšuvdnaáidi  Nesjøenis  gitta  Nedalssjøenii. ¶
Mittådalen – Riast/Hylling Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Ruvhten – Femund Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Idre nya – Elgå Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Girjjálašvuohta ¶
Norgga-Ruoŧa Boazoguohtunkommišuvdna Norsk-Svensk Reinbeitekommisjon ¶
Sisdoallu ¶
Fysiologalaš dárbbut ¶
12 1.1.2Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶
Geologiija ja eanavuođđu ¶
Dálkkádat ¶
ŠADDOKÁRTTAID ČUOLDINVUOHKI JA GUOHTUNŠLÁJAT ¶
Obbalaččat ¶
Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶
Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶
Ruotabeali johtalanmállet ¶
30 1.4.2Norggabeali johtalanmállet ¶
Movt guohtuneatnamat gáržot ¶
32 1.5.2Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶
Meahcceguovllut ¶
ROMSSA FYLKA JA NORRA NORRBOTTEN ¶
Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶
Basevuovddi boazoorohat ¶
Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶
Rostu boazoorohat ¶
Geaggámá čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Dieváidvuovddi boazoorohat ¶
Lávnnjitvuomi čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Stálonjárga boazoorohat ¶
Álddesjávrri boazoorohat ¶
Sárevuomi čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Gielas boazoorohat ¶
Dálmmá čearru ¶
Fágalávdagotti evttohus ¶
VEGETASJONSKARTENES INNDELING OG BEITETYPER ¶
TROMS OG NORRA NORRBOTTEN ¶
3. DAVIT NORDLÁNDA JA LULIT JA GASKA NORRBOTTEN ¶
Skievvá boazoorohat ¶
120 3.1.2Gábna čearru ¶
Leaváš čearru ¶
Girjása čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Baste čearru ¶
Unnačearoš ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
144 3.3.2  Sirgá čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
154 3.4.2Duorbun čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Bálvatn boazoorohat ¶
160 3.5.2Luokta-Mávas čearru ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Sáltoduoddara boazoorohat ¶
170 3.6.2Fágalávdegotti evttohus ¶
HELGELÁNDA JA VÄSTERBOTTEN ¶
Sváipa čearru ¶
Gran čearru ¶
Ran čearru ¶
Fágalávdagotti evttohus ¶
206 4.3.2Fágalávdegotti evttohus ¶
Vapsten čearru ¶
Fágalávdagotti evttohus ¶
NORDRE NORDLAND OG SÖDRA OG MELLERSTA NORRBOTTEN 117 ¶
HELGELAND OG VÄSTERBOTTEN ¶
DAVVI-TRØNDELÁGA JA JÄMTLÁNDA ¶
234 5.1.2Jámtlándda leana davvit guovlu ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
Fágalávdegotti evttohus ¶
NORD-TRØNDELAG OG JÄMTLAND ¶
Geassemánu  17.beaivvi  1998  mearridii  norgga-ruoŧa  boazoguohtunkommišuvdna nammadit fágalávdegotti čuovvovaš mandáhtain: ¶
Norgga-ruoŧa  boazoguohtunkommišuvdna  lea  nammadan  fágalávdegotti,  man bargun  lea  guohtundilálašvuođaid  čielggadit,  iešalddis  mandáhttaguovllus,  ja dasto  dan  guovllu  lahkosiin.  Fágalávdegoddi  galgá  čielggadeami  loahpalaš bohtosiid ovddidit rapportahámis kommišuvdnii. ¶
Rapporta  galgá  makrodásis  addit  bajilgova  luonddudieđalaš  dilálašvuođaid birra mat  váikkuhit  guohtuneatnamiid.  Guohtuneatnamat  galget  čilgejuvvot regiovnnaid mielde ja orohagaid/čearuid dásis, ja maiddái movt guohtuneatnamat adnojit dálá dilis. Fágalávdegoddi galgá maiddái rapporttastis defineret gos leat vejolaš  áigodatguohtumat  ja  árvvoštallat  guohtumiid  optimála  anu  suktii, vásihusaid bokte mat leat huksejuvvon guovlluid anu vuođul ja dieđalaš dieđuid vuođul. ¶
Fágalávdegotti  vuosttaš  čoahkkin  lei  čakčamánu  1.beaivvi  1998.  Das  maŋŋil  leat fágalávdegottis leamaš 11 čoahkkima, ja dat loahpahii barggus ja dohkkehii rapportta ovttajienalaččat. ¶
Helsset, njukčamánnu 1.beaivi 2000. ¶
Kenneth Broman jođiheaddji ¶
Norgga bealis: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶
Ruoŧa bealis: Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶
Ovdasátni ¶
For Norge: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶
For Sverige Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶
Leat 5 regiovnna mas mii čilget čearuid ja boazoorohagaid  birra.  Álggos  čájehuvvo  regiovdnakárta  ja obbalaš dieđut regiovnna birra. Regiovdnaválddáhus muitala  orohagaid/čearuid  obbalaš  boazologu,  doalloovttadagaid logu, njuovvandeattuid, buvttadeami ja eará. Fágalávdegoddi lea regiovnnaid juohkán guovlluide.  Daid  iešguđetge  orohagaide/čearuide  evttoha fágalávdegoddi  rádjerasttideaddji  boazoguođoheami. Čearuid čilgehusain leat vuollekapihttalat. ¶
Lulli-Trøndelága ja lulit/oarjelit Jämtlándda regiovnna dáfus čilgejuvvo obbalaččat, iige čuovo seammalágan čilgenvuogi go eará orohagaid ja čearuid oktavuođas. ¶
Boazoorohagaid ja čearuid čilgehusain leat čuovvovaš vuollebajilčállagat: ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat – geográfalaš rájit – doaibmavuohki – historjá, ránnját – mihtilmasvuođat – kárta  mas  guohtuneatnamat  ja  eatnamiid  atnu muitaluvvo,  ja  veahá  maid  eará  áššit  mat  gullet beaivválaš boazodollui (guottetbáiki, johtingeainnut,  rusttegat,  áiddit  ja  gárddit,  orrunbáikkit). Orohagaid  ja  čearuid  kárttat  eai  leat  jur  áibbas ovttaláganat. ¶
Guohtun – obbalaččat  čilget  guohtumiid  ja  guohtumiid  olahahttivuođa – meroštallat areála – guohtunšlájat ja šaddočohkiidus – ii-anihahtti eanan ¶
Oktiigeassu – lávdegoddi árvvoštallá orohagaid/čearuid guohtuneatnamiid,  váttisvuođaid,  dárbbuid  ja  eará  beliid – soames háve vihkedallat molssaevttolaš čovdosiid ¶
Orohagaid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶
Luonddudilálašvuođat – geologiija – topografiija – guohtunšlájat ja guohtundilálašvuođat – dálkkádagat  (temperatuvra,  arvi/borga,  muohtagovččas) Čearuid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat – boazodolliid lohku, boazolohku ¶
Fágalávdegotti evttohus Fágalávdegoddi lea, dalle go evttoha rádjerasttideaddji guođoheami,  vuođđudan  su  árvvoštallama  heivvolaš eanangeavaheami  vuođul  ja  objektiivvalaš  eavttuid mielde. Mii eat ákkastala evttohusaideamet, dannego evttohusat  lea  čilgehusa  logalaš  loahppabohtosat. Muhtin  guovlluid  dáfus  lea  fágalávdegoddi  árvalan moattelágan evttohusaid, maid leat bidjan maŋŋálaga (1, 2, 3 …). ¶
Fágalávdegotti evttoha njealjelágan rádjerasttideaddji guođoheami: ¶
1. Oktasašdoallu mielddisbuktá ahte ealut leat ovtta- siiddas  muhtin  áigodagain  jagis.  Dán  vuohkái adno ráddjejuvvon konvenšuvdnaguovlu, dannego ovttasbargi  siiddat  šiehtadit  gaskaneaset  mainnalágiin sii atnet guohtuneatnamiid. ¶
2. Konvenšuvdnaguovllut leat  viidábuš,  ovttaoli duovdagat,  gos  ealu  guođohit,  eaige  leat  mearriduvvon  guođohanáiggit,  jus  eai  daddjo  sierra. Vuoigatvuođat  ja  geatnegasvuođat  čuvvot  jagi 1972 konvenšuvnna mielde. ¶
3. Rádjeguođoheapmi. Dás  lea  sáhka  smávit  eanan- osiin, mat leat lagamusas orohaga/čearu guohtonguovllu, ja leat dakka nuppe bealde riikaráji. Daid eananosiid  sáhttá  guođohit  seammá  prinsihpa mielde go jagi 1972 konvenšuvnna § 9. ¶
4. Riekti rasttidit ráji. Guovlluin, gos váilot lunddolaš oazit, muhto gos guohtumat leat várrejuvvon eará atnui,  addo  riekti  rasttidit  riikaráji.  Riekti  dehe vuoigatvuohta  sisttisdoallá  dan  ahte  boazodolliin lea  vuoigatvuohta  viežžat  ja  váldit  ruovttoluotta bohccuid mat leat mannan ráji rastá, muhto ii leat lohpi  johtit  dán  guvlui,  iige  galgga  vuogáidahttit dán vuogi. ¶
Oanádus: m bm = mehtara badjelis meara ¶
Lohkkiráva ¶
1.1 Bohcco dárbbut ¶
Miehtá  Davvikálohta  leat  asehis  guohtoneatnamat bohccuide. Boazu lea luonddudilálašvuođaid hálddus birra jagi. Guohtunšattut leat iešguđetláganat jagi iešguđetge áiggis, ja guohtundilli váikkuhage dasto man ollu boazu guohtu ja movt johtala. Dákko dáfus lea boazu  sierralágan  dilis,  Skandinávia  eará  dábmojuvvon  elliid  suktii.  Go  mii  árvvoštállat  guohtumiid, bidjat  bohcco  fysiologalaš  dárbbuid  vuođđun  ja makkár guohtuma boazu dárbbaša. ¶
1.1.1 Fysiologalaš dárbbut ¶
Boazu maiddái, nu movt earáge eallit, dárbbaša karbohydráhtaid ja buoiddi, maid joraha álšan ja doalaha goruda doaimmaid, oažžu lieggasa ja sáhttá lihkadit. Proteiinnat,  vitamiinnat  ja  minerálat  adnojit  hukset dehkiid  ja  eará  gorutgođđosiid,  ja  mielkki  buvttadeapmái. Boazu lea, nu movt eará smirezasti ¶
eallit nai, erenoamážit heivehuvvon smoldet guohtunšattuid. Almmatge smoaldanit duššefal okta oasáš das maid boazu guohtu. Dakkár guohtunšattut mat smoaldanit geahppasit,  leat  buorit  guohtun.  Ruonasšattut  smoaldanit álkimusat dalle go leat beallešattus ja smoaldaneapmi hedjona  dađi  mielde  go  šattuid  šaddandássi  ovdána. Go biebmu smoaldahuvvá unnán, ii oaččo boazu nu ollu energiija dehe álšša. Maiddái biebmojohtin čoliid čađa mánná njozebut. Boazu lea mihá buorebut, go eará smirezasti eallit, heivehuvvon  smoldet  jeahkála.  Jeahkála  smoaldaneapmi  lea  buorre  birra  jagi.  Dainna  lágiin  nagoda boazu  doalahit  buorren  obbalaš  biebmosmoldema, vaikko vel eará guohtun leage vánis ja maiddái kvalitehta lea rievddalmas. Dađistaga go čavččabeallái hedjona  ruonasšattuid  smoaldaneapmi,  guohtugoahtá boazu  eambbo  jeahkála,  iige  guođo  nu  ollu  ruonasšattuid,  ja  nu  nagoda  almmatge  doalahit  dássedis biebmosmoldema. Jeagil smoaldana geahppasit, muhto lea ovttageardánis fuođđar. Jeagelšlájain oažžu boazu nu ollu álšša (karbohydráhtaid)  ahte  ceavzá  badjel  dálvvi,  muhto váilot  proteiinnat,  vitamiinnat  ja  minerálat.  Bohcco guomočoavjebaktearat  dárbbašit  dađistaga  ee.  proteiinnat,  ja  danne  váikkuha  smolden  čoavjjis  ahte boazu, mii lea jeagelguohtumis, deahkkehuvvá dálvet. Boazu deahkkehuvvagoahtá dakkaviđe go boahtá jeagelguohtumii. Muhto bohccos lea sierralágan vuohki mainna easttada vai ii deahkkehuva, go boazu sáhttá “nuppádassii  geavahit” nitrogena,  maid  eará  smirezasti eallit eai sáhte. ¶
Vaikko  boazu  deahkkehuvváge,  sáhttá  dat  liikká lossut  dálvet,  jus  fal  lea  buorre  jeagelguohtun,  mas boazu oažžu eambbo energiija go dat man loaktá. Dát energiija jorrá buoidin gorudii ja čoggo dohko nu ahte boazu ii geahpo. Boazu guoira gal dábálaččat dálvvis. Rávis njiŋŋelas  geahppu  giđđii  15  %  čakčadeattu  ektui,  vaikko leage čoavjjehin ja miessi deaddá 4-5 kg šattadettiin. Sarvát  sáhttet  geahpput  30  %  čakčamánus  juovlamánnui. Dálvvi mielde gehppot bohccot dađistaga ja erenoamáš heajos guohtumis sáhttet geahpput gitta 50 % rádjái. Jus guohtun hedjona nu sakka ahte čoavjeliepma goiká, dehe nuppeládje dadjat ahte mikroorganismmat  nohket,  nealgugoahtá  boazu.  Lassin  dasa ahte boazu dárbbaša eallámuša (proteiinnaid ja minerálaid),  gollada  boazu  deahkkemássa  ja  joraha  dán energiijan. Guhkálmas nealgumiin ii nagat šat boazu doalahit dábálaš gorutdoaimmaid ja jápmá. Miesit  ja  boarrasit  varrásat  nelgot  bahábut  go njiŋŋelasat ja čearpmahat. Sarvát rávžet ragatáiggi, ja nuolppot  manahit  maiddái  bohccuidgaskasaš  árvodási.  Nuolppot  eai  bálle  guohtut  ráfis,  dannego njiŋŋelasat doroldahttet nulpobohccuid eret suvnnjiin. Gehppes  miesit  sáhttet  nealgut.  Smávva  áldduin  leat dávjá  gehppes  miesit,  mii  fas  dagaha  stuorit  miessejámu. Heajos dálveguohtun dagaha fas áldduid mielkkeheabbon  go  dábálaš  dan  vuosttaš  geasi,  ja  dat  fas váikkuha ahte miesit leat geahppaseappot čakčat. Boazomassimat, mat bohciidit fysiologalaš beliid sivas, eai leat  nu  oidnosis  dannego  boraspirevahágat  lassánit dađistaga. Bohccuid  sáhttá  biebmat  fuođđariiguin  dálvet heajos guohtumiid áigge, ja dustet váttisvuođa dáinnalágiin.  Guomočoavjji  mikrobat  dahket  almmatge duššin dáid iešguđetlágan fuođđaršlájaid. Danne dárbbašit bohccot dagalduvvat fuođđariidda hui árrat, dan bále go mikroorganismmat leat olleslogus čoavjjis ja nákcejit smoldegoahtit ođđa fuođđariid. Eanas boazoeaiggádat eai almmatge biebmagoađe bohccuid áiggil, muhto vurdet eaigo guohtumat buorrán. Doloža rájes lei  vierrun  diktit  ealu  lávdat  jus  heajos  guohtumat biste guhkit áiggi. Dalle boazu ieš ohcá guohtuma mii gávdnoš. Dálvet  guohtu  eallu  eanas  áigge,  lea  lodji,  iige manat álššaid duššái. Lihkadeapmái adnojit álššat, ja joavdelas  lihkahallan  dehe  lihkadeapmi  manaha álššaid.  Lihkahallan  sáhttá  ovdamearkka  dihte  leat čohkkemat,  boraspiret  ja  mátkkošteaddjit  muosehuhttet ealu, dehe eallu ruvgala jna. Lassin dasa gaskkalduvvá  guohtumiin.  Álšamanaheami  ii  sáhte  šat buhttet maŋŋil eambbo guohtumiin. Danne geahppu boazu,  ja  jus  hui  hejot  manná,  sáhttet  váibbahat jápmit go oalát nohkkojit duksejuvvon buoiddis. ¶
Smirezasti. Bohccos leat njeallje čoavjji gos biebmu smoaldahuvvá. Boazu álgá smirezastit guhtojuvvon šattu, go álggos vuos lea suoskan oalulbániiguin ja njiellan. Guomočoavjjis leat mikroorganismmat dehe čoavjeliepma mii váikkuhan biepmu smoaldaneami. ¶
Dálvet  lea  bohccui  oalle  goaivumuš  ealádaga muohttaga vuolde, ja bohcco gorut buhtte heajos dálveguohtuma  sierralágan  vugiin,  namalassii  dukse buoiddi,  proteiinnaid,  minerálaid  ja  vitamiinnaid. Danne  han  boazu  válljestalláge  geasset  álbmámus šattuid ja šaddoosiid, mat addet eanemus eallámuša. Jus  mahká  dálveguohtun  addá  vejolašvuođa  ealihit bohccuid dálvvi badjel, lea fas bievlaguohtun mainna bohccot álššaiduvvet ja lassánit. Boazu,  nu  movt  eará  smirezasti  eallit,  guohtu muhtin gaskkaid ja nuppevuoru fas smirezastá. Sihke guohtun ja smirezastin darbbašuvvojit energiija ávkin joraheapmái.  Eará  doaimmat,  mat  iešguđetge  láhkái gaskkalduhttet  guohtuma,  hehttejit  energidukšema. Goas ealli smirezastá ja goas guohtu, lea gitta jahkeáiggis ja guohtunkvalitehtas. Bohccuid dábiid vuođul mii  ipmirdit  buorebut  ollislaččat  bohcco  guohtundilálašvuođaid. ¶
1.1.2 Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶
Guohtumat  rievddadit  jagi  áiggiid  mielde,  muhto rievddadit  maiddái  guovlluid  gaskka.  Iešguđetlágan šattut  čoahkkanit  ovttasadjái  dihto  báikkiide  maid fágalaččat  gohčodit  šaddoservodahkan.  Šaddoservodagat  leat  vuođđun  go  systemalaččat  guorahallá bohcco guohtunšattuid ¶
. Bohcco johtaleapmi eananmálliid gaskka, lea sihke šattuid ja dálkkiid duohken. Beaivválaš boazobarggus dárbbašuvvo  máhttit  árvvoštallat  sihke  bohccuid dábiid, topografiija, dálkkádagaid ja biekka oktiigullevašvuođa  ja  movt  dat  váikkuhit  obbalaš  dilálašvuođaid.  Almmatge  lea  guohtumiid  geavaheapmi vuođđun bohcco nuppástuvvi guohtundárbui jagi áiggiid mielde. Bievlla áigge dárbbaša boazu aiddoihttán lasttaid, rásiid,  suinniid  ja  urttaid.  Giđđageasi  dehe  árrageasi guohtu  boazu  lulábeale  rámaid,  bievllaid  ja  jekkiid. Dađistaga  guohtu  eambbo  soahkevuvddiin.  Maŋŋil fas dárbbaša boazu mannat alla várreeatnamiidda ja guohtut jassaguoraid, gokko leat aiddoliđđon šattut. Aiddoliđđon  šattuin  lea  unnán  sáras  ja  smoaldanit geahppasit.  Jasat  leat  hui  mávssolaččat  dađistaga  go geassu. Geassebáhkaid áiggi bálgagoahtá boazu divrriin ja dálkkiin  ja  gaskkalduvvá  guohtumiin.  Bohccos  leat unnán bivastatrávssát, ja danne bálgá báhkain. Boazu dárbbaša gálu báikki, namalassii beassat eret alimus divregivssis. Várreboazodoalus leat jasat váriin buoremus bálganbáikkit, ja vuovdeboazodoalus manná fas boazu njuoska, boares guossavuovdái, gaskkohagaid sáhttá  áinnas  dollasuova  vuollái  hárjehit  bohccuid. Go gáluda idjii, luoitáda boazu legiide dehe jekkiide guohtut. Boazu dárbbaša guovttelágan eananosiid lahkalaga, gos lea oanehis gaskka bálganbáikki ja guohtuma gaskkas. Gártá measta jorgguládje go eatnamat, main  ii  leat  šaddu,  gártet  mávssolaš “guohtumiin” , dannego bohccot dárbbašit dáid duovdagiid vai sáhttet atnit ávkki legiin, gos lea guohtun. Dasto ii leatge šat guohtuma kvalitehta aivvefal gitta das mii lea oinnolaččat eatnamis, muhto maiddái bohcco eará dárbbut galget vuhtiiváldot. Maŋŋigeasi ja árračavčča lea guoppar báris guohtun,  ja  guobbarat  adnojit  bohcco  minerálduksemii. Maŋŋil go bohccot leat guhton smávva čoran geasset bárisguohtuma áiggi, vistigoahtá várreboazu vuvddiin guobbariid, ja nu lávdá eallu. Lunddolaš oazit berrejit adnot bievlaguohtumiidda rádjin, ovdamearkka čázádagat ja vielttit. Oazit doalahit  ealuid  sierralaga,  ealut  eai  dalle  masttat,  ja  lea geahppasit bargat. Skábman ja čakčadálvvi guohtu boazu rissit ja jeahkála,  ja  dađistaga  dagalduvvá  ruonasguohtumis  jeagelguohtumii.  Dálveguohtun  mas  lea  aivvefal  jeagil, šaddá dalle go muohta lea badjel 30 cm ja temperatuvra njiedjá –10°C. Dálvet lea jeagelguohtun áibbas dárbbašlaš  guohtuma  kvalitehta  dáfus.  Muhtinmuddui  dárbbaša  boazu  maiddái  earalágan  šattuid  go jeahkála,  vai  biebmosmoaldaneapmi  doaibmá  dohkálaččat. Šattut sáhttet mahká leat sarrit- ja čáhppesmuorjedakŋasat. Dálveguohtumis sáhttá jeagelmearri, man boazu guohtu, rievddadit snoagga 30 %:s sullii 80 % rádjái. Lassin guohtunšattuide dárbbašuvvo maiddái ahte lea  goaivvesguohtun.  Luotkkomuohttagis  lea  buorre ealádat juohke sajis. Dađistaga go biekkat, borggat ja arvvit ja buollašat čeargadit muohttaga, hedjona ¶
ealádat. Guohtumat hedjonit maiddái jus jeagil jiekŋu ja čođđaluvvá, dehe muohtagovččas čođđu ja čilvu. Njázudeapmi ja galbmin dahket cugŋo, ja heajudit ealádaga. Maŋŋidálvve cuoŋuda go beaivváš báitá beaiveguovdil  ja  idjii  buolašta.  Nu  hedjona  ealádatkvalitehta, vaikko vel iešalddis šattut livččege buori kvalitehtas. Topografiija ja šattut eanangierragis, mearridit guohtuma  olahahttivuođa.  Siseatnamis,  nudaddjon kontinentála dálkkádagas, bissu guohtun buorrin, jus maŋŋidálvvi  gávdnojit  eatnamat  gos  lea  seakka muohta  ja  biegga  gaiku  muohttaga.  Cugŋuid  áiggi cuoŋománu, gávdno vuvddiin lahppojeagil, mii dahká dálveguohtuma kvalitehta buorrin. Čiegarluvvan  váikkuha  guohtumiid  gaskaboddosaččat, ja nu maid biekkat ja rievddalmas dálkkit, muhto sáhttet dieđusge guohtumat leat heajut maiddái dannego liiggás garrasit guođohuvvo eatnamiid nalde. Jeagil lea máŋggajagáš šaddu ja jahkešaddu lea buoremus dallego “jeageloaivvit” oktiibuot šaddet 6–7 jagi. Buoremus livččii jus boazu guohtu duššefal dan oasi mii ain lea šaddan ovtta jagis. Go eanan guhtojuvvo garraseappot, adnojuvvojit liigevárit, mat nuppi vuorus  heajudit  jahkešattu.  Vuosttaš  váikkuhus  dás  lea ahte boazu atná eambbo álššaid gávdnat dihtomeari eallámuša.  Dasa  lassin  jiekŋu  ja  skártu  čilviluvvan eanan bahábut go dakkár eanan mas lea valjit jeagil. Váttisvuođa duođaleamos ášši lea almmatge ahte hea ¶
Iešguđetlágan šaddošlájat čilgejuvvojit lagabuidda kap. 1.3. 3. ¶
Dán čilget kap. 1.2. ¶
juduvvon jahkešaddu ii biepma šat nu ollu bohccuid. Giđđaguohtun lea buorre, jus árrat bievlá, ábaida cuoŋománu  loahpas.  Giđđat  lea  maid  mávssolaš dađistaga dagalduhttit bohccuid jeagelguohtumis rásseguohtumii,  ja  vuoruid  mielde  lágidit  ealu  jeagel-, risse- ja lastaeatnamiidda ja eará ruonasšattuide. Boazu dárbbaša viiddis duovdagiid. Guohtunmálle vuođul dárbbaša boazu guohtut iešguđetlágan guohtunšlájaid  ja  danne  dárbbaša  johtalit  iešguđetlágan eatnamiid gaskka. Go boazoealáhus galgá čilget areálageavaheami, lea dávjá váttis mearridit ahte duot ja duot eananoasit leat mávssolaččat ja fas duot eatnamat eai leat nu mávssolaččat. Ealu ollislaš buoredili ja ovdáneami dáfus sáhttet dihto eananoasit leat mávssolaččat  stuorit  obbalašvuođas,  vaikko  vel  adnojitge duššefal  moadde  beaivvi  jagis  dehe  duššefal  muhtin jagiid. Ealu  iešguđetlágan  bohccot  dárbbašit  dihto  meari guohtuma  ja  dihto  kvalitehta  guohtumis  birrajagi. Dáid  sáhttá  ovdanbuktit  sierralágan  borranmeriin internationála standárddaid ¶
vuođul. Fágalávdegoddi ii oaivvil dáid standárddaid leat nu áigeguovdilin boazodollui, dannego sierralágan borranmeriid lea váttis čatnat  lunddolaš  guohtumii.  Leat  guokte  beali  mat váikkuhit. Vuosttažettiin lea váttis mihtidit dan meari mii  duohtavuođas  buvttaduvvo  guohtumis.  Nuppádassii lea váttis meroštallat man stuora mearri obbalaš buvttadeamis  adnojuvvo  duođas.  Dát  lea  fas  ee  dan sivas go bohcco guohtonšattuid/šaddoosiid preferánssat rievddadit jagiáiggi mielde. Dás lea sáhka 2–3 % osiin,  ja  smávva  meattáhusat  váikkuhit  garrasit  dan meari  mii  dasto  gártá  leat  evttohuvvon  boazolohku. Šaddočohkiidus  muitala  guohtunkvalitehta  birra, muhto  guohtumiid  árvvoštallan  dáhpáhuvvá  dan mielde movt boazu ieš bissu guohtuneatnamiin ja dan oaidná bohcco guhtunmálles ja dábiin, deattus ja sturrodagas. ¶
1.2 Luonddugeográfalaš bealit ¶
Bohcco guohtuma váikkuhit sihke biologalaš ja ii-biologalaš bealit. Mii čilget oanehaččat bohcco dárbbuid vuođul  guohtumiid  ii-biologalaš  vuođu  mandáhttaguovllus. ¶
1.2.1 Geologiija ja eanavuođđu ¶
Skandinávia  boazodoallu  lea  sajáiduvvan  bohcco lunddolaš  guohtundárbbuid  vuođul,  ja  mearkkaša ahte ealut johtalit jagiáiggiid rievdama vuođul jeagelguohtuma  ja  ruonasguohtuma  gaskka.  Ruonasšattut gáibidit buori eallámušávdnasa eatnamis, ja dárbbašit čuovgga, čázi ja lieggasa šaddamii ja seailumii. Šattut ožžot  eallámušávdnasa  eatnamis,  earret  nitrogena. Eallámušvallji  eanan  šaddá  go  gehppesmolláneaddji báktešlájat,  ábaida  kálkavallji  šlájat,  váikkuhuvvojit ja  nu  háddjanit  (golladuvvojit).  Eará  báktešlájat, ovdamearkka dihte granihtta ja gneaisa golladuvvojit njozet,  ja  eanavuođđu  suvru  ja  vánis  lea  eallámuš šattuide, ja danne illá šaddet rásit ja urttat dakkár eatnamis. Jeagil  lea  vuollegisšaddu,  mii  oažžu  eallámuša áimmus,  ja  beassá  leavvat  go  eai  leat  rásit  ja  urttat. Jeagil  šaddáge  earalágan  eatnamis  go  rásit  ja  urttat. Dánnehan leage mávssolaš diehtit movt eanavuođđu ja  dan  álgu  lei,  vai  ipmirda  boazodoalu  erenoamáš dárbbu johtalit guohtunbáikkiid gaskka. Mandáhttaguovllu  eanavuođu  sáhttá  roavvasit sirret  guovtte  sadjái.  Ruoŧas  leat  guovddášoasit  ja nuorttabeale  oasit  eamibávtti  bázahasat “álgoáiggi” rájes. Eará oassi lea boares áhpebodni mii maŋŋil lea duvdásan  várreráidun  ja  muhtinmuddui  hoigásan eamibávtti  bajábeallái.  Earret  Romssa  fylkka  siskkit osiid, gokčá várreráidu Norggas áigeguovdilis osiid, ja Ruoŧas oarjjabeale osiid. Várreráidu  lea  báljes  várri,  ja  asehis  luovosmássa lea duššefal báikkuid. Várrevuođđu ja man bures dat golladuvvo,  váikkuha  eananšattuid  njuolgut  ja  nu maiddái boazoguohtumiid. Eamibákteguovlluid báktegovččasin leat viiddis morene- ja deltáguovllut, mat šadde váldosaččat maŋemus jiekŋaáiggi. Obbalaččat Ruoŧas lea 75 % areálas morenegovččas,  mii  Norrlándda  siseatnamis  muhtin  sajiin sáhttá  leat  gitta  60  m  bm  (mehtara  badjelis  meara). Morenaid alde lea eanan jeaggiluvvan (šaddoávdnasat belohahkii dušše háddjanan) maŋŋil jiekŋaáiggi. Luovosmássat ilbmanit dábálaččat vuollásaš bávttis.  Danne  lea  morenaid  eallámuškvalitehta  ja  vuollásaš bákti sparrolaga. Norgga eatnamis ii leat morene nu ollu go Ruoŧas. Norggas lea morene 25–30 % eatnama areálain. Mandáhttaguovllus  gávdnojit  almmatge  moreneeatnamat alla eatnamiin, siskkit eatnamiin. Ovdamearkkat leat Álddesjávri  –  Dieváidvuovdi  Romssa  fylkkas  ja Børgefjell  Byrkiije  Davvi-Trøndelága  ja  Nordlándda gaskkas. Mandáhttaguovllu  geologiija  ja  eanavuođđodiliid čájeha 2. kártamielddus. Várreráiddu bákti lea guovtti oasis. Bákti sirrejuvvui dan mielde movt golladuvvo, muhto  várreráiddu  nuorttabeali  guovllut  sirrejuvvojedje eananšlája mielde, mii lea eamibávtti ¶
nalde. Guoskevaš oasis Ruoŧas leat guokte stuora mihtilmas eananšládjaguovllu. Bávttis, mii lea álgosaš, leat iešguđetlágan suvrra báktešlájat (gneaisa, gneaisa-granihtat, granihtat ja kvarcihtat). Goappaš guovlluin lea viehka  ollu  seamul  ja  morene,  muhto  Norra  Norrlánddas leat eambbo jeaggeeatnamat go lulit ja gaska Norrlánddas. Dasa lassin leat davimus eatnamat sierraláganat,  danne  go  sedimeanta-lánat  bohciidedje jogain mat šadde jihkiin. Ruoŧa nuortarittus leat guokte oalle smávva mihtilmas eananšládjaguovllu. Goappaš guovllut leat meara vuolde leamašan ovdal. Go siseatnanjiekŋa ii šat duv ¶
Stándárda sáhttá leat fuođđar-ovttadagat mat leat seammágo 1 bivgekilos (gordnekilos) energiija. 5. ¶
Lea nu roavva mihttu dás ahte eai boađe kárttas ovdan buot oasseguovllut. ¶
dán,  loktanii  eanan,  ja  áhpebodni  šattai  goike  eanamiin. Dáid  guovlluid  ovttaláganvuohta  lea  asehis  eanavuođđu.  Go  geahččá  dán  duššefal  geologalaš  beliid vuođul,  šaddá  dás  jáhkkimis  jeagelguohtun  ovdalii rásseguohtuma. Rádjeguovllu  várreráiddus  gávdnojit  maiddái suvrra  báktešládjaareálat,  main  vuorddášii  jeagelguohtuma  bohciidit.  Davvi-Trøndelága,  Nordlándda ja  Romssa  fylkkaid  suvrra  báktešlájaid  oassi  lea  43, 25 ja 22 %. Mii oaidnit 2. kártamildosis ahte dákkár báktešlájat gávdnojit čađatgaskka Davvi-Trøndelágas ja  jotket  Rana  riddoguovlluide  Nordlánddas.  Minddar gávdnojit gággadit molláneaddji báktešlájat dihto báikkiin siskkit eatnamiin. Siskkit-Romssas leat eamibákteguovllut mat mannet Dálbmái, Sárevuopmái ja Geaggámii. Skievvá orohaga siskkit guovlluin Nordlánddas lea muhtin guovlu mii measta manná Gábnái ja Leavášii. Sirgá davit beali osiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat, ja gullet oktii Hábmera orohaga seammalágan  guovlluiguin.  Dat  manná  viidáseappot riddoguvlui, ja gaskkohagaid lea oassi mas lea gehppes molláneaddji báktešládja (fylihtta). Minddar gávdnojit  seammalágan  duovdagat  rádjeguovlluin  mandáhttaguovllu  lulágeažehagas.  Geologalaš  bealis, sáhttá  buot  dáin  duovdagiin  šaddat  jeagelguohtun. Ruonasguohtun šattašii duššefal vákkiin. Earret namuhuvvon duovdagiid, sisttisdoallá várreráiddu bákti fylihta, báitarávttu ja kálkageađggi, mat buohkat mollánit geahppaseappot go gneaisa ja granihtta. Dáid duovdagiid eanavuođđu jáhkkimis addá buriid geasseguohtumiid. (2. kártamielddus). ¶
Topográfiija  lea  deaŧalaš  guohtumiid  ávkinatnima dáfus,  sihke  njuolgut  ja  eahpenjuolgut.  Topografiija njuolgut váikkuheapmi lea dat movt bohccot iešguđetge  dilálašvuođain  guhtot  muhtinlágan  eananoasi ovdalii  nuppi.  Eahpenjuolgut  váikkuha  fas  topografiija dan bokte go “mudde” arvvi ja borgga ja mearrida movt muohta gokčá eatnama, ja nu maiddái eananšattu eatnatgeardásašvuođa. Topografiija  eatnatgeardásašvuohta  bohciiduvvui vuosttažettiin báktevuođu boahtimušas, háddjaneamis (eanaborraluvvamis),  luovosmássaid  sirdáseamis  ja eatnama  loktaneamis  maŋŋil  maŋemus  jiekŋaáiggi. Go  válda  vuhtii  eatnatgeardásašvuođa,  leat  sihke Norgga ja Ruota eatnamat čuldojuvvon 11 iešguđetlágan  eananhápmin.  Čuoldinvuogit  eai  leat  ovttaláganat. Gáissáin ja jihkiin leat hárjjit ja ceakko rámat. Stuorimus  eananoassi,  mii  lea  oktasaš,  gávdno  Romssa fylkkas,  Málatvuomis  Ittunjárgga  guvlui.  Maiddái Nordlánddas  leat  dákkár  duovdagat,  erenoamážit Glommen ja Strandtindene orohagain. ¶
Sihke Romsa ja Nordlánda fylkkas leat ollu jorbahámat  čohkat,  vákkit  ja  gáissát.  Dákkar  duovdagat mannet gitta Ruoŧabeallái ¶
. Almmatge leat ruoŧabeal duovdagat viidábut. Dat lea danne go riikaráji guora šaddet várit “duottarin” ¶
, nu movt Norgga beali čilgejit daid. Siskkit osiin Trøndelágas leat dákkár eatnamat.  Låarte  orohagas  Davvi-Trøndelágas  ja  miehtá Lulli-Trøndelága  /Hedmárkku  boazoorohaga  leat dákkár eatnamat mihtilmasat. Várreguovlluid  lulábealde  leat “jalges  siseatnamat gos leat báktevárážat” , ja “gos leat doares vákkit” ja “ollu gorssat” . “Bákteeanan,  gos  leat  doares  vákkit” lea  golmma sierra  duovdagis.  Okta  lea  nuortadavil,  eanemusat Korju ja Pirttijávrri konsešuvdnaguovlluin. Nubbi lea fas goappaš bealde Lulejueanu ja fátmmasta ee Östra Kikkejaur, Sirgá oktasašdálveguohtuma jna., ja muhtin ráji Jielleváris. Goalmmát ja oarjjimus duovdda lea viidámus ja fátmmasta eatnamiid, maidda lea vieruiduvvan geavahanvuoigatvuohta, ja manná gitta Jämtlándda oarjeleamos čearuide. Duovdagat, main leat “gorssat” leat goappaš bealde  Sundsvall-Östersund  eatnamiid.  Nuppiin  sániin dadjat  fátmmastit “bákteeatnamat” duovdagiid  mat vulget Ubmis davás/nuorttas, earret duovdagiid maid gohčoda “bákteeatnamat  gos  leat  doares  vákkit” ,  ja duovdagiid Bađaluovtta guora. Iešguđetlágan  eananšlájaid  čilget  dárkileappot  4 eanadatprofiillas ( 3. kártamielddus ). Dáin profiillain leat guokte mat čájehit movt eatnamat earáhuvvet Átlánttas Østersjøenii, muhto čájeha maiddái erohusaid ja ovttaláganvuođaid gaskal guovlluid  mat  válddáhuvvojit  oassegovain.  Mearkkašahtti erohus lea ahte Romssa fylkka oassegovva ii fátmmas seammašlájat  gáddeguora  eananosiid  go  Helgelánddas.  Dákkár  luonddušládja  (gáddeguora  eananoassi) lea áibbas deaŧalaš go dálveguohtumat leat lahka riddoguovllu. Davit oassi manná njuolga gáisán, iige leat gáddeguora eanan. Nu gárttage measta jorgguládje go dat  eatnamat  Romssa  fylkkas,  mat  leat  gáddeguora eatnamat,  eai  oba  leatge  boazoguohtunorohaga  ráji siste  ((Ánddasuolu  ja  Langøya).  Gáisáeatnamat  leat hui  eahpesihkkaris  dálveguohtumat,  dannego  leat rievddalmas dálkkit, ja bohccot maiddái firrojit dávjá doppe. Gáisáeatnamat, mat leat eananosiin goappaš bealde riiddováriid, leat váttis duovdagat juohke áigái jagis, dannego  doppe  lea  váttis  ealu  čohkket  ja  vuojehit. Davit eananoasis oidnojit riiddováriin jalges eatnamat mat rivdet várreráidun ja sirrejit Romssa fylkka lullioasi  davásguvlui  Ittunjárgii.  Nuorttabealde  várreráiddu  leat  fas  jalgadit  eatnamat.  Nu  juohká  várreráidu  Romssa  fylkka  golmma  duovdagii  davvi-lulli ávssi mielde. Lulit eananoasis lea riikarádji juste várreráiddus, ja várreráiddu  alimus  čohkat  leat  rádjeváriid  nuorttabealde. ¶
Várit ja vákkit. 7. ¶
Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶
Eananoasit  davvin  lulás  čájehit  movt  eatnamat earáhuvvet  nuorttas  guvlui  várreráiddus.  Oarjjabeali leat  vákkit  sullii  500  m  bm  ja  gaskkohagaid  leat várrečielggit gitta 1.300 m bm. Nuorttamusas (Lapplándda rájis) govviduvvo jalgadit eanan mii lea gaskkohagaid 500 m bm. 4.  kártamielddus čájeha  topográfiija  golmmadi- menšunálat kárttain. ¶
1.2.3 Dálkkádat ¶
Iešguđetlágan  šaddoservodagat  šaddet  dan  mielde leatgo riddoeatnan- vai siseatnandálkkádagat. Riddoeatnama dálkkádagain eai leat nu stuora temperatuvraerohusat gaskal dálvvi ja geasi, ja arvá ja borgá ollu. Siseatnamis  leat  buollašat  dálvet,  liehmu  geasset  ja unnán arvi ja borga. Vaikko vel jagi mielde rievddaditge dálkkádagat, ja muhtomin  arvá  dehe  borgá  ollu,  ja  temperatuvra rievddada, de goitge máŋgga jagi gaskamearálaš logut čilgejit geográfalaš variášuvnnaid ¶
Arvi ja borga Biekkat,  áibmonjuoskkas  ja  topografiija  váikkuhit arvima ja bieggama. Skandinávias  leat  eanas  orjješ  biekkat  mat  bossot gátte ala hui njuoska áimmu. Go áibmorávnnjit loktanit gáissáid bajábeallái, máhccá áibmu fas eatnamii arvvi dehe borgga hámis. Várit mieđabealit suddjejit báikkuid, ja dohko ii soaba arvit  ja  borgat  nu  ollu.  Dat  mearkkaša  ahte  Norgga riddogáttes lassána arvin ja borgan várreráiddu guvlui ja fas uhccána váriid nuorttabealde. Mandáhttaguovllus dagaha dát ahte Nordlándda ja Romssa fylkkaid oarjelulágeažehagas lea mealgat arvi ja borga. Stuora oassi Sis-Romssas lea mieđabealli ja doppe ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga eará duovdagiin. Trøndelágas ii dovdo várreráidu nu alladin go davvelis.  Arvi  ja  borga  olaha  siskkelii  nannáma  guvlui  ja danne lea dássedit dálki miehtá guovllu. Ruoŧas leat guokte guovllu maidda orjješ arvvit ja -borggat čuhcet, namalassii Gálpe čearru, Duorbuna, Jåhkågasska ja Sirgása čearuid oarjjabeale oasit. Ruoŧas  muđuid  dagahit  lullebiekkat  arvvi  ja borgga. Maiddái Ruoŧas arvá ja borgá eambbo riddoguovlluin  go  siskkit  eatnamiin.  Dat  guoská  vuosttažettin . Arvi  ja  borga  riddoguovllus  šaddada  valljugas šattu,  vaikko  vel  bákti  ja  eanavuođđu  eai  leatge  nu buorit.  Nannáneatnamiin  sáhttá  maiddái  muhtin guovlluin  valljugas  eanavuođđu,  muhto  liikká  ii  leat nu buorre šattu dannego unnán arvá ja borgá. Borga  lea  erenoamáš  guovddážiš,  dannego  muohtagovččas váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa. Makkáršlájagat mandáhttaguovllu muohtadilálašvuođat ¶
leat,  čájehuvvo 5.  kártamildosis .  Kárttas  čájeha borgat eanemusat várreráiddu duovdagiin gos luoitá badjel  30  cm  muohttaga ¶
.  Unnimusat  arvá/borgá Lulli-Trøndelága guovddáš guovlluin, Helgelándda ja Hábmera  riittuin  ja  Basevuovddi  orohagas.  Dáin guovlluin, ja velá Luleju ja soames sajiin Västebottena guovlluin ja Jämtlánddas, bidjá 0–20 cm muohttaga. Váldogovva lea ahte várreráiddus borgá ollu (> 30 cm) ja nuortta- ja oarjjabeale duovdagiin ii borgga nu ollu. Duovdagat  várreráiddu  oarjjábealde,  gos  borgá unnán,  eai  leat  nu  viidát  go  buohtastahttá  nuorttabeale  duovdagiiguin.  Stuora  oassi  Sis-Romssas  gullá nuorttabeale  duovdagiidda,  gos  lea  unnit  muohta. Guokte beali dahket deaŧalažžan diehtit man guhká muohta lea eatnamis ovdalgo suddá. Vuosttážettiin lea mávssolaš garvit roahtá muohtasuddama guottetbáikkiin.  Nuppádassii  leat  jasat  mávssolaččat  guohtunbáikkiin  geasseguovdil.  Muohtasuddama  mii  oaidnit 6.  kártamildosis. Kárttas  čájeha  ahte  miessemánu loahpas lea davvieatnamiin eanemus muohta. Várreráiddus  lea  ain  ollu  muohta  maŋŋil  geassemánu 1.beaivvi.  Västerbottena  ja  lulit/oarje  Norrbottena čearuin lea muohta maŋŋil geassemánu 1.beaivvi. Dán áigodagas lea davimus čearuin arvat muohta riikaráji nuorttabealde. ¶
Temperatuvra Áibmotemperatuvra  váikkuha  boazodoalu,  muhtin muddui dannego dálki váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa.  Dálki  mearrida  maiddái  man  guhká bievla bissu, ja nu váikkuha bohcco ovdáneami. Goikemuohta govttolaš meriid mielde ii buvtte váttisvuođaid bohccui, jus bissu goaivvesguohtun. Váttisvuođat čuožžilit, nu movt daddjon, erenoamáš gassa muohttagis, dehe go čeargá. Go eallu guohtu buolašin, čeargaluvvá muohta dakko dehe go njázuda ja galbmá vurrolagaid. Goappaš dilit sáhttet heajudit guohtuma ja  dat  lea  temperatuvrra ¶
váikkuhus.  Bivvalat  ja buollašat vurrolaga jiekŋudit ja skártudit muohttaga eanangierragis, ja nu sáhttá billistit guohtuma oalát. Nu gárta dálvetemperatuvra iešalddis mearridit guohtuma olaheami. Mii oaidnit 7. kártamildosis ođđaja- gimánu gaskamearálaš temperatuvrra. ¶
Eanas áigodagat maid mii dás leat atnán, gullet áigodahkii 1961 gitta 1991 rádjái. 9. ¶
Muohttaga  iešvuohta  lea  iešguđetlágan  jagi  áiggiid  mielde,  muhto  maiddái  geográfalaš  váriašuvnnat  leat.  Dannego  leat standáriseren, de mihtideamit leat suddaduvvon muohta mii lea šaddan čáhcin. 10. Báikkálaš sierraláganvuođaid mii čilget iešguđege orohaga oktavuođas. 11. Dasa lassin sáhttá muohttaga čavgen báljes báikkiin váikkuhit seammaládje. ¶
Obalohkái  sáhttá  dadjat  ahte  riddoeatnamiin  leat bivvalit dálkkit, ja áhpi dat lea mii váikkuha. Nordlándda olggut riddoguovlluin lea ovdamearkka dihte dálvet  –2°C,  ja  dálvvi  ja  geasi  gaskka  lea  duššefal 10–12°C erohus. Dáin duovdagiin sáhttet guohtumat lássahuvvat,  muhto  jiekŋa  sakŋá  dakkaviđe  go bivalda. Mađi  guhkkelii  gáidá  eret  rittus,  dađi  galbmasit dálkkit  šaddet.  Nannámis  leat  siseatnandálkkádagat ja stuorát erohus gaskal geasse- ja dálvetemperatuvrra. Nu  leage  Johkamohki–Jiellevári  guovllus  siseanandálkkádat  mas  lea  40°C  erohus.  Riddogáttis  Bađaluovtta  guvlui  eai  leat  stuora  temperatuvraerohusat, muhto leat liikkáge sullii 18°C, ja seammaláganat go Norgga várreguovlluin. Temperatuvra  mearrida  leago  arvi  vai  borga.  Mii oaidnit 8.  kártamildosis arvvi  mii  boahtá  ođđajagi- mánus  ja  guovvamánus.  Vaikko  kárta  čájeha  ahte vuođđodieđut  leat  veahá  boasttut,  govvida  dát  almmatge  buoremuddui  dálvedálkkiid,  mas  geahppána orjješluládat arvi davás ja nuorttas. Arvi gal iešalddis ii  billis,  baicca  sáhttá  suddadit  visot  muohttaga  ja jieŋa.  Jus  temperatuvra  ja  biegga  heive  vuohkkasit maŋŋil  go  lea  arván,  sáhttet  guohtumat  buorránit. Váttisvuohta  čuožžila  dalle  go  ii  arvve  doarvái,  iige suddat buot muohttaga. Guohtumiid heajuda dalle jus arvá  ja  hui  ollu  borgá  ja  vel  dasa  lassin  čoskkiida. Dákkár dálkkádagat dagahit riddoorohagaide váttisvuođaid, nu movt Gielas ja Stálonjárga Romssa fylkkas, gos lea stuorit várra lásset guohtumiid go Helgelándda  olggut  guovlluin.  Dán  guovtti  orohagas muohttá  eambbo,  galbmasit  dálkkit,  iige  arvve  nu ollu, ja dát dálki sáhttá lásset guohtumiid. Ruoŧas  arvá  dálveeatnamiin  gaskamearálaččat vuollel 0,5 cm. Dat mearkkaša ahte hárve arvá ođđajagimánus  ja  guovvamánus.  Dálvedálkkit  leat  dássedat, eaige guohtumat nu bahuid jieŋo/skártto go riddoguovlluin ¶
. Nordmaling oarjja- ja davábeali guovlluin sáhttá arvit eambbo go dábálaččat. Šaddanáigodaga guhkkodat, álgu ja loahppa, sáhttá muhtinláhkái  adnot  vuođđun  čájehit  movt  juhkkojuvvo jahkeáiggiid gaskka, ja nu oaidnit bohcco lossunvejolašvuođa ¶
.  Lea  ábaida  šaddanáigodaga  álgu man  vuođul  oažžu  lassedieđuid  muohtasuddama birra,  dannego  das  sáhttá  árvvoštallat  goas  boazu oažžugoahtá proteiidnavallji ealádaga. Roavvagovain čájeha 9. kártamielddus ahte rahttá álgá  áramusat  lulimus  eatnamiin  ja  mearragáttis. Trondheima-vuona birrasiin falle rahttá muhtin báikkiin ovdal miessemánu 1.beaivvi, ja fas smávit guovlluin  váris  falle  šaddu  birrasiid  1.–15.b  geassemánus. Árrašaddu  lea  dasto  lullieatnamiid  ovdamunnin, muhto heajut bealli lea fas datges go suoidnemánu lea unnán  varas  guohtun.  Romssa  fylkkas  lea  šaddoáigi miessemánu gaskkamuttus ja bistá maŋŋelii 1.beaivvi suoidnemánus. Várreráidu dat dagaha dan go dálkkit lotnahuvvet  oanehis  gaskkaid.  Várreráiddu  nuorttabealde  leat  viiddis  guovllut  gos  šattut  liđđot  oanehis áigodagas.  Geaggán  ja  Lávnnjitvuopmi  leat  dakkár guovllut  gos  šaddu  álgá  geassemánu  álggugeahčen juohke sajis riikaráji guora. Suoidnemánu  gaskamearálaš  temperatuvra  sáhttá muitalit  šaddaneavttuid,  muhto  muitala  maiddái bohcco  eallindili  obbalaččat.  Go  beare  fal  leat  dan mađe liegga dálkkit ahte rávrášattut nagodit lieđđut, de leat galbma dálkkit buorebut bohccui (geahča kap 1.1). 10. kártamildosis mii oaidnit suoidnemánu gas- kamearálaš  temperatuvrraid.  Kárta  čájeha  jalggaid main  lea  vuollel  4°C,  muhto  diehttelasas  lea  kárta álkidahtton.  Vuollugasbáikkit  ja  alážat  addet  variášuvnnaid, mas vuollugasbáikkiin lea buorre guohtun ja alážat leat bálganbáikkit. Jus eatnamiin leat variášuvnnat, ja vuogas meari arvá ja borgá, ja dasa lassin lea dohkálaš eanavuođđu, de leat duovdagat, gos lea galbmaseamos dálki, dat buoremus geasseguohtumat mandáhttaguovllus.  Dan  seammás  lea  erohus  suoidnemánu  temperatuvrras,  sihke  ovtta  jagis  ja  jagiid gaskka.  Gállu  dálkkiid  áiggi  sáhttá  atnit  eambbo eananosiin ávkki ja nu sáhttá dadjat ahte guohtuneatnamat leat viidát. Jus eatnamin eai leat vuollugasbáikkit ja alážat, muhto lea duottareanan, sáhttet galbma temperatuvrrat hehttet šattu ja eanan ii anit guohtuneanamin ja dainna lágiin lea árvvohis eanan. ¶
1.3 Šaddokárttaid čuoldinvuohki ja guohtunšlájat ¶
1.3.1 Obbalaččat ¶
Boazoguohtumat  leat  iešguđetláganat  jagiáiggiid mielde ja muhtin guohtonbáikkiide lea váddásit beassat. Bohcco luondu lea sajáiduvvan jahkodagaid nuppástuvvi  dilálašvuođaide.  Ealádat  lea  iešguđetlágan duovdagis  duovdagii,  dan  mielde  makkár  šattut  iešguđetge  báikkis  leat.  Boazo  guohtu  badjel  100  šaddošlája. Bohcco guohtunmálle, čábbun ja assun lea čadnon jahkeáiggiide.  Boazu  buoidu  ja  ovdána  geassejagis. Dálvet ii leat nu buorre guohtun, ja boazu asehuvvá ja gollada goruda sisbuoiddi ja proteiinna ealihan dihte iežas. Geasset dárbbaha boazu beali eanet energiija go dálvet.  Bievlaguohtumat  váikkuhit  mihá  eambbo bohcco ovdáneami go dálveguohtumat, go bidjá vuođđun  ahte  dálvet  lea  guohtun  dan  mađe  ahte  boazu ealiha heakkas ja bissu dábálaš vuoimmis. Go guohtunšattut smoaldanit jođánit guomočoavjjis,  dalle  dadjat  guohtumis  lea  buorre  kvalitehta. Ruonasšattut  smoaldanit  geahppasit  dalle  go  šattut leat  aiddo  ihtigoahtán  ja  dađi  mielde  go  šaddet ¶
12. Siseatnamis cuoŋuda go beaivváš báitá beaivet ja ihkku lea buolaš. 13. Šattut šaddagohtet go gaskamearálaš temperatuvra lea badjel +5°C. ¶
ollesšaddui  lassána  sáras,  ja  šattuid  smoaldaneapmi manná njozebut. Bohccojeagil lea geahpas smoaldanit miehtá jagi. Go guhtojuvvon šattut smoaldanit njozet, jorrá  unnit  oassi  biepmus  energiijan  bohccui,  iige boazu nagot guohtut nu ollu, dannego šattuid sárasmearri dagaha ahte biebmojohtin čoliid čađa manná njozebut. Boazoguohtuneatnamiid šaddokárttain ja maiddái eará obbalašgovain, čuldet šattuid iešguđetlágan vugiiguin  dan  mielde  masa  šattuid  obbalašgovat  galget adnojuvvot. Mađi eanet berošteddjiid ja geavaheddjiid áigu bohtosiiguin olahit, dađi dárkileappot čilgejuvvo kárta  bienasta  bitnii  ja  nu  vádduda  bohtosiid  gieđahallama. Go maŋŋil hálida dáid rievdadit, gáibida álkidahtton čuoldinvuohki ahte dárkilit čilge iešguđetlágan šaddošlájaid dehe sirre joavkkuide šaddoservodagaid, go buot šattut leat hárve gávdnamis juohke sajes. Čuoldinvuohki  galgá  boazoguohtuma  oktavuođas vuosttažettiin  earuhit  jeagelšattuid  eará  šaddoservodagain, ábaida šaddoservodagain main šaddet urttat, rásit,  luktit  ja  lasttat.  Nuppiin  sániin  sáhttá  dadjat galgá buoremus lágis láhčit dili vai ruonasšaddoguohtuma earuha dálveguohtumis. Go dát eavttut devdojuvvojit, lea vuođđu čilget makkár guohtuneatnamat leat iešguhtetge jahkeáiggiide. Nuppádassii  galgá  čuoldinvuohki  rahpat  vejolašvuođa  earuhit  eananosiid  gos  leat  buorit  guohtumat ja sisttisdollet ovdalis namuhuvvon šattuid, eret dain eananosiin  gos  lea  njárbadit  šaddu.  Šattuid  čuoldinvuogit leat vuođđun dasa man bures nagoda meroštallat  guohtumiid  burrodaga  sihke  bievlaeatnamiin  ja dálveeatnamiin. Goalmmádassii galgá čuoldinvuohki addit vejolašvuođa  čuoldit  eret  areálaid  mat  eai  leat  šattolaččat dehe main leat dakkár šattut mat eai leat áigeguovdilat boazoguohtumin geavahuvvot. Ná sáhttá gávnnahit gokko leat eatnamat mat eai anit boazoguohtumin, ja nu sáhttá ovdanbuktit buoret obbalašgova guohtumiid birra. Šaddokarttaid  vuođul  sáhttá  bures  árvvoštallat boazoguohtumiid šattolašvuođa ja valljodaga ja kvalitehta, go obbalaččat leat sihkkaris dulkomat. ¶
Mii geahčadit lagabuidda aivvefal daid šaddoválddáhusaid čuoldinvugiid mat adnojedje vuođđun ovdanbuktit  boazoguohtunkárttaid,  ja  boazoguohtunkárttaid čuoldinvuogi. Dasa lassin čájehit duogášgálduid mat norggabealde adnojit boazoguohtumiid čilgemii. Guohtumiid ja daid burrodaga dehe kvalitehta leat árvvoštallan Selskapet for Norges Vel ja Boazodoalu stádakonsuleanta,  ja  daid  dieđuid  adnit  vuođđogáldun. Sis-Romssas leat maiddái satelihttagovaid-dátát adnon. Leat  lagabuidda  30  šaddošlája  dain  kárttain  nu movt  Selskapet  for  Norges  Vel  lea  šattuid  čuoldán iskkadeamis.  Deaŧaleamos  jeagelguohtuma  gávdná šaddobáikkiin gos lea deaškedaŋas, skierre- ja čáhppesmuorjeeanan,  soahkevuovdi  ja  čáhppesmuorjeoaivejeageleanan  ja  luomebalssat.  Árvvolaš  geasseguohtumat  leat  jassagobit,  duottargiellasat,  giđđasuorbmarássi-gieddedáđir, sieđgarođut ja gieddesinut. Boazodoalu stádakonsuleanta iskkadii guohtumiid Steen  ja  Villmo  hutkan  vuogádaga  vuođul.  Šattuid čuoldá  13  šaddošládjii  ja  ii-anihahtti  eatnama  fas čuoldá golmma sadjái, oktiibuot 16 juhkosa. Goappaš norggabeale  bargovuogit  atne  linjatakserema  iežaset gieddebarggus. Ruoŧabeale  várreeatnamiid  šaddokártta  ráhkadii Stockholm  universitehta,  ja  barggu  álggahii  Stáhta luonddugáhttendoaimmahat  1980-logu  álgogeahčen. Čuoldinvuohki  čuovvu  dábálaš  botánalaš  vuođu  ja heivehuvvui  luonddugáhttema  dárbbuide.  Leat  31 šaddošlája  oktan  ii-anihahtti  šlájaiguin.  Čuoldinvuohki lea joavdelas dárkil boazodoalu dárbbuide ja ferte heivehit vai anihit guohtumiid oktavuođas. Seammá  áiggi  ráhkadii  Ruota  Eananmihtidandoaimmahat,  Norrbottena  leana  eananmihtidandoaimmahaga bokte, šaddokárta mii fátmmastii leana siseatnama  ja  riddogiliid,  namalassii  guovlluid  maid várrešaddokárttat eai gokčan. Maŋŋil ráhkadedje sullasaš  kárta  daidda  eananosiide  Västerbottena  leanas maid  luonddugáhttendoaimmahaga  kárttaid  eai olahan. Eananmihtidandoaimmaga kárttat leat ráhkaduvvon  duhtadit  máŋggalágan  berošteddjiid,  ovdamearkka dihte boazodoalu. Leat 40 šaddošlája kárttain, oktii ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuohki lea nu dárkil  ahte  dárbbaša  heivehit  vai  aniha  boazodoalu dárbui.  Heiveheapmi  lea  álki,  dannego  lea  measta duššefal  bidjat  oktasašjovkui  šaddošlájaid  main  lea sullasaš árvu guohtunšaddun. Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkommišuvnna ruoŧabeale  juogus  lea  diŋgon  Metris-nammasaš  ásahusas Gironis, mii bargá ráđđálagaid Satelittbild-nammasaš ásahusain,  ja  galgá  buvttadit  digitála  šaddokártta ruoŧabeale boazoguohtunguovlluin mat váikkuhuvvojit  kommišuvnna  barggus,  ja  dain  mat  eai  boađe ovdan  ovdalis  namuhuvvon  kárttain.  Diŋgojuvvon kárta  fátmmasta  maiddái  boazoguohtunguovlluid Norgga  bealde,  nappo  Romssas,  Nordlánddas  ja Davvi-  ja  Lulli-Trøndelágas.  Čuoldinvuohki  veadjá orrut sakka álkidahtton. Duogážin dasa lea go kártaráhkadeapmi  gokčá  vásedin  boazodoalu  dárbbuid. Kárttain leat 20 šaddošlája, oktan ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuogi ii dárbbaš duođi eambbo heivehit boazodoalu atnui. ¶
1.3.3 Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶
Kárttaid  čuoldinvuogi  ulbmilin  vuovdeguovlluin  lea earuhit jeageleatnamiid eará vuovdeeatnamiin. Jekkiid dáfus  lea  ulbmilin  earuhit  šattolaš  jekkiid  eret  njárbesšattot  jekkiin,  ja  maiddái  earuhit  čáhccás  jekkiid goikejekkiin. Eatnamiin, gos ii leat vuovdi, lea čuoldinvuogi  ulbmilin  earuhit  jeagelšattu  eará  šattus,  ja maiddái čájehit leago ruonasšaddoeatnamiin suhkkes vai njárbes šaddu. Loahpas čuvge čuoldinvuohki man šlájat ja man ollu leat guovllus dakkár ii-anihahtti eatnamat. ¶
1.3.3.1 Čuoldinvuohki Šattuid čilget čuovvovaš čuoldinvugiin, mas maiddái kommenteret  eará  šaddošlájaid  dain  šaddokárttain mat leat vuođđogáldun. Fuomášuhttit ferte ahte šaddošlája árvu lea árvvoštallon dohkálaš guohtunšaddun duššefal dan mielde go gávdno guovllus. ¶
1. Jeagelvallji goahccevuovdi Goike eanan, dábálaččat beahcevuovdi. Eanangierragis lea jeagil dehe jeagil seahkálaga seamuin. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta jeagel- ja jeagelbovdnašládjan. Hui buorre dálveguohtun. ¶
2. Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi Varas  ja  njuoska  eanan.  Eanangierragis  lea  seamul. Buorrešattot  ja  dábálaš  suhkkes  šaddu  daŋasdásis. Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga  kárta  leat varas  ja  njuoska  bovdnašládjan  ja  urtašládjan,  ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji  goahccevuovdin  ja  njuoska  rássegoahccevuovdin. Buorre  ruonasguohtun,  mii  muhtin  áiggiid  lea  heajobuš njuoskasit vuovddis. ¶
3. Jeagelvallji soahkevuovdi Vuorjjes šaddu ja eanas jeagil. Daŋasdásis lea vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike  lastavuovdin  ja  luonddugáhttendoaimmahat gohčoda  dan  jeagelvallji  lagešvuovdin.  Hui  buorre dálveguohtun. ¶
4. Seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi Varas  ja  njuoska  eanan.  Dábálaččat  buorre  šaddu daŋasdásis, mas šaddet suoinnit, rásit ja urttat. Eanangierragis unnán šaddu. Suohkadit eatnamiin lea buorrešattot  eanangiera.  Dán  čilge  Eanamihtidandoaimmahaga kárta varas-, njuoska- ja rássás lastavuovdin ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji  lagešvuovdin  ja  rássás  soahkevuovdin.  Buorre ruonasguohtun. ¶
5. Čáhccás šattohis jeaggi Njuoska  jeaggi  ja  vuorjjes/hárvvit  luktišaddu  daŋasdásis.  Dábálaččat  lea  maid  eanangierragis  vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta šattohis  dipmájeaggin  ja  šattohis  čáhccás  jeaggin,  ja luonddugáhttendoaimmahat  gohčoda  dan  obmo-  ja čáhcerogge jeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶
6. Goike bovdnajeaggi Goikásit jeaggi mas ii leat vujohat, lea vuollegisšaddu ja eanangierragis seamul dehe jeaggi mas lea vuorjjes šaddu daŋasdásis. Jeakkis šaddá juovkalukti ja miektaullu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat  bovdnajeaggin  mas  leat  vealuskierrit,  njárbes daškesjeaggin, ja bovnnahat vuovdejeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan bovdnajeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶
7. Čáhccás šattolaš jeaggi Čáhccái ja vujohat, suhkkes šaddu daŋasdásis. Šattut leat muošká, čáhcehoašša , šluppotlukti, gieddeullu ja eará  šlájat.  Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga kárta leat vujohatjeaggin, suhkkes šaddu ja seamulšlájat  dipmájeaggin,  šaddovallji  čáhccás  šattolaš  jeaggi, goahccevuovde-  ja  lastavuovdejeaggin,  ja  luonddugáhttendoaimmahat  gohčoda  dan  várrejeaggin  ja šaddoseaguhus  jeaggin.  Hui  buorre  ruonasguohtun. ¶
8. Goike šattolaš jeaggi Goikásit  jeaggi,  ii  leat  vujohat,  valljugas  ja  suhkkes šaddu  daŋasdásis.  Šattut  leat  ulloruošši,  alitsuoidni, muošká, čáhcehoašša dehe skierrit. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga  kárta  goike  šattolaš  jeaggin mas  leat  ceakkorissit  ja  valljugas  daškesjeaggin,  ja luonddugáhttendoaimmahat  gohčoda  dán  goikejeaggin. Hui buorre ruonasguohtun. ¶
9. Daŋas-/goike guolban Goike eanan ja vuorjjes šaddu daŋasdásis. Leat vealu dehe  vuollegis  dakŋasat,  nu  movt  rievssatmuorji, čáhppesmuorji  dehe  skierri.  Jeagil  ja  seamul  eanangierragis.  Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike šattolaš jeaggin ja nu čilge maiddái luonddugáhttendoaimmahat.  Hui  buorre  dálveguohtun. ¶
10. Varas guolban Skieranat  ja  maiddái  sieđgašaddu  viidát.  Daŋasdásis leat rissit, rásit ja urttat. Dán čilge sihke Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat  leat  varas  skierreguolbanin.  Buorre  ruonasguohtun. ¶
11. Njuoskasit rásseeanan Lákta  dehe  njuoska  daškeseanan  mas  miehtá  šaddet fiskesrásit, fiskesviola, boallorássi, jeađjá ja eará šlájat.  Eananmihtidandoaimmahaga  kártta  ja  luonddugáhttendoaimmahat čilgejit dás leat oanehisšattot urttaid, ceakkourttaid ja muttagis assagobiid. Hui buorre ruonasguohtun. ¶
12. Goikásit rásseeanan Goike, rássás eanan. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge  Eananmihtidandoaimmahaga  kártta  ja  luonddugáhttendoaimmahat  leat  varas  njuoska  eanamin. Buorre ruonasguohtun. ¶
13. Sieđgarohtu Njuoska eanan mas eanas leat sieđggat. Eananmihtidandoaimmahaga kártta čilge dán leat sieđgarohtun, lákta-njuoska  bovnnahahkan  ja  sieđgarohtun  ja luonddugáhttendoaimmahat fas gohčoda dán njuoska bovnnahatjeaggin. Buorre ruonasguohtun. ¶
14. Juovat ja geađgeeanan Bákti,  geađgi  ja  sáttu.  Muolda  eatnamis  lea  duššefal gaskkohagaid.  Dán  čilge  Eananmihtidandoaimmahaga  kártta  leat  juovva-  ja  čievra/sátto  eanamin  ja luonddugáhtten doaimmahat gohčoda juovva- ja bákteeanamin. Ii-anihahtti. ¶
15. Eará eanan (kulttoreanan)) Adnon  dehe  darfiluvvan  eanan  (kulttoreanan).  Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat kulttoreanamin. Ii-anihahtti. ¶
16. Jassa/Jiekŋa Muohta  ii  sutta  juohke  geasi.  Dán  čilgejit  goappaš šaddokárttat  leat  stuora  joavggahatbáikin  ja  dasa lassin vel jiehkkin luonddugáhttendoaimmahaga kárttas. Ii-anihahtti. ¶
17. Itkobealli/mearritkeahtes Báikkit mat gártet suoivvana duohkái govain. Eai leat árvvoštallojuvvon guohtuneanamin. ¶
18. Čáhci Ii-anihahtti. ¶
19. Huksejuvvon guovllut Huksejuvvon ja gilvojuvvon eanan. Ii-anihahtti. ¶
20. Muorračuohpahat Muorračuohpahat,  jalgejuvvon  vuovdi,  ja  sullii  2 mehtara  alu  lánját  šaddan.  Eai  árvvoštallojuvvon guohtumin. ¶
1.3.3.2 Sierra namuheamit Golbma beali ferte namuhit mat váikkuhit šattuidárvvoštallama, namalassii rásseguolban, báljes jalggat ja itkobealli. Vuosttažettiin lea liiggás stuora eahpesihkarvuohta satelihttagovaid dulkomis dasa mii guoská rásseguolban-šaddošládjii.  Dát  šaddošládja  ii  boađe  oidnosii satelihttagovain,  ja  mielddisbuktá  ahte  rásseguolban hui dávjá biddjo kárttas daŋas/goike guolbanin. Boađusin lea ahte dálvejagi guohtumiid árvu norggabeale váriin  meroštallojuvvo  badjelmeare  olu  guovlluin mas satelihttagovat  adnojit  šaddokártaráhkadeami vuođđun. Nuppádassii  lea  stuora  eahpesihkarvuohta  goahccevuovdešlájaid dulkomis, báikkiin gos muorračuohppamiin jalgejit ja njásket eatnamiid bálljisin, dannego dát váikkuhit satelihttagovaid ivnniid. Danne biddjojedje muorračuohpahagat sierra šládjan. Dán boađusin lea fas datges ahte 5–15 % muorračuohpahagain eai čuldojuvvo vuovdešládjan, muhto baicca čájehuvvojit itkobeallin. Nu gártá dálvejagiguohtun meroštallojuvvot  veahá  unnáneabbon  go  duođaid  lea,  dan sivas  go  satelihttagovat  adnojit  šaddokárttaid  vuođđun. Dát čuolbma čuožžila Västerbottenis ja Västernorrlándda leanas ja muhtin oasi maiddái Jämtlándda leanas. Goalmmádassii  šaddá  satelihttagovaide  itkobealli dehe suoivvan go leat sakka rámšo ja gohpe eatnamat. Dat mielddisbuktá ahte daid areálaid šattut, mat leat itkobealde,  eai  sáhte  dulkojuvvot.  Dábálaččat  leat unnán areálat mearrikeahttájin itkobeali dihte, 0–2 % áigodatguohtuma  nettoareálas.  Duortnusjávrri  davábealde gos geassejagi guohtumat leat Romssa fylkkas, lea  2–6  %  nettoareálas  dat  mearri  mii  gárttai  itkobeallái. Namuhuvvon beliid galgá vuhtiiváldit go árvoštallá guohtumiid. Almmá veardideami haga váikkuha várreguolbaniid  satelihttagovva-árvvoštallan  eanemusat loahppabohtosa  ja  areálaid  guohtunárvvolašvuođa. ¶
1.3.4 Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶
Iešguđetge orohagaid/čearuid guohtunvalljodagaid ja eatnamiid  árvvoštallama  vuođul  leat  jahkeáiggiid guohtumat biddjon joavkolaga čuovvovaš vugiin: Dálveguohtuma šaddošlájat leat: jeagelvallji goahccevuovdi, jeagel lagešvuovdi ja daŋas/goike guolban. Ruonasguohtuma  šaddošlájat  leat:  Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi, seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, čáhccás šattolaš jeaggi, goike šattolaš jeaggi, njuoska guolban, njuoskasit rásseeanan, goikásit rásseeanan ja sieđgarohtu. Guohtuneatnama burrodat dehe kvalitehta lea gitta das man stuora mearrin árvvolaš šaddošlájat leat eatnama nettoareálas. Jeageleatnama burrodat áigeguovdilis áigodagas lea hui ollu gitta das man ollu eanan lea  guhtojuvvon  ja  muđuige  earalágan  eanangolladeapmi.  Dán  materiálas  eat  leat  vuhtiiváldán  golladeami  mii  lea  heajudan  kvalitehta,  eatge  eatnama guorbama  bohccuid  guohtuma  geažil,  dannego  dát bealit rivdet jođánit áiggi mielde. Dálveguohtumiin lea jeagelvallji  goahccevuovdi  buoremus,  muhtinmuddui dannego das lea eanemus jeagil, ja maiddái dannego lea seakka muohta, iige leat čeargaluvvan. Ruonasguohtumin  leat  geasseguovdil  njuoskasit rásseeanan ja čáhccás šattolaš jeakkit buoremusat, ja heajumus  kvalitehta  lea  fas  seamulvallji/urtavallji goahccevuovddis miehtá dan áiggi go boazu lea ruonasguohtumis.  Šaddošlájat,  main  eai  leat  rásit  dehe lasttat, leat buorit guohtun sihke giđasgeasi ja maŋŋigeasi. Go  dálveguohtumis  molsu  ruonasguohtumii,  leat lahppojeagelvuovddit áibbas dárbbašlaččat váriin gos eai  gávdno  bievladielkkut.  Šaddokárttain  eai  boade ovdan  dát  deaŧalaš  guohtunšlájat  cuoŋu-  ja  ceavviáiggi. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte boares vuovddit, mat leat dárbbašlaččat lahppojeagelšaddui, gávdnojit duššefal gáhttejuvvon guovlluin. ¶
1.4 Johtalanvuogit ¶
Mii leat ovdalis čilgen luonddu iešguđetláganvuođaid, mat  fas  dagahit  geográfalaš  erohusaid  duovdagiid guohtumiid gaskka. Duovdagiid iešguđetláganvuođat ja  bohcco  máŋggalágan  guohtundárbbut  iešguđetge jagiáiggi  leat  vuođđun  johtaleapmái  duovdagiid gaskka,  dađi  mielde  gos  ain  lea  buoremus  guohtun. Vaikko vel gottit nai johtalit duovdagiid gaskka guohtuma rievdama ja jagiáiggiid mielde, lea boazodoalu vuođđun  sirdit  ealuid  ráhpadeamos  guohtumiidda. Boazodoalu dovdomearkan leage guohtuma, bohccuid ja olbmuid gaskavuohta. Ruong čilge dán gaskavuođa golmmačiegagin  (triángeliin)  ja  čájeha  ahte  dát “… govvida … boazodoalu buvttadanfaktoraid”. Obbalaččat daddjon leat Skandinávia boazodoalus iešguđetlágan doaibmavuogit guohtumiid geavaheami ja johtalanmálliid mielde. Stuorimus erohus doaibmavugiid gaskka lea doaluin mat dálvet guođohit siseatnamis, ja doaluin mat dálvet atnet oarjjabeale riddoeatnamiid  goavis  dálkkádat  guovlluin.  Mandáhtta ¶
guovllus johtalit doalut unnit eanet juogo oarjjás dehe nuorttas  geasseorohagaide  alla  várreeatnamiidda goabbat  bealde  riikaráji.  Dán  guovtti  váldoerohusa gaskkas leat fas siskkáldas variášuvnnat. Guohtungeavaheapmi  lea  maŋemus  čuođi  jagis čađatgaskka nuppástuvvan. Politihkalaš mearrádusat váikkuhit, nu movt Norgga ja Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna, luondduruovttudoalus nuppástuvvan ruhtaruovttudollui, guohtuneatnamiidda sisabahkkemat ja mohtorfievrolassáneapmi. Go guohtumiid geavaheapmi rievddai, rivde fas dađistaga johtalanmállet. 1.1  govva čájeha  movt  mandáhttaguovllu  giđđa- johtaleamit dáhpáhuvvet prinsihppalaččat. ¶
1.4.1 Ruoŧabeali johtalanmállet ¶
Ruoŧa  boazodoalu  juohkit  dávjá  ná:  várrečearut, vuovdečearut  ja  konsešuvdnaguovllut.  Juohkima duogážin  lea  muhtin  muddui  sierralágan  riektevuođđu,  muhto  maiddái  iešguđetlágan  doaibmavuogit, vaikko erohusat leat eahpečielgasat. Várrečearuid  boazodoalu  váldovuohkin  lea  ahte dálveguohtumat  leat  siseatnama  goahccevuvddiin  ja johtet rádjeváriid guvlui geassái. Giđđa- ja čakčajagi guohtumat  leat  soahkevuvddiin,  mat  leat  dálve-  ja geasseeatnamiid gaskka. Ruoŧa davágeažehagas sáhttet  ealut  muhtin  dálvviid  guohtut  lagešvuvddiin,  ja doloža  rájes  lea  várreráidu  leamaš  vejolašvuohtan nuorttabeali  boazodollui  doppe  guođohit  dálvejagis. Čearuid deaŧalaš earru lea ahte muhtin orohagain leat  guohtuneatnamat  ovttahat  duovdagiin,  ja  earát fas  gártet  johtit  eará  čearuid  čađa  jođidettiin  dálveorohahkii ja dálveorohagas giđđabáikái. Nubbi guovddáš earru várrečearuid gaskka lea ahte johtingeainnuid  guhkkodat  lea  iešguđetlágan  gaskal dálve- ja geasseguohtumiid. Västerbottenis leat guhkimus  johtingeainnut,  sáhttá  leat  40–50  miilla.  Oaneheamos johtingeainnut leat čearuin mat leat Garasavvonis ja Härjedálas. Idre čearus várra lea oaneheamos johtolat, 4–5 miilla. Guohtumat eai leat ovttaláganat juohke  jagi,  ja  dagahage  ahte  johtolaga  guhkkodat rievddada jagis jahkái. Dábálaččat  oaivvilduvvo  ahte  vuovdesámečearut eai johtal, muhto baicca guođohemiin sirddášit dálvebáikkis  giđđa-  ja  geasseeatnamiidda  ja  fas  ruovttoluotta. Veadjá muhtin čearuid dáfus doallat deaivása, muhto  almmatge  lea  dilálašvuohta  iešguđetládje. Muhtin čearut, nu movt Maškhaure, johtala lagabui 20  miilla,  seamma  guhkkes  johtolat  go  Dálmma čearus ja guhkit johtolat go Jämtlándda čearuin, mat gullet várrečearuide. Vuovdečearuin lea dát doaibmavuohki  dábálaš  earenoamážit  Arjepluova  guovllus. Gávdnojit  juohkelágan  johtalanvuogit  Maškhaure rájes gitta doaluide mat eai johtal konsešuvdnaguovlluin. ¶
1.1 govva. Mandáhttaguovllu boazodoalu giđđajohtalemiid prinsihppagovva. ¶
Boazodoalu, mas johtalit eará duovdagiidda jagiáiggiid mielde ¶
Boazodoallu, mii ii johtal eara duovdagiidda, muhto johtala ovttahat duovdagiid siskkobealde ¶
Čearut, gos lea oanehis giđđajohtolat geasse- ja dálveguohtumiid gaskka, eai dárbbat doamaid johtit. Earát johtet dálve- ja geassebáikki gaskka guovtti oasis, ja bisánit  giđđajagi  eatnamiidda.  Dálvejagieatnamis giđđaguohtumii  johtet  čearut  jođánit,  vai  ollejit  ovdalgo jogat ja jávrrit luitet, ja seammás lea geahppasit johtit idjacugŋuid áiggi. Giđđaguohtunbáikkis johtet hiljážit  ealuiguin  geasseeatnamii.  Man  guhká  ádjána johtit, lea guohtumiid hálddus. Čakčajohtin  lea  dađistaga  gárttan  váddáseabbun. Vuosttažettiin váikkuhit čázádagaid dulvadeamit, mat dollet  čázádagaid  guhká  suttisin.  Dasa  lassin  leat doalut atnigoahtán ođđamállet teknihkalaš čovdosiid, nappo  fievrridit  bohccuid  biillain  guhkes  gaskkaid. Nu fievrriditge eambbogat bohccuid guorbmebiillain. Ná earáhuvvá maid guohtuneatnamiid atnu. Ealut leat guhkit  áiggi  geasse/árračakča  guohtumis,  dehe  orrot dálveguohtumiin guhkit. ¶
1.4.2 Norggabeali johtalanmállet ¶
Norgga  bealde  maiddái,  nu  movt  Ruoŧabealde  nai, leat  muhtin  orohagain  siseatnamis  dálveguohtumat Ruoŧa goahccevuovdeguovlluin ja johtalit geasset rádjeváriide. Dáid orohagaid johtingeaidnu manná nuorttabeale  čearuid  geasse-  ja  giđđa-/dálvebáikkiid  čađa. Muhtin  orohagat  gártet  maiddái  johtit  earáid  dálveguohtumiid čađa. Lea earaládje go várrečearuid dilli, dát  johtet  njuolga  norggabeale  orohagaide,  ja  eaige bisán giđđaorohahkii, mii livččii soahkevuovdi. Gávcci orohaga sáhttet formálalaččat johtalit Ruŧŧii (3 Romssa fylkkas ja 5 Nordlánddas). Muhtimat eai jođe  mearriduvvon  dálveguohtumiidda.  Dan  birra čilget maŋŋelis iešguđetge orohaga oktavuođas. Lassin nuorttabeali dálveguohtumiidda Ruoŧas, leat 5  orohaga,  main  siseatnamis  leat  dálveguohtumat, namalassii Finnmárkkuduoddaris ja Plassjeduoddaris. Dáid  doaibmavuohki  earrána  daid  orohagaid  johtalanvuogis mat johtet Ruŧŧii, dakko bokte ahte sin geasseorohat  lea  rittoguovllus,  iige  várreráiddu  guvlui. Golbma  siidda  johttájit  Romssa  fylkka  oarjedavvi guovlluin  Finnmárkkuduoddarii.  Johtolat  lea  váttis, dannego fertejit johtit earáid geasseorohagaid čađa vai besset  giđđa-,  čakča-  ja  dálveorohahkii  Finnmárkuduoddara  siskkit  guovlluide.  Guokte  siidda  suvdet ealuideaset  álggos  fatnasiin,  vai  garvet  mandáhttaguovllu. Goalmmát siida johtá gátti ja rasttida Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllu. Maiddái  Norgga  bealde  leat  guhkkes  johtolagat geasse-ja  dálveorohagaid  gaskka,  earret  dán  guokte siskkit orohaga mat leat Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus (sullii 10 miilla). Byrkiijes lea guhkimus johtolat (50 miilla), ja váttis johtolaga geažil fievrridit lulimus orohagat  bohccuid  biillain  sihke  čakčat  ja  giđđat. Láhku/Guhkesvággi johtá guhkimus geaidnnu árbevirolaš málliin guhkimussii. Lea erenoamážit Davvi-Trøndelága davimusas guovlluin  ja  Nordlánddas  ahte  johtet  bohccuiguin  siseatnamis rittoguvlui dálvái (11 orohaga). Johtingeaidnu lea 10–15 miilla gaskka. Lassin árbevirolaš johtinvugiide, ja nu maid biillain fievrrideami, suvdet 3–4 orohaga ealu fatnasiin  sulluide  ja  njárggaide  ábi  duohkái.  Ovdalaš áiggi vuojahedje ealuid rastá vuonaid ja nuriid. Muhtin  orohagain  orru  eallu  birrajagi,  ja  johtalit dušše oanehis gaskkaid siskkobealde orohaga. Vaikko guohtumiid šaddošlájaid gaskka leage stuora erohus, sulastahttá  almmatge  johtalanmálle  vuovdečearuid málle. Dákkár orohagat leat eanas Romssa fylkka sulluin, muhto maiddái dán golmma eará boazodoalloguovllun leat dát doaibmavuogit. ¶
1.5 Guohtuneatnamiid gáržžideapmi ¶
Guohtuneatnamiid  duohtadeapmi  sáhttá  gáržžidit guohtunareála,  muosehuhttit  guohtu  bohccuid  dehe gaskkalduhttit  bohccuid  johtaleami  ja  boazobarggu. Vahágat ja goarádusat sáhttet leat bistevaš dehe gaskaboddosaš  šlájas.  Čázádatdulvadeapmi  ja  ruvkedoaibma  leat  bistevaš  vahágat.  Astoáiggedoaimmat muosehuhttet  hui  dávjá  gaskaboddosaččat.  Vuovdedoallu  ja  sávzadoallu  leat  duohtadeamit  mat  rivdet áiggi mielde. ¶
1.5.1 Movt guohtuneatnamat gáržot ¶
Čázádatdulvadeapmi Čázádatfápmorusttegiid  areálaid  dárbbus  manahuvvojit  guohtuneatnamat  buođđudeapmái  dehe  rusttegiid  huksemii  ja  geainnuide.  Olmmošlaš  doaimmat, ábaida huksedettiin, sáhttet dagahit nu ahte guohtuneatnamat dakko lahkosiin eai sáhte adnot. Čázádathuksemiid  bárisáigi  lea  vássán,  ja  guhkit áiggi  vahágat  dat  váikkuhit  boazodoalu  dál.  Guovlluin,  maid  leat  buođđudan,  leat  juohke  sajis  váldán buoremus  guohtuneatnamiid,  ja  seammás  lea  jalges eatnamiin seakkimus muohta. Rašis jieŋat dulvaduvvon čázádagain ja goikaduvvon jogat dagahit ahte ii sáhte  ovdalaš  johtolagaid  atnit.  Guohtumiid  ávkki atnin  lea  muhtin  báikkiin  sakka  gáržon.  Gávdnojit ovdamearkkat  das  ahte  áigodatguohtumat  oalát  leat sirrejuvvon moadden duovddan. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái eanas háviid. ¶
Ruvkedoaimmat ja sáttovieččahagat Minerálaid  ja  čievrra  ávkin  atnin  manaha  guohtuneatnamiid.  Dasa  lassin  sáhttet  johtingeainnut  dehe bohccuid  lunddolaš  johtalangeainnut  botkejuvvot. Sáttovieččahagat leat álohii goarádussan jeageleatnamii, dannego dákkár eallámušvátna ja goike eatnamis ceavzá boazojeagil buorebut go eará šaddu. Málbma-  ja  ruvkedoaimmat  mearkkašit  olmmošvalvvi ollis doaimmas ja dainna lágiin ii leat bohccuide muosset guohtut guovlluin dakko lahkosiin. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái. ¶
Báhčinguovllut Báhčinguovllut atnet viiddis areálaid, ja danne dagahit stuora  negatiivvalaš  váikkuhusaid  čearuide/orohagaide, eandalii dalle go báhčinguovlu adno juste goas boazodoalus  leat  deaŧalaš  áigodagat.  Goarádusat dagahit  njuolggo  váikkuhusaid  go  manahuvvojit guohtuneatnamat čilviluhttima geažil, muhto maiddái geainnuid  ja  rusttegiid  huksema  geažil.  Bohccot  eai bálle  ráfis  guohtut  ja  olmmošlaš  doaimmat  gaskkalduhttet boazobargguid ja muosehuhttet bohccuid go vánddardeapmi gildojuvvo gaskaboddosaččat. Báhčindoaimmat  váikkuhit  váldosaččat  guhkit  áigái. ¶
Vuovdedoallu Guohtuneatnamat manahuvvojit ollásii go ráhkaduvvojit vuovdebiilageainnut. Maŋŋil go eanan lea boltojuvvon  (dahkko  vuosttažettiin  Ruoŧas),  eai  anit  šat guohtuneatnamat  15–20  jahkái.  Stuorámus  vahágat šaddet  go  jorgu  ja  boltu  eatnama,  muhto  duokko dákko boltumiin eai šatta nu stuora vahágat. Earret njuolggo vahágiid guohtuneatnamiid manahemiin,  sáhttá  vuovdedoallu  heajudit  guovlluid  anihahttivuođa,  dannego  guohtuneatnamiid  viidodat boatkana ja gártet gaskkat. Go vuvddiid čuohppá ja jalge oalát, de ii sáhte obanassiige  guođohit  dakko  bohccuid  dálveguovdil  ja giđđadálvvi  ceavi  dihte,  ja  jeagil  maid  dulbmojuvvo sakka  muorračuohpahagas.  Dát  dilli  bistá  15  jagi dassážiigo lánját šaddet birrasiid 3 mehtara allodahkii. Vuovdedoalu mihttomearri doalahit vuvddiid vuollel 100 jagi, mearkkaša ahte lahppojeagil ii beasa šaddat dan  mađe  ahte  livččii  vuovdeguohtumin  bohccuide. Vuovdi galgá leat badjel 100 jagi boaris ovdalgo muoraide šaddet maŋgemađe lahppojeahkálat. Jus  vuovdedoallu  galgá  váldit  vuhtii  boazodoalu guhkit áigái, ii galgga vuovdeeatnamis, gos lea jeagil, goassege leat badjel 10 % vuovddis mii ii anit guohtumin. Vuovderavda jekkiid guvlui galgá leat nu govdat ahte lahppojeahkáliin lea dohkálaš biras šaddamii, ja suodji biekkaid ja goikama vuostá. Guosaidgilvin  guovlluide  gos  dat  eai  šatta  luonddolaččat,  earáhuhttá  eananšattuid  ja  eai  šat  šatta guohtunšattut.  Vieris  muorrašlájaid  gilvin,  nu  movt contorta-beazi  (davvi-amerihkkálaš),  vahágahttá guohtunguovlluid  njuolgut  ja  goaridit  boazodoalu sakka, dannego eai šatta lahppojeahkálat, iige eatnamii jeagil. Ođđa muorrašlájat ja vuovdebiilageainnut dagahit bistevaš  váikkuhusaid,  ja  eananboltumat  mielddisbuktet oallemuddui guhkesáigái vahágiid. ¶
Gilvinrádji Guohtumat billahuvvet oalát go gilvá meahcceeatnamiid.  Iešalddis  gilvinrádji  mielddisbuktá  marginála guohtunmassima,  muhto  leat  viiddis  areálat  dakko lahkosiin  mat  eai  boađe  ávkin.  Danne  lea  guovddáš mearkkašupmi das gos guovllus gilvá eatnamiid. Lea stuora vahágin boazodollui go gilvojuvvon eatnamat leat  dain  guohtunguovlluin  mat  adnojit  bievlla  áiggi ja  árradálvvi,  danne  go  lea  veadjetmeahttun  hehttet bohccuid  mannamis  gilvojuvvon  eatnamiidda  rahttá maŋis. Danne ferte gilvojuvvon eatnamiid áidut, mat leat  guohtunguovlluin,  amas  čuožžilit  váttisvuođat gullevaččaide. Eanangilvimis lea bistevaš váikkuhus. ¶
Sávzzaid guođoheapmi Sávzzat gilvalit daid seammá guohtuneatnamiid alde bievlan go bohccot. Sávzzat guhtot mihá máddugeappot go bohccot, ja guohtumat adnojit garraseappot ja váikkuhit  šattuid  sakka.  Boazu  guohtu  báikkuid  ja “dušše šaddogierragiid” , ja danne eai sáhte bohccot ja sávzzat atnit ávkin seammá guohtumiid. Gilvu guohtumiid alde váikkuha nu guhká go doppe leat sihke sávzzat ja bohccot. ¶
Turisma Go  turismadoibmii  atná  eatnamiid,  manahuvvojit guohtumat huksemiid oktavuođas. Biras váikkuhuvvo negatiivvalaččat  almmatge  mihá  eambbo  doaimmat geažil  mat  leat  rusttegiid  lahka,  ja  dat  muosehuhttet guohtu  bohccuid.  Dasa  lassin  sáhttet  barttačohkkemat,  čuigiid  várráigeassinrusttegat  ja  lašmmohallanrusttegat  hehttet  bohccuid  lunddolaš  johtaleami  ja guovllu guohtumiin ávkki oažžuma. Dát hommá váikkuha nu guhká go lea doaimmas ja rusttegat ceaggájit. ¶
Bivdu Bivdu dain guovlluin gos bohccot leat guohtume, dehe gos  boazobargu  lea,  sáhttá  mielddisbuktit  dohkkemeahttun muosehuhttimiid. Bohccuid  dáhpin  lea  bieđgguid  ja  válljestallamiin guohtut bievlla áigge, ja danne sáhttáge juohkelágan guohtunmuosehuhttin  dagahit  vahátroasuid  čuovvovaš  dálvvi.  Jus  boazu  ii  bálle  johtalit  sajáiduvvan dábi mielde, de ii álššaiduva, iige gártta doarvái proteiidnasisdoallu guhtojuvvon šattuin. Dasa lassin heajuda  guohtungaskkalduhttin  bohcco  álššaiduvvama dálvái. Nu mielddisbuktáge muosehuhttin stuorit boazonealgunvára giđđadálvái ja dagaha miesehisvuođa. Bivdu, ja erenoamážit beatnagiin bivdin, sáhttá hehttet boazobarggu čohkken- ja johtináiggi. Boađusin šaddá ahte  boazodoallit  eai  beasa  albmaládje  rátkkašit  ja njuovvanbohccuid  oažžut.  Dasa  lassin  sáhttá  eallu bieđganit  ja  bohccot  bázadit  eatnamiidda  main  lea heajos guohtun. Muosehuhttimat  bivddu  geažil  sáhttet  dagahit dakkár  negatiivvalaš  váikkuhusaid  mat  čuhcet  hui vuđolaččat, ja danne galgá dát doaibmá muhttejuvvot boazodoalu gáibádusaid mielde, nappo oažžut guohtunráfi ja bargoráfi. ¶
Astoáiggeguolásteapmi Astoáiggeguolásteapmi guovlluin gos buorre ruonasšaddu eanas lea johka- ja jávregáttiin, baldá bohccuid eret buoremus guohtumiin. Guolásteapmi iešalddis ii leat  váttisvuohtan,  muhto  dat  bisánkeahtes  muohtaskohtervuodjimat  giđđat  mat  čuvvot  dán  doaimma. Go  eallu  muosehuhttojuvvo  giđđat  guođudettiin, dagaha dat duođalaš váikkuhusaid bohccuide mat leat heajos  vuoimmis.  Dan  seammás  lea  guohtun  giđđat ¶
hui  vátni  muohtadilálašvuođaid  geažil.  Váttisvuohta lea  erenoamáš  stuoris  ovdal  guotteha  go  eallu dárbbaša hui ráfis orrut, ja vahágis sáhttá dáhpáhuvvat ahte ealuin ii beasa johtit guottetbáikái. Váikkuhus lea gaskaboddosaš. ¶
Muohtaskohtervuodjin Ovdalis  lea  juo  daddjon  muohtaskohtervuodjima birra giđđat. Dasa lassin heajuda skohterjohtolat, mii dáhpáhuvvá  almmá  bearráigeahču  haga  dálveguohtuneatnamiin,  guohtuma,  dannego  bohccot  dáhttot čuovvut skohterluottaid ja dainna lágiin báhcet gaskkat mat eai šatta guhtojuvvot ollislaččat. Go bohccot maiddái  muosehuvvet  skohterjohtolaga  geažil,  de manahit álššaid duššás. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶
Eará astoáiggedoaimmat Beanavuodjin sáhttá muosehuhttit bohccuid go vudjet guohtuneatnamiid čađa ja váikko makkár áiggi. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶
1.5.2 Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶
Guohtuneatnamiid atnin Go  boazoguohtumiid  atná  eará  dárbbuide,  manaha guohtuneatnamiid  iešguđetládje.  Jus  guohtuneatnamiid massin čuohcá áigodatguohtumiidda ja šaddošlájaide ja dan geažil ráddjejuvvo čearuid/orohagaid boazolohku,  lea  vahát  erenoamáš  duođalaš.  Obbalaččat sáhttá dadjat ahte eará dárbbuide atnit guovlluid maid boazodoallu atná giđđadálvvi ja giđđat, mielddisbuktá aivvestassii duođalaš vahágiid. ¶
Guohtunvejolašvuohta Vuosttaš čalbmái sáhttá doaivut ahte viiddis guovllut eai  váikkuhuvvo  eará  anu  geažil,  eaige  eará  doaimmaid geažil, go šattut eatnan alde eai rievdda. Guovlu sáhttá  lea  dohkketmeahttun  guohtumin  iige  sáhte dohko  johtit  šlápmama  ja  lihkademiid  dihte  maid doaimmat  dagahit.  Erenoamáš  vahága  dahket  guohtungaskkalduhttimat  maid  doaimmat  dagahit  mat atnet  viiddis  areálaid,  ovdamearkka  dihte  astoáiggebivdu. Dárkilis plánen ja boazodoalu vuhtiiváldin, lea eaktun vai guohtu bohccuid muosehuhttin sáhttá doalahuvvot dohkkehahtti dásis. ¶
Boazobargu Johtin, čohkken ja guođoheapmi sáhttet muosehuhttojuvvot,  dehe  ájihuvvot,  jus  areálat  adnojit  eará doaimmaide dehe eará doaimmat leat jođus seammá guovllus. Vearrámus lea jus čohkkenbargu dehe johtin heađuštuvvo,  ja  ealu  ribaha  bieđganit  ja  láhpada bohccuid  heittot  eatnamiidda,  eaige  báze  doarvái njuovvanbohccot. Báiki ja áigi lea hui guovddážis dasa mii  guoská  movt  areálgeavaheapmi  dehe  doaibma váikkuha boazobarggu. ¶
1.5.3 Meahcceguovllut ¶
Boazodollui,  mii  galgá  doaibmat  ja  doallat  guhkit áigái,  lea  guovddáš  áššin  ahte  gávdnojit  heivvolaš guottetbáikkit,  johtingeainnut  gosa  bisána  ealuin,  ja viiddis  guohtumat  ovtta  olis  juohke  jagiáigái.  Buot guovllut  mat  leat  namuhuvvon  ovdalis,  leat  áibbas dárbbašlaččat  ovdáneaddji  ja  doaibmevaš  boazodollui. Dáid ii almmatge leat vejolaš bidjat árvvu mielde maŋŋálaga  ja  dadjat  duon  ja  duon  deaŧaleabbun  go nuppi. Guottetbáikkiid,  johtolagaid  gosa  bisána  ealuin,  ja guovddáš guohtuneatnamiid jagiáiggiid mielde, gávnnat  iešguđet  čearuid/orohagaid  čilgehusas  ja  kárttas. Meahcceeatnamat  leat  garrasit  gáržžiduvvon  1900logu loahpas, ja dan oaidnit 1.2. govva. ¶
1.2. govva. Guovllut Norggas, gos ii leat biilageaidnu. ¶
2.1.  govva čájeha  dán  guovllu  boazoorohagaid  ja čearuid rájiid. Romssa fylkkas leat 18 boazoorohaga ja  4  čearu  leat  Duortnosjávrri  davá/nuorttabealde, oktiibuot 22 ovttadaga. 8 orohaga leat riikaráji lahkosiin. ¶
2. Romssa fylka ja Norra Norrbotten ¶
2.1. govva. Boazoorohagat ja čearut Romssa fylkkas ja Norra Norrbottenis. Konvenšuvdnaguovlu lea sierranasat ráddjejuvvon. ¶
Romssa fylkka boazoorohagat obbalaččat ¶
Eanas  oassi  Romssa  fylkka  dálá  orohatjuohkimis mearriduvvui jagis 1963. Earuhuvvui gaskal geasse-, dálve-  ja  birrajagiorohagaid.  Seammás  mearridedje orohagaid  alimus  boazologu.  Maŋŋil  leat  dahkkon smávit  rievdadusat.  Lea  čielggaduvvon  galgá  go dahkat váldomuddejumi dehe reviderema, ja evttohus lea jagi 1997 rájes leamaš gárvvis. Evttohusa eai leat velá  meannudan  loahpalaččat,  dannego  vurdet  ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna.  Nu  gártáge  ođđa  boazoguohtunkonvenšuvdna maiddái láidestit boazodoalloguovllu boahttevaš orohatjuohkima. ¶
2.2. govva. Konvenšuvdnaguovllu rievdadeapmi maŋŋil 1923. ¶
Mii oaidnit 2.2 govas guovlluid gos sii besse guođohit maŋŋil  go  jagi  1919  konvenšuvdna  doaibmagođii (1923).  Rievdademiid  maŋŋil,  jagiin  1949  ja  1972, gáržo guovllut ja viidodat lei duššefal 3144 km ¶
. Go fas rievdaduvvui jagis 1984, viiddiduvvui fas ollislaš areála  ja  šattai  3834  km ¶
.  Viiddideapmi  dahkkui konvenšuvdnaguovllus  man  Sárevuopmi  atná  (Anjavuopmi). Jagis  1972  mearriduvvui  buot  6  konvenšuvdnaguovllu  atnit  áigodagas  miessemánu  1.beaivvis  – čakčamánu  14.beaivái.  Dakkamaŋŋil  go  jagi  1984 konvenšuvdna doaibmagođii, ohce 3 čearu guhkiduvvon  guođohanlobi.  Čearut  ohce  iešguđetge  áigodagaid,  muhto  visot  ledje  áigodagas  cuoŋománu 15.beaivvis  –  skábmamánu  30.beaivái.  Sárevuopmi ozai rievdadeami maŋŋil go jagis 1978 ledje Romssabeale  boazodolliiguin  soahpan  čuovvut  jagi  1972 guođohanáigodagaid. Gáržžiduvvon guohtunáigodatprinsihppa  sajáiduvai  ovdalis  šiehtadusaid  vuođul. Jagi 1919 šiehtadusas ledje maiddái sierra giđđaorohagat. 2.1. tabeallas oaidnit Romssabeale konvenšuvdna- guovlluid,  konvenšuvdnaguovllu  ja  boazoorohatguovllu gaskavuohta ja čearut mat atnet ávkin iešguđet guovlluid. ¶
Vuosttaš orohatjuohkin dahkkui jagis 1883 “Oktasaš sámelága” (felleslappeloven)  mearrideami  oktavuođas. Jagis 1923 dahkkui váldomuddejupmi jagi 1919 konvenšuvnna  vuođul.  Maŋŋil,  jagis  1949,  rievdadedje konvenšuvnna ja muhtin konvenšuvdnaguovllut jávke, ja danne dat dahke váldomuddejumi jagis 1963. Konvenšuvnna  oktavuođas  lea  erenoamáš  miellagiddevaš  fuomášit  ahte “ruoŧa” geasseorohagat  váldojedje  Romssabeale  boazodoalu  dálveorohahkan.  Dát lei  prinsihpalaš  rievdadeapmi  mii  dagahii  riidduid maŋit áigái. Dáid beliid guorahallat maŋŋelis ovttaskas orohagaid oktavuođas. Romssabeale  boazodoalloguovlu  vuhtto  sakka eambbo vuođđuduvvon Boazoguohtunkonvenšuvdnii go eará boazodoalloguovllut Norggas. Romssabealde lea vuoigatvuohta čadnon 6’ iešheanalaš guohtunguvlui. Vaikko vel jagi 1972 konvenšuvnnas ii daddjoge čielgasit,  sulastahttet  guovllut  almmatge  nudaddjon “geasseguohtunorohagaid” , mat ledje jagi 1919 konvenšuvnnas.  Eará  boazodoalloguovlluid  vuoigatvuohta  čatnasa  eambbo  rádjeguovlluid  guođohanvuoigatvuohtan. Čearuid  guođoheapmi  Romssabealde  lea  bálddihahtti  láhkái  earáhuvvan.  Ovdal  jagi  1919  konvenšuvnna lei ruoŧabeale čearuin praktihkalaččat vejolašvuohta guođohit buot Romssabeale geasseorohagaid. ¶
2.1. tabealla. Romssabeale guohtunguovllut Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶
Konvenšuvdnaguovllut ¶
Gii guođoha - Čearru ¶
Alimus boazolohku ¶
Dápmot – Rostu ¶
D 24 Basevuovdi ¶
Geaggán ¶
Ii mearriduvvon D 26 Rostu Devddesvárri ¶
D 28 Dieváidvuovdi ¶
Lávnnjetvuopmi ¶
Ii mearriduvvon Hávgavuopmi ¶
D 28 Dieváidvuovdi ¶
Sárevuopmi ¶
Ii mearriduvvon Ánjavuopmi ¶
D 28 Dieváidvuovdi ¶
Sárevuopmi ¶
9000* D 29 Álddesjávri Sárevuopmi ¶
Sárevuopmi ¶
Ii mearriduvvon Láirevággi ¶
Dálbma ¶
Ii mearriduvvon ¶
* Mearriduvvon go rievddai konvenšuvdna 1985, § 6. ¶
Dás  oaidnit  man  erenoamáš  máŋggabealát  lea  juohkin Sárevuomi dáfus. Sii atnet golbma iešguđet konvenšuvdnaguovllu mat leat goabbat orohagas. 2.2 tabeallas oaidnit Romssabeale eará boazodoalu. Konvenšuvdna  guoskkaha  eanas  orohagaid  duššefal eahpenjuolggo  vugiin,  ja  lávdegotti  čielggadeapmi čilgege dáid birra duššefal obbalaš oasis. Maŋŋil mii čilget  lagabui  4  rádjeorohaga,  mat  leat  Álddesjávri, Dieváidvuovdi, Rostu ja Basevuovdi. Dáid orohagaid ránnjáorohagaid, mat leat Gielas, Stálonjárga, Meavki ja Láhku, čilget mii maŋŋelaš. Davvi-Sážžá ja Ráidná orohagat leat dadjat sierrašlájagat eará riddo- ja suoloorohagaid ektui, dannego leat atnán Dievaidvuovddi dálveorohahkan. Dán geavaheami ii almmatge suokkardala  fágalávdegoddi  dárkileappot,  duššefal  namuha  dan  oasi  mii  guoskkaha  rádjeorohagaid  olahahtti  valljodagaid.  Movt  valljodatgeavaheapmi  heivehuvvo  ođđa  konvenšuvnna  rámmaide,  lea  Norgga bealde siskkáldas áššin. ¶
D 28 Dividalen ¶
D 28 Dividalen ¶
D 28 Dividalen ¶
2.2. tabealla. Doaimmaid ja olbmuid lohku, alimus boazolohku dan oassái Romssabeali boazodoalus mii ii leat vuođđuduvvon boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶
Orohat ¶
Orohat ¶
Lohku Guođohan ¶
Alimus boazolohku koda Doalut ¶
Olbmot áigodat Giđđaeallu Eará áigodagat ¶
Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶
Miehtá jagi ¶
Miehtá jagi ¶
200 Skirttiláhku ¶
Miehtá jagi ¶
600 Roahpa ¶
Miehtá jagi ¶
750 Lulli-Sážžá ¶
Miehtá jagi ¶
600 Dieváidvuovdi (dálvejagis) ¶
400 Davvi-Sážžá ¶
Miehtá jagi ¶
Miehtá jagi ¶
600 Ráneš ¶
Miehtá jagi ¶
600 Ráidná ¶
Miehtá jagi ¶
Miehtá jagi ¶
300 Meavki ¶
3 500 Basevuovdi * ¶
Miehtá jagi ** ¶
2 000 Stálonjárga ¶
Miehtá jagi ¶
9 000 Gielas * ¶
Miehtá jagi ¶
1 750 Ittunjárga *** ¶
1 200 Láhku/Guhkesvággi *** ¶
Dása lea velá lassin dálvejagi guohtun Norrbottenis. ** ¶
Earret 2 guovllu guođohanáigodat, mii lea 15.10.–15.04. *** Dálvejagi guohtumat Oarje-Finnmárkkus. Iešguđetlágan juogadeapmi dahká ahte loguid ii sáhte njuolgut veardádallat našunála bajilgovaiguin. ¶
Jus mahká guohtuneatnamat adnojit buot buoremus lágiin, sáhttit mii guohtumiid burrodaga birra oažžut dieđuid  go  váldit  vuođu  bohccuid  logus  eatnamiid nalde ja geahččat man ollu buvttaduvvo juohke areálovttadaga  mielde.  Stuora  boazoeatnatvuohta  mearkkaša juogo dan ahte leat buorit guohtumat, dehe liiggás garrasit adnojit eatnamat. Njuovvandeattut muitalit  maiddái  muhtinmuddui  guohtumiid  burrodaga, ábaida  bievlaguohtuma.  Vuoitu  dehe  ovdáneapmi juohke ealli nammii ges muitala boazodoalli obbalaš eallohálddašeami birra. Diehttelasas lea sáhka maiddái boazomassu birra. Jus lea dássedis boraspirelohku, muitalit massimat boazodoalli árjjalašvuođa ja dálveguohtumiid  burrodaga.  Dánlágan  dieđuid  dulkon gártá  váttisin  vuosttažettiin  boraspiremassimiid oktavuođas,  ja  erenoamážit  go  massimat  rievddadit. Misiid  lohku  maŋŋil  massimiid,  lea  Romssabealde seammá dásis go Oarje-Finnmárkkus ja Nordlánddas. Eará  guovlluin  eai  masso  rávis  bohccot  nu  ollu. Maŋemus golbma jagi leat almmatge massimat gehppon go geahččá guovllu ollislaččat. Vaikko vel obbalaččat  leage  massin  geahppánan,  leat  liikká  balddihahtti  erohusat  orohagaid  gaskka.  Jagiin  1998/1999 ledje miessemassimat gaskal 11 ja 60 % ruksesmisiin, ja rávis bohccuid massu leai gaskal 6 ja 27 %. Boazodoallu  gártá  váttisin  orohagain  gos  massojit  ollu bohccot! 2.3 tabeallas leat čoavddalogut jagiin 1998/1999 – Romssabeale  boazodoallo  masa  boazoguohtunkonvenšuvdna ii guoskka. ¶
9 000 Gielas* ¶
2.3. tábealla. Valljodagaid geavaheapmi jagiin 1998/1999 – Romssabeale boazodoallu mii ii leat boazoguoh- tunkonvenšuvnna vuođul. ¶
Orohat ¶
Areála ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi ¶
01.04.98 juohke ¶
kg juohke ¶
kg juohke km ¶
boazu ¶
Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶
24,0 Skirttiláhku ¶
1,6 Roahpa ¶
23,9 Lulli-Sážžá ¶
25,8 Davvi-Sážžá ¶
0,8 Ráneš ¶
14,2 Ráidná ** ¶
9,8 Stuoranjárga/Meavki ¶
24,5 Basevuovdi ¶
23,3 Gielas/Njuorajávri ¶
25,3 Láhku/Guhkesvággi ** ¶
Oktiibuot ¶
váilot buvttadandieđut. ** Láhku/Guhkesvággi ja Ráidná leat duššefal geasseorohagat. ¶
6,4  kg  buvttadeapmi  giđđaealus  bohcco  nammii  lei arvat buoret go ovddit jagiid, dalle lei 3,1 ja 3,4 kg. Nu  movt  Nordlánddas  nai,  lea  almmatge  buvttadeapmi  bohcco  nammii  vuollelis  go  Trøndelágas, muhto  veahá  buoret  go  dán  guovtti  guovllus  Finnmárkkus. 2.3.  tabeallas leat  meroštallan  boazologu  juohke dehkára nammii, muhto dás leat mielde maiddái dát guokte  orohaga  main  dálveorohat  lea  Finnmárkkus. Ráidná  lea  arvat  badjelis  go  earát.  Orohagain,  main dálveorohat lea Oarje-Finnmárkkus, lea bohccuid lohku eatnamiid nalde oktiibuot 5,7 bohcco juohke km ¶
geasseguohtumis. Diekkár geahččanbealis lea Ráidná dássi  vuollin.  Láhku/Guhkesvággi  lea  arvat  vuollelis go Ráidná ja obalohkái Oarje-Finnmárku. Orohagain,  main  Romssabealde  lea  birrajagiorohat, lea boazoeatnatvuohta iešguđetládje gaskal 0,3– 1,2 bohcco juohke km ¶
. Gaskamearálaččat lea seammá dásis go Helgelánddas, ja veahá badjelis go DavviNordlánddas.  Dát  stuora  erohusat  leat  eahpedábálaččat. Ruobbá ja Basevuovdi sierranit dás sakka go leat 1,2–1,1 boazu juohke km ¶
. Eará birrajagi orohagain Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssabealde, lea duššefal Skjækerfjell mas lea dan mađe badjin boazolohku juohke areálovttadaga nammii. Vaikko vel leage boazoeatnatvuohta, lea Rebbenesøyas  stuora  buvttadeapmi  juohke  km ¶
(10  kg).  Dát čájeha  dan  guvlui  ahte  guohtumat  girdet  dan  mađe. Sihke  Basevuovddis  ja  Davvi-Sážžás  lea  erenoamáš vuollin  vuoitu  (ovdáneapmi)  sihke  juohke  km ¶
ja juohke bohcco nammii. Nannánorohagain  lea  Stálonjárggas  buoremus vuoitu juohke bohcco nammii. Dilli lea hui rievddalmas. Ovddit jagi lei buvttadeapmi vuollin, namalassii 3,6  kg  juohke  bohcco  nammii.  Mii  meroštallat  dán orohaga buvttadeami juohke km ¶
nammii areála vuođul mii fátmmasta Fagerfjell ja dan oasi Álddesjávrris mii ii gula konvenšuvdnaguvlui. Dán  guovtti  Finnmárkku  orohagain  leat  sakka geahppasit bohccot go eará boazoguovlluin. Dán váikkuhit  boazoeatnatvuohta  ja  guohtumiid  burrodat. Dáid 4 eará orohagain čájehit deattut geasseguohtumiid  burrodaga.  Obalohkái  leat  Romssa  bealde  leamašan losimus deattut. Geahča 2.3. gova mas mii leat 10  maŋemus  áigodagaid  veardádallan  misiid  njuovvandeattuid  dain  4  lulimus  boazodoalloguovlluin. ¶
Njuovvandeaddu miesit (kg) ¶
23,3 Gielas/Njuorajaure ¶
Čájeha čielgasit ahte suolohasat ovdánit buorebut go nannánorohagat. Go mihtida kg juohke km ¶
nammii, leat dásit 4,8 ja 2,5 kg, ja fas boazologu ¶
ektui lei 9,3 ja 5,7 kg. Erohusat leat bistán máŋga jagi, ja ee boazologu ovdáneamis dan oaidnit ( 2.5. govva ). ¶
Jagiin 1997/1998 vihkkejuvvojedje njiŋŋelasat Romssa bealde systemalaččat ( 2.4. govva ). Dás vuohttit oro- hagaid  gaskasaš  erohusaid.  Dás  oaidnit  maiddái obbalaš  alla  dasi.  Orohagain  eai  lean  badjel  15  % vuotnjalat vuollel standárd-deaddoráji mii lea 53 kg. Orohagat eai bártit bievlaguohtumiiguin. 2.3. govva. Norgga 4 lulimus boazodoalloguovllu misiid njuovvandeattut. ¶
2.4. govva. Romssabeali orohagaid eallibohccuid deattut (gaskamearálaš) – rávis njiŋŋelasat ja vuotnjalat. ¶
14. Orohagat Ráidná, Láhku/Guhkesvággi ja Sállir eai leat mielde dáin regionála meroštallamiin. ¶
2.5.  govas oaidnit  ahte  boazolohku  geahppánii  nan- nánorohagain.  Duogážin  lea  go  nannánorohagat masset eambbo rávis bohccuid, ja massimiidda orrot leamen  iešguđetlágan  sivat  obbalaččat.  Riddoguovlluin  váldá  goaskin,  ja  siseatnamis  leat  dábálaččat geatki  ja  albbas.  Vaikko  vel  Romssas,  nannáma bealde,  ii  leat  ge  nu  balddihahtti  dilli  go  Skievvás  ja Frostisenis  Nordlándda  boazoorohagain,  sulastahttá dát almmatge. ¶
2.1 Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Meavki – Rostu – Geaggán ¶
2.1.1 Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Lágus  ja  Guhkesvákkis  lea  oktasaš  orohatstivra  ja hálddašeapmi. Duovdagiid dáfus leat guokte orohaga (orohagat 19 ja 32). Orohagaid viidodat lea 872 km ¶
. Geahča 2.1. kártamildosa. Dát orohagat ja Ittunjárga leat Vuovlevuona/Báhccavuona ja Ivgu gaskka. Álggos lea Láhku oarjjalulábealde, ja de Guhkesvággi ja davimusas lea Ittunjárga. Lágu rádji manná Nieidavuovddi guvlui oarjedavil, ja lulil fas Meavki ja Rostu guvlui. Láhku lea juo jagis 1963 gullan Romssabealde orohagaide, ja guođohanáigodat lei 15.04.–15.10. Guhkesvággi (ja Ittunjárga) šadde sierra boazoorohahkan jagis 1973. Jagi  1919  konvenšuvnna  mielde  ledje  dát  golbma orohaga  giđđa-  ja  geasseorohagat.  Jagi  1949  rievdadeami mielde biddjui Láhku olggobeallái konvenšuvdnaguovllu,  ja  jagis  1972  biddjui  olles  njárga  olggobeallái  konvenšuvdnaguovllu.  Geahča  kárttas  mas ollislaččat muitaluvvo Romssa birra. Jagis  1973  almmuhedje  orohagaid  geasseorohahkan ja dat lei geahččalanortnegin. Guođohanáigodat lei  15.04–01.11.  Čuovvovaš  jagiid  guorahalle  eiseválddit  leigo  vejolašvuohta  gávdnat  siskkit  Romssas dálvejagi  eatnamiid  dáidda  orohagaide.  Plánat  eai dahkkon duohtan, ja dát siiddat johtetge Oarje-Finnmárkui dálveorohahkii. Geahččalanortnet šattai bistevažžan 1970-jagiid loahpageahčen. Lágus/Guhkesvákkis  leat  alla  eatnamat,  gáissát, mat dahket ahte orohaga eananoasit juohkásit guovtte sadjái ja daid gaskka lea váttis johtalit. Orohagas leat guokte goabbatlágan duovdaga ja guokte siidda mat leat  sierra.  Eananoasit  eai  čuovo  orohatrájiid.  Davi 2.5. govva. Romssabeali nannánorohagaid ja suoloorohagaid boazolohku (dáhton lea 1.4). ¶
mus  siida  suvdá  ealu  militearaprámáin.  Dálá  dilis  ii váikkut boazoguohtunkonvenšuvdna dán siidda. Gaup-siida  lea  álggu  rájes  juo  johtán  Čoaigidanvuovdái  ja  rasttidan  E6  Čávkosa  bokte.  Vuosttaš jagiid  sii  suvde  ealu  prámáin.  Prámáin  suvddii  ealu Polleidet:s  Návutnii.  Maŋŋil  geahččaledje  earasadjái suvdit, ee suvde gáddái Gávvuonas Álttás. 1978 rájes leat johtán ealuin badjel vári, álgosaččat čuvvo seammá  johtingeainnu  go  giđđat,  namalassii  Čoaigidanvuovdái.  Maŋŋil  leat  johtán  Rostu  orohaga  čađa čakčat.  Dan  oktavuođas  leat  sii  vuostálaga  konvenšuvnna mearrádusaiguin. Dan birra čilgejuvvo Rostu ja Basevuovddi orohagaid oktavuođas. ¶
Luonddudilálašvuođat Ittunjárggas  leat  ceakko  gáissát,  leat  sullii  1.800  m bm.  Láhku/Guhkesvággi  lea  ráššáguovlu  ja  das  leat jiehkit,  bávttit  ja  juovat.  Orohaga  guovddáš  eananosiin lea gabbro-nammasaš geađgešládja várrevuođus. Lea asehis eanavuođđu ja šaddu. Vuonaid  ja  gabbroeatnama  gaskka  manná  báitarákto-suotna, mii dahká šattolažžan daid oallut vákkiid mat mannet mearragáttis várrái. Dakko lea dohkálaš guohtun. Mearragáttis  vuollin  lea  jalgat  ja  eanas  huksemat leat čohkkejuvvon dohko, gáddi lea gaskal 0,1–2 km. Lágu  obbalaš  areálas  lea  3,6  %  jiehkki.  Guhkesvákkis lea 9,1 % ja dan orohagas lea jiehkki eanemus oba Norgga orohagain. Orohaga eatnamat eai heive dálveorohahkan. Eatnamat  leat  dainnalágiin  ahte  dálkkádagat  eai  daga goabbeliige bievlajagi guohtumiid. ¶
Guohtun Gabbrooassi lea nudaddjon ii-anihahtti eatnamat. Selskapet for Norges Vel (Lyftingsmo 1974) lea suokkardan guohtumiid ja buvttehan ahte sakka ii-anihahtti eananoassi lea 68 %. Dasa lassin lea 10 % ii-anihahtti dan  oasis  man  meroštallat  leat  dohkálaš  guohtuneanamin  (ii-anihahtti  takserenlinjjáin).  Leat  čáhppesmuorjeeatnamat ja soahkevuovddit main šaddet čáhppesmuorjjit.  Vaikko  vel  šaddage  veahá  vuovdesitnu, almmatge  dát  eai  leat  nu  buorit  geasseguohtumat. Geasseguohtumat leat muohtagobiin ja rásse- ja urtavallji soahkevuvddiin. Takseren dahkkui maŋŋil go jagi 1972 konvenšuvdna doaibmagođii.  Jeagil  ii  lean  ollu,  ja  lei  sakka  guhtojuvvon. Guovlluin, gos lei buorre jeagil, ledje muohttaga  vuolde  árrageasi.  Danne  biddjui  vuođđun  ahte jeagelguohtun  heive  buoremusat  čakčaguohtumin. Čakčaguohtumis goldná rássi árrat ja šaddá álmmehis guohtun. Guovllut, mat doaivumis maŋemussii bissot buorrin, leat ii-anihahtti eatnamat (gabbroeanan). Mis váilot buorit dieđut das makkár jeagelguohtun lea dál, muhto lea dábálaš ovttaoaivilvuohta das ahte orohagas  váilot  giđđa-  ja  čakčaguohtumat,  go  geahččá guođohanáigodagaid ja boazologu. 2.4. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) – Lágu/Guhkesvákki orohat. ¶
Láhku Guhkesvággi ¶
Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶
22 Skierre- ja čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
7 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶
1210 Vuovdi, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
17 Sarritrámat ¶
22 Soahkevuovdi, sarrit ¶
7 Rásse-/ urtavallji soahkevuovdi ¶
6 Rássejassagobit ¶
Submi ¶
Unnit ii-anihahtti ¶
11 Jeagelguohtun oktiibuot ¶
Nettoareála ¶
Stuorit ii-anihahtti visot areálas ¶
Oktiibuot areála km ¶
Oktiigeassu Geaggán  sávašii  bievlaguohtuma  oažžut  Lágus/Guhkesvákkis. Fágalávdegotti oaivila mielde lea orohagas vejolaš juogo johtit dálveorohahkii Oarje-Finnmárkui dehe guođohit Geaggámis. Ekologalaš bealis lea buoremus johtit Geaggámii. Doaibmadilli šaddá buoret go johtalanvuohki šaddá seammaládje go guovllus minddar nai. Jus dán čovdosa čuovvu, fertejit buot siiddat soahpat  oktan  siidan,  main  lea  sierra  dálveorohat. Fágalávdegoddi ii jáhke dán čovdosa ollašuvvat dálá dilis.  Guhkit  áigái  sáhtášii  dát  čoavddus  almmatge doaibmat bures. Nubbi  vejolašvuohta  lea  orohaga  geavahit  OarjeFinnmárkku vuođul. Dalle ferte johtit giđđat ja čakčat vugiin  mii  ii  leat  vuostálaga  Romssa  davit  osiin  ja Geaggáma johtalanmálliin. Dat mearkkaša ahte ealu ferte fievrridit guorbmebiillain. ¶
2.1.2 Basevuovddi boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.2. kártamildosa. Basevuovddi álgosaš dálve- orohat ovttastahttui jagis 1977 Falsnesfjell orohagain ja šattai ođđa birrajagi orohahkan: Basevuovdi, Falsnesfjellet  ja  dat  ođđa  Basevuovdi  manná  Rostu  orohaga  rádjái  Čiekŋalvuovddi/Bárrásvuovddi  mielde rádjemearkka 293 rádjái, Gáhppooaivái. Nuortadávil lea  rádji  Gáivuonvággái,  vuonas  Suoma  rádjái.  Dát rádji lea Skárfvággiorohaga rádji, ja seammás lea dát Oarje-Finnmárkku rádji. Oarjedávil lea rádji vuonaide ja nuorttilulil fas Ruoŧa ja Suoma riikarájiide. Álgosaš orohatrájit  manne  Skibotn-ávžžis,  mii  dál  earuha Basevuovddi guokten lunddolaš guohtunguovlun. ¶
Čiekŋalvuovdi juohkása guokten vággin, Stordalen ja  Bárrásvuovdi.  Duovdagiid  dáfus  heive  Stordalen seammá bures orohatrádjin go Bárrásvuovdi. Orohat  lei  jagi  1964  rádjái  konvenšuvdnaguovlu. Eanas oassi luvvejuvvui sierra orohahkan, ja jagi 1972 konvenšuvdna nannii dan. Orohaga lulit oassi lea ain konvenšuvdnaguovlun,  ja  davil  ráddjejuvvon  Golmmariikarádjemearkkas  Govdavákki  čađa  Čoaigidanvuovdái.  Dát  duovdagat  lea  oassin  Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllus  ja  dat  leage  Rostu  orohat. Konvenšuvdnaguvlui gullet maddái Bárrás ja Márkos. Lassin  dan  konvenšuvdnaguvlui  man  juo  namuheimmet ásahuvvui jagis 1972 gaskaboddosaš guovlu. Mearrádusaid vuođul, mat daddjojit §:s 67, lei Ruoŧa beali boazodolliin lohppi atnit Rieppi gitta jagi 1977 rádjái.  Davil  rádji  lei  Skibotndalen  mielde  rádjemearkka  295  rádjái,  oarjjábealde  Lávkavákkis  Skibotndalenis Govdajávrái ja lulás Dápmot/Rostu davitráji  mielde  Golddajávrris  Golmmariikarádjemearkka rádjái Golddajávrris. Dát lei áidna guovlu mii ásahuvvui gaskaboddosášvuođa namas. Konvenšuvdnarádje  guora  lea  gaskaáidi  Golmmariikarádjemearkkas Golddajávrri buohta oarjjás Govdavágge ráigge Govdajávrái. Áidi lea gahččan máŋgga saje guhkes gaskkaid. Basevuovdi vuosttaldii áidebáikki válljema ja oaivvildii manahit guohtuneatnamiid ovddeš šiehtaduvvon áidebáikki ektui. Orohat ceggii sierra gaskaáiddi Golddajávrris Stordalena mielde, amas mastat Geaggámii. Áidi ceggejuvvui jagis 1984 gaskaboddosaš áidin. Maŋŋil lea áidi ođastuvvon  ja  ráhkaduvvon  orruáidin.  Áidi  čuovvu lunddolaš  oziid  ja  hehtte  Geaggáma  mastat  konvenšuvdnaguovlluide mat leat Stordalena ja Govdavággi gaskkas,  nappo  guovllu  man  dás  gohčodit  Márkos. Geaggán  oaivvilda  dán  áiddi,  ovttas  Láhku/Guhkesvákki áiddiin Rosttus, váikkuhit sin guohtuneatnama atnima  nu  ahte  sin  konvenšuvdnaguovllus  lea  30  % maid sii eai beasa guođohit. Basevuovddis ii leat formála lohpi cegget áiddi Boazodoallolága vuođul. Riikarádjeáidi  lea  ruoŧabeali  ovddasvástádus,  ja váilevaš áidedivodeapmi lea dovddastuvvon. Leat dollojuvvon moanat čoahkkimat ja áidegeahčadeamit, ee gávnnahan  dihte  buoret  áidebáikki  dábálaš  konvenšuvdnaáidái. Det faste utvalg (bistevaš lávdegoddi) lea máŋgii ášši gieđahallan. Ruoŧa eiseválddit ja Geaggáma čearru leat máŋgii čujuhan ahte Basevuovdi guođoha rádjeváriid dálvet ruoŧabeale riikaráji (Duoibalis). Suoma riikaráji guora lea ceggejuvvon gaskaáidi. Geaggáma  boazodoallit  sáhttet  atnit  konvenšuvdnaguovllu áigodagas 01.05–14.09. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga  báktevuođus  lea  eanas  báitaráktu,  muhto muhtin sajiin lea eanan garas ja daškat. Orohaga siskkit duovdagiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat ja  šaddá  unnán  ruonasšaddu.  Dákkár  guovllut  leat eanas Skibotndalen badjeosiid davábealde ja nuorttabealde. Dákko leage duottareanan, sáttu ja čievramorenet. Vággerámain  lea  ráktu  moallaseabbu  ja  eanan,  mii fierrá, lea sakka šattolaččat, ja nu leage máŋggalágan šaddu dákko. Básevuovddis leat oba Norggas eanemus eatnamat badjel  1000  m  bm  (26  %).  Duššefal  7  %  eatnamiin leat vuollel 600 m bm. Orohagas lea eanas duottareanan mas leat doaresvákkit miehtá. Vuolládagain leat vuovddit  ja  soahkevuovdi  manná  gitta  400–500  m bm.  Vuonaid  guvlui  leat  riiddit.  Skibotndalenis  lea veahá  beahcevuovdi,  muhto  obbalaččat  lea  unnán vuovdi. Romssabealde  lea  Basevuovdi  dat  guovlu  gos  lea unnimusat  muohta.  Maiddái  arvi  lea  doppe  gaskamearálaččat  duššefal  10–25  mm  ođđajagimánu  ja guovvamánu.  Dálkkádagat  dahket  orohaga  buorren dálveguohtumin. Váttisvuohta čuožžila dalle jus heajuda ealádaga, go eai báljo leat eará eananoasit gosa de lágida ealu. Eanas sajit leat muohttaga vuolde gitta geassemánnui, ja danne ii runodišgoađe ovdalgo suoidnemánu. Nu leatge unnán báikkit gos rahttá lea árrat. ¶
Guohtun Vákkiin lea buorre guohtun geasset, ábaida baju várreeatnamiin nuorttabealde ja oarjjabealde Skibotndalena.  Čakčat  guođohit  rádjeguovlluin.  Vaikko  Olmmáivággi  ja  Gáivuotna  leat  buoremus  dálveguohtumat. Dál lea duođaštuvvon ahte “mearriduvvon” dálveguohtumat Maunus leat guorban, eaige anit. Gáržžes dálveguohtumat ráddjejit orohaga boazodoalu. Nu movt  daddjon  ovdalis  leat  orohaga  dálveguohtumat rádjeváriin ruoŧabealde riikaráji. Dán vuođul čuoččuhit Basevuovddi boazodoallit ahte dát sáhttá leat sidjiide  guohtuneanamin  Maunu  sadjái,  vaikko  vel  eai leatge seamma buorit eatnamat go Maunus. Dalle  go  NORUT  diđoštii  konvenšuvdnaguovllu guohtumiid dili, váldui maiddái Basevuovddi lulimus oassi mielde. Sii leat guovllu gohčodan “Čiekŋalvuovdin” .  Guovllut  leat  álggos  klassifiserejuvvon  šaddošládjan, ja maŋŋil leat earuhuvvon guohtunšládjan ¶
. Diđoštanbohtosat  čilgejuvvojit 2.5.  tabeallas. Lassin guohtunšlájaid  proseantačilgehusa,  čájeha  tabeallas ¶
15. Dán analysa vuođđun lea okta áidna govva váldon suoidnemánu 1990. ¶
ii-anihahtti  eatnama  obbalaččat  ja  ollu  lea  šaddu ¶
obalohkái.  Dás  lea  maiddái  earuhan  guohtunárvvu mielde.  Dát  earuheapmi  vuođđuda  NORUT  árvvoštallamii  nu  movt  dat  leat  earuhan  iešguđetge  guohtunšlája  geasse-  ja  dálveguohtumin.  Sii  atne  4  sierra guohtunárvvu (0–3), ja leat oktiigeassán guohtunšlájaid ja earuhan daid mat leat buoremusat. Geahča 2.5. tabealla. Guovlu lea rásseguolban ja unna oasáš lea ii- anihahtti.  Jus  eat  váldde  vuhtii  dan  areála,  maid  eai leat  earuhan  guohtunšlájaid  dáfus,  de  sulastahttá guovlu Devddesvári dakko dáfus mii guoská areálaide main  lea  šaddu,  ja  areálaide  main  ii  leat  šaddu.  Dat oassi maid dadjat “buorit” geasseguohtumat leat maid oalle  sullalaga.  Eananoasit  gos  vuorddášii  gávdnat jeahkála, eai leat nu ollu “Čiekŋalvuovddis” go Devddesváris  (35  %:s  49  %  ektui).  Dat  lea  dan  dihte  go Čiekŋalvuovddis  leat  unnán  daŋas-  ja  skieraseatnamat. Doppe lea eambbo jeaggi (11 %) go Devddesváris (5 %). Selskapet for Norges Vel čilge guohtumiid, mat leat juhkkon  dán  guovtti  boares  orohaga  gaskka,  namalassii Falsnesfjell ja Basevuovdi. Čielggadeapmi deattuha ahte linjátakseren ii dohkke vuođđun, muhto lea duššefal álgun čilget obbalaččat áicama vuođul. Bargu lei ovdabargun jagi 1972 boazoguohtunkonvenšuvnna bargui. ¶
2.5.  tabealla. Iešguđetlágan  guohtunšlájaid  juohkás- eapmi (%) Basevuovddi orohaga lulit eatnamiin (konvenšuvdnaguovlu) NORUT 1995. ¶
Guohtunárvu Čiekŋal ¶
Geassi ¶
Dálvi vuovdi ¶
Mearritkeahtes ¶
4 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶
4 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
25 Daŋasvuovddit ¶
13 Rásseeatnamat ¶
11 Veađáhat ráhppát ¶
25 Daŋas-/skierreguolban ¶
26 Álmmehis rássejassagobit ¶
4 Rássečohkiidus ja suhkkesšattot jassagobit ¶
Šaddu ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶
35 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶
243 Čielggadeamis  oaidnit  ahte  orohaga  eatnamiin  lei sáhttit leat buorre jeagelšaddu, muhto lei guhtojuvvon liiggás  garrasit.  Lea  unnán  jáhkehahtti  ahte  dilli  lea rievdan. Dás čujuhuvvui maiddái dan ahte stuora areálat dat leat mat birgehahttet bohccuid dákkár guorban eatnamiin. Bohccot eai oaččo ávkki dain buriin vuollugas eatnamiin  dain  baskkes  ávžžiin  ja  riiddiin,  nu  movt Čiekŋalvuovddis ja Čoaigidanvuovddis, Olmmáivákkis  ja  Gáivuonas.  Boazu  hárve  luoitáda  vulos.  Go bohccot  eai  beasa  dohko,  adnojit  duššefal  bajimus eananoasit dákko lahkosiin. Várreeatnamiin lea buorre guohtun jassaguorain gitta maŋŋigeassái.  Orohagas  leat  almmatge  ii-anihahtti oasit (eananoassi gaskal Skibotndalen ja Gáivuonvákki). Váriin leat ollu jávrrit ja daid birra leat oalle viidát šattolaš eatnamat. Minddar lea guohtun váris vággeeatnamiin. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  oaivvilda  Basevuovddi  orohagas  eai leat  doarvái  buorit  dálveguohtumat.  Nu  daddjui maiddái ođđa konvenšuvnna šiehtadettiin jagis 1972. Dát orohat ja Geaggán čearru dárbbašit ovttasbarggu. Maŋŋil  jagi  1972  vásihusaid  eai  ane  boazodoallit Maunu  leat  áigeguovdilis  molssaektun.  Sii  lohket guohtumiid  leat  guorban  ja  lea  hui  bahá  masttadit. Fágalávdegoddi lea ovttaoaivilis ahte lea hui bahá masttadit  dálvejagi  eatnamiin.  Váldosivvan  lea  go Geaggán johtá liiggás árrat eret konvenšuvdnaguovllus, ja olle dálvejagi eatnamiidda árrat. Čearu geassejagi eatnamat leat sakka hedjonan, ja árrajohtin guorbadahttá  fas  dálvejagi  eatnamiid.  Nu  leage  dán guovllu boazodoallu boahtán unohas dillái mii váikkuha orohaga ja čearu ovttasbargui. Jus ekologalaččat lea dáhttu rievttes láhkái heivehit guohtuma,  ferte  ođđa  konvenšuvdna  láhčit  dili  vai álggos beassá “unohas dilis eret” . Dán olaha jus čearu guohtunvuoigatvuođat Norgga bealde eai gáržžiduvvo. Lea maiddái ovdamunnin jus guođoha oarjjabealde  guhkit,  vai  seastá  dálvejagi  guohtumiid  nuorttabealde. Dan seammás ferte Basevuovdái dáhkidit dálveguohtumiid sihke oanehis ja guhkit áigái. Fágalávdegotti váttisvuohtan lea sihkkarastit Geaggána  čerrui  guođohanvuoigatvuođa  Norgga  bealde. Vuosttažettiin  ii  sáhte  gáržžidit  guohtunguovlluid, muhto  nuppi  bealis  lea  hui  čielggas  ahte  vuostelasvuođat bistet, jus doalaha dálá Dápmot-Rostu davábeali ráji. Fágalávdegoddi oaivvilda jagi 1972 vásihusaid  vuđul  gártat  viehka  váttisin  doallat  gaskaáiddi ortnegis  Govdavákkis.  Vággi  lea,  ja  maiddái  guovlu gaskal  vákki  ja  Stordalen/Čiekŋalvuovddi,  buorre guohtuneanan, muhto dás ferte deattuhit eambbo dan ahte gávdnat heivvolaš áidebáikki. Berre dárkilit suokkardit áidebáikki Govdavágge ráige dehe Stordalenis. ¶
16. Loguid leat jorben lagamus logežii. ¶
Vaikko Geaggán ii leat guođohan áiddi davábealde maŋemus jagiid, muhto jus sin eatnamiid gáržžida, de billista vejolašvuođa gávdnat čovdosa guhkit áigái ja ekologalaš dili vuođul. Beroškeahttá gokko Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguovllu  davábeali  rádji  manná  boahtte  áiggis,  berre Geaggán  oažžut  guođohanvuoigatvuođa  eará  guovllus; Markenesguovllu. Geahča Meavkki orohaga čilgehusas  eambbo  Markenes  guovllu  birra.  Lávdegoddi čujuha maiddái Rostu orohaga čilgehussii mas evttohit  Lágu/Guhkesvákki  dálá  geavahanlobi  ráddjet Rosttus. Vaikko  vel  Lágu/Guhkesvákki  johtin  čađa  Basevuovddi prinsihpas leage siskkáldas ášši norggabeale, sáhttá dát nuppivuorus váikkuhit boahttevaš konvenšuvnna.  Jus  orohat  atná  guhkes  áiggi  johtit  orohaga čađa, billista dát Basevuovddi jeageleatnama. Lea baláhahtti ahte Duoibala maiddái guođohit, go eai leat lunddolaš  oazit  guovllus.  Fágalávdegoddi  ipmirda Lágu/Guhkesvákki  váttisvuođaid,  muhto  lávdegoddi ii  hálit  ráhkadit  vel  eambbo  váttisvuođaid  ja  addit guođohanlobi dán guovllus. Dát dahká váttisin oažžut áigái gaskaboddosaš ortnega mii buorida dili. ¶
2.1.3 Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Meavki,  Sálašvággi  ja  Stuoranjárga-Vuovlenjunni orohagain  lea  oktasaš  hálddašeapmi.  Meavki  lea 1.699 km ¶
, Stuoranjárga lea 1.095 km ¶
. Dat lea Romssabeale stuorimus orohat, sihke areála ja doaibmaovttadagaid dáfus. Geahča 2.3. kártamildosa. Meavkki duovdagiid oarjjabealde lea Jáhkotnjárga ja nuorttabealde lea Báhccavuotna. Lulil čuovvu rádji Dápmotvuovddi  ja  Málateanuvággi.  Sálašvággi  ja Stuoranjárga – Vuovlenjunni lea gaskal Báhccavuona ja  Moskavuona.  Guohcavuopmi  dat  juohká  orohagaid  guovtte  sadjái  siskkáldasat.  Orohaga  rádji  lulil lea čáhcá gaskal Sørfjorden ja Báhccavuona. Nieidavuovdi  manná  Lágu  orohaga  ráji  duohkái, mii fas lea Nieidavuovddi ja Meavkki gaskkas. Orohagat oainnat eai leat oktasaš duovddan. Meavkki rádji nannáma bealde lea Rostu, Dieváidvuovddi  ja  Álddesjávrri  orohagaid  guvlui.  Konvenšuvnna  vuođul  manná  rádji  sihke  Geaggáma,  Lávnnjitvuomi ja Sárevuomi čearuide. Meavkki orohagas leat vákkit/čázádagat, geainnut ja huksemat mat juhket orohaga smávit eananosiide. Lulimusas leat Meavki ja Markenes várit maid gaskkas lea Takvatnet ja riikageaidnu 857. Meavkki davábealde ja oarjjabealde Markenesa lea Blåtind (Vilgesvárri),  ja  fas  ee  E6  sirre  Blåtind  (Vilgesvári)  duon guovtti  eará  eananoasis.  Blåtind  (Vilgesvári)  davábealde  lea  Jáhkotnjárga.  Dáid  eananosiid  sáhttá  fas juohkit smávit oassin lunddolaš oziid mielde. Dat man gohčodit  Markenes,  juohkása  ovdamearkka  dihte Omasvárrin ja Markenes nuorttabeallin (dehe duššefal Markenes). Nieidavuovddi  juohkit  dábálaččat  guokten  guohtunguovlun; Stuoranjárga ja Vuovlenjunni, mii lea Stuoranjárggas  dat  oassi  mii  lea  Loabága  nuorttabealde. Ovdalgo jagi 1919 konvenšuvnna lei Ruoŧa čearuin lohpi  guođohit  buot  dán  golmma  orohagas.  Earret Markenes, váldui Meavki eret jagi 1919 konvenšuvnnas. Go maŋŋil rievdadedje jagis 1949, de bidje Sálašvákki ja Nieidavuovddi – Vuovlenjuni eret, ja fas Markeneset  biddjui  eret  konvenšuvdnaguohtumin  jagis 1972. Geaggámis  guođohii  okta  siida  Markenesa  jagi 1961 rádjái, muhto fertejedje heaitit guovllu atnimis go masttadedje Geaggáma eará siiddaiguin geat johte Dápmot-Rostu čađa. 1950-jagiid  álggugeahčen  johte  Oarje-Finnmárku boazodoallit dán orohahkii ja atnigohte Stuoranjárgga- Vuovlenjuni geasseorohahkan. Álggos guođohedje nuorttabealde  Skibotndalen  dálvet,  muhto  ovtta  jagi ledje  maiddái  Ruoŧas.  Jagi  1956  rájes  leat  Meavkki atnán dálveorohahkan. Okta siida lea eanas áiggi leamaš birrajagi Meavkkis, ja nubbe siida lea guođohan Stuoranárgga geasset. Meavki/Stuoranjárga lea dat orohat Norggas gosa eanemusat  leat  huksemiid  dahkan.  Orohagas  leat guokte stuora báhčinguovllu, Meavki ja Blåtind (Vilgesvárri).  Oktiibuot  leat  dát  guolbanat  200  km ¶
,  ja adnojit hui ollu. Dál barget guovlluid ovttaiduhttit, ja dat goarida orohaga vel eambbo. ¶
Lunddudilálašvuođat Várrevuođus lea eanas báitaráktu. Meavkki lulágeažehagas ja muhtin sajiin Sálašvákkis, lea báktešládja, mii lea gággat bieđganit. Rámaide, gokko lea buorre eanavuođđu, leat dávjá gilván guosaid. Stuora  oassi  eatnamiin  lea  vuollelis  vuovderáji ¶
. Meavkkis lea 34 % vuollelis 200 m bm ja 48 % lea gaskal  200  ja  600  m  bm.  Duššefal  3  %  areálas  lea 1.000 m bm. Nieidavuovddis lea eambbo eanan badjelis 1.000 m bm (6 %), muhto go geahččá obbalaččat lea orohagain sullii ovttamađe alla várreeanan. Jáhkotnjárggas  leat  várit  ja  šattolaš  vákkit  main  lea mealgat vuovdi. Guovlu lea čakčajagi eanamin adnon, muhto soames háve adnon maiddái dálvejagis. Guovlu adno  maiddái  dalle  go  johtet  prámágárdái  ja  suvdet Báhccavuona rastá. ¶
17. Dás lea álkivuođa dihte bidjan 600 m bm. ¶
Blåtind (Vilgesvárri) lea alla várreeanan, muhto davil leat  alážiin  soahke-  ja  beahcevuovddit.  Oarjjabealde lea  sierra  eananoassi  Málatvuona  ja  Árvovuona gaskka. Dakko lea eanas vuovdi, ja ovttasaji lea riidi. Dálveguohtumat  leat  oalle  buorit  doppe.  Blåtindguovlu (Vilgesvárreguovlu) lea ollislaččat adnon dálvejagi guohtumin, muhto nubbi siida lea várreguovlluid atnán geassejagi eanamin. Omasváris  lea  vuollugit  eanan,  das  leat  alážat, veađáhagat,  vákkit  ja  jeaggeeatnamat.  Markenes  fas lea várreeanan, mas buorit vákkit ja muotkkit mannet doarrás orohaga čađa. Sokki-siida lea atnán Omasvári sihke dálve- ja giđđajagi guohtumin ja Markenes lea unnán guođohuvvon. Meavkkis leat vuollugas várit oarjjil ja fas nuorttal lea  badjeleappos.  Leat  oalle  ollu  vuovderámat,  ja nuorttabealde leat alážat ja vákkážat. Dáppe leat dálveguohtumat  maid  doalu  dáfus  heive  ovttaiduhttit Omasváriin. Jáhkotnjárggas ja Stuoranjárggas borgá badjel 300 mm muohttaga. Guovllu eará osiin lea 200–300 mm. Orohaga eananosiin ii leat guđesge nu unnán muohta. Jáhkotnjárgga olggut osiin ja davil Sálašvákkis sáhttá arvit  ođđajagimánus/guovvamánus.  Dáin  guovlluin arvá  gaskamearálaččat  50–100  mm.  Dat  mearkkaša ahte arvi ii nagot suddadit muohttaga. Jus vuhtiiváldit duššefal borgahivvodaga ja arvehivvodaga gaskavuođa ođđajagimánus/guovvamánus, de lea stuorát várra cuoŋudit  riddoguovlluin  go  siskkit  vuotnaguovlluin. Meavkkis/Sálašvákkis/Nieidavuovddis ¶
runodišgoahtá juo miessemánu gaskkamuttus. Alla várreeatnamiin  runodišgoahtá  geassemánu  álggus,  ja  hui unnán sajiin runodišgoahtá easkka suoidnemánu loahpageahčen.  Ruotnasa  dáfus  lea  Stuoranjárga  buorre geasseorohat. Dáin guovlluin lea ollu báikkiin gaskamearálaš temperatuvra vuollel 8°C suoidnemánus, ja lea juste nuppe ládje go Meavkkis. ¶
Guohtun Dáin orohagain leat máŋgii suokkardan guohtumiid. Dán raporttas leat mii válljen Boazodoalu stádakonsuleantta ja Selskapet for Norges Vel linjátakseremiid, mat dahkkojedje Meavkkis ja Stuoranjárggas. NORUT čielggadeapmi adnojuvvo duššefal orohaga obbalaš  válddáhusas.  Meavkki  takserenčoahkkáigeasu oaidnit 2.6. tabeallas. Vaikko vel ii sáhtege Meavkkis dadjat  jeageleatnama  leat  buorren,  leat  almmatge stuora variášuvnnat. Blåtind (Vilgesvári) ja Meavkki guovlluin lea eanemus jeagil. Maiddái Omasváris lea muhtin  eananosiin  jeagil,  ja  fas  Jáhkotnjárggas  ja Markenesas lea unnán jeageleanan. 2.6. tabealla oaidnit maiddái ahte veađáhagaid jea- gelmearri lea dat mii lea mávssolaččamus go geahččá eatnatvuođa dáfus. Almmatge leat dakkár vuovdeeatnamat,  gos  lea  jeagil,  mávssolaččat  muhtin  áigodagaid. Markenesas lea hui ollu ii-anihahtti eanan (48 %). Guovllus leat almmatge ollu buorit geasseguohtumat. Rásse-  ja  urtavallji  eanan  lea  olles  22  %.  Dat  lea eambbo go Meavkkis, muhto ii nu ollu go Omasváris ja Blåtindas (Vilgesváris) . Ii-anihahtti meari sadjái leat fas unnán jeaggeeatnamat. Go ná unnán lea jeageleanan, heive guovlu geassejagi guohtumin, iige nu bures giđđa- ja čakčajagi guohtumin. Markenes ja Omasvárri rájit leat váikkuhan guohtumiid.  Guohtumiid  suokkardeamis  čuvvo  ráji  Markenesvákki bokte, muhto konvenšuvdnarádji lei oarjelis. Eananoasit mat leat gaskkas, leat seammaláganat go guovllut, mat leat nuortalis. Vaikko  vel  guovlu  árvvoštallojuvvoge  dálvejagi guohtumin,  čájeha  guohtunsuokkardeapmi  ahte Meavkkis maiddái leat valjit geasseguohtumat. Ábaida Blåtindas (Vilgesváris) leat valljugas geasseguohtumat,  muhto  geasseguođoheapmi  billista  jeageleatnamid  (jeageleanan  dulbmojuvvo).  Jus  eará  guovllus gávdná  jeagelguohtumiid,  de  heive  guovlu  hui  bures geassejagi  guohtumin,  go  árvvoštallá  duššefal  guohtuma dáfus. ¶
Stuoranjárgga guohtunsuokkardeapmi čájehuvvo 2.7. tabeallas. Dás guorahallojuvvo “anihahtti areála” , ja nu lea čilgehus nuppeládje go Meavkki logut. Stuorát ii-anihahtti eananoasit leat kárttas mihtiduvvon, ja dat eananoasit  eai  leat  linjátakseremis  mielde.  Bohtosa govva  lea  das  ahte  Stormheimena  guohtunšlájaid submi, main lea jeagil, rievdá 20 %:s ja šaddá 8 %, jus meroštallá  guohtuma  ollislašáreála  ektui,  iige  nettoareála ektui. Dán nuppi guovtti guovllu dáfus lea jeageleanan mearri 16 ja 18 % go meroštallá ollislašareála ektui. Sihke Stormheimenis ja Nieidavuovddis leat buorit vuovdeguohtumat.  Vuođđodieđut  čájehit  almmatge ahte Stormheimenis lea veahá eambbo čáhppesmuorjeeanan,  ja  geasseguohtuma  árvu  gártá  veahá  heajubun  go  Nieidavuovddis.  Guohtunšlájat  dohkkejit muhtinmuddui giđđajagi guohtumin. Nieidavuovddi anihahtti areálas lea 40 % vuovdi, ja earasaji lea báljes várri. Vuovdeguohtun lea erenoamáš buorre, dán areálas lea 70 % mas šaddet rásit ja urttat. Báljes váris lea bealli sarriteanan ja bealli čáhppesmuorjeeanan. lea dán mađe valjit, dannego  gironlastagobiin  lea  erenoamáš  suohkadit jeagelšaddu. Várreeatnamis leat valjit rássešattut. ¶
2.7. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat (%) Stuoranjárgga, anihahtti areálaid oassi. ¶
Nieidavuovdi ¶
Sálašvággi ¶
Skierri/čáhppesmuorji, jeagil ¶
15 Soahkevuovdi, sarritdaŋas ¶
9 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶
19 Guodja- ja miektaruoššijeakkit ¶
Takserenguovllu oassi ¶
Ii-anihahtti linjjás ¶
8 Submi guohtunšlájat main lea jeagil ¶
27 Oktiibuot areála km ¶
480 Stuorit ii-anihahtti % ¶
Sálašvákkis  leat  eambbo  jeakkit  go  dán  guovtti  eará guovllus.  Hui  ollu  šaddet  luktit  ja  miektaruoššit, nappo jeakkit main lea buorre ja árra guohtun. Eanas jeaggeguohtun lea vuvddiin, ja nu leatge suodjebáikkit giđđat. Dán guovllus lea eambbo čáhppesmuorjeeanan go duon guovtti nuppis. Seammás eai leat nu suhkkes soahkevuovddit. ¶
Oktiigeassu Obalohkái leat dáin orohagain geassejahkái valljugas guohtumat, muhto eai nu viiddis dálve- ja giđđaguohtumat. Meavkkis dat leat buoremus dálveguohtumat, vaikko dátge leat viehka heittohat. Dát eatnamat leat dan  mađe  viidát  ahte  boazodolliin,  dábálaš  dilis,  lea buoret guohtunbalánsa iežaset orohaga siskkobealde, go eatnasiin dán guovllu eará orohagain. Orohaga  stuorámus  váttisvuohtan  lea  baicca  go stuora  oassi  orohagas  várrejuvvo  militeara  doaimmaide.  Eandali  Blåtind  (Vilgesvári)  ja  Meavkki  báhčinguovlu váikkuha, muhto maiddái militeara doaimmat  earasajiin.  Dakkár  báikkiin  gos  gávdnojit  liige eatnamat gosa johtá, sáhttá dábálaččat daid guođohit 2.6. tabealla. Šaddošlájaid juohkaseapmi (%) Meavkki orohaga iešguđetge eananosiin. ¶
Jáhkotnjárga Blåtind (Vilgesvárri) ¶
Meavkki Omasvárri ¶
Vuovdeeanan, jeagil ¶
1 Eará goikeeanan, jeagil ¶
4 Jeaggi, jeagil ¶
0 Submi jeagil ¶
Soahki ja sieđga ¶
2 Sarritdaŋaseanan ¶
9 Eará daŋaseanan ¶
9 Goikásit rásseeanan ¶
11 Njuoskasit rásseeanan ¶
11 Buorit jeakkit ¶
3 Heajos jeakkit ¶
Oktiibuot ruonasguohtun ¶
Ii-anihahtti ¶
dan eananoasi sadjái mii várrejuvvo eará doaimmaide. Fágalávdegoddi  ii  jáhke  siskkobealde  seammá  duovdagiid  gávdnot  guohtuneatnamiid,  mat  eai  váikkut eará  boazodolliid.  Iige  leat  fágalávdegotti  bargu árvvoštallat dán beali. Dat lea norggabeale siskkáldas ášši. Fágalávdegotti  bargun  lea  árvvoštallat  sáhttágo konvenšuvnna rievdadeapmi váikkuhit nu ahte guohtumat bohtet buorebut ávkin. Dán geahččanbealis lea hui vissiis ahte dán guovllu boazodollui livččii buoremus atnit Meavkki/Sálašvákki/Nieidavuovddi eambbo geassejagi guohtumin, ja muhtin oassi Dieváidvuovddis dan sadjái adno giđđa-, čakča- ja árradálveguohtumin. Rostu orohaga oktavuođas namuhuvvui fágalávdegotti  evttohus  ahte  Markenes  biddjo  dálá  Dápmot  – Rostu konvenšuvdnaguvlui oassin. Meavkki orohat i ane dán guovllu, iige leat oktiige heittohin jus guovlu máhcahuvvo  Geaggámii.  Fágalávdegoddi  guorrasa dasa  ahte  guovllu  duovdagiidda  sáhttá  leat  váttis gávdnat beavttalmas geavaheami. Dappe leat hui buorit geasseguohtumat, muhto eai nu buorit giđđaguohtumat. Dat mearkkaša ahte deike berre johtit maŋŋil guotteha.  Jus  anu  sáhttá  rievdadit  ná,  lea  dát  ávkin guovllu boazodollui. Fágalávdegoddi  bivdá  maiddái  geahččat  čilgehusa Dieváidvuovddi orohaga birra. ¶
2.1.4 Rostu boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga  nuorttabeale  rádji  manná  riikarádjái,  lulábeale  rádji  lea  fas  seammá  go  Dieváidvuovddi  davábeale  rádji  (Rostuvuovde  ráigge).  Oarjjás  lea  rádji Dápmotvuovddi-  Báhccavuona  mielde  ja  davil  lea Čiekŋalvuovdi rádjin. Riikarádji ja nuorttabeale oasit davá-  ja  lulábealerájiid  (čáhcesuohpa)  nuorttabeali oasit doibmet hejot rádjin. Alla várit ja vákkit juhket orohaga nu ahte šaddet máŋga iešguđetge eananoasi. Olles orohat gullá Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguvlui, ja dás atná Geaggán čearru guovllu. Konvenšuvdnaguovllu eará eatnamat, dat guovlu mii lea davábealde Čiekŋalvuovddi, gullá fas Basevuovddi orohahkii. Konvenšuvnna  vuođul  lea  Geaggámis  vuoigatvuohta guođohit  orohaga  miessemánu  1.  beaivvis  gitta čakčamánu 14.beaivái. Geahča orohaga bajilgova 2.4 kártamildosa. Orohagas  eai  leat  rádjeáiddit,  muhto  Láhku/Guhkesvággi lea ceggen gaskaáiddi orohaga oarjjabeallái, Čiekŋalvuovddi rájes luksa Čáhcevákki. Boazodoallit čuoččuhit sii leat njeaidán áiddi juohke jagi maŋŋil go eai šat ane, ja leat álgosaččat ceggen áiddi maŋŋil go ledje gulahallan dan birra Geaggáma čearu ovttaskas boazoeaiggádiiguin.  Maŋit  áiggi  leat  leamaš  váidaleamit  ja  gaskavuođat  mat  čájehit  ahte  áideceggen  ii goit leat čielggaduvvon čearu almmolaš orgánain. Eat seagut juridihkalaš beliide dás, muhto čielggas lea ahte boazodoalloeiseválddit eai leat addán lobi áidut. Maŋŋil  go  jagis  1999  geahčadedje(befáreredje) guovllu,  čilgii  Romssa  boazodoalloagronoma  ahte guoskevaš  áššeovddasteaddjit  eai  boahtán  ovtta  oaivilii áiddi birra. Ovdalit áššegieđahallama vuođul, mii politihkalaččat  lei  dahkkon,  evttohii  čuovvovačča: ¶
Eanandoallodepartementa ii leat dahkan mearrádusa áššis  ja  čujuha  boahtteváš  šiehtadallamiidda  ođđa konvenšuvnna birra. Áidi,  man  birra  lea  sáhka,  ceggejuvvui  dannego Láhku/Guhkesvággi guođoha čakčat osiid Rostu orohagas ja luksa johtá čađa Rostu hui njozet ja guođoha manadettiin  dálveorohahkii  Guovdageidnui,  OarjeFinnmárkui.  Lágu/Guhkesvákki  eallu  johtá  guođu iežaset geasseorohagas Rostui miehtá čakčamánu. Das maŋŋil  atnet  orohaga  davábeale  ragatguovlun  ja guođohit čakčat doppe. Gaskaáiddi lahkosiin lea gárdi mas merkot misiid, mat leat geažotbealljin. Goas sáhttet  ealu  luoitit  lea  iešguđetládje  jagis  jahkái,  muhto ieža  čuoččuhit  dárbbu  gárdái  gitta  birrasiidda  golggotmánu 20.beaivái. Maŋŋil go luitet ealu, guođohit sii orohaga nuortadavit eananosiid, Bárrásis, ja rádjeguora  Basevuovddi  čađa  Oarje-Finnmárkui.  Go  ná njozet johtet ealuin, leat sii muhtin muddui guođohan Duoibala duoddara ruoŧabealde riikaráji. Guovllus eai leat lunddolaš oazit ja mannet oktan duovddan Rostu eatnamiiguin.  Láhku/Guhkesvággi  sávašii  beassat guođohit  maiddái  Duoibala,  ja  evttoha  Basevuovddi boazodoalu  galgat  beassat  doppe  guođohit  easka maŋŋil go sii leat johtan eret. Láhku/Guhkesvággi geavaha Rostu ja muhtin oasi Basevuovddis  vuosttažettiin  dannego  fertejit  vuordit dassážii go Oarje-Finnmárkku oarjjabeale johtolagas eai  leat  šat  ealut  geainnu  alde.  Muhto  sii  guođohit goitge guovllu velá maŋŋilnai go Basevuovddi ránnjá, Skárfvággi  Oarje-Finnmárkkus,  lea  johtán  čakča-  ja dálveorohahkii.  Sivvan  dasa  go  Láhku/Guhkesvággi ferte atnit guhkit áiggi lea, go sii eai jođe oarjjabeale johtolaga, nu movt Skárfvággi dahká. Láhku/Guhkesvággi fertejit johtit oarjjabeale johtolaga čađa gaskajohtolahkii, gos sis lea dálveorohat. Dasa lassin lea nu ahte  sii  fertejit  vuordit  dassážii  go  sin  dálveorohat guorrana, dasgo earát rátkkašit/guođohit čakčadálvvi sin orohagas. Sihke Basevuovdi ja Geaggán čuoččuhit sidjiide leat heittohin go Láhku/Guhkesvággi johtá sin orohagaid čađa.  Sin  mielas  lea  eahpegovttolaš  go  Oarje-Finnmárkku nákkisvuođat galget čuohcit sin guovlluide ja dagahit váttisvuođaid sidjiide. Geaggán evttohii jagis 1999 ahte johtingeaidnu berrešii mannat Čoaigedan ¶
vuovddi  bokte.  Sihke  Basevuovdi  ja  Láhku/Guhkesvággi  čujuhit  dán  dagahit  dán  guovtti  orohahkii eambbo masttademiid. Láhku/Guhkesvággi  bealisteaset  čuoččuhit  ahte vaikko  sii  guođohitge  Rostus,  de  dát  ii  dagat  váttisvuođaid  čerrui,  mii  sin  ipmárdusa  mielde  johtá  eret orohagas  dakka  maŋŋil  go  gerget  mearkume  misiid geasset. Orohat ja čearru leat goabbat oaivilis das makkár váikkuhusaid  njozet  johtin  dagaha  nubbái.  Almmá buvttidettiin oaivila áššái, lea almmatge čielggas ahte Lágu/Guhkesvákki  johtin  ealuin  dáidda  eatnamiidda čakčamánu  álggus,  dahká  váddáseabbun  gávnnahit čovdosa  mas  Geaggán  eambbo  geavaha  oarjjabeale duovdagiid. Loga eambbo Basevuovddi orohaga oktavuođas. Iešguđetlágan  diliin  lea  ságastallojuvvon  Lávnnjitvuomi sávaldat oažžut gaskaáiddi Rostuvuovddi bajágeahčái.  Áidi  galggašii  caggat  amaset  Geaggáma bohccot mannat Dieváidvuovddi orohahkii, ja das fas Lávnnjitvuomi guohtuneatnamiidda. ¶
Luonddudilálašvuođat Visot Rostu orohat lea allodagain. Orohaga nuortalulágeaže osiin lea áidna guovlu gos báktešládja lea hejot molláneaddji, namalassii Goahtemuorgáissás. Doppe lea  buot  bákti  gággádit  mollaneaddji.  Vuollelis  lea ráktu luvvoseabbu ja mollána geahppasit. Dat bieđgana rámaide, gos dagaha buoret ja máŋggalágan šattu. Ollislaš  areálas  lea  4  %  čáhci  ja  1  %  lea  jiehkki. Duššefal 5–6 % lea vuollelis 600 m bm., ja olles 20 % lea badjelis 1.000 m bm. Dát leat eanas aivve báljes bákti. Orohat  leat  máŋgga  juogus  daid  oallut  vákkiid dihte, nu movt Dápmotváddjá, Dohpparvággi, Čáhcevággi,  Allavággi  ja  Márttavággi.  Leat  alla  várit  ja ceakko gáissát. Ávževuomis allona eanan hui roahtá 7–800  m  bm  gáisán  muhtin  saji  moatti  kilomehtara govdodaga siste. Bohccot eai beasa ceakko báikkiide guohtut.  Oteraksla,  Márttavággi  ja  Čiekŋalvuovddi gaskka goit lea dakkár guovlu gosa bohccot eai beasa, ja  dat  juohká  vággeguohtumiid.  Muohtauđas  sáhttá fierrat, ja dannehan iešalddis ii heivege nu bures dálveorohahkan. Orohaga  davit  eananosiin  lea  seakkimus  muohta, muhto  maiddái  nuorttabealde  eananhárjjiid  arvá unnán.  Orohagas  runoda  maŋŋit  jagis  dálkkádagaid dihte,  ja  danne  lea  buorre  geasseguovdilguohtumin. ¶
Guohtun Orohagas leat maid, seammá ládje go Álddesjávrris ja Dieváidvuovddis, iskan guohtumiid. NORUT (1995) diđoštii  šaddošlájaid  ja  árvvoštalai  guohtumiid  konvenšuvdnaguovlluin. Dat čielggadeapmi gohčoda orohaga  Čáhcevággin.  Iskkadeami  dieđuid  leat  muhtin muddui heivehan gárvvisin, seammaládje go Álddesjávrri ja Dieváidvuovddi. Geahča 2.8. tabealla. Tabeallas čájeha ahte orohagas lea ollu ii-anihahtii eanan,  goalmmádas  oassi  lea  šattu  haga.  Ná  ollu  iianihahtii eanan lea Romssa beali konvenšuvdnaguovlluin duššefal Dieváidvuovddi oarjelulábealde (Geaiviguovlu). Ii-anihahtii juohkása ná: 12 % lea ii-anihahtii/suoivvanbealli,  ja  21  %  lea  jassa,  jiekŋa  ja  eanan mii  aiddo  lea  rahppasan  jiehki  vuolde,  ii  leat  šaddu. Eananallodahkii bidjá nu ollu muohttaga ahte suoidnemánus  lea  orohaga  viđádas  oassi  ain  muohttaga vuolde. Orohat lea dego “Geaivi” dan dáfus go “buorit dálveguohtumat” dahket dušše 20 %. Mii leat várrogasat leamaš čuovvolit NORUT sátnegeavaheami go dadjet “buorit dálveguohtumat” , ja lea dárbu deattuhit ahte lea  rievttimielde  sáhka  jeagelguohtumis.  Orohat  ii heive  nu  bures  dálveorohahkan,  muhto  veađáhat ráhppát  sáhttet  muhtin  muddui  anihit  čakčaguohtumin. Go  buohtastahttá  konvenšuvdnaguovllu  eará  orohagaiguin, leat orohagas viehka ollu árvvolaš guohtumat  geassái  (36  %).  Dáppe  leat  valjit  jassagobit, šattolaš gobit ja rássešaddobáikkit, muhto mihtilmassan lea rássevuvddiid valjlugasvuohta (9 %). Dákkár guohtunšlájat  leat  konvenšuvdnaguovlluin  duššefal Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶
2.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattut (%) Rostu boazoorohagas. NORUT 1995. ¶
Guohtunárvu ¶
Geassi ¶
Dálvi Čáhcevággi ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶
3 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
22 Daŋasvuovddit ¶
8 rásseguolbanat ¶
4 Veađáhat ráhppát ¶
13 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
24 Álmmehisšatot rássegobit ¶
4 Rásseeanan ja šattolaš jassagobit ¶
Šaddu ¶
64 Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶
20 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  ii  gávnna  áššálaš  ákkaid  maiguin sáhttá gáržžidit Geaggáma dálá vuoigatvuođa guođohit Rostu orohagas. Dát guoská maiddái guođohanáigodahkii. Lágu/Guhkesvákkis veadjá gal duohta ahte čearru johtá árrat eret orohagas, ja dan gal oaivvilda ¶
lávdegoddi leat heajos doaibmavuohkin. Dat gollada guohtuma  nuortalis  dárbbašmeahttumit.  Loahpas váikkuha  dat  dálveguohtumiid  geavaheami,  mii  fas sáhttá  čuohcat  dálveguohtumiidda  mat  soaittášedje Romssa beale ealuide adnot. Danne fágalávdegoddi ii sáhte  evttohit  nu  ahte  gáržžida  guođohanáigodaga. Baicca  gánnáha  dárkileappot  árvvoštallat  galgágo gáržžidit  vai  viiddidit  čearu  vuoigatvuođa  guođohit olggobealde  Rostu  orohaga?  Loga  eambbo  Basevuovddi ja Meavkki orohagaid oasis. Boahttevaš  konvenšuvnnas  berre  dárkileappot geahčadit  Geaggáma  konvenšuvdnaguohtuma  ja  Lágu/Guhkesvákki  siidda  čađajohtima.  Áššis  lea  sáhka sihke guohtun- ja doaibmadilálašvuođain. Fágalávdegotti mielas livččii ášši oalle čorgat jus Lágu/Guhkesvákki  siida  jođášii  ealuin  Rostu  meaddel  dábálaš vugiin,  ovdamearkka  dihte  ovtta  vahkus  johtá.  Dan namas ahte garvit váttisvuođaid Oarje-Finnmárkkus, ii  berre  addit  guođohanvuoigatvuođa  guhkit  áigái. Eaige  Oarje-Finnmárkku  nákkisvuođatge  galgga čuohcit Geaggámii. Fágalávdegoddi oaidná ávkin orohahkii, jus Láhku/ Guhkesvággi oažžu gaskaáiddi, vai sáhttá atnit Rostu davimus eananosiid čohkkenbáikin. Nuppi dáfus eai gávdno  áššálaš  ákkat  diktit  ealu  gárggidit  dáidda guovlluide.  Nu  movt  Láhku/Guhkesvággi  guođoha Rostus  dál,  mearkkaša  dat  ahte  Láhku/Guhkesvággi lea rievttimielde ožžon viidát guohtuneatnama oktiibuot.  Fágalávdegoddi  oaivvilda  doaresáidi  billista guovllu  gáržžes  čakčaguohtumiid.  Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dákkár áidi, jus galggaš áidi, berre ceggejuvvot  Láhkui/Guhkesvággái,  ovdamearkka  dihte E6 guora Čávkosis. Dat  mii  guoská  Lávnnjitvuomi  sávaldahkii  áidut Rostuvuovddi  bajágeahčen,  guoská  prinsihpalaččat rádjerasttideaddji  boazodollui,  muhto  lea  maid guovtti siidda siskkáldas rádji. Fágalávdegoddi datte fuomášuhttá ahte jus lávdegotti evttohus čuvvojuvvo, de gártá stuorit deaddu Rostu ja Devddesvári gaskasaš rádjái. ¶
2.1.5 Geaggámá čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 59 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus  boazolohku  ii  leat  juhkkojuvvon  čearuide, muhto  láhkaásahusas  daddjo  galgat  36  500  bohcco oktiibuot čuovvovaš čearuin: Geaggán, Lávnnjitvuopme,  Sárevuopme  ja  Dálbma.  Čielggadeamis  nudaddjon evttohuvvo Geaggámii  12  500  bohcco.  Čearu  rájit  ja  guohtunbáikkit  iešguđetge  jagiáigái  čájehuvvojit 2.9  kárttas. Geaggámis  eai  leat  eará  ránnjáčearut  mat  guođohit seammá  eatnamiid,  earret  dálveguohtumiid  mat  lea nuorttabealde . Dát guovlu gullá ¶
Muoná  konsešuvdnačerrui.  Dat  mielddisbuktá  ahte čearut atnet guovllu sihke bievlajagi ja dálvejagi guohtumin. Dákkár guovttegeardán guođoheapmi lea maid oarjjabealde .  Davábealde  lea Gilbbesjávri  čearu  rádjin  ja  rádjejoga  mielde  gitta suomabeallái. Rádjeguora lea áidi vai eai ribat bohccuid  badjel  ráji  Supmii,  maŋŋil  go  čázit  jikŋot.  Lulil lea Rostujávri, Rostueatnu ja Lávnnjitjoga bajágeahči lunddolaš  rájit,  das  nuorttas  váilot  lunddolaš  rájit luksa.  Rostujávrri  ja  Idijärvvi  gaskka  lea  boazoáidi oahcin  vai  bohccot  eai  beasa  lulábeale  bievlan  ja skábman. Dálveguohtumis birge áiddiid haga dannego guođohemiin  bearráigehččo  eallu.  Dálveguohtumis nuorttabealde  eai  leat  mearriduvvon rájit. Čearuin lea searveeallu bievlla áigge. Dálvet rátket dálvesiidan  ja  giđđat  johtet  sierralaga  árbevirolaš vugiin.  Johtináigi  lea  cuoŋománu-miessemánu,  dan mielde man árragiđđa lea. Vuosttaš ealut johtet lahka norgga-ruoŧa rádjeváriide, ja maŋemus siiddat luoitet ealu go ollejit meaddel vuomi. Giđđajagi eatnamat leat miehta  várreguovllu  ja  mannet  gitta  Rudusoaivvi buohta, mii lea nuorttabealde. Bárisguotteha orrot sii giđđajagi  eatnamiin,  earret  dan  soahkevuovddis  mii lea Geaggáneanu guvlui, ja dasto Lávnnjetjoga birrasiid dain nuorttabeali eananosiin. Giđa goalŋŋadit vai dollet  ealu  giđđabáikkis.  Dađi  mielde  go  bievlá, guođohit ealu garraseappot, amaset ribahit ealu gittiide  norggabeallái.  Suoidnemánu  gaskkamuttus  mearkugohtet misiid gitta borgemánu álgui. Dolpi ja Måskanjávrri gárddiin merkot misiid. Giđa miehtá, geasi ja árráčavčča guođohit Dápmot-Rostu guovllus Norggas. Geasset lea eallu veaiddalis gitta čakčamánu álgogeahčái,  ja  de  gárddástallagohtet  Hurvi  gárddis, njuovadit  ja  merkot  geažotbealjat  misiid.  Njuovvanbohccuid  bidjet  áidereŋŋe  čađa  Geaidnovuohppái. Doppe  njuvvet  dohkkehuvvon  njuovahagas.  Čakčamánu gaskkamuttus guođohit ealu vuollegis eatnamiin nuorttabealde Rostujávrre–Geaidnovuohpi, ja jekkiin ja  vuvddiin  dakko  lahkosiin.  Golggotmánu  birrasiin cagget  ealu  vai  ii  mana  nuorttas/luksa  dálveguohtumiidda. Čakčajagi eatnamiin guođohit gitta skábmamánu lohppii, dalle čohkkejit Bassevári gárdái ja rátket čieža dálvesiidii. Seammá áiggi rátkkašit maiddái ránnjáčearut.  Dálveguohtumiidda  johtet  árbevirolaš vugiin. Njuovvanbohccuid váldet iešguđetge dálvesiiddas  go  leat  dálveguohtumis,  dábálaččat  ovdal  juovllaid. Dálveguohtumat leat nuorttas guvlui, Ainattijoki buohta.  Dálveguohtumat  adnojit  juohke  jagi rádjái  gitta  dassážiigo  cuoŋuda  cuoŋománu-miessemánu ja giđđajohtin álgá. ¶
Guohtun Geaggáma  čearu  guohtunšattuid  juohkáseapmi  (%) ( 2.9. ja 2.10. tabealla ). ¶
2.9. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
10,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,8 Daŋas-/goike guolban ¶
33,1 Varas guolban ¶
13,4 Njuoskasit rásseeanan ¶
81,24,8 Goikásit rásseeanan ¶
10,7 Sieđgarohtu ¶
6,8 Muorračuohpahat ¶
0,20 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
11,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.10. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
5,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
12,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
3,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,1 Daŋas-/goike guolban ¶
45,9 Varas guolban ¶
5,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,2 Goikásit rásseeanan ¶
12,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
5,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus  lea  712,4  km ¶
ruonasšaddu  geasseguohtumis ja  556,7  km ¶
gaskajohtolagas.  Gaskajohtolat  lea seammá  eanan  go  čearu  čakčabáikkit.  Geasseguohtuma ruonasšattut lea varas guolban (227,0 km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (174,7  km ¶
).  Dát  šaddošlájat  gokčet  34  % geasseguohtumiin.  Go  rásseguolban  ii  dulkojuvvo satelihttagovain,  de  dulkojuvvojit  viiddis  rásseeatnamat “daŋas/goike guolban” -šládjii norggabeale geasseguohtumiin.  Šattuid  meroštallamis  lea  rásseeanan meroštallon  unnáneabbon  go  lea.  Geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpaguvlui ja idjagálut álget, lea guohtun erenoamáš buorre dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Jeageleanan lea 33 % geasseguohtuma nettoareálas. Norggabealde lea jeageleanan  meroštallon  leat  eambbo  go  oba  leage, seamma  mađe  go  rásseeanan  lea  unnán  meroštallon satelihttagovaid  váilevašvuođa  geažil.  Guovllus  leat goitge  jeageleatnamat,  mat  adnojit  giđđat  ja  čakčat. Dálkkádaga mielde sáhttá giđđaguohtuma atnin gohčoduvvot leat giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšattut eai mana nu viidát go geasseguohtumis. Ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  ja  rásseeanan,  oktiibuot 25 % nettoareálas. Gaskajohtolaga guohtun lea kvalitehta  dáfus  heajut  go  geasseorohaga,  dannego  go doppe leat eambbo goike šaddošlájat. Gaskajohtolagas leat erenoamáš viiddis jeageleatnamat, 716,2 km ¶
jeagelšaddu,  mii  vástida  52  %  guovllu  nettoareálas. Dát guovlu adno čakčat, ovdal juovllaid ja giđđat. Go dálvet  lea  heajos  guohtun,  sáhttá  guođohit  várreguovllu jeageleatnamiid miehtá dálvvi. Geaggámis lea 244, 6 km ¶
jeageleanan dálveguohtumiin,  bajábealde .  Veadjá  leat unnán  jeagil  boazologu  ektui,  mii  lea  evttohuvvon dábálaš mearrin. Čearus leat buorit jeageleatnamat, go árvvoštallá  gaskajohtolaga  viiddis  jeageleatnamiid, dálveguohtuma  mas  maid  lea  jeagil  nuorttabealde , mas ii leat mearriduvvon rádji. Ii  leat  registejuvvon  man  viidát  muorračuohpahagat leat. Lea viehka ollu ii-anihahtti geađgeeanan geasseeatnamis ja vuollelis gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin lea 194,8 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja leat 11,5 % geasseguohtuma  nettoareálas.  Gaskajohtolaga  logut lea 71,3 km ¶
ja proseantan dat šaddá 5,2 %. Norggabeale geasseguohtumiid nettoareálas lea 20,3 % badjelis  1  000  m  bm.,  ja  ruoŧabealde  2,4  %.  Nu  leatge geasseguohtumat, mat leat váris, measta ollásii norggabealde.  Gaskajohtolaga  areálat  eai  leat  badjelis 1 000 m bm. Geaggámis váilot várreeatnamat ruoŧabealde  gos  bohccot  sáhttet  bálgat  liehmun.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii  oaidnit 2.12  ja  2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Geaggámis  lea  unnán  ruonasguohtun  ruoŧabealde. Eanas  ruonasguohtun  lea  norggabealde  DápmotRostu  guovlluin,  ja  geasseguovdil  guođohuvvo  eallu aivvefal  Norggas.  Čearus  lea  baicca  hui  ollu  maŋŋičavčča- ja árradálvveguohtun váriin, mat leat viiddis vuolládagat. Dálveguovllus lea unnán muohta ja valjit jeageleanan. Geaggán dárbbaša divdna geasseguohtumiid norggabealde, ja buoremuddui maid giđđaguohtuneatnama.  Jus  Geaggáma  boazodoallu  ii  beasa Norggas  guođohit,  geahppána  dat  sakka,  jus  obage leaš vejolaš doallat árbevirolaš várreboazodoalu. ¶
2.1.6 Fágalávdegotti evttohus ¶
Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Rostu – Meavki – Geaggán 1. Básevuovdi  –  Geaggán  –  Rostu  ja  Lágu/Guhkesvákki lulit oassi – Meavkki nuorttabealli leat okta ollisvuohta.  Fágalávdegoddi  evttoha  ásahit  oktasašdoalu  gaskal  Basevuovddi  ja  Geaggáma  dán guovllus. Sihke bievlla áiggi ja dálvet guođohit sierralagaid go bievlan leat oarjjabealde Geaidnovuohpe-Rostujávrre  áiddi,  ja  dálvet  nuorttabealde. Konvenšuvdnaáidi Gilbbesjávrris Guovdavággái ja Čoaigidanvuovdái njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Geaggámii  addo Dápmot–Rostu  konvenšuvdnaguovlu  nu  movt  lei jagi  1972  konvenšuvnnas.  Davábeale  ráji  sáhttá sirdit  vai  manná  Gilbbesjávrris,  Stordalen  bokte Čiekŋalvuovdái,  lea  veahá  dan  duohken  gokko áidut  sáhttá.  Konvenšuvdnaguovlu  viiddiduvvo Markenesguvlui.  Dálá  konvenšuvdnaáidi  bisuhuvvo  davábeale  ráji  mielde,  dehe  sirdo  Stordalenii. Huksejuvvo ođđa konvenšuvdnaáidi Čávkosis  Øverbygd:i.  Orohagaid  rájit  njeidojuvvojit konvenšuvdnaguovllu  siskkobealde.  Basevuovdi oažžu  dálveguohtunkonvenšuvdnabáikki  Ruoŧas. ¶
2.2 Dieváidvuovddi – Meavkki – Lávnnjitvuomi guovllut ¶
2.2.1 Dieváidvuovddi boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Dieváidvuovdi ja Rostu leat Norggas dat boazoorohagat  mat  ollásii  leat  konvenšuvdnaguovlun.  Dieváidvuovdi lea 1.845 km ¶
. Orohaga rájit mearriduvvojedje jagis 1963. Nuorttal čuovvu riikaráji davvin Rostujávrris Čuovžavárrái, rádjemuvrii  283.  Lulábeali  rádji  lea  dat  seammá  go Álddesjávrri  orohaga  davábeale  rádji  mii  manná Čuovžaváris  eananallodagaid  mielde  Álddesjávrri davábeale ja dasto vulos Gearggesvuovddi. Oarjjásdavás ja davás manná rádji Málatvuomi mielde dasságo Dieváidjohka  ja  Rostujohka  bohtet  oktii,  ja  dasto čázádaga mielde Rostujávrái rádjemuvrra 287 bokte. Riikarádji ja lulábeale rádji Čuovžaváris Gearggesvuovdái  eai  leat  lunddolaš  rájit.  Iige  Rostuvuovddi bajágeahči ge leat buorre oahci. Dieváidvuovdeávži  lea  guovdu  orohaga,  ja  oktan Hávgajogain lea dát konvenšuvdnaguovlluid juohku. ¶
Dán  juogu  davábealde  lea  Devddesvárri,  man  Lávnnjetvuopmi atná. Sárevuopmi fas atná Hávgavuomi ja Ánjavuomi konvenšuvdnaguovlluid. Oarjjabealde dán ráji  lea  lunddolaš  oahci  (Dieváidvuovdi),  muhto nuorttabeale osiid lea gaskaáiddiin ráddjen. Dát áidi leat gitta Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi gaskaáiddis ja joatkkašuvvá  das,  ja  manná  Hávgavuomi  čađa  Dieváidjohkii.  Ovdal  go  huksejedje  dán  áiddi,  masttadedje Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi ealut dávjá, ja nu lei unnán eallu Dieváidvuovddi oarjjabealde. Geahča 2.5 kártagova. Lassin áiddiide maid namuheimmet, lea Sárevuomis velá “doaresáidi” ,  man  huksejedje  nuorttabeallái Čuovžavári,  badjel  Duoibala  ja  gitta  Sárevuomi  ja Lávnnjetvuomi  gaskaáidái.  Rádjeáidi  lea  gittalagaid dainna  áiddiin  mii  vuolgá  Politioddenis  ja  manná Čuovžavárrái. Dan birra čilgejuvvo Álddesjávrri orohaga oktavuođas. Doaresáidi caggá Sárevuomi bohccuid  liiggás  árrat  gárggideames  nuorttas.  Orru  áidi huksejuvvui gaskaboddosaš áiddi sadjái, man juohke jagi lávejedje cegget oarjelii. Áidi juohká čearu geassejagi  eatnama  ja “gaskajohtolaga” ,  ja  dat  fas  dahká dan ahte čearus, ja leage áidna čearru, mas geassejagi guohtumat leat visot riikaráji oarjjabealde. Ovdal  1984  manai  Ánjavuomi  konvenšuvdnaguovllu  lulimus  konvenšuvdnarádji  dakka  davábeale Álddesjávrri  ja  Dieváidvuovddi  gaskasaš  orohatráji. Dálá konvenšuvdnarádji čuovvu orohatráji ja gaskaáiddi  oarjjabeale  Čuovžavári.  Geahča  eambbo  dan birra Álddesjávrri orohaga čilgehusas. Dan seammás go jagis 1963 mearridedje orohatráji, dahkkui  maiddái  mearrádus  ahte  boazolohku  ii galgan  leat  eambbogo  5000  bohcco  go  orohat  adno dálvejagi  guohtumin.  Dát  ii  leat  mearkkašan  duođi eambbo  duohtadilis.  Eai  guovllu  atnán  dálvejagis obanassiige  earát  go  ruoŧabeale  čearut  ovdal  1981. Dan rájes guođohuvvui oassi Loapmegeažis 100 bohccui. 1983 rájes besse Ráinná ja Davvi-Sážžá orohagat lobi guođohit orohagas. Guokte doalu johte unnebuš eložiin ¶
dohko, ja guođohedje Devddesjávrri ja Loapmegeahči oktiibuot 5 dálvvi. Dat  geaidda  ášši  gulai,  leat  leamaš  iešguđetlágan oaivilis dasa movt dat čuohcá Lávnnjitvuomi guohtumiidda, go dán guovllus guođohit dálvet. Vaikko lei ballu ahte jeagelguohtumiidda čuohcá go Ráinná  ja  Davvi-Sážžá  boazodoallit  guođohit,  ozai almmatge Lávnnjitvuopmi máŋga jagi beassat guođohit  dálvet  konvenšuvdnaguovllus.  Jagis  1992  hilggui Boazodoallohálddahus guođohanlobi ohcamuša beassat  guođohit  1.500  bohcco.  Hilguma  ággan  lei  ahte orohagas ii lean heahtedilli, muhto baicca lei bistevaš váttisvuohta  eará  sivaid  geažil.  Ovdalis  lei  čearus gáibiduvvon  guođohandivvatmáksu  go  guođohii meaddel áigemeari. ¶
18. Jagiin 1983/84 ledje sullii 450 bohcco. ¶
Luonddudilálašvuođat Dieváidvuovddis  ii  leat  eamibákti  nu  oidnosis  go Álddesjávrri orohaga siskkit osiin. Eamibávtti ja kaledonalaš  vári  rádji  manná  veahá  oarjelis  riikaráji,  ja maid  Jierta  lea  vuođđobávtti  oassin.  Dáin  guovlluin leat  várrejalggat  ja  jorbalágan  várit.  Dasa  lassin  lea sullasaš  eananšládja  Jierttas  oarjjásdavás  Devddesjávrri guvlui. Dát vuolgá das go čađat leat morenašlájat eatnamat mat váikkuhit eatnama ja šattuid. Dasa lassin lea guovllu báktevuođđu gággádit mollaneaddji šlájas. Dasa lassin lea eatnamiin Álddesjávrealážis oarjjásdavás  meaddel  Ánjačázádaga  čađatgaskka  morenaeanan,  miehtá  várreleagi.  Eará  orohagain  norggabeale mandáhttaguovllus eai leat ná viiddis morenaguovllut. Erenoamážit orohaga oarjjabeale duovdagat leat gáissát,  eandalii  guovlluin  gaskal  Dieváidvuovddi  ja Gearggesvuovddi.  Dáin  guovlluin  lea  báktevuođu eananšládja  šattolaš,  ja  danne  leage  buoret  šaddu dáppe go dain mat leat Dieváidvuovddivákki nuorttabeale.  Gáissát  leat  maiddái  orohaga  davágeahčen. Lassin  Dieváidvuovdái,  leat  máŋggat  smávit  doaresvákkit  mat  juhket  oarjedavit  eananosiid  nu  ahte šaddet  smávit  juhkkojuvvon  guohtunguovlun.  Dan birra logat lagabui guohtumiid čilgehusas. Dieváidvuovddis lea unnán čáhci areálain (2,8 %) ja jiehkki (0,4). Birrasiid 17 % areálain lea eambbogo 1.000 m bm. Vaikko vel ii leat ge nu ollu go Álddesjávrris, Rostus ja Basevuovddis, de orohat lea liikká mihtilmas várreeanan. Ordarádji lea 500–700 m bm. Dábálaččat  borgá  200–300  mm  juohke  jagi.  Alla váriin  borgá/arvá  eanemus.  Vákkiin  oarjjabealde lea gaskamearálaččat  galbmaseabbu  dálvet  go  váris badjin.  Muđui  gal  lea  gáskamearálaččat  galbmaseabbu rádjeguovlluin (–12 ja gitta – ja gitta –14°C) go  oarjelit  guovlluin  (–8°C).  Rádjeguovlluin  hárve arvá  ođđajagimánu  ja  guovvamánu  birrasiid,  ja  iige dalle leat nu bahá jiekŋut ja cuoŋudit. Devddesjávrri nuortadavábealde lea mihá bahát arvit dán áigodagas, nu ahte dán guovllus lea mihá stuorát ballu ahte guohtumat lássahuvvat. Soames  guovllut  Dieváidvuovddi  bajit  osiin  dávjá bivlet  juo  miessemánu  álggus.  Miessemánu  loahpas leat  buoremuddui  bievlan  maiddái  Devddesjávrri davábeale várrebáikkit. Gaskamearálaš temperatuvra lea  liikká  nu  galmmas  ahte  šaddu  ii  álgge  ovdalgo geassemánu álggugeahčen. Ánjavuomi ja Devddesvári muohtadilálašvuohta  ja  temperatuvra  dahká  ahte bistá rahtá guhkit áiggi. ¶
Guohtun NORUT lea satelihtaid bokte iskan guohtumiid dain eatnamiin  mat  gullet  konvenšuvdnaguohtumiidda. Orohagas leat, seammaládje go Álddesjávrris, eatnamat  juohkásan  máŋgan  oassin.  Okta  eananoassi  mii gullá  orohahkii  lea “Buoccagas  guovlu” .  Dan  birra čilgejuvvo  Álddesjávrri  orohaga  vuolde.  Dat  6  eará oasseguovllu leat: ¶
2.6.  govas leat  eananoasit  ráddjejuvvon  ja  buohtas- tahttojit konvenšuvdnaguovlluiguin. Golbma  oarjeleamos  guovllu  (Cávárri,  Loapmegeahči  ja  Geaivi)  čilgejuvvojit  ovttas,  ja  fas  ovttaid ovttaid dan golbma eará (Devddesvárri, Jierta ja Ánjavuopmi).  Dás  dahkat  nu  movt  Álddesjávrris,  čilget duššefal  guohtunšlájaid  bajilgova.  Dasa  lassin  lea materiála  gieđahallojuvvon  nu  ahte  guohtunšlájat earuhuvvojit dan mielde makkár árvu dain lea geasseja dálveguohtumin. ¶
2.6. govva. NORUT bargu, Dieváidvuovddi boazoorohaga šattut ja guohtun lea árvvoštallojuvvon. ¶
2.11. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi orohaga nuorttabealde ja guovdu. ¶
Guohtunárvu ¶
Dihto guovllut ¶
Geassi ¶
Dálvi ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶
1 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋaseanan, jeagil ¶
6 Daŋaseatnamat ¶
6 Rásseeatnamat ¶
5 Veađáhat ráhppát ¶
21 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
22 Álmmehisšattot rássegobit ¶
4 Rásseeanan ja šattolaš gobit ¶
Šaddu ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶
49 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶
Jierttas lea ii-anihahtii eanan unnáneamos. Duogášdieđuin oaidnit ahte muohtameari ¶
dihte dat šaddet erohusat.  Mearri  lea  7,1  ja  5  proseantta  ollislaš  areálas Devddesváris, Jierttas ja Ánjavuomis. Nu leage maiddái seammá stuora erohus jieŋa ja eatnama gaskka mii aiddo  lea  rahppasan  jiehki  vuolde,  iige  leat  šaddu, muhto  báljes  várri  ja  itkobealit  eai  daga  ii-anihahtii eatnama  oasi  goabbeliige.  Ánjavuomis  lea  muohta ábaida oarjjabeale guovlluin, ja guovllut leat sullalagaid Alddesjávrri davábeale (Buoccagas) guovlluiguin. Devddesváris  leat  fas  davimusas  jassaguovllut,  ja dasto fas lulimusas leat jasat seammamađe go Jierttas. Vaikko vel Jiertta gáissát leatge gitta 1.500 m bm., lea goitge  buoremuddui  bievlan  suoidnemánus.  Doppe oainnat suddá fargga, go lea unnán bidjan muohttaga dálvet.  Go  árvvoštallá  aivvefal  dan  leatgo  guovllus bálggosbáikkit bohccuide, de dahká muohtadilli ahte muhtin eananoasit Devddesváris ja olles Ánjavuomis leat buoret geasseguovdilguohtumat go Jierttas. Ovdalis namuheimmet ahte NORUT čuoldá guohtumiid 4 šládjii. Jus guohtumiid smiehttá dán guovtti buoremus šlája ektui, gártet buorit guohtumat dahkat sullii 30 % visot dán golmma eananoasi ollislaš areálas.  Buriid  geasseguohtumiid  mearri  lea  gitta  50  % rádjái  Devddesváris  ja  Ánjavuomis  ja  Jierttas  fas 59 %.  Buot  guovllut  heivejit  dálveguohtumin/jeagelguohtumin.  Go  leat  nu  ollu  veađáhat  ráhppát,  gos biegga bossu muohttaga, heivejit guovllut guođohuvvot  maiddái  dálvet,  lassin  go  adnojit  giđđat  ja čakčat ¶
.  Sihke  Jiertta  ja  Devddesvári  eananosiin  lea seammá olu dát guohtunšládja go Gapmasis, Álddesjávrri orohagas. Romssabeale konvenšuvdnaguovlluin eai  leat  gostege  ná  ollu  bieggagaikkohagat  go  dán golmma guovllus. Go buohtastahttá dan golbma siskkit eananguovllu golmmain oarjjabeale guovlluin ( 2.11. ja 2.12. tabealla ), de lea buriid geasseguohtumiid mearri oalle ovt- tamađe  dáin  guovlluin.  Tabeallain  eai  liikká  čájet eambbo  šattuid  meari.  Dán  iskkadeamis  čájehuvvo ahte  jasaid  mearri  dat  lea  mii  dagaha  oarjjabeale eananosiid buoremussan geasseguovdil. Lassin muohttagii runoda dehe šaddu lea dáin guovlluin maŋŋideappot  daid  nuppiid  eananosiid  ektui.  Gažaldahkii galgá go geassejagis guođohit siskkit guovlluid, vuolgá maid das ahte dáhttu go gáhttet jeageleatnamiid vai ii. Dieváidvuovddi  boazoorohaga  oarjjabeale  guovlluin  lea  sihke  eanemus  ja  unnáneamos  ii-anihahtii eanan,  muohta  ja  jiekŋa.  Cáváris  leat  unnimus,  ja Geaivis  lea  35  %  ( 2.12.  tabealla ).  Vuođđodieđuin čájehuvvo ahte muohta, jiekŋa ja dat eanan mii aiddo lea  rahppasan  jiehki  vuolde,  ja  mas  ii  leat  šaddu, dahket  sullii  25  %  Geaivis,  ja  Cáváris  lea  duššefal 1 %.  Ná  stuora  oassi  ii-anihahtii  go  Geaivis  lea duššefal Čáhcevákkis, Rostu orohaga konvenšuvdnaguovllus. Goappaš guovlluin leat gáissát, ja fas Cáváris  lea  jalges  vuollegit  eanan.  Go  ovttageardánit geahččá  muohtadilálašvuođaid,  lea  Geaivi  buoret geasseeanan,  go  doppe  leat  buorit  bálggosbáikkit  ja suodji divrriid áigge. Oarjjabeale guovllut leat Dieváidvuovddi orohagas arvat earaláganat go orohaga eará guovllut, dannego buorit geasseguohtumat leat eambbo, ja buriid dálveguohtumiid  (rievttimielde  buriid  jeageleatnamiid) mearri lea unnáneappot. Eandalii Geaivis leat unnán buorit  dálveguohtumat,  16  %  olles  areálas.  Dainna čuoldinvugiin  maid  NORUT  dagai  Romssabeale konvenšuvdnaguovllus, ii čájehuvvo eará guovlluin ná vuollegis mearri. Erohusat oarjjabeale ja nuorttabeale dálveguovlluid  gaskka,  boahtá  vuosttažettiin  das  go bieggagaikkohagaid  mearri  leat  iešguđetládje.  Maiddái eatnamiid hápmi, topografiija, ráddje goas sáhttá guođohit  Geaivi  jeageleatnamiid.  Obalohkái  sáhttá dadjat ahte dát eai šatta goassege adnot eambbo lassin geasseguohtumiidda  ja  gaskaboddosaš  guohtumin árračavčča. Earret fal soames vuovdeguovlluid Málateanu guvlui. Go dán golbma guovllu geahčča oktan, lea eambbo vuovdeeanan go orohaga eará guovlluin. Cáváris lea eanemus,  nappo  58  %  mearri.  Iešalddis  Dieváidvuovddis ja vuollegit eananosiin Øverbygdas lea eanas beahcevuovdi.  Muhtin  bákkiin  vuovddis  lea  jeagil, eanemus Cávárris, mas lea 7 % jeagelšattolaš daŋaseanan. Go  mihtida  km ¶
logu,  lea  Ánjavuomis  eanemus jeagelšattolaš  beahcevuovdi  (23  km ¶
).  Eanas  vuovdi lea vuollin Dieváidvuovddis. Ollislaččat lea orohagas 70  km ¶
dákkár  guohtun.  Dasa  lassin  lea  muhtin muddui  vuovdi  mas  šaddá  čáhppesmuorji  ja  jeagil, muhto eanas vuovdi lea almmatge soahkevuovdi, mas lea sarrit. Vaikko dáid ii sáhte dadjat leat buoremus dálveguohtumin,  sáhttet  dat  liikká  leat  hui  mávssolaččat go váilot eará guohtumat. ¶
19. Nu movt daddjon lea analysa vuođđun okta satelihttagovva váldon suoidnemánu 1990. 20. Dán eaktun lea ahte guohtumat leat dábálaš buorit. ¶
NORUT  lea  árvvoštallan  ahte  maiddái  oarjjaleamos jeagelguohtumat  leat  viehka  garrasit  guhtojuvvon/ guorban. Cávári várreeatnamiin daddjojedje eatnamat leat oalát guorban, ja fas Dieváidvuovddis árvvoštallui jeagil leat unnán dehe gaskamuttolaččat guhtojuvvon. ¶
Oktiigeassu Jus  ekologiija  bidjá  guohtuma  vuođđun,  berrešii orohat  eanemusat  guođohit  oarjjabeale  eananosiid geasset.  Nuorttasguvlui  Devddesjávrris,  dat  nuortabeale eananoasit ja guovdu, heivejit dábálaččat adnot giđđa-, čakča- ja/dehe árradálvejagi guohtumin. Sáhtášii dadjat ahte dáid guovlluid berre atnit gaskajohtolahkan  gaskal  dálvejagi  nuorttabeale  eatnamiid  ja geassejagi oarjjabeale eatnamiid. Devddesvári konvenšuvdnaguovllus  leat  dákkár  guohtunšlájat,  eaige  leat nu  heivvolaččat  geasseguohtumin  go  dat  eananoasit mat leat Dieváidvuovddi oarjjabealde. Leat leamaš veahá riiddut Dieváidvuovddi guohtumiid geavahemiin. Riidu čuožžilii go norggabeale eiseválddit  adde  lobi  Romssabeale  boazoeaiggádiidda guođohit orohagas daid áigodagaid go Lávnnjetvuomi ja  Sárevuomi  ealuin  ii  leat  guođohanvuoigatvuohta guovlluin konvenšuvnna vuođul. Riiddu  fágalaš  vuođđun  lea  ahte  vahágahttágo  dat čearuid guođohanvuoigatvuođa jus dálvet guođohuvvojit guovllut. Duogážin lei jagi 1964 Boazoguohtunkommišuvdna  mii  oaivvildii  ahte  dálvet  lei  vejolaš guođohit  guovllu  (áššeovddasteddjiin  lea  goabbatlágan oaivil boazolohkui). Seammás lei Lávnnjetvuomi ja Sárevuomi guođohanvuoigatvuohta guovlluin ráddjejuvvon  guođohanáigodaga  geažil.  Lávdegoddi  lea iežas barggu árvvoštallan dan láhkái ahte sin bargun lea  árvvoštallat,  beroškeahttá  ovdalit  mearrádusain, ahte leago guovttegeardde guođoheapmi doaibmateknihkalaččat ja biologalaččat dohkkehahtti. Dieváidvuovddis leat muhtin báikkit mat eai heive bievlaguohtumin. Jus dálveguohtuma ráddje duššefal dáidda báikkiide, de ii leat prinsihpas guovttegeardán guođoheapmi,  vaikko  vel  guokte  goabbat  siidda guođohitge  doppe  goabbat  áiggi  jagis.  Guovllut  leat gáržžit, ja danne leage várra ahte maiddái eará guovllut guođohuvvojit. Man muddui dát gártá váttisvuohtan, lea veahá boazologu duohken. Dávjá lea sidjiide, geat dákkár guovlluid guođohit dálvet, heajumus dán dáfus. Guovttegeardán guođoheapmi gártá váttisvuohtan jus muhtimat guođohit ealuideaset dálvet dain eatnamiin maid nubbi siida lea seasttán iežas ellui eará jahkeáigái. Dieváidvuovddis sáhttá leat hui vejolaš šaddat nu ahte muhtin siiddat guođohit dálvet earáid giđđajagi  guohtuneatnamiid.  Go  dákkár  doaibmaváttisvuođat leat, bidja fágalávdegoddi vuođđun ahte ii leat heivvolaš go guokte siidda guođohit seammá areálaid Dieváidvuovddis goabbat áigodahkii. Fágalávdegoddi  lea  maiddái  árvvoštallan  vejolašvuođa ahte ráddjet dihto eananosiid orohagas dálveorohahkan.  Dákkár  čoavddus  váikkuha  sakka  guoskevaš čearuide. Sii masset guohtuneatnamiid dálá eatnamiid ektui. Dasa lassin leat jeagelguohtumat garrasit guorban, ja dušše dát eatnamat aktonassii eai leat doarvái  buorit  dálveguohtumin,  ovdalgo  guhká  leat beassan  šaddat.  Nu  movt  siiddat  dál  johtalit  dán guovllus,  lea  váttis  caggat  bohccot  guohtumis  das 2.12. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattuid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶
Guohtunárvu ¶
Dihto guovllut ¶
Geassi ¶
Dálvi ¶
Loapmegeahči ¶
Geaiviguovlu ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶
1 ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶
Submi ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
2 Daŋasvuovdi ¶
13 Rásseeatnamat ¶
3 Veađáhat ráhppát ¶
129 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
5 Álmmehis rásssejassagobit ¶
3 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶
Šaddu ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
Árvvu oassi dálvi 2 og 3 ¶
16 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶
birra  eará  áigodagain.  Dákkár  čoavddus  dagahivččii riidduid. Ollislaš árvvoštallama vuođul ii sáhte fágalávdegoddi ávžžuhit dán čovdosa. Fágalávdegoddi  rávve  ahte  Romssabeale  boazoeaiggádat eai šat galgga beassat guođohit dálvet Dieváidvuovddi  konvenšuvdnaguovllus.  Jus  dát  guođohanvuoigatvuohta heaittihuvvo, báhcá fágalávdegotti oaivila mielde duššefal okta vejolašvuohta ođđa dálveguohtumiidda.  Dat  lea  Norrbottenis,  ja  eandalii Lávnnjetvuomis. Dát čoavddus dávista guovllu árbevirolaš ja ollislaš guohtungeavaheapmái. Árvvoštallon  lea  ahte  leago  dárbu  áidut  Rostuvuovddis,  ja  dan  birra  logat  eambbo  Rostu  orohaga oktavuođas. ¶
2.2.2 Lávnnjitvuomi čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 54 boazodoallu, geat barget bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  ii  leat  čearuid  nammii juhkkojuvvon,  muhto  láhkaásahusas  daddjo  galgat 36 500  bohcco  oktiibuot  čuovvovaš  čearuide:  Geaggán,  Lávnnjitvuopmi,  Sárevuopmi  ja  Dálbma.  Čielggadeamis nudaddjon evttohuvvo  Lávnnjetvuopmái  10  500  bohcco. Čearu  rájit  ja  guohtunbáikkit  iešguđetge  jagiáigái oaidnit 2.9 kártagova. Lávnnjitvuomis eai leat ránnjá- čearut  maiguin  guođohit  oktasaš  eatnamiid,  earret dálveguohtumiid nuorttabealde . Dát  guovlu  gullá  Muoná  konsešuvdnačerrui.  Dat mielddisbuktá ahte čearut atnet guovllu sihke bievlaja dálveguohtumin. Davil leat čuovvovaš báikkit lunddolaš  rádjin:  Rostujávri,  Rostueatnu  ja  Lávnnjitjoga bajitoassi.  Das  nuorttas  váilu  lunddolaš  rádji  davábealde. Boazoáidi lea ceggejuvvon Rostujávrri ja Idijärvvi  gaskka  caggat  bohccuid  mannamis  davábeale ráji  rastá  bievlan  ja  árradálvvi.  Lulábealde  eai  leat lunddolaš rájit. Amas lulábeale ribahit bohccuid rasttidit ráji bievlan ja skábman, lea ceggejuvvon áidi mii lea gittalaga konvenšuvdnaáiddin norggaráji guora ja manná geidnui 396 davábealde Bajit Sohppora. Dálveguohtumis  birge  lunddolaš  rájit  haga  dannego guođohemiin  bearráigeahččá  ealu.  Dálveguohtumis, nuorttabealde eai  leat  mearriduvvon rájit. Čearu  eallu  lea  ovttas  bievlla  áiggi.  Dálvesiiddat masttaduvvojit  njukčamánus  ja  eallu  mannagoahtá várrái. Riikarádje guora guođohit miessemánnui ealu amaset bohccot mannat Norgga beallái. Dálvesiivvus goalŋŋadit rádje guora ránnjáčearuid bealde, dábálač- čat miessemánu-geassemánu molsumii. Giđđaguohtumat  leat  Rostujávrri  –  Ittevári  ávssasa  oarjja  bealde. Eanas giđđaguohtumat leat Norgga bealde. Bárisguottetáiggi  leat  ealuin  giđđaguohtuma  vuollegis  eatnamiin, eanas oarjja(lulá)beale eatnamiin. Suoidnemánu merkot  misiid  Cievcasjávrri  gárddis,  ja  doppe  leage čearu  geasseorohat.  Geasseguohtumat  leat  Devddesvári birrasiin ja nu leatge dat Norggas. Giđđat, geasset ja  árračavčča  guođohuvvo  Devddesvárri.  Eallu  lea veaiddalis  čakčamánu  álgui,  ovdalgo  čohkkejit  ja bidjet  gárdái  Buolzajávrris  árranjuovvama  dihte. Čakčamánu  gaskkamuttus  doalahit  ealu  čakčaguohtumiin,  mat  leat  visot  ruoŧabeale  várreguovlu,  ja vuovde-  ja  jeaggeeatnamat  geidnui  396.  Rátkimat álget golggotmánu-skábmamánu ja dalle rátket dálvesiiddaide.  Dan  dahket  Buolzajávrri  gárddis  loahpageahčen  skábmamánu  dehe  juo  juovlamánu  álggus. Čearru  rátká  dábálaččat  7  dálvesiidii,  muhto  maŋemus jagiid leat rátkán dušše golmma dálvesiidii. Dat dahkkui dannego dálveguohtuma nuortta beale eatnamiid ii leat sáhttán atnit. Siiddat johtet dálveguohtumiidda  árbevirolaš  vugiin.  Dálveguohtumat  leat nuorttabealde  geainnu  396  gitta , ja gaskal Lávnnjitjoga ja Durdnosjoga nuorttabeale .  Dálveguohtumat duohkái  adnojit  juohke  jagi  gitta dassážiigo eallu vuolggadišgoahtá oarjjás/alás. ¶
Guohtun Lávnnjetvuomi čearu guohtuma šaddošlájaid juohkáseapmi ( 2.13. ja 2.14. tabealla ). ¶
2.13. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
8,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0 Goike bovdnajeaggi ¶
1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
0 Daŋas-/goike guolban ¶
49,2 Varas guolban ¶
21,3 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,21,1 Goikásit rásseeanan ¶
– Sieđgarohtu ¶
7,0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
5,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
20,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
3,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,9 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,3 Daŋas-/goike guolban ¶
33,7 Varas guolban ¶
6,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,7 Goikásit rásseeanan ¶
91,25,6 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶
4,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus lea 295,7 km ¶
ruonasšaddu geasseguohtumiin ja  767,2  km ¶
gaskajohtolagas.  Gaskajohtolat  lea seammá go čearu čakčaeanan. Geasseeatnama ruonasšaddu lea eanas varas guolban (183,7 km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (72,8 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 30 % geasseguohtumis. Go rásseguolban ii dulkojuvvo satelihttagovain, de dulkojuvvojit viiddis rásseeatnamat “daŋas/goike  guolban” -šládjii  geasseguohtumiin.  Geasseguohtumiid  ruonasšattut  leat meroštallon unnáneabbun go dat leat. Geasseguohtumat  leat  árvvoštallon  dáinnalágiin  buorebun  go duođaid leat, dannego leat ollu seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat eai registejuvvo. Erenoamážit loahpas geasi go idjagálut álget, leat guohtumat buorit go boazu guohtu seamul- urtavallji soahkevuovddis. Dasa lassin lea 49 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleanan lea dulkojuvvon leat  viidábun  go  dat  oba  leage,  dan  seammá  meari mielde leat maid rásseeatnamat meroštallon eambbo go leat, satelihttagovaid váilevašvuođa geažil. Guovllus lea almmatge viddis jeageleatnamat giđđa- ja čakčaguohtumis. Dálkkádagaid dáfus sáhttá giđđaguohtumiid gohčodit giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšaddu lea areála dáfus mihá viidát go geasseguohtumis. Guovllu ruonasšattut leat seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi,  21  %  nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasšattu kvalitehta lea seammá  buorre  go  geasseguohtuma  ruonasšaddu  maŋŋigeasi.  Dán  guovllus  váilot  várreeatnamat  bálganbáikin, ja danne ii sáhte guovllus guođohit liehmun geasseguovdil. Gaskajohtolagas leat hui viiddis jeageleatnamat, nappo 661,3 km ¶
jeagil , mii lea 41 % nettoareálas.  Dáppe  guođohuvvo  čakčat,  skábman  ja giđđadálvvi. Dáidda guovlluide sáhttá johtit, jus dálvet hedjona guohtun. Lávnnjetvuomi  dálveguohtumis  lea  93,5  km ¶
jeageleanan bajábealde . Vulobealde lea maid 53,5 km ¶
jeageleanan, maid  čearru  guođoha  ovttas  eará  čearuiguin.  Dálveguohtumis  lea  hui  unnán  jeageleanan.  Čearru  ferte gaskajohtolaga  jeageleatnamiin  guođohit  oalle  ollu, amas goaridit nuorttabeale guohtumiid. Ii leat registejuvvon man ollu leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin ja gaskajohtolagas lea unnán iianihahtti  oassi,  geađgeeanan.  Geasseguohtumis  lea 54,9  km ¶
ii-anihahtti,  6,4  %  geasseguohtuma  nettoareálas. Gaskajohtolaga logut leat 77,6 km ¶
ja dat lea 4,7  %.  Geasseguohtumiid  nettoareálas  lea  11,1  % badjelis 1 000 m bm. Gaskajohtolagas váilot areálat mat leat badjel 1 000 m bm, go dušše 0,6 % guovllu nettoareálain lea dán badjelis. Lávnnjetvuomis váilot alla várreeatnamat ruoŧabealde mat adnošedje liehmu dálkin.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii  oaidnit 2.12  ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Lávnnjetvuomis  váilot  giđasgeasi-  ja  geasseguovdilguohtumat  ruoŧabealde.  Maiddái  giđđaguohtumat, mat leat buorit, leat vátnásat ruoŧabeale várreguovlluin,  dannego  jalges  eatnamis  ii  leat  goaivvis,  go muohtagovččas lea dásset ja adjána bievlat. Čearus lea baicca  maŋŋičakčii  ja  skábmaguohtun  valljis  viiddis vuollegis  eatnamiin.  Dálvejagi  eatnamat  leat  oalle gáržžit.  Lávnnjetvuopmi  dárbbaša  geasseguohtumiid ja  ábaida  giđđaguohtumiid  norggabealde.  Almmá norggabeale  guohtuneatnamiid  ii  leat  vejolaš  jođihit várreboazodoalu Lávnnjitvuomis. ¶
2.2.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Meavki – Dieváidvuovdi – Lávnnjetvuopmi 1. Lávnnjetvuopmi, Devddesvárri, Meavki, Stuoranjárga leat okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ásahit  oktasašdoalu  gaskal  Lávnnjetvuomi  ja Devddesvári/Meavkki/Nieidavuovddi/Sálašvákki. Dalle lea vejolaš sirdit davvelii, ja doppe guođohit eanemus,  nu  ahte  atnu  sirdo  davvelii.  Áidi  berre huksejuvvot  Rostujávrris  ja  Rostuávžži  bajágeahčái. 2. Fágalávdegoddi evttoha Devddesvári konvenšuvdnaguovlun  Lávnnjetvuopmái  nu  movt  jagi  1972 konvenšuvnnas.  Meavki  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  Ruoŧas  mii  vástida  Devddesvári  dálveguohtumiidda. ¶
2.3 Stálonjárgga – Álddesjávrri – Sárevuomi guovllut ¶
2.3.1 Stálonjárga boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.6.  kárttamildosa. Orohaga  lulábeale  rádji manná Setermoenis Njuorjovuopmái (Giellasiin oktasaš rádji). Oarjjás manná Dyrøysundet ja Solbergfjorden  mielde.  Davil  manná  Ráisavutnii  ja  das  Ráisajávrri  mielde,  Áisajávrri  ja  Áisajoga  mielde  dasságo jogat  mannet  oktii  Málateanuin.  Nuorttal  čuovvu rádji Málateanu ja Beardujoga Setermoenii. Davil lea orohagas oktašasrádji Fagerfjell orohagain, ja nuorttal lea rádji Álddesjávrri orohahkii. Nuorttadavil lea orohaga rájis oanehis bihttá oktasaš rádjin Meavkki orohagain. Orohaga viidodat lea 1.004 km ¶
. Stálonjárga  guođoha  muhtin  eatnamiid  Álddesjávrri orohagas dálvet. Dáid rádjeváttisvuođaid čilget Álddesjávrri orohaga vuolde. Guovllustivra  lea  orohahkii  addán  lobi  guokte dálvvi (1998/99 ja 1999/00) johtit Fagerfjell orohahkii muhtin  raje  ealuin.  Orohat  váldui  orohatjuohkimii mielde  jagis  1991.  Boazodoallostivra  dagai  mearrádusa jagis 1992 ja mearridii orohaga galgat adnot dálveorohahkan  ja  alimus  boazolohku  galggai  leat  400 bohcco.  Dát  várrejuvvui  Davvi-Sážžái  ja  galggai geahččaluvvot  orohahkan  5  jagi  áigodaga.  Orohaga eai váldán atnui, ja maŋŋil jagi 1998 lea Stálonjárga geavahan orohaga. Viidodat lea 457 km ¶
. Fagerfjell  lea  Stálonjárgga  ja  Meavkki  gaskkas, muhto almmatge lea nu ahte dat njárga, mii lea oarjjabealde Rossfjordvatnet, ii gula orohahkii. Go livččii gullan Stálonjárgii, de livčče leamaš oalle buorit rájit. Jus  earát  galget  dan  atnit,  sáhttet  ealut  masttadit  go bohccot rasttidit ráji Áisajoga ja Ráisavuona gaskka. Lea  erenoamážit  Fagerfjell  lulábeale  oassi  mii  lunddolaččat  lea  oktan  duovdan  Stálonjárggain.  Man stuora  váttisvuohtan  dát  gártá,  lea  gitta  gažaldagas oažžu go Stálonjárga dohkálaš dálveguohtumiid olggobealde dálá orohaga. Jagi  1919  boazoguohtunkonvenšuvnnas  lei  eanas oassi  Stálonjárggas  geasseorohahkan.  Duovdagat davábealde Skuoddojoga – Skuoddovuovddi eai gullan orohahkii. Jagis 1949 ii lean šat geasseorohahkan. Dálá  orohatrádji  mearriduvvui  jagis  1963.  Stálonjárgga oarjjabeale eananoasit leat dál muhtin muddui sierra oassin orohagas. Orohagas eai leat vuogas siskkáldas oazit. Bearrašat, geat barget boazodoaluin orohagas, fárrejedje dohko jagis 1963/64, ja bohte Meavkkis/Stuoranjárggas. Sii fárrejedje álgosaččat Oarje-Finnmárkkus Romsii jagiin 1950 ja 1956. Vuosttaš jagiid ledje jeageleatnamat  buorit  go  eai  lean  guođohuvvon,  ja orohat  adnui  birrajagi.  Jagi  1975  rájes  leat  dálvet johtán Álddesjávrái. Sáhttá  dadjat  ahte  Stálonjárgga  boazodoallit  leat maiddái leamaš hui guovddážis šiehtadusa dahkamis gaskal  Romssa  boazosápmelaččaid  Fylkkasearvvi  ja Sárevuomi čearu. Dát šiehtadus lei vuođđun rievdadit jagi 1984 konvenšuvnna. Go ášši geahčča Stálonjárgga  bealis,  lea  Sárevuopmi  aibbas  unnán  bargan  dan ektui ahte deavdit iežas oasi šiehtadusas. ¶
Luonddudilálašvuođat Stálonjárgga  báktevuođus  leat  gehppes  mollaneaddji báktešlájat.  Nu  leage  miehtá  Romssa  gaskkamus guovlluin. Eanas lea luovos báitaráktu, muhto gaskkohagaid lea kálka muhtin sajiin. Alimus várrečohkat, Stálonjárga  (Bessetčohkka)  (1.381  m  bm)  ja  Storala (1.238 m bm) leat granihtat mat čoarrájit báikkis, gos eanas lea báitaráktu. Orohat  lea  oarjjabealde  daid  váriid,  mat  juhket Romssa fylkka davvi -lulli ávssásiin. Dan seammás lea orohat nuorttabealde riddoeanangáissaid. Dát eatnamat  čájehuvvojit 3.  kártamildosis, mas  eananhápmi govviduvvo. Vaikko vel oassegovva čájehage iešalddis dan  Bessetčohka  davábeali  vuolládagaid,  de  oaidnit goitge  áksása  nuortti  -oarjji  topografalaš  erohusaid. Topografiija čájehuvvo maiddái eatnamiid allodaga mielde.  Orohat  buohtastahttojuvvo 2.15.  tabeallas dáinna golmmain eará orohagain, ja čájeha obbalač- čat Romssa boazodoalu stuora erohusaid. Lágus leat ovttamađe areálat badjelis ja vuollelis go 60 m bm., ja dan orohagas leat sihke várreráiddus ja riddoguovllus eatnamat. Basevuovddis lea ollu eanan gaskal 600 m bm ja 1.000 m bm ja leage dasto alla várreeanan. Stálonjárggas lea eanas eanan gaskal 200 m bm ja 600 m bm., ja dat leage minddarnai gaskal várreráiddu ja riddováriid. Giellasis leat muhtin eatnamat várreráiddus ja muhtimat fas nudaddjon “gaskajohtolagas” . Eatnamiid allodaterohusat juo iešalddiset dagahit erohusa maiddái doaibmavuogi- ja guohtunmálle gaskii, muhto maiddái dálkkádagat váikkuhit iešguđetládje. ¶
2.15. tabealla. Muhtin eananallotoasit21 njealji oro- hagas. ¶
BaseLáhku badjelis meara ¶
vuovdi ¶
Vuollel 200 ¶
33 badjelis 1.000 ¶
Guovdu  orohaga  lea  alla  várreeanan,  ja  doppe  leat šattolaš vákkit. Bruttoareálas lea 3 % čáhci, ja 0,3 % lea jiehkki ja jasat. ¶
21. Čáhci ja jiehkit eai leat areálavuođus mielde. ¶
Orohagas lea ollu muohta. Guovllus borgá badjel 300 mm muohttaga. Dán dáfus lea sihke Fagerfjell ja Álddesjávri  mávssolaš  dálvejagi  guohtumin.  Álddesjávrri  oarjjabeali  duovdagiin  orru  leamen  seakkit muohta go Stálonjárggas. Orohaga oarjja(lulá)bealde sáhttá arvit, go doppe láve gaskamearálaččat arvit 50– 100 mm. Go geahččá muohtameari ektui, de lea dat arvi  doarvái  lásset  guohtumiid,  muhto  ii  arvve  dan mađe  ahte  suddada  muohttaga.  Dán  guovllus  eai gávdno eará guohtumat jus dat lássahuvvet. Dát dilli lea  Romssa  eará  orohagain  maid  ja  muhtin  sajiin Nordlánddas. Vaikko orohagas borgá ollu, de goitege bievla árrat. Vári  guovddáš  oasit  bivlet  juo  miessemánu  loahpas. Vuonas álgá rahttá miessemánu vuosttaš beivviid. Eai leat  galle  saji  gos  šaddu  ii  leat  vel  ihtán  geassemánu 15. beaivái. Stálonjárggas váilot buorit bálggosbáikkit geassebáhkaid  áiggi,  muhto  áhpi  buktá  veahá  galbmasa ja árrašattu. Obbalaččat leat dainnalágiin njuovvanbohccot lossadat. ¶
Guohtun Stálonjárggas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid. Takseren fátmmasta guokte iskkadeami, mat goabbánai  gokčet  orohaga  davit  ja  lulit  eatnamiid. Takserejuvvui  dakkamaŋŋil  go  johte  dohko  jagis 1964.  Davágeaži  eatnamiin  eai  leat  muhtin  smávit eananoasit mielde iskkadeamis. Linjatakseremis maiddái  ii  leat  mielde  stuorit  ii-anihahtti  eanan.  Geahča 2.16. tabealla. Orohagas leat máŋggalágan šattut. Dasa lassin lea orohagas “ … gehppes, goike ja vuogas eanan juohke sajis … suodji várrevuvddiin ja rámššas … ”. Bohccot besset bálgat vuomis várreeatnamiidda dálkkádagaid mielde. Stálonjárggas  lea  eambbo  jeageleanan  go  ovdamearkka dihte Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Geassejagi  guohtumiid  árvu  lea  baicca  árvvoštallojuvvon heajubun. Dát mearkkaša ahte geassejagi guohtumat eai leat nu buorit, ja lea buoret jeagelguohtun go Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Dákkár  riddoeatnamiin  eai  gávdno  albma  jeagelguolbanat. Dat jeagelšlájat mat dohkkejit guohtumin leat roancejeagil ja várrejeagil. Dat šaddet dakŋasiid gaskkas ja gilvalit rásiin ja urttain. Go bohccot dulbmot jeahkála, mollana jeagil bievlla áigge dákkár eatnamis hui fargga, ja eanan muolduluvva. Stálonjárggas gávdná buoremusat jeagelguohtuma skieraniin ja jalggain, gos šaddet čáhppesmuorjjit, muhto dát jeagil lea  maiddái  hui  rašši  go  dulbmojuvvo  guođudettiin. Jeagil  gal  dulbmojuvvo  ja  eanan  muolduluvvá  go bievllaáigge  guhtot  bohccot  daŋaseatnamiin,  mii  lea goikkis.  Dát  čuohcá  erenoamážit  Stálonjárgga  orohahkii gos unnán lea jeagil. Geasset gávdnojit rásse- ja urttašlájat  šaddočohkiidusat  čáhccásbáikkiin  ja  rámain, ja dat leat buot buoremusat geasseguohtumin. Dákkár šlájat guohtun lea gal viidát, muhto dat šaddá seahkálaga daŋaseatnamiin gos čáhppesmuorjjit šaddet, dehe álmmehisšattot jekkiin. Danne guohtu boazu jeahkála lassin vai gokčá eallámušdárbbu. ¶
Várreeatnama  rámain  lea  unnán  sarritsaddu.  Dan sadjái  leat  baicca  ollu  jasat  ja  gáisáeatnamiin  rássejalggat. Davágeahčen leat 22 % jassagobit. Dáin jassaguorain šaddet gironlasttat. Lulábealde eai leat nu ollu  jassagobit,  muhto  gironlasta  šaddá  doppe  nai seammá mađe (12 %). Doppe gos jassagobit eai leat nu  ollu,  leat  dan  sadjái  várreeatanamiin  rásserámat. Dat guohtunšlájat ledje oktiibuot 26 ja 28 % takserejuvvon areálas. Jeakkit leat nu unnán ahte eai sirrejuvvon tabeallas. Eanas leat álmmehisšattot jeakkit. Dat eai anit geasseguohtumin,  muhto  takseremis  čájehuvvui  veahá  jeagelguohtun. ¶
2.16. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) Stálonjárggas. ¶
Davvi ¶
Skierri, čáhppesmuorji jna, jeagil ¶
29 Vuovdi čáhppesmuorješaddu ja jeagil ¶
5 Sarritrámat ¶
27 Soahkevuovdi ja sarritšaddu ¶
29 Várreeatnamat gos lea rássešaddu ¶
22 Unnit ii-anihahtti ¶
3 Eará guohtunšlájat ¶
Oktiigeassu Stálonjárga heive geasseorohahkan. Das lea veahá jeagelguohtun, muhto doallána duššefal giđđa- ja veahá čakčajagi dárbui. Orohat dárbbaša dálvejagi guohtumiid olggobealde orohaga. Dasa leat golbma vejolašvuođa.  Vuosttaš  lea  guođohit  Álddesjávrri  dálvet, nubbi fas guođohit Ruoŧas ja goalmmát vejolašvuohta lea lotnolasat dán guovtti gaskkas. Fágalávdegoddi lea dán birra čilgen Álddesjávrri orohaga vuolde. ¶
2.3.2 Álddesjávrri boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Álddesjávrri boazoorohat lea Romssa stuorámus boazoorohat. Oktiibuot lea 2221 km ¶
viiddu, mii lea 11% Romssa boazodoalloguovllus. Orohahkii gullet duovdagat  goappaš  beali  Álddesjávrri.  Nuorttas  ja  luksa čuovvu  orohatrádji  riikaráji  rádjemearka  283  rájes, Čuovžavári buohta, gitta Ávževuopmái Duortnusjávrri geažis. Oarjjabeale rádji manná Ávževuomi ja Bearduvuomi mielde, ja fas rádji davil manná Málátvuomi, Gearggesvuovddi  mielde  ja  várrečohkaid  mielde, gokko  muđui  maid  manná  Bearddu  ja  Málátvuomi suohkaniid  rádji,  gitta  Čuovžavárrái  riikaráji  bokte. Orohagas  lea  rádji  Meavkki  ja  Dievaidvuovddi  orohagaide nuorttildavil ja Stálonjárgii ja Giellasii oarjjil. Earret  riikkaráji  ja  guovlluid  Gearggesvuovddis Čuovžavárrái,  čuovvu  rádji  čázádagaid,  já  dáid  gal oažžu dadjat buorren rádjin. Geahča 2.7. kártta. ¶
Østerdalenis  Álddesjávrri  guvlui  ja  viidáseappot Leinavatn:i  lea  čielga  siskkaldas  oahci.  Das  gokko Ávževuomi ja Østerdála jogat bohtet oktii, lea dát Láirevákki konvenšuvdnaguovllu davábeali rádji. Muhtin oassi Anjavuomi konvenšuvdnaguovllus lea gaskal  orohatráji  davil  ja  Álddesjávrri,  mii  fas  lea lulábealde.  Gasašvággi–Gearggesvuovdi  lea  rádjin oarjjil ja nuortan ráddje fas rádjeáidi, mii vuolgá Politioddenis.  Orohaga  davvinuortabeali  rájis  (Sárevuopmi), lea maiddái unnebuš konvenšuvdnaguovlu. Muđui  ii  oaččo  guođohit  Álddesjávrri  nuorttabeali eananosiid konvenšuvnna olis (nuorttabeali Leinavatnet ja Álddesjávrri, namalassii Mannančearu guovllu). Anjavuopmi  ráddjen,  mii  čilgejuvvui  ovdalis, boahtá das go konvenšuvdna rievdaduvvui jagis 1984, ja  Sárevuomi  čearru  ja  Romssa  boazodoallit  evttohedje  dan.  Guohtonguovllu  rádji  sirdojuvvui  dalle luksa Álddesjávrri orohaga sisa. Ovdal lei rádji jurddašuvvon  eanas  muddui  galgat  leat  Dievaidvuovddi ráji  siskkobealde.  Dát  ii  lean  lunddolaš  rádji,  ja  jagi 1972  áidešiehtadus  eaktudii  dasto  ahte  huksejuvvo áidi Anjavuomi ja Hávgavuomi lulliráji mielde, rádjemearka 283 rájes Čuovžavári bokte ja Álddesjár’ aláža mielde  Sandelvatn:i.  Dán  áiddi  oažžu  lohkat  oassin dan  seammahat  áiddis,  mii  vuolgá  rádjemearka  280 rájes (Sárevuomi ja Dálmmá rádji) Čuovžavári bokte (rádjemearka  283),  duovdagat  lulábeali  Doarrovári Álddesjár’ alážii, ja das oarjjás guvlui. Áidi ceggejuvvui dušše Álddesjár’ aláža radjái. Go  konvenšuvnna  rievdadedje  jagis  1984,  lei vuođđun  ahte  cegget  guokte  ođđa  rádjeáiddi.  Viimmat,  digaštallamiid  maŋŋil,  ceggejuvvui  nuorttamus áidi jagis 1991. Áidi ceggejuvvui arvat earásaji go dat maid ledje šiehttan jagis 1984 ¶
. Áidi vuolgá dál Politioddenis Álddesjávrri bokte ja manná nuorttasdavás guvlui juste dakka lullelii Čuovžavári, gokko boahtá oktii  dainna  ovdalaš  áiddiin.  Nu  gárttaige  Mannančearu guovlu rádjeáiddiid siskkobeallái, earret dakko gokko Leinavatn lea doallevaš oahcin. Ovdalgo áidi ceggejuvvui Politioddena rájis, čoahkkanedje  bohccot  Mannančearu  guovlui  guohtut,  ja guovlu  doaimmai  dego  stuora  guohtungárdin  bohccuide, mat bohte oarjjil. Bohccot bohte lulábeali dan “bealledagaha” áiddi Alddesjár’aláža badjel ja de bisánedje  dan  mohkkái.  Váttisvuohta  lassánii  measta eambbo  velá  go  Sárevuopmi  ceggii  gaskaboddosaš doaresáiddiid Irggása rájis davás. Jagi 1984 šiehtadusa olis  lea  eanas  oassi  áiddis  Čuovžavári  ja  Álddesjár’ aláža gaskkas gaikojuvvon. Dán áiddis leat guođđán oasi, dannego adno Álttesjár’ aláža gárddi seaibbušin. Jagi 1984 šiehtadusa mielde, galggai maid “dárbbu mielde” cegget  áiddi  Álddesjávrri  ja  Gearggesčohka gaskka,  ja  áidi  galggai  nannet  oarjjabealehaga  ráji. Áidi  galggai  caggat  Álddesjávrri  orohaga  oarjjabeali eananosiid,  vai  Sárevuomi  eallu  ii  guođo  dakko. Duovdagat galge leat Stálonjárgga orohahkii dálvejagi guohtumin. Lea árvvoštallojuvvun cegget áiddi lunddolaš oziid mielde, ja dat áidi manašii dasto vel oarjelis konvenšuvdnaráji. Áššebealit eai leat boahtán ovttaoaivilii  šiehtadusa  dulkomiin,  iige  leat  velá  ceggejuvvon áidi dohko. Dan sadjái lea huksejuvvon rádjegozihanbartta,  mii  galgá  doaibmat  seammaládje  go áidi. Dát  ii  leat  dohkálaččat  doaibman.  Váttisvuođat bohtet čielgasit ovdan das, go Boazodoalloagronoma gáibidii  guođohandivvada  Sárevuomi  čearus  jagiin 1991 ja 1997, go ledje guođohan olggobeali konvenšuvdnaguovlluid.  Mearrádusas  čujuhit  ahte  eallu  ii leat leamaš geahčus, eaige leat leamaš olbmot doppe. Áidi  lea  ceggejuvvon  Álddesjávrris  Innset:i  ja  das Dalbergii. Vággi ii lean šat doallevaš oahcin dan rájes go  buđđo/dulvadedje  čázádaga.  Nu  huksejedje  áiddi merošteami vuođul. Áidi galgá caggat bohccuid mannamis davás ja orohaga namuhuvvon oarjjabeali eananosiide. Lassin  dáidda  namuhuvvon  áiddiide,  lea  oanehit gaska  áidojuvvon  Leinavatn  mielde,  vai  Dálmmá bohccot  eai  mana  Mannančearu  guovlluide.  Ođđa šiehtadallamiid oktavuođas lea Dálbmá evttohan rievdadit  konvenšuvdnaráji.  Dát  evttohus  mielddisbukta duohtailmmis  dan  ahte  eanas  eatnamat  Leinavatn nuorttabealis  sirdojuvvojit  Dálmmá  orohahkii.  Sii dáhtošedje  ráji,  mii  joatká  rádjin  Sárevuomi  guvlui rádjemearka  280  rájis,  Gámasjoga  mielde  viidáseappot Álddesjávrái. ¶
Luonddudilálašvuođat Gáissát  Kistefjell  (Buoccagas)  (1633  m  bm)  ja  Rohkumborri  (1659  m  bm)  leat  čielga  oahcin  nuortalit osiid  granihttaguovlluid  ja  oarjelit  osiid  báitarávtto gaskka.  Gáisáalážat  leat  gabbro,  ja  dannehan  leatge nu ceggosat. Dakka nuorttabeali Rohkumborri manná dat  rádji,  gokko  gávdnojit  geahppadit  mollaneaddji báktešlájat  ja “eamibákti” ,  ja  dat  leage  čilgehussan dan stuora erohussii ceakko gáissás ja njuidosis Borjjasoaivvis (Bihppáš) veahá nuortalis. Eatnanhámi rievdan  dagaha  maid  šattuid  rievdama  ja  nu  maiddái guohtunšlájaid. Orohaga nuorttabeali osiin lea unnán šaddu, eaige nu ollu šaddošlájat, muhto fas oarjjabealis leat viidát guovllut, gos šaddet máŋggalágan šattut šattolaš eatnamis. Romssa guovddáš guovlluin lea duottarvárreráidu, mii  manná  gitta  Ittunjárgii,  ja  bisána  Álddesjávrri duohkái lulil. Seammá ládje go várreráiddu oarjja- ja nuorttabeali  eatnamat,  leat  maiddái  jávrri  lulágeaži eatnamat jalgadeappot. Dát ii mávsse almmatge dan ahte guovllus eai leat alla várreeatnamat, muhto dat eai leat nu ráššát. Orohagas leat 7,5 % jávrrit. Álddesjávri, Leinavatn ja  Geavdnjajávri  leat  váldojávrrit.  Vaikko  guovllus leat alla gáissát, leat goitge mearkkašahtti unnán jiehkit, dušše 1 %. Go dán buohtastahttá jasaid ja jiehki meriin  maid  NORUT  guorahallan  gávnnahii,  oažžu ¶
22. Duohtavuođas viiddui konvenšuvdnaguovlu velá 50–60 km ¶
das  vuođu  árvvoštallat  man  viidát  dat  eatnamat mannet,  mat  aiddo  leat  rahppsan  jiehki  vuolde,  ja main  ii  leat  šaddu.  Dán  guorahallama  vuođđun  lea satelihttagovva, mii govvejuvvui suoidnemánus. Dan birra mii čilget dárkileappot “Guohtun” -oasis. Orohagas  leat  alla  várreeatnamat  mihtilmasat. Nannáma eatnamiin lea dušše 30 % vuollelis go 600 m bm. Dát allodat vástida sullii guovllu . 20 % areálas lea badjelis go 1000 m bm. Leat duššefal 3–4  orohaga  Norggas  main  lea  ná  ollu  alla  várreeanan.  Orohaga  oarjjabealehagas  leat  čiekŋalis  vákkit mihtilmasat,  muhto  ordaráji  bajábealde  leat  eanas njuoiddo leagit, gos lea buorre guohtun. Mii namuheimmet 1. kapihttalis várreráiddu movt dat váikkuha ahte borga ja arvi gahččá eanas oarjjabeali eatnamiidda Romssas. Álddesjávrri guvlui borgá sullii 2–300 mm. Go suokkarda dárkileappot muohttaga  juohkáseami  orohagas,  de  čájehuvvo  ahte muohttá  arvat  eambbo  oarjjabeali  eatnamiidda  go nuorttabeallái. Ođđajagimánu gaskamearálaš temperatuvra siseatnamiin lea sullii –12° ja –14° gaskkas, ja oarjjabealde  fas  lea  galbmasit,  nappo  –8°  ja  –10°. Seammás arvá hárve nuorttabeallái Kistefjell ja Rohkumborri ođđajagimánu ja guovvamánu áiggiid (gaskamearálaččat 10–25 mm jagis). Dan dihte ii leat nu stuora  ballu  ahte  guohtumat  lássahuvvet  jieŋa  dahje cugŋo  geažil.  Mađi  oarjelii  boahtá,  dađi  bahat  lea lásset  guohtumiid,  dannego  muohta  lea  eambbo  ja sáhttá dávjjibut arvit dohko. Rahttá álgá geassemánu loahpas eanas osiin orohagas. Nuorttamus ja oarjjimus guovlluin sáhttá rahttá álgit  juo  geassemánu  álggugeahčen.  Rádjeguovlluin lea  gaskamearálaš  temperatuvra  6°  ja  8°  gaskkas,  ja oarjelis  lea  lieggasit,  nu  movt  muhtin  vákkiin  sáhttá leat 12° ja 14°C gaskkas. Muohta suddá hiljit ja bistá guhká go lea ollu muohta, ja nu bistá varas rássi mealgadii geassái. ¶
Guohtun Orohaga guohtun lea suokkardallojuvvon sihke dábálaš linjjátákseremiin ja satelihttagovvemiin. Linjatákseremiin lea Selskapet for Norges Vel suokkardallan  guohtuma  miehtá  orohaga,  earret  nuorttidavimus  guovlluid  (davábealde  Kirkestinden–Istindane)  Orohaga  lea  minddar  juohkán  golmma  iešguđetge eananoassin. Duovdagiid lulábeali Álddesjávrri ja Leinavatn gohčoda Bihppážin, ja guovllu nuorttadavábeali  dán  guovtti  jávrri  gohčoda  fas  Sárevuopmin. Duovdagat oarjjabeali Rohkumbori ja Kistefjell leat . Mii oaidnit 2.17. tabeallas ahte ii-anihahtti oassi lea unnán  buot  dán  golmma  guovllus,  ja  buot  unnimus lea guovtti nuorttamus eananosiin. Lei gal vuordimis ahte oarjin, gos leat alla gáissát, lea ii-anihahtti oassi eanemus.  Muhto  lei  imaš  go  ii-anihahtti  lohku  lei vuollin. Čilgehussan várra lea ahte stuora ii-anihahtti guovllut,  nu  movt  Álddesjávri,  ii  leat  váldon  mielde viidodahkii, iige leat mielde linjatakseremis. Fágalávdegotti  meroštallamat  čájehit  ahte  čáhci  ja  jiehkit dahket  badjelaš  7%  orohaga  olles  viidodagas.  Dasa lassin bohtet gáissát. ¶
Guohtunšlájaid  mihtilmas  erohusat  bohtet  erenoamážit  ovdan  jeageleatnamiid  meari  dáfus.  Suokkardallama  mielde  lea  Sárevuomis  40 %  jeagelguohtun,  dan  suktii  go  Álddesjávrris  lea  dušše  18 %. Álddesjávrri guovllus lea alla mearri dannego jeagil lea oalle ollu goike rásseeatnamiin (12 % šattuin). Lassin dasa ahte lea erenoamáš valljugas geassejagi guohtun, heive guovlu maiddái jeagelguohtumin. Man heivvolaš guovlu lea jeagelguohtumin, vuolgá ollu das man ollu geasset guođohuvvo. Suokkardallama mielde lea dain goike jeagelšattolaš rásseeatnamiin dálvet ollu daškes ja gassa muohta. Dát mearkkaša ahte guovlu heive buoremusat giđđat ja  čakčat/árradálvvi,  go  muohta  lea  suddagoahtán. Sárevuomi  oarjjabeali  ja  nuortalulábeali  eatnamat leat eanas ráššát. Dušše jávrriid birra lea veahá vuovdeeanan. Lea asehis ja unnán šaddu, muhto dat veahá rásseeatnamat  mat  gávdnojit,  sisttisdollet  maiddái jeahkála. Nuortadavit eananosiin, gos iešalddis leage dat Sárevuopmi, leat eambbo njárbes vuovde- ja jeaggeeatnamat. Vuovddis lea čahppesmuorjedaŋas ja ollu jeagil (13% olles viidodagas.) Jekkiid kvalitehta rievddada  jeakkis  jeaggái,  muhto  illá  gávdno  jeagil  dain luome-  ja  balsajekkiin  mat  leat.  Gaskkohagaid  lea suohkadit šaddu go eará guovlluin. ¶
2.17. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi (%) golmma eananoasis Álddesjávrri orohagas. ¶
Álddes- Sáre- Bihpjávri vuopmi páš ¶
Skierri, čáhppesmuorji, jeagil ¶
1 Skierri,čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
28 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶
12 Soahki, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶
9 Sarritrámat ¶
3 Sarrit, soahkevuovdi ¶
27 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶
23 Goike rásseeanan ¶
5 Eará jeaggi ¶
4 Eará šaddošládja ¶
3 Ii-anihahtti ¶
Šaddošlájat oktiibuot ¶
Jeagelguohtun oktiibuot ¶
35 Anolaš areála km ¶
115 Brutto areála km ¶
130 Ii-anihahtti earret linjjáid % ¶
Bihppáža eatnamat, eanavuođđu ja šaddu sulastahttá dan  mii  lea  Sárevuomis.  Leat  heajos  rásseeatnamat, muhto livččii buorre jeagelguohtun. Man bures aniha dálvejagi guohtumin, lea gitta das movt eará jagiáiggiin guođohuvvo. Dálmmá dálá konvenšuvdna guovlluid oarjja/alle bealehat daddjo guohtunsuokkardallamis “erenoamáš buorren geassejagi eanamin” . Dáppe ledje maid muhtin goike jeagelšattolaš rásseeatnamat, muhto bievlaguođoheapmi lea loaktán jeahkála. ¶
Sáre- Bihpvatn vuopmi páš ¶
NORUT  lea  maid  satelihta  bokte  suokkardallan guohtumiid dain eananosiin mat leat konvenšuvdnaguohtumat. Eatnamiid jugii njealji oassái: ¶
Leina lea gal rievtti mielde konvenšuvdnaguovllu olggobeale,  muhto  nu  movt  namuhuvvui,  leat  konvenšuvdnaguovllut ja riikarádji birastan guovllu. Dánne leatge visot orohaga guohtumat suokkardallojuvvon, earret  duovdagiid,  mat  leat  oarjjabeale  konvenšuvdnaráji  Gasašvákki  bokte.  Geahča  Bassevuovdi-  oasis mas mii čilget NORUT dieđuid. 2.18. tabeallas boahtá ovdan ahte ii-anihahtti oassi lea eanas guovtti oarjjimus guovlluin, 25 % ja 26 %. Duogášlogut  čájehit  ahte  jiehki  ja  muohttaga  mearit leat  iešguđetládje  ja  dagahit  variašuvnnaid  (16%  ja 17%  olles  viidodagas).  Satelihttagovain  leat  veahá muohtadielkkut, ja danne váikkuhit šaddomeari ja iianihahtti  meari  gaskavuođa.  Mearit  čilgejit  movt guovlu heive geasseguovdilguohtumin. Go guovlluin bidjá vuođđun guohtunárvvu osiid 2 ja 3, oaidná ahte Kistefjell ja Láirevággi leat buoremus geassejagi guohtumat, main lea 32 % ja 29 %. Nettoareála ektui (earret ii-anihahtti oasi), lea oassi 49 % ja 45 %. Dan guovtti eará guovllus lea bruttoareála oasis 14 % ja 18 % ja fas 16 % ja 20 % nettoareálas. Lea gal veahá erohus osiin “erenoamáš deaŧalaš rássečohkiidus ja valljugas jassagobit” , muhto dát dovdo eanas jassagobiin. Lea  mearkkašahtti  go  guovtti  oarjjimus  guovlluin leat ollu árvvolaš dálvejagi guohtomat (33 % goappašagain). Vaikko lohku leage mealgat unnit go Gámasa ja Leinasa logut, main lea 73 % ja 67 %, čájeha dát ahte guovlluin maiddái leat valljugas dálvejagi guohtumat. Go daddjo dálvi ja geassi, leat namahusat dás adnon álkivuođa dihte. Nu movt Norges Vel suokkardallan geažuha, heivejit guovllut buoremusat guođohuvvot giđđat, čakčat ja árradálvvi. Go  gohčoda  dálveguohtumin  duššefal  alla  eatnamiid  (veađáhat  ráhppát  ja  daŋas/skierreguolbanat  – eai leat dás váldon mielde jeagelšattolaš daŋasvuovddit),  lea  nuorttimus  guovlluid  oassi  stuoris  (66  %  ja 57 %). Dás čielggadeamis lea maiddái álkivuođa dihte bidjan erohusa dušše dálvejagi guohtuma ja geassejagi guohtuma gaskka. Ovdamearkka dihte heivejit jeagelšattolaš daŋasvuovddit árradálveguohtumin, ja dasto fas ráhppát ja guolbanat heivejit buorebut dálveguovdil,  muohtadilálašvuođaid  dihte.  Earret  erohusaid, mat bohtet ovdan 2.18. tabeallas, leat vel stuorát ero- husat  oarjjimus  ja  nuorttamus  eananosiid  gaskkas, guohtundilálašvuođaid  vuođul  dálvvi  guhkkodagas (jiekŋun, muhto maid biegga čeargada.) ¶
2.18. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi(%) Álddesjávrri eananosiin. ¶
Guohtunárvu Gamas ¶
LáireGeassi ¶
Dálvi vággi ¶
Mearritkeahtes ¶
0 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶
9 Ii-anihahtti, jassa ja jiehkki ¶
Ii-anihahtti oktiibuot ¶
Daŋasvuovdi, jeagil ¶
4 Daŋasvuovddit ¶
3 Rásseeatnamat ¶
4 Veađáhat ráhppát ¶
15 Daŋas-/skierreguolbanat ¶
13 Álmmehis rássejassagohpi ¶
5 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶
Šaddu oktiibuot ¶
Šaddu ja ii-anihahtti ¶
100 Árvvu oassi 2 og 3, dálvi ¶
33 Árvvu oassi 2 og 3, geassi ¶
Go árvvoštallá guohtuma guohtunšlájaid juohkáseami vuođul,  lea  dávjá  eaktudan  ahte  guohtumiid  sáhttá atnit  buoremus  lági  mielde.  NORUT-suokkardallan dadjá siskkit guovlluid guohtumiid obbalaš árvvoštallama  birra  ahte  guovllus  eai  leat “gostege  gávdnan guovlluid gokko jeagil šaddá viidát. Oaivejeagil šaddá báikkuid,  ja  boazojeahkálat  leat  njárbadit  šaddan. Veahá fiskesjeagil gávdno. Dušše smarvejeagil šaddá viidát 2–3 cm allosažžan.” Viidáseappot dadjá suok- kardallan ahte “erenoamáš lea go ihtá nu ollu goikerássešaddu jeahkála sadjái guolbaniin, …” . Go eanan lea  nu  garrasit  guhtujuvvon  ja  čilviluvvan,  de  rivde šaddošlájat gaskaboddosažžat. Goikerássemearri  guolbaniin  váikkuha  maiddái erohusaid dan guovtti suokkardallama gaskii. Vaikko goabbatládje  ráddjejuvvo,  lea  erohusaid  duogážin muhtin  muddui  dat,  go  NORUT  lea  atnán  vejolaš guohtunšlájaid suokkardallama vuođđun, ja Selskapet for  Norges  Vel  fas  taksere  duokkot  dákko.  Duššefal njuolggo takseremis oaidná leatgo šaddošlájat rievdan dannego eanan guhtojuvvo garrasit. Suokkardallamiin ovdanboahtá  maiddái  veahá  goabbatládje  dat  man ollu lea vuovdeeanan. Čakčat jagis 1996 lea H. Prestbakkmo čállán rapporta, maŋŋil go lea finadan guovlluid geahčadeame. Rapporttas  dadjá  ahte  Mannančearu  guovlu  (Leinavatna  nuorttabealde)  lea  sakka  guođohuvvon.  Rapporta  čilge  guovllu  obbalaččat  guorbbasin,  jeagil  ii báljo  leat  šat  vumiin  ja  jekkiin.  Vaikko  su  oaivila mielde  ii  leat  bievlajagis  guođohuvvon  doppe  maŋemus jagiid, ii leat jeagil báljo álgán giellasit. Maiddái Gamas-váriid birra čállá Prestbakkmo dili leat sullii seammáláganin go Mannančearu guovllus, muhto balsajeakkit gal leat suddjejuvvon buorebut, go boazu ii beasa juohke sadjái. Doppe gal lei jeagil gávdnamis. ¶
Oktiigeassu Álddesjár’ johka juohká Álddesjávrri orohaga guovtti eananoassái. Jávrri davábealde sáhttá orohaga oarjjimus eananoasiid geavahit sihke bievla- ja dálveguohtumin,  muhto  fas  nuorttamus  guovlluin  leat  áibbas unnán  buorit  geassejagi  guohtumat.  Dan  sadjái  leat orohaga  nuorttamus  eananosiin  hui  buorit  jeagelguohtumat, mihá šaddilit guovlu areála ektui go dat mii lea orohaga orjješdavit guovlluin. Muohtadilálašvuođat  ja  guohtumiid  lássahuvvanvárra  iešalddis  lea mearkan dasa ahte ii berre guođohit oarjjit guovlluid maŋŋelii  go  árrádálvái.  Ekologalaš  geahččanbealis berre oarjjimus guovlluid atnit bievlajagi guohtumin, ja Alttesjávrri siskkit osiid fas aivve jeagelguohtumii. Sárevuopmi,  muhtin  oassi  Dievaidvuovddis,  oassi Álddesjávrris ja Stálonjárga leat lunddolaččat oktahat eanan  ekologalaččat.  Buoremus  čoavddus  livččii  jus guovllu dálá boazodoallu heivehuvvo oktii, ja vaikko ásahit  iešguđet  siiddaid,  nu  ahte  siiddain  leat  iežaset sierra guohtuneatnamat. Fágalávdegoddi lea ipmirdan ahte dát ii leat áigeguovdil Stálonjárgga orohahkii ja Sárevuomi  čerrui  dála  dili  vuođul.  Konvenšuvnna berre ráhkadit nu soddjilin ahte maŋit áigái lea vejolaš válljet dán čovdosa. ¶
Dála  dili  vuođul  leat  máŋgá  čovdosa,  earágo  dat mii  ekologalaččat  lea  buoremus.  Fágalávdegoddi čujuha  velá  lassin  guokte  eará  čovdosa.  Goappaš čovdosat  leat  hutkojuvvon  dálá  duohtadili  vuođul. Vuosttažettiin  dárbbaša  Stálonjárgga  orohat  dálveguohtumiid  iežaset  orohaga  olggobealde  (dárkilis dieđuid  logat  dan  orohaga  oktavuođas).  Dasto  leat Álddesjávrri orohaga siskkit jeageleatnamat (Mannančearru  jna)  sakka  guorban.  Ekologaččat  rievttes  eanangeavaheapmi mearkkaša ahte Mannančearu guohtumat jna. leat mihá buoret molssaeaktun dálvejahkái go  orohaga  oarjjimus  guovllut.  Go  Mannančearu liggás garrasit guođoha, hedjona maid vejolašvuohta geasset  guođohit  oarjjimus  eananosiid  (go  de  ferte atnit  dáid  eatnamiid  dálveguohtumin).  Jus  háliida luvvet oarjjimus guovlluid orohagas geassejagi guohtumin, fertejit dat dálveguohtumat mat sadjái bohtet, leat  seammá  buorit,  dehe  juo  buorebut,  go  dát  mat guovllus dál leat. Dát lea dilli man ferte vuhtii váldit go lagamus jagiide hutká guohtungeavaheami. Jus dán dili ii váldde vuhtii, lea mohkkegeainnu bokte bidjame dan  eavttu  ahte  Stálonjárgga  orohaga  boazodoallu heaittihuvvo. Jus buoremus čovdosa ii sáhte duohtandahkat, lea fágalávdegotti  oaivila  mielde  buoremus  addit  Stálonjárgga orohahkii sierra konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas dálvet guođohit, ja Sárevuomi čearru fas oažžu viiddiduvvot iežaset konvenšuvdnaguovlluid Norggas. Dán vuođđun lea ahte Stálonjárga sáhttá čakčat/árradálvvi guođohit  Álddesjávrái  guoskevaš  eatnamiid.  Dasa lassin  lea  eaktu  ahte  orohat  beassá  johtit  čearu  ja konvenšuvdnaguovlluid čađa. Goalmmát molssaeaktu lea válljet šiehtadusa mii lei jagi  1984  konvenšuvnna  rievdadeami  vuođđun.  Dát molssaeaktu  sáhttá  čađahuvvot  easka  muhtin  jagiid geahčen. Dáid guovlluid, (Mannančearu ja dasa guoskevaš  konvenšuvdnaguovlluid  Ruoŧas),  jeageleatnamat leat nu sakka guorban ahte eai leat bistevaš molssaeaktun dan vuosttaš 10–15 jagis. Dasa lassin dagaha váttisvuođaid  go  Sárevuomi  johtingeaidnu  beassat konvenšuvdnaguovlluide lea nu baski. Dálá doaibmadilli dahká váttisin go giđđajohtináiggi mannet bohccot  daidda  dálveguohtumiidda  mat  leat  Stálonjárgii várrejuvvon. Johtingeainnu baskkideapmi lasiha váttisvuođaid  ain  eambbo.  Dát  dilit  dagahit  vel  eahpesihkkareabbun  dan  gažaldaga  goas  guovllut  sáhttet anihit  sihkkaris  dálveguohtumin.  Maŋŋel  1984  lea vásihuvvon ahte livččii buorre, jus cegge rádjeáidi dálá konvenšuvdnaráji oarjjabeallái. Fágalávdegoddi  eahpida  veahá  nákcejit  go  áššái guoski  čearut  caggat  bohccuideaset  mannamis  Mannančerrui. Vearrámus mii sáhttá dáhpáhuvvat lea, jus gártá gilvu guohtumiid nalde go jeagil fas šaddagoahtá. Jus nu geavvá, de ii doaimma namuhuvvon čoavddus duohtavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttet guovllut lulábeale Álddesjávrri (Bihppáš) leat áigeguovdilis dálvejagi guohtumat. Fágalávdegoddi ii oainne goitge movt livččii  ávkkálaš  dán  guovllu  várret  sierra  dálvejagi eanamin.  Guovllu  obbalaš  guohtunvalljodagaid  árvvoštallama  vuođul,  oaivvilda  fágalávdegoddi  ahte ¶
Dálbmá  čearru  bisuha  Láirevákki  konvenšuvdnaguohtumin. Dán čovdosa vuođul gártá váttisin sirret Bihppáža nu ahte ii guođohuvvo eará áigodagain go dálvejagis. Dát maiddái ii leatge sávahahtti ahte ii guhtojuvvo, dannego jeagelguohtumiid berre beassat atnit oktan daiguin buriiguin geasseguohtumiiguin mat leat oarjelis.  Ii  leat  heivvolaš  guovttegeardánit  guođohit guovllu. Danne ávžžuha fágalávdegoddi ahte guovlu ii várrejuvvo Romssa  boazodolliide  dálvejagi  guohtumin, muhto adno ovttas geasseguohtumiiguin oarjelis. Dát  ávžžuhus  lea  almmatge  gitta  das  ahte  gávdno čoavddus, mii addá Giellasii seammaárvosaš oktonas vuoigatvuođa  geavahit  dálá  Njuorajávrri ¶
Dálmmá čearus. Anjavuopmia  konvenšuvdnaguovllu  gullá  oktii lagaš duovdagiiguin Ruoŧa bealde ráji. Muhto go dán guovllu boazodoallu johtá nuorttas - oarjjás guvlui, de juohkása  dat  guovlu,  mii  lunddolaččat  gulašii  oktii, Álddesjávrri  ja  Duortnosjávrri  gaskkas, riikarájis.  Muđui  mandáhttáguovllus  lea  riikarádji johtingeainnu  ektui.  Jus  riikarádji  šaddá formálalaš  rádjin,  gártá  dát  stuora  váttisvuohtan Dálmmá  čerrui.  Dálá  guođohanáigodat  lea  dakkár váttisvuohta. Jus konvenšuvdnaguovllu ii galgga sáhttit  atnit  maŋŋel  čakčamánu  15.  beaivvi,  ferte  buot bohccuiguin johtit eret Duortnosjávrri ja Álddesjávrri gaskkas Láimoluovtta gárddiid čađa ovdal dán áiggi. Jus  guohtunáigemeari  loahpaha,  beassá  Dálbmá čakčat guođohit dán guovllus, ja dainna lágiin seastá guohtumiid  nuorttabeali  Láimoluovtta  doaresáiddi. ¶
2.3.3 Sárevuomi čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  64  boazodoalli,  geat  leat  boazobarggus. Alimus  boazolohku  ii  leat  mearriduvvon  čearuide, muhto  dálá  láhkaásahusas  daddjo  oktiibuot  galgat leat  36  500  bohcco  čuovvovaš  čearuin:  Geaggán, Lávnnjetvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbma. Nudaddjon čielggadeamis evttohuvvo Sárevuopmái dábálaš boazolohkun 12000 bohcco. Mii oaidnit čearu rájiid ja iešguđetge áigodatguohtumiid 2.9 kártagovat. Sárevuomis eai leat earát geaiguin  guođohit  ovttas  guohtuneatnamiid.  Davá bealde  eai  leat  lunddolaš  oazit.  Lea  huksejuvvon guhkes  gaskaáidi  go  váilot  lunddolaš  oazit.  Amaset bohccot rasttidit davábeali ráji, lea áidi huksejuvvon measta riikaráji rájes mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin  ja  vulos  geidnui  396  Badje-Sohppora  davábeale,  muhtinmuddui  Lávnnjetjogas  Vuoksujärvvi bokte gitta Duortnosjohkii Ounisjoga buohta. Oazit váilot maiddái lulábealdege ja dakko lea huksejuvvon  boazoáidi  ráji  guora.  Bievlan  ja  skábman sáhttá  ribahit  soames  heakka  olggobeallái  lulábeale ráji, ja danne leage huksejuvvon áidi, mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin  norggaráji  bokte,  lulábealde Gámasjávrri, ja áidi manná gitta Máttajávrái dálvejagi eatnamiidda.  Dálvejagis  nagoda  ealu  guođohemiin doallat almmá oziid haga. Dálvejagi eatnamiin nuorttabeale eai leat mearriduvvon rájit. Čearu  eallu  lea  oktaneallun  bievlajagis.  Nuorttamus siiddat johttágohtet badjelit eatnamiidda go eallu mannagoahtá oarjjás, ja dalle sii guođohit ja goalŋŋadit  ealu.  Giđđajagi  eatnamiidda  ruoŧabealde  ollejit cuoŋománu,  ja  norggabeale  eatnamiidda  fas  maŋŋil miessemánu 1.beaivvi. Giđđajagi eatnamat leat várreguovllut  Rágesjávrri–Jarin  ávssása  oarjjabealde, muhto eai mana Anjavuomi oarjjabeale eananosiide. Giđđat  guođohit  ealu  ja  dainnalágiin  cagget  amaset bohccot mannat lobihis guohtumiidda ja giliide gilvojuvvon eatnamiidda. Anjavuomis lea bárisguottetbáiki, muhto eai fal oarjjabeale eananoasit ja Álddesjávrri guovlu.  Misiid  merkot  Gáicacacca  gárddis  suoidnemánus  ja  muhtin  oasi  merkot  borgemánus,  ja  dalle gárddástallet Álddesjár aláža ja Cuovzavári gárddiin. Eallu  lea  veaiddalis  gitta  čakčamánu  álgui,  de  bidjet árračavčča Jarina gárdái ja váldet njuovvanbohccuid. Eallu doalahuvvo čakčajagi eatnamiin, mat leat riikarájis  gitta  vuollugas  eatnama  nuorttageahčái.  Golggotmánu ja skábmamánu birrasiin čohkkegohtet ealu ovdalgo rátkkašit dálvesiidan. Dáinna bargguin gerget juovlamánus, ja dalle leat rátkkašan 5–8 dálvesiidan, ja  siiddat  johtet  árbevirolaš  vugiin  dálvejagi  eatnamiidda. Dálveeatnamat leat Rienakjávrri–Kuortovári ávssásis  ja  mannet  Duortnosjoga  davábeale  gitta Kuokso  birrasiidda.  Guovllut,  gos  lea  vieruiduvvan vuoigatvuohta,  mannet  velá  nuortalii  johka  ráigge. Kuokso  guovllu  dálveguohtumiin  leat  ealuin  gitta njukčamánnui, das maŋŋil bidjet ealu oarjjás ja giđđajohtin álgá. ¶
Guohtun Sárevuomi čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi ( 2.19. ja 2.20. tabealla ). ¶
23. Dán čilget lagabuidda Dálmma ja Giellasa oktavuođas. ¶
2.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
9,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,20,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0 Goike bovdnajeaggi ¶
1,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,20 Daŋas-/goike guolban ¶
34,6 Varas guolban ¶
22,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
2,2 Goikásit rásseeanan ¶
– Sieđgarohtu ¶
14,9 Muorračuohpahat ¶
0,2 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,3 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
3,6 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
7,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
5,8 Goike bovdnajeaggi ¶
0,6 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,4 Daŋas-/goike guolban ¶
45,5 Varas guolban ¶
146,216,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
1,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
- Huksejuvvon guovllut ¶
0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu  geassejagi  eatnamiin  lea  badjel  465,0  km ¶
ruonasšaddošládja ja gaskajohtolagas lea 360,2 km ¶
. Gaskajohtolat  lea  čearu  váldoguohtunbáikin  čakčat. Geassejagi eatnamiid ruonasguohtun leat eanas varas guolbanat (271,8 km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (116,7 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 33 % geassejagi  eatnamiin.  Go  satelihttagovain  eai  boađe njuoskasit  rásseeatnamat  ovdan,  de  biddjojit  stuora rásseeananareálat  geassejagi  eatnamiin “daŋas/goike eanan” -šládjii. Nu gártet geassejagi eatnamiid meroštallamis  oallut  ruonasšattut  mat  eai  boađe  ovdan. ¶
Dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat  eai  registejuvvo,  gártá  árvvoštallama boađusin ahte geassejagi eatnamat leat buori kvalitehtas. Ábaida maŋŋigeasi lea guohtun buorre go idjagálut álget, go dalle guhtot bohccot seamulvallji/urtavallji  soahkevuvddiin.  Dasa  lassin  lea  geassejagi  eatnamiid nettoareálas 35 % jeageleanan. Jeageleanan lea maid  gárttan  liiggás  ollu  šládjameroštallamis  dan seammá  meari  maid  njuoskasit  rásseeatnamat  leat vuollelii  meroštallojuvvon,  dannego  satelihttagovat eai  leat  dievaslaččat.  Vaikko  vel  ná  leage,  gávdnojit valjit  jeagelbáikkit  giđđajagi  ja  čakčajagi  eatnamiin. Dálkkádagaid ektui sáhttá giđđajagi eatnamiid guohtuma sirret giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolagas  eai  leat  ruonasguohtumat  nu viidát  go  geassejagi  eatnamis.  Eatnama  ruonasguohtumat leat varas guolbanat, sieđgarođut ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit, ja gokčet oktiibuot 33 % nettoareálas.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtunšlájat leat kvalitehta dáfus heajubut, dannego leat ollu goike šaddošlájat, ja leat unnán alla várrebáikkit gosa bohccot bálgalit geasseliehmun. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 393,7 km ¶
jeagelšaddu, ja gokčá  49  %  duovdaga  nettoareálas.  Dát  eatnamat adnojit čakčat, skábman ja giđđadálvvi. Go dálvet lea heajos  guohtun,  guođohit  ealu  dálvvi  miehtá  jeageleatnamiin váris. Sárevuomis lea 137,6 km ¶
jeagelguohtun dálvejagi eatnamis.  Eambbo  jeagelguohtun  lea  velá  eatnamiin gos lea vieruiduvvan guođohanvuoigatvuohta, muhto mat  eai  adno  álohii.  Dálvejagi  eatnamiin  leat  liiggás unnán jeageleatnamat. Čearru ferte orrut guhká gaskajohtolagas, amas goaridit nuortta/lulá beale guohtuneatnamiid. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahatbáikkit leat. Ii-anihahtti juovva- ja geađgeeananšládja lea unnán geassejagi  eatnamiin  ja  gaskajohtolagas.  Geassejagi eatnamiin lea 77,5 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, dat vástida 6,5 % geassejagi eatnamiid nettoareálas. Gaskajohtolagas leat dát seammá mearit 12,6 km ¶
, mii lea 1,5 %. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 25,0 % badjelis go 1 000 m bm. Gaskajohtolaga eatnamiin ii leat  gostege  badjel  1  000  m  bm,  dannego  duššefal 0,1 %  areálain  lea  badjelis  dán  meari.  Nu  váilotge Sárevuomis alla várreeatnamat ruoŧabeale, mat livčče bálganbáikin  liehmun.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii oaidnit 2.12  ja  2.13 kárttas  šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Sárevuomis  eai  leat  dohkálaš  eatnamat  ruoŧabealde giđđajahkái  ja  geasseguovdilguohtumat.  Lea  váttis gávdnat  buriid  giđđajagi  eatnamiid  Ruoŧabealde váriin,  dannego  dulbes  eatnamiin  ii  gávnna  bievladielkkuid giđđat ja ádjána bievlat. Čearus let hui ollu maŋŋičavčča- ja skábmaguohtumat viiddis vuollugas eatnamiin.  Dálvejagi  eatnamat  vuollin  vuvddiin  leat áibbas unnán. Sárevuopmi dárbbaša geassejagi guohtumiid ja buoremuddu maiddái giđđat beassat guođohit  norggabealde  ráji.  Ii  leat  vejolaš  doallat  dábálaš várreboazodoalu  Sárevuomis,  jus  Norgga  bealde  ii oaččo guohtuneatnamiid. ¶
2.3.4 Fágalávdegotti evttohus ¶
Stálonjárga – Álddesjávri – Sárevuopmi 1. Sárevuopmi,  Anjavuopmi,  Alddesjávrri  davá bealde Álddesjávrri, Fagerfjellet ja Stálonjárga lea okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ahte Stálonjárga  ja  Sárevuopmi  ásahit  oktasašdoalu.  Evttohuvvo  doallat  sierra  ealuid  sihke  bievlajagi  ja dálvejagi. Dat mearkkaša ahte bievlla áigge guođohuvvo oarjjabealde Gaicaluovtta áiddi – Dieváidvuovddi bajágeažehaga ja dálvet nuorttabealde dan áiddi. 2. Fágalávdegoddi evttoha Sárevuopmái juohkit konvenšuvdnaguovllu  ja  čuovvut  jagi  1984  konvenšuvnna  rievdadeami,  ja  viiddiduvvo  Álddesjávrri boazoorohagas dan duovdagii mii lea dakka davábealde  Alddesjávrri  ja  Mannančearu.  Stálonjárga oažžu  dálvejagi  eatnamiid  konvenšuvdnaguovlun Ruoŧas.  Stálonjárga  oažžu  guođohit  rádjeguora Álddesjávrri  boazoorohaga  davit/nuortalit  duovdagiin. 3. Fágalávdegoddi  evttoha  Sárevuopmái  juolludit konvenšuvdnaguovllu  ja  čuovvut  jagi  1984  konvenšuvnna  rievdadeami.  Stálonjárga  oažžu  dálvet guođohit  Mannančearu  ja  lagas  konvenšuvdnaguovllu  Ruoŧas.  Gaskavákke  mielde  huksejuvvon konvenšuvdnaáidi  Gearggesvuovdái.  Stálonjárgga dálvejagi  eatnamat  ráddjejuvvojit  konvenšuvdnaáiddiin dárbbu mielde. ¶
2.4 Gielas – Álddesjávri – Dálbma ¶
2.4.1 Gielas boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohatrádji  lea  maŋemus  rievdaduvvon  jagis  1993. Dalle  biddjojedje  Gielas,  Rivttát  ja  Stoahčetvággi oktan  orohahkan;  Gielas  šattai  orohaga  namma. Garžavággi gullá maid Gielas orohatráji siskkobeallái. Orohaga  dálá  viidodat  lea  1.655  km ¶
.  Geahča 2.8 kártta. Orohaga lulábeale rádji álgá nuorttal, rádjemearkkas 272:s ja čuovvu riikaráji oarjjás ja luksa dan rádjái go Ofuohta ruovdemáđi manná ráji rastá. Das oarjjás čuovvu  orohatrádji  boazodoalloráji  Nordlándda vuostá Ofuohtavutnii. Oarjjabeale rádji manná Hearjjakvuotnamohkkái, ja das davás badjel čazaid Rivttát vuotnabahtii. Dan vuotnaráigge olggos ja birra Čoarvenjárgga  ja  Gielasnjárgga  gitta  Njuorjjojohkanjálbmái. Dasto manná dan johkaráigge bajás badjel čaza ja de Beardu etnui Sætermoena bokte. Dasto čuovvu rádji Beardueanu bajás Sørdala (Sisvákki) johkanjálbmái. Das Sørdala vákki mielde johkaráigge luksa rádjemearkka 272 rádjái fás. Lulábeale  orohatráji  lea  Skievvá  orohat,  oarjjabealde  Roaba  orohat  ja  davábealde  lea  Stálonjárgga orohat. Giellasa nuorttabeale rádji lea dan oasi vuostá Álttesjávrre  orohagas  masa  Láirevákki  konvenšuvdnaguovlu gullá. Dán guovllu atná Dálmmá čearru. Riikarádji lea Giellasa rádji Dálmmá čerrui, ja nu leage Dálmmá  čearus  ja  Giellasis  guhkimus  oktasaš  rádji. Lulábeale rádji ja riikarádji eai leat lunddolaš rájit. Riikaráji  nuorta-lulábealde  lea  muhtin  duovdda  mii gullá  norggabeale  konvenšuvdnaguvlui  (Njuorajávri) mas leat lunddolaš rájit. Dát lea lulás Duortnosjávrri guvlui  ja  oarjjabealde  fas  ruovdemáđi  ja  gaskariikageainnu guvlui. Guovllu viidodat lea 218 km ¶
ja gullá Dálmmá čerrui, muhto Gielas guođoha doppe dálvet. Dálbma lea hálidan lonuhit Mannančearu alcceseaset, mii  lea  Álttesjávrri  orohagas,  ja  addit  Njuorajávrri Giellasii birrajagiguohtumin. Ávževuomi  bajágeahčen  manná  oanehis  rádjeáidi Duortnosjávrái.  Dat  leat  oahcin  Njuorajávrri  ja Dálmmá  (ja  Láirevákki)  gaskkas.  Orohagas  eai  leat eará rádje- ja gaskaáiddit. Lassin Njuorajávrái lea Giellasis velá okta konvenšuvdnaguovlu,  namalassii  Bahccajeagil.  Dán  guovtti konvenšuvdnaguovllus  lea  alimus  boazolohku  1.500 bohcco, ja lassin bohtet jagi miesit. Njuorajávrri guohtunáigodat lea golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Báhccajeahkális lea lohpi guođohit áigodagas juovlamánu 1.beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Dábálaččat eai ane dán guovllu nu guhká. Oainnat  ferte  Duortnosjávrri  rastá  johtit,  ja  nu  fertejit vuordit dassážii go jávri jiekŋu. Earret guokte smávit duovdaga, gulai Gielas orohat daidda  guovlluide  maid  čearut  besse  atnit  jagi  1919 boazoguohtunkonvenšuvnna  mielde.  Njárga  gaskal Loabága  ja  Siellaga  ii  gullan  konvenšuvdnaguvlui. Nubbi  stuora  njárga,  gaskal  Rivttága  ja  Loabága, gárttai olggobeallái konvenšuvdnaguovllu maŋŋil jagi 1949,  ja  seamma  dagai  orohaga  nuortadavit  oassi, Garžavággi.  Orohaga  eará  oasit  gárte  olggobeallái konvenšuvdnaguohtuma jagis 1972 ¶
. Ovdal  1993  lei  Gielas  orohat  rievttimielde  dat njárga, mii lea gaskal Siellaga ja Loabága. Gitta 1967 rádjái  lei  orohaga  guohtunáigodat  cuoŋománu  15. beaivvis  –  golggotmánu  15.beaivái.  Nu  lei  maiddái Čoarvenjárggas  gaskal  Loabága  ja  Rivttága,  muhto dat  lei  oaivvilduvvon  dálveorohahkan.  Jagis  1967 šadde orohagat birrajagiorohahkan, dan oktavuođas go Oarje-Finnmárkku boazodoallit johte ealuideasetguin dán guvlui (1965). Ovdalaš  Stoahčetvákki  orohahkii  gulle  eatnamat mat ledje nuorttabeale dán guovtti namuhuvvon orohaga gitta riikarádjái. Davábeale rádji lei, go obbalač- čat  dadjá,  Ruŋggugiera,  Snøhetta  ja  Ávževuopmi. ¶
24. Geahča kártagova dan oasis mas Romssa guovllu birra čilgejuvvo obbalaččat. ¶
Maŋŋil 1919 konvenšuvnna lei dat seammá go rádji gaskal  Garžavákki  geasseorohaga  ja  Stoahčetvákki geasseorohaga.  Stoahčetvággi  lei  fas  juhkkojuvvon osiide,  ja  muhtin  ráje  Harjangena  ja  Stormybotn:a giđđaorohagain gulle dán orohahkii. Stoahčetvággi  lei  konvenšuvdnaguohtun  gitta jahkái 1972, muhto ja Rivttága boazodoallit  ožžo  guođohit  doppe  dálvet  golggotmánu  15. beaivvis  –  cuoŋománu  15.  beaivái,  nappo  áigodagas go guovlu ii adnon konvenšuvdnaguohtumin. Eanan davábealde Stoahčetvákki ii lean Romssa orohatjuohkimis  mielde  jagis  1963.  Maŋŋil  jagi  1949  ii  lean guovlu  šat  konvenšuvdnaguovlun,  ja  Garžavággi  lei áibbas olggobealde buot orohatjuohkimiid gitta jahkái 1993. Giellasis  leat  hui  ollu  siskkáldas  oazit  mat  juhket orohaga,  ja  nu  leatge  orohagas  5–6  iešguđetlágan guohtunguovllu. Rájit leat sihke luonddu oazit ja olbmuid dahkan oazit. Vuonat ja vákkit leat siskkáldas oazit, muhto lassin daidda leat ollu geainnut mat hehttejit bohccuid lunddolaš johtalemiid. Biilageaidnu, E6, lea juohku mii manná čađa orohaga davil lulás, ja sirre davábeale/oarjjabeale  ja  lulábeale/nuortabeale  guohtuneatnamiid. Obbalaččat ferte olmmoš vuojehit ealu duovdagiid gaskka. Lassin daidda oallut geainnuide, billista Sætermoen báhčinguovlu stuora osiid orohaga nuorttabeale eatnamiin. ¶
Luonddudilálašvuođat Eanas  orohagas  lea  dakkár  báktevuođđu  mas  leat geahppadit  mollaneaddji  báktešlájat,  duššefal  ovtta guovllus  nuortalulábealde  ii  leat  nu.  Dát  lea  oassin stuorát  vuođđobákteguovllus,  ja  seammá  šládja  lea maiddái Skievvás ja Njuorajávrri lulimus oasis. Eanan lea asehaš ja unnán šaddu. Ja seammás lea rámššas ja vuollugas  eanan  orohaga  eará  guovlluid  ektui,  mat leat baju eatnamat. Orohaga ollislaš viidodagas lea 7 % čáhci ja jiehkki, ja 9 % lea badjelis 1.000 m bm. Danne sáhttá 16 % bidjan  vuođđun  go  meroštallá  ii-anihahtti  eatnama viidodaga. Dát ii leat ollu go dán buohtastahttá eará orohagaiguin  mat  leat  riikarádje  guora.  Eará  orohagaid areála, mii lea badjelis 1.000 m bm, lea gaskal 16 ja 26 %. Go geahččá duššefal orohagas topográfiija, de  leat  orohagas  buorit  geasseguovdilguohtumat. Mearraáibmu  lea  gálus  bohccuide  ja  ollu  eanan  lea badjel 1.000 m bm. Dat mearkkaša ahte báhkaid áigge leat buorit bálganbáikkit. Romssa beale orohagain, main rádji manná merrii, lea Gielas áidna orohat mas ná unnán eatnamat leat vuollelis 200 m bm (13 %). Lassin dasa leat Giellasis unnán  eatnamat  main  leat  gággádit  mollaneaddji báktešlájat, ja danne šaddá Gielas heajos dálveorohat. Njárggas gaskal Siellaga ja Loabága, leat alla gáissát oarjjás ja lulás. Davábealde leat njuidosit eatnamat ja eambbo vuovdi. Loabága ja Rivttága gaskka leat várit. Suvdečohkka  (1.456  m  bm)  lea  lulimusas  guovllus. Vákkit  ja  muotkkit  mannet  doarrás  badjel  njárgga. ¶
Guovlu, mii lea njárgga lulábealde, gaskal Siellaga ja  Loabága,  muhto  fal  davábeale  E6,  lea  dadjat  juo sierra  guohtunduovdda.  Njuorjovuopmi  ráddje guovllu  davábealde  ja  nuorttabealde,  ja  Ruŋgu  fas oarjjabeale ¶
.  Lulágeahčen  lea  alla  várri.  Dakko  leat riiddit Ruŋggu guvlui. Minddar leat guovllus vuollegit eatnamat  ja  čohkat  mat  leat  600–900  m  bm.  Dáid gaskkas leat vákkit ja jávrrit. Luohkáin Njuorjovuomi guvlui ja oarjedavábealde leat vuovdeguovllut. E6 lulábealde leat alla gáissát ja čohkat gitta 1.500 m bm alu, muhto maiddái vákkit, nu movt Stoahčetvággi mii juohká duovdaga gitta riikarádjái. Garžavári davábealde  lea  vuollegit  eanan  ja  vuovdi,  muhto Sætermoen  báhčinguovlu  lea  viidát  doppe,  nu  movt ovdalis daddjon. Oarjjalulil, Bjerkvika ja Roabbák guvlui, lea ovtta saje vuollegit eanan. Orohaga  oarjjabealli  lea  okta  dain  guovlluin Romssa  fylkkas  gosa  borgá  badjel  300  mm.  Dát  lea eambbo muohta go dábálaččat Ofuohttavuona birrasiin, vuosttažettiin Skievvás ja Roabas. Ii Sis-Romssas ge  borgga  ná  ollu.  Várreráidu  dat  váikkuha  gosa muohta gahččá. Seammás lea oarjjil orohagas guovlu gosa arvá 50–100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Dasa lassin dagaha olu muohta ja bivvalat ahte lea bahá lásset Giellasa dálveguohtumiid. Áidna dálveguohtunbáikkit mearragáttis gos ii leat nu bahá billistit guohtuma, leat dat mihtilmas beahcedievát birrasiid Ruobbága. Vaikko vel leage bahá billistit guohtuma,  de  ii  mearkkaš  ahte  guohtumat  lássahuvvet juohke jagi. Muhtin jagiid eai leat “dábálaš” dálkkádagat, ja dalle sáhttá leat buorre guohtun báikkiin gos ii leat goaivvis leamaš ovddit jagiid. Dálkkádatdilálašvuođaid geažil ferte ipmirdit boazodoallofágalaš  áddejumis  go 11.  kártamielddus gohčoda eatnamiid jeagelguohtumin. Muhtin duovdagiid  galget  várret  giđđa-  ja  čakčaguohtumin,  ja  eará eatnamiid  fas  sáhttet  atnit  árradálveguohtumin muhtin jagiid. Man dávjá ja goas eatnamiid atná, lea visot  luonddudilálašvuođaid  hálddus.  Lea  hui  bahá ahte guohtumiid lásse. Orohaga  iešguđetlágan  eatnamat,  nappo  alla  ja vuollegit eatnamat, váikkuhit ahte rahttá álgá iešguđet áigái dain iešguđetlágan duovdagiin, ja erohusat leat mihá stuoribut go eará orohagain. Šaddoáigodat álgá miessemánu gaskkain ja bistá gitta suoidnemánnui, ja oanehis  gaskkain  sáhttet  leat  stuora  erohusat  šattus. Geasseguohtumat  leat  dáinnalágiin  buorit,  go  varas guohtun bistá guhkit badjeleappos. ¶
Guohtun Orohagas  leat  suokkardallan  guohtumiid  muhtin sajiin.  Selskapet  for  Norges  Vel  takserii  dán  guokte stuora  oarjjabeale  njárgga  jagi  1964  kommišuvnna olis. Boazodoalu stádakonsuleanta takserii jagis 1980 go čielggadedje Sætermoen báhčinguovllu. Garžavággi  lea  váldobáhčinguovllus  ja  dat  gullá  orohahkii. Ovdalaš Stoahčetvákki orohagas eai leat suokkardallan guohtumiid. ¶
25. Jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnnas lea dát guovlu “Seaidna” geassejagi orohat. ¶
Boazodoallit, geain lei riekti guođohit Garžavákki gitta jahkái 1949, geavahedje orohaga davit duovdagiid giđđaguohtumin. Lulábeale alla gáissát eai heiven giđđaguohtumin, muhto vákkiin ja ávžžiin leat buorit ja valljugas geasseguohtumat. Go Oarje-Finnmárkkus johte  ealuiguin  dohko,  váldojuvvui  fas  Garžavággi atnui  jagis  1968.  Obbalaččat  lei  okta  boazoeaiggát sierrasiiddas.  Muhtin  jagiid  anii  duovdaga  birrajagi, muhto  eanas  jagiid  jođii  Njuorajávrái  dálvái.  Jagis 1979 rájes doallagohte báhčinhárjehallamiid dávjá ja dagahedje váttisvuođaid, iige dan guovllus šat sáhttán guottehit.  Báhčinguovlu  adnojuvvui  nu  ollu  ahte  lei veadjetmeahttun  bohccuiguin  bargat  doppe,  ja  militearadoaimmat billistedje guohtuneatnamiid. Guovlu lea sakka billistuvvon ja hedjonan ovdalač- ča ektui. Mii namuhit almmatge guohtunsuokkardallamiid,  dannego  Dálbmá  lea  beroštisgoahtán  dáin duovdagiin. ¶
2.21. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Garžavákki guohtunguovllus. ¶
Vuovdeeanan mas lea jeagil ¶
4 Eará jeageleanan ¶
14 Jeaggeeanan mas lea jeagil ¶
Jeageleanan oktiibuot ¶
11 Sarritdaŋaseanan ¶
7 Eará daŋaseanan ¶
3 Rásseeanan ¶
8 Njuoskasit rásseanan ¶
12 Buorit jeakkit ¶
8 Ii-anihahtti ¶
Oktiibuot areála km ¶
Dalle  go  suokkardedje  guohtumiid,  lei  veahá  jeagelguohtun guovllus. Jeageleanan lei oalle unnán, muhto lei dan mielde maid geologalaš dili dáfus sáhtii vuordit guovllus. Jeagelšaddu lei eanas goikeeatnamis, ja dat bistevaš billisteamit jeageleatnamiin leat stuorrát. Urttaeanan ja rásseeanan lea oktiibuot 20 %. Go beliid guorahallá buot guohtumiid oktavuođas, leat guovllu geasseguohtumat  hui  buorit.  Álgosaččat  lei  guovllus buorre giđđa-, geasse- ja čakčaguohtun. Eatnamiin  lea  oalle  ollu  vuovdi  (32%).  Lea  sihke soahkevuovdi,  muhto  viehka  ollu  maiddái  seahkalasat soahki ja beahci. Vuovdi lea árvvolaš iešalddis juo danne  go  vuovdi  suddje  giđđat  ja  čakčat  ja  velá  lea buorre  guohtunbáiki.  Goalmmádas  oasi  eatnamiin sáhttá  dadjat “jalges  eanamin” , ja  dakkár  eatnamat leat  buorit  guottetbáikkit.  Miessemassu  lassánii  go jođii  earabáikái,  ja  dat  iešalddis  čilge  man  buorit guohtumat obalohkái leat. Eanas  eallu  lea  guhton  oarjjabeale  duovdagiin, vuosttažettiin  Ruŋggu  ja  Njuorjovuomi  gaskka. ¶
Muhtin ráje eallu lea geasset leamaš Čoarvenjárggas (Loabága ja Rivttága gaskkas). ¶
2.22. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Čoarvenjárggas. ¶
Rivtták-Loabák ¶
Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶
32 Soahkevuovdi mas lea sarritšaddu ¶
13 Goikásit ja njuoskasit rásseeanan, soahkevuovdi ¶
5 Várreguolbanat gos lea rássi ¶
10 Eará guohtunšlájat ¶
20 Ii-anihahtti linjás ¶
Netto areála submi ¶
Stuorát ii-anihahtti % ollislaš mearis ¶
Oktiibuot areála km ¶
Jeagelguohtun  lea  32  %.  Jus  nettoareála  dehe  viidodaga jorgala nuppe láhkái, ollislaš areálan (oktan iianihahtti eatnamiin), leat jeagelguohtumat 23 %. Dat lea  sullii  nu  movt  Stádakonsuleanta  gávnnahii Garžavákkis. Logut čájehit unnán erohusa dán guovtti njárgga jeagelguohtumis. Ii Čoarvenjárga lean biologalaš  ákkaid  dihte  jurddašuvvon  dálveorohahkan. Orohagas leat hirbmat buorit geasseguohtumat. Guođohanáigodat  vuolgá  vuosttažettiin  guovllu  árvvus, statusis mii dasa biddjui 1919 konvenšuvnnas. Takserejuvvon guovllus leat obbalaččat valjit šaddoservodagat.  Takseremis  lea  22  %  nettoviidodagas daddjon  leat  hui  buorren  dehe  erenoamáš  buorren geasseguohtumin. “Duovdagiin  lea  valjit  guohtun  ja ealu bissu bures”. Nuorttabeale  ja  lulábealde  duovdagat  E6  adnojit geasse-  ja  čakčaorohahkan.  Doppe  ii  leat  systemalaččat  takserejuvvon.  Árvideamis  eai  dahkan  dan go  obbalaččat  atne  orohagas  lea “…  valljugas  ja buorre geasseguohtun.” Orohat anii Báhccajeahkála dálveguohtumin áigodagas 1973 gitta 1990 rádjái. Doppe guođohedje birrasiid 3 mánu. Guođohanáigodat lei dan mađe oanehaš,  nu  movt  ovdalis  daddjon,  go  lei  váttis  rasttidit Duortnosjávrri.  Norggabeale  boazodoallit  oaivvildit guovllu ii leat sáhttán atnit maŋŋil jagi 1990. Duogážin lea go earát guođohit eatnamiid lobihemiid dalle go sin eallu ii leat doppe. Maŋŋil  jagi  1990  sii  biebmagohte  ealu  gaskkohagaid  dálvet.  Eallu  lea  sihke  bibmojuvvon  ja  guhton iežaset orohagas ja Njuorajávrris. ¶
Oktiigeassu Eeatnamiid  vuođul  ii  sáhte  Giellasa  atnit .  Sihke  dálkkádagat  ja  guohtunšattut dagahit ahte Giellasa orohat dárbbaša earasajis dálveorohaga.  Lunddolaš  lea  smiehttat  orohahkii  dálveguohtumiid  Ruoŧas.  De  sáhttá  lunddolaš  orohaga ¶
bievlaguohtumiid  čatnat  oktii  Dálmmá  čearu  dálveguohtumiiguin.  Dán  jurdaga  mielde  gulašii  Álddesjávrri orohagas (Láirevákki) lulimus oasit dása. Gielas ii  galgga  šaddat  Dálmma  čearu  oassin,  muhto  galgá hutkat  heivvolaš  ovttasbarggu  eanangeavaheami dáfus. Nubbe vejolašvuohta lea joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid.  Dát  lea  okta  variánta  ollislaš  čovdosis, muhto erohus lea ahte definerejuvvojit čovdosat mat gokčet  buot  siiddaid  dárbbuid.  Dat  ii  soaitte  máksit dan ahte joatká seammá čovdosiiguin go dálá konvenšuvnnas. Lassin dán guovtti vejolašvuhtii, lea fágalávdegoddi árvvoštallan  guokte  vejolaš  heivehusa  dálá  konvenšuvdnii.  Nubbi  lea  ahte  Gielas  oažžu  Sis-Romssas dálveorohaga, ja nubbi fas lea viiddidit Dálmmá dálá konvenšuvdnaguovllu. Sis-Romssa  áidna  dálveguohtumat  leat  Bihppásis Álddesjávrris ¶
.  Leat  máŋga  ákka  manne  fágalávdegoddi hilgu dán vejolašvuođa. Guovlu lea mávssolaš go árvvoštallá Álddesjávrre lulábeali guovllu ollislač- čat. Jus dán juohká sierra atnui, unnu árvu ¶
duovdaga eará osiin. Lávdegotti mielas lei maiddái dettolaš ahte guovlu  lea  beare  unni,  ja  jeageletnamat  leat  čilviluvvan/guorban dálá bievlaguohtuma geažil. Čujuhuvvo maid fágalávdegotti árvalussii heaittihit guohtunáigodaga  Láirevákki  konvenšuvdnaguvlui.  Láirevákki sáhtášii  viiddidit  jus  Bjørnefjell  ja  Giellasa  davvi  ja nuorta  osiid  juohká  Dálbmái  konvenšuvdnaguohtumin.  Dákkár  čoavddus  eaktuda  ahte  Gielas  massá iežas dálá rivttiid Njuorajávrri guovllus. Guvlui gullet olles boares Garžavákki orohat ja dasa lassin duovdagiid nuorttabeale Njuorajávrri. Fágalávdegotti  árvvoštallama  vuođđun  lea  ahte dálá Láirevákki konvenšuvdnaguovllu oarjerádji (Sørdalen) lea hui buorre rádji. Dát čielga rádji lea buorrin goappašat beliide/orohagaide. Jus dán ráji galgá rievdadit, fertešedje buorit ákkat, ja dakkár ákkat eai leat lávdegotti mielas dál. Fágalávdegoddái lea maid dettoláš ahte bohccot, mat livčče galgan guohtut Garžavákkis,  vulget  luksa  go  Sætermoen  báhčinguovllus hárjehallet. Vaikko ii duođi eanet guorahala báhčinguovllu geavaheami, ferte namuhit ahte dát lea okta dain hárve guovlluin Eurohpas gos lea lohpi soahtebávkkanasaiguin  báhčalit.  Fágalávdegotti  oaivil  lea ahte guovllu oažžu geahččat oalát billistuvvon boazoguohtumin, ja lea veadjetmeahttun cakkadit bohccuid boahtimis Giellasa eará duovdagiidda. Dát gal baicca váikkuha  orohaga  boazoeaiggádiid  hui  negatiivvalaččat. ¶
2.4.2 Dálmmá čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  31  boazodoalli,  geat  barget  bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  ii  leat  juogaduvvon čearuid gaskka, muhto láhkaásahusa mielde lea boazolohku  mearriduvvon  36  500  bohcco  čuovvovaš čearuide:  Geaggán,  Lávnnjetvuopmi,  Sárevuopmi  ja Dálbmá.  Dálbmái  lea  dábálaš  boazolohku  evttohuvvon  8 000  bohcco -nammasaš čielggadeamis. Mii oaidnit čearu rájiid  ja  áigodatguohtumiid 2.9  kárttas. Dálbma čearru juogada Njuorajávrri-guovllu Gielas boazoorohagain,  muhto  minddár  eai  leat  oktasaš  eatnamat lagas čearuiguin. Davil váilu lunddolaš rádji Norgga ráji  rájis  nuorttasguvlui  miehtá  čearu  guohtuneatnamiid. Eanas oassái čearu davábeale ráji bealde lea huksejuvvon áidi, vai caggá bohccuid bievlan ja skábman. Áidi  boahtá  oktii  konvenšuvdnaáiddiin  riikaráji bokte,  ja  manná  gitta  Máttajávrái  dálvejagi  eatnamiidda.  Lulil  lea  Duortnosjávri  ja  Duortnoseatnu lunddolaš  rádjin  miehtá  čearu  guohtuneatnamiid, earret  ovtta  oanehis  gaskkas  riikaráji  ja  Duortnosjávrri  gaskka.  Oarjjil  ii  leat  riikarádji  lunddolaš rádjin.  Čerrui  lea  hui  stuora  váttisvuohtan  go  rádji manná  nuorttas-oarjjás  davábeale  Duortnosjávrri  ja nu  juohká  guohtuneatnamiid,  mat  lunddolaččat  leat oktan  duovddan.  Čearu  rádji  manná rádjái.  Dálvejagis  guođoha  čearru  vuollelis ,  ja  dat  lea  boares  árbevieru  vuođul.  Dálvejagi nuorttabeale eananosiin eai leat oazit, ja dakko sáhttá reainnidemiin ja vuodjimiin doalahit ealu. Dálveguohtumat mannet nuorttal gitta Vazážii (Vittangi). Čearus lea oktasaš eallu bievlajagis. Giđđajohtin álgá njukčamánu-cuoŋománu  birrasiin  go  dálvesiiddat vuos  mastadit  ja  stellejit  ealu  oarjjásguvlui  mannat guođu. Ealut eai masttat ránnjáčearuiguin, go gohkke ealloravdda. Giđđat reainnidit ealu dássedit gitta geassemánnui.  Leat  erenoamážit  njeallje  eananoasi  gos reainnidit ealu garrasit: davábealde Pålnoviken, Alddesjávrri  ja  Straumsli  gaskka,  davábealde  Vuoskkojávrri  ja  maiddái  Duortnosjávrri  nuorttageaži  osiin. Giđđajagi  guohtumat  leat  nu  badjin  go  Vazášjávrris nuorttal, ja dasa gullet maiddái jeagge- ja vuovdeeatnamat,  baju  várri  gitta  Pålnoviken:ii  oarjjil.  Oaláš guottetbáiki  lea  oarjjabealde  Vákki,  doppe  váriin  ja Koojávrri-guovlluin  vuovdeeatnamiin.  Geasset  leat eallu veaiddalis gitta suoidnemánnui, go bidjet gárdái Láirevákkis  miessemearkunáiggi,  mainna  ádjánit moadde vahku. Geassejagi eatnamat leat várreeatnamat  oarjjabealde  Laimoviken  –  nuorttabeale  Leinavatn.  Muhtin  jagiid  čohkkejit  ealu  árranjuovvamii čakčamánu  gaskkamuttuin.  Čakčamánu  loahpas čohkkegohtet  ealu  ovdalgo  rátkkašit  dálvesiidan  ja njuovadit Gealnam gárddis. Dát barggut leat loahpahuvvon  golggotmánu  álgui,  ja  das  maŋŋil  lea  dát golbma  dálvesiidda  ealuiguin  čakčajagi  guohtumiid ¶
26. Eará vejolašvuođaid árvvoštallamiin Álddesjávrris, heive geahčestit Stálonjárgga čilgehusas. 27. Geahča Álddesjávrri orohaga čilgehusas. ¶
vuolit  eananosiin.  Doppe  leat  ealuin  skábmii  ja  de johtet dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagieatnamiin, mat leat  nuortalis  Vuolosjávrri  –  Vazáša  –  Rienakjávrri, orrot cuoŋománnui. ¶
Guohtun Dálmmá  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 2.23. ja 2.24. tabealla ). ¶
2.23. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
11,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
10,20,7 Goike bovdnajeaggi ¶
0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,6 Daŋas-/goike guolban ¶
29,1 Varas guolban ¶
16,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
6,1 Goikásit rásseeanan ¶
3,6 Sieđgarohtu ¶
9,1 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
13,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2.24. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
5,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
24,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
28,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
5,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,7 Daŋas-/goike guolban ¶
11,1 Varas guolban ¶
10,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,3 Goikásit rásseeanan ¶
0 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
- Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
901,5 Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 639,2 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat  álgá  oarjjil  Vuoskkojávrri-Laimoviken  áiddiin  ja manná nuorttasguvlui Vazášjávrri buohta. Geassejagi ruonasguohtumiin  lea  varas  guolban  (247,8  km ¶
)  ja seamulvallji/urtavallji vuovdi (174,4 km ¶
) ja njuoskasit  rásseeanan  (91,4  km ¶
)  eanemus.  Dát  šaddošlájat leat 34 % geassejagi guohtumis. Dannego rásseeanan ii  dulkojuvvo  satelihttagovain,  čuoldásuvvo  rásseeanan norggabealde eatnamiin dan šládji maid gohčoda “daŋas-/goike  guolban” .  Nu  čájehuvvoge  geassejagi ruonasguohtumiid  oassi  vuollelis  go  lea,  das  mii guoská šaddošlájaid árvvoštallamii. Geassejagi eatnamat daddjojit buorren, dannego lea ollu seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi ja ollu njuoskasit rásseeanan. Geasi čavččabealde go idjagálut álget ja bohccot mannagohtet soahkevuvddiide, lea guohtumiid kvalitehta hui buorre. Dasa lassin lea jeageleanan 29 % geassejagi nettoareálas. Jeageleatnama mearri lea dulkojuvvon badjelii go lea, seammá mađe go rásseeanan lea dulkojuvvon unnáneabbun, satelihttagovaid váilevašvuođa  dihte.  Vaikko  vel  ná  leage  dilli,  lea  giđđa  ja čakčaeatnamiin ollu jeagil. Dálkkádagaid dáfus sáhttet  giđđajagi  guohtumat  gohčoduvvot  giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat gáržžibut go geassejagis. Guovllu ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji vuovdi ja varas guolban, oktiibuot 39 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta ii leat nu buorre, dannego váilot rásseeatnamat ja baju báikkit geassebáhkaid áiggi. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 326, 8 km ¶
eanan gos lea jeagil, dat mearkkaša 36 % guovllu nettoareálas.  Dát  guohtumat  adnojit  čakčat,  skábman, giđđadálvvi  ja  giđđat.  Go  dálvejagi  eatnamiin  lea heajos  guohtundilli,  sáhttá  gaskajohtolaga  jeageleatnamiid guođohit maiddái dálvejagis. Dálmmás lea dálvejagis 137,8 km ¶
jeageleanan. Lea liiggás  unnán  jeagelguohtun  dálvejagi  eatnamiin. Čearru ferte guođohit gaskajohtolaga jeageleatnamiid skábman, vai dálvejagi jeageleatnamat eai liiggás garrasit guhtojuvvo. Ii leat registejuvvon leatgo guovllus muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas ii báljo leat dakkár. Geassejagi eatnamiin lea 201,3 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, mii  lea  13,4  %  geasseguohtumiid  nettoareálas.  Gaskajohtolagas leat dát seammá logut 17,3 km ¶
, nappo 1,9  %.  Geassejagi  eatnamiid  nettoareálas,  earret Njuorajávrri-guovllus, lea 23,4 % badjelis go 1 000 m bm. Badjel 2/3 oassi eatnamis lea norggabealde. Gaskajohtolagas  eai  leat  eatnamat  badjelis  go  1  000  m bm. Geassejagis leat Dálmmás valjit alla várreeatnamat  geassebáhkaide.  Geahča 2.9–2.13  kártta. Mii oaidnit 2.12  ja  2.13 kárttas  šaddošlájaid  viidánusa. ¶
2.4.3 Fágalávdagotti evttohus ¶
Gielas – Alddesjávrri – Dálbmá 1. Dálbma,  Láirevággi  ja  Gielas  leat  oktasaš  oassi. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gielas ja Dálbmá ovttasbarget  oktasaš  guohtuneatnamiid  geavaheami dáfus. Sihke bievlajagis ja dálvejagis leat goabbat siiddas, nu ahte bievlajagis lea oarjjabealde Laimoviken  –  Vuoskkojávri  ja  dálvet  nuortalis  áiddi. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo ruovdemádi guora Njuorajávrri lulit ráji mielde ja viidáseappot Norddalenii. 2. Dálbmá  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  nu  movt  lei jagi  1972  konvenšuvnnas.  Gielas  oažžu  Njuorajávrri konvenšuvdnaguovllu, nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas, muhto dainna erohusain ahte lulábeale rádji sirdo nu ahte manná ruovdemáđi rádjái. Gielas oažžu dasa lassin dálveguohtumiidda konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo  ruovdemáđi  mielde  ja  Njuorajávrri  lulábeale ráji mielde, ja viidáseappot Norddalenii. ¶
Oktiigeassu Dálmmá čearus lea unnán ruonasguohtun ruoŧabealde ráji.  Dilli  vádduduvvo  velá  dannego  geasseguohtumiid, ja stuora oassi čakčaguohtumiid juogus, manná nuorttas-oarjjás guvlui riikarájis. Eananoasit goappaš bealde  riikaráji  fertejit  adnot  ovttas,  dannego  lea aibbas veadjetmeahttun caggat bohccuid rasttideamis ráji.  Dálmmás  lea  guhkes  riikarádji,  nappo  109  km. Ráji guhkkodat, eatnama hápmi ja guovllu muohtadilálašvuođat lea dakkárat ahte ii leat ávki hukset áiddi. Hui čielga oahcin lea Ávževuopmi, mii manná Pålnovikenis  gitta  Beardu-etnui.  Njuorajávrri  guovlu  lea lunddolaččat earuhuvvon Dálmmá eará bievlajagi eatnamiin. Jus Dálmmás ii leat guođohanvuoigatvuohta guovllus Norggas, davábealde Duortnosjávrri, de eai leat čearus geassejagi eatnamat, maid soahpá atnit, ja seammás  gáržot  guottetbáiki  ja  čakčajagi  eatnamat sakka. Almma guođohanvuoigatvuođa haga Norggas, ii leat Dálmmá várreboazodoalu vejolaš jođihit. ¶
3.1. govas oaidnit guovllu orohagaid ja čearuid rájiid. Oktiibuot  leat  17  hálddahuslaš  ovttadaga.  Svaipa (dábálaččat  gullá  Västerbottenii)  ja  Jåkkåkaska gullet ¶
maid  mielde.  Buohkat,  earret  Jåkkåkaska, mannet riikarádjái. ¶
3. Davit Nordlánda ja Lulit ja Gaska Norrbotten ¶
3.1. govva. Davit Nordlándda boazoorohagat ja Lulit ja Gaska Norrbottena čearut. ¶
28. Vuovdesámičearut bohtet velá lassin. ¶
Davit Nordlánda obbalaččat ¶
Rádjesirdimiid  maŋŋil  jagis  1999,  leat  6  boazoorohaga dán guovllus. Bajilgova oaidnit 3.1. tabeallas ja doaibmaovttadagaid  ja  olbmuid  logu  guđege  orohagas. Tabeallas čájeha maiddái alimus boazologu man Boazodoallostivra ¶
mearridii. Gaskamearálaš boazolohku lea 355 bohcco guđege dollui. Orohagaid boazologut leat vuollelis go mearriduvvon. Boares Hábmer orohaga muhtin osiide lea mearriduvvon guođohanáigodat 01.01.–05.03. Minddar eai leat mearriduvvon  eará  guođohanáigodagat  go  dat  maid boazoguohtunkonvenšuvdna lea bidjan. Orohatnamat eai leat vuos mearriduvvon maŋŋil go rájiid leat sirdán. Mii válljiimet dás álkin čállit ja geavahit  Saltfjell  (Sálttoduoddara)  namahusa  ovdalaš orohagaide  mat  ledje  Dundare/Harodal/Glommen  ja nu  maiddái  Hábmer  go  lea  sáhka  Skotstind/Vinkfjell/Hábmer/Mørkvatn ja Hellemo lulimus oasi birra. ¶
3.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja mearriduv- von alimus boazolohku dahtonis 31.03.98. ¶
Doaibma- Olbmuid Alimus ¶
Orohat ¶
ovttagaid  lohku boazolohku ¶
lohku ¶
Sálttoduottar ¶
700 Skievvá ¶
600 Guovlu ¶
Rájiid mearridettiin bidje vuođđun ahte buot orohagat, earret 2, galge doaibmat dan málle mielde ahte dálvái johtet riddoguvlui (mearragáddái). Dálveguohtumat  rittoguovllus  lea  dábálaš  vuohki  dán  mállet boazodoalus, muhto dan seammás maid biddjui vuođđun  ahte  dálvejagi  sáhttá  maid  guođohit  riikaráji guora lassin rittoguovllu eatnamiidda. Balvatn ja Saltfjell orohagat eai jođe dálvái riddoguvlui.  Sis  lea  konvenšuvnna  mielde  vuoigatvuohta guođohit  Ruoŧa  bealde  dálvejagis  (Älvsbyn  ja  Storsund). Balvatn orohaga dáfus daddjui orohagaid juohkimis  ahte  sii  divdna  dárbbašit  dálvejagi  guođohit Ruoŧas. Saltfjell (Sálttoduoddara) dáfus daddjui, ja dat lea áidna orohat Nordlándda boazoorohagain obanassiige, ahte orohat sáhttá varieret nu ahte juogo johtit riddoguovlluide dehe siseatnamis guođohit. Dás deattuhuvvui  ahte  davvieatnamat  eai  leat  doarvái  viidát. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai bievlaeatnamiid gierdat 54 800 bohcco ja dálveeatnamat  girdet  11 300  bohcco  (optimála  boazolohku geavvadis).  Dalá  árvvoštallan  dálvejagi  eatnamiid hárrái,  lea  mihá  vuollelis  go  dat  mii  maŋŋil  biddjui alimus boazolohkun. 3.2.  tabeallas lea  Davvi-Nordlándda  eanangeava- heapmi. ¶
29. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶
3.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi davvi Nordlánddas. ¶
Orohat Areála km ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi Njuovvandeaddu01.04.98 ¶
kg/boazu miesit (kg) ¶
Skievvá ¶
Ii njuvvon Frostisen ¶
Ii njuvvon Hábmer ¶
19,9 Saltfjell/ Sálttoduottar ¶
Guovlu ¶
Lea erenoamáš dat ahte 3 davimus orohagas (Skievvá, Frostisenis  ja  Hábmeris)  lea  unnán  boazu,  ja  dan guovtti davimusas (Skievvás ja Frostisenis) lea maŋásmanni buvttadeapmi. Sivvan lea go boraspiret váldet eambbo go miesit šaddet jagis, ja doppe ii báljo leat njuovadeapmi. Vaikko vahágiid ovddas oažžu muhtin muddui ruđalaš buhtadusa, de gahččá boazolohku jus eai  ostojuvvo  ealihanbohccot  dađistaga.  Golbma ovddit  jagiid  (1997–1999)  lea  buvttadeapmi  leamaš gaskkal 0,2 ja 2,4 kg Skievvás, ja –24,6 kg ja 0,4 kg Frostisenis. Saltfjell/Sálttoduoddara buvttadeapmi lea maid  unnán,  muhto  boazolohku  areála-ovttadagaid nammii lea badjelis, nu ahte boahtteáigi lea čuovgadit. 3.2. tabealla s oaidnit ahte miesit ledje oalle lossadat 1998/99. Hábmera dáfus leat boares Vinkfjella deattut vuođđun. Eará osiin orohagas ii leat njuvvojuvvon nu  ollu. 3.2.  govas oaidnit  njuovvandeattuid  riev- dama. ¶
Vinkfjell deattut leat mihá badjelis go eará orohagain. Sivvan  veadjá  leat  go  orohat  lea  aiddobáliid  váldon atnui, ja eatnamat eai leat guhkes áigái guođohuvvon. Dábálaččat  lávejit  bohccot  losibut  go  guhtot  eatnamiin mat muhtin áiggi eai leat adnon. Govas oažžut duođaštuvvot ahte leat stuora erohusat jagis jahkái, ja bohccot  leat  lossadat.  Dat  guohtuneatnamat,  mat váikkuhit njuovvanbohccuid deattuid, leat buorit buot orohagain. ¶
3.1 Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjá ¶
3.1.1 Skievvá boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga lulit rádji sirdojuvvui davvelii go rievdadedje orohatarájiid jagis 1999. Rádji čuovvu Skievvávuona mielde  ja  čážádaga  mielde  Kjårdavatnet:i  riikaráji bokte. Rádji rievdaduvvui dálá geavaheami ja ovdalis šiehtadusaid mielde, iige lean vuosttažettiin danne vai šadda buoret rádji. Oarjjás ja davás lea Ofuohttavuotna rádjin ja guovllurádjin Romssa fylkka guvlui. Rádji Romssa guvlui lea rievttimielde (Gielas orohat) ruovdemáđi mii manná riikarádjái. Riikarádji lea nuorttabeali  rádjin  ja  duššefal  teorehtalaš  earrun.  Minddar leat buorit ja hui buorit rájit. Geahča 3.1 kártta. Skievvá  rádji  lea  golmma  čearu  guvlui.  Lulil  lea Girjá, Leaváš ja Gábna. Earret guokte smávva eananoasi, lea dáin čearuin jagi 1972 konvenšuvnna mielde vuoigatvuohta  guođohit  miehtá  riikarádjeguora ¶
. Konvenšuvnna  mielde  leat  ceggejuvvon  guokte  oalle oanehis gaskaáiddi gaskal Kjårdavatnet ja Iptojávrri, ja Čoarvejávrri bokte. Siskkáldasat  orohagas  lea  máŋga  stuora  vári, ceakko gáissát ja jiehkit maid meaddel lea váttis bohccuiguin  beassat.  Orahagas  lea  gasku  várreráidu  mi juohká  nuorttabeali  ja  oarjjabeale  orohaga  guovtti sadjái. Muhtin čážádagat eai anit šat oahcin dulvademiid geažil. Orohahkii eai leat mearriduvvon guođohanáigodagat, earret Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna meriid. ¶
Luonddudilálašvuođat Skievvá geologalaš iešvuohta lea dat ahte guovlu lea áidna boazoguovlu Nordlánddas gos vuođđobákti lea oidnosis. Eanas oassi lea nuorttabeale ovtta sárgá mii vuolgá  Skievvávuonas,  Beisfjordenis  ja  Ruobbákbađas. Dán guovllus lea almmatge guovtte sajis báitaráktu. Nubbi vuolgá riikarájis Norddala guvlui ja nubbi fas  Rombaksbotn:s  (Ruobbákbađas)  Loslivatnet:a guvlui. Njárggain Ofuohttavuona guvlui lea eanas báitaráktu. 3.2. govva. Davit Nordlándda njuovvandeattut – miesit. ¶
30. Konvenšuvnna guovlu B.1.a. ¶
Geologalaš beliid sivas heivejit siskkit guovllut buoremusat  jeagelguohtumin,  ja  fas  báitaráktoguovllut oarjjabealde šaddadit buori ruonasguohtuma. Vuođđobákteguovlluin  lea  dábálaččat  dušše  vákkiin  ruonasguohtun.  Báitaráktoguovlluin  Norddalena  badjeosiin leat fas viiddis moreneeatnamat, eanan lea veahá rámššas ja doppe lea veahá jeagelguohtun. Orohaga guovddaš oasit leat gáisáeatnamat ja jiehkit.  Dušše  okta  vággi  juohká  guovllu;  Norddalen. Čohkat leat gitta 1.800 m bm., ja leat belohahkii jihkiid vuolde, mat leat 5 % orohaga ollislaš areálas. Dan seammás ii leat orohagas mihtilmas riddodálveguohtun.  Riddogátti  orohagain  Nordlánddas  lea  Skievvá dat orohat, mas lea unnáneamos eanan vuollel 100 m bm (3,8 %). Rádjeguovllut,  oktan  Byrkije  siskkit  guovlluiguin, leat Nordlánddas áidna viidabuš guovllut gos temperatuvraerohusat  leat  badjel  20  gráda  dálvvi  ja  geasi gaskkas. Nu leage guovllus kontinentálalaš dálkkádat. Vaikko  gaskamearálaš  dálvetemperatuvra  sáhttá  ge leat  –16°C,  de  liikká  arvá  eambbo  go  siskkit  guovlluin, nu movt Byrkiijes ja Saltfjell:s (Sáltoduoddaris). Eandalii  Norddalena  lulábeale  guovlluin  lea  gaskamearri  50–100  mm.  Dasa  lassin  lea  guovllus  gassa muohta. Dat dagaha ahte Skievvás sáhttet guohtumat lássahuvvat  bahábut  go  Byrkijes  ja  Saltfjell:s  (Sáltoduoddaris). Dán dáfus lea ballu dálvet heajuda guohtumiid. Lea árvvoštallama duohken leago dáppe vearrát go eará báikkiin dán guovllus. Eará dálvejagi eanamin lea vejolaš guođohit Rombaksbotn (Ruobbákbađa), Skievvávuona ja várra eandalii Ankenesnjárgga guvlui. Dáin guovlluin lea temperaturerohus  gaskal  geasi  ja  dálvvi  stuorát  go  eara riddoguovlluin. Vaikko vel vuovdeeatnamiin Skievvá birrasiid ii leatge nu gassa muohta, leat riddoguovllu guohtumat obbalaččat eahpesihkarat geologiija, topografiija ja dálkkádaga dáfus. ¶
Guohtun Skievvá alimus boazolohkomearri lea 600 bohcco ja doppe leat 2 doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei mihá vuollel meari, ja orohagas gillájit stuora massimiid. Massimat dáhpáhuvvet luonddudilálašvuođaid dihte, go boraspirenáliid ovdánit sakka dán guovllus. Earret Frostisen orohaga, lei Skievvá orohagas stuorámus miessemassu jagiin 1998/99. Orohagas  eai  leat  iskan  guohtumiid  eaige  šattu ollislaččat.  Jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai ii-anihahtti oasi leat 45 %. Dát mearri ii oro leamen nu boasttut, go 11 % lea čáhci ja jiehkit. Čázádatbuođđudemiid oktavuođas lea orohat árvvoštallojuvvon obbalaččat dan seammás go guoskevaš guovllut leat linjátakserejuvvon. Sullii 10 km ¶
manahuvvui  čáhcebuođđudemiid  geažil.  Buođđuduvvon areálas  lei  0,3  km ¶
konvenšuvdnaguovllu  rájiid  siskkobealde. Čáhcebuođđuduvvon guovlluin lea nu ahte ii-anihahtti  eanan  lea  oalle  unnán,  ja  jeagil  lea  ollu. Jeageleanan  lei  čievra-  ja  morenejalggain,  ja  oalle suohkadit. Earret čáhcebuođu rusttegiid mat leat Båtsvatnet:s, lei dát suodjebáiki. Váikkuhusaid čielggadeapmi deattuha ahte jeageleanan lei ollu, ja ii-anihahtti oassi unnán obbalaš orohagas.  Nu  gártáge  massojuvvon  areála  margiinálan, mii  heajuda  siskkit  duovdagiid  árvvu,  erenoamážit dálvejagi  eanamin.  Linjátakseren  govvidage  dihto muddui guohtumiid mat leat báhcán, ja 3.3. tabeallas lea čielggadeami oktiigeassu. ¶
3.3.  tabealla. Manahuvvon  šaddoareálat  Skievvá čázádatbuođđudeamis. ¶
Brutto areálas ¶
Ii-anihahtti oassi ¶
28 Jeageleanan ¶
34 Ruonasguohtuma oassi ¶
Oktiigeassu Orohagas leat guokte vuođđohástalusa. Vuosttažettiin lea  boraspireváttisvuohta,  ja  nuppi  bealis  lea  šattuid čohkiidus  ja  guđiin  eananosiin  orohagas  šattut  leat gávdnamis iešguđetge jahkeáiggi. Jus konvešuvdna galggaš veahkkin čoavdime boraspireváttisvuođaid, de fertešii ollásii rievdadit guohtumiid anu orohagas. Vaikko movt dálá konvenšuvnna “rievdada” , eai goitge rievdadeamit váikkut boraspiremassimiid. Rievdadusat, mat vedjet veahkehit čoavdit  váttisvuođaid  muhtin  muddui,  lea  ahte  guohtuneatnamiid atná bievlajagis, ja dálvái johtá eret orohagas. Dalle fertešii johtit Ruŧŧii, vejolaččat ráđđálagaid lagas čearuiguin. Orohaga  boazoeaiggádat  leat  čielgasit  dieđihan ahte dát molssaeaktu ii leat áigeguovdil sidjiide. Fágalávdegoddi  ipmirda  bures  sin  ákka,  dannego  dat dagaha áibbas ođđa doaibmamálle dálá doaibmamálle ektui. Nubbi  váttisvuohta  lea  guohtumiid  čohkiidus  ja guđiin eananosiin guohtumat leat. Orohaga buoremus jeageleatnamat  gávdnojit  siskkit  guovlluin  riikaráji guvlui.  Dáin  guovlluin  lea  hui  váttis  árbevirolaččat johtalit,  dannego  ferte  vári  badjel  johtit.  Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dán ii leat nu váttis, jus boazoeaiggádat  ieža  besset  mearridit  johtináiggi  ja  gosa johtet. Eará bealit sáhttet maiddái leat mearrideaddjin. Lea bahá masttadit, ja guohtumat sáhttet lássahuvvat. Dát  ballu  lea  lassánan  maŋŋil  go  čázádagaid  leat buđđon. Lea vel bahát masttadit ruoŧabeale čearuiguin, jus ruoŧabealde lássahuvvet guohtumat dálvet, ja sii luitet bohccuid rádjeguovlluide guohtut. Jus bohccot bohtet almmá  bearráigeahču  haga,  mastet  ruoŧabele  ealut Skievvá ellui oanehis áiggis. Dálveguohtumat maiddái hedjonit  dáinna  lágiin  go  moattegeardánit  guođoha ¶
ovttahat eananosiin. Dát guoská konvenšuvdnaguovlluid siskkobealde, muhto maiddái go bohccot gárggidit olggobeallái rájiid. Veahá masttadeapmi iešalddis ii livčče vahágin, jus gávdnošedje viiddis guohtuneatnamat gos molssaevttolaččat guođoha. Dalle han lei sáhttit gávdnat čovdosiid nu movt Habmerii leat evttohuvvon. Váttisvuohtan lea go duššefal rádjeguovlluin lea gávdnamis doarvai  viiddis  jeageleanan.  Lávdegoddi  ii  oainne  buoret čovdosiid  movt  suodjalit  guovllu,  go  dat  mat  leat leamaš maŋŋil jagi 1972. Nu gártáge váttisin geavvadis bidjat vuođđun ahte boahtte áiggis geavahuvvojit siskkit  ja  granihttaguovlluid  goike  eatnamat  dábálaš dálvejagi guohtumin. ¶
3.1.2 Gábna čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  11  boazodoalli  geat  barget  bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  lea  dálá  láhkaásahusaid mielde 6 500 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Gábna ii juogat guohtun- eatnamiid earáiguin. Davil lea Duortnosjávri ja Duortnosjohka lunddolaš oahcin miehtá čearu guohtuneatnamiid, earret ovtta oanehis gaskka riikaráji ja Duortnosjávrri bokte. Oanehis áidi, sullii 20 km guhku, lea huksejuvvon  bajábeale Duortnosjoga mielde, vai caggá bohccuid dálvet rasttildeamis joga. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda. Lulil lea huksejuvvon áidi, dannego váilot lunddolaš  oazit.  Rautasjoga  čázádat  lea  lunddolaš rádjin dán jávrris gitta málbmabáne rádjái, ja dán rájis nuorttas,  doppe  gos  leat  dálvejagi  eatnamat,  váilot lunddolaš oazit lulábeale. Čearu rájit davil ja lulil leat mearriduvvon rádjái.  Dálveguohtumat vuollelis adnojit boares árbevieru vuođul. Dálvejagi  eananosiin  lulil  ii  leat  lunddolaš  oahci,  ja ealu ferte reainnidit, vai nagoda doalahit dihto eatnamiin. Nuorttal lea dálveguohtunrádjin Tärendö-johka. Bievlajagis  lea  čearus  oktasaš  eallu.  Giđđat  johtet sierrasiiddaiguin,  árbevirolaš  vugiin  cuoŋománu  álggugeahčen. Ealu luitet veaiddalis vuollegis eatnamiid nuorttabeale  eananosiide,  maŋŋil  go  leat  mannan meattá málbmabáne Rensjön bokte. Giđđat guođohit váriin ja vuovdeeatnamiid mat leat lahka, ja dat leat Rautas-joga áiddi birrasiin – Duortnosjávri lea nuorttal ja Abiskojávri- Abiskueatnu oarjjil. Oaláš guottetbáikkit leat várreeatnamiin dakka oarjjabealde málbmabáne gitta Ahpparjávrri – Abisko buohta. Mihcamáraid  birrasiin  čohkkejit  ealu  ja  merkot  misiid,  ja gerget  mearkume  suoidnemánu  loahpas.  Dán  áigodagas  lea  eallu  geassejagi  eatnamiin,  mat  leat  várreguovllut oarjjabealde Bessesvákki, vággevuođđu Rávttasjávrri oarjjabealis gitta Kaisepakte:i. Dan seammás guođohit  rádjeguovlluid  norggabealde.  Čakčamánu álggugeahčen čohkkehit ealu ja njuvvet nuorra varrásiid  Rensjön  gárddis.  Das  maŋŋil  luitet  ealu  čakčaguohtumiidda, ja diktet ealu leat veaiddalis. Čakčajagi eatnamat  leat  várre-  ja  várrevuovdeguovllut  Gámaeanu – Abiskueanu gaskkas oarjjil, ja áiddi Rautas – Alajávrri bokte nuorttal. Várreeatnamiin ja das nuorttasguvlui  čohkkegohtet  ealu  golggotmánu/skábmamánu birrasiin ja gárddástallet ja rátkkašit dálvesiidan Rensjön gárddis. Sii rátket viđa dálvesiidan, ja johtet árbevirolaš  vugiin  dálvejagi  eatnamiidda.  Dálvejagi eatnamat leat namuhuvvon gárddi rájis Tärendö-joga rádjái  nuorttal.  Dálvejagi  eatnamiin  orrot  gitta dassážii  go  cuoŋuda,  dábálaččat  cuoŋománu  álggus, ja dalle johttágohtet váriide. ¶
Guohtun Gábna čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.4. ja 3.5. tabealla ). ¶
3.4. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
11,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,7 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,6 Daŋas-/goike guolban ¶
25,0 Varas guolban ¶
5,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
10,4 Goikásit rásseeanan ¶
10,8 Sieđgarohtu ¶
4,3 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶
20,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.5. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
23,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
2,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,20 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,5 Daŋas-/goike guolban ¶
26,7 Varas guolban ¶
11,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
5,6 Goikásit rásseeanan ¶
9,0 Sieđgarohtu ¶
0,4 Muorračuohpahat ¶
- Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
10,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 489,9 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčajagi eanan. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (130,7  km ¶
)  ja njuoskasit rásseeanan (118,4 km ¶
). Dát guohtunšládja dahká  33  %  geasseguohtumiin,  ja  geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpa guvlui ja idjagálut álget, leat guohtumat hui buorit dannego lea ollu seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi.  Dasa  lassin  lea jeagil  25  %  geassejagi  guohtumiid  nettoareálas.  Jeageleatnamiid guođohit giđđat, čakčat ja skábman, ja veahá maiddái giđđadálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat nu viidát go  geassejagi  guohtumat.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtumiin  lea  seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi, varas guolban ja rásseeanan, oktiibuot 45 % nettoareálas.  Kvalitehta  dáfus  leat  gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  seammá  buorit  go  geasseguohtumat, dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Dasa  lassin  leat  gaskajohtolagas  jeageleatnamat, nappo  173,2  km ¶
jeagil,  ja  jeageleatnamis  lea  eallu čakčat, skábman ja dálvet. Gábna  čearus  lea  badjel  190,4  km ¶
jeagil  dálveguohtumiin.  Jeageleanan  sáhttá  orrot  leamen  liiggás unnán,  muhto  čearu  alimus  lobálaš  boazologu  ektui ja váriid jeagelguohtumiid ektui, lea valjit jeageleanan. Ii  leat  registejuvvon  leatgo  guovllus  muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 233,3 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 20,5 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas  64,1  km ¶
,  ja  mearkkašit  10,9  %.  Geasseguohtumiid nettoareálas lea 37,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hui ollu. Vel gaskajohtolagas nai leat ollu baju eatnamat, olles 18,0 % guovllu nettoareálas leat  badjel  1000-mehtara  dási.  Dan  seammás  go Gábna čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis,  mat  leat  buorit  geassebáhkaid  áiggi,  dagahit  dat oallut baju eatnamat badjelis 1000 m bm, ahte guohtunkvalitehta hedjona muhtin muddui. Geahča 3.10– 3.14  kártta. Mii  oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Gábna čearus lea buorit giđđa-, čakča- ja árradálvveguohtumat.  Dálvejagi  eatnamat  eai  leat  nu  viidát, muhto  guovllus  lea  unnán  muohta  johkagáttiid,  ja doppe lea dábálaččat valljugasat guohtun. Riikarádji ii leat lunddolaš rádji geassejagi eatnamiid oarjjabealis, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 26 km guhku ja  manná  rámšo  eatnamiid  badjel  gokko  leat  váttis muohtadilálašvuođat. Dáin alla várreeatnamiin ii leat ávki áidut, dannego soames boazu goitge beassá rastá ráji  gassa  muohttaga  dihte.  Guovllu  geografiija  lea dakkár ahte ferte oččodit guohtuneatnamiidda lunddolaš oziid. Jus bidjat lagamus lunddolaš ráji nuorttal, de mearkkaša dat ahte Gábna báhcá oalát baju eatnamiid  haga,  maid  maiddái  sáhttá  guođohit  giđđat  ja čakčat. Dát molssaeaktu ii oro leamen vejolaš duohtadilis, jus galgá oažžut ceavzilis boazodoalu dán guovllus. Norggabealde leat lunddolaš oazit, gáissát, ceakko bávttit  ja  čázádagat,  mat  juhket  eatnamiid  lunddolaččat. ¶
3.1.3 Leaváš čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  17  boazodoalli  geat  barget  bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  lea  dálá  láhkaásahusaid mielde 8 000 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Leaváš ii juogat guohtun- eatnamiid  earáiguin,  earret  daid  eananosiid  mat  leat nuorttabealde .  Dát  guovlu  lea Tärandö  konsešuvdnačearu  oassin.  Dat  mearkkaša ahte  dát  guovlu  guođohuvvo  muhtin  jagiid  guovtte gearddi,  ábaida  daid  jagiid  go  dálvejagi  guohtumat oarjelis  leat  heajut.  Davil  lea  lunddolaš  oziid  vátnivuođa  dihte  huksejuvvon  riikaráji  ja  Ahpparjávrri gaskka  áidi.  Rautasjoga  čáhcesystema  lea  lunddolaš rádjin  namuhuvvon  jávrri  rájis  dakka  oarjjabeale málbmabáne. Dán rájis ja nuorttasguvlui, gos dálvejagi eatnamat leat, váilot lunddolaš oazit davil. Čearu rájit  leat  mearriduvvon  ollit  gitta rádjái. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda.  Lulil  leat  čearus  eanas  muddui  lunddolaš ¶
rájit  bievlajagis,  ja  bajimus  eananosiin  dálvejagis, dakko bokte go lea gáisáeanan ja Gáláseanu čázádat. Dain  eananosiin,  main  váilot  lunddolaš  oazit,  dehe oazit eai cakka bohccuid skábman ja dálvet, lea áidi huksejuvvon  gitta duohkái,  gos  maiddái lea čearu rádji. Eatnamiid atnin vuollelis dahkko  boares  árbevieru  vuođul,  ja  lunddolaš  oziid vátnivuođa  dihte  ferte  reainnidit  ealu.  Nuorttal  lea áidi mielde lulábeale Gáláseanu, vai caggá ovttaskas bohccuid beassamis nuorttabeali lobihis  guovlluide  ja  dálvejagi  eatnamiidda  bievlla áiggi. Čearus lea searvesiida bievlajagis. Giđđat johtet siiddat sierralagaid, árbevirolaš vugiin cuoŋománu loahpas.  Ealu  luitet  várreseiboša  nuortalit  eananosiide vuollegis eatnamiidda, maŋŋil go leat mannan meattá Rautsa-joga  –  Aitejokk  gárddi.  Giđđajagi  eatnamat álget  vuollegis  eatnamiin  ja  mannet  gitta  Vierrujoga buohta,  ja  maiddái  Alisjávrri  lahkosiin  ja  Luohttiguovlluin.  Oaláš  guottetbáikkit  leat  várreeatnamat gaskal  Rautasjávrri  ja  Paittasjávrri,  ja  oarjjabeali rádjin  lea  Vierrujohka.  Mihcamáraid  birrasiid  čohkkegohtet ealu miessemearkumii, mii bistá borgemánu álgui.  Dán  áigodagas  guođohit  geassejagi  eatnamiin, mat leat várreguovllut oarjjabealde Vistasvákki – Vierrujoga. Dan seammás guođohit maiddái norggabeali rádjeguovlluin. Ealu čohkkejit eret norggabeali váriin borgemánu  loahpageahčen,  ja  dolvot  ealu  nuortalii. Čakčamánu álggus bidjet ealu Aitejokk-gárdái ja njuvvet nuorra varrásiid. Das maŋŋil luitet ealu ruovttoluotta čakčajagi eatnamiidda, gos eallu lea veaiddalis gitta skábmamánnui. Birrasiid golggotmánu/skábmamánu molsumis čohkkegohtet ealu, álggos rádjeváriid guovlluin,  rátkámiidda  Puollanordda  gárdái,  gos rátket  dálvesiiddaide.  Dálvesiiddat  leat  dábálaččat čieža.  Skábmamánu  loahpas  johtet  siiddat  dálvejagi eatnamiidda  árbevirolaš  vugiin.  Easka  dálvejagi  eatnamiin njuovadit siiddat sierralagaid, dannego ii mana biilageaidnu  rátkkagárddi  lusa.  Hui  soames  hávi sáhttá  gártat  ealu  biillain  geasehit,  go  leat  heajos muohta ja jiekŋadilálašvuođat johtingeainnus. Dálvejagi eatnamiid oarjjabealis leat alladit eatnamat, mat heivejit  čakčadálvvi  guohtumin.  Dálvejagi  eatnamat álget  Girona  buohta  ja  nu  let  luksa  Dearkkiha (Tarendö)rádjái.  Dálvejagi  eatnamiin  orrot  dasságo cuoŋuda cuoŋománu birrasiin, ja dasto álgá giđđajohtin. ¶
Guohtun Leaváš čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.6. ja 3.7. tabealla ). 3.6. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
4,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,4 Daŋas-/goike guolban ¶
9,3 Varas guolban ¶
3,7 Njuoskasit rásseeanan ¶
108,29,6 Goikásit rásseeanan ¶
16,3 Sieđgarohtu ¶
6,0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
41,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.7. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
1,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
20,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,4 Daŋas-/goike guolban ¶
23,0 Varas guolban ¶
12,4 Njuoskasit rásseeanan ¶
10,9 Goikásit rásseeanan ¶
7,9 Sieđgarohtu ¶
0,5 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
133,210,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 401,9 km2 ja 726,6 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat  lea  čearu  giđđa-  ja  čakčajagi  eanan.  Geassejagi ruonasguohtumiin  lea  eanas  goikásit  rásseeanan (183,0 km ¶
) ja njuoskasit rásseeanan (108,2 km ¶
). Dát guohtunšlájat  dahket  26  %  geasseguohtumiid  nettoareálas. Geasseguohtumiin lea dohkálaš viidodat, mas lea  goikásit  ja  njuoskasit  rásseeanan,  muhto  go  leat ollu juovat ja geađgeeanan, heajudit dát guohtuneatnamiid  viidodaga  sakka  ollu.  Geasseguohtumat  eai leat nu beare buorit. Viidáseappot lea jeagil 9 % geassejagi  eatnamiid  nettoareálas.  Dát  eananoassi  adno giđđat ja čakčat. Gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  leat  viidodaga dáfus beali stuoribut go geassejagi ruonasguohtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi,  varas  guolban  ja  njuoskasit rásseeanan,  oktiibuot  44  %  nettoareálas.  Kvalitehta dáfus leat gaskajohtolaga ruonasguohtumat buorebut go  geasseguohtumat.  Vaikko  čearu  gaskajohtolagas lea unnán rásseeanan, de buhtte dat stuora oassi seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  dán  váilli,  ja  dasto dat go lea unnán juovva ja geađgeeanan. Gaskajohtolagas  lea  valjit  jeageleanan,  nappo  291,4  km ¶
jeagil. Dát eanan adno čakčat, skábman ja giđđat, ja muhtin jagiid  maiddái  giđđadálvvi.  Go  dálveguohtuneatnamiin  lea  heittot  ealádat,  sáhttá  dáin  vuollegis  eatnamiin guođohit maiddái dálvejagis. Leavážis  lea  185,6  km ¶
jeageleanan  dálveguohtumis. Lea measta unnán jeageleanan čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Ii leat registejuvvon leatgo muorračuohpahagat guovllus. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 464,1 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 41,3 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas 133,2 km ¶
, ja mearkkašit 10,9 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 70,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hirbmat ollu. Dát dilli heajuda geassejagi guohtumiid. Gaskajohtolagas leat 21,1 % nettoareálas badjel 1000-mehtara dási. Dát lea maid ollu, dannego lea sáhka várreeatnamiid vuolládagaid birra. Leaváš čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis, mat leat buorit geassebáhkaid áiggi. Geahča 3.10– 3.14  kártta. Mii  oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Leaváš čearus lea buorit giđđa-, maŋŋigeasi-, čakča- ja árradálvveguohtumat. Geasse- ja dálveguohtumat eai leat nu viidát. Čearu rádji oarjjil ii leat lunddolaš rádji geasseguohtumidda, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 28 km guhku ja manná hui alla várreeatnamiid bokte. Lunddolaš oziid vátnivuođa ii sáhte buhttet  áidehuksemiin,  alla  eatnamiid  ja  muohtadilálašvuođaid  dihte.  Jus  bidjá  rádjin  lagamus,  muhtin muddui lunddolaš oziid nuorttabealis, de dagašii dát ahte  čearus  eai  leat  geasseguovdileatnamat,  ja  daid haga ii birge. Rádjeguovlluin ja oarjjil leat lunddolaš oazit, sihke gáisáeatnamat, ceakko bávttit ja čázádagat,  mat  dahket  dan  ahte  sáhttá  heivehit  lunddolaš oziid guohtumiid rádjin. ¶
3.1.4 Girjása čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 31 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus  lobálaš  boazolohku  dálá  láhkaásahusaid mielde  lea  12  000  bohcco.  Čearu  rájiid  ja  áigodatguohtumiid  oainnát 3.10  kártta. Girjása  čearru  ii juogat guohtumiid ránnjáčearuiguin. Davábealde leat čearus eanas lunddolaš oazit bievlajagi guohtumiin ja nu leat maid dálvejagi guohtumiid bajit osiin oahcin alla várreeanan ja Gáláseatnu. Áiddiid lea ceggen dalle go váilot lunddolaš oazit, dehe go oazit eai doaimma skábman ja dálvejagis. Maiddái lulil leat čearus lunddolaš oazit, nappo Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka gitta málbmabáne rádjái, jeakkit Paukijávrái  ja  Guvžájávri  oktan  Guvžájogain  dohko . Doppe gos eai leat lunddolaš oazit, dehe eai doala bohccuid skábman, leat biddjon áiddit geassejagi ja čakčajagi eatnamiin. Riikarádji lea biddjon sierraládje, dannego eanas saji manná rádji nuorttas-oarjjás. Dát dagaha ahte geassejagi guohtumat juohkásit guhkkodahkii  dakko  gokko  lea  veadjetmeahttun caggat  bohccuid  mannamis  rastá  riikaráji  rádjelagas eananosiin. dohko  nuorttasguvlui  eai leat mearri rájit, eai davil eaige lulil. Dálvejagi eatnamiid atnu lea vuođđuduvvon árbevirolaš dábi vuođul. Vaikko  eai  leatge  lunddolaš  oazit,  de  nagoda  goitge doallat  ealu  guođohemiin.  Dálvejagi  eatnamat  leat nuorttabeale  ráddjejuvvon  áiddiin mielde. Čearus  lea  searveeallu  bievlajagis.  Giđđat  johtet sierrasiiddas ealuiguin, árbevirolaš vugiin, cuoŋománu loahpas. Ealu luitet nuorttabeale vuollegit eananosiide maŋŋil go leat mannan málbmabáne meaddel. Giđđajagi eatnamat álget vuollegis eatnamiin ja viidáseappot oarjjás  gitta  Jiertajávrri–Viddjajávrri  buohta.  Oaláš guottetbáikin leat dat eananoasit, mat leat davábealde Gáidunjávrriid,  Nikkaluokta–Tjuonajåkk  linjjás nuorttal  ja  dakka  oarjjabeallái  Tjältajåkk.  Miessemearkun lea Kårtjevuolles mihcamáraid áiggi. Mearkuma  maŋŋil  bidjet  ealu  oarjelit  eananosiide  geasseeatnamiin,  ja  diktet  ealu  doppe  suoidnemánus.  Ja seammás  guođohit  rádjeguovlluid  norggabealde  ráji. Misiid merkot Lihtijávrri gárddis dáid áiggiid. Suoidnemánu/borgemánu  birrasiid  sirdet  fas  ealu  ruovttoluotta  nuorttalebbui  geasseeatnamiin,  nu  ahte  leat nuortalis Tjäktjajåkk. Eallu guohtu lávda dáin eatnamiin  ja  miehtá  vuollegis  eatnamiin  gitta  čakčamánu gaskkamuddui.  Dalle  čohkkejit  ealu  gárdái  Nikkaluovttas,  njuovadit.  Čakčajagi  eatnamiid  guođohit ¶
skábmamánu álgui, de fas gárddástallet Gáidun-gárddis,  njuovadit  ja  rátkkašit  guđa-čieža  dálvesiidan. Maiddái ránnjáčearut rátkkašit. Dálvejagi eatnamiidda johtet árbevirolaš vugiin ja muhtin vuoru maid biillain dolvot ealu. Dálvejagi guohtumat álget málbmabáne  rájes  oarjjil  gitta rádjái. Oarjjabeali duovdagat leat alla eatnamat, mat adnojit skábmajagis  gitta  juovlamánu  gaskkamuddui,  ja  das maŋás johtet ealuiguin nuortalii. Dálvejagi eatnamiin orrot juohke jagi gitta dassážiigo cuoŋuda cuoŋománu ja dalle leage giđđajohtináigi. ¶
Guohtun Girjás čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.8. ja 3.9. tabealla ). ¶
3.8. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
4,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,3 Goike bovdnajeaggi ¶
0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,4 Daŋas-/goike guolban ¶
18,8 Varas guolban ¶
10,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
184,213,3 Goikásit rásseeanan ¶
18,9 Sieđgarohtu ¶
5,8 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
22,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 388,5 3.9. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
5,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
27,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
7,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,9 Goike bovdnajeaggi ¶
2,4 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,7 Daŋas-/goike guolban ¶
23,4 Varas guolban ¶
15,3 Njuoskasit rásseeanan ¶
4,20,4 Goikásit rásseeanan ¶
4,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
2,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea 725,5 km ¶
ja  gaskajohtolagas  lea  625,  9  km ¶
.  Gaskajohtolaga duovdagat leat geassejagi eatnamiid ja dálvejagi eatnamiid gaskka ja dat leatge eanas čakčajagi guohtuneatnamat. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas rásseeanan  (261,9  km ¶
)  ja  njuoskasit  rásseeanan (184,2  km ¶
).  Dát  guohtunšlájat  leat  32  %  geasseguohtumiin,  ja  danne  leage  geassejagi  guohtun  hui buorre.  Dasa  lassin  lea  geassejagi  eatnamiin  jeageleanan  24  %  nettoareálas.  Jeageleatnamiid  guođohit giđđat ja čakčat ovdalgo rátket dálvesiiddaide. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat eatnama dáfus  nu  viidát  go  geassejagis.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtumis lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas guolbanat, oktiibuot 43 % nettoare ¶
álas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta lea heajut go geasseguohtumis suoidnemánu, muhto lastamuorat ja rássás eanan dahká gaskajohtolaga buorren  čakčageasi  eanamin.  Gaskajohtolagas  leat  viidát jeagelguohtumat, nappo 324,4 km ¶
jeageleanan. Jeageleatnamis  lea  eallu  čakčat,  skábman  ja  giđđat, muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go dálvejagis lea heajos guohtun, sáhttá ealu guođohit vuollegit eatnamiin jeagelguohtumis miehtá dálvvi. Dálvejagi  eatnamis  lea  Girjásis  badjel  531,7  km ¶
jeageleanan.  Hui  valjit  leat  jeagelguohtumat.  Almmatge  leat  dálveguohtumiid  oarjjabeale  duovdagat alla  várreeatnamat  ja  doppe  lea  ollu  muohta  dálveguovdil.  Dáid  eatnamiid  guođohit  dábálaččat  skábman ovdal juovllaid. Vuovdeeatnamiin eai leat registejuvvon leatgo doppe muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin,  muhto  aibbas  unnán  gaskajohtolagas.  Geassejagi  eatnamiin  lea  305,3  km ¶
ii-anihahtti  oassi,  dehe 22  %  geassejagi  nettoareálas.  Seammá  logut  gaskajohtolagas leat 30,0 km ¶
, dehe 2,8 %. Geassejagi eatnamiin lea 33,3 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm,  ja  dat  lea  stuora  oassi.  Gaskajohtolagas  measta oalát  váilot  eatnamat  dán  allodagas.  Girjása  čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, mat leat buorit geassebáhkaid. Geahča 3.10–3.14 kártago3.13 ja 3.14 kárttat šaddošlájaid vii- dánusa. ¶
Oktiigeassu Girjása geassejagi eatnamiin lea valjit ruonasguohtun, ja seammás leat čearus buorit giđđa-, čakča- ja dálveguohtumat. Čearus leat hui unnán guohtumat geasseguovdil, dannego riikarádji juohká guohtuneatnamiid nuorttas-oarjjás  guvlui.  Lea  veadjetmeahttun  atnit geasseguovdilguohtumiid dainna lágiin ahte ii guođot duovdaga goappaš beali riikaráji, dannego bohccuid ii nagot cakkadit duššefal nuppi beallái ráji. Eanan, mii manná  dakko  rádjeguora,  lea  sullii  35  km  ja  eananmálle ja muohtadilálašvuohta lea nu ahte áidut ii leat ávki. Jus anášii lagamus, ja muhtin muddui lunddolaš oazi  duovdaga  nuorttabealis,  dagahivččii  dát  ahte čearru báhcá geasseguovdilguohtumiid haga, ja dat ii leat  vejolaš.  Go  ráji  veahá  heiveha,  sáhttá  Girjása čearu  dálá  geasseguovdileatnamiid  oažžut  oktan duovddan, mas maiddái lea lunddolaš oahci, iige dát heađuš  norggabeali  boazodoalu  dehe  gilval  dainna. ¶
3.1.5 Fágalávdegotti evttohus ¶
Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjás 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gábna, Leaváš ja Girjása  čearut  atnet  Skievvá  orohaga  guohtuneatnamiid, geahča 3.2 kártamildosa. Evttohusa vuođđun lea  at  Skievvá  orohat  ja  Leaváš  čearru  ásahit oktasašdoalu dán guovllus. Gábna ja Girjása duovdagat  Skievvás  biddjojit  konvenšuvdnaguovlun. Dálá konvenšuvdnaáidi sáhttá njeidojuvvot. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  guohtuneatnamiid  atnit nu  movt  boahtá  ovdan 3.2  kártta. Evttohusa vuođđun lea ahte Skievvá ja Leaváš eai ásat ovttasbarggu.  Guovllut,  maid  ožžot  Gábna,  Leaváš  ja Girjása  čearut,  biddjojit  konvenšuvdnaguovlun. Fágalávdegoddi fuomášuhttá ahte Norddalenis eai leat  lunddolaš  oazit,  ja  dan  berre  vuhtii  váldit. Leaváš čearus lea bievlajagis riekti rasttildit Norddalena.  Konvenšuvdnaáiddi  Iptonjávrris  sáhttá njeaidit. ¶
Geahča 3.2 kártta. ¶
3.2 Girjás – Frostisen – Baste – Unnačearoš guovllut ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Hellemo davágeaži eatnamat ja Skievvá orohaga lulágeaži eatnamat sirdojedje Frostisenii jagis 1999. Lulábeale rádji manná Mannfjordena mielde ja das Caddnejávrái riikáráji bokte. Dákko lea rádji Frostisena ja Hábmera gaskka seammágo Unnačearoža ja Sirgá gaskasaš  rádji.  Davábealde  čuovvu  rádji  Skievvávuona ja vákki  mielde  viidáseappot  Kjårdavatnet  rádjái. Geahča 3.3 kártta. Orohaga  olggut  rájit  luksa,  oarjjás  ja  davás  leat buorit,  muhto  nuorttabealde  ii  leat  riikarádji  lunddolaš guohtunrádji. Guohtumat, mat ruoŧabeale čearuide  leat  várrejuvvon  jagi  1972  konvenšuvnna mielde, leat 68 km ¶
. Guovlu lea ráddjejuvvon go leat biddjon  máŋggat  rádjeáidebáikki  merkejuvvon. Geahča 3.3.  kártta. Áiddit  galget  váikkuhit  vai  eat- nama oasit adnojit lunddolaččat. Lassin konvenšuvdnaáiddiide,  lea  okta  áidi  ceggejuvvon  Siijddajávrris Forsvatnet rádjái, ja juohká Bastte ja Girjása čearuid. Frostisena  boazoeaiggádat  leat  jagi  1975  rájes moaitán dan gokko rádjeáiddi leat ceggen. Sii čuoččuhit ahte áiddit eai doaimma ovdalgo jávrriin lea jiekŋa mannan.  Danne  besset  ruoŧabeale  bohccot  hui  álkit lávdat eatnamiidda mat lunddolaččat gullet Frostisen geasseorohahkii.  Sii  leat  dovdan  dárbbu  hárjehit dakkár vuogi ahte guođohit ealu eatnamiin rittu lahka eanas  jagi.  Sin  oaivila  mielde  lei  áidi  galgat  mannat lulábeale  Baugefjellet,  vaikkoba  ruoŧabeallái.  Nu  lei eatnamiid sáhttit buorebut atnit ávkin. Frostisen  lea  maiddái  evttohan  rievdadit  dán  vai orohat  soahpá  guođohit  oarjjabeale  Kjårdavatnet  – Siijddasjávrri.  Sii  čujuhit  gaskaáiddi  dalle  šaddat oaneheabbon, ja livččii buoret ávki. Girjá vuosttaldii evttohusa,  ja  oaivvilda  áiddi  leat  muohttaga  vuolde dálvet. ¶
Frostisenis  leat  máŋga  lunddolaš  siskkáldas  ráji. Storvatnet ja Frostisen-jiehkit leat oahcin nu ahte davil lea sierra guohtunduovdda. Seammaládje leatge maid Mannfjorden (orohatrádji lulil) ja Siskkit Divttasvuotna, oktan jihkiigin nuorttabealde, sierra guohtunduovdagat. Oarjjabealde dahká E6 lunddolaš ráji, nu ahte njárga Bállaga oarjjabealde lea sierra guohtunduovddan. Orohagas leat maiddái máŋga smávit eananoasi sierra ja váddása duohken vuonaid ja ceakko rámaid sivas. ¶
Lunddudilálašvuođat Goappaš bealde Efjordena gávdnat stuorámus guovlluid  gos  čađatgaskka  leat  gággádit  mollaneaddji báktešlájat. Orohaga lulimus eananoassi lea seamma suvrra  granihttaguovllus  go  Hábmera  rádjeguovllut. Smávit guovllus, Skievvávuona ja Storvatnet gaskka, gávdno  maiddái  gággádit  mollaneaddji  báktešládja. Orohagas  lea  minddar  báitaráktu.  Báitaráktoguovlluin  lea  maiddái  gaskkohagaid  krystallalaš  kalkageađgi,  ovdamearkka  dihte  Håfjellet,  mii  lea  oarjjabealde Bállaga guovddáža. Siskkit vuotnaguovlluin leat gáisáeatnamat, ceakko čohkat ja bávttit mannet njuolga merrii. Ábaida leat Divttasvuotna  ja  Efjorden  gaskka  dakkárat.  Stetind nammasaš  čohkka  manná  njuolga  bajás  gitta  1.400 mehtara  allodahkii.  Dát  eatnamat  eai  heive  visot guohtuneanamin, eai goit dálvet, vaikko vel sáhttáge guohtun  gávdnot  vákkiin  čohkaid  gaskka.  Riddoguovllus ja siskkit eatnamiin leat njuidosit várit ja heivejit buorebut boazodollui. Eai báljo leat eará orohagain na ollu jiehkit ja jasat, mat eai sutta, go Frostisenis (5 %). Oktan čáziin leat eará ii-anihahtti oasit oktiibuot 12,5 % bruttoareálas. Frostisen ja Giccijietnja leat stuorámus jiehkit, muhto gávdnojit  eará  smávit  jiehkit  siskkit  várreguovlluin. Dušše dain njárggain, mat leat Divttasvuona guvlui, borgá vuollel 150 mm. Dáppe maiddái, nu movt eará orohagai  davábealde  Saltenfjorden,  dagahit  riddoguovllu temperatuvrrat dálveguohtumiid eahpesihkarin. Bivvalis dálkkit gaskkohagaid eai nagot buoridit ealádaga  ja  dipmádit  jieŋa.  Dákkár  geologiijain  lea riddoeatnamiin heajos ealádat dálvet, vaikko vel areálat, mat leat vuollelis 100 m bm, leatge 13 % nettoareálas (earret stuora ii-anihahtti osiid) ¶
. Olggut guovlluin lea šattuid šaddanáigodat 160 ja 180 beaivvi gaskka, siskkit guovlluin fas measta dušše 120 beaivvi (jagi gaskamearri). Erohusat leat das goas heaitá  šaddu  šaddamis.  Ruonasguohtuma  guhkes šaddanáigodat ii mearkkaš duođi eanet bohccuide, go eanas  rássi  ja  urtta  ii  guhtojuvvo  ná  vuolládagain. Guovllut leat goitge anolaččat jus guhká bistá guoppar. ¶
Guohtun Jagi  1964  boazoguohtunkonvenšuvdna  meroštalai geavatlaš  bievlaguohtuma  guoddit  4.000  bohcco  ja 1.500 bohcco dálveguohtumis. Dán mielde leat rehkenasten co orohaga geassit 1.300 bohc go adno birrajagiorohahkan, nappo 1,2 bohcco juohke km ¶
. Boazodoallostivra  lea  mearridan  alimus  boazologu  galgat leat 700 bohcco, ja guokte doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei arvat vuollelis meari. Orohat gillá ollu vahágiid  geažil.  Vahágiid  duogážin  leat  luonddudilálašvuođat, dannego boraspiriide leat buorit eallineavttut. Lassin Frostisenii, ledje Nordlánddas Skievvá orohagas stuorámus vahágat jagiin 1998/99. Luonddudilálašvuođaid  vuođul  heivejit  moadde guovllu buoremusat dálveguohtumin; Guovllut olggut Efjorden goabbat bealde, Skarberghalvøya, Barøya, ja eananoassi Storvatnet ja Skievvávuona gaskka. Muhtin  saji  leat  guovllut  goitge  gáržžit.  Dáid  eananosiid gaskkas leat vuonat, nu ahte duovdagat leat juohkásan sierra oassin, ja ii-anihahtti eanan lea viiddis. Dát guoská  eandalii  njárggaide  lulábealde  Efjordena. Guovlluid seastima dihte, lea deaŧalaš guođohit eará eatnamiid  orohagas  čakča-  ja  árradálvejagi.  Dasa lassin leat veahá jeageleatnamat Geitvatnet-Skårvatnet oarjjabealde,  mat  adnojit  giđđat  ja  čakčat.  Muhtin jagiid  sáhttá  seammahat  eatnamiid  atnit  skábma-  ja dálveguohtumin.  Čađatgaskka  lea  stuora  ballu  ahte eatnamat jikŋot ja guohtumat lássahuvvet. Dán guovllus lea seammá bahá arvit ođđajagimánus ja guovvamánus movt juo leage rittus, ja seammás lea buollašeabbu gaskamearálaččat. Dalle go čázádagaid dulvadedje siskkit Frostisenis (Skievvá-buođđu),  čađahedje  sierra  takserema  Langvatnet  guovllu  nuorttadavábealde.  Doppe  čájehii 28 %  ii-anihahtti,  11  %  rássi  ja  61  %  jeageleanan. Guovlu daddjui leat hui buorren geasse- ja čakčaeanamin. Lyftingsmo  lea  árvvoštallan  Bállága  várreguohtuma. Loahppaboađusin son  dadjá ahte eai leat  ollu duottarguohtumat  Bállágis.  Stuorámus  guovllut  lea Håfjellet ja duovdagat birrasiid Fjelltuva. Frostisena njuovvandeattut leat hui lahka Byrkiije deattuid,  gos  daddjojit  leat  Nordlándda  buoremus guohtumat. Dát leat badjelis go dakkár riddoguovllus go  Toven.  Dát  muitalage  ahte  bievlaguohtumat  leat buorit. Buot dilálašvuođain čujuhuvvo ahte dálvejagi guohtumat ráddjejit vejolašvuođaid. ¶
Oktiigeassu Máŋgga oktavuođas lea geažuhuvvon ahte Frostisena boazodoallit galggašedje várret riddoguovlluid dálvejagi  guohtumin,  ja  guođohit  orohaga  siskkit  osiid eambbo. Riddoguovllu báktevuođđu lea earálágan go Nordlándda eará riddoorohagain, ja mearkkaša ahte muhtin  guovlluin  lea  buorre  šaddu,  ja  sáhttá  adnot ruonasguohtumin. Vaikko vel riddovárit eai leatge nu alladat, leat doppe goitge buorit bálggosbáikkit geasseliehmun. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá bohccuide leat buorre geasset riddoguovllus, ja dat lea gitta das movt obbalaččat adnojit guohtumat. ¶
31. Hábmiris lei dát lohku 20,5 %. ¶
Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte orohat lea guhkit áiggi atnán guovllu Storvatnet ja Skievvávuona gaskka dálveoorhahkan.  Orohatrádji  lea  muhttejuvvon,  ja guovlu  gullá  dál  orohahkii.  Dat  oadjebasmahttá  dili orohatplánema  dáfus.  Guovlu  lea  oalát  sierra,  ja sáhttá  adnot  almmá  masttademiid  haga.  Go  dáid eananosiid atná ovttas eará smávit jeagelšattolaš eatnamiiguin,  de  sáhttá  dálvejagis  guođohit  dán  guovllus. Ovdalis anu vuođul eai addán rádjerievdadeamit orohahkii ođđa dálveguohtumiid. Eaktun  dán  orohaga  doallat  sierra  orohahkan  lea ahte  guovlluid,  earret  namuhuvvon  jeageleatnamiid, sáhttá  guođohit  giđđa-,  geasse-  ja  čakčajagis.  Dalle ferte vuođđun leat ahte ii bággehala oarjelebbui sirdit masttalmasaid  dihte.  Fágalávdegoddi  oaivvilda  dán leat  heittohin  guohtumiid  dáfus,  vaikko  vel  doalu doaibmadili  dáfus  orruge  leamen  buorre  vuohkin. Jus oaivvilda Frostisenis ain galgat iešheanalis boazodoaluin  bargat,  berre  gávnnahit  ráddjemiid  mat buoremusat juhket nuorta- ja oarjjabeale boazodoalu. Riikarádji  ii  leat  juohku.  Váldováttisvuohtan  lea  go váilot  lunddolaš  oazit  mat  mannet  davvi-lulli  ávssi mielde.  Lunddolaš  oazit  mannet  nuorttas-  oarjjás, vuosttažettiin viidáseappot vuonaid meaddel. Rádjegeassin  siskkit  Divttasvuona  mielde  sáhttá čuovvut  guokte  molssaeavttu  viidáseappot  vuotnabađas. Davimus molssaeaktu sáhtášii mannat Austerdalenis  Baugevatnet  rádjái  riikarádjái.  Nubbi  fas vuona nuortalulit luovttas Gihccijienja jiehkkái, badjel Noaidejávrri, ja čázádaga mielde (ja dálá konvenšuvdnaráji) dassážii go Unnačearoža ja Bastte rájit bohtet oktii Riikarájiin. Goappaš molssaeavttut rahpet Unnačearožii  vejolašvuođa  oažžut  viidát  guovllu  oarjjásguvlui.  Dalle  sii  besset  formálalaččat  guođohit  lulábealde  Gihccejieŋa.  Stuorámus  ovdamunnin  sidjiide lea  ahte  ožžot  bálggosbáikkiid,  ja  guohtunguovlu nohká lunddolaččat eatnama mielde. Jus válljejuvvo davimus molssaeaktu, beassá maiddái Baste sirdit oarjelii. Jus dán čađaha nu ahte Frostisen  velá  oažžu  guođohit  Baugefjellet,  boađášii  rádji buorebut ávkin, iige šat dárbbaš nu ollu gaskaáiddiid, ja áiddiid sáhttá cegget buoret báikkiide. Go ráji bidjá oarjelii,  de  fas  massá  Girjjis  ges  guohtuneatnama Baugefjellet  nuortadavábealde.  Rádjegeassin  oarjelis sáhttá leat áigeguovdil, jus buorida anu. Rádjegeassin  davábealde  Siijddasjávrri  čilgejuvvo Skievvá orohaga oktavuođas. Fágalávdegoddi ii oainne ahte evttohuvvon molssaeavttut  heajudit  Frostisena  guohtungeavaheami  nu stuorrát.  Baicca  sáhttet  evttohuvvon  molssaeavttut buktit ovdamuniid, jus doibmet bures. ¶
3.2.2 Baste čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  30  aktiiva  boazobargi  geat  barget  bohccuiguin. Dálá láhkaásahusaid mielde lea čearu alimus lobálaš boazolohku 7000. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 3.10 kárttas. Baste ii juogat guoh- tuneatnamiid  ránnjáčearuiguin.  Davábeali  eatnamat dahket lunddolaš oziid: Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka málbmabáne rádjái, jeakkit, Paukijávri ja  Guvžájávri  ja  viidásit  Guvžájohka rádjái. Báikkiide, gokko váilot lunddolaš oazit dahje gokko  lunddolaš  oazit  eai  cakka  ealu  geasse-  ja čakčajagi  guohtumis,  omd  maŋŋičavčča,  leat  ceggejuvvon  áiddit.  Čearu  rádji  lea  biddjon duohkái.  Dálvejagi  eatnamiid  nuorttabealis  ii  leat biddjon rádji davásguvlui. Sii guođohit ja atnet dálveguohtuneatnamiid dološ árbevieru mielde. Riikkarádji oarjjabeale čearu ii leat lunddolaš rádji. Lulil leat jávrrit  mat  belohahkii  leat  lunddolaš  rájit:  Kåbtåjávri, Mattajávri, Dievssajávri ja Beahcáš. Jávrriid gaskkas ja  Beahcáš  rájes  nuorttas  váilot  rájit,  muhto  dohko leat  dan  ovdii  ceggejuvvon  áiddit  gitta  vulos . Čearu rádji lullil lea mearriduvvon dievaslaččat. Čearru gohkke ja goalŋŋada ealu dakko gokko váilot lunddolaš oazit dahje áiddit dálveguohtuneatnama davábealde. Olles  čearus  lea  searveeallu  bievlajagis.  Giđđat johtá  juohke  dálvesiida  sierra,  árbevieru  mielde cuoŋománu loahpas. Go johttájit Gáidunjoga – Vuottasjávrri  gárddis,  de  luitet  ealu  mannat.  Giđđaguohtuneatnamat  álget  nuorttabealde  várreseiboša  ja mannet  dohko  Nuolpo  buohta.  Oaláš  guottetbáiki lea Tuipe  guovlu  Gáidunjávrriid  guvlui  ja  nuorttas Nujávrái. Doppe bievlagoahtá árrat ja gávdno suodjebáiki  aiddošaddan  misiide.  Vuosttaš  miessemearkun lea geassemánu álggus, maŋŋil go leat johtan Sijddasjávrri  meattá.  Dasto  luitojuvvo  eallu  oarjjás  geasseguovdilguohtumiidda. Suoidnemánu loahpas čohkkejit fas ealu nuorttas Sijddasjávrái ja merkot misiid mat leat  geažotbealljin.  Čakčaguohtumat  álget  Nuolpos gitta Gáidunjoga – Vuottasjávrri áiddi duohkái nuortan.  Gaskkamuttos  čakčamánu  bidjet  ealu  Harrå gárdái, gos njuvvet nuorra varrásiid. Eallu lea čakčajagi guohtumis golggotmánu/ skábmamánu rádjai, go fas bidjet gárdái Harrå:s. Harrå:s fas njuovadit ja rátkkašit njealji- viđa dálvesiidan. Ránnjáčearut rátkkašit maiddái  dáid  áiggiid,  ja  siiddat  vižžet  ránnjáčearuin bohccuideaset. Dálveguohtumiidda johtet árbevirolaš vugiin. Baste dálvejagi eanan lea málbmabáne oarjin gitta nuortan. Eallu lea miehtá dálveguohtuneatnama  dassážii  go  cuoŋuda  cuoŋománus ja dasságo johttájit giđđat. ¶
Guohtun Baste čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.10. ja 3.11. tabealla ). ¶
3.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
0,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,20,9 Daŋas-/goike guolban ¶
23,6 Varas guolban ¶
10,1 Njuoskasit rásseeanan ¶
25,5 Goikásit rásseeanan ¶
15,2 Sieđgarohtu ¶
7,1 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
14,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
6,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
1,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
23,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
8,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
2,2 Goike bovdnajeaggi ¶
2,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,9 Daŋas-/goike guolban ¶
14,7 Varas guolban ¶
11,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
2,4 Goikásit rásseeanan ¶
104,27,0 Sieđgarohtu ¶
1,2 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
150,210,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Guohtun Čearus leat badjel 183, 9km ¶
ruonasguohtumat geasset, ja 911,9 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu  giđđa-  ja  čakčaguohtuneanan.  Ruonasguohtumiin lea eanas njuoskasit rásseeanan (86,7 km ¶
) ja rásseeanan (51,5 km ¶
). Dát šaddošlájat leat 41% geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit, go  njuoskasit  rásseeanan  dahká  das  njealjádasoasi. Jeagil lea 24 % geasseguohtumiid nettoareálas. Bohccot, mat bázadit, guhtot dán jeageleatnamis maiddái čakčat. Gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  leat  viidábut, muhto  eai  nu  buorit  go  geasseguohtumat.  Guovllu ruonasguohtumiin  lea  eanas  seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas rásseguolban, oktiibuot 35 % nettoareálas. Šattolaš jeaggi lea dušše 5 %. Gaskajohtolagas  lea  jeagilvallji,  250,  9  km ¶
.  Gaskajohtolaga eatnamat guođohuvvojit giđđat, čakčat, veahá čakčadálvvi  ja  muhtin  jagiid  maiddái  giđđadálvvi.  Go  lea heittot  ealádat  dálveguohtuneatnamiin,  sáhttet  vuollegit báikkiide mannat dálvet. Baste hálddaša badjel 433,4 km ¶
jeagelguohtumiid dálvejagi eatnamiin. Jeagelguohtumat leat buorit. Dálveguohtuneatnamiid oarjjabealis leat allavárit. Doppe lea  dábálaččat  gassa  muohta  dálvet.  Danne  adnojit guovllut  dušše  árradálvvi.  Ii  leat  registejuvvon  man viidát muorračuohpahagat leat. Lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan geassejagi eatnamiin, muhto gaskajohtolagas maiddái oalle ollu. Geasseguohtuneatnamiin lea 50, 3 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, mii vástida 14,8 % geasseguohtumiid nettoareálas.  Gaskajohtolagas  lea  150,2  km ¶
ii-  anihahtti, dahje  10,1%.  Geassejagi  eatnamiid  nettoareálas  lea 34,9  %  badjelis  go  1  000  m  bm.  Dat  lea  hirbmat stuora  oassi.  Gaskajohtolagas  leat  maiddái  ollu  alla eatnamat,  11%  guovllu  nettoareálas  lea  badjelis  go 1 000 m bm. Geassebáhkkan leat alla várreeatnamat hirbmat ávkkálaččat čerrui, dannego doibmet bálganbáikin bohccuide. Geahča 3.10–3.14 kártagovat. Mii oaidnit 3.13  ja  3.14  kárttat šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Baste  čearus  leat  hirbmat  gáržžes  geasseguohtuneatnamat. Dasa lassin ii leat Norgga rádji biddjon lunddolaš rájiid ektui, ii ge riikarádji cakka bohccuid mannamis nuppi riikii. Lea ceggejuvvon áidi Norgga beallái,  vai  sáhttet  guođohit  rádjeguovlluid.  Áidi  ii doaimma riekta bures, erenoamážit giđasgeasi go ain lea gassa muohta. Áidedivodeapmi ja ortnegisdoallan gártá  divrrasin  muohttaga  ja  eatnamiid  allodaga geažil.  Jus  galggašii  atnit  lagamus  lunddolaš  oziid nuortan, eai livčče čearus šat geasseguovdilguohtumat. Dat  gal  livččii  dieđusge  áibbas  veadjemeahttun. Norgga bealde leat lunddolaš oazit maid Baste čearru sáhtášii  atnit,  iige  dát  čoavddus  váikkut  boazodoalu Norgga bealde. ¶
3.2.3 Unnačearoš ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 39 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 000 bohcco dálá láhkaásahusa mielde. Čearu rájiid ja jagiáiggiid guohtuneatnamiid  oainnát 3.10  kárttas. Ránnjáčearut  eai guođot  seamma  guohtuneatnamiid  go  Unnačearoš. Davábealde  lea  čearus  bealohahkii  lunddolaš  oahci, jávrrit  Kåbtåjávri,  Máttajávri,  Avddajávri,  Dievssajávri ja Beahcáš. Dáid jávrriid gaskka ja nuorttasguvlui  Beahcášis  leat  áiddi  ceggen  oahcin  gitta  Murjekii dálvejagi eatnamiid rádjái. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, dannego manná rastá eatnamiid, iige heive geográfalaš dillái. Lulil lea Stuor Juleveanu čázádat  lunddolaš  oahcin  norggarájis  gitta  Borjosii, manná  ovtta  oasi  dálvejagi  eatnamiidda.  Dálvejagi eatnamiin  váilot  oazit  Borjosa  ja  Murjjek  gaskka. Dábálaš  jagiid  buori  guohtumis  eai  masttat  ealut dávjá, dannego dálvesiiddat bissot sierralagaid viiddis jeaggeeatnamiin. Unnačearožii leat mearriduvvon rájit sihke bievlajagi- ja dálvejagi eatnamiidda. Bievlla áiggi lea čearus oktasaš eallu. Njukčamánu loahpas dehe cuoŋománus johtet ealuin vári nuorttabeale  eatnamiidda,  nappo  vuollegit  váriide  Upmasa buohta  oarjjil.  Guottetbáiki  lea  oarjelis  go  Avddajávrri–Ritsem áksi. Guovllus ihtet bievladielkkut árrat, ja eatnamis lea dakkár hápmi, mii addá suoji dálkkiid áiggi. Misiid merkot suoidnemánu Ritsem-Sijddasjávrri  geainnu  gárddis.  Eallu  lea  geasseorohagas  borgemánu  lohppii.  Dalle  johttájit  Satis-geainnu  badjel čakčaeatnamiidda. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit ealu ja bidjet Ruokto gárdái ja njuovadit nuorra varrásiid. Sii orrot ealuin čakčajagi eatnamiin gitta golggotmánnui/skábmánnui. De čohkkejit ja johtet ealuin ja rátkkašit ja njuovadit Stubba-gárddis. Sis leat 5–6 dálvesiidda.  Maŋŋil  go  leat  rátkkašan  johtet  siiddat dálvejagi  eatnamiidda  dábálaš  johtinmálliin.  Dálvejagi eatnamat  álget  dakko  gokko  Stuor  Juleveatnu golggida  ja  mannet  Muorjjiha  buohta  málbmabáne guoras. ¶
Guohtun Unnačearoža guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.12. ja 3.13. tabealla ). 3.12. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
9,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,3 Goike bovdnajeaggi ¶
0 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,7 Daŋas-/goike guolban ¶
8,8 Varas guolban ¶
4,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
15,8 Goikásit rásseeanan ¶
14,6 Sieđgarohtu ¶
65,26,1 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶
18,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.13. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
4,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 345,9 ¶
33,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
1,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
19,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
2,2 Goike bovdnajeaggi ¶
2,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,3 Daŋas-/goike guolban ¶
15,0 Varas guolban ¶
7,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
1,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
3,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu  geassejagi  eatnamiin  lea  badjel  497  km ¶
ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 719,5 km ¶
. Gaskajohtolat  lea  čearu  čakčajagi  guohtuneanan,  muhto adno  maid  árragiđa,  nappo  cuoŋománu.  Geassejagi eatnamiid ruonasguohtumat, mat adnojit maid giđđajagis,  leat  eanas  njuoskasit  rásseeanan  (168,1  km ¶
) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (98,  6  km ¶
).  Dát  guohtunšlájat  leat  40 % geassejagi  eatnamiin.  Geassejagi  guohtumat  leat  erenoamáš buorit. Hui ollu lea njuoskasit ja goikásit rásseeanan.  Gávdno  maid  jeageleanan,  (29  %),  geassejagi/giđđajagi  nettoareálas.  Jeagelatnamiid  guođohit giđđat, muhto veahá maid čakčajagis. Gaskajohtolaga  ruonasguohtumat  leat  viidát, muhto guohtumiid kvalitehta lea arvat heajut go geassejagi  guohtumiin.  Seamulvallji/urtavallji  goahccevuovdi lea goalmmádas oassi nettoareálas, iige gávdno goikásit  ja  njuoskasit  rásseeanan.  Dasa  lassin  leat šattolaš jeakkit aibbas unnán. Gaskajohtolaga jeageleanan lea viiddis, 216,8 km ¶
. Dáid eatnamiid guođohit čakčat ja árragiđa, muhto maid skábman. Go dálvejagi  eatnamiin  lea  heajos  guohtun,  sáhttá  vuollegit eananosiide johtit ealuin ja guođohit jeageleatnamiid eanas áiggi dálvejagis. Unnačearoža  dálveorohagas  lea  375,4  km ¶
jeageleanan,  ja  dan  sáhttá  dadjat  buorren.  Dilli  headjona das  go  dálvejagi  eatnamat  leat  alla  várreeatnamat  ja ollu muohta lea ain giđđadálvvi. Muohtadilálašvuođa dihte ii sáhte dálveorohagas giđđadálvvi guođohit nu guhká go livččii sávahahtti, ja ferte árrat johtit vuollegit eatnamiidda. Ii leat registejuvvon man ollu guovllus  leat  muorračuohpahatbáikkit,  gos  šaddet  lánját. Orohaga  geassejagi  eatnamiin  lea  ollu  ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiid ii-anihahtti geađgeeanan lea 194,5 km ¶
, 18,2  %  guovllu  nettoareálas.  Geassejagi  eatnamiid nettoareálas lea 29,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai báljo leat allaeatnamat, lea duššefal 0,5 % nettoareálas badjelis go 1 000mehtara dássi. Unnačearožis leat viehka valjit allaeanan  bálggosbáikkit  liehmuáiggiide  geasseorohagas. Geahča 3.10–3.14 kártta. Iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseami oainnát 3.13 ja 3.14 kártta. ¶
Oktiigeassu Unnačearoža orohagas eai leat nu buorit rájit Norgga guvlui ahte cagget bohccuid rasttideami. Dáidda eatnamiidda lea váttis cegget áiddi. Dákko ferte gávdnat lunddolaš oziid, mat eai leat nu guhkkin, ja iige šatta gilvalit nuppi riikka boazodoaluin. ¶
3.2.4 Fágalávdegotti evttohus ¶
1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Baste, Unnačearoš ja Girjása  čearut  ožžot  konvenšuvdnaguovlluid  nu movt čájehuvvo 3.4 kártta. Buot dálá konvenšuvd- naáiddit njeidojuvvojit visot. Frostisen galgá beassat  Siijddasjávrái  rasttildit.  Baste  galgá  beassat Isfjelletii rasttildit. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis  1999  biddjojedje  oktan  orohahkan  dát:  Vinkfjell,  Skotstind,  Hábmer,  Mørkvatn  ja  Hellemo  lulimus  oasit.  Nu  gulletge  orohahkii  areálat,  namalassii lulil Leirfjorden/Sørfold ja davil leat fas Divttasvuotna/Manndalen. Engelöya ja Lundöya leat olggobealde orohaga ráji, ja Hulløya dáfus lea Boazodoallostivra áigon  maŋŋil  čilget  guđe  orohahkii  dát  galgá  gullat. Olggut  rájit  lulás,  oarjjás  ja  davás  čuvvot  riiddid  ja vuonaid  ja  rájit  doibmet  oahcin.  Rádji  Sirgá  guvlui (riikarádji)  lea  hui  heittot.  Geahča 3.5.  kartagova. Hábmer  lea  Nordlánddas  nubbi  dain  rádjeorohagain mii ii addán eret konvenšuvdnaguohtumiid jagis 1972. Rádjeáidi, mii galggai huksejuvvot konvenšuvnna áidešiehtadus ¶
mielde, ii huksejuvvon. Danne váilotge dál sihke lunddolaš oazit ja áidi nuorttabealde. Norgga  ja  Ruoŧa  eiseválddit  leat  baicca  šiehtadan áiddi sadjái galget guođohanbarttat. Mearrádusa evttohii Det faste utvalg (Bistevaš lávdegoddi). Ovdalgo  časke  oktii  orohagaid  jagis  1999,  ledje orohagas guokte siidda. Boazodoallostivra bijai eaktun  ahte  orohagat  galge  juogadit  guohtuneatnamiid gaskaneaset.  Juohkin  sáhttá  čuovvut  orohatrájiid,  ja dalle  šaddá  3-juogot  orohahkan  ja  siskkáldas  rádjin livččii  Sagfjorden  ja  Hellemofjorden.  Dát  čoavddus gáibida ahte lulimus guohtunguovllu (Vinkfjell) bohccot  gártet  johtit  gaskaorohahkii  (boares  Mørkvatn orohat) vai besset dálvejagi eatnamiidda riddobeallái. Leat almmatge maiddái eará čovdosat movt mearridit siskkáldas rájid orohaga oarjjabealde. Orohaga doaibmaplána eaktuda earaládje organiseret. Orohaga juhket oallut vuonat, ja dat doibmet buorren  siskkáldas  oahcin.  Hárji ,  mii  juohká boares  orohagaid,  Mørkvatn  ja  Vinkfjell,  doaibmá nana oahcin. Orohaga  nuorttabealde  leat  oallut  vákkit  davás ¶
32. Artihkal 3 C. ¶
lulás guvlui. Earret daid guovlluid mat leat Linájávrri birrasiid, leat oahcin gáissát, mat álget Kobbvatnet:s ja mannet  Veikdalsisenii  ja  Reinoksfjellet:i,  ja  viidásit Livssejávrái, ja dat cagget bohccuid beassamis vággái. Livssejávrrie  davábeale  lea  buorre  juohku  oarjjásdavás Rumbočohkkii. Ruonasvággi juohká  maiddái nuortadavil Hellemobotn:a guvlui. Vaikko vel gáissát ja juovat orrotge leamen buorit oazit,  besset  bohccot  almmatge  buot  dán  golmma vákkis máŋgga saji meaddel. Dát guoská erenoamážit čáhcesuohpa bokte. Nordlándda  fylkkamánni  lea  juovlamánu  21.  b. 1971 ráhkadan láhkaásahusa movt juohkit “Hábmera guohtuneatnamiid” . Láhkaásahusa vuođul galget dálvejagi  guohtumat  leat  aivvefal  davábealde  ráji  mii vuolgá  Sagfjordenis,  čađa  Rødtangstrømmen,  Sisnuore, Varpvatnet ja Dragsvatnet gitta Divttasvutnii. Boazodoallit  leat  ceggen  gaskaáiddi  Bonnådalenii amas  bohccot  mannat  boares  Vinkfjellas  nuorttas. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga  sáhttá  obbalaččat  juohkit  4  geologalaš oassái. Guovdu orohaga lea smávit eananoassi mas lea báitaráktu.  Báitaráktu  manná  seakka  stáhpin  lulás Mannfjordenis, ja lea govddimus Rekvatne - Rumbočohka bokte. Das joatká báitaráktostáhpi lulás Mørsvikbotn:a  guvlui.  Báitaráktoeatnama  goabbat  bealde lea stuora granihttaguovlu eanas sajiin rádjeguovllus. Oarjjabealde lea dát miehtá boares Hábmer orohaga, lulás meaddel Mørsvikbotn:a, ja manná Storskog orohaga davit eananosiide. Granihttaguovllu oarjjabealde ja lulábealde lea muhtin stuorebuš báitaráktoguovlu, mii  lea  measta  miehtá  boares  Vinkfjell  ja  Skotstind orohagaid. Obbalaš  čilgehusas  báhcet  čilgekeahttá  deaŧalaš dárkilis  dieđut,  mat  sáhttet  leat  hui  mávssolaččat guohtuma dáfus. Riikaráji mielde, nuorttabealde Linájávrri,  lea  báitaráktoguovlu,  mas  lea  veahá  kálka. Guovddáš  guovlluin  gávdnojit  maiddái  kálkasuonat báitarávttus. Granihttaguovlluin  lea  unnán  ja  asehis  eanavuođđu.  Jieŋas  lea  leamaš  oanehis  geaidnu  merrii  ja  lea rievdan dehe lihkadan čađatgaskka. Danne leage eanavuođđu veahá assát aivvefal báktealážiid mieđabeliid. Jeakkit leat dávjá coages arvejeakkit, coahkásat ja hui vuorjjes šaddu. Earret  oarjedavágeaže  ja  nuorttimus  eananosiid, leat orohagas eanas gáissát ja jiehkit. Hárjjit ja ceakko rámat leat ollu dákkár eatnamis. Erenoamážit siskkit Skotstindas leat dákkár eatnamat ja heajudit guovllu anihahttivuođa. Orohaga eará eananosiin leat jorbačohkat (rádjeguovllus), jalggat dehe vuovdeeatnamat. Oarjedavágeaži  eatnamat  leat  erenoamážat  go  areálas ¶
lea 20 % vuollel 100 m bm. ¶
Vaikko  vel  orohaga  nuorttidavimus  eananosiin (Hellemofjorden  birrasiid)  leatge  jorbasiid  várit,  leat doppe almmatge ceakko gáissát njuolga bajás mearas, muhto fas aláža alde lea jalgadeabbu. Dušše smávit guovlluin orohagas, nu movt Finnøya oarjjabealde, arvá vuollel 100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Minddar arvá gaskal 100 ja 150 mm. Gaskamearálaččat  šaddá  galbmaseabbu  rittus  siseatnama  guvlui  ođđajagimánus  (–2  gitta  –8°C).  Danne balahuvvo  eanan  jiekŋut  mađi  guhkelii  gáidá  eret rittus. Go vel diehtit ahte lea eambbo muohta siseatnamis,  gártá  váttisvuohta  vel  stuorábun.  Vaikko  vel dálve-  ja  geassetemperatuvrra  erohus  leage  birrasiid 18°C, čájehit dálkkádagat ahte guovllus eai leat mihtilmas siseatnandálveguohtumat. Eai jagit dattege leat ovttaláganat.  Jus  nuorttibiekkat  leat  dávjá,  gahččá eanas  borga  Ruoŧabeale  dálveeatnamiidda.  Dalle šaddá rádjeguovlluin buorre guohtun dálvet. Habmiris  lea  buorre  dainnalágiin  go  lea  unnán muohta  ja  buorre  geologiija  olggut  riddoguovlluin. Vaikko vel oallut vuonat ja báljes bákti leat juohkán eananoasit sierra duovddan, leat guovllus kvalitehtat mat  eai  leat  galli  báikkis  davábealde  Skjerstadfjordena.  Geologiija,  temperatuvra  ja  muohtadilálašvuođat dahket buriid dálveguohtumiid. ¶
Guohtun Jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna  bijai  600 bohcco  vuođđun  go  Skotstind  ja  Vinkfjell  orohagat leat  ovttasiiddas.  Dát  mielddisbuktá  0,5  bohcco juohke  km ¶
nammii,  ja  dat  lea  unnimus  boazolohku buot  birrajagiorohagain  Saltenfjorden  davábealde. Dan  sadjái  biddjui  vuođđun  1.800  bohcco  Hábmerii/Mørkvatn:i. Maŋŋil biddjui alimus boazolohku nu ahte vástida 1,2 bohcco juohke km ¶
nammii. Dat lea eambbo  go  dábálaš  dán  boazodoalloguovllus.  Kommišuvdna  bijai  vuođđun  ahte  geavvadis  lei  optimála boazolohku  bievlaguohtumis  6.200  bohcco,  nappo mihá badjelis go dálveguohtumiin. Kommišuvdna  bođii  dan  bohtosii  ahte  Hellemo:s  ii leat leamaš boazodoallu, muhto “bievla- ja dálvejagi guohtumiid  guoddilvuohta  galgá  biddjot  vuođđun unnebuš  boazodollui.” Sii  mearridedje “heivvolaš” boazologu  500  bohccui,  mii  mearkkaša  0,5  bohcco juohke km ¶
nammii. Hábmera orohagas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid jagis 1969. Dát árvvoštalai vuosttažettiin jeagelguohtuma.  Takserejuvvon  areálas  lei  eanas čáhppesmuorje-  ja  heavošdaŋas  (lahka  60  %).  Dat maid  árvvoštalai  ávkeareálan,  leat  daŋasguolbanat, jeagelšattolaš jeakkit (17 %). Jegelšattolaš beahcevuovdi lea 13 % ja jeagelšattolaš soahkevuovdi lea 6 %. Oktiibuot takserejuvvui ahte lea 36 % jeagelguohtun anihahtti  areálas.  Lyftingsmo  meroštalai  anihahtti ¶
33. Lea eretgesson čáhci ja jiehkki. ¶
areála  leat  669  km ¶
.  Dat  mielddisbuktá  ahte  15 % ollislaš areálas lea jeagelguohtun. Eanas  heavošdaŋasbáikkiin  lei  binnánaš  jeagil. Dákkár  eatnamat  leat  erenoamáš  deaŧalaččat  guohtuneanamin,  dannego  go  daŋas  dahká  ahte  eanan  ii jieŋo, ja Lyftingsmo geažuha ahte boazo borrá dakŋasiid maid. Dán guovllus, nu movt eará riddoguovlluin, lea eanas ¶
oaivejeagil ja fiskesjeagil. Registemis čájehuvvui  ahte  jeagil  gávdnui  duššefal  báikkuid  sullii beali areálas, ja 20 % areálas lei valjit jeagil. Árbevirolaš eanangeavaheapmi dálvejagis mearkkašii ahte ledje 8–10 eananoasi gos guođohuvvui ovdalaš Hábmeris ja 2–3 guovllu Skotstindas. Sierralagaid leat guovllut  smávvat,  iige  dohko  čaga  nu  stuora  eallu. Vásihusaid  vuođul  sáhttá  dadjat  ahte  Hábmeris  eai leat dálveguohtumat davábealde Hellemobotn. Orohagas leat váldosaččat 2 molssaevttolaš guohtunguovllu  mat  anihit  bievlaguohtumin.  Dat  lea boares Vinkfjell orohat, ja Hábmer/Mørkvatn guovllut  nuorttabealde  E6  ja  Ájluovta  geainnu.  Vinkfjell orohaga  boazodolliid  njuovvanbohccuid  deattut  hui badjin. Misiid gaskamearálaš deaddu lea leamš gitta 26 ja 28 kg. Dat mearkkaša ahte orohagas leat buorit geasseguohtumat,  muhto  guovlu  ii  leat  akto  doarvái stuoris  go  mihtida  dálveguohtumiid  vejolašvuođa ektui. Skotstind siskkit guovllut lea ovdal adnon geassejagi  guohtumin,  muhto  guovllus  lea  lossat  johtit. Danne orohat dárbbaša maid guođohit nuorttabealde E6:ža, jus galgá birget. Skotstind/Vinkfjell  boazodoallu  ii  guoskkahuvvo konvenšuvnnas,  jus  jođihuvvo  boahtteáiggis  dálá vugiin. Dat doallu guoskkahuvvo konvenšuvnnas gii áigu guođohit Mørkvatn orohaga bievllajagi eanamin. Dálá boazodoallu atná orohaga geasseguohtumin báitaráktoguovlluid  Hellemofjordenis  Mørsvikbotn:i,  ja Slunkaområdet  lea  dasto  lunddolaš  guovddášbáiki. Dat báiki gos leat buoremus guottetbáikkit, lea veahá davvelis, Sagfjorden ja Mørsvikbotn gaskkas. Guovllut  birrasiin  ja  measta  davábealde  Rekvatnet,  leat čakčaguohtumii  buoremusat.  Lassin  dán  guođohanvuohkái, leat máŋga eará vejolašvuođa olles bievlajagi áigodaga.  Norggabeale  boazodoallit  eai  leat  guhkes áigái  guođohan  geassejagis  davábealde  Hellemofjordena. Rádjeguovllut leat erenoamáš áigeguovdilat. Eatnamat,  mat  leat  Leirfjorden,  Hellemofjorden  ja  riikarádje gaskkas leat sierra diđoštuvvon. Oarjjábealde lea biddjon iskkadanrádji nu ahte iskadeamis leat mielde maiddái Gjerdalen ja Rumbočohkat. Rádjeguovllut leat šattoheamit. Doppe lea eanemusat bákti, čievra, geađggit ja juovat. Jiehkit leat maiddái máŋgga smávit guovllus. Šattohis eanan dehe hui veahá šaddu lea mihtilmassan dán guovllus ja muhtin sajiin  fas  lea  buorebuš  šaddu.  Dán  šlájat  eanan  lea čađatgaskka  Gjerdalenis  eanas  njárbes  soahke-  dehe beahcevuvddiin,  gos  lea  daŋasšaddu.  Asehis  eananvuođus  šaddá  veahá  jeagil  beahcevuvddiin.  Vákki bajimusas  leat  veahá  jeaggeeatnamat  ja  njárbadit šaddu. Guovllut heivejit giđđa/árrageasi guohtumin ja čakčajagi eanamin. Linájávrri  nuorttabealde  dat  leat  buorit  geasseguohtumat,  ja  dát  leage  oassin  dan  guovllus  mii manná  Ruoŧa  beallái.  Kálkaeanan  gaskkohagaid šaddada  máŋggalágan  šattuid  várreguolbaniidda  ja rássečohkiidusaid stuora jasaid gaskii. Reinoksvatnet nuorttabealde ja Kirkfjellet birrasiin leat  mávssolaš  guohtumat  jassagobiin,  muhto  leat eambbo  ii-anihahtti  eatnamat  go  Linájávrris.  Dáppe lea  ollu  muohta  mii  suddá  hiljit  ja  danne  heivege guovlu hui bures maŋŋigeasi guohtumin. Livssejávrri  davábealde,  Hellemofjordena  guvlui, leat  maiddái  muhtin  sajiin  stuora  jassagobit,  muhto dás šaddet mihá eambbo várrešattut ja eanas lea čáhppesmuorji.  Veađáhat  ráhppát  sáhttet  muhtin  jagiid leat mávssolaš guohtunbáikin bohccuide, ja guovlu lea dábálaččat adnon dego danin ahte muhtomin guođohit doppe, lassin riddoguohtumiidda. Ovdal lei biddjon vuođđun ahte guovlu sáhttá adnot Hellemo orohaga  dálvejagi  eanamin.  Dán  guovllus  lea  almmatge váttis  johtit  eret  jus  guohtumat  vearránit  ja  eallu lávdá. Sirgá čearu eallu bođii ovdal dán guvlui, jus eai lean johtán dálveguohtumiidda. Norgga–Ruoŧa  oktasaš  bargojoavku  (1986)  árvvoštalai iešguđetlágan ovttasbargovugiid rastá riikarájiid. Hábmer/Mørkvatn ovddidii sávaldaga oažžut dálveguohtumiid  Ruoŧabealde  go  guohtumat  hedjonit norggabealde.  Sihke  Sirgá  ja  Jåkkågasska  hilgguiga dán evttohusa. Bargojoavku guorrasii dasa ahte ii lean vejolaš  gávdnat  dálveguohtumiid  Sirgás,  muhto  anii rabasin  vejolašvuođa  addit  spiehkastanlobi  dalle  go dálveguohtumat hedjonit liiggás ollu. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegotti oaivila mielde ii leat govttolaš jođihit sierra norggabeale boazodoalu dan guovllus Hábmeris mii lea davábealde Hellemofjordena. Dat lea dannego guovllus  eai  leat  dálveguohtumat.  Dálveguohtumat lulábealde  vuona,  ovdamearkka  dihte  Livssejávrri  ja Hellemofjordena birrasiin, leat maiddái eahpesihkkarat  dálvejagis  dálkkádagaid  geažil.  Norggabealde báhcá dasto vejolašvuohtan guođohit dálvet Sisnuores (Innhavet).  Lávdegotti  mielas  lea  almmatge  buoret molssaeaktu  atnit  dáid  dálveguohtumiid  searválaga bievlaguohtumiiguin  lulábealde  Hellemofjordena. Dalle lea duššefal okta molssaeaktu; namalassii atnit bievlaguohtumiid  davábealde  vuona  ja  dálvet  johtit Ruoŧa beallái. Fágalávdegoddi čujuha Boazoguohtunkommišuvnna jagi 1964 bargui, mas ávžžuhedje ahte eai Hellemo orohaga boazodoallit sisajođe eambbogat šat, muhto ¶
34. Oaivejeagil ja fiskesjeagil gáibidit dihtolágan muohtagokčasa ja gávdnojit duššefal soames sajiin riddoeatnamiin. ¶
dan sadjái evttohuvvui ahte Divttasvuona sámi álbmot atná  guohtumiid.  Fágalávdegoddi  guorrasa  dasa,  ja čujuha dan vejolašvuhtii mii badjána go dán birrasa siiddat  ovttasdoibmet  Sirgá  čearuin.  Čearru  fertešii beassat lobi guođohit Hábmera orohagas davábealde Hellemofjordena, ja Hábmera boazodoallit fas ožžot dálveguohtumiid Ruoŧas. Dán guovllus leat Hábmiris buoremus riddoguohtumat  obalohkái,  go  árvvoštallá  kvalitehta,  kvantitehta ja oadjebasvuođa jiekŋuma vuostá. Dát vuođđu gáibida  vástideaddji  bievlaguohtumiid.  Boares  Vinkfjell  orohagas  leat  veahá  dákkár  guohtumat,  muhto eai  leat  doarvái  dálveguohtumiid  ektui.  Guohtunguovllut leat maiddái unohas báikkis daid buoremus dálveguovlluid ektui. Buoremus guovllut, doaibmama dáfus,  lea  orohaga  nuorttaleamos  guovllut  riikaráji guvlui. Riikarádji  ii  leat  lunddolaš  rádji.  Fágalávdegotti oaivila mielde lea baicca nu ahte riikarádji juohká eatnama,  iige  dat  heive  lunddolaš  guohtunguovlluid mielde. Ii leat vejolaš hukset áiddi mii cakkašii bohccuid beassamis ráji rasta giđđat/geasset. Gassa muohta bistá maŋŋigeassái ja dagaha áiddi muohttaga vuollái eanas áiggi goas dat lei galgat doaibmat oahcin. Fágalávdegotti mielas sáhttá guođohemiin caggat ealu nu guhká go lea muohta. Dát ii dattetge čoavdde váttisvuođa  geasseguovdil,  go  guovllu  adno  guođohanbáikin. Riikaráji norggabealde leat lunddolaš oazit orohatrájis lulil gitta Reinoksfjellet:i, earret geinnodaga mii manná  Linájávrri  bokte.  Dássedis  guođoheapmi dákko,  ja  vaikkoba  oazit,  addet  geavatlaš  anihahtii ráji. Dákkár rádji dagahivččii danges ahte Hábmir ii sáhte  atnit  duovdagiid  nuorttabealde  Linájávrri  ja lulábealde  Reinoksvatnet.  Dákkár  rádji  fas  nuppi bealis  dagaha  ahte  Hábmir  sáhttá  atnit  Gjerdalena giđđat ja čakčat. Go vihkedallá iešguđetlágan čovdosiid, galgá vuođđun bidjat ahte Hábmir ii goitge sáhte atnit nuortalis guovllu almmá masttakeahttá Sirgásiin. Reinoksvatnet  lea  juohkun  rádjeguovllu  oarjenuortti áksása mielde. Fágalávdegoddi oaidná stuorimus váttisvuohtan leat gávnnahit heivvolaš čovdosiid guovlluide  dán  jávrri  ja  Hellemobotn:a  gaskkas. Guokte beali váikkuhit. Guohtunguovlluin Livssejávrris Hellemofjordena guvlui leat jeagelguohtumat, mat sáhttet adnot lassin riddoguohtumiidda, ja guovlu lea oazi  haga,  jus  Sirgá  bohccot  vulget  oarjjás.  Ruonasvággi  ii  dolle  bohccuid  mannamis.  Bohccot  besset vággái  riikarájisi  ja  badjel  vákki  davvelis  ja  maiddái lulil  nuorttabeale  geinnodaga  mielde  mii  lea  gaskkal Reinoksvatnet ja Ruonasvákki. Maiddái  Ruonasvákki  nuorttabealde  leat  buorit guohtuneatnamat čakčajahkái Hábmera váste, ábaida Hellemobotn  guvlui.  Guovllut  oarjelis  leat  dattege buorebut. Jus ruoŧabeale ealut johtet eret dán guovllus, sáhttá goit muhtin muddui guođohit dáin guovlluin ovttas oarjelit guovlluiguin. Buoremus geassejagi eatnamat  Ruonasvákki  nuorttabealde  leat  lullelis,  ja dalle  illá  gártá  moattegeardánit  guođoheapmi  davimusas. ¶
3.3.2  Sirgá čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 107 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 15 500 bohcco. Čearu rájit ja jagiáiggiid guohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Sirgá guohtuneatnamat eai njuolgut adno ovttas lagas čearuiguin. Čearus leat baicca  dihto  dálveguohtunguovlu ,  mii muhtin sajiid lea seammá eanan go Sierri čearus. Dálveguohtumiin lea okta marginála guovlu, dakka oarjjabealde ,  mii  lea  oktasaš  Duorbun čearuin. Davábealde lea Stuora Juleveatnu lunddolaš rádjin norggarájis Borjusii, muhtinmuddui dálveguohtumiidda.  Ii  gávdno  lunddolaš  dálveguohtunrádji  Borjusa  ja  Murjek  gaskka.  Dábálaš  dilis  eai masttat čearut báljo goassege, dannego viiddis jeaggeeatnamat  doalahit  dálveealuid  sierralagaid.  Murjek rájes  Gransjö  stášuvdnii  lea  málbmageaidnu  (malmbanen)  lunddolaš  rádjin.  Gransjö  ja  Svartlå  gaskka váilu  lunddolaš  rádji.  Svartlå  rájes  viidásit  nuorttas Bađaluovtta guvlui ráddjejuvvojit guohtumat go davábealde lea Juleveatnu ja huksemat. Davimus rádji lea obbalaččat  mearriduvvon.  Oarjjabealde  ii  doaimma riikarádji lunddolaš rádjin dannego rasttida eatnamiid almmá  heivetkeahttá  geográfalaš  beliide.  Lulábealde leat jávrrit ja jogat mat muhtin muddui ráddjejit guohtumiid.  Dakko  gokko  eai  leat  lunddolaš  oazit,  leat áidon  bievlaguohtunguovlluid  ja  muhtin  oasi  dálveguohtumiin  dakka  nuorttabealde  Skalkajávrri.  Lulábealde ii leat dálveguohtunrádji mearriduvvon. Guohtumiid geavaheapmi lea árbevieru mielde. Lunddolaš oazit váilot ránnjá čearuid guvlui, muhto dábálaš dilis nagoda doallat ealu mearri guohtumiidda. Čearru lea golmmasadjái juhkkojuvvon, namalassii Aktse-Njunjes, Ultevis ja Vaisa. Juogus lea árbevieru mielde,  vai  boazobargu  doaibmá  bures  ja  sáhttá vuohkkasit  atnit  viiddis  bievlaguohtuneatnamiid, maid gaskkas leat jogat oahcin. Aktse-Njunjes lea Soitijaure lulábealde ja manná Laitijaurái ja Tjaktjajaurái. Vaisa-siidda guohtumat leat lulábealde Vuojatänu Vaisaguovllus  ja  Ultevis-siidda  bievlaguohtumat  leat čearu guovddáš osiin, nappo Sarek-Padjelanta ja Ultevis várreguovlluin nuorttabealde. Cuoŋománu  johtet  giđđaguohtumiidda,  árbevieru mielde sierralaga ealuiguin dábálaččat. Ultevisa siida johtá vuollegis eatnamiidda nuortalii, Vaisasiida johtá oarjjabeal várreguovlluide badjel Vuojateanu ja AktseNjunjes johtá guovlluide lulábealde Sitojaure. Ealuid guođohit giđđat vai eai mana bohccot guottetbáikkiin eret.  Norggabeale  ráji  bokte  lea  erenoamáš  lossat bargat  Vaisaguovllus.  Miessemearkun  dahkko  siiddaid siskkáldas geasseguohtumiin mihcamáraid áiggi ¶
gitta suoidnemánu/borgemánu áigái. Das maŋŋil leat ealut veaiddalis gitta čakčamánu álgui go čohkkegohtet  ealuid  čakčanjuovademiide.  Ultevissiida  njuovvá nuorra  varrásiid  Kuorpak  gárddis.  Vaisa  bidjá  ealu Pålno gárdái, ja gorudiid vižžet helikopteriin Ritsemii, ja  doppe  njuvvet.  Aktse-Njunjes  geaseha  gorudiid iešguđetge  čohkkengárddiin  ja  doalvu  Kuorpakii njuovvat.  Čakčat  čohkkegohtet  ealuid  go  čázádagat jikŋot ja šaddá muohtaskohtersiivu, dábálaččat golggotmánu/skábmamánu.  Sihke  Ultevis  ja  Vaisa  atnet Kuorpak gárddi go rátket dálvesiiddaide, njuovadit ja merkot  misiid.  Rátkamiiguin  álget  loahpageahčen skábmamánu  ja  jotket  barggu  nu  guhkás  go  dárbu. Vaisa rátká golmma dehe njeallji smávit dálvesiidan, Ultevis  rátká  čieža  dálvesiidan,  ja  Aktse-Njunjes  lea okta  dálvesiida.  Ealu  fievrridit  dálveguohtumiidda biillain dehe johtet dábálaš vugiin. Vaisa dálveguohtumat leat Juleveanu davábealde. Ultevis lea fas goappaš bealde Juleveanu ja Aktse-Njunjes lea Unna Juleveanu lulábealde. Sirgá dálveguohtuneanan lea muhtin muddui oktan guovlun, mii manna Harrejauvrre – Sirgesluovtta  gárddis  gitta  Svartlå  rádjái,  ja  muhtin muddui  gullá  riddoguovlu  Luleju  lulábealde  maid dasa. Dálveguohtumat adnojit skábmamánus cuoŋománnui. Čearus leat dálvet sihke siseatnama ja riddoguovllu  guohtumat.  Riddoguovllu  guohtumat  leat easkka ođđajagimánus dássáduvvan. ¶
Guohtun Sirgá  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%)  ( 3.14. ja 3.15. tabealla ). ¶
3.14. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,5 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
38,21,4 Daŋas-/goike guolban ¶
23,2 Varas guolban ¶
178,26,4 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,9 Goikásit rásseeanan ¶
17,8 Sieđgarohtu ¶
5,5 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
23,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
2778,9 3.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 245,8 ¶
17,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
13,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
,8 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,3 Goike bovdnajeaggi ¶
1,6 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,8 Daŋas-/goike guolban ¶
3,9 Varas guolban ¶
6,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
1,1 Goikásit rásseeanan ¶
15,3 Sieđgarohtu ¶
0,7 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geasseorohagas lea badjel 1 289, 5 km ¶
gaskaguovllus.  Gaskaguovlu adno giđđat ja čakčat, ja dát guohtuneanan leat gaskal geasseorohaga  ja  Harrejaurre-Sirkesluovtta  gárddi. Geasseorohagas  lea  eanas  rásseeanan  (495,5km ¶
), njuoskasit  rásseeanan  (275,9  km ¶
),  seamul/urtavallji soahkevuovdi  (223,7  km ¶
)  ja  varas  guolban  (178,2 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 42 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumat  lea  buorit.  Lea  ollu  rásseeanan. Dasa  lassin  lea  24  %  jeageleanan  geasseguohtumiid nettoareálas.  Jeageleatnamiid  sáhttá  atnit  giđđat  ja čakčat. Gaskaguovllu  ruonasguohtumat  leat  hui  buorit, vaikko vel seamul/urtavallji goahccevuovdi heajudage guohtuma kvalitehta geasseorohaga ruonasguohtuma ektui. Leat aibbas unnán šattolaš jeakkit, muhto rásseeanan lea viehka ollu. Gaskaguovllu jeageleanan lea hui  buorre,  ja  lea  olles  402,1  km ¶
.  Dát  guohtumat sáhttet adnot giđđat, čakčat ja čakčadálvvi. Go guohtundilálašvuođat hedjonit dálvet, sáhttá jeagelguohtun vuolli eatnamiin leat molssaeaktun dálvvi miehtá. Sirgesis lea badjel 982,8 km ¶
jeagelguohtun dálvet. Jeagelguohtumat leat erenoamáš valjit, maiddái čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Sirgesis leat 18,6 km ¶
jeagelguohtumat mat muhtin muddui leat oktasaččat Sierre  čearuin.  ja  leat  rádjemearriduvvon.  Sirges beassá  dálveguohtumiid  atnit  áigodagas  golggotmánnu-cuoŋománnu, iige dárbbaš balalt ahte jeagelguohtumat billahuvvet guhkit áigái. Ii leat registejuvvon gávdnotjitgo doppe muorračuohpahagat. ¶
Ii-anihahtti eanan lea ollu geasseeatnamiin. Muhto aibbas  unnán  gaskaguovllus.  Geasseguohtumiid  iianihahtti oassi lea 640, 0 km ¶
, mii mearkkaša 23,5 % guovllu  nettoareálas.  Geasseguohtumiid  nettoareálas lea 31,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskaguovllus  lea  9,3  %  nettoareálas  badjel  1  000 mehtar  dásis,  ja  dat  leat  maid  viehka  stuora  mearri. Sirgesis  lea  hui  buorit  alla  várreeatnamat  geasseorohagas,  mat  heivejit  liehmuáiggiid  bálganbáikin. Geahča 3.15–3.19  kártta. Mii  oaidnit 3.18  ja  3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Sirgá rádji Norgga vuostá lea measta 60 km guhku ja das váilot oalát lunddolaš oazit mat cagget bohccuid rasttideames  ráji.  Dat  ii  leat  vejolaš  áidut  go  vuhtiiváldá  eatnamiid  ja  muohtadilálašvuođaid.  Dás  berre geahččalit oažžut lunddolaš guohtunrájiid. Lea buorre doaivva oažžut dákkár rájiid. Loahpas  sáhttá  dadjat  ahte  Sirgesis  leat  buorit guohtumat obbalaččat. ¶
3.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Hábmer – Sirges 1. – Fágalávdegoddi  evttoha  Sirgesa  ja  Hábmira ásahit  searvedoalu  gaskal  Hellemofjorden  ja orohatráji  Hábmir/Frostisen.  Jus  áššebealit  eai ásat  searvedoalu,  evttoha  fágalávdegoddi  ahte guovlu  biddjo  konvenšuvdnaguovlun  Sirgá čerrui. – Orohaga lulimus guovllut biddjojit Sirgá čearu konvenšuvdnaguovlun  nu  movt  čájehuvvo 3.6 kártta. Kulttorhistorjjá vuhtiiváldámušain atná fágalávdegoddi  ahte  lea  vuoigadis  hukset geađgeáiddi amas bohccuid ribahit Gjerdalenii. – Fágalávdegoddi evttoha Sirgesii addit rasttidanvuoigatvuođa bievlajagis Reinnoksvatnet nuortamusas gitta Amasjaurre nuortamussii Ruonasvággái.  Hábmir  oažžu  rasttidanvuoigatvuođa dálvet. ¶
Geahča 3.6 kártta. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Storskog ja Sjunkfjell orohagat biddjojedje oktan orohahkan  jagis  1999,  ja  seammás  rievdadedje  ráji moatte  saji  Balvatn  ja  Hábmer  orohagaid  (ovdalaš Mørkvatn)  guvlui.  Earret  riikaráji  doibmet  orohaga olgguldas rájit bures. Geahča 3.7 kártta. Storskog/Sjunkfjell orohagas ii leat konvenšuvdnaguovlu Ruoŧas, ja ránnjáčearus maid ii leat guođohanriekti Norggas, iešalddis konvenšuvdnateavstta mielde. Jagi 1972 konvenšuvnna vuođul lea huksjeuvvon rádjeáidi  oarjjabeale  riikaráji.  Konvenšuvnna  §  42 mielde  lei  Duorbun  čearus  guođohanriekti  nuorttabeale áiddi. Áidi njeidojuvvui go konvenšuvdna rievdaduvvui  jagis  1984.  Ággan  lei  ahte  áidi  dagahii eambbo váttisvuođaid go ávkki. Vaikko  vel  riikarádji  formálaččat  šattaige  ođđa guođohanrádjin maŋŋil go áidi njeidojuvvui, lea almmatge Duorbun beassan guođohit Storskog/Sjunkfjell orohagas eahpeformála šiehtadusa mielde gaskal orohaga ja čearu. Guovllus eai leat lunddolaš oazit. Oarjelit guohtuneatnamiin (vejolaš árradálveguohtumiin) eai leat oazit ja dalle besset Duorbuna bohccot mannat oarjjásguvlui. Storskog/Sjunkfjell  lea  juohkásan  máŋgga  oassái lunddolaš rájiiguin mat sirrejit duovdagiid ja váddudahttet  johtima.  Dán  oktavuođas  lea  áigeguovdileamos  dat “rádji” mii  manná  Andkilvatnet  rájes  Flatkjølena  ja  Rago  bokte  riikarádjái.  Dát  dagaha  ahte lunddolaš  geinnodat  mii  manná  davit  guohtunduovdagiidda,  manná  Duorbuna  guovlluid  čađa,  oarjjabeale  Virihaure  ja  Vastenjaure,  ja  muhtin  muddui maiddái Sirgá čearuid čađa. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga  nuorttabeale  oasis  leat  eanas  báitaráktu, muhto várreguovlluin Rago davábealde lea granihttaguovlu  mii  manná  Hábmira  orohahkii.  Fuoskku čoahkkebáikki nuortadavábeale lea smávit granihttaguovlu. Maiddái orohaga oarjjabealde manná suvrra báktešládja viidát. Orohaga siskkit guovlluin (nuortabealde FuosskuStrávve čaza) lea juohke sajis ollu muohta, ja ođđajagimánus  lea  vuollel  –6°C.  Dan  seammás  lea  orohat dakkár  guovllus  gos  arvá  ollu  dálvet.  Go  orohagas borgá ja arvá ollu, ja dasa lassin leat galbma dálkkit, dagaha  mihá  stuorát  balu  go  oarjelis  ahte  orohaga nuorttimus osiin billista dehe lásse guohtumiid. Gassa muohttaga  geažil  leat  maiddái  riddoguovllut  eahpesihkkarat guohtuma dáfus, ábaida Helgelánda. Dálkkádagat heajudit orohaga dálveguohtumiid. Earret rádjeguovlluid, suddá muohta árrat. Guovllus gaskal Heggmovatn ja Mistfjorden ádjána muohta guhkit  suddat  go  oarjelit  guovlluin,  muhto  maiddái dáin  guovlluin  bievlagoahtá  geassemánu  1.beaivvis. ¶
Soahkevuovdi šaddá gitta 450–500 m.bm. Vuovdeguovllut goabbat bealde Skjerstadfjordena leat Nordlándda  maritiimmalaš  soahke-  ja  beahcevuovdeguovllu lulit oasit, ja doppe šaddá veahá jeagil. ¶
Guohtun Selskapet for Norges Vel lea suokkardan guohtumiid. Mii oaidnit 3.16. tabeallas linjátakserema oktiigeasu, mas  orohat  juhkkojuvvui  siskkit  ja  olggut  guovlun (Storskog ja Sjunkfjell). ¶
3.16.  tabealla. Iešguđetlágan  šaddošlájaid  juohkás- eapmi (%) Storskog/Sjunkfjell. ¶
Jeagelšatto- Eará daŋas Ii-ani ¶
guohtun laš čáhppes ¶
ja rissehahtti muorje eanan ¶
eanan ¶
Eanas jeagelguohtun gávdno alla várreeatnamiin. Erenoamážit  Rago  granihttaguovllus.  Vuovderámat  leat dávjá ceggosat, ja lea ollu “… fierran eanan mas šaddá rássi ja urta bures.” Jeagelguohtun mii gávdno luoh- káin,  lea  sihkkaris  guohtun  seakka  muohttaga  dihte go dákkár báikkiin ii jieŋo. Andkilvatnet, Straumvatnet ja Røyrvatnet guvlui leat dákkár eatnamat. Finneidfjellet rehkenasto leat molssaevttolaš dálvejagi  guohtumin.  Várri  vuolgá  Fuosskojekkiin  bajás gitta 500 m bm. Vuvddiin leat lunddolaččat soahkemuorat. Smávva beazit šaddet jeaggeguovlluin vuovderavddas ovdalgo alla várreeanan álgá, ja beazit suddjejit  jiekŋuma  ja  biekkaid  vuostá  rámšo  duoddaris. Guohtunsuokkardeami dieđuid mielde leat duoddaris deaškedaŋasguolbanat sullii beali, ja bealli fas guovllut main ii leat šaddu, dehe lea eará šaddu. Eará  vejolaš  dálveguohtumat  leat  Budeajjonjárga, Kjerringøy  ja  vuollegit  eatnamat  Valnesfjord-jekkiid guvlui. Budeajjonjárggas adnojit eanas siskkit guovllut Heggemovatn:s Mistfjorden guvlui, muhto sihke oarjjabealde ja lulábealde dán guovddáš guovllu lea maid guođohanvejolašvuohta. Kjerringøy adno leat sihkkareamos guohtunguovlu, mii aniha jus eará sajiin hedjona guohtun. Dettolaš bealli guohtumiid árvvoštallamis lea geassejagi guohtumiid kvalitehta. Go Sjunkfjell adno dálvejagis,  lea  lunddolaš  atnit  geassejagi  guohtunguovlluid dán orohagas. Jus dálvet lea unnán muohta, árrat boahtá  giđđa  ja  liegga  geassi,  šaddá  liiggás  oanehis guohtunáigodat, iige biste doarvái guhká varas guohtun bohccuide. Dalle livččii buoret guođohit geassejagis Storskog orohagas, mas leat alit várit. Heittotvuohta lea fas go eai leat oazit Duorbun čearu guvlui, ja dat váttisvuođat mat sáhttet čuožžilit go johtá Sjunkfjellas Storskogii. Misiid njuovvandeattut čájehit geahppasit bohccuid go guovllus muđuid. Dát sáhttá juogaládje čilget geassejagi  guohtumiid  dili  báhkka  gesiid,  muhto  sáhttá maiddái vuolgit das makkár bohccuid vállje njuovvat. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  váldá  vuhtii  ahte  dálveguohtumat ráddjejit man viiddis boazodoalu sáhttá jođihit Storskog/Sjunkfjell orohagas. Dát guoská ollislaš kapasitehtii ja man oadjebas sáhttá leat guohtumiid jiekŋuma vuostá. Rievddalmas luonddudilálašvuođat dagahit ahte muhtin sajiin hedjonit dálveguohtumat jiekŋuma geažil bahábut go earasajiin. Almmatge lea mávssolaš sihkkarastit dáid guovlluid vai adnojit dalle go guohtun  lea  buorre.  Nu  lassána  obbalaš  kapasitehta go buoremus molssaeavttuid beassá seastit. Siso  ja  Rago  leat  guokte  molssaevttolaš  guohtunguovllu dálvet Ruoŧa ráji guvlui. Dan seammás go Siso lea  molssaevttolaš  dálveguohtun  Storskog/Sjunkfjell orohahkii,  lea  dát  guovlu  maiddái  alla  várreeanan, Duorbun  čearu  bálganbáiki.  Geavvadis  lea  veadjetmeahttun easttadit moattegeardánit guođoheami dan guovllus,  duššefal  ealu  guođohemiin.  Vásihusaid bokte diehtit ahte ii nagat dán čoavdit oinnolaš oziiguin. Danne fágalávdegoddi oaivvilda ahte áidi ii leat áigeguovdilis čoavddus. Ragoguovllus lea gáhttejuvvon buorebut go Sisos, nu  ahte  eai  beasa  bohccot  guohtut  geasset  dáppe. Nuppi bealis lea topografiija dihte váttis johtit dohko almmá jođikeahttá oarjjabealde Virihaure ja Vastenjaure ruoŧabeale riikaráji. Dát guovlu lea aibbas vissasit buorre dálveguohtunoassin Ragoi. Dát gullá lunddolaččat oktii norggabeale duovdagiiguin. Go viiddida nuorttas,  eai  váikkut  dálkkádagat  Ragoi  nu  sakka. ¶
3.4.2 Duorbun čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  49  boazodoalli,  geat  leat  boazobarggus. Dálá  láhkaásahusa  mielde  lea  alimus  lobálaš  boazolohku 9 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Duorbun atná muhtin osiid ruonasguohtumis  oktasaččat  Luokta-Mávas  čearuin. Oktasašgeavaheapmi  lea  dannego  váilot  lunddolaš oazit dehe áiddit gaskal Parka ja riikaráji. Earret dán eai  leat  čearus  oktasašguohtuneatnamat,  muhto  dálveguohtumiid bajit oasit oarjjabealde leat mearriduvvon  galgat  leat  oktasaččat  Užžá  čearuin. Duorbuna  dálveguohtumiid  nuorttamus  oasis  lea smávit guovlu mii lea oktasaš Sirgá čearuin. Dakko ii leat  mearriduvvon  rádji  ja  guovllu  geavaheapmi dahkko árbevieru mielde. Davil ráddjejit Vastenjávre, Virihávre  ja  Sakkat  jogat  lunddolaččat  muhtin  osiid geasse- ja čakčaguohtumiin. Earret riikaráji gaskka ja Vastenjávrri,  leat  áiddit  ceggejuvvon  go  váilot  lunddolaš oazit. Sakkat ja gaskka váilu lunddolaš rádji. Vuolábealde ii leat rádji mearriduvvon ja guohtumiid atnu mearriduvvo vieruiduvvan  anu  mielde.  Oarjjabealde  ii  leat  riikarádji  lunddolaš rádji. Lulábealde váilot čearus rájit čađatgaskka riikaráji rájes gitta . Čakčaguohtunbáikkiin leat áiddit ceggen rádjin miehtá Parka rájes gitta . Tjavelkjaure ja gaskka ¶
dagaha  áidi  ahte  duohtavuođas  ii  báljo  sáhte  obage atnit muhtin dálvejagi eatnamiid. Muđui ii leat dálveguohtumiin lunddolaš oahci. Dálvet lea vejolaš doalahit ealu dihto guohtunbáikkiide. Dálveguohtumis eai leat  rájit  mearriduvvon  čearrodásis,  muhto  baicca olggut  rádji,  oktasaš  rádji  Johkamohki  gieldda  ja čearuid gaskka, earret Sierre. Čearru guođoha guovtti sajes bievlla áiggi, namalassii Virihauresiida ja Nuortvallesiida. Lea dárbbašlaš doalahit guokte siidda, vai boazobarggu sáhttá lágidit vuohkkasit. Cuoŋománu  loahpas  johtá  Virihauresiida  giđđaguohtumiidda oarjjabealehaga váriide lulábealde Virihaurejávrri. Seammá áigodagas johtet Nuortvallesiida giđđaguohtuneatnamiidda,  nuorttabeale  eanaosiide mat leat lulábealde Karatj ja Peuraute, ja oarjjabealde lea  rádjin  Parka-Huhttán  áidi.  Báris  guottetbáikkit leat okta oassi Virihaure birrasiin Råvvejaurái, muhtin muddui lulábealde Peuraure Parka guvlui. Dát guovllut bivlet árrat. Geasset lea eallu eatnamiin, mat leat oarjjabeale Huhttán-Parka áiddi. Stuora oassi Arvasjoavkku geasseguohtumiin oarjjabealde Parka adnojit maiddái.  Miessemearkun  álggahuvvo  maŋŋil  mihcamáraid  ja  loahpahuvvo  Parkasis  birrasiid  10.beaivvi borgemánus. Dalle rátkašit Nuortvallesiida ja Arvassiida  ja  luitet  ealu  nuorttas  čakčaeatnamiidda.  Virihaurejoavkku čakčaguohtumat leat várreguovllu oarjjabeale eatnamat. Álggugeahčen čakčamánu čohkkejit ealuid Parkaáidi nuorttabeallái ja bidjet Puollemåive gárdái vuovdit nuorra varrásiid. Skábmamánu rátkkašit  searveealu  dálvesiidan  Puollemåives.  Nuortvallesiida rátká golmma dálvesiidii ja guođohit dálvet oarjjabealde Tårrajaur-Kåbdalis ja dálveguohtumiid nuortadavvi oassi bokte. Varihauresiida johtá čakčaeatnamiin dálveeatnamiidda nuortabeale  Tårrajaur-Kåbdalis  geinnodaga  go  dálvesiivu šaddá skábmamánu loahpas. Joavkkus lea searveeallu dálvet.  Čearru  guođoha  maiddái  siseatnamis  dálvet. ¶
Guohtun Duorbun  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 3.17. ja 3.18. tabealla ). 3.17. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
6,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,6 Goike bovdnajeaggi ¶
0 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,1 Daŋas-/goike guolban ¶
22,8 Varas guolban ¶
5,6 Njuoskasit rásseeanan ¶
8,9 Goikásit rásseeanan ¶
24,0 Sieđgarohtu ¶
5,0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
20,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.18. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
6,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 596,3 ¶
37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
19,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,5 Goike bovdnajeaggi ¶
99,26,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,4 Daŋas-/goike guolban ¶
8,0 Varas guolban ¶
4,9 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
2,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
– Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus lea 1 062,0 km ¶
ruonasguohtunšaddu geassejagi eatnamiin ja 1 103,5 km ¶
gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea dat guovlu masa bisánit giđđat ja čakčat ovdalgo  johtet  geasse-  ja  dálveeatnamiidda.  Gaskajohtolaga atnet čakčaguohtumin, ja muhtin áigodaga giđđat.  Duorbun  atná  maiddái  marginála  guovllu oarjjabealde  Vatsenjávrri,  mii  gullá  Sirgá  čerrui. Guovllu  ruonasguohtumat  lea  duššefal  15,0  km ¶
. Geasseeatnamiid  guohtumat  leat  eanas  rásseeanan (503,9 km ¶
), rásseeatnamat (186,7 km ¶
), seamul/urtavallji  soahkevuovdi  (130,7  km ¶
)  ja  varas  guolbanat (118,3  km ¶
).  Dát  šaddošlájat  gokčet  45  %  geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit. Leat  ollu  goikásit  ja  njuoskasit  rásseareálat.  Dasa lassin lea jeageleanan 23 % geasseguohtumiid nettoareálas.  Jeageleatnama  sáhttá  atnit  giđđat,  čakčat  ja árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajubut dannego lea ollu seamul/urtavallji goahccevuovdi, ja  measta  oalát  váilot  šattolaš  jeakkit  ja  rásseeatnamat.  Gaskajohtolaga  jeagelguohtumat  leat  buorit, namalassii 259,9 km ¶
. Dán guođohit giđđat ja čakčat, ja veahá maiddái árradálvvi. Duorbunis  leat  538,4  km ¶
jeageleanan  dálvejagis. Leat  valjit  jeagelguohtumat,  vaikko  77,6  km ¶
lea oktasaš  eanan  Užžá  čearuin,  iige  Duorbun  rievttimielde  sáhte  daid  geavahit.  Čearru  beassá  miehtá golggotmánu-cuoŋománu  guođohit  dálvet  jeageleatnamiin, almmá loavttekeahttá jeahkála guhkit áigái. Ii leat  registejuvvon  man  ollu  leat  vuovdeareálat,  gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin  lea  viehka  ollu  ii-anihahtti geađgeeanan,  muhto  aibbas  unnán  gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin  lea  ii-anihahtti  geađgeoassi  419 km ¶
, ja das lea 70,7 km ¶
konvenšuvdnaguovllu siskkobealde.  Proseantaloguid  mielde  leat  dasto  20,0  % ruoŧabealde ja 42,8 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 40,2 % badjel 1 000 m bm., ja dat  lea  ollu.  Gaskajohtolagas  eai  leat  alla  eatnamat. Duorbunis leat hui hirbmada ollu alla báikkit mat leat buorit geasseliehmu áiggiid. Geahča 3.15–3.19 kártta. Šaddošlájaid  viidáneapmi  čájehuvvo 3.18  ja  3.19 kárttas. ¶
Oktiigeassu Duorbunis leat buorit guohtumat. Muhto riikarádji ii leat  lunddolaš  guohtunrádji.  Dán  guovllus  ii  leat áidutge ávki, dannego sihke eatnanhápmi ja muohtadilálašvuohta  leat  dainnalágiin  ahte  eai  cakka  bohccuid mannamis meaddel. Guovllu geografiija vuođul lea  buorre  vejolašvuohta  gávdnat  lunddolaš  oziid. ¶
3.4.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Storskog/Sjunkfjell – Duorbun 1. Fágalávdegoddi  evttoha  Duorbunii  addit  guođohanrievtti  rádje  guora  guođohit  Løytadalen  ja Sisovannet  guvlui  bievlajagis.  Storskog/Sjunkfjell oažžut rievtti guođohit rádje guora Vastehaure ja Virihaure guvlui dálvet. ¶
3.5.1 Bálvatn boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Balvatn rádji manná lulil ja oarjjil Saltfjell orohahkii ja davil fas Storskog/Sjunkfjell orohahkii. Nuorttabealde lea Semisjaur-Njarg, Luokta-Mávas ja Duorbun čearut.  Dalle  go  Nordlánddas  rievdaduvvui  orohatrádji jagis 1999, guoskkahuvvui Balvatn duššefal dan bokte go  Storskog/Sjunkfjell  rádji  muddejuvvui  lulábeale Blåmannsisen. Earret nuorttabeale ráji (Ruoŧa guvlui) leat  orohagas  hui  buorit  rájit.  Geahča 3.8  kárttas. Čázádat mii manná Øvrevatnet rájes Sulissjelmmái ja viidásit Loamejávrái, juohká orohaga nu ahte davimus duovdagat gártet sierra guohtunguovlun. Minddar  lea  orohat  oktasaš  duovddan  almmá  lunddolaš oziid haga. Orohaga viidodat lea 1.778 km ¶
, ja das leat guokte konvenšuvdnaguovllu  mat  oktiibuot  leat  227  km ¶
. Davit vuolgá Loamejávrris ja manná davás Leirvatnet rádjái.  Blåmannsisen ¶
ráddje  guovllu  oarjjabealde. Lulimus guovlu vuolgá Dårrojávrris riikaráji mielde ja manná lulás Saltfjell ¶
ráji duohkái. Maŋemus guovlu lea juhkkon Luokta-Mávas ja Semisjaur-Njarg gaskka. Maŋemus namuhuvvon čearru guođoha dan oasi konvenšuvdnaguovllus  mii  lea  lulábealde  Balvatnet jávrri. Dákko doaibmá gaskaáidi bures. Guođohanáigodat lea 1.7.–31. 8 goappaš guovlluin. Lea gaskaneas váttisvuohtan ahte bohccot rasttidit riikaráji omd. Duorbunis. Čearru lea evttohan, vealtan dihte  dán  váttisvuođas,  cegget  ođđasit  dan  áiddi  mii ovdalaš  áiggi  lei  gaskal  Pieskehaure  ja  Loamejávrri. ¶
35. Konvenšuvnna § 1B 2. 36. Konvenšuvnna § 1 B 3 a. ¶
Dán  eai  vuosttaldan  Luokta-Mávas,  iige  Balvatn, muhto sihke sii ja goappaš riikkaid eiseválddit, eaktudedje dalle ahte Duorbun galgá goasttidit ja doalahit ortnegis áiddi. Loamejávrri bokte sáhtášii cegget gaskaáiddi. Orohagas lea, earret areálaid mat čájehuvvojit kártagovas, vuoigatvuohta guođohit dálvet 1.500 bohcco Älvsbyn:s  Ruoŧas.  Mearriduvvon  guođohanáigi  lea 1.10.–30.4. gaskkas, earret ovtta guovllu gos guođohanáigi lea gaskal 1.1.–30.04. (§ 8). Buot eará orohagain Nordlánddas, main lea guođohanriekti  Ruoŧas,  lea  biilageaidnu  njuolga  Ruŧŧii, muhto  Balvatn:s  ii  leat.  Jus  orohat  hálida  earaládje johtit ealuin go árbevirolaš vugiin, ovdamearkka dihte biillain fievrridit ealu, fertejit sii vuodjit guhkes mohkkegeainnu  Finneid  ja  Saltdal  bokte.  Nubbi  vejolašvuohta lea johtit ealuin árbevirolaš vugiin SemisjaurNjarg čađa riikageidnui 95. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohagas lea várreeanan mas leat ceakko rámat Junkerdalen-Saltdal  guvlui,  vuotna  ja  čázádat  Finneidas Langvatnet rádjái. Eallu ii sáhte guohtut dain ceakko rámain vuona guvlui. Várreeatnamis leat várrečielggit mat dahket ahte váris lea veahá variášuvdna, muhto 50  %  areálain  lea  gaskal  600  ja  1.000  m  bm.  Dán lágan topográfiija heittotvuohta lea ahte jus lássahuvvet guohtumat, de lássahuvvet eanas sajiin orohagas. Orohagain, gos leat iešguđetlágan eatnamat, gávdno goitge guohtun muhtin báikkiin, jus ovttasajis vel lássahuvvetge guohtumat. Eai leat gáissát mat suddjejit bivvala  ja  arvvi  vuostá  mii  boahtá  ábis  ja  Skjerstadfjordenis, ja danne leage stuora ballu ahte guohtumat lássahuvvet. Dáppe maiddái eai leat mearragáttis eatnamat, gos bodnejiekŋa buorebut suddá ja sakŋá go bivaldaste. Dálkkádagat váikkuhit guohtumiid miehtá orohaga ovttaládje. Danne dárbbaša orohat sihkkaris dálveguohtumiid eará duovdagiin. Lyftingsmo  lea  meroštallan  ahte  báitaráktu  gokčá 2/3  oasi  guovllu  báktevuođus.  Orjješdavábeale  oassi, vuona guvlui ja čázádaga guvlui Sjønstå rádjái, sisttisdoallá kálkaeatnama. Seakka kálkasuonat leat maiddái Saltdalsfjorden,  Saltdal  ja  Junkerdalen  guvlui.  Dákko lea  valjit  luovoseanan.  Lea  maiddái  granihttaguovlu Skuortačohka bokte. Leat velá máŋggat morenečoahkit ja bázahusat, maid jiehkit leat čuovuhan. ¶
Guohtun Selskapet for Norges Vel suokkardii orohaga guohtumiid jagis 1959. Areála lea 1.778 km ¶
, ja das meroštallui 700 km ¶
leat šaddi eanamin. Eanas oassi orohagas leat  mearat  (7,5  %),  jiehkit  (6,1  %)  ja  báljes  bákti (20 % areálas badjel 1.000 m bm). Vuovdi lea duššefal orohaga  olggut  ravddain.  Eanas  lea  soahkevuovdi, earret beahcevuvddiid, mat leat vákkiin Junkerdalena ja Sálaha guvlui. Guovllus  lea  dahkkon  linjátakseren.  Das  gávnnahuvvui  ahte  leat  buorit  ja  šattolaš  geasseguohtumat orohaga siskkit osiin, dain guovlluin gos várreeatnamis leat rásseguolbanat, vuovdesinut ja jasat. Alla várreeananosiin  lea  boazojeagil,  muhto  hui  vuorjjes šaddu ja “vealu jeagil” . Dát ii leat doarvái dálveguohtumin. Nu dahketge sihke vuorjjes šaddu, dálkkádagat ja topografiija váttisvuođaid. Jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna  meroštalai bievla-  ja  dálveguohtumiid  kapasitehtain  sáhttit  leat goappáge  sajis  5.600  ja  600  bohcco.  Seammás  sii dadjet leat eahpesihkarin doallat birrajagiboazodoalu dán orohagas. Älvsbyn guohtumiid vuođul, leat eará dálveguohtumat  árvvoštallojuvvon  ja  geahččaluvvon.  Orohat  lea ee.  ohcan  beassat  guođohit  Sandhornøya  Glommen orohagas Nordlánddas. Muhto eai leat molssaevttolaš dálveguohtunvejolašvuođat  Norggas,  daid  eavttuid vuođul mat biddjojedje dalle go rievdadedje orohatrájiid  jagis  1999.  Orohatjuohkima  eaktu  lea  ahte  Balvatn:a  bievlaguohtumat  galget  adnot  ovttas  dálveguohtumiiguin Ruoŧas. Dan sadjái go johtit Älvsbyn konvenšuvdnaguvlui, lea orohat gaskaboddosaččat šiehtadan Luokta-Mávas čearuin  ahte  orohat  beassá  guođohit  dálvet  rádjeguovlluid  mat  leat  dakko  lahkosiin.  Čearru  fas  guođoha Älvsbyn. Dálá dilis lea ortnet gaskaboddosaš, ja eahpesihkarvuođa  geažil  ii  sáhte  plánet  guhkelii  go jahkái  hávális.  Boazoorohat  hálida  atnit  rádjeguovlluid ruoŧabealde bievlaguohtumin. Sii dihtet ahte dat sáhttá dahkkot, jus dan seammás addet Älvsbyn eret. Oktasaš čielggadeapmi dahkkui jagis 1985, ja dalle hálidii Luokta-Mávas ráji bidjat oarjelii. Dat guoská Hankenområdet:i, man rájit leat Dorro – Kjelvatnet – Baselva  –  Ny-Sulitjema  –  Muorkijávri  ja  riikarádji. Balvatn  orohat  mieđai  rievdadussii  dalle  ja  maiddái dál. ¶
Oktiigeassu Orohagas leat guokte váttisvuođa sparrolaga. Dálveguohtumat  váilot  ja  dárbbašit  ovttasbarggu  lagamus ránnjáiguin. Vaikko vel “Mávas” ja guovlluin leatge dássedit  dálkkádagat  go  Balvatn  guovllus,  de  leat guovllut buoremuddui seammaláganat go ieš orohat. Fágalávdegotti oaidná ášši dan láhkái ahte guođohanriekti buorida duššefal muhtin muddui dili. Orohagas ii  leat  goitge  eambbogo  okta  dálveguohtunvejolašvuohta. Go dát guohtumat leat rádjevárit, gos dálkkádagat eai leat buorit, de lea dát molssaeaktu ilá váralaš jus geahččá guohtumiid geavaheami guhkit áigái. Dat sáhttet čoavdit dárbbu oanehis áigái, muhto fágalávdegoddi ii ane dán leat bistevaš čoavddusin dan ektui ahte Balvatn:s leat valljugas geasseguohtumat. ¶
3.5.2 Luokta-Mávas čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  28  boazodoallu  geat  leat  boazobarggus. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea  10  000  bohcco.  Čearu  rájit  ja  áigodatguhtumat čájehuvvojit 3.15  kártagovas. Luokta-Mávas  atná Duorbuna čearuin oktasaččat daid ruonasguohtumiid, mat  leat  davábealde  Bihtán-čázádaga.  Dat  lea  dannego  váilot  lunddolaš  oazit  davábealde.  Čearus  ii ¶
guođot eará guohtumiid oktasaččat earáiguin, muhto čakčaguohtumiid vuolit oasis guvlui leat guovllut mat adnojit ovttas Ståkke čearuin, ja das leat rájit  mearriduvvon.  Čearus  váilot  lunddolaš  oazit davábealde, miehtá riikaráji gitta . Čakčaguohtumis  lea  gaskaáidi  ráji  mielde  Parka  rájes  ja das nuorttasguvlui. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, ja nu váilot dan bealde oazit, mat cagget bohccuid  mannamis  dakko.  Lulábealde  leat  geasseguohtumat, ja giđđa- ja čakčaguohtumat (gaskajohtolat)  muhtin  muddui  ráddjejuvvon  go  jávrrit,  nappo Okesjávri, Gardávrre, Bartávrre ja Labbas leat oahcin ja dasto čázádat, mii manná gitta Kakeljávrái. Sii leat áidon dakko gokko váilot oazit, earret guovllu nuorttabeale  Ikesjávrri.  Dálveguohtumat  leat  muhtinráji sierra bievlajagi guohtumiin, muhto váilot oazit ránnjáčearuid guvlui. Dálvet lea almmatge vejolaš gohkket ealu  amas  guohtut  guovlluid  gos  eai  galgga.  Dálveguohtumat  leat  guovtti  duovdagis,  mat  leat  goabbat sajis. Oarjjabeale duovdagat leat ja Bredsel  gaskkas  davábealde  Bihtánjoga.  Nuorttabeale duovdda lea gaskal Älvsbynja Sikfors nuorttas Bihtánjogas.  Dálveguohtunrájit  leat  mearriduvvon,  muhto čearru  lea  váidalan  mearrádusa,  ja  áššis  ii  leat  vel dahkkon loahpalaš mearrádus. Čearus leat guokte searvesiidda jagi miehtá, namalassii Arvassiida ja Barturtesiida. Siiddat lea juhkkon dannego  Bihtánčázádat  juohká  čearu  bievlaguohtumiid.  Arvassiida  guođoha  nuorttabeale  čázádaga  ja Barturte fas guođoha lulábealde čázádaga. Arvassiida johtá cuoŋománu giđđaguohtumiidda ja bidjá ealu veaiddalassii go olle meaddel . Barturtesiida maid johtá Stenudden buohta. Arvassiida guotteha eanas Parka ja Rävudden gaskka ja Barturte-eananosiin gaskal Låddávrre ja sárgá Fálesjávrre – Bartaurluspen. Dáin guovlluin leat bievllat árrat ja eatnamat  suddjejit  fasttes  dálkkiid  vuostá.  Misiid merkot  suoidnemánu  áiggiid.  Árvasa  geasseguohtumat  leat  oarjjabealde  Fálesjávrri-Parka  áiddi.  Lulábealde Vájmok ja maiddái Labba birrasiin leat čearus erenoamáš árvvolaš geasseguovdilguohtumat. Barturtesiidda  geasseguohtumat  lea  muhtinráji  lulábealde Mávasjávrri ja lagas konvenšuvdnaguovllu, ja muhtinráji  fas  Gaisenjunne  ja  mannet  vuolás  Stenudden buohta. Arvassiida luoitá ealu borgemánus čakčajagi guohtumiidda, mat leat gaskal Fálesjávrri-Parka áiddi ja . Barturtesiidda čakčaguohtumat leat riikarájis vulos Mattaurei ja Saddajávrái. Goappaš siiddat čohkkejit ealuideaset čakčanjuovvamiidda Rävudden ja Stenudden gárddiide. Eallu lea čakčaguohtumis gitta dassážii go rátkkašit dálvesiidan skábmamánus ja álgogeahčen  juovlamánu.  Searvesiiddat  rátkkašit guovtti golmma dálvesiidan. Arvas-siiddat johtet juovlamánus  dálveguohtumiidda  gaskal ja Bredsela. Seammá áiggi johtet Barturte-siiddat guohtumiidda nuorttabealde Älvsbyn. Siiddaid johtin gártá nu  maŋás  go  dálveguohtumiin  lea  nákkisvuohta Bihtán-joga  bokte.  Earret  Luokta-Mávas  čearu,  lea golmma  eará  čearus  dálveguohtun  dán  guovllus, namalassii Ståkke, Užžá ja Østre Kikkejaure. Muhtin jagiid leat Barturte-siiddat ferten orrut čakčajagi eatnamiin  dálvvi  miehtá.  Dálvejagi  eatnamat  adnojit dábálaččat  cuoŋománu  rádjái.  Čearus  lea  vejolaš guođohit siseatnamis dálvet. Nuorttamus guovllut lea nu  lahka  rittu,  ja  danne  eai  dássáiduva  muohtadilálašvuođat ovdalgo jahkemolsumis. ¶
Guohtun Luokta-Mávas  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi (%) ( 3.19. ja 3.20. tabealla ). ¶
3.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
2,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
2,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
16,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,5 Goike bovdnajeaggi ¶
1,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
0,8 Daŋas-/goike guolban ¶
24,5 Varas guolban ¶
9,1 Njuoskasit rásseeanan ¶
3,4 Goikásit rásseeanan ¶
11,8 Sieđgarohtu ¶
4,9 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
15,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
16,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 551,6 ¶
52,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
7,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
5,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,1 Goike bovdnajeaggi ¶
5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,1 Daŋas-/goike guolban ¶
3,2 Varas guolban ¶
1,7 Njuoskasit rásseeanan ¶
0 Goikásit rásseeanan ¶
0,5 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu geasseguohtumiin lea badjel 1 463,4 km ¶
ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 681,4 km ¶
. Gaskajohtolaga  guohtumat  leat  geasseguohtumiid  ja gaskkas, earret ovtta guovllu, mas bruttoareála lea 587,9 km ¶
, ja dat guovlu lea lulábealde Bihtánjoga  gaskal  Bartaurluspen  ja  Mattaure,  ja  dat  adno dálvet.  Gaskajohtolaga  guohtumat  davábealde  Bihtánjoga  adnojit  čakčat  ja  giđđat,  ja  muhtin  muddui maiddái  geasset.  Lulábealde  Bihtánjoga  leat  eanas čakča-  ja  dálvegouhtumat.  Gaskajohtolaga  ruonasguohtumiin lea 535,9 km ¶
mii adno oktasaččat Ståkke čearuin.  Geasseeatnamiid  ruonasguohtun  lea  eanas seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  (519,5  km ¶
), rássás eanan (366,7 km ¶
), varas guolbba (20,8 km ¶
) ja njuoskasit  rásseeanan  (106,9  km ¶
).  Dát  šaddošlájat gokčet  41  %  geasseguohtumiin.  Geasseguohtumiid kvalitehta  lea  buorre.  Lea  viehka  ollu  rássás  eanan. Dasto  lea  29  %  jeageleanan  geasseguohtuma  nettoareálas.  Jeageleanan  sáhttá  adnot  giđđat,  čakčat  ja árradálvvi.  Maŋemus  jagiid  leat  Barturte-duovdagat adnon  maiddái  dálvejagi  guohtumin,  go  dálvejagi dábálaš  guohtuneatnamiin  lea  boazonákkisvuohta. Gaskajohtolaga ruonasguohtuma kvalitehta lea arvat heajut, dannego Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi lea nu viidát, ja guovllus váilot maiddái šattolaš jeakkit  ja  rássás  eatnamat.  Gaskajohtolagas  lea  jeagelguohtun olamuttus, nappo 229,1 km ¶
. Dán guođohit Arvas-siiddat čakčat, árradálvvi ja giđđat, ja fas čakčat ja dálvet guođohit Barturte-siddat guovllus. Eanas jeagelguohtun gaskajohtolagas (186,6 km ¶
) lea oktasašguohtun Ståkke čearuin. Luokta-Mávas čearus lea 182,2 km ¶
jeagelguohtun dálveduovdagiin. Jeagelguohtun lea dadjat vátni čearu lobálaš boazologu ektui. Lea dárbu maŋŋit johtit dálveguohtumiidda vai jeagelguohtumat eai noga guhkit áigái.  Guovllus  eai  leat  registen  vuovdeareálaid  gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin  lea  ollu  ii-anihahtti  geađgeeanan,  muhto  unnán  gaskajohtolagas.  Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 487,5 km ¶
, ja das lea 73,0 km ¶
konvenšuvdnaguovllu  siskkobealde.  Proseantan dat lea 15,7 % ruoŧabealde ja 34,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid  nettoareálas  lea  22,5  %  badjel 1.000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai lea baju  eatnamat.  Luokta-Mávas  čearus  leat  valjit  alla várreeatnamat  geasseguohtumis.  Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid. ¶
Oktiigeassu Luokta-Mávas  čearus  váilot  lunddolaš  oazit  Norgga riikaráji  guvlui.  Rádjeguovllu  eanan-  ja  muohtadilálašvuođaid dihte ii leat ávki áiddiin. Dan seammás gártá  cegget  guhkes  áiddi,  ja  álohii  divodit  áiddi dákkár eananguovlluin, ja dat dagaha stuora olggosgoluid  juohke  jagi.  Guovllu  geografiija  vuođul  lea buorre vejolašvuohta gávdnat lunddolaš oziid. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  31  boazodoalli  geat  barget  bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea  8  500  bohcco.  Čearu  rájit  ja  áigodatguohtumiid oainnát 3.15 kárttas. Semisjaur-Njarg čearus eai leat oktasaš  guohtungeavaheamit  eará  lagas  čearuiguin. Čearus lea baicca okta guovlu davábealde Hornavan, mas  leat  mearriduvvon  rájit,  mii  adno  oktasaččat Ståkke  čearuin.  Guovlu  lea  gaskajohtolagas,  stuorámus  oassi  bajábealde .  Davábealde  leat jávrrit muhtin muddui lunddolaš oahcin geasseguohtumiid, ja giđđa- ja čakčaguohtumiid (gaskajohtolaga) guvlui, ja jávrrit leat Ikesjávri, Gárdavrre, Bartávrre ja Labbas  ja  viidásit  čázádaga  mielde  Kakeljávrái. Áiddiid  leat  ceggen  dakko  gokko  váilo  lunddolaš oazit, earret ovttasaji nuorttabeale Ikesjávrri. Oarjjabeale  ii  leat  riikarádji  lunddolaš  rádji,  ja  váilu  oahci mii  cakkašii  bohccuid  mannamis  dakko.  Lulábealde lea  Lais-elven  lunddolaš  rádji  riikarájis  Hällbacken guvlui. Viidásit nuorttas leat jávrrit lunddolaš rádjin, namalassii Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja gaskkas lea ¶
čázádat  oahcin,  gitta duohkái.  Dálveguohtumat,  mat  leat  aibbas  sierra  bievlajagi  eatnamiin, dain váilot eanas sajiin lunddolaš oazit. Dálvet lea almmatge vejolaš lágidit ealu amas guohtut guovlluid  gos  eai  galgga  guohtut.  Dálveguohtumat  leat guovtti  goabbatlágan  duovdagiin.  Davit  duovdagat leat ja  Bihtáma  gaskkas  lulábealde Bihtánjoga. Lulit leat Byskejohka ráigge Myrheden  rájes  ja  Bađaluoktariddui.  Dálveguohtunrájit leat  mearriduvvon,  ja  leat  ollásii  vuollelis . Čearru  lea  guovtti  searvesiiddas  jagi  birra,  namalassii Tjidtjak ja Rasjverta (gohčoduvvo maid Tjallassiidan). Siiddat leat sierralagaid goabbatbealse Skielletjoga čázádaga ja dálveguohtumat leat goabbat sajis. Tjidtjaksiida  fievrrida  ealu  biillain  giđđaguohtumiidda cuoŋománu loahpas. Seammá áiggi johtá Rasjvertasiida árbevirolaš vugiin giđđaguohtumiidda várreguovllu  nuorttabeale  duovdagiidda.  Goappaš  siiddat  guođohit  lagas  vuovdeguovlluin,  dalle  go  lea maŋŋigiđđa ja váris ii leat guohtun. Bárisguottetáigge leat siiddat Rebek-Riebnesluspen sárgás nuorttabealde ja  guođohit  Verdejávri-Sädvajávrri  buohta  oarjjabealli,  ja  viidásit  oarjjabealde  Tjidtjakgáissa.  Dán guovllus leat doarvái bievllat ja dálkesuodji. Geassemánu-suoidnemánu  birrasiin  mearkugohtet  misiid  ja gerget mearkumiin vuosttaš vahku borgemánus. Dalle lea  eallu  geasseguohtumis  masa  maid  gullet  lagas konvenšuvdnaguovllut.  Eallu  leat  borgemánus  maid doppe. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit searvesiiddat  ealui  čakčanjuovvamiidda  Tjärnberg,  Vuolda  ja Rebik gárddiide. Dáid áigodagaid ja miehtá golggotmánu guohtu eallu miehtá daid duovdagiid gaskal riikaráji ja gitta duohkái. Searveealu rátkigohtet  dábálaččat  skábmamánus,  ja  dalle  rátkkašit dálvesiiddaide ja njuovadit. Tjidtjak siida gárddástallá Tjidtak ja Vuolda gárddiin ja Basse ja Rebek leat fas Rasjverta gárdebáikkit. Searveealuid rátket moadden dálvesiidan. Dálveguohtumiidda johttájit skábmanusjuovlamánus ja fievrridit bohccuid biillain. Dálvejagi eatnamiin  orrot  cuoŋománnui.  Čearuin  lea  vejolašvuohat guođohit riddobeali guohtumiid ja riddolagas siseatnanguohtumiid dálvvi mielde. ¶
Guohtun Semisjaur-Njarg  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi (%) ( 3.21. ja 3.22. tabealla ). 3.21. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,9 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
21,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,6 Goike bovdnajeaggi ¶
0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,1 Daŋas-/goike guolban ¶
24,7 Varas guolban ¶
16,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
4,2 Goikásit rásseeanan ¶
9,1 Sieđgarohtu ¶
4,7 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
14,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
3.22. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
8,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 584,6 ¶
36,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
1,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
34,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
3,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,4 Goike bovdnajeaggi ¶
2,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
1,1 Daŋas-/goike guolban ¶
5,1 Varas guolban ¶
4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,3 Goikásit rásseeanan ¶
0,3 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearus lea badjel 1 360,7 km ¶
ruonasguohtun geassejagi  eatnamiin  ja  gaskajohtolagas  leat  1  243,7  km ¶
. Gaskajohtolaga  guohtumat  leat  geasseguohtumiid  ja gaskkas. Dáid guovlluid guođohit aivvefal čakčat ja veahá giđđat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin  lea  134,1  km ¶
oktasašeanan  Ståkke  čearuin. Geasseguohtumiid ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (568,0 km ¶
), varas guolbba (432,3  km ¶
),  rássás  eanan  (242,8  km ¶
)  ja  njuoskasit rásseeanan (112,3 km ¶
). Dát šaddošlájat gokčet 51 % geasseguhtumiin.  Geasseguohtumiid  kvalitehta  lea buorre. Rássás eanan lea hui viiddis. Dasa lassin lea 25 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnama  sáhttá  guođohit  giđđat,  čakčat  ja  árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajut kvalitehtas,  dannego  lea  ollu  seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja unnán leat šattolaš jeakkit ja rássás eatnamat. Almmatge leat ruonasguohtunareálat doarvái gokčat darbbu giđđat ja čakčat. Gaskajohtolagas lea valjit jeagelguohtun, nappo 229,9 km ¶
. Dát guođohuvvo  giđđat,  čakčat  ja  árradálvvi.  Gaskajohtolaga jeagelguohtumis adno 54,3 km ¶
ovttas Ståkke čearuin. Semisjaur-Njarg  čearus  leat  badjel  200,6  km ¶
jeageleanan dálveguohtumis. Orru leamen buorre jeagelguohtun.  Dálveguohtumiid  jeageleatnamat  leat  dan mađe valjit ahte ii goarit guohtumiid vaikko johtáge árrat dohko. Dálveguohtumiin leat duššefal 72,3 km ¶
muorračuohpagat  olles  vuovddis,  ja  dat  mearkkaša basládje  5  %  nettoareálas.  Dasto  leat  duššefal  unna oasáš areálain mii ii anit boazoguohtumin. Geasseguohtumiin  lea  ollu  ii-anihahtti  geađgeeanan, muhto unnán fas gaskajohtolagas. Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 389, 3 km ¶
, ja dan oasis lea  122,2  km2  konvenšuvdnaguovllu  siskkobealde. Proseantaloguin daddjon lea 11,5 % ruoŧabealde ja ja 33,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 27,4 % badjel 1 000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas  váilot  areálat  badjel  1  000  m  bm.  Semisjaur-Njarg  čearu  geassejagi  eatnamiin  leat  valjit  alla várreeatnamat. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetge šaddošlája. ¶
Oktiigeassu Semisjaur-Njarg čearus váilot lunddolaš oazit Norgga ráji guvlui. Ii leat ávki áidut guovllu eatnamiid muohtadilálašvuođaid geažil. Sáhttá maiddái dadjat čearus leat buorit dálveguohtumat. ¶
3.5.4 Fágalávdegotti evttohus ¶
Luokta-Mávas – Duorbun – Balvatn – SemisjaurNjarg 1. Fágalávdegoddi  evttoha  addit  konvenšuvdnaguovllu  čearuide  Duorbun  ja  Luokta-Mávas  mas rájit  leat  ná:  Mourkijávrri  –  Loamijávrri  –  Langvatnet  –  Øvrevatn  –  orohatráji  gaskal  Balvatn  ja Storskog/Sjunkfjell. Huksejuvvo konvenšuvdnaáidi Peskijávrri ja Mourkijávrri gaskka. Fágalávdegoddi  evttoha  addit  bievlaguohtunkonvenšuvdnaguovllu Semisjaur-Njarg čerrui, gos besset  bievlajagis  guođohit,  konvenšuvdnaguovlu lea nudaddjon B3 dan konvenšuvnnas mii dahkkui jagis 1972, ja Balvatn lea rádjin davábealde. Loahppaduovdagat  Balvatn  boazoguohtunorohagas, ja dát oassi Luokta-Mávas duovdagiin, mat leat lulábealde Bihtánjoga, leat oktan. Fágalávdegoddi  evttoha  ásahit  oktasašdoaimma  gaskal Luokta-Mávasja Balvatn. ¶
Geahča 3.8 kártta. ¶
3.6.1 Sáltoduoddara boazoorohat ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis  1999  biddjojedje  oktii  orohagat  Dunderland, Harodal ja Glommen. Dunderland/Harodal lei ovdal oktan orohahkan, ja dan orohaga boazodoallit ledje ovdal  jagi  1999  ožžon  Guovllustivrras  lobi  atnit Glommen  orohaga  dálveguohtumin.  Go  rievdadedje rájiid, sirdui Dunderlandas muhtin osiid Ildgrubenii ja muhtin osiid Hestmann/Strantindene orohahkii. Rievdadeami maŋŋil manná rádji ná: Virvasselva, Dunderlandsdalen,  Langvasså,  Svartisen  ja  Glomfjorden mielde  nu  movt  čájeha  kártagovva.  Davábealde  lea rádji  Skjerstadfjorden  ja  Saltdalseatnu  riikarádjái. Nuorttabealde čuovvu rádji riikaráji. Earret nuorttabeale  ráji,  leat  orohaga  olgguldas  rájit  buorit ¶
. Geahča 3.9 kártta. Lunddolaš oazit biđgejit orohaga máŋgan duovdan. Svartisen  ja  Beiardalen  leat  stuorimus  rájit.  Maiddái vákkit ráddjejit veahá, nu movt Vuovlenjunni ja Bjøllådalen.  Dahkkon  rájit,  ovdamearkka  dihte  ruovdemáđi  ja  E6  doibmet  muhtin  muddui  rádjin,  muhto johtolatvahágat duođaštit ahte bohccot rasttidit dáid rájiid guohtuma maŋis. Čázádat mii manná Dunderlandsdalenis  bajás  ruovdemáđi  mielde,  lea  konvenšuvdnaguovllu  B.3.b.  oarjedavit  rádji.  Dán  guovllu davábeale rádji čuovvu Dypenåga. Orohagas eai leat gaskaáiddit. Orohaga viidodat lea 5.835 km ¶
. Jus ovdalaš orohagaid bidjá vuođđun, lea orohat viidon 5.010 km ¶
37. Rádjeáidi lulábealde Graddisa čilgejuvvon Semisjaur-Njarg oktavuođas. ¶
Orohat viiddui das go Glommen orohat biddjui oassin ođđa  orohahkii.  Muhto  go  fas  geahččá  Dunderland/ Harodal/Glommen  oktan, “manahedje” sii  baicca 1.150 km ¶
eatnamis. Dan dagahii lulábeale rájiid rievdadeapmi.  Dát  ođđa  orohat  lea  Nordlándda  stuorimus. Lassin orohaga iežas guohtuneatnamiidda lea Sáltoduoddaris guođohanriekti Storsund konvenšuvdnaguovllus,  ja  guođohanáigodat  lea  01.10.–30.04. Minddar eai leat orohahkii mearriduvvon guođohanáigodagat.  Guođohanáigodat  lea  01.07.–31.08., muhto guođohanáigodaga sáhttá guhkidit jus guođohuvvo vástideaddji eatnamiin Ruoŧa bealde. ¶
Luonddudilálašvuođat Nuorttabealde  Bøllådalen,  lulábealde  Junkerdalen  ja davábealde Nasa leat viiddis guovllut gos lea granihtta ja gneaisa. Dát báktešlájat gávdnojit maiddái goappaš bealde Misværfjorden, ja mannet gitta Harodalføret:i. Dát  dagaha  asehis  ja  eallámušvátna  eanangierraga. Dat mearkkaša ahte orohagas leat guokte vejolaš jeagelguohtuma, nubbi lea vuotnagáttis ja nubbi siseatnamis.  Sáltoduoddaris  ja  Saltdal  oarjjabealde  lea  fas eanas  sajiin  báitoráktu  ja  oalle  ollu  marmor/kálkageađgi. Leat erenoamážit guokte guovllu oarjjabealde Saltdal  ja  davábealde  Svartisen  gos  lea  kálkageađgi viidát.  Dakkár  báikkis  lea  buorre  eanavuođđu  ja šaddet rásit ja urttat. Riddoeatnamat  lea  gáissát.  Topografiija  vuođul dohkkejit  duššefal  guokte  guovllu  dálveorohahkan. Olles orohagas lea dušše 7 % guohtumis vuollelis 100 m bm, ja Hábmiris lea dát oassi 20,5 %. Sáltoduoddara siskkit oasit leat duottareanan. Oalle stuora duovdagat leat orohagas šattokeahtes eatnamat. Lassin báljes bávttiide leat jiehkit (su. 6 % ollislašareálas) ja čáhci (su. 4 %). Geahča 3.9 kártagova. Dálvet  jikŋot  guohtumat  Skjerstadfjordenis  dávjá. Nuorttadavábealde ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga  eará  guovlluin.  Dát  lea  veahá  danne  go  gártet Svartisen mieđábeallái, ja nu váikkuha dálkkádagaid ja šattu. Guovllus lea siseatnandálkkádat mas unnán arvá  ja  borgá  ođđajagimánus  ja  guovvamánus.  Go geahččá dušše luondugeográfalaš beliid, leat dát eatnamat  obalohkái  orohaga  siskkobealde buoremusat dálveorohahkan. Orohaga  guovddáš  osiin  bistet  joavggahagat dábálaččat  gitta  geassái.  Earret  jihkiid  lea  areálain 15 % badjelis 1.000 m bm, ja nu leatge buorit bálganbáikkit. ¶
Guohtun Nu  movt  Nordlándda  orohagain  leage  dábálaš,  lea bievlaguohtumis  mihá  buoret  kapasitehta  go  dálveguohtumiin.  Dát  lea  beroškeahttá  adno  go  Storsund dálveorohahkan vai ii. ¶
Earret  Storsund  leat  guokte  dálveorohatvejolašvuođa. Go leat goike ja dássedis dálkkádagat, lea dávil buorre  guohtun,  erenoamážit  granihtta  ja  gneaisaguovlluin,  mat  leat  Klettkovenis  ja  lulás  Gåsvatn:i. Nuorttabealehagat, goappaš bealde ruovdemáđi – E6, sáhttá  guođohit  jus  davábealde  guohtumat  hedjonit. Dáin guovlluin leat juo bievlajagis almmatge guođohan Semisjaur-Njarg čearru, ja nu leage dálveguohtumis heajut kvalitehta go maid livččii vuordán báktevuođu/dálkkádaga  dáfus.  Dálveguohtumat  hedjonit maiddái  dannego  guođoha  meaddel  mearriduvvon guođohanáigodaga.  Dát “rádjeguora  guođoheapmi” dálvet  lea  čuvvon “ovdalaš  doallovuogis” go  johte ealuin  luksa,  mas  okta  vejolašvuohta  lei  rádjeguora guođohit dálvet. Dát guođoheapmi dagaha stuora váttisvuođaid Sáltoduoddara birrajagidollui mii dárbbaša dálveguohtuma dáppe. Jus  guohtumat  lássahuvvet  riikaráji  bealde,  ja Harodal davábealde, mannet bohccot vuvddiide Saltfjell/Lønsdal guvlui. Dákkár jagiid lea veahá guohtun báikkuid, muhto rievddada jagis jahkái dálkkádaga ja topográfiija  mielde.  Muhtin  jagiid  eai  oba  leatge leamaš molssaevttolaš guohtumat. Giđđat guođohit Sáltoduoddara siskkit eatnamiin. Bjøllådalen/Tollådalen  ja  das  lulás  Rievvivággái Stormdal guvlui leat guođohanbáikkit. Muohtajagiid mannet bohccot vuollegit eatnamiidda. Guovddáš geasseguohtunbáikkit leat Stormdalen ja Blakkådalen  mat  leat  gaskal  Svartisen  ja  Dunderlandsdalen.  Muhtin  jagiid  sáhttá  guođohit  davvelis maiddái jus dálkkádagat leat dainnalágiin. Čakčat ja árrádálvvi guođohit davábealde geasseorohaga. Álggos mannet bohccot vuvddiide, ja maŋŋil čoahkkanit Ramskjellvatnet ja Davit Bjøllåvatnet birrasiidda. Orohagas leat suokkardan eanas oasi guohtumiin. Dan dagai Selskapet for Norges Vel. Mii oaidnit 3.23. tabeallas bajilgova  orohaga  nuorttat  oasis,  oktasaš- duovdda mii lea 1.000 km ¶
viiddu. Dán guovllus leat 4 duovdaga. Ieš “Sáltoduottar” lea nuorttabealde várreráiddu Fetterbakken – Lønstinden, mii manná riikarádjái. Golbma eará leat fas oarjjabealde “Sáltoduoddara” /tabeallas davil lulás, ja fátmmasta Bjøllådalena birrasiid.  Dán  guovllus  guođohit  álo  earret  geasset. Muhtin osiid guođohit máŋggageardánit go lea konvenšuvdnaguovlu. Guovllus  lea  aseheamos  eanavuođđu.  Lea  ollu šattokeahtes eanan buot golmma sajis gos lea almmuhuvvon. Lassin viiddis duovdagiidda lea maid registejuvvon 10 ja 18 % šattokeahtes linjjáin nuorttabeale ja  oarjedavábeale  osiin  guovllus.  Nettoareálas  lea goalmmádas  oassi  čáhppesmuorjeeanan,  ja  dán daŋaseatnamis lea fas 5–15 % mas lea jeagil. Nuorttal ja  davil  leat  eanemus  jeageleatnamat.  Guohtunsuokkardeaddjit  árvvoštalle  jus  mahká  geasseorohahkan dát galgá leat, de lea 74 % nettoareálas mii ii leat nu ¶
5. tabealla. Sáltoduoddara nuortaosiid iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseapmi (%). ¶
“Netto areálas” ¶
“Sáltoduottar” ¶
Skierri-čáhppesmuorjeeanan ¶
31 Boazojeagil ¶
14 Vuollegis sarritrámat ¶
9 Skážerluktiguolban ¶
3 Ii-anihahtti linjás ¶
72 Brutto areálas Viidát ii-anihahtti ¶
Nuorttabealehaga asehis eanan lea áibbas nuppelágan go orohaga eará sajiin gos leat buorit geasseguohtumat. Muhtin takserenlinjjáin lea rásseeanan olles 70 % bruttoareálas. Olles orohaga gaskamearri lea 41 %. Oarjjalulábealde  daid  guovlluid  maid 3.23.  tabealla čilge, doppe leat 20 % rásseeatnamat, ja 12 % gironlastagobit ja vel 12 % sarritrámat vuolládagain. Vuovlenjunis ja unna Vuovlenjunis gávdnojit dát šaddoservodagat 60 % ja 47 %. Misiid  njuovvandeaddu  lea  badjelis  go “dábálaš” viehkagat. Buorit geasseguohtumat dat váikkuhit dan. Boazolohku juohke areálovttadaga nammii lea badjelis go Nordlándda davit oasis (0,3 km2). Nu orrotge Sáltoduoddaris adnome áigodatguohtumat vuohkkaseappot go eará orohagain. Guohtundilli boahtá almmatge  ovdan  das  go  balddihahtti  láhkái  lea  boazolohku rievdan. Dušše ovtta jagis, 1957 rájes -58 rádjái njiejai lohku 37 %, ja jagis 1981 rájes -82 rádjái njiejai lohku 31 %, ja njiedjanlohku lea jagis 1990 rájes 91  rádjái  ges  25  %.  Lássahuvvan  dálveguohtumat, mat minddarnai leat unnán, dagahit massu. ¶
Oktiigeassu Guovllu bievlaeatnamat leat historjjálaččat adnon lotnolasat golmmain dálveorohatvejolašvuođain. Riddolagas  guohtumat,  rádjeguovllu  guohtumat  ja  kontinentála  dálveguohtumat.  Dáid  guohtumiid  alde  leat Norgga boazodoallit gilvalan Ruoŧa boazodolliiguin. Fágalávdegotti  oaivila  mielde  ii  leat  dilli  buorránan siiddaid  gaskka  jagi  1972  konvenšuvnna  maŋŋil. Guokte  beali  váikkuhit.  Guovttegeardánis  guođoheapmi  rádjeguovlluin  ii  leat  doaibman  doarvái  bures. Sáltoduottar  ii  leat  oaidnán  vejolažžan  dássedit guođohit Storsundguovllus. Orohat  dárbbaša  buoret  ja  sihkkarit  dálveorohaga, vai sáhttá doaimmahit dohkálaš doalu, oaivvilda fágalávdegoddi.  Jus  dušše  rádjeguovlluid  galgá  guođohit buorre dehe lea heittot. Semskahøgdas ja Bjøllåvatna bokte  leat  buorebuš  geasseguohtumat.  Dakko  leat registen  buriid  rásserámaid  johkagáttiin  mat  bohtet sierra kálkaguovlluin (Bjøllåvatn). ¶
dálvet,  de  eai  ábut  earát  guođohit  daid  seammáhat eatnamiid eará áigodagaid. Ná ferte dahkkot vai dálveguohtun lea ollislaš go bohtet orohahkii ealuin. Ovttageardánis  atnu  álkidahttá  nu  ahte  sáhttá  valljodagaid  atnit  rievttuid.  Dát  sáhttá  mearkkašit  ahte muhtin  jagiid  ii  guođot  dihto  eatnamiid  vai  besset šaddat,  eaige  earát  galgga  guođohit  doppe  giđđat  ja čakčat. Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte rádjeguovllut eai leat  erenoamážit  geasseguohtumat,  muhto  dat  leat oarjelis. Rádjeguovllus lea jeageleanan. Jus rádjeguovllu galgá várret aivvefal Sáltoduoddarii  dálveorohahkan,  ferte  goit  caggat  amaset  Semisjaur-Njarg guođohit daid rašis eatnamiid. Jus čearru galgá sáhttit guođohit lagas guovlluid riikaráji nuorttabealde,  de  fágalávdegoddi  ii  oainne  movt  galgá nagodit  caggat  bohccuid  mannamis  oarjjás.  Dán árvvoštallat dálá anu vuođul, ja dan mielde maid gaskaáiddiiguin leat vásihan. Danne ii leat fágalávdegotti mielas  ávki  fállat  Semisjaur-Njarg  čerrui  molssaevttolaš  ja  buoret  geasseguohtumiid.  Sii  eai  almmatge nagat cakkadit bohccuideaset mannamis namuhuvvon áigeguovdilis guovlluide. Jus  Semisjaur-Njarg  čearru  ain  oažžu  guođohanrievtti ođđa konvenšuvnna vuođul dálá konvenšuvdnaguovllus, de ferte Sáltoduottar oažžut dálveorohaga Ruoŧas.  Prinsihpas  oaivvilda  lávdegoddi  dán  dálveorohaga  galgat  leat  Semisjaur-Njargas.  Ulbmila  ahte galggašedje leat oktasaš dálveguohtumat buot Nordlándda  orohagaide,  mat  guođohit  nuorttabealde,  ii leat  vejolaš  ollašuhttit.  Dalle  gárttašedje  fievrridit bohccuid  guhkemátki  ja  fertešedje  bisánit  gaskkas guđoldahttit  bohccuid.  Ii  leat  dušše  elliidsuodjalus man  ferte  vuhtiiváldit,  muhto  doaibmagolut  gártet maid divrrasin. Sáltoduottar  sáhtášii  rátkit  guokten  siidan,  nubbi guođoha dálveguohtumiid mat leat orohagas, ja nubbi ¶
johtá  Ruŧŧii.  Eaktun  lea  ahte  dálá  konvenšuvdnaguovlu  ii  viiddiduvvo  iige  váldde  orohaga  oassin Dypenåga davit guovllu. Dasa lassin lea eaktun ahte Sáltoduottar ii oažžo lobi rasttidit lagamus guovlluide ruoŧabealde  riikaráji  ja  beassanlobi  konvenšuvdnaguovlluide.  Fágalávdegoddi  lea  dan  oaivilis  ahte  ii galgga  mannat  čovdosiidda  mas  boahttevaš  boazodoallu  guođoha  konvenšuvdnaguovlluid  moattegeardánit. Fágalávdegoddi  lea  árvvoštallan  oktasašsiidda,  ja gávnnahan ahte moadde siidda gal sáhttet ovttaiduhttit doaimmaid ja atnit obbalaš oktasašvuođa. Oktasaš geassesiida gal lávdegotti mielas dahká heajos valljodatgeavaheami.  Dát  čoavddus  rahpá  vejolašvuođa rádjeguovllu  dálveguohtumiid  árrat  guođohit  ja  nu maŋŋána  dálveorohahkii  johtin.  Dat  maid  mielddisbuktá ahte konvenšuvdnaguovllus viiddida SemisjaurNjarg vuoigatvuođa guođohit Norggas sihke áiggi ja báikki dáfus. ¶
3.6.2 Fágalávdegotti evttohus ¶
Semisjaur-Njarg – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi  evttoha  cegget  oktasašsiidda gaskal Semisjaur-Njarg-Sáltoduottar 2. Semisjaur-Njarg  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  jagi 1972  konvenšuvnna  mielde.  Semisjaur-Njarg oažžu  lobi  bievlan  rasttidit  ráji  ja  mannat  Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar  oažžu  konvenšuvdnaguvllu  Ruoŧas dálveorohahkan. 3. Semisjáur-Njarg  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  jagi 1972  konvenšuvnna  mielde.  Semisjaur-Njarg oažžu  lobi  bievlan  rasttidit  ráji  ja  mannat  Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar oažžu lobi guođohit rádjeguovllu mii lea Semsjaur-Njarg konvenšuvdnaguovlu ja oažžu dálvet  lobi  rasttidit  Semisjaur-Njarg  čearu  orjješlulábealdeat guovlluid. ¶
Geahča 3.9 kártta. ¶
4.1. govva. Helgelándda boazoorohagat ja Västerbottena čearut. ¶
Helgelánda obbalaččat ¶
Rádjesirdimat jagis 1999 mielddisbukte stuora rievdadusat, ja dál leat 6 boazoorohaga guovllus. Mii oaidnit 4.1.  tabeallas doalloovttadagaid  logu  ja  galle olbmo  gullet  orohagaide.  Tabeallas  čájeha  maiddái alimus  mearriduvvon  boazologu  juohke  orohaga ¶
nammii,  ja  dat  mearkkaša  gaskamearálaččat  360 bohcco juohke doalloovttadahkii. Orohagaid boazologut dáhtonis 31.1.1999 leat vuollelis alimus meari. ¶
38. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶
4.1.  govas oaidnit  mii  guovllu  orohagaid  ja  čearuid rájiid.  Doppe  leat  13  hálddahuslaš  ovttadaga,  dáin leat 8 riikaráji lahkosiin. ¶
Go  rievdaduvvui  orohagaid  juohkin  Nordlánddas, biddjui vuođđun ahte Helgelándda boazodoallu jođihuvvo  dainnalágiin  ahte  muhtin  siiddat  johte  luksa dálvái ja nuppit fas guođohit riddoeatnamiin davvin/ oarjin/allin  dálvet,  ja  nu  ledje  dálvejagi  eatnamat Ruoŧas ja muhtimiin. Helgelánddas leat dáid boazodoallomálliid  gaskka  lunddolaččat Fiplingdalen, Røsvatnet, Okstindan, Ranfjorden ja Dunderlandsdalen.  Dákkár  rádjejuogu  prinsihppan  lea  ahte guohtuneatnamat, mat čadnojit oktavuhtii Ruoŧa eatnamiiguin dálvejagis, sihke ovdal jagiid 1919 ja 1972 konvenšuvnnas,  leat  nuorttabealde  dan .  Dát fátmmasta ođđa orohatjuohkimis Byrkije ja Ildgruben orohagaid. Lea  riidu  orohatjuohkima  prinsihpalaš  vuođu  nalde. Dat  4  orohaga,  mat  ođđa  orohatjuohkima  mielde galget guođohit dálvejagis rittus, bukte gulaskuddamis ovdan ahte sii hálidit dakkár orohatjuogu mii vuolgá riikarájis  mearragáddái,  ja  mas  galgá  maiddái  leat vejolašvuohta guođohit dálvet rittu ja Ruoŧa gaskka. Dát  mielddisbuktá  ahte  šiehtadallamiin  mat  maŋŋil dahkkojit,  sáhttá  bidjat  molssaeaktun  dan  ahte guođohit rádjeguovllu eatnamiid dálvet. Dan seammás mielddisbuktá dát maiddái dan ahte eananoasit oarjelis  sáhttet  váldot  mielde  go  šiehtadallá  ođđa konvenšuvnna. Danne lea fágalávdegotti mielas dárbbašlaš  guorahallat  rittoguovllu  guohtundilálašvuođaid,  vaikko  dat  eai  guoskka  njuolgut  riikarádjái. Almmatge  leat  guohtun-  ja  doaibmadilálašvuođat deaŧalebmosat  dán  guovtti  orohagas,  main  lea  rádji ruoŧabeali čearuide. Boazoguohtunkommišuvdna evttohii jagis 1964 ahte Helgelánddas sáhttá geavvadis leat alimus boazolohku gaskal 2,2-5,2 ja 0,6–2,2 bohcco juohke km ¶
nammii, nu  movt  bievlajagi-  ja  dálvejagi  guohtumiin ¶
.  Ođđa dutkamat mat ee. gusket dasa movt jeagil smoaldana, dagahit  ahte  dáid  meroštallamiid  ii  sáhte  njuolgut atnit  ávkin.  Meroštallamat  almmatge  čájehit  dan guvlui makkár eavttut biddjojedje vuođđun jagi 1972 konvenšuvnnas. 4.2. tabeallas lea čoahkkáigeassu mas čájeha jagiid 1998/99 guohtumiid čoavddaloguid. ¶
39. Geavatlaš optimála boazolohku definerejuvvui biologalaš optimála boazologus ja de gessui eret eatnamiidda sisabahkkemat ja dat go oamit guhtot eatnamiid. 40. Buvttadanmeroštallan lea dahkkon dan mielde man ollu lea leamaš njuovvanboazu, ealihanbohccuid vuovdin orohagaid gaskka ja boazologuid rievdan. Go boazologu rievdama lea meroštallan, de leat vuhtiiváldon rievdadusat go johtá orohagaid gaskka. 41. Go  meroštallojuvvui  boazologu  rievdama  váikkuhus,  de  leat  vuođđun  dat  logut  mat  bohtet  ovdan dieđuin doaibmajagiin 1998/99. 42. Gaskamearálaččat 30.000 miesi njuvvon Davvi-Trøndelágas. ¶
4.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja alimus boazolohku dahtonis 31.03.99. ¶
Lohku Doalloovttadagat ¶
Lohku Olbmot ¶
Alimus boazolohku ¶
4.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi Helgelánddas. ¶
Orohat ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi ¶
Juohke km ¶
kg/boazu ¶
21,1 Guovlu ¶
Orohagaid  areálat  leat  dás  ođđa  orohatjuohkima mielde,  ja  leat  divoduvvon  eatnamiid  mielde  mat adnojit dehe várrejuvvojit boazoguohtunkonvenšuvnna  mielde.  Buvttadeapmi  fátmmasta  njuovvama  ja boazologu  rievdama  mii  lea  rehkenaston  kiloide ¶
. Buvttadeapmi lea oalle heittot, sihke areálaid ja boazologu dáfus. Okta sivvan manne buvttadeapmi obbalaččat  lea  vuollin,  lea  go  boraspiret  váldet  bohccuid. Jus  miessedeattuid  bidjá  vuođđun  mihtidit  man buorit  guohtumat  leat,  ja  atná  21,5  kg ¶
norbman dehe  gaskamearrin,  de  oaidnit  ahte  3  orohaga  leat badjelis norpma. Go dáid loguid buohtastahttá Norgga eará orohagaiguin, de leat deattut, mat čájehuvvojit 4. 2. tabeallas, gaskamearálaččat badjelis ja čájehit movt guohtundilli lea. Guđe guvlui lea mannan, dan oaidnit 4.2.  govas, mas  čájeha  Helgelándda  njealji “boares” orohagaid  deattuid  rievdama.  Deattut  leat váldon  olles  áigodagas.  Lassin  dan  dábálaš  dássái, čájeha 4.2.  govas maiddái  luonddudilálašvuođaid vuođul erohusaid jagis jahkái. ¶
Njuovvandeaddu miesit kg ¶
4.1 Riddolagas orohagat Helgelánddas ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Mii  oaidnit 4.1  govas ahte  Helgelándda  riddolagas boazodoalus leat 4 boazoorohaga, main leat guohtumat siskkobealde orohaga rájiid birrajagi. Orohagaid olggut eananosiid juhket 5 stora vuona. Ráddjejupmi lea hui sullii nu movt eatnamat duođai leat adnon 19. jahkečuođi vuosttaš oasis. Eanas orohagat, earret Hestmann/Strandtindene, fertejit  rasttidit  E6  ja  ruovdemáđi,  vai  besset  johtalit guohtuneatnamiid  gaskka.  Guokte  davimus  orohaga gártet  johtit  meara  rastá,  vai  besset  dálvejagi  eatnamiidda ja doppe fas ruovttoluotta. Ovdal vuojahedje ealu, muhto dál fievrridit ealu fearggain/biillain. ¶
Luonddudilálašvuođat Stuorát osiin Helgelándda riddoguovlluin leat gággádit mollaneaddji báktešlájat. Dát šlájat gávdnojit erenoamáš viidát Voengel-Njaarke ja Hestmann/Strandtindene  guovlluin,  muhto  suvrra  báktevuođđu  lea mihtilmas  maiddái  dán  guovtti  eará  orohaga  olggut eananosiin.  Orohagaid  nuortalit  eananosiin  lea eambbo  geahppadit  mollaneaddji  báktešládja,  ja  nu šaddetge buorit geasseguohtumat. Erenoamáš mihtilmas  lea  Syv  Søstre/Toven/Røssåga  ja  Brønnøy/Kvitfjell/Brurskanken  guovlluin.  Almmatge  lea  báikkuid maiddái siskkit eananosiin báktevuođđu mii šaddada jeagelguohtuma. Oasit riddolagas suvrra guovlluin eai leat nu sakka váikkuhuvvon  jiekŋaáiggis  go  Helgelándda  eará  eananoasit. Vuosttažettin oaidnit dan Hestmann/Strandtindene nannámin, gos leat alla várreeatnamat. Danne leage doppe hui váttis bargat boazodoaluin. Várit  váikkuhit  dálkkádagaid  máŋgga  dáfus,  erenoamážit  das  movt  muohta  gokčá  eatnama  ja  man ballu lea ahte arvá ja lásse guohtumiid dálvet. Danne leatge  dálvejagi  eatnamat  hui  eahpesihkkarat.  Dat vánis  jeageleatnamat,  mat  dán  guovllus  gávdnojit, adnojit ábaida giđđat ja čakčat. ¶
Guohtun Juohke  dáfus  go  dán  guovllu  guohtuneatnamiid  leat árvvoštallan, leat gávnnahan ahte bievlajagi eatnamat geasášedje  eambbo  bohccuid  go  dálvejagi  eatnamat. Dálvejagi  eatnamiid  leat  maŋemus  árvvoštallan  dallego ođđa orohatjuohkin Nordlánddas čielggaduvvui. Mii oaidnit 4.3. tabeallas árvvoštallamiid oktiigeasu. Čielggadeami  vuođđun  leat  Tømmervik  ja  Villmo guohtuniskkadeamit dain eananosiin Voengel-Njaarke orohagas mat gusket dálveguohtumiidda (Kolbotnguovlu). Eará guohtuniskkademiin, šaddošlájaid čilgemis, areála ja guovllu ovdalis geavaheamis, lea kapasitehta  juohke  areálovttadaga  nammii  árvvoštallon modeallaguovllu ektui. Areálvuođđu  lea  bruttoareála  mielde.  Dat  mielddisbuktá  ahte  Hestmann/Strandtindene  guvlui  gártá kapasitehta juohke areálovttadaga nammii badjelis go Syv Søstre:s. Dát lea dannego maŋemus namuhuvvon guovllus lea viidát ii-anihahtti eanan. Vuođđun  lea  biddjon  ahte  dálvejagi  guohtumat gesset  sullii  6  000  bohcco.  Dát  lohku  lea  vuollelis 4.2. govva. Misiid njuovvandeattut njealji boazoorohagas Helgelánddas. ¶
go jagi  1964  boazoguohtunkommišuvdna  ávžžuhii (8 200 bohcco). Čilgehus dása lea go dál leat eambbo eananduohtadeamit. Meroštallamat čájehit dan guvlui ahte ođđagilvimat juo iešalddiset leat gáržžidan dálvejagi  eatnamiid  unnimustá  750  bohccuin  maŋemus 20 jagis. ¶
4.3. tabealla. Dálveguohtumiid kapasitehta Helgelándda riddoguovlluin (giđđaeallu). ¶
Dálvejagi eatnamat Dálveguohtun bievla ¶
Dálvejagi guohtuJuohke km ¶
Oktiibuot jagi eatnamiin ¶
mat ollislaččat ¶
Submi ¶
6000 bohcco lea veahá badjelis go dat maid orohagat leat dieđihan dál ( 4 831 bohcco dáhtonis 01.04.98). Dáid  dieđuid  mielde  lea  vejolaš  veahá  lasihit  boazologu.  Mii  deattuhit  ahte  meroštallamat  leat  eahpesihkkarat. Jagi 1964 kommišuvdna meroštalai čáhkat eanemustá sullii 25 000 bohcco bievlajagi eatnamiidda. Vaikko vel  dáid  meroštallamiid  eat  leat  iskkadan  dárkileappot, lea goitge čielggas ahte bievlajagi eatnamat gesset mihá eambbo bohccuid go dálvejagi eatnamat. Danne ráddjejit dálveguohtumat boazodoalu ovdáneami, jus ii gávnna guohtuneatnamiid olggobealde orohaga dálá rájiid. ¶
Oktiigeassu Bievlajagi eatnamiid vejolašvuohta doalvu lunddolač- čat dan jurdagii ahte lea buoremus ohcat dálveguohtumiid  olggobealde  guovllu  duovdagiid.  Fágalávdegoddi  váldá  vuhtii  ahte  guoskevaš  orohagat,  dallego orohatrájit rievdaduvvojedje, leat sávvan oažžut dálveguohtumiid  Ruoŧas,  dehe  vuoigatvuođa  johtalit gaskal  riddoeatnamiid  ja  siseatnamiid.  Guohtumiid ekologalaš oaidninbealis doarju lávdegoddi boazodolliid jurdaga ahte orru leamen lunddolaš ná earáhuhttit guohtumiid geavaheami. Eaktun lea almmatge ahte gávdnojit vejolaš dálveguohtuneatnamat, maid sáhttá atnit ovttas daid geassejagi viiddis guohtuneatnamiiguin.  Seammás  čujuha  fágalávdegoddi  ahte  dáinna ákkain  sáhttá  maiddái  addit  guođohanrievtti  riddoguovlluin ruoŧabeali čearuide, geain váilot buorit geasseguohtumat. Mii gártá buoremussan loahpa loahpas, guoská  viidábut  go  dušše  guohtunekologiijii.  Lea maiddái  sáhka  boazodoalu  buriin  ja  heajos  beliin. Fágalávdegoddi muittuha ahte riddolagas boazodoallu gáibida intensiivvalaš doaibmamálle, vai sáhttá ávkin atnit  gáržžes  dálvejagi  eatnamiid.  Jus  intensiivvalaš doaibmamálle  galgá  ovdánit,  ferte  dát  gáhttejuvvot rádjeguovllu  ekstensiiva  boazodoalu  ektui.  Dát  lea leamaš  buot  konvenšuvnnaid  vuođđun  maŋŋil  jagi 1919,  ja  fágalávdegoddi  oaivvilda  galgat  dán  bidjat maiddái ođđa konvenšuvnna vuođđun. Boares  Røssågå  orohat  čuoččuha  alddineaset  leat rievtti  guođohit  Ramseles.  Lávdegoddi  ii  ovddit  oaivila dán áššis, dannego lávdegottis ii leat mandáhtta dálá konvenšuvnna mielde juohkit guohtumiid. ¶
4.2.1 Sváipa čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  lea  15  boazodoalli,  geat  barget  bohccuiguin. Dálá  láhkaásahusa  mielde  lea  alimus  lobálaš  boazolohku 5 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 4.5  kárttas. Svaipa  guođoha  ja  ovttas- bargá Gran čearuin bievlajagi guohtumiid dáfus, gitta dassážiigo  rátkkašit  dálvesiidan  skábmamánus.  Čearuin  lea  ovttasbargu  dannego  bievlajagi  eatnamiin váilot oalát lunddolaš oazit. Svaipa ja Gran leat geavatlaččat okta čearru, mas leat guokte stuora siidda. Hálddatlaččat ja lágalaččat leat dát almmatge guokte sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin váilevaš oziide čearuid gaskka, de ii leat  riikarádjige  lunddolaš  rádji  oarjjil,  muhto  rádji manná badjel várreeatnama, mii leat oktan eanamin. Davil  lea  Lais-johka  lunddolaš  oahcin  riikaráji  rájis gitta vulos Hällbackenii. Viidáseappot nuorttasguvlui leat jávrrit Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja das gaskkas vel čázádat, lunddolaš rádjin, mat mannet gitta rádjái. Dálvejagi eatnamat leat áibbas sierra bievlajagi eatnamiin, ja dain maid eai leat lunddolaš rájit. Dálvejagis sáhttá goitge buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobarggu vai eallu bissu dihto eatnamiin. Dálvejagi  eatnamat  leat  guovtti  duovdagis,  mat  leat goabbat sajis. Davit duovdagat leat gaskal Svanträsk, mii lea lahkosiin, ja Bađaluoktarittu,  mii  fas  lea  davvelis  Kåge.  Lulit  duovdagat  leat davvelis Ekträsk ja vulos Botsmark-Bygdsilum linjjás. Dálvejagi eatnamiid rájit leat mearriduvvon ja galget leat nuortalis. Dálvejagi eatnamiin johtet ealuin árbevirolaš vugiin daid vuosttaš vuollegis eatnamiidda oarjjabealde Storlaisan  ja  Lais-joga,  dábálaččat  cuoŋománus.  Jus  lea maŋŋigiđđa, luitet ealu guohtut lahppojeahkála Laisjoga nuorttabeallái. Guottetbáikin leat bievlajagi eatnamiid gaskkamus duovdagat oarjjil Båssjosjávrris ja nuorttasguvlui  Tjelkesjávrái.  Dáin  duovdagiin  ihtet bievladielkkut árrat, ja maiddái eanan lea dan hámis ¶
ahte suddje. Miessemearkun lea suoidnemánus ja dalle leat ovttas Gran čearuin. Konvenšuvdnaguovlu adno miessemearkunáiggi ja čakčageasi. Čakčat lea veadjetmeahttun caggat bohccuid mannamis dán guvlui, dallego guođohit lagas rádjeguovlluid. Nuorra varrásiid njuvvet vuosttažettiin Gran gárddis Biergenäs:s čakčamánu  álggus.  Skábmamánus  go  čázit  jikŋot  ja  lea muohttán, gárddástallet Skieltje ja Biergenäs gárddiin ja rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit. Eallu lea čakčat lávda  bievlajagi  eatnamiin  gitta  rátkámiidda.  Svaipa rátká golmma dálvesiidii. Guokte siidda guođohit dálveguohtumiid  davit  duovdagiid  ja  okta  siida  lea  fas lulit  duovdagiin.  Skábmamánus  johtet  dálveeatnamiidda, ja ealuid fievrridit biillain. Dálveguohtumiin sii leat gitta cuoŋománnui. Čearru guođoha sihke riddoeatnamiid ja siseatnamiid dálvet. Siseatnanguohtumat leat nu lahka meara ahte bivvalis dálkkit sáhttet váikkuhit guohtumiid dálvet. ¶
Guohtun Svaipa čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.4. ja 4.5. tabealla ). ¶
4.4. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
7,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,3 Goike bovdnajeaggi ¶
0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
2,1 Daŋas-/goike guolban ¶
22,5 Varas guolban ¶
24,3 Njuoskasit rásseeanan ¶
6,2 Goikásit rásseeanan ¶
14,4 Sieđgarohtu ¶
8,0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
9,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 355,2 4.5. tabealla. Gaskajohtola ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 559,9 ¶
37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,0 Goike bovdnajeaggi ¶
4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,2 Daŋas-/goike guolban ¶
7,4 Varas guolban ¶
10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,9 Goikásit rásseeanan ¶
2,4 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶
0,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu  geassejagi  eatnamiin  lea  778,9  km ¶
ruonasguohtun.  Ja  giđđa-  ja  čakčajagi  eatnamiin,  tabeallas maiddái gohčodit dan gaskajohtolahkan, leat 1 235,8 km ¶
ruonasguohtun.  Gaskajohtolagas  lea  454,2  km ¶
oktasašeanan Maskaure čearuin. Geassejagi guohtun lea eanas varas guolban (329,5 km ¶
), goikásit rásseeanan (195,5 km ¶
), seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (104,0 km ¶
), ja njuoskasit rásseeanan (83,9 km ¶
). Dát šaddošlájat  dahket  53  %  geasseguohtumis.  Geasseguohtumat leat hui buorit, dás namuhit erenoamážit valjit rásseeanan, mii bures dahká 20 %. Dasa lassin lea jeageleanan 25 % geassejagi eatnamiin, ja jeageleatnamis  sáhttá  guođohit  maiddái  giđđat,  muhto ábaida čakčat ja skábman. Giđđa- ja čakčajagi eatnamiin  lea  heajubuš  guohtun,  dannego  lea  seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat hui unnán šattolaš jeakkit ja rásseeanan. Muhto čakčajohtolaga eatnamat  gokčet  ollásii  ja  dohkálaččat  árrágiđa  ja čavčča dárbbu. Gaskajohtolagas lea valjit jeageleanan, nappo  138,5  km ¶
.  Dás  guođohit  giđđat,  čakčat  ja skábman.  Gaskajohtolaga  jeagelguohtumiin  atná Maskaure čearru 19,6 km ¶
Svaipas lea badjel 42,1 km ¶
jeagelguohtun siskkáldasat  čearu  dálvejagi  eatnamiin.  Jeageleatnamat  leat hui gáržát. Árvideamis lea jeagil seamulvallji goahccevuovddis,  mii  dahká  57  %  nettoareálas.  Almmatge leat eanas jeageleanan Svaipa čearu giđđa- ja čakčajagi eatnamiin.  Dálvejagi  jeagelguohtuma  sáhttá  atnit ávkin  duššefal  oanehis  áiggi  dálveguovdil  ja  giđđadálvvi. Dálveguohtuma vuvddiin lea 192 km ¶
muorračuohpahatbáiki,  ja  dat  lea  12  %  nettoareálas.  Dáid areálaid ii sáhte dál guođohit dálvet. Geassejagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan,  muhto  lea  áibbas  unnán  čakčajagi  eatnamiin. Geasseguohtumis lea 129,9 km ¶
ii-anihahtti oassi, ja 12,2  km ¶
dás  lea  konvenšuvdnaguovllus.  Proseantalohkun  gártá  dát  10,5  ruoŧabealde  ja  3,6  norggabealde. Čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, nappo 44,4 % badjelis go 1 000 m bm. Čakča-  ja  giđđaguohtumiin  lea  vuollel  1  proseantta badjelis go 1 000 m. Geassejagis leat Svaipas ollu alla várreeatnamat. Geahča 4.5–4.9 kártta. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid. ¶
Oktiigeassu Svaipa  čearus  eai  leat  lunddolaš  oazit  Norgga  ráji guvlui guđege saji. Dannego Svaipa ovttasbargá Gran čearuin, ferte oktasaš evttohus bievlajagi eatnamiidda dán  guovtti  čerrui.  Dasa  lassin  sáhttá  namuhit  ahte Svaipas leat hui unnán dálveguovdilguohtumat. ¶
Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohatrájiid  rievdadeamis  jagis  1999  dahkkojedje golbma  stuorát  rievdadeami,  mat  váikkuhedje  orohaga  guohtungeavaheami.  Dunderland,  Røssåga,  ja ¶
Hattfjelldal orohagain sirde osiid Ildgrubenii, nu ahte dát  orohat  ovttas  Byrkije:n,  leat  visot  dat  eanan  mii manná riikageainnu mielde Ruoŧa guvlui. Dat mearkkaša  fas  ahte  Ildgrubena  ránnjáčearut  leat  Ubmeje, Ran,  Gran,  ja  Svaipa.  Eai  leat  lunddolaš  oazit  dáid čearuid guvlui. Rádji mii vuolgá Kruvatn:s ja manná Røsvatnet bokte, Okstindan, Leirskardalen, Randfjorden  ja  Dundelandsdalen  bokte,  mannet  baicca  alla várreeatnamiid  mielde  ja  nu  leatge  lunddolaš  oazit ránnjáorohagaid bealde lulil, oarjjil ja dávil. Lea dušše Røsvatnet ja Okstindan gaskasaš rádji gokko ii leat nu buorre oahci oarjjabealde. Geahča 4.1 kártagova. Grasvatnet  ja  Okstindan  juhket  orohaga  lulimus eananosiid  sierra  duovddan.  Muhtun  muddui  sáhttá maiddái dadjat ahte Kaldvatnet ja Grønnfjelldalen leat juohkun  orohaga  davimus  oassái,  nu  ahte  dát  gártá sierra guohtunguovlun, muhto ii leat nu čielga oahci go lulit eananosiin. Dasa lassin juhket geainnut/vákkit/ jávrrit orohaga. Geainnut Akersvatnet bokte hehttejit eatnamiid geavaheami. Dasa lassin juhket Kaldvatnetgeaidnu  ja  gaskariikageaidnu  (E79)  orohaga  oarjin nuorttasguvlui. Vai oažžu eatnamiid juogu buorebun, lea orohagas lohpi  guođohit  guovllu  nuppi  bealde  riikaráji  Umbukta bokte. Dán guovllu sáhtta atnit ovttas guohtuneatnamiiguin  mat  leat  norggabealde ¶
.  Orohat  atná dasa  lassin  Ramsele  konvenšuvdnaguovllu  dálvejagi eanamin.  Dáin  eatnamiin  lea  norggabeale  boazodolliin  vuoigatvuohta  guođohit  1.000  bohcco  dálvet. Ruoŧa boazodolliin leat guokte konvenšuvdnaguovllu, Spjeltfjelldalen ¶
. Orohaga  bruttoareála  lea  2.706  km ¶
.  Lassin  dasa leat  velá  rádjeguohtuneatnamat  ja  Ramsele  konvenšuvdnaguovlu,  mat  leat  22  km ¶
.  Areálas gessojuvvojit konsešuvdnaguohtumat eret, 160 km ¶
. Loahpalaččat lea orohat 2.635 km ¶
43. Konvenšuvnna § 9. 44. Konvenšuvnna B4-Ubmeje 45. Gran/Svaipa atná muhtin oasi B3b oasis. ¶
Luonddudilalášvuođat Ildgrubena  geologiijas  leat  suvrra  báktešlájat  mihtilmasat  Mofjellet  rájes  nuorttasguvlui  Akersvatnet guvlui. Dákkár guovlu lea maid Umbukta davábealde davás  Kaldvatn  meaddel.  Dasa  lassin  lea  veaháš gabbro Umbuktas. Guhtumiid váikkuha maiddái kálkageađgi/marmor, mii lea eatnamiin Tverr-Rostafjellet bokte. Dasa lassin lea báktevuođus báitaráktu. Leat  jorbahámat  čohkat,  earret  Okstindan  gáissáid, mat  oidnojit  badjel  Okstindjiehki  Røssåga  orohaga ráji  guvlui.  Dasa  lassin  dán  jiehkkái,  gávdno  velá unnebuš jiehkki Melkefjellet:s, muhto orohaga brutto areálas  lea  dušše  1  %  jiehkki.  Čáhci  lea  eanemus  iianihahtti oasis (sullii 9 %). Eanas leat buođđuduvvon čázádagat,  mat  válde  erenoamáš  buriid  guohtumiid. Nordlánddas leat dušše Byrkije areálat vuollel 200 m. bm. Areálat lea almmatge váldon industrialiserema atnui/  ja  olmmošeatnatvuohta,  ja  nu  leat  árrašaddoguovllut gáržžiduvvon. Orohagas lea unnán goahccevuovdi. Orohaga eatnamat leat sihke várrevuovddit ja alla várreeatnamat. Vaikko sullii 10 % areálas lea badjelis 1000 m. bm, lea gaskamearálaš temperatuvra vuollel 6 gráda duššefal Melkefjellet ja Junkerfjellet guovlluin. Eananosiin  Okstindan  davábealde  lea  dábálaččat dálvvi  ja  geasi  temperatuvrra  erohus  16–20  gráda gaskkas, mii ovdamearkka dihte lea seammá go Brurskanken  ja  Røssåga  guovlluin.  Dát  mearkkaša  unnit erohusa  go  rádjeguovlluin  lullelis,  ja  orru  sulastahttime riddodálkkádagaid. Áidna guovlu gos erohus lea badjel 20 gráda, leat nuortadavvelis Kaldvatnet. Okstindan:s lea eanemus muohta (sullii 60–70 cm). Orohaga  eará  guovlluin  lea  dábálaččat  10–20  cm unnit  borga,  ja  unnimusat  davvin.  Nu  leatge  dán guovllus seammá unohas dálkkádatrievddadeamit go Brurskanken ja Røssåga guovlluin. Dalle go árvvoštemiin vuođđudedje regulerema, ráhkaduvvui  bajilgovva  movt  dálkkádat  váikkuha  dálveguohtumiid. Ledje 9 dálvvi oktiibuot 25 dálvvis gaskal jagiid 1939/40 ja 1963/64 goas ledje heajos guohtumat ja maiddái hui heajos guohtumat. ¶
Guohtun Ildgrubena alimus boazolohku galgá leat 900 bohcco. Alimus  boazologu  mearri  dahkkui  dan  mielde  go manahuvvui guohtuneanan measta 600 bohccui olles jagis Bjerka-Plura buođu ¶
oktavuođas. Orohagas eai leat  eará  guođohanáigodat-  mearit  go  dat  mat  leat Boazoguohtunkonvenšuvnnas. ¶
Guohtumiid čilget 3 eananoasi mielde: ¶
Guovllut lullelis Okstindan Grasvatnet/Okstindan  guohtunguovllu  lullelis  lea Ubmeje:s  konvenšuvdnaguovlu  (Spjelfjelldalen).  Dat lea jiehki nuortalis ja lulábeale lea Storeelva rádjin ja Steikvasselva fas orjješlulábealde. Davil čuovvu guohtunrádji rádjeáiddi Grasvatn rájes jiehki guvlui. Áidi doaibmá dohkálaččat. Jagis 1972 konvenšuvdna bijai vuođđun ahte maiddái Spjeltfjelldalen galggai ráddjejuvvot áiddiin lulil ja oarjin. Oarjjabealde áidi ceggejuvvui Steikvassdalenii. Lulábeale áidi ii leat oktasaš ipmárdusa vuođul huksejuvvon. Selskapet  for  Norges  vel  iskkadii  guovllu  guohtumiid.  Mii  oaidnit 4.6.  tabeallas iešguđet  eananosiid guohtunšlájaid,  mat  leat  mielde  iskkadeamis.  Iskkadeami  mielde  lea  Krutvatnet  davábealde  59%  areálain,  main  lea  buorre,  hui  buorre,  dehe  erenoamáš buorre guohtun. Miehtá guovllu leat valljugas šlájat, nu movt sarritdakŋasat vuovderáji badjelis. Šaddoservodagat  mat  váikkuhuvvojit  muohttagis,  gávdnojit eanas Kruttfjellet oarjjabealde. Vuovderáji ja nuortaKruttfjellet jihkiid gaskka gávdnojit 42 % skážerluktiguolbanat  ja  gironlastagobit.  Dán  eananoasi  ollislaš areálas leat 22 % iešguđetlágan jeakkit. Dát leat eanas vulos  Favnvatnet  ja  Jovassdalen  guvlui.  Jeakkit  leat rámain ja leat buorit guohtumat. Kruttfjellet  orjješdavábeale  guovlluin  Røssvatnet guvlui  lea  veahá  beahcevuovdi  mas  lea  jeagil.  Jagis 1996  áicojuvvui  guovlu  ja  čájehuvvui  ahte  jeagil  lei garrasit guhtojuvvon. ¶
46. Čuovvovaš jávrriide guoskkai: Grasvatnet, Kjennsvatnet, Akersvatnet, Tverrvatnet ja Kaldvatnet. ¶
Gaskkamus  eananoassi  Storelva  guvlui  lea  guovtti oasis. Davit guovllus eai leat nu ollu várrešáttut, seammás go guohtuneanan lea asehaš, ja unnán šaddošlájat. Maiddái ii-anihahtti oassi lea eambbogo guohtunguovllus  muđui.  Dát  lea  dannego  go  Storelva  guvlui lea bákteeanan, mas lea granihtta ja gneaisa. Spjeltfjelldalen  lea  leamaš  konvenšuvdnaguovlu sihke maŋŋel 1919- ja 1972-konvenšuvnna. Guovllus leat ollu dipmá jeakkit vákkis ja golget jiehkkejogažat. Lyftingsmo  rehkenastá  71%  areálain  leat  buorren dehe buoret go buorren guohtumin. Takserenlinjját čájehit oktibuot 17 % jeakki , eanas buorit rássejeakkit. Lea maiddái gironlasta ollu, man árvi ja borga váikkuhit. Duššefal soames sajiin šaddá deaškedaŋas,  ovdamearkka  dihte  Artfjellet  alimus oasis. ¶
Orohaga guovddáš oasit. Čázádatreguleremat  leat  váikkuhan  Akersvatnet  birrasiid, Grasvatnet- Målvatnet čázádat jna. ja Kaldvatnet.  Reguleremiid  oktavuođas  lea  addon  áššedovdi cealkámuš (1966), mii vuođđuduvvui ovdalaš takseremii ja lassin lea vel dievasmahtti linjátakseren dahkkon  jagis  1965.  Velá  dahkkui  ođđa  čielggadeapmi jagis  1971.  Čielggadeapmi  jagis  1966  buohtastahttá šattu dalá Ildgrubenis guovtti eará orohaga ektui ( 4.7. tabealla ). Dieđut leat njulgejuvvon ii-anihahtti dáfus. Earret Balvatn birra, dadje áššedovdit ahte orohagain leat buorit geasseguohtumat. Ildgrubenis dadjet leat  sihke  vuollegit-  ja  alla  várreeatnamiid.  Lea máŋggašlájat guohtun, ja joganjálmmit ja eatnogáttit runodit árrat. 4.6. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Okstinden guovlluid lulábealde. ¶
Favnvatnet – Storelva Spjeltfjelldalen Favnvatnet Lulli ¶
Davvi ¶
150 Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶
7 Soahkevuovdi: sarrihat – seamul ¶
3 Vuollegis-gáisá sarritdaŋaseanan ¶
16 Skážerluktiguolbanat ¶
5 Bođu jassagobit ¶
26 Vuovdesitnu, várreeatnamat ¶
6 Sieđgarohtu ¶
10 Bođu jeakkit ¶
11 Ii-anihahtti ¶
4.7. tabealla. Guohtumiid čohkiidus golmma orohagas Nordlánddas. ¶
Rásit/urtavallji eatnamat ¶
Risse ja jeageleatnamat ¶
Jeageleanan ¶
Buoremus jeagelšáddu olles Helgelánddas lea registejuvvon Tverrvatnet – Sauvatnet – Kaldvatnet birrasiin. Vaikko  eai  leat  viiddis  guovllut,  leat  dát  juo  doložis adnon  sihkkaris  dálveguohtumin.  Rássi/urta  ja  rissi/ jeagelmeari  gaska  lea  27  rájis  73  rádjái.  Dát  vástida geologalaš dilálašvuođaide. Reguleremiidda  manahuvvui  ollu  guohtuneanan, erenoamážit  giđđa-  ja  čákča  guovlluin  Akersvatnet nuorttabealde.  Guovllut  ledje  hui  mávssolaččat  ja adnojedje ovttas baju eatnama jeagelguohtumiin. Lyftingsmo bijai jagis 1971 vuođđun ahte guovllu sáhtii seastit jus guođoha eambbo Rostafjellet – Tverr Rostafjellet. Dás maŋás čilgejuvvo dan guorahallama birra masa reguleren ii čuohcan. 4.8.  tabealla čájeha  guohtunšlájaid  juohkáseami njeallji guovllus orohagas. Rostafjellet váris leat buorit ja šattolaš suoidneguolbanat measta miehtá. Tabeallas čujuha (Ranunculus  glaciális) nammasaš šaddui, go lea merkejuvvon “bođu jassagobit” .  Ranunculus  glaciális  lea  šaddu  mii  ii  gávdno dábálaččat nu ollu, aiddo jassaguoraid badjosis eatnamiin. Guovllus lea goitge “dušše” 45 % buorre dehe hui  buorre  guohtun.  Ii-anihahtti  oassi  váikkuha  dán meari. ¶
Tverr-Rostafjellet váris leat máŋggalágan šaddošlájat, erenoamážit  vuollegis  ja  alla  várreeatnama  gaskkas. Buoremus rássevárri lea nuorttaslulás. Guovlluin leat heajut guohtumat go Rostafjellet:s, muhto jeageleanan lea eambbo. Oarje-Mofjellet  ii  leat  takserejuvvon,  muhto  buot oktavuođain namuhuvvo dat mávssolaš guovlun, gos leat buorit jeagelguohtumat. Dát lea dan sivas go bákti lea gneaisa. Dálvejagis lea dát eanan mavssolaš. Lyftingsmo (1959) čilge Lappfjellet – Slagfjellet leat “buorit, álbmás rásseeanamin” . Eanan  lea  gaskkohagaid  rámššas,  johkagáttiin šaddet sieđggat, rásit ja urttat, ja badjelis leat fas čáhppesmuorje- ja deaškedaŋaseatnamat. Gaskal  Kaldvatnet  –  Melkefjellet  lea  eambbo  jeageleanan go oarjelis (Lappfjellet – Slagfjellet), ja jeagelšattut  leat  50%  dan  oasis  mii  aniha  duoddaris.  Lyftingsmo čuoččuha jeagelšattolaš skierre-čáhppesmuorjeeatnamiid ja jeagelšattolaš luomejekkiid leat mihtilmassan váris. Melkefjellet davvelis gávdnjit goitge rásseeatnamat  ja  jasat  alla  várreeatnamiin.  Badjel  900 m.bm.  lea  eanas  juovva  ja  bákti,  ja  unnán  šaddu, muhto dat lea mávssolaš báikin báhkaid áiggi. Kaldvatnet oarjjabeale eanan leat oktan duovddan dainna  vuolládat  eatnamiin  mii  lea  jávrri  lulábeale. Guovllus leat buorit jeagelguohtumat, ja ovttas guovlluiguin Melkefjellet nuorttalis, leat dat buorit guovllut skábmajagis, maid sáhttá atnit nubbin vejolašvuohtan Mofjellet:i  lassin  ja  konvenšuvdnaguvlui  Ruoŧas. Guovllus sáhttá guođohit eará áigodagain, erenoamážit čakčajagis. Geainnut,  mat  juhket  dán  oasi  orohagas  máŋgan duovddan,  leat  mielddisbuktán  bártahuksemiid  ja stuora johtolaga, mii muosehuhttá bohccuid. ¶
Guovllut Kaldvatnet davábealde Orohatrádji manai ovdal Junkerfjellet badjel. Ildgruben  lea  vuosttažettiin  atnán  dušše  guovlluid  várreráiddu lullelis. Guohtumiid  takseremis  juhke  guovllu  golmma oassái, nuortan oarjjás guvlui lei Kvefsendalen, Kjerringfjellet  ja  Kopparvatnet.  Vuhtto  ahte  ráddjen  lea dahkkon  1919  konvenšuvnna  geasseorohaga  juogu mielde. Mii oaidnit guohtumiid árvvoštallama čoahkkáigeasu 4.9. tabeallas. ¶
4.9.  tabealla. Iešguđet  guohtunšlájaid  juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Kaldvatnet davvelis. ¶
Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶
13 Soahkevuovdi čáhppesmuorji – Oaivejeagil ¶
6 Vuollegis sarritdaŋaseanan ¶
12 Skážerluktieanan ¶
25 Gaskkas- skieran ¶
– Lagešvuovddit ¶
21 Várrevuovdesitnu eanan ¶
12 Gáisáeatnamis storkenebbeng ¶
7 Sieđgarohtu ¶
8 Jeakkit, bođu ¶
14 Ii-anihahtti ¶
Kvefsendalen  fátmmasta  areálaid  goappaš  bealde vákki  gitta  Junkeråa:i.  Iešalddis  vággi  lea  govdat, 4.8. tabealla. Iešguđet guohtunšlajat juohkáseapmi (%) Ildgruben guovddáš osiin. ¶
45 Deaškedaŋas eanan ¶
5 Skierrit, čáhppes-muorjeeanan ¶
9 Soahkevuovdi/Čáhppes-muorjjit- Oaivejeagil ¶
14 Sarritdaŋas eanan ¶
2 Skážerlukti eanan ¶
1 Gaskkas-Skieran ¶
5 Lagešvuovddit ¶
21 Várre- vuolleeanan-heavošdaŋas-eanan ¶
7 Bođu jassagobit ¶
6 Várre rásseeanan ¶
14 Giđđasuorbmarássi –gieddedáđir Sieđgarohtu ¶
7 Bođu jeakkit ¶
16 Ii-anihahtti ¶
muhto bajás lea ceakkus Junkern guvlui. Doaresjogažat  leat  gobágahtten  ja  dahkan  guraid  vággái.  Lyftingsmo čilge dan leat “hui erenoamáš čáppa vággin” . Obbalaččat  árvvoštallá  son  ahte  56%  areálain  leat buorit,  dehe  buorebut  go  buorit  guohtumat.  Eanas leat  skierrit,  čáhppesmuorjeguolbanat,  sarritdaŋas, lagešvuovdi,  gironlastagobit  ja  sieđgarođut.  Dasa lassin  lea  jeagelšattolaš  soahkevuovdi,  nappo  oaivejeagil. Oktiibuot lea máŋggalágan ja buorre guohtun. Gaskaáidi  ráddje  konvenšuvdnaguovllu  vákkis. Kjerringfjellet  lea  garra  ja  guorba  várri,  muhto muhtin  sajiin  lea  báitaráktu.  Earret  duoddara  leat duolba eatnamat ja smávva jávrrážat. Jávrrážiid birrasiin lea rássešaddu. Badjelis leat dávjá čáhppesmuorjeguolbanat,  main  lea  jeagil,  erenoamážit  Blerekvatna  birrasiin.  Guovlu  lea  muhtin  dáfus  dievaslaš, gos gávdnojit juohkelágan guohtunšlájat, maid bievlajagis dárbbaša. Nuortadavvelis lea Virvassdalen rádjin. Várregilga lea  ceakkus  ja  rámššas.  Kvefsendalen:a  ektui  ii  leat rádjeáidi Virvassdalen:a mielde konvenšuvdnaguovllu guvlui davvelis. Kopparvatnet lea oarjelis Kjerringfjell. Messengåa, Jarfjellet  lea  guovdu  duottaraláža.  Guovllus  šaddá eambbo  várrevuovdesitnu  ja  leat  eambbo  jeakkit  go Kjerringfjellet:s. Doppe baicca eai leat nu ollu gironlastagobit,  vaikko  21%  lea  ollu.  Soahkevuovddis šaddá  veahá  čáhppesmuorji  ja  oaivejeagil.  Guovllus guhtot  ollu  sávzzat,  ja  dat  heajuda  boazoguohtuma. ¶
Oktiigeassu Orohaga guovddáš oasit Ildgruben orohat lea máŋga jagi atnán Ramsele konvenšuvdnaguovllu dálvejagi eanamin. Konvenšuvdnaguovllu guohtuma dihte lea orohat álohii dárbbašan guođohit  molssaevttolaš  eatnamiid  orohaga  siskkobealde dálvet. Dálvedálkkádagat dahket liikká molssaevttolaš  eatnamiid  eahpesihkarin,  ja  danne  leat gaskkohagaid  ferten  biebmat  bohccuid.  Danne  oaivvilda fágalávdegoddi deaŧalažžan sihkkarastit orohahkii dálvejagi eatnamiid buorebut go dálá dilis. Seammás berre suddjet dálá molssaevttolaš guođohanguovlluid,  nu  ahte  guovllut  eai  guhtojuvvo  eará áigodagain.  Guovllut  leat  Mofjellet,  guovllut  ráji mielde Umbukta:s Kaldvatnet:i ja guovllut oarjelis dán jávrri. Dát mearkkaša ahte boares Ildgruben orohaga guovlluid  ii  sáhte  guođohit  garraseappot  bievlajagis. Fágalávdegoddi  lea  árvvoštallan  sirdit  ráji  Melkefjellet  oarjelis,  vai  Ran  čearru  oažžu  buoret  geasseguovdileatnama. Ovdalis namuhuvvon ákkaid vuođul ii oro riekta sirdit ráji. Dasa lassin massášii Ildgruben iežaset buoremus geasseguovdileatnama. Nu leage sirdimis duššefal teorehtalaš ávki. Fágalávdegoddi  oaivvilda  leat  guokte  eananoasi dálá orohaga siskkobealde, mat eai leat mávssolaččat dan siidii, gii dál lea Ildgrubenis. Dát lea guovlu lullelis  Grasvatnet/Okstindan  (orohaga  lulimus  oassi),  ja guovlu davvelis Junkerfjellet (orohaga davimus oassi). Earret  Junkerfjellet  lulábeale  guovlluid,  ii  leat  lunddolaš dálá siidii atnit dáid eananosiid. Ferte gávdnat eará čovdosa. ¶
Guovllut lullelis Okstindan. Fágalávdegotti  mielas  eai  leat  fágalaš  ákkat  maid vuođul  ii  galggaše  Ubmeje  atnit  Spjeltfjelldalen  konvenšuvdnaguovllu  maiddái  boahtteáiggis.  Earalágan geavaheapmi  gáibida  ođđa  rádjeáiddi  Grasvatnet rájes, ja badjel Artfjellet, mii gártá hui divrrasin seammás go heajuda guovllu ávkki. Rievdadus lea maiddái hui  stuora  vahágin  Ubmeje:i.  Fágalaš  áigeguovdilis gažaldahkan  lea  movt  guovllu  ráddjet.  Lea  deaŧalaš deattuhit guohtumiid ávkki, areálgeavaheami ja vuhtii váldit eará boazosápmelaččaid. Lávdegotti  mielas  doaibmá  Grasvatnet  rádjeáidi dohkálaččat.  Lávdegoddi  lea  árvvoštallan  bidjat  ráji oarjelii, Grasvatnet oarjeleamos luovtta rájes ja lulásguvlui. Earret topografiija lea rádji heittot dakko ahte bohccot  báhkkahuvvet  gohpái,  dego “sehkkii” ,  dan sadjái go caggá bohccuid. Danne ii berre rievdadit ráji davil. Lulil  lea  lávdegoddi  árvvoštallan  ja  hilgon  čovdosiid mat mielddisbuktet áiddiid Storelva mielde ja viidásit  lulás  riikarájii  mielde.  Dát  čoavddus  lea  seammágo  jagi  1972  konvenšuvnnas,  čoavddus  maid áššebealit leat maŋŋil hilgon. Luonddudilalašvuođaid dihte livččii áidi hejot doaibman, ja livččii šaddan hui divrasin. Nubbi vejolaš lulábeale rádji livččii Favnvassdalen, vejolaččat sáhttá áidut vákki. Krutfjellguovlu lea dasto áidna  eananoassi  mii  báhcá  Ildgruben  lulimus  oasis. Vaikko vel anášiige guovllu lotnolasat Jofjell:in Ruoŧa bealde, eai goitge livččege guovllus dárbbašlaš kvalitehtat, mat adnojit jus ásaha sierra boazodoalu dohko dálvejagi eatnamiid vuođul Ruoŧas ¶
. Guovlu lea liiggás gárži ja das váilot dárbbašlaš giđđa- ja čákčajagi eatnamat.  Dát  fas  doalvu  dan  guvlui  ahte  buoremus čoavddus lea bidjat Krutfjellet oktan muhtin guovlluin das  lahkosiin.  Guovllus  leat  kvalitehtat,  mat  dahket dan  buorren  go  guođoha  ovttas  sihke  Vapsten  ja Ubmeje guohtumiiguin, ja dát guođoheapmi ii váikkut mearkkašanveara  oktiige.  Jus  rádji  biddjo  Krutåga mielde, ja dát lea ruovttoládje go Favnvassdalen ektui, de šaddá buorre rádji, iige báljo dárbbaš gaskaáiddi. Obbalaš  luondduhálddašan  geahččanbealis  mearkkaša dat ollu norggabeallái. Das gitta makkár čearuin lea,  dahje  geat  ožžot  guođohanvuoigatvuođa  Jofjellet:s,  gáibida  dakkár  čoavddus  gaskaáiddi  Övre Jovattnet:s rájes gitta Tängsvattnet:i. Jus  dálá  konvenšuvdnaguovllu  rádji  viiddiduvvo Favnvassdalen:i,  vejolaččat  Krutåga:i,  lea  dat  hui stuora viiddideapmi. Dát addá máŋga vejolašvuođa : ¶
47. Jagi 1972 konvenšuvdna eaktuda dánlágan geavaheami gos Granø adnui dálvejagi eanamin. ¶
ga doalloovttadaga Ildgrubenis, ja ahte Ildgrubena siiddat rátket sierra dálvet, ja masttadit Ildgrubena dálá siiddain dálvái. ¶
Ubmeje:i.  Molssaeaktun  dás  sáhttá  leat  ahte  Ildbruben  oažžu  ođđa  dálvejagi  eatnamiid,  ja  ahte ođđa siiddat dollet searveealu birra jagi ovttas Ildgrubena dálá siiddaiguin. ¶
Viidát  dalvejagieatnamat  Ildgrubenii  gáibidit  ahte mearrida rámmaeavttuid man viiddis galgá leat (lohku ja  rádji).  Berre  bidjat  vuođđun  ovdalis  eavttuid  mat ledje Ramseles, oktan dainna viiddiduvvon boazodoaluin. Granø kapasitehta ferte juohkit Ildgruben ja Byrkije  gaskka,  ja  boahtit  lassin  dasa  mii  namuhuvvui ovdalis. Fagalávdegotti mielas lea dát čoavddus heajumus,  dannego  dagaha  Ildgrubena  jeagelguohtumiid guođohuvvot garraseappot. Áidi  Okstindjiehki  lulábealde  ii  leat  doaibman rádjin oarjjil. Lávdegotti oaivila mielde ii leat vejolaš oažžut  áiddi  doaibmat  dakko  gokko  lea  biddjon. Vaikko dálá konvenšuvdnaguovlluid bisuha, dahje jus vállje  ovtta  dán  njealji  eará  namuhuvvon  vejolašvuođain, de dárbbaša doaimmaid álggahit, mat cagget bohccuid beassamis oarjjás ja boares Røssåga orohahkii. Man stuoris váttisvuohta šaddá, lea gitta Ubmejea boazologus, muhto buotlágan čovdosat gáibidit sihkkarastima.  Leat  2  váttis  eanangaskka.  Nubbi  lea guovlu  gaskal  Okstindan  ja  Røsvatnet,  masa  ferte gávnnahit  eará  vejolašvuođa  go  Steikvassdalen. Várrečielgi  vákki  nuortalis  galgá  lávdegotti  mielas biddjot vuođđun go šiehtadallá gokko rádji galgá huksejuvvot. Seammás galgá caggat Hjartfjellneset bokte, vai bohccot eai beasa njárgii, ja das vuoja rastá Røsvatnet. Lávdegotti oaivila mielde sáhttá dán buoremusat  dahkat  go  hukse  seaibbaha  dálu(id)  badjelii  mat leat dakko lahkosiin. ¶
Guovllut Kaldvatnet davábealde. Boazodoallu atná guovllu dušše gaskkohagaid. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá duogážin leat váilevaš dárbu  ja  /dahje  ballá  masttadit  ránnjá  siiddaiguin konvenšuvdnaguovlluin. Guovlu lea bivnnuhis geassejagi eanan, muhto sáhttá maid adnot giđđat ja čakčat. Fágalávdegoddi  oaivvilda  gávdnot  4  vejolašvuođa: ¶
čearuin/dahje eambbogiiguin Ruoŧabealde ránnjáčearuiguin.  Vejolašvuohtan  sáhttá  leat  oktasiida geasset  ja  sierra  dálvesiiddat.  Siidda  dálvejagieatnamat  berrejit  dalle  leat  lahkalaga  orohaga  eará dálvejagi eatnamiiguin. ¶
Guokte vuosttaš vejolašvuođa gáibidit gaskaáiddi Virvassdalen mielde gitta dálá áidái Kvefsendalena bajás. Veadjá  dárbbašuvvot  áidi  maiddái  3.  ja  4.  vejolašvuođa  dáfus,  muhto  lea  gitta  das  makkár  čearut oktonassii,  dahje  ovttas  Ildgruben:in,  atnet  guovllu. Vejolašvuođaid  heittotbeallin  lea  Fagalávdegotti mielas dat go bohccot, mat leat Junkerfjellet:s, bálgalit alla várreeatnamiidda. Go fas luitet vulos, sáhttet mannat juogo luksa dehe davás. Jus mannet luksa, de bohtet jeageleatnamiidda Kaldvatnet bokte, ja dat leat vahágin  dálá  Ildgrubena  boazodollui.  Dán  vejolašvuođa  ferte  garvit.  Namuhuvvon  vejolašvuođat  eai ovddit  maidege  ávkkiid,  ja  danne  leage  Fágalavdegoddi  árvvoštallan  bisuhit  guovllu  nu  movt  lea  dál. Jus vállje rievdadit, lea guohtunekologiija ja doaibmadilálašvuođaid  árvvoštallama  vuođul  buoremus atnit guovlluid ovttas dálvejagi eatnamiiguin Ruoŧas. Čearut ráji lahkosiin dárbbašit dákkár guohtumiid, ja dat doarju searvedoaimma jurdaga. Makkár čovdosa vállje, lea sparrolaga dainna makkár dálveguohtumat leat atninláhkái. Berre  doalahit  dálá  konvenšuvdnaguovllu,  mii  lea riikaráji  mielde  nuortalis  Melkefjellet,  Kaldvatnet  ja Kvefsendalen.  Fágalávdegotti  mielas  ii  dárbbaš  rievdadit dán guovllus, jus vel áiguge guohtumiin oažžut buoret ávkki. Dalle ferte guovllu čatnat Junkerfjellet eatnamiidda.  Guovllus  lea  veahá  erenoamáš  rádji, muhto dán galgá fágalávdegotti mielas čoavdit Ruoŧas siskkáldasat.  Dálá  rádjeáidi  ii  leat  almmatge  nu vuogas  báikkis.  Báikkalaš  šiehtadallamiin  berre árvvoštallat eará saji cegget áiddi, vai Ildgruben beassá johtit nuorttabeale Kaldvatnet:a. Konvenšuvdna  §  9  vuođul  lea  Ildgrubenis  riekti rasttildit riikaráji Övre Uman davvelis. Fágalávdegotti mielas ii dárbbaš rievdadit maidege guohtumiid dáfus. ¶
4.2.3 Gran čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  18  doalu  maidda  gullet  oktiibuot  41 olbmo.  Jagi  1946  láhkaásahusa  mielde  lea  alimus lobálaš  boazolohku  8  600  bohcco,  earret  misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat leat 4.5 kárttas. Gran guođoha  ja  ovttasbargá  Sváipa  čearuin  bievlajagis gitta  dassážiigo  rátkkašit  dálvesiidan  skábmamánus. ¶
Sii  ovttasbarget  dannego  bievlajagi  eatnamiin  váilot lunddolaš oazit. Praktihkalaččat sáhttá Gran ja Sváipa gohčodit oktan čearrun mas leat guokte sierra siidda, muhto  hálddatlaččat  ja  lágalaččat  leat  guokte  sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin rájiide mat čilgejuvvojit 4.5 kárttas, lea Gran čearus  okta  gaska  gokko  rádji  lea  Ran  čearu  guvlui Ammarfjäll-duovdaga badjel, mii lea oktan duottareanamin almmá lunddolaš rájiid haga. Oarjjil lea čerrui seammá heittot, váilot lunddolaš oazit dakko gokko riikarádji manná badjel guohtuneatnama, mii lea oktanduovddan. Dálveguohtuneatnamiin váilot maiddái dákkár rájit, nu movt juo ollu dálveguohtuneatnamiin muđuige.  Dálveguohtuneatnamiin  váilot  maid  lunddolaš rájit čearuid gaskka, muhto dálvet nagoda buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobargguid nu ahte eallu bissu dihto eatnamiin. Guottetbáiki lea rájes nuortan Vinkelkrokena rádjai, ja dat leage measta visot sin bievlajagi eanan. Čearu eatnamiin Ammarfjäll-guovllus guođohit vuosttažettiin dalle go jávrrit leat jikŋon, mat dalle eai  cakka  bohccuid  mannamis  dohko.  Erenoamáš deaŧalaš lea Nalovardo várrevuvddiin guođohit juste ovdalaš  guotteha,  daid  áiggiid  go  cuoŋu  lea  lássen ealádaga  ja  boazu  gávdná  duššefal  lahppojeahkála. Björkfjället:s leat árrat bievladielkkut ja vuvddiin lea valjit  lahppojeagil,  ja  danne  leatge  dát  duovdagat Gran čearu oaláš guottetbáikin. Geasset  mihcamáraid  rájes  gitta  borgemánu  álgui lea eallu riikkaráji guovllus gos Gran ja Svaipa čearut merkot misiid. Čakčageasi guođohit duottarravddain ja jeaggegáttiin vumiin ja vuolládagain duolbasit eatnamiin  mat  leat  Lais-joga  ja  Vindel-joga  gaskka. Čakčageasi  njuvvet  nuorra  varrásiid  čearu  váldorátkka-  ja  njuovvangárddis  Biergenæs:s.  Skábmamánus lea gárddástallanáigi, go lea muohttán ja čázádagat leat jikŋon. Dalle rátkkašit ja njuovadit. Gran ja Svaipa. Váldorátkkašeamit leat Biergenæs- ja Laisheden-gárddiin, gos rátket dálvesiidan. Gran čearus leat vihta - guhta dálvesiidda. Čearru sáhttá geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶
Guohtun Gran  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%)  ( 4.10. ja 4.11. tabealla ). 4.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
1,3 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
147,3 12,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
5,0 Daŋas-/goike guolban ¶
349,9 30,5 Varas guolban ¶
304,3 26,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,2 Goikásit rásseeanan ¶
6,0 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
39,23,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
725,3 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
293,5 27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,0 Goike bovdnajeaggi ¶
4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,2 Daŋas-/goike guolban ¶
7,4 Varas guolban ¶
77,8 10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,6 Goikásit rásseeanan ¶
2,4 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
217,6 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,20,0 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,20,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,6 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Viidodagat, mat leat tabeallain juohke šattu nammii, čájehit  šaddašlájaid  viidánusa  áigodatguohtumiin. Čearru hálddaša badjel 718,2 km ¶
ruonasguohtuma bievlajagi eatnamiin. Dán eatnamis lea 100 km ¶
konvenšuvdnaguovllus.  Ruonasguohtumat  leat  seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (143,7 km ¶
), varas guolban (304,3 km ¶
) ja njuoskasit rásseeanan (105,1 km ¶
). Šattuid dáfus lea bievlaguohtun hirbmat buorre. Dan seammás  sáhttá  dadjat  ahte  ruonasguohtumiin  leat viiddis báikkit mat áinnas sáhttet guođohuvvot jeagelguohtunáigodagas.  Dat  áiggit  leat  giđđat,  cuoŋo-  ja miessemánu,  ja  čakčat  –  čakčadálvvi,  čakčamánus  - skábmamánnui. Jeagelguohtumat gávdnojit daŋas/goike  guolbaniin.  Dat  leat  349,9  km ¶
ruonasguohtunareálas.  Lastamuorat/sieđgarođut,  mat leat ruonasguohtun, dahket birrasiid 13 %, ja loktejit eatnamiid árvvu ruonasguohtumin. Gran hálddaša badjel 136,5 km ¶
guohtuneatnama dálvejagi eatnamiin. Jeageleatnamat leat mearkkašahtti  gáržžit.  Dilli  buorrána  das  go  gaskajohtolagas  lea jeagelšaddu 185,1 km ¶
, man sáhttet geavahit skábman ja muđui olles dálvvi daid jagiid go lea unnán muohta. Goahccevuovddis šaddá maiddái veahá jeagil seamuleatnamis, muhto jeagelšaddu lea duššefal báikkuid, ja danne ii boađe ovdan šaddokárttain. Dát navdin lea vuođđuduvvon  daid  vuđolaš  boazoguohtundutkamiidda, mat dahkkojedje Norbotten leanas. Doppe čájehuvvui ahte lei dábálaččat goalmmádas oassi jeahkális gávdnamis varas goahccevuvddiin, muhto šaddokárttain ii lean dát obage dulkojuvvon leat jeagelguohtumin.  Dálveguohtumiin  lea  muorračuohpahat  324,7 km ¶
,  dahje  12,8  %  nettoareálas.  Dát  eanan  ii  anit guohtumiin  boazodoalu-oainnus.  Go  vuovddit  leat njáskojuvvon  jalgadin,  de  anihit  dušše  árradálvvi  ja árragiđa go bievlagoahtá. Gaskajohtolagas, mii lea ruonasguohtuma ja dálvejagi eatnamiid gaskkas, lea 1292,9 km ¶
ruonasguohtun, vel lassin namuhuvvon jeagelguohtumiidda. Dát ruonasguohtumat  leat  dušše  muhtin  muddui  ávkin. Muhtin  eananosiid  oažžu  geavahit  duššefal  golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Dat mielddisbuktá ahte eatnamat mat leat lahkosiin, eai báljo guođohuvvo dalle go lea bahá ribahit bohccuid  lobihis  eatnamiidda.  Dás  lea  dasa  lassin  sáhka alla várreeatnamiid birra, dábálaččat guossavuovddi, gos lea gassa muohta dálveguovdil. Ii-anihahtti eana, eandalii geađgeeanan ja ráššá, lea gaskamearálaš  dásis  Gran  čearus,  go  buohtastahttá eará várreeatnamiiguin Västerbottenis. Geasseguohtumiin lea 39,2 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja das lea 12,2  km ¶
konvenšuvdnaguovllus.  3,3  %  lea  ruoŧabealde ja 3,6 % norggabealde. Čearu geasseguohtuneatnamiid nettoareálas lea 19,9 % badjelis go 1 000 m bm.  Ná  badjin  lea  šattohis,  asehis  eanan,  muhto dákkár eatnamat leat buorit bálganbáikin bohccuide. Ferte gal gávdnot ruonasguohtun alla várreeatnamiid lahkosiin, vuolládagain gos boazu sáhttá guohtut. Eatnamat,  mat  leat  badjelis  go  1  000  m  bm,  leat  eanas Ammarfjäll-guovllus.  Daid  guovlluid  ii  ane  čearru, dannego eatnamat leat Vindel-joga lullelis, ja nu leatge sierra  duovddan  čearu  eará  bievlaguohtumiid  ektui. Gran čearus leat unnán alla várreeatnamat, mat adnojit bálganbáikkin, eaige čearus leat jiehkitge. ¶
4.2.4 Ran čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  24  doalu  maidda  gullet  sullii  60  olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 7800, earret misiid. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 4.5  kárttas. Ran  ii  juogat  guoh- tuneatnamiid ránnjáčearuiguin. Davábeale lea bievlaguohtuneatnamiin  lunddolaš  rádji,  nappo  Vindelčázádat,  mii  vuolgá  Sorseles  ja  manná  Ammarnäsii. Das  viidáseappot  oarjjás  Ammarfjället  badjel  gitta riikkaráji  rádjai,  eai  leat  lunddolaš  oazit.  Lea  dušše hálddášandásis  biddjon  njulges  rádji,  beroškeahttá makkár  eatnamat  dakko  leat.  Dan  eananoasis,  mii manná riikkarájis Ammarfjället guvlui, leat boazoáiddit.  Das  nuorttas,  Ammarfjället:s  eai  leat  oazit  mat cagget  bohccuid  mannamis  davás.  Dat  fas  mielddisbuktá ahte Ran čerrui ii leat vejolaš garvit davit eananosiid go sii galget guođohit daid eananosiid duovdagiin mat gullet sidjiide. ¶
Čearu  lunddolaš  rádji  lea  Juktåns-čázádat  lulil, dakka  nuorttabealde  sisruovdemáđi  ja  dat  manná gitta Överst-Juktan rádjai. Dan rájes oarjjás Tärnasjön rádjái ja viidáseappot riikkarádjái leat áiddit. Erenoamážit Tärnasjön rájes oarjjás lea biddjon njulges rádji badjel  várreeatnama,  mii  manná  oktanduovddan. Boazoáidi  lea  eaktun  dasa  ahte  Ran  ja  Storfjellsiida Ubmejes  sáhttet  guođohit  iežaset  eatnamiid,  almmá stuorit masttademiid haga. Oarjjil ii doaimma riikkarádji lunddolaš rádjin. Ráji mielde oarjjabeale lea ceggejuvvon  áidi  amaset  bohccot  rádjeguovllus  rasttidit riikaráji  Norgii.  Ran  anii  Melkfjell-guovllu  geasseguovdileanamin ovdal jagi 1972. Duovdagiin, gos leat dálveguohtumat, váilot oazit, muhto dálvet lea goitge geahppasit  goalŋŋadit  ealu  ja  lágidit  dihto  guohtumiidda. Cuoŋománu  loahpas  cakkadit  ealu  oarjjabeallái “gilvinráji".  Oaláš  guottetbáikin  leat  Geuverten-  ja Ältsvattnet-guovllut, ja maiddái lulábeale Ammarfjället.  Doppe  bievlá  árabut,  ja  lea  maiddái  suodjibáiki njuoratmisiide. Geassemánus- suoidnemánus doalahit ealu  vári  oarjjabeale  eananosiin.  Sin  geasseorohat leage Ältsvattnet gáttes ja Laiva birrasiin gos maiddái merkot misiid. Borgemánus luitet ealu lávdat miehtá guovllu Norgga-Ruoŧa rájis “gilvinráji” rádjai. Čakčamánu  álggus  njuvvet  nuorra  varrásiid  Kraipes.  Sii njuovadit ja maiddái rátkkašit dálvesiiddaide Kraipe gárddis  ja  Giepperváris lahkosiin.  Dát váldorátkkamat, mas rátket dálvesiiddaide, leat čakčadálvvi maŋŋil go čázit leat jikŋon ja lea muohttán. Sii vižžet  bohccuideaset  nuppiin  siiddain  go  doppe  leat gárddástallame seammá áigodagas. Dábálaččat rátket čearus  viđa  dálvesiidan  ovdalgo  johtet  dálvejagi  eatnamiidda.  Čearru  sáhttá  guođohit  sihke  rittu-  ja  siseatnanguovlluid  dálvet,  ja  dan  dahket  juohke  jagi. Cuoŋománus  johtet  siiddat  dakka  oarjjabeallái . ¶
Guohtun Ran čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.12. ja 4.13. tabealla ). 4.13. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
86,5 19,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,1 Goike bovdnajeaggi ¶
1,2 Goike šattolaš jeaggi ¶
5,7 Daŋas-/goike guolban ¶
411,3 27,5 Varas guolban ¶
299,9 20,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
9,1 Goikásit rásseeanan ¶
96,26,4 Sieđgarohtu ¶
2,4 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
4,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
2,0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 1048,6 42,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
325,5 13,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,2 Goike bovdnajeaggi ¶
5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
7,3 Daŋas-/goike guolban ¶
2,5 Varas guolban ¶
3,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,4 Goikásit rásseeanan ¶
0 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
413,9 16,9 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
1,0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearru  hálddaša  badjel  942,8  km ¶
ruonasguohtuma bievlajagis. Das lea 19,9 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Dan  eananoasis,  mii  Ammarfjället:s  lea  Gran  čearu siskkobealde,  lea  122,6  km ¶
ruonasguohtun.  Dát eananoassi ii leat lunddolaččat sierra oassin Ran čearu guohtuneatnamiin. Dasa lassin leat Gran čearus 233,7 km ¶
dálveeatnamiin  dálveguohtunšlájat,  ja  badjel  1 739,9 km ¶
lea ruonasguohtun ja fas gaskajohtolagas lea 109,2 km ¶
jeagelguohtun. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin  lea  971,8  km ¶
oarjjabealde . Go oarjjabealde leat, mearkkaša dat ahte dáid eatnamiid fertejit guođohit bievlan. Gaskajohtolaga dálveguohtumiid sáhttet dábálaččat geavahit duššefal skábman,  danne  go  dát  guohtumat  leat  alla  várreeatnamiin, ja doppe lea giđabeallái muohta liiggás gassat. Geasseguohtumiin lea 59,4 km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja dán oasis lea 0,1 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti proseantalohku lea 4,0 ruoŧabealde ja 0,5 norggabealde. Areálas lea 19,1 % badjelis go 1 000 m bm.  Čearus  eai  oba  leatge  alla  várreeatnamat  dain duovdagiin mat leat mearriduvvon rájiiguin. Geahča 4.5  kártta. Čilgehusas  oaidnit  ahte  Ran  čearus  leat arvat viidát jeagelguohtumat go ránnjás Gran čearus. Ollislaččat  daddjon  leat  Ran  čearus  buorit  jeagelguohtumat  dálvet.  Čearu  jeageleatnama  nettoareálas lea  397,6  km ¶
,  dahje  10,8  %  ođđasit  šaddame.  Dán eatnama ii sáhte guođohit. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
4.2.5 Fágalávdagotti evttohus ¶
Svaipa – Gran – Ran – Ildgruben – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gran ja Svaipa čearut ožžot  ovtta  konvenšuvdnaguovllu  Ildgruben  orohaga davábeale eananosiin ja lulágeaže eananosiid Sáltoduoddara orohagas, nu movt oaidnit 4.2 kárttas. Gran/Svaipa oažžu rievtti rasttidit Kaldvatnet- geaidnu  ja  E6.  Evttohusa  eaktun  lea  ahte  rádji gaskkal Ran ja Gran čearuid rievdaduvvo nu ahte Ammarfjället  gullagoahtá  Ran  čerrui.  Sáltoduoddaris  lea  rasttidanriekti  nuorttabeale  Nasafjället dálvet. Ran oažžu ovtta konvenšuvdnaguovllu, geahča 4.2 kártta. Evttohus mielddisbuktá ahte dálá áiddit galget sirdot dán guovllus. Ildgruben  oažžu  konvenšuvdnaguovllu  dálveguohtuma váste Ruoŧas. ¶
4.3 Ildgruben – Ubmeje guovlu ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  15  doalu  maidda  gullet  38  olbmo.  Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku  9  000,  earret  misiid.  Čearu  rájit  ja  áigodatguohtumat  bohtet  ovdan 4.5  kárttas. Ubmeje  ii  ane njuolgut  daid  seammá  guohtumiid  ovttas  ránnjáčearuiguin,  muhto  sii  baicca  atnet  unná  eananoasáža oarjjabealde  Tärnasjön,  mii  gullá  Ran  čerrui.  Dán eananoasi  atnima  váikkuha  dat  gokko  rádjeáidi  lea ceggejuvvon.  Davil  lea  čearru  bures  earuhuvvon  sisruovdemáđi  rájes  gitta  Överst-Juktan:i  go  dakko  lea Juktan čázádat. Das oarjjás Tärnasjön meattá ja gitta Bajit-Uman:i  leat  áidon.  Erenoamážit  Bajit-Uman  ja Tärnasjön gaskkas lea áidi dárbbašlaš vai Ubmeje ja Ran  čearut  eai  masttat.  Praktihkalaš  boazobarggu dáfus ii leat riikkarádji lunddolaš rádji oarjjil. Ubmeje ii  geavat  guovllu,  mii  lea  davábealde  Bajit-Uman  ja oarjjás Kåtavikena rájes, dannego jávri lea lunddolaš rádji  Ildgruben  orohaga  guvlui.  Riikkarádji,  mii manná Ammarfjället badjel, ii leat biddjon lunddolaš oziid mielde. Ammarfjället lea oktan eanamin, mas eai leat lunddolaš rájit mat cagget bohccuid. Dakko váilot lunddolaš  oazit  mat  caggat  bohccuid  rasttildeames ráji, go guođohit ráji duohken. Lulil  lea  čearus  buorre  lunddolaš  rádji  Vapsten čearu guvlui Norgga ráji rájes ja gitta dálvejagi eatnamiidda. Dát lunddolaš rájit leat Jovattsdalen ja dasto Ubmeeanu čázádagat nuorttasguvlui. Nu go maiddái eanas  siseatnanguovlluin,  de  váilot  Ubmeje  čearus lunddolaš rájit dálveguohtumiin eará čearuid guvlui. Vaikko vel váilotge oazit, lea dálvet goitge muohttaga áiggi  álkit  sirdit  ja  gohkket  ealu,  dannego  dálvet  lea eallu lodji. Bievlajagis leat čearus guokte siidda, Artfjäll- ja Storfjällsiida. Sii leat goabbat siiddas dannego Ubme-eatnu  juohká  eatnamiiid  lunddolaččat  guovtti oassái. Cuoŋománus  sii  johtet  dábálaččat  ealuin  giđđaguohtuneatnamiidda.  Guottetbáikin  adnojit  guovllut miehtá  vuollegis  báikkiid  rájes  gitta  Norgga  ráji duohkái. Lulli-siidda oaláš guottetbáikin lea Artfjället ja  Storfjäll-siidda  oaláš  guottetbáiki  lea  oarjjabealde Biellojávrri. Miessemearkunáiggi cagget ealu Artfjällguvlui ja konvenšuvdnaguvlui dakko lahkosiin, Stor ¶
fjällguvlui ja Ryfjället guvlui. Čakčageasi lávdá eallu vumiide,  mat  leat  váriid  lahkosiin.  Storfjäll-siida njuovvá nuorra varrásiid Biellojávrri gárddis. Artfjällsiida  gárddástallá  fas  Ström  ja  Strimasund  gárddiin. Sii rátkkašit dáin gárddiin dálvesiidan, muhto maiddái nuortalis,  nu  movt  Blaikfjället  ja  Renberg  gárddiin. Dábálaččat leat čearus golbma dálvesiidda, ja dálvejagi eatnamiin leat skábmamánu loahpas cuoŋománnui. Čearu siiddat sáhttet geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶
Guohtun Ubmeje  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 4.14. ja 4.15. tabealla ). ¶
4.14. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
468,8 28,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,7 Goike bovdnajeaggi ¶
11,20,7 Goike šattolaš jeaggi ¶
3,9 Daŋas-/goike guolban ¶
417,4 25,0 Varas guolban ¶
181,0 10,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
166,7 10,0 Goikásit rásseeanan ¶
4,6 Sieđgarohtu ¶
7,0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
1,20,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
6,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 669,2 4.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi  1 622,0 45,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
650,4 18,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,8 Goike bovdnajeaggi ¶
4,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
7,0 Daŋas-/goike guolban ¶
3,1 Varas guolban ¶
4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,6 Goikásit rásseeanan ¶
0,3 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
370,8 10,4 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
0,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0,8 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearru  hálddaša  badjel  1004,6  km ¶
ruonasguohtumiid bievlajagi eatnamiin. Das lea 75,0 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtun lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (468,8 km ¶
), varas guolban (181,0 km ¶
)  ja  njuoskasit  rásseeanan  (166,7  km ¶
).  Bievlaguohtumat  leat  hirbmat  buorit.  Mii  oaidnit 4.14. tabeallas ahte eatnamiin lea erenoamaš buorre jeagil, go njealjádas oassi nettoareálas lea daŋas-/goike guolban.  Eatnamiid  sáhttá  guođohit  giđđat,  čakčat  ja čakčadálvvi. Ubmeje  hálddaša  badjel  122,4  km ¶
jeageleatnama dálveguovdilguohtumiin. Dás gullá 12,2 km ¶
konvenšuvdnaguovlui  Norgga  beale  ealuide  dálvejagi  eana ¶
min. Lea unnán jeagelguohtun dálveeatnamiin, muhto dilli buorrána go lea 51,7 km2 jeagelguohtun ja dálveguovdil guohtumiid gaskkas. Dán guohtuma  sáhttá  atnit  skábman  ja  muđui  go  lea  unnán muohta  dálvet.  Ubmeje  čearru  hálddaša  dasa  lassin badjel 1 463,1 km ¶
ruonasguohtumiid ja 110,4 dálveguohtuneatnamiid gaskajohtolagas badjelis.  Dat  eatnamat  sáhttet  guođohuvvot  skábman,  ja dainna  lágiin  seastá  dálveguohtumiid.  Berre  muitit ahte dát guovllut eai sáhte adnot dálveguovdil, eaige giđabeallái, dannego dalle lea hirbmat gassa muohta. Dálvejagi  eatnamiin  berrešii  maiddái  leat  valjit jeagil  dain  seamulšattolaš  goahccevuvddiin,  mat dahket  bures  sullii  55%  nettoareálas.  Jeagil  lea ođđasit šaddame 260,6 km ¶
Ubmeje dálveguohtumiin, dahje  12,3%  nettoareálas.  Daid  eatnamiid  ii  ábut guođohit dálvet. Ii-anihahtti juovat ja geađgeeanan leat badjel gaskamearálaš dási Västerbotten čearuin. Šattohis eatnamat, gáissát, gal leat gaskamearálaš ollu. Geasseguohtumiin  lea  101,8  km ¶
ii-anihahtti  geađgeeanan.  Das lea 14,9 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Proseantaloguin lea ii-anihahtti 5,9 ruoŧabealde, ja 11,1 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiin lea 19,2 % badjelis go 1 000 m  bm.  Goappaš  stuorasiiddain  gávdnojit  alla  várreeatnamat  bálganbáikin  geasseguohtuneatnamiin. Geahča 4.5–4.9  kártta. Šaddošlájaid  viidánusa  oain- nát 4.8 ja 4.9 kárttas. ¶
Oktiigeassu Ubmeje čerrui lea váttis čađahit praktihkalaš boazobarggu Artfjället guovllus almmá rasttitkeahttá riikaráji. Berrešii gávdnat lunddolaš oziid ja heivehit daid mielde  boazoguohtumiid,  amas  dárbbašit  atnit  áiddiid,  main  eatnamiid  hámi  geažil  ii  goitge  leat  ávki. Norgga  eatnamat,  maid  Ubmeje  geavaha,  sáhtašii lonuhit Ildgruben orohagain. Ildgruben oččošii dasto guođohit Ubmeje čearu dálveguohtuneatnamiid nuorttabeali eananosiid. ¶
4.3.2 Fágalávdegotti evttohus ¶
Ubmeje – Ildgruben 1.  Fágalávdegoddi  evttoha  ovttasbarggu  Ubmeje čearu  ja  Ildgruben  orohaga  gaskkas  čuovvovas guovllus:  Grasvatnet  –  Krutåvassdraget  –  Artfjället. Konvenšuvdnaáidi Steikvassdalenis sirdojuvvo. 2.  Fágalávdegoddi  evttoha  oktasaš  konvenšuvdnaguovlun Ubmeje čerrui bidjat čuovvovaš guovlluid: Grasvatnet  –  Krutåsvassdraget  konvenšuvdnaguovlu.  Ildgruben  oažžu  dálvejagi  eanamin  konvenšuvdnaguovllu  Ruoŧas.  Steikvassdalena  konvenšuvdnaáidi sirdojuvvo. ¶
4.4.1 Vapsten čearru ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 9 boazodoallo-ovttadaga ja 24 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusas mearriduvvui alimus lobálaš boazolohkun  galgá  leat  5000  bohcco,  earret  misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vapsten  čearru  ii  juogat  guohtuneatnamiid  eará čearuiguin. Lea baicca okta eananoassi man guođoha sihke Vapsten ja Vilhelmina norra čearru, ja dakko eai leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi guohtumiid  nuorttabealis ja Nordmaling  gaskkas.  Davil  lea  čearus  lunddolaš oahci,  go  dakko  lea  Jovattsdalen  ja  vidáseappot Ubmejoga  čáhcevuogádat  gitta  dálvejagi  eatnamiid rádjái. Oarjjil lea riikarádji mii ii leat lunddolaš rádji, muhto manná njuolga badjel Södra Storfjället ja Arefjället.  Lea  boazoáidi  Övre  Jovattnet  ja  Arevattnet gaskka,  muhto  das  viidáseappot  badjel  Arefjället  ja gitta  Skalmodal:i  váilu  oahci,  mii  caggá  bohccuid. Geassejagi eatnamiid lulábealis lea áidojuvvon Vilhelmina  norra  guvlui,  dakko  gokko  váilot  lunddolaš oazit. Lulil ii leat mearriduvvon rádji rájis nuorttas. Cuoŋománus  lea  johttánáigi,  ja  ealu  fievrridit dábálaččat biillain. Guottet álgá cuoŋománu loahpas ja  bistá  miehtá  miessemánu,  ja  guottetbáiki  lea rájis  gitta  norggabeali  ráji  duohkái,  nappo miehtá  bievlajagi  eatnamiid.  Geasseguovdil,  miessemearkunáiggi, lea eallu Gardfjäll-guovlluin ja oarjjás riikáráji  duohkái  ja  dasto  velá  konvenšuvdnaguovlu dakko  lahkosiin.  Čakčageasi  lávdá  eallu  ja  guohtu miehtá  daid  duovdagiid  mat  leat oarjjabealis.  Dáid  áiggiid  leat  geargan  miessemearkumiin. Boazoáiddi,  mii  ráddje  konvenšuvdnaguovllu  oarjjabeali, ferte ollu divodit juohke jagi eatnamiid hámi ja muohtadilálašvuođaid dihte. Nuorra varrásiid njuvvet čakčamánu álggus Abelvattnet ja Atostugan gárddiin. Dálveguohtumiidda fievrridit ealu biillain dehe vácci golggotmánu  loahpas  dehe  skábmamánu  mielde. Áigumuš  lea  doallat  ealu  čakčajagi  eatnamiin  nu guhká  go  vejolaš,  vai  seastá  dálvejagi  gáržžes  eatnamiid.  Dálvejagi  eatnamat  álget  Lycksele  buohta  ja ¶
mannet  gitta  Nordmaling  rádjái  Bađaluovtta-rittu bokte. Dálvet lea oktan siidan muhtin áiggiid, muhto sáhttet maiddái rátkkašan golmma dálvesiidii. Čearru sáhttá  guođohit  sihke  siseatnamis  ja  riddoguovllus dálvejagis. ¶
Guohtun Vapsten  čearu  guohtunšlájaid  juohkáseapmi  (%) ( 4.16. ja 4.17. tabealla ). ¶
4.16. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
154,8 11,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
461,6 32,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,9 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
,1 Daŋas-/goike guolban ¶
226,2 16,1 Varas guolban ¶
204,8 14,5 Njuoskasit rásseeanan ¶
7,1 Goikásit rásseeanan ¶
5,1 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
3,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.17. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,8 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
1 935,2 44,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
456,210,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,6 Goike bovdnajeaggi ¶
6,6 Goike šattolaš jeaggi ¶
548,1 12,7 Daŋas-/goike guolban ¶
1,4 Varas guolban ¶
0,8 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
0,4 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
519,9 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
0,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
1,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4 321,3 Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 086,4 km ¶
, ja dás lea 19,5 km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat  leat  eanas  seamulvallji/urtavallji  soahkevuovdi  (461,6  km ¶
),  varas  guolban  (204,2  km ¶
)  ja njuoskasit rásseeanant (100,3 km ¶
). Dát guohtunšlájat leat 55 % ruonasguohtuneatnamiin. Bievlajagi eatnamiin lea hui buorre guohtun. Mii oaidnit 4.16. tabeallas ahte várreeatnamiin lea ollu jeageleanan, go juo 16 %  areálain  lea  daŋas-/goike  guolban.  Dát  eatnamat sáhttet adnot giđđat ja čakčat. Dasa lassin lea dain eatnamiin,  mat  leat  ruonasguohtuneatnama  ja gaskkas,  963,0  km ¶
ruonasguohtun.  Dán  ruonasguohtuma  kvalitehta  lea  heajobuš,  dannego  olles 530, 5 km ¶
lea seamulvallji/urtavallji goahcevuovdi, ja seammás váilot dáin eatnamiin measta oalát njuoskasit rásseeanant ja rásseeanan. Vapstenis lea 167,9 km ¶
dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Doppe lea measta unnán jeageleanan, muhto berre lea mealgat ollu jeagelguohtun dain seamulvallji/urtavallji  goahccevuvddiin,  dasgo  dat  leat 58 %  dálveguohtuma  nettoareálas.  Vapstenis  lea áibbas  unnán  jeagelguohtun  (32,5  km ¶
)  dain  eananosiin, mat leat ja dálvejagi váldoduovdagiid gaskkas. Dat eananoassi gaskajohtolagas, mii lea oarjjabealde, sáhttá adnot sihke giđđat ja čakčat. Baicca gaskajohtolaga nuorttabeali eananosiin lea unnán árvu guohtuneanamin. Dán eananoasis lea unnán jeagil, ja muohtadilálašvuođaid dáfus lea váttis guođohit  dálvet.  Dálvejagi  eatnamiin  lea  vuvddiid muorračuohpahateanan  433,5  km ¶
,  ja  dahká  13  % nettoareálas. Dákkár jeageleatnamat eai heive dálveguohtumin. Lea unnán ii-anihahtti geađgeeanan Vapstenis. Leat áibbas  unnán  alla  várreeatnamat  gos  ii  leat  šaddu. Geassejagi  guohtumiin  lea  54,8  km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja 3,9 km ¶
dás lea konvenšuvdnaguovllus. Proseantalohkun ii-anihahtti oassi lea 3,7 ruoŧabealde ja 8,5 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiid nettoareálas  lea  duššefal  7,5  %  badjelis  go  1  000  m bm.  Vapstenis  váilot  oalát  alla  várreeatnamat  gosa eallu  beassá  bálgalit  geassebáhkaid  áiggi.  Geahča 4.10–4.14  kártta. Mii  oaidnit 4.13 ja 4.14  kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶
Oktiigeassu Boazodoallofágalaš  oaidninbealis  leat  Vapstenis guokte  váttisvuođa:  oarjjabealde  váilot  belohahkii lunddolaš rájit ja alla várreeatnamat, ja bálganbáikkit váilot bohccuide geasset. Dálvejagi eatnamat leat Vapstenis  buorit  čearu  alimus  lobálaš  boazologu  ektui. ¶
Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohat  rievdadii  Susendal  nama  jagis  1991  ja namma lea dál Byrkije. Seammás rivde lulit ja oarjjabeale rájit. Dasa lassin gullá 1999 rájes Hattfjelldala lulimus oassi orohahkii. Mii oaidnit olggumus rájiid 4.3. kártagovas. Oarjerádji čuovvu Fiplingsdalena ja lea  buorre  rádji.  Davil  lea  rádji  Vefsna:s  gitta  Hattfjelldal:a guovddážii ja de eanas muddui gaskariikageainnu mielde Krutvatnet:i ja riikarádjái. Lulil manná rádji badjel Børgefjella. Dát lea heajos rádji, iige leat gaskaáidi ¶
. Nuorttabealde manná orohatrádji dáidda: Frostviken  norra-,  Vilhelmina  södra,  Vilhelmina  norra-  ja Vapsten čearuide. Buot dán 4 čearus leat konvenšuvdnaguovllut  Norggas ¶
.  Earret  guokte  smávit  eananoasi ¶
,  mearkkaša  dát  ahte  guohtunrádji  lea  Byrkije siste. Konvenšuvdnaguovllut leat 14 % orohaga ollislaš árealas. Dat oassi B 6 konvenšuvdnaguovllus, mii ovdal lei Østre Røyrvik orohagas Davvi -Trøndelagas, sirdojuvvui  jagis  1991  Byrkije.  Orohaga  eará  eatnamat gullet dál Østre-Nååmesjevuemie orohahkii. Eai konvenšuvdnaguovllu rájit, eaige riikarádji leat lunddolaččat.  Konvenšuvdnaguovlluin  lea  gaskaáidi. Boares Hattfjelldal orohagas, mii lea juhkkojuvvon Ildgruben  ja  Byrkije  gaskka,  lea  dan  mielde  movt konvenšuvnnas  johtingeainnut  leat  čilgejuvvon  vuoigatvuohta  dálvejagi  eatnamiidda  Granöguovllus. Guovllu rádji lea Ramsele guvlui, ja dan atná Ildgruben. Jagis 1968 gitta 1980 rádjái lei Vapstenis ja Hattfjelldalenis  searvesiida.  Dalle  lei  Hattfjelldalena  lulimus  oassi  ja  Granöguovlu  oktasaš  guohtuneanamin. Šiehtadus, mii dáhkui čearuin, attii Byrkije:i dálveguohtumiid  Løgdeå:s.  Dát  guovlu  addui  Meselefors konvenšuvdnaguovllu sadjái. Orohaga  viidodat  lea  2.248  km ¶
.  Dás  sirdojuvvui 521 km ¶
Hattfjelldalen:i jagis 1999. Ollislaš viidodagas  leat  5  a,  5b  ja  6  konvenšuvdnaguovllut  mielde, oktiibuot 318 km ¶
. Granö ja Løgdeåguovlu Ruoŧas eai leat mielde viidodatrehkegis. ¶
Orohagas leat 3 vákki. ¶
Luonddudilálašvuođat Orohaga nuorttimus oasis lea ovtta sajis “bodnegranihtta” mihtilmassan. Dasa lassin lea orohaga oarjjabeale eananosiin veahá maiddái earášlájat granihtta ja veahá gneaisa. Vaikko lea suvrra báktevuođđu, ii leat guovlu áigeguovdilis guohtun dálvejagis, muhto vákkiin leat veahá čákčaguohtumat. Davimusas jalggoda várri,  eanan  lea  vuollegit  ja  rámšasit,  leat  jávrrit  ja jeakkit  davil  Vefsna  ja  Hattfjelldalen  guovddáža guvlui.  Dán  guovllus  leat  jeageleatnamat  giđđajagi guohtumin. Earret dan guovtti stuorá guovllu gos lea granihtta,  gávdnojit  gaskkohagaid  gággadit  mollaneaddji báktešlájat. Guovlluin,  mat  leat  gaskal  dan  guokte  viiddis guovllu, lea ollu báitaráktu ja veahá kálka. Dát  dagaha  eanas  osiide  orohagas  assás  moreneeatnama, muhto lea unnán humus eanas osiin orohagas. Vorren čilge dáid guovlluid ná: “... Krokena rájes, mii lea  Susna:s  ja  lulásguvlui,  lea  vuollegit  ja  jalgadit guovlu,  –  eatnamis  leat  alážat  ja  gobit,  ja  dasto  leat jogažat ja jávrrit, ja veahá jeaggeeanan jávre- ja johkagáttiid ... ”. Viidámus kálkaguovllu gávdná várrevuovdeguovllus  nuorttabealde  Susna  joga.  Dušše  ovtta  báikkis, Rotfjellet, leat dakkár báktešlájat main leat gággadit mollaneaddji  minerálat.  Orohaga  davimus  oasis  lea eanas báitaráktu – dakkár marmoršládja mii dagaha asehis morenaeatnama, mas lea unnán muoldu. Rievttimielde leat báljes duottarguovllut doppe gos gaskkohagaid gávdno olevingeađgi, mii dahká ceakko alážiid (Hatten  várri  lea  mihtilmas).  Guovllus  leat  maiddái smávit vákkit ja vuollegis mihttot mihtilmasat. Várreráidu oarjin lea allat (alážat gitta sullii 1.700 m.bm.),  muhto  orohagas  leat  eanas  guovlluin  jorbahámat čohkat. 55% areálain leat gaskal 600 ja 1.000 m.bm, dat mearkkaša ahte eanas lea badjelis vuovderáji. Areála lea minddar juohkásan gaskal 200–600 ja badjel 1.000 m.bm. Bievlajahki lea oanehaš, dannego runoda maŋŋit, easka miessemánu loahpas ja geassemánu  álggus.  Muhto  go  de  runoda,  leat  orohagas “giđđaguohtumat” geasi  miehtá,  dannego  eatnamat leat nu máŋgga allodagas. Byrkije lea dat orohat Nordlánddas gos dálkkádat lea seammalágan go siseatnamiin; Orohaga stuorámus oasis  lea  temperatuvraerohus  gaskal  geasi  ja  dálvvi badjel  20°C.  Dálvejagis  lea  dálkkádat  dásset,  eaige guohtumat nu bahuid jieŋo go ránnjáorohagain oarjelis. Oarjjimus várreráiddus (Fiplingdalen guvlui) borgá eanemus (400–500 mm), ja das riikaráji guvlui unnu borgamearri go alla várit suddjejit. ¶
48. Geahča ovdalis čilgehusa Østre-Nååmesjevuemie boazoorohaga oasis. 49. Konvenšuvdna, § 1B, čuoggát 5a, 5b ja 6. 50. Oasit Vapsten čearu ráji guvlui ja oasit Vilhelmina norra čearu ráji guvlui. ¶
Eanas  oassi  dain  guovlluin  gos  unnimusat  borgá (200–300mm)  leat  rádjeáiddiid  nuortalis.  Unnán muohta  ja  dássedis  dálkkádagat  váikkuhit  nu  ahte bissu buorre guohtun dálvejagis. ¶
Guohtun Lea  dábálaš  áddejupmi  ahte  dálvejagis  lea  aibbas unnán guohtuneanan bievlaguohtumiid ektui. Alimus boazolohku  mearriduvvui  900  bohccui  dan  vuođul ahte orohat adno birrajagi eanamin. Meselforsas ¶
lea konvenšuvnna  mearrádusas  alimus  lobálaš  boazolohku  1.500  bohcco.  Čázádatbuođđudeapmi  vahágahttii guovllu, ja eahpeformálalaš šiehtadusain lonuhuvvui guovlu Lögdeå guovlluin. Eai  leat  mearriduvvon  guohtunáiggit  orohahkii, earret konvenšuvnna meriid. Dát mearkkaša ahte Byrkije  sáhttá  guođohit  Lögdeå:s  duššefal  áigodagas 01.10–30.04, ja fas Ruoŧabeale čearut sáhttet guođohit Norggas gaskal 01.07–31.08. Byrkije boazodoallit čujuhit ahte áiddiid “guora” ii šat obbanasiige gávdno jeagil.  Danne  Byrkije  ii  ane  guovlluid  áigeguovdilin giđđa/čakčajagi  eanamin,  vaikko  formálalaččat  lea lohpi  guođohit  guovlluin,  eará  áiggiid  go  dalle  go čearut guođohit guovlluid. Lyftingsmo  lea  iskkadan  orohaga  guohtumiid máŋga eananoasis. Ii leat iskkadan kulttoreatnamiid ja vuovdeguovlluid.  Dás  leat  mii  dušše  atnán  dan  oasi barggusm mii čilge šattuid ja guohtumiid ¶
. Tabeallas čájehuvvojit muhtin čoavddalogut. Guovlluin  Tiplingen  bokte  leat  oktiibuot  58% “buorit” dahje “hui  buorit  guohtumat” ,  omd.  12% gironlastagobit ¶
guovlluin  gullá  muhtin oassi  eatnamiin  konvenšuvdnaguovlui  Vilhelmina norra  Vardofjällsiidii.  Buriid/hui  buriid  guohtumiid oassi lea 60 %, seammás go ii-anihahtti lea dušše 5% ovtta  eananoasis.  Dáinna  iskkadanvugiin  eai  leat gávdnan nu unnán ii-anihahtti oasi Nordlánddas. Dán golmma  davit  eananosiin  leat  maid  dohkálaš,  dahje hui  buorit  guohtumat,  muhto  ii-anihahtti  oassi  lea mihá alit go Rotfjellet:s. Tiplingdalenis,  muhto  maiddái  Susenfjellet:s,  lea erenoamáš ollu jeagelšattolaš skierre-ja čáhppesmuorjeguolbanat. Leat vuollegisja vealu skierrit, ja “valjit” jeagil,  eanas “oaivejeagil” .  Granihtta,  mii  gávdno gaskkohagaid, dan váikkuha ja dat váikkuha maiddái viiddis ii-anihahtti oasi (17%). Rotfjellguovllu  lulimus  eananosiin  lea  skieran  - čáhppesmuorjeguolban  davábealdeDaningen  jávrri. Davitguovlluin (Midtfjellet – Tverrklubben) lea asehit eanan go muđui guovllus, muhto valjit deaškedaŋas, skierri ja čáhppesmuorji. “… lea valjit jeagil dakŋasiid gaskkas, nu ahte dáppe leat buorit dálvejagi eatnamat bohccuide.” Ii  leat  systemalaččat  iskkadan  guovlluid  Rotfjellet oarjelis,  muhto  lea  eanas  vuovde-  ja  jeaggeguohtun. Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka leat guovllut linjátakserejuvvon gitta soahkevuovddi bajágeahčái oarjjabealde. Dat mearkaša ahte dat stuora beahcevuovdeguovllut  oarjjabealde  eai  leat  mielde  iskkadeamis. Dát  eanan  ii  leatge  nu  áigeguovdilis  guohtun  bohccuide. Lyftingsmo čilge taksejuvvon guovllu birra ahte sávccat leat guhton eanas rámain dáluid guvlui: “sávzzat eai leat goassege guhton duoddariid, …” ¶
51. Konvenšuvnna § 11. 52. Sin kapasitehtameroštallan lea sávzzaid ja omiid oktavuhtii biddjon. 53. Tiplingan eananoassi lea ráddjejuvvon dáin: Susna – Tiplingelva – Simskarelva – Mjølkelva. 54. Guovllut gaskkal Skarmodalen ja Susendal, earret oarjjabeali guovlluid. 55. Guovllus lea, lassin daidda mat bohtet ovdan tabeallas, registejuvvon 31 % soahkevuovdi mii lea šlájas. ¶
4.18. tabealla. Iešguđet guohtunšlájat juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Byrkije:s. ¶
Rotfjellguovlu ¶
Davvi ¶
Gaskka ¶
286 Deaškedaŋasguolban ¶
2 Skierri/ čáhppesmuorje-guolban ¶
13 Vuovdesitnu guolban ¶
5 Gironlasta-gobit ¶
28 Sieđgarohtu ¶
9 Balsajeakkit ¶
1 Ii-anihahtti ¶
Dat mii iskkadeamis daddjo lulimus ja gaska oassin, leat guovllut Elsvatnet birrasiin ja das nuorttasguvlui (Arefjellet). Dasto lea davimus oassi viidámus eananoassi  ja  fátmmasta  várreguovllu  Risfjellet  davvelis Krutvatnet guvlui. Lyftingsmo  čilge  ahte  guovlluin  Unkervatnet  davvelis, leat gaska ja davimus eananoasiin máŋggalágan šattut ja “buorre guohtun” . “Buorit vuovdesitnu guolgoike  eatnamis,  gos  leat  šattolaš  rásseeatnamat.” Guovlu lea geologiija ja topografiija dáfus dakkár gos bures šaddet gironlasttat (28%). Ii leat eará sajiin Byrkijes  gávdnon  ná  ollu.  Seammás  lea  ollu  skierre-  ja čáhppesmuorji.  Lyftingsmo  čilge  leat  ollu  čáhppesmurjjiid  ja  unnán  skierana  dáin  bárohis  eatnamiin. Dalle  go  iskkadeapmi  dahkkui  lei  maiddái  jeagil, eanas  oaivejeagil,  čáhppesmuorjedakŋasiid  seahká. Orohaga oarjjabeali guohtumat eai leat iskkaduvvon  Lyftingsmo  vuogi  mielde.  Tømmervik  ja  Villmo leaba  iskan  dán  guovllu ¶
guohtumiid  dalá  Kappfjell/ Bindal orohaga iskkadeami oktavuođas. Čielga  erohus  lea  das  ahte  Børgefjell  oarjjabeale eananosiin lea ii-anihahtti oassi eambbo go orohagas muđui.  Bealli  areálas  lea  juogo  čáhci,  ráššá  dahje jiekŋa/jassa.  Muhtin  erohusat  sáhttet  boahtit  iskkadanvuogis,  muhto  iskkadeapmi  vástida  goit  dan šaddui,  maid  sáhttá  vuordit  luonddugeografalaš  dili vuođul.  Dat  mearkkaša  dasto  ahte  Byrkije  oarjjeleamos guovlluin lea mihá heajut guohtun go guovlluin nuortalis.  Mearkkašanveara  lea  jeageloassi,  dušše 13,5%.  Jus  visot  oarjjabeale  oasi  orohagas  geahččá oktan,  lea  liiggás  unnán  jeageleanan.  Guovllut,  mat eai leat takserejuvvon, muhto leat dakko lahkosiin, lea vuollegis  eatnamat  lullelis  Hattfjelldal  guovddáža. ¶
4.19. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat juohkás- eapmi (%) Byrkije oarjjabeale osiin. ¶
Guohtunšládja ¶
Soahki –sieđgarohtu ¶
6,0 Sarritdaŋaseanan ¶
4,2 Eará daŋaseanan ¶
3,8 Rásseeanan ¶
12,3 Urtavalljieanan ¶
3,2 Buorit jeakkit ¶
3,0 Heajos jeakkit ¶
1,2 Várreguolbanat ¶
1,1 Jeageleatnamat ¶
Ii-anihahtti ¶
Ollislaš areála km ¶
Vaikko  dás  čujuhit  iskkadeami  osiide  mat  duođaštit jeagelguohtumiid,  lea  goige  orohagas  eanemus  ruonasguohtun.  Jeageleatnamat  leat  almmatge  buorren lassin dálvejagi eatnamiidda orohaga olggobealde. Dat lea  duogážin  manne  jeageleatnama  áigodagat  leat váldon orohatkártii. ¶
Oktiigeassu Jus geahččá guohtuma olles jagis, leat fágalávdegotti oaivila  mielde  eambbo  geassejagi  eatnamat  Byrkije:s go  dárbbaša.  Jus  eatnamiid  galgá  ávkin  atnit,  ferte dáid  čatnat  dálvejagi  eatnamiidda  orohaga  olggobealde.  Dat  mearkkaša  ahte  buoremus  lea  jus  ruoŧa čearut atnet orohagas osiid geassejagi eanamiin, ovttas guohtuneatnamiiguin  ruoŧabealde  riikaráji.  Dasa lassin  mearkkaša  dat  maiddái  ahte  Byrkije  boazodoallu galgá oažžut dálvejagi eatnamiid Ruoŧas. Dat lea  duogážin  manne  fágalávdegoddi  ávžžuha  joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid. Vaikko  orohagas  lea  dálvejagieanan  orohaga  olggobealde,  dárbbašit  sii  giđđa-  ja  čakčajagieatnama orohagas  siskkáldasat.  Dáid  guohtuneatnamiid  ii gávnna  ruoŧabealde  riikaráji.  Lea  vuogas  dálvet guođohit iežaset orohagas daid áigodagaid go Ruoŧas leat heajos guohtumat. Vaikko dálvejagi eatnamat leat gáržžit, ii leat goitge nu ballu ahte guohtumat lássahuvvet, nu movt ránnjáorohagain oarjelis. Dálkkádat dán váikkuha. Go  geasse-  ja  jeagelguohtunguovllut  muhtun muddui leat seammá báikkiin, ferte geassejagis guođohit nu ahte báhcá guohtun giđđa-, čakča- ja dálvejahkái. Dát mielddisbuktá ahte mađi eanet guođoha dáid guovlluid dálvet, dađi unnit lea kapasitehta giđđat ja čakčat, ja nuppeládje. Dat čájehuvvo ahte rádjeáiddiid nuorttabealde lea nu guorban ahte ii obanassiige šat gávdno jeagil dan guovllus, vaikko geologiija ja dálkkádaga mielde galggašii dálvejagi eanan leat eanemus. Moattegeardánit  guođoheapmi  dálá  konvenšuvnna vuođul ferte heaittihuvvot, ja dasto deattuhit eambbo jeagelguohtumiid mat leat. Orohaga boazologu galgá heivehit dálvejagi eatnamiidda, ja vissis áiggi dohkkehit  dili  ahte  geassejagi  eatnamat  leat  viidábut  go dárbbaša ealu ektui. Vaikko ná leage dilli, berre goitge atnit guohtumiid earaládje dálá konvenšuvnna ektui. Jus  ii  bija  rádjeáiddi  Badje-Krutvatnet  ja  Skarmodalen gaskii, de gullá guovlu Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka lunddolaččat Vapsten čerrui. Guovllus eai leat  bearehaga  jeagelguohtumat,  ja  danne  dat  eai dohkke  giđđa-  čakča-  dahje  dálvejagi  eanamiin.  Eai davábealdege  guovllu  leat  doarvái  jeagelguohtumat. Guovllus  leat  baicca  hui  buorit  geassejagi  eatnamat. Danne ii heive guovlu dálá Byrkije siidii dahje sierra siidii. Go guorahallá guovllu ovttageardánit duššefal doaibma-  ja  guohtundilálašvuođaid  vuođul,  heive ¶
56. Guovllut gaskkal Fiplingdalføret ja suohkanráji gaskkal Grane ja Árbordi. ¶
ásahit searvesiidda. Sáhtášii ovdamearkka dihte lasihit Byrkije:i doalloovttadagaid, ja dát siiddat/ doalloovttadagat ásahit ovttasbarggu Vapsten:in juohke jahkeáiggis.  Dát  čoavddus  ii  gáibit  sierra  konvenšuvdnaguovlun dán eananoasi Byrkije:s. Nubbi vejolašvuohta searvesiidda sadjái, lea addit Vapsten  čerrui  guovllu  konvenšuvdnaguovlun.  Fas nubbi  vejolašvuohta  lea  konvenšuvdnaguovlu  mas dálá siida Børgefjell:s oažžu eambbo dálvejagi eatnamiid  Ruoŧas  (ja  nu  maid  beassá  lasihit  doalloovttadaid).  Lávdegotti  mielas  lea  dát  heajut  čoavddus  go searvesiida,  dannego  Byrkije  jeagelguohtumat,  mat leat vel báhcán, guođohuvvojit garraseappot. Ii searvesiida, iige konvenšuvdnaguovlu dárbbaš rádjeáiddi. Boahtteáiggis  berre  šiehtadallat  nuorta-oarje  gaskaáiddi, mii caggá bohccuid mannamis luksa dahje oarjjás. Goalmmát vejolašvuohta dán guvlui lea hukset rádjeáiddi.  Dat  mielddisbuktá  dálá  áiddi  earáhuhttit,  ja velá  ođđa  áiddi  cegget,  mii  manná  luksa  Arevattnet rájes. Dálá áiddis lea unnán ávkki, dannego Vapsten bohccot besset áiddi meaddel, ja bohccot besset Arefjellet  badjel.  Rádjeáidi  mielddisbuktá  ahte  dan  oasi Byrkije:s  sáhttá  atnit  eará  ulbmiliidda.  Dát  galgá čovdojuvvot siskkáldasat Norggas. Lávdegoddi ii leat árvvoštallan áiddi goluid ávkki ektui. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan viiddidit ¶
oarjjásguvlui,  vai  Varofjelletsiidii  leat bálganbáikkit. Sis leat nuortalis rádjeáiddi alla várreeatnamat, sullii iešalddis vári Rotfjellet buohta, muhto viiddidemiin oarjjás oažžu orohat eambbo allaeatnamiid. Báiki gokko rádjeáidi manná, lea nu heittot ahte bohccot besset rasttidit áiddi, ja danne berre rievdadit áiddi  duššefal  dainna  ákkain.  Dan  sáhttá  dahkat  go sirdá ráji nuortalii dahje oarjelii. Oarjelii sirdimiin sáhttá veahá hoigadit áiddi Rotfjellet-vári  oarjelis,  dehe  juo  bidjat  konvenšuvdnaguovlun  visot  guovllu  Susendalen  ja  Unkervatnet gaskka. Jus  hui  veahá  dušše  sirdá,  lasiha  dálá  váttisvuođa ahte guođoha giđđat ja geasset jeageleatnamiid oarjelis Rotfjellet ja davvelis Daningen jávrri. Jus eambbo viiddida, manaha Byrkije boazodoallu guohtuneatnamiid. Goappaš molssaeavttut lássejit dan vejolašvuođa ahte atnit guovllu giđđa-, geasse- ja čákčajagi eanamin smávebuš  ellui.  Lea  nu  bahá  masttadit  ahte  dát  juo sulastahttá  eahpeformála  searvesiidadoalu.  Danne oaivvilda  fágalávdegoddi  dán  vejolašvuođa  leat duššefal jurdagis vejolaš. Dalle lea buoret ásahit formálalaš searvesiidda. Šaddá go rievdadus vahágin Byrkije orohahkii, lea gitta das addojitgo eará jeageleatnamat  sadjái  eará  guovlluin,  nappo  dálvejagi  eatnamat  Ruoŧas.  Dákkár  earáhuhttin  sáhttá  leat  ávkin buohkaide, muhto heajut beallin lea dat ahte Daningen/Rotfjell  jeageleatnamat  leat  eará  šlájas  go  ovdamearkka dihte Lögdeå eatnamat. Danne leat dát molssaeaktun  daidda  áigodagaide  go  ruoŧabeale  guohtumat leat heajut. Dát čovdosat gáibidit ahte dálá konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo.  Oarjelii  sirdin  gáibida  ođđa  áiddi.  Jus guovlu  biddjo  konvenšuvdnaguovlun,  ii  dárbbaš  nu ollu rádjeáiddi, muhto gaskaáiddi mii caggá bohccuid mannamis luksa. Gokko áidi ceggejuvvo, galgá šiehtaduvvot dárkileappot, muhto Fágalávegoddi oaivvilda vuođu galgá váldit dálá Daningenáiddis. Fágalávdegotti mielas ii buorit guohtumiid geavaheamii ahte rájiid sirdá, iige leat ávki sirdit dan gokko áidi  galgá  ceggejuvvot  guovlluin  lulásguvlui  DavviTrøndelága boazoorohaga ráji guvlui. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 25 boazodoalli ja oktiibuot 54 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku  8  400  bohcco,  earret  misiid.  Čearu  rájit  ja áigodatguohtumat  čájehuvvojit 4.10  kárttas. Vilhel- mina norra čearru ii juogat guohtuneatnamiid earáiguin.  Guovllus  lea  baicca  okta  eananoassi  man guođohit  ovttas  Vapsten  čearuin,  ja  dakko  eai  leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi eatnamiid  nuorttabealis ja  Nordmaling  gaskkas.  Dasa  lassin  lea  čearu  dálveguohtumiin Åsele bokte smávit eananoassi, mas eai leat mearriduvvon  rájit,  ja  dan  eananoasi  atná  ovttas  Vilhelmina södra čearuin. Geassejagi guohtumiin davil lea áidi huksejuvvon dakko gokko váilot lunddolaš oazit Vapsten čearu guohtuneatnamiid guvlui. Gaskajohtolagas  ii  leat  davit  rádji  lunddolaš.  Gilvinráji”  rájis nuorttasguvlui ii leat mearriduvvon rádji. Dán bealde adno eanan sajáiduvvan dábi vuođul, ja danne atnetge moadde čearu eatnamiid dálvet. Oarjjil ii čuovo riikarádji lunddolaš oziid. Dálá konvenšuvdnaguovllus lea áidi rádjin. Lulil lea áidojuvvon, go váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja áidi lea riikaráji ja Ransaren gaskkas, ja velá okta oanehit gaska vuollelis dán jávrri.  Kultsjön  rájes  Malgomaj  rádjái  lea  čáhcevuogádat  rádjin.  Nuorttasguvlui rájis  ii  leat mearriduvvon  rádji.  Dálvejagi  eatnamiid  árbevirolaš geavaheapmi  dahká  dan  ahte  muhtin  muddui guođohit moadde čearu seammahat eananosiid Åsele birrasiin. Dat eananoasit eai leat viidát. Bievlajagis  leat  čearus  guokte  stuorasiidda,  Vardofjällsiida ja Marsfjällsiida. Leat guovtti sierra siiddas dannego ruonasguohtumat juohkásit guovtti duovdagii.  Lulit  siidda  oaláš  guottetbáiki  lea  Marsfjällguovlu, ja Vardofjällsiida guotteha fas Södra Gardfjäll guovlluin. Marsfjällsiida mearkugoahtá misiid suoidnemánus ja dasto manná lulitsiida ruonasguohtumiid ¶
57. Konvenšuvnna kapihtal I, § 1B5b. ¶
oarjjabeali duovdagiidda. Dalle lea davit siida ealuin Vardofjäll sulain. Goappaš siiddat guođohit konvenšuvdnaguovlluin  dán  áigodagas.  Borgemánu  loahpageahčen leat geargan miessemearkumiin. Borgemánu loahpas čohkkegohtet ealu ja Froskon gárddis njuvvet nuorra  varrásiid.  Dát  gárdi  lea  oktasaš  gárdi  Vilhelmina  södra  čearuin.  Sii  rátkkašit  dálvesiidan  maŋŋil go muohta lea boahtán, dábálaččat skábmamánus, ja dalle lea eallu Klitvallen ja Giellasa gárddis. Dálvesiidan sáhttet rátkit maiddái eará gárddiin gaskajohtolaga oarjjabealis. Vardofjäll siida rátká guovtti dálvesiidii,  ja  Marsfjällsiiddas  lea  ges  okta  dálvesiida.  Sii fievrridit  ealu  dálvejagi  eatnamiidda  sihke  biillain  ja árbevirolaš  vugiin.  Dálvejagi  eatnamiin  leat  sii  golggotmánus  gitta  cuoŋománu  gaskkamuddui,  áigodat lea das gitta man árrat giđđa lea. Čearus lea dálvejagis vejolaš guođohit ealu sihke siseatnamiin ja rittus. ¶
Čearut Vilhelmina norra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.20. ja 4.21. tabealla ). ¶
4.20. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
3,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
469,7 36,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
4,1 Goike bovdnajeaggi ¶
0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶
8,1 Daŋas-/goike guolban ¶
141,5 10,9 Varas guolban ¶
202,4 15,7 Njuoskasit rásseeanan ¶
8,0 Goikásit rásseeanan ¶
1,7 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
5,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
1 292,5 4.21. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
1,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2274,5 44,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
589,5 11,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
1,6 Goike bovdnajeaggi ¶
6,5 Goike šattolaš jeaggi ¶
,4 Daŋas-/goike guolban ¶
0,9 Varas guolban ¶
1,2 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,4 Goikásit rásseeanan ¶
0,5 Sieđgarohtu ¶
0 Muorračuohpahat ¶
9,7 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
90,21,7 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 043,0 km ¶
leat siskkobealde konvenšuvdnaguovllu. Ruonasguohtumat  leat  eanas  seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi  (467,7  km ¶
),  goike  šattolaš  jeaggi (104,5 km ¶
), varas guolban (202,4 km ¶
) ja njuoskasit rásseeanant (102,8 km ¶
). Dát šlájat gokčet 68 % ruonasguohtumis. Bievlajagis leat hui buorit guohtumat. Šattolaš  jekkiid  oassi  lea  ollu  go  buohtastahttá  Västerbottena  leana  eará  čearuiguin.  Mii  oaidnit 4.20. tabeallas ahte ruonasguohtumis lea jeagelšaddu viehka ollu,  dannego  11  %  areálain  lea  eanan,  mas  šaddá jeagil.  Jeageleatnama  sáhttá  atnit  giđđat  ja  čakčat. Dasa  lassin  lea ja  ruonasguohtuneatnamiid eananosiid gaskka 1 838,5 km ¶
ruonasguohtun. Dán ruonasguohtumis lea heajos kvalitehta, dannego olles 1 114, 1 km ¶
lea Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat unnán šattolaš jeakkit, rássejeakkit ja rásseeanan measta ii báljo gávdno. Vilhelmina norra čearus leat 393,4 km ¶
dálveguohtunšattut  dálvejagi  eatnamiin.  Lea  ollu  jeageleanan “leana” eará čearuid ektui. Dasa lassin lea jeagelšaddu ¶
dain  viiddis  Seamulvallji/urtavallji  goahccevuvddiin, mat  leat  56  %  dálvejagi  nettoareálas.  Vilhelmina norras eai báljo leat jeagelguohtumat (25,1 km ¶
) ja oaláš dálveguohtumiid gaskka. Gaskajohtolaga eananoasit, mat leat oarjelis “gilvinráji", sáhttet  adnot  veahá  giđđat  ja  čakčat.  Gaskajohtolaga nuorttamus  eananosiid  guohtunšaddošlájat  dahket ahte guovlu ii báljo dohkke guohtuneanamin. Guovllus  baicca  sáhttá  leat  láhppojeagil,  jus  lea  nu  ahte muhtin oassi dain viiddis vuvddiin maiddái lea boarrasit  vuovdi.  Dálvejagi  vuvddiin  leat  1  054,1  km ¶
muorračuohpahatbáikkit, mat dahket 16 % nettoareálas.  Dákkár  eatnamiin  ii  sáhte  dálvejagis  guođohit muohttaga dihte, go muohta dahká ahte bohccot eai sáhte  guohtut  ja  minddarnai  eanan  doldahuvvá  ja golla. Ii-anihahtti  geađgeeanan  lea  Västerbottena  leana čearuin  badjelis  gaskamearálaš  dási.  Leat  unnán ráššát.  Geasseguohtumiin  lea  76,7  km ¶
ii-anihahtti geađgeeanan, ja 15,6 km ¶
lea konvenšuvdnaguovllus. Prosentan dahká dát 5,3 ruoŧabealde ja 11,2 norggabealde.  Čearu  ruonasguohtuneatnamiin  lea  duššefal 8 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm. Vilhelmina norras váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geassebáhkaid. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14  kárttas šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Vilhelmina norra čearus leat hui buorit dálvejagi eatnamat, muhto eai nu ollu ruonasguohtumat. Ja maiddái leat áibbas unnán alla várreeatnamat geassejagis. Dasa  lassin  ii  leat  dálá  konvenšuvdnaguovllus  lunddolaš ráddjejupmi. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus  leat  15  boazodoalli  ja  sullii  50  miellahtu. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 600 bohcco, earret misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vilhelmina södra juogada guohtuneatnamiid Frostviken norra čearuin bievlajagis. Dálvejagi eatnamiin,  main  eai  leat  mearriduvvon  rájit,  lea  čearus smávit  eananoassi  Åsele  guovlluin  man  juogada  Vilhelmina norra čearuin, ja dasto lea stuorebuš eananoassi  lullelis  man  juogada  Frostviken  norra  čearuin. Davil váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja danne lea áidi huksejuvvon riikarájis Ransaren rádjái, ja  velá  oanehit  gaskka  vuollelis  dán  jávrri.  Kultsjön rájes  gitta  Malgomaj  rádjái  lea  čážádát  lunddolaš rádjin. rájis nuorttasguvlui ii leat mearri rádji.  Dán  guovllus  adnojit  guohtumat  sajáiduvvan vieru mielde, ja danne atnetge moadde čearu ovttahat guohtuneatnamiid Åsele birrasiin. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádji, go manná njuolga badjel Saksien ja  Jitneme,  mat  leat  oktan  duovddan.  Lulil  eai  leat lunddolaš rájit Norgga riikaráji mielde gitta Borgsjön rádjái, vaikko lea mearriduvvon rádji hálddatlašdásis. Dát dilli čilge dan manne Vilhelmina södra ja Frostviken norra atnet ovttahat guohtuneatnamiid. Borgsjön rájes  gitta  Norråker  rádjái  lea  Saxån  čázádat  lunddolaš  rádji  lulil.  Norråker  rájis rádjái  ii leat  hálddatlašdásis  biddjon  rádji  lunddolaš  oziid mielde. Nuorttasguvlui rájis ii leat mearriduvvon rádji, ja dat mielddisbuktá ahte namuhuvvon čearut guođohit árbevirolaččat viidát seammá eananosiid  Junsele  rájis  gitta “oaiveruovdemáđi” rádjái. Cuoŋománu-miessemánu birrasiid johtet ealuin vuollegit eatnamiidda ja lagas vuovdeeatnamiidda oarjelis . Dán guovllus lea lahppojeagil mihtilmas guohtumin, go ii leat eará guohtun cuoŋun. Guottetbáiki lea ráji oarjelis, ja Burkfjället nuorttabealis. Mihcamáraid sulain mearkugohtet misiid, ja dalle leat ovttas Frostviken norra čearuin. Miessemearkumiin gerget borgemánu gaskkamuttus. Geassejagis guođohit maiddái konvenšuvdnaguovllus suoidnemánus ja borgemánus. Konvenšuvdnaguovllu leat ráddjen áiddin oarjjabealis. Áiddi ferte juohke jagi divodit eanandilálašvuođaid dihte. Čakčat guođohit riikaráji ja gaskka. Čakčanjuovadeamit leat Froskonbäcken  gárddis,  ja  dalle  leat  ovttas  Vilhelmina norra  ja  Frostviken  norra  čearuiguin.  Blaikfjället  lea heivvolaš báiki ja hui ávkin Vilhelmina södra čerrui, mii guoská áigodatguohtumiid geavaheapmái. Čearu geavatlaš barggu eai heađus stuora goahccevuovddit, nu  movt  daid  čearuid,  mat  leat  davvelis  Vilhelmina södra. Skabmamánus ja juovlamánu áiggiid rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit Brännåker gárddis. Sii rátket viđa-  guđa  dálvesiidii.  Dálvejagi  eatnamiidda  johtet sihke biilafievrruin ja árbevirolaš johtinvugiin. Dálvejagi  eatnamiin  guođohit  cuoŋománu  lohppii.  Čearru sáhttá  dálvet  guođohit  sihke  siseatnamis  ja  riddoguovllus. ¶
Guohtun Vilhelmina södra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.22. ja 4.23. tabealla ). ¶
4.22. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶
5,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
332,3 21,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
5,5 Goike bovdnajeaggi ¶
0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶
4,1 Daŋas-/goike guolban ¶
336,9 22,2 Varas guolban ¶
197,8 13,1 Njuoskasit rásseeanan ¶
8,2 Goikásit rásseeanan ¶
117,27,7 Sieđgarohtu ¶
0,1 Muorračuohpahat ¶
0 Huksejuvvon guovllut ¶
0 Juovat ja geađgeeanan ¶
5,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
4.23. tabealla. Gaskajohtolat ¶
Guohtunšládja ¶
Jeagelvallji goahccevuovdi ¶
0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2728,4 57,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶
0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶
558,8 10,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶
2,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶
0,9 Goike bovdnajeaggi ¶
6,8 Goike šattolaš jeaggi ¶
9,6 Daŋas-/goike guolban ¶
0,5 Varas guolban ¶
1,0 Njuoskasit rásseeanan ¶
0,1 Goikásit rásseeanan ¶
0 Sieđgarohtu ¶
0,1 Muorračuohpahat ¶
9,3 Huksejuvvon guovllut ¶
0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶
0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶
3,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶
Submi nettoareála ¶
Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 058,4 km ¶
lea konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (332,3  km ¶
),  varas  guolban  (197,8  km ¶
),  njuoskasit rásseeanan  (124,4  km ¶
)  ja  rásseeanan  (117,2  km ¶
). Dát šlájat leat 59 % ruonasguohtumiin. Bievlaguohtumiid kvalitehta lea hui buorre, ja dan oaidná bures das go šattolaš jeakkit leat lagabui 10 % ruonasguohtumiin. Mii oaidnit 4.22. tabeallas ahte ruonasguoh- tumiin  lea  stuora  oassi  jeagelšaddu,  dannego  22  % areála  šaddošlájas  lea  jeagil.  Jeageleatnamiin  sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja skábman ovdalgo muohta šaddá liiggás gassat. Dasa lassin lea ruonasguohtumiid ja gaskkas  1  459,4  km ¶
ruonasguohtun. Dán  ruonasguohtuma  kvalitehta  lea  heajubuš,  dannego  olles  1  034,9  km ¶
lea  seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ja leat unnán šattolaš jeakkit, ja guovllus váilot maiddái njuoskasit rásseeanan ja rásseeanan. Vilhelmina södra čearus lea 340,8 km ¶
dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Lea hui valjit jeageleanan  ja  lea  nubbin  eanemus  jeagil  olles  Västerbotten leana čearuin. Dasa lassin lea jeagelšaddu dain viiddis seamulvallji/urtavallji  goahccevuvddiin,  bures  56  % dálvejagi  nettoareálas.  Vilhelmina  södra  čearus  lea veahá jeagil (47,7 km ¶
) maiddái ja oaláš dálvejagieatnamiid  gaskka.  Dáid  eatnamiid  sáhttá skábman  guođohit  ovdalgo  šaddá  liiggás  gassa muohta.  Gaskajohtolaga  oarjjabeali  eananosiin  lea duššefal 32,7 km ¶
jeageleanan, ja dán guođohit árradálvvi.  Dálvejagi  eatnamiid  vuvddiin  lea  733,2  km ¶
muorračuohpahat, 12 % nettoareálas. Dáin eatnamiin ii sáhte dálvet guođohit. Ii-anihahtti  geađgeeanan  lea  badjelis  gaskameari Västerbottena leanas. Leat unnán šattohis alla várreeatnamat.  Geassejagi  eatnamiin  lea  ii-anihahtti geađgeeanan  87,9  km ¶
,  ja  dás  lea  43,7  km ¶
konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti oassi lea proseantalohkun 3,2 ruoŧabealde ja 35,4 norggabealde. Lea erenoamáš ollu ii-anihahtti geađgeeanan, lea badjel golmmageardánit  nu  ollu  go  dan  guovllus  mii  lea  nubbin  dien dáfus.  Čearu  ruonasguohtuneatnamiin  lea  duššefal 9,7 % alla várreeanan, 1 000 m bm. Vilhelmina södra čearus váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geasseliehmun. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14  kárttas šaddošlájaid  viidánusa. ¶
Oktiigeassu Vilhelmina södra čearu guohtuneatnamiin lea buorre šaddu, muhto geassejagis leat hui vátnásat alla várreeatnamat. Dálá konvenšuvdnarájis eai leat lunddolaš rájit. Áiddit doibmet dušše belohahkii dákkár eatnamiin, ja seammás gártet stuora divodangolut. Čearus lea hui buorit dálvejagi eatnamat. ¶
4.4.5 Fágalávdagotti evttohus ¶
Vapsten – Byrkije 1. Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Vapsten  ja  Byrkije ásahit oktasašdoalu čuovvovaš guovlluin: Krutvatn – Unkervatn. Konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Krutvatn  –  Unkervatn guovlu šaddá konvenšuvdnaguovlu Vapstenii. Konvenšuvdnaáigi  njeidojuvvo.  Byrkije  oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶
Vilhelmina norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi  evttoha  addit  konvenšuvdnaguovllu Vilhelmina norra čerrui, mii manná Daningen:s  Skarmodalen:i  oarjjabeale  Rotfjellet.  Konvenšuvdnaáiddi sirdá, nu ahte čuovvu konvenšuvdnaguovllu.  Byrkije  oažžu  Ruoŧas  konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. 2. Fágalávdegoddi  evttoha  konvenšuvdnaguovllu (B6),  nu  movt  jagi  1972  konvenšuvnnas.  Byrkije oažžu  Ruoŧas  konvenšuvdnaguovllu  dálvejagis. ¶
Geahča 4.4 kártta. ¶
Vilhelmina södra – Frostviken norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi  evttoha  konvenšuvdnaguovllu (B6),  nu  movt  jagi  1972  konvenšuvnnas.  Byrkije oažžu  Ruoŧas  konvenšuvdnaguovllu  dálvejagis. ¶
5.1. tabeallas mii oaidnit dán guovllu boazoorohagaid ja  čearuid  rájiid.  Leat  oktiibuot  13  doalloovttadaga. Dáin leat 9 mat leat riikkaráji lahka. ¶
5.1. govva. Davvi-Trøndelága orohagat ja Jämtlándda čearut. ¶
Davvi-Trøndelága obbalaččat ¶
Álgosaččat juhke Davvi-Trøndelága orohatrájiid jagis 1894,  muhto  rájit  leat  sakka  rievdaduvvon  1920jagiin,  1989:s  ja  dalle  go  guovlluráji  Nordlándda guvlui rievdadedje jagis 1991. Doppe leat dál 6 boazoorohaga, ja njealjis dain leat riikkaráji lahka: Færen, ¶
Skjækerfjell, Låarte ja Østre-Nååmesjevuemie. ØstreNååmesjevuemies  lea  riekti  guođohit  Ruoŧas.  Eará orohagain ii leat gaskaneas formálalaš riekti guođohit dálá konvenšuvnna vuođul. Mii oaidnit 5.1. ja 5.2. tabeallas movt boazooroha- gat leat lágiduvvon ja movt atnet eatnamiid. ¶
58. Guoská Østre-Nååmesjevuemie orohahkii earret boares Hartkjøl orohaga. ¶
5.1. tabealla. Doalloovttadagat, olbmot ja alimus boazolohku dáhtomis 31.08.98 ¶
Orohat ¶
Doallo-ovttadagat ¶
Olbmot ¶
Alimus boazolohku giđđaealus ¶
Ii mearriduvvon Færen ¶
Ii mearriduvvon Østre-Nååmesjevuemies ¶
Ii mearriduvvon ¶
Orohagain leat doarvái guohtumat siskkobealde orohatrájiid juohke jagiáigái. Østre-Nååmesjevuemies ja Åarjel-Njaarkes  johtet  jagiáiggiid  mielde  birrasiid 15–20 miilla. Goappašiin leat dálvejagi guohtumat siseatnamis.  Earáin  leat  oanehis  johtolagat,  eaige  leat čielga rájit daid iešguđetge jagiáiggiid mielde. Skjækerfjell:s  lea  alla  boazolohku  go  dán  geahččá eará  orohagaid  ektui,  ja  dál  leat  doaimmaid  álggaheame mat galget geahpedit boazologu. Dáin eará orohagain lea lohku vuollin, go buohtastahttá stuora boazodoalloguovlluiguin.  Dasa  lassin  lea  ollu  guossavuovdi mas ii šatta mihkke, viiddis eanandoalloguovllut ja sávzaguohtuneatnamat, ja johtaleapmi. Nu gártáge stuora erohus bruttoareála ja nettoareála gaskkas. ¶
5.2. tabealla. Davvi-Trøndelága boazodoalu heiveheapmi eatnamiidda 1998/99. ¶
Orohat ¶
Areála ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi Njuovvan-deattut km ¶
juohke km ¶
kg/boazo miesit kg ¶
Supmi ¶
Gaskamearálaččat buvttaduvvo ollu, go buohtastahttá eará orohagaiguin, muhto areálaid ektui gal lea unnán buvttadeapmi,  ja  sivvan  lea  go  boazolohku  juohke areálaovttadaga  nammii  lea  vuollin.  Goappaš  indikáhtorat  čájehit  ahte  buvttadeapmi  lea  geahppánan 1990-jagiid  álggus,  ja  boraspirevahágat  leat  dasa duogážin.  Dát  oidno  eandalii  Østre-  Nååmesjevuemies,  gos  geahppánii  16,0  kg  rájes  juohke  bohcco nammii  jagiin  1992  /  93  gitta  13,2  kg  radjái  jagiin 1998/99.  Doaibmajagi  1998/99  lei  ollislaš  miessemassu 29 %, ja dan mearis ledje 89 % boraspirevahágat. Muhtin muddui sáhttá dadjat 5.2. tabealla čajehit eambbo massimiid go dan movt doalut leat heivehuvvon valljodagaide. Muhtin  muddui  sáhttá  maid  dadjat  ahte  misiid njuovvandeattut leat váikkuhuvvon das go boraspiret lassánedje,  ja  nu  bohccot  muosehuhttojuvvojedje sakka, ja dat lassánii maŋŋil 1991/92. Dan seammas čájeha 5.2. govva ahte Låartes leat deattut geahppá- nan maiddái 1980-jagiin. Færen ja Skjækerfjell dáfus čájeha boađus dan guvlui ahte bohccot geahppánedje viidáseappot  áigodagas,  muhto  Åarjel-Njaarkes  leat njuovvandeattut čađatgaskka badjelis go dain earáin. ¶
Dán  guovtti  riddoeatnama  orohagain  ii  leat  oktavuohta boazodoaluin mii lea riikkaráji lahka. Danne eai  guoskka  fágalávdegotti  mielas  Fosen  ja  ÅarjelNjaarke  orohagat  konvenšuvdnašiehtadallamiidda. Dasto lávdegoddi čilge dárkileappot duššefal dán njealje rádjeorohaga birra. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Østre-Nååmesjevuemie  boazoorohat  gullá  DavviTrøndelága  boazodoalloguovllu  nuortadavit  eananosiide.  Orohatrájit  leat  rievdaduvvon  máŋgga geardde, maŋemus jagis 1989. Dalle bidje orohagaid Nuorta-Nååmesjevuomie orohahkan. Okta orohagain lei Hartkjøl orohat, mii lea ráji alde Jiingevaerie čearu guvlui.  Formálalaččat  lei  orohat  oassin  Østre  -Nååmesjevuemie  boazodoalus.  Muhtin  eará  dain  dološ orohagain  lei  Østre  -Røyrvik ¶
.  Orohat  lea  olles Davvi-Trøndelaga  stuorimus  orohat,  geahča 5.1.  ta5.1 kártta. Østre-Nååmesjevuemie orohaga ráji lulábealde lea ¶
Låarte  boazoorohat.  Orohagas  lea  vuoigatvuohta johtit  dán  orohaga  čađa  giđđat  ja  čakčat.  Rádji  lea oalle buorre, earret čáhcejuohkána bokte, mii manná badjel  Lauvsjøvola.  Das  luksa  lea  rádji  Skjækerfjell orohahkii  (Snoasajávrái)  ja  oarjjabealde  fas  Fosen orohat. Oarjjabeale rádji lea Namsena mielde ÅarjelNjaarke  orohaga  guvlui.  Rájit  dán  golmma  orohaga guvlui  leat  buorit,  eai  ge  leat  nu  ollu  mastadeamit. Oarjedavil  ja  davábealde  leat  rádjin  Nordlándda boazoguovllu  orohagat  Voengelh-Njaarke  ja  Byrkije rájiid. Erenoamažit Byrkije guvlui lea rádji ¶
heittot ja danne dát orohagat masttadit juohke jagi. Orohat  lea  juhkkojuvvon  3  geassesiidii.  Guovttes dain leat riikkaráji lahka. Nuppi siiddas lea 1 doalloovttadat ja johtá vuosttažettiin boares Hartkjøl orohagas.  Dákko  bohtet  álohii  ruoŧabeale  bohccot  ráji badjel. Čáhcejuohku lea norggabealde. Bohccot vulget luonddusteaset  vuollin  nuorttabeale  eatnamiin  ja gorgŋejit allavariide, mat leat 1.300–1.400 m bm riikkaráji oarjjabeale. Nuppi siiddas, Jåma/Dærgasiiddas leat fas 6 doalloovttadaga.  Siiddaid  giđđa-,  geasse-  ja  čakčajagi guohtumat leat davásguvlui riikkaráji mielde. Guohtumat leat vieruiduvvan guovlluid guvlui oarjjabealde Raedtievaerie ja Ohredahke, ja maid Frostviken norra guvlui. Lassin  orohaga  siskkáldas  areálaide,  lea  sis  maiddái  guođohanvuoigatvuohta  ruoŧabealde  riikaráji ¶
. Earret  davit  konvenšuvdnaguovllu  ii  leat  orohagas lunddolaš oahci nuorttas. ¶
59. Dat guođohan-vuoigatvuođaid maid Østre -Nååmesjevuemie boazodoallit ožžo Ruoŧas jagi 1972 konvenšuvnnas, gullet ØstreRøyrvik orohahkii. 60. Gaskkal Virmaelven ja Kjukkelvatnet. 61. Jagi 1972 konvenšuvnna § 1, čuokkis 6, Blåsjøkilen ja Sipmek/Leipikvattnet. ¶
Figur 5.2. Misiid njuovvandeattut njealji orohagas Davvi-Trøndelágas. ¶
Golbma stuora jávrri juhket orohaga davimus osiid iešguhtege guohtunguovlun. Goalmmát siiddas leat 5 doalloovttadaga,  ja  sii  guođohit  oarjjabealde  daid stuora jávrriid. Dan guovtti stuorimus siiddas leat dálveguohtumat  meara  guvlui.  Nuorttabeale  lea  E6  mii juohká  dáid  guohtunguovlluid  Snoasajávrri  rájes Grong radjái, ja dát doaibmá bures rádjin. Maŋemus jagiid leat dát guokte stuorimus siidda rátkán njeallji dálvesiidii. ¶
Luonddudilálašvuođat Børgefjell nuorttabeale ja Dærga davábeale eatnamiin lea  ollu  vuođđogranihtta.  Granihtta  manná  oktii seammalágan guovlluin Byrkijes. Muđui leat guovllut E6  oarjjabealde  oassin  stuorát  gneaisaguovllus.  Dat šaddada  buriid  čakča-,  dálve-,  ja  giđđaguohtumiid dáidda várreguovlluide. Orohaga  eananoasis,  mii  lea  oarjjabealde  GrongSnoasajávrri, leage maid dakkár geologiija/eanavuođđu,  topografiija  ja  arve-  ja  borgadilálašvuohta  mii dahká dan buorren dálvejagi guohtumin. Oktan guohtumin  duoddaris,  leat  guossavuovddit  dábáleamos luonddušládja go guođoha dálvet. Daid jagiid go dálveguohtun  lássahuvvá  jiekŋuma  dihte,  lea  boares goahccevuovdi  velá  gos  gávdná  ealádaga  heađis, muhto  ođđaáigásaš  vuovdedoallu  jalge  vuvddiid  ja goarida ealádaga. Orohagas  leat  muđui  geahppadit  mollaneaddji báktešlájat. Daid geažil šaddá guovlluide buoret eanavuođđu ja nu fas šaddá buoret geasseguohtun. ¶
Guohtun Orohaga guohtun lea golmma sierranas iskkademiin suokkardallojuvvon. Lea Selskapet for Norges Vel mii lea  árvvoštallan  osiid  orohagas  jagiin  1948  ja  1969. Boazodoalu stádakonsuleanta lea doaimmahan fealtabarguid miehtá orohaga. Hartkjøl orohaga birra lea ollislaš rapporta. Iskkadeapmi čájeha ahte 12 % areálas lea registrerejuvvon jeageleanamin,  bealli  dan  jeageleatnamis  lea  jeakkis. 70 % jeageleatnamis lea “njárbes šaddu” . Ii leat registrerejuvvon jeageleanan mas lea suhkkes jeagel šaddu. Dat unnánaš jeagil mii lea, registrerejuvvui guovllu gaskaoasis ja oarjjabealehagas. 71 % bruttoareálas lea buorre  ruonasguohtun.  Rásseeanan,  gobit  ja  buorit jeakkit leat sullii 24,4 ja 10 % bruttoareálas. Villmo dadjá  iežas  rapportas  ahte “Vásáhusaid  bokte  eará orohagain lea dát oalle alla lohku.” Dát buorre geas- seguohtun čájeha ahte lea dušše 9 % bruttoareálas mii lea ii-anihahtti oassi. Guohtunsuokkardallan bijai vuođđun ahte orohat adno birrajagiguohtumin, ja dálveguohtumat dat ráddjejit kapasitehta. Biddjojedje golbma deaŧalaš eavttu: Optimála guođoheapmi jeagelguohtumis; dalvet galgá gokčat 5/8 oasi eallámušdárbbus earálagan šattuiguin go  jeahkáliin;  vierrobohccot  eai  galgga  guohtut  orohagas.  Jeageleatnamiid  guorbama  dihte  vuoliduvvui ávžžuhuvvon boazolohku 1.300 bohccos gitta 1.000 bohccui.  Váldosivva  jeageleatnama  guorbamii  lei  go vierrobohccot, Jiingevaerie čearu bohccot, guhto orohagas. Stádakonsuleantta vuođđodieđut leat heivehuvvon jagis  1988  danne  vai  iešguđetlágan  guohtunšlájaid juohkáseapmi  boahtá  ovdan  daid  siskkit  giđđa-, geasse-  ja  čakčajagi  guohtunguovlluin.  Mii  oaidnit 5.3.  tabeallas dáid  meroštallamiid  čoavddaloguid. Steinfjellet guovlu (oarjjimus siidda giđđa/čakčaguohtun) ja dálveguovllut eai leat mielde rehkegis. Oarjjimus  dálveguohtunguovlluin  guođohit  dál measta  eanas  seastahuvvan  eatnamiid.  Dađi  mielde gártet  dat  siskkit  guohtunguovllut  oažžut  stuorit mearkkašumi  veahkkevárrin  dán  jagi  go  lea  buorre guohtun. Sandøla ja Havdal nuorttabealde eanaosiin lea eanemus jeageleanan. Jeageleatnama kvalitehta lea buorránan  maŋŋel  go  leat  dihtomielalaččat  seastán eatnama.  Báikkiin  Limingen  ja  Tunnsjøen  jávrriid gaskka lea buorre jeagil. Dát adnojit sihke giđđajohtima  ja  čakčaguođoheami  oktavuođas.  Dærga  oarjedavábeale oasi lea maiddái buoret jeageleanan go gaskamearálaččat lea dán guovllus. Nu leage dát guovlu ja  maiddái  Joma  deaŧalaš  giđđaguohtun.  Muđui  lea dain  eará  guovlluin  guohtun  mii  addá  buriid  giđđa/ čakčaguohtumiid.  Nu  lea  maiddái  Steinfjella,  mii  ii leat  mielde  dán  iskkadeamis.  Váttisvuohta  lea  go šaddá  guođohit  guovllu  siskkimus  eanaoasi  giđđat dalle go muohta suddá maŋŋit. ¶
62. Guovllu juogu vuođul eai leat dat stuora jávrrit mielde areála meroštallamis. ¶
5.3. tabealla. Guohtunšattuid juohkáseapmi ( % ) Østre-Nååmesjevuemie siskkit osiin. ¶
Proseanta oassi Guohtunguovllu Jeagil ¶
Rásseeanan ¶
Ii-anihahtti areála ¶
730 Jávrriid gaska ¶
244 Dærga ¶
244 Dærga ¶
Dan seammás oaidnit 5.3. tabeallas man heivvolaš Børgefjell  lea  geasseguovdilguohtumin  jasaid  dihte, olles 18 % leat jasat váriin mat leat gitta 1.350 m bm radjái. Jomas  lea  erenoamaš  ollu  rásseeanan.  Guovlu sáhttá  adnot  sihke  giđđa-,  ja  árrageasseguohtumin, čoaska  gesiid  maiddái  geasseguovdilguohtumin.  Go geasset guođoha sáhttá goitge jeagelguohtun billahuvvat ja hedjonit, iige šat anit giđđa- dahje čakčaguohtumin dahje vaikko dálveguohtumin. Njinnjelasaid  oassi  mat  leat  vuollel  67  kg  ii  leat stuoris  erenoamažit  Steinfjellsiiddas,  gos  lea  14,7  ja 12%  doallojagiid  maŋŋel  1996/97.  Jåma/Dærgasiiddas lea veahá stuorit oassi, 15 ja 23 % maŋŋel 1997/ 98. Erohusa sáhttá goitge muhtin muddui čilget dainna lágiin ahte lea iešguđetlágan kvalitehta geasseguohtumiin. Nu movt 5.2. govas oaidnit, lea misiid njuovvan- deaddu  allat  eará  orohagaid  ektui.  Lagamusas  lea Skjækerfjell. Østre-Nååmesjevuemies leat deattut bisson dássedin, muhto Skjækerfjellas leat deattut njiedjan daid maŋemus jagiid. Østre-Nååmesjevuemies lea boazolohku  lassánan.  Áigodagas  go  njuovvandeattut registrerejuvvojedje  ja  leat  badjelaš  2.400  bohccos sullii 4.000 bohccui giđđaealus. Dát ii leat váikkuhan deattuid,  danne  go  leat  eará  lahkái  geavahišgoahtan guohtuma  ja  ahte  guohtumiin  lea  buorre  kvalitehta. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi  oaivvilda  ahte  orohaga  oktavuohta konvenšuvdnii  ferte  árvvoštallot  guovtti  bealis: Árvvoštallat Hartkjøl geavaheami ja gávdnat čovdosiid  váttisvuođaide  mat  leat  riikkaráji  bokte  davábealde Hartkjøla. ¶
Hartkjøl Dán orohagas ii leat guohtunšattuid čohkiidus dásset, ja nu oaivvildage fágalávdegoddi ahte Hartkjøl ii heive birrajagiguohtumin.  Go  vel  lea  váttis  johtalit  orohagas, lea lávdegoddi dan oaivilis ahte ii leat vejolaš gávdnat  5/8  oasi  eallámušdárbbus  dálvet  eará  guohtunšattuin go jeahkális, iige sáhte dan vuođđun bidjat. Nu  sáhttá  ge  dán  guovllu  buoremusat  atnit  bievlaguohtumin. De leat 4 vejolašvuođa: ¶
Vuosttaš  vejolašvuohta  lea  dálá  eahpeformálalaš geavaheami  mielde.  Dán  oktavuođas  heive  cegget áiddi oarjjabeale ráji bokte (Låarte guvlui). Ferte biddjot čáhcejuohkámii gaskaáidi (su. 10 km) ja čakčarátkingárdi. Eará áidevejolašvuohta lea sirdit Låarte ráji oarjelii, čazas badjel Lauvsjøvola daidda jávrriide oarjelis. Fágalávdegoddi oaivvilda dán leat heajut čoavddusin, dasgo dat ii suddje seammá bures go gaskaáidi ja rátkkagárdi. Jus ovttageardánit árvvoštalla Låarte ja Hartkjølen guohtumiid čohkiidusa, de livččii jierpmálaš guođohit Låartes. Masttademiid ektui lea dát váttis čoavddus. Ii leat vejolaš johtit Låartes, jus ii leat buorre gaskaáidi riikkaráji mielde. Go geahččá áiddiid mat leat lullelis, de ferte dát áidi mannat doarrás čázádaga rastá, dannego čáhcejuohkán lea oarjelis. Áidi šaddá dasto ceggejuvvot alla várrebáikkiide, gitta 1.300 m bm. Stuorimus  boazodoallofágalaš  váttisvuohtan  šaddá  ahte Jiingevaerie  bohccot  bohtet  badjel  áiddi  ovdal  go doaibmagoahtá ja bohccot eai beasa nuorttas, jus eai rátkkaš.  Vaikko  fágalávdegoddi  ii  leat  árvvoštallan dan  áibbas  dárkilit,  de  rehkenastá  áiddi  fertet  leat sullii 40 km guhku. Dákko lea guhkes gaskka geidnui ja  eatnama  hápmi  maid  dahká  ahte  áiddi  ortnegisdoallangolut gártet mihá eambbo go omd. jus ceggešii áiddi Lauvsjøvola badjel. Fágalávdegoddi  oaivvilda  ahte  go  ovttageardánit geavaha  dan  bievlaguohtiumin  Østre-Nååmesjevuemie  orohahkii,  de  unnu  geavaheapmi  orohaga  dálá bievlaguohtumin.  Leat  oainnat  dálveguohtumat  mat gáržžidit  boazodoalu.  Jus  Østre-Nååmesjevuemie unnida dán guovllu geavaheami, de sáhttet earát geavahit dan. Váttisvuohta lea dat seammá dárbu rádjeáidái, man leat juo namuhan. Maiddái masttadeamit leat seammaládje. Njealját vejolašvuohta lea ahte Østre-Nååmesjevuemie  ja  Jiingevaerie  guođohit  eatnamiid  ovttas.  Dat mearkkaša  ahte  muhtimat  Østre-Nååmesjevuemie boazodoalus  guođohit  Ruoŧas  dálvet,  ja  Jiingevaerie oažžu formálalaš vuoigatvuođa geasseguovdil- ja čakčaguohtumiidda Norggas. Dán čovdosa leatge ØstreNååmesjevuemie  ja  Jiingevaerie  bealis  juo  soahpan. Østre-Nååmesjevuemie  orohahkii  mearkkaša  ahte boazodoallit  lassánit,  ja  Jiingevaerie  orohat  oažžu vuoigatvuođa buriid geasseguovdilguohtumiidda. Nu movt vuosttaš vejolašvuođas daddjo, de sáhttá rádjeáidi mannat oarjjabealráji mielde Lauvsjøvola bokte. ¶
Østre-Nååmesjevuemie Fágalávdegotti  árvvoštallama  vuođul  ii  leat  ØstreNååmesjevuemie  orohagas  dárbu  eambbo  guohtuneatnamiidda go dan mii sis juo lea dál. Das leat velá mielde dat guokte konvenšuvdnaguovllu. Leat goitge čielga  dárbbut  buoret  rájiide  nuorttabealde,  dáin guovlluin mat leat lullulis Leipikvattnet. Ortnet ferte maiddái mielddisbuktit johtinvuoigatvuođaid mearriduvvon johtingeainnuid mielde dálá guohtunbáikkiid gaskka.  Ráji  rievdadeapmi  ii  mielddisbuvtte  viiddis guođoheami dain guovlluin, muhto rasttidanvuoigatvuođa. ¶
5.1.2 Jámtlándda leana davvit guovlu ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čuovvovaš čearut leat Norgga rádjeguovllus: Frostviken norra, Jiingevarie, Njaarke ja Gálpe. Čearuid rájit ja  áigodatguohtumat  čájehuvvojit 5.5.  kárttas. Jagi 1972 konvenšuvnna mielde lea Frostviken norra áidna čearru mas lea guođohanriekti norggabealde ráji. Riikarádji ii leat obanassiige heivehuvvon nu ahte rádjeguovllu guohtuneatnamiid sáhttá ávkkástallat buoremusat. Frostviken norra čearru lea ferten áidut oarjja ¶
beale go eai leat lunddolaš oazit, vai ii masttat siiddaiguin, geat guođohit rádjeguora, ja vai ii ribat ealu lobihis guovlluide. Jiingevarie čearru lea lunddolaš oziid vátnivuođa  dihte  šiehtadan  Østre-Nååmesjevuemie boazoorohagain ovttasbargat. Šiehtadusas lea nu ahte muhtin muddui guođohit ovttasiiddas. Maiddái Jovnevaerie  ja  Njaarke  čearuin,  main  Låarte  orohat  lea ránnjásiida  norggabeali  ráji  bealde,  váilot  lunddolaš oazit  riikaráji  bokte.  Dakko  leat  áidon  ovddemusat danne vai oba leage vejolaš oažžut ávkki rádjeguovlluin, ja vai caggá bohccuid mannamis lobihis guohtumiidda rastá ráji. Gálpe čearus lea guhkes rádji oarjjabealde Skjækerfjell ja Færen boazoorohagaid guvlui, ja dakko váilot lunddolaš oazit, mat cagget bohccuid. Leat guhkes áiddit huksejuvvon vai geahpeda váttisvuođa. Gálpe čerrui livččii buoremus jus livčče lunddolaš oazit goappaš bealde riikaráji. Čearu bievlajagi eatnamiid  rájit  Ruoŧas  eai  čuovo  lunddolaš  oziid. Danne  heivešii  rájiid  sirdit  viehka  muddui, vuosttažettiin  čázádagaid  guvlui,  vai  guohtuneatnamiin oažžu buoret ávkki. Dan seammás geahpedivččii boazobarggu. Alimus boazologu ja duohta boazologu jagis 1996 oainnát 5.4.  tabeallas. Tabeallas  oaidnit  ahte  dálá boazolohku  lea  mealgat  vuollelis  lobálaš  boazologu. ¶
5.4. tabealla. Boazolohku. ¶
Alimus lobálaš ¶
Boazolohku boazolohku ¶
Guovllus leat oktiibuot 29 doalu ja 99 miellahtu geat leat boazobarggus. Čearuin leat unnán doalut, earret Jiingevaerie. Mii oaidnit 5.5. tabeallas dárkilit dieđuid doaluid birra. ¶
5.5. tabealla. Doaluid lohku ja boazodoallit. ¶
Doaluid ¶
Boazodolliid lohku ¶
lohku ¶
Mii oaidnit 5.5–5.9 kárttas boazodoalu eanangeava- heami. ¶
Guohtun Mii oaidnit 5.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid  viidodaga.  Jiingevaeris  leat  hui  buorit  ruonasguohtumat. Guovllu eará čearuin lea maid valjit ruonasguohtun alimus boazologu ektui. Frostviken norra ja  Gálpe  čearuin  leat  valjit  dálvejagiguohtumat,  dan seammás go guovllu eará čearuin leat jeagelguohtumat gáržžibut.  Jeagelguohtumat  leat  vátnásat,  dannego guovllus  leat  goahccevuovddit,  ja  vuvddiin  lea  nu suhkkes šaddu ahte jeagil ii nagot šaddat. Nu adnojitge  viiddis  eatnamat  dálvejagis,  vai  bohccuide  lea doarvái jeagelealádat. Frostviken norra ja Njaarke čearuid bievlajagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan ja sáttorámat. Jiingevaeries ja Jovnevaeries leat fas unnán ja Gálpes lea áibbas unnán. Bievlajagi eatnamiid nettoareálas lea duššefal 0,6–0,9 % badjelis go 1 000 m bm. Ruoŧabealde váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat geassebáhkaide. Čearuin leat, earret Jovnevaerie, unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶
5.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶
Ruonasguohtun ¶
5.7.  tabealla. Alla  várreeatnamat  ja  ruonasguohtu- miid ii-anihahtti oassi. ¶
Nettoareála (%) Nettoareála (%) Čearru ¶
badjelis ¶
ii-anihahtti go 1 000 m bm ¶
oassi ¶
Oktiigeassu Guovllu mihtilmas váttisvuohtan lea go eai leat lunddolaš  oazit  čearuid  eatnamiin.  Ránnjáorohagain  lea seammalágan  dilli.  Dain  eatnamiin,  gos  guohtuneatnamat leat oktan duovddan goappaš bealde riikaráji, berre bargat dan nala ahte oažžut eatnamiid geavahit goappaš  bealde  ráji,  nappo  guođohit  rastá  riikaráji. Almmatge  dárbbaša  áiddiid  muhtin  sajiin.  Go  áidu, galgá  deattuhit  dan  ahte  áidi  galgá  nagodit  caggat bohccuid. Frostviken norra čearus leat unnán ruonasguohtumat ruoŧabealde. Loahpas váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat bálganbáikin geassebáhkaid áiggi. Geahča 5.5–5.9 kártta. ¶
5.1.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Østre-Nååmesjevuemie – Frostviken norra – Jiingevaerie – Fágalávdegoddi evttoha ahte Østre-Nååmesjevuemie doalaha konvenšuvdnaguovllu Leipikvatnet nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas, dainna rievdadusain ahte lulábeale rádji ráddjejuvvo lunddolaččat. – Čuovvovaš guovllus addo Østre-Nååmesjevuemie rasttidanriekti bievlajagis: Leipikvatnet Ankarvatnet – Stor Blåsjön – Lilljorm – Kvesjön. – Østre-Nååmesjevuemie ja Jiingevaerie šiehtadeaba formálalaš  vugiin  doallat  ovttasiidda.  Dárbbu mielde huksejuvvon konvenšuvdnaáidi Låarte boazoorohaga guvlui. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Låarte boazoorohat álggahuvvui jagis 1987 go Luru ja Brandsfjell  orohagat  časkojuvvojedje  oktii.  Orohaga oazit lulil ja davil leat stuora vákkit main leat ceakko rámat, earret guovlluin gokko lea čáhcejuohkán nuortabealde.  Davil  lea  juohku  gaskal  Laksjöen  ja  Sørli čázádaga. Lulil lea juohku gaskal Imsdalen ja Grønningen/Holdern-čázádaga.  Bohccot  mannet  juohke jagi  rádjegaskkaid,  erenoamážit  čakčat  ja  dálvet. Geahča 5.2 kártta. Oarjjabeale  rádji  čuovvu  ruovdemáđi.  Lea  bahá masttadit jus Østre-Nååmesjevuemie atná iežas vuoigatvuođa johtit ráji badjel ja čađa Låarte davit eanaoasi (boares Brandsfjell orohaga). Oahci orohaga nuorttalulábealde lea Jovnevaerie ja Njaarke čearuid guvlui, ja maiddái veahá Jiingevearie guvlui. Leat guokte rádjeáiddi, nubbi gaskal Kingena ja  Bjørkvatnet  (Jovnevearie  guvlui)  ja  nubbi  gaskal Bjørkvatnet ja Holdern (Njaarke guvlui). Áidi Jovnevearie guvlui ceggejuvvui čázádatbuođđudemiid oktavuođas.  Buođđudeaddji  ovdasvástádus  lea  doalahit áiddi  ortnegis.  Njaarke  čearru  lea  aiddo  ceggen  dan nuppi gaskaáiddi. Vaikko lei rádjeáidi, masttadedje goit dávjá 1970jagiin Jovnevearie ja Låarte siidat, erenoamážit dálvet. Dat  mielddisbuvtti  ahte  Låarte  dálveguohtun  goariduvvui  sakká.  Dađisdaga  jođii  Jovnevaerie  eanas ealuin  eret  rádjeguovlluin  čakcat  ja  dálvet,  ja  váttisvuođat unno. Erenoamážit daid dálvviid go orohat geavaha oarjelulli  eatnamiid  dálvejagis  sáhttet  muhtun  bohccot mannat  Skjækerfjell  orohahkii.  Dasa  lassin  sáhttet Låarte  bohccot  guohtut  vuvddiin  Kingene  bokte,  ja dakko besset ráji badjel Jiingevaerie guvlui. Duovdagiid gaskka eai leat čielga oazit, mat juhket eananosiid  sierra  guohtunguovlun.  Muhtin  muddui juhkkojuvvo eanan goitge nuorti čázádagain (Luru-vassdrag)  ja  orjješ  čázádagain  (Bergli-dalføret)  davvi-  ja  lulli  oassái,  muhto  čáhcejuohku  ii  leat mihkke geavatlaš oziid. Nu váilotge oazit, omd. stuora jávrrit,  čázádagat  dahje  várreráiddut,  mat  leat  hui ávkin boazodolliide ja geahpedit guođoheami. Váldosaččat lea goitge nu ahte giđđat/geasset guođohit davábealde namuhuvvon vákkiid ja fas čakčat/ dálvet guođohit lulábealde dán siskkáldas . ¶
Luonddudilálašvuođat Dan  sadjái  go  Færenis  leat  geahppadit  mollaneaddji báktešlájat  ja  Skjækerfjellas  fas  lotnolasat  lossa  ja geahppadit  mollaneaddji  báktešlájat,  de  leat  Låartes suvrra báktešlájat mat bohtet eamibávttis. Dat mielddisbuktá ahte stuora oassi orohagas lea juogo báljes bákti dahje duottar mas lea asehis bieđggus morenegeardi.  Oarje  guovlluin  leat  stuora  jeaggeatnamat  ja eatnamat  main  lea  asehis  humus  báktevuođu  alde. Eananšlája  vuođul  leat  orohagas  vuordimis  buoret jeagelguohtumat go ruonasguohtumat. Låarte eatnamat leat sullasaččat daiguin alla várreeatnamiiguin mat mannet Skjækerfjell guovllus viidáseappot  Østre-Nååmesjevuemie  siskkit  osiide.  Leat dušše veahá areálat oarjin gokko leat dievvaeatnamat ja dasto Blåfjell-várri Jovnevaerie ráji alde. 1,1 % areálain lea badjel 1.000 m bm, ja dušše 4 % lea vuollel 200  m  bm.  Davvi-Trøndelagas  eai  leat  earasajiin  ná ollu  eatnamat  mat  leat  gaskal  200  ja  1.000  m  bm. Orohaga nuorttadavábeale eanaosiin arvá ja borgá buot unnimus oba orohagas, nappo 200–220 beaivvi jahkái.  Guovddáš  báikkiin  boahtá  vuosttaš  muohta čakčamánu  gaskkamuttos.  Gaskkamearálaččat  lea muohta 200–225 beaivvi, ja veahá oanehit áiggi nuortan ja oarjin. ¶
Guohtun Boazodoalu  stádakonsuleanta  iskkadii  dán  guovllu guohtumiid  jagis  1970.  Čohkkejuvvon  dieđut  leat heivehuvvon  fágalávdegotti  bargguid  oktavuođas. Geahča 5.8. tabealla. ¶
Dieđuid heivehettiin jugiimet orohaga čakča-ja dálvejagi eatnamiid oarje ja nuorta guovlun. Nuorttabeale lea  rádji  Jovnevaerie  čearu  guvlui  ja  lea  erenoamáš áigeguovdil. Guovllus lea eanas jeagelguohtun. 70 % jeagelguohtumis lea jalges guolbanis, muđui leat jeakkit ja vuovddit. Guovllus lea maid eambbo ii-anihahtti eanan mihtilmas dan guovtti eará guovllu ektui. Lea eanas  beahcevuovdi  guohtunguovllu  nuorttabeale osiin. Čakča ja dálveguohtumiid oarjeosiin lea unnit jeagelguohtun go dan guovtti eará guovllus, muhto guossavuovddis lea eambbo jeagelšaddu. Vaikko oarjelulábeale  lea  eanas  ruonasguohtun,  dagahit  dat  vuollgis várit  ahte  guovlu  ii  leat  nu  buorre  geasseguohtun. Nuorta  ja  oarje  osiid  erohus  sihke  allodagas  meara badjelis, dálkkádaga ja guohtunšattu dáfus dahká ahte álkit  sáhttá  heivehit  guohtumiid  geavaheami  molsašuddi guohtundilálašvuođaide dálvvi mielde. Ruonasguohtun  oassi  lea  54  %  obbalaččat  olles  orohagas, muhto “heajos jeaggi” lea 14 % olles areálas. Obbalaš govva  lea  gal “heajos” eatnamat,  muhto  gávdnojit soames guovllut gos leat buorit geasseguohtumat. Áigodagas  1981–97  lei  orohagas  geahppaseamus njuovvandeaddu  misiin  olles  Davvi-Trøndelagas. Låarte deattut eai leat rievddadan nu ollu jahkásaččat. Duogážin dasa lea heivehuvvon guohtungeavaheapmi. Boazologu  unnideapmi  ja  unnit  masttadeamit  eará orohagaiguin,  leat  buoridan  deattuid  1984/85  rájes 1993/94  radjai.  Boraspiriid  lassáneapmi  ja  ráfehisvuohta daid geažil sáhtta leat sivvan go bohccot leat gehppon maŋŋel 93/94. Rávis njiŋŋelasaid ealliboazodeattut ledje birrasiid 73  ja  69  kg  jagiin  1997/98  ja  1998/99.  Maŋemus doallojagi ledje 33 % vuollel mearriduvvon ráji, mii lei 67 kg. Earret Fosen orohagas, eai leat eará orohagain Davvi-Trøndelagas  ná  stuora  oassi  bohccuin  vuollel deaddoráji.  Maŋemus  doallojagi  vuollegis  njiŋŋelasdeaddu ii soaba oktii misiid badjánan njuovvandeattuiguin. ¶
Oktiigeassu Orohaga  váikkuhit  heajos  geasseguohtumat  nu  ahte gaskkohagaid leat vuollegis ealliboazodeattut ja maiddái  njuovvandeattut.  Eai  leat  duohtadilis  čađahahtti čovdosat  datge  ahte  ovttasbargat  Ruoŧa  čearuiguin. Jus dan galgá váldit mielde ođđa konvenšuvdnii, oaivvilda fágalávdegoddi ahte dát ferte dahkkot dalle go mearriduvvo  movt  galgá  Hartkjølen  adnot,  mii  lea Østre-Nååmesjevuemie orohagas. Fágalávdegoddi čujuha  divaštallamii  guoskevaš  orohaga  oktavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde lea erenoamaš deaŧalaš orohahki beassat plánet boahtteáiggi dieđidettiin ahte leat  sihkkaris  dálveguohtumat.  Dan  sáhttá  dahkat juogo  sihkkarastimiin  siskkáldas  valljodagid  dahje oažžut  guohtuneatnama  olggobealde  dálá  orohaga. Dálvejagi buoremus guohtumat orohagas siskkáldasat leat nuortalulli eanaoasit. Fágalávdegoddi  lea  divaštallan  váikkuhusaid,  jus njeaidá  dahje  sirdá  dálá  rádjeáiddiid.  Vuosttaš  vejolašvuohta dagaha ahte Låarte massá dálá dálveguohtumiid  dannego  Jovnevaerie  guođoha  geasset  dán guovllu.  Dat  fas  mielddisbuktá  ahte  orohat  ferte oažžut dálveguohtumiid Ruoŧas. Låarte orohaga boazolohku  lea  vuođđuduvvon  dasa  ahte  leat  gaskal  2– 3.000 bohcco, muhto dan ii sáhte duohtandahkat, jus orohat ii oaččo sierra definerejuvvon konvenšuvdnaguovllu ¶
.  Dákkáráš  rievdadus  boahtá  dagahit  ahte Låarte  doallogolut  lassánit.  Ná  stuora  rievdadusa berre dollui dahkat duššefal dalle jus guoski orohagat/ čearut  sáhttet  leat  ovttaoaivilis  dákkár  rievdadussii. Go sirddášii veahá ráji davabealde Blåfjell (Vilgesvárre)-aláža,  de  sihkkaraste  ahte  Jovnevaerie  beassá dán duoddarii geasset. Báiki ii leat nu buorre geasseguohtun,  ja  nu  leage  váttis  ákkastallat  áiddi  sirdima guohtundárbbu  dihte.  Ii  sáhte  dainna  ge  ákkastallat ahte lea dárbu bálganbáikái. Dan oktavuođas čujuhit dasa ahte ruoŧabeale riikkaráji várreguovllut leat sullii seamma  alu  go  norggabealde.  Nuppi  bealis  ii  dagat Blåfjell  (Vilgesvári)  manaheapmi  ahte  Låarte  massá guohtuneatnama.  Sii  geavahit  dálvejagi  guohtumin vuosttažettiin  guovllu  gaskal  Bergli  ja  Blåfjell-vári. Fágalávdegoddi  ii  oainne  ahte  dát  lea  doarvái  ágga sirdit áiddi. Obbalaččat ii leat ávkin sirdit rádjeáiddi davvelii.  Konklušuvnnas  ii  almmatge  daddjo  ahte  ii gávdno buoret sadji gokko áiddi bijašii buoridan dihte áiddi  doaibmama.  Sáhttá  seammá  bures  sirdit  luksa go davas. Fágalávdegotti mielas leat buoremus doaimmat movt suddjet Låarte dálvejagi guohtumiid golladeami, lea gávdnat buoret báikki rádjeáidái, guođohit ealloravddas/sádduid botkkuhit áide guoraide giđđat, ja johtit eret rádjeguovlluin ovdalgo muohta boahtá. Muhtun áiggiin leat Låarte bohccot guhton Jiingevaerie Rengena lulábealde. Lea erenoamážit dalle go duoddaris  lea  heajos  ealádat  ja  boazu  báhkke  vuvd ¶
63. Vejolašvuođat mat leat gávdnat dákkár guovllu, geahča dan birra Jovnevaerie čearu oasis. ¶
5.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Låartes ¶
Ruonasguohtun ¶
Ii-anihahtti ¶
Supmi Vuovdi ¶
Nuorta oassi- dálvet/čakčat ¶
18,7 Oarje oassi – dálvet/čakčat ¶
25,0 Geasset ja giđđat ¶
Olles orohat ¶
diide.  Muhtun  jagiid  lea  Jiingevaerie  geavahan  dán guovllu  dálveguohtumin.  Fágalávdegotti  mielas  lea buoremus  ahte  Låarte  geavaha  dán  guovllu  dálveguohtumin. Dát lea Låarte orohahkii ávkin ahte sihkkaraste  dálveguohtuma  dálá  Middagsfjället.  Šattašii maiddái buoret balánsa duottar- ja vuovdeguohtuma gaskka. ¶
5.2.2 Fágalávdegotti evttohus ¶
Låarte – Njaarke – Jovnevarie Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Skjækerfjell orohaga rájit eai leat rievdaduvvon 1894 rájes. Geahča 5.3 kártta. Lulil ja davil leat lunddolaš rájit, stuora ceakko rámat, main leat unnán geinnodagat.  Nuorttal  čáhcejuohkánis  leat  stuora  jávrrit  mat cagget  bohccuid  beassamis  bievlan  Færen  ja  Låarte gaskka.  Snoasačázádat  lea  oahcin  orohagas  oarjjás guvlui  ja  hui  buorre  rádji.  Nuorttal  čuovvu  orohatrádji riikkaráji, mii ii leat lunddolaš rádjin. Riikkaráji  mielde  Færena  ráji  rájes  lulil  Torrönii, mii lea davábealde, lea ceggejuvovn rádjeáidi ¶
. Áiddi dollet ortnegis sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit. Áidi lea ávkin sihke geasset ja dálvet, ja biddjo ollu bargu botkkuhit sáttuid vái áidi farggamusat doaibmagoahtá giđđat. Riikaráji mielde ii leat gaskaáidi Torrönas Hordern rádjái, vaikko rádji ii leat lunddolaš oahcin boazodollui.  Torrön  ja  Holdernčázádagas  lea  nuortalis  lunddolaš ráddjejupmi. Dat gii guođoha guovllus lea Skjækerfjell,  dan  muddui  go  dat  adno.  Ráji  praktihkalaš geavaheapmi  ii  leat  dahkkon  formálalaš  soahpamušaid  vuođul,  muhto  hámi  dáfus  lea  seammalágan  go rádjeguođoheapmi. ¶
Skjækerfjellas  leat  máŋga  sierra  eananoasi,  main leat lunddolaš oazit. Nu leat álkit jođihit boazodoalu doppe  go  dáin  eará  orohagain.  Stuora  várreráidu (Skjækerfjell) ja guokte várrevákki leat oahcin duovdagiid gaskka. ¶
Luonddudilálašvuođat Nuorttabeale duovdagiin leat “ođđa” geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja oarjjabealde leat fas gággádit mollaneaddji báktešlájat. Geologalaččat leat orohagas siskkáldasat buorit guohtumat juohke jagiáigái. Lulil Skjækerfjell  nuortadavábealde  lea  stuora  meahcceguovlu man eai leat lihkahallan vuos. Vaikko vel siskkimus guovlluid eanan leage várreduottar ¶
, leat maiddái  vuollegit  váriid  guovllus.  Unnán  eatnamat  leat badjelis go l 000 m bm. Orohaga nuortalulábealde leat eambbo  vuovdedievát,  mat  muhtimat  leat  alladat  ja nuppe  vuoru  fas  vákkit.  Eanas  lea  goahccevuovdi  ja 78 % areálain lea vuovdeeanan. Troandinvuotna  váikkuha  dálkkádagaid,  ja  buktá 200–220 arve-/borgabeaivvi gaskamearálaččat. Skjækerfjell orohagas lea, nu movt Davvi-Trøndelága orohagain juo leage, hui dássedit muohtadilli miehtá orohaga. Orohagas  lea  juohke  sajis  seammá  stuora  várra lásset  dálveguohtumiid  arvvi  geažil.  Ođđajagimánus lea  dattetge  bivvalit  Snoasajávrri  ja  Steinkjer  guovlluin, og orohaga eará báikkiin. Bivvalis orjješluládat biekkat sakŋádit lássejuvvon guohtumiid dán guovllus buorebut go muđui orohagas. Nu dahketge dálkkádat, lassin  daso  go  guossavuovdi  ja  várreeatnamat  leat goabbat  allodagas,  orohahkii  buoremus  dálvejagi guohtumiid. ¶
Guohtun Skjækerfjell  duottariid  guohtuma  lea  Selskapet  for Norges  Vel  iskkadan.  Dalle  go  fealtabargu  dahkkui, eai  lean  eatnamat  guođohuvvon  báljo.  Dušše  ruoŧabeale bohccot ledje guhton veahá, nu ahte jeagelguotumat ledje buori ortnegis ja buorre šaddu. 5.9. tabeallas leat guohtuniskkadeami dieđuid juoh- kán  njealji  iešguđetge  oassái.  Guohtunšlájat  leat  3 oassái biddjon, dan sadjái go vuođđodieđun ledje 32 sierra šlája. ¶
64. Jämtland–Trøndelága šiehtadus, norggabeali boazodoalloeiseválddit doalahit lulábeali áiddis ortnegis, ja ruoŧabeali eiseválddit fas davábeali áideoasi. 65. Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶
5.9. tabealla. Skjækerfjell duoddara guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶
Guovlu ¶
Jeageleanan ¶
Eará guohtun ¶
Ii-anihahtti ¶
4 Heggsjøen jna. ¶
2 Várreráiddu nuortalis ¶
Nuortadavil (Heggsjøfjellet jna) lea jeagil eanemus ja guovlluin davil-oarjjil Roktdalena. Dáid guovlluid jeageleatnama  mearri  lea  12  ja  18  proseantaovttadaga badjelis  go  Færena  buoremus  báikkiin.  Obbalaččat dadjat  gávdno  deaŧaleamos  jeagelšaddu  skieraniin/ čáhppemuorjeeatnamiin,  jeagelguolbaniin,  ja  jeagelšattolaš luomebalssain. Guovlluin davil- oarjelis Roktdalena leat dát guohtunšlájat ovttamađe juohke sajis, muhto  nuorttabealde  lea  ollu  jeageleanan  soahkevuovddis.  Danne  ii  heive  guovlu  nu  bures  dálvejagi eanamin, muhto lea baica čakčajagi buorre. Vaikko  vel  leage  ollu  jeagil  Heggsjøfjell:s  jna,  de leat dát dakkár guohtun mii lea bahá billohuvvat go bohccot  dulbmot  dan  guođudettiin.  Guovllut  leat adnon giđđjagi eanamin, čohkkenbáikin ja geassejagi guohtumin dalle go lea davve- ja orjješdavádat dálki. Dál  lea  heajut  jeagelguohtun  go  iskkademiid  áiggi. Dat  man  gohčoda  eará  guohtumin,  Roktdalena davábealde-oarjjabealde, lea eanas guolban ja jeaggeeanan.  Guohtuniskkadeapmi  gohčoda  dan “rássehitge.” Dát vuolgá báktevuođus, ja guovlu heive buo- remusat dálvejagis. Dasa lassin lea jeagil dakŋasa siste ja  nu  lea  buorebut  suodjaluvvon  eará  šattuid  ektui dalle go guhtojuvvo. Daŋaseatnamis maid ii nu bahuid jieŋo eanan. Várreráiddus  lea  ii-anihahtti  oassi  veahá  eambbo nuorttabeale  eananosiin  go  eará  guovlluin.  Jeageleanan lea maid unnán geologiija sivas. Nuorttalit guovlluin eai leat jeagelguolbanat. Ogndal  oarjjabealehaga  guovllut  eai  leat  mielde guohtumiid  iskkadeamis.  Dat  guovllut  leat  árrdálvejagi guohtumat lassin duovdagiidda, mat lea oarjedavil.  Nuorttabealde  várreráiddu  leat  fas  geassejagi guohtumat. Obbalaččat  sáhttá  dadjat  ahte  orohat  lea  buorre birrajagiguohtumin.  Duovdagat  davábealde  Roktdalena  leat  buorit  dalvejagis,  sihke  guohtunšattuid  ja dálkkádagaid  geažil.  Guohtunšattut  ja  topografiija váikkuhit nu ahte guovlu ii sáhte adnot bievlajagis, ja guohtumat sestojuvvojit, muhto adnojit guottetbáikin ja  giđđajagis.  Nu  leage  dát  guovlu  unnán  heivvolaš dálvejagi guohtumin. Misiid njuovvandeattut maŋŋil 1989/90 leat njiedjagoahtán.  Boazodoalloagronoma  duođaštii  lagas oktavuođa  dan  gaskka  go  deattut  geahppánit  ja  go eambbo bohccot ja sávzzat guhtot ¶
guovllu. ¶
Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda leat buori balánssa iešguđetge jagiáiggiid guohtumiid gaskkas Skjækerfjell orohagas.  Orohaga  boazologu  heivehanváttisvuođat  leat norggabeale siskkáldas ášši. Dát ii berre leat fáddán go šiehtadallá boazoguohtunkonvenšuvnna. ¶
Earret rádjeguovlluid davábealde gaskal Torröna ja Holdern, leat orohagas buorit lunddolaš oazit ja gaskaáiddit. Fágalávdegoddi oaivvilda guovlluide galgat addit  guođohanvuoigatvuođa  dehe  ođđa  rádjeáiddi. Guovlu iešalddis ii lasit guohtuneatnamiid Skjækerfjell orohahkii,  muhto  addá  buoret  doallodili  ja  sihkkarastá lagamus guovlluid geavaheami norggabealde riikaráji. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Davás ja luksa leat orohagas stuora vákkit oahcin, ja dat leat buorit rájit. Geahča 5.4 kártta. Oarjjábealde lea orohatrádji ruovdemáđi mielde. Orohatrádji luksa lea  seammá  go  Lulli-Trøndelága  guovllurádji.  Orohatrádji  oarjjabealde  leat  daid  guovlluid  guvlui  mat leat  boazoorohatráji  olggobealde.  Riikarádji,  mii maiddái lea Gálpe čerrui rádjin, ii leat lunddolaš rádji. Danne leatge guokte gaskaáiddi ceggejuvvon. Nubbi áidi manná Åbos davás Skjækerfjell orohaga ¶
guvlui. Nubbi manná lulil Teveldalenis Skalsvattnet:ii ¶
. Riikarájis ii leat áidi Skalsvattne ja Åbo gaskka. Boazodolliide  lea  juo  čuohtejagi  molsuma  áiggi duođaštuvvon  leat  leamaš  váttis  doallat  rájiid.  Dálá dilis lea Færena orohagas váttis caggat bohccuid mannamis Middagsfjället:i Gálpe čerrui. Riikaráji oarjjabeale alla várreeatnamat doibmet geassejagi eanamin lotnolasat  nuorttabeale  vuollegit  eatnamiiguin.  Dasa lassin  lea  leamaš  váttis  go  riibaha  bohccuid  mannat vel nuortalii Gaskabeaiváris vulos vuvddiide. Eai leat nu dávjá masttadan Gálpe čearuin, muhto čearru lea máŋgii váidalan bohccuid guohtuma doppe. Dávjá lea maid  leamaš  vuostelasvuohta  bivdoberoštumiiguin ruoŧabeale riikaráji. Jämtlándda leana Leanastivra lea mearridan guođohandivvaga/sáhku 1999 čavčča lobihis guođoheapmái. Stuora  vággi  (Inndalen)juohká  orohaga  guovttu sierra duovdan. Vákki topografiija sulastahttá orohatráji  eatnamiid  lulábealde  ja  davábeale,  ceakko  ja rámšo  rámat  main  leat  dušše  moadde  geinnodaga gokko bohccot besset. ¶
Luonddudilálašvuođaid čilgehus Eanas oassi Færena orohaga báktešlájas lea geahppasit mollaneaddji, mii ii leat dábálaš Davvi-Trøndelágas eará sájis. Dušše smávit eananoasis Levanger nuorttabealde  gávdno  gággádit  ja  muttolaččat  mollaneaddji báktešládja.  Nu  dagahage  geologiija  heajos  dálveguohtumiid, muhto dan sadjái šaddá fas ruonasguohtun bures. ¶
66. Reive, beivejuvvon 03.02.98, Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus. 67. Jämtlánda- Trøndelága proatokoallos, norggabeali boazodoallohálddáhus doalaha ortnegis. 68. Færen orohaga priváhta áidi. ¶
Orohaga oarjjimusas leat čohkat, main leat rámat ja  skuržo  gorssat.  Nuortan  duoddariin  leat  jorbahámat  čohkat,  maid  allodat  lea  gitta  1.250  m  bm. Ollislaččat  leat  almmatge  duššefal  0,3  %  areálain ¶
badjelis go 1 000 m bm. Birrasiid 78 % areálain lea vuovdeetanamis. Eatnamiid hápmi ja várreeatnamiid iešguđetlágan  allodatrájit  dahket  ahte  orjješbeale guovllut eai heive geasseguohtumin. Eatnama hápmi váikkuha  maiddái  ahte  arve-/borgamearri  lea  dásset miehtá. Troandinvuotna váikkuha dálkkádagaid. Orohaga oarjjabeale  eatnamiin  lea  bivvaleamos  gaskamearálaččat, ja dáin guovlluin, rádjeguovlluid suktii, leat maid  5  gearddi  eambbo  beaivvit  goas  garrabiekkat bosodit. Dálkkádat váikkuhit ja sakŋádit jikŋon eatnamiid jođáneappot. Dálvejagis  borgá  dehe  arvá  50–100  mm  mánnui. Rittoguovllus lea almmatge bievlan njukčamánu gaskkamuttus.  Vákkiin  ráji  lahkosiin  bievla  2–3  vahku maŋŋil. Dat mearkkaša ahte jus oarjeleamos guovlluin guođoha  dálvejagis,  de  ferte  johttát  nuortalii  juo guovvamánu/njukčamánu  áiggiid.  Dán  ferte  dahkat, amas  gárttat  vuostelasvuohta  mearragátti  eanandoaluin.  Nu  gártetge  orrut  dálvejagi  guohtumis  oanehit áiggi go eatnasat eará orohagain. ¶
Guohtun Boazodoallostivra lea 1600 bohcco mearridan alimus boazolohkun orohahkii. Mearrádusa vuođđun lei ahte orohat  lea  birrajagiorohahkan,  ja  jeagelguohtun ráddje dan man olu bohccuid eanan guoddá. Areálaid ávkinatnin lea unnán (0,7 bohcco /km ¶
), muhto eará orohagaid ektui lea ollu. Orohaga  guohtuma  leat  iskkadan  Villmo-vugiin. Dieđuid  vuođul  leat  orohagas  čuovvovaš  guohtunšlájat: ¶
Areálain  lea  49  %  vuovdeeanan,  eanas  seamulvallji/ urtavallji  soahkevuovdi.  Jeagelguohtun  ii  lean  vuvddiin, muhto jekkiin ja goikeeatnamis. Badjelaš njealljádas oassi ruonasguohtumis šattai buriin jekkiin, mat leatge dán orohaga mihtilmas eananšládja. Jeageleatnamat  ledje  arvat  unnit  go  eará  orohagain, main dát iskkadanvuohki lei vuođđun. Dasa lassin lea šaddu  njárbadit.  Duššefal  5  %  jeahkális  lei  suhkkes šaddu, 60 % lei gaskamearálaš ja 35 % njárbes šaddu. Goalmmádas oassi jeagelguohtumis lei jekkiin. Vuvddiid  leat  jalgen  muorračuohppamiin,  ja  jáhkkimis  ii gávdno doppe lahppojeagil. Suokkardallamis sirrejuvvui orohat 8 guohtunoassái. Mii oaidnit 5.10. tabeallas jeageleanan oasi, jea- gelšlája ja man suohkadit jeagil šaddá. ¶
69. Dás meroštallon areála oassin earret jávrriid. 70. Jeagelguohtuma oassi lea dasto sakka vuollelis guohtuneatnama eará osiin. ¶
5.10. tabealla. Færen orohaga eananosiid iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶
Guovlu ¶
Areála ¶
Jeagelguohtun proseantameriin ollislaš areálas ¶
Jeagelmearri ¶
Ollis ¶
Vuovde ¶
Eará goike ¶
Suhk ¶
Gaska ¶
Njárlaččat ¶
eanan ¶
eanan ¶
mearálaš ¶
Lulábealde Fjergen ¶
18 Fjergen – Færen (jávri) ¶
46 Lulábealde Færen (jávri) ¶
34 Oarjjabealde Forra ¶
43 Levanger guvlui ¶
23 Davábealde Færen (jávri) ¶
29 Verdal guvlui ¶
49 Oarjjabealde Juldöla ¶
30 Nuorttabealde Juldöla ¶
Jeagelguohtun (7 %) lea unnimus oarjjabealde Forra. Vaikko lea unnán dálvejagi guohtun juohke areálovttadaga  nammii,  lea  guovlu  goitge  áigeguovdil  guohtuneanamin.  Obbalaš  viidodat  lea  stuoris,  ja  dán guovllu ii sáhte ávkin atnit eará áigodagaid topografiija  ja  ollu  goahccevuovddi  sivas.  Dát  guovlu  lea dakko heittot dálvet, og ferte ealu diktit lávda guohtut, ja nu šaddá váttisin johtit. Nu leage guovlu marginála. ¶
Orjješdavábeale  guovlluin  (Levanger  guvlui)  lea buoret dálveguohtun. Guohtuniskkadeami čuoldinvuohki  ii  lean  heivvolaš.  Muhtin  eananoasit “Verdal guvlui” ja “Levanger guvlui” leat oktan duovddan, ja doppe  lea  25  %  jeagelguohtun ¶
.  Guovllus  ii  sáhte guođohit eambbo dálvejagis. Nu movt daddjon, leat dán  guovllu  dálkkádagat  maid  ovdamunnin  guohtuma dohkálašvuođa ektui ođđajagimánus ja guovvamánus. Dán guovtti guovllus davábeale Inndalena leat ¶
ovdamunit heivet dálvejagi guohtumin ovdalii Færena eará guohtunguovlluid. Jeageleatnamat leat oalle ollu, ja  seammás  sáhttá  suddjet  vai  eai  guođohuvvo  eará jagiáiggiid. Eará jeageleatnamat (20 %) heivejit buoremusat giđđa- ja geasseguohtumin. Kjølhaugan ja Blåbergan birrasiid leat buorit duovdagat  geassejagi  guohtumin  go  leat  lotnolasat  alla várit, gávdnojit buorit jeakkit (17 % ollislaš areálas), rásseguohtun (10 %) ja urtavallji eanan (5 %) ja jasat (3  %).  Dát  eatnamat  vedjet  leat  Davvi-Trøndelága buoremus geasseguohtumiid gaskkas. Guovllus, lulábealde dán duovdaga, leat sullasaš kvalitehtat, muhto gávdnojit  eambbo  buorit  jeakkit,  muhto  fas  rásseguohtun lea vánit. Jus visot orohaga atná bievlajagi guohtumin, sáhttá jeageleatnamiid  guođohit  čakčajagis  ja  giđđajagis. Dalle  eai  leat  ollu  dain  orjješlulábeale  guovlluin  šat obage áigeguovdilat. Dáinna málliin vuordimis orohat gierdá vaikko gitta 3 500 bohcco rádjái, ja dasa lassin vel misiid mat šaddet. Dat mearkkaša 1,4 bohcco/km ¶
. Go  orohaga  atná  birrajagiguohtumin,  de  ráddjejit dálvejagi eatnamat boazologu. Sáhttá dadjat ahte jeagelguohtumat  leat  vátnásat.  Orjješdavábeale  jeageleatnamat  leat  guođohuvvon  duššedal  3–4  maŋemus jagi, ja ovdal dan eai leat adnon. Danne leat guovllus seasttahuvvan  jeageleatnamat.  Orohaga  boazologus dat  vuolgá  man  guhká  jeageleatnamat  bistet.  Davit eananosiid garra guođoheapmi birrajagi dagaha maiddái ahte lassána ballu ja eahpesihkarvuohta dasa movt orohaga boazodoallu ceavzá boahtteáiggis. Ruonasguohtuma  kvalitehta  dáfus  leat  imašdahtti gehppes  njuŋŋelasat  Færen  orohagas.  Dan  seammás lea  rievdddalmas  dilli  jagis  jahkái.  Jagiid  1996/97, 1997/98  ja  1998/99  daid  oassi,  mat  ledje  vuollel  67 kg, 18, 35 ja 28 % ¶
. Davvi-Trøndelága eará orohagain  eai  leat  ná  gehppes  njiŋŋelasat,  earret  Fosena. Stuora oassi orohaga ealus lea dán áigodagas guođohuvvon ráddjejuvvon eananosiin lullelis Færen jávrri miehtá bievlajagis, ja dat buoremus duovdagat riikaráji  guvlui  eai  adno  doarvái.  Dát  guođohanvuohki jáhkkimis  lea  danne  go  bállet  massit  bohccuid  ráji badjel Gálpe čerrui. Misiid njuovvandeattut mannet geahppuma guvlui. Eandalii jagiin 1995/96 lei dát dilli, muhto maŋemus jagi ledje fas badjelis. 1990-jagiid loahpageahčen lea orohaga  boazolohku  lassánan.  Vaikko  dát  ii  soaitte mearkkašit ahte lea liiggás ollu boazu orohagas bievlajagi  guohtumiid  ektui,  de  dátge  lea  deaŧalaš  mearkan dasa ahte guohtumiid geavaheapmi ii leat doarvái bures  heivehuvvon  boazologu  mielde.  Njiŋŋelasaid njuovvandeattut  duođaštit  baicca  dan  ahte  dát  lea áiggis gitta ja guohtumiid geavaheamis, iige muital nu ollu  orohaga  guohtunkvalitehta  birra.  Okta  siida guođohii jagis 1999 duovdagiid Sul davábealde bievlajagis. Dát nanne ahte guohtumiid geavaheapmi lea vuostálaga  dainna  mii  lea  ekologalaččat  guoddevaš. Jus ollislaš vuođu galgá oažžut guohtunárvvoštallamii,  ferte  muitit  ahte  dát  orohat  lea  šaddan  gillát eanemus  sisabahkkemiid  mat  oba  leatge  dahkkon Norgga guohtunguovlluin. Dušše okta smávit eananoasáš  lea  oarjjabealde  Færena  mii  ii  leat  duohtaduvvon. ¶
Oktiigeassu Guohtunekologalaš ákkaid vuođul oaivvilda fágalávdegoddi  buoremus  ávkki  oažžut  jus  guođoha  Færen orohaga  bievlajagis.  Rievdadusa  sáhttá  čađahit  go guođoha  Ruoŧas  dálvejagis  dehe  juo  siskkáldasat Norggas earáhuhttá málle. Beroškeahttá das adno go orohat birrajagiguohtumin vai dušše bievlajagis, lea almmatge áibbas vuođđoášši  ahte  sii  geavahit  daid  buoremus  geassejagi guohtumiid  dakka  oarjjabealde  riikaráji.  De  gáibiduvvo  juogo  guođohanvuoigatvuohta  Middagsfjället (ruoŧabealde riikaráji) dehe hui nana gaskaáidi riikáráji mielde. Áidi ferte ceggejuvvot vuohkkasit báikái go dálá áidi. Áiddi ferte maiddái guhkidit Skalsvatnet davábealde. Áidesaji válljema dihte ja go dálá áidi lea hejot divoduvvon, de lea seammá stuora váttisvuohta rádjerasttidemiin  dál  go  dalle  go  ii  oba  leange  áidi. Guovtti  vejolaš  čovdosis  lea  áideceggen  heajut čoavddus.  Dát  lea  dannego  Middagsfjället  lea  dego lassin guohtumiidda oarjjabealde ráji, ja maiddái dannego  ođđa  áiddi  dahkamii  adnojit  ollu  ressurssat. Dakko lea guhkki geidnui ja viesuid lusa ja nu gártá áiddi divodeapmi hui divrrasin. Lávdegotti mandáhttan  ii  leat  árvvoštallat  ávkki  ja  goluid  vuostálaga. Áibbas  vissasit  ii  sáhte  boazoorohat  ieš  gokčat  dáid goluid. Lea evttohuvvon ahte Gálpe čearru ja Færen orohat lonuhit  guohtuneatnamiid.  Vuođđun  lei  ahte  Gálpe beassá  guođohit  davábealde  Sul,  ja  Færen  fas  Middagsfjället.  Nu  movt  dálá  guođohanriekti  lea  diein guovlluin, sáhttá Gálpe čearru guođohit birrajagi Sul davábealde,  muhto  dat  guohtuneatnamat  mat  leat Ruoŧa  bealde,  leat  duššefal  vieruiduvvan  vuoigatvuođa vuođul. Færen massášii muhtin oasi várra orohaga buoremus dálvejagi guohtuneatnamiin, ja lonuheapmi dálveguohtumin sáhttá leat eambbo ávkin go heittot beallin. Jus dálveguohtun šaddá seammá buorren dehe buorebun, de oččošii Færen doallo- ja guohtunekologalaš  ovdamuniid  dákkár  lonuhemiin.  Orohat sáhttá maiddái dalle atnit sin buoremus geassejagi eatnamiid dan oktavuođas go dat leat lahkosiin guovlluid mat leat Ruoŧas. Jus  guođoheami  rievdada  ná  movt  evttohuvvon, sáhttet  masttadeamit  lassánit  orohaga  davágeahčen Veravatnet  birrasiin  (Skjækerfjell  ja  Gálpe  gaskkas). ¶
71. Njiŋŋelasat vihkkejuvvon 2 jagi skábmamánus. ¶
5.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Gálpe – Skjækerfjell – Færen – Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Skjækerfjell  oažžu rievtti  rasttidit  ráji  dan  guvlui  mii  lea  davvelis Torrön (Edevik). – Fágalávdegoddi evttoha ahte Færen oažžu konvenšuvdnaguovllu  Middagsfjället  birrasiin.  Konvenšuvdnarádji  manná  geainnuid  E75  ja  322  guora. Gálpe oažžu konvenšuvdnaguovllu mas davábeali rádji lea Færen-Skjækerfjell orohagaid ráji mielde ja lulábeali rádji fas lea geainnuid 72 ja 756 guora. Oarjjabeali  rádji  lea  Verdalsøra.  Konvenšuvdnaáidi, mii manná Åbo rájis Skjækerfjell oroharádjái, gaikojuvvo. ¶
6.1  govas mii  oaidnit  boazoorohagaid  ja  čearuid rájiid. Oktiibuot leat 10 hálddahuslaš ovttadaga, ja 8 leat riikarádjeorohagat. ¶
6. Lulli guovlu ¶
6.1. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark orohagat ja Härjedála čearut. ¶
6.1. tabealla. ¶
Doalloovttadagat ¶
Olbmot ¶
Alimus boazolohku ¶
Submi ¶
Femunddas  lea  alimus  mearriduvvon  boazolohku 9 000  bohcco.  Boazolohku  lea  juhkkojuvvon  ovttamađe Riast/Hylling ja Essand orohagaid gaskka. Go 6.2. tabeallas meroštallá boazoeatnatvuođa ja buvtta- deami juohke areálovttadaga nammii, leat Femundda areálat juogáduvvon dán guovtti orohahkii. ¶
6.2. tabealla. Lulli-Trøndelága/Hedmark boazodoalloguovllu eatnamiid geavaheapmi. ¶
Areála ¶
Boazolohku ¶
Buvttadeapmi km ¶
juohke km ¶
kg/boazu ¶
11 Femund (dálvejagi guohtun) ¶
Lea mihá eambo boazoeatnatvuohta go Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssas. Duogážin lea dálvejagi  guohtumiid  vejolašvuohta,  ja  áigodaga  iešguđetlágan  guođohanvejolašvuohta.  Earret  Elgå,  leat Lulli-Trøndelága/Hedmark  orohagaid  boazoeatnatvuohta  vuollelis  go  Kárášjogas  (2,4  bohcco/km ¶
)  ja Oarje-Finnmárkkus  (3,1  bohcco/km ¶
).  Riast/Hylling orohagas lea eambbo buvttadeapmi bohcco ektui go dáin earáin, muhto buot orohagaid dássi lea vuollelis go ovdal. Elgå:s lea mearkkašahtti alla boazolohku ja buvttadeapmi  juohke  areálovttadaga  nammii.  Eará orohagain Norggas ii dáidde leat ná stuora areálbuvttadeapmi. Maŋemus  golmma  jagi  njuovvandeattuid  oaidnit 6.2. tabeallas. Das oaidnit orohagaid siskkáldas ero- husaid jagis jahkái. Dás boahtá ovdan ahte dássi lea veahá vuollelis go Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas ja arvat vuollelis Romssa. Orohagaid siskkáldas erohusat jagis jahkái leat luonddudilálašvuođaid erohusaid  geažil,  muhto  erohusat  sáhttet  maiddái  váikkuhuvvot das makkár bohccuid leat njuovvan ja makkár ealihanbohccot leat. ¶
6.1 Lulli-Trøndelága/Hedmark – Jämtlándda leana, lulit guovlu ¶
Obbalaččat Prinsihpas eai leat orohatrájit rievdaduvvon jagi 1894 rájes. Rievdadeamit leat váldosaččat dahkkon máŋggaid duomuid vuođul maid Alimusriekti lea meannudan. Das daddjo ahte orohagat leat ovddasvástádussuorggit,  ja  dat  ii  dárbbaš  mearkkašit  ahte  dain  lea vuoigatvuohta  guovlluide.  Lávdegotti  mandáhttan ii leat  čiekŋudit  dien  áššái,  muhto  fágalávdegoddi oaidná movt eahpečielga riektedilli lea dagahan labiila dilálašvuođaid.  Dán  geažil  leage  lávdegoddái  váttis suokkardit dálá guohtuneatnamiid geavaheami ja dan vuođul evttohit rievdadusaid guohtunrájiide. Guovllus leat 6 boazoorohaga. Riast ja Hylling lea oktasaš. Essand ja Riast/Hylling orohagain lea oktasaš dálvejagi  guohtun  Femunddas.  Elgå  ja  Trollheimen leat  fas  birrajagiorohagat.  Trollheimen  lea  áidna orohat  mii  ii  leat  riikaráji  guoras,  muhto  lea  sierra eará orohagain eret. Danne eat čilge dárkileappot dán orohaga  birra.  Eará  orohagaid  birra  mii  čilget oktasaččat. 6.1.  ja  6.2.  tabeallas oaidnit  boazodoalloguovllu struktuvrra ja eatnamiid anu. ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Boazoorohagaid olggobeale rájit leat seammá rájit go sámi boazodoalloguovllu rájit Norggas. Rájiid mearridettiin deattuhuvvojedje eará bealit go boazodoallofágalaš  bealit.  Danne  leat  ollu  eahpelunddolaš  rájit oarjjabealde. Jagis 1971 geahččaledje rájiid rievdadit Femundda  viiddideamis,  muhto  ášši  ii  ovdánan.  Mii namuheimmet  juo  ovdalis  dan  dili,  namalassii  ahte muhtin eananosiin ii leat dál riektilaš vuoigatvuohta guođohit  siskkobealde boazoorohagaid.  Vuoigatvuođaid  rájit  maiddái  nannosit  váldet  vuhtii  eará beliid go boazodoallofágalaš. Danne ii sáhte guođohit Femundda orohaga oarjjabealde. Dan sadjái ferte orohaga siskkit eananosiid guođohit dálvejagis. Areálat, mat leat tabealla meroštallama vuođđun, čájehit liiggás viiddis eatnama. Dat mearkkaša ahte areálbuvttadan-beaktilvuohta duohtavuođas lea badjelis go tabealla čájeha. Lulli-Trøndelága/Hedmark guovllustivra čujuha cealkámušastis jagis 1998 ahte guovllu boazodoallu  lea “gártan  eahpedohkálaš  dillái,  go  váilu čielga riektilaš vuoigatvuohta ja dan ektui ahte jođihit lobálaš boazodoalu.” Riikarádji ii leat lunddolaš oahci, ja dálá dilis adno rádjeáidi oahcin Ruoŧa čearuid guvlui. Áiddi leat stáhtat ¶
huksen  ja  dat  ortnegisdollet  maid  áiddiid.  Elgå ortnegisdoallá  muhtin  oasi  áiddis,  mii  lea  Idre  čearu bealde. Áidna šihttojuvvon guođoheapmi ráji rastá lea smávit  guovlu  man  Essand  guođoha  orohaga  nuorttadavábealde  eananosiin.  Essand  ja  Handölsdalen čearru leat ieža gaskaneaset šiehttan ná dahkat. Norggabeale  orohagat  masttadit  juohke  jagi,  ja masttadit  maiddái  rádjelagas  čearuiguin.  Muhtin jagiid leat stuora masttadeamit. Jus vel olgguldas rájit leat heajut, de iešguđetlágan sisabahkkemat ja johtolat dagahit ođđa “oziid” siskkáldasat  orohahkii.  Dat  heajudit  dili  vel  eambbo guohtuneatnamiid geavaheami dáfus. ¶
Luonddudilálašvuođat Earret  Finnmárkku,  lea  Lulli-Trøndelága/Hedmark áidna boazoorohatguovlu gos leat siseatnandálkkádagat siskkáldasat guođohanguovllus. Lulli-Trøndelága/ Hedmark lea luonddudilálašvuođaid dáfus seammalágan go Finnmárku, ahte dálkkádagat mearridit guohtundilálašvuođa. Dasa lassin lea guovllus maiddái geologalaš  ovdamunni  go  dalvejagi  eatnamiin  lea  erenoamáš buorre suvrra báktešládja. Lea oainnat jiekŋa johtán oarjjás-davás guvlui ja čuovuhan luovosávdnasiid  suvrra  báikkiin  davvelii  ráktoguvlui.  Miehtá guovllu  lulábealde  Aursundda  leat  viiddis  sátto-  ja čievramorenat. Boazodoalloguovllu davábeale eatnamiin lea geahppadit mollaneaddji báktešládja, muhto liikká gávdnojit maiddái garra bákteoasit. Dáin davit guovlluin  lea  unnán  báljes  bákti,  muhto  duoddara eananvuođđu  lea  goikkis.  Soahkevuvdiin  lea  eanan viidát hui assái ja šattolaš. Guohtuneatnamat  leat  ollu  badjelis  meara.  Dušše Essandis leat veahá eatnamat vuollelis go 200 m bm (4 %), ja Femundda dálvejagi eatnamat leat fas eanas gaskal 600–1000 m bm (6,3 % badjel 1 000 m bm). Maiddái Elgå orohagas leat alla eatnamat ja galbma dálkkádat ( 87 % badjel 600 m bm ja eará oasit leat 1 000 m bm). Riast/Hylling orohaga geassejagi eatnamiin leat eambbo allavárit go Essand orohagas, 15 ja 4 %. Goappaš orohagain leat buorit bálganbáikkit ja eananoasit gos šaddu ihtigoahtá geassemánu gaskkamuttus. ¶
72. Jämtlánda – Trøndelága šiehtadus. ¶
6.2. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark misiid njuovvandeattut. ¶
Siseatnandálkkádagaid  dihte  eai  báljo  goassege váikkut  bivvalat  ja  arvi  ahte  guohtumat  lássahuvvet dálvejagis.  Optimála  boazolohku  juohke  areálovttadaga nammii lea vuollelis go Finnmárkkus, dannego Rørosduoddaris lea gasit muohta. ¶
Guohtun 1960-jagiid loahpas lea Selskapet for Norges Vel iskkadan  guovllu  guohtumiid.  Gaskamearálaš  loguid, dihto  válljejuvvon  šlájain,  čájeha 6.3.  tabealla, nu movt  ovdanbohtet  3  iešguđetlágan  almmuhemiin. Takserema oktavuođas leat Riast/Hylling juhkkojuvvon  guovtti  sierra  orohahkii,  nappo  Riasten  ja  Hylling. Dán guovttis lea Hylling orohat riikarádje guoras gitta Rien jávrriid rádjái. Leat  válljejuvvon  muhtin  šaddošlájat,  danne  vai  lea álkit  oažžut  bajilgova,  muhto  dan  seammás  massá bienasta bitnii dieđuid, mat kvalitehta árvvoštallamii leat mávssolaččat. Geavahuvvon vuohki juohká dárkilit omd. jekkiid iešguđetlágan šládjii. Iešguhtet šládja lea gávdnon nu unnán ahte eai váldo mielde dás. Riasten orohagas lea omd. 28 % jeaggi, mii juhkkojuvvo 12 iešguđetlágan guohtunšládjii. Sihke Riast ja Hyllingen orohagain lea eanas jeagil/ rissi/daŋas, go geahččá guohtunšlájaid nu movt rássi ja urta (su. 75/25). Dán fuomáša das go lei eambbo dehe unnit  jeageloassi  analysaruvttuin  (51  ja  41  %).  Dán oasis  lei  fas  stuora  oassi,  42  ja  49  %, “hui  vuorjjes jeagelšaddu” . Dasa lassin lei jeagil garrasit guhtojuvvon, dan sivas go čakča boahtá árrat ja nu ferte árrat johtit ealuin jeageleatnamiidda. Dan seammás adnojit Femundda  orohaga  jeageleatnamat  liiggás  unnán. Fágalaš  árvvoštallama  mielde  ávžžuhit  guohtumiid dihte  johtit  árabut  Riast  ja  Hylling  orohagain Femundda orohahkii. ¶
6.3. tabealla. Guohtunsuokkardallamiid oktiigeassu Essand, Riast/Hylling ja Elgå orohagain. Areáloassi %. ¶
Deaškedaŋas-oktavuohta ¶
60 – dás: ¶
Skierri.-čáhppesmuorji. Jeagelguolban ¶
25 Čáhppesmuorješattolaš vuovdi mas lea jeagil ¶
6 Jeagelšattolaš beahcevuovdi ¶
28 Sarritdaŋasguolban ¶
3 Sarritšattolaš soahkevuovdi ¶
4 Rásse ja urtavallji soahkevuovdi ¶
2– Sieđgarođut ¶
– Balsajeakkit ¶
5 Smávit ii-anihahtti ¶
Oktiibuot jeagelguohtun ¶
Essand orohagas eai leat nu ollu deaškedaŋasguolba- nat.  Dan  sadjái  leat  baicca  jeakkit, - ja alitsuoidnejeakkit. Vaikko  rásse-/urtašaddu  orru  leamen  unnán  Riast/ Hylling orohagas, leat doppe almmatge deaŧalaš geassejagi guohtunšlájat. Guohtuniskkadeamis árvvoštalle ahte giđđa- ja čakčajagi eatnamat (jeageleatnama viidodagat)  ráddjejit  boazologu.  Vuođđun  lea  biddjon ahte  geassejagi  guohtumat  leat  valljugasat  dan  ektui man ollu bohcco dálvejagi guohtumat gesset. Essand orohagas lea ollu jeagil (62 %), muhto bealli analyseruvttuin čájehit dušše vuorjjes jeagelšattu. Femundda  orohagas  eai  leat  čađahan  sierra  linjátakserema, earret dain guovlluin mat leat nuorttabealde Feragen jávrri. Almmatge lea Lyftingsmo (1968) árvvoštallan  guohtumiid  hui  viiddis  eanangeahčademiid vuođul (befaring), ja árvvoštallan eananosiid sierralagaid.  Su  loahpalaš  oaivil  lei  ahte  orohagas obbalaččat lea “eahpedábálaš valljugas jeagelguovlu” mas vuovdesitnu lea seahká. Nuorttabeale Feragen lea linjátakseremis čájehuvvon 83 % jeageleanan, ja dán oasis  lei  59  %  ollislaš  šaddu.  Orohagas  lei  liiggás unnán guođohuvvon, su árvvoštallama mielde, ja dat fas váikkuhii ahte dat šaddu, mii jagis šaddá, hehttejuvvui.  Nu  movt  namuheimmet,  bijai  son  vuođđun ahte  orohahkii  galggašii  árabut  johtit,  ja  guođohit orohagas čakčat. Allarievtti duomu váikkuhus lea ahte dálvejagis  guođohuvvo  dain  eatnamiin  mas  guohtuniskkadeapmi  bijai  vuođđun  ahte  eatnamat  galget adnot  čakčajagis/skábmajagis.  Dát  ferte  fas  nuppi vuoru  buktit  váikkuhusaid  Riast/Hylling  ja  Essand guohtuneatnamiid ávkin atnimii. Elgå:s lea maiddái, seammá ládje nu movt Femund- das  nai,  hui  unnán  rásse  ja  urtavallji  šaddu.  Veahá earálágan lea soahkevuovdi, mii lea Sylen birrasiid ja alla  eanan  oarjjás  Elghogna  guvlui,  ja  dasto  luksa gaskariikageainnu  guvlui.  Guohtuniskkadeami  áiggi lei  alla  eatnamiid  guohtun  veahá  sekundára.  Garra guođoheapmi  lea  nuppástuhttán  skierre-čáhppesmuorješattu  nu  ahte  šaddagoahtá  jokŋadaŋas.  Jeagil, skierri  ja  eará  muorrašládjašattut  ledje  borrojuvvon nu visot ahte eai lean báhcán eambbo bihtát. Dálá dilli lea  seammaládje,  mii  dahká  geassejagi  guohtuma vuođu  buorrin.  Almmatge  lea  eanavuođđu  liiggás goikkis ja asehaš, mii dagaha ahte ii gávdno eambbo hui vuorjjes rássi ja urtavallji jassagobit. ¶
Ii  das  gállii  go  báktevuođđu  lea  gággádit  mollaneaddji, muhto dat váikkuha jekkiid maid. Jeaggebotnis lea geađgevuođđu ja leat coages ja šattohis jeakkit. Vaikko iskkadeamis ii boađe ovdan, leat almmatge maiddái  veahá  valljugas  guohtunjeakkit,  nu  movt Grøvelsjøen lahkosiin. Elgå  orohagas  lei  77  %  jeageleanan,  ja  45  %  lei suhkkes  šaddu.  Buohtastahttima  dihte  muitalit  ahte Færenis Davvi-Trøndelágas leiges 18 % jeagil, ja dušše 5  %  lei  suhkkes  jeagelšaddu.  FORUT  iskkadeapmi duođašta dan stuora jeagelvalljivuođa (61 % ollislaš areálas).  Nu  leage  Elgå  orohagas  eanas  jeagelšaddu. Lyftingsmo čujuha guohtuniskkadeapmái jagis 1948, mas  váldokonklušuvdnan  lei  ahte  dát  guovlu  heive buoremusat boazoguohtumin ovdalii go sávzzaide ja gusaide. Muhto čuoččuhuvvui maiddái ahte jeageleatnamat leat nu sakka guođohuvvon ja nu leatge “eanas muddui  guhkes  áigái  billistuvvon” .  Lyftingsmo  fas čujuha  iskkadeapmái  ja  lohká  guovllu  berret  ráfáidahttit  amas  boazolohku  liiggás  ollu  maŋásmannat. Jagis  1971  fuomáša  ahte  ii  leat  ovdánan  eavttuid mielde,  vaikko  guovlu  maiddái  maŋŋil  dán  áiggi  lea guođohuvvon garrasit. Dán dieđu vuođul Lyftingsmo lohká, lassin iežas dieđuide jeagelguohtunmeari birra daŋaseatnamis, ahte orohagas leat “buorit jeageleatnamat  mat  girdet  garra  guođoheami” .  Jagis  1992 (FORUT) lei 49 % jeageleatnamiin unnán guhtojuvvon, ja guohtumiid dilálašvuohta ja balánsa lei buorre. Lassin  jeageleatnamiidda,  mat  leat  buorit  čakčajagis, dálvejagis ja giđđajagis, adnojit orohaga areálat garrasit, dasgo seammahat eatnamat adnojit iešguđetláhkái  jagiáiggiid  mielde.  Dát  eanangeavahanvuohki addá buori areálbuvttadeami. ¶
Oktiigeassu Dat gullon Allarievttiduomut lea gáržžidan boazosámiid guođohanvuoigatvuođaid dáin guovlluin. Rievttis leat gieđahallame ođđa riidoáššiid, ja dan seammás bargojuvvo boazodollui fas máhcahit muhtin oasi eatnamiin  maid  leat  massán.  Dán  vuođul  ii  leatge  nu stuora  friddjavuohta  guohtuneatnamiid  geavaheami mearridit,  go  dábálaš  dilis  lea.  Dát  bealli  fátmmasta sihke  siskkáldasat  Norgga  bealde,  muhto  maiddái Ruoŧa boazodoalu dáfus. Vaikko  vel  dilli  leage  ná,  ja  vaikko  vel  leage  LulliTrøndelága  boazodoalus  buorre  buvttadeapmi,  de goitge  ovttageardánit  lea  guohtunekologalaš  árvvoštallama mielde heivvolaš guohtumiid anu earáhuhttit guovllus. Fágalávdegoddi oaivvilda Elgå orohagas leat erenoamáš  heittot  balánssa  iešguđetge  jagiáiggiid guođoheamis,  go  mihtilmas  jeageleatnamiin  guođohuvvo birrajagi. Seammás leat maid geassejagi guohtumat  eambbo  go  dárbbašuvvojit  Lulli-Trøndelága boazodoalloguovllus. Dát dássetmeahttunvuohta oidnogoahtá vel čielgaseappot ja garraseappot, jus Færen orohaga  Davvi-Trøndelágas  geassá  árvvoštallamii fárrui. Nu livččiige vuogas earaláhkái atnit guohtuneatnamiid, muhto fágalávdegoddi eaktuda ahte LulliTrøndelága  guohtumiid  ekologalaš  heiveheami  ferte čoavdit siskkáldasat Norgga doaimmaiguin. Illá jáhkkit  ahte  Norgga–Ruoŧa  boazodoallokonvenšuvnna olis sáhttá čoavdit dáid vuođđováttisvuođaid. Go lávdegotti evttohusas almmatge váldit fárrui dáid árvvoštallamiid, lea duogážin dat go dát čilgejit duohtadili, man galgá atnit vuođđun go árvvoštallá oktasaš doalu Elgå ja Idre ođđa čearu gaskka. Fágalávdegotti oaivila mielde  váilu  evttohusas  guohtunekologaláš  vuođđu. Máŋgga gearddi lea evttohuvvon heivehit dálá guohtunrájiid. Essand orohagas lea eahpeformálaš šiehtadus guođohit Ruoŧas. Lea heivvolaš maiddái boahtte  áiggis  guođohit  dáid  guovlluin,  muhto  dán guovllu heive buoremusat atnit čohkkenbáikin. Ruoŧa čearut  leat  sávvan  rievdadit  guohtunrájiid  Sylen:s (Essanddas)  ja  Stor-Vigelen:s  (Femunddas).  Fágalávdegoddi ipmirda sáváldagaid fágalaš vuođu. ¶
6.2 Jämtlándda leana lulit guovlu ¶
Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearut mat leat Norgga ráji lahka leat Handölsdalen, Mittådalen,  Ruvhten  ja  Idre.  Čearuid  rájiid  ja  áigodatguohtumiid oaidnit 6.1 kárttas. Jagi 1972 konven- šuvnna mielde ii leat čearuin lohpi guođohit Norgga bealde  ráji.  Riikarádji  hehtte  rádjelagas  guohtuneatnamiid  ávkkástallama  buoremus  lágiin,  dannego váilot lunddolaš oazit ráji lahkosiin. Handölsdalen ja Essand  gaskka  váilot  lunddolaš  oazit  ja  dakko  lea áidojuvvon.  Dat  váikkuha  garrasit,  juohke  jagi  leat ortnegisdoallangolut,  iige  almmatge  cakka  bohccuid mannamis  lobihis  eatnamiidda.  Guovllus  gávdnojit buorit vejolašvuođat atnit ávkki lunddolaš oziin mat earuhit  guohtumiid,  iige  dárbbaš  áidut.  Mittådalen čearu rájis oarjjil Essand guvlui ii leat lunddolaš oahci ja dakko lea áidojuvvon. Čearu rájis das viidáseappot Riast/Hylling guvlui leat muhtin alla várit dakka oarjelis riikaráji, earret lulimusas, gos lea áidojuvvon, vai caggá bohccuid mannamis lobihis eatnamiidda. Ruvhten  čearu  rádji  oarjjil  lea  guhkki  Riast/Hylling  ja Femundda  orohagaid  bealde,  ja  dakko  ii  leat  lunddolaččat ráddjejuvvon. Miehtá dákko lea áidojuvvon, vai obanassiige sáhttá bargat boazodoaluin dohkálaš ládje dáin guovlluin, ja atnit  ávkki rádjelagas eatnamiin. Vaikko vel leatge áiddit, mannet bohccot almmatge ráji rastá, iige daid nagot caggat. Guovllus leat vejolašvuođat  guhkit  áigái  gávdnat  lunddolaš  oziid rádjelagas  guohtuneatnamiidda,  ja  nu  geahpedit áiduma. Idre čearus váilot lunddolaš rájit oarjjil Elgå guvlui.  Danne  leatge  áidon  miehtá  dán  beali.  Čearu rájit bievlajagi eatnamiid dáfus Ruoŧas eai čuovo lunddolaš oziid. Danne leage sávaldat oalle ollu rievdadallat ráji, vuosttažettiin čázádagaid guvlui, vai guohtuneatnamiid  beassá  atnit  nu  movt  lea  vuohkkaseamos. Dalle maid livččii geahppasit guođohit. ¶
Alimus  boazolohku  ja  duohta  boazolohku  jagis 1996 čájehuvvojit 6.1. tabeallas. Ealut leat dál stuori- but go lobálaš. ¶
6.4. tabealla. Boazolohku ¶
Alimus lobálaš ¶
Boazolohku boazolohku ¶
Guovllus leat 29 boazodoalu ja 120 boazodoalli geat leat boazobarggus. Čearuid dovdomearka lea ahte leat stuora  doalut,  alla  boazolohku  ja  ollu  olbmot,  go buohtastahttá  Jämtlándda  leana  nuorttit  osiin.  Mii oaidnit 2. tabeallas čearuid doaluid. ¶
6.5. tabealla. Doalut ja boazodoallit. ¶
Doaluid lohku ¶
Boazodoallit ¶
6.2  ja  6.3  kárttas oaidnit  boazodoalu  eanangeava- heami. ¶
Guohtun Mii oaidnit 6.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid.  Handölsdalen  čearus  lea  hui  buorre  ruonasguohtun.  Buorre  ruonasguohtun  lea  maiddái  Mittådalenčearus, muhto Ruvhten ja Idre guovllus ii leat nu ollu  ruonasguohtun.  Dálvejagi  guohtumat  gal  leat valljis dáin guovlluin. Buot čearuin leat ruonasguohtumat mat ráddjejit heivvolaš alimus boazologu guhkit áigái.  Dát  dilli  lea  erenoamážit  Idre  ja  Ruvhten čearuin. Lea  unnán  ii-anihahtti  geađgeeanan  ja  sáttorámat bievlajagi eatnamiin Handölsdalen ja Idre čearuin, ja áibbas unnán Mittådalen ja Ruvhten čearuin. Bievlajagi  eatnamiid  nettoareálas  lea  33  %  Handölsdalen čearu guohtumiin badjelis go 1 000 m bm, ja 21, 9 % Mittådalen čerau guohtumiin. Seammá logut Ruvhten ja Idre čearuin leat 9,1 ja 4,3. Dainna lágiin leat Handölsdalen ja Mittådalen čearuin buorit alla várreeatnamat olamuttus geasseliehmu áiggiid, muhto Ruvhten čearus, ja eandalii Idre čearus, leat unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶
6.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶
Ruonasguohtun ¶
guohtun km ¶
189,2971,0 6.7. tabealla. Alla várreeatnamat, ja ruonasguohtun- eatnamiid ii-anihahtti oassi. ¶
Nettoareála (%) ¶
Nettoareála Čearru ¶
badjelis 1 000 ¶
ii-anihahtti m bm ¶
oassi ¶
Oktiigeassu Eanas  sajiin  guovllus  váilot  lunddolaš  oazit  rádjin. Rádjelagas  boazoorohagain  nuppe  bealde  ráji  lea seammá váttisvuohta. Dalle go leat duovdagat goabbat  bealde  ráji,  mat  lunddolaččat  leat  oktan  duovddan,  ferte  bargat  dan  nala  ahte  guohtumiid  geavaha goappaš  bealde  ráji,  namalassii  rasttida  ráji.  Vaikko vel ráji rasttideapmi leage áigumuššan, dárbbašuvvojit almmatge muhtin áiddit. Go áidu, galgá garrasit deattuhit dan ahte áidi dohkálaččat nagoda caggat bohccuid. Ruvhten čearus, ja velá eambbo Idre čearus, leat unnán alla várreeatnamat badjelis go 1 000 m bm, gos bohccot bálget geassebáhkaid áiggi. ¶
Geahča 6.1–6.5 kártta. ¶
6.3 Fágalávdegotti evttohus ¶
Essand – Handölsdalen Fágalávdegoddi  evttoha  ahte  Handölsdalen  čearru beassá  rasttidit  raji  Norgga  beallái  Nesjøena  guvlui. Essand  boazoorohat  beassá  rasttidit  ráji  oarjjabeali Enan.  Áidi  riikaráji  bokte  váldojuvvo  eret.  Galgá hukset  konvenšuvdnaáidi  Nesjøenis  gitta  Nedalssjøenii. ¶
Mittådalen – Riast/Hylling Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Ruvhten – Femund Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Idre nya – Elgå Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶
Girjjálašvuohta ¶
Sámi bajásšaddan ¶
Fálaldagaid birra sámi mánáide ja nuoraide ¶
Govvideaddji: Ole Åsheim / Samfoto ¶
Fálaldagaid birra sámi mánáide ja nuoraide ¶
Golggotmánnu 2003 ¶
Mánáid- ja bearašministtar. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ¶
Sámediggepresideanta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 ¶
Engerdalas Várjjagii . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 ¶
Gii lea sápmelaš?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 ¶
Sámediggi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 ¶
Sámegiella – álmmolaš giella . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¶
Sámi álbmotbeaivi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¶
ÁIGEGUOVDILIS LÁGAT JA KONVENŠUVNNAT . . . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶
ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶
Mánáidgárdeláhka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶
Oahpahusláhka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶
ILO-konvenšuvdna nr. 169  - mánát ja nuorat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 ¶
Sámeláhka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 ¶
DEARVVAŠVUO&A- JA SOSIÁLAFÁLALDAT – ¶
Dearvvawvuođastašuvdna ja skuvlladearvvašvuođabálvalus . . . . . 12 ¶
Mánáidsuodjalus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 ¶
Bearašsuodjalus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 ¶
Psykálaš dearvvašvuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 ¶
DGT dearvvašvuođabálvalusas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¶
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¶
Ovdánahttindoarjja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¶
Sámi sisdoallu mánáidgárddis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 ¶
Ovdamearkkat muhtin sámi mánáidgárddiin. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 ¶
Statistihkka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ¶
Erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ¶
Skuvlla mearkkašupmi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 ¶
Sámi sisdoallu oahpahusas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 ¶
Buot skuvllain galget leat dieđut sámi kultuvrra birra . . . . . . . . . . . . 20 ¶
Sámi oahpponeahtta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 ¶
Kultuvrrálaš skuvlalávka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 ¶
Sámegieloahpahus olggobealde hálddašanguovllu . . . . . . . . . . . . . 22 ¶
Gáiddusoahpaheapmi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 ¶
Statistihkka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 ¶
Oahpponeavut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 ¶
Internahtaskuvllat máttasámi guovllus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 ¶
Sámi Váhnenfierpmádat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 ¶
Sisdoallu ¶
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 ¶
Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus. . . . . . . 26 ¶
Stipeanda oahppiide geain lea sámegiella joatkkaoahppus . . . . . . 26 ¶
Statistihkka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 ¶
Jurdagat muhtin nuoras . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 ¶
SÁMI GIELLA- JA KULTURGUOVDDÁŽAT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 ¶
Filbmafálaldat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 ¶
Mánáid- ja nuoraidmagasiinnat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 ¶
Festiválat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 ¶
Valáštallanfálaldat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 ¶
Teáhter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 ¶
Girjerájus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 ¶
Sámi dávvirvuorkkat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 ¶
Sámediggi  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  36 ¶
Eará doarjjaortnegat  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  37 ¶
OASÁLASTIN JA VÁIKKUHEAPMI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶
Sámedikki nuoraidpolitihkálaš lávdegoddi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶
Sámedikki nuoraidkonferánsa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶
Sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶
InfoNuorra . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 ¶
Finnmárkku fylkkagielda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¶
Romssa Fylkkagielda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¶
Nordlándda fylkkagielda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¶
Ovttasbargu kultuvrraid rastá . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 ¶
NUORRAN Eurohpas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 ¶
Davviriikkalaš ovttasbargu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 ¶
Nuoraidbargu Barentsguovllus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 ¶
Riikkaidgaskasaš konferánssat álgoálbmotnuoraide . . . . . . . . . . . . . 43 ¶
Dát gihpa galgga ¶
ii addit ideaid ja oaivademiid joatkkabargui buoridandihte sámi mánáid ja ¶
nuoraid bajás ¶
addandili gielddain ja fylkkain miehttá riikka. ¶
Dát ii leat ohcangirji, eai ge dás leat buot die ¶
ut juohke fálaldaga birra. Ulbmil gihppagiin lea ¶
baicce ¶
č ¶
ggabealatvuo ¶
a mii gávdno jagis 2003, ja ¶
č ¶
ájehit ahte leat má ¶
oasá ¶
at mat oktiibuot dahket sámi bajás ¶
addama. ¶
Mii eat sáhte dáhkidit ahte buot die ¶
ut gihppagis leat ollisla ¶
at ja o ¶
asat dan beaivve og ¶
almmuhuvvo. Sivvan dasa lea og dađis dáhppáhuvvá juoga ođđa. ¶
Gihpa lea gávdnamis Mánáid- ja bearašdepartemeantta ja Sámedikki ruovttusiidduin: ¶
www.odin.dep.no/bfd ¶
www.samediggi.no ¶
Mánáid- ja nuoraidpolitihka váldoáigumuš lea ahte buot mánáide ja nuoraide galget sihkarast ¶
tojuvvot buorre ja oadjebas bajasšaddan- ja birgenláhki. Dát mearkkaša ahte buohkat galget ¶
oažžut dásseárvosaš fálaldagaid ja vejolašvuođaid. Sámi mánáide ja nuoraide ektui de dát ¶
mearkkaša ahte mis buohkain fertet lea áigumuš ahte ásahit bajasšaddanbirrasiid gos sámi ja ¶
dáru kultuvrrain livččii seamma árvu ja atnojuvvojit seammaárvosažžan. ¶
Mánáid- ja bearášdepartemeanta lea deattuhan sámi mánáid ja nuoraid bajasšaddaneavttuid ¶
gitta 80-logu álggu rájes, e.e. siera doarjjaortnega bakte man ulbmilin lea buoridit sámi mánáid ¶
bajasšaddanbirrasiid ja sierra doarjjaortnegin sámi mánáidgarddiide. Dáid ortnegiid ¶
hálddašeapmi lea sirdojuvvon Sámediggái, ja lea oassin ovttasbargovuođus gaskal departeme ¶
anta ja Sámedikki. ¶
Lea min oktasaš geatnegasvuohta láhččit dili nu ahte sámi mánát ja nuorat sáhttet váfistit ja ¶
ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servvodateallima (vrd Vuođđolága § 110 A). Vai bargat ¶
buori barggu de lea áibbas dehalaš ahte lea buorre ovttasbargu buohkaid gaskkas geain lea ¶
ovddasvástádus sámi mánáid ja nuoraid bajasšaddamis, sihke almmolaš eiseválddit  ja eakto ¶
dáhtolaš bargit. Viidáset lea dehalaš ahte váhnemat, mánát ja nuorat ieža sáhttet mielde fálal ¶
dagaid ja bálvalusaid hábmemis. ¶
Lea ollu positiiva mii dáhpáhuvva, vaikko soapmásat oaivvildit ii doarvái jođanit. Sámi mánáid ¶
gárddiid lohku lea lassanan jagis jahkai. Dearvvašvuođabálvalusas ásahuvvojit ođđa sámi fálal ¶
dagat vuođđuduvvon sámi kultuvrra ja árbevieruid ala. Lea eanet aht´ eanet geat válljejit ¶
sámegiella vuosttašgiellan skuvllas. Muhto oahpponeavvut gal váilot ollu fágain, seammás go ¶
eai leat doarvái oahppovejolašvuođat mas sámegiella lea váldogiellan. Leat ain ollu hástalusat ¶
maiguin fertet bargat boahttevaš jagiid. ¶
Mánáid ja bearášdepartemeanta ja Sámedikki bealis lea áigumuš ahte dát gihppa galggašii ¶
dagahit ahte sámi mánáid ja nuoraid beroštumit buorebut vuhtiiváldojit. Eanas mánáid ja nuo ¶
raid bajasšaddaneavttut mearriduvvojit suohkanlaš fálaldagaid ja bálvalusaid bakte. Go sámi ¶
mánát ja nuorat oktan váhnemiiguin, háliidit gielalaš- ja kultuvrralaš fálaldagaid mat nannejit ¶
sámi identiteahta, de dát gihpa dagaha suohkaniidda buoret vejolašvuođa dustet dáid dárb ¶
buid ja sávaldagaid. ¶
Mun sávan ahte dát gihppa movttiidahtašii oallugiid joatkit ovdánahttimis otná ¶
norggabeal´sámi mánáide ja nuoraide oadjebas ja buori bajasšaddama. Lea daid báikkalaš ser ¶
vodagain gos mánát ja nuorat orrot ahte ferte eanemusat bargat! ¶
Ovttasdoaibman ja ovttasbargu ¶
Mánát ja nuorat leat okta Sámedikki vuoruhansurggiin. Sii leat boahtteáiggi sámekultuvrra ¶
guoddit, hálddašeaddjit ja gaskkusteaddjit. Mánát ja nuorat geain lea sámi duogáš, dovdet ¶
iešguđetládje gullevašvuođa sámi servodahkii. Leat olu bealit mat mearridit dán variašuvnna. ¶
Váhnemiid válljejupmi, oktavuohta sogain ja eará ollesolbmuiguin, leat ovttas birrasiin mielde ¶
hápmemin sin iešheanálaš olmmožiin. Bajásšaddan ja vásáhusat birrasiin geain lea positiivvá ¶
laš oaidnu sámi árvvuide, leat mielde nannemin mánáid sámi identitehta. Dan oahpu maid sii ¶
ožžot ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, stoahkamis ja astoáiggis, váikkuha dasa makkárin sii ¶
šaddet ollesolmmožiin. ¶
Sámediggi áigu bargat dan ala ahte nannet sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja ¶
gullevašvuođa sámi servodahkii, sihkkarastit buori bajásšaddaneavttuid go servodat rievdá ¶
árbevierus ođđaáigásašvuhtii ja addit sámi mánáide ja nuoraide positiivva identitehtaovdá ¶
neami iežaset giela ja kultuvrra ektui. Sii dat galget ovdánahttit ja fievrridit viidáset sámi kul ¶
tuvrra ja árvovuođu boahttevaš buolvvaide. ¶
Mánát ja nuorat fertejit oažžut dieđuid ja máhtolašvuođa iežaset kulturdoaimmaheamis. ONa ¶
mánáidkonvenšuvdna deattuha mánáid vuoigatvuođa eallit iežaset kultuvrrain ja geavahit ¶
iežaset giela. Skuvllain ja mánáidgárddiin lea guovddáš sadji otná servodaga kultuvrragask ¶
kusteamis. Mánát ja nuorat fertejit dovdat ahte birrasis oidnet dehálažžan váldit vára sámi ¶
kultuvrras, ja ahte gávdnojit dieđut sámi árbevieruid, jurddašanvugiid ja bajásgeassinvugiid ¶
Oahpahusláhka addá mánáide ja nuoraide individuála vuoigatvuođa oažžut oahpaheami ¶
sámegielas sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Sámi guovlluin lea buohkain geat leat ¶
vuođđoskuvllaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ja sámegielas. Olggobealde ¶
sámi guovlluid lea unnimusat logi oahppiin ovtta gielddas geat dáhttot oahpahusa sámegillii ¶
ja sámegielas, vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa nu guhkká go leat unnimusat guhtta ¶
oahppit vel báhccán jovkui. Gielddain lea ovddasvástádus láhččit ja čađahit dán vuoigat ¶
vuođa vuođđoskuvlladásis, ja fylkkagielddain dahje stádas lea ovddasvástádus láhččit ja ¶
čađahit dán vuoigatvuođa joatkkaskuvlladásis. ¶
Otná mánáid ja nuoraid máilbmi lea earálágan go váhnenbuolvva. Našunála ja riikkaidgaska ¶
saš mediat leat gievra gilvaleaddji sosialiserenbirrasat lágaš bearrašii ja sohkii. Dát gáibida olu ¶
otná ollesolbmuin. Seamma guoská midjiide geat bargat láhččit rámmaeavttuid juohkehačča ¶
ovdáneapmái. Giella lea dehálaš identitehtadagaldat. Bisuhandihte ja ovdánahttindihte ¶
sámegiela, ferte addit sámi mánáide ja nuoraide duohta vejolašvuođa geavahit iežaset giela ¶
árgabeaivvis. Danin lea buorre sámegielat mediafálaldat nu dehálaš. Filbma, tv, video ja ¶
Interneahtta leat mediat mat leat guovddážis nuoraidkultuvrras, ja leat danin stuorra hásta ¶
lussan barggus sihkkarastit ja ovdánahttit sámi giela ja kultuvrra. ¶
Sámediggi oaidná dán gihppaga dehálaš diehtojuohkkingáldun, movttideaddjin ja váikkuhe ¶
addjin gielddaid, fylkkagielddaid ja ásahusaid ektui mii guoská sámi mánáid ja nuoraid ¶
bajásšaddaneavttuid láhččimii olles riikkas. ¶
Mun sávan midjiide buohkaide lihkku dáinna dehálaš bargguin! ¶
Áŋgiruššat mánáid ja nuoraid ¶
Sámediggepresideanta ¶
Sven-Roald Nystø ¶
Engerdalas – Várjjagii ¶
Árbevirolaš sámi ássanguovlu gohčoduvvo ¶
Sápmin. Sápmi ollá nuortan Guoládagas Ruoššas ¶
Lulli-Norgii Engerdala rádjai ja Lulli-Ruŧŧii Idre ¶
rádjai. Nuppiin sániiguin ásset sápmelaččat njeal ¶
lji rikkas – Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas – ¶
ja olles dát guovlu lea Sápmi. ¶
Sápmelaččat leat ássan iežaset guovlluin dološ ¶
áiggi rájes, ja Norgga stáda lea huksejuvvon ¶
guovtti álbmoga eatnamiid ala: sápmelaččaid ja ¶
dážaid. Sápmelaččat Norggas leat norgga álb ¶
motláhttut, muhto sis lea sierra giella, sierra his ¶
Sámi ássanguovllut leat unnon. Álbmoga fárre ¶
mat gusket maiddái sápmelaččaide. Dát ovdáne ¶
apmi lea dagahan ahte otne eai leat galle guovl ¶
lu, earret Sis-Finnmárku, gos sápmelaččat leat ¶
eanetlogus. Eai buohkat dieđe ahte máŋgga ¶
báikkiin Norggas maiddái lea sámi historjá. ¶
Giela vuođul lea dábálaš juohkkit sámi ássangu ¶
ovllu norgga bealde lullisámi, julevsámi ja davvi ¶
sámi guovlluide. Dasa lassin lea unna nuortasámi ¶
joavku Njávdámis Finnmárkkus. ¶
Oslo ja Romsa leat stuorámus "sámi" gávpogat, ¶
muhto maiddái eará gávpogiin ásset sápme ¶
laččat, nu go Troanddimis ja Bergenis. Muhtun ¶
dáid gávpogiin lea sámisearvevuohta čátnon ¶
sámi servviide, sámi mánáidgárddiide, iešguđet ¶
ge lágan deaivvadanbáikkiide ja universitehtai ¶
de. Sápmelaččat geat ásset gávpogiin bohtet ¶
iešguđet ge sajiin riikkas,ja sis lea maiddái ¶
iešguđet lágan čánástat sámegillii ja sámi kultuvrii. ¶
Gii lea sápmelaš? ¶
Sáhttá máŋgga láhkai defineret doahpaga ¶
"sápmelaš" . Eaŋkilobmut geavahit iešguđet ¶
lágan definišuvnnaid go čilgejit iežaset sámi ¶
gullevašvuođa dahje váilevaš gullevašvuođa. ¶
Dát guoská dieđusge maiddái mánáide ja ¶
nuoraide. Dáruiduhttinpolitihkka mielddis ¶
buvttii ahte ollu sápmelaččat biehttaledje ¶
iežaset etnálaš duogáža, ja mii oaidnit ain ¶
otná beaivve váikkuhusaid das. Earret eará ¶
leat ollusat massán iežaset giela. ¶
Norggas daddjo sámelágas ahte son guhte ¶
atná iežas sápmelažžan, ja lea sámegiella ¶
ruovttugiellan, dahje eatnis, áhčis, áhkus, ¶
ádjás, máttaráhkus dahje máttarádjás lea ¶
dahje lea leamaš sámegiella ruovttugiellan, ¶
lea vuoigatvuohta čálihit iežas sámi jienas ¶
tuslohkui. Dát ii mielddisbuvtte ahte dušše sii ¶
geat leat sámi jienastuslogus, leat sápme ¶
laččat, muhto ahte sii sáhttet geavahit vuoi ¶
gatvuošaset jienastit sámi álbmotválljejuv ¶
von orgánii, Sámediggái. ¶
Eanet dieđut sámi jienastuslogu birra: http://www.samediggi.no ¶
Sámediggi ¶
Stuorradiggi mearridii 1978 skábmamánus ¶
dulvadit Áltta-Guovdageainnu eanu ja huk ¶
set elfápmostašuvnna. Dát mielddisbuvttii ¶
ahte sámit ja olbmot biraspolitihkalaš birrasi ¶
in garrasit vuostálastigohte huksema ¶
akšuvnaiguin ja miellačájahusaiguin. ¶
Vuostálastin huksemii bijai leavttu sámi vuoi ¶
gatvuođaid ovddideapmái Norggas. ¶
Eiseválddit bidje Sámi vuoigatvuođalávde ¶
gotti ja Sámi kulturlávdegotti dustet sámiid ¶
gáibadusaid, ja jagis 1987 mearridii ¶
Stuorradiggi sierra sámelága ja dákko bokte ¶
Sámedikki ásaheapmi ¶
Vuođđolága paragráfa 110 A: ¶
Eiseválddit galget láhčit dilálašvuođaid nu ¶
ahte sámi álbmotjoavku galgá sáhttit sihk ¶
karastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja ser ¶
vodateallimis. ¶
Deaŧalaš ágga Sámedikki ásaheapmái lea ¶
ahte sámit go leat unnitlogus eai olat dábá ¶
laš demokráhtalaš orgánaide eanetlohko ¶
demokratiija vuođul. Sámediggi ásahuvvui ¶
juste dan dihte ja vai sámiin lea oktasaš jiet ¶
naguoddi. Dát ii mearkkaš dan ahte buot ¶
Sámedikki áirasat leat gaskaneaset ovttamie ¶
lalaččat, muhto ahte vuođđun daid mearrá ¶
dusaide mat dahkkojuvvojit lea politihkalaš ¶
Sápmelaččat ¶
Dán olis leat sámit ožžon dihto iešmearridan ¶
vuoigatvuođa ovttaskas áššiide nugo ovda ¶
mearkka dihtii áššiin mat gusket gillii, kultuv ¶
rii, ealáhusaide ja oahpahussii. Sámediggi ¶
juohká juohke jagi sullii 112 miljon kruvnnu ¶
iešguđet sámi kultur-, ealáhus-, giella- ja oah ¶
pahusulbmiliidda. ¶
S. M. Gonagas Olav V rabai vuosttaš gearddi ¶
Sámedikki Kárášjogas 1989 golggotmánu 9. ¶
beaivve ¶
Sámegiella – álmmolaš giella ¶
Ođđajagimánu 1.beaivve 1992 šattai sámegi ¶
giellan Norggas. Sámeláhkii mii mearriduvvui ¶
geassemánu 12. beaivve 1987, lasihuvvui de ¶
oassi sámegiela geavaheami birra. Dát lasá ¶
hus gohčoduvvo sámelága giellanjuolgga ¶
Giellanjuolggadusaid ulbmilin lea bisuhit ja ¶
ovdánahttit sámegiela, dákko bokte ahte ¶
erenoamážit nannet sámegiela geavaheami ¶
álmmolaš oktavuođain. Eanet geavaheami ja ¶
oahpahusa bokte, lassána maiddái sámegie ¶
lat gelbbolašvuohta. ¶
Sámegiela hálddašanguovlu ¶
Sámelága giellanjuolggadusat gustojit mear ¶
riduvvon guovllu masa gullet guhtta gield ¶
da/suohkana Finnmárkkus ja Romssas. Dát ¶
gielddat leat Unjárga, Deatnu, Poršáŋgu, ¶
Kárášjohka, ja Guovdageainnu ja Gáivuona ¶
suohkanat. Hálddašanguovllus lea ¶
gielddas/suohkanis geatnegasvuohta geava ¶
hit sámegiela álmmuhusain ja diehtojuohkki ¶
mis olbmuide, doahttalit eaŋkilolbmuid geat ¶
dáhttot geavahit sámegiela álmmolaš oktav ¶
uođain, geavahit giela láhkaásahusaid ja nju ¶
olggadusaid vuođul ja addit virgelobi bálk ¶
káin bargiide oahppandihte sámegiela go ¶
gielddas lea dárbu dakkár gelbbolašvuhtii. ¶
Gielddaid/suohkaniid golut guovttegielat ¶
hálddašeapmái gokčojuvvo. Lea ¶
gielddaid/suohkaniid ovddasvástádus ahte guovttegielat ruđat geavahuvvojit sámegiela ¶
Maiddái eará gielddain lea vejolašvuohta ¶
searvat hálddašanguvlui. Sámediggi lea vál ¶
dán oktavuođa máŋgga gielddaiguin, ja jear ¶
ran dáhttot go sii šaddat oassin sámegiela ¶
hálddašanguovllus. Divttasvuona gielda ¶
Nordlánddas lea dán jearaldaga olis mearri ¶
dan ahte sii dáhttot šaddat oassin ¶
hálddašanguovllus. ¶
Sámedikki giellaossodat Bredbuktnesveien 50 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 42 00 Fáksa: 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samisk-sr.no/ ¶
Guovvamánu 6. beaivi – Sámi álbmotbeaivi ¶
Sámi Álbmotbeaivi, guovvamánu 6. beaivi, ¶
lea oktasaš sámiide, beroškeahttá orrot go ¶
sii Norggas, Ruoŧas, Suomas vai Ruoššas. ¶
Álbmotbeaivi ávvuduvvui vuosttaš geardde ¶
1993:s go ON riikkaidgaskasaš eamiálbmot ¶
jahki almmolaččat rahppojuvvui Kárášjogas. ¶
Beaivi ávvuduvvo iešguđetládje sámi báikki ¶
Duogáš dáhtonii lea ahte sámiid vuosttaš ¶
riikkačoahkkin dollojuvvui guovvamánu 6. b. ¶
1917:s Troanddimis. Dalle lei vuosttaš háve ¶
historjjás go davve- ja lullesámit iešguđet ¶
riikkas deaivvadedje divaštallat ja ¶
fuomášahttit oktasaš áššiid ja váttisvuođaid. ¶
Elsa Laula Renberg vuolggahii čoahkkinjur ¶
daga ja duohtan dagai riikkačoahkkima masa ¶
bohte badjel čuođi sápmelačča ja eanašat ¶
sin gaskkas ledje nissonat. ¶
Jagi 2004 rájes lea guovvamánu ¶
6. b. álmmolaš levgenbeaivi ¶
Sámileavga. Govvideaddji: Ammun Johnksareng ¶
ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra ¶
Mánáidkonvenšuvdna vuhtiiváldá dan meark ¶
kašumi mii juohke aidna álbmojoavkku árbe ¶
vieruid ja kultuvrrálaš árvvuin lea mánáid ¶
suodjaleapmái ja mánáid harmonalaš ovdáne ¶
apmái. Muhtun artihkkaliin lea erenoamáš ¶
mearkkašupmi sámi mánáid vuoigatvuođaide. ¶
Artihkkal 30 addá čuovvovaš prinsihpa: ¶
"Stáhtain gos gávdnojit etnálaš, vuoiŋŋalaš ¶
dahje gielalaš minoritehta dahje eamiálbmot, ¶
ii galgga biehttaluvvot mánnái mii gullá dák ¶
kár minoritehtii dahje eamiálbmogii, vuoigat ¶
vuohta ávkkástallat iežas kultuvrra, dovddas ¶
tit ja doaimmahit iežas osku dahje geavahit ¶
iežas giela, ovttas earáin iežas joavkkus." ¶
Artihkkal 29 lea oahpahusa birra: ¶
Ulbmil máná oahpahusain galgá leat ■ oahppat árvvusatnit váhnemiid, su iežas ¶
kultuvrrálaš identitehta, giela ja árvvuid, ja ¶
nášuvnnálaš árvvuid dan riikkas gos mánná ¶
ássá, rikkas gos son dal bođeš, ja kultuvrrai ¶
de mat leat earáláganat go su iežas; ■ rahkkanahttit máná ovddasvástáduslaš ¶
eallimii fridja servodagas, deattuhit ádde ¶
jumi, ráfi, gierdavašvuođa, dásseárvvu soh ¶
kabeliid gaskkas ja ustilašvuođa buot álb ¶
motjoavkkuid, etnálaš, nášuvnnálaš ja osk ¶
kolaš joavkkuid gaskkas ja olbmid gaskkas ¶
geat gullet eamiálbmogii; ¶
Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain mat dás ¶
leat namuhuvvon lea mearkkašupmi daža eise ¶
váldiid politihkkii máŋgga surggiin mat gusket ¶
sámi mánáid bajásšaddandillái. Dat guoská osi ¶
ide nu go mánáidgárdi, vuođđoskuvla, joatk ¶
kaskuvla, media ja eará suorggit eallimis gos ¶
álmmolaš eiseváldiin lea ovddasvástádus. ¶
Gielddain lea erenoamáš ovddasvástádus sihk ¶
karastit sámi mánáide ja nuoraide bajásšadda ¶
ma gos sin identitehta ja sin gullevašvuohta ¶
sámi servodahkii nannejuvvo. ¶
Konvenšuvnna gávnnat dáppe: http://odin.dep.no/bfd/ ¶
Mánáidgárdeláhka ¶
Lágas mánáidgárddiid birra čállojuvvo ahte ¶
lea gielddaid ovddasvástádus láhčit fálalda ¶
gaid sámi mánáide: "Mánáidgárddit sámi ¶
mánáide sámi guovlluin galget deattuhit ¶
sámegiela ja sámi kultuvrra" (§ 7, goalmmát ¶
lađas). Rámmaplána, mii lea láhkaásahus ¶
mánáidgárdeláhkii, sistisdoallá sierra kapiht ¶
tala sámegiela ja sámi kultuvrra birra. ¶
Rámmaplána mihttomearit galget šujuhit mo ¶
mánáidgárdefálaldagat sámi mánáide berre ¶
láhčiiduvvot, muhto seammás dohkkehit ¶
báikkálaš heiveheami ja báikkálaš eavttuid. ¶
Oahpahusláhka ¶
Láhka vuođđoskuvlla ja joatkkaoahppu birra ¶
(Oahpahusláhka) oktain láhkaásahusaiguin ¶
mearriduvvui 1999 čakčamánu 1. b. ¶
Lágas geavahuvvo namahus, sámi guovlu, mii ¶
otne lea seamma go sámegiela ¶
hálddašanguovlu. Sápmelačča definišuvdna ¶
lea čádnon sámelága eavttuide čálihit sámi ¶
jienastuslohkui. Lága mielde lea dat golbma ¶
váldo sámegiela Norggas dásseárvosaččat. ¶
Buot sámi guovllu ohppiin lea vuoigatvuohta ¶
oahpahussii sámegillii ja sámegielas. ¶
Olggobealde sámi guovllu, lea joavkkus gos ¶
leat unnimusat logi oahppi geat dáhttot dan, ¶
vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ¶
ja sámegielas, beroškeahttá makkár duogáš ¶
sis lea. Dát vuoigatvuohta doalahuvvo nu ¶
guhkká go leat vel unnimusat 6 oahppi ¶
joavkkus. Dasa lassin lea sápmelažžain okta ¶
gaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa ¶
sámegielas vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvl ¶
lain miehttá riikka. ¶
Áigeguovdilis lágat ja konvenšuvnnat ¶
ILO-konvenšuvdna nr. 169 – mánát ja nuorat ¶
ILO-konvenšuvdna nr. 169, mii guoskkaha ¶
álgoálbmogiid ja čearddaid iehčanas stáh ¶
tain, mearriduvvui 1989:is. Norga vuolláičálii ¶
konvenšuvnna 1990:is. Norga lea dasto dohk ¶
kehan ahte konvenšuvnna mearrádusat gus ¶
ket sápmelaččaide. Norgga eiseválddit leat ¶
máŋgii deattuhan ahte ILO-konvenšuvdna ¶
sistisdoallá unnimusmeari sihkkarastindihte ¶
eamiálbmogiid beroštumiid ja dárbbuid. Dat ¶
mearkkaša ahte Norgga eiseválddit sáhttet ¶
mannat vel guhkeleabbui go konvenšuvnna ¶
mearrádusat, ovddamearkka dihte sihkka ¶
rastindihte sámi mánáid vuoigatvuođaid ja ¶
boahtteáiggi. ¶
ILO-konvenšuvnna VI oassi gieđahallá sáp ¶
melaččaid vuoigatvuođa iežaset gillii ja ¶
iežaset oahpahussii, ja dasa lassin vuoigat ¶
vuođa váikkuhit oahpahusdagu mii guoská ¶
oahpahussii mii lea sin várás. ¶
Artihkkal 28 deattuha oahpahusa mánáide ¶
iežaset gielas, ja ahte dát oahpahus galgá ¶
leat boađus ovttasbarggus sápmelaččaiguin. ¶
Norgga politihkka lea ahte sámi mánát gal ¶
get ovdánahttit doaibmi ¶
guovttegielatvuođa, ja ahte sis galgá leat ¶
máhtolašvuohta sihke sámi ja dáža kultvrras, ¶
nu ahte sáhttet dovdat oadjebasvuođa guk ¶
tui kultuvrraide. ¶
V oassi konvenšuvnnas mii lea Oaju ja dearv ¶
vašvuođa birra, artihkkal 25, sistisdoallá ¶
mearrádusaid dohkálaš dearvvašvuođabál ¶
valusaid ovdáneami birra sápmelaččaid ¶
várás. Dát galget nu guhkás go vejolaš gávd ¶
not báikkálaš birrasis, ja vuhtiiváldit ekono ¶
málaš, geografálaš, sosiála ja kultuvrrálaš ¶
dilálašvuođaid. Dearvvašvuođabálvalusat ¶
galget hálddašuvvot ja plánejuvvot ovttas ¶
ráđiid sápmelaččaiguin, ja heivehuvvot ¶
muđuid riikka ekonomálaš ja sosiála doaib ¶
mabijuide. ¶
Sámeláhka ¶
Sámelága ulbmil lea láhčit diliid nu ahte sámi ¶
álbmot Norggas sáhttá sihkkarastit ja ovdá ¶
nahttit iežaset giela, kultuvrra ja servodateal ¶
lima. Sámeláhka sistisdoallá mearrádusaid ¶
Sámedikki ja sámegiela birra. ¶
Sámi suopmanguovlluid viidodat. Gáldu: St. die ¶
Dearvvašvuođastášuvdna ja skuvlladearvvašvuođabálvalus ¶
Dearvvašvuođastášuvnnas ja skuvlladearv ¶
vašvuođabálvalusas lea dehálaš rolla das ahte ¶
ovddidit dearvvašvuođa ja eastadit psykálaš ja ¶
fysálaš váttuid áhpehis nissoniin, mánáin ja nuo ¶
rain. Dán dahket bagadallama, fierpmádatbarg ¶
gu, dearvvašvuođaiskosiid ja boahkuid bidjamis. ¶
Dearvvašvuođastášuvdna lea eaktodahtolaš ¶
fálaldat, ja das lea erenoamáš vuolggasadji go ¶
olaha buot mánáid oktain bearrašiiguin. ¶
Lea dehálaš nannet dearvvašvuođabargiid ¶
gelbbolašvuođa mii guoská dasa ahte ¶
bajásšaddat guovttegielat ja guovttekultuvr ¶
rálaš birrasiin, ja vel sámi historjjás, kultuvrras, ¶
árbevieruin, dábiin ja das mo bajásgeassin ¶
dáhpáhuvvá. Dát lea dárbbašlaš e.e. nu ahte ¶
sáhttá veardidit máná dábálaš ovdáneami ja ¶
giellaovdáneami, ja neavvut váhnemiid ¶
iešguđet gážaldagain, nu go giella ja identi ¶
tehtaovdáneapmi, psykálaš dearvvašvuohta, ¶
biebmodili, fysálaš doaimmat jnv. ¶
Diehtojuohkkin máŋggakultuvrrálaš fáttáid ¶
birra sihke sámi ja dáčča mánáide ja váhne ¶
miidda, berre leat lunddolaš oassi dearv ¶
vašvuođastášuvnna ja skuvlladearvvašvuo ¶
đabálvalusa barggus. Dákkár dieđut sáhttet ¶
álkkedit dili mánáin geain lea guovttekultuvr ¶
rálaš duogáš, ja sáhtašii váikkuhit dasa ahte ¶
nannet sámi mánáid identitehta. ¶
Gelbbolašvuohta árvvoštallat sámi mánáid ¶
giellaovdáneami lea dehálaš oassi dearvvaš ¶
vuođastášuvnna doaimmas. Go mánát leat ¶
guovttejahkkásaččat, de lea lunddolaš deat ¶
tuhit eatnigiela ovdáneami. Go mánát leat ¶
njealljejahkkásaččat, de ávžžuhuvvo maiddái ¶
áicat máná giellaovdáneami dárogielas, sis ¶
geain lea dárogiella nubbingiellan. Mánát ¶
geain iešguđet sivaid geažil lea giellaovdáne ¶
apmi maŋŋonan, galget čujuhuvvot PP-bál ¶
valussii veardideapmái. ¶
Vásáhusat čájehit ahte dearvvašvuođadivššár dávjá lea dakkár olmmoš gii oažžu ¶
luohttámuša sámi birrasiin. Danin sáhttá leat ¶
ávkkálaš ahte dearvvašvuođadivššár galleda ¶
mánáidgárddiid ja váhnemiid. Erenoamášit ¶
nuoramus mánáin geat ásset internáhtain ¶
sáhttá leat dárbu erenoamáš čuovvoleapmái. ¶
Gielddat gos leat internáhtaskuvllat berrejit ¶
danin veardidit nannet ¶
skuvlladearvvašvuođabálvalusa. ¶
Sámi mánáin ja nuorain lea dárbu ¶
bissovašvuhtii go sis lea oktavuohta dearv ¶
vašvuođabálvalusain, nu ahte váttisvuođat ¶
mat sáhttet čuožžilit iešguđetge ovdánaht ¶
tindásis dustejuvvojit dainna ¶
gelbbolašvuođain mii lea geavaheaddji ¶
duogáža birra. Dát lea maiddái dehálaš nuo ¶
raidskuvlaagis, danin go ollusat dan áiggis ¶
atnet iežaset etnálaš identitehta váttisin. ¶
Máŋga nuoraidinformašuvdnakántuvrrain ¶
davvin leat sierra neahttasiiddut sámegillii. ¶
Dearvvašvuođastášuvdna berre čájehit gulle ¶
vašvuođa máná sámi birrasii stohporeidema ¶
bokte, čiŋaheami bokte, sámi mánáidgirjjiid ¶
ja duhkorasaid bokte jnv. ¶
Sámedikki oahpahusossodat sáhttá veahkehit ¶
skáhppot sámi mánáidgirjjiid, duhkorasaid jnv. ¶
Sámedikki Oahpahusossodat 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 42 00. Telefáksa: 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no ¶
Video: Čoavdda guovtti máilmmiide – Prográmma guovttegielatvuođa birra (Nøkkelen til to verdener – Et program om tospråklighet), sáhttá diŋgot dáppe: GOVAT AS, Box 333, 9915 Kirkenes ¶
Váhnenbagadallanprográmma ulbmilin lea ¶
nannet mánáid ja nuoraid fuolahusa ja ¶
bajásšaddama, dainna jurdagiin ahte eastadit ¶
psykososiálalaš váttisvuođaid. Dan maid pro ¶
grámma deattuha lea gulahallama ja ovttas ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldat – gietkamis nuorravuhtii ¶
doaibmama nannet, mii ovddida dovddu ¶
ahte son nagoda ja buorida iešárvvu sihke ¶
máná ja váhnema gaskavuođas ja váhnema ¶
ja fágaolbmo gaskavuođas. ¶
Deaivvadanbáikkiid láhčin, gos váhnemat ¶
sáhttet loktet gažaldagaid ja lonohallat vásá ¶
husaid mii guoská iežas mánáid bajásgeassi ¶
mii, lea stuorra oassi dán prográmmas. ¶
Dearvvašvuođastášuvnnat, mánáidgárddit ja ¶
skuvllat sáhttet addit dieđuid fálaldagaid ¶
birra lagasbirrasis. ¶
Leat rahkaduvvon diehtojuohkkin- ja baga ¶
dallanávdnasat váhnemiidda ja fágaolbmui ¶
de, sihke dasa mii guoská smávva mánáide ja ¶
mánáide skuvlaágis. Gihppa ”Du og jeg sam ¶
men” ja video ”Go moai ovttastalle” leat jor ¶
galuvvon sámegillii. ¶
Dieđut das movt ja gos váhnenbagadallan ávdnasiid sáhttá diđgot, gávnnat dáppe: http://odin.dep.no/bfd ¶
Mánáidsuodjalus ¶
Mánáidsuodjalusbálvalusat eai leat álo doar ¶
vái bures heivehuvvon geavaheaddjiide, sin ¶
gillii, kultuvrii ja dan báikkálaš servodahkii ¶
gosa sii gullet. Nugo máŋga eará ásahusain ¶
ge, de leat maiddái mánáidsuodjalusas vát ¶
tisvuođat oažžut bargiid geain lea gelbbo ¶
lašvuohta sámegielas ja/dahje sámi kultuvr ¶
ras. Buoridandihte gelbbolašvuođa, lea ¶
Mánáidsuodjalusa Gelbbolašvuođaguovddáš ¶
Davvi-Norggas ožžon doarjaga rahkadit nje ¶
allje fáddágihpagažža mánáidsuodjalusa ¶
birra sámi oktavuođain. Gihppagat galget ¶
geavahuvvot oahpahusas studeanttaide ¶
vuođđo- ja joatkkaoahppus, ja bargiide ¶
mánáidsuodjalusas. Gihppagat galget leat ¶
gárvá 2004:is. ¶
Lea dárbu ovdánahttit ja geahččaladdat ¶
metodaid, veahkkedoaimmaid ja fuolahusdo ¶
aimmaid main lea sámi perspektiiva ja main ¶
vuođđun leat vásáhusat ja báikkálaš árbevie ¶
rut ja servodatdilit. E.e. lea dehálaš dovdat ¶
daid eahpeformálalaš veahkkevuogádagaid ¶
mat gávdnojit nana sohkafierpmádagas ¶
muhtun sámi bearrašiin. Fierpmádaga sáhttá váldit atnui konkrehta áššiin, maŋŋá go lea ¶
veardiduvvon leat go doaibmabiijut main lea ¶
vuolggasadji báikkálaš sámi kultuvrras ja eal ¶
linvugiin buoremusat mánnái. ¶
Biepmoruokt ¶
Mánáidsuodjalanlága mielde galgá válljejuv ¶
vot makkár biepmoruovttuide mánáid bidjá, ¶
máná iešlági vuođul ja dan vuođul makkár ¶
dárbu lea fuolahussii ja oahpahussii stáđuhis ¶
birrasis. Dát mielddisbuktá ahte mánná berre ¶
biddjot birrasii gos sáhttá doalahit ja ovdá ¶
nahttit iežas identitehta. Erenoamážit lea ¶
dehálaš ahte sámi mánát geain lea sámegiel ¶
la eatnigiellan biddjojuvvojit sámegielhálli ¶
biepmováhnemiid lusa ¶
Eanet dieđuid gávnnat dáppe: www.fosterhjem.no. ¶
Gelbbolašvuođa ollislaš govva ¶
Máŋga sámi sosiálabargiin lea nana vásihus ¶
gelbbolašvuohta, man bargama bakte leat ¶
ožžon. Mánáidsuodjalusa ¶
Gelbbolašvuođaguovddáš Davvi-Norggas lea ¶
jagis 2001 rahkadahttán gelbbolašvuođa ¶
gihppaga gos lea listu fágaolbmuid ja fága ¶
birrasiid badjel geain lea sámi giella- ja/dahje ¶
kulturgelbbolašvuohta, mánáidsuodjalanfa ¶
gálaš gelbbolašvuođa lassin. Ulbmil gihppa ¶
gin lea addit mánáidsuodjalussii ja earáide ¶
ollislaš dieđuid fágaolbmuid ja fágabirrasiid ¶
birra geaiguin sáhttá váldit oktavuođa jear ¶
randihte ráđiid ja bagadallama, dahje ¶
muđuid ge lonohallat dieđuid ja vásáhusaid ¶
sámi perspektiivva ektui mánáidsuodjal ¶
anáššiin. Gihppagis leat maiddái dieđut dut ¶
kama ja girjjálašvuođa birra mii lea dehálaš ¶
mánáidsuodjaleapmái sámi oktavuođas. ¶
Gelbbolašvuođa gihppa sáhttá leat vuolgga ¶
sadjin ásahit gielddaidgaskasaš ovttasbarg ¶
gu mánáidsuodjalusa oktavuođas. ¶
Ovttasbargu gielddaid gaskkas sáhttá váik ¶
kuhit dasa ahte eanet gielddat ¶
dovddadišgohtet ja sáhttet váldit atnui sámi ¶
kultuvrrálaš oainnu go barget mánáidsuodja ¶
lusain, ja loktet dási fágalaš barggus. Dat ¶
sáhttá váikkuhit nu ahte buorebut ávkkástal ¶
lá gelbbolašvuođas ja návccain, nu ahte ¶
gielddat/ guovllut doalahit fágaolbmuid. ¶
Mánáidsuodjalusa Gelbbolašvuođaguovddáš Davvi-Norggas Postboks 19. 9038 Tromsø Telefuvdna: 77 75 59 50. Telefáksa: 77 75 59 10 E-poasta: bvunnsekretaer@bvunn.no http://www.bvunn.no/ ¶
Bearašsuodjalus ¶
Bearašsuodjalus lea spesialistabálvalus mii ¶
bargá váttisvuođaiguin mat leat čadnon ¶
bearrašiidda. Bearašsuodjalanguovddážat ¶
addet fálaldagaid dálkkodeami ja ráđđeaddi ¶
ma ektui daid bearrášiidda geain leat váttis ¶
vuođat, riiddut ja heahtedilli. Váttisvuođaid ¶
čovdet ságastallama bokte, ja danin lea ge ¶
giella dehálaš. Dađi eambbo ¶
peršuvnnálažžan váttisvuođat leat, dađi ¶
deháleabbot lea beassat hállat daid birra ¶
iežas eatnigillii. ¶
Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš ¶
Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš ¶
Kárášjogas ásahuvvui erenoamážit nu ahte ¶
sáhtii addit sámegielat fálaldaga álbmogii ¶
sámi gielddain. Otne lea ovttasbargu máŋga ¶
bearašsuodjalanguovddážiid gaskkas ¶
Finnmárkkus, nannendihte máŋggakultuvrrá ¶
laš gelbbolašvuođa. ¶
Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš ¶
lea dutkan sámi mánáid bajásšaddanvásáhu ¶
said bearrašiin gos leat gárrenváttisvuođat, ja ¶
leat maiddái geahččan skuvlla ja veahkedo ¶
aimmahaga ektui. Bearašsuodjalanguovddáš ¶
lea maiddái dutkan fáttá "Sámi bearašvuogá ¶
dagat". Jagis 2003 lei guovddáš bargamin ¶
metodaovdánahttinprošeavttain, mii galgá ¶
loktet gelbbolašvuođa ja dihtomielalašvuođa ¶
sámi bearašvuogádagaid ektui; mo ságastal ¶
lat sámi páraiguin ja bearrašiiguin, mii lea ¶
heahpat ja mat leat bassi fáttát ja mo daid ¶
doahttalit dikšun dilis. ¶
Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš Postboks 72 9735 Kárášjohka Tlf: 784 67 072 Telefáksa: 784 67 197 E-poasta: karasjok.familievern@ffk.no ¶
Psykálaš dearvvašvuđabálvalus ¶
Fágaolbmot geain lea sámi duogáš leat ere ¶
noamáš dehálaččat psykálaš dearvvašvuođa ¶
bálvalussii. Iskkadeamis ja dikšumis lea giella ¶
váldoneavvun mearridit rivttes iskkadeami ja ¶
buori divššu. Lea maiddái dehálaš diehttit ¶
ahte sápmelaččain geat muđuid orrot máht ¶
timin dárogiela bures, sáhttet leat váttis ¶
vuođat bures čilget áššid mat gusket dovd ¶
duide, nu go psykálaš ja gaskkavuođa váttis ¶
vuođat. Danin berre erenoamážit vuoruhit ¶
oččodit sámegielat bargiid ja oahpahit bargi ¶
ide sámegiela ja sámi kultuvrra. Máŋgii lea ¶
dulkonbálvalus dárbbašlaš lasahus. ¶
MNP-Kárášjohka ¶
Mánáid- ja nuoraidpsykiatrálaš poliklinihkka ¶
Kárašogas lea erenoamáš dearvvšvuođafálal ¶
dat sámi mánáide ja nuoraide mii guoská ¶
psykálaš dearvvašvuođabálvalussii. Dán poli ¶
klinihkas lea erenoamáš ovddasvástádus ¶
sámi mánáide ja nuoraide miehtá riikka, ja ¶
lea našunala gelbbolašvuođaguovddážiin ¶
psykálaš dearvvašvuođa ektui sámi mánáide ¶
ja nuoraide. MNP Kárášjohka oaidná erenoa ¶
máš bargun ovdánahttit sierra sámi psykiatri ¶
ija. Dat mearkkaša psykiatriija mii lea heive ¶
huvvon sámigillii ja sámi kultuvrii. Klinihkalaš ¶
bálvalusaide lassin, doaibmá ásahus oahpa ¶
husguovddážin sámi fágaolbmuide ja doaim ¶
maha dutkamiid ja ovdánahttinbargguid ¶
psykálaš dearvvašvuođa ektui sámi álbmogii. ¶
Poliklinihka lassin ásahuvvo dál bearašosso ¶
dat ja maiddái psykiatrálaš divššodanruoktu ¶
nuoraide. Dát ossodagat galget váldit vuostá ¶
sámi buhcciid (klientaid) olles riikkas. ¶
MNP-Kárášjohka Sykestugata 64 9730 Kárášjohka Tlf: 784 69 550 Telefáksa: 784 69 551 E-poasta: bupkarasjok@kirkenes-sykehus.no ¶
Sámi nuoraidpsykiatrálaš joavku ¶
Sámi nuoraidpsykiatrálaš joavku (PUT) baji ¶
muš mihttomearrin lea dálkkodit/veajuiduht ¶
tit sámi nuoraid agis 15–30 geain leat gárrin ¶
ja/dahje psykálaš váttisvuođat, ja maiddái ¶
eastadit duođalaš boasttogeavaheami. Dasa ¶
lassin lea joavkkus erenoamáš ¶
gelbbolašvuohta bargat iešsoardimiin. ¶
Joavkkus lea seamma doaibmaguovlu go ¶
MNP Kárášjogas. Fálaldat lea poliklinálaš ja ¶
aiddo sihke sámegillii ja dárogillii. ¶
Sámi nuoraidpsykiatrálaš joavku Sykestugata 64 9730 Kárášjohka Tlf: 784 69 550 ¶
DGT dearvvašvuođabálvalusas ¶
Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija ¶
(DGT) addá ođđa vejolašvuođaid geavahit ja ¶
ovdánahttit sámi gelbbolašvuođa geavahed ¶
djiide ávkin geat ásset guhkkin eret fágabir ¶
rasiin nugo Romssas ja Kárášjogas. Dát sáhttá ¶
ovdamearkka dihte guoskat: ■ Gáiddusbagádallan bargiide jietna- ja ¶
govvarustega bokte medisiinnálaš ¶
divššudeami vuolde. ■ Gulahallan bargi ja geavaheaddji gaskkas, ¶
guovtteguvlui videogulahallan dahje ¶
dábálaš telefunlinjjáid bokte. ■ Oahpahus/bagadallan oahppodilis ja dul ¶
kon seamma vuogi mielde. ■ Pasientadikšun (ságastallandikšu) lea ¶
geahččaluvvon ja addán buori bohtosiid ¶
psykálaš dearvvašvuođadivššus mánáide ¶
Finnmárkkus. ¶
Nášunála Telemedisiinnálaš Guovddáš Telefuvdna: 77 75 40 00 Fáksa: 77 75 40 98 E-poasta: info@telemed.no http://www.telemed.no/ ¶
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš ¶
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš ása ¶
huvvui jagis 2001 ja lea ain álggahanmuttus. ¶
Guovddáža kantuvrrat leat Kárášjogas, ¶
muhto guovddáš gullá Romssa universitehta ¶
Servodatmedisiinna instituhttii. Guovddažis ¶
leat dál 7 dieđálaš virggi. Guoddáš galgá ¶
fágaidgaskasaččat dutkat ja oahpahit sámi ¶
dearvvašvuođafáttáid. ¶
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš Romssa universitehta Postboks 71 9735 Kárášjohka Telefuvdna 78 46 89 00 Telefáksa 78 46 89 10 http://www.samisk-helseforskning.uit.no ¶
Ovdánahttindoarjja ¶
Sámediggi juohkká jahkkásaččat prošeakta ¶
ruđaid iešguđet ásahusaide, nu ahte sáhttet ¶
láhčit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ¶
sámi álbmogii. Jagis 2003 ledje dát doarjagat ¶
sullii 4,5 miljon ruvnnu. Juohke jagi leat ere ¶
noamáš áŋgiruššansuorggit mat vuoruhuv ¶
vojit. Dát sáhttet leat guorahallan- ja ¶
prošeaktabarggut, metodaovdánahttin ja ¶
láhčit doaibmabijuid ja álggahit doaibmabi ¶
juid mat galget loktet gelbbolašvuođa sáme ¶
gielas ja sámi kulturáddejumis. Sámediggi ¶
deattuha ahte prošeavttat galget oanehisái ¶
gái buktit rievdadusaid dearvvašvuođa- ja ¶
sosiálabálvalusas. Dasa lassin galget doaib ¶
mabijut álggahit nuppástuhttinproseassaid ¶
ásahusain, dákko bokte ahte dearvvašvuođa ¶
ja sosiálabargiin lassána gelbbolašvuohta ¶
sámegielas ja sámi kultuvrras. Sáhttá sáme ¶
dikkiin váldit oktavođa oažžundihte eanet ¶
dieđuid ja bagádusa. ¶
Sametinget 9730 Kárášjohka Tlf. 784 74 000 Telefáksa: 784 74 090 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶
NAČ 1995: 6 Dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaid plána Norgga sápmelaččaid várás: http://www.odin.dep.no/hd/norsk/publ/ utredninger/NOU/030005-020008 ¶
Govvideaddji: Anne Berit Anti ¶
Sámi mánáidgárddiid historjá lea badjelaš 30 ¶
jagi. Dáid jagiin lea leamašan stuorra ovdáne ¶
apmi sihke lohkumearrái ja diđolašvuhtii das ¶
makkáraš sámi mánáidgárdi berrešii leat. ¶
Iešguđet sámi mánáidgárddiid sisdoallu ¶
molsašuvvá ollu sihke dan mielde gos máná ¶
idgárdi lea geografálaččat ja dan mielde ¶
makkár gielalaš ja kultuvrrálaš sájusteapmi ¶
mánáin lea sámi servodagas. ¶
Mánáidgárddi rámmaplána čilge sámi máná ¶
idgárddi ná: ¶
”Sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi gos leat ¶
sámi sogat mánát – leat sápmelaččat Mánáid ¶
gárddi ulbmilin lea nannet mánáid sámi identi ¶
tehta ovddidettiin sámegiela geavaheami ja ¶
gaskkustettiin sámi kultuvrra. Mánáidgárddi ¶
jođihit sámi pedagogálaš bargit.” ¶
Sámi váhnemat sáhttet válljet háliidit go ¶
bidjat mánáideaset sámi vai dáro mánáid ¶
gárddiide. Dán sáhttet dahkat sihke váhnen ¶
vuoigatvuođa ja mánáidkonvenšuvnna ¶
vuođul ja Unesco-konvenšuvnna vuođul vea ¶
laheami vuostá oahpahusas. ¶
Sámi mánáidgárdi galgá leat veahkin ruoktui ¶
bajásgeassimis ođđa buolvva sápmelaččaid ¶
ja rahkkanahttit bajásšaddi buolvva doaim ¶
maide sámi servodagas ja dákko bokte ráh ¶
kadit vuođu sidjiide doaibmat muđuid servo ¶
dagas. Danin lea guovddáš doaibma mánáid ¶
gárdái positiiválaččat gaskkustit sámi kultuvr ¶
ra ja sámi eallinvuogi. Aktiivválaš miellaávk ¶
kálaš barggu bokte galgá mánáidgárdi veah ¶
kehit, doarjut ja nannet eaŋkil máná nu ahte ¶
dat lihkostuvvá bisuhit ja ovdánahttit iežas ¶
sámi identitehta ja dan láhkai oažžut vuđolaš ¶
oadjebasvuođa leat sápmelažžan. Seammás ¶
lea dehálaš muitit ahte sámi kultuvra lea oas ¶
sin min nášunála árbbis mainna buot mánát ¶
galget oahppásmuvvat. ¶
Strategálaš plána sámi mánáidgárddiide 2002–2005: http://www.samediggi.no/publishing/notat_ eksternt/barnehageplan%20samisk%203.pdf ¶
Sámi sisdoallu mánáidgárddis ¶
Vuođđoelemeanttat sámi kultuvrras sáhttet ¶
leat oassin mánáidgárddi sisdoalus, ovdda ¶
mearkka dihtii fáttábargguid čađa sámi his ¶
Mánáidgárddit ¶
torjjá, servodateallima, duodji, luođi, máidna ¶
siid jnv. birra. Jus mánáidgárddi bargit eai ¶
dovdda dáid fáttáid, de sáhttá leat buorre ¶
jurdda viežžat resursaolbmuid olggobealde. ¶
Danin berre mánáidgárdi deattuhit aktiivvá ¶
laš ovttasbarggu ja oktavuođa báikkálaš bir ¶
rasiin. Lea maiddái sihke dehálaš ja dárbbašlaš ¶
ásahit oktavuođa ja ovttasbarggu sámi ásahu ¶
saiguin, erenoamážit go jurddaša fágalaš dási ¶
ja árvvu. Sámi mánáid bajásgeassin lea ovdalis ¶
leamašan čádnon bargguide ja buolvvas bul ¶
vii sirddihuvvon oahppu. Dát lea juoga maid ¶
sáhttá fievrridit mánáidgárdái. Dán ¶
oktavuođas lea lunddolaš geassit sisa eallilan ¶
olbmuid divrrasis ressursaolbmun. ¶
Lea guovddáš mihttomearri ahte sámi mánát ¶
iešguđetge guovlluin oahppásmuvvet olles ¶
sámi kultuvrii. Mánáidgárddi vuolggasadji ¶
ferte leat báikkálaš biras – mii dáhppáhuvvá ¶
makkár jahkodagas ja manin dat dáhppá ¶
huvvá? Dát mielddisbuktá ahte mánná galgá ¶
oahppásmuvvat árbevirolaš sámi jahkoda ¶
gaide ja oahppat ahte otnáš sápmelaččain ¶
leat váikko makkár virggit. Dát lea juoga ¶
maid sáhttá oainnusindahkat mánáidgárddi ¶
jahkeplánas. Okta vuohkki mo dán sáhttá ¶
čađahit sámi mánáidgárddiin, lea rahkadaht ¶
tit jahkodatkaleandara man vuođđun lea ¶
sámi kaleanddar. Sámi kaleanddar lea ereno ¶
amáš danin go lea juhkkojuvvon gávcci jah ¶
kodagaide: čakča, čakčadálvi, dálvi, giđđadál ¶
vi, giđđa, giđđageassi, geassi ja čakčageassi. ¶
Duhkorasat ja ávdnasat ¶
Stoahkan lea dehálaš mánnái, sihke dego ¶
somás doaibman, muhto maiddái kultuvrra ¶
gaskkusteamis. Danin ferte stoagus oažžut ¶
buori eavttuid mánáidgárddis, dákko bokte ¶
ahte heiveha ja oastá duhkorasaid ja ávdna ¶
siid. Seammás lea maiddái dehálaš ahte ¶
mánáidgárdi ráhkada duhkorasaid ieš, ja ¶
ahte mánát besset aktiivválaččat oassálastit ¶
dan proseassas. Sámi dáidda seinniin sáhttá ¶
leat mielde váikkuheamen mánáid jurdda ¶
govvidussii. Go mánná geahčada dáidaga de ¶
dat addá oaivádeami máná iežas govaid ja ¶
dáidaga ráhkadeapmái. ¶
Dasa lassin sáhttá skáhppot sámi girjjiid, jiet ¶
nagirjjiid, govaid, plakáhtaid, spealuid ja eará ¶
ávdnasiid. Maŋemuš jagiid leat almmuhuv ¶
von girjjit smávvamánáid váste buot golm ¶
ma sámegiel suopmaniidda, ja maid veahá ¶
fágagirjjálašvuohta mánáidgárddiid atnui. ¶
Leat maid almmuhuvvon muhtin ráje pla ¶
káhtat, videofilmmat ja CD:t. Dasa lassin lea ¶
Sámedikkis sierra video-/filbmačoakkáldat. ¶
TV-filmmat mat heivejit maiddái smávimus ¶
mánáide, báddejuvvojit. Dáid besset mánáid ¶
gárddit luoikkahit nuvttá. ¶
Sámi oahpponeahtta: http://www.oahpponeahtta.no ¶
Ovdamearkkat muhtin sámi mánáidgárddiin ¶
Sámi mánáidgárddit leat hui iešguđet lága ¶
nat, sihke hámi ja organiserema hárrái. ¶
Mánáidgárddit leat gávpogiin, smávva ¶
gilažiin, gielddain gos sápelaččat leat eanet ¶
logus ja birrasiin gos dážat leat eanetlogus. ¶
Eanaš mánáidgárddit leat gielddamánáid ¶
gárddit, muhto muhttin ráje leat priváhta ja ¶
daid eaiggáduššet searvvit, eaŋkilolbmot ¶
dahje ovttastusat. Eanaš mánáidgárddit ¶
geavahit sámi jahkodat kaleandara vuođđun ¶
go plánejit jagi. Dás čuvvot muhtin ovdame ¶
arkkat sámi mánáidgárddiin. ¶
Diddi mánáidgárdi Deanus ¶
Mánáidgárdi bidjá áiggi galledit áhkkuid, ¶
adjáid ja váhnemiid geat leat boanddat, bad ¶
jeolbmot dahje geat bivdet ja oggot. Dán ¶
láhkai besset mánát oasálastit beaivválaš ¶
bargguin dáid ealáhusain. Dáid mátkkiid okt ¶
avuođas fitnet vel dávjá galledeamen eará ¶
mánáidgárddiid. Mánáidgárdi čuovvu sáp ¶
melaččaid jahkodagaid. ¶
Čakčat: Vižžet ja dikšot gamasuinniid, čogget ¶
murjjiid. Mánát fidnet oaggumin, vulget eal ¶
gabivdui ja fitnet gárddis gos rátket ja njuv ¶
vet. Mánáidgárddis lea maid olgováhkku ¶
goas vižžet ávdnasiid dálvái, čogget ¶
skálžžuid, vižžet duorggaid ja murrejit dálvái. ¶
Čakčadálvi: Manná dálvvi guvlui ja mánát ¶
buđaldit iešguđetge doaimmaiguin siste. ¶
Earret eará ráhkkanit adventii ja juovllaide. ¶
Mánáidgárdi lea mielde johttimis dálveoro ¶
hahkii ja fitnat gárddis. ¶
Dálvi: Mánát ávvudit sihke sámi álbmotbeaiv- ¶
vi ja dan go beaivváš fas ihttá. Sámi borra ¶
mušárbevierut leat guovddážis ja mánát ¶
veahkehit biergguid ja váimmuid heŋget goi ¶
kat, suovastit biergguid ja málestit. Mánát ¶
maid fidnet čuoigamin, bidjet gielaid ja ¶
geahčadit lottiid ja návddiid. ¶
Giđđadálvi: Juohkelágan olgodoaimmat leat ¶
guovddážis. Mánáidgárddiin fidnet čuoiga ¶
min, fidnet meahccis beatnagiiguin vuodji ¶
min ja skohtermátkkis gos juoŋastit. Dán áig ¶
gis ráhkkanit maid beassážiidda go leat ¶
ipmilbálvalusat, heajat ja mánnagástat. ¶
Giđđa: Luondu fas ealáska. Boazu guoddá ¶
misiid, lea heajos siivu, jogat golggidit ja ¶
jieŋat mannet. Mánát gilvet šattuid, rahkkanit ¶
golgadeapmái ja oaggunáigái, ja čitkáladdet. ¶
Lábbát šaddet ja mánát leat olgun ja mátkki ¶
Giđđageassi: Deatnogáddái divvet fátnasat ja ¶
guollebivdit, ja jogas golgadit. Lea áigi gilvit ¶
buđehiid ja ruotnasiid, gilvit geasserásiid, ¶
čorget olgun ja cizážat fas máhccet. Mánát ¶
ávvudit mihcamáraid ja gilvet eatnamiid ja ¶
fidnet muorrameahccis. ¶
Geassi: Mánát fidnet joga alde, oggot ja fid- ¶
net oalgejogain geahččamin guollešlájaid. Sii ¶
fidnet návehis ja barget lájuin. ¶
Mánáidgárddis lea maid iežas ládjobargu gos ¶
ráhkadit ázi, goikadit suinniid ja skeŋkejit ¶
daid muhtun bondii. ¶
Čakčageassi: Mánáidgárdi ávkkástallá luond- ¶
du riggodagain, murjejit ja fidnet luomejeak ¶
kis. Lea áigi goahkkat buđehiid ja ruotnasiid. ¶
Sii fidnet guliid bivdimin ja vižžet eará ávdna ¶
siid maid áigot čávčča mielde geavahit. ¶
Diddi mánáidgárdi Lyngveien 24 9845 Deatnu Tlf: 78 92 85 85 Geahča maid Deanu gieldda ruovttusiidduid: http://www.tana.kommune.no ¶
Árran mánnágárde lea priváhta sámi mánáid ¶
gárdi Ájluovttas mas lea okta ossodat. ¶
Mánáidgárddis leat sihke sámegielhálli ja ¶
dárogielhálli mánát. Danin lea stuorra hásta ¶
lus gáhttet ja nannet giela, ja váikkuhit nu ¶
ahte dárogiella ii šatta váldogiellan mánáid ¶
gárddi árgabeaivvis. ¶
Mánáidgárddis lea sierra báiki meahccis mii ¶
lea huksejuvvon árbevirolaš sámi šilljun. ¶
Doppe lea mánáidgárdi ceggen goađáža, ¶
lávu, meahccebártta ja nu ain. Deike lea ¶
mánáidgárdi čohkken muhtun ráje sámi duh ¶
korasain. Báiki lea meahccis ja geavahuvvo ¶
ahkama ja máidnasiid bokte. Mánáidgárdi ¶
geavaha maid duoji sámegiel oahpahusas. ¶
Mánáidgárddis lea prošeakta jođus man ¶
mihttomearrin lea oahpahit váhnemiidda ¶
hállat sámegiela. Kursa lea eaktodáhtolaš ¶
fálaldat váhnemiidda ja lágiduvvo eahkedis. ¶
Váhnemat galget vuosttažettiin oahppat hál ¶
lat sámegiela nu ahte sáhttet leat veahkkin ¶
mánáide go sii ohppet giela. ¶
Árran mánnágárde 8270 Drag Tlf: 75 77 51 00 Fáksa: 75 77 51 01 Eanet dieđuid gávnnat dáppe: http://www.arran.no http://www.tysfjord.kommune.no ¶
Cizáš sámi mánáidgárdi Oslos ¶
Máŋgga gávpogiin leat ásahuvvon sámi ¶
mánáidgárddit dahje sámi ossodagat dáža ¶
mánáidgárddiide. Cizáš mánáidgárdi lea ¶
gielddamánáidgárdi Tøyenis mas lea okta ¶
ossodat ja 18 saji. Mánáidgárddis leat sihke ¶
sámegielhálli mánát, sáme/dáro guovttegie ¶
lat mánát ja dárogielhálli sámemánát. ¶
Mánáidgárddi váldogiella lea sámegiella, ja ¶
buot bargit mánáidgárddis leat sámegiela ¶
gat. Mánáidgárdi lea seamma visttis go 2 ¶
dáža mánáidgárddeossodagat. Cizáš mánáid ¶
gárddis lea sierra stoahkanšilju mánáid várás. ¶
Mánáidgárddis leat hui dihtomielalaččat giel ¶
ladillái ja mánáidgárddi rollii mii guoská ¶
sámegiela nannemii mánáid gaskkas. ¶
Mánáidgárddi mihttomearri lea e.e. nannet ¶
sámegiela ja sámi kultuvrra geavaheami, ahte ¶
mánát šaddet doaibmi guovttegiellagat ja ¶
gaskkustit sámi kultuvrra. Mánáidgárdi galgá ¶
maid leat čoahkkananbáiki sámi ovdaskuvla ¶
mánáide, ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja ¶
oktiigullevašvuođa. ¶
Mánáidgárddis leat máŋga seammalágán ¶
doaimmat go sámi mánáidgárddiin olggobe ¶
alde gávpoga. Muhto sivas go mánáidgárdi ¶
lea gávpogis, de ii leat beare dollet meahccái ¶
juohke beaivve. Mánáidgárddis lea iežas sier ¶
ra báiki Østensjøvannet láhka Østmarkas. ¶
Mánáidgárddis lea fásta olgobeaivi, ja dalle ¶
dollejit dávjá mánát ja bargit iežaset báikái. ¶
Muđuid fidná mánáidgárdi e.e. Oslomarka, ¶
Akersjoga ja eanandoalloallaskuvllas Ås:as ¶
gos besset oahppat feara maid. Mánáid ¶
gárddis leat maid buori vejolašvuođat fidnat ¶
dávvirvuorkkain, teáhteriin, sirkusis jnv. Dávjá ¶
geavahuvvo mánáidgárdi ressursa ¶
guovddážin sámi kultuvrra ektui gávpogis, ja ¶
danin fidnet jamma dakkár guossis geat ¶
dáhttot oažžut eanet dieđuid sápmelaččaid ¶
ja sámi diliid birra. ¶
Cizáš sámi mánáidgárdi Oslos Finnmarksgata 27 0563 Oslo Tlf 23 24 43 55 / 23 24 43 64 Fáksa 22 67 63 61 http://www.bydel-grunerlokkasofienberg.oslo.kommune.no ¶
Statistihkka ¶
Jagis 2002 leat registrerejuvvon 44 mánáid ¶
gárddi maid sáhttá gohčodit sámi mánáid ¶
gárdin. Dát fálaldat guoská sullii 960 mánnái. ¶
Dán logus leat sihke suohkanlaš ja priváhta ¶
mánáidgárddit. Dasa lassin lei jagis 2002 ¶
guhtta dáža mánáidgárddi geat ožžo doarja ¶
ga eatnigielaoahpahussi sámi mánáide. Lea ¶
eahpečielggas lea go mánáidgárddiid lohku ¶
lassánan vai unnon. Mánáidlohkku lea sihk ¶
kareabbo. Buohtastahttima dihte sáhttá ¶
namuhit ahte 1999:s ledje 644 máná geaidda ¶
lei fálaldat sámi mánáidgárddiin. Dát čájeha ¶
ahte mánnálohkku geat ohcet ja ožžot saji ¶
sámi mánáidgárddiide lassána olu. ¶
Ođđaseamos loguid gávnnat dáppe: http://www.wis.no/gsi ¶
Erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide ¶
Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit ¶
doarjjaortnega sámi mánáidgárddiide. ¶
Erenoamáš doarjja juolloduvvo sámi mánáid ¶
gárddiide miehtá riikka, ja maid dáru máná ¶
idgárddiide main lea sámi ossodat. Áigumuš ¶
doarjagiin lea addit mánáidgárddiide buoret ¶
vejolašvuođa gaskkustit sámegiela ja sámi ¶
kultuvrra. Dasa lassin lea áigumuš nannet ¶
máná identitehta. Mánáidgárdi ferte čájehit ¶
ahte sii duohtan váldet barggu nannet sáme ¶
giela mánáidgárddis, e.e. plánáid, bušeahtaid, ¶
ráporttaid ja rehketdoalu bokte. Doarjja ¶
galgá gokčat daid lassigoluid mat sámi ¶
mánáidgárddiin leat guovtti doaibmangiela ¶
ja mánggakultuvrralašvuođa dihte. ¶
Mánáidgárddit galget maid movttiidahtto ¶
juvvot bargat prošeavttaiguin ja ovddidan ¶
bargguin. Danin juolloda sámediggi jahká ¶
saččat ruđa prošeavttaide ja ovdánahttin ¶
bargguide mat juolloduvvojit sierra ohca ¶
mušaid vuođul. Ruđat almmuhuvvojit jahká ¶
saččat riikkamediain. Maiddái dáru mánáid ¶
gárddit sáhttet ohcat ruđaid eatnigielaoah ¶
pahussii sámegielas. ¶
Dasa lassin juolluduvvojit jahkásaččat ruđat ¶
ovdánahttit mánáidgárddiide heivehuvvon ¶
pedagogalaš neavvuid. Ruđat almmuhuvvojit ¶
juohke jagi ja ohcanáigi lea čakčat. ¶
Sámediggi lea ráhkadan sierra ohcanskovi ja ¶
veahkeha maid ohcama deavdimiin ja prose ¶
assain maŋŋel. ¶
Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50 9520 Guovdageaidnu Telefuvdna 78 48 42 00 telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶
Skuvlla mearkkašupmi ¶
Skuvllain oahpahuvvojit árvvut, dieđut ja ¶
miellaguottut buolvvas bulvii. Jus sámi ¶
mánát galget oažžut buoremus coavcci ¶
šaddat áŋgiris servodatberošteaddjin, ferte ¶
skuvla juohke dásis juohkit dieđuid sámi ¶
árbevierrun, gielas ja árvvuin. Go oainnusin ¶
dahkká sámivuođa skuvlla árgabeaivvis, sáht ¶
tá sámivuohta šaddat lunddolaš oassin maid ¶
dái eará mánáid beaivválaš eallimis Norggas. ¶
Guhká sámi servodat lei oainnoheapme skuvl ¶
las. Oahpponeavvuin ii lean áktánas sámi sis ¶
doallu, ja váilevaš dieđuid vuođul leat cieggan ¶
olu cukcasat ja stereotiipat sápmelaččaid birra. ¶
Eai sámi oahppit ge beassan skuvllas oahppat ¶
iežaset álbmoga ja giela birra. ¶
Odne lea sámi servodat integrerejuvvon oas ¶
sin dáčča servodagas. Álmmolaččat lea sámi ¶
giella ja kultuvra dássásaš dárogielain, ja ¶
duohtavuođas lea maid sámi kultuvra šaddan ¶
eanet dássálagaid dáčča kultuvrrain. ¶
Oahppoplánat gáibidit ahte skuvllain leat ¶
eanet dieđut sámi historjjá, kultuvrra ja servo ¶
dateallima birra. Leat ráhkaduvvon oahppone ¶
avut mat čuovvolit dáid gáibádusaid. Sámi ¶
oahppit dovdet eanet oadjebassan skuvllas go ¶
besset oahppat iežaset duogáža birra. Dáčča ¶
oahppit oahppásmuvvet buorebut sápme ¶
laččaide, ja áddejit danin buorebut dačča ser ¶
vodaga ollislašvuođa ja iežaset identitehta. ¶
Sámi sisdoallu oahpahusas ¶
10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplána, L97 ¶
Sámi, ja oahppoplána 10-jagi vuođđoskuvlii, ¶
L97, leat ovttaárvosaš oahppoplánat sihke ¶
struktuvrra, kvaliteahta ja viidodaga hárrái. ¶
L97:as leat dieđut sámi kultuvrra birra olu nan ¶
nejuvvon ovddeš oahppoplánaid ektui. Buot ¶
álmmolaš skuvllat sámegiela hálddašanguovl ¶
lus, nammalassii Unjárggas, Deanus, ¶
Poršáŋggus, Kárášjogas, Guovdageainnus ja ¶
Gáivuonas, fertejit čuovvut L97 Sámi. Skuvllat, ¶
luohkát dahje joavkkut eará sajiin riikkas, sáht ¶
tet oahpahuslága mearrádusaid mielde válljet ¶
čuovvut L97 Sámi. Gielddastivrrat Unjárggas, ¶
Kárášjogas ja Guovdageainnus leat mearridan ¶
ahte sámegiella galgá leat bákkolaš buot ¶
L97 Sámi: http://www.samediggi.no ¶
Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50, 9520 Guovdageaidnu Telefuvdna 78 48 42 00 . Telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶
Buot skuvllain galget leat dieđut sámi kultuvrra birra ¶
Sámi kultuvra ja servodateallin lea dehálaš ¶
oassi oktasaš kulturárbbis man buot ¶
vuođđoskuvlla oahppit galget oahppat. ¶
Danin lea ge sámi kultuvra, giella, historjá ja ¶
servodateallin oassin iešguđetge fágain. Sámi ¶
oahppiid oahpahus galgá sidjiide addit gulle ¶
vašvuođa ja oadjebasvuođa iežaset kultuvrra ¶
ektui ja ovdánahttit sámi giela ja identitehta. ¶
Seammás galgá oahpahus addit sámi ohppii ¶
de vejolašvuođa aktiivválaččat oassálastit ser ¶
vodagas ja gazzat oahpu buot dásiin. (L97:65) ¶
Hui olu oahppit ásset ja bajásšaddet olggo ¶
bealde sámegiela hálddašanguovllu, ja ferte ¶
jit čuovvut L97 olles skuvlaáiggis. Dáid ohppi ¶
ide lea erenoamáš dehálaš ahte maiddái ¶
L97:as leat oasit sápmelaččaid birra maid ¶
buohkat galget oahppat. Lea rahkaduvvon ¶
ressursagirjjáš vuođđoskuvlla oahpaheddjii ¶
de ”Sápmelaččat – okta álbmot njeallji riik ¶
kas” – mii gieđahallá sámi sisdoalu L97:as. ¶
Dađis šaddagohtet eanet ja eanet neahttasi ¶
iddut main leat dieđuid sámi dilálašvuođaid ¶
birra. Čujuhusaid dáidda gávnnat dáppe: ¶
www.oahpponeahtta.no ja www.same.net. ¶
Gielddaid ovddasvástádus ¶
Juohke gielddas lea ovddasvástádus fállat ¶
sámegieloahpahusa ohppiide iežaset gielddas. ¶
Gielddas lea maid geatnegasvuohta juohkkit ¶
dieđuid ohppiid vuoigatvuođaid birra sámegi ¶
eloahpahusa oktavuođas. Muhto lea váhnemi ¶
id ovddasvástádus dieđihit mánáideaset dárb ¶
buid birra oažžut sámegieloahpahusa. ¶
Eanet dieđuid dán birra oaččut jus válddat ¶
oktavuođa Stáhta oahpahuskontuvrrain ¶
Finnmárkkus dahje Sámedikkiin. ¶
Vuođđoskuvla ¶
Stáhta Oahpahuskántuvra Finnmárkkus Damsveien 1, 9800 Vadsø Tlf: 78 95 05 55. Telefáksa: 78 95 60 99 E-poasta: postmottak@su-fi.stat.no http://www.fylkesmannen.no/finnmark ¶
Sámi oahpponeahtta ¶
Sámi Oahpponeahtta lea neahttaverrát sámi ¶
skuvllaide ja mánáidgárddiide, sihke ohppii ¶
de, váhnemiidda ja bargiide. Neahttabáiki ¶
álggahuvvui 2003 ođđajagimánus. ¶
Sámi Oahpponeahtta galgá leat diehtoju ¶
ohkkingáldun ja ressursan skuvllaide ja ¶
mánáidgárddiide. Dáppe gávnnat dieđuid ¶
mat leat áigeguovdilat oahpahussii. Sáhttet ¶
leat almmuheamit Sámedikkis, oahppores ¶
sursat ja čujuhusat eará áigeguovdilis neaht ¶
tasiidduide. Skuvllain ja mánáidgárddiin ¶
galgá maid leat vejolašvuohta álmmuhit ¶
bargguid maid leat čađahan. ¶
Dieđuide lassin, fállá Sámi Oahpponeahtta ¶
interaktiiva bálvalusaid. Lea vejolaš lágidit ¶
digáštallamiid neahtas, juohkkit dieđuid ¶
dáhppáhusaid birra neahttasiiddu kaleanda ¶
rii ja bidjat dieđuid diehtotávvali. ¶
Sámi Oahpponeahtta: www.oahpponeahtta.no ¶
Kultuvrrálaš skuvlalávka ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta (KKD) ja ¶
Oahpahus- ja dutkandepartemeanta (UFD) ¶
ovttasbargaba ovdánahttit Kultuvrrálaš skuv ¶
lalávkka nu ahte dat attašii ámmátlaš kultur ¶
fálaldaga vuođđoskuvlla ohppiide. ¶
Ulbmil Kultuvrrálaš skuvlalávkkain lea ollis ¶
laččat ja dihtomielalaččat ovdánahttit dáid ¶
dalaš ja kultuvrrálaš hámádagaid skuvlla ¶
oahppoulbmila ollášuhttimis. Dan dahket ¶
earret eará go geavahit dáiddáriid ja kultur ¶
bargiid oahpahusas ja geavahit dáidda- ja ¶
kulturásahusaid ressurssaid ja gelbbolaš ¶
vuođa skuvlla doaimmain. Lea maid sáhka ¶
ahte ávkkástallat dáiddalaš ja kultuvrralaš sis ¶
doalu ja bargovugiid, maid oahpaheaddjit, ¶
skuvllat ja gielddat sáhttet válljet geavahit ¶
Fylkkagielddat, ovttas guovllulaš skuvlaeise ¶
válddiiguin, gielddaiguin ja eaktodáhtolaš ¶
kulturbuvttadeaddjiiguin, leat dehálaččat ¶
Kultuvrrálaš skuvlalávkka ovdánahttimii ¶
iežaset guovllus. Leat eanaš fylkkagielddat ¶
geat hálddašit stádalaš doarjagiid dán várás. ¶
Eanet dieđuid gávnnat dáppe: www.denkul ¶
Ovdamearkkat mo sáhttá geavahit ¶
Kultuvrrálaš skuvlalávkka gaskkustit dieđuid ¶
sámi kultuvrra birra: ■ ”En reise i sameland” lea ovttasbargo ¶
prošeakta Kultuvrrálaš skuvlalávkka ¶
Sandefjord gielddas ja Native production ¶
gaskkas. Sámi lávdedáiddára guovttos ¶
John Arvid Johnskareng ja Magnhild ¶
Johnskareng lágideaba kuršaid njealljátlu ¶
ohkehasaide gos čájeheaba drámatisere ¶
juvvon máidnasa man vuođđun leat dološ ¶
sámi cukcasat ja máidnasat. Kurša maŋŋá ¶
bovdejuvvojit buohkat čájálmassii ”En ¶
reise i Sameland” gos oahppit oassálastet ¶
aktiivválaččat dego muohtovuoidin, lávde ¶
hábmejeaddjin, dánsejeaddjin, lávlin ¶
dahje neavttárin. ■ Unjárgga gielda ja Deanu kulturskuvla ¶
leaba almmuhan oahppo-cd:a mas leat ¶
luođit Unjárggas ja Deanus. Kultuvrrálaš ¶
skuvlalávka lea ruhtadan cd:a. Dađis galgá ¶
maid rahkaduvvot oahppogihpa mas lea ¶
oahppofálaldat luođi birra. ¶
■ Unjárggas lea čájálmas ”Fra stein til toy” ¶
čájehuvvon oahppiide ja báikki olbmuide. ¶
Sihke Beaivváš Sámi Teáhter ja Deanu kul ¶
turskuvla leaba veahkehan čájálmasain. ¶
Neavttárat ledje nuoraidskuvllaoahppit ¶
guovtte iešguđetge gielddain. ¶
Sámegieloahpahus olggobealde hálddašanguovllu ¶
Sámi ohppiin leat oktagas vuoigatvuohta ¶
oažžut sámegieloahpahusa, beroškeahttá ¶
gos riikkas sii leat, ja beroškeahttá makkár ¶
skuvllas sii leat. ¶
Diimmut sámegieloahpahussii vuođđoskuvllas ¶
Juohke gielddas lea ovddasvástádus fállat sáme ¶
gieloahpahusa ohppiide iežaset gielddas. ¶
Gielddas lea maid geatnegasvuohta juohkkit ¶
dieđuid ohppiid vuoigatvuođaid birra sámegie ¶
loahpahusa oktavuođas. Muhto lea váhnemiid ¶
ovddasvástádus dieđihit mánáideaset dárbbuid ¶
birra oažžut sámegieloahpahusa. ¶
Fylkkamánnit Nordlánddas ja Romssas juohkki ¶
ba diimmuid sámegieloahpahussii ohppiide ¶
iežaset fylkkain. Lea Finnmárkku fylkkamánni gii ¶
juohkká diimmuid sámegieloahpahussii ohppii ¶
de Finnmárkkus ja eará fylkkain Norggas. ¶
Doarjjaortnet mii addá doarjaga sámegieloahpa ¶
hussii almmuhuvvo johtočállaga bokte man ¶
Finnmárkku fylkkamánni sádde. Ohcamuš ¶
oažžut diimmuid sámegiel oahpahussii galgá ¶
sáddejuvvot iežas gieldda bokte, vai gielda ohcá ¶
tiimmuid oahpahussii. ¶
Fylkkamánnit Finnmárkkus, Romssas ja ¶
Nordlánddas leat ovttas Sámedikkiin rahkadan ¶
diehtojuohkkinčállosa mii lea sáddejuvvon gield ¶
daide ja earáide olles riikkas. ¶
Gáiddusoahpahus ¶
Sámi ohppiin lea oktagas vuoigatvuohta ¶
oažžut sámegieloahpahusa. Jus ii leat vejolaš ¶
fidnet sámegieloahpaheaddjiid dan skuvllas ¶
gos oahppi vázzá, sáhttá gáiddusoahpahus ¶
Davvisámegielat gáiddusoahpahus ¶
Finnmárkku fylkkamánni hálddaša davvisá ¶
megielat gáiddusoahpahusprošeavtta gos ¶
maiddái Sámediggi ja Sámi Allaskuvla oassá ¶
lastiba stivrenjoavkkus. Oahppi guhte galgá ¶
oažžut sámegieloahpahusa, čátnojuvvo ovtta ¶
luohkkái muhtin skuvllas gosa váhnemis lea ¶
gullevašvuohta, ja dán láhkai oažžu oahppi ¶
oktavuođa ohppiiguin seamma agis go ieš. ¶
Oahppái oahpahuvvo mo galgá geavahit ¶
intraneahta, webapparáhta ja telefuvnna, ja ¶
jagi mielde beassá oahppi leat guosseoahp ¶
pin dan skuvllas mii fállá sámegieloahpahu ¶
sa. Álggogeahčen skuvlajagi galleda sámegi ¶
eloahpaheaddji iežas oahppi, ja hálešta ¶
skuvlla bargiiguin ja oahppi váhnemiiguin. ¶
Eará ásahusat geat fállet davvisámegielat ¶
gáiddusoahpaheami leat e.e. Sámeskuvla ¶
Romssas, Ráissá joatkkaskuvla, Sámi joatkkas ¶
kuvla Kárášjogas ja E-skuvla. ¶
Sámeskuvla Romssas 9325 Bardufoss Tlf: 77 83 28 30 Telefáksa: 77 83 28 31 E-poasta: bgtriumf.sameskolen@trollnet.no http://home.trollnet.no/sameskolen ¶
Ráissa joatkkaskuvla Postboks 293 9151 Storslett Tlf: 77 77 01 00 Telefáksa: 77 76 53 73 E-poasta: nordreisa.vgs@troms-f.kommune.no http://www.nordreisa.vgs.no ¶
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas Poastastobe 113 9735 Kárášjohka Tlf: 78 46 96 00 Telefáksa: 78 46 96 15 E-poasta: post@sami.vgs.no http://www.sami.vgs.no ¶
E-skuvla Poastastobe 15 9735 Kárášjohka Tlf: 78 46 84 25 Telefáksa: 78 46 84 26 E-poasta: adm@e-skuvla.no http://www.e-skuvla.no ¶
Julevsámegielat gáiddusoahpahus ¶
mi guovddážis lágidit sámegieloahpahusa ¶
vuosttaš-, nubbin- ja C-giellan joatkkaskuvla ¶
dásis, ja vel nubbingiellan ja sámi giella ja ¶
kultuvra vuođđoskuvllas. Oahpahusa fállet ¶
iešguđetge vuođđo- ja joatkkaskuvllaide ¶
videokonfereansarusttegiid bokte ¶
Máttasámegielat gáiddusoahpahus ¶
Nordlándda fylkkamánnis lea ovddasvástá ¶
dus hálddašit prošeavtta: ”Máttasámegielat ¶
oahpahus ruovttubáikki skuvllas” mii lea mát ¶
Leat golbma ressursaskuvlla, Snoasá sámes ¶
kuvla, Arbordde Sámeskuvla ja Brekken ¶
bajásšaddan- ja báikkálašguovddáš geat ¶
addet dán fálaldaga. Dán prošeavttas leat ¶
válljen lotnolasčovdosa gos addet DGT oah ¶
pahusa. Oahpaheaddjit geat oahpahit neah ¶
ta bokte, leat maiddái johtti oahpaheaddjit ¶
geat galledit iežaset neahttaohppiid ruovttuskuvllain. Ohppiin leat maid fáddáváhkkut ¶
gos lea giellalávgun. ¶
Maiddái Røros joatkkaskuvla fállá máttasá ¶
megielat oahpahusa nubbin- ja c-giellan ¶
joatkkaskuvlla dásis. ¶
Sámeskuvla Árbordes Kalkviksv. 1 8690 Hattfjelldal Tlf: 75 18 50 60 Telefáksa: 75 18 50 61 E-poasta: sameh@online.no ¶
Røros Joatkkaskuvla Postuttak A 7361 Røros Tlf: 72 41 93 00 Telefáksa: 72 41 93 45 http://www.roros.vgs.no ¶
Rørossami oahpahusprográmma prošeaktajođiheaddji Toini Bergstrøm bokte Tlf: 907 23 513 E-poasta: toini.bergstrom@roros.vgs.no http://www.ressurssenter.no/samisk ¶
Statistihkka ¶
Tabealla vuolábealde čájeha galle oahppiin ¶
vuođđoskuvllas lei sámegieloahpahus skuv ¶
Oahppit giellajoavkkuid mielde ¶
Oahppit klássaid mielde ¶
Ohppiid lohku ¶
Gánddat ¶
Nieiddat ¶
GS 1. Sámegiella vuosttašgiellan 110 ¶
GS 2. Sámegiella nubbingiellan ¶
GS 3. Sámi giella ja kultuvra ¶
GS 4. Sámegiella vuosttašgiellan ¶
GS 5. Sámegiella nubbingiellan ¶
GS 6. Sámi giella ja kultuvra ¶
GS 7. Sámegiella vuosttašgiellan ¶
GS 8. Sámegiella nubbingiellan ¶
GS 9. Sámi giella ja kultuvra ¶
Ođđaseamos loguid gávnnat dáppe: http://www.wis.no/gsi ¶
Oahpponeavut ¶
Lea mihttomearrin ahte sámi ja dáro ohppiin ¶
leat ovttadássásaš oahpponeavvofálaldat. ¶
Sámediggi lea ráhkadan strategálaš plána ¶
oahpponeavvobuvttadeampái. Juohke jagi ¶
almmuhuvvojit ruđat ohcanláhkai oahppo ¶
neavvobuvttadeami várás, ja oahpponeavvo ¶
prošeavttat juhkkojuvvojit mánáidgárddiide, ¶
vuođđoskuvllaide ja joatkkaskuvllaide. Lihká ¶
váilot ain olu sámi oahpponeavvut, ja ii mana ¶
doarvái johttilit buvttadit ođđa oahpponeav ¶
vuid. Dat boahta sihke das ahte lea váttis fid ¶
net olbmuid geain lea gelbbolašvuohta rah ¶
kadit oahpponeavuid, ja das go ii gávdno ¶
doarvái ruhta álggahit nu olu prošeavttaid ¶
ahte buot fágasurggiid govččašii. ¶
Sámediggi addá dieđuid ja pedagogálaš ¶
bagadallama mo iešguđetge oahpponeavuid ¶
galgá geavahit. Sámedikki oahpahusossoda ¶
gas lea oahpponeavvočoakkáldat gos gávd ¶
nojit oahpponeavvut mat leat rahkaduvvon ¶
Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Doppe leat sihke ¶
girjjit, plakáhtat, pedagogálaš dihtorpro ¶
grámmat, videofilmmat ja spealat. Skuvllat ja ¶
mánáidgárddit ožžot luoikat dáid. Dieđuid ¶
oahpponeavuid birra gávnnat Sámi ¶
Oahpponeahtas (www.oahpponeahtta.no) ja ¶
sierra oahpponeavvokatalogain. ¶
Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50, 9520 Guovdageaidnu Telefuvdna 78 48 42 00, telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶
Sámi Oahpponeahtta http://www.oahpponeahtta.no ¶
Čuovvovaš sámi lágadusat buvttadit dahje ¶
leat buvttadan sámi girjjiid ja oahpponeavuid ¶
maŋemuš jagiid: Dat OS, Davvi Girji o.s., Iđut, ¶
Báhku, Skánit girji, Čálliidlágadus, E-skuvla, ¶
Internahtaskuvllat máttasámi guovllus ¶
Máttasámi servodat lea oalle unni go geahččá ¶
olmmošlogu ja man viiddis guovllus sii ásset. ¶
Danin lea erenoamáš hástalus máttasámi giela ¶
ja kultuvrra ektui. Dat guokte máttasámi inter ¶
nahtaskuvllat leaba dehálaš ásahusat máttasá ¶
miide. Dán guoktá skuvllain lea sámegiella ja ¶
sámi fáttát gos máttasámi árbevierut leat ¶
vuođđun guovddážis. Seammás leat skuvllat ¶
šaddan deaivvadanbáikin sámi ohppiide geat ¶
bohtet iešguđetge báikkiin máttasámi guovl ¶
lus, nu ahte sii besset oahppásmuvvat ja ovt ¶
tas ovdánahttit ja doalahit kultuvrra. ¶
Ovtta skuvlla váldodoaimmain lea sihkkarastit ¶
máttasámi giela ja identitehta, ja skuvla ¶
čuovvu sámi oahppoplána. Åarjel-Saemiej ¶
skuvle dáhtu šaddat pedagogálaš guovddážin ¶
máttasámegielat gáiddusoahpaheapmái, ja sii ¶
leat bargamin dan ala ahte sáhttit dustet mát ¶
tasámi ohppiid geat háliidit oanehis áigái leat ¶
skuvllas čiekŋudandihte gielas ja kultuvrras. ¶
Skuvllas eai leat nu olu birrajagi oahppi, muhtu ¶
8 vahkui jagis váldet sii vuostá ohppiid geat ¶
bohtet eará gielddain, ja geat čuvvot fáddámi ¶
el oahpahanfáttá mii lea vuođustuvvon mátta ¶
sámi gillii ja kulturoahpahussii. Skuvla maid ¶
fállá gáiddusoahpahusa teleneahta bokte. ¶
Máttasámegiella lea bákkolaš fága skuvllas, ¶
seammás go oahppit ožžot dieđuid ja ádde ¶
jumi sámi historjái, kultuvrii ja árbevieruide. ¶
Giellaoahpahus lea integrerejuvvon buot ¶
fágaide. Skuvla maid oahpaha fáttáin mat ¶
gusket boazodollui, meahccásteapmái, árbe ¶
vieruide ja duoddjái. ¶
Oahpahus skuvllas lea fáttá- ja prošeakta ¶
guvllot – erenoamážit mii guoská sámegillii ¶
ja fáttáide dego duodji ja boazodoallu (omd. ¶
njuovvan ja giđđajohttin) ja meahccásteapmi ¶
(omd. rievssahiid bivdit, oaggut ja murjet). ¶
Elgå bajásšaddanguovddáš Hedemárkkus ¶
Elgåguovddáš ii leat gal internáhta, muhto ¶
ovttadat mas lea skuvla, mánáidgárdi, ástoái ¶
apmi mánáidgárddis ja máttasámegielat ¶
oahpahus skuvllas. ¶
Bajásšaddanguovddáža vuoruhansuorggit leat ¶
ahkeseaguhuvvon fálaldagat mas sihke máná ¶
idgárdi ja skuvla leaba mielde, ja vel sámegiela ¶
integreren sihke mánáidgárddis ja skuvllas. ¶
Deattuhuvvo ahte fáttát galget leat báikká ¶
laččat vuođustuvvon, nu ahte mánát dovdet ¶
ahte sin duogážis ja vásáhusain lea árvu. ¶
Jagis 2001 oaččui bajásšaddanguovddáš ¶
giellamovttiidanprošeavtta maid Sámediggi ¶
lei álmmuhan. Ovdaprošeakta čađahuvvui ¶
2001 giđa ja váldoprošeakta galgá bistit 5 jagi. Prošeakta galgá čuovvut mánáid máná ¶
idgárddis gitta skuvlii. ¶
Elgå bajásšaddanguovddáš 2446 Elgå Tlf: 62 45 66 40 E-poasta: eva-kr@online.no http://home.online.no/~eva-kr/ ¶
Sámi Váhnenfierpmádat ¶
Jagis 2002 vuođđuduvvoi Sámi ¶
Váhnenfierpmádaga vuosttaš báikkálaš ¶
searvvi Romssas ja Davvi-Sálttus. Sámi ¶
Váhnenfierpmádat (SVF) lea aiddo álggahuv ¶
von fierpmádat sámi váhnemiid várás ¶
Norggas. Juohke fierpmádat lea iešheanálaš ¶
sierra stivrrain ja sierra ekonomiijain, muhto ¶
jurdda lea ahte dađistaga galggašii boahtit ¶
riikkastivra dahje okta oktasaš orgána man ¶
bokte ovttasbargá ja mii sáhttá ovddastit ¶
buot miellahttuid dárbbu mielde. ¶
Fierpmádat galgá čuollat sámi bearrašiid, ¶
mánáid ja váhnemiid beroštumiid servoda ¶
gas, ja doaimma sáhttá juohkkit golmma ¶
oassái. ¶
1. Sámi biras ja bajásšaddaneavttut. ¶
Fierpmádat áigu lágidit sosiála, kultuvrrá ¶
laš ja sámegielat doaimmaid mánáide ja ¶
váhnemiidda, ja váikkuhit nu ahte šaddá ¶
buorre biras ja bajásšaddaneavttut sámi ¶
mánáide ja nuoraide. ¶
2. Vuoigatvuođat. Fierpmádat áigu leat ¶
“fágasearvin” sámi váhnemiidda geain leat ¶
váttisvuođat vuoigatvuođaiguin mánáid ¶
gárddis, oahpahusas ja eará surggiin, ja ¶
áigot bargat dan ala ahte leat doarvái ¶
sámi mánáidgárdesajit ja buorre sámi ¶
oahpaheapmi. ¶
3. Servodatberoštupmi. Fierpmádat áigu ¶
bargat dan ala ahte máŋggakultuvrrálaš ¶
áddejupmi stuorru, sámivuođa integreret ¶
ja oainnusindahkat servodagas, váikkuhit ¶
nu ahte servodagas leat dieđut, oahppu ja ¶
gelbbolašvuohta dan birra ahte maid sis ¶
tisdoallá leat unnitlogus, leat guovttekul ¶
tuvrrat ja guovttegielat, ja ahte sámi ¶
mánát, sin giella ja kulturduogáš atno árv ¶
vus ja gehččojuvvo ovttadássášažžan. ¶
Fylkkagielddas lea ovddasvástádus addit ¶
dohkkálaš oahpahusa sámi ohppiide iežas ¶
fylkkas, sihke das mii guoská sámegieloahpa ¶
hussii ja oahpahussii sámi diliid birra. ¶
Otne gávdnojit guokte sámi joatkkaskuvlla; ¶
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas ja Sámi joatk ¶
kaskuvla ja boazodoalloskuvla ¶
Guovdageainnus. Lea stáhta mii eaiggádušša ¶
dán guokte skuvlla, muhto leat dál veardide ¶
amen sirdit daid Sámedikki vuollái. Sámi nuo ¶
rain lea ovdavuoigatvuohta oažžut saji dáid ¶
skuvllaide, muhto maiddái earát sáhttet ¶
ohcat. Guktot skuvllat leaba guovttegielat ja ¶
oahppit bohtet miehtá riikkas. ¶
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas ¶
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas fállá oahppo ¶
surggiid dábálaš ja ekonomálaš/hálddahuslaš ¶
fágain, dearvvašvuođa- ja sosiálafágain, huk ¶
senfágain ja mekanálaš fágain. ¶
Buohkain skuvllas lea sámegiella fágan, ¶
juogo vuosttašgiellan, nubbingiellan dahje ¶
B/C-giellan. Maiddái olu eará fágain lea sámi ¶
sisdoallu. Sii geat leat sámegielhállit sáhttet ¶
oahppat eanet iežaset kultuvrra birra, ja sii ¶
geat leat dárogielhállit eai ge dovdda sáme ¶
kultuvrra, ožžot vejolašvuođa dainna oahp ¶
pásmuvvat. ¶
Skuvllas leat maid leamašan oahppit eará ¶
riikkain. Skuvlajagis 2002/2003 lei skuvllas ¶
ovttasbargu skuvllaiguin Østerrikes, Italias ja ¶
Nederlánddas. ¶
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas Poastastobe 113 9735 Kárášjohka Tlf: 78 46 96 00 Telefáksa: 78 46 96 15 E-poasta: post@sami.vgs.no http://www.sami.vgs.no ¶
Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ¶
Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla ¶
Guovdageainnus fállá oahpposurggiid dábálaš- ja ekonomálaš/hálddahuslaš fágain, huk ¶
senfágain, hotealla- ja biebmoávnnasfágain, ¶
mekanálaš fágain,hábmenfágain, duojis ja ¶
boazodoalloskuvla. ¶
Skuvllas lea oppalaš sámi profiila. ¶
Ovddamearkka dihte deattuhuvvojit sámi ¶
biebmoárbevierut ja borrandábit hotealla- ja ¶
biebmoávnnasfágain. Hábmenfágain besset ¶
oahppit oahppat sihke garra ja dipma duoji. ¶
Maŋŋelaš sáhttá dát dasto dahkat vuođu jus ¶
áigot váldit fágareivve duojis. ¶
Boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ohppet ¶
oahppit sihke meahccásteami ja báberbarg ¶
guid nu ahte sáhttet birget servodagas. ¶
Boazodoallu lea nuppástuvvan, ja boahta ain ¶
nuppástuvvat, ja danin lea dárbu maiddái eará ¶
gelbbolašvuhtii go meahccásteamis. ¶
Boazodoallit galget hálddašit ođđaáigásaš ¶
teknihka, ja sii galget hálddašit báberhivvoda ¶
ga, lassin luondduhálddašeami mii lea boazo ¶
doalu vuođđun. ¶
Sámi Joatkkaskuvla ja Boazodoalloskuvla Ájastealli 5 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 45 00 Telefáksa: 78 48 45 10 E-poasta: postmottak@samisk.vgs.no http://www.samisk.vgs.no ¶
Stipeanda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaoahppus ¶
Sámediggi juohkká jahkkásaččat giellamovt ¶
tiidanstipeandda ohppiide Norgga joatkkas ¶
kuvllain. Eaktun oažžut stipeandda lea ahte ¶
oahppis lea sámegieloahpahus oahpaheddji ¶
id bokte skuvllas dahje eará oahpahusvugiid ¶
bokte, ja oahppi ferte leat ollesáiggeoahppi ¶
skuvllas mii lea dohkkehuvvon oažžut doarja ¶
ga Stáhta loatnakássas oahpahusa várás. ¶
Stipeandaortnet galgá movttiidahttit joatk ¶
kaskuvllaohppiid válljet sámegieloahpahusa ¶
joatkkaoahppus. Lea čájehuvvon ahte stipe ¶
andaortnet movttiidahttá maiddái daid ohp ¶
piid geain ii leat sámi gullevašvuohta válljet ¶
Joatkkaskuvla ¶
giela. Stipeanda álmmuhuvvo riikka áviissain ¶
juohke jagi. ¶
Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50 9520 Guovdageaidnu Telefon 78 48 42 00 telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶
Statistihkka ¶
Riikkadásis lei 1999/2000 skuvlajagis 463 ¶
ohppiin sámegiella joatkkaoahppus, dáid ¶
searvves ledje 228 fylkkagielddalaš skuvllain ¶
ja 235 daid guokte joatkkaskuvllain Sis ¶
Finnmárkkus maid stáda eaiggádušša. ¶
Teoriijas ja duohtavuohta ¶
Cealkámu ¶
at Sigbjørn Skådenis, 27 jagi, eret Skániin Mátta-Romssas. ¶
Lean bajásšaddan sámegilážis Stuornjárggas, muhtin njárggas gaskal Romssa ja Nordlándda fylkkaid. Dán guovllus ii leamašan sámegieloahpahus nu guhkká. Skánit gielddas fál ¶
lojuvvui sámegieloahpahus vuosttaš geardde 1987:as. ¶
Galgen álgit 5. luohkkái Boltås skuvlii ja ledjen okta guoktásis geat válljiime oahppat sámegiela nubbingiellan. Nubbi lei mu ¶
vilbealli, ja moai dat šattaime áidna "sápmelaččat" dán giliskuvllažis sámegilážis Skánis. ¶
Čuvvo olu váttisvuođat das go ledjen válljen sámegieloahpa ¶
husa, vaikko lei gal maid somá. Dát guoskkai sihke Boltås mánáidskuvlii ja Skánit nuoraidskuvlii. Dasa lassin ahte lei váttis rahkadit tiibmoplána ja daid olu bihttáide, de lei váttis gávdnat girjjiid. Eai gávdnon oahpponeavvut. Dahje gávdnojedje gal, ¶
muhto dat dábálaččat eai lean heivehuvvon midjiide, nu ahte šattaimet geavahit oasážiid máŋgga iešguđetge girjjiin. ¶
Girjjit ledje dávjá mánáid birra geat barge bohccuiguin. Mun ¶
ja mu vilbealli ean lean goassige guoskan bohccui ge. Leimme gal guhkkin oaidnán bohcco, muhto ean lean goassige leamašan doarvái lahka ahte sáhtiime guoskat dasa. Sávzzaid, gusaid ja gáiccaid gal baicce dovddaime, go mu ¶
eanu lei váldán badjelasat áddjá dallodoalu. Muhto dákkár elliid birra ii čužžon nu olu girjjiin, ja JUS čuoččui mihkkege de lei dego dát ledje amas áššit maid birra sámemánát eai diehttán olus maidege. Oahpponeavvut leat buorránan meal ¶
gadii dan rájes, muhto leat ain rahčamin čájehit davvisámegielat giellaguovllu máŋggabealátvuođa. ¶
Nuoraidskuvlla maŋŋá álgen Skánit joatkkaskuvlii. Mu vilbeal ¶
li ges álggii mekanálaš fágaide Harstadsbotn joatkkaskuvllas Hárštádas. Mun gal ožžon sámegieloahpahus fálaldaga iežan skuvllas, muhto mu vilbealli gal ii ožžon. Son geahččalii oažžut sámegieloahpahusa gáiddusoahpaheami bokte. ¶
Muhto go ii lean vejolaš ráhkadit tiibmoplána, ja go ledje teknihkálaš váttisvuođat iige gávdnon biras, de son vuollánii. Munnje gal lei álkkit, go mus lei oahpaheaddji geainna ¶
jamma deaivvadin. Váikko vel ledjen ge áidna oahppi min luohkkás gii lohken sámegiela, de ledje earát skuvllas geat maid lohke sámegiela, nu ahte mis šattai buorre biras. ¶
Muhto mii čattaimet gal đađat ballat goas dal de heaittihit fálaldaga. Lei sáhka das ahte Skánit joatkkaskuvla soittii heaittihuvvot. Romssa fylka lei mearridan ahte lei menddo divrras doalahit buot joatkkaskuvlaid. Jus Skánit joatkkaskuv ¶
la lei heaittihuvvot, de livččen massan áidna vejolašvuođa oaččut joatkkaoahppu sámegielas mii lei huksejuvvon mu báikkálaš kultuvrii ja suopmanii, jus juo in livčče mearridan fárret Gironii Ruŧŧii. ¶
Skuvla gal bisui, ja lea ain odne bissumin. Dan mii sáhttit giitit sin geat leat čuoččuhan vuoigatvuođa oažžut joatkkaoahpahusa mii lea čadnon iežaset kultuvrii. Skánit joatkkaskuvla lei ¶
oainnat aidna molsaeaktu doalahandihte suopmana mii muđuid soittii jávkat. Jus skuvlla livčče heaittihan, de dat livčči garrasit váikkuhan márkosámi boahtteáigái. Joatkkaskuvlla maŋŋá lean lohkan sámegiela vuođđofága ¶
Romssa Universiteahtas. Hálan sámegiela, iežan suopmaniin. Dat váilevašvuođat mat gávdnojedje dalle go mun álgen sámegiela lohkat skuvllas, gávdnojit buori muddui ain odne. Mus lea leamašan lihkku, go lean ožžon dan veahki maid lean ¶
dárbbašan skuvllas. Muhto ii leat sihkar ahte earáin lea seamma lihkku. ¶
Sámegieloahpahus lea ovtta daid deháleamos surggiin main ¶
na ferte bargat go guoská sámi giela ja kultuvrra ođđasis ealáskahttimii. Berrešii sihkkarastit ahte buot sámi mánát ja nuorat ožžot vejolašvuođa oahppat iežaset giela, ii dušše teoriijas, muhto maiddái duohtavuođas ¶
Sámi giella- ja kulturguovddážat leat ¶
leamašan hui dehálaččat daid guovlluin gos ¶
sámegiella ii leat nu nanus. Dat doibmet ¶
dego deaivvadanbáikin gos sámegiella oain ¶
nusindahkkojuvvo go geavahuvvo sihke ¶
njálmmálaččat ja čálalaččat, ja go sámegiella ¶
ja sámi kultuvra positiivválaččat gaskkustuv ¶
vo daid iešguđetge guovlluin. Čájehuvvo ¶
ahte guovlluin gos giellaguovddážat leat ása ¶
huvvon, lea sámegiela ovddideapmi lihkos ¶
tuvvon bures. ¶
Odne gávdnojit guhtta giellaguovddáža mat ¶
ožžot fásta jahkkásaš doarjaga Sámedikkis. ¶
Dát leat Sámi giella- ja kulturguovddáš ¶
Poršáŋggus, Sámi giellaguovddáš Gáivuonas, ¶
Várdobáiki Evenáššis, Árran Divttasvuonas, ¶
Isak Saba guovddáš Unjárggas ja Deanu sámi ¶
giellaguovddáš. Leat plánemin ásahit eanet ¶
giellaguovddážiid. ¶
Giellaguovddážiin leat olu iešguđet lágan ¶
barggut ja doaimmat. E.e. sii barget skuvllaid ¶
ektui, ja juhket dieđuid sámi diliid birra, ja sii ¶
ovttasbarget báikkálaš sámi ásahusaiguin ja ¶
organisašuvnnaiguin, ja oassálastet fierpmá ¶
dagain ovttas guovllu sámegieloahpahead ¶
djiiguin, ja sii lágidit kuršaid ja muđuid stuora ¶
ja smávva dáhpáhusaid. Dávjá doibmet giel ¶
laguovddážat maid dakkár báikin gos buolv ¶
vat besset deaivvadit. Eanaš ¶
giellaguovddážat barget ovttas olu gielddai ¶
guin, muhtimat maid máŋga fylkkaiguin ¶
dahje máŋga riikkaiguin. ¶
Sámi giella- ja kulturguovddážat ¶
Árran Julevsámi kulturguovddaš Ájluovttas, Divttasvuonas. Doppe lea e.e. NRK Sámiradios kontuvra. Govvideaddji: Øystein Søbye / NN / Samfoto ¶
Sámi kulturguovddážat ¶
■ Mearrasámi kulturguovddáš, Billávuotna  ■ Ája sámi guovddáš, Gáivuotna  ■ Gamtofta, Ráisavuotna  ■ Várdobáiki, Evenášši/Skánit  ■ Árran julevsámi guovddáš, Divttasvuodna  ■ Sijti Jarnge, Árborde ¶
Sámi giella- ja kulturguovddáš Kirkeveien 26 9700 Leavdnja Tlf: 78 46 20 79 dahje 78 46 20 02 Telefáksa: 78 46 22 87 E-poasta: samisk.spraaksenter@c2i.net http://home.c2i.net/samiskspraaksenter ¶
Sámi giellaguovddáš Postboks 235 9144 Samuelsberg Tlf: 77 71 63 80 E-poasta: spraksenteret@kafjord.kommune.no ¶
Várdobáiki Nautå 8536 Evenes Tlf: 76 98 35 85 Telefáksa: 76 98 22 31 E-poasta: samiskpr@online.no http://www.evenes.kommune.no/ forsiden/Vardobaiki/Vardobaiki.htm ¶
Árran julevsámi guovddáš 8270 Drag Tlf: 75 77 51 00 Telefáksa: 75 77 51 01 E-poasta: poassta@arran.no http://www.arran.no ¶
Isak Saba guovddáš 9840 Vuonnabahta Tlf: 78 95 80 10 Telefáksa: 78 95 80 11 E-poasta: varjjatgiella@nesseby.kommune.no http://www.varjjatgiella.no ¶
Billávuona Mearrasámi Gelbbolašvuođaguovddáš 9710 Indre Billefjord Tlf.: 78 46 42 20 ¶
Ája Sámi Guovddáš 9144 Samuelsberg Tlf.: 77 71 62 00 Telefáksa: 77 71 78 14 E-poasta: aja.samisk.senter@kafjord.kommune.no http://www.ajasamisksenter.no ¶
Sámedikki giellamovttiidanbálkašupmi ¶
Ovddeš Sámi giellaráđđi mearridii jagis 1999 ¶
rájes juohkit giellamovttiidanbálkašumi. ¶
Giellamovttiidanbálkašupmi lea ¶
jurddašuvvon eaŋkilolbmuide, ásahusaide ja ¶
organisašuvnnaide geat leat erenoamážit ¶
bargan bisuhit, nannet ja ovddidit sámegiela. ¶
Bálkašupmi lea 10 000 ruvnnu ja vel dáidda ¶
laččat hábmejuvvon diploma. Bálkašupmi ¶
geigejuvvui vuosttaš geardde jagis 2000. ¶
Dalle oaččui váhnenjoavku Árran mánáid ¶
gárddis Divttasvuonas bálkašumi. ¶
Sámedikki giellaossodat 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 42 00 Telefáksa: 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samisk-sr.no http://www.samediggi.no ¶
Mánáin ja nuorain lea dárbu ovttastallat ¶
seamma ahkkásaččaiguin. Danin ferte láhčit ¶
buori ja oadjebas deaivvadanbáikkiid sidjiide ¶
maiddái maŋŋá skuvlaáiggi ja ástoáiggis. ¶
Nu mo mánáidgárddis ja skuvllas, de lea ¶
maid dehálaš ahte astoáiggefálaldagas lea ¶
fálaldat mii duhtada sámi mánáid dárbbuid ¶
ja beroštumiid. Astoáiggefálaldat galgá láhčit ¶
stoahkama, kultur- ja ástoáiggedoaimmaid ¶
mat leat vuođustuvvon máná ahkkái, doaib ¶
madássái ja beroštumiide. Astoáiggefálaldat ¶
galgá skihka doallat ja bearráigeahččat ¶
mánáid. ¶
Ovdamearkkaid mat dás čuvvot leat viežžan ¶
astoáiggefálaldagain main lea erenoamáš ¶
fálaldat sámi mánáide. Muhto osiid dás sáht ¶
tá maid geavahit AÁF:ain eará báikkiin. Dasa ¶
lassin sáhttá gávdnat jurdagiid ja ovdame ¶
artkkaid AÁF sisdollui mánáidgárdeovdame ¶
arkkain ovdalis dán gihppagis. ¶
Buolbmát Sámeskuvlla AÁF ¶
Buolbmát Sámeskuvlla AÁF deattuha garrasit ¶
luonddu lagasvuođa, ja doaimmaid láhčet ¶
jahkodagaid mielde. Mánát murjejit, guhkket ¶
buđehiid, čogget guobbariid, murrejit ja ¶
vižžet gámasuinniid dálvái. Astoáiggefálaldat ¶
fidná maid dávjá meahccis, nu ahte mánát ¶
ohppet dolastit, ja nu ahte ohppet ¶
iešguđetge beliid birra luonddus. Mánát ¶
maid besset oassálastit árbevirolaš doaim ¶
main iešguđetge ealáhusain. E.e. sii bivdet ¶
rievssahiid ja ealggaid, bidjet gielaid, oggot ¶
jogas ja veahkehit lájuin. ¶
AÁF Unjárggas – mearrasámi mánát ¶
Unjárgga astoáiggefálaldaga lagasbirrasis lea ¶
mearra, fiervá, káia ja fátnasat. Sihke giđđat, ¶
álgogeasi ja čakčat lávejit fidnat fiervvás ja ¶
káias. Maiddái eanandoallu lea dehálaš ealáhus ¶
Unjárggas, ja astoáiggefálaldat fidná dávjá ¶
mánáiguin návehiin mat leat láhkosis. ¶
Unjárgga astoáiggefálaldat deattuha maid ere ¶
noamážit doallat oktavuođa vuorrasat gerddi ¶
in, ja deattuha dan maid mánát sáhttet sis ¶
oahppat. ¶
Maŋŋá skuvlaáiggi ¶
Govvideaddji: Nils Henrik Måsø ¶
Lágas čuočču ahte buot gielddain, okto ¶
dahje ovttas eará gielddaiguin, galgá leat ¶
musihkka- ja kulturskuvlafálaldat mánáide ja ¶
nuoraide. Danin leat kulturskuvllat dehálaš ¶
fálaldagat mánáide ja nuoraide gos sáhttet ¶
oahppat eambbo sámi giela ja kultuvrra ¶
birra. Kulturskuvllat sáhttet leat mielde nan ¶
nemin sámi kultuvrra. Ovddamearkka dihtii ¶
sáhttet kulturskuvllat main lea musihkkafá ¶
laldat, álkit integreret sámi musihka iežaset ¶
fálaldahkii. ¶
Ovdamearkkat mat dás čuvvot čájehit ahte ¶
lea dušše jurddagovvidus (fantasiija) mii ¶
bidjá rájáid das mo sámi fálaldat sáhttá leat ¶
kulturskuvllas. Kulturskuvllat sáhttet oažžut ¶
inspirašuvnna ja movttideami olles sámi kul ¶
tureallimis ja sámi árbevieruin. ¶
Ovdamearkkat muhtin kulturskuvllain ¶
Kárášjoga kulturskuvllas lea oahpahus duojis, ¶
bálseduojis, musihkas, juoigamis, tevdnemis ¶
ja málemis, dánsumis ja teáhteris/drámas. ¶
Kulturskuvllas lea dánsunjoavku gos ¶
dánsejeaddjit e.e. geavahit sámi rámma ¶
rumbbuid ráhkadandihte ritmma ja musihka ¶
lihkademiide. ¶
Kárášjoga kulturskuvla Skolegata 9 9730 Kárášjohka Tlf: 78 46 80 57 Telefáksa: 78 46 62 21 ¶
Deanu kulturskuvla lea deaivvadanbáiki ¶
mánáide ja nuoraide kultuvrrálaš ja geogra ¶
fálaš "rájáid" rastá. Dát deaivvadanbáiki ¶
boahta erenoamážit oidnosii joavkodoaim ¶
main; lávlun- ja musihkkastohkosin, valáštal ¶
lamis ja teáhteris, go oahppit bohtet buot ¶
guđa vuođđoskuvllain gielddas. Muhtin ráje ¶
doaimmain leat sámegillii. Valáštallandoaim ¶
main lea e.e. njoarosteapmi, ja kulturskuvllas ¶
sáhttá maid oahppat juoigat. ¶
TDeanu kulturskuvla Miljøbygget 9845 Deatnu Tlf: 78 92 53 00 ¶
Filbmafálaldat ¶
Jagis 1998 ráhkadii Norgga filbmainstituhtta ¶
kataloga mas leat dieđut buot filmmaid birra ¶
mat leat juogo sámegillii dahje mat leat sámi ¶
eallima ja kultuvrra birra. Kataloga gávdno ¶
sihke davvisámegillii, julevsámegillii, mátta ¶
sámegillii ja dárogillii. ¶
Norgga filbmainstituhtta Postboks 482 Sentrum 0105 Oslo Tlf: 22 47 45 50 Telefáksa: 22 47 45 96 E-poasta: kunder@nfi.no http://www.nfi.no ¶
Oasussearvvi Davvinorgga filbmaguovddážis ¶
Ávágis (Honnesvágis) sáhttá láigohit film ¶
maid maid guovddáš lea ruhtadan. ¶
Filbmakataloga gávnnat filbmaguovddáža ¶
neahttasiidduin www.nnfs.no/no/distribu ¶
sjon/dbfilmliste.php ja sii sáddejit dan poast ¶
ta mielde jus váldá oktavuođa guovddážiin. ¶
Davvinorgga Filbmaguovddáš AS Postboks 94 9751 Honningsvåg Tlf: 78 47 64 00 Telefáksa: 78 47 64 10 http://www.nnfs.no ¶
Mánáid- ja nuoraidmagasiinnat ¶
Mánáid- ja nuoraidmagasiinnaid váldodoaib ¶
man lea addit sámegielat fálaldaga mánáide ¶
ja nuoraide, juohkit dieđuid, oassálastit ser ¶
vodatdigáštallama fáttáin main nuorat ¶
beroštit ja addit guoimmuhanfálaldaga. ¶
Bláđiid sáhttá diŋgot vuordinlánjaide, girje ¶
rádjosiidda, skuvllaide ja mánáidgárddiide. ¶
Nuoraidmagasiidna Š ¶
Bláđđi álggahuvvui 1993:as, ja ilbmá dál golb ¶
mii jagis. Bláđđi lea davvisámegillii, ja muhtun ¶
teavsttat leat julev- ja máttasámegillii. Bláđi sii ¶
dolohkku lea gaskal 32 ja 52, ja das leat ivnnit. ¶
Bláđđi lea ožžon prošeaktaruđaid Sámedikkis. ¶
Mánáidbláđđi Leavedolgi ¶
Bláđđi álggahuvvui 1994:is, ja ilbmá dál golbmii ¶
jagis. Bláđđi lea vuosttažettiin davvisámegillii, ja ¶
oažžu fásta doarjaga Sámedikkis. Leavedolggi ¶
doaimmahus láve bovdet e.e. iešguđetge skuvl ¶
laid sáddet tevnnegiid ja teavsttaid. ¶
Vulle Vuojaš ¶
Festiválat ¶
Festiválat váikkuhit movttiidahttit ja ovdá ¶
nahttit sámi dáiddalaš hámádagaid, ja sihkka ¶
rastá arenáid gos sáhttá gaskkustit sámi kul ¶
turhámádagaid. Lea čájehuvvon ahte sámi ¶
festiválat leat dehálaš deaivvadanbáikkit ¶
sámi mánáide ja nuoraide olles Sámis. ¶
Riddu Ri ∂∂ u ¶
Riddu Riđđu lea jahkkásaš kulturfestivála mii ¶
lágiduvvo Gáivuonas suoidnemánu gaskka ¶
muttos. Festivála lea šaddan hui viiddis gos ¶
sihke sámi ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotkul ¶
tuvrrat čájehuvvojit. Eará álgoálbmogat olles ¶
máilmmis bohtet guossin festiválii. Riddu ¶
Riđus lea musihkka, lávdedáidda, govvadáid ¶
da, mánáidfestivála, kuršat ja seminárat. ¶
http://www.riddu.com ¶
Davvi Nuorra ovttas Riddu Riđuin lágida ¶
juohke jagi nuoraidleairra álgoálbmotnuorai ¶
de man namma lea Arctic Youth Camp. Dása ¶
čoahkkanit juohke jagi gitta 40 nuora ¶
iešguđetge riikkain geat ohppet guhtet ¶
guimmiideaset kultuvrraid birra. Lágiduvvojit ¶
ja lávlunteknihkat. AYC lágiduvvo Riddu Riđu ¶
oktavuođas ja lea lágiduvvon juohke jagi ¶
Riddu Riđđu Tlf: 77 71 64 04 E-poasta: riddu@riddu.com http://www.riddu.com ¶
Márkomeannu ¶
Márkomeannu lea sámi nuoraidfestivála már ¶
kosámi gilážiin Davvi Nordlánddas ja Mátta ¶
Romssas. Festivála lea lágiduvvon 1999 rájes ¶
ja sisdoallá váikko makkár doaimmaid; semi ¶
nára, márkosámi muitalanárbevierut, sáme ¶
dánssat, duodje-čájáhus, biebmoárbevierut, ¶
čájáhusat ja mánáidteáhter. Oasit festiválas ¶
leat erenoamážit jurddašuvvon mánáid várás. ¶
Márkomeannu Tlf: 99 15 27 77 E-poasta: reivve@markomeannu.no http://www.markomeannu.no ¶
Máttasámi festivála ¶
Máttasámi kulturfestivála Rørosas lágiduvvui ¶
vuosttaš geardde jagis 2002. Jurdda lea ahte ¶
boahtte heave galgá lágiduvvot Ruoŧa beal ¶
de. Festivála lea jurddašuvvon leat kultuvrrá ¶
laš ja sosiála deaivvadanbáikin ¶
sápmelaččaide guktui bealde riikkarájá, ja ¶
prográmma lea sihke mánáid, nuoraid ja olle ¶
solbmuid várás. ¶
Dasa lassin lágiduvvojit eará sámi festiválat ¶
nu mo beassášfestiválat Guovdageainnus ja ¶
Kárášjogas, Nanafestivála Romssas ja ¶
Gamtofta Ráisavuonas. ¶
Valáštallanfálaldat ¶
Valáštallan ovddida sámi identitehta ja gulle ¶
vašvuođa doaimmaid bokte. Danin lea dehá ¶
laš nannet mánáid ja nuoraid oassálastima ¶
sámi valáštallamis. ¶
Juohke jagi lágiduvvojit Davviriikkalaš Sámi ¶
meašttirvuođagilvvohallamat dálve- ja geas ¶
sevaláštallmis. Dasa lassin lágiduvvojit regio ¶
nála cupa ja meašttirvuođagilvvut ¶
spábbačiekčamis, boazovázzingilvvuin ja ¶
heargevuoddjimis. ¶
Sámi Valáštallanlihttu: SVL-N ¶
Sámi Valáštallanlihttu – Norga (SVL-N) álgga ¶
huvvui jagis 1990 ja lea Sámiid Valáštallan ¶
lihttu guovllulihttu. Sámiid Valáštallanlihttu ¶
lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma organiserejuv ¶
von sámi valáštallama ovttastus. SVL-N:as ¶
leat 46 báikkálaš searvvi guđa fylkkain ja leat ¶
sullii 2000 miellahtu. ¶
SVL-N váldomihttomearit leat: ■ Čohkket sámi mánáid, nuoraid ja ollesolb ¶
muid sámi valáštallamii ja kultuvrrálaš ¶
doaimmaide. ■ Nannet sámi mánáid ja nuoraid identiteh ¶
ta valáštallama bokte. ■ Nannet sámi giela ja kultuvrra. ■ Hukset sosiála fierpmádaga ja oktiigulle ¶
vašvuođa sámi mánáid ja nuoraid gaskkas. ■ Álggahit doaimmaid mat movttiidahttet ¶
mánáid ja nuoraid aktiivválaččat oassálas ¶
tit sámi valáštallamis. ¶
SVL-N deattuha ovddidit árbevirolaš sámi ¶
valáštallama, nu go čuoigama njoarosteami, ¶
viehkama njoarostemiin, njoarosteami ja ¶
heargevuoddjima. ¶
Geassesiida ¶
2002 geasi lágiduvvui ”Geassesiida 2002”. Dat ¶
lea doaibmaleaira mii bistá 10 beaivve árkta ¶
laš nuoraid várás geat leat gaskal 15 ja 25 ¶
jagi ja leat e.e. Canadas, Áláskkás, Sibiiras, ¶
Suomas, Ruonáeatnamis ja Ruoššas eret. ¶
Plána mielde galget lágiduvvot sullásaš leair ¶
rat juohke nuppi jagi árktalaš guovllu nuo ¶
raid várás. Jagis 2004 galgaba Canada ja ¶
Árbevirolaš sámi stohkosat ja doaimmat ¶
Deanu valáštallansearvi, Deanu Searat, lea ¶
lágidan prošeavtta man leat gohčodan ¶
"Árbevirolaš sámi stohkosat ja doaimmat ¶
mánáide ja nuoraide". Sii leat čohkken ¶
dieđuid dološ stoahkanvugiin gili vuorrasat ¶
olbmuin. Ulbmiljoavkkus ledje mánát ja nuo ¶
rat gitta 25 jagi rádjai. ¶
Diehtojuohkkinávdnasat: ■ Prošeaktarápporta ■ Videofilbma ”Boađe” ■ Gihpa ”Boađe” mii lea árbevirolaš stohko ¶
siid birra. Gihpa lea davvisámegillii ja ¶
dárogillii. ¶
Deanu Searat Arthur Partapuoli bokte Masjok 9845 Deatnu Tlf: 79 92 75 74 ¶
Teáhter ¶
Váikko lávdedáidda lea oalle ođđa dáidda ¶
hápmi Sámis, de dat aŋkke lea dehálaš oassin ¶
sámi kulturgaskkusteamis. Sámi teáhterat ¶
doibmet arenan gos sámi dáidaga ja kultuvr ¶
ra gaskkusta ja vásiha, ja gos sámegiella ¶
geavahuvvo. ¶
Beaivváš Sámi Teáhter ¶
Beaivváš Sámi Teáhter mátkkoštii jagis 2002 ¶
čájálmasaiguin "Lájlá" ja "Ronjá ¶
Rievvárnieida". Guktui čájálmasain nekte ¶
ođđa, nuorra neavttárat. Álggu rájes lea ¶
Beaivváš ráhkadan lágabui 70 čájálmasaid ¶
buot ahkodagaide. ¶
Jagiin 2001 ja 2002 lea Beaivvážis leamašan ¶
ovttasbargu čájálmasain ¶
mii lea čájehuvvon skuvllain Romssa ¶
fylkkas. Čájálmas lei erenoamážit heivehuv ¶
von mánáide rittus ja dáčča mánáide, ja mui ¶
talii sápmelaččaid ja luođi birra. Mánát liiko ¶
jedje bures čájálmasii ja juige mielde. ¶
Ovttasbargu álggahuvvui Musikk i Troms ¶
vuolggaheami vuođul. Beaivváš ráhkadii ¶
bihttá, ja Musikk i Troms mávssii olggosgolu ¶
id. Dát sáhttá leat buorre jurdda maiddái eará ¶
ovttasbargoguimmiide. ¶
Beaivváš Sámi Teáhter lea nášunala teáhter, ja ¶
danin sii mátkkoštit miehtá Sámi iežaset ¶
čájálmasaiguin. Ollislaš ja ođasmahttojuvvon ¶
Beaivváš Sámi Teáhter Postboks 293 9521 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 68 11 Telefáksa: 78 48 68 75 E-poasta: beaivvas@beaivvas.com http://www.beaivvas.com ¶
Åarjelhsaemien Teatere – máttasámi teáhter ¶
lea organisašuvdna mas leat sápmelaččat ¶
geat beroštit teáhteris sihke norgga ja ruoŧa ¶
bealde máttasámi guovllus. Teáhter dáhtošii ¶
erenoamážit olahit mánáid ja nuoraid. Álggu ¶
rájes 1985:as leat sii čájehan máŋga bihttáid ¶
buot ahkodagaide.E.e. bihttá gos ¶
muitaledje máttasámi máidnasiid ja cukcasiid ¶
lávus. Dan oktavuođas fálai teáhter galledit ¶
máŋga mánáidskuvllaid. Åarjelsaemien ¶
Teatere lei maid ráhkadan skuvlafáttá man ¶
gohčodedje "Sámi diibmun" gos oahppit ¶
ohppe sámivuođa birra ovdal čájálmasa. ¶
Maŋemuš bihttá maid teáhter lea buvttadan ¶
lea Existens/Jielie. Dát čájálmas lea čiegus ¶
rasismma birra. Ulbmil Existens/Jielie:n lei ¶
bidjat olbmuid jurddašit das mii rasisma lea, ¶
ja gos dat boahttá ¶
Maiddái eará teáhteriin lea fálaldat sámi ¶
mánáide ja nuoraide: ■ Samovarteateret  ■ Totalteateret  ■ Gállanuoraid teáhter ¶
Girjerájus ¶
Sámi sierrabibliotehka ¶
Sámi sierrabibliotehka váldodoaibma lea ¶
háhkat, rádjat, láhčit ja gaskkustit girjjiid ja ¶
eará ávdnasiid sámegillii ja muđuid sáme ¶
vuođa birra váikko makkár gillii de leaš. ¶
Girjerádjosii sáddejuvvo okta gáhppalat buot ¶
das mii ilbmá Norggas mas olles dahje oasit ¶
teavsttas lea sámegillii. ¶
Sámi sierrabibliotehka galgá vuosttažettiin ¶
doaibmat girjerádjosiid girjerájosin ja galgá ¶
juohkkit dieđuid iežas doaimma birra ja ¶
muđuid sámi diliid birra, ja vel luoikat ávdna ¶
siid eará girjerádjosiidda. Maŋŋá go girjerájus ¶
fárrii Sámediggái, de galgá sámi sierrabiblio ¶
tehka maiddái doaibmat hálddašangirjeráju ¶
sin Sámedikki hálddáhussii ja politihkkáriid ¶
Girjerádjosis leat badjel 35.000 girjji lassin ¶
videfilmmat, jietnagirjjit, musihkka, mikro ¶
filmmat, giellakuršat, áigečállagat ja áviissat. ¶
Girjerádjosa kataloga gávnnat Interneahtas. ¶
Buohkat sáhttet geavahit girjerádjosa ja ¶
doppe lea nuvttá luoikkahit. ¶
Sámi sierrabibliotehka Kautokeinoveien 50 9730 Kárášjohka Tlf: 78 47 40 51 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no/default.asp?selNodeID =137&lang=no ¶
Girjebusset ¶
Lassin dábálaš girjerádjosiida, leat muhtin ¶
gielddain girjebusset gos sáhttá luoikkahit ¶
girjjiid sámi kultuvrra birra ja sámegielat girj ¶
jiid mánáid ja nuoraid várás. Muhtin girjebus ¶
set maid fállet videoid ja musihka luoikkasin. ¶
Deatnu ja Unjárga ovttasbargaba girjebusse ¶
ektui dien guovtti gielddain. Seamma dahket ¶
Kárášjohka, Poršáŋgu ja Ohcejohka Suomas. ¶
Guovdageainnus ja Gáivuonas leat sierra gir ¶
jebusset. Máttasámi girjebusse johttá mátta ¶
sámi guovllus, ja julevsámi girjebusse ges ¶
johttá julevsámi guovllus Norggas. ¶
Jagis 2002 Sámediggi ja Romssa fylkkasuoh ¶
kan vuolláičáliiga ovttasbargošiehtadusa, ¶
ahte ásahit girjebusse Davvi Nordlándii ja ¶
Mátta-Romsii. ¶
Kárášjoga, Poršáŋggu ja Ohcejoga girjebusse Tlf: 78 46 80 94 http://www.karasjok.folkebibl.no/bokbuss.html ¶
Máttasámi girjebusse Sveanveien 20 8690 Hattfjelldal Tlf: 75 18 41 70 Telefáksa: 75 18 49 80 E-poasta: gsj@same.net http://www.nordbib.no/0/145 ¶
Julevsámi girjebusse Postboks 57 8271 Drag Tlf: 90 07 44 10 E-poasta: palanen.bokbussen@online.no http://fylkesbibl.monet.no/0/352 ¶
Sámi dávvirvuorkkát ¶
Dávvirvuorkkát mat leat čádnon Sámediggái: ■ Várjjat Sámi Musea ■ Deanu Musea ■ Sámiid Vuorká-Dávvirat ■ Guovdageainnu gilišillju ■ Jáhkovuona mearrasámi musea ■ Gállogiedde musea ■ Árran julevsámi musea ■ Saemien Sijte ¶
Eará sámi dávvirvuorkkát  ■ Nuortasámi musea ■ Saviomusea ■ Poršáŋggu musea ■ Ája sámi musea ■ Vilgesvárre ■ Sijte Jarnge ¶
Várjjat sámi musea – ovdamearkan mo dávvirvuorká ja skuvla sáhttiba ovttasbargat ¶
Oahppit dán guovllus leat dehálaš ulbmiljo ¶
avku Várjjat sámi museii. Skuvlajagis ¶
2001/2002 lea rahkaduvvon ođđa fálaldat gos iešguđetge fáttát deattuhuvvojit. Mánát ¶
besset ieža doaimmahit feara maid ja báikká ¶
laš resursaolbmuin lea ollu earenoamáš gelb ¶
bolašvuohta iešguđetge surggiin. 2001 ¶
čavčča lei geađgeáigi fáddán, ja dalle mánát ¶
ráhkadedje geađgebiergasiid, ohppe dola ¶
bidjat ja málestit vuoššanrokkis. Juoigan, láv ¶
lun ja sámi máidnasat, osku, guolásteapmi ja ¶
bivdin lea leamašan prográmmas 2002 giđa. ¶
Seammás leat ovdánahttimin olgošillju dáv ¶
virvuorkká láhka ja leat das ráhkadeamen ¶
leairasaji, gođiid ja vejolašvuođa lottiid ¶
geahččat. ¶
Dávvirvuorká doaibmá deaivvadanbáikin ¶
sámi kultuvrii ja doppe lágiduvvojit máŋgga ¶
lágan doalut; e.e. Sámi álbmotbeaivvi ávvu ¶
deapmi, konsearttat, juovlameassu, teáhter ja ¶
kurššat maid kulturskuvla lágida. Geasset leat ¶
báikki nuorat offelažžan ¶
Várjjat Sámi Musea Iŋggágoahti 9840 Vuonnabahta Tlf: 78 95 99 20 Telefáksa: 78 95 99 30 E-poasta: info@varanger-samiske.museum.no http://www.museumsnett.no/vsm ¶
Friijafoanda lea stádalaš doarjjaortnet máná ¶
id ja nuoraid várás gos stádalaš ¶
speallanruđaid badjebáza juhkkojuvvo báik ¶
kálaš doaimmaide. Jagis 2002 lei badjelaš 70 ¶
miljovnna ruvdno juohkkinláhkai Friijafoanda ¶
musihkas, Friijafoanda teáhteris ja ¶
Friijafoanda mánát ja nuorat. Leat golbma ¶
váldoorganisašuvnna geat hálddašit ¶
Friijafoandda: ■ Norgga musihkkaráđđi, ■ Norgga Amatevrateáhterráđđi ja ■ Norgga mánáid- ja nuoraidorganisašuvn ¶
naid riikkaráđđi ¶
Friijafoanda mánát ja nuorat juohká ruđaid ¶
lagabui 100 organisašuvnnaid báikkálaš serv ¶
viide, daid searvves sámi ¶
nuoraidorganisašuvdna Davvi Nuorra. Muhto ¶
maiddái báikkálaš organisašuvnnat ja joavk ¶
kut geat eai leat guovddáš organisašuvnnaid ¶
miellahttun sáhttet ohcat doarjaga jus orga ¶
nisašuvdna lea demokráhtalaš ja das lea álb ¶
motávkkálaš mihttomearri. Kulturdoaimmat ¶
fertejit leat oassin doaimmas. ¶
Organisašuvdna dahje joavku ferte bargat ¶
báikkálaš mánáid ja nuoraid várás geat leat ¶
vuollil 26 jagi ja singuin ovttas. Unnimusat ¶
1/3 oassi miellahttuin fertejit leat vuolil 26 ¶
jagi. Jagis 2002 lei stuorámus doarjjasupmi ¶
10.000 ruvnnu. ¶
Norgga musihkkaráđđi Tollbugt. 28 0157 Oslo Tlf: 22 42 45 50 Telefáksa: 22 42 44 10 E-poasta: nmr@musikk.no ¶
Norgga Amatevrateáhterráđđi Motzfeldtsgt. 1 Postboks 9136 Grønland 0133 Oslo Tlf: 23 00 21 30 Telefáksa: 23 00 21 39 E-poasta: teater@frifond.no ¶
Norgga mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaid riikkaráđđi Nedre Vollgt. 5 0158 Oslo Tlf: 23 31 06 00 Telefáksa: 23 31 06 01 E-poasta: frifond@lnu.no ¶
Jurddabáŋku lea doarjjaortnet máŋggakul ¶
tuvrrálaš doaimmaid várás mánáide ja nuo ¶
raide. Norgga mánáid- ja nuoraid ¶
organisašuvnnaid riikkaráđđi (LNU) hálddaša ¶
ortnega. Sii geat sáhttet ohcat leat mánáid- ja ¶
nuoraidorganisašuvnnat ja minoritehtaorga ¶
nisašuvnnat mánáid- ja nuoraidguin. Ii leat ¶
fásta ohcanáigi, ja sáhttá ohcat 1000 ruvnnos ¶
gitta 30 000 ruvnnu rádjái. Sáhttá váldit okt ¶
avuođa LNU:ain gos oažžu eanet dieđuid. ¶
Sámediggi ¶
Sámediggi lea várren ruđaid doaimmaide ¶
sámi mánáid ja nuoraid várás. Ulbmil ¶
ruđaiguin lea ovddidit sámi mánáid ja nuo ¶
raid bajásšaddaneavttuid doaimmaid bokte ¶
mat nannejit ja gáhttejit sámegiela ja kul ¶
tuvrra. Sámediggi dáhttu vuoruhit doaim ¶
maid mat ovddidit mánáid iežaset doaibma ¶
ma ja oassálastima. Doarjjaortnegis lea oalle ¶
viiddis ulbmilčilgehus, ja nu addo ge doarjja ¶
viiddis doaibmabiijuide ja prošeavttaide. ¶
Nuppi Sámedikkeáigodagas nubbái, ja jagis ¶
jahkkái sáhttet vuoruheamit muhtin muddui ¶
molsašuvvat, omd. makkár geografálaš ¶
ja/dahje giellaguovlluid vuoruha, makkár ¶
doaimmaid vuoruha jnv. ¶
Stuorát doaluid oktavuođas, nu go festiválain ¶
ja teáhteroktavuođas, lea deattuhuvvon ¶
doarjut doaimmaid gos mánát ja nuorat leat ¶
geavaheddjit ja ulbmiljoavkkus. ¶
Sámedikkis lea maid prošeakta man leat ¶
gohčodan . Prošeavtta ulb ¶
milin lea movttiidahttit mánáid ja nuoraid ¶
gitta 16 jahkkái, čađahit iežaset prošeavttaid ¶
masa sáhttet ohcat ruhtadoarjaga. ¶
Ohcamušat maid mánát ja nuorat leat vuolg ¶
Doarjjaortnegat ¶
gahan ja main leat sámi doaimmat, leat ¶
eanaš vuoruhuvvon. Seamma guoská ohca ¶
mušaide mánáidjoavkkuin. ¶
Geahččalanortnegin almmuhii Sámediggi ¶
jagis 2002 girjjálašvuođastipeandda nuorai ¶
de gaskal 13 ja 28 jagi geat čállet sámegillii. ¶
Ulbmil lea movttiidahttit nuoraid čállit sáme ¶
gillii. ¶
Sámedikki kulturossodat 8270 Drag Tlf: 75 77 56 80 Telefáksa: 75 77 56 88 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶
Eará doarjjaortnegat ¶
Gávdnojit olu stádalaš doarjjaortnegat main ¶
ulbmiljoavkkut leat mánát ja nuorat. Mánáid ¶
ja bearašdepartemeanta almmustahttá juoh ¶
ke jagi diehtočállosa, mánáid ja nuoraid ¶
áŋgiruššan – Ráđđehusa áigumuš ja ¶
áŋgiruššanguovllut stáhtabušeahtas, gos ¶
gávdná listtu iešguđetge doarjjaortnegiid ¶
Sámedikki nuoraidpolitihkálaš lávdegoddi ¶
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi – ¶
SNPL – ásahuvvui bissovaš orgánan 2003 ¶
rájes, muhto lea gaskaboddosaččat doaib ¶
man 2001 rájes. SNPL bargun lea nannet ¶
sámi nuoraid mielmearrideami ja ¶
vejolašvuođa váikkuhit Sámedikki politihka. ¶
2003 rájes leat SNPL:s vihtta fásta miellahttu ¶
oktain peršuvnnálaš várreláhttuiguin, ja lea ¶
sámediggeráđđi gii sin nammada. Lahttut ¶
válljejuvvojit miehttá riikka ja leat gaskal 18 ¶
ja 28 jagi. ¶
2003 rájes lea SNPL:a fápmudus ja organise ¶
ren mearriduvvon. Okta SNPL:a váldodoaim ¶
main lea plánet ja lágidit Sámedikki jahkká ¶
saš nuoraidkonferánssaid. SNPL galgá maid ¶
movttiidahttit eanet nuoraid beroštišgoahttit ¶
servodatáššiin ja politihkas, lasihit nuoraid ¶
oassálastima Sámedikki válggain, ja oččodit ¶
eanet nuorra áirasiid Sámediggái, ja ¶
Sámedikki stivrraide ja lávdegottiide. ¶
SNPL:s lea oalle friddja rolla, ja sáhttá ovdda ¶
mearkka dihte ieš loktet ja bargat daid ¶
áššiiguin mat sin mielas leat dehálaččat, ja ¶
sáhttet friddja vuođu alde buktit ¶
cealkámušaid mediaide ja eará ásahusaide. ¶
SNPL galgá doaibmat ovttastussan gaskal ¶
sámi nuoraid ja Sámedikki, muhto maiddái ¶
gulaskuddanásahussan ja leat váikkuhead ¶
djin ja “bearráigeahččin” nuoraidáššiid ektui ¶
Sámedikkis, ja dán láhkai veahkehit ¶
Sámedikki hábmet dikki nuoraidprofiilla ja ¶
nuoraidpolitihka. SNPL:s lea fásta gulahalla ¶
nolmmoš Sámedikkeráđi láhttuid gaskkas, ja ¶
doallá guokte fásta čoahkkima ¶
Sámediggeráđiin jagis. ¶
Sámedikki hálddáhus kulturossodaga bokte ¶
doaibmá čállingoddin SNPL:ai, ja sáhttá váldit ¶
oktavuođa SNPL:ain hálddáhusa bokte dahje ¶
njuolgga SNPL áirasiiguin. Eanet dieđuid das ¶
geat áirasat ja várreáirasat leat, ja gulahallan ¶
dieđuid ja SNPL:a ollislaš mandáhta, gávnnat ¶
Sámedikki ruovttusiidduin ¶
www.samediggi.no. ¶
Sámedikki nuoraidkonferánsa ¶
Sámediggi lágida jahkásaččat nuoraidkonfe ¶
ránssa movttiidahttindihte ja nannendihte ¶
mánáid ja nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid, ¶
aktiivválaš oassálastima ja beroštumi sámi ¶
servodagas. Sámediggi dáhttu čohkket nuo ¶
raid geain leat iešguđetlágán sámi duogážat ¶
nu ahte sii oahppásmuvvet. Mihttomearrin ¶
lea oažžut njuolgga signálaid ja árvalusaid ¶
das mas nuorat beroštit, ja geahčadit mo ¶
Sámedikki nuoraidpolitihkálaš bargu berre ¶
hábmejuvvot ja čađahuvvot. Jahkásaš nuo ¶
raidkonferánssat sáhttet váikkuhit nu ahte ¶
eanet nuorat dieđihit iežaset sámi jienastus ¶
lohkui, aktiivválaččat oassálastet politihka ja ¶
dán láhkai sihkkarastet nuoraid oassálastima ¶
Sámedikkis. Sámedikki vuosttaš nuoraidkon ¶
feránsa lágiduvvui Kárášjogas 2001:as. Fáttát ¶
ledje ja ¶
"Nuorat ja stuorát oassálastin ja váikkuheap ¶
mi". Nubbi konferánsa lei Snoasás 2002:is ¶
namain "Beaivvi bárdni ja Robocop – heivvo ¶
laš čoahkádus vai vártnuhisvuođaseaguhus?”. ¶
Fáttát ledje ”Sámi kultuvra hálbbesgálvun?” ¶
ja ”Árbevierru vrd. ođđaáigásašvuohta?” ¶
Sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat ¶
Sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat ¶
doibmet deaivvadanbáikin sámi mánáide ja ¶
nuoraide, ja servodat- ja kulturdoaimma, ja ¶
politihkálaš barggu foruman. Báikkálaš orga ¶
nisašuvnnain leat dávjá viiddis ja máŋggalá ¶
gán doaimmat, nu go giellabarggut, kultur ¶
festiválat, valáštallandoalut, mátkkit ja dieh ¶
tojuohkkindoaimmat. Organisašuvnnain leat ¶
dávjá seamma lágan mihttomearit, namma ¶
lassii bargat dan ala ahte nannet ja ovdá ¶
nahttit sámegiela ja sámi kultuvrra. Dán láh ¶
kai leat organisašuvnnat dehálaš instrumean ¶
tan nannendihte nuoraid identitehta. ¶
Davvi Nuorra ¶
Davvi Nuorra lea riikaviidosaš ¶
organisašuvdna sámi nuoraid várás geat leat ¶
gaskal 13 ja 32 jagi. Davvi Nuorra lea bello ¶
datpolitihkálaš ja oskuvaš bealákeahttá. ¶
Davvi Nuoras ledje jagis 2003 sullii 200 miel ¶
Oassálastin ja váikkuheapmi ¶
lahtu miehttá riikka. Davvi Nuoras leat sihke ¶
eaŋkilmiellahttut ja báikkálaš searvvit. Davvi ¶
Nuorra oassálastá nášunala nuoraidforain, ¶
earet eará Norgga mánáid- ja nuoraidorgani ¶
sašuvnnaid riikkaráđi bokte. ¶
Davvi Nuora mihttomearri lea earet eará ¶
addit sámi nuoraide dieđuid ja áddejumi ¶
eará sáminuoraid árgabeaivvis ja dilis, nan ¶
net oktiigullevašvuođa, veahkehit sámi nuo ¶
raid hukset iežaset sámi identitehta, ja maid ¶
dai jávkadit dološ áddejumiid das gii sáhttá ¶
gohčodit iežas sápmelažžan ja makkáriin ¶
sápmelaš galgá leat. Davvi Nuorra bargá ¶
earet eará gelbbolašvuođaloktemin sámi ¶
nuoraid gaskkas áššiin mat gusket sápme ¶
laččaide, kuršaid, konferánssaid ja works ¶
hop:aid bokte. ¶
Davvi Nuorra E-poasta: davvinuorra@same.net http://www.davvinuorra.org ¶
Nuoraidlávdegottit ¶
Sihke Norgga Sámiid Riikkasearvvis (NSR) ja ¶
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis ¶
(NBR) leat sierra nuoraidlávdegottit. NBRa ¶
nuoraidlávdegoddi bargá eanaš áššiiguin ¶
mat gusket boazosámi nuoraide. NSRa nuo ¶
raidlávdegoddi bargá áigeguovdilis nuoraid ¶
politihkálaš áššiiguin, sihke organisašuvnna ¶
siskkobealde, eiseválddiid ektui ja ja maiddai ¶
Sámedikki ektui. NSR-n lágida maid nuoraid ¶
konferánssaid ja iešguđetge kuršaid ja ¶
prošeavttaid. NSR-n oassálastá nášunala nuo ¶
raidforain, earet eará Norgga mánáid- ja nuo ¶
raidorganisašuvnnaid riikkaráđi bokte. ¶
NSRa nuoraidlávdegoddi Poastastobe 173 9521 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 69 55 E-poasta: nsr@nsr.no http://www.nsr.no ¶
NBRa nuoraidlávdegoddi Postboks 508 9255 Tromsø Tlf: 77 66 26 80 E-poasta: nrl@same.net http://www.nrl-nbr.no ¶
Sámi nuoraidorganisašuvnnat Suomas, ¶
Ruoŧas, Norggas ja Ruoššas deaivvadedje ¶
Kárášjogas skábmamanus 1999. Dán deaiv ¶
vadeami boađusin lei Dávgi – Sámi nuorai ¶
dráđi ásaheapmi. Dávgi doaibmá váldoorga ¶
nisašuvdnan sámi nuoraidorganisašuvnnai ¶
de. Dávggi mihttomearrin lea sihkkarastit ¶
sámi nuoraid vuoigatvuođaid oktan álbmo ¶
gin, nannet sámi nuoraid ovttasbarggu ja ¶
deaivvadeami riikkarájáid rastá ja ovddidit ¶
sámi giela ja kultuvrra sámi nuoraid gaskkas. ¶
Dávgi maid bargá nannet oktavuođa eará ¶
álgoálbmogiiguin ja ovttasbarggu singuin. ¶
DSJ lea politihkálaš bealakeahtes ¶
organisašuvdna man bargoguovlun lea olles ¶
julevsámi guovlu. DSJ bargá nannet sámi ¶
mánáid ja nuoraid identitehta ja lea e.e. lági ¶
dan geasseleairra mánáid várás ja Hellemo ¶
spábbačiekčancup. ¶
InfoNuorra ¶
Info Nuorra guovddážat leat rahpasat buot ¶
nuoraide ja juohká e.e. dieđuid oahppu, barg ¶
guid, vuoigatvuođaid, kultuvrra ja astoáiggi ¶
birra. InfoNuorra kántuvrrain oažžu buot daid ¶
dieđuid maid dárbbaša ovtta báikkis, ja ¶
dieđut leat erenoamážit heivehuvvon nuorai ¶
de. InforNuorra kántuvrrain Kárášjogas, ¶
Guovdageainnus ja Nordlánddas oažžu ¶
dieđuid sámegillii. ¶
InfoNuorra Kárášjogas lea suohkanlaš nuo ¶
raid diehtojuohkkin- ja bálvaluskántuvra man ¶
ulbmilin lea čohkket buot nuoraidguoskevaš ¶
dieđuid ovtta báikái. Eanaš eará Norgga nuo ¶
raid diehtojuohkkinkántuvrraid ektui, lea ¶
InfoNuorra vuosttažettiin nuoraidbálvalus ¶
kántuvra. Dát mearkkaša ahte InfoNuorra ¶
aktiivválaččat searvá iešguđetge doaimmai ¶
de ja prošeavttaide mat leat nuoraid várás ja ¶
gos nuorat oasálastet, ja sii barget aktiivvá ¶
laččat lasihandihte nuoraid beroštumi báik ¶
kálaš servodagas. InfoNuorra bagá buot ¶
áššiiguin maid nuorat jearahit. ¶
InfoNuoras ulbmiljoavku leat nuorat gaskal ¶
15 ja 30 jagi. InfoNuorra deattuha ahte sii gal ¶
get leat positiivválaš ja bealátkeahtes báiki ¶
buot nuoraid várás, ii dušše erenoamáš ¶
joavkkuid várás. Deikka sáhttet nuorat boaht ¶
tit buhtes árkkaiguin ja muitalit dan maid ¶
ieža háliidit. Nuoraidorganisašuvnnat, eakto ¶
dáhtolaš searvvit, váhnemat, skuvla, media ja ¶
earát sáhttet geavahit sin máhtolašvuođa ja ¶
dieđuid das man birra nuorat beroštit. ¶
Lea Nordlándda fylkkagielda gii jođiha ¶
InfoNuora Nordlánddas mii lea álmmolaš ¶
diehtojuohkkinkántuvra nuoraid várás ¶
Nordlánddas. Bálvalusa mihttomearrin lea ¶
veahkehit nuoraid gávdnat vástádusa sin ¶
gažaldagaide fáttáin dego oahppu Norggas ¶
ja olgoriikkas, bargu, kultuvra, astoáigi ja ¶
muđuid servodatdieđut. Nuorat maid sáhttet ¶
oažžut dieđuid iešguđet lágan olgoriikkas ¶
orruma birra, lágaid ja njuolggadusaid birra, ¶
ja fáttáide mat gusket gorudii ja sillui. ¶
Bálvalus lea maid heivehuvvon julevsámegil ¶
InfoNuorra Kárášjogas 9730 Kárášjohka Tlf: 78 46 75 10 E-poasta: post@infonuorra.com http://www.infonuorra.com ¶
InfoNuorra Guovdageainnus Bredbuktnesveien 12 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 71 66 E-poasta: infonuorra@trollnet.no http://www.infonuorra.unginfo.no/ ¶
InfoNuorra Nordlánddas Postboks 1115 8001 Bodø Tlf: 75 54 43 50 E-poasta: poassta@infonuorra.no http://www.infonuorra.no ¶
Fylkkagielddat leat dehálaččat go guoská ¶
sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttui ¶
de. Earet eará lea fylkkagielddas ovddasvás ¶
tádus joatkkaskuvllain. Jagis 2002 rahkadeig ¶
ga Sámediggi ja Romssa fylkkagielda formá ¶
lalaš ovttasbargošiehtadusa. Jagis 2003 čuov ¶
volii Finnmárkku fylkkagielda, ja dál ¶
geahččalit oažžut sullasaš šiehtadusaid eará ¶
fylkkagielddaiguin ge. ¶
Finnmárkku fylkkagielda ¶
Ossodatgaskkasaš nuoraidprográmmas ¶
Finnmárkku várás "Nuorra Finnmárkkus" ¶
2002–2005 leat dálá ja ođđa nuoraid doaib ¶
mabiijut čohkkejuvvon. Váldoulbmilin lea ¶
nannet nuoraidbarggu dakko bokte ahte ¶
báldalastit ja ovdánahttit Finnmárkku nuo ¶
raidvuoruheami. ¶
Ovttasbargošiehtadusas Sámedikki ja ¶
Finnmárkku Fylkkagieldda gaskkas lea sierra ¶
artihkkal mánáid ja nuoraid birra. Das boahta ¶
ovdan ahte "Áššeoasálaččat ovttasbarget ¶
mánáid ja nuoraid doaimmaid, prošeavttaid ¶
ja aktivitehtaid sisdoalu ovdánahttimis vai ¶
sámi giella ja kultuvra ja máŋggakultuvrralaš ¶
perspektiiva buorebut boahtá ovdan. ¶
Erenoamážit gusto dát Kultuvrralaš ¶
Skuvlalávkka oktavuođas ja Nuoraid ¶
Kulturdoaluid oktavuođas". Maiddái eará ¶
artihkkalat ovttasbargošiehtadusat leat ¶
mánáid ja nuoraid birra. ¶
Olles ovttasbargošiehtadusa sáhtat lohkat Finnmárkku fylkkagieldda ruovttusiidduin: http://www.ffk.no ¶
Romssa Fylkkagielda ¶
Romssa Fylkkagieldda mihttomearrin lea ¶
ovdánahttit buorre sámepolitihka. Sierra ¶
sámekonsuleanta galgá maid bargat sámi ¶
mánáid ja nuoraid ektui fylkkas. Fylkkagielda ¶
lágida sámekonferánssa juohke jagi, ja jagis ¶
2002 ledje nuorat fáddán. Konferánssaid ¶
vuolggasadji lea ásahit deaivvadanbáikki gos ¶
iešguđetge oassálastit ja hálddašandásit ¶
geain lea ovddasvástádus sámepolitihkkii ¶
sáhttet deaivvadit ja ságastallat áigeguovdi ¶
lis sámi hástalusaid birra. ¶
Romssa fylkkagielda lea geavahišgoahttán ¶
Interneahta go leat ráhkadeamen doaibma ¶
prográmma mánáide ja nuoraide Romssas. ¶
Interneahttasiidduin ¶
http://www.ungplan.net sáhttet nuorat ieža ¶
buktit oaiviliid dán plána sisdoalu ja vuoru ¶
heami ektui. ¶
Romssa Fylkkagielda ja Sámediggi leaba ¶
vuolláičállan ovttasbargošiehtadusa. Šiehta ¶
dusas boahta ovdan ahte Romssa ¶
Fylkkagielda galgá fállat sámegiela fágan ¶
buot Romssa joatkkaskuvllaid ohppiide, geat ¶
dan háliidit. Jus ii leat vejolaš fidnet oahpa ¶
headdji, de galgá fállat gáiddusoahpahusa. ¶
Šiehtadusas maid čuožžu ná: "Romssa fylkka ¶
gielda áigu álggahit “sámi kulturmáhtu” loh ¶
kanbádjefágan ja “sámi kulturmáhtu” válljen ¶
fágan Romssa fylkka joatkkaskuvllain. ¶
Romssa fylkkagielda galgá, vai juksa mihto ¶
meari ahte ii oktage oahppi galgga beassat ¶
Romssa fylkka joatkkaskuvllain almmá ¶
vuođđomáhtuid haga sámi dilálašvuođaid ¶
birra, ráhkadit ja fállat deavddaoahppopáhka ¶
buot oahpaheddjiid várás juohke Romssa ¶
fylkka joatkkaskuvllain ja oahpponeavvopáh ¶
ka sámi dilálašvuođaid birra Romssas. ¶
Sámediggi galgá veahkehit Romssa fylkkagi ¶
eldda dán barggu ovddidemiin ja ruhtade ¶
Nordlándda fylkkagielda ¶
Nordland Nordlándda Fylkkagielda juohká ¶
jahkkásaččat oahppostipeandda sámi nuo ¶
raide fylkkas geat váldet alit oahppu. Sámi ¶
organisašuvnnat maiddai ožžot doaibmado ¶
arjaga ja eará doaimmaide mat ovddidit ¶
sámi kultuvrra. Searvvit ožžot doarjaga ¶
doaimmaide gos mánáin ja nuorain lea vejo ¶
lašvuohta deaivvadit eará sámi mánáiguin ja ¶
nuoraiguin, maiddái riikkarájáid rastá. ¶
Nordlándda fylkkas lea sierra sámi lávdegod ¶
di mii oppalaččat bargá sámi áššiiguin. Sámi ¶
lávdegoddi lágidii 2003:as konferánssa mii ¶
deattuhi sámi nuoraid ja identitehta. ¶
Fylkkagielddat ¶
Finnmárkku fylkkagielda ¶
Romssa Fylkkagielda ¶
Nordlándda fylkkagielda ¶
Servodaga ovdáneapmi dáhpáhuvvá ¶
máŋggabealat vuogádagas gos leat ekono ¶
málaš, sosiála ja kultuvrrálaš váikkuheamit ¶
riikkarájáid rastá. Máilmmiservodaga globali ¶
seren eaktuda ahte nuorain leat dieđut eará ¶
riikkaid dili birra ja hárjánit ovttasbargat nuo ¶
rain geain lea eará kultuvra ja biras. Lea dehá ¶
laš ahte mánát ja nuorat buorebut besset ¶
oassálastit riikkaidgaskasaš ovttasbarggus ja ¶
ahte sii ohppet ja ožžot áddejumi eará riik ¶
kaid kultuvrrálaš ja sosiála árbevieruid ektui. ¶
Eanet johtaleapmi mánáid ja nuoraid gaskkas ¶
addá vejolašvuođa buoret áddejupmái. ¶
Váikko vel eaktodáhtolaš organisašuvnnat ¶
leat guovddážis riikkaidgaskasaš barggus, de ¶
lea maid individuála ja organiserenkeahttes ¶
riikkaidgaskasaš oktavuohta ollusiida dehá ¶
Ovttasbargu kultuvrraid rastá ¶
Sámi nuorat ásset njeallji riikkain – Norggas, ¶
Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Olbmot leat ¶
guhkká ovttasbargan riikkarájáid rastá, vaikko ¶
vel Ruošša lei ge guhkká ovttasbarggu olg ¶
gobealde. ¶
Norgga nuorat ožžot hárjáneami, dieđuid ja ¶
oktavuođa eará riikkaid nuoraiguin go oassá ¶
lastet riikkaidgaskasaš konferánssain, seminá ¶
rain, festiválain ja oahppomátkkiin. Dát hásta ¶
la earet eará ahte lea dihtomielalaš iešas kul ¶
tuvrra ektui ja lea gierdevaš go deaivvada ¶
eará kultuvrraiguin. ¶
Gávdnojit máŋga ortnega main sáhttá ohcat ¶
doarjaga riikkaidgaskasaš ovttasbargui. ¶
Eurodesk lea eurohpálaš fierpmádat gos ¶
oažžu dieđuid nuoraid, lonuhusa ja johtalea ¶
mi birra. Eurodesk-diehtovuođus leat dieđut ¶
riikkaidgaskasaš ja nášunala doarjjaortnegiid ¶
ja prográmmaid birra oahpaheami- oahppo ¶
ja nuoraidsurggiin. Dieđuid searvves leat ¶
áddehahti čilgehusat maid prográmmat dor ¶
jot, mo galgá ohcat doarjaga – ja maiddái: ¶
Geainna galgá váldit oktavuođa oažžundihte ¶
eanet dieđuid juohke prográmma birra. ¶
Eurodesk Norggas E-poasta: eurodesk@bufa.no http://www.eurodesk.no ¶
NUORRAN Eurohpás ¶
Prográmma NUORRAN Eurohpás galgá ovd ¶
didit oktavuođa ja ovttasbarggu nuoraid ¶
gaskkas miellahttoriikkain ja váikkuhit nu ¶
ahte europeálaš dimenšuvdna vel eanet ¶
gálgá deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovttas ¶
barggus. Norgga oassálastin EEO-šiehtadusa ¶
bokte mearkkaša olu dasa ahte nuoraidjoavk ¶
kut Norggas ožžot ođđa ja viiddiduvvon ¶
vejolašvuođaid europeálaš ovttasbarggus. ¶
Prográmma lea maid heivehuvvon ovttas ¶
barggu ektui goalmmátriikkain, álgovuorus ¶
Gaskaáhpeguovlluin, Latin-Ámerihkkáin ja ¶
Guovddáš- ja Nuorta-Eurohpáin. ¶
Ekonomálaš doarjaga mihttomearrin lea ovd ¶
didit nuoraidjoavkkuid lonohallama, juogo ¶
bilaterála dahje multinášunala dásis. ¶
Ulbmiljoavku leat nuorat gaskal 15 ja 25 jagi ¶
ja eaktuduvvo ahte ovttasbargu lea organise ¶
rejuvvon ja ahte das lea dakkár sisdoallu mii ¶
ovddida bissovaš oktavuođaid ja lea pro ¶
grámma mihttomeariid mielde. Dasa lassin ¶
galgá addit nuoraide gaskal 18 ja 25 jagi ¶
vejolašvuođa leat olgoriikkas gaskal 6 ja 12 ¶
mánu ja eaktodáhtolaččat oassálastit báikká ¶
laš nuoraidbargoprošeavttas nuoraidbarg ¶
gus, birasgáhttemis, sosiála barggus dahje ¶
eará láhkai bálvalit báikkálaš servodaga. ¶
Oahpahallibálvalus dán hámis lea lea ođđa ¶
fálaldat norgga nuoraide. ¶
NUORRAN Eurohpás leat vihtta doaibmabiiju: ¶
2. Álggahallibálvalus (volontørabálvalus) ¶
3. Báikkálaš nuoraidprošeavttat ¶
4. Ovttasbargu eará EU-prográmmaiguin ¶
5. Oahpaheapmi, diehtojuohkkin ja fierpmá ¶
dat ¶
NUORRAN Eurohpás E-poasta: bufa@bufa.no http://www.ungieuropa.net ¶
Riikkaidgaskasaš ovttasbargu ¶
Davviriikkalaš ovttasbargu ¶
Davviriikkalaš ovttasbarggus leat guhkes ¶
árbevierut ja lea váikkuhan garra oktiigulle ¶
vašvuhtii davviriikkaid gaskkas. Mii guoská ¶
nuoraidpolitihkii, de lea Davviriikkalaš nuo ¶
raidlávdegoddi dat orgána mii addá ráđiid ¶
Davviriikkalaš Ministtarráđđái. ¶
Nuoraidlávdegottis leat áirasat daid departe ¶
meanttain geain lea ovddasvástádus nuorai ¶
dáššiin, nášunala nuoraidráđiin ja áirasat ¶
iešstivrenguovlluin. 2002 rájes lea maid ¶
Dávgi beassan oassálastit čoahkkimiin ovtta ¶
áici áirasin. ¶
Davviriikkalaš nuoraidlávdegottis leat guokte ¶
doarjjaortnega mat galget árvvosmahttit ¶
nuoraidbarggu Davviriikkain, prošeaktadoarj ¶
ja ja organisašuvdnadoarjja. Organisašuvdna ¶
doarjaga sáhttet addit mánáid- ja nuoraidor ¶
ganisašuvnnaid davviriikkalaš ovttasbargo ¶
struktuvrraide. Prošeaktadoarjja lea ovttas ¶
barggu várás gaskal davviriikkalaš mánáid- ja ¶
nuoriadorganisašuvnnaid, servviid ja eará ¶
joavkkuid geat barget mánáid ja nuoraid ¶
ovddas, beali ja siiguin ovttas unnimusat ¶
golmma riikkas dahje iešstivrenguovlluin. ¶
Sámi organisašuvnnat leat ožžon doarjaga ¶
guktui ortnegiid bokte. ¶
Nuoraidbargu Barentsguovllus ¶
Barentsráđđi mearridii jagis 1999 fátmmástit ¶
nuoraidpolitihka okta iežas ovddidansurggi ¶
in. Nuoraidministtarkonferánsa Romssas ¶
2001:as mearridii sierra doaibmaplána lagát ¶
ovttasbarggu ektui nuoraidpolitihkas ja ¶
eanet ráhčat čađahit nuoraidprošeavttaid ¶
guovllu rájáid rastá. Plána deattuha man ¶
dehálaš lea bisuhit ja ovdánahttit álgoálb ¶
mogiid giela ja kultuvrra, ja sihkkarastit bis ¶
sovaš ovdáneami guovllu ealáhusvuođus. 2003 rájes lea ásahuvvon kántuvra, Barents ¶
Youth Cooperation Office, mas leat guokte ¶
koordináhtora Murmánskkas. ¶
Koordináhtoriid bargun lea addit ráđi ja ¶
bagadallat prošeaktajurdagiid ovdánahtti ¶
mis, čohkket dieđuid ja čuovvolit vejolaš ruh ¶
tadangálduid prošeavttaide ja juohkkit ¶
dieđuid. ¶
Barents guovllulaš bargojoavku ¶
nuoraidgážaldagaid várás, Regional Working ¶
Group on Youth Issues, lea áiddo ásahuvvon. ¶
Sis lei vuosttaš čoahkkin cuoŋománus 2003. ¶
Riikkaidgaskasaš konferánssat álgoálbmotnuoraide ¶
Vuosttaš máilmmikonferánsa álgoálbmotnu ¶
oraide lágiduvvui Canadas jagis 1991, ja das ¶
lei namma World Indigenous Youth ¶
Conferences (WIYC). Das rájes leat lágiduv ¶
von njeallje ođđa konferánssa e.e. Ruoŧas ¶
1996:as. Maŋemus konferánsa lágiduvvui ¶
Ođđa Sealánddas 1999:is. WIYC čohkke ¶
300–400 nuora olles máilmmis ja lea dehálaš ¶
deaivvadanbáikin. Konferánssat leat ¶
leamašan ávkkálaš inspiršuvdnii ja fierpmá ¶
dathuksemii. Boahtte konferánsa lea pláne ¶
juvvon Ruonáeatnamis, muhto ii leat vel ¶
mearriduvvon goas. ¶
WIYC lassin, leat lágiduvvon "sorjjasmeaht ¶
Ovddamearkka dihtii lágiduvvui stuorra kon ¶
feránsa Filippiinnáin jagis 2001. ¶
Arctic Youth Camp maid Davvi Nuorra ja ¶
Riddu Riđđu lágideaba lea maid ovdamear ¶
kan bissovaš konferánssaide/leairraide mat ¶
lágiduvvojit álgoálbmotnuoraid várás. ¶
Láhka mánáidáittardeaddji birra mearriduv ¶
vui jagis 1981. Lága goalmmát páragráfas ¶
čuožžu: "Áittardeaddji bargun lea ovddidit ¶
mánáid beroštumiid almmolaš ja priváhta ¶
ektui, ja čuovvut mielde mánáid bajásšadda ¶
neavttuid ovdáneamis." ¶
Dákkár viiddis fápmudus, ja ONa ¶
Mánáidkonvenšuvnna vuođul, mii dál lea ¶
oassin Norgga lágas, galgá ¶
Mánáidáittardeaddji bearráigeahččat mánáid ¶
bajásšaddandilálašvuođaid Norggas. Dát ¶
guoská buot mánáidjoavkkuide, ja buot ser ¶
vodatsurggiide, nu go mat skuvla, ¶
dearvvašvuođabálvalusa, mánát geain váh ¶
nemat leat earránan, mánát ja astoáigi, givssi ¶
deapmi, rassisma, Interneahtta, neahttagula ¶
Mánáidkonvenšuvdna muitala makkár suod ¶
jaleami mánát sáhttet gáibidit, makkár fálal ¶
dagaid servodat berre fállat mii e.e. guoská ¶
dearvvašvuođadikšui ja oahpahussii, ja maid ¶
dái makkár vuoigatvuođat mánáin ja nuorain ¶
lea gullot min servodagas. ¶
Mánát ja nuorat leat dievaslaš indiviiddat ¶
geain lea vuoigatvuohta cealkit oainnuset ja gullot buot áššiin mat gusket sidjiide. Danin ¶
lea dehálaš hukset ja viiddidit demokratálaš ¶
ásahusaid skuvllain ja lágasbirrasis vai dat ¶
sáhttet doaibmat ja ságastallat nuoraid ovd ¶
Mánáid bajásšaddan molsašuvvá min guhkes ¶
riikkas. Mis leat olu iešguđet lágán joavkkut ¶
main leat iešguđet lágán dárbbut. ¶
Mánáidáittardeaddji dáhttu buoridit gulahal ¶
lama sámi mánáidguin ja nuoraiguin. Mii ¶
diehttit ahte sámi mánáid bajásšaddaneavt ¶
tut molsašuvvet seamma olu go muđuid ge ¶
mánáid gaskkas, muhto mii maiddái diehtit ¶
ahte sámi mánáin leat hástalusat mat eará ¶
mánáin eai leat. Dát hástalusat gusket giela ja ¶
kultuvrra viidáset fievrrideapmái ja nannemii, ¶
ja maiddai ráhkadit alcceseaset identitehta ja ¶
gullevašvuođa servodahkii mii rievdá nu ¶
johttilit. ¶
Mánáidáittardeaddji dárbbaša árvalusaid, ¶
earenoamášit sámi mánáin ja nuorain daid ¶
iešguđet ge áššiid ektui mainna mii galgat ja ¶
berret bargat. Dii gávdnabehtet min dáppe ¶
http://www.barneombudet.no, gos sáhtti ¶
behtet midjiide sáddet Čielga Dieđuid, jurda ¶
giid ja kommentáraid. ¶
Mánáidáittardeaddji ¶
Juolludeamit sámi ulbmiliidda ¶
Sápmelaččat leat njealji stáhta eamiálbmot ja unnitlohku, ja sis lea dárbu ja vuoigatvuohta  erenoamáš árvui sihke riikkaidgaskasaš ja riikka álbmotrievtti mielde. Norggas lea erenoamáš  ovddasvástádus ovddidit sámi giela, kultuvrra ja eallinlági. Vuođđolága § 110 a geatnegahttá  stáhta eiseváldiid fuolahit sámi álbmogii vejolašvuođa nannet ja ovddidit gielas, kultuvrras ja  servodateallimis. ¶
Gielda- ja guovludepartementtas lea ovddasvástádus ovttastahttit stáhta sámepolitihka.  Departementtaid suorgeovddasvástádusprinsihppa gusto buot fágasurggiide, ja departementtain lea ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka iešguđet ge suorggis. Dát gullá maiddái  daidda ortnegiidda maid Sámediggi hálddaša. ¶
Dáinna diehtočállosiin dáhttu ráđđehus oanehaččat ja oppalaččat  čilget iešguđet departementtaid 2005` juolludanevttohusaid sámi ulbmiliidda. Dát diehtočálus lea almmuhuvvon  maiddái 1999:s (johtočálus H-12/98), 2000:s (H-29/99), 2001:s (H-13/00), 2002:s (H-32/01),  2003:s (H-11/02) ja 2004:s (H-22/03). Dán jagi gihppagis leat maiddái juolludeamit mat eai  leat ovdal leamaš ja danne ii sáhte buot loguid buohtastahttit diimmá loguiguin.      Sámediggi................................................................................................................................... 2  Oahpahus- ja dutkandepartementa ............................................................................................. 3  Kultur- ja girkodepartementa ..................................................................................................... 6  Gielda- ja guovludepartementa .................................................................................................. 8  Dearvvašvuođadepartementa ................................................................................................... 13  Mánáid- ja bearašdepartementa................................................................................................ 14  Eanandoallodepartementa ........................................................................................................ 16  Birasgáhttendepartementa ........................................................................................................ 20  Olgoriikkadepartementa ........................................................................................................... 21  Justisdepartementa ................................................................................................................... 22 ¶
Juolludeamit sámi ulbmiliidda (1 000 kr) ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2004 ¶
Evttohus  2005 ¶
Pst.  rievdadus  2004-2005 Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶
Gielda- ja guovludepartementa ¶
Dearvvašvuođadepartementa ¶
Mánáid- ja bearašdepartementa ¶
Eanandoallodepartementa ¶
Birasgáhttendepartementa ¶
Ollislaš juolludus ¶
Sámeálbmot foanda ¶
Submi ¶
1) Ollislaš juolludus sámi ulbmiliidda ii leat mearriduvvon. Justisdepartementa boahtá 2004` čavčča mielde čielggadit Sámi  vieruiduvvamat ja riekteoainnut- dutkanprošeavtta loahpaheami formálalaš, fágalaš ja ekonomalaš eavttuid. Sámi  vuoigatvuođalávdegotti rámma mearriduvvo ođđajagimánu 2005` álggus. ¶
Sámediggi ¶
2005:s boahtá Sámediggi bušeahttaárvalusa mielde, hálddašit sullii 234 mill kr sámi  ulbmiliidda. Dát lea sullii 7 mill kr lassáneapmi 2004 ektui (3,1 pst). Sámedikki vuosttaš olles  doaibmajahki lei 1990, ja dalle lei Sámedikki bušeahtta 31,7 mill kr. Ovdáneapmi čuovvu  eiseváldiid ulbmiliid addit Sámediggái stuorát váikkuhanfámu ja válddi sámiid guoskevaš  áššiin. ¶
Sámediggi lea ovdal ee. ožžon ovddasvástádusa juohkit doarjagiid sámi organisašuvnnaide,  kultur-, ealáhus- ja giellaulbmiliidda, ja olu iešguđet fágadepartementtaid doaimmat main lea  erenoamáš mearkkašupmi sámi kultuvrii, leat sirdojuvvon Sámediggái. Máŋŋel go sámeláhka  dohkkehuvvui, de lea eaktuduvvon ahte Sámedikkis galgá leat mearkkašahtti iešráđđenriekti  ja váikkuhanfápmu dáin gažaldagain. ¶
Sámedikkis lea dihto hálddahuslaš áššiid hálddašanovddasvástádus, nugo Sámediggeválggaid  ja iešguđetlágán almmolaš orgánaid ovddasteddjiid nammadeami oktavuođas. Sámedikkis lea  dasa lassin váldi ja váikkuhanfápmu go oassálastá ja go ovddastuvvo iešguđet ge lávdegottiin,  stivrrain ja ráđiin. Earet dan válddi mii Sámedikkis lea sámelága bokte, de lea Sámedikkis  maiddái váldi boazodoallolága, oahpahuslága ja kulturmuitolága olis. ¶
Sámediggi oaččui 1999:s lobi spiehkastit juolludusnjuolggadusa § 4:s bruttobušetterema birra  ja oažžu olles juolladusas Gielda- ja guovludepartementtas ovtta 50-poastta bokte. Seammaláhkái juolluduvvojit Mánáid- ja bearašdepartementta, Oahpahus- ja dutkandepartementta,  Kultur- ja girkodepartementta ja Birasgáhttendepartementta juolludusat 50-poasttaid bokte.  Sámediggi oažžu danne erenoamáš iehčanas friddjadis resursahálddašanovddasvástádusa.  Sámediggi juohká juolludusa dievasčoahkkimisttis skábmamánus jus Stuoradiggi dohkkeha  bušeahta. Sámediggi juohká juolludusa iežas vuoruhemiid vuođul daid eavttuid mielde mat  leat biddjojuvvon Stuoradikki bušeahttamearrádusas. ¶
Sámediggi dieđiha doaimmas birra neahttasiiddus ¶
www.samediggi.no ¶
Foanda ¶
OOD ¶
DD ¶
GGD ¶
Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶
Kap. Poasta  Doaimmat ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta 2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
Sámi oahpahushálddašeapmi, Doarjja Sámediggái ¶
Sámi oahpahushálddašeapmi, Doarjja Sámediggái ¶
Stuora bierggasoastimat ja máŧasdoallan ¶
Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oktasaš  doaibmabijut, Sámi oahpposuorgi  36 746 ¶
Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa  kvalitehtaovddideapmi, Erenoamáš  doaibmagolut  2 500 ¶
Stáhtalaš skuvllat main lea joatkkaoahpahus,  Doaibmagolut  53 511 ¶
Stáhtalaš skuvllat main lea joatkkaoahpahus,  Stuora bierggasoastimat ja máŧasdoallan  1 223 ¶
Oahpahusa sierra IKT-doaimmat, Erenoamáš  doaibmagolut  4 000 ¶
Stáhtalaš allaskuvllat, Doaibmagolut ¶
Stáhtalaš allaskuvllat, Erenoamáš  doaibmagolut  6 ¶
Stáhtalaš allaskuvllat, Stuora bierggasoastimat  ja máŧasdoallan  850 ¶
50 Stáhtadoarjja ¶
771  Submi ¶
1) 52,5 mill kr lea sirdojuvvon  kap. 232.01:s. ¶
2) Meroštallan  3) 2005:s ii leat evttohuvvon juolludus kap. 232, 01 ja 45 poasttaid bokte. Dan kapihttala juolludus lea eanas muddui sirdojuvvon kap. 222:ii. ¶
Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda dáid kapihttaliid ja poasttaid bokte: ¶
Kap. Poasta Doaibmabijut  263 50 ¶
universitehta, Stáhtadoarjja  285 52 ¶
Norgga ¶
dutkanráđđi, Dutkanulbmilat ¶
Kap. 206 Sámi oahpahushálddašeapmi, poasta 50 Doarjja Sámediggái Kapihtal ruhtada Sámi oahpahusossodaga doaibmagoluid, sámi ohppiid oahpponeavvuid  buvttadeami ja ráhkadeami, ja oahpaheddjiid neavvuma geat oahpahit mánáidgárddiid,  vuođđoskuvllaid ja joatkkaoahpahusa sámi ohppiid. Juolludus Sámediggái evttohuvvo  jotkojuvvot seamma dásis go 2004:s. ¶
Kap. 222 Stáhta vuođđo- ja joatkkaskuvllat ja vuođđoskuvlainternáhtat, poasta 01 Doaibmagolut Sámi ohppiid vuođđoskuvllat Dán kapihttala bokte juolluduvvo ruhta sihke sámi ulbmiliidda ja Longyearbyen skuvlii.  Ruđat galget ee gokčat skuvlla ja internáhta doaimma Gaska-Norgga Sámiskuvllas,  Aarbortes, ja Snåase ja Málatvuomi suohkaniid oahpahus- ja internáhttabálvalusaid oastima.  Juolludus galgá maiddái gokčat heaittihuvvon internáhtaid ovddeš bargiid vuordinbálkká  goluid. Suohkanšiehtademiid mielde gokčá stáhta Snåase ja Málatvuomi sámiskuvllaid  goluid. Duogážin dasa go stáhta jođiha Gaska-Norgga Sámiskuvlla, ja dasa lassin addá sierra  juolludusaid Snåase ja Málátvuomi suohkaniid sámi skuvllaide, lea ahte sámi mánát galget  oažžut oahpahusvejolašvuođaid mat nannejit sámi giela ja kultuvrra. Prošeavtta "Lullisámi  oahpahus ruovttuskuvllas" árvvoštallanraporta gárvana 2004 loahpas. Departementa máhccá  fas sámi vuođđoskuvllaoahpahusa organiseremii ja stáhtalaš skuvla- ja internáhttadoaimmaid  gažaldagaide. ¶
Stáhta sámi joatkkaskuvllat Kapihttalii gullá ee. doarjja Sámi joatkkaskuvlii Kárášjogas ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlii Guovdageainnus. Skuvllat galget fállat joatkkaoahpu sámi nuoraide, ja 2005 rájes  galget skuvllat maiddái viidáseappot ovddidit sámi giela ja kultuvrra gáiddusoahpahusa ja  guovllu ealáhusovddideami ja sámi kultuvrra kurse- ja ovddidanbargguid. Ovttasráđiid  Sámedikki ja Finnmárkku Fylkkamánni oahpahusossodagaiguin, galget skuvllat maiddái  oassálastit sámi álbmoga rávis olbmuid oahpahusa nannemis. Departementa boahtá váldit  oktavuođa Finnmárkku fylkkagielddain Ođastus 94` sámi joatkkaoahpahusa árvvoštallama  čuovvoleami hárrái. ¶
2005:s evttohuvvo sámi vuođđo- ja joatkkaskuvllaid juolludus seamma dássái go 2004:s.   Kap. 225 Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oktasaš doaibmabijut, poasta 63 Doarjja vuođđooahpahusa sámegillii Doarjjaortnega ulbmil lea nannet suohkaniid ekonomalaš návccaid fállat oahpahusa  sámegielas ja sámegillii, daid vuoigatvuođaid mielde mat bohtet ovdan oahpahuslága § 6-2:s  ja 6-3:s. Doarjja addo maiddái nannet oahpaheddjiid sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa.  2003-04 skuvlajagi lei sullii 2 800 vuođđoskuvlaoahppis sámegieloahpahus mii lea 7 pst.  sturrosaš lassáneapmi 2002-03 skuvlajagi ektui. Lohkanvirggiid lohku lea bisson oalle  dássedit maŋemus jagiid. 2004` giđa ledje joatkkaoahpahusas 279 oahppi geat ožžo  sámegieloahpahusa, 2003` giđa ledje 232 (Gáldu: GSI). Eatnasat sis ožžo oahpahusa fylkkagielddalaš skuvllain. ¶
2005` juolludus evttohuvvo jotkojuvvot seamma dásis go 2004:s.   Kap. 226 Vuođđooahpahusa kvalitehtaovddideapmi, poasta 21 Erenoamáš doaibmagolut ja kap. 248 Oahpahusa sierra IKT-doaimmat, poasta 21 Erenoamáš doaibmagolut Oahpahus- ja dutkandepartementa lea addán doarjaga Sámediggái movttiidahttit sámi oahpahusa IKT geavaheami, erenoamážit sámi skuvlaneahta ja sámegiel digitála oahpponeavvuid  ráhkadeami várás. Dasa lassin lea juolluduvvon doarjja pedagogalaš ovddidanprošeavttaide  maid Sámediggi fuolaha, ja lullisámi guovllu gáiddusoahpahussii. Maŋemus jagiid lea  vuođđoskuvlii ráhkaduvvon sámegielalaš diagnostalaš lohkandáidogeahččaleapmi. Sámediggi  lea fuolahan geahččalemiid skuvllaide main leat sámi oahppit. 2005:s evttohuvvo  juolluduvvot 4,5 mill kr sámi ulbmiliidda dán guovtti bušeahttakapihttala bokte. ¶
Kap. 263 Tromssa universitehta, poasta 50 Stáhtadoarjja Tromssa universitehtii juolluduvvui 2001:s ruhta guovtti stipendiáhtavirgái mat leat  várrejuvvon sámi dutkamii. 2002 rájes lea juolludus biddjon universitehta bušeahttarámmii. ¶
Kap. 274 Stáhtalaš allaskuvllat, poasta 50 Stáhtadoarjja Árv. S. nr. 12 (2002-2003) ja St. dieđ. nr. 34 (2001-2002) Kvalitehtaođastus Sámi alit oahpu ja dutkama birra meannudettiin, doarjjui Stuoradiggi sámi oahpahusa ja dutkama viidáset  nannema. Ráđđehusa ulbmil lea ee. nannet sámi alit oahpu ja dutkama oppalaččat ja buoridit  sámegielat studeanttaid rekruterema. Lea mávssolaš buoridit máhtu sámi servodatdili ja sámi  giela ja kultuvrra birra. ¶
Sámi allaskuvla lea Stuoradikki meannudeami vuođul St. dieđ. nr. 34 (2001-2002)  oktavuođas, evttohan guhkilmas plána dasa movt ásahusa heivešii nuppástuhttit dieđalaš  allaskuvlan. NOKUT ferte akrediteret Sámi allaskuvlla dieđalaš allaskuvlan. Dát mearkkaša  ahte allaskuvla ferte deavdit daid gáibádusaid mat ovdanbohtet universitehta- ja allaskuvlalága ja priváhta allaskuvlalága akkrediteren-, árvvoštallan- ja dohkkehusnjuolggadusaid § ¶
7.4:s. Allaskuvla ferte ee. oažžut dohkkehuvvot vuoigatvuođa addit doavttirgráda. Dieđalaš  allaskuvlla dohkkeheapmi mearriduvvo gonagaslaš resolušuvnna bokte. ¶
Davviriikkaid ministtarráđđi lea mearridan ahte buot davviriikkalaš instituhtat galget sirdojuvvot iešguđet ruovtturiikkaide ja ahte dat ožžot eanet ovddasvástádusa ruhtadit instituhtaid.  2005 ja 2007 gaskka unnidišgoahtá Davviriikkaid ministtarráđđi Davviriikkaid Sámi  Instituhta ruhtadeami. Norgga ruhtadeapmi instituhttii lassána Oahpahus- ja dutkandepartementta bušeahta bokte. Instituhttii lea evttohuvvon juolluduvvot 1,2 mill kr 2005:s.  Oahpahus- ja dutkandepartementta mihttu lea ahte Davviriikkaid Sámi Instituhta fágalaš  doaibma organiserejuvvo Sámi allaskuvlla vuollái. Ulbmil lea ee. oččodit sámi guovllu  oppalaš oahpahus- ja dutkanáŋgiruššama goabbatbeallásaš nannema.  Ráđđehus evttoha stuoridit Sámi allaskuvlla bušeahttarámma 500 000 kruvnnoin sámi  alitoahpu oahppogirjjiid almmuheami várás. ¶
St. dieđ. nr. 34:s (2001-2002) Kvalitehtaođastus Sámi alit oahpu ja dutkama birra, namu- huvvo lullisámi giela ja kultuvrra ja julevsámegiela nanusnuhttin. Davvi-Trøndelága allaskuvla lea máŋga jagi ožžon 300 000 kr sturrosaš sierra juolludusa lullisámegiela ja kultuvrra  várás. Juolludus joatkašuvvá 2004:s. 2005` stáhtabušeahtas árvala Ráđđehus juolludit  Budeaju allaskuvlii ja Davvi-Trøndelága allaskuvlii 300 000 kr goabbáinai nannet ja ovddidit  julevsámegiela ja lullisámegiela fágasurggiid. ¶
Kap. 285 Norgga dutkanráđđi, poasta 52 Dutkanulbmilat Sámi dutkan oažžu doarjaga kap. 285 poasta 52 bokte. Doarjja addo vuosttažettiin Sámi  dutkanprográmma (2001-2005) bokte. Prográmma ruhtaduvvo eanas muddui Oahpahus- ja  dutkandepartementta ruđaiguin ja Gielda- ja guovludepartementa juolluda oasi. Prográmma,  mas leat sihke humanisttalaš ja servodatdieđalaš suorggit, galgá doarjut gelbbolašvuođaloktema, rekruterema ja movttiidahttit fágaidgaskasaš ja máŋggaásahuslaš ovttasbargui.  Sámegiela ovddideapmi dieđagiellan deattuhuvvo erenoamážit. 2004:s ruhtadii prográmma  oktiibuot 37 prošeavtta mat ledje sihke humanisttalaš ja servodatdieđalaš dutkanprošeavttat.  Sullii viđádasoassi prošeavttain oaččui smávit juolludusaid gaskkusteapmái, mii čuovvu  prográmma gaskkustanáŋgiruššama prográmmaáigodaga loahpahettiin. Prográmma áŋgiruššá  erenoamážit nissonolbmuid rekruteremis. 2004:s juolluduvvojedje studeantastipenddat logi  nissonolbmui ja ovtta dievdoolbmui, doavttirgrádastipenddat guđa nissonolbmui ja guovtti  dievdoolbmui ja poastadoavttirstipenda ovtta nissonolbmui. Sullii 6,7 mill kr 2004` poastajuolludusas golahuvvo prográmmii. Prográmmaruđat bisuhuvvojit vuordimis seamma dásis  2005:s.  Kap. 285 poasta 52 juolludus lea maiddái golahuvvon sámi prošeavttaide Dutkanráđi eará  áŋgiruššansurggiin, ee. KUNSTI-prográmma, Dutkanráđi giellateknologalaš prográmma,  gullevaš prošektii. Oahpahus- ja dutkandepartementta kap. 285 poasta 52 ja Dutkan- ja  ođasmahttinfoandda kap. 286 poasta 50 ruhtadit KUNSTI-prográmma. Dát foanda ruhtada  maiddái eamiálbmotprošeavtta mas globaliserema áŋgiruššama sámi bealli deattuhuvvo.   Guovdageainnu dieđavisti Oahpahus- ja dutkandepartementa vuoruha Guovdageainnu ođđa dieđavistti huksenbarggu.  Ođđa vistti vejolaš geavaheaddjit leat Sámi allaskuvla, Sis-Finnmárkku studeantaovttastus,  Sámi erenoamáš pedagogihkalaš doarjja, Davviriikkaid Sámi Instituhtta, Sámedikki  oahpahusossodat, Sámedikki giellaossodat, Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Sámi arkiiva. Ulbmil ođđa visttiin lea čohkket sámegielalaš doaimmaid ja sámi  dieđalaš doaimmaid stuorát birrasii. Statsbygg galgá lágidit ođđa vistti. Ovttasráđiid geavaheddjiiguin lea programerenproseassa ja doaibmaanalysa čađahuvvon. 2004:s lea maiddái  lágiduvvon plánen- ja hábmengilvu ja arkiteakta lea válljejuvvon. ¶
Kap. Poasta  Doaibmabijut ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
Sámi kulturulbmilat ¶
Nuortasámi dávvirvuorká ¶
Sámi giellateknologiija ¶
Sámi arkiiva ¶
Doarjja sámi aviissaide ¶
Submi ¶
Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakapihttaliid bokte: ¶
Doaibmabijut ¶
Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 53 Sámi kulturulbmilat 2002` stáhtabušeahta rájes sirdojuvvojit iešguđetlágán sámi kulturulbmiliid juolludusat  Sámediggái ovtta poastta bokte. Poasta gokčá doarjagiid sámi sierrabibliotehkii, johtti girjerájusbálvalussii, sámi dáiddárstipenddaide, sámi dáiddaásahusaid čájáhusbuhtadeapmái, báikenammanevvohahkii ja sámi giellalága čađaheapmái, sámi museaide, sámi musihkkafestiválaide ja Beaivváš Sámi Teáhterii. 2005 rájes evttohuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin ja  Riikaarkivárain 0,7 mill kr sámi arkiivii dán poastta bokte sirdojuvvot stáhtalaš Arkiivadoaimmahahkii. ¶
Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 73 Našovnnalaš kulturviesut Nuortasámi dávvirvuorká Njávdámis lea organiserejuvvon prošeaktan maid Sámediggi ja  Mátta-Várjjaga gielda ruhtadit. Sámediggi lea válljen Nuortasámi dávvirvuorkká Njávdámis  sámi duhátjagibáikin. Sámediggi nammadii dávvirvuorkká stivrra 2004:s. Kultur- ja  girkodepartementa lea juolludan oktiibuot 30 mill kruvnno ođđa dávvirvuorkávistti huksemii.  Ovdalaččas lea juolluduvvon 3,8 mill kruvnno. Dávvirvuorkká prošekteren álggahuvvo 2004`  čavčča ja huksemat vurdojuvvojit álggahuvvot 2005` geasi. 2005` juolludusas našovnnalaš  kulturvisttiide evttoha Kultur- ja girkodepartementa 12 mill kruvnno viidásetprošekteremii ja  huksemii. Dalle báhcá vel 14,2 mill kruvnno huksendoarjjan boahttevaš jagiide. ¶
Kap. 326 Giella-, girjjálašvuohta ja girjerájusulbmilat, poasta 01  Sámi bibliografiija Našovnnabibliotehkas lea 1993 rájes leamaš sámi bibliografiija vásedin doaibman. Earret  sámegielmateriála, de lea maiddái girjjálašvuohta eará gielaide, buot sámi guoskevaš  fágasurggiin ja fáttáin váldon fárrui. Ulbmil lea oktasaš davviriikkalaš bibliografiija. Dássožii  lea sámi bibliografiija almmuhuvvon deaddiluvvon hámis golmma háve, ja dan sáhttá maiddái  dábuhit elektrovnnalaš dokumentan. ¶
Kap. 326 Giella-, girjjálašvuohta ja girjerájusulbmilat, poasta 78 Iešguđet lágán fásta doaimmat Sámi giellateknologiijja ovddideami várás, juolluda Kultur- ja girkodepartementa 1,5 mill  kruvnno golmmá jagi badjel sámegiel dárkkistanprográmma ráhkadeapmái maid Sámediggi  jođiha. 2005:s evttohuvvo juolluduvvot 0,5 mill kruvnno dán ulbmilii. ¶
Kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poasta 72 Guovddášdoaibmaásahusat Eaktuduvvo ahte Davvi-Norgga filbmaguovddáš OS doarju unnimusat ovtta sámi filmma  buvttadeami jahkásaččat jus galgá oažžut doarjaga kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poasta  72 Guovddášdoaibmaásahusat bokte. ¶
Kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide Sámi aviissaid doarjja juolluduvvo kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide  vuolde. Sámi aviissat leat ožžon stáhtadoarjaga 1979 rájes, 1987 rájes sierra bušeahttapoastta  bokte. Doarjjaortnet lea regulerejuvvon njukčamánu 17.b. 1997` sámi aviissaid doarjaga  njuolggadusain. Preassadoarjja lea vuosttažettiin ásahuvvon danne go preassas lea  mearkkašupmi demokratiijja ja sátnefriddjavuođa bisuheamis. Dasto lea sámi aviissain  deaŧalaš mearkkašupmi sámi čállingiela seailluheamis ja ovddideamis. 2004:s juolluduvvui  dán poastta bokte 11,6 mill kr, mii lei 0,4 mill kr eanet go ovddit jagi. 2005 bušeahttaáigodahkii evttohuvvo juolluduvvot 12,9 mill kr. ¶
Kap. 340 Girkolaš hálddahus, poasta 01, Doaibmagolut,  poasta 71 Girkolaš ulbmiliid doarjja ja poasta 75 Oskkuoahpahus  Doaibmajuolludusas mii addo Girkoráđđái kap. 340, poastta 01 bokte, gullá oassi máiddái  Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin ásahii Sámi girkoráđi, ja ulbmilin lea leahket sámi girkogažaldagaid guovddášgirkolaš orgánan. ¶
Poastta 71 bokte Girkolaš ulbmiliid doarjja lea máŋga jagi addon doarjja Norgga Biibbalsearvái ođđasit jorgalit biibbalosiid sámegillii. Ođđa testamentta jorgalus davvisámegillii  gárvanii 1998:s. Seammás álggahuvvui bargu jorgalit boares testamentta davvisámegillii.  2005` juolludusevttohus dán poastta vuolde mii lea 1,2 mill kr, gusto eanas muddui dán  bargui mii vuordimis bistá 10 jagi. Dán poastta bokte juolluduvvojit maiddái ruđat sámi  guovlluid katekehtaid ja diakonaid bálká- ja doaibmagoluide.  Dan doarjagis mii juolluduvvo poasta 75 bokte Norgga girku oskkuoahpahusa várás, lea sámi  álbmoga oahppofálaldaga ovddideapmi vuoruhuvvon áŋgiruššansuorgi. Davvi-Norgga searvegottiin ožžot máŋga searvegotti main lea sámegielat álbmot 2004 rájes, stáhtadoarjaga čađahit  viiddis ja vuogálaš oahpahusfálaldaga. 2005` bušeahttaárvalus lea mearkkašahtti lassáneapmi,  ja boahtá mearkkašit stuorát áŋgiruššama maiddái sámi álbmoga guovdu. ¶
Kap. 341 Báhppagoddi, poasta 01 Doaibmagolut Oassin girku báhppabálvalusas, mii ruhtaduvvo kap. 341, poastta 01 bokte, lea maiddái sámi  álbmoga girkolaš bálvalus. Dása gullet ee. Davvi-Hålogalándda bismágotti sámegielat báhpat,  ja sierra lullisámi báhppa- ja diakonavirgi Nidaros bismágottis. Davvi-Hålogalánddas lea  maiddái bismágoddekapellána guhte bargá guovlluin gos sámit ásset bieđgguid. Girkus lea  maiddái dulkobálvalus masa gullet golbma dulkka 70 pst. virggis ja guokte dulkka 20 pst.  virggis. ¶
Gielda- ja guovludepartementa ¶
Doaibmabijut ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
540 50  Sámediggi ¶
138 750  540 54  Vuoitu Sámeálbmotfonddas ¶
4 650  541 70  Doarjja sámi ulbmiliidda ¶
1 100  541 72  Sámi giella ja diehtojuohkin j ea ¶
2 680  541 73  Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja ¶
gaskkustanguovddáš ¶
542 1  Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ¶
2 050  571 64  Árvvoštusdoarjja ¶
Submi ¶
156 980  1) Dasa lassin oaččui Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš 1,2 mill kr Olgoriikkadepartementtas. 2003:s golahii Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš 361 000 kr eambbo, danne go  dihtorrusttegat ja elektrovnnalaš arkiivavuogádatoahpahus mielddisbuvttii vuorddekeahtes goluid. Guovddáš  galgá golahit seamma mađi unnit 2004:s. ¶
Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušehttakapihttaliid bokte: ¶
Doaibmabijut ¶
500 21  Sierra dutkan- ja čielggadandoaimmat  500 50  Norgga dutkanráđi dutkanprográmma  552 70  Našovnnalaš doaibmabijut guovlluovddideami várás, Interreg ¶
Sámepolitihka váldoulbmilat ¶
Vuođđolága § 110a ja sámeláhka leat vuođđun ráđđehusa ulbmilii lágidit sámi álbmogii  vejolašvuođa nannet ja ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Ráđđehusa  ulbmilat bohtet muđui ovdan čuovvovaš mihttomeriin: ¶
1. Ovttastahttit sámepolitihka ja ovdánahttit ovttasbargovugiid ja ráđđádallamiid Dálá  čađahuvvo sámi ja sámiide guoskevaš bargu ráđđehusa ulbmiliid mielde ollislaš  sámepolitihka hárrái, mas sámit ieža Sámedikki bokte ja eará áigeguovdilis organisašuvnnaid  bokte váikkuhit ja ovddidit eavttuid. Lea deaŧalaš ahte Sámediggi ja eará áigeguovdilis  organisašuvnnat bohtet árrat fárrui láhkabargoprosessaide ja sullasaš bargguide, vai sámi  beroštumit vissásit ja duođas besset váikkuhit daidda doaimmaide ja mearrádusaide mat  guoskkahit sámi beroštumiid. ¶
Ráđđehus dáhttu ovdánahttit ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbargovugiid, ja dáhttu čuovvolit  álbmotrievttálaš geatnegasvuođa ráđđádallat sápmelaš eamiálbmogiin dohkálaš vuogi mielde.  Lea deatalaš ahte ráđđehus ja Sámediggi bohtet ovttaide movt ovttas meannudit sámi  beroštumiid guoskevaš áššiid. Sámediggi ja Gielda- ja guovludepartementa leat danne  álggahan ságastallamiid mas lea ulbmilin gávnnahit njuolggadusaid dasa movt stáhtalaš  eiseváldit ja Sámediggi galggaše ráđđádallat dain áššiin main lea njuolgga mearkkašupmi  sápmelaččaide. ¶
2. Movttiidahttit geavahit sámegiela aktiivvalaččat eanet oktavuođain Ráđđehussii lea erenoamáš deaŧalaš  čalmmustahttit sámegiela, ja áigu láhčit dili nu ahte  sámegiella eambbo geavahuvvo maiddái almmolaš oktavuođain. Vuordámuš lea ahte  almmolaš doaimmat lágidit čálalaš gulahallama sámegillii. Ráđđehusa mihttu leat almmolaš  sámegielskovit, ja ahte sámi namat, báikenamat, čujuhusat jna registrerejuvvojit riekta.  Sámegielgeavaheapmi dihtoroktavuođain lea hui deaŧalaš doaibmabidju sámegiela nannedettiin. Danne mearridii Ráđđehus geassemánu 2003:s ahte stáhtalaš etáhtat galget árvvo ¶
štallat sámegieldoarjaga dárbbuid vai fuolaha sámegielgeavaheami go prográmmat/dihtorvuođut ođastuvvojit. Ráđđehusa deaŧaleamos áŋgiruššansurggiide boahttevaš jagiid gullá  maiddái sámegiella ja IT. Dát mearkkaša ee. ahte joatkit ovttasbarggu Sámedikkiin čađahit  Sámedikki eSápmiplána ja eará IT gažaldagaid, SamIT (Sámegiela ja IT gelbbolašvuođabása  – ¶
www.sámit.no ¶
) ovddideami ja doaimma, davviriikkalaš ovttasbarggu ja vejolaččat ruđalaččat doarjut prošeavttaid mat leat mielde nanneme sámegiela ealli giellan maiddái ITmáilmmis, vrd kap. 541, poasta 72.  Ráđđehus lea mearridan ahte buot departementtat galget válbmet iežaset láhka- ja njuolggadusjorgalanplána ovdal njukčamánu 1.b. 2005. Vai stáhtalaš etáhtat fuomášit jorgalandárbbu  ja vai sámegielgeavaheapmi dovddusnuvvá, de áigot departementtat juolludusreivviin  iešguđet áigeguovdilis stáhtalaš organaide, čilget sámelága giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid. Stáhtalaš doaimmat ávžžuhuvvojit jorgalahttit njuolggadusaid ja almmuhusaid sámelága njuolggadusaid mielde ja maiddái almmustahttit daid.  Ovdal 2004` loahpa galget buot departementtaid ja Stáhtaministara kantuvrra dieđut leat  sámegillii ODIN` sámegielsiidduin. Teaksta almmuhuvvo eanas muddui davvi-sámegillii,  muhto ráđđehus boahtá maid atnit julevsámegiela ja lulli-sámegiela.  2004`  čavčča juolludii Kultur- ja girkodepartementa, Oahpahus- ja dutkandepartementa ja  Gielda- ja guovludepartementa 6 mill kruvnno elektrovnnalaš teakstameannudeami sámi  dárkkistanprográmma ráhkadeapmái. Dát teknologiija – grammatihkka- ja stávendárkkisteapmi, sátnejuohkinprográmma js synonymasátnegirji – lea hui mávssolaš veahkkeneavvu  sámegiela ovdáneamis ja áittardeamis. Prošeavtta bohtosat galget leat ávkin buot sámegielat  dihtorgeavaheddjiide. Sámediggi galgá jođihit dán máŋggajagi barggu, ja juolluda maiddái  5,3 mill kr prošektii. ¶
3. Buoridit máhtu sámi dilálašvuođaid birra ja čalmmustahttit sámi kultuvrra lasi dutkama ja gaskkusteami bokte Ráđđehus oaivvilda diehtojuohkima ja máhtolašvuođa sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra,  eastadit negatiiva guottuid sámiid ja sámi kulturovddideami guovdu. Ráđđehus dáhttu danne  buoridit máhtolašvuođa sámi diliid birra. Sámi "ofelaš" - prošeavtta bokte dáhttu ráđđehus  ollistit eará diehtojuohkindoaimmaid ja addit sámi nuoraide barggu juohkit dieđuid dáčča  nuoraide sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra. Ofelaččat galget ee. galledit joatkkaskuvllaid miehtá riikka. Golbma sámi ofelačča nammaduvvojedje 2004` Riddu Riđđu  festiválas. Nuorat bohtet doaibmat ofelažžan jagi. Sii leat hálddahuslaččat  čadnon Sámi  allaskuvlii Guovdageainnus, mas lea ovddasvástádus praktihkalaččat  čađahit prošeavtta.  Gielda- ja guovludepartementa lea ruhtadan prošeavtta. Prošeakta jotkojuvvo 2005:s. ¶
Ráđđehus dáhttu kártet dálá máhtu ja dutkama das manne negatiiva guottut sámiid ja  sápmelašvuođa guovdu čuožžilit, ja movt dákkár guottuid sáhttá eastadit. Ráđđehus árvvoštalláálggahit viidáset DjO-doaimma dán suorggis, vrd. doaibmaplána rasismma ja vealaheami vuostá, mii ovddiduvvui suoidnemánu 2002:s. Gielda- ja guovludepartementa ruhtada  2004:s Norgga sámi álbmoga iešvásihuvvon rasisma ja vealaheami iskkadeami. Departementa  áigu joatkit iskkademiin 2005:s.  Geahča maiddái kap. 500, poasta 21 Sierra dutkan- ja čielggadandoaimmat. ¶
4. Nannet sámi ealáhusaid Sámi kultuvrra ja giela viidáset ovdáneami eaktun leat nana ja njuovžilis ealáhusat. Ráđđehus  áigu nannet sámi ealáhusaeallima oppalaš ealáhuspolitihka bokte. Sis-Finnmárkku ealáhuseallima kapitálavárit fertejit nannejuvvot, seammás go sámi ealáhuseallimii sihkkarastojuvvojit buorit, vurdojuvvon ja bealátkeahtes rámmaeavttut. St. dieđ. nr. 8:s (2003-2004)  Finnmárkku ja Davvi-Tromssa doaibmaavádaga birra, čilge ráđđehus guovllu ealáhuseallima ¶
áŋgiruššamiiddis birra. Ráđđehus lea maiddái guorahallan boazodoalu vearro- ja divatortnega  árvoháhkama lassáneami olis. Lea ásahuvvon sierra vearrogeasus buot boazodolliide geain lea  sisaboahtu boazodoalus.   Ráđđehus áigu láhčit dili dasa ahte árbevirolaš máhttu ja ođđaáigásaš teknologiija šattaše  vuođđun sámi guovlluid ekonomalaš ođasmahttimii ja boahttevaš ássamii. Ulbmilaš kulturvuđolaš ealáhusovddideami áŋgiruššan ja lagas ovttasdoaibma ealáhuseallima, DjO-birrasa ja  kultureallima gaskka, ferte čadnot nanabistevaš ovddidanpolitihkkii. ¶
5. Nannet davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu eamiálbmogiid gaskka ja eamiálbmogiid birra Ráđđehus lea joatkán ovttasbargu sámi áššiid ovddasvástideaddji ministariid ja Suoma, Ruoŧa  ja Norgga sámediggepresidenttaid gaskka mii ásahuvvui 2000:s,  ja man ulbmil lea jámmadit  čuvget, guorahallat ja meannudit sámi gažaldagaid maid hárrái leat oktasaš beroštumit. 2001:s  mearridedje ministarat ja sámediggepresidenttat nammadit áššedovdijoavkku mii galgá  ráhkadit árvalusa davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii. Áššedovdijoavku álggahii barggus  ođđajagimánus 2003, ja joavkku áigumuš lea válbmet sámekonvenšuvdnaárvalusa 2005:s.  Ministarat ja presidenttat leat maiddái ásahan davviriikkalaš sámi giellabálkášumi –  Gollegiella – mainna rámida ja čalmmustahttá davviriikkaid ja Ruošša sámegieláŋgiruššama-  ja barggu. Giellabálkášupmi juhkkojuvvo juohke nuppi jagi, vuohččan skábmamánus 2004. ¶
Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkit leat ásahan oktasaš ovttasbargoorgána, namalassii Sámi  parlamentáralaš ráđi. Ráđđi lea institušunaliserejuvvon ovttasbargu sámedikkiid gaskka  dakkár áššiin mat guoskkahit sámiid máŋgga stáhtas dahje sámiid oktan álbmogin. Ráđđi lea  deaŧalaš orgána ođđa davviriikkalaš ovttasbarggus, muhto das boahtá maiddái leat mearkkašupmi gaskariikkalaš oktavuođain.  Kap. 500, poasta 21 Sierra dutkan- ja čielggadanprográmmat/ kap. 500, poasta 50 Norgga dutkanráđi dutkanprográmma Poasttaide gullet buot Gielda- ja guovludepartementta ovddasvástádussurggiid dutkan- ja  čielggadandoaimmat. ¶
Suorgeprinsihpa geažil leat máŋgga departementtas ja vuolit etáhtas DjO-doaimmat (dárogillii  FoU) sámi dilálašvuođaid birra. Gielda- ja guovludepartementa lea 2001 rájes juolludan ruđa  Norgga dutkanráđi sámi dutkanprográmmii (2001-2005). Prográmma ulbmil lea rekruteret  dutkkiid ja movttiidahttit dutkamii mii buvttášii ođđa máhtu ja ođđa perspektiivvaid, ovddidit  sámegiela dieđagiellan ja movttiidahttit sámi dutkama fágaidrasttideaddji ja ásahusgaskasaš  ovttasbargui sihke riikkadásis, davviriikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Go prográmmaáigodat nohká, de boahtá Dutkanráđđi árvvoštallat prográmma ulbmila ja árjjalašvuođa  ovttasráđiid sámepolitihkalaš ja sámifágalaš birrasiiguin, ja dasto joatkit prográmmain dálá  hámis dahje divodemiiguin. Prinsihpalaččat lea Dutkanráđđi geatnegahtton árvvoštallat lea go  sámi áššiid dutkan áigeguovdil maiddái eará dutkanprográmmaid oktavuođas. Departementta  jahkásaš 1,5 mill kr sturrosaš juolludus Norgga dutkanráđi sámi dutkanprográmmii, evttohuvvo lasihuvvot 2,5 mill kruvdnii 2005:s.  Gielda- ja guovludepartementa lea juolludan ruđa Tromssa universitehtii čađahit Norgga  birgenlágidutkosa. Dutkkus lea stuora birgenlágiiskkadeami oassi mii čađahuvvo 11 árktalaš  guovllu eamiálbmogiid gaskka. Departementa lea maiddái juolludan ruđa Nordlandsforskningii árvvoštallat prosessaid mat leat čadnon guovtti luossa- ja guvžábiebmankonsešuvdnii Mosskes Divttasvuonas. Sámediggi lea ožžon ruđa joatkit prošeavtta Sámi statistihkka man ulbmil lea lágidit dilálašvuođaid kvantitatiiva dieđuid organiseremii. ¶
Kap. 540, poasta 50 Sámediggi Álbmotválljejun orgánan lea Sámedikkis stuora friddjavuohta. Dat ii leat ráđđehusa vuollásaš  orgána, ja ráđđehusas ii lea danne ovddasvástádus Sámedikki politihkalaš doaimmas dahje  dain politihkalaš mearrádusain maid Sámediggi dahká. Dál hálddaša Sámediggi máŋga  doarjjaortnega ja doaimma maid departementtat leat dasa sirdán. ¶
2005:s evttoha ráđđehus juolludit 143,4 mill kr poasta 50 bokte. 1,5 mill kr dás galgá gokčat  sámediggeválggaid oassalasti bellodagaid/organisašuvnnaid/listtuid diehtojuohkinbargguid, ja  dat galgá maiddái gokčat Sámedikki diehtojuohkinbarggu 2005` sámediggeválggaid oktavuođas.  Dasa lassin juolluduvvo 7 mill kr kap. 571 poasttas 64 Árvvoštusdoarjja, sámegiela  hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođadoaimmaid várás. ¶
Kap. 541, poasta 54 Vuoitu Sámeálbmotfoanddas Stuoradiggi mearridii geassemánu 16.b. 2000 juolludit 75 mill kr “Sámeálbmotfondii” 2000`  dárkkistuvvon našunálabušeahta oktavuođas. Ruhtadanlávdegotti eanetlohku celkkii foandda  ulbmila birra ahte foandda vuoitu galgá adnot iešguđet doaibmabijuide mat nannejit sámi  giela ja kultuvrra. Stuoradikki mearrádus čilge foandda vuođđudeapmin leat oktasaš  buhtadussan daid vahágiid ja vearrivuođaid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka dagahii sámi  álbmoga ovdii. Supmis mii biddjo Sámedikki háldui 2005` bušeahta bokte, lea reantovuoitu  ođđajagimánu 1.b. 2004 rájes juovlamánu 31.b. 2004 rádjái ja dat lea 4,65 mill kr. Foandda  vuoitu ii gula Sámedikki rámmajuolludussii. ¶
Kap. 541, poasta 70 Doarjja sámi ulbmiliidda 2005:s evttoha Ráđđehus juolludit departementta háldui 1,1 mill kr dán poastta bokte. Ulbmil  lea seailluhit ja ovddidit sámi identitehta, kultuvrra ja servodateallima. Ovdal almmuhuvvui  doarjjaortnet jahkásaččat. Departementa ii ane dan šat ulbmilažžan poastta sturrodaga geažil. ¶
Kap. 541, poasta 72 Sámi giella ja diehtojuohkin 2005:s várrejuvvo 2,68 mill kr ráđđehusa sámegiela ja diehtojuohkin áŋgiruššamiidda. Ulbmil  lea láhčit dili lasi almmolaš sámegielgeavaheapmái, eanet almmolaš dieđuid sámegielagiidda  ja ahte dieđut sámi dilálašvuođaid birra norgga álbmogii oppalaččat buorránit. ¶
Kap. 541, poasta 73 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Ráđđehusa áigumuš lea ásahit riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui  2005` vuosttaš jahkebeali, vai dakko bokte nanne riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu.  Guovddáš galgá gaskkustit ja lonuhit dieđuid ja oččodit árktalaš guovlluid boazodoalloálbmogiid fágalaččat ovttasbargagoahtit. Bargu galgá leat ávkin ealáhusdoibmiide, almmolaš  eiseváldiide, dutkanbirrasiidda ja eará fágabirrasiidda ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide  ja ovttasbargoorgánaide. Doibmii evttohuvvo juolluduvvot ruhta máŋgga departementabušeahta bokte. Gielda- ja guovludepartementta bealis evttohuvvo juolluduvvot 750 000 kr  guovddážii. ¶
Kap. 542, poasta 1 Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus rahppui virggálaččat  čakčamánu 1.b. 2003. Guovddáža deaŧaleamos barggut leat diehtojuohkin, duođašteapmi ja  fierpmádathuksen. Lea sávahahtti ahte Guovddáš ásaha fágalaš fierpmádagaid eará ásahusaide  mat barget eamiálbmotgažaldagaiguin riikaviidosaččat ja riikkaidgaskasaččat. Guovddáš  boahtá  čujuhit ođđa dutkandárbbuide, muhto dat ii galgga ieš leat dutkanásahus. Gielda- ja  guovludepartementa evttoha juolludit 2,05 mill kr 2005:s. Olgoriikkadepartementa joatká  iežas 1,2 mill kr:saš juolludemiin. ¶
Kap. 552, poasta 72 Našovnnalaš doaibmabijut guovlluidovddideami várás ¶
Juolludusa ulbmil lea ovddidit guovlluid ealáhusaid ja árvoháhkama. Dát galgá čađahuvvot  nuppástuhttimiid, innovašuvnna ja ođđasisálggahemiid movttiidahttima bokte. Bargu  čađahuvvo ovttasráđiid guovllulaš, našovnnalaš ja riikkaidgaskasaš bealálaččaiguin. 2005:s  evttohuvvo oppalaččat 269,3 mill kr juolludus kap. 552, poastta 72 bokte. Sámedikki  oassálastin rádjerasttideaddji Interreg-prográmmain ruhtaduvvo dán poastta bokte. Sámediggi  oaččui 2,2 mill kr 2003:s ja 2,1 mill kr 2004:s. 2005` juolludus čielgá 2004` čavčča mielde. ¶
Dearvvašvuođadepartementa ¶
Kap. Poasta  Doaibma ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta 2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa  plána ¶
1) 2003` juolludusat addojuvvojedje kap. 701 poasta 21 bokte ¶
Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakapihttaliid bokte: ¶
Kap. Poasta Doaibmabijut ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta 2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
Psykalaš dearvvašvuođasuodjalus ¶
Sámi doaibmabijuid várrejuvvon ruđat mat ovdal juolluduvvojedje kap. 732 poasta 74 bokte,  leat 2003 rájes biddjon Dearvvašvuohta Davvin vuođđojuolludussii ja jotkojuvvojit. ¶
Kap. 728. NOU 1995:6 Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa plána ¶
2004` doaibmabijut 2004:s biddjo 10,7 mill kruvnno "Girjáivuohta- ja ovttaárvosašvuohta" nammasaš doaibmaplána áigumušaid čađaheapmái. Dát doaibmaplána lea NOU 1995:6 Norgga sámi álbmoga  dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa plána čuovvoleapmi. Ruđain lea 5,1 mill kr sirdojuvvon  Sámediggái ja gollá eanasmuddui 2 fágavirgái dearvvašvuođa- ja sosiálaáššiid čuovvoleami  várás, rehabiliterenstipenddaid joatkimii ja prošeaktadoaimmaide. 2002` evaluerema mielde,  lea Sámedikkis iehčanas ovddasvástádus hálddašit doarjjaruđaid.  Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta hálddaša reasta 5,6 mill kr eará plánadoaibmabijuid  álggaheami várás. Sámi dearvvašvuođa dutkama guovddáš lea 2004:s ožžon 4,3 mill kr  dábálaš doibmii ja sámi guovlluid dearvvašvuođa-  ja birgenlágiguorahallama gárvvisteapmái.  Reasta ruđat adnojit sámi diehtojuohkinbálvalusa ásaheapmái, jorgalanbargguide, dulkaoahpu  ovdaprošektii ja sámi logopedavirggi oasseruhtadeapmái mii galgá álggahuvvot Sonjatun  dearvvašvuođaguovddážii Ráissas. ¶
2005` doaibmabijut  2005:s jotkojuvvo "Girjáivuohta ja ovttaárvosašvuohta" doaibmaplána čađaheapmi. Departementa eaktuda lagas ovttasbarggu Sámedikki ja Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta gaskka  doaibmaplána doaibmabijuid čađahettiin. Doaibmaplána gusto 2002-2005 áigodagas. Plána  čuovvoleapmi galgá čielgat 2005 mielde. ¶
Kap. 743 Stáhtalaš doaibmabijut psykalaš dearvvašvuođa arvvosmahttimis Psykalaš dearvvašvuođa Álggahanplánas daddjo ahte sápmelaš olbmuide geat gillájit  psykalaččat, galgá nannejuvvot fálaldat gelbbolašvuođaguovddáža huksema bokte ja dikšunbálvalusa viiddideami bokte. ¶
Dearvvašvuođadepartementa áigu joatkit plánain viiddidit Kárášjoga ja Leavnnja psykalaš  dearvvašvuođasuodjalusa riikaviidosaš gelbbolašvuođabásan sámi álbmoga bálvalusaid várás.  Bearašossodaga ja nuoraidpsykiatriija fáhkkasajiid huksen lea vuoruhuvvon doaibmabidju.  Ulbmila ollislaš juolludeapmi 2004:s lea su. 13 mill kr (6 mill kr lassáneapmi 2003 rájes).  2005` juolludeapmi plánejuvvo lasihuvvot sullii 18 mill kruvdnii. ¶
Mánáid- ja bearašdepartementa ¶
Doaibmabijut ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
856 50  Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide ¶
Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš kapihttaliid bokte: ¶
Doaibmabijut ¶
854 21  Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, Sierra doaibmagolut  854 71  Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, Ovddidan- ja diehtojuohkinbargu j.e.  857 70  Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, Mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat  857 79  Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, Riikkaidgaskasaš nuoraidbargu ¶
Kap. 854 Mánáid ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, poasta 21 Sierra doaibmagolut MBD áigu 2005:s joatkit doaibmadoarjagiin Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii. Guovddáš áŋgiruššá ee. dutkan-, ovddidan- ja gaskkustanbargguin dain oktavuođain go mánáidsuodjalus deaivida máŋggakultuvrralaš servodagain, ja deattuha  erenoamážit mánáidsuodjalusa sámi oktavuođain. ¶
Kap. 854 Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, poasta 71 Ovddidan- ja diehtojuohkinbargu j.e. Lea dárbu buoridit mánáidsuodjalusbálvalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, ja nu  maiddái mánáidsuodjalanmáhtolašvuođa sámi oktavuođas. Dan vuođul juolludii MBD 2003:s  ruđaid Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii hábmet njeallje temágihppaga  sámi mánáidsuodjalusa birra mat galget adnot studeanttaid vuođđo- ja joatkkaoahpahusas ja  mánáidsuodjalusbálvalusa bargiide. Gihppagat válbmanit 2004 loahpas. ¶
Kap. 856 Mánáidgárddit, poasta 50 Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide Sámediggi hálddaša sierra doarjaga mii juolluduvvo sámi mánáidgárddiide ja ruđaid  ovddidan- ja diehtojuohkinbargguide, rektruterendoaimmaide ja pedagogalaš oahpponeavvuid  ráhkadeapmái. Sámediggi lea ođastan sámi mánáidgárddiid sierradoarjaga njuolggadusaid  1.1.2004 rájes. Sierradoarjaga ulbmil lea fuolahit sámi mánáide vejolašvuođa ovddidit ja  nannet giela ja kulturduogáža mánáidgárddis.  2003: jugii Sámediggi ruđaid 45 sámi mánáidgárdái (70 ossodahkii). Dasto juolluduvvui  maiddái doarjja 16 dáčča mánáidgárddiid sámegieloahpahussii. Sámediggi lágidii riikaviidosaš mánáidgárdebargiid konferánssaid ja fierpmádatčoahkkanemiid. Sámediggi attii  maid doarjaga iešguđet lágán prošeavttaide, ee. lullisámi guovllus. ¶
Kap. 857 Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, poasta 70 Mánánid- ja nuoraidorganisašuvnnat Dán postii gullet doarjagat eaktodáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaid riikaviidosaš  bargguide. Ulbmil lea lágidit mánáide ja nuoraide dilálašvuođa searvat mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaide. Doarjagat galget movttiidahttit organisašuvnnaid atnit fuola ja váldit  mieldeovddasvástádusa, ja sihkkarastit organisašuvnnaid mieldemearridan- ja demokratiijaarenan. ¶
Kap. 857 Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, poasta 79 Riikkaidgaskasaš nuoraidovttasbargu j.e. Departementa áigu ain vuoruhit Barentguovllu nuoraidpolitihkalaš ovttasbarggu dan  doaibmaplána vuoruhemiid ja evttohusaid vuođul mii dohkkehuvvui Nuoraidministtarkonferánssas Tromssas 2001:s. Maiddái 2005:s várrejuvvojit doarjjaruđat Barentguovllu ¶
mánáid ja nuoraid multilaterála prošeavttaide ja doaimmaide. Barentčállingoddi lea váldán  badjelasas Barentguovllu multilaterála nuoraidovttasbarggu doarjjaortnega hálddašeami.  Prošeavttat mat ovddidit sámi giela ja kultuvrra ja eamiálbmotnuoraid ovttasbarggu,  vuoruhuvvojit. ¶
Eanandoallodepartementa ¶
Kap. Poasta  Doaibma ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
Boazodoallohálddahus ¶
52 497  1149 50  Árvoháhkan ja ovddidandoaibmabijut  eanandoalus  2 000 ¶
Boazodoallošiehtadusa čađaheapmái ¶
Submi ¶
1) 2002:s ja 2002 rádjai lea ru at juolluduvvon eanandoallušiehtadusas ¶
Kap. 1147 Boazodoallohálddahus ¶
Poasta Doaibmabijut ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta 2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
Doaibmagolut ¶
Stuora bierggasoastimat ja máŧasdoallan, sáhttá sirdojuvvot ¶
Doarjja duottarstobuide ¶
Sis-Finnmárkku nuppástuhttindoaimmat, sáhttá sirdojuvvot ¶
Submi ¶
Boazodoallohálddahus galgá láhčit dili nu ahte boazodoallopolitihka ulbmilat ollašuvvojit.  Boazodoallohálddahus hálddaša boazodoallolága ja boazodoallošiehtadusa gaskaomiid.  Boazodoallohálddahus lea maiddái Boazodoallostivrra ja guovllustivrraid čállingoddi ja  čađaheaddji orgána ja dat doaibmá ráđđeaddin ealáhussii. ¶
Boazodoallopolitihka guokte iehčanas vuođđoárvvu leat ealáhuspolitihkalaš buvttadanárvu ja  sámepolitihkalaš kulturárvu. Boazodoallopolitihkalaš ulbmilat leat ovttastuvvon “Nana  bistevaš boazodallu” - doahpagis. Dát mearkkaša boazodoalu mas leat ekologalaš, ekonomalaš  ja kultuvrralaš návccat.   2003` raporta  Ođđajagimánus 2002 mearridii Boazodoallostivra Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovllu  geasseguohtunorohagaide 63 700 bohcco alimus boazolohkun, dát divvojuvvui maŋŋil 64 300  sturrosaš boazolohkun. Dán mearrádusa čađaheami várás juolluduvvui ruhta ásahit prošeaktakantuvrra mii golmmá jagi áigodagas galgá bargat boazologu heivehemiin. 2003:s lea  kantuvra ovttasráđiid guoskevaš boazoeaiggádiiguin ohcan čovdosiid dasa movt heivehit  iešguđet orohagaid boazologu nu njuovžilit go vejolaš. Boazolohku ii leat unniduvvon 2002  ektui. Ággan dása lea ee. bohccobierggu váttis márkandilli 2003/2004` čavčča ja dálvvi mii  dagahii boazoeaiggádiid njuovvanboazologu lasiheami ovdii. Maiddái Nuorta-Finnmárkku  boazologu heiveheapmi guohtuneatnamiidda joatkašuvvá. Dát leat leamaš sihke resursagáibideaddji ja áddjás barggut. ¶
Maŋemus golmmá jagi buorit guohtumat leat lassánahttán Finnmárkku boazologu mearkkašahtti ollu. Buorit dálkkádagat ja unnán muohta lea buoridan guohtumiid. Muhtun guovlluid  jeageleatnamat eai leat leamaš guođohuvvon ovdal dál. Danne leat bohccot buori vuoimmi  nalde, miesseprosenta lea loktanan ja bohccot leat buorebut seilon. Boazologu lassáneapmi  heađušta boazologu heiveheami, ja guhkilmasat boahtá dát vahágahttit ealáhusa ekologalaš  návccaid. Boazodoalu boraspirevahágat leat unnon 2000/01 rájes go ledje eanemus, muhto ain  leat vahágat dohkkemeahttun stuorrát muhtun guovlluin. Boazodoallohálddahus lea ovttasráđiid Fylkkamánni birasgáhttenossodagaiguin áŋgirit geahččalan buoridit duođaštusaid daid ¶
bohccuid ovddas maid boraspire váldá, ja lea maiddái oččodan boraspiriid máddodatdási  čielggaduvvot, ja lágidan ja čađahan doaimmaid maiguin eastada massimiid. ¶
Boazodoallohálddahusas lea ovddasvástádus áimmahuššat boazodoalu areálaberoštusaid  dábálaš areálahálddašeamis. Mearkkašahtti oassi hálddahusa návccain manná dákkár áššiide.  Hástalussan lea ahte ovttaskas áššit lassánit. ¶
Boazodoallohálddahus lea bargan boazodoalu váikkuhanfámu buoridemiin daid gaskaomiid  bokte mat stivrejit areálageavaheami. Areálageavaheami lágaid ja njuolggadusaid rievdadettiin lea hálddahus buktán árvalusaid. Boazodoallohálddahus lea Boazodoalu ovdánahttinfoandda (BOF) čálli ja lea dakko bokte vuoruhan dutkanohcamušaid main lea ulbmil  duođaštit boazodoalu areálaberoštusaid ja ovddidit vugiid movt duođaštit boazodoalloguovlluid sisabáhkkemiid váikkuhusaid. Boazodoallohálddahus lea geahččalan oččodit stuorát  ipmárdusa dasa movt olu plánejuvvon bieggafápmoprošeavttat vahágahttet boazodoalu, ja  maiddái man deaŧalaš lea oažžut ollislaš árvvoštallama dáid prošeavttaid oktavuođas mat leat  čađahuvvon ja mat leat plánejuvvome. ¶
Boazodoallohálddahus lea rahpan ođđa neahttasiidduid mas maiddái digitála boazodoallokárttat leat mielde.  Boazodoalu ovddidanfonddas lea 2 mill kr sirdojuvvon Sámi ovddidanfondii. ¶
Eanandoallodepartementa lea nammadan lávdegotti mii galgá guorahallat nissonolbmuid dili  boazodoalus. Ulbmilin lea ovddidit boazodoalloealáhussii ođđa ja eanet ulbmilaš dásseárvopolitihka vai nissonolbmot beasaše eambbo searvat ja oassálastit boazodoalus.  Doarjjaohcan meannudeami heivehettiin, álkidahttidettiin ja beavttálmahttidettiin, lea Boazodoallohálddahus váikkuhan deaŧaleamos rievdademiide mat leat dahkkon. ¶
Ealáhussii leat sáddejuvvon njuolggadusat sihke dárogillii ja sámegillii. Boazodoallohálddahusa beaivválaš ságastallamat boazodolliiguin, sihke meahcis ja kantuvrrain, leat  mávssolaččat gustojeaddji politihka gulaheamis. ¶
Boazodoallohálddahus lea 2003:s ráhkadan ođđa bargoveahkanjuolggadusaid ja dasa gullevaš  bagadusaid ja virgáibidjanvugiid. Hálddahus lea joatkan barggus hálddahusa gelbbolašvuođaplána ulbmiliid ollašuhttimiin. ¶
2005` bušeahttaárvalus Boazodoallohálddahus galgá vuoruhit Nuorta-Finnmárkku boazodoalloguovllu orohagaid  alimus boazologu mearrideami, ja čađahit Boazodoallostivrra mearrádusa Oarje- Finnmárkku  boazodoalloguovllu geasseguohtunorohagaid alimus boazologu mearrádusa, vai boazolohku  heivehuvvo guohtunváriide ja vai Finnmárkku boazodoalu návccat nannejuvvojit. Dán  oktavuođas čujuhit ásahuvvon prošeaktakantuvrii mii galgá čađahit daid šiehtadusaid mat leat  dahkkon boazodolliiguin boazologu unnideami hárrái. Boazodoalu resursaguovddáža  ásaheapmi álggahuvvui 2004` čavčča. Guovddáš organiserejuvvo Boazodoallohálddahusa  gullevaš prošeaktan. Boazodoallohálddahus galgá váikkuhit dasa ahte guovddáš šaddá daid  boazodolliid bálvalusguovddážin geat dáhttot heaitit ealáhusas ja geat ohcet eará sisboađuid. ¶
Hálddahus galgá maid láhčit dili Finnmárkku eará rámmaeavttuid gárvvisteapmái. ¶
Šiehtadusjagi 2004/2005 boazodoallošiehtadusa meannudettiin, deattuhii Stuoradiggi ahte  mearriduvvon boazolohku galgá olahuvvot, vrd. Árv. S nr. 242 (2003-2004): Maŋŋel go čakčanjuovvamat leat čađahuvvon, de ferte ođđasis árvvoštallat lea go álggahuvvon doaibmabijuiguin vejolaš unnidit boazologu. Jus eará gaskaoamit dárbbašuvvojit olahit dán ulbmila, de ferte árvvoštallat galgá go ráddjegoahtit iešguđet boazodoallái boazolohkomeari". ¶
Eanandoallodepartementa vuorjašuvvá Finnmárkku alla boazologuin. Buorit dálvvit ja  miessás jagit, bohccot mat leat buori vuoimmis ja váttis márkandilálašvuohta, lea dagahan  ahte boazologu heiveheapmi šattai stuorát hástalussan go dat maid álggos leimmet vuordán.  Eanandoallodepartementa atná áibbas deaŧalažžan heivehit boazologu guohtunresurssaide, ja  boahtá dárkilit čuovvut 2004/2005` njuovvanáigodaga ovdáneami. Álggahuvvon proseassa  vuođđu lea eaktodáhtolaš boazologu heiveheapmi. Jus dat ii menestuva dohkálaččat, de ferte  bargu  čađahuvvot boazodoallolága bággodoaibmanjuolggadusaid vuođul. Eanandoallodepartementa ferte dalle máhccat Stuoradiggái dáinna gažaldagain. ¶
Boazodoallohálddahus galgá dábuhit gáibiduvvon vuođđodieđuid, vai Finnmárkku guohtunresursadili dárkkistuvvo dan muddui go dárbbašuvvo.  Boazodoallohálddahus galgá ain ásahit fierpmádagaid ja ovttasbargolihtuid eará almmolaš  orgánaiguin ja oahpásnuhttit sin boazodoalu dárbui bisuhit oktilis areálaid, ja dasa movt  iešguđet doaibmabijut boazoguohtuneatnamiin váikkuhit boazodollui. Hálddahusa bargui  gullá maiddái duođaštit boazodoalu areálageavaheami ja almmustuhttit dan gielddaide ja  fylkkaide. ¶
Boazodallohálddahus galgá áŋgirit oččodit areálageavaheami stivrejeaddji lágaid ja njuolggadusaid nuppástuhttot. Dasto galgá hálddahus bidjat árjjaid loktet sihke iežas bargiid ja  boazodolliid gelbbolašvuođa gustojeaddji láhkamearrádusaid ja njuolggadusaid hárrái.  Boazoodallohálddahus galgá joatkit barggus boazodoalu areálaid árvoklassifiseremiin, ja  oččodit ođastuvvon orohatplánaid gárvvistuvvot.  Boazodoallohálddahus galgá veahkkin loktet boazodoalu árvoháhkama. Hálddahus galgá  ovttasráđiid ealáhusa orgánaiguin ja eará oassálastiiguin váikkuhit dasa ahte boazodoallošiehtadusa ekonomalaš resurssat adnojit ulbmillaš vuogi mielde, mii doaibmá bures ja mii  lokte árvoháhkama. Dán oktavuođas galgá hálddahus bargat dan badjelii ahte Boazodoalu  ovdánahttinfoandda ja Boazodoalu árvoháhkanprográmma gaskaoamit ovttastahttojuvvojit,  vai dát guokte ortnega doibmet nu bures go vejolaš. Dasto galgá hálddahus láhčit dili boazodoalloealáhusa, Innovasjon Norge ja iežas hálddahusa positiiva ovttasbargui árvoháhkanprográmma čađahettiin. ¶
Nissonolbmuid ja bearrašiid nannema doaibmabijut álggahuvvojedje 1999:s. Ortnet árvvoštallojuvvui 2004:s. 2004:s guorahallojuvvui maiddái nissonolbmuid dilli boazodoalus.  Ovttasráđiid departementtain galgá hálddahus geahčadit árvvoštallama evttohusaid ja daid  evttohusaid mat ovddiduvvojedje guorahallamis nissonolbmuid dili birra boazodoalus. ¶
Boazodoallohálddahus galgá leat mielde fuolaheamis ahte doarjjaortnegat adnojit vuogálaččat  vai árvoháhkama lokte álkit ja buoret njuolggadusaid bokte. 2005:s galgá Boazodoallohálddahus ain láhčit dili hálddahusa elektrovnnalaš iešbálvalančovdosiidda, vuogádatovddideapmái ja evttohit álkidahttit boazodoallošiehtadusa ekonomalaš gaskaomiid ortnegiid.  Dasto galgá hálddahus fuolahit ahte iešguđet boazodoalloguovlluid ovttaskas boazodolliid  áššit gieđahallojuvvojit johtilit ja vuoiggalaččat. Oassin bearráigeahččanbarggus galgá  hálddahus joatkit bohccuid lohkat iešguđet boazodoalloguovlluin, ja dalle vuoruhit  Finnmárkku boazodoalloguovlluid. Jus boazolohkanbohtosiin ja boazodolliid iežaset raporteremiin lea stuora vealla, de galget doaibmabijut álggahuvvot. Boazodoallohálddahus galgá  árjjalaččat leat mielde ovddideames riidoeastadeaddji doaibmabijuid eará ealáhusberoštusaid  ektui. Ferte ovdamearkka dihte fuolahuvvot ahte riiddut geahpeduvvojit nu olu go vejolaš,  eavttuid ja neavvuma bokte dain oktavuođain go áidun ja motoriserejuvvon fievrruid ja  neavvuid geavaheapmi lea dárbbašlaš. ¶
Boazodoalu areálageavaheami ja dan vuoigatvuođaid duođašteapmi mearrida ealáhusa  boahtteáiggi. Fierpmádagat ja ovttasbargolihtut eará almmolaš orgánaiguin galget almmustuvvat vai boazodoallu buorebut dohkkehuvvo. Dasto gáibiduvvo lagas oktavuohta ealáhusa ¶
ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa gaskkas duddjon dihte luohttámuša ja ipmárdusa.  Diekkár ovttasbargu lea deaŧalaš jus návccalaš ovdáneapmi galggaš ollašuvvat. ¶
Boazodallohálddahus galgá leat doaibma mii ávkkástallá návccaidisguin buresdoaibmi vuogi  mielde, ja mii hálddašeami ja ráđđeaddima bokte sihkkarastá geavaheddjiide buresdoaibmi  bálvalusaid. ¶
Boazodoallohálddahus galgá ain áŋgiruššat ovddidit bargiid- ja bálkápolitihka, gelbbolašvuođaloktema, organisašuvdnaovddideami, ekonomiijastivrema, jođiheaddjeovddideami,  siskkáldas doaimmaid ja IKT. Gelbbolašvuođaloktema oktavuođas galgá hálddahus erenoamážit vuoruhit bargiide sámegieloahpahusa. ¶
Kap. 1149 Eanandoalu árvoháhkan- ja ovddidandoaibmabijut. Doarjja Eanandoalu ovddidanfondii  Maŋemus jagiid lea Sámi ovddidanfondii juolluduvvon 2 milj kr eanandoallošiehtadusa  bokte. Dát juolludus jotkojuvvo 2004:s. ¶
Kap. 1151 Boazodoallošiehtadusa čađaheapmái ¶
Poasta Doaibmabijut ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta 2004 ¶
Evttohus 2005 ¶
Doarjja Ovddidan- ja investerenfondii ¶
Doarjja organisašuvdnabargguide ¶
Goluidgeahpedan- ja njuolggadoarjja, sáhttá sirdojuvvot ¶
53 900  79  Čálgoortnegat ¶
Bohccobierggu radioaktiivvalašvuođa golut ¶
Submi ¶
Kapihttalii gullet juolludusat boazodoallošiehtadusa čađaheami várás ja juolludusat gokčat  goluid maid bohccobierggu radioaktiivvalašvuohta dagaha. Boazodoallošiehtadus ja  boazodoalloláhka leat boazodoallopolitihka ulbmiliid ja njuolggadusaid olaheami  deaŧaleamos doaibmi gaskaoamit. Boazodoallošiehtadusas mearriduvvo movt ekonomalaš  gaskaoamit galget geavahuvvot, ee. boazodoallolága áigumušaid ja mearrádusaid vuođul.  Ulbmilat ja strategiijjat čilgejuvvojit dárkileappot st.prp. nr. 65:s (2003-2004) ja Árv. S. nr.  242:s (2003-2004) 2004-2005` boazodoallošiehtadusa birra, goluid gokčan maid bohcco ¶
Birasgáhttendepartementa ¶
Kap. Poasta  Doaibma ¶
Rehketdoallu  2003 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2004 ¶
Evttohus 2005 1429 50  Doarjja sámi kulturmuitosuodjaleapmái ¶
Kap. 1429, poasta 50 Doarjja sámi kulturmuitosuodjaleapmái Birasgáhttendepartementa joatká sámi kulturmuitosuodjalanbarggu doarjjaortnegiin.  Doarjjaortnet galgá áimmahuššat sámi kulturmuitobarggu ja kulturbirasbarggu váldokulturmuitofágalaš beliid. Ruđat galget eanas adnot máŧasdoallan- ja divodanbargguide. 2005:s lea  evttohuvvon juolludit 2 mill kr ulbmilii. Sámediggi hálddaša ruđaid Birasgáhttendepartementta juolludusreivve mielde. ¶
Birasgáhttendepartementa sirddii 2001:s kulturmuitolága válddi Sámediggái. Sámediggi  oaččui gaskaboddosaš geahččalanortnega mielde 3 jahkái hálddašanovddasvástádusa sámi  kulturmuitoberoštumiin. 2003:s árvvoštalai NIBR geahččalanortnega ja dat guhkiduvvo 2004  lohppii. ¶
Olgoriikkadepartementa juolluda sámi ulbmiliidda dáid kapihttaliid bokte: ¶
Kap. Poasta  Doaibma  116 70  Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide  163 71  Humanitára veahkki ja olmmošvuoigatvuođat ¶
Dasalassin leat čuovvovaš kapihttaliin juolluduvvon ruđat sámi ulbmiliidda: ¶
Doaibma  197 70  Doarjja ii-ODA-dohkkehuvvon riikkaide ja riikkaidgaskasaš birasdoaimmaide ¶
Kap. 116, poasta 70 Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide Kap. 116, poasta 70 Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid bokte, juolluduvvo doarjja ee “Eamiálbmogiid oassálastimiii Árktalaš ráđis jna” . Ulbmil juolludemiin lea addit doarjaga  álgoálbmogiid ovddasteddjiid searvamii davviguovlluid riikkaidgaskasaš ovttasbargui dain  áššesurggiin mat erenoamážit gusket sidjiide, ja muđui doarjut sin vejolašvuođaid searvat  dánlágán ovttasbargguide.  Juolludus adnojuvvo vuosttažettiin gokčat Sámiráđi ja Ruošša  beale álgoálbmotorganisašuvnna RAIPON oassálastima Árktalaš ráđi  čoahkkimiin jna.  Árktalaš ráđi ovttasbarggus lea buot 8 árktalaš stáhta fárus, namalassii Canada, Danmárku,  Suopma, Islánda, Norga, Ruoŧŧa, Ruošša ja USA. Dán sirkumpolára ovttasbarggus lea  ulbmilin ovdánahttit birasovttasbarggu ja ovddidit arktalaš guovlluid nanaguoddi ovdáneami.  Norgga bealis deattuhuvvo árktalaš eamiálbmogiid oassálastin Ráđis, mas Sámiráđis ja viđá  eará eamiálbmorganisašuvnnas lea bissovaš oassálastinstáhtus. Eamiálbmotčállingoddi,  Indigenous Peoples Secretariat, mii lea Københámmanis, veahkeha eamiálbmogiid  Ráđđeoassálastima oktavuođas. 2001-2004 áigodagas lea juolludus leamaš 400 000 kr jahkái.  Vuordimis boahtá 2005` juolludus leat seamma dásis. ¶
Kap. 163, poasta 71 Humanitára veahkki ja olmmošvuoigatvuođat Guovdageidnui lea ásahuvvon eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš st. dieđ.  nr. 21 (1999-2000) Olmmošvuoigatvuođaid doaibmaplána evttohusa vuođul. Gielda- ja  guovludepartementa ja Olgoriikkadepartementa ruhtadit gelbbolašvuođaguovddáža doaimma.  Vuordimis joatkašuvvá 2005` doarjja gelbbolašvuođaguovddážii seamma dásis go ovdal. ¶
Doarjja riikkaidgaskasaš bargui Olgoriikkadepartementa áigu nugo ovdal árvvoštallat Sámedikki doarjjaohcama searvat ON:ii  ja eará riikkaidgaskasaš bargguide. ¶
Doaibmabijut ¶
400 01  - Dutkanprošeakta sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid birra Finnmárkku fylkka lulábealde ¶
- Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ¶
440 01  Doarjja politiijaguovlluide main leat gielddat mat gullet sámegiela hálddašanguvlui  470 72  Doarjja Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii ¶
Kap. 400 Justisdepartementa, poasta 01 Doaibmagolut Sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid dutkanprošekta ¶
Sámi vieruiduvvamiid ja riekteipmárdusaid dutkanprošeakta lea fágaidrasttideaddji  dutkanprošeakta man ulbmil lea čilget sámi riektevieruid ja riekteipmárdusaid mat leat leamaš  ja leat sámi guovlluid eatnamiid ja čáziid rivttiid ja geavaheami oktavuođas. Prošeakta lea  juhkkojuvvon guovtti oassái, ja dál lea II. oassi jođus, namalassii sámi riektevierut ja  riekteipmárdusat Finnmárkku lulábealde. Prošeavtta II. oasi jođiha ođđasisnammaduvvon  sámi vuoigatvuođalávdegoddi, man mandáhtta lea čadnon seamma guovlluide. I. oasi  bohtosat, sámi riektevieruid ja riekteipmárdusaid čielggadeapmi Finnmárkku fylkkas, leat  almmuhuvvon NOU 2001: 34:s. Lea juolluduvvon 2 mill kr prošektii 2002-2004 áigodagas.  Justisdepartementa boahtá čielggadit dutkanprošeavtta loahpaheami formálalaš, fágaláš ja  ekonomalaš eavttuid 2004` čavčča mielde. ¶
Sámivuoigatvuođalávdegoddi 2004:s lea Justisdepartementa juolludan 4,08 mill kr  Sámivuoigatvuođalávdegoddái kap. 400,  poasta 01 bokte, ja das lea 2 mill kr várrejuvvon dutkamii. Lávdegotti 2005` rámma  mearriduvvo ođđajagimánu álggus 2004. ¶
Kap. 440 Politiijadirektoráhta – Politiija- ja leansmánneetáhta, poasta 01 Doaibmagolut Kap. 440, poasta 01:s leat moanaid jagiid biddjon ruđat politiijaguovlluid atnui main lea  guovttegielat álbmot (sámegiella/dárogiella). Tromssa politiijameašttir hálddaša ruđaid sierra  njuolggadusa mielde. Ulbmil lea buoridit máhtu sámegiela birra dain politiijaguovlluin gos  leat sápmelaččat. Politiijaguovlluin gos guovttegielalašvuohta dagaha lassibarggu, sáhttet  danne ohcat doarjaga várrejuvvon ruđain. Juolludusohcamušat rievddadit jagis jahkái, dađi  mielde man olu politiijaguovlluid bargit dárbbašit oahpahusa. 2004:s lea dán ulbmilii várrejuvvon 0,4 mill kr. Seamma ollu várrejuvvo 2005:s. ¶
Kap. 470 Nuvttá riekteveahkki, poasta 72 Doarjja sierra riekteveahkkedoaimmaide Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ásahuvvui 1997:s ja prošeaktačilgehusas deattuhuvvo  ahte “stuora oassi álbmogis dáppe leat sámit geat leat minorihtajoavku mas leat erenoamáš  váttisvuođat, sihke gielalaččat ja geográfalaččat. Dán joavkku riekteveahkkedárbu lea  erenoamáš stuoris.” Guovllus leat advokáhtat hárvvibut go riikkadásis. Maiddái danne  doaimmahuvvo kantuvra.  Justisdepartementta doarjja Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii lea su. 1,25 mill kr  2004:s. Áigumuš lea juolludit seamma olu (haddemuddejuvvon) 2005:s. ¶
Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrra áššit unno sakka 2002:s maŋŋil go Stuoradiggi  mearridii ahte kantuvra ii šat galgga fállat nuvttá riekteveahki buohkaide, muhto baicca  čuovvut nuvttá riekteveahkkenjuolggadusaid, vrd  st. dieđ. nr. 25` (1999-2000) Nuvttá  riekteveahki birra Árv. S. nr. 181 (1999-2000). Sámediggi lei dáhtton hálddašit SisFinnmárkku riekteveahkkekantuvrra juolludusa. Justisdepartementta ja Sámedikki dialoga lea  dál bissehuvvon maŋŋil go Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii addojuvvojedje ođđa  doaibmanjuolggadusat. Dát leat heivehuvvon riekteveahkkelága njuolggadusaide seammás go  erenoamážit galget dustet sámegielat álbmoga erenoamáš dárbbuid, ja álkidahttit nuvttá ¶
riekteveahki ohcamušaid meannudeami. Maŋŋel go ođđa njuolggadusat ásahuvvojedje, de leat  kantuvrra áššit fas lassánan. 2003:s meannudii kantuvra 171 ášši. 187 áššis addui njálmmálaš  ráđđeaddin. 2004:s orrot Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrra áššit vel eambbo lassáneame. Sihke Sámediggi ja Justisdepartementa leat duhtavaččat dáinna ovdánemiin. ¶
Rundskriv/Johtočála H-2179 ¶
Bevilgninger til samiske formål i statsbudsjettet 2006 ¶
Juolludeamit sámi áigumušaide 2006 stáhtabušeahtta ¶
Juolludusat sámi áigumušaide ¶
Sápmelaččat leat njealji stáhta eamiálbmot ja unnitlohku ja sis lea dárbu ja vuoigatvuohta  earenoamáš árvui riikkaidgaskasaš ja riikka álbmotrievtti mielde. Norggas lea earenoamáš  ovddasvástádus ovddidit sámi giela, kultuvrra ja eallinlági. Vuođđolága § 110a geatnegahttá  státhta eiseváldiid fuolahit sámi álbmogii vejolašvuođa nannet ja ovddidit gielas, kultuvrras ja  servodateallimis.  Gielda- ja guovludepartementtas lea ovddasvástádus ovttastahttit stáhta sámepolitihka.  Departementtaid suorgevddasvástádusprisihppa gusto buot fágasurggiide, ja departementtain  lea ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka surggiideaset siskkobealde. Dát gullá maiddái  daidda ortnegiidda maid Sámediggi hálddaša. ¶
Dáinna diehtočállosiin áigu Ráđđehus oanehaččat ja oppalaččat  čilget iešguđet ge  departementtaid jagi 2006 juolludanevttohusaid sámi áigumušaide. Dán jagi gihppagis leat  juolludusat maiddái juolludusat mat eai leat ovdal leamaš, ja danne ii  sáhte  buot loguid álo  buohtastahttit diimmá loguiguin (H-22/04).      Sámediggi............................................................................................................................... 2  Olgoriikadepartementa ........................................................................................................... 3  Oahpahus- ja dutkandepartementa ......................................................................................... 4  Justis- ja politidepartementa................................................................................................... 8  Kultur- ja girkodepartementa ................................................................................................. 9  Gielda- ja guovludepartementa ............................................................................................ 11  Dearvvašvuođa- ja fuolahussdepartementa.......................................................................... 17  Mánáid- ja bearašdepartementa............................................................................................ 19  Eanandoallo- ja biebmodepartementa .................................................................................. 21  Birasgáhttendepartementa .................................................................................................... 25 ¶
Juolludusat sámi áigumušaide  (1000 ru): ¶
Rehketdoallo 2004 ¶
Salderejuvvon bušeahtta 2005     Evttohus  2006 ¶
Pst. rievdadus  2005-2006 Olgoriikasdepartementa ¶
2 100 ¶
2 150 ¶
2 150 ¶
0,0 Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶
189 089 ¶
187 847 ¶
197 814 ¶
5,3 Justis- ja politidepartementa ¶
6 280 ¶
6 000 ¶
1) ¶
Kultur- ja girkodepartementa ¶
44 799 ¶
55 782 ¶
48 877 ¶
-12,4 Gielda- ja guovludepartementa ¶
146 921 ¶
152 330 ¶
169 530  11,3 Dearvvašvuođa- ja fuolahussdepartementa ¶
23 700 ¶
29 000 ¶
34 000 ¶
17,2 Mánáid- ja bearašdepartementa ¶
10 761 ¶
11 080 ¶
11 435  3,2 Eanandoallo- ja biebmodepartementa ¶
144 278 ¶
147 497 ¶
144 104 ¶
-2,3 Ođasmahttindepartementa (Statsbygg) ¶
10 000 ¶
2) ¶
100 Birasgáhttendepartementa ¶
2 000 ¶
2 000 ¶
2 000 ¶
0,0 Ollislaš juolludusat ¶
569 883 ¶
593 686 ¶
619 910 ¶
4,4 Sámeálbmot foanda ¶
4 651 ¶
4 650 ¶
4 650  0,0 Submi ¶
574 534 ¶
598 336 ¶
624 560 ¶
4,4 ¶
1) Ollislaš juolludus sámi ulbmiliidda ii leat mearriduvvon. Sámi vuoigatvuođalávdegotti rámma mearriduvvo ođđajagimánu 2006` álggus.  2) Álgojuolludus ođđa dieđavistái Guovdageainnus (kap. 2445, poasta 31), gč. čilgehusa Oahppo- ja dutkandepartementta vuolde. ¶
Sámediggi ¶
Jagi 2006:as boahtá Sámediggi hálddašit sullii 250 milj. rutil sámi áigumušaide bušeahttaevttohusa mielde. Dát lea sullii ca. 12 milj. rulássáneapmi jagi 2005 (5 pst) ektui. Sámedikki  vuosttaš olles doaibmajahki lei 1990, ja dalle lei Sámedikki bušeahtta 31,7 mill. ru.  Ovdáneapmi  čuovvu eiseváldiid ulbmiliid addit Sámediggái stuorát váikkuhanfámu ja válddi  earenoamaš sámiide guokevaš áššiin. ¶
Sámediggi lea ásahuvvon Sámelága geažil ollašuhttit Vuođđolága § 110a. Álbmotválljejuvvon  orgánan lea Sámedikkis friddjavuohta. Ii leat etáhta iige vuolit orgána Ráđđehusa ektui, ja  iešguhtet ge stáhtaráđis ii leat dan sivas ovddasvástádus Sámedikki politihkálaš doaimmas  dahje politihkálaš mearrádusain maid Sámediggi dahká iešguhtet ge suorggis. Gielda- ja  guovluministaris lea almmatge bajemus konstitušonálalaš  ovddasvástádus go guoská kap. 540  Sámediggi juolludemiid juohkimii. Go guoská juolludemiide Sámediggái eará departementtaid  bušeahtaid bokte, lea gullevaš fágastáhtaráđis konstitušonálalaš ovddasvástádus ja  ovddasvástádus  čuovvolit geavahuvvo go ruhta Stuorradikki eavttuid mielde.  Sámediggi oaččui 1999 lobi spiehkastit juolludusnjuolggadusaid § 4:is bruttobušehtterema  birra ja oažžu olles juolludusas Gielda- ja guovludepartementtas 50-poasttas. Seamma láhkái  juolluduvvojit Mánáid- ja bearašdepartemeantta, Gielda- ja guovludepartemeantta, Kultur- ja  girkodepartementta ja Birasgáhttendepartementta juolludusat 50-poastta bokte. Sámediggi  oažžu dainna lágiin sierranas iešheanalas ja friddjadis resurssahálddašanovddasvástádusa.  Sámediggi juohká juolludusa dievasčoahkkimisttis skábmamánus, jus stuorradiggi lea  dohkkahan bušeahtas. Sámediggi juohká juolludusa vuoruhemiidis daid eavttuid mielde mat  leat biddjon Stuorradikki bušeahttamearrádusas, ¶
Sámedikkis lea dihto hálddahuslaš áššiid hálddašanovddasvástádus, nugo sámediggeválggaid,  ekonomalaš doarjagiid juohkima, skuvlla oahppoplánaosiid mearrideapmi, sámi kulturmuittuid,  kulturmuitolága ja gullevaš láhkanjuolggadusaid hálddašeami ja iešguđetlágán almmolaš  orgánaid ovddastedjiid nammadeami oktavuođas. Sámedikkis lea dasa lassin váldi ja  váikkuhanfápmu go oassálasta ja ovddasstuvvo iešguđetlágán  lávdegottiin, stivrrain ja ráđiin.   Sámedikkis lea diehtojuohkin doaimmas birra neahttasiiddus ¶
www.samediggi.no ¶
. ¶
0 50000 100000 150000 200000 250000 ¶
1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 ¶
EBD ¶
BD ¶
Foanda ¶
MBD ¶
KGD ¶
ODD ¶
DFD ¶
GGD ¶
Olgoriikadepartementa ¶
Kap. poasta  Doaibma  116 ¶
70 ¶
Doarjja til riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide  163 ¶
71 ¶
Humanitearaveahki ja olmmošvuoigatvuođat  197 ¶
70 ¶
Doarjja atomsihkkárvuođadoaimaide, prošeaktaovttasbargu Ruoššain/SUS ja arktalaš ovttasbargu ¶
Dasa lassin lea juolluduvvon ruhta Sámi áigumušaide čuovvovaš kapihttaliid badjel: ¶
Kap. Poasta ¶
Doaibma  197 ¶
76 ¶
Doarjja riikkaidgaskasaše klima- ja birasgáhttendoaimmaide ¶
Kap. 116, post 70 Doarjja til riikkaidgaskasaš organisawuvnnat Kap. 116, poastta 70 Doarjja til riikkaidgaskasaš orgánišašuvnnaide addo earret eará doarjja  ”Eamiálbmotoassálastimii Arktalaš ráđis, Barentsráđis jna.”.Juolludusa ulbmil lea addit  doarjaga eamiálbmotovddasteddjiid searvamii riikkaidgaskasaš ovttasbargguide davviguovlluin  gos sin beroštumit leat earenoamážit váikkuhuvvon, ja nannet sin eavttuid searvat dakkár  ovttasbargui. Juolludus lea vuosttažettiin adnon doarjjan sámeráđđái, Sámedikkepresideantta ja  ruošša álgoálbmotorgánisašuvnna RAIPON:a searvamii Árktalaš ráđi  čoahkkimiidda jna.  Árktalaš ráđi ovttasbargui gullet buot dát gávcci arktalaš riikka: Canada, Danmárkku  (Ruonaeana ja Fearsullot), Suopma, Islánda, Norga, Ruoŧŧa, Ruošša ja USA. Norgga bealis  deattuhuvvo garrasit man mávssolaš lea ahte árktalaš eamiálbmogat oassálastet árjjalaččat  ráđis, mas dain guhtta  eamiálbmotsorgánisašuvnnain  lea, daid searvvis maiddái Sámeráđđi,   lea árvu bissovaš oassálastin. Juolludus adno vuosttažetiin doarjjan sámiide ja ruošša  eamiálbmogiidda. Juolludus lea áigodagas 2001-2004 leamaš 400 000 ru jahkásaččat. Jagi  2005 várrejuvvui 600 ¶
000 ru sihkkarastin dihte eamiálbmogiid searvama maiddái  Barentsráđđái, mii guoská vihtta davviriikkaide, Ruššii ja Eurohpakommišuvdnii. Okta   eamiálbmotbargojoavku rapportere Barentsráđđái, ja álgoálbmogiid ovddassteaddjit servet  Barentsráđi čoahkkimiidda. Evttohuvvo bisuhit  jagi 2006’  juolludusa otná dásis. Kap. 163, poasta 71 Humaniteara veahkki ja olmmošvuoigatvuođat Olgoriikadepartementa ja Gielda- ja guovludepartementa ruhtadeaba Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža Guovdageainnus, mii lea ásahuvvon Sd.dieđ. nr. 21 (19992000) Olmmošvuoigatvuođaid doaibmaplána evttohusa vuođul. Olgoriikadeparte-mentta oass i ruhtaduvvo kap. 163 poastta 71 Humaniteara veahkki ja  Olmmošvuoigatvuođat bokte.  Olgoriikadepartemeanta doarjja lei 1,2 mill. kruvnno 2004:s ja 2005:s. Vurdojuvvo ahte  gelbbolašvuođaguovddáža doarjja bisuhuvvo seamma dásis go ovdal jagi 2006:as. ¶
Olgoriikadepartemeanta lea ohcamiid vuođul dorjon Sámedikki riikkaidgaskasaš doaimmaid.  Jagi 2003’ doarjja lei 200 000 ru, jagi 2004’ 500 000 ru ja jagi 2005’ 350 000 ru. Olgoriikadepartementa áigu nugo ovdal árvvoštallat sámedikki ohcama oažžut doarjaga riikkaidgaskasaš eamiálbmotbargguide. Maiddái dát ruhta juolluduvvo  kap. 163 poasta 71 bokte. Kap. 197, poasta 70 Doarjja atomsihkkárvuođadoaimmaide ja  prošeaktaovttabargui Ruoššain/SUS:ain Kap. 197, poasta 70 Doarjja til atomsihkkárvuođadoaimmaide ja prošektaovttasbargui Ruoššain/SUS:ain bokte addo ee. doarjja eamiálbmotsprošeavttaide mat váikkuhit  demokrati- ija- ja ealáhusovdánahttimii Davvioarje-Ruoššas. Jagi 2005:s addui sullii 1 mill. kruvnno  doarjjan dákkar prošeavttaide, dan vuolde 400 000 ru Guoládaga sámeradioi, ja 1 mill. kruvnno  muddejuvvon našunálabušeahtta oktavuođas eamiálbmotsprošeavttaide maid  Barentsčállingoddi Girkonjárggas hálddaša. ¶
Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶
(1000 ru)      Kap.      poasta      Namahus ¶
Rehketdoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005 ¶
Evttohus 2006:as 206 ¶
50 ¶
Sámi oahpahushálddašeapmi,   Doarjja Sámediggái  27 569 ¶
28 569 ¶
29 453 ¶
222 ¶
01 og 45  Stáhtá vuođđoskuvllat ja vuođđoskuvlainternáhtat,  Doaibmagolut ja rusttetháhkamat, sáhttá sirdit ¶
25 921 ¶
80 538 ¶
1) ¶
82 ¶
623 ¶
224 68 ¶
Vuođđooahpahusa oktasašdoaimmat, sámi  oahpahussuorgi, sáhttá sirdit  38 829 ¶
2) ¶
225 63 ¶
Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa  oktasašdoaimmat, doarjja sámi vuođđooahpahussii ¶
3) ¶
40 301 ¶
46 705 ¶
226 21 ¶
Kvaliteahtaovdánahttin ¶
vuođđooahpahusas,  Earenoamáš doaibmagolut, sáhttá sirdit,sáhttá atnit poasta 70 vuolde 2 300 ¶
3 500 ¶
4 000 ¶
232 ¶
01 og 45  Stáhta skuvllat main lea oahpahus joatkkaskuvlla  dásis, doaibmagolut ja stuorát rusttetháhkamat, sáhttá sidit 56 123 ¶
4) ¶
248 21 ¶
Oahpahusa ¶
earenoamáš ¶
IKT-doaimmat, earenoamáš  doaibmagolut, sáhttá sirdit , Sáhttá atnit  poasta 70 vuolde 4 000 ¶
1 200 ¶
5) ¶
274 ¶
50 ¶
Stáhta allaskuvllat, Stáhtadoarjja ¶
34 347 ¶
33 739 ¶
6) ¶
275 50 ¶
Allaskuvllat, ¶
Vuođđoruhtadeapmi stáhta  allaskuvllaide   29 ¶
304 ¶
51  Boađusvuođustuvvon ruhtadeapmi stáhta  allaskuvllaide   2 ¶
947 ¶
52 ¶
Dutkama ruhtadeapmi stáhta allaskuvllaide ¶
2 782 Supmi ¶
189 089 ¶
187 874 ¶
197 814 ¶
1 ¶
Sivvan lassáneapmái lea juolludusa sirdin kapihttalis 232 poasttaide 01 ja 45 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005. ¶
2 ¶
Juolludus lea sirdon kapihttalis 225 postii 63 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005:as. ¶
3 ¶
Juolludus lea sirdon kapihttalis 224 postii 68 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005:as. ¶
4 ¶
Juolludus lea sirdon kapihttalii 222 poasttaide  01 og 45 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005:as. ¶
5 ¶
Juolludus sirdo kapihttalii 226 postii 21 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2006:as. ¶
6 ¶
Universitehtaid ja allaskuvllaid juolludusaid kontoplaána rievdaduvvo ođđajagimánu  1. beaivvi rájes jagi 2006:as Dan oktavuođas sirdo  juolludus kapihttalis 274 poasttas 50 kapihttalii 275 poasttaide 50, 51 jag 52. ¶
Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide dain kapihttaliin ja poasttain: ¶
Kap. poasta ¶
Doaimmat  271 50  Tromssá ¶
universitehta, Stáhtadoarjja  285 52  Norgga ¶
dutkanráđđi, Dutkansáigumušaide ¶
Rehketdoallo- ja juolludusslogut gusket dušše dan oassái juolludusas kapihttaliin ja poasttaim  mat mannet sámi áigumušaide. ¶
Kap. 206 Samisk oahpahushálddašeapmi, poasta 50 Doarjja Sámediggái Kapihttal ruhtada Sámedikki oahpahusossodaga doaibmagoluid, oahpponeavvuid buvttadeami  ja ráhkadeami ohppiide, sámi oahppoplánaid ráhkadeami ja rađđeaddima ja bagadallama  oahpaheddjiide geat oahpahit sámi ohppiid mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaoahphusas. Juolludus Sámediggái evttohuvvo jotkot seamma dásis go 2005:as. ¶
Kap. 222 Stáhta vuođđo- ja joatkkaskuvllat ja vuođđoskuvlainternáhtat, poasta 01 Doaibmagolut ¶
Sámi ohppiid vuođđoskuvllat Poastta juolludeapmi galgá earret eará gokčat skuvla- ja intenáhtŧadoaimma Gaska-Norgga  sámiskuvllas, Aarbortes, ja Snåase ja Málatvuomi sámiskuvllaid oahpahus- ja internáhttabálvalusaid oastima. Juolludus galgá maiddái gokčat Finnmárkku heaittihuvvon stáhtainternáhtaid ovddeš bargiid vuordinbálkká. Juolludus dahká vejolažžan sámi ohppiide oažžut  oahppodili mii nanne sámi giela ja identitehta. Prošeavtta «Lullisámi oahpahus ruovttu ¶
skuvllas» raporta orru čájeheamin ahte gáiddusoahpahus šaddá deaŧalaš veahkkeneavvun sámi  giela ja identitehta nannenbarggus. Šáddet bissovaš vuogit sámi ohppiid gáiddusoahpahusas.  Gaska-Norgga Sámeskuvlla, Aarbottes, boahttevaš doaibma, ja Snåase ja Málatvuomi  sámeskuvllad dilli árvvoštallo dán oktavuođas. ¶
Stáhta sámi joatkkasskuvllat Kap. 232  poasta 01  sirdin  kahpihttalii 222  postii 01, mas maiddái lea ruhta Sámi joatkkaskuvlii Kárášjogas ja  Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlii Guovdageainnus, lea gustogoahtán  1. beavvvi 2005:as,. Dasa lassin go addet joatkkaoahpahusa sámi nuoraide galget skuvllat  ovddidit sámi giela ja kultuvrra gáiddusoahpahusfálaldaga ja kursa- ja ovdánahttinbarggu mii  lea guovllu ealáhusaidovdánahttima ja sámi kultuvrra várás. Ovttasráđiid Sámedikki oahpahusossodagain ja Finnmárkku Fylkkamánniin galget skuvllat maiddái searvat bargui nannet  rávisolbmuid oahpahusa Sámi álbmogii. ¶
Jagi 2006:as evttohuvvo doalahit juolludusa sámi vuođđo- ja joatkkaskuvllaide seamma dásis  go jagi 2005:as. ¶
Kap. 225 Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oktasaš doaimmat, poasta 63 Doarjja sámi vuođđooahpahussii, sáhttá sirdit Doarjjaortnega ulbmil lea nannet gielddaid ekonomalaš návccaid fállat oahpahusa sámegielas  ja sámegillii, daid vuoigatvuođaid mielde mat bohtet ovdan oahpahuslága § 6-2:s og § 6-3:s.  Doarjja manná maiddái nannet  oahpaheddjiid sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa. ¶
Skuvlajagi 2004–05 lei sullii 3 000 vuođđoskuvlaoahppis sámegieloahpahus mii lea gosii 7 pst.  lassáneapmi skuvlajagi 2003–04 ektui. Lohkanvirggiid lohku lea bisson oalle dássedit  maŋemus jagiid. Jagi 2005’ giđa ledje joatkkaoahpahusas 310 oahppi/oahpahalli geat ožžo  sámegieloahpahusa 279 ektui 2004’ giđa. 297:s ožžo oahpahusa fylkkagieldda skuvllain ja    13:s veaiddalas skuvllain. ¶
Ohppiidlogu lassáneami geažil evttohuvvo juolludus 2006:as lassánit 6,4 mill. kruvvoin jagi  2005 ektui. ¶
Kap. 226 Kvaliteahtaovdánahttin vuođđooahpahusas, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut, sáhttá sirdit, sáhttá atnit poasta70 ja kap. 248 oahpahusas earenoamáš IKT- Doaimmat i o vuolde, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut, sáhttá sirdit, sáhttá atnit poastta 70 vuolde Oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea addán doarjaga Sámediggái movttiidahttit sámi  oahpahusasa IKT-geavaheami, earenoamážit ovdánahttit sámi skuvlaneahta ja digitála  oahpponeavvuid. Leat ráhkaduvvon sámegielat diagnostalaš lohkandáidogeahččaleamit  vuođđoskuvlii, ja dat leat fitnemis skuvllaide main leat sámigiel oahppit. Dasa lassin lea  juolluduvvon doarjja lullisámi guovllu gáiddusoahpahussii ja pedagogalaš ovdánahttinprošeavttaide maid Sámediggi fuolaha. Ovttas Gielda- ja guovludepartementtain lea  juolluduvvon doarjja ovdánahttit elektrovnnalaš sátnedivvunprográmma sámegiela várás. 2005’  rájes addo sierra doarjja sámi oahppoplánabargui. Jagi 2006:as evttohuvvo juolludit oppalaččat  4 mill. kruvnno sámi áigumušaide. Dát máksá ee.e ahte Lullisámi guovllus gáiddusoahpahus,  elektrovnnlaš sátnedivvunprográmma ja oahppoplánabargu jotkojuvvojit. ¶
Kap. 271 Universitehtat, poasta 50 Stáhta universitehtaid vuođđoruhtadeapmi Juolluduvvo ruhta Tromssá universitehta ¶
sámi áigumušaide, mii 2002 rájes lea ožžon ruđa  guovtti stipendiáhtavirgái várrejuvvon sámi dutkamii. ¶
Kap. 275 Allaskuvllat, poasta 50 Vuođđoruhtadeapmi stáhta Allaskuvllaide Ráđđehus lea geahčádan sámi alit oahpahusa ja dutkama Sámi allaskuvllas ja eará ásahusain  oassin kvaliteahtaođastus, gč. Árv S. nr. 12 (2002–2003) ja Sd.dieđ. nr. 34 (2001–2002) Kvalitehtaođastus. Sámi alit oahpahusa ja dutkama birra . Ráđđehus oaidná deaŧalažžan bajidit  máhtolašvuođa sámi servodatdili, ja sámi giela ja kultuvrra birra. Dán oktavuođas lea  Ráđđehusa ulbmil ee. nannet Sámi alit oahpahusa ja dutkama oppalaččat, ja buoridit sámegielat  studeanttaid rekruterema. Okta doaibma mii  namuhuvvo St. dieđ. nr. 34 (2001–2002) lea  lulliámegiela ja kultuvrra ja julevsámegiela nannen. Davvitrøndelaga allaskuvlii ja Bodeajju  allaskuvlii lea jagi 2005 rájes juolluduvvon ruhta nannet ja ovdánahttit lullisámegiela ja  julevsámegiela.   Sámi allaskuvla lea dan vuođul maid stuorradiggi mearridii Sd.dieđ. nr. 34:s (2001–2002), gč.  Árv. S. nr. 12 (2002–2003) maid Stuorradiggi gieđahalai, ráhkadan guhkesáiggi plána das movt  ásahusa heivešii nuppástuhttit dieđalaš allaskuvlan. NOKUT ferte akkrediteret Sámi allaskuvlla  dieđalaš allaskuvlan. Dát mearkkaša ahte  allaskuvla ferte deavdán gáibádusaid mat leat  universitehta- ja allaskuvlalága ¶
ja priváhta allaskuvlalága akkreditereren, árvvoštallan ja  dohkkehannjuolggadusaid § 7.4:s.   Davviriikkalaš ministtárráđđi lea mearridan ahte buot davviriikkalaš instituhtat galget  sirdojuvvot iešguđetge ruovtturiikkaide, ja áigodagas 2005–07 unnida Davvirikkalaš  ministtarráđđi ruhtadeami Davviriikkaid sámi instituhttii. Lea biddjon vuođđun ahte Norgga  ruhtadeapmi instituhttii lassána  Oahpahus- ja dutkandepartementta bušeahta bokte.  Davviriikkkaid Sámi instituhta fágalaš doaibma lea organiserejuvvon sierra ovttadahkan Sámi  allaskuvllas 2005’ rájes. ¶
Sámi dieđavisti Guovdageainnus Ovttas Gieldda- ja guovludepartementtain ja Kultur- ja girkodepartementtain bargá Oahpahuss  ja dutkansdepartemeanta cegget ođđa sámi dieđavistti Guovdageidnui. Áigumuš ođđa visttiin  lea earret eará čohkket sámgielat bargguid ja sámi dieđalaš doaimma oktan stuorra birasin.  Statsbygg lea ožžon ođđa vistti heiveheami bargun. Ovdaprošeakta lea válmmas ja lea dárbu  álgojuolludussii vai sáhttá joatkit prošeavtta. Ođđa vistti geavaheaddjit leat Sámi allaskuvla,  Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastus, Sámi earenoamášpedagogalaš doarjalus, Davviriikkaid  Sámi intstiuhtta, Sámedikki giella- ja oahpahusossodat, Álgoálbmot vuoigatvuođaid  gelbbolašvuođaguovddáš, Boazodoalu gaskariikalaš fága- ja gaskkustan-guovddáš ja Sámi  arkiiva. Ráđđehus evttoha juolludit 10 milj. ru 2006:s álggahit ođđa dieđavistti huksema  Guovdageidnui. ¶
Kap. 285 Norgga dutkansráđđi, poasta 52 Dutkansáigumušat Sámi dutkan oažžu doarjaga kap. 285 poastta 52 bokte. Doarjja addo vuosttažettiin «Sámi  dutkama prográmmii» (2001–05). Prográmma váldo ruhtadangáldo lea Oahpahus- og  dutkansdepartementa oktan oasseruhtademiin Gielda- ja guovludepartementtas. Sullii 6,7 mill.  kruvnno poasttas juolludeamis 2005:as manná prográmmii. Prográmma ruhta bisuhuvvo  vuordimis seamma dásis 2006:as, danne go biddjojedje johtui máŋgga jagáš  rekruterenprošeavttat maŋŋit prográmmaáigodagas maidda ii lean ruhta bušeahtas prográmmaáigodaga álggus. ¶
Prográmma mas leat leamaš humanistalaš ja servodatdieđalaš dutkansuorggit ja galgá doarjut  gelbbolašvuođaloktema, rekruterema ja fágaidgaskasaš ja maŋggaásahuslaš ovttasbarggu.  sámegiela ovddideapmi dieđagiellan  deattuhuvvo earenoamážit. 2005:as ruhtaduvvo oktiibuot  26 prošeavtta prográmma bokte, mas ledje guhtta smávit juolludeami gaskku-steapmái,  gaskkusteami áŋgiruššan lassánii dađistaga prográmma áigodaga loahpas. ¶
Prográmma vuoruha nissonolbmuid rekruterema sámi dutkamii. 2005 ruhtaduvvo golbma  studeantastipeandda golmmá nissonolbmui. Doavttergrádastipeanddat gávcci nissonolbmui ja  guovtti dievdoolbmui ja poastadoaktárstipeanda ovtta nissonolbmui.  Dutkanráđđi bargá dál joatkit sámi dutkanáŋgiruššama. Go ”Sámi dutkanprográmma” jotko  áigu Dutkansráđđi veardidit prográmma áigumuša ja resurssageavaheami ovttas sámepolitihkalaš ja sámifágalaš birrasiin. ¶
Dán poastta juolludeamit leat maiddái adnon sámi prošeavttaide mat leat Dutkansrådets eará  áŋgiruššansurggiin, ee. KUNSTI-prográmmii, Dutkanráđi giellateknologiijaprográmmii. ¶
Oahpahus- ja dutkansdepartementta ruđain  kap. 285 poasta 52 ja Dutkan- ja ođasmahttin-  foandda kap. 286 poasta 50 ruhtadit prográmma. Foanda ruhtada maiddái eamiálbmotprošeavtta mas globaliserenáŋgiruššama sámi bealli deattuhuvvo. ¶
Justis- ja politidepartementa ¶
Kap. post ¶
Doaibma  400 01 ¶
Sámerieketlávdegotti  440 ¶
01 ¶
Ruhta Sámegiela hálddašaguovllu gielddaid politiguovllut   447 ¶
72 ¶
Doarjja Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekantuvrii ¶
Kap. 400 Justisdepartemeanta, poasta 01 Doaibmagolut Jagi 2005:as lea riektedepartemeanta juolludan 4,4 milj. rutil Sámeriektlávdegoddái kapihttal  400:is, poasttas 01, mas 1,6 milj. rulea merkejuvvon dutkanprošektti sámi árbevieruid ja  riekteipmárdus olggobealde Finnmárkku gieldda mii heaittihuvvo jagi 2006:as, oassin lávdegotti barggus. Lávdegotti ramma jagi 2006:as  mearriduvvo maŋemusat ođđajagimánu 2006:as. Kap. 440 Politidirektoráhta – Politiija- ja leansmánneetáhta, poasta 01 Doaibmagolut Kapihttalis 440, poasttas 01 lea ollu jagiid leamaš Ruhta hálddašan láhkái politiguovlluide  main lea guovttegielat álbmot (sámi/dáru). Ruđa hálddaša Oarje-Finnmárkku politimeašttir jagi  2006 rájes sierra njuolggadusa mielde.   Ulbmil lea movttiidahttit eambbo máhtu sámegiela birra politiguovlluin gos ásset sápme-laččat.  Politiguovlluin main lea lassibargu guovttegielalašvuođa geažil, sáhttet danne ohcat doarjaga  várrejuvvon ruđas.   Ruhtadárbu rievddada jagis jahkái dađi mielde dárbbašit go bálvvát dahje hálddahusbargit  oahpu/kurssaid. Jagi 2005 lea biddjon 400 000 ru. Liikka ollu lea várrejuvvon jagi 2006:as. Kap. 470 Friddja riekteveahkki, poasta 72 Doarjja earenoamáš Riekteveahkkedoaimmaide Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ásahuvvui 1997:as,  ja deattuhuvvo prošeaktačilgehusas ahte ”stuorra oasit álbmogis leat sápmelaččat geat leat unnilogujoavku mas leat  earenoamáš váttisvuođat, sihke gielalaččat ja geográfalaččat. Dárbu oažžut riekteveahki ferte  dán joavkkus rehkenastot leamen earenoamáš stuoris”. Dán guovllus eai leat nu ollu advokáhtat  go muđui riikkas. Dát lea maiddái muhtun muddui kantuvrra doaimma duogážin.  Justisdepartementta jagi 2005 doarjja Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii lea sullii 1,2  mill. ru. Áigumuš lea juolludit  seamma mađe (haddemuddejuvvon) jagi 2006:as. ¶
Kantuvra gieđahalai 215 ášši jagi 2004:is. Lei njálmmalaš ráđđeaddin 146 áššis. ¶
Kultur- ja girkodepartementa ¶
( 1000 ru)      Kap.      Poasta      Doaimmat ¶
Regnskap 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005    Evttohus 2006 320 ¶
53 ¶
Sámi Kultuvraáigumušat ¶
31 734 ¶
32 113 ¶
33 743 320 ¶
73 ¶
Nuortasámi dávvirvuorká ¶
296 ¶
9 000 ¶
326 78  Sámi ¶
giellateknoliogiija ¶
500 ¶
500 335 ¶
75 ¶
Doarjja sámi aviisaide ¶
11 619 ¶
12 969 ¶
13 169 340 ¶
71 ¶
Doarjja girkolaš áigumušaide ¶
1 150 ¶
1 200 ¶
1 250 Sum ¶
44 799 ¶
55 782 ¶
48 877 ¶
Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide čuovvovaš bušeahttakapihttaliid badjel: ¶
Kap. Poasta ¶
Doaimmat  326 ¶
01 ¶
Giella, girjjálašvuohta- ja girjerájusáigumušat (Našuvnnagirjerájus)  329 01  Arkiivaáigumuš  334 72  Guovddášdoaibmaásahusa  340 01  Girkohálddašeapmi, ¶
doaibmagolut  340 ¶
71 ¶
Doarjja girkolaš áigumuš (diakoniija, oahpaheapmi ja girkomusihkka)  340 75  Oskku ¶
oahpaheapmi  341 01  Báhppagoddi, ¶
doaibmagolut ¶
Kap. 320 Dábálaš Kulturáigumušat, poasta 53 Sámi Kulturáigumušat 2002’ stáhtabušeahta rájes sirdojuvvojit juolludusat iešguđetlágán sámi kulturáigumušaide  Sámediggái ovtta postii. Poasta gokčá doarjaga sámi sierragirjerádjosii, johtti girjerájusbálvalussii, sámi dáiddárstipeanddaide, sámi dáiddaásahusaid čájáhusbuhtadeapmái,  nammanevvohahkii ja sámi giellalága čuovvoleapmái, sámi dávvirvuorkkáide, sámi  musihkkariemuide ja Beaivváš Sámi Teáhterii. ¶
Oassin vuorkádávvirođasmahttinbarggus, gč. Sd.dieđ. nr. 22 (1999-2000) Máhtu ja vásiheami gáldot , lea evttohuvvon lasihit 1 mill. kruvnno dán postii bargat sámi vuorkádávviriid ovtta- stahttinbargui. ¶
Kap. 320 Dábálaš kulturáigumušat, poasta 73 Nasovnnalaš Kulturvisttit Mearriduvvon bušeahttaramma Nuortasámi dávvirvuorkáprošektii Njávddamis lea 30 mill. ru.  Huksejeddjiid fálaldat lea ollu badjel bušetterejuvvon huksengoluid. Dát máksá ahte prošeavtta  ii sáhte čađahit bušeahttaramma siskkobealde. Visti ii sáhte danne álggahuvvot 2005’ čavčča  nugo lei jurddašuvvon. Departementa áigu ságastallat prošeavtta joatkima Sámedikkiin ja  Statsbyggain, ja águ boahtit ruovttoluotta áššiin Stuorradiggái. Kap. 326 Giella-, girjjálašvuođa- ja girjerájusáigumušat, poasta 01 Sámi bibliografiija Našovnnagirjerájus lea 1993 rájes leamaš sámi bibliografiija vásedin doaibman. Earret    sámegielmateriália váldo maiddái earágielat girjjalašvuohta mielde, buot sámiide guoski fágaid  ja fáttaid siskkobealde. Ulbmil lea oktasaš davviriikkalaš bibliográfiija. Dassožii lea lea sámi  bibliográfiija almmuhuvvon deaddiluvvon hámis golmma háve,  ja dan sáhttá maiddái dábuhit  elektrovnnlaš dokumeantan. Kap. 326 Giella-, girjjalašvuođa- ja girjerájusáigumušat, poasta 78 Iešguđetlágán fásta doaimmat Ovddidan dihte sámi giellateknoliogiija ovdánahttima áigu Kultur- ja girkodepartementa addit  1,5 mill. kruvnno golmmá jagi badjel sámi sátnedárkkistanprográmma ráhkadeapmái maid  Sámediggi jođiha. Lea evttohuvvon juolludit 0,5 mill. kruvnno dán áigumuššii jagi 2006:s. ¶
Kap. 329 Arkiiváigumuš, poasta 01 Doaibmagolut Sámi arkiiva lea nugo Sámediggi lea dáhtton jagi 2005 rájes sirdon riikaaarkivarai. Juolludus  sámi arkivii bissu seamma muttos go jagi  2005’as. Kap. 334 Filbma- ja mediaáigumušat, poasta 72 Guovddášdoaibmaásahusat Eaktuduvvo ahte Davvi Norgga filbmaguovddáš OS AS doarju unnimusat ovtta sámi filmma  buvttadeami jahkásaččat jus galgá oažžut doarjaga kap. 334  Filbma- ja mediaáigumušat poasta  72 Guovddášdoaibmaásahusat bokte. Kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide Sámi aviissaid doarjja juolluduvvo kap. 335 poasta 75 vuolde. Sámi aviissat leat ožžon  stáhtadoarjaga jagi 1979 rájes, jagi 1987 rájes sierra bušeahttapoastta vuolde. Doarjjaortnet lea  regulerejuvvon njukčamánu 17. beaivvi 1997’ láhkanjuolggadusas sámi aviissaid doarjja.  Preassadoarjaga ásaheami ággan lea ahte preassa lea mávssolaš demokratiija ja  sátnefriddjavuođa bisuheamis. Dasto lea sámi aviissain deaŧalaš doaibma go guoská sámi  čállingiela seailluheapmái ja ovdánahttimii. Jagi 2005:as lea danne láhkanjuolggadus  rievdaduvvon nu ahte dat maiddái fátmmasta doarjaga jus nahkkehit julevsámegiel čállosiid ja  eará dakkáraččaid avisii, aviissaide mat muđui čállet dárogillii. Dát ortnet viiddiduvvo maiddái  guoskat lullisámegillii. Jagi 2005 lea juolluduvvon 12,9 mill. ru, 1,3 mill. ru lassáneapmi  ovddit jagi ektui. Jagi 2006 lea evttohuvvon juolludit 13,1 mill. ru. Kap. 340 Girkolaš hálddahus, poasta 01 Doaibmagolut, poasta 71 Doarjja girkolaš áigumušaide ja poasta 75 Oskku oahpaheapmi Doaibmasjuolludusas mii addo Girkoráđđái kap. 340 poasta 01 bokte, gullá oassi maiddái Sámi  girkoráđđái. Girkočoahkkimis ásahii Sámi girkoráđi, ja ulbmilin lea leahket sámi  girkogažáldagaid guovddášgirkolaš orgánan.   Poasttas 71 Doarjja til girkolaš áigumušaide lea ollu jagiid addon doarjja Norgga biibbalsearvái jorgalit biibbalosiid sámegillii. Ođđa testameanta Davvi-sámegiel jorgaleapmi gárvánii  1998:is. Seammás álggahuvvui bargu jorgalit Boares testameantta davvi-sámegillii. 2006’  juolludusevttohusas dán poastta vuolde, mii lea ru 1 250 000, gusto eanas dán bargui mii   vuordimis bistá sullii 10 jagi. Ekonomalaš sivaid dihte sáhttá bargu bargu bistit ¶
veahá guhkit.  Dán poasttas addi maiddái ruhta sámi guovlluid katekehtaid ja diakonaid bálká- ja  doaibmagoluide.  Doarjagis mii juolluduvvo poasta 75 badjel oskkuoahpaheapmái Norgga girkus, lea sámi  álbmoga oahppofálaldagid ovdánahttin vuoruhuvvon áŋgiruššansuorgi. Davvi-Norgga  searvegottiin ožžot máŋga searvegotti jagi 2004 rájes stáhtadoarjaga čađahit viiddis ja vuogálaš  oahppofálaldaga. Jagi 2006 bušeahttaevttohusas lea mearkkašahtti lassáneapmi oskku  oahpaheapmái Norgga girkus. Kap. 341 Báhppagoddi, poasta 01 Doaibmagolut Oassin girku báhppabálvalusas, mii ruhtaduvvo kap. 341 poasta 01 bokte, leat maiddái sámi  álbmoga girkolaš bálvalusat. Dasa  gullet ee. Davvi-Hålogalándda bispmagotti sámegielat  báhpat, ja sierra lullisámi báhppa-ja diakonavirgi Nidarosa bispmagottis. Davvi-Hålogalánddas  lea maiddái bismágoddekapellána guhte bárgá guovlluin gos sápmelaččat ásset bieđgguid.  Girkus lea maiddái dulkonbálvalus, masa gullet golbma dulkka 70 pst. virggis ja guokte dulkka  i 20 pst. virggis. Jagi 2006:as ruhtaduvvo maiddái sámi katekismusa ráhkadeapmi mii lea  huksejuvvon sámi historjái ja kultuvrii kapihttala boke. ¶
Gielda- ja guovludepartementa ¶
(i 1000 ru)      Kap.      Poasta      Doaimmat ¶
Rehketdoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušahtta  2005    Evttohus 2006 540 ¶
50 ¶
Sámediggi ¶
133 400 ¶
138 750 ¶
155 350 540 ¶
54 ¶
Sámeálbmofoandda vuoitu ¶
4 651 ¶
4 650 ¶
4 650 541 ¶
70 ¶
Doarjja til sámi áigumušaide ¶
1 100 ¶
1 100 ¶
1 ¶
541 ¶
72 ¶
Sámi giella diehtojuohkin jna. ¶
2 595 ¶
2 680 ¶
5 500 541 73  Boazodoalu ¶
riikkaidgaskas fága.- gaskkustanguovddáš ¶
750  542 1  Álgoálbmots ¶
vuoigatvuođat gelbboalšvuođaguovdáš ¶
2 826 ¶
2 ¶
2 050 ¶
2 040 ¶
3 ¶
543 ¶
1 ¶
Luonddu- ja boazodoallobálvalusaid resurssaguovddáš ¶
880 ¶
3 ¶
544 1  Boazodoalu ¶
riikkaidgaskas fága.- gaskkustanguovddáš ¶
760 ¶
3 ¶
545 ¶
90 ¶
Finnmárkku opmodat ¶
5 000 571 ¶
64 ¶
Árvvoštusdoarjja ¶
7 000 ¶
7 000  Submi ¶
151 572 ¶
156 980 ¶
174 180 ¶
1) Poasttat 70 ja 72 evttohuvvot časkot oktii oktan poastan 72.  2) Rehketdoallologuin lea 1,2 mill. ru  juolludus Olgoriikadepartementtas.  3) Evttohuvvon juoludus lea muddejuvvon dan sivas go lea álggahuvvon nettobušetteren ja lassiárvodivva biddjo stáhta ásahusaid rehketdollui.  Dasa lassin juolludii Olgoriikadepartementtas1,2 mill. ru  Álgoálbmot vuoigatvuođaid gelbboalšvuođaguovddážii. ¶
Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide čuovvovaš bušahttakapithttaliid bokte: ¶
Kap. Poasta ¶
Doaimmat  500 ¶
21 ¶
Earenoamáš dutkans- ja čielggadanbarggut  500 50  Norgga ¶
Dutkanráđi dutkansprográmma  552 70  Riikkaviidosaš ¶
guovluovdánahttindoaimmat, Interreg ¶
Sámepolitihka váldoulbmilat Vuođđolága § 110a ja Sámeláhka leat vuođđun Ráđđehusa ulbmilii lágidit sámi álbmogii  vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Ráđđehusa  ulbmilat bohtet ovdan čuovvovaš mihttomeriin: Váldoulbmil 1 Sihkkarastit sámiide oassálastin ja ráđđadallanvejolašvuođa áššiin mat earenoamážit gusket sidjiide Bargomihttomearri 1.1 Ovdánahttit stáhtaens ovttasbargovugiid Sámedikkiin ja  sámi siviila servodaga viidáseappot Sámiid riekti beassat ráđđádallamii áššiin mat gusket sidjiide njuolga čuožžu ILOkonvenšuvnna nr. 169:s eamiálbmogat ja unnitčearddat iešheanalas stáhtain (1989) 6.  artihkkalis. Ráđđehus ja Sámediggi leaba ovttaoaivilis man láhkái ságastallamat stáhta  eiseváldiid ja Sámedikki gaskka galget dáhpáhuvvat áššiin main lea earenoamáš mearkkašupmi sámi álbmogii. Vuogit čállojedje vuollái miessemánus jagi 2005:as. Sámedikki dievasčoahkkin lea dohkkehan vugiid. Vuogit mearriduvvo gonagaslaš resološuvnnain suoidnemánu  1. beaivvi jagi 2005:as. Gieldda- ja guovlludepartemeanta áigot ovttas eará departe-menttaiguin  maidda guoská ráhkadit njuolggadusaid man láhkái ráđđádallamatt galget čađa-huvvot.  Biddjojit árjjat juohkit dieđuid almmolaš hálddašeddjiide ja sámi servodahkii ráđđádallanvugiid birra ja movt čuovvolit daid. ¶
Konsultašuvdnasprosedyrat geatnegahttet Ráđđehusa, departemeanttaid, direktoráhtaid ja eará  vuolit stáhta doaimmaid ságastallat Sámedikkiin, ¶
nu árrat go vejolaš go árvvoštallo  sisafievrredit lágaid dahje doaimmaid mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštumiide. Vugiid  ulbmil lea dahkat stáhta eiseváldiid ja Sámedikki ovttamielalažžan áššin main árvvoštallo  sisafievrredit lágaid ja doaimmaid mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštumiide. Dakkár  oktavuođain gos lágat dahje doaibma váikkuha earenoamážit ovtta sámi beroštupmái  dahje orgánisašuvdnii, sáhttá leat dárbbašlaš ráđđadallat dainna beroštumiin/ orgánisašuvnnain  deavdin dihte ILO-konvenšuvnna ¶
Bargomihttu 1.2 Ovdánahttit davviriikalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu álgoálbmotgažáldagain ¶
Ráđđehus lea joatkán ovttasbarggu mii ásahuvvui jagi 2000:is gaskkal iešguhtetge ministariid  geain lea ovddasvástádus áššiin, ja Suoma, ruoŧa ja Norgga sámediggepresideanttaid, mas dávjá  lea diehtojuohkin, ságastallan ja gieđahallan sámi áššit main lea oktasaš beroštupmi.  Ovttasbargu lea eahpeformálalaš, muhto lávga čadnon Davviriikkaid ministtárráđđái. Sámi  gažáldagaid dávviriikkkalaš ámmátolbmuidorgána ráhkkana ja čuovvola  čoahkkimiid. Dán  orgánas leat maiddái sámedikkiid ovddasteaddjit, hálddahuslaš dásis. Čállingoddeovddavástádus lea vuorrolaga dán golmmá riikkas. ¶
Davviriikkaid ovttasbarggu ulbmil lea nannet ja ovdánahttit sámi giella, kultuvra, ealáhusaid ja  servodateallima. Sámi oahppoplánaid ja oahpponeavvuid IT-čovdosiid davviriikalaš ovttastahttin, diehtojuohkin sámiid diliid birra, sámi dutkan, ealáhusovttasbargu ja sámi giella leat  guovddáš suorggit davviriikalaš ovttasbarggus.  Norga oassálasta aktiivvalaččat álgoálbmot vuoigatvuođaid ON-julggaštusa šiehtadallamiin..  Sámedikkis lea áirras norgga šiehtadallansáttagottis. Bargu mearridit álgoálbmotsjulggaštusa ii  sáhttán heaittihuvvot ON:a álgoálbmotjagi 2004:s. Bargojoavku mii šiehtadalla julggaštusa lea  guhkidan mandáhta jagiin, dainna ulbmiliin ahte gárvvistit šiehtadallama ja bidjat dan ON:a  Olmmošvuoigatvuođakommišuvdnii njukamánu jagi 2006:as. ¶
Bargomihttu 1.3 Vuogálaš máhttoviežžan árvvoštallamiin ja dutkamiin politihkka- ovdánahttima, mihtto- ja boađustivrema vuođđun Lea dárbbašlaš ahte čađat dahkko kvalitatiivvalaš buorre ja moaittalas dutkan mii lea relevánta  sámi servodatdillái, ja dutkan mii buvttiha máhtu mii lea sámi servodaga ovdánahttina ja  eiseváldiid sámepolitihka hábmema vuođđu.   Ráđđehus hálida kártet dálá máhtu ja dutkama das manne leat negatiiva guottut sámiide ja sámi  kultuvrii, ja movt dakkár guottuid sáhttá eastadit. Dan muddui go lea dárbu, hálida Ráđđehus  bidjat johtui joatkevaš FoU-doaimmaid dán suorggis, gč. Rasismma ja vealaheami  doaibmaplána mii biddjui ovdan suoidnemánus jagi 2002:s. ¶
Bargomihttu 1.4 Oppalaš ja   samepolitihkka man vuođđun leat olmmošvuoigatvuođat Ráđđehus deattuha man mávssolaš lea ahte Láhkanjuolggadusat mat čuvvot riikkaidgaskasaš  olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnain maidda Norga lea miehtan ja mat leat earenoamáš  mávssolaččat sámiide, ollašuvvet. Čuovvolanovddasvástádus lea suorgeprinsihppa mielde  juhkkon iešguhtetge departementii oktan vuolit doaimmahusaiguin, ja regionála ja báikkálaš  dási hálddahusaide. Gielda- ja guovludepartementa mii lea ovttastahttindepartementa sáhttá  veahkehit identifiseret surggiid main berre nannet  ja evttohit čuovvolandoaimmaid maid bidjá  johtui. ¶
Sámi gažáldagaid ovttastahttinlávdegoddi lea mávssolaš fierpmádat  barggus sámepolitihkálaš  gažáldagaiguin hálddahuslaš dásis departementtain. Gielda- ja guovludepartementtas lea  jođihanovddasvástádus ja lea lávdegotti čállingoddi. ¶
Váldoulbmill 2 Sihkkarastit sámi giella, kultuvrra ja eallinlági Bargomihttu 2.1 čalmmustahttit ja gaskkustit sámi kultuvrra Ráđđehusa sávaldat prošeavttain ”sámi ofelaččat” lea leamaš oaččuhit lasi diehtojuohkinsdoaimmaid sámi nuoraide ja addit nuoraide doaibman juohkit dieđuid sámi giela, kultuvrra ja  servodateallima birra nuoraide geat eai leat sápmelaččat. Ofelaččat galledit ee. Joatkkaskuvllaid miehtá riikka. Hálddahuslaččat leat sii čadnon Sámi allaskuvlii Guovdageainnus, mas  lea ovddasvástadus prošeavtta pratihkálaš čađaheamis. Golbma sámi ofelačča namma-duvvo  Riddu Riđđu-riemuin jagi 2004:is. Golbma ođđa ofelačča nammaduvvo sámi riemuin ¶
Márkomeannu, suoidnemánu 30. beaivvi dán jagi. Prošeakta evttohuvvo jotkot jagi 2006:as.  Departementta áigumuš lea čađahit prošeaktaárvvoštallama jagi 2008:is. ¶
Gieldda- ja guovludepartementa almmuha elektrovnnalaš ođasreivve Ođđasat sámepolitihka  birra 4-6 geardde jagis. Ulbmil ođasreivviin lea sihke gilvit máhtu sámi diliiid birra álbmogii,  ja joksat sámi álbmoga áigeguovdilis diehtojuohkimiin. Ođasreive sisttisdoallá áigeguovdilis  ságaid sámepolitihkálaš barggus. ¶
1 ¶
Bargomihttu 2.2 Láhčit dili sámi dutkamii Geahčá čilgehusa kap. 500 vuolde, Poasta 21 Earenoamáš dutkans- og čielggadanprográmma/  kap. 500, Poasta 50 Dutkanprográmmat Norgga dutkansráđi vuolde. Geahčá maiddái čilgehusa  Oahppo- ja dutkandepartementta vuolde. Bargomihttu 2.3 Sihkkarastit ahte almmolaš hálddahus vuhtiiváldá sámigielat geavaheddjiid ja sámi geavaheddjiid kultuvraduogáža Sámegiella ja dárogiella leaba ovttaárvosaš gielat, gč. Sámilága kap. 3. Sámegiela  hálddašanguovllu siskkobealde leat sámegiella ja dárogiella ovttadássásaš gielat, gos sámi giela  geavaheddjiin lea riekti oažžut iešguđelágán almmolaš bálvalusaid sámegillii. Sámigiela  hálddašaguovlu leat gielddat Kárášjohka, Guovdageaidnu, Gáivuotna, Unjárga, Porsáŋgu ja  Deatnu. ¶
Suorgeovddasvástádusprinsihppa sikkilda ahte bálvalusfálaldat buot joavkkuide álbmogis lea  iešguhtetge fágaválddi ovddasvástádus. Dábálaš njuolggadusat ja doaimmat gusket dábálaččat  sámi álbmogii. Lea almmatge muhtun háviid dárbbašlaš árvvoštallat leago dárbu rievdadit  dahje heivehit bálvalusfálaldagaid sihkkarastin dihte kultuvrralaš dimenšuvnna vuhtiiváldima. ¶
Gielda- ja guovludepartementa álggaha jagi 2005 prošeavtta man ulbmilin lea čielggadit ja  veardidit gielddaid rolla bálvalus- ja fálaldatbuvttadeamis sámi álbmogii, earenoamážit  olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Departementa áigu  ráhkadit  diehtojuohkima dán  birra gielddaide. KS ja Sámediggi leat vejolaš ovttasbargoskihpárat dán barggus. ¶
Bargomihttu 2.4 Oažžuhit aktiivvalaš sámegielgeavaheami iešguđetlágán oktavuođain Ráđđehusas lea earenoamáš beroštupmi ahte sámegiella galgá leat oidnosis, ja ahte giella galgá  adnot almmolaš oktavuođain. Vurdojuvvo ahte almmolaš ásahusat láhčet dili gulahallat  čálalaččat sámegillii. ¶
Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot almmolaš registarat galget sáhttit registreret sámi namaid,  báikenamaid ja adreassaid riekta, ja ahte diekkár dieđuid lonuheapmi registariid gaskka galgá  doaibmat. Ráđđehus mearridii danne geassemánus jagi 2003 ahte stáhta etáhtat galget  árvvoštallat leago sin dihtorvuogádagas dárbu  sámegieldoahttalussii, ja láhčit dili sámegillii  dađistaga go prográmmagálvvut/plattforpmat ođasmahttojit. ¶
Buot departemeanttat válbmejedje jagi 2005:s láhka- ja njuolggadusjorgalanplána surggiin  maid sii hálddašit. Dahkan dihte hálddahusa eambbo dihtomielalažžan jorgalandárbbu ektui, ja  fuomášahttin dihte sámegielgeavaheami njuolggadusaid, áigu departementa namuhit sámelága  giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid juolludusreivvestis stáhta doaimmahusaide. Stáhta  etáhtat leat maiddái muittuhuvvon jorgalit relevánta njuolggadusaid ja almmuhusaid sámegillii  sámilága mielde vai sáhttá dábuhit dieđuid sámigillii.   Ollu departementtain ja Stáhtasministara kantuvrras lea dál diehtojuohkin sámegilli sámi  siidduin ODIN:is. Teaksta almmuhuvvo vuosttažettiin davvisámegillii, muhto Ráđđehus áigu  maiddái geavahit julevsámegiela ja lullisámegiela. ¶
1 ¶
http://odin.dep.no/rud/norsk/tema/same/nytt/bn.html ¶
Bargomihttu 2.5 Nannet sámi ealáhusaid ja sihkkarastit sámi kultuvrra luondduvuođu Lea mávssolaš Ráđđehussii láhčit dili dainna lágiin ahte sámi ealáhuseallin sáhttá ovdánit.  Ráđđehus áigu sihkkarastit sámi ealáhuseallima oppalaš ealáhusspolitihkain. Lea sáhka omd.  ruhtaboađu buorideamis ja njuolggadusaid álkideamis. Oppalaš váikkuhangaskaoamit, nugo  vearro- ja divvageahpedeapmi, váikkuha maiddái sámi ealáhuseallimii. Sd.dieđ. nr. 8:s (2003– 2004) Girjáivuohta davvin. Finnmárkku ja Davvi-Tromssá doaibmaguovlu č ilge Ráđđehusa   resurssabidjama ee. guovllu ealáhusaide. Finnmárkku fylkka riektedili ja eatnamiid ja luondduriggodagaid hálddašeami láhka (Finnmárkkuláhka) sankšonerejuvvui viimmat stáhtaráđis geassemánu 17. beaivvi 2005:as.  Justis- og politidepartementa ja Gielda- ja guovlludepartementa juogadeaba ovddasvástádusa  čađahit lága ja áiguba lávga bargat ovttas Sámedikkiin ja Finnmárku fylkkagielddain dán  barggus. Ektuduvvo ahte Finnmárkkuopmodaga stivra bargagoahtá ođđajagimánu 1. beaivvi  rájes 2006:as, dárbbašlaš váldiin čađahit praktihkálaš ráhkkaneami mii dárbbašuvvo váldit  eatnama badjelasas Statskog:as. Ráđđehus bidjá nuppádassii eaktun ahte eana sirdojuvvo nuppi  goalmmádasoasis jagi 2006:as. ¶
Finnmárkuskommišuvnna ja Finnmárkku meahcástanduopmostuolu ráhkkananbargu lea  viiddis, ja áigumuš lea ahte dát orgánat galget doaibmagoahtit ođđajagimánu 1. beaivvi rájes  2007:as. ¶
Ráđđehus áigu láhčit dili sámi guovlluid ovdánahttimii mas árbevirolaš gelbbolašvuođa ja  ođđaáigásaš teknologiija leaba oasit ekonomalaš ođasmahttima ja boahtteáiggi ássama  vuođđun ¶
. ¶
Kultuvravuođustuvvon ealáhussovdánahttima ulbmilalaš áŋgirušan, ja lagát ovttasargu ealáhusaid, DjO-birrasiid ja kultureallima gaskka, ferte čadnot lávga ceavzilis ja bistilis  ovdánahttima politihkkii. Kap. 500, Poasta 21 Earenoamáš dutkan- ja čielggadanprográmma/ kap. 500 Poasta 50 Dutkanprográmma Norgga dutkanráđi vuolde Sd.dieđ. nr. 20:s (2004-2005) dutkandáhttu dadja Ráđđehus ahte Dutkansráđi sámi dutkama  prográmma  galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot. Deattuhuvvo ahte prográmmaáŋgiruššan  áimmahušša gaskkustanbargguid sámi álbmogii. Seámmás deattuha dieđáhus ahte sámi  váttisvuođat eai galggaše ráddjejuvvot earenoamáš sámi prográmmaáŋgiruššamii, muhto  maiddái váldot ovdan eará Prográmmain maid Norgga dutkanáđđi doaimmaha. Jáhkásat  juolludus Gielda- ja guovludepartementtas sámi dutkansprográmmii lasihuvvo 1,5 mill.  ruuvnnos jagi 2004:is 2,5 mill. ruuvdnii jagi 2005:as. Juolludus evttohuvvo jotkot jagi 2006:as.  Dutkanráđđi lea maiddái geatnegahtton veardidit leat go sámi váttisvuođat relevánttat dutkat ja  ruhtadit eará dutkansprográmmaid siskkobealde. Ráđđehus áigu leat veahkkin lassánahttit  sámegiela geavaheami sámi diliid dutkama vuođđogiellan, earenoamáš go dutkan lea  árbevirolaš máhtu birra, ja go dutkanbohtosat galget gaskkustuvvot sámi geavaheddjiide ja  birrasiidda. Gielda- ja guovludepartementa juolludii jagi 2004:is 1 mill. ruuvnno  liigejuolludussan dutkansráđđái sámi prográmma nannemii ja čalmmustahttit sáme-giela  vuođđogiellan dutkamis, ja eanet geavaheaddjiheivehuvvon gaskkusteapmi dutkan-bohtosiid  dáfus. ¶
Suorgeprinsihpa geažil leat ollu departementtat ja vuollásaš etáhtat bidjan juohtui DjO-barggu  sámi diliid birra. Gielda- ja guovludepartementa leaba juolludan Tromssá Universitehtii ruđa  birgenlági guorahallamii Norggas. Guorahallan lea oassi stuorát birgenláhkeiskkádeamis 11  arktakaš regiovnna eamiálbmogiid gaskkas. Departementa lea maiddái addán ruđal Nordlandsforskningai árvvoštallat proseassaid guokte luossa- ja dápmotbiebmankonsešuvnna  oktavuođas Moskkis Divttasvuonas. Gávnnahan dihte negatiiva guottuid sámiide ja sámi  dilliide lea departementa várren  415 000 ru iešvásihuvvon rasismma ja vealaheami  iskkádeapmái sámiid gaskkas. Iskkádeapmi čađahuvvo 1. jahkebeali 2006:as. ¶
Kap. 540, Poasta 50 Sámediggi Evttohuvvon juolludus Sámediggái lea sullii 155,35 mill. ru jagi 2006:as, mii lea 12 pst. lassáneapmi. Ramma siskkobealde lea biddjon på 3 mill. ru lassáneapmi háhkat sámi girjebussiid.   Lea maiddái biddjon på 2 mill. ru lassáneapmi, dan sivas go Sámediggi lea viiddidan Sámi  ovdánahttinsfoandda doaibmaguovllu ja dahkan ovttasbargošiehtadusaid ollu fylkkagielddaiguin. 7 mill. ru mii lea addon Sámediggái jagiid 2004 ja 2005 nannet sámegiela  hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođabarggu kap. 571, Poastta  64 Árvvoštusdoarjja bokte, biddjo jagi 2006 rájes Sámedikki ramma sisa. Kap. 541, Poasta 54 Sámeálbmotfoandda vuoitu Reviderejuvvon našunálbušahta gieđahallamis jagi 2000 mearridii Stuorradiggi geassemánu 16.  beaivvi jagi 2000 juolludit 75 mill. ru «Sámi álbmoga fondii» . Foandda áigumušaid ektui dajai  finanskomitea ahte foandda vuoitu galggai mannat iešguđetlágán doaimmaide mat nannejit  sámi giella ja kultuvrra. Stuorradikki mearrádusas čilgejuvvo foandda ásaheapmi leamen  oktasaš buhtádus vahágiid ja vearrivuođaid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan ¶
sámi álbmogii. Ruhta mii addo Sámedikki háldui jagi 2006 bušahtas lea reanto-lassáneapmi  ođđajagimánu 1. beaivvi jagi 2005 rájes juovlamánu 31. beaivvi rádjai jagi 2005, ja lea 4,65  mill. ru. Foandda vuoitu ii leat oassi Sámedikki rammajuolludusas. Kap. 541, Poasta 70 Doarjja sámi áigumušaide Bušahttapoasttat 70 Doarjja sámi áigumušaide ja 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. Evttohuvvo  časkot oktii oktan Poastan 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. Kap. 541, Poasta 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. Ráđđehus áigu joatkit sámi giella- ja diehtojuohkináŋgirušša. Evttohuvvo biddjot 5,5 mill. ru  áigumušaide jagi 2006:as, mas 1,6 mill. ru lea ovttagearddejuolludus jagi 2006:as merkejuvvon  diehtojuohkindoaimmaide Finnmárkolága birra. Doarjjasortnega ulbmil lea láhčit dili eanet  sámegielgeavaheapmái almmolaččat, lassánahttit almmolaš  diehtojuohkima sámiide  sámegillii, ja sámi diliid birra norgga álbmogii oppalaččat. Kap. 542, Poasta 1 Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Ulbmil Álgoálbmot vuoigatvuođaid gelbboalšvuođaguovddážiin lea lasihit máhtu ja ipmárdusa álgoálbmotvuoigatvuođat birra. Guovddáš lea ráhkadan sierra web-siidduid ¶
2 ¶
. Doppe leat  ea.ea dieđut guovddáža ja dán doaimmaid birra ja guorahallamat, raporttat ja artihkkalat  álgoálbmot vuoigatvuođaid birra. Guovddáš almmuha maiddái sierra áigečallosa gáldu  čála .  Gieldda- ja guovlludepartemeanta evttoha várret 2,04 mill. ru jagi 2006:as. Olgoriikadepartemeanta julluda maiddái 1,2 mill. ruuvnno jagi 2006:as, seamma ollu go jagi 2005:as.  Guovddážis leat golbma bargi. Kap. 543, Poasta 1 luonddu- ja boazodoallobálvalusaid Resurssaguovddáš Luonddu ja boazodoallobálvalusaid resurssaguovddáš lea ásahuvvon Guovdageidnui oassin  Oarje-Finnmárkku boazologu heiveheamis. Guovddáš galgá leat resurssaguovddáš boazoeaiggádiidda geat luhpet ealáhusas ja ohcet molssáevttolaš bargosajiid ja dietnasa. Resurssaguovddáža váldobargun lea duođaštit boazoeaiggádiid árbevirolaš ealáhus- ja luonddugelbbolašvuođa (realgelbbolašvuođa),ja dán vuođul ovdánahttit ja kvaliteahtatssihkkarastit  iešguđetlágán bearráigeahččan-, dárkkistan-, dokumenteren-, ja luonddu- ja birashálddašanbálvalusaid mat de fállojit almmolaš ja priváhta  fitnodagaide jna. ¶
Guovddáš lea ásahuvvon prošeaktan Gielda- ja guovludepartementta vuolde jagi 2005 rájes.  Ulbmil lea nuppástuhttit prošeavtta vuogas iešruhtaduvvon fitnun ovdal jahki 2007 nohká . ¶
2 ¶
http://www.galdu.org/ ¶
Ovddasvástádus guovddáža hárrái sirdui jag 2005 rájes Eanandoallo- ja biepmodeparte-menttas  Gielda- ja guovludepartementii, gč. Sd.prp. nr. 65 (2004-2005). Gieldda- ja guovlludepartemeante evttoha juolludit ru 880 000 guovddážii jagi 2006 kap. 543, Boazodoalu  riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Poastta 1 Doaibmagolut bokte. ¶
Kap. 544, Poasta 1 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Nannen dihte riikkaidgaskas ovttasbarggu boazodoalu hárrái lea Ráđđehus ásahan  riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui. Guovddáš rahppui  almmolaččat  čakčamánu 2. beaivvi jagi 2005:as. Deattuhuvvu ahte boazodoallit ja sin  organisašuvnnain galgá leat lávga oktavuohta guovddážii, ja dát galgá doaimmahuvvot  ovttasráđiid Boazodolliid máilmmiovttastusain. Guovddáš galgá leat váikkuheamin dieđuid  gaskkusteami ja lonuhallama ja oaččuhit fágalaš ovttasbarggu árktalaš guovllu boazodolliid  gaskka. Bargu galgá joksat ealáhusa bargii, almmolaš eiseváldiid, dutkanbirrasiid ja eará  riikkaidgaskasaš organišašuvnnaid ja ovttasbargoorgánaid. ¶
Jagi 2005:as juolludii Gieldda- ja guovlludepartemeanta ruđa guovddážii kap. 541, Poasta 73  Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš, badjel. Ovddasvástádus guovddáža  hárrái sirdui jagi 2005 rájes eanandoallo- ja biepmodepartementtas Gielda- ja  guovludepartementii, gč. Sd.prp. nr. 65 (2004-2005). Sirdima geažil biddjo Gielda- ja  guovludepartementa jagi juolludus 2006:as sierra kahpittalii kapittel 544, Boazodoalu  riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš, Poasta 1 Doaibmagolut. Gielda- ja  guovludepartementta bušahtta bokte evttohuvvo juolludit ru 760 000 jagi 2006:as. Nugo  2005:as várrejuvvo maiddái jagi 2006:as seamma ollu guovddážii Olgoriikadepartementta ja  eanandoallo- ja biepmodepartemeantta bušahttain. Kap. 544, Poasta 90 Álggahanloatna Ráđđehus dáhttu ságaškuššamiid maŋŋil Sámedikkiin ja Finnmárkku fylkkadikkiin ahte Láhka riektediliid ja eatnamiid ja luondduvalljodagaid hálddaheami birra Finnmárkku fylkkas (finnmárkolága) njuolggadusat mat máinnašit Finnmárkoopmodaga, galget fápmui boahtit  2006 nuppi kvártalas. Áigumuššan lea ahte Finnmárkoopmodaga stivra galgá leat ceggejuvvon  ođđajagimánu 1.b. 2006 dárbbašlaš fápmudusain čađahit geavatlaš ráhkkanemiid maid ferte go  badjelasas váldá eatnamiid Statsskogas. ¶
Evttohuvvo juolludit eanemusat 5 mill. ru. álggahanloatnan Finnmárkku opmodahkii 2006:s. Kap. 552, Poasta 72 Našunála guovloovdanáhttindoaimmat Áigumuš juolludusain lea ovddidit regionála ealáhussovdánahttima ja árvoháhkama. Dát sáhttá  dáhpáhuvvat nuppástuhttima, innovašuvnna ja ođđaásahemiid movttiidahttimiin. Bargu  dáhpáhuvva ovttasbargun regionála, našunála ja riikkaidgaskasaš doaimmaheddjiid gaskka.  Jagi 2006:as evttohuvvo oppalaččat juolluduit 283 mill. ruuvnno  kap. 552, Poasta 72 bokte.  Sámedikki oassálastin rádjeguovllu Interreg-prográmmain ruhtaduvvo dán poastta bokte.  Sámediggi oaččui jagiid 2003, 2004 og 2005, 2,2 mill. ru, 2,1 mill. ru ja 2,1 mill. ru. Jagi 2006  juolludus čielggaduvvo maŋŋitčavčča jagi 2005 ¶
Dearvvašvuođa- ja fuolahussdepartementa ¶
(1000 ru)      Kap.      poasta      Namahus ¶
Rehketdoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005 ¶
Evttohuvvon 2006 728 ¶
21 ¶
Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja  sosiálabálvalusaid plána    10 700 ¶
11 000 ¶
11 500 ¶
Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide čuovvovaš bušeahttakapihttaliid bokte: ¶
(1000 ru)      Kap.      poasta      Namahus ¶
Rehketdoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005 ¶
Evttohuvvon 2006 743 ¶
75 ¶
Psyhkalaš dearvvašvuođa gáhten ¶
13 000 ¶
18 000 ¶
22 500 ¶
Kap. 724 NOU 1995: 6 Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána čuovvoleapmi ¶
Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovdánahttin Jagi 2005:as lea biddjon 11 mill. kruvnno čađahit doaibmaplána «Girjáivuohta ja  ovttaárvosašvuođa» doaibmaplána. Doaibmaplána lea NOU 1995: 6 Norgga sámi álbmoga  dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána čuovvoleapmi. Dán ruđas 5,4 mill. kruvnno sirdon  Sámediggái ja goláhuvvo eanas ruhtadit guokte fágavirggi dearvvašvuođa- ja sosiáláššiid  čuovvoleami várás, joatkit áhtanuššanstipeanddaid ja ruhtadit prošeaktadoaimmaid. ¶
Sosiála- og dearvvašvuođadirektoráhta hálddaša dan eará 5,6 mill. kruvnnu bidjat johtui daid  eará doaimmaid plánas. Sámi dearvvašvuođadutkama guovddažii lea jagi 2005:as juolluduvvon  4,3 mill. kruvnno dábálaš doibmii ja guorahallat sámi guovlluid dearvvašvuođa- ja  birgenláhkeiskkadeami bohtosiid. Muđui hálddašuvvo ruhta daid eará  doaimmaide plánas. ¶
Doaimmat 2006 Doaibmáplána nohká jagi 2005’ loahpas. Departementa lea ovttasráđiid Sámedikkiin mearridan  ahte bargu galgá jotkot jagi 2006:as. Girjávuođa ja oktasašárvvu prinsihpalaš árvvoštallamat  mat leat dahkkon leat vuođđun bargui ovddosguvlui. Departemeanta lea mearridan addit  Finnmarkku fylkkamánni eanet dadjamuša čađahanbarggus.   Dát guoská earenoamážit gažaldagaide leat go doarvái bargit gielddain gos leat ollu  sápmelaččat. ¶
Lea mearriduvvon ahte galgá ásahuvvot ovttasbargojoavku hálddahuslaš dásis Sámedikki,  Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementa, Bargo- ja sosiáldepartementa, Gielda- ja  guovlodepartementa, guoskevaš vuolit etáhtaid ja fágabirrasiid gaskka. Joavku galgá ásahuvvot  čačat  jagi 2005:as. Joavku galgá lea veahkkin ovdánahttit ovttadássásaš dearvvašvuođa- og  sosiálbálvalusaid sámi geavaheddjiide ja muđui álbmogis, ee.  ain joatkit ovdánahttime Girjáivuođa ja ovttaárvosašvuođa. . ¶
Jagi 2006 juolludus lea jurddašuvvon lasihuvvot. 11,5 mill. kruvdnii. Lea ee. áigumuš nannet  Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža dutkama. Ruhta Sámediggái ja prošeakta-  doaimmaide maid Sámediggi hálddaša jotkojuvvojit. Kap. 743 Stáhta doaimmat buoridit psyhkalaš dearvvašvuođa ¶
Psykalaš dearvvašvuođa viiddidanplánas daddjo ahte fálaldat sápmelaččaide geain leat  psyhkalaš váttisvuođat galgá nannejuvvot gelbblašvuođaguovddáža huksemiin ja ¶
dearvvašmahttinfálaldaga viiddidemiin. ¶
Dearvvašvuođa- og ovddasmorašsdepartementa áigu joatkit dearvvašvuođasuodjalusa plána  dainna lágiin ahte dahkat Kárášjoga ja Leavnnja ja Kárášjoga sámi álbmoga bálvalusaid  riikkaviidosaš gelbbolašvuođaguovddážin. Bearašossodaga ja heahtesajiid huksen nuoraide leat  vuoruhuvvon doaimmat. Jagi 2006’ juolludus lea jurddašuvvon lasihuvvot 22 mill. kruvdnii, 18  mill. kruvnno jagi 2005’ ektui. ¶
Mánáid- ja bearašdepartementa ¶
( 1 000 ru)      Kap.      poasta      Doaibma    Rehketdoallu  2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005  evttohus 2006 856 50  Mánáidgárddit, ¶
Doarjja ¶
sámi ¶
mánáidgárdefálaldahkii ¶
10 761 ¶
11 080 ¶
11 435 ¶
Dasa lassin juolluduvvo ruhta Sámi áigumušaide čuovvovaš kapihttaliid bokte: ¶
Kap. Post  Doaibma  830 21  Ovttaseallindoaimmat ¶
ja váhnenbagadallan, earenoamáš doaibmagolut  854 ¶
21 ¶
Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaimmat, earenoamáš doaibmagolut  857 ¶
70 ¶
Mánáid- og nuoraiddoaimmat, Mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnat   857 ¶
79 ¶
Mánáid- ja nuoraiddoaimmat, Riikkaidgaskasaš nuoraidbargu jna. ¶
Kap. 830 Ovttaseallindoaimmat ja váhnenbagadallan, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut Mánáid- ja bearašdepartementa lea váhnenbagadallama prográmmain ráhkadan materiála  váhnemiidda ja dearvvašvuođastašuvnnaid geavaheami várás mii galgá addit váhnemiidda  doarjaga váhnen áittardardan- ja bajásgeassinrollas. Oassi dán materiálas lea jorgaluvvon  sámegillii ¶
3 ¶
. Digáštallangihppa Gávcci ¶
fátta  buori ovttasbargui ¶
jorgaluvvo sámegillii jagi  2006:as. Kap 854 Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibma, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut Mánáid- ja bearašdepartementa áigu jagi 2006:as joatkit Davvi-Norggas Mánáidsuodjalusa   ovdánahttinguovddáža doaibmadoarjaga. Guovddáš áŋgirušša ee. dutkan-, ovdánahttin- ja  gaskkustanbargguin dain oktavuođain go mánáidsuodjalusa deaivida máŋggakultuvrras  servodagain, ja deattuha earenoamážit mánáidsuodjalusa sámi oktavuođain. Lea dárbu buoridit  mánáidsuodjalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, ja nu maiddái mánáidsuodjalanmáhtolašvuođa sámi oktavuođas. Dán vuođul juolludii Mánáid- ja bearašdepartemeanta 2003:as ruđa Davvi-Norggas mánáidsuodjalausa ovdánahttinguovddážii hápmet  njeallje fáddagihppaga mánáidsuodjalusa birraá sámi oktavuođas mat galge adnot oahpahit  studeanttaid vuođđo- ja joatkkaoahpahusas ja mánáidsuodjalusa bargiide. Gihppagat gárvánit  2005’a loahpas. Kap 856 Mánáidgárddit, poasta 50 Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide Sámediggi hálddaša sierra doarjaga mii juolluduvvo sámi mánáidgárddiide ja  ruđa  ovdánahttinbargui, rekrutterendoaimmaide, diehtojuohkindoaimmaide ja pedagogalaš  oahpponeavvuid ráhkadeapmái. ¶
2004:is jugii Sámediggi ruđa 45 Sámi mánáidgárdái (70 ossodahkii) jagi. Dasto juolluduvvui  maiddái doarjja 16 dáčča mánáidgárddiid sámegieloahpahussii. appot lea Sámediggi lágidii  riikaviidosaš mánáidgárdebargiid konferánssaid ja fierpmádatčoahkkanemiid. Dasa lassin  lágiduvvuiu davviriikalaš bajasšaddankonferánsa 2004’ čavčča mas lei ulbmilin gilvit  vásihusaid ja riikkaidgaskasaš máhtu dan birra movt buoridit ja ovdánahttit mánáidgárdefálaldaga sámi mánáide. Sámediggi attii maiddái doarjaga iešguđetágán prošeavttaide, ee.  lullisámi guovllus. Kap 857 Mánáid- ja nuoraiddoaimmat, poasta 70 Mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnat Dán postii gullet gullet doarjagat eaktudáhtolaš mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnaid  riikaviidosaš bargguide. Ulbmil lea lágidit mánáide ja nuoraide liibba searvat mánáid- ja  nuoraidorganisašuvnnaide. Doarjagat galget movttiidahttit organisašuvnnaid atnit fuola ja ¶
3 ¶
Oažžun dihte eambbo dieđuid geahčáe www.foreldreveiledning.dep.no ¶
mieldeovddasvástádusa, ja sihkkarastit organisašuvnnaid mieldemearridan- ja demokratiija-  arenan. Kap 857 Mánáid- ja nuoraiddoaibma, poasta 79 Riikkaidgaskasaš nuoraidovttasbargu jna. ¶
Juolludusa ulbmil lea mánáid- ja nuoraidsuorggis riikkaidgaskasaš ovttasbargu. Olahanjoavkkut leat eaktudáhtolaš mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnat, ovttaskas olbmot ja mánáid-  ja nuoraidjoavkkut, ásahusat mat barget mánáiguin ja nuoraiguin, ja báikkálaš, regionálalaš ja  riikaviidosaš almmolaš eiseváldiiguin. ¶
Váldooassi poasttas adno Norgga oassái searvat EU-prográmmii UNG i Europa, ja eará EUprográmmaid searvamii mat leat mánáid ja nuoraid várás. Poasta gokčá maiddái Norgga oasi  Eurohparáđi europeálaš nuoraidfoanddas, bilaterála ovttasbarggu, ja lagasguovllu ovttasbarggu goluid, earenoamážit ovttasbargu rammaid siskkobealde mat leat Norgga oassálastimis  Barentsráđis ja Nuortamearraráđis, ja eará doaimmaid mat leat čadnon nuoraidsuorggi  riikkaidgaskasaš ovttasbargui. Viidáseappot ožžot eaktudáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat vuođđodoarjaga riikkaidgaskaš bargguidasaset poastta bokte. ¶
Eanandoallo- ja biebmodepartementa ¶
(1000 ru) ¶
Kap      Namahus ¶
Rehketdoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005 ¶
Evttohus 2006 1147 ¶
Boazodoallohálddahus ¶
45 146 ¶
52 497 ¶
51 604 1151 Boazodoallosšiehtadusa ¶
čađaheapmái ¶
99 132 ¶
95 000 ¶
92 500 Sum ¶
144 278 ¶
147 497  144 104 ¶
Kap. 1147 Boazodoallohálddahus ¶
( 1000 ru)      Post      Doaimmat ¶
Rehketdoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005 ¶
Evttohus 2006 01 ¶
Doaibmagolut ¶
36 868 ¶
37 104 ¶
36 233 45 ¶
Stuorra rusttetháhkamat ja máđasdoallan, sáhttá sirdit  3 317 ¶
3 232  2 821 70 Doarjja ¶
duottarguosseviesuide ¶
663 ¶
659 ¶
680 71 ¶
Sis- Finnmárkku nuppástuhttindoaimmat, sáhttá siridit  4 298 ¶
11 502  11 870 Submi ¶
45 146 ¶
52 497 ¶
51 604 ¶
Boazodoallohálddahus galgá láhčit dili dainna lágiin ahte boazodoallopolitihka  ulbmilat  ollašuvvojit. Boazodoallohálddahus hálddaša boazodoallolága ja boazodoallošiehtadusa  váikkuhangaskaomiid. Boazodoallohálddahus lea maiddái boazodoallostivrra ja guovllustivrraid čállingoddi ja  doaibmá ráđđeaddin ealáhussii. ¶
Boazodoallopolitihka guokte iehčanas vuođđoárvvu leat; ealáhusspolitihkalaš buvttadanárvu ja  sámepolitihkálaš kulturárvu. Boazodoallopoltihkalaš áigumušat leat ovttastuvvon ”Nana ja  bistevaš boazodoallo” doahpagis. Dáinna oaivvilduvvo boazodoallu mii lea ekologalaččat,  ekomomalaččat ja kultuvrralaččat ceavzil. ¶
2004 raporta Mearridit Fimmárkku boazodoalu iešguhtetge rammaearvttuid lea váldán ollu návccaid ja  áiggi. Dát guoská earenoamážit čuovvolit Boazodoallostivrra mearrádusa alimus boazologu  hárrái geasseorohagain Oarje-Finnmarkku boazoguohtunguovllus. Prošeaktakantuvrras lea jagi  2004:is leamaš sullii 30 čoahkkima iešguhtetge siiddaiguin/orohagaiguin mas diehto-juohkin  mearrádusa birra, ruđalaš váikkuhandoaimmat ja  heaittihanortnegat leat leamaš vuoruhuvvon.  Viidáseappot leat orohagaid bargu unnideami plánaiguin/strategiijaiguin  ságastallon. Ii lean  oktage orohat mi searvvai unnideami doaibmašiehtadussii 2004:is, muhto heattihuvvo 11  doaibmaovttadaga Finnmárkkus. ¶
Finnmárkku boazologu heiveheapmi lea gáibidan almmolaš veahki njuovvama ja bohccobierggu jođiheami dáfus. Jagi 2004 čavčča  čađahii Boazodoallohálddahus  seminára álggahit  viiddis gulahallama guovddáš doarimmaheddjiid gaskka olles árvogoallostusas nugo  Eanadoallo- ja biebmodepartementa ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi leigga  dáhtton. Sihkkarastin ja nannen dihte bohccobierggu jođu eahpedábálaš allahaddebuvttan, orro  oassálastit ovttaoaivilis ahte váldohástalus ovddosguvlui lea márkanorienteren, logistihkka ja  ovttasbargu. Oaččuhan dihte njuovvama lassánit njuovvanáigodaga 2004-2005 ásahuvvui  sierrra njuovvandoarjja jagi 2004 čavčča. Njuovvanedoarjja lei 5 kruvnnu kilus ja lei kg  njuovvan ja lei sidjiide geat unnididedje dahje heaittihedje boazodoaluset Oarje-Finnmarkku  guohtunguovllus. Dasa lassin ledje golbma stuorra márkankampánja bohccobierggu várás  2004:is. Namuhuvvon doaimmaid, ja eará lassidoaimmaid geažil boazodoallosšiehtadusas,  lassanii njuovvan sullii 50.000 bohccos  2003:as sullii 76.000 bohccui 2004:is.  Vaikko njuovvan leage lassánan lea Finnmárkku ealuid árvu gorŋgon. Sivvan dasa lea leamaš  ahte laskan lea leamaš stuorát go sihke njuovvan ja vahát. Leat buorit dálkkádagat maŋemus ¶
jagiid mat leat dagahan dan. Nuppe dáfus čájehit njuovvandieđut  čielgasit ahte stuorrun lea  niedjan muhtun orohagain Oarje-Finnmarkku guohtunguovlluin jagi 2004 čavčča. Dát  dáhpáhuvai vaikko ledje ge buorit dálkkádagat.  Dárkkistan dihte boazologu ovdáneami ja vai lea duogášmateriála mearridit rammaeavttuid  iešguđetge orohagaide ja doaibmaovttadagaide leat čađahuvvon almmolaš boazolohkamat.  Dakkár dáhpáhusain gos lea leamaš stuorra erohus lohkama loguid ja loguid gaskka maid  boazoallit leat dieđihan, leat doaimmat biddjon johtui.   Eará rammaeatvvuid bidjama oktavuođas Finnmárkku boazodollui leat biddjon rájit daid  golbma johttingeainnuid gaskka Oarje-Finnmarkku guohtunguovllus. Viidáseappot bargui  gaskaboddosaš orohatrájit Buolbmágis ja Kárášjogas ja ođđa organiseremiin oarjjabealde  Porsáŋgguvuona. Proseassa heivehit boazologu guohtumii joatkašuvai Nuorta-Finnmárkku  guohtunguovllus. ¶
Boazodoallohálddahusas lea ovddasvástádus áimmahuššat boazodoalu areálaberoštumiid  almmolaš areálahálddašeamis. Mearkkášahtti oassi hálddahusa návccain manná dákkár áššiide.  Hástalussan lea ovttaskasáššiid logu lassáneapmi. ¶
Boazodoallohálddahus lea bargan buoridit boazodoalu váikkuhanfámu gaskaomiiguin mat  stivrejit areálageavaheami. Go lágat ja njuolggadusat mat stivrejit areálageavaheami rievdaduvvojit lea hálddahus addán árvalusaid/mearkkašumiid. ¶
Gaskaoapmin dahkat boazodoallu dovddusin lea hálddahus bidjan interneahttasiidduidasas  areálageavahankárttaid mat čájehit boazodoallu areálageavaheami. Kárttat lea deaŧalaš  gaskaoamit gielddaide ja fylkkagielddaide areálahálddašeami oktavuođas, juoga maid lassanan  geavaheapmi orru čájeheame. ¶
Maŋemus jagiid lea beroštupmi ásahit bieggamilluid lassánan. Ollu fápmodoaimmahagat leat  ohccon biddjon boazoguohtunguovlluide. Boazodoallohálddahus lea ovttas NVE’ain  almmuhan raportta ”bieggafápmu ja boazodoallu”. Raporta juohká dieđuid Bieggafápmohuksejeddjiide ja eiseváldiide. Dasa lassin buohtástahtta raporta buot dutkama boazodoalu ja  bieggamilluid birra. ¶
Boazodoalloealáhusa jagi 2003/2004 oppalaš rehketdoallu čájeha ahte leat oktiibuot 586  doaibmaovttadaga, ja 95 doaibmaovttadagas lea nissonolmmoš jođiheaddjin. Lea áigumuš lea  lasihit boazodoallonissoniid oassálastima boazodoalus. Dán oktavuođas leat doaimmat biddjon  johtui čalmmustahttit nissonolbmuid rolla boazodoalus ja  boazodoalu dállodoalus. Jagi 2004  ráhkaduvvui  raporta mii árvvoštalla doaimmaid ovdanahttin dihte ođđa ja  ulbmilaš  ovttadássášvuođapolitihka boazodollui. Raporttas leat maiddái oppalaš dieđut nissonolbmo  rolla ovdáneami birra boazodoalus, ja mán lágán guottut sáhttet váikkuhit nissonolbmo árvui  ealáhusas. Viidáseappot leat váttisvuođat boazodoallolága ektui, ortnegat mat čatnasit  boazodoallošiehtadussii ja guovddáš čálgoortnegiid hástalusat guorahallon. Rekrutteren,  ásahuvvon oahpahalliortnet, vearro- ja divvarievttalaš dilli ja sohkabealovddasteapmi stivrrain  ja hálddašeamis leat maiddái árvvoštallon. ¶
Boazodoalu ovdánahttinfoanddas lea juolluduvvon 2 mill kruvnno sámi ovdánahttinfoandii. ¶
Boazodoallit sáhttet dál buktit dieđáhusskoviid ja doarjjaohcamiid/boraspirevahágiid buhtadusohcamiid elektrovnnalaččat. ¶
Boazodoalloođđasat leat almmuhuvvon 4 geardde. Bláđis leat sullii 1400 abonneantta ja lea  boazodolliid ja hálddahusa várás. Lea ásahuvvun sierra mearkaregisttár Boazodoallohálddahusa neahttasiidduin. Boazodoallohálddahus lea ráhkadan ođđa ekonomiijabagadusa. ¶
Bušeahttaevttohus 2006 ¶
Eaktudáhtolaš váikkuhandoaimmat mat ásahuvvo dan oktavuođas maid boazodoallostivra  mearridii hárrái Oarje- Finnmárkku guohtunguovllu geasseguohtumiid bajemus boazologu  birra lea dál loahpahuvvon. Jagi 2005’ giđa čájehii boađus erohusa mii lei sullii 26.000 bohcco  meari ektui. Departementa árvvoštalla dál dili dainna lágiin ahte boazolohkounnideapmi  ovddosguvlui dušše ekonomalaš váikkuhandoaimmaiguin ferte dál eanas rehkenastot leamen  nohkan. Viidáseappot čuovvoleamis fertejit juridihkálaš váikkuhuhangaskaoamit leat vuođđun.  Dán oktavuođas galgá Boazodoallohálddahus leat árjjalaš čuovvolit gustojeaddji  njuolggadusaid, ja leat duvdileaddji láhka- ja njuolgga-dusrievdademiid ektui mat stivrejit  resurssadili. ¶
Boazodoallostivra lea meannudan rammaeavttuid mearrideami njuolggadusaid. Viidáseappot  lea hálddahus ráhkadan 3-jagáš plána mearridit váilevaš rammaeavttuid mas Finnmárku  deattuhuvvo eanemusat. Dát guoská omd. Finnmárkku siidajuohkimii, ođđa orohat- ja   juohkooráijiid bidjamii, guohtunáiggiid mearrideapmái ja bajemus boazologu čuovvoleapmái.  Earret bajit boazologu bidjama ja čuovvoleami Finnmárkkus, galgá hálddahus vuoruhit 3-jagáš  plána čađahanbarggu. ¶
Boazodoallohálddahus galgá dábuhit gáibibiduvvo vuođđodieđuid vai guohtundili ja  njuovvandeattut dárkkistuvvot dan muddui go dárbbašuvvo. ¶
Boazodoallohálddahus galgá ain ásahit fierpmádagaid ja ovttasbargolihtuid eará almmolaš  orgánaiguin, ja oahpásnuhttit sin dárbui bisuhit oktilis areálaid ja dasa movt  iešguđetlágán  doaimmat boazoguohtuneatnamiin váikkuhit  boazodollui. Viidáseappot galgá hálddahusa  bargui gullá maiddai duođáštit boazodoalu areálageavaheami ja almmustahttit dan gielddaide ja  fylkkaide. ¶
Boazodoallohálddahus galgá áŋgirit oččodit areála stivrejeaddji lágaid ja njuolggadusaid  nuppástuhttot. Viidáseappot galgá hálddahus bidjat árjjaid loktet sihke bargiid ja boazodolliid  gelbbolašvuođa gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid birra. ¶
Boazodoallohálddahus galgá ain bargat boazodoalu areálaid árvoklassifiseremiin, ja oččdit  oažžut ođastuvvom orohatplánaid gárvvistuvvot. ¶
Sierra metoda ásaheami oktavuođas árvvoštallat riiddu earenoamažit guovlluin gos galget  huksejuvvot bieggamillut, galgá hálddahus ráhkadit fáddalaš riidoárvvoštallama boazodoalu  várás dieđihuvvon ja  ohccon bieggafápmoprošeavttaid dáfus.  Boazodoallohálddahus galgá veahkkin loktet boazodoalu árvoháhkama. Hálddahus galgá  ovttaráđiid ealáhusa orgánaiguin ja eará oassálastiiguin váikkuhit dasa ahte ekonomalaš  boazodoallošiehtadusa vuođđodieđuid ressurssat geavahuvvot ulbmilaččat ja mii lokte  árvoháhkama buoremusat. Dán oktavuođas galgá hálddahus bargat ahte boazodoalu  ovdánahttifoandda ja Boazodoalu árvoháhkanprográmma gaskaoamit ovttastahttojuvvojit vai  dát guokte ortnega leaba nu beaktilat go vejolaš. Dasto galgá hálddahus láhčit dili  boazodoalloealáhusa, Innovasjon Norge ja iežas hálddahusa positiiva ovttasbargui čađahit  árvoháhkansprográmma. ¶
Boazodoallohálddahus galgá áŋgirit bargat oainnusindahkat dárbbu ja láhčit dili nannet  nissonolbmuid saji boazodoalus. Ásahuvvon nissonfierpmádagat leat guovddážis dán barggus.  Viidáseappot lea guovddážis ahte boazodoalu árvoháhkanbargu gehččo ovttas nissonolbmuid  doaimmaid áŋgiruššamiin. Dasa lassin galgá Boazodoallohálddahus bargat ođđa ja boares  doaimmaid árvvoštallamiin, ja bargat guottuiguin nissonolbmuide boazodoalus. Rekrutteren lea  deaŧalaš ovttadássásašvuođa dáfus. ¶
Boazodoallohálddahus galgá leat mielde fuolaheame ahte doarjjasortnegat adnojit vuogálaččat  olahit stuorát árvoháhkama álkit ja buoret njuolggadusaiguin. Jagi 2005 galgá Boazodoallohálddahus ain láhčit dili hálddahusasa elektrovnnalaš iešbálvalančovdosiidda, vuogádatovddi ¶
deapmái ja álkidahttit boazodoallošiehtadusa ekonomalaš gaskaomiid ortnegiid. Dasto galgá  hálddahus fuolahit ahte iešguhtetge boazodoalloguovlluid ovttaskas boazodolliid  áššit gieđahallojit johtilit ja vuoiggalaččat. Oassin bearráigeahččanbarggus galgá hálddahus joatkit  boazolohkamiid iešguđetge guohtunguovlluin, ja dalle vuoruhit Finnmárkku boazodoalloguovlluid. Jus boazolohkanbohtosiin ja boazodolliid iežaset raporteremiin lea stuorra  vealla, de galget doaimmat álggahuvvot. Boazodoallohálddahus galgá áŋgirit bargat  ovdánahttit riidoeastadeaddji doaimmaid eará  ealáhusberoštumiid ektui.   Boazodoallus areálageavaheami ja vuoigatvuođaid duođašteapmi mearrida ealáhusa boahtte  áigái. Fierpmádagat ja ovttasbargolihttut eará almmolaš orgánaiguin  galget almmustuvvat vai  boazodoallu dohkkehuvvo buorebut. Dasto gáibiduvvo oktavuohta ealáhusa ovddasteddjiid ja  Boazodoallohálddahusa gaskka oaččuhan dihte luohttámuša ja ipmárdusa. Dákkár ovttasbargu  lea vealtatmeahttun jus galgá joksat nanu ja ceavilis ovdáneami. ¶
Boazodoallohálddahus galgá leat doaibma mii geavaha resurssaidis beaktilit, ja hálddašemiin ja  ráđđeaddimiin sihkkarasta geavaheddjiidasas beaktilis bálvalusaid. Viidáseappot galgá  hálddahus atnit Riikarevišuvnna iskkádeami mii lea dan birra movt geavahit  Finnmárkku  boazoguohtunresurssaid ceavcilit buoridit hálddahusa ruhtageavaheami ja bargguid doaimmaheami. ¶
Boazodoallohálddahus galgá ain áŋgiruššat  ovddidit bargiid ja bálkápolitihka, gelbbolaš-vuođa  loktema, organisašuvdnaovddideami, ekonomiijastivrema, jođiheaddjiovddideami, sikkáldas  doaimmaid ja IKT. Gelbbolašvuođa huksema ektui galgá hálddahus earenoamážit  vuoruhit  sámegiela oahpaheami bargiidasas. ¶
Kapihttal 1151 Boazodoallošiehtadusa čađaheapmi ¶
(i 1000 ru)       Poasta       Doaimmat ¶
Rehkedoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta   2005 ¶
Evttohus 2006 51 ¶
Doarjja ovdánahttin ja háhkanfondii ¶
36 500 ¶
33 500 ¶
34 300 72 ¶
Doarjja til organisasjonsarbeid ¶
5 600 ¶
5 800 ¶
5 900 75 ¶
Golluvuolideaddji ja njuolggo doarjja, sáhttá sirdit 52 373 ¶
53 900 ¶
50 500 79 ¶
Čálgoortnegat ¶
1 800 ¶
1 800 ¶
1 800 82 ¶
Golut mat gusket bohccobierggu radioaktivitehtii ¶
2 859 ¶
Submi ¶
99 132 ¶
95 000 ¶
92 500 ¶
Kapihttalii gullet juolludusat čađahit boazodoallošiehtadusa, ja juolludusat gokčat goluid maid  bohccobierggu radioaktivitehta dagaha. Boazodoallošiehtadus ja boazodoalloláhka, leat  boazodoallopolitihka áigumušaid ja njuolggadusaid olaheami deaŧaleamos gaskaoamit.  Boazodoallošiehtadusas mearriduvvu movt ekonomalaš váikkuhangaskaomiid galget  geavahuvvot, ee. boazodoallolága áigumušaid ja mearrádusaid vuođul.  Boazodoallopolitihka  áigumušat ja strategiat čilgejuvvojit dárkileappot Sd. Proposišuvnnas nr. 63:s (2004-2005) ja  Árv S. nr. 226:s (2004-2005) 2005-2006 boazodoallošiehtadusa birra, goluid gokčan maid bohccobierggu radioaktivitehta dagaha ,ja 2005’stáhtábušeahta rievdadusaid birra. ¶
Birasgáhttendepartementa ¶
( 1000 ru)      Kap.      poasta      Namahus ¶
Rehketdoallu 2004 ¶
Salderejuvvon  bušeahtta  2005 ¶
Evttohuvvon 2006 1429 ¶
50 ¶
Doarjja sámi kultturmuittuid suodjaleapmái ¶
2 000 ¶
2 000 ¶
2 000 ¶
Kap. 1429 poasta 50 Doarjja sámi kulturmuitobargui Birasgáhttendepartementa  čuovvula sámi kulturmuitobarggu doarjjaortnega. Doarjjaortnet  galgá áimmahuššat bajemus kultturmuitofágalaš beroštumiid sámi kultturmuittuid ja  kultturbirrasiid suodjalanbarggus. Ruhta galgá eanas adnot stuorát divodus- ja  máđasdoallanbargguide. Lea evttohuvvon ahte 2 mill. ru galgá biddjot áigumuššii jagi 2006:as.  Birasgáhttendepartementa juolluda ruđa maid Sámediggi hálddaša juolludusreivviin.     Birasgáhttendepartementa lea juolludan válddi kultturmuitolága mielde Sámediggái. ¶
Utgitt av : ¶
Kommunal- og  regionaldepartementet ¶
Offentlige institusjoner kan ¶
bestille flere eksemplarer av  denne publikasjonen fra: ¶
Statens forvaltningstjeneste Kopi- og distribusjonsservice ¶
E-post:  publiksjonsbestilling@ft.dep.no ¶
Telefaks: 22 24 27 86 www.publikasjoner.dep.no ¶
Publikasjonsnummer: H - 2179 ¶
Print: 10/05 - 1000 ¶
Olggosaddán: Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶
Almmolaš ásahusat sáhttet diŋgot  lassigáhppálagaid dán čállagis ¶
čuovvovaš sajis: Statens forvaltningstjeneste ¶
Kopi- og distribusjonsservice E-poasta: ¶
publiksjonsbestilling@ft.dep.no Fáksa: 22 24 27 86 ¶
www.publikasjoner.dep.no Prentehusnummir: H - 2179 ¶
Deaddileapmi 10/05 - 1000 ¶
RÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN ¶
Bargorapporta ¶
ovttasbarggu birra gaskal ¶
Suoma ja Norgga davviguovlluid ¶
STÁHTAMINISTARII ¶
2002 čavčča álggahuvvui stáhtaministariid Lipponen ja Bondevik vuolgaga vuođul suoma-norgga  rádjeprošeakta davvin.    Prošeavtta váldoulbmil lea lasihit outtasbarggu Norgga ja Souma rádjaguovlluid gaska ja dovddidahttit ja veahkehit njeaidit struktuvrralaš hehttehusaid rádjerasttildeaddji gávppašeamis, ovttasbarggus jna. Áigeguovdilis struktuvrralaš hehttehusat sáhttet leat juogo ekonomálaš, juridihkkalaš  dehe eará hámis. Oasseváldit leat dát golbma suomabeale sámi rádjesuohkana Ohcejohka, Eanodat ja Anár ja norggabeale rádjesuohkanat; Omasvuotna, Gáivuotna, Ráisá, Guovdageaidnu,  Kárášjohka, Deatnu, Poršáŋgu, Unjárga ja Mátta-Várjjat.    Prošeavtta birra lei digaštallan ja oaččui doarjaga stáhtaministariid čoahkkimis Romssas ođđajagimánu 11.beaivvi jagi 2003.    Álgodásis jođihii prošeavtta Norggabeale Gielda- ja guovlludepartemeantta stáhtačálli Anders  Eira ja Suoma stáhtaráđi čállingotti stáhtačálli Rauno Saari. Goappaš riikkain lea nammaduvvon  hálddahuslaš gulahallanolmmoš. Dasa lassin leat buot gustovaš suohkaniin maiddai nammaduvvon gulahallanolbmot. Sisriikaministeriija ossodatdirektora, Cay Sevón, válddi badjelasas jođiheami Suomas maŋŋil go Rauno Saari heittii go nammaduvvui Oarje-Suoma leanahearrán. Son  guhte joatká doaimma Stáhtaráđi čállingottis lea stáhtačálli Risto Volanen, ja son lea dárkilit čuvvon prošeavtta ja ožžon dieđuid prošeavtta ovdáneamis.    Prošeakta lea maid namuhuvvon ja nannejuvvon stáhtaministariid Bondevik ja Vanhanen 2003  borgemánu čoahkkima beavdegirjjis.    Stáhtačálli guoktá čoahkkimis, mii lágiduvvui Oslos 2002 skábmamánu, mearriduvvui lágidit oktasaščoahkkima – álggahančoahkkima - 2003. Dát čoahkkin lei Guovdageainnus njukčamánu 10.ja ¶
mearkkat doaibmi ja evttohuvvon ovttasbargoprošeavttaide.    Čoahkkimis Guovdageainnus nammaduvvui bargojoavku man ovddasvástádus šattai jođihit barggu ovddasguvlui.Leat lágiduvvon njeallje oktasaščoahkkima suohkaniiguin. Ovddasteaddjit goappaš riikkaid Sámedikkin ja guovllulaš dásis leat aktiivvalaččat searvan čoahkkimiidda.    Prošeavtta loahppačoahkkin lágiduvvui guovvamánu 12.ja  13.beivviid 2004 Káregasnjárggas.  Čoahkkimis oidne ahte seammás go raportain leat bargan de leat ásahan buori  oktavuođaid oassalasttii suohkaniid gaskkas.Prošeavtta rámma siskkobealde leat čielggadan ovttasbargovejolašvuođaid oahpahusa- ja oahpahusásahusaid, dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi, teknihkkalaš  suorggi gaskkas ja ealáhusdoaimma ovdanahttimis. Máŋgá daid váttisvuođain maid ságastalle  prošeavtta álggadettiin, leat čovdojuvvon prošeavtta áigodagas. Raportas leat ovdamearkkat čovdosiidda mat bures leat lihkkostuvvon. Ovdanahttinevttohusat guske máŋgga oassálasttiide ja  hálddašandásiide. Muhttun váttisvuođaid lea vejolaš báikkálaččat dehe guovllulaččat  čoavdit, ja  eará váttisvuođaid čoavdimis ges gáibiduvvo ahte guovddáš dásis mearridit doaimmaid. Muhttun  váttisvuođaid lea dušše vejolaš čoavdit buot dáid oassálasttiid ovttasbarggu bokte. Doaibmaevttohussat leat čohkkejuvvon 6.kapihttalii.    Prošeakta lea duođaštan dehalaš mearkkašumi buori ja doaibmi rádjerasttildeaddji ovttasbarggus  davimus suohkaniid gaskkas.    Mii giitit bargojoavkku buori barggu ovddas ná guhkás.       Evttohusat mat raportas bohtet ovdan leat bargojoavkku árvalusat.    Oulu, miessemánu 18. b. 2004            Anders Eira ¶
Ritva Viljanen  stáhtačálli ¶
hálddahushoavda        Jan Sandal ¶
Cay Sevón  ekspedišuvdnahoavda ¶
ossodathoavda ¶
Sisdoallu ¶
1 ¶
PROŠEAVTTA DUOGÁŠ............................................................................................... 7 1.1  Álgu............................................................................................................................ 7 1.1 Giela mearkkašupmi................................................................................................... 8 2 ¶
OVTTASBARGU SUOHKANLAŠ BÁLVALUSAID OKTAVUOĐAS .................... 10 2.1  Oahpahus- ja oahppoásahusat .................................................................................. 10 2.1.1   Ovttasbargu oahpposuorggis .................................................................... 10 2.1.2   Oahpahus sámegillii ja sámegielas.......................................................... 12 2.1.4   Ovttasbarggu eastagat .............................................................................. 13 2.1.3   Ovttasbargu oahppo- ja kultursuorggis ................................................... 16 2.2  Dearvvašvuođa- ja sosialsuorgi................................................................................ 16 2.2.1   Dearvvašvuohta ja buohccidivššu ............................................................ 16 2.2.2 Mánáidgárddit .......................................................................................... 20 2.3  Teknihkkalaš ossodat ............................................................................................... 22 2.3.1   Gádjundoaibma ........................................................................................ 22 2.3.2   Doappargieđadallan.................................................................................. 25 3 ¶
OVTTASBARGU EALÁHUSDOAIMMA OKTAVUOĐAS ...................................... 26 3.1 Dábálaččat................................................................................................................. 26 3.2  Oainnusmahtti ovttasbargu....................................................................................... 26 3.2.1   Prošeakta Arctic Trail II........................................................................... 26 3.2.2  Prošeakta Turisma Davvi Dimenšuvdna (TND) ...................................... 27 3.2.3   Eará ovttasbargu....................................................................................... 27 3.3  Duollo- ja lassiárvodivadatáššit ............................................................................... 28 3.4  Guovllugeavaheapmi ja ealáhusdoaibma ................................................................. 29 3.4.1 Deanučazádaga máŋggageavahanplána ................................................... 29 3.4.2 EU ¶
rámmamearrádus ¶
čázi hárrái .............................................................. 30 3.5  Ovttasbargu bohccobierggu márkanfievrrideamis ja boazoealáhusa oppalaččat ..... 30 4 ¶
SISRÁHKADUS ............................................................................................................ 32 4.1  Diehtojuohkinteknihkka ........................................................................................... 32 4.1.1   Dábálaččat ................................................................................................ 32 4.1.2   Duohtadieđut ............................................................................................ 33 4.1.3   Ovdánanvejolašvuođat ............................................................................. 33 4.2  Girdioktavuođat........................................................................................................ 35 4.3  Luodda- ja johtolatoktavuođat ................................................................................. 36 5 ¶
NORGGAÁITTARDEADDJI........................................................................................ 39 6 ¶
ČOAHKKÁIGEASSU.................................................................................................... 40 ¶
1   PROŠEAVTTA DUOGÁŠ ¶
1.1   Álgu ¶
Prošeavttain leat geahččalan váldit ovdan dakkar váttisvuođaid mat čuožžilit báikkálaš ja  oainnusmahtti dilálašvuođaid dihte. Evttohusain geahččalit čoavdit daid váttisvuođaid ja mearrideamis dakkar doaimmaid main lea báikkálaš beaktu ja nu čielga áigumuš go vejolaš.    Bargu galga vuostažettiin čalmmustahttit daid váttisvuođaid maid báikkalaččat dehe guovllulaččat  sáhttá čoavdit vai buoridivččii bálvalusaid álbmogii. Váttisvuođaid maid fuomašat barggadettin ja  mat gusket guovddaš eisválddiide, ovddiduvvojit gustovaš departementii viidáset gieđahallamii.    Dán barggu vuođđodokumeantan lea leamašan Suoma davimus Sámiguovllu bargojoavkku raporta, mii lea čielggadan ovttasbarggu buoridemiid riikkarájád rasta, earenoamážit suoma oaivila  mielde. Suoma sisriikkaministeriija almmuhii raporta 2002 geassemánu.    Lei buorre oktavuohta daid prošeavttaid gaskkas goappaš riikkaid suohkaniin mat namuhuvvojedje raportas, Oahpaheapmi ja giellaaoahpahus, mátkeealáhus (turisma) ja sisráhkadus leat earenoamáš  čalbmáičuohci suorggit – seamma maid váttisvuođaiguin mat gusket duollomeannudeapmái, ealáhusovttasbargui ja rádjerastildeaddji bargoveaga lonahallami. Almmolaš suorggis lea  vejolašvuohta lasihit ovttasbarggu teknihkkalaš suorggis nugomat doapparhálddašeamis ja buollin- ja gádjundustehusas.    Lášmadis rádjerastildeaddji johtolatoktavuođat guovllus leat dehalaš bealit go lea sáhka das movt  ovttasbarggu galga lágidit ja ovdánahttit. Sisriikkalaš ja olgguldas luodda- ja girdioktavuođat ja  beasatlašvuohta leat earenomáš dehalačča ealáhusdoibmii, earenoamážit mátkeealáhussii, fitnodagaid doaibmaeavttuide ja movt daid buoridit. Buresdoaibmi telegulahallama sisráhkadus bálvala  sihke ealáhusdoaimma ja servvodatlaš buvttadeaddji bálvalusaid. Dat maiddai dagaha vejolažžan  buorebut ovttasbargat rájaid rastá, nugomat oahpahussuorggis, dearvvašvuođa- ja dikšunbálvalusas ja ealáhusdoaimmas.    Lei ovttamielalašvuohta dasa ahte giellaváttisvuohta lea stuorimus eastta, ja ahte giellamáhttu dagaha eanet árvvu – deattuhit man dehalaš lea oahppat suomagiela ja sámegiela ja ahte suomabealde maid ohppet juogo ruoŧagiela dehe dárogiela. ¶
Áiggiid  čađa lea leamašan oktavuohta ja doaibma rájaid rasta davviguovlluid iešguđet olmmoščearddaid gaskkas. Ođđajagimánu  11.b.  1993 “Girkonjárgga julggaštusain” ovttasbargu Barentsguovllus, dahkkui dehalaš vuođđu ovdánahttit Norgga, Suoma, Ruoŧa ja Ruošša davimus  guovlluid. Ámmátlaš mearridanásahusat vuođđuduvvojedje seammas go rádjerastildeaddji ovttasbarggu váste maid ásahuvvojedje ekonomalaš rámmaeavttut.    Vássan logijagiis, de lea álgahuvvon stuorit rádjerastildeaddji gulahallanfierpmádat. Ovttasbargu  lea sihke ealáhusaid gaskkas, almmolaš ásahusaid gaskkas, mas ovttasbargu suohkaniid gaskkas lea  dehálaš iige unnimusat olbmuidgaskkasaš ovttasbargu lea dehalaš. Dán oktavuođas leat ásahuvvon ollu fierpmádaga e.e. girjerájus, huksendoaimmahaga ja fitnodagaid gaskkas ovttasbarggu vai  ealáhusovttasbarggu bakte ollášuhttet EO-njuolggadusaid go guoská vuođđoávdnasiidda ja buvttadeapmái.    Norggas ja Suomas lea oktasaš rádje mii guoská 11 suohkaniidda goappaš beali rája, 8 norggabealde ja 3 suomabealde.    Vejolašvuođat ovdanahttit siskkáldas dilálašvuođaid Suoma ja Norggabeale davimus guovlluid  gaskkas leat viidát, sihke almmolaš suorggis ja ealáhusovdáneami oktavuođas. Váilevaš oktasaš  giella dattetge leat čielga eastta dákkár ovdáneapmái. Dán guoskkahat lagabui 2.1 kapihttalis.    Dárogiella ja suomagiella leat nu go diehtit áibbas guovttelágán giela, go suomagiella gulla suomaugrálaš giellajovkui, ja dárogiella ges gullá germánalaš gielaide. Muhttun oktavuođain leat vásihan ahte sámegiella sáhttá doaibmat oktasaš giellan, muhto dušše spiehkastahkan. Seamma  vásáhus lea dasa ahte atnit eŋgelasgiela ovttasbargogiellan.    Nubbe eará áddejumi lunddolaš bealli dás lea ahte leat stuora kultuvrralaš erohusat min guovtti  riikkaid gaskkas. Dát mielddisbukta ahte dulkonnbálvalusat geavahuvvojit viidát, main lea mearrideaddji mearkkašupmi eanas oktavuođain ja dagaha ollu liigegoluid ovttasbargobealálaččaide.  Dulkonnbálvalusaid ovddas šaddet Norggas máksit 24% momsa ja 22% ges Suomas. Dát lea čielga eastta rádjerastildeaddji doaimmaide. Bargojoavku evttoha ahte dulkonnbálvalusaid ovddas ii  galggaše máksit momsadivada. Bargojoavkku ságastallamin bođii ge ovdan ahte dulkonnbálvalusat galggeše leat nuvtta ja galggašii hálddašuvvot oktasaš suohkanlaš hálddahusaid bakte.     Vásihusaid vuođul diehtit ahte jus galgat lihkostuvvat rádjerastildeaddji ovttasbargo oktavuođaiguin, de berrejit dát prošeassat vuođđuduvvot dan nala ahte buohkat doahttlit ja luhttet guhtet  guimmiideaset áigumušaide. Dát eaktuda ahte vuođus lea siskkáldas kultuvrralaš ipmárdus. Dát  sáhttá buoriduvvot bargit lonohallamis ja lágidit gallestallamiid bargiide nuppe beallai rája. Seammas diehtit ahte juste giella lea dehalaš kulturárbbi guoddi. Giella lea dehalaš čoavdda dasa ahte  beassat vásihit nuppi riika kultuvrra.    Min gullevašvuohta lea čadnojuvvon gilli ja gielaid bakte oahppat ipmirdit eará olbmuid. ¶
sámegiella, suomagiella ja dárogiella šaddat geatnegahttojuvvon gielat buot rádjeguovlluid vuođđo- ja joatkkaskuvllaid ohppiide.    Berrelivčči vejolažžan dávjjibut deaivvadit rájáid rasta ságastallat oktasaš áiugumušain skuvllaide ja  mánáidgárddiide. Ruhtadeapmi berre leat stáhtaid ovddasvástádus, vai livččii vejolašvuohta álggahit jahkasaš deaivvademit gos oktasaš áigumušat ságastallojuvvojit vai sáhtašii ávkkástallat gielalaš  ja dieđalaš návccaid mat rádjeguovllus leat. Dát dagahivččii “synergiijabeavttu” mii dagahivččii  vejolažžan eanet gulahallat ja ipmirdit guhtet guimmiideaset maiddai rastá gielalaš ja kultuvrralaš  rájaid.    Mii mieđihit ahte mis leat váttisvuođat ovttasbargguin masa giellaváttisvuođat leat sivvan. Ovttasbargu doaibmá bures go dat dáhpáhuvvo sámegilli, -dalle eai leat erohusat nu stuorrát ja ovttasbargoprošeavttat lihkostuvvet bures. Muhto dakkaviđe go ášši loktejuvvo eará rámma ovttasbarggu siskkobealde de giellaváttisvuođat bohtet oidnosii – suomagiella ja dárogiella. ¶
2   OVTTASBARGU SUOHKANLAŠ BÁLVALUSAID  OKTAVUOĐAS ¶
2.1   Oahpahus- ja oahppoásahusat ¶
2.1.1   Ovttasbargu oahpposuorggis ¶
Ovttasbargu lea álggahuvvon sihke dábálaš ja fitnofágalaš oahpahusa oktavuođas (almennfaglig  og yrkesfaglig). Sihke dáru, sámi ja suoma oahpaheaddjit lonohallet bargamis skuvllain rájáid  rastá. Dát ii dagat earágo váttisvuođaid liige báberhivvodaga skoviid oktavuođas (skjemabyråkrati). Lea maiddai ohppiid lonohallan suohkaniid gaskkas ja oahppit leat sirddihuvvon skuvllaide  nuppi beallai rája. Geavatlaččat doaibmá ovttasbargu bures.    Vuolábealde govviduvvo ovdamearkat buresdoaibmi ovttasbarggus gaskal Fossheim skuvlla  Njávdánis ja Čeavetjávrri skuvlla Anaris. Maiddai Ohcejoga ja Eanodaga skuvllat ovttasbarget  iežaset ránjjásuohkaniiguin Norggabealde ráji.    Ovttasbargu gaskal Fossheim ja Čeavetjávrri skuvllaid álggahuvvui 10 jagi áigi. Ulbmil lea oahpahit ohppiid riikkaidgaskkasašvuhtii ja oahpahit sin dohkkehet eará kultuvrra go dušše iežaset.  Ovttasbargogielat leat suomagiella, eŋgelasgiella ja ruoŧagiella. Ovttasbarggu oktavuođas lágiduvvojit oahpaheaddji deaivvadeamit gos plánejit ovttasbargovugiid ja mearridit gaskaboddosaš áigetabeallaid. Ovttasbargoplána lea maid oassin skuvllaid skuvlajagi bargoplánas. Oktasaš gohttehatskuvllaiguin (leiskoler) álge 2001-2002 skuvlajagi. Skuvllat lágidit maiddai oktasaš falástallanbeivviid. Dása lassin finadit skuvlaklássat guhtet guimmiiset guossis oktii lohkanbájis ja servet  skuvlabeai´doaluide lohkanvuogi vuođul. Skuvllat maiddai finadit guhtet guimmideaset guossis  eará doaluid oktavuođas. Mátkegoluid leat skuvllat ieaža máksán.    Ovttasbargu lea dagahan ahte gierdevašvuohta ja áddejupmi nuppi skuvlla kultuvrra ektui lea  buorránan. Oahppit Čeavetjávrri skuvllas leat oahppan ja nannen máhtu eŋgelasgielas ja Njávdán  skuvlla oahppit ges suomagielas. Oahppit gulahallet gaskkohagaid e-boastta bakte. Vásihusaid  háhkama vuođul joatkit ovttasbarggu. Gávdnojit maiddai plánat maid bakte gáibidit dávjjibut  ohppiidlonohallama. ¶
habut ii gávdno dárogielat oahpahus Eanodagas. Go váilot oahpaheaddjit de lea leamašan váttis  fállat oahpahusa dárogielas. Livččii sihke beroštupmi ja mokta lohkat dárogiela. Oahppogirjjit ja  oahpponeavvut mat dárbbašuvvojit dárgogielat oahpahussii šaddat Norggas oažžut go dat eai leat  gávdnamis Suomas. Oahpahus dárogielas iige leat oassin oahpaheaddji oahpahusas. Norggabealde; Guovdageainnus, Deanus ja Kárášjogas fállojuvvo suomagiella nubbingiellan suomagielat  mánáide. Riikka váldogiella lea álot geatnegahttojuvvon fáddán. Deanus ja Kárášjogas lea suomagiella válljeláhkai dehe válljefága. Guovdageainnus leat ságastallamat e.e. dagahan ovttasbarggu  Eanodaga suohkaniin. Somames háve lea leamašan váttis gávdnat suomagielat oahpaheddji. Go  guoská oahpaheddjit lonohallamii, de lea das sáhka organiseremis suohkaniid gaskkas. Omd.  Gáregasnjárgga skuvllas lea guokte diimmu dárogielat oahpahus vahkui ja oahpaheaddji boahta  Kárášjogas, ja nuppe guvlui fas vuolga oahpaheaddji Gáregasnjárggas Kárášjohkii oahpahit suomagieala 2 diimmu vahkui. Dát duođašta ahte ruhta ii leat ovttasbarggu ektun. Gávdni videorustegiid galggašii ávkkástallat buorebut go odne. Norggabealde leat skuvllat main eai leat diekkár  rustegat, ja dat dagaha váttisvuođaid.    Lea stuora dárbu rávisolbmuid oahpahussii iešguđetge riikkaid gielain. Gáiddusoahpahus sáhttá  dás, nugo earáge oahpahusas, leat ávkkálaš veahkkereaidun. Sierra jietna- ja govvastudio gáiddusoahpahussii dagahivččii giellaoahpahusa beaktilat – omd ahte suomagielat oahppit ožžot dárogielat oahpahusa norggabeale oahpaheaddjis guhte leat studios Norgga bealde. Ráissas lea diekkar  studio ásahuvvon, ja lea bures lihkostuvvon. Ollislaš studio gáiddusoahpahussii máksá sullii  200.000 norgga ruvnno. Dát šattašii fálaldahkan man sáhtašii geavahit eará oktavuođain maiddai.  Oppalaččat šattašii dát máksit 2,5 – 3 miljovnna norgga ruvnno vai buot Norggabeale suohkaniidda ásahuvvošivvčči dákkar studio.    Suomas lea e.e. Eanodaga suohkanis lea gáiddusoahpahus máhttu ja hárjáneapmi vuođđoskuvlla  ja joatkkaskuvlla dásis. Sis lea leamašan gáiddusoahpahus sihke giella-, matematihka ja earenoamášoahpahusas. Gáiddusoahpahus lágiduvvo lotnolasvuođa vuogi mielde. Maiddai Ohcejohka lea systemahtalaččat vuoruhan DT ja gáiddusoahpahusa. 2003 giđa álggahuvvui ođđa virtuella  prošeakta sámegiela várás Ohcejogas. Prošeavtta ulbmilin lea ovdanahttit DT ja oahpahusvuogádagaid gáiddusoahpahusa várás Gáregasnjárgga, Njuorggán ja Kyrkby sámi skuvllain.    Suomas sáhttá suohkan dehe priváhta lihttu lágidit vuođđoskuvllaoahpahusa, joatkaskuvllaoahpahusa ja fitnooahpahusa. Joatkkaskuvlla ja fitnooahpahus sáhttá maid lágiduvvot stáhtalaš oahpahanásahusa bakte. Norggas joatkkaskuvllat fállet sihke joatka- ja fitnooahpu. Norggabeale rádjeguovlluin leat dakkar oahppoásahusat nuppi dási skuvllain Leavnjjas, Deanus ja Mátta-Várjjagis,  mat leat fylkka oamastusas. Sámeskuvllat Guovdageainnus ja Kárášjogas leat stáhta skuvllat. Lea  soames lágán ovttasbargu gaskal Suomabeale ja Norggabeale oahppoásahusaid.    Oassalastit allaskuvllaid gaskkasaš ovttasbarggus leat Norggabealde: Sámi allaskuvla Guovdageainnus, Finnmárkku allaskuvla Álttas. Suomabealde: Suoma sámiguovllu ¶
1 ¶
Universiteahta Roavvenjárggas, Uleåborg universiteahta ja Suoma sámiguovllu eanadatallaskuvla, sámiguovllu univer ¶
1 ¶
Suoma sámiguovlu = Lappland ¶
ja iešguđetge oassalastit Suoma sámiguovllu ekonomalaš guovlluin. Barggadettiin ovdanahttit allaskuvllaid ovttasbarggu lea dehalaš muitit ahte studeanttat berrejit oažžut buorebut vejolašvuođaid bures lihkostuvvat lohkamin. ¶
2.1.2   Oahpahus sámegillii ja sámegielas ¶
Odne Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámi oahpahuseiseválddit gaskaneaset bures ovttasbarget. Dát  ovttasbargu doaimmahuvvo guovtte ládje:  Suoma Sámedikki oahpahus- ja oahpponeavvokontuvra, Norgga Sámedikki oahpahusossodat ja  Ruoŧa Sámeskuvllaid hálddašaneiseváldi, Sámeskuvlastivra, lágidit ovttasbargočoahkkimiid gaskal  1 ja 3 geardde jagis. Dáid deaivvademiin sii ságastallet áigeguovdilis gažaldagaid birra, buoridit  diehtojuohkima ja šiehtadit ovttasbargoprošeavttaid. Boađusiin maŋimus jagiid ovttasbarggus lea  ahte leat čohkkejuvvon dieđut gávdni sámi oahpponeavvuid birra (almmuhuvvo jahkasaččat).  Dása lassi leat čađahuvvon smávit oahpponeavvoprošeavttat ja davviriikkalaš oahpponeavvokonfereánsa, mii lágiduvvui Gironis jagi 2003. Ovttasbargu doaibma dál burebut go ovdal ja áigumuš  lea álggahit ođđa prošeavttaid.    Ovttasbarggus leat čađat leamašan váttisvuođaid dan dihte go riikkain leat iešguđetge oahpahuslágat, erohusat njuolggadusain maid vuođul sámegielaoahpahus fállojuvvo, stuora erohusat  ruhtadanvuogádagain, oahppoplánain, oahpahuslávdegottiin, oahpahusdiibmologus, gielalaš erohusat ja váilevaš ovttasbarggu ruhtadeapmi. Erohusat iešguđetge riikkaid gaskkas leat maid dagahan váttisvuođaid bures gulahallat danin go seamma áššis geavahuvvojit iešguđetlágán doahpagat  (omd oahppoplána, kursaplána, oahppoplána vuođđu, eatnigiella, vierisgiella, vuosttašgiella, nubbingiella, ruovttugiella). Go leat nu unnán olbmot Suomas ja Ruoŧas de dat eastada ovttasbarggu.  Dalle bággejuvvo vuoruhit doaimmaid, go ii geargga buot bargat. Bures doaibmi davviriikkalaš  ovttasbargu gáibida doarvái návccaid. Iešguđetge oahpponeavvoprošeavttat galggaše lunddolaš  ovttasbargoprošeavttat, muhto eai šatta earágo dušše jurddan dehe áigumuššan, go váilot ruđalaš  návccat. Suoma Sámedikkis lea dušše okta bargi geas lea ovddasvástádus oahponeavvuin. 1990  logu loahpas ja 2000 logu álggus ii lean Ruoŧabealde oktage bargi geas lei ovddasvástádus oahpponeavvuin.  Čađaheamis oktasaš oahpponeavvo prošeavttaid lea váttis go leat erohusat oahppoplánain ja dasa lassin vel giellaváttisvuođat. Riikka váldogiella lea mearrideaddjin guđe gilli  oahpponeavvut čállojuvvojit eaige leat leamašan ruđat gielalaš heivehallamiidda dehe terminologiija-ovttasbargui. Terminologalaš váttisvuođat dagahit veadjetmeahttumin atnit nuppi riikkas  buvttaduvvon oahpponeavvuid. Vaikkovel davviriikkalaš giella lea oktasaš Suomas, Ruoŧas ja  Norggas de ii leat leamašan vejolažžan oažžut oktasaš oahppoplánaid dehe oktasaš geahččalemiid  (ohppid árvvoštallan).    Ferte maid čujuhit ahte Davviriikkaid sámi oahpahusa hálddašeamis leat áibbas sierralágan áigumušat ja maiddai leat stuora erohusat ressursadilálašvuođain. Suomas lea Sámedikki oahpahus- ja  oahpponeavvokontuvrra ja oahpahus ja oahpponeavvolávdegotti bargun buvttadit oahpponeavvuid ja leat oahpahuspolitihkkalaš oassalasit. Norggabealde Sámedikki oahpahusossodat gal ii  buvttat ieš oahpponeavvuid muhto stivre ja ruhtada prošeavttaid. Dasa lassin dát ossodat ovd ¶
hálddaša ruđaid maiguin galget ovdanahttit sámegielat oahpahusa (ee.ruđat earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide ja joatkkaoahpahus oahpaheddjiidejoatkkaoapu. Sin bušeahtta lea máŋggageardásaš go Suomain buohtasdahttá. Ruoŧas sámeskuvllaid halddašaneiseváldi ovddasvástida  doaimmaid guđa sierra sámeskuvllain (klássa 1-6 ja ovdaskuvlla) ja čađaha jahkasaš šiehtadusa  suohkaniiguin movt lágidit ovttaiduhttojuvvon oahpahusa sámegielas ja sámegilli. Sámeskuvllaid  hálddašeapmái lea beare unnán ruhta jus galggaše váikkuhit oahpahuspolitihka.    Hálddahus lea iehčanas stáhtalaš hálddašaneiseváldi masa Sámediggi nammada áirasiid.    Sámedikkiid ovttasbargoásahus, Sámi parlamentáralaš ráđđi lea álggahan barggu man ulbmilin lea  čielggadit davviriikkaid sámi mánáid oahppodilálašvuođa.  Čielggadeami doaimmaha Suoma  Sámedikki oahpahusčálli, Ulla Aikio-Puoskari. Dán barggu rámma siskobealde lea ulbmil buohtasdahttit oahppodilálašvuođaid ja kártet erohusaid daid áššin mat gusket sámegiela árvui, lágaide,  resurssaide, oahppoplánii, hálddašeapmái jna davviriikkaid gaskkas. Raporta oahppodilálašvuođaid birra gieđahallojuvvo Parlamentáralaš ráđi čoahkkimis Kárášjogas njukčamánu 23. ja 24. b. ¶
Stáhtalaš oahpahuseiseválddit, Suoma sámiguovllu leanastivra Oahpahusossodat ja Finnmárkku  fylkka oahpahusossodat, lágidit ovttasbargočoahkkimit sullii oktii jagis. Ovddasteaddjit Suoma ja  Norgga Sámedikkin maiddai bovdejuvvojit čoahkkimiidda.  Čoahkkimis ságastallat áigeguovdilis  áššit ja gažaldaid birra, juogadit dieđuid ja šiehtadit áššiin mat leat oktasaččat rádjeguovlluin. Leanastivrraid bargun lea maiddai čohkket ja almmuhit dieđuid oahpahusain sámegilli ja sámegielas.  Go čohkkejit ja almmuhit dieđuid internehta bakte de geahččalit vuođđudit oktasaš vuođu man  bakte livččii vejolaš čađahit riikkaidgaskkas buohtasdahttima ja dagaha álkibun ipmirdit ránjjáriiika  dilálašvuođaid. Leanastivrrat ovttarbarget aktiivvalaččat iešguđetge Sámedikki ossodagaiguin mat  barget oahpahusáššiiguin. ¶
2.1.4   Ovttasbarggu eastagat Dábálaš váttisvuođat oahpahussuorggi ovttasbarggus ¶
Ovttasbargu oahpu ja  oahpahusa oktavuođas berre vuhtiiváldit erohusaid mat leat riikkaid oahpahusvuogadagain, ee. oahpahusa huksehus ja sisdoallu, ja maiddai gullevaš lagaid. Dás lea  vuostažettiin sáhka ohppiid/studeanttaid riektesihkarvuođas ja vuođđudeaddji friddjavuođain- ja  vuogatvuođain: movt galgat dáhkidit suomabeale ássiide fuoladeami mii čuovvu suomabeale  lágaid das mii gulla oahpahusa sisdollui, oahpaheddjit gelbbolašvuhtii, oahpahussosiálalaš ovdamunit, gelbbolašvuohta joatkit lohkamin, eiseválddit bearráigeahčču jna fuoladeapmi norggabeale  ássiide lágaid vuođul? ¶
Vaikko lea viiddis ovttasbargu dán guovtti riikkaid skuvllaid gaskkas, de leat váttisvuođat das go  guoská mánáide vuođđoskuvllas geat šaddet vázzit skuvlla vierisriikkas. Oahppis lea vuoigatvuohta oažžut oahpu iežas riikka oahppoplána mielde. ¶
dát mearkkaša nuvtta oahpahusa ja oahpponeavvuid (omd. girjjiid), skuvlasáhtu ja borramuša  skuvllas.    Sullálaš gáibádus ahte oažžut beaiveborramuša skuvlaáiggis ii leat Norggas. Dát mielddisbukta  váttisvuođaid suomabeale ohppiide geat vázzet skuvlla norggabealde. Dáid váttisvuođaidguin  ferte bargat ja gavdnat geavatlaš čovdosiid. Bistevaš čoavddus vuordimis gáibida láhkarievdadusa.  Váttisvuođat eai leat nu stuorrát jus jurddeša ohppiidlonohallama oanehat áigái.    Dát váttisvuohta iige leat dalle go lea sáhka oahpaheddjit lonohallamis. Davviriikkalaš ovttasbarggu olis gávdno šiehtadus das mii guoská oktasaš bargomárkanii vuođđoskuvlla oahpaheddjiide  geain lea unnimusat golbma jagi oahppu.    Norggabeale vuolitdási oahpaheddjin lea oaneheabo oahppu go Suomabeale vuođđoskuvlaoahpaheddjin, ja muhttumat leat dán dievasmahttan joatkaoahpuin ja dan oahpu olis leat dohkkehuvvon klássaoahpaheaddjin Suomas 1.-6. klássa dássái.    Lea álkibun ovttasbargat nuppi dási ja rávisolbmuid oahpahusain go vuođđooahpahusain. Fitnooahpahusas ja rávisolbmo-oahpahusas berrešii leat vejolašvuohta ovttas oláhit buoret ovttasbarggu. Dáid oahpposurggin ii oahpahusgiella leat seamma váttisvuohtan go vuođđooahpahusas:  dasa lassin lea álkibut studeanttaide mátkkoštit. Fitnooahpu ovttasbarggus leat leamašan soames  váttisvuođat oahpahusa sisdoalu erohusaid dihte, earenoamážit das mii gullá industriijalaš doaimmaide.    Váttisvuođat gáiddusoahpahusas leat go váilot ruđat oastit apparáhtaid, movt ja man ollu apparáhtat geavahuvvojit, pedagogalaš gáibádusat iešguđetge oahpposuorggis, dárbbut joatkaoahpahussii ja sadjasaččat go bargit váldet joatkaoahpu.    Suomas ja Norggas oahpahus ii ruhtaduvvo seamma njuolggadusaid vuođul. Suomas stáhta  máksá stáhtaoasi ja stáhtadoarjaga ja vel eará doarjaga doaibmagoluide ja rustegiida njuolga dasa  gii oahpahusa lágida. Oahpahusa sáhttá juogo suohkan dehe priváhta ovttastus lágidit ja joatka- ja  fitnooahpahusas maiddai stáhtalaš oahppoásahus. Ruhtadeapmi lea mearriduvvon lága bakte.  Ovdamearkka dihte vuođđoskuvlla ja joatkaskuvlla oahpahussii de stáhta ruhtadanoassi rehkenasttojuvvo ohppiid logu vuođul ja golut einnostuvvojit juohke ovttadaga ja oahppi ektui. Haddi  juohke ovttadahkii lea juhkojuvvon iešguđetlágán osiide ja iešguđet lágán válljejumit vuođul. Praktihkkalaš váttisvuođat oahpahusain sámegielas ja sámegilli Norgga, Suoma ja Ruoŧa rádjeguovlluin lea stuora eretfárren, mii lea duogaš dasa go mánáidlohkku geat skuvlii álget lea njiedjan. Eai muđui ge leat nu oallu sámegielat mánát ja soames guovlluin  leat váttisvuođat bisuhit klássaid main lea sámegielat oahpahus. Ovttasbargu skuvllaid gaskkas  šaddá maiddái váttisin go leat dakkár erohusat oahpahusprográmmain go ovdalis leat čilgen. Dasa  lassin leat maiddai váttisvuođat das movt ovttas geavahit oahpaheddjit ja oahpaheddjit gelbbolašvuhtii. Leat beare unnán oahpponeavvut, ja dávjá lea nu ahte nuppi riikkas buvttaduvvon ¶
historjjá- ja servodatfága girjjiid mat leat čállojuvvon dan riikka oahppoplánaid vuođul gos leat  buvttaduvvon, ja mat govvidit dan riikka servodaga, ekonomiija ja historjjá. Seammas hilgojuvvojit ránjjá riikka dilálašvuođat dan ládje movt iešguđet riikka vuođđoskuvllas eaktuduvvo. Oahphaheddjit gelbbolašvuođa-gáibádusas eaktuduvvo, go bargi virgáiduvvo, ahte son hálddaša dan riikka váldogiela gosa virgáiduvvo, vaikko son dušše oahpaha sámegielat skuvlaklássa iežaset eatnigillii.     Ohcejoga sámi logahagas ¶
2 ¶
váilot sihke oahpaheaddjit ja oahppit geat máhttet sámegiela. Ohcejoga  gielddas lea olmmošlohkku njiedjan sullii 10%  1995 rájes, mii čielgasit boahta oidnosii mánáid  logus geat skuvlii álget. Lea ekonomalaččat váttisin bisuhit ovtta logahaga gielddas. Ruđalaš  noađđái veahkkin livččii vejolaš váldit maiddai norggabeale ohppit logahahkii. Dát nannešivččii  sámegiela árvvu skuvllas danin go skuvllas besset geavahit sámegiela oahpahusgiellan. Lea gal  váttis bidjat sámegiela oahpahusgiellan buot fáttáin logahagas vaikko logahatlága vuođul dan  sáhttá dahkat. Lea studeantaeksámen suomagilli mii lea easttagin, go oahppit válljejit suomagiela  oahpahusgiellan vai sáhttet váldit studeantaeksámena. Váilevaš oahpaheaddjit lea maid  váttisvuohtan seamma ládje go váilevaš ávdnasat leat iešguđetge sámegielat oahppofáttáide. Livččii vejolaš dustet váttisvuođaid go oahpaheaddjit váilot jus sáhtašii doarjut davviriikkalaš sámegielat oahpaheddjit mátkoštanvejolašvuođa skuvllaid gaskkas.    Sámediggi oažžu jahkasaččat stáhtabušeahta bakte ruđaid oahpponeavvo buvttadeapmái. Doarjaga sturrodat leat bisson seamma dásis 1993 rájes. Maŋimus jagid leat leamašan dušše smávit rievdadusat. 2004 stáhtabušeahtas evttohuvvo 258.000 euro. Doarjagiin leat buvttaduvvon dábáleamos vuođđogirjjit, mielddusávdnasat ja AV-ávdnasat. Eanemusat leat buvttaduvvon oahpponeavvut eatnigiela oahpahussii ja suomagielas jorgaluvvon oahppogirjjit mat leat heivehuvvon  1.klássas gitta 9.klássa dási rádjái. Stuorimus oassi ruđain leat geavahuvvon davvisámegielat oahpponeavvuide, muhto leat maid buvttaduvvon oahpponeavvut Anaraš ja Nuortalaš gielaide, mat  leat oahppofáttát ja oahpahusgielat Anar gielddas. Beare unnán doarjja juolluduvvo, man máŋga  jagi áigi juo cuiggodišgohte. Oahpahus sámegilli lea dađistaga lassanan, ja leat maid fállagoahtán  oahpahusa nuortalaš ja anaraš gielain ja lea danin stuora dárbu álggahit davviriikkalaš oktasašbuvttadeami ja terminologiijaovttasbarggu. Dattetge ii leat ruhtajuolludeapmi lassanan.  Maŋimus jagiid lea leamašan dábálaš ahte doarjjaruhta lea nohkan juo árra čavčča ja lea dagahan veadjetmeahttumin virgádit bargit bistevaš virggiide. Go geahčča olmmošlaš návcccaide, de livččii dárbu  virgádit bargit geain lea ovddasvástádus oahpponeavvuin Sámedikkis. Dát iešalddis nannešivččii  davviriikkalaš oahpponeavvo-ovttasbarggu danin go dálá dilli, ovtta bargiin, ii leat doarvái plánet  ja ovdanahttit davviriikkalaš oahpponeavvuid. Dása lassin livččii maid dárbu ásahit oktasaš terminologiija bargojoavkku man bargun livččii heivehit oahpponeavvuid giela ja terminologiija davvisámegiela ektui. Dát gáibidivččii maid sierra ruhtadeami. ¶
2 ¶
Logahat: gymnasium geavahuvvo Suomabeale Sámis. Norggabealde geavahuvvo joatkkaskuvla ¶
Odne lea aktiivvalaš ovttasbargu oahppo- ja kultursuorggis. Okta buorre ovdamearka rádjerastildeaddji ovttasbarggus lea davviriikkalaš girjebusse man rádjesuohkanat Suomas, Ruoŧas ja Norggas jođihit. Dát suohkanat leat; Muoná, Eanodat, Guovdageaidnu ja Giron. Busses leat mielde  suomagielat, dárogielat, ruoŧagielat ja sámegielat girjjit, eaige gávdno makkárge eastagat viiddit dán  ovttasbarggu. Ovttasbarggu lea vejolaš viiddidit friidja oahpposuorggis, omd. gaskal Suoma medborgarinstituhtta ja sullálaš oahppoásahusaid Norggas. Lea beroštupmi lágidit omd. sierra giellakurssaid rávisolbmuide, kurssat sámi kultuvrra ja historjjá birra ja kurssat mat gullet astoáiggedoaimmaide, omd. sámi garra ja dipmaduojis. Váttisvuohtan lea leamašan go eai leat gávdnon  heivvolaš dieđut ja kursafálaldagat. Go lágiduvvojit kurssat, de berrešii ávkkástallat ovttasbarggu  ja gaskaneasvuođa. ¶
2.2   Dearvvašvuođa- ja sosialsuorgi ¶
2.2.1   Dearvvašvuohta ja buohccidivššu ¶
Duogáš 1980-logus gaskkaboddosaš bargojoavku guorahalai riikkaid sosiála- ja dearvvašvuođa ministeriijaid dárbbuid, eavttuid ja ovttasbargovugiid dearvvašvuođa ja sosialsuorggis. Das rájes leat riikkat  rievdadan iežaset lágaid ja hálddahusaid. Suomas leat gielddat láhkarievdadusaid vuođul ožžon  stuorit iešmearrideami. Suopma lea maid ođastan heahteguovddážiid, heaittihan njulggaduslaš  stivrejumi sosial- ja dearvvašvuođasuorggis ja baicca lasihan diehtojuohkima jna. Norga lea álggahan fástadoavttirvuogádaga, stáhta lea váldan badjelasas buohcceviesuid ja buohcciidfievrrideami,  sirdan Kárášjoga spesialistadoavttirguovddáža Hámmirfeasta buohcciviesu háldui jna. Ovdalis  sohppojuvvon ovttasbargohámit eai sáhte geavahuvvot buot surggin.    Ovddasguvlui digaštallat ovttasbarggu eastagiid ja vejolašvuođaid dearvvašvuođa – ja buohcciidivššus, earenoamážit vásihusaid vuođul mat leat Deanu ja Ohcejoga gielddaid ovttasbarggus.  Maiddai eará gielddat ovttasbarget. Čujuhat dás Omasvuona suohkanii geas lea suomagielat  doavttir gii maid bálvala Gilbbesjávrii ássiid doavttirbálvalusaiguin. Maiddai bátnedoavttirbálvalus  sáhttá geavahuvvot. Lea maid boahtan sávaldat ahte vel govdadit ovttasbargat bistevaš ortnegiid  oktavuođas. Unjárggas lea maid suomagielat doavttir, geas lea iežas biila mas lea suoma biillagalba  (biilanummir). Dát dagaha váttisin dán biilla geavahit Norggas. Ráissá suohkan čujuha Sonjatun  afasiija ja jietnageavahan dearvvašvuođaguovddážii. Das leat ráhkaduvvon oahpponeavvut sihke  suomagilli ja sámegilli. Anar gielda lea ea.ea. ovttasbargan Mátta-Várjjat gielddain spesialistadearvvašvuođa oktavuođas. Maiddai Anar gielda háliidivččii ávkkástallat bálvalusaid maid heahte-  ja inceastaguovddáš Kárášjogas fállá. ¶
Rádjeguovlluin orrot ollu bearrašat geain leat fuolkkit goappaš beale ráji. Norgga bealde leat njuoratmáná eatnit geaidda lea lunddolaš geavahit jorttamovrra bálvalusa Suomas, ja Suoma bealde ges  eatnit geaidda lea lunddolaš geavahit jorttamovrra bálvalusa  Norggas. Seamma maid dearvvašvuođastašeuvnnaiguin. Suomas ja Ruoŧas leat iešguđetlágán screeningsrutiinnat, ja leat maid  erohusat omd. boahkuhanprográmmain mánáid várás. Ovttaskas dearvvašvuođadivššohagat leat  ovttasbargan ja fáluhan bálvalusaid nuppi beallai rája. Iskkadeapmi ii leat dahkkon das mii guoská  divatmearrádusaide. Movt dál de leaš, de fertejit riikkat šiehtadit ovttasbargovugit. Ovttasbargu  guoská muhttin muddui jorttamordoibmi ja mánáid dearvvašvuođastašuvnnaid, buohcciviesuid  riegádahttin ja mánáidossodagaide Roavvenjárggas, Hámmirfeasttas ja Girkonjárggas.    Odne Suomas eai obage gávdno dearvvašvuođabargit mánáid dearvvašvuođastašuvnnain geat  máhttet sámegiela. Norggas leat ollu sámegielat divššara mánáid dearvvašvuođastašuvnnain. Deanu gielda lea loahpahan bálvalusa mii vástida bealle dearvvašvuođabargi virggi ja guovtti sámegielat dearvvašvuođabargin nubbi bargá 50% eará barggu. Mánáidbearrášat Ohcejogas geavahit  mánáid dearvvašvuođastašuvnna Deanus. Lea leamašan earenoamáš dehalaš sámi bearrašiidda ja  mánáide ja miellagiddevaš sámegielat divššariidda ahte ovttasbarggu sáhtašii viiddidit ja buoridit.    Maiddai doavttirvuorus dárbbašuvvo ovttasbargu go go eai leat doarvái olmmošlaš návccat dehe  eará resursat ja go vel leat nu guhkes gaskkat. Omd Ohcejoga-Kárášjoga-Deanu guovlluin (sullii  200 km guhkes rádjeguovlu gaskal Suoma ja Norgga) lea doavttirvuorru suomabealde beaivet  Ohcejogas, ja vahkoloahpaid Avvilis. Lagamus buohcciviessu lea Roavvenjárggas. Buohccibiillat  lea Ohcejogas (ovtta olbmos lea bargovuorru ja válda mielde nuppi dearvvašvuođabargi dearvvašvuođaguovddažis jus šadda vuolgit) ja Gáregasnjárggas (ovttas bargovuorru, ja geahččala  oažžut nuppi milde jus šadda heahtevuolgga). Soai vurrolagaid bargaba vahku hávalasas. Norggabealde lea doavttirvuorru Kárášjogas ja Deanus (gielddas lea ovddasvástádus doavttirbálvalusas,  muhto priváhta doaktáris lea vuorru; Oadjodoaimmahat, ii suohkan, máksá eanas goluid). Goappaš báikkin, Kárášjogas ja Deanus leat goappasnai guokte buohccibiilla vuorus ja goappaš báikkin  leat guokte bargi geain lea vuorru birra jándora. Ovttaskas buohccit Gáregasnjárggas vulget  doaktára lusa Kárášjohkii já Nuorggamis ges buohccit vulget doaktára lusa Detnui. Suomabeale  buohccit mákset iežasoasi seamma ládje go norggabeale buohccit ge dahket ja doaktárat ožžot  eará goluid máksojuvvot Norggabeale oadjodoaimmahagas. Ovttasbargu doaktárvuoru, buohccifievrrideami, gádjundoaimma ja eará heahteeiseválddit gaskkas guoskkahat 2.3.1 gurgalusas. Spesialista dearvvašvuođadikšu Spesialistadearvvašvuođabálvalus lea buoret norggabealde. Gitta 1980-logu gaskka rájes lea  Suopma oastán bálvalusaid spesialistadoavttirguovddážis ja mánáid- ja nuoraidpsykiahtralaš  guovddážis Kárášjogas, vuosttažettin Ohcejoga ássiide. Álgo dásis lei suoma sámiguovllu dearvvašvuođaguovlu gii ostii ja mávssii bálvalusaid. Maŋŋil láhkarievdadeami plánema ja stáhtaoasi  birra sosiála- ja dearvvašvuođasuorgái de 1994 rájes Ohcejoga gielda lea oastán bálvalusaid. Maiddai Norga lea čađahan hálddahuslaš ođastusaid. Spesialistadoavttirguovddáš lei álggos priváhta ¶
spesialista dearvvašvuođabálvalus leamašan stáhtalaš ovddasvástádus.    Spesialistadoavttirguovddáža vuostáiváldinossodagas Kárášjogas lea okta sisdávda spesialista, okta  likkedávdda doavttir, okta bealljedoavttir, okta reumatologa ja okta ortopeda. Dát leat dehalaš  bálvalusat mat eai bálljo obage leat suomabealde. Dát dagaha dárbbašlažžan joatkit ovttasbarggu.  Lassin de lea maid dovddus ahte sámegielat kardiologa spesialistdoavttirguovddážis Kárášjogas  háliidivččii vuovdit bálvalusaid Suomabeallai (Kárášjoga váibmoguovddáš).    Kárášjogas fállojuvvojit bálvalusat suomagielat pasienttaide. Spesialistadoavttirguovddáža poliklinihkas lea suoma- ja sámegielat liikedoavttir bistevaš virggis ja spesialisttaid gaskkas geat gaskkohagaid barget doppe lea reumatologa, gastroenterologa ja sisdávdda spesialista geat buohkat  hupmet suomagiela. Ovttasbargu spesialisttadoavttirguovddážiin Kárášjogas gal ii galgga loahpahuvvot danin go bálvalus lea nu lahka Ohcejoga (20-120 km ja Roavvenjárgii 460 km). Bálvalus  lea leamašan lasahussan eará spesialistadoavttir-fálaldagaide mat leat guhkeleappos eret, ja go vel  bálvalusat leat sámegilli de dat lea maid lea dehalaš.    Ohcejohka oastá mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš bálvalusaid mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkas Kárášjogas (MNP). Jagi 2003 Ohcejohka čađahii almmolaš soahpamuša MNP´ain  bálvalusaid geavaheamis ja das rájes lea divššohaslohkku bures lihkostuvvan. Suomabealde eai leat  mánáidpsykiatralaš bálvalusat sámegilli. Mánáidpsykiatriija oktavuođas lea dárbu viidát ovttasbargat. Bearrášat fárrejit rájaid rastá ja váldet mielde iežaset váttisvuođaid, ja dávjá fárrejit máŋgga  geardde gaskal Suoma ja Norgga. Ii leat dušše sámegielat buohccit dihte, muhto maiddai lea dárbu  bargiide psykiatriijas geat dovdet dilálašvuođaid goappaš beale rájaid ja dihtet geainna váldit oktavuođa go buohccit dárbbašit divššu ovdasguvlui.    Ovdal lei gaskkaneas gulahallan Suoma sámiguovllu váldobuohcciviesu mánáidpsykiatralaš ossodaga ja Kárášjoga mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkka gaskkas. Mu dieđu mielde dákkár  gulahallan ii leat dál dán guovtti  ásahusa gaskkas. Mu dieđu mielde ii leat leamašan ovttasbargu  Suoma sámiguovllu dikšunguovllu ja Kárášjoga mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkka gaskkas, muhto nuoraidpsykiatriijas lea dehalaš ovttasbargosuorgi. MNP´as lea leamašan psykiatriijalaš  nuoraiddoaibmagoddi (ungdomsteam) mii earenoamážit lea bargan nuoraid gárihuhttinmirko ja  iešsoardin váttisvuođaiguin (PNT). NMP´as lea maid bearášveajuiduhttin ossodat mii álggahi  bárggus jagi 2003.    Deanus lea Sieiddájoga mánáidpsykiatralaš dikšunguovddáš ja skuvla, mii lea 6-12 jahkasaš  mánáide várás. Maŋimus áiggis lea guovddáš háhkan sámegielat gelbbolašvuođa. Ulmil lea ahte  guovddáš galga maid fállat bálvalusaid suomabeale gielddaide. Dát livččii molssaeaktun Suoma  sámiguovllu guovddášbuohcciviissui divššohahkan sámi mánáide. Ohcejoga gielda lea vuolggahan  jurdaga ahte ovttasbargat dikšunguovddážiin. Dikšunguovddáš galga heaittihuvvot, mii lea  šállošahtii, go guovddáš lea báiki gos Ohcejoga bearrášat ja sámegielat oahpaheaddjit sáhttet  oažžut doarjaga ja veahki go guovddáža doaibma lea heivehuvvon olbmuide geat leat Ohcejogas  eret. ¶
Doaibma lea buori muddui leamašan dego dikšunruoktun. Suoma čujuhusaid vuođul de guovddáš  ii sáhte guorahallat ja dikšut olbmuid geat leat vásihan seksualalaš illásteami.    Odne eai leat áigumušat ovttasbargat rájiid rastá rávisobmuid psykiatriijain. Norggas lea lávdaduvvon psyhkalaš dearvvašvuođafálaldat rávisolbmuide lágiduvvon golmma guovllupsykiatralaš  guovddážiidda (oaniduvvon GPG) mat vástidit iešguđetge geográfalaš guovllu. Finnmárkkus leat  rávispsykiatralaš bálvalusat nugomat Deanus. Juohke GPG galga doaimmahit poliklinihka lassin  ambulánsadoaibmagotti, galget doaimmahit beaivedivššu, liigeossodaga heahtedili ja dárkuma  várás, oanehisáiggedivššu birra jándora, ossodaga guhkitáigge dikšui ja veajuiduhttimii ja ráđđet ja  gieđahallat áššit mat gusket suohkanlaš bálvalusaide. Rávispsykiatriijas lea áibbas dárbbašlaš ovttasbargat psykiatralaš divššuin goitot ovttaskas buohccit ektui. Maiddai stuorat perspektiivvas  psykiatriija fágaolbmuin lea ollu máid sáhttet guhtet guimmiideasetguin oahppat. Norgga bealde  orrot oalle ollu suopmelaččat ja livččii miellagiddevaš divššohahki ja dikšumi ahte suomagielat  divššárat sáhttet ovttasbargat Suomabeale psykiatriijain. Norgga bealde leat huksemin sámegielat  psykiatriija gelbbolašvuođaguovddáža Leavnjjas. Livččii buorre suomabeale psykiatriijii ásahit  oktavuođa dáinna guovddážiin.    Earret ovdalis namuhuvvon surggiin dárbbašuvvo maid ovttasbargu  ea.ea. heahtedivššus, boarrasiid fuolahusas ja gárihuhttin- ja narkotihkamirkuid geavaheddjiid divššus. Gažaldagat mat gullet sosiálalaš oadjebasvuhtii ¶
Duollet dalle dáhpáhuvva ahte pasieantain leat váttisvuođat gažaldagain mat gusket suomabeale  Álbmotoadjoásahussii (FPA) ja norggabeale oadjedoaimmahahkii, omd. boazalmasvuođajávkami,  bargolihkohisvuođaide ja lámisvuhti- ja lámisvuođapenšuvdnii. Suopmelaččain sáhttá leat  váttisvuohta oažžut rievttes buozalmasvuođadieđáhusa Suomas dohkkehuvvot Norggas go riikkain ii leat seammalágan skovit. Muhtomin lea earenoamáš váttisin suopmelaččaide geat leat leamašan bargolihkohisvuođas oažžut sosiálalaš buriid Norggas. Maiddai ášši mii guoská lámisvuhtii  ja lámisvuođapenšuvdnii dagahit váttisvuođaid. Doaivumis gávdnojit doarvái buori davviriikkalaš  konvenšuvnnat dán suorgái, muhto buot báikkálaš oadjokontuvrrain ii leat doarvái áššáigullevaš  máhttu ja gelbbolašvuohta. Guoskevaš doaktára oainnu mielde de ii leat doarvái ahte oadjodoaimmahagas lea kontuvra Oslos gos lea earenoamáš máhttu gieđahallat áššit mat guske olgoriikkalaččaide. Muhttomin dáidet suopmelaččat dárbbašit bagadallama ja ráđi Suomas gažaldagain  mat gusket buozalmasvuođadáhkádussii ja penšuvdnagažaldagaide. Oadjodoaimmahat galggašii  fálhit oahpu iežaset bargiide vai ohppet ja dovdet davviriikkalaš konvenšuvnnaid.    Sii geat orrot Suomas muhto barget Norggas leat leamašan duhtameahttumat danin go sii eai  sáhte oažžut viessodoaktára ja fástadoaktára Norggas vaikko bálkkás mákset ge oadjodivvadaga  sosiálalaš oadjebasvuođa dáhkideamis. Ovttasbarggu easttagat ¶
buohkat birgejit suoma/ruoŧa-gielain ja dárogielain dulkka haga. Go terminologiija, hálddašanráhkadus ja doahpagat leat nu iešguđetláganat de dat sáhttet dagahit boastu ipmárdusaid. Okta oahpaheaddji gii dán guovllus bargá cealká ahte livččii buoremus bálkáhit dulkka daid ovttastallančoahkkimiidda mat eai leat bistevačča. Rádjeguovlluin sámi organisašuvnnain ja gielddain leat  vejolašvuođat dulkont čoahkkimiid ja sis leat maid sihke dulkkat ja dulkonnrustegat. Dás berrešii  ávkkástallat dulkonvejolašvuođaid. Go ovttasbargo lea sajáiduvvon de lávejit suopmelaččaid skuvlaruoŧagilli lasihit dárogielat tearpmaid. Seammás hárjánit norggabeale ovttasbargoguoimmit  ipmrdit suopmelaččaid báhkodanvuogi, terminologiija ja hálddašanvugiid. Máŋgga geardde sáhttet  oktasaš berošteaddji áššit čilgejuvvot sámegilli jos goappaš bealálaččain leat sámegielat bargit.    Hálddahuslaš stuktuvrrat sáhttet ipmirduvvot eahppečielggasin ja moivvasin. Suomas gielddat  ruhtadit dearvvašvuođa- ja buozalmasvuođadivššu. Gielddain lea mearridanváldi dáin áššin ja  alimus virgeolbmuin leat viiddis fápmudusat. Norggas suohkanat mákset dušše unna oasáža goluin (riegadahttin- ja mánáidguovddažiid) ja guovddáš eiseválddit nannosit ásahallat doaibma.  Norgalaččat hárve sáhttet dahkat maidege masa eai gávdno rikkaviidosaš čujuhusat. Norggas leat  stáhtalaš ásahusain ovddasvástádus earenoamáš dearvvašvuođadivššus, spesialistadearvvašvuođas,  ja ruhtaduvvo buohcooaju bakte (oadjekontuvrra). Suomas lea suohkaniid ovddasvástádus  buohccesáhtus, Norggas ges stáhtalaš buohcceviesut ostet buohccesáhtu sierra buovccesáhtuheddjin. Norggas leat leamašan nu ollu nuppástuhttimat ahte suopmelaččaide lea váttis ja  veadjetmahttun diehtit buot nuppástuhttimiid. Ovtta suorggis lea nuppástuhttin leamašan seammaládje goappaš riikkain: Suomas leanahearrá goziha leanadoavttir doaimma ja maŋimus rievdadeami vuođul de Norggas fylkkamánne goziha fylkkadoaktára doaimma.  Dávjá šaddet luoitováttisvuođat rájarasta gávppašemiin. Suopmalaččat bidjet hatti juohke ovttadaga nammi iežaset bálvalusain, omd beaivedivššus dehe go fitná dearvvašvuođaguovddážis ja  leat váldan vuođu das ahte norgalaččat juo leat mearridan hatti juohke ovttadaga nammii. Norggas eai dovdda dien dohpaga ja imáštallet suopmalaččaid “haddedihtomielalašvuođa” . Go suopmelaš jearrá ollu go bálvalus Norggas máksá, de norgalaš dávja ii dieđe hatti. Doaktára dieđuid  vuođul guhte barga guovllus de sii sahttet geavahit oadjedoaimmahaga hattiid áibbas váttisvuođaid haga dearvvašvuođa ja buozalmasvuođadivššus. Nu lea Ohcejoga gielda dahkan go leat  oastán bálvalusaid spesialistadoavttirguovddážis Kárášjogas. Viidáset leat erehusat das makkár  bálvalusaide lasihuvvo divat. Dat dagaha váttisvuođaid go lea sáhka divatvuogis. Go omd bátnedikšu lea nuvttá buohkaide geat leat vuolil 18 jagi ja sii geat leat gaskal 18 ja 20 jagi ges mákset  25%, de lea váttis diehtit makkár divvada galget váldit go pasieanttat ožžot bátnedivššu suomabealde. Máksá go omd. fylka erohusa mii lea das maid pasieanta ieš máksá ja dan man ollu suomabeale bátnedikšu máksá? ¶
2.2.2 Mánáidgárddit Lea dárbu ovttasbargat das mii guoská mánáidgárddiide ja  beaiveruovttuide. Omd. eai leat lihkostuvvan virgádit bargi bearášmánáidruktui mii dárbbašuvvo Näätämäs Anár gielddas, danin go  gaskkohagaid ii leat nu stuora dárbu sierra manaidruktui. Maiddai eará gielddain nugomat Ohcejogas ja Deanus lea beroštupmi ovttasbargat. ¶
Jagi 1998 dohkkehii Ohcejoga vuođđooadjebasvuođalávdegoddi  (grunntrygghetsnemnd) Venenkenttã beaiveruovttu man Deanu ovttastus doaimmaha, ja mii fáluha priváhta dikšunfálaldaga.  Duogáš mearrádussii lei dárbu oažžut sámegielat beaivveruovttu manáide Nuorggámis.  Mánáidgárdi dárkkistuvvui ja gávnnahuvvui ahte dat ollášuhttii beaiveruovttu gáibádusaid. Maŋŋil  soames áiggi de Nuorggám váhnemat heite geavaheames beaiveruovttu go ledje váttisvuođat  sáhtuin eanu rastá. Jus mánáidgárdi fas galga geavahuvvot, de dat fas ferte dárkkistuvvot ođđasit.    Anar gielddas lea leamašan ovttasbargu suohkanlaš beaiveruovttuin Njávdánis. Anar gieldda dieđuid vuođul de lea ovttasbargu eiseválddit gaskkas ja praktihkkalaš doaimmaiguin bures lihkostuvvan. Das eaige leat leamašan giellaváttisvuođat. Kulturerohusat rikkaid beaiveruovttuin  eaige leat dagahan váttisvuođaid.    Dat mii lea leamašan váttisvuohtan Anaris lea ahte eiseválddit eai dovdda nuppi riikka lágaid ja  mearrádusaid dehe eiseválddit rávvagiid. Suomas ja Norggas leat guovttelágan lágat mánáidgárddiide, mii ea.ea. lea joavkku sturrodaga ektui, mánáidgárddi sisdoallu ja bargit gelbbolašvuođagáibádus. Byråkráhtadássi barga sihke váddát ja njozet sihke Suomas ja Norggas. Báikkálaš eiseválddit eai hálddaš riikkaidgaskkasaš šiehtadusrievtti, eaige dieđe maid sáhttá lihtodit ja man  ládje, movt ovddasvástádusgažaldagat galget čilgejuvvot jna. Báikkálaš eisveválddit eai leat ožžon  veahki ja rávvagiid riikka eiseválddin máid sii dárbbašit.    Suoma lágat iešalddis gal eai eastat ahte gielddat sáhttet lágidit gielddalaš mánáidgárddi dakko  bakte ahte ostet bálvalusaid iežas ássiide norggabeale suohkanis. Suomabeal gielda galgá, go lágida  gielddalaš mánáidgárddi, bearráigeahččat ahte bálvalus, sisdoalu ja kvaliteahta dáfus ollášuhtta  mánáidgárddelága (36/1973) gáibádusaid. Dáid gáibádusaide gulla joavkku sturrodat, biepmu mii  fállojuvvo dikšunbáikkis ja gáibádusat bairgiid gelbbolašvuhtii. Lága vuođul suoma bearrašis lea  riekti oažžut mánnái, guhte lea vuolil skuvlaaigi, saji mánáidgárddis mii lea nu movt lágas lea  mearriduvvon.    Suomas lea váhnemiin riekti, suohkanlaš mánáidgárddi sadjái, vejolašvuohta válljet máná dikšut  ruovttus ja ohcat doarjaga ruovttus dikšumii dehe ieš gávdnat mánnái saji priváhta beaivedikšui ja  oažžut doarjaga priváhta diškui. Mearrádusat dákkar doarjagi gávdnojit lágas mii guoská mánáid  juogo ruovttus dehe priváhta dikšui (1128/1996). Lágat eai ge eastat dulkonjumi ahte norggabeale  priváhta beaivedikšu dehe bearášdikšu sáhttá leat priváhta dišku movt lagas čállojuvvo, beare  dikšu ollášuhtta lága gáibádusaid. Go álbmotpenšuvdnaásahusas lea mearridanváldi dasa go  guoská doarjagii, de lea vuogas siinguin gulahallat lága dulkonma hárrái. Jus lea norggabeal  mánáidgárdi dehe bearášmánáidgárdi de galga maid atnit fuola čilget makkár golut leat  mánáidgárddi lágideames.    Mearrádusat mat gusket priváhta divššu lágideames de ferte rahčat earuhit (suoma) gielddalaš  doaimma ja priváhta doaimma. Doarjja priváhta dikšui illá sáhtá geavahit mánáidgárdái norggabeale suohkanlaš dikšui. Jus lágain lea leamaš áigumuš sirret dušše gielddalaš ja obanassiige olggobealde divššu, de ferte guorahallat sáhttá go norgga suohkanlaš beaiveruovttu buohtasdahttit lágas ¶
divššu ektui. ¶
2.3   Teknihkkalaš ossodat ¶
2.3.1   Gádjundoaibma Jagi 2004 álggus lávdaduvvui suoma gádjundoaibma nu ahte Suoma sámiguovllu gádjundoaimmas  lea ovddasvástádus olles sámiguvlui. Organisatuvrralaččat gullá gádjundoaibma oktii sámiguovllu  lihtuin. Dattetge gádjundoaibma measta olles sámiguovllus doaimmahuvvo gielddalaš eaktodáhtolaš buollinveagain, mii mearkkaša viiddis ovddasvástádusa báikkálaš ja dávjá eaktodáhtolaš buollinvehkii. Rádjerastá ovttasbarggus lea stuora mearkkašupmi olles Suoma sámiguvlui go leat guhkes gaskkat ja unnán olbmot guovllu eaktodáhtolaš buollinveagas.    Finnmárkku fylkkas lea buollinveaga fágaguovddáš mii lea sajáiduvvon Hámmirfestii. Dát  guovddáš galga gaskkustit várrehusaid ja heahtedieđuid olles fylkkas. Bálvalus lea Justidepartemeanta vuollásažžan ja buollin- ja elfápmosihkarvuođa direktoráhtas (DBE) ges lea bearráigeahččanovddasvástádus.     Lea leamašan riikkaviidosaš guorahallan- ja nuppástuhttindoaibma guovllulaš várrehusguovddážiid ektui ja ulbmil lea leamašan geahpidit guovddažiid logu nu ahte šaddá seamma lohkku go politibiret Norggas.    Dál barget ovdanahttit gádjundoaimma rádjerastildeaddji ovttasbarggu. Konkrehta ovdamearka  lea ovttasbargoprošeakta Northern Research and Rescure (SAR), mii lea álggahuvvon ođđa  fierpmádagain gádjuneiseválddit gaskkas  Suoma sámiguovllus, Davvi-Norggas, Norrbottenis ja  Ruoššas. Ovttasbarggu bakte deattuhit riskahálddašeami  mii guoská stuorit lihkohisvuođaide  rádjeguovlluin, omd. johtolatlihkohisvuođat, hoteallabuollimat, biraslihkohisvuođat, meahccebuollimat ja ohcandoaimmat. Eiseválddit duollet dalle lágidit hárjehallamiid ja daid bakte vuođđudit oktasaš bargovugiid ja vuođu vai ovttasbargu buoriduvvo.    Dása lassin lea Suomabealde Ohcejoga ja Anar gielddaid ja Norggabealde Kárášjoga ja Deanu  gielddaid gaskkas juo 10 jagi leamašan formálalaš ja geatnegahtti rádjerastildeaddji ovttasbargu  buollin- ja gádjundustehusas mii lea bures doaibman buohkaid ektui. Maiddai Eanodaga ja Guovdageainnu suohkanat leat šiehttan ovttasbargat buollin- ja gádjundustehusain.    Šiehtadus mielddisbukta ahte suohkanat geatnegahttojuvvojit searvat go leat lihkohisvuođat dehe  stuora lihkohisvuođavárra dan ektui man ollu návccat sis leat, jus šihttojuvvon suohkan bivda  earenoamáš veahki. Šiehtadusa geográfalaš viidodat fátmmásta ovttasbargi suohkniid ja čilge  formálalaš beliid nugomat dáhkádusaid bargiide ja rustegiidda ja movt juogadit goluid go šaddet  vuolgit ja movt dikšut bargiid. ¶
ahte rustegis ja dávviriin ii leat seamma mihttu iešguđetge riikkas. Danin lea dárbu oažžut oktasaš  davviriikkalaš standárda gádjunrustegiidda/-dávviriidda mii dagahivččii ahte rustegat ja dávvirat  sáhttet buoremus lági mielde geavahuvvot mii sihkarsttašii buoremus gádjunbálvalusa ovttasbargoguimmiide. Standárdiseren maid dagahivččii ahte rustegiid ja dávviriid geográfalaš juogadeami  sáhttaši ovttastahttit ja juogaduvvot buoremus lági mielde ja váikkuhivččii ahte seastašiivččii resurssaid buorebut go odne. Buohccesáhttu ¶
Heahteguovddášdoaibma Suomas galga ođasmahttojuvvot biriid mielde 2001-2006 áigodagas.  Ođastus mearkkaša ahte gádjundoaimma heahteguovddážiid ja politiijáid várrehusguovddážiid  sadjái, mat ovdal ledje sirrejuvvon, dál ásahuvvo sierra heahteguovddáš man namahussan šadda  Heahteguovddášdoaimmahat ja mii dál galga doaibmat gádjun, politiija- ja sosiála ja dearvvašvuođadoaimmahaga heahteguovddažin. Go ođastus lea čađahuvvon de riikkas leat oktiibuot 15 heahteguovddáža mat gullet Heahteguovddášdoaimmahahkii. Suoma sámiguovllu heahteguovddáš,  mii lea Roavvenjárggas, álggahii doaimmas cuoŋumánu 2.beaivvi jagi 2002 ja dan doaibmaguovlu  lea olles suoma sámiguovlu.    Norggas leat várrenguovddážat (AMK) Kárášjoga buohccesáhttui Hámmirfeasta buohcceviesu  jourpoliklinihkas ja Deanu buohccesáhttui ges Girkonjárgga buohcceviesu jourpoliklinihkas, gosa  buohccebiillat dolvot pasieanttaid. Guovdageainnus ja golmma eará suohkanin Norggabealde  doaibma lassin n.g. Arctic Ambulanse, ja sin doaimma ektui de leat plánegoahtán guorahallat vejolašvuođaid buohccesáhtu oktavuođas ovttasbargat davviriikkaid báikkolaš guovlluin, vuosttamužžan Guovdageainnus, Eanodagas, Muonás ja Gironis.    Leavnjjas lea Sea-King gádjunhelikopter mas lea mielde narkosadoavttir, geas lea birra jándora  vuorru, ja lea gearggus gádjunmátkái vuolgit ja sáhttá girdit gitta 70 km áimmu mielde. Heahtedilis  sáhtte diŋgot Sea King gádjunhelikoptera maiddai suomabeallái ja lea ovdal viežžan roasmmahuvvon olbmuid Ohcejogas. Girdima hálddaša Romssa Universiteahta buohcceviessu AMK.  Suoma Aslak-helikopter Soađegilis lea sihke sturrodaga, bargiidlogu ja rustegiid dáfus Sea-king  sullásaš helikopter, muhto heahtedilis lea dat guhkelis eret Ohcejogas go Sea-King helikopter lea.  Aslak-helikopter lea ávkkálaš go dušše áigu fievrridit veahki ávdin meahccái.    Heahtedilis dárbbašuvvo njuovžilis ovttasbarggu buot várrehusguovddažiid, buohccebiillaid,  doaktariid gaskkas geat leat bargovuorus ja buohcceviesuid gaskkas. Hahtedillái eai gávdno  doarvái buori ovttasbargovuogit. Norggabeale AMK ja Roavvenjárgga heahteguovddáš leat asymetralaš ovttasbargoguoimmit. Norggas leat buohccedivššárat buohcceviesuid vuorrepoliklinihkain geat vuostáiváldet várrehusaid, sis geat suomas vuostáiváldet várrehusaid ii leat dearvvašvuođa- ja dikšunoahppu, muhto sis lea loahppageahččaleapmi (eksamen) mii lea sierra oahppu  gádjunguovddážiid heahteguovddáš jođiheddjiide dehe politijjaoahppu. Suomas deaividit heahtedilit gos lea lagat viežžat buohccebiilla ja doaktára Norggabealde ja heahtedilit Norggabealde gos  lea lagat viežžat buohccebiilla ja doaktára suomabealde. Dákkar oktavuođain ii leat ovttasbargu  álot doaibman nu bures go galggašii. Telefovdnaoktavuohta ovttaskas bálvvain ja máŋgejuvvon ¶
husaid.    Stuorimus hástalussan dálá heahtedieđáhusbálvalusa buorideamis, lea sihkarsasttit ássit guovddáš  sámi váldoguovlluin jođanis ja rivttes veahki heahtedilis beroškeahttá boahta go diehtu sámegilli  vai dárogilli. Kárášjoga gielda lea danin maŋimus jagiid áŋgiruššan čielggadeami das movt buoridit  heahtedieđahusbálvalusa mii maiddai vuhtiiválda gielalaš eatagiid. Dán oktavuođas lea maid lunddolaš ságastallat vejolašvuođas viiddidit gádjunbálvalusa vai oaččoše sierra davviriikkalaš sámegielat heahtedieđáhusa.    Suoma ja Norgga gaskkas leat soames erohusa das go guoská heahtedieđahusguovddáža vieruin  nu movt ovddabealde lea čilgejuvvon. Suomas lea buot eiseválddin oktasaš heahtedieđihanguovddáš. Norggas heahtedieđahus das mii guoská buohccesáhttui hálddašuvvo guovllu  buohcceviesu AMK-guovddáža bakte, ja politiijáin ja buollindustehusain leat sierra heahtenummirat. Suomas lea heahtenummir 112 ja Norggas lea buohccesáhtu nummir 113. Go olbmot  vánddardit rádjeguovlluin de sáhttá dáhpáhuvvot nu ahte vánddardeaddji ii obage fuomáš ahte  telefovdna molsu fierpmádaga ja nu dagaha váttisvuođa jus šadda heahtenummirii čuojahit.  Norggabealde leat maid váttisvuođat go geaidnu gokko earrána buohccivisuide ja bahkadasdoavttirstašuvdnii ii leat doarvái bures galbejuvvon. Leat leamašan heahtedilit go olgoriikkalaččat eai  leat gádvnan buohcceviesu heahtevuostáiváldima. Dákkar dilálašvuođat ja erohusat eai leat  dohkalačča rádjeguovllus. Oktasaš galbema ja heahtenummirvieru berrešivččii  čielggadit  ovddasguvlui. Oahpahusgažaldagat 1993 Norggas mearriduvvui ođđa buollinláhka. Juohke suohkan ja gielda geatnegahttojovvui ásahit buollindustehusa heivehuvvon olmmošlohkkui ja buollinvárri. Jagi 1995 rádjái galggai buohkain leat dustehus mii dávviriid, olmmošlaš návccaid ektui ja vuorroortnega ektui galggai ollášuhttit láhkaásahusa gáibádusaid. Lágain maid meaerriduvvui makkár oahppu ja hárjáneapmi galggai  leat buollindustehusa bargiin.   Guhkes mátki riika áidná buollindustehus oahppoásahussii Norggas, dagaha stuora mátkegoluid  smávit suohkaniidda geain buollindustehusa bargit dušše leat oassevirgehaččat.    Danin sáhtašii ovttasbargu gádjundoaimmas ovdanahttojuvvot earenoamážit das go lea sáhka  gádjunbargit oahpaheames. Suomas eaktodáhtolaš buollindustehus oahpaha iežas bargit buollinstášuvnnain. Eaktodáhtolaš buollindustehusa bargit váldet oahpu gádjuninstituhttas Kuopios.  FBK-oahppu huksejuvvo smávit ja čielga fáddásurggiid nala, maid sáhttá oahppat juogo eahket  dehe váhkoloahpa kurssaid dehe hárjehallandeaivvademiid bakte. Go lea sáhka dákkár oahppoáigodagain de sáhtašii ovttasbargu lasihuvvot omd. nu ahte govdadit dásis guorahallat vejolašvuođaid lágidit oktasaš vuoibmas oahppodilálašvuođaid. Oahpahit eaktodáhtolaš bargit ferte leat intensiivvalaččat čađahuvvot ja nu beaktilit go vejolaš, go eaktodáhtolaš bargit eai sáhtte guhkit áiggi  leat oahppoásahusas. Guhkes gaskkat Davvi-Norggas ja Suoma sámiguovllus mearkkaša liige  goluid go šaddet guhkes mátkit jus galggaš searvat oahpahussii. ¶
Doappargieđahallamis lea guovllu struktuvrrat ja johtolatoktavuođat dehalačča ovttasbarggus. Jus  struktuvra ja johtolatoktavuođat leat ávkkálačča doappargieđahallamii de gánnáha čađahit soahpamušvuođđuduvvon ovttasbarggu.    Suomas lea doappargieđahallan oalle viiddis. Suohkan galga lágidit suohkana olbmuin doappariid  ođđasit ávkkástallama, dikšuma ja fievrrideami ja eará doappariid go earenomášdoappariid maid  lágášvuođa,  čoahkádusa ja hivvodaga dáfus sáhttá buohtasdahttit viessodoaluid doappariiguin  muhto mat bohtet industriija dehe eará doaimmas. Suohkan galga doaimmahit doappar  hálddašeami juogo iežas doaimma bakte dehe oastit doapparhálddašeami olggobealde ovttastusas.  Doapparfievrrideapmi galga doaimmahuvvot olles suohkanis. Suohkan sáhttá mearridit ieš fievrridit doappariid dehe oastit fievrridanbálvalusaid earáin. Buohkat galget vuostáiváldit mearriduvvon doapparfievrrideami. Go lea heivvolaš galget suohkanat doaimmahit doapparfievrrideami  oktasaččat.    Doapparhálddašeapmi gaskal Ohcejoga ja soames Norggabeale gielddaid lea ovdamearka movt  ovttasbargu  doapparhálddašeamis lea lihkostuvvan. Jagi 1996 mearridii Ohcejoga gielda searvat  oktasaš doapparhálddašeapmái man Deanu gielda ja soames eará norgabeale gielddat ledje ásahan.  Ohcejohka searvvai ollislaš miellahttun oktasaš doapparhálddašanfitnodahkii Deanus. Fitnodat  oamasta doapparbáikki Deanu gielddas. Doapparhálddašeamis máksá Ohcejoga gielda divada  juohke  1000 doapparkilos mat dolvojit doapparbáikái. Divat lei 2003 jahkái kr 941.13 norgga  ruvnno oktan doapparvearuin.    Ohcejohkii lea oktasaš doapparbáiki hui ávkkálaš. Ovttasbarggu bakte lea gielda beassan eret  stuora háhkan- ja doaibmagoluin maid iežas doapparbáikki livččii máksán. Go doappar čohkken  lea sajáiduvvon ovtta báikkái de birasvahagat leat sakka unnit ja obalohkkái leat golut dušše oasáš  dan ektui movt livčče jus sii ieža livčče šaddan hukset ja doaimmahit sierra doapparbáikki. EUnjuolggadusat rádjerastá doapparfievrrideapmái leat átnojuvvon váttisvuohtan, go omd mearrádusat dieđihanvuohkái leat atnojuvvon váttisin ja dagahan liige goluid go lea sáhka fievrridit doappariid gielddalaš doapparovttasbarggu oktavuođas. Ovttasbargu lea goitot doaibman bures danin go  lea oláhan synergiijabeavttu doapparhálddašeamis.    Ohcejoga gielddas lea juo 1993 rájes leamašan biokomposta stášuvdna, gos maid leat dikšon 3sláji (kategori) njuovvanbázahusaid bohccuin mat leat njuvvojuvvon norggabeale lagasbirrasis.  Doaibma lea ráddjejuvvon stašuvnna heajos doaibma- ja vuostáiváldin vejolašvuođa dihte. Dušše  bohccuid nálášuhttima dihte iežas birrasis de eaktuduvvo ahte bohccos njuovvanbázahusaid  sáhttá dikšut lagasbirrasis gos nálášuhttin dáhpáhuvvo. Guovllus dárbbašuvvo vuogas kompostrenstašuvdna biobázahusaide ja danin berre komposterenstašuvnna doaibmaeavttut ovdanahttojuvvot. ¶
3   OVTTASBARGU EALÁHUSDOAIMMA  OKTAVUOĐAS ¶
3.1 Dábálaččat ¶
Oljobohkanguovlu Snøhvit Hámmirfeasta olggobealde lea dehalaš álgga ávkkástallat gássa- ja  oljoriggodagaid Barentsábis.  Boahttevaš jagiid de vuordimis doaimmat lassanit sihke Norgga ja  Ruošša bealde. Dán olis dáidet čuožžilit máŋga vejolašvuođa ovttasbargat rájaid rasta, goitot  ealáhusdoaimma oktavuođas. Dás lea dehalaš ahte suohkanat geavahit daid vejolašvuođaid mat  rahppasit sihke Barentsovttasbarggu ja eará interregprošeavttaid bakte.    Juste dál lea unnán njuolga ovttasbargu Norgga ja Suoma fitnodagaid gaskkas. Viiddis ja ovttastahttojuvvon ovttasbarggu ektui de ovttasbargu čađahuvvo earenoamáš ja báikkáláš dárbbuid  ektui. Lea gal soames geardde geahččaluvvon oažžut čiekŋalis ja viddis ovttasbarggu. Dán oktavuođas leat lágiduvvon oktasaš čoahkkimat ja seminárat, masa leat hárvenaš bohtosat. Dál lea  interreg-prošeakta álggahuvvon mii juste guoskka dáid gažaldagaide. ¶
3.2   Oainnusmahtti ovttasbargu ¶
3.2.1   Prošeakta Arctic Trail II 2003 borgemánus álggahuvvui prošeakta Arctic Trail II, mii lea davviriikkalaš ruhtaduvvon ja  stivrejuvvon prošeakta. Ulbmil prošeavttain lea ásahit skohterlahttofierpmádaga davvikalohttas ja  kártet makkár bálvalusbuvttadeaddjit leat daid lahttuid lahkosis. Rahčamuš lea ahte galget leat  ollislaš fálaldagat mátke-, orrun-, borramuš-, áigeájanas (guoimmuhan)- ja prográmmafálaldagat  lahttuid lahkosis. Sierra prošeaktabargi doaimmaha vuođđobarggu Ruoŧas ja Norggas ja prošeaktahoavda ges doaimmaha barggu Suomas, ja su konturbáiki lea sámi gielddaovttastusas PohjoisLapin aleyhteisön kuntayhtymäs Soađegilis. Prošeavtta čađaheami hálddašit našuvnnalaš stivrenjoavkkut ja bajimus dásis berráigeahččá riikkaidgaskasaš jođihanjoavku prošeavtta čađaheami.  Prošeakta loahpahuvvo 2005 čakčamánu, muhto leat dál juo ohcan prošeavtta guhkiduvvot jagi  2005 loahpa rádjái. ¶
márkanfievrridemin ja dan oktavuođas dárbbašlaš ávdnasiid, omd kárttaid jna. Ulbmil dáinna  oktasaš márkanfievrridemin lea gálvomearkka Arctic Trail bakte almmuhit ođđa dálvegálvvu mas  leat skohtermatkit mat leat guhkibut go dábálaš mátkit. Márkanfievrrideapmi dahkko riikkaidgaskkasaš márkanis. Erohusat leat stuorrát go lea sáhka lahttuid dikšumis ja merkemis Norgga,  Suoma ja Ruoŧabealde. Prošeavtta bakte rahčet oláhit oktasaš bargovuogi. ¶
3.2.2  Prošeakta Turisma Davvi Dimenšuvdna (TND) ¶
Prošeavtta Turisma Davvi Dimenšuvdna (TND) lea buorre ovdamearka movt leat oláhan ovttasdahttojuvvon ovdáneami ja ovttasbarggu ealáhusdoaimmas. Prošeavttas leat máŋga oasseprošeavtta main fáddá lea rádjerastildeaddji ovttasbargu. Prošeakta gusto “arctalaš golmmačiegaga” (arctiska kilen) gaskal Luosto, Álttá ja Murmánska. Ulbmil lea ahte lagas ovttasbarggu bakte  gaskal Finnmárkku, Jiekŋaábi ja Guoládaga-Murmánska guovlluid gaskkas galget ovdanahttit  guovllu luonddu- ja kultuvrralaš mátkeealáhusa nu ahte dat sáhttá doaibmat birra jagi.    TND-prošeakta álggahuvvui jagi 2002. Prošeavtta ruhtadit ee. EU, Lapplanda lihttu, sámiguovllu  leanastivra,  sámiguovllu bargofápmo- ja ealáhusguovddáš, Anar, Soađegili ja Ohcejoga gielddat,  Finnmárkku Fylkkasuohkan ja mátkeealáhusfitnodagat. Prošeavtta praktihkkalaš čađaheami ovddasvástidit Pohjois-Lapin Matkailu Oy ja Finnmark Reiseliv AS.    TND-prošeavtta áigumuš lea buoridit guovllu beakkálmasvuođa ja davviguovllu luonddu álbmoga ja kultuvrra eavttuid vuođul. Áigumuš lea dagahait guovllu luondduturisma dáfus geasuheaddjin, guovlu mii fáluha oktagaslaš allakvaliteahta gálvvuid nugomat luonddu- ja kultuvrra,  ráinnasvuođa ja asttoáiggedoaimmaid birra jagi. Márkanfievrrideapmi lea guovddážis dán  prošeavttas. Dehalaš vuolggasadji oasseprošeavttain lea ahte ealáhusdoaibma galga buorranit ja  barggahus lassanit. Leat guovllu mátkeealáhusfitnodagat oktan vuollásaš lágideddjiiguin, suohkanat ja earát suorggádatfitnodagat geaidda prošeakta lea ávkin ja leatge sii geat leat prošeavtta  váldoulbmiljoavkkut Suomas, Norggas ja Ruoššas. Ulbmil lea maid oaččuhit buori ja heivvolaš  girdioktavuođaid dán guvlui vai sáhtašii fáluhit ollislaš mátkefálaldagaid ja vai oktagaslaš mátkit  rájaid rasta šattaše duohtan. Luonddu- ja kultuvrralaš mátkeealáhusat birra jagi gáibida oahpu  fitnodateaiggádiidda, suorggádatberošteddjiide ja omd máinnasoffelaččaide. ¶
3.2.3   Eará ovttasbargu ¶
Iešguđetge ovttasbargovugiid gaskas mat leat doaibman bures leat iešguđetge geahččalandoaimmat mátkealáhusas. Maŋga mátkefitnodaga Eanodagas lágidit omd. Beaivemátkiid Guovdageidnui, Áltái, Omasvutnii ja Romsii iežaset joavkkuide. Sii finadit omd.Juhls silbarávddis, dávvirvuorkkáin ja eará mátkebáikkin Jiekŋaábi rittus. Dasa lassin leat oktavuođat fitnodagaid gaskkas  geat fáluhit skohtermátkiid ja rádjerastildeaddji bálvalusaid. mátkeealáhusfitnodagat lágidit bivdomátkiid norgabeallai, vuostažettiin vai sáhttet “fillet guoli” Jiekŋaábi vuonain dohppet vuggii. ¶
gávppašanmátkiid ja lágidit iešguđetlágan doaluid ja semináraid. Norgga smávvaindustriijafitnodagat finadit duolle dalle ain čájáhusain, Skeankkat Suomas (Gaver fra Finland). (Čájáhusa lágida  Eanodaga ealáhussearvi jahkasaččat ođđajagimánu-guovvamánu molsumis). Dasa lassin norgalaččat huksejit barttaid (hyhtaid) Gilbbesjávrri guovllus. Dán oktavuođas lea maid ovttasbargu  oassálasttiiguin Gilbesjávrris.    Earret dat ovttasbargovuogit mat vuostamužžan gusket fitnodatdoibmi de lea maid ovttasbargu  das mii guoská guovllu árgabeaivválaš eallimi. Ovdamearkkat dákkár ovttasbarggus maid sáhtá  namuhit leat nugomat huksengálvvuid (dimbbar ja fiellogálvvuid), huksenbálvalusaid, entreprenørabarggut ja boaldinmuorat. Giđđadálvvi lea maid lunddolaš ahte norgalaččat  čoahkkanit  Gilbbesjávrái ástoáiggedoaimmaid ja skotervuodjima dihte. Ovttaskas suohkanat leat juo čađahan  earenoamáš internasjonaliserenprogrammaid, main gielddalaš dásis ee. lea áigumuš kártet  rádjeovttasbarggu ulbmiliid. Ee. Anar ja Mátta-Várjjat gielddat leat juo ráhkadan diekkar  prográmmaid. ¶
3.3 ¶
Duollo- ja lassiárvodivadatáššit ¶
Otná dilis duollogažaldagat dagahit váttisvuođaid ovdanahttinbargui. Duollogažaldagat vásihuvvojit váttisin ee. skohtermátkkalaččaide ja go gálvvut galget fievrriduvvot márkanastindoaluide.  Norgga mátkefitnodagat áiggoše lágidit skohtermátkit nu ahte vulget Norggas ja loahpahit skohtermátki Suomas ja matkošteaddjit jotket mátkiideaset girdin. Mátkefitnodagat šaddet máksit  duollu og fas máhcet Norgii iežaset skohteriiguin. Go fievrrida gálvvuid mielde omd. márkanastindoaluide de šaddet máksit lassiárvidivada gálvvuid ovddas. Divada oažžu ruovttoluotta go  máhccá gálvvuiguin, muhto ii njuolga, go šadda vuordit ruđaid ruovttoluotta máksima. Dát dagaha dárbbašmeahttun divada mii šaddá hehttehussan lášmadis ja beaktilis ealáhusdoibmii. Dasa  lassin leat duollostašuvnnain iešguđetlágán vierut dán oktavuođas.    Duollovuogádaga bargguin mearriduvvojit juridihkkalaš earenoamáš gáibádusat sihke riikka lágaid  ja EU-lágaid vuođul. Oainnusmahtti dásis de mearriduvvojit duollu formálaš bealit ja vierut  gustojeaddji riikka doaibmi lágaid vuođul. Dát mearkkaša ahte go gálvvuuid doalvu Norggas  Supmii, de dat dahkko Suoma duollamearrádusaid vuođul, ja go doalvu gálvvuid Suomas Norgii,  de dat ges dahkko Norgga duollomearrádusaid vuođul. EU duollomearrádusat doaibmagohte  Suomas ođđajagimánu 1.beaivvi 1995 go Suopma searvvai EU:ii. Go gálvvut fievrriduvvojit ng. goalmmát riikkas ¶
3 ¶
EU riikii, de šadda lassin duollui maiddai máksit momsa. Gálvvut mat fievrriduvvojit goalmmát riikkas EU:ii vuovdima dihte, iežas geavaheapmái dehe friddja johtui EU siskkobealde de rehkenasttojuvvo daidda duollu, jus sierra mearrádusaid bakte ii leat mearriduvvon  ahte gálvvuid oažžu fievrridit riikii duollu haga. Lassiárvodivda láhkavuođđu mearriduvvo EUdásis. ¶
3 ¶
Goalmmat riikka namahus geavahuvvo riikkaid birra olggobealde Eurohpa Uniovnna. ¶
lea riikka lágaid bajábealde, de ii leat riikka dásis vejolaš daid muddet dehe rievdadit. Go de lea  sáhka duollo- ja lássiárvodivadat áššis, de guovllus galggaše bargat oažžut oktasaš vieruid ja nu  guhkas go vejolaš daid lášmadahttit. Diehtojuohkin livččii maid dehalaš báikkálaš ealáhusdoibmii. ¶
3.4   Guovllugeavaheapmi ja ealáhusdoaibma ¶
Guovllu ealáhusdoaimma ovdanahttimii gulla maid guovllu geavaheapmi ja geavahanplána.  Luondu ja buot mii lundui gulla leat dehaleamos bealit guovllu ealáhusdoaimma ovdanahttimii,  nu ahte oktasaš ja guhkesáiggi plánen das movt birrasa geavahit de čielgasit sáhttá váikkuhit  guovllu ealáhusdoaimma eavttuid. ¶
3.4.1 Deanučazádaga máŋggageavahanplána ¶
Prošeakta “Ođđa máŋggageavahanplána Deanučázádahkii – ovttasbargu Deanuleagi rádjegielddaid gaskkas” , lea ovttasbargu gaskal suomabeale gielddaid Anara ja Ohcejoga ja Norggabeale  gielddaid Deanu ja Kárášjoga. Máŋggageavahanplána lea juo nubbe plána dán guvlui. Deanučázádat lea dehaleamos rádjeeatnu gaskal Norgga ja Suoma ja lea historjjálaččat álot leamašan  dehálaš Deanuleagi ássamii. Čázádat lea máŋgga ládje guovllu “eallima váldosuotna” ja dehalaš “oktasaš namuheaddji” olbmuide geat ásset Deanuleagis. Gielddaide goappaš bealde riikarája lea  eatnu áibbas dehalaš riggodahkan – sihke biraslaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat.    Deanučázádaga buori hálddašeapmi lea dehalaš sihkarasttimis dietnasa ja eallinkvaliteahta ássiide  guhkesáiggi ja nanaguoddevaš peršpektiivvas. Váldohástalussan ferte leat ahte nagoda soabadit  das movt ovttas hálddašit čázádaga riggodagaid ja árvvuid, ja movt boahtte áiggis seailluhit eanu  kvaliteahta.    Ná guhkas plánenbarggus leat čuovvovaš fáddáguovllut áigeguovdilat go lea sáhka hápmemis  oktasaš ulbmiliid ja doaimmaid: nuoskkideamit ja luoitimat etnui, luossariggodagaid hálddašeapmi, gili- ja ealáhusovdáneapmi, čáhceváráiduhttin, láhččet bivddu ja vuoiŋŋasteami/astoáiggedoaimmat eatnogáttis, luoddahuksen ja johtolat eatnogáttis ja eanu mielde, biologalaš  girjáivuohta, kultturmuittut ja árvvolaš nuppástuhtton eatnamat, luonddusuodjaleapmi, doappardikšun ja nuoskkideapmi, dutkan, oahpahus, árbovirolaš máhttu mii gulla čázádaha geavaheapmái  ja hálddašeapmái. Eará suorggit maid dađistaga váldojit mielde plánii.    Nu go boahta ovdan gaskaboddosaš plánaevttohusas, de máŋga guovllu mat gullet teknihkkalaš  sisráhkadussii (infrastruktuvri), ealáhusovdaneapmái, luonddu- ja birasgahttemi ja vel eará guovllut galget ovttasdahttojuvvo rájáid rastá. Vai Deatnu galga seailluhuvvo luondduluosa eatnun ja  vai eanu luondduárvu galga seailluhuvvot ovddasguvlui de eaktuduvvojit einnosteaddji doaimmat  mat heivehuvvojit rievdadeaddji dilálašvuođaide ja sisráhkadussii mii ovdanahttojuvvo ja vástida  dárbbuid. ¶
Eurohpa Uniovnnas mearriduvvui jagi 2002 loahpageahčen rámmamearádus mii guoská čáhcepolitihkkii (mearradus 2000/60/EU). Mearradusa ulbmilin lea vuođđudit oktasaš rámma dasa movt  suddjet  čázi EU miellahttoriikkain. Suomas mearkkaša mearradus ahte birasgáhttenláhka ja  čáhceláhka ferte rievdaduvvot. Láhkarievdadus evttohusat leat sáddejuvvon gulaskuddamii ja  ulbmil lea ahte láhkarievdadus galga mearráduvvot ovdal jagi 2004 loahpa. Čáhcepolitihka  rámmamearrádus bidja dábálaš mihtuid main lea ulbmil suddjet, buoridit, ja máhcahit čáhcegávdnoštumi nu ahte eatnan nalde čáhci ja eatnan vuolde čáhci ii nuoskkiduvvo vai čáhci bissu seamma ráinnasin goit jagi 2015 rádjái.    Čáhcesuddjema váldo-oassi lea guovlu gos lea čáhceoaivvuš dehe čáhcesuddjenguovlu, mii lea  rádjejuvvon oivoža ektui. Suopma lea juhkojuvvon viđa oivošguovlluide. Rádjeeanut Durtnosjohka ja Deatnu-Báhčaveaijohka leat sierra oivošguovllut. Oivošguovlluide galgá gárvvistuvvot sierra  hálddašan- ja doaibmaplána ovdal 2009 loahpa. Plána ráhkadeami doaimmahit guovllulaš biraseiseválddit, mii mearkkaša guovllulaš birasguovddážat ovttasráđiid iešguđetge beroštusjoavkkuiguin, mii mearkkaša gielddat, leanastivra, TE-guovddáš, vejolaš meahcceguovddážat ja sii geat  ávkkástallet čáhceguovlluid. Hálddašanplánas galget oaivvušguovlluid lunddulaš iešvuođat kártejuvvot, čáhcegávdnoštumi dilálašvuohta obalohkkái ja olmmošlaš doaimma váikkusat guvlui. Dán  čielggademi vuođul mearriduvvojit dárbbašlaš doaimmat ja čuovvoleamit.    Rámmamearrádusa sáhttá buohtasdahttit ođastusain go lea sáhka čáhcesuddjema  čađaheamis ja  hálddašeamis. Earrat eara plánen-, klassifiseren ja čuovvolandábin gustojeaddji čáhceriggodagain  šaddá seammaládje oba oktasašvuođas. Dasa lassin doaimmat mat váikkuhit ee. čahcemuddema,  čáhcehivvodaga,  čázi ráinnasvuhtii, čáhcegearraga dási dehe man jođanit  čahci govdu šaddet  dárkilit vákšojuvvot go ovdal rámmamearrádusa vuođul. Go guoská Suoma sámiguovllu davimus  gielddaide de berrešii rámmamearradusa vuođul oalle darkilit vuhtiiváldit ja dárkut čáhceguovllu  dehalaš mearkkašumi ealáhusdoibmi ja dakko bakte guovllu ássiid eallindilálašvuođaide. Dan dihte galggašii plánet movt guovllu čáhcceriggodagat ovddasguvlui galget geavahuvvot nu lášmadit  go vejolaš ja vuhtiiváldit ja dárkut báikkálaš earenoamášvuođaid. ¶
3.5   Ovttasbargu bohccobierggu márkanfievrrideamis ja boazoealáhusa oppalaččat ¶
Boazoealáhus vásiha dál váddáseamos áigodaga maid ealáhus goasege lea vásihan. Leat máŋga  siva dasa. Váldosivvan lea ahte biergohaddi boazoeaiggadiidda lea njiedjan 25% maŋimus jagi.  Maiddai ealáhusdoaimma vuođđudeaddji eavttut leat hedjonan danin go oassi guohtuneatnamiin  leat guorban. Dilli lea vearranan maiddai earáid eanangeavaheami dihte, go guohtuneatnamat geavahuvvojit eará doaimmaide de boazodoalu doaibmaeavttut gáržot.    Vai dilli boazodollui galga buorranit de gáibiduvvodit nana doaimmat ja mearradusat sihke riikka  ja riikkagaskkasaš dásis ja earenoamážit ahte davviriikkalaš guoskevaš bealit ovttasdahttet iežast ¶
mas, Norggas ja Ruoŧas de maiddai lea dárbu oktasaš doaimmaide. Eanemus dárbbašlaš ovttasbargodárbu lea bohccobierggu márkanfievrrideamis.    Lea dárbu oktasaččat áŋgiruššat bohccobierggu márkanfievrrideami vai nagodivččii lasihit bohccobierggu gevahusa. Dát eaktuda oktasaš áŋggirdemit ja márkanfievrradoaimmaid ja dasa lassin  vel buvttagárgideami. Bohccobierggu earenoamášvuođa ektui lea dárbbašlaš ahte bierggu fáluheamis ja márkanfievrrideamis deattuha bierggu beakkálmasvuođa sámi gálvun. Dán oktavuođas  ferte boahttevaš doaimmaid plánemis deattuhit maiddai sápmelaččaid árbevirolaš vuogi geavahit  ja reidet bohccobierggu.    Bajabealde namuhuvvon doaimmaid čuovvolamis de lea stuorimus hástalussan ovdanahttit oktasaš márkanfievrridanáŋggirdemit ja buvttagárgema. Buohkat geat barget bohccobierggu buvttadusain háliidit lasihit bohccobierggu jođu. Boazoeaiggádiidda lea maid dehalaš ovdanahttit buvttadanvugiid dan dan vuođul buoridit dietnasa mii sidjiide fas boahte buorrin.    Ovttasbargu das mii guoská márkanfievrideapmái, buvttagárgemii ja buvttadanvugiide ja guoská  olles davviriikkalaš boazodoalloguvlui berrešii farggamusat álggahuvvot. Doaimma sáhttasii  álggahit čoahkkimiin masa bovdejuvvojit Suoma, Norgga ja Ruoŧa boazoeaiggádat, ja buvttaorganisašuvnnat, gos sáhtašii šiehtadit makkár doaimmaid sáhtta oktasaččat mearridit. Lassin bargui  ahte ovttastahttit riikkaid doaimmaid berre maid álggahit oktasaš strátegiijaid márkanfievrrideapmái ja buvttagárgemii seammas go mearridit oktasaš doaimmaid mat ruhtaduvvojit sihke EU,  davvirikkalaš ja riikkasis ruhtajuolludemin.    Álggahit ovdalis namuhuvvon ovttasbarggu dagahivččii maid vuođu eanet čiekŋalis ovttasbarggu  das go guoská boazodoalu ovdaneapmái. Dat fas buoridivččii eavttuid oažžut oktasaš ulbmila jus  galga ráhkaduvvot sierra EU-mearrádus boazodoalu birra. ¶
4   SISRÁHKADUS ¶
4 ¶
4.1   Diehtojuohkinteknihkka ¶
4.1.1   Dábálaččat Go guoská dihtorgulahallanoktavuođaid ovdanahttimis de leat máŋga ja iešguđetlágan  čovdosa  iešguđetge dilálašvuhtii. Dihtorgulahallanoktavuohta sáhttá ásahuvvot juogo jođanisfierpmádagain ¶
5 ¶
mii geavaha optihkkalaš fiibera, dábálaš telefovnnalinjjáid, áibbas fierpmi haga omd. go geavahit TV digitala juogadanfierpmádaga.    Rádjeguovlluin gaskal Suoma ja Norgga eai odne vel gávdno oppalaš ja beaktilis dihtorgulahallanoktavuođat. Ovdanahttit dakkára lea áibbas dehalaš go jurddaša guovllu ekonomálaš ja geográfalaš sajadaga ja servodatstruktuvrralaš dilálašvuođaid. Suomas stáhtaráđi mearradusas dadjo ahte  buot ássit galget sáhttit ávkkástallat guovllulaš oppalaš jođanisfierpmádaga geavaheddjiide heivvolaš haddái. Ulbmil jođanisfierpmádaga strategiijain lea sihkarasttit ahte sierra doaimmat mearriduvvojit guovluide gos olbmmošlogu dáfus ii gánnit hukset komersiálalaš jođanisfierpmádaga.  Suoma davimus sámiguovllu ektui leat dát njuolggadusat positiivvalaččat.    Ovdalis namuhuvvon oainnu vuođul ekonomálaš ja geográfalaš dilálašvuođa dihte de jođanisfierpmádaga huksen rádjeguovlluin gaskal Norgga ja Suomas lea áibbas dehalaš eaktun, ii dušše  guovlluid ealáhusaid ovdanahttimii, muhto maiddai sihkarastit ahte guovllus leat gávdnamis almmolaš bálvalusat. Dát vuolggasaddji lea mealgadis spiehkastus eará guovlluid ektui sihke Norggas  ja Suomas. Danin lea dehalaš eaktun jođanisfierpmádaga huksemis dán guovllus ahte sihkarrastta  doarvái buori leahtu fierpmádagas. Go lea sáhka almmolaš bálvalusain de doarvái jođanis  fierpmádat sáhttašii dagahit vejolažžan ovdanahttit omd. oktasaš bálkámeroštallan-, skuvla- ja  telemedisiinnalaš bálvalusaid. Telemedisiinna oktavuođas, de lea dálá fierpmádagain measta  veadjetmeahttun elektrovnnalaččat sáddet røntgengovaid. Go lea sáhka ealáhusaid ovdanahttimis  de doarvái buorre fierpmádatleahttu dagaha guovllu eanet miellagiddevažžan olgoriikkalaš fitnodagaide. Omd. biila ja deahkkaindustriija geat jurddešit ja barget buvttagárgemin arctalaš  dilálašvuođain dárbbašit jođanis ja doaibmilis dihtorgulahallanoktavuođaid iežaset doibmi. ¶
4 ¶
Ráhkadus = infrastruktur ¶
5 ¶
jođanisfierpmádat = bredbånd ¶
vo nu viidát go vejolaš ja eará dihtorgulahallanfierpmádagat ges leat oppalaš vuogádagat. Guovllu  ektui de bistevaš jođanisfierpmádat doarvái alla leahtuin lea seamma dehalaš sihke almmolaš  bálvalusaid lágideames ja ealáhusdoibmi go eará sisráhkadusat mat leat guovllus omd. luottat ja  girdigiettit. ¶
4.1.2   Duohtadieđut ¶
Go lea sáhka doarvái jođanis dihtorgulahallanoktavuođas mii geavaha fiibera de dilálašvuohta  ovdalis namuhuvvon ákkaid dihte ferte ovdanahttojuvvot davvikalohttas. Suomas lea fiiber juo  bidjon sihke Avvili ja Gárasavvoni. Norgga bealde lea fiiberfierpmádat biddjon davas gitta Ivgovuona rádjái Romssa fylkkas. Jagi 2006 mielde de “jođanisfierpmádatfylkka” , Romsa lea geassan  fiibera gitta Finnmárkku rája rádjái. Ruoššas lea fiiber biddjon Murmánski ja Ruoŧas jođanit huksejit fiiberfierpmádaga, ja 2005 galgá leat fiiber buot suohkanguovddážin ja soames smávit báikkiin ge. Finnmárkku fylkkasuohkan lea álggahan prošeavtta “jođanisfierpmádat Finnmárkkus” mas lea ulbmil ásahit jođanisfierpmádatčovdosa Finnmárkku fylkkas. Prošeavttas árvvoštallet  čovdosiid movt čatnat Finnmárkku Ruoŧa, Suoma ja Ruošša fierpmádahkii vai dakko bakte  dáhkiidit molssaevttolaš gulahallanvejolašvuođaid. Sierra gulahallanfierpmádat galgá leat ásahuvvon jagi 2006 mielde.    Eará guoskevaš dihtorgulahallanoktavuođaid ektui de dilli rievddada. Omd. go lea sáhka jođanisfierpmádagas (dihtorsirddihanleahttu 256 kb/s) mii geavaha telefovdnafierpmádaga dehe juo eará  gávdni sisráhkadusa Suoma sámiguovllu váldoneahtas mii juo gávdno buot gielddalaš  guovddážiin, muhto bieđgguid guovlluin ii leat dát fálaldat. Sidjiide lea njoazibut fierpmádat áidna  molssaeaktu mii geavaha juogo modem dehe mátketelefovnna. ¶
4.1.3   Ovdánanvejolašvuođat ¶
Buorre ovdamearka praktihkkalaš ovttasbarggus go lea sáhka dihtorgulahallama ovdanahttimis lea  Suoma davimus sámiguovllu ekonomalaš guovllu fierpmádat. Almmolaš bálvalusaid dáhkiideamis  leat Anar, Ohcejoga ja Soađegili gielddat čađahan sierra ovdanahttinprošeavtta guovlluneahta  ektui. Prošeavtta bakte lea guovlluneahtta ovdanahttojuvvon nu ahte vástida diehtojuohkinteknihkkalaš gáibádusaid nu ahte eanet ovttasbargu suohkaniid gaskkas dál lea vejolaš.    Dárkilat ja viidát ovdaneamis de lea leamašan dehalaš viiddidit ovttasbarggu dihtorgulahallanoktavuođaid ektui rájaid rasta. Gielddaid gaskkasas ovttasbarggus goappaš balde rájaid leat digaštallan dihtorfirpmádagaid goappaš guvlui oktiičatnan gaskal Suoma ja Norgga. Vuosttažettin danin  vai sáhttet bálvalit báikkáláš dárbbuid. Oktiičatnan ii leat čađahuvvon. Go dán digaštallama loktejit guovllulaš dássái de das lea buoret vuođđu gávdnat vel eanet buori ákkaid ja buorebut sáhttet  oktiičatnat fierpmádagaid Norggas ja Suomas. “Jođanisfierpmádat Finnmárkkus” ovttasbarga ¶
nat fierpmádagaid. Stuorimus hástalussan dás lea ruđalaš bealli.    Suoma ektui geas leat neahttastruktuvrrat gitta Avvili ja Gárasavvoni, de ii gávdno fiiberneahtta  Finnmárkkus. Finnmárkkus lea stuora dárbu ásahit buoret jođanisfierpmádat sisráhkadusa. Jus  Finnmárku galga nagodit čuovvut ovdáneami dán suorggis ja nagodit dustet stuora hástalusaid  maid ee. oljoindustriija, almmolaš ja dárbbašlaš ealáhusovdáneapmi gáibida, de berre buoret jođanisfierpmádaga sisráhkadus ásahuvvot.  Guovllupolitihkkalaččat lea dehalaš ahte fierpmádat ásahuvvo Finnmárkkui, ja ovttasbargu Suomain sáhttá leat okta bealli mii doalvvuha barggu ovddasguvlui, muhto dalle maid lea dehalaš ahte prošeakta oažžu sihke politihkkalaš ja ruđalaš doarjaga.    Finnmárkky fylkkasuohkan lea álggahan ovttasbarggu Finnmárkku elfápmofitnodagaiguin jođanisfierpmádaga ásaheames mas leat čanastagat olggobeallai fylkka. Dán ovttasbarggu bakte háliidit  geavahit juo dan sisráhkadusa mii juo gávdno elrávdnjesirddihanrustegiin maidda sáhtta heaŋgut  fiibeoptihkkalaš johtasa allagealddamástaide.    Unnimus čoavddus lea sárgojuvvon gurutbealde govvi. Mii jurddešat njeallje čanastaga olggobeallai ¶
fylkka. Dat leat linjjat Romsii, Ruŧŧii, Supmii ja  Davvioarje Ruššii.    Ođđajagimánu  1.beaivvi jagi 2004 leat dán  neahta huksengolut einnostuvvon leat 185  miljovnna ruvnno oktan dihkáduvvon  geinnodagain Suoma ja Ruošša rája rádjái.  Máŋga ásahusa, fitnodaga ja heahtedoaimmat  gáibidit liige heahtečovdosa jus  neahttaoktavuohta boatkana. Dát guoská omd. oljobohkamii, gearggusvuhtii, dearvvašvuođaásahusaide ja energiijaváráiduhttimi. “Jođanisfierpmádat Finnmárkkus” lea danin ráhkadahttan heahtekártta Finnmárkui. Ollislaš heahtečoavddus siskkaldasat Finnmárkkus šadda máksit liige 120  mill ruvnno.    Jus  čatnojuvvo fierpmádahkii Suomas dehe Ruoŧas, de heahtečoavddus sáhttá ásahuvvot dáid  fierpmádagaiguin, ja Finnmárkkuneahtta ges sáhttá doaibmat heahtečoavddusin Suoma ja Ruoŧa  fierpmádahkii. Dát lea jurddešanvuohki mii oažžu stuora doarjaga eará Davviriikkain. Molssaevttolaš fierpmádagat sáhttet maid dagahit ahte golut unnot. Oktasaš heahtečovdosa ásaheamis  sáhttet buohkat seastit goluid dán guovllus jus fierpmádagat huksejuvvojit nu ahte nagodit bálvalit  dihtorjjohtolaga sturrodaga.    Finnmárkku neahtta galga maid čatnojuvvot Polarnet johtasii mii manna Eŋglánddas gitta Nuortalulli Asiai Nordøstpassasjen bakte. Jođas lea jurddešuvvon boahtit gáddái Gállojoga bakte  Čahccesullu ja Várggát gaskkas. Ságastallamiin mat leat leamašan Polarnettain, de leat sii rahpan  vejolašvuođa čatnat Finnmárkku siskkáldas neahta oktii Polarneahtain. Go dát vejolašvuohta šadda duohtan de das lea stuora mearkkašupmi dasa ahte eará davviriikkat maid sáhttet goalastit iežaset fierpmádagaid dása. ¶
-Kraftlags trase ¶
-Redundans - Sjøkabel ¶
- Internasjonal  tilknytning ¶
--Statnett trase ¶
4.2   Girdioktavuođat ¶
Doaibmi sisráhkadusas mii sáhttá birra jagi geavahuvvot lea dehalaš mearkkašupmi girdioktavuođaide. Davimus Suoma rádjegielddain leat guokte ođđaáigahas girdigietti, Avvilis ja Eanodagas.  Lassaneaddji charterjohtolaga dihte lea girdigiettevisti Eanodagas viiddiduvvon 2003 geasi. Lassaneaddji charterjohtolaga ja eanet mátkkalaččaid dihte lea maid plána viiddidit dan oasi visttis gos  mátkkalaččat leat vuolgima/boahtima oktavuođas.    Váttisvuohtan girdijohtolagain Eanodagas lea ahte doppe ii leat dábálaš girdijohtolat birra jagi  maŋŋil go Finnair jagi 2003´as heaittihi girdima ruđalaš váttisvuođaid dihte. Eanodaga sátnejođiheaddji lea 2003 čavčča Eeanodahkii mearridan ovdanahttinstrategiija ja doaibmaprográmma  2004-2008 áigodahkii. Prográmma dehaleamos vuoruhansuorgi lea mátkeealáhus ja dan ovdanahttin. Dehaleamos eaktun prográmma ollašuhttimis lea ahte jođanit ja álkit beassa dán guvlui.  Jus dát eavttut eai ollašuhttojuvvo de eanas prográmma doaimmaid iige sáhtte ollašuhttit. Dáhkideames ja oažžut bistevaš girdioktavuođa Eanodahkii lea doaibmaguovllu dehaleamos gažaldat.    Eanodat suohkan ja guovllu mátkeealahusdoallit/oassálastit leat ožžon soahpamuša Söder Airline  fitnodagain girdimis Eanodahkii mas lea sáhka guokte girdima vahkus mii lea leamašan giđa rájes,  ja mii galgá bistit gitta 2004 loahpa rádjái. Suohkan ja fitnodagat leat čatnan iežaset guhkesáiggi  ovttasbargui girdimátkit lágideames ja márkanfievrridit fáldagaid. Ulbmil lea ahte girdima vásihusaid vuođul galget evttohit johtolatministarii ahte girdijohtolat Eanodahkii fas álggahuvvo stáhtalaš fálaldahkan jagi 2005 rájes daid prinsihpaid vuođul maid johtolatministara bargojoavku unnán  geavahuvvon girdiruvttuid birra lea evttohan.    Guovlu girdigietti lagasbirrasii, masa maid gullet rádjesuohkanat Norggabealde, dagahit oktasaš  mátkeguovllu masa gullet viiddis, doaresbeal ávdin guovllut, meahcce ja duottarguovllut ja sámi  kultuvra. Guovllu beakkalmasvuhtii váikkuhit nugomat astoáiggevejolašvuođat ja seammalágan  (homogena) guovllufuoladeapmi ja davvi Jiekŋaábi earáliigásvuohta.    Danin lea dehalaš dagahit girdioktavuođaid  álkibun smávvagirdigittide. Guorraseapme ásahuvvo  maiddai girdišillju doaibmaguovlluid Norggabealde jus dábálaš girdimat bisuhuvvojit ja ovdanahttojuvvojit. Go guvlui lea álki beassat oaivegávpot guovllus ja Gaska Eurohpas de dat lea áibbas  dehalaš jus galggaš nagodit mátkeealáhusa ovdanahttit go leat olgoriikkalaš mátkkošteaddjit geat  dagahit suorggádaga ahtanuššama.    Ferte dattetge ain bargat ásahit nana nuorta-oarje oktavuođa. Poršáŋggu gielda háliida eanet  doaimma girdigiettis Leavnjjas ja birrajagi girdioktavuođa suoma girdijohtolagain Avvilis. Stáhtalaš eiseválddit Norgga ja Suomabealde fertejit ekonomalaš doarjjaortnegiid bakte láhččet  rámmaeavttuid vai livččii vejolaš viiddidit dálá girdioktavuođa gaskal Suoma ja Bannak girdigietti  Leavnjjas Finnmárkkus vai šattašii birrajagi girdioktavuohta. Dát ovdanahttašvččii ja nannešivččii  ealáhuslaš ja kultuvrralaš ovttasbarggu dán guovtti riikkaid/guovlluid gaskkas. Lassin dát daga ¶
ti, de dat dagahivččii buoret vejolašvuođaid girdin doalvut guliid márkaniidda USA´ii ja Asiai. ¶
4.3 ¶
Luodda- ja johtolatoktavuođat ¶
Riikageaidnu 21/E8 ¶
Riikkageaidnu 21/E8 mii vuolgá Ruoŧabealde mearrabađaluovttas ja manna Jiekŋaáhpái ja Romsii  Norggabealde, lea okta dain váldoluottain mat mannet Norggabeallai Suoma sámiguovllu bakte.  Luodda geavahuvvo sihke gálvofievrrideapmái ja olbmuid fievrrideapmái, mii bidja garra gáibádusaid dasa makkar dilis luodda lea. Luotta davimus oassi lea heitot nu movt ovdalis lea čilgejuvvon  earenoamážit go luodda lea seagga ja moalkái.    Luoddadoaimmahagat Suoma sámiguovllus, Ruoŧas Norrbottenis ja Norggas Rommsas leat ovttasráđiid Durtnosleagi ráđiin (Tornedalsrådet) álggahan ovttasbarggu man ulbmil lea ovdanahttit  Riikaluotta 21 (E8) riikkaidgaskkasaš mátkeealáhusluoddan. Luoddadoaimmahagat Suoma sámiguovllus ja Romssas leat maid bargan čielggademiin mas lea sáhka ođasmahttit Riikageainnu  21/E8 gaskal Bállojoga –Gilbbesjávrri – Ivgubađa – Romssa, ja dáid čielggademiid vuođul lea  bargu juo dahkkon Norggabealde. Suomas lea luodda dušše ođasmahttojuvvon gaskal  Gilbbesjávrri ja riikkarájá. Davviguovllu ovdanahttima várás lea dehalaš ođasmahttit luotta maiddai gaskal Bállojoga ja Gilbbesjávrri. Luotta ođasmahttima golut leat nu stuorrat (sullii 28,6 miljovnna euro) ahte dasa dárbbašuvvo sierra stáhtalaš ruhtadeami. Bállojohka – Eanodat – Guovdageaidnu – Áltá – Nordkáhppa Riikageainnu 21´as vuolgá váldoluottaa 79 Bállojogas Eanodaga suohkanguovddaža bakte ja  viidáset Norggabeallai, Guovdageidnui, Áltái, Jiekŋaáhpái ja Nordkáhppii. Maŋimus jagiid lea  johtolat dán luotta mielde lassanan garrasit, earenoamážit gálvofievrrideapmi ja gássa- ja oljobohkaguovlluide Hámmirfeasttas. Luotta kvaliteahta livččii galgan vástidit lassaneaddji johtolaga  dárbbuid, mii lea boahtan gássa- ja oljobohkama olis ja mat daidet bistet máŋggaid logijagit. ¶
Luoddaoktavuođas lea maid váikkuhus mátkeealáhussii. Luotta earáliggásvuohta lea ahte dan  mielde besset mátkkalaččat Nordkáhppi, alla váriide ja sámekultuvrii. Goappaš bealde riikkarája  leat báikkálaš oassalastit gergosat ovttasbargat dán ektui. Luottas lea maid stuora mearkkašupmi  Eanadoaga suohkanguovddáža lagas birrasiidda ja Norggabelde guovlluide lahka Guovdageainnu,  ja galggašii danin vuoruhit ovdanahttit dán suorggi. ¶
Doaresoktavuođat ¶
Davvi-Suoma doaresoktavuođaid ovdanahttimis lea stuora mearkkašupmi sihke báikki olbmuide  ja olles davvikalohtii. Ođđa luottat dagahit báikki olbmuide buoret vejolašvuođa doaimmahit  ealáhusaideaset, omd boazodoalu, eanan- ja vuovdedoalu ja mátkeealáhusa. Doaresoktavuođat ¶
tavuođain lea maid stuora mearkkašupmi buollin- ja gádjundustehusa vejolašvuođaide beassat  bargat lihkohisvuođaiguin danin go leat unnit gaskkat lagamus buollin- ja gádjundustehussii.    Dál lágiduvvo sierra dárboiskkadeapmi doaresoktavođa birra gaskal Riebanjoga ja Guhttora man  goluid Anar ja Gihttel gielddat ja luoddadoaimmahat leat máksán. Dát luoddaoktavuohta galggašii  ovdanahttit mátkeealáhusa Hammasduoddara, Leammijoga ja Avvila eanu guovlluin. Dasa lasin  lea Eanodaga suohkan ja Duottarsámiguovlu (Fjällappland) ekonomalaš guovlu evttohan doares  luoddaoktavuođa Njunnasis Eanodagas ja Pokkaluddii Anaris. Dán luotta dihte lea mátki suoma  sámiguvlui oaniduvvon badjel 100 km´in. Njellim – Girkonjárga ¶
Báikkálaš suoma-norgga oktavuođaid ja ealáhusaid dihte de lea dehalaš buoridit luoddaoktavuođa  gaskal Njellima ja Girkonjárkka, mii juste dál lea hui váilevaš. Iešguđetge ovdanahttinvejolašvuođaid gaskkas lea luodda Báhčaveailagi čađa šaddan eanet miellagiddevažžan. Bures doaibmi luoddaoktavuohta mearkkaša mealgat buoret beasatlašvuođa dan guvlui mii lea nuorttabealde  Anarjávrri ja Vätseri meahcceguvlui, ja das lea maid stuora mearkkašupmi guovllu eanandollui,  meahccedollui, guolásteapmái, boazodollui, muorraindustriiji, ruvkedoibmii ja mátkeealáhussii.  Vejolašvuohta ahte oažžut luotta lea čielgagduvvon máŋgga oktavuođain vássan jagiin. 2002-2003  álggahuvvui suoma-norgga gaskkas ovttasbargu ja dan oktavuođas čađahuvvui sierra ovdabargu  mas galge čielggadit eiseválddit oainnu boahttevaš ođđa riikageidnui.  Dalle sohpe álggahit  prošeavtta mas galge plánet luotta. 2004 álggahedje oktasaš prošeavtta Suoma ja Norgga eiseválddit gaskkas, man interreg ruhtadii oasi, vai galge ođasmahttit ovdalis ráhkaduvvon plánaid ja čađahit ođđa váikkuhusguorahallama. Ulbmil lea ahte diet bargu galga gárvvistuvvot 2005 loahpa  rádjái. Buohtalasat dasa galget maid ráhkaduvvot dárkilis luoddaplánat.    Luodda Báhčaveaji bakte lea plánejuvvon mannat álbmotmeahci čađa. Norgga biraseiseválddit  árvvoštallet dál oppalaš dásis, movt, “suodjaleami” ja “geavaheami” galga sáhttit ovttastahttit.  Maiddai dakko gokko luodda ii mana álbmotmeahci čađa leat dehalaš ovttasbargobealit; váikkuhusat johtolahakii, slájat, (omd gyro), gollu, rádjeguovllulaš rádjebearráigeahču (referansefealta), ja  oktasaš mátkeealáhusplánen. Sáhttet maiddai leat ođđa čuolbmabealit, nugomat plánet ja hálddašit  ođđa suodjaluvvon guovlluid (suodjemeahcci – omd Ittunjárga) ja vejolaš ásahit ođđa arealavugiid  (hálddašanvugiid) rádjeguovllulaš biras – hástalusat davvin. Oktasaš bargut čázádatbealde leat:  johkaovddešteapmi, luossahálddašeapmi og – dikšunbargut. ¶
Ohcejohka – Njuorggán ja Gámasjohka – Gáregasnjárga Mátkeealáhus, háhkamat Davvi-Norggas, rádjegávppašeapmi, gielddaássiid vejolašvuohta  vánddardit, ovttasbargu rádjeguovlluin ja ealáhusprošeavttaid ektui de lea áigeguovdil ovdanahttit  Njuorggán luotta ja stuorit divodemit Gáregasnjárgga luottas. Alaköngäs Deanujogas, mii lea okta  Eurohpa dehaleamos gáddebivdobáiki, mii lea Njuoggán luotta guoras. Luodda guoras doaluid  oktavuođas Alaköngäsis sáhta bivdoturisma šaddat beaktilat ja fuoladeapmi buoriduvvot ja dan ¶
tojuvvot ja šaddat dehalaš turismaluoddan.    Luodda Gápmasis – Gáregasnjárgii lea dehalaš turistaluodda davimus Norgii. Duollostastihkain  de 52,1%,  1459 busse vudje Norgii Gáregasnjárgga bakte. Dábálaš billa 33%, 111400 ja  guorbmebillat ges 25,8% 3435 vudje Gáregasnjárgga bakte Norgii. Dát meroštallan fástmmásta  Geađgeluobbala, Njávdáná, Buolbmát, Ohcejoga ja Gáregasnjárgga duollostašuvnnaid. Luottamielde Gápmas – Gáregasnjárga dagaha luoddaoktavuođa Suoma Davimus sámiguovllus Snøhvit  gássabohkanguvlui. ¶
5   NORGGAÁITTARDEADDJI ¶
Ohcejoga gielda lea árvalan sierra Norggaáittardeaddji áššin mat gusket rádjeovttasbargui. Ulbmil  lea ahte Norggaáittardeaddji galga fáluhit máŋggabealát  áššedovdi- ja oktavuođabálvalusaid  smávit ja stuorebuš fitnodaga ja ahte dat galga leat oktavuođaolmmoš rádjerastildeaddji barggahusgažaldagain. Dasa lassin galga Norggaáittardeaddji ovddidit dábálaš oktasašbálvalusa suohkaniidda rádjeguovlluin ja dábalaččat plánet, ovttastahttit ja veahkehit buot rádjerastildeaddji  prošeavttaid ja doaimmaid. Jurdda lea ahte virgi galga sajáiduvvot Ohcejohkii, muhto áittardeaddji  doaibma galga sáhttit ávkkástallojuvvot olles guovllu gielddain.    Prošeaktaárvalusain leat bargamin ja gieđahallojuvvo Suoma sámiguovllu fylkkas. Jurdda lea ahte  prošeakta galga bistit golbma jagi, ja plánejuvvo 2003 – 2006 áigodahkii. Prošeaktagolut leat meroštallojuvvon 220 000 Euroi. Ulbmil lea ahte Lapplands forbund, Ohcejoga ja Soađegili gielddat  ja oktasaš gielddaidovttastus Pohjois-Lapin kuntayhtymä ruhtadit prošeavtta. Prošeavtta jođihanovddasvástádus galgá leat Ohcejoga gielddas.    Norggaáittardeaddji álggaheapmi Suomabealde galggaše Norggabealde dustet dan ládje ahte sii  ásahit sierra Suomaáittardeaddji. Áittardeaddjit berrejit oktiiheivehit rádjegielddalaš ovttasbarggu  joatkaga ovttas báikkálaš, guovllulaš ja riikadási eiseválddiiguin iešguđetge riikkas ja bearráigeahččat ahte jurdagat ja doaimmat mat rapporttas evttohuvvojit joatkašuvvet nu heivvolaččat ja ulbmilaččat go vejolaw vai šadda ávkin goappaš riikkaide. ¶
6   ČOAHKKÁIGEASSU ¶
Rájarasta ovttasabrgoprošeakta gaskal Suoma ja Norgga lea lágiduvvon hui govdadit. Goappaš  riikkaid departemeanttat, geat ovddasvástidit suohkanlaš gažaldagaid ja doaimmaid, leat jođihan ja  lágidan prošeavtta, muhto čađaheamis leat goappaš riikkaid davvi rádjeguovlluid oassálastit leamašan mielde. Guovllu suohkanat, fylkkat ja goappaš riikkaid Sámedikkiit leat maid oassálastan.    Dákkar lágidanhámi olis čuvvot dat váttisvuođat maid prošeakta lea gieđahallan ja masa lea evttohan čovdosiid mat lea oalle viidát ja oalle hástaleaddjin. Prošeavttas leat vuoruhan ovddidit dakkar  gažaldagaid ja áššit main lea báikkálaš ja konkrehta vuolggasadji ja evttohusaid hápmemis leat  váruhan ahte doaimmat leat nu čielgasat ja beaktilat go vejolaš báikkálaš dási ektui. Prošeavtta  ovdanahttinevttohusat guoskkahit máŋga hálddašan- ja oassalastindásiid – muhttun evttohusat  sáhttet mearriduvvot juogo báikálaš dehe guovllulaš dásis, eará bealit fas gáibidit guovddáš eiveválddin mearrádusaid ja earát fas buot dáid oassalastit ovttasbarggu bakte. Oahpahus ja kultuvra ¶
- Vejolašvuođat lohkat dárogiela Suoma davimus sámiguovlluin berrejit buoriduvvot. Vuordimis dát eaktuda čuovvovaš beliid: -Dárbbašuvvojit eanet dárogielat oahpaheaddjit. Dárogielat oahpahus berre leat oassin oahpa ¶
Go ohppitlohkku niedja de ovttasbargu šadda vel dehaleappot, earenomážit logahatohppui vai dáhkitdit doarvái kursafálaldagaid. Lea maid dehalaš ahte suoma logahagat vuođđudit fierpmádagaid eará nuppi dási oahppoása- Ovdanahttit oahpponeavvuid alit oahpahussii ¶
eatnigilli. Seamma berre maid leat ámmátoahpahusain sámi studeanttaid leat go sii Suomas vai Norggas eret. - Ovttastahttit alit oahpahusa ja dutkama Lea dárbu ovttastahttit dutkama ja alit oahpahusa. Dát mearkkaša ahte olles sámi peršpektiiva galga buorebut boahtit oidnosii. Maiddai lea dehalaš ávkkástallat dan máhtu mii juo lea sámi servodagas ja mii lea seambarggu bohtosiid galgat ávkkástallat ovdanahttindoaimmaid plánemis. ¶
Sosial- ja dearvvašvuođabálvalusat - Dás evttohusso ahte departemeanttat mat Suomas ja Norggas ovddasvástidit sosial- ja dearvvašvuođaáššit álggason galga ovddidit ášši eará áššedovdái. Go čielggadat iešguhte ruhtadanvejolašvuođaid de lea dehalaš geahčadit ¶
Ráđis. Davviriikkaid Ráđi doaibmaprográmmas lea viiddis davviriikkalaš rájarasta ovttasbargu okta vuoruhan Teknihkkalaš ossodat - Ovttasbargu gaskal Suoma ja Norgga heahteguovddášeiseválddit berre vuoibmáduvvot. Riikkaid heahte Eáláhusdoaima Vai olahit Arctic Trail II prošeavtta ja TND prošeavtta ulbmiliid, det barggu berre doarjut. Dás evttohat álggamediad bakte, dehe ahte lágiduvvojit sierra digaštallamat guovllu ealáhusdolliide ášši birra. ¶
- Deanu čázadaga máŋgageavahusplána ollašuhttin berre dorjojuvvot. Báikkálaš dássai evttohuvvo ahte máŋgga Sisráhkadus ¶
- Dán guovllu báikkalaš eiseválddiide, lassin riika eiseválddit guovddašhálddahusas, geain lea ovddasvástadus dihtorgulahallama ovdanahttimis, evttohuvvo ahte ásahuvvo jođanis dihtorgulahallanfierpmádat, ja earenomážit vejolašvuođaid ektui ahte hukset ja buoridit sisráhkadusa rája rasta. Dán oktavuođas berre earenoamážit vuh ¶
Eara ovddidanevttohusat ¶
- Viiddis dulkabálvalusaid geavaheamis lea stuora mearkkašupmi ovttasbarggu ovdáneamis ja mearkkaša maid ollu liigegoluid ovttasbargoguimmiide. Lassin dulkahattiide boahta vel 24% lassiárvodivat (momsa) Norggas ja 22% Suomas. Das lea alla golut easttan rádjerasta doaimmaide. Danin evttohat riikkaid guovddaáeiseválddiide ahte dulkonnbálvalusaid ovddas dán guovllus ii dárbbaš máksit momsadivada. - Ovttasbarggu kártemis leat boahtan ovdan dieđut mat duođaštit erohusaid riikkaid lágain. Erohusat leat nudis, gáibádusat oahpaheddjit oahppoduogážii jus jurddeša ovttasgeavaheapmái jna, mii dagaha váttisin lágidit ¶
spiehkastit gáibádusain soames surggiid ja áššin nu movt boahta ovdan ovttasbarggus. - Buot fápmodásin galga stuorit beroštupmi deattuhuvvot ovttasbarggu dábálaš ovdáneami bakte, ovttastahttit doaimma ja lasihit diehtojuohkima mii heivehuvvo eará eiseválddiide ja olbmuide. Kártenbargu mii prošeavtta olis lea dahkkon duođašta ahte dákkar doaimmaid bakte lea vejolaš čoavdit ollu váttisvuođain mat leat boahtan oidnosii rájarásata ovttasbarggus. - Norggaáittardeaddji prošeavtta berre doarjut. Báikkalaš dási ektui evttohuvvo ahte dát áššin berre nannosit bargat ovddasguvlui nu ahte Norggabealde sáhtaše álggahit sullásaš prošeavtta ja ásahit Suomaáittardeaddji. ¶
BARGOMEARRÁDUS Čielggadeapmi sámiid ja earáid vuoigatvuođaid birra guolástit mearas Finnmárkku olggobealde Duogáš Stuoradiggi meannudii finnmárkkulága (geassemánu 17. b. 2005-mannosaš lága nr. 85  eatnamiid ja luondduriggodagaid riektedilálašvuođaid ja hálddašeami birra Finnmárkku  fylkkas) 2005 giđđasešuvnnastis.    Justiisalávdegotti evttohusas (Innst.O.nr.80 (2004-2005)) finnmárkkuláhkii mearkkašii  lávdegotti eanetlohku ahte “gažaldat mearraguolásteami vuoigatvuođa ja hálddašeami birra  sámi ássanguovlluin lea ollu čielggaduvvon 1990-2001 áigodagas” . Eanetlohku čujuhii  viidáseappot dasa ahte “lávdegotti mielas ii sáhte dáhkidemiin dadjat ahte eai leat láidestusat  sihke álbmotrievttis ja Norgga rievttis das ahte galggašii erenoamážit váldit vuhtii  guolásteami mearrisámi guovlluin hábmedettiin ja čađahettiin guolástushálddašeami. Otná  áigeguovdilis dili ektui ii leat konkrehtalaččat čielggaduvvon mo dáid dilálašvuođaid  galggašii bevttolepmosit ja ulmmálepmosit váldit vuhtii oktilis guolástushálddašeamis” .    Finnmárkkulága meannudeami oktavuođas dagai Stuoradiggi geassemánu 6. beaivvi 2005  čuovvovaš ávžžuhusmearrádusa dan evttohusa vuođul maid Justiisalávdegotti eanetlohku lei  ovddidan: “Stuoradiggi bivdá Ráđđehusa johtileamos lági mielde čielggadit sámiid ja earáid vuoigatvuođaid guolástit mearas Finnmárkku olggobealde, dás maiddái daid fatnasiid unnimuseriid mat leat 10 mehtera oaneheabbot, ja ovddidit čuovvolanášši Stuoradiggái dán birra.” Finnmárkkuláhka gieđahallá eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus ja dáid resurssaid  vuoigatvuođaoamasteami. Láhka ii gieđahala mearraguolásteami. Go Sámi  vuoigatvuođalávdegoddi fas nammaduvvui suoidnemánu 1. beaivvi 2001, de oaččui dát  lávdegoddi dakkár bargomearrádusa mii sisttisdoallá čuovvovačča: “Lávdegoddi berre oppalaččat čielggadit gažaldagaid sámi álbmoga rievttálaš dili das mii  guoská eatnamiid ja čáziid vuoigatvuhtii ja daid hálddašeapmái ja geavaheapmái sámi  geavahanguovlluin Finnmárkku fylkka olggobealde.” (gč. bargomearrádusa oasi 2.2).    Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmi galggašii gárvánit jagi 2007 vuosttaš jahkebealis.  Bargomearrádusas eai leat mahkkege čielga čujuhusaid mearraguolásteapmái. Lávdegoddi mii  galgá čielggadit sámiid ja earáid vuoigatvuođaid guolástit mearas Finnmárkku olggobealde,  berre váldit oktavuođa Sámi vuoigatvuođalávdegottiin dainna čielggadanulbmiliin lea go  ávkkálaš dainna ovttas bargat dahje dainna lonohallat áššái guoski ávdnasiid jna.    Oppalaččat sáhttá mearkkašit ahte ráđđehusas dat lea ovddasvástádus gávnnahit man viiddis  álbmotrievttálaš geatnegasvuođat Norggas leat ja čađahit doaibmabijuid nu ahte dát  geatnegasvuođat bevttolaččat váldojuvvojit vuhtii. ¶
Guolástus- ja riddodepartemeanta lea gohččojuvvon fuolahit ahte Stuoradikki  ávžžuhusmearrádus čuovvoluvvo. Ovttasráđiid, ja Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda  mieđihemiin, galgá ráđđehus nammadit lávdegotti dán bargui. Bargamuš Álggus dáhttot lávdegotti árvvoštallat ja buktit ovdan guovddáš doahpagiid ja válddahallat  barggu vejolaš meroštallanráddjemiid.    Lávdegotti váldobargu lea prinsihpalaččat čielggadit sámiid ja earáid vuoigatvuođa guolástit  mearas Finnmárkku olggobealde. Dás čujuhuvvo erenoamážit sámiid ja earáid vuoigatvuhtii  guolástit Finnmárkku mearragáttiin ja vuonain. Nu ii gula bargomearrádussii árvvoštallat  mearrarievttálaš gažaldagaid mat gusket resursahálddašeapmái namahuvvon guovllu  olggobealde, ja mat eai guoskka resursahálddašeapmái riikkaidgaskasaš soahpamušaid ektui.    Dán barggu oassin galgá lávdegoddi guorahallat ja buktit ovdan sámiid ja earáid historjjálaš  guolásteami Finnmárkkus, ja maiddái guolástusealáhusa (ja vel dasa guoski gáddebargguid)  ekonomalaš ja kultuvrralaš mávssolašvuođa Finnmárkku ássiide.    Lávdegoddi galgá maiddái ráhkadit logahallama mii sisttisdoallá áššáiguoski álbmotrievttálaš  gálduid ja Norgga rievtti, ovddeš čielggademiid, almmolaš áššebáhpiriid, áššáiguoski  riektegeavada ja dakkáraččaid, ja vel muddendoaibmabijuid ja eará mat leat geavahuvvon  ollašuhttit áššáiguoski guovlopolitihkalaš ulbmiliid. Lávdegoddi galgá viidáseappot govvidit  áigeguovdilis álbmotrievttálaš gažaldagaid nu ahte govvideapmi soahpá ILO-konvenšuvdnii  169 ja ONa konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (erenoamážit artihkkalii  27) ja daid geatnegasvuođaid maid Norgga riekti, oktan vieruiduvvan rievtti cieggamiin, bidjá  stáhtii, ja lávdegoddi gálgá ovddidit evttohusaid vejolaš láhkarievdadusaide ja eará  doaibmabijuide mat lávdegotti mielas orrot leamen dárbbašlaččat ja ulmmálaččat. Lávdegoddi  galgá maiddái árvvoštallat doiabmabijuin čuovvu váikkuhusaid ja presedeanssa, dás maiddái  dilálašvuođa ásahuvvon hálddašeami ektui ja riikkalaš guolástuspolitihkalaš strategiijaid  ektui.    Lávdegoddi galgá háhkat dieđuid eará riikkain dakkár diliid birra mat gusket daidda  gažaldagaide mat galget árvvoštallojuvvot.     Mearrádusastis lea Stuoradiggi čielgasit dáhtton čielggadusa ja árvvoštallama daid fatnasiid  unnimuseriid hárrái mat leat oaneheabbot go 10 mehtera. Dasa lassin bivdet lávdegotti  árvvoštallat eará vejolaš doaibmabijuid.    Lávdegoddi galgá čielggadit makkár ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat čuvvot  ovddiduvvon evttohusain, sihke almmolaš ja priváhta suorgái, nugo Čielggadanbagadusas  daddjo.    Lávdegoddi galgá geiget iežas guorahallama maŋimusat juovlamánu 31. beaivvi 2007  almmolaš čielggadeapmin (NOUan). ¶
Náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogat ¶
ja unnitlogugielat ¶
Čoahkkáigeassu ráđđehusa ¶
unnitlogupolitihkas ¶
Ulbmil ruota unnitlogupolitihkain lea ahte ¶
suddjet náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid ja ¶
nannet sin vejolašvuođaid váikkuheapmái ja ¶
doarjut historjjálaš unnitlogu gielaid vai bissut ¶
eallin. Náššuvnnalaš unnitloguálbmogat ¶
Ruotas leat sápmelaččat, ruotasuopmelaččat, ¶
durdnosleagilaččat, romerat ja judálaččat. ¶
Unnitlogugielat leat sámegiella, suomagiella, ¶
meänkieli, romani chib ja jiddisch. ¶
Čohkkejuvvon ruota unnitlogupolitihkka ¶
Unnitlogupolitihka vuođđu gávdno ráđđehusa ¶
proposišuvnnas 1998/99:143 Nationella minoriteter i ¶
Sverige . Evttohusat proposišuvdnii dohkkehuvvojedje ¶
riikkabeaivvis juovlamánus 1999 (bet. 1999/200: KU6, ¶
rskr.1999/2000:69). Das ma..il lea Ruotta searvan ¶
Eurohparáđi vuođđokonvenšuvdnii mii galgá suddjet ¶
náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid ja eurohpalaš ¶
njuolggadussii guovllolaš- ja unnitlogugielaid birra. ¶
Náššuvnnalaš unnitloguálbmogat ¶
Ráđđehusa ja riikkabeaivvi unnitlogupolitihkalaš ¶
mearrádus mielddisbuvttii ahte vihtta álbmotjoavkku ¶
dovddastuvvojedje náššuvnnalaš unnitloguálbmogin ¶
Ruotas. Dát unnitlogujoavkkut namahuvvojedje ¶
Eurohparáđi vuođđokonvenšuvdna dohkkeheami ¶
oktavuođas man ulbmil lea suddjet náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogiid. ¶
Náššuvnnalaš unnitloguálbmogat leat sápmelaččat, ¶
geat maid lea eamiálbmot, ja ruotasuopmelaččat, ¶
durdnosleagilaččat, romerat ja judálaččat. Visot dát ¶
joavkkut lea eallán Ruotas guhkes áiggi ja leat danin ¶
oassi ruota kulturárbbis. Go sámit leat eamiálbmot Ruotas ¶
gávdno maiddái sierra sámepolitihka. ¶
Oktasaš sierraiešvuođat náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogiin ¶
Unnitlogupolitihkalaš mearrádusa oktavuođas celkojuvvoi ¶
ahte čuovvovaš sierraiešvuođat leat oktasaččat daidda ¶
joavkkuide mat leat dohkkehuvvon náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogin. ¶
eará álbmoga ektui - lea dakkár sajádat servodagas ahte ¶
ii leat njunnosis. ¶
oktavuohta. Dárbbašuvvo dušše okta dain ¶
sierraiešvuođain. ¶
galgá lea dáhttu ja rahčamuš doalahit iešdovddus. ¶
oktavuohta Ruotain. Dušše dat joavkkut geat ¶
leat gávdnon Ruotas ovdal 1900-jagi molssašumi ¶
árvvoštallojuvvoi deavdit namahuvvon gáibádusa. ¶
Unnitlogugielat ¶
Deatalaš oassi unnitlogupolitihkas lea addit doarjaga ¶
unnitlogugielaide vai bissut eallin. Gielat mat leat ¶
dohkkejuvvon unnitlogugiellan Ruotas lea sámegiella ¶
(visot suopmanat), suomagiella, meänkieli (durdnosleagi ¶
suomagiella), romani chib (visot suopmanat romani ¶
chib gielas) ja jiddisch. Dát gielat gullojit maiddái dan ¶
dohkkeheapmái, eurohpalaš njuolggadussii guovllolaš- ja ¶
unnitlogugielaid hárrái, masa Ruotta lea searvan. ¶
Golbma dain náššuvnnalaš unnitlogugielain; sámegiella, ¶
suomagiella ja meänkieli, leat historjjálaččat nano ¶
geográfalaš gullevašvuohta mii mielddisbuktá ahte daidda ¶
gielaide gávdnojit sierra guovllolaš doaimmat. ¶
Unnitlogupolitihka oktiiheivejupmi ¶
Má.ga deatalaš oasi unnitlogupolitihkas, nugo oahpahus- , ¶
kulturdoaimmat ja doaimmat vealaheami vuostá ¶
čađahuvvojit eará politihkasurggiid siskkobealde. Jus ¶
galgá ollet unnitlogupolitihkalaš ulbmiliidda gáibiduvvo ¶
dasto oktiiheivejumi dán politihkasuorggi ja eará ¶
politihkasurggiid gaskkas. Dán ulbmilii gávdno ráđđehusa ¶
čállingottis sierra bargojoavku mas leat ovddasteaddjit ¶
guoskevaš departemeanttain. ¶
Diehtojuohkindoaimmat ¶
Jus ulbmilat unnitlogupolitihkain galget šaddat duohtan ¶
fertejit visot náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid dárbbut ja ¶
beroštumit váldojuvvot vuhtii juohke oasis riikkas ja buot ¶
servodaga dásiin. Dát guoská sihke stáhta eiseválddiide, ¶
gielddaide ja eanadikkiide. Ruotas lea guhkes árbevierru ¶
nano iešmearrideaddji gielddain. Unnitlogupolitihkka ¶
ferte danin čađahuvvot ovttasráđiid stáhta ja gielddaid ¶
gaskkas. Danin čađaha ráđđehus, jagi 2003 rájis, ¶
guovlluguovdasaš konferánssaid gielddaid, eanadikkiid ¶
ja muhton stáhta eiseválddiid váras ulbmiliin ahte juohkit ¶
dieđuid Ruota náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid birra ja ¶
unnitlogupolitihka birra. Konferánssaid ma..á bohtet lassi ¶
doaimmat gielddaid váras. ¶
Jagis 2004 loahpahuvvo diehtojuohkinprošeakta ¶
sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra man ráđđehus ¶
álggahii jagis 2001. Ráđđehus juolludii dan bargui ¶
oktiibuot 20 miljuvnna ruvnnu. Ulbmil lea guhkilmasat ¶
buoridit luohttamuša sámiid ja eará olbmoid gaskkas ¶
ja maiddái vuosttildit vealaheami. Ráđđehusa ¶
gohččuma mielde cegge Sámediggi náššuvnnalaš ¶
diehtojuohkinguovddáža man doibmii gullá ¶
juohkit dieđuid sámi kultuvrra birra ja dahkat dan ¶
miellagiddevažžan. Guovddáš galgá maiddái bálvalit ¶
eiseválddiid ja organisašuvnnaid áššiin mat gusket ¶
sápmelašvuhtii. ¶
Eahpe-vealaheapmi ¶
Láhkaásaheapmi mii vuosttilda vealaheami čearddalaš ¶
gullevašvuođa dehe oskku vuodul lea dárbbašlaš jus ¶
unnitlogupolitihkka galgá šaddat jáhkehahtti. Ruotas leat ¶
sierra láhkaásaheamit dan suorggis mii ii dušše siskkil ¶
náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid muhto maiddái visot ¶
eará čearddalaš joavkkuid. Deatalaš láhka dán oktavuođas ¶
lea dat mii guoská got galgá vuosttildit čearddalaš ¶
vealaheami bargoeallimis. ¶
Gávdno maiddái sierra láhka dasa ahte allaskuvllaid ¶
oahppit galget oažžut ovttadássásaš gieđahallama. ¶
Suoidnemánus jagis 2003 doaibmagohte ođđa ¶
njuolggadusat mat siskkildedje ahte beaktilis suodjalus ¶
vealaheami vuoste ásahuvvoi maiddái olggobeallái ¶
bargoeallima ja allaskuvlla. Vealahangieldu guoská ¶
vealaheami čearddalaš gullevašvuođa, oskku dahje eará ¶
jáhku, seksuálalaš eallinvuogi ja doaibmahehttejumi ¶
vuođul ja guoská visot daidda vealahanvuođuide dán ¶
vealaheami mii sáhttá dáhpáhuvvat e.e. bargogaskkusteamis, ¶
restaurá.gaealáhusas ja orohatmárkanis. Dasa ¶
lassin guoská gieldu vealahanvuođuide čearddalaš ¶
gullevašvuohta, oskku dahje eará jáhkku áššiin mat ¶
gusket sosiálabálvalusa, sosiáladáhkádusa ja ¶
dearvvašvuođa- ja buohccedikšuma. ¶
Čearddalaš vealaheami vákšujeaddji (DO) bargu lea ¶
cakkadit ja bargat vealaheami vuostá, man vuođul lea ¶
čearddalaš gullevašvuohta dahje osku servodagas ja ¶
geahččat bearrái ahte lágat vealaheami vuostá ¶
váldojuvvojit vuhtii. DO váldá maid vuostá ilmmuheamiid ¶
vealaheami birra. ¶
Romerat ellet eanemus hearkkes dilis máŋggain ¶
riikkain, várra maiddái Ruotas. Danin attii ráđđehus, ¶
skábmamánus jagi 2001, DO:ii bargun čađahit sierra ¶
doaimma man bakte hehtte ja cakkada vealaheami ¶
romeriid vuostá. Bargu lea čilgejuvvon ráđđehussi ¶
njukčamánus jagi 2004. Dát dahkkojuvvo raporttas ¶
Diskriminering av romer i Sverige (Romeriid ¶
vealaheapmi Ruotas) gos boahtá ovdan e.e. moadde ¶
evttohusa makkár doaimmaid galggašii čađahit. ¶
Raporttastis DO deattuha ahte romeriid vealahanáššis lea ¶
dárbu geahččat sihke ovttaskas olbmo, struktuvrralaš ja ¶
unnitlogu oaidninčiegas. ¶
Guovlluguovdasaš doaimmat ¶
Sierra láhkaásaheami bakte lea ovttaskas olbmoin riekti ¶
geavahit unnitlogugielaid sámegiela, suomagiela ja ¶
meänkieli go leat oktavuođat hálddahuseiseválddiiguin ¶
ja duopmustuoluiguin dain geográfalaš guovlluin gos ¶
gielain leat guhkes áiggi árbevierru. Lágat gusket ¶
moadde gielddaide Norrbottena leanas, nu gohččoduvvon ¶
hálddahusguovllut sámegillii, suomagillii ja meänkieli. ¶
Lágaid mielde čuovvu ovddasvástádus hálddahusguovllu ¶
gielddaide addit váhnemiidda vejolašvuođa bidjat ¶
mánáideaset ovdaskuvllaide man olles doaibma dahje ¶
oassi doaimmas jođihuvvo unnitlogugielas. Dát guoská ¶
maiddái boarrásiiddikšumii. ¶
Sierra guorahalli suokkarda dal makkár vejolašvuođat leat ¶
viiddidit suomagiela hálddahusguovllu nu ahte guoskkášii ¶
maid Stockholmma- ja Mälarguovllu. Ráđđehus áigu maid ¶
dutkat vejolašvuođa viiddidit sámegiela hálddahusguovllu ¶
nu ahte gokčá maiddái orjješsámi guovllu. ¶
Oahpahus ¶
Lea deatalaš ahte visot mánát Ruotas ožžot dieđu ¶
náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid historjjá, kultuvrra, giela ¶
ja oskku birra. Danin čuožžu ge skuvlla oahppoplánain ¶
ahte oahpahus galgá addojuvvot náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogiid ja unnitlogugielaid birra. ¶
Eatnigiel- ja guovttegieloahpahus lea deatalaš go áigu ¶
nannet ja doarjut unnitlogugielaid. Skuvladoaimmahat ¶
galgá, vákšunbarggus siste, earenoamážit čuovvut ¶
eatnigiel- ja guovttegieloahpahusa ovdáneami ¶
náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid váras. ¶
Skuvllain jođihuvvo maiddái ovdánahttinbargu ¶
buoridadan dihte oahpahusa náššuvnnalaš unnitloguálbmogiidda. ¶
Bargu sisdoallá sihke doaimmaid mat ovddidit ¶
bargoveaga pedagogalaš gelbbolašvuođa ovdaskuvllain ja ¶
skuvllain ja oahpponeavvagiid ovdáneami ja ráhkadeami ¶
sátnebá.kkuin ja sátnegirjjiin iešguđet gielain. ¶
Ovdánahttinbargu dahkkojuvvo ovttasráđiid náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogiiguin. ¶
Skuvladoaimmahat lea maiddái ožžon ráđđehusas ¶
bargun gártet náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid skuvladili ¶
ja ovttasráđiid Eiseválddiin skuvlaovdánahttima váras ¶
analyseret gártema ja evttohit doaimmaid mat buoridivčče ¶
náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid dili. ¶
Mediat ¶
Ruota rádio, Oahpahusrádio ja Ruota Televišuvdna, ¶
ožžot jagis 2002 ođđa sáddenlobiid mat earret eará ¶
siskkildit ahte sáddagat unnitlogugielain galget lassánit. ¶
Dát lea o.m.d. mielddisbuktan ahte rádiosáddagat ¶
romani chibgillii leat álggahuvvon. Ovdal leamaš ¶
suoma, sámi ja meänkieli gielain earenomáš sajádat ¶
prográmmadoaimmaheamis. ¶
Parlamentáralaš lávdegoddi lea ráđđehusas ožžon ¶
bargun čielggadit stáhtadoarjagiid beaivválaš aviissaide ja ¶
lávdegoddi galgá e.e. analyseret dárbbu preassadoarjagis ¶
beaivválaš aviissaide mat leat oaivvilduvvon náššuvnnalaš ¶
unntloguálbmogiidda. ¶
Kultuvra ¶
Náššuvnnalaš unnitloguálbmogiin lea rikkis kultuvra ¶
mii e.e. boahtá ovdan iešguđetlágán dáiddalaš bargguid ¶
bakte. Dat dagaha ahte unnitlogukultuvrrat seailluhuvvojit ¶
ja ovddiduvvojit, seammás go maiddái riggodahttá eará ¶
kultureallima. ¶
Jagi 2000 rájis juolluduvvo stáhta doarjagis ¶
1 miljon ruvnnu jahkásaččat girjjálašvuhtii ja ¶
kulturáigečállagiidda, dan bakte galget náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogiid dárbbut váldojuvvot vuhtii go ¶
doarjagat juhkojuvvojit. Viidáseabbot, jagi 2002 rájis, ¶
juolluda Stáhta Kulturráđđi ¶
Lassi váikkuhanvejolašvuođat náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogiidda ¶
Unnitlogupolitihkas lea ášši got náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogat sáhttet váikkuhit servodateallimii ¶
oalle deatalaš. Danin leat máŋggalágán doaimmat ¶
dahkkojuvvon dasa ahte nannet unnitloguálbmogiid ¶
vejolašvuođaid váikkuhit. Earret eará dollojuvvojit ¶
ráđđehallamat mas oassálastet ovddasteaddjit ¶
ráđđehusas ja unnitloguálbmogiid organisašuvnnain. ¶
Riikkaorganisašuvnnat mat ovddastit náššuvnnalaš ¶
unnitloguálbmogiid ožžot maiddái sierra ruđa mainna ¶
galgá buoridit vejolašvuođaid váikkuheapmái. ¶
Golggotmánu jagis 2002 vuođđudii ráđđehus ¶
Ráđi Romálaš áššiid váras mii lea ráđđeaddi orgána ¶
ráđđehussii. Ráđis lea viiddes romálaš ovddasteapmi, ¶
das leat ovddasteaddjit visot stuorit romálaš joavkkuin ¶
Ruotas, sihke nissonat ja dievddut. Ráđi ságadoalli lea ¶
ovddasvástideaddji stáhtaráđđi. ¶
Nannen dihte romálaš nissoniid dili ja buoridan dihte ¶
sin oassálastima gávdno maiddái sierra eahpevirggalaš ¶
bargojoavku mas leat ovddasteaddjit Ráđđehusa ¶
čállingottis ja romálaš nissoniin. ¶
Eanet dieđut ¶
Son gii háliida lohkat eanet barggu birra gávdná eanet ¶
dieđuid ráđđehusa proposišuvnnas 1998/99:143 Nationella ¶
minoriteter i Sverige . Dát čála gávdno maiddái ráđđehusa ¶
webb-sajis www.regeringen.se. Lea maiddái vejolaš di.got ¶
dan: Riksdagens Tryckeriexpedition, tel. 08-786 58 10. ¶
Áigeguovdilis dieđut ráđđehusa unnitlogubarggu ¶
birra gávnnat interneahtas: www.regeringen.se/sb/ ¶
d/1483/a/12607 dahje jus válddát oktavuođa Ossodagain ¶
álbmotválddi-ovdáneami, olmmošlaš vuoigatvuođa, ¶
Loga eanet: ¶
Sámediggi: www.sametinget.se ¶
Ruotasuopmelaččaid sáttagoddi: www.sverigefi nne.nu ¶
Ruota durdnosleagilaččaid riikkasearvi: www.str-t.com ¶
Riikkalihttu Roma International: www.riksforbundetroma.se ¶
Judálaš Guovddášráđđi (Judiska Centralrådet): ¶
www.jf-stockholm.org/ ¶
Náššuvnnalaš lávdegoddi Ruota unnitlogugielaid váras: ¶
www.sweblul.se ¶
Ráđđehusa web-sadji olmmošlaš vuoigatvuođaid váras: ¶
www.manskligarattigheter.gov.se ¶
7 miljuvnna ruvnnu jahkásaččat dakkár doaimmaide ¶
maid ulbmil lea ovddidit náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid ¶
giela ja kultuvrra. ¶
álbmotlihkadusa ja falaštallama váras: 08-405 10 00 (vxl) ¶
103 33 Stockholm ¶
Eanet eksempláraid dieđihančállosis sáhttá di.got ¶
Vuoigatvuođadepartemeanttas, tel. 08-405 10 00, fáksa 08-20 27 34. ¶
Ráđđehusa webb-sadji: www.regeringen.se ¶
Vuoigatvuođadepartemeantta e-boasta čujuhus: ¶
registrator@justice.ministry.se ¶
Prentejuvvon XBS Grafi sk service skábmamánus 2004, ¶
Vuoigatvuođadepartemeanta lea buvttadan dieđahančállosa. ¶
Rámmaplána láhkaásahus Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1. – 7. dássái ja 5. – 10. dássái ¶
§ 1 – DOAIBMAVIIDODAT JA ULBMIL ¶
Láhkaásahus gusto sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide maid Sámi allaskuvla lágida.  Allaskuvla lea akkrediterejuvvon universitehtaid ja allaskuvllaid lága § 1-2 ja § 3-1 vuođul.    Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu lea ovttaárvosaš našunála  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin.     Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahpahusgiellan lea sámegiella nu guhkás go lea  vejolaš.     Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu vuođđogeađgin lea sámekultuvra ja sámeservodat,  mas sámi ¶
oahppanáddejumit ja oahpahusvuogit leat ¶
vuolggasadjin. Sámi  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu addá máŋggabealat máhtu sámi dilálašvuođain.     Láhkaásahus gusto Sámi allaskuvlla 4-jagáš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Láhkaásahus  meroštallá sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1.–7. dási ja 5.–10. dási rámmaid.    Láhkaásahusa ulbmil lea sihkkarastit, ahte Sámi allaskuvla fállá integrerejuvvon, profešuvdnii  ráhkkanahtti ja dutkanvuđđosaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid main lea alla fágalaš  kvalitehta. Oahput galget čuovvut Oahpahuslága ja vuođđooahpahussii gustovaš  oahppoplánaid.    Sámi allaskuvla galgá lágidit integrerejuvvon vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid, main lea  ollisvuohta ja oktiigullevašvuohta teoriija- ja hárjehallanoahpuiguin, fágaiguin ja  fágadidaktihkain ja fágaid gaskkas. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput galget addit  kandidáhtaide nana fágalaš ja didákttalaš máhtuid, gealbudahttit sin atnit ávkin dutkama  oahpaheaddjeámmáhis ja ámmátlaš ovdáneamis jeavddalaččat. Oahpuid iešvuohtan lea lagas  ovttasdoaibman profešuvdnasurggiiguin ja iešguđetlágan servodatdoibmiiguin. Oahput galget  čatnat oahpaheaddjeámmáha historjjálaš kontekstii ja áigeguovdilis servodatperspektiivii, ja  oahpahit kritihkalaččat reflekteret ¶
ja hukset profešuvdnaáddejumi. Sámi  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu galgá čatnat oahpaheaddjeámmáha sámi oktavuhtii ja  álgoálbmotoktavuhtii.     Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput kvalifiserejit kandidáhtaid bastit oahpahit sámi  dilálašvuođaid birra ja sii galget diehtit sámi mánáid oahppovuoigatvuođaid, mat albmanit  oahpahuslágas ja vuođđooahpahussii gustovaš oahppoplánain. ¶
Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput gealbudahttet oahpaheddjiid bargagoahtit ja čađahit  hástaleaddji ja máŋggabealát ámmáha girjás ja rievdi servodagas. Oahppanjoksosat leat  hábmejuvvon našunála kvalifiserenrámmaid vuođul. ¶
Go kandidáhttá lea ollašuhttán vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu, de galgá son leat olahan  oahppanjoksosiid mat čilgejuvvojit máhtu, gálggaid ja oppalaš gelbbolašvuođa vuođul. Dát  leat vuođđun skuvlabarggus ja viidásut gelbbolašvuođaovdáneamis. Oahppanjoksosat erenoamážit 1.–7. dási kandidáhtaide: Kandidáhtas   lea fágalaš ja fágadidákttalaš máhttu sámegielas, matematihkas, dárogielas ja eará  oahppofágain ja nana máhttu álgooahpahusas  lea máhttu bargat vuođđogálggaiguin (ovdanbuktit njálmmálaččat, lohkat, ovdanbuktit  čálalaččat, rehkenastit, geavahit digitála reaidduid) fágaid siskkobealde ja fágaid rastá,  ja máhttá lágidit diliid, mat ovdánahttet 1. ¶
7. dási ohppiide heivehuvvon oahpahusa   lea máhttu ollislaš oahppooalis, mas erenoamážit deattuhit sirdašumi mánáidgárddis  skuvlii ja mánáidskuvladásis nuoraidskuvladássái Oahppanjoksosat erenoamážit 5.–10. dási kandidáhtaide: Kandidáhtas   lea nana fágalaš ja fágadidákttalaš máhttu sámegielas ja eará oahppofágain ja  ráddjejuvvon fágaid diehto- ja máhttovuođuin  lea máhttu bargat ja ovdánahttit vuođđogálggaid (ovdanbuktit njálmmálaččat, lohkat,  ovdanbuktit čálalaččat, rehkenastit, geavahit digitála reaidduid) fágaid siskkobealde ja  fágaid rastá, ja máhttá lágidit diliid, mat ovdánahttet 5. ¶
10. dási ohppiide heivehuvvon  oahpahusa   lea máhttu ollislaš oahppooalis, mas erenoamážit deattuhit sirdašumi mánáidskuvladásis  nuoraidskuvladássái ja nuoraidskuvladásis joatkkaskuvlaoahpu dássái Oktasaš oahppanjoksosat goappaš oahpuid kandidáhtaide: Oahppanjoksosat biddjojit dán guovtti vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu fágaid sisdoaluid ja  bargovugiid oktavuhtii. MÁHTTU    Kandidáhtas  - ¶
lea máhttu skuvlla ja oahpaheaddjeámmáha iešvuođain, historjjás, ovdáneamis ja  sajádagas sámi servodagas ja servodagas muđui, ¶
ja skuvlla ulbmila, árvovuođu, lágaid,  gustovaš oahppoplánaid ja iešguđetlágan ohppiid vuoigatvuođaid birra    - ¶
lea máhttu oahppoplánabargguin ja skuvllas organisašuvdnan    - ¶
lea máhttu mánáid ja  nuoraid oahppamis, ovdáneamis ja oppalaščuvgejumis ¶
iešguđetlágan sosiála, máŋggakultuvrralaš ja máŋggagielalaš konteavsttain  - ¶
lea máhttu luohkkájođiheamis ja luohkkábirrasis ja máhttá ovdánahttit buriid  oktavuođaid ohppiiguin ja ohppiid gaskkas  - ¶
lea máhttu máŋggalágan bargovugiin ja oahppanresurssain, ja máhttu bargovugiid,  sisdoalu ja ohppiid oahppaneavttuid oktiigullevašvuođas  - ¶
lea máhttu mánáid ja nuoraid bajásšaddanbirrasa, dásseárvvu ja identitehtabarggu birra   - ¶
lea máhttu mánáin, geat leat váttis diliin ja mánáid vuoigatvuođain našunála ja  riikkaidgaskasaš perspektiivvas, riikkaidgaskasaš šiehtadusaid vuođul,  álgoálbmotjulggaštusaid ja našunála lágaid vuođul  - ¶
lea máhttu sámi, našunála ja riikkaidgaskasaš dutkan- ja ovddidanbargguin mat gusket  oahpaheaddjeámmáhii  - ¶
lea máhttu sámi árbevirolaš máhtus ovttaskas fágasurggiin  - ¶
lea máhttu sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilálašvuođaid hástalusain ¶
GÁLGGAT  Kandidáhtta  -  máhttá iešheanalaččat ja ovttas earáiguin plánet, čađahit ja reflekteret oahpaheami  fágaid siskkobealde ja fágaid rastá, mas vuolggasadjin leat sámi árbevirolaš máhttu,  dutkan- ja vásáhusvuđđosaš máhttu  -  máhttá lágidit dili ja láidestit buriid ja hutkás oahppanbirrasiid  -  máhttá lágidit dili estehtalaš attáldagaid ovdánahttimii, muosáhussii ja dovddiidussii  -  máhttá heivehit oahpaheami ¶
iešguđetlágan ohppiid dárbbuide ja movttiidahttit  oahppanhálu, go čielgasit ovdanbuktá oahppanmihttomeriid, ja geavaha iešguđetlágan  bargovugiid olahit ohppiid mihttomeriid  -  máhttá árvvoštallat ja duođaštit ohppiid oahppama ja ovdáneami oahppomihtuid ektui,  rávvet nu ahte ovddida oahppama ja veahkehit ohppiid árvvoštallat iežaset oahppama   -  máhttá kritihkalaččat reflekteret iežas ja skuvlla geavadiid go ovdánahttá  oahpaheaddjerolla ja ámmátetihkalaš gažaldagaid  -  hálddaša njálmmálaš ja čálalaš sámegiela, máhttá ámmátlaš giellageavaheami ja  máhttá oahpahit sámegillii iežas fágain. Hálddaša njálmmálaš ja čálalaš dárogiela, ja  máhttá geavahit giela ámmátoktavuođain   -  máhttá árvvoštallat ja geavahit heivvolaš dutkanbohtosiid ja ieš čađahit systemáhtalaš  ovddidanbargguid  -  máhttá ovttasráđiid váhnenovddasteddjiiguin ja fágalaš ásahusaiguin gávnnahit ja  fuobmát ohppiid sierralágan dárbbuid, vai dárbbašlaš doaibmabijut álggahuvvojit  -  máhttá lágidit dili mii ovddida fidnoálggahangealbbu ¶
(entreprenørskap) ja máhttá  searvvahit oahpaheapmái báikkálaš bargo- ja servodateallima, árbediehtoguddiid ja  resursaolbmuid   -  máhttá ávkin atnit sámi oahppan- ja oahpahanvugiid OPPALAŠ GELBBOLAŠVUOHTA  Kandidáhtta   -  bastá oaččuhit ámmátlaš searvevuođa oahpaheddjiiguin nu, ahte ovdánahttá buori  geavada ja ámmátetihkalaš geađgejuolggi  -  bastá oaččuhit ámmátlaš searvevuođa sámi oahpaheddjiiguin dainna ulbmiliin, ahte  ovdánahttit buori geavada ¶
ja ámmátetihkalaš geađgejuolggi maiddái riikkarájiid rastá  -  bastá ovdánahttit demokratiijaáddejumi ja demokráhtalaš oassálastima ja bastá  kritihkalaččat reflekteret sierra luohkkádásiid dárbbuid   -  bastá nannet riikkaidgaskasaš ja máŋggakultuvrralaš áššiid skuvlla barggus  -  bastá fuobmát iežas oahppan- ja gelbbolašvuođadárbbuid oahpaheaddjeámmáhis   -  lea háhkan nuppástuhttin- ja ovddidangelbbolašvuođa, mainna bastá dustet skuvlla  hástalusaid boahttevuođas  -  bastá nannet sámi, álgoálbmot ja riikkaidgaskasaš skuvladoaimmaid  -  bastá doarjut sámi mánáid ja nuoraid ovdáneami ja identitehtahuksema ¶
(1) Spesialiserema ja fágalaš ovttasteami gáibádusat Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput leat spesialiserejuvvon skuvlla ahkeluohkáide, ja gealbudahttet oahpahit jogo 1. ¶
7. dásis dahje 5. ¶
10.dásis. Oahput lágiduvvojit guovtti čielgasit meroštallojuvvon ja sierranas vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppun vugiiguin, mat sihkkarastet progrešuvnna ollislaš profešuvdnaoahpus. Njealjijagáš 1. ¶
7. dási oahpaheaddjeoahppu doallá sisttis dábálaččat unnimusat njeallje  oahpahusfága, main unnimusat okta fága lea 60 oahppočuoggá ja eará fágat leat unnimusat 30  oahppočuoggá. Váldodeaddu galgá leat álgooahpahusas. Okta oahpahusfága 4. oahppojagis  sáhttá buhttet ovtta 30. čuoggá skuvlarelevánta fága. Jus joatká masteroahpuin 3. oahppojagi  maŋŋá, de masteroahpu vuosttaš jahki buhtte vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 4. oahppojagi  fágaid. Njealjijagáš 5.-10. dási oahpaheaddjeoahppu doallá sisttis dábálaččat unnimusat golbma  oahpahusfága, juohke fága lea 60 oahppočuoggá. Váldodeaddu lea fágalaš čiekŋudeamis.  Ovtta oahpahusfága 4. oahppojagis sáhttá buhttet ovttain oahpahusfágain ja ovttain  skuvlarelevánta fágain, main goappásge leat 30 oahppočuoggá, nubbi vejolašvuohta lea  guokte oahpahusfága, main goappásge leat 30 oahppočuoggá. Jus joatká masteroahpuin 3.  oahppojagi maŋŋá, de masteroahpu vuosttaš jahki buhtte vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 4.  oahppojagi fágaid. Geatnegahtton fágat, fágaid ja hárjehallanoahpahusa viidodat Goappaš oahput galget doallat sisttis bagadallojuvvon, árvvoštallojuvvon ja  molsašuddi  hárjehallanoahpu buot oahppojagiin. Hárjehallanoahppu lea integrerejuvvon oassin buot  oahppofágain. Hárjehallanoahpu viidodat lea unnimusat 100 beaivvi njealji jagis; unnimusat  80 beaivvi golmma vuosttaš oahppojagi, unnimusat 20 beaivvi maŋemus oahppojagi.  Hárjehallanoahppu čađahuvvo vuođđoskuvllas ja juhkkojuvvo sihke vuolit ja alit  ahkeluohkáide dan oahpposuorggis, masa oahppu gealbudahttá. Hárjehallanoahpus galgá leat  progrešuvdna ja heivehuvvot studeanttaid válljenfágaide buot oahppojagiin ja čadnojuvvot  iešguđetlágan skuvladoaimmaide.  Hárjehallanoahpu lágideapmi berre speadjalastit miehtásámi perspektiivvaid.    Buot oahpahusfágain galgá leat fágadidaktihkka ja galget leat profešuvdnii ráhkkanahtti  oahpaheaddjeoahppofágat. Buot oahpahusfágain, skuvlarelevánta fágain ja fáddájoavkkuin  galgá dutkan leat vuođđun ja čanastuvvot dutkanaktiivvalaš fágabirrasiidda.     Bachelorbargu lea geatnegahtton goalmmát oahppojagi. Barggu viidodat lea 15 oahppočuoggá pedagogihka ja oahppimáhtu oahppoollisvuođas. Dieđateoriija ja metodat galget čadnojuvvot bachelorbargui. Bachelorbargu galgá leat profešuvdnii gullevaš ja temáhtalaččat čatnasit pedagogihkkii ja oahppimáhttui ja/dahje eará fágaide.  Barggus berre leat sámi perspektiiva dahje álgoálbmotperspektiiva. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. ¶
7. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja  oahppimáhttu 60 oahppočuoggá, matematihkka 30 oahppočuoggá, sámegiella 30  oahppočuoggá ja dárogiella 30 oahppočuoggá. ¶
Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. ¶
10. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja  oahppimáhttu 60 oahppočuoggá. Ii oktage oahpahusfága leat geatnegahtton. Sámi allaskuvla  galgá lágidit dili, vai studeanttat besset váldit riikkaidgaskasaš lohkanbaji 4-jagáš  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. (2) Oahpuid lágideapmi Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. ¶
7. dássi: 1. ¶
3 . oahppojahki:  Hárjehallanoahppu  Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá  Sámegiella 30 oahppočuoggá  Dárogiella 30 oahppočuoggá  Matematihkka 30 oahppočuoggá  Oahpahusfága 60 oahppočuoggá     4. oahppojahki:  Hárjehallanoahppu  Oahpahusfága 60 oahppočuoggá, vejolaččat guokte fága goabbáge 30 oahppočuoggá, main  nubbi sáhttá leat 30 oahppočuoggá skuvlarelevánta fága. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. ¶
10. dássi: 1. ¶
3. oahppojahki:  Hárjehallanoahppu  Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá (juhkkojuvvo dábálaččat 15 oahppočuoggái  guovtti vuosttaš oahppojahkái ja 30 oahppočuoggái goalmmát oahppojahkái)   Oahpahusfága I 60 oahppočuoggá  Oahpahusfága II 60 oahppočuoggá    4. oahppojahki:  Hárjehallanoahppu  Oahpahusfága III 60 oahppočuoggá, vejolaččat guokte fága goabbáge 30 oahppočuoggá, main  nubbi sáhttá leat 30 oahppočuoggá skuvlarelevánta fága. § 4  NAŠUNÁLA NJUOLGGADUSAT, PROGRÁMMAPLÁNAT JA INDIKÁHTORAT Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid ¶
fágaide ráhkaduvvojit našunála njuolggadusat ja  indikáhtorat, mat meroštallet vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid, main lea alla kvalitehta.  Láhkaásahusa, našunála ja sámi njuolggadusaid vuođul, galgá Sámi allaskuvla ráhkadit  prográmmaplánaid sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide. Prográmmaplánat mearridit  fágalaš sisdoalu, hárjehallanoahpu, organiserema, bargovugiid ja árvvoštallanortnegiid.  Institušuvnna stivra dohkkeha prográmmaplána. § 5  FRIDDJENMEARRÁDUSAT Eksámen dahje geahččaleapmi, mii ii leat čađahuvvon vuođđoskuvlaoahpu oassin, sáhttá leat  vuođđun friddjet eksámenis, geahča universitehta- ja allaskuvlalága § 3-5.  Oahppu mii sáhttá ¶
leat friddjema vuođđun, galgá leat jogo fága, mii vástida skuvlafága dahje fága mas lea  relevánsa vuođđoskuvlla oahpaheaddjebargui, geahča § 1, ja berre fátmmastit fágadidaktihka  ja hárjehallanoahpu. Studeanta galgá maiddái sáhttit duođaštit sámegielat gelbbolašvuođa  fágas.    Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.–7. dásis sáhttá friddjet, nuppi dáin guovtti dárogiela  suopmana geahččaleamis daid studeanttaid, geain eatnigiellan lea sámegiella, kveanagiella,  dárogiela seavagiella dahje eará unnitlogugiella ja geat eai leat árvvoštallojuvvon goappaš  dárogielain joatkkaskuvlaoahpus.     Seamma ládje gustojit friddjenmearrádusat ¶
vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.–10. dási  studeanttaide, geat eai vállje dárogiela fágačoakkáhussii. Seammá gusto maiddái  olgoriikastudeanttaide, geain ii leat Norgga joatkkaskuvlaoahppu. Studeanttaide, geain  dárogiella lea 5.–10. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus, eai gusto friddjenmearrádusat  dárogiela suopmaniid geahččaleamis.  Friddjen galgá merkejuvvot oahppoduođaštussii. § 6  FÁPMUIBOAHTIN JA GASKABODDOSAŠ NJUOLGGADUSAT Láhkaásahus lea fámus njukčamánu 1. beaivvi 2010 rájes ja gusto 2010-2011 oahppojagi  sisaváldimii. Studeanttain, geat čuvvot ovddeš rámmaplánaid, lea vuoigatvuohta váldit eksámena dáid vuođul gitta juovlamánu 31. beaivái 2015. Dán dáhtona rájes ii leat šat fámus juovlamánu 13. beaivvi 2005 addojuvvon dábálášoahpaheaddjeoahpu rámmaplána láhkaásahus. ¶
(Harald Gaski giittussárdni Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi ¶
juohkima oktavuođas Oslos 18.10. 2006) ¶
”davvi válljii min / ¶
ja mii / oaččuimet giđa ovddolaš beaivvi / alit ija muitalusaid” ¶
Giittos eatnat, giitu eadnán! ¶
Mun doalan dán sártni dárogillii - dál han buohkat dihtet ahte mun máhtán sámegiela, ja mu sárdni lea sámegiela máidnun maid hálidan ahte dážat ge galget áddet. Sámegiella lea hui rikkis ja erenoamáš giella, muhto geafi go galgá rábmot ja čáppášit. Dan dihtii válljen otne dárustit. ¶
Hui olu giitu bálkkašumi ovddas! Giitu sidjiide geat evttohedje mu, juryai ja bálkkašumi ásaheaddjiide! Ja buot eanemus giitosat mu vánhemiidda geat guldaleigga jierbmás oahpaheaddji rávvaga gii ávžžuhii sudno sámástit mánáiguin; gal skuvla oahpaha sidjiide dárogiela. Ja dan gal dagai ge, muhto ii veadján goit jávkadit min sámivuođa. Das lean mun hui ilus. Illudan maiddá oažžut dán bálkkašumi dan mađe árrat iežan virgeeallimis, go dat dieđusge movttidahttá ain joatkit daid bargguid maiguin lean dássážii hommán. Dat maid duođašta ahte goit muhtumat fuomášit dan mii dáhkko sámegillii, go gaskkohagaid sáhttá olmmoš dovdat iežas hui okto. ¶
Mun hálidan vuosttažettiin giitit mu mánnávuođa báikegotti ja mu ruovttu dan dihtii go doppe elii ja adnojuvvui árvvus njálmmálaš kultuvra. Dan láhkai ohppen jo mánnán áddet ahte giella lea maiddá duhkoras. Ii dušše áddehaddan-ávnnas, muhto maiddá suohttasa gaskaoapmi. Dađistaga mun ieš ge fátmmastuvvojin muitalussii, vuos ollesolbmuid máinnastemiid guldaleaddjin, muhto áiggi mielde maiddá ieš ge bessen muitališgoahtit. ¶
Mu geaidnodoaimmahatáiggis dát joatkašuvai. Doppe mun dáiddán leat eanemus oahppan mo muitalit. Mu bargoguoimmit ledje sápmelaččat, láttánat ja dážat oktanaga. Muitalusat čatne sin oktii. Jo dadjat juohke káfeboddu jorai muitalanboddun. Ja muitalusa erenoamašvuohta han lea ahte dan ii sáhte botket, vaikko vel káfeboddu lea ge meaddil de ferte gárvvihit muitalusa, ja dan láhkai vanai ge boddu vel mottiin minohiin. Go friijavuohta muitalit lea ge stuorámus friijavuohta mii gávdno. Beassat ovddidit iežas oainnuid ja oaiviliid galgat mii atnit divrasemos friijavuohtan mii gávdno. Dovdat dan ahte du guldalit. Maiddá álbmogin. ¶
Mus leamaš Tromssa universitehta bargosadjin maŋimuš guoktelot jagi. Ledjen ovtta gaskka Sámeradios, ja mus lea ain dat buorre dilli ahte lean sis fásta sátneduojár. Muittán ain bures maid mu dalá hoavddat dadje go heiten. Sii oaivvildedje ahte hilggun buriid boahtteáiggi vejolašvuođaid go guođán NRK. “Don gii livččet sáhttit oažžut olles máilmmi bargosadjin!” , nugo okta sis munnje dajai. ¶
Muhto dat dat lei ge maid mun ožžon, olles máilmmi bargosadjin, máilmmi davimus universitehtas sámegiel-bargin. Dáidá heivet muittuhit dán sámi nuoraide geat imaštit manin sii galget šaddat. Lohkat sámegiela sáhttá dahkat du hui riikkaidgaskasažžan; dat soaitá doalvut du arvevuvddiid čiekŋalasvuhtii Gaska-Amerihkás dahje Australia ávdin sáttomehciide. Sámegiella han ieš ge lea riikkaidgaskasaš, mii hállojuvvo, ja juksá olbmuid, njealji riikkas. Ja go gearddi leat sápmelaš, de leat maiddá čadnon báikái ja guvlui vaikko vel lea ge olles máilbmi bargosadjin. Ii oaččo goassige vajáldahttit iežas gullevašvuođa; min lagamus árvvut čatnasit Eatnamii, maid álgo-álbmogat leat navdán eadnin. Min gielat ja kultuvrrat čatnet min oktii sihke Alter Native 'an ja Alternatiivan . ¶
Ásahit sámi girjjálašvuođa universitehtafágan lea buktán máŋga hástalusa. Dat leamaš muhtunláhkai dego heivehit njálmmálaš kultuvra čállaga gáržžes hiŋgalii, muhto dat lea maiddá seammás addán munnje vejolašvuođa geassit ovdan dološ teavsttaid mat ledje vajálduvvomin. Mun leamaš mielde ođasmahttimin daid gielalaččat, ja lean leamaš mielde jorgaladdamin daid min iežamet sámegielaid gaskkas. Dat leamaš hui suohttasis bargu, man geažil orun dovdamin sámi servodaga giitevašvuođa. Mun lean atnán erenoamáš hástalussan oahpásmuhttit sámi teavsttaid skandinava ja riikkaidgaskasaš lohkkiide - dan dihtii lean geavahan olu áiggi jorgalit sámi girjjálašvuođa dáro- ja eangalasgillii, ja dakko bokte váikkuhan fága viidáneapmái máilbmái. ¶
Mu hástalus ministariidda otne lea skáhppot ruđaid vai beassat eanet jorgalit dáro-, ruoŧa- ja suomagillii. Ja eará gielaide ge. Ii leat Sámedikkiid ovddasvástádus geavahit iežaset vátna ruđaid jorgalanbargguide, dasa fertejit riikka eiseváldit gávdnat ruđa. Dan dagu bokte sii maiddá čájehit árvvu ja beroštumi sámi čálakultuvrii. Otne orru dego Norga, Ruoŧŧa ja Supma eai oppanassii ge beroš das mii čállojuvvo sámegillii go eai juollut ruđa jorgalit ovttage sámegiel fága-, oahppo dahje čáppagirjjálaš girjji iežaset gillii. Dan ášši ferte maiddá leat vejolaš loktet dálá Norgga ráđđehusa Oahppoáŋgiruššama hárrái. Dat livččii fuolla eiseváldiid beales ja duođaštus sápmelaččaide ahte mii ge gullat nášuvnna kultuvrii iežamet jienaiguin sihke originála hámis ja jorgalemiid bokte. ¶
Munnje leamaš hui somá juohkit dieđuidan iešguđetge mediaid bokte golmma gillii oktanaga; čálalaččat girjjiid ja artihkkaliid bokte, jietna- ja govvageavaheami bokte radios ja TVas, ja logaldallamiid bokte; sámegillii iežan álbmogii, dárogillii dáža ja davviriikkalaš almmolašvuhtii, ja eaŋgalasgillii olgoriikkaid ja min álgo-álbmot vieljaid ja oappáid várás. Illá láven máhttit jorgalit iežan čállosiid gaskkas, dan dihtii go vuostáiváldi lea nu mearrideaddji dasa mo mun hálan dahje čálán mu guldaleaddjiide ja lohkkiide. Lea áibbas eará logaldallat sámegillii olbmuide geain lea hui olu máhtu áššis dan ektui go galgá olgoriikalaččaid oahpahit, nugo mu buorre ustit, indiána girječálli ja girjjálašvuođadutki, Gerald Vizenor, láve dadjat. ¶
Lea duohta illu čállit iežas gillii. Sámegiella lea nu rikkis giella! Dat lea litna giella, man lea álki sojahit. Sámi vearba sáhttá čilget sihke láhttema čábbodatbeali seammás go dat govve lihkastaga. Mis leat omd. logemađi vearbbat mat muitalit man láhkai olmmoš vážžá. Vázzinlági vuođul sápmelaš árvvoštallá olbmo čábbodaga. Dat gii romet vázzá, son maiddá dávjá romet hállá. Muhto dat guhte čábbát vázzá, son maiddá máhttá sániiguin buorranaddat, stoahkat daiguin, atnit giela fuomášahttin dihtii sihke iežas ja eará olbmuid buorrevuođa. Árbevirolaš sámi kultuvrras leat dievva sátnevádjasat ja dajaldagat mat máidnot giela. Danin gohčodat ge iežamet giela Gollegiellan . Mis ii gávdno dajaldat dego dážain mas daddjo ahte jaskatvuohta lea golli - jus mii dasa livččiimet jáhkkit de mis ii livčče šat leat Gollegiella. Mii eat leat diktán iežamet dájuhit dáža dajaldagas mii livččii min jaskkodahttit - mii baicce leat váibmilat geavahit min gielaid. Buot logi sámegiela! Ja dássážii leat njealjis dain gudnejahttojuvvon Gollegiela bálkkašumiin! ¶
Giittos eatnat dan ovddas! Dat lea duođaid gutni oažžut Gollegiela! ¶
Olggosaddán: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶
Almmolaš etáhtat sáhttet diŋgot lassigáhppálagaid čujuhusas: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-poasta: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Telefáksa: 22 24 27 86 ¶
Doaibmaplána ¶
Sámegielaid doaibmaplána ¶
Doaibmaplána ¶
Sámegielaid doaibmaplána ¶
Ovdasátni ¶
8 Viiddis ja guhkesáigásaš áŋgiruššan sámegielaigui ¶
Politihkalaš vuođđu ¶
Riektevuođđu ¶
Geatnegasvuohta gáhttet sámegielaid ¶
Sámedikki bargu sámegielain ¶
Doaibmaplána barggu ja čuovvoleami organiseren ¶
16 Sámegielaid otnáš dilli ¶
Sámegielaid iskkadeapmi ¶
Mánáidgárddit ja vuođđooahpahus ¶
19 Makkár vásáhusat leat giellaealáskahttimis eará riikkain ¶
Árvaluvvon ođđa láhka nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra Ruoŧas ¶
Ulbmilat, hástalusat, guhkesáigásaš strategiijat ja doaibmabijut ¶
Nannet oahpahusa davvi-, julev- ja oarjilsámegielas ja -gillii buot dásiin ¶
25 Sámi mánáidgárdefálaldagat ¶
26 Doaibmabidju  1.  Diehtojuohkin mánáidgárdefálaldagaid ásaheami birra sámi mánáid várás ¶
28 Doaibmabidju  2.  Máhttobuorideapmi mii čalmmustahttá giela ¶
28 Doaibmabidju  3.  Pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmi ¶
29 Vuođđooahppofálaldat sámegielas ja sámegillii ¶
30 Doaibmabidju  4.  Kártet mo oahppit árvvoštallet sámegiela oahpahusa ¶
32 Doaibmabidju  5.  Oahppoplánaid láidestusat ¶
32 Doaibmabidju  6.  Bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit oahppiid vuoigatvuođa ¶
oažžut oahpahusa sámegielas ¶
32 Doaibmabidju  7.  Gáiddosoahpahusa fierpmádat ¶
33 Doaibmabidju  8.  Ovttasbargu Ruoŧain sámegiela oahpahusas ¶
33 Doaibmabidju  9.  Ovttasbargu Suomain sámegiela oahpahusas ¶
33 Sámi oahpponeavvut ¶
33 Doaibmabidju  10.  Sámegielalaš oahpponeavvut – daid buvttadeapmi, fuolaheapmi geavaheaddjiide ¶
ja jorgaleapmi ¶
34 Doaibmabidju  11.  Sámegiela oahpahusa vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa ¶
diehtojuohkindoaibmabijut ¶
35 Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten ¶
35 Doaibmabidju 12.  Rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma sámegielas ¶
36 Doaibmabidju 13.  Kártet eatnigielalaš analfabetismma ja rávesolbmuid dárbbu oažžut oahpahusa ¶
37 Doaibmabidju  14.  Rávesolbmuid alfabehttenprošeakta Romssa fylkkas ¶
37 Alit oahpahus ja rekruhtten ¶
37 Doaibmabidju  15.  Sámi oahpaheaddjioahpahus ¶
38 Doaibmabidju  16.  Kártet rekruhttenvuođu ja makkár dárbu lea sámegielalaš oahpaheaddjiide ¶
Doaibmabidju 17.  Doaibmabidju mii galgá rekruhttet oahppiid sámi oahpaheaddjioahpahussii ja ¶
oahpaheaddjioahpahussii mas lea sámegiella fágan ¶
38 Doaibmabidju  18.  Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi ¶
38 Doaibmabidju  19.  Oahppoloatnaosiid sihkkun ¶
38 Doaibmabidju  20.  Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas ¶
39 Doaibmabidju  21.  Kurssat ja lohkamat ¶
39 Eará gielladoaibmabijut ¶
39 Doaibmabidju  22.  Sierra doaibmabijut mat galget nannet giellaovdáneami oarjilsámi guovllus ¶
ja julevsámi guovllus ¶
39 Doaibmabidju  23.  Oarjilsámi giellabeassi ¶
39 Doaibmabidju  24.  Ovddidanprošeakta Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanis ¶
40 Doaibmabidju  25.  Nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶
40 Doaibmabidju  26.  Bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶
Lasihit almmolaš fálaldagaid sámegillii geavaheaddjiide servodaga buot joregiin ¶
41 Sámelága giellanjuolggadusat ¶
42 Doaibmabidju  27.  Sámelága giellanjuolggadusaid geahčadeapmi ¶
43 Doaibmabidju  28.  Sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahčču ¶
43 Sámegielalaš bargit almmolaš hálddahusas ¶
44 Doaibmabidju  29.  Dulkaoahpahus ja dulkkaid dohkkeheapmi ¶
44 Heahtedieđihanbálvalus ¶
45 Mánáidsuodjalus ¶
45 Doaibmabidju  30.  Joatkkaoahpahusa árvvoštallan ¶
46 Doaibmabidju  31.  Bearráigeahččanortnega láhkaásahusvuođđu ¶
46 Dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat ¶
46 Doaibmabidju  32.  Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain ¶
48 Doaibmabidju  33.  Bearráigeahčču ¶
49 Doaibmabidju  34.  Ovttadássásaš bálvalusat julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ¶
49 Doaibmabidju  35.  Almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi ¶
49 Doaibmabidju  36.  Dajaldatsátnegirji dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa várás ¶
49 Doaibmabidju  37.  Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra ¶
49 Doaibmabidju  38.  Bátnedearvvasvuođa kárten ¶
50 Bargo- ja čálgohálddašeapmi ¶
50 Doaibmabidju  39.  NAVa diehtojuohkin sámegillii ¶
50 Doaibmabidju  40.  Geavaheaddjiid jearahallan ¶
51 Girkolaš bálvalusat sámegillii ¶
51 Doaibmabidju  41.  Doarjja biibbaljorgaleapmái ¶
51 Doaibmabidju  42.  Sámi searvegoddi oarjilsámi giellaguovllus ¶
52 Doaibmabidju  43.  Ipmilbálvalusteavsttaid jorgaleapmi/heiveheapmi ¶
52 Vearroetáhta ¶
52 Doaibmabidju  44.  Vearroetáhta – viiddiduvvon fálaldat sámegillii ¶
53 Doaibmabidju  45.  Sámegielalaš giddagasbargiid háhkan ¶
53 Doaibmabidju  46.  Čohkkándilálašvuođaid geahčadeapmi ¶
53 Doaibmabidju  47.  Kriminálafuollaguovddáš mas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras ¶
Konfliktaráđiid čállingoddi ¶
54 Doaibmabidju  48.  Sámegiella konfliktaráđiin ¶
54 Doaibmabidju  49.  Eambbo sámegiellamáhttu ja sámi kulturmáhttu politiijii ¶
54 Doaibmabidju  50.  Heivehit sámegielaid elektruvnnalaš prográmmaide ¶
55 Doaibmabidju  51.  Dakkár olbmuid háhkan Politiijaallaskuvlii guđiin lea sámi duogáš ¶
55 Suodjalus ¶
55 Doaibmabidju 52. Diehtojuohkin vuosttasgearddesoahtebálvalusa birra ¶
55 Doaibmabidju 53. Diehtojuohkin ja dieđiheapmi Suodjalusa hárjehallandoaimmaid birra ¶
56 Ráđđehusa sámegielaid geavaheapmi ¶
56 Doaibmabidju 54. Eanet ráđđehusdokumeanttat sámegillii ¶
56 Doaibmabidju 55. Hálddahustearpmat ¶
56 Doaibmabidju 56. Sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnet ¶
57 Doaibmabidju 57. Sámegiella almmolaš registariin – gáibádusat stáhtalaš etáhtaide ¶
58 Doaibmabidju 58. Sámegiela riektačállinreaidu ¶
58 Sámegiela sátnegirjjit ¶
58 Doaibmabidju 59. Sámegiela sátnegirjjiid kárten ja buorideapmi ¶
Oidnosii buktit sámegiela albmohahkii ¶
60 Sámi báikenamat ja sámegielalaš galbbat ¶
61 Deaivvadanbáikkit ¶
62 Doaibmabidju 60. Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit ¶
63 Interneahtta ¶
63 Mediat ¶
64 Doaibmabidju 61. Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶
64 Doaibmabidju 62. Snåsningen nammasaš aviisa: oarjilsámegelalaš aviisasiiddut ¶
65 Doaibmabidju 63. Oarjilsámi mediaguovddáš ¶
65 Kultuvra – filbma, teáhter, girjjálašvuohta, girjerádju ¶
65 Doaibmabidju 64. Sámi girjjálašvuođa oastinortnet ¶
Dárbu dutkat ja ovddidit máhtu ¶
67 Doaibmabidju 65. Hukset oarjilsámegiela ja julevsámegiela dutkanmáhtu ¶
68 Doaibmabidju 66. Dutkan- ja fága/resursaguovddáš ¶
68 Sámi statistihkka ¶
8   Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid  servodaga máŋgga suorggis. Dáin doaibmabijuin  máŋga doibmet bures, ja leat dagahan dan ahte  sámegielat leat ožžon nannosat saji servodahkii.   Muhtun sámi guovlluin sámegiella lea beaivválaš  gulahallangiella. Guđege olbmo giellamáhttu buorrána lunddolaččat beaivválaš ovttastallamis eará  giellageavaheaddjiiguin. Dát guovllut leat dehálaš  resurssat sámegiela ovdáneapmái Norggas. Seammás lea nu, ahte eanet sámegielalaš olbmot jávket  go sii guđet bohtet sin sadjái, erenoamážit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Ain váilot ollu  sámegielalaš bargit almmolaš ja bođolaš surggiin.  Danne lea dárbu eambbo áŋgiruššat ovddidit sámegielaid. ¶
Ráđđehus áigu dáinna doaibmaplánain bidjat vuođu  viiddis ja guhkesáigásaš doaimmaide mat galget  ovddidit sámegielaid beroškeahttá surggiid rájáin  ja hálddahusdásiin. Ulbmil lea ahte Norggas nu  šaddá sámegielaide dorvvolaš vuođđu boahtteáigái.  Julevsámi ja oarjilsámi guovlluin lea gielladilli  erenoamáš váttis. Danne lea dárbu ahte mii bidjat  searaid sihkkarastit ahte julevsámegiella ja oarjilsámegiella šaddet ealli geavahan-, ovttastallan- ja  máhttogiellan maiddái boahttevaš buolvvaidege. ¶
Máŋga departemeantta leat searvan doaibmaplána  bargui. Mis lea leamaš viiddis gulahallan Sámedikkiin  ja mii leat joavdan ovttamielalašvuhtii doaibmaplána  hárrái ráđđádallamiin. Midjiide leat maid boahtán  árvalusat sierranas birrasiin. ¶
Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid  nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit  lassánit. Dan galgá šaddat vejolaš duohtan dahkat  dainna lágiin ahte sámegiela oahpahus nannejuvvo mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja ahte  lágiduvvojit eanet joregat main lea vejolaš geavahit  sámegiela, ja dasto vel dainna lágiin ahte návccat  biddjojuvvojit oaččuhit eanebuid váldit sámegielalaš  oahpu ja oahpu mas sámegiella lea fágan. ¶
Go ráđđehus bidjá eambbo návccaid almmolaš  suorggi sámegillii, de háliida nannet guđege sámi  olbmo vejolašvuođa áddehallat nuppiiguin sámegillii. Mun dieđán ahte ollugat vásihit dan, ahte  eai beasa geavahit iežaset vuoigatvuođa sámástit  go sis lea dahkamuš almmolaš hálddahusain ja  dearvvasvuođalágádusain – dannego ii oktage  sáhte sin bálvalit sámegillii. Dán dili mii dáhttut  ovttasráđiid buoridit. ¶
Ráđđehus bijai giđđat 2008 ovdan St.dieđáhusa nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka. Dieđáhus čilge viidát deháleamos hástalusaid mat Ráđđehusas leat politihkastis sámi servodahkii. Dieđáhusas celkojuvvo ahte sámegielaid dilli lea bahá. Ráđđehus mearridii danne ráhkadit sámegielaid doaibmaplána. ¶
Sámedikki sámegiellaiskkadeamit ja sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid čájehit ahte  ain leat ollu hástalusat mat fertejit čovdojuvvot  ovdalgo sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusat leat ollašuhttojuvvvon ollásit. Dárbu sáhttá leat  maid geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid  riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaideamet čuovggas.  Ráđđehus danne áigu geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid. ¶
Mun lean hui ilus go ráđđehus ođastuvvon  nationálabušeahtas lea árvalan stuorrudit juolludeami Sámediggái, vai Loabága suohkanii lea vejolaš  šaddat sámegiela hálddašanguovllu láhttun golggotmánu 1. beaivvi 2009 rájis ¶
Go sámegielat eambbo oidnojit ja gullojit almmolaš  báikkiin, nugo min sávaldat lea, de galget leat buohkaide olámuttus. Ulbmil lea ahte sámegielat galget  ovdánit servodaga nannejeaddji oassin, ja daidda  galgá leat sadji ovdánit buot servodaga surggiin. ¶
Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin, báikegottiin,  mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, sámi giella-  ja kulturguovddážiin, ja sámi organisašuvnnain ja  ásahusain. Ain ovddas guvlui lea mearrideaddji  dehálaš ahte sámit ieža geavahit gieldaideaset  viššalit. ¶
Sámegielaid nannenbargu gáibida guhkesáigásaš ja  bissovaš rahčamušaid servodaga eanaš surggiin, ja  dat ferte joatkit guhkit áiggi. Doaibmaplána válddahallá danne ráđđehusa barggu guhkibuš áiggi  ulbmiliid, namalassii nannet sámegielaid boahtteáigái. Dát ulbmilat leat vuođđun plánaáigodaga  doaibmabijuid joatkevaš čađaheapmái. ¶
«Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit lassánit...» ¶
Ráđđehusa politihka bajimuš ulbmil sámegielaid  ávkin lea láhčit nu, ahte Norggas lea oadjebas boahtteáigi sámegielaide – davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Dehálaš ulbmil lea buoridit  sámegielalaš olbmuid loguid. Dat gáibida viiddis ja  guhkesáigásaš áŋgiruššama buot servodatsurggiin. ¶
Ráđđehus áigu doaibmaplánaáigodaga bidjat  dakkár vuođu mas lea vejolaš buorebut áŋgiruššat  sámegielaiguin sierranas servodatsurggiin –  erenoamážit oahpahallamiin, oahpahusas, almmolaš  bálvalus- ja fuollafálaldagain, ja vel geavahit ja  oidnosii buktit sámegielaid almmolaš oktavuođain.  Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte  daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii  ásahuvvon giellavuoigatvuođat. Sámegiella ferte  dikšojuvvot buot joregiin main sámit leat ja deaivvadit, ja danne lea dehálaš čalmmustahttit sámegielaid  joregiid ja daid geavaheaddjiid deaivvadanbáikkiid. ¶
Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda maid  ahte guhtege sápmelaš geahččala nanusmahttit ja  buoridit iežas sámegiela máhtu, geavahit sámegiela  nu ollu dilálašvuođain go sáhteš, ja oahpahit sámegiela mađe muddui lea vejolaš ođđa buolvvaide. ¶
Jos sámegielaid boahtteáigi galggaš leat oadjebas,  de gáibiduvvo ahte gielddat ja báikegottit suodjalit ja  viššalit geavahit sámegiela iežaset guovlluin dainna  fuolain, ahte sámegiela lea vejolaš bures oahpahit  mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain, ja dainnage fuolain ahte vánhemiidda ja eará  rávesolbmuide maid leat buorit vejolašvuođat oahppat sámegiela. Dasto báikegottit berrejit deattuhit  dehálažžan lágidit sámegielalaš joregiid mánáide,  nuoraide ja rávesolbmuide, ja fállat dakkár gielddalaš  bálvalusaid sámi álbmogii, main vuođus lea sámi giella- ja kulturmáhttu. Sámegielalaš galbbat galget leat  gielddavisttiid sihke olggobealde ja siskkobealde, ja  máŋggagielat geaidnogalbbat váikkuhit dasa ahte  sámegiellage lea oidnosis báikkálaš servodagain. ¶
Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda  álššalaččat áŋgiruššama julevsámegielain ja oarjilsámegielain, vai dát gielat bissot ealli giellan maiddái boahtteáiggige. Dainnago dáin giellaguovlluin  sámit orrot bieđgguid ja leat unnitlogus stuorát  álbmoga ektui, de sin joavkkuide lea erenoamáš  váttes hástalus fas ealáskahttit gielaset. Nu lea dilli  erenoamážit oarjilsámi guovlluin. Oarjilsámit ja  julevsámit leat unnitlogut olles sámi servodagas.  Danne lea dárbu ahte sii buohkat geain lea ovddasvástádus sámegielain, bidjet erenoamáš searaid dáid  gielaid nanusmahttimii. ¶
Nuortalašgiela/golttágiela ja bihtánsámegiela várás  áŋgiruššan ferte mearkkašit ahte álggahuvvojit  báikkálaš ja rádjarasttideaddji giellaprošeavttat maid  vuođđun lea dáid gielaid duohtadilli. Odne ii leat  jáhkehahtti atnit dáid gielaid ealli giellan sierranas  servodatsurggiin nugo lea vejolaš dahkat davvi-  sámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela dáfus. ¶
VIIDDIS JA GUHKESÁIGÁSAŠ ÁŊGIRUŠŠAN  SÁMEGIELAIGUIN ¶
Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid  Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat: ¶
Politihkalaš vuođđu ¶
Ráđđehusbellodagaid politihkalaš vuođđu – Soria Moria-julggaštus – almmuha ulbmilin dakkár sáme- politihka čađaheami, mii lea ávkin sámi álbmogii, nu  ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea  sihkkaris boahtteáigi Norggas. ¶
St.dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolithkka ráđđehus lea dovddahan ahte sámegielat galget leat  ealli gielat. Sámegielaid galgá leat vejolaš geavahit servodaga buot joregiin, ja sámegiela geavaheapmi galgá buoriduvvot buot servodatjoregiin.  Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela  ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget  ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid  ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go  dearvvasvuođas, fuolas ja oahpahusas. Dat gáibida  aktiiva politihka mii váldá mielde oassin sámegielalaš  ja sámekultuvrralaš viidodaga almmolaš bálvalusaide ja fálaldagaide. ¶
St.dieđáhusas nr. 35 (2007-2008) Mål og meining ráđđehus lea árvalusvuođđun hábmen ollislaš  giellapolitihka. Gielladieđáhusa ollislaš viidodat  mearkkaša ahte sámegiela boahtteáigái sihkkarastin maid gullá bajimuš giellapolitihkalaš ovddasvástádussii oassin. Bargu sámegiela ovddidemiin lea  danne maiddái oppalaš giellapolitihkalaš hástalus,  iige duššefal dábálaš sámepolitihkalaš hástalus. ¶
Sámegielat, erenoamážit unnibuš gielat, leat ollu  váddát dilis go Norgga riikkagiella. Giellajápmu lea  duođalaš áitta duoidda unnibuš sámegielaide. Muhto  vel davvisámegiellage čilgejuvvo áitojuvvon giellan riikkaidgaskasaš oktavuođain. Go giellajámu lea  áigumuš hehttet, de gáibiduvvo čavgadat ja ulbmálat  ja dárkilit plánejuvvon áŋgiruššan. Gielladieđáhusas  celkojuvvo ahte ráđđehusa barggu ulbmil lea  ráhkadit vuođu ođđa sámi giellapolitihkkii mas lea  strategalaš ja ollislaš viidodat sámegillii ja sámi servodahkii. Dát doaibmaplána gullá dán bargui oassin. ¶
St.dieđáhusas nr. 23 (2007-2008) Språk bygger broer namahuvvojit doaibmabijut mat gullet ollislaš giellaoahpahuspolitihkkii man vuođđun lea olbmo oppa  eallima viidodat ja máŋggagielalašvuođa viidodat.  Mánáidgárddit dat leat heivvoleamos joregat go  doaibmabijuid ulbmil lea movttiidahttit olbmo  jo mánnán oččodit sámegiela. Departemeanta  oaidná dárbun árvvoštallat giellakártema ja giellamovttiidahttima reaidduid ja vugiid kvalitehta,  vai lea vejolaš gávnnahit mo lea buoremus ovddidit  sámegiela. Dasto čilgejuvvo sámegiela sadji maiddái vuođđooahpahusasge, ja departemeanta atná  iežas hástalussan sihkkarastit oahppiide oktagaslaš  vuoigatvuođa oahppat sámegiela, ee. atnit fuola  das ahte leat fidnemis dohkálaččat oahppan oahpaheaddjit ja ahte ráhkaduvvojit ja buvttaduvvojit  buorit sámegielalaš oahpponeavvut. Departemeanta  ulbmáda buoridit gáiddosoahpahusa fálaldagaid  ja gulahit jeavddalaččat ahte oahppiin lea vuoigatvuohta oažžut sámegiela oahpahusa. ¶
Stuorradiggedieđáhus válddahallá dasto universitehtaid ja allaskuvllaid giellafágaid. Sámegielalaš  dutkamat ja sámegielalaš oahpaheaddjioahpahusat  leat Norggas dehálaš eavttut go galgat seailluhit ja  ovddidit sámegielaid ja sámekultuvrra, ja nu maiddái riikkarájáid rastá. Dehálaš lea erenoamážit atnit  muittus unnibuš sámegielaid, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, ja stuorradiggedieđáhusas čujuhuvvo  dasa ahte viggamušaide oččodit oahppiid ohcat ¶
12 dáidda oahpuide ferte leat stuorra deaddu buot ásahusain main lea dat ovddasvástádus dán suorggis. ¶
St.dieđáhusas nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráđđehus deattuha ahte lea dárbu árrat vuoruhit  guovdilis vuođđogálggaid. Vai sáhttá sihkkarastit  juohke oahppái vuogádatlaš čuovvoleami vuost-  tamuš skuvlajagiid, de departemeanta áigu geatnegahttit skuvllaid kártet oahppiid lohkančehppodaga  sin skuvlavázzima vuosttamuš golbma jagi. ¶
Departemeanta áigu álggahit bissovaš vuogádaga  mas oahpaheaddjit sáhttet oažžut lasi oahpu.  Stáhta ruhtada lohkansajiid dihto oahpaheaddjilohkui ja fállá gielddaide geavahit dáid oapposajiid.  Buot easkkavirgáduvvon rektoriid várás galgá  álggahuvvot master-dássásaš oahppofálaldat  skuvlajođiheamis. Stáhta máksá lohkansajiid goluid. ¶
Ráđđehus áigu daid skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid  várás main leat erenoamáš hástalusat, buoridit  kvalitehtaárvvoštallama vuogádaga ja vuoruhit  skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid vástesaš rávvagiid. ¶
St.dieđáhus nr. 11 (2008-2009) Læreren – rollen og utdanningen namaha sámi oahpaheaddjioahpahusa  sierra. Ráđđehus árvala máŋga doaibmabiju maiguin  galggašii leat álkit oažžut eanebuid váldit sámi  oahpaheaddjioahpu, ja ollu dakkárge doaibmabijuid  mat movttiidahttet eanebuid váldit sámegiela fágan  mii lea oassin sin norgalaš oahpaheddjioahpus.  Stuorradiggedieđáhus čujuha maid dasa ahte dat  ásahusat mat fállet oahpu sámegielas, fertejit buorebut bargat ovttasráđiid, dasgo dakkár ovttasbarggus  leat ollu geavatkeahtes vejolašvuođat. ¶
Riektevuođđu ¶
Arvat riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain mat leat  unnitloguid ja álgoálbmogiid birra, leat mearrádusat gielaid gáhttema birra. ILO-konvenšuvdna nr.  169 cealká ee. artihkkalis 28 ahte «Doaibmabijut  galget álggahuvvot mat seailluhit ja ovddidit dan  álbmoga gielaid geavaheami mas lea sáhka.» .  Maiddái ONa konvenšuvdnage siviila ja politihkalaš  vuoigatvuođaid birra láidesta Norgga barggu sáme-  gielain. Dasto válddahallá ON-julggaštus álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra ee. álgoálbmogiid  gielalaš vuoigatvuođaid. ¶
Eurohparáđđi mearridii jagi 1992 Eurohpalaš lihttu  regiuvdna- dahje unnitlohkogielaid birra (European Charter for Regional or Minority Languages)  áigumušain gáhttet unnitlohkogielaid, vai eurohpalaš  kultuvra bisošii ovttastuvvan ja šláddjes kultuvran.  Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga  doaibmabijuid seailluhan dihtii regionála- ja unnitlohkogielaid, nu ahte dat bohtet oidnosii sihke  politihkas, lágain ja geavadis. Lihtu oassi II mearrida  arvat dehálaš ulbmiliid ja vuođđojurdagiid stáhtaid  geatnegasvuođa birra nannet unnitlohkogielaid  gáhttema. Unnitlohkogielaidlihtu oassi III siskkilda  viidát ja dárkilat njuolggadusaid mat čielgasit geatnegahttet eiseválddiid sierranas surggiin, ee. dakkár  surggiin go oahpahusas, riektelágádusas ja almmolaš  hálddahusas. Norggas lihtu oassi III lea fámuiduvvan  davvisámegiela várás. Maŋŋágo Snoasa suohkan ja  Divttasvuona suohkan leat váldojuvvon mielde sámegiela hálddašanguvlui, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat galgágo lihtu oassi III  gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegilliige. ¶
Norga bijai ovdan iežas goalmmát raportta  njukčamánus 2005. Eurohparáđi resolušuvdna das  mo Norga lea čuovvolan Unnitgielaidlihtu jagi 2007  rájis, buktá čielga árvalusaid čuovvovaš čuoggáiguin: ¶
Eurohparáđi áššedovdi lávdegoddi deattasta ahte  julevsámegiella ain lea rašis dilis. Oarjilsámegiela  dáfus áššedovdi lávdegoddi dadjá ahte dát giella  lea erenoamáš hearkkes dilis ja ahte dan giela várás  lea dárbu álggahit ájitkeahttá doaibmabijuid amas  giella duššat Norggas. Dárbu lea ulbmálaččat doarjut  giela ja hutkat ođđa čovdosiid mat heivejit oarjil ¶
13 sámegiela erenoamáš dillái. Lávdegoddi deattuha  dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš  eiseválddiiguin buoridan dihtii oarjilsámiid dili. ¶
Norgga njealját raporta gárvánii geasset 2008.  Eurohparáđđi ii vel leat meannudan dan gárvásii  miessemánus 2009. ¶
Riikkalaš lágain Vuođđolága § 110 a vuođđuda  stáhta geatnegasvuođa lágidit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá «sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis» . Dát dat ee. lei vuođđun go  sámeláhkii lasihuvvui ođđa kapihtal 3 giela birra jagi  1990. Njuolggadusat fámuiduvve ođđajagemánu 1.  b. 1992, ja leat dainna lágiin doaibman 17 jagi. ¶
Sámelága § 1-5 nanne ahte sámegiella ja dárogiella  leat ovttaárvosaš gielat, ja ahte dat galget leat  ovttadássásaččat sámelága goalmmát kapihttala  mearrádusaid vuođul.  Muhtun mearrádusat leat  ráddjejuvvon sámegiela hálddašanguvlui, ja muhtun mearrádusain fas eai leat dakkár geográfalaš  ráddjejumit. Muhtun mearrádusat leat erenoamážit  gielddaid várás, ja muhtumat fas gustojit maiddái  stáhtalaš ja guvllolaš eiseválddiide. Láhka cealká ee.  ahte lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket  oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide,  galget jorgaluvvot sámegillii. ¶
Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaássiide  gielalaš vuoigatvuođaid mat doibmet go sis lea  dahkamuš almmolaš orgánaiguin. Dat giellanjuolggadusat gustojit njuolggadusaid, almmuhusaid ja  skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut  vástádusa sámegillii, viiddiduvvon vuoigatvuhtii  geavahit sámegiela riektelágádusas, viiddiduvvon  vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja  sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide,  vuoigatvuhtii oažžut oahpahallanvirgelobi ja  vuoigatvuhtii oažžut sámegiela oahpahusa. ¶
Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta Kárášjoga,  Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddaid ja Guovdageainnu suohkana Finnmárkkus, Gáivuona suohkana  Romssa fylkkas, Divttasvuona suohkana Nordlánddas, ja Snoasa suohkana Davvi-Trøndelágas. Loabága  suohkan Romssa fylkkas lea ohcan beassat sámegiela hálddašanguvlui. ¶
Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan  šadde sámegiela hálddašanguvlui, de leat  sámelága  giellanjuolggadusat viiddiduvvon gustot maiddái  oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Dat mearkkaša ahte  dain gielddain/suohkaniin ja guvllolaš ja stáhtalaš  eiseválddiin mat leat dain hálddašanguovllu osiin  main dát gielat geavahuvvojit, lea ovddasvástádus  giellalága njuolggadusaid čađaheamis guđege giela  dáfus. Lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide,  galget jorgaluvvot sámegillii. ¶
Sámelága giellakapihttala mearrádusat leat unnimusgáibádusat. Dat mearkkaša ahte buot almmolaš  orgánat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii sámegiela geavaheaddjiid, maiddái guhkkelii go maid lága njuolggadusat gáibidit ja hálddašanguovllu ráddjejupmi  geatnegahttá. Buori hálddašandábis čuovvu ahte  čálalaš oktavuođaváldimii mii lea sámegillii, galgá  vástádusge leat sámegillii, maiddái dakkár dáhpáhusain main lága mielde ii leat geatnegasvuohta dasa. ¶
Sámegiela oahpahusa lágalaš vuođđu leat  sámeláhka ja oahpahusláhka. Maŋŋágo sámegiela  hálddašanguovlu viiddiduvvui nu, ahte dat dál fátmmasta suohkaniid mat leat oarjilsámi ja julevsámi  guovlluin, de ipmirduvvo doaba ”sámegiella” siskkildit davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela.  Seamma definišuvdna lea maid oahpahuslágasge  (§ 6-1). Sámelága § 3-8 cealká ahte ”juohkehaččas lea  vuoigatvuohta oahppat sámegiela”. Dat gusto sihke  sámiide ja dážaide. ¶
Eará guovdilis láhka lea mánáidgárdeláhka,  mii mearrida gielddaid ovddasvástádusa lágidit fálaldagaid sámi mánáide. Duopmostuolloláhka čujuha sámelága mearrádusaide go  sámegiela geavaheamis lea sáhka. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámi báikenamaid  riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid  ja konvenšuvnnaid mielde. Dearvvasvuođalágat  muddejit dearvvasvuođabálvalusa doaimmahusaid,  bargiid ja dearvvasvuođabálvalusaid geavaheaddjiid  gaskavuođaid. Dearvvasvuođarievttálaš hálttis gusto  dakkár gáibádus, ahte diehtojuohkin galgá leat ipmirdahtti beroškeahttá giellanjuolggadusaid ráddjejumis, ja sámegielalaš bálvalusfálaldagat maid leat  dehálaččat rivttes ja dárbbašlaš iskkadeami ja dálkkodeami geažil, gč. omd. pasieantavuoigatvuođalága. ¶
Geatnegasvuohta gáhttet sámegielaid ¶
Buot almmolaš doaimmahusain lea ovddasvástádus  váldit vuhtii sámegielaid geavaheaddjiid iežaset bargosurggiin suorgeovddasvástádusa vuođđojurdaga  mielde. Buot almmolaš orgánat maidda sámelága  goalmmát kapihttala giellanjuolggadusat gusket,  leat geatnegasat gozihit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit. Dán doaibmaplána  doaibmabidjooasis čilgejuvvo dárkileappot makkár  ovddasvástádusoktavuođat leat omd. oahpahussuorggis ja dearvvasvuođasuorggis. ¶
Sámedikkis lea ja galgá áin leat erenoamáš guovdilis  rolla sámegiela bargguin. Norgga eiseválddit eai dattetge sáhte sirdit alddiineaset Sámediggái bajimuš  ovddasvástádusa sámegielas. Álo lea stáhtalaš ovddasvástádus bidjat dárbbašlaš rápmaeavttuid sámegiela gáhttejupmái ja ovddideapmái. Sámedikkis  okto ii sáhte lea ovddasvástádus sámegiela ovddideami lágideamis. Sámegiela joatkevaš ovdáneapmi  sorjá máŋgga oasálačča áŋgiruššamis, ja das lea  maiddái gielddain/suohkaniin ja fylkkagielddain/- suohkaniinge guovdilis doaibma. ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ovddasvástádussan oktii heivehit ráđđehusa sámepolitihka. Sámegiella lea erenoamáš guovdil sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodaga dábálaš ovddideamis.  Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne  maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid  sámegiela dihtii. Dainnago Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea leamaš guovdilis rollan  sámegiela gáhtten- ja ovddidanbargu, de sámelága  giellanjuolggadusaid formála ovddasvástádus galgá  sirdojuvvot Kultur- ja girkodepartemeanttas Bargo-  ja searvadahttindepartementii. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta goziha dasto sámelága kapihttala  3 njuolggadusaid ollašuhttima. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta šaddá maid dan mielde váldit  badjelasas ovddasvástádussan oktiiordnet Norgga  geatnegasvuođaid čuovvolit unnitlohkogielaidlihtu  mearrádusaid. Dainnago Kultur- ja girkodepartemeanta lea giellapolitihkalaš ovddasvástideaddji  departemeanta, de das lea bajimuš ovddasvástádus  ollislaš ja surggiidrasttideaddji giellapolitihkas. ¶
Bođolaš doaimmahusaide eai guoskka sámelága  giellanjuolggadusat. Maŋimuš jagiid mii leat dattetge oaidnán ahte muhtun organisašuvnnat ja fitnodagat leat váldán atnui sámegiela, omd. namaide,  almmuhusaide, diehtojuohkimii neahtas ja gihppagiin. Muhtumat leat maid virgádan sámegielalaš  bargiid guđet sáhttet bálvalit sámegielalaš  geavaheaddjiid. Ráđđehus atná dan lunddolaš  čuovvumuššan das, go sámegiella lea ožžon nannosat sajádaga. ¶
Sámedikki bargu sámegielain ¶
Sámelágas lea § 3-12 Sámi giellabargguid organiseren , ja dan mielde Sámediggi galgá bargat nu,  ahte gáhtte ja ovddida sámegielaid Norggas. Dasto  cealká láhka ahte Sámediggi galgá ráhkadit raportta  Gonagassii juohke njealját jagi, mas sámegielaid dilli  Norggas čilgejuvvo. ¶
Sámediggi várre juohke jagi ruđaid maid sáhttá  juogadit sierranas doaibmabijuide mat nannejit ja ovddidit sámegielaid Norggas . Jahkái 2009 dat  supmi lea unnibuš go 60 milj. ruvnnu. Ruđat mannet sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja  fylkkagielddaide, giellaguovddážiidda ja sierranas  prošeaktaohcciide. Jagi 2008 rájis geavahuvvo maid  oassi Sámeálbmotfoandda ¶
vuoittus giellaovddideaddji doaibmabijuide. Lassin Sámediggi hálddaša  doarjagiid mat leat mánáidgárdefálaldagaid, oahpponeavvuid ja stipeanddaid várás. ¶
Juolludeapmi mii lea sámelága giellanjuolggadusaid  hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid várás,  máksojuvvo jahkásaččat dihto Sámedikki mearridan  eavttuid mielde. Dát ruđat galget gokčat lassegoluid  mat gielddain leat guovttegielalaš gieldan. Sámediggi galgá gozihit dáid ruđaid geavaheami, ja gielddat  ja fylkkagielddat sáddejit jahkásaččat dieđáhusa  ruhtageavaheamis Sámediggái. Jahkái 2009 leat  várrejuvvon 42,75 milj. ruvnnu. Sámediggi áigu  ođasmahttit juolludaneavttuid jagi 2010 bušeahta  oktavuođas. ¶
Norgga sámedikkis lea giellastivra mii lea giellafágalaš áššiin Sámediggeráđi rávvejeaddji orgána.  Giellastivrras leat lahtut geat ovddastit davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluid.  Lahtut davviriikkalaš orgánii Sámi giellalávdegoddái  (SGL) válljejuvvojit giellastivrra láhtuid gaskkas. SGL  lea Sámi parlamentáralaš ráđi mearridanorgána mii  galgá bargat sámi giellaáššiiguin ja ovddidit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat. Lassin Sámi giellalávdegoddi juohká dieđuid riikkaid giellaorgánaide,  ja earáide. ¶
Sámedikki barggut mat leat sámegiela terminologiijas ja normeremis čađahuvvojit ovttasráđiid Sámi  giellalávdegottiin. Sámi giellalávdegotti doaibma  lea ee. dohkkehit sámegielaide tearpmaid ja  normeremiid. Sámi giellalávdegottis leat golbma  tearbmajoavkku, davvisámegillii, oarjilsámegillii ja julevsámegillii, ja dain leat fágaolbmot guđet  bohtet golmma sámedikkis ja guđege sámegiela  guovllus. Maiddái normerema várásge Sámi giellalávdegottis leat giellajoavkkut máin lea giellafágalaš  máhttu, maiddái riikkarájáid rastá. Dat mearkkaša  ahte giellafágalaš bargu čađahuvvo oktilaččat buot  sámegielain ja davviriikkalaš dásis. ¶
Sámedikkis lea sátnebáŋku, Risten.no, mii siskkilda  muhtun sámi terminologiijaid. Sámedikkis lea maid  ovttasbargu Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain ja Máhttodepartemeanttain ”Divvun” nammasaš  prošeavtta oktavuođas – mas galget ráhkaduvvot  golmma sámegillii divodanprográmmat (geahča  doaibmabiju 58). ¶
Sámediggi nammada báikenammakonsuleanttaid ja  rávve mo sámegielalaš báikenamat galget geavahuvvot ja mo báikenammaláhka galgá hálddašuvvot.  Sámedikkis leat odne golbma báikenammakonsuleantta guđet rávvejit mo Norggas galget čállit  sámegielalaš báikenamaid. Nammakonsuleanttain  lea ovddasvástádus davvisámegiela, julevsámegiela  ja oarjilsámegiela guovlluin. ¶
Jagi 2009 ožžot 10 sámi giellaguovddáža doarjagiid  Sámedikkis. Giellaguovddážiid doaibmamuš lea  ealáskahttit, seailluhit ja nanusmahttit sámi giela ja  kultuvrra. Giellaguovddážiid bargguide gullá ovddidit ja buoridit oahpahusdoaibmabijuid mat leat  sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid várás, ja juohkit  dieđuid sámi kultuvrra birra. Giellaguovddážat lágidit juohkelágan kurssaid, nugo sámegielas mánáid  stoahkangiellan, sámegiela gielddabargiid várás, ja  duojis. Giellaguovddážat leat guovlluineaset sámi  álbmoga deaivvadansajit, ja danne dat leat dehálaš  ásahusat sámegiela nannemis ja ovddideamis. ¶
Sámediggi juohká doarjagiid sámi mánáidgárddiide maid njuolggadusaide lea čállojuvvon ahte  mánáidgárdi atná vuođđunis sámi giela ja kultuvrra.  Sámedikkis leat maid doarjagat ovttaskas mánáid  oahpahussii dáža mánáidgárddiin, gč. válddahallama  dán doaibmaplána doaibmabidjooasis. Sámediggi  doallá jahkásaš fierpmádatčoahkkimiid mánáidgárddiid sierranas bargiidjoavkkuide, ee. jođiheaddjiide,  giellabargiide ja almmáiolbmuide. Sámediggi juolluda doarjagiid oahpponeavvuide mat leat heive-  huvvon sámi mánáidgárdemánáide. Oahpponeavvuid ja Sámedikki oahpahussuorggi rolla dáfus,  geahča doaibmabidjooasi. ¶
Foanda vuođđuduvvui Stuorradikki bušeahttamearrádusa vuođul, mii dahkkojuvvui geassemánu 16. b. 2000 kollektiiva  kompensašuvdnan gielalaš ja kultuvrralaš vahágiidda ja gillámušaide, maid ovddeš dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmogii.  Foandda ulbmil lea juolludit doarjagiid veahkkin dakkár doaibmabijuide mat nannejit ja veahkehit ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra. ¶
Sámediggi juolluda stipeandda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas . Lassin Sámediggi  lea vuođđudan stipeanddaid alit oahpahusa várás,  gč. doaibmabidjooasi. ¶
Diehtojuohkin/láidestus vuoigatvuođaid birra: Sámediggái bohtet álbmogis arvat jearaldagat das,  makkár vuoigatvuođat guđege olbmos leat go sus  lea dahkamuš almmolaš ásahusaiguin. Ovddimusas  leat gažaldagat vuoigatvuođas oažžut oahpahusa  sámegielas ja sámegillii, ja gos oahppit sáhttet oažžut  dán vuoigatvuođa ollašupmái. Seamma gažaldaga  jerret maid vánhemat geat háliidit bidjat mánáset  mánáidgárdái ja dáhttot ahte mánnái das leat fálaldagat mat leat heivehuvvon su gillii ja kultuvrii. Sámedikkis ii leat mihkkege formála válddiid bagadit gielddaid/skuvla- ja mánáidgárdeeaiggádiid, muhto sáhttá  daid bagadit mánáidgárddi lážáldaga ja skuvlla oahpahusa hárrái. Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda  das maid sii sáhttet dahkat čoavdin dihtii ášši. ¶
Sámediggái bohtet muhtun gažaldagat olbmo  vuoigatvuođaid birra oažžut bálvalusaid sámegillii  dearvvasvuođalágádusas, riektelágádusas ja girkus,  ja maiddái gažaldagaid dulkoma birra sierranas  oktavuođain. ¶
Ollu gielddat ja ásahusat bovdejit Sámedikki doallat diehtojuohkinčoahkkimiid, logaldallamiid ja  dakkáraččaid sámegiela birra. Lassin addojuvvojit  ollu dieđut ja rávvagat čálalaččat ja telefovnnas.  Gielddat, skuvllat, mánáidgárddit ja giellaguovddážat  leat dat mat dávjjimusat váldet oktavuođa Sámediggái. Oktavuođa váldet Sámediggái maid čállit, mediat  ja eará giellageavaheaddjit, omd. terminologiija birra,  báikenamaid birra, ja dan birra, mo galggašii nannet  ja ovddidit sámegiela sierranas ásahusain. ¶
Sámediggi lea dahkan ovttasbargansoahpamuša  Finnmárkku fylkkagielddain, Romssa fylkkasuohkaniin ja Nordlándda fylkkasuohkaniin, ja maiddái  ovttasbargansoahpamuša ovttain fylkkasuohkaniin  oarjilsámeguovllus. Dáid soahpamušaid ulbmil lea ee.  nannet sámi giela ja kultuvrra. ¶
Sámedikki čielga árvalusat dán doaibmaplána bargui  bohtet ovdan doaibmaplána doaibmabidjooasis. ¶
Doaibmaplána barggu ja čuovvoleami organiseren ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jođiha  sámegiela doaibmaplána barggu. Doaibmaplána lea  ráhkaduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin, ja dan bargui  leat maid searvan earáge áššáigullevaš departemeanttat. ¶
Sámediggepresideanta ja bargo- ja searvadahttinministtar soabaiga jahkebeallásaš  ráđđádallančoahkkimis miessemánu 2008, ahte  doaibmaplána bargu galgá álggahuvvot dakkaviđe,  ja ahte ráđđehusa ja Sámedikki sámegiellabarggut  heivehuvvojit oktii. Doaibmaplána barggu botta  leat leamaš bissovaš oktavuođat ja ráđđádallamat,  ja loahpalaš ráđđádallančoahkkimat dollojuvvojedje  sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis njukčamánu  31. b. ja čuoŋománu 17. b. 2009. ¶
Sámegiela doaibmaplána bargoproseassas Bargo-  ja searvadahttindepartemeanta lea doallan  čoahkkimiid fylkkamánniiguin, fylkkasuohkaniiguin,  gielddaiguin, skuvllaiguin, ásahusaiguin, giellaguovddážiiguin ja eará sámi giellabirrasiiguin ja  dutkanbirrasiiguin. Departemeanta lea maid ožžon  arvat čálalaš árvalusaid, sihke almmolaš doaimmahusain, organisašuvnnain ja oktagasain. ¶
Doaibmaplána galgá doaibmat vihtta jagi. Guhtege  departemeanttas, mii lea čállojuvvon doaibmabiju  ovddasvástideaddjin, lea ovddasvástádus doaibmabiju čađaheamis, dasge mo doaibmabidju galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu plánaáigodaga oktii heivehit  ulbmiliid čuovvoleami ja ovddideami ja doaibmaplána doaibmabijuid. Dat bargu galgá čađahuvvot  ovttasráđiid Sámedikkiin, ja go lea dárbu, de departemeanta ráđđádallá Sámedikkiin. ¶
Daid doaibmabijuid čađaheapmi ja viidodat maid  doaibmaplána válddahallá, šaddet heivehuvvot  jahkásaš bušeahttaárvalusaide ja dasa mo Stuorradiggi daid meannuda. Áigumuš lea ráhkadit jahkásaš  dilleraporttaid. ¶
Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui.  Sámástit sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja  Ruoššas. Buohkanassii leat logi sierranas sámi  suopmana dahje giela, ja giellaráját rasttidit riikkarájáid. Guorahallamis maid Sámi ealáhus- ja  guorahallanguovddáš čađahii jagi 2000 ¶
Sámi  giellaráđi ovddas, meroštallet ahte leat sullii 25  000 sámegielalačča Norggas. Sullii bealli sis sihke  sámástit, lohket ja čállet sámegillii, ja bealli fas sis  máhttet dušše hállat. Váttis lea dárkilit meroštallat  man stuorra lohku lea guđege sámegielas, muhto  davvisámegiella lea eahpitkeahttá viidámus sámegiella Norggas. Julevsámegielas ja oarjilsámegielas  leat jáhkkimis unnit go duhát geavaheaddji. Viehka  unnán olbmot odne máhttet nuortalašgiela/golttágiela ja bihtánsámegiela Norggas. ¶
Nuortalašgiella/golttágiella lea odne Mátta-Várjjaga  gielddas. Sámi giellalávdegotti addin dieđuid mielde  leat Norggas hárvves olbmot guđet hálddašit  nuortalašgiela/golttágiela eatnigiellan. Eanaš  nuortalaččat/golttálaččat orrot Suomas ja Ruoššas,  main giella ain geavahuvvo. Davvisámegiella hállojuvvo eanaš Finnmárkku fylkkas ja Romssa fylkkas,  ja Dielddanuori ja Evenášši suohkaniin Nordlánddas. Norggas julevsámi giellaguovlu lea Nordlándda  fylkkas, ja dat ollá máddin Sáltovuonas davás Bálága  suohkanii. Divttasvuotna lea odne dat suohkan mas  eanaš julevsámegielalaččat orrot. Bihtánsámi biras  lea odne suohkaniin Sálttus, Báidaris ja Bodeaju ja  Fuoskku osiin. Norggas oarjilsámi giellaguovlu ollá  davvin Sáltoduoddaris máttás Engerdálii Hedmárkui,  ja oarjilsámit orrot bieđgguid unna servodagažiin. ¶
UNESCO áitojuvvon gielaid ¶
rukses listtus davvisámegiella lea luohkkáduvvon áitojuvvon giellan, ja oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat fas luohkkáduv ¶
SÁMEGIELAID OTNÁŠ DILLI ¶
Sámegielaid geavaheami guorahallan. Sámi ealáhusa- ja guorahallanguovddáš, Deatnu golggotmánnu 2000 ¶
18 von bahás áitojuvvon giellan. Nuortalašgiella/ golttágiella, bihtánsámegiella ja upmesámegiella  leat luohkkáduvvon jápma giellan Norggas. Sivva  manne oarjilsámegiella adnojuvvo bahás áitojuvvon  giellan, lea dat go eanaš oarjilsámegielalaš olbmot  leat ádjá ja áhku buolvvas. Viehka unnán mánát ohppet giela, ja ain hárvvibut leat sii guđet hállet giela.  Julevsámegiela dáfus, de celkojuvvo ahte dušše  unna mánnálogoš ohppet sámegiela ja hirbmat  hárvásat hállet giela. Nuorat giellageavaheaddjit  leat doaŋggit hállat giela ja válljejit danne geavahit  skandinávialaš giela. ¶
Sámegiella lea nannoseabbo dain guovlluin main  giella lea leamaš bissánkeahttá gulahallan- ja  ovttastallangiellan. Dás lea sáhka ovddimusat  davvisámegielalaš guovlluin mat leat sámegiela  hálddašanguovllus Finnmárkkus. Dáin guovlluin  leat ollu mánát geain sámegiella lea ruovttugiellan jogo oktogiellan dahje nubbi ruovttugiellan  dárogiela dahje eará giela bálddas. Sámegiella lea  oluide beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangiella  dáin guovlluin. Sámegiella lea maid oinnolaš báikegottiin ollu eanebut go eará sámi guovlluin. Dát  sámegielalaš birrasat leat leamaš ja leat ain dálge  dehálaš resurssat davvisámegiela ovdáneapmái  maiddái earáge davvisámegiela guovllud osiinge,  ja daid rolla lea dehálaš kultuvrralaš ja gielalaš  bissovašvuhtii oppa sámi servodagas. ¶
Davvisámegiela guovllus leat mearrasámi ja márkosámi guovllut erenoamážit gillán dáruiduhttindeattu. Ollu dáin guovlluin giellamolsunproseassa  lea ollen viehka guhkás. Dáin guovlluin ferte jáhkkit  sámegiela ain mannat maŋás, go dain leat unnán  mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan. Go  gielalaš bissovašvuohta boatkana buolvvas bulvii,  de dat dagaha ahte máŋga mearrasámi ja márkosámi suopmana leat jávkamin. Maŋimuš logiid  jagiid leat dattetge rahčan ealáskahttit kultuvrra ja  giela máŋgga mearrasámi guovllus ja márkosámi  guovlluin. Go Gáivuona suohkan šattai sámegiela  hálddašanguovllu oassin, de dat lea ollu váikkuhan  dasa, ahte sámegiella lea ovdánan guovllus. ¶
Julevsámegiela ja oarjilsámegiela dáfus, de dat leat  maŋimuš logiid jagiid ovdánan veaháš. Mánáidgárddit leat vuođđuduvvon main oarjilsámegiella dahje  julevsámegiella lea váldogiella, ja máŋga oahppi  dál ožžot oahpahusa jogo oarjilsámegielas dahje  oarjilsámegillii, dahje jogo julevsámegielas dahje julevsámegillii. Dattetge fertet dadjat ahte sámegiella  odne lea rašis dilis dáin guovlluin. Dáin guovlluin leat  unnán báikegottit main sámegiella lea oinnolaš oassi  olbmuid beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangielas,  ja unnán bearrašiin lea sámegiella ruovttugiellan.  Dainnago sámegiela bissovašvuohta beaivválaš  giellan lea boatkanan, de ollu mánát ja nuorat geat  oahpahallet sámegiela, eai gula sámegiela olbmuid  gulahallangiellan eai iežaset bearrašiin eaige iežaset  báikegottisge. Dat čuohcá guđege oahpahalli sátnevárrái ja giellahálddašandovdui. ¶
Nuortalaš ja bihtánsámegielalaš birrasiin leat dovddahan beroštumi ealáskahttit nuortalašgiela ja  bihtánsámegiela. Nuortalašgielas/golttágielas lea  nannosat giellabiras Suoma bealde rájá go Norgga  bealde rájá. Bihtánsámegiela dáfus, de dilli lea nu  ahte leat hirbmat unnán hállit Ruoŧa bealde. ¶
HUMBOLDT-UNIVERSITEHTA DAVVI-EUROHPA INSTITUHTTA, MII LEA BERLIINNAS,  jođiha bihtánsámegiela ja upmesámegiela  duođaštanprošeavtta (Ume and Pite Saami  Documentation Project). Prošeavtta ulbmil lea  ráhkadit ođđaáigásaš sátnelisttuid, oanehis  giellaoahpalaš čilgehusaid, ovddežis vurkejuvvon jietnabáttiin čálihemiid ja čielggadeami  dain morfofonologalaš alternašuvnnain mat  leat dán guovtti sámegielas. Odne hállet 10-15  olbmo bihtánsámegiela, ja eatnašat sis orrot  Ruoŧas. Norggas Sálttu bihtánsámesearvi lea  ásahan vuođđudusa man namma lea Duoddará ráffe. Vuođđudusa ulbmil lea ovddidit  bihtánsámi giela, kultuvrra ja ihčodaga bihtánsámi guovlluide Norgga bealde. Vuođđudus  áigu hukset bihtánsámi guovddáža. ¶
Sámegielaid iskkadeamit ¶
Raporttas guovttegielalašvuođa birra sámegiela  hálddašanguovllu gielddain, maid Gielda- ja   guovlodepartemeanta ráhkadahtii jagi 2002 ¶
, bođii  ovdan ahte leat stuorra erohusat hálddašanguovllus  ee. gielddaid sámegielalaš bargiid loguid dáfus:  Kárášjogas ja Guovdageainnus badjelaš 80 %,  Deanus 48 %, Unjárggas 40 %, Gáivuonas 26 % ja  Porsáŋggus 21 %. ¶
Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid  Davviriikkaid sámi instituhtta čađahii Kultur- ja  girkodepartemeantta ovddas jagi 2007 ¶
, čájehii  ahte eanaš almmolaš orgánat maid sámelága  giellanjuolggadusat geatnegahttet, eai dievvasii  ollašuhte lága gáibádusaid. Deba ii leatge sámegiela hálddašanguovllu olbmuide sihkkarastojuvvon  vuoigatvuohta geavahit sámegiela dan muddui  go giellanjuolggadusat mearridit. Dainnago Divttasvuona suohkan ja Snoasa suohkan bohte mielde  hálddašanguvlui maŋŋágo namahuvvon iskkadallamat čađahuvvojedje, de eai leat vel logut mat muitalit galle sámegielalaš bargi leat dáin suohkaniin. ¶
Maiddái Sámedikki giellaiskkadeamitge čájehit  ahte buohkanassii sámegiela geavaheapmi lea unni  almmolaš etáhtain ¶
, muhto sodju lea dasa ahte  sámegiella geavahuvvo eambbo gielddalaš doaimmahusain go stáhtalaš  ja fylkkagielddalaš doaimmahusain. Sámedikki iskkadeapmi jagi 2008 čájeha ahte  eai leat stuorra nuppástusat sámegiela geavaheamis  ovddeš iskkademiid ektui dain guovlluin main  iskkadeamit leat čađahuvvon. ¶
Mánáidgárddit ja vuođđooahpahus ¶
Jagi 2008 ledje 41 sámi mánáidgárddi Norggas, main  ledje sullii 950 sámi máná. Eanaš mánáidgárddit  leat Finnmárkkus. Sámi mánáidgárddiid lohku lea  maŋimuš jagiid bisson viehka dássidit. Sámi mánát  guđet leat dáža mánáidgárddiin, sáhttet oažžut  fálaldahkan oahpahallat sámegiela. Dát fálaldat leat  lassánan maŋimuš jagiid. Jagi 2008 ožžo 19 dáža  mánáidgárddi main leat sámi mánát, doarjagiid  lágidit sámegiela oahpahusa. ¶
MÁNÁIDLOHKU SÁMI MÁNÁIDGÁRDDIIN 20022008. ¶
Gáldu: Sámediggi ¶
Skuvlajagi 2008-2009 lea 1043 oahppis oahpahus  sámegielas vuosttasgiellan, ja 1474 oahppi ožžot  oahpahusa sámegielas nubbegiellan (2 dahje 3) ¶
. Eanaš oahppit, 2339, ohppet davvisámegiela. Sis  997 oahppis lea davvisámegiella vuosttasgiellan.  77 oahppi ohppet julevsámegiela; sis 27 oahppis  julevsámegiella lea vuosttasgiella, ja 101 oahppi  ohppet oarjilsámegiela. Sis 19 oahppis lea oarjilsámegiella vuosttasgiellan. ¶
Unnán nuppástusat leat mannan skuvlajagi ektui.  Dalle 1027 oahppi ohppe sámegiela vuosttasgiellan, ja 1515 oahppi ohppe sámegiela nubbegiellan  (2 ja 3). Skuvlajagi 2007-2008 ožžo 2354 oahppi  oahpahusa davvisámegielas, ja sis 984 oahppi ohppe  dan vuosttasgiellan. 79 oahppi ožžo oahpahusa  julevsámegielas; sis 25 oahppi ohppe julevsámegiela  vuosttasgiellan. 109 oahppi ožžo oahpahusa oarjilsámegielas, sis 18 ohppe dan vuosttasgiellan. ¶
Joatkkaoahpahusas skuvlajagi 2006-2007 ledje  285 oahppi ja fidnooahppi guđet ožžo oahpahusa  sámegielas. ¶
Dát lea veaháš hedjoneapmi skuvlajagi 2005-2006 ektui, go dalle ledje 305 oahppi ja 5  fidnooahppi geain lei oahpahus sámegielas. Čieža  fylkkasuohkanis oahppit ožžot oahpahusas sáme ¶
Golut mat guovttegielalašvuođa geažil leat gielddain ja fylkkagielddain. Bargojoavkku raporta.    Gielda- ja guovlodepartemeanttas miessemánus 2002. ¶
Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan. Sámi Instituhtta, 2007. ¶
Sámediggi galgá juohke njealját jagi čađahit giellaiskkadeami, gč. sámelága § 3-12. Iskkadeamit leat lohkamassii dás: www.samediggi.no. ¶
Gáldu: Vuođđoskuvlla diehtojuohkinvuogádat (Grunnskolens informasjonssystem (GSI)) ¶
St.dieđ. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka ¶
20 gielas joatkkaskuvllain ja golmma bođolaš skuvllas.  Eanaš oahppit/fidnooahppit ožžot oahpahusa sámegielas Finnmárkkus (139) ja Romssas (92). Nordlánddasge ožžot oahpahusa sámegielas (38 oahppis  23 ohppet davvisámegiela, 11 julevsámegiela ja 4  oarjilsámegiela), ja Oslos fas ledje jagi 2007 golbma  oahppi guđet ohppe sámegiela, ja Akershusas okta  oahppi. Oarjilsámegielas lei oahpahus Hedmárkkus  (2 oahppi), Lulli-Trøndelágas (2 oahppi) ja DavviTrøndelágas (8 oahppi). ¶
Gáldu: GSI ¶
– komentejuvvon statistihkka jagi 2008 maid Sámi statistihka ¶
fágalaš  guorahallanjoavku lea ráhkadan, čájehit ahte daid  vuođđoskuvlaoahppiid lohku geain lea sámegiella  fágan, duppalastojuvvui dan 17 jagis, mat vásse  1990 rájis 2007 rádjai. Dát deattuha ahte beroštupmi  lassána das ahte mánát galget oažžut oahpahusa  sámegielas. Seammás fágalaš analysajoavku deattuha ahte maŋimuš guovtti jagis sámegiela oahpahalliid buohkanas lohku lea njeadjan mealgat  – 3055 oahppis skuvlajagi 2005-2006 gitta 2542  oahppái skuvlajagi 2007-2008. Čilgehus dasa lea  várra ahte fágaplána ”sámi giella ja kultuvra” heaittihuvvui jagi 2006, muhto fágalaš guorahallanjoavku  oaivvilda leat siva divaštallat nubbegiellaeavttuidge  erenoamážit. Sámegiela dáfus vuosttasgieallan, de  fágalaš analysajoavku čujuha dasa ahte mii várra leat  juksamin daid oahppiid bajimuš logu guđet sáhttet  válljet sámegiela vuosttasgiellan otnáš fálaldagaid ja  ortnegiid mielde. ¶
Oarjilsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan  123 oahppis jagi 2005-2006 gitta 105 oahppái jagi  2008-2009. Daid oarjilsámegiela oahppiid lohku  guđet ohppet oarjilsámegiela vuosttasgiellan, lea  dattetge njealjegeardásaččat sturron 11 jagis. ¶
Julevsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan  88 oahppi rájis skuvlajagi 2005-2006 gitta 79 oahppi  rádjai jagi 2008-2009. Daid oahppiid lohku guđet  ohppet julevsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge  sturron 18 oahppis gitta 25 oahppái logi jagis. Gávpotsuohkaniin oahppiidlogu lassáneapmi lea leamaš  415 % 17 jagis. ¶
. Komentejuvvon statistihkka 2008. Sámi allaskuvla, raporta 2/2008. ¶
Máilmmis leat máŋga duhát giela, ja dat lohku  sorjá das maid mii oaivvildit gielain, ja stáhtat eai  leat go badjelaš guokte čuođi. De dalle lea čielggas  ahte eanaš dáin máilmmi gielain eai leat stáhtain  eanetlohkogielat. Stuorra oassi dain gielain mat  eai leat stáhtagielat, leat unnit eanet áitojuvvon  gielat. Dat mearkkaša ahte giellamolsašupmi dáhpáhuvvá unnitlohkogielas stáhta eanetlohkogillii  bearrašiin ja báikkálaš servodagain main olbmot  árbevirolaččat leat geavahan unnitlohkogiela.  Dainnago unnitlohkogiella hárvvibut ja hárvvibut  sirdašuvvá lunddolaččat buolvvas bulvii ruovttuin,  de áiggi mielde dađistaga unnu daid olbmuid lohku  guđet máhttet gielaset dievas eatnigiellan. Jos  giellamolsašupmi dáhpáhuvvá almmá mange caggama haga, de loahpas ii báze ii oktage eatnigielalaš  olmmoš. ¶
Dakkár giellamolsašupmái mii gávdnat siva  erenoamážit dan duohtadilis, ahte eanaš álgoálbmogiid unnitlohkogielat leat árbevirolaččat gielat  main lea unnán árvu. Dán áiggi lea dábálaš ahte dáid  gielaid hállit hálddašit guokte giela, go earret eatnigielaset sii hállet maiddái stáhta eanetlohkogiela.  Guovttegielalaš vánhemat sáhttet válljet goappá  giela soai galgaba oahpahit mánáidasaska ruovttus.  Dakkár dilis láve dat giella vuoittahallat mas lea unnimus árvu, namalassii dávjjimusat unnitlohkogiella. ¶
Dán kapihttala čálii vuosttasamanuensa Jon Todal, Sámi allaskuvla. ¶
MAKKÁR VÁSÁHUSAT LEAT   GIELLAEALÁSKAHTTIMIS EARÁ RIIKKAIN ¶
MOATTI BUOLVVA ÁIGGI leat čuđiid  mielde gielat jávkan.  Guovvamánu 21. b.  2009, mii lei Riikkaidgaskasaš eatnigiellabeaivvi, UNESCO almmuhii elektruvnnalaš  veršuvnna organisašuvnna átlasis mii  čájeha mat gielaid leat áitojuvvon máilmmis.  Dát elektruvnnalaš reaidu fállá  ođasmahttojuvvon dieđuid dan sullii 2500  áitojuvvon gielas, mat leat máilmmi miehtá, ja dan reaiddu sáhttet geavaheaddjit  aiddostit ja áigádit. Átlasis lea vejolaš ohcat  máŋgga kriteria mielde, ja áitojuvvon gielat  leat ordnejuvvon viđa dássái: Eahpesihk-  karis gielat, čielgasit áitojuvvon gielat,  bahás áitojuvvon gielat, jábmejassii áitojuvvon gielat ja jápmán/jávkan gielat. www.unesco.no ¶
UNESCO kárta áitojuvvon gielain ¶
Ealáskahttin ¶
Áitojuvvon unnitgiellaservodagain leat dávjá fámut  mat vuostálastet giellamolsuma unnitlohkogielas  eanetlohkogillii. Sii geain lea dakkár vuosteháhku  giellamolsumii, oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta  ii galgga leat gaskaboddosaš dilli, mas olbmot  hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela dihtii.  Guovttegielalašvuohta galgá joatkit buolvvas bulvii.  Vai dat lea vejolaš, de lea dárbu buoridit unnitlohkogiela árvodási nu ollu servodatsurggiin go vejolaš, ja  vai unnitlohkogiela lea olbmuide dohkálaš válljet. ¶
Jos giellamolsun lea joavdan dan muddui ahte ii šat  leat vejolaš dahje lea váttis vánhemiidda oahpahit  dan mánáidasaset, de mánáidgárddit ja skuvla šaddet  dađe dehálat giellajoregin main vel lea vejolaš sidjiide  nannet unnitlohkogiela sajádaga, geat dan háliidit.  Dan barggu, mas ulbmil lea nanusmahttit áitojuvvon  unnitlohkogielaid ja jorgalahttit giellamolsašuvvama,  mii sáhttit gohčodit gielalaš ealáskahttimin. 1960-   ja 1970-jagiid rájis dálážii mii leat vásihan máŋga  gielalaš ealáskahttinlihkadusa máilmmi miehtá. ¶
Ieš alddis lea čielggas ahte áitojuvvon unnitlohkogielaid ealáskahttimii leat buoremus vejolašvuođat  lihkostuvvat rikkis ja demokráhtalaš servodagain.  Árra ja oahpes ovdamearka oarje-eurohpalaš giellaealáskahttimis lea dattetge riika mii daid áiggiid  lei geafes stáhta. Maŋŋágo ledje luovus beassan  Stuorrabritánnias 1920-logus ođđa irlándalaš stáhta  vuoruhii ealáskahttit iragállálaš giela dehálažžan.  Ruovttugiellan iragiela geavahii dušše unna  unnitlogoš 1920-logus, muhto symbolan iralaš  našuvdnii eiseválddit atne dán giela hui dehálažžan.  Ovdal iragiella lei leamaš eanetlohkogiella sullos,  muhto allaárvosaš eaŋgalasgiella lei njuohkánahttán  iragiela, nu ahte šattai dihto guovlluin dušše ruovttugiellan. Nuorra iralaš stáhta almmolaš politihkka  lei ahte iragiella galgá ealáskahttojuvvot buot  iralaččaid ruovttugiellan riikka miehtá. Dat ii lihkostuvvan, muhto dainnago oahpahusvuogádagas  lea sadji iragillii, de odne dili mielde viehka stuorra  oassi iralaččain máhttet iragiela. Maŋimuš jagiid  leat iragielalaš skuvllat mat oahpahit giellalávgomálle mielde iragiela, lassánan dađistaga. Dáid  skuvllaid gielalaš bohtosat leat buorebut go iragiela  árbevirolaš oahpahusa bohtosat. ¶
Iragiella lea dattetge spiehkastat dainnago hárve  stáhta dáhttu dahkat áitojuvvon unnitlohkogiela  iežas boahtteáigásaš váldogiellan. ¶
Giellaealáskahttima ovdamearkkat ¶
Sámepolitihkalaš ja giellafágalaš birrasat leat eanaš  bargan ovttasráđiid golmmalágan olgoriikkalaš giellaservodagaiguin. Vuos lea leamaš guhkes árbevierru  bargat ovttas eará suoma-ugralaš giellaservodagaiguin gielladieđalaš suorggis. Nuppádassii, de  sámi politihkárat leat 1970-logu rájis bargan ovttas  álgoálbmotpolitihkáriiguin máilmmi miehtá. Goalmmádassii, de sámi ásahusain lea 1990-logu rájis  leamaš dihtolágan giellapedagogalaš ovttasbargu  Eurohpa unnitlohkosaš giellajoavkkuiguin, guđet eai  ane iežaset álgoálbmogin. ¶
Dás namahan moadde ovdamearkka giellaealáskahttimis mii lea dáhpáhuvvan álgoálbmogiin ja  eurohpalaš unnitlohkosaš čearddain. ¶
Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja  maorit guđet orrot Aotearoas/Ođđa Zealánddas, leat  dahkan ollu nanusmahttin dihtii iežaset gielaid, ja  Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat. Dihto áiggi ruonáeatnama giella orui vuoittahallamin dánskkagillii, ja  maōrigiela mii lea Aotearoas/Ođđa Zealánddas, áitá  ain eaŋgalasgiella, mii lea eanetlohkogiella. ¶
1980-logus čuožžilii mánáidgárdelihkadus  maōriálbmogis mii lea Aotearoas/Ođđa Zealánddas. Maōri-giella lea polynesalaš giella maid olbmot hálle Aotearoas/Ođđa Zealánddas ovdalgo  eaŋgalasalbmát ihte dohko. Mánáidgárdelihkadusa  ulbmil lei oahpahit maōri-kultuvrra ja maōri-giela  nuoramus mánáide. Dat dáhpáhuvai dakkár dilis mas hui unnán mánát gulle gielaset ruovttus.  Eatnašat sis guđet máhtte maorigiela ledje dalle  badjel 50 jagi boarrásat, ja eaŋgalasgiella lei šaddan  beaivválaš giellan eanaš maoribearrašiin, muhto ii  buot bearrašiin gal. ¶
Aotearoas/Ođđa Zealánddas háliidus lei ahte nuoramus mánát galge beassat leat boarrásat olbmuid  luhtte guđet máhtte maorigiela eatnigiellan. Dan  sii čađahedje ođđavugiid hutki mánáidgárddiin, ¶
23 main namma lei Te Kōhanga Reo. Te Kōhanga Reo  lea maōrigiella, ja mearkkaša ”giellabeassi”. Giellabesiin galge hállat duššefal maorigiela, ja vuorrasat  maori-gielalaččat galge mánáidgárddis bargat ja leat  mánáid gielalaš ovdagovvan. ¶
Maid sii čađahedje giellabesiin Aotearoas/Ođđa  Zealánddas, ii lea prinsihpalaččat mihkkege ođđasiid.  Eará báikkiin máilmmis ledje jo ovddežis sihke giellalávgománáidgárddit ja giellalávgoskuvllat. Mii lei  ođas dáin giellabesiin, lei dat go sii dáinna lágiin  oahpahedje dakkár álgoálbmotgiela mii lei nu vuollegis árvvus ja rašis dilis go jo sáhtii leat. Giellabesiid  erenoamášvuohta lea datge ahte dat deattuhit  dehálažžan oahpahit mánáide árbevirolaš kultuvrra. ¶
Te Kōhanga Reo lea hirbmat bures lihkostuvvan,  ja hui ollu maorimánát leat álggu rájis, namalassii  1980-logu rájis, beassan mánnán leat giellabeassemánáidgárddis. Dađistaga leat maid ráhkadan  skuvlavuogádaga mas maōrigiella geavahuvvo skuvlafágaid oahpahusgiellan. Giellabeassemánáidgárddiid mánát sáhttet álgit daidda skuvllaide, ja dainna  lágiin buoridit iežaset giellahálddašeami gitta  allaskuvladássái. Allaskuvllatge leat main geavahit  maorigiela. ¶
Maiddái Hawaii-sulluinge lea dakkár lihkadus mii lea  ráhkadan vuogádaga mii sulastahttá dasa mii lea  Aotearoas/Ođđa Zealánddas. Hawaii-sulluid boares  (eaŋgalasgiela ovdalaš) giella lea maid polynesalaš  giella. Hawaii-lihkadus ii leat viidánan nu ollu go  Aotearoa dahje Ođđa Zealándda lihkadus. ¶
Lihkadus Te Kōhanga Reo lea leamaš viehka  mávssolaš ovdamearka eará álgoálbmogiidda das  mii guoská giela ealáskahttimii. Maōritge (guđet  orrot rikkis ja demokráhtalaš stáhtas) leat árjjalaš  oasálastit álgoálbmotkonferánssain ja giellakonferánssain main sii muitalit iežaset bargguid birra  maiguin ealáskahttet gielaset. Te Kōhanga Reo lea  dan geažil viehka dovddus eará álgoálbmogiidda. ¶
Ovdamearkkat eurohpalaš unnitlohkogielaid ealáskahttimis Oarje-Eurohpasge leat máŋga čearddalaš giela mat  leat seamma dilis go sámegiellage Skandinávias,  vaikko dát giellajoavkkut eai čilgejuvvo álgoálbmogin. Dáin gielain leat omd. báskalašgiella ja  katalánagiella maid eahpitkeahttá nanusmuvvan  Espánnjas Franco-stivrra gahččama maŋŋá 1970-logus. Stuorrabritánnias leat 1960-logu rájis rahčan  ealáskahttit kymrigiela Walesas, ja maŋŋá maiddái geallagiela Skotlánddas. Muhto dan botta go  skotlándda geallagiella lea viehka stuorra deattu  vuolde, de giela ealáskahttin bures orru lihkostuvvamin Walesas. Sihke skotlándda geallagiella  ja kymrigiella leat keltalaš gielat, muhto dat leat  gielladieđalaččat viehka sierraláganat, maiguin hállit  eai eisege gulahala gaskaneaset. Guktuid gielaid áitá  eaŋgalasgiella. ¶
Ovddeš áiggi olbmot hálle kymrigiela Walesa  miehtá, ja ovdalaš go eaŋgalasalbmát bohte Stuorrabritánniai, de kymrigiella geavahuvvui ain viidát  guovllus.  Jagi 1901 álbmotlohkan čáhjehii ahte  Walesa álbmogis bealli hálai kymrigiela. Okcilogi  jagi maŋŋá, jagi 1991, walisalaččain 19 % máhtte  gielaset. Logut čájehit viiddis giellamolsuma vaikko  lohkamis eai váldojuvvoše vuhtii olbmot guđet fárrejit Eaŋgalánddas. ¶
1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela  boahtteáiggis, leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama  ealáskahttin dihtii giela. Vuos lei doarru oidnosii  buktin dihtii giela (omd. kymrigielalaš báikenamaid  oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide),  dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga  buot surggiin. Maiddái mediagiellage lea leamaš  doarruma guovddážis, omd. lea ásahuvvon sierra  kymrigielalaš TV-kanála. ¶
Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan dihtii  unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii. Muhto  stuorámus doarru lea leamaš skuvllas. Kymrigiella  lea odne buohkaid geatnegas fága guđet vázzet  vuođđoskuvlla Walesas. Daidda oahppiide guđet  eai hála kymrigiela ruovttuin, lea vejolaš válljet  máŋggalágan giellalávgoskuvllaid, main kymrigiella  lea oahpahusgiella muhtun fágain dahje buot fágain. ¶
Dat ollu resurssat mat leat geavahuvvon kymrigillii Walesas, leat buktán bohtosiid. Jos mii atnit  álbmotlohkamiid gáldun, de mii oaidnit ahte  kymrigielalaččaid lohku dál vuosttamuš geardde  čuođi jagis lea lassánišgoahtán. Jagi 2001 ál ¶
24 bmotlohkamis álbmogis 21 % dieđihedje iežaset  kymrigielalažžan. Giela boahtteáigái lea erenoamáš  dehálaš ahte nuorain stuorát proseantaoassi go  gaskaleamos buolvvas máhttet hállat kymrigiela.  Dán ovdáneami lei vejolaš oaidnit jo jagi 1991 álbmotlohkamis. ¶
Kymrigiela ovdáneami Walesas ii leat vejolaš eará  láhkai čilget go árjjalaš ealáskahttinbarggu ja diđolaš  almmolaš giellaplánema boađusin. ¶
Vásáhusaid geavaheapmi ođđa dillái ¶
Áitojuvvon gielaid ovdamearkan namahuvvui iragiella, ruonáeatnangiella, báskalašgiella, katalánagiella, maorigiella, hawaii-giella, skotlándda geallagiella ja kymrigiella. Buot dáin giellaservodagain  čađahit árjjalaš ealáskahttinbargguid. Gielladilit  leat sierraláganat, iige leat vejolaš mekánalaččat  geavahit vásáhusaid sámeguovlluin. Muhto buot  dáid giellaservodagaid oktasaš dovdomearka orru  leamen dat, ahte ealáskahttinbarggus leat deattuhan giela mánáidgárddiin ja skuvllain. Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat  dehálaččat. Giela oidnosii buktin ja dan árvvu  buorideapmi galget sihkkarastit ahte vánhemat ain  oahpahit iežaset unnitlohkogiela mánáidasaset.  Mánáidgárddit ja skuvllat galget dalle oahpahit  mánáide giela go vánhemat eai nákce dan dahkat  vaikko vel sii háliidivčče. ¶
Árvaluvvon ođđa láhka nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra Ruoŧas ¶
Ruoŧŧilaš ráđđehus lea ođđajagemánu 29. b. 2009  geigen Láhkaráđđái ođđa árvaluvvon lága nationála  unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra. Árvalusas leat  čuovvovaš váldooasit sámegiela hárrái: ¶
Sámegiela, meänkieli ja suomagiela  hálddašanguovlu galgá viiddiduvvot. Sámegiela  hálddašanguovlu viiddiduvvo 13 suohkaniin – mat  leat Árvesjávri, Berg, Härjedalen, Likšu, Málát, Suorsa,  Storuman, Strömsund, Upmi, Vualčir, Åre, Älvdalen  ja Östersund. Ovdalis gullet Árjjatluovvi, Jiellevárri,  Johkamohkki ja Giron hálddašanguvlui. ¶
Láhkaárvalusas leat njuolggadusat suomagiela,  meänkieli ja sámegiela geavahanvuoigatvuođa  birra, go olbmos lea eiseválddiiguin ja duopmostuoluiguin dahkamuš. Dasto leat láhkaárvalusas  mearrádusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela  birra mánáidgárddiin ja boarrásiidfuolas. ¶
Mánáidgárddiid dáfus gielddat galget fállat vánhenolbmuide guđet sihtet dan, dakkár mánáidgárdái  saji mas olles doaibma dahje oasit doaimmas  čađahuvvojit jogo suomagillii, meängillii dahje  sámegillii. ¶
Boarrásiidfuola hárrái árvaluvvo nuppástus sosiálabálvalusláhkii, mas daddjo ahte suohkan galgá  bargat dan badjelii ahte leat bargit geain lea suomagiela, meängiela dahje sámegiela máhttu, go dasa  lea dárbu boares olbmuid fuolas. ¶
Geaidnolágádus oažžu bargun eambbo galbet unnitlohkogielalaš báikenamaid. Stáhtalaš  ja gielddalaš eiseválddit ávžžuhuvvojit gáhttet  unnitlohkogielalaš báikenamaid ja buktit unnitlohkogielaid oidnosii geaidnogalbbain ja eará mearkkain. ¶
Suomagiela, meänkieli ja sámegiela  hálddašanguovllu viiddideapmái biddjojuvvojit 50 milj. ruvnnu, mat mannet stáhtadoarjjan áššáigullevaš gielddaide. Guokte sámi  giellaguovddáža ásahuvvojit oarjilsámi guvlui,  namalassii Luvlieluspái ja Deardnái. ¶
Ruoŧa sámediggi lea ráđđehusa gohččosa mielde  ráhkadan jagi 2008 giellagiehtagirjji gielddaid ja  eiseválddiid várás: www.samediggi.se/4009 Giellagiehtagirjji ulbmil lea oidnosii buktit sámegiela ja  buoridit bargiid sámegiela máhtu, muhto maiddái  oaččuhit álbmoga eambbo geavahit sámegiela go  sis lea dahkamuš eiseválddiiguin. Giellagiehtagirjjis leat čielga árvalusat dasa, makkár vuogi mielde  sámegiela bargu galgá doaimmahuvvot gielddas,  ja giellaprográmmaide ja doaibmaplánaide mállet.  Dasto lea das vel formulára gielladili kártema várás. ¶
Ulbmilat, hástalusat,  guhkesáigásaš strategiijat ja doaibmabijut ¶
Nannet oahpahusa davvi-, julev- ja oarjilsámegielas ja -gillii buot dásiin ¶
Bearaš lea deháleamos joret mas bidjat vuođu  mánáid gielalaš ovdáneapmái. Ollu sámi mánát  ožžot álggu rájis jo sámegiela eatnigiellan – ollu  sámi mánát maid ožžot guokte eatnigiela, sámegiela  ja ovtta eará giela, dávjjimusat dárogiela. Muhtun  vánhemat eai dattetge hálddaš sámegiela eaige  dan geažil sáhte oahpahit mánáidasaset sámegiela  eatnigiellan. ¶
Sámegielaid ealáskahttinbarggus lea dat giellabargu  maid mánáidgárddit ja skuvllat dahket, erenoamáš  dehálaš, gč. kapihttala Makkár vásáhusat leat giellaealáskahttimis eará riikkain. Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat. Mánáidgárddiin ja skuvllain lea dehálaš bargun oahpahit  sámegiela mánáide dain dáhpáhusain main vánhemat ieža eai máhte sámegiela, muhto háliidit ahte  sin mánát galget šaddat sámegielalažžan. ¶
Mánáidgárdi lea dehálaš go mánát galget oahppat sámegiela buori ovttasdoaibmangiellan. Dain  guovlluin main sámegiella ii leat olbmuid ovttastallangiella, lea erenoamáš dehálaš bidjat vuođu  máná sámegielalaš ovdáneapmái jo mánáidgárddis.  Danne lea dehálaš ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit  nu, ahte lea vejolaš buoridit sámi mánáidgárdefálaldagaid ja mánáidgárddiid sisdoalu davvisámi,  julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ja maiddái stuoribuš  gávpogiinge. ¶
Go mánát skuvlaáiggi miehtá ožžot oahpahusa  sámegielas ja sámegillii, de dat buorida sin sámegiela máhtu, ja dat válmmašta sin searvat sámi  servodahkii dievasgielalažžan. Ulbmil lea sihkkarastit fálaldaga oažžut sámegiela vuođđooahpahusa  sidjiide geain lea vuoigatvuohta dasa sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. Oahpahusa  vuođus galget leat buorit válljodatárvvoštallamat.  Buorit sámi oahpponeavvut mearkkašit ollu dán  oktavuođas. ¶
Jáhkku lea ahte oahpahusa válljodat ja buorre  diehtojuohkin sámegiela oahpahusfálaldagaid birra,  váikkuhit dasa man olut válljejit sámegiela skuvlaáiggi  miehtá. ¶
Nu orru leamen, ahte viehka ollu sámi oahppit heitet  oahpahallamis sámegiela go heitet mánáidgárd ¶
26 dis ja álget skuvlii, go guđđet mánáidskuvlla ja  álget nuoraidskuvlii, ja go guđđet vuođđoskuvlla  ja álget joatkkaskuvlii. Jagi 2008 mannosaš raporta  mii lea Norgga mánáidáitara, Ruoŧa mánáidáitara  ja Suoma mánáidáitara ovttasbargoprošeavttas,  man namma lea Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta mieldeváikkuhussii ja dadjamuššii, čájeha  ahte sihke oahpponeavvodilli, oahpaheaddjidilli  ja skuvlajođihangotti miellaguottut leat dehálaš  váikkuheaddji bealit mat sáhttet čilget manne nu  ollu oahppit heitet oahpahallamis sámegiela. Vai   nanusmuvvá vuođđu oaččuhit olbmuid válljet  dakkár fidnooahpu mas sámegielalaš máhttu  dárbbašuvvo, de lea dehálaš ahte oahppiin leat  sámegielas buorit oahpahallanfálaldagat skuvlaáiggi  miehtá. ¶
Go dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte mánáid  vánhemat ja earátge guđet leat mánáid birra, ožžot  vejolašvuođa oahppat sámegiela seammás go  mánát ieža oahpahallet sámegiela mánáidgárddis  ja skuvllas, de mánná sáhttá oažžut doarjaga iežas  giellaoahpahallamii. Go báikegottiin ja gávpogiin  leat dakkár deaivvadanbáikkit main lea lunddolaš  sámástit, det datge váikkuhit dasa ahte sámegiella  sáhttá šaddat lunddolaš servvoštallangiellan. ¶
Dehálaš lea oaččuhit olbmuid váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas, ja  earáge oahpuid main lea dárbu máhttit sámegiela,  vai huksejuvvo sámegielas diehtovuođđu servodahkii, ja vai bargoaddit fidnejit bargiid geain lea  buorre sámegiela máhttu. Nuorat berrejit diehto-  juohkimiin ja dieđuiguin mat leat sidjiide addojuvvon sámegiela oahpahallanvejolašvuođaid birra,  movttiiduvvat válljet sámegiela oahpu. Dasto lea  dehálaš ahte leat buorit ja ovddalgihtii árvidahtti  fálaldagat oahppiide, guđet vejolaččat háliidit váldit  alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. ¶
Sámelaga § 3-8 nanne ahte juohkehaččas lea  vuoigatvuohta beassat oahpahallat sámegiela.  Áigumuš lea addit buohkaide guđet dan háliidit,  oáhpahusa sámegielas – jogo davvisámegielas,  julevsámegielas dahje oarjilsámegielas. ¶
Čuovvovaš čuoggát galget láidestit joatkevaš bargguid dán suorggis: ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	eanet	mánát	ožžot	sámegielalaš mánáidgárdefálaldagaid ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	mánáidgárddis	mánát	árrat movttiidahttojuvvojit geavahit sámegiela ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	buot	oahppit	guđet	dan	háliidit, besset oahppat sámegiela ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	oahpahusas	lea	vejolaš	dahkat erenoamáš áššiid julevsámegiela ja oarjilsámegiela oahpaheamis. ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	leat	buorit	rápmaeavttut	sámegiela oahpahallamii ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	oahpahus	sámegielas	ja	sámegillii lea buorre ¶
•	 Movttiidahttit	oahppiid	joatkit	sámegielain nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	eanet	ja	buoret	oahpponeavvut leat oahpahusas sámegielas ja sámegillii ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	eanet	sámegielalaččat	sáhttet váldit ovdaskuvlaoahpaheaddji oahpu ja oahpaheaddji oahpu ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	mánáidgárddiid	ja	skuvllaid oahpaheaddjit	ožžot	lasseoahpu	ja	joatkkaoahpu sámegielas ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	mánáide,	nuoraide	ja	rávesolsámegiela ¶
•	 Buoridit	rávesolbmuide	fálaldagaid	oahppat davvisámegiela, julevsámegieal ja oarjilsámegiela ¶
•	 Lágidit	nu,	ahte	bearrašatge	sáhttet	oahpahallat davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela. ¶
Sámi mánáidgárdefálaldagat ¶
Gielddaid geatnegasvuohta sihkkarastit sámi  mánáide dakkár mánáidgárdefálaldaga mainna sin  giella ja sin kultuvra nanusmuvvá, boahtá čielgasit  ovdan mánáidgárdelága paragráfas 8: “Gieldda  ovddasvástádus lea atnit fuola das, ahte sámi guovlluin sámi mánáid vástesaš mánáidgárdefálaldaga  vuođus leat sámi giella ja kultuvra. Eará gielddain  galget dilálašvuođat láhččojuvvot nu, ahte sámi  mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela  ja kultuvrra.” Mánáidgárdelága § 2 deattuha ahte ¶
27 mánáidgárdi galgá vuhtii váldit sámi mánáid giela ja  kultuvrra: “Sámi mánáidgárddiide lea dakkár eaktu,  ahte dain galget leat bargit guđet dovdet sámi giela  ja kultuvrra.” ¶
Odne leat iešguđetlágan sámi mánáidgárddit. Máŋga  mánáidgárddi geavahit sámegiela beaivválaš giellan.  Eará mánáidgárddiin leat sihke sámegiella ja dárogiella gulahallangielat, ja nuppiin fas dušše dárogiella. Máŋgga dáža mánáidgárddis leat sierranas sámi  ossodagat. Bearašmánáidgárdditge leat, main lea  sámi ossodat/ruoktu. Dat, go ovttat mánáidgárddi  mánáin lea erohus sámegiellamáhtus, lea stuorra  hástalus go áigumuš lea nannet sámegiela. ¶
Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána  cealká ahte “(..) sámi mánát dárbbašit doarjuma vai  nagadit seailluhit ja ovddidit gielaset ja kultuvrraset  beroškeahttá das gos sii orrot riikkas.” ¶
Sámediggi juolluda ruđaid Máhttodepartemeantta bušeahtas doarjjan sámi mánáidgárddiide,  pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmái, giellaoahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja rávvendoaimmaide mat leat sámi mánáidgárddiin ja  mánáidgárddiin main leat sámi mánát. Sámediggi  bargá ovttasráđiid fylkkamánniiguin mánáidgárdesuorggis. Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána  sámi mánáidgárddiid várás áigodahkii 2008-2011.  Sámedikki ulbmil lea oaččuhit sámi mánáidgárddiide dakkár jođiheami, mas sámi giella ja kultuvra  leat guovddážis. Sámediggi danne áigu dán plánaáigodaga vuoruhit sámegiela, mánáid vuoigatvuođaid,  guđege oasálaččaid ovttasbarggu, máhttobuorideami ja fierpmádathuksema, pedagogalaš ávdnasiid, rekruhttema ja diehtojuohkima ja rávvema.  Sámediggi áigu dán áigodaga árvvoštallat sámi  mánáidgárddiid doarjagiid. ¶
Fylkkamánni bidjá johtui mánáidgárdepolitihka  stáhtalaš doarjagiid hálddašemiinis, mánáidgárdelága geatnegasvuođaiguin ja gielddaid rávvemiin.  Fylkkamánni oktii heiveha ja bidjá johtui ovddidanbargguid gielddain ja mánáidgárddiin, ja lágida  ovttasráđiid Sámedikkiin sámi mánáidgárdekonfe-  ránssaid. Fylkkamánni juohká dieđuid  vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra, ee. daid  mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid  várás. ¶
MÁRKOMÁNÁK SÁMI MÁNÁIDGÁRDI lea  bođolaš mánáidgárdi Skániin Lulli-Romssas.  Mánáidgárddi jođiha Várdobáiki sámi  guovddáš. Mánáidgárddis leat 18 ollesbeaisaji ja 3,2 bissovaš virggi. Mánáidgárdi  addá fálaldagaid mánáide Evenášši, Skániid  ja Dielddanuori suohkaniin. Hárvves mánás  lea sámegiella ruovttugiellan. Muhtun mánát  gullet sámegiela bearašlahtuin, omd. áhkus  dahje ádjás.  Dárbu livččii eanet sámegielalaš  bargiide, vai sámegiella gullošii beaivválaččat.  Prošeaktabargi, guhte lea barggus golbma  beaivvi vahkus, lea čalmmustahttán  njálmmálaš sámegiela lávlumiin ja duhkoraddamiin, sierranas fáttáiguin, nugo  gárdumiin ja guollebivdduin, ja eará fáttáiguin main sámi giella ja kultuvra leat  leamaš váldofáttát. Spealutge leat leamaš  anus, main lea bálkkašanvuogádagat. Mánát  leat leamaš mielde sámegielalaš birrasis ja  eará birrasiin, main deattuhit sámásteami.  Mánáidgárddiid bargit leat oaidnán stuorra  ovdáneami. Prošeavtta oktavuođas leat  maid deattuhan sierrapedagogalaš máhtu  bargiid guovttegielalašvuođa birra. ¶
Sámediggi ruhtadii dán golmmajahkásaš  prošeavtta guhkesáiggi áŋgiruššama oassin.  Ulbmil lea ahte mánát galget sáhttit oažžut  sámegiela oahpahusa vuosttasgiellan go sii  álget skuvlii. Dál prošeaktaáigodaga maŋŋá  lea mánáidgárdi álggahan prošeavtta ”Oahpat munnje sámegiela ovdalgo skuvla álgá”. ¶
Máhttodepartemeanttas lea bajimuš ovddasástádus  mánáidgárdesuorggis válljodaga buorideamis, ja  dan stivremis ja ruhtadeamis. Departemeanta juolluda ruđaid Sámediggái kapihttalis 231, poasttas  50. Departemeanta bargá ovttas Sámedikkiin daid  ráđđehusa doaibmabijuid čuovvoleamis mat leat  ráđđehusa strategiijain mat galget buoridit máhtu ja  rekruhttema mánáidgárdesuorgái. ¶
Doaibmabidju 1. Diehtojuohkin mánáidgárdefálalmánáid várás ¶
Diehtojuohkin vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra  sámi mánáid várás: Buoret dieđut berrejit addojuvvot daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat  sámi mánáid várás, sihke daid mánáid várás guđet  leat sámi mánáidgárddiin, ja daid várás guđet leat  dáža mánáidgárddiin. Máhttodepartemeanta galgá  ovttasráđiid Sámedikkiin juohkit dieđuid vánhemiidda, gielddaide ja mánáidgárdeeaiggádiidda sámi  mánáid vuoigatvuođaid birra, ja dange birra makkár  fálaldagat ja doarjjaortnegat leat odne. ¶
Diehtojuohkin gielddaide: Sámediggi áigu ráhkadit  láidestusgihppaga sámi mánáidgárddiid vástesaš  sierra doarjagiid birra, ja das galget maid leat dieđut  das makkár doarjagat leat dárogielalaš mánáide  guđet leat sámi mánáidgárddiin. Departemeanta  galgá juohkit gihppaga. ¶
Departemeanttas, fylkkamánniin ja Sámedikkis  lea oktasaš ovddasvástádus ávžžuhit gielddaid ja  mánáidgárdeeaiggádiid ásahit mánáidgárdefálaldagaid sámi mánáide. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta ja Sámediggi Áigodat: 2009 ¶
Doaibmabidju 2. Máhttobuorideapmi mii čalmmustahttá giela ¶
Stuorra hástalus lea gávdnat sámegielalaš  mánáidgárdebargiid. Máhttodepartemeanta lea  ráhkadan sierra Strategiija mo gávdnat ovdaskuvGiella hukse šaldiid deattuha dárbbašlažžan ahte  sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat  sámi mánát, leat bargit guđet dovdet sámi giela ja  kultuvrra. Máhttodepartemeanta áigu álššaleappot  geahččalit gávdnat eanet ovdaskuvlaoahpaheaddjiid  mánáidgárddiide, daid mielde maid sámegielalaš  ovdaskuvlaoahpaheaddjiid, gč. doaibmabijuid mat  leat St.dieđáhusas nr. 23. ¶
Máhttodepartemeanta lea álggahan sierra máhttostrategiija, ja dan namma lea Máhttu mánáidgárddis – strategiija mo buoridit máhtu mánáidgárdesuorggis 2007-2010 . Giellabiras ja giellamovttiidahttin lea okta  njealji vuoruhuvvon suorggis mat leat strategiijas.   Deattuhuvvon lea ahte “sámi mánát fertejit oažžut  veahki seailluhit gielaset” . Máhttodepartemeanta  lea ángiruššanáigodahkii 2007-2010 várren ruđaid  máhttobuoridandoaibmabijuide. Mánáidgárdeeaiggát sáhttá ohcat stáhtalaš máhttobuoridanruđaid  gielddaid bokte. Dehálaš lea ahte gielddat ja  bođolaš mánáidgárdeeaiggádat movttiidahttet sámi  mánáidgárddiid ja mánáidgárddiid máin leat sámi  mánát, ohcat dakkár ruđaid. ¶
Máhttodepartemeanta áigu bidjat ruđaid daid  bargiid giellamáhtu buorideapmái, guđet leat sámi  mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi  mánát. Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čilget doaibmabijuid dárkileappot. ¶
Vai sámi mánáidgárddit sáhttet addit buori giellaoahpu, de lea eaktu ahte mánáidgárdebargit  máhttet sámegiela ja geavahit dan viššalit. Dehálaš  lea ahte mánáidgárdeeaiggát addá bargiidasas  vejolašvuođa oahppat sámegiela. Giella lea kulturcaggi ja áibbas guovdilis reaidu sámi árvvuid ja máhtuid seailluheamis. Mánáidgárdeeaiggádat fertejit  aktiivvalaččat geahččalit háhkat sámegielalaš bargiid go almmuhit mánáidgárdevirggiid. Erenoamáš  dehálaš lea ahte bargiin leat buorit dieđut ja  buorre máhttu sierranas árbevirolaš doaimmaid  birra, ja ahte sáhttet oahpahit nuorabuidda sániid  ja doahpagiid mat leat lunddolaččat dihtolágan  dilálašvuođaide. Jos bargiin lea váillálaš máhttu, ¶
29 de mánáidgárdi berre árvvoštallat geavahit olggobealde máhtolaš olbmuid. Dárbu lea maid ahte  mánáidgárdi lea diđolaš sámegiela ealáskahttimis,  ja ahte das lea čielga ulbmil dasa, mo áigu bargat  sámegiela ealáskahttimiin. Vuogit mat váldojuvvojit atnui, sorjájit ee. báikkálaš dilálašvuođain ja  guovllu gielladilis. Dárbu lea ahte mánáidgárddit  jeavddalaččat árvvoštallet iežaset vugiid oahpahit  sámegiela. Mánáidgárddit berrejit oidnosii buktit  sámegiela, sihke iežaset dokumeanttaiguin ja galbbaiguin ¶
Guovttegielalašvuođas lea sáhka das, ahte  olmmoš hálddaša guokte giela seamma bures.  Guovttegielalaš mánáidgárddiin/ossodagain, main  lea sihke sámegiella ja dárogiella, bargit fertejit geavahit arvat strategiijaid, vugiid ja vuođđojurdagiid,  vai mánáin ovdána guovttegielalašvuođa  diđolašvuohta, ja amaset álo garvit sámegiela  gulahallangiellan go leat dárogielalaš olmmoš dahje  dáro-sámegielalaš olmmoš das. ¶
Sámegiela oahpaheami várás sámi mánáidgárddiin  ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, lea dárbu  bargat ovddidemiin ja ráhkadit ovddidanmálliid. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta, ovttasráđiid Sámedikkiin ja áššeguovdilis fylkkamánniiguin. Áigodat: 2009-2010 ¶
Doaibmabidju 3. Pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmi ¶
Dakkár pedagogalaš ávdnasat váilot mat heivešedje  sámi mánáide ja mánáidgárddiide, ja mat livčče  ávkin mánáidgárddi giellabargui. Mánáidgárddi  sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána čuovvoleapmin  Máhttodepartemeanta lea ráhkadan iešguđetlágan  fáddágihppagiid; ja daid gaskkas lea maid fáddágihpa sámi kultuvrra birra mánáidgárddis. Gihppagat  leat juogaduvvon riikka buot mánáidgárddiide. ¶
Jagi 2009 galgá ráhkaduvvot gihpa giellabirrasa ja  giellamovttiidahttima birra. Gihpa galgá jorgaluvvot sámegillii. Máhttodepartemeanta áigu maid  jorgalahttit mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid  rápmaplána julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Lassin  departemeanta áigu ráhkadahttit jietnafiilla davvisámegillii jorgaluvvon rápmaplánas. Departemeanta áigu maid árvvoštallat nu dahkat maid julevsámegiela ja oarjilsámegiela várás. ¶
Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodepartemeanttain válmmašteamen láidestusgihppaga mii čujuha  man guvlui mánáidgárddiid sisdoallu galgá doalvut  sámegiela ja sámi kultuvrra. ¶
Stuorra mearkkašupmi lea das go mánáidgárdi ja  skuvla barget ovttasráđiid vai sámi mánát sáhttet  vásihit bissovašvuođa giellaovdáneamis. Máhttodepartemeanta áigu jorgalahttit davvisámegillii  láidestusgihppaga .  Dasto  árvvoštallojuvvo galgágo dat jorgalahttojuvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Láidestusgihpa šaddá  leat dehálaš reaidu bargui mii galgá sihkkarastit ahte  sámi mánát ja sin vánhemat vásihit buori sirdáseami  dan guovtti ásahusa gaskka. ¶
Máhttodepartemeanta galgá ráhkadit láidestusávdnasiid giellamovttiidahttima birra vánhemiid várás  geain leat mánát kontántadoarjaga agis. Departemeanta áigu jorgalahttit ávdnasiid davvisámegillii.  Dasto árvvoštallojuvvo galgágo jorgaluvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii. ¶
Mánáidgárddiide, mánáidgárdeeaiggádiidda ja gildii  mánáidgárdeeiseváldin lea dehálaš oažžut dieđuid  mat sáhttet álššaiduhttit ja movttiidahttit bargat  gielain mánáidgárddis vai mánáid giellamáhttu  buorrána. Máhttodepartemeanta áigu lágidit nu,  ahte buriid giellaovddideaddji doaibmabijuid  (maiddái sierranas giellalávgoprošeavttaid) dieđut  ja vásáhusat biddjojuvvojit departemeantta iežas  neahttasiidduide, ođasreiven ja eará heivvolaš  kanálaid bokte, vai dat dieđut ollet gielddaide ja  mánáidgárddiide. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009 ja 2010 ¶
Vuođđooahppofálaldat sámegielas ja sámegillii ¶
Máhttodepartemeanta galgá fuolahit ahte lágat ja vuođđooahppofálaldaga čađaheapmi  bissu álbmotrievttálaš rámaid siskkobealde, ja  aktiivvalaččat gozihit láhkageavaheamis daid  juridihkalaš ja politihkalaš geatnegasvuođaid  maid Norga lea váldán badjelasas dohkkehettiinis  ILO-soahpamuša nr. 169 ja ON-julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra. ¶
Oahpahusláhka dat mearrida vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpahusa. Oahpahuslága § 6-2 earuha  vuođđoskuvladásis surggiid mat gullet sámegiela  hálddašanguovllu siskkobeallái, ja surggiid mat  gullet olggobeallái. Hálddašanguovllu siskkobealde  buohkain guđet leat vuođđoskuvlaagis, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.  Juohke gielddas mii lea sámelága hálddašanguovllu  olggobealde, fertejit leat unnimusat logi oahppi  guđet háliidit oažžut oahpahusa sámegielas ja  sámegillii , ovdalgo sis lea vuoigatvuohta oažžut  dakkár oahpahusa, eaige sin joavkkus galgga  leat unnit go guhtta oahppi. Dain guovlluin mat  leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde,  vuođđoskuvlla ahkásaš sámiin lea vuoigatvuohta  oažžut oahpahusa sámegielas. Dain dáhpáhusain  main ii leat vejolaš addit oahpahusa skuvlalanjas oahpaheaddji bokte, lágat rahpet vejolažžan  ”molssaeavttot oahpahanvugiid geavahit”. Geavadis  dat mearkkaša omd. gáiddosoahpahusa. ¶
Oahpahuslága paragráfas 6-3 leat mearrádusat sámi  joatkkaoahpahusa birra. Das celkojuvvo ahte ”sámiin guđet leat joatkkaoahpahusas, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas”. Dain dáhpáhusain  main ii leat vejolaš dan oahppái fállat skuvlaoahpahussan, de lea vejolaš geavahit ee. gáiddosoahpahusa. Lassin dasa mearrádus cealká ahte ”dihto skuvllat galget fállat oahpahusa sámegielas dahje sámegillii, dahje erenoamáš sámefágain mat joatkkaoahpahusas gullet dihto kurssaide dahje dihto joavkkuide. Fylkkasuohkan sáhttá muđuidge fállat dakkár oahpahusa” . ¶
Ovddasvástádus sámegiela oahpahusas lea juhkkojuvvon máŋgga eiseváldái: ¶
– Sámegiela bálddalas oahppoplánaid, ráhkadit bagadallamiid dábálaš fágaide, viežžat  bearráigeahču raporttaid, hálddašit Sámedikki  juolludemiid oahpahussii sámegielas ja sámegillii, ja ovddideaddji doaibmabijuide mat leat  stáhtabušeahta olis, ja válmmaštit guovdilis  eksámeniid sámegielas vuosttasgiellan ja nubbegiellan. Ollu dán barggus čađahuvvo ovttasráđiid  Sámedikkiin. ¶
Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplánaid  vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlla oahpahussii, ja  oahppoplánaid joatkkaoahpahusa erenoamáš sámi  fágaide, ja Sámediggi ráhkada maid láhkaásahusaid riikkalaš oahppoplánaid sisdollui § 2-3 ja § 3-4  vuođul, main leat gohččosat das, ahte galgá oahpahuvvot sámi álbmotjoavkku, giela, kultuvrra ja servodateallima birra, gč. oahpahuslága § 6-4. Sámediggi  čađaha suorggis iežas vuoruhusaid, ja ráhkada  ja álggaha doaibmabijuid iežas politihka mielde.  Sámediggi lea ovttadássásaš ráđđádallanoasálaš  stáhtalaš eiseválddiiguin, ja goappašat bealit leat  geatnegasat gávdnat ovttamielalaš čovdosiid. ¶
Oahppit geain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut  oahpahusa sámegielas, sáhttet vuođđoskuvla- ja  joatkkaskuvlaoahpahusas válljet čuovvovaš njeallje  kombinašuvnna dárogiela ja sámegiela oahppoplánain: ¶
Dat oahppit geain sámegiella lea vuosttasgiella  dahje nubbegiella, eai leat geatnegasat válljet  vierisgiela/gielalaš čiekŋudeami vuođđoskuvllas ja  vierisgiela joatkkaskuvlla oahpahusas, muhto sis lea  vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa jos sihtet  dan. Skuvlaeaiggát sáhttá maid fállat oahpahusa  sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde. Oahppit  guđet ožžot oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde, besset oahpahusas ja árvvoštallamis  dárogielas oalgegiellan. ¶
Dárogiela ja sámegiela oahpahusa ferte geahčadit  ovttas dainnago dárogiellafága “addá” diimmuid  sámegiellafágii. Fágain sámegiella ja dárogiella leat  ollu oktasaš oasit, ja danne lea dehálaš ahte lea lagaš  ovttasbargu dán guovtti fága gaskkas, gč. ulbmiliid  mat leat oahppoplánas ja ulbmiliid mat leat oahppoplánas “dárogiella oahppiide geain sámegiella lea vuosttasgiella” . ¶
Skuvllaide ja skuvlaeaiggádiidda lea stuorra hástalus  plánet ja organiseret oahpahusa dárogielas ja sámegielas, erenoamážit skuvllain mat leat sámegiela  hálddašanguovllu olggobealde. Dat áššit galget  čađahuvvot mearriduvvon diibmologuin ja mearriduvvon oahppoplánaid vuođul, ja seammás galget  oahppiid vuoigatvuođat oažžut heivehuvvon oahpahusa váldojuvvot vuhtii, gč. oahpahuslága § 1-3. ¶
Sámegiela oahpahusa plánen ja heiveheapmi lea  hástaleaddji oahpaheaddjiide. Juohke ahkedásis sáhttet leat oahppit guđet hállet sámegiela  njuovžilit, oahppit guđet máhttet veahá sámegiela  hállat ja oahppit guđet eai máhte maidege, muhto  háliidit oahpahusa sámegielas. Oahpahus galgá  heivehuvvot buohkaide. ¶
maid Sámi statistihka fágalaš  guorahallanjoavku lea ráhkadan, muitaluvvo ahte  sámegiela oahppiid lohku lea njiedjan nubbegiel-  lafágas ja ahte livččii sivva divaštallat erenoamážit  nubbegiellafága eavttuid. Dakkár divaštallamis lea  dárbu geahčadit oahppiid ollislaš bargonoađi ja  skuvlla ja oahpaheaddjiid eavttuid heivehit oahpahusa daidda oahppiide. Eavttut maid lea dárbu  divaštallat ja árvvoštallat, leat ee. ¶
Ortnega berrejit árvvoštallat. Dárbu livččii geahčadit  mo oahppoplána ja diibmologut dárogielas doibmet. Bohtosiid vuođul berre boahtteáigásaš heiveheapmi árvvoštallojuvvot. ¶
Gielddat ja fylkkagielddat ožžot jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjaga sámegiela oahpahussii ,  namalassii sámegillii vuosttasgiellan ja nubbegiellan.  Doarjjaruđat galget veahkehit ruhtadit sámegiela  oahpahusa vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla sámi  mánáide. Doarjjaruđat galget dasto veahkehit  buoridit oahpaheaddjiid máhtu sámegielas ja sámi  kultuvrras. Gielddain ja fylkkagielddain lea geatnegasvuohta addit oahpahusa sámegielas daidda  oahppiide geain oahpahuslága mielde lea vuoigat ¶
1.  Oahppoplána  sámegielas  vuosttasgiellan  – sámegiella 1 ¶
Oahppoplána  dárogielas  daidda oahppiide geain  lea sámegiella  vuosttasgiellan ¶
Oahppiin lea  vuoigatvuohta beassat  oahpahusas ja  árvvoštallamis  dárogielas  oalgegiellan ¶
2. Oahppoplána  sámegielas  vuosttasgiellan  – sámegiella 1 ¶
Oahppoplána  dárogielas  (riikkalaš) ¶
Guokte  vuosttasgiela.  Oahppiin lea  vuoigatvuohta beassat  oahpahusas ja  árvvoštallamis  dárogielas  oalgegiellan ¶
Oahppoplána  dárogielas  (riikkalaš) ¶
Oahppiin lea  vuoigatvuohta beassat  oahpahusas ja  árvvoštallamis  dárogielas  oalgegiellan ¶
Oahppoplána  dárogielas  (riikkalaš) ¶
Oahppiin lea  vuoigatvuohta beassat  oahpahusas ja  árvvoštallamis  dárogielas  oalgegiellan ¶
32 vuohta oažžut oahpahusa sámegielas. Oahpahus-  direktoráhta lea geigen doarjjaortnega  árvvoštallama departementii jagi 2008. Máhttodepartemeanta háliida ahte dat galgá čuovvoluvvot  sierra dan dáfus ahte das árvvoštallojuvvo  boađusjuksan, ja ahte dat buohtastahttojuvvo  suomagiela doarjjaortnegiin. Departemeanta lea  guhkebuš áiggi vuohttán duhtameahttunvuođa  doarjaga sturrodahkii. Máhttodepartemeanta áigu dan váldit árvvoštallamii jahkásaš  bušeahttaproseassaid oktavuođas. Dárbu lea  deattastit ahte oahppiid vuoigatvuođat bissot  beroškeahttá doarjagiid sturrodagain, ja ahte  gielddat fertejit bargat dan badjelii ahte addojuvvo  dakkár fálaldat mas lea buorre válljodat, nu ahte  oahpahusa ulbmilat ollašuvvet. ¶
Doaibmabidju 4. Kártet mo oahppit árvvoštallet sámegiela oahpahusa ¶
Nugo čujuhuvvo St.dieđáhusas nr. 28 (2007-2008)  Sámepolitihkka, de máŋgga suorggis váilot dieđut  das mii duođaid dáhpáhuvvá skuvlla árgabeaivvis. Earret eará oaidnit ahte daid oahppiid ollislaš  lohku guđet válljejit sámegiela fágan, lea njiedjan  veahá maŋŋágo Máhttolokten álggahuvvui, ja sin  lohku guđet válljejit sámegiela rievddalda fylkkain.  Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun  dihtii buoret duogášdieđuid das, man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid  beassat oahppat sámegiela, ja das mo oahppit ieža  árvvoštallet oahpahusa. Ulbmil lea ee. oažžut buoret  vuođu mas čađahit vejolaš nuppástusaid sámegiela  oahpahusas, vai dat buorebut duhtada oahppiid  oahpahusdárbbuid. ¶
Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta Áigodat: 2009 ¶
Doaibmabidju 5. Oahppoplánaid láidestusat ¶
Láidestusat galget hábmejuvvot nu ahte dat buktet  oidnosii mo lea vejolaš čađahit bures heivehuvvon  oahpahusa. Fágaid oahppoplánaid láidestus ii  galgga gokčat olles oahppoplána, muhto čájehit  ovdamearkkaiguin mo oahpahusa lea vejolaš  plánet ja čađahit, ja vel mo oahppiid lea vejolaš  árvvoštallat guđege dásis. Láidestusat berrejit addit  čielga ovdamearkkaid das mo máhttoulbmiliidda  lea vejolaš bidjat čielga sisdoalu buot dásiin, ja  ovdamearkkaid  buot dásiid gaskasaš ovdánemiin. ¶
LK06-S vástesaš láidestusat hábmejuvvojit seamma  láhkai go LK06 vástesaš láidestusat, namalassii ahte  dain leat rávvagat doaibmamuščállosiin maid Máhttodepartemeanta lea sádden Oahpahusdirektoráhtii. ¶
Láidestus galgá leat veahkki sámegiela ja dárogiela  oahpahusa organiseremii, nu ahte oahppit ožžot  dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid mielde. Vuoruhuvvot berrejit láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja  sámegillii nubbegiellan. Oahpahusdirektoráhtas lea  ovddasvástádus ráhkadit láidestusaid ovttasráđiid  Sámedikkiin. ¶
Áigumuš lea ahte láidestusat sámegillii vuosttasgielridit Sámediggi ja Oahpahusdirektoráhta ovttasráđiid. ¶
Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta ovttas SáÁigodat: 2010-2012 ¶
Doaibmabidju 6. Bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit oahppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ¶
Oahpahusdirektoráhta ja fylkkamánnit gozihit gielddaid geatnegasvuođaid ja oahppiid vuoigatvuođaid  oahpahuslága mielde. Dat maid guoská oahpahussii  sámegielas ja sámegillii. Máhttodepartemeanta lea  dáhtton Oahpahusdirektoráhta jagi 2009 čađahit  bearráigeahču das mo gielddat ja fylkkagielddat  čuovvolit daid vuoigatvuođaid mat sámi oahppiin  leat oahpahuslága mielde, maiddái makkár oahppo ¶
33 neavvut leat oahppiide. Sámediggi galgá váldojuvvot mielde bearráigehččui. ¶
Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta/fylkkamánnit Áigodat: 2009-2014 ¶
Doaibmabidju 7. Gáiddosoahpahusa fierpmádat ¶
Ollu gielddat barget ovttasráđiid sámegiela oahpaheamis gáiddosoahpahanneavvuiguin. Fylkkamánniid bargu daid oahpaheaddjiid fierpmádagain,  guđet doaimmahit gáiddosoahpahusa, berre  buoriduvvot, ja guvllolaš čoahkkaneamit berrejit  ovttasráđiid allaskuvllaiguin lágiduvvot oahpaheaddjiid várás. Daid oahpaheaddjiid várás guđet  doaimmahit gáiddosoahpaheami sámegielas, galgá  vuođđuduvvot fierpmádat. Oahpahusdirektoráhta  oažžu doaibman heivehit dakkár fierpmádaga. ¶
Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta/FylkesmánÁigodat: 2009-2010 ¶
Doaibmabidju 8. Ovttasbargu Ruoŧain sámegiela oahpahusas ¶
Čakčat 2005 ja giđđat 2006 ledje oktavuođat   ruoŧŧilaš ja norgalaš departemeanttain main lea  ovddasvástádus sámegiela oahpahusas, ja sii galge  divaštallat oarjilsámegiela vuođđooahpahusa  rádjaguovlluin. Sámi mánáin Ruoŧas eai leat dakkár  vuoigatvuođat go sámi mánáin Norggas. Oahppit  ožžot fálaldaga oahpahallat sámegiela eatnigiellan,  muhto eai leat ráhkaduvvon sierra oahppoplánat  sámi oahppiid várás. Čoahkkimiin ee. árvaluvvui ahte  guktot riikkat galget iskat makkár vejolašvuođat ja  hehttehusat leat lágain dasa mii guoská ovttasbargui  vuođđoskuvlaoahpahusas riikkarájáid rastá. Čielggas  lea dattetge ahte dás lea jurisdikšuvdnaváttisvuohta  masa ii leat álki gávdnat buori čovdosa. Dat guoská  ee. dasa goappá riikkas galgá leat váldi riikkarájá  rasttideaddji geavatlaš oahpahusas, go muhtun  dáhpáhusainhan lea sierramielalašvuohta oahpahusfálaldaga sisdoalus ja/dahje fálaldagaid ruhtadeamis. Dát hástalusat leat boahtán ovdan ođđa  sámekonvenšuvnna bargguid mielde. ¶
Dehálaš lea sáhttit bargat ovttas riikkarájáid rastá,  erenoamážit das mii guoská oarjilsámegiela ja  julevsámegiela oahpahussii ja ovddideapmái. Máhttodepartemeanta áigu dattetge váldit oktavuođa  Ruŧŧii vai fas sáhttet divaštallat makkár vejolašvuođat  leat gávdnat čovdosiid maiguin oahppit ávkašuvvet  guktuid riikkain. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009 ¶
Doaibmabidju 9. Ovttasbargu Suomain sámegiela oahpahusas ¶
Ovttasbargu Suomain lea eanaš leamaš Sirpmá  ja Ohcejoga skuvllain, main lea leamaš oktasaš  oahpahus guktii vahkus. Ulbmil lea joatkit ovttasbarggu. Lassin berre gáiddos oahpahusa plána  čuovvoleapmái láhččojuvvot buoret vejolašvuođat  bargat ovttas riikkarájáid rástá buot golmma sámegielas. ¶
Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta/Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkamánnit Áigodat: 2009 ¶
Sámi oahpponeavvut ¶
Daid ekonomalaš rámaid siskkobealde mat leat  stáhtabušeahtas sámi oahpponeavvuide, Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit ja vuoruhit rámaid  siskkobealde. ¶
Ain váilot ollu oahpponeavvut oarjilsámegielas,  julevsámegielas ja davvisámegielas mat livčče  ráhkaduvvon Máhttoloktemii – Sámegilli. Okta  hástalus lea gávdnat doarvái oahppogirječálliid almmá “vieččakeahttá menddo ollu” fágabargiid skuvllain. Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas 2009-2012 leat vuoruhuvvon oahpponeavvut  oarjilsámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii  árvalusaid mielde mat leat boahtán guđege giela ¶
34 guovllu mánáidgárddiin ja skuvllain. Vai lea sihkkar  ahte oahpponeavvut jovdet guđege oahppái, de  strategiijain lea maiddái dat jurdda ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá. Sámediggi lea álggahan  ovddasmanni prošeavtta Divttasvuona suohkanii, ja  ulbmil lea ovddidit Áiluovtta skuvlla julevsámegiela  oahpponeavvuid ráhkadeami resursaskuvlan. Dán  ovddasmanni prošeavtta vásáhusat šaddet váldojuvvot vuhtii maiddái resursaskuvllaid ráhkadeapmái  máiddái oarjilsámi ja davvisámi guovlluide. ¶
Doaibmabidju 10. Sámegielalaš oahpponeavvut – daid buvttadeapmi, fuolaheapmi geavaheaddjiide ja jorgaleapmi ¶
Máŋgga oktavuođas leat čalmmustahttán sámegiela oahpponeavvuid váilivuođa. Máhttodepartemeantta gohččuma mielde Oahpahusdirektoráhta  lea ovttasráđiid Finnmárkku fylkkamánniin čađahan  kártema das makkár oahpponeavvut dál leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, maid  lea vejolaš geavahit Máhttoloktema  - Sámegiela oktavuođas, ja kártema dasge makkár oahpponeavvut váilot guđege fágii/fáddái ja dássái. Kárten  čájeha ahte ain dárbbašuvvojit ollu sámegiela oahpponeavvut mat heivejit Máhttoloktemii – Sámegillii . ¶
Giđđat jagi 2009 vuođđuduvvo oktasaš bargojoavku  man bargun šaddá buktit árvalusaid dakkár doaibmabijuide mat beavttálmahttet sámi oahpponeavvuid buvttadeami. Ovddasvástádus: Sámediggi/Oahpahusdirektoráhta Áigodat: Joavku vuođđuduvvo giđđat 2009 ¶
Doaibmabidju 11. Sámegiela oahpahusa vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa diehtojuohkindoaibmabijut ¶
Ráhkaduvvon/heivehuvvot galget buoret dieđut  vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra mat  gullet sámegiela oahpahussii, ja sámegiela oahpponeavvuid birra. Dát dieđut galget leat fylkkagielddaide, gielddaide ja vánhemiidda ja oahppiide.  Dieđuin galgá deattuhuvvot ahte skuvlaeaiggát  válddedettiin oahppiid skuvlii galgá váldit čielgasa  das, galgágo oahppái sámegiela oahpahus. Dát  gusto sihke oahppi skuvliiálgimii, skuvlamolsumii ja  go son sirdá ođđa oahpahusdássái. Dakkár diehtojuohkin guoská maid rávesolbmuid oahpahussii. ¶
RØROS-SÁMI GUOVLLUS leat ožžon áigái  lagaš ovttasbarggu daid ásahusaid gaskkas, main lea ovddasvástádus fállat sámegiela oahpahusa, ja dat lea váikkuhan nu,  ahte sámegiela vuođđooahpahusas eai  báljo heaitte šat oahppit. Ovttasráđiid  skuvllaiguin Aajege sámi giella- ja  máhttoguovddáš áimmahuššá sámi oahppi  miehtá vuođđoskuvlla oahpahusa, ja dat  doarju oahppi go son sirdá mánáidgárddis vuođđoskuvlii, ja viidáseappot  vuođđoskuvllas joatkkaskuvlii. Skuvllat, vánhemat ja oahppit ožžot rávvagiid, bagadusa  ja dieđuid vuoigatvuođaid, oahppofálaldagaid, giellaválljema, fága diibmojuogu ja  diibmoplánema birra. ¶
SVÁHKENA GIELLAMOVTTIIDAHTTINPROŠEAKTA Jagi 2001 Sámediggi álggahii 5-jahkásaš  giellamovttiidahttinprošeavtta Sváhkena  bajásšaddanguovddážii Engerdálii.  Giellamovttiidahttinprošeakta lei  mánáidgárddis orgainiserejuvvon dan  jurdaga vuođul ahte mánát galget oahppat oarjilsámegiela dan giela lunddolaš ja  beaivválaš geavaheamis. Mánáidskuvllas  mánát besse oahppat oarjilsámegiela, dasto  ožžo oahpahusa oarjilsámegillii arvat fágain.  Go prošeakta nogai, de mánát sáhtte áddet  dábálaš oarjilsámegiela. Sii maid sáhtte vás ¶
Diehtojuohkin berre ráhkaduvvot nu ahte heive  nehttii, ja diehtogihpan. Dieđut galget fuolahuvvot  sámi guovlluid olggobealláige. ¶
Ovddasvásrádus: Oahpahusdirektoráhta/FylkkamánÁigodat: Borgemánnu 2009 ¶
Dakkár báikkit mat gohčoduvvojit boaittobeallin riikkalaš oktavuođain, leat dávjá sámi  guovddášguovllut ja buorit joregat main lea vejolaš  seailluhit sámegiela, kultuvrra ja servodateallima.  Vuođđo- ja joatkkaskuvllat leat Máhttoloktema  – Sámegiela geažil geatnegasat addit buori oahpahusa man vuođđun lea sámegiella, sámi kultuvra ja  sámi servodateallin. Giliskuvllain leat, go leat lahka  ealli sámi servodagaid ja árbevirolaš ealáhusaid,  buot vejolašvuođat duođaid fállat dakkár buori  oahpahusa. Oahpahus ja bajásšaddan sámegielalaš  birrasis addet guđege oahppái buriid vejolašvuođaid  ovdánit sámegielas nu ahte dat šaddá lunddolaš  geavahusgiellan. Resursaolbmuidge lea álkit geavahit oahpahussii go skuvla lea sámi báikegottis. ¶
Jos giliskuvllat heaittihuvvojit, jogo davvisámi,  julevsámi dahje oarjilsámi guovllus, de dakkár heaittiheamit sáhttet funet čuohcit sámi servodagaid  giellaovdáneapmái ja nu maiddái oppa sámi servodahkiige. Giliskuvllaid heaittiheapmi sáhttá dagahit  dan ahte olbmot fárrejit eret sámi gilážiin. Dainna  lágiin áitojuvvojit unna sámegielalaš servodagažat  mat leat dehálaččat sámegiela seailumii. Eretfárremat sáhttet dagahit dan ahte bajásšaddi buolva  massá lagašvuođa báikkálaš servodahkii, lundui ja  árbevirolaš ealáhusaide ja daidda gullevaš terminologiijaide, ja dieđuid daid birra. ¶
Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus  almmolaš skuvlastruktuvrras. Ráđđehus ii sáhtte  mearridit mo gielddaid ja fylkkagielddaid skuvla-  struktuvra galgá leat, go dat lea gielddaid  iešstivrema oassi. Seammás gielddain ja fylkkagielddainge lea ovddasvástádus váldit vuhtii  sámiid riikkaidgaskasaš geatnegavuođaid vuđul.  Diđolašvuohta das berre mearkkašit ahte sámi  guovlluin eai galgga buoril heaittihit giliskuvllaid,  eaige oppanassiige vuđolaš guorahallamiid haga.  Dátge lea ovdamearka dakkár áššiin main Sámediggi  sámelága vuođul berre oažžut vejolašvuođa dovddahit iežas oaiviliid. Dattetge lea ovddasvástádus gielddain addit bures heivehuvvon oahpahusfálaldagaid,  maiddái sámegielasge ja/dahje sámegilliige, dain  skuvllain maidda oahppit sirdojuvvojit. Muhtun dáhpáhusain sáhttet maiddái báikkálaš dilálašvuođat lea  dakkárat, ahte stuorát skuvla sáhtášii addit buoret  fálaldaga sámegielas. Dan sáhttet buoremusat  árvvoštallat báikegottiin. ¶
Sámediggi dáhttu dán doaibmaplána oktavuođas  ahte ráđđehus galgá árvvoštallat juolludit merkejuvvon ruđaid giliskuvllaide mat oahpahit sámegiela ja/ dahje sámegillii. Ráđđehus ii ane dan gánnáhahttin,  muhto čujuha dasa ahte Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea váldán álgaga lagat ovttasbargui  Gielddaid guovddášlihtuin ja Sámedikkiin das mii  guoská gielddaid sámepolitihkkii, ja dasa gullet maid  fáddán gielddaid mearridan rápmaeavttut sámegiela  fálaldagaide. ¶
Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten ¶
Rávesolbmuid vuođđooahpahusa dáfus jurddašuvvo  eará láhkai go mánáid ja nuoraid dáfus das mii  guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas  ja sámegillii. Dábálaččat berre rávis sápmelaš guhte  dárbbaša vuođđoskuvlaoahpahusa, oažžut oahpahusa sámegielas. ¶
Sámelága § 3-8 čilge vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas. Dás lea dattetge eará áššis sáhka  go dáin vuoigatvuođain mat čuvvot oahpahuslágas,  ja dán lága mearrádusa eavttuin celkojuvvo ee. ahte «Vuoigatvuohta mearkkaša ahte juohkehaš sáhttá  gáibidit beassat čađahit dárbbašlaš rávesolbmuidkurssa sámegielas eatnigiellan rávesolbmuid oahpahusa gustojeaddji njuolggadusaid mielde» . ¶
Rávesolbmuid oahpahussii sámegielas ii leat sierra  juolludeapmi. Golut fertejit gokčojuvvot gielddaid  ja fylkkagielddaid rámaid siskkobealde, ja dakkár  fálaldagaid lágideapmi lea guđege gieldda/fylkka ¶
36 gieldda iežas ovddasvástádus. Danne lea dehálaš  ahte dat vuoruhit oahpahusruđaid njuolggadusaid  ja oahpahusdárbbuid vuođul. ¶
Sii guđet háliidit rávesolbmuidoahpahusa, fertejit  ieža dieđihit iežaset oahpahusdárbbuid. Oahpahus  lea nuvttá ja galgá čuovvut gustojeaddji oahppoplánaid. ¶
Gielddat/fylkkagielddat sáhttet addit oahppolihtuide doaibman lágidit oahpahusa jogo vuođđoskuvlla  dahje joatkkaoahpahusa dásis. Dallege oahpahus  galgá leat nuvttá oasseváldiide. Jos oahppolihtut  baicce lágidit oahpahusa vuođđoskuvlla ja/dahje  joatkkaskuvlla dásis almmá mange soahpahmuša  gielddain dahje fylkkagielddain, de gáibiduvvo  kursadivat. Dalle maid váldojuvvo kursadivat go  oahppolihtut lágidit kurssaid eará fágain ja fáttáin,  ee. sámegielas. ¶
Guokte sámi oahppolihtu leat, Sámi oahppolávdegoddi ja Mearrasámi oahppolihttu, ja sin váldoulbmil  lea bargat oahpahusa lágidemiin sámegielas ja sámi  kulturárbbis. ¶
Doaibmabidju 12. Rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma sámegielas ¶
Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat soahpan ráhkadit  ja čađahit rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma buot sámi giellaguovlluin. Rávesolbmuid  oahpahusprográmma ulbmiljoavku leat buot sámit  guđet eai máhte sámegiela ja orrot bieđgguid viiddis  guovllus. Doaibmabijut álggahuvvojit erenoamážit  dain guovlluin maidda dáruiduhttinpolithkka lea  čuohcán bahámusat. ¶
Ráves sámit ožžot oahphusfálaldaga davvisámegielas, julesámegielas dahje oarjilsámegielas. Ulbmil lea  ahte sámit galget váldit iežaset giela ruovttoluotta ja  ahte sámegiela dilli galgá buorránit go eanebut dan  hállagohtet. Buot sámi giellabirrasat galget váldojuvvot mielde dán bargui. Dat mearkkaša ahte sámi  giellaguovddážat, gielddat ja eará oasálaččat giellabirrasiin galget ovttasráđiid ja lahkalagaid bargat. ¶
Sámi allaskuvla oažžu ovddasvástádussan prošeavtta  geavatlaš čađaheami. Doaibmabiju ruhtada Sámediggi Sámi Álbmotfoandda ruđaiguin. ¶
Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: 2009-2014 ¶
SÁMEDIGGI LEA VUOĐĐUDAN alit oahpahusa  stipeandda. Ulbmil lea buoridit sámegielalaš  fágaolbmuid rekruhttema sierra fágasurggiide.  Jagi 2009 vuoruhuvvojit oahpponeavvopedagogihka alit oahppu, ovdaskuvlla ja dábálaš  oahpaheaddjioahpu studeanttat geain lea  sámegiella fágan, alit oahpahus oarjilsámegielas, julevsámegielas dahje davvisámegielas, main oarjilsámegiella ja julevsámegiella  vuoruhuvvojit ovddimussii, joatkkaoahppu  boarrásiidfuolas, ja joatkkaoahppu sámi  mánáid ja nuoraid psykososiála gillámušaid  eastadeamis ja buorideamis. Jos guđege sti-  peandaortnega rámat rasttiduvvojit ollu  dohkálaš ohcciid geažil, de várrejuvvon ruđat  juogaduvvojit dássidit ohcciide. ¶
NORDLÁNDDA FYLKKASUOHKAN áigu  movttiidahttit olbmuid oažžut buoret máhtu  sámegielas ee. sihkkarastin dihtii dohkálaš  fágaolbmuid geain lea sámegiela máhttu sierranas fidnojoavkkuin. Fylkkasuohkan juolluda  giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin dihtii  olbmuid váldit oahpahusa sámegielas. Sti-  peandda sáhttet oažžut ohccit geat lohket  sámegiela universitehta- ja allaskuvladásis,   ja ohccit geain lea sámegiela oahpahus joatkkaskuvllas. ¶
Doaibmabidju 13. Kártet eatnigielalaš analfabetismoahpahusa sámegielas ¶
Sámdiggi fállá ovttasráđiid Sámi allaskuvllain  sámegiela oahpahusa rávesolbmuide viđajahkásaš  oahpahusprográmmain. Oažžun dihtii eanet dieđuid  dárbbuid birra, de Máhttodepartemanta ovttasráđiid  Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut  sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet  eatnigielaset, muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit.  Guorahallan galgá maid kártet daid sámiid geain leat  unnán dahje váillálaš sámegiela gálggat. Viggamuš ii  leat oažžut áibbas dárkilis logu dain olbmuin guđet  gullet dáidda joavkkuide, muhto guorahallan galgá  čájehit váillálaš lohkan- ja čállindáiddu viidodaga, ja  árvvoštallat oahpahusdárbbuid. ¶
Almmuhuvvot galgá čielggadan-/dutkanbargu mii  dievas barggu ektui bistá jahkebeali rájis beannot  jagi rádjai. Sámediggi galgá bovdejuvvot searvat  dán bargui. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta/Bargo- ja searvadahttindepartemeanta/Oahpahusdirektoráhta Áigodat: Gárvvistuvvo 2010 -2011(gitta das goas guorahallan álgá) ¶
Doaibmabidju 14. Rávesolbmuid alfabehttenprošeakta Romssa fylkkas ¶
Romssa fylkkasuohkan áigu álggahit  alfabehttenprošeavtta fylkka rávesolbmuid várás.  Prošeavtta ulbmil lea ahte oasseváldit galget  movttiidahttojuvvot formaliseret iežaset sámegiela máhtu, nu ahte sii sáhttet geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Áigumuš  lea ahte Romssa fylkkas oahppoguovddážat viđa  guđa báikkis čađahit kurssaid. Prošeakta namahuvvo Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana  ovttasbargansoahpamušas. ¶
Dasto galgá vel rahppojuvvot neahttasadji  prošeavtta oasseváldiid várás, mas sii friddja sáhttet  geavahit gielaset ja gulahallat guhtet guimmiideasetguin ja prošeaktajođiheaddjiin. ¶
Ovddasvástádus: Romssa fylkkasuohkan Áigodat: 2009-2012 ¶
Alit oahpahus ja rekruhtten ¶
Dárbu lea nannet dutkama ja lohkamiid sámegielas  ja sámegillii. Sámi allaskuvla lea guovdilis ásahus  sámi dutkanmáilmmis, ja das lea ovddeš Davviriikkaid Sámi Instituhtta dutkanossodat. Romssa universitehta lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa sámi  dutkamis ja oahpahusas Norggas. Sámi dutkamaiid  guovddáš, mii lea Romssa universitehtas, bargá  nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja  oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide. Čielga prošeavttaiguin  guovddáš álggaha ja jođiha sierra dutkamiid, ja bidjá  johtui ja oktii heiveha fágaidrasttideaddji dutkan- ja  oahpahusovttasbarggu. ¶
Bodeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas, mii lea oassin dábálaš oahpaheaddji- ja  ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpahusas dahje joatkkaoahpahusfálaldahkan. Davvi-Trøndelága allaskuvla  lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa oarjilsámegielas,  mii gullá oahpaheaddjioahpahusa oktavuhtii. ¶
Sámediggi lea čujuhan dasa ahte fálaldagat fertejit  sihkkarastojuvvot dain allaskuvllain main lea sámegiella, beroškeahttá man stuoris dahje unni daid  studeanttaid lohku lea, guđet háliidit čađahit oahpu  oarjilsámegielas dahje julevsámegielas. Dáin lohkamiin eai šatta goassege leat ollu studeanttat, ja dat  mearkkaša ollu erenoamážit unnibuš sámegielaide,  ahte lea sámegielalaš máhttu. ¶
Oahpahusásahusain lea autonomiija daid oahppofálaldagaid dáfus maid dat álggahit ja dange  dáfus mo daid lágidit. Máhttodepartemeanta áigu  ovttasráđiid ásahusaiguin mat fállet oahpuid sámegielas ja sámegillii, geahčadit daid gaskasaš bargo- ja  ovddasvástádusjuogu, ja áigu oaččuhit daid ásahusaid gaskaneaset bargat lagabut ovttas, ja maiddái ovttasráđiid eará ásahusaiguin mat leat dakkár  guovlluin main olbmuin lea dárbu oahpu oažžut  sámegielas. ¶
Oahpahusásahusat sáhttet ohcat oažžut bissovaš  oahpposadjemeriid, ee. sámi ohcciide, namalassii  dihto oahpuide. Romssa universitehtas, Finnmárkku  allaskuvllas, Lillehámmera allaskuvllas ja Veterinearaallaskuvllas leat oahpposadjemearit sámi ohcciid  várás. ¶
Doaibmabidju 15. Sámi oahpaheaddjioahpahus ¶
Vai lea dárbbašlaš njuovžilvuohta, de berre Sámi  allaskuvla čovdojuvvot riikkalaš rápmaplánas mii  lea vuođđoskuvlla oahpaheaddjioahpahusa várás.  Departemeanta ulbmáda fápmudit iežas válddi Sámi  allaskuvlii das mii guoská ođđa sámi oahpaheaddjioahpu struktuvrii ja huksehussii. Dárbu leat dattetge  maid addit bajimuš riikkalaš mearrádusaid (láhkaásahusa) áiggiid guhkodagas ja váldoosiid huksehusas  (fágaid, pedagogihka, geavada jna.), mat galget  gustot maiddái sámige vuođđoskuvlla vástesaš oahpaheaddjioahpahussii. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶
Doaibmabidju 16. Kártet rekruhttenvuođu ja makkár dárbu lea sámegielalaš oahpaheaddjiide ¶
Dárbu lea álggahit doaibmabiju mii nanne  sámegielalaš oahpaheaddjiid rekruhttema. Departemeanta áigu kártet rekruhttenvuođu mii lea sámi alit  oahpahusas ja makkár dárbu lea fidnet sámegielalaš  oahpaheaddjiid. Dárbu lea maid háhkat dieđuid das  makkár oahpaheaddjidilli lea sámi skuvllain olggobealde sámi guovlluid. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶
Doaibmabidju 17. Doaibmabidju mii galgá rekruhttet oahppiid sámi oahpaheaddjioahhussii mas lea sámegiella fágan ¶
Unnán leat ohccit sámi oahpaheaddjioahpahussii, mas ohppet sámegiela ja sámegillii. Dárbu lea  liigemovttiidahttimii oaččuhan dihtii ohcciid sámi  oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella  fágan. Rekruhttendoaibmabidju berre plánejuvvot ja  čađahuvvot dain ásahusain mat fállet oahpu, ja mat  buoremusat dovdet daid birrasiid main lea lunddolaš  rekruhttet oahppiid. Departemeanta várre ruđaid  rekruhttendoaibmabidjui. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009 ¶
Doaibmabidju 18. Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi ¶
Sámi allaskuvla, Sámediggi, GG Finnmárku,  Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni  leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun dihtii  eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii. Kampánnja namma lea ”Drømmejobben/Gollevirgi”,  http://www.hifm.no/drommejobben ¶
Ovddasvástádus: Finnmárkku fylkkamánni Áigodat: ođđajagemánnu 2009 - geassemánnu 2009 ¶
Doaibmabidju 19. Oahppoloatnaosiid sihkkun ¶
Jagi 2009 álggahuvvui ortnet studeanttaid várás  guđet čađahit dihto oahpaheaddjioahpuid, ee.  masterprográmma oahpaheaddjioahpus mas lea  giella dahje reálafága, nu ahte sin oahppoloanas sihkkojuvvojit oasit. Departemeanta áigu  árvvoštallat sullasaš ortnega daidda guđet čađahit  unnimusat 60 oahppočuoggá sámegielas iežaset  oahpaheaddjivuođđooahpahusa oassin. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶
Doaibmabidju 20. Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas ¶
Dan strategiija oktavuođas man namma lea (Máhttu kvalitehta dihtii – joatkkaoahppu oahpaheaddjiide), galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea  gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas, Bodeaju allaskuvllas  ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas. Dihtosis galgá leat  goas fálaldagat álggahuvvojit. Dát lohkanfálaldagat  leat ovddimusat oahpaheaddjiid várás, muhto dat  leat rabas maiddái earáge dohkálaš ohcciide. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶
Doaibmabidju 21. Kurssat ja lohkamat ¶
Departemeanta áigu doarjut máŋggadássásaš kurssaid ja lohkamiid sámegielas maid Sámi allaskuvla,  eará oahpaheaddjioahpahusa ásahusat ja sámi  giellaguovddážat lágidit. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶
Eará gielladoaibmabijut ¶
Doaibmabidju 22. Sierra doaibmabijut mat galget nannet giellaovdáneami oarjilsámi guovllus ja julevsámi guovllus ¶
Oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat rašis dilis ja  dárbbašit doaibmabijuid mat leat jure justa  erenoamáš dárbbuid várás mat leat dáin servodagain. Dakkár doaibmabijut sáhttet leat oarjilsámegiela resursaguovddážiid vuođđudeapmi ja nannen,  dakkár vejolašvuođa lágideapmi go rávesolbmuid  oahpahus ja bearrašiid oahpahus julevsámegielas ja  oarjilsámegielas ja báikkálaš ja guvllolaš giellajoregiid nannen mánáid, nuoraid ja rávesolbmuid várás.  Dehálaš lea ahte oarjilsámi servodat ja julevsámi servodat ieža besset čilget makkár dárbbut sis leat nannet gielaset. Danne várrejuvvojit sierra ohcanvejolaš  ruđat prošeavttaide mat sáhttet nannet oarjilsámi ja  julevsámi giellabirrasiid. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ulbmáda ahte Nordlándda fylkkamánni  galgá váldit badjelasas hálddašit dáid ruđaid. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: Doaibmaplána doaibmanáigodat ¶
Doaibambidju 23. Oarjilsámi giellabeassi ¶
Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas  leat ovttas ráhkadan prošeaktaplána oarjilsámi giellaleairraid várás. Áigumuš lea ealáskahttit, nannet ja  ovddidit oarjilsámegiela. Prošeavtta ulbmiljoavku leat  buot oahppit guđet ožžot oahpahusa oarjilsámegielas skuvllain, Norggas 6. luohká rájis 9. luohká  rádjai, ja Ruoŧas 5. luohkás 8. luohkkái. Dasto vel  čuovvoluvvojit leairaoahppiid vánhemat. Sii maid,  guđet servet prošeavtta oahpaheaddjin, ovdaságadoallin ja movttiidahttin, ožžot vejolašvuođa  čiekŋudit iežaset fágaid go dat lea ávkin prošektii.  Vuosttas giellaleaira lágiduvvui Mittådalenii jagi  2008. Giellaleairras ledje 70 oasseváldi. Bargo- ja  searvadahttindepartemeanta lea juolludan ruđaid  jagi 2008 prošektii, ja áigu ain doarjut prošeavtta. ¶
Prošektii leat plánejuvvon jahkásaččat guokte giellaleairra golbma jagi ovddas guvlui. ¶
Ovddasvástádus: Nordlándda fylkkamánni Áigodat: 2008-2011 ¶
Doaibmabidju 24. Ovddidanprošeakta Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanis ¶
Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis  mielde sámi giellalága hálddašanguovllus, ja áigu  jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta  ovddidan ja nannen dihtii oarjilsámi giela ja kultuvrra. Prošeakta erenoamážit deattuha sámegiela oahpahusa oktiiheiveheami. Prošeakta galgá  válmmastit málliid das mo oktiiheivehit sámegiela  oahpahusa 13-jahkásaš skuvlaáigodahkii ja alit  oahpahussii, ja álggahit doaibmabijuid main giella-  ja kulturmáhttu adnojuvvojit oktiigullevažžan.  Prošeavtta ovttasbargit leat Snoasa suohkan ja  eará vuođđooahpahussii ja alit oahpahussii gulli  oasálaččat. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta  doarju prošeavtta. ¶
Ovddasvástádus: Nordlándda fylkkamánni Áigodat: 2009-2012 ¶
Doaibmabidju 25. Nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶
Nuortasámi musea Njávdámis lea álggahan  3-jahkásaš prošeavtta man ulbmil lea ealáskahttit ja  nannet nuortalaš giela ja kultuvrra dainna lágiin ahte  Norgga, Suoma ja vejolaččat Ruošša nuortalččat/ golttát barget ovttas rájáid rastá. Guovdilis birrasat,  organisašuvnnat ja ásahusat Suomas ja Norggas leat  ásahan oktavuođaid ja ovttasbarggu, vai lea vejolaš  johtui oažžut oktasaš nuortalaš/goltálaš giella- ja  kulturdoaibmabijuid jagi 2009 rájis. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ruhtada doaibmabijuid. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2008-2010 ¶
Doaibmabidju 26. Bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶
Norggas bihtánsámit leat unna jovkkoš ja bihtánsámi giella ja kultuvra lea lossa deattu vuolde. Bihtánsámit leat maŋimuš logi jagi álggahan bihtánsámi  giela ja kultuvrra ealáskahttinbarggu. Dárbu lea álggahit seammamállet doaibmabiju go nuortalašgiela  várás. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu  danne várret ruđaid álggahan dihtii bihtánsámi giela  ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju. Áigeguovdilis doaibmabijut galget álggahuvvot ovttasráđiid  bihtánsámiiguin, Árraniin - julevsámi guovddážiin  ja Sámedikkiin. Áigumuš lea bidjat álgoprošeavtta  johtui jagi 2009. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2011 ¶
Lasihit almmolaš fálaldagaid sámegillii geavaheaddjiide servodaga buot joregiin ¶
Gielat ovdánit ja seilot go olbmot gulahallet ja ovttastallet geavahettiineaset giela. Giella mii ii geavahuvvo manná maŋás. Ollu sámit sámástit, muhto eai  máhte čállit ja lohkat sámegillii. Dainnago olbmuin  lea unnán čállinmáhttu ja go vel váilot heivvolaš  sámegielalaš sánit otnáš atnui, de orru leamen álkit  geavahit dárogiela. Čuovvumuš sáhttá hui farga leat  dat ahte sámegiella njuohkána dárogillii, ja ahte  beaivválaš dárbu geavahit sámegiela unnu olbmuid  gaskkas. Huksen dihtii giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid  gulahallamii sihke beaivválaš eallimis, bargodilis ja  go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin.  Dilli gáibida ahte olbmuin lea buoret diđolašvuohta  sámegiela geavaheamis sihke oktagassan, sámi servodaga olmmožin, sámi bargosajiin, sámi ásahusain  ja almmolaš eiseválddiid luhtte. ¶
Go sámegiela oahpahus nannejuvvo ja sámegiella  eambbo geavahuvvo almmolaš ja bođolaš joregiin,  de dat buohkanassii sáhttá oaččuhit áigái oktasaš  váikkuhusa (synergibeavttu) mii nanne sámegiela  beaivválaš dili ja buorida dan dovddu olbmuin ahte  ávki lea hálddašit sámegiela. ¶
Sámegiella lea odne máŋgga láhkai šaddan  bođolažžan (priváhtan), nu ahte ii šat leat nu dábálaš  dan álo geavahit. Ovdamearkka dihtii leat unnán sámegielalaš teavsttat interneahtas. Hárvves  girjegávppit vuvdet sámegielalaš girjjiid ja unnán  girjerájut luiket sámegielalaš girjjiid. Vai sámegiela  geavaheapmi viidánivččii, de lea dehálaš oaččuhit  eanet sámegielalaš teavsttaid ja sámegielalaš  girjjálašvuođa eanet joregiidda ja nu maid eanet  olbmuid olámuddui. ¶
Eanaš sámegielalaš olbmot leat odne doaibmi  guovttegielalaš olbmot, guđet máhttet sihke  dárogiela ja sámegiela. Sii guđet bajásšaddet  ovttagielalaš sámi ruovttus, ohppet dárogiela skuvllas, ustibiin ja muđuid servodagas. Vaikko olut orrot  hálddašeamen dárogiela ja sámegiela ovtta bures,  de sámegiella goit lea dat giella mainna olmmoš  buoremusat dovddaha iežas. ¶
Vuoigatvuohta sáhttit geavahit sámegiela go sis  lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin, lea sámiid  deháleamos vuoigatvuohta álbmogin. Go sámelága  giellanjuolggadusat biddjojuvvojedje doibmii, de  čujuhuvvui dasa ahte vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá vuos ja ovddimusat leat dan dilis mas  olbmui lea dárbu dovddahit iežas oaiviliid dárkilit ja deaivilit , ja vai ádde dan mii daddjojuvvo. Dán dáfus  dearvvasvuođabálvalus ja riektelágádus leat guovdilat, dasgo jos sámi olmmoš ii gulahala dáin surggiin,  de dat sáhttá bahás sutnje čuohcit. ¶
Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš oažžut áigái  guovttegielalaš servodagaid gosa lea vejolaš, ja  dat lea mielas ain eambbo viiddidit sámi giellalága  hálddašanguovllu. ¶
Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide  giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš  orgánaiguin. Dat guoská njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii  oažžut vástádusa sámegillii, sámegiela viiddiduvvon geavaheapmái riektelágádusas, viiddiduvvon  vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja  sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide,  vuoigatvuhtii oažžut oahpahusvirgelobi, ja vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas. ¶
Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan, mii  čađahuvvui jagi 2007, buvttii oidnosii ahte eanaš  almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai ollašuhte lága gáibádusaid  dievvasii. Deba ii leatge álbmogii, mii orru sámelága  hálddašanguovllus, sihkkarastojuvvon vuoigatvuohtan geavahit sámegiela, go sis lea dahkamuš  almmolaš orgánaiguin, namalassii ii nu bures go  giellanjuolggadusat gáibidit. Váldosivva orru leamen  ahte almmolaš suorggi bargiin váilu sámegiela  máhttu. ¶
Váldohástalus lea buoridit sámegiela geavaheami  dain guovlluin main giella odne lea rašši, nugo mearrasámi, márkosámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin.  Nubbi stuorra hástalus lea stuorrudit daid almmolaš  bargiid logu geain lea sámegiela máhttu, sihkkarastit  sámegielalaččaid vuoigatvuođaid kriminálafuolas,  ja sihkkarastit buriid dearvvasvuođa-, fuolla- ja  sosiálabálvalusaid ja girkolaš bálvalusaid sámegillii  sámegielalaš geavaheaddjiide. ¶
Čuovvovaš ulbmilat šaddet leat láidestahkan sámegielalaš almmolaš bálvalusaid joatkevaš buorideapmái: ¶
•	 Ovddidit	dávvisámegiela,	julevsámegiela	ja oarjilsámegiela terminologiijaid, nu ahte dat leat	dohkálaččat	dearvvasvuođa-	ja	fuollabálhálddahussii muđuid ¶
•	 Ovddidit	buriid	sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid sámi mánáide ja nuoraide ¶
•	 Sihkkarastit	sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid boarrásat sámiide ¶
•	 Sihkkarastit	sámegielalaš	olbmuid vuoigatvuođaid kriminálafuolas ¶
•	 Oaččuhit	áigái	buori	ja	buresdoaibmi sámegielalaš dulkonbálvalusa ¶
•	 Oaččuhit	áigái	sámi	dulkkaid	dohkkehanortnega ¶
•	 Hukset	kurssaid	sámegielas	ja	kultuvrras almmolaš bargiid várás ¶
•	 Ráhkadahttit	sátnegirjjiid	almmolaš	hálddahusa várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶
•	 Ráhkadahttit	departemeanttaid	neahttasiidduid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶
•	 Álggahit	buriid	ortnegiid	lágaid,	láhkaásahusaid ja almmolaš dokumeanttaid jorgaleami várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶
•	 Oaččuhit	áigái	sámegillii	jorgaluvvon	lágaid dohkkehanortnega ¶
•	 Sihkkarastit	bearráigeahččanortnegiid	sámelága	giellanjuolggadusaid	čuovvoleami	várás ¶
•	 Sihkkarastit	ahte	stáhtalaš	etáhtat	válčállinmearkkaid ¶
•	 Sihkkarastit	ahte	almmolaš	registarat	sáhttet geavahit	sámi	čállinmearkkaid ¶
Sámelága giellanjuolggadusat ¶
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje  jagi 1990. Giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide  giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš  orgánaiguin. Giellanjuolggadusat galget vuos ja  ovddimusat buoridit sámegiela árvodási ja láhčit  dilálašvuođaid nu ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot almmolaš bálvalusain. Buot almmolaš orgánain  maidda sámelága kapihtal 3 ja dát lahkaásahus  gustojit, lea geatnegasvuohta gozihit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit. Juohke orgánas lea ovddasvástádus háhkat dohkálaš sámegielalaš bargiid.  Vásáhusat duođaštit dattetge ahte gildii lea váttis  ollašuhttit giellanjuolggadusaid mearrádusaid,  erenoamážit dannego váilot dakkár olbmot guđet  hálddašit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat, ja  maid livččii vejolaš virgádit gildii bargin. ¶
Sámelága giellanjuolggadusat árvvoštallojuvvojedje  jagi 2007. Árvvoštallama čađahii Sámi instituhtta Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas.  Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat  maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai  ollašuhte lága dievvasii. Váldosivva orru leamen  ahte sámegiela máhttu váilu almmolaš etáhtaid  bargiin. Olbmot orrot viehka muddui jáhkkimin ahte  sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat.  Sámelága giellanjuolggadusaid eará viehka positiiva  váikkuhus lea ahte čađahuvvon lea viiddis ja ođđa  vugiid geavaheaddji bargu mii galgá ollašuhttit  guovttegielalašvuođa ja sámegielalaš bálvalusaid sih-  ke gielddalaš, fylkkagielddalaš ja stáhtalaš etáhtain. ¶
Árvvoštallan čájeha dasto vel ahte lea vejolaš eahpidit ahte sámelága giellanjuolggadusat eai doarvái  bures ollašuhte daid gáibádusaid maid eurohpalaš  lihttu bidjá guovlo- ja unnitlohkogielaid hárrái. Dat  deattuhuvvo ahte hálddašanguovllu ráddjen lea  mearrideaddji dehálaš sámiid oažžumii vuoigatvuođaid sámelága mielde. Dasa čujuhuvvo ahte unnitlohkogiellalihtu geográfalaš ráddjen lea njuovžilat  go dat ráddjen mii lea sámelága giellanjuolggadusain, ja ahte árvvoštallanraportta mielde dan geažil  lea huksejuvvon nuppe beales ovttadássásašvuođa  vuođđojurdaga ja nuppe beales ovttaárvosašvuođa  ja ovttadássásašvuođa vuođđojurdagiid gaskii  riidu. Árvvoštallanraporttas danne  árvaluvvo ahte  njuovžilat geográfalaš ráddjema ášši árvvoštallojuvvo  sierra. ¶
Doaibmabidju 27. Sámelága giellanjuolggadusaid geahčadeapmi ¶
Sámelága giellanjuoggadusaid árvvoštallama  čuolbmačohkiid vuođul, ja dan vuođul ahte  sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovlu  lea viiddiduvvon siskkildit sihke davvisámegiela,  julevsámegiela ja oarjilsámegiela, de Bargo- ja  searvadahttindepartemeanta atná dárbun dárkileappot geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid  riikkaidgaskasaš mearrádusaid ektui, mat leat álgoálbmogiid ja unnitloguid gielaid birra. Áigeguovdil  lea maid árvvoštallat daid árvalusaid maid Sámediggi ja Sámi girkoráđđi leat buktán, ja mat gusket  hálddašanguovllu girkuid guovttegielalašvuođa  doibmii. ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta danne áigu  álggahit barggu mas geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid  ektui, ja mas árvvoštallet leago dárbu nuppástuhttit  sámelága giellanjuolggadusaid. Árvvoštallama dat  áigu čađahit ráđđádaladettiinis Sámedikkiin. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2011 ¶
Doaibmabidju 28. Sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahčču ¶
Sámegiela guorahallamat maid Sámediggi čađahii  jagi 2000, jagi 2004 ja jagi 2008, oktan sámelága  giellanjuolggadusaid árvvoštallamiin jagi 2007,  leat čájehan ahte eanaš almmolaš orgánat maidda  sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte  lága gáibádusaid dievvasii dan vuoigatvuođa  dáfus mii olbmos lea geavahit sámegiela go sus  lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin sámegiela  hálddašanguovllus. Guorahallamat čájehit dange  ahte dilli lea unnán rievdan áiggi mielde. Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas, sámegiela nannen dihtii, mearriduvvot bearráigeahčču  das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága  giellanjuolggadusaid. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶
Sámegielalaš bargit almmolaš hálddahusas ¶
Váldosivva go sámelága giellanjuolggadusat eai áibbas ollašuhttojuvvo, orru leamen dat ahte almmolaš  hálddahusa bargiin váilu sámegiela máhttu, ja datge  ahte unnán leat álbmogis dakkár olbmot geain lea  fidnomáhttu ja sámegiela máhttu, geaid sáhtášedje  virgádit. Jos daid almmolaš bargiid lohku galggaš  stuorrut, geain lea máhttu sámegielas, de gáibiduvvojit buorit ortnegat sámegiela oahpahusa várás ja  buorit ortnegat sámegiela deavdda- ja joatkkaoahpahusa várás. ¶
Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela  hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš  almmolaš orgánas barggus, lea vuoigatvuohta  oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset máhtu sámegielas, go su orgána dárbbaša  dakkár máhtu. Vuoigatvuođa lea vejolaš čatnat bargi  geatnegasvuhtii bálvalit orgána dihto áigemeari  oahpahusa maŋŋá. Láhkaásahusa § 2 čiekŋuda dán  ášši, ja cealká ahte go lea geavatlaččat ja ruđalaččat  ovdun, de sámegiela oahpahus berre čađahuvvot  ovttasráđiid máŋggain eará orgánain maidda  sámelága kapihtal 3 ja dát láhkaásahus gustojit. ¶
Orgána bargiin geaidda addojuvvo virgelohpi lohkat  sámegiela oahpahusásahusas, lea vuoigatvuohta  oažžut bálkká oahpahusa áiggi. Geahpeduvvon  bálkká lea vejolaš máksit go bargi sámegiela oahpahus lea viidát go dat oahppu maid orgána dárbbaša  ja go oahpahus ii leat njulgestaga dárbbašlaš bargi  bargui. Dasto láhkaásahusa § 2 cealká ahte maiddái  orgánat maidda sámelága § 3-7 ii gusto, berrejit addit virgelobi bargiide oahppat sámegiela go orgána  dárbbaša olbmo guhte máhttá sámegiela. ¶
Sámediggi oaivvilda ahte sivva lea jáhkkit ahte  almmolaš doaimmahusat eai vuorut bargiidasaset  sámegiela oahpahusa. Dát boahtá ovdan ee. Sámedikki čađahan giellaiskkademiin. ¶
Doaibmabidju 29. Dulkaoahpahus ja dulkkaid dohkkeheapmi ¶
Sámegielalaš/dárogielalaš dulkonbálvalusat eai leat  álo fidnemis almmolaš bálvalusdoaimmaide.  Odne  váilot ollu sámegielalaš dulkkat, sihke davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttas  heivvolaš departemeanttaiguin, Sámedikkiin ja Sámi  allaskuvllain geahčadit otnáš sámegielalaš dulkonbálvalusaid ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea  dárbu álggahit vai lea dohkálaččat doaibmi dulkonbálvalus. Dan oktavuođas berrejit árvvoštallojuvvot  áššit mat gusket dulkonoahpahussii nugo rekruhtten, vejolašvuođat váldit deavdda- ja joatkkaoahpu,  Sámi allaskuvlla ja Oslo allaskuvlla vejolaš ovttasbargu dulkaoahpahusa hárrái, ja dáláš dulkadohkkehanortnet. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶
JOS ALMMOLAŠ ORGÁNA ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid, de  sáhttá son geasa ášši njuolga guoská, váidalit dan orgánii mii lea lagamus bajábealde  eiseváldi dan orgánii man geažil váidá, gč.  sámelága § 3-11. Fylkkamánni lea váidalaninstánsa go váidalus guoská gielddalaš  dahje fylkkagielddalaš orgánii. Maiddái  riikkaviidosaš sámi organisašuvnnain ja  riikkamiehtásaš almmolaš orgánain mat leat  erenoamáš dehálaččat oppa sámi álbmogii  dahje dan osiide, lea váidalanvuoigatvuohta  dakkár áššiin. Dat maid guoská áššiide mat  eai njulgestaga guoskka dihto oktagassii. ¶
Heahtedieđihanbálvalus ¶
Sámediggi lea máŋgga oktavuođas dovddahan  vuorjašumi go heahtedieđihanbálvalus funet  doaibmá sámi álbmogii ja sámi guovlluide. Otnáš  ortnet lea nu, ahte Finnmárkku buollinlágádusa  heahteguovddážis (110) leat sámegielalaš bargit váktaortnegis mii gednojuvvo telefovdnaoktavuhtii go  lea dárbu. Politiija (112) ja dearvvasvuođabálvalusa  (113) heahteguovddážiin geavahuvvojit sin iežaset  organisašuvnnaid sámegielalaš olbmot. ¶
Ráđđehus lea vuođđudan joavkku mii čielggada mo  heahtedieđihanbálvalusa galggašii nuppástuhttit. ¶
Joavku galgá geiget iežas raportta geassemánu 1.  b. 2009. Sámegielalaš geavaheaddjiid dárbu sáhttit  addit heahtedieđáhusaid iežaset gillii lea dán bargui  lunddolaš oassi. Go okta guovddáš galgá bálvalit  riŋgemiid buot golmma etáhta ovddas, de berre leat  álkit fidnet gielalaš bargiid ságaide. ¶
Mánáidsuodjalus ¶
ONa mánáidkonvenšuvnna artihkkala 30 mielde  unnitlohkui dahje álgoálbmogiidda gullevaš mánáin  ii galgga gildojuvvot vuoigatvuohta eallit su joavkku  eará olbmuiguin ovttas iežaset kultuvrra mielde,  geavahit iežaset giela ja dovddastit iežaset oskku ja  eallit dan mielde. Dát mearkkaša ahte sámi mánáin  lea vuoigatvuohta dakkár bajásšaddandillái mas sin  čearddalaš gullevašvuohta deattuhuvvo ja oažžu  doarvái saji. Mánáidsuodjalusláhka addá dárkilat  njuolggadusaid das makkár áššit galget vuhtiiváldojuvvot go mánná biddjojuvvo sadjásaš ruktui,  ásahussii dahje oahpahus- dahje dikšunásahussii.  Báikki válljejupmi galgá ee. leat dan deastta mielde  ahte máná bajásgeassima bissovašvuohta váldojuvvo vuhtii, ja ahte máná čearddalaš, oskkolaš,  kultuvrralaš ja gielalaš duogášge váldojuvvo vuhtii. ¶
Dehálaš lea ahte sámi mánáid vuoigatvuohta oažžut  gielalaččat ja kultuvrralaččat heivehuvvon fálaldaga  váldojuvvo vuhtii. Sámegiela ja kultuvrra máhttu  lea dehálaš eaktu mánáidsuodjalusbálvalussii, go  galgá sáhttit addit sámi mánáide ja sin bearrašiidda  dakkár fálaldaga maid sis lea vuoigatvuohta gáibidit.  Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš Romssa  gávpogis bargá sámi mánáidsuodjalussii ráhkadit  bargovugiid, ja das lea máhttu bargat mánáid-  suodjalusain sámegiela ja kultuvrra vuođul. ¶
Sámi mánáin guđet leat vásihan illásteami, lea  vuoigatvuohta ja dohkkehuvvon dárbu oažžut seamma buori veahkkefálaldaga go earáge mánát. Sámi  mánáin guđet leat sámegiela hálddašanguovllus  eret, lea vuoigatvuohta sámegielalaš oktavuhtii  politiija- ja áššáskuhttineiseváldái. Mánáidvissui danne gustojit sámelága giellanjuolggadusat.  Sámediggi čujuha dasa ahte otnáš dilli lea dakkár,  ahte politiijaetáhtas ja duopmáriin váilu sámegiela ja  kultuvrra máhttu, vaikko dutketge sámi mánáid. Nu  lea maid go ráva, bagadus ja čuovvoleapmi fállojuvvojit. Dát leat mearkkašahtti stuorra váilivuođat mat  čuhcet máná riektesihkkarvuhtiii. ¶
Ráđđehusa ulbmil lea ovddidit fágalaččat buori  mánáidsuodjalusa mas lea máŋggakultuvrralaš  máhttu ja máhttu daid guovlluid sámi mánáidsuodjalusa birra, main sámit orrot. Oahpahusfálaldat “Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas” álggahuvvui čakčat 2008. Joatkkaoahpahusa fállet ¶
OVTTASRÁĐIID DIVTTASVUONA SUOHKANIIN Romssa universitehta lágida sámi kulturoahpu lohkama mas čalmmustahttojuvvo  julevsámi guovlu. Lohkmii gullet 3  guovttebeaivásaš čoahkkaneami, ja buot  čoahkkaneamit galget leat Divttasvuonas.  Dat lágiduvvo joatkkaoahpahusa fálaldahkan mii addá logi oahppočuoggá go  oahppi lea ceavzán eksámenis. Lohkanfálaldat ráhkaduvvui Ofuohta guvllolaš máhttokontuvrra (RKK Ofoten) ovddas, ja dat lea  erenoamážit Divttasvuona oahpaheaddjiid  ja oahapahussuorggi eará bargiid várás.  Lohkanfálaldat lea maid almmolaš bargiide  ja earáide guđet barget sámi áššiiguin dahje  máŋggakultuvrralaš oktavuođain. Badjel  80 olbmo ledje dieđihan iežaset lohkamii  ja bohte lohkama rahpamii ja vuosttamuš  čoagganeapmái. ¶
Finnmárkku allaskuvla, Oslo allaskuvla, Lillehámmera  allaskuvla ja Telemárkku allaskuvla. Sámi perspektiiva lea dehálaš oahpahussii ja oktasaš lážáldahkii,  erenoamážit Finnmárkku allaskuvllas. ¶
Doaibmabidju 30. Joatkkaoahpahusa árvvoštallan ¶
Joatkkaoahpahus man namma lea “Mánáidsuodjalus  unnitlohkoperspektiivvas” , galgá árvvoštallojuvvot.  Dan vuođul šaddá árvvoštallojuvvot leago dárbu  nannet dán fálaldaga sámi oasi vel eambbo. ¶
Ovddasvástádus: Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta Áigodat: 2009-2010 ¶
Doaibmabidju 31. Bearráigeahččanortnega láhkaásahusvuođđu ¶
Mánáidsuodjalus galgá vuhtii váldit sámi mánáid  gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa go váldá  fuola mánás ja fuolaha eará ruktui. Sámi mánáid  bearráigeahčču mánáidsuodjalusásahusain galgá  čađahuvvot láhkaásahusa vuođul. Dat dáhpáhuvvá  ovttasráđiid Sámedikkiin. ¶
Ovddasvástádus: Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta Áigodat: 2009-2010 ¶
Dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat ¶
Ráđđehusa ulbmil lea fállat álbmogii ovttadássásaš  dearvvasvuođa- ja fuollafálaldagaid beroškeahttá  olbmo gielalaš ja kultuvrralaš duogážis. Gielddalaš  suorggi návččaiguin Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu deattuhit dutkama ja máhttoovddideami, pedagogalaš váikkuhangaskaomiid  geavaheami, ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon  ovddidandoaibmabijuide ja bearráigeahččanvuogi  ovddideapmái. Erenoamášdearvvasvuođabálvalusas  departemeanta áigu eaiggádin stivret ja gozihit sámi  álbmoga vástesaš bálvalusfálaldagaid. ¶
Ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat eaktudit ahte sámi álbmoga váldet vuostái  bargit geain lea máhttu sámegielas ja kultuvrras. Buori bálvalusfálaldaga eaktun lea dat ahte  bargit máhtte sámegiela ja dovdet sámi kultuvrra.  Dearvvasvuođabálvalusa doaibma lea fállat buori  dearvvasvuođafálaldaga. Jos giellahehttehusat  heađuštit dan, de lea dearvvasvuođabálvalusa  geatnegasvuohta fuolahit bálvalusa dohkálaš vuogi  mielde álbmogii/geavaheaddjiide. Go oktagasat  ieža buohccájit, dahje leat buohcci olbmo lagamus  olmmoš ja galget čilget dávdamearkkaid dahje vuostáiváldit dieđuid, de lea giella ja kulturáddejupmi  hirbmat dehálaččat go olbmot galget bures gulahallat dearvvasvuođabargiiguin. ¶
Gielda, fylkkagielda dahje dearvvasvuođafitnodat  galget doaimmahit dárbbašlaš dulkonveahki  go bargiin ii leat doarvái giella- ja kulturmáhttu. Geavaheaddjiidjearahallan maid Sámi  dearvvasvuođadutkama guovddáš lea čađahan,  čájeha ahte geavaheaddjit leat duhtameahttumat dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttui, ja  dát jearahallan duođašta čielgasit ahte dulkon lea  heahtečoavddus. Dearvvasvuođabargiid váillálaš  giellamáhttu sáhttá dagahit boastto dálkkodeami ja  dange ahte bahás dávdamearkkat eai fuomášuvvo  áiggil. ¶
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea  jagi 2008 doaibmadokumeanttainis regionála  dearvvasvuođafitnodagaide deattuhan ahte  plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis galget  vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid  vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid. Dearvvavuođafitnodagat galget  dieđihit dan birra iežaset jahkásaš dieđáhusas. ¶
Eaktu lea, go sámi álbmogii galgá sihkkarastojuvvot ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalus,  ahte dearvvasvuođabargiin lea máŋggakultuvrralaš  áddejupmi ja sámegiela ja sámi kultuvrra máhttu.  Ovddasvástádus maiddái sámiidge vástesaš buriid  dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaid sihkkarastimis,  gullá bajimus dássái. ¶
Sámelága § 3-5 válddahallá viiddiduvvon  vuoigatvuođa geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja  sosiálasuorggis. Maiddái dainge dearvvasvuođaásahusain, mánáidsuodjalusásahusain ja  sosiálaásahusain, mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, muhto mat vuostáiváldet  divššohasaid hálddašanguovllu gielddas, leat  geatnegasvuođat, gč. sámelága § 3-1. ¶
Ovddasvástádusjuohku dearvvasvuođabálvalusas ¶
Stáhtas lea ovddasvástádus oadjomáksimiin,  buohcciviesuin (dearvvasvuođafitnodagain) ja  eará spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusas masa  maiddái gullá psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalus ja  spesialistalaš gárihanfuolla. ¶
Fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus  bátnedearvvasvuođabálvalusas. ¶
Gielddain lea ovddasvástádus dábálaš doaktáriid bálvalusas, fysioterapiijabálvalusas, sealgeeadnebálvalusas, dearvvasvuođastašuvdna- ja  skuvladearvvasvuođabálvalusas, dikšo- ja fuollabálvalusas, veajuiduhttin- ja barguimáhcahanbálvalusain, ja gielddat leat vuosttamuš dikšundássi  psyhkalaš dearvvasvuođabarggus ja gárihan-  suodjalusas. ¶
Sámediggi lea stáhtalaš eiseválddiid guovdilis gulahallanguoibmi das mii guoská politihkkaovddideapmái ja sin guovdu geain lea ovddasvástádussan fállat  bálvalusaid sámi álbmogii. Dainnago Sámediggi  juogada doarjjaruđaid fylkkagielddaid ja gielddaid báikkálaš prošeavttaide, de Sámedikkisge lea  vejolašvuohta váikkuhit dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide mat fállojuvvojit sámi álbmogii. Sámedikki  ulbmil dán suorgái lea ahte sámi álbmogii maid  galgá fállojuvvot dákkár dearvvasvuođabálvalus  mii lea ovttadássásaš dainna mii fállojuvvo álbmogii muđuid. Dearvvasvuođafálaldaga vuođus  galget leat sámegiella máhttu ja sámi kultuvra ja  dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttu ja sámi  kulturmáhttu. Sámediggi maid juolluda stipeanddaid joatkkaoahpahussii. Ulbmil lea oaččuhit  sámegielalaš fágaolbmuid dán fágasuorgái. ¶
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta juolluda doarjagiid doaibmaplána čuovvoleapmái,  man namma lea ”Mangfold og likeverd for  helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning” (Sámi álbmoga dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid šláddjiivuohta ja dásseárvu), ja nu  maiddái juolluda doarjagiid ee. Sámediggái, Sámi  dearvvasvuođadutkama guovddážii ja Suoma-Norgga rádjaovttasbargui. ¶
Dearvvasvođabargiid oahpaheapmi Menddo unnán leat dohkálaš dulkkat  dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusas. Lassin giellamáhttui dulkabálvalusas ferte leat máhttu sámi  kultuvrra ja historjjá birra. Jagi 2008 lasihuvvojedje  riikka njealji dearvvasvuođaregiuvnna doaibmadokumeanttaide čuovvovaš sánit: ”Divššohasaide  ja geavaheaddjiide ferte leat dat oadjebasvuohta  ahte dihtet bálvalusaid leat sin várás ja ahte sin  vuostáiváldet fuolain ja árvvusatnimiin. Dán barggus fertejit plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis  vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid  vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid”. ¶
Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan dihtii iežaset bargiid máhtu  sámegielas ja sámi kultuvrras. Dehálaš lea maid ahte  dearvvasvuođafitnodagat ohcalit dakkár máhtu  go virgádit bargiid ja go oidnosii buktet dárbbuid  oktavuođaineaset oahpahusásahusaiguin. Dan  láhkai dearvvasvuođafitnodagaid dárbbut sámegielas ja sámi kultuvrras bohtet oidnosii. ¶
Sámediggi oaivvilda ahte dehálaš lea oažžut  sámegiela ja sámi kultuvrra oahpahusa mielde  dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuide, nu  ahte buohkat guđet váldet dearvvasvuođa- dahje  sosiálafágalaš oahpu, ohppet juoidá sámegielas  ja kultuvrras. Dehálaš lea maid bargat dan badjelii ahte oaččuhit nuoraid geain lea sámegiela ja  -kultuvrra máhttu, váldit oahpu dearvvasvuođa- ja  sosiálafágalaš oahpu. ¶
Dearvvasvuođabargiid háhkan Romssa universitehtas leat oahpposadjemearit  máŋgga oahpposuorggi ohcciid várás geain lea  sámi gullevašvuohta. Ovdalgo ohcci lea vejolaš  árvvoštallat dán mearrái gullevažžan, de son ferte  duođaštit sámi gullevašvuođa sierranas eavttuid  mielde. Dearvvasvuohta Davvi (Helse Nord) ohcá  almmuhusainis dearvvasvuođabargiid main lea  máhttu sámegielas ja -kultuvrras, ja addá diehttevassii almmuhusteavsttas ahte jos ohccis lea seamma  buorre fágalaš máhttu go earáin, de válljejuvvo  ohcci geas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras.  Muhtun dáhpáhusain máksojuvvo lassebálká dakkár  máhtu geažil. ¶
Sámi allaskuvlla kursapáhkka Guovdageainnus Dainnago lea váillálaš dulkonfálaldat, de  Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea  Dearvvasvuođadirektoráhta bokte ráhkadahttán  árvalussan kursapáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid várás Sámi allaskuvlii Guovdageidnui. Kursapáhkas leat fáttát sámegielas ja sámi kultuvrras, sámi  vuoigatvuođat ja muhtun doahpagat ja tearpmat  mat sáhttet dearvvasvuođabálvalusa gulahallama  álkkásmahttit sámi divššohasaiguin. Áigumuš lea  lágidit oktasaš čoahkkanemiid máŋgii jagis. Doaibmabidju ain plánejuvvo, iige dan loahpalaš hápmi  dahje ruhtadeapmi leat velá čielgan. Sámi nationála máhttoguovddáš psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalusa várás (SANKS) SANKS lea ásahuvvon Kárášjohkii, ja das leat golbma  ossodaga – rávesolbmuid ossodat, mánáid ja nuoraid ossodat ja Gaska-/Nuorta-Finnmárkku johtti  joavku. Sierra Dutkan- ja ovddidanossodagas (DjO)  lea ovddasvástádus dutkan- ja ovddidanbarggus.  Mánáid ja nuoraid ossodat (BUP) addá spesialistalaš  dearvvasvuođabálvalusaid, masa gullet poliklinalaš  fálaldat, jándorfálaldat bearrašiidda ja nuoraide, ja  vel oahpahus- ja rávvenfálaldat. ¶
Finnmárkku klinihkka mii gullá Dearvvasvuohta  Finmárku dearvvasvuođafitnodahkii, galgá ovttas  SANKSain ovddasvástidit sierra máhtu ovddideamis  ja bisuheamis sámi álbmoga várás gárihandivššus.  Nannen dihtii fágaidrasttideaddji spesialistalaš  divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide, de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu  ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta  Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku  klinihkkii, vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás. ¶
Jagi 2008 lágidii Helgelándda buohcciviessu  dearvvasvuođafitnodat fágabeaivvi sámiid  dearvvasvuođa birra ovttasráđiid Helgelándda sámi  ovddasteaddjiiguin. Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat  ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš  čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit  nannen dihtii dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja  kulturáddejumi. ¶
Ovttasdoaibmanođastus Ráđđehus lea válmmasteamen dearvvasvuođaođastusa mii oanehaččat daddjon bidjá gielddaide  eambbo ovddasvástádusa. Áigumuš lea ahte eanet  divššohasat galget dikšojuvvot buohcciviesuid olggobealde. Dat mearkkaša ahte juohke ruvnnu ovddas  lea buoret divššohasdikšu ja eambbo dearvvasvuohta. Ráđđehus bidjá ovdan stuorradiggedieđáhusa  giđđat jagi 2009 ovttasdoaibmama birra  dearvvasvuođasuorggis. Dán proseassas ráđđehus  lea váldán oktavuođa Sámediggái. ¶
Doaibmabidju 32. Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain ¶
Doaibmadokumeanttas regionála  dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi  gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit, ja ahte  galget álggahuvvot doaibmabijut nannen dihtii  bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras.  Jahkásaš dieđáhusastis jagi 2008 Dearvvasvuohta  Davvi Regionála dearvvasvuođafitnodat dieđiha  ahte dearvvasvuođafitnodagaid dulkonbálvalusa  čađahanvuohki lea ordnejuvvon, earret Helgelándda  buohcciviesus, mas leat bargamin fálaldaga lágidemiin. Sámi dulkonbálvalus doaibmá beaivet sihke  Dearvvasvuohta Finnmárkkus ja Davvi-Norgga  universitehtabuohcciviesus (UNNas).  Dábálaš  bargoáiggi maŋŋá Dearvvasvuohta Finnmárku  fállá dulkonbálvalusa telefovnnas ja UNNas láigohit  dulkkaid dárbbu mielde. Nordlándda buohcciviessu  dieđiha ahte dulkonbálvalus doaibmá bures. ¶
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu  divaštaladettiinis Sámedikkiin árvvoštallat  prošeavtta man ulbmil lea buoridit dulkonbálvalusa  ain eambbo. Prošeakta álggahuvvo plánaáigodagas, muhto dat lea ain plánejuvvomin, ja loahpalaš  hápmi ja ruhtadeapmi eai leat vel čielgan. ¶
Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶
Doaibmabidju 33. Bearráigeahčču ¶
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta  áigu ovttasráđiid Stáhta dearvvasvuođabearráigeahčuin árvvoštallat mo bearráigeahčču  fuolaha sámi álbmoga vuoigatvuođa oažžut  dearvvasvuođaveahki, ja vel dan mo vuoigatvuohta  dárbbašlaš dearvvasvuođaveahkkái ollašuhttojuvvo. ¶
Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶
Doaibmabidju 34. Ovttadássásaš bálvalusat julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ¶
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu  ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit dárkileappot mo ovttadássásašvuođa lea vejolaš fuolahit  dearvvasvuođabálvalusas julevsámi ja oarjilsámi  guovlluin. Dehálaš oassi dán bargui oarjilsámi  guovlluin šaddá Snoasa suohkana 3-jahkásaš  dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeavtta raporta man  namma lea ”Sørsamisk rådgivningstjeneste i helse-  og sosialspørsmål i sørsamisk område” (oarjilsámi  rávvenbálvalus dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin  oarjilsámi guovllus). ¶
Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶
Doaibmabidju 35. Almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi ¶
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu árvvoštallat joargalahttit vuolit etáhtaid áššáigullevaš dokumeanttaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja almmuhit daid doaimmahusaid neahttasiidduin. ¶
Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶
Doaibmabidju 36. Dajaldatsátnegirji dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa várás ¶
Sámedikki prošeaktaruđaiguin lea ráhkaduvvon  dajaldatsátnegirji Porsáŋggu buohccisiidda bargiid  várás. Girji sáhttá geahppudit divššáriid ja sámi  divššohasaid/lagamus olbmuid gulahallama  ásahusas ja gieldda dearvvasvuođabálvalusas.  Dearvvasvuođadirektoráhta áigu bidjat dan giehtagirjji iežas neathttasiidui. ¶
Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: 2009 ¶
Doaibmabidju 37. Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra ¶
St.dieđáhusas nr. 35 (2006-2007), man namma lea ,  kapihttalsis 8.4,   lea lohkamassii čuovvolančuoggát mat gusket ee.  sámi álbmogii. Ráđđehus áigu ráhkadahttit diehtojuohkinávdnasiid dearvvasvuođastašuvdna- ja  skuvladearvvasvuođabálvalusa várás, namalassii unnitlohkoálbmoga mánáid ja nuoraid  bátnedearvvasvuođa birra. ¶
Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea  ožžon dakkár diehtojuohkinávdnasiid ráhkadeapmái  juolludettiinis doarjaga nammasaš  bátnesuodjalussii, vai ráhkada DVD-filmma mas leat  bátnedearvvasvuođalaš dieđut mánáide ja vánhemiidda. Filbma heive bures dearvvasvuođastašuvnna  geavaheapmái ja sámegielalaš álbmoga geavaheapmái. Ráhkaduvvon lea maid plásttain skoađastuvvon “gulahallankoarttat” mat leat gielalaččat neutrálat, ja  maid lea vejolaš geavahit diehtojuohkinbargui. ¶
Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶
Doaibmabidju 38. Bátnedearvvasvuođa kárten ¶
Unnán systemáhtalaš dieđut leat ráves álbmoga bátnedearvvasvuođa birra. Ráđđehus áigu kártehit  bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid  gaskavuođaid, ovdalgo mearriduvvojit eanet  doaibmabijut buoridan dihtii sámi álbmoga  bátnedearvvasvuođa (Gč. St. dieđáhusa nr. 35. (20062007)). Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu  árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten dihtii sámi  álbmoga bátnedearvvasvuođa. ¶
Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶
Bargo-	ja	čálgohálddašeapmi ¶
Bargo- ja čálgoetáhta (NAV) galgá vuostáiváldit  geavaheaddjiid veahkkáivuođain, árvvusatnimiin,  máhtuin, dieđuiguin, asttuin ja buresheivehuvvon bálvalusfáladagaiguin. Geavaheaddjiin leat  máŋggalágan duogážat sámegiela ja sámi kultuvrra  ja vásáhusaid dáfus, ja dat gáibida ahte bálvalusat  leat riekta hábmejuvvon ja heivehuvvon. Etáhta  galgá geahččalit addit ovttaárvosaš fálaldaga buohkaide. Ođđa NAV-kontuvrraid vuođđudettiin gielddaide main lea sámi álbmot, lea dárbu árvvoštallat  bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras sierra.  Bargojoavku bijai jagi 2008 raportta ovdan NAVbargiid sámegiela ja kulturmáhtu birra, ja das árvaluvvojedje arvat doaibmabijut. Raporta lea buorre  vuođđu bargui mii galggašii buoridit fálaldagaid  sámi geavaheaddjiide. ¶
Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid  ja láhkaásahusaid mearridan dihtii maid lágaid lea  sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii. Departemeanta lea ávžžuhan etáhta oktilaččat  jorgalahttit láhkaásahusaid ja almmuhusaid mearrádusaid vuođul, ja almmuhit jorgaluvvon láhkaásahusaid ja almmuhusaid. Bargo- ja čálgoetáhta galgá  dieđihit golbmii jahkái mo dat čuovvola sámelága  giellanjuolggadusaid ja čađaha sámegiela geavaheami, ja dieđihit mat lágáid, láhkaásahusaid, skoviid  ja eará diehtojuohkinávdnasiid dat lea jorgalahttán  sámegillii. ¶
Doaibmabidju 39. NAVa diehtojuohkin sámegillii ¶
www.nav.no lea Norgga stuorámus almmolaš neahttabáiki ja váldokanála mii addá dieđuid bargo- ja  čálgobálvalusaid birra. Bargo- ja čálgoetáhta galgá  bargat nu ahte dat dieđut maid olbmot eanemusat  ohcalit, leat dán čujuhusas: www.nav.no, namalassii  sámegillii etáhta addosiid ja vuoigatvuođaid birra,  ee. dáinna lágiin: ¶
VUORAS SÁMIID  DEARVVASVUOĐADEAIVVADEAPMI Várdobáiki sámi guovddáš čalmmustahttá  diđolaččat sámegiela ja sámi kultuvrra.  Dearvvasvuođadeaivvademiid ulbmil lea  oažžut áigái deaivvadanbáikki mas sámi  kultuvra lea guovddážis, mas oasseváldit  besset oahppat eambbo dearvvasvuođalaš  ja kultuvrralaš fáttáid birra, ja mas besset  servvoštallat. Dat sáhttá eastadit buohcuvuođa  ja oktovuođa, ja addit olbmuide buoret eallima  ja buresloaktima. Vuoras márkosámit geavahit  báikkálaš suopmana, muhto sámi girjegiella  lea sidjiide váddát. Sii ožžot sámegillii oanehis  čállojuvvon teavsttaid ja galget daid lohkat  jitnosit, dahje besset ieža čállit sámegiela  sániid ja dajaldagaid maid nuppit eavttuhit. Nu  geavahuvvo dat máhttu mii lea oasseváldiin  sámegielas, ja dat buorida sin lohkanmáhtu. ¶
Bargo- ja čálgoetáhta áigu jorgalahttit iežas váldogihppagiid sámegillii. Gihppagat beaiveruđaid ja  ahkepenšuvnna birra galget gárvánit jagi 2009 álgojahkebealis. Gihppagat ja diehtojuohkinpláhkáhat  báikkálaš NAV-kontuvrraide hábmejuvvojit sámi  kultuvrra vuođul. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja čálgodirektoráhta Áigodat: Jagi 2010 álggus ¶
Doaibmabidju 40. Geavaheaddjiid jearahallan ¶
Bargo- ja čálgoetáhta áigu čađahit geavaheaddjiidjearahallama juohke jahkebeali, ja jahkásaččat  jearahallat bargoaddiid. Etáhta áigu dasto čađahit  báikkálaš geavaheaddjiidjearahallamiid sámi  hálddašanguovlluin. Geavaheaddjiidjearahallamiid  bohtosat galget leat vuođđun etáhta bálvalusfálaldagaid buorideapmái. Raportemis galget sámi  geavaheaddjiide čađahuvvon doaibmabijuid  vásáhusat čilgejuvvot, dás maiddái dieđut mat leat  www.nav.no siiddus ja earáge diehtojuohkinávdnasat, maiddái geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat  sámi guovlluin. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja čálgoetáhta Áigodat: Oktilaččat ¶
Girkolaš bálvalusat sámegillii ¶
Sámi girkoeallima ektui Norgga girku berre atnit  eanemus fuola das, ahte sámiid iešáddejupmi ja  sámi árbevierut váikkuhit ovdáneapmái. Vai sámiid  girkoeallin sáhttá leat sajáiduvvan ovttadássásaš  oassi girkoeallimis muđuid, de lea ee. dehálaš joatkit  girku liturgiijaid heivehallama sámegillii ja sámi  musihkkaárbevieruide, ja fertejit maid ráhkaduvvot  eanet ávdnasat sámegillii – erenoamážit julevsámi ja  oarjilsámi giellaguovlluid várás. Sálmmaid ja liturgiijaid ođasmahttinbarggus šaddá dehálaš bidjat  deattu sámi girkostallanárbevieruide ja sámegillii,  musihkkaárbevieruide ja kultuvrii. ¶
Sámelága § 3-6 addá vuoigatvuođa oažžut  oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii Norgga  girku searvegottiin mat leat hálddašanguovllus. “Oktagaslaš girkolaš bálvalusat mearkkašit vuos ja  ovddimusat oktagaslaš sielu divššu. Lassin dajaldat  siskkilda ee. gástta, náitima ja eahkedismállásiid.  Njuolggadus galgá nu áddejuvvot maŋimuš bálvalustiippaid dáfus, ahte ii oktage sáhte gáibidit daid  sámegillii dakkár oktavuođain mat leat buohkaid  várás, omd. dábálaš ipmilbálvalusas. Muhto jos  báhppa lea mielas addit dakkár bálvalusaid gittauvssaid lágideamis, de lea vejolaš daid gáibidit sámegillii” , gč. Od.prp. nr. 60 (1989-90) Sámegiella, siidu  48. Sámelágas ii leat dainna lágiin regulerejuvvon  sámegielalaš girkostallan. ¶
Doaibmabidju 41. Doarjja biibbaljorgaleapmái ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta lea guhkibuš  áiggi juolludan doarjagiid Norgga biibbalsearvái  vai jorgala ja ođasmahttá davvisámegielalaš,  julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš biibbalteavsttaid. Oppa biibbal jorgaluvvui davvisámegillii jagi 1890. Davvisámegielalaš ođđa  testameantta ođasmahttin gárvánii jagi 1998, ja  dál leat ođasmahttimin Boares testameantta. Ođđa  testameanta lea maid jorgaluvvon julevsámegillii,  ja muhtun biibbalteavsttat leat jorgaluvvon oarjilsámegillii. Norgga biibbalsearvái ain juolluduvvojit  doarjagat. ¶
Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta/ Norgga biibbalsearvi Áigodat: Joatkeva ččat ¶
NORGGA GIRKU oskkuoahpahusa  ođasmahttimis leat álggahuvvon sierranas  doaibmabijut sámi oskkuoahpahusa várás.  Sámi oskkuoahpahus galgá leat gitta sámiid  vásáhusain ja sámiid báikkálaš girkoeallimis. Sávaldat galgá leat oidnosii buktit  guovttegielalašvuođa oskkuoahpahusa  geavadis. Sámi girkoráđis ja Girkoráđis lea  ovddasvástádus prošeavttas man namma lea “Sámi mánáid ja nuoraid doaibmavuđot oskkuoahpahus neahtas” . Álggahuvvon lea sámi  neahttabáiki oarjilsámegillii, julevsámegillii,  davvisámegillii, ja dárogillii:  www.osko.no ”Osku” mearkkaša tro dahje tillit  dárogillii. Neahttabáiki lea ordnejuvvon čieža  fáddáoassái: Lávvu, soahki, čáhci, dolla, eana,  beaivváš ja girku. Dat čilgejit bures kristtalaš  oskku guovdilis osiid sámi perspektiivvas. ¶
Doaibmabidju 42. Sámi searvegoddi oarjilsámi giellaguovllus ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta lea juolludan doarjagiid vuođđudit searvegotti oarjilsámi giellaguvlui  jagi 2009. Ulbmil lea nannet oarjilsámegielalaš  girkoeallima ja oarjilsámegiela. Searvegotti  vuođđudeapmi lea organiserejuvvon njealjejahkásaš  geahččaleapmin. Departemeanta lea ráhkadahttán ortnegii láhkaásahusa mii fámuiduvvá  ođđajagemánu 1. b. 2009. Láhkaásahus galgá jorgaluvvot oarjilsámegillii. ¶
Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta/NidaÁigodat: 2009-2012 ¶
Doaibmabidju 43. Ipmilbálvalusteavsttaid jorgaleapmi/heiveheapmi ¶
Jorgaleamit sámegillii ja ipmilbávalusteavsttaid jorgaleapmi ja heiveheapmi buot golmma sámegillii lea  biddjojuvvon Girkoráđđái/Sámi girkoráđđái bargun.  Jagi 1978 liturgiija lea jorgaluvvon davvisámegillii  ja julevsámegilli jagi 2008. Jagi 2007 rájis lea leamaš  geahččalanortnegin oarjilsámegielalaš gástaliturgiija. Dál lea ráhkaduvvomin liturgiijagiehtagirji buot  golmma sámegillii, ja dan golmma giela girjjit galget  gárvánit ja almmuhuvvot jagi 2009/2010. Jagi 1993  ja jagi 1995 almmuhuvvojedje sálbmagirjjit davvisámegillii, ja julevsámegillii jagi 2005. Válljejuvvon  oarjilsámegielalaš sálmmat leat váldojuvvon mielde nammasaš girjái. Oarjilsámegielalaš  sálbmagirjji ledje ráhkadeamen jagi 2008. ¶
Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta/ Girkoráđđi/Sámi girkoráđđi Áigodat: Joatkeva ččat ¶
Vearroetáhta ¶
Doaibmabidju 44. Vearroetáhta – viiddiduvvon fálaldat sámegillii ¶
Vearroetáhta fuolaha sámegillii jorgaluvvon  blankeahtaid ja skoviid vearromáksiide guđet daid  sihtet oažžut. Daid jagiid maid vearroetáhta lea fállan daid, de leat 140 ja 150 olbmo gaskkas geavahan  sámegielalaš blankeahtaid. Earret daid blankeahtaid  ja skoviid bissovaš rutiinnaid eai leat ásahuvvon  dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás  sámegillii matge rutiinnaid, eaige dakkár dokumeanttaid almmuheami várás ráđđehusa dahje  vearroetáhta ruovttusiidduin. Vearroetáhta fállá bálvalusaid dávvisámegillii vearromáksiide dárbbu mielde. Vearromáksit sáhttet válljet davvisámegiela go  váldet oktavuođa Vearrodiehtojuohkimii, ja sin dalle  bidjet sámegielalaš áššemeannudeaddji oktavuhtii.  Dat vearromáksit guđet váldet čálalaš oktavuođa  dávvisámegillii, ožžot vástádusa dávvisámegillii.  Áššemeannudeaddjit veahkehit ee. čilgedettiineaset  makkár dieđut leat diehtojuohkinávdnasiin mat  dušše leat dárogillii. ¶
Odne ii leat teknihkalaččat vejolaš sáddet  elektruvnnalaš sámegielalaš selvána. Buot skovit mat  galget sáddejuvvot elektruvnnalaččat Altinn bokte,  fertejit registarastojuvvot Dieđihanregistarii   (Oppgaveregisteret), mii ii dohkke sámegiela  čállinmearkkaid. Ulbmil lea ahte áiggi mielde  galgá leat vejolaš sáddet sámegielalaš selvána  elektruvnnalaččat. Geahča muđuid doaibmabiju 56. ¶
Vearroetáhta áigu álkkásmahttit skoviid ja dieđuid  fidnema iežas neahttasiidduin. Etáhta áigu maid  ásahit rutiinnaid sámegielalaš dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás. ¶
Ovddasvástádus: Vearroetáhta Áigodat: Joatkevaččat ¶
Kriminálafuolas ii leat statistihkka das man ollu sámit  dubmehallet. Ii leat lohpi registarastit ráŋggástussii  dubmehallan olbmuid čearddalaš gullevašvuođa. ¶
Sámeláhka suodjala daid sámegielalaš olbmuid  vuoigatvuođaid guđet leat dubmehallan  ráŋggáštussii. Lága mearrádusat mearkkašit ahte  sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan  dihtii iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan, lea vuoigatvuohta sámegielalaš  bálvalussii. Dakkár vuoigatvuohta lea sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluin.    Kriminálafuola giddagasain mat leat sámegiela  hálddašanguovllus, čohkkájeaddjiin lea vuoigatvuohta gulahallat gaskaneaset ja lagaš olbmuiguin  sámegillii. Vuoigatvuohta geavahit sámegiela gusto  maiddái go olmmoš gillá servodatráŋggáštusa ja  lea searvamin promillaprográmmii. Čohkkájeaddjiin  ja dubmehallan olbmuin lea maid vuoigatvuohta  geavahit sámegiela go sii njálmmálaččat váldet  oktavuođa kriminálafullii. Kriminálafuolla danne  ferte virgádit sámegielalaš bargiid guđet dovdet  sámi kultuvrra. ¶
Sámegielalaš bargit leat dehálaččat sihke giddagasain ja friddjafuolas. Giddagasainge lea vejolaš  geavahit dulkonbálvalusa, vaikko dat ii leat buot   buoremus čoavddus. Dorvvolaš ii oro leamen  čađahit friddjafuollakontuvrraid ja dubmehallan  olbmo gaskasaš ságastallama dulkkain, dannego   dat dahká gulahallama fuonibun. ¶
St.dieđáhusa nr. 37 (2007-2008) Ráŋggáštus mii váikkuha meannudii Stuorradiggi giđđat jagi 2009.  Čuovvolan dihtii stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána,  mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid  čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja  sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit. ¶
Doaibmabidju 45. Sámegielalaš giddagasbargiid háhkan ¶
Kriminálafuola guovddášhálddahus lea stivrengulahallamisttis Kriminálafuola oahpahusguovddážiin  (KRUSain), mii oahpaha giddagasvirggálaččaid,  bidjan stivrengulahallamii sierra ulbmilsuorgin  háhkat giddagasskuvlii sámegielalaš aspiránttaid.  Ulbmil lea juohke jagi váldit vissis logus aspiránttaid guđet máhttet sámegiela. Jos guovtti ohccis  árvvoštallojuvvojit leat ovtta buorit báhpárat, de dat  ohcci beassá ohppui guhte máhttá sámegiela. Dain  aspiránttain guđet gerge oahpus čakčat jagi 2007, lei  okta sámegielalaš. ¶
Romssa fylkkas ja Finnmárkku fylkkas leat buohkanassii guokte giddagasa. Romssa gávpoga giddagasas lea okta sámegielalaš bargi, ja čieža eará bargi  leat dál vázzimin sámegiela kurssa. Čáhcesullo giddagasas leat guokte sámegielalaš bargi, ja Finnmárkku  friddjafuola kontuvrras lea okta sámegielalaš bargi.  Lassin lea Bodeaju giddagasas, nammasaš giddagasas ja  Ringeriikka giddagasas guđesge okta sámegielalaš  bargi. ¶
Dál jo lea váttis háhkat doarvái sámegielalaš bargiid  dan guovtti giddagassii, namalassii Romssa giddagassii ja Finnmárkku giddagassii. Danne Justiisadepartemeanta lea lágidan vejolašvuođa čađahit  giddagasvirggálačča oahpu gáiddos oahpahussan. Miessemánu 2008 rájis sullii 15 aspirántta leat  čađaheamen oahpu Romssa gávpoga ja Čáhcesullo  giddagasain, ja dehálaš lea leamaš háhkat  sámegielalaš aspiránttaid. Kárášjogas lea friddjafuola  vuollásaš kontuvra, muhto das ii leat bissovaš virggis  fágaolmmoš. ¶
Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Joatkevaččat ¶
Doaibmabidju 46. Čohkkándilálašvuođaid geahčadeapmi ¶
Dubmehallan sámi olbmuid dáfus, de kriminálafuolla  lea eanaš váldán vuhtii doaibmabijuid mat dahket  vejolažžan geavahit ja seailluhit sámegiela. Justiisapartemeanta danne áigu geahčadišgoahtit  sámi dubmehallan ja čohkkájeaddji olbmuid  čohkkándilálašvuođaid. Dakkár geahčadeami  ulbmil lea kártet makkár dárbu lea resurssaide ja  sierra doaibmabijuide mat dubmehallan sámiide  mearkkašit eambbo go duššefal giela geavaheami. ¶
Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Gč St.dieđáhusa nr. 37 čuovvoleami (20072008) Ráŋggáštus mii váikkuha čuovvoleami ¶
Doaibmabidju 47. Kriminálafuollaguovddáš mas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras ¶
Go geahčaduvvo kriminálafuola organisašuvdnavuogádat Romssas ja Finnmárkkus, de galgá  maiddái árvvoštallojuvvot galgágo ásahuvvot  kriminálafuollaguovddáš mas lea erenoamáš  máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Nuge  sáhttá šaddat, ahte ráhkaduvvo giehtagirji sámiid  ráŋggáštusčađaheamis. Das sáhttet leat sierra áššit  mat galget árvvoštallojuvvot go olmmoš dutkojuvvo  ovdal duopmocealkima, go vuosttamuš fágaidrasttideaddji kárten čađahuvvo dallego loahpalaš  duopmu lea celkojuvvon kriminálafuolas, go dubmehallan olbmuin lea ságastallan su vuostáiválddidettiin giddagassii, dahje go suinna lea vuosttamuš  ságastallan servodatráŋggáštusa friddjafuollakontuvrras. Giehtagirjái šaddá dárbu váldit mielde  divaštallama das mo rehabiliterenulbmil ja máhcaheapmi sámi báikkálaš servodahkii áddejuvvojit.  Vejolaš ovttasbarganoasálaččat sámiid vástesaš  heivehallamis sáhttet leat Sámediggi ja sámi ásahusat ja gielddat. ¶
Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Gč St.dieđáhusa nr. 37 čuovvoleami (20072008) Ráŋggáštus mii váikkuha čuovvoleami ¶
Konfliktaráđiid	čállingoddi ¶
Máŋgga konfliktaráđi rájáid siskkobeallai gullet  sámit. Stuorámus joavku lea Nuorta- ja OarjeFinnmárkkus ja Davvi-Romssas. Oslos ja Romssa  gávpogis leat ollu sámit. Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Hedmárkku ja Hordalándda konfliktaráđiide  maid guoská fáddádat. ¶
Jagi 2009 giđa mielde lea ásahuvvon sámegielalaš  soabahanjoavku davvisámi guvlui (Finnmárkui ja  Romsii). ¶
Doaibmabidju 48. Sámegiella konfliktaráđiin ¶
Konfliktaráđiid čállingoddi lea jagi 2008 álggahan  ođđa diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima sámegielaide. Čállingotti ulbmil lea dađistaga gokčat buot  sámegielaid. ¶
Konfliktaráđi ruovttusiiddus leat dieđut konfliktaráđi  birra davvisámegillii ja julevsámegillii. Maiddái  prentejuvvonge gihppagat leat davvisámegillii  ja julevsámegillii, muhto eai nu máŋggaláganat.  Čállingoddi lea álggahan diehtojuohkingihppaga ja  eará diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima, ja ruovttusiiddu dieđuid ođasmahttima. ¶
Ovddasvástádus: Konfliktaráđiid čállingoddi Áigodat: 2008/2009 ¶
Sámi váldoguovlluin poltitiijaovttadagain berre  leat vejolaš háhkat olbmuid guđet sáhttet dulkot ja  čálalaččat jorgalit dutkamiid mat leat govviduvvon  jienaiguin. Dasto berre leat vejolaš háhkat máhtolaš  olbmuid čállit reivviid ja jorgalit skoviid sámegillii, ja vel dulkotge politiijaide guđet ieža eai máhte  sámegiela. Áigumuš berre leat háhkat bargiid geain  lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. ¶
Doaibmabidju 49. Eambbo sámegiellamáhttu ja sámi kulturmáhttu politiijii ¶
Politiija- ja leansmánneetáhtii galgá addojuvvot  eambbo giellamáhttu ja kulturmáhttu dainna lágiin  ahte lágiduvvojit diehtojuohkimat/kurssat/oahpahusfálaldagat sidjiide guđet leat etáhta bargit.  Árvvoštallojuvvot galgá leago dárbu vuođđudit  fierpmádaga politiija- ja leansmánneetáhta bargiide,  geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. ¶
Ovttasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Doaibmaplána áigodat ¶
Doaibmabidju 50. Heivehit sámegielaid elektruvnnalaš prográmmaide ¶
Ulbmil lea ahte sámegielat galget heivehuvvot áššemeannudanprográmmaide mat leat  álbmoga várás. Erenoamáš dehálaš lea ahte  geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra, mat  gullet ráŋggáštusáššiid meannudeapmái ja eará  eiseváldegieđahallamiidda, lea vejolaš viežžat  dieđuid guđege sámegillii. Stuorámus sámegielalaš  joavku ferte vuoruhuvvot ovddimussii. ¶
Ovttasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Ii mearriduvvon ¶
Doaibmabidju 51. Dakkár olbmuid háhkan Politiijaallaskuvlii guđiin lea sámi duogáš ¶
Politiijaallaskuvla lea iežas gulahallan- ja rekruhttenstrategiijas čalmmustahttán dakkár olbmuid háhkama  geain lea unnitlohkoduogáš, daid gaskkas maiddái  olbmuid geain lea sámi duogáš. Čielga rekruhttendoaibmabijuin, mat leat álggahuvvon, sáhttit namahit: ¶
Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan  árjjalaččat háhkan dihtii politiijaohppui ohcciid  geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš, nugo  sámiin. Politiija- ja leansmánneetáhtas eai leat vuogit  maid vuođul gávnnahit daid bargiid logu geain lea  čearddalaš duogáš. Dan geažil lea váttis rekruhttemis  meroštallat sin logu geain lea unnitlohkoduogáš. (2007-2008) nammasaš  prošeakta lea Politiijaallaskuvlla ja Politiijadirektoráhta gaskasaš ovttasbargoprošeakta.  Prošeakta vuođđudii ee. resursajoavkku mas leat  30 politiijavirggálačča geain lea unnitlohkoduogáš,  golbmasis sis sámi duogáš, ja joavku bargá  aktiivalaččat nuoraiguin dainna ulbmiliin ahte  oaččuhivččii eanebuid Politiijaallaskuvlii. Jagi 2008  besse guovttis sámi duogážiin Politiijaallaskuvlii. ¶
Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat álggahii  čakčat jagi 2008 prošeavtta man ulbmil lea  oaččuhivččii eanet sámiid ohcat politiijaoahpahussii.  Diehtojuohkinčoahkkimat šaddet lágiduvvot main  nuorra politiijaalbmát ja -nissonat geain lea sámi  duogáš juhket dieđuid skuvliibeassama, oahpahusa   ja fitnu birra. Lassin galget dieđut juhkkojuvvot  aktiivvalaččat sámi aviissaide, Sámi radioi ja eará  áigeguovdilis diehtojuohkinkanálaide. Politiijaallaskuvla áigu joatkit barggu man ulbmil lea háhkat  eanet vejolaš ohcciid sámiid gaskkas, ja áigu geavahit persovnnalaš oktavuođaid ja čuovvolemiid dain  politiijaguovlluin main dat bargu berre dahkkojuvvot. ¶
Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Jahkásaš čuovvoleapmi bušeahttabarggus ja stivrengulahallamiin Politiijadirektoráhtain ¶
Suodjalus ¶
Doaibmabidju 52. Diehtojuohkin vuosttasgearddesoahtebálvalusa birra ¶
Suodjalus áigu Soahtebálvaluslágádusa bokte  jorgalahttit gihppaga man namma lea ”Du  vejolašvuođat vuosttasgearddesoahtebálvalusas”  sámegillii, vai dan sáhttá sáddet buohkaide guđet  dan sihtet. Gihpa galgá dasto vel biddjojuvvot pdfhámis internehttii, vai olbmot dan álkit gávdnet.  Buohkat guđet gohčohallet Sešuvnna vuosttas  oassái ja nuppi oassái ožžot Soahtebálvaluslágádusas čujuhusa internehttii, mas gávdnet eanet dieđuid  – maiddái sámegilliige. ¶
Ovddasvástádus: Soahtebálvaluslágádus Áigodat: Jagi 2009 mielde ¶
Doaibmabidju 53. Diehtojuohkin ja dieđiheapmi Suodjalusa hárjehallandoaimmaid birra ¶
Suodjalus áigu jagi 2009 mielde doaimmahit ahte  jahkebealledieđut váldodoaimmaid birra maiddái almmuhuvvojit sámegillii doppe gos dat lea  lunddolaš. Dieđiheamit rekvisišuvnna birra mat  gusket sámi hálddašanguovlluide, galget maid leat  sámegillii, ee. almmuhussan sámi aviissain. ¶
Ovddasvástádus: Suodjalusa operatiiva váldoguovddáš Áigodat: Jagi 2009 mielde ¶
Ráđđehusa sámegielaid geavaheapmi ¶
Ráđđehusa áŋgiruššan sámegielaiguin galgá  maiddái oidnot departemeanttaid iežaset sámegielaid geavaheamis. Ráđđehusa neahttasiidduin  www.regjeringen.no lea leamaš vejolaš válljet  sámegielalaš teavsttaid jagi 2004 rájis. Sihke dakkár  áššiid mat njuolga gusket sámi álbmogii ja riikkalaš  áššiid lea vejolaš lohkat dáin siidduin, eanaš davvisámegillii, muhto maiddái julevsámegillii ja oarjilsámegillii. ¶
Dárbu lea eiseválddiid beales eambbo buktit dan  golbma sámegiela oidnosii politihka hábmemis,  doaibmabijuin ja almmolaš áššebáhpáriid jorgaleamis jna. ¶
Doaibmabidju 54. Eanet ráđđehusdokumeanttat sámegillii ¶
Ráđđehus áigu almmuhit eanet dieđuid sámegillii iežas neahttasiidduin, ja almmuhit eanet  sámegielalaš dokumeanttaid. Ráđđehus áigu  erenoamážit áŋgiruššat almmuhit eanet dokumeanttaid oarjilsámegillii ja julevsámegillii. ¶
Ráhkaduvvot galgá visogovalaš logahallan mii  čájeha makkár dieđut leat fidnemis oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Ráđđehus áigu fuolahit ahte  sámegielalaš neahttasiiddut ođasmahttojuvvojit ja  dárkkistuvvojit systemáhtalaččat. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2014 ¶
Doaibmabidju 55. Hálddahustearpmat ¶
Guovdilis bargu lea ráhkadahttit sámegielalaš tearpmaid mat nannejit ja bisuhit sámegiela geavaheami. Eaktun lea, jos sámegiela galgá leat vejolaš  geavahit fágalaš oktavuođain, ahte leat fágaterminologiijat ja fágadoahpagat sámegillii. Sámegiela  terminologiijat ráhkaduvvojit sierra prošeaktan,  nugo omd. Sámi láhkagiella nammasaš prošeakta  mii čađahuvvo Deanu gieldda namas. Dasto vel  ovdánanit sámegiela terminologiijat sierranas  sámi ásahusaid áššemeannudemiid oktavuođas,  omd. Sámedikki áššemeannudeamis. Dehálaš oassi  sámegiela terminologiija ráhkadanproseassain lea  almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi sámegillii.  Sámi giellalávdegoddi, mii lea Sámi parlamentáralaš  ráđi vuollásaš, lea almmuhan muhtun terminologiijalisttuid dán neahttasiidui: www.giella.org. ¶
Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš  orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat  dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat  dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde. Departemeanttat geavahit odne ollu jorgaleaddjiid guđet jorgalit  lágaid, njuolggadusaid, stuorradiggedieđáhusaid,  preassadieđáhusaid jna. sámegielaide. Dainnago ollu  váilot sámi juridihkalaš terminologiijat ja hálddahusterminologiijat, de jorgaluvvon teavsttat sáhttet muhtumassii leat eahpedárkilat terminologiija  geavaheami dáfus. Buoridan dihtii dili, de Bargo- ja  searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit  sámegielalaš ”viessogirjji” maid departemeanttat ja  vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: Álggaheapmi jagi 2009 ¶
Doaibmabidju 56. Sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnet ¶
Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš  orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat  dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat  dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde. Bargo- ja  searvadahttindepartemeanta áigu maid ásahit  dohkálašvuođa dárkkisteaddji ortnega sámegillii ¶
SÁMI LÁHKAGIELLA Prošeakta ”sámi juridihkalaš terminologiija” álggahuvvui jagi 2004 Deanu gieldda namas. Sámi  ealáhus- ja guorahallanguovddáš  (SEG) jođihii  prošeavtta. Prošeavtta ruhtadedje Justiisadepartemeanta, Gielda- ja guovlodepartemeanta,  Sámediggi, Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu  gielda. ¶
Prošeakta Sámi láhkagiella álggahuvvui jagi  2006, ja dan doarjut ledje Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Sámediggi.   Giellafágalaš ja juridihkalaš máhttu lea leamaš  dán tearbmaráhkadanbarggus. Prošeavtta  álgooasis ráhkaduvvui listu mas ledje 691 sámi  juridihkalaš tearpma. Deanu gieldda ulbmil lea  ráhkadahttit dievas dárogiel-sámegiel sátnelisttu, mas leat juridihkalaš tearpmat mat leat  váldojuvvon riidolágas. Riidoláhka lea leamaš  barggu vuođđun, dasgo dat lea guovdilis láhka  mas leat ollu juridihkalaš tearpmat mat geavahuvvojit beaivválaččat. Tearpmat biddjojuvvojit  neahttasiidui www.risten.no dađistaga go Sámi  giellalávdegoddi daid dohkkeha.  jorgaluvvon lágaid ja eará almmolaš áššebáhpáriid  várás, ja ortnega mii sihkkarastá ahte sámegillii jorgaluvvon lágat maiddái ođasmahttojuvvojit sámegillii go láhka ođasmahttojuvvo. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶
Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot IKT-ovdáneapmi  almmolaš suorggis galgá atnit vuođđun unversála  hámi vuođđojurdaga. Ráđđehusa ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta ja mokta  ávkineaset geavahit teknologiija ja ođđa bálvalusaid  buorimus lági mielde. ¶
Sámi oktavuođas dat vuos ja ovddimusat mearkkaša  ahte sámi olmmoš galgá sáhttit geavahit gielas buot  IKT-oktavuođain, namalassii ahte sámi namaid galgá  sáhttit čállit riekta almmolaš registariidda, ja ahte  galget ráhkaduvvot prográmmaide sámegielalaš  vejolašvuođat. Ahte sámegielalaš olbmuide maid  sihkkarastojuvvo vejolašvuohta beassat geavahit  ođđa teknologiija, lea dehálaš sihke sin searvamii  servodahkii ja sámegiela ovdáneapmái. Almmolaš  suorggis lea čielga ovddasvástádus gozihit ahte  sierranas IKT- ja neahttabálvalusat eai buvtte ođđa  heađuštusaid. ¶
Sámegielain leat buohkanassii 15 sierra  čállinmearkka lassin dábálaš mearkkaide mat adnojuvvojit anglo-amerihkálaš vuogádagas. Sámegiela  čállinmearkkaid ja IKTa dáfus lea maŋimuš jagiid  leamaš buorre ovdáneapmi. Sámegiella lea dál válljehahtti giella dábáleamos operatiivavuogádagain. ¶
Doaibmabidju 57. Sámegiella almmolaš registariin – gáibádusat stáhtalaš etáhtaide ¶
Sámi giellajovkui lea dehálaš ahte maiddái  čálalaččatge lea vejolaš geavahit sámegiela riekta  ja dohkálaččat servodagas. Sámegiela dievas  geavaheapmi gáibida ahte vejolaš lea atnit muhtun čállinmearkkaid mat eai leat girjedárus eaige  ođđadárus. Boarraseappoš almmolaš registariin  eai leat dat čállinmearkkat, ja dat lea dagahan ahte  máŋggalágan nuppástuhttinprográmmat mat  lonuhit dáid čállinmearkkaid dakkár čállinmearkan  maid vuogádagat sáhttet dohkkehit. Dát guoská  ee. aiddofal dakkár registariidda go Brønnøysundregistariidda, Álbmotregistarii, Stáhta kártalágádussii  (Norgesglasset), Primusii, Askeladdenii ja NAVii. Dat  mearkkaša ahte sámi álbmot ja fitnodagat main lea  sámi namma eai sáhte registarastojuvvot rivttes namain ja čujuhusain registariidda. Ráđđehus oaivvilda  ahte dát dilli lea unohas ja ferte buoriduvvot. ¶
Standárdenráđđi, mii lea Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta (FAD) rávvejeaddji orgána  IKT-áššiin, lea meannudan áššin čállinmearkkaid  geavaheami almmolaš hálddahusas. Árvalusastis, ¶
58 www.samit.no  VAI LEA ÁLKIT almmolaš doaimmahusaide váldit atnui sámi čállinmearkkaid, de  vuođđuduvvui sierra máhttovuođđu ja sierra  neahttabáiki sámi čállinmearkkaid ja IT várás  – samIT – vuođđuduvvui jagi 2003. samIT lea  Standard Norge vuollásaš prošeaktan leamaš  organiserejuvvon, ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea dan ruhtadan. Buot almmolaš  doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa  ja jearrat samIT rávvagiid áššiin mat gusket  sámegillii ja ITii. maid FAD dál lea meannudeamen, ráđđi árvala váldit  atnui mearkavuogádahkii ISO/IEC 10646 gullevaš  UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiin ja  almmolaš registariin. Dát mearkavuogádat geavahuvvo viidát ja gokčá ii duššefal sámi girjegielaid  dárbbuid, muhto maiddái máilmmi eanaš gielaid  čállinmearkkaid. Teknihkalaččat dát válljen buktá  dievas čovdosa teakstačállimii buot dain geavahansurggiin main odne eai leat áibbas dohkálaš  čovdosat. ¶
Almmolaš neahttabáikkiide orru leamen viehka álki  váldit atnui UTF-8, muhto ovdalgo loahpalaš mearrádus dahkkojuvvo, de ferte čađahuvvot váikkuhusguorahallan, vai lea vejolaš garvit vuorddekeahtes  váttisvuođaid. ¶
Dainnago otnáš registariin leat nana čatnasat, de lea  dárbu gávdnat jierpmálaš gaskaboddasaš ortnegiid  ja heivvolaš vugiid mo čađahit nuppástuhttima. Dát  nuppástuhttimat gusket máŋgga oasálažžii. Plánejuvvon lea čađahit váikkuhusguorahallama giđđat  jagi 2009. ¶
Ráđđehus dáhttu váldit atnui  čállinmearkavuogádahkii ISO/IEC 10646 gullevaš  UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiide  ja almmolaš registariidda, muhto ferte vuos  árvvoštallat dárkileappot mo dan dahkat ja makkár  gaskaboddasaš ortnegat galget geavahuvvot. ¶
Ovddasvástádus: Ođasmahttin- ja hálddahusdeparteÁigodat: Doaibmaplána áigodat ¶
Giellateknologiija lea diehtagiid rasttideaddji  doaibma mii siskkilda dakkár dihtorprográmmaid ráhkadeami mat sáhttet bođđet ja ráhkadit  olmmošlaš giela cealkagiid, omd. dárogillii dahje  sámegillii. Giellateknologiija vuođđun leat ee.  diehtojuohkinteknologiija, gielladiehtaga, dahkojierpmi, fonetihka ja kognitiiva psykologiija máhtut.  Giellateknologiija juhkkojuvvo dábálaččat guovtti  váldosuorgái, dihtorlingvistihkkii ja jietnadanteknologiijii. Dihtorlingvistihkas dutkit eanaš giddejit  fuomášumi čállojuvvon teavsttaid bođđemii, mii  ee. ovddida ohcanvejolašvuođaid interneahtas ja  automáhtalaš jorgaleami. Jietnadanteknologiijas  lea sáhka olbmo jietnadeami gieđahallat dihtoriin,  erenoamážit bidjat dihtora dovdát olbmo jietnadeami ja ráhkadit olbmo jietnadeami. Jietnadeapmi  lea čájehuvvon leat beaktilis vuohki juohkit dieđuid.  Jietnadanprográmmat sáhttet addit olbmuide  geain lea lohkan- ja čállinváttisvuođat vejolašvuođa  ipmirdit iešguđetlágan teavsttaid, fágagirjjiid rájis  aviissaid rádjai. Sámediggi lea čielggadan leago  vejolaš ráhkadit sámegielaide syntehtalaš jietnadanprográmmaid. Syntehtalaš jietnadeapmi galgá  geavahuvvot lassereaidun ovttas dábálaš divodanprográmmaiguin. Vásáhusat čájehit ahte syntehtalaš  jietnadeapmi doarju lohkan- ja čállindáiddu. Lassin  syntehtalaš jietnadeapmi sáhttá geavahuvvot  vuođđun ráhkadit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid máŋgga suorggis. ¶
GIELLATEKNO Romssa universitehta Sámi giellateknologiija  guovddážis lea ulbmil giellaoahpa vuođul  ráhkadit giellateknologiija sámegiela ja  eará davveguovlluid gielaid várás, omd.   teakstačállinprográmmaid, pedagogalaš  prográmmaid, digitála sátnegirjjiid ja dahkojietnaprográmma (syntehtalaš jietnadeami).  Prošeavtta ruovttusiidduin sáhttet olbmot  dál viežžat giellaoahpa árvvoštallanreaiddu  davvisámegillii, julevsámegillii, oarjilsámegillii,  anárašgillii, nuortalašgillii ja gielddasámegilli.  Lassin leat davvisámegillii pedagogalaš prográmmat ja sátnegirjjit. ¶
Doaibmabidju 58. Sámegiela riektačállinreaidu ¶
Sámediggi lea jagi 2004 rájis čađahan prošeavtta  (Divvun) mas ráhkaduvvo sámegillii elektruvnnalaš  teakstagieđahalli divodanprográmma. Prográmma  lea nuvttá ja dan lea vejolaš viežžat interneahtas.  Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta ja Sámediggi ruhtadit prošeavtta «Divvun 2» , mii galgá sihke ortnegis doallat ja geahččalit  davvisámegiela ja julevsámegiela stávendárkkástusa, ja ovddidit oarjilsámegillii stávendárkkástusa.  Prošeakta galgá bistit badjel 3 jagi, ja ulbmil lea ahte  oarjilsámegiela stávendárkkástus galgá leat válmmas  jagi 2010 lohppii. ¶
Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Sámediggi Áigodat: 2010 ¶
Sámediggi lea bidjan álgagii divaštallama Divvunprošeavtta boahtteáigásaš jođihanorganisašuvnna  birra. Dađistaga gielat ovdánit ee. oktilaš terminologiijabargguiguin, ja danne lea dehálaš ahte  giellareaiddutge oktilaččat ođasmahttojuvvojit ja  buoriduvvojit. Maiddái prográmmabuvttadeaddjiid  veršuvnnaid ođasmahttimatge dagahit dárbbu  buoridit ja ođasmahttit riektačállinreaidduid. ¶
Sámegiela sátnegirjjit ¶
Odne leat unnán sámegiela sátnegirjjit, erenoamážit  julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Go sátnegirjjit  váilot, de dat dilli sáhttá hehttet gielaid ovdáneames.  Ovdamearkka dihtii sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa, ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange, namalassii dakkár  giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi.  Eai dárogielalaš olbmuidege gávdno sátnegirjjit,  guđet háliidit oahppat davvisámegiela, eaige sámidáru sátnegirjjit mat dárogielalaš geavaheaddjiide  čilgejit sámegiela sániid geavaheami. ¶
Doaibmabidju 59. Sámegiela sátnegirjjiid kárten ja buorideapmi ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu nammadit bargojoavkku mii galgá kártet makkár sátnegirjjit  odne leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja árvalit doaibmabijuid maiguin livččii  vejolaš nannet sámegiela sátnegirjjid barggu ovddas  guvlui. Sámediggi bovdejuvvo searvat bargojovkui. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶
Oidnosii buktit sámegiela albmohahkii ¶
Vai sámegiella nanusmuvvá ealli kulturcaggin, de lea  dehálaš ahte sámegiella eambbo oidno albmohagas. Ahte Norgga álbmot deaivvada sámegielaiguin  almmolaš joregiin, lea dehálaš vai gielaid árvodássi  servodagas buorrána. Dat buoridivččii juohkehačča  diđolašvuođa das ahte sámegiella lea dehálaš oassi  riikka kultuvrralaš ilmmis. Dasto dat váikkuha buorebussii olbmuid miellaguottuid dáfus ja lassánahtášii  sin beroštupmái sámegielas servodagas muđuid.  Maŋimuš jagiid sámegiella lea eambbo go ovdal  šaddan Norgga kultuvrra oassin. Sámi filmmat, sámi  artisttat ja sámi festiválat váikkuhit ollu dasa ahte  beroštupmi sámegielas lassána servodagas. ¶
Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen dihtii sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga.  Iiba unnánge leat dán oktavuođas dehálaš ahte  sámegielaid šláddjiivuohta oidno eambbo almmolaš  joregiin, nu ahte sihke davvisámegielalaččat,  julevsámegielalaččat ja oarjilsámegielalaččat sáhttet deaivvahit gielaset nu ollu oktavuođain go fal  vejolaš. Mánáidáitariid raporttas man namma lea  Retten til medvirkning for samiske barn og unge  (Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta leat mielde  váikkuheamen), nuorat dovddahit ahte giella lea  mearrideaddji dehálaš oadjebas ihčodaga váikkuheaddjin sidjiide – ja ahte hivvomediat menddo  unnán gaskkustit fáluid sámi nuoraide. ¶
Go sámegiella eambbo oidno ja gullo almmolaččat,  de dat sáhttá beroštahttit eanebuid váldit gielaset  ruovttoluotta, dikšut dan ja ovddidan dan. Dat maid  lea dakkár dehálaš bealli mii movttiidahttá sámi  báikkálaš servodagaid bargat nu ahte sámegiella  nanusmuvvá guovllus. Sámi girjjálašvuođas, sámi  teáhteris ja sámi filmmain lea dehálaš rolla dahkat  giela oahpisin olbmuide ja buoridit sin diđolašvuođa  das. Sámegielalaš girjjálašvuođas sáhttá dasto vel  leat dakkár dehálaš rolla, ahte ovddida buori sámegiela geavaheami, buorida guđege lohkki máhtuid  sámegielas, ja lasiha su čatnaseami gillii. ¶
•	 Láhčit	dilálašvuođaid	sámegielalaš	joregiid vuođđudeapmái ja nanusmahttimii ¶
•	 Láhčit	dilálašvuođaid	sámegielalaš	TV-	ja	radiosáddagiidda ¶
•	 Láhčit	dilálašvuođaid	sámegielalaš	aviisoarjilsámegielalaš aviisasiidduid ráhkadeapmái ¶
•	 Buktit	oidnosii	sámegiela	dainna	lágiin ahte	almmolaš	visttit	ja	báikenamat	ožžot sámegielalaš galbbaid ¶
•	 Buoridit	sámegielalaš	girjjálašvuođa	fállama girjerájuin riikka miehtá ¶
•	 Nannet	teáhtera,	filmma,	girjjálašvuođa	ja girjegoasttideami sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶
SÁMI VAHKKU ROMSSA GÁVPOGIS JAGI  2009 Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas guovvamánu  6. b. 2009 lágiduvvui Romssa gávpogii sámi  vahkku. Prográmma álggii seminárain sámi giela, teknologiija ja ealáskahttima birra Romssa  gávpoga girjerájus. Dan vahku lágidedje maid  diibmobeallásaš čáŋadan-kurssaid sámegielas  girjerájus. Dan vahku ledje maiddái fállamassii  ee. sámi girjjálašvuođa oahpásmahttin, sámi  dáiddáriid čájáhus, sámi borramuškursa, sámi  teáhter, sámi máinnasbottut mánáide ja sámidáru ipmilbálvalus. ¶
•	 Láhčit	dilálašvuođaid	nu,	ahte	šaddet	neahtsámegillii ja sámegielaid birra ¶
•	 Sihkkarastit	ahte	sámegielalaš	teavsttat	leat olámuttus interneahtas ¶
Sámi báikenamat ja sámegielalaš galbbat ¶
Dehálaš lea sámi báikenamaid galbet sámegillii (ráhkadit báikenammagalbbaid ja geaidnočujuhusgalbbaid), vai sámegiella ja sámiid orrun bohtet oidnosii. Dat mii mearrida ášši, galgágo galbejuvvot sámegillii, lea dat ahte báikki olbmot geavahit  sámegielalaš báikenama. Láhka ii earut guovlluid  mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde  dain guovlluin mat leat olggobealde. ¶
Fylkkadikkiid álgaga dahkama vuođul lea Romssa  fylka ja Finnmárkku fylka ožžon guovttegielalaš  nama, dárogillii ja sámegillii. Dán guovtti  fylkka guvllolaš stáhtaorgánat galget geavahit  guovttegielalaš nama iežaset logoin, reivviin ja galbbain. Dat gusto maid fylkkarájáid geaidnogalbbaide.  Fylkkamánnit leat gohčohallan gozihit dan. ¶
Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielalaš  báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš  soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde.  Sámegielalaš namma galgá álo leat bajimusas (ovddimusas) go galba lea sámegiela hálddašanguovllus.  Stáhta geaidnolágádusa guovlokontuvrraid  vuollásaš báikkálaš kontuvrrain lea ovddasvástádus  mearridit galbema riikka- ja fylkkageainnuin, ja  gielddain fas lea ovddasvástádus mearridit gielddageainnuid galbema (galbenváldi). Galbeneiseváldi  sáhttá válljet ahte sámegielalaš namma galgá leat  bajimusas dainge guovlluid galbbain mat eai leat  sámegiela hálddašanguovllus. ¶
Sámi báikenamat maid báikki olbmot geavahit dahje  olbmot geain lea ealáhus báikkis, galget dábálaččat  geavahuvvot almmolaš galbbaide, kárttaide jna. (§  9). Báikenamma vurdojuvvo friddjadáhtus geavahuvvot, namalassii ahte almmolaš orgánat ieža váldet  ovddasvástádussaneaset ollašuhttit lága iežaset ovddasvástádussuorggis. ¶
Vejolaš lea váidalit jos mearriduvvon sámegielalaš  báikenamma ii galbejuvvo. Jos váidaluvvo, de váidalus galgá sáddejuvvot Kultur- ja girkodepartementii. ¶
MII EAKTUDA BÁIKENAMA MEARRIDEAMI? Soapmásat váldet ovdan nammaášši ja sáddejit dan mearridanorgánii, namalassii gildii,  fylkkagildii dahje stáhta kártalágádussii (§ 5).  Mearridanorgána válmmašta ášši ja sádde  dan sámi nammakonsulentii, guhte das addá  gaskaboddasaš árvalusa. Báikenammabálvalus sádde ášši viidáseappot gildii gulaskuddamii. Gielda fuolaha ahte buohkat geain lea  gulaskuddandadjamuš, besset cealkit oaivileaset, ja sádde ášši ruovttoluotta báikenammabálvalussii loahpalaš árvaleapmái. Báikenammabálvalus sádde ášši mearridanorgánii, mii  dahká das mearrádusa. Mearrádusorgána  sádde mearrádusa gildii, mii dan almmuha  (§ 7). Mearridanorgána sádde maid mearrádusa báikenammabálvalussii, eará almmolaš  orgánaide mat galget geavahit nama bálvalusas, ja Guovddáš báikenammaregistarii. ¶
Sámi báikenamaid nammakonsuleanttat ¶
Báikenammalága § 11 addá Sámediggá válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid. Sámediggi  oažžu ollu jearaldagaid sámegielalaš báikenamaid  geavaheami birra. Sámedikki nammabálvalusa  bargu báikenamaiguin siskkilda vuos ja ovddimusat rávvemušaid báikenamaid čállimis. Dađistaga  go sámegiella lea váldojuvvon eambbo ja eambbo  atnui almmolaš oktavuođain, de báikenamaid ohcaleapmi lea lassánan. Buot mearriduvvon báikenamat čállojuvvojit Guovddášbáikenammaregistara  nammasaš diehtovuđđui, maid Stáhta kártalágádus  jođiha. ¶
Sámedikki hálddahusa bargamušat leat ee.  válmmaštit báikenammaáššiid nammakonsuleanttaide ja sidjiide veahkkin ohcat báikenamaide  duogášdieđuid. ¶
Go báikenama čállinvuohki lea lága vuođul mearriduvvon ja čállojuvvon Guovddáš báikenammaregistarii, de dan čállinvuogi galget geavahit buot  almmolaš orgánat, doaimmahusat mat leat ollásit  almmolaččat, ja buohkat guđet čállet skuvlla várás  oahpponeavvuid. ¶
Deaivvadanbáikkit ¶
Mánát ja nuorat dárbbašit sámástit skuvlla maŋŋáge.  Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin dihtii olbmuid sosiála, kultuvrralaš ja  sámegielalaš ovttastallamiidda. Gielddain lea  ovddasvástádus lágidit báikkálaš joregiid ja  deaivvadansajiid, muhto maiddái eaktodáhtolaš  organisašuvnnatge dahket ollu buori barggu dan dáfus. Eanaš báikkiin lea dárbbašlaš siskkáldas struktuvra go sávaldat lea álggahit doaimmaid mat buoridit  sámegiela geavaheami. ¶
Sámediggi juolluda doarjagiid prošeavttaide  mat veahkehit oaččuhit áigái mánáid ja nuoraid várás deaivvadansajiid, doaibmabijuid  ja dakkár prošeavttaid mat buoridit mánáid  bajásšaddanbirrasa, ja mat dainna lágiin mearkkašit  ollu sámegiela nannemii ja ealáskahttimii. ¶
MII GÁIBIDUVVO OVDALGO SÁMEGIELALAŠ  GEAIDNOGALBA CEGGEJUVVO?  Ovdalgo lea vejolaš galbet sámegielalaš  báikenamain, de báikenamma ferte leat  dohkkehuvvon ja registarastojuvvon  Guovddášbáikenammaregistarii. Dakkár galben ii sorjá sámegiela hálddašanguovllus. ¶
Proseassa dábálaččat álgá go gielddat,  organisašuvnnat dahje oktagasat váldet  oktavuođa galbeneiseváldái. Galbeneiseváldi  gulaskuddá Stáhta kártalágádusain leago  árvaluvvon báikenamma dohkálaš, ovdalgo  galbá diŋgojuvvo ja ceggejuvvo dábálaš vuogi  mielde. Dábálaš báikenammagalbba ceggengoluid gokčá Stáhta geaidnolágádus, go galba  ceggejuvvo riikkageainnu gurrii, muhto galbengoluid gokčet fylkkagielda ja gielda go lea  sáhka fylkkageainnus ja gielddageainnus. ¶
FRIDDJAFOANDAORTNET lea mánáid ja nuoraid várás, ja galgá sin  movttiidahttit searvat báikkálaš kulturdoaimmaide. Ruđaid juogadit golbma  bajimuš organisašuvnna: Norgga mánáid ja  nuoraid organisašuvnnaid riikkaráđđi, Norgga musihkkaráđđi ja Norgga teáhterráđđi.  Mánáid ja nuoraid organisašuvnnat ja  joavkkut mat eai leat nu čavga organiserejuvvon, sáhttet Friddjafoandda bokte ohcat  doarjaga mánáid ja nuoraid doaimmaide. ¶
NUORAID SIIDA  Várdobáiki sámi guovddáš lágida márkosámi  guovllus sámi nuoraide doaimmaid – Nuoraid  Siida. Dat lea dakkár báiki mas sámi nuorat sáhttet deaivvadit. Áigumuš lea fállat sámi nuoraide  doaimmaid main sii beroštit, ja seammás sidjiide  oahpahit beroštit sámegiela ja sámi kultuvrra  seailluheamis ja ovddideamis. Nuoraid siida fállá  maid duodjekurssaid, ja dakko das lea lagaš ovttasbargu Skániid joatkkaskuvllain. ¶
Doaibmabidju 60. Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit ¶
Ovddidan dihtii ”giellajoret-prošeavttaid” Mánáid- ja  dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin  lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra. Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš  searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit  ráhkadan dihtii mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid  ja beroštumi geavahit sámegiela. Kártenbargguid  buriid ovdamearkkaiguin das mo astojoregat sáhttet  geavahuvvot giellajoregin, lea áigumuš konferánssas  čájehit mo daid lea vejolaš geavahit eará báikkiinge.  Konferánsa galgá maid čalmmustahttit mánáid ja  nuoraid sávaldagaid ja dárbbu nannet sámegiela  astofálaldagaiguin. Konferánsa šaddá dan suorggi  joatkevaš barggu vuođđun. ¶
Ovddasvástádus: Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ovttasráđiid searvi departemeanttaiguin Áigodat: 2009-2012 ¶
Interneahtta ¶
Interneahta šaddama ja viidáneami geažil leat  ođđa joregat ja vejolašvuođat ihtán unnitlohkogielaide. Teavsttaid, jietna- ja videočuohpaldagaid,  ja neahttavuđot oahpahallanreaidduid mat leat  sámegillii (ja eará unnitlohkogielaide), šaddá álkit  olbmuide olahit. Interneahtas lea vejolaš oahppat  ođđa gielaid vaikko goas ja gos. ¶
Wikipedia nammasaš proševttas lea odne vejolaš  gávdnat neahttadiehtogirjji máŋgga unnitlohkogillii. Dán bálvalusa dahket eaktodáhtolaš olbmot  vejolažžan. Ollu geavahuvvon bálvalus Facebook lea  odne omd. dakkár unnitlohkogillii go walisalaš gillii.  Lassin vel leat arvat unnitlohkogielaid sátnegirjjit  olámuttus Wiktionary nammasaš prošeavttas. Dat lea  Wikipedia oalgeprošeakta, mas sátnelisttut ráhkaduvvojit eaktodáhtolaččaid bargovehkiin. ¶
Dáidda bálvalusaide lea dat oktasaš ahte geavaheaddjit dat ieža daid stivrejit. Sávahahtti ii leat ahte  stáhtas galgá leat aktiiva rolla interneahta sisdoalu  hárrái. Sámegielalaš geavaheaddjit berrejit leat  diđolaččat interneahta ja dan iešguđetlágan bálvalusaid vejolašvuođaid hárrái, go sáhka lea sámegielaid ovddideamis. Dasto geavaheaddjit galget  aktiivvalaččat bargat veahkkin vai sámegielalaš  teavsttaid lohku stuorru sierranas interneahttabálvalusain. ¶
YOUTUBE LEA JULEVSÁMEGIELA  geahččalanprošeakta mas háliidus lea  neahttavideosáddagiiguin ja ollu olbmuid  searvamiin ráhkadit eahpeformála ja interaktiiva jorega julevsámegielalaččaid várás.  Doaimmahusas galget leat sámegielalaš  báikkálaš nuorat Divttasvuonas eret,  ja guovllu sámegielalaččat geain lea  journalistalaš hárjáneapmi. Prošeavtta  ruhtadit Nordlándda fylkkasuohkan, Sámediggi, STH-foanda ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta. Čakčamánu 2009   rájis galgá čađahuvvot geahččalanprošeakta  mas leat vahkkosaš web-TV-sáddagat. ¶
Interneahtavuđot giellajoregat sáhttet leat dehálaš  gulahallanjoregat – dakkár joregat main mánáin  ja nuorain lea ruovttudovdu ja maid sii sáhttet  beaivválaččat geavahit, main sii sáhttet gulahallat  sámegillii, ja nu ieža aktiivvalaččat geavahit sámegiela. Ollu neahttabáikkiin olbmot sáhttet blogget,  čáhttet ja sáddet jearaldagaid nuppiide ja komeanttaidege sámegillii. ¶
Nordlándda fylkkasuohkan lea máŋga jagi atnán  stuorra ovddasvástádusa almmolaš diehtojuohkimis  sámegillii nuoraide. www.infonuorra.no lea diehtojuohkinbálvalus sámi nuoraide. Sámediggi, Bargo- ja  searvadahttindepartemeanta ja Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta leat guhtege juolludan ruđalaš  veahki dan rájis go Infonuorra vuođđuduvvui jagi  2004. ¶
Nordlándda fylkkasuohkan, fylkkagirjerádju jođiha  neahttabáikki man namm lea www.skrivebua. no. Neahttabáiki addá mánáide ja nuoraide geaid  agit leat 10 jagis 20 jahkái, vejolašvuođaid sáddet  neahttabáikái iežaset teavsttaid. Dan siidui lea maid  biddjojuvvon Den samiske skrivebua . ¶
Nordlándda fylkkasuohkan jođiha  Dearvvasvuođadirektoráhta addin doarjagiin maiddái jearaldatsiiddu man namma lea ,  www.klara-klok.no. Dan neahttabáikki bálvalusat  leat sihke dárogillii ja sámegillii. ¶
www.diggi.no. lea neahttabáiki nuoraide guđet  háliidit eambbo oahppat Sámedikki ja sámepolitihka  birra. Deháleamos ulbmiljoavku leat nuorat guđet  leat jienastanagi birrasiin, ja earátge geat dárbbašit  vuođđodieđuid politihkalaš vuogádaga birra. ¶
Mediat ¶
NRK Sámi Radio ođasfálaldagat radios siskkildit guokte julevsámegielalaš sáddaga ja guokte  oarjilsámegielalaš sáddaga vahkkui. Jagi 2007 nannejuvvojedje báikkálaš kontuvrrat mat leat Divttasvuonas ja Snoasas goabbáge ovttain journalistavirggiin, ja dan geažil leat sámegielalaš ođassáddagat  radios ja tvs riggon sisdoalu ja geográfalaš viidodaga  dáfus. Virggit sirdojuvvojedje dohko váldodoaimmahusas mii lea Kárášjogas. Snoasa ja Divttasvuona  tv-sáddagat ráhkaduvvojit oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Dán guovtti suopmana lea dainna  lágiin dál vejolaš gullat vahkkosaččat riikkaviidosaš  sáddagiin mat leat NRK1 tv-kanálas. ¶
NRK lea sáddegoahtán tv-sáddagiid sámi nuoraide,  ja daid sáddagiid namma lea Izu. NRK Sámi Radio  sáddii 5 prográmma jagi 2008, ja pláne sáddet 10  ođđa prográmma jagi 2009. Nuoraidprográmmaid  sádde NRK3, ja dat bistet 20 minuhta. Izu lea sámi  nuoraid konseapta masa dál jo gullet radio-sáddagat  ja sierra neahttasiidu. Sámediggi lea jo čujuhan dasa  ahte eai buohkat sámi guovlluin sáhte geahččat  NRK3-sáddagiid. Sámediggi oaivvilda maid ahte  otnáš mediafálaldagat oarjilsámegillii ja julevsámegillii eai leat dohkálaččat. ¶
Nord-Salten avis nammasaš aviissas leat odne  julevsámegielalaš siiddut. Lassin dasa ahte julevsámi  álbmot beassá lohkat ođđasiid iežas gillii, de lea  dehálaš ahte sámegiella báikegottiid giellan oidno  báikkálaš aviissas. ¶
Doaibmabidju 61. Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶
Sámegielalaš aviissain lea dehálaš rolla mii guoská  sámegielaid seailluheapmái ja bisuheapmái, ee.  oahpponeavvun skuvllaide. ¶
Preassadoarjja sámegielalaš aviiissaide, mii juhkkojuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta  kapihttala 335 poasttas 75, galgá ee. buhttet  sámegielalaš aviissaid almmuheami liigegoluid.  Doarjja stuorruduvvui viđain milj. ruvnnuin jagi 2008  ja golmmain milj. ruvnnuin jagi 2009. ¶
Láhkaásahusat mat mearridit mo preassadoarjagat  galget juhkkojuvvot sámi aviissaide, nuppástuhttojuvvojedje jagi 2008. Nuppástusat mearkkašedje  ee. ahte stuorábuš oassi doarjagiin juogaduvvojit  nugohčoduvvon “rievddaldeaddji doarjjan” mat  aivvestassii leat sámegielalaš aviissaid várás. Dasto  vel viiddiduvvui ortnet mas doarjja juhkkojuvvui  julevsámegielalaš siidduid prentemii dárogielalaš ¶
DAKKÁR FILMMAT GO GUOVDAGEAINNU  stuibmi ja Ofelaš (maid guktuid lea Nils Gaup  regiijen) oahpistit olbmuid sámi historjái ja  árbevirolaš kultuvrii, ja dat mearkkašit ollu go  čalmmustahttet sámegiela. Filmmaid leat ollugat Norggas ja olgoriikkas geahččan. Filmmat maid vuite arvat norgalaš ja olgoriikkalaš  bálkkašumiid. aviissain, nu ahte maiddái oarjilsámegielalaš siiddutge oažžot dakkár doarjaga. ¶
Ráđđádallamiid vuođul Sámedikkiin departemeanta  lea álggahan čielggadanbarggu das mo doarjjaortnet  buorebut sáhttá movttiidahttit olbmuid geavahit  buot sámegielaid čálalaččat. Dan oktavuođas departemeanta áigu maid árvvoštallat dárbbašuvvojitgo  ortnegat main leat doarjagat eambbo sámegielalaš  aviisafálaldagaid vuođđudeapmái. ¶
Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta Áigodat: 2009 ¶
Doaibmabidju 62. Snåsningen nammasaš aviisa: Oarjilsámegelalaš aviisasiiddut ¶
Snoasa suohkan lea jagi 2008 rájis leamaš mielde  Sámegiela hálddašanguovllus. Suohkan lea dan  oktavuođas álggahan prošeavtta .  Prošeavtta váldoulbmil lea čalmmustahttit ja  ealáskahttit oarjilsámi giela ja kultuvrra, ja ovddidit  guovttegielalašvuođa Snoasas ja Davvi-Trøndelágas.  Dát mearkkaša ahte ulbmil lea aktiiva ja viiddiduvvon oarjilsámegiela geavaheapmi, ja eambbo oarjilsámegiela geavaheapmi almmolaš oktavuođain. ¶
Álggus mediat šaddet leat dehálaččat diehtojuohkima dáfus das ahte Snoasa lea guovttegielalaš  suohkan. Davvisámi guovlluid vásáhusat čájehit ahte  aviissat leat dehálaččat giellaoahpahusas. Jos giella  ja kultuvrra dovddaheamit leat eambbo oidnosis  almmolaš servodagas, de dat sáhttá dasa váikkuhit  ahte oarjilsámegiela geavaheapmi lassána, ja dan  mielde sáhttet čuovvut dakkár váikkuhusat mat  dahket ahte miellaguottut earáhuvvet ja olbmot  ožžot eambbo diđolašvuođa sámegielas ja kultuvrras. ¶
Snåsningen aviisa álggaha geasset 2009 prošeavtta  mii mearkkaša ahte oarjilsámegielalaš aviisasiiddut  ja eambbo čállosat oarjilsámi dili birra prentejuvvojit.  Dat sáhttá šaddat vuođđun dasa ahte aviisa oažžu  sámi aviissaid preassadoarjaga jagi 2010 rájis. Bargo-  ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta  jagi 2009. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009 ¶
Doaibmabidju 63. Oarjilsámi mediaguovddáš ¶
Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten dihtii makkár vejolašvuođat leat ráhkadit  oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid. ¶
Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: 2009 ¶
Kultuvra	–	filbma,	teáhter,	girjjálašvuohta, girjerádju ¶
Filbma Norgga filbmapolitihkka galgá leat veahkkin seailluheamen ja ovddideamen sámi kultuvrra. Stáhtalaš  doarjagat filbmabuvttadeapmái leat dehálaš váikkuhangaskaoamit mat sihkkarastet ahte olbmuide fállojuvvojit buorit filmmat sin iežaset gillii, ja filmmat  maid vuođđu lea geahčadeaddjiid iežaset kultuvra.  Nu lea sámi filmmaid hárrái, nugo dáru filmmaidge  hárrái. Vuoruhuvvon suorggit, lassin sámi filmmaid  ovdabargui ja buvttadeapmái, leat maiddái mánáid  ja nuoraid filmmaid ráhkadeapmi ja sámi filmmaid  gaskkusteapmi. ¶
Áigumuš lea álggahit riikkaidgaskasaš sámi  filbmaguovddáža Guovdageidnui. Ráđđehus atná ¶
66 buorrin ahte dakkár filbmaguovddáš vuođđuduvvo,  mii sáhttá buoridit ain eambbo sámi filbmabuvttadeami. ¶
Vai sámi álbmot ieš sáhttá hálddašit kulturpolitihka  sámi servodagas, de Sámediggái lea biddjojuvvon  sámi teáhtera, girjjálašvuođa, girjelágádusaid ja  girjeráju ortnegiid hálddašeapmi. ¶
Teáhter Beaivváš Sámi Teáhter lea riikkalaš institušuvdna mii  viiddis teáhterfálaldagaiguin vuos ja ovddimusat  bálvala sámi álbmoga Norggas, muhto mii maiddái  johtá ránnjáriikkaid sámi guovlluinge. Teáhter lea  áidna fitnolaš ásahus Norggas mas sámegiella lea  lávdegiellan. Hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš  Sámi Teáhteris lea Sámedikkis, go dat hálddaša Kultur- ja girkodepartemeantta rápmadoarjagiid. ¶
Vuođđuduvvon sámi teáhteriin lea dehálaš doaibma  sámegiela geavaheami dáfus. Teáhterat leat sámegiela geavaheami ja oidnosii buktima joregat.  Máŋga klasihkalaš teáhterčájálmasa – nugo Hamlet  – jorgaluvvojit sámegillii, ja ollu ođđa sámegielalaš  čájálmasat buvttaduvvojit. Eahpefitnolaš teáhterdoaimmat, erenoamážit dat maidda mánát ja nuorat  servet mánáid ja nuoraid várás, lasihit mánáid ja  nuoraid sámegielalaš joregiid logu.    Åarjelhsaemien Teatere/Sydsamisk teater lea dehálaš  oarjilsámi kultuvrra, giela, ihčodaga ja iešdovddu  nannemii. Teáhter lea jagi 2006 rájis ožžon bissovaš  doarjaga Sámedikki bušeahtas. Bargu lea jođus  mii galggašii sihkkarastit teáhterii lasi doarjaga  Sámedikki ja oarjilsámi guovlluid fylkkasuohkaniid  ovttasbargosoahpamušain. ¶
Girjerádju Ulbmilin, sihke norgalaš eiseválddiin ja Sámedikkis,  lea sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid sámi ál-  bmogii. Odne Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus nannet ja viiddidit girjerádjofálaldagaid  sámi álbmogii, ja norgalaš eiseválddiid ovddasvástádus gis lea ollislaš riikkalaš girjerádjopolitihka rámaid siskkobealde sihkkarastit buriid  girjerádjofálaldagaid buot álbmotjoavkkuide.  Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bidjat ovdan  stuorradiggedieđáhusa girjerájuid birra jagi 2009.  Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin  árvvoštallat sámi girjerádjoáššiid dieđáhusa barggu  oktavuođas. ¶
Girjjálašvuohta Sámediggi juolluda doarjagiid sámegielalaš  girjjálašvuhtii. Sámediggi hálddaša sierra doarjjaortnega girjelágádusaid várás mat eanaš almmuhit  girjjiid sámegillii. Dat lea lassin daid várrejuvvon  ruđaide mat leat girjjálašvuođa várás dan doarjjaortnegis mii lea sámi girjjálašvuođa ovddideami  várás. Girjelágádusa doarjjaortnega váldoulbmil lea  sihkkarastit ahte sámi girjjálašvuohta buvttaduvvo ja  geavahuvvo eambbo ja bisuhit sámi girjebuvttadanfitnodagaid. ¶
Doaibmabidju 64. Sámi girjjálašvuođa oastinortnet ¶
Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil  lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami  ja viidáneami, ja vai dan dihtii almmuhuvvojit  doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi.  Sámedikki ja Sámiid dáiddačehpiid searvvi gaskasaš  dáiddársoahpamušas jahkái 2009, leat áššeoasehasat  lihtodan vuođđudit golmmaolbmo bargojoavkku,  mii galgá geahčadit ortnega mii sihkkarastá álbmogii sámi čáppagirjjálašvuođa ja musihka/juigosiid  buvttadeami ja fidnema. Bargojoavkkus galget leat  dáiddárorganisašuvnnain guovttis ja Sámedikki  okta lahttu. Sámediggi lea álgán čielggadit sámi  čáppagirjjálašvuođa ja musihka/juigosiid oastinortnega. ¶
Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: Čielggadeapmi galgá gárvánit jagi 2009. ¶
Sámegiella lea vuos ja ovddimusat ovdánan giellan njálmmálaččat buolvvas bulvii. Sámegielaid  ovdáneapmi čállingiellan lea viehka gieskadaš ášši.  Vai sámegielat sáhttet geavahuvvot dađistaga eanet  áššiid birra sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, de lea  dárbu ráhkadahttit terminologiijaid davvisámegillii,  julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Gielaid joatkevaš  ovdáneapmái lea dutkan dehálaš vuođđu. ¶
Stuorra erohusat leat sámi báikegottiin ja sámi   guovlluin das mii guoská man ollu sámegiella  geavahuvvo beaivválaš ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan. Dehálaš lea diehtit eambbo das mo  dakkár áššit go sámegielalaš olbmuid lohku earáid  ektui, biđgolas ássan, báikkálaš miellaguottut ja  kultuvrralaš ja gielalaš unnitlohkodilli doibmet sierranas eaktun sámegiela ovdáneapmái guđege sámi  guovllus. Erenoamážit lea dehálaš oažžut čielgasat  gova daid gielaid dilis ja ovdánanvejolašvuođain   mat leat mearrasámi ja márkosámi guovlluin, ja  julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. ¶
Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon  nannen dihtii sámegielaid ovdáneami. Vai leat ovttalágan ovdánaneavttut sámegielaide, de lea dárbu  geahčadit man muddui ortnegat ja doaibmabijut  leat dássážii nannen sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela. Dakkár diehtu livččii  dehálaš vuođđu joatkevaš bargui sámegielaiguin. ¶
Máŋgga guovllus main sámegiella lea mannan maŋás, lea odne nu ahte gielaid oahpaheapmi buolvvas bulvii mealgadii lea sirdašuvvan  mánáidgárddiide ja vuođđo- ja joatkkaskuvllaide.  Dat buktá áigái nuppástuvvan rápmaeavttuid  sámegielaid ovdáneapmái, sihke oktagasaide, sámi  báikegottiide ja oppa sámi servodahkii. Dárbu lea  oažžut buoret systemáhtalaš dieđuid dáid gielaid  ovdánanproseassaid birra vai mii áddet sámegielaid  boahtteáigásaš ovdánaneavttuid. ¶
Dárbu lea maid buoret dieđuide das mo sámegielat ovdánit ovttastallan- ja gulahallangiellan sámi  bearrašiin, sámi mánáid ja nuoraid, ja sámi vánhemiid ja eará rávessámiid beaivválaš eallimis, sihke  davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. ¶
Go sámi servodagas ovdáneapmi lea viidát mannamin árbevirolaš bargguin ođđaáigásabbo fitnuide, de jávket geavahusas ollu árbevirolaš sánit  ja namahusat mat gullet vuođđoealáhusaide, ja  máhttuge daid birra. Dehálaš lea ahte dát dieđut  čohkkejuvvojit ja vurkejuvvojit dehálaš oassin sámi  kulturárbbis ja vuođđun sámi terminologiijaid   ovddideapmái. ¶
Dánnego giellamolsun sámegielas dárogillii lea  máŋgga guovllus joavdan hui guhkás, de leat  nuortalašgiela ja bihtánsámegiela ja earáge sámi  suopmaniid beaivválaš geavaheapmi mealgadii  jávkan. Dát sámi gielat ja suopmanat leat sámi  šláddjiivuođas dehálaš oassi, ja danne lea dehálaš  daid birra seailluhit dieđuid. ¶
DÁRBU DUTKAT JA OVDDIDIT MÁHTU ¶
Sámediggi čujuha dasa ahte ain lea dárbu doarjut  dábálaš vuođđodutkama sámegielaid birra, sihke  gielladiliid, girjjálašvuođa ja eará fáttáid birra –  namalassii davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. Duoid nuppiid sámegielaid maid lea  dárbu nu dutkat. Jos čohkkejuvvojit systemáhtalaš  dieđut sámegielaid birra, de dat šattašii ávkin buot  surggiid giellaovddideapmái. Sámediggi berošta  das maid, ahte ulbmálaččat rekruhttejuvvojit  sámegielalaš dutkit, ja ahte dainna lágiin sámegiella  nanusmuvvá dieđagiellan ja oažžu terminologiijaid  sierranas fágasurggiide. Sámediggi árvala ahte galgá  álggahuvvot sierra dutkanprográmma sámegielaid  dutkama várás. ¶
Dutkanráđi Program for samisk forskning I  nammasaš prográmma bisttii áigodaga 2001-2005.  Jagi 2007 rájis lea ođđa dutkanprográmma álggahuv-  von – Program for samisk forskning II. Prográmma  áigodat lea 2007-2017. Prográmmas deattuhuvvo  sámegielaid birra ee. ahte dehálaš lea movttiidahttit olbmuid geavahit sámegiela dutkamis ja  dainna lágiin leat mielde huksemin sámegielalaš  dieđaárbevieru. Dasto celkojuvvo ahte oarjilsámegiella, julevsámegiella ja nuortalašgiella leat unna  gielažat ja áitojuvvon dilis. Deattuhuvvo ahte  prográmma erenoamážit hástala álggahit dakkár  prošeavttaid mat sáhttet čuvget ja nannet sámi  unnitlohkogielaid dili. ¶
Doaibmabidju 65. Hukset oarjilsámegiela ja julevsámegiela dutkanmáhtu ¶
Odne leat unnán systemáhtalaš dutkamat oarjilsámegielas ja julevsámegielas. Systemáhtalaš máhttohuksen ja dutkan dáin gielain leat dehálaš vuođđu  joatkevaš bargui mii galgá nannet ja ovddidit  oarjilsámegiela ja julevsámegiela. Danne lea dárbu  hukset dutkanmáhtu oarjilsámegielas ja julevsámegielas. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu  jagi 2009 stuorrudit juolludeami Dutkanráđi sámi  dutkama II prográmmii, mii galgá geavahuvvot oarjilsámegillii ja julevsámegillii, maiddái doavttergráda  stipendiáhtavirggiide. ¶
Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: Álggaheapmi 2009 ¶
Doaibmabidju 66. Dutkan- ja fága/resursaguovddáš ¶
Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu ráhkadahttit  árvalusa das mo ođđasis organiseret sámi giellabargguid sámedikkiid ovddasvástádussurggiin. Árvalusain lea okta dat, ahte galgá huksejuvvot oktasaš  dutkan-, fága- ja resursaguovddáš sámegielaid várás.  Dán orgána barggut šaddet ee. leat gielladutkamat,  gielladikšun, giellaovddideapmi, terminologiijabargu, normeremat, nammabálvalus, báikenamat ja  diehtojuohkin sámi giellafágalaš áššiin. ¶
Sámedikki oaidnu lea ahte buoremus livččii čohkket  sámi giellafágalaš barggu ovtta dutkan- ja fága/ resursaguovddážii. Dainnago sámi giellabarggut  čađahuvvojit sierranas riikkain, de oktasaš “buotsámi” resursaguovddáš nannešii sámi giellafágalaš  barggu. Go oktasaš fágalaš orgána dahje oktasaš  fágainstitušuvdna vuođđuduvvo, de šaddá álkit  buorebut geavahit olmmošlaš návccaid ja ruđalaš  resurssaid sámegielaid nannemii ja ovddideapmái.  Suoma sámediggi dál bargá ovttasráđiid Norgga  sámedikkiin ja Ruoŧa sámedikkiin oažžut áigái  ovdaprošeaktaohcama man áššin lea dutkan- ja  fága/resursaguovddáš. ¶
Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: 2009 ¶
Sámi statistihkka ¶
Girji Samisk statistikk 2008 maid Statistihkalaš  guovddášdoaimmahat lea almmuhan, siskkilda  statistihkaid mat čájehit sámi servodatdilálašvuođaid  Norggas. Statistihkas lea eanaš geográfalaš  lahkananvuohki, ja deattuha sámi ássamiid Sáltoduoddara davábealde. Lassin lea riikkaviidosaš  sámi statistihkka. Girjji vuođđun lea statistihkka maid  Statistihkalaš guovddášdoaimmahat jo lea čohkken  ja almmuhan, dahje ávdnasat maid sierranas sámi  ásahusat leat diktán geavahit. ¶
Girji ulbmil lea addit čohkkejuvvon ja  ođasmahttojuvvon gova sámi statistihkas. Girjji giella  lea dárogiella ja davvisámegiella. Sámi statistihkas  almmuhuvvo juohke nuppi jagi ođasmahttojuvvon  hápmi. Lassin Statistihkalaš guovddášdoaimmahat  áigu dađistaga almmuhit ođđa sámi statistihkaid  dán neahttabáikkis: www.ssb.no/samer. ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttas Norgga sámedikkiin dahkan álgaga almmuhit  jahkásaš raportta oktan komeanttaiguin sámi statistihkkii. Dát guokte soahpamušbeali leat vuođđudan  guorahallanjoavkku sámi statistihka várás, mii  galgá čađahit barggu. Guorahallanjoavkku bargomearrádus ii leat statistihka ráhkadeapmi, muhto  ráhkaduvvon statistihkaid ohcan ja daid komenten.  Raporta man namma lea ,  mii komentejuvvui sámi statistihkas jagi 2008,   almmuhuvvui čakčamánus jagi 2008. ¶
Olggosaddán: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶
Almmolaš etáhtat sáhttet diŋgot lassigáhppálagaid čujuhusas: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-poasta: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Telefáksa: 22 24 27 86 ¶
Doaibmaplána ¶
Sámegielaid doaibmaplána ¶
Adreassalisttu mielde ¶
Dáhton ¶
GULASKUDDAN  - Rámmaplána láhkaásahus Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin ¶
Stuoradiggi gieđahalai St.dieđáhusa nr. 11(2008-2009) Læreren—rollen og utdanningen ja Innst.  S.nr. 185, ja dan vuođul nammadii Máhttodepartemeanta čakčamánu dán jagi lávdegotti.  Lávdegotti bargun lei ráhkadit sámi ođđa oahpaheaddjeohppui rámmaplánaevttohusa, mii galgá  buhttet dálá sámi oahpaheaddjeoahpu 2010 čavčča rájes. ¶
Jođiheaddji Vuokko Hirvonen (professor Sámi allaskuvllas)  Asta Balto (vuosttašamanuensa Sámi allaskuvllas)   Jan Idar Solbakken (allaskuvlalektor Sámi allaskuvllas)  Grete Bergstrøm (allaskuvlalektor Sámi allaskuvllas) ¶
Sonja Guttorm (rektor Sirpmá skuvllas, Deanu gielddas)  Reidar Erke (kultur- ja mánáidgárdeossodaga jođiheaddji, Guovdageainnu suohkanis)  Marit Helene Pedersen (guovlludirektevra NHO Finnmárku)  Sigrid Stångberg (Sámi parlamentáralaš ráđđi)    Dasa lassin áicin lea leamaš Heidi Salmi Sámedikki ovddasteaddjin. Åse Gunleiksrud ja Karin  Helle leamašan Máhttodepartemeantta bealis áicin. Lávdegotti čállin leamaš Svein Lund, gean  Sámi allaskuvla lea virgádan.     Ođđa vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu ulbmil lea integrerejuvvon, profešuvdnii ráhkkanahtti ja  dutkanvuđđosaš oahpahus, mii geasuha, lea innovatiiva ja hástaleaddji ja mas lea alla kvalitehta. ¶
Oahppu galgá gokčat vuođđoskuvlla oahpaheaddjegelbbolašvuođadárbbuid ja hukset buori  vuođu ovddidit gelbbolašvuođa oahpaheaddjebarggus. Dát gáibádusat biddjojit juohke  oahpaheaddjeoahppoinstitušuvdnii miehtá riikka ¶
Lávdegotti mandáhtas daddjo earret eará ahte rámmaplána lea láhkaásahusa hámis ja galgá čilget  vurdojuvvon oahppanjoksosiid. Dáid vuolggasadjin leat našunála kvalifikašuvdnarámmat ja  oahpaheaddjekandidáhtaid gelbbolašvuođasuorggit, nu movt daddjo Stuoradiggedieđáhusas.  Sámi rámmaplánalávdegoddi oaččui bargun árvvoštallat guokte váldovejolašvuođa:    -   Oktasaš láhkaásahus, masa biddjojit sierra mearrádusat ja vejolaš spiehkasteamit, mat  gustojit sámi oahpaheaddjeohppui.  -    Sierra láhkaásahus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui.      Lávdegoddi ávžžuha ráhkadit sierra láhkaásahusa sámi oahpaheaddjeohppui. Čujuhuvvo  lávdegotti ákkastallamiidda, mat albmanit gulaskuddannotáhtas mii lea mielddusin.     Departemeanta sádde gulaskuddamii láhkaásahusevttohusa vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui,  man Sámi allaskuvlla lágida. Mielddusin leat láhkaásahusevttohus ja gulaskuddannotáhta.  Gulaskuddannotáhtas leat lávdegotti evttohan mearrádusat, lávdegotti árvvoštallamat ja  departemeantta árvvoštallamat. Sihke láhkaásahusevttohus ja gulaskuddannotáhtta atnet vuođđun  Sámi rámmaplánalávdegotti evttohusa, mii lea sáddejuvvon departementii skábmamánu 2.  beaivvi 2009. Departemeanta lea dattege gávnnahan sivaid rievdadit ja čielggasmahttit  evttohusa, man sádde gulaskuddamii. Dáidda gullet rievdadusat earet eará:       Láhkaásahusa doaibmaviidodat    Oahpahusgiellagažaldat    Geatnegahtton dárogiela 1. – 7. dásis    Geatnegahtton sámegiela 5. – 10. dásis    Friddjenmearrádusat    Rievdadusat bohtet ovdan láhkaásahusevttohusas, mii lea mielddusin ja ákkastallamat bohtet  ovdan gulaskuddannotáhtas.     Gulaskuddannotáhta sisttisdoallá duššefal mearrádusaid, mat gullet erenoamážit sámi  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Dat oasit mearrádusas mat leat seammaláganat go našunála  láhkaásahusas, de čujuhuvvo dan gulaskuddannotáhtii.     Sámi rámmaplánalávdegotti bargun lea maiddái heivehit oktii barggu našunála  oahpaheaddjeoahppoproseassain ovddidit našunála njuolggadusaid ja indikáhtoriid. Lávdegottit  galget evttohit našunála njuolggadusaid ja indikáhtoriid ođđajagemánu 20. beaivái 2010.       Gulaskuddanáigemearri lea mánnodat guovvamánu 8.beaivi 2010 . Gulaskuddancealkámušat  sáddejuvvojit Máhttodepartemeantta epostii ¶
postmottak@kd.dep.no ¶
Gulaskuddamii ii ¶
addojuvvo maŋiduvvon cealkináigi ođđa vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu ovdáneami ja  implementerema geažil.             Dearvvuođaiguin        Toril Johansson ¶
ekspedišuvdnahoavda ¶
Karin Helle  seniorráđđeaddi ¶
Sámediggi/Sametinget ¶
Kárášjoga gielda /Karasjok kommune  Guovdageainnu suohkan/ Kautokeino kommune  Deanu gielda/Tana kommune  Unjárgga gielda /Nesseby kommune  Porsáŋggu gielda/ Porsanger kommune  Gáivuona suohkan/ Kåfjord kommune  Loabát suohkan/ Lavangen kommune  Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune  Snåasen tjïelte /Snåsa kommune ¶
Gulaskuddannotáhtta - Ođđa rámmaplána láhkaásahus Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1. – 7. dássái  ja 5. – 10. dássái ¶
1. Rámmaplána láhkaásahusa duogáš Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin ¶
Gulaskuddannotáhtta fátmmasta erenoamážit sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Sámi  allaskuvllas.     Láhkaásahusevttohus gullá rámmaplánii sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1.-7. dássái  ja 5.-10. dássái, maid Sámi allaskuvla lágida. Láhkaásahusevttohus vuođđuda guovtti  evttohussii, main nubbi lea sámi rámmaplánalávdegotti evttohus skábmamánu 2. beaivvi 2009  ja nubbi lea našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu láhkaásahusevttohus, man  departemeanta sáddii gulaskuddamii skábmamánu 6.beaivvi 2009. Oahpuid lágideapmi,  struktuvra ja eanas dajaldagat leat goappaš láhkaásahusevttohusain oalle ovttaláganat.     Čujuhit našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu gulaskuddannotáhtii dalle, go  láhkaásahusdajaldagat leat ovttaláganat, geahča ovddabealde namuhuvvon  Máhttodepartemeantta reivve.     Sierra vai oktasaš láhkaásahus: Lávdegotti árvvoštallan: Sámi rámmaplánalávdegoddi lea guorahallan sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohpu  guovttelágan láhkaásahusčovdosa:    1.  Oktasaš láhkaásahus, masa biddjojit sierra mearrádusat ja vejolaš spiehkasteamit, mat  gustojit sámi oahpaheaddjeohppui.  2.  Sierra láhkaásahus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui.    Sámi rámmaplánalávdegoddi lea mearridan evttohit sierra láhkaásahusa sámi ¶
vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Lávdegotti ákkastallamat golggotmánu 29.beaivvi 2009 ¶
čudjet ná: " Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu sierra láhkaásahus čalmmustahttá ja ¶
ovddida sámiid oktasaš áigumuša beassat ásahit iežaset oahppo- ja skuvlenásahusaid ja ¶
beassat mearridit daid sisdoaluid. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu láhkaásahus lea ¶
lávkin dan guvlui, mainna sámiid iešmearrideapmi dahkko duohtan ja čalmmustahttojuvvo ¶
Norggas ja eará Davviriikkain. Dat addá stuorát autonomiija hábmet oahpuid sisdoaluid ¶
dakkárin, ahte dat speadjalastet sámi servodagaid dálá ja boahttevaš dárbbuid, nu mo ¶
maiddái Norgga dohkkehan riikkaidgaskasaš soahpamušain ILO 169 (§ 27)  ja ¶
álgoálbmotjulggaštusas  (2007, § 14) daddjo. Sierra láhkaásahus sámi ¶
vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui čielgasit profilere, ovddida ja čalmmustahttá sámi áššiid." ¶
Departemeantta árvvoštallan: Departemeanta oaidná dehálažžan doalahit, ahte leat ollu oktasašvuođat sámi  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus ja našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus.  Departemeanta vállje almmatge nannosit deattuhit lávdegotti árvvoštallamiid, main čujuhuvvo  sierra láhkaásahusa ovdamuniide. Dan dihte sáddejuvvo gulaskuddamii sierra  láhkaásahusevttohus vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui, man Sámi allaskuvla lágida.     Departemeantta mielas lea maiddái dárbbašlaš oainnusmahttit sámi beliid našunála  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Dan dihte namuhuvvo našunála  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu láhkaásahusa ulbmilparagráfas sámi mánáid  oahpahusvuoigatvuohta. 2. Ovttaskas paragráfat mearkkašumiiguin ¶
§ 1 – DOAIBMAVIIDODAT JA ULBMIL ¶
Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶
Láhkaásahus gusto universitehtaide ja allaskuvllaide Norgga, mat fállet sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu ja leat akkrediterejuvvon universitehtaid ja allaskuvllaid lága § 1-2 ja § 3-1 vuođul. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu lea ovttaárvosaš našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahpahusgiellan lea sámegiella. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu vuođđogeađgin lea sámekultuvra ja sámeservodat,  mas sámi ¶
oahppanáddejumit ja oahpahusvuogit leat ¶
vuolggasadjin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu addá máŋggabealat máhtu sámi dilálašvuođain. Láhkaásahus gusto 4-jagáš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Láhkaásahus meroštallá sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1.-7. dási ja 5.-10. dási rámmaid. Láhkaásahusa ulbmil lea sihkkarastit, ahte oahpaheaddjeoahppoinstitušuvnnat fállet integrerejuvvon, profešuvdnii ráhkkanahtti ja dutkanvuđđosaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid main lea alla fágalaš kvalitehta. Oahput galget čuovvut Oahpahuslága ja vuođđooahpahussii gustovaš oahppoplánaid. Institušuvnnat galget lágidit integrerejuvvon vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid, main lea ollisvuohta ja oktiigullevašvuohta teoriija- ja hárjehallanoahpuiguin, fágaiguin ja fágadidaktihkain ja fágaid gaskkas. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput galget addit kandidáhtaide nana fágalaš ja didákttalaš máhtuid, gealbudahttit sin  atnit ávkin dutkama oahpaheaddjeámmáhis ja ámmátlaš ovdáneamis jeavddalaččat. Oahpuid iešvuohtan lea lagas ovttasdoaibman profešuvdnasurggiiguin ja iešguđetlágan servodatdoibmiiguin. Oahput galget čatnat oahpaheaddjeámmáha historjjálaš kontekstii ja áigeguovdilis servodatperspektiivii, ja oahpahit kritihkalaččat reflekteret ja hukset profešuvdnaáddejumi. Sámi oahpaheaddjeoahppu galgá čatnat oahpaheaddjeámmáha sámi oktavuhtii ja álgoálbmotoktavuhtii. ¶
Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput kvalifiserejit kandidáhtaid bastit oahpahit sámi dilálašvuođaid birra ja sii galget diehtit sámi mánáid oahppovuoigatvuođaid, mat albmanit oahpahuslágas ja vuođđooahpahussii gustovaš oahppoplánain. Mearkkašumit § 1 A)  Láhkaásahusa doaibmaviidodat: Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi evttoha dán áddejumi čatnat "universitehtaide ja allaskuvllaide mat fállet sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu”. Departemeanta lea diđolaš, ahte lávdegoddi lea  digaštallan evttohusa. Departemeantta árvvoštallan: Departemeanta deattuha, ahte láhkaásahusa doaibmaviidodat gusto  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui, man Sámi allaskuvla lágida. Mii čujuhit  Stuoradiggedieđáhussii nr. 11 (2008-2009):    "Sámi allaskuvla lea áidna ásahus mii fállá ollislaš sámi mánáidgárde- ja  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Oahpahusgiellan lea sámegiella, eanas dáhpáhusain  davvisámegiella. Allaskuvllas lea maiddái ovddasvástádus julevsámegielas ja  máttasámegielas. (... ). Berre leat vejolaš váldit oahpaheaddjeoahpu, mas erenoamáš deaddu  lea davvi-, julev-, máttasámegielas ja kultuvrras. Bodåddjå ja Davvi-Trøndelága allaskuvllaid  ovddasvástádussan lea fállat julevsáme- ja máttasámegiela ja kultuvrra oahpahusa, mat lea  oahpaheaddjeoahpu oassin dahje viidáset oahppun. Sámi allaskuvllas lea našunála  ovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus ja oktiiordnet fierpmádathuksema Bodåddjå ja  Davvi-Trøndelága allaskuvllaiguin.     Departemeanta árvvoštallá lávdegotti evttohusa buktit stuora organiseren ja ekonomalaš  váikkuhusaid, mat eai lean rámmaplánalávdegotti mandáhta oassin. Departemeantta oaidnu  doalahuvvo, nu mo dat ovdanboahtá Stuoradiggedieđáhusas nr. 11 (2008-2009).  Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas.     B)  Sámegiella geatnegahtton oahpahusgiellan: Lávdegotti árvvoštallan: Lávdegoddi evttoha ahte sámi oahpaheaddjeoahpu oahpahusgiellan lea sámegiella.     Lávdegoddi ákkastallá ášši ná: " Sámi rámmaplánalávdegoddi dáhttu erenoamážit čujuhit álgoálbmotjulggaštusa artihkkalii 14, § 1, mii deattuha vuoigatvuođa oahppat ja oažžut oahpahusa álgoálbmogiid iežaset gielain ja iežaset oahppan- ja oahpahusvugiin. Ákkastallan vuođđuda oahpahuslága §:i 6-1 ja mearkkaša davvi-, julev- ja máttasámegiela, ja lea maiddái čadnojuvvon sámelága giellanjuolggadusaide. Sámelága § 1-5 vuođul lea sámegiella dássálagaid dárogielain." Lávdegoddi lea maiddái fuomášuhttán ahte sámegiella oahpahusgiellan lea erenoamáš  dárbbašlaš ovddidit sámegiela akademalaš giellan, mii fas lea dehálaš vai bastá oahpahit buot  skuvlafágain sámegillii. Lávdegoddi oaivvilda, ahte go láhkaásahusas mearriduvvo sámegiella  leat oahpahusgiellan Sámi allaskuvllas, de dát doarju Ráđđehusa giellapolitihka nu mo dat ¶
ovdanboahtá earret eará Sámegielaid doaibmaplánas  (2009) ja St. dieđáhusas nr. 23 (20072008). Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusas, mii lea  mielddusin. Departemeantta árvvoštallan: Departemeanta lea ovttamielalaš lávdegottiin, ahte sámegiella galgá leat oahpahusgiellan  Sámi allaskuvlla vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin. Departemeanta evttoha, ahte dárogiella  galgá leat geatnegahtton vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. - 7. dásis. Dán fága galgá  oahpahit dárogillii. Departemeantta áddejumi mielde váilu velá veahá bargu ovdalgo  sámegielas leat buot dajaldagat ollislaččat sámegillii buot fágaide. ¶
Dan dihte departemeanta evttoha veahá ložžet gáibádusa ahte sámegiella lea oahpahusgiellan,  ja lasihit dajaldaga "nu guhkás go vejolaš" . Departemeantta evttohus boahtá ovdan  láhkaásahusevttohusas, mii lea mielddusin. ¶
Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶
Oktasaš oahppanjoksosat kandidáhtaide goappaš oahpuin: Oahppanjoksosat biddjojit dán guovtti vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu fágaid sisdoaluid ja  bargovugiid oktavuhtii. MÁHTTU Kandidáhtas - ¶
lea máhttu skuvlla ja oahpaheaddjeámmáha iešvuođain, historjjás, ovdáneamis ja sajádagas sámi servodagas ja servodagas muđui, ¶
ja skuvlla ulbmila, árvovuođu, lágaid, gustovaš oahppoplánaid ja iešguđetlágan ohppiid vuoigatvuođaid birra - ¶
lea máhttu mánáin, geat leat váttis diliin ja mánáid vuoigatvuođain našunála ja riikkaidgaskasaš perspektiivvas, riikkaidgaskasaš šiehtadusaid vuođul, álgoálbmotjulggaštusaid ja našunála lágaid vuođul - ¶
lea máhttu sámi, našunála ja riikkaidgaskasaš dutkan- ja ovddidanbargguin mat gusket oahpaheaddjeámmáhii - ¶
lea máhttu sámi árbevirolaš máhtus ovttaskas fágasurggiin - ¶
lea máhttu sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilálašvuođaid hástalusain GÁLGGAT Kandidáhtta - máhttá iešheanalaččat ja ovttas earáiguin plánet, čađahit ja reflekteret oahpaheami fágaid siskkobealde ja fágaid rastá, mas vuolggasadjin leat sámi árbevirolaš máhttu, ja dutkan- ja vásáhusvuđđosaš máhtu - hálddaša njálmmálaš ja čálalaš sámegiela, máhttá ámmátlaš giellageavaheami ja máhttá oahpahit sámegillii iežas fágain - máhttá lágidit dili mii ovddida fidnoálggahangealbbu ¶
(entreprenørskap) ja máhttá searvvahit oahpaheapmái báikkálaš bargo- ja servodateallima, árbediehtoguddiid ja resursaolbmuid - máhttá ávkin atnit sámi oahppan- ja oahpahanvugiid OPPALAŠ GELBBOLAŠVUOHTA ¶
Kandidáhtta - bastá oaččuhit ámmátlaš searvevuođa sámi oahpaheddjiid gaskkas dainna ulbmiliin ahte ovdánahttit buori geavada ja ámmátetihkalaš vuođđojuolggi maiddái riikkarájiid rastá - bastá nannet sámi, álgoálbmot ja riikkaidgaskasaš skuvladoaimmaid - bastá doarjut sámi mánáid ja nuoraid ovdáneami ja identitehtahuksema Mearkkašumit § 2 Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi lea ráhkadan sierra oahppanjoksosiid sámi gelbbolašvuođa  hárrái, mat leat našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahppanjoksosiid lassin, dahje leat  earáhuhttojuvvon hámis. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta oaivvilda dárbbašlažžan, ahte sámi bealit bohtet čielgasit oidnosii dáin  válddahusain ja doarju lávdegotti ollislaččat. ¶
Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶
(1) Spesialiserema ja fágalaš ovttasteami gáibádusat Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput leat spesialiserejuvvon skuvlla ahkeluohkáide, ja gealbudahttet oahpahit jogo 1.-7. dásis dahje 5.-10.dásis. Oahput lágiduvvojit guovtti čielgasit meroštallojuvvon ja sierranas vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppun vugiiguin, mat sihkkarastet progrešuvnna ollislaš profešuvdnaoahpus. Njealjijagáš oahpaheaddjeoahpu 1.-7. dássi doallá sisttis dábálaččat unnimusat njeallje oahpahusfága, main unnimusat okta fága lea 60 oahppočuoggá ja eará fágat leat unnimusat 30 oahppočuoggá. Fágačoakkáhasas lea okta 30 oahppočuoggá skuvlii guoskevaš fága, mii ii leat oahpahusfága. Váldodeaddu galgá leat álgooahpahus. Masteroahpuin joatkin goalmmát oahppojagi maŋŋá sáhttá buhttet ovtta oahpahusfága. Njealjijagáš oahpaheaddjeoahpu 5.-10. dássi doallá sisttis dábálaččat unnimusat golbma oahpahusfága, main unnimusat guovtti fágas leat 60 oahppočuoggá goappásge. Ovtta oahpahusfága sáhttá buhttet ovttastumiin, mas lea okta 30 oahppočuoggá oahpahusfága ja 30 oahppočuoggá skuvlarelevánta fága. Masteroahpuin joatkin goalmmát oahppojagi maŋŋá sáhttá buhttet ovtta oahpahusfága. (2) Geatnegahtton fágat, fágaid ja hárjehallanoahpahusa viidodat Goappaš oahpuin galgá hárjehallanoahppu doallat sisttis bagadallama ja árvvoštallama buot oahppojagiin. Hárjehallanoahppu lea integrerejuvvon oassin buot oahppofágain. Hárjehallanoahpu viidodat lea unnimusat 100 beaivvi njealji jagis; unnimusat 80 beaivvi golmma vuosttaš oahppojagi, unnimusat 20 beaivvi maŋemus oahppojagi. Hárjehallanoahppu čađahuvvo vuođđoskuvllas ja juhkkojuvvo sihke vuolit ja alit ahkeluohkáide dan oahpposuorggis, masa oahppu gealbudahttá. Hárjehallanoahpus galgá ¶
leat progrešuvdna ja heivehuvvot studeanttaid válljenfágaide buot oahppojagiin ja čadnojuvvot iešguđetlágan skuvladoaimmaide. Hárjehallanoahpu lágideapmi berre speadjalastit miehtásámi perspektiivvaid ja čađahuvvot unnimusat guovtti Davviriikka skuvllain. Buot oahpahusfágain galgá leat fágadidaktihkka ja leat profešuvdnii gullevaš oahpaheaddjeoahppofágat. Buot oahpahusfágain, skuvlarelevánta fágain ja fáddájoavkkuin galgá dutkan leat vuođđun ja čanastuvvot dutkanaktiivvalaš fágabirrasiidda. Bachelorbargu lea geatnegahtton goalmmát oahppojagi. Barggu viidodat lea 15 oahppočuoggá pedagogihka ja oahppimáhtu oahppoollisvuođas. Dieđateoriija ja –metodat galget čadnojuvvot bachelorbargui. Bachelorbargu galgá profešuvdnii gullevaš ja temáhtalaččat čatnasit pedagogihkkii ja oahppimáhttui ja/dahje eará fágaid.  Barggus berre leat sámi perspektiiva dahje álgoálbmotperspektiiva. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá, matematihkka 30 oahppočuoggá ja sámegiella 30 oahppočuoggá. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá ja sámegiella 30 oahppočuoggá. Oahpaheaddjioahppoinstitušuvnnat galget lágidit dili, vai studeanttat besset váldit riikkaidgaskasaš lohkanbaji 4-jagáš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. (3) Oahpuid lágideapmi Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. dássi: 1.- 3. oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá (juhkkojuvvo dábálaččat 15+15+30) -Matematihkka 30 oahppočuoggá -Sámegiella 30 oahppočuoggá (álggahuvvo dábálaččat vuosttaš oahppojagi) -Oahpahusfága 60 oahppočuoggá ( dábálaččat 30+30 oč.,main vejolaččat okta lea leat skuvlarelevánta fága) 4.oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Oahpahusfága 60 oahppočuoggá, dahje guokte 30 oč. fága, nubbi sáhttá leat 30 oč. skuvlarelevánta fága. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. -10. dássi: 1.- 3. oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá (juhkkojuvvo dábálaččat 15 +15+30) -Sámegiella 30 oahppočuoggá (álggahuvvo dábálaččat vuosttaš oahppojagi) Oahpahusfága 90 oahppočuoggá (dábálaččat 60+30, main okta lea skuvlarelevánta fága) ¶
4.oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Oahpahusfága 60 oahppočuoggá, dahje guokte 30 oč. fága, nubbi sáhttá leat 30 oč. skuvlarelevánta fága. Mearkkašumit § 3 ¶
a) Sirdašuvvan oahppoinstitušuvnnas nubbái ja internašunaliseren Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi evttoha sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui dávgasut fágajuogu go našunála  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Dan sadjái go mearridit fágajuogu golmma oassái: 1.-2.  oahppojahkái ja 3. ja 4. oahppojahkái, evttoha sámi lávdegoddi guokte oasi: 1.-3. oahppojahki  ja 4. oahppojahki. Sámi oahpaheaddjeoahpus leat studeantajoavkkut smávvát. Lea dárbbašlaš  organiseret fágajuogu dávggasin, iige čatnat ovtta oahppojagi seamma čavgadit go našunála  láhkaásahusas, vai bastá doaibmat beaktilit ja fállat oahpahusfágaid buriin fágalaš  govdodagain. Lávdegotti ággan lea " go pedagogihkas ja oahppimáhtus oktan hárjehallamiin, ja buot eará fágain, lea oahpahus sámegillii ja lea sámi perspektiiva”. Lávdegotti mielas  dárbbašuvvojit golbma jotkkolaš oahppojagi, vai studeanttat ohppet doarvái bures sámegiela  ja oahpu sisdoalu. Dávgasis ¶
organiseren maiddái buorida vejolašvuođaid čuovvut ja ieš  oassálastit allaskuvlla dutkan- ja ovddidanbargguide.    Lávdegoddi evttoha maiddái organiseret hárjehallanoahpu nuppe ládje go našunála  láhkaásahusas. Dát čatnasa muhtin muddui fágaid juohkimii, geahča ovdalis. Hárjehallan  šaddá dávgasut, go 80 beaivvi hárjehallama váldá golmma vuosttaš oahppojagi ja 20 beaivvi  maŋemus oahppojagi.     Lávdegoddi evttoha hárjehallanoahpu lágidit nu, ahte dat speadjalastá miehtásámi  perspektiivva ja čađahuvvo unnimusat guovtti Davviriikka skuvllain. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta doarju lávdegotti árvvoštallamiid earret evttohusa ahte čađahit hárjehallama  unnimusat guovtti Davviriikka skuvllain. Departemeanttas ii leat láhkavuođđu geatnegahttit  eará riikkaid fállat hárjehallama. Dát ii almmatge hehtte Sámi allaskuvlla hukset  hárjehallanovttasbargošiehtadusaid rastá riikkarájiid. Departemeantta evttohus boahtá ovdan  láhkaásahusevttohusas, mii lea mielddusin. b) Dárogiella geatnegahtton vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. – 7. dásis Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi evttoha ahte dárogiella ii leat geatnegahtton fágan 1. – 7. dási  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Lávdegoddi čállá : "Jus sámi oahpaheaddjeoahpus galget leat golbma geatnegahtton fága, de 1.- 7. dási studeanttaide báhcet válljenvejolašvuohtan dušše 90 oahppočuoggá. Váikkuhussan lea, ahte gáržžes válljenmunni ii govčča skuvllaid dárbbu, mii guoská oahpahusfágaid fágalaš govdodahkii. Lávdegotti mielas sáhttet studeanttat, geat háliidit oahpahit dárogiela fágan dahje eará Davviriikkaid váldogielaid, váldit dárogiela válljejuvvon oahpahusfágan. Departemeantta árvvoštallan: ¶
Departemeantta mielas lea dárbbašlaš gáibidit 30 oahppočuoggá dárogiela geatnegahtton  fágan 1. – 7. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Mánát, geain lea sámegiella vuosttaš-  dahje nubbingiellan, galget oahppat dárogiela oahpahuslága mearrádusaid § 2.3 vuođul. Dan  dihtii galget oahpaheaddjit, geat oahpahit sámi hálddašanguovllu skuvllain, leat gelbbolaččat  oahpahit dárogiela sámemánáide. Almmá dákkár gelbbolašvuođa haga leat sin  bargovejolašvuođat gáržžiduvvon. Jus dárogiella ii leat geatnegahtton fágan Sámi allaskuvlla  oahpaheaddjeoahpus, de lassána hástalus oažžut gelbbolaš oahpaheddjiid sámi skuvllaide.     Departemeanta oaidná lávdegotti ákka ahte geatnegahtton dárogiellafága gáržžida  válljenfágaid, muhto oaivvilda dehálabbon, ahte buot sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjit ožžot  gelbbolašvuođa oahpahit sihke dáčča ja sámi skuvllas, ja bastet oahpahit dárogiela sámi  mánáide. Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. ¶
c) Geatnegahtton fágat vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. – 10. dásis Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi evttoha sámegiela 30 oahppočuoggá geatnegahtton fágan 5. –  10. dásis. Lávdegoddi ákkastallá, ahte dát oahpaheaddjit galget oahpahit sámegillii iežaset  fágain.     Lávdegoddi čállá viidáset: "Seamma ládje go Stuoradiggediedáhus nr. 11 (2008-2009) ákkastallá dárogiellafága mávssolašvuođa našunála oahpaheaddjeoahpus, man mielde dárogiellafága galgá fuolahit vuođđogálggaid, de háliida sámi rámmaplánalávdegoddi čalmmustahttit sámegiela sajádaga sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Sámegiella galgá nannet sámi ohppiid vuođđogálggaid lohkamis, čállimis ja njálmmálaš ovdanbuktimis. Lávdegoddi evttoha,  ahte dábálaččat sámegiela fága (30 oč.) álggahuvvo vuosttaš  oahppojagi. Lávdegotti jođiheaddji lea maŋŋil čilgen lasi ja čujuhan ahte sámegiella dárbbaša nannosit  sihkkarastima go dárogiella, dan dihtii go sámegiella lea áitojuvvon álgoálbmot- ja  unnitlogugiella. Čujuhuvvo Ođastusa 97 (O97S) árvvoštallamii. Das gávnnahuvvui ahte  sámegiela oahpahus nuoraidskuvladásis lea rašes dilis ¶
sámegiela hálddašanguovllus. Sivvan  lea earret eará go skuvllain váilot sámegielat fágaoahpaheaddjit dahje oahpaheaddjit, geat leat  gelbbolaččat oahpahit sámegillii iešguđetge fágain, vaikko ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut  oahpahusa sámegielas. Cuigejuvvo dasa ahte dárbbašuvvojit nannosit doaibmabijut, maiguin  oččodit eambbo sámegielat fágaoahpaheddjiid gokčat dáid dárbbuid. Erenoamáš dárbbašlaš  lea 5.-10. dási oahpaheddjiide addit gelbbolašvuođa oahpahit sámegillii buot fágain ja  ovddidit sámegielat fágaterminologiija ja resurssaid ja oahpponeavvuid.     Lávdegoddi digaštalai vejolašvuođa mearridit sámegiela geatnegahtton 60 oahppočuoggá  fágan, muhto árvvoštalai ahte fágačoakkáhusas dárbbašuvvo fágalaš govdodat, ja nu mearridii  lávdegoddi ahte 30 oahppočuoggá leat doarvái. Departemeantta árvvoštallan Stuoradiggedieđahusas nr. 11 (2008-2009) Læreren – rollen og utdanningen ( Oahpaheaddji –rolla ja oahppu ) geažuhuvvui ahte departemeanta sirdá válddi Sámi allaskuvlii hábmet ođđa  oahpaheaddjeoahpu struktuvrra ja lágideami, muhto seammás galgá dát čuovvut našunála  bajimus mearrádusrámmaid. Evttohus, ahte sámegiella 30 oahppočuoggá lea geatnegahtton  fágan 5. – 10. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus, rihkku prinsihpa ahte dán dásis eai leat  geatnegahtton fágat, earret go 60 oahppočuoggá pedagogihkka ja oahppimáhttu. ¶
Departemeanta lea ovttamielalaš lávdegottiin, ahte studeanttaid sámegiela giellaoahpalaš  gelbbolašvuođa, terminologiija ja terminologiija ovddideami berre nannet, vai sii bastet  oahpahit sámegillii iežaset fágain. Departemeanta čujuha Sisaváldinláhkaásahusa  mearrádusaide, mat eaktudit sámegiela gelbbolašvuođa beassat sámi oahpaheaddjeohppui.  Eaktun beassat sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui lea, ahte studeanttain lea dohkálaš  fágalaš dássi sámegielas.     Departemeantta beroštupmi lea ahte sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeanttain  galgá leat seammá válljenmunni ja seammalágan fágalaš čiekŋudangáibádusat go našunála  oahpaheaddjeoahpus. Jus mearrida 30 oahppočuoggá ovtta geatnegahtton fágii, mainna álgá  vuosttaš oahppojagi, de gáržžida válljenvejolašvuođa ja nu maid vejolašvuođa fágalaš  govdodahkii ja čiekŋudeapmái. Studeanttain,  geat váldet 5. – 10. dási oahpaheaddjeoahpu,  leat dábálaččat golbma oahpahusfága, ja nuoraidskuvladásis gáibiduvvo unnimusat 60  oahppočuoggá oahppu máŋgga oahpahusfágas go galgá oahpahit dáin fágain. Lea erenoamáš  dehálaš ahte sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiin lea fágalaš govdodat earret eará danne, go  sámeguovlluid skuvllat leat oalle smávvát. Viidáset dieđiha St. dieđáhus nr. 11 (2008-2009)  ahte " fágalaš gelbbolašvuohta boahtteáiggis čatnasa eambbo oahpaheapmái iige duššefal virgádeapmái ". Departemeanttas ipmirdit, ahte lávdegoddi lea vihkkedallan guokte  vejolašvuođa: nuppi bealis vejolašvuođa fágalaš čiekŋudeapmái ja fágalaš govdodahkii ja  nuppi bealis dárbbu nannet sámegiela oahpahusa, terminologiija ja terminologiija ovddideami.  Departemeantta oaidná, man váttis vihkkedallan dát lea, muhto hástala allaskuvlla guorahallat  oahpahusa organiserema vai goappaš beliid sáhttá váldit vuhtii.     Departemeanta evttoha, ahte dan seammás go bargá fágalaš njuolggadusaiguin ja  fágaplánaiguin, main áigemearri lea ođđajagemánu 20. beaivi, de várre maiddái dili bargat  fágaid organiseremiin, vai dárbbašlaš giella- ja terminologiija oahpahusa sáhttá integreret  iešguđetge fágaovttadahkii. Departemeanta vállje sáddet gulaskuddamii 5. – 10. dási  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu mearrádusevttohusa, mii geatnegahtton fágaid dáfus  čuovvu našunála oahpu. Almmatge dáhttut sakka deattuhit njuolggadusbarggu bohtosiid, ja nu  maiddái dán oassái gullevaš gulaskuddancealkámušaid, ovdalgo mearriduvvo loahpalaččat.  Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. d) Bahcelorbargu Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi oaivvilda bachelorbarggu galgat speadjalastit sámi dahje  álgoálbmotperspektiivva. Ákkastallama vuođuštussan daddjo, ahte studeanttaide lea dehálaš  oažžut gelbbolašvuođa sápmelaččaid ja álgoálbmogiid mihtilmas oahpahus- ja oahppanvugiin  ja máhttit reflekteret dáid oahpus ja geavatlaš barggus. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta doarju lávdegotti evttohusa ahte bachelorbarggu galgat speadjalastit sámi  dahje álgoálbmotperspektiivva. ¶
e) Gelbbolašvuođaláhkaásahus Lávdegotti árvvoštallan ¶
Lávdegoddi evttoha rievdadit Gelbbolašvuođaláhkaásahusa (Kompetanseforskriften),   (Oahpahuslága láhkaásahusa § 14) nu, ahte go oahpaheaddji virgáduvvo nuoraidskuvladásis  sámegiellafága oahpaheaddjin, galgá sus leat unnimusat 60 oahppočuoggá relevánta  fágaoahppu. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta váldá dán árvalusa vuhtii, go árvvoštallá gelbbolašvuođaláhkaásahusa  rievdadeami. § 4  NAŠUNÁLA NJUOLGGADUSAT, PROGRÁMMAPLÁNAT JA INDIKÁHTORAT ¶
Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶
Láhkaásahusa, našunála ja sámi njuolggadusaid vuođul, galget oahppoinstitušuvnnat ráhkadit sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid prográmmaplánaid. Prográmmaplánat mearridit fágalaš sisdoalu, hárjehallanoahpu, organiserema, bargovugiid ja árvvoštallanortnegiid. Institušuvnna stivra dohkkeha prográmmaplána. Mearkkašumit § 4 Lávdegotti árvvoštallan Lávdegottis eai leat mearkkašumit evttohussii. Departemeantta árvvoštallan Dajaldagaid vuođđun 4. paragráfas lea, ahte evttohuvvon láhkaásahus gusto eanet  institušuvnnaide go Sámi allaskuvlii. Go lea nu, ahte departemeanta sádde gulaskuddamii  evttohusa, mas doaibmaviidodat lea sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu, man Sámi  allaskuvla lágida, de evttohit ahte láhkaásahusevttohusa dajaldagat leat dan ektui.     Departemeantta dáhttu mearkkašit ahte ráhkaduvvojit našunála njuolggadusat  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide ja indikáhtorat, maiguin ođđa oahpaheaddjeoahppu  dovdojuvvo. Oahppoinstitušuvnnaid prográmmaplánat, mat gustojit dáidda oahpuide, galget  čuovvut našunála njuolggadusaid.     Departemeanta árvvoštallá dárbbašlažžan maiddái Sámi allaskuvlla fátmmastit našunála  njuolggadusaide dain vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu fágain, mat eai leat "mihtilmas" sámi  (sámi duodji, sámegiella). Sámi allaskuvla galgá oahpahit oahpaheddjiid, geat leat  gelbbolaččat oahpahit sihke sámi ja dáru vuođđoskuvllain. Sámi  vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus, man Sámi allaskuvla fállá, gáibiduvvojit seammalágan  vuođđorievdadusat go našunála oahpaheaddjeoahpus. Gáibádussan leat earret eará buorebut  oktiiheivehit teoriija ja geavatlaš barggu, dutkančanastumi, oahppoprográmmaid  progrešuvnna ja profešuvdnii ráhkkaneami jeavddalaččat. Njuolggadusat galget almmatge  heivehuvvot vai gokčet sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu doaibmaguovllu dárbbuid. ¶
Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶
Eksámen dahje geahččaleapmi, mii ii leat čađahuvvon vuođđoskuvlaoahpu oassin, sáhttá leat vuođđun friddjet eksámenis, geahča universitehta ja allaskuvlalága § 3-5.  Oahppu mii sáhttá leat friddjema vuođđun, galgá leat jogo fága, mii vástida skuvlafága dahje fága mas lea ¶
relevánsa vuođđoskuvlla oahpaheaddjebargui, geahča § 1, ja berre fátmmastit fágadidaktihka ja hárjehallanoahpu. Studeanta galgá maiddái sáhttit duođaštit sámegielat gelbbolašvuođa fágas. Sámi oahpaheaddjeoahpu studeanttat, geat váldet dárogielas 30 oahppočuoggá, friddjejuvvojit nuppis dáin guovtti dárogiela suopmana geahččaleamis. Sii geat váldet 60 oahppočuoggá dárogiela, eai friddjejuvvo dákkár geahččaleamis. Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi lea evttohan ovdalis namuhuvvon friddjenmearrádusaid almma dárkilut  čilgemiin. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta imaštallá friddjema gáržžideami nuppi dáin dárogiela suopmaniin, ja  árvvoštallá našunála láhkaásahusa addit viidát vejolašvuođaid. Allaskuvllas lea almmatge  vejolašvuohta ráhkadit báikkálaš mearrádusaid. Departemeanta lea dattege ovttamielalaš sámi  rámmaplánalávdegottiin das, ahte friddjema eaktun galgá leat duođaštuvvon sámegielalaš  gelbbolašvuohta. Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa  mielddusteavsttas. § 6  FÁPMUIBOAHTIN JA GASKABODDOSAŠ NJUOLGGADUSAT ¶
Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶
Láhkaásahus lea fámus njukčamánu 1. beaivvi 2010 rájes ja gusto 2010-2011 oahppojagi sisaváldimii. Studeanttain, geat čuvvot ovddeš rámmaplánaid, lea vuoigatvuohta váldit eksámena dáid vuođul gitta borgemánu 1. beaivái 2015. Dán dáhtona rájes ii leat šat fámus juovlamánu 13. beaivvi 2005 addojuvvon dábálášoahpaheaddjeoahpu rámmaplána láhkaásahus. Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi čujuha ahte čavčča 2009 dábálašoahpaheaddjeohppui álgán studeanttat leat  maŋemuččat, geat váldojuvvojedje sisa ja plána mielde sii gerget 2013 giđa. Vásáhusat leat  čájehan ahte muhtin studeanttat dárbbašit guhkit oahppoáiggi iešguđetlágan sivaid dihtii.  Rámmaplánalávdegoddi lea dán váldán vuhtii ja bidjan 1.08. 2015 maŋemus áigemearrin  čađahit eksámena ovddeš rámmaplánaid vuođul. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta čujuha našunála lávdegotti evttohussii. Dat evttohus lea áibbas ovttalágan  dáinna, earret maŋemus áigemeari čađahit eksámena ovddeš rámmaplánaid vuođul.  Departemeanta navdá dán oasi šaddan fuomáškeahttá boastut, ja áigemearri berre leat seamma  go našunála láhkaevttohusas, namalassii 31.12.2015. Departemeantta evttohus boahtá ovdán  láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. ¶
Dálkkádathástalusat – eanandoallu mielde čovdosis 1 Dieđáhusa váldosisdoallu 1.1 Dálkkádathástalusat – eanandoallu sáhttá addit positiiva veahki ¶
Dálkkádathástalusat ja biebmodorvvolašvuohta ¶
ON' dálkkádatpánela lea máŋggain raporttain duođaštan  dálkkádatrievdamiid ja nuoskoluoitoscenarijaid ja globála liegganeami  váikkuhusaid.  Dálkkádatpánela maŋemus váldoraporta ii loga  lieggaset dálkkádaga dovdomearkkaid leat nu čielggasin.  Temperatuvrra lassáneapmi lea dál juo váikkuheame luonddu oallut  guovlluin. Dálkkádatpánela oaivila mielde lea jáhkkehahtti ahte  dálkkádatgásaluoittuid leat olbmot mielddisbuktán.  Dálkkádathástalusaid ferte čoavdit oktasaš rahčamiin miehtá  máilmmi. ¶
Dan seammás lea biebmodorvvolašvuohta – dat ahte lea doarvái ja  luohttehahtti biebmu - áitojuvvon muhtin báikkiin máilmmis. Máilmmi  olmmošlohku lassána sakka. Danne dárbbašuvvo biebmu ja energiija.  ON' organisašuvdna biepmu ja eanandoalu várás lea meroštallan ahte  lagabui ovtta miljárdda olbmo, 14 proseanta máilmmi olbmuin, ožžo  unnit biepmu go maid ledje dárbbašit jagis 2008. Jagis 2050 sáhttá  máilmmi olmmošlohku leat ovcci miljárdda olbmo; dalle ferte  buvttadit duppál nu olu biepmu, vai garvit nealggi ja heahtedili. ¶
Lea stuora hástalus buvttadit doarvái biepmu ja energiija máilmmi  olbmuide dakkár vugiin maid eanan guoddá ja mii ii goarit  dálkkádaga. Dálkkádatváttisvuohta stuorruda hástalusaid. Máilmmi  biebmobuvttadeapmi gáibida ahte luonddus lea balánsa.  Temperatuvrra gaskamearálaš lassáneapmi sáhttá maiddái addit  vejolašvuođa geavahit eará eatnamiid eanandollui. Meroštallamat leat  eahpesihkkarat dan dihte go eai leat dieđut das movt  báikkálašdálkkádagat rivdet, muhto Davvi-Amerihkás leat meroštallan  ahte eatnamat, mat heivejit eanandoalu geavahussii, lassánit 20-25  proseanttain. Seammaládje leat Ruoššas meroštallan lassáneami leat  40-70 proseantta. Jeaggeeatnamiid gilvin ja vuovdeeatnamiid massin  mielddisbuktá dálkkádatgásaluoittu eanandoalus. Afrihkká lullelis  Sahara sáhttá massit eatnamiid mas buvttaduvvo biebmogálvu árvvu  mielde lagabui 9 proseantta dáláža ektui. ¶
Eanandoallu lea okta dain surggiin masa dálkkádatrievdamat čuhcet  eanemusat. Máilmmeoasit gos leat goikkádagat, sáhttet deaividit vel  stuorát hástalusaiguin biebmobuvttadeami dáfus boahttevuođas.  Biebmobuvttadeapmi ja biepmu olahahttivuohta ii leat ovttaládje ¶
juohke sajes. Veahkki, mii sáhttá ovdánahttit geafes riikkaid  eanandoalu, lea mearrideaddjin. Dan seammás go dáhkida  biebmodárbbu, de maiddái boanda oažžu sisaboađu das ja maiddái  riika, jus biebmobuvttadeami badjebáhcaga sáhttá vuovdit  riikkaidgaskasaččat. ¶
Dáru dálkkádatulbmilat stuora áigumušaiguin Norga lea, ovdavázzi ja njunnožis, oallut dálkkádatgažaldagain  aktiivvalaččat oassálastán riikkaidgaskasaš politihkalaš ráđđádallamiin  dálkkádathástalusaid hárrái ja movt daid sáhttá dustet. Dáru  dálkkádatstrategiija lea dihtomielalaš ja lea dahkkon čuovvovaš  doaimmaid bokte: St. dieđáhus nr. 34 (2006-2007) Norsk klimapolitikk ja  dán dieđáhusa Stuoradiggemeannudeamis, geahča maiddái Avtale om klimaforliket ođđajagimánu 2008 ja Innst. S. nr. 145 (2007–2008) .   Norga hálida láidestit barggu oažžut ođđa ja eambbo dihtomielalaš  dálkkádatšiehtadusa riikkaidgaskasaččat. Dat ulbmil ahte globála  temperatuvrra lassáneapmi galgá bissut vuollel guokte gráda go  buohtastahttá ovdalindustriijalaš dásiin, váikkuhit  nuoskoluoitogáržžiidemiid eará riikkain ja geahpedit máilmmiviidosaš  dálkkádatgása nuoskoluoittuid mat vástidit 30 proseantta Norgga  nuoskoluoittus jagis 1990. ¶
Lea vejolaš olahit meari ahte gáržžidit nuoskoluoittuid Norggas 15-17  miljovnna tonna CO ¶
2 ¶
-ekvivaleanttaid referánsabana ektui, nu movt dat lea  ovdanboahtán riikkalaš bušeahtas jahkái 2007, mas vuovdi lea mielde.  Dát mielddisbuktá dasto ahte sulaid guokte goalmmádasoassi Norgga  ollislaš nuoskoluoitogeahpádusas váldo riikkalaččat. ¶
Ulbmilin lea ahte Norga galgá leat karbonneutrála jagis 2030, ja dalle ii  oaččo leat dálkkádatgásaid netto nuoskkoluoitu. ¶
Ráđđehus dáhttu vuoruhit doaibmabijuid mat váikkuhit positiivvalaččat vai  vuostábargá dálkkádatrievdamiid, ja positiiva dahje dohkálaš beaktilvuođa  bisuhit biologalaš šláddjivuođa ja eará dehálaš birasárvvuid. ¶
Dálkkádatdieđáhusas namuhuvvo, lassin riikkaidgaskasaš bargguid ja  riikkalaš dálkkádatmihtuid strategiijaide, maiddái Norgga iešguđetge  surggiid dálkkádatbargu, nu maiddái eanandoallu. Buot suorggit  geatnegahttojit bargat doaibmabijuiguin mat unnidit nuoskoluoittuid ja  eará doaibmabijuiguin mat sihkkarastet Norgga positiivvalaččat váikkuhit  vai geahppána máilmmi dálkkádatgásaid nuoskoluoittu. ¶
Buot suorggit galget unnidit dálkkádatgásaid nuoskoluoittu – eanandoallu galgá váldit ovddasvástádusa ¶
Riikkalaš nuoskoluoittuid juohkit njeallji váldosuorgái oktan sierra  mihttomeriiguin nuoskoluoitogeahppáneami hárrái jagis 2020. Suorggit  leat: petroleum ja energiija, fievrrideapmi, vuođđoealáhusat ja doabbarat  ja industriija. ¶
Ráđđehusa mihttomearri vuođđoealáhusaide ja doapparsuorgái, geahča  dálkkádatdieđáhusa, lea ahte vuođđoealáhusaid ja doapparsuorggi dálá ja  ođđa váikkuhangaskaoamit veahkehit geahpedit nuoskoluoitogásaid 1,0 –  1,5 miljovnna tonna CO ¶
2 ¶
-ekvivaleanttaid jahkái 2020 dáin surggiin mat  leat Stáhta nuoskkidanbearráigeahču 2007' doaibmabidjoanaliisas.  Surggiid mihttomearit leat meroštallamat ja dáidet rievdaduvvot jus  boahttevaš einnostusat, golut, teknologiovddideapmi dahje eará dettolaš,  rievdi eavttut gáibidit dan. Jus rievdá dan guvlui ahte mihttomearit eai  ollašuva, árvvoštallá ráđđehus eará doaibmabijuid. ¶
Jagis 2006 ledje eanandoalu nuoskoluoittut 60% dán suorggis, ja  doabbariid ja guolástusa luoitu lei 21 ja 18 proseantta. Konkrehtalaš  doaibmabijut iešguđetge suorgái árvvoštallojuvvojit dan mielde man  beaktilin sáhttá oažžut goluid, čađahanvejolašvuođa ja stivrema.   Ráđđehusa oaivila mielde lea dárbbašlaš ollislaš politihkain balánseret  eanandoallopolitihkalaš mihttomeriid, dálkkádat- ja birasmihttomeriid ja  vuhtiiváldit golaheddjiid ja eallinkvalitehta. Eanandoallu sáhttá  positiivvalaš láhkái leat mielde čoavdit dálkkádathástalusaid. ¶
Dálkkádatdieđáhusa ja dálkkádatsoabadeami čuovvoleapmin ovddida  ráđđehus stuoradiggedieđáhusa eanandoalu ja dálkkádathástalusaid birra.  Lea meroštallojuvvon ahte eanandoalu dálkkádatgásaid nuoskoluoitu lea   ovcci proseantta Norgga dálkkádatgásaid nuoskoluoittuin. Dás leat mielde  eanandoalu CO ¶
2 ¶
luoittut go geavahit fosiila energiijagálduid.  Nuoskoluoittut bohtet eanas šibitdoalus, duktemis ja eatnama dikšumis.  Eanandoallu ferte, vai sihkkarastá legitimitehta ja ovdáneami, váldit  ovddasvástádusa ja geahpedit dálkkádatgásaid nuoskoluoittu.    Ráđđehusa oaivila mielde sáhttet máŋggat ovttaskas doaibmabijut, maid  sáhttá fargga álggahit, oktiibuot veahkehit geahpedit eanandoalu  dálkkádatgásaid luoittu. Okta váldoulbmil lea geahpedit dálkkádat- ja  birasnoađi juohke buvttaduvvon ovttadaga nammii iešguđetlágan  gálvvuin, muhto galgá vuhtiiváldit ahte iešguđetlágan gálvvuin lea  iešguđetlágan eallámušárvu. Áigumuš lea maiddái lasihit CO ¶
2 ¶
- njammaseami eanandoalus doaibmabijuiguin main lea čielga ulbmil. ¶
Dieđáhusas ovdanbuktit doaibmabijuid ja váikkuhangaskaomiid, mat leat  doarvái, luvvet dan teknihkalaš vejolašvuođa mii lea 1,1 miljovnna tonna  CO ¶
2 ¶
-ekvivaleanttat maid SFT 2007 ' doaibmabidjoanaliisa lea bidjan. Dát  mielddisbuktá ahte suorgi ollašuhttá unnimusat iežas oasi vuođđoealáhus-  ja doapparsuorggi mihttomearis mii lea 1,0 – 1,5 miljovnna tonna CO ¶
2 ¶
- ekvivaleanttat. ¶
Ođđa máhttu dárbbašuvvo Norgga areálain lea birrasiid golbma proseanta gilvojuvvon eanan ja sullii  37 proseanta lea vuovdeeanan. Ráđđehus atná vuođđun ahte Norga galgá  biebmat golaheddjiid biepmuin maid ieža leat buvttadan, váldoulbmiliid  mielde mat daddjojit St. Dieđáhusas nr.19 (1999-2000) Om norsk landbruk og matproduksjon . Dál importeret mii beali dan biepmus maid  mii borrat. Riikkalaš biebmobuvttadeapmi lea dehálaš oassi guhkesáiggi  biebmováráiduhttinstrategiijas, ja biebmosihkarvuođa bealis lea  vuođđoáššin doalahit buvttadanvejolašvuođaid Norggas guhkit áigái.  Norgga oppalaš biebmobuvttadeapmi fátmmasta maiddái guolásteami,  man birra dát dokumeanta ii namut eambbo.  Eanandoallu bargá luonddušláddjivuođa ja luonddu buvttadannávcca  vuođul. Dálkkádatrievdamat váikkuhit sihke lunddolaš biologalaš  šláddjivuođa ja šláddjivuođa mii gullá biebmošattuide. Dát šláddjivuohta  dáhkida min boahtteáiggi ja dan galgá fuolahit ja ávkkástallat  doaibmevaččat go bargá dálkkádatváttisvuođaid ráddjemiin.   Eanandoalloealáhusaid biologalaš buvttadeapmi čuovgaoktemiin  (fotosyntesain) ja karbonbirrajoruin lea máŋggageardánis ovttasdoaibman  mas CO ¶
2 ¶
ja eará dálkkádatgásaid njammaseapmi ja luoitin dáhpáhuvvet  lunddolaš vugiin. Stuora oassi eanandoalus dárbbaša ja lea heivehuvvon  dálkkádatdillái ja dainna lágiin sáhttet dálkkádatrievdamat dása čuohcat  eambbo go eará ealáhusaide.  Netto CO ¶
2 ¶
-njammama sturrodat norgga vuvddiin lea maŋemus jagiid  leamaš 25-32 miljovnna tonna jahkái. Dát lea sullii bealli norgga ollislaš  dálkkádatgásaluoittuin. Netto CO ¶
2 ¶
-njamman rievddada jagis jahkái dan  sivas go jahkodagaid šaddu, dálkkádatrievdan, vuovdedikšun ja čuohppan  lea iešguđet ládje.   Eanandoalu gilvin šattut leat ovttajagáš dahje máŋggajagáš šattut main  lea oanehis eallináigodat, dasgo daid láddjejit dahje guhtot. Dat njammet  olu CO ¶
2 ¶
, mii fas manná bibmui ja eallefuođđariidda. Eanandoalus lea hui  olu CO ¶
2 ¶
bruttonjamman, muhto karbona čatnaseapmi šattuide bistá dušše  oanehis áigodaga dálkkádatperspektiivvas. Eanandoalu  dálkkádatrehketdoalus lea netto dálkkádatgásaid luoitu, muhto das ii leat  mielde karbona čatnaseapmi gittiide ja guohtumiidda mineráleatnamiin.  Dárbbašuvvojit buoret dieđut das man láhkái karbona čatnasa gittiide ja ¶
guohtumiidda, vai sáhttá muitalit man stuoris dát njammaseapmi sáhttá  leat. Bioforsk raporta jagis 2008 lohká leat olu karbona čatnasan  eanandoalloeatnamiidda, sullii 200 miljovnna tonna. Doaibmabijut mat  buoridit karbonačatnaseami eanandoalloeatnamiidda, leat dehálaččat  dálkkádatoktavuođas. ¶
Dieđusge dárbbašit mihá eambbo diehtit karbona čatnaseamis eatnamii,  lustagásamassu ja šibitdoallobuvttadeami luoittuid birra. Dát eai leat  beare norgga hástalusat. Eanandoallobuvttadeapmi ii sáhte garvit metána  ja lustagása luoittuid. Lea ain unnán máhttu dáin luoittuin, eandalii  lustagása birra. Dutkamat eai leat dássážii gávnnahan doaibmabijuid mat  dettolaččat geahpedit lustagásaluoittuid almmá ahte dat dettolaččat  geahpedit maiddái biebmobuvttadeami. Bargu lea jođus oažžut máhtu ja  dieđu luoittuid birra ja movt dát sáhttet váikkuhit biebmobuvttadeami.  Ráđđehus oaivvildage dasto fertet nannet dutkama ja máhttoovddideami,  nu maid riikkaidgaskasaš dutkama, vai gávnnaha buoret vuođu  luoitogeahpedeami doaibmabijuide. Norga berre leat njunušriikkaid  gaskkas dán suorggi máhttobuvttadeamis. Dan seammás ii sáhte maŋidit  doaibmabijuid dan botta go vuordá ođđa máhtu; doaibmabijuid  čađaheapmi ja ođđa máhtu háhkan galgá muhtin háve mannat  buohtalaga. ¶
Mii bálkut biepmuid bearehaga – biebmobázahusat buktet dálkkádatluoittu Máilmmi ollislaš biebmodili vuođul lea resurssaid, birrasa ja morálalaš  beali dáfus váttisvuohtan go norgga golaheaddjit ja eallámušindustriija  dahket badjel ovtta miljovnna tonna biebmobázahusaid jagis.  Biebmobázahusat buktet dálkkádatgásaluoittuid juohke oassái  biebmogollosis. Norgga golaheaddjit bálkestit 50 proseantta eambbo  biepmu ja loahpaid go 10 jagi dás ovdal. Árvideamis lea stuora oassi dán  biepmus áibbas dohkálaš ja dorvvolaš biebmu dearvvašvuođa dáfus.  Norgga dálkkádatgásarehketdoalu mielde lea metánaluoitu njuoskaorgánalaš doapparrádjosiin birrasiid 2,5 proseantta norgga  dálkkádatgásaluoittuin. Ráđđehus bidjá johtui doaibmabijuid vai olbmot  eai bálkes nu olu biepmu, ja lassin ovddidit doaibmabijuid mas  biebmoloahpaid energiija- ja duktenárvvut bohtet buorebut ávkin. Eanandoallu galgá heivehit ođđa dálkkádateavttuide ¶
Dál galgat sakka vuoruhit eanandoallobuvttadeamis dakkár heivehemiid  mat addet buoret dálkkádatvuoittuid. Dan seammás galget doaibmabijut,  mat geahpedit dálkkádatgásaluoittuid ja lasihit CO ¶
2 ¶
njammaseami,  hábmejuvvot nu ahte eai buvtte fas eará servodatlaš váttisvuođaid.  Dálkkádagaid liegganeapmi rievdada eanandoalu eavttuid, ja sihke dat mo  luoitu boahtegoahtá ja dálkkádatgásaid čatnasanviidodat sáhttá rievdat.  Eanandoallu ferte heivehit dálkkádatrievdamii guhkesáiggi strategiijaid ja ¶
konkrehtalaš doaibmabijuid bokte, mas maiddái galgá árvvoštallat ja  ávkkástallat ođđa vejolašvuođaid. ¶
Dálkkádatrievdan čuovuha ođđa hástalusaid ja ođđa vejolašvuođaid  šaddo- ja eallebuvttadeapmái. Rievdamat sáhttet váikkuhit šaddandili,  erošuvnna ja čáhcegolgama ja dálkkádatgásaluoittu, šaddo- ja  ealledearvvašvuođadili, elliidčálggu, doaibmamálliid, gávpašeami,  buvttadannávccalašvuođa ja golaheaddjeminsttara. Biebmo- ja  eanandoallogálvvuid buvttadeami ferte heivehit rievdi dillái, vai dáhkida  valljit biebmobuvttadeami globálalaččat. Njuolggadusat galget ođastuvvot  ođđa máhtu ja rievdi dili vuođul. Eanandoallo- ja biebmohálddašeamis  galgá vuoruhit loktet gelbbolašvuođa ja máhtu dálkkádatrievdamiid birra  ja dálkkádatdoaibmabijuid. Riikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu lea  áibbas dárbbaslaš dan dihte go biologalaš buktagiid ja gálvvuid dáfus  manná gávppašeapmi dađistaga globálalaš dásis. ¶
Ođđa šaddo- ja elliiddávddaid boahtin sáhttá lassánit – dehálaš nannet gearggusvuođadustema ¶
Dálkkádatrievdamat sáhttet mielddisbuktit ođđa šattuid ja elliid ihtima ja  ođđa šaddo- ja elliiddávddaid sajáiduvvama Norgii. Bearráigeahččan,  kárten, riikkaidgaskasaš ovttasbargu ja dutkan leat, lassin buriid  gearggusvuođa-, dieđihan- ja eastadanvugiide, dehálaččat doalahit buori  šaddo- ja elliidčálggu Norggas. Elliin galgá leat buorre dearvvašvuohta, go  dát lea biebmodorvvolašvuođa, oppalaš biebmosihkarvuođa ja buori  elliidčálggu dehálaš vuođđoeaktun. Servodagas leat maiddái álgán mihá  eambbo deattuhit ealledoalu etihkalaš beliid. Golaheaddjit jearahit  buktagiid mat buvttaduvvojit vugiin mas elliidčálgu ja biras  vuhtiiváldojuvvo. Veahkkeávdnasat galget rievttes láhkái geavahuvvot ja  doallat buori kvalitehta, nu movt siepmanat, fuođđarat,  gilvvagáhttenávdnasat ja duktenávdnasat, dasgo dát leat dehálaččat dálá  ja boahtteáiggi dáfus ekonomalaš, dearvvašvuođa guoskevaš ja  dálkkádat- ja birasguoskevaš ákkaiguin. ¶
1.2 Eanandollui guoski dálkkádatdoaimmat Eanandoalu dálkkádatbargu fátmmasta oallut politihkkasurggiid:  eanandoalu, boazodoalu, biebmobuvttadeami, vuovdedoalu, dutkama,  energiija, biologalaš šláddjivuođa, eanangeavaheami ja nu ain. Dán  dieđáhusas addo govdadis stáhtos, dálkkádatbarggu vejolašvuođat ja  hástalusat mat čatnasit eanandollui, ja atnet vuođđun   dálkkádatpolitihkalaš vuođđovuolggasaji daddjojuvvon St. dieđáhusas nr.  34 (2006-2007) Norsk klimapolitikk ja Stuoradikki dieđáhusgieđahallamis. ¶
Dieđáhusas ráđđehus árvvoštallá eanandoallosuorggi dálkkádatgásaid  luoittuid ja njammaseami, ja boahtte áigái heivehemiid ja  váikkuhangaskaomiid vai oažžut nana, dálkkádahkii heivehuvvon  eanandoalu. Ráđđehusa evttohus dadjá čiekŋaleappot ja buktá lassi  sisdoalu St. dieđáhussii nr. 34 (2006-2007) eanandoalu dáfus. Dieđáhus  adnojuvvo maiddái, nu mo ovdagihtii lea dieđihuvvon, vuođđun  dálkkádatpolitihka ođđasit árvvoštallat ja geahčadit galget go leat  earalágan váikkuhangaskaoamit jagis 2010. Dieđáhusa doaibmabijut  fátmmastit sihke daid doaibmabijuid mat veahkehit Norgga ollašuhttit  luoitogeahpedeami geatnegasvuođaid Kyotošiehtadusa vuođul, ja  eanandoalu eará doaibmabijuid mat buktet positiivvalaš bohtosiid ollislaš  luoitorehketdollui. ¶
Ollislaččat, norgga dálkkádatgásaluoittut lassánedje sakka jagis 2007 SSB  dieđuid mielde. Ollislaš luoittut ledje dalle 55,1 miljovnna tonna CO ¶
2 ¶
- ekvivaleantta. Dat mearkkaša ahte ledje 1,6 miljovnna tonna, dahje  golbma proseantta eambbo go jagis 2006. Lassáneapmi bođii  vuosttažettiin Melkeøya luonddugásarusttega stuora luoittuid dihte, mat  mielddisbukte 10,5 proseantta luoittolassáneami oljo- ja gásadoaimmain.   Luoittuid lassáneapmi bođii maid das go geaidnojohtolat,  mearrafanasjohtolat ja eará johtaleaddji gáldut ain lassánit. Dasa lassin  lassánedje eanandoalu luoittut 2,1 proseantta 2006 rájes 2007 radjái dan  dihte go šibihat ja goanstaduktemat lassánedje. Dát gáldu luoitá  almmatge unnit luoittu go jagis 1990. Luoittut geahppánedje 55,1 jagis  2007 gitta 53,8 miljovnna tonnii CO ¶
2 ¶
-ekvaleanttat jagis 2008.  Geahppáneapmi bođii go fosiila boaldámuša geavaheapmi lea unnon,  erenoamážit lea unnon mearrafanasjohtolaga boaldámušávnnas. Luoittut  geahppánedje maiddái viehka olu dan dihtii go mineráladuvttaid  buvttadeapmái leat háhkan birasteknologiija. Dálkkádatgásaluoittut leat  almmatge 7,4 proseantta badjelis dan dási masa Norggas lea  geatnegasvuohta Kyotoprotokollas. ¶
Kyotoprotokolla mielde sáhttá Norga áigodagas 2008-2012 luoitit sullii 50  tonna CO ¶
2 ¶
-ekvivaleanttaid juohke jagi. Luoittuid geahpedeapmái dálá  dásis dan dassái maid luoitogeatnegasvuohta lea bidjan, galgá  dáhpáhuvvat luoitogeahpedeaddji doaibmabijuiguin, dahje lassin geavahit  daid fleksibalaš mekanismmaid mat leat Kyotoprotokollas. Norga lea  válljen mihttomeari mii mielddisbuktá ahte dát geatnegasvuođat  ollašuvvet 10:n proseanttain badjel dan meari. Norga dáhttu velá   ollašuhttit luoitogeatnegasvuođa 1,5 miljovnna tonnain CO ¶
2 ¶
- ekvivaleanttaid go váldá mielde dan maid vuovdi njammá, geahča  kapihttal 6. ¶
Ráđđehusa vuođđun lea heivehit eanandoallogulli dálkkádatdoaibmabijuid  ollislaš eanandoallo- ja biebmopolitihkkii, mas okta ulbmil lea bisuhit dahje  lasihit biebmobuvttadeami. ¶
Dán dieđáhusas Ráđđehus evttoha dálkkádatdoaibmabijuid eanandollui  mat veahkehit geahpedit Norgga dálkkádatgásaluoittu bures 1,1 miljovnna  tonna CO ¶
2 ¶
-ekvivaleanttaid. Dát doaibmabijut buoridit eanandoallosuorggi  dálkkádatrehketdoalu ja váikkuhit vai Norga ollašuhttá luoitogeahpedeami  geatnagasvuođaid Kyotoprotokolla hárrái áigodagas 2008 – 2012. ¶
Ráđđehus evttoha maiddái soames doaibmabijuid eanandollui mat  váikkuhit eará luoitosurggiide go vuođđoealáhusaide ja bázahusaide.  Ráđđehusa oaivila mielde berre mihttomearrin leat heaittihit fosiila  energigeavaheami liggenulbmiliidda eanandoalus jahkái 2020. Dát  doaibma váikkuha energiija- ja fievrridansuorggi dálkkádatrehketdoalu ja  das sáhttet leat vejolaš luoitogeahpádusat sullii 50 000 tonna CO ¶
2 ¶
- ekvivaleantta. ¶
Ráđđehus evttoha máŋggaid positiiva dálkkádatdoaibmabijuid eanandollui  mat váikkuhit CO ¶
2 ¶
-njammama ja karbona čatnaseami guhkit áigái. Dát  doaibmabijut eanandoalus ja vuovdedoalus buktet buori dálkkádahkii,  muhto eai boađe oidnosii Norgga almmolaš dálkkádatgásarehketdollui  oanehit áigái dan geažil mo mearrádusat dál leat hábmejuvvon. ¶
Áigeguovdilis doaibmabijut geahpedan dihtii eanandoalu  dálkkádatgásaluoittu ja lasihit CO ¶
2 ¶
-njammaseami ja karbona čatnaseami  eanandoalus ja vuovdedoalus, leat loguiguin čilgejuvvon kapihtalis 1.3. ¶
Ráđđehus evttoha maiddái moanat doaibmabijuid nannet positiiva  dálkkádatdoaimmaid eanandoalus. Doaibmabijut namuhuvvojit vuollelis. ¶
Riikkaidgaskasaš bargu Dálkkádathástalusat leat máilmmiviidosaččat ja daid ferte čoavdit sihke  riikkaidgaskasaš ovttasbarggus ja vásedin riikkalaš doaibmabijuiguin. ON  dálkkádatpánela lohká leat hoahpu gávnnahit buriid čovdosiid. Dan  seammás FAO čielggadeamit čájehit ahte máilmmi ollislaš  biebmobuvttadeapmi ferte lassánit 50 proseanttain 2030 radjái dan dihte  go olmmošlohku lassána sakka. Dát guovttelágan hástalusat váikkuhit  nubbi nuppi, ja dan dihte galgá ge eanandoalu dálkkádatgažaldagaid  gieđahallat bálddalaga dárbbuin buvttadit biepmu ja energiija mii  dárbbašuvvo go olmmošlohku máilmmis lassána dađistaga. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Bargat oažžut áŋggirdeaddji, riikkaidgaskasaš dálkkádatšiehtadusa  ja oanehit áigái ges doaibmevaš luoitogeahpedemiid, earret eará  doaibmabijuiguin maiguin geahpeda ovddádusriikkaid  vuovdečuohppama ja vuovdeheajudeami. ¶
Bargat ovddidit vai biebmodorvvolašvuohta searvvahuvvo oassin  dálkkádatoaivečoahkkima (COP 15) čuovvoleamis Københámmánis. ¶
Bargat loktet riikkaidgaskasaččat nannejumi dáhkidan dihte  guoddevaš ja dálkkádatustitlaš eanandoalu máilbmái, earret eará  lasihettiin eanandoalloveahki multilaterála ja bilaterála  doaibmabijuiguin. ¶
Veahkkin čuovvolahttit riikkaidgaskasaš digaštallamiid máilmmi  biebmodilálašvuođain ja dálkkádathástalusain, geahča  biebmooaivečoahkkima Romas jagis 2008, ja doaimmalaččat bargat  vai biebmodorvvolašvuohta gullo riikkaidgaskasaš  ságastallanbáikkiin. ¶
Lasihit norgga veahki eanandoallosuorgái oktan oassin suorggi  riikkaidgaskasaš nannenbargguin ¶
Bargat ovddidit riikkaidgaskasaš doaibmabijuid maiguin ráddje  dálkkádaga čuovvu vahátdivrriid ja dávddaid viidáneami šaddo- ja  šibitbuvttadeamis. ¶
Atnit vuođđun áŋggirdeaddji ja ollislaš lahkoneami  vuovdegažaldagaide rikkaidgaskasaš vuovde- ja biraspolitihkalaš  barggus ja bidjat vuovddi eambbo guovddážii boahttevaš  riikkaidgaskasaš njuolggadusain dálkkádatdoaibmabijuid várás ¶
Doaimmalaččat nannet bargama čađahit ON eaktudáhtolaš  šiehtadusa vai oaččuhit máilmmi vuovderesursahálddašeami  guoddevažžan. ¶
Bargat oažžut guovlolaš šiehtadusa nu ahte Eurohpa  vuovderesursaide šaddá guoddevaš hálddašeapmi ¶
Eanandoalu dálkkádatrehketdoallu ¶
Norggas lea geatnegasvuohta raporteret riikkaidgaskasaš dásis  Dálkkádatkonvenšuvnna ja Kyotoprotokolla vuođul. Raporttas galget  ovdanboahtit eanandoalu dálkkádatgásaid luoitu ja man muddui lea  vuvddiid ja eanandoalloeatnamiid CO ¶
2 ¶
njamman. Norgga  dálkkádatrehketdoallu galgá leat nu buorre go vejolaš, vai nagoda  čađahit deaivilis ja beaktilis dálkkádatdoaibmabijuid eanandoalus.  Dálkkádatrehketdoalu dieđut, mat addojit riikkaidgaskasaš raporttas,  atnet vuođđun buoremus olahahtti metodaid ja dieđuid. Norgga  dálkkádatrehketdoallu lea reviderejuvvon ja dohkkehuvvon ON  dálkkádatpánela joavkkus jagis 2007. Almmatge galgá ain bargat  buoridit metodaid ja diehtovuođu. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Buoridit eanandoalu dálkkádatrehketdoalu vai buorida vuođu čađahit  doaibmabijuid, dása gullet maiddái ovddidit buoret máhtu ja buoret  vugiid meroštallat karbona čatnaseami eatnamii. ¶
Láhčit dili buorebut máŧasdoallat kártavuođu vai buorebut sáhttá  čuovvut areálarievdamiid ¶
Dáhkidit joatkkevašvuođa eanandoalloeatnamiid dálá statistihkalaš  iskkademiin vai oažžu govdadit vuođu árvvoštallat eanandoalu  dálkkádatdoaibmabijuid. ¶
Nannet Norgga riikkaidgaskasaš dálkkádatraporterema vuođu ja  ovddidit dálkkádatguovddášdoaimma Norsk institutt for skog og  landbruk-ásahussii. ¶
Areálpolitihkka   Eananvuođđu lea karbona čatnaseapmái okta dain deháleamos beliin  eananjorbadasa alde. Áibbas dehálaš lea eananresursaid hálddašit dainna  lágiin ahte karbona čatnaseapmi ii heajuduvvo. Seammás leat stuora  vejolašvuođat lasihit karbona čatnaseami eatnamii. Lea dehálaš bisuhit  eananresursaid biebmobuvttadeapmái lassáneaddji olmmošlohkui.  Norggas lea dikšojuvvon eanan dušše golbma proseantta. Dát lea unnán  eanas eará riikkaid ektui. Dan dihte lea hui dárbbašlaš seailluhit dáid  areálaid, ja beaktilis njuolggadusaiguin dáhkidit dáidda guoddevaš  hálddašeami. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Geavahit areálpolitihka doaimmalaččat reaidun go bargá geahpedit  dálkkádatgása luoittuid, fuolahit eanandoalu vejolašvuođa  dálkkádatgásaid njammat ja dáhkidit ahte gilvojuvvon ja  gilvvehahtti eatnamat – vuođđoresursa, ráddjejuvvon resursa –  fuolahuvvo sihke suohkaniid guhkesáigge plánemis ja  areálhálddašeamis ja johtolatpolitihkas ja johtolatprošeavttain. ¶
Árvvoštallat dárbbu nannet eanangáhttenmearrádusaid dainna  ulbmilin ahte dáhkidit vai fuolahuvvo dálkkádatvuhtiiváldin ¶
Vuovdi ¶
Vuovdi ja vuovdeeatnamat leat dehálaš karbončadnit. Dáid lea  dehálaš seailluhit ja ovddidit. Šaddi vuovdi njammá CO ¶
2 ¶
ja dán  njammama sáhttá lasihit doaimmalaš vuovderesursahálddašemiin.  Norggas njammá vuovdi sullii beali dain dálkkádatgásaluoittuin maid  olbmot mielddisbuktet. Muora berre eambbo geavahit huksemiidda,  eará ávdnasiid sadjái mat eai leat nu dálkkádatustitlaččat, ja muora  berre geavahit energiijaulbmiliidda dan sadjái go koala, oljju ja gása.  Vuovderesursaid sáhttá eambbo geavahit váikkuhangaskaoapmin  dálkkádatpolitihkas. Dát eaktuda dan seammás ahte vuhtiiváldá  biologalaš šláddjivuođa, kulturárvvuid ja muosáhuskvalitehta. Norga ¶
lea guorrasan ON njuolggadusaide mat fátmmastit riikkalaš  vuovdeprográmma. Ráđđehus atná vuođđun ahte ollislaš riikkalaš  vuovdepolitihkalaš nannen ja Norgga riikkaidgaskasaš  vuovdepolitihkalaš bargu, ovttas ollistit riikkalaš vuovdeprográmma  mii soahpá oktii UNFF njuolggadusaiguin. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Atnit vuođđun áŋggirdeaddji ja ollislaš lahkoneami  vuovdegažaldagaide rikkaidgaskasaš vuovde- ja biraspolitihkalaš  barggus ja atnit vuolggasadjin ahte vuovddis galgá leat stuorát sadji  boahttevaš riikkaidgaskasaš njuolggadusain dálkkádatdoaibmabijuid  hárrái. ¶
Fuolahit vai vuovdehálddašeapmi ja guoddevaš vuovdedoallu šaddet  dehálaš oassin norgga veahkehanpolitihkas. ¶
Doaimmalaččat nannet bargama čađahit ON eaktudáhtolaš  šiehtadusa ahte oaččuhit máilmmi vuovderesursahálddašeami  guoddevažžan. ¶
Oktiiheivehit vuovdepolitihka osiid vai sohpet oktii riikkaidgaskasaš  njuolggadusaiguin riikkalaš vuovdeprográmmaid várás. ¶
Bargat oažžut áigái guovlolaš šiehtadusa mii Eurohpa  vuovderesursaide addá guoddevaš hálddašeami ¶
Láhčit dili vuvddiid guoddevaš hálddašeapmái Norggas, ja  árvvoštallat doaibmabijuid mat veahkehit lasihit dálkkádatvuoittuid ¶
Nannet vuovdepolitihkalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheami  ulbmiliin ahte eambbo njammat CO ¶
2 ¶
dan bokte go lea guoddevaš,  doaibmevaš vuovdedoallu, gilvin, gilvvagieđahallan ja soames eará  vuovdedoaibmabiju ¶
Láhčit dili vai muorra eambbo geavahuvvo ja ulbmil dainna lea ahte  karbona ja birasvuoittut galggašedje čatnasit bistevaččat go  geavaha muora dan sadjái go eará ja eambbo dálkkádatnjeaidi  ávdnasiid ¶
Vuoruhit doaibmabijuid mat buktet buori ja hehttejit  dálkkádatrievdamiid ja addet positiiva ja dohkálaš ávkki seailluhit  biologalaš šláddjivuođa ja eará dehálaš birasárvvuid ¶
Nannet vuovdedoalu birasvuhtiiváldimiid dan bokte ahte geavahit  ođđa váikkuhangaskaomiid luonddušláddjivuođalágas ja  vuovdedoalu váikkuhangaskaomiid; earret eará birasregistrerema,  diehtolonohallama ja ealli vuovde-standárdda, vai sáhttá lasihit  vuovddi biomássa váldima dan seammás go fuolaha biologalaš  šláddjivuođa. ¶
Eanandoallu, biebmu ja golaheaddjepolitihkka ¶
Ráđđehusa ulbmil lea ahte dálá ja ođđa váikkuhangaskaoamit  vuođđoealáhusain ja doapparsuorggis geahpedit dálkkádatgásaluoittuid  1,0 -1,5 miljovnna tonna CO2-ekvivaleanttaiguin dán suorggis dan  referánsabána ektui man Statens forurensingstilsyn atná vuođđun 2007  doaibmabidjoanaliisas. Suorgemihtut leat meroštallamat, ja galget ođđasit  árvvoštallojuvvot jus nu gáibidit boahttevaš einnostusat, golut,  teknologiijaovddideapmi dahje eará dettolaš, rievdan eavttut. Jus rievdá  nu ahte mihtut eai ollašuva, de ráđđehus árvvoštallá lassi doaibmabijuid.   FAO atná vuođđun ahte biebmobuvttadeapmi galgá leat 50 % badjelis  jagis 2030 go dat mii dál lea, ja duppálasto jagis 2050. Dán oktavuođas  lea maiddái Norggas čielga geatnegasvuohta hálddašit areálaid bures, vai  buvttada borramuša iežas álbmogii. Biebmobuvttadeapmi galgá  dáhpáhuvvat guoddevaš vugiin. Olmmošlogu prognosa mielde lassána  norgga álbmot ovttain miljovnnain jahkái 2030. Maiddái Norgga  eanandoallo- ja biebmopolitihkka galgá dan guvlui bargat ahte háhkat  biepmu lassáneaddji olmmošlohkui.  Eanandoallobuvttadeapmi lea oassin karbona birrajorus. Gilvojuvvon  šattut čatnet stuora karbonhivvodaga, ja geavahuvvojit dávjá biebmun  dahje šibitfuođđarin. Karbona manná biepmuide. Biebmu ja  biebmobázahusat mannet čoavjái ja háddjanit doppe, nu ahte buot  karbona fas measta ollásii boahtá áibmogeardái CO ¶
2 ¶
hámis. Dát  lohkkojuvvo nullasummaspeallun dálkkádatoktavuođas. Dasa lassin bohtet  eanandoallobuvttadeami luoittut nu movt metána, lustagása, ja fosiila  energiija geavaheapmi. ¶
Eanandoalu ja biebmobuvttadeami dálkkádatgásaluoittut galget  ráddjejuvvot dan seammás go biebmobuvttadeapmi galgá lassánit. Dán  olaheapmái galgá doaibmabijuid álggahit buot osiin biebmoárvogollosis.  Dán dihtii leage dehálaš lasihit karbona eatnamis, geahpedit  dálkkádatgásaluoittu eatnamis, ja optimaliseret nitrogena geavaheami,  geahpedit biebmobázahusaid ja geavahit biebmobázahusaid  energiijaulbmilii. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Bargat ovddidit vai biebmodorvvolašvuohta lea searvadahttojuvvon  oassin dálkkádatoaivečoahkkima (COP 15) čuovvoleamis  Københámmánis. ¶
Čađahit luoitogeahpedemiid eanandoalus, ja ovdanbuktit dás  doaibmabijuid main lea vejolašvuohta geahpedit 1,1 miljovnna ¶
tonna CO ¶
2 ¶
-ekvivaleanttaid jahkái 2020 – doaibmabijut galget  čađahuvvot eanandoallopolitihka mihttomeriid mielde, Stuoradikki  mearrideami vuođul. ¶
2010 sisa árvvoštallat iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid vai luvve  teknihkalaš geahpedanpotensiála mii earret eará lea  biogásabuvttadeamis ¶
Álggahit doaibmabijuid mat lasihit karbončatnaseami eanandoalu  eatnamiidda ¶
Láhčit dili vai dálkkádatguoski máhttu konvenšuvnnalaš ja  ekologalaš eanandoalus lea ávkin oažžut buriid heivehemiid ja  geahpedit dálkkádatgásaluoittuid ¶
Nannet ja systematiseret máhtu biebmoárvogollosa ollislaš  birasdeattus ¶
Bargat ain ovddidit báikkálaš biepmu ja sesoŋŋagálvvuid ovttas  buvttadeddjiiguin ja biebmogálvosurggiin, dan dihtii vai geahpeda  biepmu ollislaš dálkkádatnoađi. ¶
Váikkuhit doaibmabijuide mat addet guoddevaš šaddaneavttuid  biebmogálvvuide, oktanis guoddevaš biebmogolahemiin,  biebmobázahusaid unnidemiin ja vugiin mas buorebut geavahit  biebmoloahpaid. ¶
Ođasmahtti energiija ¶
Ovdalindustriijalaš áiggis dálá áigái lea ii-ođasmahtti energiija –  koala, oljju ja gása geavaheapmi sakka lassánan. Máilmmi oppalaš  energiijageavaheapmi lassána ain garrasit. Lea áibbas dárbbašlaš   energiijageavaheami eambbo jorahit ođasmahtti energiijagálduide.   Norgga eanandoalus leat buorit vejolašvuođat buvttadit servodahkii  ođasmahtti energiija biomássas – muoras ja eananbázahusain ja nu  ain. Norgga vuovdedoalus čuhppet muoraid dál duššefal 50 %  muorrašaddama ektui mii jagis šaddá. Danne leat teknihkalaččat  buorit vejolašvuođat eambbo buvttadit bioenergiija vaikko dán  ekonomalaš eavttut eai leat heivehuvvon olahahtti dássái vuos odne.  Eanandoalus leat maiddái ollu resursat mat eai geavahuvvo ja mat  leat dohkálaččat bioenergiija buvttadeapmái. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Dáhkidit vai váikkuhangaskaomiid geavaheapmi doaibmá ulbmiliid  ektui ja ovttaidahttojuvvo vai lassána bioenergiija huksen gitta 14  TWh 2020 sisa. ¶
Movttiidahttit vai buorrána guoddevaš bioenergiija buvttadeapmi  eanandoalu resursaiguin, áinnas geavahettiin vuovdedoalu ¶
vuođđoávdnasiid ja buorebut geavahit lassibuktagiid ja eanandoalu  bázahusaid. ¶
Háhkat ollislaš váikkuhangaskaoapmepáhka biogása ovddideapmái,  nu maid gávnnahit oppalaš čovdosiid orgánalaš doabbariid ja  šibitduvttaid gieđahallamii, dan bokte ahte lea organiserejuvvon  ovttasbargu eanandoalu, industriija ja suohkanlaš dásis ¶
Movttiidahttit vai bioenergiija eambbo geavahuvvo liggemii  eanandoallosuorggis ja nannet eanandoalu sajádaga biolieggasa  lagadeaddjin ¶
Veahkehit teknologiovddideapmái ja máhttobuvttadeapmái  nubbebuolvvat bioboaldámuša birra mii earret eará boahtá  bázahusain ja muorain ¶
Láhčit dili vai ođasmahtti ja dálkkádatustitlaš elektrisihtehta  ovddideapmi smávvafápmorusttegiid olis šaddá guoddevažžan ¶
Dálkkádatheiveheapmi ¶
Máilmmiviidosaš liegganeapmi buktá dálkkádatrievdamiid – maiddái  Norggas. Stuora oassi eanandoalus lea sorjávaš ja heivehuvvon  dálkkádahkii, ja dasa sáhttá garraseappot čuohcat go eará  ealáhusaide. Das sáhttet boahtit positiiva váikkuhusat go lieggaset  ilbmi máŋgga báikkis ii šat hehtte biologalaš buvttadeami. Seammás  buktá dálkkádatrievdan negatiiva čuovvumušaid go rivdet arve- ja  borgamállet, garradálkkit, erošuvdna, eallámušsálti ja sullasaččat  čuvvot golgi čáziid. Dát buktet maid balu ahte dálkkádatgásaid luoitu  lassána. ¶
Lea stuorát ballu ahte ođđa vahátdahkkit ja šaddo- ja elliiddávddat  sajáiduvvet. Nu leage dárbbašlaš hukset gearggusvuođa  vahátdáhkkiid ja šaddo- ja elliiddávddaid vuostá, ja ásahit  doaibmabijuid maiguin heiveha dálkkádatrievdamiidda. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Nannet ja joatkit badjeliigeahččama ja raporterendagaldusaid  čuovvun dihtii ovdáneami ja gozihit vejolaš bohtosiid  dálkkádatrievdamis, oažžun dihtii vuođu árvvoštallat doaibmabijuid ¶
Láhčit dili šaddogieđahallamii ja šládjaovdáneapmái vai heiveha  dálkkádagaide ja oažžu buoret dálkkádatvuoittuid ¶
Nannet badjeliigeahččama ja gearggusvuođa šaddo- ja  elliiddávddaid ektui ja zoonosaid (dávddaid mat njommot elliid ja  olbmuid gaskka), ja veahkehit vai ovdánit ja váldojuvvojit atnui  ođđa teknologiija ja badjeliigeahččama vuogit ¶
Dáhkidit ahte njuolggadusat ja bearráigeahčču veahkehit eastadit  šaddo- ja elliiddávddaid ja zoonosaid viidáneami ¶
Láhčit dili ulbmillaš dutkamii oažžun dihtii máhtu doaibmevaš ja  birasustitlaš hehttendoaimmaid birra vai hehtte  šaddovahágahttejeddjiid viidáneami. ¶
Láhčit dili vai kulturváikkuhuvvon eanadatšlájaid hálddašeapmi  šaddá guoddevažžan, ja vai maiddái fuolahuvvojit biologalaš  šláddjivuođa ja kulturmuittuid árvvut ¶
Dutkan, ovdáneapmi ja gelbbolašvuohta Dálkkádathástalusat gáibidit guhkesáigge ja vuoimmálaš dutkanstrategiija  servodaga, hálddašeami ja ealáhusaid ektui. Dárbbašuvvo máhttu dáid  birra: dálkkádatovdáneami ja dálkkádatrievdama váikkuhusaid ja dasa  heiveheami, dálkkádatpolitihka, doaibmabijuid ja luoitogeahpedemiid.  Dutkan, ovddideapmi ja gelbbolašvuođalokten leat vuođđoeavttut nannet  dálkkádatbargguid eanandoallosuorggis. Lea dehálaš áddet movt karbona  ja nitrogena birrajorru lea ja mo karbona lea vuorkáresursan, vai sáhttá  álggahit golloseastevaš doaibmabijuid eanandoalus. Ođđa máhttu galgá  maiddái veahkehit vai ieža sáhttit buvttadit olu biepmu ja duohtandahkat  vejolašvuođaid ođđahutkamiidda ja innovašuvdnii rievdi dálkkádagas. ¶
Ráđđehus dáhttu ¶
Nannet dutkama teknologiija ja ođđa doaibmavuohkebargguid dáfus  ja nu ain vai eanandoalus geahpeda metána, lustagása ja CO ¶
2 ¶
luoittuid. ¶
Ahte Norga galgá leat njunuš riikan mii bargá máhttobuvttademiin  vai máhttá eanandoalu heivehit dálkkádahkii ¶
Láhčit dili nannejuvvon dutkanovttasbargui riikkaidgaskasaččat,  eandalii eará davviriikkaiguin, Eurohpain, ja USA:in ja Canadain. ¶
Láhčit dili vai dutkamat buktet eambbo dievaslaš dieđuid das mo  dálkkádatrievdamat váikkuhit šattuid ja elliid norgga eanandoalus ¶
Vuoruhit dutkama mii buorida birrajorroáddejumi ja karbona ja  nitrogena vuorkáresursaid ¶
Láhčit dili dynamalaš ja ulbmillaš vuogádahkii mii ovddida  máhttobuvttadeami, ovddida gelbbolašvuođa ja gaskkusta máhtu,  vuođđuduvvon ovttasdoaibmamii gaskal ealáhusa, dutkama ja  hálddašeami. ¶
Nannet máhttobuvttadeami mii fátmmasta eanandoalu  dálkkádatdoaibmabijuid váikkuhusaid mat gusket biologalaš  šláddjivuhtii ja eará birasárvvuide ¶
1.3 Doaibmabijut Tabeallat oktiigesset eanandollui gullevaš dálkkádatdoaibmabijuid mat  sáhttet leat áigeguovdilat geahpedit eanandoalu dálkkádatgásaluoittuid ja  lasihit CO ¶
2 ¶
njammaseami. Luoitogeahpedeami doaibmabijuid vuođđun lea  SFT doaibmaanaliisa 2007. Dálkkádatávkki ja goluid árvvoštallama bargu  dávista SFT njuolggadusaide. Tabeallain oaidnit váikkuhangaskaomiid mat  sáhttet ávkkuhit luvvet doaibmabijuid ja man áigodahkii iešguhtet ge  doaibmabidju sáhttá addit dálkkádatávkki. ¶
Tabealla 1.1 čájeha áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabijuid eanandoalus  mat ávkkuhit ollašuhttit Norgga geatnegasvuođaid geahpedit  dálkkádatgásaluoittuid 2020 sisa. Áigeguovdilis doaibmabijut galget  boahtit eanandoalus ja čilgejuvvojit eambbo 7. kapihtalis. Biogása lea  doaibmabidju mii addá buoret vuoittu. Eará doaibmabijut gullet šibitdoalu  metánaluoitui ja doaibmabijut geahpedan dihtii lustagásaluoittu go  duktemii geavahit nitrogena.   Tabealla 1.2 čájeha áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabijuid vuovdedoalus ja  eanandoalus, geahča 6. ja 7.kapihtala, mat lasihit CO ¶
2 ¶
njammaseami  guhkii vuollái. Doaibmevaš doaibmabijut ođasmahttit vuovddi ja háhkat  ođđa vuovddi sáhttá dettolaččat lasihit vuovddi positiiva dálkkádatávkki.  Doaibmabijut eai buvtte váikkuhusa dálkkádatrehketdollui mii guoská  Norgga geatnegahttojuvvon luoitogeahpedeapmái. Doaibmabijut eai oidno  dálkkádatrehketdoalus nu movt riikkaidgaskasaš njuolggadusat dál leat  hábmejuvvon. ¶
Doaibmaplána / ¶
Olggosaddán: Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta ¶
Almmolaš ásahusat sáhttet diŋgot  lassigáhppálagaid dán čállagis  čuovvovaš sajis: ¶
Deaddileapmi: www.kursiv.no 09/2001 – 1000 ¶
Sámás: www.abc-company.no ¶
Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta ¶
Ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga  sápmelaččaid várás 2002–2005 ¶
Doaibmaplána / ¶
Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta ¶
Ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga  sápmelaččaid várás 2002–2005 ¶
Ovdasátni ¶
1. Ovttadássásašvuohta dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi hástalussan ¶
1.1   Sámi doaibmaplána dárbu ja ulbmilat............................................................................................. 6 ¶
1.2 «Máŋggabealatvuođa ja ovttadássásašvuođa» duogáš.................................................................. 6 ¶
1.3   Lagabut sápmelaččaid oktavuođas dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide ................................ 7 ¶
1.4   Riektegeatnegasvuođat sámi geavaheaddjiid ektui ...................................................................... 8 ¶
1.5   Doaimmat, maiguin loktet bálvalusaid dási ................................................................................. 10 ¶
2. Rollajuohku ja ovttasdoaibman ¶
2.1   Sámepolitihkalaš perspektiivvat .................................................................................................... 12 ¶
2.2   Riikkaviidosaš diehtojuohkindoaimmat ....................................................................................... 13 ¶
2.4   Geahččoeiseválddiid rolla .............................................................................................................. 16 ¶
3. Sámi perspektiiva iešguđet bálvalussuorggis ¶
3.1   Mánáid ja nuoraid dearvvašvuođaváttuid eastadanbargu .......................................................... 18 ¶
3.2   Sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttut ................................................................................ 19 ¶
3.3   Dábálašdoavtterbálvalus ja fástadoavtterortnet sámi álbmoga ektui........................................ 22 ¶
3.4   Somáhtalaš spesialistabálvalusat................................................................................................... 23 ¶
3.5   Fálaldat olbmuide, geain leat miellaváttut ................................................................................... 25 ¶
3.6   Sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldat .............................................................................................. 27 ¶
3.7   Dikšun- ja fuolahusbálvalusat ........................................................................................................ 28 ¶
3.8   Bátnedearvvašvuođabálvalus ........................................................................................................ 33 ¶
3.9   Eallineavttut sámiguovlluin............................................................................................................ 33 ¶
3.10 Vuosttaš linnjá sosiálabálvalusaid doaibmaplána – máhttu ja oktavuođat ................................ 35 ¶
3.11 Boazodoalu olgo- ja bargobiras ..................................................................................................... 35 ¶
4.1   Kvalitehta eaktun leat bargit.......................................................................................................... 37 ¶
4.2   Gelbbolašvuođa nannen ja juohkin............................................................................................... 37 ¶
4.3   Alit oahppu ja dutkan...................................................................................................................... 38 ¶
4.4   Vuođđo- ja joatkkaoahpu oahpahus sámi diliid birra.................................................................. 39 ¶
4.5   Joatkkaoahppu................................................................................................................................. 39 ¶
4.6   Lassioahppu ja oaidnemeahttun gelbbolašvuođarájuid johtuibidjan ........................................ 40 ¶
4.7   Sámi bargiid rekruteren................................................................................................................. 40 ¶
4.8   Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija ..................................................................... 41 ¶
5. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu ¶
5.1   Bálvalusaid ovdánahttin riikkarájáid rastá ................................................................................... 42 ¶
5.2   Álgoálbmotdearvvašvuođaovttasbargu Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna ¶
6. Hálddahuslaš ja ekonomalaš čuovvumušat ¶
Doaimmat ¶
Gáldolistu ¶
Dás ovdanbuktit «Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta – ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga sápmelaččaid várás 2002-2005» . Dokumeanta čilge oppalaččat, mo čuovvulit NOU 1995:6:s, Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen i Norge (Dearvvašvuođa- ja sosiálaplána Norgga sámi álbmoga várás), evttohuvvon doaimmaid. ¶
Sámediggi lea ráđđehusa deháleamoš eavttuid bukti ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideames sámi álbmoga várás. Politihkalaš sávaldat dáhkidit sámi geavaheaddjiid bálvalusaid dási lea maid čuovvuluvvon iešguđet stuorradiggedieđáhusain, earret eará stuorradiggedieđáhusas Sámedikki doaimmaid birra, mii geigejuvvo juohke jagi, ja stuorradiggedieđáhusain mielladearvvašvuođafuolahusa, fástadoavtterortnega ja veajuiduhttima birra. Dat lea dahkkojuvvon sámi fágaolbmuid álgagiid vuođul. ¶
Bálvalusat šaddet das, go dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovttaskas bargit deaivvadit geavaheaddjiiguin. Geavaheaddji vásáhus persovnnalaš deaivvadeamis mihtida bálvalusa dási. Doaibmaplánas deattuhuvvojit danin doaimmat bargiid hárrái. Ráđđehus háliida lágidit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktagaslaš dárbbuid mielde, vrd. earret eará pasientavuoigatvuođaid lágain ja dearvvašvuođabargiid lágain. Sámi geavaheaddjiid bálvalusaid vuođđun ferte leat sámegielmáhttu ja sámi kulturmáhttu. Ráđđehus deattuha sámegiela ja sámi kulturáddejumi gelbbolašvuođa loktema, ja sámi bargiid bálkáheami. Dan ektui leat juo gaskaoamit, ja suorggi bargoaddiin lea stuorra ovddasvástádus geavahit daid eanet go ovdal. ¶
Ráđđehus áigu ruhtadit dehálaš oktasašdoaimmaid, nugo suorggi dulkaoahpu ja diehtojuohkinbálvalusa. Gielddat, fylkkagielddat, dearvvašvuođafitnodagat ja eará stáhtadoaimmat fertejit maid iežaset álgagiiguin ollašuhttit doaimmaid, mat sihkkarastet bálvalusaid dási. Ráđđehus sávvá, ahte plána movttiidahttá ja bagada báikkálaš doaimmaid čađaheapmái. Ollu sáhttá dahkkot organisatovrralaš láhčimiin, geavaheaddjiid orienteremiin ja vuoruhemiiguin dálá rámmaid siskkobealde. ¶
Oslo, čakčamánus 2001 ¶
1.1  Sámi doaibmaplána dárbu jaulbmilat ¶
NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen i Norge (Dearvvašvuođa- ja sosiálaplána Norgga sámi álbmoga várás) dokumentere, ahte sápmelaččat sáhttet vásihit stuorra váttisvuođaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktavuođas. Gielalaš hehttehusat váttásmahttet sihke guorahallama, diagnostiserema, gieđahallama, divššu, fuolaheami ja dieđuid addima geavaheaddjái. Go dearvvašvuođa- ja sosiálabargit eai riekta dovdda sámekultuvrra, eai sámi geavaheaddjit álo oaččo rievttes čuovvuleami, ja sáhttet ballagoahtit ja massit luohttámuša Norgga eiseválddiide. ¶
Ráđđehus hálida dáinna plánain buoridit dili, nu ahte sámi álbmot sáhtášii deaivvadit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaiguin seammá dásis riikka eará ássiiguin. Ulbmil seammádássásaš bohtosiid juksamis galgá gustot álo beroškeahttá makkár giella- dahje kulturduogáš veahki dárbbašeaddjis lea. Doaibmaplána ulbmil lea sihkkarastit, ahte sámi álbmot vásiha buoret kvaliteahta dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktavuođas. ¶
Ráđđehusa politihkka sámi álbmoga hárrái vuođđuduvvá Bargiidbellodaga prinsihppa- ja bargoprográmmii 2001-2005, seamma áigodaga sámepolitihkalaš vuđđosii ja Stuorradiggedieđáhussii nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra. Dáin dokumeanttain bohtet ovdan ee. čuovvovaš ulbmilat ja árvovuđđosat: ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi hástalus lea geavadis ollašuhttit ulbmiliid, ja ávkkástallat dan oktavuođas dieđuid sámi geavaheaddjiid vásáhusduogážis. Plána sisttisdoallá geahčastagaid maid dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi olggobealde. Sápmelaččaide lea hui mávssolaš ahte sin dárbbut váldojit vuhtii, ja ahte sin váldet vuostái seammá gudnejahttimiin go earáge riikkaássiid, vaikko sii hálletge iežaset giela ja gullet iežaset kultuvrii. ¶
«Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta» čuovvula maiddái ođđa pasientavuoigatvuođalágaid ja lága dearvvašvuođabargiid birra. Lágaid ulbmil lea aiddo fal sihkkarastit geavaheaddji integritehta ja, fuolahit ovttadássásašvuođas ja bálvalusfálaldagaid oažžumis. Riekteprinsihpaid ovttadássásašvuođa ja olahahttivuođa dáfus sáhttá juksat dušše, juos leat doarvái gelbbolaš olbmot, geat fállet olbmuide veahki go sii dan dárbbašit. Ráđđehusa politihkka, man ulbmil lea bálkáhit ja gealbudahttit dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid, lea danin maiddái dehálaš sámiide. Ráđđehus áigu movttiidahttit eambosiid, geain lea sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta, váldit dán suorggi oahpu. ¶
1.2 «Máŋggabealatvuođa jaovttadássásašvuođa» duogáš ¶
Dáinna dokumeanttain ráđđehus čájeha, ahte Norgga sámipolitihkka lea duođas váikkuhišgoahtán ođđa servodatsuorggis. Sullii 40 jagi dassái fuomášahtii almmolaš sámi kommišuvdna guovddášeiseválddiide, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkas galggašii váldit vuhtii sápmelaččaid giella- ja kulturduogáža. ¶
1. OVTTADÁSSÁSAŠVUOHTADEARVVAŠVUOÐA- JA SOSIÁLASUORGGIHÁSTALUSSAN ¶
olbmuid fuola nu, ahte dálkkasdiehtaga lohkamii Bergenis ásahedje earresajiid sámi studeanttaid várás. 80-logu beallemuttus ásahuvvojedje sámi ámmátorganisašuvnnat (doaktáriid, buohccedivššáriid, sosiálabargiid ja sosionomaid sierra searvvit). Dat leat leamaš nannosit mielde buktimin ovdan suorggi sámi čuolbmaásahusaid. ¶
Jagis 1987 nannejuvvui sámiláhka ja dan giellanjuolggadusat, mat nannejit vuoigatvuođa  sámegielat gulahallamii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. Giellanjuolggadusat leat váikkuhan vaikkoba Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddaide nu, ahte leat váldigoahtán ovdan dákkár áššiid. Finnmárkku fylkkagielda lea jagi 1988 rájes ovddidan doaimmaid sámi álbmoga várás spesialistadearvvašvuođabálvalusas, ja ráhkadii jagi 1991 fylkkagieldda sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaplána (rievdaduvvon maŋimus jagi 1995). Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta lea dorjon Spesialistadoavtterguovddáža ja fylkkagieldda psykiatriija dearvvašvuođafuolahusa Kárášjogas. Go Finnmárkku fylkkagielda lei váldán vuosttaš plánamearrádusa, dáhtui Sámediggi Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ráhkadit riikkaviidosaš plána. Čakčat 1991 namuhii departemeanta lávdegotti, mii galggai ráhkadit plánaevttohusa. Lávdegotti bargu almmustuvai 16.02.95, NOU 1995:6:n, Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning. Čálus sáddejuvvui dasto gulaskuddamii. ¶
Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta dáhtui čakčat 1996 Sámedikki namuhit referánsajoavkku, mii galggai veahkehit departemeantta ráhkadit eanet stuorradiggedieđáhusaid, main lea sámi perspektiiva. Seammá jagi álggahii departemeanta geahččalanprográmma, mainna čuovvulit NOU 1995:6. Dan olis leat dorjon oahppodoaimmaid mat ovddidit sámi giella- ja kulturáddejumi, diehtojuohkima,  geahččalan- ja ovddidanbarggu ja dulkoma. Earret eará lea Romssa fylkkagielda ásahan Romssa guovllubuohcceviesu oktavuhtii bálvalandoaimma, mii gohčoduvvo Sámi ossodahkan. ¶
Romssa universitehta Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš (sajuštuvvo Kárášjohkii) ásahuvvo jagis 2001 sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ruhtademiin. Guovddáža dutkan-, dokumenteren- ja oahpahusdoaimmat sáhttet leat mearkkašahttit sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis. 01.01.02 rájes stáhta váldá badjelasas spesialistadearvvašvuođabálvalusaid eaiggátvuođa. Bálvalus organiserejuvvo viđa guovllu doibmet ođđa dearvvašvuođafitnodagaid lága vuođul. Dat ásaha dearvvašvuođabálvalusaid čađaheapmái ođđa rámmaeavttuid. Sámi álbmoga dárbbuid hárrái ođastus addá vejolašvuođa geavahit ođđa stivrenneavvuid. ¶
Árvvoštallama maŋŋá, jagi 2002 lea ráđđehusas doarvái vuođđu mearridit, mo stáhta galgá joatkit doaimmaid sámi álbmoga buorrin. ¶
1.3  Lagabut sápmelaččaidoktavuođas dearvvašvuođa- jasosiálabálvalusaide ¶
Máŋga sápmelažžii lea dehálaš beassat hállat eatnigielas ságastaladettiin doaktáriin, sesteriin, sosiálabargiin ja eará dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Giellaváttisvuođaid geažil sáhttá  šaddat eahpesihkkarvuohta dan hárrái, oažžugo olmmoš fágalaš rievttes iskkadeami ja divššu. Dearvvašvuođa- ja sosiálabargit vuhttet dávjá, leatgo geavaheaddjis váttisvuođat buktit ovdan áššiid dárogillii. Dearvvašvuođa- ja sosiálalágádus ii dattetge nagot čoavdit váttisvuođa. Leat uhccán olbmot, geain lea sámi gelbbolašvuohta, eaige dulkonbálvalusat leat doarvái viidát oažžumis. Máŋgasat eai mielas muital, ahte sii eai ádde dahje dárbbašit dulkoma. Ovttaskas sápmelaččat eai danin ohcal dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid, vaikko sii čielgasit dárbbašivččege veahki. Sihke stáhtas ja buot gielddain ja fylkkagielddain, main orrot sápmelaččat, lea ovddasvástádus giellaváttisvuođaid vuhtiiváldimis, nu ahte geavaheaddjiid vuođđovuoigatvuođat ollašuvvet. Dearvvašvuođabargiidlága § 10, mii gieđahallá dieđuid addima pasienttaide, ja pasientavuoigatvuođalága § 3-1, mii gieđahallá vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii, leat ovdamearkkat dakkár vuoigatvuođain. ¶
Sámegiela hállet áidna giellan mánát, geat eai leat vel álgán skuvlii, bázáhallan olbmot ja boarrásat. Jos sii gártet dikšui muhtin ásahussii, sáhttá dilli leat hui amas sidjiide. Ollu earáidege go ovttagielagiidda lea váttis gulahallat dárogielain ja áddet dárogielat informašuvnna heahtedilis, omd. buohcuvuođa dahje persovnnalaš váttisvuođaid oktavuođas. Dát joavku galggašii beassat geavahit iežas giela dearvvašvuođaja sosiálabargiiguin. Maiddái sápmelaččat, geat máhttet dárogiela, vásihivčče bálvalusaid buorebun, juos sii gulahalašedje sámegillii. Sámegiella ii nappo galgga leat unna ovddožin, maid juolludit dušše daidda, geat dan eanemusat dárbbašit. ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid ja sápmelaččaid gaskasaš kultuvrralaš gulahallanváttisvuođat šaddet das go bargit eai dovdda eaige ádde sámiid duogáža ja sin jurddašan- ja eallinvuogi. Sámi kultuvrii gullá maiddái teknologalaš modernitehtta, mii ovttastuvvo vuosttažettiin sámi, iige norgga stuorraservodaga árvvuiguin. Nuppe dáfus leat dán áigge maid ollugat, geaid ruohttasat leat sámi birrasiin, muhto geat ieža eai šat meroštala alcceseaset sámi identitehta. ¶
Máŋgasat ballet deaivvadeami norgga bargiiguin, earret eará dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Dasa lea váikkuhan dáruiduhttinproseassa garra deaddu ahte buohkat galget leat seammáláganat. Boađusin leat máŋgga buolvvas identitehtaváttisvuođat ja heajos iešdovdu. Nubbi, mii váikkuha, lea ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabargit barget geavaheaddjiiguin dakkár vugiiguin, mat leat sámi kultuvrra dáfus apmasat. Sámit soitet erenoamážit amašit norpmaid, mo geavaheaddjit galggašedje láhttet ja ásahusviesuid fysihkalaš iešvuođaid, nugo guhkes váccahagaid ja oktasašvuođa váiluma. ¶
Sámi ássiin lea nana árbevierru veahkehit ieš iežas persovnnalaš fierpmádagaid vehkiin. Dan láhkai sii eastadit dearvvašvuođaváttuid ja čovdet persovnnalaš váttisvuođaid. Sápmelaččat sáhttet vásihit váttisin oažžut dearvvašvuođa- ja sosiálalágádusa doaibmat ovttas sin resurssaiguin, nu ahte dat dievasmahtášedje guhtet guoimmiset. Dearvvašvuođa- ja sosiálabargit sáhttet eahpidit lagaš birrasa álbmotdálkkodeami ja vuoiŋŋalaš doarjaga.  Olmmoš sáhttá dan geažil dovdat, ahte ferte válljet, geavahago almmolaš bálvalusaid vai viežžágo fámuid lagaš birrasistis ja kultuvrrastis. Boađusin sáhttá leat ambivalensa dahje passiviseren. Erenoamážit psykososiála váttisvuođaid oktavuođas sápmelaččat luhttet dábálaččat eambbo lagaš birraseaset. Máŋgasat eai jáhke, ahte fidnomáhtolaš veahkkeapparahtta sáhttá áddet sin dili. Muhtumat válljejit njulgestaga eallit bákčasiiguin ja váttisvuođaiguin ozakeahttá veahki. ¶
Fágabargiid váilevaš giella- ja kulturmáhttu sáhttá ráddjet bálvalusaid čađaheami, ja hehttet gulahallama ja ovttasbarggu bargiid ja sámi geavaheaddjiid/lagaš olbmuid gaskka. Juos ii gulahala albmaláhkai, lea váttis oažžut geavaheaddjiid oahppat, hárjehallat ja veahkehit ieš iežas. Muhtin sámi geavaheaddjiid hárrái vásset áiggit, ovdal go sii luohttigohtet dearvvašvuođa- ja sosiálabargiide, ja sii sáhttet ovdanbuktit váttisvuođaid eahpenjuolgga. Danin sáhttet konsultašuvnnat ádjánit. ¶
erfaring for mange samer [er] at de kan forvente å bli feiltolket når det skal forholde seg til norske offentlige institusjoner. Mange har også erfaringer i å mislykkes når de skal forklare kompliserte sammenhenger i eget liv, og de unngår derfor slike situasjoner så langt som mulig» (máŋgga sápmelačča guovddášvásáhus [lea] ahte lea vuordimis, ahte sii áddejuvvojit boastut norgga almmolaš ásahusaid oktavuođas. Máŋgasat leat maid vásihan, ahte sii leat bártidan geahččalettiineaset čilget mohkkás áššiid iežaset eallimis, ja nu sii vigget nu guhkás go vejolaš vealtat dakkár dilálašvuođaid). Sámi geavaheaddjit hállet dávjá metaforaiguin ja sis leat ollu eará gulahallanvuogit go giella. Dan geažil galgá divššár dovdat sámi kultuvrra, ja galggašii maid sáhttit váldit analyhtalaš gaskka. Sáhttá leat váttis earuhit, goas geavaheaddji dávdamearkkain lea juoga dahkamuš kulturduogážiin. ¶
Sámi geavaheaddjiid dilli geahppánivččii sakka, juos sin livčče dikšumin bargit, geain lea dovdu dakkár kulturáššiin. Dat  váikkuha ollu dasa, mo olbmot vásihit bálvalusaid, ja oaččošii sin dovdat stuorát oadjebasvuođa. Berre sáhttit vuordit ahte guovllus, gos sámit orrot, dieđášedje ja dovddašedje buot bargit kultuvrralaš áššiid dihto unnimusmeari veardde. ¶
1.4  Riektegeatnegasvuođat sámigeavaheaddjiid ektui ¶
Doaibmaplána vuođđuduvvá rivttiid dáfus sámilága giellanjuolggadusaide (láhka Sámedikki birra ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra, 12.6.1987 nr. 56), sosiálabálvalusláhkii mii lea ásahuvvon 13.12.1991  nr. 81, ja 2.7.1999 dohkkehuvvon pasieantavuoigatvuođaláhkii, nr. 63  ja láhkii dearvvašvuođabargiid birra, nr. 64. Maiddái olmmošvuoigatvuođaperspektiiva lea doaibmaplána vuođđun. Plána vuođđuduvvá riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusaide ja norpmaide, maid Norga lea dohkkehan. Ráđđehus hálida erenoamážit buktit ovdan ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddaid birra iehčanas stáhtain, jagi 1966 ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkal 27, ja Eurohpa šiehtadusa guovllu- dahje unnitlogugielaid hárrái. ¶
Dearvvašvuođalágat sihkkarastet geavaheaddjiid vuoigatvuođa oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki ja dieđuid, maid sii áddejit, seammásgo dearvvašvuođabargiid ja sin bargoaddiid geatnegasvuohta lea fállat fágalaččat dohkálaš dearvvašvuođaveahki - mii lea dohkálaš maiddái gulahallama dáfus ¶
geavaheaddjiiguin. Sámiláhka meroštallá sámegiela hálddašanguovlun Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Deanu, Porsáŋggu ja Gáivuona gielddaid. Dain gielddain lea geavaheaddjiin vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat; ja sis lea maid vuoigatvuohta dulkomii dallego ii leat vejolaš oažžut sámegielat bálvalusa (vrd. sámilága §§ 3-2, 3-3 ja 3-5). Vuoigatvuođat gustojit maid Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda ja stáhta bálvalusaid ektui, mat gokčet namuhuvvon gielddaid. ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovddasvástádusjuohku meroštallá, geas lea ovddasvástádus ollašuhttit dán suorggis giellalága gáibádusaid. 01.01.02 rájes ovddasvástádusjuohku lea dákkár: ¶
Sámilága giellanjuolggadusat leat vuođuštuvvon kulturpolitihkalaččat. Hálddašanguovllu guoskevaš ráddjehus lea rivttiid dáfus minima, unnimusmearri. Kulturdepartemeantta áigumuš lea, ahte maiddái eará gielddat ja fylkkagielddat/bálvalanbiret áŋgiruššet vai dat sáhttet fállat giela dáfus heivehuvvon bálvalusaid. Jos geahččá dearvvašvuođarievtti geahččanguovllus, de ii gáibádus áddehahtti dieđuid oažžumis čatnas giellalága ráddjehusaide, veardit ee. pasientavuoigatvuođalága § 3-5:in. Seammá guoská vuoigatvuhtii oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki, ovdamearkka dihte juos giellahehttehusat eaktudit doaimmaid, maiguin rievttes guorahallan, diagnostiseren ja dikšu sáhttet sihkkarastot. ¶
Go bálvalusbargit deaivvadit sámi geavaheaddjiiguin hálddašanguovllu olggobealde, sii fertejit hávis hávvái árvvoštallat, gáibiduvvogo gielalaš heiveheapmi. Sámi álbmoga bálvalusfálaldagaid dási oppalaš lokten eaktuda, ahte áŋgiruššat sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde. Guovttegielalašvuođaruđat juolluduvvojit dattetge dušše guovllu siskkobeallai, ja buot dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi doaimmat, main lea ovddasvástádus ¶
Sámi álbmotdálkkodeapmi ja árbevierut ¶
Sámi álbmotdálkkodeapmi lea máŋggadáfot doaba. Dasa gullá luonddudálkasiid, nugo urttaid, rásiid,lasttaid, guobbariid ja murjjiid geavaheapmi ja erenoamážit iešguđetlágan bohccobuktagiid geavaheapmidálkkasin. Sápmelaččat leat maid geavahan seammálágan álbmotdálkkodeami, go máilmmi nuorttauniversitehta vuollái) berrejit sáhttit oassálastit dán bargui. ¶
Čállosa vuođđun lea NOU 1998:21 Alternativ medisin ¶
dattetge geatnegasvuohta áŋgiruššat dan ovdii, ahte sámi bargit bálvalivčče sámi geavaheaddjiid, ja juos dat ii leat vejolaš, de geavahuvvo dulka. ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálalágaid vuođđun lea buorre muddui gielddaid iešstivrejupmi. Gielddat ja fylkkagielddat besset oalle friija meroštallat, mo sii hábmejit bálvalusaid ja galgetgo sii guldalit iešguđet geavaheaddjijoavkkuid. Seammás ILO-konvenšuvdna nr. 169 addá álgoálbmogiidda vuoigatvuođa dearvvašvuođabálvalusaide, maid sii ieža stivrejit ja gozihit. Jus bálvalusfálaldat lea hejot heivehuvvon sámi geavaheaddjiid ektui, de dan sáhttá atnit Norgga rihkkumuššan riikkaidgaskasaš riektegeatnegasvuođaid hárrái. Geavadis lea váttis juridihkalaččat árvvoštallat, goas fálaldat lea nu heittot. Ráđđehusa mielas báikkálaš iešstivrejupmi ja sámi geavaheaddjiid ovdanbuktin dárbbut sáhttet mannat ruossalassii. Ráđđehusas lea ovddasvástádus dakkár ruossalasvuođaid čoavdimis. Ráđđehus áigu danin ovttasráđiid Sámedikkiin álggahit dialoga Gielddaid guovddášlihtuin (Kommunenes Sentralforbund) sámi álbmoga dárbbuid birra. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ja eará stáhta doaimmaid hálddahusstivremis SDD:s lea vejolaš váikkuhit njuolggabut. ¶
1.5  Doaimmat, maiguin loktetbálvalusaid dási ¶
Geavaheaddjiid oassálastin ja ovttasbargubuoret dearvvašvuođa ovdii ¶
Sámi álbmogii lea ovdun, juos geavaheaddjit besset oassálastit ja ovttasbargat dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi iešguđet aktoraiguin. Sáhttit buoridit bálvalusaid ja bajidit geavaheaddjiid duhtavašvuođa juos: ¶
– ovttasdoaibmat bálvalusdásis ¶
dearvvašvuođa- ja sosiálabargiin ¶
Dan sadjái ahte fállat bálvalusaid dihto joavkkuide, omd. boarrásiidda dahje doaibmahehttejuvvon olbmuide, sáhttit bálvalusaid gaskasaš ovttasbargguin ovddidit báikkálaš servodaga, mas váldet vuhtii buot ássiid. Dan ollašuhttimis lea dehálaš bargat ovttas eaktodáhtolaš servviiguin. Báikkálaš bargit ja hálddahus galget maid sáhttit oahpásmuvvat persovnnalaš fierpmádagaiguin, mat doibmet sámiid veahkkevuogádahkan. ¶
Sápmelaččat eai máŋggain gielddain oassálastte searvedoaimmaide nu áŋgirit, go eará ássit, eaige čoahkkan daid sajiide, main lea stuorámus mearkkašupmi báikkálaš servodagas. Erenoamážit máttasámi guovlluin leat sápmelaččain iežaset fierpmádagat, maid servodaga eará oasit eai olus oainne. Danne sáhttá geavvat nu, ahte sámiid dárbu dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, mat buorebut livčče olámuttos, ii fuomášuvvo. Sámi fierpmádagat ollet dávjá gielddarájáid rastá, ja danin veajášii leat buorre, juos gielddat barggašedje ovttas. Vuosttaš lávkin sáhtášii bovdet sámiservviid oassálastit gielddaid plánenproseassaide. Maiddái sámi fágabirrasiin ja ásahusain sáhttá jearrat ráđiid. ¶
Buoret kvalitehtta sámi giella- jakulturgelbbolašvuođain ¶
Buorre bálvaluskvaliteahtta eaktuda, ahte sámi geavaheaddji sáhttá váttisvuođaid haga gulahallat dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid bargiiguin. Dat eaktuda ahte: ¶
suokkardallat makkárin buot geavaheaddjit vásihit kvaliteahta. Norgga buorredilistáhta vuođđuduvvá ovttadássásašvuođa ideologiijai, mii ii rádjašuva dasa, ahte buohkat galget leat seammáláganat formála vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid ektui. Máŋgii vurdojuvvo, vaikko vel ii jitnosit daddjoge, ahte almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit livčče seammáláganat maiddái kultuvrra dáfus dahje sii unnimusat láhttešedje dážaid váldooasi láhkai, go sii geavahit dákkár bálvalusaid. Čuovvumuš sáhttá leat, ahte sápmelaččat eai oaččo seammá ávkki bálvalusain go eanaš dážat. Dat rihkku politihkalaš ulbmila, man mielde ovttaárvosaš bálvalusat, olahahttivuohta ja bálvalusaid bohtosat galget leat buohkaide nu seammáláganat go vejolaš. ¶
Eaktu ášši njulgemii lea, ahte sihke bargit, hálddahus ja politihkalaš orgánat dohkkehit Norgga historjjálaččat máŋgakultuvrralaš servodahkan. Bargiid guottut mearkkašit seammá ollu bálvaluskvalitehttii go fáktadieđut geavaheaddjiid giela ja kultuvrra birra. Galggašii maid dovdat eanetlogu ja unnitlogu gaskavuođa, ja diehtit mo olbmot vásihit gullevašvuođa unnitlohkui. Dakkár kulturáddejumi oahppá buoremusat, go bidjá oahpahusa vuođđun  geavaheaddjijoavkku, geaid bargit šaddet bálvalit, dán oktavuođas sápmelaččaid bokte. Go vuos dovdá ovtta unnitlohkoálbmoga, lea álki fuobmát oahpes minstariid maiddái eará unnitloguid diliin. ¶
Dehálaš vuohki lea bálkáhit bargiid, geain juo lea sámi giella- ja kulturáddema gelbbolašvuohta. Galggašii maid ovddidit «sámi eavttuid ja kultuvrralaš gáibádusaid» fágagelbbolašvuohtan, ja ovttaidit dan ee. sámi ássanguovlluid dábálašdoavtterbálvalussii, dearvvašvuođaguovddáža doaimmaide ja bátnedearvvašvuođa bálvalusaide. Go geavaheaddji ja dikšu sámásteaba ráđđádallamis, lassána sudno gaskasaš luohttámuš. Váldoprinsihppa lea, ahte geavaheaddji ja bargit galget gulahallat njuolgga bargiid sámástit ráđđádallamiin.  Ii leat vealttakeahttá doarvái ahte ovttaskas olbmot máhttet sámegiela dahje dovdet sámiid kultuvrra ja historjjá, go leat ordnemin ovttadássásaš bálvalusfálaldaga sápmelaččaide. Veadjá leat nu, ahte olles ásahusas galgá vuhttot sámiid diliid ádden ja gudnejahttin. Sáhttá omd. buktit sámiid árvvuid čielgasit oidnosii, dahje ovttasdoaibmat ođđa vugiid mielde bálvalussurggiid rájáid rastá ja lagaš olbmuiguin/persovnnalaš fierpmádagaiguin. Ollašuhttimis dárbbašit ollu sámi bargiid, ja veajášii leat buorre, juos ásahus maid livččii sámi guovllus. ¶
Ipmilbálvalusat ja eará oskkoldatbálvalusat/-girjjit leat hui mávssolaččat ollu sámi geavaheaddjiide. Dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusat berrejit bargat ovttas girkuin ja daid searvegottiiguin, maidda geavaheaddjit gullet, nu ahte sii sáhttet fállat bálvalusaid ja girjjiid sámegillii. ¶
Sámi geavaheaddjiid ovttaárvosašvuohta eaktuda, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas geavadis leat eanet sámegielat bargit, go maid sámi geavaheaddjiid dárbu sierranassii gáibida. Dalle, go bargit eai bálval sápmelaččaid, sii barget eará geavaheaddjiid buorrin. Go eará geavaheaddjit ožžot bálvalusaid guovttegielat bargiin, čalmmustahtto sámegiella ja sámi kultuvra ja vejolaš ovdagáttut sáhttet geahppánit. Das lea juo árvu alddes. ¶
Ráđđehusa ulbmil lea fállat ovttaárvosaš bálvalusaid. Dan ollašuhttin sáhttá gáibidit oktagaslaš heivehusa dálá ráhkadusa siskkobeallai. Bálvalusaid sajáiduvvan sámi guovlluide sáhttá buoridit dili. Dalle sáhttá beaktilit háhkat guovtte- ja maiddái golmmagielat (maiddái suomagielat) gelbbolašvuođa. Ii leat áigumuš ásahit sierra bálvalusaid dušše sámi álbmogii. Sámi kultuvrra galgá dahkat čalmmusin seammás go sápmelaččat ieža besset nannoseappot váikkuhit bálvalusaid ja eastadandoaimmaid hábmemii. ¶
2.1  Sámepolitihkalaš perspektiivvat ¶
2.1.1  Sosiála- ja dearvvašvuođagaskavuohta ¶
Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanttas lea ovddasvástádus das, ahte sámi perspektiiva lea mielde dehálaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš guorahallamiin ja mearrádusdokumeanttain, nugo stuorradiggedieđáhusain, doaibmaplánain, bušeahttajuolludemiin, lágain, láhkaásahemiin ja bagadusmateriálain. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta dárbbaša Sámedikkis ráđiid dan barggus, nu ahte stáhta dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka kvalitehta sáhtášii sihkkarastit sámepolitihkalaš oaidninsajis. Departemeanta dárbbaša maid ráđiid hábmedettiin sámi almmolaš diehtojuohkima ja sámi dulkonbálvalusa. Sámediggi berre dasa lassin ieš váldit álgaga dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka áššiide, mat gusket sámi álbmogii. SDD áigu nannet Sámedikki hálddahusa ee. nu ahte dat dahkko vejolažžan. Sámedikki oassálastin sáhttá čuovvuluvvot ovdamearkka dihte guovlluguovdasaš dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivremiin (gč. kap. 3.4). Departemeanta áigu deattuhit sámepolitihkalaš áššiid johtočállagiin ja raporterengáibádusain, ovdamearkka dihte mielladearvvašvuođa, boarrásiidfuolahusa, borasdávdafuolahusa ja bargiidrekruterendoaimmaid buoridanplánaid oktavuođas. Sámedikkis lea vejolašvuohta váikkuhit maiddái dalle, go iešguđet dokumeanttat sáddejuvvojit gulaskuddamii. ¶
Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja Sámedikki rollajuohku galgá beassat ovdánit vehážiidda. Ráđđehussii lea mávssolaš ovttasbargat Sámedikkiin ja čoavdit gažaldaga das, geas galgá leat ovddasvástádus iešguđet erenoamáš bálvalusain,  mat leat sápmelaččaid várás. Ieš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid jođihanovddasvástádus čatnasa ain seammá hálddahusorgánaide, go riikka earáge guovlluin. Gielddain lea dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis viiddis iešstivrejupmi. Ráđđehus áigu ¶
Sámedikkiin guorahallat dan rolla gieldda dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid organiserema ja ovddideami ektui. ¶
Sámedikki rolla ráđđeaddi instánsan viđa davimus fylkkagielddas ja Hedmárkku fylkkagielddas vuođđuduvvá Birasgáhttendepartemeantta johtočállagii  T-3/98 B (bargu fylkkaplánaiguin). Sámediggi sáhttá maid buktit cealkámušaid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid jahkedieđáhusain ja plánaárvalusain  (gč. kap. 3.4). ¶
Jagi 1999 rájes lea dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa ovddidandoaimmaid doarjjaruđaid hálddašeami eanaš oassi sirdojuvvon Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanttas Sámediggái (4.6 miljovnna ruvnno jahkái 2001). Doarjjaruđaiguin Sámediggi sáhttá vuoruhemiidis mielde addit doarjaga kvalitehtaloktendoaimmaide gielddain, fylkkagielddain ja oahppoásahusain, buohtastahte kap. 1.5. ¶
Sámediggi sáhttá šiehtadit lagabut departemeanttain, ja oažžut hálddašandoaimmaid ovttaskas dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa doarjjadoaimmaid oktavuođas. Diehtojuohkinbálvalusa ovddasvástádus sirdojuvvo Sámediggái.  Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta mearrida juohke jagi dakkár doaimmaid ja eará doaimmaid áŋgiruššanrámmaid. Doarjjaruđaid hálddašeapmi lea leamaš mávssolaš lávki Sámediggái dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi gelbbolašvuođa háhkamis. Áššemeannudankapasitehta nannemii lea dattetge ain stuorra dárbu. Sámediggái šaddá buoret vuođđu iehčanasat hábmet politihkas, ja dat nanne rolla eavttuid buktin ráđđehusa sámipolitihkkii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. ¶
2.1.2 Hálddašandásiid bálddalastin jabálddalastin geográfalaš rájáid rastá ¶
Ráđđehus galgá koordineret sámepolitihkalaš stivrejumiid eará stivrensignálaiguin, maid dat addá ¶
2. ROLLAJUOHKU JA OVTTASDOAIBMAN ¶
gielddaide, gielddaide ja iešguđet bálvalansurggiid stáhta ásahusaide. Nana beroštumi haga sáhttet sámi perspektiivvat álkit báhcit duogábeallai go báikkálaš dásis ollašuhttigoahtit dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš áŋgiruššamiid. Sáhttá maid geavvat nu, ahte sámi doaimmat dahkkojit soaittáhagas, ja báikkálaš, koordinerekeahtes álgagiiguin, nu ahte ollislaš resursamearis, mii geavahuvvo sámi álbmoga buorrin, ii oaččo doarvái buori beaktilvuođa. ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi sámi fágagelbbolašvuođa galgá ovddidit ja geavahit gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ovttasbarggus, ja geográfalaš rájáid rastá. Stáhtas lea bajimus ovddasvástádus dan ollašuhttimis. Máŋgga sajis ii leat vuođđu sierra sámi fágabirrasiidda, ja sihke bálvalusaid fálliide ja geavaheaddjiide lea ovdun, juos gievrrat aktor veahkeha geahnoheappu. Vai sámi geavaheaddjiide sáhtášii fállat gielalaččat bures heivehuvvon bálvalusaid, sáhttá ovttaskas dáhpáhusain leat jierpmálaš dikšut pasientta nuppi gielddas/ fylkkagielddas, dahje geavahit vuoigatvuođa ieš válljet buohcciviesu. ¶
Buot dát dilálašvuođat čujuhit dan guvlui, ahte sámiid várás oaivvilduvvon doaimmaid hárrái galggašii nannet oktavuođa sierra hálddašandásiid gaskka ja sierra geográfalaš guovlluid gaskka. Lea mávssolaš, ahte stáhta bajimuš dási ovddasvástádusas, mii das lea sámi álbmoga dearvvašvuođabálvalusaid hábmemis, lea čielga organisatovrralaš sadji. DavviNorgga guovllu dearvvašvuođafitnodat (Helse Nord) sáhtášii leat ulbmillaš organisatovrralaš rámma ráđđehusa sámepolitihka čađaheapmái ja spesialistadearvvašvuođabálvalusa bálddalastindárbui. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagat ja ovttaskas dearvvašvuođafitnodagat (doaimmat, maid čađahit guovlluid dearvvašvuođafitnodagain) sáhttet ovddidit ovttasbarggu, masa gielddat maid oassálastet, ja mii meannuda čuolbmaásahemiid sihke spesialistabálvalusaid ja gielddaid gaskavuođa hárrái ja gielddarájáid rastá. Stáhta ásahusat, mat leat guovllu olggobealde, sáhttet dárbbu mielde čadnot ovttasbargui. ¶
Sámiide oaivvilduvvon doaimmaid prográmmastivra, mii livččii Helse Nord ja Helse Midt-Norge oktavuođaš, sáhtášii leat ulbmillaš gaskoapmi, mainna ollašuhttit ovttasbargguid geográfalaš ja hálddahuslaš rájáid rastá, ja mainna sáhtášii ollašuhttit doaimmaid, maid buktit ovdan «Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta» - dearvvašvuođafitnodagat ja dihto gielddat, main orrot ollu sápmelaččat, oassálastet. Helse Nord sáhttá dađi mielde ovdánit bargoneavvun guhkes áiggi áŋgiruššamis sápmelaččaid várás oaivvilduvvon doaimmaid hárrái. Dán láhkai oažžut buorebut koordinerejuvvon ja beaktilut áŋgiruššama, go aivve fal prošeaktadoaimmaiguin. Nannosat áŋgiruššama Helse Nord olis galgá árvvoštallat dárkileappot kapihttalis 1.2. namuhuvvon árvvoštallama maŋŋá, ja juos Sámediggi lea ovttaoaivilis. Sámedikkis galget leat doarvái hálddahuslaš resurssat ja duođalaš váikkuhanváldi doaimmaid hábmemii ja ruđaid geavaheapmái. ¶
1. SDD áigut ruhtadit Sámedikkihálddahussii fásta virggi, mii bargá aiddodearvvašvuođa- ja sosiálasuorggičuovvulemiin, nu ahte Sámediggi ovddidaain rollas, masa gullá sámepolitihkalašeavttuid buktin dearvvašvuođa- jasosiálasuorggis. ¶
2. SDD áigu doarjut iešguđethálddašandásiid ovttasbarggu jabálddalastima geográfalaš rájáid rastá, miiovddida sámi álbmoga dili. ¶
2.2  Riikkaviidosašdiehtojuohkindoaimmat ¶
Sámi hálddašanguovllu almmolaš eiseválddit leat Sámilága vuođul geatnegasat juohkit dieđuid bálvalusfálaldagaideaset birra sámegillii. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea ovttaskas geavaheaddjiin dasa lassin vuoigatvuohta oažžut sámegielat bálvalusaid. Dat gusto čálalaš (galbbat, gihppagat, čállagat ja skovit, sihke pasientagirji juos geavaheaddji dan gáibida) ja njálmmálaš diehtojuohkimii. Stáhtas lea ovddasvástádus jorgalahttit dieđuid, main lea mearkkašupmi olles sámi álbmogii. Dat gusto vuosttažettiin dokumeanttaide, mat čilgejit ođđa dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš ođastusaid ja njuolggadusaid rievdadeami, ja oppalaš diehtojuohkimii iežas vuoigatvuođaid birra, sierralágan dearvvašvuođaváttuid/sosiála váttisvuođaid hehttemii ja dikšui. Go stáhta váldá badjelasas spesialistadearvvašvuođabálvalusa ovddasvástádusa, de dat oažžu maid viidát ovddasvástádusa bálvalusdiehtojuohkimis. ¶
váldit vuostá almmolaš diehtojuohkima dakkár hámis, go dat addojuvvo. Guovddášeiseválddiid ja gieldda dearvvašvuođabálvalusa sierralágan diehtojuohkingeahččaleamit leatge danin dehálaččat. Erenoamáš hástalus lea lágidit fáhkkaválmmašvuođa, nu ahte heahtediliin sáhttá juohkit dieđuid sámegillii. Dan mearkkašupmi bođii čielgasit ovdan Černobyla lihkohisvuođa oktavuođas. Erenoamážit fáhkkadiliin lea dehálaš oažžut buriid rávvagiid, movt dieđuid galgá heivehit ulbmiljovkui. Galgá árvvoštallat dieđuid njálmmálaš juohkima eaktodáhtolaš servviid ja persovnnalaš fierpmádagaid bokte sihke dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain ja daid olggobealde. ¶
Sámegiella ja sámi informašuvdna gullet ráđđehusa áŋgiruššansurggiide. Ulbmil lea čuovvulit sámilága áigumušaid ja vuoigatvuođaid sámegiela viidásut geavaheamis, erenoamážit guđa gielddas, mat gullet sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui. ¶
Sámediggái juolluduvvo ovddasvástádus dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi almmolaš sámi diehtobálvalanguovddáža jođiheames. Dakkár sadji livččii hui ávkkálaš, mii dovddašii buot sámegielat dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš diehtojuohkima ja fágagirjjálašvuođa, mii lea gávdnamis, ja mii maiddái sáhtášii muitalit, geas lea fágagelbbolašvuohta guđege bálvalusain. ¶
Guorahallan, maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš Sámi giellaráđi ovddas čađahii sámegiela hálddašanguovllus jagis 2000, čájehii ahte dušše 11 % sis, geat hálidivčče sámástit dearvvašvuođabálvalusaid olis, dahket dan, vaikko 70 proseanttas guovllu dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat sámegielat bargit. Dát lea aiddo dat servodatsuorgi, mas geavaheaddjiin lea stuorámus sávaldat beassat sámástit, erenoamážit doaktára luhtte ja sosiálakantuvrras. ¶
1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantaáigu ruhtadit dearvvašvuođa- jasosiálasuorggi riikkaviidosaš sámidiehtojuohkinbálvalusa. Sámediggi jođihabálvalusa, man ulbmil lea juohkit sáme- jadárogillii dieđuid olbmuide, fágabargiide jasuorggi hálddahusaide. Bálvalus galgájuohkit dieđuid sámi dilálašvuođain, sámigeavaheaddjiid heiveheami dárbbuin, sin vuoigatvuođain, ja gaskkustit oktavuođaidsámi fágabargiide. 2. SDD áigu nannet lágaid, njuolggadusaid jaeará diehtomateriála jorgalanbarggu. Ođđalágat galget jorgaluvvot sámegillii. ¶
3. Dearvvašvuođafitnodagain ja eará stáhtaásahusain lea ovddasvástádus bidjatdoar vái ruđaid geavaheaddjiideoaivvilduvvon diehtomateriálajorgalahttimii sámegillii. ¶
Dulkon lea dohkálaš minimačoavddus vai dearvvašvuođa- ja sosiálabargit gulahalašedje sámegielat geavaheaddjiiguin. Nu guhká go váilot sámegielbargit, lea vealtameahttun dulkot. Dilli joatkášuvvá dákkárin guhkás boahtteáigái. Dulkonbálvalusat eai leat viidásit oažžumis, ja daidda lea mihtilmas ahte dulkageavahanrutiinnat leat soittolaččat. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis leat uhccán gelbbolaš dulkkat, ja oahppokvalitehtta lea váilevaš dán suorggi doaimmaid dáfus. Ideála dilis livččii dulkkas giellagelbbolašvuođa ja dulkonteknihka lassin juogo dearvvašvuođa- dahje sosiálafágalaš gelbbolašvuohta ja kulturanalyhtalaš (antropologalaš) máhttu. ¶
Dulkkat vásihit dávjá, ahte sii gártet váttis dillái geavaheaddji ja dikšára gaskii. Olgoriikkadirektoráhta dulkonnjuolggadusaid mielde dulka galgá dulkot dušše dan, mii daddjo, «lasitkeahttá ja maidege eret guođekeahttá» . Máŋgii sáhttá dulka leat áidna olmmoš, gean geavaheaddji deaivá ja gii dovdá su kulturduogáža. Sámi geavaheaddjit ja sin lagašolbmot vurdet dávjá, ahte dulka sihke doallá sin beali dearvvašvuođalágádusa vuostá, čilge dan mii daddjojuvvo ja dulkojuvvo, ja vel servvoštallá singuin. Dat ii leat Olgoriikadepartemeantta njuolggadusaid mielde. Muhto juos dulka ii vanat njuolggadusaid, massá geavaheaddji álkit luohttámuša ja geassáda iežas sisa. Erenoamážit psykiatriijas dat sáhttá hehttet buori divššu. ¶
Bargit dat dárbbašit dulkka, iige geavaheaddji. Bargit leat bargiidlága vuođul geatnegasat fállat fágalaččat dohkálaš bálvalusaid. Bargoaddis lea ovddasvástádus lágidit diliid nu, ahte dearvvašvuođabargit sáhttet ollašuhttit geatnegasvuođaideaset ámmáhis, vrd. ee. dearvvašvuođabargiid lága § 16:in. Heahtečoavddusin sáhtášii fitnodaga siste skuvlet sámegielat dearvvašvuođabargiid dulkoma várás. Dulkongolut eai leat mielde, go rehkenastet stáhta ásahusaid, fylkkagielddaid ja gielddaid doaibmarámmaid. ¶
dulkomii, muhto dat eai govčča lahkage buot goluid. Sámi giellalága hálddašanguovllu olggobealde eai sáhte geavaheaddjit gáibidit dulkoma. Doppe galget dearvvašvuođa- ja sosiálabargit árvvoštallat nugo earáge unnitloguid hárrái, leago fágalaččat dohkálaš leat fálakeahttá dulkoma. ¶
Ulbmilat: ¶
Ráđđehusa ulbmil lea ráhkadit fágalaččat dohkálaš dáro/sáme-sáme/dáro dulkonbálvalusa, mii livččii buorebut geavaheaddjiid olámuttos. ¶
Strategiijat: ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dulkoma galggašii ovddidit sierra fágan. Dat eaktuda, ahte Sámi allaskuvla fállá dulkonoahpu. Fága galgá ovddidit ovttasbarggus Sámedikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Livččii buorre, juos oahpu oassin livččii hárjehallanáigodat. Eará oasseulbmiliid vuolde namuhuvvon eará doaimmaid sáhttá ollašuhttit dušše dalle, juos eanet dulkkat leat olámuttus. ¶
Virgenjuolggadusaid mearrideapmi gullá ovttaskas bargoaddái. Dattetge livččii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis buorre ovddidit oktasaš oainnu dan ektui, movt dulkkat galget bargat. SDD áigu danin oažžut dahkkojupmái standárda virgeinstruvssa, mii sáhttá bagadit áššis. Standárda ráhkaduvvo dan geažil, ahte soaitá leat dárbu árvvoštallat ođđasit dulkkaid rollajuogu, maid Olgoriikkadirektoráhta bidjá vuođđun. Eiseválddit berrejit gávdnat dássedeattu, mas dulkkat sáhttet doaibmat neutrála vugiiguin dulkomis, ja mas seammás sáhtášii nannet ja legitimeret sin doaimma sosiála doarjjan ja kulturgaskkusteaddjin. ¶
Dulkondárbbu galgá čielggadit nu árrat iskkadeamis dahje divššus go vejolaš. Dulka galgá maid leat álkit olámuttos. Guovdageainnu gielda lea ovddidan rutiinnaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaidis oktavuođas. Sihke geavaheaddjit ja dikšut galget leat diđolaččat áššis, nu ahte dulka geavahuvvo dárbbašettiin. Buot gielddain ii leat seammá álki fáhtet dulkka. Unnimusgáibádus lea ahte dain gielddain, main orrot ollu sápmelaččat, lea báikkálaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid buot dásiin gelbbolašvuohta árrat meroštit, goas dulkon dárbbašuvvo. Erenoamážit dábálašdoaktárat, bátnedoaktárat ja vejolaččat earát, geat sáddejit geavaheaddjiid dikšui dahje iskkademiidda, sáhttet almmuhemiin veahkehit ollu ásahusaid ja bálvalusaid, gosa sii olbmo sáddejit. Dearvvašvuođa- ja geavaheaddjiide muitaluvvo dulkka jávohisvuođageatnegasvuođa birra. ¶
Giellalága hálddašanguovllu olggobealde leat uhccán dulkkat. Danin livččii buorre ásahit dulkonbálvalusa, mii govččašii sámi ássanguovlluid ja stuorámus gávpogiid. Dat eaktuda namuhuvvon dulkaoahpu johtuibidjama. Bálvalus sáhtášii doaibmat dulkafierpmádahkan, mas dulkkat barget iešguđet báikkiin miehtá riikka ja leat válmmasin vuolgit dulkot. Dalle, go ii leat vejolaš dahje dárbbašlaš boahtit báikki ala, sáhttá dulkot telestudio dahje govvatelefovnna (ruoná nummira) bokte. Dalle, go fierpmádaga dulkkat eai leat dulkomin, sii sáhttet maid jorgalit čálalaš dieđuid, mat addojit geavaheaddjiide. Dákkár bálvalusa ovddideami galgá oaidnit ollislaš áŋgiruššama oassin telematihkkabálvalusaid várás ja sámi oahpponeavvuid ja veahkkeávdnasiid ovddideami oassin. ¶
1. SDD ja GOD (girko-, oahpahus- jadutkandepartemeanta) áigot ovttasruhtadit Sámi allaskuvlla dulkonoahpu. ¶
2. Sámi allaskuvla láhčá diliid dulkomajoatkkaohppofálaldahkii, mii oaivvilduvvoolbmuide, geat dovdet dearvvašvuođa- jasosiálasuorggi, ja maiddái MBDovddasvástádussuorggi. Ovddidanbargguruhtada SDD. ¶
3. Ráđđehus dahká álgaga nu ahteovddidišgohtet dearvvašvuođa- jasosiálasuorggi virgenjuolggadusaidovttasráđiid áigeguovdilis fágabirrasiiguinja hálddašanorgánaiguin. ¶
4. SDD áigu dahkat álgaga dasa ahte sámigiellalága hálddašanguovllu gielddat jafylkkagielddat ráhkadit rutiinnaiddearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaiddulkomii. Guovlluid dearvvašrutiinnat. ¶
5. SDD áigu dahkat álgaga dasa, ahteskoviide, maiguin sáddejit geavaheaddjiiddikšui dahje iskkademiidda, lasihitgažaldaga dulkoma birra. ¶
6. Helse Nord ja sámi giellalágahálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat ¶
berrejit ásahit fásta dulkaveaga, kánskeovttasbarggus nubbi nuppiin, nu ahte datsáhttet deavdit giellalága geatnegasvuođaid.Dulkkaid fáhtema sáhtášii álkidit dán guovlluolggobealdege ođđa teknihkalaš čovdosiiguin. ¶
2.4  Geahččoeiseválddiid rolla ¶
Stáhta dearvvašvuođageahčus lea dearvvašvuođabálvalusaid bajit geahččoovddasvástádus. Dan olggut ossodat, fylkkadoaktárat, gozihit fylkka dearvvašvuođabálvalusa ja dearvvašvuođabargiid, ja galget gozihit riikkaássiid dearvvašvuođadiliid, buohtastahte geahččolágain (lov nr. 15 av 30.03.1984 om statlig tilsyn med helsetjenesten). Ossodat galgá váikkuhit dasa, ahte dearvvašvuođapolitihkalaš mearrádusat ollašuhttojit ja politihkalaš bargoaddit, bargit, geavaheaddjit ja ássit besset oahpásmuvvat vásáhusaiguin, mat čoggojit geahččodoaimmain. Geahčču čađahuvvo dan láhkai, ahte ossodat viežžá statistihka, dutkan- ja eará guorahallandieđuid vuogádatgozihemiin ja eará olggut doaimmaiguin. Dán láhkai gehččo, ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit ja fágalaš dohkálašvuohta sihkkarasto. Ossodat addá maid fágalaš ráđiid departementii ja ollašuhtti dearvvašvuođabálvalusaide, erenoamážit vuoruhuvvon politihkalaš áŋgiruššamiid oktavuođas. Fylkkamánni goziha fylkkas sosiálabálvalusaid. Dasa lassin juolludit sihke fylkkamánnit ja fylkkadoaktárat doarjjaruđaid stáhta doaibmaplánaid, viiddidanplánaid jnv. ollašuhttimii. ¶
Fylkkadoaktáris ii leat lágalaš vuođđu gozihit giellalága mearrádusaid čuovvuma. Fylkkamánni ii dán áigge gozit giellalága čuovvuma. Sihke fylkkadoaktáriin ja fylkkamánniin lea ovddasvástádus fuolahit, ahte bálvalusfálaldat lea ovttaárvosaš buot álbmotjoavkkuide. Fylkkadoaktárat sáhttet dattetge vuogádatgoziheamiset oktavuođas árvvoštallat dearvvašvuođabálvalusaid gielalaš beliid ja veardidit, devdetgo dat dohkálašvuođagáibádusaid, vuoigatvuođa beassat geahččat buohccigirjji (journála), vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii ja nu ain. Dakkár vuhtiiváldimiid sáhttet maid árvvoštallat oktagaslaš goziheamis (goziheamis, mii vuođđuduvvá dáhpáhussii ain hávil). ¶
Sámi giellalága hálddašanguovllu dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat berrejit sáhttit duođaštit, ahte sis leat rutiinnat, maid mielde sii čuvvot sámilága mearrádusaid, veardit siskkáldas goziheami geatnegasvuođain. Dán láhkai sáhttá fylkkamánni sámilága giellanjuolggadusaid mearrádusaid čuovvuma. Fylkkadoaktáris ii leat láhkavuođđu gozihit giellalága mearrádusaid čuovvuma. Jagi  2003 rájes sáhttá siskkáldas goziheami lahkonanvuogi, mainna gozihit giellanjuolggadusaid čuovvuma, geavahit maiddái dearvvašvuođabálvalusaid gehččui. Dalle fylkkadoaktárat ja oahppodirektevrrat gullagohtet fylkkamánni vuollái. Dat rahpá vejolašvuođaid bálddalastit iešguđet gozihan- ja ráđđeaddindoaimmaid čađaheami. ¶
Ulbmilat: ¶
Geahččoeiseválddit galget bearráigeahčuin váikkuhit dasa ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain váldet vuhtii geavaheaddjiid vuoigatvuođa oažžut áddehahtti informašuvnna ja vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii, ja fágalaččat dohkálaš doaimmaid giellagáibádusaid. Dat gusto olles riikii. Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit galget bargat dan ovdii, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa olis dovdet sámilága giellanjuolggadusaid. ¶
Strategiijat ja doaimmat: ¶
Geahčču: ¶
Bajit geahčču: ¶
Fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit galget árvvoštallat, movt sámi álbmoga vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvašvuođaveahkkái ja giellalága mearrádusat váldojit vuhtii gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plánemis. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid plánat ovddiduvvojit SDD dohkkeheapmái, ja SDD bivdá árvvoštallamiid geahččoeiseválddiin. ¶
Doaibmabearráigeahčču: ¶
Sámi hálddašanguovllus galgá fylkkamánni bearráigeahččandoaimmaidis olis árvvoštallat doaimmaid rutiinnaid, maiguin ollašuhttit sámilága. Fylkkadoavttir galgá bearráigeahččandoaimmaidis olis árvvoštallat sullasaš rutiinnaid, maiguin čuovvut mearrádusaid áddehahtti dieđuid addima birra ja dearvvašvuođalága dohkálašvuođagáibádusa giellaaspeavttaid. Dakkár doaimmat galget gullat doaimmaid siskkáldas bearráigeahččovuogádahkii. Livččii maid buorre, juos hálddašanguovllu olggobeale doaimmain, mat bálvalit sámi geavaheaddjiid, biddjošii deaddu sin vuhtiiváldimii siskkáldas bearráigeahččovuogádagas. ¶
Oktagasgoziheapmi: ¶
Fylkkadoavttir goziha dearvvašvuođabargiid dáhpáhusaid vuođul. Geavaheaddjit, geat vásihit ahte singuin eai láhtte nu movt galggašedje, sáhttet váidalit fylkkadoaktárii. Dearvvašvuođabálvalusas lea geatnegasvuohta dieđihit bálvalusain dáhpáhuvvan bárttiin ja dilálašvuođain, main masa leat bártidan. Váidalanvuoigatvuođa geavaheapmi lea dattetge veadjemeahttun geavaheaddjiide, geat eai hálddaš formála, čálalaš gulahallama. Sámi geavaheaddjit galggašedje sáhttit váidalit njálmmálaččat, man vuođul fylkkadoavttir de čállá váidaga, dárbbu mielde dulkka vehkiin. ¶
Ráđđeaddindoaimmat: ¶
Geahččoeiseválddit galget sámi hálddašanguovllu siskko- ja olggobealde rávvet ja bagadit gielddaid, fylkkagielddaid ja dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid dan hárrái, mii adno ovttaárvosaš ja vealtameahttun dearvvašvuođaveahkkin/sosiála bálvalussan sámi geavaheaddjiid ja klienttaid hárrái. Erenoamážit gielddat, mat leat giellalága guoskevaš guovllu olggobealde, muhto main orrot ollu sápmelaččat, galget oažžut ollu fuomášumi. ¶
Dán suorggis sáhtášii leat buorre lonuhit vásáhusaid hálddašanrájáid rastá ja gulahallat Sámedikkiin sámi geavaheaddjiid diliid hárrái. Iešguđet fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit sáhttet rávvet Sámedikki, go dat árvvoštallá ohcamušaid, maid doarjagiid Sámediggi hálddaša. ¶
Guovlluid geahččoeiseválddit hálddašit eanet gielddaid ja fylkkagielddaid merkejuvvon doarjagiid go ovdal. Dat guoská erenoamážit bargiid joatkka- ja viidásatoahpu doarjagiidda. Gelbbolašvuođalokten- ja rekruterendoaimmat sáhttet lea mielde vuhtiiváldimin sámi geavaheaddjiid dárbbu gulahallat sámegillii. Lea áigeguovdil, ahte gielddat, fylkkagielda, guovlluid dearvvašvuođafitnodagat, oahppodirektevra ja geahččoeiseválddit lágidit ovttas dakkár doaimmaid. Gielddaidgaskasaš doaimmat sáhttet leat áigeguovdilat, erenoamážit lassioahpus. ¶
1. SDD áigu hálddahusstivremiin fuolahitahte fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit lágiditbargiidoahpahandoaimmaid, maiguinfuolahit geavaheaddjiid dárbbus gulahallatsámegillii. ¶
2. SDD áigu nannet fylkkadoaktáriidgelbbolašvuođa sámi geavaheaddjiid jasámegiela hárrái. Departemeanta áigu leatdialogas fylkkamánniiguin ja fylkkageavaheaddjiide. ¶
3.1  Mánáid ja nuoraiddearvvašvuođaváttuideastadanbargu ¶
3.1.1 Álggahus ¶
Sámi mánáid- ja nuoraidpolitihka hábmema vuođđun leat sihke riikkaidgaskasaš ja riikka siskkáldas mearrádusat, omd. ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra. Vuođđun leat maiddái dálá lágat, mat gustojit mánáid- ja nuoraidsuorgái. Politihkka galgá maid vuođđuduvvat sámiid iežaset eavttuide nu guhkás go vejolaš. Sámediggi lea ráhkadan mánáid- ja nuoraidplána, mii govvida viidát sámi iešguđet mánáid- ja nuoraidjoavkkuid eallindili ja sin várás oaivvilduvvon almmolaš bálvalusfálaldaga. Evttohuvvon doaimmat čuvvot buorre muddui NOU 1995:6 evttohusaid. Ráđđehus áigu searválágaid Sámedikkiin čuovvulit Sámedikki mánáid- ja nuoraidplána. Mánáidáittardeaddji lea maid kárten sámi mánáid ja nuoraid dili, ja lea ságastallamin Sámedikkiin mánáid- ja nuoraidplána fágalaš čuovvuleami birra. ¶
3.1.2 Dearvvašvuođastašuvdna- jaskuvladearvvašvuođabálvalus ¶
Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvla leat áidna sajit, gos dearvvašvuođabálvalus deaivvada buot mánáiguin ja nuoraiguin. Dat lea áidnageardánis vejolašvuohta ovddidit dearvvašvuođa ja hehttet váttuid olles álbmoga mánáid ja nuoraid, sihke sin bearrašiid ektui. Ráđđehus áigu nannet dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa stáhta iešguđet áŋgiruššamiiguin. Sd.prp.nr. 63:s (1997-98) Opptrappingsplan for psykisk helse 1999-2006 (Mielladearvvašvuođa ovddidanplána 1999-2006) rávvejuvvo nannet riikka mielladearvvašvuođabálvalusaid 800 jahkebargguin, mat juohkásit plánaáigodagas iešguđet fágajoavkkuide. Lea ulbmil nannet psykososiála váttisvuođaid hehttenbarggu. Nasjonal kreftplan - našunála borasdávdaplánas (Sd.prp.nr. 61, (1997-98)) leat deattuhan eastadandoaimmaid nugo borramuša válljema, lihkadeami, borggutmeahttunvuođa ja báikkálaš doaimmaid, mat laktásit dáidda surggiide. Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvladearvvašvuođabálvalus ovttasbarget mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin ja eará dehálaš aktovrraiguin. Jagiid 1999-2003 doaibmaplánas, mii gieđahallá sávvameahttun áhpehisvuođa ja aborttaid hehttema (Førebygging av uønsket svangerskap og abort 19992003, I-0952), lea nuoraid dearvvašvuođastašuvdna dehálaš veahkkeneavvu. SDD lea sádden riikka gielddaide johtočállaga, mas lea čoahkkáigeassu stáhta áŋgiruššamiin dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa oktavuođas (I-47/99). ¶
Lea dehálaš nannet máhtu dan hárrái, movt lea bajásšaddat guovttegielat ja guovttekultuvrralaš birrasis, ja nannet máhtu sámi historjjá, kultuvrra, árbevieruid ja bajásgeassinnorpmaid ja -minstariid birra. Dat dárbbašuvvo ee. vai sáhttá árvvoštallat máná ahtanuššama ja erenoamážit su gielalaš ovdáneami ja vai sáhttá bagadit váhnemiid iešguđet gažaldagaid, omd. giela ja identitehta ovdáneami, borramuša, fysihkalaš bajásgeassima ja lihkohisvuođaid hehttema olis jnv. ¶
Gelbbolašvuohta árvvoštallat sámi mánáid giellaovdáneami (gielladiagnostiseren) lea dehálaš barggadettiin mánáiguin, geain leat gielalaš váttisvuođat. Diagnostiseremis galgá guorahallat sihke eatnigiela ja vejolaš nuppi giela, ja čielggadit máhttágo mánná duođaid eatnigiela buorebut. Mihtilmas dáža birrasiin ii leat álo nu. Juos mánná dárbbaša spesiálapedagogalaš goziheami, de dan berre fuomášit nu árrat giellaovdáneamis go vejolaš. Dat eaktuda, ahte buot dearvvašvuođastašuvnnain lea sámegielat spesiálapedagogalaš gelbbolašvuohta ja ahte dat barget lávgalagaid skuvllaid PP-bálvalusain, mas lea ovddasvástádus maiddái vuollel skuvlaahkásaš mánáin. ¶
Vásáhusaid mielde sámi birrasat luhttet dávjá dearvvašvuođadivššárii. Sáhttá leat buorre, ahte dearvvašvuođadivššár gallestallá mánáidgárddiid ja váhnemiid. Erenoamážit unnimus mánát, geat orrot ¶
3. SÁMI PERSPEKTIIVA IEŠGU<ET BÁLVALUSSUORGGIS ¶
Eandalii gielddat, main leat internáhtaskuvllat, berrejit danin árvvoštallat skuvladearvvašvuođabálvalusa nannema. ¶
Sámi mánát ja nuorat dárbbašit oktilaš čatnosa dearvvašvuođastašuvnna bálvalusaiguin, nu ahte váttisvuođaid, mat sáhttet bohciidit iešguđet ahtanuššanáigodagain, livččii vejolaš čoavdigoahtit daid dieđuid vuođul, mat geavaheaddji duogážis juo leat. Dat lea dehálaš erenoamážit nuoraidskuvlaagis, goas máŋgasat suokkardallet čearddalaš identitehtaset. Nuoraidskuvlla áigge lea muđuige dehálaš ovddidit dearvvašvuođa, ja suokkardallat iešguđetlágan eallinstiilagažaldagaid, omd. gárrenávnnasproblematihka, iešsorbmemiid hehttema ja eará riskadiliid, mat leat namuhuvvon NOU 1995:6:s. ¶
Dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalus berrejit dearvvašvuođačuvgehusbarggu oktavuođas gaskkustit sámi ja dáža mánáide ja váhnemiidda maiddái kultuvrralaš ja kultuvrraidgaskasaš dieđuid. Dieđuid galgá heivehit dan sámi guvlui, gos mánát orrot. Dákkár máhtuin sáhttá geahpedit guovttekultuvrralaš bearrašiid mánáid dili, ja nannet sámi mánáid identitehta. ¶
Ulbmil: ¶
Dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalus galget doaibmat fágalaš njuolggadusaid mielde, maid dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa bagadusčállagis leat ávžžuhan čuovvut ( ). ¶
1. Dearvvašvuođastašuvdna- jaskuvladearvvašvuođabálvalusa nannemisberrejit gielddat deattuhit heiveheamibáikkálaš dárbbuid mielde, sihkeresurssaid ja gelbbolašvuođa dáfus. ¶
2. Gielddat berrejit sihkkarastit ahtedearvvašvuođastašuvnnain jaskuvladearvvašvuođabálvalusas leatbagadallama vuođđun dieđut ja máhttusámikultuvrra birra, dan birra movt leabajásšaddat kultuvrraid gealdagasas, jaidentitehta ovdáneami birra. SDD leanamuhan dan gielddaide johtočállagis.3. Gielddat berrejit dearvvašvuođastašuvnnainja skuvladearvvašvuođabálvalusaindeattuhit mánáid ja nuoraid váttisvuođaidovddalgihtii eastadeami ja psykososiálaossodagaid rájáid. ¶
4. SDD áigu ávžžuhit ahte sáminuoraide fálletskuvladearvvašvuođabálvalusa lassinnuoraid dearvvašvuođastašuvnna. ¶
3.2  Sámi mánáid ja nuoraidbajásšaddaneavttut ¶
3.2.1 Gielddaid plánat mánáid ja nuoraid várás ¶
Lea dehálaš, ahte mánát ja nuorat besset eanet oassálastit doaimmaid hábmemii ja plánemii. Dán láhkai sáhttá geahpedit dáruiduhttima ja amasmuvvama iežas kultuvrii, ja sáhttit ovttas mánáiguin ja nuoraiguin ráhkadit sidjiide fálaldaga, mii lea oktilaš ja bálddalastojuvvon. Riikkapolitihkalaš vuođđojurdagiid mielde, maid vuođul mánáid ja nuoraid beroštumit galget oažžut stuorát deattu plánemis, galget gielddat árvvoštallat mánáid ja nuoraid bajásšaddanbirrasa oppalaččat, ja dan vuođul ovttastahttit ulbmiliid ja doaimmaid gielddaplánabargui (RPR 4b). Gielda galgá maid lágidit plánenproseassa nu, ahte das váldet ovdan oaiviliid daid mánáid birra, geaidda doaimmat gusket, ja iešguđet mánáid- ja nuoraidjoavkkut ieža besset oassálastit (RPR 4d). Maiddái ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra nanne mánáid vuoigatvuođa cealkit, man oaivilis sii leat dakkár áššiid hárrái, mat gusket sidjiide, ja sin oainnuid galgá váldit duođaš. ¶
Dárbbašuvvojit eanet dieđut das, makkár eavttut oadjebas identitehtas ja sámi servodatgullevašvuođas leat. Dálá máhttu galggašii lávdat, ja dat galggašii leat vuođđun gielddaid plánemiidda ja doaimmaide, mat gusket sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddamii ja eallindillái. ¶
Ulbmilat: ¶
Sámi mánáid ja nuoraid várás lea hábmejuvvon oppalaš mánáid- ja nuoraidpolitihkka, ja dan ulbmil ¶
olis sáme- ja dárogielas ja -kultuvrras lea nu seammálágan stáhtus go vejolaš ja main nuorat ja mánát vásihit daid seammáárvosažžan. Mánáid- ja bearašdepartemeanta mielas lea mávssolaš ain áŋgiruššat sámi mánáid ja nuoraid ovdii. ¶
Mánáid- ja bearašdepartemeanta sávvá lávgadut ja jeavddalut ovttasbarggu Sámedikkiin dál, go mánáidja nuoraidpolitihkka gullá sin bargo- ja politihkkasuorgái. Mánáid- ja bearašdepartemeanta háliida maid ovttasbargat Sámedikkiin rutiinnaid ovddideamis, maid mielde sámi mánáid ja nuoraid oaivilat gullošedje sámi mánáid- ja nuoraidpolitihka ovddidanbarggus. Lea mávssolaš sihkkarastit sámi mánáide ja nuoraide váikkuhanválddi mánáid- ja nuoraidpolitihkkii sihke guovddáš- ja báikkálaš dásis. Departemeanta áigu ovttasbargat Sámedikkiin ja movttiidahttit gielddaid ovddidit doaimmaid, mat nannejit sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja oktiigullevašvuođa sámi servodagain. ¶
Nuoraidgažaldagat leat dál ásahuvvon Barentsovttasbarggu oassin. Miessemánus 2001 Mánáid- ja bearašdepartemeanta lágidii konferánssa Barentsguovllu nuoraidpolitihka birra. Dán konferánssas guovllu nuoraidministarat bohte ovtta oaivilii doaibmaplánas, man ulbmil lea movttiidahttit Barentsguovllu nuoraidjoavkkuid gulahallat ja ovttasbargat eanet gaskaneaset. Doarjja addojuvvo nuoraiddiehtojuohkima struktuvrraide ja máŋgganašuvnnalaš prošeavttaide ja doaimmaide. Prošeavttat, mat ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra ja ovttasbarggu álgoálbmotnuoraid gaskka, vuoruhuvvojit. Sámi nuoraidservviin leat ovddasteaddjit Barents Regional Youth Forumis (BRYF), mas lea mávssolaš rolla Barentsguovllu nuoraidovttasbarggu ovddideames. ¶
Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Sámediggiáigot jagi 2001 áigge almmustahttit gihppaga,mas lea geahčastat sámi mánáid ja nuoraidsierra fálaldagain. Sierra gielddaidovdamearkkat galget movttiidahttit nuppiidgielddaid áŋgiruššat garraseappot sámimánáid ja nuoraid ovdii. Gihpa gieđahallámaid vuoigatvuođaid, mat vuođđuduvvetlágaide ja konvenšuvnnaide, ovdamearkkaidgielddaid plánain sámi mánáid ja nuoraidovdii ovttas singuin, ja dasto ovdamearkkaidfálaldagain, mat addojit dearvvašvuođagaskasaš ovttasbargui. ¶
3.2.2 Mánáidáittardeaddji ¶
Mánáidáittardeaddjis váilu dál sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta, maid maiddái Sámediggi lea cuiggodan ja dan mielas Mánáidáittardeaddji berrešii dan háhkat. Sámediggi oaivvilda maid, ahte boahtteáiggis galgá ásahit sierra sámi mánáidáittardeaddji. ¶
Mánáid- ja bearašdepartemeantta mielde lea heivvoleamos, go Norggas lea okta mánáidáittardeaddji ja Mánáidáittardeaddji fuolaha sámi mánáin. Mánáidáittardeaddjis berre danin leat sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta ja gelbbolašvuohta sámi mánáid ja nuoraid hárrái. Dat lea mávssolaš, vai sáhttet váldit vuostá áššiid, mat gusket sámi mánáide ja nuoraide, ja vai buorebut sáhttet čalmmustahttit sámi mánáid ja nuoraid. Mánáidáittardeaddjis lea mánáidáittardanlága vuođul geatnegasvuohta ovddidit buot mánáid beroštumiid servodagas. ¶
Mánáid- ja bearašdepartemeanta sihkkarastá,ahte Mánáidáittardeaddji oažžu sámegiela jasámi kultuvrra gelbbolašvuođa. ¶
3.2.3 Mánáidsuodjalus ¶
NOU 1995:6 govvidii mánáidsuodjalusbálvalusa, mii ii leat doarvái heivehuvvon geavaheaddjiid ektui, nappo sin gillii, kultuvrii ja báikkálaš servodahkii, gos sii orrot. Seammáláhkai go mánáidgárddiinge leat máŋggain unna gielddažiin ee. váttisvuođat oažžut bargiid, geain lea sámegiela ja/dahje sámi kulturgelbbolašvuohta. ¶
Ovttaskas guorahallamat govvidit mánáid ja nuoraid diliid mánáidsuodjalusbálvaluslága ektui. Mánáidsuodjalus dárbbašivččii dan oktavuođas, go dat ollašuhttá mánáidsuodjaluslága sámiguovllus, eambbo dieđuid sámi báikkálaš kultuvrras, jurddašanvugiin, árbevieruin ja bajásgeassinvugiin. Dan láhkai dat sáhtášii fállat rievttes veahki rievttes ¶
dilli. ¶
Dutkama vuođul galggašii danin buvttadit eanet ođđa dieđuid dan birra, movt mánáidsuodjalus doaibmá sámi álbmoga hárrái. Maiddái dálá dieđuid galggašii gaskkustit geahppasut hámis gielddaid ja fylkkagielddaid mánáidsuodjalusbálvalussii. ¶
Veahkke- ja fuolahusdoaimmaide berre ráhkadit ja gávnnahit metodaid, main lea sámi perspektiiva, ja mat vuođđuduvvet vásáhusaide, báikkálaš árbevieruide ja servodatdiliide. Lea ee. mávssolaš oahppat dovdat eahpeformála veahkkevuogádagaid, mat sápmelaččain leat čavddes fuolkefierpmádaga olis. Fierpmádaga sáhttá geavahit konkrehta áššiin, go lea vuos árvvoštallon, leatgo dakkár doaimmat buorebut mánnái, mat vuođđuduvvet báikkálaš sámikultuvrii ja eallinvuohkái. Mánáidsuodjalusbálvaluslága vuođul galgá biebmoruovttu válljet dan mielde, makkár mánás lea sáhka ja makkár fuolahusa ja oahpahusa dat dárbbaša stáđis birrasis. Dat mielddisbuktá ee. ahte máná berre bidjat dakkár birrasii, gos son sáhttá doalahit ja ovddidit identitehtas, ovdamearkka dihte go lea gažaldat čearddalašvuođas ja oskkus. ¶
Ráđđehus ii áiggo erenoamážit fuolahit sámi mánáid dárbbuin ja vuoigatvuođain mánáidsuodjalusa olis nu, ahte dat rievdadišgoahtá mánáidsuodjalusbálvaluslága. Mánáidsuodjalusbálvalusláhka juo nanne, ahte vuođđun galgá bidjat ovttaskas máná, su bearraša, ja birrasa, masa mánná gullá. Mánáidsuodjalusbálvalusláhka lea jorgaluvvon sámegillii jagi 1998. ¶
Davvi-Norgga Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš lea Mánáid- ja bearašdepartemeantta ovddas almmustahttán gelbbolašvuođa geahčastaga, mii láide fágabirrasiid ja fágaolbmuid lusa, geain lea mánáidsuodjaleami fágagelbbolašvuohta sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuođa lassin. Dán duogážin lea leamaš sávaldat nannet sámi perspektiivva ja ovttastahttit dan mánáidsuodjalussii ja dat lea leamaš oassin barggus, mas mánáidsuodjalusa sámi gelbbolašvuohta lea dahkkon oaččohahttibun. Gelbbolašvuođa geahčastaga ulbmil lea addit mánáidsuodjalusbálvalussii ja earáide geahčastaga fágabirrasiin ja fágaolbmuin, geaiguin sii sáhttet váldit oktavuođa go dárbbašit ráđi ja bagadusa dahje veahki dieđuid ja vásáhusaid gaskkusteapmái. Gelbbolašvuođa geahčastagas lea dasa lassin teaksta dutkama ja girjjálašvuođa birra, mii mánáidsuodjalusa dáfus lea áigeguovdil sámi konteavsttas. ¶
Bajit ulbmil lea, ahte mánáidsuodjalus galgá doaibmat mánáid buorrin, ja ahte dan olis sáhttá vásihit sámegiela ja sámi kultuvrra dehálažžan ja ovttadássásažžan. Ideála lea, ahte daid gielddaid mánáidsuodjalusbálvalusas, main sápmelaččat orrot, lea gelbbolašvuohta sámi kultuvrralaš perspektiivva birra, ja ahte sii váldet vuhtii dan go doibmet ovttas geavaheaddjiiguin, ja mearridanproseassain ja mearrádusaid/doaimmaid oktavuođas. ¶
1. MBD juolluda váldooasi doarjagiin, maidulbmil lea loktet mánáidsuodjalusamáŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa,doaibmadoarjjan Davvi-Norggamánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii(Barnevernets utviklingssenter i Nordmánáidsuodjalusbargiid. ¶
2. MBD áigu bidjat ruđaid ovttaskasovddidanprošeavttaide, maid ulbmil leaovttaidit kulturdieđuid mánáidsuodjalussii,ja/dahje ovddidanprošeavttaide, maiguingalgá ovdánahttit ja geahččalit metodaid,mat vuhtiiváldet sámikultuvrra. ¶
3. Daid vásáhusaid vuođul, mat leatčoagganan gelbbolašvuođa geahčastagageavahusas, Mánáid- ja bearašOvttasbargui galget oassálastit maiddái ¶
gielddat, mat leat sámi guovddášguovlluiddahje sámegiela hálddašanguovlluolggobealde. ¶
4. MBD áigu sear válagaid Sámedikkiin,ovttaskas oahppoásahusaiguin ja earáiguingeahččat lagabut movt mánáidsuodjalusasámegiel- ja kulturgelbbolašvuođa sáhtášiinannet ja ovddidit. Dan oassin galgá ee.guorahallat movt sáhttá movttidahttit eanetsápmelaččaid váldit sosiálafágaoahpu,movt galgá rekruteret ja doallat bargiid,geain lea sámegiel- ja kulturgelbbolašgiellagelbbolašvuođa. ¶
5. MBD áigu jorgalahttit buot bagadusfuolahan- ja bajásgeassinrollas. ¶
6. Fágaolbmuid kárten čájeha, ahtefylkkalávdegottiin sosiála áššiid dáfus leatuhccán áššedovdi miellahtut, geain leasihke mánáidsuodjalangelbbolašvuohta jasámegiela ja/dahje sámi kultuvrragelbbolašvuohta. Mánáid- ja bearašsámi kultuvrra gelbbolašvuohta. ¶
3.2.4 Bearašsuodjalus ¶
Bearašsuodjalus lea spesiálabálvalus, man fágasuorgái gullet bearašváttisvuođat. Kárášjoga bearašsuodjaluskantuvra ásahuvvui jagi 1991. Kantuvra ásahuvvui dan nammii, ahte Sis- ja NuortaFinnmárkku sápmelaččaide sáhttá fállat bálvalusaid. ¶
Bearašsuodjaluskantuvrrat fállet divššu ja rávvejit bearrašiid, go dain leat váttisvuođat, riiddut dahje heahtedilit. Váttisvuođaid čovdet háleštallamiin, ja giella leage danin dehálaš. Mađe persovnnalut váttisvuođat leat, dađe dehálut lea beassat háleštit daid birra iežas gillii. Finnmárkkus diđoštit čielgasit máŋggakultuvrralašvuođa, ja máŋga kantuvrra leat ovttas loktemin máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa. Finnmárkku bearašsuodjalussii lea váttis oažžut bargiid, erenoamážit psykologaid. ¶
Iešguđet dikšunásahusaid vásáhusaid galgá systematiseret ja dutkat erenoamáš hástalusaid sápmelaččaid bearašsuodjalusfálaldaga oktavuođas. Lea maid dehálaš gaskkustit vásáhusaid earáide. Guokte beroštumiorganisašuvnna, Kirkens Familievern (KF, Girku bearašsuodjalus) ja Offentlige Familievernkontorers Organisasjon (OFO, Almmolaš bearašsuodjaluskantuvrraid organisašuvdna) leat dán rádjai fuolahan doaimmain ja prošeavttain, maid ulbmil lea ovddidit fágalaš bearašsuodjalusa. Barggu galggašii dál nannet ja koordineret, nu ahte resurssaiguin oaččošii stuorámus vejolaš ávkki, ja vai bálvalusa gelbbolašvuođa sáhtášii ovddidit ollislaččat ja systemáhtalaččat. Dat dahkko ee. fylkkagieldda ja stáhta aktiivvalaš oassálastimiin. ¶
MBD áigu jagi 2002 čađahit doaimmaid, matbohtet ovdan bearašsuodjaleamigelbbolašvuođaplánas, mii almmustuvváčakčat 2001. Dasa gullá ee. joatkka- jalassioahpu ovddideapmi bálvalusaidfágadárbbuid ektui, buoret gelbbolašvuohtabearašsuodjalusa rolla hárrái mánáid januoraid problemaláhttema eastadanbargguinja buoret gelbbolašvuohta eará almmolašbálvalusaid hárrái ja oktavuohta daiguin,sihke gielddain, fylkkagielddain jaeaktodáhtolaš dásis. Sihke dakkár nannen jabearašsuodjalusa bálddalastin dárbbašuvvo.Kárášjoga bearašsuodjaluskantuvrras berreleat guovddášrolla sápmelaččaidbearašsuodjalusfálaldaga gelbbolašvuođaloktemis. ¶
3.3  Dábálašdoavtterbálvalus jafástadoavtterortnet sámiálbmoga ektui ¶
Ollu guovlluin, gos sápmelaččat ásset, leat dábálašdoavtterbálvalusas leamaš váttisvuođat deavdit virggiid. Geavaheaddjit vásihit maid dávjá, ahte doavttir ii astta iige ádde, movt geavaheaddji ieš vásiha dearvvašvuođadilis. Geavaheaddji sáhttá danin oažžut boasttodivššu, ja son massá luohttámuša dearvvašvuođabálvalussii. Erenoamážit ollu sápmelaččat vásihit stuorra váttisvuođaid nugo álggus juo govviduvvui. Sámi guovddášguovlluinge leat unnán sámegielat doaktárat. Lea erenoamáš dehálaš movttiidahttit sámegielat doaktáriid bargat gielddain, main orrot ollu sápmelaččat. Muhtun gielddaide lea leamaš váttis oažžut sámegielat doaktáriid. ¶
SDD juolluda doarjaga, maid Norgga doavttersearvi hálddaša, fástadoaktáriid spesialistaohppui dábálaš- ja servodatmedisiinna suorggis njealji davimus fylkkas. Njuolggadusaid vuođul sáhttá maid ohcat doarjaga sámegiela oahpahallamii. Ortnet joatkašuvvá. SDD joatká maid ortnega, mas fylkkadoaktárat bagadit hárjehallidoaktáriid. Bagadallamis galgá ee. váldit ovdan báikkálaš historjjá ja kultuvrra. Bagadeami sáhttet dárbbašit maiddái dakkár doaktárat, geat leat juo čađahan oahpuset ja bohtet ođđa guvlui. ¶
Fástadoavtterortnega mielde leat gielddat geatnegasat fállat buot ássiide saji fástadoaktára listtus. Fástadoavttir galgá čuovvulit listtu ássiid, go sii váldet oktavuođa doaktáriin ja dárbbašit dearvvašvuođaveahki. ¶
Maŋŋá go Stuorradiggi meannudii Od.prp.nr. 99 (1998-99) lea sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu sámegielagiin vuoigatvuohta vuoruhuvvot sámegielat doaktáriid listtuide. Sámegielagat, geat hálidit dakkár vuoruheami, galget merket dan fástadoaktára molsunskovvái. Go ássit besse válljet fástadoaktára giđđat 2001 ožžo buohkat, geat dan sávve, saji registrerejuvvon sámegielat doaktára listtus. Badjeolbmuin lea vuoigatvuođa vuoruhuvvot listapasientan, go sii ohcet veahki eará doaktára go iežas fástadoaktára luhtte. Dan láhkai sidjiide ii čuoza dat, ahte orrot máŋgga gielddas. ¶
Ulbmilat: ¶
Gielddaid dábálašdoavtterbálvalus galgá sáhttit bálvalit sápmelaččaid sámegillii, ja bálvalusa vuođđun galgá leat sámi kultuvrra dovdan. Ráđđehus áigu bargat dan ovdii, ahte maiddái sámiguovllu doaktárat bissot virggiin ja virggiin leat nu ollu sámegielat doaktárat go vejolaš ja unnimusat dárogielat doaktárat. ¶
1. SDD áigu joatkit ortnega, masfylkkadoaktárat bagadithárjehallidoaktáriid, ja áigu maid doalahitdábálašdoaktáriid vejolašvuođa oažžutdoarjaga sámegiela ohppui. ¶
01.01.02 rájes stáhta váldá badjelasas buohcceviesuid ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusa eaiggáduššama ja jođihanovddasvástádusa. Viđa guovllu dearvvašvuođafitnodagas lea ovddasvástádus guovllu olbmuid spesialistadearvvašvuođabálvalusain. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagat gokčet geográfalaččat seamma guovlluid go dálá dearvvašvuođaguovllut. SDD lea nammadan guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid stivrraid, mat vástidit doaimmaineaset dušše stáhtii, mii daid eaiggáduššá. Dain lea alddiset ovddasvástádus doaimmaideaset heivvolaš organiseremis iešguđet dearvvašvuođafitnodagaid olis. SDD jođiha bajimus dási dearvvašvuođapolitihkalaš stivrema fitnodagaid hárrái. Ođđa dilis sáhttá ovddidit oktasaš riikkaviidosaš (dahje guovlluguovdasaš) geavada dan hárrái, mo gokčat sámi geavaheaddjiid dárbbuid dáin bálvalusain. Berre maid leat vejolaš organiseret sámi gelbbolašvuođa, omd. dulkoma dáfus resursafierpmádahkan, mii gokčá olles riikka dahje guovllu. SDD áigu suokkardit Sámedikkiin, sáhttágo dán plána doaimmaid čađaheami delegeret Helse Nordii. ¶
Romssa guovllubuohcceviessu (RiTø) gokčá váldooasi sámiid ássanguovllus. Romssa guovllubuohcceviessu lea báikkálaš buohcceviessu stuorrá oassái Romssas. Finnmárkku ássiidlogu geažil eai Hámmárfeastta ja Girkonjárgga báikkálašbuohcceviesut sáhte fállat fágalaččat seammá viiddis bálvalusaid go máttit buohcceviesut. Romssa guovllubuohcceviesu geavahitge ovttaskas spesialitehtain maiddái Finnmárkku báikkálaš buohcceviessun. Máŋggat sápmelaččat ballet vuolgimis buohccevissui guhkes mátkki ja gielalaš ja kultuvrralaš hehttehusaid geažil. Spesialistadearvvašvuođabálvalusa lávden báikkálaš buohcciidsiidan lea nappo buorre maiddái sámi geavaheaddjiide. Lea mávssolaš, ahte sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta huksejuvvo, dahje oaččohuvvo olámuddui maiddái buohcciidsiiddain, mat leat  Sis-Finnmárkku olggobealde. ¶
Kárášjoga spesialistadoavtterguovddážis lea erenoamáš rolla sápmelaččaid hárrái. Ollugat SisFinnmárkku geavaheaddjiin ožžot doppe čuovvuleami eaige dárbbaš orrut buohcceviesus. Guovddáža doaktárat johtet maid bagadeamen ja dikšumin olbmuid, ja leat dan láhkai lokten Finnmárkku buohcceviesuid kulturgelbbolašvuođa. Stáhta lea gokčan 75 % golmma spesialistavirggi goluin jagi 1989 rájes (guovtti virggi goluid jagi 1991 rádjai). SDD lea ságastallan Helse Nordiin ja Helse Midt ¶
nannet guovddáža johttidoaimmaid ja -bagadeami ja telemedisiinnalaš gáiddusrávvema ja -dikšuma. Dan olis ferte maid geahččat eará sámeguovlluid dárbbuid. Guovddáš sáhtášii maid oažžut guovddášrolla fágalaš ovddideamis, oahpahusas ja dutkamis, mas lea sámi perspektiiva, gč. doaibmaplána oasi 4.3. Jus Kárášjoga spesialistadoavtterguovddáš, psykiatriija ja dearvvašvuođadutkan sajáiduhttojit ovtta sadjái, de sulastahttigoahtá dat sámi álbmoga našunála dutkan-, fágaovdánahttin- ja dearvvašvuođabálvalusguovddáža, gč. plána osiid 3.5 ja 4.3. Dalle lea áigeguovdil árvvoštallat oktasaš hálddahusdoaimmaid, oktasaš oahpahusa jna. Guovddáža fágabiras háliida dasa lassin lasihit spesialitehtaid logu. Helse Nord galgá árvvoštallat dárkilit, dárbbašago sámi álbmot bálvalusfálaldagaid lasiheami ja sierranahttima gáržžes spesialistaresurssaid jierpmálaš geavaheami hárrái. ¶
Romssa guovllubuohcceviessu lea jagi 1995 rájes ovddidan prošeavtta, man namma lea - Máŋggakultuvrralaš buohcceviessu. Sámi bálvalusguovddáš (dálá namma lea Sámi ossodat). Prošeavtta ulbmil lea dorvvastit sámigeavaheaddjiide nu guhkás go vejolaš bálvalusaid iežaset gillii. Bálvalusbargit galget maid dovdat ja gudnejahttit sin kultuvrralaš duogáža. Leat álggahan doaimmaid, maiguin oahpahit bargiid, juohkit dieđuid, ásahit dulkonrutiinnaid ja dahkat sámi kultuvrra oainnusin. Vásset áiggit, ovdalgo máŋggakultuvrralaš perspektiiva láddá nie stuorra organisašuvnnas. Ferte bargat vel ollu, ovdalgo dat lea ovttaiduvvan ossodagaid beaivválaš bargui. Ovttasbarggu dábálašdoavtterbálvalusain galgá nannet, nu ahte buohcceviesus dovdet geavaheaddjiid dárbbuid juo dalle go sii bohtet, gč. kapihttala 2.4 dulkoma birra. Romssa guovllubuohcceviessu lea bargamin dáinna áššiin. ¶
Romssa guovllubuohcceviessu lea ovttasráđiid Hársttá ávvudoaluiguin (festspillene i Harstad) lágidan multimediashow, man namma lea «Sámi girjásvuohta» . Dat čájeha, man sierralágan sámi identitehtta sáhttá leat iešguđet birrasiin. Dearvvašvuođabargit fertejit dovdat máŋggadáfotvuođa, nu ahte geavaheaddjit ja sin dárbbut eai báze gulakeahttá. Materiála geavahuvvo siskkáldas oahpahussii ja eará buohcceviesuin ja dearvvašvuođaásahusain lea vejolašvuohta geavahit dan. Romssa guovllubuohcceviesu prošeavttas deattuhit ovttasbarggu gielddadoaktáriiguin olles guovllus,  gos pasienttaid sáddejit buohccevissui. Dan láhkai sáhttet buohcceviesus ráhkkanit dulkondárbui juo dalle go pasienta boahtá. ¶
spesialistadearvvašvuođabálvalusas, muhto dat eaktuda nannosut diehtovuođu go mii dál lea. Danin lea mávssolaš jearahallat geavaheaddjiid. Buot dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa lađđasiin lea geatnegasvuohta ovddidit siskkáldas goziheami/ kvalitehttavuogádagaid. Stuorámus gáibádusat leat lunddolaččat buohcceviesuide ja eará sakka spesialiserejuvvon ásahusaide. Go suokkardit, makkár iešvuođaiguin ja áššiiguin galgá bargat vai geavaheaddjit šattašedje duđaveabbon, galgá maid guorahallat maid sáhttá bargat vai sámi geavaheaddjit dovdet oažžut seammá ollu dieđuid, gudnejahttima ja fuolaheami go earáge geavaheaddjit. Sáhttá leat gažaldat sihke giellageavaheamis ja das, ahte dohkkehit geavaheaddjiid sierralágan beroštumiid ja oktavuođaid ásahusa olggobeallai. ¶
Ulbmilat: ¶
Loktet sámi geavaheaddjiide oaivvilduvvon bálvalusaid dási dainna lágiin, ahte ovddidit Finnmárkku ja Romssa spesialistadearvvašvuođabálvalusa sámi doaimmaid, gaskkustit vásáhusaid ja váldigoahtit atnui vásáhusaid riikka eará osiin. ¶
1. SDD áigu deattuhit sámi álbmogadárbbuid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivremis. ¶
2. SDD áigu váikkuhit dasa, ahte Helse Nordain ovddida Romssa guovllubuohcceviesuSámi ossodaga ja Finnmárkku buohcceásahusaide. ¶
3. SDD áigu ovttasbargat Sámedikkiin, HelseNordiin ja gelbbolaš dutkanbirrasiiguin, jačađahit sámi pasientaiskkadeami. Sullasašpsykiatriijaiskkademiid vásáhusat biddjojitvuođđun, vrd. kap. 3.5. ¶
3.5  Fálaldat olbmuide, geain leatmiellaváttut ¶
Gielddain lea ovddasvástádus olbmuin, geain leat miellaváttut, ja dasa gullet čuovvovaš vuođđooasit: dohkálaš viessu ja dasa doarvái veahkki, vejolašvuohta oassálastit jierpmálaš doaimmaide, sosiála oktiigullevašvuohta ja dárbbašlaš dearvvašvuođabálvalusat. 01.01.02 rájes stáhta váldá badjelasas ¶
spesialistabálvalusain sihke ásahusain ja daid olggobealde. Dearvvašvuođafitnodagat galget spesialistagelbbolašvuođaineaset doarjut gielddaid mielladearvvašvuođabarggus. ¶
Maiddái mielladearvvašvuođasuodjalusas váilot fágaolbmot, geain lea sámi duogáš. Sámegielat fágaolbmuid váilun lea erenoamáš váttis doppe, daningo diagnosa dahkamii ja terapiijii lea mihtilmas, ahte diagnosa dahkamis ja buori divššus lea namalassii giella bargoneavvun. Lea dehálaš muitit, ahte vaikko ollu sápmelaččat orrot máhttimin dárogiela, de sis sáhttet leat váttisvuođat govvidit dovdduid, miellaváttuid ja váttisvuođaid olmmošgaskavuođain. Sámegielat bargiid rekruterema ja sámegiela ja -kultuvrra oahpaheami berrege vuoruhit erenoamážit mielladearvvašvuođasuodjalusas. Dulkonbálvalusat leat vealtameahttun veahkkeneavvu. ¶
Kárášjoga MNP:s ja nuoraid psykiatralaš joavkkus, mii lea dan oktavuođas, lea erenoamáš ovddasvástádus sámi nuorain. Ovddasvástádus nannejuvvui ovddabealde namuhuvvon šiehtadusain jagi 1989 Finnmárkku fylkkagielddain, mii ruhtada oasi doaimmain daiguin ruđaiguin, mat dađe várás leat merkejuvvon SDD bušeahtas. Nuoraidjoavku fállá poliklinihkalaš dikšunfálaldaga erenoamážit nuoraide ja nuorra rávisolbmuide, geain leat rádjašuvvan gárrenávnnasváttisvuođat, geat dárbbašit divššu gárrenávdnasiin ja miellaváttisvuođain ovttastuvvan váttisvuođaid geažil, dahje geain lea iešsoardinproblematihkka. Ulbmiljoavku mearriduvvui dan maŋŋá, go Sis-Finnmárkkus dáhpáhuvve ollu iešsorbmemat 80-logus, ja go fuomášedje stuorra gárrenváttisvuođaid. Váttisvuođaid okta deháleamos sivva lei, ahte nuorat eai nagodan identifiseret iežaset kulturduogážiinniset, eaige sii dohkkehuvvon ollásit dáža birrasiinge. Nuoraid čuovvuledje vuđolaččat Bærum-modealla mielde (vuođđodearvvašvuođabálvalusa čuovvuleapmi ja psykososiála gaskiimannan buohcceviesuin), ja das ledje buorit bohtosat. ¶
Mearrasápmelaččat leat vásihan lossa noađđin sierra gielaid geavaheami ja norbmaerohusaid dáža bargoeallimis/eará almmolaš arenain ja sámi ruovttueallimis, ja das leat šaddan ollu lojalitehttaruossalasvuođat. Dáruiduhttinproseassa lea dagahan, ahte máŋgasat eahpidit ja muhtun muddui biehttalit čearddalaš identitehtaset. Sápmelaččat fuolastuvvet maid boazodoalu nuppástuhttinváttisvuođain ja boazodoalu ja guolástanealáhusa eahpesihkkarvuođas, ja dat dagahit dasto miellaváttuid. ¶
psykiske lidelser og tjenestetilbudene» (Rabasvuohta ja ollislašvuohta. Miellaváttuid ja bálvalusfálaldagaid birra) govviduvvo, movt mielladearvvašvuođasuodjalusa fálaldaga galggašii heivehit sápmelaččaid várás. Stuorradiggi bivddii – dieđáhusa oktavuođas ráhkadit ovddidanplána jagiide 1999–2006. Sápmelaččaid fálaldaga buoridit erenoamážit Kárášjoga MNP:a ja Leavnnja DPS:a ovddidemiin. Dat barget čavdeovttasbarggu, ja doibmet našunála gelbbolašvuođaguovddážin sámi geavaheaddjiid hárrái, nubbi mánáid- ja nuoraid psykiatriijas, nubbi fas rávesolbmuid psykiatriijas. Dieđáhus eaktuda, ahte guovddážat čađahit dutkanja ovdánahttinbarggu ovttas Romssa universitehta MNP-ossodagain. MNP-ossodat lea veahkehan máŋgga ovdánahttinprošeavtta čađaheames ja bagadan Kárášjoga/Leavnnja fágabirrasiid ovdánahttimis. Nubbi mávssolaš ovttasbargoásahus lea Nuorta-Finnmárkku DPS, mii lea Deanus, ja mas lea alla sámi gelbbolašvuohta. Dán guovtte ásahusa lassánan doaibmagoluid ekonomalaš rámman  lea biddjon eanemusat 20 miljovnna kruvnno olles áigodagas. ¶
Finnmárkku fylkkagieldda sáddii geassemánus 2001 departementii evttohusa, mo buoridit Finnmárkku mielladearvvašvuođadivššu. Váldosisdoallu sápmelaččaid ektui lea, ahte Kárášjoga MNP oktavuhtii ásahuvvo bearašossodat ja Leavnnja DPS oktavuhtii fáhkkaveahkkejoavku ja oanehis áiggi dikšuma seaŋgasajit. Ruhta juolluduvvo maid ovddit kapihttalis namuhuvvon áigumušaide ja dutkan- ja ovdánahttinfondii. Klinihkalaš doaimmaid nannen ja Kárášjoga/Leavnnja gelbbolašvuođaovdánahttin eaktuduvvojit ođđa doaimmaid čađaheapmái. Sámi gelbbolašvuođadoaimma lassin ásahuvvo maid ođđa nuoraidpsykiatriija dikšunruoktu Kárášjohkii. Stáhta dearvvašvuođagozáhus ja SDD meannudit plána čakčat 2001. ¶
Departemeantta bealis atnet dehálažžan, ahte ovdánahttin dievasmahttá ja doarju sámi gelbbolašvuođa fylkkagielddaid sullasaš bálvalusain nugo gárrenávnnassuodjalusas, mánáidsuodjalusas ja bearašsuodjalusas. Gelbbolašvuođaguovddážiin galgá leat geahčastat olles riikka sámi geavaheaddjiid dárbbuin, ja dat galget ásahit fágafierpmádaga eará ásahusaiguin, main leat sámi geavaheaddjit. Berre maid čilgejuvvot lagabut, makkár rolla nuoraidpsykiatralaš joavkkus galgá leat. Dat ii leat čovdojuvvon plánaárvalusas. ¶
Departemeanta eaktuda maid, ahte eará áigeguovdilis fylkkaid dearvvašvuođafitnodagat maid čohkkejit ¶
Narviikka buohcceviessu sáhtášii doaibmat guovllu čanussadjin julev- ja márkasámiid hárrái. Sáhttá leat áigeguovdil gokčat ovttaskas, Finnmárkku olggobeale virggiid goluid, maiguin ásahit dakkár gelbbolašvuođa. Dat galget dalle gullat geatnegahtti fierpmádahkii, man guovddážis leat Kárášjoga MNP/Leavnnja DPS. Osiin gelbbolašvuođaguovddážiidda juolluduvvon ruđaiguin sáhttá maid ruhtadit sadjásašgoluid hospiterema oktavuođas dahje lassigoluid, mat Kárášjogas/Leavnnjas šaddet joatkkaoahpus. Eará doaimmaid sámiid várás galget gielddat ja fylkkat ieža ruhtadit, gč. mielladearvvašvuođasuodjalusa oppalaš nannema, mii lea ovdanbukton Sd.prp.nr. 63:s (1997–98). ¶
Lea hui mávssolaš, ahte maiddái eará gielddat go dat, mat gullet Kárášjoga MNP/Leavnnja DPS doaibmaguvlui, árvvoštallet, berrejitgo sámi geavaheaddjit geavahit dáid fálaldagaid. ¶
Sis-Finnmárkku áŋgiruššamiiguin sáhttá nannet dakkár fágaolbmuid rekruterema, geain lea sámi duogáš dahje gelbbolašvuohta. Nubbi dehálaš guovllupolitihkalaš doaibma, mas sáhttet leat buorit čuovvumušat maiddái psykiatriijai, lea Romssa áŋgiruššan dálkkasdieđaoahpu ovdii. Bálvalusfálaldagas váilot dattetge psykologat. ¶
Romssa guovllubuohcceviesu psykiatriijaossodat bálvala sámi álbmoga goalmmát linnjás. Ásahusas lea universtitehtaklinihkkan maiddái guovddášrolla sámi mielladearvvašvuođasuodjalusa dutkamis ja ovdánahttimis, ja dat ovttasbargá Sis-Finnmárkku gelbbolašvuođaguovddážiiguin. Departemeanta eaktuda, ahte dat ovttas kártejit gelbbolašvuođa, mii bargiin lea dál, ja dasto álggahit sámi (kultuvrraidgaskasaš) mielladearvvašvuođasuodjalusa guhkes áiggi ovdánahttinprográmma. Psykiatriijaossodaga fágabiras čađaha ovttasráđiid Leavnnja DPS:in sámi geavaheaddjiiskkadeami. Dan oktavuođas almmustahttojit máŋga fágaartihkkala. ¶
Iešguđet fylkka fylkkadoaktáriid ráđđeaddit, geat rávvejit gielddaid mielladearvvašvuođabarggus, berrejit leat mielde loktemin gielddaid ja spesialistaásahusaid gelbbolašvuođa sámi diliid birra. Dan sáhttá ollašuhttit ovttasráđiid Sis-Finnmárkku/ Romssa guovllubuohcceviesuin. ¶
Romssa guovllubuohcceviesu psykiatriijaossodat ovttasbargá Sámi ossodagain, ja fállá sámegiela dulkoma diehtojuohkindoaimmahagas ja registrerenkantuvrras. Dán láhkai vuostáiváldet sámi geavaheaddjiid juo álggu rájes sámegillii. ¶
Go geavaheaddjiid sáddejit ruovttoluotta jándorásahusain, lea vejolaš gulahallat gielddaiguin videokonfereansarusttegiid bokte. Dan láhkai sámi geavaheaddjiid sáhttá čuovvut olles divššu áigge. ¶
Ulbmilat: ¶
Sámi geavaheaddjiid galgá erenoamážit mielladearvvašvuođasuodjalusas bálvalit sámegillii ja dakkár vugiin, mii vuođđuduvvá sámi kultuvrra dovdamii. Galgá bidjat johtui strategiijaid, mat leat čilgejuvvon Sd.dieđ.nr. 25:s (1996–97) ja Sd.prp.nr. 63:s (1997–98), ja maid ulbmil lea buoret fálaldat sápmelaččaide. Sámi geavaheaddjiid oktagaslaš plánat galget vuođđuduvvat sámi kultuvrra dovdamii. ¶
1. Helse Nord ovddida Kárášjoga MNP jaLeavnnja DPS -ásahusaid našunálagelbbolašvuođaguovddážin, mat fuolahitsápmelaččaid mielladearvvašvuođaulbmila ollašuhttimis. ¶
2. Gielddat ja eará fylkkat sáhttet ruhtaditeará doaimmaideaset sámi álbmoga várásmielladearvvašvuođa ovddidanplánaruđaid báikkálaš vuoruhemiin.Departemeanta áigu ávžžuhit erenoamážitHelse Norda nannet sámi dulkabálvalusa,mii lea Romssa buohcceviesu oktavuođas,ja ásahit dulkonbálvalusa Nar viikkabuohcceviesu ja Nordlánddapsykiatriijabuohcceviesu (NordlandPsykiatriske Sykehus) oktavuhtii, Budejjui. ¶
3. Helse Nord álggaha sámi psykiatriijaguhkes áiggi ovddidanbarggu Romssaguovllubuohcceviesu, Finnmárkku jaRomssa psykiatriija dutkanguovddáža janašunála gelbbolašvuođabása olis. ¶
3.6  Sámi álbmogaveajuiduhttinfálaldat ¶
Stuorradiggi meannudii giđđat 1999 Sd.dieđ.nr. 21 (1998-99) (Ovddasvástádus ja nákcen. Ollislaš veajuiduhttinpolitihka guvlui). Dieđáhusa fáddán leat strategiijat, maiguin ovddidit vuogádatlaš ja beaktilis veajuiduhttinbarggu (sihke rehabiliterema ja habiliterema), mii čuovvu geavaheaddjiid eavttuid. Veajuiduhttima meroštallet das ná: «áiggi dáfus ráddjejuvvon, plánejuvvon proseassat, main leat čielga ulbmilat ja gaskaoamit, ja mas eanet aktovrrat ovttas veahkehit geavaheaddji, nu ahte son ieš sáhttá áŋgiruššat buoret doaibma- ja nákcendási guvlui, juksat iehčanasvuođa, ja beassá servvoštallat olbmuiguin ja oassálastit servodateallimii» . Go dieđáhus bidjá deattu geavaheaddji perspektiivii, de deattuhuvvo erenoamážit veajuiduhttin, mii čađahuvvo gielddain. Eanaš veajuiduhttima berre čađahit geavaheaddjiid lagašbirrasis, nu ahte sii besset ain servvoštallat oahpes olbmuiguin. ¶
Sámi fágabirrasat leat hui kritihkalaččat sámi geavaheaddjiid dálá dálkkasdieđalaš veajuiduhttinfálaldahkii. Biras lea danin guhká bargan fálaldaga Kárášjohkii ásaheami ovdii. Finnmárkku fylkkagieldda ja SDD bealis dat ii leat leamaš politihkalaččat áigeguovdil. Departemeanta bargá dál strategalaš plánain, mii gieđahallá lášmmodahttima ja veajuiduhttima, ja mas deattuhuvvo ahte gielddat ja fitnodagat fertejit láhčit dilálašvuođaid nu, ahte buot geavaheaddjit sáhttet oažžut dohkálaš veajuiduhttinfálaldaga dábálaš bálvalusfálaldaga olis. Lea dattetge dehálaš, ahte Helse Nord ja Helse Midt-Norge deattuhit sakka sámi gelbbolašvuođa ovddideami dakkár fálaldagaid olis. ¶
Olbmuide, geaid doaibmahehttejumi oassin lea gulahallanváttisvuohta, omd. bealljehemiide/ bealjehis-čalmmehemiide ja olbmuide, geain lea afásia, šaddet erenoamáš váttisvuođat, juos sii eai oaččo sámegielat veahki. Ráissa Sonjatun dearvvašvuođaguovddážis fállet veajuiduhttima olbmuide, geain lea afásia, omd. logopeda veahki. Váldooassi fálaldagas gullá fágaidgaskasaš guorahallamii, man vuođđun lea jurdda, ahte gieldda logopeda sáhttá joatkit barggu, go pasienttat máhccet ruoktot. Dálá fálaldat ii leat erenoamážit heivehuvvon sámegielat olbmuide. Eai leat lahkage doarvái sámegielat logopedat, geat dikšot geavaheaddjiid klinihkain, eaige sámiid ássanguovllus leat galle gieldda, mat leat ásahan logopeda virggiid. Gielddaid skuvlaossodagas lea rávesolbmuid oahpahuslága vuođul geatnegasvuohta lágidit logopeda veahki rávesolbmuid oahpahusbálvalusa ja PPT oassin, ja dan sáhttá dárbbu mielde lágidit ovttasbarggus eará gielddaiguin. ¶
Kultuvra ja dearvvašvuohta ¶
Kultuvra ja dearvvašvuohta lei Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja kulturdepartemeantta/Norggakulturráđi ovttasbargoprošeakta áigodagas 1995-2000. Áŋgiruššama olis čalmmustahtte kultuvrra jadakkár doaibmabijuid ovttasdoaibmama, mat ovddidit dearvvašvuođa, eastadit buohcuvuođa javeajuiduhttet olbmuid. Bajimuš ulbmil lei kultuvrra gaskaomiiguin ovddidit dearvvašvuođa ja geahpeditgilláma ja buohcuvuođa negatiiva váikkuhusaid. Riikka iešguđet gielddain čađahuvvon 35geahččalanprošeavtta vásáhusat leat čájehan, ahte olbmot, geat oassálastet kulturdoaimmaide vásihitsosiála oassálastima, buoret eallinkvalitehta, buoret vejolašvuođa hálddašit árgabeaieallima ja dasto buoretdearvvašvuođa. Kárášjohka lei okta prošeaktagielddain. ¶
Golmma jagi čuovvulanprošeaktan ásahuvvui jagi 2000 kultuvrra ja dearvvašvuođa fierpmádagagielddaid našunála čuolbmačuokkis Levangerii, ja kultuvrra ja dearvvašvuođa našunálaráđđeaddinjoavku, mat ruhtaduvvojit Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja Kulturdepartemeanttabušeahtain. Kárášjoga gielda lea joatkkafierpmádaga miellahttu. Gielddas lea leamaš jođus prošeakta, manvuođđun lea viiddis kulturdoaba, ja man ulbmil lea leamaš eastadit dearvvašvuođaváttuid nu ahteárbevirolaš sámi doaimmat gaskkustuvvojit buolvvas bulvii. Prošeavtta váldojurdda lea leamaš, ahteoadjebas identitehtain olmmoš loaktá ja bissu dearvvasin. Kultur- ja dearvvašvuođaáŋgiruššamiin juksatmáŋggalágan olbmuid, geain vealttakeahttá eai leat miellaváttut. Áŋgiruššan čuovvumielladearvvašvuođabarggu ulbmiliid, maid mielde miellaváttuid galgá geahpedit doaimmaiguin, mataddet eallimii eanet vásáhusaid. ¶
jagi 2000/2001 rájes ásahan njealjejagi geahččalanortnega, mas juolludit oahppostipeandda sámegielat olbmuide, geat barget dihto veajuiduhttima bargiidjoavkkuin. Sámediggi hálddaša stipeandda. ¶
Ulbmilat: ¶
Doaibmahehttejuvvon olmmoš galgá oažžut ruovttoluotta, seailluhit dahje buoridit doaibmanávccaidis ja/dahje nákcendási, nu ahte son nu guhkás go vejolaš sáhttá eallit buori iehčanas eallima, maid eavttuid son ieš mearrida. ¶
1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantaáigu Helse Nord ja Helse Midt-Norgeeaiggátstivrejumi bokte čuovvut sámiálbmoga veajuiduhttinfálaldaga.Erenoamážit Kárášjoga spesialistamielde gokčat. ¶
2. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantaáigu ovttas Helse Nordain ja Sámedikkiinovddidit sámigelbbolašvuođa Sonjatundearvvašvuođaguovddáža gáldnanvigidivššu oktavuođas. ¶
3. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantaáigu bargat dan ovdii ahte šaddet eanetsámegielat spesiálapedagogiijabargit, omd.logopedat. Árvvoštallat sámistudeanttaideriid ásaheami veajuiduhttinfágaide. ¶
3.7  Dikšun- ja fuolahusbálvalusat ¶
3.7.1. Boarrásiidfuolahus ¶
Sd.dieđ.nr. 50 (1996-97) Handlingsplan for eldreomsorgen (boarrásiidfuolahusa doaibmaplána) čujuha NOU 1995:6 guorahallamii, erenoamážit sámigelbbolašvuođa rekruterendárbbu hárrái. Plánas deattuhit vuoigatvuođa boarásmuvvat iežas eavttuiguin giela ja kultuvrra dáfus, muhto das eai leat makkárge konkrehta doaimmat eaige juolludeamit sámi áigumušaid várás. Boarrásiidfuolahusa doaibmaplána oktavuođas leat muhtun sihkkarastit kvalitehta ja ásahan boarrásiidáittardeaddji geahččalanortnega. Áittardeaddji vásáhusaid áigot gaskkustit eará gielddaide, nu ahte dat sáhttet leat ávkin plánedettiin doaimmaid sámi boarrásiid várás. ¶
Stáhtas lea bajimuš ovddasvástádus das, ahte sámi boarrásat ožžot bálvalusfálaldaga, mii lea giela ja kultuvrra dáfus dohkálaš. Dat guoská erenoamážit guovlluide, gos sápmelaččat orrot bieđgguid, ja gos sii leat unna unnitlohkun ruovttugielddasteaset. Ráđđehus, Sámediggi ja Gielddaid guovddášlihttu fertejit suokkardit, makkár doaimmat leat dárbbašlaččat, gč. kap. 2.1. ¶
Gullevašvuohta bearrašii, sohkii, lagamus siidaguimmiide, báikkálaš birrasii ja lundui leat erenoamáš dehálaš árvvut sápmelaččaide. Ruovttus fárren sáhttá čuohcit olbmui sakka, daningo dearvvašvuođalágádusa ásahuskultuvra lea nu amas, go buohtastahttá sámi árgabeaieallimiin. Danin ollu sápmelaččat - sakka eanet go dážat - hálidit orrut ruovttus. Ollugat sámi boarrásiin guđđet - dávjá stuorra riskkain - geavatkeahttá dehálaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, juos sii eai vásit daid oadjebassan. Maiddái sámi birrasiin leat olbmot, geat báhcet eahpeformála fierpmádaga olggobeallai. Sii leat áibbas sorjavaččat das, ahte bálvalusapparáhtta fuolaha sin oadjebasvuođadárbbuin ja buorredilis sámegiela ja kultuvrra doarjagiin. Dan vuhtiiváldin lea erenoamáš dehálaš gielddain, main sápmelaččat leat unnitlogus, ja sáhttet dan geažil dárbbašit earálágan bálvalusaid go dábálaččat. ¶
Erenoamážit ruovttubálvalusain duššástuvvet máŋgasat, go eai leat moadde fásta olbmo, geat dikšot sin. Gielddat galggašedje ásahit dakkár bálvalusaid, ahte geavaheaddji sáhttá orrut ruovttus ja su bálvalit ja sus fuolahit moadde olbmo, nu ahte son sáhttá dovdat iežas oadjebassan. Fuolaheaddji bálká sáhttá leat áigeguovdilis gaskaoapmi, erenoamážit doppe, gos ruovttubálvalus ii nagot fállat sámegielat bálvalusa. Bálvalusplánaid berre hábmet nu, ahte vuoruhit sámegielat bargiid sámi geavaheaddjiide. Seammá láhkai sáhttá lanjaid ja ossodagaid juohkit giela ja kulturduogáža mielde, ja buoridit dan láhkai sihke ássiid ja bargiid dili. ¶
Juos boares olmmoš ii beasa servvoštallat bearrašiin ja ránnjáiguin, ja juos sus ii leat mihkkege jierpmálaš doaimmaid, de son sáhttá šlundut guhkes áigái, geassádit iežas sisa, iežas máilbmái ja oažžut fysihkalaš váttuid. Sáhttá maid leat mávssolaš lágidit dili nu, ahte boares sápmelaččat besset nu guhká go ¶
meahcis ja čuovvut badjebargguid, guolástit ja buđaldit eará doaimmaiguin. Dan mearkkašumi loaktimii ja gulahallannávccaide ii galgga árvvoštallat unnibun go dat lea. Gielddaid hástalus lea maid bargat ovttas, nu ahte boarrásat ja earát, geat dárbbašit veahki, ja geain leat johttisápmelaččat lagamužžan, ožžot bálvalusaid njuovžilit. ¶
Giella lea čavga oktavuođas olbmuid beaivválaš doaimmaiguin. Go olmmoš ii šat nagot buđaldit dáiguin doaimmaiguin, masset erenoamážit demeantaluvvan olbmot giela johtilit. Seammás jođálmahttá passivitehta dementiija ovdáneami, eandalii juos hárve gullá eatnigielas. Sápmelaččat, geain lea dementiija, masset dábálaččat vuosttamužžan dárogielmáhtu, ja dasto maid sámegiela. Danin leage erenoamáš mávssolaš, ahte maiddái gielddain, mat leat sámi hálddašanguovllu olggobealde, leat boarrásiidfuolahusas sámegielat bargit. ¶
Máŋga boares sápmelačča hálidit vásihit oktiigullevašvuođa beaivválaš eallimis, dallege go sii dárbbašit divššu. Danin ii leat čielggas gielddaid dáfus ráhkadit dušše ovttaolbmolanjaid. Dálá orrunásahusat ja boarrásiidsiiddat leat arkitektonalaččat viehka seammáláganat miehtá riikka. Gielddain, main orrot sápmelaččat, sáhtášii dáhttut sámi vuorrasiid oassálastit ođđa dáluid plánemii, nu ahte sáhttá árvvoštallat, galgágo dálu hábmet dan láhkai, ahte doppe lea vuogas doaibmat ovttas, vai geahččat galgágo sámi kultuvra vuhttot dálus muđui. ¶
Geriatriijafágabirrasiin ja vuosttaš linnjás váilu sámi gelbbolašvuohta maiddái sámi guovddášgielddain. Kárášjoga buohcciidviessu oassálastá oahpahusbuohcciidviessoprošeavtta oasseprošektii. Báikkálaš prošeaktanjunuš hálida ovttas Kárášjoga gielddain ovddidit Kárášjoga oahpahusa ja bagadusa, nu ahte das livččii sámi profiila. Oahpahusbuohcciidviessu berre fállat hospiterema ja lassioahpu sámi diliid birra buot dásiid dikšun- ja fuolahussuorggi/ geriatriija bargiide. Dan sáhtášii bargat ovttasbarggus Sámi allaskuvllain. Videokonfereanssa bokte sáhttá gaskkustit sámigelbbolašvuođa lassioahpu gielddabargiide maiddái Finnmárkku olggobealde. ¶
Boarrásiid ja doaibmahehttejuvvon olbmuid lagašolbmot sáhttet vásihit váttisin válljet, galgágo bearašlahtuid bidjat ásahussii, gos vuoras ii navddehahtti lágiin loavtte gielalaš ja kultuvrralaš sivaid geažil, vai galgágo ieš váldit ekonomalaš ja geavatlaš noađi ja fuolahit vuorrasis ruovttus. ¶
buohccedivššu ja earálágan doaimmaid, mat geahpedit fuolahannoađi. Ráđđehus oaivvilda, ahte buohcciidviesuid ja orrunfálaldagaid váilevaš gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi lea buorre ágga ohcat fuolahanbálkká. ¶
Vuoras sápmelaččat sáhttet fuolastuvvat sámikultuvrra jávkamis. Máŋgasat hálidivčče leat mielde gaskkusteamen máhtuset kultuvrra seailuma buorrin, ja dat sáhttá addit boaresvuođabeivviide eanet mearkkašumi. Buolvvaid gaskkas leat stuora erohusat, vuorrasat leat eallán vuođđoealáhusain ja dujiin, ja nuorat fas leat vásihan teknologiija ja golahankultuvrra. Buolvvat dárbbašit eanet oktavuođa, daningo vuorrasat dovdet iežaset oktonassan ja nuorat fas amasmuvvet iežaset duogáža hárrái. Buolvvat sáhttet deaivvadit doaimmaid olis, maiguin dokumenteret sámi árbevieruid ja mat hehttejit sihke vuorrasiid oktonasvuođa ja nuoraid amasmuvvama. ¶
3.7.2 Doaibmahehttejumit ¶
Olmmoš lea doaibmahehttejuvvon dalle, go son ii sáhte deavdit gáibádusaid, maid biras bidjá dakkár doaimmaide, mat leat mávssolaččat vai olmmoš birge iehčanasat ja sáhttá doaibmat searválágaid earáiguin. NOU 1995:6 ii olus čilge, makkár váttisvuođaid sápmelaččat, geain leat iešguđetlágan doaibmahehttejumit, vásihit báikkálaš servodagas ja dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid oktavuođas. Guorahallan ii muital, makkár eallindilli lea doaibmahehttejuvvon mánáin, nuorain ja gaskaahkásaš olbmuin, geat orrot ruovttus bearraša luhtte ja báikkálaš servodagas. Sápmelaččat, geain leat iešguđetlágan doaibmahehttejumit, fuomášit ahte lea erenoamáš váttis go lea sihke doaibmahehttejupmi ja gulahallanváttisvuođat, mat laktásit gillii ja kultuvrii. ¶
Norgga doaibmahehttejuvvon olbmuid dilli lea čilgejuvvon viidát NOU 2001:22:s, Fra bruker til borger - en strategi for nedbygging av funksjonshemmende barrierer (geavaheaddjis borgárin - strategiija movt jávkadit eastagiid, mat hehttejit doaimmaid). Guorahallan gárvvásmuvai dán jagi geassemánus ja gieđahallá ee. sápmelaččaid dili, geain leat doaibmahehttejumit. Guorahallan lea vuođđun almmolaš digáštallamii Norgga doaibmahehttejuvvon olbmuid dilis, strategiijain ja gaskaomiin, maiguin sáhttit juksat oassálastima ja ovttaárvosašvuođa ulbmila. Ráđđehus áigu viiddis gulaskuddama vuođul geiget árvvoštallamis Stuorradiggái ja evttohit doaimmaid, maiguin buoridit dán joavkku dili. ¶
doaimmaide, áiccuide, giela ovdáneapmái ja gulahallamii. Muhtumat dain sáhttet šaddat buohcuvuođa dahje lihkohisvuođa geažil, go olmmoš lea juo rávásmuvvan. Eará doaibmahehttejumit fas vuhttojit juo mánnán ja nuorravuođas. Muhtumat bohciidit vehážiidda, nu ahte sáhttet vássit áiggit, ovdalgo váhnemat/eará lagašolbmot ja fágaolbmot sáhttet meroštit, mas lea gažaldat. Máŋgii dárbbaša spesialistadearvvašvuođabálvalus olu áiggi dahkat vuđolaš guorahallamiid, ovdalgo sii sihkkarit bastet mearridit diagnosa. Muhtimin lea vealtameahttun ásahit viiddis bálvalusfálaldaga ovttaskas olbmui ja bearrašii. ¶
Doaibmahehttejuvvon olbmot dárbbašit dávjá bálvalusaid ja dilálašvuođaid heiveheami eanaš surggiin ja miehtá eallima - ovdamearkka dihte mánáidgárddis, skuvllas, fuolahuvvon bargosajis, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain, spesialistabálvalusain, kultur- ja asttuáigedoaimmain. Vaikko ovtta suorggis livččiige ollislaš fálaldat, de das ii oaččo dievaslaš ávkki, daningo eará surggiin leat váilevašvuođat. Lea stuorra hástalus koordineret bálvalusaid ja ovddidit oktilašvuođa ovttaskas olbmo eallima hárrái. Go guovllus leat máŋga kultuvrra ja giela, lea hástalus ain stuorát. ¶
Doaibmahehttejumiin, main dás lea sáhka, lea giellaja kulturčanus erenoamáš dehálaš. Sáhttet leat sierralágan oainnut dasa, mas doaibmahehttejupmi lea šaddan, movt dainna galgá láhttet jnv. Dat stivre, movt bearaš ja lagašbiras láhttejit doaibmahehttejuvvon olbmuin. Dat fas váikkuha doaibmahehttejuvvon olbmo iešgovvii, sosiála rollaide ja bearraša ja báikkálaš servodaga ovttaiduvvamii jnv. Dákkár dilálašvuođat berrejit beassat váikkuhit bálvalusfálaldaga konkrehta hábmemii. ¶
Bázahallan sápmelaččat leat maid ožžon unnit fuomášumi go eará doaibmahehttejuvvon olbmot. Sii dárbbašit dábálaččat ollu giellagealddáhagaid (stimulerema), erenoamážit juos sii gullet guovttegielat birrasii. Juos doaibmahehttejuvvon olbmos lea dakkár duogáš, ahte son sáhtášii doaimmaid dáfus ovdánit guovttegielagin, iige dasto beasage gulahallat sámegielat olbmuiguin, de son sáhttá šaddat guovttegeardánit beallegielagin. Dat sáhttá ráddjet su vejolašvuođaid iehčanasat birget árgabeaieallimis ásahusa olggobealde. Psykihkalaččat doaibmahehttejuvvon olbmuide oaivvilduvvon bálvalusaide lea oppalaččat váttis oažžut bargiid, ja erenoamážit sámegielat bargit ja doarjjaolbmot váilot.  Ovddasvástádusođastusa oktavuođas sirde psykihkalaččat doaibmahehttejuvvon olbmuid mánáid ja rávesolbmuid fálaldagat ožžon iešguđetlágan fágalaš profiillaid. Finnmárkkus lea mánáidveajuiduhttin vuosttažettiin fylkkagieldda ásahusfálaldat, masa oassálastet iešguđetláhkai sakka doaibmahehttejuvvon mánát. Bázahallan rávesolbmot ásset dál eanašin ásahusaid olggobealde. Fylkkagielddat eai šat bargga njuolga geavaheaddjiiguin, sin doaibma lea baicce bagadit gielddaid. Veajuiduhttinjoavku dárbbaša dattetge veahki sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođain. ¶
Ovddeš Davvi-Norgga prográmma (Programmet for Nord-Norge, PNN) heaittihuvvui 01.01.00 sierra prográmman oktan iežas stivrrain. Ovddasvástádus riikkaoasi spesiálapedagogalaš doaimmain, maid stáhta ruhtada, biddjui Stáhta spesiálapedagogalaš doarjjavuogádaga stivrii. Sd.prp.nr 1 Lasáhus nr. 6 (1999-2000) mielde leat riikkaoassái ásahan/leat ásaheamen ee. čuovvovaš doaimmaid: ¶
Brukerforum vuođul (jotkojuvvo sierra prošeaktan) ¶
10 dain leat gaskaboddasaš jahkebarggut jagi  2002 rádjai ¶
– fágadeaddočuoggá ásaheapmi sámi geavaheaddjiid várás 01.08.00, viiddiduvvo dađistaga golmma ¶
– sámi oahppohálddahusa nannen (Sámedikki oahpahusossodat) spesiálapedagogalaš suorggis ovttain jahkebargguin 01.08.00 rájes – sámi fágagelbbolašvuođa bajidandoaimmat (ovddidanbargu, oahppostipeanddat, joatkka- ja lassioahppu) álggahuvvojit oktiibuot 1,7 miljovnna jahkásaš ruhtademiin 01.08.00 rájes, sámi oahppohálddahus disponere ruđaid – Læringssenteret (ovddeš Nasjonalt læremiddelsenter) ruđat sirdojit sámi oahppohálddahussii jagi 2000 rájes spesiálapedagogalaš oahpponeavvuid ovddideapmái ja buvttadeapmái sámi geavaheaddjiid várás. ¶
Departemeanta lea deattuhan, man mávssolaš lea ahte sámi nannendoaimmat eai šatta sierranas doaibman sámi geavaheaddjiid várás, muhto baicce ovttastahtton oassin dábálaš spesiálapedagogalaš fierpmádagas. ¶
Davvi-Norgga IT-ovttadat (Nordnorsk IT-enhet, NONITE) lea fierpmádatovttasbargu, masa oassálastet ovcci dearvvašvuođafágalaš ja spesiálapedagogalaš fágabirrasa. Ovttasbarggu ulbmil lea nannet IT-veahkkeávdnasiid juohkima doaibmahehttejuvvon mánáide ja nuoraide. Vásáhusat čájehit, ahte IT sáhttá leat buorre gaskaoapmi go ulbmil lea juksat buoret eallindili, ja juos dan bokte fállojuvvo oahppu ja geavaheaddjiveahkki. Prográmmat eai leat oažžumis sámegillii. Sámedikki doarjagiin leat dál ovddideamen bargostašuvdnačovdosa, mas leat čalmmehemiid lohkanlistu, hállansyntesa, skánner ja čuokkisčálán, mat doibmet sámegillii. ¶
Vásáhusaid mielde lea dearvvašvuođabálvalusain unnán oppalaš diehtu veajuiduhttima birra, ja erenoamážit dakkár olbmuid veajuiduhttimis, geat leat massán áiccu. Dákkár vásáhusat bohtet čielgasit ovdan hárvenaš doaibmahehttejumiid oktavuođas. Juos fágabargit eai dovdda diagnosa albmaláhkai, ja juos fágabargi ja geavaheaddji gaskka leat dasa lassin gielalaš dahje kultuvrralaš gulahallanváttisvuođat, de lea stuorát vejolašvuohta oažžut boasttodiagnosa ja bálvalusa, man dássi lea váilevaš. ¶
Uhccán bargiin leat vásáhusat hárvenaš doaibmahehttejumiin. Máŋggain gielddain sáhttet vássit jagit, ovdalgo sii fas ožžot ovddasvástádusa olbmos, geas lea dihto diagnosa. Dat lea erenoamáš váttis, juos lea gažaldat diagnosas, masa gullet giella, áddejupmi, áiccut ja gulahallannávccat, ovdamearkka dihte autisma. Dákkár váttisvuođat sáhttet stuorrut vel eanet dan geažil, ahte váhnemat dábálaččat dovdet diagnosa dahje doaibmahehttejumi sakka oassálastin sáhttá dan geažil gáibidit hui ollu goappašiin oasálaččain. Muhtun diagnosajoavkkuide/ doaibmahehttejumiide leat gelbbolašvuođaguovddážat ja geavaheaddjisearvvit, maiguin sihke geavaheaddji, bearaš ja fágabargit sáhttet leat oktavuođas. ¶
Máŋga hárvenaš doaibmahehttejumi sáhttet johtilit vearránit, ja muhtumat dagahit jápmima juo nuorran. Sihke dákkár duođalaš diagnosaid meroštallan, daid dohkkeheapmi ja eallin daiguin čuohcá garrasit olbmui ja su bearrašii. Dilli lea erenoamáš lossat go mánná ja su váhnemat ožžot dákkár diagnosa. Dearvvašvuođabargit dárbbašit stuorát gelbbolašvuođa dan birra, movt sii galget láhttet bearrašiiguin, ja movt sii bálvalit bearrašiid, main leat dákkár doaibmahehttejumit - sihke diagnosaáigodagas ja maŋŋá. Seammá guoská morašreakšuvnnaide, heahtediliide ja váttisvuođaide iehčanassan šaddama oktavuođas, go nuorra lea rávásmuvvamin. Dárbbašuvvo maid gelbbolašvuohta lágidit beaivválaš bálvalusaid ja nođiid geahpedanortnegiid, nu ahte bearrašat eai bearehaga váibba. Maiddái dán oktavuođas lea mávssolaš, ahte bargit dovdet bearraša giela ja kultuvrra. Dat guoská sihke báikkálaččat ja našunála gelbbolašvuođaguovddážiidda. ¶
Ii leat realistalaš vuordit, ahte sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuohta čohkkejuvvo unna fágabirrasiidda, main lea ovddasvástádus olles riikkas dahje stuorra osiin riikkas. Juos nu dahkko, de berrejit báikkálaš dearvvašvuođabargit, geain lea dákkár gelbbolašvuohta, doarjut geavaheaddjiid, go sii leat oktavuođas spesialistabálvalusaiguin. Muhtun dáhpáhusain sáhttá leat áigeguovdil, ahte báikkálaš mieđušteaddji lea mielde guorahallamis ja divššus. ¶
Doaibmahehttejuvvon olbmot, geat eallináiggisteaset geavahit ollu ee. dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid, dárbbašit čielgaseappot go earát beassat mielde hábmet veahkkeapparáhta, mii lea vealtameahttun sin árgabeaieallimii. Geavaheaddjiid oassálastin lea demokráhtalaš vuoigatvuohta, muhto dat galgá maid sihkkarastit kvalitehta bálvalusaid hábmemis. Dan doarjagiin galgá gaskkustit geavaheaddjiid vásáhusaid bálvalusbargiide ja hálddahuslaš ja politihkalaš mearrideaddjiide. Geavaheaddjit oassálastet sihke ovttaskas geavaheaddjin ja doaibmahehttejuvvon olbmuid servviid bokte. Geavaheaddjiid oassálastin lea vel stuorát hástalus, juos geavaheaddji ja bálvalusbargi gullet sierra giellajoavkkuide ja kultuvrraide. ¶
1. Sámi boarrásat ja doaibmahehttejuvvon sápmelaččat galget dovdat árgabeaivvi oadjebassan, ja dakkárin ahte sii ovddalgihtii dihtet sulaid makkár dat lea. 2. Sámi boarrásat ja doaibmahehttejuvvon sápmelaččat galget nu guhkás go vejolaš beassat dovdat sosiála oktiigullevašvuođa, ja galget beassat buđaldit dakkár doaimmaiguin, mat heivejit sin vásáhusmáilbmái. 3. Dikšun- ja fuolahusbálvalusaid fállamis galgá váldit vuhtii geavaheaddjiid giela ja kultuvrra. ¶
1. Gielddat berrejit láhčit diliid nu ahte sámiboarrásat ja doaibmahehttejuvvonsápmelaččat sáhttet, nu guhká go vejolaš,orrut ruovttus, ja ahte sin bálvalit moaddeolbmo. ¶
2. Gielddat berrejit vuoruhit sámegielatbargiid sámegielat geavaheaddjiide,erenoamážit seniila ja doaibmagulahallanváttisvuođat. ¶
3. Gielddat berrejit viggat dasa ahte sámigeavaheaddjiin livččii fásta oktavuođabálvalusain. ¶
4. Gielda berre ovddidit sámi gár vodeami,málestanvieruid, čiŋaheami ja earásámidoaimmaid, mat dahket ahte klienttatloktet ássanásahusas. Ássanásahusaidarkitektonalaš hábmema ja bálvalusaidsisdoalu vuođđun galgá leat sámigeavaheaddjioaidnu ja báikkálašhuksenvierut. ¶
5. Gielddat sáhttet ovddidit sámigeavaheaddjiid dili boarrásiidfuolahusadoaibmaplánaruđaiguin (ja miellafuolahusa viiddidanplánage. ¶
6. Kárášjoga gielda ja Oslo universitehtaprošeaktanjunuš ovddidit viidáseappotbáikkálaš oahpahusbuohcciidviesu, nuahte dat šaddá guovddážin, mainnaovddidit sámigelbbolašvuođa, ja gaskkustitdan dikšun- ja fuolahussuorgái. ¶
7. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantaáigu bargat dan ovdii ahte heivehitspesiálapedagogalaš veahkkeneavvuid sámigeavaheaddjiide. Heiveheami ovddiditovttas Sámedikkiin ja Davvi-Norggaspesiálapedagogalaš birrasiiguin, stáhtaspesiálapedagogalaš doarjjavuogádagain jaLæringssenteret:iin. ¶
8. Go sápmelaččat ohcet fuolahanbálkkálagaš olbmuideaset dikšumii, de galgágielda juolludeamis váldit vuhtii, váilugobálvalusain giella- ja kulturgelbbolašvuohta. ¶
9. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantaáigu ovttas Sámedikkiin ja gielddaiguinjuohkit eanet dieđuid boarrásiidda,doaibmahehttejuvvon olbmuide ja sin lagašolbmuide, erenoamážit ahkedemenssabirra. Oppalaš dearvvašvuođaáššiid birraberrešii muitalit njálmmálaččat, dahjevideo vehkiin. ¶
3.8   Bátnedearvvašvuođabálvalus ¶
Bániid giehtahallamii čatnasit máŋgii unohas dovddut dahje bákčasat, ja máŋgasat ballet mannamis bátnedoaktára lusa. Go bátnedearvvašvuođabargit deaivvadit geavaheaddjiiguin, geat ballet, dahje go lea vuorddehahtti, ahte giehtahallan dagaha bákčasiid, lea dehálaš ahte bargit ja geavaheaddjit luhttet guhtet guimmiidasaset. Lea maid mávssolaš, ahte geavaheaddji beassá muitalit dávdaovdasiiddis ja bákčasiiddis birra, ja ahte son ádde dieđuid ja rávvagiid, maid bargit sutnje addet. Sámi guovddášguovlluin fuolahit gulahallamis muhtun muddui dainna, ahte bátnedearvvašvuođačálli hállá ja/dahje ádde sámegiela. Leat oalle uhccán bátnedoaktárat ja ¶
molssaeaktu, muhto dat ii leat erenoamáš sávahahtti smávva mánáid dikšumis. ¶
Davvi- ja Gaska-Norgga bátnedearvvašvuođabálvalussii lea mihtilmas, ahte leat ollu virggit deavddekeahttá, ja ahte bargiid gaskamearálaš ahki lea allin. Dákkár lea erenoamážit almmolaš dearvvašvuođabálvalusa dilli. ¶
Sámi guovlluid bátnedearvvašvuođabargitgalget beassat ohcat fylkkadoaktáris/fylkkamánnis doarjaga sámegiela ja sámikultuvrra ohppui. ¶
3.9  Eallineavttut sámiguovlluin ¶
3.9.1  Dieđut eallineavttuid birra ¶
Sd.dieđ.nr. 50 (1998-99) Utjamningsmeldinga oktavuođas guorahalai Statistihka guovddášdoaimmahat (Statistisk Sentralbyrå, SSB) dakkár guovlluid eallineavttuid, gos sápmelaččat orrot. Guorahallan čájeha, ahte maiddái sápmelaččat leat beassan vásihit oppalaččat buorránan eallineavttuid. Máŋga iešvuođa, maid guorahallamis geahčadedje, čájehedje dattetge ahte sápmelaččaid eallineavttut ledje vehá heajubut go sin guovllus gaskamearálaččat. ¶
Statistihka guovddášdoaimmahat gávnnai guovlludásis variašuvnnaid, main vuohttá Romssa ja Nordlándda sápmelaččaid eallineavttuid vehá heajubun go Finnmárkku sámiin. Romssas ja Nordlánddas leat čielgasit eanet bargonávccaheamit. Dat sáhttá leat oktavuođas earret eará guolleealáhusa nuppástusaiguin, váddásut oktavuođain eanetloguálbmogii ja sámepolitihkalaš doaibmabijuid váilumiin. Dain guovlluin galggašii nannet sápmelaččaid návccaid ieža veahkehit iežaset, ja addit sidjiide oassálastinvejolašvuođa. Ovddasvástádusa galget juohkit ieža sápmelaččat ja báikkálaš eiseválddit, omd. skuvlalágádus, sosiálabálvalus, oadjolágádus ja a-etáhta. ¶
Stuorradiggi cuigii Utjamningsmeldinga meannudeami oktavuođas Sis-Finnmárkku eallindiliváttisvuođaide, gč. Innst.S. nr. 222 (19992000). Geažos áigge guorban guohtumiid ja boraspiriide borahallan ollu bohccuid geažil leat guovlluid ássit ja gielddat buktán ovdan fuolaset badjeolbmuid ja sin bearrašiid eallineavttuin. Maiddái vuođaid. Ráđđehus lea ságastallan Finnmárkku gielddaiguin ealáhusaid ovddideames, ja lea boazodoallošiehtadusain buoridan dili, nu ahte árvolassáneapmi stuorru ja ealáhusa doarjja juohkása buorebut. Ráđđehus čujuha muđui guhkesáiggeprográmma kapihttalii 11.4 (Sosiála ja ruđalaš oadjebasvuođa doaibmaplána). Plána čuovvuluvvo ain jagi stáhtabušeahtas. ¶
3.9.2 Sámi nissoniid eallineavttut jadearvvašvuohta ¶
Sámi nissonat, geat leat bargan árbevirolaš ealáhusain, leat rahčan garra rumašlaš bargguin luonddus. Eallin lea leamaš lossat, muhto nissonat leat givron ja dihtet, mii sámi nissonis gáibiduvvo. Nuppe dáfus lea sámi nissoniid eallin rievdan. Ollu nuorra sámi nissonat váldet oahpu, maid sii doivot ovddidit sámiservodaga. Sámi nissoniin leat nissonrolla lassin maiddái hástalusat unnitlogu ovddasteaddjin. Dat proseassat leat dávjá bálddalasat, ja gáibidit sis stuorát nákcema go eará nissoniin. Diehtit uhccán kultuvrralaš hástalusaid birra, mat váikkuhit sáminissoniid oppalaš dearvvašvuođadillái. ¶
Davvi-Norgga nuoraid birra ráhkaduvvon guovtti guorahallamis ( ja ) čájehuvvui, ahte nuorra nieiddain/nuorra nissoniin leat eanet miellaváttisvuođat go almmáiolbmuin, iige dat čatnas čearddalašvuhtii. Seammás almmuhedje eanemustá sámi nieiddat, ahte sis ledje váttisvuođat, erenoamážit dakkár guovlluin, gos sápmelaččat leat unnitlogus. Guorahallamis boahtá dattetge ovdan, ahte nieiddat čatnasit sámi kultuvrii nannoseappot go gánddat. Juos buohtastahttá gánddaiguin, de ovdanbuktet nieiddat maid eanet positiivvalaš guottuid iežaset joavkku hárrái. Guorahallamis nieiddat ovdanbukte maid nana čatnaseami dáža servodahkii. Dakkár dilit muitalit maiddái ahte konteaksta, mii birastahttá sámiid, lea mávssolaš, ja ahte nana sámi identitehtta ii suddje váttisvuođaid vuostá. Dilli sáhttá leat nuppe gežiid, nu ahte sámi nieiddat, geat beroštit iežaset kultuvrras, vásihit stuorát streassa go dat, geat hilgot sámivuođaset. Guorahallamat sáhttet maid čujuhit dan guvlui, ahte sámi nieiddat dovdet ovddasvástádusa sámi kultuvrra joatkašuvvamis, ja ahte ovddasvástádusa guoddin sáhttá leat lossat. ¶
Ovttaskas olbmuin, geat kultuvrralaš nuppástuhttinproseassaid geažil leat massán gullevašvuođa iežaset jovkui ja geat eai leat nagodan čatnasit nuppi jovkui, lea stuorámus riska oažžut ¶
boazodoalu nuppástuhttimis, mas bearraša «duvdet» eret eallinvuogis, masa čatnasit árbevierut ja stáhtus ja man sadjái olbmot eai vealttakeahttá oaččo eará fitnu. Dán oktavuođas lea nissoniid sajádat mávssolaš, daningo sii dávjá čatnet boazodoalu servodaga eará osiide, omd. dainna go sii barget boazodoalu olggobealde. Buohkat, sihke unnitlogu ja eanetlogu olbmot, čehppot doaibmat máŋgga máilmmis seammá áigge, go sii ožžot guovttekultuvrralaš máhtu. ¶
Nissoniid dearvvašvuođa buoridanstrategiijat ¶
Sáminissoniid dearvvašvuohta lea guorahallojuvvon dan oktavuođas go SDD buvttii čoahkkáigeasu NOU 1999:13 Kvinners helse i Norge (Norgga nissoniid dearvvašvuohta) gulaskuddamis. Sámi nissoniid dearvvašvuhtii sáhttá giddet stuorát fuomášumi dan láhkai ahte dutkit, geain lea ovddasvástádus oppalaš dearvvašvuođaiskkademiin, diđoštišgohtet čearddalašvuođa ja čearddalaš fáktoriid mearkkašumi, go sii dahket oppalaš nissoniskkademiid ja/dahje sierra guorahallamiid, maid sii hábmejit sámi diliid mielde. Go klinihkkabargit dihtet eanet, de ovdána sin jurddašeapmi ja vuohki, mainna sii gieđahallet sámi nissoniid. Proseassa, mas háhkat ja vuoruhit dieđuid sámi nissoniid birra, galgá jođihuvvot lagaš ovttasbarggus sáminissoniiguin ja sin organisašuvnnaiguin. ¶
Dassái go diehtovuođđu buorrána, lea váttis meroštit doaimmaid, mat ovddidivčče erenoamážit sámi nissoniid dili. Nissonperspektiivva mielde galggašii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas leat eanet sadji geavaheaddjiid oassálastimii, ja bargiid ja geavaheaddjiid galggašii buktit lagabui nubbi nuppi. Galggašii maid lasihit fágaidgaskasašvuođa, ja deattuhit eanet eastadanbargguid go dálkasiid mearrideami. Dákkár ovdáneamis livččii ávki maiddái almmáiolbmuide, geat leat geavaheaddjin. ¶
Sámi nissoniin, geat barget vuođđoealáhusain, leat dábálaččat livnnegis unnit boađut go sin náittosguimmiin, geat barget seammá ealáhusas. Juos sii gártet guođđit vuođđoealáhusaid, de sáhttet sii oažžut unnit oadjodoarjagiid go almmáiolbmot. Dan sáhttá eastadit, juos náittosguoimmit diđoštit ášši, ja gáibidit livnnega oktavuođas oktasaš boađuid dássidis juohkima sudno gaskka. ¶
Badjedoalus lea dakkár čuolbma, ahte nissonat duvdásit álkit ealáhusa olggobeallai, seammásgo badjeolbmot sávvet doaimmaid vuođđun bearraša. Boazodoallohálddahus lea bálkáhan nissonkonsuleantta, gean bargu lea guorahallat movt boazologuid, mii maiddái ovddidivččii bargobirrasa. Guokte rávesolbmo sáhttet álkibut ealihit iežaset doaluin, mas goappašagat ožžot váldoboađuid, juos sudnos seammás lea buoret vejolašvuohta bargat lotnolasat boazodoaluin ja eará ealáhusaiguin. ¶
Ulbmil: ¶
Galgá lasihit máhtu sámiid eallineavttuid birra ja nissoniid dearvvašvuođa birra. ¶
Galgá bidjat johtui dutkama sámiideallineavttuid ja dearvvašvuođa birra. Galgávuoruhit prošeavttaid, main lea sohkabealledillái ja sámi nissoniid dásseárvogažaldagaide. ¶
3.10  Vuosttaš linnjá sosiálabálvaluja oktavuođat ¶
Kunnskap og brubygging (máhttu ja oktavuođat) - doaibmaplána loahpahuvvui jagis 2001, ja dan ulbmil lea leamaš doalahit, nannet ja ovddidit ođđa máhtu ja gelbbolašvuođa sosiálabálvalussii. Doaibmaplána mávssoleamoš áŋgiruššansuorgi lea leamaš dási ja gelbbolašvuođa lokten sosiálabálvalusa barggus áššehasaiguin, geat dárbbašit máŋggalágan divššu, masa gullet gárrenávnnasgeavaheaddjit ja áššehasat, geain leat miellaváttut. Doaibmaplána lea maid lávdadan vásáhusaid, mat vuođđuduvvet máhttui, dahkan doaimmaid vuoiggaleabbun ja sosiálabálvalusaid álkibut olámuddui ja álkibun geavahit. ¶
Doaibmaplána deháleamoš gaskaoamit leat leamaš: ¶
áigodagas ožžon ruđaid bálkáhit prošeaktakoordináhtora, mii johttáha, álggaha ja koordinere sosiálabálvalusa vuosttaš linnjá doaimmaid. ¶
Doaimmaid galgá hábmet ovttasráđiid geavatlaš beali bargiiguin, maidda gullet sosiálabálvalusa ja guovlluid gárrenávnnasgažaldagaid gelbbolašvuođaguovddážiid bargit, ja dat galget deavdit báikkálaš gelbbolašvuođagáibádusaid ja -dárbbuid. ¶
Golmma davimus fylkka doaibmaplánabarggus leat sámi perspektiivvat ja čuolbmaásaheamit váldon vuhtii sihke fylkkaid ja guovlluguovdasaš doaimmaid hábmemis. Dat guoská erenoamážit oahppobeivviide, fágalaš forumiid bargui ja sosiálajođiheaddjiid doaimmaide. ¶
Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ain vuoruhit sosiálabálvalusa vuosttaš linnjá gelbbolašvuođaáŋgiruššama, mas maiddái sámi perspektiivvat váldojit vuhtii. Máhttu ja oktavuođat - doaibmaplána čuovvuleami olis departemeanta áigu deattuhit vásáhusaid ja sihkkarastit, ahte gielddat čuovvulit gelbbolašvuođadoaimmaid. Dat guoská erenoamážit fágalaš forumiid sajáiduhttimii ja ovddideapmái ja sosiálabálvalusa bargiide oaivvilduvvon gelbbolaš bagadeami ásaheapmái. Bálvalusa gelbbolašvuođadárbbuid mielde departemeanta áigu johttáhit ášši nu, ahte ásahuvvo ja čađahuvvo gielddaid sosiála-, dikšun- ja fuolahusjođiheaddjiid ovdánanprográmma. Dasa lassin álggahuvvojit movttiidahttin- ja nannendoaimmat, maid vuođđun lea dutkan, ja mat nannejit bálvalusa máhttogáibádusaid. Doaibmaplána doaimmaid joatkimis leat ođđa sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtas, fylkkamánniin, gárrenávnnasgažaldagaid gelbbolašvuođaguovddážiin ja allaskuvllain dehálaš rollat. ¶
3.11  Boazodoalu olgo- ja bargobiras ¶
3.11.1 Dearvvašvuođagáhtten, mas deattuhitbirrasa ¶
Vuođđoealáhusain leat erenoamáš bargobirasdilit, mat leat oktavuođas luondduvuođuin ja birrasa vejolaš nuoskkiidemiin. Birasmirkkot sáhttet čuohcit erenoamáš garrasit badjeolbmuide. Sii borret dábálaččat eanet bohccobierggu ja eará luonddubuktagiid go riikkaássit gaskamearálaččat. Jeahkálii, maid boazu dálvet eanaš guohtu, čoggojit hui álkit birasmirkkot.  Dasa čoggojit máŋggalágan nuoskeoamit njuolga áimmus ja arvečázis. Bohccobierggus sáhttetge dan geažil leat čoagganan nuoskeoamit. Maiddái eará biergobuvttadeami (sávza nuoskkideamit. Eará meahccebuktagiidda nugo guobbariidda ja murjjiide sáhttet maid čoggot birasmirkkot. ¶
Barggu viidodaga oaidná buoremusat omd. dan oktavuođas, movt ruošša atomabávkalangeahččalemiid maŋŋá leavai davvisámi guvlui rádioaktiivvalaš nuoskkideapmi arvvi mielde, máttasámi guvlui fas Černobyl-mirkkot. Mirkkuid leavvan  čájeha birasdearvvašvuođagáhttema váttisvuođaid:  1) Birasnuoskkideapmi lea borranvieruid geažil erenoamáš fysihkalaš dearvvašvuođariska,  2) Doaimmat, maiguin geahpedit riskka, hehttejit seammá servodagaid nu ahte ráddjejit ealáhusaid, ja 3) Dat čuohcá árbevirolaš mánáid bajásgeassimii, daningo ferte ráddjet bajásšaddanbirrasa. Máŋgasat leat sakka fuolastuvvan amas ja dovddus vahágiin, mat leat šaddan Černobyl-roasu geažil. Roassu lea čuohcán garrasit sámiid ealáhusaide, erenoamážit boazodollui. Birasdearvvašvuođagáhttendoaimmain galgá geahčadit fysihkalaš ja psykososiála beliid ovttas. Eará birasdoaimmat ja luonddugeavaheapmái mearriduvvon ráddjehusat sáhttet seammásullasaččat ráddjet ealáhusaid, ja vearrámus dilis gártet olbmot guođđit árbevirolaš eallinvuogi. ¶
3.11.2 Diehtojuohkin ja eará doaimmat ¶
Diehtojuohkinbargu Černobyl-roasu oktavuođas ii álo áddejuvvon riekta, vaikko erenoamáš biebmoráđiid adde maiddái máttasámegillii. Eiseválddit loktejedje bohccobierggu rádioaktiivvalašvuođa rájá 600:s 6000 Bq/kg rádjai, ja geahččaledje dainna sihkkarastit bierggu jođiheami ja boazodoalu seailuma máttasámiguovlluin. Máŋgasat dulkojedje rievdadusa mearkan das, ahte sápmelaččat eai leat seammá árvosaččat go riikka eará ássit. Lea čielggas, ahte  dan joavkku hárrái ii lean fuolahuvvon albma diehtojuohkimis. ¶
Erenoamáš sorjavašvuohta luonddus eaktuda erenoamáš dearvvašvuođadoaimmaid, mat gusket birrasii. Rádioaktiiva nuoskkideami oktavuođas lea oalle čielggas, makkár doaimmaid birra lea sáhka. Eará doaimmat (omd. eará birasmirkkuid oktavuođas) eai leat čielggaduvvon nu vuđolaččat. Lea jáhkehahtti, ahte riskka árvvoštallamii ja dárbbašlaš doaimmaid meroštallamii dárbbašuvvo dutkan. Šibitdoavttir dárkkista bohccobierggu ja goziheapmi lea garas, iige njuovvan ja bierggu rádjan leat mihkkege dearvvašvuođaváttisvuođaid. ¶
Iešguđetlágan olggut deaddu kultuvrii sáhttá áitit dearvvašvuođa ja hehttet olbmuid návccaid ieža ¶
dieđut dan birra. Áigeguovdilis čuolbmaásahemiide gullet, movt vuođđoealáhusaid nuppástuhttin (boazodoalus ja mearrasámiid riddobivddus) čuohcá sápmelaččaid dearvvašvuhtii ja movt servodatstruktuvrra rievdadusat čuhcet sápmelaččaid identitehttii ja dagahit miellaváttuid, balu ja gárrenváttisvuođaid. Dákkár gažaldagaid mielde čuožžilit ollu dutkama ja ovddidanbargguid hástalusat,  gč. kap. 4.3. ¶
Bargat dan buorrin, ahte sápmelaččat leat oadjebasat olggut birasáitagiid ektui. ¶
SDD áigu fuolahit, ahte sihke davvi- jamáttasámiguovlluin juhket dieđuidsuonjardeami ja eará birasáitagiid birra. ¶
4.1  Kvalitehta eaktun leat bargit ¶
Bargit ja sin gelbbolašvuohta leat dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid deháleamos resursa. Álbmogii sáhttá fállat alladássásaš bálvalusaid dušše juos leat stáđis ja gelbbolaš bargit. Juos ollu virggit leat deavddekeahttá ja dasa lassin geavahuvvojit olgoriikkalaš bargit ja oanehisáigge sadjásaččat, de váttásmuvvá ovttaskas geavaheaddjiid gulahallan dearvvašvuođalágádusain. Dat guoská erenoamážit sámi geavaheaddjiide. Sámegielat geavaheaddji  dáfus lea buoremus, jos su leat dikšumin ja sus fuolaheamen sámegielat bargit. Go sámit leat nu uhccán ja orrot nu viiddis guovllus, de eaktuda dat dakkár olbmuid liigekapasitehta, geain lea giellagelbbolašvuohta. Ideála dilli livččii, ahte gorálaččat eanet sápmelaččat válddášedje dearvvašvuođa- ja sosiálafágaoahpu go riikka eará ássit. Muhto dohko lea dattetge guhkes mátki. Lea mávssolaš, ahte Sámediggi čujuha Ráđđehussii guđe dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid dahje guđe bálvalussurggiide lea mávssoleamos rekruteret sámi bargiid, nu ahte dat sáhttá hábmet doaimmaid dan mielde. ¶
Dárogielat bargiid skuvlen nu ahte áddegohtet sámegiela ja sámi kultuvrra, ja dulkon leat dušše sekundára čovdosat. Dárbbašuvvo bargoveaga dáfus dilli, mas olbmot bissot virggiineaset, ja eanet dáža bargit, juos áigu atnit ávkki sámegiela ja sámi kultuvrra oahppodoaimmain. Ráđđehus čujuha doaimmaide, mat leat biddjojuvvon johtui (dearvvašvuođa- ja fuolahusbargiid 1998–2001 doaibmaplána) oktavuođas. Guhkesáiggi čoavddus lea rekruteret sámiid dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš ohppui, ja nannet suorggi vuođđo- ja joatkkaoahpu máŋggakultuvrralaš perspektiivva. ¶
4.2  Gelbbolašvuođa nannen jajuohkin ¶
Dán plánas deattuhit gelbbolašvuođa oppalaš loktema gielddain, fylkkagielddain, dearvvašvuođafitnodagain  ja stáhta ásahusain erenoamážit áŋgiruššamiin oahpu ovdii, ja vásáhusaid gaskkusteami geahččalandoaimmaiguin. Ovttaskas dáhpáhusain sáhttá dattetge leat dárbu ásahit nana fágabirrasiid, main livččii našunála gelbbolašvuođadoaibma sámi álbmoga ektui. Ovdamearkkat gelbbolašvuođadoaimmaid ásaheamis leat Gaska-Finnmárkku Mánáid ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkka, mii lea Kárášjogas, ja Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš Romssas. Stáhta ásahusaid, fylkkagielddaid ja gielddaid fágabirrasiid nannemis sáhttet iešguđet bálvalussurggiin ja geográfalaš guovlluin dárbbašuvvot sierralágan organisatoralaš čovdosat. Našunála gelbbolašvuođadoaimmat berrejit leat fierpmádatguovddážin eará doaimmaid bálvalusaide, mat leat sámi geavaheaddjiid várás. Našunála ja vejolaččat maiddái guovllu čoavddaásahusat (julev- ja máttasámiguovllus) galget ovttas lágidit dilálašvuođaid hospiteremii, gáiddusbagadallamii ja ovddidanbargguide. ¶
Lea mávssolaš lágidit doaimmaid, maiguin nana fágabirrasiid olggobealde sáhttá fuolahit bargiin, geain lea sámi gelbbolašvuohta. Máŋga sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabargi vásihit árgabeaivvisteaset, ahte sis ii leat oktage, geainna guorahallat fágalaš hástalusaid. Sii sáhttet muhtun muddui leat áidna bargit, geat identifiserejit sámi geavaheaddjiid erenoamáš váttisvuođaid. Dili sáhtášii buoridit fáttarortnegiiguin, doarjjajoavkkuiguin, lassioahpuin ja gáiddusbagadallamiin/gáiddusoahpahusain. Gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid bargoaddit galget áddet dilálašvuođa, ja buktit sámi perspektiivvaid ovdan ee. oktasaš oahppodoaimmaid olis. Dan láhkai sáhttá biras doarjut ovttaskas bargi, mii váikkuha maid vuohkkasit geavaheaddjiide. Muhtun dáhpáhusain sáhttá ásahit gielddaidgaskasaš ovttasbarggu, mas oktasaš sámi bargit deaivvadit sámi geavaheaddjiiguin. Lea áigeguovdil, ahte SDD doarju dakkár doaimmaid erenoamážit mátta- ja julevsámi guovlluin departemeantta doarjjaortnegiid bokte, mat laktásit bargiid bálkáheapmái, gelbbolašvuođaloktemii ja dearvvašvuođabargiid bisuheapmái. ¶
sosiálabálvalusaid čoavddaolbmot berrejit ásahit fágalaš fierpmádagaid, maid ulbmil lea nannet ja juohkit iešguđet bálvalussurggiid sámi gelbbolašvuođa. Dakkár fierpmádagat sáhttet fállat ráđiid gielddaide ja fylkkagielddaide, ja dat maid bohciidahttet doaimmaid sámi álbmoga várás maiddái giellalága hálddašanguovllu olggobealdege. Livččii buorre, juos fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit barggašedje ovttas dakkár birrasiiguin, siihan sáhtášedje dan bokte buoridit gelbbolašvuođaset bagadit gielddaid ja fylkkagielddaid. ¶
1. SDD áigu ruhtadit fierpmádatdoaimmaidja vásáhuslonuhallama sámi ámmátfitnodagaid hálddahusjođiheaddjiide. ¶
2. SDD lea diŋgon Sámi dearvvašvuođabagadit. ¶
4.3  Alit oahppu ja dutkan ¶
Finnmárkku allaskuvllas ja Romssa universitehtas lea erenoamáš ovddasvástádus lágidit oahpu, mas lea máŋggakultuvrralaš profiila. Finnmárkku allaskuvla oahpahišgođii jagiin 1995 ja 1998 sámegielat luohkkái buohccedivššároahpu Guovdageainnus. Buohccedivššáriid lávdaduvvon oahpu njuolggadusat leat dál rievdaduvvon, nu ahte allaskuvllat geatnegahttojit vuoruhit lávdafálaldagaid daidda gielddaide, main váilot eanemus bargit. Čakčat 2001 váldojit 15 ođđa oahppi ohppui. Joavkkus leat vihtta oahppi Kárášjogas, vihtta oahppi Muosáhis ja vihtta Bearalvágis. Kárášjoga joavkkuin bargojuvvo daid vásáhusaid vuođul, mat leat čoggon Guovdageainnu sámegielat joavkkus, muhto joavku ii čohkkejuvvo árbevirolaš skuvladillái nu čielgasit go Guovdageainnu joavku. ¶
Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat mielde mearrideamen eavttuid, maid mielde máŋggadeattuhuvvojit, heivehuvvo dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid vuođđo- ja joatkkaohppui. Dat guoská Finnmárkku allaskuvlii ja eará allaskuvllaide gitta Mátta-Trøndelágii. Allaskuvllas sáhtášii leat seammá rolla maiddái máŋggakultuvrralaš áddejumi lassioahpu hárrái, maid gielddat, fylkkagielddat ja dearvvašvuođafitnodagat lágidit. ¶
Sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladutkan ¶
Sámediggi, SDD ja Norgga dutkanráđđi ráhkadit bajit strategiija dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dutkamii. Norgga dutkanráđđi lea guorahallan sámi dutkama. Maiddái ovttasbargu Suoma ja Ruoŧa sámedikkiin sáhttá leat áigeguovdil. Romssa universitehtas lea ovddasvástádus fuolahit sámegielas ja -kultuvrras universitehtafágain. Eaktuduvvo, ahte dat bargá lagaš ovttasbarggu allaskuvllaiguin, mat vástidit iešguđet fágaoahpus, Sámi allaskuvllain ja ollašuhtti dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa deháleamoš fágabirrasiiguin. ¶
Sámi fágabirrasat galget sáhttit konkretiseret ja ollašuhttit bajit dutkanstrategiija. Bargojoavku, masa oassálastet Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáža ja servodatdálkkasdiehtaga ossodaga, ja Sámi doavttersearvvi ovddasteaddjit, lea guorahallan SDD ovddas, movt sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladutkama doaimmaid galggašii lágidit boahtteáiggis. Doaimmaide gullá dutkan/dokumenteren, oahpahus ja muhtin muddui ovddidanbargu. Joavku evttohii ásahit servodatdálkkasdiehtaga ossodaga vuollái sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladutkama ovttadaga, mii fysihkalaččat sajáiduvašii Kárášjohkii. Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš lea dál ásahuvvon nugo evttohuvvui sajáiduhttima ja čatnašuhttima dáfus. Guorahallama ovdánahttinplána stivre guovddáža viidásut ovddideami. Lea leamaš váttis bálkáhit olles virgái fágalaš hoavdda, gean gelbbolašvuohta livččii sávaldagaid mielde, ja danin doaibma lea juhkkojuvvon máŋgga olbmui lassivirgin. ¶
Dutkan lea vealtameahttun, juos ulbmil lea oažžut buoret mearridanvuođu. Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja eallindilli lea váilevaččat dokumenterejuvvon, ja ođđaseamos dieđut váilot. Guovddážis leat dál plánemin dakkár dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami. Guovddáš, SDD ja Statens helseundersøkelser (SHUS; Stáhta dearvvašvuođaiskkadeamit) leat ságastallamin, movt dan sáhtášii bálddalastit nuppiin, juo plánejuvvon dearvvašvuođaiskkademiin. ¶
Eat velge dieđe, movt sápmelaččat vásihit ovttaskas ¶
makkár eavttut galget dievvat ovdalgo sámi geavaheaddjit vásihit seammá kvalitehta go eará dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid geavaheaddjit. Ovddidanbarggut, mat vuođđuduvvet dutkamii, sáhttet addit fylkkamánniide ja fylkkadoaktáriidda vuođu albmaláhkai bagadit gielddaid, fylkkagielddaid ja stáhtadoaimmaid. Maiddái universitehta dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid oahpus dárbbašuvvo sámi kultuvrra ja sámi dearvvašvuođa- ja sosiáladiliid oahpahus, mii vuođđuduvvá dutkamii. Dutkama ja oahpu sáhttá geavahit maiddái rekruteremis erenoamážit sámi gelbbolašvuođa bálkkašemiin. Dutkanbohtosiid galgá gaskkustit sámi álbmogii, nu ahte sin návccat birget váttisvuođaideasetguin nanosmuvvet. ¶
Dutkanbohtosiid galgá gaskkustit hálddahusorgánaide, maidda dat gusket, ja sámi álbmogii, nu ahte bohtosiid sáhttá geavahit bálvalusain vai álbmot buorebut sáhttá gieđahallat váttisvuođaidis. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu lea maid guovddážii mávssolaš doaibma, gč. 5. kapihttala. Lea buorre, jus guovddáš sáhttá bargat čavges ovttasbarggu klinihkalaš somáhtalaš ja psykiatralaš spesialistadoaimmaiguin, gč. osiid 3.4. ja 3.5. ¶
1. Ráđđehus áigu leat mielde váikkuheamen,ahte Finnmárkku allaskuvlla lávdaduvvonbuohccedivššároahpus váldet vuhtii sámiperspektiivva, vaikko studeantajoavkkutsáhttetge leat iešguđet guovlluin. Sámiperspektiivva vuhtiiváldima dárbuárvvoštallojuvvo dan oktavuođas, gostudeanttaid váldet ohppui. ¶
2. SDD áigu juolludit eanet ruđa Romssauniversitehta sámi dearvvašvuođaovddidanplána. ¶
3. SDD áigu ruhtadit sámi guovlluiddearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami.Iskkadeapmi plánejuvvo ja čađahuvvoguovddáža olis, čavges ovttasbarggusStáhta dearvvašvuođaiskkademiiguin/ođđaálbmotdearvvašvuođainstituhtain, miiásahuvvo 01.01.02. ¶
oahpahus sámi diliid birra ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid oahpus galgá boahtit ovdan diđolašvuohta das, ahte riikka gaskkamuš ja davimus osiid historjjálaš vuođđun lea máŋggakultuvrralaš variašuvdna. Erenoamážit dábálašdoavtterbálvalusas leat ovdamearkkat das, man dehálaš sámi geavaheaddjái lea dat, ahte dearvvašvuođabargit dovdet sámi diliid juoba juo vehášge. Lea navddehahtti, ahte livččii oppa ávkkálaš, juos vuođđooahpus válddášedje ovdan dakkár fáttáid servodatfágain dahje servodatdálkkasdieđalaš fágain. Dakkár doaimmat sáhtášedje leat dehálaš oassi Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža barggus. Dakkár oahpahusa galggašii sáhttit čađahit buot áigeguovdilis fágain ja buot viđa davimus fylkka allaskuvllain ja universitehtain, main fállet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš vuođđooahpu, dárbbaškeahttá rievdadit rámmaplánaid. Sáhttá maid leat áigeguovdil sajáiduhttit vuođđooahpuid hárjehalli- ja turnussajiid sámi guovlluide. Dat gáibida oahppoásahusaid ja dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovttasbarggu. SDD áigu ságastallagoahtit guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid stivrraiguin ja Gielddaid guovddášlihtuin dán birra ja eará áššiid birra, mat laktásit suorggi doaibma- ja bargoaddiovddasvástádussii. ¶
Dihtolágan joatkkaoahpuin sáhttá leat áigeguovdil čiekŋudit fáttáid, erenoamážit servodatdálkkasdieđalaš spesialiseremis ja terapiijafágaid spesialiseremis. Máŋggakultuvrralaš áddema joatkkaoahppu, mas deattuhit báikkálaš dilálašvuođaid, lea buorre buot bargijoavkkuide, main lea oahppogelbbolašvuohta. Dakkár gelbbolašvuođain sáhttet ovttaskas bargit maid vuogáiduvvat deaivvadit geavaheaddjiiguin, geain lea sisafárrejeaddji ja báhtareaddji duogáš. ¶
4.5  Joatkkaoahppu ¶
Stuora bargijoavkkut nugo veahkkedivššárat ja fuolahusbargit gazzet joatkkaoahpu. Fylkkagielddaid orgánat (oahppoossodagat jna.) dat mearridit makkár fálaldagaid fállet. Dearvvašvuođa- ja fuolahusbargiid 1998 – 2001 doaibmaplánas (Handlingsplan for helseog omsorgspersonell 1998 – 2001) namuhuvvon doaimmaid joatkima oktavuođas ráđđehus sávvá, ahte gielddat, fylkkagielddat ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagat barggašedje ovttas stáhtain guovlludásis, ja meroštalašedje, makkár oahpu iešguđet bargijoavkkut dárbbašit. Ráđđehusa strategiija bargiid hárrái namuhuvvo dárkileappot jagi 2002 stáhtabušeahta oktavuođas. Viđa davimus fylkkas ¶
dakkár skuvllaid oktavuhtii, mat sajádagaset dáfus sáhtášedje geasuhit eanet sámi studeanttaid go dálá dilis. Stáhta sámi joatkkaskuvllas, mii lea Kárášjogas, lea dattetge juo dearvvašvuođa- ja sosiálafágaid fálaldat. Ovttasbarggut sámi giellaguovddážiiguin sáhttá ovddidit eanet oahpahanfálaldagaid, mat heivejit erenoamážit oahppiide, geain lea sámi kultuvrralaš identitehtta, ja geat hálidit nannet sámegielamáhtuset. Joatkkaskuvladási oahpus galggašii maid eanet deattuhit máŋggakultuvrralaš áddema. Sámi allaskuvla sáhtášii veahkehit joatkkaskuvllaid dainna. ¶
4.6  Lassioahppu ja oaidnemeahttungelbbolašvuođarájuidjohtuibidjan ¶
Gielddain, main orrot sápmelaččat, lea iehčanas ovddasvástádus ovddidit bálvalusfálaldaga, mii lea heivehuvvon geavaheaddjiid gillii ja kultuvrii, ja dárbbu mielde vuoruhit olbmuid, geat máhttet sámegiela, go bálkáhit ođđa mielbargiid. Gielddaid dearvvašvuođabálvaluslága (lov om kommunehelsetjenesten) § 6-1 mielde lea buot gielddain geatnegasvuohta leat mielde lágideamen dearvvašvuođabargiid oahpahusa ja geavatlaš oahpaheami. Gielddain, main orrot muhtun veardde sápmelaččat, berre geatnegasvuohta čatnasit maiddái dasa, ahte fállojuvvo sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta bargiide, geain dat váilu. Dan láhkai sáhttet gielddat deavdit dearvvašvuođabálvaluslága gáibádusa vealtameahttun dearvvašvuođaveahki hárrái. ¶
Máŋga ásahusa fállet sámegiela ja sámi kultuvrra oahpahusa. Sámegieloahpahusa fállet erenoamážit Porsáŋggu, Gáivuona, Divttasvuona ja Skániid sámi giellaguovddážiin, ja Deanu gieldda SEG-ossodatsearvvi olis. Gielddaid, fylkkagielddaid ja stáhta oahppodoaimmain galgá sámi oahppodárbbuin fuolahit seammá dásis eará áigumušaiguin. Vuođđojurddadásis galggašedje gielddat, fylkkagielddat ja stáhtadoaimmat áŋgiruššat oalle viidát oaččokeahttá sierra oahppodoarjagiid. Sámi allaskuvllas leat ráhkadan máŋggakultuvrralaš áddejumis ollislaš fálaldatkonseapta, maid sáhttá heivehit báikkálaččat. Doppe ráhkadit maiddái sullasaš konseapta, mii gieđahallá sámi historjjá ja servodatdiliid. Daid fálaldagaid galggašii sáhttit geavahit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid buot surggiin. Bargoaddi berre árvvoštallat, dárbbašuvvogo ođđa bargiid láidestanprográmma sámi dilálašvuođaide. Lea maiddái vealtameahttun, ahte bargoaddit diđoštit rievttes sajis. Virgealmmuhusain galgá ohcat sámi gelbbolašvuođa, ja dain sáhttá maid fállat lassibálkká. Juos áigu oahppat sámegiela, lea mávssolaš dovdat sámi kultuvrra. Go bálkkašit sámegiela máhtu, loktejuvvo seammás geavadis maiddái gelbbolašvuohta sámi kultuvrras. ¶
Justisdepartemeanta lea ovdanbuktán, ahte sámilága vuođul sáhttá almmolaš virggiide oidit ohcciid, geain leat sámegiela máhttu, juos ohcciin muđui lea seammá dássi. Bargoaddi ferte čuovvulit, ahte gelbbolašvuohta duođaid geavahuvvo, ja plánet dábálaš bargiid ja dulkkaid bargolisttu nu ahte ossodagain livččii buoremus vejolaš sámi gelbbolašvuohta iešguđet áigge. Lea maid dehálaš, ahte ii váibat bearehaga daid, geain lea dakkár gelbbolašvuohta. Lea navddehahtti, ahte bargosajiin lea čiegus gelbbolašvuohta, danin go bargoaddi ii álo dieđe, máhttágo bargi sámegiela dahje leago sus sámiduogáš. Positiivvalaš guottut sámegiela ja  -kultuvrra hárrái ja vejolaš ekonomalaš bálkká ásaheapmi sáhttet iktit gelbbolašvuođa. ¶
4.7  Sámi bargiid rekruteren ¶
Sihke oahppo- ja dearvvašvuođaeiseválddit galget diđolaččat bargat dan buorrin, ahte sámit gaccašedje áigeguovdilis oahpu. Máŋgasii lea hui stuorra lávki fárret gávpogii, gos fállet universitehta dahje allaskuvlla oahpu. Juo joatkkaskuvlii sáhttá leat guhkes geográfalaš ja sosiálalaš gaska. Dearvvašvuođa- ja sosiálafágat leat dasa lassin vuolimusas nuorra gánddaid sávaldatlisttus. Dili sáhtášii buoridit teknologalaš infrastruktuvrrain, ja fállat gáiddusoahpahusa ja ovttaskas deaivvademiid oahpposajis. Máŋgasat sávvet maid njuovžilis čovdosiid oahppoovdáneami dáfus. Sáhtášii maid ásahit eanet sámegielat gáiddusluohkáid. ¶
Gielddat, fylkkagielddat ja stáhtadoaimmat galget maid leat mielde láhčimin dilálašvuođaid. Dat sáhtášedje ásahit stipeanddaid, mat eaktudit čatnaseami ruovttubáikái dihto áigái. Dat sáhtášedje maid viššaleappot čuovvulit báikegotti studeanttaid ja fállat daidda virggiid ruovttugielddas. Gielddat sáhtášedje álkit váldit čielgasa, guđe studeanttain lea sáhka. ¶
Ovttaskas joavkkuid hárrái sáhtášii leat áigeguovdil, ahte guovddášeiseválddit ásahivčče stipeanddaid, omd. veajuiduhttinfágaid oktavuođas. ¶
Sámi searvvit leat guhká bargan dan buorrin, ahte allaskuvllain ja universitehtain livčče sierra earresajit. ¶
dohkkehit sámi dahje eará sisaváldineriid. Dássážii leat ásahan oalle uhccán eriid, muhto erenoamážit dálkkasdiehtaga studeantasajit leat mearkkašan ollu Sis-Finnmárkku bálvalusfálaldahkii (eanemusat guokte studeantta Romssa ja Bergena dálkkasdiehtaga oahpus). Maiddái Hámmárfeastta buohccedivššároahpus ja Romssa allaskuvlla dearvvašvuođafágaoahpuin leat sámi studeantaearit, ja Oslo reseptáraohppui besset guovlluearis ovddimusat sámegielagat. ¶
Girko-, dutkan- ja oahppodepartemeanta mearridii čakčat 1999 oktasaš njuolggadusaid dan hárrái, makkár ortnegis váldet oahppiid universitehtaid ja allaskuvllaid vuođđooahpuide. Njuolggadusaid mielde sáhttá departemeanta mearridit eriid ee. čearddalaš duogáža vuođul, nu ahte sáhttá ee. sihkkarastit dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuid ollái studeanttaid, geain lea sámiduogáš. Ráđđehus áigu árvvoštallat dakkár eriid ásaheami eanet oahpuid/ oahppoásahusaid oktavuhtii, ja maiddái berrego vuoruhit sámegielat sápmelaččaid ovdal sámi studeanttaid, geat eai máhte sámegiela. Ráđđehus lea fuomášan, ahte ee. Sámediggi mielas sápmelaččain, geat eai máhte sámegiela, berre leat seamma vuoigatvuohta eriide. Dan galgá árvvoštallat dan ektui, man muddui sámegielgelbbolašvuohta dárbbašuvvo bálvalusain. ¶
4.8  Informašuvdna- jakommunikašuvdnateknologiija ¶
Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija (IKT) fállá ođđa vejolašvuođaid ávkkástallat ja ovddidit sámi gelbbolašvuođa, vaikko geavaheaddjit livčče guhkkinge eret omd. Romssa ja Kárášjoga fágabirrasiin. Dasa sáhttá gullat ovdamearkka dihte: ¶
SDD lea ráhkadan dearvvašvuođasuorgái stáhta  IT-doaibmaplána ( ). Dan čađaheapmi deattuhuvvo guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivrema bokte. Dat fas váikkuha sakka gielddaid dearvvašvuođabálvalussii. Lea vuorddehahtti, ahte dakkár IT-čovdosiid geavahišgohtet áŋgirit boahttevaš jagiid, nu ahte hui ollugiin dearvvašvuođasuorggis leat boahtteáiggis dárbbašlaš teknihkalaš vuođđobiergasat ja dađistaga maiddái geavahangelbbolašvuohta, mainna fuolahit iežaset ja sámi geavaheaddjiid dárbbuin dikšundilálašvuođas. Lea dehálaš deattuhit, ahte IKT ii šatta goassege seammáárvosažžan go persovnnalaš njuolggooktavuohta, dalle go dat lea dehálaš dikšuma dáfus. ¶
Erenoamážit mánáidpsykiatriijas lea pasientadikšun (háleštanterapiija) doaibman videostudio bokte. Máŋgii sáhttá ulbmiliid dáfus leat buoremus doallat gáidduskonsultašuvnnaid nu ahte báikkálaš bargit leat geavaheaddji luhtte, ja čuvvot konsultašuvnna ja ohppet das ođđa áššiid. Máŋgga spesialistabálvalusas gullá dakkár áŋgiruššan našunála gelbbolašvuođadoaimmaid rámmaid siskkobeallái, nugo omd. Mánáid ja nuoraid psykiatralaš poliklinihkas (MNP) Kárášjogas. Dat gullá nappo fágabargiid dábálaš bargui. ¶
Juos bargiin dahje bargosajiin eai leat dakkár geatnegasvuođat, sáhttá ulbmiliid dáfus leat buorre ásahit eaktodáhtolaš fáktaortnega, mii gusto dábálaš kántoráigái, ja mas sámi fágabargiiguin sáhttá váldit oktavuođa, juos dearvvašvuođa- ja sosiálabargit eai oro gulahallamin geavaheaddjiin. Sullasaš kollegiála fágadoarjaga sáhttá viiddidit, nu ahte dat gusto olles álbmogii vai sámi gelbbolašvuođa sáhttá normaliseret fágalaš doarjjadoaibman riikkaviidosaš elektrovnnalaš dearvvašvuođafierpmis, nugo máŋga earáge doarjjadoaimma. ¶
Dakkár vuogádat eaktuda, ahte sihke das, gii dárbbaša ja das, gii fállá gelbbolašvuođa, lea vejolašvuohta geavahit videostudio dahje dihtora, mas leat sullasaš rusttegat, ja ahte sis lea gelbbolašvuohta dan geavahit. Dađistaga go dearvvašvuođafierpmádat viidána, geahppána ráddjehusa mearkkašupmi. Davvidearvvašvuođaguovllus leat ásahan dearvvašvuođafierpmádaga jođihanorganisašuvnna, man doaibma lea maid oahpahit geavahit IT-rusttegiid. Fágaolbmuid vátnivuohta sáhttá váttásmahttit ortnega čađaheami sakka. Danin lea mávssolaš realisttalaččat guorahallat, man viiddisin dakkár fálaldagaid sáhttá fállat. ¶
5.1  Bálvalusaid ovdánahttinriikkarájáid rastá ¶
Sámi álbmoga dáfus sáhttá leat heivvolaš, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi sámi fágabargit barget goappáge bealde riikkarájá. Kárášjoga spesialistadoavtterguovddážii bohtet juo muhtin buohccit Suomas. Jus lea kapasitehta, háliida guovddáža jođiheaddji johtit Davvi-Supmii ja vejolaččat maid Davvi-Ruŧŧii doaimmainis. Ruoŧa ja Suoma bealde lea uhccán sámi fágaáššedovdamuš, ja rádjáguovlluid sápmelaččaid mátki iežas riikka spesialistabálvalusaid lusa sáhttá leat guhkki. Sullasaš ovttasbargu Norgga ja Ruoŧa gaskka sáhttá leat áigeguovdil maid mátta- ja julevsámeguovlluin. Dat lea oppalaččat davviriikkaid ovttasbargovuoiŋŋa mielde ja boahtteáiggi davviriikkaid sámekonvenšuvnna mielde erenoamážit, jus Norga, Suopma ja Ruošša dahket ovttasbarggu rádjáguovlluid olbmuid bálvalusaid hárrái. Dat ii vealttakeahttá gáibit ruhtajuolludemiid. Johtti bargit fertejit dattetge beassat geavahit máksomeriid ja eará bálkáhanvuogádagaid, mat gustojit iešguđet riikii. ¶
Geahčakeahttá dasa, ollašuvvágo dakkár johttibálvalus dahje guossebuohcciortnet, sávvet gelbbolašvuođa ovddideapmái fierpmádatovttasbarggu, masa gullet oahppu, hospiteren ja elektrovnnalaš dearvvašvuođafierpmádaga gelbbolašvuođagaskkusteapmi (videokonferánssat, telemedisiidna, sámi fágamateriála jna.). ¶
5.2  Álgoálbmotdearvvašvuođaovtđaorganisašuvnna (WHO) olis ¶
WHO lea maŋimuš jagiid čalmmustahttán álgoálbmogiid dearvvašvuođa. Máŋgga riikka álgoálbmogat orrot dearvvašvuođa- ja eallindili dáfus dohkkemeahttun dilis. Álgoálbmogiid váldoássanguovlluin váilot dearvvašvuođabálvalusat oalát dahje dat leat váilevaččat. Máŋgga riikka dálá váttisvuođat bohciidit guhkes historjjás, man olis álgoálbmogiid eallinvuohki ja vuoigatvuođat luondduriggodagaide leat badjelgehččon. Dattetge leat máŋgga riikka eiseválddit morihišgoahtán oaidnit, ahte buoret dearvvašvuođabálvalusat ja eallineavttut dárbbašuvvojit. Vaikko eiseválddit muhtin muddui livččege miehtemielalaččat, sis sáhttá váilut máhttu álgoálbmogiid dearvvašvuođadilis, sin dárbbuin ja das mo bálvalusfálaldaga realisttalaččat sáhtášii ásahit ja heivehit. WHO deattuha danin gelbbolašvuođa huksema ja dokumentašuvnna, ja sávvá riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ja vásáhusaid gaskkusteami. Norga lea okta dain riikkain, mat jođihit dán barggu, ráđđehus ja Sámediggi barget dainna ovttas. Dássážii lea bargui gullan eanašin politihkalaš doarjun, muhto Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáš oassálastigoahtá vehážiid vehážiid dutkan- ja dokumentašuvdnaovttasbargui. Erenoamážit guovlluguovdasaš ovttasbargu Davvi-Kalohtas lea áigeguovdil. Norga áigu maid ráhkadettiinis árvalusaid, maiguin buoridit máilmmi dearvvašvuođaraportta ráhkadusa, ovddidit indikáhtoriid maiguin mihtidit álgoálbmogiid dili. ¶
«Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta» čuovvuluvvo juohke jagi stáhtusraporttain, mas buktojuvvojit ovdan iešguđet departemeanttaid ja Sámedikki doaimmat. Raporttat geigejuvvojit dan oktavuođas, go departemeanttat buktet jahkásaš mearkkašumiideaset Sámedikki doaimmaid hárrái. Sámediggi fas buktá čoahkkáigeasu jagi geahččalandoaimmaid vásáhuskonfereanssain. SDD:s lea bajimuš ovddasvástádus doaimmaid koordineremis  ja čađaheames. ¶
Ovttaárvosaš bálvalusaid ulbmil lea vuođđun dan barggu árvvoštallamii, maid SDD dahká sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovdii. SDD ja Sámediggi lágidit árvvoštallama ovttas. Árvvoštallama čađaha olggobeale fágabiras, mii árvvoštallá maiddái Sámedikki olis čađahuvvon geahččalandoaimmaid. Árvvoštallan dahkkojuvvo jagi 2002 álgogeahčen. Árvvoštallama maŋŋá SDD dárkkista doarjumiid, mat hábmejuvvojit 2003-2005 - áigodaga plánain. ¶
Sámedikki hálddahusa nannen, dearvvašvuođa- ja eallindiliiskkadeami ruhtadeapmi ja Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža doaimmaid viiddideapmi váldojit ovdan 2002 bušeahta oktavuođas. Sámi allaskuvlla dulkaoahpu álggaheapmi váldo ovdan 2003 stáhtabušeahtas. Doaibmaplána doaimmaide, mat ruhtaduvvojit stáhtabušeahtas, rehkenasto 2002 bušeahta lassin vel 7 miljovnna ruvnnu jahkái, go buot doaimmat leat jođus. Doaimmain, maidda ii leat biddjon áigemearri, vuoruhuvvojit erenoamážit dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dulkaoahppu ja sámi diehtojuohkinbálvalus. Juo dohkkehuvvon dahje plánejuvvon doaimmat, nugo mielladearvvašvuođafuolahusa buorideapmi, bohtet lassin, eaige dat leat mielde goluid rehkenastimis. ¶
Strategiija, mii plánas čilgejuvvo, geatnegahttá guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ja eará stáhtaásahusaid, ja dat váldojuvvo ovdan daid stivrendialogas. Dat máksá, ahte das šaddet golut, maid fitnodagat ja eará stáhtaásahusat fertejit gokčat bušeahtaineaset. Departemeanta árvvoštallá prográmmastivrra ásaheami, mii álggahivččii stáhta spesialistadearvvašvuođabálvalusa doaimmaid hálddahuslaš oktavuođas Helse Nordain ja Helse Midt-Norgiin. Muđui galget gielddat ja fylkkagielddat váldit vuhtii plánas namuhuvvon ávžžuhusaid vuoruhemiineaset. Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ságastallagoahtit Gielddaid guovddášlihtuin, mo plána doaimmat ja áigumušat ollašuhttojit báikkálaččat. ¶
Bearráigeahččodoaimmat, maid fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit čađahit, namuhuvvojit dáid virgesajiid juolludanreivviin. ¶
6. HÁLDDAHUSLAŠ JA EKONOMALAŠ ČUOVVUMUŠAT ¶
2. kapihtal ¶
Hálddahusdásiid bálddalastin geográfalašrájáid rastá ¶
1. SDD áigu ruhtadit Sámedikki hálddahussii fásta virggi, mii bargá aiddo dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi čuovvulemiin, nu ahte Sámediggi ovddida ain rollas, masa gullá sámepolitihkalaš eavttuid buktin dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis.  2. SDD áigu doarjut iešguđet hálddašandásiid ovttasbarggu ja bálddalastima geográfalaš rájáid rastá, mii ovddida sámi álbmoga dili. ¶
Riikkaviidosaš diehtojuohkindoaimmat ¶
1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ruhtadit dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi riikkaviidosaš sámi diehtojuohkinbálvalusa. Sámediggi jođiha bálvalusa, man ulbmil lea juohkit sáme- ja dárogillii dieđuid olbmuide, fágabargiide ja suorggi hálddahusaide. Bálvalus galgá juohkit dieđuid sámi dilálašvuođain, sámi geavaheaddjiid heiveheami dárbbuin, sin vuoigatvuođain, ja gaskkustit oktavuođaid sámi fágabargiide.  2. SDD áigu nannet lágaid, njuolggadusaid ja eará diehtomateriála jorgalanbarggu. Ođđa lágat galget jorgaluvvot sámegillii.  3. Dearvvašvuođafitnodagain ja eará stáhta ásahusain lea ovddasvástádus bidjat doarvái ruđaid geavaheaddjiid diehtomateriála jorgalahttimii sámegillii. ¶
1. SDD ja GOD (girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta) áigot ovttas ruhtadit Sámi allaskuvlla dulkonoahpu.  2. Sámi allaskuvla láhčá diliid dulkoma joatkkaohppofálaldahkii, mii oaivvilduvvo olbmuide,  geat dovdet dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi,  ja maiddái MBD ovddasvástádussuorggi. Ovddidanbarggu ruhtada SDD. 3. Ráđđehus johttáha dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi virgenjuolggadusaid ovddideami ovttasráđiid áigeguovdilis fágabirrasiiguin ja hálddašanorgánaiguin. 4. SDD áigu dahkat álgaga dasa ahte sámi giellalága hálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat ráhkadit rutiinnaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid dulkomii. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagain gáibiduvvojit dakkár rutiinnat. 5. SDD áigu dahkat álgaga dasa, ahte skoviide, maiguin sáddejit geavaheaddjiid dikšui dahje iskkademiide, lasihit gažaldaga dulkoma birra. 6. Helse Nord ja sámi giellalága hálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat berrejit ásahit fásta dulkaveaga, kánske ovttasbarggus nubbi nuppiin, nu ahte dat sáhttet deavdit giellalága geatnegasvuođaid. Dulkkaid fáhtema sáhtášii álkidahttit dán guovllu olggobealdege ođđa teknihkalaš čovdosiiguin. ¶
Geahččoeiseválddiid rolla ¶
1. SDD áigu hálddahusstivremiin fuolahit, ahte fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit lágidit bargiidoahpahandoaimmaid, maiguin fuolahit geavaheaddjiid dárbbus gulahallat sámegillii. 2. SDD áigu nannet fylkkadoaktáriid gelbbolašvuođa sámi geavaheaddjiid ja sámegiela hárrái. Departemeanta áigu leat dialogas fylkkamánniiguin ja fylkkadoaktáriiguin ja ovddidit gozihanmetodihka daid áššiid hárrái, mat gusket sámi geavaheaddjiide. ¶
3. kapihtal ¶
Dearvvašvuođastašuvdna- jaskuvladearvvašvuođabálvalus ¶
1. Dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa nannemis berrejit gielddat deattuhit heiveheami báikkálaš dárbbuid mielde, sihke resurssaid ja gelbbolašvuođa dáfus.  2. Gielddat berrejit sihkkarastit, ahte dearvvašvuođastašuvnnain ja skuvladearvvašvuođabálvalusas leat bagadallama vuođđun dieđut ja máhttu sámikultuvrra birra, dan birra movt lea bajásšaddat ¶
birra. SDD lea namuhan dan gielddaide sáddejuvvon johtočállagis. 3. Gielddat berrejit dearvvašvuođastašuvnnain ja skuvladearvvašvuođabálvalusain deattuhit mánáid ja nuoraid váttisvuođaid ovddalgihtii eastadeami ja psykososiálabarggu mánáid ja nuoraid várás. Danin berre ásahit virggiid dakkár bargiide, geain lea gelbbolašvuohta dakkár problematihkas. Galgá maid deattuhit bargovugiid, mat rasttildit fágaid ja ossodagaid rájáid.  4. SDD áigu ávžžuhit fállat sáminuoraide skuvladearvvašvuođabálvalusa lassin nuoraid dearvvašvuođastašuvnna. ¶
Gielddaid plánat mánáid ja nuoraid ovdii ¶
Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Sámediggi áigot jagi 2001 áigge almmustahttit gihppaga, mas lea geahčastat sámi mánáid ja nuoraid sierra fálaldagaide. Sierra gielddaid ovdamearkkat galget movttiidahttit nuppiid gielddaid áŋgiruššat garraseappot sámi mánáid ja nuoraid ovdii. Gihpa gieđahallá maid vuoigatvuođaid, maid vuođđun leat lágat ja konvenšuvnnat, ovdamearkkaid gielddaid plánain sámi mánáid ja nuoraid buorrin ovttas singuin, ja dasto ovdamearkkaid fálaldagain, mat addojit dearvvašvuođastašuvnnain ja mánáidgárddiin juo dan rájes go mánát leat uhcit, skuvla- ja asttuáigefálaldagain, gitta nuoraide, geat leat oahpus, ja ovdamearkkaid nuoraiddiehtojuohkimis ja vejolašvuođain davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargui. ¶
Mánáidáittardeaddji ¶
Mánáid- ja bearašdepartemeanta sihkkarastá, ahte Mánáidáittardeaddji oažžu sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuođa. ¶
Mánáidsuodjalus ¶
1. MBD juolluda váldooasi doarjagiin, maid ulbmil lea loktet mánáidsuodjalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, doaibmadoarjjan Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii (Barnevernets utviklingssenter i Nord-Norge). Guovddáš dutká vuosttažettiin mánáidsuodjalusa oktavuođaid máŋggakultuvrralaš Davvi-Norggain, ja váldodeaddu lea sámi mánáidsuodjalusas, mánáidsuodjalusa oktavuođas bearrašiiguin ja mánáiguin, ja Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ásahus- ja organisašuvdnaovddideames. Guovddáš lea ásahan fierpmádatforuma, man bokte lonuhallet vásáhusaid ja maiddái bagadit mánáidsuodjalusbargiid. prošeavttaide, maid ulbmil lea ovttastahttit kulturdieđuid mánáidsuodjalussii, ja/dahje ovddidanprošeavttaide, maiguin galgá ovdánahttit ja geahččalit metodaid, mat vuhtiiváldet sámikultuvrra.  3. Daid vásáhusaid vuođul, mat leat čoagganan gelbbolašvuođa geahčastaga geavahusas, Mánáidja bearašdepartemeanta áigu árvvoštallat, dárbbašago vuođđudit eará ortnegiid, maiguin sáhttá gokčat dieđuid gaskkusteami, ja oaivadeami ja veahki dárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargguin sáhttet eanet gielddat dovdagoahtit ja geavahišgoahtit sámi kulturaspeavtta mánáidsuodjalusbarggus, ja loktet fágalaš barggu dási. Ovttasbargu sáhttá váikkuhit dasa ahte atnet stuorát ávkki gelbbolašvuođas ja kapasitehtas, ja ahte gielddat/guovllut doalahit fágabargiideaset. Ovttasbargui galget oassálastit maiddái gielddat, mat leat sámi guovddášguovlluid dahje sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. 4. MBD áigu searválagaid Sámedikkiin, ovttaskas oahppoásahusaiguin ja earáiguin geahččat lagabut movt mánáidsuodjalusa sámegiel- ja kulturgelbbolašvuođa sáhtášii nannet ja ovddidit. Dan oassin galgá ee. guorahallat movt sáhttá movttidahttit eanet sápmelaččaid váldit sosiálafágaoahpu, movt galgá rekruteret ja doallat bargiid, geain lea sámegiel- ja kulturgelbbolašvuohta ja movt sáhttá loktet mánáidsuodjalusa eará bargiid kultur- ja giellagelbbolašvuođa.  5. MBD áigu jorgalahttit buot bagadusmateriála/ fáddágihppagiid, mat leat čállojuvvon váhnemiid bagadallanprográmma (Program for foreldreveiledning) olis. Materiála lea čállojuvvon váhnemiidda ja dearvvašvuođastašuvnnaid atnui, mat galget doarjut váhnemiid fuolahan- ja bajásgeassinrollas.  6. Fágaolbmuid kárten čájeha, ahte fylkkalávdegottiin sosiála áššiid dáfus leat uhccán áššedovdi miellahtut, geain lea sihke mánáidsuodjalangelbbolašvuohta ja sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuohta. Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu bálkáhit eanet áššedovdiid, geain lea sámegiela ja/dahje sámi kultuvrra gelbbolašvuohta. ¶
Bearašsuodjalus ¶
MBD áigu jagi 2002 čađahit doaimmaid, mat bohtet ovdan bearašsuodjaleami gelbbolašvuođaplánas, mii almmustuvvá čakčat 2001. Dasa gullá ee. joatkka- ja lassioahpu ovddideapmi bálvalusaid fágadárbbuid ektui, buoret gelbbolašvuohta bearašsuodjalusa rolla hárrái mánáid ja nuoraid problemaláhttema ¶
almmolaš bálvalusaid hárrái ja oktavuohta daiguin, sihke gielddain, fylkkagielddain ja eaktodáhtolaš dásis. Sihke dakkár nannen ja bearašsuodjalusa bálddalastin dárbbašuvvo. Kárášjoga bearašsuodjaluskantuvrras berre leat guovddášrolla sápmelaččaid bearašsuodjalusfálaldaga gelbbolašvuođa loktemis. ¶
Dábálašdoavtterbálvalus jafástadoavtterortnet sámi álbmoga várás ¶
SDD áigu joatkit ortnega, mas fylkkadoaktárat bagadit hárjehallidoaktáriid, ja áigu maid doalahit dábálašdoaktáriid vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiela oahppui. ¶
Somáhtalaš spesialistabálvalusat ¶
1. SDD áigu deattuhit sámi álbmoga dárbbuid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivremis.  2. SDD áigu váikkuhit dasa, ahte Helse Nord ain ovddida Romssa guovllubuohcceviesu Sámi ossodaga ja Finnmárkku buohcceviesuid gelbbolašvuođaloktendoaimmaid. Vásáhusaid berre gaskkustit eará ásahusaide.  3. SDD áigu ovttasbargat Sámedikkiin, Helse Nordiin ja gelbbolaš dutkanbirrasiiguin, ja čađahit viiddis sámi pasientaiskkadeami. ¶
Doaimmat dakkár olbmuid buorrin, geain leat miellaváttut ¶
1. Helse Nord ovddida Kárášjoga MNP ja Leavnnja DPS -ásahusaid našunála gelbbolašvuođaguovddážin, mat fuolahit sápmelaččaid mielladearvvašvuođasuodjalusas. Dan láhkai dat ožžot ee. eanet fágavirggiid, rávesolbmuid fáhkkapsykiatriija dikšunfálaldaga ja bearašossodaga. Áŋgiruššat maid eará fylkkaid gielddaid ja spesialistaásahusaid bagademiin ja hospiteremiin. Lea maid áigeguovdil ásahit eará fylkkaide/ásahusaide virggiid, mat sáhttet doaibmat gelbbolašvuođadoaimmas. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta lea bidjan eanemusat 20 miljovnna kruvnno doaibmagoluide, mat šaddet dán ulbmila ollašuhttimis.  2. Gielddat ja eará fylkkat sáhttet ruhtadit eará doaimmaideaset sámi álbmoga várás mielladearvvašvuođa ovddidanplána ruđaid báikkálaš vuoruhemiin. Departemeanta áigu ávžžuhit erenoamážit Helse Norda nannet sámi dulkabálvalusa, mii lea Romssa buohcceviesu oktavuođas, ja ásahit dulkonbálvalusa Narviikka buohcceviesu ja Nordlándda psykiatriijaoktavuhtii, Budejjui. 3. Helse Nord álggaha sámi psykiatriija guhkes áiggi ovddidanbarggu Romssa guovllubuohcceviesu, Finnmárkku ja Romssa psykiatriija dutkanguovddáža ja našunála gelbbolašvuođabása olis. ¶
Veajuiduhttindoaimmat sámi álbmoga várás ¶
1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu Helse Nord ja Helse Midt-Norge eaiggátstivrejumi bokte čuovvut sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldaga. Erenoamážit Kárášjoga spesialistadoavtterguovddáš, Girkonjárgga buohcceviessu, sámi hálddašanguovllu gielddat ja Finnmárkku lášmmodahttinguovddáš, mii lea Álttás, galget ovttasbargat dan hárrái, movt sámi geavaheaddjiid dárbbuid buoremus lági mielde gokčat. 2. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ovttas Helse Nordain ja Sámedikkiin ovddidit sámigelbbolašvuođa Sonjatun dearvvašvuođaguovddáža gáldnanvigi divššu oktavuođas. 3. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte šaddet eanet sámegielat spesiálapedagogiijabargit, omd. logopedat. Árvvoštallat sámistudeanttaid eriid ásaheami veajuiduhttinfágaide. ¶
Dikšun- ja fuolahusbálvalusat ¶
1. Gielddat berrejit láhčit diliid nu ahte sámi boarrásat ja doaibmahehttejuvvon sápmelaččat sáhttet, nu guhká go vejolaš, orrut ruovttus, ja ahte sin bálvalit moadde olbmo.  2. Gielddat berrejit vuoruhit sámegielat bargiid sámegielat geavaheaddjiide, erenoamážit seniila ja doaibmahehttejuvvon klienttaide, geain leat gulahallanváttisvuođat.  3. Gielddat berrejit viggat dasa ahte sámi geavaheaddjiin livččii fásta oktavuođaolmmoš sihke ásahusain ja ruovttobálvalusain.  4. Gielda berre ovddidit sámi gárvodeami, málestanvieruid, čiŋaheami ja eará sámidoaimmaid, mat dahket ahte klienttat loktet ássanásahusas. Ássanásahusaid arkitektonalaš hábmema ja bálvalusaid sisdoalu vuođđun galgá leat sámi geavaheaddjioaidnu ja báikkálaš huksenvierut.  5. Gielddat sáhttet ovddidit sámi geavaheaddjiid dili boarrásiidfuolahusa doaibmaplánaruđaiguin (ja mielladearvvašvuođa buoridanplánaruđaiguin). SDD lea sádden fylkkamánniide, fylkkadoaktáriidda ja gielddaide dan guovllus,  masa Sámi ealáhusfoanda juolluda ruđaid, johtočállaga I-15/2000, mas dat dohkkehii ahte boarrásiidplánii merkejuvvon ruđaid, maid juolludit ¶
oahppodoaimmaide ja huksemiidda, nu ahte viesut devdet sápmelaččaid dárbbuid. Juos dárbbaša eanet ruđa ráhkadit ollislaš boarrásiidfuolahusa, mas lea sámi profiila, de ferte dan ovdanbuktit fylkkamánnii. Fylkkamánnit sáhttet dan várás juolludit ruđaid sierra árvvoštallama vuođul (skjønnsmidler). Gielddat galggašedje atnit sámegiel- ja kulturoahpu prográmman, mii bistá seammá áigodaga go boarrásiidfuolahusa viiddidanplánage. 6. Kárášjoga gielda ja Oslo universitehta prošeaktanjunuš ovddidit viidáseappot báikkálaš oahpahusbuohcciidviesu, nu ahte dat šaddá guovddážin, mainna ovddidit sámigelbbolašvuođa, ja gaskkustit dan dikšun- ja fuolahussuorgái.  7. Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta áigu bargat dan ovdii ahte heivehit spesiálapedagogalaš veahkkeneavvuid sámi geavaheaddjiide. Heiveheami ovddidit ovttas Sámedikkiin ja DavviNorgga spesiálapedagogalaš birrasiiguin, stáhta spesiálapedagogalaš doarjjavuogádagain ja Læringssenteret:iin.  8. Go sápmelaččat ohcet fuolahanbálkká lagaš olbmuideaset dikšumii, de galgá gielda juolludeamis váldit vuhtii, váilugo bálvalusain giella- ja kulturgelbbolašvuohta.  9. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta áigu ovttas sámedikkiin ja gielddaiguin juohkit eanet dieđuid boarrásiidda, doaibmahehttejuvvon olbmuide ja sin lagaš olbmuide, erenoamážit ahkedemenssa birra. Oppalaš dearvvašvuođaáššiid birra berrešii muitalit njálmmálaččat, dahje video vehkiin. ¶
Bátnedearvvašvuođabálvalus ¶
Sámi guovlluid bátnedearvvašvuođabargit galget beassat ohcat fylkkadoaktáris/fylkkamánnis doarjaga sámegiela ja sámi kultuvrra oahppui. ¶
Sámi guovlluid eallineavttut ¶
Galgá bidjat johtui dutkama sámiid eallineavttuid ja dearvvašvuođa birra. Galgá vuoruhit prošeavttaid, main lea sohkabealleperspektiiva. SDD sihkkarastá dakkár dutkama ruhtadeami juolludemiin, mii addo ¶
kap. 4.3. SDD áigu movttiidahttit ja doarjut stuorra prošeavttaid Norgga dutkanráđi iešguđet prográmmasurggiin, mat laktásit dearvvašvuhtii, eallindillái ja sámi nissoniid dásseárvogažaldagaide. ¶
Olgobiras ja bargobiras ¶
SDD áigu fuolahit, ahte sihke davvi- ja máttasámiguovlluin juhket dieđuid suonjardeami ja eará birasáitagiid birra. ¶
4. kapihtal ¶
Gelbbolašvuođa lokten ja lávdadeapmi ¶
1. SDD áigu ruhtadit fierpmádatdoaimmaid ja vásáhuslonuhallama sámi ámmátorganisašuvnnain, ja daid gaskka. Lea vuogálaš, ahte Sámediggi hálddaša dáid ruđaid. Vásáhusaid galgá gaskkustit maiddái politihkalaš dássái ja gielddaid, fylkkagielddaid ja dearvvašvuođafitnodagaid hálddahusjođiheaddjiide. 2. SDD lea diŋgon Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážis oppalaš gova dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dálá sámigelbbolašvuođas. Dokumeanta čilge iešguđet birrasiid deháleamoš vásáhusaid, ja gii guđege bálvalusasuorggis sáhtášii bagadit. ¶
Alit oahppu ja dutkan ¶
1. Ráđđehus áigu leat mielde váikkuheamen, ahte Finnmárkku allaskuvlla lávdaduvvon buohccedivššároahpus váldet vuhtii sámi perspektiivva, vaikko studeantajoavkkut sáhttetge leat iešguđet guovlluin. Sámi perspektiivva vuhtiiváldima dárbu árvvoštallojuvvo dan oktavuođas, go studeanttaid váldet oahppui. 2. Ráđđehus áigu juolludit eanet ruđa Romssa universitehta sámi dearvvašvuođadutkanguovddážii, geahča guorahallama ovddidanplána.  3. SDD áigu ruhtadit sámi guovlluid dearvvašvuođaja eallindiliiskkadeami. Iskkadeapmi plánejuvvo ja čađahuvvo guovddáža olis, čavges ovttasbarggus Stáhta dearvvašvuođaiskkademiiguin/ođđa álbmotdearvvašvuođainstituhtain, mii ásahuvvo 01.01.02. ¶
Indigenous People (Resolušuvdna, maid Máilmmi dearvvašvuođačoahkkaneapmi dohkkehii 22.05.01) ¶
Doppe lea maid eará áigeguovdilis lohkamuš. Geahča: sosialoghelse.no ¶
2. ROLLEFORDELING OG SAMHANDLING ¶
6. ADMINISTRATIVE OG ØKONOMISKE KONSEKVENSER ¶
NORGGA ALMMOLAŠ ČILGEHUSAT     Finnmárkku eatnamiid ja čázádagaid geavaheapmi historjjálaš  geahččamiin    Sámi vuoigatvuoŧalávdegotti duogášdieđut    NOU 1994: 21 ¶
NOU  Norgga almmolaš čilgehusat  1994 ¶
Čilgehusaid redakšuvdna:  Stáhta hálddáhusdoaimmahus  Stáhta deaddilanossodat ¶
NORGGA ALMMOLAŠ ČILGEHUSAT  NAČ 1994: 21    Finnmárkku eatnamiid ja čázádagaid geavaheapmi historjjálaš  geahččamiin    Addojuvvon Justis- ja politidepartementii  1994      Stáhta hálddáhusdoaimmahus  Stáhta deaddilanossodat  OSLO 1994 ¶
Álggaheapmi ....................................................................................................................................... 22 ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi................................................................................................ 22 ¶
Áššedovdiid bargu ............................................................................................................................. 23 ¶
Gaskavuohtageavaheami ja vuoigatvuođaoainnuid čielggademiid birra,  dálá  vuoigatvuođa ja hálddašeami čielggademiid birra ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti riektepolitihkalaš barggu birra........................................................................................................ 25 ¶
II oassi ................................................................................................................................................. 27 ¶
Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš máilmmisoađi rádjái ..................... 27 ¶
Ovdasátni............................................................................................................................................. 28 ¶
1. KAPIHTTAL ..................................................................................................................................... 29 ¶
Áigodat 1300-logu ovdal............................................................................................................. 29 ¶
1.1. SÁMIT - VUOSTTAŠ DOVDDUS ČEARDDALAŠ ÁLBMOT .......................................... 29 ¶
1.4. SÁPMELAČČAID VEARROGÁLVVUS OAIDNIT JOHTALANKULTUVRRA JA ...................... 33 ¶
1.5  GULLE GO SÁPMELAČČAT JA FINNMÁRKU  NORGGA RIIKKASERVVODAHKII? DOABA OVDAL SULLII 1300....................................................................................................... 34 ¶
2. KAPIHTTAL ..................................................................................................................................... 36 ¶
Norgalaš rittuid koloniseren. Sámi ealáhusaid differansierema álgin. Sullii 13001600 .................................................................................................................................................... 36 ¶
2.3 RESURSAGEAVAHEAPMI JA ÁSSANAVÁDAGAT.................................................................... 41 ¶
2.4  SÁPMELAČČAT, JOHTALANKULTUVRA JA MÁRKANHEIVEHEAPMI .................................. 41 ¶
2.6 RESURSAGEAVAHEAPMI JA RIEKTEOAINNUT ...................................................................... 44 ¶
KAPIHTTAL .............................................................................................................................. 46 ¶
Stáhtapolitihkalaš gaskavuođat 1600-1826 birrasiid. ................................................... 46 ¶
3.6 LAPPEKODISILLA JA RESURSAGEAVAHEAPMI ..................................................................... 52 ¶
3.6.1 Gávppašeapmi. § 28 .............................................................................................................. 53 ¶
3.6.2 Stáhtarievttalaš gullevašvuohta .......................................................................................... 54 ¶
3.6.3 Lappekodisilla § 12. Bivdu ja guolásteapmi...................................................................... 55 ¶
3.6.4 Mearraguolásteapmi............................................................................................................... 56 ¶
3.6.5 Luossabivdu.............................................................................................................................. 57 ¶
3.6.6 Čoahkkáigeassu. Lappekodisilla .......................................................................................... 58 ¶
4. KAPIHTTAL ..................................................................................................................................... 59 ¶
Ealáhusat ja álbmotdilálašvuođat,.......................................................................................... 59 ¶
16- ja 1700-logus .......................................................................................................................... 59 ¶
4.1 MÁRKANGUOLÁSTEAMIS HEDJONIT KONJUNKTUVRRAT 1600-LOGU RÁJES. DÁČČA HEIVEHEAPMI RIEVDÁ. VUOSTELASVUOĐAT SÁMI ÁSSAMIIN............................................... 60 ¶
4.2.1 Finnmárku rádjanbáikin......................................................................................................... 64 ¶
4.2.2 Dáččat besse vearus .............................................................................................................. 65 ¶
4.5.1 Ássanavádagat ja čearddalaš joavkkuid gaskavuohta.................................................... 72 ¶
4.6    SÁMI RESURSAGEAVAHEAPMI. SISEATNANGUOLÁSTEAPMI. ...................................... 73 ¶
4.6.1    Demográfalaš oktavuođas lei iešbirgenekonomiija deaŧalaš ..................................... 75 ¶
4.7.1   Resursagilvu kvena sisafárrema oktavuođas ................................................................. 78 ¶
5. KAPIHTTAL ..................................................................................................................................... 81 ¶
Boazodoallu...................................................................................................................................... 81 ¶
5.2   BOAZODOALLU LEI OASSIN LOTNOLASEALÁHUSVUOGIS ............................................. 85 ¶
5.3     BOAZODOALLU VUOTNA- JA MEARRAGÁTTEGUOVLLUIN 1600-LOGU ...................... 86 ¶
5.4   JOHTTI BOAZODOALLU VUOTNAGUOVLLUIN .................................................................... 89 ¶
5.5  DILLI SULLII 1700-LOGU GASKKAMUTTOS ........................................................................ 91 ¶
BUOHTALAS JOHTTISÁMI BOAZODOALLU MAS VUOĐĐU LEA  SIHKE RIDDO- JA SISEATNANSIIDDAIN .................................................................................................................. 93 ¶
BOAZODOALLOVUOHKI JA HEIVEHEAPMI........................................................................ 95 ¶
Riiddut ássiidlassáneami ja šibitdoalu viiddideami dihte ...................................... 99 ¶
5.10      1852 RÁDJEDAHPPAN JA DAN VÁIKKUHUSAT .......................................................... 102 ¶
5.10.1     Boazosápmelaččat šadde čálihit iežaset siseatnamii ............................................. 103 ¶
5.10.2  Sámi vuogit dološ guovlluid joatkevaš geavaheami doalahit .................................. 105 ¶
Bearrašat bieđganedje............................................................................................ 106 ¶
BOAZODOALLU 1900-LOGU ÁLGGUS ...................................................................... 107 ¶
6. KAPIHTTAL ................................................................................................................................ 109 ¶
Šibitdoallu ja eanandoallu........................................................................................................ 109 ¶
DILLI  1700-LOGU GASKU ................................................................................................. 111 ¶
EANANDOALLU JA LOTNOLASEALÁHUSAT ..................................................................... 116 ¶
GILVINMUDDU, FUOĐĐARDÁBUHEAPMI JA DIENAS ................................................... 119 ¶
1902 eananláhka ......................................................................................................... 125 ¶
7. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 127 ¶
Mearrariggodagaid geavaheapmi.......................................................................................... 127 ¶
SISEATNANSÁPMELAČČA LOTNOLASTE GUOLÁSTEMI JA      BOAZODOALLU. ..... 129 ¶
FINNMÁRKKU ÁLBMOGIS GALGGAI LEAHKIT VUOSTTAŠRIEKTI .............................. 130 ¶
7.7   RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA ...................................................... 132 ¶
GUOLLEŠLÁJAT JA GEAVAHANVUOGIT.  LEEMA JA COLLETTA  GUORAHALLAMAT133 ¶
STUORA NUPPASTUMIT RITTUIN ................................................................................................. 136 ¶
Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdu ......................................................... 139 ¶
EAMBBO GÁRŽŽIDEMIID HEAITTIHEAPMI - RIIDDUT BÁIKKÁLAŠ..... 140 ¶
ÁSSIID JA MÁTKKOŠTEDDJIID GASKKAS .......................................................................... 140 ¶
1905 VEALGEÁSAHUS. STUORIT FATNASAT JA MOHTORDOAIBMA............. 148 ¶
Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheames........................................... 150 ¶
Sáidesoaikonuohtit dagahedje suhtu. Bávkkanasaid geavaheapmi................. 152 ¶
Gielddus gáddenuhtiin bivdit dorski - vuotnaálbmoga vuosttašriekti .............. 153 ¶
Vuosteháhku feastonuohttumii ................................................................................. 156 ¶
Lassáneaddji sallitbivdu - industriála doaibma...................................................... 157 ¶
Ođđa teknologiija dagaha iešguđetláganvuođaid ................................................. 158 ¶
Seaktedábuhandilli čohkkii bivddu ja ostiid ........................................................... 160 ¶
1800-lohku .................................................................................................................... 162 ¶
Dálveluossabivdu ......................................................................................................... 163 ¶
Gáidánuohtit ................................................................................................................. 163 ¶
Ođđaáigásaš fálesbivdu 1863-1904 - riggodagaid speadjan ............................. 167 ¶
Garra vuosteháhku fálesbivdui ................................................................................. 169 ¶
8. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 171 ¶
Pomorgávppašeapmi .................................................................................................................. 171 ¶
FINNMÁRKU - SISAFÁRRENGUOVLU POMORGÁVPPAŠEAMI DIHTE ......................... 174 ¶
SÁPMELAČČAT JA POMORGÁVPI ...................................................................................... 177 ¶
9. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 179 ¶
Čoahkkáigeassu............................................................................................................................ 179 ¶
Girjjit ja gáldut ................................................................................................................................. 194 ¶
Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900-logus ................................................. 200 ¶
Ovdasátni ........................................................................................................................................ 201 ¶
1. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 203 ¶
Álggaheapmi .................................................................................................................................. 203 ¶
2. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 206 ¶
Boazodoallu.................................................................................................................................... 206 ¶
LÁGAT JA HÁLDDAHUS ....................................................................................................... 208 ¶
FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT..................................................................... 214 ¶
BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN............................................................................ 218 ¶
MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID ............................................................ 218 ¶
Guohtumat .................................................................................................................... 218 ¶
2.5.2  Johtimat/johtolagat............................................................................................................. 223 ¶
Guođoheapmi................................................................................................................ 225 ¶
Ássanbáikkit.................................................................................................................. 227 ¶
Boazodoallorusttegat .................................................................................................. 228 ¶
Hearggit ja mekaniseren ............................................................................................ 231 ¶
Muorraávdnasiid geavaheapmi ................................................................................. 232 ¶
Bivdu/meahcásteapmi ................................................................................................ 233 ¶
Guollebivdu ................................................................................................................... 234 ¶
Muorjjit, luopmánat, šattut jna. ............................................................................... 235 ¶
Jeagelbordin.................................................................................................................. 236 ¶
2.5.13   Duodji ................................................................................................................................. 237 ¶
2.5.14   Verddevuohta ja lonuhusgávpi mas meahccegeavaheapmi lea vuođđun ........... 237 ¶
2.5.14.1   Eará šibitdoallu ............................................................................................................. 237 ¶
2.5.14.2   Bargguid lonohallan ..................................................................................................... 237 ¶
2.5.14.3  Gálvolonohallan.............................................................................................................. 238 ¶
2.6  GUOHTUNEATNAMIID BILLISTEAPMI JA OLGGOBEALGEAVAHEAPMI ......................... 238 ¶
2.6.1   Guohtuneatnama massin.................................................................................................. 238 ¶
2.6.1.1  Guohtuma njuolggo massin ........................................................................................... 238 ¶
2.6.1.2   Guohtuneatnamiid eahpenjuolga massin .................................................................. 239 ¶
Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat, energigeavaheapmi ja váiban. 241 ¶
2.6.2  Lassibargu ............................................................................................................................. 243 ¶
Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus orohahkii ............................................. 244 ¶
Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin boazodollui?........................... 245 ¶
Buhtadus luondduduohtademiid ovddas guohtuneatnamiin .............................. 246 ¶
BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU ................................................ 247 ¶
3. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 249 ¶
Báikki  ássiid resurssageavaheapmi ............................................................................................ 249 ¶
LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT......................................................................................... 250 ¶
Šibitdoallu ja guohtun................................................................................................. 251 ¶
Niittut ja eará meahccefuođardábuheapmi ............................................................ 253 ¶
3.4.3  Guollebázahusat fuođarin .................................................................................................. 256 ¶
Šibitdoaluid heaitin/eatnama bargan ...................................................................... 256 ¶
3.4.5   Vuovdegeavaheapmi.......................................................................................................... 257 ¶
Darfegeavaheapmi....................................................................................................... 259 ¶
Johtaleapmi/bivdu ....................................................................................................... 259 ¶
3.4.8  Sáivaguolásteapmi .............................................................................................................. 263 ¶
3.4.9  Luopmánat ja muorjjit........................................................................................................ 267 ¶
3.4.11  Golgi dimbarat ja riehkit.................................................................................................. 269 ¶
Goađit/ealáhusbarttat................................................................................................. 269 ¶
Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus báikki olbmuide.................. 270 ¶
Leat go báikki olbmuin mat leat vuođđoealáhusain, makkárge         sierrarievttit meahcceriggodagaide? ........................................................................................... 271 ¶
Vuotnabivdu .................................................................................................................. 272 ¶
3.5   LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI?............................................................ 277 ¶
4. KAPIHTTAL ................................................................................................................................ 282 ¶
Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi....................................................................... 282 ¶
Vuovdi, riehkit ja darfi ................................................................................................ 283 ¶
Bivdu ja meahcásteapmi ............................................................................................ 283 ¶
Sáivabivdu..................................................................................................................... 285 ¶
Olgolustadoaimmat ..................................................................................................... 286 ¶
Mohtorjohtolat .............................................................................................................. 289 ¶
GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE...................................................................................................... 290 ¶
5. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 291 ¶
Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus .............................................................................. 291 ¶
6. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 292 ¶
Finnmárkku mehciid luondduduohtadeamit............................................................................... 292 ¶
MILITEARA BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT JNA. ............................................. 294 ¶
7. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 297 ¶
Riidoguovllut.................................................................................................................................. 297 ¶
OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA...................................................... 297 ¶
BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU -  BOAZODOALLU .................................................... 297 ¶
Meahcceguohtun .......................................................................................................... 298 ¶
Giettit.............................................................................................................................. 299 ¶
Ođđa eatnamiid bargan .............................................................................................. 300 ¶
Áidedoallu ...................................................................................................................... 300 ¶
Eará guođohandilálašvuođat ..................................................................................... 301 ¶
Meahcásteapmi............................................................................................................. 301 ¶
ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI / ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN -  BOAZODOALLU .... 302 ¶
LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU ................................................................ 303 ¶
BOAZODOALLU................................................................................................................................. 305 ¶
Bivdu............................................................................................................................... 305 ¶
Guollebivdu/mohtorjohtolat....................................................................................... 305 ¶
BÁIKKI OLBMOT ............................................................................................................................... 307 ¶
Čuovus ............................................................................................................................................... 310 ¶
Finnmárkku mearaluossabivdiid............................................................................................ 310 ¶
iskanjearahallama čoahkkáigeassu...................................................................................... 310 ¶
Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi ........................................................................ 319 ¶
1918:s sullii 1970 rádjái ................................................................................................................ 319 ¶
1. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 320 ¶
Álgu.................................................................................................................................................... 320 ¶
2. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 327 ¶
Boazodoallu.................................................................................................................................... 327 ¶
BOAZODOALU OVDÁNEAPMI 1900-1970 ....................................................................... 335 ¶
3. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 338 ¶
Eanandoallu.................................................................................................................................... 338 ¶
Dálkkádagat .................................................................................................................. 340 ¶
Ruhtavátni ..................................................................................................................... 341 ¶
Boaittobealássan.......................................................................................................... 342 ¶
VIIDODAT JA SAJÁDAT....................................................................................................... 347 ¶
Soahtegaskaáigi ........................................................................................................... 349 ¶
Áigi maŋŋel soađi......................................................................................................... 352 ¶
MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT ............................................................... 352 ¶
4. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 356 ¶
Guolástusat .................................................................................................................................... 356 ¶
Lotnolas doaimmat ...................................................................................................... 357 ¶
Váldoealáhus................................................................................................................. 359 ¶
Nuppástuhttin mohtordoibmii ja jahkodatbivdui................................................... 360 ¶
ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI .......................................................................................................... 362 ¶
5. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 366 ¶
Muorjjit/luopmánat ja borramuššattut .............................................................................. 366 ¶
6. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 370 ¶
Lottit - Monit - Uvjjat.................................................................................................................. 370 ¶
BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 1920-1970 ....................................... 372 ¶
Siseatnamis................................................................................................................... 372 ¶
Riddu............................................................................................................................... 375 ¶
RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT 1920-1940 .................................... 376 ¶
7. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 378 ¶
Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu...................................................................................... 378 ¶
Resursadábuhanvejolašvuohta .................................................................................. 378 ¶
Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste.................................................................... 380 ¶
Bálkábivdu..................................................................................................................... 381 ¶
Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin.......................................................... 382 ¶
8. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 387 ¶
8. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 387 ¶
Guollebivdu jogain ja jávrriin ................................................................................................. 387 ¶
9. KAPIHTTAL ................................................................................................................................... 393 ¶
Darfi ja vuovdi .................................................................................................................................. 393 ¶
VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT........................................................................................ 395 ¶
Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge............................................ 396 ¶
Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi .................................................... 398 ¶
Fuođaršlájat ja bargoneavvut ................................................................................... 400 ¶
GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAT........................................................................... 402 ¶
10. KAPIHTTAL ................................................................................................................................. 403 ¶
Johtolat ............................................................................................................................................ 403 ¶
Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin ........................................................................ 406 ¶
Heahtebargu ................................................................................................................. 409 ¶
Náššuvnnalaš beroštumit........................................................................................... 410 ¶
Geográfija ja dálkkádat .............................................................................................. 411 ¶
Geaidnu buoredili ovddideaddjin .............................................................................. 412 ¶
Álggaheaddjit ja vuostálastit..................................................................................... 412 ¶
Giligeainnut ja váldogeainnut.................................................................................... 414 ¶
Biila hobeheaddjin ....................................................................................................... 415 ¶
Dálvemáđijat, johkafatnasat, guorbmevávdnageainnut ..................................... 417 ¶
10.2.10   Telegráfa ja telefuvdna................................................................................................. 418 ¶
10.2.11  Soahtejagit ....................................................................................................................... 419 ¶
ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL................................................................................................... 420 ¶
Geaidnodási buorideamit............................................................................................ 420 ¶
Johtolaga nuppástupmi mearas eatnama nala ................................................... 422 ¶
Girdišiljohuksemat...................................................................................................... 423 ¶
Soahpameahttunvuođat............................................................................................ 424 ¶
11. KAPIHTTAL ................................................................................................................................. 426 ¶
Báktedoaimmahat........................................................................................................................ 426 ¶
12. KAPIHTTAL ................................................................................................................................. 432 ¶
Fápmorusttegat ............................................................................................................................ 432 ¶
ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI ................................................................................................. 436 ¶
Soahpameahttunvuođat............................................................................................ 440 ¶
13. KAPIHTTAL ................................................................................................................................. 442 ¶
Čoahkkáigeassu............................................................................................................................ 442 ¶
BOAZODOALLU......................................................................................................... 442 ¶
FÁPMORUSTTEGAT  JA VUOVDEDOAIMMAT.............................................................................. 445 ¶
14. KAPIHTTAL ................................................................................................................................. 446 ¶
Finnmárkku riekteoainnut.............................................................................................................. 446 ¶
Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit .................................................................................. 450 ¶
Gáldut ja girjjit ................................................................................................................................. 451 ¶
Gáldut mat eai leat deaddiluvvon ................................................................................................ 451 ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddái lea biddjon bargun oppalaččat guorahallat sámi álbmoga  riektedili eatnamiid- ja čáziid vuoigatvuođa ja hálddašeami gažaldagaid ektui. Lávdegoddi  lea dán oktavuođas earenoamážit bargan Finnmárkku gažaldagaiguin.    Oassin dán barggus galgá lávdegoddi buktit historjjálaš čielggadusa gos riekteoainnut  ja  riektenjuolggadusat mat leat leamaš gustovažžan duohta eatnamiid- ja čáziid  geavaheamis ja vejolaš soahpameahttunvuođat gaskal rievtti ja duohta geavaheami  bohtet ovdan.    Lávdegoddi almmuha dákkobokte njeallje čielggadusa Finnmárkku eatnamiid- ja čáziid  geavaheami birra ja riekteoainnuid birra mat geavaheapmái leat čadnon. Njeallje sierra  nammaduvvon áššedovdi leat čállán čielggadusaid, Steinar Pedersen, Hans Prestbakmo, Einar Richter Hanssen ja Einar Niemi.     Čielggadusat leat Sámi vuoigatvuođalávdegoddái čájehuvvon. Miellahtuin lea liiba leamaš  mearkkašumiid buktit, muhto čállis lea ovddasvástádus loahpalaš sisdollui ja hápmái.    Lávdegoddi lea jagi dás ovdal almmuhan NÁČ 1993: 34 Finnmárkku eatnamiid- ja čáziid  vuoigatvuođa ja hálddašeami birra. Sihke čielggadusat máid dál almmuhit ja mat doppe  almmuhuvvojit, šaddet duogášgáldun Sámi vuoigatvuođalávdegotti ságastallamiidda ja  dálá riektedili vejolaš rievdademiide. Almmuhuvvon čielggadusain ii boađe ovdan makkár  vuoigatvuođa- ja hálddašanvuogit leat vejolaččat boahtteáiggis.          Oslo, ¶
juovlamánnu ¶
1994       Sámi ¶
vuoigatvuođalávdegotti ovddas ¶
Jon Gauslaa ¶
Álggaheapmi ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ¶
lea bivdojuvvon čielggadit oppalaččat sámi álbmoga  riektedili ¶
eatnamiid ja čáziid ¶
, vuoigatvuođaid ¶
, oamasteami ¶
ja geavaheami ¶
ektui, vrd.  NÁČ 1984:18, Sámi vuoigatvuođaid dili birra ¶
, kap.2.2.2. čuokkis 1 s. 42. Lávdegoddi lea  dákko bivdojuvvon dálá riekteovdáneami ¶
ja riektedili ovdanbuktit ja čilgejuvvon  ákkastemiin čujuhit makkár rievdadeamit riektedilis leat sávahahttit.    Barggu historjjálaš oassi lea dan vuođul mearriduvvon čuovvovažžan:    "Lávdegoddi galgá historjjálaš čielggademiin ¶
čájehit makkár riekteoainnut ¶
leat adnon eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođa ja geavaheami ektui  sámi álbmoga ássanguovlluin dan muddui go dárbbašuvvo čielggadit dálá gustojeaddji  rievtti ¶
ja evttohit ođđa čovdosiid. Seammá ládje berre historjjálaš čielggademiin čájehit  eatnamiid ja čáziid duohta geavaheami dáin guovlluin ja maiddái heivetmeahttunvuođaid  mat ležžet rievtti ja duohta anu gaskal.    Lassin riekteoainnuid, riektenjuolggadusaid ja geavaheami historjjálaš čielggadeapmái  lea lávdegoddi bivdojuvvon "čielggadit gustojeaddji riekteoainnuid ja gustojeaddji riektenjuolggadusaid ja obbalaš riektedili muđui ja válddahallat dálá eatnamiid- ja čáziid  duohta geavaheami..." Dát namuhuvvo maŋŋelis válddis, mas maiddái dálá ja ovddeš  riekteoainnut buohtastahttojuvvojit:    "Lávdegotti váldobargu lea čielggadit ja mearridit iežas oainnu dain oaiviliin, mat gusket  sámeálbmoga dahje báikkálaš ássiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide sámiid  ássanguovlluin ¶
. Dáid oaiviliid sáhttá guorrat ruovttoluotta boarráseamus sámi  riekteáddejupmái ¶
, muhtunlágan kollektiivvalaš vuoigatvuođa birra. Tønnesen lea ee.  čilgen dan dutkkalmasastis." (Dás čujuhuvvo Sverre Tønnesena juridihkalaš ¶
doavtterdutkkalmassii , 1972, nuppes deaddeluvvon  1979:s). ¶
Fápmudusa mielde galge čielggadeamit geavaheami ja vuoigatvuođa oainnuid birra  muddejuvvot dasa mii lea dárbbašlaš sihke dálá gustojeaddji rievtti čilgemii dál ja dasto  ođđa riektepolitihkalaš čovdosiid evttoheapmái. Muhto goitge lea viiddis ja váttis bargu,  gos vuđolaččat leat ferten guorahallat gáldoávdnasiid ¶
mat gávdnojit dál. Lávdegoddi lea  dan dihte fágalaš ja áigemeriid dáfus gávnnahan dárbbašlažžan olggobeale áššedovdiid  atnit dán bargooasi čađaheapmái. ¶
Áššedovdiid ¶
bargu ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi bivddii reivves Justisdepartementii skábmamánu 4. b.  1982 nammadit áššedovdiid čielggadit Finnmárkku  eatnamiid- ja čáziid duohta  geavaheami  ja riekteoainnuid mat leat čadnon geavaheapmái, sihke historjjálaš  oktavuođas ja maiddái dálá dilis.    (1) Historjjálaš oasi áššedovdin nammaduvvui Davviriikkaid Sámi Instituhta dutki Steinar Pedersen ođđajagemánu 1983. Pedersena bargu lea NÁČ:s 1984:18 s. 46 Sámi  Vuoigatvuođa dili birra dáinnalágiin čilgejuvvon: "Son oaččui bargun buktit historjjálaš čielggadusa eatnamiid ja čáziid duođalaš  geavaheamis Finnmárkkus, ja maiddái daid láhkaáddejumiin mat leat báikegottiid ássiid  sierranaš joavkkuin sihke siseatnamis ja rittuin. Čielggadus galgá vuosttažettiin buktit  ovdan dutkama mii ovdal lea čađahuvvon.  Čielggadus sáhttá maid vuođđuduvvot eará,  álket gávdnovaš dieđuide ja ráddjejuvvon árkiivvadutkamiidda. Eaŋkil oasit historjjálaš  ovdáneamis galget leat mielde dušše dan viidodagas mii lea dárbbašlaš vai sáhttá addit  čoahkkáigeasu čilgehusa lávdegotti geavahussii. Čielggadus čállo Finnmárkku duoddariid  luondduvárrelávdegotti (Gjærevoll-lávdegotti) oktavuođas NOU 1978:18A ja 18B ja dat  galgá erenoamážit guorahallat daid guovlluid Finnmárkkus mat eai leat mielde, dahje mat  leat unnan gieđahallon čielggadusas." (2) Sivilagronoma Hans Prestbakmo nammaduvvui seammá áiggi áššedovdin dálá dili  čielggadeapmái. Su barggu birra lea čállojuvvon dáinna lágiin NÁČ:s 1984:18 s. 47: "Son oaččui bargun buktit čielggadusa eatnamiid ja čáziid duođalaš geavaheamis  Finnmárkku fylkkas ja maiddái čilget makkár riekteáddejupmi odne lea báikegottiid ássiid  sierranaš joavkkuin, sihke siseatnamis ja rittuin. Mii guoská daid geografalaš guovlluide  Finnmárkkus, mat lea mielde Luondduvárrelávdegotti čielggadusas, namalassii  Finnmárkku duottar, de lea čoahkkáigeassu dán čilgehusas doarvái. Muhto čielggadus  ferte dán oasi dáfus oppa áigge divvojuvvot ođđa áigge mielde. Čielggadus berre maid  viiddiduvvot vai sierra geavahanriiddut bohtet mielde. Viidáseappot ferte čielggadussii  Finnmárkku duoddariid birra váldot mielde gažaldat riekteáddejumi birra." Dát guokte áššedovdi bivdojuvvuiga nammadeami oktavuođas ovttasbargat heivehit dan  guokte čielggadeami. Pedersena čielggadeapmi "Finnmárkku eatnamiid ja čáziid  geavaheapmi  vuosttaš máilmmisoađi rádjái" gokčá áigodaga Kristusa riegádeamis sullii ¶
1915 rádjái, ja Prestbakmo čielggadeapmi "Finnmárkku meahcceriggodagaid  geavaheapmi dán čuohtejagis" lea muddejuvvon vuosttaš máilmmisoađi loahpageahčái.    Čielggademiid álgočállosiid čađa manaiga Sámi vuoigatvuođalávdegotti lahtut Torgeir  Austenå ja Gudmund Sandvik čoahkkimiin ovdal go olles lávdegoddái ovddiduvvui  čakčamánus 1984. Lávdegotti  gieđahallama maŋŋel rievdadeigga čállit iežaska čállosiid  daid ovdanbuktojuvvon oainnuid vuođul. Prestbakmoa ja Pedersena čállosat  almmuhuvvojedje loahpalaččat hámis njukčamánus 1985 ja geassemánus 1986.    (3) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi vuoigatvuođalávdegotti  miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid  geavaheami Finnmárkkus, earenoamážit čađahan dihte historjáfágalaš čielggadeami  riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus 1. máilmmisoađi rájes dássožii. Lávdegoddi  bivddii dasto reivves Justisdepartementii cuoŋománu 13. b. 1987 nammadit historjádutki  Davvinjárgga Dávvervuorkkás Honnesvágis, cand.philol. Einar Richter Hanssen, ođđa  historjjálaš áššedovdin, ja departementa mieđihii dasa geassemánus seammá jagi.  Richter Hanssena bargu rievdaduvvui veahá 1989:s, ja lea leamaš: "-Addit oanehis historjjálaš čielggadeami buot geavaheddjiid ja ássiidjoavkkuid  luondduriggodagaid geavaheamis vuosttaš máilmmisoađi rájes dássožii.  - Čielggadit vuoigatvuođaoainnuid geavaheami oktavuođas, nu guhkás go lea vejolaš." Richter Hanssena čielggadeapmi gárvánii 1989/90 jahkemolsumis ja namma lei:  "Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi 1918 rájes 1970 rádjái. ¶
" Lávdegoddi  guorahalai dan guovvamánus 1990, ja ovdanbuktojuvvon mearkkašumiid vuođul lea  Richter Hanssen rievdadanja lasihan čuoggáid čielggadeapmái.    (4) Ii oktage ovdalis namuhuvvon čielggademiin guoskkat nuortasámiid, geat Norggas  eanas leat Mátta-Várjjagis ássan. Áššedovdit eai leat bivdojuvvon sin dili guorahallat  earenoamážit. Lávdegoddi lea dattege gávnnahan dárbbašlažžan čielggadit nuortasámiid  dili ja bivddii reivves Justisdepartementii guovvamánu 28.b. 1991 nammadit professor Einar Niemi, Romssas, historjjálaš áššedovdin Finnmárkku nuortasámiid guovllu dáfus.  Departementa čuovvolii ávžžuhusa miessemánus 1991. Niemi bargun lea, maŋŋel go  dárkileappot čilgejuvvui 1993:s, leamaš:    " Addit historjjálaš čielggadeami:    - dálá eatnamiid ja čáziid duohta geavaheami birra nugohčoduvvon nuortasámi guovllus     Norggas,  - vejolaš soahpameahttunvuođaid birra juridihkalaš vuoigatvuođa (láhkamearrádusaid ja  hálddášandoaimmaid) ja dálá geavaheami gaskal, ja  - vuoigatvuođaoainnuin daid gažaldagaid birra mat leat bohciidan guovlluássiid iešguđet  joavkkuin "    Niemi čielggadeami álgočálus, " Nuortasámit - riggodagaid geavaheapmi ja  vuoigatvuođat ¶
", gárvánii ja Sámi vuoigatvuođalávdegoddi guorahalai dan cuoŋománus  1994. Guorahallama vuođul rievdadii Niemi čuoggáid čállosis ja lasihii dieđuid  nuortasámiid historjjá birra nuppi máilmmisoađi rájes.    (5) Áššedovdiid čielggademiid ovdanbuktimat geavaheami- ja riekteoainnuid birra  Finnmárkkus leat ádjánan measta logi jagi . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea háliidan ¶
oppalaččat almmuhit daid, ee. dan dihte go dat sisttisdollet dieđuid máid oktan berre  geahččat, ja go leat deaŧalaš oassin lávdegotti barggus.    Oppalaš almmuheapmi lea dieđusge dárbbašlažžan dahkan ođastit ja heivehallat vuosttaš  čielggademiid. Pedersen, Prestbakmo ja Richter Hanssen bivdojuvvojedje čakčat 1992  bargguideaset veardidit dainna oaiviliin ahte 1994 mielde daid almmuhit. Juohke čállis  lea leamaš friddjavuohta dahkat rievdademiid máid lea  atnán dárbbašlažžan ii ge Sámi  vuoigatvuođalávdegoddi leat ođđasit šat guorahallan daid rievdaduvvon čállosiid.  Lávdegotti miellahtus, Gudmund Sandvikas, lea dattege leamaš lagas oktavuohta  čálliiguin loahppabarggus. Čielggadeamit leat ođastuvvon ja rievdaduvvon geassemánu  30. b. 1994.    Nugo dás ovdalis muitaluvvo, leat Sámi vuoigatvuođalávdegoddái ovdanbukton buot  čielggadeamit, ja lávdegotti miellahtuin lea leamaš liiba mearkkašumiid addit. Juohke  čállis lea dattege ovddasvástádus čielggadeami sisdollui ja hábmemii. ¶
Gaskavuohtageavaheami ja vuoigatvuođaoainnuid  čielggademiid birra,  dálá vuoigatvuođa ja hálddašeami  čielggademiid birra ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti  riektepolitihkalaš barggu birra. ¶
Steinar Pedersena, Hans Prestbakmoa ja Einar Richter Hanssena čielggadeamit  geavaheami ja riekteoainnuid birra gárvánedje 1986:s, 1985:s ja 1989:s, nu go  namuhuvvon. Oktan Einar Niemi 1994 čielggademiin seammá gažaldagain nuortasámiid  dáfus addet dát historjjálaš čielggadeami guovlluássiid eatnamiid- ja čáziid geavaheami  birra ja veahkkin čájehit makkár ovdalaš árbevierut ja vuoigatvuođaoainnut ovddeš  áiggis gitta dássožii leat čadnon dan geavaheapmái.    Nugohčoduvvon riektejoavku lea atnán dan golbma vuosttažin namuhuvvon čielggadeami  dađimielde go dat leat gárvánan, vuođđoávnnasin čielggadanbarggus dálá  vuoigatvuođaid birra eatnamiidda ja čáziide mat ovdalis leat almmuhuvvon NÁČ:s 1993:34Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide  ja daid hálddášeapmi. ¶
Riektejoavku lea ee. dáid historjjálaš čilgehusaid vuođul váldán ovdan  geavaheami, árbevieruid ja riektedilálašvuođaid ¶
iežas čilgehusas gustojeaddji  vuoigatvuođaid birra.    Go historjjálaš čielggadusat muitalit ovddeš áiggi dilálašvuođaid ja leat adnon dálá   gustojeaddji vuoigatvuođaid čielggadusa vuođđun, livččii lunddolaččamus jus historjjálaš  čielggadusat livčče almmuhuvvon ovdal go vuoigatvuođačielggadusat. Čielggadusaid  gárvvisteami oktavuođas leat praktihkalaš ákkaid geažil vuoigatvuođačielggadusat  deaddiluvvon jagi ovdal go historjjálaš čielggadusat dál ovdanbiddjojit.    Oppalaš oainnu dihte namuhit ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea maiddái eará  historjjálaš čállosiid almmuhan go čielggadusaid mat dál ovdanbiddjojit. Riektejoavkku  miellahtut Gudmund Sandvik ja Otto Jebens leaba historjjálaš čielggadusaid ráhkadan   čuovusin riektejoavkku čielggadussii. Gudmund Sandvik lea čállosis "Stáhta eanan ¶
Finnmárkkus. Historjjálaš geahččanvuohki" ¶
geahčadan movt stáhta lea iežas dahkan  eaiggádin Finnmárkku eatnamiidda, ja movt dat lea váikkuhan eanangeavaheapmái (NÁČ  1993:34 s. 334-380). Otto Jebens lea čállán čielggadusa "Finnmárkku geavaheami ja  riekte-oainnu birra historjjálaš geahččanvugiin ¶
" (seammá NÁČ s. 382-399). Muđui lea  Gudmund Sandvik čállán  Finnmárkku ovddeš eananhálddašeami birra, duogážin  eananvuovdinortnegii 1965 rájes (NÁČ 1993:34 s. 412-425). Ovdal lea son earenoamáš  historjjálaš ákkasteami buktán oažžun dihte sámiparagráfa vuođđoláhkii (NAČ 1984:18  Sámi vuoigatvuođa dili birra  s. 409-418).    Sámi vuoigatvuođalávdegotti bargui leat sihke historjjálaš čielggadusat ja  riektečielggadusat duogážin ja vuođđun riektepolitihkalaš ságastallamiidda dálá riektedili  vejolaš rievdademiide. Ovddeš áiggiid árbevirolaš eatnamiid- ja čáziid geavaheapmi ja  riekteoainnut mat leat čadnon dan árbevirolaš geavaheapmái dagahit ipmárdusa  kultuvrra ja ealáhusa earenoamášvuođaide, maid ee. sáhttá leat gažaldat ovddidit,  vejolaččat heivehuvvon málle mielde. Soaitá dán riektepolitihkalaš oktavuođas ahte  geavaheami ja riekteoainnuid čielggadusain lea deaŧaleamos doaibma. -Dálá riektedilli,  gustojeaddji riekti, lea searvvis čujuheame guđet guorahallamat galget čađahuvvot ja  makkár rievdadeamit galget evttohuvvot čađahit dohkálaš riekteortnega lávdegotti  mearriduvvon doaimma olis.    Čielggadusat mat dál biddjojuvvojit ovdan, čájehit maiddái makkár lassi čielggadeamit  Sámi vuoigatvuođalávdegotti bealis leat sávahahttit. ¶
II oassi ¶
Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheapmi vuosttaš  máilmmisoađi rádjái ¶
Ovdasátni ¶
Dát čielggadus Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheami birra vuosttaš máilmmisoađi  rádjái, čállojuvvui álggos 1980-gaskkamuttos, ja vuođđun ledje dalá deaŧaleamos  čállosat. Dan rájes leat almmuhuvvon oalle olu dutkančállosat mat iešguđet ládje  gieđahallet guovddáš gažaldagaid fylkka historjjálaš resursageavaheami birra.    Guovtti vejolašvuođas, čállit áibbas ođđa čielggadusa, dahje ođastit dan mii lei juo čállon,  válljejin maŋibu. Muddejuvvon rájiid siskkobealde lean dasto geahččalan ođastit  čielggadusa maŋimus logi jagi ođđa dieđuiguin.    Njealji álgokapihttalis geahččat oppalaččat resursageavaheami. Dan álgooasis olahit Kr.  r.:s gitta 1700-logu loahpageahčái. Dan oktavuođas deattuhuvvojit čearddalaš,  stáhtapolitihkalaš, konjunktuvra- ja ássiid gaskavuođat, ovdal go lagabui geahčastit  deaŧalaččamus ovttaskasealáhusaide ¶
mat oktii ledje ealáhusvuođđun dalá Finnmárkku  ássiide. Njealji dasto čuovvovaš kapihttalis gieđahallojuvvojit iešguđet ealáhusat eambbo  sierran. Ovddemustá guoská dat boazodollui, mearrabivdui, eanandollui ja dasto  pomorgávppašeami vuođđomávssolašvuhtii Finnmárkui 17- ja 1800-logus.    Eará ovttaskasealáhusat livčče ánssášan sierra kapihttaliid, o.m.d. luossabivdu jogain,  meahcásteapmi ¶
, muorje- ja šaddoriggodagaid geavaheapmi, vuovdebargu,  giehtaduodji lagas birrasa riggodagaid vuođul, ruvkedoaibma ja ráktodoaibma ¶
, jna.  Dovdomearkan eanas dáid doaimmaide, lea ahte buot dát muhtun ládje leat leamaš  lotnolasealáhussan oktan boazodoaluin, mearraguolástemiin, eanandoaluin dahje buot  golmma ealáhusain. Lotnolasealáhusat han leat Finnmárkku ealáhuseallimis čađa áiggi  dássožii leamaš guovddážiš.    Báikenamat leat eanas sámegillii. Vuosttaš geardde lea juohke báikenama maŋabealde  dárogielnamma ruođuid siste. Muđui čujuhuvvo alfabehtalaš báikenammalistui gos sihke  sámegillii ja dárogillii čuožžu, gos buohtalashámit, jus gávdnojit dákkárát, maid leat  čállojuvvon. Muđui lea sámi báikenamma nevvohaga jođiheaddji, Kaisa Rautio Helander,   leamaš hui veahkkái sámi báikenammabarggus.    Girjjit ja gáldočujuhusat leat ruođuid sisa čállon. Dán oktavuođas čujuhuvvo maid  oanáduslistui ja girje- ja gáldolistui.    Steinar Pedersen ¶
1. KAPIHTTAL ¶
Áigodat 1300-logu ovdal ¶
1.1. SÁMIT - VUOSTTAŠ DOVDDUS ČEARDDALAŠ ÁLBMOT ¶
Geografalaš guovlu máid dál gohčodit Finnmárkun, lei boaresdárogillii , mii lea  seammá go "sámiid eanan" . Sámigillii dadjat dál "Finnmárku" , ja ovdal leat maid  gohčodan "Sámi Eana ámta" . Finnmárkkus leat ássan olbmot guhkit go 10 000 jagi, ja  doppe leat boarráseamos dovddus ássit Norggas. Geađgeáigi lea guhkimus dan  áigodagas. Sámi oktavuođas bisttii dat Kristusa riegádeapmái. Vuosttaš oasi geađgeáiggi  ássamis leat navdan komsakultuvran, dan rájes go Álttás (Álaheajus) gávdnojedje  bázahusat 1920-30-jagiin.    Arkeologat leat iešguđet ákkaid geažil leamaš várrogas Finnmárkku  geađgeáiggiservvodagaid  čatnat sámi čearddalašvuhtii (vrd. Olsen Schanche 1983).  Bázahusaid mat leat gávdnon Kristusa riegádeami rájes, sáhttá nannosit gohčodit  sámivuođas vuolgán. (NOU 1978 18A: 129). Sámit leat dasto vuosttaš čearddalaš joavku  man historjjálaččat sáhttá čatnat guvlui máid Finnmárkun dál gohčodit. ¶
Áiggiid čađa leat olu hypotesat ja teorijat čállon sámiid álggu birra, muhtumat oalle olu  jurddagovaiguin. Daid eat áiggo dás gieđahallat. Dat máid sáhttit dadjat arkeologalaš  duogášávdnasiid vuođul dál, lea ahte sápmelaččat, ja sámi kultuvra, lea bohciidan dán  guovllus "...buot geađgeáiggi álbmogiid ja sisafárrejeddjiid stabiliserejuvvon seaguhussan." (Simonsen 1979:38). Vaikko dát cealkka álggos válddahallá Mátta- Várjjaga, de lea dat jáhkehahtti cealkka buot Finnmárkui, ja soaitá vel oba dan  árbevirolaš sámi ássanguvlui nai heivet.     Bázahusat Kristusa riegádeami birrasiid álggahit dan áigodaga máid arkeologalaš  oktavuođas gohčodit sámi ruovdeáigin, mii bistá 1600-logu rádjái. Ávdnasat sámi  ruovdeáiggi álggogeahčen čájehit joatkevašvuođa ¶
nuorat geađgeáiggi rájes. Dasa  gusket hávderogganvierut, bálseduodji ¶
, ja maid guolástan- ja bivdoneavvut. Dán  joatkevašvuođa geažil sáhttit bures jáhkkit Finnmárkku sámi kultuvrra ruohttasiid olu  boarráseabbon go guokte duhát jagi.    Ruovdeáigi lea nama ožžon ovddemustá dainna go ruovdi váldui atnui maiddái dáppe.  Maiddái ođđa kulturoasit bohte, nugo dáktehervemat ¶
ja guollevuokkaid hápmi. Ođđa  oasit ávnnaskultuvrras ¶
čájehit váikkuhusaid mat leat boahtán sihke nuortan ja oarjin.  Dálmmát (Kjelmøya) dálá Máttá-Várjjagis lea eanemus dovddus bázahusbáiki máid leat  gávdnan sámi ruovdeáiggi álggogeaži rájes.    NOU:s 1978:18A , ( "Finnmárkkuduottar - Luondu -  Kultuvra" ) geažuhuvvo ahte várra sáhttá sámi ruovdeáiggi geahččat ovddidanproseassan   bisánkeahtes kulturrievddadeamit ja váikkuhusat mat rievdadit daid báikkálaš  geađgeáiggi kultuvrraid, ja de loahpahuvvo dan sámi kultuvrii máid dán áigge dovdat.  Seammá sajis čujuhuvvo ahte dan guovllus gos eanemus arkeologalaš dieđut leat,  Nuorta-Finnmárkkus, ja earenoamážit Várjjatguovllus Báhčaveai-leagis (Pasvikdalen), lea  vejolaš dálá sámi kultuvrras vuohttit joatkevašvuođa gitta sámi ruovdeáiggi álggogeahčái  (NOU 1978:18A :130).    Arkeologalaš gávdnosat sámi ruovdeáiggis čájehit ahte sápmelaččain álggos lei  johtalankultuvra ¶
. Dat čájehuvvo maid vuosttaš čállosiin sápmelaččaid birra máid lullieurohpalaš historjádutkit ja geográfat leat čállán. Dain boahtá ovdan ahte bivdu lei  deaŧalaččamus ealáhusvuođđun. Sihke nissonat ja dievddut bivde. Muitaluvvo sii ledje  čeahpes čuoigit.    Bysantihkalaš girječálli Prokopios guhte válddahalai skandinávalaš njárgga 500-logus,  muitala eallasit sápmelaččaid, daid nugohčoduvvon iid ealáhusheivehallama  birra. Eai sii atnán biktasiid eai ge skuovaid. Eai juhkan viinnii, eai ge borran  eananšattuid. Dievddut eai gilván eatnama, ja nissonolbmot eai máhttán botnit eai ge  gođđit. Baicca bivde, sihke nissonat ja dievddut. Dain hirbmat váriin ja mehciin sin  guovllus lei earenoamáš vallji sihke elliid ja eará dáfus. Sii borre daid elliid máid godde,  ja náhkiid atne bivttasin (rievdatkeahttá maidege dain), dan dihte go sis ii lean mas  dahje mainna goarrut. Dan dihte čatne náhkiid oktii suonaiguin, ja gárvvuhedje oba  goruda daiguin (Hætta 1976:10).    Sámi kultuvra lei nappo álggos bivdo ¶
- dahje johtalankultuvra. (vrd. 27) ¶
Ávdnasat mat leat gávdnon sámi ruovdeáiggi álggogeaži rájes, čájehit čielgasit ahte  sápmelaččat dan guovllus máid Finnmárkun dál gohčodit, eai lean eará álbmogiiguin  oktavuođa haga. Sihke nuortan ja oarjin bohte kulturoasit.    Gielalaš mearkkat čájehit oktavuođa, ja ahte eará davviriikka álbmogat leat guovllus  vánddardan ovdal vikiŋgáiggi. Mearkkat leat muhtun báikenamain. Dološ namat main lea  dáčča vuođđu, leat suolonamat. Sildi (Silda) ja Láhppi (Loppa) oarjelepmosis  Finnmárkkus (Hovda 1967:56). Sámegiel namma Máhkarávju (Magerøya) sáhttá  luoikkahuvvon vuoddodárogielas ¶
- ovdal jagi 700. Seammá ládje leat čuoččuhan  Várjjat-nama (Varanger) luoikkahuvvon vuođđodárogielas sámegillii (Hovda 1967:57).    Dát ovdamearkkat dattege eai govvit Finnmárkku rittuid báikenamaid-bidjama.  Obbalohkái leat unnán báikenamat Finnmárkkus vuođđodárogielas dahje dárogielaislánddagiela áiggis ¶
váldon. O.m.d. leat Finnmárkku stuorimus sullos áibbas  guovttelágan sáme- ja dárogielnamat, Sállansuolu - Sørøya. Sállansuolu lea maiddái  Mátta-Várjjaga stuora sullo namma mii dárogillii lea Skogerøya.    Finnmárkku anger-loahppasaš vuotnanamat leat ovdal measta duođaštussan adnon dasa  ahte bistevaš dáččaálbmot ásai dalle juo go dárogiella lei vuođđodáru hámis . Eará  dovddus gálduid mielde ii sáhte dat leat riekta. Historjádutkis A.W.Brøggeris dáidá leahkit  riekta go dáid namaid lohká bohciidan mearramátkkiin "ii ge masge earás" . (Brøgger  1931:48).    Jus eará gáldomálliid go báikenamaid geahččá, gávdnat oalle unnán arkeologalaš  ávdnasiid mat čielgasit leat dološ davviriikkalaš áiggi rájes ovdal 12-1400-logu.  Moadde davviriikkalaš málle mielde hávde- ja čiehkábáikkit leat gávdnon Finnmárkkus  ovdal 1300-logu rájes, máid váttis lea identifiseret, o.m.d. hávdebázahus Ihkkohis  (Ekkerøy), mat eai sáhte duođaštit bistevaš dáčča ássama. Baicca duođaštit dáčča  mearrajohtima, dahje ovttaskas dáčča kolonisttaid ásaiduvvan deike (Brøgger 1931:4751). Soitet dušše leamaš dáčča gávpeguovddážat geassejagis (Niemi 1983:64).     Vaikko Oarje-Finnmárkkus leat eambbo gávdnan bázahusaid go Nuorta-Finnmárkkus,  leat goitge doppe nai hui unnán gávdnon duktásajit ¶
dološdavviriikkalaš málle mielde.  Dan dihte ii báljo leat leamaš joatkevaš dáččaássan dán guovllus ge, ovdal go  koloniserema vuosttaš oassi álggii 1200-1300-logu álggus.   Magistergrádačielggadeamis arkeologia birra man mihttomearrin lea dutkat oktavuođa  čearddalašvuođa ja hávdevieruid gaskkas Finnmárkkus ja Davvi-Romssas 800-1200-logu  gaskal, lea boađusin seammaládje ahte dán áigodagas "...lea Finnmárku ja Romssa davit guovlu " ráinnas " sámi guovlu" . (Reymert 1980: 130). ¶
Báikenamat, ja muhtun arkeologalaš ávdnasat, čájehit baicca dološdavviriikkalaš  mearrajohtima guovllus ovdal go vuosttaš čalbmevihtanmuitaleapmi čállojuvvui. Dat lea  Ottara muitaleapmi ovdalaš jagi 900, mii lea adnon klassihkalaš gáldun sihke sámi- ja  dáčča historjjás vikiŋgáiggi vuosttaš oasi rájes. (NÁČ 1984:18, s. 653-54,vrd. maid  Gunnes 1976:ff).    Son ásai muhtun báikkis Romssa lulábealde. Das davás lohká eatnama áibbas "ávdimin" . Goitge ásse olbmot doppe. Muhtun hárve báikái bisanedje sápmelaččat. Doppe bivde  dálvet, ja guolástedje mearas geasset.    Ottara muitaleami vuođul lea čielggas ahte sápmelaččat orro maid skandinávalaš njárgga  siskkimus guovlluin. Son čálii namalassii ahte ávdin váriin nuorttas, bajábealde eatnamiid  gos olbmot ásse, doppe orro sápmelaččat.    Oktii háliidii son iskat man guhkás davás eanan lei ja ásse go olbmot "ávdin" guovllu  davábealde. Golbma jándora borjjasteami maŋŋel olli son nu guhkás go fálesbivdit  lávejedje guhkimussii mannat. Sáhttá leamaš muhtun báiki Oarje-Finnmárkku rittus.    Son borjjastii gitta Vilgesmerrii. Doppe gávnnai ekspedišuvdna Ottara sátneoaivila mielde  ássanguovllu. Son oainnat gohčodii "ávdimin" olles dan guhkes mearragátti gos son lei  borjjastan, gos sápmelaččaid ealáhusat ja ássamat ledje -"...ovdal son ii lean oaidnán huksehusaid ovdal go ruovttus vulggii, muhto čađat borjjastettiin lei seahpebordi ¶
bealde ávdin eana- earret guolásteddjiid ja loddejeddjiid ja bivdiid, ja sii ledje buohkat sápmelaččat..."       Ottara muitaleami vuođul lea vejolaš ássanhistorjjálaš boađus ahte su davábealde lei  njulgestaga čielga sámi guovlu, mii dattege ii lean amas håløygaide, geat jahkodagaid  mielde mátkkoštedje doppe. Vikiŋgáiggis sáhttá maid leamaš birrajagi dološdavviriikkalaš  ássan muhtun báikkiin, o.m.d. Láhppi sullos (Nielsen 1990:25). Dološdavviriikkalaš  báikenamaid bidjan duođašta maid Ottara dieđuid (vrd. kap.1.2.). Stáhpis (Stappen)  Máhkarávjjus lea dasalassin gávdnon duktásadji gos boarráseamos oasit leat veahá  boarráseappot go jagi 700 rájes, ja ođđasepmosat sullii guokte čuođi jagi lagabus min  áiggi.  Bázahusat leat várra håløyga bivdoguovddážiid rájes, vaikko bázahusat mat dan  ovdal leat gávdnon dahket guhkit áiggi ollesjagi ássama jáhkehahttin (Richter Hanssen  1990:32). Sállanis leat maid gávdnan dáčča ássanbázahusaid. Árvvusge leat dat maid  bivdoguovddážat leamaš. Dáčča ássan Oarje-Finnmárkkus nogai fas sullii jagi 1100  (Nielsen 1990:25). ¶
1.4. SÁPMELAČČAID VEARROGÁLVVUS OAIDNIT  JOHTALANKULTUVRRA JA ¶
Ottara dieđut sápmelaččaid "vearrogálvvu" birra muitalit ollu resursavuođu,  ealáhuseallima, ja ekonomalaš árvvuid birra máid johtalankultuvra mielddisbuvttii.  Sápmelaččaid ja håløygalaš oaivámuččaid ¶
gaskavuohta boahtá čielgasit ovdan: "Muhto sin (håløygaid) riggodat lea vuođđuduvvon sápmelaččaid vearromáksima nala.  Vearrogálvun leat náhkit ja dolggit ja fálesdávttit ja fálesnáhkis ja njuorjjonáhkis  dahkkon fanasbáttit. Juohkehaš máksá opmodagas mielde. Riggámus máksá  vihttanuplohkái neahtináhki ja vihtta bohccoduolji ja logi ambara dolggiid ja guovžžanáh-  dahje čeavránáhdorkka ja guokte fanasbátti. Goabbáge báddi galgá leahkit 60 alen  guhku, nubbi fálesnáhkis ja nubbi njuorjjonáhkis." Mii oaidnit johtalan- ja bivdokultuvrra čielga detáljjaiguin. Áidna gálvu mii ii dárbbaš  leahkit mearaelliid bivdimis boahtán, leat bohcconáhkit. Vaikko Ottar čilge máŋgga ládje  boazodoalu birra, gávdnojedje lojes bohccot áibbas sihkkarit (vrd. kap. 5.1.).  Bohcconáhkit sáhttet liikká bures leamaš lojes bohccuid go gottiid. Vearrogálvvut čájehit   viiddis meara- ja siseatnanriggodagaid geavaheami. Muitaluvvo ahte sápmelaččat ieža  muohkadedje ¶
riggodagaid máid atne.    Ottar muitala hui čielgasit iežas ja su láhkásaččaid buresbirgejumi vuođu. Sámi  resursageavaheapmi lei vuođđun dása, dan dihte go sii riggo sápmelaččaid máksin  vearuin. Dán håløygaid deaŧaleamos riggodatgáldu válddahallamiin 800-loahpageahčen  oaidnit dalá sámi johtalan- ja bivdokultuvrra ekonomalaš vejolašvuođaid. Nu lei ge dát  vuođđun vuosttaš gálvovuovdimii doppe máid dál gohčodit Davvi-Norgan, ja mainna  Hålogalándda stuora eanandoallit duođai riggo. Sámi náhkkegálvvut ledje dán  gálvovuovdimis áibbas guovddážis (Brøgger 1931: 32-38).    Sápmelaččaid vearrogálvvu bággováldin, sámivearru, lei earenoamáš deaŧalaš. Dát  vuollásteapmi ¶
gal ii dáidán vearromáksiid miela mielde.  Soahtama ja badjelgeahččama  bokte válde dáčča stuora eanandoallit ja hápmaneaiggádat ¶
fásta vearuid (Brøgger  1931:38). Einar Niemi dadjá dán birra vel čielgaseappot. Son oaivvilda ságáčállosiid  vuođul sáhttit dološ dáčča gávpe- ja vearrodoaimma rievideapmin gohčodit (Brøgger  1983:65).    Lei hirbmat stuora riggodagaid birra sáhka. Andreas Holmsen lea sullii rehkenastan man  ollu riggámus sápmelaš Ottara muosáhusaid vuođul šattai máksit vearu. Dovddus  vearromeriid mielde jagis 1300, lei árvu 12 gusa dahje 108 bismerpundda (sullii 550 kg)  vuodja dahje 4 márkki silba (lagabui 860 g). Dát attáldat vástidii 10-12 stuora dálolačča ¶
leidangvearu ¶
Norgga garraseamos vearromáksinguovllus - Trøndelágas (Holmsen  1977:62).    Davvi-Norgga dološ vikiŋgáiggi aristokratiijii lei sápmelaččaid eatnamiid- ja čáziid  eanangeavaheapmi  ee.  Finnmárkkus hui deaŧalaš sihkkarastin dihte iežaset  mearridanvuoimmi vuođu.  Dan dihte lei ge hui deaŧalaš dáčča gonagasriikkii ¶
leavvat ¶
davás, ja rittu ja sámivearu vuollásis oažžut.    Lea dábálaččat oaivvilduvvon ahte sápmelaččaid "vearru" šattai regálan, dahje sierra  vuoigatvuohtan gonagassii, Harald Hårfagre áiggi, ja lei  čadnon aktovuoigatvuhtii ¶
sámi  náhkkegálvvuid oastit. "Vearrogálvvuid" alla árvvu dihte  lea jáhkehahtti ahte sámivearu  mávssolašvuohta olahii guovddáš dáčča stáhtafámu ekonomalaš vuđđui ávkin.  Andreas  Holmsena vuođul sáhtii mávssolažžan leahkit Norgga riikkii šattai go sámivearru  gonagasvuoigatvuohtan juo Harald Hårfagrii vikiŋgáiggis, dahje easkka 1000-logu  mielde, dainna go "... Norga lei eanandoalu dáfus nu geafes riika ahte sámi náhkkegálvu sáhtii deaŧalaš ekonomalaš mávssolašvuohtan leahkit gonagasfápmui, nu guhká go eanas oassi- dahje stuora oassi - manai Atlanterábigáddái ovdal go Bottenvikai dahje nuorta ¶
1.5  GULLE GO SÁPMELAČČAT JA FINNMÁRKU  NORGGA  RIIKKASERVVODAHKII? DOABA OVDAL SULLII  1300 ¶
Gažaldat máid dán oktavuođas lea lunddolaš jearrat, lea makkár dásis sámi vearromáksit  ledje sin ektui geaidda vearu mákse. Doaba "vearru" (dološdavviriikka gillii skattr) ii  adnon norgga lágas daid attáldagaid birra máid dáččat mákse iežaset gonagassii ovdal  jagi 1300 maŋŋel (Holmsen 1977:54). Sin attáldagaid gohčodedje leidang:an. Dan ovdal  ledje vearro-doahpagis 3 oaivesisdoalu:  1. Attáldagat pavai Ipmila sadjásažžan  2. Máksu máid fáŋga mávssii hearrái go luitojuvvui  3. Máksu norgga gonagassii guovlluin riikka olggobealde mat bákkuin dahje  soahpamušain            ledje dohkkehan su bajimusmearridanválddi. ¶
Buot dán golmma dáfus ledje attáldagat vuollin bajásguvlui, "... muhtumii geas lei fápmu muhtumis geas ii lean- dahje geas ii lean doarvái fápmu iežaska gaskavuođas. Giela vuođul juo vuhtto makkár gaskavuohta sápmelaččain ja vearrogáibideddjiin lei." (Holmsen 1977:57). ¶
Norgga historjádutkit leat muhtomin gohčodan dan guovllu "norgga vearroeanamin" ¶
gos sápmelaččat šadde vearu máksit norgga gonagassii (Brøgger 1931:40). Doaba   vearroeanan nu movt 11-1200-logus adnui, sisttisdoalai ahte politihkalaččat gulai guovlu  Norgii, muhto ii geografalaččat gal.  Leaš dál bidjan føydalrievttálaš ¶
(Orknøyene), dahje  ollesveardásaš servvodatmiellahtuid njuolggo vuolebušdásálaš dilli (Islánda),  adnui  eaktun ahte vearroeatnamis lei  álmmolaš orgána - fyrsta ja/dahje álbmotčoahkkin(diggi)  mii riektegustojeaddji ¶
vuogi mielde sáhtii cealkit ¶
Norgga gonagasa  buorrindohkkeheami (Holmsen 1977:58).    Vearroriikkaid eará oktasašdovdomearka lei ahte buohkat ledje risttalaččat, ja dasto  Nidarosa alimusbismma vuložat. Lassin lei dain álbmot mii gielalaččat ja čearddalaččat lei  norgalaččaid lahka. Andreas Holmsena oaivila mielde lea hui váttis sámi báikki bidjat  dákkár meriid siskkobeallái gaskaáiggis.  Go 1273 truvdnoárbelágas ¶
earuhuvvo  siseanan ja vearroeanan, bohciida jearaldahkan leat go sii geat dán lága čálle, bidjan  sápmelaččaid sisriikalažžan ja atnán sin eatnama oassin Norggas, masa geografalaččat  goit lei čadnon (Holmsen 1977:58).  Ovdalaš norgga historjádutkit leat dábálaččat oba  mihá árvvoštalakeahttá dahkan juste dan. Holmsen dattege ii leat ovttaoaivilis dušše  čatnat ovddeš Norgii. Dákkár jurddašanvuogi, mii livččii mielddisbuktán  sápmelaččaide ja dáččaide ovttalágan rivttiid, atná son jáhkemeahttumin.  Dát boahtá  maid ovdan čállosis 1190 rájes.  Doppe earuhuvvojit "ássit" ja "sápmelaččat" Hålogalánddas   (Historia Norvegia 1969:20).    Ná doaivugohtet fiktiivalaččat - 1100-logu gonagasriikan maid fátmmastit  sápmelaččaid eatnama. Norgga duohta dahje čuoččuhuvvon mearrideaddji váldi  vearrogáibideami olis dahká goitge dákkár govvidemiid eambbo jáhkehahttin. "Sámivearru" Norgga gonagassii lei duođaštussan dasa ahte sápmelaččaid eatnamat eai  gullan Norgii. Dat han lei attaldat "... mii jur giellanammadusain juo čájeha ahte sápmelaččat ledje olggobealde dan servvodaga gos dáin gonagasain lei sin lobálaš politihkalaš váldi ja doaibma." (Holmsen 1977:60.)    1326 soahpamuš Novgorodain gullevaš rádjeprotokollain (NAČ 1984:18, s. 658), mii lea  vuosttaš vurkejuvvon duođašteaddji gáldu Norgga gaskavuođa birra sápmelaččaid  eatnama ektui, čájeha čielgasit ahte guovlu mii lea gaskal Ivgu-/Báhccavuona  (Lyngen/Balsfjord) ja Guoládatnjárgga (Kolahalvøya), ii lean lahttuduvvon ¶
dábálaš  riikkaoassin goappáge riikkii. Rádjeprotokolla gustui dušše dasa gokko galge  sápmelaččaid duppálit mávssihit vearu  (Holmsen 1977:60, vrd. maid Larsen 1985:1-9).  1300-logu rádjái ledje dasto sápmelaččat ain norgga riikkaservvodaga olggobealde,  muhto ledje deaŧalaččat go lágidedje gálvvu man ollásit válde Finnmorkr:a, - sápmelaččaid eatnama luondduriggodagain. ¶
2. KAPIHTTAL ¶
Norgalaš rittuid koloniseren. Sámi ealáhusaid differansierema álgin. Sullii 1300-1600 ¶
Ottara Finnmárkku válddahallama maŋŋel 800-logu loahpageahčen, lea áibbas čielggas  ahte sápmelaččat geavahedje maid olggumus vuotnagátti riggodagaid. Son han lei dušše  sápmelaččaid oaidnán doppe, borjjastettiin Vilgesmerrii.    1500-logus álget historjjálaš-topográfalaš Finnmárku-válddahallamat. Govva lea rievdan  áibbas Ottara áiggi rájes. Eai dušše válddahallamat, muhto maiddái vearroolmmošlogut  ja eará duogášgáldut čájehit oalle olu dáččaássiid mearrágáttis. Vuonain ja siseatnamiin  ledje ain measta aivve sápmelašássit. Mii lei dáhpáhuvvan dan rájes go Ottar čálii  vásáhusaidis Englándda gonagassii Alfredai? Máŋga čuođi jagi Ottara maŋŋel han ledje  sápmelaččat measta aktoráđđejeaddjin Finnmárkkus. Makkár proseassat ja dáhpáhusat  ledje dagahan daid ođđa álbmotássiid dili- gos dáččat ledje eanetlogus, ja rittus dego  mearrideaddjin?    Jus geahččat goas álggos dát rievdadeapmi álggii, de ii leat jáhkehahtti ahte lea   boarráseabbu go 1200-logu rájes. Islándalaš čálus namuhuvvon jahkečuođis,  muitala ahte Málatvuotna (Malangen) earuha dáčča eanandolliid ¶
ja sápmelaččaid.  Doppe daddjo maid áhte Lenvikas lei máilmmi davimus girku (vrd. Brøgger 1931:40).  Dáid cealkagiid berre deattuhit garrasit. Dan áiggi han lei karelalaš-novgorodalaš  viidáneapmi ¶
. Dalle eai livčče islándda dahje norgga bealis gávildan ¶
dáčča álbmoga  dahje norgga ásahusaid davvelis .    Ee. dien vuođul sáhttá Finnmárkku vuosttaš koloniserenáigodaga jáhkkit maŋŋel dáhpáhuvvan, vaikko muhtun historjádutkit leat navdán koloniserema 1100logus juo álggahuvvon (Johnsen 1922:21). Eará deaŧalaš ággan dasa go dáčča  koloniseren ii oro nu áigahaš go Oscar Albert Johnsen vikkaha, lea go dat buorit  gávppašandilálašvuođat máid hanseáhtat ásahedje, eai vel gávdnon dalle.    Dát hanseáhtat, geat orro Bergenis, boahtegohte Davvi-Norggagávppašeapmái 1200logu loahpageahčen. Sii oste goikeguoli hui buori haddái. Dan bokte šattai buorre  europeálaš goikeguollemárkkan, ja Finnmárkku guollebivdu lassánii oktan Lofuohta  guollebivdduin (Brøgger 1931:41).    Hanseáhtain lei gordni okta deaŧalaččamus lonuhangálvvuin, nu ahte dáččat oažžugohte  dán dárbbašlaš biebmošlája báikkiin gos dan ii sáhttán gilvit. Muhtun historjádutki lea  válddahallan Bergena 12-1300-logus dáinnalágiin: "...na jur dego automáhtalaš doaibmi gálvolonuhanguovddáš gos báltalaš rohkajáfuid lonuhit goikeguliin, vai norgalaš sáhttá bivdit iežas gordnešattu ábis ja birget ieš gilvvikeahttá dan." (Holmsen 1977:42. Vrd.  maid Brøgger 1931:41.) ¶
Ovdal hanseáhtaid searvama Bergengávppašeapmái ii leat jáhkehahtti ahte Finnmárkku  riittuin orro dáččat. Arkeologalaš dieđuid mielde, báikenamaid, čálalaš gálduid j.ea.  mielde orru dálá Finnmárku leamaš jur čielga sámi guovlun 1300-logu rádjái.    Várggát (Vardø) lea máŋgii namuhuvvon čielgaseamos ovdamearkan norgalačča  ásáiduvvámii Finnmárkku rittuide. Muitaluvvo gálduin ahte 1300-logu álggus huksejuvvui  sihke girku ja ladni dohko. Muhto de ii leat ovttaoaivilvuohta historjádutkiin lei go  huksendoaibma vuosttažettiin dárbun dáččaássiide ásahusaid ráhkadit, go doppe ledje  dáččat, vai ledje go politihkalaš ulbmilat julggaštit ¶
norgga bajimus allatvuođa mat ledje  mearrideaddjin (Johnsen 1922:22, Niemi 1983:74). Dáidet leamaš goappeš ulbmilat.    Dasalassin bohtet alimusbismmaid ekonomalaš beroštumit. Veahá ođđaset pávareivves -  1488:s-boahtá namalassii ovdan ahte buot Finnmárkku girkut ledje kapeallat mat buot  sisaboađuiguin ledje njuolga alimusbismmaid vuolde. Dáid guovlluid gohčodedje terrae missions- mii lei organisašuvdnavuohki mii sáhtii leahkit vuođđuduvvon 1200-logu rájes  (Hamre 1977: 30/31.)  Nidarosa alimusdoaimmahat viiddidii goitge bismaválddi davás, ja  1307:s bođii alimusbisma ieš boaittobealbáikái Várggáide viháhit girku.    Finnmárkku rittuid dáčča koloniserema oktavuođas lea vel 1300-logu mávssolašvuođa  mearkan ¶
go norgga dálolaččat vuosttaš geardde namuhuvvojit dovddus láhkačállosiin  1384:s (Holmsen 1977:67. Vrd. NGL III: 222). Máhkarávjjus čájehit máŋggat dutkásajiid  roggamat ahte daid boarrásepmosiin lea dáččaássan leamaš 1200-logu maŋit beali rájis  (Richter Hanssen 1990:39). Goitge lea árta ¶
jáhkkit sihke 13-ja 1400-logu áigin goas  ledje muttolaš ¶
norgga koloniserendoaimmat (Niemi 1983:69), ja ahte  čuohtejagiáigodagas 1400-logu gaskkamutto rájes lea oalle olu dáččasisafárren  (Nedkvitne 1988: 56,87,152).  Guollebivdu dássožii lei jáhkkimis áigodatbivdu, go bivde  áhpedorski Breivikas Sállan fávllis, ja šákšadorski nuorttas Várjjaga guvlui (Nedkvitne  1988: 56).    Gávpotroggamat Várggain eai čájet o.m.d. siviila ássama ovdal 1400-jagiid (Simonsen  1959: 45). Eai leat goit gávdnon dáčča guollebivdosajiid bázahusat boarráseappot go  1450 rájes (Rønning Balsvik 1989 I:15). Dát sáhttá čájehit ahte Várggát álggos lei  militeara doarjjabáiki (Linchausen 1975:39). ¶
Sámi riggodagat dahke sápmelaččaid bivnnuhis vearromáksin håløygaide, ja maŋŋel  riikkagonagasváldái lulde. Guolleriggodagat maid mielddisbukte dáčča ásaidumi  Finnmárkku rittuide.    Movt atne dasto sápmelaččat, geat doppe ledje juo ássame, dán riggodatgilvvu? Dán  birra lea unnán čállojuvvon. Norgga historjáčállosiin leat gitta dássožii oaivvilduvvon dán  áibbas váttisvuođaid haga leamaš. Seammá sivas guoská dat maid oahppogirjjiide máid  oallugat dán áigahaš rávisolbmuin leat skuvlaváccidettiin atnán. Doppe gávdnat dávjá ¶
boarráset dáčča historjádutkiin dákkár vuođđooainnu Finnmárkku koloniseremii,  ovdamearkka dihte: "13. jahkečuođis ásaiduvvagohte norgga guollebivdit Finnmárkku rittuide Romssas gitta  Várjjagii, ja guovtti čuovvovaš čuohtejagiin viimmat ásaiduvve dáččat Finnmárkui. Lei  áigi dákkár ovdáneapmái." (Klunde 1963: 59).    Hárvát leat sii geat leat beroštan vuostelasvuođa vejolašvuođain maid dáčča Finnmárkku-   koloniseren mielddisbuvtii. Fágaolbmot leat čielggadusaineaset obbalohkái unnán  deattuhan ahte riggodagaid, ja olu daid buoremus ássanbáikkiid Finnmárkku rittuin  eahpitkeahttá ledje juo sápmelašássit geavahan go dáččat bohte. Omd. ásse sámit  Várggain (Rønning Balsvik 1989 I: 15).    1500-logus ledje oalle olu dáčča guollebivdohápmanat ¶
mearragáttiin. Ii ábut doaivut  ásaiduvvomiid áibbas váttisvuođaid haga dáhpáhuvvan, dan mielde go doppe ásse  sápmelaččat ovddežis. Mii sáhttit dasto árvidit áhte norgga koloniseren lea  mielddisbuktán vuostelasvuođaid areálaid- ja resursageavaheami dáfus.    Sápmelaččain dáidet leamaš strategalaš beroštumit hehttet doaimma mii sin iežaset  ealáhusheiveheami ovdii dagahii. Dákkar vuohkin sáhtii leahkit karelaid bealušteapmi,  geat goit 1400-logu maŋit oasi rádjái riidaledje garrasit dáččaiguin geat ásaiduvve  Finnmárkku rittuide. Oscar Albert Johnsena oaivila mielde ledje riiddut dan dihte go  karelat ja novgorodat atne Finnmárkku iežaset boares vearroeanamin. Vuosttaš dáčča  ásaidumi atne sii  lobihis sisabáhkkejupmin. Eai karelat eai ge Novgoroda olbmot fárren  kolonistan, ja soitet dan dihte sápmelaččat atnán beroštumiideaset buoremusat  sihkkaraston sin doarjumiin. "Finnmárkena politihkalaš historjjás" ¶
lea Oscar Albert  Johnsen okta hárváin geat guoskkahit dan: "Ja vuostelasvuohta sápmelaččaid ja dáčča dálolaččaid gaskkas guollebivdinbáikkiid,  ássanbáikkiid ja bivdovuoigatvuođaid geažil seammaládje go vearrogáibideddjiiguin  nággen lea veahkkin ealihan dan guhkes riiddu. Sápmelaččat bealuštedje, goit nu guhká  go dáččat ain ledje geanoheappot, falleheddjiid beali." (Johnsen 1923: 30).    Dáčča koloniseren, ja stáhtafámu viiddideapmi davás, ii soahpan Novgoroda riikka  beroštumiide. 1200-logus dagahii dat ahte Novgoroda hearrá bijai karelaid ja ruoššaid  rievidit guollebivdohápmaniid lulás Málatvutnii, ja dat čađahuvvui maid. Guovtte geardde  1320-logu álggus fallehedje albma fanasveagat ¶
davvinorgga riddoguovlluid. Vaikko lei  ge ráfišiehtadus 1326:s, jotke goappeš bealit rievidan- ja soahtemátkkiid ain sullii 150  jagi (Eriksen 1992: 38/39).    Ovdalis namuhuvvo ahte Várggáid ladni ja Várggáid girku árvvusge lea 1300-logu  álggogeahčen ásahuvvon. Dan navdet Håkon V Magnussona ráđđenáigái, mii lei  áigodagas 1299-1319. Norgga historjáčállimis lea dát ladni adnon mearkan dáčča  bajimus stivrejupmái Finnmárkku badjel- rádjemearkan nuorttas, várjaleaddjin karelaid  ja ruoššaid vuostá. Sáhttá várra seammá bures dán ladneásaheami geahččat eará ládje.  Soaitá leamaš veahkkeneavvun sihkkarastit dáčča koloniserema vejolaš riidduin  sápmelaččaiguin. Ladni ii lean dasto dušše dáčča rádjemearkan, muhto seammá dásis  doaibman sápmelaččaid doalahit doppe gos ledje. Jus dákkár doaibma lei, de lea  miellagiddevaš mearkkašit dan saji, go lei biddjon Várjjatvuona njálbmái, gos áiggiid  čađa várra lea eanemus sámi čoahkkeássan leamaš Finnmárkkus. ¶
Dáidet leamaš buorit ekonomalaš vejolašvuođat gávpemárkanguolásteapmái 1500-logu  rádjái. Dát lea deattuhuvvon earret eará ovtta boarráseamos čállojuvvon Finnmárkku  válddahallamis. Lea alimusbisma Valkendorf gii muitala pávai, ja lea várra čállon 1512:s.  Guollebivddu haga ii livčče dáččaássan leamaš Finnmárkku rittuin: "Ii livčče orohahtti risttalaš Olbmuide dan eatnamis, jus Guollevallji ii fillešivčče Olbmuid ásaiduvvot dohko,..." (Valkendorf 1901: 6).    Goikeguolli máid ráhkadedje, lei dan muttos buorre go fievrriduvvui measta buot amas "risttalaš Olbmuide" . Ledje maid earenoamáš buorit goikadanvejolašvuođat, nu ahte  guolli riibbai unnimustá 10 jagi, jus albmaládje dan vurkkodii.    Lassin guollebivdui lei maid veahá šibitdoallu, muhto dat orrot leamaš smávva doalut.  Dušše soames sávzza ja gáicca ledje. Jáhkkimis lei dáčča smávvadálolašvuohta man birra  Valkendorf čálii. Dáčča guollebivdiid eahpesihkkaris ássanmállii heivejedje sávzzat ja  gáiccat buoremusat. Šibitdoallu ¶
livččii bággen olbmuid fuođardit ¶
ja ovttahat sajis  orrut.     Valkendorf lea dáčča álbmoga birra maid miellagiddevaš dieđuid čállán eatnamiid ja  riggodagaid heiveheami ektui. Geain ruovttubáiki lei Finnmárkkus, sii eai orron ovttahat  sajis, muhto johte dađistaga ođđa báikkiide guollebivddu mielde.  Vierroolbmuin geat  guollebivddu dihte bohte dohko lei alddiineaset niesti mielde, earret eará biebmu ja  juhkamuš jahkái dahje guhkit, "muđui sii váldet buot Opmodagaset mielde ja Ruovttubiergasiid, ja Eamidiid ja Mánáid, ja váldet daid mielddiset go jorggihit ruoktot fas" . (Valkendorf 1910: 7).     Oažžu roahkka jearrat ledje go dalá Finnmárkkus man ge meare fásta dáččaássit geat  orro doppe buolvvas bulvii. Orru nu ahte oallugat bohte olggobealde, orro moadde jagi,  ja máhcce fas ruoktot go ledje ožžon dan ekonomalaš dietnasa man maŋis ledje leamaš.  Ealáhusstruktuvrrat fertejit maid dagahan váttisvuođaid vearromáksi álbmoga birra  sihkkaris dieđuid čállit. Olu buddestatnamat nu go , , ja sullásaččat, orrot  duođašteame olles Klondykedili 1500-logu álggogeahčen (Dybdahl 1974: 239).    Pávareive 1488:s duođašta maid dan stuora johtaleami ¶
. Doppe váidaluvvo namalassii  man váttis lea juohkit Finnmárkku suohkaniidda, dan sivas go ássit johtalit duohko deike,  guollebivddu mielde (Nedkvitne 1988: 42).    Goitge lassánedje ássit sisafárrema geažil, mii dagahii ahte lohku ii unnon Novgoroda  soahtamiin ii ge muđui luondduvárálašvuođaid geažil mat ledje. Dákkár oktavuođas lei  mearra dieđusge várálašvuohtan, muhto nubbi várálašvuohtan oahppameahttun  sisafárrejeddjiide lei skurbbetdávda ¶
. Valkendorfa muitalusaid mielde dagahii dávda  máŋga várremeahttun olbmo ovdii beare árrat. Go ieš ii dovdan C-vitamiinna  dárbbašlašvuođa, doaivvui luonddulihkuhisvuođa deaividan guovllu issoras buollašiid  geažil, ja galbma biepmu ja juhkamuša geažil (Valkendorf 1901: 9). ¶
Vaikko birgejupmi luonddu dáfus sáhtii leahkit heittot, lei hui buorre ekonomalaš  dilálašvuohta vuovdima váste guliid bivdit. Ain lei buorre lonohallangávpi guliiguin ja  gortniiguin. Dát geasuhii olbmuid Finnmárkui, ii dušše Norggas, muhto olles OarjeEuropas. Earenoamáš buorre haddi lei goikeguolis maŋit oasis 1400-logus. Dalle sáhtii  oažžut Bergena gávpemárkanis 6-7 kg rohkajáfuid ovtta goikeguollekiluin (Nedkvitne  1988: 42-43). Buorit hattit dagahedje ekspanšuvnna mii jotkkii 1500-logu mielde, ja mii  lei bajimusas maŋit jahkečuođi-oasis. Dát dáhpáhuvai vaikko goikeguollehaddi, go  buohtastahttá gordnehattiin, hedjonišgođii 1400-logu loahpageahčen juo (Nedkvitne  1988: 44).    Sii geat leat govvidan Finnmárkku dáčča álbmotovdáneami 1500-logus, eai leat goitge  áibbas ovttaoaivilis. Leat oalle stuora erohusat čielggadusain. Einar Niemi lea  árvvoštallan Finnmárkku dáčča ássiid logu 1520:s 2 190 olbmui, ja 1597:s (98:s) leat  sus olles 4 590 olbmo. Amund Helland buohtaluslogut leat 2 930 olbmo 1597:s (Helland  II 1906: 31). Hellanda mielde livččii dáččaálbmoga lassáneapmi leamaš bajimusas sullii  jagi 1567:s ( 3 070) olbmo. (Vrd. ássankártta, fig. 2.1. maŋŋelis.) Niemi oaivila mielde ii  lean alimus mearri ¶
ovdal čuohtejagi loahpageahčen. Niemi mielde sáhttá maid 1520-21  ja 1567 gaskkas vuohttit oalle stuora erohusaid ássiidlassáneamis Nuorta- ja OarjeFinnmárkkus. Nuorta-Finnmárkkus lassánii dáččaássiid lohku 91 %:in. OarjeFinnmárkkus lei dušše 18,6 % lassáneapmi: "Dás oaidnit čielgasit ahte sisafárren Finnmárkui ii lean nohkan. Ássiidlassáneapmi lei ollen Oarje-Finnmárkui olles deattuin ovdal 1520, easkka maŋŋel 1529 ásaiduvve olbmot duođas báikkiide nuortaleappos. Koloniserenáigodat lei bárrahis ain bistime." (Niemi 1983: 94-95.)              Govus 2.1:  Dáčča ássan 1567:s Gáldu: (Niemi mielde 1985: 116)      Niemi lea muđui vuosttaš gii dákkár rehkegiid lea dahkan historjjálaš gáldokritihkain. Su  loguid ferte dan dihte eanemusat deattuhit.    Maiddái vearrodilálašvuođat čájehit ahte sihke dáččat ja sápmelaččat leat bures birgen  1500-logus. Gaskamearálaš vearromáksu lei namalassii olu badjelis go dábálaš lei gosge  eará sajis Norggas. Vuotna-Finnmárkkus mávssii juohke norgalaš vearromáksi 1520:s  gaskamearálaččat sullii 9 márkki. Buohtastahttojuvvon vearru eanandoallogiliin  Troanddinvuotnagáttis lei sullii 3 márkki ja Lofuohtas ja Viestterállasis sullii 6 márkki.    Go mearragátti sápmelaččat 1567:s bohte dánska-norgalaš vearrolisttuide, mákse sii  gaskamearálaččat 7 márkki (Niemi 1979: 148). Lei veahá unnit go dáččaid máksu. Sin  ekonomalaš nákca ¶
ii dáidán leat unnit. Sin máksu han lei várra seammá ollu maiddái  sihke Ruŧŧii ja Ruššii, gosa dáččat dábálaččat eai dárbbašan máksit.    Dáččat riggo vuovdinguliin. Sápmelaččat oasálaste maid dása, muhto lassin ledje sis vel  eará resursat. Bivdu ja guolásteapmi lei eahpitkeahttá eanemus gánnáhahtti.  Náhkkehattit han ledje hui buorit (Steckén 1964), ja ledje rabas gávpegeainnut  oarjeeuropeálaš gávpevuogádahkii, ja nuorttas Ruošša guvlui (vrd.Hansen 1984).  Govvideaddjin lea go "norgga sámivearru" máksojuvvui ruoššaruđain (Holmsen ¶
1977:71).  Sihke gávpeguollebivdimii ja johtalussii ledje dasto buorit konjunktuvrrat, mat  ledje goappeš čearddalaš álbmogiidda ávkin.    Eará riikkat maid atne beroštumi guolleriggodagaide, mii maid sáhtii mielddisbuktit buriid  guollehattiid olbmuide, ja dagahedje alla vearromáksima ja riggodaga. Earret eará bođii  eŋgelas fanas davás Finnmárkui 1420-logus. Gildosat dása eai oro ábuhan nu olu  (Richter Hanssen 1990: 45). ¶
2.3 RESURSAGEAVAHEAPMI JA ÁSSANAVÁDAGAT ¶
1500-logu maŋit oasis lassánii dáčča ássan alimus dássái maŋŋel go koloniseren álggii.  Dalle sáhttá leamaš dakkár dásis ahte váikkuhii sámiid doaimmaide rittuin. Vaikko sii gal  dieđusge dalle nai, nu movt maŋŋel ge, unnit dahje eanet geavahedje riddoguovlluid  riggodagaid, sáhttá goitge álbmotásaideami báikeválljema ja resursageavaheami  oaivemállen leamaš ahte sápmelaččat geavahedje siseatnamiid ja vuonaid, ja dáččat  bivde guliid vuovdima váste iežaset guollebivdobáikkiin sulluin ja mearragáttiin.    Dáid iešguđet ássanavádagaid duođašta okta dain hárve dovddus čállosiin mat  válddahallet dan guovtti čeardda eallinvuogi ja resursageavaheami Finnmárkkus 1500logus, ja dan lea čállán Peder Claussøn Friis (1545-1614). Son ii lean gal ieš goasse  leamaš Finnmárkkus. Láhkaolmmái Jon Simonsson gii lei leamaš čadnon  alimusbismadoibmii Troanddimis lei su gáldu (Vrd. NBL XIV 1962: 540-550).    Finnmárkku namma, čállá Friis, ii boađe das go dušše sápmelaččat ásset doppe ( ), muhto go mearrasápmelaččat ( ) ásset buot vuotnagáttiin, ja  duottarsápmelaččat, dahje , váriin badjelis. Dáinnalágiin šaddá  Friis vuosttažin guhte atná doahpagiid mearrasápmelaččat ja várresápmelaččat. Dáin  doahpagiin orrot eambbo čanastagat orrunbáikái, ja unnit kultuvra- ja  ealáhusheiveheami erohusaide. Oktasašdoaba kultuvrras govviduvvo doahpagiin -  sápmelaš.  Dáččat eai ássan seammá guovlluin go sápmelaččat, muhto orro dušše "...Sulluin ja olggumus Njárggain" . Son lasihii vel ahte sii elle guollebivdduin ja sis lei soames gussa  (Claussøn Friis almmuhuvvon 1881: 396, 397, 404). ¶
2.4  SÁPMELAČČAT, JOHTALANKULTUVRA JA  MÁRKANHEIVEHEAPMI ¶
Ottara áiggi 800-logu loahpageahčen, ja čuovvovaš čuohtejagiin, atne jáhkkimis sámi  siiddat rittuid ja siseatnama riggodagaid ráddjejuvvon guovlluid siskkobealde.  Muhtun  namakeahtes Finnmárkku-válddahallan 1500-logu loahpageahčen govvida dákkar  siidadoalu, dahje johtaleami gaskal riddoguovllu ja siseatnama.    Doppe muitaluvvo ahte sápmelaččain ovtta jagis ledje orohagat ( ) njealji  sajis. Geasset ledje vuotnagáttiin ja sulluin bivdime guliid ja lottiid ja čoaggime moniid,  dolggiid ja uvjjaid. Čakčat ledje maid mearabealde ( ), gos lei vuovdi. Fiertun  bivde guliid, muhto dálkin ledje vuovddis ávnnasteame dimbariid fatnasiidda ja stuora ¶
lahtaide. Dálvet ledje orohagat meahcceváriin, gos ledje jávrrit ja jogat. Doppe johtaledje  bohccuid maŋis ja eará elliid ja lottiid maŋis. Giđđat ledje fas mearabealde ( )  guollebivddus fiertun. Dálkin sáhtte mannat várrái johtalit ja bivdit, dahje dahke fatnasiid  (Storm 1895: 232).    Dás muitala eanas ain johtalanheiveheami birra.  Namuhuvvon oaiveealáhusosiid  gálvvut, fanashuksen, bivdu ja guolásteapmi, ledje maid oasit márkanekonomalaš  heiveheamis.     Galgá goitge várrogas garrasit generaliseret dán namakeahtes čálli válddahallamiid  vuođul. Ođđasit dutkamat čájehit iešguđet vuotnavuogádagaide buori heivehanmuni.  Porsáŋggu birra muitaluvvo ovdamearkka dihte ahte ii lean makkárge vuođđu ná viiddis  johtalanvuohkái go dasa mii lea čilgejuvvon (Richter Hanssen 1986:58).  Porsáŋggusápmelaččaid johtalanvuođđun lei čuovvut vuotnadorski mearragáddái giđđat,  gos seammás bivde dan dorski mii Bárentsábis bođii gátti guvlui (Richter Hanssen  1990:78).    Maŋŋel go dáččat 1200-1300-logus viiddidedje iežaset gávpeguolásteami ¶
Finnmárkku  riddoguovlluide, sáhttá dat ođđa ekonomalaš vejolašvuođaid buktán sápmelaččaide  ávkkástallat dorskeriggodagaid. Dál sáhtte eanet návccaid bidjat bivdit guoli vuovdima  váste, ja jođihit guoli haddái mii dagáhii gávpeguollebivddu gánnáhahttin.    Okta bohtosiin dás sáhttá leahkit go Bergena gonagasgárdima rehketdoaluin 1520  birrasiid lea čállojuvvon ahte Álttá ja Lágesvuona (Laksefjorden) sámivearru lea mákson  goikeguliin, dahje lagabui čilgejuvvon, guolli máid ludde beahcet rádjái ¶
ovdal heŋge  goikat (Nielsen 1990: 37). Nuppi márkanheiveheami-ovdamearkka ¶
gávdnat  Várjjatsápmelaččain. 1599:s muitaluvvo ahte stuora oassi sis lei olggumus vuona  stuorimus guollebivdinbáikkis, Bierggis (Kiberg), guollebivddus (Niemi 1983: 167).    Mearrasámi goikeguliid buvttadeapmi lei nu deaŧalaš ahte dánska-norgga gonagas čálii  moaitevaččat ruoŧa gonagassii 1594:s. Son váidalii go muhtun namuhuvvon ruoŧelaš  juohke jagi bođii lonuhit mearrasápmelaččain goikeguoli, namuhuvvon gálvvuin. Gávpi  dagahii norgga giehmánniid ovdii (Richter Hanssen 1986: 46).    Jens Petter Nielsen oaivvilda Álttávuona (Altafjorden) čállosiid vuođul ahte vuotnabivdu  lei mearrasápmelaččaid oaiveealáhus 1500-logu loahpageahčen, ja stuoraguolástanáiggi  geažil eai dárbbašuvvon šat jahkodagaid mielde johtit (Nielsen 1990: 78). Peder  Claussøn Friis namuha maid 1500-logu loahpageahčen sámi gullevašvuođa  goikeguollevuovdimii. Son muitala ahte sápmelaččat eai ieža borjjastan Bergenii  guliiguin, muhto vuvde dan njuolga gávpeolbmáide (Claussøn Friis, 1881: 404)- dahje nu  go leat gullan, vuvde goit dan máid ruoŧelaččat eai oastán.    Nubbi mearkan sápmelaččaid márkanheiveheapmái leat vearroolmmošlohkolisttut. Ruoŧa  vearroolmmošloguid vuođul 1550 rájes veahá maŋŋelii 1600-jagi oaidnit ahte gávpi lei  deaŧalaš. Gálvvut maiguin mearrasápmelaččat mákse vearuideaset, bohte obbalohkái sin   resursaguovlluid olggobealde. Lunddolaš čilgehussan dása lea ahte gálvu bođii dohko  gávpedoaimmaid mielde (Hansen 1985b: 133).    Maiddái siseatnansápmelaččat mákse vearu muhtunráje dihto meari gávpegálvvuin,  muhto doppe lei stuorit luondduoassi, dahje eambbo gálvvut máid ieža ledje ráhkadan  (Hansen 1985b: 133). Vaikko oaidnit dákkár gávpedoaimma mávssolašvuođa riddo- ja ¶
vuotnasápmelaččaid ekonomiijii, ii leat goitge vuođđu navdit johtalan- dahje bivdo- ja  guolástankultuvrra  nohkan sis (Hansen 1985b: 137).    Mearrasápmelaččat ledje ain áŋgiris ja oahppan bivdit. Peder Claussøn Friis namuha  earenoamážit njuorjju ja nissu deaŧalaš bivddáhassan. ¶
Dáid elliid lei deaŧalaš  oassin sápmelaččaid beaivválaš biepmus (Claussøn Friis 1881: 404).    Mearrasápmelaččain ledje maid olu lojes álddut, main ožžo mielkki, vuoja ja vuosttá.  Čakčat dolvo muhtun ráje bohccuin "dáččaide" , ja vuvde njuovvanboazun. Maiddái bivde  olu gottiid. Orru nu ahte dán bivdui dávjá atne vuođgŋinbohcco ¶
veahkkin.    Eanas dovddus meahcceeallit namuhuvvojit bivddohassan. Lottiin lei rievssat  mávssolaččamus, sihke bierggu ja dolggiid dihte. Bivdu lei dasto okta sápmelaččaid  deaŧaleamos ealáhusain. Sii ieža ráhkadedje neavvuid máid dárbbašedje. Earret eará  derpe sii ieža njuollagežiid . Mánát oahpahuvvojedje buorren dávgebáhččin unnin juo. Lei  heahpat jus bážii deaivvatkeahttá (Claussøn Friis 1881: 406).    Dábálaš šibihiin atne gáiccaid, muhto deattuhuvvo čielgasit ahte sis eai lean sávzzat.  Vuotnaássi sápmelaččat ledje dasa lássin čeahpes skihpa- ja fanashuksejeaddjit, geat  dávjá válljejedje orrut vuovdeguovlluin, sihke ávdnasiid ja boaldámuša dihte. Go vuovddi  ledje njáskan ovtta sajes vulge eará vuovddi ohcat. Eanangilvima birra ii lean dalle sáhka  (Claussøn Friis 1881: 404). Mii oažžut jáhkkit ahte Peder Claussøn Friis diđii unnit  siseatnama sápmelaččaid birra. Siseanan lea ain 1500-logus leamaš unnit eanet amas  borjjasteaddji norgalaččaide ja dánskalaččaide, geat ledje su, dahje su diehtojuohkki Jon  Simonssona, gáldut.    Muitaluvvo goitge ahte bivdu lei nugohčoduvvon várresápmelaččaid deaŧaleamos  ealáhus. Sii bisánedje dohko gos meahceelliid gávdne. Muđui ledje sis maid bohccot  (Claussøn Friis 1881: 498), muhto sin birra ii leat čállojuvvon ledje go ollu vai unnán, nu  go mearrasápmelaččaid birra. Ii čállojuvvo dan ge birra movt dahje jorahedje go obage  gávpegálvun, dan máid bohccos válde.    Dieđusge eai johtalan nugohčoduvvon várresápmelaččat ge ulbmilhaga duohko deike.  Olggobealde ipmirkeahtes olbmui sáhttá goitge orron dáinnalágiin (vrd. 5 kap.  boazodoalu birra). ¶
Resursageavaheami oktavuođas lea dárbbašlaš geahččat ledje go eará oasit go ráinnas  ekonomalaš oasit, mat čuhce resursageavaheami vuohkái. Lei go ovdamearkka dihte  čearddalaš joavkkuid oaidnu gaskaneaset mainnage lágiin mielde váikkuheame?    Mii guoská dalá Finnmárkku ássiid gaskavuhtii, lei gávpeoktavuohta goit  mearrasápmelaččaid ja dáččaid gaskkas. Oalle sihkkarit oasálaste maid várresápmelaččat  dán gávpedoibmii. Muđui ii báljo lean ovttastallan sis Peder Claussøn Friisa čilgehusaid  mielde. Daddjo muđui ahte sápmelaččat eai boahtán dákkár báikkiide gos olu olbmot  (namalassii dáččat) ledje. Nuppe dáfus eai háliidan ge sin dohko (Claussøn Friis 1881: ¶
404). Soaitá leamaš ággan dat go sápmelaččaid jáhkke noaidut máhttit. Dasa jáhkke  nannosit dan áigge.    Gáttut sápmelaččaid noaiddástallamiid birra soitet mielde leamaš dagaheame daid oalle  mihá sierra orrunguovlluid sápmelaččaide ja dáččaide. Nu lea ge noaiddástallanballu  leamaš mielde váikkuheame resursageavaheapmái. Duođaštussan dán ballui bođii ovdan  alimus dásis Københámmanis. 1609:s attii Christian IV hui garra gohččojumi  Várggáidladni leanahearrái, movt son galggai láhttet sámi noaidevuođa ektui.    Čállojuvvo doppe ahte sápmelaččain ja suopmelaččain ( ) lei  lunddolaš háliidus noaiddástallat. , dahje dáččat ja eará  ipmilbalolaš olbmot eai duostan sin lahka orrut. Ja vel unnit duste ásaiduvvat vuonaide  gos olu ledje sápmelaččat. Leanahearrá galggai dárkilit čuovvut mielde, ja čielgasit  dubmet sin geat gávnnahalle noaiddástallamis. Sii galge dubmejuvvot ja árpmikeahttá  goddojuvvot ( (NRR IV: 300, vrd. maid Nielsen 1990: 107).    Nuppiin sániin eai lean dušše ávnnaslaš ¶
ákkat, vuosttažettiin iešguđetlágan  heiveheapmi márkaniidda ja riggodagaide, mat mearridedje ássanbáikki válljema 151600-logus. Ledje eará ákkat maid, olmmošlaš ballu ja gáttut.    Boađusin lei goitge ahte Finnmárku dego juohkásii guovtti oassái, čearddalaš "rájiiguin" :  1. Dáččaássan olggomus rittuin ja sulluin. Dán ássama vuođđun lei eanas                                             márkanguolásteapmi, ja maid veaháš šibitdoallu. 2. Vuonat ja siseatnamat ledje sámi guovllut, gos bivdu, guolásteapmi, boazodoallu ja                      eanandoallu lei vuođđun. ¶
2.6 RESURSAGEAVAHEAPMI JA RIEKTEOAINNUT ¶
Riektehistorjádutki Sverre Tønnesen (1979) oaivvildii sihke dáčča ja sámi guovllus čielga  oainnu dasa ahte vánesresurssaid ¶
galge geavahit dušše sii geat beaivválaččat  geavahedje guovllu. Dán sáhttit gávdnat maid dálá áiggi gálduin.    Muorraávdnasat mat fiervái rivde leat ovdamearkan. Dáčča guollebivdi álbmogii  Finnmárkku guorba mearragáttis, ledje muorraávdnasat huksemii ja boaldámuššan  bivnnuhat. Álkimus vuohki dákkáriid dábuhit lei fiervvás čohkket daid. Ii leat imaš jus  olbmot háliidedje bealuštit dan rievtti.    Dákkár ášši bođii hearrárievtti ¶
ovdii Oslos 1578:s. Vuollásaččat Várggáidladni leanas  ledje riidalan leanahearráin, ja ožžo gonagasa addin sierralágas deattuhuvvot ain  (akto)rievtti ¶
dán buori geavahit. Galggai ain leahkit nu go lei leamaš ( ) (NHD I: 305).    Gonagasa addin sierraláhka dáidá sáhttit leahkit buorren ovdamearkan dáččaid  ráđđejeaddji riektedovdui ¶
. Sin ássanmálle lei eahpečielggas, ja sis lei dárbu oažžut ¶
muhtun riggodagaid várjaluvvot guoskevaš guovllus. Jus leanahearrá šattai  aktoráđđejeaddjin meara muorraávdnasiid badjel, livččii váttis doalahit dan ássama mii  lei ja ođđa ássama vuođđudit.    Ovdamearkan mearriduvvon riggodagaid sámi geavahanriektái sáhttá válljet Deanu  luossabivddu (vrd. Pedersen 1986:kap. 2.2). Dás govviduvvo dat hui bures. Ruoŧa gáldus  sullii 1580:s muitaluvvo go Deanuleagi siidda sápmelaččat bivde Deanus. Miellagiddevaš  gažaldat dán oktavuođas lea ahte lei go sápmelaččain aktoriekti bivdit, bivde go iežaset  lobiin, vai galge go earáin oažžut bivdolobi.    Ovdalis namuhuvvon ruoŧa gáldu lea áibbas čielggas dás. Eai sii máksán makkárge vearu  ( ) bivddu ovddas. Baicca muitaluvvo eará vearu birra máid mákse, ja  dieđusge lei dat oassin dalá golmmageardán vearuheamis. Luossabivddus ii lean vásedin  vearromáksin guđege gonagassii.    Jus oktage gonagasain livččii oamastan guollebivdinrievtti, oažžu roahkka jáhkkit  luossabivddu ovddas livččii gáibiduvvon vearru. Maiddái dánska-norgga dieđut duođaštit  ruoŧa gálduid doallevašvuođa. Nugohčoduvvon mearrasámiolmmošlogu olis 1601:s  muitaluvvo Deanus buorre luossabivdu. Vuotnasámit eai bivdán, muhto sii geat orro  Deanuleagis bivde (Johnsen 1922: 277).    Dás duođaštuvvo ahte mearrideaddjin lei lagasvuohta riggodahkii.  Vuoigatvuođaguoddit ¶
ledje sii geat orro Deanuleagis njuolggo oktavuođas čázádahkii.   Mearrasámiolmmošlogus 1601:s duođaštuvvo maid čielgasit ahte riggodagat ássiid fásta  geavahanguovllus ledje mearriduvvon dan gullevaš olmmošjovkui mii dohko gullá. Doppe  muitaluvvo go dáččat ledje viggan oasálastit guolásteapmái. Jáhkkimis ledje dan dihte  lohpidan gonagassii vearu máksit vai eiseválddiin ožžot doarjaga.     Ii vel dat ge ábuhan. Sápmelaččat geat hálddašedje guollebivddu ledje nu vuoimmálaččat  ahte sii gilde dáččaid bivdimis. Bivdingielddus ii lean dattege loahpalaš. Bivdolohpi sáhtii  addot jus mákse vearu njuolga sápmelaččaide. Sii doalahedje válddi mearridit vearu  sturrodaga.    Dát lea ovdamearkan dasa ahte sápmelaččain lei mearriduvvon guovllu siskkobealde,  mearriduvvon meahcceriggodaga ektui, nu viiddis ráđđenriekti ahte earáid sáhtte  doalahit olggobealde. Eará sámi guovllus mas rájit leat Finnmárkui, Davvi-Romssas, leat  seammalágan riektedili vuođđočuoggát go Deanuleagis 1601:s. Doppe lei gietti birra  sáhka. Håvard Dahl Bratrein guhte lea gieđahallan dan gažaldaga, lea ee. gávnnahan  ahte ovdal jagi 1608 orro sápmelaččat gáibideame buot gittiid Skiervvá (Skjervøy)  diggerievttis ¶
, báikkiin gos lei fásta dáččaássan. Dan dahke čujuhettiin geavaheapmái  mii lei áiggiid čađa leamaš (Bratrein 1984: 30). ¶
3.   KAPIHTTAL ¶
Stáhtapolitihkalaš gaskavuođat 1600-1826 birrasiid. ¶
Resursageavaheami oktavuođas leat dieđusge stáhtapolitihkalaš gaskavuođat  deaŧalaččat. Makkár stáhtat ledje oasseváldin go geahččaledje sámi guovllu badjel fámu  oažžut, ja goas bidje rájiid? Dát han dađistaga šadde hui mearrideaddjin duohta  resursageavaheamis.    Gehččot dál movt dalá áiggi veardidedje nášunalstáhtaid dili sámi eananguovlluid  gilvaleamis, ja makkár dillái maŋimus namuhuvvomat ledje gártan. Peder Claussøn Friisa  mielde, gulle1500-logu loahpageahčen sihke mearrasápmelaččat ja várresápmelaččat  sihke Norgga, Ruoŧa ja Ruošša gonagasa vuollái, ja ledje geatnegahtton vearu máksit  buot golbmasii (Claussøn Friis, 1881: 406).    Golmmageardán vearromáksin vulggii das, Claussøn Friisa mielde, go okta gonagas ii  akto nagodan vuollásis sápmelaččaid bidjat sin noaiddástallanfámu geažil. Gonagasat  ledje bággejuvvun juogalágan soahpamuša dahkat dan čađahit.  Ruoŧa gonagas lei  boahtán veahkehit Norgga gonagasa iežas nuortasápmelaččaiguin, ja ruošša fas  bjarmalaččaiguin. Guokte maŋit namuhuvvon joavkku galge leahkit seammá dásis  noaidegoansttaiguin go sápmelaččat. Easkka go dan guovtti fámut ledje ovttastuvvon,  fertejedje sápmelaččat vuollánit.    Historjádutkkis Friisas lei gal maid eará čilgehus sápmelaččaid golmmageardán  vearromáksimii, namalassii: ... "Sii háliidedje Ráfi eai ge makkárge Vaši Ránnáriikkaiguin." (Friis 1881:407). Maŋit áigge lea álki válljet dan čilgehusa. Sápmelaččat ledje maid nu  mávssolaš vearromáksit, ahte jus oktage gottii sápmelačča, de fertii buhtadusa máksit  buot golmma gonagassii (Friis, almmuhuvvon 1881: 407).    Dat mii čielgasit dáhpáhuvvá 1500-logu gaskkarájes, lea ahte máŋggat fámut geahččalit  vuolláseaset bidjat sámi eatnanguovlluid. Guovddážis rahčamušain lei dálá Finnmárku.    Danmárku-Norggas lei unnit eanet fápmu olggumus rittuid badjel. Dáččat geat ásse  doppe, gulle Danmárkku-Norgga vuollái go vearromáksima ja eará duopmoválddi ¶
birra  lei sáhka. Ii dan ge lean Ruoŧŧa ollásit dohkkehan vel 1608:s. Dalle šadde maid  Čáhcesullo guovllu dáččat  máksit vearu ruoŧelaččaide (Niemi 1983: 204). ¶
Vuotna- ja siseatnanássit ledje dušše sápmelaččat. Sii geat lagabus meara ásse, ledje  eanas dánska-norgga duopmoválddi vuolde. Earret sin vearrogáibideami, gáibidedje  oainnat sihke Ruošša ja Ruoŧŧa vearu sis. Maŋimus namuhuvvon lei maid gáibidišgoahtán  vearu, maŋŋel go Norga ja Novgoroda vuosttaš oasis 1300-logus formálalaččat šiehtedje  goappeš riikkaide vejolašvuođa gáibidit vearu sápmelaččain Ivgu/Báhccavuona ja  Vilgesmeara gaskkas (geahča kap. 1.5).    Ovdal vuogáduvvon ruoŧa vearrorehketdoaluid álggaheami 1553:s eai leat makkárge  čielga dieđut, dahje leat unnán dieđut dan stuora siseatnanguovllu birra (Smith 1938: 1).  Dat mii duođai dáhpáhuvai dalle, lei ahte ruoŧa gonagas bággolonui ¶
ovttalágan  vearrogáibideami dahje bággema sápmelaččaid guovdu, seammaládje go Bottenvika  gávpeolbmát, birkarlat, ovdal ledje dahkan (Smith 1938: 3).  Áibbas čielggas lea goitge  ahte lei ruoŧa váldi mii čađahii duopmoválddi siseatnamis (Smith 1938: 4), dan muddui  go sáhttá olggobealde olbmuid duopmováldin gohčodit go eanemusat oktii jagis finai  fáldi ¶
doppe. Muhtun osiin siseatnamis lei maid čielga ruošša vearrogáibideapmi dán  áigodagas.    Dánska-norgga doaibma siseatnamis čájehuvvui ovddemustá vearrogáibideamis mii lei  bieđgguid ja hui soaitimis 1500-loahpageahčen (Smith 1938: 101). Duopmováldi ee.  sáhkuid gáibideami bokte geahččaluvvui, muhto ii nu garrasit. Lea nappo geahččaluvvon   duppálduopmoválddi. ¶
1500-logu loahpageahčen šattai nášunalstáhtaid gaskavuohta vel heajut. Sápmelaččat  bohte dasto vel váddáset ja čavggat dillái go ovdal. 1595:s ledje Ruoŧŧa ja Ruošša  Teusinas ráhkadan šiehtadusa gos Ruoŧŧa luobai Guoládatnjárgga gáibideamis, muhto "válddii badjelasás" ruošša boares gáibádusaid oarjjásguvlui. Dán soahpamuša mielde  galggai rádji gaskal Ruošša ja Ruoŧa mannat Várjjaga nuorttabealde, nu ahte Ruoŧas  galggai rabas geaidnu Jiekŋamerrii. Ruoŧa vearrogáibádus 1595 rájes, Várjjagis  oarjjáslulas gitta Divttasvutnii, lei ahte sii galge oažžut 2/3 vearus, ja Danmárku-Norga  1/3. (Niemi 1983: 199).    Formálalaččat lei dát šiehtadus ruoŧa politihka vuođđun Finnmárkku luossajogaid ja  vuonaid guovdu. Jurdda lei áibbas čielgasit viiddidit ruoŧa fámu.    Vástádussan Teusinašiehtadussii gilde dánska-norgga eiseválddit sápmelaččaid dán  guovllus máksimis vearu ruoššaide. Maiddái muitaluvvui sidjiide ahte sii eai lean  geatnegahtton vearu máksit Ruŧŧii. Sápmelaččaid váttis dilli boahtá earenoamážit ovdan  go sii geat rittuin ja vuonain orro, garra nihttimiiguin gielddahalle máksimis vearu Ruŧŧii.  Seammaládje nihtte ruoŧelaččat siseatnansápmelaččaid, jus Danmárku-Norgii mákse  vearu. Karl 9. ii oppanassiige dohkkehan Danmárku-Norgga vearrogáibidanrievtti  siseatnansápmelaččain (Hansen 1985a: XXXIV).    Moivedillái vel lassin, geahččaledje maid dasa seahkánan bealit ain bajidit vearuid. Várra  jurddašedje stuorimus vearu addit vuoigatvuođa eatnamii ja álbmogii (Johnsen 1922:  104). ¶
Vel váddáseabbon dagahii dili dieđusge go Teusinašiehtadus ii lean ratifiserejuvvon dahje  dohkkehuvvon bealálaččain ovdal 1609:s ja 1617:s (Hansen 1985a: XVIII). Ruošša  vearrogáibideapmi jotkui dasto 1602 rádjái, seammás go ruoŧelaš ja dánska-norgga  bealli maid gáibidii ruoššavearu. Namalassii sáhtte sápmelaččat dán riidovuloš guovllus  vásihit njealjegeardán vearuheami (Hansen 1985a.XIX, vrd. maid Richter Hanssen 1986:  42).    Áigeguovdilis gažaldahkan lea maid man olu vearrogáibádusat oktiibuot dahke. Einar  Richter Hanssen lea rehkenastán vearu "dábálaš jagis" sullii 1600-logu álggogeahčen:  Sápmelaš guhte mearragáttis ásai, galggai bivdit 857 kg dorski, dábuhit ¶
goikeguoli  man árvu govččai diiddu ¶
, vearu ja eará fásta goluid (Richter Hanssen 1986: 46). Dan  áigahaš gaskaomiiguin ja bivdoneavvuiguin lei dat olu guolli.    Sullii jagi 1600:s manai Danmárku-Norga siseatnamii. Ruoŧŧa manai mearragáddái,  Ruošša ges lei dego gaskadilis go čuoččuhii Deanu "Sámieatnama ja Norgga" gaskkas  rievttes rádjin, ja eatnamiid das nuorttas iežas eanamin (Johnsen 1923: 136).  Várjjatnjárga gal ii lean dán gáibádusas mielde (Selnes jahkedahton haga: 128).    Eará lassiboađusin Danmárku-Norgga ja Ruoŧa riiddus, lei ođđa ja ovdalis amas vearuid  geahččalit bidjat sámi ealáhusdoaimmaide. Christian IV han mearridii 1609:s buot "mearrasápmelaččaid dahje várresápmelaččaid" ( ) geat  geasset bohte váris mearragáddái, máksit riikkavearu ¶
ja diiddu. Eai galgan guliid  bivdigoahtit ge ovdal leanahearrás alddis dahje fálddiin ožžo lobi. Leanahearrá galggai  maid bearráigeahččat ahte sii eai addán ruoššaide eai ge ruoŧelaččaide maide, deinna go "Allatvuohta seammá merrii gullá dušše midjiide." (NRR IV: 299).    Dánska-norgga gonagasa čuoččuhusgáibádusa ¶
ektui orru iešvuosttaldeaddjin ¶
go  mearrasápmelaččat galge rikkavearu máksit go mearas bivde. Mearkkašit maid go eará  sámi ealáhusdoaimmat, ee. boazodoallu, eai leat mearrádusas namuhuvvon. Dan dihte  lea ágga čujuhit ahte eará čállosat atnet sáni (várresápmelaččat) (mearrasápmelaččat) sajis (NNS III: 246). Jáhkkimis lea dat rievttamus, vaikko  Riikkaárkiivvas dieđihit ahte gonagasreive ii várra gávdno šat, muhto nubbehusčálus ¶
(originála kopigirji) mii lea gohččuma ¶
lagamusas, geavaha doahpaga (mearrasápmelaččat) (Reive NRA:s, dat. 11.3.1986, Jnr. 790/86. A. 884.157 KS/OJ). ¶
Ee. ledje riiddut sámi guovlluid ráđđejumi nalde dagaheame nugohčoduvvon Kalmarsoađi  Ruoŧa ja Danmárkku-Norgga gaskkas. Ráfisoahpamuš dán soađi maŋŋel dahkkui  Knæredas 1613:s. Dan rájes álge dálá Finnmárkku rájit duođas ovdanboahtit. ¶
1613 rájes ledje rittut ja vuonat ja lagamus eatnamat siskelis, visot Danmárkku-Norgga  vuolde. Sápmelaččat geat ásse dáin guovlluin ledje dasto aivve dánska-norgga  vuollásaččat. Sápmelaččat siseatnamis gal ledje ain duppal vearrogáibideami vuolde,  muhto ruoŧa duopmoválddi vuolde. Anár lei dasalassin vel ruošša vearrogáibideami  vuolde. Arnold Ræstada oaidnu 1613 dáhpáhusaide, lei ahte ráfi Knæredas čulddii oasi  riddoguovlluin ja sulluin eret Sámieatnamis ( ) (Ræstad 1930-33: 418).    Knæreda fári maŋŋel ledje dasto duopmoválddi dilit čielgasat Finnmárkku riddo - ja  vuotnaguovlluin, earret dálá Mátta-Várjjagis. Siseatnansiiddaid guovdu ledje ain olu  gažaldagat eahpečielgasat.    Eahpečielggasvuohta guoskkai oktiibuot 6 sámi siidi nugohčoduvvon ( ) guovllus Várggáidladni leana lulábealde - Finnmárkku mearragáddi.  Lulliváris ledje dát siiddat: Guovdageaidnu, Láhpojávri, Ávjovárri (Kárášjohguovlu), Teno ( ), Ohcejohka ja Anár. Dát guovlu man vuolde lei ee. olles dálá Sis-Finnmárku, lei  ruoŧa girkolaš ja máilmmálaš duopmoválddi vuolde 1751 rádjái, muhto sápmelaččat dán  guovllus galge maid vearu máksit Danmárku-Norgii seammá áigodagas. vuosteeanan lei "Davvivárri" - Guoládatnjárga. Dán guovllus ledje olles 14  siidda. Golbma dáin siiddain, Njávdán (Neiden), Báhčaveadji (Pasvik) ja Beahccán  (Petsjenga) leat earenoamáš miellagiddevaččat.  Dat ledje 1613 ja 1826 gaskkas  Danmárku-Norgga (Norgga 1814 maŋŋel) ja Ruošša  oktasaš vearroguovlun. Siiddat  ledje goitge eanas ruošša duopmoválddi vuolde. Sin eatnamiid váldoguovllut gullágohte  Norgii 1826 rádjekonvenšuvnna maŋŋel man Ruoŧa-Norgga gonagas ja ruošša tsára  šiehtaiga. Dat lea dálá Mátta-Várjjat suohkan.    Ferte deattuhit, daid unnánaš duopmoválddi- ja vearrogáibidan rádjebidjamiid  oktavuođas 1613:s guovllus mii dál lea Finnmárku, ahte eai lean dát rájit dálá  sátneoaiviliin. Dánska-norgga aktoráđđenguovllus ¶
máid viiddidedje vuonaide oktan  lagamus várreeatnamiidda, eai lean áibbas čielga rájit sisaguvlui. Dan dihte oaidnit -rievdadusaid 1613 ja 1751 gaskal.    Čuovvovaš beannot čuođi jagi, 1751 rádjái, eai čađahuvvon makkárge rievdadeamit  guovllu olgguldas stáhtapolitihkalaš meriin. Duollet dálle sáhttet geahččalan doaimmaid  maiguin áigo gievrudit ain iešguđet stáhta fápmosajádaga ¶
. Dábálaččat ii válganan das  mihkke.    Strategalaš bealis dáhpáhuvai olu, mii jáhkkimis unnidii Ruoŧa ja Danmárkku  finnmárkkugažaldaga beroštumi. Go ráfi šattai Roskildes 1658:s han oaččui Ruoŧŧa buot  geainnuid máilmmeábiide máid leaččai sávvan. Dan rájes lei olles mearragáddi  Svinesunddas Øresundii, ja Skåne birra, ruoŧa guovlu. Jus dánska-norgga eiseválddit leat  davvin Ruoŧa várálažžan oaidnán, de goit várálašvuohta unnui dalle. ¶
Ráfisoahpamušaid vuolde 1720/21, maŋŋel stuora davviriikkalaš soađi, unnui Ruoŧa  fápmu garrasit. Ruoŧŧa massii ee. viiddis eatnamiid Ruššii, ja lei guhká maŋŋelelii ruošša  deattu vuolde. Loahppan dasa lei vel go Ruoŧŧa 1809:s fertii Suoma luoitit Ruššii.    Go Danmárku-Norga ja Ruoŧŧa 1700-logu álgooasis šadde fas oalle ovttadássásažžan,  sohpe čoavdit soahpameahttunvuođa ráji birra mii juo lei lulábealde. Norgga ja Ruoŧa  gaskal galggai maid rádji biddjot sámi guovlluid čađa, gos goappeš stáhtat dassožii leigga  gáibidan vearu.    Dán geažil šadde váttis meahcceguorahallamat ja šiehtadusat dássožii go rádješiehtadus  gárvánii 1751:s, mii dakkaviđe duppalasttii Danmárku-Norgga eatnamiid Finnmárkkus.  Stuora oassi dán guovllus gohčoduvvo dál Finnmárkku-duottarin, ja dása gullet dálá  suohkanat Guovdageaidnu, Kárášjohka, stuora oassi Deanus, ja oasit goit Unjárggas,  Davvisiiddas, Porsáŋggus ja Álttás. Ráhkkananbargguid oktavuođas mat 1740-logus  čađahuvvojedje, lei dánska-norgga beali guovddáš olmmoš, majora ja jurista Peter  Schnitler, garrasit ávžžuhan Finnmárkku-duoddara Norgga vuollái bidjat. Sus ledje  ekonomalaš ja strategalaš oaiveákkat. Ekonomalaš ákkasteapmi lei go norgalaččat  doalahivčče akto gávpevuoigatvuođaid gálvvuide máid sápmelaččat ráhkadedje.  Strategalaš ággan lei ahte Finnmárku livččii dustenavádahkan ¶
gievrrat ránnáid vuostá  (Schnitler III 1985: 84).    Konkrehta boađusin1751:s lei ahte Ohcejohsiida galggai Ruoŧa vuollái šaddat, ja massii  buot eatnamiid Deanu oarjjabealde, ja dat šattai rádjejohkan. Guovdageaidnu ja  Ávjovárri (Kárášjohguovlu) šadde Danmárkku-Norgga vuollái. Anárii ii guoskan ieš rádji,  muhto Danmárku-Norga ii gáibidan vearu doppe maŋŋel 1751.    Loahppa rádjegeassin ¶
1700-gaskkamuttos mielddisbuvttii Danmárku-Norgii  govda  eananbihtá, Sis-Finnmárkku, dego várjaleaddjiguovlun Ruoŧa vuostá. Dan ii báljo livčče  nagodan dan earenoamáš sámi ealáhusheiveheami haga guovllus, vuosttažettiin go  boazosápmelaččat geavahedje siseatnama duoddaris dálveguohtumin.    Gudmund Sandvik lea earenoamážit deattuhan ahte siseatnansápmelaččaid boazodoallu  dagahii duoddara Danmárkku-Norgga vuollái, ii ge Ruoŧa vuollái. Son čállá ahte  sápmelaččat ruoŧa-norgga oktasašguovllus eai sáhttán boazodoaluin bargat almmá  geassejohttima haga mearragáddái. Dan geažil šattai boazojohtin mearrideaddji ággan  Finnmárkku-duoddara Norgga vuollái bidjat, ja gullevaš mearragáddeguovlluide eanamin   (Sandvik 1980a: 117).    Lei dasto sámi geavaheapmi mii dagáhii Finnmárkku-duoddara Norgga vuollásažžan.  Sandvik lasiha: " Ja dat berre muitomearkan leahkit buot jurddašeamis eatnamiid ja čáziid birra sámi vuoigatvuođaid oktavuođas maiddái dálá áiggis" (Sandvik 1980a: 119).    Ii lean gal dušše siseatnansápmelaččaid boazodoallu mii dagahii Finnmárkku-duoddara  Danmárkku-Norgga vuollásažžan 1751:s. Maiddái riddo - ja vuotnasápmelaččat johte  boazodoaluideasetguin 1700-gaskkamuttos guhkás siseatnamii dálvet. Nu ledje dat maid  deaŧalaččat rájiid bijadettiin.  Scnitler gal bealistis álggos juo rehkenasttii guovlluid máid  sápmelaččat geavahedje,   dánska-norgga rieviduvvon ¶
eanamin. Dása guske eatnamat  Kárášjoga/Iešjoga birra, ja guovllut 3-4 miilla Máze lullelis (Schnitler III 1985: 159).  Vuođđun sutnje navdit dán, lei go boazosápmelaččat, geat sihke duopmoválddi- ja  vearrodili dáfus ledje čielga dánska-norgga vuollásaččat, juo geavahedje guovlluid. Dat  fertii čuohcán loahppabohtosiidda. ¶
1751 rájes leat Finnmárkkus earret Mátta-Várjjaga leamáš dálá rájit gitta dálá Unjárgga  gieldda oarjelulli čihkii. ¶
Veahá stuorit guovlu go dálá Máttá-Várjjat lei nu movt ovdalis namuhuvvon, ain  nugohčoduvvon "searveguovlun" Ruoššain maŋŋel 1751. Dat ledje Peter Schnitlera  dieđuid mielde Njávdán, Báhčaveadji ja Beahccán. Buot dát ledje Várjjatvuona  lulábealde. Dáid guovlluid sámit ledje geasset vuotnagáttiin, gos bivde meara ja jogain  bivde luosa. Dálvet ledje siskelis, ja elle nu go eará sápmelaččat boazodoaluin ja  bivdduin. Ruoššas lei girkolaš ja máilmmálaš duopmováldi doppe. Norga válddii dušše  vearu doppe oktan Ruoššain (Schnitler III almmuhuvvon 1985: 69 f.).    Eará dieđuid mielde oaidnit ahte dát oktasaš guovlu šattai oalle olu almmolaš  mieldečuovvumiin dánska-norgii gullevažžan 1700-logu maŋit oasis. Ii makkárge  rievdadus čađahuvvon rádjejearaldaga ektui goitge ovdal go Norga bággejuvvui  gonagaslihttui ¶
Ruoŧain 1814:s.  Buorre oktavuohta gaskal Ruoŧa-Norgga gonagasa,  Karl Johan, ja Ruošša tsára ja Suoma stuorafyrstta, Aleksander I, dagahii  šiehtadallanvuođu rádjebidjamii dán guovllus. 1826:s čađahuvvui rádješiehtadus. Dan  rájes go dát sámi guovlu biddjui Norgga vuollái, leat Finnmárkkus ja Norggas leamaš dálá  gustojeaddji nannánrájit.    Sii geat fas šadde váttisvuođaide, ledje sápmelaččat geat ledje geavahan eatnamiid  guovttebealde ođđa ráji. Seammaládje go 1751 vel viidát rádjebijadettiin, fertejedje maid  Mátta-Várjjaga sápmelaččat  válljet stáhtaborgárvuođa. Oallugat Báhčaveaji  sápmelaččain šadde Ruošša vuollái, muhto vissis mearrái ožžo lassišiehtadusaid bokte  sihkkarastit iežaset árbevirolaš ealáhusberoštumiid guovllus mii šattai norgga eanamin.  Muhtumat dáin vuoigatvuođain biste measta 100 jagi, dassožii go iešguđet juonalaš  vugiid bokte loahpahuvvoje 1920-jagiin (Andresen 1983).    1826 nohket nášunalstáhtaid eananviiddideamit davvin, man boađusin šattai boares sámi  ássanguovllu siskkildas juohkin alcceseaset. Lars Ivar Hansen čilge ovdáneami mii  čađahuvvui dáinna lágiin:    "Davviguovlluid eatnamiid veagaloamasteapmi ¶
ja juohkin lei áiggeáddjás doaibma, mii  bisttii máŋga čuođi jagi, ja man ruohttasat leat gaskaáiggi rájes, ja das ledje máŋga  suksessiiva áigodaga. Mannolaga sáhttá várra juohkit golmma oassái, vaikko áiggi dáfus  sáhtte muhtun muddui leahkit badjálaga: ¶
-Vuosttaš oasis leat birastahtti stáhtain čuoččuhusat ¶
mat sisttisdollet  gáibádusaid ja ¶
eavttuid vuoigatvuođaide iešguđet sámijoavkkuin vearu gáibidit, vaikko ¶
sápmelaččat eai  adnon albma vuollásažžan dan guoski stáhtii, dan áiggi ¶
stáhtariektejurddašeami ¶
mielde. ¶
-Nubbi oassi, mas vuosttažettiin ásahedje hálddahusa, ja girkolaš- ja máilmmálaš ¶
duopmoválddi sápmelaččaid badjel, -earenoamážit girkolaš ekspanšuvnna bokte, ¶
girkuid ja klosteriid huksemiid bokte ja mišuvdnadoaimmaid bokte. ¶
- Goalmmát oassi, goas dat vuoigatvuođat ja váldi mii nášunalstáhtaid bealis ¶
dađistaga lei čađahuvvon, sápmelaččaid vearu mávssihit ja eará duopmoválddit, ¶
ohccojuvvojit "sirdojuvvot" dahje alimusriektin ¶
eananguovlluid ¶
badjel." (Hansen 1985: IX. Go guoská rádjebidjamiidda čujuhuvvo  Aarsethii 1989: ¶
43  ff).    Ruoŧa ektui lei Knæredráfi 1613:s oassin proseassas mii loahpahuvvui 1751:s. Ruošša  dáfus lea 1826 dan ovdáneami loahppa máid Lars Ivar Hansen dás čilge. ¶
3.6 LAPPEKODISILLA JA RESURSAGEAVAHEAPMI ¶
Earenoamáš miellagiddevažžan resursageavaheapmái stáhtapolitihkalaš guovllu  ovdaneami oktavuođas gaskal 1613 ja 1826, lea go 1751 rádjesoahpamuššii bođii lassi  sápmelaččaid vuoigatvuođaid birra. Dat lei . Dat gávdno maid ee.  Norges traktater I (1967) (Norgga šiehtadusain), ja 1992 rájes lea maid Norgga  Lágain ¶
mielde.    Dát lassičálus lea maŋŋel dávjá lappekodisillan gohčoduvvon. Das galggai ollislaččat  leahket seammá formálalaš stáhtus go alddis dan rádjesoahpamušas. Dat deattuhuvvo  čielgasit soahpamuša 8. artihkkalis, ja kodisilla 30. §:s.     Fágagirjjálašvuođas lea dábalaš oaidnu ahte kodisilla dušše galggai sihkkarastit daid  boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid geat ledje fárren. Lea goitge vuođđu jearrat ii go eará  sámi ealáhusdoaibma masa rádjebidjan váikkuhii, galgan sihkkarastot.  Ságastaladettiin  dán birra, ovdandoallá Sámi vuoigatvuođalávdegoddi vuosttaš oassečielggadusastis, ahte  kodisilla 30. §:s , ja dan ráhkkananbargguin, čielgasit boahtá ovdan ahte sámi álbmot  galggai várjaluvvot. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi namuha maid ahte   dánska-norgga rádjefáldi ¶
, Mangelsen, hui garrasit lei deattuhan :a, sápmelaččaid bisuheami, kodisillain barggadettiin. Sámi  vuoigatvuođalávdegoddi joatká: "Boazodoallu lei dušše okta máŋgga ealáhusvuođus  sápmelaš geavahanguovllu siskkobealde, man rádji jugii. Jus sámiide galggai addojuvvot  ollesárvosaš suodjalus ja vejolašvuohta ain eallit nášuvdnan fertii sin luondduriggodagaid  geavaheapmi gehččojuvvot oppalašvuohtan. Dákkár oainnu čuovvumuššan ferte leat dat  ahte ráji rastá olles johtti álbmot lei suodjaluvvon, eai dušše sii geat elle boazodoalus." (NAČ 1984: 18, s. 187).    Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttaš oassečielggadus ii atte goitge čielga vástádusa  dasa lei go ášši nu.    Topográfalaš dilálašvuođaid geažil Norgga ja Ruoŧa rádjeguora 1751 rájes, lea  Finnmárkkus, ja dasto Deanu-/Várjjatguovllus, jáhkkimis buoremus vuođđu vuohttit  geavahuvvui go kodisilla eará ealáhussurggiide go boazodollui. Ii gos ge eará báikkis lean  ođđa rádji formálalaččat botken nu viiddis riggodatguovllu geavaheami go dáppe. ¶
Sámi siiddat jur Deanuleagis masse omd. buot eatnamiid Deanu oarjjabealde. Rádji  Norgga ja Ruoŧa (dálá Suoma) gaskal manai dál Skoarrojogas Buolbmágis dohko gos  Kárášjohka ja Anárjohka gávnnadeaba, viidáseappot dohko gos Anárjohka ja  Skiehčanjohka gávnnadeaba. Bajimusas čuovui rádji Skiehčanjoga.    Sihke bivdoberoštumiide, mearra-, jávre- ja luossabivdui, ja guohtumii ja  boaldámušdábuheapmái livččii hejot váikkuhan, jus lappekodisilla livččii sihkkarastán  dušše boazosápmelaččaid riggodagaid geavaheami nuppe bealde dan ođđa ráji. Leat ge  máŋga dilálašvuođa main vuohttá kodisilla mearrádusaid dán guovllus duođas adnon  reguleret, dahje sihkkarastit maiddái eará sápmelaččaid vuoigatvuođaid go sin geaid  oaiveealáhusvuođđun ledje gáiddusjohttimat ¶
bohccuiguin.    Čuovvovaš oasis áigut geahččat dan lagabui, oaidnit leat go ákkat doaivut lappekodisilla  adnon earáide go boazodoallojoavkkuide. Dákkár ákkaid vuođu sáhttá ee. gávdnat  čujuhettiin resursageavaheami čađaheapmái, ja muđui eiseválddiid cealkámušaide  (vrd.  Pedersen 1986, 1987, 1989). ¶
3.6.1 Gávppašeapmi. § 28 ¶
Ovtta sajes lea áibbas čielggas ahte kodisillain áigo sihkkarastit earáid go  boazosápmelaččaid beroštumiid, namalassii Ohcejoga sápmelaččaid, geat dál ledje Ruoŧa  vuollásažžan, gávpeberoštumiid. Árvvusge gustui mearrádus maid  Anára sápmelaččaide,  dan dihte go sii gulle hálddašeami dáfus Ohcejohkii.     Lappekodisilla 28. § bokte ožžo duođaštuvvot gávpevuoigatvuođaideaset dánska  aktogávperivttiin ¶
. Dat čađahuvvui mearrádusa bokte gos Ohcejoga ássit geat ledje  rieviduvvon ruoŧa vuollásažžan ( ) rádjebidjamiin,  gávppašeami oktavuođas buot dáfus galge norgga vuollásaččaiguin ovttadássásažžan  adnot. Dat guoskkai sihke sin iežaset ráhkaduvvon gálvvuide, ja gálvvuide máid  aktogávperiekti lei dohko fievrridan. Dat galggai gustot sihke dalle, ja boahttevaš  aktogávperiektemearrádusaide, ja dasto vel eará gávpeásahusaide mat boađášedje  dohko. Áidna várašupmi ovttadássásašvuođas lei ahte ruoŧa vuollásaččain ii galgan  seammá riekti vealggás váldit ¶
go dánska-norgalaččain.    Luossa lei okta deaŧaleamos gálvvuin mii Ohcejohsámiin lei vuovdimassii. Dalle lei  dieđusge hui dárbbašlaš sihkkarastit ahte ođđa rádji ii hehtten sin luossa- ja eará  gálvogávppi. Dát gálvu vuvdui hui ollu lagamus aktogávperiektebáikkis Gollesullos  (Gullholmen) mii lei Deanodatnjálmmis. Doppe vižže maid eanas gálvvuid máid ieža  dárbbašedje.    Lappekodisilla 28. § ii lean makkárge oađđi mearrádus. 1791:s muitaluvvo omd. go  Ohcejoga ássit rádješiehtadusa bokte ožžo buot gálvvu máid dárbbašedje norgga  gávpebáikkiin, muhto eai fal vealggás, dušše duksaruđain (Sund 1791. Åbo Tidning No.  3). Sullii 1790 rájes lea maiddái nubbi girječálli mii gávnnaha ahte § 28 sisttisdoallá  earenoamáš ovdamuniid Ohcejohsápmelaččaide, gávppašeami oktavuođas Norggain  (Hülphers, 1921: 192). ¶
3.6.2 Stáhtarievttalaš ¶
gullevašvuohta ¶
Ohcejohsiidda sápmelaččat geat ledje geavahan eatnama guovttebealde Deanu gaskal  Buolbmága ja gokko Kárášjohka ja Anárjohka gávnnadeaba, masse nu go juo  namuhuvvon buot eatnamiid oarjja- ja davábealde Deanu 1751:s. Sii geat dán guovllu  ledje geavahan, galge dan rájes leahkit Ruoŧŧii gullevažžan. Dat boahtá ovdan  rádjesoahpamuša 2. artihkkalis. Doppe han lei šiehtaduvvon ahte Ruoŧŧa ja Ruoŧŧa akto  ( ) galggai viežžat buot vearu Ohcejoh- ja Tenosápmelaččain (unna  siiddaš máid dávjá logahalle ovttas Ohcejogain).    Eanas gáldut čujuhit goitge dasa ahte Deanuleagi sámit, álggos eai mearkkašan nu olu  riikkaráji bidjama guovdu iežaset guovllu. Dása oaidnit ovdamearkka sullii 20 jagi maŋŋel  go rádjesoahpamuš dahkkui. Dalle ledje dánska-norgga ja ruoŧa eiseválddit ain nággeme  viđa namuhuvvon bearraša stáhtagullevašvuođa birra. Ášši fievrriduvvui ruoŧa diggái  Ohcejohkii 1770:s, maŋŋel go dánskalaččat ledje čuoččuhan bearrašiid alcceseaset gullat  (vrd. Pedersen 1994).    Guorahalakeahttá movt ruoŧa ja dánska-norgga bealde formálalaččat ákkastuvvui, lea  goitge buorre árta namuhit movt dát, ja eará bearrašat geavahedje luondduriggodagaid.  Maiddái 1751 maŋŋel orui geavaheapmi áibbas rádjeváikkuhusaid haga.    Sii eaiggádušše (ägare) ovtta meare gittiid, guohtumiid ja guollejávrriid goappašiid  bealde ráji. Guohtumiid atne ee. gusaide, sávzzaide ja bohccuide.  Sii ledje maid bivdán  Jiekŋameara ( ), Deanu ja dieđusge unna jávrrážiid goappašiid bealde ráji.  Riektegirjjis ¶
deattuhuvvo ahte sii eai lean boazosápmelaččat, muhto guollebivdi  sápmelaččat ( ).  Dán áššis oaidná čielgasit ahte eiseválddiin ledje váttisvuođat gávnnahit ja čilget daid  sápmelaččaid stáhtagullevašvuođa geaidda rádjebidjan lei guoskan. Eatnamiid ja čáziid  árbevirolaš áigodatgeavaheapmi ¶
guovttebealde ráji dagahii dan.    Go njuolgut lappekodisillii guoská, de gávdnat dás čujuhusaid muhtun  kodisillamearrádusaide, vaikko ii lean boazosápmelaččaid birra sáhka. Riektegirjjis  boahtá ovdan ahte formálalaččat gulle dát bearrašat Norgii, go dálvet orro Deanu  norggabealde, dan dihte go kodisilla 4.§:s mearriduvvui ahte sápmelaš gullá dan riikkii  gos su dálvevearroeanan lea.    Vaikko ruoŧa eiseválddiin ledje ollu ákkat sin goitge ruoŧa vuollásažžan atnit, de  čájehuvvo dáinna áššiin ahte stáhtagullevašvuođa ¶
mearrideamis lei lappekodisilla  áigeguovdilis riekteneavvu ¶
, ležže dál boazosápmelaččat dahje eai.    Ii sáhte goitge dán ášši vuođul cealkit ahte lappekodisilla sihkkarasttii maiddái eará  ealáhusdoaimmaid go boazodoalu nuppebealde ráji. Dán oaidnit dárkileappot go duohta ¶
dili geahččat 1751 maŋŋel, go lei sáhka Ohcejoga- dahje Deanuleagisámiid eará  árbevirolaš ealáhusain. ¶
3.6.3 Lappekodisilla § 12. Bivdu ja guolásteapmi ¶
Formálalaččat soaitá ovddemustá § 12 mii beroštahttá eanemusat go galgá guorahallat  man muddui kodisilla guoskkahii rádjesápmelaččaid resursageavaheami mas ii lean  boazodoaluin njuolgut dahkamuš. Dát paragráfa guoskkaha fárrensápmelaččaid bivdo- ja  guolástanvuoigatvuođaid dan nuppi riikkas. Ruoŧa sápmelaččat ožžo visot vuoigatvuođaid  bivdit ja guolástit seammá dásis go norgga vuollásaččat. Norgga beale sápmelaččat ožžo  ges seammá vuoigatvuođaid sámieatnamis Ruoŧa bealde. ( ).  Olggosfárren sápmelaččat buohtastahttojuvvoje riikka iežas vuollásaččaiguin go bivdo- ja  guolástanvuoigatvuođaid birra lei sáhka. Eahpečielga čuokkis lea gustui go riekti dušše  sidjiide geat bohccuiguin johte ráji rastá. Hui oppalaččat sáhttá várra dadjat ahte ii oro  áibbas jáhkehahtti ahte boazu iešalddis galggai vuođđun sápmelaččaid  resursageavaheami vuoigatvuođaide. Dan dihte sáhttá dušše duohta geavaheami  duođašteapmi ¶
muitalit dan. ¶
3.6.4 Mearraguolásteapmi ¶
Áššis mas nákkáhalle dan viđa bearraša birra, daddjui ahte sii ledje álo leamaš  guollebivdisámit ( ), ja ahte sii ledje maid mearas bivdán (vrd. kap.  3.6.2). Dás vuhtto ahte Ohcejohsámiid árbevirolaš mearraguolásteapmi jotkkii ain 1751  maŋŋel. Jus dulko dahje geavaha kodisilla dainna lágiin ahte dušše boazosápmelaččat  ožžo vuoigatvuođaid nuppi riikkas, livčče dan vuođul siseatnansápmelaččat geat eai lean  boazosápmelaččat šaddan heaitit mearrabivdduset.    Dákkár heaitin ii oro čađahuvvon gosge. 1773:s čállá gávpehálddašeaddji ¶
Deanus  reivve ámtamánnái, mas boahtá ovdan ahte measta buot "ruoŧa" Ohcejohsápmelaččat  orrot Gilivuonas (Kjøllefjord) ja Deanu suohkanis guolásteami dihte giđđat ja geasset  (14.5.1773. SATØ. FA. Skr.fgvBiA 1772-73. Pk. 39).    Sáhttá leahkit hui miellagiddevaš geahččat geavaheami lappekodisilla ektui, ja jearrat  soahpá go dat dasa jus dušše boazodoallo-/ johttisápmelaččat ožžo sihkkarastot rivttiid  maiddái eará ealáhusdoaimmaide nuppebealde ráji. Dás oaidnit ahte measta buot ( ) Ohcejohsámit bivde mearas, ii ge oktage dan gohčodan lobiheapmin. Ii  ge gosge dán gáldus muitaluvvo ahte ruoŧabealsiseatnama sápmelaččain ii livčče ollislaš  vuoigatvuohta ain bivdit mearas.    Gávpeolmmái váidalii dušše go eai máksán diiddu bivddus. Eanasoasi guliin oainnat dolvo  dálvemárkaniidda Ohcejohkii ja vuvde goikeguollin. Oktiibuot sáhtte leahkit olles 4 500-   5 000 kg (250-300 våger)  máid ain dolvo, mii lea sullii seammá go 20 000 kg njuoska  guolli.    Ođđasit gáldut orrot maid duođašteame ahte Ohcejohsápmelaččaid vuotnabivdu ii lean  mihkke riidogažaldagaid ¶
. Dán oktavuođas muitaluvvo 1790:s ahte sihke Ohcejoh- ja  Anárolbmot geat ledje diiddu máksima vuostá, bivde Deanus ( ) juohke geasi.  Guollebivdu lei deaŧalaččamus olggosfárrenágga, vaikko sis ledje gal bohccot maid  mielde, mat guhto rási mearragáttis (Sund 1791).    Okta eará seammaáiggi girječálli deattuha nuppe bealis Ohcejohsápmelaččaid  boazodoalu, muhto lasiha ahte muhtumat bivdet mearas "...go lea earenoamáš lohpi sis,..." (särskild tillstånd för denna orten,...) (Hülpers, 1921: 192). Dan maŋit  dilálašvuođas sáhttá jearrat makkár eará earenoamáš lohpi dat livččii go lappekodisilla §  12.    Ohcejohsápmelaččaid mearraguolásteami oktavuođas sáhttá maid oaidnit ahte goit  muhtun báikkiin ledje bistevaš huksehusat, o.m.d. guolleáittit. 1806:s gullat ee. ahte eaiggádušai áitti Uhca-Lágesvuonažis (SAK. FA. kpb. 1806.  Cronobefalingsmand Westbergii, 28.3.1806). Høegmanna ealáhusheiveheamis ii vuhtto  gokkoge ahte son lei boazosápmelaš. Sus ferte dasto leamaš eará riektevuođđu guolástit,  ja eaiggáduššat visttiid Lágesvuonas.    Lappekodisilla dulkoma mearraguolásteami birra lea pastor Fellman čállán 1851:s. Son  orui 11 jagi Ohcejogas, 1820 rájes 1831 rádjái, ja oaččui dan bokte eaŋkildieđuid  báhpasuohkana dili birra. ( . ¶
Fellman IV 1906:246 f.). Buohkat geat háliidedje, sáhtte dalle hehttekeahttá mannat  vuonaide, earenoamážit Várjjagii, guliid bivdit go dan dárbbašedje. Eai obage biddjon  makkárge hehttehusat sidjiide. Son čuoččuhii ¶
áibbas eavttuidhaga 1751:s ahte  čielgasit sihkkarastojedje ruoŧa sámiid, ja dasto Ohcejoh- ja Anarsápmelaččaid, boares  guollebivdinvuoigatvuođat Jiekŋameara gáttis (Fellman III 1906: 252). Sus lei dette  boastut go maid oaivvildii dán vuoigatvuođa nohkan 1826:s.   Earenoamážit Anáris lei mearrabivdin dássedeabbo go Ohcejogas, Fellmanna bargojagiin  1820-logus. Gos guokte dahje eambbo olbmá ledje viesus, galggai dábálaččat "doaimmalaččamus" meara vuolgit bivdit. Dán dahke Fellmanna oaivila mielde 1751  rádješiehtadusa mielde gos sin bivdinriekti mearas deattuhuvvui (... ).    Maiddái eará girječállit Suoma bealde ledje dan oaivilis ahte kodisilla attii oppalaš  vuoigatvuođa Suoma sápmelaččaide o.m.d. bivdit Finnmárkku vuonain. Gabriel Rein lei  okta sis geat oaivvildedje ahte nugohčoduvvon rádjedahppan ¶
1852:s dahkkui go  norgga eiseválddit eai doahttalan 1751-soahpamuša ja rádjegeassimiid( )  suoma sámiid guollebivdinvuoigatvuođaid ektui (Rein 1867: 290., vrd. maid kap. 5.10  rádjedahppama birra).    Eanas orru duoŧašteame ahte mearrabivdui man čađahedje ruoŧa/suoma ja  suoma/ruošša bealde sápmelaččat geain eai lean bohccot, ii lean rádjegeassin vahágin.  Bivdu jotkojuvvui nu go ovdal maŋŋel 1751, ja maŋŋel 1809, go Suopma šattai  stuorafyrstaváldin ruošša tsára vuollái. Norgga eiseválddit eai hehttegoahtán bivddu  ovdal lagamus logijagiin ovdal 1852 (Vrd.kap. 7.10.1).    Jus namuhuvvon mearrabivddus lei formálalaš eaktu, dahje , nu go  Hülpers čálii 1790 birrasiid, de ii dáidde sáhttit lappekodisilla mearrádusaid garvit. ¶
3.6.5 Luossabivdu ¶
Movt lei dasto luossabivdduin? Dát lei eanemus guovddáš ealáhussan sidjiide geat eai  johtalan bohccuiguin. Go ođđa rádji galggai mannat Deanus Buolbmágii ja bajásguvlui,  gos oba olu bivde luosaid, de livččii dieđusge mielddisbuktán measta čoavddekeahtes  váttisvuođaid jus boares geavahanmálle galggai lihkahallot. Dat nappo ii dáhpáhuvvan ge  . Guollebivdu jotkkii nu go ovdal, ja ássit sohpe ee. iešguđet vugiid movt searvebivddu  čađahedje badjel ráji, o.m.d. goldima ja golgadaga oktavuođas, mas atne golgadeami ja  buođuid.    Deaŧalaš lei oktasaš doaris ¶
mii juohke geasi čuođi jagi áigodagas sullii 1770 ja 1870  gaskal, measta buođui ¶
olles joga vuollelis báikki gokko Kárášjohka ja Anárjohka  gávnnadeaba. Oasálaččat bivddus ledje Kárášjohsápmelaččat ja sii geat ásse bajimusas  Ohcejoga diggerievtti ruoŧa-suoma bealde, maŋŋel 1809 suoma-ruošša bealde. Sii sohpe  1830-jagiin bidjat oktasaš buođu ¶
Anárjohkii, mii lei rádjejohka. Rádjesápmelaččain lei ¶
dasa lassin siskkáldas šiehtadus ráji badjel, Buolbmátjoga luossariggodagaid geavaheami  birra (vrd. Pedersen 1986, 1988, 1992).    Ovdalis namuhuvvon lágidemiin ii čujuhuvvo njuolga lappekodisillii, muhto gávdnat maid     gálduid mat čájehit ahte lappekodisilla njuolggadusaidisguin váldui atnui luossaáššiid  oktavuođas, vaikko eai lean boazosápmelaččat oasálažžan áššis. Čielgaseamos  ovdamearka lea 1800-logu álggogeahčen. Duogážin lei riidu luossabivddu birra gaskal  Kárášjohsápmelaččaid ja muhtun Ohcejohsápmelaččaid (vrd. NAČ 1984: 18, s. 188 ja  Pedersen 1989: 197 ff).    Dánska-norgga fievrriduvvon ákkasteami vuođul orro sii čielgasit dohkkehan  lappekodisilla riektevuođđun Kárášjohsápmelaččaid luossabivdui. Sin oaivila mielde lei  luossabivdu ráji bakte gullan Kárášjohkalaččaide sihke ovdal ja maŋŋel  rádjesoahpamuša. Nu lei dat suodjalussan dán vuoigatvuhtii. Dákkár suodjalanjurdagiin  álggos ákkastedje ahte riidu Ruoŧa Ohcejohsápmelaččaiguin galggai gieđahallot kodisilla  riektemeannuparagráfa ¶
(§ 22) mielde, mii livččii buktán garraseamos dánskanorgga/sámi váikkuheami bohtosii.    Áššis bođii duopmu ruoŧa dikkis Ohcejogas 1801:s, muhto duopmu ii dohkkehuvvon go  eai lean čuvvon lappekodisilla njuolggadusaid lágariekteolbmáid ¶
nammadeami dáfus.  Ruoŧa duopmár guhte lei riektešiehtadusaid jođihan, biddjui barggus eret go ii lean  čuvvon kodisilla njuolggadusaid. Maiddái ruoŧabealde atne dasto lappekodisilla lunddolaš  neavvun go riidduid galge čoavdit Deanuleagi sápmelaččaid gaskkas, geat ledje guovtti  stáhta borgárin šaddan 1751 rádjebidjama maŋŋel.    1830 birrasiid vuhtto čielgasit ahte lappekodisilla njuolggadusaid galggai čuovvut  luossabivdoriidduin ráji bakte. 1820-logus leat muđui dieđut ahte Anársápmelaččat bivde  luosaid Kárášjogas guhkkin norggabealde, lagabui čilgejuvvon Bávttajogas. Ii leat  veadjemeahttun ahte guollebivddu lobi vuođđu sáhttá lappekodisillas gávdnot (vrd.  Pedersen 1986, 4. kap.). ¶
3.6.6 Čoahkkáigeassu. Lappekodisilla ¶
Go jearrá sihkkarasttii  go lappekodisilla dušše boazosápmelaččaid rivttiid, sáhttá  ovddemustá čujuhit go Ohcejohsápmelaččaid gávpevuoigatvuohta váldui mielde  lappekodisillii, lea dat čielga ovdamearkan ahte ii dat lean dušše ráhkaduvvon eretfárren  boazosápmelaččaid dárbbuide.     Oaidnit maid ahte muhtun kodisilla mearrádusain leat adnon guorahallat nugohčoduvvon  guollebivdisápmelaččaid dahje dávjá gohčoduvvon johkasápmelaččaid ( ) stáhtagullevašvuođa.    Muđui lei geavatlaš dilli mearraguolásteamis ahte buohkat Ohcejogas ja Anáris geat dan  háliidedje, besse bivdit lagamus vuonain, norgga eiseválddiid vuosttaldemiid ¶
Dás leat maid áššit main vuohttá ahte lappekodisilla, várra earenoamážit dan § 12, leat  lobalašvuođa ¶
vuođđun leamaš.    Jus vuosttalda ja dadjá siseatnansápmelaččaid guolásteami soaitit leamaš árbevirolažžan,  muhto ii regulerejuvvon geavaheapmin, ferte nuppe bealis muitit ahte dákkár  geavaheapmi galggai nohkat dan nuppi riikka guovllus, jus ii lean lappekodisilla  mearrádusaid vuođul.    Go guoská luossabivdui, čájeha luossariidu Kárášjoga- ja Ohcejoga dáloniid gaskkas  1799-1808 jagiin, ahte norgga eiseválddit sihke ámtta- ja ráđđehusa beales atne  rádješiehtadusa (lappekodisilla) vuođđun Kárášjohkalaččaid joatki hehttekeahtes  bivdovuoigatvuođaide Deanus. Kodisilla riektemeannumearrádusat ledje maid dán ášši  oassin eiseválddiid áššemeannudeamis, sihke Københámmanis ja Stockholmmas. Ruoŧa  bealde bijahallui duopmár barggus eret, nu go muitaluvvon ovdal, go ii lean ollásit  čuvvon kodisilla njuolggadusaid, go dán áššis bođii duopmu Ohcejoh-dikkis.    Obbalohkái vuhtto čielgasit ahte Deanuleagiguovllus lea lappekodisilla geavahuvvon  máŋgga sajes, ležže dál ášši oasálaččat boazosápmelaččat dahje eai. Dás vuhtto máŋgga  sajes ahte lappekodisilla sihkkarasttii stuorit joavkku beroštumiid go dušše johtti  boazosápmelaččaid. Dan dihte ledje váikkuhusat resursageavaheapmái rájiid rastá.    Boazosápmelaččaide lei kodisilla áibbas deaŧalaš. Ovdal 1854 lei lappekodisilla áidna  oppalaččat čállon riektegáldu mii gieđahalai sin riektedili (Jebens 1986: 217). ¶
4. KAPIHTTAL ¶
Ealáhusat ja álbmotdilálašvuođat, ¶
1700-logus ¶
Dálá Finnmárku vuođđuduvvui áigodagas 1600-álggogeahčen 1826 rádjái. Fylkka rájit  biddjojedje Knæredráfi bokte 1613:s, Ruoŧa rádješiehtadusa bokte 1751:s ja Ruošša  rádjesoahpamuša bokte 1826:s. Stáhtapolitihkalaš diliin čađahuvvojedje nappo hui  stuora rievdadusat. Ássiide guoski dilit rivde unnimusat seammá ollu.    1800-logu rádjái lei dilli nu ahte dáččaid lohku njieiai. Sápmelaččat lassánedje (geahča  govvosa 4.1 vuolábealde). Dasa lassin bohte kvenat 1700-logus, geaid logu eat dieđe.  Ássiid dilálašvuođa rievdadusat dáhpáhuvve buohtalaga resursageavahemiin. ¶
Dáččaid ealáhuseallimis lei gávpeguolásteapmi ain deaŧaleamos doaibma, muhto sii maid  dađistaga ássagohte bieđgguid ja šibitdoallu šattai deaŧaleabbo. Sápmelaččaid  bivdoservvodat maid báidnui, ja rievddai nu ahte muhtumat bargagohte bohccuiguin  maiguin johte, earát fas geavahedje eanet áiggi šibitdollui ja guolásteapmái. Olu  sápmelaččat barge lotnolasat buot namuhuvvon ealáhusaiguin. 1700-logu álggu  dovdomearkan lea vel go ođđa čearda bođii searvái resursagilvui, namalassii kvenat. Sis  lei muhtun muddui veahá eará ealáhusheiveheapmi go dáččain ja sápmelaččain.          Finnmárkku iešguđet čearddalaš joavkkuid demográfalaš ovdáneapmi. 1567-1910 ¶
Sápmelaččat ¶
Dáččat ¶
Govus 4.1: Finnmárkku iešguđet čearddaid demográfalaš ovdáneapmi. 1567-1910. ¶
Logut gusket iešguđet čearddaide dánska-norgga duopmoválddi vuolde. (Ovdal 1613 lei buot  sápmelaččaid  duopmováldedilli oalle eahpečielggas). 1751 rádjái gustojit logut dušše vuotnaássi-  ja riddoássi sámiide (earret dálá Mátta-Várjjaga). Obba siseanan šattai dánska-norgga aktoráđálaš  allatvuođa ¶
vuollái 1751:s. Govas oaidnit dán das go sápmelaččat lassánedje olu. 1826:s šattai  Mátta-Várjjat norgga aktoráđálaš allatvuođa vuollái. 1835 rádjái rehkenastojedje sápmelaččat ja  kvenat oktan. Kvenaid lohku gal lei oalle unni dassožii. ¶
Dáčča ássiid logu heajos ovdáneapmi váivvidii dánska-norgga eiseválddiid hui sakka.  Dáčča ássiid logu njiedjan lei eahpitkeahttá áittan formálalaš eananvuoittuide máid  muđui ledje ožžon. ¶
4.1 MÁRKANGUOLÁSTEAMIS HEDJONIT  KONJUNKTUVRRAT 1600-LOGU RÁJES. DÁČČA  HEIVEHEAPMI RIEVDÁ. VUOSTELASVUOĐAT SÁMI  ÁSSAMIIN. ¶
Dáčča-ássit Finnmárkkus ledje čoahkkanan guollebivdobáikkiide olles vuosttaš  koloniserenáigodagas. Nu lei dilli 1500-logu loahpageahčen ain. Dan dihte lei dát álbmot  hui rašši go lonohallandilálašvuođat rievddadedje guoli ja ealiheapmái dárbbašlaš gálvvu  dáfus máid oastit šadde - dahje nuppiin sániin hui rašši heajos guollehattiid áigge.  Guollebivdoolbmuin lei dušše guolli luohtehahtti gávpegálvun. Guollebivdi lei áibbas  stuoragávpeolbmáid hálddus. Dan birra čállá Alf Kiil eambbo (Kiil, vuođđologu ¶
haga).  Dat šattai bahča duohtavuohtan Finnmárkku dáčča ássiide, go lonohallandilli gaskal  gortni ja guoli issorasat hedjonii 1500- ja 1600-logus. ¶
Hattit hedjonišgohte 1500-logu álggu rájes juo. Dan jahkečuođi vuosttaš oasis sáhtii  goitge oažžut 3 kg rohkajáfuid juohke goikeguollekilu ovdii. Jahkečuođi maŋit oasis lei  gahččan 1,9 kg rádjái, ja 1600-logu loahpageahčen lei vel heajut lonohallandilli, 1,4 kg.  (Nedkvitne 1988:42). Seammá dilli lei eará gálvvu dáfus, ovdamearkka dihte sáltti (Kiil  vuođđologu haga: 10). Guolis lei njuolgut olu unnit árvu go ovdal.     Diehtogirjjiin norgga ekonomalaš historjjá birra gaskal 1500 ja 1850, čujuhuvvo maid  ahte sii geat eanemus ledje gávpeguolásteami duohken, sidjiide čuhce hedjonan  konjunktuvrrat garrasepmosit. Dan dihte unnui ássiidlohku riddoguovlluin olu báikkiin  Davvi-Norggas. Lofuohtas ja Viestterállasis almmotge dušše gaskaboddosaččat unnui  olmmošlassáneapmi. Dát čilgejuvvo dainna go doppe ledje heajos guollehattiid áigge  dohkálaš eanandoallovejolašvuođat, nu ahte dietnasat bohte ovttaide. Áibbas davvin  riikkas lei ealáhusvuođđu eambbo ovttageardán. Dan dihte čuzii dáidda servvodagaide  garrasepmosit (Dyrvik, j. ea. 1979: 26).    Vaikko lei ge veaháš šibitdoallu dáččain Finnmárkkuvuonas juo ovdal 1600-logu heajos  konjuktuvrraid áigge, orru goitge čielggas ahte dál šattai bággu eará  ealihanvejolašvuođaid gávdnat (Nielssen 1985: 116/119). Dát mielddisbuvttii muhtun  rievdádusaid dáčča ássanmállii.     Muhtumat guđđe Finnmárkku, ja sii geat báhce, ohcagohte eará ealáhusaid. Šibitdoallu  lei dábálaččamus. Eananriggodagat boares guollebivdobáikkiid olggumus mearragáttis ja  sulluin eai lean dattege nu buorit. Dan dihte ledje vuonat bivnnuhis guovllut (Nielssen  1984a: 102).    Dáčča ássan šattai eambbo dábálažžan maiddái siskelis vuonain. Dán rievdadeami ja daid  riidduid birra mat bohciidedje diehtit mii eambbo, go buohtastahttit Finnmárkku  riddoguovlluid vuosttaš koloniseremiin 1300-logu rájes maŋás (vrd. kap. 2.2).  Čielgaseamos ovdamearkan dasa mii gávpeguolásteami heajos konjuktuvrraid boađusin  lei, lea várra Álttávuonas (Nielssen 1984a). Doppe viiddui dáčča ássan siskelii vuonain go  ovttage eará vuotnaguovllus dan áigge. Dáinnalágiin mannagođii jagiin maŋŋel 1610,  goas Ákšovuotna (Øksfjord) lei Álttávuona lagamus dáčča ássanguovlu (Nielssen 1984a:  102). Vuotnasápmelaččain ledje maid šibihat, mii mielddisbuvttii duohta resursagilvvu  guovlluin gos sápmelaččat ledje aktoráđálaččat ¶
leamaš ovdal. Dáčča ássan oainnat  bođii guovlluide mat dassožii ledje leamaš sámi guovlun. Lei seammá go: "... dáččat bohte sápmelaččaid sadjái álbmogin oalle olu deaŧalaš ássanguovlluin" . Álttávuotna  1600-logus lea buorren ovdamearkan. Doppe ledje hui unnán dáččat sápmelaččaid ektui,  muhto sii nagodedje: "... dáppe maid nu go muđui ge alcceseaset rievidit buoremus orrunbáikkiid áigá juo." (Nielssen 1984a: 101).    Go galgá čilget dáčča fárrema Álttávutnii, ferte maid muitalit politihkalaš historjjá. Ruoŧa  riidduid oktavuođas, ja Kalmarsoađi oktavuođas, huksegohte 1611:s ladnerusttega  Ladnesullui (Årøya). Juste 1611-12:s namuhuvvo maid Ladnesuolu maŋimus geardde  sámi ássanguovlun. Dat 7 sámi bearraša geat ásse doppe, bággejuvvojedje árvvusge  fárret (Nielssen 1984a: 101).    Dáid konkrehta dieđuid vuođul oaivvilda Alf Ragnar Nielssen ahte máŋga ášši dagahedje  dáččaássama viiddideapmái: "...dáčča ássamis sihke Dálbmeluovttas (Talvik) ja Ladnisullos ledje njuolga čanastagat " Altenhus ladnái ". Ladni ceggejuvvui suodjin ruoŧa gáibádusaid vuostá Álttá sámivutnii, ja jáhkkimis oidne eiseválddit dáčča ássama vuonas vejolaš suodjalussan vejolaš ruoŧa gáibádusaid vuostá maŋŋel. Dáččat leat sihkkarit ávžžuhuvvon vutnii ásaiduvvat, ja dan dihte sáhttit dadjat Álttávuona dáčča koloniseremis leamaš sihke politihkalaš ja ekonomalaš ákkat." (Nielssen 1984a: 104). ¶
Ássanbáikkit ovdal jagi 1600  Ođđa ássanbáikkit 1600-1620                    Govus 4.2: Kárta čájeha Finnmárkku vuonaid dáčča koloniserema áigodagas 1600-1620 ¶
Gáldu: (Nielssena mielde 1984a: 102) ¶
1600-logu mielde ledje máŋga riekteášši dan dihte go dáččat válde sámi ássanguovlluid  siskkit Álttávuonas. Boađusin dáin áššiin lei dávjjimusat ahte sápmelaččat vuoittahalle, ja  masse boares rivttiideaset guovllus. Riektegirjjiin dattege eai leat sin ákkasteamit ja  riekteoainnut (Nielssen 1990: 124).    Lea čielggas ahte gaskal 1600 ja 1620 dáhpáhuvai olggut guovlluin eanas Finnmárkku  stuorit vuonain, prinsihpalaččat seammá go Álttávuonas (vrd. gov. 4.2 bajábealde). Dáin  báikkiin eai lean ladnerusttegat dahje sullásaččat. Čilgehussan ferte dasto leahkit ahte  riddoguovlluid hedjonan ealáhusdilálašvuođat bággejedje muhtun ráje dáčča ássiin sámi  aktoráđđenbáikkiide.    Vaikko rievdadedje ealáhusaid stuorit šibitdoalu guvlui, dan dihte go guollebivddus ledje  heajos konjunktuvrrat, de čájehuvvo ahte dat ii goitge nagodan doalahit dáčča ássama  ovddeš dásis.    Márkanguolásteami dilli hedjonii vel eambbo 1600-logus. 1630 birrasiid šattai dilli  earenoamáš váttis. Finnmárkku guolásteaddjit šadde máksit 10 voaga (1 våg: 17,95 kg)  guoli ovtta jáfofárpala ovddas. Dušše golbmalot jagi das ovdal mákse 3-4 voagain  seammá meare jáfuid. Juste dáid jagiid bihko ge nealggi ¶
muhtun diggebáikkiin  Finnmárkkus (Nielssen 1985: 123).    1600-logu mielde bisanii jáfofárppalhaddi 5-7 guollevoagai, mii lei sullii beali eambbo go  máid mákse ovdal heajos áiggi. Čáhppesjagit guollebivddu guovdu eai buoridan dili. Dát ¶
váikkuhii olu máŋgga dáfus: "1630 maŋŋel šadde guollebivdit davvin heajumus  vearromáksin stáhtii, vaikko ovdal ledje eanemus vearu máksán.  Dán vuođul sáhttit  dadjat ahte šattai čielga ekonomalaš hedjoneapmi, ja eallindilálašvuođat fertejit maid  hedjonan. Dát ođđa dilálašvuohta bisttii čuohtejagi lohppii ja maid 1700-logus." (Nielssen  1985: 123).    Eanas ámmátolbmočilgehusain ¶
gávdnat váidalusaid ahte dát dilálašvuohta lea dáčča  guollebivdiid láikodaga geažil. Liikká čájehit ođđa dutkamat ahte juohke guollebivdi  nammii lassánii buvttadeapmi 1600-logus. Buvttadeami lassáneapmi ii lean dattege  doarvái stuoris vástidit heajos hattiid. (Nedkvitne 1988: 124/125). ¶
Dáčča ássiid logu njiedjan lei guovddášeiseválddiid oainnu mielde nu duođalaš ahte  1600-logu maŋit oasis gávnnahedje dárbbašlažžan áibbas earenoamáš čađahemiid  lasihan dihte dáčča ássiid. Dát doaimmat ledje vearromáksinbeassan, militearbálvalusas  beassan sidjiide geat fárrejedje Finnmárkui, láhkarihkkuid sáddet dohko, jna. Velggiid  maid čálle vulos. Ovdal vealgevulosčállimiid 1685:s lei dilli nu ahte eanas Finnmárkku  dáččat eai nagodan máksit velggiideaset.    Ássiid lohku lei vuođđun doaimmaid álggaheapmái. Logut čájehedje ahte dáčča  vearromáksiid lohku lei unnon 561:s 1567 rájes gitta 378 olbmui 1678:s (Helland II  1906: 29). Dain maŋimusain ledje olles 117:s fárren Finnmárkui jagiin 1671-79  (Tronstad 1981: 15). Adelær-olmmošlohku 1690:s čájeha seammá dili. Olles 72%  norgga vuoigatvuođaolbmáin ¶
ledje dalle riegádan ámtta olggobealde (Niemi 1983:  245).    Dánska-norgga duopmoválddi guovllus riddo- ja vuotnaguovlluin lei sámi vearromáksiid  lohku sturron 154:s 225 rádjái 1567 rájes 1678 rádjái (Helland II 1906: 29). Ruoŧa  duopmoválddi vuloš guovllus siseatnamis orro goit dušše sápmelaččat, muhto eai leat  čielga logut sis.    Ámmátolbmuid olu muitaleamit Finnmárkkus 16- ja 1700-logus addet maid duođalaš  gova Finnmárkku heajos áiggis dalle. Buot dáin ámmátolbmočilgehusain leat unnit  eambbo bures jurddašuvvon  árvalusat movt sihkkarastit "Finmarkena bajásčuožželeami" , dahje doaimmaid mat mielddisbuktet fásta dáččaásaiduvvoma  Finnmárkui.    Sundi Knag ja ámtamánni Lilienskiold leaba 1600-logu loahpageahčen guovddáš olbmát  dán oktavuođas. Dan seammá leaba Thomas von Westen ja Peder Harboe geat 1700logu vuosttaš oasis attiiga girkolaš osiid ságastallamii "Finmarkena bajásčuožželeami" birra. Muhto olu árvalusat eai boahtán dattege ovdal sullii 1700-logu gaskkamuttos. Dat  mii várra lea deaŧalaččamus dain lea Schnitlera , mas earenoamáš  vuđolaččat ja čielgasit válddahallojit Finnmárkku dili sivat ja movt buoridit dili (Schnitler  III, almmuhuvvon 1985). ¶
1750-logus čálii Collett čielggadusa Finnmárkku birra (Collett 1757). Das boahtá čielgasit  ovdan ahte dánska-norgga eiseválddiin lei váivahuvvanágga dáčča álbmoga lassáneami  ektui Finnmárkkus. Dása várra heive lasihit ahte jus ámtamánni ¶
oaidnu Finnmárkui lei  dábálaš oaidnun muđui Danmárku-Norggas, de ii lean imaš jus lei váttis dássedis  dáččalogu doalahit doppe. Dánskalaččat ja lulli-norgalaččat eai sáhttán Colletta oaivila  mielde : "...leahkit duhtavaččat diekkár Eatnamiin ..." . Europeálaččat eai livčče duostan ( ) doppe orrut, jus fal ii livčče hui gánnáhahtti sidjiide (Collett 1757: 80).    Maiddái Colletta maŋisboahtti, Gunder Hammer, čálii vuđolaš čielggadusa Finnmárkku  dilálašvuođa birra, namalassii (čállon  1763, almmuhuvvon 1835). Dasto bohte čilgehusat dáin: Paus (sullii 1760), Garman  (1784) ja Heiberg (čállon 1784, almmuhuvvon 1800). Čuohtejagi áibbas loahpageaži  rájes heive vel ámtamánni Sommerfeldt namma ráidui (1799-1800).    Doaibmagottit nammaduvvojedje maid duos dás, dilálašvuođaid guorahallat ja  buoridanevttohusaid gávdnan dihte. Symptomatalaččat eai bargagoahtán ovdal 1600logu loahpageahčen, Lindenow-doaibmagoddi 1685:s, ja Adealer-doaibmagoddi 1690:s.  Soai goappešagat guorahalaiga dilálašvuođaid báikkis, muhto 1700-logu doaibmagottit  čohkkájedje eambbo guovddážis duppalmonarkijas. Berre namuhit go Finnmárkkudoaibmagoddi ain 1826:s doalahii boares doahpaga "Finmarkena Bajásčuožželeapmi" .  Ámmátolbmuid jurdagiid ja doaibmagottiid vuođul bidje johtui maŋit oasis 1600-logus  doaimmaid sihkkarastit (dánska)-norgga álbmoga ássama Finnmárkui. Doaimmat ledje  sihke bahádahkkiid rádjat dohko ja iešguđet bálkáhanvugiiguin ja subsidieremiin olbmuid  oažžut dohko. Deaŧalažžan dan oktavuođas lei militearbálválusas beassan, ja vearus  beassan. Finnmárku šattai ge Lulli-Norgga ja Danmárkku vealggáiduvvon olbmuid  friddjabáikin. ¶
4.2.1 Finnmárku rádjanbáikin ¶
Demográfalaš dilálašvuođa rievdan lei jáhkkimis njuolggo sivvan go eiseválddit  rievdadedje oainnuideaset dasa ahte Finnmárkku geavahit rádjanbáikin Danmárkku ja  Lulli-Norgga olbmuide geaid eai šat fuollan doppe. 1630-logus ii leat jáhkkimis šat  leamaš jur heahti dáčča ássiid logus. Dan áigge galge ges olbmot Finnmárkkus geaid  golgolažžan gohčodedje, sáddejuvvot Danmárkui, ráŋggáštusbargui Bremerholma  mearramiliterrii Københámmanii (Juel 1891: 328/29).    Moaddelotjagi maŋŋel lei eiseválddiid oaidnu rievdan áibbas. 1667:s evttohii o.m.d.  ámtamánni ásaiduhttit Finnmárkku Bergen-soalddáhiiguin, ja sihke nuorra nieiddaiguin ja  bártniiguin geat bohte ráŋggáštusviesus Københámmanis (Helland II 1906: 67).  Stuorimus rievdadusat goanstadoaimmaiguin lasihit dáčča ássama eai boahtán ovdal  1670- ja 80-jagiin.    1680:s bivde Bergengávpeolbmát ahte sii geat mieđihedje fárret Finnmárkui ja ássat  doppe 5 jagi, galge beassat soalddátbálvalusas. Eará sávaldat sis lei sáddet golgolaččaid  ja gievrras láikkes gearjideddjiid Bergenladni leanas Finnmárkui, gos galge geatnegahttot  ássat 5 jagi (Tronstad 1981: 27). 1681:s nammaduvvui ge Finnmárku rádjanbáikin , go "gearjideaddjit, golgolaččat ja roavva bahádahkkit" galge sáddejuvvot dohko. (Tronstad ¶
1981: 37). Amund Helland lea dan birra dadjan ahte "Jurdda deavdit Finmarkena buotlágan ruskkaiguin..." ollášuvai (Helland II 1906: 67).    Maiddái militearbálvalusa hárrái ožžo sii geahpádusaid geat bohte Finnmárkui ja ásse  doppe unnimusat 5 jagi. Sii besse soahtevehkii čáliheamis, muhto eai mearavehkii gal  (Tronstad 1981: 37). Gávpenjuolggadusat ¶
geatnegahtte sáddet nu ja nu olu olbmuid  Finnmárkui. Gávpenjuolggadusat lohpidedje maid árpmu ¶
vealggáiduvvon olbmuide jus  ásaiduvve dohko.    Ámtamánni Collett, guhte 1750-birrasiid anii ovddasmorraša lulliguovllu olbmuiguin  deavdit Finnmárkku, fertii váidalemiin dadjat ahte muhtun doaimmat mat báhpira nalde  gávdnojedje, eai dattege lean doaimmas. Ee. ii lean čađahuvvon mearrádus sáddet  Bergena ja Troanddima ámmátguovllu olbmuide geat dubmejuvvojedje nuskošeami  geažil ), Finnmárkui ásaiduvvot ( ) ávdin guovlluide  (Collett 1757: 60).    Sus maid lei, nu go eará ámmátolbmuin, ovddasmoraš oahpahit nissonolbmuid duddjot.  Københámmana ráŋggáštusviesu giddagasolbmot sáhtte gaskaoapmin leahkit  nissonolbmuid oažžut dohko geat máhtte botnit, gođđit ja čuoldit, oaivvildii son. Muhto  son goitge balai daid šaddat heajos ovdamearkan ássiide. Dan ledje vásihan ovdal  (Collett 1757: 61).    Eai lean dušše olbmot geain eai lean nu roavva bahádagut geat Finnmárkui galge  sáddejuvvot. 1751:s mearriduvvui o.m.d. ahte agibeaivái dubmejuvvon fáŋggat goappeš  sohkabeliin, Dánskalaččat, juohke jagi galge sáddejuvvot Finnmárkui gávpesearvvi  fatnasiin veahkehan dihte deavdit Finnmárkku ( ). Nuppe jagi juo  dadje guovddáš eiseválddit ahte eai ábuhan sáddet beare olu fáŋggaid dohko. Soite  álgán jurddašit sosiála birrasa birra dan báikkis gosa fáŋggat bohte.    Rádjamat Finnmárkui orrot nohkan 1780-jagiin, muhto earenoamášnjuolggadusat  Finnmárkku rádjanguovlun geavahit nohke easkka kriminallága bokte borgemánu 20.b.  1842. Doppe ledje ge 28. kapihttalis, 12. §:s, ollásit čállojuvvon dat eatnat njuolggadusat  Finnmárkku birra bahádahkkiid rádjanguovlun (vrd. Wessel Berg 1847, ohcansátni:  Finmarken). ¶
4.2.2 Dáččat besse vearus ¶
Ekonomalaš veahkkedoaimmat ja subsidiat adnojuvvojedje várra ávkkáleabbon go  bággodoaimmat. 1671 rájes besse o.m.d. dáččat geat fárrejedje ámtai, vearromáksimis  6 jagi (Tronstad 1981: 12). Dát gal sáhttá bures váikkuhan sisafárremii. Dárkilis dutkan   Čáhcesulloguovllus, goit čájeha doppe váikkuhan nu (Niemi 1983: 246).    Eai dat guhtta vearrobeassanjagi sisafárrejeddjiide lean doarvái, eai goit go guoská  bistevaš dahje stuorit dáččaássama Finnmárkui oažžut. 1680:s ákkastedje Bergena  gávpeolbmát ahte earenoamážit dálke- ja ilbmedilálašvuođat dagahedje váttisin dáččaid  oažžut Finnmárkui (Tronstad 1981: 25). Dan dihte árvaledje sii ahte eai dušše  sisafárrejeaddjit, muhto maiddái sii geat juo ásse Finnmárkkus, galge beassat vearus ja  ledingas (Tronstad 1981: 26). ¶
Buot dáččat Finnmárkkus besse dasto dábálaš vearus ja ledingas 1681 rájes (Tronstad  1981: 36). Dán vearrobeassama eai dahkan formálalažžan alimus dásis Københámmanis  ovdal 6 jagi maŋŋel (Tronstad 1981: 147) 1691 rehkenasto goitge dábálaččat jahkin go  loahpalaččat mearriduvvui dáččaid ja sápmelaččaid gieđahallat guovtteládje  vearrooktavuođas.     Sápmelaččat eai ožžon makkárge earenoamáš ovdamuniid. Mearrasápmelaččat jotke  máksimis sin dábálaš vearuid, nu go lei mearriduvvon vearroreivves cuoŋománu 10.b.  1611 (NNR IV: 429 ff). Dan mielde galggai juohke ollesvearromáksi sápmelaš máksit 2  riikkadálera, mii lei rehkenaston sullii 4 guollevoagan (1 voaga lea sullii 18-19 kg).  Sápmelaččat šadde maid máksit ledinga. Dat lei mearriduvvon gonagasreivves  geassemánu 10.b. 1614, 1 voagan ja 16 mearkka guollin juohke ollesvearromáksi  sápmelažžii (NRR IV: 1529). Ledinga bođii dalle Ruoŧa ja Ruošša vearu sadjái, mii  mearrasápmelaččaid guovdu nogai jagiin ovdal 1614 (NRR IV: 1529. Vrd. maid kapihttal  3.3.).    Dáččat mákse gal nugohčoduvvon rievtti, mii lei sullii bealli olles vearus. Muhtun  guovlluin goit lei dábálaččat vearu vuolidit go rievtti. Máksámušat eai goitge lean  rievttalaččat juhkkojuvvon, vaikko 1700-logu maŋit oasis šattai juohkin eambbo riekta  muhtun ođđa doaimmaid bokte (Richter Hanssen 1990: 103).    Vearromáksima vealáheapmi bisttii gitta vearroláhka borgemánu 26.b. 1883 (§ 9) mearridii dađistaga heaittiheami. Maiddái dát láhka  duođaštii Finnmárkkus-riegáduvvon dáččaide ain vearrobeassama. Dasa lassin adde  vihtta jagi vearrobeassama sidjiide geat ásaiduvve ámtai. (Gudmund Sandvik lea čállán  oppalaš geahčastaga vearropolitihka birra NOU:s 1993:34, s. 360 ja čuovvovaš) ¶
Iešguđetlágan jurdagiiguin sáhttá guorahallat ákkaid go sisafárrejeaddjit galge ávnnaslaš  ovdamuniid oažžut Finnmárkkus ovdalii sápmelaččaid, geat juo ásse doppe. Dan  oktavuođas lea čujuhuvvon ahte sápmelaččat nagodedje eambbo vearu máksit go dáččat,  goit 1600-logu loahpageahčen 1700-logu gaskkamuddui (Richter Hanssen 1990: 103).  Eará čielga ágga lea go Finnmárku lei sápmelaččaid eanan gos sin ruovttubáikkit ledje.  Eai sis lean eará báikkit gosa fárrejedje, ja sin sáhtii dan dihte mávssihit olu eambbo  vearuid ja máksámušaid go dáččaid.    Knud Leem govvida muđui sápmelaččaid čanastagaid ruovttubáikái hui eallasit. Son čálii  ahte vaikko sápmelaččain lei garra eallin ja unnánaččain birgeje, de ledje sii hárjánan  dása, ja unnin juo nanusnuvvon dása. Dan dihte sii eai diehtán buorebu, ja sii liikojedje  váhneneatnamii ( ) ja eallinvuohkái nu bures, ahte seammá vuostemielain  sii dan guođáše go bahádahkki jápminduopmobáikái manašii (Leem 1767: 172).    Dáččat gal ledje eanas sisafárrejeaddjit. Adelæra olmmošlohkamis riddo- ja  vuotnaguovlluin 1690:s, čájehuvvui ahte badjel 70 % dáčča bearašisidiin dan áigodagas  ledje olggobealde boahtán. Go buohtastahttá sápmelaččaiguin, de ledje dadjat buot  sápmelaččat Finnmárkkus riegádan. Láhppi (Loppa) giligirjjis muitaluvvo o.m.d. go ii  báljo oktage dáččain geat ásse doppe 1690:s ledje sin maŋisboahttit geat 1520 dahje  1567 ásse doppe (Samuelsberg/Gamst 1983: 55). Dát lea oalle govvideaddjin  Finnmárkku rittuide obanassiige. ¶
1700-logu čállon gáldut čájehit seammáládje ain hui olu molsašumiid dáčča álbmogis.  Hammerfeastta suohkanbáhppa Harboe muitalii dan oktavuođas 1720 birrasiid, ahte 34  dáčča bearrašis suohkanis, ledje 22 dievddu ja 16 nissona geat eai lean riegádan eai ge  bajásšaddan Finnmárkkus. Son logai hárve gávdnat ovddit ássiid maŋisbohttiid ( ) (Harboe alm. 1952: 8).    Go ii lean bistevašvuohta, de váikkuhii dat hejot, ja dagáhii heajut resursageavaheami  dain jahkeáigodagain goas gáibiduvvoje earenoamáš bargonávccat. Dan birra lea ee.  Henry Minde čállán, go čállá ahte buot áigodatbargu, nu go guollebivdu, lájut, murjen- ja  lubmen, muorračuohppan, jna. buot galge measta oktanis dahkkot. Dan čuovusin lei,  Henry Minde oaivila mielde, ahte dat moadde dáčča geat ledje báhcán Finnmárkui,  seammás go sis fas ledje oallugat sisafárrejeaddjit, sidjiide lei váttis sosiála málliid  dahkat main livččii veahki ožžon go heahtiládje olu bargu lei. Sivvan lei ee. go hárváin  ledje fuolkkit earret sin geaiguin orro ovttas.    Nuppe dáfus oaivvilda Minde hui jahkeháhttin ahte mearrasápmelaččat olu ávkkálaččabut  atne riggodagaideaset. Sis ledje fuolkevuođa čanastagat: "Dáččaid ektui leat sápmelaččain nanu fuolkevuođačanastagat leamaš dan áigge. Dan dihte barge bearrašat buorebut ovttasráđiid, ja oktasašdoaibma stuorit joavkkus, siiddas, lei vejolaš" (Minde  1975: 290/91).    Eará earenoamášvuohtan sápmelaččaid resursageavaheamis lei go buot bearašláhtut  serve eanas bargguide. Dat guoskkai maid mearrabivdui. Knud Leem, gii lei dárkilit  čuvvon mielde, muitalii ahte mearrasámi nissonat dávjá ledje mearrabivddus mielde  dievdduid fárus, muhto rivgut ledje láikkibut ( ) (Leem 1767:  328). Dákkár heiveheapmi, go nissonat serve guollebivdui, ferte olu váikkuhan ássama  doalaheapmái smávva giliin. Dalle sáhtte doppe maid guolástit, vaikko eai lean nu galle  rávis bargoolbmá.    Láikivuođagovvideapmi ovdalis lei oalle govvideaddji ovdamearkan dan negatiivvalaš  oidnui mii davjá lea čállosiin dáčča ealáhusheiveheami birra 16- ja 1700-logu  Finnmárkkus. Doppe čállet ee. ahte rivgut eai báljo searvan guollebivdui, dahje sii ledje  čuorbbit eará bargguin. Okta gii ii čále nu, lea Hammerfeastta suohkanbáhppa Harboe.  Son muitala go 1720-logus sáhtii dáhpáhuvvat go geasset ledje unnán bargoolbmát,  viššalepmosiid gaskkas sáhtii eamit njammi máná váldit mielde, ja sugai dan botta go isit  bivddii (Harboe, alm. 1952: 20).    Jus galgá ipmirdit daid olu negatiivvalaš čilgehusaid, lea váilevaš birasduogáš hui  deaŧalaš. Dáččaide ii oba lean ge vejolaš geavahit riggodagaid nu viidát ja ávkkálaččat go  sápmelaččat dahke. Dieđusge lei dan dihte go eanas ledje sisafárrejeaddjit, dávjá  boahtán dakkár birrasis mii lei guhkkin eret Finnmárkku garra duohtavuođas, ja  muhtumat vel ledje iežaset miela vuostá šaddan dohko vuolgit. Ii leat imaš jus sis ledje  heajut eavttut riggodagaid geavahit ollislaččat báikkiin gosa bohte dahje gosa  biddjojedje. ¶
DÁČČA ÁSSAMA VIIDÁNEAPMI  FINNMÁRKKUS  GUOLLEBIVDOSAJIT JA ÁSSANBÁIKKIT 1520-1694 ¶
Ássanbáikkit 1520 ja 1694 ¶
Ássanbáikkit dušše 1520:s      Báikkit boahtán 1694:s ¶
Govus 4.3: Dáčča ássama viidáneapmi  Finnmárkkus. Guollebivdosajit ja ássanbáikkit 1520-1694. ¶
(Gáldu: Kolsrud 1961: 62) ¶
Dan dihte šadde sii olggobealde gálvobuktima háldui. Roger Tronstad lea o.m.d.  rehkenastán ahte mearrasápmelaččat gokče eallindárbbuideaset báikkálaččat, eambbo go  dáččat. Sii birgejedje vuolamáldá ¶
haga, eai ge dárbbašan nu olu jáfuid go dáččat.  Dasto sii ráhkadedje stuora oasi gálvvuin ieža, nu go gápmagiid, biktasiid,  mearragárvvuid j.n.a. Mearrasámibearaš birgii measta beali unnit olggobealde bukton  gálvvuin go dáčča bearaš. Lunddolaš váikkuhussan dása lea maid ahte eai sii  vealggáiduvvan ge (Tronstad 1981: 58, 60, 65, 71).    Ámmátolbmot atne dán doalu, mii lei measta luondduruovttudoallu ¶
, hui  positiivvalažžan. Ámtamánni Lilienskiold lei okta sis. Son čálii sápmelaččaid govvideamis  ahte luondu lei oahpahan sin seastit ja unnánaččain birget, ja sii eai gáibidan nu olu ( ) go dáččat (NNS IV: 134). Eará deaŧalaš ášši iešbirgejupmái, lei go  sápmelaččain riddo- ja vuotnaguovlluin ledje gaskamearálaččat stuorit šibitdoalut go  dáččain jagi 1700 birrasiid (Nielssen 1984a: 104).    Nu go juo leat namuhan ovdal, dagahedje márkanguolásteami  konjunktuvrra rievdamat  čielga váikkuhusaid ássanguovllu válljemii, go dáčča riddoássit eambbo bággehalle                šibitdoaluin bargagoahtit, ja dan dihte fárrejedje guollebivdosajiide ja siskeliidda  vuonaide. Dan oaidnit čielgasit 1600-logu vuosttaš logijagiin (vrd. kap. 4.6). Ovdal go  1700-lohku rahpasii, lei dákkár girjás dilli ahte olu báikkiin ledje eambbo dáččat 1694:s  go 1520:s, vaikko dáččaidlohku lei garrasit unnon (Kolsrud 1961: 62). Knut Kolsrud lea  geahčadan movt dáčča ásaiduvvanmálle rievddai namuhuvvon áigodagas. Vrd. gov. 4.3.    Sápmelaččaid ja dáččaid goabbatlágánvuođat iešbirgejumi vejolašvuođaid ja eavttuid  hárrái, sáhttet muhtun muddui čilget manne guovddášeiseválddit oidne dárbbašlažžan  dáččaid bidjat ovdalii vai sii fárreše, dahje bisánivčče Finnmárkui. Sápmelaččaid  vearromáksin galggai maid čájehit ahte gonagas Københámmanis doalahii, ja čađahii  iežas allatvuođagáibádusaid Finnmárkkus (Tronstad 1981: 224). Dát soaitá leamaš  oaiveulbmilin go stáhta vealahii sápmelaččaid ja dáččaid. Ja de lei sápmelaččaid  lagasvuohta, sin eatnamiid- ja čáziid geavaheapmi, ja sin vearu ja ledinga máksin,  gaskaoapmin sihkkarastit Finnmárkku Danmárku-Norgii. ¶
1700-logus lei šaddan vel olu heajut dilli dánska-norgga eiseválddiid oainnu mielde.  Dáčča álbmot unnui ain. Sámi álbmoga lohku vel lassánii sullii 1700-logu gaskkamuttos,  vaikko siseatnansápmelaččat šadde oalát dánska-norgga vuollásažžan 1751 maŋŋel.  Sámi siseatnansiiddain, dahje oktasašguovlluin, ásse Schnitlera dieđuid mielde 72  bearraša 1745:s. Dáin šadde várra 50 bearraša, dahje sullii 250-300 olbmo, dánskanorgga vuollásažžan maŋŋel go guovllu juhke. Dát álbmotlassáneapmi ii sáhte čilget ¶
sámiid logu stuora lassáneami, dahje go relatiiva gaskavuohta čearddain ollásit rievddai  1700-logu mielde, nu go oaidnit tabeallas 4.1.   Tabealla 4.1: Ássiidlogu ovdáneapmi 1700-logus.      Jahki                 Dáččat               Sápmelaččat                Olmmošlohku oktiibuot                                                     (oktan kvenaiguin) ¶
Gáldu: (Helland II 1906: 31).. ¶
Duohta gova Finnmárkku rittu ovdáneamis oaidnit maid go geahčadit ássama muhtun  dovddus báikkiin Finnmárkkurittus. Ámtamánni Colletta čilgehusat 1757:s lea dása  buorren gáldun.     Nuorta-Finnmárkkus lei o.m.d. Annejohka (Vestre Jakobselv) ja ávdimin.  Lulábealde Várjjatvuona ii   ge gávdnon eará dáčča ássan. Dakkár báiki go Biergi  (Kiberg) lei maid ávdimin, earret ruošša guollefatnasiid mat geassejagis ledje doppe.  Várggáin ledje 4 bearraša, ja Báhccevuotna (Båtsfjord) ja Bearalváhki (Berlevåg) maid  ledje ávdimin.    Oba Čorgašnjárggas (Nordkynhalvøya) ásse oktiibuot 18 dáčča bearraša. Doppe lei , dahje Skeavvonjárga (Skjånes) áibbas ávdimin. Gáŋgaviikkas (Gamvik) orro  guokte bearraša. Donjevuotna (Mehamn) ii oba namuhuvvo ge. Nuorta-Finnmárkkus lei  nu olmmošvátni ahte hálddahus goasii heaittihuvvo. Earenoamážit Gilivuonas, Vuokkáhis  (Omgang) ja Várggáid diggebáikkis ledje nu unnán olbmot ahte eai báljo sáhttán  sáhtostangeaskku doallat. O.m.d.  šadde jahkásaš diggemátkki goasii šluhttet dán geažil.    Porsáŋgu gohčoduvvo sámivuotnan. Sápmelaččat ásse ee. Billávuonas (Billefjord),  Smiervuonas (Smørfjord) ja Čuđegiettis (Kistrand), Dážavákkis ( "Nordmands Dal" ) ja Keaissas ( ). Juohke báikkis ledje 2-3 ássi, jáhkkimis bearraša. Siskkimus báikkit  oarjjabealde vuona gos dáččat orro, ledje Reihvággi (Reipervaag) ja Stranden.     Máhkarávjju guollehápmana birra muitaluvvui ahte doppe lei gávpi, muhto ássit eai lean.  Jealmeseaju (Hjelmsøya) guollehápmanis ledje oalle olu olbmot, 6 olbmá (bearraša).  Oarjelis, Ávanuoris (Havøysund) ledje 2 ássi.    Hammerfeastta suohkana dáčča oasis orrot leamaš Sivlu (Forsøl) Fálás (Kvaløya)  bajimusas golmmain olbmáin. Muhto dáppe ledje maid olu báikkit "ávdimin" , o.m.d.  Áhkárvuotna (Akkarfjord).     Ákŋoluovtta suohkanis (Hasvik) lei Márregohppi (Sørvær) stuorimus guđain olbmáin.  Báiki namuhuvvo buorren guollebáikin, ja Goahtečorru (Breivik) njeljiin olbmáin ges ¶
namuhuvvo buoremus guollebáikin Oarje-Finnmárkkus. Ákŋoluovttas ledje maid 4 olbmá,  suohkana eará báikkiin ledje gaskal 1 ja 3 ássi.    Láhppi suohkanis ásai okta olmmái Andsnes nammásaš báikkis. Láhppi sullos ásse 8  olbmá. Sáttomohgáddi (Sandland) ja Sildi (Silda) ledje ávdimin. Jogas (Bergsfjord) ásai  okta olmmái. Ullovuonas ( ) ásse 5 sápmelačča.    Álttá suohkan lea áidná báiki gos muitaluvvo leamaš "badjelmeare" ássan, vaikko  muitaluvvojit doppe nai báikkit gos unnán ásse olbmot. Eai dattege muital lagabui guđiin  báikkiin Álttás ásse olbmot, nu go muđui muitalit Finnmárkku rittu birra.      Colletta dieđuin vuohttá ahte ii leat dušše dáčča ássiid lohku unnon, muhto maiddái  báikkiid lohku gos sii orro. 1600- logu dáčča ássanguovlluid viiddideapmi lei nappo  nohkan. Dáčča álbmot lei dál nu unnon ahte muhtumat dain ássanbáikkiin mat  namuhuvvon čuohtejagis váldojuvvoje atnui vuonain, guorranedje 1700-logus.    Dan dihte várra válddahallá Schnitler dáččaid dili 1750 birrasiid prinsihpalaččat riekta.  Son muitala namalassii ahte sii ásse báljes báktelágan sulluin ja mearragáttiin. Doppe lei  unnán rássi ii ge veahá ge vuovdi. Sii bolde darffi. Olu barggu ja várálašvuođa čađa  šadde guhkás mannat vuonaid dahje meara rastá viežžat suinniid, jeahkáliid,  boaldámuša ja huksenávdnasiid nannamis (Shcnitler III alm. 1985: 108). ¶
Lea čielggas ahte Schnitler, ja eará dan áigahaš geahččit atne vuotnaguovlluid  bivnnuheamos ássanguovlun. Galggašii doaivut ahte dáčča riddoássit livčče garrasit  bargan bisánan dihte dohko. Nu ii almmotge dáhpáhuvvan, ja dat veahá dáčča  ássanviiddideapmi mii 1600-logus lei, bisanii ja manai maŋos. Lea go čilgehus dušše ahte  dáččaid lohku unnui ja unnui?    Dán oktavuođas lea áigeguovdil čujuhit áššái máid dássožii leat unnán guorahallan. Ii  soaitte dáččaide leamaš nu álki ásaiduvvat buoremus vuotnabáikkiide. Doppe ásse  sápmelaččat geat atne daid iežaset guovlun, ja geat várra eai dohkkehan eará  ásaiduvvama. Hammerfeastta suohkanbáhppá Harboe lea dákko maid, nu go eará  oktavuođain, buorre gáldu. Hammerfeastta birrasiid ledje ráddjejuvvon ássanguovllut,  gaskkat ja kulturerohusat čearddaid gaskkas hui ealli duohtavuohtan 1720-jagiin.    Son muitala sápmelaččaid leamaš sirrejuvvon dáččain sihke eallinlági, ássanguovlluid ja  ealáhusgeavaheami dáfus. Oktan ovdamearkan lea go sámi nieiddat dávjá iežaset  šibitdoaluin álge . Sámi nuorat eai háliidan  bálván mannat earáide go iežas čeardda olbmuide (Harboe alm. 1952: 11).    Suohkana mearrasámiin ledje buoremus ( ) guollevuonat, soahkevuovddit ja  buoremus giettit. Dát buorrevuođat ledje dieđusge bivnnuhat, go sápmelaččat  dihtomielalaččat ¶
vuoigatvuođaideaset ja guovlluideaset. Sápmelaččat  eai dohkkehan ahte dáččat bohte lahka, dahje gitta vuonaide ásaiduvvat sin lusa. Dan ¶
dihte ásse dáččat sulluin, gos eai lean lahka ge nu buorit dilálašvuođat. Nu lei vaikko  eanebut livčče vuotnaguovlluin birgen vahágahttikeahttá ovttage, earenoamážit jus  juohkehaš livččii ožžon juo sierra ássan- ja njáskanbáikki ¶
(Harboe alm. 1952: 16/17).    Hammerfeastta suohkana nannan gulai ollásit sápmelaččaide. Doppe orro váris ja  mearragáttis ( ). Harboe geavahii doahpaga "sámivuonat ja dáččasullot" ( ), vaikko orru nu ahte sulluid gáttabeali gulai sámi  guvlui. Muđui leat sihke Hammerfeasttas ja Lávželuovttas (Rypefjord) ássan  sápmelaččat. Harboe áigge lei sámi ássan Fálásullo buoremus oasis, dahje dan nannan  bealde.    Sievjjus (Seiland) ledje Fálesnuori sápmelaččain bohccot. Sievjju birra dadje sápmelaččat  ahte dušše sis lei vuoigatvuohta eatnamii gaskal Muorkevuona (Eidvågeid) ja Gearvuona  (Bekkarfjorden). Doppe eai ássan olbmot Harboe dieđuid mielde, muhto doppe ledje  buorit suoidne- ja muorračuohppanbáikkit. Muhtun báikkiin goitge leat sápmelaččat orron  áigodagaid mielde, go son maid čállá ahte muhtumat dain sápmelaččain geat doppe leat,  eai gierddaše dáččaid orrut nu siste. (Harboe alm. 1952: 29, 30, 40, 41. Geahča maid  Jakobsen 1983: 32-33.)    Ii lean dušše Hammerfeastta guovllus gos muitaluvvo sápmelaččain leamaš oalle olu  mearridanvuoigatvuohta dasa geat sin guovlluide sáhtte ásaiduvvot ja gos dáčča  ásaidupmi lei sápmelaččaid lobi addima duohken. Muosátguovllus lea eará, veahá ođđasit  gáldu, mii muitala seammá dili bira. Lea ámtamánni Collett gii muitala 1757:s ahte orro  dušše sápmelaččat dalle Muorralvuonas (Snefjord) ja Jáhkovuonas (Revsbotn). Ovdal  ledje gal orron dáččat maid doppe, "jus soabadedje sápmelaččaiguin" (Collett 1757: 17).  Dás sáhttá vuhttot ahte dáčča ássan, goit dán vuotnaguovllus, galggai muhtun ládje  šiehtadallot sápmelaččaiguin geat ásse doppe.    Finnmárku nuorttabealde gávdnat maid čielga resursageavahanrájiid. Dáid rájiid maid  doalahedje sápmelašjoavkkut siskkáldasat. Dákkar ovdamearkka oaidnit 1700-logu  vuosttaš njealjádasoasis Deanuvuonas. Riekti mearridii dalle, dan siidda gullevaš  sápmelaččaid váidaga vuođul, ahte Deanusápmelaččain lei aktoriekti gáddáirievdan  bossuide olles siskkit Deanuvuonas, oarjjabealde Johkangeangeaži (Digermulodden)  rájes, olles nuorttabeali gitta Čievlla (Kjølnes) rádjái, Bearalvági nuorttabeallái (SATØ. t  b. 31- fol. 50, Omgang, 24.7.1713). Das lei lágalaš duohtavuohta mii čájehuvvui moadde  jagi maŋŋel, go Lákku (Langfjord) sápmelaččat ledje oamastan bossu dan namuhuvvon  báikkis. Vaháguvvomat guoddaledje sin rievtti ovdii. Sii sohpe nu ahte Lákkusápmelaččat  mákset bealgoalmmat guollevuoj-ankera buhtadussan, "...Ja de šadde ustibažžan ja soabalažžan,..." ( ) (SATØ. Tb.  31- Fol. 262. Omgang, 24.7.1717).    Finnmárkku nuorttimis vuonas, Várjjagis, lea várra buoremus duođaštuvvon resursa- ja  čearddalaš rádji obanassiige Finnmárkkus. Lea rádji Čáhcesulloguovllu dáččaid ja siskkit  Várjjatvuona sápmelaččaid gaskka.     Einar Niemi dadjá viiddis gáldočoakkáldaga vuođul guovllu Kluppu/Ánnejoga birrasiid juo  sullii jagi 1600 leamaš ovttalágan rádjin gaskal dáčča ja sámi geavaheami. Dalle juo  šattai muhtun lágan čearddalaš rádjin, mii vuođđuduvvui ássanmállii. Go suohkanrádji  ođđasit áiggi biddjui Unjárgga (Nesseby) ja Čáhcesullo gaskal, de biddjui ge dat juste  dakko (Niemi 1983: 190). ¶
4.5.1 Ássanavádagat ja čearddalaš joavkkuid  gaskavuohta ¶
Dakkár dárkilis geahčči go major Schnitler fuomášii 1740-logus juo sámi iešdovddu, ja  čearddalaš joavkkuin muhtun vuostevuođaid, mat dieđusge sáhtte searvvis váikkuheame  ásaidumi málle. Schnitler lasihii dan oktavuođas ahte sápmelaččat ledje "... Finnmárkku rievttes ja boarráseamos ássit." Sii doalahedje boares vieruideaset ja dábiideaset, sin  earenoamáš biktasiiddiset, ja hupme iežaset giela. Eai náitalan čearddaset olggobeallái,  dáččaiguin dahje rivguiguin. Schnitler fuomášii ovttalágan :a, dahje dikki ja  guovtteguvlui hejoheami gaskal sápmelaččaid ja dáččaid, dainna go goappešagat aniiga  iežaska buorebun go nuppi (Schnitler III alm. 1985: 55 f.).    Schnitler dajai muđui ahte vaikko ealáhusvuogi mielde ledje máŋgga lágan sápmelaččat,  de sis ledje goitge oktasaš biktasat, dábit ja giella (Schnitler III alm. 1985: 56).    Sápmelaččain lei muhtun dáfus vuoibmi cakkadit dáčča sisafárrema. Sápmelaččaid ja  dáččaid muhtunmuddui  vuostelas gaskavuohta, nu go gálduin čállojuvvo, ferte searvvis  leamaš váikkuheame duohta eatnamiid- ja čáziid geavaheami, ja Finnmárkku  ássanavádagaid doalaheapmái. Dáččat gal maid ain 1700-logus balle sámiid máhttit  noaiddástallat, ja ballu maid várra goazadii dáččaid bisaneames sámi guovlluide (vrd.kap.  2.5.).    Guovddáš geahčči Peter Schnitler čállá ain nu easkka go 1700-logus dáččaid balu birra go  doivo sápmelaččain noaidevuođamáhtu. Su oainnu mielde besse sápmelaččat geat ásse  duoddaris, ráfis leahkit dan dihte. Sápmelaččaid mielas lei buorre doalahit dákkár oainnu.  Dat gustui sihke go dáčča guovlluide bohte, ja go sii orro duoddaris - ahte dáččat  doalahedje iežaset eret- ( )     Schnitler, guhte lei 1700-jagi rationalista, ii čuovvolan dán. Son anii sápmelaččaid  noaidevuođa dušši jurddagovvan ¶
. Ii son jáhkkán sápmelaččaid máhttit noaidut ( ), dahje ovdal ge sin diehtán olu dan birra. Muđui fal livčče uhkidan sihke  ruoššaid ja ruoŧelaččaid, dahje dálkki sin badjelii bidjan, go báhkkejedje sin eatnamiidda ( ), váivin ja ráfehisvuohtan sápmelaččaide (Schnitler alm. 1985:  15-16).    1700-logu vuosttaš oasis lea eahpitkeahttá Thomas von Westen čielgasepmosit  válddahallan man heittot sápmelaččaid ja dáččaid gaskavuohta duođai sáhtii leahkit.  Álgonammuhuvvomat eai báljo gohčodan sápmelaččaid earán go noaidebeanan ( )- ja sápmelačča goddit buohtastahtte beatnaga goddimiin. Dáinnaládje  hupme maid sii geat von Westena mielas jierbmájin galggaše leat. Dáčča borai  sápmelaččain searválaga seammá illevišá go juvddálaččat greikkalaččaiguin. Girkuin ledje  juo várrejuvvon sajit, eandalii uskkis ¶
, sámi girkostalliide. Von Westen lasihii ahte lei  dego dáččat eai servvoštalaše sápmelaččaiguin eai eatnan nalde eai ge almmis (Westen  alm. 1934: 93).    Nu viiddui dát ahte eiseválddit fertejedje bargagoahtit dainna. Gonagaslaš čállosis  čakčamánu 27.b. 1726:s čállojuvvo ee. go miššuvdna ii ovdánan nu ahte dárbbašlaš  livččii sápmelaččaid ja suopmelaččaid balu, hástaleami ja bilkideami dihte, ja muhtun  dáčča ássiid duolbmama dihte. Earenoamážit geatnegahttojuvvoje báhpat dáččaid váruhit ¶
ođđa jorgaluvvon sápmelaččaid ja suopmelaččaid givssideames dahje suhttadeames.  (vrd. Steen 1954: 378-79).    Dáid gaskavuođaid dihte, mat várra ledje vel albmoseappot Finnmárkku lulit sámi  guovlluin, oažžu jáhkkit čearddalaš rájiid, ja dasto maid ássanguovlluid oaivemálliid  doalahuvvon.     Sámi dievddut ja rivgut eai goasse náitalan oktii, muhto dáččat gal dávjá náitaladde sámi  nissoniiguin, muitala váldi Hans Paus 1760-logus. Dákkár náittusdilis lei dávjá hui čielga  boađusin ahte dáččat assimilerejuvvojedje sámi servvodahkii- (Paus sullii 1760: 272).    Dovddus lei dilli maid Davvi-Romssas ovdal 1700-logu gaskkamuttos, gos kvena  sirddolaččat ¶
besse sámi geavahan- ja resursaguovlluide náitalemiid bokte, ja go  doalahedje juo sámi kultuvrras iežaset (Bjørklund 1983b: 161-69). Lea ágga jearrat lei  go Pausa fuomášemiide seammá sullasaš dilálašvuohta. Lea goit duohta ahte dáččat  dákkár náitalemiid bokte besse geavahit Finnmárkku bivnnuhis vuotnaguovlluid, gosa  dáččain muđui lei váttis beassat.    Historjádutkit leat gal dássožii hui unnán guorahallan movt čearddaid gaskavuohta soaitá  váikkuhan ássanbáikki válljemii, dahje lea go oktage čearda Finnmárkkus duođas ráđđen  earenoamáš guovlluin nu easkka go 1700-logus. Ovdamearkkáin dás ovdalis vuohttit  čielgasit ahte sápmelaččain lea viiddis ráđđenvuoibmi leamaš das gii galgá beassat  ásaiduvvat vuotnaguovlluide. Ođđa ja mihttomeriin dutkan sáhtášii čuvget eambbo dán  gelddolaš ja hástaleaddji váttisvuođa. ¶
4.6    SÁMI RESURSAGEAVAHEAPMI.  SISEATNANGUOLÁSTEAPMI. ¶
Mii sáhttit goit dadjat ahte dáččain ain lei vuovdinguolásteapmi oaiveealáhussan 1700logus, ja lassin lei oallugiin vel šibitdoallu. Eará ealáhusat dahje lassiealáhusat eai  namuhuvvo sis, muhto sámi resursageavaheapmi čájeha áibbas eará ja viidát málle.  Sápmelaččaide gal eahpitkeahttá, demográfalaš rievdademiid geažil, šattai resursaid  dáfus olu buoret dilli.    Sihke mearra- ja duottarsápmelaččain ledje ollu riggodagat máid badjel ráđđejedje,  vaikko eat galgga ráhkadit badjelmeare šelges govaid ovdamearkka dihte das movt  Schnitler válddahallá mearrasápmelaččaid eallindilálašvuođa 1700-logus. Son muitalii  álggos sápmelaččaid eallit olu buoret dilálašvuođain go dáččat. Dat vulggii das go son  orui nannamis dahje vuovddi lahkosis, gos oaččui sihke boaldámuša ja huksenávdnasa,  ja sáhtii jus dan háliidii - njáskat vuovddi gieddin. Jur uvssa olggobealde lei vuotna gos  guolli lei. Lahka ledje maid várit gos sáhtii bohccuid atnit, meahcceelliid báhčit, ja  jeahkála bordit šibihiidda dálvái (Schnitler III alm. 1985: 108). ¶
Knud Leemas, guhte lei miššunearan ja báhppan Oarje-Finnmárkkus 1730 birrasiid, leat  jáhkkimis eanemus ja čielgaseamos dieđut das movt Finnmárkku sápmelaččat  geavahedje báikkálaš riggodatvuođu (Leem 1767).    Bivde buotlágan jávrreguoli. Muitaluvvo olu rávdu leamaš. Geavahedje iešguđet  bivdovugiid, muhto sihke geasset ja dálvet bivde firpmiin. Juoŋasteapmi lei várra  dábálaččamus vuohki jávrriin. Hávggaid čuggejedje sáittiin coaganis geasset. Geavahedje  maid gaskkasvuokkaid main lei seakti. Buorre vuohki lei maid garrasit dearpalit jieŋa  čakčat, dakko gokko oidnojedje guolit (Leem 1767: 335-36, 338, 348).    Bivde eanas meahcceelliid - ja lottiid. Guovža lei buoremus ealli man bivde, báhčimiin,  ákšuin čuolastemiin bieju olggobealde, dahje iešguđet njuollabáhčinvugiiguin. Gumppe  godde báhčimiin dahje ruvddiiguin. Iešguđet riebanšlájaid náhkit ledje bivnnuhat. Bivde  bissuin, ruvddiin, rihttáin ¶
, mirkuin, ja dahje biedjobivdduin. Áhkalakkis ¶
lei buorre  seakti riebaniidda. Earenoamážit maŋŋel stuora goddesáhpánjagiid sáhtte mearrasámit  bivdit olu riebaniid. Neahti ¶
ja buoidaga ¶
bivde ruvddiiguin ja rihttáiguin.    Njoammiliid báhče dahje bivde gielaiguin ja ruvddiiguin. Leema ássanguovllus -  Lágesvuonas, Porsáŋggus ja Álttás eai lean mádjihat ¶
, muhto son lei gullán  mádjitbivddu birra eará guovlluin (Leem 1767: 203-06). Oarriid ¶
maid bivde.  Čeavrris ¶
ferte leamaš deaŧalaš bivddohas, go das leat nu olu namahusat mat  válddahallet agi ja sohkabeali. Čeavrá bivde ruvddiiguin ja muhtun earenoamáš  rihttámálliin. Dát ealli lei earenoamáš dainnalágiin go dan sáhtii dápmat. Dan ávkin sáhtii  leahkit eaiggádii bivdit guoli.    Njuorju ¶
ja morša ¶
orrot leamaš deaŧaleamos mearaeallit. Njuorjjus leat maid hui olu  ja válddahalli namahusat. Daid bivde bissuin, šluppohiin ja ruovdevuokkaiguin. Leem  muitala  Várjjatsápmelaččaid ovdal bivdán bossuid ¶
iežasetráhkaduvvon  bivdoneavvuiguin. Finnmárkku vuonain ledje maid olu nissut ¶
. Nissubirgui liikojedje  sihke sápmelaččat ja dáččat.    Olu iešguđetlágan lottiid, earenoamážit állaha ¶
, bivde borramuššan. Rievssat lea goitge  dat loddi mii eanemus lea váikkuhan Finnmárkku sápmelaččaid ekonomijai maŋimus  čuođi jagiid. Rievssat lea dieđusge Leema čállosis mielde. Muitala leamaš olu rievssahiid.  Dábálaš bivdovuohki lei gárdut dálvet (Leem 1767: 187, 190, 192, 199, 200, 203, 206,  221, 222, 225, 302).    Sihke Leema ja eará gálduid vuođul lei ain 1730 birrasiid goddebivdu hui mávssolaš sihke  mearra- ja duottarsápmelaččaide. Dákkár bivdu lei sihke geasset ja dálvet. Geasse- ja  dálvebivddus geavahedje beatnaga. Ragatáigge ledje lojes álddut vuođgŋinboazun, ja  dálvet bivde guorademiin. Muhtun báikkiin geavahedje sáitti dálvebivddus, ja giela. ¶
Leem muitala ahte ledje heaitán bivdimis gottiid sáittiin fatnasis duottarjávrriin. Rikkis  duottarsápmelaččat bivde hárve. Eai sii astan eaige dárbbašan bivdit.    Lea maid čielggas ahte Leema áiggi lea dáhpáhuvvan hui guovddáš teknologalaš  rievdadeapmi. Bissu lei dál guovddážis. Gottiid eai šat bivdán gárdái, nu go ovdal ledje  dahkan ee. Várjjatguovllus. Leem oažžu olu doarjaža ođđa dutkamiin dán dáfus, go  deattuhit ahte bissu geavaheapmi dagahii áigeráji sámi bivdoárbevirrui, ja mielddisbuvttii  sámi servvodagaide rievdamiid.    Goddebierggu vurkkodedje man vuđđui borde geđggiid (Leem 1767: 52, 104,  105, 181, 185). Dákkár biergovuorkkáid sáhttá ain dál gávdnat meahcis ja gittiin.  Dutkama oktavuođas berre namuhit Ørnulf Vorrena, gii vuđolaččat lea čállán Finnmárkku  sámi goddebivddu birra (vrd. Vorren 1944, 1953, 1958).    Eará guovddáš čuokkis viiddis sámi bivdodoaimma oktavuođas, lea go obalohkái buot  lágan elliid ja lottiid máid bivde, maiddái atne biebmun. Sundi Paus, gii veahá maŋŋel  1700-logu gaskkamutto várra lei Finnmárkku ja čearddalaš ealáhusvuođu heivehemiid  oahppáseamos olmmoš, čilgii sápmelaččaid ja dáččaid erohusa guovddáš  borramušriggodagaid geavaheami oktavuođas. Pausa dieđuid mielde máhtii sápmelaš  buorebut geavahit buot eatnama buktagiid.  Dáčča šattai dávjá nealgut rántovuođa  geažil. Go sápmelaš bissuin bážii skávhlliid, garjjáid, riebana, čeavrá, guovžža dahje eará  ealli, de geavahii sihke náhki ja bierggu. Geafes sápmelaččat ledje vel beatnatbierggu nai  borran. Dáčča gal ovdal jámášii nealgái go dábálaš njuolggadusaid rihkkut (krenke ) dákkáraš borramuša borramiin (Paus sullii 1760: 266/67).    Leema dieđuid mielde lei sápmelaččain buorre iešbirgenteknologiija duoji beales.  Nissonat dikšo ee. rieban-, čeavrá- ja miesenáhkiid. Sii gođđe ránuid máid sihke mearra-  ja duottarsápmelaččat geavahedje. Dievddut ráhkadedje nahpiid ja guvssiid báhkis,  čoarvebasttiid ja olu eará čikŋa- ja atnubiergasiid. Sii dahke reagaid ja gielkkáid, ja  vušše guollenáhkis dahje bohccočoarvvis liimma. Čuovgga eai dárbbašan oastit. Buot mii  guollevuojčuvgii dárbbašuvvui, ráhkadedje ieža dahje vižže luonddus (Leem 1767: 132,  373-75). ¶
4.6.1    Demográfalaš oktavuođas lei iešbirgenekonomiija  deaŧalaš ¶
Vaikko ii leat daddjon ahte buorit ekonomalaš áiggit bukte buori demográfalaš  ovdáneami, de sámi iešbirgenekonomiija jáhkkimis lea oaivečilgehussan sámi ássiidlogu  buori ovdáneapmái, várrá earenoamážit  1700-logus. Dás fas ledje njuolggočanastagat  resursageavaheapmái.    Sundi Hans Paus lei ieš goalmmát buolvva finnmárkulaš Čáhcesullos eret (NBL X: 622).  Son lei okta sis geat áibbas eavttuid haga čuoččuhedje heiveheami ja lagasbirrasa  resursageavaheami erohusaid dagahan sápmelaččaide ja dáččaide dan goabbatlágan  ássanvuođu ovdáneami 1700-logus. Son logai dáčča dárbbašit oastit 3-4 geardde  eambbo go sápmelaš. Dat ges dagahii ahte sii eai sáhttán náitalit nu nuorran go  sápmelaččat. Sápmelaččat sáhtte náitalit dakkaviđe go náitalanahkái bohte,  gávpeolbmáid dárbbaškeahttá, geaid hálddus dáččat ledje. Dan oaivvilda Paus ággan  sápmelaččaid lassáneapmái ja dáččalogu unnumii (Paus sullii 1760: 267). ¶
Dáččalogu unnun sáhtii sámi ealáhusaide čáhkken saji ja buoret vejolašvuođaid, go dál  eai ássan dáččat nu olu báikkiin go ovdal. Sápmelaččat sáhtte fas váldit báikkiid máid  dáččat guđđe. Guovllut máid dáčča koloniserema ovddit oasis ledje massan, bohte fas  sidjiide.    Láhppi riddoguovllu álbmotovdáneapmi 1700-logu mielde sáhttá várra govvidit dán jođu.  Láhppi lei jáhkečuođi álggus measta ráinnas dáčča ássanguovlun. Sámi sisafárren álggi  ovdalaš 1750. 1770:s ledje dan dihte gártan measta seammá meare sápmelaččat go  dáččat dohko - 21 "vearrosápmelačča" ¶
ja 24 dáčča. 1780:s ledje sápmelaččat  eanetlogus. Dalle ledje 41 vearrosápmelačča ja 26 dáčča (Samuelsberg 1983: 62).  Goitge ledje doalahan árbevirolaš ássanmálliid. Sápmelaččat ásse vuonain. Dáččat ásse  sulluin, olggumus vuotnaguovlluin, dahje mearragáttis (Samuelsberg 1983: 62).    16-1700-logus oaidnit nappo čađat ahte sápmelaččat aktiivvalaš iešbirgenekonomiijain  birgejedje olu buorebut go sin dáčča ránnát. Muhto sápmelaččain gal maid sáhtte  gávdnot sii geat ledje gitta gávpeolbmáin. Nu šadde sii maid njuolgut gillát heađi jus  ealáhusvuođđu maŋos manai, ii ge lean mihkke vuovdit, nu go muitaluvvo  Porsáŋggu/Goaskinvákki guovllus 1702:s (Richter Hanssen 1990: 102). ¶
Dássožii leat aivve geahččan sápmelaččaid ja dáččaid resursageavaheami, sin siskkáldas  gaskavuođaid, ja almmolaš ásahusaid mat dáčča ássama galge sihkkarastit ámttas  iešguđet bággen- ja ekonomalaš veahkkedoaimmaid bokte. Muhto bođii vel goalmmát  čearda, kvenat.    Sii ledje suoma sirddolaččat geat bohte searvái Finnmárkku resursagilvui ja  resursageavaheapmái 1700-logu álggus. Sii fárredišgohte Finnmárkui dalá Ruoŧa  davviguovlluin, gosa Suomas gulai oassi dan áigge. Porsáŋgui, mii ain lea guovddáš  kvenakulturbáiki, bohte árvvusge vuosttaš kvenat maŋŋelaš 1700-logu gaskkamutto  (Richter Hanssen 1986: 113).    Kvenat barge eanandoaluin, ja dat lei norgga eiseválddiid miela mielde dan ektui máid sii  dán guovllus, ja maiddái ássiide, atne buoremussan. Major Schnitler muitalii ahte kvenat  ledje eanandoallit geat bohte "Ruoŧas, Durdno Sámis ja Suomas (Storfindland)." Sii ledje  njáskan vuvddiid ja huksen, ja ásaiduvve báikái. Giela ja vieruid dáfus doalahedje iežaset  norgga mearrasápmelaččaide ja sii sáhttet rehkenaston danin ( (Schnitler III alm. 1985: 57).    Doaimmat máid bidje johtui lasihan dihte dáččaid, ávkkuhedje unnán dahje eai  obanassiige. Gaskkamuttos 1700-logu lei Finnmárkku bajásčuožželeapmi ( ) ja dáčča álbmoga lasiheapmi vel eambbo dárbbašlaš eiseválddiide go ovdal. Dán dilis  ledje kvenat deaŧalaččat. Jáhkkimis atne eiseválddit sin dego vejolaš máksun dása go  dáččaid lohku unnui. Dan dihte válde sin dábálaččat bures vuostá.    Peter Schnitler lei árvvusge vuosttažiid gaskkas geat ráhkadedje kvena sisafárremii  vuosttaš politihkalaš vuođu (Schnitler III alm. 1985: 112 ff). Okta ágga dása go kvenaide ¶
sávai bures boahtima, lei go sii eai ásaiduvvan dáččaid lusa geat eai máksán vearu,  muhto sápmelaččaid lusa geat mákse vearu gonagassii. Nu šadde kvenat maid  vearromáksin. Dan dihte háliidii Schnitler eambbo dáid ruoŧa vuollásaččaid Finnmárkui  (Schnitler III alm. 1985: 113).    Son evttohii kvenaid galgat beassat buotlágan soalddátčáliheamis, vearus, ledingas ja  sáhttogeaskkus 5 jagi, fillen dihte sin ásaiduvvat riikii. Sii galge oažžut  muorračuollanbáikki ja álgoveahki gávpedoaimmas. Sii eai galgan dárbbašit addit  duođaštusčállosiid. Schnitler anii ákkasteapmin go bahádahkkit Danmárku-Norggas  sáhtte sáddejuvvot buorideapmái ávdin Finnmárkkuguovlluide, manne de ii diktit dán  gustot maiddái olbmuide duođaštusbáhpiriid haga eará riikkain? (Schnitler III. alm.  1985: 113.)    1750:s vásihedje earenoamášvuođa go ámtamánni, Kjeldsen, bijahalai barggus eret go  navdojuvvui vearrut bargan Álttá kvenaide (Henninen 1972: 89/93). Dan oktavuođas  almmuhuvvui seammá jagi gohččun mii buoremuddui vuhtii válddii oaiviliid man birra ee.  Shcnitler lávii hupmat. Gohččumis lei čállon ahte muhtun kvenat geat Ruoŧas ledje  boahtán, ja ásaiduvvan ovddeš "ávdin" báikkiide siskkimis vuonain, sin galge  váibmoláđisvuođain ja muttolašvuođain vuostáiváldit. Buoremielalaš vuostáiváldimiin  galge eanebuid sis movttiidahttit fárret. Dasalassin galge kvenat geat bohte, oažžut  buotlágan veahki ja doarjaga ( ) (Wessel Berg II  1842: 89). Jens Petter Nielsen lea girjjis Altas historie, bind I (Nielsen 1990: 249 ff) dan  namuhuvvon ášši Álttás guorahallan dárkilit.     1700-logu loahpageahčen lei ain álmmolaš poltihkkan veahkehit ja bures vuostáiváldit  kvenaid. Ámtamánni Sommerfeldta cealkámušas 1796:s boahtá maid dat ovdan, go  nealggi geažil ledje olu kvenabearrašat boahtán Áltái. Son muitala hui positiivvalaččat  kvenaid birra. Ruoŧa karelat dahje kvenat ledje dohkálaš olbmot. Sii ledje luonddus  dearvašat, stuorašattogat ja jierbmát. Sii ohppe jođánit guolástit, ja ledje bures hárjánan  gilvit eatnama. Oallugat rávis dievdduin ledje viessohuksejeaddjit ¶
, ja muhtumat ledje  roavvarávddit ¶
. Nissonat máhtte dábálaččat sihke botnit, čuoldit ja báidnit. Dákkár  olbmot galggaše Sommerfeldta oainnu mielde leahkit buresboahtin buot riikkaide gos eai  lean doarvái ássit. Earenoamážit guoskkai dat Finnmárkui, gos oaiveváttisvuohtan lei  olmmošvátni. Guollás mearragáttit han sáhtte biebmat olu eanet olbmuid go dalle ledje  doppe (Qvigstad 1921: 17).    Ámtamánni evttohii dan dihte ruhtadoarjagiid bokte movttiidahttit sin ásaiduvvat, muhto  ii Áltái gal. Beahcevuovdi doppe ii gierdan eambbo olbmuid su oainnu mielde. Gonagaslaš  resolušuvdna ¶
doarjjui dan čakčamánu 26.b. 1796:s. Ámtamánni oaččui dasto  fápmudusa ¶
addit njuolggo ruhtadoarjagiid dan 14 bearrašii geaid birra lei hupmu.  Dasalassin galge maid eará amas dahje olgoriikka bearrašat geat Álttá olggobeallái  háliidedje ásaiduvvat, oažžut ruhtadoarjagiid, ja geat livčče luohtehahtti boahttevaš  viššalis ja ávkkálaš ássit. Sii galge viessohuksendoarjaga oažžut, ja doarjagiid fanas- ja  guollebivdoneavvuid háhkamii. Juohke bearaš sáhtii dan atnui oažžut 20-24 riikkadálera  (Wessel Berg III 1843: 814).    Dáinnalágiin šattai vuođđojurddan dánska-norgga eiseválddiide1700-logu maŋit oasis  maiddái earáide go dušše dánskalaččaide dahje dáččaide geat eai lean sápmelaččat, ¶
earenoamážit kvenaide, juolludit ruhtadoarjagiid ja eará sierra ovdamuniid ¶
Finnmárkku ássama doalaheami ja ásaidumi dihte.    Maiddái 1751 ovdal bohte kvenat dálá Sis-Finnmárkku ruoŧa duopmoválddi guvlui, mii dál  lea Sis-Finnmárku. Sii ožžo maid muhtun sierra ovdamuniid, nu go sii geat  vuotnaguovlluide ásaiduvve. Sis ledje ee. 15 ng. friddjavuođajagi, goas muhtun hárve  spiehkastagaiguin ¶
besse vearus ja eará bákkuin. Dáid jagiin rehkenaste sin huksen  dálu ja gilván eatnama. Eará deaŧalaš ovdamunnin Ruoŧa mearragátte-eanandolliid ektui  lei go sii besse soalddátgohččumis (Arell 1979: 32). ¶
4.7.1   Resursagilvu kvena sisafárrema oktavuođas ¶
Kvena sisafárren váikkuhii eahpitkeahttá Finnmárkku resursageavaheapmái, ja  earenoamážit vel sápmelaččaid ektui. Kvenat ásaiduvve vuosttaš áigodagas guovdu sámi  guovlluid geavahit riggodagaid máid sii juo atne. Muhtun báikkiin sáhtii leahkit gilvu  šibitdoalu, ládjoeatnamiid ja dakkáriid dáfus. Eará báikkiin ges lei johkaluossabivdo-riidu.  Nu lei ee. Álttás, gos vuhtto ahte kvenat ožžo mearrideaddji saji johkabivddus, ja 1725:s  ledje juo sápmelaččaid duvdigoahtán dobbelii (Nielsen 1990: 218).    Henry Minde lea oaivvildan oktan ággan ámtamánni Kjeldsena ja Álttá kvenaid riidui  1740-logu loahpageahčen, ahte Kjeldsen ii ovttamanu dohkkehan kvenaid sajáiduvvama.  Ámtamánni oaivvildii ahte galggaše árbevieru ja riektedoaimma bokte sáhttit muhtun  muddui várjalit ássanguovlluid ja gittiid (Minde 1982: 99).    Muhto Kjeldsena dieđuid mielde ii lean hálddahuslaš ¶
ja juridihkalaš doaibma vuhtii  váldojuvvon Álttás. Sisafárrejeaddji ( ) ruoŧa kvenat ledje juo iešráđálaččat  sajáiduvvan ovdal go son šattai ámtamánnin, ja dan bokte báikkálaš ássiid ( )  duvdán eret (Minde 1982: 110). Báikkálaš ássit ledje dán oktavuođas sihke sápmelaččat  ja dáččat.    Ámtamánni gal juo oaivvildii ahte sápmelaččat eai gierdan kvenaid, go sii ledje buot  vejolaš vugiiguin sápmelaččaid viggan duvdit eret, ja áinnas, jus eiseválddit eai  heađuštan ¶
dan, gavdnjejedje sápmelaččaid báikkiin ja gittiin gos guhkes áiggiid ledje  ássan. Minde oainnu mielde bealuštii Kjeldsen dákko boarrásit riekteoainnu mii dohkkehii  sámi árbevirolaš vuoigatvuođa, ja suinna jávkkai vel maŋimus sámi boares árbevirolaš  vuoigatvuođa bealušteaddji. (Minde 1982: 100).    Dan namuhuvvon Álttá áššis lei gittiid ja dakkáriid birra sáhka, dahje šibitdoalu  vejolašvuođaid birra. Lei go dasto riidovuođđu ¶
guovlluin gos sápmelaččain jáhkkimis  eai lean nu olu šibihat, ee. siseatnanguovllus? Dohko han bohte veahá kvenat 1700-logu  vuosttaš oasis. Ee. Deanuleagis deaividedje sámi servvodagain, man eallinvuođđun ledje  eará riggodagat go šibitdoalu eanangeavaheapmi. Bivdu, luossa- ja jávrrebivdu,  mearaguolásteapmi ja boazodoallu ledje dán servvodaga guovddáš vuođđun.  Ealáhuseallima eará osiid ektui lei eanandoalus ja šibitdoalus unna sajáš 1740-logus ain,  goas vuosttaš njuolggodieđuid oažžut Deanuleagi sámi eanandoalu birra. Muhtun "hárve ¶
guollebivdi sápmelaččas" lei darfegoahti ja eanan, okta dahje guokte gusa, ja veahá  sávzzat.  Ii lean báljo go 3-4 sámi bearraša birra sáhka geain dákkár  ealáhusheiveheapmi lei Buolbmágis bajásguvlui (OAJ. saml. UD. Den svenske  sjefsforhandler til kongen, 23.1.1749).    Muđui ledje moadde kvena fárren sihke Kárášjohguvlui 1720 birrasiid, ja okta juohke  dálá Deanugillái Bonjákassii, Sieidái ja Buolbmágii 1730-logus. Sii dáide guovddážis  šibitdoalu ja eanandoalu viidásit ovdáneamis dán Deanuleagi guovllus.    Siseatnama sámi siiddat ruoŧa duopmoválddi vuolde, oktan eanas Deanulegiin, ledje  nannosat (vrd. Tønnesen 1979: 114). Sis lei ee. viiddis, measta earenoamáš  luossabivdo-vuoigatvuohta (vrd. Pedersen 1986, kap. 2.8). Movt atne sii kvena  sisafárrema mii lei Kárášjohguovllus 1720-logus?     Oaidnit doppe ovdamearkkaid go sápmelaččat, maŋŋel go kvenat ledje sajáiduvvan,  rievtti bokte vigge nannet iežaset boares sajiid sisafárrejeddjiid ektui. Ii dát leat dattege  dievas govva, go dieđuid mielde mat gávdnojit, vuhtto ahte siiddat ledje maid ieža addán  kvenaide lobi geavahit riggodagaid iežaset guovllus.    Dán vuohttá Ávjovári dikkis 1737:s (SI 1981). Doppe váide golbma namuhuvvon  Kárášjoga kvena eanandoalli, Claes Jønsson, Mats Ersson ja Jøns Ersson, go Per  Piaskainen nammásaš sápmelaš lei báhkken báikái gos sii bivde guliid. Piaskainen maid  oččodii alcces dušše smávva gieddebihtá máid sii eaiggádušše, ja máid riekti ieš lei  juolludan ja lohpidan. Ávjováridikki, nappo báikkálaš gielddarievtti ¶
ovdalis addin lobiin,  geavahedje kvena eanandoallit eatnamiid. Earret ruoŧa válddi ledje rievttis dušše  sápmelaččat.    Sidjiide lei čielgasit deaŧalaš dikki ođđasit oažžut dohkkehit vuoigatvuođaid máid sii ovdal  ledje ožžon ( ). Dát čájeha ahte ii lean dušše gielddariekti, muhto ledje maiddái eará sápmelaččat  siiddas, , lobi addán ásaidupmái.    Formálalaš dili geažil ii šaddan ášši duohtagieđahallamii ¶
, muhto ášši rahpá hui  miellagiddevaš guorahallama dan dáfus makkár geavahanlobi Ruoŧa gonagas sáhtii addit  sámi siidaguovlluin ja makkár lobiid fertejedje guoskevaš siidaguovlluid geavaheddjiin  oažžut. Kvenain han ledje vel almmolaš friddjavuođareivvet ¶
iežaset geavaheapmái.  Ávjovári dikkis guovvamánu 6.b. 1728, leigga guokte Kárášjoh-kvena čájehan  friddjavuođareivve mas lei dáhton 31.1. 1724. Dan mielde oaččuiga Mickel Hinderson  Mázes, ja Eric Matzon bártniidisguin, Muonioniskkis, geavahanlobi , Kárášjogas (Fellman I.I 1910: 422 ff).    Eaba dáinna friddjavuođareivviin ge lean soai oadjebasat vuoigatvuođaideaska dáfus  1737:s, ja dáhtuiga báikkálaš dikki ođastit iežas ovddeš addin resursageavahanlobi.  Oppalaččat oaidná ahte lei dábálaš siiddain sisafárrejeddjiide resursageavahanlobi addit  iežaset guovllus. Diehtit máŋga ovdamearkka dasa ahte sisafárrejeaddjit  ožžo lobi dihto  siiddaid eatnamiidda bisánit, dahje sii ožžo rivttiid sámi nieiddaiguin náitaleami bokte  (Tegengren 1977: 53).    Dat máid smávvát oažžu jáhkkit dás, lea ahte sisafárrejeaddji kvenaide ii lean friddja  lohpi dušše geavahišgoahtit riggodagaid sámi siiddaid siskkobealde Deanuleagis. Kvena  sisafárrejeaddjit dárbbašedje lobi sihke ruoŧagonagasas ja sápmelaččain. ¶
Maŋimus ovdamearka resursagilvui mii bohciidii vuosttaš kvenasisafárrema maŋŋel, lea  Buolbmátguovllus, mii 1730/40:s lei jur dánska-norgga ja ruoŧa duopmoválddi gaskkas.  Go kvena eanandoalli fárrii dohko, vuosttaldedje Ohcejohsámit garrasit. Kvena čujuhii  dánska-norgga lobi addimii iežas fásta ásaidumi ja Deanu luossabivddu vuoigatvuođaid  dáfus. Ohcejohsiidda sápmelaččat váidaledje garrasit ja bahččagit, go sis ledje ain boares  guollebivdinsajit Buolbmága buohta dahje badjelis (Fellman I 1910: 430 ff).    Ohcejohdikkis 1740:s deattuhedje sii ahte ii dalle ii ge ovdal lean oktage "dáčča" bivdán  bajábealde boares siidaráji Skoarrojoga nammasaš doaresjoga njálmmi - gokko maid  1751:s mearriduvvui Norgga ja Ruoŧa (Suoma) riikkaráji vuolgga Deanus nuorttaslulás.    Muhto dilálašvuođat ledje rievdan. Luossabivddu dološ ortnet lei nohkagoahtán. Dánskanorgga eiseválddiid doarjagiin gáibidii Buolbmágii ásaiduvvan eanandoalli, , Bajit-Durdnosa suohkanis eret, bivdit beassat maid Skoarrojoga bajábealde. Son  lei lobi ožžon ásaiduvvat 2-3 km Skoarrojoga vuolábeallái, dárkileappot muitaluvvon  Buolbmátsullui (Polmakholmen), dahje movt diggegirjái lea čállojuvvon.  Dán lobi fertejit dánska-norgga eiseválddit addán 1733:s dahje 1734:s. Buolbmátsullo  guovlu orru goitge leamaš deaŧalaš bivdobáikin Ohcejohsiidda (ja Anársiidda) olbmuide,  go fásta ásaidumi lobi addin lea njuolgut čuohcán sin guollebivdui doppe.  Diggeoasseváldit ¶
eai lean váibmoláđđásat duomuin dán dáfus. Sii einnostedje dán lobi  oktan dánskalaččaid eará heajos doaimmaiguin, billistit ja goaridit sin ovdii- ( .)    Dánska-norgga eiseválddit ledje eará vugiiguin 1740 birrasiid bággen Ohcejohsiidda  sápmelaččaid, geat gulle ruoŧa duopmoválddi vuollái. Sii bidje sidjiide  sáhtostangeaskku ¶
, gáibidedje eambbo vearu, ja nihtte ¶
sápmelaččain váldit  luossabivdo-vuoigatvuođaid jus sii eai doahttalan dán. Vihtanat oaivvildedje dánskanorgga fallehemiide sivvan juste dan Buolbmága kvena eanandoalli. Sin muitalemiid  mielde ii sáhttán son dohkkehit ahte sápmelaččat galge beassat geavahit iežaset  guollebivdinsajiid dološ vuoigatvuođaid mielde. Sii ledje gillán su dihte ja maid váidán su  ovdal. Goitge ledje sii dál gáidame boares árbevieru vuoigatvuođain, ja dološ  friddjavuođain ja guollebivdosajiin máid doložis ledje juo geavahan.    Eai lean dušše doloža rájes geavaheapmi ¶
vuođđun guollebivdosajide, muhto sii atne  maid formálalaš beali čielggasin. Sii ledje diiddu ja sullásaččaid máksán Deanunjálmmi  gávpeolbmái , ja vel jahkásaš fásta vearu dánskkalaččaide. Go dál eai beassan boares  guollebivdosajiid geavahit, bivde sii beassat diiddus, vearus, sáhtostangeaskkus ja eará  dánskka nođiin.    Álbmot oaivvildii dánská-norgga eiseválddiid geavaheame kvena eanandoalli oassin  iežaset viidánanpolitihkas ¶
. Ii lean oainnat eambbo 2-3 jagi áigi go dánska-norgga  eiseválddit čuoččuhišgohte ráji mannat Geavgŋoaisullo (Fossholmen) bokte, ii ge 15 km  vuollelis, Skoarrojoga boares siidaráji bokte. Dán oktavuođas čuoččuhedje  Ohcejohsápmelaččat dan riekteoainnu ahte sii doloža rájes eaiggádušše sin  luossaguollebivdduid ( ) Geavgŋoaisullo vuollelis, nu ahte dánskalaččaid  dagut ledje áibbas vuođu haga. ¶
Diggeálbmot ¶
ráhkadii čállosa gos álggos čujuhedje dan ahte dánskka eiseválddit áigo  sin gieldit bivdimis luosaid Deanus jus sii eai boahtán Vuokkátdiggái ¶
áhpegáddái,  máksin dihte vearu ja ledinga dánskalaččaide. Dasto gáibidedje sii beassat bivdit jogas  nu go doloža rájes ledje dahkan, beroškeahttá Buolbmát eanandoallis. Luossabivddu  joatkiin boares guollebivdosajiin hehttešii sin oalát vuolláneamis ja nohkkomis ( ).    Dáinna golmmain ovdamearkkain Álttás, Kárášjogas ja Buolbmágis, maid birra ovdalis  lea muitaluvvon, čájehit ahte kvena sisafárren sámi guovlluide, dagáhii váttisvuođaid.  Olu riggodagat ledje juo anus go kvenat bohte. Álttás válde sápmelaččaid  eananvuoigatvuođaid duođas. Kárášjogas, mii lei ruoŧa duopmoválddi guovlu, fertejedje  kvena sisafárrejeaddjit oažžut sihke gonagasas ja dikkis/sámi álbmogis lobi ásaiduvvat ja  geavahit riggodagaid. Deanuleagi vuolit guovllus, dánskka ja ruoŧa duopmoválddi guovllu "friddjaavádagas" ¶
, orrot dánska-norgga eiseválddit geavahan Buolbmága kveana  eanandoalli oassin strategalaš spealus viiddidan dihte iežaset váikkuhanválddi 1613  rájes, Deanuleagis bajásguvlui. Dat dáhpáhuvai ee. go son oaččui ovdamuniid  luossabivdosajiid hárrái. Dán guvlui kvenasisafárren lei mielde billisteame osiid  Ohcejohsiidda árbevirolaš resursageavaheamis.    Áibbas eará ášši lea go Deatnogátti vuosttaš kvenaid maŋisboahttit dađistaga  seahkánedje sámi servvodahkii, man bokte Deanuleagi kvenat šadde sápmelažžan (Niemi  1981: 23). ¶
5. KAPIHTTAL ¶
Boazodoallu ¶
Oažžut ovttatmanu deattuhit boazodoalu stuora mávssolašvuođa Finnmárkku  ásaiduvvama ja ealáhuseallima oktavuođas olu duhát jagiid. Dán loahppajurdaga ¶
sáhttit vuođđudit olu báktesárgumiidda Álttás, mat leat 4 200 jagi ovdal Kr. rájes gitta  sullii jagi 500 ovdal Kr. rádjái. Báktesárgumat čájehit dán áigodagas bohcco eallin mii  eanemusat beroštahtii dološáigásaš geađgedáiddáriid. Boazu lea govviduvvon oktiibuot  90% buot elliidgovvidemiin (Helskog 1985: 194). Dáid báktesárgumiid vuođul lea  árvvoštallon ahte 5-6 000 jagi dás ovdal juo lei muhtun lágan boazodoallu Davvi ¶
Skandinávias. Lojes bohcco sáhttet dasto geavahan vuođgŋinboazun ja noađđeheargin  (Helskog 1983: 57-58). Dálmmát-bázahusaid oktavuođas Mátta-Várjjagis, mat leat  veahá maŋŋel Kristusa riegádeami rájes (vrd. kap. 1.1.), leat árvvoštallan sápmelaččaid  guođđán dan čielga čohkkendási ¶
, ja álgán muhtun lágan boazodoaluin (Simonsen  1967: 65 ff).    Vuosttaš luohtehahtti dieđuid boazodoalu birra oažžut håløygalaš oaivámušain Ottara  muosáhusaid bokte máid lea čállán Englándda gonagas Alfredii, jur ovdalaš jagi 900. Su  muitaleami dán fáttá birra lea goitge váttis dulkot: "Son lei olmmái geas lei valjit dakkár opmodat go dis (Håløygain) nai, namalassii eallit. Sus ledje ain dalle go oahppalattai gonagasa, guhtta čuođi lojes ealli máid ii lean vuovdán. Elliid gohčodit boazun. Guđas dáin ledje vuođgŋinbohccot. Sápmelaččain leat dat hui divrasat, go sii geavahit daid vuođgŋinboazun goddebivddus" . (NOU 18: 1984, s. 653). ¶
(Sitáhta lea ođđasit jorgaluvvon.) ¶
Áiggiid čađa leat dáid dieđuid máŋgga ládje dulkon. Muhtun dulkomiin eaiggádušai Ottar  bohccuid, dávjá searválága sámi guođoheddjiiguin, ovdamearkka dihte sullos, dahje dat  ledje sápmelaččaid geaid Ottar mávssihii vearu dahje geain bearai eará attáldagaid.  Dássožii ii sáhte maide dadjat čielgasit gáldu birra. Ottara 600 "lojes ealli máid ii lean vuovdán" leat ain váttisvuohtan dutkiide. Vuođgŋinbohccuid válddahallama gal lea álkit  ipmirdit. Gottiid bivde vuođgŋinbohccuiguin, ja ledje sápmelaččat geat bivde.    Go lahkonit 1200-logu, oažžut ođđa čálalaš dieđuid sápmelaččaid ja bohccuid birra. Dat  lea Historia Norvægia mii čállouvvui earkebismaguovddážis ¶
Troandimis (Trondheim)  sullii 1190. Doppe lea sápmelaččaid birra čállojuvvon ahte sii čierastit juolggis njalkkás  duolba muoraiguin "...muohtaskálvviid mielde vilttiid vulos ja bohccot čuvvot sin mátkkis" . (Historia Norvægia alm. 1969: 21.) Sáhttá dán mielde dálveráiddu  válddadallan, ja lojes bohccuid doalu birra sáhka.    Knut Odner gii lea Várjjatsápmelaččaid servvodaga birra čađahan  guhkesáiggiguorahallama, oaivvilda lojes bohccuid sis leamaš measta sihkkarit jagi 1200  birrasiid. Daid atne noađđeheargin ¶
, ja jáhkkimis maid mielkki dihte, ja  vel vuođgŋinboazun. Ovtta dállodoalus goitge várra eai lean go 5-10 bohcco (Odner  1992: 33).    12-1300-logu rájes gávdnat ovdamearkkaid go bohcco- ja miesenáhkit ledje gávpegálvun  eurohpalaš oktavuođas (Fjellström 1983: 167). Lea oalle čielggas ahte náhkiid ledje  bivddus ožžon. Gávppašeapmi goitge lea gáibidan veahá ráhkkananbarggu. Dán dihte  sáhttet muhtun lojes ealut leamaš. De sáhtii buoremus vuovdingálvvu váldit buoremus  áigge. Dán oktavuođas lei dat misiid njuovvan (Fjellström 1983: 169). Dát  gaskaáiggegáldut gustojit gal lulit guovlluide, ii ge leat ovttatmanu daddjon ahte dat  duolba muorat ledje sámivuođas bohciidan.    Čálalaš gáldut boarráseappot go 1600-logu rájes leat váilevaččat, muhto 1603 gullat ahte  Durdnosa Sámi (Torne lappmark) sápmelaččat, ee. doppe mii dál lea Finnmárkku  siseanan, juohke jagi vulge meara bivdit. Sii bohče áldduid mat ledje mielde, seammás  go geavahedje guohtumiid mearragáttis. Namuhuvvo maid dán gáldus ahte doppe lei  buoret rássi, go badjelis váriin (Qvigstad/Wiklund II 1909: 285). Doppe muitaluvvo  johttimis leamaš guokte ulbmila. Nubbi lei mearrabivdu. Nubbi lei lojesbohcco dili  beroštupmi. Ii leat dárkileappot čilgejuvvon man viiddis boazodoallu lei, dahje man ¶
deaŧalaš dat lei mearraguolásteami ektui. Muhto boazodollui vuođđuduvvui johttinmálle  siseatnama ja mearragátte johtaleapmi dahje nuppeguvlui, lea dás vuođđuduvvon.    1500-logu gálduid mielde mat gávdnojit, ja ávnnaslaš bázahusaid mielde, ee. iešguđet  lágan goddebivdogárddiid, ledje sámi servvodagat johtaleapmái heivehuvvon. Nu guhká  go meahcceallit, o.m.d. gottit, ledje doarvái, sáhttá johtalanservvodaga dadjat leamaš  ekologalaš dássádagas ¶
. 1500-logu loahpageahčen, -ja 1600-logu mielde, várra ovdánii  dainnalágiin ahte ekologalaš dássádatvuohta gopmánii. Sivvan dása lea navdon ahte  badjelmeare geavahedje riggodagaid masa johtalanservvodat lei vuođđuduvvon, ee.  gávppašeami dihte (Vorren 1987: 153).    Sáhttá maid jurddašit sámi servvodaga siskkáldas gaskavuođaid dagahan badjelmearálaš  geavaheami. Sámi ássiid lassáneapmi sáhttá leamaš okta sivvan ekologalaš  eahpedássádatvuhtii, ja go johtalanservvodaga riggodatvuođđu ii šat gokčan buot  ávnnaslaš dárbbuid mat galge gokčojuvvot.    Boađusin goitge šattai ahte boares bivdoservvodat earáhuvvagođii. Juohkásii máŋgga  iešguđetlágan ealáhusgeainnuide, dego vástidit dan eahpedássásašvuođa mii lei  bohciidan. Muhtumat bargagohte eambbo šibitdoaluin/guolástemiin, ja earát fas  viiddidedje boazodoalu earenoamášvuođa. Stuorit boazoealut ledje dušše oassin oppalaš  ealáhusovdáneami govvideames 1600-1700-logus.    Muhto boazodoaluin buohtalaga jotke ain goddebivdduin guhkes áigge. Muhtun  Finnmárkku osiin, o.m.d. Porsáŋggus, godde maŋimus gotti nu easkka go jagi 1900  birrasiid (Richter Hanssen 1986: 49).     Lea goitge árta deattuhit ahte sámi johtalanservvodaga earáhuvvamat sáhttet iešguđet  áiggi dáhpáhuvvan, juohke guovllu dilálašvuođaid mielde. Dan dihte eat sáhte čielga  gova oažžut dán suorgásuvvamis ¶
ráddjejuvvon guovlludutkamiid ¶
haga, dása  guoská viidát johtalan boazodoallu. Maŋimus jagiid leat boahtán olu deaŧalaš ákkat dan  guvlui (vrd. Niemi 1983, Richter Hanssen 1986, Nielsen 1990, ja maiddái vel Odner  1992). ¶
Dáláráđđejeaddji oaidnun lea ahte boazodoallu lassánii gáfadit 1600-1700-logus,  earenoamážit siseatnamis, ja dat dagahii deattu mearragátti guohtunguovlluide ja eará ¶
ealáhusdoaimmaide, ovdamearkka dihte bivdui. Dán oainnu oaiveosiide lea ea.ea Svein  Tønnesen guorrasan (Tønnesen 1979: 59). Gáldut huksejit čielgasit váidalusaid nala mat  bohte muhtun vuotnaguovlluin 1600-logu loahpageahčen, go duottarsápmelaččat  báhkkejedje sin guovlluide. Ledje Ohcejoh-, Ávjovári- ja Guovdageainsiidda  duottarsápmelaččat.    Dákkár oalle čielga váidalusaid Deanus, Lágesvuonas ja Álttás, lea Adealerlávdegoddi  čállán 1690:s (Adealer alm. 1938). Ovdamearkan dás lea čállojuvvon deaŧalaččamus  oassi (Deanusápmelaččat geat mearragáttis ásse) váidalusain. Sii  váidaledje go Badje-Deanu sápmelaččat ( ), ja Ohcejohsápmelaččat  báhkkejedje sin guovlluide, máid ovdal juo ledje eiseválddiide namuhan. Sii bohte  mearragátteváriide, ja báhče gottiid ee. Nuori (Hopseidet) olggobealde Vuokkátváriin  (Omgangsfjellene). Muđui dagahedje Vuolle-Deanu sápmelaččaid ealáhusgeavaheami  ovdii riebaniid ja čeavráid báhčimiin mearragáttis, ja go vel bohte dohko olu bohccuiguin.  Ealut guhto buot Vuolle-Deatnulaččaid bohccuid jeahkála ja buot sin omiid ja sávzzaid  rásiid (Adealer alm. 1938: 297).    Lei go dasto nu ahte boazodoalloviiddideapmi dušše lei siseatnamis meara guvlui, dušše  vuotna- ja riddoguovllu sápmelaččaide noađđin dán oktavuođas? Mearrasámi siiddaid  váidalusaid vuođul  sáhttá dulkot boazologu lassánan dušše siseatnamis. Nu álki ii  dattege leat.    Siseatnama ruoŧa duopmoválddi guovllus oaidnit maid boazodoalloviiddideami  riddoguovllu sámisiiddain siseatnama guvlui. Ovdamearkka dihte muitalii Guovdageainnu  diggeálbmot jagis 1700 ahte muhtumat "norgga" sápmelaččain, geat eai máksán vearu  Ruŧŧii, dálvet johte dohko bohccuideasetguin (SI 1981, oassi IV: 2). Dađistaga  váidališgohte siseatnansápmelaččat dan boazodoalu nala mii riddo - ja vuotnaguovlluin  lei siskelis. Movt heive dasto dat?    Čilget dán sáhttá dan vuođul go bohccot jáhkkimis leat ovtta málle mielde johttán gaskal  siseatnama ja mearragátti. Dáinna lágiin šattai sápmelaččaide vejolažžan goddeealuin  maid oččodit ávkki dan siidaguovllus gos ain ledje áigges áigái. Nu eai šaddan iešguđet  siiddat gilvalit gaskaneaset. Siida dán oktavuođas lea sámi servvodaga vuođđodoallu dan  áigge, dahje joavku mii ovttasráđiid geavahii guovllu mas dávjá ledje čielga rájit. Veardit  johtalansiidda 1694 rájiiguin máid Ørnulf Vorren lea govahallan, govus 5.1 maŋŋelis.                   Govus 5.1: Finnmárkku siidarájit 1694:s   Kártta lea Romssa universitehta, Museadoaimma Instituhta sámi etnográfalaš ossodat,  ráhkadan. NOU 1978:18A Finnmarksvidda-natur-kultur, s. 155.    Go eambbo álge dápmat ja priváhtan atnit bohccuid mat johte mearragátti ja siseatnama  gaskal, de eai lean oasit boazoealuin mat fiervái bohte giđđat, bivdimassii. Dat ledje dál  siseatnansápmelaččaid geahču vuolde. Seammaládje lei riddo - ja vuotnasápmelaččaid ¶
ealuiguin mat dálvet bohte siseatnamii. Dat ledje maid šaddan eaŋkilolbmuid priváhta  opmodahkan ja sin geahču vuollái.    Váidalusat sáhttet seammá bures leamaš eahpeduhtávašvuođa čájeheapmin go ovddeš  searveriggodat ¶
lei priváhta eaiggáduššanrievtti ¶
vuollái šaddan, mas álbmot ii ožžon  ávkki. Soaitá vel leamaš nu ahte sii geat vuosttažettiin váidaledje, ledje sii geat eai lean  ođđa ovdáneamis mielde, bohccuid dápmamis ja stuorit ealuid priváhta eaiggáduššamis. ¶
5.2   BOAZODOALLU LEI OASSIN  LOTNOLASEALÁHUSVUOGIS ¶
Deaŧalaš lea muittus atnit ahte sátni duottarsápmelaččat man 16-1700-logus  geavahedje, ii ábut ovttatmanu assosieret dálá boazosápmelaštearpmain. Go omd.  Sverre Tønnesen dadjá siseatnansápmelaččaid "duođas šaddan johttisápmelažžan" 1600- logu loahpageahčen, de ferte dan čuoččuhusa maid muddet. Eai lean ollenge buohkat  siseatnamis šaddan johttisápmelažžan ođđaáigásaš sátnegeavaheami mielde.    Ovdal juo go boazodoallu ovdánii stuorit ealuid doallamii, johtaledje siseatnansiiddaid  sápmelaččat ealáhusaid dihte siseatnama ja meara gaskal. Ledje eanas mearrabivddu ja  vuolit jogaid luossabivddu dihte johtalan ovdal. Dáid lotnolas ealáhusjohtalemiiguin jotke  1700-logus maid. Guovtti dánska-norgga gáldus oaidnit lotnolasealáhusaid  geassejohttima duogáža siseatnamis mearragáddái ja vuotnaguovlluide. Dat leat  láhkaolbmá Knaga čálus 1704:s, ja Povel Resensa čálus 1707:s. Knag lei leamaš  Finnmárkkus fáldin 1685-95 gaskal (NBL VII: 427 ff).    Earenoamážit Knaga govvideapmi čájeha ahte johtalemiid mihttun ii lean dušše priváhta  eaiggáduvvon ealuide guohtuma gávdnat, muhto boazo lei maid dárbbašlaš lassin  guollebivdui máid doibme vuollin stuora jogain ja mearas. Knag govvida dasalassin hui  čielgasit siseatnansápmelaččaid vearro- ja doaibmaválddálašvuođa. Son deattuhii ahte  Anársápmelaččat, geat ruoŧa duopmoválddi vuolde ledje, ja vearu mákse Ruŧŧii, Norgii ja  Ruššii, álo ledje luosaid bivdán Deanus. Dan ledje maid Ohcejohsápmelaččat ja BadjeDeanu sápmelaččat dahkan. Ávjovári ja Guovdageainnu sápmelaččat gal bivde luosaid  Álttáeanus. Dát sápmelaččat mákse maid vearu sihke Ruŧŧii ja Norgii. Go bohte  mearragáddái, ledje sis noađđehearggit mielde. Eai goasse lean gielddahallan dan  bargamis. Jus dát sápmelaččat geat mearragáddái bohte, galge norgga vuollásažžan  bággejuvvot, dahje eará máksit go diiddu mearragáttis, johka- ja mearrabivddu geažil,  de livččii dagahan olu ráfehisvuođaid ja váttisvuođaid. Knag ii háliidan dákkár  ráfehisvuođa. Dan dihte oaivvildii ge son ahte siseatnansápmelaččain ii galgan bearrat "skeaŋkkaid" go bivde dáin báikkiin. (Čállon Johnsenis 1922: 322).    Povel Resen ges čálii eambbo boazodoallooainnu birra. Johtaleami ággan lei go boazu,  geasset ja dálvet, ee. ealáha dihte, lunddolaččat vikkai iešguđet báikkiide. Dan dihte  fertejedje eaiggádat čuovvut bohccuid, jus eai galgan massit daid.    Muhto maiddái sus bohtet ovdan eambbo ákkat johtaleapmái. Guolásteapmi ja  gávppašeapmi lea daid searvvis. Resen čálii maid oppalaččat movt "Ruoŧa" sápmelaččat  johtaledje siseatnamis riddo- ja vuotnaguovlluide. Das oaidnit ahte Anár- ja ¶
Ohcejohsápmelaččat bohte Detnui guoli bivdit ja gávppašit. Muhtun Kárášjohguovllu  sápmelaččat manne Porsáŋgui, Klubbui (Klubben) ja Fálesnuorrái (Kvalsund), ja earát fas  orro Álttás geasset. Doppe ledje vel eará Guovdageaidnulaččat, vaikko muhtumat sis  maid johte geasset Skiervái (Skjervøy). Nugohčoduvvon , dahje sii geat  Kárášjoh- ja Ohcejohguovllus ásse, manne Deanu- ja Lágesvutnii (Qvigstad/Wicklund II  1909: 301).   Dáid sápmelaččain nala váidaluvvo máŋgga vuotnaguovllus sullii 1690:s. Eahpitkeahttá  lea sin boazodoallu okta vuođđoosiin dan boazodollui mii dál lea Finnmárkkus.  Ovdamearkka dihte lei johtinmálle dalle juo sullii seammá go dál.    Dat máid eat dieđe vel sihkkarit, lea ledje go dušše siseatnansápmelaččat geat  vuođđudedje dálá johttinmálle, vai gávdnat go eará geainnuid dan boazodollui mii  Finnmárkkus dál lea?  Boazodoaluin ovdal mekaniserema, oaivvildit dán oktavuođas ahte  lea eallu "...mii lea ekonomiija vuođđun ja mii mielddisbuktá eallinlági mas bearrašat čuvvodit ealuideaset birra jagi, ja doaimmaideaset ja ekonomiijjaset čatnet ovddemustá ealu buvttadeapmái ¶
5.3     BOAZODOALLU VUOTNA- JA  MEARRAGÁTTEGUOVLLUIN 1600-LOGU ¶
Dan oktavuođas go bihko siseatnansápmelaččaid guovlluide, ferte guorahallat  ledje go mearragátte- ja vuotnasápmelaččain alddiineaset bohccot, dahje movt sin  boazodoaluin lei 1600-logu loahpageahčen. Knaga 1694:s, mii govvida  ássama ja ealáhuslági ¶
erenoamážit mearragátte- ja vuotnaguovlluin, lea čállojuvvon  miellagiddevaččat dan birra.      Knag muitala buot girkosuohkaniin, earret ovttas, boazodoalu leamaš oktan sámi  vuođđoealáhussan ¶
mearragátte- ja vuotnaguovlluin, lotnolasat bivdduin, šibitdoaluin  ja guolástemiin, vrd. gov. 5.2 maŋŋelis. Suohkan mii lea sierralágan lea Láhppi suohkan,  gos muđui maid muitaluvvo hui unnán sámi ealáhusdoaimmaid birra. Knaga dieđuid  mielde sáhttá navdit ahte hui oallugiin Finnmárkku vuotnaguovllu sápmelaččain ledje  bohccot. Áltá várra lei earret, vaikko boazo gal maid doppe lei deaŧalaš.    Maiddái muhtun Finnmárkku dáččain ledje bohccot 1600-logu loahpageahčen. Geahča  gov. 5.3 maŋŋelis. Dát boazodoallu lei dávjá earenoamáš sulluin, ja lei áibbas earalágan  go sámi boazodoallu. Jáhkkimis ledje ealut Láhpis, Reainnáhis (Reinøy) ja Muosáhis  (Måsøy)   dolvojuvvon dohko ja ledje doppe birrajagi.     Gádde-Iččáhis (Rolvsøy) diehtit sihkkarit gávpeolbmá birra geas lei gávpi Goaskinvákkis  (Kjelvik) Máhkarávjjus, gii doalvvui bohccuid dohko sullii 1670:s (Knag alm. 1932: 7, ¶
43). Lea jáhkehahtti ahte son osttii lojes bohccuid Porsáŋggussápmelaččain, geaid orohat  Máhkarávju lei. Bohccuid doalvun lei ámtamánni ¶
lobihaga. Dan dihte bággolotno  bohccuid "Gonagassii" , ráfáiduhtte ¶
daid, ja maŋážassii dat goddiluvve. Dán guovllu  vuotnasápmelaččat bivde dasto gottiid, dan maid dahke ámtamánni lobihaga. Adelær  dieđihii 1670:s dán oktavuođas  ahte Fálesnuorisápmelaččat ledje unnidan ealuset 400  bohccos 10 bohccui (Adealer alm. 1938: 290). Iččáhis (Ingøya) ledje maid leamaš "eallit" ovdal. Dán oktavuođas árvidit dat lea bohccuid birra sáhka.       Báiki/guovlu: ¶
Boazolohku: ¶
Eaiggádat: ¶
Johtolat:  Áltá ¶
"Muhtumat" Álttá  sámiin ¶
Ii muitaluvvo ¶
Gámavuona  sápmelaččat ¶
Ii muitaluvvo ¶
Sievju ¶
Kluppusápmelaččat Ii ¶
muitaluvvo  Fálá ¶
Fálesnuori  sápmelaččat ¶
Ii muitaluvvo ¶
Porsáŋgu ja  Máhkarávju "unnán" , "veahá" ¶
Porsáŋggu  sápmelaččat ¶
Sisaguvlui ¶
"veahá" ¶
Lágesvuona  sápmelaččat ¶
Ii muitaluvvo ¶
Deatnu ----- ¶
Deanusápmelaččat      Ii muitaluvvo  Várjjat ¶
"oba olu" ¶
Gov. 5.2: Sámi boazodoallu mearragátte- ja vuotnaguovlluin 1694:s ¶
Gáldu: Knag, almmuhuvvon 1932: 6, 7, 12, 14, 22. ¶
Reainnáhis ledje Láhttá (Latøya) dáčča ássiin  bohccot, 6-7 mearramiilla duohken. Suolu  lea dan meare unni ahte guođohit ii sáhte dárbbašan. Dan dihte leat eaiggádat várra ieža  bargan bohccuideasetguin.    Muosáha birra lea earenoamáš gažaldat. Doppe ledje bohccot, muhto Knaga ii  muital gii dán ealu eaiggádušai. Ii leat daddjon dat lei dáčča boazodoallu. Sullos  gávdnojedje nugohčoduvvon "Dáčča sápmelaččat" ¶
(Knag, alm. 1932: 10, 12). Dán  doahpaga geavahedje Čáhcesulloguovllus sápmelaččaide geat gehčče dáččaid bohccuid  (Niemi 1983: 299). Vearuheami dáfus ledje sii dáččaiguin ovttadássásaččat. Muosáhis  leat dáččasápmelaččat dán oktavuođas čállon dáččan. Sihkkareamos máid dás sáhttá  dadját, lea ahte sihke sápmelaččain ja dáččain lea leamaš dahkamuš Muosát boazoealuin.    Porsáŋggu sápmelaččaid Máhkarávjju boazodoallu váldui áššin Goaskinvákkedikkis  1704:s. Sin gohččo johttit eret doppe. Gávpesearvi ¶
orru dan rájes háliidan  bearráigeahččat ja geavahit dan riggodaga. 1780-logus oaidnit ovdamearkkaid das ahte  sullo boazodoallorievtti  čurvo bidjegis (Richter Hanssen 1990: 115, 179).    Čáhcesulloguovllu dáččain lei oalle viiddis boazodoallu go sis ledje oktiibuot 1 000, dahje ¶
2 000 bohcco. Orru čielggas ahte ledje ámmát- dahje gávpeolbmát geat eanas ealu  eaiggádušše. Álbmogis ledje unnán bohccot. (Nielssen 1984a: 101. Vrd. maid Niemi  1983:299, ja Nedkvitne 1988:137/78.)  Goitge lea árta jearrat ledje go  Čáhcesulloguovllu  dáččain earenoamáš boazodoalloeavttut ja -dárbbut.    Juoga mii čujuha dása, lea go doppe lei oalle dárbu fievrredit gálvvu eatnama mielde. Lea  oba duolba guovlu. Doppe sáhtte viežžat boaldámuša, ja šibitfuođđara, ovdamearkka   dihte herggiin. Čáhcesullo eiseválddiin ¶
ámtamánnis, sunddis ja báhpas, lei  nohkameahttun ¶
ja  stuora sáhttodárbu iežaset guhkes dálvemátkkiin. Sáhtto- dahje  bargoheasttat eai gávdnon. Dárbbu sáhtii  dušše heargesáhtuin gokčat. Dan dihte sáhttá  stuora boazodollui atnit sáhttodárbbu čilgehussan.    Finnmárkku mearragátti eará báikkiin gos ledje dáčča ássit, atne fanassáhtu guhkebuš  gaskkaide. Boaldámuša ja fuođđara vižže muhtomin 6-7 miilla duohken, vuotnabađain.  Eai dárbbašan eatnama mielde geasehit nu olu, ja dan dihte ii dagahan dat stuorit  boazodoalu dárbbu.       Čáhcesullos siiddastalle birrajagi moatti miilla siskkobealde gávpoga birra.  Várjjatsápmelaččat ledje bálkáhuvvon guođohit ealu.     Báiki/guovlu ¶
Boazolohku ¶
Eaiggádat ¶
Johtolat ¶
Guođoheapmi ¶
Geavaheapmi ¶
Álgu ¶
Láhppi suolu "veahá" ¶
Báhppa ¶
Sállan-gottit ¶
Várra  Sállán-   eaiggádat   - ¶
Ráfáidahtton ¶
Reainnát  (Muosáhis)     - ¶
Láhttá  boanddat   - ¶
Muosát ¶
Sápmelaččat ¶
Iččát- ovdal  ledje bohccot   - ¶
Gádde-Iččát  - gottit "veahá" ¶
Ráfáidahtton  Dolvojuvvon   dohko    ca.        1670  Čáhcesullo   guovlu   1000 dahje  2000 ¶
Čáhcesullo  eanandoallit ja  eiseválddit ¶
Birrajagi   Čáhcesullo  guovllus ¶
Várjjatsámit   Vuosttažettiin fievrun ¶
Gov. 5.3: Dáčča boazodoallu/ Gottit sulluin. 1694 ¶
Gáldu: Knag, alm. 1932: 2, 5, 9, 12. ¶
Boazogehččiid bálkáheapmi muitala  ahte boazodoallu ii lean dáppe ge oassin dáččaid  ealáhus- ja eallinlágis. Einar Niemi dieđuid mielde ledje Čáhcesullo dáččain bohccot nu  guhká go sullii 1700-logu gaskkamuddui (Niemi 1983: 300). 1600-logu loahpageaži  gáldut eai muital man boaris dát boazodoallu lei. ¶
5.4   JOHTTI BOAZODOALLU ¶
Muhtun vuotnaguovllu sápmelaččain ledje 1690-jagiin juo 7-800 sturrosaš priváhta ealut.  Dat lei Porsáŋggus, gos Adealer vel lohká gávdnot sápmelaččaid geain eai lean eará  eallit. Oassi doppe sápmelaččain elle boazodoalus.    Maŋimus namuhuvvon diehtu, oktan muitaluvvon alla boazologuin, duođaštit ahte  sápmelaččat, goit dán Finnmárkku-vuonas, ovdal jagi 1700 juo barge viidát  johtolatboazodoaluin. Muhtun olbmuide lei boazobargu dál šaddan čielga váldodoaibman,  namalassii Porsáŋggu dahje siskelis riegádan sápmelaččaide (Adealer 1938: 222).  Doahpagat máid atnet, leat "ellet bohccuideasetguin" ( ) dahje "bohccuideasetguin ja bivdduin" ( ). Muhtun oassi  Porsáŋggusápmelaččain ledje birgegoahtán dušše boazodoaluin ¶
máid eai báljo sáhte  doaimmahan earaládje go dássedit johtalan mearragátti, geasseorohaga ja siseatnama,  dálveorohaga gaskal.    Eanas dan ovcci olbmás geat barge Porsáŋggu boazodoaluin, lei riegádan siseatnamis.  Einar Richter Hanssen gal oaivvilda sin leamaš mearrasámi sogas, dahje čadnon  mearrasámi birrasii earaládje, man bokte besse boazodoaluin bargat Porsáŋggus. Ii sáhte  dieđusge dadjat ahte sii eai lean bohtán Porsáŋgui ealuin. Muhto sii sáhttet maid liikká  bures bargan alcceset ealuid, dahje árben daid doppe. Buot Porsáŋggu vearromáksit  ledje goitge čállojuvvon Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku vearromáksi mearrasápmelažžan ( ) (Richter Hanssen 1986: 92).    Go lea sáhka vejolašvuođain Finnmárkkus birget, de lea ovdalis čilgejuvvon ahte  sápmelaččat dábálaččat birgejedje buorebut go dáččat (gč. kap. 4).  Sii birgejedje  namalassii unnit oastogálvvuin. Eatnasat goitge ledje fásta lonohallandilálašvuođas  muhtun gávpeolbmáin (gálvoháhkanásahusain) ¶
Sápmelaččat geat ledje birgegoahtán  dušše boazodoaluin, várra ledje buot friddjamusat. Eatnasat sis eai geavahan  gálvoháhkanásahusa.  Sii eai dasto lean čadnon fásta ovttage gávpeolbmái.    Knaga oainnu mielde lei Máhkarávju oassin Porsáŋggusápmelaččaid geasseorohagas.  Oalle sihkkarit lei dat sin geasseorohat. Adealera dieđut 1690:s čájehit Finnmárkku  boazodoalu ovdáneami dan áigge,  go muitala ahte Porsáŋggusápmelaččat dálvet manne  nu guhkás siseatnamii ahte riiddáskedje ruoŧa duopmoválddivuloš siseatnasiiddaid  olbmuiguin. Porsáŋggusápmelaččat han váidaledje go eai hehttekeahttá beassan viidánit  nu guhkás siseatnámii go háliidedje. Siseatnansápmelaččat ( )  nihtte ges váldit sis sihke bohccuid ja bissuid, jus manne menddo guhkás siseatnamii  bivdit (Adealer 1938: 298).     Dat boazodoallovuohki  máid Knud Leem oinnii go lei Oarje-Finnmárkkus 1730 birrasiid,  orru leamaš maiddái vuotnaguovlluin, ja dat soahpá Adealera ja Knaga boazodoalu  válddahallamiidda moaddelogi jagi das ovdal. Doahpagat nu go "Porsáŋgguvuona  Duottarsápmelaš" ( ), leat dábálaččat sus  (Leem 1767;  145).  Leema dieđut čájehit ahte oallugat geain ledje Láges- ja Porsáŋgguvutnii  čanastagat, ledje   boazobargi duottarsápmelaččat.     Sii johte ain ovtta gaskka hávális, sihke siseatnamii ja ruovttoluotta. Geasset ledje áibbas  mearragáttis, ja dálvet fas 6-7 miilla siskelis, "...sullii Ruoŧa Sámi Rájiid duohken" ( )  (Leem 1767: 168). Duohtavuođas ledje ¶
guhkkin ruoŧa duopmoválddi guovllus. Boazobargi Guovdageainsápmelaččaid birra lea  čilgejuvvon earenoamážit ahte sii doppe johte viidáseappot Skiervvá ja Gálssa (Karlsøy)  suohkanii geasset (Leem 1767: 392).    Oarje-Finnmárkku stuora sullot earret Máhkarávjju mii juo lea namuhuvvon, Stiertná  (Stjernøy), Sievjju  ja Fálá, ledje guohtunguovlun  Gámavuona (Komagfjord), Kluppu ja  Fálesnuori sápmelaččaid ealuide. Gáldut 1600-loahpageaži rájes máid dás leat geavahan,  eai muital lei go das birrajagi boazodoalu birra sáhka, vai ledje go sullot dušše  geasseorohahkan. Ii leat dasto čielggas ledje go dát vuotnasápmelaččat dalle juo  álggahan guhkit johtolagaid. Muhto doppe maid oaidná rievdadusaid boazodoallovuogis  ovddeža ektui.     Álttásápmelaččat, geaid boazodoallu várra lei  unnimusat ovdánan obanassiige  mearrasámi guovlluin dan áigge, ovdanbukte 1690:s daid dábálaš váidalusaid ahte  siseatnansápmelaččat dagahedje sin ealáhusdoaimma ovdii  (Adealer alm. 1938: 298).  Čujuhanveara lea gal maid ahte sii seammaládje bihko muhtun Fálesnuori Kluppu  sápmelaččain. Sii bivde su njulgestaga heaitit boahtimis sin váriide ( ) ja  billistit ( gjøre ) nu movt dassážii lei dahkan. Dán lea váttis dulkot  earaládje go ahte Fálesnuori guovllu boazodoallu viidánii dainnalágiin ahte  ránnáorohagaid mielas dat billistii boares vieruid ¶
ja siidarájiid.    Álttáguovllus gal maid bohciida 1700 ja 1720 gaskal joavku máid sáhttá gohčodit "Altena  Duottarsápmelažžan" ( ). Dat vulggii das go eiseválddit 1600-logu  loahpageahčen ja jur 1700-logu álggogeahčen čavga meannudedje  siseatnansápmelaččaiguin geat geasset bohte vuonaide ja luossajogaide. Sidjiide  muitaluvvui ahte ruoŧa vuollásaččain ii lean lohpi Álttáeanu bivdit, muhto nugohčoduvvon "rádjesápmelaččaid" ( ) geat ledje dánskka vuollásaččat, sin lei  lohpi bivdit.  Dan dihte čálihedje oallugat Guovdageainnu- ja Kárášjohguovllu boazosápmelaččat  iežaset dánskka vuollásažžan (Nielsen 1990: 176 ff).    Fálesnuori guovllu birra muitala P. Harboe olu Hammerfeastta suohkana čilgehusas 1720jagiin. Son duođašta 1690-jagiid manu. Iežas suohkana dárkilis olmmošlohkamis namuha  son guhtta bearraša Hámmerfeastta várresápmelažžan, dahje , nu go son gohčoda sin (Harboe alm. 1952: 469). Eai báljo sáhte leahkit  eará bearrašat go Fálesnuorisápmelaččat geat johttidillái ¶
leat álgán.     Hammerfeastta suohkanis fárrejedje oallugat siseatnamii 1720 birrasiid. Olles vihtta  várresámi bearraša ( ) oktiibuot 27 olbmuin ledje, suohkanbáhpa dieđuid  mielde, fárren Ruŧŧii almmá su duođaštusa ¶
haga. Dát dieđut sáhttet máksit ahte  oallugat dain boazosámi bearrašiin, geat ledje Hammerfeastta suohkanis eret, leat  gávnnahan ávkkálažžamussan Guovdageidnui čálihit iežaset. Jáhkehahtti ággan lea ahte  dálveguohtundárbu stuorui go ealut sturro, ja dán sihkkaraste buoremusat lagat  oktavuođa doalahemiin dálveguohtunguovlluin.    Eai várra lean vearrodili ovdamunit ággan, eambbo jus báhpira nalde ¶
dušše fárrejedje  Guovdageidnui, čálitkeahttá iežaset dohko. Henry Minde lea dan oktavuođas čujuhan  ahte mearrasápmelaččat dáinna vugiin soite fuomášan beassat vearromáksimis,  johttisámidili bokte ruoŧa-norgga friddjaavádagas(Minde 1982: 93). ¶
Eará ággan dánska-norgga mearragáttesuohkaniid olmmošlogus eret čálihit, sáhttá  leamaš nugohčoduvvon sáhttogeaskkus beassat. Dat sáhtii máŋgii noađđin leamaš.  Geasku sáhttá viidánan vel 1700-logus, go riddoguovlluid dáččalohku unnui, ja dáččat  dasto válde unnit dáid nođiin badjelasáset.    Nuorta-Finnmárkku mearrasámiguovlluin lei maid álggahuvvon johtti boazodoallu. Go  oppalaččat geahččá Finnmárkku, de lei mearragátte- ja vuotnaguovlluin viiddis johtti  boazodoallu 1720 birrasiid juo. Dan áigge dáhke dat boazosámit, geat ledje dušše  dánska-norgga vuollásaččat, 60 bearraša. Thomas von Westena dieđuid vuođul (von  Westen alm. 1934), sáhttá geasseorohagaid vuođul sirret joavkkuid, ja sullii dadjat sin  johttinmálle.    - Ristamuornjárgga (Korsnes) ja Lákku (Langfjorden) boazosápmelaččain lei dálveorohat     Guovdageainnu ja Ávjovári birrasiid.  -  Fálesnuori boazosápmelaččain lei dálveorohat Vuorjeduoddaris, Leavnnja  ja      Iešjávrri gaskkas.  -  Porsáŋggu boazosápmelaččain lei dálveorohat Idjajávrri buohta (Nattvatnet).  -  Dorskevuonas Lágesvuona boazosápmelaččain lei dálveorohat Áttánjogas (Adamselv).  -  Deanu Juovlavuona (Leirpollen) boazosápmelaččain lei dálveorohat Buolbmátjávrri      (Polmakvatnet) oarjjabealde.  -  Várjjaga boazosápmelaččain ges lei dálveorohat Buolbmátjávrri nuorttabealde.  Ørnulf Vorren lea kártii bidjan sihke sin ja siseatnansápmelaččaid boazodoallojohtolagaid  1700-logu álggus. Vrd. gov. 5.4. vuollelis.                 Govus 5.4: Boazodoalu orohagat ja johtolagat sullii jagi 1700.   Kártta lea Romssa Universitehta, museadoaimma Instituhtta, sámi etnografalaš ossodat  ráhkadan. NOU 1978: 18A Finnmarksvidda- natur- kultur, s. 156. ¶
5.5  DILLI SULLII 1700-LOGU GASKKAMUTTOS ¶
1700-logu gaskkamuttos oažžugoahtit oalle čielga gova boazodoalus. Muhtun  boazodoallojoavkkut ledje vuotna- ja mearragátteguovlluin eret,  ja earát fas  siseatnamis. Dát boahtá čielgasit ovdan Ohcejoga dikkis  1738:s (Fellman I 1910: 496).  Doppe čilgii diggeálbmot ahte sii johte Detnui ja Lágesvutnii ( )  geasset.   Nuppeguvlui lei maid johtin. Dán guovtti vuona olbmot orro sin guovllus ges muhtun  áigge dálvet elliideasetguin, ( ). Dát guovtteguvluigeavaheapmi gávdno  maid čilgehusain máid major Shcnitler čohkkii Finnmárkkus jagiin 1744-45.    Boazodoallobeali vihtanat muitaledje eanas ahte goabbat beali  guovtteguvluigeavaheapmi lei dábálaččat dohkkehuvvon. Vihtanuššan Álttá Joganjálmmi ¶
dutkanrievttis ¶
čájeha dan čielgasit. Dát vihtan anii váttisin mearridit čielga ráji  nugohčoduvvon oktasašguovllu ja čielga Norgii gullevaš guovllu gaskal. Nu lei dan dihte  go norgga mearraguovllu sápmelaččat ledje mannan sin lusa geat  Guovdageainduoddariin ledje, ja dát fas ledje vuonaide boahtán. Nu lei vihtana  muitalemiid mielde leamaš juo "Arilda áigge" ( ). Shcnitler I 1962: 230/231).    Leat áššit main vuohttá boazodoalloviidáneami mearragáttis siseatnama guvlui  garraseabbon go nuppeguvlui. Dát boahtá ovdan ruoŧa duopmoválddi guovllu dikkis  siseatnamis. Ohcejoga ja Tenoby / Juxby sápmelaččat váidaledje ovdamearkka dihte  Ohcejohdikkis 1738:s, namuhuvvon siidda olbmuid, Porsáŋggu sápmelaččaid, nala. Dat  čájeha ahte sis ain lei viidáneapmi sisaguvlui, máid Adealer-lávdegoddi lei 1600-logu  loahpageahčen fuobmán (vrd. kap. 5.4.).    Ohcejohálbmotdikki váidalus 1738:s lei hámi ja sisdoalu dáfus seammalágan go muhtun  mearrasámisiiddain bođii ovdan veahá ovdalaš jagi 1700, ja mii dalle lei siseatnama  boazodoalu birra (vrd. kap. 5.1.). Váidalusa sisdoallu lei ahte Porsáŋggusápmelaččat  gavdnjeje gottiid nu ahte siseatnansápmelaččaide ii lean šat borramuš ja sisaboahtu.  Muđui čuoččuhedje Ohcejohsápmelaččat ahte Porsáŋggusápmelaččaid ealut guhto ja  gurbejedje jeageleatnamiid nu ahte gottiide ii lean šat ealát. Dát sisabáhkken lei máhka  álgán 1720 birrasiid. Váidaleddjiid mielas lei dilli vel duođalaččat go ieža eai lohkan  goasse leamaš Porsáŋggusápmelaččaid guohtunguovlluin (Fellman I 1910: 496/98).    Čilgehusas Durdnosa Sámi birra  1750:s čujuhuvvui fas  báikkálaš váidalusaide go  mearrasámiguovllu olbmot billistedje gullevaš siseatnama. Sin boazodoallu ja eará  doaimmat čuhce earenoamážit siseatnansápmelaččaid bivdui. Lasihuvvo vel ahte  vuotnaguovllu sápmelaččat eai goassege lean máksán vearu ruoŧa kruvdnui. Eai ge lean  máksán buhtadusa dahje láiggu njuolga ruoŧa vuollásaččaide guohtuneatnamiid,  boaldámuša bivddu ovddas (Fellman I  1910: 443).    Lea čielggas ahte boares siidarájit sihke siseatnamis ja mearragáttis, mat ledje  johtalanservvodaga eavttuide huksejuvvon, dál ledje duohta deattu vuolde. Geasset  rihkko siseatnama boazodoallit mearragáttesápmelaččaid siidarájiid. Seammaládje geavai  siseatnama siidarájiiguin dálvet, muhto dalle ledje mearragátte- ja vuotnaguovlluid  boazodoallit geat rihkko daid.    Dološ siidaguovlluid siskkobealde sihke rittuin ja siseatnamis ledje ain olbmot geat eai  lean dakkár boazodoaluin álgán mii gáibidii johtima. Eanas riddo- ja vuotnasápmelaččaid  guovdu goit lei nu. Lea jahkehahtti ahte sihke mearraguovllus ja siseatnamis ledje dat  geat eai lean johtti boazodoaluin bargagoahtán, geat ovddemustá bihko boazodolliid  lobihis sisabáhkkemiin.    Dieđuid vuođul 1600-loahpageahčen ja 1700-álggogeahčen lea ágga cuiggodit  ráđđejeaddji oainnu boazodoalu ovdáneapmái, namalassii dasa go navdet dušše  siseatnamis dan bohciidan ja doppe báhkken riddoguovlluide.  Gal orru girját govva go  nu. Nu viiddis ja rikkis guovllus go Finnmárku lea, gávdnat váldomearkkaid ovdáneamis  sihke siseatnamis mearragáddái, ja nuppeguvlui.     Govvidemiin sáhttá čuovvovaš málliin Finnmárkku boazodoalu ovdáneami čájehit, ja  movt johtimat rievdadedje boares siidaguovlluid geavaheami. Vrd. gov. 5.5 maŋŋelis.    SISEATNANSÁMISIIDA, ¶
Siseatnansápmelaččat                                                   guođohišgohtet ealuid ¶
ja čuovvugohtet daid      mearragáddái ¶
giđđat  Boazodoallit ¶
mat gullet dán                                                                          siseatnansiidii    Dat siidaolbmot geat ellet ¶
Dat siidaolbmot geat ellet  árbevirolaččat .                                                                       árbevirolaččat.  Johtalankultuvrra  Johtalankultuvrra                                                                    guoddit. Ain eanandoalu  ja  doallit, ¶
eanandoalu ¶
álgu ¶
guolásteami ¶
ovdáneapmi      Riddosápmelaččat ¶
guođohišgohtet ealuid  Boazodoallit ¶
ja čuovvugohtet daid  mat gullet mearrasámi ¶
siseatnamii čakčat  siidii     Gov. 5.5: Johttisámidili ¶
ovdáneapmi. Váikkuhusat geavaheapmái ja siidarájiide ¶
JOHTTISÁMI BOAZODOALLU MAS  VUOĐĐU LEA  SIHKE RIDDO- JA SISEATNANSIIDDAIN ¶
Major Peter Schnitlera 1744-45 jagiid gažadanprotokollat ¶
leat buoremus Finnmárkku  historjjá gáldut 1700-logu gaskkamuddui. Son lei dasto láhkaoahppavaš ¶
, ja sus lei  máŋgga jaga militeara dutkanduopmárhárjáneapmi, , Trøndelágas. Su  ássiidgažadallamat dahje -dutkamat dan boahttevaš rádjeloahpaheami oktavuođas,  govvidit várra buoremusat boazodoallovuogi máid sáhttá buohtalas johttisámi  boazodoallun gohčodit. Dáinna oaivvilduvvo ahte riddo- ja vuotnaguovllu  boazosápmelaččat ja siseatnanboazosápmelaččat geavahedje ovtta guovllu. Oarjin Álttás  gitta Várjjagii nuorttas lea seammá dilli. norgga boazosápmelaččain lei  oktasaš geasse- ja dálveorohat siseatnama boazosápmelaččaiguin. Maŋibut gulle ruoŧa  duopmoválddi vuollái, muhto mákse vearu sihke Ruŧŧii ja Danmárku-Norgii.     Dán heiveheami govvidit Schnitlera vuosttaš vihtana iešdieđut ¶
hui bures, gean son  dutkkái Finnmárkkus, Álaheajus Joganjálmmis (Elvebakken), cuoŋománu 6.b. 1744. Lei "boazosápmelaš Joen Nielsen Guovdageainváriin eret" ( fra "Kautokeino-Fielde" ), 38-jahkásaš, náitalan, okta mánná. Son lei riegádan Ávjováris mii  lei Guovdageainnu sámisuohkana vuolde ( ). Su váhnemat leigga  norgga sápmelaččat geat leigga Skiervvá suohkanis Norggas orron. Doppe leigga fárren  Guovdageidnui. Son lei gásttašuvvon Guovdageainnu sámigirkus ( ), ja ruoŧa ¶
báhppa ja luhkkár leigga doppe oahpahan su risttalašvuhtii. Mánu ovdal lei son rihpain  leamaš Máze girkus ( ). Geasseorohat sus lei Jiehkarvuonas  Návuonas.  Dálvet son lei Guovdageainváriin ( ). (Schnitler I alm.  1962: 230).    Goalmmát vihtan Álttás lei maid Guovdageaidnulaš. Son lei maid, nu go Joen Nielsen,  Ávjováris riegádan, dahje Kárášjohguovllus, norgga mearrasámi váhnemiin ( ). Schnitlera vihtaniid searvvis ledje maid olbmot geat álggos ledje  ruoŧa vuollásaččat, muhto geat dál ledje čállon norgga boazosápmelažžan. Vel ovtta  bearraša olbmot nai sáhtte leahkit dánska-norgalaččat dahje ruoŧelaččat. Dás sáhttá  vuohttit ahte gullevašvuođa válljejedje vásedin vuoitit heajut beliid badjel mat čuvvo das  go boazosápmelaččat šadde johtalit guovtti stáhta duopmoválddi guovlluid gaskal.      Schnitlera ovccát Finnmárkku vihtan, , 29 jagi,  bárdneolmmái, čájeha dán dáfus čielggasepmosit dan. Son čilgii Hammerfeasttas,  čakčamánu 8.b.1744. Son lei riegádan norgga váriin ( ) Oarje-Finnmárkku  Fálesnuori buohta, Návvuonas ( ). Su áhčči lei norgga  mearrasápmelaš, ja eadni fas boazosápmelaš. Son lei gásttašuvvon "Norgga" Hammerfeastta girkus. Geasset oruiga áhčešguovttos Jahkovuonas (Revsbotn), gos  sudnos ledje bohccot. Dálvet son orui nuppi váhnema luhtte. Dálvet oruiga etnešguovttos  Kárášjogas, bohccuidisguin. Áhčči gal bázii Norgii- norgga mearrasápmelažžan ( ). Ii goabbáge su váhnemiin máksán vearu Ruŧŧii, vaikko ásaiga lulábealde  Kárášjoga. Dan oaivvildii son vuolgit das go su áhčči lei norgga mearrasápmelaš. Girkolaš  bálvalusaid ¶
son gal oaččui sihke Norggas ja Ruoŧas (Shcnitler I alm. 1962: 242).    Gávdnojit maid lohkodieđut main vuohttá johttisámi boazodoalu buohtalas ovdaneami  sihke siseatnamis ja riddoguovllus. Ovdal 1750, ja dasto ovdal go dálá riikkarádji biddjui,  gávdno ruoŧa čilgehus mii  sáhttá govvidit dan, go várrogasat dan geavaha (Fellman I  1910: 442). Doppe muitaluvvojit álggos bearašoaivámušat ja boazolohku  siseatnansiiddain mat jahkásaččat johte Finnmárkku ja Davvi-Romssa riddo- ja  vuotnagáttiide. Guovdageainnus ledje juo oalle olu johttimat Romsii, vrd. tab. 5.1  vuolábealde.     Tabealla 5.1: Siseatnansápmelaččaid boazodoallojohtimat mearragáddái. 1750    --------------------------------------------------------------------------------  Guđe siiddas ¶
Bearašoaivámuččat ¶
Bohccot  --------------------------------------------------------------------------------  Guovdageainnus ¶
400  --------------------------------------------------------------------------------  Oktiibuot ¶
500  --------------------------------------------------------------------------------        Schnitleris  gal lei olu unnit lohku siseatnansiiddaid oppalaš bearašoaivámušain, ležže dál  boazosápmelaččaid vai eai. Su logut leat Guovdageidnui 28, Ávjovárrái oktan Kárášjogain  16  ja Ohcejohkii oktan Juxby/Tenoby 28 (Schnitler III alm. 1985: 58). ¶
Finnmárkku riddosámisiiddaid olmmošlohku ja boazolohku, geaid dálveorohat lei ruoŧa  duopmoválddi siskkobealde, lei ruoŧa lohkamiid mielde nu go tabeallas 5.2 vuolábealde.   Tabealla 5.2: Riddosápmelaččaid boazodoallojohtimat siseatnamii. 1750    ------------------------------------------------------------  Guovlu  Olbmot Bohccot  ------------------------------------------------------------  Guovdageaidnu ¶
2 000  (Geahččobohccot)  Afwiowara ¶
5 460  ------------------------------------------------------------  Oktiibuot ¶
51             10 460  ------------------------------------------------------------    Dán vuođul livčče galgan 51 riddo- ja vuotnaguovllu boazodoallobearrašat geain  siseatnamis lei dálveorohat, oktiibuot 10 460 bohccuin. Muhto dás leat maid  goabbátlágan logut Shcnitlera loguid ektui. Son ges muitala Finnmárkku suohkaniin  Várggáid rájes oarjjás, 64 privatiiva boazosápmelačča ( ) (Schnitler III alm.  1985: 58). Goabbatláganvuođain beroškeahttá, logut goitge govvidit dili. Dat čujuhit   dasa ahte 1750 birrasiid lei riddoguovlluide gullevaš boazodoallu seammá olu ovdánan go  siseatnanguovlluide gullevaš boazodoallu.    Dan áigge johte joavkkut ain buohtalaga, nu ahte jahkebeale ledje iežaset boares  siidaguovllus,  mearragáttis ja siseatnamis. Dát buohtalas boazodoallu lea dađistaga  šaddan oktan, vaikko lea váttis dadjat goas dát doaibma ollášuvai. Muhtun orohagaid  guovdu sáhttá dáhpáhuvvan nu maŋŋit go 1800-gaskkamuttos. 1852 rádjedahppan ja  álmmolaš rievdadeamit dán oktavuođas sáhttet leahkit olgguldas dáhpáhusat mat  dagahedje boazodoaluid oktiisuddama (vrd. kap. 5.10.1).    Dán manu sáhttá várra govvidit dáinna hui álkidahtton govvosiin vuollelis, gov. 5.6.        Riddoguovllusiiddaide gullevaš  johttisámi boazodoallu ¶
Dálá johttisámi boazodoallu    Siseatnansiiddaide gullevaš  johttisámi boazodoallu     Gov. 5.6: Ovdáneapmi dálá boazodoallomállii ¶
5.7  BOAZODOALLOVUOHKI JA HEIVEHEAPMI ¶
1700-logu vuosttaš oasis leat oalle buorit čilgehusat boazodoallovuogis ja  ealáhuseavttuin. Dalle barge hui garrasit. Dálvet guođohedje ealuideaset ijabeaivve, ee.  meahccespeajariid ¶
geažil. Beaiveguovdil gáiddai eallu veahá dobbeliidda. Idjii fas vižže  ealu lagabui. Geasset ledje hearggit veaiddalassan ¶
. Eará bohccuid guođohedje, ja  áldduid bohče. Buohkain geat juo sáhtte, ledje guođohanvuorut (Leem 1767 148 ff). Ain  orro guovtti vahkus njealji vahkui ovttahat sajes dahje dassožii go guohtun nohkagođii  (Schnitler III alm. 1985: 56).    Boazosápmelaččat elle bohcco buktagiin. Das ožžo bierggu, mielkki, vuosttá ja  bivttasnáhkiid, ja dat lei fievrun. Sis ledje gal maid eará deaŧálaš ealáhusgáldut, ja  Schnitler čilge dan 1740 birrasiid. Ledje "hui buorit" ( ) guolit jávrriin ja jogain.  Muđui sii loddejedje ja bivde, earenoamážit gottiid, mat eanemusat ledje Čorgašnjárggas  (Nordkyn- ), ja siskkimus duoddariin (Schnitler III alm. 1985: 56).    Dát 1600-logu gáldut muitalit ahte mearaguolásteapmi ain lei oassin johttisápmelaččaid  ollislaš ealáhusas. Galmmihuvvon mearaguolli lei oassin johttisápmelačča  dálveborramušas (Leem 1767: 329, 125).    Nuorta- dahje skoaltasápmelaččat ledje várra dat sápmelaččat geat dássedepmosit  doalahedje boazodoalu ja guolásteami lotnolasealáhussan 1700-logu gaskkamuttos.  Geasset elle sii guolástemiin, ja dálvet fas bohccuiguin duoddaris, nu go eará  sápmelaččat (Schnitler III alm. 1985: 74).    Schnitler anii boazosápmelaččaid eallinlági ollislaččat hui buorren. Sii elle eambbo  friddjavuođas go mearrasápmelaččat ( ). Ovdamearkka dihte  eai dárbbašan sii meara nala dálvet vuolgit borramuša dábuhit. Lei maid čielggas ahte nu  guhká go boazosápmelaš bohccuidisguin birgii duoddaris, de ii gal mearrasápmelažžan  álgán ( ). Dát čilgehus guoskkai norgga  boazosápmelaččaide ( ), muhto Schnitler čuoččuhii ahte  siseatnansápmelaččat elle seammaládje (Schnitler III alm. 1985: 57). ¶
1751 rádjesoahpamuš ii gal álggos hehtten boazodoalu viidáset ovdáneamis.  Lappekodisilla sihkkarasttii johtaleami geasse- ja dálveorohaga gaskal, vaikko kárttas lei  rádji jur johtolaga rastá (vrd. kap. 3.6.). Eatnamat máid boazodoallu dárbbašii ledje  dušše muhtun muddui geavahusas. Ledje báres viidánanvejolašvuođat ee. go  riddoguovllu olmmošlohku lei nu vuollin ahte unnán ledje šibihat geasseguohtumiin. ¶
1800-logu álggogeahčen ledje ovdamearkka dihte Hammerfeasttas, mii Finnmárkku  oktavuođas šattai stuora báikin, dušše 9 orrunviesu ¶
ja oktiibuot 40 olbmo (O. No. 2  1862- 63). Seammá dilli lei eanas Finnmárkku eará riddobáikkiin.     Finnmárkku boazodoalus 1700-logu maŋit oasis fertejit leat leamaš earenoamáš buorit  ovdánanvejolašvuođat. Dalá boazolohkamiin vuohttá maid dan. Ovdalis leat 1750 ruoŧa  loguid muitalan (vrd. kap. 5.6.). Logut čájehit ahte dalle ledje veahá badjelaš 20 000 ¶
bohcco dan guovllus. 1799:s lohká Sommerfeldta gávdnot sullii 60-70 000 bohcco ámttas  (Sommerfeldt 1799/1800: 126). Vaikko galgá leahkit várrogas čuoččuhit maide dáid  loguid vuođul, de dat  čájehit goitge ovdáneami.    Duottarsápmelaččat (boazosápmelaččat) elle ain sorjjasmeahttumin ¶
sihke eiseválddiid  ja aktogávperievtti ¶
ektui.  Čuovusin dás lei ahte ii báljo oktage ng. "Gávpedoalus" eallán lihkolaččabut ja buorebut go sii, nu guhká go bohccos ožžo buot. Sii han sáhtte  vuovdit duottarbuktagiiddiset, bierggu ja earenoamážit náhkkegálvvuid, gosa háliidežže  (Garman 1784: 96).    Dáiddii boazodoalloálbmoga buorre ealáhusdilli dagahan, ahte Sis-Finnmárkkus, gos  boazodoallu lei earenoamáš nanus, jápme Davvi-Norggas, earret Helgelándda  gordnebuvttadeaddji guovlluin, unnimusat olbmot heahtejagiid 1808-14 (Bottolfsen  1980: 65 f., 204).    Boazosápmelaččain lei dálveguovdil deaŧalaš doaibman sáhtostallat. Duohtavuođas lei sis  measta aktoriekti buot siseatnama dálvesáhtostallamii. Sii ledje dat geat doalahedje  sáhtostallama dálvet eatnanmielde, sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku gaskal, ja ruoŧa  sámieatnamiidda (Sommerfeldt 1799/1800: 138). ¶
Eahpitkeahttá leat soahpameahttunvuođat leamaš boazodoalu ja eanandoalu dahje  šibitdoalu gaskkas dan rájes go vuosttaš gittiid dahje jekkiid dikšugohte. Nu áigá go  1591:s muitaluvvo juo dakkár nákku birra Várjjatsápmelaččaid ja Čáhcesullo dáččaid  gaskal (Niemi 1983: 186 f., ja Sandvik/Winge 132 f.).    Nu guhká go goddi dábálaččat lei "oktasašopmodahkan" ¶
Finnmárkkusápmelaččain,  goit sullii 1600 logu loahpageahčái, ledje unnán riidofáttát boazodoalu ja eanandoalu  gaskal, goit dáid sápmelašjoavkkuid gaskkas. Dilli rievddai dađimielde go  ealáhussurggiideamit ¶
ovdánedje. Muhtumat válde deaŧaleamos eallinláhkin  johttinmálliin bohccuiguin bargat. Earát ges bargagohte stuorit šibitdoaluin, ja šattai  dárbu várjalit eananbihtáid ja ládjogittiid, gos galge dálvefuođđaroasi viežžat.    Veahá maŋŋelaš 1700-logu gaskkamutto gávdnat dieđuid dán oktavuođas go ámtamánni  Collett measta juo gáibidii boazosápmelaččaid geassejohtimiid mearragáddái  heaittihuvvot. Dán ákkastii son dainna go bohccot manne gittiide doppe, gos dasto eai  lean áiddit. Collett muitalii ahte ledje geahččalan gieldit luoitimis bohccuid lagabui go  beanagullanbeali ¶
mearas eret, muhto ii ábuhan. Sii doalahedje dábiideaset  beroškeahttá nihttimiin ( )  (Collett 1757: 100).    Váldomearka ii leat dattege soahpameahttunvuohta, muhto ovttasbargu ¶
fásta ássi ja sápmelačča gaskal. Vel ođđa áiggis nai leaba goabbatguoimmiska  bálválusaid dárbbašan. Sii leat leamaš, ja leat muhtun muddui ain dál oktiičadnon nanu  fuolkevuođabáttiiguin.    Eiseválddiid váiddagieđahallamiid vuođul, go bohccot guhtot gittiid, oažžut dávjá dan  gova ahte ámmátolbmot eanandoalloduogážiiddeasetguin ¶
lávejedje   fásta ássiid bealuštit. Ii dát dattege lean áibbas dábálaš. 1815 birrasiid bohte  ovdamearkka dihte váidalusat ámtamánni kantuvrii go bohccot ledje guhton  mearraálbmoga gittiid ( ), Álttá Lákkus. Nuppeládje go livččii jáhkkán,  dahkkui dalle mearrádus mii ii guston dušše boazosápmelaččaide, muhto mearraálbmogii  maid. Ámtta mearridii ahte boazosápmelaččat, buhtadusovddasvástádusaineaset ¶
galge geatnegahttot bohccuideaset doalahit eret gittiin ja ládjobáikkiin ( ). Dát geasku gustui dušše fal dalle go ássit ieža maid doalahedje šibihiiddiset  eret gittiin.    Ámtamánni anii dán geaskaneasvuođđojurdaga ¶
ávkkálažžan olles ámtta  riidočoavdimii. Orru ahte su mielas lei oktasaš guođohanriekti mearragáttis ja gustui  sihke fásta ássiide ja boazosápmelaččaide. Ámtta mearridii maid ahte ii galgan  iešválddálaččat ¶
hehttet bohccuid guohtumis gittiin. Dán oktavuođas galggai leahkit  gielddus buohkaide báhčit dahje beatnagiiguin gavdnjet bohccuid gittiin.     Jus gittiide bohte bohccot maŋŋel mearriduvvon áiggi, sáhtte dáid gitta váldit  buhtaduspántan. Ámtta deattuhii dán oktavuođas ahte lei dakkár mearrádusa birra sáhka  mii galggai sihkkarastit čorges dilálašvuođaid. Galggai leahkit várjalussan lobihis daguide  oktasaš vuoigatvuođaid dáfus ( ).    Mearriduvvon áigái geasset sáhtte nappo sihke bohccot ja šibihat guohtut mearragáttis,  maiddái doppe man gieddin ¶
gohčodedje. Dan rájes go šibihiid dolvo meahccái dahje  várrái, ja doalahedje daid gittiin eret, eai galgan bohccot ge guohtut doppe. Jus goitge  dáhpáhuvai nu, de galggai boazosápmelaš máksit buhtadusa. Gittiid  eaiggádat/geavaheaddjit gildojuvvoje iešválddálašvuođa geavaheamis dákkár  dilálašvuođain (Ámtačálus ođđajagemánu 13.b. 1815. Gulahuvvon ¶
Guovdageainnu ja  Ávjovári dikkis, guovvamánu 27.b. 1827, Finnmárkku Pántagirji nr. 3 (Pantebok nr. 3 for  Finnmark) s. 302, nubbehusčálus Sverre Eilertsena bokte).    Finnmárkkulávdegoddi 1825-26:s, mii galggai "Finnmárkku Bajásčuožželemiin" ( ) bargat, oaččui máŋgga báikkis ámttas váidálusaid bohccuid nala  geasseorohagain, mat mahká billistedje gittiid. Váidaleaddjit čuoččuhedje dán ággan ahte  boazosápmelaččat eai guođohan bohccuideaset (Budstikken 1830: 249). Dáid váidalusaid  vuođđun sáhttá leahkit lassáneaddji olmmošlohku ámttas. Dan geažil váldojuvvojedje  ođđa orrunbáikkit, giettit ja meahcceládjogiettit atnui. De lassánedje riidofáttát. Heajos  dahje váilevaš áidumat dieđusge maid dagahedje soahpameahttunvuođaid ja riidduid. ¶
Finnmárkkulávdegotti oaidnu lei ahte boazosápmelaččat galge guođohangeaskku ¶
oažžut. Dása anii lávdegoddi vuođđun ¶
lappekodisilla 16. §:s. Lávdegoddi oaivvildii ¶
maid ahte gittiid billistemiid galge boazosápmelaččat oktasaččat buhtadit. ¶
( .) Dán oktavuođas čujuhedje ránnáriikii gos  boazosápmelaččain lei buhtadusgeasku kodisilla mielde. Dan dihte berrii riikka iežas  sápmelaččain maid leahkit nu.    Lappekodisilla 16.§ vuođul lea váttis oaidnit ahte lávdegottis lei riekta go oaivvildii dán  ovddastit makkárge oktasaš buhtadanvuođđojurdaga. ¶
Dása čujuheapmi lea goitge miellagiddevaš guovtti ášši dihte. Vuosttažettiin go norgga  eiseválddit, geaid ovddastedje guovddáš hálddašandoaimma láhkadovdit ¶
ollásit ¶
jáhkke kodisilla ain gustot suoma stáhtaborgárvuođa sápmelaččaide go sii ledje  Finnmárkkus, norgga guovllus. Eai dasto deattuhan ahte Suopma lei sierranan Ruoŧas, ja  1809 rájes lei šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára ¶
vuollái. Jáhkke kodisilla ain  gustojeaddjin, vaikko álgo šiehtadallanbealálaš ¶
, Ruoŧŧa, ii lean šat nuppebealde ráji.    Nubbi ášši mii dagaha dán miellagiddevažžan, lea go Finnmárkkulávdegoddi áiggui  lappekodisilla geavahit siskkaldasrievttálažžan ¶
- bidjan dihte norgii čálihuvvon  sápmelaččaide buhtadusgeaskku Norgii. 16.§ gusto namalassii sániidis ¶
mielde dušše  nuppi riikka eretfárren sápmelaččaide. Finnmárkkus lei árvvusge 1820-jagiid  loahpageahčen sáhka Suoma stuorafyrstagotti sápmelaččaid birra geain lei Norggas  geasseorohat (vrd. NAČ 1984: 18, s. 185 (?)    Boazosápmelaččain gal ledje maid váidalusat Finnmárkkulávdegoddái. Lei boares  váttisvuođa birra sáhka, namalassii go ruoššat ja nordlándalaččat geat bohte Finnmárkui  guollebivdui, lávejedje muhtomin báhčit sin bohccuid. Lávdegoddi oaivvildii ahte berrešii  gieldit guollebivdi ruoššaid ja nordlándalaččaid geat ámtai bohte, bissuid fievrredeames  dohko (Budstikken 1830: 249). ¶
Riiddut ássiidlassáneami ja šibitdoalu  viiddideami dihte ¶
1800-logus lassánii Finnmárkku ássiidlohku hui olu. Máid váikkuhii dát eanangilvvu  dáfus? Dákkár oktavuođas lea beroštahtti geahčadit vihtanuššamiid ¶
mat muitaluvvoje  norgga-ruoŧa 1843 "Sámilávdegoddái" ( ). Doppe lea boađusin ahte  lei leamaš dábálaš boazosápmelaččain ohcat geasseguohtumiid áibbas mearra- ja  áhpegáttis. Dát lei veaháš rievdagoahtán ovdalaš 1840-jagiid. Hans Hansson Porsanger,  Kárášjohkalaš, ovdalaš skuvlaolmmái, dál boazosápmelaš, čilgii ee. ahte 6  Kárášjohsuohkana sámibearraša jahkeviissaid ledje doalahan bohccuideaset mearragáttis  eret. Dan ovddit jagi lei stuora oassi eará sin guovllu sápmelaččain dahkan seammládje,  dainna baluin ahte massit guohtuneatnamiid mearragáttis ( ) (Qvigstad/Wicklund II 1909: 68.) ¶
Lea mearkkašahtti go dološ johtinmálle ná rievddai, ja dasa sáhttá váikkuhan  Finnmárkku rittuin olmmošlassáneapmi mii dál lei. Ii báljo sáhte eará go eatnamiid gilvu,  ja ballu massit eatnamiid, mii balddihii boazosápmelaččaid.     Romssa geasseorohatguovlluin muitaluvvui seammá. Guovdageaidnulaččat geat ledje  johtan Davvi-Romssa guovlluide, ledje maid geahččalan rievdadit barganvuogi.  Guovdageainnu lensmánni, Johannes Isaksen Hætta, guhte čilgii ášši lávdegoddái, ii lean  mannan mearragáddái maŋimus 7-8 jagi, muhto bisánan 3-4 miilla duohkái. Doppe lei  válljen báikki man birra ledje alla várit, vai bohccot eai beassan nu álkit mannat.    Vaikko rievdadeapmi dagahii su unnidit ealu, lei son goitge válljen dan dahkat, beassat  riiddus mearraolbmuiguin ( ) (Qvigstad/Wicklund II 1909: 66). Son diđii dasalassin guovtti eará  Guovdageainsápmelačča geat maid doalaheigga ealuideaskka mearragáttis eret. Dáid  boazosápmelaččaid ođđa bargovuohki lea ipmirdahtti. Sii háliidedje heajut  bargodilálašvuođaid ovdalii riidduid, vaikko eará olbmot ledje sivalaččat go váldigohte sin  árbevirolaš guohtuneatnamiid.    Oallugat deattuhedje man deaŧalaš johtolat lei boazodollui. Guovdageainnu lensmánni  Hætta deattuhii dán oktavuođas ahte sápmelaččat geavahedje ovttahat johtolagaid  gaskal siseatnama ja mearragátti (Qvigstad/Wicklund II 1909: 66). Gárasavvona  (Karesuando) suohkanbáhppa Læstadius deattuhii maid johtolagaid deaŧalašvuođa. Sihke  ruoŧa, norgga ja ruošša ( ) sápmelaččain ledje doloža ( ) rájes  iešguđiide mearriduvvon johtolagat Norgii ja doppe fas ruovttoluotta. Dáid dološ  johtolagain eai sáhttán gáidat, rávdnjás guoikkaid ja rihtovárálaš bákteheŋggiid dihte.     Læstadiusa oaivila mielde lei eanandoallodoaimmaid lassáneapmi dagahan duođalaš  váttisvuođaid boazosápmelaččaide geain doppe ledje geasseorohagat. Sihke dáččat ja  sápmelaččat ledje ásaiduvvagoahtán dákkár báikkiide muhtun ávžžiin, gosa  boazosápmelaččat doloža rájes ledjen čohkken áldduid bohččimii. Dohko ledje šaddan  stuorit ja unnit rássegiettit, gosa dáččat dahje norgga sápmelaččat geat eai bargan  bohccuiguin, ledje báhkken maŋimus áiggiid. Dáin olbmuin lei áigumuššan hehttet  boazosápmelaččaid buktimis ealuideaset gittiide máid sápmelaččaid bohccot ieža ledje  dukten.    Olu baskkes gujiide ¶
ledje ođđa dáčča ássit bisánan, gokko sápmelaččat eai šat  beassan gittiid meaddel, go guoikkat ja bávttit hehttejedje earásaje sisabeassama.  Muhtomin dagahii dát doaruid, go earenoamážit dákkár báikkiin lei dáhpáhuvvan ahte  badjelmeare suhttan dáččat fallehedje daid ruoŧa sápmelaččaid ( ) (Qvigstad/Wicklund II 1909: 94)    Go Lars Levi Læstadius árvvusge diđii eanas Gárasavvona birra, de jáhkkimis ledje  Romssa johtolagaid váttisvuođat máid son čilgii. Eai dilálašvuođat dáidán prinsihpalaččat  earaláganat Finnmárkkus, go eanandoalloulbmiliiguin váldigohte ođđa eatnamiid.    Ámtamanni Buck govvidii maid duođastusastis 1844:s, ahte ássiidviidáneapmi čanai  boazodoalloeatnamiid ja dagahii riiddu, go válddáhalai dalá Finnmárkku ámtta, dahje  dálá Finnmárkku ja Romssa. Son čálii vel ahte dan áigge go eai lean nu olu ássit DavviRuoŧas ja ámtta rittuin, de ledje unnit riidofáttát johttisámiid ja fásta ássiid guovdu.  Johttisámit ráđđejedje guovlluin goasi juo hehttetkeahttá, guovlluin maidda atne iežaset  measta oamasteaddjin ( ). Dađimielde go fástaorru álbmot lassánii, de  bohciidedje maid eambbo riidovejolašvuođat (Qvigstad/Wicklund II 1909: 110). ¶
Ámtamánni dieđut čájehit maid ahte dál deattuhedje riddo- ja vuotnaguovlluin  eanandoalu eambbo go ovdal. Okta riidoágga lei go ássiin (Bomændene) lei  šaddagoahtán hállu geavahit ja ráfáiduhttit sin eatnamiid (... )     Ássiid lassáneapmi ja šibitdoalu viiddideapmi čájeha oba čielgasit ahte ferteje šaddat  soahpameahttunvuođat boazodoaluin. Boazodoalloguovlluin válde issoras  eananviidodagaid 1800-logus. Finnmárkku ássiid lohku lassánii 6 440 olbmos 1798:s 32  952 olbmui 1900:s (Helland II 1906: 31). Dát lea viđageardán lassáneapmi. Go geahččá  man olu šibihat dárbbašedje guohtuma geasset, ja fuođđara dálvet, de rehkenasttii  Sommerfeldt 1700-logu loahpageahčen sullii 3 000 šibiha ¶
, 5-6 000 sávzza, 1-2 000  gáicca, 60 heastta ja 100 spiinni leahkit Finnmárkkus (Sommerfeldt 1799-1800:  147/148). Boazolohku árvvoštallui leahket sullii 60-70 000 (Sommerfeldt 1799-1800:  126).    1800-jagiin duppalastojuvvui šibitlohku máŋggageardde. 1900-logus ledje almmolaš  logut jorbejuvvon lagamus čuohtái dáinnalágiin: 9 000 šibiha, 19 000 sávzza ja gáicca,  900 heastta ja 74 500 bohcco (Helland I 1905: 373).    Čielgasepmosit oaidnit šibitdoalu ovdáneami ovddit čuohtejagis 1890 loguin. Eanas  šibitšlájat ledje almmolaš statistihka mielde bajimusas juste dan jagi. Maiddái lei alla  boazolohku dalle, mii gal unnui čuohtejagi molsuma rádjái. 1890 logut, jorbejuvvon  lagamus čuohtái, ledje dát: 10 300 šibiha, 28 000 sávzza ja gáicca, 700 heastta, 100  spiinni ja   96 700 bohcco (Helland 1905: 373). Vaikko logut dieđusge eai leat duođaštuvvon, de dat  goitge addet buohtastahttinvuođu. Sommerfeldta logut 17-1800 čuohtejagimolsumis,  buohtastahttojuvvon 1890 loguiguin, čájehit šibitlogu measta golmmageardán  duppalastima, sávza- ja gáicalogu measta njealjegeardán duppalastima, heastalogu  gaskal 10 ja 15-geardán  duppalastima ja 50 % boazologu lassáneami.    Váldomearkan eai dattege leat stuora váttisvuođat boazodoalu ja eanandoalu  guovtteguvlui heiveheamis. Ii sáhte guohtunriidduid bohccuid ja šibihiid gaskkas dadjat  guovddáš riidofáddán 1800-logu maŋit oasis, ii goit jus galgá veardidit ámtamanni  viđajagi čilgehusa vuođul. Doppe gávdnojit goitge ovttaskas cealkagat, nu go "boazosápmelaččaid bohccot billistit eatnamiid veahá" ( )  (FAB 1881-85: 8). Ámtamánni 1886-90 čilgehus čájeha fas  áibbas eará gova, earenoamážit siskkit vuotnaguovlluin. Čujuhettiin ámtaagronomii,  čállojuvvo ahte ii oba leat ge vejolaš boazu billista ruovttuláidumiid ( ).  Sáhtii gal maŋŋi ja čoaska giđaid, ja go boazosápmelaš oalle árrat jođii mearragáddái,  boazu veahá bisanastit muhtun gittiide ( ). Muhto dát dáhpáhuvai  dušše muhtun jagiid, smávit gaskkain, ja muhtun muddui dát guohtun dáhpáhuvai nu olu  ovdal go šibihiid albma guohtunáigi álggii, dahje berrii álgit , ahte rássi dábálaččat ollii  šaddat fas (FAB 1886-90: 7).    Veahá earaládje lei riddoguovlluin gos dálvefuođar lei nu vánis ahte šibihiid luite olggos  ovdal rahttá iđii. Jus muohta lei badjosiin go boazu bođii, de boazu dieđusge manai  bievlagittiide máid dávjá ledje áidon. Dáin guovlluin bihko báikki ássit dávjá ahte váttis  lei bohccuid doalahit láidumiin eret.     Ámtamánni ii jáhkkán dán nu olu dagahit šibitdoalu ovdii. Vaikko boazu lei ge searvvis  váillideame guohtumiid, de jáhkkimis ii guhton dat dainnalágiin ahte šibitdoalu  vahágahtii. Dábálaččat ledje eatnamat nu buorit , ahte go dábálaš guohtunáigodat álggii, ¶
de lei doarvái sihke báikki olbmuid šibihiidda ja sápmelaččaid bohccuide. Ámtamánni  oaivvildii sivvan joatkevaš biehkumiidda dan ahte šibihiid eai giđđat biebman siste nu  guhká go livčče berren.    Lei dasto geasseorohagain gos ovddemustá lei riidovuođđu báikki ássiiguin.  Dálveorohagaid siskkobealde gal dábálaččat lei ráfi ja soabalašvuohta. Ovdamearkka  dihte lea čilgejuvvon ahte Guovdageainsápmelaččain ledje dálveguohtuneatnamat sihke  iežaset suohkanis ja Gárasavvonis ja Ruoŧa Pajalas, ja dát ledje dasto oktasaččat sohke  ruoŧa ja ruošša sápmelaččaiguin (Qvigstad/Wicklund II 1909: 58). 1852 rádjái ledje  Kárášjohsápmelaččaid dálveorohagat muhtun muddui "Ruošša eatnama" ( ) siskkobealde, namalassii suoma bealde (Qvigstad/Wicklund II 1909: 66).  Seammá guoskkai maid daidda boazosápmelaččaide geat ovdal 1852 ledje Gilivutnii  (Kjøllefjord), Detnui. Buolbmágii ja Várjjagii čállojuvvon.    Sámilávdegotti (lappekommisjonen) 1843 guorahallamis daddjo čielgasit ahte eai lean  makkárge váidalusat daid Guovdageainsápmelaččaid geat ruoŧabeallái johte ja ruoŧa "báikki olbmuid" gaskal (Qvigstad/Wicklund II 1909: 75). Prentekeahtes arkkiivagálduin  gullát eará báikkiin dušše áibbas veahá soahpameahttunvuođaid birra dálveorohagain,  vaikko dát ledje eará stáhta siskkobealde. ¶
5.10      1852 RÁDJEDAHPPAN JA DAN VÁIKKUHUSAT ¶
1852:s dahppojuvvui Norgga ja Suoma rádji buot boazojohtimiidda. Vuosttaš geardde  historjjás lei dán sámi guovllu rádji duohta rádjin šaddan resursageavaheami dáfus.  Lappekodisilla mearrádusat 1751 rájes, boazojohtinvuoigatvuođa birra rájiid rastá, nogai  mottiin peannasázastemiin. Álggos dahkkui dát ruošša-suoma beales, dasto ruoŧŧanorgga beales. Muhto kodisilla ii dattege leat goassege formálalaččat loahpahuvvon dán  rádjeguovllus.     Johtinvuoigatvuođa heaittiheapmi šattai duohtan 20 jagi guhkkosaš šiehtadallanáiggi  maŋŋel, mas okta oaivefáttáin lei lappekodisilla dilli maŋŋel go Suopma 1809:s lei  sierranan Ruoŧas, ja lei šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára vuollái (vrd. Palmstierna  1932). Guhkes šiehtadallamiid loahpageahčen dagai ruoŧa-norgga bealli áibbas unnán  boazosápmelaččaid rivttiid bealušteamis, juogo duohta ealáhusdárbbu bealis mii lei,  dahje lappekodisilla doarjagiin. Orru dego Ruoŧa-Norgga beales loahpas ledje atnigoahtán  juonalaš ovdamunnin ahte Ruošša-Suopma nu garrasit barggai sihkkarastit suoma sámiid  guolástanvuoigatvuođaid ja -vejolašvuođaid Várjjatvuonas. Dáinnalágiin sáhtii beassat "Ruošša" oktavuođas, mii sisttisdoalai sápmelaččaid guovtteguvlui johtinrievtti. Ruošša  ballu dovdui juo bures. Ámtamánni cealkka ruošša-suoma oainnu birra muitala olu: "Duoid Sápmelašduonaid dihte ii duođas bijaše Eatnama ja Almmi johtui, eambbo go eará Ulbmilat leat duohken, máid dainna vigihisvuođain čiegadit" (Palmstierna mielde  1932: 365) Stuorapolitihkalaš beroštumit šadde mearrideaddjin. Ráji rastáfárren  sápmelaččaid beroštumit jávke oalát dán dilis.    Rádjedahppamis ledje sihke oanehit ja guhkit áiggi váikkuhusat obanassiige buot  Finnmárkku boazodollui. Ovdal 1852 ledje oktiibuot sullii 50 000 bohcco máid Finnmárkui  gullevaš sápmelaččat eaiggádušše, mat suoma bealde guhto dálvet (Innstilling 1904:  65). Rádjedahppama geažil masse máŋga deaŧalaččamus Finnmárkku orohagain dadjat  visot iežaset ovddeš dálveguohtuneatnamiid. Dát guoskkai ovdamearkka dihte Unjárgii ja  Buolbmágii, gos boazolohku unnui 15 700 bohccos 9 300 bohccui jagiin gaskal 1850 ja ¶
1860. Čáhcesullos ja Mátta-Várjjagis unnui boazolohku seammá áigodagas  goalmmádasoassái, dahje 12 800 bohccos sullii 4 500 bohccui.    Rádjedahppan ii lean dieđusge dušše daidda boazosápmelaččaide duođalaš vahágin geat  Norgga vuollásažžan ledje čálihuvvon, muhto maiddái sidjiide geat Supmii ledje  čálihuvvon. Ruoŧa-dáru gielas gohčoduvvojedje muđui dát measta álo "ruošša" vuollásažžan. Sis ledje sullii 15 000 bohcco Finnmárkkus geasseorohagain, ja masse  fáhkkestaga buot geasseguohtuneatnamiid rittuin ja vuonain doppe.     Čujuhettiin Finnmárkku ámtamánnái 1874:s, čálii Amund Helland ahte 1852  rádjedahppama rájes ledje boazosápmelaččat eallán gáržásis ja maŋosmannamis. Ii lean  dušše dálveguohtuneanan gáržon hirbmosit. Norgga beale jeageleatnamat ledje guorban  garra geavaheami geažil. Seammás lei mearragáttiin ja čázádagain lassáneaddji  ásaidupmi gáržžidan geasseguohtumiid.    Boađusin dás lei boazologu garrasit unnun čuovvovaš logijagiid. 75- dahje lagabui 100  000 bohccos 1852:s, unnui boazolohku gaskal 52- ja 56 000 bohccui 1870:s.  Boazosápmelaččaid lohku lei seammá áigodagas unnon 1 325 olbmos 1855:s 1 034  olbmui 1870:s (Helland II 1906: 132).    Goitge lei boazodoallu čielgasit ain deaŧalaččamus oassin ámtta báikkálaš  biergobuvttadeamis. 1865:s dagai boazolohku ain 55% ámtta šibitárvvus (1 šibit= 1/2  heasta= 6 sávzza= 4 bohcco (Drivenes 1975: 180, 183).    Rádjedahppama njuolga váikkuhussan lei vuosttaš dábálaš boazoáiddi huksen. Dat lei  Várjjatvuona siskkimusas Vuotnabađas, muotkki rastá Skiippagurrii. Áidi lei jurddašuvvon  1853:s juo (vrd. gl. res. cuoŋománu 9.b. 1853), ja bargu álggahuvvui moadde jagi  maŋŋel. Áiddi ulbmilin lei seastit dálveguohtumiid, ja hehttet bohccuid mannamis  lobihemet Supmii. Doppe han lei mearriduvvon dollet ¶
10% ealus ovttatmanu jus  dohko bohte.    1860-loahpageahčen rámpui ámtamánni ng. "Skiippagurraáiddi" . Dat lei ollásit  mihttomeriid mielde. Boazoealut ledje hárjánan oahcái ¶
, ja guhto áideguora Várjjagis  Detnui, beroškeahttá ruoššasápmelaččain ( ), gitta  golggotmánu loahpageahčái go eaiggádat johte ealuiguin dálveguohtuneatnamiidda (FAB  1866-70: 10). ¶
5.10.1     Boazosápmelaččat šadde čálihit iežaset  siseatnamii ¶
Eanemus mearkkašahtti boazologu unnun lei Gilivuona suohkanis. Doppe unnui  boazolohku sullii 4 800:s nullii gaskal 1850 ja 1860 (FAB 1861-65). Dáid loguid ii dattege  ábut dulkot nu ahte boazodoallu nogai suohkanis. Ferte gávdnot eará čilgehus.    Lunddolaš gažaldahkan lea dán oktavuođas ahte ledje go čanastagat hálddašandoaimma  rievdadusaide, ovdamearkka dihte gosa boazodoallit čállojuvvojedje olmmošlohkui.  Rádjedahppama oktavuođas bohte máŋggat gonagaslaš resolušuvnnat ja lágat  Finnmárkku boazodoalu birra. Dáid ulbmilin lei njulget heajumus áššiid boazodolliide ¶
buorrin ja nannet eiseválddiid stivrejumi ja bearráigeahču ealáhusa eanangeavaheamis.  Dát mearrádusat ledje álgun dan doaimmas go measta buot boazosápmelaččat  čálihuvvojedje siseatnamii ja adnojuvvojedje dađistaga dohko gullevažžan.    1. paragráfa lágas čakčamánu 7.b 1854 lea guovddážis dás. Doppe mearriduvvui ahte  galggai gielddus bohccuid diktit guohtut  áigodagas gaskal miessemánu 15.b. ja  skábmamánu 1.b. "Stáhtii gullevaš eatnamiin" ( ), máid  gonagas lei mearridan dahje mearridii, Kárášjogas, Deanus ja muđui NuortaFinnmárkkus. Muđui šattai gielddusin ovddeš "Nuorta-Finnmárkku Sundiguovllus" ( ) mii lei guovlu Lagesvuonas nuorttas, Kárášjoga gielddas ja  Guovdageainnu báhpasuohkanis, bohccuid atnit dálveorohagas eará guovllus go doppe  gosa ieža gulle. Muhtomin gal sáhtii addot sierralohpi ¶
dás.     Dat mii lea eahpesihkar dás, lea mearrádus ahte galggai leahkit gielddus dálveorohaga  atnit eará suohkanis go doppe gos boazoeaiggát ieš lei eret. Lea dan dihte go ovdalaččas  lei ráddjejuvvon guđet siseatnanguovllut galge dálveguohtumin geavahuvvot, guovtti  gonagaslaš resolušuvnna bokte, cuoŋománu 9.b. ja geassemánu 13.b. 1853 rájes.    Earenoamáš mávssolaš dán oktavuođas lea geassemánu 13.b. 1853 resolušuvdna.  Doppe mearriduvvui ahte guovllus davábealde ja oarjjabealde Deanu lea gielddus  bohccuid guođohit miessemánu 15.b. rájes skábmamánu 1.b. rádjái. Dán guovllu  mudden lei "Máskejoga njálmmis Deanus Máskejoga mielde dan gierragiidda Máskejávrri buohta, Deanu gáissáid mielde Borsejoga gierragiidda, ja dás Borsejoga mielde Geavgŋoaisullui Deanu buohta ja dás Deanu mielde Máskejoga njálbmái." Vaikko báikebagadallamat leat veahá eahpečielgasat, de lea goitge jáhkehahtti ahte dás  lei sáhka Davvesiiddasápmelaččaid lunddolaš dálveorohaga birra. Nuorta-Finnmárkku  láhkaprotokollain ¶
, gohčoduvvojedje dát olbmot Buolbmága "Boazosámidikkis" ( ) 1824 rájes dávjá "Gilivuona boazosápmelažžan" ( ). Dát doaba geavahuvvui jáhkkimis dan dihte go stuora oassi Finnmárkku  boazodoalus álggos gulai riddo- ja vuotnaguovlluide (vrd. kapihtaliid 5.3. ja 5.4.). Go  vásedin boazosápmelašjoavku dasto 1800-logu gaskkamuttos ain čállojuvvojedje  Gilivuonasápmelažžan, lea lunddolaš čilgehussan dása ahte sii ledje daid Lágesvuona  sápmelaččaid maŋisboahttit geat 16- ja 1700-logus čuvvodišgohte bohccuid johtolagain  gaskal rittu ja siseatnama.    Nu go dás ipmirdit, fertejedje sii, čakčamánu 7.b. 1854 lága mielde, čálihit iežaset  muhtun siseatnanguvlui, lunddolaččat Buolbmágii dahje Kárášjohkii, jus obanassiige  galge dálveorohaga oažžut. Sii fertejedje hilgut iežaset formálalaš mearrasámiguovllu  čanastagaid gos sin máttut ledje álgán johttisámidillái.    Lágesvuonas muite ain 1930-jagiin dan johttisámi boazodoalu mii doppe álggahuvvui.  Davvisiidda lensmánni muitalii namalassii ahte maŋimus boazosápmelaččat suohkanis  ásse Dáibarvuonas (Mårøyfjorden) ja Dorskevuonas (Torskefjorden) 70 jagi das ovdal.  Čakčat sii johte gáissáid guvlui, ja giđđat fas máhcce ruovttoluotta(Falkenberg 1941:  63). Dát áigi heive hui bures 1850-jagiid mearrádusaide mat sihte lágalaš čanastagaid  dálveguohtuneatnamiid ja hálddašeami gullevašvuođa gaskal.    Seammá málle sáhttá gávdnat eará Finnmárkku vuotnaguovlluin maid, go eiseválddiid  mearrádusat 1852 rádjedahppama oktavuođas dagahedje ahte olu boazosápmelaččaid  dološ ja formálalaš hálddašeami čanastagat riddoguovlluide nohke. Nu sáhttá ee.  Porsáŋggus dáhpáhuvvan (Richter Hanssen 1986: 193). ¶
5.10.2  Sámi vuogit dološ guovlluid joatkevaš  geavaheami doalahit ¶
Eiseválddiid formálalaš heiveheaddji ¶
mearrádusat rádjedahppama oktavuođas lei nu  ge. Sápmelaččat geaidda rádjedahppan guoskkai, ásahedje sin iežaset vugiid hehttet  ealáhusgoarideami. Johannes Marainen čállá dán oktavuođas ahte oallugat sápmelaččain  geaidda dahppan guoskkai, 1852 rájes válljejedje stáhtagullevašvuođa praktihkalaš ávkki  vuođul, ja dat vástidii muhtun muddui rádjedahppamii. Mearrideaddjin dán oktavuođas  lei ahte rádji ii dahppan "ruoŧa" sápmelaččaid johtolagaid Supmii: Oallugat "norgga" ja sápmelaččain lonuhedje dušše stáhtagullevašvuođa. ...Oallugat Guovdageainsápmelaččain ja Suoma Enodatsápmelaččain čálihedje dasto iežaset "ruoŧa" sápmelažžan Supmii. Dávjá šattai ná dušše báhpira nalde. Fárrenvejolašvuohta ráji badjel lei mearrideaddjin. Dán vuoigatvuođa ožžo "ruoŧa" sámivuođa bokte. " (Marainen  1989: 89)   Earenoamážit lei stáhtagullevašvuođa lonuheapmi áigeguovdil  Guovdageainsápmelaččaide. Jagiin gaskal 1853 ja 1871 " fárrejedje " lagabui 300 olbmo,  dahje 69 bearraša, Guovdageainnus Ruŧŧii. Sis ledje oktiibuot 20 500 bohcco (Helland II  1906: 134).    Olu Guovdageainsápmelaččaide šattai dasto čoavddusin ahte sii dál " ruoŧa " vuollásažžan  jotke geavahit " ...dološ áiggi rájes dušše Guovdageainsápmelaččain geavahuvvon giđđa-, geasse- ja čakčaguohtumiid. " Dát ledje eanas Skiervvá suohkanis (Qvigstad/Wicklund II  1909: 145).    Ii lean fárren dušše Ruŧŧii, muhto Norgga riddosuohkaniidda maid. 1858:s dieđihii  ovdamearkka dihte Guovdageainnu lensmánni ahte muhtun boazosápmelaččat ledje  čálihan fárrema Skiervvá suohkanii. Sis lei oaiveulbmilin oažžut buoret vejolašvuođa  oasálastit mearaguolásteapmái, earenoamážit sáidebivdui. Guolli lei dan áigge, nu go  diehtit, mávssolaš gávpegálvu pomorgávppašeamis (geahča kapihttal 7.11). Sii geat  formálalaččat čálihedje fárrema Guovdageainnus Skiervái, fertejedje jáhkkán iežaset  beassat dain hehttehusain (" Hindringer ") máid Skiervvá álbmot lei sin guolásteapmái  bidjan - earenoamážit sáidebivddus (Qvigstad/Wicklund II 1909: 143).    Dákkár olggosfárremat mat dás muitaluvvojit, čájehit muđui hui juste riddosámi  guovlluid olmmošlohkoovdáneami maŋimus 2-300 jagi, namalassii unnit eanet fárrema  siseatnamis dohko. Dávjá ledje dakkár boazosápmelaččat main iešguđet sivaid geažil eai  lean nu stuora ealut ahte sis lei sihkkaris sisaboahtu. Knud Leem muitala sullii 1730  birrasiid ahte go boazosápmelaš nohkkui ja bázii dušše mottiin heakkain, de bijai daid  eará boazosápmelaččaid gehččui, ja manai ieš mearragáddái mearrasápmelažžan eallit ja  ealihit iežas, nu go eará mearrasápmelaččat, guolástemiin. (" ...for at blive Søe-lap og nære sig, som andre Søe-lapper med Fiskerie. ") (Leem 1767: 153/154).    Muitaluvvui ge Skiervvá sisafárrejeddjiid birra ahte sii ledje daid smávimus vearromáksiid  searvvis, eai ge sis lean beare olu bohccot. Fárrema geažil unnui goitge Guovdageainnu  suohkan (" Kautokeino Sogns Omraade"). (Qvigstad/Wicklund 1909 II: 145). Dan dihte  balai Guovdageainnu lensmánni vel eanet boazosápmelaččaid fárret, ja čálihit iežaset  mearragátti suohkaniid olmmošloguide. Doppe sáhtte várra dušše goađi huksemiin ja ¶
eananbihtáža gilvimiin neaktigoahtit mearrasápmelažžan, vaikko sin oaiveealáhussan ain  lei boazodoallu ( ). (Qvigstad/Wicklund 1909 II 145-146).  Vuosttažettiin  várra balai leansmánni vearrosisaboađuid massimis.    Stáhtagullevašvuođa ¶
unnit molsunvejolašvuođaid dihte várra čuzii rádjedahppan  garraseappot Kárášjohkii go Guovdageidnui. Maiddái doppe lei mihtilmas fárren  vuotnaguovlluide. Ámtta viđajagi čállosis 1866-70 jagiid ovddas, muitaluvvo ahte  Kárášjohboazosápmelaččaid lohku lei unnon oalle olu dan viđa jagis, go fárrejedje  Čuđegieddái ja Davvesiidii. Dákkar eretfárren gal dan dihte ii čađahuvvon eambbo jus  olmmoš nu  lei nohkkon ahte eallu ii šat ealihan su, gávnnahii ámtamánni (FAB 1186670: 10). 1865:s ledje 42 olbmo Porsáŋggus geat Kárášjogas ledje riegádan. Dát  sirddolašvuohta ¶
jotkkii. 1874:s bohte 19 sirddolačča ¶
doppe (Richter Hanssen 1986:  1939.    Rádjedahppama sáhttá roahkka dadjat bistevaš ja hui váivves doaimma álgun olu  sápmelaččaide geat boazodoaluin elle. Dat mii dán gova dahká vel váddáseabbon, lea go  oallugat sis geat formálalaččat ledje fárren Guovdageainnus Ruŧŧii, dađistaga máhcce ja  fas čálihedje iežaset norgga vuollásažžan. Dát lei earenoamáš mihtilmas ¶
maŋŋel 1889,  go Suoma ja Ruoŧa rádji maid dahppui boazojohtimiidda. Sirddolaččaid ovdamunni  dássožii, namalassii doalahit iežaset ovddeš dálveguohtunvuoigatvuođa "ruoŧa" sápmelažžan, massui. Oktiibuot bohte 48 bearraša ruovttoluotta, 30:s dáin maŋŋel 1890  (Helland II 1906: 134).    Ámtta siskkobealde váikkuhii radjedahppan nu ahte boazosápmelaččat váidališgohte  guđet guoimmiset nala go bohte earáid orohagaide. Guovdageainnus eai lean dušše Ruŧŧii  fárren, muhto maiddái nuorttas. 1880 birrasiid bihko ovdamearkka dihte  Kárášjohsápmelaččat go Guovdageainnu siiddat manne Máhkarávjui ja Vuorjenjárgii  (Porsangerhalvøya) geasset, oarjjabeallái Porsáŋgguvuona, ja dasto vel  siseatnandálveorohagaide.    Vaikko ledje ge váttisvuođat, de boazolohku goitge lassánišgođii maŋŋel 1875. Dieđusge  bođii dat gal maid das go máhccan sirddolaččain ¶
ledje sullii 13 000 bohcco mielde  (Helland II 1906: 134). ¶
5.10.3     Bearrašat bieđganedje ¶
Rádjedahppan ii mielddisbuktán dušše heajos ealáhusvuođa rievdademiid, muhto dat  čuzii maid garrasit sirddolaš sápmelaččaid sosiálalaš čanastagaide, geat vuosttaš geardde  duođas deaividedje ¶
dan ráji duohtavuođaiguin, mii biddjui rastá sin orohaga 1751:s.  Vaikko eatnasat dalle juo formálalaččat čállojuvvojedje juoppá riikkii, de ledje doahpagat "norgga, ruoŧa ja ruošša " sápmelaččat, ovdal 1852, muhtun guovlluid guovdu measta  áibbas oaivila haga. ¶
Norgga Guovdageainguovllu,  Suoma stuorafyrstagotti Enodaga ja Ruoŧa  Gárasavvona  boazosápmelaččaide muitaluvvui 1840:s ahte muhtun báikkiin gulle norgga, suoma ja  ruoŧa sápmelaččat ovtta siidii (Qvigstad/Wicklund II 1909: 54). Ovtta siidda sápmelaččat  sáhtte dasto leahket golmma iešguđet stáhtii gullevaččat.    Seammalágan málle lei Nuorta-Finnmárkkus. Doppe bođii ovdan 1831 guorahallamis,  ahte dávjá lei "norgga" boazosápmelaš "ruošša" (suoma) sápmelačča siidaguoibmi. Buot  boazosápmelaččat johtaledje dasto feara gos, muhtomin ruošša ja muhtomin norgga  eatnamis ( . (Buolbmága boazosámidikkis,  guovvamánu 2.b. 1831, ØFF j.prot.).    Vihtan Peder Olsen Bisk, guhte lei norgga stáhtaborgár, muitalii čielgasit máŋga ášši.  Muitalii geasset iežas orrut norgga eatnamis Deanu ja Gilivuona suohkanis ( ). Dálvet lei Anáris. Sihke geasset ja dálvet leigga vieljašguovttos, soai  Niels Olsen Biskain gii lei "ruošša" stáhtaborgár, ovtta siiddas. Goalmmát viellja sudnos,  gii lei norgga vuollásaš, lei "ruošša sápmelaččain" ovtta siiddas.    Boazodoallojohtimiid gielddus nuppi riikkas nubbái 1852:s, botkii oalát dan ovdalaš  lotnolasvuođa, ja ferte árpmitkeahttá botken bearaščanastagaid. Sihkkarastit buot  dákkár oktavuođaid boatkanit, mearriduvvui čakčamánu 7.b. 1854 lága bokte garrasit  ráŋggáštit norgga vuollásaččaid geat "ruošša-suoma vuollásaččaid" bohccuid dolvo  Norgga beallái.    Eai norgga sápmelaččat dattege heaitán ovttatmanu oalát váldimis verddiideaset  bohccuid ráji rastá. Dan sáhttá ee. oaidnit Stockholmma stáhtačállingotti čállin čiegus  protokollas. Stáhtaráđi čoahkkimis skábmamánu 20.b. 1866:s muitaluvvui ahte suoma  vuollásaččain dávjá ledje bohccot geasseorohagas norggarittuin. Dat dáhpáhuvai  dainnalágiin go bidje bohccuid ruoŧa, ja vel "norgga sápmelaččaid" gehččui ge, (NRA. Ss.  Prot. for hem. saker, 15.10.1866- 16.9.1870). ¶
5.11 BOAZODOALLU 1900-LOGU ÁLGGUS ¶
Daid dieđuid vuođul mat muđui leat rádjedahppama birra, ferte mieđihit Amund Hellandii,  go lohká dan oaiveággan dasa go boazolohku ii lassánan ovddit jahkečuođi maŋit oasis.  Su oainnu mielde ii báljo sáhttán eará mii hehttii dan áigodaga boazodoalu. Ásaidupmi ja  gilvin gal sáhtii váikkuhan, muhto dat ii báljo lean guovddáš hehttejupmin boazologu  lassáneapmái. Go boazolohku ii lean jahkečuohtemolsuma birrasiid unnit go 1852:s, de  árvvoštalai Helland mearrádusaid mat ledje mearriduvvon, dása sivvan ( (Helland II 1906: 137).   Rádjedahppan ja dan váikkuhusat ledje goitge politihkalaš duohtavuođat máid fertii vuhtii  váldit 1900-logu álggogeahčen. Eahpesihkkaris dilli ja váttisvuođat máid dat lei  mielddisbuktán, lei oaiveággan dása go boazodoallogažaldagat váldojuvvoje mielde  Nuorta-Finnmárkku boaittobealguovlluid stuoradiggeválljema ráhkkaneami oktavuođas   1906:s.    Sápmelaččaid ja sosiáldemokrahtaid áirras Isak Saba, válddii iežas válgaprográmmas  ovdan váttisvuođaid máid boazosápmelaččat ledje deaividan iešguđet rádjegeassimiid  geažil mat boares sámi eatnama juhke. Son gáibidii gaskasaš ¶
šiehtadusaid Norgga,  Ruoŧa, Suoma ja Ruošša gaskal, nu ahte boazosápmelaččaid lotnolas guođohanrievtti  dáin riikkain sáhtii sihkkarastit smávit vearu ovddas jus dette guohtumat hedjonedje ¶
earenoamážit muhtun riikka rájiid siskkobealde. Saba ákkastii dán dainnalágiin ahte  namuhuvvon stáhtat iešráđálaččat ¶
ledje bidjan vuolláseaset iešguđet oasi  Sámieatnamis. Dan dihte ii lean riekta ahte sápmelaččat galge nohkkot garra  rádjemearrádusaid geažil. Stáhta livččii baicca berren geahččalit doarjut  boazosápmelaččaid, earenoamážit go sii geavahedje duoddariid main earát eai atnán  ávkki (SM. 1.3. 1906).    Nuorta-Finnmárkku suohkanat válljejedje ea.ea. dán programmaášši geažil Isak Saba  Stuoradiggái 1906:s. (Ledje Nuorta-Finnmárkku suohkanat Davvesiida, Kárášjohka,  Buolbmát, Deatnu, Unjárga, Davvi-Várjjat (Nord-Varanger), Mátta-Várjjat ja Várggaid  suohkanat.    Finnmárkku boazodoallu gal lei goitge dalle juo ovdánišgoahtán rádjedahppama maŋŋel,  ja unnit eanet heivehan iežas geasse- ja dálveorohagaid ođđa juohkima duohtavuođaide.  (Vrd. gov. 5.7.). Boazodoallobearráigeahčči Nissena boazologu čállagat 1915:s čájehit  buoremuddui dássedis dili. Dalle árvvoštallui Finnmárkku boazolohku sullii 100 650  bohccui. Lohku lei alimus almmolaš lohku dassožii. Nissen gal ii eahpidan ge go oaivvildii  Finnmárkku boazodoalu oktan deaŧaleamos ealáhusgeaidnun riikkaoasis. (Nissen 1920:  55, 56).      Govus 5.7: Finnmárkku boazodoallu sullii 1915:s.    (Nissen 1920: 54.) Artihkkaliin (Finnmárkku  boazosápmelaččat ja boazodoallu). Deaddeluvvon: Schøyen. Carl (red.) .  Kristiania 1920. (Aschehoug.) ¶
6. KAPIHTTAL ¶
Šibitdoallu ja eanandoallu ¶
Finnmárkkus eai leat  dat buoremus lunddolaš eavttut eanandollui. Dáidá lea dat okta  ákkain go muhtun čálli Budstikkenis 1832:s, várra Álttá proavas, Fredrik Rode, čuoččuhii   ahte go Finnmárkku eanandoalu birra lea sáhka, de son gal navdá ahte dat lea eambbo  jurddagovvideapmi go duohtavuohta. (Vrd. Drivenes 1985: 146.)    Go geahččá man dásis Lulli-Norgga eanandoallu lei dalle juo, de lea dán olbmos veahá  duohta. Ii goitge gal leat riekta Finnmárkku eanandoalu jur nu duššin dahkat go son  dahká. Dát guoská dieđusge ovddemustá šibitdollui.    Ođđa arkeologalaš dutkamat duođaštit šibitdoalu Finnmárkkus gávdnon juo jagis 700.  Várjjatguovllus čájeha namalassii Knut Odner bázahusaid mat duođaštit sávzza/gáicca   leamaš oassin sámi ealáhusheiveheamis nu áigá juo go birrasiid jagi 1300. Seammá  guovllus gávdnojit maid šibihiid bázahusat gaskal 1400 ja 1530 rájes. Odnera oaivila  mielde lea vejolaš ahte sihke smávva- ja stuorašibihiid sáhttá duođaštit viidát dutkamiid  vuođul ain árabut gávdnon (Odner 1992: 181). Ii muđui ge leat váttis suinna leahkit ¶
ovttaoaivilis go jearrá dáid bázahusaid vuođul lei go Várjjatsápmelaččain duođai ollislaš  bivdoheiveheapmi ¶
gaskaáiggi loahpageahčen.    Lákkonjárgeažis Álttás gávdnat maid sámi duktásaji ¶
mii lea goit 1400-logu rájes. Lea  jáhkehahtti ahte dát sáhttá mearkkašit ¶
šibitdoalu álgodási Álttásápmelaččaid gaskkas  (Nielsen 1990: 144).    Čálalaš oktavuođas lea erkebisma Erik Valkendorf gii álggos namuha  smávvašibitdoalu1500-logu álggogeahčen (Valkendorf alm. 1901: 7). Jahkečuođi  loahpageahčen muitala Peder Claussøn Friis dasto ahte dáččain ledje muhtun gusa  (Claussøn Friis alm. 1881: 404).    Juste dán áigodagas gávdno ovtta hollandalačča čalbmevihtančilgehus go son finai  Várggáin borgemánus 1594. Son gávnnahii ahte olbmuin ledje sihke šibihat, sávzzat,  gáiccat, spiinnit ja vuonccát. Rássi ii lean beare buorre su oainnu mielde, muhto go dan  láddjii ja goikadii, de lei dálvefuođarin šibihiidda. Dát ledje buorit ja buoiddit, dan mielde  go son oinnii (vrd. Nielssen 1984a: 85).    Dánskalaš Charisius gii finai Várggáin 1599:s, ii govvidan dili seammá buorren. Son finai  giđđat, jur vearrámus fuođarváni áiggi, ja doaivvui dušše guollebázahusaiguin olbmuid  biebmat šibihiid. Sávzzat ja gáiccat jurse guolledávttiid, "eai ge ožžon olles jagis eará" .  (Nielssena mielde, 1984a: 85).    Ovdalis namuhuvvon dieđut ledje jáhkkimis dáčča šibitdoalu birra, muhto maiddái  sápmelaččain, goit Oarje-Finnmárkkus, ledje šibihat 1600-logu álggogeahčen (Nielssen  1984b: 103). Seammaládje dieđihuvvo Čáhcesulloguovllos leamaš, go  Várjjatsápmelaččat 1590 rájes ledje riidalan dan guovllu dáččaiguin, iežaset boazo - ja  smávvašibitjohttimiid geažil ( ). (Niemi 1983: 187).    Arent Berntsen gávnnahii iežas čállosis Finnmárkku eanandoalu birra 1650-jagiin ahte  doppe ii šaddan gordni, muhto rássi sáhtii leahkit oalle olu, ja dainnalágiin sáhtte  máŋgga báikkis gusaid atnit dálvet. Dan jahkodagas lei eará fuođar go suoidni unnimusat  liikká deaŧalaš. Dalle sii válde debbuid ja goikan guolledávttiid máid derpe ja duldehaste.  Gusaide adde dán seaguhuvvon vátna suinniiguin máid geasset láddjejedje ja  čohkkejedje gittiin ja sulluin boaittobealde. Go nu váttis lei eatnamis oažžut šattuid ja  ealáhusboađu, de ožžo riddo- ja vuotnaássit borramuša ja ealáhusboađu measta dušše  mearraguolásteamis (Berntsen 1656 vuosttaš girjjis. 2. oassi: 312).    Vaikko šibitdoallu jáhkkimis ii lean nu stuoris dan áigodagas man birra dás lea  muitaluvvon, de lei dat goitge deaŧalaš. Mielki máid šibihiin ožžo, lei ovdamearkka dihte  okta dain hárve C-vitamiidna gálduin mat gávdnoje. Varas fuođarávdnasiid, nu go  debbuid geavaheapmi, lei deaŧalaš C-vitamiinna ráhkadeapmái. 1668 matrikkelis ¶
bođii  šibitdoalu dearvvašvuođa mávssolašvuohta bures ovdan Oarje-Finnmárkku Iččat  suohkana válddahallamis. Das daddjui ahte heajos, unnán ja smávva gusažat mat  girkosuohkanis gávdnojedje, dálvet bibmojuvvoje debbuigguin ja guoleoivviiguin, mii lei  buoremus dálkkas skurbbetdávdda ja eará várálaš dávddaid vuostá. (Nielssena mielde  1984a: 84). ¶
Nu go ovdalis čujuhuvvon, hedjonedje márkanguolásteami eavttut 1500-logus. Olbmot  šadde nannet daid eará ealáhussurggiid. Arnved Nedkvitne oainnu mielde lea 1600-lohku  deaŧalaš áigodat Finnmárkku šibitdoalu ovdáneamis. Sihke sápmelaččat ja dáččat  beroštišgohte eambbo šibitdoalus, man ekonomalaš máksu dađistaga stuorui dan  jahkečuođis (Nedkvitne 1988: 136).    1694 rájes lea riddo- ja vuotnaguovlluid šibitdoalu vuosttaš sullii rehkenaston logut ¶
. Dat lea sundi Knaga eanangirji dahje . Dat čájeha ahte lei šibitdoallu miehtá  ámtta, sihke sápmelaččain ja dáččain. Ledje gusat, sávzzat ja gáiccat. Lohku ja šládja  sáhtii rievddadit báikkis báikái, ja lei dan duohken man álki lei fuođđara dábuhit,  boazodoalu lotnolasvejolašvuođa (earenoamážit sápmelaččain), dahje buriid  guollebáikkiid sajádaga duohken ¶
(Knag alm. 1932).    Riddo- ja vuotnaguovlluid opmodatjuoguid ¶
vuođul lea Alf Ragnar Nielssen 1685-1705  áigodaga dáfus čujuhan ahte Knaga dieđuid vuođul ille sáhttá árvvoštallat šibitloguid  gaskamearálašsturrodaga. Nielssena logut duođaštit baicca ahte ledje stuorát erohusat  iešguđet guovlluid šibitlogus, ja maid erohusat sápmelaččaid ja dáččaid šibitlogus.  Ovttalágan buohtastahttinvuođu oažžut, geavahii son doahpaga Šibitárvu, mii lea  čuovvovaš málle mielde árvvoštallon: 1 gussa = 6 sávzza = 6 gáicca = 6 spiinni = 3  bohcco (Nielssen 1984a: 96-97). Dán árvvoštallanmálle mielde lei Áltá, dáčča  oktavuođas, ovddemusas. Doppe lei juohke bearraša gaskamearálaš šibitárvu gitta 5,7,  ja Várggáin ges lei nu vuollin go 1,1 (Nielssen 1984a: 105).    Olles Finnmárkku gaskamearálašvuođas lei sápmelaččain stuorimus šibitdoallu, 4,4  Šibitárvvuin juohke bearrašiš ja dáččabearrašiin ges 2,9. Erohusa vuođđu lea eanemusat  go sápmelaččain ledje eambbo sávzzat ja bohccot, muhto sápmelaččat ledje šibihiid  dáfus maid veahá ovdalis. Dan logut ledje 2,1 ja 1,9 (Nielssen 1984a: 109).    Dáččat eai oro šibitdoalus ge leamaš nu iešbirgejeaddjit go sápmelaččat. Nu lei vaikko  1600-jagiid eahpitkeahttá lei Finnmárkku dáčča šibitdoalu viidánanáigodat, man dáčča  ássanbáikkiid lassáneapmi maid čájeha. 1610 rájes 1694 rádjái lassánedje dáčča  ássanbáikkit 50:s 85  rádjái (Kolsrud 1961: 61), vaikko dáččaid lohku ollislaččat unnui  (vrd. kapihttal 4.1.). ¶
6.2 DILLI  1700-LOGU GASKU ¶
Oallut ámmátolbmuidčilgehusain 1700-logus čilgejuvvo dávjá eanandoalu ja šibitdoalu  dilli.  Ovdamearkan lea ámtamánni Colletta 1757 dieđáhus. Konjunktuvrraid  hedjoneapmi, earenoamážit dáččaid guovddáš ealáhusa, guolásteami guovdu,  govviduvvo bures doppe. Ámtamánni han gávnnahii ahte dáččat ledje ovdal ásaiduvvan  garra guovlluide. Dat čájehii su oainnu mielde ahte sii geat doppe ásse, dušše elle  guolástemiin. 1750-jagiin atne veadjetmeahttumin dušše dainna birget. Fertejedje vel  leahkit gusat ja smávvašibihat (Collett 1757: 59).    Son čálii vel ahte eanandoallu ii sáhttán goassege šaddat nu deaŧalažžan, muhto livččii  ávkkuhan veahá jus eanandoallit bargagoađáše eatnama gieddin. Dalle eai dárbbahivčče  fatnasiin viežžat fuođđara guhkkin (Collett 1757: 81). Eanas Finnmárkku ássit dagahedje ¶
iežaset ja earáid ovdii go eai gilván eatnama, eai ge áidon eatnamiiddiset. Ovdamearkan  namuhii son ovddit ámtamánni, Kieldsena, gii 10 gietti lei rahčamiin bargan dállui, sullii  beanagullama duohkái. Dáid lei áidon, muhto váivves ránnát njeide áiddiid ja dikte  šibihiiddiset guohtut doppe (Collett 1757: 85).    Ámtamánni lei diggemátkkiin muitalan álbmogii ahte gonagasa duohta dáhttu lei  juohkehačča oažžut čorget ja gilvit eatnamiid iežaset dáluid birra. Ii mihkke lean ábuhan,  eai iežaset buoret birgejumi jurdagat eai ge ráŋggáštusnihttimat. Olbmot huksejedje vel  návehiid nai nu lahka meara ahte dat doiddii duvttaid eret (Collett 1757: 84). Dán  namuha maid major Schnitler (Schnitler III alm. 1985: 122).    Dušše Álttás ja Láhpi suohkaniin ledje soapmasat gilván dáluideaset birra. Muđui lei  dušše okta - Ákŋoluovttas- gii lei gilván. Eanas Finnmárkku ássit atne dán  dárbbašmeahttun bargun, ja váivin. Go áiddiid birra lei sáhka, de gávnnahii gal  ámtamánni ahte olu báikkiin lei váttis áidut. Buoremus gieddesihkkarastin lei dasto  juohkehažžii guođohangeaskku ¶
bidjat.    Dakkár báikkiin gos ledje olu ránnážat, berrejedje atnit searve ore ¶
ja vuovssá.  Fuođđarváni geažil ii lean buorre beare olu gusaid atnit. Dan sadjái sáhtte olbmot  sávzzaiguin bargat, oažžut ullu biktasiidda. Dán oktavuođas livččii su mielas leamaš  sávahahttin bovdet guokte dahje golbma islándalaš bearraša sávzafárpmaid álggahit.    Ámtamánni evttohii muđui 20 jagi dahje guhkit vearrobeassama sirddolaččaide Durdnos  Sámis geat Guovdageidnui ja Ávjovárrái háliidedje ásaiduvvat, šibitdoalu álggahit dáin  guovlluin mat easkkaládje ledje Norgii gullagoahtán. Jus ruoŧa eiseválddit eai luoitán  lobalaš vuogi mielde fárret, de fertešivčče váldit vuostá sin geat pássa haga bohte,  vaikko sii eai šattale álo buot ávkkálaččamussan riikkii ( ).  (Eiseválddiid politihka birra kvena sisafárrejeddjiid ektui, gč. kap. 4.7. ja 4.7.1.).    Vaikko siseatnamis lei rássešaddu heittot, de sáhtii jeahkala, mii lei hui valjit, geavahit  dan sadjái. Jeagelvátni ii boahtán šaddat goassege, su oainnu mielde, go fal áibbas gilde  dan bordimis ráját. Jurdilkeahtes jeagelbordin lei billistan olu Finnmárkku ássiid ovdii.  Seammalágan gildosa go jeagelbordimii, berrii maid bidjat gáiskeruohttasiid ¶
gaikumii.  Dat gievrudii buot lágan šibihiid, muhto ii šat báljo gávdnon go ledje loaktán dan.    Ámtamánni ii geahččan litna čalmmiiguin mearrasápmelaččaid eallingeidnui. Son  čuoččuhii dáid sápmelaččaid billistan eatnama iežaset golgodiliin, oaivvehis vugiin  njáskan soahkevuvddiid ja dán bokte váldán eanas guolbaniid (Collett 1757: 86/87).    Dáid olbmuid birgejupmin ( ) lei go sis lei geasse- ja dálvebáiki. Dálvebáikki  válljedettiin gehčče gos lagamus vuovdi lei. Sis galge álo leahkit olu boaldinmuorat,  lieggasa doalahit. Doppe gos sii ledje leamaš, sáhtte 3 álen guhkosaš jalgŋát báhcán. Go  lagámus vuovdi lei nohkan, ohcagohte ođđa dálvebáikki. Gokko jalgŋát miske,  duktejuvvui eanan, ja dakko šattai dávjá buorre rássi. Sis lei iežaset mielas  vuoigatvuohta láddjet dáid suinniid, go oaivvildedje iežaset gilván daid. Ámtamánni  árvvoštalai buot sápmelaččaid dáinnalágiin iežaset gittiid ožžon. Sápmelaččat vel dasto  láddjejedje dušše buoremus báikkiid dáin gittiin. Dán oktavuođas čuoččuhii ahte earát  sáhtte sin maŋis láddjet sullii seammá olu dan giettis (Collett 1757: 88). ¶
Mearrasápmelaččaid geassebáikkis fertii leahkit suoidni doarvái šibihiidda, máid eai  guođohan ge. Ámtamánni oaivvildii dán billisteaddjin sidjiide geain ledje áidojuvvon  eananbihtát láhkosis.    Ámtamánni dárkilis evttohusas vuohttá bures movt dalá Finnmárkku eanandoaluin lei:    1.  Buohkat galge guođohit dahje bearráigeahččat šibihiiddiset.  2.  Juohke olmmái galggai dábuhit 6 rindda máid sáhtii goallostit gárdin dálu lahka.  Doppe galge šibihat leahkit go bohče daid.  3.  Ii oktage galgan diktit meara doidit duvttaid. Daid galggai biđget gilvvabáikkiide máid  juohkehažžii čujuhedje.  4.  Ii oktage ožžon dáluid lahka darffi loggut.  5.  Gokko muhtun gáikkodii goađi dahje eará vistti, ja gosa ođđasit ii huksejuvvon,  galggai jalget, vai rássi šaddá.  6.  Guollebázahusaid galggai roggái rádjat, amas haksogoahtit. Maŋŋel galge duktan  geavahuvvot.  7.  Doppe gos debbot gávdnojedje, galggai juohkehaš geatnegahttot 20 gielkáguorpmi  viežžat iežas eatnamii.  8.  Heasttaid galggai lávžžis atnit, vai eai njeaidán áiddiid. Sii geat rihkko  njuolggadusaid, galge sáhkuid oažžut, spánska luhkain ¶
ráŋggáštuvvot,  heahppášanholgii ¶
biddjojuvvot  dahje giddagassii gos dušše láibbi ja čázi ožžo.  Vuolitfáldit ¶
ja sámilensmánnit galge bearráigeahččat ahte doahttaledje  njuolggadusaid. Jus eai, de šadde sii ieža gillát. ¶
Ámtamánni Collett dagai ovtta ládje sága man vuođul 1775 eananjuohkinmearrádus  bohciidii, ja mii vuosttaš geardde dagai vejolažžan Finnmárkkus eaiggáduššat priváhta  eatnamiid. Earenoamážit orui dáččaálbmogis hui moivi láddjengittiid dáfus. Iešguđet  guovllus ámttas bohte dieđut mat muitaledje čorbmalága ¶
geavaheami birra.  Juohkehaš dagai nu movt ieš háliidii. Muhtumat ledje váldán eambo eatnama go  nagodedje gilvit, earáin ges lei beare unnán.    Ámtamánnit bihko maid go sii geat ledje beare olu váldán gittiid, eiseválddiide  dieđitkeahttá adde daid fulkkiide. Dan dihte berrii eananvearu ¶
gáibidišgoahtit.  Dainnalágiin diehtigohte ássit goal sin eanan lea. Finnmárkku eatnamiid berrii mihtidit ja  kártet, ja dasto juohkit dáid ássiide. Sin galggai dasto čálihit gonagaslaš allatvuođa fásta ¶
eanandoallin ( ) (Collett 1757: 91). Doppe gos  eanandoalu buorebut doivo lihkostuvvat, galge eambbo eatnama juohkit go áhpegátti  garra báikkiin, gos guolli lei valjit (... ) (Collett 1757: 91). Dát lei ollásit "Finnmárkku Bajásčuožželeami" jurdaga  mielde, ahte buohkaide galggai birgejumi sihkkarastit buoremus čađahahtti vugiin.    Colletta mihtidanjurdda ii vuoitán ovttatmanu. Easkka 1775:s, go Fjeldsted lei  ámtamánnin, lei eananbihtáid juohkin ¶
priváhta opmodahkan láddan čađahuvvot. Dalle  almmuhuvvui ng. eananjuohkinmearrádus Københámmanis. Dat lei gohččun Finnmárkku  ámtamánnái, máid ámtamánni Fieldsted ieš lei čállán, mas ledje oalle dárkilis  njuolggadusat dán ođđa mearrádusa ¶
čáđaheapmái (vrd. Tønnesen 1979:135 ff). Dán  oktavuođas lea mearkkašahttin veara ahte Fieldstad ii čuovvolan Colletta jurdaga "gonagaslaš allatvuođa fásta eanandolliid" birra. Orrunbáikkit gálge leahkit  iešeaiggáduvvon ¶
, muhto árbevuoigatvuođa ¶
haga.    Daidda Finnmárkku guovlluide main sáhtii navdit gávdnat vissis eanandoallobirrasa kvena  dahje dáčča eanandoallokultuvrra vuođuin, lei eananjuohkinmearrádus eahpitkeahttá  lávki eanandoalloárbevieru nannema guvlui. Muđui Finnmárkkus, ee. riddo - ja  vuotnaguovlluin gos mearrasámi jahkodatjorru ¶
lei eallime, sáhtii leahkit nuppeládje  (vrd. kap. 6.2). Dutkit leat maid čuoččuhan ahte eananjuohkinmearrádusa bokte ožžo  eiseválddit veahkkeneavvu jávkadit mearrasámi áigodatjohtolagaid. ¶
Dákkár  geahččamiin ii lean eananjuohkinmearrádus makkárge mieđiheapmi ii ge vuoigatvuođaid  almmolažžan dahkan ¶
, muhto baicca njuolggadussan mearrideaddji oaiviliin ¶
(Paine  1958a: 174).    Mearrádusa bokte galggai juohke bearaš oažžut doarvái eatnama birgejupmái, dahje  njealji gussii dahje gávcci sávzii dálvesuoinni oažžumii. Nu guhkás go vejolaš, galge  olbmuide juohkit daid báikkiid gosa juo ledje ásaiduvvan. Eahpitheahttá lei dát mearkan  dasa ahte almmolažžan dahkat dan dili mii juo lei.    Vuosttaš 20 - 30 jagi čađahuvvui eananjuohkin measta aivve Oarje-Finnmárkkus,  earenoamážit Álttá-Dálbmeluovtta guovllus. Doppe ásse maid eanemus dáččat ja kvenat,  ja doppe lei nannoset enandoalloárbevierru go muđui Finnmárkkus.     Oppalaš govva lea goitge ahte priváhta eatnama háhkamis ledje dušše unnánaš  váikkuhusat álggos. Lars Hess Bing lea várra juste máhttán válddahallat  eananjuohkindilálašvuođaid dan 20 jagi dakka maŋŋel 1775. Son muitala ahte  bálkáhedje guokte eananmihtideaddji - nuppi Nuorta- ja nuppi Oarje-Finnmárkui. Maŋit  namuhuvvomis lei vel veahkki. Nuorta-Finnmárkkus ii mannan nu beare bures. Doppe  heaittihuvvui eananjuohkin muhtun ássanbáikkiin. Sivvan dása lei eananmálle ( ), ássiid jurddašanvuohki ja johtti eallinvuohki, máid dan áigge eai  mieđihan lonuhit fásta ássanbáikkiiguin - ja dan dihte lei duššás juohkit eatnama ( ). (Hess Bing 1796: 146-147). ¶
Dás vuohttá maid ahte eanandoallogeasku ja ráŋggáštusmearrádusat mat ásahuvvojedje  gávpenjuolggadusaid ¶
41. paragráfii borgemánu 20.b. 1778, eai čađahuvvon. Dohko lei  čállojuvvon ahte jus báhpat dain báikkiin gos eananjuohkin juo lei čađahuvvon, vihahedje  boaresbártniid geat eai sáhttán čájehit sierra "eananjuohkinreivve" ¶
, dahje ámtta  báikeduođaštusa ¶
, sáhkkohalle báhpat 10 riikkadáleriin. Báikeduođaštus galggai gustot  anihahtti gieddái dahje dakkár báikái máid sáhtii njáskat fásta ássanbáikin, "...gosa easkkanáitalan olmmoš sáhttá ásaiduvvat ja eanandoaluin bárgat lassin guolásteapmái" .  (Schou 1795: 97).    Nuorta-Finnmárkkus, ovdamearkka dihte Deanuleagis, mii earret Álttá dál lea  Finnmárkku buoremus eanandoalloguovlu, ii leat vuosttaš eananjuohkin pántagirjjiis ¶
mielde ovdal bures 20 jagi maŋŋel 1775. Eananjuohkin ii čađahuvvon nu beare stuorrát  dán guovllus ovdal 1800-lohku lei bures álgán. Buohtastahttima dihte sáhttá namuhit  ahte 1790 gaskkamuttos lei čálihuvvon eanan ¶
629 ássanbáikái Oarje-Finnmárkkus,  namalassii Hammerfeastta, Láhpi, Ákŋoluovtta, Muosát, Álttá ja Goaskinvákki  diggeservviin (Hess Bing 1796: 147).    Manne nu maŋŋit dasto álge eananjuohkimiin eará guovlluin ? Dása leat eanet ákkat:    1. Earenoamážit sápmelaččain ledje guokte, dahje golbma ássanbáikki jagis,  johtolagaiguin gaskal vuonaid dahje johkalegiid. Dan dihte ii doallan dušše okta  ássanbáiki. Sundi Paus, guhte dovddai mearrasámi eallinlági ja ealáhusheiveheami  hui bures, lei 1769:s árvalan ahte galggai vuhtii váldit dán, ja juohkit sidjiide sihke  geasse- ja dálvebáikki (Paus alm. 1908: 15/16). Dát ii váldojuvvon vuhtii 1775:s.  2.  Ledje unnán olbmot ii ge báljo lean gilvu báikkiid nalde. Álttávuotna lei várra áidna  báiki gos ii lean nu.    3.  Olbmuid árbevierru ja dološ vierut. Juohkehaš diđii guđet eatnamat ja láddjenbáikkit  sutnje gulle, ja guđet ránnáide gulle. Dan dihte ii mannan oktage dárbbuhemet earáid  geavahanguovlluide. Deanuleagis čilge muhtun cealkka 1820-jagiin dán dološ  vieruiduvvon- ja oamastanprinsihpa ¶
hui bures: "soahpamušat ja oamasteamit nannejit dás muhtun vuoigatvuođaid, mat leat eambbo bassi go máid máilmmálaš váldi čujuha" (Fellman J. I. 1906: 422.) Juste dán áššis lei guollebáikkiid juohkimis  sáhka, muhto sámi servvodaga dološ vieruiduvvanrievtti ¶
fápmu gustui sihkkarit  eanas eará riggodagaide, ovdamearkka dihte eatnamii mii juo lei anus.    4.  Vuosttaš eananmihtideaddji orui Álttás. Nu son dieđusge válddii Álttá ja Láhpiguovllu  ovddemus. Muđui ii lean olmmoš eananmihtideaddjivirggis galle jagi 1775 rájes, ee.  dan dihte go juhkkojuvvon eatnamiid vearru galggai gokčat dan bálkká.     50 jagi maŋŋel eananjuohkinmearrádusa lei dilli nu ahte earenoamážit mearragátteássi  sápmelaččat unnán čuvvo 1775 mearriduvvon eananháhkama ¶
. Finnmárkkulávdegoddi  moittii dán garrasit 1826:s. Dat oaivvildii mearrasápmelaččaid iežaset sivalažžan dasa go  iešráđálaččat "stáhta eatnama" válde háldoseaset. Sii válljejedje dasto vuovdeeatnamiid.  Dohko huksejedje gođiid, muhto fárrejedje fas moadde jagi maŋŋel, go lagamus vuovddi ¶
ledje loaktán. Eai doppe ge ássan guhkit go dassožii lagamus vuovddi ledje čuollan. Dát ii  lean Finnmárkkulávdegotti mielas dušše vuovddi billisteapmi. Lei vel vearrát go dát johtti  sápmelaččat eai beroštan njáskat ja bargat eatnama, muhto dušše čohkkejedje suoinni  mii das lei lahkosiin, dálvefuođarin (Budstikken 1830: 246).    Mearrasámi ealáhusvuohki áigodatjohtalemiiguin, man vuođđun lei iešguđet riggodagaid  geavaheapmi, lei nappo ollásit eallime 1800-logu vuosttaš oasis. Čakčaeanan gos ožžo  dálvefuođđara lei dušše okta dain riggodagain. Muhto dán heiveheami eai šat eiseválddit  dohkkehan.    Go lei sáhka Finnmárkku iešguđet guovlluin, lei dat Finnmárkkulávdegotti govvideaddjin  go dieđihii ahte eananjuohkinmearrádus ii lean nu olu váikkuhan Nuorta-Finnmárkui,  muhto dat maiddái doppe lei veaháš ovdánan maŋimus áiggiid. Olu gittiid geavahedje ain  almmá makkárge almmolaš dohkkeheami ¶
, ovdamearkka dihte ámtaduođaštusa, haga  (Budstikken 1830: 242, 244). ¶
Lávdegoddi goitge várrii váldimis olbmuin vuoigatvuođa mii sis juo lei, ja doarjjui boares  geavaheami almmolaččat dohkkehit. Vuođđojurddan lei, nu go 1775:s, ahte juohke  bearrašii galggai juohkit eatnama mainná sáhtii ealihit iežas. Galggai maid váldit vuhtii,  nu go ámtamánni Collett lei árvalan 70 jagi ovdal, ásai go bearaš mearragáttis gos  guolásteapmi lei oaiveealáhussan, vai ásai go siseatnanguovllus. Vuosttašnamuhuvvomat  dárbbašedje 3-4 gussii dálvefuođđara ja guohtuma ( ). Siseatnanássit, geat eai bivdán guoli, galge lávdegotti oaivila mielde oažžut  eatnama biebmat 8-12 gusa ja bargovuovssá. Stuorit bihtáid galggai ovddemustá juohkit  sidjiide geain juo lei ámtaduođaštus eatnamiidda, muhto maiddái go stuorit eatnamiid  ledje geavahišgoahtán ámtaduođaštusa haga (Budstikken 1830: 245). ¶
6.4  EANANDOALLU JA LOTNOLASEALÁHUSAT ¶
Makkár eanandoaluin barge 1800-logu álggus? ¶
Álttás, mii dassožii lei leamaš Finnmárkku buoremus eanandoalloguovlu, lei 1801:s dušše  okta geas eananddoallu lei áidnafidnun ( ). Muhto son maid lassin čuohpai  muoraid boaldámuššan ( ) (Minde 1975: 111-112). Lotnolasealáhusat ledje  dábálaččat. Sápmelaččat ledje juo vuordimis eanemus ealáhuslonuheaddjin go  buohtastahttá dáččaiguin ja kvenaiguin. Dábálaččamus ealáhuslonohallan buot Álttá  čearddalaš joavkkuin lei guolásteapmi ja šibitdoallu, nu go muđui Finnmárkkus ja eanas  Riddo-Norggas. Sápmelaččain lei unnit joavku geat lotnolasat guolástedje ja bohccuiguin  barge, dahje sihke guolástemiin, eanandoaluin ja boazodoaluin (Minde 1975: 109-111). ¶
Dát sáhttet leamaš dološ sámi lotnolasealáhusvuogi doalaheaddjit, mii 1600-logu  loahpageahčen lei oalle dábálaš (geahča kap. 6.1). Muhto sáhttet maid leamaš olbmot  geain ii lean šat boazodoallu áidna doaibman, muhto geain ledje veahá bohccot mat soite  leamaš earáid geahčus. ¶
Lotnolasvuođat main boazodoallu lei guovddážis, nohke Álttás 1800-logu vuosttaš oasis,  muhto boazodoallu ii oalát nohkan Álttá-Dálbmeluovtta guovllus. 1865:s lei oppalaš ¶
šibitdoalus bohcco oassi sullii 3 % (Drivenes 1975: 183). Dát ledje várra vuojánat ja  geahččobohccot. ¶
Ámtta 1866-70 viđajagidieđáhusas muitaluvvo boazodoalu birra ahte riddosuohkaniin  ledje olbmuin bohccot vuojánin, dahje mearrasápmelaččat ledje árben bohccuid  boazosáminieiddaiguin náitalemiid bokte. Dákkar dilálašvuođain dikte bohccuid  boazosápmelaččaid ealus, sin geahču vuolde, eai ge lean oassin eaiggádiid šibitdoalus ( ) (FAB 1866-70: 9). ¶
Almmolaš statistihka mielde orro ealáhuslotnolasvuohta hui olu unnon 1800-logus  seammás go eanandoallu bođii sadjái. Nu go namuhuvvon ovdal,  dieđihuvvui 1801:s Álttás dušše okta geas eanandoallu lei áidna virgin, ja buohtalas  almmolaš dieđihuvvon lohku 1865:s lei lassánan 308 olbmui.  Dát lohku gal govvida  beare ovttageardánit (Drivenes 1975: 48,58), muhto dat govvida mannolaga.  Eanandoallu šattai deaŧaleabbo. ¶
Leat goitge stuora váttisvuođat fidnostatistihka geavaheamis. Dán leat oallugat čujuhan,  ee. Einar Arne Drivenes, ahte statistihkat mat leat vuođđuduvvon olmmošlohkamiidda,  eai muital lotnolasealáhusaid birra servodagain gos fidnoerohusat leat unnit. Nappo  dagaha vuohki movt fidnuid čállá statistihkkii stuorit sierradási ¶
go mii duohtavuođas  lea (Drivenes 1975: 46). ¶
Oažžu dasto jurddašit ahte vaikko eanandoallu lei šaddan deaŧaleabbon muhtun  guovlluin, de lei boares lotnolasealáhusheiveheapmi ¶
ain deaŧalaččamus 1860 birrasiid.  Muhto dása eai liikon ámmátolbmot ja eanandoallobargit. Álttá eanandoallosearvvi,  vuođđuduvvon ođđajagemánu 6.b. 1859 (vrd. Slettjord 1980: 34), čállosis čilgejuvvui  Álttá ássiid ja sin lotnolasealáhusaid birra govvideaddji vugiin. Sin ártegis giella ja dábit  ledje hehtten sin buot dieđuid háhkamis ( ). Sii  ledje apmasat buot servvodatvuoiŋŋaide ja ávkkálaš servvodatdoaimmaide  ( ), ja dan dihte ledje iešguđet sajis, nu  go  mánnávuođas ledje hárjánan, bargan buot lágan ealáhusaiguin. Dat ledje ee.  vuovdebargu, guolásteapmi ja šibitdoallu. Dát lei dagahan sin headjun buot doaimmain  ( ). (Vrd. FDaf 1859: 23). ¶
Eai eanandoalloeatnamat ja láddjenbáikkit ge lean Lulli-Norgga eanandoallomihttomeriid  mielde. Finnmárkku siseatnansuohkaniid suohkanvearuheami láhkaevttohusa oktavuođas  gehčče maid eaiggáduššanhámádaga ¶
. Dán oktavuođas gávnnahii departementa ahte  Oarje-Finnmárkkus, earenoamážit Álttás, ledje hui eahpečielga  eaiggáduššandilálašvuođat. Ovtta olbmo eanan ii dábálaččat lean ovtta sajes, muhto  ledje ássanbáikkit guolbaniin duokko dákko. Dáidda gulle dávjá 10-12 ládjogietti, maid  gaska sáhtii leahkit okta-guokte beanagullama (O. No.44/ 1859-60: 2). ¶
Departementa gohčodii dán oktavuođas Finnmárkku eanandoalu unna lassiealáhusažin ( ). Dan dihte ii sáhttán vearuhit ¶
dušše matrikkelvelggiid ¶
vuođul (O.No. 44/1859-60: 2), ja Finnmárku han ii lean vearromatrikulerejuvvon. ¶
Ámmátolbmuid oainnu mielde galge divvut eanandoallodilálašvuođaid. Dan dihte  vuođđuduvvui Finmarkens Landhusholdningsselskab (Finnmárkku eanandállodoalu  searvi) njukčamánu 19.b. 1859 (Ytreberg 1959: 28). Dán namman šattai maŋŋel nu go  diehtit Finmark landbruksselskap (Finnmárkku eanandoallosearvi). ¶
1900-logu álggus guorahalai ealáhusa riikka alimus ámmátolmmoš -  eanandoallodirektora, ámtta eanandoalu. Su čilgehusat Finnmárkku eanandoalu ja  eaiggáduššanhámiid birra ( ), čájehit ahte  eanandoallu dađistaga lei lotnolasat eará ealáhusaiguin, vaikko eanandoallu máŋgga  guovllus dál lei šaddan deaŧaleabbon go lotnolasvuođa eará suorggit. Go ollislaččat  geahčai ámtta, lei eanandoallu dušše hui hárve šaddan measta áidnafidnun  (Eanandoallodirektora 1901: 66). Finnmárkku eanandoalu oaiveulbmilin lei, ja galggai álo  leahkit, šibihiidda suoinni dábuhit ( )  (Eanandoallodirektora 1901: 45). ¶
Eanandoallodirektora gávnnahii ahte buot ássan, ja measta buot Finnmárkku gilvojuvvon  eanan, dábálaččat lei meara dahje stuorit čázádagaid lahka. Mearra ja čázádagat ledje  lunddolaš johttingeainnut ja doppe lei eanas álbmoga birgejupmi (Eanandoallodirektora  1901: 66.)     Mearrasápmelaččaid dološ heiveheapmi šibitjohttimiiguin lei bárrahis eallime jahkečuođi   molsumis. Dát govviduvvui ee. ámtaagronoma Unjárgga válddahallamis. Eaiggáduvvon  eatnamat ledje biđgejuvvon máŋgga bihttái duohko deike - dávjá ledje guhkkin eret  eaiggáda ássanbáikkis. Dát mielddisbuvttii dan "ipmaša" ( ) ahte bearaš  dássedit johtalii moatte geardde jagis, iežaset eatnamiid gaskal, ja nappo ledje máŋga  ássanbáikki. Ámtaagronoma oaivvildii ahte dát dieđusge lei heittot máŋgga dáfus, ja anii  ahte das fertii beassat boahttevaš mihtidemiid bokte (čuovusin Eanandoallodirektora  1901: 78).    Ámtamánni humai maid Deanuleagi buriid lotnolasvejolašvuođaid birra gaskal  eanandoalu ja eará ealáhusaid. Giđa miehtá, go mearragáttis lei valjimus guolli, sáhtte  Deanuleagi eanandoallit bivdit guoli čuozakeahttá eanandollui, dan dihte go eananbargu  dábálaččat ii álgán ovdal go giđđaguollebivdu nogai. Luosaid gal sáhtte bivdit Deanus  eanandoaluin oktanis - ja dát guolásteapmi gal ii addán unnán sisaboađu ássiide  (čuovusin Eanandoallodirektorii 1901: 85.)    Dát guoskkai leagi vuolimus oassái, muhto čázádatgierragis lei seammá málle. Kárášjoga  dálonat ¶
elle lotnolasat johkaluossabivdduin ja vuovdebargguin. Ovttaidmielde manne  nuorra olbmát mearragáddái giđđat ja geasset, meara bivdit. Ii goitge lean dábálaš  johttit mearragáddái. (Čuovusin Eanandoallodirektorii 1901: 90.)    Kárášjoga eanandoalloheiveheapmi lei huksejuvvon áigodatjohtolagaid nala.  Kárášjohdálonat han johte šibihiiddisetguin geassesadjái Ássebáktái, gos sis maid lei  deaŧaleamos luossabuođđu, Beaŋgir (vrd. Westrheim 1978: 86, 199/200, Nissen 1909:  44, Pedersen 1988.) Čearddalaš girjjálašvuođas lea geassesaji heiveheapmi  luossabivdduin deaŧalaš oassin, nu  go Kárášjogas lei, gohčoduvvon  luossageassesajdoaibman (Westrheim 1978: 87).    Ámtaagronoma Nilsen - riikkas dat olmmoš gii jahkečuođi molsuma birrasiid diđii  buot  eanemus Finnmárkku oppalaš eanandoalu birra - čilgii bures sámi ja dáčča eanandoalu  erohusaid jahkečuođi molsuma birrasiid. Dálu eatnansturrodaga, dajai son, fertii mihtidit  eará mihtuiguin go geahčai man olu eatnama sápmelaš dárbbašii ássansadjái, dan ektui  man dáčča dárbbašii. Sápmelaš ii váldán dušše suoinni šibihiidda. Riddogáttis sii ¶
geavahedje guollebázahusaid, debbuid ja rissiid. Siseatnamis, ee. Kárášjohguovllus, lei  jeagil. Dábálaččat lei valjit jeagil. Čakčat borde jeahkáliid čoaltun, ja dálvet geasehedje  dáid ruoktot. (Čuovusin Eanandoallodirektorii 1901: 91).    Ámtaagronoma gal dajai juo ahte dáččat eai dohkken eanandoaluin bargat muhtun  Finnmárkku guovlluin. Dan dihte lei jáhkkimis vearrut Kárášjoga govvidit guovlun gosa  vierrásat - dáččat - berrejedje fárret eanan- ja šibitdoaluin bargat. "Doppe eai birgen earát go sápmelaččat,..." , go doppe ledje nu máŋggalágan ja earálágan eallineavttut go  muđui riikkas. "Muhto sápmelaččaide, geat  leat bajásšaddan doppe ja hárjánan dilálašvuođaide, sidjiide leat guovllus buorit vejolašvuođat." (Čuovusin  Eanandoallodirektorii 1901: 91). ¶
6.5  GILVINMUDDU, FUOĐĐARDÁBUHEAPMI JA DIENAS ¶
Álttás gilvigohte muhtumat gittiid 1850 birrasiid. Ovdal dan áigge unnán sihke veltejedje  ja rogge ¶
. Suinniid lei álkimus viežžat niittuin ¶
(Drivenes 1975: 199). 1900álggogeahčen čálii eanandoallodirektora ahte Finnmárkkus ii lean gilvojuvvon eanan  beare viidát. Ain vižže eanas fuođđara meahcis, luonddugittiin ¶
ja niittuin. Ekstensiiva  suoidnešattuid dábuheapmi lei nappo ain hui dábálaš. Go ruovttugittiid gilve, de eanas  dušše njáske rođuid, bolto geđggiid ja jalgejedje bovnnaid. Dušše muhtomin dáhpáhuvai  ahte gilve dahje duktejedje eatnama. Eanandoallodirektora dajai dán oktavuođas ahte  ámtta olbmot beroštedje unnán eanandoalus, ja barge nu unnán go vejolaš lasihit  suoidnešattu. Ii veaháge "...diehtu lean dan birra ahte eatnama sáhttá ráhkadit buorren dienasgáldun" . (Eanandoallodirektora 1901: 7-9).    Eahpitkeahttá lea dát dieđut riekta. Logut duođaštit ovdamearkka dihte 1901-07 jagiin  dušše sullii 230 mihtu gilvima jahkásaččat, oppa ámttas. Áltá ja Dálbmeluokta (Talvik)  gilve juo 165 mihtu, nu ahte muđui Finnmárkkus gilve gaskamearálaččat 65 mihtu  jahkásaččat.    1907 loahpageahčen ledje 4 683 doalu Finnmárkkus. Olles 3 625 doalu dáin ledje gittiid  ja gilvojuvvon eatnamiid haga. Áidojuvvon luonddugiettit ¶
dahke sidjiide 53 919 mihtu.  Dát lea gaskamearálaččat 14,8 mihtu juohke dollui. 1 058 doalus lei nappo veahá  gilvojuvvon eanan, muhto 962:s dáin lei unnit go 20 mihtu. Sin gaskamearri lei 3,2  mihtu gilvojuvvon eanan. Doaluide main ledje unnit eanet gilvojuvvon eatnamat, bođii  dasalassin vel 21 311 mihtu luonddugieddi. Ollislaš áidojuvvon eanan lei dasto 81 790  mihtu 1907:s (vrd. Ot. prp. nr. 10/1914: 67, 84, 92, f.).    Dábálaš suoidnešaddu juohke luonddugietti mihtus jahkečuođi birrasiid lei 170-180 kg  suoidni (Eanandoallodirektora 1901: 77). Buohtastahttojuvvon loguiguin 1983:s lei  gilvojuvvon gittiin lagabui 500 kg buvttadeapmi juohke mihtu nammii. (Dieđuid leat  ožžon Deanu eanandoallokantuvrras, borgemanu 23.b. 1983).    Raporttain earenoamážit ovdal jahkečuođi molsuma sivahallojit Finnmárkku šibitdoallit  dávjá go eai dábuhan doarvái suoinni dálvefuođarin. Riddo- ja vuotnaguovlluin sáhtii  biebmat šibihiid muhtun muddui debbuiguin ja guollebázahusaiguin. Dán oktavuođas eai ¶
dalá áššedovdit jáhkkimis ipmirdan meara fuođđarlasi árvvu. Sii dušše oidne man unnán  suoidnekiluid dálvái čohkkejedje (Drivenes 1975: 212).    Muhto nealgudeapmi lei goitge oalle dábálaš. Ámmátolbmot eai geahččan litna  čalmmiiguin dása. Dušše soames hárve olmmoš oinnii dan siskkáldas oaivválašvuođa ¶
ja sáhtii nealgudeami čilget álbmoga oainnuin. Vuosttažettiin sis lei F. Rode 1830  birrasiid. Son oaivvildii ahte šibihiid buktagat ledje dábálaš olbmo deaŧaleamos  ealáhussan geasset. Dalle ii lean dušše dárbbašlaš eanemus vejolaš buvttadeami oažžut,  muhto maiddái go gusat dábálaččat gudde maŋŋidálvvi, lei measta dušše  geassebuvttadeapmi vejolaš.    Geasset ii lean fuođarvátni. Dalle lei šibihiidda guohtun vaikko logi geardde eambbo  šibihii. Dan jahkodagas go eaiggát oaččui eanemus ávkki šibihiin - geasset - ožžo šibihat  eambbo go doarvái suoinni, ležže dál dušše moadde gusa dahje olu. Dan dihte livčče  beali eambbo šibiha addán olu eambbo buktaga go dušše bealli. Dan dihte livččii "ipmirdahtti, jus son geahččala nu olu šibihiid atnit go fal nagoda dálvvi biebmat." (Rode  1842: 143.)    Doallovuogis lei olggobealde fuođardábuheapmi lunddolaš ja čielga oassin lagasbirrasa  sámi árbevirolaš geavaheamis. Fuođarčohkkema sáhtte lotnolasat bargat eará  doaimmaiguin. Olu báikkiin lei siseatnanguolásteapmi, lubmen ja luossabivdu vejolaš  seammás go láddjejedje niittuid. Dávjá sáltejedje guoli máid bivde, ja guollebázahusaid  ges čogge givlloide ¶
, šibihiidda dálvái. Nu šattai siseatnan- ja luossabivdu maid oassin  dálverfuođardábuheapmái. Jeahkáliid borde maŋŋičavčča, ja sáhtte bargat dan oktanis  muorračuohppamiin. Dáid buktagiid geasehedje dálvesiivvus ruoktot. Dán geaseheami  sáhtii maid heivehit eará bargguide, ovdamearkka dihte rievssatbivdui, guolásteapmái ja  daid geaseheapmái.    Várra dagahii ruoššagávpi maid dása go olbmot eai lean nu viššalat ja áŋgirat gilvit  mearriduvvon, fásta eananbihtáid. Pomoraid buktin jáfuin juolui vel šibihiidda nai  fuođaroassi dálvet, "veahá oston, veahá ja eanas guolásteami bokte dábuhuvvon - go lonuhedje ruoššain jáfuid guliiguin máid geasset bivde" (FAB. 1896-1900: 20). Robert  Paine  atná ruoššagávppi mávssolažžan mearrasápmelaččaid eanandoallobuvttadeapmái, go  jáfodábuheapmi mearridii man olu mielkki, vuosttá, vuoja ja bierggu buvttadedje (Paine  1958a: 177).    Ruošša jáfovuovdin lea dasto searvvis čilgeme dan go olbmot nu unnán beroštedje  eatnama gilvimis, mainna oallugat 1800-, ja muhtun muddui vel 1900-logus, váivahuvve.  Oaiveváidalussan lei go mearrasápmelaččat eai beroštan doarvái suoinni háhkat  šibihiidda.    Dat máid dát moaitit dábálaččat eai váldán vuhtii, lei ahte mearrasápmelaččaide ii álo  lean suinniid háhkan eanemus gánnáhahtti. Baicca sáhtii šibitdoalu oktavuođas eanemus  gánnáhahtti geasset guolástit, lonuhan váste jáfuiguin. Dát sáhttá maid leahkit okta  čilgehusain go áigodatjohttimat šibihiiguin, lotnolasat guolástemiin, sáhtte ceavzit nu  guhká muhtun riddoguovlluin.    Gusat ledje sierra nális ¶
- "Finnmárkkugusat" - mat heivejedje bures dilálašvuođaide.  Gaskamearálaš buktaga árvvoštalle leahkit 1 000 lihttera jahkásaččat, muhto lea ¶
eahpesihkkaris lohku. Ii dáidán oktage dállu ámttas gos "...juobe geahččalan ge ledje mielkerehketdoalu fievrredit" . (Eanandoallodirektora 1901: 7, 14. f.).    Sávzza atne gánnáhahtti šibihin. 1890 birrasiid ledje sullii 25 000 sávzza ámttas. Lei  dakkár sávzanálli mas eai lean stuora sávzzat, muhto ferte goitge leamaš oalle buorre  lassáneapmi. Sávzzat sáhtte guoddit guovtte geardde jagis, ja dávjá ožžo golbma lábbá  oktanis. Seammá áiggi ledje birrasiid 3 500 gáicca. Spiinnit ledje áibbas unnán, dušše  82. Loddedoallu maid lei seammá unnán (Eanandoallodirektora 1901: 16). Go spiinnit  ledje ná unnán, de sáhttá dat boahtit das go sápmelaččat álo leat vuostemielain ¶
dan  eallái geahččan. Dát vuostemiella lea čilgejuvvon 1700-logu álggogeahčen juo (Olsen  alm. 1910: 260). Eanandoalu relatiiva mávssolašvuohta ¶
ferte maid olu rievddadan  guovllus guvlui. Einar Arne Drivenes lea rehkenastán Álttá-guovllus 1860-jagiin ahte   Finnmárkku buoremus eanandoalloguovllus govččai eanandoallu sullii 30% kaloridárbbus  (Drivenes 1975: 172, 223, 234, 237). Dáid loguid oažžu jáhkkit alimus lohkun  Finnmárkku guovlluin.    Ovddit jahkečuođi maŋimus njealjádatoasis ledje olu bearašdállodoaluin šibihat. Iskan  čađahuvvon čieža válljejuvvon guovllus, Várggáid eananguovllus ¶
, Unjárggas,  Davvesiiddas, Fálesnuoris, Ákŋoluovttas, Dálbmeluovttas ja Álttás, gos lei 45%  Finnmárkku eananguovllu dállodoaluin, čájeha ahte olles 83,7%:s dáid suohkaniid  dállodoaluin ledje šibihat 1875:s.    Vaikko máŋggas láite Finnmárkku eanandoalu, ja dan bargovuogi, ferte šibitdoalu dienas  goitge váikkuhan olu eanas ámtta álbmogii.    Eanandoallu lei dábálaččat oassin lotnolasdoalus. Beroštahttin dán lotnolasvuogis lea go  oallugiin ledje bohccot. Einar Niemi lea ovdamearkka dihte duođaštan ahte oallugiin  Várjjaga mearra- dahje riddoguovllu sápmelaččain, geat rehkenastojedje guollebivdin ja  /dahje eanandoallin, sáhtte leahkit gaskal 5 ja 10 bohcco, ja muhtumiin 50-60 bohcco  (Niemi 1991: 507). ¶
Nu go ovdalis čájehuvvon, lei šibitdoallu Finnmárkku eanandoallodoaimma  dovdomearkan, muhto geahččaledje maid gilvit muhtun šattuid. Buđehat ja muhtun  ruonasšattut ledje ain geahččalandásis Finnmárkkus 1820-jagiin, eandalii  buresbirgejeddjiin, ovdamearkka dihte gávpeolbmáin. 1826 Finnmárkku-lávdegoddi  árvvoštalai dušše Álttá-Dálbmeluovtta guovllus álbmogis hupmanveara buđetgilvima.  Doppe lei maid ovtta eanandoallis rušpebealdu ¶
. 1829:s dieđihii Keilhau lávdegoddái  ahte gilve gal veahá buđehiid čielga sámi guovlluin, muhto ledje stuora erohusat  čearddalaš joavkkuin dán ođđa doaimma álggahemiin.    Keilhau čállá ee. ahte siskkimus Porsáŋgguvuonas lei sullii seammá dálkkádat ¶
go  Álttás. Muhto Porsáŋggus ásse dušše sápmelaččat ja kvenat, geat illá ledje buđehiid ¶
gilvigoahtán. Kárášjogas lei dušše guossedálu eaiggát geahččalan buđehiid gilvit. Eará  bearrášat bealisteaset eai atnán buđehiid man ge vearan ( ),  go  daid ii sáhttán njuoskkasnaga borrat, nu go návrašiid (Budstikken 1830: 255).    Seammá áiggi namuhii maid Álttá proavas Rode čearddalaš erohusaid buđetgilvimis. Son  lei fuomášan ahte buđetgilvin Álttás-Dálbmeluovttas daid ovddit jagiid lei olu lassánan  dáčča eanandoallobearrašiin. Gilvvágárddiid gal measta dušše riggámusat gilve ( ). Dat vulggii dás go álbmot, earenoamážit sápmelaččat, ledje  dáppe nai nu go muđui hilljánat ođđa doaimmaid álggahit (Budstikken 1830: 261).    Lulli-Norggas álggahii (Gonagaslaš searvi Norgga  buori dili ovddideapmin) 1820-loahpageahčen doaimmaid ovddidit Finnmárkku  eanandoalu (dahje , Davvieanan Finnmárku, movt maid  gohčoduvvui). Earenoamážit lei sáhka sáddet gilvinbuđehiid ja muhtun ávkkálaš šattuid  siepmaniid (Budstikken 1830: 238). Lei go dát mii ábuhii, eat dieđe dadjat, muhto  buđetgilvin lassánii čuovvovaš logijagiid hui olu. Fas lei Álttáguovlu ovddemusas. 1850  rájes govččai buđet sullii 1/10 guovllu energidárbbus. Buđet lei dalle šaddan "...deaŧalaš ja dárbbašlaš oassin Álttá álbmoga beaivválaš biepmus" (Drivenes 1975: 178).    Čájehuvvui dasto ahte lei vejolaš muhtun buđetšlájaid heivehit Finnmárkku eanandollui.  Álttáguovlu mii lei ovddemusas, buvttadii juo nu olu buđehiid ahte 1860-jagiin sáhtte  vuovdit veahá buđehiid eará báikkiide (Drivenes 1975: 168). Ámtta ollislaš buđetgilvimis  1865:s lei Álttá-Dálbmeluovtta oassi olles 93,3% (Slettjord 1980: 14).    Sullii 1900-álggogeahčen gilve birrasiid 2 500 hektolihttera ámttas. Dalle gilve buđehiid  measta buot suohkaniin. Ákŋoluovttas gal eai gilván, ja siseatnansuohkaniin ja  čázádatgáttiin maid gilve unnán, gos dávjá lei (ja lea) idjabuolaš (Eanandoallodirektora  1901: 5-7). Áltá gal lei ain buoremus buđetgilvinguovlu.    Gordnegilvin lea áibbas unna doaimmaš leamaš Finnmárkkus, ja sáhttá dušše  Álttáguovllus váikkuhan veaháš. 1600-logu loahpageahčen gullat vuosttaš geardde  gordnegilvima birra doppe (Knag alm. 1932: 5). 1730 birrasiid čálii Knud Leem ahte eai  sápmelaččat eaige dáččat gilván bealdduid. ¶
Dan dihte eai dárbbašan duvttaid. Dan  dihte bolde muhkkegubaid. Dušše Álttás lei earaládje, gos muhtun kvenain ledje moadde  hárve, smávva bivgebealddu ¶
. Muhtun jagiid sáhtii leahket buorre bivgešaddu (Leem  1767: 380).    Ámtamánni Collett čuoččuhii 1757:s gordnegilvima čađahahttin buriid gesiid. Dat 20  kvena Álttáeatnogáttes, 4 dáčča ja 3 sápmelačča ledje áidna geat "álo gilvet  eatnamiiddiset ja gordnešattu ožžot" . Dábálaččat lei Álttá gordnegilvimis heajos šaddu,  muhto 1754:s ja 1755:s ožžo 8 geardánit das máid gilve ¶
. Ákŋoluovttas ledje maid  buriin bohtosiin geahččalan gortni gilvit. Porsáŋggu miššuvdnaguovddážis ledje maid  movttiidahtti geahččaleamit 1753:s. Nuorta-Finnmárkkus gal várra lei veadjetmeahttun  gortni šaddadit galbmá mearaáimmu dihte. Deanuleagi kvenat ledje geahččalan, muhto  gortnit ledje galbmon. Seammaládje geavai go Guovdageainbáhppa geahččalii. Álttás  ledje bivgi, geasse- ja dálverohka guovddáš gordnešlájat. Ámtamánni lei maid oaidnán  ahte hávvara sáhtii gilvit (Collett 1757: 81-85).    Gordnegilvimiin jotke1800-logus maid, muhto ii viidánan dalle ge. Sáhttá leamaš dan  dihte go pomorjáfu buktigohte dál hui olu (Drivenes 1985: 15). 1835-1890 jagiid  gordnešaddu Álttáguovllus govččai ovdamearkka dihte dušše 2-4% guovlluássiid gordne- ¶
ja jáfogeavaheamis (Drivenes 1975: 142). Bivge lei deaŧaleamos gordnešládja. Muhto  1901:s dieđihii eanandoallodirektora ahte buot gordnegilvin lei nohkan dan dihte go lei  eahpesihkar ja unnán gánnáhahtti (Eanandoallodirektora 1901: 5). Amund Helland  gávnnahii ge dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma ahte ássit lonuhedje dahje oste gortni,  rohkajáfuid ja hávvarrievnnaid  Vilgesmeara ruošša guolleostiin. Jus lei guollevallji dahje  jus buorit guollehattit ledje, de oste eambbo jáfuid go muđui. Álbmot, earenoamážit  sápmelaččat, máhtte eallit dan mielde máid diineje, nu ahte go buorre dienas lei, de  geavahedje olu, muhto muđui "..sáhtte birget oba unnán jáfuin dahje gortniin" (Helland I  1905: 348).    Okta čilgehus dása go nu unnán gilve šattuid mat gáibidedje bargojuvvon bealddu, sáhttá  leamaš ahte eanandoalus váilo bargoheasttat. 1730 birrasiid muitala ovdamearkka dihte  Leem ahte Álttá sámieatnama eanandoallit ( ) atne gissoriid ¶
.  Dálvet atne daid visttiin ja bibme jeahkáliin (Leem 1967: 142). Muđui eai báljo gávdnon  bargoeallit. Leema áiggi  ledje ain dušše guokte heastta Oarje-Finnmárkkus. 1760 rádjái  lei lohku lassánan veahá, muhto Nuorta-Finnmárkkus ledje ain dušše golbma heastta.  Guovttes dáin gulle Čáhcesullui (Leem 1767: 378-79).    1820-jagiin lei heasta ain amas eatnasiidda, muhto dál ledje vuovssáid atnigoahtán  geaseheapmái. Keilhau gal einnostii ahte vuovssáid maiguin Kárášjogas ja Deanuleagis  vudje, eai dáidán goassege ploga bidjat geassit (vrd. Budstikken 1830: 256).    1900-logu álggogeahčen lei dilli oalát rievdan. Heasttat ledje lassánan 60:s čuođi jagi das  ovdal gitta sullii 1000 hestii jagis 1900. Heasttat ledje šaddan dábálažžan Finnmárkku  eanandoalus. Olu suohkaniin bibme heasttaid vuovdima váste (Eanandoallodirektora  1901: 16). ¶
Okta ášši Finnmárkku luondduriggodagain ii daidde vel doarvái guorahallojuvvon. Dat lea  sihke guovddáš ja báikkálaš eiseválddiid čearddalaš joavkkuid vealaheapmi. Eatnasat gal  juo dovdet eananlága ja eananvuovdinnjuolggadusaid vealaheaddji mearrádusaid, muhto  vealaheapmi dáhpáhuvai máŋgga eará sajes go dán láhka- ja njuolggadusčállosis. ¶
Nu go ovdalis leat oaidnán, lei 1600-logu loahpageahčen guovddášeiseválddiin  celkojuvvon mihttomearrin lasihit Finnmárkku olmmošlogu. Dát mielddisbuvttii ee.  iešguđetlágan ruhtadoarjagiid dáččaide, ja dađistaga vel kvenaide nai geat háliidedje  ásaiduvvat ámtii (vrd. kap. 4.2 ja 4.7). Sullii 1800-logu gaskkamuttos šattai  mihttomearrin lasihit dáčča álmoga nu olu go vejolaš. Dán oktavuođas álggahedje  koloniserendoaimmaid stáhta ruhtademiin, oažžut dáččačearddalaš ásaidumi muhtun  guovlluide, earenoamážit Mátta-Várjjagii 1860-jagiid rájes (vrd. Eriksen/Niemi 1981: 70  ff, Røst 1978, Wikan: 1980).    Nuppe dáfus goazai stáhta, earenoamážit sámi ja kvena guovlluin, báikkálaš ássiid  ovdánanvejolašvuođaid eanandoalus. Oktan doaibman lei ahte ii galgan mihtidit ii ge  vuovdit eatnama Álttás, Dálbmeluovttas, Leavnnjas, Bissojogas-Rávttošnjárggas  Porsáŋggus, Deanuleagis ja Mátta-Várjjaga beahcevuovdeguovllus  (eananvuovdinnjuolggadusat, geassemánu 2.b. 1864). ¶
Ođđa eananvuovdinnjuoggadusain 1876:s šattai Unjárga maid mielde dáid guovlluide gos  ii galgan eatnama vuovdit. 1879:s deattuhuvvojedje mearrádusat gonagaslaš  cealkámuša bokte. Guovlu gos ii galgan vuovdit eatnama viiddui ain. Ovdamearkka dihte  lei olles Kárášjohgielda čadnojuvvon maŋŋel 1879. (Stáhta eananpolitihka birra, geahča  Eriksen/Niemi 1981: 69-81.) Guovddášeiseválddit bealuštedje garra mearrádusaid  vuovddi gáhttema ja giellaseaguhusaid hehttema ákkaiguin.     1863-64, 1876 ja 1879 gáržžideamit ¶
gustojedje dassožii go áibbas ođđa  njuoggadusat ¶
bohte 1895:s, vaikko máŋga suohkana eanet gerddiid bivde heaittihit  njuolggadusaid. Kárášjoga gielddastivra bivddii dán 1878:s ja 1893:s. Seammá bivddii  Deanu fáldi gieldda ovddas 1881:s, ja Deanu gielddastivra bivddii heaittiheami 1890:s ja  1891:s. Unjárgga gielddastivra maid ozai dán 1884:s (Eanandoallodirektora 1901: 26).    Vaikko lei eananvuovdingielddus mearriduvvon guovlluin, gávdnat ovdamearkkaid go  dáččat goitge ožžo háhkat eatnama. Diehtit maid ahte vuovdeeiseválddit ¶
vuovdevárjalemiin ja eará ákkaiguin, goit ovtta čielga áššis ráhkkanedje sápmelaččaid  gevret ruovttubáikkiideaset guođđit, čáhkket saji dáččaide. Dát guoskkai unna gilážii,  Bieskenjárgii, lahka Kárášjoga, 1860-jagiin. Dán ášši oktavuođas oaidnit ahte maiddái  báikkálaš eiseválddit sáhtte garrasit vástidit stáhta politihkkii.    Kárášjoga sátnejođiheaddji, guhte 1800-logu Finnmárkkus lei okta hárve sámi  sátnejođiheddjiin, čálii reivves  Deanufáldái sápmelaččaid oainnu dán gieđahallamii máid  sáhtte vásihit. Das čujuhii dan bahča vearrivuhtii ahte sápmelaš viššalit lei njáskan  vuovddi, ássan báikkis guhkit áiggiid, ja áigá livččii galgan eaiggáduššanrievtti ¶
oažžut  báikái iežas oainnu ja dáhtu mielde, dál galggai gevrejuvvot eret doppe máid garrasit lei  bargan ja čáhkket saji dáččai ¶
( ).    Jus duođai dáhpáhuvai ahte sápmelaš gevrehalai báikkis masa son lei "boahttevuođa lihku ja dietnasa sávaldagaid" huksen, ja fas šattai losidahtti ealáhusmorrašiidda, lei dát "juoga mii čielgasit olbmá jurdaga vuollánahtii ja oalát billistii su bargomovtta ja sáhtii vel fillet su bahái,..." .    Vuovdeáššigieđahallama ¶
dáfus ii atnán Kárášjoga sátnejođiheaddji sin báikki  vearrábun go eará báikkiid, "...ja jus livččii ge nu, de ii galggaše muorra boahtit olbmo ovdalii,..." . Son árvvoštalai dán dainnalágiin ahte ii dulbmon dušše su gean birra lei ain  sáhka, "...muhto olles sámi álbmot oaidná dán eiseválddiid vealaheami duođaštussan ,..." (SATØ. FA. S II. Pk.82. Jb. 1869. Reive sátnejođiheaddjis M. Isaksen TF:ii. 25.2.1869).    Kárášjoga lensmánni balai váikkuhusain máid áigumušaid čađaheapmi sáhtii dagahit.  Ovdal "oaffarušše" Bieskenjárgga ássanbáikkiid go dagahit "Čearddavaši" ( ) mii eahpitkeahttá čuvolii jus ášši ovddiduvvo. (SATØ. FA. S II. Pk.  84. Jb. 1869. Reive lensmánni Øwres TF:ii, 18.1.1869.) Dáinna oaivvildii čielgasit ahte  vaikko Bieskenjárgga ássanbáikkiid sáhtii buorebut geavahit, de ii goitge ávžžuhan  bargat dáinna duođi eambbo. ¶
Nu go ášši dovdat ain, de eai čađahuvvon áigumušat, várra garra báikkálaš cakkademiid  geažil. ¶
1902 eananláhka ¶
Lea dábálaš jáhkku leamaš ahte gildosat olu Finnmárkkuguovlluin vuosttažettiin ledje  oaivvilduvvon kvena sirddolaččaide, maŋŋel go sidjiide geahččagohte eambbo  negatiivvalaččat 1800-logu gaskkarájes. Mearrádusat dagahedje liikká olu sápmelaččaid  ovdii, go sii bohte seammá eananháhkannjuolggadusaid vuollái go kvenat. Nu goitge lei  ovdal 1888 stáhtaborgárriektelága ¶
.     Lea goitge unnán ágga jáhkkit dili rievdan nu olu maŋŋel 1888. Eananlága  ráhkkananbarggut ja 1902 njuolggadusat čájehit dán čielgasit. Dáin ovdabargguin celkkii  eanandoallodirektora Jonas Smitt albmosit ahte dušše dáččat, dahje sii geat ollásit ledje  dáččaluvvan, galge beassat oastit eatnama. Eananohcci galggai eanandoallodirektora  oainnu mielde vuođđudan oktavuođa dáčča čearddalašvuođain ja dárogielain iežas  persovnnalaš dilis. Sihkkareamos ja  heivvolaččamus mihttomeriin, lei ovttatmanu  gáibidit ahte "Ohcci galgá leahkit dáčča Sogas" .     Dás lei čielga nállevealahanjurdda. ¶
Eanandoallodirektora ii oaidnán dán makkárge  váttisvuohtan, dahje ákka dákkár bargovuogi vuosttaldit. Su oainnu mielde lei stáhtas  čielga vuoigatvuohta vuovdit eatnama, ja jođihit ásaidumi "...dakkár Vugiin mii Servvodaga Beroštumiid váldá vuhtii." Jus ii áigon gáibidit eananostiin ahte sii galge leahkit dáččat, de lei nubbin buoremussan  vuovdit eatnama dušše dáččaluvvan ¶
olbmuide. Dákkar oktavuođas berrii oažžut  njuolggadusa mii gáibidii ahte eananohcci galggai riegádan riikkas, ja "...Mánnávuođas juo galggai Dárogiella ráđđejeaddjin leamaš su Ruovttus ja Birrasis" , ja su beaivválaš  giellan.    Ii guovddáš ii ge báikkálaš eiseválddiin galgan leahkit lohpi mearrádusaid rihkkut.  Sierralobi ortnegat sáhtte álkit dagahit dássehisvuođaid, dákkár dilálašvuođas mas  čavgavuohta ja sihkkaris dáhkádus gáibiduvvui (Eanandoallodirektora 1901: 42/43).    Eananlága 2. §:ii bođii miessemánu 22. b. 1902 cealkka man mielde sáhtii addit  láhkaásahusaid nu movt eanandoallodirektora lei sávvan. Dohko lei čállon: "Vuovdimii sáhttá bidjat Eavttuid máid ákkasta Ásaidumi, Gilvima dahje eará Almmolaš Beroštumiid ovddidemiin." Dát "eavttut" ledje ahte dušše dárogielagat galge beassat eatnama oastit. Dát lei  čállojuvvon suoidnemánu 7.b. 1902 njuolggadusain, § 1 c: "Vuovdin galgá dušše Norgga Stáhtaborgáriidda  ja galgá earenoamážit ovddidit dakkáár olbmuid Ásaidumi Guovllus, sin Eananbarggu ja Ávkki muđui, geat máhttet hupmat, lohkat ja čállit Dárogiela ja beaivválaččat dan geavahit." ¶
Láhkačállosa 2. §:ii biddjui lasahussan ahte ohcci galggai almmuhit iežas "Stáhtaborgárvuođa" , dahje čearddalašvuođa. Dasto mearriduvvui 5. § d:s ahte  mihtiduvvon eatnamiidda galggai "sierra dárogiel Namma" . 1902 eananláhka,  njuolggadusaiguin, gustui 1965 rádjái (Norsk lovtidende 1965: 272).    Maŋit áigge leat iešguđet oaivilat leamaš dása movt 1902-mearrádusat čađahuvvoje.  Muhtumat leat čuoččuhan ahte sápmelaččaide ja kvenaide ii šaddan nu olu váddáseabbon  dábuhit eatnama, ii dalle ge go giellagáibádus čađahuvvui. Go geahččá dasa movt dan  áigge olbmot dahke, de lea árta jáhkkit mearrádusaid čáđahuvvon ja ahte sii geaidda dát  guoskkai, atne dan badjelgeahččanvuohtan ¶
.    Sápmelaččaid oaidnu lea hui čielgasit čállojuvvon sámi ja sosiáldemokrahta evttohasa  Isak Saba prográmmas 1906 Stuoradiggeválgii. Okta oaiveosiin dán prográmmas lei  oažžut heaittihuvvot dárogielmáhtu gáibádusa eaktun eananháhkamii. Isak Saba  dovddahii čiekŋalis vuostehágu ja suhtu mearrádusaid vuostá ja jearai sámegieláviissas  Sagai Muittalægje ahte ii go giettis šattale rássi seammá bures, humašivččii dál dárogiela  vai sámegiela, ja ii go doallánivčče dása go sápmelaččat galget oastit eatnama mii doložis  juo lea leamaš sin iežaset? (SM, njukčamánu 1.b. 1906).   Dáid sániid ii sáhte dulkot earaládje go ahte dat muitalii dan badjelgeahččama man olu  sápmelaččat fertejit dovdan 1902 eananvuovdinmearrádusain -  láhkaásahusain máid  Saba válddii ovdan Stuoradikkis. Dalle son celkkii ahte eai álo gal lean čađahan  vealaheaddji mearrádusaid, muhto son lei oaidnán ovddamearkkaid go vuovdingildosa  ákkastedje dainna ahte oasti ii máhttán dárogiela. (Stortingstidende 1906/07: 2452.  Geahča maid SM 15.4.1907.)    Lea váttis dábuhit loguid dása movt eananvuovdinmearrádusat čađahuvvoje.  Historjádutkit leat dássožii hui unnán bargan dáinna váttisvuođain, muhto vuhtto hui  čielgasit ahte mearrádusaid čađahedje buoremuddui. Eanandoalloskuvllaoahpaheaddji L.  Bjerkeng dieđihii omd. čállosis 1920:s, ahte jagiin 1903-1906 eai gávdnon ollislaš dieđut  eananvuovdima birra, muhto ođđajagemánu 1.b. 1906 rájes geassemánu 30.b. 1919  rádjái, lei eananvuovdinovdaolbmo báhpiriid mielde addon eananoamastanduođaštus ¶
938 dollui. Muhto seammá áigodagas ledje goitge mihtidan 1 292 eatnama, "...gos muhtumat ledje ruovttoluotta mannan stáhtii, danin go oasti ii leat eavttuid deavdán mat lágas gáibiduvvojit go eaiggáduššat galgá eatnama." (Bjerkeng 1920: 90.) ¶
7. KAPIHTTAL ¶
Mearrariggodagaid ¶
geavaheapmi ¶
Geađgeáiggi rájes juo diehtit ahte mearra lea leamaš okta deaŧaleamos eavttuin  ásaidupmái dohko mii dál lea Norgga davimus guovlun - Finnmárku. Boarráseamos  dovddus ássanbáiki riikkas lea 10 300 jagi boaris ja lea Máhkarávjjus. Báiki juo muitala  čielgasit guđiid riggodagaid boarráset geađgeáiggi olbmot geavahedje.    Guolásteapmi ferte maid dan dihte historjjálaččat gohčoduvvot Finnmárkku deaŧaleamos  ealáhusgeaidnun. Gávpeguolásteapmi lei ovdamearkka dihte álgovuođđun dáčča  ásaidupmái guovllus 12-1300-logu rájes. Sápmelaččat maid dađistaga oasálastigohte  márkanguolásteapmái. Danin go sii maiddái geavahedje eananriggodagaid beaktileappot,  eai lean sii dattege nu garrasit buori guolásteami ja buriid guollehattiid duohken go  dáččat.    Dán kapihtalis váldit ovdan iešguđet beliid Finnmárkku guolásteamis. Guoskkahit  guolástemiid mávssolašvuođa álbmotlassáneapmái, bivdoneavvuid, boares ja ođđa  teknologiija deaivvadeami áigodaga loahpageahčen, rievdademiid ja mearrádusaid main  lei mávssolašvuohta, ovdamearkka dihte man muddui "friddja ábi" ¶
vuođđojurdda lea  ráđđen, vai leat go Finnmárkkus leamaš eará ortnegat go muđui riikkas. Govvideami  váldodeaddu lea 1700-logus ovddosguvlui. ¶
Álggahankapihtalis lea čilgejuvvon ahte sápmelaččat leat vuosttaš historjjálaš čearda mii  historjjástis sáhttá čatnat dan eananguvlui mii Finnmárkun lea navdon. Finnmárkku rittu  vuosttaš čalbmevihtan válddahallamis ovdalaš jagi 900, boahtá maid ovdan ahte sii sihke  guolástedje ja geavahedje ábi riggodagaid eará láhkái. Hoavda Ottar guhte borjjastii ¶
Romssaguovllus Vilgesmerrii, ii loga iežas oaidnán mearragáttiin earáid go "...guolásteddjiid ja loddejeddjiid, ja sii ledje buohkat sápmelaččat..." .   Ottar ja su håløygoaivámušverddet berre ¶
vearu dáin sápmelaččain. Olu dain  deaŧaleamos vearrogálvvuin máid sii šadde máksit, bohte mearrariggodagaid  geavaheamis. Ee. ledje moršačalánat ¶
measta liikká bivnnuhat go elfenčalánat ¶
, ja  fanasbáttiid ráhkadedje bossu- dahje njuorjjonáhkis (vrd. kap. 1.4. ja 11.5.).    12-1300-logu rádjái eai báljo lean eará fásta ássit dálá Finnmárkkus, go sápmelaččat  (vrd. kap. 1.3.). Dan áiggi ovdánišgođii hanseahtalaš Bergengávppašeapmi. Sin  gávpeoktavuođat eurohpá márkaniin dagahedje márkanguolásteami davimus riddogáttiin  gánnáhahttin, go lei vel nu buorre lonohallangaskavuohta guolis ja gortnis. Nappo oaččui  oalle olu gortni dan guollehivvodaga ovddas mainna lonuhii. Dát ráhkadii dáčča  ásaidupmái vuođu maiddái davvi mearragáddái. Dáčča guolásteaddjit bivde vuosttažettiin  dorski ¶
. Sáidi ¶
eai dáidán leamaš nu mávssolaččat ovdal 1600-logu  loahpageahčen (Nedkvitne 1988: 78).    Dáčča-, dahje eahpesámi álbmot, lassánii 1500-logu maŋit oasi rádjái. Dalle ledje  bohciidan oba olu guollebivdohápmanat olggumus mearragáddái, nuorttas gitta  Várggáide. Muhto dál ledje márkanguolásteami konjunktuvrrat hedjonišgoahtán. Dan  dihte unnui dáčča álbmoga lohku garrasit sihke 16- ja 1700-jagiin. Sápmelaččaid lohku  gal lassánii hui olu seammá áigodagas. Dat bođii das go sii viidábut geavahedje báikkálaš  ja guovllu riggodagaid. ¶
1600-logu loahpageahčen lassánit gáldut dovdomassii, ja čielgagoahtá movt  guolásteapmi čađahuvvui ja makkár njuolggadusat gustojedje das. Oaidnit maid ahte  ledje máŋga oinnolaš ¶
guolásteaddjejoavkku. Ledje ovddemustá dáččat  mearragáddeguora, ja sápmelaččat geain ledje vuotnaguovllut deaŧaleamos  ássanguovlun. Dasalassin bohte siseatnama ruoŧa duopmoválddeguovllu sápmelaččat,  geat jahkásaččat johte mearragáddái geasset, boazodoalu oktavuođas, dahje dušše  meara bivdit.    Lassin sápmelaččaide ja dáččaide geat gulle báikái, bohte maid Romssa ja Nordlándda  áigodatguollebivdit ¶
. Sin gohčodedje dávjá davvimátkkošteaddjin ¶
dahje  ruovttubáikki mátkkošteaddjin ¶
. Maŋit doaba bohciidii várra das go Finnmárkku  fástaássi dáččat gehčče lulit guovlluid iežaset albma ruovttubáikin (Nedkvitne 1988: 56). ¶
Davvimátkkošteaddjit orro dávjá Finnmárkkus mihcamáraid rádjái. Dasto máhcce sii fas  ruoktot.    Ledje albmosit čielga oainnut guollegeavahanriggodagaid geavaheami vuođđojurdagiid  birra. Riektehistorjádutki ¶
Sverre Tønnesen dadjá guolásteami riekteoainnuid birra,  ahte gustojeaddji rievtti várra leat oaidnán dáinnalágiin ahte "mearaguolásteapmi mearriduvvon mearraguovllus gulai lagamus guollebivdohápmana álbmogii" (Tønnesen  1979: 93).    Dát duođaštuvvo maid sierraiskamis ¶
Čáhcesulloguovllus Várjjatvuongáttis, gos Einar  Niemi čállá ahte goit nu áigá go jagi 1650 birrasiid "orui Čáhcesulloguovllu ássiin dego earenoamáš geavahanriekti mearraguovlluide guollebivdohápmaniid olggobealde. Dát vuoigatvuohta čájehuvvui  fásta liidnáčoahkki ¶
vuogádagas masa čuoččuhedje privahta eaiggáduššanvuoigatvuođa ja mii lei árbeoapmin." (Niemi 1983: 23.) ¶
GUOLÁSTEMI JA ¶
BOAZODOALLU. ¶
Sámi guolásteamis 1600-logu loahpageahčen lea mihtilmassan go olu barge lotnolasat  eará ealáhusaiguin. Ođđaáigásaš doaba lotnolasealáhus sáhttá roahkká geavahuvvot dán  heiveheapmái. Dárkilis guorahallan ¶
Finnmárkku riddo- ja vuotnaguovlluid  ealáhusheiveheamis, máid árbejuohkodieđuid ¶
vuođul leat dahkan gaskal 1686 ja  1705, čájeha ovdamearkka dihte ahte "Finnmárkku riddosámi ealáhusdoaibma dan áigge measta álo sisttisdoalai sihke mearabivddu ja šibitdoalu, muhto dasalassin lei bivdu maid dábálaš." (Nielssen 1985: 122).   Siseatnansápmelaččat eai ge geavahan meara riggodagaid unnit lotnolasat. Vaikko  manai   sierra johtti boazodoalu guvlui, de lei mearabivdu deaŧalaš oassin siseatnama ja  mearragátti    ealáhusjohtimiin. Muđui lea ge dat heiveheapmi eallán measta gitta dássožii.    Vaikko siseatnansápmelaččat 16-1700 jahkečuođimolsumis lága mielde ain ledje Ruoŧa  vuollásaččat, de ledje dánska-norgga eiseválddit hui várrogasat hehttemis sin  guollebivddu vuonain ja fávlelis. Guovddáš eiseválddiid ovddasteaddjit čuoččuhedje ahte  siseatnansápmelaččat - geat maid mákse vearu Norgii - eai goasse lean gielddahallan  boahtimis mearragáddái bivdit, ja ii guđege lágiin sin berren bágget Norgga vuollásažžan  šaddat. Áidna máid sii galge Norgga eiseválddiide máksit, lei diidu (vrd. Knags relasjon  1704:s. Deaddeluvvon Johnsen:is 1922: 322).    Eanas čujuha ahte mearabivdu lotnolasat boazodoaluin ovdánii ain 1700-logu mielde.  1748:s muitaluvvo ovdamearkka dihte ahte Guovdageainnu-Durdnosleagisápmelaččat  bivde guliid beaivválaččat go geasset ledje mearragáttis. Doppe geavahedje smávva ¶
fatnasiid mat suvde ovtta dahje guokte olbmo. Oaggumiin godde sáiddi, dorski ja  lákku ¶
. Dábálaččat goikadedje guoli, válde siseatnamii mielde ja vuvde dan  dálvemárkaniin doppe (Qvigstad/Wicklund 1909: 31/32). ¶
Danmárku-Norgga ja Ruoŧa rádjemearrideami oktavuođas 1751:s ráhkaduvvoje dárkilis  njuolggadusčállosat ¶
rádjesirddolaš sápmelaččaid birra. Dát lei rádjesoahpamuša  vuosttaš kodisilla dahje lasáhus. Dán lasáhusa, mas galggai seammá vuoibmi go  rádjesoahpamušas, leat gohčodišgoahtán lappekodisillan. Go lea gehččojuvvon vuođđo  sámi vuoigatvuođabábirin, lea ođđasit áigge maid gohčoduvvon sápmelaččaid Magna  Chartan. Lappekodisillas gávdnojedje maid mearrádusat mat gustojedje meara  riggodagaide, eai dušše Finnmárkkus, muhto buot riddo- ja vuotnaguovlluin gos  ruoŧačálihuvvon sápmelaččat ásse gesiid 1751 maŋŋel.  Kodisillas lei 12. §:s mearrádus  mas daddjui ahte sápmelaččain geat johte ođđa ráji rastá ja mearragáddái, galggai  bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta "ovttadássásaččat norgga vuollásaččaiguin" (vrd. kap.  3.6. ja 3.6.4.).    Go nu viiddis lotnolasvuohta lei boazodoalus ja mearaguolásteamis, de ii lean soaitimis  go kodisillii bohte mearrádusat mat eai addán lobi dušše boazojohttimiidda ja  boazoguohtumiidda rájiid rastá, muhto maiddái sihkkaraste eará gullevaš  ealáhusdoaimmaid, dán dáfus mearabivddu. Dát ortnet ii čađahuvvon dušše  boazosápmelaččaide, muhto maiddái eará lagamus ássi sápmelaččaide Ruoŧa bealde  (maŋŋel 1809 Suoma bealde) ráji. Mearabivdu nappo šattai deaŧalažžan guhkes áigái  ruoŧa-, maŋŋel suomačálihuvvon sápmelaččaid ekonomiijii. ¶
7.6  FINNMÁRKKU ÁLBMOGIS GALGGAI LEAHKIT  VUOSTTAŠRIEKTI ¶
Namuhuvvon lea juo ahte Finnmárkui bohte johtti guollebivdit, davvimátkkošteaddjit  dahje ruovttoguvluimátkkošteaddjit. Sii šadde dađistaga almmolaš njuolggadusaid vuollái. Álggos ii čuohcán sidjiide nu olu. Ovdamearkka dihte ii guoskkahan 1687  ámtamánnigohččun ¶
sin guolásteami, vaikko dat oppalaččat gilddii earáid go  válljejuvvomiid gávppašit ja guolástit Finnmárkkus. Dát gohččun attii sierralobi  davvimátkkošteddjiide geain ledje guollebivdosajit ja viesut sulluin. Sii galge ain beassat  guoli bivdit, muhto eai gávppašit.    Váttis dilálašvuođaid geažil, earenoamážit ámtta dáčča ealáhusdoaimmas, háliidedje  eiseválddit dakka maŋŋel sihkkarastit Finnmárkku ássiide vuosttašrievtti guollebivdui.  Dán galggai dahkat ee. davvimátkkošteddjiid  gieldimis mannat buoremus ¶
guollebivdohápmaniidda. 1702:s sihte sin mannat olggumus sulluide Várggáid  oarjjabeallái, seammás go gonagaslaš gohččun maid gilddii sin "bivdimis guoli ássiid liidnáčohkiin dahje Várggáid nuorttabeallái mannamis bivddit..." (FaaB 1702: 85, vrd.  maid Tønnesen 1979: 93).    Árvvusge lei Bergena gávpesearvi leamaš searvvis oažžut nu ahte mátkkošteaddjit galge  dušše doppe beassat bivdit gos eai hehtten Finnmárkku ássiid guollebivddu. Go  davvimátkkošteaddjit dan rájes besse dušše fávleleamos sulluin orrut, de eai beassan  duohtavuođas go áhpeguoli bivdit. Vuođđojurddan mátkkošteddjiid guolleriggodagaid  geavaheamis lei nappo ahte sin bivdu ii galgan dagahit báikkálaš beroštumiid ovdii.     1700-logu gaskkamutto, Lappekodisilla vuođul, mii dasto sihkkarasttii eará stáhta  vuollásaččaid joatkevaš mearaguolásteami vuoigatvuođaid, livččii várra galgan vuordit  eambbo ovttadássásaš gieđahallama davvimátkkošteddjiid ja Finnmárkku ássiid  guollebivddus. Muhto nuppeládje dáhpáhuvai. Ođđa gávpenjuolggadusat 1778:s  mielddisbukte baicca eambbo gáržžidemiid sin guollebivdui.    Sii galge gal ain beassat bivdit olggumus sulluin, muhto dál bođii vuonaid  várjalansávaldat vel čielgaseappot ovdan, ja dan bokte maid sávaldat várjalit  gávpesearvvi, gilvvus dávvimátkkošteddjiiguin. Sáhttá maid mearkkašit ahte 1702  mearrádus ii lean doahttaluvvon, ja dan dihte lei čavgendárbu.    1778:s mearriduvvui čielgasit ahte mátkkošteaddji guollebivdit eai galgan orrut  sisvuonain ( ), dahje bivdit doppe gos álbmogis ledje liinnát (vrd. Frd. om  den Finnmarkske Taxt og Handel, 20.8.1778, § 32. Se Schou 1795). Dás leat guokte  mearrádusa earenoamáš deaŧalaččat. Oalle čielgasit sin ealáhusvuođu gáhttet geat  Finnmárkkus ásse ja aktogávperievtti dihte (Boeck 1866: 13), gilde nappo oppalaččat  buot mátkkošteaddji guollebivdiid obanassiige orrumis vuonain.     Beroštahtti čuokkisin dás lea go vuotnaássiid vuotnabivddu akto- dahje vuosttašriekti ii  leat eará báikkiin ge amas riikkas. Professor Fr. Brandt guoskkaha ee. dán oahppogirjjis  Norgga diggerievtti birra: "Olu báikkiin, earenoamážit siskkimus vuonain, adnojuvvo dološ áiggi geavaheami lobiin eananeaiggát, ja muhtun muddui maid earát, aktovuoigatvuođalažžan guollebivdui mas buohkat earát leat olggobealde" Son loahpahii  vel ahte "...doloža rájes geavaheapmi lea dán dáfus riekteálggaheaddji. ¶
" (Brandt  1867: 446. Seammaládje čállon 2. deaddeleames 1878: 420/21).    Dát olu gáržžideamit mat bohte davvimátkkošteddjiid guolásteapmái, orrot hehtten sin  doaimma. 16- ja 1700-logus lei ovdamearkka dihte dábálaš ahte Trondenesa olbmot  manne dálveguollebivdui Finnmárkui. Muhto hehttehusaid geažil Finnmárkkus manne  dađistaga eambbo Lofuohta guvlui (Fladby 1991: 478).    Gaskal 1687 ja 1778 gáržžui nappo davvimátkkošteddjiid guollebivdoriekti dađistaga. Jus  dáládoahpagiiguin galggašii čilget dan, de ledje gáržžideamit oassin dalá báikkálaš- dahje  guovllupolitihkas. Dása lei vuosttažettiin sivvan Finnmárkku dáččaálbmoga čiekŋalis  ekonomalaš ja ásaiduvvandilálašvuođa heahti. Báikkálaš ja guovllu riggodagat fertejedje  dan dihte ovddemustá várrejuvvot sidjiide geat ásse Finnmárkkus, ja dainnalágiin  movttiidahttit dohko fárret. Eará doaimmat máid čađahedje leat čilgejuvvon dárkileappot  kap. 4.2, 4.2.1 ja 4.2.2. ¶
7.7   RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA ¶
Njealját joavku geat oasálaste Finnmárkku guollebivdui, ledje ruoššat. Sii bivde oalle olu  1700-gaskkamutto birrasiid. Vuosttašrievtti vuođđojurdda geavahuvvui sidjiide maid. Sin  guollebivdu lágiduvvui sierramearrádusaiguin, sullii seammaládje go  davvimátkkošteddjiid bivdu. Vuosttaš geardde go ruoššaid guolásteapmi dohkkehuvvui  lágas, lea várra guovvamánu 10.b. 1747 gohččumis. Gonagas dohkkehii dalle vuogi man  Finnmárkku ámtamánni lei árvalan ruošša guolásteapmái.    Sin guollebivddu báikkálaš olbmuid árbevirolaš guollebivdosajiin dahje gátti lahka, atne  dáččat, earenoamážit Várggáin ja Bierggi guovllus, dábálaš vieruid rihkkumin. Ledje  earenoamážit sin váidalusat mat ledje vuođđun 1747 gohččumii. Dan dihte ráhkadedje  oba garra mearrádusaid amaset báikkálaš ássit gillát. Erohussan davvimátkkošteddjiid  ektui lei go ruoššat galge máksit vearu juohke fatnasa nammii, eai ge ožžon bivdit  lagabusas gátti go ovtta beanagullama - mii várra lei mearamihtuid mielde, 12 000  állana, mii lea sulli seammá go 7,5 km (vrd. Aschehoug 1875: 80).    Namuhuvvon 1747 gohččumis boahtá ovdan ahte eai galgan dušše báikkálaš ássiid  guollebivddu sihkkarastit ruoššaid ektui, muhto maiddái riehki ¶
fiervvás. Dát  vuoigatvuohta lei hui deaŧalaš fásta mearragátteássiide (vrd. Schmidt 1847: 334/335).    Go ruoššat goitge 1747:s ožžo lágas dohkkehuvvot muhtun vuoigatvuođaid, de várra lei  eahpečielga allatvuođadilálašvuođaid ¶
geažil dálá Mátta-Várjjaga guovllus. DánskaNorgga eiseválddit oainnat balle ahte Ruošša sáhtii bidjat hehttehusaid Norgga  vuollásaččaid resursageavaheapmái dán ruošša duopmoválddi guovllus lulábealde  Várjjatvuona. Jus Ruošša guollebivdiid gilde boahtimis Finnmárkku mearragáddái, de  sáhtii geavvat ahte ruoššat ges gilde Finnmárkku ássiid viežžamis dárbbašlaš  boaldámuša ja jeahkáliid "sin eatnamiin" ( .    Eará gálduin gullat ahte dat finnmárkulaččat geaid birra dás lei sáhka, ledje Čáhcesullo ja  Bierggi-Várggáid guovllu olbmot, geat boaldámuša ja jeahkála vižže vuotnaguovlluin. Jus  dahppojuvvui dát guovlu, de livččii čuohcán hui garrasit dáčča álbmogii davábealde  Várjjatvuona.     Vaikko gáržžideamit šadde, de ruošša guollebivdu goitge ovdánii, ja viiddui maŋážassii  dovdomassii. Dát sáhttá duogážin leamaš go ráđđehus Københámmanis1771:s gohčui  ámtamánni gieldit Finnmárkku ássiid ruošša guollebivdiid suovvamis orrut doppe  (Solhaug I 1975: 279). Gitta Sállanii Oarje-Finnmárkui ledje ruoššat bieđganan. 1774  olmmošlohkan čájeha ahte ruošša eananguovddážis Sállanis ledje 3 viesu ja 36 fatnasa.  Oba Finnmárkkus ledje seammá áigodagas olles 335 ruošša guollebivdofatnasa - 254   unnit fatnasa ja 81 loađjjá ¶
, main ledje unnimusat 1 300 olbmá (Samuelsberg 11983:  165-166). 1771 gáržžideamit nappo eai lean ovttatmanu ábuhan. ¶
7.8  GUOLLEŠLÁJAT JA GEAVAHANVUOGIT.  LEEMA JA  COLLETTA ¶
Knud Leem muitala dárkilit iežas finnmárkoválddahallamis sullii jagi 1730 dalá  guolásteami birra. Son čilgii ovddemustá sápmelaččaid birra. Muhto ii leat ágga jáhkkit  dan áigge leamaš nu stuora erohusaid sápmelaččaid ja dáččaid fatnasiin,  bivdoneavvoteknologiijas ja guollešlájain máid bivde.    Mearaguliin lei bálddis earenoamáš mávssolaš. Das ledje dan dihte olu namahusat,  seammaládje go dain eará njiččehasain ¶
, o.m.d. bohccos ja njuorjjus. Báldábivddus  ledje áibbas sierra vierut. Dat maid juo muitala man divrras dat ferte leamaš. Dábálaččat  bivde giehtaduorgguin ¶
ja liinnáin ¶
.    Báldá unna fuolkkáš, nástefinddár ¶
, lei maid bivnnut. Dan bivde liinnáin masa máđu  bidje seaktin, dahje dan čuggejedje finddarsáittiin ¶
. Guorpmaha ¶
maid bivde.    Dorski lei dalle, nu go dál ge, guollešládja mii gávpeoktavuođas lei deaŧalaččamus. Dan  bivde giehtaduorgguin ja liinnáin. Leem deattuha ahte eai geavahan fierpmi. Dorski máid  dálvet bivde, borde badjálaga ja giđđat heŋgejedje go veahá bivaldii.     Sáidi lei valjit. Dan bivde dainnalágiin ahte čuggejedje sáidedoahkkái stákkuin mas lei  ruovderoahkki. Sallit maid lei eambbo go doarvái, muhto dan gal unnán bivde. Áidna lei  go goivo dan seaktin.    Sápmelaččat bivde dávjá áhkalaggá ¶
. Vuoivasa vušše. Guolis dábálaččat ráhkadedje  rákki ¶
. Áhkalaggábivddus geavahedje seaktin njuorjju ¶
dahje nissu ¶
buoiddi.  Áhkalaggáid čohkkejedje ovttasadjái go mearabodnái luite guohcagan njuorjjo- dahje  luosačoliid. Álttáguovllus ledje ođđassirddolaš kvenat doaimmalaččat bivdigoahtit  áhkalaggá, ja sii orro ovdal 1750 juo čađaoahppan dán doibmii (Nielsen 1990: 249 ff).    Muhtun jagiid lei valjit šákša ¶
, ja eará jagiid fas ii oba boahtán ge. Leem čuoččuhii ahte  gávdnui guovttelágan šákša, ruovdešákša ¶
ja sallitšákša ¶
. Guollebivdit eai liikon  ruovdešákšii. Dat oainnat orui oanehaš "sáttobotnis" gáttevuolde, ovdal go fas manai.  Dát vahágahtii ássiid dan dihte go eará guolit čuovvoledje dan.     Gođđi "sallitšákša" maid čuovuhii eará guliid, daid guliid mat oanehaš orro coahkásis ja  borre šávšša meađđemiid ¶
. Juste dalle sáhtii giehtaduorgguin goddit hui olu dorski. Jus ¶
deaivvai dainnalágiin, ja jus lei jođán, de sáhtii jándoris deavdit fatnasa 7-8 geardde  (Leem 1767, 308-324).    Leem ii čilgen guđe muttos jagis dát guolásteapmi lei, muhto 1700-logu maŋit oasis  muitaluvvui ahte Finnmárkkus lei buoremus bivdu dakkaviđe maŋŋel beassážiid ja bisttii  moadde vahku. Dát lei nugohčoduvvon giđđabivdu. Dan dihte go dorski dan áigodagas  jaskkodii ja orui oanehaš, lei bivdu nu buorre, muitaluvvo. Čálli árvvoštalai šávšša  oaiveággan dása, dainna go "šákša lea dorski buoremus biebmu." (Falch 1790: 312).    Šákšaspearrut ¶
mat Finnmárkkurittuide bohte leat eahpitkeahttá doložis juo leamaš  maŋŋidálvvi ja giđa guollevalljivuhtii vuođđun. Dát šattai maid vuođđun dan stuora  guolástusviidáneapmái Finnmárkkus gaskkamuttos 1800-logu. Dan gohčodedje  šákšadorskebivdun, dahje dušše .  Knud Leem gal, nu go ovdalis leat gullan, aivve rámpui sámi guolásteami. Eará deaŧalaš  gáldut Finnmárkku guolásteapmái, leat ámtamánni Colletta 1757 guorahallamat ja  evttohusat. Dáid vuođđun ledje olles ámtta olbmuid muitaleamit. Dát govvida  guolástusaid miellagiddevaččat, muhto veahá earaládje go Leem.    Collett várra vuosttažettiin geavahii iežas vásáhusaid dáččaid guollebivddus. Son ii  ollenge lean duhtavaš áššiiguin. Su mielas ledje nordlándalaččat čeahpibut bivdit guoli go  finnmárkulaččat. Livčče sáhttán buorebut bivdit guoli, ee. jus olbmuin livččii ráđđi oastit  bivdoneavvuid. Son ii goitge jáhkkán olbmuid ovttatmanu dohkkehit ođđa mállet  bivdoneavvuid. Dan oktavuođas son árvidii ahte sii geain eai lean fierpmit, oaivvildedje  ahte ii oktage galgan geavahit eará go giehtaduorggu. Eai ge lean gallis geat háliidedje  ruovttubáikkis vuolgit guollebivdui.    Guollebivdit eai čohkken doarvái jiellemuoraid ¶
ge. Dan dihte heaŋgájedje guolit beare  lahkalaga. Earát ges huksejedje nu heajos jilliid ahte dat bieđganedje. Gávdnojedje vel  dakkárat nai geat bolde buot jiellemuoraid, dahje suoládedje daid earáin. Galge  sáhkkohit sin geat eai čohkken doarvái jiellemuoraid dahje geat huksejedje nu heajos  jilliid ahte biegga njeiddii daid. Geat eai nagodan sáhku máksit, šadde "fiervái" ( ) dahje "spánska luhka" coggat ( ). Sii geat bolde jiellemuoraid,  galge máksit sáhkkun 4 guollevoaga, ja dasalassin 3 beaivve veddot heahppášanholggas.  Sii geain ii lean mainna sáhku mákse, galge giddagasvuhtii láibbiin ja čáziin.     Ámtamánni evttohii maid eará garra doaimmaid buoridit guolástusaid dilálašvuođaid. Sii  geat vuosttaldedje oahppat ođđa guolásteami, galge ráŋggáštuvvot "fiervváin dahje heahppášanholggain" . Seammá ráŋggáštus galggai sidjiide geat dihte buori guollebáikki,  eai ge mannan dohko. Jus dákkár olmmoš jotkkii  gážžárvuođain "láikodagainis" , galggai  son garrassit ja heajut báikái gevrejuvvot. Jus son juo orui muhtun dáin garraseamos  báikkiin, galge su ain ráŋggáštit heahppášanholggain ja fiervváin.     Muđui oaivvildii ámtamánni ahte livččii galgan mearridit bivdobeaivvi guhkkodaga. Su  oainnu mielde galggai bivdit viđa rájes iđđes čieža rádjái eahkedii. Sidjiide geat rihkko  dán, ledje sáhkut ja giddagasvuohta láibbiin ja čáziin heivvolaš ráŋggáštusvuogit.     Eará doaibman guolásteami buoridit, evttohii son ahte vai buot lágan guolásteapmái  sáhtte háhkat bivdoneavvuid, de galggai juohkehaš geatnegahttot seastit 2 skillega ¶
juohke 16 skillegis máid golahii duhppáhii dahje buolliviidnái. Ovttatmanu go juostá ain  orui buorre bivdu šaddame, de galggai lensmánni dieđihit dan miehtá mearragátti. ¶
Muvrrat (urat) ¶
ledje heivvolaš dieđihangaskaoamit. Juohke suohkan galggai vel hukset "suhkkiidgođiid dahje bivdovisttiid" máid mátkkošteaddji guollebivdit besse hálbái  láigohit. ¶
1700-logu loahpageahčen lei Finnmárkkus lágalaš eaktun guolásteapmái ahte  Finnmárkku ássiin lei vuosttašriekti ¶
mearraguolásteapmái. Seammá dásis ledje maid  siseatnansápmelaččat geat čállojuvvojedje ruoŧa vuollásažžan 1751 rádjebidjama  oktavuođas.  Lappekodisilla § 12 sihkkarasttii sin joatkevaš mearrabivdorievtti ¶
norgga bealde ođđa  ráji. Dás ferte deattuhit ahte lappekodisilla mearrádusat gustojedje dušše sápmelaččaide,  eai ge suopmelaččaide dahje ruoŧelaččaide geat rádjeguovlluin ásse (Solhaug I 1975:  277).    Mearranjiččehasaid ja eará mearaelliid ja -lottiid bivdinriekti gulai measta dušše  mearrasápmelaččaide. Lappekodisilla § 12 sátneoaivila mielde lea jáhkehahtti ahte  ruoŧačálihuvvon sápmelaččain lei seammá bivdovuoigatvuohta ¶
. 1702  gávpesoahpamuša mielde lei áibbas gielddus gussiide bivdit Finnmárkkus.    Davvimátkkošteaddjit ja ruoššat ledje guosseguollebivdit geassejagis. Sis ii lean lohpi  bivdit vuonain, ja galge fávllis orrut. Sidjiide lei maid gielddus geavahit bivdoneavvuid  mat sáhtte dagahit billisteaddji gilvvu báikkálaš ássiiguin, geain vuosttašriekti lei bivdit.    Ruošša guolásteami oktavuođas bođii gávpedoaibma, pomorgávppašeapmi, man eanas  vuođđun lei guoli lonuhit jáfuiguin. Dát gávppašeapmi lei lobiheapmi, muhto lei 1700logu maŋit oasis juo hui deaŧalaš Finnmárkku álbmogii. Jahkečuođi loahpageahčen šattai  gávppašeapmi lobalažžan muhtun áiggi guovddášgeasi (vrd. kap. 8.1.)    1800-logu álggogeahčen ii čájehan mihkkege ahte Finnmárkkus ledje stuora  rievdadeamit ja nuppastumit gieđas čuovvovaš čuohtejagis - rievdadusat main ledje  njuolggo čanastagat guolástusdoaimma ovdáneapmái. Muhto golai vel áigi ovdal  gáržžideamit guosseguollebivdiid guovdu nohke, dahje ođđa bivdoneavvuid sáhtte atnui  váldit.    Ovdamearkka dihte ledje fierpmit dákkár ođđa bivdoneavvut, máid eai ožžon báikkálaš  ássit ge geavahit earenoamáš lobi haga. Dán čájeha ee. dáhpáhus Čáhcesullos 1816:s,  go máŋga ássi ledje lobi ohcan Várjjatvuonas guoli bivdit. Lohpi addui guovtti jahkái  geahččalanáigin. Doppe ledje váldon mielde eavttut ¶
mat galge hehttet  soahpameahttunvuođaid liinnáid ja suohkanuhtiid geaveheamis sáidenjuorain ¶
.     Álbmot gal vástidii garrasit dása. Čáhcesullo guollebivdit gal njuolgut billistedje nuhtiid.  Sii oaivvildedje nuhtiid váldit buot guliid, ja go dušše riggát nagodedje oastit dáid  bivdoneavvuid, balle gefiid šaddat heađi gillát. Fertejedje vuollánit geahččalemiin. ¶
Čáhcesullo proavás ii dattege vuollánan, ja sáhkkohalai nuohttebivdima geažil (Niemi  1983: 535/36). Moadde jagi maŋŋel bivdigohte goitge nuhtiiguin eará sajiin  Finnmárkkus, ee. Breivik nammasaš báikkis Sállanis (Solhaug I 1975: 269).    Vaikko eanas Oarje-Finnmárkku guollebivdit vuosttaldedje dán "ođđa" nuohtteneavvu, de  doppe ledje goitge iešguđet oaivilat. Goaskinvákki-Porsáŋgguguovllus orru leamaš eará  oaidnu go eará báikkiin. Dán oktavuođas muitaluvvojit sápmelaččat vuosttažin Gilivuonas  bivdigoahtán nuhtiin 1790 birrasiid (Richter Hanssen 1986: 149). ¶
STUORA ¶
Čakčamánu 13.b. 1830 (Finnmárkku guolástuslágat),  lei lágalaš birasin mii lei vuođđun daidda stuora nuppastumiide mat Finnmárkkus galge  čađahuvvot. Dát láhka dohkkehii ¶
vuođđojurddan ahte buot Norgga vuollásaččat galge  buohtastahttojuvvot Finnmárkku guollebivddus. 3.§:s celkojuvvui ahte nordlándalaččat ja  eará norgalaččat geat Finnmárkui bohte guollebivdui, lága mielde galge beassat bivdit "...seammadásis go guovllu ássit..." .    Muhto ii 1830 guolástusláhka ge lean áibbas boares várjalanpolitihka ¶
osiid haga.  Dákkar ovdamearkan lea 36. §. Doppe daddjui ahte liinnáid ii galgan bidjat dábálaš ¶
guollebáikkiide gos duorgguin bivde. Dát njuolggadus nogai dasto ođđa lágain  njukčamánu 18.b. 1860, § 14 (Lov ang. Fiskerier i Nordland og Finnmark) (Láhka  Nordlándda ja Finnmárkku guolástusaid birra).     1830 guolástusláhka rihkui čielgasit dan vuođđojurdaga mii juo lei oalle boaris ja  almmolaččat dohkkehuvvon, namalassii ahte finnmárkulaččain lei vuosttašriekti ámtta  guolleresurssaid geavahit. Ođđaortnet ii dasto dohkkehuvvon juohke báikkis ovttatmanu,  ja muhtun báikkiin goit boares málle ain doalahuvvui ovtta áiggi. 1850-jagiin gulai  mearra Čáhcesullo birra ain báikkálaš liidnáguollebivdiide, ja gulai mearriduvvon "čohkiid  eaiggádiidda" ( ). Dán birra lei muhtun guosseguolásteaddji Várjjagis čállán  Romssa-áviisii ahte "Dát riekti orro guston " Arilda áiggi . Govvideaddjin lei čálli  gohčodan bihtá vel "Friddja ábi birra Finnmárkkus" (Solhaug I 1975: 287). 1890 birrasiid  ledje ain fásta liidnáčoahkit Čáhcesullos. Ii guolásteapmi lean vel dalle ge áibbas friddjan  šaddan, ii goit Várjjatvuona guovllus (Solhaug I 1975: 287, Niemi 1983: 23).    Vuosttaš jagiin maŋŋel go 1830 guolástusláhka gustogođii, rievddai dilli unnán. Muhto  guolleriggodagaid geavahaneavttut ledje dál viidon. Dan oktavuođas lea Trygve Solhaug  dadjan ahte geaidnu lei "...rahpasan davvimátkkošteddjiid stuora márramii ¶
ja dasto šákšadorskebivddu garra lassáneapmái." (Solhaug 1975: 276). ¶
"Márran" álggahuvvui go šákšadorskebivdu duođas lassánii 1840-jagiin. Bivdu geasuhii  hui eatnat olggobealolbmuid. Dušše moadde jagi maŋŋel ledje davvimátkkošteaddjit  eanetlogus máŋgga guollebivdohápmanis Finnmárkkus. 1853:s ledje unnimus 6 000  guosseguollebivdi Finnmárkkus (Solhaug I 1875: 277). Šákšadorskebivddu čuovui dakkár  áigodatjohtin man láhkásačča Finnmárkkus eai lean vásihan. Earát geaid buorre  guollebivdu geasuhii, earret davvimátkkošteddjiid, ledje Suoma oasseguollebivdit ¶
,  ruošša guollebivdit ja gávpeolbmát, ja lulli guolleoastifatnasiid olbmát (Solhaug I 1975:  263).    Čuohtejagi gaskkarájes oaidnit ahte Finnmárkku siseatnansuohkaniid sápmelaččat maid  oasálaste dálve- ja giđđagávpeguollebivdui. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte 1866-70  viđajagiáigodagas vulge sullii 30-40 Kárášjohkalačča meara nala oasálastit  šákšadorskebivdui (SATØ. 5-årsb. FA. 1866-70 Pk. 557). Dát guollebivdu šattai dasto  eahpitkeahttá hui deaŧalaš ekonomilassin dáidda Sis-Finnmárkku guovlluide. Doppe rahče  ain 1852 rádjedahppama váikkuhusaiguin. Dasalassin ledje šaddan garra gáržžideamit  vuovdedoalus ođđa vuovdelága bokte 1863:s.    Ássiidstatistihkas oaidnit šákšadorskebivddu ovdáneamis oalle garra váikkuhusaid. 1835   rájes 1900 rádjái lassánii Finnmárkku álbmot 10 838 olbmos 32 952 olbmui. Dát lea  golmma geardán lassáneapmi. Jus geahččat iešguđet čeardda joavkkuide, oaidnit  ovdáneami vel čielgaseappot.     Dáččaid lohku lassánii 3 800:s sullii 18 000:ii. Dát lea 4-5 geardde lassáneapmi 65 jagis.  Kvenat lassánedje 1 692:s (1845) bajimus mearrái, 5 929 olbmui 1891:s, mii lea measta  golmma geardde lassáneapmi. Dáččaid ja kvenaid loguin oaidnit dan sirddolašvuođa mii  dalle lei. Dákko ferte lasihit ahte eai lean dušše guolástusat mat kvenaid geasuhedje  Finnmárkui. Gávvuona veaikeruvkes Álttás, mii álggahuvvui 1826:s, ledje máŋga čuođi  kvena bargi, geain oallugat ásaiduvve Norgii (Eriksen 1979: 233). Maiddái muhtun LulliNorgga bargiid geasuhii dát veaikeruvke, ja sis ásaiduvai oalle stuora oassi Álttá  suohkanii.    Eanemus kvena sirddolašvuohta lei 1860-jagiin, earret eará garra nealgejagiid geažil  Suomas. Muhtun báikkiin sii vuođđudedje vel iežaset suoma guollebivdohápmaniid.  Buođggát (Bugøynes) Várjjatvuonas lea buorre ovdamearka. Dohko bohte moadde  suoma bearraša 1830-jagiin, muhto 1861:s ledje ain dušše guhtta suoma ja golbma  dáčča bearraša. 1826-63:s 1875 rádjái gal oalát rievddai dilli. Dalle ledje 18 dáčča ja 241  suoma ássi. Dát čájeha maid movt suoma sisafárren dávjá lei - namalassii dan go  buohkat ásaiduvve ovtta báikái (Eriksen 1979: 234/235). Nealgejagit Suomas 1860jagiid álggus dagahedje muhtun guovlluide vuđolaš suoma hámi - earenoamážit NuortaFinnmárkkus, gosa šadde olu suoma čoahkkeássanbáikki. Deaŧalaččamusat dáin ledje  Ánnejohka, Golnes, Sáltejávrrát (Salttjern), Gállojohka (Skallelv) ja Čáhcesuolu.  Maŋimus namuhuvvon báikkis ledje  measta golbma njealjádasoassi álbmogis  suopmelaččat (Eriksen 1979: 235/36).    Suoma sisafárrema birra ferte maid namuhit ahte dat measta nogai 1880-jagiid  gaskkamuttos. Sivvan dása ledje earret eará cuonumánu 21.b. 1888  stáhtaborgárrievttiláhka ¶
ja borgemánu 3.b. 1897 Finnmárkku mearaguolásteami  láhka ¶
. Doppe mearriduvvui namalassii ahte dušše norgalaččain norgga fatnasiin  galggai leahkit vuoigatvuohta bivdit norgga mearaguovllus Finnmárkku mearragáttiin. ¶
Sápmelaččaid ássiidválddahallan ¶
čájeha eanet dábálaš ovdáneami, 7 018 olbmos  (lohku lea gal veahá unnit, dainna go sápmelaččaid ja kvenaid lohke oktii dán  vuođđojagii rádjái), 9 572 olbmui 1900:s. Lei unnit go 50 % lassáneapmi (Helland II  1906: 31). Geahča maid gov. 7.1 vuollelis, mii čájeha ássiidovdáneami gaskal 1835 ja  1910.    Eanemusat lassánedje olbmot šákšadorskeguovlluin. Doppe lei olles 97 % lassáneapmi  30 jagis gaskal 1845 ja 1875. Dát guoskkai earenoamážit Hammerfeastta, Deanu,  Várggáid ja Várjjat fálddiguovlluide ¶
. Dat oláhedje eanás Finnmárkku riddogátti.  Buohtastahtidettiin Álttá fálddiguovlluin, mii lei nu guhkkin oarjin ahte lei olggobealde  šákšadorski oaiveboahtinguovllu, oaidnit "dušše" 30 % ássiidlassáneami 1845-1875  jagiin (Solhaug I 1975: 282).    Eanemusat bođii šákša dán áigodagas Nuorta-Finnmárkui. Muhtun báikkit ovdánedje  gáfadis leahtuin. Buoremus ovdamearkan lea Várggát. Doppe lassánii álbmot 193 ássis  1845:s, 1 355 ássái 1875:s. 1880:s ledje 300 Várggáide gullevaš šákšadorskebivdi  doaimmas, ja oktiibuot ledje doppe 1 500 olbmo guollebivddus dan jagi (Solhaug I 1975:  282). ¶
Álbmotovdáneapmi Finnmárkkus 1835-1910 ¶
Sápmelaččat ¶
Dáččat ¶
Oktiibuot       Gov. 7.1: Álbmotovdáneapmi Finnmárkkus 1835-1910.   Loguid leat váldán girjjis A. Helland: Finmarkens ámt, bd. II, s. 31, Oslo 1906. 1910logut leat NOS:s VII 81. Norgga álbmotlohku 1.12.1920 (1910-lohkan, giellagáibádus).      Earret meara rikkis luondduvuođu ja buriid gávpedilálašvuođaid, lei álbmotlassáneapmi  muđui Norggas mii eanemusat dagahii ahte áigodatsirddolašvuohta ¶
šattai eambbo  bistevaš ásaidupmin. Dát guoskkai earenoamážit čielga guollebivdoguovlluid  álbmotlassáneapmái. "Lei šaddagoahtán gárži Lofuohtaábis, muhto deaŧalaččat lei várra go eatnan nalde lei šaddagoahtán gárži." (Sejersted 1978: 160). Lei nu ahte guollebivdi  eanandolliid doalut Nordlánddas ja Romssas eai šat gierdan álbmotlassáneami. Fertejedje  ođđa čovdosiid ohcat. Dan dihte go šákšadorskebivdu álggii maŋŋelis giđa go ¶
Lofuohtabivdu, mannagohte oallugat njuolga Lofuohtas Finnmárkui. Lájut báhce  nissonolbmuid ja mánáid háldui. Dalá áiggi mielčuovvu muitalii ahte dakka maŋŋel go  Lofuohtabivdu nogai, manai stuora oassi guollebivdiin Oarje-Finnmárkku guollebivdduide,  mat dávjá álge Lofuohtabivddu loahpageahčen (Løberg 1864: 107).    Giđđaguollebivddu - šákšadorskebivddu - maŋŋel, álggii geasseguollebivdu. Dalle sáhtii  ávkki atnit buriid lonohallan- ja gávpeortnegiin ruoššaiguin. Maiddái dainnalágiin šattai  guolástusas dađistaga stuorit duohta árvu sidjiide geat Finnmárkui bohte searvat  riggodatgeavaheapmái. Johtalanáigodagat bistigohte guhkit ja guhkit, ja šadde loahpas  bistevaš ásaidupmin (Sejersted 1978: 160). Dáinnalágiin šattai oalle oanehis áiggis ođđa  ja logu mielde stuora ássiidjoavku Finnmárkku rittuide, mas guollebivdu lei measta áidna  fidnun.    Nubbi mii vel čilge šákšadorskebivddu garra lassáneami gaskal 1840 ja 1880, lea  márkana viidáneapmi lulás. 1850-jagiid álggogeahčen lei viidáneapmi eará vuođuin go  dábálaš goike- ja sálteguollegávpi, namalassii go goikeguolleráhkadeaddjit boahtigohte  Finnmárkui iežaset oastinfatnasiiguin (Solhaug I 1975: 266).    Maiddái ferte váikkuhan dat go nu unnán stivrejedje šákšadorskebivddu. Finnmárkkus lei  unnit nággu veahkkeneavvogeavaheami ja guollebáikkiid nalde go Lofuohtas. Guolit  bohte dábálaččat viiddis guovlluide, nu ahte ii dan dihte ge šaddan riidu guollebáikkiid  nalde. Nu šattai maid unnán riidu fierbme- ja liidnábivdiid gaskkas. Guolli manai seaktái.  Dan dihte gánnáhii liinnáin dahje giehtaváđuin ¶
bivdit. Firpmiin ii nagodan gal earáid  guoskku bivdit dákkár dilis.     Unnit dovddus bealli guolástusviidáneamis mii Finnmárkkus lei 1800-logus, lea go olbmot  eai orron čadnon dušše iežaset mearragáddái bivdit. 1868:s ledje ovdamearkka dihte 300  dáčča smávit fatnasa ja 100 stuora fatnasa mat Murmanskka mearragátti fávleli bivde.  Dát lei lobiheapmi, ja sáhtte doarut šaddat báikkálaš guollebivdiiguin. Eanemus ja  stuorámus ruošša eananvuoigatvuođarihkkun dáhpáhuvái 1882:s. Lei hejot mannan  sihke Lofuohta ja Finnmárkku guollebivdduin. Duháhiid mielde guollefatnasat mat ledje  čoahkkanan Várggáid buohta, manne dan dihte Murmanskka mearragáddái oktan olu  oastinfatnasiiguin, ja orro doppe dassožii go ruošša bearráigeahččofanas bođii (Nielsen  1992: 59 f.).    Go oanehaččat galgá válddahallat dan mii Finnmárkkus dáhpáhuvai sullii 1840-1850jagiid rájes, dovdat boares dili go gávpeguolásteami vejolašvuođat dagahedje ahte olu  dáččat ásaiduvve Finnmárkku rittuide. Dál ledje seammá vuođđojurdagat mat dagahedje  manu, go vuosttaš dáčča koloniserenáigodagas sullii 1300-logus. Dákkár oktavuođas ii  oro vearrut gohčodit 1800-logu nubbin stuora koloniserenáigodahkan, mii maiddái  dáhpáhuvai gávpeguolásteami vuođul. ¶
7.10.1 Supmiičálihuvvon sápmelaččaid guollebivdu ¶
1830 guolástuslága bokte lei norgga vuollásaččaide biddjojuvvon almmolaš vuođđu  ovttadássásaš guolleriggodagaid gilvui. Suoma sápmelaččain geat bohte lappekodisilla §  12 vuollái, lei ain vuoigatvuohta bivdit guoli seammá eavttuiguin go sis. Rádjesoahpamuš  ja 1751 lappekodisilla lei ain anus ja gustojeaddjin vaikko Suopma lei luohpan oassin  Ruoŧas ja šaddan stuorafyrstagoddin ruošša cára vuollái 1809:s. Supmiičálihuvvon ¶
sápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođat gal gáržžiduvvojedje hui olu 1830- ja 1840jagiin; ja dát lei ovdáneapmi mii suopma-ruošša bealis buvttii álggu 1852 rádjedahppamii  (vrd. kap. 5.10, ja Palmstierna 1932).    Dalle gilde boazojohtimiid ráji badjel, álggos ruošša/suoma beales ja maŋŋel  ruoŧa/norgga beales. Gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 29.b. 1852  mearriduvvui ahte Suoma vuollásaččain dan rájes ii šat galgan leahket lohpi mannat  Norgga beallái ealuideasetguin, dahje "...Norgga Rittuide movt ge meahcástit dahje bivdit" . Dán doarjjui maid gaskaboddosaš mearrádus ¶
boazoguohtuma birra,  cuoŋománu 9.b. 1853, gos 5. §:s lei čállojuvvon ahte vierroriikkaid vuollásaččat, geat  iešheanalis dahje oasseguollebivdin dáččaiguin searválaga bivde Finnmárkku mearas "Lobi haga" , galge stuora sáhkuid oažžut. Dát nannejuvvui vel eambbo čakčamánu 7.b.  1854 lágas Finnmárkku boazoguohtumiid geavaheami birra ( ). Nappo lei dakkár imaš ja ártegis dilli ahte vuosttaš "boazodoalloláhka" máid Stuoradiggi dohkkehii, seammás sisttisdoalai gildosa  Finnmárkku mearas bivdit. ¶
EAMBBO GÁRŽŽIDEMIID HEAITTIHEAPMI - RIIDDUT BÁIKKÁLAŠ ¶
ÁSSIID JA MÁTKKOŠTEDDJIID GASKKAS ¶
1860 ođđa guolástusláhka lei lávkin unnit gáržžidemiid guvlui Finnmárkku guollebáikkiin,  muhto guovddášeiseválddit háliidedje vel eambbo ložžema ¶
. Dan dihte vuođđuduvvui  gonagaslaš lávdegoddi mii árvalii: "...loahpahit  Meara friddja Geavaheami ja bivdovugiid Gáržžidemiid..." mat áin gávdnojedje (FAB 1866-70: 18).    Ámtamánni guhte dán čálii, lasihii ahte guollebivdi álbmot duohtavuođas juo lei  heaittihan gáržžidemiid. Dušše Várjjatvuonas ja Goahtečorus Sállanis ii lean vel nu,  muhto maiddái doppe ledje dahkkon ložžemat stuorit "Friddjavuođa" oaiviliin (FAB 1866- 70: 18). Lávdegotti Várjjatáirras gal lei eará oaivilis ¶
. Son háliidii doalahit 1830-lágas  báhcán njuolggadusaid.    Vaikko lávdegottilahtuid eanetlohku orui háliideame lága mii heaittihii nu olu gáržžidemiid  guollebáikkiin go vejolaš, balle lahtut ahte dát dagahivččii "Vuostemiela muhtun Ráje Álbmogii doppe" . Dan vuostehágu geažil mii ráđđii Finnmárkku báikkálaš  guollebivdiálbmogis, árvalii lávdegoddi maŋidit ođđa guolástuslága ráhkadeami  Finnmárkui, "...dassožii go Álbmot maŋŋel oažžu eará ja eambbo friddja Jurddašanvuogi ¶
ja oažžu eambbo dearvvašlaš ja dubmekeahtes Oainnu Dilálašvuođaid duohta Gáibádusaide ". (FAB 1866-70: 19).    Ámtamánni lasihii vel bealistis ahte 1830-lága juo ledje vuostábargan oalle garrasit ja  guollebivdu čađahuvvui viidát mearrideaddji njuolggadusaid vuostá: " Muhto nu guhká go Álbmogis ii leat eambbo Ovttaoaivilvuohta dan Heaittiheapmái, ja dát goitge muhtun Guovlluin várohuvve buktit Duhtameahttunvuođa Oallugiin, lea doaivumis rievttamus vuordit vuohkkaset Áiggi dán Dili Čađaheapmái. " (FAB 1866-70: 19).    Finnmárkku báikkálaš guollebivdiid gaskkas atne buoremussan alcceseaset doalahit  almmolaš suodjalannjuolggadusaid mat ain gávdnojedje 1830-lágas. Dán dohkkehedje  sihke ámta- ja guovddášeiseválddit. Dain guovddáš prentejuvvon dieđuin mat dán čállosa  duogábealde leat, gávdnojit unnán čuoggát mat duođaštit makkárge erohusaid  čearddalaš joavkkuin go lei sáhka " boares ortnega " doalaheamis guollebivdobáikkiin. Lea  goitge ágga jáhkkit ahte earenoamážit sápmelaččat, sin ekonomalaš heiveheami ja  árbevirolaš gullevašvuođa dihte mearriduvvon guovlluide, háliidedje nu ollu báikkálaš  geavaheami go vejolaš ráddjejuvvon mearraguovlluin. Muhtun guorahallamis golmma  čeardda joavkkuid oainnu birra mearrariggodagaid geavaheamis, celkkii ge ámtamánni  ahte " measta dušše Mearrasápmelaččat Bihkot Gárživuođa Guollebivddus ." (FAB 1866- 70: 61).    Evttohusat dan ovdalis namuhuvvon lávdegottis, mii galggai árvvoštallat ođđa  láhkanjuolggadusaid ¶
Finnmárkku guolástusaide, bohte maid sosialdarwinisttalaš  nállejurddašeami oasit ovdan mat juo ledje vuoitigoahtán 1800-logu maŋit oasis.  Čuoččuhedje namalassii ahte sápmelaččat "geanohit Nállin go Dáččat ja Kvenat, geaiguin  namuhuvvon Riddoguovllus deaivvadit, Luonddu Ortnega mielde álkit vuoittáhallet  gilvaleddjiide, geain lea sihke gievrras Nálli ja geain leat buoret Fatnasat ja  Bivdoávdnasat" .     (Dok. nr. 79, 1868-69: 6)    Vuhtii váldin dihte sámi váidalusaid, árvvoštalai Várjjatfáldi vejolašvuođa addit  Várjjatsápmelaččaide iežaset sierra guollebivdohápmana, namalassii Ižžoha. Dán eai  dette dahkan, muhto fáldi evttohii dakkár čovdosa ahte go Várjjatvuona siskkimus  Unjárggasápmelaččat manne fávlelii bivdit, galge oažžut iežaset báikki Bierggi lahka. Dát  galggai čađahuvvot dainnalágiin ahte sii galge gaskaboddosaččat leahkit áidna geat galge  oažžut eatnama ávdin "Svartnæskilenis, ... vai sii dainna Lágiin Duolbmukeahttá eará háhkojuvvon Vuoigatvuođaid galge doalahit dán Báikki gullevaš lagas Guolleábi dušše sin iežaset Geavaheapmái." (Dok. nr. 79, 1868-69: 6).    Dát oaidnu ii vuoitán bajit dásis. Dát dilálašvuohta lea goitge hui beroštahtti go čájeha  ahte lea leamaš álgu báikkálaš vuoigatvuođa ákkasteapmái guolástusaid birra, ja dat  eiseválddidássi mii oahppáseamos lei dilálašvuođaide, doarjjui báikkálaš sámi  gáibádusaid.    Lassi ovdamearkan mii doaivumis sáhtii veahá govvidit dan mii dáhpáhuvai  guosseguollebivdiid ja báikkálaš, earenoamážit sámi álbmoga deaivvadeamis, lea váldon  eará guovllus Nuorta-Finnmárkkus, namalassii guovllus olggut Deanuvuonas. Bearalváhki  lei 1700:s ja vuosttaš oasis 1800-logus, okta deaŧaleamos guovddášbáikkiin SiskkitDeanuvuona sápmelaččaide geat gesiid bivde gávppašeami váste  riddogáttis.  Ovdamearkka dihte lei báiki 1720-jagiin daid rájiid siskkobealde mat rievtti ovddas  čielgasit ledje mearriduvvon Deanusápmelaččaid geavahanguovlun dahje siidan (vrd.  kap. 4.5.). ¶
Vaikko Deanusápmelaččat gal ain geavahedje Bearalváhki, rehkenastui báiki 1830  birrasiid okta dain ávdin báikkiin máid ruoššat galge sáhttit geavahit guovddášbáikin  guollebivddus. Dán maŋŋel stuorui báiki issorasat go šákšadorskebivdu álggahuvvui  duođas. 1867:s ledje guollebivdoáigodagas 500 guollefatnasa ja 100 oastinfatnasa  Bearalváhkis. Guosselohku lei 2 500 - 3 000 (Solhaug I 1975: 296). Bearalváhki  ovdáneapmi čájeha ge juste Finnmárkku rittu ealáhus- ja álbmotlassáneami ovdáneami  1800-logu gaskkamutto birrasiid.    Lea okta ášši mas vuohttit ahte sápmelaččat Deanuvuona siste muhtun muddui ohce  ođđa báikkiid dan earáhuvvama dihte mii sin ovddeš guollehámmanis dáhpáhuvai. Várra  dan rájes suhkagohte guollebivddus Sieidavuonas (Finnkongkeila) Deanuvuona  oarjjabealde. Dát šattai jođánit guovllu buoremus guollebivdohápmaniid searvái , ja okta  dain guollebivdohápmaniin gos sápmelašbáidnin bisttii guhká. Sii earret eará láigohedje  lanjaid guhkkin guollebivdogussiide: "Unna sámivisožiidda báhkkehedje sihke 2 ja 3 fanassearvvi main ledje 10-12 olbmá." Dáid guosseguollebivdiid gohčodedje dávjá "feallán" ( ) (Thorsvik 1982: 132-33).    1890-jagiin gal leat dalá áiggi muitaleamit main vuohttá ahte muhtun muddui  olgguštedje sámi guollebivdiid maiddái dan guollebivddohápmanis: "Dan dihte go Dáččat juohke Jagi lassánit Sieidavuonas, báhtarit Sápmelaččat dađistaga Losvikii ¶
, mii lea das lahka. "    Čálli lasiha maid ahte dat gievrrat " Davvimátkkošteaddjit " oppalaččat eambbo ja eambbo  olgguštedje sápmelaččaid. Sápmelaččat čoahkkanedje dađistaga eambbo Losvikii, dan  dihte vai: " ...muosehuvokeahttá daidda gargŋilasti Davvimátkkošteddjiide sáhtte iehčaneaset ráđđet Eatnama". (Gudbrand Tandberg, Rædergård mielde 1981: 46,53).    Dutkančállosiin lea áibbas unnán čállojuvvon daid soahpameahttunvuođaid birra mat  Finnmárkkus bohciidedje go nu olu bohte guollebivdit eará guovlluin. Dan dihte ferte  deattuhit ahte lea beare heittot vuođđu dálá gávdnovaš čállosiin oppalaš bohtosiid  gávnnahit. Ovdamearkkat dás ovdalis čájehit dušše ahte leat leamaš  soahpameahttunvuođat, mat ee. sáhttet bohciidan go ledje iešguđet oainnut  guolleriggodagaid geavaheamis. Livččii dan dihte hui beroštahtti dáid áššiid čuvget  buorebut ođđa dutkosiiguin. ¶
Maŋŋel go 1770-jagiin ledje geahččalan ruoššaid guollebivddu veahá gáržžidit,  geahččagohte fas eambbo positiivalaččat sidjiide 1790-jagiin. Duogážin lei eahpitkeahttá  ruoššaid lassáneaddji gálvobuktin Finnmárkui. Dán čuovui maid gávpegáržžidemiid ložžen  sin guovdu.     Eai geavahanriiddut ja soahpameahttunvuođat lean dan dihte  garvimis. Maŋŋel soađi  1807-13 jagiin bohte fas váidalusat go sii bidje liinnáid beare lahka gátti. Finnmárkku  bealis árvaluvvui dasto gáržžidit sin guollebivdovuoigatvuođaid. 1826  Finnmárkkulávdegoddi, geain lei bargun evttohit doaimmaid mat sihkkaraste ja  ovddidedje ámtta ealáhuseallima, eai atnán ruoššaid bivddu billisteaddjin. Lávdegoddi ¶
379 sámegielbáikenamma ii ¶
leat gávdnon ¶
oaivvildii goitge ahte dilli sáhtii rievdat go ássit lassánedje ja eambbo  davvimátkkošteaddjit bohte.     Čakčamánu 13.b. 1830 Finnmárkku guolástuslágas nannejuvvojedje ruoššaid  guollebivdovuoigatvuođat guovllus gaskal Bierggi ja Čorgaša. Jáhkkimis ledje fas  gávpepolitihkalaš ákkat dáčča buoremielalašvuhtii. Čielgasit eaktudedje dán bokte oažžut  buori guovtteguvlui gávppašeami Ruoššain (vrd. Solhaug I 1975: 280).    Guhtta báikki mearriduvvojedje guovddážin ruoššaid guollebivdui. Ledje Biergi,  Hámmanbirgi (Hamningsberg), Báhcavuotna, Bearalváhki, Gáŋgaviika ja Steinsvik, mii   ferte leamaš seammá báiki go Speainnaviika (Steinvåg) Gáŋgaviika buohta. Sin  bivdodilálašvuođat eai dette geahpiduvvon. Galge ain doalahit beanagullangaskka  mearragáddái. Ii ge sis lean lohpi hukset viesuid ja barttaid,  muhto sii ožžo láigohit lanja  báikki olbmuin, ja eatnama guollejilliide.    Ruošša guollebivdiid lohku rievddadii hui olu 1800-logus. 1830-40-50-jagiin ledje  gaskamearálaččat badjelaš 30 fatnasa, sullii 130 olbmáin. Vaikko lohku ii lean  earenoamáš allat, de bihko dávjá geavahanriidduid dain guovlluin gos ledje eanemus  ruoššat, namalassii Bierggi guovllus. Dohko bálkáhuvvui bajimusbearráigeahčči ¶
mii  galggai goazadit dákkár soahpameahttunvuođaid.    Mearriduvvui oktasaš iđđessuhkkán ¶
. Ruoššaid vierru, liinnáid njulget gáddeguora,  gildojuvvui. Buohtalas čoahkit ¶
álggahuvvojedje. Dasto čavgejuvvoi vel okte ahte sii  galge doalahit iežaset unnimusat beanagullangaskka gáddái. Ođđa njuolggadusat, oktan  Krimsođiin, dagahedje ahte ruošša fatnasiid lohku unnui 56 rájes 1854:s measta nullii  1858:s (vrd. O. No. 2 1862-63, ja Solhaug I 1975: 280).    1860-jagiid loahpageahčen fas lassánii ruošša guollebivdu. 1870:s oasálaste 280 olbmá.  Lohku fas unnui 1880-jagiid álggogeahčen. Dasto fas lassánedje jođánit, dassožii go  1889-91 jagiin oasálaste gaskal 101 ja 106 fatnasa. Dušše ovccis dáin fatnasiin orro  Bierggi olggobealde. Dáid jagiid geahččaledje iešguđet ládje garvit njuolggadusaid, nu  ahte ođđa lágat ja čavgemat bohte 1890-jagiin (Solhaug 1975: 279-282).    Ruoššaid guollebivdu Finnmárkkus bisttii measta vuosttaš máilmmisoađi rádjái. Ii lean  gal dat, muhto láhka njukčamánu 17.b. 1911, mii heaittihii ruoššaid bivdovuoigatvuođaid  gáddebáikkiin Nuorta-Finnmárkkus. Gielddus gustogođii jagi 1913 (FAB 1911-15: 37).  Dán gildosa oktavuođas lea miellagiddevaš fuomášit ahte Norgga generalkonsula ¶
Arkhangelskas lei gildosa vuostá, ee. go guolásteamis ain lei stuora mávssolašvuohta, ja  go lei boares vuoigatvuođaid birra sáhka. Hui govvideaddjin davviránnážiid buori  gaskavuhtii  lei go buot Finnmárkku ovddasteaddjit jienastedje ruošša guolásteami  gieldima vuostá (Niemi 1992: 21). ¶
Go geahččat lagabui dán guolásteami ja áigodagaid, gávnnahit ahte beaivválaš bivdu  dábálaččat lei birra jagi. Dálve- ja giđđadorskebivdu bisttii ođđajagemánus ¶
geassemánnui, ja lei juhkkon guovtti oassái. Vuosttažettiin lei gođđodorskebivdu  vuonain. Dán gohčodedje "buorrebivdun" . Dát bivdu lei sullii oktanis Lofuohtabivdduin.  Dasto bivde dorski mii čuovui šákšaspearruid, "šákšabivdu" . Bivdu lei dábálaččat  cuoŋománus-miessemánus, muhto sáhtii maid šaddat bivdu sihke árat ja maŋit áigge go  juste dalle.     Bivdoneavvun sáhtte, buori golmmaolbmofatnasis Finnmárkku dálvebivddus 1870  birrasiid leahkit dábálaččat 9 fierpmi. Buoremus guollebáikkiin, Goahtečorus ja  Gilivuonas, sáhtte geavahit 30 fierpmi. Dákkár fatnasis lei liidnáčoahkki gaskal 2 400 ja 3  000 vuokkain ¶
(FAB 1866-70: 14).  Giehtaduorggu máid buohkat sáhtte dábuhit, geavahuvvui olu. Muhtun almmolaš gálduin  lea čállojuvvon ahte guolásteaddjit mat dušše giehtaduorgguin bivde, vuosttažettiin ledje  dáččat geat ledje fárren lulde Várggáid gávpogii- dahje meahccesuohkanii. Muđui lei  dábálaš ahte geafes olbmot serve guovttes ja guovttes ja bivde giehtaduorgguin fatnasiin  mat ledje beare smávvát liidnábivdui (FAB 11865-70: 17).    Dorski, sáiddi ja eará guollešlájaid geassebivdu bisttii suoidnemánus čakčamánnui.  Geassedorskebivddus atne dávjá liinná, muhto veahá roavváset málle ja unnit  vuoggaloguin go dálvet. Seaktin geasset atne dábálaččat sáide- dahje dorskeveajehiid,  máđuid, skálžžuid, sallihiid ja sivllaid ¶
.    Sáidi lei deaŧalaš geasseguolli. Dan bivde duorgguin mas ledje guokte vuokka, dahje "gáffalmállet Ruovdeneavvuin giddejuvvon guhkes Muorranađđii" , muhto dávjjimustá  firpmiin ja nuhtiin. Ledje guovttelágan nuohtit, suohkanuohtti ja gáddenuohtti ¶
.  Sáidefirpmiid atne dábálaččat čakčamánu rájes, go ijat sevnnjodedje.    Áhkalaggábivdu báikkálaš vuođuin lei Finnmárkkus guhkit áiggiid leamaš (vrd. kap. 7.8.).  Veahá ovdalaš 1800-logu gaskkamutto viiddidedje bivdobáikkiid áhpeliidda, ja  geavahišgohte stuorit fatnasiid ja ođđa ja buoret bivdoneavvuid. Hammerfeasttas  vuođđuduvvojedje guokte áhkalaggásearvvi 1839-40 jagiin, main 1841:s ledje 5 fatnasa  anus. Vuosttaš fatnasat máid atne, ledje Hardangerfatnasat main lei goavdi ¶
.  Áhkalaggábivdu lei geassemánus čakčamánnui. Buoremus fanas gesii 1 780 áhkalaggá  ovtta áigodagas. Dás bođii 200 fárpala vuoivvas. Dát searvvit gal bieđganedje jođánit.  Muhto áhkalaggábivdu šattai goitge stuora fitnodahkan Hammerfestii moaddelogi jagi  maŋŋel. 1866-70 jagiin ledje ovdamearkka dihte 35 fatnasa sullii 200 olbmáin geat  oasálaste bivdui, oalle buriid bohtosiiguin (Sivertsen 1973: 89).    1800-logu nuppi oasis bivde áhkalaggá 1-2 beanagullama olggobealde Várggáid,  Sieidevuonas dalá Deanus, dálá Gáŋgaviikka suohkanis, Davvesiiddas, muhtun jagiid  Ákŋoluovttas ja Álttávuonas. Áhkalaggágiehtavađđu ¶
lei dábálaččamus, muhto  Sieidevuonas geavahedje liinná (FAB 1876-80: 20).    Muđui ii oro juksu, mii maŋit áiggiid lea hui mávssolaš Finnmárkku guolástusain leamaš,  nu árvvus adnon vel 1860 birrasiid (Løberg 1864: 153). ¶
Ámtta olbmot oasálaste hui iešguđet ládje áigodatguolástusaide. Šákšadorskebivddu  viidáneami gal vuosttažettiin dagahedje guosseguollebivdit, ja dat sisafárrejeaddjit geat  dađistaga ásaiduvvagohte ja geain áidnafidnun lei guollebivdu. Obanassiige lei dát  ovdáneapmi vuosttažettiin rittuin, vuonaid olgolis.    Finnmárkku álbmogis, earenoamážit sápmelaččain geat sullii 1850 rádjái ledje eanetlogus  ámttas, lei doloža rájes eará guolástusárbevierru ja -heiveheapmi. Ovddemustá sii bivde  ruovttuid lahka, masa lei vuođđu measta juohke sajes. Nubbi erohussan lei ahte  guosseguollebivdit vuvde njuoska guoli, muhto ruovttubivdit dábálaččat buvttadedje dan  ieža (Solhaug I 1975: 273, 289).   Báikkálaš guollebivdiid deaŧaleamos luondduvuođđun lei gođđodorski ¶
dássedis siigan  vuonaide, earenoamážit Oarje-Finnmárkkus, "buorrebivdu" . Muđui lei buorre geasse- ja  čakčasiigan sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkui. Dán dihte eai dárbbašan báikkálaš ássit  fárret oažžun dihte buori buktaga dan lotnolasealáhussuorggis mii guolástus lei.    Guosseguollebivdit geat gođđodorski bivde, "buorrebivdit" , ledje 1870 birrasiid dušše  Brievikas Sállanis ja Gilivuonas. Muđui bivde "...juohke Suohkanis báikkálaš Olbmot" (FAB 1866-70: 13). Ámtamánni anii ruovttubivddu alla árvvus. Earret eará čujuhii son  dása ahte vuotnabivddus eai báljo masson bivdoneavvut, dan dihte go lei muddejuvvon  oasálastin, ja dasto vuogas gaskavuohta guollebáikki sturrodagas ja bivdiid logus. Go  gođđodorskebivdu dábálaččat lei ruovttuid lahka, šattai dás buoret nettodienas ¶
go šákšabivddus. Bruttodienas ¶
livččii sáhttán leahkit stuorit, muhto liidnáčoahki golut  vuolidedje nettodietnasa.    Ámtamánni anii dárbbašlažžan deattuhit ahte báikkálaš guolásteapmi gánnáhii dan dihte  buorebut go šákšabivdui šadde guhkás vuolgit ruovttus. Dát bivdu lei rávdnje- ja garra  riddomearas, ja dákkár dilálašvuođas lei bahát massit bivdoneavvuid "Suolagieđaide" (FAB 1866-70: 14).    Vel nu čielga riddoguovllus ge go Láhpis lei ruovttubivdu deaŧalaččamus 1870 birrasiid  ain. Ámtamánni čuoččuhii ahte Láhpi olbmot, earret moaddása, bivde ruovttuid lahka  measta birra jagi, ja ieža goikadedje guliideaset - "... ja nu ain ovddastit dološ Finnmárkku, Áigodaga ovdal maŋimus Šákšaáigodaga, mii álggii 1840 birrasiid." (FAB  1866-70: 209).    Dán oktavuođas lea dieđusge maid deaŧalaš ahte eanas Láhpi olbmot dan áigge ledje  sápmelaččat, geat eará ealáhusaid dihte atne eanemus gánnáhahttin báikkálaš  guolleriggodagaid geavahit.    1800-logu maŋit oasis dagahedje riddo- ja vuotnaguovlluid erohusat ahte vuonain eai  atnán šákšasiigama buorren. Álttáguovllus muitalit ahte báikkálaš guollebivdit atne  šávšša boahtima heajos sáhkan. Dalle eai sáhttán vuordit buori bivddu (Rode 1840:  120). Seammaládje go dan mii 1730-jagiin muitaluvvo (vrd. kap. 7.8.), lávejedje  šákšaspearrut dakkárat mat čuovuhedje eará guliid nu guhkás ahte daid ii sáhttán bivdit  hui lahka ruovttu. Šákšabivddu eai dábálaččat atnán ámtta báikkálaš olbmot nu árvvus, ¶
go šávšša fertii čuovvut. Šávšša boahtin billistii "buorrebivddu" dássedisvuođa,  oaivvildedje olbmot. Dát oaidnu lei ain 1870 birrasiid ráđđejeaddjin.    Finnmárkku iežas álbmoga dábálaš oaidnun lei dan dihte ahte livččii buorre go ovdalaš  jahkásaš "Vuotna- dahje Buorrebivdu" boađášii ruovttoluotta, vaikko šákšabivdu ii  nogaše ge. Ii oainnat lean eahpádus ge dás ahte "...Šávšša Boahtin lea mii muosehuhttá Dorski Gođđobáikkiin." (FAB 1866-70: 14.)    Olu Finnmárkkuvuonaid siste lea dálvet maid leamaš vejolaš bivdit fatnasa haga. Gitta  dássožii lea máŋgga báikkis leamaš vejolaš gánnáhahtti smávvát bivdit gođđodorski,  juoŋastemiin ¶
vuonas. Dilálašvuođat eai dáidde leamaš earaláganat 1800-logu maŋit  oasis. Eai juoŋastan dušše dorski, muhto maid salliha. 1899:s diehtit dáinnalágiin bivdán  salliha Gyfjord nammásaš báikkis Sievjjus (Jacobsen vuođđojagi haga: 38).    Oallut Finnmárkku fásta ássiin lei dábálaččat sihke ekonomalaš ja ekologalaš  heiveheapmi mii gáržžidii sin fárredeami.  Dan dihte sii eai háliidan ge dan fárredeami mii  šákšadorskebivddu oasálastimis dárbbašuvvui (Solhaug I 1975: 270). Lei njuolgut eará  kultuvra guollebivddu hárrái. Dán kultuvrras eai čuvvodan guoli, nu movt  davvimátkkošteaddjit ja ođđa dáčča sirddolaččat dahke - ja oallugiin maŋit  namuhuvvomiin lei guollebivdu áidna ealáhusbinnán. Lassiággan goit sápmelaččaid oalle  báikkálaš heiveheapmái, namuha Trygve Solhaug ahte dat boazosápmelaččat geat bivde  guoli, muhtun muddui ledje čadnon bohcco guohtunguovlluide (Solhaug 1975: 273).    Guolástuslohkamiin oaidná ámtta fásta álbmogis dan oalle birrajagi guolástusheiveheami  gova. 1868:s lei hui buorre šákšadorskebivdu Nuorta-Finnmárkkus. Dalle vulge dušše  204 olbmá Álttá fáldiguovllus, Ákŋoluovtta suohkanis, Hammerfeasttas ja Fálesnuoris dan  oalle guhkes mátkái dohko. Vaikko ii lean ollislaš lohkan, de ledje buohtastahttima váste  unnimustá 1 000 olbmá seammá báikkiin geat serve gođđodorskebivdui OarjeFinnmárkkus seammá dálvvi (Solhaug I 1975: 273).    Golbma jagi maŋŋel, 1887:s, ledje 1 360 olbmá dáin báikkiin geat serve  šákšadorskebivdui. Dalle lei siigan Oarje-Finnmárkui. Dan jagi eai dárbbašan guhkás  čuvvodit.    Go šákšadorskebivdu lei buorre sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkkus, lei báikkálaš  guollebivdiid lohku hui allat (Solhaug I 1975: 27). Dát dáhpáhuvai ee. 1879:s. Dalle  oasálaste sullii 5-6 000 olbmá álbmogis mas oktiibuot ledje 24 000 olbmo (Solhaug I  1975: 275).    Šákšadorski sáhtii dieđusge maid siigat vuonaid sisa ja unnán fatnasiiguin ja  bivdoneavvuiguin sáhtte dan goddit, sihke fatnasiid ja bivdoneavvuid dáfus. Muhto lei  heittot jus guolli bisánii fávlelii. Dalá muitalemiid mielde orru dát šaddan dábálažžan  1800-logu maŋŋemus njealjádasoasis. Dát dagahii heajut ekonomalaš dili, earenoamážit  ámtta iežas álbmogii. Sin eambbo birrajagi heiveheami dihte, ja teknologiija dihte mii  dasa lei heivehuvvon, ožžo sii unnit guollehivvodaga go ovdal. Ámtamánni 1881-85  viđajagidieđáhusas , lea čállojuvvon ahte deaŧaleamos sivvan dása lei šákšabivdu, go  ovdal ledje olbmot šávšša bivdan vuonaid siste iežaset unna fatnasaččaiguin, ja dál lei  šákša mannan dađistaga fávlelii. Guoli fertii dál bivdit rabas ábis, gosa ii sáhttán vuolgit  jus ii lean juo hui fiertu. Dan dihte ožžo dán bivddus eanemus ávkki "dat vierro Guollebivdit, geain leat stuorit ja buoret Fatnasat go ámtta iežas ássiin." (FAB 1886-85:  32). ¶
Čuovvovaš viđajagidieđáhusas maid lei govviduvvon sullasaš bonju guollejuohkin ámtta  iežas álbmoga ja guosseguollebivdiid gaskka. Doppe vuohttit gal ahte ledje  lonuhišgoahtán stuorit fatnasiidda maiddái Finnmárkkus. Ámtamánni muitalii ahte máŋgii  ledje geahččalan vuohkkaset fatnasiid geavahit go daid mat dábálaččat ledje  Finnmárkkus leamaš. Dan dihte go maiddái dán viđajagiáigodagas lei fávleleamos  guollebivdohápmaniin deaividan buoremus guolástus, lei dát maid bággen vuotnaássiid  háhkat stuorit fatnasiid ja buoret bivdoneavvuid vai sáhtte oasálastit gilvui rittuin (FAB  1886-90: 10).    Muhtun Finnmárkku áviisii lei ge muhtun lohkki čállán ahte šákšabivdu lei rievdan  muhtun lágan áhpebivdun rittuid olggobeallái. Eanas finnmárkulaččat eai lean ge báljo  maide goddán, go bivdu lei leamaš áibbas heittot vuonain, ja olbmot eai lean nagodan  háhkat stuorit borjjasfatnasiid ¶
. (Hvalfredningskomitéen 1902: 57) (Bossu  ráfáiduhttinlávdegoddi).    Ii goitge ovdánan nu jođánit stuorit bordefatnasiid ¶
geavaheami guvlui.  Čuohtejagimolsumis lei hárve ámtta ássis dákkár fanas. Muhtumat ledje goitge geavahan  dan almmolaš vealgeásahusa ¶
mii gávdnui dákkár fatnasiid ruhtadeapmái (FAB 18961900, s. 26).    Dan dáfus lea unnán mas vuohttit stuorit erohusaid ámtta siskkobealde, fanas- ja  bivdoneavvoteknologiijas. Nordlanddafanas ¶
lei dábálaččamus guollefanas. Ii vel  viđasiessaha ¶
ge lean oktiige veadjemeahttun oastit. Dat mávssii birrasiid 1 000  ruvnno buot neavvuiguin, ja dan sáhtii maiddái báikkálaččat dábuhit. Muhtun  mearrasápmelaččat dábuhedje fatnasiid siseatnama ja rittuid buori vuođđuduvvon  lonohallanvuogádagaiguin. Jahkečuođi molsuma birrasiid ledje Lágesvuonas  ovdamearkkat dása ahte fatnasiidda máid vuonain huksejedje, atne fielluid máid  Kárášjogas vižže dálvet herggiiguin (Falkenberg 1941: 155).    Ámtamánni oaivvildii ahte gávccesiessatfanas ¶
, heivii bures geassebivdui go guolli lei  vuonain. Dálvebivdui guhkkin eret gáttis dat ii anihan. Guosseguollebivdit ledje dan dihte  olu ovdalis eanas ámtta iežas ássiid. Guosseguollebivdiin ledje dábálaččat bordefatnasat.  1800-logu maŋimus jagiid oidnogohte mohtorfatnasat guollebáikkiin olggobealde  Finnmárkku. Eanas vierro guollebivdiin geat Finnmárkui bohte šákšabivdui, ledje "...stuorit Goavdeeborjjasfatnasat , main bivde Liinnáin ja Duorgguin, man Guolásteapmái maid muhtun Guolledámppat mat eai gula Finnmárkui, leat searvan." (FAB 1896-1900: 28). ¶
Čuohtejagi molsunáigi šattai guolástusaide ođastanáigin. Olu Finnmárkku guolástusmállet  mat dássožii leat leamaš, vuođđuduvvojedje dalle. Earret eará šaddagohte stuorit fanas-  ja bivdoneavvoerohusat maiddái ámtta siskkobealde. Ámtamánni vuosttaš  viđajagidieđáhusas 1900-logus, dieđihuvvo ahte "garrasit" geavahišgohte láhttefatnasiid ¶
ja skeittáid. Finnmárkku guollebivdit ledje maid geavahišgoahtán mohtoriid (FAB 190105: 17).    Ođđa teknologiija ja ođđa bivdoneavvuid oktavuođas šaddagohte maid  riggodatgeavahanriiddut ja suodjalangažaldagat eambbo áigoguovdilin go ovdal, go eai  diehtán dáin maide. Govvidemiin sáhttá dadjat riidduid ja suodjalangáibádusaid  oidnogoahtán dakko gokko deaivvadedje aktiiva ja passiiva bivdoneavvut, borjjasfatnasat  ja mohtorfatnasat, ja stuoradoaibma- ja smávvadoaibmaguolásteapmi. ¶
7.15.1     1905 VEALGEÁSAHUS. STUORIT FATNASAT JA  MOHTORDOAIBMA ¶
Guovddášeiseválddit sávve čielgasit ahte guollebivdit galge stuorit fatnasiid  geavahišgoahtit. Dáinna ubmiliin vuođđuduvvojedje ortnegat geahpidit doaimma. 1889 ja  1900 álgo áhpeguolástanfoanddat, mat galge leahkit riikkaviidosaččat, ledje ásahusat  mat galge veahkehit guollebivdiid háhkat áhpebivdui heivvolaš fatnasiid. Muhto dáin  foanddain ii lean nu olu ávki Finnmárkui, go oktiibuot manne dušše 20 loana  finnmárkulaččaide (Solhaug 1977a: 24-25). Sivvan lei go dán guovllu guollebivdit hárve  eaiggádušše eatnamiid máid sáhtte sihkarvuohtan bidjat. Dan dihte ožžo hárvát loana.    Ámtadikki oktavuođas 1905:s govviduvvojedje rittuid dilálašvuođat oalle čielgasit. Doppe  oaččui buori gova dan ovttageardán ealáhusmálles máid sisafárren 1800-logu maŋit oasis  lei dagahan. Finnmárkku gohčodedje ain " dušše Ođđahuksejeddjiid Eanamin" .  Guolásteapmi lei oaiveealáhusgeaidnu, ja muhtun guovlluin juo áidna ealáhusgeaidnu, ja  olbmot eai lean, nu go ovdamearkka dihte Nordlánddas ja Romssas, "...čadnon iežaset eaiggáda Eatnamiidda ja Guolásteapmái lassiealáhussan." (FAF 1905, ášši 87.)    Stuoradiggi vuođđudii 1905:s sierra vealgeásahusa Finnmárkku váste ámtta sierralágan  dilálašvuođaid geažil. Doppe sáhtte guollebivdit oažžut loana buriid eavttuiguin oastit  láhtteskeittáid. Jagi maŋŋel ledje juo addán dahje lohpidan 36 loana, ja ain ledje sis  ohcamat. 1906-10 viđajagidieđáhusas muitalii ámtamánni ahte ámtta dál lei ožžon "...Muhtun Guolledámppaid..." . (FAB 1906-10: 21.) Dás várra ii lean dahkamuš ođđa  vealgeásahusain, go dát ii sáhttán mohtorfatnasiid ruhtadit ovdal 1910 birrasiid (Richter  Hanssen 1990: 289).    1910 loahpageahčen lei sierra Finnmárkku vealgeásahus addán olbmuide oktiibuot 61  loana. Dáin ledje 16 loana addon Várggáid gávpogii, 15 Hammerfeastta suohkanii ja  gávpogii, ja 9 Goaskinvággai, dálá Davvenjárgga suohkanii (FAB 1911-15: 36). Dát  golbma riddobáikki ožžo nappo 2/3 oasi dán áigodaga juolludemiin. Eará  mearragáttesuohkaniidda ledje 1-4 juolludeami. Máŋga čielga vuotnasuohkana eai oba  ožžon ge juolludemiid, nu go Davvi-Várjjat, Unjárga, Mátta-Várjjat, dálá Deatnu, Muosát,  Fálesnuorri ja Áltá (FAB 1911-15 36, vrd. maid Aarsberetningen om Norges Fiskerier  1910: 13-14). (Norgga guolástusaid jahkedieđáhus). ¶
1910-15 jagiin hágai ásahus loana 64:ii fatnasii. Dál ledje veahá dássedit juolludeamit.  Várggáid gávpot lei ain bajimusas 15:in juolludemiin, ja Dálbmeluokta fas 13:in. ¶
Finnmárkku eará čielga vuotnasuohkanat ledje ain vuolemusas, nulla gitta golmmain  juolludemiin (FAB 1911-15: 36). Oktiibuot ledje nappo 1905-15 logijagiáigodagas  dábuhan dahje ođastan badjel 120 fatnasa vealgeásahusa vehkiin. Earret áibbas moatti  eará báikái lei ortnet eanemus ávkin riddobáikkiide. ¶
Eará deaŧalaš váikkuhussan jođánis mohtordoalu ovdáneapmái rittuin, ledje earenoamáš  buorit guollebivdojagit, earenoamážit 1911-15. Dát, oktan sođiin, mii alidii buoide ¶
ja  áhkalaggáhatti hui bajás, váikkuhit garrasit dása ahte eanetlohku omd. Várggáid  guollebivdiin ožžo mohtoráiggi buriid 1915 birrasiid (Rønning Balsvik 1989 2: 96).    Muhtun vuotnasuohkaniin orro báikkálaččat fuomášan vealahemiid mat ledje  bohciidišgoahtime. Nu lei ee. muhtun dalá stuorimus sámisuohkanis Čuđegiettis, dálá  Porsáŋggus. Jagi maŋŋel juo go vealgeásahus lei doaibmagoahtán, válddii suohkanstivra  ovdan vuotnaássiid heajut vejolašvuođaid fatnasiid háhkamii ásahusa bokte.  Suohkanstivra oaivvildii dán oktavuođas ahte ásahusas lei unnán ávki vuotnaássiide, go  sis ii lean dat vejolašvuohta mii guollehápmaniid fástaássi guollebivdiin lei, ahte "...Gávpeolbmát mákset váilevaš oasi Oastinsupmis." (FAF 1906. Ášši 63, vrd. maid  Richter Hanssen 1986: 339.)    Dása lei duogážin ahte riddoguollebivdiin dávjá lei mearriduvvon gávpeolbmáin  oktavuohta, gii sihke buvttii gálvvu ja válddii vuostá guoli. Dan dihte lei ge gávpeolbmáin  beroštupmi "iežaset" guollebivdiide lonet loahppasupmi mii váillui ruhtadit eambbo  ođđaáigásaš fatnasa. Dan bokte sii ieža ožžo eambbo guliid gáddái, ja lasihedje iežaset  dietnasa.    Vuotnaássiin, sápmelaččain, lei eambbo friddja gaskavuohta gávpeolbmáide, dan dihte  go sis ain lei viidát gávpeoktavuohta ruošša pomoraiguin, go iežaset dáčča ránnáiguin.  Dan dihte ii lean ge sis seammaládje ruhta oažžumis gávpeolbmáin go fatnasiid  ođastišgohte ja doaimmaid stuoridišgohte. Vuotnaássi kvenaid dilli lei jáhkkimis seammá  go sápmelaččaid dilli.    Čuđegietti suohkanstivra ákkastii maid vuotnabivdiid stuorit fatnasiid dárbbu ovddas, go  sihke Porsáŋggu- ja Lágesvuona oaččui áhpevuotnan gohčodit. Unna golmmaolbmo  láhttefatnasaččat ledje seammá dárbbašlaččat doppe go fávlelis. Earenoamážit  namuhuvvojedje šákšabivddu váttisvuođat, dainna go vuotnabivdit unna rabas  fatnasaččaideasetguin ledje juo "Goarráneame" dakkár áigge go "Buohkain" ledje  skeittát. Oaivegáibádussan lei dan dihte ahte finnmárkulaš áhpeguolástanásahusa  njuolggadusaid galge rievdadit nu ahte olles fatnasa oastinsupmi galggai sáhttit vealggás  váldit (FAF 1906, ášši 63).    Muhto vealgeaddinnjuolgadusat eai rievdaduvvon nu movt Čuđegietti suohkanstivra  háliidii. ¶
1800-logu guolástuslágat ledje eanemustá politilágat ulbmiliin stivret iešguđetlágan  bivdoneavvuid siskkaldas geavaheami, dahje hehttet riiddut mat gáržžes guollebáikkiin  sáhtte bohciidit (Brandt 2. deaddeleapmi 1878: 426). Vealgeaddiid čalmmiin orro ¶
áhperiggodagat nu stuorrát ahte ii lean ge sin jurdagis gáhttenmearrádusaid váldit  guolástuslágaide.    Professora Fr. Brandt, okta njunuš láhkaoahppavaččain Norggas 1800-logu maŋit oasis,  čilgii hui bures dalá ráđđejeaddji oainnu. Ráfáiduhttinmearrádusat ¶
eai gávdnon, čálii  son. Dákkáraččat eai dušše livčče leamaš áibbas dárbbašmeahttumat "nohkameahttun Riggodagaid" guovdu, muhto dasto maid veadjemeahttumat go dát guolástusat  dábálaččat ledje "Sahkidanáigge" ¶
. Muhto lei gielddus billistit guollebáikkiid "Bárlástta ¶
bálkumiin dahje eará Nuoskkidemiin". (Brandt 2. deaddeleapmi 1878: 427).     Váttisvuođat fatnasiid ođđaáigásaš teknologiijii rievdadeamis ja čuovvovaš gievrrat, ja  muhtun muddui aktiiva bivdoneavvuid geavahišgoahtin, buvttii gal maid almmolaš  ságastallama resursagáhttema, resursageavaheami stivrema, ođđa bivdoneavvuid  gieldima ja sullásaččaid birra. Boarráset bivdoneavvomálliid stivren maid šattai  áigeguovdilis sáhkan. ¶
7.15.3  Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi  geavaheames ¶
Dákkar boarráset bivdoneavvogeavaheami stivren guoskkai sáidenjuoraid fierbmumii.  Geassejagis bivde ovddemustá sáiddi. Dan dihte ii leat imaš go báikkálaččat lei  beroštupmi stivret sáidebivddu heivvolaččamusat. 18. §:s borgemánu 13.b. 1897 lágas  Finnmárkku mearaguolásteami birra, lei čállojuvvon ahte Gonagas, ámtadikki evttohusa  mielde, sáhtii muhtun báikkiin, muhtun áiggiid, gieldit sáidefierbmuma. Mearaguovlluin  gos lei álggahuvvon earenoamáš dorskebivdobearráigeahčču, ii ge galgan lohpi nuohttut  dahje sullasaš veahkkeneavvuid geavahit, ovdamearkka dihte dábálaš dahje gittačadnon  suohkanuohti, fanasgeassinnuohti, seahkkanuohti ¶
dahje feastonuohti ¶
.     Lávdegoddi mii álggos lei lágavuođu álggahan, oaivvildii sáidefierbmungildosa áibbas  dárbbašmeahttun mearrádussan, muhto dákkár gildosiid ásahanvejolašvuohta lei  mieđiheapmin guollebivdiid dákkár oidnui ahte árrafierbmun sáidebáikkiin vahágahtii  guolásteami. Guollebivdiid oainnut ja sin váikkuhanvuoigatvuohta bivdoneavvuid  geavaheames ruovttumearaguovlluin nappo deattuhuvvui, go "...lea Báikkálaš Álbmot ieš, mii lea lagamusas mearridit dákkár Gažaldagain, ..." . Lávdegotti oaidnu lei muđui  ahte jus guollebivdiid oaidnu lei ovdagáddu, de sii fargga gáiddaše dás, go iešguđet  báikkiide šattai vejolašvuohta dahkat nu movt háliidedje (FAF 1902, ášši 62).    Sáidebivdu lei earenoamáš deaŧalaš dálvejáfu ja eará gálvvu dábuheames ruoššain.  Báikkálaš guollebivdit geavahedje dasto vejolašvuođa máid dál ledje ožžon ráhkadit nu  buriid njuolggadusaid sáidebivdui iežaset lagas mearaguovlluin go vejolaš. Ámtadiggi  duos dás válddii ovdan sáidefierpmi gieldima gáibádusaid. Davvesiiddas, Gilivuonas,  Čuđegiettis (Porsáŋggus) ja Dálbmaluovttas lei nappo 1902:s juo sáidefierbmun  gildojuvvon ovdal borgemánu loahpa dahje čakčamánu álggu (FAF 1902, ášši 6). ¶
Čuđegiettis lei ádjánan oalle guhká čađahit sáidefierbmuma gildosa geasset. Finnmárkku  guolástusbearráigeahčči ¶
oaivvildii ee. ahte báikkálaš guollebivdit dáinnalágiin  geahččaledje earáid doalahit guollebáikkiin eret dan botta go ieža barge lájuiguin. Dát  ákkásteamit hilgojuvvojedje, ja ámtadiggi doarjjui gieldima (Richter Hanssen 1986: 330  ff).    Maŋŋel ohce máŋga eará báikki áiggi dáfus ráddjejuvvon sáidefierbmungildosa, ee.  Láhppi/Ákšovuotna, gos maid oaivvildedje beare árra fierbmuma baldit sáiddi eret. Dan  dihte ledje báikkálaš álbmogis iežaset rájit dán bivddus. Dán čálakeahtes  hálddašandoaimma ledje dál duvdime eret, go olbmot dain báikkiin gos sáidebivdu juo lei  almmolaččat ráddjejuvvon áiggi dáfus, boahtegohte Láhppái dákkár bivdui ovdal go sin  báikkis šattai bivdinlohpi. Dan dihte fertii Láhppái maid boahtit almmolaš  sáidefierbmungielddus (FAF 1905, ášši 3).    1906:s bođii Fálesnuori suohkanis ohcan gieldit sáidefierbmuma (FAF 1906, ášši 5).  Maŋŋel gáibidedje guhkidit Dálbmeluovtta sáidebivdogáržžidemiid (FAF 1911, ášši 69).  Hammerfeasttas bođii maid ohcan. Sátnejođiheaddji ákkasteapmi lei seammá go Láhpis,  ahte vierro guollebivdit fierbmugohte sáiddi beare árrat, go ain ledje čuvges ijat. Nu  balde sáiddi eret, ja čakčabivdu vaháguvvui. Vaikko muhtumat suohkana guollebivdiin  ledje viggan eastadit árra sáidefierbmuma, "...leat vierro guollebivdit geat olssot áigge juo bohte, ovttatmanu álgán sáiddi fierbmut, ja go sii juo leat álgán, de fertejit earát nai čuovvolit, jus sii galget maide dábuhit..." . (FAF 1912, ášši 7).    Ii dattege lean okta oaidnu sáidefierbmumii, ja ámtadiggi šaddagođii várrogasat doarjut  ođđa sáidefierbmungáržžidemiid eará suohkaniin. Moadde jagi maŋŋel  sáidefierbmungildosiid ee. Davvesiiddas ja Čuđegiettis (Porsáŋggus), boahtegohte maid  gildosa geahpedanohcamat dahje heaittiheami ohcamat. Davvesiiddii lei gielddus boahtán  1899:s. 1902:s juo čálii Davvesiidda lensmánni ahte Lágesvuona guollebivdit dieđihedje  ahte ruoššat geat oste sáiddi ja eará guollešlájaid, dábálaččat eai boahtán Lágesvuona  guollebivdohápmaniidda ovdal geassemánu loahpageahčen dahje suoidnemánu  álggogeahčen. Doppe dábálaččat eai orron guhkit go borgemánu lohppii dahje  čakčamánu álgui. Dagahii váttisvuođaid go sáidefierbmun ii lean lobálaš ovdal čakčamánu  vuosttaš beaivvi rájes, go eatnasat bivde firpmiiguin. Nappo sis "...ii lean Doaivva Dálvejáfuid ja eará Gálvvu dábuhit" (FAF 1902, ášši 6).    Sáidefierbmun šattai dasto lobálažžan borgemánu 24.b. rájes, muhto 1906:s bođii ohcan  oalát heaittihit gildosa. Dát lei ákkastuvvon dainna ahte guolástusálbmot lei olu gillán  dan "issoras jallas Mearrádusa" geažil, mii gilddii sáidefierbmuma ovdal borgemánu 24.  beaivvi. Olu jagiid ledje juo massán ealihandietnasa "dušše dan dihte go guokte Olbmo, geain leat Nuohtit, galgaba oažžut Ovdamuni dán Dietnasii." Jus ovddit jagi ii livčče  juohkehaš rihkkon dán gildosa, de livčče olu guollebivdit njuolgut gillán heađi, go eai lean  oažžut "...dárbbašlaččamus Jáfu Ruoššaiguin Gávppašeamis." Lei čielggas ahte ii šaddan  dienas 5-6 beaivvi bivddus, go ruoššat vulge čakčamánu vuosttaš beivviid, ja  guolásteami ii lean lohpi álggahit ovdal borgemánu 24. beaivvi (FAF 1906, ášši 79).  Sátnejođiheaddji ovddidii ášši ámtadiggái ee. cealkimiin ahte ii duođai lean álki duhtadit  guollebivdiid. Vaikko son ii gárron nu olu dadjat, lei son goitge ovttaoaivilis dasa ahte  mearrádus lei eambbo goaridan go ávkkuhan. Son sávai dasto ahte "...Guollebivdiid agálaš Vuorjan Sáidebivddu birra nogašii." (FAF 1906, ášši 79). Sáidefierbmungielddus  heaittihuvvui oalát dán rájes Lágesvuonas (FAF 1907, ášši 1).    Dát ovdamearkkat čájehit ahte sáidebivddu dáfus lei dáid báikkiid ássiin oalle olu  váikkuheapmi báikkálaš guolásteami mearrideamis. Ámtadiggi čuovui dábálaččat ¶
báikkálaš rávvagiid ja gáibádusaid. Guovddášeiseválddit orrot dasto deattuhan ámtadikki  cealkámuša gonagaslaš resolušuvnnaid čállimis dákkár mearrádusain.    Hui miellagiddevaš lea maiddái ahte olu daid báikkálaš gáibádusaid vuođđun lei sávaldat  iežaset ovddeš oainnu almmolažžan dahkat, movt árra sáidefierbmegeavaheapmi sáhtii  viidáset bivddu billistit. Dás lea maid čielga ekologalaš sisdoallu. Unnimusat seammá  deaŧalaš lea ahte báikkálaš olbmot máŋgii háliidedje iežaset čálekeahtes njuolggadusaid  ruovttuguovllu meara sáidebivddu birra almmolaččat dohkkehuvvot. Dalle sii eai livčče  heivemeahttun gilvui boahtán vierro bivdiiguin geat rihkko sin čálekeahtes  njuolggadusaid. ¶
7.15.4 Sáidesoaikonuohtit ¶
dagahedje suhtu.  Bávkkanasaid geavaheapmi. ¶
Čuohtejagi molsumis ledje sáidenuohtit šaddan dábálažžan, Oarje-Finnmárkkus goit. Dát  ledje gáddenuohtit mat ledje 180 gitta 200 sala guhku, ja 15 gitta 20 sala čieŋu  (Nasjonalforeningen 1973: 76). Doppe gal maid ledje geavahišgoahtán nuhtiid maidda ii  dárbbašuvvon gáddi. Dákkár nuhtiid geahččaladde ee. Várggáid ovddas 1914:s. Nuohtti  lei 180 sala guhku ja 17 sala čieŋu (Thorsvik 1982 268). Namuhit sáhttá ahte dálá stuorit  fatnasiid sáidesoaikonuohtit leat čiekŋaleappot go 85-90 sala, sullii 170 mehter.    Vuosttaš máilmmisoađi álggogeaži birrasiid oaidnit čielga ovdamearkkaid movt dát  soaikonuohtti mii lei ođđageavahusas dagahii riiddu ja garra báikkálaš vuostehágu.  Muosát suohkanstivra válddii dán ášši hui duođalaččat ja válddii oktavuođa ámttain  1914:s ja gáibidii soaikonuohtástangildosa. Ohcan válddahalai dilálašvuođa mii  earenoamážit čájehii dan riiddu máid árbevirolaš ja ođđaáigásaš guolástusteknologiija mii  duođas lei boahtime, dagahii.     Son guhte dán válddahallama čálii, muitalii iežas geassemánus šaddan dávjá oaidnit dan "dohkkemeahttunvuođa" go soaikonuhtiiguin ledje beassan bivdit sáidebáikkiin. Oktiibuot  ledje 10 soaikonuohttesearvvi Reainnáhis, Muorralvuonas, Láhttás ja Báhkavuonas.    Reainnát bivdobáikkis ledje muhtunráje suohkanuohtit. Go sii daiguin bivdigoahtit galge,  fuomášedje dámpafatnasat dán, ja boahtegohte dohko. Olu suohkanuohttesearvvit ledje  juo njulgen nuhtiideaset ovdal dámpafatnasat bohte, muhto soaikonuohttebivdit eai  beroštan das maidege. Sii dopme boahtit ja bálko nuhtiid juohkesadjái gos sáidespearrut  oidnojedje. Čalbmevihtan gávnnahii maid ahte jus soaikonuohtti bođii sáidebáikki ja  suohkanuohti gaskii, oaččui maŋit namuhuvvon loahpahit bivddu, "...go guolit dakkaviđe nohket." Ja nu dáhpáhuvai ge. Sáidi gal maŋážassii ballái eret. Dasto vulge ge eanas  dámpafatnasat guollebáikkiide gaskal "Gálbbi (Rolvsøykalven) ja Iččáha ja Iččátguollebáikkiid..." .  Dán árra soaikonuohtásteami oktavuođas Muosáhis 1914:s, bohte áibbas čielga  gáibádusat ahte sis geat árbevirolaš neavvuiguin bivde, galggai aktovuoigatvuohta bivdit  dain báikkiin gos sin veahkkeneavvut doibme. Juohke báikkis bihko go soaikonuohtit  vahágahtte sin suohkanuohtásteami ¶
, "... ja go maŋimus namuhuvvomat ollásit ¶
dárbbašit sáidebáikkiid ja vuonaid doalahuvvot alcceseaset guollebáikin, orro lunddolaš ja čielga doaibman gieldit soaikonuohttuma dáin báikkiin".    Eai bihkon dušše Muosáhis soaikonuohttebivdiid roahkkatvuođain. Buot Finnmárkku  guovlluin gos lei sáidebivdu, bihko dáinna ja vahágiin máid dát dahke  suohkanuohtásteapmái, muitalii Muosáha ámmátolmmái ¶
.     Dan dihte bivde ámtamánni bargat áššiin, ja čoavdit dan bures. Ii lean unnán máid  sáhtte massit, go lei "ealihaneaktun duháhiid mielde guollebivdiide, ahte gieldit dákkáraš speajárbivddu" . (FAF 1915, ášši 19). Ámtadiggi válddii negatiivalaččat vuostá ohcama ja  ákkastii dainna ahte ášši ledje njuolga váldán suohkanstivrras ovdan, almmá  guollebivdiid iežaset čielga gáibádusa haga.     Gávdnojedje maid dakkárat geat eai duhtan gádde- ja soaikonuohttái go bivde sáiddi.  1910 birrasiid bohciidii eará váttisvuohta - sáidebivdu bávkkanasaiguin ¶
. Dát  duođaštuvvui Sállannuoris, gos guosseguollebivdit geavahedje dán vuogi. Dán ášši válde  hui duođalaččat, ja sihke hevsmánni ¶
ja veahka ¶
ožžo stuora sáhkuid. Ráđđehus  ovddidii maid proposišuvnna bávkkanasaid gieldima birra guolásteamis. Bahás vuohki  lassánii goitge hirbmadit čuovvovaš jagiid, ja báikkálaš vuosttaldeaddjit ledje hárbman.  Muhto goitge geavahuvvui dát bivdovuohkin maiddái maŋŋel vuosttaš máilmmisoađi  (Jakobsen 1983: 263 ff). ¶
7.15.5  Gielddus gáddenuhtiin bivdit dorski -  vuotnaálbmoga vuosttašriekti ¶
Eai dušše sáidebivddu dáfus vuosttaldan doaibmi bivdoneavvuid ¶
ja  ákkastan  báikkálaš guollebivdiide passiivvalaš bivdoneavvuiguin guollebivdovuosttašrievtti. Hui  govvideaddjin lea dán oktavuođas dorskebivddu gieldingáibádus gáddenuhtiiguin vuonain  Muosát gielddas, ng. "buorrebivdoáiggis" njukčamánus ja cuoŋománus. Dát ášši bekkii  dávjá ámtadiggečoahkkimiin 1898:s maŋás. Duogážin lei báikkálaš oktavuođa váldin  Muosát gielddarivttiin, mii fas ovddidii ášši viidáseappot.    Gieldinsávaldaga ággan lei go gáddenuohtit dahke nu stuora vahága. Muorralvuonas ja  Uhcavuonažis (Lillefjord) lei leamaš hui buorre fierbmebivdu buori guollesiigama geažil.  Dát geasuhii olu "Stággonuohtásteddjiid" vuonaide, ja dát bivde 30 000 dorski moatti  bálkesteamis. Moadde beaivve maŋŋel ii lean mihkke šat oažžumis makkárge  bivdoneavvuiguin.    Earenoamáš miellagiddeváččat leat dán oktavuođas dieđut mat muitalit ahte gáddenuohti  heajos váikkuhusaid geažil lei iežaset mearriduvvon gielddus dán bivdoneavvu  geavaheamis Muosát gieldda vuonain. Namuhuvvon vuonaid ássit ledje ieža bivdán  sullasaš vugiiguin. Muhto máŋgga jagi bivddus ledje fuomášan ahte dát bivdovuohki lei "eambbo Vahágin go Ávkin." Dan dihte ledje guokte jagi das ovdal "...oalát heaitán Nuohttebivdduin" . ¶
Čujuhettiin borgemánu 3.b. 1897 láhkii Finnmárkku mearaguolásteami birra, doarjjui  gielddastivra ráfáiduhttinsávaldaga ja ahte fanasgeassinnuohti ja gáddenuohti  geavaheapmi berrii gildojuvvot "...Váttavuonas, Gáhppovuonas, Čielgevuonas, Seahkkavuonas, Uhvavuonažis ja Fállevuonas" njukčamánus ja cuoŋománus.  (Dárogielbáikenamaid geahča báikenammalisttuin.)    Finnmárkku guolástusbearráigeahčči dajai čielgasit ahte son diđii daid váttisvuođaid mat  gávdnojedje. Son lei ieš leamaš geahččame Muorralvuonas gos eanemus bivde  gáddenuhtiin. Goitge son eahpidii ábuhii go gieldit nu buori bivdoneavvu go gáddenuohtti  máŋgii sáhtii leat. De goit fertii gielddus leahkit áibbas dárbbašlaš - ja nu orui gal  namuhuvvon áššis.    Ságastallamis dán birra dajai son ahte ii dáidán leahkit dohkalaš gieldinággan dát go  ledje dakkár guollebivdit geat eai lean Muosátássit geat gáddenuhtiin bivde. Goitge su  mielas lei čielggas ahte sáhtii leahkit "... heittot geafes Guollebivdiide - geat ledje eanas Sápmelaččat - go Vuonaide bohte nu várálaš Gilvaleaddjit go dat vierro Guollebivdit sáhtte leat iežaset stuora Gáddenuhtiiguin;... ." Guollevalljivuohta lei goitge deaŧalaččamus. Sáhtii jearrat ii go gáddenuohttun dáin  vuonain vahágahttán guoli, ja dan dihte berrešii gildojuvvot. Guolástusbearráigeahčči  čujuhii maid dasa ahte nuohtit sáhtte baldit guoli eret firpmiin. Báikkálaččat šiehtadallan  gáddenuohttungielddus lei maid deaŧalaš.    Ollislaš guorahallama maŋŋel ávžžuhii son mieđihit Muosát gielddastivrra gáibádussii  ráfáiduhttit suohkana vuonaid. Ámtadiggi fas ii sáhttán doarjut dán, ja oaivvildii ahte  oppalaččat galggai leahkit várrogas rávvet guollebivdiid movtge gáržžidit dahje gieldit "buoret ođđaáigásaš Bivdoneavvuid" geavaheami. Dušše earenoamáš dilálašvuođain, ja  go lei áibbas čielggas ahte bivdoneavvu vahágahtii dábálaš guollebivddu, sáhtii dákkár  bákku čađahit.    Ámtadiggi anii maid vejolažžan ahte lei "veahá Beadjelmearálašvuohta" Muosáha  gáibádusa duohken. Ášši berrii lagabui čielggadit. Earenoamážit berre áibbas čielggasin  oažžut ledje go fástaássi guolásteaddjit, vuonaid guollesiigama dihte, eaktodáhtolaččat  heaitán geavaheames dan bivdoneavvu máid dál áigo gieldit guosseguollebivdiid  geavaheames. Jus nu lei, "...de dárbbašii Ášši guorahallat dárkilit." (FAF 1898, ášši nr.  35.).     Iešguđet ásahusaid olu reivvestallama maŋŋel mieđihii Muosát gielddastivra maŋážassii  álggahit geahččalanortnega dušše Muorralvuonas, nu ahte dohko sáhtii bidjat  gáddenuohttegildosa 10 jahkái. Ášši ovddiduvvui dasto ámtadiggái 1899:s, mii guovtti  jiena vuostá ávžžuhii dákkár geahččalanortnega njukčamánnui ja cuoŋománnui (FAF  1899, ášši nr. 30). Dán vuođul ráhkaduvvui dasto gonagaslaš resolušuvdna, mii lei  heivehuvvon ámtadikki mearrádussii.    Báikkálaš ássit eai lean duhtavaččat dáinna ráfáiduhttimiin. Muorralvuona olbmot  ávžžuhedje juo 1902:s ámtamánni garraset njuolggadusaid. Olbmot čuoččuhedje ahte  Fálesnuoris ledje vásihan ahte gáddenuohttun lei guliid dahkan nu árgin ahte  giehtaduorgguin lei veadjemeahttun goddit daid. Seammaládje lei geavvan Jáhkovuonas  Muosáhis, gos guokte jagi ledje geavahan gáddenuohti. Doppe eai lean boares, geafes  guollebivdit, geat eai sáhttán geavahit eará go "Duorggu" , goddán šat guliid.     Vuotnabivdiid earenoamáš dilálašvuohta dán, go stuorit fatnasiid geavahišgohte rittuin,  maid bođii ovdan. Čuoččuhuvvui ahte vuonain ledje olu geafes olbmot main ledje  fatnasat mat dušše vuotnabivdui ledje doarvái stuorrát. Sii ealihedje iežaset báikkálaš ¶
ruovttubivdduin, "...dan dihte lea maiddái sin Ealáhus billistuvvon, go Vuotnabivdu billohuvvá" .  Muorralvuona eaŋkilolbmuid čilgehusain bođii ovdan ahte gáddenuohtit eai geavahuvvon  dušše gođđodorskebivdui čakčat. Guossenuohttesearvvit bivde maid hui eatnat  smávvadorski, measta juo veajehiid, ja jur gurrejedje vuonaid. Dán lei nu álki dahkat go  dorski orui čakčat gátte vuolde ja mohkiin gos oahtta ¶
(sáidemurtu) lei gávdnamis. Ii  lean eambbo go okta vuohki dán eastadit, jus eiseváldit eai háliidan vuotnabivddu oalát  nohkat "... ja Álbmoga Nealgái dagahit... ." Ávžžuhuvvui farggamusat "... gieldit dán billisteaddji Speajárbivddu." Daid čilgehusaid bokte máid ožžo, ilbme vel eambbo dieđut dan gáddenuohttebivddu  birra máid Muorralvuona olbmot ieža ledje doaimmahan ovdal. Okta gii lei searvan  bivdui, čuoččuhii ahte sin nuohtit ledje oalle unnit leamaš. Olbmot ledje fuomášan ahte  gáddenuohttun lei vahágin. Dan dihte eai bivdán olus dáinnalágiin. Muhto sii geat  olggobealde boahtegohte stuora, buriid nuhtiiguin, "...eai gal beroštan seastit Guoli, muhto bálko ja gesse nu guhká go fal ledje Guolit" . Báikkálaš olbmot gohčodedje dán  speajárbivdun, mii juohke jagi gurrii vuona. Geahččalanortnet logi jagi ráfáiduhttimiin  ávkkuhii unnán. Dát han gustui dušše unnit vuotnaoasážii, ja dušše moadde mánu jagis.    Muorralvuona olbmuid oaivil dáiddii maiddái eará vuotnaássiid oaivil, sihke sápmelaččaid  ja dáččaid, ahte vuotnaássiid deaŧalaččamus ealáhus lei beaivválaš ruovttubivdu. Jus dát  galggai vel eambbo vaháguvvot go dássožii juo lei dahkan, "šattaše dát geafes Olbmot Nealgái" .    Livččii áibbas veadjemeahttun sin sihtat áhpái mannat bivdit. Ii ovttasge lean ráđđi  dábuhit dárbbašlaš áhpeguolástanneavvuid. Sávaldat lei dan dihte ahte eiseválddit eai  hilgon guolásteddjiid gáibádusa, dahje atnán seammán gii bivddii guoli, beare dat  bivdojuvvui. Nu sáhtii goit dakkár jurddašit gii ii diehtán mii "Heahti ja Vátni" lei,  oaivvildedje sii, "muhto dán eai sáhttán geafes Vuotnaolbmot dahkat" . Sidjiide lei  beaivválaš guollebivdu ealihaneaktun, ja ahte bivdu lei "sullii ovttameare buorre Buohkaide" .  Gehčče hui bahččagit dan dillái mii lei bohciidan. Lei jur surgat go billisteaddji "Speajárbivdu" jagis jahkái galggai gurret vuona, ja oaidnit go eará báikki olbmot "...billistedje ja hearjidedje jur Vikiŋggaid vuogi mielde" ássiid deaŧaleamos ja áidna  dienasgáldu. Sávaldahkan lei ahte stivrejeaddjit njulgeše dán ovdal lea beare maŋŋit.    Lensmánni doarjjui  ráfáiduhttima garrasit, ja namuhii olu vuonaid suohkanis gos berrii  čađahit dorskenuohttungildosa. Son ákkastii riggodatsuodjalemiin, ja báikkálaš ássiid  vuosttašrivttiin guollebivdui. Son namuhii ahte earenoamážit galggai gieldit amas, dahje  olggobeale guollebivdiid, gáddenuohti geassimis gođđobáikkiin áhpedorskebivddu áigge  njukčamánus, cuoŋománus ja miessemánus (FAF 1902, ášši 63).    Ráfáiduhttin ii viidon, muhto Muosátolbmot eai vuollánan. 1903:s lei ášši fas ámtadikkis  (ášši 10), ja fas ođđasit 1909:s. Lei sullasaš ákkasteapmi go ovdal, muhto dál lei maid  boahtán čielga oaidnu dasa ahte ekonomalaš fápmodilálašvuođat dagahedje beroštumi  vuostelasvuođaid. Čuoččuhuvvui ahte sis geain ledje  nuohttebivdoberoštumit, lei  vuosteháhku vuhtii váldit ahte "...vuotnaássit eai sáhte ealihit iežaset unna fatnasaččaiguin, ..." (FAF 1909, ášši 43).    Boađusin šattai ahte álgo guovttemánnosaš gáddenuohttungielddus doalahuvvui, muhto  gielddus ii viiddiduvvon dalle eará Muosátvuonaide, nu go ledje gáibidan. 1915:s doarjjui ¶
ámtadiggi goitge áigemuddejuvvon ráfáiduhttinortnega "Uhcavuonažis" Jáhkovuonas, gos  galggai leahkit gielddus geavahit nuohti, suohkanuohti, fanasgeassinnuohti,  seahkkanuohti dahje feastonuohti (FAF. 1915, ášši 71).    Dákkár ohcanhilguma ákkasteapmin Ákŋoluovttas, earenoamážit gáhtten dihte  Goahtečoruvuona gođđobáikkiid, lei ahte eai háliidan gáržžidit ealáhusfriddjavuođa  dárbbuhemet. Dasto eai diehtán movt gádde- ja suohkanuohttebivdu váikkuhii  dorskebivdui (FAF 1908, ášši 26).    Ámtadikkis ii lean makkárge nanu vuođđojurddan ahte gáddenuohttuma gieldin ii galgan  ođđa guovlluide gustogoahtit. Dan oidne go Deanu gielddastivra evttohii hui viiddis  árvalusa 1913:s, mas gáibiduvvui ahte "...dorskebivdu nuhtiin Finnmárkkus ferte gildojuvvot lága bokte" . Ámtadiggi ii sáhttán doarjut oppalaš láhkagildosa, muhto  ávžžuhii dorskenuohttungildosa gođđoáiggis, ođđajagemánus njukčamánnui (FAF 1913,  ášši 6). Nuohttungielddus ii dattege čađahuvvon, vaikko máŋga eará suohkana dorjo  gáibádusa maŋit jagi (Richter Hanssen 1990: 294).    Dát ráfáiduhttináššit čájehedje áhte ii lean dušše álbmoga ekonomalaš vuođuin heahti  Muorravuona ássiid gáibádusa duogážin gieldit muhtun  veahkkeneavvuid ja gáibidit  báikkálaš riggodagaide vuoigatvuođaid. Seammá guovddážis lei ekologalaš  jurddašeapmi, báikkálaš riekteoaidnu dasa geas galggai vuosttašriekti  vuotnariggodagaide ja movt dáid riggodagaid berrii juogadit, nu ahte buohkat geat  dárbbašedje dan, galge oažžut vuoiggalaš ja buori oasi ealiheapmái. Oažžu roahkka  dadjat ahte govvideaddji mállen Finnmárkkus, go lea sáhka vuotnaássiid rahčamis lagas  bivdobáikkiid várjaleamis aktiivvalaš neavvuid vuostá, álggahuvvui juo 1900-logu  álggogeahčen. ¶
7.15.6 Vuosteháhku ¶
feastonuohttumii ¶
Feastonuohtti bivdoneavvun lea guhkit áiggiid čađa šaddan danin mii lea dál.  Mearaguollehivvodaga dihte leat jahkečuđiid čađa biddjon olu gáržžideamit OarjeEurohpá feastonuohttebivdui (Iversen 1937: 7 ff). Veahkkeneavvu lea ovdalis čilgejuvvon "nuohtteseahkkan máid gesset botni mielde johtti fatnasiin. Bivdoneavvu lea dánska snoranuohti ¶
sullasaš" (Iversen 1937: 5).    Ođđaáigásaš feastonuohttun dámpafatnasiiguin ovdánii hui olu Stuorra Británnias 1800logu loahpageahčen. Jagi 1900:s ledje lagabui 1 350 dákkár feastonuohttefatnasa ¶
(Iversen 1937: 14). Norggas maid álge feastonuohttumiin. Eanas guollebivdit goitge  váivahuvve dáinna bivdovugiin. Jahkečuođimolsuma birrasiid lei ášši šaddan  áigeguovdilin maiddái Finnmárkku guolástuspolitihkalaš ságastallamis. Báikkálaš  vuostečállosis bođii várra dat oaidnu ovdan mii eanas olbmuin lei. Doppe celkojuvvui ahte  feastonuohttuma bealušteaddjit eanas eai beroštan das ahte oaččui go Finnmárkku iežas  álbmot oasi ge dán bivddus. Dát olbmot gehčče namalassii "...Finnmárkkuábi dušše speajárlágan bivddu váste." (Fálesráfáiduhttinlávdegoddi 1902: 57.)    Doppe oaivvildedje muđui ahte Finnmárkku guolástusat bibme maiddái oallugiid Romssa  ja Nordlándda ássiin. Jus olles riika galggašii Finnmárkku ribadit "dán speadjamis, livčče ¶
gusa bohčan varaide. Ii áhpebivdu guhkkin eret gáttis sáhte goasse boahtit Finnmárkku oallut vuonaid riddobivddu sadjái. "     Loahppa lei hui čielggas: " Vuotna- ja riddobivdu lea buohkaid bivdu, áhpebivdu áhpecoaganiin ¶
dámpafatnasiiguin ja eará divrras fatnasiiguin lea dušše kapitalisttaide ja sin bálvváide..." (Fálesráfáiduhttinlávdegoddi 1902: 58).    Maiddái ámtaeiseválddit dorjo feastonuohttunneavvuid vuosttaldeami, maŋŋel go  Várggáid guolástussearvi meannudii ášši 1905:s. Sii ávžžuhedje eiseválddiid gieldit  feastonuohtásteami, dan dihte go feastonuohtásteaddjit eará guovlluin bohte Finnmárkui.  Doppe sii bivde gáddeguoraid ja mohkiid. Dát billistii báikkálaš guolásteddjiid bivddu.  Várggáid guolástussearvi lei čielgasit vásihan ahte feastonuohtti gáttiid lahka billistii  birrajagi guollehivvodaga mearas (FAF 1905, Ášši 67).    Maŋŋel go ámta lei ožžon cealkámušaid buot Finnmárkku suohkanstivrrain, earret  siseatnansuohkaniin, mearridii ámtadiggi 1906:s ahte feastonuohtásteapmi Finnmárkku  riddogáttiin lei vahágin eará guolástusaide ja guollehivvodagaide, earenoamážit  bodneguliide. Gonagas berrii dan dihte čađahit birrajagigildosa feastonuohtásteapmái  territoriálrájiid ¶
siskkobealde Finnmárkku rittuin. Dušše bearráigehččojuvvon  geahččalanbivdu dahje iskamat galge dán gildosa olggobeallái (FAF 1906, ášši 34).    1908:s mearriduvvui vuosttaš feastonuohtástanláhka. Doppe gildojuvvui feastonuohti  geassin guovllurájiid siskkobealde. Seammá jagi juolluduvvodedje ruđat sáddet  militearafatnasiid ¶
bearráigeahččat Finnmárkku guolástusaid (Christensen 1991: 623).    Ámtadiggi gal čuovui feastonuohtástanášši hui dárkilit. Diggečoahkkimii 1912:s bođii  telegráfalaš diehtu dan birra go ledje "feastonuohttefatnasat guovllurájiid siskkobealde" .  Ámtamánni oaččui bargun bivdit ráđđehusa sáddet bearráigeahččofatnasiid davás (FAF  1912, ášši 29). ¶
7.15.7   Lassáneaddji sallitbivdu - industriála doaibma ¶
Berre maid namuhit sallitbivddu teknologiija ođasteami oktavuođas, ja vuostelasvuođaid  máid dat mielddisbuvttii báikkálaš resursageavaheapmái jahkečuođi molsuma birrasiid. Ii  lean nu stuora sallitbivdu Finnmárkkus ovdal, muhto ii dat lean goitge ođas. 1740-jagiin  ledje juo oaidnán Báhčaveaisápmelaččaid bivdime salliha vuovdima váste, ( ). Lei várra muhtun lágan gáddenuohtti. ¶
Dát bivdu lei  Báhčaveaivuonas. Measta juohke jagi bohte ruoššat Guoládagas njeljiin gitta čiežain  smávit borjjasfatnasiiguin ¶
mat ledje 5/6 leastta stuoru (1 leasta = 2,08 tn.) (sic),  oastit sallihiid Báhčaveaisápmelaččain (Schnitler III, alm. 1985: 74). Rikkis sallitvuonat,  ja unnit eambbo guollebivdu veahá vuovdima váste namuhuvvo maid eará báikkiin. Ii  goitge šaddagoađe stuorit sallitbivdu ovdal 1800-logu loahpageahčen.     Ovdamearkan mannolahkii namuhuvvo Láhppi (vrd. Samuelsberg 1983: 120-129).  Doppe várra váldojuvvojedje vuosttaš sallitnuohtit atnui báikkálaččat 1880-jagiid ¶
álggogeahčen ja ledje dássedis geavahusas čuovvovaš jagiid. Muhto easkka 1898:s  dovdagohte Láhppiolbmot ja eará riddo- ja vuotnaássit dan mii maŋŋelis bođii. Dan jagi  deaividii hui buorre sallitbivdu Ákšovuonas. Dása oasálaste 110 nuohttesearvvi ja 180  fierbmefatnasa, oktiibuot 2 520` olbmáin. Guoli árvu árvvoštallui 858 000 kr. Dás manai  718 000 kr guossebivdiide. Harald Samuelsberga Láhpi giligirjjis gávnnahuvvo ahte "...vuotnaássit ja suohkana guollebivdit ožžo unnimus oasi dán vallji bivddus." (Samuelsberg 1983: 121). Ártan dása lei go hárváin ledje sallitfierpmit. Sis geain ledje  dákkárat, eai ge lean nu galle fierpmi. Dasto eai lean olles suohkanis eambbo go 3-4  nuohttedoalu ¶
.     Vuosttaš gáddenuohttedoalut Finnmárkkus bivde dábálaččat dušše iežaset vuonas dahje  lagamus ránnávuonas. Sallitguolástusas lei nappo seammá dilli go sáide- ja  dorskeguolástusain. Vuotnabivdit bivde ovddemustá iežaset lagasbirrasis dahje  ráddjejuvvon guovlluin. Ii lean dábálaš vuolgit guhkás guollebivdui.    Guollebivdit geat bohte lullelis, sirddášedje eambbo. Sis ledje stuorit fatnasat main ieža  sáhtte orrut. Dámpafatnasiiguin dávjá gesse sallitfatnasiid. Sii ohce salliha doppe gos lei  gávdnamis. Muhtun Finnmárkku guolásteaddjit dahke seammaládje. Vuosttaš  mohtorfatnasiid "idjademiid" váste guollebivddus, oste Láhppái 1906:s dahje 1907:s.  Dáidda guollebivdiide šattai dál viidát doaibmaguovlu ¶
go iežaset vuotna. Dát lei amas  dan heiveheapmái mii dassožii lei leamaš.    Jahkečuođi molsuma rádjái lei sallit eanemustá borramuššan adnon. Maiddái dát galggai  rievdat, go rikkis ruhtaluvvejeaddjit ¶
fuomášedje dan vejolašvuođa movt salliha  industriálaččat sáhtii atnit, ja millet dan jáffun ja oljun. 1898:s huksejuvvui dákkár  ráhkadandoaimmahus ¶
Svolværai. Fargga dát osttii maid Finnmárkku sallihiid. 1903:s  juo fievrrededje salliha Ákšovuonas dán ráhkadandoaimmahussii.    Vuosttaš sallitráhkadandoaimmahus Finnmárkkus lei várra dat mii huksejuvvui Johkii  Láhppái 1912-13:s. Dovddus Njårdráhkadandoaimmahus huksejuvvui Ákšovutnii veahá  maŋŋel, 1917-18:s. Dát doaimmat ledje álgun, ja vuođđun dan duohta ávkkálaš  sallitriggodaga industriála geavaheapmái Finnmárkkus.     Nu go eará guolástusaid dáfus ge ledje dál nai soapmásat geat oidne várálašvuođaid  maiddái sallitbivddus. Muhtun Lofuohta guollesearvi gáibidii 1904:s juo industriála  sallitgeavaheami gildosa. Oaiveákkasteapmin lei ahte dákkár doaibma billista  guollehivvodaga, ja šaddá váttisin oažžut salliha seaktin. Dáin ovddeš "industriguolásteami" vuosttaldeddjiin lei, nu go dál diehtit, surgadis duohta ipmardus  guollehivvodaga birra. ¶
7.15.8 Ođđa teknologiija dagaha iešguđetláganvuođaid ¶
Finnmárkku guollefatnasiid ođasteapmi mii álggahuvvui 1905 vealgeásahusa bokte,  dagahii vuođu iešguđetlágan ovdáneapmái riddo- ja vuotnaguovlluin. Riddoguovllut ožžo,  nugo leat gullan, measta buot almmolaš juolludemiid dán "ođastahttindoaimmas" . Dát  váikkuhii dieđusge dasa máid dan rájes nagodedje bivdit mearas. ¶
Sii geat bivde smávit fatnasiiguin main ii lean mohtor, oaivvildedje iežaset  bargodilálašvuođaid garrasit hedjonan, ja dan muitaledje maid máŋgga oktavuođas.  1909:s muitaluvvui Bierggis ahte bivdu gal lei oalle buorre, muhto lei hui unnán dienas  heajos hattiid dihte. Sámi áviissas lei lohkkiidčálus mas  oaivvilduvvui ahte dát lei skeittáid ja guolledámppaid sivva, go sii bukte nu olu guoli. Sii  sáhtte borjjastit vaikko man goalkin, ja mannat nu guhkás go háliidedje. Dáinna lágiin sii  ledje buktán nu olu guoli gáddái go ain ledje buorit hattit, ahte borjjasfatnasat ožžo jur  dan meare ahte birgejedje. Eai han sii ollen nu jođánit, eai ge nu guhkás, go stuora  fatnasat. Čálli oaivvildii ahte olbmot galge searvat gildosa oažžut dáidda. Muđui šattale sii  nealgut geat eai nagodan háhkat skeittáid (SM, nr. 15. 1907. Dat. Biergi 4.7. seammá  jagi).    Mohtorfatnasat gal gulle ain ovdal 1910 eanas ámtta olggobeallái. Ii Finnmárkku 1905  vealgeásahus, mii ii lean ge álggos jurddašuvvon mohtorfatnasiid ruhtadeapmái, eai ge  eará dilálašvuođat, sáhttán dagahit nu jođánis mekaniserema go dan mii rittuin lulás  dáhpáhuvai. Easkka 1910 birrasiid boahtegohte mohtorat duođas maiddái Finnmárkui.  1909:s ledje 22 mohtorfatnasa ámttas, 1910:s 49, 1911:s 112, 1912:s 202, 1913:s 294,  ja 1914:s 450. 1920:s ledje juo olles 1 117 mohtorfatnasa (Solhaug 1977: 20). gáldodieđuid mielde dagahii ođasteapmi ja mekaniseren váttis  dilálašvuođaid maiddái eará báikkiin go Bierggis. Sieidavuonas  olggumus Deanuvuonas  biegui muhtun smávvafanasbivdi ¶
1909:s go stuora fatnasat čoahkkanedje dohko  geasset ja bivde eambbo go ruoššat nagodedje vuostá váldit. Smávvafatnasaččat eai  beassan lahka ge ruošša fatnasiid ovdal go dat ledje dievvan, eai ge šat váldán eambbo  guoli. Čálli jearai loahpas mainna olbmot galge eallit, go eai šat dábuhan jáfuid. Čálli  ávžžuhii dasto vuosttaš sápmelačča Stuoradikkis, Isak Saba, bargat áššiin (SM.  15.12.1909).    Maiddái Oarje-Finnmárkkus ledje stuora fatnasat váttisvuohtan smávit fatnasiidda. "Lidnavuonas" (Lerresfjorden) muitaledje stuora váttisvuođaid bohciidan bistevaš heajos  bivddu geažil. Gávpeolbmát eai šat bidjan gálvvu vealggás, earret skeittábargiide.  Alddiineaset ii lean ráđđi háhkat dákkár fatnasiid. Sii fertejedje dušše gullat NuortaFinnmárkku buori bivddu birra. Sin fatnasat ledje beare smávvát dohko vuolgit. Son gii  čálii dán, anii boahtteáiggi ja báikki ássama dili hui seavdnjadin, nu guhká go  alddiineaset ii lean ráđđi háhkat skeittáid (SM. 1.10.1910).    Smávvafatnasiid guollebivdiide lei earenoamáš heittot go ollislaš guollebivdonávccaid ¶
lassáneapmi maiddái dagahii váttisvuođaid pomorgávppašeamis - man nala sii ledje  iežaset ekonomalaš vuođu huksen. Johs. Falkenberga Lágesvuonservvodaga válddahallan  čájeha omd. ahte ruoššagávpašeami mávssolašvuohta lei unnume ovtta gaskka ovdal  vuosttaš máilmmisoađi (Falkenberg 1914). Dát lea jáhkehahtti. Olu ovttasdoaibmi ¶
oasit dagahedje heajut dili. Okta dáin lei várra go unnimus fatnasiin unno njuolggo  gávppašanvejolašvuođat ruoššaiguin.    Dat bođii ruoššaid oastinvugiin mii lei bisson doloža rájes juo. Ruošša borjjasfatnasat ¶
ledje bieđganan vuonaide gos oste guliid. Dasto čoahkkanedje dohko gos eanemus guolli  lei oažžumis. Ee. ledje Hammerfeasttas leamaš olu ruoššat 1909:s, muhto  Porsáŋgguvuonas eai gal lean fitnan. Lohkkiidreive mii dán muitalii , ¶
árvalii ahte guollebivdit berrejedje telegraferet ¶
ruošša konsulii oažžut  ruoššaskiippaid ¶
vutnii. Nu sáhtte jođihit dan guoli mii sis lei (SM, 1.10.1909).    Deanuvuonas lea hui bures duođaštuvvon ahte oste eambbo ja eambbo dušše ovttahat  báikkis. Vuosttaš máilmmisoađi rádjái čoahkkanedje pomorfatnasat measta aivve  Sieidevutnii. Báikki dilálašvuođaid válde máŋgii ovdan . Doppe  oaivvildedje smávit fatnasiid šaddan gillájeaddjin. Muhtomin ledje dát šaddan jorggihit  fas, guliid vuovdekeahttá, go ruoššat oste ovddemustá stuorimus vuvdiin, skeittáin.  Guolli livččii leamaš doarvái siskelis, ee. Lákkus ja Nuoris, muhto daid fertii doalvut  Sieidevutnii mii lei máŋga beanagullama duohken. Valjit guollebuktima dihte sáhtte sii  geat dáin vuonain bohte, šaddat vuordit vel moadde beaivvi ovdal besse guoli vuovdit, ja  dalle heajos haddái (SM, 15.5.1910).    Dán mannolahkii ledje eanet sivat. Guollefatnasiid ođastuhttin lullelis, ja maiddái  Finnmárkkurittuin, lei sihkkarit guovddážis. Ruošša guolleoastit gávnnahedje eanemus  gánnáhahttin ovttahat báikkis orrut ja vuostáiváldit stuorit hivvodagaid unnit fanaslogus,  vai jođánepmosit guorpmi ožžo. Dát šattai vejolažžan go guollefatnasat sturro ja  mohtorat bohte.    Nuppi dáfus ledje áššit main vuohttá ahte guollebivdonávccaid lassáneapmi ja  davviguolástusaid mekaniseren maiddái dagahedje duohta márkanviidáneami nuorttas  Ruššii. Ruošša gávpeolbmát geavahišgohte stuorit fatnasiid jahkečuođi molsuma  birrasiid. Dábálaš loađjáid mat suvde 60-80 000 kg, lonuhedje skiippaiguin mat suvde  120-250 000 kg (Korneliussen 1968: 361).    Dákkár fatnasat eai sáhttán smávva vuonažiin orrut ja ballat ahte eai ožžon fatnasa  dievvat guliiguin. Eai ge sii beroštan smávvát vuovdit jáfuid. Riddo- ja  áhpeguolástanfatnasiid guollebivdonávccaid buorideapmái vástidedje nappo ruošša  oastimat.    Dán mannolaga oaidnit čielgasit statistihkain. 1901 ja 1912 loguid mielde lassánii  gávpevuovdinárvu Finnmárkkus ja Romssas Ruššii 3,7 miljovnnas 6,9 milljovnna kr, mii  lei measta duppalastin. Dákkár gálvovuovdinlassáneapmi ii báljo livčče leamaš vejolaš  stuorit bivdo- ja fievrredannávccaid lassáneami haga. Muhto dat mielddisbuvttii maiddái  báikkálaš hámádatrievdademiid ¶
mat ovddemustá čuhce sidjiide geain  pomorgávppašeapmi lei ealihanvuođđun. ¶
7.15.9 Seaktedábuhandilli ¶
čohkkii bivddu ja ostiid ¶
Nu viiddis guovllus go Finnmárkkus ledje dieđusge maiddái eambbo báikkálaš ja  guovllulaš árttat dása go geassebivdu smávit fatnasiidda orui šaddame unnit  gánnáhahttin ovdalaš vuosttaš máilmmisoađi. Deanuvuonas lei ovdamearkka dihte  seaktedábuheapmi dákkár báikkálaš ággan dasa go oastit čoahkkanedje vuona  olggumussii.    Dán vuonas ii lean ge sáidi deaŧalaččamus geasseguolli, muhto baicca dorski ja juksu.  Dan dihte lei liidnábivdu dábálaččamus. Ovdal, sullii 1905 rádjái, ledje guollebivdit ¶
dábuhan seavtti go goivo sivlla Deanunjálmmi sáttobotnis (vrd. Saraksen 1979). Dan  dihte bivde dávjá siskkimusas vuonas, lahka buoremus seakteriggodagaid. Ruoššain lei  dalle nappo bággu boahtit dohko gos guolit ja guollebivdit ledje. Eatnasat dábuhedje  oalle álkit dálvejáfu, go juohke guollebivdi fal ieš dábuhii seavtti (SM 1.3.1910).    Maŋŋel 1905 nuohttugohte olu sivlla Deanunjálmmis. Sivlla bidje dasto mohtorskeittáide  ja dolvo Sieidevutnii ja eará guollebivdohápmaniidda vuovdemassii. Nu šattai dohko  čoahkkebivdu, ja ruoššat heite mannamis vuonaid sisa. Dan dihte fertejedje maid unnit  fatnasat eambbo vel go ovdal, mannat earenoamážit dán namuhuvvon  guollebivdohápmanii.    Seaktehattit dagahedje hirbmat duhtameahttunvuođa. 1 sivlagássas berre skeittát 20-30  kr, dahje 4-5 kr skálus. Sii geat eai nagodan oastit olles gássa, fertejedje dávjá birget  seavtti haga. Sivlavuovdit eai oba gillen ge mihtidit nu unnán go ovtta skálu dievva - "ja daina lagin baccek manga geafhes olmus rievo sevtitaga" .    Son guhte dán čálii , Amund Johnsen, Deanodagas (Vestertana), anii  dán aktoráđđen seaktedábuheami hui heittohin: Olbmot geain juo lei heajos ráđđi, šadde  dál kássábiepmahassan ¶
dainna go sivlavuovdit láhttejedje dego hearrát. Sii bidje ieža  hattiid nu bajás go vejolaš, ja njorrejedje ovdal sivlla merrii go vuolidit hatti. Son  einnostii ahte dušše mohtorskeittát mat ieža sáhtte viežžat sivlla njuolga nuohttedoaluin  Deanunjálmmis, dábuhedje seavtti. Vuotnaássit berreše dan dihte geahččat dobbelii go  dušše iežaset čázetnjuniide, ja gáibidit gildojuvvot dákkár sivlanuohtásteami.    Amund Johnsen čájehii dáinnalágiin juste movt maid lávejedje Finnmárkku  vuotnariggodagaid geavahit: Vuotnaálbmot bealuštii gánnáhahtti báikkálaš guolásteami  guosseguollebivdiid gilvvu vuostá, stuora doaluid dahje ođđa teknologiija vuostá. Son  oaivvildii ahte sivlanuohttungielddus ii livčče vahágahttan stuorit fatnasiid. Ábis ii lean  guolli nu seaktoránto. Doppe sáhtii seammá bures atnit eará seavtti go sivlla. Unnit  fatnasiidda, mat fertejedje orrut vuonain gos guolli lei ránttot, lei sivla áibbas dárbbašlaš  seaktin. Son gal doaivvui Deanuvuona vuotnaguovlluid beassat váttisvuođain, ja ávžžuhii  čuovvovačča: "Dii badjelgehččojuvvomat, čurvejehket nu jitnosit ahte suohkanstivra, ja vel Stuoradiggi ge gullá din" . (SM. 1.3.1910.)    Maiddái eará sápmelaččat Deanus čálle 1910 birrasiid ahte go fal  sivlanuohttun gildojuvvošii, boađáše ruoššat fas smávit hámmaniidda.    Muitaluvvui ahte 1910 jagiin bukte nu olu sivlla seaktin stuorit liidnafatnasiidda  Sieidevuonas, ahte dát dušše goivo guollehivvodagaid ábis. Smávvafanasbivdit dušše  oidne gáttis go áhpebivdit devde ruoššafatnasiid. Eai mediadoaibmi sápmelaččat gal  háliidan stuora fatnasiid gieldit bivdimis, dahje guliid oažžumis, muhto oaivvildedje ahte  sii galget birget seavtti (sivlla) haga. Stuora fatnasat sáhtte doalvut guliid vaikko gosa.  Dan eai sáhttán smávit fatnasat dahkat. Sii fertejedje orrut vuonain. Dan áigge go  ruoššat lávejedje boahtit vuonaide, ožžo sii álo dálvejáfuid, muitaluvvui (SM, 15.5.1910). ¶
Finnmárkku johkaluossabivdu ferte leat hui áigahaš. Čálalaš gálduid bokte sáhttit čuovvut  dan 1500-logu loahpas ja 1600-logu álggu rájes. Guovddáš čázádagat ledje Deatnu ja ¶
Álttáeatnu, muhto Njávdánjohka ja Porsáŋggujogat ledje maid deaŧalaččamusaid  searvvis.     Vaikko eai gávdno ge seammalágan dieđut mearaluossabivddu birra, de gávdnojit goitge  gáldut mat muitalit leamaš muhtun ráje mearaluossabivddu muhtun Finnmárkkuvuonain  1700-logus. Muhtun guovlluin, ee. Várjjatvuona davábealde, ledje álggos sápmelaččat  geat mearas bivde luosa, ja dáččat álge easkka maŋŋel (Kolsrud 1961: 52). Dan áigge  gáldut dálá Mátta-Várjjagis, addet seammá gova. Doppe lea áibbas čielggas ahte  nuortalaččat ¶
bivde luosaid mearas 1740 birrasiid juo. Dán diehtit Peter Schnitlera  vuđolaš iskamiid bokte ovdalaš 1751 rádješiehtadusa Ruoŧain.    Su vihtanat muitaledje dalle ahte Báhčaveaisápmelaččat bivde luosa Báhčaveajis ja lagas  vuonain. Guoli vuvde Norgga gávppolaččaide Čáhcesullos. Beahcánsápmelaččat bivde  Vuorjánjogas ja Uvdovuonas. Doppe sii bivde iehččaneaset - "...Dáččat eai leat dása searvan." (Schnitler III alm. 1985: 74/76).    Dat mii lea vel hui miellagiddevaš johka- ja vuotnaluossabivddus dálá Máttá-Várjjagis  1740-jagiin, lea go sápmelaččain doppe, Schnitlera sátneoaivila mielde, lei sierra  vuoigatvuohta dan bivdui. Nu lei maid Njeavdánis. Eará mearrariggodagaid dán guovllu  vuonain gal atne maiddái dáččat Várjjatvuona davábealde.    Go Norgga ja Ruošša rádji biddjojuvvui 1826:s, bivde Báhčaveaisápmelaččat ain  gánnáhahtti ládje Ruovdavuonas ja Báhčaveaivuonas. Dán bivddu atne nu doložin ahte  dán joatkima vuoigatvuohta celkui 7. artihkkalis 1826 rádjesoahpamušas, ja  duođaštuvvui vel protokollas miessemánu 14.b. 1834, 2. čuoggás, vaikko  Báhčaveaisápmelaččat juo ledje šaddan dušše ruošša vuollásažžan  (Báhčaveaisápmelaččaid luossabivddu birra: Geahča Tanner 1919: 115-121,  Guolástusbearráigeahčči 1887-90: 238-243, Andresen 1983). ¶
7.16.1  1800-lohku ¶
1700-logu loahpageahčen čálii ámtamánni Sommerfeldt ahte " Luosa gesset Nuhtiin Gáttis" . (Sommerfeldt 1799-1800: 131). Maiddái eará dieđut geažuhit ahte mearaluossabivdu lei  ovdáneame Finnmárkkus. Fanasmátkkošteaddji Lágesvuonas 1827:s, muitala  duhtavašvuođain ahte "Gievkkanii buktojuvvui measta juohke Beaivvi buorre, varas Luossa, máid oste muhtun Sápmelaččain, geat duollet dálle manne Vuona meaddel" (Keilhau 1831: 82). Eai nu olu gal sáhte almmotge bivdán mearaluosa dan áigge (vrd.  Guolástusbearráigeahčči 1880-82: 86).    Lea váttis dadjat juste makkár veahkkeneavvuid geavahedje. Finnmárkkulávdegoddi mii  attii iežas čielggadusa 1826:s, čálii ovdamearkka dihte ahte "Luossavárpi ¶
" lei áibbas  amas Finnmárkkus (Budstikken 1830: 253). 1835:s muitaluvvui fas ahte " ...Vuonain bivdet Luosa Nuhtiin..." (Kraft 1835: 574). Dát duođašta ahte lea leamaš dássedis  mearaluossabivdu, vaikko gálduin gal muđui lea čállon unnán dan birra. Čilgehussan dása  sáhttá leahkit ahte ii makkárge almmolaš ásahussii čálihuvvon bivdu, go sálteluosa vuvde  njuolga ruoššaide oktan eará sálteguliiguin. Dát dilli lei ain 1870-jagiin (Solhaug II 1976:  539). Jáhkkimis leat sálteguolit fárpaliin vuvdojuvvon pomorgávppašeames dassožii go ¶
dát nogai vuosttaš máilmmisoađi birrasiid. Vásedin luossaoastin viidáset vuovdima váste  ii lean Finmárkkus ovdal jahkečuođi molsuma birrasiid (Solhaug II 1976: 559). ¶
7.16.2 Dálveluossabivdu ¶
Beroštahttin Finnmárkku mearaluossabivddus 1800-logu gaskkamutto rájes, lea ahte  muhtun báikkiin lei dat dálvebivdun. 1849:s dieđihii Nuorta-Finnmárkku fáldi ahte dan  dálvve ledje goddán "... oalle stuora Luossahivvodagaid Várjjatvuonas." Son árvvoštalai  ahte jus dát bivdu jotkui, šattašii dat deaŧalažžan vuotnaássiide. Son ákkastii vel dainna  ahte Várjjatvuotna ii lean njuolggo oktavuođas makkárge čielga luossajogain, nu ahte  dábálaš ráfáiduhttinmearrádusaide sierralobi addin ii vahágahtáše ámtta luossabivddu  muđui (ØVDF 1849: 11).    Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku guovlluovdagoddi ¶
mearridii dan vuođul ohcat gonagasas  sierralobi Várjjatvutnii 1. paragrafas borgemánu 17.b. 1848 lágas, luosa ja  mearadápmoha ráfáiduhttináiggi birra (ØVDF 1849: 12). Dán ohcamii mieđihedje  gonagaslaš resolušuvnnas suoidnemánu 12.b. 1850 (ØVDF 1851: 2). Doppe  mearriduvvui dábálaš ráfáiduhttinmearrádusat eai galgan gustot Várjjatvuona  luossabivdui. ¶
7.16.3 Gáidánuohtit ¶
Gáidánuohttun ja roahkkefierbmun álggahuvvoje árvvusge 1860-jagiin, jus fal galgá  ámtamánni viđajagidieđáhusaid vuođul geahččat dan. Vuosttaš jagiid fertejit eanemus  leamaš roahkkefierpmit dahje sullasaš veahkkeneavvut. Mátta-Várjjagis orru maid  leamaš nu ahte oallugat geat doppe álge luossabivdduin, bivdigohte  Báhčaveaisápmelaččaid vuogi mielde. Lei gáddenuohti sullasaš ráhkkanus - nuohtti lei  dego dávgin čavgejuvvon gáttis. Guollebivdit sáhtte oaidnit go luossa manai nuohttái, ja  dasto geassit iežaset lusa dan (Tanner 1929: 118).    Gáidánuohttun Finnmárkkus álggahuvvui olggobeale báidnimiin. Trøndelága  (Foslandsosen) guollebivdit jerre 1869:s ámttas luossabivddu álggaheami vejolašvuođaid  birra Deanuvuonas (SAT. FA. S II. Pk. 87. jb. 1870). Boađusin lei ahte guosseguollebivdit  álggahedje gáidánuohttuma. Ámtamánni čállá 1870:s ahte su dieđu mielde eai lean  ámtta ássit gáidánuhtiin bivdán ovdal dan, muhto muhtun Troanddinlaččat ledje dáinna  lágiin bivdán Mátta-Várjjagis ja Deanus (SAK. kpb. 25.8.1870). Maiddái ámtta  viđajagidieđuin muitaluvvo ahte 1860-jagiid loahpageahčen álggahedje "Nordlándda ja Davit Troandin Ámttaid" olbmot gáidánuohttuma Deanunjálmmis (FAB 1866-70: 25).    Guolástusbearráigeahčči dieđuin 1880-82 jagiid ovddas orro gáidánuohttun álggahuvvon  guđa Finnmárkku suohkanis, muhto lohku lei goitge hui vuollin ja 1882:s eai lean go sullii  10 suohkana (F.insp. 1880-82, čuovus nr. 10). Dan rájes ovdánii jođánit. Eanas  guollehivvodat ja luossabivddu árvu jorai veahážiid mielde jogas merrii, go dađistaga  eanebut álggahedje luossadoalu mearas. 1886-90 viđajagidieđuin gávnnahii ámtamánni ¶
ahte mearaluossabivddu árvu juo lei dan guolleárvvu meaddel mannan máid jogain  godde (FAB 1886-90: 21). ¶
Maiddái luossabivddus vásihedje dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma mannolaga mii adnui  várálažžan sihke riggodatvuđđui, johkabivdui ja mearabivdui gittaneavvuiguin ¶
. Dat lei  luossagolgadeapmi mearas, mainna lágiin ovddemustá lulli guossefatnasat bivde. Máŋgga  ládje lei dát buohtalassan dasa mii eará guolástusain dáhpáhuvai, go guossebivdit  ođastuvvon ja buoriduvvon teknologiijain oasálastigohte báikkálaš  riggodatgeavaheapmái.    Boarráseamos dieđuid luossagolgadeami birra gávdnat guolástusbearráigeahčči čállosiin  jahkečuođi molsuma birrasiid. Daid bokte orru bivdu vuolgán Drammenvuonas. 1906:s  álge golgadit Troanddinvuonas maid. Bivde nu bures 1907 ja 1908 jagiid ahte bivdu  ovdánii garrasit eará Trøndelága guovlluin, ja "Nuorta-Finnmárkkus" . Dan jagi galget  riikkas leamaš 200 fanassearvvi mat bivde dáinna lágiin. (F.insp.. 1907-08: 17).    Guolástusbearráigeahčči dovddahii ahte son balai hui olu dan ođđa bivddu váikkuhusain.  Son anii ođđa bivdoneavvu várálažžan "sihke boarrásit vuoigatvuođaguddiide ja luosa goargŋumii gođđobáikkiide čázádagain, ja dan bokte luossabivddu boahtteáigái." (F.insp.1907-1908: 17).    Mearrideaddji eiseválddit ledje ovttaoaivilis hehttet dán sávakeahtes bivdovuogi.  Juovlamánu 19.b. 1908 juo gildojuvvui luossagolgadeapmi miessemánu 1.b. rájes  suoidnemánu 31.b. rádjái siskkit Várjjatvuonas ja Mátta-Várjjatvuonain  (Guolástusbearráigeahčči 1907-08: 18).    Deanuvuonas gildojuvvui luossanuohttun ja golgadeapmi juo 1901:s mearriduvvon  báikkis Deanunjálmmi olggobealde. Sivlanuohtti ¶
- gáddenuohtti mainna seaktesivlla ¶
bivde - gal goitge lei lobálaš (Kgl.res. cuoŋománu 18.b. 1900). Mearagolgadeami  lassáneami dihte mearriduvvui gielddusavádat ¶
gonagaslaš resolušuvnna bokte  juovlamanu 2.b. 1909, "Sieidevuonas Kvitnes ¶
nammasaš njárgii" (F.insp. 1909: 22).  Nappo lei olles viiddis Deanuvuonas luossagolgadangielddus.    Mearaluosa golgadeapmi ii adnon čuovvovaš jagiid váttisvuohtan. Eiseválddiid čavga  mearrádus hehttii dán bivddu guhkit áiggiid. Dalá teknologiijain ja árppuiguin ii dáidán  golgadeapmi gánnáhahttin vuonaid olggobealde, buriid luossajohnjálmmiid ¶
lahka.     Vuosttaš máilmmisoađi rádjái lei ge mearaluossabivddu vuođđu biddjon. Gittaneavvut  ledje šaddan dábálažžan, ja 1912:s ledje 759 gáidánuohti. Dan jagi leat statistihka  mielde bivdán 88 000 kg (F.insp. 1912-13: 53, 55). ¶
437 faststående redskaper   438 silnot  439 agnsil  440 forbudssone  441 sámegielnamma váilu  442 lakseelvmunninger ¶
Muhtun vuotnaguovlluin bivde luosaid sihke giđđat ja čakčat. Gonagaslaš resolušuvnna  bokte juovlamánu 2.b. 1909 viiddiduvvui omd. Várjjatvuona mearaluossaáigodat  almmolaččat maiddái golggotmánnui ja skábmamánnui (F.insp. 1909-10: 21).  Luossabivdu lei nappo šaddan deaŧalažžan oallut vuotna- ja riddoguovlluin Finnmárkkus  ovdal vuosttaš máilmmisoađi juo, ja šattai hui mávssolažžan soahtegaskaáiggi ¶
,  maŋŋel go pomorgávppašeapmi nogai. ¶
Mearariggodagaid geavaheamis lea lunddolaš namuhit mearanjiččehasaid. Buot dáid  bivde ja ledje bivdán guhká ovdal vuosttaš gávpefálesbivddu ¶
15- ja 1600-logus.  Oaidnit oalle viiddis doaimma Københámmanis 1600-logu álggus čállon lobiin fálesbivdui  Finnmárkku olggobealde. Earenoamáš olu lobiid adde jagiin maŋŋel 1613 (Juel 1889:  165/171). Sáhttá leamaš čanastat dasa go dánska-norgga stáhtas lei olles duopmováldi  davvi riddo- ja vuotnaguovlluin, Kalmarsoađi ja Knæredráfi maŋŋel (vrd. kap. 3.3.).    Čállosiin leat gal unnán dieđut dás movt ja gos bivde vuovdima váste. Maiddái lea  gaskavuohta báikkálaš álbmoga, namalassii sápmelaččaid fálesbivdui, eahpečielggas. Eat  ge dieđe guđe muddui olggobealolbmot hehttejedje sin bivddu. 1660-jagiin muitalii  itálialaš Francesco Negri ahte sápmelaččat manne jahkásaččat Jiekŋamerrii fálesbivdui,  gitta Svalbárdii. Dán dieđu ii sáhte ovttatmanu hilgut, vaikko dás sáhttet dan seaguhan  iešguđet eurohpálaš servviid ¶
bivdduin (Gjessing 1955: 24). Dát árra gávpefálesbivdu  nogai unnit eambbo 1600-logu loahpageahčen, nu ahte dušše báikkálaš sámi bivdu vel  bázii. 1694:s čilgejuvvui Várjjatsápmelaččaid earenoamáš bivdovuohki hui dárkilit. Ferte  gal maid leamaš hui gánnáhahtti daid jagiid go deaividii buorre bivdu. Dát bivdu lei dalle  go fáhkanat dahje "Čáhcebeatnagat" ¶
ullimearas ¶
doarridedje fálláid rivtti ¶
siskkobeallái mii lei beanagullanbeali gáttis eret. Dat dávjá cohkkojedje ¶
ja nu  ahte gullui beanagullanbeali duohkái. Dát lei báikkálaš sápmelaččaide mearkan  čoahkkanit bivdui. Daid smávva fálláid godde dasto sáittiin ¶
dahje ságge  muorrasoppiiguin. Bierggu ja fálkká ¶
borre varasnaga dahje sáltejedje, dahje vuvde  dáččaide ja eará sápmelaččaide. Veahá ártegis diehtu lea ahte juohke Várjjatsápmelaš  mávssii 1/2 pundda guoli muhtun boares Báhčaveaisápmelažžii, Levii, vai son  noaidegoansttaidisguin stivrešii fálláid vuona sisa. Jus mávssu oaččui rievttes áigái, šattai  buorre bivdu. Muđui šattai heajos bivdu (Knag alm. 1932: 23).    Sápmelaččat bivde maid olu njuorjju ja moršša. Iešguđet njuorjošlájat fertejit leamaš  ealáhusheiveheami guovddážis. Dan sáhttá ee. oaidnit das go leat earenoamáš olu  namahusat njuorjju agi, sohkabeali, ivnni ja eará mielde. Riddo- ja vuotnaguovlluin leat  maiddái dál ain olu báikenamat main lea earenoamážit njuorjjuin ja morššain dahkamuš.  Eanemus dovddus lea Jiepmaluokta (Hjemmeluft) Álttás, máilmmidovddus ¶
báktesárgosiiguin. Dárogielnama Hjemmeluft leat botnjan "Jiepmaluovttas" , mii lea  seammá go njuorjjoluokta.    1700-álggogeahčen dohkkehuvvui almmolaččat ahte bivdu lei earenoamáš sámi  ealáhusheiveheapmi máid galggai suodjalit vahágahtti gilvvu vuostá. 1702  gávpemearrádusaid 25. §:s lea sierra suodjalus dihto sámi ealáhusdoaimmaide. Gonagas  Københámmanis mearridii ahte Finnmárkku mearrasápmelaččaid ii movt ge galgan  hehttet ii ge gieldit bivdimis ja johtaleamis, leaččai dál sin diggebáikkiid siskkobealde  dahje olggobealde (FaaB 1702: 85).    Ártan ferte leamaš ahte leat geahččalan hehttehusaid bidjat sámiid bivdui, maidda  gonagas ii mieđihan. Dan dihte deattuhii son sin bivdovuoigatvuođa. ¶
Dát  ealáhusvuohki lei earenoamášvuohtan mearragátteássi sápmelaččaide. Jus sin  hehttejedje bivdimis, livčče sii šaddan unnit iešbirgejeaddjin. Jus nu livččii šaddan, de  livččii "Finmarkena Bajásčuožželeami" bajimus mearrádusaid vuostá - mii lei sihkkarastit  ámtta báikkálaš ealáhuseallima. Dán válddii gonagas vuhtii, čađahettiin almmolaš  njuolggadusaid sihkkarastit bivddu mii lei sámi ealáhusvuođu oassin.    Eai šaddan dušše sápmelaččaid bivdovuoigatvuođat nannejuvvot, muhto maiddái  váldojuvvui seammá paragráfa vuollái mearrádus ahte várjalit sin gilvvus  guosseguollebivdiiguin - davvimátkkošteddjiiguin. Sidjiide lei garra gielddus njiččehasaid  bivdimii, álohii,  eatnan alde dahje čázis. Dán mearrádusa fertet geahččat sámi bivddu  suodjalussan, dan dihte go fásta ássi sápmelaččat unnán dahje eai oba ge, bivdán  njiččehasaid. Ovdamearkan sáhttá namuhit ahte Goaskinvákki báhpasuohkanis lei 35  sápmelaččas bissu 1705:s, ja dušše guovtti dáččas (Richter Hanssen 1990: 113).    1702 Gávpenjuolggadusain ledje goitge moadde gildosa maiddái sápmelaččaid  bivdovuoigatvuođaid dáfus. Sii eai galgan Sállana láigolihttui ¶
oasálastit  (njuorjjobivdui), eai ge bohccuid bivdit Sállanis ja Gádde-Iččáhis. Dasto ii lean lohpi  hávdda ¶
báhčit giđđat go lállá, máid juo ledje ovdal gieldán.    Muhto okta ámmátolmmoš anii goitge earenoamážit sámi njuorjjo- ja nissubivddu  váttisvuohtan. Dat lei ámtamánni Collett, guhte humai dan birra 1757:s. Son oaivvildii  ahte mearrasápmelaččat dávjá manne njuorjjobivdui buoremus guollebivdoáigge, sihke  bierggu ja náhki dihte. Su oaivila mielde livččii sidjiide eambbo gánnáhahttin guoli bivdit,  ja sii gul balde guoli báhčalemiin. Son háliidii heaittihit dán, ja geažuhii ¶
ahte jus sii  hilgo guollebivddu johtalemiin ja "Njuorjo-Beatnagiid ja Nissuid" báhčalemiin, eai galgan  eambbo ruvtta ¶
beassat oastit deaŧaleamos guollebivdoáiggi njukčamánu  gaskkamuttos miessemánu gaskkamuddui.    Mearrasápmelaččaid čehppodat dán bivddus lei sihkkarit maiddái oaiveággan dasa go sii  ledje ovddasmanniid ¶
searvvis vuosttaš bivdomátkegottiin ¶
mat manne Svalbárdii  1700-loahpageahčen. Lei ee. mátkegoddi máid sáddejedje Hammerfeasttas 1795:s, mas  ledje sihke "...norgalaš mearrasápmelaččat ja ruoššat." (Nordgård 1920: 51). ¶
Cohkkon ja jápmán fállát ledje maid bivnnuhat. Muitaluvvon lea omd. ahte Unjárgga ja  Čáhcesullo olbmot ledje 1801:s gávdnan oktiibuot 7 dákkára. Dáid fálkká vuvde dahje  geavahedje "lieksin ¶
". Sápmelaččat borre dán " lievssi" goikeguliin (Rathke alm. 1907:  145). Várjjatvuotna orru leamaš buoremus fálesvuotna. Muhto maiddái eará Finnmárkku  báikkiid olbmuide ledje cohkkon fállát mávssolaččat. Muhtun muddui vásedin bivde maid  fálláid. 1816 jagiid lei maid veahá searvebivdu ¶
ee. Álttávuonas. Ovtta jagi ožžo 8  stuora fállá máid visot ledje stuora áriniin ¶
goddán.    Dán bivdovuogis ledje maid heajut bealit. Fális vuojui go árinii deaivvahalai, ja govddidii  fas maŋŋel. Áriniid ledje merken. Go fális gávdnui, galge almmuhit, vai árina (áriniid)  eaiggát sáhtii dieđihit ja oasis oažžut. Jus ii oktage dieđihan iežas eaiggádin, oaččui son  fállá gii gávnnai dan. Ámtta viđajagidieđuin 1851-55:s gal muitaluvvo ahte fálesbivdu lei  unnon hui olu, ja fállát máid duollet dálle áriniin báhče, hárve gávdnojedje (Risting 1922:  102/103). ¶
7.17.1  Ođđaáigásaš fálesbivdu 1863-1904 -  riggodagaid speadjan ¶
Dávjá leat navdán bivdoneavvuid ja -vugiid sivvan dasa go Finnmárkkus báikkálaččat eai  bivdán eambbo fálláid. Giehtaárin ¶
vissásit ii lean buot buoremus bivdoneavvu, muhto  dat gal čielgasit lei čájehan iežas ávkki. Sáhttá dan dihte eahpidit lei go bivdoneavvuid ja  -vugiid eahpedoaibmivuohta ¶
mii lei sivvan váilevaš bivdui.    Ii han galgga gáidat das ahte sáhtii leamaš rikkis fáleshivvodaga ja rikkis guollebivddu  oktavuohta masa dološ áigge rájes ledje oskon, mii goazadii báikkálaš  fálesbivdodoaimma. 1820-jagiid loahpageahčen goit gávdno dat oaidnu ahte fálesbivdu  vahágahttá guollebivddu. Sáhttá leamaš okta ártan dása go báikkálaččat eai bivdán  eambbo fálláid (Risting 1922: 103).    Dáinna duogážiin, ja guolástusaid vuđolaš mávssolašvuođa dihte Finnmárkkus, gal  buorebut sáhttá ipmirdit dan issoras suhtu mii jođánit bohciidii go Svend Foyn ja su  láhkásaččat industriijalaččat geavahišgohte fálláid. Foyn geahččalii industriála fálesbivddu  Finnmárkkus 1863:s (Johnsen 1959: 110. Go čuovvovaččat čujuhuvvo dušše siidduide,  lea čujuhussan Johnsen 1959). 1869:s huksii iežas fálesvuoššahaga ¶
Čáhcesullui.  Nuppe jagi viiddidii fitnodaga goanstaduktaráhkadandoaimmain ¶
(s. 201).     Iešguđetlágan duvdimiiguin guovddáš politihkalaš birrasis oaččui Foyn lága bokte  suoidnemánu 15.b. 1839 ( ) birra, 82. §  olis, juoidá máid almmolaččat gohčodedje pateantan ¶
iežas bivdomállii. Duohtavuođas  lei dat 10-jahkái aktoriekti 1873 rájes (s. 216 ff). Dán áigodagas lei dušše okta searvi mii ¶
nagodii vuosttaldit su. Dat álggahuvvui Ruovdevutnii (Jarfjord) Mátta-Várjjagis, vaikko  máŋgga juridihkalaš vugiin geahččaledje bissehit dan ođđa ásahusa (s. 239 ff). Foyn  fápmodilli lei nu ahte son vel ieš ge sáhtii juohkit doaibmalobiid ¶
. 1880:s attii son 4  doaibmalobi. Sii geat ožžo doaibmalobiid, álggahedje doaimmaideaset Márregohpái  Sállanis, Irevutnii (Tufjord) Máhkarávjjus, ja guovttes vel Várggáide. Nuppis dáin lei  fanasvuoššahat ¶
(s. 247). Doaibmalobiid adde dušše servviide mat geatnegahtte  iežaset bivdit fálláid eará sajes go Várjjatvuonas, máid Foyn anii iežas guovlun (s. 260).    Addojuvvojedje vel muhtun doaibmalobi 1882 rádjái, mii lei maŋŋemus jahki Foyn`  aktoriekteáigodagas. Dalle ledje oktiibuot 8 bivdomátkegotti 12 fálesbivdofatnasiin mat  jahkásaččat bivde Finnmárkku ovddas. Sii godde oktiibuot 400 fállá, maid árvu lei 1  miljovnna kr (s. 266-76).    Go 1883:s šattai friddja álggaheapmi, lassánedje fálesguovddážat oalle jođánit 16  guovddážii ja fálesfatnasiid lohku 23 fatnasii. Muhto juohke fatnasa fáleslohku máid  bivde, gal bisui seammán. 1881:s bivddii juohke fanas gaskamearálaččat 35,6 fállá, ja  dát lohku lei 1883:s 23,4 (s. 526, 267-68). 1883:s ledje bivdomátkegottiin 526 olbmo.  1884:s lei gáddeguovddážiid ¶
lohku Finnmárkku rittuin lassánan 20 guovddážii. Dasa  lassin bohte 3 guovddáža mat ledje álggahuvvon Murmánskarittuide (s. 345).    Bivde buot lágan fálláid (s. 534, 272 ff), nu ahte friddja álggahanriekti ¶
ealáhusa  siskkobealde, lei fálesbivdohistorjádutki ¶
Arne Odd Johnsen sáni mielde,  rabasfápmudus ¶
"...gávppi váste fállá jávkadeapmi Finnmárkku rittus" (s. 268). Muhto  eai bivdán dušše alcceseaset gullevaš territoriálmearas ¶
. 1870-jagiid rájes šattai  eambbo ja eambbo dábálaš ahte Norgga fálesbivdofatnasat doibme Murmánskarittu  olggobealde. Dása eai liikon dan guovllu guollebivdit, juste seammá ákkaiguin go  Finnmárkku guollebivdit nai vuosttaldedje fálesbivddu (Nielsen 1992: 60).     Garra báikkálaš duvdimiin čađahuvvui 1881:s "fálesráfáiduhttinláhka" . Das mearriduvvui  ee. ahte álggus jagi geassemánu 1. beaivái ii lean Várjjatvuonas fálesbivdu lobálaš. Rádji  biddjui Birgenjárgga ja Vuorjánjoga gaskii. Dát ođđa mearrádusat dagahedje ahte  ođđaálggaheamit ¶
čoahkkanedje ¶
Mátta-Várjjagii ja Várggáid-Bierggi guovlluide,  nappo nu lahka fálesráfáiduhttinráji go vejolaš. Foyn` Čáhcesuolráhkadandoaimmahat  šattai boaittobeallái. Son heaittihii doaimma doppe ja ásahii 1884:s ođđa doaimmaid  Sállanii ja Donjevutnii, dat gárvánedje maŋit jagi (s. 532-538).    Eanas fálláid bivde 1890 rádjái Nuorta-Finnmárkkus. Dalle ledje 9 guovddáža 14  bivdofatnasiin Deanuvuona nuorttabealde, ja oarjjabealde dán vuona ledje 6 guovddáža  11 bivdofatnasiin. Dát dilli gal rievddai fas. Čieža jagi maŋŋel, 1897:s, ledje 6 guovddáža  11 bivdofatnasiin vel Deanuvuona nuorttabealde, ja Oarje-Finnmárkku buohtalas logut  ledje 8 guovddáža (1890:s) ja 16 fatnasa (1897:s) (Johnsen 1959: 553).    Dás lei diehttelasas čanastat dan molsašupmái mearragáddebivddus áhpebivdui mii  čađahuvvui. Finnmárkkubivddu loahpaheamis 1904:s lei molsašupmi áhpebivdui measta ¶
čađahuvvon (s. 576). Dan jagi lei vel dušše okta guovddáš báhcán Nuorta-Finnmárkui,  namalassii Neptun Báhcavutnii, ja 7 ledje báhcán Oarje-Finnmárkui (s. 558). ¶
7.17.2 Garra ¶
vuosteháhku ¶
fálesbivdui ¶
Guollebivdit ledje hui gievrrat ja viššalat vuosttaldit ođđaáigásaš fálesbivddu  dámppaiguin ja árinkanovnnaiguin ¶
, ja  mearariggodagaid ruhtavuođustuvvon ¶
geavaheami mii dán doaimmas lei, ja máid olggobeale olbmot ledje álggahan. Industriála  fálesbivdu han viiddui Lulli-Norgga, earenoamážit Vestfoldda, ruđaiguin,  veahkkeneavvuiguin ja veagaiguin. Oažžu roahkka gohčodit doaimmaid kolonivugiin  čađahuvvon. Guovllu resurssat geavahuvvojedje hui systemáhtalaččat ¶
ovdáneami ja  riggodaga oažžut earasadjái riikkii - ii ge dohko gos resurssat ledje.     Áigá juo 1870-jagiin, dušše moadde jagi maŋŋel go Svend Foyn álggahii iežas "fálesmáidnasa" Várjjatvuonas, lei fálesbivdui oalát vuosteháhku báikkálaččat. Dat čájeha  dili hui čielgasit go Lulli-Norggas gudnijahttojuvvui Svend Foyn iežas barggu ovddas, ja  Čáhcesullo olbmot bihko guohcagan fálláiguin, siskkilušaiguin ja gáfadis guohca hájain.    Ledje goitge guollebivdit geat oaivvildedje iežaset eanemusat gillát fálesbivddu geažil.  Dan oainnu mielde ahte fálesjohtin lei dárbbašlaš eaktun buori šákša-dorskebivdui,  háliidedje sii oalát gieldit fálesbivddu (s. 231). Ráfáiduhttinmearrádusaide ledje garra  ávžžuhusdoaimmat ¶
sihke  vuostá ja doarjjan . Guollebivdiid gal Stuoradiggi muhtun  muddui doarjjui go mearridii 1881 rájes, ođđajagemánu 1. beaivvis miessemánu 31.  beaivái gildosa goddit dahje bivdit fállá lagabus go ovtta geográfalaš beanagullama gáttis  (s. 264).    Johan Sverdrup dajai dán oktavuođas ahte "...guolásteami mávssolašvuohta lea nu máilmmi olu badjelis go fálesbivdu doppe davvin, ja fálesbivdiid beroštumit fertejit boahtit dábálaš guollebivddu beroštumiid maŋŋelii" (s. 384). Son nappo oaivvildii ahte  ođđa teknologiija ja resursageavahanmálle ii galgan čađahuvvot Finnmárkku  vuođđuduvvon ealáhusaid ovdalii. Nappo máhcce fas mearriduvvon oasis, namalassii  mearrariggodagaid geavaheamis, boares vuođđojurdagii mas ledje hui dološ árbevierut,  namalassii lagas meara ja vuonaid suodjaleapmái. Hui govvideaddjin lei Unjárgga  sámisuohkana lensmánni Christian Andreassen guhte ovddemus lei ášši váldán ovdan  Stuoradikkis 1879:s. Fálesráfáiduhttinmearrádusat mat gustogohte 1881:s,  guhkiduvvojedje máŋgga geardde jahkečuođi molsuma rádjái (s. 367-408).    Ođđajagemánu 24. b. 1863 dábálaš fáleslágas lei maid eará suodjalanvuođđojurdda  doarjjan guollebivdui dábálaš bivdoneavvuiguin, namalassii ahte fállá ii galgan báhčit  dahje oaguhit sallitluovttas dahje sallitvuonas sallitbivdoáigodagas (s. 369). Dán  mearrádusa sáhttá guorrat 1274 Riikaláhkii (Landslova) (VII 64), ja lei maid čállojuvvon  Norgga Láhkii 5-12-5.    Fálesbivddu vuosteháhku lei garraseamos daid jagiid go lei heajos guollebivdu.  Šákšadorskebivdu oainnat rievddadii hui olu. 1860-jagiid loahpageahčen 1904 rádjái ¶
sáhtii šákšadorskebivddu guollebivdioassi ¶
leahkit lagabui 400 kr, ja muhtun háve fas  dušše 100 kr (s. 376). Diehttelasat dát suhttadahtii issorasat, go oaivvildedje sivaid dása  nu čielggasin.    Dát suhttu lei garraseamos dán jahkečuođi álggogeahčen, njuorjomárramiin ¶
ja heajos  šákšadorskebivdduin sihke 1901:s, 1902:s ja 1903:s. Guollebivdit eai eahpidan ge siva  njuorjomárramii. Dat lei go fáleshivvodat mearas lei unnon hirbmosit. Dán oainnu maid  garrasit biđgejedje 1902 doarjjačállosis, "Finnmárkku guolástusdilálašvuođat" , máid "...Čáhcesullos válljejuvvon fálesráfáiduhttinlávdegoddi" almmuhii (Fiskeriforholde 1902).    Fálesbivddu oaivemoaitámuššan ¶
lei vuosttažettiin ahte dat gavdnjii fállá eret  mearragáttis. Šákšaspearrut, máid fális gul doalvvui mearragáddái ja vuonaid sisa,  bisánedje maid guhkás eret gáttis. Dát oaidnu lei dovddus 1700-logus juo. (Vrd. Leem  1767: 296 f.) Go eanas guolli lei fávllis, lei váttis bivdit guoli smávva fatnasaččaiguin.    Guollebivdiid nubbi oaiveoaidnu lei ahte njuorju balai fállás eambbo go mas ge earás. Jus  de ii lean fális mearas, márai njuorju dohko. Finnmárkku rittuin duldegođii suhttu, ja  dagahii ng.   Donjevuonastuimmiid geassemánu álggus 1903:s (s. 608 ff). Dalle  billistedje guollebivdit Foyn` fálesbivdorusttega ¶
oalát. Ollislaš fálesráfáiduhttin lei  áidna máid áigo dohkkehit. Odeldiggi mearridii ge juovlamánu 4. b. 1903, ráfáiduhttit  golmma davimus fylkkaid mearragáttiid 10 jahkái. Ráfáiduhttin gustogođii duohtavuođas  1905:s (s. 616).    Statistihka mielde godde 17 745 fállá Davvi-Norgga mearas 1868-1904 jagiin (Johnsen  1959: 625). Ledje oppalaččat Lulli-Norgga beroštumit mat dábuhedje sihke ruđaid,  bivdoneavvuid, fatnasiid ja gáddeguovddážiid, ja veagaid dán bivdui. Dát doaimmai hui  olu ealáhussan mii lei vuođustuvvon áigodatmearriduvvon fálesbivdui Finnmárkku riddo-  ja vuotnaguovlluin. Ovdamearkka dihte nogai alitfális ¶
oalát davviguovlluin dán bivddu  geažil.    Lei hirbmat riggodatstajideapmi ¶
. Fálkká atne eanas dušše oljui ja duktan. Dušše hui  unna oasáža atne olbmobiebmun, earret dan máid guovddáža bargit atne, veahá máid  báikkálaččat vuvde, ja dan máid moatti guovddážis riibanládje ráhkadedje ¶
. Márregobi  rusttet Sállanis álggahii dákkár doaimma 1883:s. Doppe válde dušše sáidefállá ¶
bierggu, ja earenoamážit ovdačielggi (s. 518-20). Stuora oktavuođas dát ii máksán  maidege. Finnmárkku industriála fálesbivdu lei dan dihte "...okta dain vuosttaš ođđasit áigge ovdamearkkain min riikkas mas oaidnit lunddolaš riggodaga jurdilmeahttun ja eahpelunddolaš geavaheami." (Solhaug 1977: 53).    Finnmárkku industriála fálesbivdu šattai gaskadoaibman ¶
, mii viidát čađahuvvui garra  báikkálaš vuosteháguin. Eatnasat sis geain dábálaš guollebivddus ledje beroštumit,  vuosttaldedje searválaga dán ođđasa mii báhkkii sin guovlluide ja man sii oaivvildedje  billistit sin birgejumi vuođu. ¶
Arne Odd Johnsen váldá mielde demográfalaš dilálašvuođa iežas dárkilis  vuosteháhkoguorahallamis. Son čujuha ahte Finnmárkku garra  olmmošlohkolassáneapmái 1800-logu maŋit oasis váikkuhii heajos bivdu hui hejot.  Ealáhusvuođu stuorrun ii vástidan ássiid lassáneapmái. Son váldá maid mielde álbmoga  čearddalaš čoahkádusa ¶
čilget duhtameahttunvuođa ja vuostehágu fálesbivdui mii  čuovui heajos guollebivddu. Dán ákkasta son dainna go dáččat ja kvenat čielgasit  lassánedje eanemus, "nappo dat čearddat main ledje garraseamos buresbirgejumigáibádusat" (1959: 378).    Fálesbivdu lea vuosttaš ovdamearkan dasa ahte earenoamáš mearariggodagaid  geavahedje industriálalaččat ođđa teknologiijain 1800-logus juo. Seammá málle oaidnit  Finnmárkku valljugas mearariggodagaid geavaheamis 1900-logus. ¶
8. KAPIHTTAL ¶
Pomorgávppašeapmi ¶
Finnmárkku riggodatgeavaheami ii leat vejolaš válddahallat pomorgávppašeami  namukeahttá. Ruoššaid gávppašeapmi lei áigá álggahuvvon Finnmárkkus, muhto dalle lei ¶
vuođđun, nu go meahceelliid náhkit, moršačalánat ja sullásaččat.  1700-logus, ruošša guollebivddu oktavuođas mii ámttas lei ovdáneame, čuovui ođđa  searvegávppašeapmi. Dát gávpedoaibma čadnui ámtta guollebivdui, ja šattai ealiheapmái  dárbbašlažžan Finnmárkkus ja muđui olu Davvi-Norgga guovlluin. Dán gávppašeami  deaŧaleamos gálvun ledje jáfut ja guolli.     Goitge lei veahá jáfogávppašeapmi leamaš ovdal dan áigge. lei dovddus  doaba Nuorta-Finnmárkkus 1680-jagiin juo. Seammaládje lei dan áigge maiddái eará  gálvvuin ovdanamahus "ruošša-" (Niemi 1990: 12). ¶
Gávpeoktavuođat nuorttas ledje gal hui doložat, ja vuođđun lei álggos máid sápmelaččat vižže johtaleamis mearas ja eatnan nalde. Dán gávpeoktavuhtii  gávdnojit maid gielalaš mearkkat. Pomorgávppašeami áiggis ledje deaŧaleamos  gávpegálvvuin muhtun namahusat máid sáhttá sámegillii guorrat (Broch/Jahr 1981: 63),  earret eará muhtun guollenamat. Olaf Broch lea maid čállán dan birra. Su oaivila mielde  sáhtii ruoššadárogiela guollenamaid vuođul dadjat ahte daid álggu ii sáhte guorrat  njuolggo oktavuhtii gaskal dáččaid ja ruoššaid, muhto sámi oassái mii lei "oasseváldin ja vuosttaš muitaleaddjin." (Broch 1928: 10).    Go Walkendorf áigá 1500-logus namuha ahte "...Ruoššat mákse divrasit" moršša čalániid  ovddas (Walkendorf alm. 1901: 13), de lea dan oktavuođas miellagiddevaš ahte  sámegielsátni - morša - lea ruoššagiela bokte darvanan máŋgga oarjeeurohpálaš gillii  (Barthelmess 1987: 310). 1500-logus lei ovdamearkka dihte moršša eŋgelas  namahus .    Eará dilálašvuohta mii maid čujuha guhkes gávpeoktavuhtii, lea go 1500-logu  loahpageahčen máksojuvvui earenoamážit siseatnansápmelaččaid vearru DanmárkuNorgii ruošša ruđaiguin (Holmsen 1977: 71). Dán ruđa eai báljo sáhte ožžon eará ládje  go ruoššagávppašeamis.    Maiddái 1600-logus ferte leamaš njuolggogávppašeapmi gaskal ruoššaid ja álbmoga.  Lindenowlávdegotti barggu maŋŋel 1685:s, han bođii gielddus dan  njuolggogávppašeapmái mii Finnmárkkus lei gaskal sápmelaččaid ja ruoššaid (Brox 195254: 519). 1600-logu maŋit oasis ledje ruoššat jáhkkimis dábálaš oasseváldin  Stuorravuona márkaniin Várjjatvuona siskkimusas (Holmsen 1984: 61/62). Dát márkkan  dahkkui almmolažžan gohččumiin borgemánu 11. b. 1688. Nu šattai maid ruošša  gávpeolbmáid lohpi oahppaladdat Stuorravuona márkaniid náhkkegávppašeami dihte (O.  No. 2. 1862-63: 21) - ja dát lei spiehkasteapmi daid hui garra áktogávpenjuolggadusain  mat gustojedje juste dalle.    Leema válddahallamis sápmelaččaid meahcásteami birra sullii 1730:s, namuhuvvojit  ruoššat máŋgga geardde náhkkeoastin. Vaikko náhkkevuovdin Ruŧŧii maid namuhuvvo,  earenoamážit geatkkináhki vuovdin, čállá Leem eanemusat ruoššaid ja sin hattiid birra.  Sii oste ee. njoammelnáhkiid main mákse 8 skillega bihtás.    Sii oste maid riebannáhkiid ja mádjitnáhkiid buori haddái. Muhto bivnnuheames lei goitge  čeavránáhkki. Sii mákse dan ovddas beali ja gitta guovttegeardánit eambbo go máid  dánska gávpeolbmát mákse. Sápmelaččat sáhtte ruoššain oažžut gálvvu 2-3 riikkadálera  ovdii čeavránáhkis, ja iežaset gávpeolbmáin ožžo čeavránáhkiin gálvvu dušše 1  riikkadálera ovdii (Leem 1767: 187, 194, 203, 242). ¶
Nu go ovdalis leat oaidnán, sáhtii  ruošša lassáneaddji guollebivdu 1700-logus muhtun  muddui dagahit báikkálaš guollebivdiid ovdii (vrd. kap. 7.7.). Muhto das ledje goitge nu  positiivvalaš lassiváikkuhusat ¶
mat roahkka váikkuhedje eambbo go heajut bealit. Dat  olu fatnasat mat dál bohte Finnmárkui dagahedje ahte gávpegeainnut nuorttas duođas ¶
rahppojuvvojedje, maiddái hivvodatgálvvuide ¶
dego jáfuide. Dát dáhpáhuvai maŋŋel go  fievrredannávccat ¶
lassánedje dainna go ruošša guollebivdit geat Finnmárkui bohte,  huksegohte stuorit fatnasiid maiguin guoli vižže. Dainna lágiin sáhtte maid "...váldit mielde ruošša Gálvvu, vuovdima váste Norggas." (O. No. 2, 1862-63: 21). Dát lei buot  gávpenjuolggadusaid vuostá ovdal finnmárkkugávppašeami "friddjan dahkama" 1789:s.    Lea unnán dutkojuvvon váikkuhii go dahje movt ruoššagávppašapmi váikkuhii  báikkálaččat dábálaš gálvvuid jođiheapmái ja earenoamážit guollejohtui, dan vuosttaš  áiggis go olu lei ruoššagávppašeapmi. Gávdnojit gal gáldot main vuohttá váikkuheami.  Mii diehtit omd. ahte Finnmárkku goikeguollevuovdin olgoriikii ¶
hirbmosit unnui 1760jagiid rájes. 1757-1762 jagiid vuvde olgoriikii 887 000 kg goikeguoli. 1765 ja 1788  gaskal ges vuvde olgoriikii dušše 433 000 kg goikeguoli (Juel 1892: 9). Dát lea nu garra  njiedjan ahte olmmoš eahpida lei go bivdojuvvon guollehivvodat duođai nu maŋos  mannan. Čilgehussan sáhttá liikká bures leamaš ahte vuvde njuoska guoli ruoššaide.    Jus galgá árvvoštallat Finnmárkku gávpeolbmáid váidálusaid ¶
vuođul 1770-80 jagiin,  ferte dalle juo leamaš oallu olu ruošša- dahje pomorgávppašeapmi. Ii oba leat ge ártet  go álbmot eanemusat háliidii juste ruoššaiguin gávppašit. Dát han mákse guolis  muhtomin beali eambbo go áktogávperiekte-guovddážat. Dát gávpeolbmát ges  ráŋggáštedje sin geat ruoššaiguin gávppašedje biehttalettiin sidjiide vuovdimis  dálvegálvvu (O. No. 2, 1862-63: 212). Muhto olbmot gal goitge oste dan máid  dárbbašedje iežaset ođđa gávpebealálaččain.    Earret mearaguoli vuvde báikkálaš olbmot maiddái earalágan gálvvu ruoššaide.  Sálteluossa várra lei dákkár gálvu. Einar Richter Hanssen oaivvilda dán oktavuođas luosa  leamaš hui guovddážis pomorgávppašeami álgooasis (Richter Hanssen 1986: 130).    Vuohttit čielgasit ahte ruoššat oasálaste hui garrasit luossagávppašeapmái. 1700-logu  mielde measta nogai luossavuovdin olgoriikii dan guovtti gávpebáikkis Álttá ja Deanus,  gos sierra statistihka čálle. 1790 birrasiid vuvde olgoriikii Deanus dušše birrasii 20 fárpala  jahkásaččat, ja dát lohku lei ovdal leamaš 2-300 (Pontopiddan 1790: 246). Ii mas ge  vuohte ahte bivdu unnui. Luosa olgoriikavuovdima unnuma čilgehussan sáhttá dasto  leamaš ahte vuvde earasadjái nuorttas. Ruoŧa gávpeolbmáid luossaoastin maid  namuhuvvo oktan sivvan (Pontopiddan 1790: 246).    1700-jagiid loahpageahčen dađistaga šaddagođii ruoššagávppašeapmi lobálažžan.  Gonagaslaš resolušuvnna bokte miessemánu 5. b. 1783 mearriduvvui ee. ahte  Finnmárkui galggai šaddat "albma ja bistevaš gávppašeapmi" Arkangelskruoššaiguin.  Buot gortni ja jáfuid máid Finnmárku dárbbašii, galggai oastit muhtun ráje rubeliiguin ja  muhtun ráje lonuhit dakkár gálvvuin mii Ruoššas lei jođán, nu go sohkkariin, sieráhiin ja  earenoamážit nuorta- ja oarjeindia gálvvuiguin. Eará deaŧalaš gálvvut máid earenoamážit  namuhit, leat ruoivát ¶
ja borjasat. Maiddái daid galggai doarvái oastit Finnmárkku  dárbbuid gokčamii. Go davimus ámta lei ožžon gálvvu, galggai dan mii lei liiggás, sáddet  Danmárkui. Go buot Finnmárkku gálvvu sáhtii dábuhit nuortan, ii šat dárbbašan  Danmárkkus sáddet gortni ja jáfuid dohko (Pontopiddan 1790: 107).    Oaivil lei ahte aktogávperiekte-searvi ieš galggai hálddašit dán gávppašeami nuorttas.  Muhto dáin áigumušain ii šaddan mihkkege, go aktogávperiekti heaittihuvvui guhtta jagi ¶
maŋŋel, 1789:s. Finnmárkku gávppašeapmi ložžejuvvui hui olu čakčamánu 5. b. 1787  njuolggadusaid bokte, (Finnmárkku gávppi  friddjandahkan). Dalle šattai ođđa dilálašvuohta. Dalle galge dušše gávpotgávpeolbmát ja  meahccebáikkiid ođđa rámbuvrrit beassat ruoššaiguin gávppašit. Gávpeaktorievtti  heaittiheami oktavuođas fas lohpidedje muhtun muddui vearrobeassama sidjiide geat  Finnmárkui háliidedje ásaiduvvat, muhto ii dát gal dagahan eambbo sisafárrema dohko  dalle vuos.    Olu deaŧalaččat lei ahte almmolaččat šattai lohpi ruoššaide ja álbmogii njuolga gávppašit.  Dát dáhpáhuvai 1796:s, go olbmot ožžo lobi gávppašit njuolga ruošša pomoraiguin. Dát  lei dakkár ásahusa lobálažžan dahkan mii lei ovdánan nu olu ahte ii doahttalan makkárge  gildosa. Dan dihte fertejedje dohkkehit dan, muhto geahččaledje ráddjet gávppašeami  vissis áigodahkii (O. No. 2, 1862-63: 22). Lohpi addui suoidnemánu 15. beaivvis  borgemánu 15. beaivái ( ). Deattuhuvvui maid ahte dan áigodagas ii galgan  oktage šaddat rievtti ovdii ¶
go gávppašii ruoššaiguin, dainna ákkain ahte lei dulbmon  válljejuvvon gávpeolbmáid vuoigatvuođaid. ¶
1700-logu loahpageahčen juo lei ruošša- dahje pomorgávppašeapmi nu mávssolaš ahte  ruošša kopeka juo lei anus Finnmárkkus. Muhtun báikkiin lávejedje vel almmolaš vearu  nai bearrat kopekan. Dán gávpeoktavuođa mávssolašvuođa oaidná maid das go vearu  mákse gefiidgássii čakčat dávjá mákse rohkajáfuiguin (Richter Hanssen 1990: 168).    Sierra , mii maŋŋel gohčoduvvui  ruoššadárogiellan, mii bohciidii dán gávppášeami  oktavuođas 1700-logu maŋit oasis (Broch-Jahr 1981: 67), čájeha maid ahte ferte leamaš  oalle olu ruoššagávppašeapmi. Ámtamánni Wedel-Jarlsberg, guhte čilgii Finnmárkku  gielladilálašvuođaid 1814 birrasiid, gávnnahii ahte earret sámegiela, dárogiela ja  suomagiela, hupme vel njealját giela Finnmárkkus. Dat lei seaguhuvvon dárogiella,  ruoššagiella, hollánddagiella, duiskkagiella, sámegiella ja várra suomagiella. WedelJarlsberg oaivvildii ahte dán giela fertii gohčodit gávpegiellan ( ), dan  dihte go dat geavahuvvui gulahallat ruoššagávppašeamis (Wedel-Jarlsberg 1887: 152). ¶
8.2 FINNMÁRKU - SISAFÁRRENGUOVLU  POMORGÁVPPAŠEAMI DIHTE ¶
Njuolggogávppašanlohpi máid adde ruoššaid ja álbmoga gávppašeapmái 1796:s, rihkui  garrasit daid sierraovdamuniid ¶
mat gávpevuogádagas ¶
ledje. Dát dáhpáhuvai 50  jagi ovdal go muđui riikkas. Lulit olbmot maid fuomášišgohte dákkár  njuolggogávppašeami ekonomalaš gánnáheami vejolašvuođaid. Šattai miella geavahit  guovllu riggodagaid, ja geasseguollebivdu lei dán dáfus vuohkkaseamos (Solhaug I 1975:  246). Ruošša lonohallangávppašeapmi váikkuhii eahpitkeahttá garrasit dása go  Finnmárku fas šattai 1800-logus guovlun gosa dáččat ja oalle olu Suoma kvenat  háliidedje fárret.    Resolušuvnna bokte skábmamánu 15. beaivvi 1809 nogai ruoššagávppašeami  áigodatmearri, ja gávperiekti viiddui maiddái Sáččá (Senja) ja Romssa guollebivdiide. Dát ¶
čađahuvvui hehttet eŋgelas riddodahppama ¶
váikkuhusaid soađi áigge, ja viiddideapmi  dáiddii galgan bistit dušše nu guhká go soahti bisttii (O. No 2, 1862-63: 22). Oallugat  fárrejedje Finnmárkui Nordlánddas ja Romssas dan dihte go Finnmárku dábuhii jáfuid  Ruoššas 1807-13 soahtejagiid ruoššagávppašeami bokte (Solhaug 1975 I: 257).    Fápmudus mii attii lobi ruoššaiguin njuolga gávppašit olles áigodaga, várra gessojuvvui  ruovttoluotta go riddodahppan nogai. Čakčamánu 13. beaivvi 1830 Finnmárkku  gávppašeami lága 39. § bokte ( ), gal guhkui ruoššaid  gávppašanriekti guvttiin vahkuin, nu ahte dalle besse gávppašit suoidnemánu 1. beaivvis  borgemánu 15. beaivái, muhto mearriduvvui ahte álbmot galggai dušše njuoskaguliin  lonuhit gálvvu (O. No. 2, 1862-63). Gávppašanláhkii lei maid čállojuvvon ahte buohkain  geat Finnmárkui bohte guollebivdui 15.7.-15.8. (makketidsfiske), galggai leahket  vuoigatvuohta njuolga lonohallat gálvvu ruoššaiguin (Brox 1952-54: 526).    Lága bokte borgemánu 9. b. 1839 oaččui maid Romssa, Sáččá ja Viesterállasa álbmot,  lobi njuolga ruoššaiguin lonohallat gálvvu divrudeaddji ja maŋidahtti gaskaolbmáid haga.  Dát gávpedoaibma gal galggai leahket dušše mearriduvvon hámmaniin (Brox 1952-54:  527).     Jáfogávppašeapmi lei hui guovddážis, nu go juo lea muitaluvvon. 1820-jagiin ferte juo  eanas jáffu mii Finnmárkkus adnui, boahtán Ruoššas. Dalle ledje várra 2-300  guorpmi ¶
, earenoamážit rohkajáfut, mat vuvdojedje lonohusgávppis (Paine 1958 b:  77). 1826 Finnmárkkulávdegoddi lasihii vel dan oktavuođas ahte livčče dárbbašan  eambbo milluid ¶
maiguin gortni mille, go de oččoše olbmot buori jáfu "...eai ge dan heittot jáfu máid ruoššat vuvdet" (Budstikken 1830: 252). Lávdegoddi oaivvildii ahte jus  ámttas livčče doarvái millot, fertešivčče ruoššat buktit obba rohkagortniid ja eará gortniid  gárvves millejuvvon jáfuid sadjái. Dát sávaldat ii ollašuvvan goassege, ja 1835 birrasiid  bođii Ruoššas árvvu mielde 75 % dan gordne- ja jáfogálvvus máid Finnmárku osttii  (Drivenes 1975: 102).    1840-jagiin deattuhii Finnmárkku ámtamánni ruoššagávppašeami gálvodábuhandili ávkki  ja mávssolašvuođa. Ruoššat bukte dušše dárbbašlaš gálvvu ja máksun válde guoli, máid  eai dáidán sáhttit earái geavahit dan áigge go dien gávppašeapmái. Jus gilde olbmuid  gávppašeames ruoššaiguin, de ii goitge livčče giligávpeolbmáid vuoitu buoridan dan  massu ja vahága máid "dábálaš olmmoš" livččii šaddan gillát (Brox 1952-54: 528).     Riikkamediain maid lei dán gávppašeami birra hupmu duollet dálle. čálii omd. 1838:s ahte maŋŋemus goalmmádasoasi "15.7.-15.8. áigodagas (makketiden) galgá Guollebivdu ja Ruoššaid boahtin leamaš earenoamáš buorre Deanu Vuotnaássiide" (Den Constitutionelle, nr. 26-1839). Ruoššaid ja álbmoga lonohallandilli lei 1840 birrasiid  dakkár ahte maiddái eará gávppašeamis olbmuid gaskkas, merre hatti dávjá  rohkajáfohivvodahkan (Solhaug I 1975: 255).    Ruoššat mat bohte Finnmárkui ja Davvi-Norgii gávppašit, eai lean ovttaláganat. Eanas  pomorat geat bohte Vilgesmeara guovllus, ledje 1860 birrasiid fanaseaiggádat ja  smávvagávpeolbmát mat áigo njuolga guollebivdiiguin gávppašit. Muhtun ráje pomorain  gávppašedje njuolga gávpeolbmáiguin dahje gávpotolbmuiguin. Dan 4-500  fatnasis mat  jahkásaččat bohte Finnmárkui, ledje sullii 30 rikkis hevsmánni geat eai obanassiige ¶
searvan sálteguollebuvttadeapmái, ja geat eai oba beroštan ge "gávpebivdoáiggi vuoigatvuođain ¶
". Sin gávppašanbealálaččat ledje ovddemustá gávpotolbmot (O. No. 2, 1862-63).    1860-álggogeahčen lei gálvolonuheapmi oppalaččat unnume. Dalle ledje ruđat šaddan  dábálaš máksun, ja " Lonuhangávpi " (Tuskhandel) dainna lágiin ahte hattiid rehkenaste  gálvun, ii šat báljo gávdnon " earret go Ruoššagávppašeamis. " (O. No. 2, 1862-63: 6).  Doppe gal lei lonuheapmi gitta dassožii go pomorgávppašeapmi oalát nogai vuosttaš  máilmmisoađi áigge. Dáidá eanemus sápmelaččaide guoskan dát, go sii árvvusge eai lean  nu čadnon náššuvnnalaš márkanekonomiijii go dáččat.    Ámtta 1866-70 viđajagidieđuin muitaluvvo ahte geasse- ja čakčaguollebivdui eanas serve  ámtta olbmot, " ...geat doppe vižžet iežaset deaŧaleamos Gordnegálvvu Dálvái. " Ámtta  olbmuide lei geasseguollebivdu ruoššagávppi oktavuođas " ... jur Gordnebealdun mas álkimusat ja sihkkarepmosit dábuhedje Dálvvi Gortni. " Go Ruošša gávpeolbmát eai sihtan  dušše mearriduvvon guollešlája, lei gálvolonuheapmi vel buoret. Jáfuid ja  hávvárrievnnaid ovddas válde ja sáltejedje sii " ... buot máid Guollin sáhttá gohčodit máid Mearas gesse...". (FAB 1866-70: 21, 22).    1800-logu maŋit oasis oste ain hui olu jáfuid. Lea rehkenastojuvvon ahte 1874-1878  jagiin bođii Finnmárkui ja Romsii 97% rohkajáfus Ruoššas (Solhaug I 1975: 255).  Jahkečuođi molsuma birrasiid rahpasišgohte eará jáfogálvvu  olgoriikkasoastingeainnut ¶
, muhto goitge bohte ain jagi 1900:s measta 28 000  jáfoseahka main lei 144 kg seahkas. Dát lea sullii seammá go 80 000 50-kilosaš seahka,  dahje 40 kg juohke Romssa ja Finnmárkku ássi nammii (Brox1952-54: 528).    Norggas lei Várggát stuorimus pomorgávpot. 1887:s ledje 50 duollobáikkis ¶
dušše  guokte duollobáikki gokko bukte eambbo rohkajáfuid, namalassii Drammen ja Kristiania.  Ii Troanddima davvelis ge sisafievrreduvvon eambbo dimbbar ja fiellu ¶
go Várggáhis  (Rønning Balsvik 1992: 105).    Jáfu lonuheapmi guliin lei deaŧaleamos oassin 1800-logu pomorgávppašeames, muhto  náhkkevuovdin máid lei mávssolaš. 1820-jagiin dieđihuvvoje measta jáhkemeahttun  náhkkegálvohattit. Dalle mákse ruoššat 4 jáfovoaga (våg) dábálaš riebannáhkis, 20-30  jáfovoaga ristariebana ¶
náhkis, ja 40-60 voaga čáhppesriebana ¶
náhkis.  Čeavránáhkis mákse 8-10 jáfovoaga (Blom 1832: 169-70). Dát ledje Romssa ja  Nordlándda hattit, muhto eai dáidán vuollelis Finnmárkkus.    Sii geat eanemus diinejedje dáinna, ledje sápmelaččat, dainna go sii ledje buoremus  meahcásteaddjit. Ii várra lean dušše Finnmárkkus nu, muhto maiddái eará báikkiin  Davvi-Norggas. G. Blom, guhte lei earenoamáš gelbbolaš válddahallii, čálii iežas DavviNorgga mátkki maŋŋel 1827:s ahte "Meahcásteapmi ii leat earáin go Sápmelaččain sierra Ealáhusgeaidnun" . (Blom 1832: 166).    Vuvde oba olu náhkiid. 1840:s omd. dieđihuvvui Ruššii vuvdojuvvon 11 600 riebannáhki,  5 600 čeeavránáhki ja 9 500 bohccoduolji (Solhaug 1976 II: 246). Dáin loguin oaidnit ¶
ahte náhkkevuovdin ferte leamaš hui mávssolaš sápmelaččaide, geat Davvi-Norggas  eanemusat muohkadedje meahceelliid náhkiid ja bohccoduljiid, sihke 17- ja 1800-logus. ¶
8.3 SÁPMELAČČAT JA POMORGÁVPI ¶
Historjjálaš čállosiin muitaluvvo ahte pomorgávppašeapmi dáidá leamaš mávssolaččamus  Finnmárkui 1800-logu vuosttaš oasis (Sejersted 1978: 160), dahje ahte pomorgávppi  mávssolašvuohta veahá unnui 1860-jagiin juo (Niemi 1979: 190).    Ledje gal oinnolaš deaŧalaš siskkaldas erohusat Finnmárkku iešguđet joavkkuin.  Mearrsasápmelaččaide, ja muhtun muddui maiddái siseatnansápmelaččaide, dáidá  pomorgávppašeapmi leamaš seammá deaŧalaš 1910:s go 1850:s. Olles dan áigodaga go  pomorgávppašeapmi bisttii, lea dat árvvusge leamaš buot deaŧalaččamus oassin  mearrasápmelaččaid ekonomiijas (Paine 1958a: 176).    Dán heiveheami eanemus guovddážis lei dat go ruoššat oastigohte guoli geasi miehtá. Nu  šattai vejolažžan bivdit stuora sáidehivvodagaid álkis ja hálbbes neavvuiguin. Eai  dieđusge vuovdán dušše sáiddi, muhto dát guollešládja lei eanemusat eanas Finnmárkku  riddo- ja vuotnaguovlluin geasset ja dan dihte lei sáidi deaŧalaččamus guolli.  Mearrasápmelaččat bivde gal eará áiggiid maid, muhto eanemusat ledje sii iežaset  guolástusteknologiija heivehan geasseguollebivdui  ruoššagávppašeami ulbmiliin. Dát  oainnat heivii hui bures sin čielga lotnolasealáhusvuohkái.    Mearrasápmelaččaid dilli Lágesvuonservvodagas ja sin heiveheapmi ruošša guolleostiide  geat fatnasiiguin bohte, lea hui bures čilgejuvvon. Jahkečuođimolsuma birrasiid ledje  Lágesvuonsápmelaččain ja eanas eará mearrasápmelaččain "...guokte stuora dáhpáhusa jahkásaččat: Guollebivdu dain stuora guollebivdobáikkiin olggumus rittuin giđđat, ja guollebivdu ruoššaide geasset" (Falkenberg 1941: 51). Giđđaguollebivdu lei veahá  eahpesihkkaris doaibma, muhto geasseguollebivdu gal lei olu sihkkareabbo. Dalle sáhtte  guliid "...bálkut lagamus ruoššafatnasii olu buoret mávssu ovddas go dan ruhtii mainna dáččaoastit vurde guollebivdohápmaniin" (Falkenberg 1941: 51).    Gálvolonohallan lei ain guovddážis mearrasápmelaččaid ja ruoššaid gávppašeamis: "Ruoššaáigodat geasseguollebivdduin lei daid buressivdniduvvon stuora jáfoseahkaid áigi. Jáfoseahkat ledje hálbbit, jáffu lei dábálaččat buorre, ja ožžo nu olu jáfu máksun dássedis ja viššalis bivddu ovddas, ahte lei oadjebasvuohtan heajutbirgejeaddji vuotnaássiide gitta nuppe geassái" . Olbmot geat ledje hárjánan geahčadit dili, lohke mearrasápmelaččaid  ekonomalaš dili buorren dakka maŋŋel jahkečuođi molsuma, ja oaivvildedje  ruoššagávppašeami "...buoridan eallinlági, ja muhtun muddui riggudan mearrasápmelaččaid..." (Ole Solberg, Falkenberg 1941: 51).    Dán gávnnahii Solberg finadettiin Siskkit-Lágesvuonas jagi 1905 birrasiid. Dalle lávejedje  sáhttit 20 ruoššafatnasa orrut Lágesvuonas juohke geasi. Ruoššagávppašemiin  dábuhedje "buot dálvviniestti" . Buohkat geain lei smávvafanas, ledje ekonomalaččat  sihkkarastojuvvon. Go maŋimus ruoššat vulge čakčat, lei vuonas eanas gálvu máid  dárbbašedje. "Ledje nu valjit jáfut ahte vel oamit nai ožžo oasi." Muhtun dalá gáldut  muitalit ahte ruoššajáfuid atne hui olu šibitfuođarin maid (FAB 1896-1900: 20), ja nu  maid olu váikkuhedje mearrasápmelaččaid eanandoalu buktagii (Paine 1958 a : 177).    Buoremus sámi gáldu 1900-logus lea sámegieláviisa , mii  almmuhuvvui 1904-1911 jagiid. Dás muitalit sihke doaimmahus ja lohkkiidreivvet ¶
čielgasit pomorgávppašeami mávssolašvuođa birra, earenoamážit mearrasápmelaččaid  guovdu. Dán sámi servvodatárvvoštalli muitalemiid mielde attii geasseguollebivdu jáfu  dállodoaluide. Dán birra leat maid njálmmálaččat muitalan olbmot gitta dássožii.    Olbmot beroštedje hui olu guollebivddus ja jáfohattiin. Suoidnemánu 1904  loahpageahčen muitaluvvo leamaš hui buorre sáidebivdu Hammerfeastta lahkosiin. 2 -  2,5 sáidevoagain lonuhedje 1 jáfovoaga. Seammá dilli lei Fálesnuoris maid, gos ledje 2 -  3 ruoššafatnasa. Ruhtamáksu lei 1,20 kr. sáidevoagas (SM. 1.8.1904). Čakčamánu  loahpageahčen dan jagi ledje 14 ruoššafatnasa ain Hammerfeasttas. Lonohallandilli lei  buorránan olu. Dalle ledje vel lunttažat nai duorgguin nagodan bivdit guoli 2-3  jáfoseahka ovdii. Rávisolbmot ledje 8 seahka ovdii bivdán (SM, 1.10.1904).    1904 medisiinnálaš dieđuin Čuđegietti (Porsáŋggu) doavttersuohkanis, oaidnit maid  njuolggo čanastagaid dasa go ruoššain dábuhedje jáfuid olbmuid ja šibihiid birgejupmái.  Doppe oainnat boahtá ovdan ahte dan dihte go geasseguollebivdu lei áibbas heittot  leamaš, ii lean olbmuin mihkkege "...mainna lonuhedje Ruoššajáfuid, ja Váikkuhussan lei Nealgi sihke Olbmuide ja Šibihiidda. Olu Šibihat nelgo jámas Hiŋgáliidda. Olbmot maid ledje jápmán Nealgái." (Dát lea váldon Čuđegietti medisiinnálaš dieđuin Anders Forsdahl  bokte. Originála lea NRA:s).    Ii Deanuvuonas ge lean 1904:s buorre geasseguollebivdu. Dušše sii geat ledje goddán  báldá geasset, nagodedje oastit doarvái dálvejáfuid. Bálddeshaddi han lei hui badjin.    1905:s gal lei eatnasiin Fálesnuoris fas dálvejáffu (SM, 15.9.1905). Daid maŋit jagiid gal  fas bihko go lei nu heajos geasseguollebivdu ahte olbmot eai dábuhan dálvejáfu. Dát  dáhpáhuvai ee. Fálesnuoris 1908:s (SM, 15.12.1908). Máŋgii bihko go ruoššat dolle  jáfohatti nu badjin (SM, 1.7. ja 15.7.1909). Dilálašvuođat nappo rievddadedje jagis  jahkái, vuonas vutnii.    Ovdalaš 1906 Stuoradiggeválgga almmuhii ¶
Isak Saba, guhte manai válljejupmái  seaguhuvvon sámepolitihkalaš ja sosiáldemokrahtalaš prográmmain, gáibádusa ahte  guollebivdit ain galge beassat doalahit njuolggogávppašanvuoigatvuođa ruoššaiguin.  Saba ii čilgen gáibádusa dárkileappot, dušše dajai oanehaččat ahte ii lean dárbbašlaš dan  dahket. Buohkat oainnat dihte man deaŧalaš dát gávppašeapmi lei (SM, 1.3.1906). Eará  oktavuođas deattuhii son fanasguolleostiid earenoamáš ávkkálašvuođa. Sii bukte  dárbbašlaš gálvvu buot guollebivdobáikkiide, ja mákse buori hatti buot guliin máid  guollebivdit nagodedje bivdit. Dainna lágiin eai ožžon stuoragávpeolbmát nu olu fámu  olbmuid badjel (SM, 1.10.1907).    Pomorgávppašeapmi lei eanas Finnmárkku álbmogii áigodahkan goas sidjiide lei vejolaš "mearas jáfuid bivdit" - nu movt Anders Andersen Juovlavuonas čálii 1909:s (SM,  1.3.1910). Mearrasápmelaččaid ja muđui álbmoga ekonomalaš sorjjasmeahttunvuođa dili  áigodat nogai go maŋimus ruoššafatnasat vulge Finnmárkkus 1914-17 jagiid.  Lágesvuonas dat dáhpáhuvai borgemánu 5. b. 1914: "Dát dáhton álggaha ođđa áiggi mearrasápmelaččaide, seammás go lea dan áigodaga álgun go sin ovddeš buoremus áigodatguolástus mássii ovddeš mávssolašvuođa ekonomalaš eallimis. Geasseguolli ii lean šat gávpegálvu." (Falkenberg 1941: 146 f.)    Arthur Brox lea nubbi girječálli gii lea juste pomorgávppašeami nohkama gohčodan    mearrasápmelaččaid árbevirolaš heiveheami stuorimus billisteaddjin. Son čállá ahte sii  eai birgen dán gávppašeami haga dainna go sii eai nagodan čuovvut guolástusaid  ođasteami. Sidjiide lei "...gávpeoktavuođa boatkaneapmi 1916:s heahtedillin" . (Brox  1952-54: 529). ¶
Lei nu ahte hui deaŧalaš oassi mearrasápmelaččaid ekonomalaš vuođus fáhkkestaga  billohuvai go pomorgávppašeapmi nogai. Fatnasiid ja bivdoávdnasiid teknologalaš dássi  lei heivehuvvon ruovttuguollebivdui, eai ge lean dohkalaččat dálveguollebivdui rittuin,  skeittáid ja stuorit mohtorfátnasiid guoskku. Earát bivdigohte ođđa ja aktiivvalaš  bivdoneavvuiguin sin árbevirolaš guollebáikkiin, ja ráfáiduhttingáibádusat máid sii oalle  gárrasit ovddidedje, váldojedje hui unnán vuhtii. Dát vearáskahtii dili.    Johs. Falkenberg čállá ruoššagávppašeami nohkama oktavuođas ahte ii oktage  guorahallan sápmelaččaid birgejumi. "Eai obanassiige ipmirdan dan lihkohisvuođa máid ruoššagávppašeami nohkan dagahii sidjiide." Heahtedoaimmat ¶
ledje Davvi-Norgga  dáčča guollebivdiide ávkin, muhto mearrasápmelaččaid eai dáidán olus veahkehan  (Falkenberg 1941: 70).    Edvard Bull maid čállá seammasullásaččat. Guolástusaid váilevaš ođasteapmi, heajos  dárogielmáhttu mainna ii birgen vealggásváldinvuogádagain ¶
, ja pomorgávppašeami  nohkan, "máid mearrasápmelaččat ledje bures geavahan" , dagahedje issoras váttis dili.  Su oaivila mielde "ii lean mearrasápmelaččain, go buohtastahttá earáiguin dáčča servvodagas, goasse leamaš vearrát dilli go soahtegaskaáiggis." (Bull 1979: 179).    Einar Niemi maiddái jáhkká ahte pomorgávppašeapmi dáiddii váikkuhan eanemus  mearrasámi giliservvodagaide main gálvolonuheapmi áin lei dállodoalloekonomiijas okta  deaŧaleamos osiin. Pomorgávppašeapmi lei seailluhan ¶
dán ekonomiija, ja dan  rievddadanmuni ¶
mii čuovui ruovttudoalloekonomiija. Dan dihte lei váttis dilli go šattai  garrasit ruhta- ja márkanekonomiija (Niemi 1992: 19).    Finnmárkku sápmelaččat ledje jahkečuđiid ekonomalaččat leamaš measta  sorjjasmeahttumat dánskka, dáčča ja oarjeeurohpálaš gávpevuogádagaide, ja dát dilli  nogai pomor- dahje ruoššagávppašeami boatkanemiin. Sii šadde fáhkkestaga  ekonomalaččat sorjavaččat siseatnan gávppálaččaide, measta heivehanáigodaga ¶
haga,  ja sidjiide šadde dakkaviđe heajut guollejođihaneavttut. ¶
9. KAPIHTTAL ¶
Čoahkkáigeassu ¶
Dálá Finnmárkkus leat muhtun guovlluin ássan olbmot guhkit go 10 000 jagi. Dát  čielggadeapmi álgá Kristusa riegádeami birrasiid, dan áiggi go vuosttaš čearddalaš  joavkku dán guovllus leat dovdán ¶
, namalassii sápmelaččaid. Dán vuođul muitaluvvo  Finnmárkku   ássandilálašvuođaid ja riggodatgeavaheami birra, guovllus mii  boaresdárogillii gohčoduvvo Finnmorkr - sápmelaččaid guovlu dahje eanan.    Veahá viidát muitaleaddji čálálaš gáldut eai gávdno ovdal go 15-1600-logu rájes. Dan  dihte guoskkaha dát čielggadeapmi eanemustá áigodaga gaskal sullii 1600-logu ja 1900logu álggogeaži.    Oba sihkkarit ásse dušše sápmelaččat Finnmárkkus 12-1300-logu rádjái. Sii elle  johtalemiin. Dárogiela-islándda giela áiggi olbmuin ja nuorta álbmogiin gal lei oktavuohta  sápmelaččaiguin, gávppašeami bokte ja vearrogáibidan- ja rievidanmátkkiid bokte.  Vikiŋgaáiggis gal gávdnojit mearkkat main vuohttá veahá dáčča ásaidumi muhtun  báikkiin Oarje-Finnmárkku rittuin.     Eambbo bistevaš dáčča ásaidupmi Finnmárkkus várra álggii 12-1300-logus, go  hanseáhtaid gávpevuogádat dagai vejolažžan lonuhit gortni guliin. Gordnerádji dasto ii  hehtten ásaidumi davás, ja Finnmárkku rittuide vuođđuduvvojedje olu  guollebivdohápmanat gos olbmot elle gávpeguolástemiin.    Novgoroda beales eai liikon dáčča sisabáhkkemii, dan dihte go sii atne dán iežaset  vearro- ja vuollásašguovlun. Vaikko 1320-jagiin dahkkui ráfišiehtadus, de goitge  hearjidedje dáččat ja Novgoroda karelat ja ruoššat guđetguimmiideaset guovdu bárrahis  ain 1400-logus.    Dáčča, dahje eahpe-sámi álbmot, stuorui 1500-logu maŋit oasi rádjái. Guollemárkana  konjunktuvrrat gal hedjonišgohte dan jahkečuođi vuosttaš oasis juo, ja dat dagahii ahte  dán álbmoga lohku unnui sakka sihke 16- ja 1700-jagiin. Sápmelaččaid lohku gal lassánii  gáfadit seammá áigodagas. Sihke dalá gáldut ja dutkanbohtosat čájehit ahte dán  ovdáneami vuođđun lei ahte sápmelaččat eambbo geavahedje buot riggodagaid.    1600-logu álggus maid vásihedje ahte dáččat váldigohte eatnamiid sápmelaččaid  aktoráđđenguovlluin ¶
vuonain. Dát leavvan dáiddii vuosttažettiin dan dihte go sii  heajos guollemárkankonjunktuvrraid geažil dárbbahedje eambbo birgejumi vuođu.    Muhto sápmelaččaid ja dáččaid oalle čielga ássanavádatrájit gal biste ain guhkes áiggiid.  Ártan dása sáhtii leamaš ahte dáččat balle sápmelaččain noaiddástallanmáhtu, nu go ee.  gonagas Kristian IV maid dovddahii.    Dáččaálbmotlogu unnun heajos guollemárkankonjunktuvrraid geažil sáhttá  sápmelaččaide njuolgut ávkin leamaš. Sidjiide šattai buoret vejolašvuohta meahcástit,  šibihiiguin johtalit áigodagaid mielde, ja dieđusge maid šattái boazodollui ráfit.  Earenoamážit dáidá dát ealáhus ožžon liige buoret ovdánanvejolašvuođaid  geasseorohagain, earenoamážit 1700-logus.    1600-logu maŋit oasis váivahuvvagohte Københámmanis dáččalogu garra unnuma dihte.  Dan dihte álggahišgohte vásedin doaimmaid buoridit dili. Doaimmat ledje ruhtaveahkit ¶
ja bággodoaimmat. Ledje omd. vearrobeassamat dáččaide, vearroárpmut,  militearbálvalusas beassan ja bahádahkkiid doalvun Finnmárkui. ¶
1700-logu ovddit oasis bođii goalmmát čearda Finnmárkku riggodatgilvui, namalassii  kvenaálbmot. Sii ledje suomagielat sisafárrejeaddjit dalá Davvi- ja Nuorta-Ruoŧas, mas  Suopma dalle lei oassin. Oallugat vuosttaš kvenain seahkánedje sámi servvodahkii ja  sámi álbmogii.    Dánska-norgga eiseválddit atne kvena sisafárrema 1700-logus hui buorren. Sin almmolaš  politihkka lei ahte sin galggai bures vuostá váldit, ja sin galggai sihke ávnnaslaš ja  ekonomalaš doarjumiin veahkehit ásaiduvvat.    Finnmárku dahje Finnmárkku oasit leat leamaš stáhtapolitihkalaš riidoguovlun gitta 1826  rádjái. Ovdal sullii jagi 1600 berre sihke Ruošša, Danmárku-Norga ja Ruoŧŧa vearu dán  guovllu sápmelaččain. Ruoŧŧa geahččalii muhtun muddui dáččain maid bearrat vearu  1600-jagiid birrasiid.    Ruošša gal heittii bearramis vearu ovdal Knæredráfi jagi 1613:s, go Danmárku-Norga  akto oaččui duopmoválddi riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámi siseanan gal ain lei ng. ruoŧa  duopmoválddi vuolde, muhto sihke Ruoŧŧa ja Danmárku-Norga gáibideigga vearu jagi  1751 rádjái. Dalle biddjui dálá rádji Suoma guvlui, dan guovtti gáibideaddjiriikka ¶
Danmárku-Norgga ja Ruoŧa šiehtademiin. Dán rádješiehtadussii bođii lassičálus sirddolaš  sápmelaččaid birra (lappekodisilla), mii sihkkarasttii goit boazosápmelaččaid  vuoigatvuođaid dan nuppi riikkas. Lappekodisilla gal maid lea geavahuvvon áššiin mat  gullet sápmelaččaide olggobealde boazodoalu.    Finnmárkku dálá rájit eai mearriduvvon ovdal 1826:s, go dálá Mátta-Várjjat gullagođii  Norgii Ruošša rádjesoahpamuša bokte.    Álkivuođa dihte leat válddahallan iešguđet ealáhusaid, boazodoalu, eanandoalu ja  guolásteami, sierra sullii 16-1700-rájes ja dán jahkečuođi álggogeahčái. Meahcásteapmi,  mii lei earenoamážit sápmelaččaide deaŧalaš, lea namuhuvvon eará ealáhusaid  oktavuođas, lotnolasat daiguin. Muhto fertet garrasit deattuhit ahte eanas riggodagaid  mat ledje oažžumis, geavahedje lotnolasat Finnmárkkus eanas dan áigodagas máid dás  guoskkahit. Ja dan dahke earenoamážit sápmelaččat. Čearddaid erohusaid sivvan dán  oktavuođas, dáidá leamaš go earenoamážit dáččat ja dánskalaččat bohte dakkár birrasis  mii lei áibbas earalágan go Finnmárku. Sis ii lean dat duogáš ja teknologiija mii  dárbbašuvvui buoremusat ¶
geavahit riggodagaid.    Dat kvenat mat ovddemus bohte 1700-logus, gal orro álkibut seahkaneame báikkálaččat  heivehuvvon riggodatgeavaheapmái go sii ásaiduvve eanas sámi guovlluide. Muhtun  muddui sii šadde gilvalit sápmelaččaiguin geat doppe juo ásse, ja geat juo geavahedje  riggodagaid maid maŋis kvenat ledje.    Dáid iešguđet ealáhussurggiin ¶
leat ain olu beroštahtti gažaldagat máid eambbo  galggašii dutkat. Okta dáin lea man guhkás maŋás boazodoalu álggu sáhttá guorrat.  Finnmárkulaččain soitet leamaš lojes bohccot geađgeáiggis juo. Muhtun dutkit oaivvildit  maid sáhttit muhtun lágan boazodoalu čatnat vuosttaš sihkkaris sámi bázahusaide  birrasiid Kristusa riegádeami áiggi rájes. 800-logu loahpa rájes leat čielga dieđut  boazodoalu birra dálá Romssas ja Finnmárkkus, mii lei sápmelaččaid ja håløygalaš  aristokratiijas oktasaš doallu.    Olu ođđasit čálalaš gálduid mielde diehtit čielgasit ahte Finnmárkku sápmelaččain lei  boazodoallu 1600-logu álggogeahčen. Lea váttis diehtit man viiddis boazodoallu dalle lei. ¶
Muhto 1600-logu mielde várra rievddai boazodoallu dan guvlui ahte šadde sierra doalut  ja stuorit ealut, ja dát ovdánii ain maŋit jahkečuođis.    Johttiboazodoallu sáhttá ovdánan sullii seammá mađe riddosámisiiddain go  siseatnansiiddain. Nappo dápmagohte muhtun siidaolbmot eambbo bohccuid ja  čuvvodišgohte ealuid johtalemiin gaskal siseatnama ja rittuid, dahje nuppeguvlui.     Dan dihte sáhttet ovtta guovllus oanehit dahje guhkit áiggi leamaš guokte sierra  boazodoallojoavkku mat johte buohtalaga, ja áiggii mielde šadde oktan. Gitta 1800-logu  gaskkamuddui oaidnit ovdamearkkaid go boazodoallobearrašat almmolaččat gulle  riddosuohkaniidda. Almmolaš gohččumat ja mearrádusat Norgga ja Suoma  rádjedahppama maŋŋel 1852:s leat njuolggo sivvan dasa go boazodoallit šadde čálihit  iežaset siseatnansuohkaniidda, gosa eatnasat dán áigge gullet.    Sihke 16-, 17- ja muhtun muddui maid 1800-logus ledje boazodoalus buorit  ovdánanvejolašvuođat go olmmošlohku lei nu vuollin, sihke geasse- ja dálveorohagain.  Dát gal vejii rievdan go earenoamážit Finnmárkku rittuin lassánišgođii olmmošlohku go  oallugat fárregohte dohko veahá ovdalaš 1800-logu gaskkamutto. Nu šattai maid  eambbo gilvu geasseorohagain.    Norgga ja Suoma rádjedahppan 1852:s lei goitge ovddit jahkečuođi vearrámus dahku  boazodoalu guovdu. Finnmárkku sápmelaččat masse fáhkkestaga buot dálveorohagaid  Suoma bealde. Dát rievdadii boazodoallohámádaga ¶
hirbmosit. Oallugat fertejedje  heaitit ja fárret mearragáddái, ja muhtumat fas, earenoamážit Guovdageainsuohkana  olbmot, lonuhedje stáhtagullevašvuođa ja šadde Ruoŧa vuollásažžan. Dainna lágiin sáhtte  fas geavahit boares dálveorohagaid. Dát dilli bisttii 1889 rádjái go Ruoŧa ja Suoma rádji  maid dahppui. Dan oktavuođas lei mihtilmas fárren fas Guovdageidnui. 1852  rádjedahppan maid dagahii olu rievdademiid ja soahpameahttunvuođaid Finnmárkku  iešguđet boazodoalloguovlluide ¶
. Daid soahpameahttunvuođaid dihte mat bohciidedje  rádjedahppama geažil, bohte vuosttaš boazodoallomearrádusat Finnmárkui gonagaslaš  resolušuvnnaid ja Stuoradikki addin lágaid bokte.    Go buohtastahttá boazodoalu eará ealáhusaiguin, oaidnit ahte ovddit jahkečuođi maŋit  oasis bođii dás sullii bealli ámtta biergobuvttadeamis. Vuosttaš máilmmisoađi birrasiid lei  heiveheapmi ođđa dilálašvuođaide rádjedahppama maŋŋel bures doaibmame.  Boazodoallobearráigeahčči ¶
gohčodii boazodoalu oktan Davvi-Norgga deaŧaleamos  ealáhusgeaidnun.     Finnmárkku eanandoalu leat dávjá atnán unnán mávssolažžan. Muhto gálduin oaidnit  goitge ahte eanandoallu lea leamaš deaŧalaš oassin ealáhusheiveheamis doloža rájes.  Eanadoaluin oaivvilduvvo ovddemustá šibitdoallu. Gortni ja ruonas šattuid gal leat oba  unnán gilván, muhto buđetgilvin šattai oalle deaŧalažžan muhtun guovlluin 1800-logus.  Maiddái dán oktavuođas lea Álttáguovlu mihtilmassan, nu go olu eará  eanandoallodoaimmain.    Vuosttaš čálalaš gáldut Finnmárkku šibitdoalu birra leat 1500-logu rájes. Muhto  arkeologalaš gávdnosiin sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkkus, vuohttit šibitdoalu muhtun  sámi guovlluin goit 1300-logu rájes. Guollemárkana hedjoneaddji konjunktuvrrat  dagahedje ahte 1600-lohku šattai dáčča šibitdoalu viidánanáigodahkan, ja dáččat ¶
fárrejedje muhtun muddui sápmelaččaid geavahanguovlluide ¶
vuotnagáttiide, ja  njuolgut gilvališgohte sápmelaččaiguin.    Lea jáhkehahtti ahte maiddái sápmelaččaid šibitdoallu viidánii 1600-logus. Ođđasit  dutkamat čájehit ee. ahte sápmelaččat barge eambbo šibihiiguin go dáččat 1600-logus.    1700-logu vuosttaš moaddelohjagi bohte maid oalle olu ruoŧelaččat Áltái. Sii barge  eanan- ja vuovdedoaluin ¶
lotnolasat vuovdedoaimmain ¶
ja mearraguolástemiin.  Muhtun áiggi maŋŋel bohte ođđa kvena eanandoallit, mat ásaiduvve siseatnama  sámiguovlluide, ee. Deanuleahkái ja Porsáŋgui.    1775 eananjuohkinresolušuvdna dagai vuosttaš geardde vejolažžan eaiggáduššat  eatnama Finnmárkkus. Mihttomearrin lei ee. oažžut dakkár eanandoalu mii  ámmatolbmuid mielas lei gánnáhahtti ja deaŧalaš.     Mearrasápmelaččaid árbevirolaš doaibmavuohki mas ledje áigodatjohtolagat, gal ain  bisttii guhká ja viidát Finnmárkkus. Eanandoalloresolušuvdna nappo dušše hui unnán  álggos váikkuhii beaivválaš doibmii Álttáguovllus ja muhtun eará Oarje-Finnmárkku  guovlluin.    1800-logu maŋit oasis heivehuvvojedje eiseválddiid eanandoallorahčamušat muhtun  muddui dáruiduhttinpolitihkkii. Goappešiid beales atne ávkkálažžan oažžut dáččaid  ásaiduvvat eanandoallin, ja čađahišgohte muhtun koloniserendoaimmaid dán  oktavuođas. Olu suohkaniin gilde eananvuovdima, vuovddi várjaleami ja  giellaseaguhemiid hehttema namas. Vearrámus oassi dán politihkas ledje goitge  eananláhka ja eananvuovdinnjuolggadusat 1902:s, mat gilde vuovdimis eatnama earáide  go dárogielagiidda. Leat unnán dieđut mat muitalit movt gildosa čađahedje, muhto  gávdnojit čielga mearkkat main vuohttá mainna lágiin mearrádusat čuvvojedje.  Almmolaččat gustojedje dat 1965 rádjái.    10-15 jagi ovdal vuosttaš máilmmisoađi ledje eanas Finnmárkku eanandoalut smávvát,  ja eanas ledje niittut ja meahccegiettit. Deaŧalaš oassin fuođđaris lei jeagil, lasttat,  guolemoalut ja sullasaččat. Dušše Álttás lei hupmanveara gilvin. Muhto šibitdoalu ferte  goitge navdit leamaš deaŧalažžan sihke siseatnama ja riddo- ja vuotnaguovlluid  eallinláhkái.    Go eai gávdno luohtehahtti logut mat muitalit juohke ealáhusa dietnasa oppa áigodagas,  lea váttis daid buohtastahttit. Muhto ealáhus mii livččii hui deaŧalaš jus livččii  rehkeneastán, lea guollebivdu mearas ja ábis. Guhkesáiggegeahččamiin ¶
dáidá riekta  dadjat ahte earenoamážit dáčča álbmogii leat guollemárkana konjunktuvrrat mearridan  ássama sturrodaga. Omd. lei márkanguolásteapmi mii dagai dáčča ásaidumi vejolažžan  Finnmárkkus  birrasiid jagi 1300. Nuppe dáfus ledje márkanguolásteami heajos  konjunktuvrrat mat dagahedje ahte dáčča ássiid lohku unnui hirbmosit, earenoamážit 16-  ja 1700-logus.    1800-logus fas lassánedje olbmot gáfadit ja Finnmárkku álbmot lassánii  golmmageardánit gaskal 1835 ja 1900 ja guollebivdu ja buorit márkanvejolašvuođat  ožžot eanas dan gutni. Dáččaid lohku lassánii measta viđa geardde, ja kvenaid lohku  lassánii golmma geardde. Ovtta ládje sáhttá dán ovdáneami buohtastahttit vuosttaš ¶
dáčča koloniserenbáruin 6-700 jagi ovdal. Dalle gal lei olu jođánet lassáneapmi, ja lohku  lei maid olu stuorit go 14- ja 1500-logus.    Finnmárkkus leat leamaš sierra ortnegat guolástusa birra ja guollebivdooasálastima birra.  1700-logu álggus gáržžiduvvui guollebivdu Nordlándda ja Romssa guosseguollebivdiide  (davvimátkkošteddjiide). Maiddái ruoššaid guollebivdu čavgejuvvui 1740- ja 1770-jagiin.  Ođđa ja garraset njuolggadusat bohte maid davvimátkkošteddjiide 1778:s. Dan rájes ii  oba lean ge guosseguollebivdiin šat lohpi bivdit vuonain.    Ruošša guollebivddu oktavuođas 1700-logus rahppojedje gávpegeainnut nuorttas  maiddái hivvodatgálvvuide nu go guollái ja jáfuide. Finnmárkui lei Ruošša sihkkaris  jáfodábuheapmi áibbas vuođđomávssolašvuohtan, ja lei eahpitkeahttá okta ártan dasa go  oallugat fárrejedje Finnmárkui 1800-logus.    1830 ođđa guolástusláhka heaittihii measta buot  guosseguollebivdogáržžidemiid, ja lei  dasto deaŧalažžan dasa go guollebivdu, ja várra earenoamážit šákšadorskebivdu fas  sáhtii viidánit nu olu go dagai. Guosseguollebivdiid garra márran dagahii gal muhtun  riiddu báikkálaš bivdiiguin.    Fatnasiid ođasteami oktavuođas stuorit fatnasiidda, ođđa ja aktiivvalaš  veahkkeneavvuide, mohtordollui ja nu ain, šadde riggodagaid suodjalangažaldagat hui  áigeguovdilin 1800-1900 molsuma birrasiid. Vuotnaássit, geat eanas ledje sápmelaččat,  serve dušše hui veahá guolástusaid ođasmahttimii. Sidjiide čuzii ođđa teknologiija  earenoamáš garrasit, ja bohte gáibadusat vuotnariggodagaid várjalit ja báikkálaš  olbmuide addit vuosttašrievtti bivdit guoli lagasbáikkiin. Maiddái riddobivdit vuosttaldedje  garrasit omd. feastonuohtásteami.    Riddogáttiin gal muhtun muddui ledje ođastan fatnasiid vuosttaš máilmmisoađi áigge, go  pomorgávppašeapmi boatkanii. Doppe ii lean dalle nu dárbu buori geasseguollebivdui go  galge dálvejáfu dábuhit, nu go mearrasápmelaččain lei, geat gálvodábuheami dáfus  eanas ledje pomorgávppašeami duohken. Pomorgávppašeami nohkan čuzii sidjiide  earenoamáš garrasit. Máŋgga ládje dagahii pomorgávppašeami nohkan 1914-15 birrasiid  stuorit nuppastusaid Finnmárkku historjái go vel vuosttaš máilmmisoahti ge.    Guolástusaid siskkobealde ledje riggodagaid várjaleami gažaldagat oalát ilbman ovdal  vuosttaš máilmmisoađi juo ja šadde rievttes áigeguovdilin industriála fálesbivddu  oktavuođas Finnmárkku olggobealde. Fálesbivddu vuosttaldeapmi lei dievvan oalát go  muhtun issorasat suhttan guollebivdit billistedje fálesbivdoguovddáža Donjevuonas  1903:s. Duogážin lei go lulli-norgalaš kapitalberošteaddjit ¶
ledje speadjamiin bivdán  fálláid ámttas 1860-jagiid rájes. Guollebivdit eai šat dohkkehan dili. Sii oaivvildedje ahte  lei oktavuohta hedjonan guollebivddu ja meara fáleshivvodaga unnuma. Dakka maŋŋel  dan máid maŋŋel leat gohčodan Donjevuonastuibmin, mearridii Stuoradiggi gieldit  fálesbivddu.    Vuosttaš máilmmisoađi birrasiid lei "Finnmárku Ámta" máŋgga ládje rievdadeami  áigodagas riggodagaid geavaheami dáfus.  Fálesbivddu bokte ledje áigá juo  oahpasnuvvan mearariggodagaid industriijalaš geavaheapmái. Mátta-Várjjagis lei  ruovdemálbmaroggan ¶
aitto álggahuvvon. Dát industridoaibma oalát rievdadii  ássiiddilálašvuođaid doppe, ja Finnmárku lei ollislaččat vásihan dan 1800-logu maŋit  oasis. Kárttat mat čájehit "álbmogiid čearddalšvuođa" ja ráhkaduvvojedje  olmmošlohkama vuođul 1910:s, čájehit hui čielgasit dan doaimma máid  guolleriggodagaid ođđa geavaheapmi lei vuođustan 1800-logus. ¶
Carl Schøyena statistihkka čájeha mannolaga 1860-gaskkamuttos gitta 1910 rádjái,  geahča tab. 9.1 vuollelis.   Tab. 9.1: Olmmošlassáneapmi 1866-1910 ¶
Sápmelaččat     Kvenat     Seaguhuvvon     Dáččat     Oktiibuot    1.1.1866       7.500                 3.434        1.285                    8.110       20.329  1.1.1876       7.017                 4.286        2.965                    9.807       24.075                                                                                                Eanas ¶
dáččat  1.1.1891       9.491                 5.929            -                         13.929     29.341  3.12.1900     9.572                 5.406            -                         18.409     33.387  1.12.1910   10.332                 5.398            -                         23.396     39.126  -------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ----------- ¶
Veahá ovdalaš vuosttaš máilmmisoađi lei riggodatvuođđu ja riggodatgeavaheapmi  dagahan čuovvovaš čearddalaš joavkojuogu, vrd. gov. 9.1, 9.2 ja 9.3 maŋŋelis.                          Gov. 9.1: Kárta mii čájeha Finnmárkku ámtta álbmogiid čearddalašvuođa.                  I Suopmelaččat (kvenat)   Gáldu: (Schøyen 1920: 157). ¶
Gov. 9.2: Kárta mii čájeha Finnmárkku ámtta álbmogiid čearddalašvuođa.                 II Sápmelaččat   Gáldu: (Schøyen 1920: 158)                                         Gov. 9.3: Kárta mii čájeha Finnmárkku ámtta álbmogiid čearddalašvuođa.                 III Dáččat   Gáldu: (Schøyen 1920: 159) ¶
(nubbehusčálus)  Bd. ¶
(girji)  Bil. ¶
(čuovus)  Chra. ¶
Christiania  Dat. ¶
(beaiváduvvon)  Dok. ¶
(Danmárku-Norga)  FA ¶
Finmarkens Ámt (Finnmárkku ámta)  FAB ¶
(Finnmárkku ámtta viđajagidieđut)  FaaB ¶
Breve                                     (ásahusat ja rabas reivvet)  FDAF ¶
(Finnmárkku ámtta ámtaguovllu ovdagotti šiehtadallamat)  F.insp ¶
(guolástusbearráigeahčči)  Fm. ¶
(Finnmárku)  Fol. ¶
(ásahus)  FSS ¶
(čiegus)  HDB ¶
Historisk topografisk (historjjálaš topografalaš)  HT ¶
(journalčuovus)  Js. ¶
(journaláššit) ¶
(juridihkalaš)  Kgl. res. ¶
Norsk biografisk leksikon (Norgga biográfalaš leksikona)  NGL ¶
Norges gamle love (Norgga boares lágat)  NHD ¶
Norske herredagsdombøker (Norgga hearrárievtti duopmogirjjit)  NL ¶
Norske lov (Norgga lágat)  Norr. ¶
Norrøn(t) (dárogiela-islándda giela áiggi)  NNS ¶
(Davvi-Norgga ¶
čoakkáldagat)  NRA ¶
Det norske riksarkiv, Oslo (Norgga riikaarkiiva Oslos)  NRR ¶
(Norgga ¶
riikaregistránttat)  NOU ¶
Norges offentlige utredninger (NAČ) (Norgga almmolaš  čielggadeamit)  NT ¶
Norges Traktater (Norgga šiehtadusat)  OAJ. saml. ¶
Odelstingsproposisjon nummer (Odeldikki proposišuvnna nummir)  Ot. prp. ¶
(páhkka)  Prot. ¶
(Ruošša)  Rør. ¶
Statsarkivet i Tromsø (Romssa stáhtaarkiiva)  SI ¶
Sámi ¶
Instituhtta  Skr. ¶
(čállosat)  Skr. fgvBiA ¶
(ámtta girkolaš ja máilmmálaš ámmátolbmuid čállosat)  SM ¶
Sagai ¶
(stáhtačállingoddi)  SRA ¶
(Sámi ¶
vuoigatvuođalávdegoddi)  Sthlm. ¶
(Ruoŧŧa)  Tb. ¶
(Deanu ¶
(vuođđologu haga)  ØFF ¶
Øst-Finmarkens Fogderi (Nuorta-Finnmárkku fáldiguovlu)  ØFFS ¶
Øst-Finmarkens Foged og Sorenskriver (Nuorta-Finnmárkku     fáldi ¶
(Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku guovlluovdagottiid šiehtadusat) ¶
Girjjit ¶
gáldut ¶
Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900-logus ¶
Ovdasátni 2 ¶
1. KAPIHTTAL 4 ¶
Álggaheapmi 4 ¶
2. KAPIHTTAL 6 ¶
Boazodoallu 6 ¶
2.2 LÁGAT JA HÁLDDAHUS  8 ¶
2.3 FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT ¶
2.4 BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN  17 ¶
2.5 MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID 17 ¶
2.5.1 Guohtumat ¶
2.5.2 Johtimat/johtolagat  22 ¶
2.5.3 Guođoheapmi 24 ¶
2.5.4 Ássanbáikkit  26 ¶
2.5.5 Boazodoallorusttegat  27 ¶
2.5.6 Hearggit ja mekaniseren ¶
2.5.7 Muorraávdnasiid geavaheapmi ¶
2.5.8 Bivdu/meahcásteapmi 32 ¶
2.5.9 Guollebivdu ¶
2.5.10   Muorjjit, luopmánat, šattut jna.  34 ¶
2.5.12  Jeagelbordin  35 ¶
2.5.13   Duodji ¶
2.5.14   Verddevuohta ja lonuhusgávpi mas meahccegeavaheapmi lea vuođđun 35 ¶
2.5.14.1   Eará šibitdoallu  36 ¶
2.5.14.2   Bargguid lonohallan ¶
2.5.14.3  Gálvolonohallan  36 ¶
2.6  GUOHTUNEATNAMIID BILLISTEAPMI JA OLGGOBEALGEAVAHEAPMI ¶
2.6.1   Guohtuneatnama massin ¶
2.6.1.1  Guohtuma njuolggo massin ¶
2.6.1.2   Guohtuneatnamiid eahpenjuolga massin 38 ¶
2.6.1.3  Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat, energigeavaheapmi ja váiban. ¶
2.6.2  Lassibargu ¶
2.6.4 Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus orohahkii  42 ¶
2.6.5 Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin boazodollui? ¶
2.6.6 Buhtadus luondduduohtademiid ovddas guohtuneatnamiin 44 ¶
2.7 BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU 45 ¶
3. KAPIHTTAL 47 ¶
Báikki  ássiid resurssageavaheapmi 47 ¶
3.2 LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT  47 ¶
3.4.1 Šibitdoallu ja guohtun 49 ¶
3.4.2 Niittut ja eará meahccefuođardábuheapmi 50 ¶
3.4.3  Guollebázahusat fuođarin 53 ¶
3.4.4 Šibitdoaluid heaitin/eatnama bargan 53 ¶
3.4.5   Vuovdegeavaheapmi 54 ¶
3.4.6 Darfegeavaheapmi ¶
3.4.7 Johtaleapmi/bivdu ¶
3.4.8  Sáivaguolásteapmi ¶
3.4.9  Luopmánat ja muorjjit ¶
3.4.11  Golgi dimbarat ja riehkit ¶
3.4.12  Goađit/ealáhusbarttat 66 ¶
3.4.13  Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus báikki olbmuide ¶
3.4.14     Leat go báikki olbmuin mat leat vuođđoealáhusain, makkárge     sierrarievttit  meahcceriggodagaide? 68 ¶
3.4.15Vuotnabivdu 69 ¶
3.5   LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI? ¶
4. KAPIHTTAL 78 ¶
Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi  78 ¶
4.2.1 Vuovdi, riehkit ja darfi 79 ¶
4.2.2 Bivdu ja meahcásteapmi ¶
4.2.3 Sáivabivdu ¶
4.2.5 Olgolustadoaimmat ¶
4.2.7 Mohtorjohtolat 84 ¶
GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE ¶
5. KAPIHTTAL 86 ¶
Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus ¶
6. KAPIHTTAL 87 ¶
Luondduduohtadeamit Finnmárkku mehciin ¶
6.4 MILITEARA  BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT JNA. ¶
7. KAPIHTTAL 91 ¶
Riidoguovllut 91 ¶
7.1 OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA ¶
7.2 BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU -  BOAZODOALLU  91 ¶
7.2.1 Meahcceguohtun ¶
7.2.2 Giettit  92 ¶
7.2.3 Ođđa eatnamiid bargan ¶
7.2.4 Áidedoallu ¶
7.2.5 Eará guođohandilálašvuođat 94 ¶
7.2.6 Meahcásteapmi 94 ¶
7.3 ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI / ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN - BOAZODOALLU ¶
7.4 LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU  96 ¶
BOAZODOALLU 98 ¶
7.6.1 Bivdu  98 ¶
7.6.2 Guollebivdu/mohtorjohtolat  98 ¶
BÁIKKI OLBMOT ¶
Čuovus ¶
Finnmárkku mearaluossabivdiid ¶
iskanjearahallama čoahkkáigeassu  103 ¶
Finnmárkku meahcceriggodagaid geavaheapmi 1900logus ¶
Ovdasátni ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi attii munnje bargun čielggadit "Finnmárkku  fylkkaeatnamiid ja čáziid  duohta geavaheami ja dálá gustojeaddji riekteoainnuid mat  báikki álbmoga ¶
iešguđet joavkkuin leat, sihke siseatnamis ja rittuin "  (NOU 1984:18)  (ođđasit jorgaluvvon), ja lassin čállit čielggadeami geavaheami soahpameahttunvuođaid  birra ja riekteoainnuid birra.    Dát čielggadeapmi fátmmasta áigodaga maŋosguvlui vuosttaš máilmmisoađi loahpa  rádjái, ja áigodat lea válljejuvvon ovttasráđiid Steinar Pederseniin ja lávdegotti lahtuiguin  Torgeir Austenåain ja Gudmund Sandvikain. Čielggadeapmi lea nappo " dálá" eatnamiid ja  čáziid dahje meahci ¶
geavaheami válddahallan (áigodat maŋŋel 1960), ja lea  buohtastahttojuvvon "olbmo muittu mielde" geavahemiin (nappo sullii jagiid 1920 -  1950). Čielggadeamis leat golbma oaiveoasi (boazodoallu, báikki álbmot ja  čoahkkebáikkeálbmot), ja dat loahpahuvvo guvttiin čoahkkáigeasuin (olbmuid  luondduduohtadeamit ¶
ja soahpameahttunvuođaguovllut ¶
). Earaládje maid livččii  sáhttán čállosa hálddašit. Dán vuogi lean válljen vai Finnmárkku mihtilmasvuohta ¶
(boazodoallu) ovddemustá čilgejuvvo ja dasto deattuhuvvo mainnalágiin báikki álbmot  lea rievdan maŋimus 60 jagi, ja šaddagoahtán čoahkkebáikkeálbmogin. Ealáhusgeainnut  leat rievdan ja nappo maiddái eatnamiid ja čáziid dahje meahci geavaheapmi.    Mun lean sivilagronoma, ja lean leamaš boazodoalloagronoman Romssas oktiibuot 10 1/2  jagi. Lean luonddusuodjalankonsuleantan Romssas bargan 4 jagi ja Finnmárkkuduoddara  Ressursalávdegotti ¶
čállin ges 3 jagi. Lean leamaš riektenammaduvvon ¶
áššedovdin  máŋgga árvvoštallanáššis ¶
boazodoalloguovlluid duohtademiin Finnmárkkus ja lean  čielggadan váikkuhusaid Finnmárkku boazodollui ee. Boazodoallohálddahusa ja  Suodjalusdepartementta ovddas. ¶
Čielggadusa vuođđun leat dieđut mat leat čohkkejuvvon Finnmárkkuduoddara  ressursalávdegotti ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu oktavuođas, ja dasto muhtun  girjjit (vrd. girjelisttu). Dieđut mat leat čohkkejuvvon Sámi vuoigatvuođalávdegotti  bargui, leat ságastallamat ja jearahallamat ovddemustá  Finnmárkku iešguđet guovllu  vuorraset olbmuiguin, oktiibuot 50 olbmuin.    Lea čielggas ahte dan áigemearis máid ledjen ožžon, ii lean vejolaš buot fylkka  guovlluiguin seammá vuđolaččat bargat. Lean muhtun guovlluiguin bargan eambbo go  eará guovlluiguin. Eanemus olbmuiguin lean Hammerfeastta-Fálesnuori guovllus hupman,  ja Mátta-Várjjagis fas unnimusat.    Lean deattuhan muitalit dábálaš málliid Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheamis.  Muhtun dárkilis dieđut leat mielde, čájehit daid stuora erohusaid mat gávdnojit, ja  govvidit dábálaš málliid. Geardduheamit dieđusge šaddet, vállješ dál nuo dahje ná čállit.  Muhto vai šaddet nu unnán geardduheamit go vejolaš, lea čujuhuvvon duohko deike  čállosis. Dan dihte berre olles čállosa lohkat, ii ge dušše duokko dákko.    Romssa Dávvirvuorkká sámi etnográfalaš ossodat ii astan lohkat mu čállosa ovdal  deaddeluvvui. Dan dihte logaiga Sámi vuoigatvuođalávdegotti lahtut Austenå ja Sandvik  guovtte geardde dán čállosa (juovlamánus 1983 ja miessemánus 1984) ja dan maŋŋel  bargojuvvui eambbo čállosiin. 1984 čavčča čájehuvvui dat Sámi  vuoigatvuođalávdegoddái, man lahtut ságastalle čállosa birra máŋgga čoahkkimis ja  čoahkkimiid gaskkas. Lean guorahallan mearkkašumiid ja evttohusaid ja lean veahá  rievdadallan čállosa. Dálá čielggadeapmi lea mu fágalaš ovddasvástádus.     Lea measta 10 jagi gollan dan rájes go bargen čielggademiin. Dan oktavuođas lea čálus  veahá divoduvvon 1993:s, ja ovddemustá leat loguid ja lágaid ođasteamit váldon mielde.  Olbmuid oainnut ja jurdagat máid 80-jagiid ságastallamiin ožžon, eai leat rievdaduvvon.  Muhtun osiide leat čállojuvvon dieđut ovdáneami birra maŋŋel go bargu dahkkui. ¶
1. KAPIHTTAL ¶
Álggaheapmi ¶
Finnmárkku oppalaš areálas mii lea 48 684 km ¶
lea dálá eanandoalloareála sullii 0,15 %.  Sullii 3,2 % areálas lea buvttadeaddji vuovdi.    Finnmárkkus ledje jagis 1900 32 800 olbmo, ja dáin orro 2/3 biđgosit. Olbmot orro  riggodagaid lahka, go luonddus lei eallámuš. Vuođđoealáhusat, guollebivdu, eanandoallu  ja meahccegeavaheapmi ledje ássama vuođđun. Pomorgávppašeapmi,  ruoššagávppašeapmi, almmá muosehuhtti gaskalađđasiid haga, lei hui deaŧalaš álbmogii.    Boazu, heasta, johkafanas ja mearrafanas ledje fievrun. Orrunsajit ledje iešguđetláganat  ja muhtumat orro gođiin. Boazosápmelaččain lei goahti deaŧalaččamus orrunsadjin.    Maŋimus soađi rádjái ii mannan ovdáneapmi nu jođánit. Mearragáttiin šaddagođii  mohtorfanas eambbo dábálažžan. Muhtun luottat ráhkaduvvojedje ja biila šattagođii  geassefievrun. Eanadollui bođii ploava ¶
ja gilvigohte eambbo eatnama. 1920- ja 30jagiid váttis dilálašvuođat ja olmmošlogu lassáneapmi ráhkadii vuođu ođđa doaluid  huksemii ¶
. Šaddagohte eambbo ođđadoallohuksenguovllut ¶
ja eaŋkildoalut ¶
Oahppáseamos lea stáhta ođđadoallohuksen Báhčaveaileagis. Hammerfestii (1928) ja  Mátta-Várjjagii (1937) huksejuvvui meieria ¶
ovdal soađi.     Guolástusas geavahišgohte mohtorfatnasiid. Pomorgávppašeapmi nogai 1914:s.  Guolástusat čoahkkanedje eambbo guollebivdohápmaniidda. Dát dagahedje váddásit dili  ja olbmot geavahišgohte eará báikki riggodagaid garraseappot. Boazodoalloealáhus gal  unnán rievddai.    Soahti ja Finnmárkku boaldin lei heahtedilli. Harry Westerheim čállá dáinna lágiin girjjis (Eanan máid bolde) :    "Buot mainna ledje rahčan ja huksen, jávkaduvvui moatti čakčabeaivves 1944:s. Lei  issorasamus dáhpáhus Čáhppesrohttu ¶
maŋŋel. Dalle sáhtii borggistit suovva dušše  ovtta viesus gilis. Finnmárkkus ja Davvi-Romssas suovastedje 1944:s 1000 dola - ja nu  lei eanan boldojuvvon čáhppadin." (jorgaluvvon sámegillii)    Deanu - Bearalvákki oarjjabealde billistuvvui 100 %. Nuorttabealde 70 %.    Finnmárkku ođđasishuksen lei oba garra bargu. Eatnasat fárrejedje iežaset ovdalaš  ássanbáikkiide. Muhto olu smávit báikkit eai huksejuvvon šat ođđasit.  Servvodatovdáneapmi buoret eallinlágiin rievdadii dilálašvuođaid 50-, 60- ja 70-jagiin.  Ráhkadedje biilaluottaid, nu go siskkit riikkageainnu Deanuleagis ja Duoddara badjel,  dahje divodedje, nu go olggut riikkageainnu. Eanas geaidnojohtolat lei dál biillain.  Girdihámmaniid bokte olahedje jođánit eará guovlluide. Unnit johte mearafievrruiguin.  Boazosápmelaččat lonuhedje gođiid barttaiguin ja viesuiguin. Muohtaskohter, biila ja  mohtorsihkkel bohte hearggi sadjái.    Ealáhusat rivde. Guolásteamit ja guolleindustriija ovdánedje ja ođasmahttojuvvojedje.  Doaimmat čoahkkanedje stuorit báikkiide. Bargosajit biddjojedje guovddášbáikkiide ja  geasuhedje olbmuid dohko. Smávvagilážat ja ovttaskas ássanbáikkit jávke. 1980:s ásai  sullii 70 % álbmogis čoahkkebáikkiin. Dát proseanta lea dássedit lassánan 1980 rájes.    Go guollefatnasat stuorrugohte ja bivdoneavvut buorránedje, čájehuvvui ahte  mearariggodagain maid lei mearri. Vuonain nogai sallit. Eará guollešlájat fas unno  hirbmosit. Šattai váttis dilli sidjiide geat vuotnabivdduin galge eallit. Oallugat fertejedje  guođđit guollefatnasa. Unna eananbihtážat mat oktan mehciin ledje Finnmárkku boares  eanandoalu vuođđun, báhce ávdimin. Eanandoallu čoahkkanii guovddáš  eanandoalloguovlluide, gosa stuorit ja ođasmahttojuvvon doalut ođđasis huksejuvvojedje  ja eatnamat gilvojuvvojedje.     Ovddeš ládjogiettit šadde sávzzaide ja bohccuide guohtoneanamin. Eará báikkiin leat  stuorit ja unnit duohtadeamit ¶
gáržžidan boazoguohtumiid seammás go boazolohku lea  lassánan. Čoahkkebáikkiid álbmogat leat eambbo ja eambbo geavahišgoahtán  meahcceriggodagaid. Sii geain meahcci lea oaive- dahje lassiealáhussan, eai leat doarvái  riektesuodjaleami ¶
ožžon iežaset ealáhusaide. Meahccegeavaheaddjit fertejit gilvalit  álbmogiin riggodagaid nalde.     Dán mannolaga sáhttá loguiguin válddahallat: ¶
Finnmárkkus lei 3/4 álbmogis vuođđoealáhusain 1900:s. 1990:s lei dát lohku vuollel  1/10. Muhto buoret ipmárdusa oažžu buohtastahtidettiin eatnamiid ja čáziid dálá  geavaheami ja geavaheami olbmo muittu mielde. Dán geavaheamis ferte dábálaš  riekteoainnuid vuođu ohcat olbmuin.    Vuostelasvuođat gaskal "gávpoga ja báikegottiid" , gaskal čoahkkebáikkiid álbmoga ja  giliid vuođđoealáhusaid gávdnojit buot guovlluin Norggas. Finnmárkku mihtilmasvuohtan  lea ovddemustá boazodoallu. Dan dihte álggaha dat dán čielggadeami. ¶
2. KAPIHTTAL ¶
Boazodoallu ¶
Gottiid johtaleamit ¶
gaskal dálveorohagaid goahccevuvddiin ¶
ja geasseorohagaid  duoddaris ja riddováriin leat dovdosat, ja sii geat bivdet gottiid, maid geavahit dán dieđu.  Dakko gokko gottit rasttidit jogaid, gáržžes báikkiide dahje eará heivvolaš  geinnodagaide, bidjet sii bivdorusttegiid. ¶
Bivdi lea vuordime dákkár báikkiin giđđat ja  čakčat, go goddi johtala.    Manne johtala boazu? Dása leat máŋga ártta, muhto deaŧaleamos lea ahte boazu ferte  heivehallat iežas lundui gávdnat guohtuma iešguđet jagi áiggiid.    - Dat guhtot iešguđetlágan šattuid iešguđet áiggiid jagis.  - Eanas šattuin lea goabbatlágan biepmusárvu ¶
dálvet ja geasset.  - Dálkkádagat rievddadit báikkis báikái.  - Bohccot eai bálgga divrriiguin seammá olu buot báikkiin.    Dát leat dušše muhtun áššit mat mearridit bohcco johtaleami.     Manne rievddadit luonddudilálašvuođat? ¶
Finnmárkku geologalaš kárta čájeha ahte  bohccuid dálve- ja geasseorohagat eanas čuvvot álgoviđibávtti ¶
lulde ja ođđaset  báktešlájaid ¶
davvin ja oarjin. ¶
Álgoviđibáktešlájaid ¶
gollan ¶
addá duvttahis eatnama ¶
, vaikko dát gal dieđusge  rievddada báktešlájas báktešládjii.    Davábealde ja oarjjabealde álgoviđibáktetráji ¶
leat latnjálassi hoigojuvvon bávttit ¶
.  Dat leat ođđaset bávttit mat leat duvdojuvvon álgoviđibávtti nala ja šaddet alla ja rámšo  várrin. Oarjelepmosis, Romssas fylkkas, leat kambro-siluriskalaš báktešlájat main šaddá  hui álbmás ¶
eanan go gollá. Davvin rievddada oalle olu, muhto doppe leat gal eanas  gneisbáktešlájat ¶
. Porsáŋggus nuorttas leat eanas sáttogeađggit ¶
. Návuona - Álttá  guovllus geaigájit álgoviđibávttádagat ¶
, ja daid davvelis fas muhtun  gabromassiivvat ¶
. Sállanis leat maid muhtun álbmás kambro-siluriskalaš  sedimenttat ¶
.     Álgoviđibákteráji davábealde nappo rievddada bákti eambbo go lulábealde ráji.  Geologalaš rájit váikkuhit eatnamii ja dasto maiddái šattuide.    Gáissát davvin ja oarjin váikkuhit maid dálkkádagaide. Vuollegisdeatta ¶
njuoska  áimmuin mii oarjin boahtá, duvdojuvvo gáissáid mielde bajás ja šaddá arvin ja borgan.  Go áibmorávnnjit ¶
leat mannan meaddel gáisáráidduid ¶
, leat dat goikásat. Dan dihte  arvá ja borgá unnán lulábealde váriid. Dálvet lea galbmá áibmu mii boahtá sisaguvlui, nu  ahte doppe lea hárve bivval.    Rittuin leat dasto bivvalet dálvvit eambbo borggain ja arvviin, go duoddaris. Dan dihte  lea eambbo muohta, eambbo cuoŋu ja jiekŋa ja nappo heajut guohtumat bohccuide  rittuin dálvet.     Geasset dagaha olu arvi buori šattu, ja dainnalágiin leat olu ruonas šattut doppe. Galbma  mearaáibmu dagaha ahte lea čoaskáset rittuin go siseatnamis geasset. Geasset váikkuha  kontinentála alladeatta ¶
siseatnamis nu ahte lea liegga, goike dálkkádagat.    Báhkka geasit ja stuora jeaggeeatnamat rođuiguin ja vuvddiiguin ealihit olu divrriid.  Sihke olbmot ja eallit bálget ¶
dáiguin. Rittuin eai leat nu olu divrrit. Allá várit  jasaiguin ¶
ja galbma mearaáibmu doalahit divrriid eret.    Siseatnamis borgá dálvet. Go ii arvve ja buollašat bistet, de ii cuoŋut ¶
ja lea lotkes  muohta ¶
eatnan rádjái. Bohccuide šaddá álkit guohtut. ¶
Boazu buoidu geasset. Dalle leat proteiidna- ja minerálarikkis ruonasšattut mat sihke  stuorrudit bohcco ja mainna buidot dálvái. Dálvet eallá boazu energivallji jeagelšattuiguin  main unnán leat proteiinnat ja minerálat.    Dákkár johtin ja johtolat gaskal dálveorohagaid siseatnamis ja geasseorohagaid  mearragátteváriin lea ekologalaš heiveheapmi mii gottiin lei ja masa boazobargi lea iežas  eallima heivehan. Gávdnojit gal maid soames geasseorohagat siseatnamis ja  dálveorohagat riddoguovlluin, muhto dat gal leat hui hárve, ii ge ollenge dábálaš. Dakkár  dilli lea ee. Helgelándda rittuin, gos dálveguohtun lea vejolaš olu arvvi ja unnán  muohttaga dihte.    Riddoguovllu váriin leat nappo:  - ruonas šattut  - galbma ja njuoska ilbmi  - olu muohta ja jiekŋa dálvet  - unnán divrrit maiguin bohccot bálget,    ja siseatnanguovlluin fas leat:  - unnán šattut ja olu jeagil  - galbma dálvvit  - liegga geasit  - olu divrrit geasset.    Dáid dilálašvuođaid geažil fertejit boazodoallit geavahit sihke riddo- ja  siseatnanguovlluid, vai boazodoalu riggodatvuođđu ¶
buoremusat geavahuvvo.  Finnmárkku boazodoallu nappo dárbbaša johtalit gaskal siseatnama ja mearragátti.     Go boazodoallu šattai ealáhussan, serve sihke siseatnan- ja mearrasápmelaččat  boazodoalu álggaheapmái. Muhto áiggiid čađa leat Finnmárkku boazodoallit dađistaga  nannoseappot čadnon siseatnamii. ¶
2.2  LÁGAT JA HÁLDDAHUS ¶
Lappekodisilla lea ásahuvvon lassin Norgga ja Ruoŧa 1751 rádješiehtadussii. Dát leat  boazodollui boarráseamos almmolaš njuolggadusat. Kodisillas leat mearrádusat johtimiid,  guohtumiid, meahcásteami, guolásteami ja nákkuid birra. Kodisillas leat maid   stáhtaborgárortnetmearrádusat sápmelaččaide geat johtaledje bohccuiguin dan guovtti  riikka gaskka.    Maŋŋel 1852 rádjedahppama ja boazoguohtungieldima Norgga-Suoma ráji rastá bođii  láhka čakčamánu 7. b. 1854 mas ledje muhtun njuolggadusat Finnmárkku boazodollui.  Doppe bođii ráŋggáštanmearrádus jus guođohedje siseatnamis geasset.  Guođohangeasku ¶
bođii. Jus guođohangeaskku ii doahttalan go dat lei dárbbašlaš,  sáhtii šaddat buhtadusa máksit. 1854 láhka gilddii guođoheames earásajes go dan  orohagas/suohkanis gosa ieš gulai. Dát áššit dáide váikkuhan dasa ahte ¶
mearrasápmelaččat geain boazodoallu lei ealáhussan, čálihedje iežaset  siseatnansuohkaniidda.    Geassemánu 23. b. 1888 lágas "Finnmárkku ámtta boazosápmelaččaid iešguđet  dilálašvuođaid birra" ( ) ledje njuolggadusat das movt galggai juohkit Finnmárkku sulluid ja njárggaid  geasseorohahkan. Juohkima vuođđun galge leahket árvvoštallamat ¶
mat ledje dahkkon  1875-1877 jagiid "man olu bohccuid juohke suolu ja njárga sáhtii geasset geassit" . 1888  lágas ledje maid hui dárkilis mearrádusat bohcco merkema birra.  Fylkkamánni gohččuma ¶
maŋŋel skábmamánu 10. b. 1934 juhke Finnmárkku  guovlun ¶
ja orohahkan ¶
. Láhkavuođđun ¶
dása lei miessemánu 12. b. 1933  boazodoalloláhka, mii gustogođii 1935:s ja gustui suoidnemánu 1. beaivái 1979. 1933  boazodoallolágas ledje dárkilis válddahallamat ee. dáid áššiid birra:  - vuoigatvuohta boazodollui  - eatnamiid juohkin guovlun ja orohahkan  - guohtunáiggit  - boazolohku  - ovdaolbmuid nammadeapmi ¶
ja sin váldi  - merken  - johtolagat  - guođoheapmi  - muorračuohppan  - vuoigatvuohta meahcásteapmái ja guolásteapmái  - rátkkašeapmi ¶
ja movt vierrobohccuin ¶
galgá  - beatnagat    Geassemánu 9. b. 1978 boazodoalloláhka gustogođii suoidnemánu 1. b. 1979. Dát láhka  lea eambbo fápmudusaláhka ¶
go dat ovddit ja dása leat eaktun olu njuolggadusat buot  áššiide. Dán lága bokte bohte maid válljejuvvon/nammaduvvon stivrenásahusat ¶
iešguđet dásis.    Láhka juohká eatnama boazodoalloguovlun mat fas leat juhkkojuvvon orohahkan.  Finnmárkkus leat guokte boazodoalloguovllu, Nuorta-Finnmárku ja Oarje-Finnmárku.  Goabbáge guovlu lea juhkkojuvvon olu orohahkan. Juohke orohagas lea orohatstivra ¶
.  Orogaha ovdaolmmožin lea válljejuvvon orohatolmmoš gean seammá orohaga olbmot  leat válljen. Orohatstivrras lea ovddasvástádus orohaga doibmii ja sáhttá áššáskuhttit ¶
ja áššáskuhttot ¶
orohaga namas. ¶
Fylkadiggi nammada viđaolbmo guovllustivrra ¶
juohke boazodoalloguvlui. Stivrras lea  mearridanváldi ¶
muhtun áššiin boazodoalu hálddašeamis. Juohke boazodoalloguovllus  lea boazodoallokantuvra ¶
gos lea boazodoalloagronoma ¶
guhte lea beaivválaš  jođiheaddjin ja lea guovllustivrra čálli ¶
.     Buot riikka boazodollui lea ráđđehusa nammadan boazodoallostivra ¶
. Dán ásahusas lea  mearridanváldi olu áššiin.    Boazodoallohálddahus ¶
mii lea Álttás, lea ee. boazodoallostivrra čállingoddin ¶
.  Boazodoallohálddahus hálddaša eanas oasi riikkaviidosaš stáhtalaš  boazodoallohálddašeami. Dušše váiddaáššit ¶
ja muhtun eará deaŧalaš áššit mannet  Eanandoallodepartementii.     Boazodoallolága ¶
kapihttal III čilge dárkilit máid boazodoalu vuoigatvuohta  sisttisdoallá. Lága 9. §:s lea čállojuvvon dáinna lágiin: (Láhka lea rievdaduvvon ja gustogoahtá 1.7.1996 rájes. Dás lea 1979 láhka siterejuvvon dalá čállinvugiin. (Jorgaleaddji lasáhus)). " Boazodoallo-vuoigatvuohta boazoguovlluin lea geavahanvuoigatvuohta mi beroškeahttá  das gi eatnama eaiggáduššá ja nu guhkas go eara i čuvoš earenoamaš láhkadilis,  sisttisdoallá:    1.  vuoigatvuođa orrut bohccuiguin ja johtalit, ja vuoigatvuođa johtimii ja johtolagaide  2.  vuoigatvuođa boazoguohtumii,  3.  vuoigatvuođa ásahit ráhkkanusaid mat dárbbašuvvojit boazodoalus,  4.  vuoigatvuođa boaldamuššii ja muoraide,  5. vuoigatvuođa bivdit ja guolastit,    dakkar dárkilit sisdoaluin mi čuovvu dán kápihttala čuovvovaš mearradusain.    Boazodoallo-vuoigatvuohta vieris duovdagiin dakkar boazoguovlluid olggobealde mat leat  ásahuvvon 2. §:a vuođul, sisttisdoalla dakkar vuoigatvuođaid maid birra sárdnojuvvo 1.- 3. čuoggain, geahča 10.-12. §:id, jos eara i čuovo dan šiehtadusas man vuođul  boazodoallu doppe doaimmahuvvo." Boazodoalu vuoigatvuohta fátmmasta nappo ee. ¶
gos ealut leat lobálaččat. ¶
Boazodoalu johtingeainnuid ii oaččo dahppat, muhto Gonagas sáhttá lobi addit  rievdadeapmái go lea ákkastuvvon dárbbašlažžan.    Guođohanvuoigatvuođa ¶
birra lea Boazodoallolága § 11:s čállojuvvon ná: "Boazoguođohan-vuoigatvuohta sisttisdoalla vuoigatvuođa guođohit váriid ja eara  meahcce-eatnamiid, nu maiddai ovdalaččas gilvojuvvon eatnamiid ja ovdalaš ládjosajiid  mat leat sierra ja mat eai leat ássanguovlluid eai ge dakkar gilvojuvvon eatnamiid olis  mat leat anus, jos dat eai leat áimmahuššon eai ge leat anus gilvojuvvon guohtuneanamin, ja jos eanan i leat áidojuvvon dakkar áiddiin mi doalla bohcco. Gonagas sáhtta  addit dárkilit mearradusaid dan birra movt galga áddejuvvot dajaldat: áidi mi doalla  bohcco.    Gonagas sáhtta mearridit ahte goahccevuovde-guovllut galget gildojuvvot  boazoguođoheamis vissis áigai, go adnojuvvo dárbbašlažžan vuovde-ođasmahttima ja  ođđasit šaddama geažil. Gonagas sáhtta maiddai muđui gieldit dárkileappot  mearriduvvon guovlluid go earenoamaš sivat dan gáibidit. Gildosat sáhttet maiddai  gustot johtimiidda.    Daid guovlluid ovddas mat gildojuvvojit boazoguođoheamis, berre buhttejuvvot  seammasullasaš guohtun-eatnamiiguin doppe gos lea vejolaš." Dán dáfus manná 1978 láhka guhkkelii go 1933 láhka, go boazodolliin ii leat  buhtadanovddasvástádus meahcceguohtumiid billistemiide. Láhka ii gáibit ahte  eanandoallis galgá leahket áidi man badjel bohccot eai beasa, vai sáhttá buhtadusa  gáibidit gittiid billstemiid ovddas. Áiddiid ja eará rusttegiid boazodoalus mat galget  ceaggát guhkit go jagi, ii leat lohpi cegget Gonagasa lobi haga (§ 12).    Boazodoalus lea 13. § mielde lohpi muoraid čuohppat vuovddis máŋgga atnui, muhto  lastamuoraid ovddas máid priváhta vuovddis čullet, sáhttá vuovdeeaiggát bearrat  mávssu.    Boazodoalli sáhttá 14. § mielde meahcástit, bivdit ja guliid bivdit stáhtaálmennegiin ¶
ja  matrikulerekeahtes stahtaeatnamiin dan orohagas gos sus leat bohccot, seammá  eavttuiguin go gullevaš suohkana, čoahkkebáikki dahje gili olbmot. Stáhta  matrikulerejuvvon vuvddiin ja boazoorohagaid duottarguovlluin, galget meahcásteami,  bivddu ja guollebivddu vuoigatvuođat leahket nu movt doloža rájes leat leamaš. Muđui  sáhttá dahkat dakkár mearrádusa ahte boazodolliin galgá áktoriekti guliid bivdit  gittabivdoneavvuiguin ¶
mearriduvvon jávrriin ja johkaosiin eará stahtaeatnamiin go  stáhtaálbmotguovlluin. Sáhttá maiddái mearridit ahte muhtun jávrrit ja johkaoasit galget  várrejuvvot boazodolliid bivdui. Meahcásteami, bivddu ja guollebivddu ovddas mat leat  boazodoallolága vuođul, ii galgga divvaga máksit.     Kappfjell-duopmu (Rt 1975 s 1029), Álttesjávrre-duopmu (Rt 1968 s 429) ja Ot.prp.nr.  24 (1977/78) nannejit ahte boazodoalus lea bággolotnunriektesuodjalus ¶
stuorit  luondduduohtademiid vuostá orohagain.    15. §:s lea eanetgeavaheami soahpameahttunvuođaid birra ja muitala movt smávit  soahpameahttunvuođaid sáhttá čoavdit. ¶
20. §:s lea geahččangeatnegasvuođa birra. Doppe daddjo ee. ahte juohke  boazoeaiggádis lea geatnegasvuohta guođohit iežas bohccuid albmaládje.     25. §:s daddjo ahte boazoeaiggádis, earret muhtun dilálašvuođain, lea ovddasvástádus  dan billisteapmái máid boazu dahká, beroškeahttá gean sivva lea. Buot boazoeaiggádiin  ovtta orohagas lea oktasaš ovddasvástádus.    Buhtadusgeaskku gáibádus billistemiin máid bohccot leat dahkan, galgá 27. § mielde  árvvoštallot dan lensmánni jođihemiin dan lensmánniguovllus gos vahat lea dahkkon.    Finnmárku lea, nu go juo namuhuvvon, juhkkojuvvon guovtti boazodoalloguovlun,  Nuorta-Finnmárku ja Oarje-Finnmárku. Oarje-Finnmárkku boazodoalloguvlui gullet maid  Romssa guovllut Návuotna, Ráisa, Skiervá ja muhtun ráje Gáivuonas. NuortaFinnmárkkus leat 25 ja Oarje-Finnmárkkus leat 22 orohaga. Čuovvovaš siidduin leat  kárttat mát čájehit orohatjuohkimiid ja orohagaid namaid.    Boazodoallolága mearrádusaid mielde galgá Gonagas (Boazodoallostivra) mearridit  alimus boazologu juohke orohahkii. Juohke orohahkii sáhttá guovllustivra mearridit  alimus boazologu juohke dollui ¶
ja doaluid logu. Dáid mearrádusaid galgá Gonagas  (Boazodoallostivra) dohkkehit. Dál (1994) leat bargame rievdadit 1978 boazodoallolága. ¶
Gov. 2-1: Nuorta-Finnmárkku boazodoalloguovllu kárta ¶
Gov. 2-2: Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovllu kárta ¶
2.3  FINNMÁRKKU BOAZODOALU STURRODAT ¶
Tab. 2-1: Finnmárkku muhtun jagiid boazologut:   Jahki    Boazolohku  Jahki      Boazolohku ¶
Gáldu: Norgga-Ruoŧa 1964 boazoguohtunlávdegotti čálus ja   boazodoalloagronomaid jahkedieđáhusat. ¶
Earret daid boarráseamos loguid, leat logut juohke jagi cuoŋománu 1. beaivvi logut.    Dát logut gal leat oalle eahpesihkkarat. Goit dat boarráseamos logut leat váilevaš  lohkamiid ja árvvoštallamiid vuođul. Maŋimus jagiid logut leat rievttamusat, muhto dain  maid sáhttet leat meattáhusat. Meattáhusat dáidet leahket systemáhtalaččat, ja duohta  logut várra leat veahá alibut. Vaikko logut rievddadit dan dihte go dieđuin leat  meattáhusat, de dat čájehit maid duohta loguid rievddademiid, omd. lea 1969:s vuollegis  lohku. Dát lei eanas 1967-68 earenoamáš heajos dálvvi dihte go Finnmárkkus jápme hui  olu bohccot.     Oaidnit maid ahte maŋimus jagiid logut leat alibut go ovdal. Dát lea sihke rievttes loguid  dihte ja go fylkka boazolohku lea lassánan hui olu 1980-jagiin.    1984-1985 garra boazologu lassáneapmi ii leat duohta lassáneapmi. Lea šaddan báhpira  nala nu vearrolágaid rievdademiid geažil ja boazologuid divvumiid geažil. Logut 1985  rájes leat dasto eambbo riekta duohtavuođa mielde, muhto dieđusge leat ain áššit mat  meattáhusaid dahket. Loguid mielde lea boazolohku alimusas 1989:s. Leat iešguđet  oaivilat dan birra lea go boazolohku unnon nu olu dan rájes go dát logut čájehit. Dasa  leat máŋga ártta go boazolohku lea bisson badjin. Leat oalle buorit dálvvit leamaš, olu  boazoeaiggádat dálkkastit bohccuid gurpmaid ja iešguđetlágan sismáđuid ¶
vuostá. Olu  boazoeaiggádiidda maid lea šaddan vejolaš johttát árabut geasseorohahkii go  dálveguohtun hedjona. Muhto dat alla boazolohku lea garrasit čuohcan  dálveguohtuneatnamiidda ja jeagil lea hirbmosit guorban duoddaris. Leat geavahan "kapitála" ja ráŋggáštus lea čuvvon. Gorudiid deattut leat vuollin, buvtta juohke bohcco  nammii lea vuollin, massinlohku lea stuoris ja biergu ii leat áibbas buorre.                Boazodoalu ollislaš rehketdoalus leat čuovvovaš buvttalogut maŋimus jagiid:   Tab. 2-2: Finnmárkku buvttaduvvon bohccobiergu tonniid mielde:   Jahki ¶
Biergu 1000  kg mielde 1981 ¶
1689  Biergobuvttadeapmi rievddada jagis jahkái máŋgga ášši geažil, ee. juohke jagi massima  ja njuovadanáigodaga dihte. 1989 alla biergobuvttadeapmi bođii ee. dan dihte go  boazolohku unnui oalle olu 1989:s 1990 rádjái.   Tab. 2-3: Boazosápmelaččaid lohku muhtun jagiid:  Jahki: Lohku:  1900 896  1948 ¶
∗ Dáid loguid ii sáhte buohtastahttit ovddit jagiid loguiguin. Dáin loguin leat searvvis ¶
olbmot geat eai gula bearrašii/dollui, muhto geat barggus leat mielde dahje geain leat  geahččobohccot. ¶
Gáldu: Norgga-Ruoŧa boazodoallolávdegotti 1964 čálus ja boazodoalloagronoma  jahkedieđáhusat.    Ovdal ledje bearrašiin eambbo mánát, nu ahte boazodoalus lei vástideaddji olmmošlohku  mii ii lean "bargoagis" .            Tab. 2-4: Doaluid lohku Finnmárkkus muhtun jagiid:  Jahki: Doaluid ¶
lohku:  1965 351  1970 390  1975 390 ¶
∗ Lassáneapmi lea muhtun Finnmárkku boazoeaiggádiid rievdan dili geažil ¶
Gáldu: NOU 1978: 18A ja boazodoalloagronomaid jahkedieđáhusat.    Maŋŋel go 1978 boazodoalloláhka gustogođii, čálihuvvojedje buot doalut juohke  orohagas. Ovdal ledje bearrašat dahje iešheanalis ¶
boazoeaiggádat čálihuvvon. Loguid  ovdal ja maŋŋel 1978 ii sáhte njuolgut buohtastahttit. Muhto dat veahkehit goitge oaidnit  movt doalut leat lassánan.    Dáiguin eavttuiguin čájehit logut ahte doalut leat lassánan measta 100:iin 1965 rájes.  Earenoamážit lassánii doaluid lohku 1978 boazodoallolága oktavuođas.   Doallomálle Finnmárkkus. 1.4.1982  Tab 2-5: Doaluid logut oktan juohke doalu boazologuin: ¶
Oktiibu ot:  58 ¶
Gáldu: Boazodoallostivrra 1981 boazodoallodieđáhus    Maiddái dát tabealla lea hui eahpečielggas. Dat muitala ahte eanas Finnmárkku  boazoeaiggádiin, sulli 64 %:s, ledje unnit go 300 bohcco. Systemáhtalaš meattáhusaid  geažil, maidda ovdalis lea čujuhuvvon, dáidet doaluid sturrodagat duohtavuođas  stuoribut go tabeallas leat.    1991 boazodoallodieđáhus čájeha ahte 75 %:s Finnmárkku ledje doaluin 1.4.1992 unnit  go 400 bohcco. Gaskamearálaš doallosturrodat lei 329 bohcco.    1.7.1979 rádjái sáhtte buot Finnmárkulaččat eaiggáduššat geahččobohccuid. Dát lea  leamaš dábálaš, ja leat leamaš oalle olu geahččobohccot (geahččobohccuid birra, vrd.  kap. 2.5.14). Maŋŋel 1.7.1979 sáhtii boazoeaiggát geahččat dušše lagamuččaid bohccuid.  Dasalassin fertejit sii geat eaiggáduššet geahččobohccuid, leahket sápmelaččat. Dan ¶
dihte boahtá geahččobohccuid lohku unnut eambbo. Ulbmilin lea ahte olbmot olggobealde  ealáhusa eai galgga saji váldit sis geat leat ealáhusas. Muhto dákkár verddevuođas ¶
gal  maid leat leamaš buorit bealit. Sii geat eaiggádušše geahččobohccuid, veahkahalle maid  dávjá go olu bargu lei boazodoalus. Oallugat leat čujuhan ahte verddevuohta unnidii  vuostelasvuođaid gaskal boazodoalu ja eará olbmuid. Muhto láhka válddii vuosttažettiin  guohtuma vuhtii, ja geahččoboazodoallu unnui sakka. ¶
2.4  BOAZODOALLIT JA VEARROSUOHKAN ¶
Nu go ovdal juo lea namuhuvvon, gullet eanas boazodoallit, sullii 90 %,  siseatnansuohkaniidda Guovdageidnui ja Kárášjohkii. 5-6 mánu lea boazodoallu  Finnmárkku ja Davvi-Romssa mearragáttiin. Doppe stuorru ja buoidu boazu.  Boazoeaiggádat orrot eanas geasseviesuin mearragáttesuohkaniin dan áiggi. Dan dihte  čujuhit mearragáttesuohkanat dávjá ahte: ¶
sisaboađuid boazodolliid vearus, go dat manná siseatnansuohkaniidda.    Siseatnansuohkanat fas čujuhit dasa ahte boazoeaiggádat gávppašit  mearragáttesuohkaniin geasset, nu ahte serviceealáhusat dinejit olu boazodoalu geažil.  Oanehit áiggiid sáhttá boazodoallu addit muhtun bargosajiid mearragáttesuohkana  olbmuide. ¶
2.5  MOVT BOAZODOALLU GEAVAHA RESURSSAID ¶
2.5.1 Guohtumat ¶
Kapihttal boazodoalu ekologalaš heiveheami birra govvida roavvásit movt Finnmárku lea  geavahuvvon boazoguohtuneanamin. Guohtuneatnamiid geavaheapmi lea rievdan  maŋimus 80 jagi, muhto oaiveoasit leat seammát. Leat ain siseatnanguovlluid viiddis  jeageleatnamat mat leat dálveguohtuneanamin, ja riddoguovllovárit fas  geasseguohtuneanamin. Eatnamat daid gaskkas geavahuvvojit dál ge nu go ovdal, giđđa-  ja čakčaguohtumin ja guohtuneanamin giđđa- ja čakčajohtima vuolde.    Ørnulf Vorren lea girjjis Finnmarkssamenes nomadisme I og II 1962 ollislaččat  válddahallan Finnmárkku ja Davvi-Romssa guohtuneatnamiid geavaheami ja johtolagaid ¶
1950-jagiid gaskkamuttos. Go buohtastahttá Vorrena kárttaid ja čilgehusaid dálá  boazodoallokárttaiguin, de oaidnit ahte dát roavvát heivejit oktii. Muhto veahá gal lea  rievdan. Earenoamážit geavahit dálveguohtuneatnamiid garraseappot dál go ovdal.  Finnmárkkuduoddara lulimus guovlluid, ee. Anarjohguovllu, geavahit olu eambbo dál.    Muhtun boarráset boazodoallit muitalit ahte muhtun geasseorohatguovllut eai  geavahuvvo nu bures dál go ovdal. Leat earenoamážit smávva, ráddjejuvvon báikkit  Oarje-Finnmárkku ja Davvi-Romssa riddoguovlluin gosa lea váttis bohccuid oažžut, omd.  Johka Láhpi suohkanis. Lea maid čujuhuvvon dasa ahte gávdnojit unnit guovllut gosa ii  šat sáhte bohccuiguin johttit ja guođohit go luottat ja viesut leat huksejuvvon, omd.  Straumfjordhalvøya ¶
Fávrrosorddas Davvi-Romssas. Prámá ¶
geavaheapmi ges lea  álkidahttán guovlluide beassama ja daid geavaheami, gosa ovdal lei hui lossat beassat ja  gos váttis lei guođohit, omd. sulluid ja njárggaid gosa lei váttis johttit.    Vorrena čállosiin boahtá ovdan ahte eanas bearrašat ásset giliin geasset. Maŋimus soađi  rájes ja sullii 1955 rádjái rievddai dilli oalle olu dán dáfus. Boarráset boazoeaiggádat  muitalit ahte olu eanet boazosápmelaččat orro váris geasset ja sis ledje unnit čorragat  váriin gos ledje lunddolaš oazit ¶
. Nu sáhtte buorebut geavahit guohtumiid dakkár  báikkiin orohagas gosa eai sáhttán olles ealuin mannat. Muhto dákkár doaluin lei hui olu  bargu.    Guohtuniskamat ¶
ja dieđut boazoeaiggádiin čájehit ahte muhtun guovlluin leat  earenoamážit čakča- ja giđđaeatnamat garrasit guođohuvvon ja gurbejuvvon.  Guohtuniskamat čájehit ahte maiddái muhtun geasseorohagat leat garrasit guođohuvvon,  eandalii orohagat mat geavahuvvojit sihke giđđa- ja geasseguohtumin. Muđui orru  stuorimus guođohandeaddu guovddáš báikkiin muhtun geasseorohagain. Nu šaddá go lea  hui olu bargu guođohit smávit guovlluid orohaga boaittobealde gosa váttis lea beassat.     Ovdamearkan dása lea movt Cohkolaga boazoeaiggádat geavahit guohtuneatnamiiid  jagis (geahča Oarje-Finnmárkku boazodoallokártta). Cohkolagas leat 17 doalu. Dan  orohagas leat guokte áiddi ¶
, okta gaskal geasseorohaga ja  čakča/giđđaguohtuneatnamiid. Nubbi áidi lea čakča/giđđaguohtuneatnamiid ja  dálveorohaga gaskka. Dálvet leat dat 17 doalu rátkkašan 4 siidii ja dain lea dálveorohat  oarjjalulábealde Guovdageainnu girkogili Suoma ráji guvlui. Cuoŋománu/miessemánu  molsumis johtet sii davás giđđaeatnamiidda. Doppe biđgejit sii ealu guotteteatnamii ¶
vai buoremus lági mielde dan geavahit. Varrásiid ¶
rátket ¶
sierra lulimussii dan  orohahkii. Boazoeaiggádat guođohit ealu giđa, ja mastadit ¶
fas oktii maŋŋel.  Geassemánu loahpageahčen čohkkejit ealu ja johtet davás geasseorohahkii. Muhtun  jagiid guhtot čorragat geasseorohagas guottetáigge. Borgemánu gaskkamuddui leat  bohccot veaiddalis ¶
geasseorohagas davábealde áiddi.    Borgemánu loahpas ja čakčamánu álggus čohkkejit ealu ja merkot dan gárddis mii lea  áideguoras. Dađimielde go miesit merkejuvvojit, luitet bohccuid čakčaeatnamii, mii ¶
manná gitta fylkaráji duohkái. Doppe orrot bohccot skábmamánu lohppii. Maŋŋel go luitet  ealu čakčaorohagas, dan áiddi čađa mii sirre čakča- ja dálveorohaga, rátkkašit iešguđet  siidan dálvái.    Dán orohaga čađa johtet giđđat ja čakčat Ártnihasat, Láhkuhasat  (Lakselvdalen/Lyngsdalen) ja Skarfvákkihasat. Giđđat gal johtet jođánit, muhto čakčat  sáhttet hilljáneappot johtit ja guođohit eambbo. Dán ovdamearkkas oaidnit movt dán  orohaga geavahit. Eará orohagain fas lea earaládje. Muhto gaskajohtolaga orohagat  dahket hui seammaládje go Cohkolat. (Geahča muđui Oarje-Finnmárkku  boazodoallokártta.)    Sulluide gal dábálaččat johtet čoahkkeealuin miessemánu álggus ja johttájit fas čoahkis  čakčamánu loahpas. Dát johtinmálle lea šaddan bistevaččat maŋŋel go prámáiguin álge  suvdit giđđat ja čakčat.     Muhtun boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte boazodoallu geavahii ovdalaš áigge  gaskaeatnamiid dušše giđđa- ja čakčaeanamin, máid dál atnet geasseorohahkan. Sii  lohket ahte boazo orui oanehit áiggi riddoleamos guovlluin geasseorohagas, dávjá dušše  suoidnemánu ja borgemánu. Dain orohagain sáhtii leahket hui buorre guohtun, muhto  dat bisttii dušše ruotnaseamos áigge. Jus beare guhká orru geasseorohagas, maŋŋeliidda  go rássešattut goldnet, sáhttet bohccot geahppugoahtit jus eai beasa jeahkala nala.     Leat eambbo geavahišgoahtán áiddiid vai guohtumiid besset eambbo geavahit. Ii buot  áidegeaveaheapmi leat buorre. Soahpameahttunvuođat bohciidit álkibut badjelmeare  áidumiin. Áiddiid geažil guođohit muhtun sajiid beare garrasit. Johtima vuolde ja  guođoheapmái leat áiddit dávjá váttisvuohtan. Gávdnojit ovdamearkkat dasa go lobihis  áiddit leat gáržžidan earáid čakčaeatnama/johtingeainnu. Dán geažil šaddet dávjá  masttadeamit ja eambbo bargu, ja heajos guohtun.     Eará heittot bealit leat go muhtumat orrot dálveorohagas giđasdálvve ja árračavčča,  dahje geavahit čakčaorohagaid geasseorohahkan. Dákkár dilli čuohcá garrasit  eatnamiidda. Sáhttá maid dagahit soahpameahttunvuođaid iešguđet siiddaid gaskii.  Dákkár riiddut bohciidit vuosttážettiin go lea nákkisvuohta ¶
.    Muhtomin sáhttet suolohasat ¶
, iešguđet ákkaiguin, orrut geasi nannámis ¶
. Gávdnojit  maid ovdamearkkat dasa ahte ealut leat máŋga jagi maŋŋálaga orron giđđa- ja  geasseorohagas birrajagi. Dákkár dilálašvuođat dagahit dávjá soahpameahttunvuođaid  gaskaneaset ja báikki olbmuiguin.     Finnmárkku boazolohku 1980-jagiin lea nu go ovdalis namuhuvvon leamaš beare allat.  Finnmárku ja Romssa fylkka guovllut mat gullet Oarje-Finnmárkku boazoguohtumiidda,  lea oktiibuot sullii 54 000 km ¶
Dalle go ledje eanemus bohccot (1989), ledje  gaskamearálaččat 4 bohcco juohke km 2 :s. Geasseorohagain ledje 7 bohcco juohke km ¶
:s  ja čakča- ja dálveorohagain sullii 9 bohcco km ¶
:s.     Geasseorohagain rievddada juohke km ¶
boazolohku hui olu. Dat boahtá juohke orohaga  geográfalaš dilálašvuođain. Impedimentoassi ¶
(geavakeahtes guohtun, duottar, čázit,  jasat jna.) sáhttá muhtun orohagain leahket 70%, ja eará orohagain fas dušše 20%.  Olles orohaga gaskamearálaš boazologu vuođul ii nappo sáhte gávnnahit man olu  bohccot čáhket orohaga anehahtti eatnamii. ¶
Finnmárkku ja Davvi-Romssa orohagain leat Máhkarávjjus eanemus bohccot, sullii 12  bohcco juohke km ¶
:s 1.4.1991. Várnjárggas ges leat unnimus bohccot juohke km ¶
nammii, 2,2 bohcco. Muhto dása boahtá lassin ahte Várnjárggas leat bohccot sullii 100  beaivve guhkit go Máhkarávjjus. Sállanis ledje sullii 3,5 bohcco km ¶
nammii 1991:s, ja  Ártnis/Gávviris fas sullii 6 bohcco km ¶
nammii.    Fálás ledje 9,4 bohcco juohke km ¶
nammii. Guohtuniskamiid vuođul leat Fálái  ávžžuhuvvon dušše 3,7 bohcco juohke km ¶
nammii. Boazodoallostivra lea mearridan  dohko 1200 alimus boazolohkun.     Boazodoallohálddahus lea bargan dan badjelii ahte unnidit Fálá boazologu, sihke garra  soahpameahttunvuođaid geažil ja garra luonddugeavaheami dihte, muhto ii leat  lihkostuvvan. Boazolohku lei seammá allat 1992:s go 1980-álggus, sullii 2 800.    Boazolohku lea leamaš beare allat luondduvuođu ektui eanas Finnmárkku orohagain  1980-jagiin. Dát lea maid okta sivain soahpameahttunvuođaide gaskal boazodoalu ja  eará beroštumiid.     Statistihkka máid geavahit, čájeha ahte Finnmárkku boazolohku ii leat goasse leamaš nu  allat go 1989:s.    Vaikko dološ ládjogiettit leat šaddan boazoguohtumin, unnidit luondduduohtadeamit ja  eará muosehisvuođat eatnama mii livččiii adnon guohtumin. Dan dihte lea garrasit  deaddu guohtunresurssaide. Lea ipmirdahtti ahte bohccot šaddet heajubut. Misiid  gaskamearálaš njuovvandeaddu ¶
Finnmárkkus lea maŋimus jagiid leamaš gaskal 16 ja  18 kg. Eará fylkkain lea misiid gaskamearálaš deaddu gitta 24 kg. Maiddái muhtun  Finnmárkku orohagain leat dákkár deattut.    Finnmárkkus ledje vuosttaš guohtuniskamat 1875-1876 jagiid. Iskama ulbmilin lei  gávnnahit man olu bohccuid Finnmárkku geasseorohagat sáhtte geassit. (A. Helland:  Finmarkens Amt II 1906 s. 140-142).  Dáiguin iskamiiguin gávnnahedje ahte Finnmárkku  geasseorohagaide čáhke sullii 65 300 bohcco. Muhto dán rehketbihttái eai leat gal váldon  mielde Romssa guovllut Návuona oarjjabealde mat geavahuvvojit Finnmárkku bohccuide  geasseorohahkan, eai ge muhtun Finnmárkku eatnamat ge mat dál leat  geasseorohahkan.     1960- jagiin čađahii Det kgl. Selskap for Norges Vel  (Gonagaslaš searvi Norgga buori dili  ovddideapmin) guohtuniskamiid Finnmárkkus. (Norske fjellbeiter bind XV, oversyn over fjellbeitene i Finnmark. Girjji lea Gonagaslaš searvi Norgga buori dili ovddideapmin  almmuhan 1965:s). Dát iskamat čájehit Finnmárkku guohtumiid almmá gávdnakeahttá  makkárge boazologu orohagaide, muhto doppe čujuhuvvo movt boazolohku lea  guohtumiid ektui.     Maŋŋel 1966 lea boazodoalu Stáhtaráđđeaddi (Statskonsulenten i reindrift) ja maŋŋel  maiddái Boazodoallohálddahus, čađahan iskamiid muhtun orohagain ja ávžžuhan  boazologu dáidda.    Boazodoallohálddahusa olis čađahuvvojedje 1989 ja -90 gesiid ođđa iskamat muhtun  dáin eananiskanbihtáin ¶
máid Norges Vel iskkai 1960-jagiid álggus. Iskamat  dahkkojuvvojedje dainna lágiin ahte eananiskanbihtáid guohtundili rievdamat dán ¶
áigodagas, bohte ovdan. Dasa lassin bohte maid eará dieđut mielde mat čájehedje  guohtumiid rievdama.   Forut (dálá Norut) maid iskkai seammá jagiid Kárášjoga ja Guovdageainnu guohtumiid  satelittdata vehkiin.     Dáid iskamiid ja Boazodoallohálddahusa iskamiid bohtosat leat ahte ¶
ja áideguoraid  lea guorban. ¶
Dát iskamat galget leahket veahkkin mearridit man olu bohccuid iešguđet orohagat  girdet.    Leat iešguđet sivat dasa go lea váttis mearridit man olu bohccuid iešguđet orohat gierdá.  Guohtuniskamiin juohká eatnama iešguđet šaddoservvodahkii ¶
ja árvvoštallat juohke  servvodaga buktaga ja geavaheami. Dan dihte go ovtta šaddoservvodaga buvtta sáhttá  hui olu rievddadit dan mielde gokko šattut leat ja makkár muoldu lea, ferte árvvoštallat  buktaga, ja dát vuolgá hui olu dan olbmos gii iská. Measta seammá váttis lea árvvoštallat  guohtuma geavaheami go boazoluguid statistihkat leat nu eahpesihkkarat. Jus  árvvoštallá guohtuma almmolaš boazologu mielde, ja dat lohku lea unnit go  duohtavuođas, de ferte iskama boađus šaddat vearrut. Dan dihte lea áibbas dárbbašlaš  diehtit rievttes boazologu go galgá árvvoštallat man olu bohccuid eanan gierdá.    Eanandoallodepartementa mearridii suoidnemánu 20. b. 1984 70 400 bohcco NuortaFinnmárkku alimus boazolohkun juohke cuoŋománu 1. beaivvi. Boazodoallostivra ges  mearridii borgemánu 28. b. 1987 Oarje-Finnmárkui 90 000 bohcco alimus boazolohkun  juohke cuoŋomanu 1. beaivvi. Fágalaš ávžžuhusain ledje goappešagaid dáfus olu unnit  logut go mat mearriduvvojedje.    Dat máid maŋimus jagiid guohtuniskamat ja muhtun boazoeaiggádat ja gullevaš  suohkaniid birasgáhttenossodagat gal leat cealkán resurssadili ja ealáhusa mannolaga  birra, čájehit čielgasit ahte sihke Nuorta- ja Oarje-Finnmárkku boazologut leat  mearriduvvon beare alladin.    Jus jeagil fas galggašii šaddat, fertešii boazolohku máŋggaid jagiid leahket olu unnit go  máid guohtumat guhkes áiggi vuollái girdet. Stuoradiggedieđáhusa nr. 28 (1991-92) (Nana bissovaš boazodoallu) (En bærekraftig reindrift)  vuođul, leat dál  Boazodoallohálddahusa olis bargame Finnmárkku guovtti boazodoalloguovllu orohagaid  juohkima rievdademiin ja alimus boazologu rievdademiin.    Doloža rájes lea dovddus ahte dávddat sáhtte hirbmosit unnidit ealuid. 1960- ja 1970jagiid lei Finnmárkkus stuora boazojápmu dávddaid geažil. Deaŧaleamos dávddat leat  sismáhtodávddat ¶
main lea oktavuohta guohtundilálašvuođaide ja doallovugiide.Olu  bohccot ovtta sajes, ovttahat johttingeainnuid garrasit guođoheapmi áiggi badjel, áiddit  maid duohkái bohccot báhkkejit ja eará hehttehusat lasihit njoammuma eatnamis, ja ¶
dagahit bohccuide eambbo sismáhtodávddaid. Heajos dálkkádatdilálašvuođat ¶
sáhttet  dasto vel dagahit stuora boazojámu. Ovdamearkan dákkár stuora boazojápmui lei  muhtun Finnmárkku orohagain vuoiŋŋamašmáđu ¶
geažil 1970-jagiid álggus.    Dávddat unnot go bohccuid biđge viidát guohtuneatnamii, johttingeainnuid rievdada  veaháš ja guođoha nu ahte bohccot eai beasa bahkkahuvvat áiddiid duohkái.     Dán vuođul sáhttá dadjat ahte boazodávddain lea oktavuohta orohaga boazologuin ja  bargovugiin. Ii sáhte das ge gáidat ahte luondduduohtadeamit ja muosehuhttimat mat  gáržžidit johtingeainnuid, leat mielde lasiheame boazodávddaid.    Máŋggas muitaleddjiin geat ásset riddo- ja vuotnaguovlluin, lohket ahte boazolohku lea  lassánan maŋimus jagiid. Muhtumat oaivvildit ahte go bohccot nu garrasit guhtot, de  daŋas maid guorbá ja dulbmojuvvo nu ahte eai šatta šat muorjjit. Sii lohket maid ahte  dál guhtot bohccot eambbo giliin ja mearragáttis go ovdal.    Porsáŋggu ja Sállana olbmot ges muitalit ahte boazu váldá sávzzas guohtuma (geahča  maid kap. 3.4.1). ¶
2.5.2  Johtimat/johtolagat ¶
Johtimat leat dárbbašlaččat Finnmárkku guohtumiid geavaheames.    Duoddaris johtet viidát. Lagabus meara ja gáržžit báikkiin johtet čoahkkeleappot. Ovdal  lei doaba johtingeaidnu dábálaš, muhto dat ii addán rievttes gova. Sii geat eai dovdda  boazodoalu, sáhttet doaivut ahte bohccuiguin johtet muhtunlágan geainnu mielde. Vai  čielgaseappot muitala mii johtin duođai lea, dadjat dál johtolatgeinnodat eat ge  johtingeaidnu.    Johtolagat rievddadit olu orohagas orohahkii, sihke guhkkodat ja málle. Muhtun  orohagain sáhttá dadjat ahte boazu dušše ruvgala nuppi áigodateatnamis nubbái. Eará  siiddain ges leat 300 - 400 km guhku johtolagat. Muhtun siiddat johtet dán mátkki  oktanis, earenoamážit sii geat galget prámáin mannat sulluide. Eará orohagat bisánit ja  guottehit guotteteatnamis ja johtet dasto geasseorohahkii geassemánu loahpas. Čakčat  johtet eanas siiddat hiljánit ja bohccot orrot dávjá čakčaeatnamis, earenoamážit  ragatáigge.     Muhtun siiddat johttájit čakčamánu loahpas ja ollejit dálveorohahkii easkka juovlamánu  álggus. Muhtun orohagain leat stuora masttadeamit čakčajohtima vuolde ja go leat  bisanan čakčaeatnamiidda. Masttadeamit rievddadit olu jagis jahkái. Ee. lea dálke- ja  guohtundilálašvuođain johtima vuolde olu dadjamuš. Eará mii maid muhtomin čuohcá,  leat muosehuhttimat guohtunguovlluin. Olmmošeatnatvuohta čakčabivddu oktavuođas  lea lassánan maŋimus jagiid. Muhtun báikkiin čuoččuhit maid ahte teknihkalaš doaimmat  guohtuneatnamiin leat dagahan masttademiid. Muhtun orohagat leat čakčaeatnamiidda  ceggen áiddiid mat gáržžidit johtolagaid. Dan dihte lassánit masttadeamit. Mastan ealuid  ferte rátkit. Dát dagaha eambbo barggu ja bohccuide maid čuohcá. Go bohccuid šaddá  gieđahallat olu, lassána bohcco energigeavaheapmi ja boazu geahppu olu fas das máid ¶
dálvái lei čoaggán. Bohccot massojit eambbo ja ealáhusa buvtta unnu (eambbo dan birra  kap. 2.6.1).    Boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte ovdal ledje unnit masttadeamit, ee. dalá  johtinmálle dihte. Olles bearaš lei mielde čakčajohtimis ja boazu lei buoret geahču  vuolde. Olbmot ledje eanas doppe gos boazu lei. Dál leat dušše moadde guođoheaddji  ealu luhtte. Luottat ja mohtorfievrrut dagahit ahte olbmot vánddardit jođánit. Eai sii  dárbbaš čuvvodit bohcco álohii.    Giđđajohtin lea maid rievdan maŋŋel go boazodoallu mohtoriserejuvvui eambbo.  Bearrašat johte duoddariid badjel buot gálvvuideasetguin geasseorohahkii ealu fárus,  dalle go dušše herggiiguin johte. Dál boahtá dábálaččat bearaš ja gálvu biillain njuolga  geasseorohahkii. Dušše guođoheaddjit muohtaskohteriiguin johtet ealuin.    Muhtumiin leat ain lojes hearggit máid atnet giđđa- ja čakčajohtimis, ja gilvovuodjimii ja  turistema oktavuođas.    Ovdal vuojahedje bohccuid sulluide ja ruovttoluotta, dahje suvde primitiiva prámáiguin.  Dál suvdet militearprámáiguin buot guhkebuš gaskkaid. Dan dihte eai masso nu olu  bohccot johtimiid vuolde. Muhto nuppe dáfus šaddet boazoeaiggádat geat prámáin  suvdet, eambbo čadnon áigái. Sii fertejit ollet šihttojuvvon áigái suvdinbáikái. Jus eai olle  dassožii, dagaha dat váttisvuođaid earáide geat seammá prámáin galget suvdit, ja de  sáhttet soahpameahttunvuođat bohciidit. Dát dilálašvuođat dagahit ahte boazoeaiggádat  eai ábut seammaládje johtit dálkki ja guohtuma mielde go ovdal. Jus siivu ja dálki lea  heittot, váibet sihke olbmot ja bohccot.    Lágas, earenoamážit boazodoallolágas, ja lágas stáhta matrikulerekeahtes eatnama  birra, lea boazodoalu johtolatgeinnodaga vuoigatvuohta nannejuvvon bures. Ártan dása  lea ee. ahte boazoeaiggádat fertejit beassat johtit bohccuiguin jus galget sáhttit geavahit  guohtumiid. Muhtomin fertejit johtit gáržžes báikkiid čađa ja giliid čađa. Jus gáržžes  geinnodat dahppojuvvo, sáhttá dagahit ahte guohtuneatnamiid ferte hilgut. Dákkár  johtolatgeinnodagaid sihkkarastin lea šaddan earenoamáš deaŧalažžan go iešguđetlágan  huksehusat leat lassánan.     Go prámáin galgá suvdit bohccuid nuriid rastá, leat earenoamáš gáibádusat  johtolatgeinnodagaide ja suvdinbáikkiide: ¶
vaikko movt  livččiii, ¶
Lea nu ahte unnit duohtadeamit mat olggobealolbmuid mielas orrot smávvát ja  vigiheamit, sáhttet gáržžidit johtolatgeinnodaga ja dagahit johtima váddáseabbon.   Earenoamážit dakkár guovlluin gos geinnodagat leat čoahkkebáikkiid lahká, sáhttet  bohciidit soahpameahttunvuođat eará geavaheddjiiguin.    Sáhttá leahket soahpameahttunvuohta bartta dahje gilvineatnama dihte mii lea  geinnodagas. Leat earenoamáš unnán soahpameahttunvuođat johtolagaid ja  gávnnadanbáikkiid logu ektui. Muhto dat mat leat, dávjá stuoriduvvojit ja olmmoš oažžu  dakkár gova ahte riiddut leat dábálaččat. ¶
Bihtás boazoguohtuma birra čállojuvvo ahte beare čoahkke johtin sáhttá lasihit  boazodávddaid. Dákkár dilálašvuođat dahket ahte boazodollui šaddá deaŧalaš doalahit nu  máŋga hearbevári ¶
johtolatgeinnodaga go vejolaš. Eará áššit mat čujuhit seammá  guvlui, leat dálke- ja siivodilálašvuođat. Eai buot geinnodagaid sáhte buot dilálašvuođain  geavahit. Maŋŋi giđa sáhttá omd. leahket veadjemeahttun čuovvut muhtun geinnodaga  guohtuma dihte.    Juohke orohaga beaivválaš doaimmas geavahuvvojit johtolat- ja vuojehangeinnodagat  mat leat dárbbašlaččat go galgá geavahit guohtuma ja bargat bohccuiguin.    Jus guohtunresurssaid galgá boahtteáiggis maid geavahit, ferte boazodoallu geavahit  boares johtolatgeinnodagaid ja váldit ođđasiid atnui. Jus dát dilli čavgejuvvo, máksá dat  ahte guohtunresurssaid geavaheapmi maid gáržžiduvvo. ¶
2.5.3 Guođoheapmi ¶
Dán jahkečuođis lea boazoealáhus rievdan oba olu. Earenoamážit lea dilli 1950 rájes  rievdan go viesut bohte gođiid sadjái ja muohtaskohter hearggi sadjái. Dát lea váikkuhan  sihke boazodoallobearrašii ja bohccuide. Dalle go bearrašat orro gođiin ja čuvvodedje  ealuid, ledje bohccot birrajagi geahču vuolde. Muhto maiddái dalle ledje erohusat  orohagaid gaskkas ja siiddaid gaskkas. Muhtumat omd. guođohedje olles ealu giđđat, ja  muhtumat fas diktet áldoealu veaiddalassan ja guođohedje varrásiid máid rátke áldduin,  ovdal go luite. Ovdalaš boazodoalus ledje olu eambbo varrásat go dál. Njuovvanboazun  ledje eanas rávis varrásat, ja dasto dárbbašii juohke bearaš vel 30-40 hearggi. Dasa  lassin gehčče oallugat dáloniid herggiid geasset. Giđđat ja geasset leat ovddemustá  varrásat mat bohtet gittiide ja dagahit váttisvuođaid. Go varrásiid doalahedje sierra,  dahke dan maiddái vai eai billistan gittiid.    Vaikko siiddain ledje erohusat bargovuogis ovdalaš áigge, de lei maŋimus soađi rádjái  dábálaš bohčit áldduid čakčat. Dalle ferteje olles ealu guođohit čađat. Boarráset  boazosápmelaččat muitalit iežaset bohčán áldduid gitta juovllaid rádjái. Dálvet  guođohedje olles ealu gođiid lahka.     Bohcco lodjivuohta boahtá das man olu ja mainna lágiin bohccuin bargá. Bohcco luondu  maid váikkuha dása. Go čehpet vállje ealihanbohccuid ja olu daiguin bargá, de oažžu  lojes bohccuid maiguin lea álki bargat. Bohccot mat leat olu veaiddalis, goddiluvvet ja  daiguin šaddá lossat bargat. Bohccot sáhttet maid beare lodjin šaddat. Daid šaddá váttis  vuojehit ja šaddá lossat bargat daiguin. Ferte ieš gávnnahit gaskameari.    Ássanmálle rievdan lea váikkuhan sihke olbmuide ja bohccuide. Dološ eallinvuogis lei  bearrašiin eambbo dahkamuš bohccuiguin birrajagi. Eallu ja olbmot gulle oktii. Bohccuid  guođohedje eambbo ja ledje biđgejuvvon smávit čorragiidda. Dál lea unnit oktavuohta  bohccuin ja olbmuin. Eai olbmot dovdda bohccuid šat nu go ovdal, eai ge bohccot leat šat  nu lojit go ovdal.    Otna boazodoallu lea eará dilálašvuođas go ovdal soađi boazodoallu, muhto dál maid leat  stuora erohusat siiddaid gaskkas ja orohagaid gaskkas. ¶
Dálvet gal leat eanas Finnmárkku ealut čoahkis ja measta beaivválaččat vudjet ealu.  Muhto go eallu olle giđđa/geasseorohahkii, de gal leat stuora erohusat. Muhtumat dušše  luitet ealu orohahkii. Dalle ii sáhte eará go guođohemiin hehttet bohccuid boahtimis  gittiid billistit. Earát ges rátket varrásiid sierra ja doalahit daid váris, go earenoamážit  varrásat leat muoseheamit giđđat.     Muhtumat guođohit áldduid giđa miehtá. Vaikko varrásiid ii leat rátkán sierra, de dat  goitge dábálaččat sierranit áldduin ja mannet, go besset.    Nu go namuhuvvon, de leat olu unnit varrásat ealus dál go ovdal. Dan dihte leat unnit  váttisvuođat varrásiiguin dál go ovdal, vaikko leat ge eambbo veaiddalis dál.    Maŋŋel go guottet nohká geassemánu 20. b. birrasiid, leat bohccot oalle veaiddalis eanas  orohagain dassožii go mearkun álgá. Muhtumat merkejit ovdal luitet ealu veaiddalassii.    Muhtumat namuhit ahte eai buot boazoeaiggádat leat seammá čeahpit doalahit  bohccuideaset lobálaš eatnamiin.    Čakčamánu loahpas dassožii go rátkkašit, leat eanas siiddat johtime. Vaikko muhtun  čorragat gal sáhttet mannát viidát, de goitge dábálaččat čađat guođohit. Dán áigodagas  barget muhtun orohagat olu bohccuideasetguin. Stuora masttadeamit ja rátkkašeamit  mat dasto dávjá šaddet čakčat, čuhcet garrasit bohccui ja dat ii leat buorre (geahča kap.  2.6.1).    1933 Boazodoallolágas ledje dakkár mearrádusat máid sáhtii dulkot dainna lágiin ahte  bohccuid galggai álo guođohit. Ođđa teknihkalaš veahkkeneavvut, buoret birgejupmi,  orrundili rievdamat, skuvlavázzin, servvodateallimii searvan jna., dagahedje ahte lága  mearrádus ii soahpan dálá dilálašvuhtii.    1978 Boazodoallolága 20. §:s ii leat dakkár gáibádus ahte álohii galgá guođohit ealu. 20.  § vuosttaš oasis čuožžu: "Juohke boazoeaiggat lea geatnegas fuolahit ahte su bohccot leat albma geahču vuolde  ja ahte bohccot leat dohkalaš lojit. Earenoamažit lea su geatnegasvuohta ahte bohccot  dollojit siskkabealde daid duovdagiid (dan orohaga) gos dat lobalaččat sáhttet leat" .                              Boazoeaiggáda guođohangeaskku mearrádusat leat duppalit ákkastuvvon. Vuosttažettiin  lea fágadohkálaš ja ortnet mielde boazodoallu dárbbašlaš sihke orohaga eará  boazoeaiggádiid ja ránnáorohagaid ektui. Dát lea maid dárbbašlaš eará ealáhusaid ja  beroštumiid, ovddemustá eanandoalu dihte. Lea boazoeaiggáda iežas beroštupmi ahte  son bargá dohkálaččat ja ortnega mielde. Jus son ii daga dan, de ii šatta boazodoalu  boađus ge nu buorre. Dohkálaš ja buori ortnega mielde boazodoalus šaddet unnit  soahpameahttunvuođat eará ealahusaiguin go boazodoalus mas ii leat buorre ortnet.  Muhto ii vel áibbas buori ortnet mielde ja dohkálaš boazodoaluin ge leat vejolaš garvit  buot soahpameahttunvuođaid. Dása váikkuhit máŋga eará ášši.    Lága guođohangeaskkus leat unnimustá golbma dulkoma:  -  Eiseválddiid dulkon,  -  fásta ássiid/báikki olbmuid dulkon,  -  boazoeaiggádiid dulkon.  Eiseválddit dulkojit buorren, dohkálaš boazodoallun dan mii dohkálaš ekonomalaš vuogi  mielde bargojuvvo lága siskkobealde ja nu ahte unnimus lági mielde  soahpameahttunvuođat šaddet eará ealáhusaiguin. ¶
Šibitdoalli dahje gilvvagárddi eaiggát fas dulkošii lága dainna lágiin ahte boazoeaiggádis  lea geatnegasvuohta doalahit bohccuid eret gittiin ja giliin nu ahte eai billis maidege. Jus  dán barget dohkálaččat, lea boazoeaiggát dahkan geatnegasvuođas su oainnu mielde.    Boazoeaiggát ges dulko guođohangeaskku dainna lágiin ahte bohcco galgá guođohit nu  ahte dasa álo lea buorre guohtut, muosehuvakeahttá dahje masttakeahttá earáide.    Ovdamearkka dihte sáhttá leahket buorre giđđaguohtun jur gilvojuvvon eatnama  bálddas, mii ii leat áidojuvvon. Eará sajes orohagas lea heajos guohtun. Jus boazoeaiggát  galggašii iežas mielas buori boazodoalu doaimmahit dan giđa, fertešii son geavahit dan  buori guohtuma mii lea jur eanandoalli gieddeguoras. Dalle gal soames boazu bákkus  manašii gieddái maid. Doppe lea varas ja rašes ruonas rássi. Eanandoalli gal dáiddášii  čuoččuhit ahte boazoeaiggát ii doahttal guođohangeaskkus ii ge doaimmat dohkálaš  boazodoalu. Sápmelačča boazodoallu unnida su fuođarvuođu ja vahágahttá su  ekonomalaččat. Boazoeaiggát fas dáiddášii čuoččuhit ahte son doaimmaha boazodoalu  dohkálaččat dán dáfus. Jus son galggašii eará vuogi mielde bargat, vahágahttá dat su  ekonomalaččat.    Eanandoallit ja earát dadjet dávjá ahte boazoeaiggádat eai guođot bohccuideaset doarvái  bures. Boazoeaiggádat seammá báikkis dadjet ges dávjá ahte jus sii earáládje galggaše  guođohit bohccuideaset, de dat čuozášii bohccui. Eai ge sis leat doarvái olbmot ge  guođohit dainna lágiin go báikki olbmot gáibidit.     Oallugit dadjet ahte dušše buoret áidedoallu sáhttá čoavdit dáid váttisvuođaid. 19841989 áigodagas lei vejolaš oažžut doarjaga 50% áidegoluide Eanandoallošiehtadusa ja  Boazodoallšiehtadusa bokte eastadit soahpameahttunvuođaid. Goluid nuppi beali galge  bealálaččat juogadit. Lei lossa ortnet mii ii báljo geavahuvvon.    Go muhtumat oaivvildit ahte boazoeaiggádat eai šat guođot bohccuideaset nu movt  ovdal, de dáidá sis leat duohta. Boazodoalloealáhus lea rievdan servvodaga eará  rievdamiid buohta. Dál lea ee. biila maid deaŧalaš guođohangaskaoapmin. ¶
2.5.4 Ássanbáikkit ¶
Eanas Finnmárkku boazoeaiggádiin leat dál guokte ássanbáikki, dálveorohagas ja  geasseorohagas. Dákko maid lea hui olu rievdan maŋimus čuođi jagis.    Guovdageainnu 146 boazodoallobearrašis orro dušše 9 bearraša dálveviesuin 1911:s, ja  earát orro gođiin. Kárášjogas ja Buolbmágis lei earaládje. Doppe orui 2/3  boazodoallobearrašiin dálveviesuin 1911:s juo (NOU 1978: 18 A s. 212). Eanemusat lea  rievdan maŋŋel 1945. Álggos ledje gáržžes, galbma dálveviesut. Dál leat eanas  boazoeaiggádiin ođđaáigásaš dálveviesut ja sii ásset seammá buriin viesuin go álbmot  muđui.    Ovdal lei boazoeaiggádiin goahti doppe gos eallu lei. Galggai leahket buorre vuovdi gođiid  lahka, dan dihte go manai olu boaldámuš. Lei dábálaš sirdit gođiid 3-4 geardde dálvvis.     Dálvegoađástallamiin ¶
geavahuvvui vuovdi garrasit ja dat doalahii ahte ii vuovdiluvvan.  Dál čujuhuvvo ahte vuovdi suohku hui olu muhtun sajiid ja unnida guohtuma dan dihte ¶
go vuovdái dávjá šaddá ceavvi ¶
. Lea vejolaš ahte garra muorračuohppan váikkuhii  guohtumii (geahča kap. 2.5.7).    Go goađástalle ja čuvvodedje ealu dálvet, elle bearrašat hui lahkalaga bohccuiguin. Go  olbmot ássagohte dálveviesuin, de sii čadnojuvvojedje eambbo ovttahat báikái. Vuosttaš  dálveviesuid gal huksejedje eanas smávva gilážiidda dálveorohahkii duoddarii. Muhto  dađistaga huksegohte dálveviesuid eambbo čoahkkebáikkiide. Dát boahtá earenoamážit  das go ealáhusas dál leat mohtorvuojánat. Muohtaskohter dahká ahte boazoeaiggát ja  guođoheaddji álkit beassá ealu lusa. Mátki mainna herggiin ádjánedje guokte beaivvi  ovdal, ii ájit skohteriin go guokte diimmu. Dál lea boares dálveviessu duoddaris šaddan  guođohanbartan. Dán áigge orrot hui unnán lávus dálvet guođohettiin. Mekaniseren lea  dagahan ahte boazoeaiggát sáhttá orrut guovddášbáikkis ja goitge dohkálaččat guođohit  ealu mii lea máŋga beanagullama duohken.     Maiddái geasseorohagaid dáfus lea olu rievdan. Dál orrot eanas boazoeaiggádat  geasseviesuin, eará viesuid dahje luotta lahka. Muhtumat orrot lávuin luoddaguoras.  Hárváin lea geasseviessu guohtunbáikkis, doppe gos ii leat biilaluodda.    Maŋimus soađi rádjái lei dábálaš ahte boazosápmelaččat orro váris gos sis ledje fásta  geassebáikkit guohtunguovllu guovddážis, gos orro gođiin. Dát orrunbáikkit ledje dávjá  jávre- dahje johgáttiin gos vuoššanguoli ožžo.    Giđđajohtima vuolde orro bearrašat guotteteatnamis ja čakčajohtima vuolde fas orro  čakčaguohtuneatnamis. Orruma guhkkodat veahá rievddadii jagis jahkái. Muhtun jagiid  sáhtte 2 mánu orrut doppe.    Olu boazosápmelaččain ledje gáiccat dahje sávzzat máid bohče, vai bearrašat ožžo  mielkki geasset. Muhtumat eaiggádušše šibihiid ieža, ja muhtumat fas láigohedje daid  báikki olbmuin. Muhto goappeš dilálašvuođain bibme báikki olbmot daid dálvvi. Dát  šibitdoallu gal nogai go bearrašat ássagohte luottaid ja eará huksehusaid lahka. Ii dáidde  leamaš dákkár šibitdoallu šat maŋŋel 1950 (geahča kap. 2.5.14). ¶
2.5.5 Boazodoallorusttegat ¶
Vuopmaniid ¶
ja bivdorusttegiid dovdat goddebivddu rájes juo. Dál gávdnojit dakkár  rusttegat dološáiggi bázahussan. Geađggis dahkkon áiddiid lea álki dovdat. Muoras  dahkkon vuopmanat vuovdeguovlluin gal leat jávkan. Dološ áigge geavahedje  áiderusttegiid dušše earenoamáš doaimmaide. Sáhtte leahket oanehis geađgeáiddit baskkes guji rastá, mat cagge bohccuid. Dat lei dálá áiddiid álgu. Dahje sáhtte leahket  vuovdeáiddit. Njárggažat ja njárggat ledje maid ávkin boazobarggus. Sáhtii dušše  vuojehit bohccuid njárgii ja bidjat beatnagiid dahje eará dohko mat hehttejit bohccuid  boahtimis eret. Njárggažiid gal geavahit ain dál boazobarggu oktavuođas, muhto dál  bidjet dávjá áiddi vel rastá vai bohccot bissot doppe. Dakkár guovlluin gos leat várit ja  jasat, orrot bohccot jasas báhkka geassebeivviid. Dan maid geavahedje bohcco  merkedettiin.    Lea ain nu ahte lojes ealu ii dárbbaš áiddiin doalahit čoahkis. Boarráset boazoeaiggádat  muitalit ahte maŋimus soađi rádjái (1945) eai goasse geavahan áiddiid boazobarggus. ¶
Ealut ledje nu lojit ahte sii dušše čohkkejedje ja merko, rátkkašedje ja bohče. Ealut  šadde lojit go eanas boazoeaiggádat orro olles bearrašiiguin ealu luhtte. Ledje čorasiiddat  ráddjejuvvon guovlluin ja bohccot ledje birrajagi geahču vuolde. Go boazodoallu rievddai,  šadde stuorit ealut mat guhtot viidábut. Go eai guođot šat nu olu, mannet bohccot ieža  dálkki, rásiid ja guobbariid mielde ja bahábut mannet olggobeallái dan orohaga/guovllu  gosa gullet.    Dál leat áiddit maiguin doalahit ealuid čoahkis orogaha/guovllu siskkobealde. Eat dieđe  goas vuosttaš áiddit bohte, muhto diehtit ahte 1858:s áido vuosttaš stuorit áiddi NuortaFinnmárkui (dan áiddi mii lea Skiippagura ja Várjjatvuonbađa gaskkas). Áidi lei Norgga ja  Suoma 1852 rádjedahppama váikkuhussan ja galggai caggat bohccuid mannamis ráji  rastá. Dán áiddi huksii stáhta. 1925:s ja 1933:s áido Návuona ja Ráissa geasse- ja  čakčaeatnamiid gaskka. Vuosttaš áiddit ledje primitiiva áiddit, mat ledje luonddu oziin  gitta. Easkka maŋŋel 1950 áidugohte duođas. 1960- ja 1970-jagiid áido maid olu  geasseorohagain.     Áiddit leat šaddan nannoseappot. Dál áidot bihkkaduvvon ¶
dahje nehtiin (geahča kap. 2.5.7). Finnmárkku guovtti  boazodoalloguovllu kárttat čájehit ahte 1980-jagiin ledje áiddit ruossut rássut geasse- ja  čakčaorohagain.    Áiddiin lea ávki boazodollui, muhto dain leat mat heajut bealit. Áiddiid buorit bealit leat  ahte dat  - unnidit guođoheami,  - hehttejit bohccuid guohtumis eatnamiin gos eai galgga leahket (čakča- ja  dálveorohagain),  - hehttejit masttademiid.    Áiddiid heajut bealit leat ahte    - dagahit ahte áideguora, gosa čoahkkanit bohccot, čilviluvvá,  - eaiggádat unnán guođohit bohccuid (luhttet beare olu áidái),  - njoammudávddat čoahkkanit eatnamii áidegurrii gosa bohccot báhkkejit,  - áiddit čuhcet eará elliide ja lottiide.    1933 boazodoallolága 37. §:s daddjo čielgasit ahte dákkar áiddiid ii oaččo cegget Gonagasa lobi haga. Olu daidda áiddiide máid Finnmárkkus áido ovdal 1960, ii leat  ohccojuvvon makkárge lohpi, nu go lágas lei mearriduvvon. Easkka go doarjaga sáhtte  oažžut dákkár áiddiide, šattai dábálažžan ohcat lobi. Muhto maiddái maŋŋel leat  huksejuvvon lobihis áiddit. Eanas boares áiddiide lea dál, easkka maŋŋel,  Eananvuovdinkantuvra addán almmolaš lobi. Muhto gávdnojit ovdamearkkat dasa ahte  eiseválddit leat gáibidan gaikut áiddiid, muhto dat eai leat almmotge gaikojuvvon. Dat  leat dakkár áiddit maid geažil iešguđet siiddat riidalit, ja áiddit mat leat geasseatnui  áidojuvvon čakčaorohagaide.    1980-jagiid loahpas ráhkaduvvui áideplána Oarje-Finnmárkku oktasašorohagaide,  ovddemustá giđđa- ja čakčaorohahkii, mii juohká eatnama oaiveguovlluide mat fas leat  juhkkojuvvon unnit guovlun geasseorohagaide dahje siiddaide. Eaktun lea ahte buot  boares áiddit mat eai leat plánas mielde, galget gaikojuvvot. Plánas leat čađahan osiid ja  ođđa áidunbargu jotkojuvvo.     Boazodoalu siskkobealde lea nággu dáinna plánain. Luonddusuodjaleaddjit leat maid  garrasit vuosttaldan dan. Plána vuosttaldeaddjit oaivvildit ee. ahte ¶
- muhtunráje boares áiddit gaikojuvvojit, muhto bohtet unnimustá liikká olu sadjái,  - áiddit dagahit garraset eanangeavaheami ja viiddis guovllut gurbet,  - áiddit eai dáidde unnidit meahccemohtorfievrruid geavaheami,  - lea hui divrras áidut ja áidedivodeapmi šaddá lossadin boahtteáiggis. Juohke doalu           investerengolut leat unnimusat 120 000 kr. ja dás 10-15 % boahtá lassin divodeapmái     juohke jagi,  - ii čoavdde Finnmárkku oaiveváttisvuođa, beare alla boazologu, bohccuid áidumiin.   Gaskaboddosaš áiddiid mat galget ceaggát vuollel jagi, sáhttá áidut Gonagasa  (Eanandoallodepartementta) lobi haga. Muhtun guovlluin lea šaddan dábálažžan geavahit  gehppes nylonáiddiid muhtun áigodagaid, ovdamearkka dihte giđđat. Dát sáhttet dagahit  soahpameahttunvuođaid siiddaid gaskii. Olu boazoeaiggádat oaivvildit ahte lea  dárbbašlaš muddet gaskaboddosaš áiddiid geavaheami.    1978 boazodoallolágas ja dan njuolggadusain leat čielga mearrádusat movt galgá  meannudit áidunohcamiid.     Go ealut eai leat šat nu lojit go ovdal, de dárbbašuvvojit mearkungárddit ¶
geasset.  Eanas orohagat leat maŋŋel maŋimus soađi ceggen máŋggaid bistevaš ja gaskaboddosaš  gárddiid. Dáidda lea seammá láhkavuođđu go áiddiide.    Ovdalaš áigge rátkkašedje rátkkagárddiid ¶
haga. Muhto go geasseealut sturro ja olu  masttadeamit šadde earenoamážit čakčat, ceggejedje 1950 maŋŋel máŋggaid stuora  rátkkagárddiid guovddáš báikkiide dálverátkamiidda jna. Eanas dáid rusttegiid lea stáhta  ceggen ja divodan.    1950 rádjái njuvve bohccuid eanas dálvet ja sierra njuovvanrusttegiid dahje gárddiid  haga. Maŋŋel 1950-jagiid gaskkamutto go huksejedje guovddáš njuovvanrusttegiid SisFinnmárkui, dárbbašii boazodollui maid dađistaga eambbo gárddiid gos njuovvanbohccuid  gesse. Dan dihte go háliidit vuovdit eanas ovdal ragaha (sullii čakčamánu 20. b.), leat  ráhkadan gárddiid gos gesset njuovvanbohccuid ja meahccenjuovvanrusttegiid, dahje  huksehusaid gos biilii bidjá bohccuid ja doalvu guovddáš njuovahahkii. Dákkár rusttegat  fertejit leahkit biilaluotta lahka dahje galgá sáhttit biilaluotta ráhkadit dohko. Dát eavttut  oktan dainna ahte galgá leahket vejolaš vuojehit bohccuid gárddiide ja čuovvut daid  mearrádusaid máid šibitdoaktárat ja eiseválddit mearridit, dahket váttisin gávdnat  vuogas báikkiid nu ahte ii šatta soahpameahttunvuohta eará beroštumiiguin. 1978  boazodoallolága 12. §:s lea čállojuvvon makkár eavttuiguin boazoeaiggádiin lea  vuoigatvuohta hukset dákkár gárddiid.    Alimusrievtti duomus golggotmánu 25. b. 1979 (Rt 1979 s 1283) huksejuvvon  rátkkagárddi birra jna. Gávuonas Álttás, mearriduvvui ahte boazoeaiggát ii sáhte hukset  gárddiid Gonagasa lobi haga ja árvvoštallama haga mii lea mearriduvvon boazodoallolága  12. §:s. Boazodoallu čuoččuhii ahte sis lei vuoigatvuohta hukset gárddi guovllu dološ  áiggi rájes geavaheami bokte. Dát gárdi lei priváhta eatnama nalde.    Maŋimus jagiid lea bohciidan dárbu suvdingárddiide ¶
go bohccuid leat prámáin  suvdigoahtán. Dákkár rusttegiidda leat earenoamáš gáibádusat (geahča kap. 2.5.2), ja  dagahit ahte jođánit šaddet soahpameahttunvuođat geavaheddjiid beroštumiiguin, omd.  eanandoaluin ja luoddaráigge vánddardeddjiiguin. ¶
Nu go ovdalis namuhuvvon, lei 1950 birrasiidda dábálaš gođiin orrut bohccuid  guođohettiin. Sihke dálveorohagain ja earenoamážit geasseorohagain geavahit lávuid ain  dál, muhto guođohanbarttat ¶
leat dađistaga šaddan eambbo dábálažžan, earenoamážit  dálveorohagain. Muhtomin lea orohat mii eaiggáduššá guođohanbarttaid, muhto  Finnmárkkus lea dábálaččamus ahte boazoeaiggát eaiggádušša bartta. Boazodoalus lea  boazodoallolága mielde vuoigatvuohta hukset rusttegiid eiseválddiid dohkkehemiin.    Boarráset boazodoalus, ovdal 1945, ledje boazodoalu rusttegat unnit eai ge čuohcan eará  beroštumiide. Dan dihte eai báljo dárbbašuvvon njuolggadusat. 1933 boazodoallolágas  ledje mearrádusat dán birra, muhto daid unnán čuvvo. Boazodoallit oaivvildedje  alddiineaset leahket čielga vuoigatvuođa hukset daid rusttegiid máid dárbbašedje iežaset  boazodollui.    Mannolat soađi maŋŋel, go bohte áiddit ja eará rusttegat, čužii garraseappot eará  guovllugeavaheapmái, ja bohciidedje soahpameahttunvuođat sihke siiddaid gaskii ja eará  beroštumiiguin.    Dálá dilis lea boazodoalus vuoigatvuohta hukset dárbbašlaš rusttegiid eiseválddiid lobiin.  Ovdal go dákkár lohpi addo, galget guoskevaš bealit beassat cealkámušaid buktit.     1950-jagiid rájes lea leamaš dábálaš ahte boazodoallu oažžu stáhtadoarjaga hukset  muhtun rusttegiid, muhto eai lean čielga njuolggadusat dása. Dan dihte ledje  juolludeamit veahá soaitimis. Dát njuolggadusat leat mearriduvvon stáhta ja Norgga  Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi šiehtadallamiid vuođul. ¶
Hearggit ja mekaniseren ¶
1960-jagiid álggus geavahedje boazodoalus dušše herggiid fievrun. Dasa lassin go  boazodoallit ieža vudje herggiiguin, sáhtostalle olu boazoeaiggádat, earenoamážit ovdal  1945, gávpeolbmáid ja earáid dálvet. Dalle lei heargi almmá makkárge  buohtastahttimiin, deaŧaleamos Sis-Finnmárkkus. Geasset ledje boazoeaiggádiin  noađđehearggit.    Geasseorohahkii jođidettiin ledje juohke bearrašis guhkes heargeráiddut. Daiguin  fievrrededje buot gálvvu máid geasseorohagas dárbbašedje. Go biilaluottat bohte SisFinnmárkui, gilvališgođii biila herggiin, ja vuittii.     Bearrašat johtet dál biillain gaskal dálve- ja geasseorohagaid. Mannolat lea dagahan ahte  biila lea šaddan dárbbašlaš doallobierggasin buot boazoeaiggádiidda.     Go muohtaskohter bođii 1960-jagiid álggus, rievdadii dat maid boazoeaiggáda dili hui  olu. Eai leat šat nu guhkes gaskkat duoddaris. Boazobargi sáhttá dábálaččat orrut  guovddášbáikkis bearraša luhtte ja seammás vuodjit ealu duoddaris. Dál lea  muohtaskohter boazodoalu deaŧalaččamus doallobierggas.     Geasset ledje ja leat juolggit boazoeaiggádiid deaŧalaččamus váris, muhto  maiddái dákko leat mekaniserejuvvon fievrrut boahtán. Mohtorsihkkelat ja eará smávva  meahccefievrrut leat heivvolaš orohagain šaddan áibbas dábálažžan. Geavahit  mohtorfievrruid sihke fievrun ja čohkkema ja vuojeheami oktavuođas. Traktorat ja ¶
meahccebiillat leat eambbo váldon atnui bievlafievrun váris. Lassáneaddji bievlavuodjin  lea olu billistan eatnamiid ja guohtumiid.    Muhtumat geavahit maid girdi fievrun. 1980-jagiin lea helikopter dađistaga eambbo  geavahuvvon čohkkemii. Muhtun boazoeaiggádat leat ieža háhkan alcceseaset  helikopteriid.    Ealáhusa mekaniseremii ja mohtorfievrruid geavaheapmái leat iešguđetlágan oainnut.    1977 mohtorjohtolatlágas addo lohpi vuodjit muohtaskohteriin ealáhusa doaimmaid  oktavuođas. Láhka ii atte Eanandoallodepartementta dulkoma mielde bievlavuodjinlobi.  Nuppi dáfus ii leat gielddus čađahuvvon. Sii geat bealuštit bievlavuodjima, lohket  fievrruid dárbbašlažžan ja buorre ávkin. Sii dadjet ahte boazoealáhusas galgá leahket  seammá vuoigatvuohta go eará ealáhusain mekaniseret ja buoridit ealáhusa. Dás  čujuhuvvo maid ahte fievrrut leat dábálaččat (vrd. 10. § 3. čuoggá 1978  boazodoallolágas) ealáhusas ja dalle ii leat geavaheapmi meahcce- ja čázádagaid  mohtorjohtolaga mearrádusaid vuostá.    Ealáhusa mohtorfievrruid geavaheami vuosttaldeaddjit oaivvildit ee. ahte  - dat eai leat dábálaččat lága mielde,  - dat billistit šattuid go vudjet guohtuneatnamiin,  - dat leat beare garrasat bohccuide,  - dat muosehuhttet luonddu,  - dat billistit boares boazodoallokultuvrra,  - dat váldet bargosajiid ealáhusas.    Dálá goluin leat vuodjingolut ealáhusa stuorimus gollun. Boazodoalu 1991 ollislaš  rehketdoallu čájeha ahte dat dahket sullii 60% goluin. Ealáhusa mekaniseren lea  dagahan stuorit ruhtadárbbu go ovdal, ja nappo njuvvet eambbo bohccuid. Stuora  heargečora mearkkašii unnit ealu ja unnit ruhtadietnasa. Stuora oassi das máid  guohtuneatnamat adde, manai ovdal njuolga fievrrideapmái, herggiide. Dál gollá eambbo  teknihkalaš veahkkeneavvuide go máid biergobuktagiin dine dan dihte go leat unnán  dahje eai oba ge, hearggit. Nu manná biergobuvtta olggobeallái ealáhusa ja orohaga. ¶
Muorraávdnasiid geavaheapmi ¶
Nu guhká go boazodoallu lea leamaš, lea dat váldán dan máid dárbbašii luonddus. Dat  ledje ávdnasat veahkkeneavvuide, dujiide, gámmiide, gođiide jna. Dološ áigge ii  jurddašan oktage lobálašvuođa birra, dat lei oassin eallinvuogis. 1693 vuovdegeavaheami  njuolggadusat ja mearrádusat váikkuhedje unnán dahje eai oba ge, boazodoalu  vuovdegeavaheapmái. Easkka 1800-logu loahpas bohte njuolggadusat mat guske  boazodoalu vuovdegeavaheapmái.    Manai olu muorra dalle go boazosápmelaččat orro gođiin, nu go namuhuvvon ovdalis  (geahča kap. 2.5.4). Go ledje loaktán muoraid ovtta sajis, de sirde goađi. Dan dahke 3-4  geardde dálvvis. Geasset lei goahti dábálaččat dakkár guovllus gos lei vuovdi. Go goađit  ledje badjosis, ledje skierrit deaŧalaš boaldámuššan.     Maiddái eará ulbmiliidda, earenoamážit áiddiide, manai olu vuovdi. Vuosttaš áiddiide  máid áido, lei dábálaš čuollat stoalppuid. Maŋŋel šattai dađistaga eambbo dábálaš oastit  nannoset ja bihkkaduvvon ávdnasiid. Seammaládje lei maid gárddiiguin. ¶
Sihke 1933 boazodoallolágas ja 1978 boazodoallolágas mearriduvvui ahte boazodoalus,  muhtun eavttuiguin (geahča 13. § 1978 lágas) lei vuoigatvuohta čuollat muorraávdnasiid  boaldámuššan, gámmiide, lávvomuorran, gárddiide jna. Priváhta eatnamis galgá  láhkamearrádusaid mielde máksit čullon muoraid ovddas go eananeaiggát gáibida dan.  Boazosápmelaččain lea dábálaš oaidnun ahte sis lea vuoigatvuohta váldit dárbbašlaš  muorraávdnasiid, nu go álo leat dahkan, vaikko mii čuččošii lágas.     Boazodoallit muitalit ahte hárve mákset muoraid ovddas máid čullet priváhta eatnamis.  Boazodoalu oaidnu dása orru leamen čielggas; mis lea vuoigatvuohta dása, ii ge galgga  máksojuvvot dan ovddas. Nuppe dáfus lea eanas boazoeaiggádiin dakkár čielga oaidnu  vuovdegeavaheapmái ahte vuovddi galgá suodjalit, muđui billista luonddu ja boahtteáiggi  vuođu. ¶
2.5.8 Bivdu/meahcásteapmi ¶
Boazodoallu lea, nu movt ovdal namuhuvvon, bivdoservvodagas vuolgán. Dan dihte lea  doloža rájes bivdu ja meahcásteapmi leamaš oassin ealáhusas. Dieđusge lea rievddadan  man olu leat bivdán ja meahcástan dan mielde gos juohke siida lei. Deaŧalepmosin  maŋimus čuohtejagis leat leamaš rievssahat. Muhtun riebana ja njoammila leat maid  bivdán. Ealggat gal leat ovdal leamaš unnán. Ii lean dušše dat man álki lei oažžut  meahcceelliid, mii mearridii bivde go olbmot vai eai. Sii geain ledje unnán bohccot, bivde  dávjá garraseappot go sii geain lei stuora eallu.     Go boazosápmelaččat 1900-logu vuosttaš oasis bohte dálveorohahkii ja eallu bisanii  dohko, ožžo guođoheaddjit ja bearrašat buoret asttu, ja de bivdigohte rievssahiid. Gielaid  bidje sihke dohko gos dálvegoahti lei ja gos eallu lei. Bivdu rievddadii jagis jahkái  rievssathivvodaga mielde. Buriid dálvviid sáhtii okta olmmoš álkit bivdit 1000 rievssaha.    Dán bivddu mávssolašvuođa olu boazoeaiggádiidda oaidnit das go siiddat muhtomin johte  guovlluide gos dan dálvvi ledje rievssahat. Dás sáhttit ee. namuhit ovtta siidda mas  dábálaččat lei dálveorohat Suoma ráji láhká, lulábealde Guovdageainnu girkobáikki, mii  muhtun jagiid soahtegaskaáiggi manai 5-6 beanagullama nuorttas Njullošjoga guvlui,  rievssahiid bivdit. Lei dábálaš ahte buohkat bearrašis bivde rievssahiid. Visot rievssahiid  vuvde ja ožžo ruđa.    Lei dábálaš čohkket dan máid ledje bivdán ja giđasdálvvi doalvut boalvárii dahje márkanii  vuovdima váste. Guovdageainnus lei dábálaš heargeráidduin rievssahiid doalvut Áltái ja  vuovdit doppe márkaniin. Guovdageainguovllus dolvo maid muhtun ráje rievssahiid  Supmii ja Ruŧŧii. Dakkár boazoeaiggát geas ledje unnán bohccot, sáhtii buriid  rievssatjagiid bivdit nu olu rievssahiid ahte stuoridii ealu dainna lágiin. Rievssatbivdu lei  dieđusge mávssolaččamus dakkár boazoeaiggádiidda geain ledje unnán bohccot.    Maŋŋel maŋimus soađi (1945), go oažžugohte buoret hatti bohccobierggus, unnugođii  rievssatbivdu, muhto maiddái daid vuosttaš jagiid maŋŋel soađi lei rievssatbivdu  mávssolaš. Dál dušše muhtun boazoeaiggát bivdá rievssahiid go lea buorre astu.  Dađimielde go boazoeaiggádat muitalit, leat áibbas unnán bissuin bivdán rievssahiid.  Easkka maŋimus jagiid leat muhtumat báhčigoahtán veahá rievssahiid. ¶
Boazodoallit muitalit ahte sis ja dáloniin muhtun báikkiin doloža rájes lea bivdu leamaš  ealáhussan ja sis lea vuosttašriekti dása ovdalii olggobealolbmuid. Dál leat  olggobealolbmot geat bivdet eanas ja mearridit sin bivdoguovlluid ¶
badjel.     1978 boazodoallolágas leat mearrádusat bivddu ja meahcásteami birra (14. §). Go  boazodoallit lobálaččat doaimmahit boazodoalu boazodoalloguovllus, lea sis  vuoigatvuohta bivdit ja meahcástit stáhtaallmennegiin ja stáhta matrikulerekeahtes  eatnamiin ja gos lea boazodoallu, seammá eavttuiguin go dan suohkana, čoahkkebáikki  dahje gili fásta ássit, gos stáhta eanan dahje allmennet lea.    Stáhta matrikulerejuvvon vuvddiin ja duottarbáikkiin boazodoalloguovllus lea  boazoeaiggádis vuoigatvuohta bivdit ja meahcástit nu go doloža rájes lea leamaš. Dákkár  bivddu ja meahcásteami ovddas mii lea boazodoallolága mielde, ii galgga máksit láiggu ii  ge koartadivvaga (geahča maid kap. 2.2 ja kap. 3.4.7). ¶
2.5.9 Guollebivdu ¶
Siseatnan guollebivddu vejolašvuođat leat rievddadan vel eambbo boazoorohagas  boazoorohahkii go bivddu ja meahcásteami vejolašvuođat. Doloža rájes leat bivdán guliid  doppe gos lei vejolašvuohta. Olu ruovttudoaluin lea jávrreguolli leamaš deaŧalaš oassin  beaivválaš biepmus. Boarráset boazoeaiggádat muitalit ahte guolásteapmi lei ovdal, gitta  1950-jagiid rádjái, olu deaŧalaččat go dál. Boazosápmelaččat eai dábálaččat juoŋastan  dálveorohagain siseatnamis, muhto muhtomin lávejedje muhtun boazoeaiggádat  soahtegaskaáiggi ja dan ovdal, juoŋastit dáloniiguin veahkkálaga, dahje ieža. Dalle atne  guoli iežaset ruovttudoalus dahje sáltejedje ja vuvde. Giđđajohtima vuolde lea álo leamaš  dábálaš juoŋastit biebmolassin go buorre astu lei. Dat boazoeaiggádat geat ovdal  maŋimus soađi orro váris olles geasi, orro dávjá dakkár báikkiin gos lei vejolaš guoli  bivdit. Guollebivdu lei dábálaččat boarrásiid, nissonolbmuid ja mánáid bargu. Ássanbáikki  sajádaga mielde bivde guliid ruovttudollui, sálteguollin dálvái ja muhtomin maid  gávpeguollin. Buriid guollejávregáttiin lei dávjá fanas ja doppe lei fierbmun  deaŧalaččamus. Rávdu ja dápmot ledje dábálaččamus guollešlájat - geasseorohagas.    Muhtun orohagaid nissonolbmot, mánát ja boarrásat orro giđđaeatnamis geasset ja bivde  guliid ja dievdoolbmot ledje lagabus meara ealuin. Muhtun bearrašat bivde guliid jávrriin  6-7 beanagullama oarje-davábealde Guovdageainnu, dan botta go dievdoolbmot ledje  Láhpi guovllus ealuin. Dákkár ovdamearkkat leat maid eará báikkiin Finnmárkkus.  Dálvviguoli bivde čakčat siseatnamii jođidettiin dahje vižže dan dálvesiivvus maŋŋel.  Boazodoallobearrašat geain ii lean vejolašvuohta dahje astu dálvviguoli bivdit, lonuhedje  dávjá dálvviguoli biergguin dáloniin geat bivde jávrreguoli. 30 sálteguollekiluin lonuhedje  ronu ja 60 kiluin sarvá. Sis-Finnmárkkus lonuhedje dávjá sáltečuovžžain. Boazodolliid  jávrreguollebivdu geasseorohagas nogai dađistaga go boazoeaiggádat heite orrumis váris  geasset. Dál maid bivdet eatnasat veahá guoli johtima vuolde ja go leat váris, muhto  hárvát bivdet dálvviguoli.    Boazodoallit geat bivdet guoli, muitalit ahte ovdal soađi ledje sii eanas iehčaneaset  bivdime iežaset guovlluin. Eai goasse lean lustabivdit dain guovlluin. Muhto giliid lahka  gal lei báikki olbmuin ealáhusbivdu seammá guovlluin. Dál leat duoddaris suohkadin  olbmot geat bivdet buot jávrriin njukčamánu/cuoŋománu rájes čakčamánnui ja lea  veadjemeahttun ealáhusbivddu doaimmahit. Muohtaskohteriin leat oanehis gaskkat ¶
duoddaris. 1960-jagiid rájes leat guollebivdit lassánan hirbmosit. Boazoeaiggádat lohket  meahcce- ja čázádagaid mohtorjohtolatlága unnán ávkkuhan dása, muhto miessemánu  5. b. rájes lea dilli buorránan. Dan beaivvi maŋŋel lea áibbas gielddus vuodjit  muohtaskohteriin, muhto eai buohkat doahttal dan gildosa. Boazodoallit muitalit muhtun  guovlluin . Muhto "girdiguollebivdu" gal lea unnon maŋŋel go ođđa  mohtorjohtolatláhka bođii. Dákkar guollebivddus geavahit meahccemohtorfievrruid dahje  girdi bivdoneavvuid ja guliid fievrredit.    Ovdalaš áigge bivde boazodoallit unnán luosaid jogain dan dihte go luossa eanas manná  vuolemussii čázádagain gos boazosápmelaččat eai dette leat. Muhtun báikkiin orru goitge  leamaš oalle olu luossabivdu. Boarráset johttisápmelaččat muitalit ahte sii firbmo  vuoššanluosa go boazobarggus bohte luossajoga duohkái.     Nubbi ártan dása go unnán bivde luosa, lea go luossajogat áigá bohte stáhta  bearráigeahču vuollái. Sii geain lei láigolihttu ¶
luossajogaide, gilde boazosápmelaččaid  bivdimis guoli doppe. Leat ovdamearkkat dasa ahte boazosápmelaččat beroškeahttá das  almmotge leat veahá bivdán "lobihemet" .  Maŋŋel go boazosápmelaččat heite orrumis  váris geasset, leat sii eambbo bivdán luosaid muhtun jogain. Nu lea ee. Riehpponjogas  Fálesnuoris (geahča kap. 7.6). Doppe leat boazoeaiggádat ožžon guollebivdokoarttaid  nuvttá boazodoallolága mearrádusaid mielde.    Muhto luossabivdu ii leat lahka ge nu mávssolaš leamaš boazodollui go siseatnan  guollebivdu. Nuppe dáfus lohket boazoeaiggádat iežaset geavahan dan riggodaga doloža  rájes dalle go leat dárbbašan. Dan dihte atnet sii alddiineaset vuoigatvuođa luosa bivdit  dalle go lea vejolašvuohta dasa.    Dat boazoeaiggádat geat fárrejit jur mearragáddái, bivdet dábálaččat borranguoli  mearas. Ovdal ledje maid eambbo boazoeaiggádat geat geasset bivde mearaguoli  vuovdima váste.    Sihke 1933 boazodoallolágas ja 1978 boazodoallolágas leat mearrádusat boazoeaiggádiid  guollebivddu birra. 1978 lágas (geahča kap. 2.2) celkojuvvo ee. ahte doaimmahettiin  lobálaš boazodoalu boazodoalloguovllus lea boazoeaiggádis vuoigatvuohta bivdit guoli  stáhtaallmennegiin ja stáhta matrikulerekeahtes eatnamiin dan orohagas gos sus lea  boazodoallu, seammá eavttuiguin go dan suohkana, čoahkkebáikki dahje gili olbmuin gos  allmennet dahje stáhtaeanan lea. Stáhta matrikulerejuvvon vuvddiin ja duottarbáikkiin  boazodoalloguovlluid siskkobealde galget boazodoallit beassat bivdit nu go doloža rájes  leat dahkan. Guollebivddu ovddas mii lea láhkamearrádusaid mielde, ii galgga máksit  láiggu ii ge koartadivvaga. Boazodoallit šaddet dan bokte earenoamáš dillái fásta ássiid  ektui geat guliid bivdet ealáhusa váste jávrriin ja čázádagain (geahča maid kap. 3.4.8). ¶
2.5.10  Muorjjit, luopmánat, šattut jna. ¶
Doloža rájes leat muorjjit, luopmánat ja šattut (juopmu ¶
ja stáloboska ¶
) leamaš  deaŧalaš oassin boazodoallobearraša beaivválaš biepmus. Luopmánat leat álo leamaš  earenoamáš mávssolaččat. Ovdal biilaáigge ja teknihkalaš veahkkeneavvuid áigge lei  dábálaš ahte boazoeaiggádat lubmejedje ja murjejedje iežaset atnui doppe gos ledje. ¶
Nappo ožžo buohkat, maiddái sii geat eai lean boazoeaiggádat, geavahit daid  riggodagaid. Maŋŋel go biila ja galmmihanteknihkka váldujuvvui atnui, šattai dábálažžan  ahte boazoeaiggádat geat ledje mearragáttes, čakčageasi vulge Sis-Finnmárkui lubmet  dálvviluopmána. Boazoeaiggádat geat orrot luomejekkiid lahka, čogget dábálaččat  gávpeluopmániid, seammaládje go fásta ássit.     Go ruhtaruovttudoallu bođii boazoealáhussii, heite šattuid geaveheames beaivválaš  biebmun. Luopmánat ja muorjjit gal leat ain oassin boazoeaiggádiid beaivválaš biepmus.  Boazodoallit leat daid buktagiid atnán oassin das máid luonddus sáhttá viežžat. Ferte  maid dás namuhit ahte dát riggodagat leat eambbo mávssolaččat boazoeaiggádii geas  unnán leat bohccot, go dakkárii geas stuora eallu lea. ¶
Gámasuoidni lea máŋggaid stuorit lukteguojaid ¶
seaguhus, ee. gámasuoinlukti. Goike,  buorit gámasuoinnit leat leamaš dárbbašlaččat duoddaris. Boazosápmelaččat atnet  gámasuoinni gápmagiin sihke dálvet ja geasset. Gámasuoinni čuhppet vásedin  suoidnejekkiin, šluvget, goikadit ja fievrredit dálveorohahkii. Gámasuidnen lei  nissonolbmuid bargu.     Muhtun guovlluin lea unnán gámasuoidni ja leat heajos suidnenvejolašvuođat. Lei  dábálaš ahte sii geat ieža eai suidnen, oste dahje lonuhedje gámasuoinni dálvebáikkis.  Dát lonuhusgávpi dáidá leahket oalle dološ.     Boazoeaiggádat atnet gámasuidnema lunddolaš riggodatgeavaheapmin mii gullá sin  ealáhussii ja masa sis lea vuoigatvuohta. ¶
2.5.12 Jeagelbordin ¶
Dalle go dálvet vudje herggiiguin ja geasehedje daiguin gálvvu, lei dárbbašlaš bordit  jeahkála geavahussii dakkár guovlluin gos eai lean jeageleatnamat gosa hearggi doalvu.  Jeahkála mii galggai geavahuvvot dáinna lágiin, fertii čoaltun bordit jeagelguovlluin ovdal  go muohta bođii. Muhtun boazoeaiggádat borde jeahkála ieža, muhto oallugat oste dahje  lonuhedje jeahkála dáloniin geat borde daid vásedin guovlluin.    Maiddái dál lea jeagil mávssolaš. Dat geavahuvvo ee. lassifuođarin njuovvanbohccuide  mat leat vuordingárddiin. Jeahkála geavahit maid go hárjehit bohcco heahtedilis  bibmojuvvot fuođđariin, dábálaččat jáfoseaguhusain ¶
2.5.13   Duodji ¶
Doloža rájes leat boazosápmelaččat ferten viežžat eanas veahkkeneavvuid ja  ruovttudoallobiergasiid luonddus. Dat ledje sihke reahkaávdnasat, lávvomuorat,  goahteávdnasat ja ruovttudoallobiergasat. Dákkáriid lei vuoigatvuohta váldit doppe gos  gávnnai. Dađistaga go ruhtaruovttudoallu lea šaddagoahtán dábálažžan, lea dákkár  luondduávdnasiid mávssolašvuohta unnon. Nuppe dáfus lea duddjon ja duoji vuovdin  lassánan, oallugiidda lea dat lassiboahtun. Duddjon bohccoávdnasiiguin, nu go čorvviin,  sisttiin, dávttiin jna. lea maid bargun dakkár áiggiid go boazodoalus lea buorre astu. ¶
2.5.14   Verddevuohta ¶
ja lonuhusgávpi mas  meahccegeavaheapmi lea vuođđun ¶
Boazodoallu lea áiggiid čađa ja máŋgga dáfus viidát ovttasbargan eará ealáhusaiguin  dakkár guovlluin gos dat lea leamaš vejolaš.     Geahččobohccot leat ovdalis namuhuvvon boazodoalu sturrodaga oktavuođas (kap. 2.3).  Doloža rájes lea leamaš dábálaš ahte dálonat leat eaiggáduššon muhtun bohcco mat  ledje boazosápmelaččaid geahčus. Dálonat mákse ruđain, gálvvuin dahje veahkahalle go  olu lei bargu. Sis-Finnmárkkus lei dábálaš ahte dáloniin ledje hearggit mat ledje  boazosápmelaččaid geahčus geasset. Nuorta-Finnmárkkus muitaluvvo ahte dálonat geain  ledje heasttat, dávjá veahkahalle geasehemiin njuovadanáigge jna. Máksun ledje dávjá  bohccot. Muitaluvvo ahte sis geain ledje heasttat, maid eaiggádušše olu bohccuid. Dákkár  verddevuohta lei hui buorre ja unnidii soahpameahttunvuođaid gaskal boazosápmelaččaid  ja dáloniid. Dál lea muohtaskohter boahtán hearggi sadjái ja dálonat maid eai dárbbaš  vuojániid ¶
. 1978 boazodoalloláhka lea ge nu go namuhuvvon, garrasit gáržžidan  vejolašvuođa atnit geahččobohccuid. ¶
2.5.14.1   Eará šibitdoallu ¶
Ovdal maŋimus soađi ledje olu boazoeaiggádiin gáiccat dahje sávzzat vai dábuhedje  mielkki ja vuosttá geasseorohagain. Šibihiid eaiggávuohta sáhtii rievddadit. Dávjá  eaiggádušai boazosápmelaš šibihiid ja báikki olbmot bibme daid dálvvi badjel. Muhtomin  eaiggádušše báikki olbmot šibihiid ja boazoeaiggádat gehčče daid geasset vai dinejedje  mielkki (geahča maid kap. 3.4.1). ¶
2.5.14.2   Bargguid lonohallan ¶
Leat ovdamearkkat dasa go boazosápmelaččat muhtun Oarje-Finnmárkku sulluin  veahkahalle vuotnaássiid meahccelájuiguin. Vuotnaássit ges veahkahalle boazobarggus ¶
mearkunáigge, njuovadanáigge jna. Eará báikkiin ges geasehedje boazosápmelaččat  báikki olbmuid suinniid meahccegittiin giđđat herggiin (geahča maid kap. 3.4.2). ¶
2.5.14.3  Gálvolonohallan ¶
Lei máŋggalágan gálvolonohallan gaskal dáloniid ja boazoeaiggádiid. Boazoeaiggádat  lonuhedje dávjá bohccobiergguin alcceseaset vuoja ja eará eanandoallobuktagiid báikki  olbmuin. Sis-Finnmárkkus lei ee. dábálaš lonuhit guoli bohccobiergguin (geahča kap.  2.5.9 ja 2.5.11). Verddevuohta ja gálvolonohallan orru bures váikkuhan čatnat  oktavuođaid ja ipmirdit guđet guimmiideaset váttisvuođaid. Muhto dađistaga lea dát  verddevuohta unnon. Orru nu ahte soahpameahttunvuođat dál bohciidit jođáneappot ja  ahte daid lea váddáseabbo čoavdit. ¶
JA  OLGGOBEALGEAVAHEAPMI ¶
Maŋimus čuohtejagi teknihkalaš ovdáneapmi ja Finnmárkku servvodateallima stuora  rievdamat leat ee. dagahan ahte olu luondu ja boazoguohtuneatnamat leat billistuvvon.  Dan birra čállojuvvo eambbo kap.2.6.6.:s.    Muhto vuosttažettiin ferte čilget movt dákkár billisteamit čuhcet ealáhussii. Dás eai  oaivvilduvvo dušše njuolggo luondduduohtadeamit, muhto maiddái doaimmat mat  vahágahttet ja main leat heajut bealit. ¶
2.6.1   Guohtuneatnama massin ¶
2.6.1.1  Guohtuma njuolggo massin ¶
Dát lea guohtuneatnamiid massin dahje njuolggo billisteapmi earaládje. Dalle lea dávjá  álki rehkenastit areála, sáhttá dušše mihtidit dan guohtuneatnama mii lea masson.  Guohtuneatnama njuolggo massin sáhttá maid dáhpáhuvvat almmá guohtuneatnama  njuolggo billistemiin. Sáhttá šaddat ahte luondduduohtademiid geažil guohtunguovllu  johtolat- dahje ruvggástatgeinnodat giddejuvvo, jus dat lea áidna geinnodat dan  guohtunbáikái. Ná dáhpáhuvvá dávjjimusat rámšo eatnamiin. Boazodoalus leat máŋga  ovdamearkka dasa ahte ná lea geavvan. ¶
Vel dakkar olbmot nai geat eai dovdda boazodoalu nu bures, oidnet ahte dat lea vahágin  boazodollui. Dakkár luondduduohtadeamit ja vahágat boazodollui leat ee. : ¶
boazodoalu. Olu stuorit ja smávit rávdnjelinjját mannet ruossut rássut  boazoorohagain ja dagahit váttisvuođaid ealáhussii. ¶
báhčin- ja hárjehallanguovllut. 1890-jagiid rájes leat leamaš 3-4 militeara  hárjehallanbáikki fylkkas. Dat ledje unnit, ii ge doppe lean nu garra doaibma.  Maŋimus soađi rájes leat muhtumat dáin stuoriduvvon ja doaimmat leat lassánan.  Dáid oktavuođas leat maid huksejuvvon báhčin- ja hárjehallanguovllut gos muhtun  áiggiid leat hui olu doaimmat. Stuorimus lea Iŋggášguolbana ¶
ja Hálkavári báhčin-  ja hárjehallanguovlu, mii  lea 318 km ¶
Earát leat Nuvvosguolbba ¶
(Høybuktmoen)  Girkonjárggas, Nyborgmoen ¶
Várjjatvuonbađas ja Šuvesluokta ¶
(Kvenvik) báhčin-  ja hárjehallanguovlu Álttás. Dasa lassin   leat militearas iešguđetlágan gulahallan- ja  bearráigeahččorusttegat muhtun orohagain (geahča kap. 6.5). ¶
váttisvuođaid boazodollui. ¶
birgejumi olis ja dat lea čuohcan meahccái ja nappo boazodollui. ¶
leat guohtuneatnamat gáržon ja boazodoallu vaháguvvon (geahča kap. 6.1). ¶
Earenoamáži ¶
1950 rájes leat olu luottat huksejuvvon sihke geasse- ja  dálveorohagaide. Dát lea váldán guohtuneatnamiid ja dagahan iešguđetlágan  vahágiid ja váttisvuođaid boazodollui. Nuppe dáfus leat luottat iešguđetládje  geahpidan ealáhusa barggu. ¶
heitojuvvon dahje unniduvvon. Ráfáiduhttimat čađahuvvojedje vuovdedoalu dihte,  jeagelbordima dihte ja herggiid/varrásiid guohtuma dihte. ¶
luonddusuodjalanlága mielde, sáhttá dábálaččat boazodoallu doaimmahuvvot nu movt  lea doaimmahuvvon ovdal. Boazoeaiggádiid mielas leat dákkár ráfáiduhttimat measta  álo buorit. Dat sihkkarastet guohtumiid teknihkalaš billistemiid vuostá.    Lea váttis dadjat man viiddis guohtunareálaid namuhuvvon áššit dahket, muhto eai leat  gal nu unnán njealjehaskilomehterat. ¶
2.6.1.2   Guohtuneatnamiid eahpenjuolga ¶
massin ¶
Guohtuneatnamiid sáhttá massit earáládje go ahte guohtun njuolgut billistuvvo.  Guohtumiid dilálašvuohta dušše šaddá dakkárin ahte boazu unnán guohtu doppe dahje ii  oba mana ge dohko. Dása váikkuhit máŋga ášši ja dat čuhcet máŋggaládje. Čuovvovaš  ovdamearka čájeha man unnán galgá ovdal čuohcá bohccui ja man váttis ášši duođai lea: ¶
651 Porsangmoen  652 Høybuktmoen  653 váilu sámegielnamma  654 Kvenvik  655 kvadratkilometer  656 indirekte ¶
Lea čáppa, baskkes ávži gos lea hui buorre guohtun ja gos leat bohccot. Dan ávžeráigge  lea bálggis gokko aktonas olmmoš vázzá. Boazu mii dan báskkes ávžžis guohtu, manná  dobbeliidda ja vázzi olbmo ovddabeallái. Olmmoš gal ain vázzá ja doalvu dainna lágiin  bohcco eret dan ávžžis, vaikko ieš ii fuomáš ge dan. Boazu jorggiha gal fas ávžái, muhto  nubbi vázzi olmmoš ges boahtá ja juste seammaládje fas dáhpáhuvvá. Ná sáhttá geavvat  eanas geasi. Maŋimustá heaitá boazu guohtumis ávžžis, go lea hárjánan doalahit iežas  eret doppe.     Biilaluodda ráhkaduvvo guohtuneatnama čađa. Ieš luodda váldá veahá eatnama, muhto ii  dat leat nu olu. Boazu guohtu unnán luoddaguoras. Guovttebealde luotta šaddá ođđa  avádat mii ii geavahuvvo dahje gos unnán guhtot bohccot. Mađi dobbeliidda luottas  manná eret, dađi buorebut guohtu boazu. Máŋga ášši váikkuhit dasa man govdat avádat  šaddá: ¶
jus livčče dievát ja vuovdi suodjin. ¶
johtolat lea. Jus olbmot guođadit biillaid luoddagurrii ja vázzet vel luoddaguora, šaddá  govddit avádat go jus olbmot eai manaše dobbeliidda. ¶
lahka luotta boazu guohtu. ¶
Iešguđetlágan bohccot láhttejit iešguđetládje. Álddut leat hirrasat  guottetáigge ja  orrot dábálaččat guhkkin váris, ja rávis varrásat leat jálubut.  Bohccuid lodjivuohta maid rievddada ealus ellui. Stuorit ealu bohccot leat dávjá  árggibut go unnit ealu bohccot.    Lea nappo váttis árvvoštallat dan guohtuneatnama avádaga mii billohuvvá dahje gáržu  luotta geažil. Lea dábálaš rehkenastit ahte luodda sáhttá váikkuhit 500 m goabbatbeallái  luotta, ja vuolgit daid ovdalis namuhuvvon áššiin. Dasa lassin eai soaitte bohccot bissut  šat dan guohtuneatnamis man čađa luodda manná. Dakkár váikkuhusat sáhttet  biilaluottas leahkit. Muhto maiddái eará doaimmat sáhttet seammasullásaččat váikkuhit  go biilaluottat.     Dulvadanrusttetguovlu sáhttá čuohcit máŋggaládje hui viidát. Dakkár báikkiin leat maid  dávjá máŋga doaimmahaga ovtta guovllus, ja dain leat seammalágan váikkuhusat viidát.    Merkejuvvon turistabálggis guohtuneatnama čađa sáhttá measta seammá olu čuohcit go  biilaluodda. Turistabarta mas olu doaibma lea birra, sáhttá váikkuhit seammaládje go  bargorusttetguovlu jus olu johtet olbmot dakko. Turistaguovddáš láhtuiguin,  čierasluohkáiguin, skohterláhtuiguin jna. ja gos olu johtet olbmot mat levvet viidát,  sáhttá čuohcit eambbo go rusttetdoaibma gos olbmot čoahkkanit eambbo ovtta guvlui ja  mearribáikái.     Jus jurddaša turistaguovddáža gasku giđđaguohtuneatnama, sáhttá dáinna lágiin geavvat  muhtun báhkka beaivvi miessemánu álggus: Turistaguovddáža olbmot levvet duoddarii ja  ohcet bievllaid máid beaivváš ja biegga leat ásahan. Dohko bisánit olbmot goarddašit  iežaset beaivvi ovddas. Álddut ¶
ja čoavjjehat ¶
gavdnjejuvvojit bievllas bivlii.  Maŋážassii leat buot bievllain olbmot. Álddut soitet šaddat mannat vuvddiide dahje  badjosiidda gos ii leat guohtun. Álddut mat dáinna lágiin muosehuvvet ja váibet, sáhttet  guođđit easkkašaddan misiid. Heajos guohtumiin sáhttet álddut mielkkehuvvat, ja nappo  šaddet heajos miesit mat jođánit jápmet. ¶
Dán váikkuhussan šaddá guhkit áiggi vuollái ahte boazu ii šat mana dan báikái, ja manná  baicca heajut guohtumiidda. Lea heittot ahte guovllut gosa boazu háliida, dohko maid  háliidit olbmot.     Muhtumat oaivvildit ahte diehtojuohkin dáid áššiid birra buoridivččii dili ja unnidivččii  guohtuneatnama massima mii dáinna lágiin dáhpáhuvvá. Muhto lea váttis jáhkkit ahte  dát lea doarvái.    Barttat ja bartaguovllut váikkuhit dávjá seammaládje go turistaguovddážat. Doppe levvet  olbmot dávjá meahccái. Barttaid lohku ja bartaguovlluid viidodat maid váikkuha. Muhto  vel okta áidna barta nai gasku guotteteatnama sáhttá čuohcit, jus dat olu geavahuvvo  miessemánus.    Militeardoaibma maid muosehuhttá ja jođánit gavdnje bohccuid eret guohtumiin. Jus  hárjehallan- ja báhčinguovllus lea birrajagi doaibma, váikkuha dat vel eambbo go  turistaleavvan mii lea dušše muhtun áigodagaid. Jus militeara hárjehallamat  heivehuvvojit boazodollui, sáhttet vahágat ja váikkuhusat unniduvvot.     Čakčabivdu ges lea jur ragatáigge. Dalle galggašii boazu beassat orrut ráfis ja buriin  guohtumiin. Jus ii leat nu, sáhttá maŋit jahki vaháguvvot dan dihte. Sihke bivdu  beatnagiin ja beatnaga haga sáhttá biđget ja baldit bohccuid.    Eará luondduduohtadeamit, nu go industrirusttegat, ruvkedoaimmat, girdišilljut,  telerusttegat jna., sáhttet čuohcit guohtuneatnamiidda. Muhto dáid iešguđet  luondduduohtadeamit ja doaimmaid váikkuhusat leat iešguđetláganat áššis áššái. Máŋga  dilálašvuođa váikkuhit movt mii ain čuohcá.     Jus juste dat guohtuneanan lea mearrideaddji oassin dan gullevaš boazodollui, šaddá  vahát stuorimussan. Muhto luondduduohtadeamit unnit deaŧalaš guohtunguovllus dahje  buriid guohtuneatnamiin soitet sáhttit čađahuvvot almmá beare stuora vahágahttimiin. ¶
2.6.1.3    Guohtunmuosehuhttimat, guohtunáigodat,  energigeavaheapmi ja váiban. ¶
Ovdalis lea čájehuvvon movt luondduduohtadeamit ja doaimmat sáhttet čuohcit dainna  lágiin ahte guohtuneatnamat eai šat geavahuvvo. Movt čuohcá dasto dát bohccui? Boazu  dárbbaša ráfis guohtut vai buoidu ja čohkke bibmosiid ¶
. Geasset galgá vel, dasalassin  go galgá ealihit iežas ja rávásnuvvat, buoidut ja bibmosiid čohkket guhkes dálvái. Go  boazu buori guohtuneatnamis ráfis beassá guohtut, de ii leat bohccui váttis čohkket  doarvái bibmosiid.     Gorutdeattut ja nappo man buorit bohccot leat, rievddada jagis jahkái ja orohagas  orohahkii. Báhkka geasi maŋŋel go olu leat šaddan divrriguin bálgat, leat bohccot  geahppaseappot go galbma gesiid maŋŋel go unnán leat divrrit. Dása leat máŋga ártta.  Deaŧalaččamusat leat dat go galbma gesiid lea buoret guohtun, seammás go unnán leat  divrrit maiguin boazu bálgá eai ge dárbbaš mannat jasaide, várrečohkaide dahje vuovdái  (sic). ¶
Muosehuhttimat guohtuneatnamiin váikkuhit dávjá seammaládje go divrrit, boazu ain  ballá eret ja gaskkalduvvá guohtumiin. Go boazu olu ja dávjá muosehuvvá, de dat ii šat  bálle guohtut ja livvadit.    Bohccos lea mearriduvvon energidárbu ealiheapmái. Dálvet go váddáset lea energiija  oažžut, lea bohcco energidárbu unnit go geasset. Boazo geavaha dálvet 25-30% unnit  álmmi go geasset. Goitge geahppu boazu dálvet ja geavaha dan buoiddi ja bibmosa máid  lea čohkken geasset. Dálvemuosehuhttimiid geažil lasihuvvo vel dát geavaheapmi, ja  dagahit ahte boazu guoirá ovdal giđa. Árvvoštallamat čájehit ahte boazu mii jorrá gárddis  guovtte geardde 8 diimmu guovtti beaivvis, geavaha energioasi mii vástida 1,5 kg  buoidái. Jus boazu ii leat buidon ovdal, muhto ferte geavahit goruda proteiinnaid, de dat  vástida sullii 2,7 kg proteinávdnasii ¶
.     Jus bohccos ii leat buoidi máid geavaha lihkadeapmái, de gal čuohcá dat garrasit bohccui.  Dat proteinoassi mii geavahuvvo 1 1/2 beaivvis gárddis dahje sullasaš doaimmaide,  dahká sullii dan proteinoasi ovdii máid boazu olles dálvvis geavaha go čoalit galget  suolbmudit ¶
dan jeahkála máid boazu dálvvis borra. Dát vuolgá das go jeahkális lea nu  unnán proteiidna, ahte boazu ferte geavahit dan proteiinna mii das lea gorudis ja dehkiin  go galgá ráhkadit čoliide suolbmudannjalbbi ¶
, enzymaid, mat dárbbašuvvojit jeahkálii.  Dan dihte lea ge deaŧalaš ahte boazu ráfis beassá buoidut ja čohkket bibmosiid gorudii  geasset. Ii boazu dárbbaš dušše dálvet ráfis beassat guohtut.    Nappo lea juohke muosehuhttin heittot mii váikkuha guohtunáiggi oanideapmái ja  energigeavaheami lasiheapmái.     Movt váikkuha dasto dát geavatlaččat ¶
?    Jus boazu ii leat buidon ja čohkken doarvái bibmosiid geasset, de das lea unnit mainna  birge dálvet, ja dat lasiha boazojámu. Earenoamážit sáhttá dat čuohcit misiide. Heajos  áldduin lea unnit mielki ja miesit šaddet návccaheappot. Nappo šaddet unnán miesit.    Boazodoalus leat ovdamearkkat dákkár dilálašvuođaide. Muhtun orohagas Finnmárkku  mearragáttis leat heajos, guorban čakčaeatnamat jođidettiin dálveorohahkii. Maŋŋel go  leat johtán 20 miilla 6-7 vahku badjel, bidjet ealu rátkkagárdái. Bohccot šaddet gárddis  jorrat guhkes beaivvi 20-30 buolašgrádas. Bohtosat muhtun siiddas máid dieđán, leat  ahte misiin jápmá 4%. Dain nohká energiija.    Muosehuhttimat guohtuneatnamiin nappo váikkuhit dasa ahte  -  bohcco guohtunáigodat oatnu,  -  boazu geavaha eambbo energiija,  -  bohccot eambbo váibet   -  eambbo bohccot mássojit  -  njuovvandeattut unnot  -  miesselohku unnu    Iskamat mat čájehit movt boazu váibá iešguđet boazobarggus, čájehit ahte boazu váibá  ja deahkit sáhttet vahágahttot, čoavjji siste sáhttá vardigoahtit ja varra sáhttá  earáhuvvat. Man olu boazu váibá, vuolgá maid das movt bohccot leat gieđahallojuvvon. ¶
Muosehuhttimat guohtuneatnamis eai dáidde váibadit bohcco nu olu go gárddástallan,  muhto dat sáhttá gal dieđusge váikkuhit veahá.     Sáhttá go maidege dahkat buoridit dáid namuhuvvon dilálašvuođaid?    Muhtun muddui sáhttet bohccot hárjehuvvot gierdat eambbo muosehuhttimiid. Lojes  bohccot muosehuvvojit unnit go gottit, dan dihte go dat leat eambbo hárjánan olbmuide.  Lojit bohccot sáhttet unnit vaháguvvot váibamiin. Lojes eallu sáhttá nappo guohtut  buorebut muosehis guohtuneatnamis go goddeeallu. Go bohccot šaddet lojibut, de dat  muhtun muddui unnida guohtumiid muosehuhttimiid vahága. Lulli-Norgga goddeguovlluin  Hardangerduoddaris ja Rondane guovlluin, leat turistabarttat giddejuvvon guottetáigge  vai bohccot eai muosehuvvo dárbbašmeahttumit. Finnmárkkus eai leat gullon dákkár  geahččalandoaimmat hehttet johtolaga bohccuid guotteteatnamiin. ¶
2.6.2  Lassibargu ¶
Mii leat ovdalis oaidnán movt muosehuhttimat ja luonddusisabáhkkemat ¶
dagahit  váttisin doalahit bohccuid ovtta guovllus. Jus boazoeaiggádat goitge šaddet guođohit  dakkár muosehis guovllus, lea dat lassibargu. Son ferte čađat goalgŋŋadit ¶
bohccuid  ruovttoluotta. Jus eará siiddat leat lahkosiin, sáhttet daidda mastat ja rátkkašeapmi lea  lassibargun masa boazu maid golaha energiija. Ráfálaš guohtumis sáhttá boazoeaiggát  dálkki ja biekka mielde álo diehtit gos boazu lea. Son ii dárbbaš ádjánit ohcat bohccuid  go iešguđetlágan barggut galget dahkkot. Muosehis guovllus ii dieđe boazoeaiggát  goassege gos bohccot leat, ja ádjána guhká čohkket ealu.    Ráfálaš guovllu čađa lea olu álkit vuojehit ealu go dakkár guovllu čađa gos leat olbmot,  vaikko livčče dušše moadde olbmo. Boazu ii dárbbaš olu muosehuvvot ovdal bisana dahje  jorggiha ja manná iežas geinnodagaid jus juoga boahtá ovdii. Dákkár dilálašvuođain  sáhttá okta olmmoš jođánit dagahit boazoeaiggádii lassibarggu máŋgga beaivái.  Čohkkemis ja bohccuid vuojeheamis lea dávjá nu ahte go boazu olle vissis báikái, de dat  manná ieš viidáseappot ja guođoheaddji sáhttá dušše viežžalit ealu dihto báikkis. Jus olu  muosehuhttin lea guovllus, de ii sáhte luohttit dasa ahte boazu láhtte nu movt galggašii.    Iešguđetlágan luonddusisabáhkkemat sáhttet máŋggaládje váikkuhit ealu vuojeheapmái.  Go eallu galgá mannat hehttehusaid meaddel eatnamis, luotta rastá, rávdnjelinjjá  meaddel, joga rastá jna., de dat ballá ii ge galgga olu ovdal dat jorggiha ja sáhttá ájihit  guhká dan oažžut fas mannat.    Jus iešguđetlágan luondduduohtadeamit cagget dahje gáržžidit vuojehangeinnodagaid,  de ferte govddidit geinnodagaid dahje gávdnat ođđa geinnodagaid. Dávjá lea váttis  geavahit ođđa geinnodagaid, go boazu dárbbaša hárjánit daidda. Dát lea maid lassibargu.    Ovdalaš áigge lei olu liige guođoheapmi go bohccuid galggai meahccegittiin ja šibihiid  láidumiin doalahit eret. Dál lea ain nu, muhto lea unnit guođoheapmi go  eanandoalloareálat leat eambbo čoahkis. Go dál galget dien bargat, atnet boazoeaiggádat  dávja sivvan váilevaš áiddi gittiid birra. Muhtomin dagahit dákkár dilálašvuođat oalle olu  lassibarggu go boazu galgá leahket veaiddalis ja seammás galgá hehttet dan mannamis  gittiide. ¶
Muhtun sisabáhkkemat sáhttet ráhkadit ođđa rájiid dahje billistit boares rájiid iešguđet  guohtuneatnamiin dahje guovlluin. Joga goikadeapmi sáhttá leahkit lunddolaš oazi  eretváldin ja dát dagaha lassi guođoheami ja bearráigeahču. Seammaládje sáhttet eará  luondduduohtadeamit maid ráhkadit rájiid dakko gokko boazu ovdal lunddolaččat johtalii.  Dát dagaha dieđusge maid lassibarggu.     1920-jagiid rájes leat leamaš iešguđet lágan luondduduohtadeamit servvodatmannolaga  geažil mat fas dagahit lassibarggu. Muhtun muddui soaitá garraset bargamiin birget daid  unnit luondduduohtademiid váikkuhusaiguin, muhto stuorit billistemiide ii ávkkut álo  dušše garraseappot bargat. Ja sáhttá leahkit nu ahte orohagas eai leat šat eambbo  bargonávccat. ¶
Lean ovdalis namuhan ahte bohccot massojit iešguđet ládje luondduduohtademiid geažil  guohtuneatnamiin, njuolggo váikkuhussan dahje eará áššiid bokte. Muhtun massimiid lea  álki oaidnit ja daid sáhttá álkit čatnat luondduduohtadeapmái dahje doibmii. Eará  massimiid lea váddáset oaidnit ja lea váttis čatnat dan luondduduohtadeapmái dahje  doibmii mii lea dahkkon. Lea álki oaidnit massu ja siva go bohccot ¶
luovosbeatnagiidda.    Váddáset lea ipmirdit váikkuhusaid go ¶
ceavzze heajos dálvviid, ¶
ragatáigge, ¶
borahala ge beatnagiidda. ¶
nealgejagiid ja nu maiddái boazomassu. ¶
Luondduduohtademiid ollislaš váikkuhus  orohahkii ¶
Lea dábálaš geahččat juohke luondduduohtadeami sierran ii ge čatnat duohtademiide  mat juo leat dahkkon orohagas. Vaikko okta billisteapmi sáhttá leahket unni, de sáhttá  dat oktan eará duohtademiiguin dahje lassin dáidda, čuohcit garrasit. ¶
Olu unnit luondduduohtadeamit sáhttet jođánit čuohcit seammá olu go okta stuorit  doaibma. Jus barttat huksejuvvojit duokko dákko orohahkii, ja dat geavahuvvojit oktanis,  ii soaitte mannat guhkes áigi ovdal olles orohat lea billistuvvon boazoguohtuneanamin. Ii  ábut jurddašit ahte "go duon gierddat, de gal gierddat dán nai." Jus muhtun siidda orohagas dahkkojit luonddusisabáhkkemat dan geavahanguovllus mii  lea mearrideaddji oassin, sáhttá dát doaibma (nu go namuhuvvon kap. 2.6.1) billistit  olles dan siidda doaibmaplána. Nu sáhttá omd. geavvat jus siidda buoremus ja  sihkkareamos dálveguohtuneanan billistuvvo.     Danin ferte daid doaimmaid máid áigu čađahit, guorahallat ovddit sisabáhkkemiid ja  boazodoalu geavaheami ektui dan guovllus.     Biebman heahtedilis ¶
Ođđa guohtuneatnamat ¶
Lassi bargu    Dáhkádusat  Oahppu   Mekaniseren   Lassáneaddji buvttadeapmi   Ollislaš guohtunresurssat  Olu turisttat  Johtolat, geainnut, ruovdemáđijat, elrávdnji ¶
Bartahuksen  Militeara Ruvkedoaimmat Nuoskkideapmi  Čoahkkebáikeviidun  Meahcásteapmi, vánddardeapmi, bivdu ja guolásteapmi  Eanandoallu,vuovdedoallu  Dulvadeamit   Gov. 2-3: Doaimmat mat gáržžidit boazodoalu ealáhusvuođu  Dát govus čájeha doaimmaid mat unnidit boazodoalu ealáhusvuođu ja mii dárbbašuvvo doalahit ealáhusa buvttadeami/vuođu. ¶
Lea go servvodatmannolat leamaš ovdamunnin  boazodollui? ¶
Ovdalis leat namuhan movt luondduduohtadeamit leat hejot váikkuhan ealáhussii. Muhto  mannolat lea maid muhtunládje leamaš buorren. Boazodolliid dábálaš birgejupmi lea  maid buorránan dan dábálaš buresbirgejumi buorráneami mielde mii Norggas lea leamaš  maŋimus jahkečuođis, vaikko muhtun dáfus ja muhtun guovlluin lea veaháš maŋŋelis.  1976 boazodoallošiehtadus ja boazodoallohálddáhusa viiddideapmi leat dakkár buorit  bealit máid ii lean sáhttit čađahit maŋimus áiggiid servvodatovdáneami haga.    Gulahallangaskaomiid lassáneapmi ja biilaluottaid huksen lea dagahan johtimiid álkibun.  Teknihkalaš veahkkeneavvut nu go biila, muohtaskohter, traktor, mohtorsihkkel, rádio,  mobiltelefovnnat, prámát jna., leat iešguđetládje geahpidan boazodoalli barggu. Geasse-  ja dálveviesut leat álkidahttán bearrašiid dili. Oahppoásahusat leat máŋgga dáfus  buoridan ealáhusa ja dahkan boazodolliid čeahpibun.    Ealáhus lea nappo ovdánan bures ekonomalaččat ja teknihkalaččat, muhto resurssat gal  almmotge leat unnán lassánan. ¶
Ávdin, heitojuvvon šibitdoalut leat máŋgii fas jorran boazodollui ja muhtun orohagaide  lea dat leamaš mávssolažžan. Olu dáin ávdiin dáluin geavahuvvojit dál luomuid,  luossabivddu ja mátkkošteami oktavuođas. Dološ giettit ja láddjenbáikkit leat dávjá  rohtuluvvan ja gulluluvvan ¶
. Dákkár eatnamiid sáhtášii boaldit ja duktet vai attáše  buori giđđaguohtuma sávzzaide ja bohccuide. Muhto olu dákkar areálat leat eatnamiid  gaskkas mat leat geavahusas dahje earaládje dakkár báikkiin gosa boazu ii beasa  guohtut.    Finnmárkkus leat 1959-1979 áigodagas unnon eanandoalloareálat mat leat geavahusas,   27 000 dekáriin (geahča kap. 3.4.4). Jus eanan livččiii geavahusas, de dáiddášii dát  eanan buvttadit 200-300 fuođaroasi ¶
juohke dekára nammii. Jus eaktuda ahte dát  eanan nu movt dál lea, sáhtašii buvttadit 50 fuođaroasi juohke dekára nammii ja  geavahuvvot ollislaččat, de dat biepmašii sullii 3000 bohcco geasis. Muhto daid ovdalis  namuhuvvon dilálašvuođaid geažil, ii duohtavuođas biepmaše go sullii 1500 bohcco  geasset. Muhto fuođarlassin giđđat gal livččii dat oalle mávssolaš. Unnit guohtun ja  meahccelájut leat vuosttažettiin dagahan unnit soahpameahttunvuođaid, muhto lea  áibbas unnán resurssavuoitu dan dihte (geahča kap. 3.4.2). ¶
Buhtadus luondduduohtademiid ovddas  guohtuneatnamiin ¶
Boazoeaiggádat ja orohagat leat unnán ožžon buhtadusa daid vahágiid ja doaimmaid  ovddas máid luondduduohtadeamit mehciin leat dagahan sidjiide. Muhto maŋimus jagiid  lea dát buorránan. Easkka 1968 alimusriekteduomus (Álttesjávrre-duopmu Rt. 1968 s.  429) ja 1975 duomus (Kappfjellduopmu Rt. 1975 s. 1029) mearriduvvui ahte  boazodoalus lei bággolotnunriektesuodjalus stuorit luondduduohtademiid vuostá. 1978  boazodoallolágas eai lean mearrádusat dán birra, muhto Ot. prp. nr. 24 (1977-78) s. 3  lea cealkán ahte boazodoalus lea bággolotnunrievttalaš suodjalus stuorit  luondduduohtademiid vuostá, nu go dulvademiid, industrihuksemiid jna. ja ahte danin eai  leat dákkár láhkamearrádusat dárbbašlaččat. Boazodoallu oaččui gal maid ovdal 1968  buhtadusaid muhtun luondduduohtademiid ovddas (geahča kap. 2.2).    Boazodoallu ii leat, earret go moatti áššis, makkárge buhtadusa ožžon daid vahágiid ja  váttisvuođaid ovddas máid luoddahuksemat, girdišiljut, turistaguovddážat, barttat ja  málbmaroggamat leat mielddisbuktán. Okte lea boazodoallu ožžon buhtadusa muhtun  ráje masson guohtuneatnamiid ovddas čoahkkebáikehuksema geažil Hammerfeasttas.  Finnmárkkus ii leat buhtadusgažaldat goassege meannuduvvon daid vahágiid ja  váttisvuođaid ovddas máid dábálaš meahccejohtolat dagaha boazodollui. Maŋimus jagiid  leat máksán buhtadusa boazodollui dulvademiid geažil, muhto máŋggaid boarráset  dulvademiid ovddas ii leat buhtadus mákson. Stuorit elrávdnjelinnjáid ovddas lea  maŋimus jagiid mákson buhtadus šiehtadallama dahje árvvoštallama maŋŋel.    Biedjovákki ruvke, Riehpponvuona ruvke ja Stiertná nefelinruvke ovddas lea buhtadus  mákson šiehtadallama dahje árvvoštallama maŋŋel. Eará ruvkerusttegiid,  ráktodoaimmaid ja eananroggamiid ovddas ii leat mákson makkárge buhtadus.  Iŋggášguolbana militearaguovllu ja Hálkavári ovddas, Nyborgmoena ja Nuvvosguolbana ¶
báhčin- ja hárjehallanguovllu ovddas lea boazodoallu ožžon buhtadusa vahágiid ja  váttisvuođaid geažil maŋŋel árvvoštallama.    Beroškeahttá namuhuvvon alimusriekteduomuin leat nappo luondduduohtadeamit  dahkkon máŋgga geardde nu ahte boazodoallu ii leat váldon vuhtii. Dása sáhttet leahkit  olu árttat, ee. čuovvovaččat: ¶
buhtadusvuoigatvuohta. ¶
Dát guoská earenoamážit luottaide máid sáhttá čájehit leat vahágahttán ja  váttisvuođaid buktán ealáhussii, almmá makkárge buhtadusjearaldaga haga. ¶
váikkut ealáhussii.    1978 boazodoallolága 15. §:s leat mearrádusat vahágiid ja unohasvuođaid birra  orohagain. Das leat njuolggadusat movt čoavdit eanetgeavaheami  soahpameahttunvuođaid. Duohtavuođas ii leat dát mearrádus báljo doaibman ja dat  boahtá rievdaduvvot dan ođđa Boazodoallolágas.    Boazodoallit dadjet dávjá go dáin áššiin lea sáhka, ahte sii eai beroš ruhtabuhtadusas. Sii  háliidivčče doalahit guohtuneatnama ja johtalangeinnodagaid nu movt dat leat ja baicca  oažžut doaimmaid buhtadussan mat divodivčče daid heajut beliid mat šattale. Olu  boazoeaiggádat ballet movt galgá mannat go guohtuneatnamiid ovttatládje váldet bihtáid  mielde, beroškeahttá resurssavárjalanlohpádusain. Boazodoallu lea gáibidan  muhtunlágan gieldinrievtti ¶
luondduduohtademiide guovddáš boazoguohtuneatnamiin.  Mihttomearrin ođđa Boazodoallolágain mainna dál leat bargame, lea ee. buorebut  suodjalit ealáhusa dasalassin go dahkat lága buoret veahkkeneavvun ealáhusa  resurssageavaheami stivremis. ¶
2.7  BOAZODOALU RIEKTEOAINNUT - ČOAHKKÁIGEASSU ¶
Boazodolliin leat maid, nu go servodagas muđui, iešguđet oainnut dasa masa sis lea  riekti ja masa ii leat. Oallugiin lea dat dološ riekteoaidnu mii ovdalaš boazosápmelaččian  lei. Earát ges leat eambbo báidnon dáčča láhkaoainnuin.    Boazodoallit oaivvildit eanas ahte sii leat čuđiid jagiid geavahan guohtuneatnamiid ja  ahte leat sidjiide gullevaš oktasaš geavahanguovllut, maid sis lea riekti geavahit  boahtteáiggis maid. Boazoeaiggádiidda lea riekti beassat ealuin báikkiide hui guovddážis.  Dát ii guoskka dušše dábálaš johtolatgeinnodagaide, muhto buot geinnodagaide mat leat  dárbbašlaččat go galgá geavahit guohtuneatnamiid.  Boazodoallit leat jurdagiid siste  doaimmaid ja luondduduohtademiid geažil mat gáržžidit vejolašvuođaid beassat  bohccuiguin iešguđet geinnodagaid mielde. ¶
Máŋga boazoeaiggáda leat dadjan ahte bohccuid guođoheamis ja bearráigeahčus lea dat  deaŧaleamos jođihit bohcco ja guođohit dan nu ahte dasa leat buoremus vejolašvuođat  guohtut ráfálaččat. Muhtumat atnet dan guođoheami go galgá bohcco doalahit eret gittiin  ja sullasaš báikkiin, dárbbašmeahttun bargun ja boađusin das go giettit leat hejot  áidojuvvon. Eará boazoeaiggádat ges atnet dán deaŧalaš bargun vai doalahit buori  oktavuođa báikki  ássiiguin.    Doloža rájes leat boazosápmelaččat ceggen lávuideaset ja gođiideaset orohahkii gokko  ain lei dárbbašlaš.  Dát lea riekti mii sis lea boares oainnu mielde. Guođohanbarttaid  dáidet maid eatnasat oaivvildit galgat beassat cegget gosa lea dárbbašlaš boazodollui.  Muhto eará boazodolliid ja eará beroštumiid dihte orru leame ovttaoaivilvuohta dasa ahte  fertejit leahket muhtun mearrádusat.    Ovdal go 1933 boazodoalloláhka bođii, huksejuvvojedje boazodoallorusttegat almmá  eiseválddiid lobi haga. Boazodoalu riekteoaidnu dása orru leame ahte dát riekti lei  lunddolaš oassin boazodoallorievttis. Vel 1933 boazodoallolága maŋŋel nai leat  huksejuvvon olu rusttegat almmá Gonagasa addin lobi haga máid láhka gáibida. Maŋŋel  go leat šaddagoahtán stuorit rusttegat, lea šaddan dábálažžan hukset easkka maŋŋel go  lohpi lea addon lága ja láhkamearrádusaid mielde. Dákkár rusttegiid doarjjaortnegat  maid gáibidit dárbbašlaš lobiid.    Boazodoalu bealis leat dadjan ahte mohtorfievrrut leat dárbbašlaččat boazodoalus ja  eiseválddit fertejit danin dohkkehit daid. Earenoamážit guoská dat mohtorsihkkeliidda ja  eará bievlavuojániidda. Muhto muhtun boazoeaiggádiid mielas ii leat dát buorre  ovdáneapmi ja oaivvildit ahte dat goarida ja čuohcá hejot sámi kultuvrii.    Riekti boaldámuššii, muorraávdnasiidda, bivdui/meahcásteapmái, guolásteapmái,  lubmemii, suidnemii jna. leat vuoigatvuođat máid eanas boazosápmelaččat doloža rájes  juo leat atnán lunddolaš ja áibbas dárbbašlaš oassin ealáhusas. Vaikko dát vuoigatvuođat  eai leat seammá deaŧalaččat dál go ovdal, de adnojuvvojit dat ealáhusa lunddolaš oassin.    Eanas boazoeaiggádat oaivvildit alddiineaset beare heajos suodjalusa  luonddusisabáhkkemiid vuostá guohtuneatnamiin. Oallugat oaivvildit ahte vetorievtti  haga stuorit  luondduduohtademiide deaŧalaš guohtuneatnamiin, dáidá ealáhusvuođđu  bihtáid mielde nohkat. ¶
3. KAPIHTTAL ¶
Báikki ¶
ássiid ¶
resurssageavaheapmi ¶
Finnmárkku ássan, resurssageavaheapmi ja ealáhuseallin leat hui olu earáhuvvan 1900logus, nu go juo namuhuvvui álggaheamis. 1900-álggus orui eanas Finnmárkku álbmot  báikegottiin. Dál lea juste nuppeládje. Guolástus lei ráđđejeaddji ealáhussan rittuin,  guollebivdohápmaniin. Sii geat doppe ásse, eai livčče birgen guollebivddu haga ja sidjiide  lei dat áidna ealáhussan. Siskeleappos lei earalágan dilli. Vuotnaguovlluin lei eanandoallu  ja meahcásteapmi lassi birgejupmin guolasteapmái. Siseatnamis lei eanandoallu,  meahcásteapmi ja boazodoallu deaŧaleamos ealáhussan.    Orrundilli ¶
rievddadii olu. Riddoguovlluid guollebivdohápmaniin, eará čoahkkebáikkiin ja  guovlluin gos dábuhedje huksenávdnasiid, ledje viesut dábálaččat. Muhto olu čielga  mearrasámiguovlluin lei goahti deaŧaleamos orrunsadjin sihke olbmuide ja šibihiidda vel  1900-logu álggus nai (Kolsrud, Knut: Sjøfinnane i Rognsund (Sievjju ja Stiertná gaskkas), 1955 ja Falkenberg, Johs 1941, Bosetting i Indre Laksefjord). Šibihiid atne  dábálaččat gođiin 2. máilmmisoađi rádjái.     Eai buot báikkit huksejuvvon ođđasit go olbmot 1945:s fas galge riikka oažžut juolggi  nala. Olu báikkit báhce ávdimin. 1950- ja 60-jagiid rievddai ealáhuseallin ja servodat  muđui nu ahte oallugat fárrejedje guovddáš báikkiide. Dološ ássanmálle lei čadnon  luonddu resurssaide. Jus olbmot galge sáhttit geavahit daid resurssaid, fertejedje ássat ¶
doppe gos dat ledje. Ođđa gulahallangaskaomiiguin ja veahkkeneavvuiguin ii leat šat dat  dárbbašlaš. Olbmot fárrejedje guovddášbáikkiide ja čoahkkebáikkiide. Ruhtaruovttudoallu  bođii luondduruovttudoalu sadjái. Birgenvejolašvuođat vuotnagáttiin ledje hedjonan. ¶
3.2  LÁGAT JA GEAVAHANRIEVTTIT ¶
Sii geat leat ássan Finnmárkku vuotna- ja siseatnanguovlluin, leat geavahan daid  resurssaid mat ledje ealihit iežaset. Hárve leat jearran máid láhka cealká geavaheami  birra, muhto leat čuvvon báikki vieruid, dahje juohke servodaga čálekeahtes  resurssageavahanlágaid.    Sámi guovlluin oaidnit olu ovdamearkkaid dasa ahte olbmuin geat orro dihto báikkis, ii  lean makkárge bábir (eananoamastanduođaštus ¶
) dasa, ii vel 1900-logus ge.  Meahcceriggodagat leat geavahuvvon ealáhusvuođu oassin. Dása lei riekti, eai ge jearran  dan ovttas ge.    Finnmárkku stáhta eatnamiid hálddašeapmi 1900-jagiin lea leamaš miessemánu 22. b.  1902 lága mielde mii lei Finnmárkku Ámttas stáhta eatnama vuovdima birra njukčamánu  12. b. 1965 rádjái ¶
, go bođii láhka Finnmárkku stáhta čálekeahtes eatnamiid birra. Dán  lága mielde leat ráhkaduvvon muhtun láhkaásahusat ¶
ee. guođoheapmái ja  boaldinmuoraid ja -darffi váldimii.    Eai gávdno makkárge earenoamáš lágat Finnmárkku guollebivddu ja meahcásteami birra,  earret daid mat gustojit mearriduvvon jogaide. Muhto leat gal ráhkaduvvon earenoamáš  guollebivdonjuolggadusat fylkii miessemánu 6. b. 1964 luossalága mielde. Ođđa  luossaláhka gustogođii ođđajagemánu 1. b. 1993.    Lubmemii leat boahtán sierra mearrádusat njukčamánu lága rievdadeami olis 12. b. 1965  Finnmárkku Stáhta čálekeahtes eatnamiid birra ¶
. Oaivenjuolggadussan lea ahte  luopmánat leat várrejuvvon Finnmárkku ássiide. Earenoamáš dilálašvuođain sáhttet  ovttaskas olbmot, joavkkut dahje gilisearvvit oažžut aktorievtti čujuhuvvon luomejekkiide  dárkilet eavttuiguin (geahča kap. 3.4.9). Earret moadde luossajoga maidda leat  sierranjuolggadusat ¶
, eai leat báikki  ássiin báljo makkárge meahcceriggodagaid  geavaheapmái sierravuoigatvuođat ¶
eará olbmuid ektui. ¶
Finnmárkku ássanmálle lea hui olu rievdan maŋimus 40 jagi, nu go lea namuhuvvon  ovdal. Doaba "báikki  ássit" lea maid seammaládje earáhuvvan. "Ovdal" , ¶
soahtegaskaáiggi ja vel ovdal, lei Finnmárkku vuonain ja siseatnamis bieđggus báikki  ássan ja dat olbmot ledje eanas vuođđoealáhusain (boazodoalus, šibitdoalus,  vuotnaguolásteamis, sáivaguolásteamis ja bivddus). Eanas čoahkkebáikkit, nu go  gullebivdohápmanat, gávpogat ja industribáiki Girkonjárga, ledje rittuin. Báikki ássiin lei  guollebivdu ja veahá šibitdoallu vuođđoealáhussan. Dat mii lea ođas vuonain ja  siseatnamis, lea ahte olbmot leat ássagoahtán hui čoahkis. Siseatnama ođđa  čoahkkebáikkiin leat eatnasat industriála ealáhusain ¶
ja bálvalusealáhusain ¶
. Leat  unnán vuotnabivdit vel báhcán. Eanandolliid lohku maid lea unnon. Muhto sii geat barget  eanandoaluin, leat dábuhan dahje njáskan eatnama stuorit dáluide luottaid lahka, ja sis  leat oalle olu šibihat.    Eanas boazosámibearrašiin leat dálveviesut siseatnangiliin. Muhtun fásta ássit geain  meahcceriggodagat leat dienasin (sáivaguolásteapmi, bivdu, lubmen ja vuotnabivdu),  orrot čoahkkebáikkiin, muhto eanas meahcásteaddji fásta ássit orrot siseatnama  báikegottiin ja vuotnagáttiin. Rittuin ásset olbmot čoahkkeleappos, vánit, muhto stuorit  čoahkkebáikkiin ja gávpogiin. Báikki ássiid lohku industriála ealáhusain ja  bálvalusealáhusain, lea sullii seammá rittuin go muđui riikkas. Vuotna- ja  siseatnanguovlluin maid lahkona dát lohku riikka eará guovlluid. Muhto vuođđoealáhusat  dáppe leat eambbo huksejuvvon meahci ja vuonaid riggodagaide go eará riikkaguovlluin.  Olles fylkka báikki  ássiin sihke riddoguovllu čoahkkebáikkiin, vuotnagáttiin ja  siseatnamis, lea lagas oktavuohta meahcceriggodagaide, eatnamiidda ja čáziide. Ovddeš  buolvvaid eatnamiid ja čáziid geavaheapmi lea ain Finnmárkku álbmogis bistime. Dán  čilgehusas geavahuvvo doaba báikki álbmot dan suohkana dahje suohkana oasi ássiid  birra mas ain lea sáhka, oktan boazosápmelaččaiguin. Muhto go lea sáhka "ovddeš" báikki álbmoga birra, soahtegaskaáiggis ja dan ovdal, ledje sii measta aivve  vuođđoealáhusain. "Dál" leat báikki ássit buot golmma ealáhusas. Go dálá báikki  álbmoga birra lea vuođđoealáhusain sáhka, de deattuhuvvo dat sierra. Ii lea čielga earru "báikki  ássiid" - doahpaga ja "álbmoga" ¶
gaskka. Muhto dán čielggadusas geavahuvvo "álbmot" dávjjimustá fylkka dahje riikka eará suohkana ássiid birra, ja "báikki  ássit" fas  dan suohkana olbmuid birra mas ain lea sáhka. ¶
Šibitdoallu ja guohtun ¶
Ovdalaš áigge guhto šibihat gittiin árragiđa, jus lei gieddi. Muhto giđasgeasi ja geasset  fertejedje meahcis gávdnat guohtuma. ¶
Muhtun báikkiin lei gitta maŋimus soađi rádjái dábálaš ahte šibihat ledje geassesajiin  geasset. Kárášjogas manne buohkat geassesajiide Ássebáktái ja Buollánnjárgii mearri  beaivve. Dan beaivvi rájes eai galgan šibihat guohtut girkobáikkis. Jorggihedje fas mearri  beaivve. Maiddái Deanus ja Fállejogas Álttás manne geassesajiide. Guovdageainnus ii  leat leamaš dábálaš mannat geassesajiide. Doppe guhto šibihat meahcis orrundáluid  lahka. Orru nu ahte heite geassesadjái mannamis maŋimus soađi áigge. Eatnasiin geat  manne geassesajiide, lei láigolihttu stáhtain geassesajiide, goit 1900-logus.    Sávzzat ja gáiccat guhto maid meahcis. Muhtun báikkiin guođohedje sávzzaid ja eahkes  čohkkejedje daid rinddáide ja bohče. Dávjá ledje ija rinddáid siste ja dainna lágiin  duktejedje fas eananbihtáid.     Nu go juo lea namuhuvvon, de lávejedje boazosápmelaččat geat ledje váris geasset,  guođohit gili olbmuid sávzzaid dahje gáiccaid mielkki ovddas. Dát lei muhtun lágan  verddevuohta (gč. kap. 2.5.4 ja 2.5.14).    Gitta 1960-jagiid rádjái guhto buot šibihat meahcis. Dan rájes lea dilli rievdan nu ahte  gusat eai báljo šat guođo meahcis. Dušše guiggut guhtot meahcis muhtomin geasset.  Mielkegusat guhtot gilvojuvvon gittiin ¶
. Eanas Finnmárkku sávzzat guhtot meahcis  dahje eatnamiin máid eai gilvve. Nu go namuhuvvon, de lei vuovdesuodjaleami geažil  mearriduvvon man gallii šibihii juohke doalus lei guohtunriekti ¶
meahcis.      Tab. 3-1: Sávzzaid ja šibihiid lohku Finnmárkku eanandoallolohkamiid vuođul:   Jahki: ¶
7802 9390 9196  Sávzzat: 25516 22058 28032 41650 29046 40650 41178 30650 31566      Finnmárkku fylkaeanandoallokantuvrra eanandoalloossodaga dieđuid mielde lea  Finnmárkku mielkebuvttadeapmi čuovvovaš:   Tab. 3-2:  Finnmárkku mielkebuvttadeapmi 1965-1991  Jahki: Buvttadeapmi: 1965 ¶
8,6 mill. littara  1975 ¶
13,3 mill. littara  1983 ¶
20,8 mill. littara  1989 21,1 mill. littara  1991 ¶
22,9 mill. littara ¶
1983:s lei ollislaš biergobuvtta, omiin, sávzzain ja spiinnin, máid vuvde Nord Norges  Salgslagii (Davvi Norgga vuovdinsearvái) 1097 tonna. 1992:s lei buohtalas lohku 1273  tonna. Dasa lassin lea vel priváhta vuovdin ja njuovvan priváhta njuovahagaide.    Čoahkkeguovlluin/gávpogiin ledje olu šibihat ovdal. Čáhcesullos ledje eanas  ruovttudoaluin šibihat ovdal maŋimus soađi ja šibihat guhto meahcis olggobealde  gávpoga. ¶
Hammerfeasttas ledje máŋga oalle stuora dálu. Doppe guhto šibihat eatnamiin birra  gávpoga, muhto maid gávpot siste. Doppe guhto maid gilvojuvvon gittiin ja eará báikkin.     1939:s ledje 74 mielkegusa Hammerfeasttas, 215 Čáhcesullos ja 93 Várggáin.    Muhtumat leat namuhan bohccuid ja sávzzaid gilvvu, ee. Sállanis gos 1979  eanandoallolohkamiid mielde leat sullii 2000 sávzza (oktii lábbáiguin). Gilvu guoská  árragiđa guohtumiidda. Porsáŋggus lohket ahte sávzzat mannet geaidnoguoraide danin  go bohccot leat meahccegittiin (gč. kap. 2.5.1).     Boarráset olbmot dadjet ahte meahcceguohtumiid dáfus gal hárve jurddašedje makkár  vuoigatvuođat ledje dahje eai lean. Dat lei riggodat máid álo ledje geavahan jearakeahttá  ovttas ge; dat lei dárbbašlaš oassin ealiheamis. Dát orru leamen sihke boarráset olbmuid  ja nuoraid dábálaš oaidnun báikki servodagain. Dát lea juste nuppeládje go  eananoamastanduođaštusaid guohtunrievtti ja šibitlogu ráddjen ja Finnmárkku  eananvuovdima lága mearrádusat. Dákko eai leat duohtavuohta ja vuovdevárjaleami  ulbmillaš láhkamearrádusat heivehuvvon oktii. ¶
ja eará meahccefuođardábuheapmi ¶
Finnmárkku árbevirolaš eanandoalus 1900-logu álggus eai lean giettit nu deaŧalaččat.  Eanas fuođđara ožžo meahcis. Juohke sajes Finnmárkkus gos lei šibitdoallu dološ áigge,  fertejedje láddjet meahcis. Vuonain ja sulluin maid láddjejedje daid buriid rássevilttiid.  Doppe goikadedje suinniid ja fievrrededje fatnasiin ruoktot. Siseatnamis láddjejedje  jekkiid, njárggaid ja ávževumiid. Juohkesajes láddjejedje gos lei buorre suoidni ja eará  šattut.     Stuorit johgáttiin ledje njárggat buorit láddjenbáikkit. Dakko bođii giđđadulvi badjel ja  duktii eatnama.     Lea rievddadan olu báikkis báikái lei go láigolihttu stáhtain. Čielga sámiguovlluin orru dát  dahkkon čálekeahtes lágaid mielde. Unjárggas muitaluvvo ahte easkka 1920 birrasiid  ožžo mihtiduvvot niittuid dahje láigolihtu dáidda oažžut. Lensmánni lei doaimmalaš  dáinna bargguin. Son oainnat oaččui bálkká juohke mihtideami ovddas.    Guovlluin gosa suopmelaččat fárrejedje, ee. Čáhcesullos ja Ánnejogas, orro niittuid  mihtideapmi álggahuvvon áigá. Dát dáidá das vuolgán go olbmot geat barge doppe, ledje  sisafárrejeaddjit geaidda lei deaŧalaš oažžut "báhpira" dan eatnamii máid geavahedje.  Suopmelaččat bohte eanandoallobirrasis gos stáhta eananmihtideapmi lei leamaš dábálaš  1700-logu rájes juo.    Kárášjogas, gos johkanjárggat ledje earenoamáš deaŧalaš láddjenbáikkit, láddjejedje  dáid mearriduvvon vuoruid mielde. Jus ovtta jagi lei buorre láddjenbáiki, de fertii  dohkkehit heajut láddjenbáikki nuppe jagi. Muhtun olmmoš muitala ahte ovtta báikkis  láddjejedje sii dušše juohke guđat jagi. Ledje guđas geat juogadedje dan njárgga, ja ¶
láddjejedje vurrolaga iešguđet jagi. Sullasaš vuohki lei Kárášjogas go luosaid bivde  buođuin (gč. kap. 3.4.8).    Guovdageainnus lei dábálaš ahte juohkehaččas lei mearriduvvon njárga máid atne  iežasin. Dávjá navde njárggaid dan olbmo nama mielde gii láddjii njárgga.    Fálesvákkis ¶
Fálesnuori ¶
suohkanis láddjejedje sihke Ráhkkerávjju ¶
olbmot. Lei guovtti gilisearvvi oktasaš geavaheapmi, muhto juohke doalus lei láigolihttu  iežas niitui. Olu niittuid ledje áidon.     Sállanis ¶
lei dábálaš ahte siskkit báikkiid olbmot láddjejedje olggut vilttiin. Doppe ledje  olu lottit mat duktejedje eatnamiid bures. Doppe lei buorre suoidni, ja ožžo dušše  láddjet. Lei dábálaš láddjet ovttahat báikkis juohke jagi, muhto dieđuid mielde ledje  hárvát ožžon mihtiduvvon láddjenbáikkiid doppe.    Eará Finnmárkku sulluin ja olggut vuotnaguovlluin orrot láddjen seammaládje go  Sállanis.     Jáhkovuonas ¶
Fálesnuori suohkanis muitaluvvo ahte buohkat geain ledje šibihat ovdal  soađi, láddjejedje doppe gos gávdne suoinni, Goavkeávžžis ¶
, Ruoššajohávžžis ¶
ja  Rávdoávžžis ¶
.    Porsáŋggus muitaluvvo ahte Igeldasa olbmuin, oarjjabealde vuona, ledje láddjenbáikkit  jur Skáidejargáttis, 2 beanagullama ruovttus eret. Muhto maiddái jeakkit ja sullot  vuonain ledje deaŧalaš láddjenbáikkit. Muitaluvvo ahte muhtumat geain ledje  mihtiduvvon láddjenbáikkit, láigohedje daid olbmuide go ieža eai dárbbašan láddjet  doppe.     Deanodagas ges muitaluvvo ahte sii geat ásse olgolis vuonain, láddjejedje vilttiid doppe,  ja vuotnabađa ássit ges láddjejedje siskelis. Juohkesajes láddjejedje gos fuođar lei  gávdnamis. Dákkár vuohki orru maid leamaš eará Finnmárkku vuotnaguovlluin.     Unjárggas muitaluvvo ahte dušše muhtun ládjoneatnamat ledje mihtiduvvon, muhto  olbmot láddjejedje niittuid boares árbevieru mielde. Davábealde vuona muitaluvvo ahte  sis ledje niittut gitta Ánnejohmohkkái ¶
, 2,5 - 3 beanagullama njárgga sisa.     Gitta 1925 birrasii ledje bearrašat mat johtaledje gaskal geasse- ja dálvesajiid Unjárggas.  Goappeš báikkiin láddjejedje. Go giđđat bohte geassebáikái, lei doppe gárvves  fuođarhivvodat. Muhtun muitala ahte jekkiid, mat ledje deaŧalaš láddjenbáikkit, ledje  juohkán ja juohkehaččas lei su iežas jeaggi almmá makkárge mihtideami haga.    Ánnejogas ¶
, Čáhcesullos ¶
ja Gállojogas ¶
muitaluvvo ahte bearrašiin ledje sin  iežaset láddjenbáikkit njárggas. Dat sáhtte leahket gitta 3 beanagullama duohken ¶
siseatnamis. Doppe orrot eanas láddjenbáikkit leamaš mihtiduvvon ovdal maŋimus soađi.  Maŋŋel go jeakkit ledje galbmán čakčat, čuhppe vel lukterásiid ¶
ja hoašša ¶
.     Meahccefuođđara geasehedje ruoktot máŋggaládje. Olu báikkiin lei dábálaš guoddit noađi  dahje dálvet čuoigga geassit gielkkáin. Siseatnamis lei dábálaččamus herggiin geasehit.  Muhto maiddái vuotnaguovlluin veahkahalle boazosápmelaččat báikki  ássiid herggiin  geasehit fuođđara ruoktot giđđat (gč. maid kap. 2.5.14). Várnjárggas ¶
muitaluvvo ahte  geasehedje dávjjimustá heasttain go galmmii ja dálvesiivvus.     Mearragáttis lei fanas deaŧalaččamus. Sállanis muitalit ahte 30-jagiin olbmot dávjá  láigohedje skeittáid fuođarfievrredeapmái.     Dávjá ledje ládjogoađit dakkar meahccegittiin mat ledje guhkkin eret ruovttuin. Daid  geavahedje maid dálvet go geasehedje fuođđara ja go bivde.    Dasalassin go meahccelájut ledje dábálaččat olu báikkiin, lávejedje maid bordit jeahkála,  čohkket dakŋasiid, lasttaid, skirriid ja debbuid fuođarin. Rievddadii báikkis báikái man olu  dáinnalágiin čohkkejedje fuođđara.     Kárášjogas, Guovdageainnus, Deanuleagis ja Unjárggas lei jeagelbordin hui deaŧalaš.  Kárášjogas muitaluvvo ee. ahte sii bidje mearkkaid jeageleatnamiidda, rádjin olbmuid  bordinbáikkiide. Olbmot doahttaledje daid rájiid. Ii oktage bordán jeahkála nuppi olbmo  báikkis. Dát jeageleatnamat árbejuvvojedje, muhto ii ovttasge lean "bábir" daidda.  Unjárggas borde jeahkála doppe gosa boazu ii beassan. Jeageleatnamat ledje  juhkkojuvvon nu ahte juohke bearrašis lei iežas guovlu. Orru leamaš nu ahte borde  jeahkála fuođarin, danin go dat lei nu valjit. Rissiid, dakŋasa ja lasttaid gal orrot eambbo  soaitimis čohkken, ja dárbu rievddadii jagis jahkái. Vuotna- ja riddoguovlluin ledje debbot  deaŧalaččat. Daid vušše heajos suinniid, guollebázahusaid ja dákkáriid searvvis.    Ovdal 1914 go vel lei pomorgávppašeapmi, atne muhtomin ruoššajáfuid fuođarin. Dalle  eai dárbbašan nu olu eatnamiid šibihiid biebmamii (Robert Paine, Coast Lapp Society I Tromsø Museum 1957 s. 66). Pomorgávppašeami nohkan dagahii dáid dilálašvuođain  ahte eambbo fertejedje meahcis čohkket fuođđara.    Dábálaččat leat juohke báikkis soabalaččat searválaga geavahan meahci. Leat dohkkehan  guđetguimmiideaset geavaheami. Máŋggas vuorraset olbmuin muitalit ahte eai báljo  goasse lean soahpameahttunvuođat. Buohkat doahttaledje báikki servodaga  meahcceriggodagaid geavaheami čálekeahtes lágaid. Ii okta jearahan vuoigatvuođaid  dahje geat eaiggádušše eatnamiid. Dat máid geavahedje, lei oktasaš dahje gili, ja  juohkehaš sáhtii geavahit riggodagaid daid čálekeahtes lágaid mielde mat ledje.  Muitaleddjiin dadjá muhtun ahte ii oba lean ge jurdda das ahte galggašii lobi oažžut  meahcceriggodagaid čohkket. Eiseválddit unnán seaguhedje iežaset meahccefuođđara  čohkkemii. Dát orru leamaš dohkkehuvvon geavahanriektin. ¶
Dat mii dás čilgejuvvo meahcceriggodagaid čohkkemis, gusto gitta maŋimus soađi rádjái  (1940-45). Muhtun báikkiin, ee. Sállanis, nohkagođii meahccefuođđariid čohkken 1930jagiid loahpas. Guollehattit buorránedje ja olbmuide šattai álkit háhkat mohtorfatnasiid. ¶
Olbmot šadde ruđalaččabut eai ge lean šat nu sakka báikki riggodagaid duohken. Muhtun  báikkiin bisttii fuođarčohkken maŋŋelii maŋimus soađi. Muhto dat nohkagođii jođánit ja  nogai oalát 1950-jagiin. Servvodatovdáneapmi, ee. huksendoaimmat riikka ođđasis  huksema oktavuođas ja guolástusaid ovdáneapmi, buvttii eará bargovejolašvuođaid.  Eanandoallu ovdánii ođđa gilvimiin, buoret duktemiin, mekaniseremiin ja ođđa  návehiiguin. Ii lean šat gánnáhahtti meahcis čohkket fuođđara. Iešbirgeneanandoallu ¶
lei rievdan dakkár eanandollui mas ruhtaekonomiija lei deaŧalaččamus. ¶
3.4.3  Guollebázahusat fuođarin ¶
Finnmárkku rittuin dáide guollebázahusat leamaš šibihiid deaŧaleamos proteingáldun.  Olbmot vušše guollebázahusaid ja heajos guliid debbuid ja eará fuođarmoaluid searvvis   lohppehahkan ¶
. Dat lea oktasaš doaba buot šibitfuođđarii máid vušše. Sátni lohppehati  boahtá lohppemis, sirremis. Dáppe geavahedje sáni guollebázahusaid birra máid vušše  dassožii go guolli luovvanii dávttis. Pomorgávppi ruoššajáfuid lávejedje maid seaguhit  lohppehahkii. Olu guollebázahusaid sáhttá buohtastahttit maŋit jagiid sallit- ja  guolejáfuiguin. Lávejedje maid muhtomin geasehit guollebázahusaid siseatnamii  fuođarin. Maŋimus soađi rájes šattai buoret birgejupmi, ja oallugat heite geavaheames  dákkar fuođđara. Muhto ain dál geavahit guollebázahusaid muhtun báikkiin. Boarráset  olbmot muitalit ovddeš áigge šibihiin eambbo iešguđetlágan fuođđara go dál ja danin  čuoččuhit ahte ledje šibihat maid dearvašeappot dalle. ¶
3.4.4 Šibitdoaluid ¶
heaitin/eatnama ¶
bargan ¶
Finnmárkkus heite olu šibitdoaluiguin ja fárrejedje dáluin maŋŋel 1945, nu go juo  namuhuvvon. Finnmárkkus leat 1959 - 1979 áigodagas unnon doalut 4 756:s 1 670:i,  eanandoallolohkamiid mielde.     1920- ja 30-jagiin lei dábálaš ahte juohke doalus ledje 2-3 gusa ja muhtun sávzza.  Maŋŋel soađi leat eanas smávvadáložat riddo- ja vuotnaguovlluin nohkan ja eanas leat  báhcán ávdimin. Láhpi ¶
, Ákŋoluovtta ¶
, Muosáha ¶
, Bearalváhki ¶
ja Báhcavuona ¶
suohkaniin eai oba lean ge oamit geassemánu 20. b. 1979 eanandoallolohkamis. Dáin  viđa suohkanis ledje dalle birrasiid 3 100 sávzza ja lábbá. Sállannuori ¶
ja  Gáŋgaviikka ¶
suohkaniin lei okta gussa goappás ge. Olu Finnmárkku riddosuohkaniin  lea eanandoallu nappo measta nohkan. Go leat heaitán doaluiguin, de leat ovdalaš giettit  ávdin giliin jorran sávzzaid ja bohccuid guohtuneanamin (gč. kap. 2.6.5). Fylkkas muđui  leat maid olu dálut heitojuvvon, ja doallu, earenoamážit mielkebuvttadeapmi, lea  čohkkejuvvon sierra guovlluide ja stuorit doaluide. ¶
Tab. 3-3: Finnmárkku eanandoalloareála mii lea anus: ¶
Jahki: Eanandoalloareála: 1959 ¶
121 252 dekár  1969 ¶
109 655 dekár  1979 ¶
94 483 dekár  1989 ¶
84 846 dekár ¶
1959-1989 áigodagas lei eanandoalloareálaid nettonohkan sullii 36 000 dekára.  Finnmárkku ollásit bargojuvvon eatnamat ¶
lassánedje 6 000 dekáris 1918:s 47 000  dekárii 1939:s. 1969:s lei dát lohku 85 000 dekára ja 1979:s 80 000 dekára. Dalle  heitojuvvui netto 5 000 dekára ollesgilvojuvvon eanan. 1950-jagiid bargagohte ođđa  eatnamiid muhtun smávit báikkiin ja boaittobealbáikkiin. Muhto go eanandoallu  čoahkkanišgođii eanandoallosuohkaniidda, nu go Áltái, Detnui ja Mátta-Várjjagii,  heitojuvvui fas olu eanan. Eatnamiid bargan, doallologuid maŋos mannan ja stuorit  doaluid ásaheapmi ja garrasit doaibma leat lasihan sihke eatnamiid ja šibihiid buvttaga.  Finnmárkku vuovdinmielki lea lassánan 1,3 mill. littaris 1950:s 22,9 mill. littarii 1991:s  (gč. kap. 3.4.1). 1959:s ledje 3,9 oami juohke oapmedálu nammii. 1979:s lei lohku  lassánan 18,7 šibihii.    Ollislaččat lea 1974-1983 áigodagas gilvojuvvon 18 664 dekár eanan Finnmárkkus. Eanas  leat gilván guovddáš eanandoalloguovlluin. Muhtomin leat leamaš  soahpameahttunvuođat gaskal eanandoalu ja boazodoalu eatnama bargama oktavuođas.    Finnmárkkus stáhta čálekeahtes eatnamiid lága mearrádusat 2. §:s a ja b čuoggáin, main  čuožžu ahte eanan máid eiseválddit atnet dárbbašlažžan boazoguohtumin dahje  boazojohtolahkan, ii galgga vuvdojuvvot dahje lihttoláigohuvvot ¶
, lea dagahan  vuostemiela sidjiide geat oaivvildit ahte boazodoalu beroštumit váldojit beare olu  vuhtii.  1863 ja 1902 lágain ledje seammalágan mearrádusat. Duohtavuođas lea eatnama bargan  hárve gildojuvvon boazodoalloberoštumiid geažil (vrd. Finn Arne Schanche Selfors).  Finnmárkku Boanddaidsearvi lea gáibidan láhkanannejuvvon ¶
rievtti oažžut  mihtiduvvon gilvineatnamiid Finnmárkkus. Eanandoallit oaivvildit boazodoalu čájehan  unnán beroštumi eanandoalu lassieatnama dárbui. Sii oaivvildit dán goazadan  Finnmárkku eanandoalu ovdáneami. ¶
3.4.5   Vuovdegeavaheapmi ¶
Muhtun guovlluin Finnmárkkus, gos dál ii leat vuovdi, lea ovdal leamaš vuovdi. Nu lea  danin go vuvddiid njáske beare garrasit muhtun áiggiid, ii ge leat šat nagodan šaddat.  Vuotnaguovlluin lei dábálaš johtalit iešguđet áigodatorrunbáikkiid gaskal. Ain johte ođđa  báikái  go ledje loaktán vuovddi ovtta báikkis. Dát guoskkai earenoamážit  dálveorrunbáikái (Falkenberg, Johs 1941: Bosettingen ved Indre Laksefjord i Finnmark (Ásaidupmi Siskkit Lágesvuonas Finnmárkkus). ¶
Finnmárkkuássit mat galge birget luondduávdnasiiguin, fertejedje čuohppat vuovddi  viesuide, veahkkeneavvuide, boaldámuššii jna. Buot báikkiin ii lean vuovdi láhkosiin, ja  danin šadde iešguđetlágan orrunmállet. Doppe gos álki lei dábuhit huksenávdnasiid, lei  álki orrunviesuid hukset. Vuovdeguovlluin ledje dimbbarviesut dábálaččamusat. Doppe  gos eai lean huksenávdnasat ja olbmot eai nagodan oastit dimbariid siseatnamis, orro  olbmot ja šibihat eanas gođiin gitta maŋimus soađi rádjái. Goađit ledje lieggaseappot ja  dávjá buorebut go oallut fielloviesut riddoguovlluin.  Goahti lei assái, ja dain manai unnit  boaldenmuorra go asehis, galbma fielloviesuin.    Vuovdesuodjalanulbmiliin mearridedje eiseválddit vuovdejuohkin ¶
lágaid 1690-jagiin juo  ja ávžžuhedje darffi boaldámuššan ee. borgemánu 3. b. 1897 darfeloggun ¶
lágas stáhta  eatnamis. Dan rájes várra geavahišgohte eambbo darffi boaldámuššan doppe gos ii lean  dábálaš ovdal, vuosttažettiin vuotnaguovlluin.    Igeldasas Porsáŋggus muitalit ahte vuovdejuohkin lágiduvvui easkka 1900-logu álggus.  Dan ovdal geavahedje unnán darffi boaldámuššan. Ovdal go njuolggadusat gustogohte,  čuhppe olbmot daid muoraid máid dárbbašedje, doppe gos lei lunddolaš. Unjárggas  muitalit ahte eai juohkigoahtán vuovddi boaldámuššan fásta ovdal 1920 birrasiid. Eará  báikkiin soite veaháš earaládje dahkan. Ovdal dan ledje juohke bearrašis iežaset fásta  sárggát ¶
. Dát doaimmai bures ja dagahii unnán váttisvuođaid. Go lágidedje fásta  vuovdebáikkiid, ožžo sii dávjá daid guovlluid sárggáid máid ovdal nai ledje geavahan.  Vuovdebearráigeahčču ¶
ásahii vuovdečuohppamii njuolggadusaid. Juohke doallu oaččui  nuvttá čujuhuvvot ¶
sárggáid . Vuovdebearráigeahčču čuovui dárkilit mielde ahte olbmot  čuvvo lága ja čuhppe dušše daid mearriduvvon sárggáin. Ávdnasiid veahkkeneavvuide,  sihke olgo- ja viesosisgeavaheapmái, čuhppe vuovddis. Go čujuhemiin ja  vuovdebearráigeahčuin álge, šadde olbmot máksigoahtit muorraávdnasiid ovddas.    Muhto olbmot oaivvildedje ahte dát lei juoga masa sis lei riekti dološ geavaheami mielde,  ahte dat gulai sidjiide. Dávjá čuhppe sárggáin  guollejielle-, áide-, áhceávdnasiid jna.     Kárášjogas muitaluvvo ahte sii galge máksit johkafanasčuoibme ¶
ávdnasiid ovddas.  Muhto doppe "gávdne" olbmot dávjá gárvves čuimmiid.    Vuovdeguovlluin ožžo olbmot oastit muoraid ruohttasiid nalde máid vuvde  boaldinmuorran. Lei maid dábálaš ahte sii geain lei iežas vuovdi, vuvde boaldinmuoraid.  Muhto priváhta vuovddit ledje unnit ii ge dáidán nu olu vuovdin. Vuovdeguovlluin ožžo  olbmot oastit viessohuksendimbara stáhta eatnama nala čujuheami mielde. Muitaluvvo  ee. ahte Kárášjogas olbmot doppe ožžo hálbbibui dimabara viessohuksemii go eará  ulbmiliidda.    Buriid vuovdeguovlluin, Álttás, Kárášjogas ja Báhčaveajis ¶
lea stáhta čuohppan vuovddi  dimbbarvuovdimii. Čuohppan, geaseheapmi ja dimbbargolgadeapmi lea bargosajiid  addán gili olbmuide. Boađut manne Finnmárkku vuovdefondii 1960 rádjái. ¶
Beahcevuovdeguovlluin lea maid leamaš bihkkaboaldin ¶
, muhto earret Álttáguovllu, de  lea Finnmárkkus leamaš unnit bihkkaboaldin go Romssas. Kárášjogas muitalit ahte sii  bolde bihka dušše iežaset atnui gilis. Finnmárkkus eai leat boaldán bihka maŋŋel soađi.    Eará ávdnasat máid soađi ovdal vižže vuovddis ja vuvde riddobáikkiide, ledje beassi  viesuid guđjemii ja bárku guolleneavvuid bárkemii.    Maŋŋel soađi lea vuovdegeavaheapmi earáhuvvan hui olu. Eai olbmot šat dárbbaš nu  garrasit geavahit vuovddi. Sii leat ožžon eará gálvvu ja veahkkeneavvuid  vuovdeávdnasiid sadjái.    Dál maid čujuhuvvojit sárggát. Dát dáidá lassánan maŋimus jagiid. Muhtumat muitalit  ahte olbmot lávejit ieža mannat murret gosa háliidit.    Muitaleddjiid ¶
mielde leat olbmuid riekteoainnut leamaš ahte vuovdegeavaheapmi lei  vuođđoealáhusolbmuid  vuoigatvuohta. Stáhta reguleremat eai oro rievdadan dán  oainnu. Ávnnasdimbbargeavaheapmái dáidá ovdal leamaš seammá riekteoaidnu. Muhto  olbmot orrot garra láhkačuovvuma geažil dohkkehan eambbo ahte dákkar ávdnasiid ferte  oastit. Muhto čujuhuvvo maid ahte ovdalaš áigge geavahedje báikki ássit  dimbbarvuvddiid friddja. ¶
3.4.6 Darfegeavaheapmi ¶
Darfi lei dábálaččamus boaldámuššan Finnmárkkus 1900-logu ovddit oasis. Dušše jur  čielga vuovdeguovlluin eai geavahan darffi boaldámuššan. Almmolaš darfebearráigeahčču  čujuhii guovlluid ja bearráigeahčai ahte darfeloggun ii billistan jekkiid. Sii geain  alddiineaset ledje darfejeakkit, geavahedje daid. Stáhta eatnamis čujuhedje  darfeloggunbáikkiid. Doppe lei buot gili olbmuin riekti loggut darffi nuvttá.    Maŋimus soađi maŋŋel heaitigohte darffi boaldimis liggema váste. Maŋŋel 1960 eai  dáidde čuohppan darffi boaldámuššan Finnmárkkus.    Darfečuohppan adnojuvvui lunddolaš oassin juohke geavaheaddji meahccerievttis.  Olbmot atne dán gili olbmuid ealihanvuođu oassin. ¶
3.4.7 Johtaleapmi/bivdu ¶
Johtaleapmi ja bivdu lei guolásteami buohta Finnmárkku dološ servodagaid vuođđu ovdal  go johtiboazodoallu ja eanandoallu álggahuvvui. Johtaleapmi attii sihke borramuša ja  biktasiid. Oaivebivddáhassan ¶
lei goddi.  Vuosttažettiin leat bivddáhasresurssat 1900- jagiin leamaš mielde ruđaid dábuheame sidjiide geat dain ealáhusain leat leamaš.  Johtaleapmi/bivdu lea rievdan oallugiid oaiveealáhusgáldun 1900-jagiid álggus,  astoáiggedoaibman ja vuoiŋŋasteapmin oallut Finnmárkku ássiide. Johtaleami/bivddu ¶
mávssolašvuohta rievddada olu báikkis báikái luonddudilálašvuođaid mielde,  riggodatdábuheami vejolašvuođaid mielde, ássiid árbevieru mielde jna.   Rievssat lea deaŧaleamos bivddáhas eanas Finnmárkkus. Rievssatbivdu ealáhussan lea  eanas gárdun ¶
. Easkka maŋimus soađi rájes bivdigohte rievssahiid bissuiguin  (hávláriiguin) váldo bivdoguovlluin. Bissuiguin ja rievssatgielaiguin ii sáhte bivdit ovtta  báikkis oktanis. Bissut baldet rievssahiid eret. Giđasdálvve lei dábálaš bivdit gironiid ¶
bissuin.     Olu olbmot Riddo- ja Sis-Finnmárkkus bivde rievssahiid 1900-logu ovddit oasis. Eanas  báikkiin bivddii goit okta juohke bearrašis rievssahiid dálvet. Fuomášit ferte gal ahte  measta buot báikegoddeássit ledje vuođđoealáhusain.    Juohke gilisearvvis ledje iežaset báikkit gos gárdo rievssahiid ja sii bohte hárve ránnágili  guovlluid siskkobeallái. Eai earát boahtán dakkár báikái gos juo ledje olbmot gárdume  rievssahiid. Unjárggas muitaluvvo ahte juohke bearrašis lávejedje fásta guovllut gos  gárdo. Earát atne daid guovlluid dan bearraša guovlun ja buohkat doahttaledje dan.  Guovdageainnus muitala muhtun áddjá mii lea badjel 80 jagi boaris, guhte lea gárdon  rievssahiid olles eallenagi, ahte sáhtii lonuhit guovllu; eai lean nu mearri guovllut ja  buohkat čáhke gárdut. Muhto eai láven gárddiid bidjat dakkár báikái gos earát juo ledje  gárdume. Porsáŋggus muitaluvvo ahte gilisearvvi meahcceriggodatguovllu ¶
siskkobealde sáhtte feara gokko gárdut. Muhto dávjjimustá gárdo guovlluin maidda  lunddolaččat ieža gulle, ruovttu lahka. Deanus muitaluvvo ahte gilisearvvi  meahcceriggodatguovllu siskkobealde oaččui gárdut gos ieš háliidii. Doppe eai ge  gárdugoahtán gal dakkár báikkiin gos earáin juo ledje gárddit.  Muhtun vuorraset  Sállanolmmái muitala ahte olbmot doppe bivde sihke stáhta ja priváhta eatnamiin.  Várjjatvuona davábealde gárdo rievssahiid garrasit ain maŋimus soađi maŋŋelii.     Dávjá šadde guhkás mannat rievssatbivdui, ja de orro gođiin bivdoguovlluin. Oallugiin  ledje máŋga goađi bivdoguovllus. Sáhtte guokte vahku ain bivdit oktanis, ovdal go ain  dolvo rievssahiid vulos ja vižže eambbo niestti.    Riddoleappos, nu go Sállanis ja Fálesnuoris, eai nu olu gárdon. Doppe bivde eambbo  bissuin. Rievssatbivdu ii leat doppe leamaš nu mávssolaš ealáhus. Muhto astoáiggis gal  bivde. Muhtun Sállanolmmái muitala ahte sis lávii álo bissu fatnasis guliid bivddidettiin.  Jus dálkki geažil šadde bisánit muhtun báikái, de válde bissu ja manne várrái. Jus godde  rievssahiid, de ožžo ruđa daid ovddas.    Rievssahiid vuvde báikki  gávpeolbmáide, márkaniin dahje Supmii ja Ruŧŧii.  Guovdageainnus lei maid nu. Buriid rievssatjagiid dolvo guhkes heargeráiddut rievssahiid  Bossegohmárkaniidda.     Oallut Sis-Finnmárkku olbmuide ja vuotnaássiide lei rievssatbivdu deaŧaleamos  dienasgáldun dálvet. Muitalit ee. Porsáŋggus ahte maŋimus soađi ovdal diinejedje  dábálaččat eambbo rievssatbivdduin go luoddadoaimmahaga ng. heahtebargguin.    Dat rievssatbivdu mii dássožii lea muitaluvvon, guoská áigodahkii ovdal maŋimus soađi  ja sullii 1950:ái. Dan rájes lea dilli olu earáhuvvan. Eai bivdde šat nu olu rievssahiid ii ge  leat šat nu mávssolaš ealáhussan go ovdal. Muhto muhtun guovlluin ja muhtun olbmuide  dat gal lea mávssolaš. Guovdageainnus, Kárášjogas, Porsáŋggus, Deanus ja Unjárggas  lea muhtuniin bivdu/meahcásteapmi lassiealáhussan lotnolasat eará ¶
meahcástanealáhusaiguin. Dieđusge lea váttis birget dušše bivdduin ja meahcástemiin,  muhto lassin eará bargguide dat gal lea deaŧalaš.    1976/77 iskamiin Guovdageainnus ja Porsáŋggus (NOU 1978: 18 A) oaidnit ee. ahte  50% Guovdageainnu smávvadálolaččain bivde rievssahiid ja 80% meahcástedje.  Porsáŋggus ledje buohtalas logut 14 ja 62. Guovdageainnu boazosápmelaččain bivde  20% rievssahiid ja 36% meahcástedje. Industribargiin ja duojáriin bivde 27% rievssahiid  ja 25% meahcástedje. Porsáŋggu buohtalas logut leat 13% ja 10%.  Guovdageaidnulaččat geain duodji lei váldoealáhussan, maiddái bivde olu, 40% bivde  rievssahiid ja 60% meahcástedje.    Go hupmá báikki  ássiiguin, de oažžu dakkár gova ahte oallugat meahcástit, muhto bivdu lea ovddemustá vuođđoealáhusaid oktavuođas. Čakčarievssatbivddu birra muitalit  giliservviin ahte biilaluoddaráigge bohtet olggobealbivdit daidda guovlluide máid gili  olbmot atnet iežaset guovlun. Muitalit ee. ahte dát bivdit sihke bivdet rievssatčivggaid ja  biđgejit lottiid.     Sállanis váivahuvvet olbmot olggobealbivdiiguin mat bohtet dohko suohttasa dihte,  deavdit galmmihanbumbbáideaset ¶
vaikko eai dárbbaš dan lassiealáhussan.  Guovdageaindálonat muitalit ahte muhtun boazosápmelaččat láigohit  guođohanbarttaideaset bivdoservviide, ja nu geavahit guođohanbarttaid vearrut.    Báikki ássiid riekteoaidnu dása lea ahte sii geat leat bivdán, leat geavahan giliid  lunddolaš ealáhusvuođu. Gili olbmot leat bivdán máŋggaidlohjagiid almmá earáid dasa  seaguhemiin.  Sis leat hálddašan dán resurssa ja juohkán guovllu čálekeahtes lágaid  mielde. Ovdal go earát beassagohte rievssatguovlluide 1950- ja 60-jagiid  biilaluoddahuksemiid geažil, de geavahedje báikki olbmot dán resurssa eanas  iehčaneaset. Dábálaččat atnet sii bivdiid sisabáhkkejeaddjin ¶
báikki olbmuid guovlluide.    Olbmot oaivvildit ahte ovdalaš áigge ledje eambbo rievssahat, ja lohket ártan ee. ahte  atne mirkkuid meahceelliid bivddus. Riebanat ja gáranasat maid jápme olu. Rievssat lea  leamaš váldobivddáhassan 1900-logus. Muhto maiddái eará meahceelliid leat bivdán.    Beahcelottiid ¶
bivde guovlluin gos dat ledje.     Finnmárkkus muitalit máŋgga guovllu olbmot ahte állahiid ¶
gárdo ja firbmo giđaniestin.   Čáhcelottit. Sámi guovlluin lei giđđalodden ¶
hui dábálaš. Varas lottibiergu lei njálggat  maŋŋel guhkes dálvvi. Ovdalaš áigge lávejedje čuotnjágiid ¶
ja eará čáhcelottid muhtun  guovlluin gárdut. Eai lodden šat go dat lálligohte. Eai bivdán nu olu, dušše borrannáre  varasbierggu. Earret Guovdageainnus lea lodden nohkan fylkkas. Giđđaloddema  vuosttaldeaddjit oaivvildit loddema heittohin go čivganlottiid ¶
bivdet. Giđđaloddema  bealušteaddjit čuoččuhit ahte čakčabivdu lea lottičivggaid bivdin, mas unnán bierggu  oažžu. Namuhuvvo maid ahte lodden lea boares árbevierru máid háliidit doalahit. Báikki   ássit gal hárve loddejit čakčat. Olggobealeolbmot bohtet dákkár bivdui. ¶
Mearalottit ledje deaŧalaš biebmoriggodahkan ovdalaš áigge. Ávtta ¶
,  hálkka ¶
, bovttáža ¶
ja skárffa ¶
bivde borramuššan, ja dat ledje deaŧalaččat. Dál gal  eai bivdde šat dáid nu olu. Muhtun guovlluin bivde soahtegaskaáigge olu mearalottiid  fuođarin náhkkešealangárddiide ¶
. Dákkar bivdu lei giđđat ja geasset. Leat  ovdamearkkat dasa ahte skárfedoahkit jur nohke dákkár bivdduin.   Monnečoaggin ¶
ja uvjačohkken ¶
lei mávssolaš vuotnaguovllu olbmuide. Sállanis  muitalit ahte doppe čogge eanas ruovttudoalut moniid. Vuide moniid ja bidje sádduid sisa  vai riibe juovllaide.    Easkka maŋimus soađi maŋŋel vuovdigohte mearaloddemoniid eambbo. Čogge oalle olu  čáhceloddemoniid vuotna- ja siseatnanguovlluin.   Ealggat. Ovdal go ealgaválaid ¶
juohkigohte, bivde olu ealggaid ealgaguovlluin čakčat  ja dálvet, vuosttažettiin Mátta-Várjjagis, Deanuleagis ja Kárášjogas. Dát ii dáidán  ekonomalaččat buktán nu olu. Muhto sutnje gii gottii ealgga, gal lei dát valjit biergu. Dál  čujuhit dasa ahte olggobeale ealgabivdit eanemusát bivdet ealggaid. Báikki olbmot  fertejit ealgaválaid nalde gilvalit olggobeale olbmuiguin.   Čeavrá ¶
, riebana ¶
ja buoidaga ¶
leat bivdán muhtun áigodagaid náhki  dihte. Muhtumiidda lea dat maid addán veahá ekonomalaš boađu.   Njuorjju ¶
leat ovdalaš áigge sihke báhčán ja firpmiin goddán. Bierggu borre, ja fálkka  ja náhki vuvde. Olu vuotnaguovlluin lei njuorju deaŧalaš riggodahkan.    Dálá dilis ii leat mearalodden, čáhcelodden ja njuorjjobivdu šat ekonomalaš  mávssolašvuohtan. Muhto monnečoaggin vuovdima váste gal lea muhtun vuotnaássiide  veahá ekonomalaš mávssolašvuohtan.    Boraspiriid ¶
ja gazzalottiid ¶
gal bivde duos dás, muhto dat bivdu gal ii lean nu  mávssolaš.    Olbmuid riekteoaidnu dáidda riggodagaide orru leamaš ahte dáid lei dárbbašlaš geavahit  jus galge oba birget ge. Sii leat atnán dan friddja buorrevuohtan seammaládje go  mearariggodagaid nai gitta dássožii. Vaikko leat gal leamaš muhtun dábálaš  njuolggadusat ja mearrádusat dáid resurssaid geavaheapmái, de eai leat olbmot báljo  diehtán daid birra, ja eiseválddit leat unnán daid geavahan duohtavuođas. Easkka ¶
maŋŋel soađi, go olbmot johtigohte eambbo ja eanebut geavahišgohte báikki resurssaid,  šattai almmolaš reguleren dárbbašlažžan. Olggobealeolbmot eai čuvvon báikki  servodagaid čálekeahtes lágaid ja njuolggadusaid. ¶
3.4.8  Sáivaguolásteapmi ¶
Sáivaguolásteapmi lei oktan johtalemiin okta váldoosiin Finnmárkku dološ  johtalanservodagain ovdal boazodoalu. Dan oaidnit ee. das go siidda guovllus dávjá lei  čázádat.    Sáivaguolásteapmi lea rievddadan báikkis báikái 1900-logus. Leat erohusat sámi- ja  dáččaássanguovlluin. Guollebivdovejolašvuođat ja eará doaimmaid vejolašvuođat leat  maid váikkuhan erohusaide.    Guovdageainnus bivde eanas bearrašat guliid 1900-logu ovddit oasis. Nuohtit ja fierpmit  heaŋgájedje juohke viesu olggobealde. Čuovža ¶
lei Guovdageainnus váldoguollin. Dan  bivde nuhtiin geasset. Bivdoneavvuid ja eará gálvvu dolvo jávregáddái giđasdálvve. Guoli  sáltejedje ja bidje eatnanvuolgođiide dahje balsajekkiide ¶
(jeakkit main lea girsi ¶
birrajagi), dassožii go dálvesiivvus sáhtte ruoktot geasehit. Muhtumat jotke  guollebivdduin čavčča ja dálvvi, juoŋastemiin ¶
.     Traktor, meahccemohtorsihkkel ja muohtaskohter leat hearggi sadjái boahtán fievrun  guollejávrriide.    Olbmot borre olu guoli. Oallugat maid vuvde guoli. Muhtun muitaleaddji muitala iežas  dábálaččat láven geasehit 3000 kg sáltečuovžža herggiin ruoktot juohke dálvvi.  Dábálaččat doalvvui guliid Ruoŧa Gárasavvonii ja vuvddii daid doppe. Olu  Guovdageaidnulaččat vuvde maid sáltečuovžža Supmii. Orru leamaš nu ahte eanas  čuovžža vuvde ránnáriikkaide.    Guollejávrriid fertejedje dikšut ¶
vai doalahedje buori čuovžahivvodaga jávrriin. Ee. lei  deaŧalaš: ¶
vai  guolit lassánit. ¶
ráidnet: Dan dahke muhtomin, jus bearaš dahje bearrašat dušše ieža  bivde jávrri. ¶
ja  hávggat ¶
, ja ráhkadedje ođđa gođđobáikkiid. Go guolli lei gođđan (rásiid sisa  coaganii), coahkudedje fas jávrri ja meađđemat šadde goikásii ja billohuvve. ¶
Dál dikšot jávrriid unnán dáinnalágiin, dađimielde go diehtit (NOU 1978: 18 A s. 176).    Bearrašiin orrot leamaš mearri guollejávrrit, ja atne daid iežaset resurssaguovlun. Oallut  Guovdageaidnulaččat muitalit alddiineaset leamaš mearri guollejávrriid, čielgasit  ráddjejuvvon ránnáin. Earenoamážit atnet jávrriid dálu lahka dan dállui gullevažžan.  Muhto leat maid muhtun jávrrit mihá dobbelis, máid atnet gullat muhtun bearrašiidda.  Maŋimus soađi rájes unnugođii guollebivdu Guovdageainnus. Muhto dál firbmot ja  nuhttot ain oallugat, ja bivdu orru lassánan maŋimus jagiid. Leat dikšugoahtán muhtun  jávrriid main leat bare olu guolit, vai šaddet buoret guolit. Seammás barget vuskona ja  hávgga jođihemiin, mat leat hui valjit.     Guovdageainnus ii lean ovdalaš áigge ovttas ge láigolihttu jávrriide. Dat ledje sin  geavahanguovllut máid ealáhusulbmiliin bivde. Bivdui ledje báikki čálekeahtes lágat.    Lassin ealáhusguolásteapmái bivdet Guovdageainnus oallugat astoáiggis. Muohtaskohter  lea hui guovddážis giđđaoaggumis. Rávdojávrrit geasuhit earenoamážit. Olu  Guovdageaidnulaččaide lea guolli biebmolassin.    Kárášjogas lea maid guollebivdu leamaš mávssolaš. Doppe lea leamaš seammá riektedilli  go Guovdageainnus, ja muhtun bearrášiin lea leamaš geavahanriekti mearri jávrriide  (NOU 1978: 18 A s. 179).    Eai doppe ge atnán olbmot dáid riggodagaid stáhta opmodahkan; dat lei sin  geavahanguovlu. Guovlluid geavaheapmi ealáhusulbmiliin lei dat mii sidjiide lei  mávssolaš.    Porsáŋggus lea sáivaguolásteapmi leamaš hui mávssolaš 1900-logu ovddit oasis.  Pomorgávppašeami nohkan orru váikkuhan sáivaguolásteami lassáneapmái 1920- ja 30jagiin vuotnaguovlluin. Porsáŋggus lei olu ealáhusguollebivdu sihke geasset ja dálvet  (NOU 1978: 18 A s. 169).    Porsáŋggus leat juohke gilisearvvis leamaš lunddolaš guollebivdoguovllut. Guovllu  siskkobealde leat bivdán gos háliidedje, muhto jus muhtun juo lei fierbmume ovtta  jávrris, de eai mannan earát gal dohko fierbmut.    Porsáŋggus lea ain dál hui olu sáivaguolásteapmi, muhto ii leat nu olu ealáhusbivdu go  ovdal. Dál vudjet eanas muohtaskohteriin go giđasdálvve oggot jieŋa nalde. Iskamat  Porsáŋggus 1976/77:s (NOU 1978. 18 A s. 256) čájehit ahte stuora oassi suohkana  álbmogis bivdá jávreguoli borramuššan.    Muhtun vuoras Deanodatolmmái muitala ahte su mánnávuođa áigge ja dan ovdal bivde  eanas dušše borranguoli alcceseaset. Dalle eai jođihan guoli gosage. Muhto 1928:s  oaččui son ja muhtun earát, oktavuođa Oslofitnodagain mii osttii buot guliid máid sii  sáddejedje. Sis ledje buorit bumbolfierpmit maiguin juoŋastedje go galmmii  golggotmánus ja dálvvi miehtá. Sis ledje 51 fierpmi anus iežaset guovllus. Sii bivde ovtta  ja ovtta jávrri. Go guolit vátno ovtta jávrris, de bivdigohte nuppi jávrri. Sii bivde juohke  jagi daid ovttahat jávrriid. Sii ledje kárten jávrriid nu ahte dihte gokko guolit ledje. Eai sii  bivdán dakko gokko gođđoguolit ledje. Fertejedje unnimustá 2-3 olbmo fárrolaga go  bivde. Guliid geasehedje sabetgielkkáiguin vulos. Sis ledje máŋga goađi bivdoguovllus.  Dávjá bivde rievssahiid nai go ledje guollebivddus. Sii dovdnejedje guliid gássaide oktan ¶
cuoŋomuohttagin ja sáddejedje daid Osloi. Kássat ledje bordeguorbmin ¶
riddoruvttus ¶
.     Muitaleaddjit muitalit ahte sii bivde iehčaneaset iežaset guovlluin ja earát fas bivde  earásajes. Ii sis gal lean makkárge láigolihttu jávrriide. Olbmuid muittus lea álo leamaš  dábálaš bivdit ruovttudollui.     Dát lea ovdamearkan movt stuorrát bivde guliid vuovdima váste, muhto dábálaččat bivde  guoli alcceseaset ja veahá vuovdimi/lonohallamii go nu heivii. Guolleriggodagaid  geavahedje dáinnalágiin giliservviin gos lei vejolaš, 1900-logu ovddit oasis.     Geasset gal lei sáivaguolásteapmi eambbo soaittáhagas Deanodagas. Bivde go  dárbbašedje. Go ledje lubmeme dahje meahccelájuin, firbmo go lei vejolašvuohta.    Dál maid lea veahá guollebivdu vuovdima váste Deanodagas, muhto eanas geasset.  Olbmot lohket ealáhusguollebivddu váttisin dán áigge. Ii báljo leat vejolaš oažžut  láigolihtu jávrriide. Jus ealáhusguolásteapmi galgá bures mannat, de ferte dovdat jávrriid  ja sáhttit bearráigeahččat daid. Jus earát maid galget fierbmut seammá jávrriin, dagaha  dat váttisvuođaid. Olbmot geat eai dovdda jávrri, bidjet dávjá firpmiid vearu sadjái ja  goddet gođđoguliid. Dat leat heittot guolit, muhto leat dárbbašlaččat lassáneapmái.  Vuođđoealáhusa báikki  ássit lohket iežaset massán dan boares rievtti,  ealáhusguollebivddu, boares geavahanguovlluin ja ahte dál leat olggobealolbmot bivdime  guliid sin ovddeš bivdoguovlluin. Sii lohket maid guliid hedjonan dál dan ektui go dalle go  sis lei garra ealáhusguollebivdu.    Earenoamáš dilálašvuođain lea dál vejolaš lihttoláigohit jávrefierbmun aktorievtti. Oaggut  gal baicca lea juohkehaččas lohpi maiddái lihttoláigohuvvon ealáhusbivdojávrrin.    Unjárggas maid muitaluvvo leamaš garra jávrreguolásteapmi. 1900-álggus firbmo  jávrriid dálveorohagain siseatnamis. Sis ledje maid goađit guollejávregáttiin. Doppe  muitalit ahte juohke bearrašis lei iežas guovlu, sis ledje iežaset jávrrit, máid bivde. Dáid  árbejedje ii ge earáin lean ealáhusbivdu dain jávrriin. Dát vuohki orru leamaš gitta  maŋimus soađi rádjái.    Várjjatvuonbađa davábealde, Unjárgga guvlui, muitaluvvo ahte olbmot lávejedje  čakčageasi, go lájuiguin gerge, mannat Oardajávrái ja Oardavuonjoga ¶
bajágeahčái  Báhcavuona suohkanii bivdit dálveguoli. Lei dábálaš ahte eanas dan guovllu olbmot  dahke nu. Sii atne guovlluid iežaset resurssaguovlun. Maŋŋel go Báhcavutnii ja  Oardajávrri barttaguovlluide bođii luodda, lea sis váldon eret dát vejolašvuohta. Muhtun  bivdo- ja meahcástansearvi davábealde njárgga lea lihttoláigohan čázádaga, nu ahte  unjárgalaččat leat massan ovddeš resurssaguovllu. Dál ožžot dušše lobi astoáiggebivdui  nu movt earát nai. Muitaluvvo ahte suohkanrádji lea dušše biddjon beroškeahttá das geat  guovllu leat geavahan. Báhcavuotnalaččat eai geavahan meahcceriggodagaid seammá  garrasit go Unjárgga sápmelaččat dahke ovdal. Dál lea nappo Unjárgalaččaid ovdalaš  deaŧalaš resurssaguovlu šaddan njárgga davágeažeolbmuid vuoiŋŋastan ¶
- ja  bartaguovlun. ¶
Guovllut Várjjatvuona lulágeahčen, Gálotguovllus ¶
, leat leamaš suohkana olbmuid  váldo guollebivdoguovlun ja leat garrasit geavahuvvon 1900-logus. Go biilaluodda bođii,  barttaiguin ja johtolagain, bivdigohte olggobealolbmot luotta lagamus jávrriin. Báikki  olbmot leat bággejuvvon dobbeliidda borranguoli viežžat.    Máŋggas lohket ahte 5 km-avádat fierbmungielddus guovddáš biilaluottaid  guovttebealde, lea maid gáržžidan ealáhusguolásteami vejolašvuođaid gili lahka.     Sáivaguolásteapmi ealáhusbivdun lei dábálaččamus vuotna- ja siseatnangiliin. Sállanis  eai loga sáivabivddu leamaš dábálažžan. Muhto lávejedje gal muhtomin bivdit, measta  suohttasa dihte, ja jus gottii guoli, de dat lei buorre. Buohkat ožžo bivdit sihke priváhta  eatnamis ja stáhta eatnamis. Easkka soađi maŋŋel gul gáibidišgohte muhtumat  aktorievtti guollebivdui iežaset eaiggáduvvon eatnamiin, ja maŋŋel go ieža fárrejedje eret  dain báikkiin.     Fálesnuoris bivde olbmot 1900-logu álggus veahá sáivaguoli alcceseaset. Eai bivdán  hupmanveara sáivaguoli ealáhussan, earret go moadde bearraša Riehpponávžžis ¶
bivdu dain jogain ja čázadagain gos dat leat, rievddada hui  olu. Stuorit luossajogain lea bivdu guhkit áiggiid juo lágiduvvon earenoamáš málliiguin.  Váldojogat leat Álttaeatnu ja Deatnu. Doppe leat eananeaiggádiin geat láddjejit vissis  meari, sierra vuoigatvuođat. Álbmotjoavkkut geat eai deavdde dáid gáibádusaid, leat gal  maid veahá bivdán. Sii geat oaivvildit alddiineaset ollislaš vuoigatvuođaid, gohčodit duon  suolabivdun. Ja dat nuppit ges leat oaivvildan alddiineaset seammá vuoigatvuođaid  guollebivdui. 1984:s bođii Deanu luossabivdu áššin duopmostuoluid ovdii. Doppe  gáibidedje boazoeaiggádat ja muhtun earát geat eai deavdde gáibádusaid, seammá  vuoigatvuođaid go dain earáin. Gielddariekti hilggui duomuinis dán gáibádusa  njukčamánu 19. b. 1984.    Muhtun eará báikkiin gos leat jogat maidda luossa, valas ja guvžá goarbmu, leat báikki  olbmot bivdán nu guhká go olbmot leat ássan doppe. Ovdamearkan dása lea  Riehpponjohka masa 1900-logu álggus juo lei muhtun hammerfeastalaččas láigolihttu.  Doppe leat vuona ja ávžži olbmot doloža rájes bivdán luosaid. Muhtun áddjá (badjel 70jagi) muitala ahte mánnán lávii áhčis mielde bivdit joga. Sii firbmo dávjá jorpmiin ¶
ja  geasehedje guliid heasttaskearruin ruoktot. Orro unnán olbmot dan guovllus ja nappo  unnán bivdit. Olbmot dihte gal ahte johka lei lihttoláigohuvvon ja ahte sis lága mielde ii  lean lohpi bivdit dan. Muhto dát lei dološ resurssageavaheami vuostá, ja seammás lei  dárbbašlaš borramuša dábuhit.    Orru oppalaččat leamaš nu ahte johgátteássit bivde luosaid álkimus vugiin. Dat lei  borranguoli dábuheapmi, ii ge suohttasa dihte bivdin.    Várnjárgga jogain muitaluvvo leamaš seammalágan bivdu. Muhtun sámi vuotnabáikkiin  ledje unnit luossajohgátteássit gaskaneaset juogadan bivovuoigatvuođaid iešguđet  jorpmiin. Sii atne dasto dan guollebivdobáikki alcceseaset gullat.    Kárášjogas muitalit leamaš viiddis ovttasbivddu ja luossajuogadeami go buođuin bivde  luosaid jogas (gč. kap. 3.4.2). Maŋimus soađi rádjái rievddai dilli unnán. ¶
Go geaidnojohtolat šattai, rievddai dilli ja dađistaga lihttoláigohedje eambbo  luossajogaid.    Ee. Porsáŋggus leat  luossajohgátti eananeaiggádat duhtameahttumat dainna go eai  beasa firpmiin bivdit luosaid jogas.     Nu go dás jur ovdalaš namuhuvvon, de lei Riehpponjohka áigá lihttoláigohuvvon. OarjeFinnmárkku bivdo- ja meahcástansearvi oaččui 1931:s láigolihtu dasa. Maŋŋel leat dikšon  ja bearráigeahččan joga. Danin heite oallugat bivdimis boares vuogi mielde. Dál sii leat  šaddan searvvi miellahttun. Earret turistakoarttaid (oanehisáiggekoarttaid), de eai beasa  earát go searvvi miellahtut oastit koarttaid. Báikki olbmot geat háliidit bivdit jogas,  fertejit álggos searvat guollebivdosearvái miellahttun.     Lea dáhpáhuvvan ahte olggobealolbmot leat ožžon láigolihtu čázádagaide, ja dávjá lea  dat suhttadahttán báikki olbmuid. Muhtumat oaivvildit ahte láigolihttu máŋgga dáfus lea  báikki olbmuin váldán báikki resurssaid eret, vrd. dan mii muitaluvvui Unjárgga birra dás  ovdalaš. Ovdal ledje báikki olbmot, johgátteássit, geat geavahedje riggodagaid.  Láigolihtu bokte geavahit dávjá olggobealolbmot daid.     Doppe gos báikki servviin lea láigolihtti čázádahkii, eai oro suhttame nu olu láigolihtu  geažil, muhto lea maid daddjojuvvon ahte stuorit servviin leat eambbo návccat jođihit  čázádaga dohkalaš vugiin.     Oppalaččat lei sáivabivddus eambbo ealáhusárvu ovdalaš áigge go dál. Lei vuotna- ja  siseatnanássiid nubbin juolgin. Loguiguin gal lea váttis čilget ealáhusa árvvu, muhto lea  čielggas ahte dat lei mávssolaš. Máŋggaládje lei sáivabivdu hearbevárrin ¶
, jus eará  bargu lei dahje mearaguollejohtu, soite dan válljet jávrebivddu ovdalii. Go  pomorgávppašeapmi nogai 1914:s, dáiddii sáivabivdu maŋŋel veahkehan oallugiid  váddáseamos jagiid. ¶
3.4.9  Luopmánat ja muorjjit ¶
Muorjjit ja luopmánat ledje deaŧalaččat luondduruovttudoalus, ja dain ožžo vitamiinnaid.  Ovdal jahkečuođimolsuma vuvde unnán murjjiid ja luopmániid. Murjjiid geavahedje  eanas iežaset ruovttudoalus. Maŋŋel vuosttaš máilmmisoađi 1920 birrasiid šaddagođii  luome- ja muorjejohtu. Muhto lei váttis riibadit murjjiid ja luopmániid vuovdima váste.  Porsáŋggus muitalit ahte boalvárat luike olbmuide vuoššanlihtiid ¶
.     Luopmánat leat deaŧalaččamus muorjjit Finnmárkkus. Buriid jagiid čogge olbmot  alcceseaset ja vel gávpeluopmániid. Dalle sáhtte oažžut ruđa máid divdna dárbbašedje.  Davvi-Várjjagis muitaluvvo ahte olbmot muhtomin manne lubmet ovdal meahccelájuid,  vai ožžo ruđa veahkkeneavvuid oastit. Unjárggas muitalit maid olu ruđa dinen buriid  luomejagiid. Doppe lei dábálaš heasttain mannat lubmet jekkiide mat ledje dobbelis. Sii  geain eai lean heasttat, fertejedje guoddit nođiid.    Maŋŋel maŋimus soađi lea dilli earáhuvvan. Luomejohtu lea buorránan. Olu báikkiin  čogget buohkat bearrašis luopmániid go lea luomejahki. Maiddái dán áigge lubmen lea ¶
buorre dienasgáldu luomejagiid. Eanas ruovttudoalut čogget iežaset atnui. Leat  vuosttažettiin vuođđoealáhusaid olbmot geat vuovdima váste čogget.    Ovdalaš áigge lei heasta fievrun go lubmet manne. Dál lea biila, traktor ja  meahccemohtorsihkkel boahtán sadjái. Nu sáhttet olbmot beassat guhkkinguovlluide gos  ovdal eai lubmen.    Ovdal go biilaluottat bohte ja eai lean vel biillat buohkain, ráđđejedje báikki olbmot ieža  guovlluid. Báikki servodagas orrot luopmánat leamaš searveriggodahkan. Muhto eai  láven mannat čoaggit nuppi olbmo uvssa ovdii. Unjárggas muitalit ahte báikki servodaga  bearrašat ledje juogadan luomejekkiid gaskaneaset. Buohkat doahttaledje dan.    Eará muorjjit máid čogge ja ain čogget, leat joŋat, sarrihat ja čáhppesmuorjjit.    Earenoamážit leat joŋaid vuovdán oalle olu. Máŋgga báikkis muitalit gávpotolbmuide  vuovdit joŋaid. Muhtun báikkiin čogge sarrihiid nai vuovdima váste, muhto daid gal leat  eanas geavahan iežaset ruovttudoaluin. Muhtun báikkiin ledje čáhppesmuorjjit oalle  deaŧalaččat. Dan atne ee. juhkanmáihlin ¶
, seaguhuvvon suvrramilkkiin.    Ovdalaš áigge čogge boskka ruovttudoalu atnui. Muitalit ee. ahte dan butnjo guolevuojas  ja borre. Das ledje hui olu vitamiinnat.    1976/77 iskamiin Guovdageainnus ja Porsáŋggus (NOU 1978: 18 A s. 254) muitalit ahte  eanas báikki olbmot geavahit muorje- ja luomeriggodagaid. Dáidá seammalágan dilli  Finnmárkkus muđui, go dan guovtti suohkanis.    1977 eananvuovdinlága rievdademiid bokte lea vejolašvuohta addit giliide  vuosttašrievtti ¶
luopmániidda mearriduvvon guovlluin gilis. Dát lea hui unnán  čađahuvvon. Vuosttažettiin leat muhtun gilisearvvi siskkit riikkageaidnoguoras gaskal  Kárášjoga ja Guovdageainnu ožžon dákkar rievtti (gč. maid kap. 3.29.)    Juohke sajes oaivvildit báikki olbmot iežaset olggobealeolbmuide massán luopmániid  luottáid ja giliid lahka, maŋŋel go biilaluottat ja biillat bohte. Báikki olbmot šaddet olu  báikkiin mannat luomejekkiide dobbeliidda. Sii muitalit maid ahte olbmot čogget olu  čurruid ¶
, ja dat lea bahá. Buot báikki olbmot atnet luomeriggodagaid giliid  ealáhusvuođu lunddolaš oassin.    Olu báikkiin, ee. Porsáŋggus ja Fálás, lohket olbmot ahte olu bohccot dagahit unnit  luopmániid. Sáhttá leahket nu ahte luopmánat duolmmahallet doppe gos olu bohccot leat  ovtta sajes, earenoamážit áideguorain (gč. maid kap. 7.2). ¶
Ovdalaš áigge ledje gámasuoinnit dárbbašlaččat eanas Finnmárkulaččaide. Čázehat ledje  deaŧalaš juolgesuodjin gitta 1950-jagiide, sihke vuotnaguovlluin ja siseatnamis. Dál leat  dušše muhtun boazoeaiggádat ja muhtumat siseatnan ássiin mat atnet gámasuinniid (gč.  kap. 2.5.11). ¶
Čakčageasi čuhppe jekkiin gámasuinniid, máid goikadedje. Juohke bearrašis lei iežas  suidnenbáiki. Unjárggas muitalit ahte muhtun bearrašat lávejedje juogadit ovtta  suidnenbáikki. Muhtun eará fas muitala ahte sii čuhppe suinniid johgáttes, ja njeallje  bearraša juogadedje báikki. Ledje čielga rájit máid buohkat doahttaledje. Gámasuidnen  lei lunddolaš riektin buot giliássiide, ii ge oktage jurddašan makkárge eiseválddiin jearrat  lobi. Boazosápmelaččat geain ii lean vejolašvuohta suidnet, sáhtte muhtomin dáloniin  oastit dahje lonohit gámasuinniid ee. bohccobiergguin (gč. kap. 2.5.11).  Boazosápmelaččat ja dat dálonat geat vel atnet suinniid, suidnejit dál dušše iežaset  atnui. ¶
3.4.11  Golgi dimbarat ja riehkit ¶
Golgi dimbariid ja rihkiid čohkkejedje vuotnagáttiin, muhto eanas čohkkejedje olgolis.  Dát ledje anolaččat ja geavahuvvojedje sihke huksenávnnasin ja boaldámuššan. Buohkat  geat sáhtte, čogge golgi dimbariid ja rihkiid. Riehkkegubat gulle dan olbmui gii lei  čohkken daid, ja lei measta váldit dáid. Maŋimus jagiid lea šaddan fas  eambbo dábálažžan rihkiid čohkket boaldámuššan. Riehkit mat rivdet gáddái, gullet  eananeaiggádii. Stáhta ii leat gal viggan ge alcces oamastallat daid. ¶
3.4.12 Goađit/ealáhusbarttat ¶
Jus galge sáhttit geavahit meahcceriggodagaid nu go guoli, meahcielliid ja  murjjiid/luopmániid, fertii leahket dálkki suodji duoddaris. Ovdalaš áigge lei dušše goahti  danin. Maŋimus jagiid lea šaddan dábálaččat hukset ealáhusbarttaid. Meahccegiettit ledje  muhtomin 3 beanagullama ruovttus eret. Ládjogoađit ledje dárbbašlaččat sihke lájuid  áigge ja go fuođđara galggai dálvesiivvus ruoktot geasehit. Giliolbmot ceggejedje danin  gođiid iežaset resurssaguovlluide. Muhtun muitaleaddji muitala ahte ovdal soađi, go  garrasit geavahedje meahcceriggodagaid, ledje goađit buot jávregáttiin. Muhtun  sáivabivdi ja meahcásteaddji, muitala iežas ceggen ja divodan 5-6 goađi. Sus gii goađi  huksii, lei vuosttašriekti geavahit dan, muhto goahti lei rabas buohkaide.     Olbmot atne gođiid bivdo- ja guolástanguovlluin dárbbašlaš ealáhusvistin. Lei lunddolaš  riekti cegget goađi iežas resurssaguvlui, ja dasa dieđusge eai jearran lobi. Eanas dain  gođiin máid ovdalaš áigge, ovdal 1950, ceggejedje, meahci ealáhusdoaimmaid váste, leat  dál dušše bázahusat vel. Dál leat gáržžidan goahtehuksema ja dušše ealáhusdoaimmaid  váste lea vel lohpi cegget dakkar gođiid. Dat galget leahket rabas ja buohkat galget  sáhttit geavahit daid.    Muhtun muitaleaddjit oaivvildit dálá dilis dan veadjemeahttumin. Muhtunis sis lea goahti  stuora jávregáttis ja muitala ahte measta álo leat olbmot doppe guolástan- ja bivdoáigge.  Giđđat čoahkkanit dohko skohtervuoddjit geat oggot, geasset fas guollebivdit ja čakčat  eará bivdit. Buohkat nuoskkidit ja boldet su muoraid. Ii oba sáhte ge čorget goađi ja  goađi luhtte, ja geavahit dan nu go galggašii, jus ii lásse dan. Son oaivvilda gal ahte  boares vieru mielde galggaše goađit leahket rabas, muhto atná veadjemeahttumin  doalahit čorgadin doppe. Olbmot geain ii leat ealáhusdoaibma meahcis, huksejit olu  gođiid lobihemet. Dát adnojuvvo hui bahán, danin go dat gáržžida sin ealáhusvuođu  geain meahcci lea ealáhussan. ¶
Maŋimus jagiid mannolat lea dagahan ealáhusbarttaide dárbbu. Lea váttis, dahje  veadjemeahttun, earuhit ealáhusbarttaid ja astoáiggebarttaid. Eananvuovdineiseválddit  leat čavgadit gieđahallan bartahuksemiid. Sii gáibidit čielgasit bartta duođaštuvvot  dárbbašlažžan ealáhussii. Muitaleaddjit geain meahcásteapmi lea ealáhussan lotnolasat  eará ealáhusaiguin, guolástemiin, eanandoaluin jna., lohket measta veadjemeahttumin  iežaset beassat ásahit ealáhusbartta. Nuppe dáfus sii dihtet boasttogeavaheami vára. Sii  goitge oaivvildit ahte go eará ealáhusat leat beassan ovdánit ja ođđamállet ealáhusvisttid  ásahit, de galggaše sii geain meahcásteapmi lea ealáhussan, oažžut seammá  vejolašvuođa.    Eara ealáhusbarttat mat leat leamaš, leat barttat vuotnagátte luossabáikkiin. Dákkar  barttat leat leamaš dárbbašlaččat luossabivddus. Eanandoalu ja meahcástanealáhusa  olbmot lohket boazodoalu leamaš vuostá, eai ge leat ipmirdan ealáhusbarttaid  dárbbašlašvuođa. ¶
3.4.13  Álbmoga riggodatgeavaheapmi ja dan váikkuhus  báikki olbmuide ¶
Eanas Finnmárkku báikki olbmot ráđđejedje riggodagaid ieža ovdal go biilageainnut  ráhkaduvvojedje ja biilladoallu ovdánii 1950-jagiid loahpas. Dušše soames  olggobealolmmoš finai dain guovlluin. Muhto muhtun báikkiid riggodagaid geavahišgohte  čoahkkebáikeássit 1930-jagiid loahpas juo. Ovdamearkan lea Riehpponávžži vuolágeahči,  gosa hammerfeastalaččat huksegohte barttaid. Biillat ja biilaluottat bukte eambbo  olbmuid guovlluide. Olggobealolbmot gilvališgohte báikki olbmuiguin riggodagaid nalde.    Ovdalis lea juo muitaluvvon ahte olggobealolbmot ožžo láigolihtu luossačázádagaide ja  hehttejedje báikki olbmuid bivdit daid nu go ovdal ledje dahkan. Olggobealolbmot čogget  dávjá murjjiid/luopmániid luoddaguora. Muitaleaddjit Fálesnuoris muitalit ahte  ovddemustá leat Hammerfeastta olbmot mat čogget suohkana murjjiid/luopmániid. Ieža  sii fertejit dobbeliidda mannat murjet/lubmet (gč. maid. kap. 7.7).    Sállanis muitalit ahte ovdal sii ráđđejedje murjjiid/luopmániid ieža, muhto dál bohtet  hammerfeastalaččat čoaggit daid. Muhtun vuoras porsáŋgulaš muitala ahte ovdal ledje  dušše oahpes olbmot luomejekkiin, dál fas leat dušše vierroolbmot. Unjárggas muitalit  maid seammá dili. Báikki olbmot bággejuvvojit mannat dobbeliidda lubmet/murjet. SisFinnmárkkus lea seammá dilli. Doppe leat gal 1977 rájes moadde luomejeakki  várrejuvvon gili ássiide (gč. kap. 3.4.9).    Sáivaguolástemiin ja bivdduin lea sullii seammaládje go lubmemiin. Jávrriid gos báikki  olbmuin lei ealáhusguolásteapmi, bivdet dál olggobealolbmot. Olbmot geat garrasit bivde  ealáhussan, muitalit ahte ealáhusguollebivdu ja álbmoga bivdu, earenoamážit fierbmun,  eai soaba unnit jávrriide oktanis. Eará muitaleaddji muitala ahte Lágesvuona ja  Deanuleagi guovllus lea dápmot nohkagoahtán. Váldosivvan lea su oaivila mielde go  astoáiggebivdit oggot jogain gosa dápmot manna gođđat. Muitalit ahte bivdet olu   dápmotveajehiid jogažiin ja jogain. Sis-Finnmárkkus, gos čuovža lea eanemusat ja unnit  dápmot ja rávdu, eai leat nu olu astoáiggebivdit ja nappo lea unnit gilvu.    Muhtun muitaleaddjit muitalit ahte leat "jurdilkeahttá rámpon mediain" Finnmárkku  guollejávrriid, ja muhtun guovlluide lea dat čuohcan bearehaga. ¶
Bivddu birra ges muitalit báikki olbmot ahte eará guovllu rievssatbivdit báhčet  rievssatčivggaid čakčat. Muhtumat oaivvildit dan bahán maid danin go bessosat ¶
bieđganit ja rievssahat ballájit eret muhtun guovlluin. Sállanis muitalit maid ahte "mediarámpon" lea geasuhan olggobealolbmuid dohko mat bivdet rievssahiid gilis, máid  báikki olbmot eai goassege ieža leat dahkan. Go ruoktot vulget, de leat dievva rievssahat  mielde. Báikki olbmuide lea dat suhttadahttin. Muitalit ahte Sállanolbmot hupmet "ovdal  ja maŋŋel NN áiggi" birra. NN lea mediabargi gii lea olu rámpon Sállana buorren  bivdoguovlun. Sii oaivvildit ahte dat garra bivdu mii muhtun jagiid lei doppe, unnidii  rievssathivvodaga.    Sii geat barget sávzzaiguin ja bohccuiguin, oaivvildit ahte rievssatbivdu beatnagiiguin lea  bahá ja dagaha váttisvuođaid sidjiide.    Boazodoallit lohket buot bivddu čakčat bohccuid čakčaorohagas bahán, danin go buktá  váttisvuođaid ja njuolgut vahágahttá boazodoalu.    Báikki olbmot, goit sii geat leat vuođđoealáhusain, leat oppalaččat vuostemielas  olggobealolbmuid bartahuksemii. Dán leat oaidnán ee. siseatnansuohkaniid oainnuin go  bartaáigumušaid ja bartahuksema birra lea sáhka. Sii lohket ahte bohtet eambbo olbmot  guovlluide ja šaddá dađistaga eambbo gilvu riggodagaid nalde. Muitalit iežaset ráđđen  riggodagaid iehčaneaset, ja dál leat olggobealolbmot mat návddašit daid. Lohket maid  ahte bartaguovllut leat eanas luoddaguorain, gos bartaeaiggádat geavahit guovlluid gosa  álkimus lea beassat. Nappo bággejuvvojit báikki olbmot mannat dobbeliidda (gč. maid  kap. 7.7). Riehpponávžži lohket dál oalát šaddan dušše hammerfeastalaččaid  resurssaguovlun.    Meahccevuodjin mohtorfievrruiguin lea eará váttisvuohta. Muitalit muhtun guovlluin  issoras olu vuodjima, mii čuohcá resurssaide. Beare oallugat háliidit návddašit daid, ja  dát čuohcá sidjiide geain luondu lea ealáhussan. Olu suohkaniin leat láhtut ruossut  rássut, muhto goitge vudjet olu láhtuid olggobealde. Dat gal lea bahá. Báikki ássit lohket  boazodolliid dávjá vuodjit dárbbuhemet mohtorfievrruiguin, sihke geasse- ja dálvesiivvus.  Oallut báikki olbmuid mielas lea heittot go olggobealolbmot bievlan vudjet  meahccebiillaiguin ja mohtorsihkkeliiguin duottarjávrriide. Lea dihto ášši ahte olu  mohtorfievrovuodjin Finnmárkku mehciin čuohcá lundui ja ealáhusvuđđui. Lea  duohtavuohta ahte oallugiin lea dakkár oaidnu mohtorfievrovuodjimii ahte mus galgá  lohpi mohtorfievrruiguin vuodjit meahcis, muhto earáin ii galgga.     1976/77:s iske Guovdageainnus ja Porsáŋggus  álbmoga meahccegeavahanoainnu (NOU  1978: 18 A s. 257-261). Das daddjo čielgasit ahte meahcceriggodagaid berrejit dušše  guovllu ássit geavahit. ¶
3.4.14       Leat go báikki olbmuin mat leat  vuođđoealáhusain, makkárge ¶
meahcceriggodagaide? ¶
Oanehaččat daddjon lea čuovvovaš dilli: ¶
ealáhusulbmiliin dássožii. 1950 rádjái geavahedje riggodagaid garrasit. Muhtun  riggodagaid geavahit mihá unnit dál, ja muhtumiid geavahit seammá olu  ealáhusulbmiliin ja gilvvus astoáiggedoaimmaiguin. ¶
Finnmárkulaččain leat seammá vuoigatvuođat meahcceriggodagaide. ¶
meahcceriggodagaide go Finnmárkku ássiin. ¶
meahcceriggodatgeavaheami vejolašvuohta go Finnmárkkus.    Dán dilálašvuođa ártan sáhttet ee. leahkit: ¶
ovttatmanu sáhttán heivehuvvot dahje ii leat geahččaluvvon ge heivehuvvot dáčča  lágaide mat álggos ráhkaduvvojedje riikka lulit osiide. ¶
johtaleapmi ja buoret birgejupmi rabai eatnamiid álbmogii. Danin sii eai atnán  dárbbašlažžan bargat sihkkarastit iežaset ovddeš geavaheami vuoigatvuohtan. ¶
čálekeahtes lágaid ja njuolggadusaid. ¶
álo sáhttán dahje háliidan muitalit báikki olbmuid iežaset oainnu. ¶
eatnama eaiggáduššanrievtti ¶
vuođul. ¶
ožžon dilálašvuođain, biehttalan addimis vuoigatvuođaid sidjiide geat ealáhusas  geavahit meahcceriggodagaid, maidda sii (ealáhusbargit) alddiineaset oaivvildit  vuoigatvuođa. ¶
servviid bokte (ee. bivdo- ja guolástusservviid) mat leat ovddidan eanandoalu- ja  meahcástanberoštumiid. ¶
ii leat leamaš makkárge nevvohat ¶
riggodagaid  ealáhusgeavaheddjiid beroštumiid vuhtii váldimis. ¶
(bivdo- ja guolástansuorgái ¶
).    Earret boazodolliid, leat Finnmárkku meahci ealáhusgeavaheddjiin unnán dahje eai oba  ge, sierravuoigatvuođat meahcceriggodagaide. Sin ealáhusat leat nappo hejot  suodjaluvvon. Lea gal nu ahte ii leat dušše Finnmárkkus resurssagilvu gaskal álbmoga ja  báikki olbmuid. Muhto dán fylkkas čuohcá gilvu garrasit báikki olbmuide main  meahcceriggodagat leat birgenláhkin dahje lassiealáhussan. ¶
3.4.15 Vuotnabivdu ¶
Finnmárkku vuotnaássiide lea mearra ja mearragáttit leamaš ásaidumi vuođđun. Sii ožžo  mearas borramuša, ruđa ja šibihiidda fuođaroasi. Dan áigge go vuotnasámigiliid ássit  johtaledje áigodagaid mielde, mearridedje guollebáikkit áigodatássansaji, earenoamážit  geasset. Go olbmot 1800-logu maŋit oasis eambbo ja eambbo válljegohte birrajagi  ássanbáikkiid, mearridedje báikki guolástanvejolašvuođat eanemusat ássanbáikki.    1900-logu álggus, go lei pomorgávppašeapmi, lei sáidebivdu deaŧalaččamus bivdu  vuotnaguovlluin. Ruoššagávppašeami nohkamiin nogai maid geassesáidebivdu. Eai  jođihan šat sáiddi.    Soahtegaskaáigi lei váttis áigin vuotnaguovlluid sámi ássiide. Guolástusa ovdáneapmi  gáibidii stuorit fatnasiid ja bivdoneavvuid, ja mearrasápmelaččain eai lean ruđat oastit  daid. Sii rahče juo dábuhit ruđa beaivválaš goluide. Sis lei heajos birgejupmi. Stuora  fatnasiidda gáibiduvvojedje eanet olbmot. Dat lei váttis, go olbmot ásse bieđgguid. Danin  lei ruovttubivdu deaŧalaččamus. Das bođii gal borramuš bearrašii, muhto ruhta ii báljo  boahtán. Nu šadde oallugat gávpeolbmái vealgugassan, ja fertejedje sutnje doalvut  guliid.    Sii livčče dinen mihá eambbo jus livčče goikadan guliid ja easkka 3-4 mánu maŋŋel ožžon  mávssu, dan sadjái go varas guoli vuovdit. Muhto danin go mearrasápmelaččat álo ledje  ruhtaheađis, de eai sáhttán dan dahkat. Mearrasámiálbmogii eai boahtán ávkin  guolástusaid ekonomalaš ruhtadoarjagat maŋŋel vuosttaš máilmmisoađi.  Mearrasápmelaččain lei dávjá smávva eanandoallu ja danin eai adnojuvvon sii  guollebivdin. Nubbi ášši lei vel dat go guolástuslávdegottiin ¶
ja suohkanstivrrain ledje  eanas dáččat. Sis lei dadjamuš doarjjajuohkináššiin (Falkenberg 1941: Bosettinga ved Indre Laksefjord i Finnmark (Siskkit Lágesvuona ássan Finnmárkkus).    Sáidebivdu ii lean nu deaŧalaš soahtegaskaáigge. Go buorebut jođihišgohte sáiddi  maŋŋel maŋimus soađi, buorránii dát. Dál oaivvildit oallugat muitaleddjiin ahte  aktiivvalaš bivdoneavvut vuonain leat unnidan sáidehivvodaga. Muhtun muitaleaddji  guhte ieš lea sáidenuhtiin bivdán, muitala ovdal leamaš dakkár valji ahte fertii ohcat  báikki vai eai darvánan nu olu nuohttái, ja dál ii báljo oaččo vuoššanguoli.   Dorskebivdu. Dálvet bivdet dorski mii boahtá vuonaide gođđat. Dát bivdu lea deaŧalaš  sidjiide geain lea ruovttubivdu vuonain. Juohkesajes muitalit dorskesiigama hirbmosit  vátnon. Earát bivdet guliid ovdal go dat ollejit vuonaide. Sii oaivvildit maid ahte dál leat  smávit guolit go ovdal. Porsáŋggu muitaleaddjit muitalit ahte jus sii livčče 1984:s bivdán  seammá stuoračalmmat nuhtiin go 10-15 jagi ovdal, de eai livčče goddán ovttage guoli.  Juohke sajis oaivvildit olbmot ahte aktiivvalaš bivdoneavvut ja earenoamážit  snoranuohtti, gurrejit vuonaid. Vuotnabivdit deattuhit ahte snoranuohtit maid billistit  eanet guollešlájaid gođđobáikkiid. (Muhtumat oaivvildit snoranuohti passiiva  bivdoneavvun, muhto dás ja maŋŋelis gohčoduvvo snoranuohtti aktiivvalaš  bivdoneavvun).1900-logu álggus ii lean snoranuohtti stuorit go ahte guollebivdit gudde  dan gieđa vuolde. Dan geavahedje unna fatnasaččain. Ovdáneapmi lea dagahan ahte  sihke nuohtit ja fatnasat leat šaddan stuoribun. Snoranuohtti lea gehppes ja álkis  veahkkeneavvu. Dan dihte sáhttá dan ráhkadit stuorisin ja buorrendoaibmin ¶
. Olbmot  oaivvildit ahte jus vuotnabivddu galgá doalahit buorren, ferte vuonaid ráfáiduhttit  aktiivvalašbivdoneavvuid vuostá. Ii leat doarvái dálá 1984 vuotnaráfáiduhttimiiguin mat  leat muhtun vuonaide. Deanus lohket ráfáiduhttinmearrádusaid njuorjju geažil čuohcan  hejot, danin go njuorju lea baldán dorski čiekŋalasaide ráfáiduhttinráji olggobeallái.  Doppe leat snoranuohttefatnasat bivdán dorski. 1984:s leat veahá divodan ¶
ráfáiduhttinavádaga Deanuvuonas. Leat sirdán ráfáiduhttinráji olgolebbui ja dat lea  eambbo vuotnabivdiid gáibádusaid mielde.     80-jagiid loahpas dássožii leat ee. snoranuohtti ja reahkanuohtti ¶
veahá teknihkalaččat  divoduvvon ja buoriduvvon. Seammás leat buorebut bearráigeahččagoahtán ahte  guollebivdu doaimmahuvvo dohkálaš vuogi mielde. Dát doaimmat leat váikkuhan bures  vuotnabivdui.    Stuoravuonas Lágesvuonas muitalit olbmot ahte ovdal dulvadeami doppe lei vuonas  jiekŋa ja buorre dorskejuoŋasteapmi. Maŋŋel dulvadeami jávkkai jiekŋa ja  snoranuohttefatnasat bohte vuona sisa ja bivde buot dorski. Báikki álbmot massii dáinna  lágiin riggodaga almmá makkárge buhtadusa haga.    Giđđadorskebivdu lea dorskebivdu go čuvvot šávšša jur vuonaid sisa. Ovdal lei hui olu  dákkar bivdu ja olu olggobealolbmot oasálaste dás. Vuotnaássit bivde gal maid, muhto  sis ledje dušše smávva fatnasat. Danin válde dávjá barggu ¶
eará fatnasiin dahje ledje  mielde guollebargin. Siseatnamis, ee. Kárášjogas, muitalit leamaš oalle dábálažžan ovdal  maŋimus soađi, ahte dábálaš nuorat manne guollebivdohápmaniidda ja oasálaste  giđđadorskebivddus. Dát guollebivdu rievddadii veaháš dađimielde go man nuorttas  dahje oarjjás guollesiigan lei. Nu go eará ge, lea dát bivdu nai earáhuvvan.    Sihke muitaleaddjit ja áhpedutkit lohket dárbbašlažžan čavget Barentsábi guollebivddu  sihkkarastit dorskehivvodaga ja nappo Finnmárkku ássama.   Sallit lea maid álo leamaš mávssolaš vuotnaássiide, muhto ovdal lei váttis jođihit salliha.  Muhtumiin lei bálkestannuohtti ¶
mainna sáhtte olu bivdit.    1930-jagiin ledje muhtomin seahkkanuohttunfatnasat, skeittát ja gálvofatnasat ¶
suokkisin guliid bivdime dahje sallihiid oastime vuonain go buorre bivdu lei. Dát ledje  measta aivve olggobealfatnasat. Báikki olbmot sáhtte veahá dinet go barge daidda dahje  go ožžo gáddeoasi ¶
gáddenuohttestákku ovddas (Falkenberg 1941: Bosetting og befolkning i indre Laksefjord (Siskkit Lágesvuona ásaidupmi ja olbmot)). Maŋimus soađi  maŋŋel bivde olggobeale sáikofatnasat ¶
salliha hui garrasit. Muitaleaddjit lohket dán  bivddu gurren sallihiid vuonain, ja válde vuotnaássiin riggodaga mii sidjiide lei leamaš hui  mávssolaš.    Olbmot lohket salliha fas boahtán dál (1984), ja sii oaivvildit dan fas gierdat bivdit  passiiva bivdoneavvuiguin. Buohkat lohket ahte jus sáikonuhtiiguin fas bivdigohtet salliha  vuonain, de gal sallihat nohket dakkaviđe ja nappo vahágahtášii dat vuotnaássiid.   Bálddis. Vuotnaássiide lei bálddis hui deaŧalaš borramušriggodat. Dan bivde álo  dálvviniestin. Oallugat dinejedje ruđa báldáin. Dál lea badjelmeare bivdin ja aktiivvalaš  bivdoneavvuiguin bivdin measta veadjemeahttumin dahkan báldá goddit.     Finddar ¶
. Findarat leat lassánišgoahtán fas maŋimus jagiid, muhto lea heajos johtu  dasa. Buoret johtu váikkuhivččii oalle bures vuotnaássiide. ¶
Guvžá ja valas lea olu báikkiin leamaš ruovttudoalu borranguollin. Muitalit ahte guvžá  jávkkai sallihiin oktanis, muhto dat maid lea veahá lassánan maŋimus jagiid.   Áhkalakkis. Ovdal bivde oalle olu áhkalaggá. Vuoivasis šattai olu lieksi.   Njuorju. Doloža rájes juo lea njuorju leamaš deaŧalaš, sihke fálkka, bierggu ja náhki  dáfus. Dealljá ¶
mii márai Nuorta-Finnmárkku vuonaide 80-jagiid álggus, lea Ruoššain  ovttasráđiid ráfáidahtton bivdoguovlluid olggobeale. Ii leat lohpi njuorjju báhčit ábis.  Báikki njuorjošlájat leat ráfáidahtton geassejagis. Lohket 1980-álgojagiid garra  njuorjomárrama dagahan buot guollebivddu ovdii. Dasalassin go njuorju borrá guliid ja  billista bivdoneavvuid, de lea dat olu sismáđuid lađasin. Sismáđut billistit guliid ja dan  cuohpa. Oallugat atnet áibbas dárbbašlažžan rievdadit lága nu ahte vuonaid  njuorjohivvodaga sáhtášii unnidit.    Maŋŋel 1985 lea dealljáváttisvuohta unnon Finnmárkku vuonain. Muhto ain sáhttet  muhtun jagiid leahkit váttisvuohtan Várjjagis ja Deanus. Ránesnjuorju ¶
lea maid  lassánan 1980- ja 90-jagiin, muitala Finnmárkku guolástushoavda. Dat lea ee. dagahan  Deanu ja Porsáŋggu guollebivdiide váttisvuođaid.    Luossa. 1900-jagiin juo lei luossa hui deaŧalaš vuotnaássiide. Go pomorgávppašeapmi  nogai, šattai luossa vel mávssolaččat. Gáidánuohtti lei deaŧaleamos bivdoneavvu. Nuohtti  lei divrras oastit, muhto muhtumat ráhkadedje ieža nuhtiid. Ovdal sáhtii láigohit stáhta  eatnamis nuohttebáikki, lensmánni bokte. Dál sáhttá Eananvuovdinkantuvrra bokte  oažžut luossabáikki mearriduvvon njuolggadusaid mielde. Oallugat geain leat  lotnolasealáhusat, eai oaččo luossalobi jus lága galgá bustávalaččat dulkot. Sii lohket  danin dárbbašlažžan ahte iešguđet lotnolasealáhusaid olbmot beassagohtet luosaid  bivdit.    Go pomorgávppašeapmi nogai, lei olu Finnmárkku sámi vuotnaássiid luossabivdu áidna  ruhtadienasgáldun geasset. Dálá luossavuonain lea dát bivdu deaŧaleamos dienasgáldun  oallugiidda geat ásset doppe, oaivvildit máŋggas muitaleddjiin. Deanodagas lea measta  buot ruovttudoaluin luossabáiki. Doppe leat muitaleaddjit lohkan iežaset dinet measta  beali jahkebálkkás geassemánuid luossabivdduin. Iešguđet báikkiid luossabivdit lohket  ahte luossabivddu dienas dáidá leahkit veahá stuorit go statistihkain lea. Olbmot lohket  ovdalaš áigge leamaš eambbo luosa vuonain ja jogain. Seammás go luossagolgadeapmi  gildojuvvui, oaniduvvui maid luossabivdoáigodat roahkkefirpmiin ¶
ja gáidánuhtiin.  Gáidánuohttun lea lobálaš 15.5. - 4.8. - áigodagas. Roahkkefierbmun lea lobálaš 1.6. -  15.7. - áigodagas.    Muhtun čázadagain (ee. Leavnnjajogas ja Rávttošjogas Porsáŋggus) leat eananeaiggádat  gildojuvvon luosaid nuohttut, nu go ovdal leat dahkan. Dát gáržžideamit leat oktan  basiráfáiduhttimiin, gáržžidan luossabivddu jogain ja vuonain, luossahivvodaga  suodjaleami dihte.     Luossagolgadeapmi olggobealde Oarje-Finnmárkku, man oallugat atne vahágin  luossahivvodahkii, bissehuvvui 1987:s.    Luossagolgadeami bokte bivdu olggobealde Finnmárkku lassánii 8 000 kg:s 1976:s ¶
218 000 kg:i 1981:s, muhto bivdu eará bivdoneavvuiguin, ja jogain, gal unnui.  Muitaleaddjigáldut muitalit ahte luossa máid golgademiin bivde lei smávit go luossa máid  godde vuonain ja jogain. Lei oainnat ovddemustá diddi ¶
máid golgademiin godde.                 Tab. 3-4: Luossabivdologut muhtun jagiid:   Jahki Golgadeapmi ¶
Roahkkefierbmi - gáidánuohtti ¶
Jogain Oktiibuot ¶
176 300 kg 342 400  kg  Gáldu: Statistisk sentralbyrå, Norges offisielle statistikk, Lakse- og sjøaurefiske            (Norgga almmolaš luossa- ja guvžábivdologut)   Tab 3-5: Luossabáikkiid logut stáhta eatnama nalde   Suohkan ¶
113  Láhppi ¶
78  Ákŋoluokta ¶
60  Sállannuorri ¶
24  Fálesnuorri ¶
52  Muosát ¶
94  Porsáŋgu ¶
99  Davvesiida ¶
141  Gáŋgaviika ¶
190  Bearalváhki ¶
40  Deatnu ¶
Várggát ¶
26  Čáhcesuolu ¶
60  Unjárga ¶
51  Báhcavuotna ¶
71  Mátta-Várjjat ¶
295 Oktiibuot 2723 ¶
1604  Maŋŋel 1981 gal lea unnán rievdan. 1981:s ledje 1028 luossabáikki priváhta eatnama  nalde. 1976 ovddas eai gávdno logut.     Muhtun iskamis mas Finnmárkku eananvuovdinkantuvra lea jearahallan buohkaid geain  1981:s lei luossabáiki, bohte máŋga miellagiddevaš vástádusa (Finnmárkku  eananvuovdinkantuvrra 1982 jahkedieđáhus). Eananvuovdinkantuvrra  iskančoahkkáigeassu lea čuovusin.    Mearariggodagat leat nappo dađistaga garraseappot geavahuvvon 1900-logus.  Teknihkalaš ja ekonomalaš ovdáneapmi lea dagahan  - ođđa ja buorrendoaibmi bivdoneavvuid,  - dađistaga stuorit ja buoretdoaibmi fatnasiid,  - ahte dađistaga dárbbašuvvojit unnit olbmot guollebivddus.    Dát ovdáneapmi lea sirdán bargosajiid vuođđoealáhusain industriijii ja eará ealáhusaide.  Nappo lea mannolat maid sirdán bargosajiid smávva báikki servodagain vuonain, gos  olbmot maid leat fárren, čoahkkebáikkiide.     Mearariggodagaid gilvvus leat Finnmárkku vuotnaássit 1900-logus vuoittahallan. Ja  eatnasat vuotnaássiin ledje sápmelaččat. Earát leat dađistaga eambbo návddašišgoahtán  riggodagaid. Go jearrat muitaleddjiin eai go sii leat dáinna bargan iežaset servviin, omd.  guolástussearvvis, de sii vástidit: Mii leat duos dás gieđahallan váttisvuođa báikki  guolástusservviin, muhto go ášši boahtá bajit dássái searvvis, de bisána. Doppe han leat  riddobivdit ja eará riikkaosiid guollebivdit eanetlogus, geat ieža háliidit  vuotnariggodagaid. Mii vuotnabivdit leat álo unnitlogus.     Eanas muitaleaddjit deattuhit ahte jus boahtteáiggis galgá sáhttit Finnmárkku  vuotnaguovlluid ássama sihkkarastit, de lea áibbas dárbbašlaš suodjalit  vuotnariggodagaid.    Mearadoallu ¶
, luossa-, valas- ja guvžábiebman, lea dađistaga šaddan áigeguovdilin ja  muhtumat leat maid lohkan ahte dát sáhtášii šaddat ealáhussan muhtun vuonain. ¶
3.5   LEA GO LOTNOLASEALÁHUSAIN BOAHTTEÁIGI? ¶
Dovdomearkan sámi vuonaid- ja siseatnanguovlluid boares báikki servodagaide, lei ahte  juohkehaš geavahii buot riggodagaid mat ledje geavaheames. Olbmuin ledje máŋga  dorvvu. Jus heajos guollebivdu lei ovtta jagi, de sáhtte eambbo rievssahiid bivdit. Lei dat  máŋggabealat resursageavaheapmi mii doalai báikki sámi servodagaid badjin.     1900-logu mannolat lea dađistaga eambbo sierraneami ¶
guvlui leamaš. Muhto olu sámi  servodagaid riggodatvuođus ii juolo sierranit. Dasalassin lea dát vuođđu asehuvvan ¶
vuotnagiliin gos guolleriggodagaid eanas leat earát váldán, geain guollebivdu lea  sierraealáhussan. Sii geat galget birget vuođđoealáhusain smávva báikki servodagain,  fertejit geahččalit lotnolasat daiguin bargat. Dákkár lotnolasvuođa ovdamearkan sáhttá  leahkit: Smávva sávzadoallu, ruovttuguolásteapmi, duodji ja meahcceriggodagaid  geavaheapmi.    Eanandoalus, boazodoalus ja guolásteamis leat šiehtadan stáhtain ekonomalaš doarjagiid  iešguđetládje ja iešguđet doaimmaide. Dát doarjjaortnegat gáibidit ahte galgá birget  dušše ovttain dain ealáhusain.     Sii geat válljejit bargat lotnolasat máŋggain ealáhusain, šaddet duohtavuođas lága  olggobeallái measta álohii, eai ge oaččo doarjaga/ruđa nu go eará ealáhusat.    Ovdamearka máid máŋggas vuotnaguovllu muitaleddjiin leat namuhan, lea luossabáikkiid  juohkin. Doppe čuoččui njuolggadusain mat gustojedje 1993 rádjái: "Guollebivddu juohkin gáidánuhtiin, roahkkefirpmiin ja firpmiin galgá ovddemustá  doaibmi eanandolliide ja guollebivdiide geat gullet dan suohkanii mas lea sáhka." (dás  jorgaluvvon).    Muhtun muitaleaddjit lohket ahte go lea gilvu luossabáikkiide, de dáinna njuolggadusain  álkit hilgot sin geat leat lotnolasealáhusain ja geain eambbo dárbu livččiii luossabáikkiide  go áidnafitnolaš eanandoallit/guollebivdit.    Muitaleaddjigáldut geat ieža leat lotnolasealáhusain, oaivvildit iežaset sáhttit šaddat  olggobeallái vejolaš riektesuodjalusa ¶
meahcceriggodagaid ealáhusulbmilgeavaheamis  jus suodjalus čadno bearehaga eanandollui dahje boazodollui.     Čájehuvvo nappo ahte sii geain leat árbevirolaš lotnolasealáhusat báikki servodagain,  leat hui vártnuheamit doarjjaortnegiid ja riektesuodjalusa dáfus.    Boahttevaš ásaidupmái olu báikki servodagain dárbbašuvvo ahte ealáhusvuođđu  suodjaluvvo riggodagaid riektesuodjalemiin ja ahte sii geat geavahit máŋggalágan  riggodagaid, bohtet stáhta doarjjaortnegiidda mielde, seammaládje go eanandoallit,  boazodoallit ja guollebivdit. Máŋggas maid lohket dárbbašlažžan ođđa geainnuid čađa  sihkkarastit ealáhusvuođu. Dákko lea namuhuvvon ee. guollebiebman (vrd. 3.4.15).  Muhtun muitaleaddji guhte lea iskan dáid vejolašvuođaid, lohká eiseválddiid negatiivan ja  váttisin álggahit biebmama vuonain jus unnán lea ruhta. Son oaivvilda ahte dušše sis  geat stuorrát nagodit álggahit dán, lea vejolašvuohta lihkostuvvat. Nu go muđui nai  guolástusovdáneamis, orrot vuonaid báikki ássit bázahallame dákko.     1980-jagiin lassánii guollebiebmanealáhus fylkkas, muhto dušše stuorit rusttegiin, ii ge  eará ealáhusaiguin lotnolasat. Ekonomalaš váttisvuođat 90-jagiid álggus unnidedje  doaimmaid, muhto dál orru maŋosmannan bisánan.     Eanadoalus leat leamaš suohkanagronomat ja plánejeaddjit guhkes áiggiid. Dát lea  váikkuhan bures. Sis geat leat lotnolasealáhusain guolásteamis, eanandoalus,  meahcásteamis ja duojis jna., eai leat ožžon seammá neavvuma. Maŋimus jagiid lea dat  veaháš buorránan muhtun suohkaniin, go leat bálkáhan meahcceteknihkariid.    Doaibmi nevvohat ja plánen dáidá ábuhit ássamii. Muhto eaktun sidjiide geat  bargagohtet lotnolasealáhusaiguin, lea ahte ožžot nannoset riggodatsuodjalusa. ¶
Sámi álbmot lea čuđiid jagiid eanas akto ráđđen Finnmárkku vuotna- ja  siseatnanguovlluid riggodagaid. Easkka 1800-logu loahpas ja 1900 álggus leat dáččat ja  kvenat eambbo geavahišgoahtán riggodagaid doppe.    Johtolatgeainnuid huksemiin ja dábálaš birgejumi buorránemiin gilvališgođii álbmot báikki  olbmuiguin riggodatgeavaheamis. Go báikki olbmot iehčaneaset ráđđejedje riggodagaid,  eai atnán dárbbašlažžan suodjalit daid. Guovttelágan oaidnu sámi báikki servodagain ja  dáčča riekteoainnu vuođus, dagahii guhkit gaskka stivrejeddjiid ja stivrejuvvomiid  gaskka, geat muhtomin boastut ipmirdedje guhtet guimmiideaset. Nu eai šaddan báikki  ássiid ráđđejeaddji riekteoainnut báljo vuhtii váldojuvvot lágain ja njuolggadusain.     Báikki servodagain ledje iežaset čálekeahtes lágat giliservviid ja bearrašiid gaskaneaset  resursajuohkimis ja geavaheamis (NOU 1978:18 A s. 192). Sii atne riggodagaid  alcceseaset gullevažžan, eai ge sáhttán jurddašit ahte olggobealde boađáše olbmot  geavahit riggodagaid sin buohta.    Iešguđet stáhtalaš njuolggadusaid ortnega ásaheami ulbmiliin, atne sámi báikki ássit  dušše bábermearrádussan. Sáhttá dás dušše čujuhit man váttis lei čađahit 1775  eananjuohkinresolušuvnna. Gitta 1900-logu rádjái leat leamaš eanangeavaheaddjit  almmá makkárge "eananbáhpira" haga. Nubbi ovdamearka mas oaidnit guhkes gaskka  almmolaš báhpiriin ja duohtavuođas, leat meahcceguohtuma mearrádusat. Hárvát leat  ovdal maŋimus jagiid, diehtán ahte eiseválddit vuovdesuodjalanlágain sáhttet mearridit  ja muddet geavaheami. Guohtun lea geavahuvvon friddja, beroškeahttá das mii  eananoamastanduođaštusas čuoččui. Eatnasat leat doivon ahte dat lea sin meahcceriekti.  Eai lubmen-, meahceelliid-, sáivabivddu- ja vuovdegeavahanlágat ge leat vuođustuvvon  sámi báikki servodagaid ráđđejeaddji riektedillái. Eanas lea buot Finnmárkulaččain  seammá vuoigatvuohta geavahit daid riggodagaid. Earret boazodoalu leat sámi- ja dáčča  beroštumit vuotna- ja siseatnanguovlluin ovtta dásis.    Eanandoalu nevvohat lea huksejuvvon dáčča eanandoalu eavttuide, ii ge  smávvaservodagaid eavttuide gos lea dábálaš bargat máŋggain ealáhusain lotnolasat.  Danin lea eanandoallu lotnolasealáhussan áibbas olggobealde. Eai das leat bealušteaddjit  leamaš bajit dási plánemis. Nu ii leat dieđusge dušše Finnmárkku báikki servodagain. Nu  lea maid Norgga eará guovlluid lotnolasealáhusaiguin.     Guolástusain lea oppalaččat leamaš unnán plánen ja nevvohat. Ja dat mat leat leamaš,  leat huksejuvvon riddoguovlluid stuora guolástusaid nala. Vuotna- ja ruovttubivdiid  beroštumit livčče duvdán riddobivdiid beroštumiid dobbelii. Danin leat vuotna- ja  ruovttubivdit eanas šaddan olggobeallái.     Maŋimus jagiid leat muhtun vuotnaoasit muhtun áigodagaid ráfáidahtton aktiivvalaš  bivdoneavvuid vuostá, maiddái snoranuohti vuosta. Muhto dán eai loga ollenge doarvin.  Dáid ráfáiduhttimiid eai leat bidján vuotnabivdiid dilálašvuođa geažil, muhto ollislaš  riggodatdilálašvuođa ja vuotnasuodjaleami dihte go vuonain sturrot olu guollešlájat.     Sáivabivdoriggodagaid nevvohat ii leat leamaš, dahje lea unnán leamaš, earret muhtun  báikkiin maŋimus jagiid. Ovdalaš nevvohat lea leamaš heivehuvvon álbmoga ¶
beroštumiide ii ge sin beroštumiide geat riggodagaid leat geavahan ealáhusulbmiliin.  Eiseválddiide leat fievrredan eanas bivdo- ja guolástusservviid beroštumiid. Báikki  beroštumit leat dávjá "heavvanan" ovdal dohko ollejit. Muhto lea rievdan buoret guvlui  maŋimus jagiid.    Iešguđet surggiid beroštumiid ovddidanservviin leat báikki gáibádusat leamaš unnitlogus.  Lea čielggas ahte son geas sáivabivdu lea ealáhussan, ja háliida suodjalit iežas  ealáhusvuođu dainna lágiin ahte sutnje sihkkarasto mearridit riggodagaid badjel, ii oaččo  doarjaga Norgga bivdo- ja guolásteddjiid searvvis dahje eanas stuorit politihkalaš  bellodagain.    Seammá dilálašvuohta lea guolástussearvvis, vaikko dat lea ge ealáhussearvi. Doppe leat  vuotnabivdiid gáibádusat riddobivdiid gáibádusaiguin vuostálaga ja nappo ii šatta dat  Norgga Guolástussearvvi gáibádussan.    Báikki sámi servodagaid beroštumit jođánit heavvanit eanetlogu demokratiijas dahje  viidáset hálddašeamis ¶
. Vuohki ii doaimma dohkalaččat unnitloguide; šaddá beare  guhkes ja moalkás geaidnu. Searvvit ja hálddašeapmi leat doaibman olu buorebut  boazodoalu guovdu.    Dása leat eanet árttat. Deaŧalaččamusat leat: ¶
(Eanandoallodepartementta), sámefálddi/boazodoalloagronoma ja boazoeaiggáda  gaskal. Nevvohat lea eambbo leamaš boazodoalli eavttuid mielde. ¶
Olles ealáhusas leat ovttalágan beroštumit. Boazodolliid beroštumit eai leat "heavvanan" eará beroštumiide áššemeannudeamis. ¶
sápmelaččain beroštan.    Riekteoainnut leat earáhuvvan áiggi mielde. Dat sáhttet maid rievddadan báikkis báikái,  vaikko muhtun áššit almmotge leat oktasaččat.    Eatnasat leat ovdalaš áigge atnán guođoheami ja meahccefuođđariid čohkkema lunddolaš  vuoigatvuohtan dan gilis gos ásse. Dáid vuoigatvuođaid juohkinmállet báikki servodagain   rievddadedje báikkis báikái. Seammaládje lei láddjenbáikkiid dáfus ja man muddui  dáidda lei láigolihttu.    Vuovddi ja darffi váldin boaldámuššan leat báikki olbmot atnán buorrevuohtan maidda sis  lei riekti, muhto dáid báikkiid juohkin lea dohkkehuvvon. Nuppi dáfus eai leat dohkkehan  ahte muorraávdnasiid áziide ja áiddiide jna. galggai oastit. Daid leat dávjá váldán  báikkiin mat leat mearriduvvon sárggán.    Bivdu/meahcásteapmi ja sáivabivdu lei 1900-logu ovddit oasis deaŧalaš dienasgáldun  oallut Finnmárkku vuotna- ja siseatnanássiide. Sii atne dán rievtti giliservviid riektin,  muhto dávjá maid ovttaskas bearrašiid riektin. Dákkár riggodatgeavaheapmái ja - juohkimii ledje čálekeahtes lágat. Buoret vuodjin- ja geaidnojohtinvejolašvuođat oktan  buoret birgejumiin leat dagahan garra riggodatgilvvu. Dát fas lea dagahan váttisvuođaid  sidjiide geat ealáhusulbmiliin geavahit riggodagaid. Olggobealolbmot leat eambbo ja  eambbo geavahišgoahtán báikki riggodagaid. ¶
Luopmánat/muorjjit leat álo leamaš deaŧalaš riggodahkan olu báikki servodagaide. Gili  siskkobealde lea oalle friddja čoaggin leamaš, muhto olggobealolbmot leat adnon dego  sisabáhkkejeaddjin. Luome-/muorjeguovllut leat maid muhtun báikkiin muhtunládje  juhkkojuvvon gaskal bearrašiid. Dál čogget olggobealolbmot dávjá luopmániid/murjjiid  luottaid lahka. Báikki olbmot fertejit mannat dobbeliidda.    Doloža rájes leat gođiid cegget meahccegittiide, bivdoguovlluide ja jávregáttiide atnán  lunddolaš riektin. Gođiid dárbbašii jus galggai riggodagaid sáhttit geavahit.    Dál šaddet álbmogiin juogadit báikki riggodagaid máid ovdal ráđđejedje ieža. Olu giliin  šaddet báikki olbmot unnitlohkui meahcceriggodagaid geavaheamis. Dát lea máŋggaládje  unnidan giliid riggodatvuođu. Seammaládje lea maid geavvan olu giliin Finnmárkku  olggobealde.     Dál ii leat vuotna- ja siseatnanguovlluid báikki ássiin, earret muhtun dáfus, makkárge  sierravuoigatvuohta meahci ealáhusriggodagaide.    Sámi vuotna- ja siseatnanguovlluin lea máŋggaid ealáhusaid lotnolasvuohta leamaš  dábálaš; mearabivdu, jávrebivdu, bivdu/meahcásteapmi, duodji ja eanandoallu. Dálá  ođđaáigásaš servodagain go buot ossodagain lea sierravuohta, lea lotnolasvuohta šaddan  stáhta doarjja- ja ruhtadanortnegiid olggobeallái. Sii geat lotnolasealáhusain barget, eai  leat seammá dásis meannuduvvon go sii geain lea eanandoallu, guolásteapmi dahje  boazodoallu áidna ealáhussan. ¶
4. KAPIHTTAL ¶
Čoahkkebáikeássiid resurssageavaheapmi ¶
1900-logu olmmošlohkama mielde ásse 6 843 olbmo 32 952 olbmos gávpotguovlluin  Finnmárkkus. Sullii 80% álbmogis orui báikegottiin ¶
. 1980 olmmošlohkamis orro 55  120 olbmo 78 356 olbmos čoahkkebáikkiin. Sullii 70% Finnmárkku álbmogis orui dalle  čoahkkebáikkiin. Ođđajagemánu 1. b. 1993 ledje Finnmárkkus 75 975 olbmo ja sis orro  sullii 72% čoahkkebáikkiin.    1900 ja 1980 loguid ii sáhte jur njuolgut buohtastahttit, muhto dat goitge muitalit oba  mihá stuora rievdama fylkka ássamis 1900-logus. Maiddái bieđggus čoahkkeguovlluin nu  go Guovdageainnus ja Porsáŋggus leat olbmot ásaiduvvan čoahkkeliidda, unnit  guovlluide. Dán ii muital statistihkka. Nappo leat eanas ássit čoahkkanan suohkaniid  guovddáš báikkiide.    Sis geat ovdal ásse čoahkkebáikkiin, lei bággu geavahit luondduriggodagaid. Ledje oalle  olu eanandoalut eanas čoahkkebáikkiin gitta maŋimus soađi maŋŋelii. Čoahkkebáikkiid ¶
eanandoallit dábuhedje fuođđara seammaládje go giliin. Eanandoalu viidodat rievddadii  báikkis báikái. Fylkkaoaivegávpogis Čáhcesullos ledje oallugiin šibihat gitta maŋimus  soađi rádjái. Sis ledje eananbihtát ja meahccegiettit Várnjárggas. Hammerfeastalaččain  ledje oallugiin gusat gávpogis ja vuvde mielkki olbmuide. Dál ii leat guđege Finnmárkku  gávpogis namuhanveara šibitdoallu.     Ovdal ledje Finnmárkku čoahkkebáikkit ovddemustá rittuin ja guollebivdohápmaniin.  Doppe lei guolásteapmi ásaidumi vuođđun. Ledje dušše moadde čoahkkebáikki siskelis  gos lei industriija, hálddahus- dahje bálvalusdoaimmat, ovdamearkka dihte Girkonjárga.  Čoahkkebáikeássan šattai 1900-logus ja earenoamážit maŋŋel 1945 ee. :  - guolástusovdáneami geažil,  - johtolatfierbmádaga ¶
geažil,  - skuvlahuksemiid geažil,  - go dábálaš birgejupmi buorránii.    Riddoguovlluid čoahkkebáikeássit ásset garra guovlluin, geađgás ja guorba váriid  gaskkas. Leat unnán báikkit gos lea vuovdi ja šattolas eanan. Buorráneaddji birgejumiin  leat čoahkkebáikeássit ožžon eambbo luomu ja astoáiggi, ja nappo vejolašvuođa ráfái  vuolgit siseatnamii, murjet, guoli bivdit ja meahcástit. Biilaluottaid huksemat jna. leat  dolvon ja čohkken geavaheami bivnnuhis báikkiide. Nu lea Finnmárkku čoahkkebáikkiid  ovdáneapmi dagahan resurssagilvvu álbmoga ja báikki olbmuid gaskii. ¶
Vuovdi, riehkit ja darfi ¶
Čoahkkebáikeássit maid dárbbašedje ovdalaš áigge dáid riggodagaid. Daidda gustojedje  seammá njuolggadusat go mat leat namuhuvvon báikki olbmuide. Maŋŋel maŋimus soađi  leat muorat, riehkit ja darfi mihá unnit geavahuvvon boaldámuššan go ovdal. ¶
Bivdu ja meahcásteapmi ¶
Čoahkkebáikeássiide dieđusge eai leat meahcceriggodagat leamaš nu olu ealáhussan go  vuotna- ja siseatnanássiide. Soames lea bivdán ealáhussan, muhto eanas  meahcásteapmi lea leamaš astoáiggedoaibman dahje vuoiŋŋasteapmin. Dát bivdu lei  juohke báikki vejolašvuođaid mielde. Ovdal go johtoltvejolašvuođat buorránedje, 1950birrasiid, meahcástedje olbmot čoahkkebáikkiid lagamus guovlluin.    Dušše soames čoahkkebáikeássit manne vuotna- ja siseatnanguovlluide bivdit. Dušše  soames hammerfeastalaš lei huksen bartta Riehpponvutnii ¶
/Riehpponávžái gosa čakčat  sáhtii mannat bivdit. Seammaládje lei muhtun eará báikkiin. Muhto ledje hui unnán  bivdit, mat eai báljo dihtton dain bivdoguovlluin. Muhto 1950- ja 60-jagiid buorráneaddji  birgejumiin ja biilaluottaid huksemiin lassánii astoáiggebivdu hirbmosit.  Čoahkkebáikeássit huksegohte dađistaga eambbo barttaid vuotna- ja  siseatnanguovlluide, ja dohko manne dávjá bivdit. Biilaluottat leat gáfadit čohkken bivdiid  bivnnuhis guovlluide, ja dakkár guovllut mat eai leat nu bivnnuhat, geavahuvvojit unnit.    Ovdamearkka dihte bivdet hammerfeastalaččat vuosttažettiin Sállanis, Riehpponávžžis,  Suoidneleavššis ¶
Porsáŋggu guvlui. Muhto olu hammerfeastalaččat  bivdet maid Guovdageainnus vuosttaš bivdovahku ja sestet daid eará guovlluid  čakčabasiide.     Guovdageainnu ja Fálesnuori suohkanat leat guokte suohkana Finnmárkkus gos buot  eanemus olbmot geat bivdogoartta ostet, leat eará suohkaniid ássit. Guovdageainnus  oste báikki olbmot 73 goartta oktiibuot 577 bivdogoarttas, Fálesnuoris ges 102 goartta  oktiibuot 362 goarttas 81/82 áigodahkii (Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra  meahceelliid ja guolleossodaga 1981 jahkedieđáhus). Muhtun báikki ássit bivde gal várra  bivdogoartta haga. Báikki ássiid ja olggobealássiid bivdolohku lea unnán rievdan dan  rájes.    Ii guđege eará Finnmárkku suohkanis leat dakkár olggobealbivdonoađđi go dáin. Fylkkas  bivdá stuorit oassi álbmogis go muđui riikkas. Finnmárkku álbmot dahká vuollel 2% olles  Norgga álbmogis, muhto 3% olles Norgga bivdogoartaostiin ásset Finnmárkkus. Bivddu ja  vuoiŋŋasteami vejolašvuohta lea hui mávssolaš čoahkkebáikeássiid áiggi loaktimii.  Muhtumiidda lea bivdu maid mávssolaš borramušlassin. Čoahkkebáikeássit lohket  alddiineaset leahkit ja galgat ain leahkit, seammá rievtti meahcceriggodagaid  geavaheapmái go siseatnanássiin.    Sáhttá nappo dadjat ahte dat báikki olbmot geat meahcceriggodagaid geavahit vuotna-  ja siseatnanguovlluin, ožžo ođđa ja garra meahcceriggodagaid gilvaleaddji 1950- ja 60jagiin. Ođđa olbmot geavahit riggodagaid earaládje. Sii dušše báhčalit, eai ge bivdde  earaládje. Dat muosehuhttá eambbo dain guovlluin.    Finnmárkkus eai oaččo báhčit ja bivdit fuođđuid ¶
earát go norgalaččat, ja sii geat  maŋimus jagi leat ássan ja ain ásset fásta, Norggas, go ostet bivdogoartta ja mákset  dan. Máksu sáhttá biddjot hálbbibun báikki olbmuide. Jahkásaččat bivdet 4 000-5 000  olbmo Finnmárkkus.   Tab. 4-1: Fuođđobivddu bivdogoartta hattit Finnmárkkus 1994/95:     Bivdogoartta ovtta suohkanii  - áigodatgoarta báikki ássiide:....................  80 kr. ¶
- áigodatgoartta olggobealássiide:.............. 230 kr.  Bivdogoarta olles Finnmárkui, earret  Guovdageainnu suohkana:  - 3 beaivvi goarta:...........................................120 kr. - vahkugoarta:..................................................220 kr.  - áigodatgoarta........................................... .....360 kr. ¶
4.2.3 Sáivabivdu ¶
Sáivabivdiid lohku čoahkkebáikkiin dieđusge rievddada juohke báikki dilálašvuođa mielde.  Danin rievddada maid bivddu mávssolašvuohta. Guolli borramušdárbun lea unnimus  deaŧalaš rittus. Doppe lea ovddemustá suohttasdihte bivdu.  Siseatnama  čoahkkebáikeássiide lea jávrreguolli mávssolaččat, ja muhtumiidda lea deaŧalaš biebmun  ruovttudoalus. Seammaládje go bivdu nai, lea sáivabivdu maid hui olu rievdan.  Meahccemohtorjohtolat, muohtaskohteriin, traktoriin ja mohtorsihkkeliin lea dolvon  olbmuid meahcimus jávrriide 1960- ja 70-jagiin. Dávjá ožžot iešguđet searvvit láigolihtu  ja goarttaid vuovdit, jávrriide gos leat luosat ja guvžžát (gč. kap. 3.4.8).    Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvi álggahuvvui 1924:s ja oaččui láigolihtu  Riehpponjohkii 1931:s. Dan rájes lea sis leamaš láigolihttu johkii ja leat jođihan  doaimmaid jogas. Eanas Riehpponjoga bivdit leat hammerfeastalaččat, muhto searvi  muitala goartaoasti turisttaid maid lassánan maŋimus jagiid.    Álggus álggahedje bivdo- ja guolástanservviid čoahkkebáikkiin. Searvvit ožžo láigolihtu  jogaide vuonaid siste, ja dat dagahii soahpameahttunvuođaid. Olggobealolbmot bohte  mearridit jogaid badjel ja vuvde goarttaid doppe gos báikki olbmot ovdal ledje iežaset  láhkái bivdán. Ovdalis (kap. 3.4.8) lea namuhuvvon ahte guollebivdoservviin Várnjárgga  davábealde lea láigolihttu Oardojávrái ja Oardavuonjoga ¶
bajágeahčái, máid  unjárgalaččat leat ealáhusa váste ovdal bivdán. Ovdal dáhpáhuvai dávjá seammaládje  earásajes nai. Muhto dat lea buorránan maŋimus jagiid go leat eanas báikki  eananeaiggátsearvvit, gilisearvvit dahje bivdo- ja guolástansearvvit mat leat ožžon  láigolihtu čázadagaide. Ovdamearkka dihte oaččui Porsáŋggu bivdo- ja guolástansearvi  láigolihtu Rávttošjohkii ¶
1949:s. Dán láigolihtu lea Rávttošnjárgga ¶
eananeaiggátsearvi maŋŋel ožžon alcces. Dábálaččat ii leat dakkár čázadagaide  láigolihttu gos eai leat luosat. 1987 rájes leat Finnmárkku olggobeale Norgga borgárat  oastán guollegoartta dáppe bivdui. Maŋŋel ođđa luossa- ja sáivabivdolága mii gustogođii  ođđajagemánu 1993, sáhttet maid Finnmárkku ássit šaddat oastit guollegoartta. Fylka  lea meannudeame dan ášši.    Sihke čoahkkebáikkiid muitaleaddjit  ja smávva báikki servodagat lohket lassáneaddji  traktor- ja skohtervuodjima dagahan lassi- ja vahágahtti bivdima olu čázadagain. Muhtun  báikkiin muitaluvvo ahte čoahkkebáikeássit leat vel meahccebiillaid nai háhkan vuodjit  meahccejávrriide fierbmut. Ođđaseamos lea ahte álbmot lea juoŋastišgoahtán  giđasdálvve. Doppe vudjet muohtaskohteriiguin, ja muhtumiin leat vel mohtordoaibmi  jiekŋaborat. Jus máŋggas leat fárrolaga ja juohkehaččas leat golbma fierpmi, de gal ¶
fargga bivde badjelmeare. Dat lea hui heajos mannolat. Muhtun muitaleaddjit dadjet dan  nu garrasit ahte stuoradines čoahkkebáikeássit bohtet báikki olbmuid riggodagaid váldit.    Čoahkkebáikeássit oaivvildit alddiineaset galgat seammá vuoigatvuođaid jávrriid bivdit go  vuođđoealáhusaid olbmot.     Jahkásaččat mákset sullii 20 000 olbmo guolledivatmávssu ¶
Finnmárkui.     Sáhttá nappo dadjat ahte seammaládje go bivdduin nai, lea álbmot 1950- ja 60-jagiid  rájes dađistaga eambbo bivdán siseatnanjávrriid- ja čázadagaid gilvvus báikki olbmuiguin  ja earenoamážit singuin geain lea guolásteapmi vuođđoealáhusa oassin. ¶
Finnmárkulaččat leat álo geavahan luopmániid/murjiid ruovttudoalus. Muitaluvvo ahte  čoahkkebáikeássit muhtomin ovdal soađi bohte mohtorfatnasiiguin vuonaide murjet  čakčat. Muhto riekta eai murjegoahtán vuonain ja siseatnanguovlluin ovdal go biilaluottat  ráhkaduvvojedje ja buohkat oste biilla. Luomejagiid vulget olu čoahkkebáikeássit  siseatnamii lubmet. Maŋŋelis čakčat ges bohtet murjet, earenoamážit jogŋet.    Vuonaid- ja siseatnanguovlluid muitaleaddjit lohket olggobealolbmuid,  čoahkkebáikeássiid, čoaggit buot lagamus luopmániid/murjjiid mat livčče  deaŧalaččamusat báikki olbmuide (gč. maid kap. 3.4.9).    Ráhkkerávjjus ges muitalit ahte čakčabeaivvádagain leat dievva biillat, beatnagat ja  hammerfeastalaččat Fieddarleagis. Seammaládje lea maid olu eará báikkiin.  Čoahkkebáikeássit lohket murjjiid mávssolažžan ruovttudollui, ja lohket murjema jur  vuoiŋŋasteapmin. ¶
4.2.5 Olgolustadoaimmat ¶
Ovdalaš olgolustadoaimmat ledje eará eavttuid mielde go dál. Eanas olbmot eloštedje  ruovttubáikkiideaset lahka. Geaidnohuksemat ja buoret birgejupmi lea oalát rievdadan  dan dili. Vuosttažettiin leat dál olu eanet olgolustadoaimmat ja vuoiŋŋasteapmi, ja olu  eambbo dan oktavuođas meahcástit, bivdet ja murjejit/lubmejit. Maiddái johtet olbmot  mehciin almmá makkarge mearriduvvon resurssa maŋis, nu go čuoiganmátkkiin dálvet ja  suohttasa dihte geasset. Muhtun barttaide ja bartaguovlluide mannet hui olu olbmot. Lea  čielggas ahte dákkar johtin čoahkkana ovttahat guovlluide. Ovdamearkan dákkár báikái  gosa birrajagi čoahkkanit olbmot, lea Riehpponávži. Olu hammerfeastalaččain leat barttat  doppe, nu go juo lea muitaluvvon.     Olbmot mannet earenoamážit vuotna- ja siseatnanguovlluide. Čoahkkebáikeássiide ¶
rittuin, mat leat garra, guorba guovllut, lea hui mávssolaš boahtit suodji, šattolaš ¶
guovlluide. Olu čoahkkebáikeássit rittuin lohket ahte jus sii eai beasaše  siseatnanguovlluide mannat vuoiŋŋastit, de sii eai oba ásaše ge Finnmárkkus.    Mátkkošteapmi ja meahcceguovlluid deaddu lea ollásit earáhuvvan ovdal soađi rájes  dássožii. Meahcásteamis lea nu olu mohtorjohtolat, earenoamážit skohtervuodjin. Muhtun  vuoras olmmái oarjjabealde Porsáŋggu dadjá ahte ovdal soađi soittii okta  olggobealolmmoš juohke 100 báikki olbmo nammii. Dál sáhttet muhtomin leahkit lagabui  100 olbmo juohke báikki olbmo nammii.    Meahcástandoaimmat vázzin- ja čuoiganláhtuid oktavuođas nu go eará guovlluin  Norggas, eai báljo gávdno Finnmárkkus. Dušše oaláš Finnmárkoduoddaris leat  dihkkáduvvon ¶
Riddoguovlluid čoahkkebáikeássit háliidit ovddemustá barttaid siseatnamii, ja  earenoamážit dakkár guovlluide gosa álkit beassá fievrruin ruovttus. Várnjárgga  riddoássit mannet Detnui, Čorgaš ¶
ássit Lágesvutnii ¶
, Davvenjárgga ¶
- Ávanuori ¶
ássit Porsáŋgui ja hammerfeastalaččat Riehpponávžái Fálesnuoris.  Siseatnančoahkkebáikeássiin leat dábálaččat barttat iežaset suohkanis.     Suohkaniid bartajuohku 1981:s Finnmárkku stáhta eatnama nalde, váldojuvvon  Finnmárkku eananvuovdinkantuvrra 1982 jahkedieđáhusas, oaidnit dás: ¶
Tab. 4-2: Barttat stáhta eatnama nalde Finnmárkkus. Suohkaniid logut 1981 skábmamánu   Suohkan ¶
Báikki ássiid barttat ¶
Báikki olggobeal- ássiid barttat ¶
Fylkka olggobeal- ássiid barttat ¶
Barttaid lohkuoktiibuot ¶
Guovdageaid nu     75      (36%)       124        (60%)       9     (4%) ¶
Áltá ¶
Láhppi ¶
Ákŋoluokta ¶
Sállannuorri ¶
Fálesnuorri ¶
Muosát ¶
Porsáŋgu ¶
Kárášjohka ¶
Davvesiida ¶
Gáŋgaviika ¶
Bearalváhki ¶
252  Deatnu ¶
140  Unjárga ¶
Báhcavuotna ¶
Mátta-Várjjat    634    (92%)           17    (3%)       35    (5%) ¶
Várggát ¶
Čáhcesuolu ¶
Oktiibuot ¶
(∗ Jorgaleaddji lea sirdán tállaid rievttes sadjái ja divvon summáid) ¶
Prosentaoasit leat rehkenaston ollislaš bartaloguid mielde.    Tab. 4-2 čájeha ahte Fálesnuoris ja Deanus leat eanemus barttat mat gullet  olggobealsuohkana ássiide. Maŋimus jagiide eai leat ráhkaduvvon dákkár tabeallat. ¶
Eanas barttat stáhta eatnama nalde Finnmárkkus, leat mearriduvvon bartaguovlluin.  Riddo- ja siseatnansuohkaniid beroštumit leat leamaš vuostálaga. Siseatnansuohkanat  lohket alcceseaset dušše vahágin addit eatnamiid riddoguovlluid čoahkkebáikeássiide  bartaguovlun. Riddosuohkaniid ássit ges lohket ahte sii ásset Norgga dálkámus guovlluin  ja ahte sii dárbbašit barttaid siseatnamis. Muhtumat dadjet maid nu garrasit ahte nu go  muđui meahccedoaimmaiguin (kap. 4.2.5) lea barta siseatnamis eaktun dasa ahte  obanassiige sáhttit orrut čoahkkebáikkiin rittus. Seammalágan vuosteberoštumit leat  bartaguovlluid plánedettiin. Báikki olbmot ballet garraset gilvvus báikki riggodagaid  nalde. Eanandoallo- ja boazodoalloberošteaddjit maid leat dábálaččat bartaguovlluid  vuostá, go ballet muosehuhttimiin guohtuneatnamiin.     Hammerfeastalaččat ges lohket ahte ii leat buorre beare olu barttaid čohkket  bartaguovlluide. Sii oaivvildit dan čuohcit lundui ja billistit meahcástanguovllu. Sii lohket  maid ahte siseatnanássit berrejit gierdat riddoássiid. Sii namuhit ahte sii fertejit gierdat  bohccuid go guhtot jur sin gilvvagárddiin ja de berrejit boazoeaiggádat gierdat barttaid  guohtuneatnamiin.     Sihke suohkanat ja priváhta olbmot riddoguovlluin ovddidit garrasit váttisvuođaideaset  bartaguovlluid ¶
mearrideamis dahje ovttaskas bartasajiid ¶
oažžumis. Sii lohket  boazodoalu unnán beroštit sin dárbbuin; juohkesajes gosa sii háliidit barttaid, leat  guotteteatnamat dahje johtolatgeinnodagat. ¶
4.2.7 Mohtorjohtolat ¶
Finnmárkkus leat mohtorfievrruiguin vuodján meahcis sullii 35 jagi. Dát johtolat lassánii  dađistaga ođđajagemánu 1. b. 1978 rádjái, go bođii meahci- ja čázádagaid  mohtorvuodjinláhka. Dan rájes maid lea muohtaskohtevuodjin dađistaga lassánan.  Eanemus váikkuhii láhka girdimii, mii lea dovdomassii unnon go láhka bođii.    Ođđajagemánu 1. b. 1992 ledje Finnmárkkus čálihuvvon 11 019 muohtaskohtera. Dát lea  badjel 1/3 buot Norgga čálihuvvon muohtaskohteriin. Finnmárkku boazodoalus ledje  cuoŋománu 1. b. 1992 čálihuvvon sullii 779 muohtaskohtera. Áltá lea Finnmárkkus dat  suohkan gos beroškeahttá olmmošlogus leat eanemus muohtaskohterat; 2 098. Dasto  lea Mátta-Várjjat 1 537 skohteriin ja Guovdageaidnu 1 338 skohteriin (sullii 500 leat  boazodoalus).     Guovddáš njuolggadusat lágas mohtorvuodjima birra meahcis ja čázádagain mearridit  mohtorvuodjima meahcis ja čázadagain. Njuolggadusaid mielde sáhttet suohkanat  evttohit gokko láhtut galget leahkit ja addit sierralobi njuolggadusaid oppalaš  mearrádusain mearriduvvon ulbmiliidda. Finnmárkkus ja Romssas lea vejolaš  vuoiŋŋastanvuodjimii ¶
bidjat láhtuid, ja nu ii leat muđui riikkas.    Fálesnuori suohkanis muitalit ahte doppe leat eanemus hammerfeastalaččaid skohterat.  Muitaleaddjit lohket doppe issoras olu vuoiŋŋastan váste skohtervuodjima. Eará  suohkanat muitalit seammá dili alddiineaset. Finnmárkkus lea oppalaš  mohtorvuodjingielddus meahcis 5.5.-1.7.-áigodagas. Dát orru bures váikkuhan vuodjima  unnideapmái, muhto oallugat dáidet rihkkut gildosa. ¶
Lobihis bievlavuodjin meahcis maid lassána. Earenoamážit lassána  meahccemohtorsihkkelvuodjin. Mohtorvuodjin meahcis muosehuhttá ja čuohcá  resurssaide. Boazosápmelaččat lohket dákkár vuodjima sidjiide dagahit váttisvuođaid ja  vahágahttit. Muhto muohtaskohteriin lea vejolaš mannat dakkár guovlluin gosa muđui eai  beasaše. Danin háliidit muhtumat vel eambbo láhtuid ja eambbo friddja vuodjima go dál.  Čuoččuhuvvo maid ahte boazosápmelaččat vudjet olu dárbbuhemet mohtorfievrruiguin  meahcis ja ahte sii fertejit unnidit mohtorvuodjima.    Oppalaččat orru beare olu mohtorvuodjin Finnmárkkus. Eiseválddit eai nagot  bearráigeahččat dan. Oallugat oaivvildit mohtorvuodjima bearehaga čuohcit lundui ja  vuođđoealáhusaide, vuosttažettiin boazodollui ja meahcásteapmái. ¶
GEAVAHEAPMÁI JA RIVTTIIDE ¶
Čoahkkebáikeássiide, vuosttažettiin Finnmárkku riddoguovlluin, lea meahcceriggodagaid  geavahanvejolašvuohta rievdan hui olu maŋimus 30 jagi. Johtolatvejolašvuođaid ja  birgejumi buorráneapmi lea dahkan vejolažžan geavahit riggodagaid mat leat guhkkin  ruovttus eret. Sin riggodatgeavaheami riekteoaidnu lea vuođustuvvon dálá Finnmárkku  meahccegeavaheami lágaide, mat duohtavuođas addet buot Finnmárkku ássiide measta  seammá rievtti bivdit meahceelliid ja guliid, ja lubmet/murjet ja bartta háhkat.  Riddoguovlluid čoahkkebáikeássiid ovddasteaddjit dadjet dávjá: Mii fertet dušše sávvat  ahte siseatnansuohkanat eai gáržžit min geavaheami. Sii fertejit ipmirdit min dili ja mis  ferte leahkit seammá riekti geavahit riggodagaid doppe, go juo sii bivdet mearas ja sis  leat boazoguohtuneatnamat dáppe ja mii fertet gierdat daid heajut beliid das. ¶
5. KAPIHTTAL ¶
Gussiid riggodatgeavaheapmi Finnmárkkus ¶
Finnmárkku olggobealássit leat dássožii unnán geavahan Finnmárkku  meahcceriggodagaid, muhto geavaheapmi lea veahá lassánan buorráneaddji birgejumiin.  Ovddemustá leat bivdán meahceelliid ja guliid, vuoiŋŋasteapmin.     Guollegoarttaid vuovdin olgoriikkalaččaide lea leamaš dákkár:   Tab. 5-1: Guollegoarttaid vuovdin olgoriikkalaččaide: ¶
Jahki Lohku :  1978: 3948  1980: 3278  1983: 3643  1992: 2690 ¶
Olgoriikkalaččain geat ostet guollegoartta, leat suopmelaččat eanetlogus. Áviissain čállet  muhtun ráje olgoriikkalaččaid lobihis guollebivddu birra, earenoamážit suopmelaččaid  guollebivddu birra Finnmárkkuduoddara lulliguovlluin.     Luomejagiid bohtet oalle olu luomečoaggit eará guovlluin Norggas Finnmárkui, muhto sii  eai beasa čoaggit eambbo go guoskevaš suohkana lensmánni suovvá.     Dat máid fylkka olggobealeássit váldet Finnmárkku meahcceriggodagain, lea nappo  unnán finnmárkulaččaid iežaset geavaheami ektui. ¶
6. KAPIHTTAL ¶
Finnmárkku mehciid luondduduohtadeamit ¶
Go olbmot galget geavahit luonddu ja eallit luonddus, de fertejit olbmot duohtadit  luonddu. Dákkár duohtadeamit Finnmárkkus leat earáhuvvan áiggiid čađa.  Geađgevuopmanat ¶
ja bivdorokkit ¶
ledje smávva duohtadeamit dálá sisabáhkkemiid  ektui. Goitge sáhtte ovdalaš áiggi doaimmat ja duohtadeamit rievdadat luonddu.  Bivdovuogit ja goddebivdu leat ovdamearkan dasa. Eará ealli mii ovdal lei Finnmárkkus,  mádjit ¶
, lea maid nohkan. Muhto jus háliidivčče dan, de lea vejolaš dan oažžut  ruovttuluotta. Sullasaš rájit leat vejolaš ođastahtti ¶
ja ođastahttimeahttun ¶
riggodagaid gaskal, ja divvohahtti ¶
ja divvomeahttun ¶
billistemiid gaskal. ¶
1800-logus, 1826 rájes, lei veaikeruvkedoaibma Álttá Gávvuonas ¶
.  Gávvuonas lei earenoamáš olu doaibma. Doppe nogai doaibma 1900-logu álggus.    Mátta-Várjjagis lea ruovdemálbmaruvke leamaš 1902 rájes. Ruvkedoaibma lea  Girkonjárgga ássama vuođđun leamaš. ¶
Álttás lea nefelinruvke ja Deanus lea leamaš kvartsaruvkedoaibma ¶
1970jagiid loahpa rájes.     Biedjovákki ¶
ruvke Guovdageainnus álggahuvvui 1970:s, doaimmai álggos 6 jagi.  Dasto bisánii doaibma 1984 rádjái, go ođđa suoma eaiggádat álggahedje fas  ruvkedoaimma ja barge 1985-88 áigodagas. 1993:s ii leat doppe doaibma. Riehppovuona  ruvke Fálesnuoris álggahuvvui 1960-jagiid loahpas ja doaimmai moadde jagi. Sihke  Riehppovuonas ja Biedjovákkis lei heajos málbmaboahtu, váttis doaibmadilli ja  hedjoneaddji veaikeháddi máilmmemárkanis ártan go heaittihedje doaimmaid. Ruvket  ledje hui mávssolaš bargosadjin sihke Guovdageainnu ja Fálesnuori suohkaniin.    Ruvkedoaibma váldá eatnamiid ja čuohcá máŋggaládje guovlluid geavaheapmái  rusttegiid birra muosehuhttimiin ja nuoskkidemiin.    Finnmárkkus lassána málbmaohcan. Finnmárkku báktehoavda ¶
muitala ahte  rogganreivvet ¶
lassánedje 412 reivves 1982:s 513 reivii 1983:s. Leat vuosttažettiin  stuora, áigá álggahuvvon searvvit mat ohcet. 1993:s lei fas sáhka málbmaohcama birra  Finnmárkkuduoddaris.    Álttás lea 1850-jagiid rájes leamaš ráktodoaibma ja dán váldoealáhusas leat oallugat  leamaš barggus. Ráktodoaibma lea oalle viiddis guovlluid dahkan juovvan ja báktin.  Ovdal lea maid leamaš ráktodoaibma Irgevuonas ¶
Lágesvuonas.    Iešguđetlágan huksendoaimmaid geažil rogget eatnama iešguđet ulbmiliidda. Finnmárkku  topográfalaš dilálašvuođaid geažil, gos unnán lea vuovdi, dagahit dakkár roggamat  stuora háviid lundui. Olu eananroggan sáhttá iešguđetlágan váttisvuođaid buktit.  Báikkálaččat sáhttá dálkkádat rievdat go iešguđet guovlluid biekkaid suddjejeaddji  dieváid rogget eret. Máŋgga dáfus deaividit suodjalanberoštumit ekonomalaš  beroštumiiguin vuostálaga go Finnmárkkus rogget sáddo ja čievrra. ¶
Stuorit dulvadeamit eai šaddan ovdal maŋimus soađi maŋŋel. Vuosttaš dulvadeamit ledje  smávvát, eai ge billistan nu olu. Dađistaga leat stuorit ja eambbo billisteaddji  dulvadeamit dahkkon.     Dušše 4 el-fápmorusttega Finnmárkkus buvttadedje eambbo go 50 GWh; Borsi  Fálesnuoris buvttadii sullii 57 GWh, Áttánvuotna ¶
Davvesiiddas sullii 175 GWh,  Remáguoika ¶
Mátta-Várjjagis sullii 220 GWh ja Álttáeatnu sullii 550 GWh. OarjeFinnmárkui boahtá eanas el-fápmu Davvi-Romssa el-fápmorusttegiin. Dulvadeamit leat  maid buorren leamaš fylkii, muhto lea maid váttisvuođaid ja vahágiid buktán muhtun  beroštumiide. Eai álo leat ieža dat duohtadeamit mat eanemusat vahágahttet, muhto ¶
olbmuid johtolat rusttetgeainnuid mielde guovlluide. Biilaluodda rusttegii sáhttá omd.  čuohcit guovllu guliide ja meahceelliide. Dása leat Áttánvuona dulvadeamit ovdamearkan  (Rapporta nr. 1 1979 Bruken av anleggsvegen ved Adamsfjord (rusttega biilaluotta  geavaheapmi Áttánvuonas)) DVS, Fiskerikonsulenten i Finnmark (Finnmárkku  guolástusnevvohat)). Lassáneaddji čuohcin sáhttá dasto gáržžidit meahcásteami  ealáhussan dan guovllus. Riggodagaid máid báikki olbmot eanas ráđđejedje ieža, fertejit  oallugiiguin juogadit maŋŋel go biilaluottat rusttegiidda bohte. Álbmogii rahpasit ođđa  guovllut ja riggodagat dákkár luottaiguin. Álbmogii sáhttet sisabáhkkemat leahkit  ovdamunnin, ja báikki olbmuide fas vahágin. ¶
Maŋimus soađi maŋŋel leat dát oasit bures ovdánan. Luoddahuksemat leat leamaš hui  mávssolažžan Finnmárkku ássiide ja ássanmállii. Muhto go goitge vuosttaldit  luoddahuksemiid muhtomin ja muhtun báikkiin, lea meahcceriggodagaid geavaheapmi ja  čuohcin ártan. Biilaluottat leat váikkuhan muhtumiid ealáhusvuođu unnideapmái,  ovddemustá sin geain meahcceriggodagat leat ealáhussan. Finnmárkku luoddaguorain  lea oalle olu nuoskkiduvvon ja dasa lea biilaturisma váikkuhan. Dán váttisvuođa birra,  geahča NOU 1978:18 s. 282.    Telegulahallangaskaoamit leat telegráflinját ja telegulahallanrusttegat muhtun  várrečohkáin. Dákkár rusttegiidda ii mana nu olu eanan, muhto muhtomin leat maid  ráhkaduvvon luottat dahje eará gálvofievrredanásahusat rusttegiidda várrečohkáin. Nu  sáhttet rusttegat lasihit luonddugolaheami. ¶
6.4 MILITEARA BÁHČIN- JA HÁRJEHALLANGUOVLLUT  JNA. ¶
1900-logu álggus ledje militearas 3-4 hárjehallanbáikki mat ledje eanas dušše  geassemánuid anus. Maŋŋel soađi leat huksen eambbo báhčin- ja hárjehallanguovlluid:   Šuvešluokta ¶
Álttás lea ruovttusuodjalusa báhčin- ja hárjehallanguovlu. Dat lea  oktiibuot 11,7 km ¶
ja álggahuvvui 1969:s. Iŋggášguolbba ja Hálkavári báhčin- ja  hárjehallanguovlu lea oktiibuot 318 km ¶
ja álggahuvvui 1950-jagiin. Dán guovllu geavahit  ossodagat mat leat doppe ja hárjehallanossodagat. Dat lea maid Áimmusuodjalusa  doaibmaguovlu.    Nyborgmoen ¶
Unjárggas lea áigahaš báhčin- ja hárjehallanguovlu, muhto dat lea olu  viiddiduvvon maŋimus jagiid. Guovllu mii lea 18 km ¶
, geavahit maid  geardunhárjehallamiidda ¶
. Nuvvosguolbba Mátta-Várjjagis geavahit báhčin- ja  hárjehallanguovlun dat ossodagat mat doppe leat, ja ruovttusuodjalanossodat. Guovlu  lea oktiibuot 12,5 km ¶
833 Kvenvik  834 váilu sámehielnamma  835 repetisjonsøvelser ¶
Báhčin- ja hárjehallanguovlluid birra čuožžu eambbo NOU 1974: 22 Forsvarets skyte- og øvingsfelt I.   Buot dát guovllut leat stáhta eatnama nalde. Militeara lea ieš eaiggát dahje das lea  láigohanšiehtadus Finnmárkku eananvuovdinkantuvrrain. Militeara báhčin- ja  hárjehallanguovllut čuhcet garrasit dan lundui gos leat. Guovllut dagahit váttisvuođaid,  vahága ja heajut beliid báikki olbmuide ja ealáhusdoibmii mii dain guovlluin lea.  Boazodoallu lea golmma guovllu ovddas ožžon buhtadusa.    Okta čilgehussan go eará vuođđoealáhusat eai leat buhtadusa gáibidan vahága ja  váttisvuođaid ovddas, lea go dat leat stáhta eatnama nalde. Doppe sis eai leat  gustojeaddji lágaid vuođul makkárge earenoamáš vuoigatvuođat vaikko leat guovlluid  geavahan ealáhusoaiviliin čuđiid jagiid. Dát guoská ee. sávzaguohtumii Iŋggášguolbana  ja Hálkavári báhčin- ja hárjehallanguovllus. ¶
Bartahuksen gieđahallojuvvo dás, vaikko dan birra lea juo čállojuvvon eará oktavuođain  (kap. 2.6.1, 3.4.12 ja 4.2.6).    Finnmárkkus huksegohte barttaid maŋŋel maŋimus soađi. 1960-jagiid rádjái huksejedje  barttaid sahtedohko ¶
. Oallugat huksejedje álggos ja ohce lobi maŋŋel. 1963 rájes  bearráigeahččagohte bartahuksema ja leat ráhkadan láigošiehtadusa ¶
eanas boares  bartasajiide. 1963 rájes leat measta buot barttaid stáhtaeatnama nalde huksen  bartaguovlluide (earret ealáhusbarttaid). Bartaguovloplánen lea suohkaniid olis, ja  heivehuvvo plána- ja huksenlága mearrádusaide. Eanas barttaid huksejit  siseatnansuohkaniidda.    Finnmárkku stáhtaeatnama nalde lei ođđajagemánu 1983 láigošiehtadus 3 769  astoáiggebartii, muhto duohta lohku dáidá leahkit stuorit. Maŋŋel 1983 lea barttaid lohku  dađistaga lassánan. Priváhta eatnamiin eai leat barttat lohkkon, muhto árvvoštallet logu  sullii 2 000:ii.     Bartahuksejeaddjit dieđusge háliidit barttaideaset suodji, šattolaš ja buriid guovlluide.  Dat seammá guovllut ges leat dávjá buoremus šaddanguovlun meahceelliide ja buoremus  guohtunguovlun šibihiidda ja bohccuide. Váldoártan bartaguovllu válljema riidduide lea  dat go oallut beroštumit leat čoahkkanan ovtta sadjái. ¶
Finnmárkku duottarosiin ja Nuorta-Finnmárkkus oaidná mihtidemiin ahte lea suvrra  árvi/borga ja eará áibmonuoskkideapmi. Guhkit áiggi vuollái billista dat ealáhusvuođu ja  dearvvašvuođa. Mátta-Várjjagis oidnojit áibmonuoskkideamit olu ruostan boazoáiddis  Ruošša ráji nalde, ja earenoamážit leat suohkana nuortaleamos guovlluin stuora  nuoskkidanvahágat šattuin. ¶
7. KAPIHTTAL ¶
Riidoguovllut ¶
7.1 OPPALAČČAT SOAHPAMEAHTTUNVUOĐAID BIRRA ¶
Nu guhkás go čálalaš gáldut muitalit, leat leamaš stuorit ja unnit soahpameahttunvuođat  joavkkuid gaskal ja joavkkuid siskkobealde Finnmárkku eatnamiid ja čázadagaid  geavaheami birra. Dás heive čujuhit Steinar Pedersena čielggadussii. Muhto dilálašvuođat  leat rievdan ja dálá soahpameahttunvuođat leat earaláganat go ovdalaš áigge.  Soahpameahttunvuođat mat eanemusat gullojit, máid olbmot oidnet eanemusat, leat  soahpameahttunvuođat gaskal boazodoalu ja eará beroštumiid, ja  soahpameahttunvuođat gaskal "stuoraservodaga" , olggobealolbmuid, ja báikki  olbmuid/gili olbmuid vuođđoealáhusain, luondduriggodagaid nalde. Olggobealolbmot  bohtet ja dušše geavahišgohtet luonddu gilvvus báikki olbmuiguin, beroškeahttá  geavaheami čálekeahtes lágain ja njuolggadusain. Dat dávjá čuohcá bearehaga  riggodagaide.    Loahpas čujuhan dábálaš soahpameahttunvuođaide ja soahpameahttunguovlluide  Finnmárkku eatnamiid ja čáziid geavaheami oktavuođas. ¶
7.2  BÁIKKI OLBMOT/EANANDOALLU -  BOAZODOALLU ¶
Dákkár soahpameahttunvuođaid birra lea čállojuvvon ovdal (boazodoallokapihtalis, 2.  kap.). ¶
7.2.1 Meahcceguohtun ¶
Maŋimus soađi maŋŋelii (1945) ledje meahcceguohtumat áibbas dárbbašlaččat  Finnmárkku eanandollui. Muhtun guovlluin vedje gal boazodoalus ja eanandoalus  soahpameahttunvuođat guohtuneatnamiid nalde, muhto eai dat lean nu olu, ee. danin go  bohccuin ja šibihiin leat guovttelágan guohtunmállet. Bohccot ledje maid eambbo váris  go dál ja unnit guhto giliid lahka. Boazodoallit orro ieža eambbo váris ovdal ja iešguđet  árttaiguin doalahedje ealuid eambbo čoahkis doppe gos ieža ledje (gč. kap. 2.5.4). Muhto  veadjá maid leamaš ahte báikki olbmot ja boazodoallit oidne ášši earaládje; sis lei  nannoset verddevuohta.    Muhtumat oaivvildit ahte šibihat eai guođo doppe gos bohccot leat leamaš. Lea váttis  oalát hilgut dán oainnu, muhto duohtavuođas oaidná dávjá ahte bohccot ja sávzzat álkit  guhtot seammá sajes ja soabadit bures. Šibihiin leat dál dušše sávzzat ja veahá guiggut  mat guhtot Finnmárkku mehciin.    Ee. Sállanis lohket bohcco váldit guohtuma sávzzas, earenoamážit vuosttaš ruonas rásiid  (rahtta) giđđat. Muhto Sállanis leat unnán sávzzat ja bohccot, ja geasi vuostá šaddá hui  buorre guohtun, nu ahte dat ii galggaše leahkit stuora váttisvuohtan.     Porsáŋggus maid lohket ahte boazu váldá guohtuma sávzzas. Doppe dadjet ahte sávza ii  hálit, dahje ii sáhte guohtut meahcis ja orru luoddaguorain. Boazoeaiggádat eai mieđit  dása. Sávza sáhttá friddja guohtut meahcis. Boazoeaiggádat lohket maid ahte  Leaibevuon ¶
guovllu sávzzaeaiggádiin lea sierra guovlu mii lea ráfáidahtton  boazoguođoheami vuosta ja mii lea dušše sávzzaid váste (Vuohpošnjárga ¶
), muhto  sávzaeaiggádat eai geavat dan njárgga. Sii diktet sávzzaid guohtut luoddaguora.  Oarjjabealde Porsáŋggu leat oalle olu bohccot ja muhtun guovlluin sáhttet gal ribadit  guohtumiid. Ii dáidde boazu gal dagahit ahte sávzzat guhtot luoddaguoraid. Dan oaidnit  doppe nai gos eai leat bohccot.    Eai leat makkárge iskamat čađahuvvon bohccuid ja sávzzaid gaskavuođaid birra  geasseorohagain.    Dáidá veahá dadjamuš das go 1933 ja 1978 boazodoallolágaid vuođul lea boazodoalus  láhkavuođustuvvon ¶
riekti meahcceguohtumiidda, ja báikki olbmuin/eanandoalus lea  gustojeaddji norgga rievtti mielde ja dálá eananoamastanduođaštusaid mielde dušše  muddejuvvon guođohanriekti ¶
. Eiseválddit sáhtte vuovdesuodjalanulbmiliin mearridit ja  muddet ¶
dán guođohanrievtti. Sullasaš bonju dilli lea maid 1965 lágas Finnmárkku  stáhta matrikulerekeahtes eatnama birra. 2. §:s mearriduvvo ahte ii leat lohpi vuovdit  daid eatnamiid mat dárbbašuvvojit bohccuide guohtoneanamin ja johtolatgeinnodahkan.  Ovddit lágain 1863 ja 1902 rájes ledje sullasaš mearrádusat, muhto dat gustojedje maid  šibihiidda ( "Geasseorohahkan báikki olbmuid dahje boazosápmelaččaid elliide" ). 1965  lágas lea mearrádus báikki olbmuid elliid birra hilgojuvvon. Báikki olbmot leat ¶
historjjálaččat geavahan meahcceguohtumiid seammá garrasit ja seammá guhká go  boazodoallu. ¶
7.2.2 Giettit ¶
Dán váttisvuođa birra lea maid čállojuvvon kap. 2.5.3:s.    Lea čielggas ahte sihke bohccot, sávzzat ja eará šibihat mat mannet gittiide guohtut,  sáhttet vahágahttit Dát dilli lea dagahan unohisvuođa ja soahpameahttunvuođaid  earenoamážit boazodoalu ja eanandoalu gaskii. Eanandoallái lea bahčat go omd. bohccot  dulbmot ođđa gietti masa su fuođardilli lea čadnon. Dákkár billisteamit sáhttet  ekonomolaččat hui olu vahágahttit eanandoalli jus son ii oaččo buhtadusa dan ovddas.    1933 boazodoallolágas ledje hui čielga mearrádusat buhtadanovddasvástádusa ja  buhtadusmearrideami birra dákkár áššiin. 1978 boazodoallolágas leat §§:in 25-27  mearrádusat dan birra.    Ovdalaš áigge, ovdal go báikegottiin duođas fárregohte eret ja dat báhce ávdimin, sáhtii  álkibut ribahit bohccuid billistit gittiid go dál go leat vánit ja eambbo čoahkke  eanandoalloeatnamat. Nuppe dáfus vejii dološ boazodoalus eambbo guođoheapmi  geasset mii doalahii bohccuid eret gittiin. Maŋimus jagiid leat gilván muhtun eatnamiid  jur boazoguohtunguovlluide. Dákkár guovlluin leat veaháš riidalan. Bohccuid lassáneapmi  lea muhtun báikkiin dagahan eambbo deattu gittiide ja nu eambbo  soahpameahttunvuođaid.    Oallut eanandoallit oaivvildit ahte:    - boazoeaiggádat eai beroš guođohit bohccuid, dušše vuojašit biillaiguin.  - orohagas leat beare olu bohccot.  - boazoeaiggádat sáhttet doalvut bohccuid earasadjái.    Oallut boazodoallit oaivvildit fas ahte:    - giettit leat dološ boazoguohtuneatnamat máid leat váldán sis.  - eai leat áidon gittiid ja lea veadjemeahttun doalahit bohccuid doppe eret.    Muhtun guovlluin Finnmárkkus leat muhtun jagiid bahča riiddut bohccuid geažil gittiin.  Earenoamáš heittot sáhttá leahket maŋŋi giđaid.    Muhtun guovlluin leat suolohasat diktán ealu geasi nannamis. Dat orro dagahan  váttisvuođaid.    Muhtomin leat soames hárve boazoeaiggát čeavlát vástidan eanandolliide geaidda  bohccot gittiin leat váttisvuohtan ja vahágin leamaš. Lea dáhpáhuvvan ahte boazoeaiggát  ii beroš das go eanandoalli bivdá boazoeaiggáda doalahit bohccuid eret gittiin. Nuppe  dáfus gávdnojit ovdamearkkat dasa go eanandoallit leat beare alla buhtadusaid gáibidan  go ii báljo leat billistuvvon mihkkege. Lea maid duohta ahte muhtun gerddiid leat  eanandoallit hejot áidon. Eanandoallodepartementta evttohuvvon ruhtadanortnegat  vedjet sáhttit buoridit dáid dilálašvuođaid (gč. kap. 2.5.3). ¶
Bargovuohki dieđusge maid váikkuha vahágii ja man stuoris vahát šaddá. Ovdal ledje  bajildusgilvojuvvon ¶
niittut dábálaččamusat. Rásseruohttasat unnán dalle  billistuvvojedje go bohccot manne dohko, vaikko sáhtii gal čuohcit dan jagi šaddui. Dálá  silofuođđarii geavahit measta dušše goanstagietti. Dat lea hearki guohtumii ja  duolmmahallamii, ja rásseruohttasat ja jagi šaddu sáhttá olu billistuvvot go boazu manná  dohko.    Nubbi mii dagaha lassi unohisvuođa go buhtadusa gáibidit, lea go nu guhkes áiggi váldá  soabahanšiehtadusaid ¶
dahje árvvoštallamiid doallat. Go árvvoštallama galgá doallat,  lea váttis duođaštit lea go boazu billistan vai ii. Árvvoštallit fertejit dasto cealkámuša  buktit bealálaččaid čuoččuhusaid vuođul. Dat lea heittot danin go geanuhuhttá  árvvoštallama luohtehahttivuođa. Boazodoallolága mearrádusaiguin (27. §), galggašii  leahkit vejolaš dán dahkat buorebut.    Muđui lea olu sajiin boazoeaiggádiin ja eanandolliin dárbu buoret olahit gaskaneas  ipmárdusa ja ovttabarggu. ¶
7.2.3 Ođđa eatnamiid bargan ¶
Nu go ovdal namuhuvvon, barget hui unnán ođđa eatnamiid Finnmárkku guovddáš  eanandoalloguovlluin. Boazodoalu ja eanandoalu gaskal leat leamaš unnán  soahpameahttunvuođat ođđagilvima geažil. Muhto daid birra gullo álo dainnalágiin ahte  orrot leahkime stuorit vuostelasvuođat ealáhusaid gaskkas go oba leat ge.  Soahpameahttunvuođat bohciidit dávjjimusat johtolatgeinnodagaid oktavuođas.    Okta ášši mii unohastá eanet sajiin go eanandoalus, lea juste dat namuhuvvon 2. §  njukčamánu 12. b. 1965 lágas Finnmárkku Stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid birra.  Doppe daddjo ahte eanan máid eiseválddit atnet dárbbašlažžan boazoguohtumin ja  eanan mii geavahuvvo dahje sáhttášii geavahuvvot johtolatgeinnodahkan bohccuide, ii  galgga sáhttit vuvdojuvvot dahje láigohuvvot. Mearrádus bođii vuosttaš geardde 1863  lágas. 1978 rádjái lei ámta, fylka dahje (1933 maŋŋel) sámefáldi mii eiseválddiid ovddas  árvvoštalai mii lei dárbbašlaš boazodollui. 1978 boazodoallolágas lei ođasin dat go  boazodoalu iežas ásahusat galge beassat cealkámušaid buktit dákkár áššiin. Nu lea  boazodoallu šaddan gievrrabun.    Dábálaš soahpameahttunvuođamálle dákkár áššiin lea ahte boazodoallu čuoččuha guovllu  johtolatgeinnodahkan, ja eanandoallu oaivvilda dat ii leat nu. Dalle dávjá eai joavdda šat  guđege guvlui. ¶
7.2.4 Áidedoallu ¶
Buot riidduin go bohccot leat gittiin leamaš, šaddá áiduma birra sáhka. Lea duohta ahte  dávjá ii leat áidi, dahje leat heajos áiddit gittiid birra. Gittiin gos eai láddje, mieská áidi  jođánit. Čuoččuhuvvo maid ahte dábálaš áidi ii doala bohccuid ja muhtunládje lea dat  riekta. Goitge dollet bievlan dábálaš, bures divoduvvon áiddit eanas bohccuid. ¶
Earenoamážit giđđat bahkkejit bohccot áiddiid vuostá, ja dalle leat áiddit dávjá  muohttaga vuolde. Boazodoallolága vuođul sáhttá eanandoalli gáibidit árvvoštallama ja  oažžut buhtadusa vahága ovddas máid boazu dahká vaikko gieddi ii leat ge áidojuvvon.    Boazodoallolága 26. § vuođul lea boazodoalus vejolašvuohta soabalaččat dahje  árvvoštallama mielde, áidut vai guođohangeaskku nagoda doallat ja sihkkarastit  buhtadusgáibádusaid vuostá. Árvvoštallan sáhttá maid mearridit gullevaš eananeaiggáda  máksit oasi áidegoluin. Eanadoallošiehtadusa ja Boazodoallošiehtadusa olis lea sierra  njuolggadusaid vuođul vejolašvuohta ohcat ruhtadandoarjaga dákkár áiddiide. ¶
7.2.5 Eará ¶
guođohandilálašvuođat ¶
Porsáŋggu nuorttabealde leat maŋimus 35 jagi bohccuid guođohan birrajagi, ja dat lea  orohaga guođohanáiggi mearrádusaid vuostá. Váidaluvvo go bohccot dálvet guhtot gittiid  ja billistit. Duohta vahágiid gittiin mearridit muohta- ja jiekŋadilálašvuođat ja boazolohku,  muhto dat dagaha goit unohisvuođaid ja nappo vuostelasvuođaid ja riidovuođu. Bohccuid  dálveguohtun sávzzaid geasseguohtumiin ii dáidde vahágahttit. Doppe váikkuha  dálveguohtun baicca bures sávzzaid geasseguohtumii. Dálveguođoheapmi giđđa- ja  čakčaorohagain maid sáhttá siiddaid gaskii dagahit vuostelasvuođaid. ¶
7.2.6 Meahcásteapmi ¶
Dán dáfus orrot unnán soahpameahttunvuođat leamaš ovdal. Veadjá maid danin go lei  unnán gilvu boazoeaiggádiid ja dáloniid gaskkas (sámi fásta ássiid) geain lei  meahcásteapmi ealáhussan. Soaitá máid danin go dalle go vuotnaássit ledje meahcis  bivdime ja guolásteame, de ledje boazodoallit duoddaris dálveorohagas. Siskkit guovlluin,  Guovdageainnus ja Kárášjogas, eai ge oro leamaš namuhan veara  soahpameahttunvuođat dáloniid ja boazoeaiggádiid gaskkas. Veadjá leamaš danin go lei  seammá álbmot, fuolkkit ja verddet, geain lei meahcásteapmi ealáhussan.    Maŋimus jagiid lea dilli veahá earáhuvvan ja leat maid vuostelasvuođat bohciidišgoahtán.  Olu báikkiin (Sállanis, Fálás, Fálesnuoris, Porsáŋggus ja Álttás) oaivvildit olu fásta ássit  ahte leat nu olu bohccot ahte dat čuohcá murjjiide, earenoamážit luopmániidda. Lohket  ahte bohccot olu báikkiin dulbmot buot. Máŋggas oaivvildit ahte boazoáiddit  jeaggeeatnamiin čuhcet nu ahte visot luopmánat duolmmahallet. Muitalit maid ahte  doppe gos čoahkis guođohit, gurbejuvvo nu ahte eai šatta šat luopmánat (gč. maid kap.  3.4.10).    Muhtun mearri báikki birra daddjojuvvui dáinnalágiin: "Lei dego feastonuohti livččii  geassán dakko" . Ii daidde jur duohta gal ahte luopmánat leat oalát nohkan. Muhto gokko  čoahkkeealut guhtot, earenoamážit áideguoraid, gal dulbmojuvvo eanan. Šattut  billohuvvet ja nu maid muorjjit/luopmánat.    Nubbi riidoášši muhtun báikkiin, lea luossabivdu jogain. Ovtta johkii lea  eananeaiggátsearvi ožžon láigolihtu. Miellahtut eai dohkket ahte boazoeaiggádat firbmot  jogas, go ieža eai beasa dan dahkat. Sii oaivvildit ahte boazoeaiggádat maid galget  máksit dárbbašlaš divvagiid seammaládje go fásta ássit. Sii ákkastit dan dainnalágiin  ahte boazoeaiggádat eai bivdde boazodoalu oktavuođas, muhto danin go geasset orrot ¶
suohkanis ja geasseorohat lea suohkanis. Sii dadjet maid ahte fástaássi sápmelaččain  guhká lea dát bivdu ealáhussan leamaš, ja ahte boazosápmelaččat hui unnán leat jogaid  bivdán ovdal. Sii oaivvildit dán sin vealaheapmin geat guhkimus leat geavahan guovlluid.   Boazoeaiggádat ges čujuhit láhkii ja lohket alddiineaset boares guollebivdinrievtti.    Meahceelliid- ja guolledivatmávssu birra stáhtii, lohket vuotnasápmelaččaid  ovddasteaddjit ahte sis leat guolle- ja fuođđoriggodagat eambbo leamaš ealáhussan go  boazosápmelaččain, muhto sii meannuduvvojit ovttadássásaččat eará fásta ássiiguin.    Sii dadjet maid ahte eai sii hálit boazodolliin váldit eret dáid sierrarivttiid, muhto háliidit  ahte fásta ássit vuođđoealáhusain ožžot nannejuvvot daid meahccevuoigatvuođaid mat  sis barggu čađa leat leamaš čuđiid jagiid seammaládje go boazodoalus.    Muhtun boares mearrasápmelaš guhte agibeaivve lea bargan meahcástemiin ja  mearabivdduin dajai ná: Vuotnabivdit leat gurren vuonaid, olggobealolbmot  (čoahkkebáikeássit) leat leavvan luomejekkiide ja min lagas eatnamiidda ja rihpan mis  daid, ja dál bohtet boazosápmelaččat, min vieljat, eai ge loga mis makkárge rievtti  meahcceriggodagaide; dat leat gul sin. Ii soaitte duohtavuohta jur nie, muhto dat  govvida goit olbmuid jurdagiid muhtun Finnmárkku sámi guovlluin.    Lea duohta ahte fásta ássit máŋgga Finnmárkku guovllus atnet boazosápmelaččaid  dakkárin geat oaivvildit alddiineaset buot meahccevuoigatvuođaid, ja sin oainnu mielde  eai leat fásta ássiin makkárge vuoigatvuođat meahcceriggodagaide.    Muhtun muddui lea nu boasttoipmárdusa geažil dahje danin go moadde hárve  boazoeaiggáda leat čevllohallan dahje leaikkastallan. Dát čájeha dološ, áiggiid čađa  adnon ¶
vuoigatvuođat meahcceriggodagaide mat čuđiid jagiid leat geavahuvvon, mat  eai leat nannejuvvon, dagahit riiddu ja soahpameahttunvuođaid fásta ássiid ja  boazosápmelaččaid gaskii. ¶
7.3  ČOAHKKEBÁIKKIID OVDÁNEAPMI /  ČOAHKKEBÁIKEÁSSAN -   BOAZODOALLU ¶
Ovdamearkan leat Hammerfeastta riiddut, mat leat áviissain oidnon ja leat olu jagiid juo  bistán. Sihke boazodoallit ja boarráset hammerfeastalaččat lohket ahte ovdal soađi eai  lean makkárge hupman veara soahpameahttunvuođat gavpoga ja boazodoalu gaskkas.  Muhtun vuoras olmmái muitala ahte dalle hárve oidnojedje sápmelaččat ja bohccot  gávpogis, dat ledje aivve váris. Dát dušše "čájehuvvojedje" go turistafatnasat ledje  guossis. Gávpot lei unni ovdal soađi ja lei hui čoahkis. Maŋŋel soađi viiddui gávpot juohke  guvlui ja Lávželuokta ¶
das lahka lea viidánan ja šaddan oalle čoahkkebáikin.  Gávpotoasit, mat álggos ledje dušše smávva čoahkkebáikkážat mat válde unnán  guohtuneatnama, leat dál sturron ja váldet oalle olu guohtumiid. Olu báikkiin fertejit  bohccot johtalit dakkár báikkiid čađa gosa lea huksejuvvon, vai besset  guohtuneatnamiidda. Luottat, girdišillju ja iešguđetlágan huksehusat leat maid váldán  guohtuneatnamiid ja leat čuohcan sihke vuojehan- ja johtalangeinnodagaide.  Lassáneaddji álbmot lea ožžon eambbo ja eambbo astoáiggi, nu ahte dađistaga eambbo  geavahit lagas eatnamiid gávpoga birra ja nappo dainna lágiin váldet guohtuneatnamiid.  Gávpoga muosehisvuohta olle guohtuneatnamiidda, dego rieggát čázis go geađggi ¶
bálkesta. Viiddis guohtunguovllut Fálás leat gáržon. Nuppe dáfus leat boazoeaiggádat ja  bohccot sullos lassánan ja dagahan garraset deattu guohtumiidda.    Lea nappo dakkár dilli ahte guohtuneatnamat leat unnon ja bohccot leat lassánan.  Bohccot leat ferten hárjánit gávpoga rigerrii ja guohtut garraseappot, dušše fal danin go  dárbbašit guohtut. Dat čuohcá dasto gávpoga ruonas báikkiide. Seammás lea olbmuid  oaidnu bohccui rievdan. Muhtun boares olmmoš muitala ahte ovdalaš áigge eai atnán  olbmot áššin ge go gusat, sávzzat ja bohccot guhto gávpogis. Dál leat olbmot gilván  ruonas giettážiid ja liđiid ja muoraid máid buorahit. Dakkárat eai báljo lean ovdal. Son  muitala maid ahte go boazu boahtá gávpogii, de olbmot gavdnjejit dan duohko deike.  Boazu ballá ja njuiku áiddiid badjel.    Lea ipmirdahtti ahte oallugat šaddet unohis millii ja dakkaviđe sivahallet boazoeaiggádiid  go eai guođot ja bearráigeahča bohccuideaset. Boazoeaiggádat fas oidnet ahte boazu ii  beasa ráfis guohtut gos ge. Juohke sajes sullos muosehuvvojit bohccot, ja olbmot ja  beatnagat baldet daid. Buot dát leat váikkuhan unohisvuhtii gávpogis.    Lea duohtavuohta ahte Hammerfeastta servodatmannolat lea hui olu gáržžidan  boazoguohtuneatnamiid. Dán soahpameahttunvuođa čoavdit dárbbašuvvo eambbo  čadnojuvvon ovttasbargu gaskal boazodoalu ja hammerfeastalaččaid.    Hammerfeastta dilálašvuođaide čujuhuvvo earenoamážit danin go doppe leat eanemus  soahpameahttunvuođat. Sullasaš soahpameahttunvuođat leat eará báikkiin Finnmárkkus,  muhto eai jur seammá váddásat. Honnesvágis ja Girkonjárggas maid muitalit bohccuid  jur guovddáš čoahkkebáikkis. Máhkarávjjus leat eambbo bohccot juohke areálmihtu  nammii go Fálás. Muhto Honnesvági topográfalaš dilálašvuođa geažil mannet bohccot  olggobeale gávpoga. Hammerfeasttas gal lea lunddolaš bohccui mannat gávpogii. ¶
7.4  LUONDDUDUOHTADEAMIT - BOAZODOALLU ¶
Ovdalis (kap. 2.6) lea dan birra sáhka movt luondduduohtadeamit čuhcet boazodollui.  Doppe lea maid Finnmárku stuorimus luondduduohtademiid birra čállojuvvon. Dákkár  riiddut ja mainna lágiin dat sáhttet váikkuhit, oaidnit Álttá-áššis. Vaikko vearrámus dilli  dáiddii Álttás, de leat eanet ovdamearkkat soahpameahttunvuođaide. Dat leat  iešguđetládje váikkuhan ealáhussii. Danin fertet muhtun áššiid namuhit. Hárve sáhttá  čájehit buot váikkuhusaid ollásit go luondu billistuvvo.    Finnmárkku boazodoallovuogádagat leat váddásat ja olu áššit lean dan siskkobealde.  Billisteapmi ovtta báikkis sáhttá viidánit ja nuppadassii easkka dagahit váttisvuođaid ja  sáhttá maid soahpameahttunvuođaid dagahit eará siiddaiguin. Muhto  luondduduohtadeamit sáhttet maid dagahit soahpameahttunvuođaid eará ealáhusaiguin  ja beroštumiiguin. Jus máhkaš guovddáš giđđaguohtuneatnamis billistuvvo deaŧalaš  oassi, de sáhttet bohccot bággejuvvot eret dan guovllus. Nu sáhttet bohccot mannat eará  orohagaid siskkobeallái, dahje jus leat olu gilvojuvvon giettit ja viesut  giđđaguohtuneatnama birra, de sáhttet dohko šaddat mannat. Goappešiid dáfus sáhttet  soahpameahttunvuođat šaddat. Billisteapmi sáhttá nappo dagahit eambbo  soahpameahttunvuođaid go dušše dan mii álggus lei.    Váilevaš boazodoallodovdu ja -máhttu dagaha ahte olbmot dábálaččat eai báljo ipmir  luondduduohtademiid ollislaš váikkuhusaid boazoorohagaide. ¶
Muhto boazodoalu vuosteháhku muhtun luondduduohtademiide dagaha maid dás jođánit  soahpameahttunvuođaid ja vuostelasvuođaid gaskal boazodoalu ja báikki olbmuid.  Biilageaidnoáššit dagahit dávjá vuostelasvuođaid dán oktavuođas. Dál leat ain olu báikki  servodagat ja gilit mat dárbbašivčče biilageainnu. Olbmot fárrejit eret dakkár báikkiin jus  eai oaččo biilageainnu. Máid galgá dasto boazodoallu dahkat jus geaidnu šaddá deaŧalaš  guohtuneatnama, guotteteatnama dahje čakčaeatnama čađa mannat? Sáhttá vuosttaldit  ja caggat man garrasit dál de. Muhto gávdnojit maid geainnut mat leat dagahan vahága  ja váttisvuođaid, ja boazodoallu ii leat caggan ii ge gáibidan buhtadusa, dušše danin go  dat dagahivččii vuosttaldeami ja bahávuođa boazodollui.    Dákkár vuostelasvuođaiguin lea váttis birget. Unnimus mearri lea goit ipmirdit nuppi beali  oainnuid. Muhtomin dáidá váilon dáhttu čielggadit áššiid máid boazodoallu livččii sihtan,  dahje boazodoallu lea badjelmeare stuorisin dahkan ášši.    Ekonomiija birra maid šaddá sáhka luondduduohtademiid oktavuođas. Sii geat áigot  čađahit billistemiid lohket olu divraseabbon šaddat jus boazodoalu  sávaldagaid/gáibádusaid mielde galgá bargat. Boazodoalus ges leat lunddolaš árttaiguin  váttisvuođat ollislaččat čájehit ruvdnon ja evren man olu billsiteapmi čuohcá sidjiide. ¶
Dáiguin šaddet hárve nu stuora soahpameahttunvuođat go boazodoalu oktavuođas.  Biilageainnut leat dat maid geažil eanemus soahpameahttunvuođat leat leamaš  Finnmárkkus. Biilageainnut dieđusge leat buorit ja leat hárve dagahan stuorit riidduid.  Muhto johtolat mii šaddá, lea dagahan luondduriggodatgilvvu. Geainnut leat, nu go  namuhuvvon máŋgii, addán čoahkkebáikeássiide vejolašvuođa geavahit riggodagaid máid  vuotna- ja siseatnanássit ieža ráđđejedje ovdal. Biilageainnu njuolggo vahágat go lea  váldán gilvojuvvon eatnama dahje guohtuneatnama, lea dávjjimusat boahtán ovttaide  buriiguin máid biilageaidnu lea addán báikki servodahkii.     Rusttetgeainnut mat dábálaš johtolahkii leat rahpasat, sáhttet jođánit dagahit  váttisvuođaid gaskal báikki olbmuid ja olggobealolbmuid go šaddá luondduriggodagaid  nalde gilvu dahje go luottaid geažil šibihat muosehuvvojit guohtunguovlluin.    Militeardoaimmat leat maid dagahan soahpameahttunvuođaid. Sihke Várjjatvuonbađas,  Porsáŋggus ja Álttás leat nággen guđet báikkit galget šaddat militeara doaibmaguovlun.  Dakkár báikkit gos olu hárjehallet, eai šat báljo heive sávzaguohtuneanamin.  Gustojeaddji láhkamearrádusaid bokte ii sáhte omd. sávzaeaiggát gáibidit buhtadusa  vahágiid ovddas máid militeara doaimmat dagahit dakkár stáhta eatnamiin mat leat  lahka báhčin- ja hárjehallanbáikki, vaikko sávzaeaiggádat leat sávzzaid guođohan olu  jagiid doppe, go doivo alddiineaset luonddolaš rievtti dasa. Dát lea váikkuhussan das go  eanandoalu meahcceguohtunriekti ii leat lágas nannejuvvon. Dat lea juste nuppeládje  nannejuvvon, nappo ahte eananeaiggát, dán dáfus stáhta, sáhttá mearridit guođoheami.  Muhto ulbmil guođohanmearridemiin lei álggus vuovdesuodjaleapmi. (Geassemánu 22. b.  1863 meahcceláhka, 1. kap., dálá skábmamánu 29. b. 1968 láhka earenoamáš ¶
ráđđenrivttiid birra earáid eaiggáduššan eatnamiin, earenoamážit 11-16. §§.) Earret  Álttá-ášši, eai báljo leat leamaš stuorit riiddut gaskal eanandoalu/báikki olbmuid ja  dulvademiid Finnmárkkus.    Barttaid ja bartaguovlluid leat oallugat namuhan riidoguovlun (vrd. kap. 4.2.6). Dat  dagahit gilvvu meahcceriggodgaid nalde, nu go murjjiid/luopmániid, meahceelliid ja guliid  nalde, ja maiddái muosehuhttet sávzzaid ja gusaid guohtunguovlluin. Muhtun smávit  báikkiin sáhttet muhtomin leahkit eambbo olbmot bartaguovlluin go báikki servodagain.  Luovusbeatnagat barttaid ja bartaguovlluid lahka leat maid dávjá váttisvuohtan.    Boazodoallorusttegat ja earenoamážit áiddit leat dagahan soahpameahttunvuođaid.  Báikki olbmot máŋgga guovllus lohket ahte áiddit hehttejit sin meahcceguohtumiid  geavaheamis dahje čuhcet bearehaga meahccái. Dát lea maid namuhuvvon kap. 7.2:s. ¶
BOAZODOALLU ¶
Dán birra lea maid čállojuvvon ovdal, joavkkuid oainnuid mielde. Čuovvovaččat čujuhit  eambbo čielgasit muhtun áššiide ja guovlluide gos leat soahpameahttunvuođat. ¶
7.6.1 Bivdu ¶
Čakčabivdu (mii álgá čakčamánu 10. b.) lea juste ragatáigge. Dát bivdu lea eanas  čakčaorohagain, ja dat dagaha váttisvuođaid ja soahpameahttunvuođaid. Boazodollui lea  earenoamážit bivdu beatnagiiguin heittot. Dalle leat maid muhtumat johtime ja danin  šaddá vel váddásit dilli. Boazodoallolága 29. § bokte sáhttá Eanandoallodepartementa  viiddidit beanaveaddima sihke áiggi ja báikkiid dáfus dakkár guovlluin gos lea dárbbašlaš  boazodoalu geažil. Boazodoallu lea háliidan rievdadit čakčabivdoáiggi dain guovlluin mat  leat earenoamáš deaŧalaččat čakčaguohtumin ja johttimii. Bivdiin lea unnán ipmárdus  dákkár doaimmaide. ¶
7.6.2 Guollebivdu/mohtorjohtolat ¶
Ovdalaš áigge eai báljo lean soahpameahttunvuođat sáivabivddu birra gaskal boazodoalu  ja álbmoga, ovdal go mohtorjohtolaga geažil meahccegeavaheapmi garrasit lassánii.  Muhto stuorimus váttisvuođat ja soahpameahttunvuođat eai leat guollegilvvu geažil. Dat  lea lassáneaddji doaibma ja muosehuhttin guohtuneatnamiin máid mohtorjohtolat,  earenoamážit dálvet, dagaha boazodollui. Oppalaš mohtorvuodjingielddus miessemánu  álggus lea buoridan dili, muhto sihke boazodoallu, suohkanat ja earát lohket ahte olu  lobihis vuodjin dagaha váttisvuođaid. Olu mohtorjohtolat ovdal miessemánu 5. b., nappo  ovdal go lea oppalaš mohtorvuodjingielddus, lea mearrádusaid vuostá lágas ¶
mohtorjohtolgaga birra meahcis ja čázadagain. Dán lea čálli ieš oaidnán ja gullán oalle  oallugiin. Suohkanat leat maid čujuhan váttisvuhtii.    Muhtun čázadagain lea álbmot ja boazodoallu riidalan luossabivddu nalde. Eanemus  dovddus lea Riehpponjohka gos leat leamaš soahpameahttunvuođat gaskal OarjeFinnmárkku bivdo- ja guolástansearvvi, mii hálddaša guollerivttiid, ja boazodoalu. Dan  orohaga boazodoallit leat boazodoallolága mearrádusaid bokte ožžon guollegoarttaid  nuvttá. Guolástansearvi ges čuoččuha ahte boazodoallit eai doahttal bivdoneavvuid,  ráfáiduhttináiggi ja ráfáiduhttinguovllu (luossagorkŋohaga ¶
) gustojeaddji  mearrádusaid.     Bivdo- ja guolástansearvi lea maid dadjan ahte boazodoallit mat eai oba gula ge  orohahkii, bivdet jogas goartta oasttikeahttá. Oarje-Finnmárkku bivdo- ja  guolástansearvi lohká vel ahte boazodoallit eai oba bivdán ge joga ovdalaš áigge. Sii  lohket maid boazodolliid bivdit lobihemet eará jogain ja fierbmut luosaid jorpmiin. OarjeFinnmárkku bivdo- ja guolástussearvvi ovddasteaddjit lohket iežaset bearráigeahčči  máŋgii fuobmán boazodolliid geat bivdet lobihemet, muhto sii maid deattuhit ahte  oallugat sápmelaččain bivdet lobálaččat ja doahttalit gustojeaddji mearrádusaid, ja dat  leat orohahkii gullevaš olbmot.    Muhtun fiettarhas, mii lea dan orohagas gos Riehpponjohka lea, muitala ahte lea áibbas  vearrut lohkat sii eai bivdán joga ovdalaš áigge. Son dadjá dáinna lágiin: "Mii leat álo  bivdán vuoššanguoli jogas. Muhto ovdal go Suoidneleavšši geaidnu bođii, eai lean dáppe  hammerfeastalaččat min bearráigeahččame." Dát dáidá leahkit duohta máid boazodoalli  lohká, muhto nuppe dáfus vedjet maid eambbo boazodoallit bivdit joga dál go ovdal.  Soahpameahttunvuođat bohciidit go olggobealolbmot leat boahtán mearridit  meahcceriggodagaid badjel máid guovllu boazodoallit leat geavahan ja atnán iežaset  ealáhusvuođu oassin. Olbmot geaid boazodoallit atnet sisabáhkkejeaddjin dohko, leat  bidján mearrádusaid nu ahte boares geavaheddjiin ii lean mihkke dadjamušaid. Go vel  guovllu boazodolliide nai muitalit ahte sii eai leat goasse bivdán guliid jogas, dahje sis ii  leat riekti bivdit doppe, de lea bággu šaddat riidu.    Riehpponjohka lea čájehuvvon dás ovdamearkan danin go doppe leat eanemus  soahpameahttunvuođat leamaš, muhto maiddái danin go lea álkis ipmirdahtti duogáš  dákkár soahpameahttunvuođaide. Dákkár soahpameahttunvuođat leat eará čázadagain  maid, muhto dat eai leat seammá garrasit govviduvvon. ¶
Boazodoallokapihtalis leat čájehan movt muosehuhttin guohtuneatnamiin dagaha  váttisvuođaid boazodollui. Olu vánddardeapmi earenoamáš guovlluin sáhttá njuolga  dahje eahpenjuolga dagahit soahpamahttunvuođaid. Boazodoalloguovlluin olggobealde  Finnmárkku leat ovdamearkkat dasa go turistadoaimmat siiddain/orohagain leat olu  vahágahttan ja measta goaridan boazodoalu.     Máhkarávjju orohat lea Davvenjárggas. Biilageaidnu dohko manná jur čađa orohaga.  Turistadoaimmaid geažil ii báljo sáhte muhtun guohtumiid geavahit turistaáigodagas.  Seammá dilli lea fáláhasain (kap. 7.3). Mohtorjohtolat giđasdálvve guohtuneatnamiin  dagaha seammá dili. ¶
Maiddái dábálaš čuoigan bivnnuhis mátkeguovlluin lea muhtun báikkiin Finnmárkkus  leavvan nu ahte lea heittot boazodollui.    Dábálaš bievlavuodjin meahcis mohtorfievrruigguin, sihke lobihis ja lobálaš vuodjin, lea  hárve nu olu ahte dagaha váttisvuođa ja muosehuhttá. Muhto vuodjin billista muhtun  muddui eatnamiid. ¶
OLBMOT ¶
Dás gieđahallat dušše muhtun dihto soahpameahttunvuođa. Geahča muđui kap. 3.4.13.    Nu go juo namuhuvvon, de leat geainnut ja buoret birgejupmi dagahan ahte  meahcceriggodagaid máid giláža olbmot ieža ráđđejedje ovdal, dál geavaha olles  fylkka/riikka álbmot. Lea čielggas ahte dat dagaha soahpameahttunvuođaid,  earenoamážit go gilisearvvi čálekeahtes meahccegeavahanlágat ja -njuolggadusat eai  leat lágas nannejuvvon, ja danin eai doahttal olggobealolbmot daid. Dasa lassin leat dat  riggodagat maid birra lea sáhka, dávjá gili ássama vuođđun.    Muorjjit/luopmánat leat hui deaŧalaččat oallugiidda. Dábálaš buriid luomejagiid leat  Finnmárkkus doarvái luopmánat. Muhto luopmániiguin mat leat lagamusas gili ja  geainnu, lea unnimus bargu gili ássiide ja geain maid soaitá lubmen ealáhusa oassin.  Álbmot maid álkimusat beassá dohko ja nu sáhttá šaddat gilvu riggodaga nalde.    Ealáhussáivabivdi háliida buoremus lági mielde ráđđet jávrri vai bivdu šaddá nu  gánnáhahttin go vejolaš (kap. 3.4.8). Jus álbmot galgá fierbmut ja earaládje bivdit jávrri,  de unnu su ealáhusvuođđu gii ealáhusbihtá viežžá jávrris.    Seammaládje lea meahceelliid dáfus. Astoáiggebivdi gilvala ealáhusbivdiin bivddáhasaid  nalde. Mađi eambbo astoáiggebivdit leat dakkár guovllus gos ealáhusbivdu lea, dađi unnit  šaddá sutnje geas bivdu lea ealáhussan. Jus oallugat mátkkoštit deaŧalaš  meahceelliidguovllus, de sáhttá meahceelliid lohku unnut ja nu maid  bivddu/meahcásteami vuođđu.    Máŋgga guovllus lohket ahte eará bargofálaldagaid geažil eai leat dál mu oallugat go  ovdal geain meahcásteapmi lea ealáhussan. Dát dáidá leat duohta. Muhto lea maid  jáhkehahtti ahte álbmoga meahcceriggodatgeavaheapmi mii unnida ealáhusvuođa, maid  lea garrasit váikkuhan dasa. Oallugat leat dadjan ahte álbmoga meahccegeavaheapmi lea  veadjemeahttumin dahkan meahcástanealáhusa muhtun guovlluin.     Boazodoallokapihttalis leat soahpameahttunvuođat čázadagaid láigolihtuid bokte  namuhuvvon (kap. 7.6). Leat leamaš máŋggat sullasaš soahpameahttunvuođat báikki  olbmuiguin. Oallugat Fálesnuori suohkanis leat atnán unohassan go vuosttažettiin lea  hammerfeastalaččain láigolihttu Riehpponjohkii ja mearridit dan badjel. Sáhttá dadjat nu  ahte riehpponvuotnalaččat ja riehpponávžilaččat geain dološ áigge lei johka  ealáhusriggodahkan, leat massan dán riggodaga mearridanvejolašvuođa. Nuppe dáfus ¶
dihtet Fálesnuori olbmot ahte Oarje-Finnmárkku bivdo- ja guolástansearvi lea bargan  garrasit lasihit luosaid johkii.    Eará Finnmárkkuguovlluin leat maid muitalan sullasaš guollebivddu láigolihtuid birra  servviide mat leat dagahan ahte báikki olbmot/gili olbmot leat massán mearrideami dan  guollebivddus máid sii leat doaimmahan buolvvaid čađa.     Go báikki olbmot/gili olbmot oaivvildit iežaset massán vuoigatvuođa máid sii leat atnán  alcceseaset gullat, dahje eai beasa šat mielde mearrideames dan geavaheami, de dat  dagaha soahpameahttunvuođaid ja olbmot eai doahttal dan čázadaga  guolástannjuolggadusaid. Omd. orrot unnit soahpameahttunvuođat go leat gili iežas  searvvit mat ožžot láigolihtu čázadagaid guollebivdui.    Dákkár soahpameahttunvuođat bohciidit ovddemustá riggodatgilvvu geažil. Muhto nuppe  dáfus lea maid dávjá nu ahte álbmot ii ipmir ii ge dohkket daid riggodatvuoigatvuođaid  máid báikki servodaga olbmot atnet iežasin, earenoamážit sámi báikki servodagain. ¶
Soahpameahttunvuođat dán dáfus leat dan birra geat galget beassat vuonaid bivdit ja  makkár bivdoneavvut doppe galget geavahuvvot.    Buot vuotnabivdit geaiguin čálli lea ságastallan, dadjet oppalaččat ahte buot aktiivvalaš  bivdoneavvut oktan snoranuhtiin, galget eret vuonain. Earenoamážit leat sii deattuhan  ahte snoranuohtti vahágahttá guoli šaddanguovlluid ¶
. Sii oaivvildit ahte vuotnabivdiid  vásihusaid eai leat goasse vuhtii váldán, ja oba guolástusealáhus lea šaddan gillát dan  dihte.    Vuotnabivdit oaivvildit ahte passiiva bivdoneavvut eai dušše dagaše sidjiide vejolažžan  doaimmahit iežaset guollebivddu, muhto dat sihkkarasttáše maid boahttevaš  guolleriggodagaid.    Dákko heive muitalit ahte vuotnagiliid guolástussearvvit máŋgii leat mearridan gáibidit  vuotnaráfáiduhttima aktiivvalašbivdoneavvuid vuostá. Dán oainnu lea Finnmárkku  guolástussearvi dohkkehan. Finnmárkku báikki mearrádusráđđeaddi lávdegoddi  attii  juovlamánu 18. b. 1983 čuovvovaš ovttajienalaš cealkámuša Guolástusdirektorai:    "Finnmárkku vuotnaássama vuođđun lea leamaš guolásteapmi ja eanandoallu, ja  earenoamážit dáid ealáhusaid lotnolasvuohta. Guolleriggodagaid earáhuvvamat sáhttet  ássamii čuohcit.    Dálá garra vuotnaguovlluid bivdu sáhttá dagahit vuotnabivddu gánnáheapmin, nu ahte sii  geat smávit fatnasiiguin bivdet giehtaváđuin, firpmiin ja liinnáin, fertejit heaitit. Dálá dilis  lea deaŧalaš ahte vuotnariggodagat galget gullat dušše smávit fatnasiidda mat bivdet  dábálaš passiiva bivdoneavvuiguin. Go dan galgá dahkat, ferte birrajagi oalát gieldit  snoranuohti, nuohti ja feastonuohti geavaheami. ¶
Dákkár ollislaš gildosa sáhttá čađahit lagas ovttasbargguin guollebivdiid servviguin fylkka  ja riikka dásis.    Báikki mearrádusráđđeaddi lávdegoddi ávžžuha Finnmárkku siskkit vuotnaguovlluin oalát  gieldit snoranuohttuma.    Snoranuohttuma ráfáiduhttima rájit ávžžuhuvvojit nu movt leat evttohuvvon ja muhtun  muddui dálá vuogi mielde." ¶
Guovlluid ráfáiduhttin luonddusuodjalanlága bokte lea dagahan unnán  soahpameahttunvuođaid, danin maid go vuođđoealáhusaid dábálaččat sáhttá doaimmahit  ráfáidahtton guovlluin, earret gilvima ja vuovdedoalu doaimmaid. Mohtorvuodjima  gáržžideamit suodjaluvvon guovlluin ¶
unnidit álbmoga geavaheami. Nuppe dáfus sáhttá  mohtorvuodjingielddus suodjaluvvon guovlluin maiddái gáržžidit boazodoalu  mohtorjohtolaga. Dát lea muhtomin dagahan riidduid gaskal boazodoalu ja  luonddusuodjaleami.     Stuorit teknihkalaš billistemiid gielddus sihkkarastá vuođđoealáhusaid vuođu. Nappo  sáhttet suodjaluvvon guovllut bures váikkuhit vuođđoealáhusaide.     Boraspiriid/gazzalottiid ráfáiduhttimat leat maid dagahan soahpameahttunvuođaid  vuođđoealáhusaid ja luonddusuodjaleami gaskii. Dakko dárbbašuvvojit buhtadusortnegat  mat eai leat beare lossadat čađahit.    Luonddusuodjaleaddjit leat dadjan ahte oallut áiddit guohtuneatnamiin sakka billistit  luonddu. Luonddusuodjaleaddjit ja boazodoallit orrot nappo ovttaoaivilis ahte beare alla  boazolohku ja nu maid beare garra guohtun lea billistan luonddu. ¶
Čuovus ¶
Finnmárkku mearaluossabivdiid ¶
iskanjearahallama ¶
čoahkkáigeassu ¶
(Dán iskama lea Finnmárkku eananvuovdinkantuvra čađahan ja dat lea sin 1982  jahkedieđáhusas). "Mii háliidit giitit buot mearaluossabivdiid geat leat oasálastan dán iskamis, mii lea  vuosttaš dákkár iskan. Mii leat ožžon olu anolaš dieđuid ja oaiviliid, ja sávvat rievttes  eiseválddit válddáše daid vuhtii." Buot Finnmárkku čálihuvvon mearaluossabivdit ožžo 1981 čavčča jearahallanskovi  oktiibuot 42 gažaldagain luossabivddu birra. Sáddiimet reivve oktiibuot 1 460  guollebivdái rátkojuvvon 806 olbmui geain leat "stáhtabáikkit" , 619 olbmui geain leat  priváhta báikkit ja 35 golgadeaddjái. Maŋŋel hobehemiid ¶
bohte oktiibuot 865  vástádusa, nappo vástidedje 59% luossabivdiin. "Stáhtabáikki" bivdit ledjet áŋgireappot vástidit  go priváhta báikki bivdit. Eanemus  vástádusat bohte Mátta-Várjjaga, Davvesiidda ja Álttá suohkaniin.    Eanas mearaluossabivdit leat vuoras olbmot (66% leat boarráseappot go 50 jagi). Sullii  1/4 mearaluossabivdiin leat penšunisttat. Luossabivdit leat hárjánan bivdit. 3/4  guollebivdiin leat bargan guhkit go 10 jagi. 91% guollebivdiin bivdet dan suohkanis gos  ieža leat bajásšaddan. Dát duođašta ahte luossabivdit ásset dássedit ovttahat sajes.     Fylkka dásis áiggoše sullii 360 bearraša árvvoštallat fárret jus massáše  luossabivdovejolašvuođa.     64%:s sis geat vástidedje lea luossabivdu lassiealáhussan, 17%:s lea váldoealáhussan ja  19% atná guollebivddu suohtasin ja áiggegollun. ¶
Eanas mearaluossabivdiin (87%:s) lea eanandoallu ja /dahje guollebivdu  váldoealáhussan.     Luossabivdit muitalit alddineaset hui unnán jahkedietnasa. Badjelaš bealis (59%:s) lea  jahkedienas vuollel 40 000 kr.     Finnmárkku mearaluossabivdit bivdet eanas roahkkefirpmiin. Gáidánuohtti lea eambbo ja  eambbo nohkagoahtán. 35 olbmos lea golgadandoaibmalohpi .    66% guollebivdiin lohke 1981:s bivdán olles jagis unnit go 100 kg. Dušše 3% leat bivdán  eambbo go 1000 kg, ja sis leat eanas golgadeaddjit. Go rehkenastá fylkka dássái, de  bivde sullii 180 tonna luosa roahkkefirpmiin ja gáidánuhtiin 1981:s. Dát lea 60% eambbo  go almmolaš bivdologuin ¶
.    Eanas luossabivdit vuvde luosaid boalváriidda. 23% vuvde priváhta ja 1/3 guollebivdiin  válde buot iežaset ruovttudollui.    Sullii bealli (45%) guollebivdiin oaivvildit ahte luossahaddi lea beare heittot. Máŋggas  oaivvildit biebmoluosaid "duolbmut" hattiid.    Eanas guollebivdit (89%) atnet 2% luossavearu heivvolažžan eai ge háliidivčče  bivdoneavvodivvaga boahtit luossavearu sadjái.    Badjelaš bealli guollebivdiin (55%) leat guollebivduservviid miellahtut. 6% leat  boanddaidsearvvis dahje boanddaid- ja smávvadálolaččaid searvvis miellahttun. Oallugat  eai leat gosge lahttun ja 70% jerrojuvvomiin háliidivčče sierra mearaluossabivdiid  searvvi.     64% guollebivdiin vástidedje ahte heajumus mearrádus sin guovdu lea guhkiduvvon  giđđaráfáiduhttináigi. 74% guollebivdiin vástidedje ahte miessemánu bivdu lea ja/dahje  lei hui mávssolaš sidjiide.     1979 fierbmungielddus gal lea unnán váikkuhan luossabivdui.    Eanas luossabivdit (75%) háliidivčče ovdal doaibmalobiortnega ¶
buot  mearaluossabivdui go guhkiduvvon vahkoráfáiduhttima.    Monofiilagielddus ¶
čuozášii hejot 70%:ii guollebivdiin.     35% luossabivdiide ledje mearalottit darvánan bivdoneavvuide. Go rehkenastá fylkka  dássái, de leat sullii 5 000 mearalotti darvánan luossabivdoneavvuide 1981:s.    Sullii bealli luossabivdiin vástidedje ahte njuorju lea stuora giksin luossabivddus. Njuorju  (ránesnjuorju, dealljá, vieksi ¶
) sihke baldá ja borrá luosaid, ja billista bivdoneavvuid  maid hirbmadit.    Eanas luossabivdit (76%) oaivvildit luossastivrraid bargat dohkálaš barggu. Muhto  oallugat oaivvildit gal ahte leat beare unnán luossabivdit dáin stivrrain. ¶
15% luossabivdiin lohket bearráigeahččái ¶
iskkahallan 1981:s. Eatnasat (74%) ledje  duhtavaččat iežaset guovllu bearráigeahčuin. 11% lohke lobihis guollebivddu  váttisvuohtan.    72% sis geat vástidedje leat duhtavaččat dainna go stáhta eatnama luossabáikkit  ovddemustá galget juhkkojuvvot eanandolliide ja guollebivdiide. Sii geat eai leat  duhtavaččat, atnet earenoamážit dan heittohin go penšunisttat ja oadjovuostáiváldit ¶
galget earáid maŋábeallái juohkimis. Oallugat oaivvildit maid ahte eanandoallit eai galgga  guollebivdiid buohta boahtit, ahte earát go eanandoallit ja guollebivdit maid galget sáhttit  luossabáikkiid oažžut ja ahte beare olu astoáiggeguolásteaddjit ožžot luossabáikki.    Bealli luossabivdiin (48%) oaivvildedje ahte lea beare hejot dieđihuvvon ođđa  luossabivdomearrádusaid birra. Oallugat bihko go ođđa njuolggadusat leat boahtán jur  ovdalaš luossabivddu álggu. Eatnasat (91%) ledje duhtavaččat ođđa  diehtojuohkingihppagiin mii 1981:s sáddejuvvui.    60% guollebivdiin oaivvildedje ahte eiseválddit hálddašit luossabivddu hejot.  Deaŧalaččamus moaitámuššan ledje: ¶
luossabáikkiid ¶
juohkimiin, ¶
Luossabivdit evttohit buoret hálddašeami ná: ¶
guolástanguovlluin ¶
luossabearráigeahčču, ¶
Ollislaš raportta oažžu fylkkamánnis, birassuodjalanossodagas dahje  eananvuovdinkantuvrras. ¶
Barggadettiin dáinna čielggademiin leat deaŧaleamos gáldun leamaš: ¶
Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi ¶
1918:s sullii 1970 rádjái ¶
1. KAPIHTTAL 2 ¶
Álgu 2 ¶
2. KAPIHTTAL 8 ¶
Boazodoallu 8 ¶
2.4 BOAZODOALU  OVDÁNEAPMI  1900-1970 ¶
3. KAPIHTTAL 19 ¶
Eanandoallu  19 ¶
3.2.1 Dálkkádagat  21 ¶
3.2.2 Ruhtavátni ¶
3.2.4 Boaittobealássan ¶
3.3 VIIDODAT JA SAJÁDAT  27 ¶
3.4.1 Soahtegaskaáigi ¶
3.4.2 Áigi maŋŋel soađi 31 ¶
3.5 MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT  32 ¶
4. KAPIHTTAL 35 ¶
Guolástusat 35 ¶
4.1.1 Lotnolas doaimmat ¶
4.1.2 Váldoealáhus  38 ¶
4.1.3 Nuppástuhttin mohtordoibmii ja jahkodatbivdui ¶
4.2 ÁIGI  MAŊŊEL SOAĐI ¶
5. KAPIHTTAL 45 ¶
Muorjjit/luopmánat ja borramuššattut ¶
6. KAPIHTTAL 49 ¶
Lottit - Monit - Uvjjat 49 ¶
6.1 BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 1920-1970 50 ¶
6.2.1 Siseatnamis ¶
6.2.3 Riddu  53 ¶
6.3 RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT  JA  EVTTOHUSAT  1920-1940 54 ¶
7. KAPIHTTAL 56 ¶
Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu 56 ¶
7.1 Resursadábuhanvejolašvuohta  56 ¶
7.1.2 Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste ¶
7.1.3 Bálkábivdu ¶
7.1.4 Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin 59 ¶
8. KAPIHTTAL 64 ¶
Guollebivdu jogain ja jávrriin ¶
9. KAPIHTTAL 69 ¶
Darfi ja vuovdi ¶
9.3 VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT  71 ¶
9.3.1 Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge 72 ¶
9.3.2 Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi 73 ¶
9.3.4 Fuođaršlájat ja bargoneavvut 75 ¶
9.4 GÁMASUOINNIT  JA  HEAVNNISÁVZZAT  77 ¶
10. KAPIHTTAL ¶
Johtolat 78 ¶
10.2.1  Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin ¶
10.2.2  Heahtebargu 83 ¶
10.2.3  Náššuvnnalaš beroštumit  83 ¶
10.2.4  Geográfija ja dálkkádat ¶
10.2.5  Geaidnu buoredili ovddideaddjin  85 ¶
10.2.6  Álggaheaddjit ja vuostálastit ¶
10.2.7  Giligeainnut ja váldogeainnut ¶
10.2.8  Biila hobeheaddjin  88 ¶
10.2.9  Dálvemáđijat, johkafatnasat, guorbmevávdnageainnut  90 ¶
10.2.10   Telegráfa ja telefuvdna  91 ¶
10.2.11  Soahtejagit 92 ¶
10.3  ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL 93 ¶
10.3.1  Geaidnodási buorideamit  93 ¶
10.3.2  Johtolaga nuppastuhttin mearas eatnama nala  95 ¶
10.3.3  Girdišiljuid huksemat ¶
10.3.4  Soahpameahttunvuođat 97 ¶
11. KAPIHTTAL ¶
Báktedoaimmat 98 ¶
12. KAPIHTTAL ¶
Elrávdnjerusttegat  104 ¶
12.2  ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI  108 ¶
12.2.2 Soahpameahttunvuođat ¶
13. KAPIHTTAL ¶
Čoahkkáigeassu ¶
13.1  BOAZODOALLU 113 ¶
FÁPMORUSTTEGAT  JA VUOVDEDOAIMMAT. ¶
14. KAPIHTTAL ¶
Finnmárkku riekteoainnut  117 ¶
Oanádusat, deaddeluvvon gáldut ja girjjit  121 ¶
Gáldut ja girjjit ¶
Gáldut maat eai leat deaddeluvvon 121 ¶
Finnmárkku luondduriggodagaid geavaheapmi ¶
1918:s sullii 1970 rádjái ¶
1. KAPIHTTAL ¶
Álgu ¶
Čielggadeapmi lea guovtti oasis. Vuosttaš oassi čielggada oanehaččat Finnmárkku  geavaheddjiid- ja ássiidjoavkkuid luondduriggodatgeavaheami 1. máilmmisoađi rájes  dássožii. Nubbi oassi čielggada Finnmárkku riekteoainnuid seammá áigodagas dan  muddui go lea vejolaš. Riekteoainnut- doaba guoskkahuvvo maid vuosttaš oasis.  Čielggadeami oktavuođas lea dárbbašlaš dárkileappot čilget fáttá, ja čilget muhtun  doahpagiid.    Geavaheaddjedjoavkkuid dáfus lean 1) válljen deattuhit sin geat leat boazodoalus,  eanandoalus ja guolástusas, ja sin meahcceriggodatgeavaheami: murjiid/luopmániid,  stuora- ja smávva meahceelliid, loddemoniid ja uvjjaid, jávrreguoli, darffi,  vuovdebuktagiid. Dat leat riggodagat mat Finnmárkkus leat duháhiid jagiid geavahuvvon.  2) Dasto geahčadan daid máid ođđa ealáhussan sáhttá gohčodit. Dat leat  báktedoaimmat ¶
, dinenváste vuovdedoaibma ja dulvadanrusttegat. Dát leat riggodagat  mat válddojuvvoje atnui 1800-logus, muhto earenoamážit 1900-logus. Seammá dilli lea  gulahallangaskaomiiguin (luottat, telegráfa ja telefuvdna, girdi). Ovdalis namuhuvvon  ealáhusat geavahit riggodagaid ja seammás váldet eatnama, muhto dát namuhuvvon ¶
gulahallangaskaoamit geavahit dušše eatnama. Nuppe dáfus lea huksejuvvon  infrastruktuvra eaktun muhtun guovllu riggodagaid geavaheames. 1956 sámilávdegoddi  dajai omd. ahte "siskkit riikkageainnu huksen gaskal Guovdageainnu ja Heahtá váikkuha" Guovdageainnu boazonjuovahaga gánnáhahttimii (Innst. 1956: 41).    Seammaládje váikkuhit buot ealáhusat guđetguoibmáseaset: el-rávnnji dábuhemiin  sáhttá álggahit smávva- ja ruovttuindustriija, guolástusindustriija ja njuovahagaid ja  boahtit darffi ja muoraid sadjái boaldámuššan, dajai fylkkamánni Gabrielsen 1937:s (FFF  1937: ášši 57, s 273).    Vaikko manai dan guvlui ahte fitnut suorgásedje ¶
, de ledje oallugat, earenoamážit  soahtegaskaáigge, geain eanandoallu ja guolásteapmi lei lotnolasat. Vuođđoealáhusain lei  oktasažžan dat ahte lassin dáidda lei vel dávjá okta dahje moadde lassiealáhusa. Dat ii  guoskka sidjiide geat báktedoaimmas ledje (vuođđoealáhusat: oktasaš doaba  ealáhusaide mat buvttadit ávdnasiid ¶
.) Muhto headjuvuohtan gal lei oppalaš  ealáhuseallimis, goit 1950-jagiide, ahte dat lei nu gitta áigodagain. Finnmárkkus lei dat  eambbo dábálaš go muđui Norggas ja dáppe ledje maid oanehit áigodagat. Áigodagain  oaivvildit dás geassejagi. Jus ii lean fásta barggus omd. dulvadanrusttegis, huksen- dahje  rusttetdoaimmas jna., de gárttai barggu haga dálvái.    Eanas Finnmárkku ássit leat geavahan ovtta dahje eanet fylkka meahcceriggodagain. Go  buoret birgejupmi ja eambbo friddjaáigi šattai eanas olbmuide maŋŋel soađi, de leat  maid olbmot vuođđoealáhusaid olggobeale geavahišgoahtán luonddu áibbas earáládje go  ovdal. Omd. lassánii bartahuksen garrasit 1960-jagiin.    Harald Eidheim čilge Buolbmága dilálašvuođaid 1950 birrasiid juste dainna olles luonddu  geavahandárbbuin. Su sánit dieđusge sáhtáše leahkit vaikko guđe Finnmárkku guovllu  birra: "Dat mii Buolbmágis ja maiddái olles Sis-Finnmárkkus lea mihtilmassan, lea go dat  máŋgga ládje lea rikkis guovlu, muhto lea váttis bihtit dálkkádaga ja čoaskása garra  rájiiguin mat leat guovllu lunddolaš riggodagaid geavaheapmái. Mihtilmasvuohtan lea  vuosttažettiin ahte dálkkádaga rievddadeamit jagis jahkái sáhttet riggodagaid boađu  unnidit nu gáfadit. Dássožii eai leat olbmot lihkostuvvan dáčča mihtuid mielde cegget  dássedis ealáhusvuođu, luondduriggodagaid geavahemiin." (Eidheim 1958:15).    Finnmárkkus ii lean dušše sápmelaččaid vuoigatvuohta bohccuiguin bargat, ovdal go  1978 boazodoalloláhka bođii. Muhto duohtavuođas leat dušše sápmelaččat leamaš dan  ealáhusas. 1920 ja 1930 olmmošlohkamiin ledje dušše moadde kvena čálihuvvon  boazoeaiggádiin. Nubbi jearaldat lea ledje go olmmošlohkamat áibbas riekta  čearddalašvuođa dáfus.     Dán čielggadeamis meannuduvvo juohke ealáhus sierran. Juohke ealáhusas geahččat -  nu movt lea vejolaš - movt juohke ássijoavku bargá ja geavaha riggodagaid. Iešguđet  geavaheaddjejoavkkuid čeardagullevašvuođain leat stuora gálduváttisvuođat.  Sosiálantropologalaš iskamiid leat omd. eanas dahkan sámi guovlluin (Falkenberg,  Kolsrud, Eidheim, Steen). Olu guovlluin láhttejit olbmot maid nu ovttaládje  kultuvrralaččat, ahte danin lea váttis darvehit sin čearddagullevašvuođa. Vaikko sáhttit  ge dasto vástidit movt iešguđet guovlluid olbmot oppalaččat leat geavahan riggodagaid,  de sáhttá gal leahkit váttis vástidit leat go erohusat gaskal ássijoavkkuid guovlluid  siskkobealde, ja fas daid gaskal. ¶
Soahtegaskaáiggi dáfus gal sáhttá vástidit oalle riekta. Omd. čálii Falkenberg 1938:s ahte "ealáhusaid dáfus leat sápmelaččat ja kvenat lahkalaga. Guolásteapmi ja eanandoallu lea  sin birgejupmi." Nu lei maid olu dáččain, muhto oppalaččat eai lean dát ealáhusat sidjiide  nu mávssolaččat. Oallugat sis oainnat ledje industriijas, luoddabargguin ja  gávpedoaimmain. Muhtumat ledje maid ámmátolbmot ja almmolaš bargit. (Falkenberg  1938: 62).    Falkenberg` čuoččuhusat nannejuvvojit vel juohke čeardda 15 jagi boarráset dievdduid  ealáhussirremis, 1920 ja 1930 olmmošlohkamiin, rehkenaston promillan (juohke 1000  nammii). ¶
1920: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii badjel 15 jagi ¶
Boazodoallu  lohku ¶
Eanandoallu ¶
Guolásteapmi ¶
Eará  Gov. 1.1: 1920: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii ¶
1920: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii badjel 15 jagi ¶
Boazodoallu  lohku ¶
Eanandoallu ¶
Guolásteapmi ¶
Eará ¶
Gov. 1.2: 1930: Ealáhusjuohku 1000 olbmá nammii ¶
Gáldu: NOS 1920 ja 1930 olmmošlohkamat. Čálli lea ráhkadan govvosiid. ¶
Sápmelaččat ¶
Kvenat Dáččat ¶
Boazodoallu      70 ¶
-  Eanandoallu    267 ¶
90  Guolásteap mi    546 ¶
Eará ¶
Boazodoallu      67 ¶
-  Eanandoallu    249 ¶
76  Guolásteap mi    555 ¶
Eará ¶
Geográfalaččat lean Finnmárkku boaittobealsuohkaniid juohkán guovlluide: Siseanan,  vuotna ja riddu. Lean geavahan suohkanjuohkima mii lei ovdal 1964, muhto ođđaáigahaš  suohkannamaiguin. leat Buolbmát, Kárášjohka ja Guovdageaidnu. lea Áltá, Dálbmeluokta, Fálesnuorri, Porsáŋgu, Deatnu, Unjárga, Davvi-Várjjat ja MáttaVárjjat. "Riddu" lea Láhppi, Ákŋoluokta, Sállannuorri, Muosát, Davvenjárga, Davvesiida,  Gáŋgaviika, Bearalváhki, Báhcavuotna. Deattuhan ahte gávpotsuohkanat eai leat váldon  mielde.    Omd. orrot Davvi-Várjjat ja Davvesiida soaittáhagas biddjojuvvon, go goappešagat han  leat čielga vuotna- ja riddosuohkanat. Muhto Davvi-Várjjat lea danin  go eanandoallu lea deaŧalaččat doppe go Davvesiiddas. Nu livčče buot vuotna- ja  riddosuohkanat galgan juhkkot nannan- ja áhpeoassái, jus livččii vejolaš. Davvenjárggain  livččii earaládje, danin go ieš nannan ii leat makkárge suodji báikkis ¶
. Suohkan lea  measta 100% ábi guvlui. Dat lea ge áidna suohkan gos eanandoallu manai maŋos  soahtegaskaáigge.    Rievtti mielde galggašii juohkin leahkit unnit roavis, muhto dáinna guovllujuohkimiin  neaktá maid čearddalaš juohkin iskanguovllus. Sápmelaččat siseatnansuohkaniin,  sápmelaččat ja kvenat vuotnasuohkaniin ja dáččat riddosuohkaniin. Nu álki dieđusge ii  leat. Buot golbma joavkku leat guhká juo ássan seahkálaga.     Dán govvideami sáhttit prosenttaid mielde juohkimiin geahččat olbmuid, čearddalašvuođa  ja giela vuođul muhtun válljejuvvon suohkaniin 1920:s:     Sápmelačč at ¶
Kvenat Sápmelaččat /  kvenat ¶
Dáččat ¶
Láhppi 30  5  9 ¶
100  Fálesnuorri 51 9 3 ¶
100  Porsáŋgu 45 ¶
100  Deatnu 55 ¶
100  Mátta-Várjjat  16 24 ¶
Gáldu: NOS olmmošlohkan 1920, tab. 4, s. 54-55. Čálli lea ráhkadan tab. Logut leat  jorbejuvvon lagamus olles lohkui.    1918-70 áigodaga mannolat lei dákkár čearddalaš guovllujuogu bieđganeami guvlui. Nu  lei sihke eambbo dáččaid lassáneami geažil, go sisa fárrejedje, muhto maiddái  dáruiduhttima geažil - mii lei sihke politihkalaččat mearriduvvon ja stuoraservodaga  báidnima geažil. Náitališgohte eambbo seahkálaga, ja servodaga dábálaš sirddolašvuohta  maid lássánii. Sáhttit čujuhit 1930 olmmošlohkamii mas oaidnit ahte dárogielagiid lohku  lassánii buot Finnmárkku suohkaniin, earret Kárášjogas ja Sállannuoris. Doppe manai  dárogielagiid lohku hui veahá maŋos (1930 olmmošlohkan: tab. 1, s. 8-9).    Kapihttalat lea áiggi dáfus maŋŋálaga ¶
nu guhkás go vejolaš. Álggos čálán  soahtegaskaáiggi birra, dasto áiggi birra maŋŋel 1945. Orrot garra árttat gieđahallat  soahteáiggi sierra. Máŋgga dáfus lea soahteáigi mannolaga boatkaneami, ja maŋos  lávken dološ eallinvuohkái.    Earenoamážit dain guovlluin gos čielga ruhtaruovttudollui ledje mannan, jur  bággejuvvojedje olbmot dorvvastit fas lundui. Iešbirgejupmi šattai fas dárbbašlažžan.  Muhto seammás duvddii soahti maid ovdáneami ovddosguvlui, muhtomin oba jođánit.  Lea doarvái namuhit boaldima ja 1944-evákko. Soahti buvttii oidnosii málliid mat juo  ledje ilbmagoahtán.    Sonja Westrheim dadjá ná: "Dat čájeha ahte soahti ii lean áidna ártan go Finnmárkku  geassesajit báhce ávdimin. Dát livčče goitge báhcán ávdimin ođđaáigásaš eanandoaluin." (Westrheim 1978: 224).    Lean válljen loahpahit čielggadeami 1970 birrasiid, danin go 1960-jagiid rievddai  servodat nu olu - ee. kultuvralaččat, ekonomalaččat, johtolaga dáfus ja  meahcceriggodagaid geavaheamis - nu ahte mu mielas lea lunddolaš bisánit dakko.    Ođđa ealáhusat mat leat bálvalusealáhusain gitta, leat boahtán ja vuođđoealáhusat leat  suorgásan ja daidda lea boahtán ođđaáigásaš teknihkka. Meahcceriggodagaid  geavaheapmi vuovdima váste ii šat váikkut olbmuid eallinláhkái. 1960-jagiin gal ain  vuvde omd. olu murjjiid ja meahceealebiid siseatnamis gávpogiidda ja  guollebivdohámmaniidda. Dál eai šat vuovdde, muhto juohkehaš dábuha alcces daid  riggodagaid. Siseatnanriggodagaid dábuhit dál eanas go lonohallet ja ožžot fulkkiin ja  verddiin.    Meahcceriggodagain lea dál vel ođđa doaibma, suohtasin leahkit olbmuide. Go ságastallet  eallinlági ja eretfárrema birra, leat omd. čuoččuhan ahte luonddugeavaheami  gáržžideapmi gal loahpalaččat jávkadivččii olbmuid háliidusa ássat Finnmárkkus. Friddja  luondu lea okta Finnmárkku buriin ovdamuniin. Muhtun olbmuide, gilážiidda ja  giliservviide leat meahcceriggodagat deaŧalaš lassin persuvnnalaš ekonomiijii.    Ii leat eahpádus das ge ahte leat oba olu čiegus ekonomalaš logut, go oallugat dáidet  čiegadit dákkár lassisisaboađuid ruovttudollui, go eai hálit vearu máksit. Danin lea hui  váttis árvvoštallat meahcceriggodagaid hivvodaga ja árvvu. Dát guoská gal olles dan  áigodahkii man birra dás lea sáhka. Buollánávžže ¶
iskamis muitaluvvo ahte bivddus  bearragohte vearu 1. máilmmisoađi birrasiid, muhto suohkan dušše árvvoštuslivdnii ¶
(NEG 21070 Tverrelvdal 1968). Nappo eai dábálaččat almmuhan dákkár dietnasa. ¶
"Dološ guolástan- ja dállodoallolotnolasvuohta lea nohkan" Láhpis, čáliiga Gamst ja  Samuelsberg (Gamst og Samuelsberg 1983: 80). Muhto muhtun báikkiin - gosa ii báljo  leat geaidnu - gal lea ain lotnolasvuohta. Dákko heive namuhit ságastallama 1980-jagiid  loahpas, Gáŋgaviika suohkana giliid birra Lággu ¶
, Njeareveaddji ¶
boahtteáiggi birra. Muhto lotnolasvuohta gaskal vuođđoealáhusa ja eambbo ođđaáigásaš  ealáhusaid goitge lea dál eambbo áiggeguovdil.    Čielggadusas leat eanas prentejuvvon gáldut. Deaŧaleamos prentekeahtes gáldut leat  Medisinalraporttat, Norgga čearddalašvuođa iskama jearahallamat, Norgga geográfalaš  mihtideami topográfalaš iskamat, ja mu jearahallamat ja ságastallamat, earenoamážit  iežan barggu oktavuođas Porsáŋggu ja Dávvenjárgga báikkálaš historjjáin. Omd. iežan  iskamis dáluid loguid ja doallosturrodagaid birra, lean geavahan NSD` suohkandeđuid  guovddáža. (eaktun geavahit NSD` suohkandieđuid guovddáža lei čállit čuovvovačča ovdasátnái dahje lasáhussan: "Muhtun ráje čállosa dieđuin leat viežžan Norsk samfunnsvitenskapelige Datatjeneste (NSD`) suohkandieđuid guovddážis. NSD ii ane ovddasvástádusa dieđuid čilgemis ii ge dulkomiin mat leat dáppe." ¶
2. KAPIHTTAL ¶
Boazodoallu ¶
Boazodoallu lei (ja lea) vuođđoealáhus, seammaládje go eanandoallu ja guolásteapmi.  Muhto seammás lei dat nu sierralágan ealáhus ahte dan illá sáhtii eará ealáhusaiguin  buohtastahttit. Vaikko boazodoallu namas lei buohkaide rabas ealáhussan 1978 rádjái, de  duohtavuođas dat lei sámi ealáhus. Sihke doallo- ja kulturmálle lei earalágan go  Finnmárkku eará ealáhusain. Ivar Bjørklund ja terje Brantenberg deattuheaba 1981:s  ahte boazodoalus ii leat fásta doallovuohki vejolaš: "Boazodoalu areálgeavaheami ii sáhte  buohtastahttit eará ealáhusaiguin." (Bjørklund og Brantenberg 1981: 19).    Ovdal gal leat bargan oažžut birrajagi doalu ovttahat sajes, nu go 1956 Sámelávdegotti  evttohusas gos oaivvildit ahte guhkes johtolagat "gáibidit mihá eambbo fuođđara  bohccuide go birrajagi doallu ovttahat sajes, - ja goitge unnošii bohccuid buvttadanárvu" . (Innst. 1956: 43).   Goappeš dáidda cealkámušaide ferte lasihit ahte leat heajos jagit mat dahket váttisin  álggahit birrajagi doalu ovttahat sajes, ii ge dat ahte dákkár vuohki ii leat čađahahtti.  Mearragáttes lea olu muohta hehttehussan dákkár birrajagi dollui. Ole K. Sara dajai  1979:s ahte eai ávžžut dakkár doalu, ja ahte 1853  geasseguođoheami gielddus  siseatnamis lei jierpmálaš gielddus: Geasset ii leat duoddaris buorre guohtun go lea  asehis eanan, goike dálkkádat ja heajos ođđasisšaddan. Omd. ii gierdda jeagil  duolmmahallat geassebáhkkan. Muđui lei 1852 rádjedahppan maid gildosa duogážin:  Norgalaččat eai šat beassan Suoma dálveorohagaide, nu ahte boazoguohtuneatnamat  oppalaččat gáržo ja danin fertii suodjalit Norgga beale dálveorohagaid (Finnmark 1979: 362).    Boazodoallu maid rievddai olu 1918-70 áigodagas, nu go eará ealáhusat ge. Muhto  Bjørklund ja Brantenberg` oaivila mielde eai leat boazodoalu eavttut rievdan, vaikko leat  omd. teknihkalaš bargoneavvut boahtán:    1.  Boazu viggagoahtá giđđat ja čakčat. Dán sáhttá maŋidit oanehaš, muhto hehttet ii  sáhte. Muohtaskohter ja sullasaččat sáhttet dušše stivret johtolagaid.  2.  Guohtun mearrida mii dáhpáhuvvá. Heajos guohtumis bieđganit bohccot ja lea váttis  doallat. Buorre guohtun čohkke bohccuid, muhto nuppe dáfus šaddá váddásit johttit ¶
daiguin. Boazu guohtu muhtun sajes buorebut, omd. rahttá giđđat ja guobbara  čakčat. Dát stivrejit dan movt boazu láhtte.  3.  Boazu manná álo biekka vuostá. Muhto biegga dagaha earenoamáš siivvu. Dat fas  sáhttá buktit váttisvuođaid. Lullebiegga ja bivval dahká omd. váttisin johtit muohtan.  4.  Ealus leat iešguđet lágan bohccot iešguđet áigodagaid, nappo ferte iešguđet ládje  lágidit jahkodaga barggu (Bjørklund og Brantenberg 1981: 19-20). ¶
Boazodoallu veadjá leahkit dat ealáhus mii guhkimus vuosttaldii rievdademiid. Easkka  1950-60-jagiin šaddagođii ođđaáigásaš doallu. Ekonomalaččat dat lei dego  meahcceeanandoallu, bivdu, jna. Omd. rievddadii ¶
boazolohku olu. Ii lean dušše  boazoeaiggát gii mearridii dietnasa, luondu maid lei searvvis. Nu lei maid dávddaiguin,  nelggiin, riđuin, heavvanemiiguin ja meahccespeadjáriiguin. Dasto lei boazosuoládeapmi  ja ođđa áigge maid johtolat.    Dál sáhttá boazoeaiggát eastadit vahágiid buorebut go ovdal. Dál sáhttá ee. dálkasiiguin  dávdda eastadit ja biebmat bohccuid (omd. beaktilis silofuođđariin) jus dálvet  lássahuvvet guohtumat jieŋa ja olu muohttaga vuollái (Nordberg 1986: 50 ja Skoglund 1993:18). Ovdalaš váralašvuohta, gumpe, lea jávkaduvvon. Vuosttaš  boazodoallošiehtadus 1977:s dagahii maid boazoeaiggáda unnit sorjavažžan luonddu  goavvái. Dat attii juohke dollui unnimus dihto jahkebálkká.    Boazolohku rievddadii hui olu, dajai Carl Schøyen 1950:s. Goavvi jagiid sáhttá muhtun  suohkaniin boazolohku unnut beliin, ja jođánit fas lassánit (NVL 1950: 148). ¶
Gov. 2.1: Boazologut dálve- ja geasseorohagain 1920  Gáldu: Nordlandet 1920:54      Várjjatduoddariin ledje omd. 1920-jagiid loahpas sullii 8 000 bohcco, ja 1938:s 3 000.  Doppe lea árvvoštallon guohtun 18 000 bohccui. Håkon Evjenth lohká maŋosmannama  sáhttán leamaš danin go Mátta-Várjjagii fárrejedje, muhto beroškeahttá sivas, lei goitge  maŋosmannan. Son oaivvilda ee. ekstensiiva doallovuogi ártan dan "ilgadis" olu  massimii, ja ahte boazosuollagat spedje doppe eambbo go earasajes. Dasto ledje  boazoeaiggádat dušše bealle johttisápmelaččat go barge lotnolasat eanandolaluin. Dat  dagahii unnit gánnáhahtti doalu (Evjenth 1938: 172-173).   1968 goavvi giđa geažil unnui boazolohku 9 000 bohccuin ovddit jagi ektui (Finnmark fylke. Naturgrunnlag og økonomi 1970: 6).   Finnmárkkus ledje 1930:s 78 000 bohcco, ja 1940:s dušše 61 000 bohcco. 1970 rádjái  ledje sihke unnit ja eambbo bohccot, muhto 1970 rájes lea boazolohku lassánan (Finnmark 1979: 360). 1988-89:s ledje olles 200 000 bohcco, muhto dál lea lohku unnon  150 000 bohccui (Befring 27/10.1993). ¶
1970  Guovdageaidn u  28 040 ¶
Kárášjohka ¶
24 027  Buolbmát ¶
4 264  Várjjat ¶
8 589  Submi 53 ¶
474    Gáldu: NOU 1978: 18A, s. 236. Dá leat dálvelogut oktan geahččobohccuiguin. ¶
(∗ Jorgaleaddji lea divvon dása rievttes vuođđologu) ¶
Gov. 2.2: 1962 geasse- ja dálveorohagat Gáldu: Ørnulf Vorren: Finnmarkssamenens nomadisme I 1962: 12 ¶
Cuoŋománu loahpas jorggiha boazu davás. Boazosápmelaš váldá mielde "buot  opmodagas, iežas goađi, iežas gándima ¶
", čálii Carl Schøyen 1950:s (NVL 1950: 134).  Jođánit gal ii mannan, sáhtte ádjánit vahkuid ja mánuid. Borgemánu loahpas johttájedje ¶
fas lulás, ja ollejedje golggotmánu. Boazu mearridii gosa olbmot bisánedje, oaivvildii  Schøyen.    1852 rádjedahppama rájes lea boazodoallu eanas leamaš nu movt dál (Tønnesen 1979: 193). Guovdageaidnulaččat johtet geasset stuora sulluide (Fálái, Sivjui, Stierdnái) ja  njárggaide Porsáŋggu oarjjabealde ja Davvi-Romsii. Kárášjohsápmelaččain leat  geasseorohagat Porsáŋggu- ja Lágesvuonbađa lulábealde, njárggain goappešiid bealde ja  Máhkarávjjus ¶
. 1930-jagiin ledje máŋggas láigohišgoahtán dahje huksegoahtán viesuid  Kárášjohkii. Guovdageainsápmelaččat gal vuos orro gođiin birrajagi, ja dušše muhtun  bearrašat orro girkobáikkis muhtun áigge jagis. Kárášjohkalaččain ledje maid viesut  Máhkarávjjus. Buolbmátsápmelaččain lei geasseorohat Čorgašnjárggas ¶
gaskal Deanu  ja Lágesvuona. Bearrašat lávejedje dábálaččat johtit mielde. Muhto oallugat ledje maid  huksegoahtán dahje oastigoahtán viesuid Deatnogáttes. Várjjatsápmelaččaid ealut leat  geasset davábealde vuona. Buot náitalan olbmuin ledje oapmedálut lulábealde vuona,  gos eamidat orro mánáiguin, dan botta go isidat ledje ealoluhtte. Ledje maid moadde  duhát bohcco mat guhto birrajagi lulábealde. Dat ledje sihke fásta ássiid,  johttisápmelaččaid ja nuortasápmelaččaid bohccot. Dákkár vuohki go lei sihke fásta  ássan ja boazodoallu lei maid Nordlánddas ja Ruoŧas, muhto ii oarjefylkkas gal (Qvigstad 1938: 33-34).    Johtinmálle gal lei ovttaládje sihke ovdal ja maŋŋel soađi. Giđđajohtin Finnmárkku ja  Romssa sulluide ja njárggaide álggii gaskkamuttos cuoŋománu. Bohccuid sihke suvde ja  vuojahedje sulluide (NVL 1950:134). Maŋŋel soađi leat dađistaga eambbo suvdigoahtán  prámáiguin. Vaikko boazu lea buorre vuodjat, de lávejit sáhttit olu bohccot heavvanit go  gitta 1 beanagullama galget vuodjat (Tønnesen 1979: 193). Nubbi árta go prámáiguin  suvdet, lea olu johtolat meara nalde. Vuojaheapmi sáhttá maid maŋŋonit guhkilmas  dálkki geažil giđđat dahje go lea buorre leahkit nannamis.     Eatnasat guottehit geasseorohagas. Muhto muhtun Guovdageaidnulaččain leat  guottetbáikkit giđđaorohagain ja johtet easkka guotteha maŋŋel geasseorohahkii (Dieđut 1979: 25).    Borgemánu loahpas viggagohte bohccot fas dálveorohahkii. De čohkkejedje ealu ja rátke  eret vierrobohccuid. Seammás merkejedje ja gáske varrásiid. Dál johtet mearragáddái  cuoŋománu rájes miessemánu/geassemánu rádjái. Lulás johtet čakčamánu/golggotmánu  rájes juovlamánnui (ibid s. 25). ¶
Fylka bijai Selskapet for Norges Vel (Norgga buori dili ovddidansearvvi) iskat guohtumiid  1956:s, ja guohtunoaivadeaddji ¶
Erling Lyftingsmo čálii 1961:s: "Boazu ferte birrajagi guohtut. Boazodoalu vuođđun lea ahte buot jahkodagaid lea  doarvái guohtun. Ferte muhtun muddui dássedisvuohta gaskal geasse- ja dálveorohaga.  Ovtta guohtunguovllu siskkobealde lea hárve doarvái buorre dássedisvuohta. Danin  manná boazu ovtta guovllus eará guovlluide guohtuma maŋis. Finnmárkkus lea  giđđa/geasseorohat mearragáttes ja dálveorohat duoddaris" (Lyftingsmo 1961: 198). ¶
1962:s čálii son ahte guohtundássedisvuohta lea doabadat mii fátmmasta ollislaš  guohtuma ja dan guohtuma mii lea dábuheames iešguđet áigodagaid. Buoremus  dieđusge livččii go ovtta orohaga siskkobealde livččii dássedisvuohta gaskal dan geasse-,  dálve- ja árra giđđaguohtuma mii lea. De sáhtášii ollásit geavahit guohtuma orohaga  siskkobealde johtimiin. Muhto dábálaččat lea "hui bonju" guohtundássedisvuohta, ja lea  dat áigodat goas heajumus guohtun lea mii mearrida ealu sturrodaga. Čađahuvvon  guohtuniskamiin oaidná ahte "buorre dálveguohtun ja árra giđđaguohtun mearrida  boazodoalu ekonomalaš gánnáheami" (Lyftingsmo 1962: 280). Lea gal dattege  dálveorohat mii lea boazodoalu mearrideaddji.    Ii ávkkut buorre rássi geasset jus ii leat árra giđđaguohtun nu go oaivejeagil ¶
ja  earalágan jeahkálat, sárritskierrit ja jeaggešattut ja rásseruohttasat. Skierre- ja  daŋasduoddariin ii leat árvu šibihiidda, muhto dađi mávsolaččat leat ge bohccuide. Muhto  olu dáin leat nu guorbasat ahte ii leat bohccuide ge nu buorre guohtun. Finnmárkku  olggut guovlluin leat hárve jeageleatnamat, ja lea hui asehis jeagil. Sihke dálki ja  guođoheapmi sáhttá gurben daid. Jus doppe vel garraseappot guođoha, sáhttá jeagil  oalát nohkat. Olu báikkiin lei dat váttisvuohtan, dadjá Lyftingsmo: Grunnvåg ¶
-njárggas  Sievjjus lea jeagil "visot guorban" . Fálás lei jeagil "measta buot guorban" (Lyftingsmo 1961: 199, 203, 210, 212).   Dálvet lea bohccui jeagil álkimus guohtun, ja ealuid sturrodat vuolgá njuolgut das man  buorre jeagelguohtun lea, čállá dutki Terje Skogland 1993:s, ja joatká: "Bohccot  bieđganit go unnán lea jeagil, ja dalle go olu muohta lea. Ealuid sturrodat rievddada  danin orohagas orohahkii, dan mielde man buorre guohtun lea. Seammaládje bieđganit  maid guovddáš geasi go juohke sajes lea ruonas" (Skogland 1993: 39). Boazodoallu  (doaimmahuvvo ja doaimmahuvvui) eanas Finnmárkkus. Finnmárku lea oktiibuot measta  49 000 km ¶
ja sullii 2/3 lea guohtuneanan, čállá Ole K. Sara 1979:s. "Dasalassin bohtet  Davvi-Romssa geasseorohagat mat leat 4 000 km ¶
. Nappo lei omd. dan 87 000 bohccos  1975:s 37 000 km ¶
guohtuneanan jahkodagas ¶
" (Finnmark 1979: 361-362).    Guovllut gos ii leat vejolaš guođohit, leat:    1.  Geavakeahtes duoddarat. Omd. lea Sievjjus sullii 560 km ¶
duottar mas sullii 330  km ¶
lea dakkár gos guođohit sáhttá. Muhto olu dan 330 km ¶
:s "ii leat  makkárgeguohtunárvu" (Lyftingsmo 1961:209). Doppe leat jiehkit ja bávttit.  2. Máŋggat stuorit ja unnit sullot, eanas Oarje-Finnmárkkus. Dat leat beare unnit  orohahkan, leat ráfáidahtton dahje leat beare guhkkin nannamis eret.  Deaŧalaččamusat dain leat Loppkalven ¶
, Láhppi ¶
, GáddeIččát ¶
, Muosát ¶
, Ávva ¶
, Reainnát ¶
, Store Tamsøy ja Ávačuohttu ¶
876 reinlav  877 váilu sámegielnamma  878 årsbasis  879 váilu sámegielnamma  880 Loppa  881 Hjelmsøya  882 Rolvsøy  883 Ingøy  884 Måsøy  885 Havøy  886 Reinøy (i Måsøy)  887 Lille Tamsøy ¶
ja vel buot sullot vuonain.Jahkečuođimolsuma birrasiid ledje Sállanis  bohccot geasset, muhto dan cagge ovdal  1.máilmmesoađi. 1952:s mieđihii  Sállannuori suohkanstivra fas veaháš bohccuid buktit dohko, mat ledje oktasaš  geasse- ja dálveorohagas (Myhre 1957: 69).   3.  Muhtun goahccevuovdeguovllut Álttás, Guovdageainnus, Kárášjogas, Porsáŋggus ja  Buolbmágis ledje ráfáidahtton boazoguođoheame vuostá guovvamánu 22. b.  1935gonagaslaš resolušuvnna mearrádusaid mielde. Dát mearrádusat bohte  miessemánu 12. b.1933 boazodoallolága vuođul, ja gustojedje ee. Gávvávžái ¶
,  Eaibuávžái ¶
ja Gárgiáávžái ¶
Álttás, Skoganvári birra Porsáŋggus, vuolit  Kárášjohkii, Iešjohleahkái, ja vel eará báikkiide. Sullasaš ráfáiduhttinmearrádusat  ledje ovdal nai leamaš. Ledje golggotmánu 20. b. 1898, suoidnemánu 16. b. 1907 ja  skábmamánu 25. b. 1922 plakáhtat ja njukčamánu 25. b. 1927 ja čakčamánu 5. b.  1930 gonagaslaš resolušuvnnat. Dáid heaittihedje1933 lága mearridemiin.  Ráfáiduhttima ákkastedje ovddemustá vuovdevárjalemiin. Boazu oainnat sáhttá  vuovddi  hui olu billistit go čorvviid čallá ¶
(čorvviin ruvve náhki eret) dahje billista  siemašattuid go goaivu muohttaga ozadettiin guohtuma. Oktasažžan sihke ođđa ja  boares lágain ja mearrádusain lei ahte ain galggai lohpi johtit bohccuiguin dain  guovlluin gos árbevirolaččat ledje johtán (Norsk Lovtidende 1. avd. nr. 8-1935. Gč. maid Tønnesen 1979: 201 ja Vorren 1962 I: 11) Oktiibuot rehkenastojit 25 guovllu  gos ii lean lohpi guođohit 1933(jorgaleaddji lea divvon vuođđologu) lága mielde.  Ledje čielga eanandoalloguovllut nu go Korsfjordklubben ¶
, Vuohpošnjárga ¶
ja  Porsáŋggus njárga gaskal Soggovuona ¶
. Doppe ledje maid  máŋga ássansaji ja duottarstobu dálveorohagain ráfáidahtton. Duottarstobut  háliidedje earenoamážit seastit guohtuma sáhttoherggiide (ibid s. 200-209. Gč. maid Tønnesen 1979: 203).    4. Sullii 1900:s álge veahá dahkagoahtit geainnuid. Ruvkedoaimmat ja industrihuksen  álggii ja telegraf-/telefonlinnjáid maid huksegohte. Earenoamážit maŋŋel 2.  máilmmisoađi leat ee. dulvadan- ja linnjárustegat ja girdišilljut váldán ođđa  eatnamiid. Boazodoallu vaháguvvo čáhcedulvadanrusttegiid geažil ee. danin go jogat  mat leat leamaš lunddolaš guohtunrádjin, jávket, celkkii Lyftingsmo 1962:s: Ovdalaš  gáddeguora ii leat manahahtti dulvadeami geažil ja johkageinnodagat leat visot  billohuvvan. Vaikko njáskkaše ođđa geinnodaga, de sáhttá šaddat garvit olu go  rasttidit galgá daid jogaid máid álki lei rasttidit ovdal. Guottetbáikkit billistuvvojit ja "lea dábálaš ahte máŋga jagi lea mieseheapme" (Lyftingsmo 1962: 285).   5.  Čoahkkebáikkit viidot ja lassáneaddji álbmot viessoeanangáibádusaiguin seammá  áigodagas lea maid váldán olu eatnamiid. Finnmárkku olmmošlohku 1900:s lei 32  800, ja 1920:s lei lohku lassánan 44 190:i, 1946:s 58 790:i ja 1970:s ledje 75 791  olbmo (Finnmark 1979: tab. s. 481).   6. Soađi rádjái lassánedje eanandoalloeatnamat (dás: bargon eatnamat ja lunddolaš  giettit), muhto meahccegiettit unno. Maŋŋel soađi lea eanandoalloareála mii lea anus, ¶
888 váilu sámegielnamma  889 Mattisdalen  890 Eibydalen  891 Gargiadalen  892 hornfeiing  893 Gorsavuonklubbu  894 Bringneshalvøya  895 Østerbotten (i Porsanger)  896 Vesterbotten (i Porsanger) ¶
unnon. Vaikko ii mannan ge buot eanandoalloeanan boazodollui, de dat oaččui olu  eatnamiid maŋŋel 1945, earenoamážit meahccegittiid. Muhto dieđusge eai soaitte nu  olu gal go Porsáŋggu SLF dajai 1985:s: "Duháhiid mielde boares meahccegiettit ja  smávvadálut leat maŋŋel soađi" mannan boazodollui (Fastboendes rettigheter 1985: 36 (Dáloniid vuoigatvuođat 1985: 36)).    1933 boazodoallolágas ii lean stáhta dušše láidesteaddjin, muhto mearrideaddjin  boazodoalu ektui, nu go Kjerschow čálii 1922:s (Kjerschow (1922): 44). Dan oaidná  omd. 3. ja 5. §:in, go ráđđehus sáhttá mearridit guđe muttos jagis oažžu guođohit, ja 5.  §:s go sáhttá ráfáidahttit muhtun guovlluid boazoguođoheami vuostá (Norsk Lovtidende 1. avd. nr. 19-1933: 175-176. Gč. maid nr. 20-1933: 250-251).   Lága duogážin lei dárbu buorebun dahkat dáloniid ja boazosápmelaččaid gaskavuođa, ja  galggai dáloniid eavttuid mielde dahkkot. Nu go Eriksen ja Niemi dadjaba: Lága  ráhkkananbarggut čájehit ahte "dáruiduhttinpolitihka vuođđojurdda ii lean rievdan.  Sosiáldarwinistalaš oaidnu lei ain čielgasit ráđđeme, ja eanandoalloberoštumiid gal  dieđusge fertii ovddemustá vuhtii váldit" ovdalii go boazodoalu (Eriksen og Niemi 1981: 188).                                        Gov. 2.3: Finnmárkku ja Romssa eatnamat gos boazoguohtun lea gildojuvvon: ¶
Gáldu: Ørnulf Vorren: Finnmarksamenes nomadisme I 1962: 10. ¶
Kjerschow čállá seammasullasaččat: Eanandoalli ja boazosápmelačča beroštumiiguin  ferte leahkit nággu, ja ferte válljet nuppi dain. Lea čielga válljen, máid maid oaidná  mannolaga árpmukeahtes lágas: "Kultureallima ovdáneapmi mii duvdá boares  luonddueallima vuogi maŋŋelii, lea historjjálaš ovdamunni" (Kjerschow (1922): 43).    Buhtadusovddasvástádus lea ovdamearkan dákkár válljemii. 1909  boazoguohtunlávdegoddi attii 1910:s (prentejuvvui 1911:s) boazodoalloláhkaevttohusa.  Dat árvalii ee. ahte boazosápmelaččat besset buhtadusovddasvástádusas vahágiin  áidojuvvokeahtes eatnamiin ja gittiin guhkkelis go 1 km fástaássi dálus. Dán cakkadedje  garrasit fylkadikkit, suohkanstivrrat ja lensmánnit. Láhpi suohkanstivra gáibidii omd.  buhtadusa buot vahágiid ovddas leaččai dál eanan áidojuvvon dahje ii. Várggáid ja  Porsáŋggu suohkanstivrrat evttohedje 5 km-ráji ja Davvenjárgga suohkanstivra  gávnnahii ahte láhkaevttohus attii boazosápmelaččaide "eambbo vuoigatvuođaid go  vejolaš lea heivehit fástaássiid beroštumiide" (ibid s. 114-116). ¶
Vuosttaldemiid geažil gesse láhkaevttohusa ruovttoluotta, ja bargagohte ođđasit 1918:s.  1922 ođđa láhkaevttohus árvalii 2 km rádjin ja nu šattai láhkii. Vahágiid  gordnebealdduin, gilvojuvvon gittiin ja ládjogittiin, guohtoneatnamiin mat ledje 2 km  siskkobealde, dahje jus ledje dobbelis, muhto ledje áidojuvvon, galge buhtadit (1932 Stuoradigge šiehtadusat. Ot.prp. nr. 28:5 ja Norsk Lovtidende 1.avd. nr. 20-1933: 265). ¶
2.4 BOAZODOALU OVDÁNEAPMI 1900-1970 ¶
Boazodoallu lea 1900-logus rievdan intensiiva hámis ekstensiiva hápmái. Dat fas boahtá  das go dilli iešbirgejumis ja gálvolonohallamis rievddai ruhtaruovttudollui. Intensiiva  áigodaga dovdomearkan lei go buvttadeapmi eambbo galggai duhtadit eaiggáda iežas  darbbu go vuovdima. Ná dieđusge lei eambbo smávva boazoeaiggádiid guovdu go stuora  boazoeaiggádiid guovdu. Eará árta intensiiva dollui lei gumpevárra. Dalle fertii guođohit.    Ealu sturrodat orru vuolgán das mainna lágiin bearaš máhtii geavahit ealu buktagiid  gánnáhahtti vugiin. Bearrašiin fertii lagat oktavuohta bohccuide dan áigge go iežaset  atnui geavahedje daid, sihke gánnáheami dáfus ja go buot sin bárgonávccat adnojedje  boazodoibmii. Olbmot guođohedje ealuid ja barge bohccuiguin. Sii guođohedje ealu  birrajagi. Dušše danin juo eai sáhttán leahkit badjelmeare stuora ealut. Boazolohku  juohke bearraša nammii fertii lassánit go vuovdima váste buktadišgohte (Vorren 1962 I: 7).     1938:s rehkenasttii J. Qvigstad ahte ledje 377 bohcco juohke Finnmárkku boazoeaiggáda  nammii. 300-eallu attii 60 rávis njuovvanbohcco, mas dábálaš bearaš dárbbašii 40 iežas  atnui (Qvigstad 1938: 34). Vuvde dan mii bázii, ja nu lei soahtegaskaáigge šaddan  ruhtaruovttudoallu hui deaŧalažžan, sihke boazoeaiggádii ja boazodoallosuohkaniidda,  earenoamážit Guovdageidnui.    1950-jagiid loahpas álggii árbevirolaš vugiid bieđganeapmi, oaivvilda Ørnulf Vorren.  Maŋimus moaddelohjagi ledje vásedin rievdadan boazodoalu, dan buvttadeami ja  vuovdima. Áigumuššan lei boazodoalu oažžut sullasaš ealáhusaid buohta (guolásteami,  eanandoalu) mat juo ledje sajáiduvvan Norgga ođđaáigásaš ekonomiijii (Vorren 1962 I:7).   1952:s juo čálii sámefáldi Arne Pleym ahte "dađistaga leat johttisápmelaččat  fuomášišgoahtán ahte boazodoallu ferte čuovvut ovdáneami" . Oallugat ledje álgán  njuovadit čačkat, dalle go boazu lea losimus ja eanemus gánnáhahtti dan lea vuovdit (Flf 1952:155). Dan birra dajai ovddeš boazoeaiggát Martin J. Sara 1993:s ahte su áigge  ledje njuovvannávccat váttisvuohtan. Jus nagodii eanas njuovvat ovdal juovllaid, de  sesttii sihke guohtumiid ja barggu (Sara 22.10.93).   Pleym dajai maid ahte "muhtun" boazoeaiggádat ledje áidon geasseorohagain. Muhto  áiddit ledje vuos nu divrasat ahte hárvát nagodedje áidut (Flf 1952:155).   Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi vuođđudeapmi 1948:s lei maid sin beroštumiid  mielde "árvvoštallat boazodoalu seammaládje go eará ealáhusaid Norggas" , nu go Vorren  dajai (Vorren 1956:23).   Muhto jus boazologu galgá lasihit, jotkkii Vorren, de gáibida dat eambbo barggonávccaid  jus seammaládje galgá guođohit go ovdal. Bearraša ja ealu lagas oktavuohta nogai. ¶
Bearrašiid ássanbáikkit gáide guhkkelii ja guhkkelii guhtuneatnamiin, ja šattai váddáset  geavahit buot bargonávccaid mat livčče, gánnáhahtti vugiin. Bálkáhuvvon veahkki livččii  alidan máksámušaid. Mannolat dagahii dađistaga stuorit ealuid ja unnit bearráigeahču (Vorren 1962 I: 8).   Dát ovdáneapmi vuhttui omd. Guovdageainnus vel čielgaseappot 1950-jagiin go ovdal.  Mađi viidát doaibma šattai, dađi garžžit maid šattai (ibid s. 13). "Johttisámi árbevirolaš vuohki orui nappo ferteme billohuvvat. Dát dieđusge fas vuhtto  ealuin, ja movt dat birgejit dain orohagain gos leat. Muhtun ealuide goit unnit eambbo  boahtá váikkuhit movt dat besset mannat johtalanguovlluid siskkobealde" (ibid s. 8).   Boazodoalu stuora viidáneapmi maŋŋel soađi lea čuohcán guohtuneatnamiidda. 1979:s  čálii Ole K. Sara: "Olu guohtuneatnamat leat hirbmosit guorban. Finnmárkkus lea  boazolohku maŋimus 30 jagi leamaš measta beare allat guohtumiid ektui" (Finnmark 1979:362). NORUT čađahan šaddoiskan gasku duoddara ja oarjjabealde, gávnnahii ahte  1973:s ledje 85% jeageleatnamiin ollásat, 1980:s 68,1% ja 1987/88:s dušše 28,7% (Iversen 6.4. 1993).    Dákko heive namuhit ahte ovdal maid leat oaivvildan eatnamiid guorban bohccuid  guohtumiin. Pleym oaivvildii omd. ahte "oba olu" dálveguohtumat leat "oalát guorban" (Flf 1952: 148).   Dál maid leat garra nákkut áiddiid birra. Earenoamážit leat luonddusuodjaleaddjit  moaitán daid. Nuppe dáfus oaivvildit boazodoallit ahte áiddit sestet luonddu go bohccot  orrot buorebut ovttahat sajes, ja sii eai dárbbaš nu olu vuodjit bohccuid maŋis (Utsi 29.12. 1992, Eriksen 2.1. 1993, Eriksen 12/1.1993, Iversen 6/4.1993).   Dát nággu ii leat dušše dan birra galget go áiddit vai eai, muhto bohciida maid gažaldat  gii galgá boazodoalu stivret. Lea ee. sáddejuvvon 1978 boazodoallolága  rievdadanevttohus oallugiidda gulaskuddamii. Ulbmilin lea láhkavuođu oažžut boazologu  dáfus ja guohtuneatnamiid geavaheami dáfus garraset stivrejumi, ja addit Sámediggái  váikkuhanvejolašvuođa boazodoalu hálddašeamis (Befring 27.10. 1993). Robert Paine gal  lea eambbo positiiva boazodolliide ja dadjá: "Mii fertet čilget biologiija, ekonomiija ja  ekologiija politiserejuvvon oasi ja luohttigoahtit boazodolliid máhttui ja dohkkehit sin  vuoigatvuođaid (Paine 1992: 20). ¶
Doloža rájes juo lea boazosápmelaččaid luondduruovttudoalus leamaš bivdu,  guolásteapmi, lubmen ja duodji deaŧalaš oassin.    Bivddu mávssolašvuohta gal lea dađistaga unnon, muhto dat golbmá eará oasi leat  bistán. Muhtumat "vuvdet guoli" , ja buriid luomejagiid "sáhttá maid luomevuovdin addit  buori sisaboađu  olu boazoeaiggádiidda. Olu smávva boazoeaiggádiin Finnmárkkus dáidá  duodji ja duoji vuovdin dat ealáhus mainna dinejit eanemus ruđa" (NOU 1978 18A: 229). Lassiealáhusaid dienas sáhtii muhtumiin leahkit 80% boazodoalu doallo- ja  lassiealáhusdietnasis oktii. Dujiin válde stuorimus oasi dan dietnasis. ¶
3. KAPIHTTAL ¶
Eanandoallu ¶
3.1  DOABA "FINNMÁRKKU EANANDOALLU" ¶
Eanandoallu ii leat čadnon makkárge čerdii, nu go boazodoallu. Muhto eanandoaluin leat  eanas bargan vuotnaguovlluin ja siseatnamis. Earenoamážit leat ÁlttásDálbmeluovttas ¶
baoares eanandoalloárbevierut. Sihke Álttás ja eará báikkiin gosa  kvenat bisánedje 1700-logus maŋos, lea eanandoallu leamaš oalle guovddážis. Várra lea  danin go sis lei máhttu davvieanandoalu ¶
birra. Muhto ii eanandoallu lean jur amas  ovdalaččas ge. Ferte deattuhit ahte 1500-logu eanandoallu, ja vel dássožii ge, eanas lei  šibitdoallu. Easkka go kvenat bohte, šattai sáhka eanandikšuma ja ee. gordnegilvima  birra, vaikko omd. Lilienskiold 1700:s namuha ahte Ladnesullos ¶
ledje áidojuvvon  giettit.    Vaikko Finnmárku lea eanemus dovddus guolástemiin ja boazodoaluin, de ii leat  eahpádus ge eanandoalu áigahašvuođas. Dáidá eanandoallu vel boarráset go máid dál  diehtit. Ealáhuseallimis leat álo leamaš lotnolasdoaimmat, omd. eanandoallu ja  guolásteapmi, eanandoallu ja murjen/lubmen jna. Eanandoalločálli Håkon Dundas dajai  1939:s ahte "ii báljo ovttage Finnmárkku dálueaiggádis leat eanan áidna sisaboahtun.  Earret eanan- ja šibitdoalloldietnasiid, dinejit sii guolástemiin, geaidnobargguin,  industriijain, vuovdebargguin, dujiin, sáhttostemiin, bivdduin ja meahcástemiin, ja eará  soaittáhat bargguin ja boađuiin" (Gerhardsen 1946 I: 92).    Áigá juo eahpidišgohte earát lea go jur die gánnáhahtti bargovuohki: Jus eanandoalli  "álggášii dušše Eanandoaluin, gos son dárbbašuvvo, dahje baicca álggášii dušše ¶
Guolástemiin, de eahpitkeahttá jávkkašii stuorimus (Guolásteami) hehttehus", čálii Jens  Rathke 1802:s (ibid s. 86. Jens Rathke dieđáhus Commerse Collegiet:i Københámmanis 1802).   Sávaldat lei juoga, eará ášši lei ahte lotnolasdoaimmat ledje dárbbašlaččat daid  váttisvuođaid geažil máid ovdalis leat čilgen (gč. kap. 1 Álgu). Lotnolasealáhusaid leat  atnán eanemusat sámi guovlluide gullevažžan, muhto boarráseamos čálalaš gálduin  oaidnit ahte olggomus rittuin, gos ledje eanas dáččat, leat šibitdoaluin bargan. Dán  duođaštit ee. arkeologalaš iskamat Máhkarávjjus (Goaskinvákkis ¶
,  Irenjárggas ¶
) 1987:s (Hansen 1990: 32. Geahččalanroggamat álggahuvvojedje konservatora Håvard Dahl Bratrein ja Davvenjárgga historjá- ja dávvervuorkásearvvi ovttasbargguin. Irenjárgga ja Helnesa duktásajit čielga šibitdoalu bázahusaiguin C14-árvvoštallojit 1200-1400-logus leamaš. Muhto Kirkestappena duktásadji C14-árvvoštallui jagiide gaskal 658-803). "Eanadoalus lea aivve fuođargilvin ja šibitdoallu" , čálle Finnmárkku eanandoallusearvvi  dieđáhusas 1952:s (Landbruksmelding 1952: 20). Eanandoallu lei nappo šibitdoallu, ja  eanangilvin fertii eanas dálkkádagaid geažil muddejuvvot rássešattuide. Rássegiettit  dahke omd. 1953:s 95% olles eanandoalloareálas, ja lei ovddemustá timotei-gilvvárássi.  Ii lean earalágan dilli ovdal soađi, baicca vel eambbo dát dilli.    Finnmárkku birzzehis ¶
sajádat deattuhuvvo vel eambbo Gunnar Sigstadstø sániiguin: "Dat dieđusge váikkuha olles eanandollui go Finnmárku lea nu davvin" . Ii leat vejolaš  gortni gilvit nu davvin, jotkkii son, ja buđet- ja ruonasšattut leat maid eahpesihkkarat jus  dette leat buollašat. Dál gal sáhttá bivggi gilvit muhtun báikkiin, muhto ii sihkkaris  jahkásaš doaibman. Danin ii rievdat dat Sigstadstø` vuođđooaivila: Oažžu roahkka  eahpidit lea go fávdnát ekonomalaš vuoitu šattuid gilvimis (Sigstadstø 1957: 149).    Finnmárkku eanandoallu lei (ja lea) vuosttažettiin biergo- ja mielkebuvttadeaddji  ealáhus. Olles soahtegaskaáigge lei čielga ládjoeanandoallu ¶
eanas báikkiin, ja sii  láddjejedje meahccegittiid ain 1950-jagiid. Omd. lei Buolbmágis buot eanandoallu  vuođustuvvon suoidnefuođarbuvttadeapmái ja šibitdollui (Eidheim 1958: 21).    Movt dasto galgá čilget dan olu meahccegieddeláddjema? Mii leat juo namuhan  dálkkádatdili, muhto das leat vel eambbo bealit. ¶
Dat bealit ledje eanas dát: ¶
900 Kjelvik  901 Váilu sámegielnamma  902 Tunes  903 Váilu sámegielnamma  904 marginal  905 høstingsjordbruk ¶
heasttaid. Eai gávdnon heasttat omd. Čoalmmis ¶
1942:s, muitala Knut Kolsrud.  Eanandoallu lei ruđaheapmi guolástusa ektui. ¶
čearddalašvuohta ja giella ledje čielga hehttehussan. ¶
- Eai lean johtolatvejolašvuođat.   - ¶
Bieđggus ássan ja unnán olbmot juohke báikkis. ¶
Dát leat váttisvuođat mat ledje unnit eambbo olles dan áigodagas máid dás galgat čilget.    Go galgá gávnnahit movt váttisvuođat čuhce, de sáhttá dadjat nu movt omd. Sigstadstø,  ahte dálkkádat dagahii heajos šattu. Heajos šaddu fas dagahii ruđahisvuođa. Muhto lea  eahpitkeahttá vearrut dušše ovtta siva gávdnat váttisvuođaide. Dat ledje baicca čuldon  oktii. 1920:s čálii johttioahpaheaddji iežas dieđáhusas Finnmárkku fylkii ahte dálkkádat ii  lean mearrideaddjin šibitdoalu ovdáneapmái: "Boares doallovuohki - unnán suoinnit  dálvefuođarin jna. - dát ledje baicca čielga hehttehussan jođánis ovdáneapmái" (FFF1920, ášši 15, s. 81). ¶
3.2.1 Dálkkádagat ¶
Finnmárkku geográfalaš sajádaga geažil lea gordne- ja ruonasšaddogilvin váttis. Danin  fertejit bargat šibitdoaluin ja fuođargilvimiin. 1962:s iskkaiga Norgga  eanandoalloekonomalaš instituhta olbmot Harry Langvatn ja Arne Thormodsæter  guohtunáiggi ja šaddanáigodaga:            Guohtunbeivviid ¶
lohku Šaddanáigi  Guovlu   Šibihat ¶
Sávzzat Ruohtasšattut  Olggut Davvi-Romsa  ja Finnmárku ¶
129  Sis-Romsa ja  Finnmárku ¶
Lea veahá eahpečielggas máid gáldut oaivvildit Finnmárkkuin, muhto oktavuođas vuhtto  ahte várra leat nappo vuotnaguovllut Oarje-Finnmárkkus ja Sis-Finnmárku.    Davvi Nordlándda ja Lulli-Romssa buohtastahtti logut áibihiid, sávzzaid guohtunáigi ja  ruohtasšattuid šaddanáiggi dáfus leat 115 beaivvi šibihiidda, 155 sávzzaide ja 149  beaivvi šaddanáigi. ¶
3.2.2 Ruhtavátni ¶
Jahkečuođimolsumis juo lea čielga eanandoalloguovlluid ruhtavátni oinnolaš. Priváhta  ruhta manai vuosttažettiin guolástusguovlluide. Soahtegaskaáigge manne muhtun  muddui stáhta ruhtajuolludeamit maid dohko: "Earenoamážit Lágesvuonas ožžo unnán  dahje eai oba ge, daid milljovnnain máid stáhta soađi maŋŋel juolludii geafes  guollebivdiide, fatnasiid ja doaluid háhkamii, jna." (Falkenberg 1938: 71).    Sihke Falkenberg ja eará dutkit oaivvildit ahte earenoamážit mearrasámiguovllut  olgguštuvvojedje ruhtajuolludemiid oktavuođas, ja earenoamážit dakkár guovllut mat  ledje boaittobealde (nu go siskkit Lágesvuotna). Danin ii dárbbaš leahket dušše  čearddalašvuohta ártan. Ee. sáhttet maid johtalanvejolašvuođat váikkuhan  olggušteapmái (gč. ee. Kolsrud 1955: 156 heajos ekonomiija birra).  Nuppe dáfus ledje "vuohttán garra lassáneaddji beroštumi eanandollui" , nu go  johttioahpaheaddji Kulsland dajai 1922:s (FFF 1922:523). Siseatnangiliin ja vuonaid siste  ledje vuovdigoahtán suinniid, buđehiid jna. guollebivdohámmaniidda. Šibihiid  biebmagohte buorebut, eanandoallu buorránii muđui ja gilvigohte maid ođđasis. Ártan  dása ledje:  -go dađistaga beroštišgohte ja máhttigohte eambbo,  -guollebivddut eai mannan bures,  - ii unnimustá stáhta eananpolitihkka (FFF 1922: ášši 96, s. 523).    Nils A. Ytreberg deattuha maid ahte 1930 birrasiid juo ledje "ovdánan eanandoallogiliin  nu go Álttás, suoinnit eambbo go doarvái, ja eará suohkanat bohte maŋis." (Ytreberg 1959: 171). Son maid oaidná čielga oktavuođa gaskal heajos guollebivddu ja eanandoalu  ovdáneami (ibid s. 147, 161). Leonhard Gamst geažuha seammá: Láhpis eai sáhttán  birrajagi bivdit hámmándilálašvuođaid geažil, ja heajos guollebivdu, heajos guollehattit ja  váttisvuođat guollejođuin dagahedje sin álgit ruovttuindustriijain nu go gođđimiin ja  goarrumiin. Dát fas gáibidii sávzadoalu (Gamst 1967: 54).    1920:s bođii láhka stáhtadoarjagiid ođđaortnega birra eanandollui, eatnamiid bargamii,  ođđa doaluid álggaheapmái ¶
ja duktačohkkemii. Eanangilvinfoanda attii loana ja stáhta  attii njuolggo ođđagilvindoarjaga. Maŋŋel soađi jotkkii dát politihkka garraseappot.  Robert Paine oaivvildii omd. ahte 1950-jagiin ledje ruhtadoarjagat eanandoalloberoštumi  ággan. Daiguin dinejedje olu ruđa, mihá ovdal go makkárge buvttadeapmi lei  álggahuvvon (Paine 1965 II: 27). ¶
Paine čállá iežas Jáhkovuona-iskamis máid ovttaskas jierbmás olmmái sáhttá bargat.  Gulahallanolmmái lei eret gili oasis máid Paine gohčoda eanandoalu ovdáneami eanemus  progressiiva guovlun: (Ledjen lohkan muhtun gihppagiid ja háliidin  geahččalit.. . Go mun bolton, dadje mu vuohppa ja eará boares olbmot - go unnán dihte ¶
dan áigge - ahte ii mihkkege šatta goit gieddái gos darfi lea jorgaluvvon. Vuosttaš geasi  šattai hávvár (dás: ruonasfuođar, láttakeahtes hávvár) jođánit alládin ja gassadin.  Olbmot oidne dan ja beroštišgohte das) (ibid s. 27). ¶
3.2.4 Boaittobealássan ¶
Finnmárkkus ledje olu guovllut boaittobealde earenoamážit danin go geainnut eai lean.  Ovdal go riikkageainnu Idjavutnii ¶
gárvánii 1930-jagiin, lei siskkit Lágesvuotna okta  dain guovlluin: "Lágesvutnii boahtit lea imašlaš. In jáhke ovttage hearddohuhttit jus  logan guovllu gullat " seavdnjadeamos " Finnmárkui. Olu olbmot ásset ain darfegođiin  doppe" , oaivvildii Mona Beichmann (Beichmann 1939: 77).    Mearrasápmelaččat bargagohte maid albma eanandoaluin, muhto dássedis eananbargui  lei sidjiide váttis hárjánit, oaivvildii Knut Kolsrud 1943:s. Dát vuhttui garrasepmosit  "eambbo boaittobeale mearrasámiguovlluin, omd. olggut Čoalmmis ¶
" (ibid s. 156).  Buorráneamit, oaivvildii son, " leat eanas dáččain geain eanandoallu lea deaŧalaččamus  ealáhus" (ibid s. 156). Siskkit Čoalmmis ¶
gos ledje eanas dáččat, lei maid eambbo  eanandoallu go dain olggut guovlluin. Muhto Kolsrud ii atnan mearrasápmelaččaid  eanandoalu dušše heittohin: Lákkus ¶
gos ásse sápmelaččat ja dáččat seahkálaga, eai  lean maŋŋelis. Dat lei okta Finnmárkku buoremus eanandoalloguovlluin: "Sáhttá dadjat  ahte mearrasápmelaččain leat muhtumat maŋŋelis" (ibid s. 156).    Čoalmmis lei seammaládje go siskkit Lágesvuonas. Mearrasámi álbmot bázahalai, sihke  eanandoalu ja guolásteami dáfus. Bearehaga sierraássan ¶
dáidá váldoártan leamaš  dása, ii ge dušše geográfalaš oaiviliin. Girjjit, gihppagat, áviissat jna. main ledje dieđut  ođđaáigásaš doaimmaid birra, ledje aivve dárogillii. Eai ge mearrasápmelaččat ožžon oasi  ruhtajuolludemiin mat ovddemustá manne dáčča ássiide. Sihke Kolsrud ja Falkenberg  oaivvildeaba ahte sápmelaččain ledje beare unnán resurssat gilvalit dáččaiguin dan  divrras áhpebivddus, mii lei hui buorre 1920-jagiin. Kolsrudas lea almmotge čuovgadet  oaidnu go Falkenbergas (Kolsrud 1943: 139). ¶
Doaluid lassáneapmi sáhttá dagahan ahte buoremus eanan nogai. Westrheim namuha  omd. man gárži lea muhtun báikkiin, nu go Joganjálmmis ¶
ja Kárášjogas (Westrheim 1978: 223).    Dikkanen dadjá ahte muhtun guovlluin Sirpmás čuzii eananvátni dainnalágiin ahte gilve  olu eatnamiid mat ledje guhkkin eret, 1950-60-jagiin (Dikkanen 1965: 19). Gamst  oaivvilda maid eananváni dagahan ahte válde meahccegittiid geavahussii Láhpis (Gamst 1967: 74). ¶
Tab. 3.2: Doallolohku ja doaluid sturrodat Finnmárkkus daa mielde 1918-1969 ¶
1969  Buot  doaluid   lohku,  dain:    254 ¶
gilvvikeaht tá    129 ¶
gilvvikeaht tá    50,8 ¶
82,4  Oktiibuot ¶
Buot  doaluid  logut,  dain:   2211 3074  3706 3908 3462 2044 ¶
gilvvikeaht tá     938 ¶
gilvvikeaht tá       41,9 ¶
68,5  Oktiibuot ¶
Buot  doaluid  logut,  dain:   1464 ¶
gilvvikeaht tá   1349 ¶
gilvvikeaht tá       92,1 ¶
9,3  5-10 daa  10-20 daa  20 daa         0,4         0,2           -      28,9      21,4      15,9      16,1      18,5      15,2      21,4      22,1      16,0      25,2      32,8      21,9          4,5        42,2        40,8  Oktiibuot ¶
Doaluid logut ja sturrodat ¶
Eambbo go 20 daa ¶
Finnmárkkus 1918-1969 ¶
Gilvvikeahttá ¶
Jahki ¶
Gov. 3.1: Diagrámma Finnmárkku doallologuid ja -sturrodagaid badjel daa:in 1918-1969: Siseatnamis ¶
Doaluid logut ja sturrodat ¶
Eambbo go 20 daa ¶
Finnmárkkus 1918-1969 ¶
Gilvvikeahttá ¶
Jahki ¶
Doaluid logut ja sturrodat ¶
Eambbo go 20 daa ¶
Finnmárkkus 1918-1969 ¶
Gilvvikeahttá ¶
Jahki ¶
Gov. 3.3: Rittuin ¶
Gáldu: Norsk Samfunnsvitenskapelige Datatjeneste. 1918-69 eanandoallologut. Čálli lea  ráhkadan tab., mas leat mielde buot suohkanat earret gávpogiid. Suohkanrájit leat ovdal  1964. ¶
Ruovtt u  giettit ¶
Geassesa jegiettit ¶
daa   Eará    daa ¶
Geassesaje  giettit  daa ¶
Niitoláju t    daa ¶
Gáldu: Norsk Samfunnsvitenskapelige Datatjeneste. 1918-69 eanandoallolohkamat. Čálli  ráhkadan tab. ¶
3.3  VIIDODAT JA SAJÁDAT ¶
Ovdal go niittuid birra álggahit sága, ferte álggos geahččat movt Finnmárkku  eanandoaluin lei. Mii geahččat mihtiduvvon eatnamiid tabealla. Movt doaimmahedje  eanandoalu? Movt ovdánii eanandoallu? Lea go sáhka dakkár vugiin mat nanneje  meahccegittiid ja surrogatfuođđara geavaheami?    Doaluid lohku lassánii siseatnamis gitta 1959 rádjái. Mii oaidnit maid ahte doalut sturro  oba Finnmárkkus. Earenoamáš olu rievddai málle 1918-29 áigodagas. Rittuin ledje doalut  čađat unnibut, ja doppe maid mannagođii eanandoaluid lohku maŋos ovdal soađi juo  muhtun suohkaniin. Dát guoská earenoamážit Davvenjárgga suohkanii. Olbmot  heaitigohte lotnolasealáhusaid, ja álge eambbo birrajagi guolástemiin. Siseatnamis ja  vuotnaguovlluin oaidnit sullasaš ovdáneami, muhto juste nuppeládje. Doppe ledje  máŋggas geat álge ollesáigge eanandoaluin. Siseatnamis nuppástuhtte eanebut  ollesáigge eanandollui go eará guovlluin. Soađi maŋŋel lea seammá guvlui mannan.  Doaluid lohku unnu dađistaga, muhto seammás stuorru eaŋkildoallu. Dát mannolat leat  eanas dain buoremus eanandoalloguovlluin.    Go darkileappot geahčada tabealla, de fuomáša ahte Finnmárkku eanandoallu lea gáfadit  rievdan 1918 rájes. 1906:s dadje Sállannuoris ná: " Dálvefuođarin atnet suinniid, máid  geasset čohkkejit dáluid lahka. Dasa lassin geavahit guollemoaluid, goikaduvvon  guolleoivviid, jeahkála ja debbuid" (NGO Sørøysund 1904 (ja lasáhus 1906) s. 23).    Dát válddahallan livččii heiven buot eará Finnmárkku suohkaniidda, earret dan ahte  siseatnansuohkaniin atne hui unnán debbuid ja guollemoaluid. Bibme maid earalágan ¶
čohkkejuvvon fuođđariiguin. Lei oktavuohta ruovttogittiid heajos geavaheami ja  čohkkejuvvon fuođđara geavaheami gaskkas. Dukten ja áhcun ledje measta amas áššit.    Gáldut leat ovttaoaivilis ahte 1920- ja 30-jagiin lei Finnmárkku eanandoalus stuora  nuppástus. Eanandoallit bargagohte eambbo gánnáhahtti vugiin. Ytreberg oaivvilda 1.  máilmmisoađi vásáhusaid ártan dasa. Son geavaha ge doahpaga "olu oahppama áigi" dan áigodaga birra.     Muhto lei go nu ahte "eanangilvi" geavaheaddjit heite niittuid, ja baicca gilve doarvái  fuođđara ieža? Báhce go niittut geavatkeahttá - vai manne go eará geavaheddjiide, omd.  boazosápmelaččaide ja turisttaide?    Álggos orru leamen nu. Vuosttažettiin leat hui unnán dieđut niittuid láddjema birra.  Nuppe dáfus lea nu go juo namuhuvvon, ahte bargagohte stuorit ja eambbo gánnáhahtti  doaluiguin.    Statistihkat 1929 ja 1939 geassesajegittiid ja eará meahccegittiid birra muitala veahá  mannolaga birra. Dađi bahábut eai gávdno buohtastahtti logut 1918 ovdii. Tabealla  mielde oaidnit ahte meahccegittiid geavaheapmi unnui 1929 rájes 1939 rádjái. Tabealla "Ruovttugiettit" várra ledje dálu giettit. "Eará" ges dáidá vástidit "Giettit niitolájuide" .  Sihke dat ja geassesaje giettit orrot maŋos mannan. Westrheim deattuha čielgasit ahte  geassesajiid geavaheapmi lea unnon, goit 1800-logu loahpas (Westrheim 1978: 205(ibid s. 21).   Buolbmága doaluid ollislaš areála 1949:s lei 8 948,4 daa, mas 4 908 daa lei  buvttakeahtes areála. Buvttadeaddji eanan lei dáinna lágiin:     Gilvva  giettit ¶
Duktejuvvon  luonddugiettit ¶
Niittot máid  jahkásaččat  láddjejit ¶
Luonddugiett it ¶
1                   24  Gáldu: Eidheim 1958: 21. Eidheim geavaha doahpaga eanandoalloáreála buot  eatnamiidda mat leat doalus. ¶
1949 eanandoallolohkamiin lei oba Finnmárkkus 49 646 daa gilvojuvvon eanan ja 49 052  daa ledje dáluid lahka. Dasto lei 8 869 daa niittut máid dássedit láddjejedje ja 344 daa  geassesajegiettit.    Loguin oaidnit ahte ferte leamaš stuora erohus suohkaniid gaskkas niittuid láddjemis. Lea  ipmirdahtti ahte riddosuohkaniid eanandolliide lei váddáseamos bargat doarvái  ruovttugittiid: "Sállánnuoris leat oalle olu eambbo luonddugiettit ja niittut dálu lahka go  gaskamearálaččat Finnmárkkus" (Myhre 1957: 65).   Dán cealkágis vuohttá ahte dáide meahccegiettit máid eai láddjen jahkásaččat, ja ahte  dát eai leat boahtán statistihkkii. Eai suige lean mihtiduvvon giettit, muhto giettit máid  bearrašat dahje ovttaskas olbmot ledje oamastan. Dahje baicca daddjon máid báikki  olbmot dohkkehedje sin oamastan. Eai orron berošteame das ahte sis eai lean  eananbáhpirat báikkiide. Dat boahtá čielgasit ovdan čuovvovaš sitáhtain ja čállosiin. ¶
3.4.1 Soahtegaskaáigi ¶
Buot gáldut muitalit ahte viiddis guovlluin čohkkejedje borramušlasi ja fuođđariid: "Dávjá lei eananbihttá mii gulai dállui. Muhto go ledje oalle olu šibihat, go háliidedje  bierggu alcceseaset ja vuovdimassii, de fertejedje mannat meahccái. Doppe láddjejedje  ja goikadedje suinniid, dahje geasehedje ruoktot ja easkka doppe goikadedje daid.  Juohke bearrašis ledje iežaset láddjenbáikkit máid atne iežasin. Daid oamastedje go olu  jagiid ledje daid geavahan. Ja lei nu go ovttahat sajes muhtun lei láddjen máŋga jagi, de  eai galgan earát viggat dohko, muđui šattai ránnáriidu. Olmmoš oamastišgođii báikki gos  láddjii meahcis, vaikko ii lean formálaš eananbábir. Ránnát maid gehčče ášši  seammaládje" , muitalii Kamøyværalaš ¶
Máhkarávjjus (Muosát gielda ovdal 1984) ásse 5 bearraša ovdal evákko. Sii  láddjejedje buot ruonas báikkiid ja njárggaid olles vuotnagátte. Juohke bearrašis ledje  iežas báikkit (Edgar Ingebrigtsen 1987).   Go Keaisvágis ¶
galge fuođđara čohkket šibihiidda "fertejedje čoaggit measta juohke  suoinni. Láddjejedje buot sulluid ja skuittuid. Dálvet vušše muhtomin guoleoivviid  šibihiidda vai seste suinniid" (Gjesvær 1977: 26).    Honnesvágis ¶
dolvo gihciid meaddel Steinviknæringen ¶
, ja doppe guhto vilttiin. Dán  gohčodedje várreguohtumin dahje geassesaje guohtumin. Dohko eai lean ceggen ¶
918 sámegielnamma váilu  919 Tufjord  920 Gjesvær ¶
makkárge visttiid. Meahccelájut ja áppetgievnnit ledje maid dábálaččat Honnesvágis oval  soađi (Gunnar Løkke 1987).    Máhkiris ¶
ii lean gilvvehahtti eanan. Doppe geavahedje meahci sierra ládje, muitalii  Eivind Berggrav: "Boares Hansena áhčči guottašišgođii niesteseahkain muolddu  várrejekkiin vulos" . Sii vižže maid muolddu Báhcavuonas fatnasiin. Dáinna lágiin  dábuhedje doarvái fuođđara guovtti gussii " (Berggrav 1939: 126). Doppe eai olbmot  dušše geavahan meahci. Sii válde dan ruoktot mielde!    " Lágesvuona eanandoallu lea ovdal gohčoduvvon ládjoeanandoallon, ja oalle primitiivan.  Das juo oaidná ahte dat lea rievttes govva, go čohkkejit šibitfuođđara máŋgga sajes,  ruskalájuin, vuovddis, fiervvás ja mearas ", čálii Falkenberg (Falkenberg 1938: 126).  Ruovttugittiin, meahcis ja sulluin maid čohkkejedje suinniid, muhto " meahci geavahit  obanassiige unnán. Jus livčče buoret lájut, sáhtaše oažžut máŋggageardde eambbo  suinniid", jotkkii son.    Muđui son humai dan birra movt galggaše birgehit eanemus lági mielde šibihiid dálvvi  badjel. Šibihat guhto muhtomin gittiin giđasgeasi rájes. Maŋŋel manne sávzzat várrái,  omd. Veinesas ¶
, dahje daid bidje sulluide. Dát lei dábálaš doppe gos lei gumpevárra,  omd. Irgevuonas. Vai ožžo doarvái fuođđara, loggo sii dakŋasiid ja sámmáliid ja válde  maid sieđggaid, rissiid, dakŋasiid, čáhppesmurjjiid jna" (ibid s. 121).    Gáiccat ledje veaiddalassan Cuokcavuonas ¶
Láhpis. Gihciid dolvo unna sulložii. "Ovdal  ledje leamaš oalle olu gáiccat, 9-10 muhtumiin. Dáppe ledje buorit guohtumat legiin" ,  čállojuvvui 1968:s (NEG 21185, Nuvsvåg i Loppa 1968).    Láhpi Langfjordhavnas ¶
lei heajos guohtun, nu ahte dolvo gusaid muhtun luktii olgolii.  Luovttas lei leahki gos lei hui buorre suoidnešaddu. Gusaid dolvo fatnasiin, sáhtte 20  gusa ain leahkit gávccesiessahis ¶
. Doppe ledje darfegoađit ja moadde fiello- ja  dimbbarvisttáža main orro. Nissonolbmot ja mánát orro doppe, ja lávvordagaid bohte  dievddut maid. Láddjejedje ceggoseamos vilttiid gosa šibihat eai beassan. Geasset maid  dolvo lábbáid ja gihciid smávvasulluide (NEG 22133, Langfjordhavn i Loppa 1968).   Čoalmmis láddjejedje vilttiid 1950-jagiid álggus ain. Suinniid fierahedje vulos  fierranfirpmiiguin ¶
, ja daid fievrrededje ruoktot fatnasiin.     "Mearrasápmelaččain ledje geassesajedoalut mat máŋgga ládje muittuhit lulli-Norgga  geassesajedoaluid. Mihcamáraid áigge manne geassesadjái, dakkár báikkiide mat muđui  ledje ávdimin. Geassesadji ii lean álo ovttahat sajes jagis jahkái, muhto bearrašiin lei  goitge juogalágan oamastanriekti ¶
muhtun guovlluide.. . Dušše nissonolbmot ledje  geassesajiin. Dievddut ledje ruovttuin ja bivde guliid pomoraide.. . Jahkečuođi molsumis  ain manne eatnasat geassesajiide, ja 30-jagiin ain lávejedje muhtumat mannat eará  báikái guovddášgeasi. Muhto dál gal leat oalát heaitán mannamis geassesajiide", čálii  Kolsrud 1943:s. ¶
921 Honningsvåg  922 váilu sámegielnamma  923 Makkaur  924 váilu sámegielnamma  925 Nuvsvåg  926 váilu sámegielnamma  927 åttring  928 veltegarn  929 hevdsrett ¶
Vai seste ruovttugittiid ja rássešattuid doppe, ledje Lágesvuonas 1910 rádjái geassesajit.  Muhto daid sadjái bohte geassenávehat ruovttuid lahka, masa Falkenberg` oaivila mielde  lei olmmošlassáneapmi ártan, mii dagahii ahte ássanbáikkit lassánedje (Falkenberg 1941: 68, 130).   Kolsrud gal ii muital lei go olmmošlassáneapmi - dáčča sisafárrema geažil - mii váikkuhii  ahte sápmelaččat ássagohte eambbo ovttahat sajes. Sonja Westrheim dadjá ahte  olmmoš doivvošii ahte eanandoalu viidáneapmi 1900 rájes livččii dagahan eambbo  dárbbu geassesajiide danin go guohtumiid- ja fuođarčohkkendárbu stuorui. Reinton  oaivvildá ná dáhpáhuvvan Vestlánddas 1800-logus. Lea váttis dadjat manin Finnmárkkus  ii geavvan seammaládje (Westrheim 1978: 207).   Čoalmmis ledje earenoamáš buorit lájut, ja sihke nannanolbmot ja vel Sállanolbmot ge  manne dohko láddjet. Kolsrud čálii: " Meahcceládjogiettit leat goitge deaŧaleamos  eanamin. Luondu lea heivehuvvon dán ládjodollui gos eanandikšun ii leat mávssolaš  fuođarčohkkema bálddas biergo- ja mielkebuvttadeaddji šibitdoalus. Meahccegiettit leat  eanemustá olggut, rámšo legiin Čoalmmis, Sállannuori guvlui, ávdin vuonain, nu go  Kufjordas ¶
dahje badjelis váriin. Olu dáin meahccegittiin leat ovdal leamaš  geassesadjin ja geassešibitdoalu geažil leat šaddan rásseguolbbanin. Dahje sáhttet  leahkit orrunsajit mat leat báhcán ávdimin nu go Store Kjerringfjord ¶
. Muđui láddjejit  olbmot doppe gosa besset " (Kolsrud 1943: 154). 1920-jagiin bođii ođđa ortnet go ožžo  láigolihtu Stáhtas meahccegittiide: " Muhtumat Čoalmmis leat dál oastán meahccegittiid,  muhto muđui mákset veahá jahkásaš divvaga Stáhtii dahje dan priváhta olbmui guhte  eaiggáduššá vieltti. Dál leat mihtidan meahcceládjoeatnamiid, measta juo dološ  oamasteami vuođul " (ibid s. 155).    Meahccegittiid mihtideami oktavuođas álge 1. máilmmesoađi maŋŋel eananreguleremiin  (arronderemiin). Mihtidedje orrunsajiid ja báikki olmmái oaččui eaiggáduššanrievtti  eatnamii. Kolsrud čállá: " Rádji biddjui dábálaččat ovddeš geavaheami vuođul" (ibid s.  155). Eanas báikkit ledje 10-15 mihtu, muhto rámšo báikkiid geažil ledje hárve olles  giettit. Ruovttugittiin ealihedje omd. dušše moadde lihtora ¶
: "Šibitdoalu vuođđu lea  nappo meahccegittiin" (ibid s. 155).    Oallugiin lei eananbábir meahccegittiide. Muhtun Joganjálmmi olbmás ledje omd. 20  meahccegietti Álttájohávžžis. Dálbmeluovtta olbmuin ledje meahccegiettit ¶
Kvenvikas  ja Joganjálmmis. Muhto nuppe dáfus ledje muhtumat geain ii lean eananbábir  ruovttugittiide ge (Sverre Eilertsen 1987).    1930-jagiin viggagohte eambbo vuoittu oažžut ruovttugittiin. Eanadoallit háhke  alcceseaset sihke buoret ja stuorit doaluid, ee. danin go Stáhta gáibidii unnimustá 40  mihtu ovdal juolludii doarjaga ja loana. Muhto lea maid govvideaddjin ahte vaikko doalut  sturro rittuin, de sturro dat vel eambbo vuotna- ja siseatnanguovlluin. Rittuin han lei  guollebivdu deaŧalaččamus. Kolsrud dajai ná: "Mearrá bissu álo mearrasápmelaččaid  ekonomiijamearrideaddjin" (Kolsrud 1943: 155). Guollebivdu sulluin ja olggut  vuotnaguovlluin lei deaŧalaččamus ealáhus buot čearddaide. ¶
930 váilu sámegielnamma  931 váilu sámegielnamma  932 småfe  933 utslåtter ¶
Soahtegaskaáigge ja muhtun jagiid maŋŋel 1945 doaimmahedje 3-4 hálddašeaddji ¶
Jiepmaluovtta lotnolasealáhusdoaimma. Rássegilvin lei buot deaŧalaččamus doallovuohki.  Jipemaluovttalávdegotti 1982 čielggadeamis čuožžu ahte eanandoallu lea heaittihuvvon,  muhto eatnamis guhto šibihat veahá. Muhto báikki "iežas resurssat leat smávvát ja dat  iehčaneaset eai livčče leamaš ássama vuođđun. Leat lagas resurssat, mearas ja  eatnamiin, mat leat ealáhusvuođđun leamaš sidjiide geat áiggiid čađa leat Jiepmaluovttas  ássan" (Hjemmeluftutvalget 1982. Gáldu ii muital čielgasit goas dát lotnolasealáhusdoaibma lei).   Henriette Nissen Kárášjogas muitala: "Geasset lei girkobáiki measta ávdimin; eanas fásta  ássit ledje geassesajis, Ássebávttis, njárggas moadde beanagulláma bajás joga" (Christie 1967: 197). ¶
3.4.2 Áigi ¶
maŋŋel soađi ¶
Sihke statistihkat ja Eidheim leat juo muitalan ahte maŋŋel soađi ain ledje  meahccelájut ¶
. Adolf Steen duođašta dan Máze válddahallamis: Ovdal go ruovttugittiid  gilvigohte, dahje lagas eatnamiid njáskagohte, fertejedje "buohkat viežžat olu suinniid  meahcis ja niittuin" (Steen 1963: 87). "Ovdal" ferte dás máksit sullii jagi 1950 go Máze  eanandoallu Steena sániid mielde ovdánii hui olu.     1960 birrasiid láddjejedje ain muhtun mázelaččat meahccesuinniid johgáttiin ja stuora  jávregáttiin. Muhto eatnasat ledje dalle gávnnahan ahte gánnáhii buorebut bargat  ruovttueatnamiin, go:    1. Dušše unna ruovttueananbihtáš attii eambbo go vahkuid bargu meahccelájuiguin.  2. Attii dasto "njuolggo ruhtadietnasa go ožžo gilvindoarjaga" (ibid s. 89).    Ovtta gusa fuođđarii manne 18-20 heargeguorpmi suoinnit ja 3-4 guorpmi jeagil. 1960:s  borde ain veahá jeahkála. Ovdal maid geavahedje soahkerissiid oalle olu. Vaikko ledje ge  doarvái suoinnit, de bibme rissiiguin nuppevuoro, ja earenoamážit giđđat ja maiddái  muhtomin dálvet fo lei fuođarvátni. Bibme maid sieđggaiguin ja skábiiguin ¶
"ja  muhtumat bibmet daiguin ain dál" (ibid s. 87). ¶
3.5  MEAHCCEFUOĐĐARAT JA EARÁ FUOĐĐARAT ¶
Finnmárkkus ledje debbot deaŧalaš fuođarin. Go debbuiguin biepmai, sáhtte 1 gusa  suoinnit ollit 1,5 gussii, ja dat lei buorre mielkefuođar (NEG 9570 Kvalsund i Kvalsund kommune (1950-jagiin?)). Fálesnuoris bibme "olu debbuiguin, máid ain dál geavahit" (NEG 9569 Kvalsund i Kvalsund kommune (1950-jagiin?)). ¶
Bárkkuin eai leat biebman 1900 rájes, muhto dakŋasiiguin ja rissiiguin bibme 1950-jagiin  ain, earenoamážit heajos jagiid: "Dološ áigge lávejedje earenoamážit sápmelaččat  guoddit rissiid ja dakŋasiid ruoktot dálvefuođarin. Dál gal leat heaitán" (ibid. Om bark gč. váldokap. Torv og skog).   Dakŋasiid ja jeahkála eai gal leat "geavahan veahkkefuođarin dáppe olbmo muittus" ,  muitaluvvui Jogas ¶
1950-jagiin.    Bissojogas geavahedje "olu dakŋasiid" ja jeahkála, muitaluvvui doppe 1968:s (NEG 21033 Børselv i Porsanger).   Seammá jagi muitalit Eiaibuleagis geavahan olu dakŋasa fuođarin. Livnnjuin  (heavušdakŋasiin) ¶
maid bibme, muhto dat ii lean nu olu. Unnán gal guhto dakŋasiid,  luonddudilálašvuođaid geažil. Sávzzat guhto olgun dassožii go borggái ja giđđat daid  dolvo bievlaguolbaniidda. "Čakčat manne várrái ja borde jeahkála arvesavdan" (NEG 21068 Eibydal i Alta).   Njávdámis ¶
bibme eambbo čáhppesmurjjiguin go doppe maid lei unnán heavušdaŋas.  Sávzzaid luite daŋasguohtumii. Muhto jeagil lei nu olu, ahte 1920 rádjái bohte DavviVárjjat olbmot jeahkála bordit dohko. "Jeahkála leat bordán gitta soađi maŋŋelii" (NEG 21190 Neiden i Sør-Varanger 1968).  Sihke giedde- ja "vuovdesuinniid" vuvde dienasin,  ja ieža bibme jeahkáliiguin ja jeaggesuinniiguin. Go NEG` jearai ii go lean lossa vuohki,  de vástidii gulahallanolmmái ahte "heahti bágge olbmo vaikko masa" (ibid).     Reašvuonas ¶
1969:s eai čohkken "eai dakŋasiid eai ge jeahkála, muhto dan ledje  bargan maŋŋelii soađi. Dološ áigge lei earenoamážit jeagil deaŧalaš fuođarlassin ja  sávzzat guohtugohte dakkaviđe go bievllat ihte... Daŋas ii lean nu buorre fuođar, muhto  fertii goitge biebmat vaikko mainna vai ealihedje šibihiid dálvvi badjel...Sámmáliid ja  eará jeahkáliid go oaivejeahkála (sarvájeahkála) ¶
maid vušše áppetgievnnis" (NEG 21342 Rafsbotn i Alta 1969).   Ruovdavuonas ¶
eai láven dakŋasiiguin biebmat, muitaluvvui 1969:s, muhto veahá  čogge vearrámus giđđaáigge. Sávzzat ja gáiccat gal guhto dakŋasa sihke giđđat ja  čakčat. Jeahkála gal borde olu. dat lei deaŧalaš fuođarlassi ovdal: "Jeagelbordin lei ain  dábálaš ovdal soađi" (NEG 21533 Jarfjord i Sør-Varanger 1969).    Veahá borde jeahkála Dálbmeluovtta siskkimus legiin, ja bibme šibihiid sihke njuoska ja  vuššon jeahkáliiguin (NEG 22289 Østre Talvik i Alta 1971). "Láveje laigut dakŋasiid. Dál leat heaitán dan, muhto gitta maŋŋelii soađi leat veahá  gaikon" , muitaluvvui Ákŋoluovttas 1971:s. "Láveje maid gaikut dakŋasiid dainnalágiin  ahte čuhppe dahje gaiko gieđaiguin... Lei unnán heavušdaŋas, nu ahte eanas válde  čáhppesmuorjedakŋasiid... Giđđat lávii dávjá dušše daŋas vel goikefuođarin. Jeahkála  borde unnán. Veahá borde sámmáliid. Oaivejeagil lei unnán" (NEG Hasvik kommune 1971). ¶
Cuokcavuonas eai šaddan nu beare stuora gáiskkit ¶
, muhto laigo ja gaiko dakŋasiid.  Dakŋasiid gaiko go galmmii. Muđui čogge goldnan rásiid ja gáiskkiid, máid dárogillii  gohčodedje (NEG 21367 Nuvsvåg 1969).   Čakčat lei dábálaš Dálbmeluovttas laigut čáhppesmuorjedakŋasiid ja  ehtemasdakŋasiid ¶
darfegoaivvuin dahje buđetguhkiin ¶
láddjen johgáttiin lei dábálaččamus bargovuohki gitta 1930-jagiide"  Báhčaveajis, čállá Wikan (Wikan 1980: govvateaksta. Govat: Skogtaksasjonen 1917).  Bibme maid duottar- ja jeaggerásiiguin, ja sámmáliiguin, guoleoivviiguin ja fálesbiergguin (ibid s. 53, 58).   Deanus atne veahá gáiskeruohttasiid (dárogillii moldfõr, suomagillii kaiski) fuođarin. Daid  čuoladedje smávisin čakčat, ja dan atne buorren fuođarin. Gáiskkiid láddjejedje ja áhco  seammaládje go suinniid. Heastabáikkaiguin maid bibme dološ áigge, earenoamážit  dahke sápmelaččat dan (NEG 19898 Tana 1966). Heasttabáikkaiguin bibme miehtá  Norgga ja eambbo vel Lulli-Norgga siseatnamiin go Davvi-Norggas. Ottar Brox čállá ahte  gusat šadde dearvašeappot ja guolga šattai šealgadet, ja mielki maid várra lassánii. Dán  lea ee. B ¶
-vitamiidna dagahan, muhto maid dat go smirezastit ¶
nu go sávza ja gussa  sáhttet geavvadit ja nu atnit ávkki muhtun dain sárrasiin ¶
mat obbanaga mannet  heastta čoliid čađa. Hárvát muitalit dakkár biebmama birra dahje lohket eará giliin dahje  ránnáid dahkan nu, danin go dál orru dat lusttuheapme ja nuoskivuohta (Brox: 1963: 13(NEG 21034 Børselv 1968). Eaibuleagis maid  leat dálvái áhcon gáiskelasttaid, seahkálaga eará vuovdesuinniiguin. Gáiskeruohttasiid  maid čulle giđđat. Juovvagáiski ¶
adnojuvvui buoremussan, muhto geavahedje maid  eará gáiskkiid (NEG 21066 Eibydal 1968).    Horpmá ¶
čuhppe sirppiin ¶
ja goikadedje. Sávzzat ledje váibmilat dasa.  Gáiskeruohttasiiguin leat unnán biebman Njávdámis, go doppe ledje unnán stuora  gáiskkit. Dološ áigge vušše heasttabáikkaid, ja soames muitá maid ahte  sávzzabáikkaiguin leat gusaid biebman. Lohket vel olbmobáikkaiguin nai biebman,  muitaluvvo 1968:s (NEG 21532 Jarfjord 1969). Lea váttis dadjat man olu galgá jáhkkit  dása. Sáhttet dušše leahkit bahás solžžat ¶
, muhto nuppe dáfus leat dat dovdosat  máŋgga Davvi-Norgga guovllus. Seammaládje go heasttabáikkaiguin ge, sáhttet  smirezastit atnit ávkki obbaávdnasiin olbmo báikkas (Brox: 1963: 14).   Gáiskeruohttasiid eai lean Ruovdavuonas ge geavahan heahtefuođarin, go leat unnán  stuora gáiskkit. Heasttabáikkaiguin leat jur veahá biebman, ja "dološ áigge lohket  suopmelaččaid vuoššan olbmobáikkaid áppetgievnnis" (NEG 21532 Jarfjord 1969). ¶
Dálbmeluovttas leat unnán stuora gáiskkit, ja danin eai biebman gáiskeruohttasiiguin.  Muhto Ráirus ¶
dihte muitalit, ahte 1860-70 birrasiid čogge veahá gáiskkiid. Muhto dat  lei dušše juoga máid jur muite. Measta buohkat geain lei heasta, vušše heasttabáikkaid (NEG22284 Østre Talvik 1971). 1900 birrasiid atne heasttabáikkaid lassifuođarin Álttás,  muhto dat lei unnán. Álttá bajit guovllu ássit ledje boahtán Tynsetas, Alvdalas ja  Durnosleagis. Doppe bibme olu oaivejeahkáliin. (NEG 2447 Øvre Alta. Čállán Alf Martin Jæger 11.11.1948). ¶
4. KAPIHTTAL ¶
Guolástusat ¶
Guolástusas lei juo álgán sullasaš ođastuhttima ovdáneapmi go mii eanandoalus lei  soahtegaskaáigge. 1905-20 áigodagas bođii oba olu mohtordoaibma  guolástusfatnasiidda, earenoamážit danin go dan áigodagas oppalaččat ledje buorit  ekonomalaš dilálašvuođat. Bohte maid stáhta loatnaortnegat nu go Finnmárkkufoanda,  mii buoridii ruhtadanvejolašvuođa. Sihke almmolaš ja priváhta ođastusdoaimmat ¶
(nu  go Det norske Selskap til Fiskerienes Fremme (Norgga guolástusaid ovddidansearvi) ledje  searvvis bidjame vuođu ja váikkuheame guollefatnasiid nuppástuhttima.     Muhto soahtegaskaáigge šattai, nu go juo namuhuvvon, hui heajos áigin guolástussii - go  šadde heajos hattit, heajos guollejohtu ja vealggáidupmi ¶
. Dát dagahii ahte  guollefatnasat fas veahá primitiivaluvve - nappo šadde unnit fatnasat ja heajut doaibmi  bivdoneavvut. Nuppe dáfus šattai maid stuorit earru guollebivdiide - ledje maid  muhtumat geat álge eambbo ođđaáigásaš fatnasiiguin bivdit. Earenoamážit šattai riddo-  ja vuotnabivdiid gaskii mihtilmas earru.     Finnmárkku heahtedilli, earenoamážit smávvafanasbivdiin, lei hui oinnolaš 1933:s, dajai  guolástusbearráigahčči R. Skotnes. Dása lei guovddáš sivvan go eanas guollebivdiin eai  lean ođđaáigásaš fatnasat ja bivdoneavvut. Maŋimus jagiid čakča- ja dálvebivddut ledje  guhkkin ábis leamaš, ja dohko lei veadjemeahttun vuolgit smávva fatnasiiguin (Gerhardsen 1944:11-12).   Pomorgávppašeami nohkan lei nubbi stuora vttisvuohtan lassin guolástusaid rievdamii  áhpebivdun: "Davvi-Norgga guolástusat leat issorasat vaháguvvon go  pomorgávppašeapmi nogai" , čálii Skotnes (ibid s. 12). Geassebivdu maid šattai unnit  gánnáhahtti go pomorgávppašeapmi nogai. Danin fertejedje eambbo bivdigoahtit dálvet,  go lei garraset ja váralaččat bargu, mii gáibidii buoret bivdoneavvuid ja dagahii stuorit  massinproseantta. Goappeš dát áššit orrot čuohcán buot garrasepmosit vuotnabivdiide. ¶
Dasa lássin sáhtte báikkálaš árttat ja áigi váikkuhan. Falkenberg čálii iežas  Lágesvuoniskamis ahte giđđadorskebivdu ii deaividan 1933-38 jagiid. Danin šattai siskkit  Lágesvuona vuotnabivdiide earenoamáš lossat máksit goluid, ja sidjiide gánnáhit  vuotnadorski bivdit. Dán guollebivddus ledje unnit golut, muhto dienas maid šattai  heajut. Eará bealli lei vel stáhta unnimusmearrehaddi. Dát hehttii sin geain ledje unnimus  gáibádusat (dás: Lágesvuona sápmelaččat) vuolidit hattit, ja juobe veahá ge oažžut  bursii: "Guollebivdit ožžot juo duohtavuođas dan buot heajumus hatti dál, ja sidjiide lea  danin veadjemeahttun ovddeš ládje bággejuvvot vuolidit hatti. Guolleostiide lea danin  buoremus sis oastit guoli geat eanemusat vuvdet (dás: riddoguollehámmaniid bivdit).  Danin báhce sápmelaččat dávjá čohkkát iežaset guollehivvodagain" (Falkenberg 1938:156-157).   Vuonaid ealáhuseallima mállet rivde go ii šat gánnáhan suhkat guollebivdohámmaniidda,  ja šadde eambbo bargagoahtit ruovttubivdduin ja eanandoaluin. Lágesvuona  sápmelaččaide lei guollebivdu oaiveealáhusgeaidnun, ja sin "oapmedállu lei dušše  čielgecaggin" (ibid s. 71). Muhto ruovttubivdduin ii lean nu álki jođihit guliid go ovdal, ja  danin fertejedje eambbo eatnamiin bargagoahtit: "Veahá lasihemiin oažžu dadjat ahte  mearrasápmelaččat dál leat šaddagoahtán eanandoallin" , joatká Falkenberg (ibid s. 72).     Siskkit Lágesvuonas lohká son ahte dát dilálašvuođat dagahedje ahte doppe šadde  sápmelaččat geafit. Kolsrud gal dadjá ahte Oarje-Finnmárkkus gal maid manne maŋos,  muhto eai nu olu go nuortalis. Olbmot ásse lagabus stuora gálvoguovddážiid ja lei olu  álkit gulahallat lulás go Lágesvuonas. Gávpeolbmát sáhtte danin birrajagi oastit buot  guliid máid olbmot bivde, earret geasset: "Čoalmmi olbmuin lea danin dássedit ja buoret  sisaboahtu go omd. Lágesvuonas. Danin eai nohkkon ¶
olbmot. Oppalaččat doaivvun  ekonomalaš dili buorránan, goit maŋimus jagiid. Dát oaidnu ii leat nu go mun ipmirdan,  dušše Čoalmmi hárrái, muhto dat ovddasta olu Finnmárkku guovlluid mannolaga. Dát lea  deaŧalaš ártan dasa go olbmot dáppe birgejit veahá buorebut go nuortalis" (Kolsrud 1943: 139).   Maŋŋel ja go oppalaččat lei smávvafanasbivdiid birra sáhka, dovddaha Gerhard M.  Gerhardsen hui čuvges oainnu: Lei oalle olu ruovttubivdu dahje smávvafanasbivdu  gártniin, ruollafirpmiin ¶
, merddiin ¶
, liinnáin ja duorgguin olles riddogátti, ja dat ábuhii  olu beaivválaš birgejupmái, sihke guollebivdiide ja eará riddoássiide. Smávvafanasbivdu  lei maid earáhuvvan dan rájes go bivdigohte borde- ja mohtorfatnasiiguin. Goitge lei  dákkár bivdu gos eanemusat atne unnit, rabas fatnasiid, "ja lei vuohki mii ii goasse  boarásnuva" (Gerhardsen 1946: I: 49). ¶
4.1.1 Lotnolas ¶
doaimmat ¶
Soahtegaskaáigge oaivvildedje muhtumat ahte rittuid váttisvuođaid čoavddášii eambbo  ealáhuslonohallamiin, omd. berreše guollebivdit oažžut eambbo eatnamiid.    Ásahushoavda ¶
Skappel eahpidii 1929:s dán čovdosa: "Guolástusguovlluin orru ain nu  ahte lotnolas guollebivdu ja eanandoallu čuohcá eanandollui. Dat olu eananjuohkimat  maiddá guolástus áiggiid čađa lea váikkuhan, leat dagahan olu eanandoaluid mat leat nu ¶
smávvát ahte ferte oastit fuođđara biebmat ovtta dahje guokte gusa" (ibid s. 86. Ártan su eahpádussii sáhttá leamaš go son lei Hedmárkku stuoraeanandolliid sogas). 1938:s  humai Nuorta-Finnmárkku gaskaboddosaš fylkkaagronoma Håkon Dundas seammá  váttisvuođa birra. Son lei ovttaoaivilis dasa ahte lotnolasdoaimmat sáhttet dagahit  váttisvuođaid. Riddogáttiin ja sulluin lei dábálaččat beare unnán gilvvehahtti eanan, ja  šadde beare smávva doalut. Dávjá ledje beare unnán láidumat ¶
, ii ge lean álo nu álki  dinet doarvái eanandoaluin. Nuppe dáfus lei lotnolasdoaibma eambbo dárbbašlaš  Finnmárkkus go eanas eará báikkiin. Ekonomalaš dilálašvuođaid geažil sáhtte vel  áidnafidnoguolásteaddjit nai beroštit eanandoalus. Dan guvlui orui ge manname, go  guollebivdohámmániin lassánii ođđagilvinberoštupmi ja neavvun. Muhto dieđusge eai  sáhttán eatnamiin bargagoahtit doppe gos ii lean gilvineanan (ibid s. 90-91).   Porsáŋggus humai johttioahpaheaddji Kulsland sullásaččat, áhpenuohtástanlávdegotti ¶
eananbargiid jearahallama oktavuođas 1930-jagiin: Dat guokte ealáhusa "deavdiba ja  heiveheaba goabbatguoibmáseaskka álo nu heivvolaččat go vejolaš. Eai sáhte dáppe  dušše guliid bivdit eaige olbmot birge nu unnan eanandoaluin go dáppe lea, jus guolástus  ii attáše lassidietnasa" (ibid s. 98).   Samuli Paulaharju muitala omd. muhtun olbmá Báhkavuonas ¶
bivdán olu guliid ja  njuorjjuid. Son ieš heŋgii guliid, ja guolleoastit bohte vutnii viežžat daid. Sus ledje vel  sihke sávzzat, gusat ja spiinnit ja gilvvii buđehiid ja suinniid (Paulaharju 1935: 52. Mikko Lounonena birra).        Sonja Westrheim lea iežas geassesajedutkmamis gávnnahan ahte áhpe- ja vuotnabivdu  lei deaŧalaš geassesaji válljemis. Muhto "go lea sáhka das mii lei váldoártan geassesadjái  mannamii rittuin, ii sáhte oktage dadjat lei go dát obanassiige oaiveártan geassesadjái  sirdimiidda" (Westrheim 1978: 86).   Muhto dego Ruoššaluovttas ¶
, gos geassesajit ledje jur mearragáttes, lei earenoamážit  luossabivdu mearas deaŧalaš. Seammaládje lei Gáiddošjohgeassesajiiguin: "Máŋggas  geain doppe lei geassesadji, bivde luosaid lotnolasat. Ii lean luossabáiki gal jur juste  geassesajis, muhto dat lei gal lahka meara. Muhtun jagiid manaimet árrat geassesadjái,  go áhčči barggai lotnolasat luossabivdduin" , muitala muhtun Westrheim`  gulahallanolbmáin (ibid s. 199. Jearahallan H. Hansena, Joganjálmmis).   Stuorasáidi bođii juohke jagi Álttá Lákkovuonbahtii ¶
ja eará vuonaide. Dát sáidebivdu  lei lotnolasbivdiide áigodatládjun, nu go giđđaládju, muorjeládju, darfeládju jna. Go sáidi  lei boahtán, lágidedje "sáidebearráigeahču" . Ledje máŋga nuohti ja buohkat fertejedje  veahkkin, sihke dievddut, nissonat ja mánát, go nuohti galge geassit gáddái. Gáttis  fertejedje lohkat guliid vai sáhtte rehkenastit man olu lei nuohtte-, nissonolbmuid-,  dievdolbmuid ja bealleoassi. Maŋŋel go juohke bearraša oasi ledje rehkenastán, suhke  ruoktot guliiguin, čuomastit, čollet, jorgut ja heŋget daid. Fertejedje doapmat, danin go  sáidi sáhtii fas boahtit farggá (Manns minne 1973: 75-78. Oluf Røde Langfjordbotn).  Fylkkaagronoma F. Nielsen gal deattuhii ahte "buot Finnmárkku fásta riddoássiin lei  guolásteapmi váldoealáhus" . Ii ge lean vejolaš dálkkádaga geažil nuppástuhttit dálá  ássiid eanandollui, juogo váldo- dahje áidnafidnun. Eai ge gávdnon guollebivdit geain lei  eanandoallu váldoealáhussan, earret soames siseatnaneanandoallit geat manne  giđđabivdui (Gerhardsen 1946: I. 98). ¶
"Čáhcesullos ja Davvi-Várjjagis lei guolásteapmi eatnasiid váldoealáhus. Sihke gávpot  siste ja olggobealde lei eatnasiin okta gussa dahje eambbo ja moadde sávzza. Muhto  eanandoallu lei lassiealáhussan Go heajus guollebivdu lei, šattai sidjiide nai heahti ja  vártnuhis dilli, nu go earasajes" (NEG 18816 Čáhcesullos ja muhtunráje Davvi-Várjjagis 1964). ¶
4.1.2 Váldoealáhus ¶
Guolásteapmi lei goitge deaŧaleamos ealáhus sihke riddosuohkaniin ja olu  vuotnasuohkaniin, dan vuohttá olbmuid cealkagiin, nu go omd. Láhpis muhtun dajai: "Guollebivdu lea olbmuin meastá áidna ealáhussan ja olbmot bivdet álohii" (NGO Loppa 1904 ja 1916: 43).   Dálbmeluovttas lei eanas olbmuin guollebivdu váldoealáhussan, "ja muhtumat ellet dušše  mearabivdduin ja meara nalde" (NGO Talvik 1905 ja lasáhus). Maiddái sii geat barge  eanandoaluin, bivde guoli, earret lájuid áigge. Nubbi deaŧalaš ášši lea ahte eanas  beaivválaš biepmu vižže mearas. Earret boazosápmelaččaid, elle eanas Finnmárkulaččat  ná.    Čoalmmi olbmuide lei áhpebivdu deaŧalaččamus ekonomivuođđu: "Olbmuid birgejupmi  vuolgá mearas ja mearabivddus" , go sáivabivdu ii dáidde goasse leamaš nu beare  mávssolaš, čálii Kolsrud 1943:s (Kolsrud 1955: 124).   Ábis lea guollevallji birrajagi, muhto muhtun áigodagaid leat muhtun guollešlájat  eambbo, ja hui olu guolit bohtet Bárentsábis. "Guollebivdoealáhus lea ovddemustá daid  duohken" , čálii son ja jotkkii: "Dorski ja sáidi ledje juohke jagi ja dat ledje olu, ja danin  lei daid ekonomalaš árvu hui oinnolaš. Sallit baicca lei eambbo eahpesihkar. Muhto  guollebivdu rievddadii hui olu ja dagai dan dávjá vuorbespealusin ¶
(ibid s. 124).   Soahtegaskaáigge ollii iešguđet čearddaid gaskaneasheiveheapmi hui guhkás  guolástusaid dáfus, goit muhtun guovlluin. Čoalmmi sápmelaččat ledje 1700-jagiid rájes  birgegoahtán guollebivdduin, ja dat lei šaddan sin deaŧaleamos ealáhussan. Kolsrud  oaivvildii ahte nu lei danin go dáččat lassánedje ja eambbo gulahallagohte  mearrasápmelaččaiguin. Dáinna lágiin šattai sápmelaččaide gánnáhahttin: "Dáččain sii  leat bivdoneavvuideaset ožžon, ja dáččain sii leat oahppan bivdit daiguin. Guollebivddus,  bivdoneavvomálles ja bivdovuogis ii dáidde dál vuhttot makkárge earenoamáš sámi  hápmi. Eai báljo rievdda dábálaš heajutbirgejeaddji olbmuin Oarje-Finnmárkku rittuin.  Jus lea erohus, de ferte leahkit ahte dáččaide dábálaččat šaddá guollebivdu eambbo  vuoitun" , oaivvildii Kolsrud (ibid s. 124).    Dát orru veahá ártet go dáččaid lohku han unnui Finnmárkkus 1700-jagiin. Dáčča bivdu  lei hui ovttageardán dalle, eai ge mearrasápmelaččat lean maŋŋelis. Bivdoneavvuin ja  vugiin ledje maid veahá erohusat. Nu goit lei Porsáŋggu-Davvenjárgga guovllus (Hanssen 1986: 148-149).   Maŋŋelis 1800-logus ja earenoamážit maŋŋel 1900 lea leamaš garra báidnin, máid  muhtun muddui sáhttá čilget riddo- ja vuotnabivdiid ekonomalaš erohusain. Riddobivdiin, ¶
geat ledje eanas dáččat, lei olu buoret vejolašvuohta ruđa dinet go vuotnabivdiin. Sis  ledje danin, nu go juo namuhuvvon, sihke stuorit fatnasat ja buoret bivdoneavvut. ¶
4.1.3 Nuppástuhttin ¶
mohtordoibmii ¶
ja  jahkodatbivdui ¶
Mohtor- ja bordefatnasiid ovdáneapmi váikkuhii bivdovugiide sakka:    1. Šattai olu buoret vejolašvuohta bivdit birrajagi. Nils Kolle atná nuppástuhttima rabas  fatnasiin mohtorfatnasiidda mearrideaddji ártan dan suorgáseami doaimmas mii álggii  1900 birrasiid, ja mii bohciidahtii birrajagebivddu (Fiskerinæring og lokalsamfunn 1982:  32. Gč. Kolle: Bergen 1979 (Šáksadorskebivddu nuppástuhttin riddobivddus áhpebivdui soahtegaskaáigge, ja movt dát váikkuhii Finnmárkku oasálasti guollebivdiide)).  2. Ođđa fatnasiiguin máid geavahišgohte, šattai vejolaš eambbo johtit ja áhpelis bivdit.  Omd. álggii áhpebivdu Svalbárddas ja Bjørnøyas 1920-jagiin vaikko ain ledje unnán  fatnasat stuoribut go 40 juolgemihtu ¶
.    3. Ođđa, divrras bivdoneavvut gáibidedje ealáhuskapitaliserema.     Máŋggat sorjjakeahtes gáldut (ee. NOS Fiskeristatistikk og Folketellingen 1900 (NOS  guolástusstatistihkka ja 1900 olmmošlohkan), duođaštit ahte čakča- ja dálveguollebivdu  šattai eambbo mávssolažžan jahkečuođi molsuma birrasiid. 1904:s čállá kapteaidna  Mamen Sállannuoris ahte juohke bargoolmmái searvvai daidda guolástemiide, mat ledje  jur birrajagi. Vuonain bivde vuoššanguoli ja veahá vuovdinguoli. Bivde dorski, sáiddi,  lákku ja loahka ¶
.  Juvssu eai bivdán nu olu go das lei nu unnán árvu. 1906:s juo moittii Sállannuori  sátnejođiheaddji Mamena oainnuid: Olbmot bivde birrajagi - vuonain maid. Vuotnabivdu  lei maid gávpeguollebivdu, ja olu olggobealolbmot bivde maid. Juksu lei gávpeguolli  seammaládje go dat eará guollešlájat (NGO Sørøysund1904: 25 ja lasahus 1906: 4). Ii  goabbáge namut dan ahte guollebivdi ain lei oanehaš meara nalde, ee. fatnasa  sturrodaga geažil. Smávva mohtorkeahtes fatnasiiguin fertejedje guollebivdit vel vuona  bivddidettiin nai, eambbo vuhtii váldit dálkki, go maŋŋel go mohtorat šadde dábálažžan.    Muhto goalkin sáhttevel smávva fatnasiiguin nai suhkat oalle viidát. Muhtun  Riehppovuonolmmái sugai firpmiin ja liinnáin, sihke ruovttuvuonas ja Sállana,  Jealmmeseaju, Iččáha ja Máhkarávjju buohta: (guovtte geardde mun suhken  Jealmmeseddjui goalkin, sullii 20 norgga beanagullama) (Nesheim 1949: 148. Anders Monsen). Earret dálkki vuhtii váldima, ádjánedje maid oba olu guhkit go mohtorfatnasiin  livčče ádjánan. Dát váikkuhii nu ahte guollebivdi lei eambbo čadnon muhtun  guollebivdohámmanii stuora áigodatbivdduid áigge. Dan sadjái go čuvvodit guoli, fertii  son vuordit dan. 1920 ja 1930 olmmošlohkamiid vuođul lei čielga, muhto ii relatiiva  lassáneapmi olmmošlogus geain guolásteapmi lei váldo- dahje lassiealáhussan (dievdduin ¶
badjel 15 jagi) soahtegaskaáigge. Relatiiva maŋosmannama ártan ledje eambbo  ođđaáigásaš ja áigeguovdilis doaimmat nu go gávpi ja industriija.    Ánnejogas ja Čáhcesullos ledje kvenat ovddasmannin guollefatnasiid ođasteamis. 1906:s  bohte vuosttaš govda, coages bordefatnasat ¶
Ánnejohkii ja guokte jagi maŋŋel bođii  25-30 juolgemihtu guhku smávvaskeittá ¶
. Čáhcesullui bohte vuosttaš mohtorskeittát  1907:s, ja Ánnejohkii 1913:s. Buot ođđa eaiggádat ledje kvenat. Fatnasiid ruhtadedje ee.  seastinbáŋkku loanaiguin. Mohtorfanasbivdiide ii lean nu go eará guollebivdiide "dálki  stuora hehttehussan  bivddus. Sii manne riddoguovlluide ja vuvde guoli sutnje gii  eanemus mávssii. Gaskkat eai lean šat makkárge hehttehussan" (NEG 14324 Vestre Jakobselv (sullii 1960)). Gulahallanolmmái: Hjalmar Garnæ ja earát. Ottelin osttii  vuosttaš 25-30 juolgemihtu stuoru smávvaskeittá ja Edvard Henninen vuosttaš  mohtorfatnasa Ánnejogas).    1912 rájes ledje eanas stuorit guollebivdiin Čáhcesullo guovllus mohtorfatnasat.  Dábálaččat ledje máŋga eaiggáda (dávjá vieljažagat), danin go okta olmmái ii ruđalaččat  nagodan mohtorskeittá háhkat. Ovdal ledje eanas vuonaid bivdán, muhto go  skoavdefatnasat bohte, bivdigohte muhtumat guollebáikkiin Várggáid olggobealde, ja  jávke máŋga beaivve. Stuorit ja buresdoaibmi fatnasiiguin šattai dát dábálažžan.  Oallugat maid lonuhedje dađistaga vel stuorit mohtoriidda: "Sin mielas šadde  álgomohtorat beare unnit bisánkeahtes bivdui, ja áhpeguollebáikkiide" (NEG 18816 Čáhcesuolu ja muhtun muddui Várggát 1964. Gulahallanolbmát: Hans Pedersen, Georg Dahl, T. Olsen).   Fálesnuoris lei gávpeolbmás Buch`as vuosttaš mohtorfanas 1910 birrasiid. Bohte jođánit  eambbo mohtorfatnasat, ja buohkat bivde ábis ja rittuin, liinnáin ja firpmiin, ja bivde  maid áhkalaggá. Sii oste mohtoriid iežaset ruđain ja báŋkoloanain. Máŋgii serve eanebut  dákkár oastimii. Danin go "suohkanis ii lean dakkár dilálašvuohta ahte sáhtii veahkehit" (NEG Kroa gård, Fálesnuoris 1960 birrasiid. Gulahallanolmmái: Karl Svendsen ja earát).   Dávjá bivde liinnáin guhkkin ábis. Áhpedorskebivdu liinnáin álggahuvvui Bjørnøya  áhpeguollebáikkiin 1925:s ja áhpeguollebáikkiin Svalbárdda oarjjabealde 1934:s.                          Muhto eai lean galle Finnmárkulačča searvvis dán bivddus, 1939:s dušše 9 fatnasa.  Nuppe dáfus ledje mihá eanebut geat bivde áhpeguollebáikkiin lagabus gátti, Finnmárkku  davábealde ja nuorttabealde. 1920-jagiin bivdigohte maid snoranuhtiin Finnmárkkus.  Muhto áhpenuohtásteapmái gal lei garra vuosteháhku. Miessemánu 13. b. 1908 juo bođii  bodnenuohtástan ¶
- (áhpenuohtástan-) gielddus (Iversen nr. 3-1937: 55).  Suoidnemánu 16. b. 1936 gaskaboddosaš bodnenuohtástanlágain ¶
(man sadjái bođii  njukčamánu 17. b. 1939 áhpenuohtástanláhka ¶
) gildojuvvui ee. fievrredit guliid gáddái,  máid áhpenuhtiin ledje bivdán dihto mearraguovllu ¶
olggobealde (ibid s. 62 ja Fiskets gang nr. 20-1946: 233).   Áhpedorskeáigodat ¶
lei golggotmánu loahpas njukčamánu lohppii dahje cuoŋománu  álgui. Dalle álggii giđđadorskebivdu (šákšabivdu): "Dat oalle olu Finnmárkku birrajagi  guollebivdit,  bivdigohtet eará dakkaviđa go giđđadorskebivdu nohká, stuorimusat ¶
bivdigohtet sáiddi snoranuhtiin, mii lea sakka ovdánan 1930-jagiin. Sáidebivdu nohká  golggotmánu-skábmamánu." Earát jotke liinnáin ja iešguđetlágan gárdnebivdduin, dahje smávvafálesbivdduin (Gerhardsen 1946 I: 60).    Tab. 4.1: Giđđadorskebivddu oasálastin 1937:s ja 1950:s: ¶
Rabas fatnasat                       Rabas mohtorfatnasat                             Bordemohtorfatnasat ¶
mohtora haga ¶
Fatnasat ¶
Olbmát  Fatnasat ¶
Olbmát             Fatnasat ¶
Olbmát  1937 2130 5099 ¶
Gáldu: NOS Norges fiskerier 1937, 1950. Dáin loguin leat visot Norgga guollebivdit ja fatnasat. ¶
Ovdalaš áigge ledje oallugat ieža ráhkadan bivdoneavvuid ja muhtun muddui maiddái  fatnasiid. 1800-logu maŋit oasis oastigohte sii bivdoneavvuid. Riehppovuonas muitaluvvo  ahte ovdal jahkečuođimolsuma ledje olbmot ieža botnán fierbmeárpu ja ledje geavahan  gaskkas- ja leaibegávvaliid ¶
ja geđggiid vuodjudeapmái. Sii ráhkadedje maid unnit  fatnasiid mat ledje smávva johkafatnasiid sullii. Maŋŋel ja gitta maŋimus soađi maŋŋelii,  oste sii durrojuvvon ¶
fatnasiid Álttás. Soahtegaskaáigge eai ráhkadan eará  bivdoneavvuid go vuokkaid boares ruovdeávdnasiin máid derpe heivvolaš assodahkii.  Dasto buoššudedje ¶
daid livssiin ¶
(Nesheim 1949: 152).     Vuosttažat geat Álttávuonas bivdigohte luosaid gáidánuhtiiguin, ledje Lulli-norgalaččat.  Muhtun Dálbmeluovtta olmmái muitala ahte su áhčči osttii sis nuhtiid 1920 birrasiid. Sus  ledje gitta 8 nuohttedoalu - muhtumat iežas eaiggádan luossabáikkis ja muhtumat stáhta  eaiggádan luossabáikkis: "Son lei alcces sihkkarastán dakkár šiehtadusa ahte maŋŋel  šadde su lotnut olggos" (NEG 22329 Østre Talvik 1971). ¶
4.2 ÁIGI MAŊŊEL SOAĐI ¶
Dat mállet mat vuhttojedje ovdal soađi, nannejuvvojedje vel eambbo maŋŋel soađi:  Mohtordoaibma, lotnolasdoaimma nuppástuhttin áidnafidnoguolásteapmái/  váldofidnoguolásteapmái ja čoahkkeásaidupmi. Dan oaidnit tabeallain vuollelis.   Tab. 4.2: Guollefatnasiid čoahkádus 1948-75: ¶
Rabas  mohtorfatnasat  248 ¶
Fatnasat mohtorhaga    65 ¶
Gáldu: Kunnskapsforlagets Leksikon bd 4 1979: 277 ¶
Tab. 4.3: Áidnafidno-/váldofidno-/lassifidnoguolásteddjiid lohku 1951-71:    Áidnavirgi ¶
Váldovirgi ¶
Lassivirgi ¶
Oktiibuot  1951 2414 3831 ¶
Gáldu: Finnmark 1979: 338 ¶
Tab. 4.4: Fatnasiid juolgemihttosturrodat 1960-75 ¶
30-39  40-59  60-99  > 100 Oktiibuot ¶
Gáldu: Finnmark 1979: 337 ¶
Vaikko guollebivdiid ollislaš lohku lea beliin unnon dán áigodagas, lea mohtorfatnasiid  lohku lassánan sakka. Lea ovddemustá ođđa teknologiija ovdáneapmi mii lea  buoretdoaibmin ráhkadan bivdoneavvuid, fatnasiid ja doalu. Olbmot juohke fatnasa  nammii leat danin unnon. Mii oaidnit guokte ovdánanmálle 1970 rádjái. Ovtta- ja  guovtteolbmo šárkkat ¶
leat lassánan, ja nu leat maid áhpenuohttunfatnasat ja  snoranuohttunfatnasat ¶
. Gaskastuoru fatnasiid lohku gal baicca lea unnon (Finnmark 1979: 337-339).   Čuovvovaš cealkka govvida servodaga maŋŋel soađi vel čielgaseappot go Finnmárkku  servodaga ovdal soađi: "Guolásteapmi lea buot deaŧalaččamus ealáhusvuođđu dán báikki  olbmuide" (Mehamn 1969: 6).    Omd. lea Muosát čielga guolástussuohkan gos leat olu ja aktiiva fatnasat. 1958:s ledje  doppe 122 skoavdefatnasa ja 86 rabas fatnasa, ja dain lei oalle oanehis mátki  guollebáikkiide (Schei-komiteen = Scheilávdegoddi 1960: 43).   Sállannuoris lei 4-5 nauttalaš miilla ¶
lagamus áhpeguollebáikkiide, ja dábálaš  mohtorskeittáin ádjánii 2-3 diimmu bivdobáikái (Myhre 1957: 54).   Schei-lávdegoddi celkkii 1960:s Muosáha ealáhuseallima mannolatvuogi birra ahte ledje  veahá šibihat, muhto šibitdoallu lei nohkagoahtán maŋimus áiggi (Schei-lávdegoddi  1960: 43). Davvenjárggas ii namut lávdegoddi obanassiige eanandoalu ealáhussan.  Porsáŋggus gal ledje eanandoallu ja guolásteapmi váldoealáhussan. Eanandoalut ledje  dábálaččat smávvát, muhto ledje oalle buorit gilvinvejolašvuođat. Eanandoallu lei  ovdáneame, muhto guollebivdu ii gal lean "beare nanus suohkanis" (ibid s. 49).   Guollebivdu šattai eambbo olggutriddobivdu go ovdal. Siskkit vuotnaguovlluin bargagohte  dađistaga eambbo eanandoaluin, ja doppe lei ge lotnolasdoaibma seilon buoremusat.  OMD. lei guolásteapmi váldoealáhus Davvesiiddas: "Dát lea áidna ealáhussan olggut ¶
guovlluin ". Muhto siskkit guovlluin lei eanandoallu ovdánišgoahtán, ja doppe ledje  lotnolasdoaimmat (ibid s. 54).   Soađi áigge lassánišgohte dađistaga áidnafidnoguolásteaddjit Sállannuoris, ja soađi  maŋŋel manai vel čielgaseappot dan guvlui. Stuora fatnasiin fertii dássedit bivdit birrajagi  jus galggai gánnáhit. Áidnafidnoguolásteaddji lei ge gaskamearálaččat 32 vahku bivddus.  Váldofidnoguolásteaddji sullii 19 vahku, ja lassiguolásteaddji dušše 8 vahku bivddus (Myhre 1957: 54).   1950 olmmošlohkama mielde elle 1369 olbmo guolástemiin ja bivdduin Sállannuoris.  Muhto lotnolasdoaimmat eai lean áibbas nohkan, danin go 75:s barge dasalassin  eanandoaluin. Muhto fertejit leamaš eanebut geain lei goit eanandoallu lassiealáhussan  (geahča vuollelis). Ii leat čielggas man oallugiin ledje eará doarjjaealáhusat (ibid s. 54).   Sállannuori ealáhuseallin lei nappo unnán differensierejuvvon. Earenoamáš  headjuvuohtan doppe lei (nu go muđui Finnmárkkus), ahte ealáhuseallin lei eambbo  áigodagaid mielde go muđui Norggas. Eai lean dušše guollebivddus áigodagat. Maiddái  eanandoalus ja eará ealáhusain ledje áigodagat, nu go huksen- ja rusttetealáhusain  (áigodagat ledje maid oaneheappot go muđui Norggas): " Lotnolaseanandoallu geasset ja  guolásteapmi dálvet lea hui dábálaš, ja orrot bures geavaheame bargonávccaid dáinna  lágiin. Muhto duohtavuođas šaddá olu joavdelasáigi go galget lonuhit bargonávccaid  ovtta doaimmas nuppi doibmii máŋgga geardde jagis. Dasalassin lea maid oalle olu  bargguhisvuohta ja oalle olu joavdelasáigi (ibid s. 51).    Álggos ii báljo rievdan ássanmálle ođđasishuksenáigge ¶
(dađistaga rievddai dát sakka).  Vaikko muhtun guollebivdohámmanat báhce ávdimin, de lei goitge dábálaččat seammá  ássanmálle go ovdal soađi. "Muhto okta rievdadeapmi čuovui ođđasishuksema. Olu  guollebivdit geat ovdal soađi barge lotnolasat guolástemiin ja eanandoaluin, šadde dan  áigodagas huksen-, rusttet- ja industribargin" (Fiskerinæringa i Finnmark 1977: 13).   Eiseválddit maid čielgasit sávve ahte guollefatnasat galge nuppastuvvat eambbo  áhpebivdofanasveahkan mas ledje eanas smávva áhpenuohtástanfatnasat. Guolleoastit  berrejit danin bargat eambbo stuora, guovddáš rusttegiid badjelii gos lea máŋggalágan  buvttadeapmi. "Dárbbašuvvui ávkkálaš ássan dán čađahit" (ibid s. 13. Gč. maid fylkkamánni Hans Gabrielsena FFF:s 1948: ášši 21: "Jus Finnmárku galgá birgehit iežas máilmmemárkana gilvvus, ferte olu garraseappot rahčat jođánit ja gánnáhahtti vugiin ođastit ja viiddidit sihke bivdofatnasiid, buvttadanrusttegiid ja olgoriikii vuovdima" . Gč. maid Innst. 1956: 48: 1947` dorskebivdolávdegoddi lei ávžžuhan háhkat stuorit guollefatnasiid. Muhto dát ii livčče vuotnabivdiide ávkin, oaivvildii Sámelávdegoddi).   Suohkansiskkaldas čoahkkanandoaibma ¶
lei guhká juo leamaš, vaikko  čoahkkanandoaibma mannagođii sakka jođáneappot maŋŋel soađi. Mohtordoaimma  váikkuhussan "lea šaddan nu ahte hámmandilálašvuođat ja guollebivdohámmana  guovddáš sajádat riddoruvttu ¶
johtolaga ektui lea deaŧalaččat go lagamus johtolat  guollebáikái. Dát mannolat lea maid nuppástuhttan Muosát gieldda ássama nu ahte  Ávanuoris ¶
lassánedje olbmot sakka eambbo go muđui suohkanis." (Flf 1952: 339340). ¶
Maŋŋel soađi mannolahkii lea guolástanrájiid viiddideapmi mihtilmasvuohtan. Ovdal  sáhtte ábi lohkat gurremeahttumin, ja sáhtte danin čuovvut moadde álkis  vuođđojurdaga: Ii oktage eaiggáduššan guolleriggodagaid, ja nappo lei buohkain friddja  lohpi bivdit. Muhto ođđa, buresdoaibmi bivdoteknologiijain ja buoret guollejođuin šadde  dát vuođđojurdagat váralažžan guolleriggodagaide (Finnmark 1979: 335).   Seammaládje go muđui nai go Finnmárkku luondduriggodagat vátnot, sávve  ráfáiduhttima dahje várret guliid dušše báikki olbmuide. Dákkár evttohusat leat maid  ovdal soađi leamaš. omd. go háliidedje snoranuohttungildosa Finnmárku vuonaide. Dán  evttohii Fálesnuori álbmotčoahkkin 1923:s (FFF 1923: ášši 18, s. 62-64).  Áhpenuohttun suhttadii olbmuid earenoamážit, ja bohciidahtii garžžidangáibádusaid mat  eai galgan gustot dušše gáddegurrii, muhto áhpeguollebáikkiide maid. Fylkkamánni Hans  Gabrielsen celkkii ge 1948:s: Olgoriikka áhpenuohtástanfatnasat leat olu bivdán jur min  lagamus áhpeguollebáikkiin, vahágin Norgga guollebivdiide (FFF 1948: ášši 54, s. 236). ¶
5. KAPIHTTAL ¶
Muorjjit/luopmánat ¶
borramuššattut ¶
Dálbmeluovtta 1905 NGO` topográfalaš iskamis čuožžu: "Luopmánat leat - buriid jagiid  valjit - eanas jekkiin, ja goitge eai lubme gosge duođi eambbo" (NGO Talvik 1905, s. 52).   Eananmihtideaddji jurddašii árvvusge vuosttažettiin luopmána gávpeárvvu birra. Earret  muhtun stuora luomejeaggeeaiggáda Dávdnesálas ¶
, eai geavahan murjjiid/luopmániid  nu gánnáhahtti ládje ovdal go 1930-jagiin. Muhto 1938/39 dálvvi vuođđuduvvojedje  omd. máŋga báikkálaš lubmensearvvi Finnmárkkus (Ytreberg 1959: 2).     Gáldut leat gal ovttaoaivilis ahte olbmot čogge murjjiid/luopmániid ruovttudollui, muhto  eai leat ovttaoaivilis das man deaŧalaččat dat ledje ekonomalaš oktavuođas jahkečuođi  molsuma birrasiid, ee. Porsáŋggus (Hanssen 1986: 239. Gč. maid ámttamánnidieđáhusaid 1886-1890: 26 ja 1896-1900: 44). Kaptein Mamen oaivvildii  1904:s ahte muorje-/luomečoaggin ii addán makkárge dietnasa Sállannuoris. Muhto  1906:s logai sátnejođiheaddji ahte murjen/lubmen attii oalle olu boađu (NGO Sørøysund 1904: 30 ja lasáhus 1906:6). Helland duođaštii dan seammá jagi: "Várra leat vuovdán ¶
sullii 10 hl. luopmániid jahkásaččat" (Helland 1906 III: 224). 1911-15  ámttamánnidieđáhusas daddjo: Muhtun guovlluide lei murjen/lubmen hui deaŧalaš (Amtmann 1911-15). Nu lei earenoamážit Porsáŋggus, Davvesiiddas, Unjárggas ja  Mátta-Várjjagis. Heajos johtolatvejolašvuođat várra ledje ártan dasa go  siseatnansuohkaniin ii lean seammaládje.     Murjema/lubmema ekonomalaš deaŧalašvuohta goitge lassánii sakka maŋŋel 1900. Omd.  lohke sihke NGO-raporttat ja Helland ahte 1900 birrasiid eai oba lean ge luopmánat  gávpegálvun Buolbmágis (Helland 1906 III: 445 ja NGO Polmak 1886-1904 kap. Næringsveie og Industri (ealáhusat ja industriija)). 50 jagi maŋŋel muitalii Eidheim  alddiineaset leamaš oalle buriid lassidietnasiid, guhkit áigge vuollái (Eidheim 1958: 36).   Luopmánat dáidet danin unnán geavahuvvon, go eai leat sihkkarat juohke jagi, eai ge  leat nu stuora hivvodagat. Čáhppesmuorjjit baicca leat olu geavahuvvon, vaikko dain leat  olu unnit vitamiinnat ja minerálat. Subarktalaš ¶
guovlluin, omd. Ruonáeatnamis ja  Islánddas, leat čáhppesmuorjjit guhká geavahuvvon ruovttudoalus. Mearrasápmelaččain  dáidá čáhppesmuorji leamaš dábálaččamus muorješaddu dássožii. Suvramielki  seaguhuvvon čáhppesmurjjiiguin lea árbevirolaš mearrasámi biebmu. Daid čogge čakčat,  ja seaguhusa bidje olggos go galmmii. Galmmasnaga riibbai dat biebmu dálvvi (Hanssen 1986: 237-239). Helland muitala ahte boazosápmelaččat borre luopmániid ja mielkki  seammaládje (Helland 1906 II: 193).   Čoalmmis ledje unnán sihke sarrihat, luopmánat ja joŋat. Čáhppesmuorjjit gal ledje  juohkesajes, ja dan seaguhedje ee. vuoivasiin ja borre guliin. Kolsrud gohčoda dan (Kolsrud 1943: 161). Lágesvuonas orrot mearrasápmelaččat leamaš  váibmileappot čáhppesmurjjiide go eará murjjiide. "Eai sii čoaggán alcceseaset eai  sarrihiid eai ge eará murjjiid, mat ledje valjit vuonaid birra" (Falkenberg 1938:75).   Čáhppesmurjjiid soitet danin čoaggán ovdalii eará murjjiid, go dat riibá olu buorebut go  omd. sarrihat. Muđui lea váibmilvuohta maid eambbo mearrideaddjin go doaivut máŋgii.  Kvenaid eai loga leamaš nu váibmilin mearalottiide, mearalottimoniide ja gáiccamielkái,  ja Guovdageainsápmelaččat fas eai leat rievssahiid borran (NEG 21127 Kautokeino 1968).   Čielgasit dáččaguovlluin orrot dálá dábálaš muorješlájaide leamaš hui váibmilat,  earenoamážit luopmániidda. Kamøyværas ¶
muitaluvvo: "Čogge sarrihiid, joŋaid ja  luopmániid máid ráhkadedje riibanládje dálvái" (Ivar Iversen 1987). "Iežan mánnávuođas muittán earenoamážit ahte ávžžis ja duoddaris ledje olu luopmánat  ja sarrihat, ja muhtun báikkiin dat ledje juo earenoamáš olu." Lassin guolásteapmái lei  vel šibitdoallu, ja dainna lágiin "birgejedje olbmot bures čielga luondduruovttudoaluin  dakkár jagiid go ruhta lei vánis" muitaluvvo Donjevuonas (Mehamn 1969: 8). "Muhtun  Ráiru olmmái čokkii hui olu luopmániid Suoidneleavššis ¶
, vuovdinváste. Ovdalaš áigge  lei dat dábálaš, muhto dál (1987) čogget dušše alcceseaset leat olu muorješlájat, eai ge leat unnán luopmánat ge. Buriid luomejagiid čogget  máŋggaid čuđiid kiluid", čállá Gamst (Gamst 1967: 17). Olbmot eai čoaggán dušše  murjjiid, muhto maiddái borramuššattuid ja urtasiid ¶
. Lágesvuonas čogget ¶
988 subarktiske  989 váilu sámegielnamma  990 Sennalandet  991 urter ¶
mearrasápmelaččat olles juopmo ¶
hivvodagaid main vušše máli. Čoalmmis maid borre  juomu. Daid čogge gihpuide, botnje smávisin ja gazze gusamilkkiin ja gáiccamilkkiin.  Earenoamážit čakčat borret bierggu ja guoli searvvis iešguđet lágan šattuid. Eai sii  geavahan šaddoávdnasiid ollásit, ee. kárveniid ¶
borre unnán dahje eai oba ge. Muhto  olbmot manne Stierdnái boskkaid čoaggit, mat doppe leat hui olu. Ruohttasa eai  geavahan, muhto lasttaid goikadedje sávzafuođarin. Gohččira ¶
gárvvihedje ja dasto  borre dan njuoskkasnaga varas, vuššon guliin ja guolevuoivasiin. Boskkaid fertii árrat  čoaggit, ovdal go dat dipme. ¶
Muorje-/luomečoaggin lei deaŧalaš maiddái soađi maŋŋel, muhto 1950-jagiin  boahtegohte olggobealolbmot giliide gilvalit riggodagaid nalde.     Luomečoaggin lea lájuiguin oktanis, suoidnemánu loahpas borgemánu álgui. Omd. lei  Mázes nanu dáhpin ahte ii oktage lubmegoahtán ovdal lájuiguin gerge. Muhto 1960  birrasiid eai šat čuvvon dán dábi nu čielgasit, ja olbmot lubmejedje lájuid áigge. Jus fásta  ássit galge vuordit dassožii go gerge lájuiguin, de eai livčče ráđđen ovttage luopmána, go  romsalaččat ja riddosuohkanássit čoaggigohte olu ovdal go luopmánat ládde (Steen 1963: 106-107).   Eidheim` cealkka muitala ahte luomi lei deaŧaleamos muorji: "Go porsáŋgulaččat hupmet  murjjiid birra, de oaivvildit ovddemustá luopmániid" (Eidheim 1958: 36). Daiguin leat  olbmot bures lassin dinen. Buriid luomejagiid manne measta buohkat lubmet. Gilli lei  guoros, go lei hoahppu. Luopmánat leat jur guokte vahku čoakkehahttit, ja dávjá lea  guhkki jekkiide. Muhtun báikkiin šaddet luopmánat oalle sihkkarit juohke jagi, ja Suoma  bealde maid čogge olu suoidnemánu loahpas gitta borgemánu gaskkamuddui.     Nu go juo namuhuvvon, de ledje muorjjit/luopmánat deaŧalaččat beaivválaš  borramuššan. Ledje nu deaŧalaččat ahte heajos luomejagiid čogge dušše alcceseaset,  muitala Eidheim. Čakčat čogge maid veahá joŋaid alcceseaset (ibid s. 36). "Muorjjit, earenoamážit luopmánat, leat deaŧalaš borramušat. Riddoguovlluin, gos eanas  boazosápmelaččain lea geasseorohat, eai dábálaččat leat nu olu luopmánat go  siseatnamis. Danin mannet boazosápmelaččat, earenoamážit nissonolbmot, siseatnamii  lubmenáigge" (Dieđut 1979: 29).     Steen čálii ahte Mázes čogget olu joŋaid buriid muorjejagiid, sihke ruovttudollui ja  vuovdinváste. Joŋaid čogge maŋŋi čavčča, dávjá dassožii go borggai. Joŋat dárbbašit goit  ovtta buolašija. Čogge maid sarrihiid ja jierehiid ¶
. Lubmedettiin dávjá firbmo vel  rávddu ¶
duottarjávrriin. Dávjá manai olles bearaš meahccái, lávuin, noađđeheasttain  dahje traktoriin ja traktorskearruin. Beaivet lubmejedje ja eahkes suhppo firpmiid (Steen 1963: 107). ¶
Lubmen sáhtii leahkit buorre lassidienas, jotkkii Steen. Buriid luomejagiid sáhtii okta  bearaš čoaggit 2-300 kg 4 gitta 7-8 kruvdnui kg:i. "Muhto luomejagit ledje hui  eahpesihkkarat" (ibid s. 103).   Eidheim maid deattuha ahte lubmen, nu go rievssatbivdu ja luossabivdu nai, lei "hui  rievddadeaddji dienasgáldu" (Eidheim 1958: 36). Omd. lei 1950 vánes jahki, ja 1951:s  maid ledje hui unnán luopmánat. 1952 gal baicca lei measta buoremus luomejahki  obanassiige, ja vuvde 50-60 tonna 5 kr kg suohkana gávpeolbmáide. 1953:s vuvde 40  tonna hálbbibui (3.50-4 kr. kg) go eará báikkiin Norggas maid ledje olu luopmánat.  1952:s čogge eanas ruovttudoalut 2-300 kg:s gitta 4-500 kg:i. Moadde mánnájoavkku  bukte badjel 1000 kg. Neaktá olun, muhto go juohká sisaboađuid buot jagiide, de ii šatta  jahkásaš dienas beare olu (ibid s. 36).   Finnmárkku Eanadoallosearvvi (Finnmark Landbruksselskap) jahkedieđáhusain maid  deattuhuvvo ahte jagit ledje iešguđetláganat. Omd. lei 1952 hui buorre muorjejahki,  earenoamážit luopmániid dáfus. Sáddejedje olles luomehivvodagaid lulás  riibadahttinfabrihkaide ¶
, ja luomečoggiin lei olu dálvviluomi. 1954 luomejahki ges lei "arvat heajut go gaskamearri" . Nuppe dáfus ledje eambbo joŋat ja sarrihat go dábálaččat (Landbruksmelding 1954: 16). ¶
"Ledje valjit muorjjit buot giliolbmuide, ja eatnasat čogge alcceseaset luopmániid, joŋaid  ja sarrihiid, muhtumat maid vuovdinváste. Eanas muorjjit ledje stáhta eatnama nalde, ja  buohkain lei friddja lohpi čoaggit" , čuožžu 1978 Finnmárkku čielggadusas (NOU 1978 18 A: 186).   Buohkain lei friddja čoagginlohpi, ii ge lean, dahje lei unnán ipmárdus, čoaggima  gáržžidanevttohusaide. Nu lei ee. čurročoaggimiin. Easkka 1930-jagiin nuppástuvvagohte  oaivilat. Olbmot oaivvildedje priváhta eatnama murjiid gullat eananeaiggádii, guhte  várjalii ovddemustá luomejekkiid. Joŋaiguin ja sarrihiiguin ii lean nu váralaš.     Maŋŋel soađi lea dilli rievdan heajut guvlui, dadjá seammá čielggadus: "Eatnasat  oaivvildit dál arvat unnit murjjiid go soađi ovdal, vaikko álo leat muorjejagit rievddadan  jagis jahkái. Leat olu garraseappot čoaggigoahtán maŋŋel soađi, nu ahte ferte dađistaga  dobbeliidda mannat jus murjjiid, earenoamážit luopmániid, galgá gávdnat. Várra čuohcá  eanandolliide eanemusat, go sis lea heajumus astu vuolgit guhkás lubmet." Luomečoaggin oainnat lea lájuiguin oktanis. Deattuhedje maid ahte muorjjit/luopmánat  ledje deaŧalaš riggodahkan vitamiinnaid dáfus. Vuovdimiin gal dine unnán dan ektui man  olu bargu lea (ibid s. 186).     Orru ovttaoaivilvuohta dasa ahte muorjjit/luopmánat vatnugohte maŋŋel soađi.  Porsáŋggu SLF sáhttá juste muitalit goas váttisvuohta álggii Porsáŋggus: "Ledje valjit  muorjjit/luopmánat dáin guovlluin gitta álgo 50-jagiide" (Fastboendes rettigheter 1958: 44).   Sámelávdegotti 1956` evttohusas daddjo ahte "murjema/lubmema boađut ledje ovdal  hui mávssolaččat. Eanas Finnmárkku sámigiliid bearrašat lubmejedje vuovdinváste. Dál  čogget eanas bearrašat dušše alcceseaset, jus obanassiige leat luopmánat" . Čurruid ¶
čoaggin lea okta sivain. Dat billista jekkiid maŋit áigái, go gaiku oktan lasttaiguin (Innst. 1956: 50).    Ii dáidde leahkit soaitimis ahte 1953:s bohte vuosttaš luomečoaggima  gáržžidanmearrádusat Finnmárkui. Dan rajes besse dušše finnmárkulaččat friddja  lubmet. Muhto 1956 Sámelávdegoddi fas juo manai viidáseappot, go háliidii dáhkidit  giliolbmuide vuosttašrievtti. Eará muorješlájaide gal ii atnán sierra njuolggadusaid  dárbbašlažžan (ibid s. 50). ¶
6. KAPIHTTAL ¶
Lottit - Monit - Uvjjat ¶
1911-15 ámtamánnidieđáhusas muitaluvvo ahte earret rievssatbivddu, mii muhtun  báikkiin lea deaŧalaš lassiealáhus, de ii leat bivdu ealáhussan (Amtmann 1911-15).    Lodderiggodagat ledje dáinnalágiin:   a. Siseatnamis ja siskkit vuotnaguovlluin    Earret rievssahiid bivde maid čáhcelottiid ¶
, čuotnjágiid ¶
, beahcelottiid ¶
,  bagguid ¶
, állaha (ja eará cizážiid) ja gazzalottiid ¶
. Lei eanas biergu man dihte  bivde, muhto čogge maid veahá dolggiid. Rievssahat adde ruhtaboađu. Seammaládje go  murjen, lei maid rievssatbivdu gávppi váste oalle ođas máŋgga báikkis. Nu lei ee.  Njávdámis: "Rievssahiid vuovdigohte veahá sulli 1900 rájes. Vuovdigohte dađistaga  eambbo ja gávpi šattai deaŧalaš" (NEG 21400 Neiden 1969).    Bivdoáiggi guhkideami oallut ohcámiin 1920-30-jagiin oaidnit ahte rievssatbivdu lei hui  mávssolaš. Earret jievjaskuolffi ¶
, máid borre, ledje gazzaloddebivddus guokte ulbmila,  namalassii ruđa dábuhit báhčinbálkán ¶
ja unnidit gazzalottiid rievssatčivggaid várjalan  dihte.   b. Rittuin ja olggut vuotnaguovlluin    Doppe bivde eanas mearalottiid nu go hávdda ¶
, ruohki ¶
, bovttaža ¶
ja cagana ¶
. Lottibierggu borre dábálaččat ieža. Moniid ja  uvjjaid baicca lávejedje vuovdit. Muhto muhtun eanemus fuođđut ledje áigá juo  unnugoahtán, ja lei garra álbmotoaivil ¶
ráfáiduhttit daid. Rievssahiiguin ii gal lean nu.  Soahtegaskaáigge eai šat čoaggán uvjjaid.    Hjalmar Pavel dadjá ahte 1970-jagiin ii lean bivdu ja meahcásteapmi šat nu deaŧalaš go  ovdal. Muhto ain dál čogget veahá mearaloddemoniid ja -uvjjaid, ja buriid rievssatjagiid  sáhttá rievssatbivdu leahkit oallugiidda dienaslassin. Dát doaimmat leat  mávssolaččamusat lassiealáhussan, ja goit biebmolassin ruovttudollui. Dasto lea dán  áigge "bivdu ja jávrrebivdu dađistaga lassánan vuoiŋŋastan- ja astoáigedoaibman" (Finnmark 1979: 369-370).  Vaikko oppalaččat sáhttit lohkat bivddu ja meahcásteami nohkan Finnmárkku olbmuid  váldoealáhusvuođđun, de dat leat ain deaŧalaččat muhtun unnit giliservviide ja báikkiide.  Nu lea maid ain murjemiin/lubmemiin ja sáivabivdduin. ¶
6.1  BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 19201970 ¶
Máŋga suohkana ohce jahkásaččat soahtegaskaáigge guhkidit rievssatbivddu  njukčamánu 31. beaivái (FFF 1924: ášši 80, s. 471. FFF 1934: ášši 47, s. 222. FFF 1936: ášši 68, s. 329). Smávvafuođđuid bivdoáigi lei dalle čakčamánu 10. beaivvis njukčamánu  15. beaivái. Kárášjoga ovdagoddi ákkastii 1934 vuostečállosis manne lei dárbbašlaš  guhkidit bivddu: livččii "hui mávssolaš siseatnansuohkanássiide - earenoamážit dáid  heajos áiggiid - jus bivdu sáhtášii guhkiduvvot" (FFF 1934: ášši 47, s. 222). Porsáŋggu  gielda bivddii guhkideami ja fylkkadiggi mearridii guhkidit bivdoáiggi njukčamánu olggos (FFF 1936: ášši 68, s. 329).   1932 láhkarievdademiin oaččui fylkadiggi válddi sihke mearridit galggai go báhčinbálká  gazzalottiide, ja bálkká sturrodaga. Juovlavuonas ¶
ohce máŋggas báhčinbálkká  ásaheami gazzalottiid báhčimii. Muhto nu go máŋgga geardde ovdal soahtegaskaáigge,  de ii háliidan fylkkadiggi lasihit goluid (FFF 1936: ášši 76, s. 344. Alfred Johansen ja earát).   Golle guokte jagi ovdal fylkkadiggi, maŋŋel go Guovdageaidnu ávžžuhii dan, máksigođii  báhčinbálkká goaskimii (2 kr.), rievssatfállái ¶
ja bárbmofállái ¶
ja vel  vuoncáfállái ¶
ja cizášfállái ¶
(kr. 1.50). Lensmánni Arvid Dahl ákkastii báhčinbálkká  sávaldaga ná: "Fálli ja goaskin lea lassánan hirbmosit Guovdageainnus maŋimus jagiid,  ja dahket olu vahága. Rievssatfállát ja vuoncáfállát goit leat hui olu dáppe" (FFF 1938: ášši 46, s. 193). ¶
6.2.1 Siseatnamis ¶
Rievssatbivdu lei Guovdageainnus hui mávssolaš ekonomalaččat. Vuvde buot rievssahiid,  eanas Ruŧŧii dahje Bossegohmárkaniin, go "iežaset han eai lohkan rievssahiid borrat" .  Muitaluvvo ahte go guovdageaidnulaččat gulle sápmelaččain geat Alaskái ledje mannan,  ahte sii borre rievssahiid, de imaštalle hirbmosit: Lei go duođai biebmu nu vánis doppe?  Jievjaskuolffi gal baicca borre guovdageaidnulaččat (NEG 21127 Kautokeino 1968). ¶
Sii geat eanemus bivde rievssahiid siseatnamis, lávejedje guhká orrut duoddaris,  bivdogođiin dahje boazosápmelaččaid luhtte. Dávjá bohte dušše sotnabeaivái ruoktot  vahku rievssahiiguin. Orrot leamaš olu eambbo rievssahat Mázes ovdal, muitala Adolf  Steen. 1960 birrasiid lohke buorren bivdun jus godde 3-400 rievssaha ja muhtun  njoammila. Ovdal godde 1000 rievssaha, ja muhtomin 15-1600. Čáhcelottit ledje  ráfáidahtton, muhto goitge loddejedje giđđat. Veahá bivde maid čuvčča ¶
,  goahppila ¶
ja boaimmáža ¶
.    Buolbmátlaččat dinejedje olu eambbo rievssatbivdduin ja rievssatgárdumiin go  boraspirebivdduin. "Ja mu rehkenastima mielde ledje sullii 80 olbmá geat stuorrát bivde  rievssahiid" . Heajos jagiid dieđusge ledje unnit. Muhto dienas rievddadii oba olu go  rievssathivvodagat maid rievddadedje jagis jahkái. 1950:s bivde omd. 50-60 000  rievssaha, 1952:s dušše birrasiid 1000 rievssaha. Vuvde buot rievssahiid suohkana  gávpeolbmáide (Eidheim 1958: 37). Gárdo giđđat. Dál lea dušše rievssahiid lohpi gárdut.    Dološ áigge (1925-30) lei lodden ¶
áibbas dábálaš Porsáŋggus, ja 1950-jagiin ii ge lean  lodden vuos nohkan. Muhto dál (1958:s) ii šat leat lottibiergu deaŧalaš borramuš (ibid s. 37-38).   Guovdageainnus ledje gitta 6-olbmá bivdosearvvi loddeme giđđat, muitalii Johan M.  Klemetsen 1993:s: Ledje duhtavaččat jus báhče 10-15 lotti. Ii son jáhke lottiid nohkat  loddemiin. Lodden gildojuvvui 1950-logus, muhto ožžo máŋga jagi sierralobi loddet.  1960-jagiin čuovvugohte gildosa garraseappot. Maŋimus áiggiid leat báikkálaš loddema  doarjjaolbmot ja luonddusuodjaleaddjit garrasit digaštallan loddema nalde (Eriksen 11/10-1993). ¶
Nu go siseatnamis ge, de loddejedje vuonain nai eanas dálvemánuid, ja loddejeaddjit  sáhtte dávjá jávkat vahkoviissaid. Rievssahiid, ja eará lottiid maid, dábálaččat gárdo.  Muhto muhtun báikkiin, nu go Čoalmmis, gal báhče rievssahiid. Meahcci ii lean heivvolaš  gárdumii. Dávjá lea garra biegga, ja gárddit jovgojit (Kolsrud 1943: 143). Fálesnuoris  bivde unnán beatnagiin, muhto "soames dáččas lei loddebeana" (NEG 16388 Kvalsund (1961-62?). Porsáŋggu bivdiin ledje ovtta bivdosearvvis "iežas bivdogoađit mearriduvvon  guovllus, ja nuppi bivdosearvvis fas lei iežas goahti nuppi leagis" (Fastboendes rettigheter 1985: 42).   Mearalottiid báhče, muhto bivde eanemusat firpmiin. Maŋŋel 1945 beroštišgohte unnit  mearalottiin, earenoamážit bierggus ja uvjjain. Loddebivddáhassan oaivvildit dál  ovddemustá rievssahiid.  Bivdovuohki maid rievddai. Bivdigohte dađistaga eambbo  beatnagiiguin, ja gárdun nohkagođii. 1960 birrasiid muitaluvvui Fálesnuoris ahte gárdun  gal lei dološ áigge dábálaš ja dáidá nu leahkit eará suohkaniin ain dál, muhto ii min  ( ) (NEG 16389 Kroa gård Kvalsund (1961-62?). Gulahallanolmmái: Georg Johansen.) ¶
Ovdalaš áigge gárdo olu rievssahiid Riehppovuonas, čálii Nesheim 1949:s. Báhče maid  muhtun rievssaha. Gárdo smávvalottiid giđđat heasttaguolgagielaiguin, ja mearalottiid,  earenoamážit hávdda, bivde firpmiin (Nesheim 1949: 43).   Loddebivddáhasat váikkuhedje unnán Čoalmmi ekonomiijii. Muhto čavčča ja dálvvi  mielde bivde veahá rievssahiid - sihke alcceseaset ja vuovdinváste. Eai šat bivdán eará  lottiid 1940 birrasiid, ráfáiduhttima geažil. Ovdal báhče lottiid, earenoamážit hávdda,  muhto maiddái čáhcelotti, skávlli, čielkká ja cagana. Albma loddebávttit eai gávdnon, nu  ahte olbmot unnán čogge moniid (Kolsrud 1943: 142-143).     Soahtegaskaáigge heite uvjjaid čoaggimis Dávdnásállas, muhto ain čogge máŋga duháha  mearalottimoni jahkásaččat ( Ytreberg 1942: 271). Dál geavahit dán sullos dušše  luomejekkiid, mat leat priváhta eatnamat.     Fálesnuoris lei rievssat, njoammil, rieban ja mearaloddi dábálaččamus bivddáhassan.  Muhtun jagiid ledje unnán rievssahat, muhto eará eallit gal ledje sihkkarat juohke jagi.  Borre olu njoammila, "go das lei rievssaha máhku" (NEG 16388 Kroa gård Kvalsund (1961-62?). Čáhcelottit, čuotnjágat ja baggot ja muhtun eará lottit leat dušše  jávregáttiin, muhto muhtun gáhkkora sáhtte báhčit mearragáttes. Állaha "bivde dušše  dološ áigge" (ibid).   Dološ áigge (várra ovdal soađi) báhče juohke lágan lottiid Fálesnuoris: "Dál lea dušše  ruohkki, čielkkis, hávda ja skávli min guovllus" (ibid). Muhto dábálaččat bivde  mearalottiid firpmiiguin. Ruohki, bovttaža, hávdda ja skávlli bivde maid  vuokkaiguin,  vuoivvassevttiin. Vuokka darvvihedje fillui máid čatne gártniin fiervágeađgái. Vaikko  hávda lei ráfáidahtton, de bivde soađi áigge olu hávddaid, "borramušdábuheami geažil" (ibid).    Skávlli ja garjjá ¶
maid atne loddebalddahallin gordnebealdduin ja guollejilliin.    Dološ áigge lei loddebivdu buorren lassin ruovttudollui, ja vuvde maid lottiid  gávpeolbmáide. Muhto 1960 birrasiid bivde unnán lottiid Fálesnuoris, ja bierggu atne  dušše ieža. Monnečoaggin baicca lei ain deaŧalaš dienaslassin ja borramušlassin, go ain  leat buorit monnehattit. Lotti dolggiid čogge dalle nai ja vuvde - ovdal lihtiid siste, dál  seahkaid siste gávpegálvun (NEG 16389 Kvalsund (1961-62?))    Álttás bivde sihke rievssaha ja állaha, juogo gárddiiguin dahje firpmiiguin mat ledje  gierdun. Čuvččas ledje dávjá iežaset bálgát eatnamis, ja dan gárdo luovosčievrras dahje  luovossáddos gokko loddi bođii dušket čáhcái. Mearalottiid bivde firpmiiguin. Olgolis  vuonain lei loddi ovdalaš áigge deaŧalaš borramuš. Dávjá ledje valjit ruohkit, ja dáid  lávejedje sáltet. Dasto čogge sihke mearalodde- ja beahceloddemoniid ja gádde- ja  mearaloddedolggiid atne gávnniin (NEG 21000 Alta 1968).    Buollánávžžis báhče sihke čáhcelottiid ja jievjaskulffiid borramuššan, ja  čahceloddedolggiid atne gávnniid siste. Go báhčinbálkká álggahedje 1938:s, báhčigohte  maid goaskiniid, fálliid ja skulffiid ¶
(NEG 21070 Tverrelvdal 1968).   Annejogas báhče sihke cizáš-, vuonccá- ja rievssatfálli, "nu maid bahádahkki garjjáid" (NEG 16330 Vestre Jakobselv (1961-62?)). Sihke garjját ja gáranasat ¶
gilvalit garrasit  rievssatbivdiiguin, go borret olu rievssatmoniid. Muhtumat čuoččuhedje ahte "muhtun ¶
olbmuin ledje máŋga čuođi rievssatgiela. Dál gal lea lohku unnon " (sullii 1960). Ovdalaš  áigge báhče maid čáhcelottiid ja čuotnjágiid. Báhče maid mearalottiid iežaset atnui ovdal,  ja báhčet ain dál olggobealde ráfáiduhttináiggi. " Uvjjat ja dolggit lei hui bivnnuhis gálvu  ovdalaš áigge. Rievssahiid eai oastán ovdal go Stuorravuona ¶
márkanat  álggahuvvojedje, muhto rievssatdolggit ja -uvjjat ja eará lottiid dolggit ja uvjjat ledje ja  leat ain, dakkár gálvu máid gávpeolbmát háliidit ". Muhto monit eai gal leat leamaš  mávssolaččat (NEG 16331 Vestre Jakobselv (1961-62?)). Soaitá danin go Ánnejogas leat  leamaš olu kvenat. Muhtun Njávdángáldu (1970) muitala ahte olbmot eai bivdán eará  mearalottiid go daid ruhkiid mat darvánedje guollefirpmiide mearas: " Borre unnán  mearalotti. Eatnasat ledje suopmelaččat geat eai lean hárjánan mearalottiide. Leat gal  čoaggán moniid, muhto ledje olbmot geat eai borrán mearalotti moniid. Dolggiid čogge ja  vurkejedje, ja ráidnejedje lievllas. Dál eai čoakke dolggiid" (NEG 21399 Neiden 1970).    Rievssatbivdu gal lei deaŧalaš. Dávjjimustá gárdo rievssahiid danin go eai háliidan  báhčimiin baldit rievssatdohkiid. Geavahedje maid veahá beahcelottiid ruovttudoalus, ja  ovdalaš áigge gárdo daid nai. Dát gáldu muitala ahte báhče čáhcelottiid ja ruhkiid (NEG  21400 Neiden 1970).    Ruovdavuonas ¶
lávejedje gitta 2-300 rievssatgárddi dološ áigge. Beahcelottiid maid  firbmo, muhto dat ledje unnán. Mearalottiid firbmo, muhto "dat eai leat beare  mávssolaččat leamaš ekonomiija dáfus" . Veahá čogge moniid ja vuvde, ja dolggiid atne  gávnniin (NEG 21515 ja 21517 Jarfjord 1969). ¶
6.2.3 Riddu ¶
Láhpis bivde rievssahiid, njuorjjuid ja mearalottiid, čálii løytnant Haffner 1904:s dáinna  lágiin: Láhpis leat buorit loddebáikkit, ja mearalotti biergu ja monit leat sullo vuosttamuš  ja buoremus hersko. Báikkálaš olbmot bivde nappo mearalottiid eanas miessemánu ja  geassemánu, ja eanas firbmo lottiid. Kaptein Tang vástidii dása 1916:s ahte dát lei dološ  govvideapmi. Maŋimus 30 jagi ledje dušše moattes bivdán lottiid. Dasto lei loddefirbmun  gildojuvvon (NGO Loppa 1904 ja 1916, s. 55).    Muhto lei nu go juo leat čájehan: Loddefierbmun bisttii gitta soahtegaskaáigái, nu ahte  ferte leamaš de facto bábermearrádus. Dávjá eai doahttalan láhkagildosiid. Nappo dadjet  ge: "Min dieđu mielde eai leat dáppe davvin leamaš bivdoáigemearrádusat" (NEG 16388 Kvalsund (1961-62?) ja "Ii oktage čuoččuhan bivdorievtti ii ge oktage oastán  bivdogoartta stáhta eatnan nala" (NEG 21120 Akkarvik 1968).    Láhpis ja eará riddobáikkiin eai mannan nu guhkes bivdomátkkiide: "Bivde rievssahiid ja  mearalottiid nu go eará vuotnaguovlluin. Manne dušše beaivemohkiid váris ja meara  nalde" (NEG 18845 Loppa 1964).    Akkarviikas ¶
báhče maid veahá rievssahiid ja mearalottiid. Eanas rievssahiid ja  muhtun ruohki vuvde Hammerfeasttas. "Mearaloddi lei dološ áigge oalle deaŧalaš  borramuššan. Dál eai šat nu olu bora daid" (NEG 21120 Akkarvik 1968). ¶
1026 Karlebotn  1027 Jarfjord  1028 váilu sámegielnamma ¶
Davvesiiddas gárdo mánát állahiid giđđat. Bivde maid jievjaskuolffi ja skávlli,  earenoamážit skierru ¶
máid bivde roahkaniin, liinnáin dahje skierroruvddiiguin ¶
dolggiid dihte. Dávjá báhče maid gáhkkora, danin go dat stuora gáhkkor "biepmai máŋgá  olbmá" NEG 22152 Lebesby 1971).    Sáhtte leahkit oalle stuora monnehivvodagat. Dákka maŋŋel soađi (1945) vulge muhtun  Keaisvági olbmot oanehis mátkái Stappenii ¶
, go lei jur "monnenáigi, ruohki monnenáigi, ja buohkat orro dárbbašeame moniid" . Sii čogge  birrasiid 3 000 moni máid válde Romsii (Gjesvær 1977: 40-50. Bjørgvin Jenssen lea muitalan). ¶
6.3  RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT  1920-1940 ¶
1800-logu vuosttaš oasis váidaledje earenoamážit Hammerfeastta fáldiguovllus, ahte  mearrasápmelaččat báhče hávdda dálvet (dalle várra bivde dušše mearrasápmelaččat).  Vuonaid siste lohke monne- ja uvjabáikkiid jur vahátládje maŋos mannan (Amtmann 1851-55).   1842:s juo bođii vuosttaš hávdaráfáiduhttinláhka, ja monne- ja uvjabáikkiid ráfáiduhttin.  1860 lága olis ráfáidahttojuvvui hávda birrajagi Romssa bismaguovllus ¶
, muhto 1899  bivdolága bokte nogai dat ráfáiduhttin. Dan rájes sáhtte čuovvut dábálaš  ráfáiduhttináiggi mearrádusaid, muhto ledje gal ain mearrádusat ahte muhtun sulluid  (monne- ja uvjabáikkiid) sáhtii ráfáiduhttit.     Dán vuođul fertet geahččat daid olu ráfáiduhttinávžžuhusaid dan rájes. Fylkkamánni  mieđihii álo ávžžuhusaide, omd. Prestholmena ¶
Muosáhis, Skarholmena ¶
Deanus ja  Storholmena ¶
Dálbmeluovttas monne- ja uvjabáikin (FFF 1920: ášši 31, s. 215. FFF 1934: ášši 16, s. 54 (Iver Iversen ávžžuhus, Lillemolvik). FFF 1948: ášši 57, s. 241).   Muhto earenoamážit lei hávdda birra sáhka: 1926:s dagai Davvesiidda suohkanstivra  ráfáiduhttincealkámuša, vai lottit mat "dál leat hui unnán, eai galgga oalát nohkat" (FFF 1926: ášši 88, s. 337). Gč. maid FFF 1925: ášši 28, s. 77). Muosát gielda árvalii 1931:s  ráfáiduhttit hávdda birrajagi. 5 riddosuohkana dorjo dan, ja 9 ledje vuostá (FFF 1931: ášši 53, s. 191).   Loddelogu unnumii sáhttit čujuhit máŋga árta. Muosáha gielddastivra čujuhii ahte  Stappene ¶
loddelohku unnui jagis jahkái, go olbmot čogge ¶
1029 krykje  1030 krykjejern  1031 váilu sámegielnamma  1032 váilu sámegielnamma  1033 stift  1034 váilu sámegielnamma  1035 váilu sámegielnamma  1036 váilu sámegielnamma  1037 váilu sámegielnamma  1038 váilu sámegielnamma ¶
beare olu moniid váriin ja go báhčalemiin balde lottiid besiin eret. Galggašii ee.  olggobealsuohkanássiide gielddus čoaggit moniid (FFF 1926: ášši 29, s. 58-59).    Gáŋgaviikka gielddastivra ávžžuhii ráfáiduhttima 1931:s go Deanu riebandolliid bivdit  báhče olu lottiid, vel lállináigge ¶
nai (FFF 1931: ášši 54, s. 192).    Carl Schøyen, gii lei almmolaš barggus 1936 geasi iskame hávdahivvodaga, gávnnahii  ahte dat lei dušše 1/4 dan logus mii lei 10 jagi ovdal. Okta ártan lei go muhtumat manne  seaktečoaggima namas sulluid mielde uvjabáikkiid lahka, ja bivde lottiid sihke  govddodanliinnáin ¶
ja firpmiiguin gárderibaniidda fuođarin. Vuvde hávdda skárfan ¶
ja válde 40 evrre bihtás. "Hávdalogu hirbmat maŋosmannama geažil go olbmot  beroškeahttá spedjet buot min mearalottiid" lea ráfáiduhttin dárbbašlaš (FFF 1937: ášši 71. s. 258-260).     Váttisvuođat šadde eambbo oinnolažžan soađi áigge ja maŋŋel soađi- Fylkkamánni  čujuhii ahte mearaloddehivvodat unnui garrasit soađi áigge, go sihke duiskkalaččat ja  dáččat bivde garrasit. Čogge maid lobihemet olu moniid ja uvjjaid. Danin mearridii omd.  Sállannuori suohkanstivra ráfáiduhttit 6 sullo monne- ja uvjabáikin olggobealde  Skjellbukt ¶
Sállannuori Gyfjordas ¶
(FFF 1948: ášši 10, s. 57).    Eai ballan dušše mearalottiid nohkat. Maiddái gáddelottiid balle nohkat máŋgga báikkis.  Lea maid čielggas ahte riddosuohkaniin dat lei eanemus heahti maŋosmannamiin. 1923:s  árvalii omd. Davvesiida ahte rievssahat galggaše oppalaččat ráfáidahttojuvvot guovtti  jahkái, danin go "divdna dárbbašuvvo Finnmárkkus, gos rievssahat fargga eai oba leat ge  šat" (FFF 1923: ášši 7, s. 18). ¶
Fylkadiggi mearridii 1925:s oppalaččat ráfáiduhttit čuvčča ja goahppila 5 jahkái  Porsáŋggus. Porsáŋggu gielddastivra ákkastii dainna ahte dát lottit leat unnán  Porsáŋggus, ja nappo ekonomalaš deaŧalašvuođa haga. Muhto oaivvildedje lottiid goitge  anolažžan, ja ráfáiduhttimiin doivo lasihit lottiid "gieldda loddevánes vuvddiin" (FFF 1925: ášši 22, s. 59. FFF 1926: ášši 87, s. 336). ¶
1039 rugetiden  1040 snik  1041 skarv  1042 váilu sámegielnamma  1043 váilu sámegielnamma ¶
7. KAPIHTTAL ¶
Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu ¶
7.1 Resursadábuhanvejolašvuohta ¶
Go omd. murjema/lubmema ekonomalaš mávssolašvuohta lassánii 1900-jagiid álggu  rájes, manai bivdu dássedit maŋos. Earenoamážit unnui stuorimus njiččehasaid bivdu,  guovža-, gumpe- ja goddebivdu. Mádjit nogai ovdal 1900. Ealgabivdu gal baicca lea mihá  eambbo lassánan maŋŋel soađi go ovdal. Finnmárkkus ledje dušše veahá ealggat 1940jagiid rádjái. Dalle lei ge ealga oppalaččat ráfáidahtton. Maŋŋel soađi lassánedje ealggat  ja levve dađistaga ođđa guovlluide Finnmárkkus. Gáržžideamit ¶
ja ráfáiduhttin leat ge  dagahan unnit bivddu. ¶
Njoammelgárdun lei maid guhká deaŧalaš lassiealáhussan: "Ja vaikko soahtegaskajagiin  lei haddi nu vuollin go 1 kr, de gárttai goitge veaháš. Muhtun mu gálduin muitá ahte okta  bivdi sáhtii bivdit gitta 450 njoammila ovtta dálvvis" , muital Adolf Steen Mázes (Steen 1963: 74).   Lea leamaš veahá njoammelbivdu maid soađi maŋŋel, muhto 1950-jagiid álggu rájes leat  beatnagiiguin bivdán. Deaŧaleamos bivddáhassan leat almmotge leamaš rievssahat (gč.  6. kap. Lottit - monit - uvjjat). Muitalit muhtun Reašvuona bivdi mannan beaivemohkiid  váris rievssaha ja riebana bivdit. Muhto eanemustá son bivddii rievssahiid, ja sus ledje 4500 gárddi (NEG 21308 Rafsbotn 1969. Bivdi namma lei Hans Pietilæ).   Goitge leat 1600-logu gaskkamuttos gáldut mat muitalit lassáneaddji meahceeallebivddu  gilvvu. 1900-logu álggus ledje gottit nohkan, ja stuora boraspiriid lohku maid lei garrasit  unnume (NEG 17889 Bognelvdal i Talvik 1963. Duoddaris lohket almmotge oidnon goddeealu maŋŋel soađi. 1950 birrasiid vigge bivdit stuora varrása Bognelvdalenis, muhto eai ožžon dan. Moadde beaivve maŋŋel báhče Báttáris ¶
160 kilosaš varrása.)  Ledje oalle olu guovžžat 1900-jagiid álggus.     Adolf Steen čállá ahte Mázes ledje olu geatkkit 1900-logu álgojagiin, ja 2. máimmisoađi  áigge, go ii lean lohpi bissu fievrredit. Muhto 1960 birrasiid lei geatki measta nohkan.  Gumppet ledje juohke jagi 1932 geassái, go geaidnu bođii Mázii. Maŋŋel soađi leat ain  leamaš gumppet, muhto eai lahka ge nu olu. Čeavrát ja buoidagat maid leat vátnon.  Smávva eallit, omd. njoammilat, gal leat olu, muhto maiddái dat leat eambbo leamaš  ovdal soađi. Ealggat baicca leat lassánan (Steen 1963: 20-23).    Soahtegaskaáigge lei morša áigá juo nohkan, ja fálláid bivde dušše nuppevuoro. Bivde  vásedin fálesskeittáiguin áhpelis. Dáinna lágiin dahke go fáleslohku unnui issorasat ovdal  go dat ráfáidahttojuvvui 1905:s ja go guollebivdiin lei garra vuosteháhku fálesbivdui.  1930:s šattai smávvafálesbivdu lobálažžan, go Johannes ja Hjalmar Valen Uhcavuonažis  Muosáhis oaččuiga doaibmalobi. Muhto lei oba deardagis ¶
fylkadikkis, 12 jiena 11  jiena vuostá. Unnitlohku háliidii guollebivdiid jienasteami ovdal doaibmalobi addima (FFF 1930: ášši 62, s. 299, 436).   Dološ vallji dealljá ja čeavrá bivddus Oarje-Finnmárkku sulluin ledje dušše bázahusat vel  báhcán. Dáidá deaŧaleamos ártan ahte eallit ledje vátnon, ja dan geažil birgejedje dušše  muhtumat bivdduin, vaikko lei čeavrá- ja vievssi náhkis buorre haddi, muitala Kolsrud  1942:s. Dál "ii leat bivddus šat árvu. Dušše bázahusat muittuhit ovdalaš dili. Guollebivdu  lei olbmuid birgejumi vuođu váldooassin. Muhto seammás dagahii guolásteami mannolat  ahte soahtegaskaáigge luovvanedje bargonávccat eanandollui, mii dalle lei easkka  álggahuvvome" , joatká son (Kolsrud 1943: 144). Čoalmmis eai lean galle doaibmi  bivdoolbmá šat. Eai sii ge birgen dáinna ealáhusain, go dalle ledje eallit vátnásat.  Johtaleapmi ja bivdu fertii šaddat lassiealáhussan (ibid s. 139).    Maŋit áigge gálduin maid deattuhit ahte dološ áigge birgejedje oallugat bivdduin. Muhto  "ođđaset áigge leat eanas aktoealihat ¶
geain bivdu lea ealáhussan leamaš " (NEG 21070 Tverreelvdalen 1968), muitaluvvo Buollánávžžis 1968:s. Fálesnuoris muitalit ahte  dološ áigge ledje hárvát geat eai bivdán: " Dál bivdet eanas suohttasa dihte " (NEG 16388 Kroa gård, Kvalsund (1961-62?). Mázes ges ledje dušše soapmásat geat bivde, " go eanas  fuođđu lea nohkan, ja go eanandoallu ja eará doaimmat gáibidit nu olu áiggi ahte eai šat  astta bivdit nu movt ovdal" (Steen 1963: 71). ¶
Olbmot fuomášišgohte resurssaváni ¶
eambbo go ovdal, earenoamážit maŋŋel soađi.  Muhto Gállojoga 1850-55 eananoamastanduođaštusaide ledje biddjon eavttut ¶
eananeaiggáda bivdo-, murjen- ja guolástanrivttiide. Muhto muitaleaddji lasiha: "Ovdal  eai beroštan nu olu bivddus ja guolásteamis, muhto dál (1970) gal čuoččuhit  vuoigatvuođa" (NEG 21572 Skallelv 1970). ¶
Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste ¶
Vaikko fuođđu lei vátnon, de lei sihke čáhce- ja eananfuođđu, deaŧalaš lassiealáhussan  muhtumiidda guhká maŋŋelii soađi. Dasto lei vel deaŧalaš biebmolassin muđui  ovttageardánis ja várra geafivuođalaš borramuššii. "Borre olu guoli, lievssi ja fálkka.  Njuorjjobierggu maid borre" , muitalit Keaisvágis (Gjesvær 1977: 27).    Kamøyværas ¶
lei bivdu dávjá dárbbašlaš ealihaneaktun: "Meastta juohke bearrašis  bivddii muhtun. Bivdu lei dárbbašlaš dábuhit borramuša. Muhtun juovllaid 30-jagiid  loahpas bážii mu viellja njuorjju fiervvás. Dat lei mis dan jagi juovlabiergun. Njoammilat  ledje valjit, ja eanas njoammiliid bivde dáluid lahka" (Ivar Iversen 1987).     Muhtun Reašvuonolbmá birra muitaluvvo: "Son lei áŋgiris bivdi ja sutnje lei bivdu  deaŧalaš ealáhussan dálvet. Son huksii goađi várrái, ja sáhtii orrut mánu hávális,  dađimielde man  buorre bivdu lei" . Goađis sáhtte 3-4 olbmá orrut. Sii juhke meahci  gaskaneaset, eai ge mannan  nuppi olbmo guovlluide. Jus ledje bivdán olu, de dolvo  bivddáhasaid ruoktot guovtti vahku bivddu maŋŋel. Ruovttus ledje dušše dassožii go  bivddáhasaid ledje dolvon. Sihke bierggu ja náhki vurkejedje, dassožii go vuvde daid  boalváriiddá (dávjá lulliboalváriidda) Bossegohmárkaniin (giđđat). Lei dárbbašlaš  fievrredit dohko olu gámasuinniid, vái juohke beaivve sáhtte ođđasit dállastit ¶
. Eanas  atne sámi gárvvuid, muhto atne maid gákkesbuvssaid ¶
ja gálssohiid ¶
vuolde (NEG 21308 Rafsbotn 1969. Olmmái lea Hans Pietilæ).   Láhpi Langfjordhavnas ¶
bážii ja vuvddii muhtun olmmái nu valjit rievssahiid ja  njoammiliid, ahte dáinna doalai bearrašii "gáfiid, sohkkariid, vuoja ja duhppáha. Ja jus  vel deaivvai báhčit čeavrá ja riebana, de gal oaččui vel jáfuid ja bázii vel veahá ruhta" (NEG Langfjordhavn 1972. Bivdi lei F. Henriksen, 82 jahkásaš 1972:s. Su atne ovdal soađi juo oalle jábálažžan ¶
).   Vaikko Kolsrud ii oaivvildan ge bivddu mearrideaddjin ealáhuseallimis, de deattuhii son  goitge dán deaŧalažžan juohke bivdoolbmái - sihke dienasin ja borramuššan. ¶
1049 ressursknappheten  1050 klausuler  1051 váilu sámegielnamma  1052 skifte sennagress  1053 vadmelsbukser  1054 mannsbellinger  1055 samiske skinnbukser  1056 váilu sámegielnamma  1057 velstående ¶
čiehkadalai ávdin vuonain dahje Sállannuori guovllus. Dan lávejedje hávláriin  báhčit. Ovdal lávejedje maid fierbmut vievssi, muhto dat heivii buoremusat Álttás.  Ođđaset áigge, ođđamállet bivdoneavvuiguin, ledje maid báhčigoahtán Atlánta ¶
arktalaš njuorjjuid ¶
go dat miessemánus bohte Jiekŋamearas ¶
. Čoalmmis eai  bivdán nu olu njuorjju ja daid arktalaš njuorjjuid. Dát bivdu lei eanas Sállanuoris, nuori  davit njálmmis, ja Stiertná ja Sievjju báktegahčahagain ¶
. 1940:s eai lean ge šat nu  gallis geat bivde njuorjjuid, dušše muhtumat bivde olggut Čoalmmis. Muhto ledje buorit  hattit vievssi náhkis, ja goappeš njuorjošlájat ledje buorit borramuššan ruovttudollui (Kolsrud 1943: 143-144. Jiekŋamearra: mearaguovlu mii ii leat dárkilit čilgejuvvon, muhto danin gohčodit dávjá guovlluid Karamearas ¶
Davisnuorrái ¶
(nappo maiddái Barentsábi ¶
)).    Buot oarjesulluin leat čeavrát. Daid báhče dahje bivde ruvddiiguin. Vaikko ledje hárvát  geat dássedit bivde ruvddiiguin, de lei dán bivdovuogis goitge ekonomalaš  deaŧalašvuohta. Nu lei danin go čeavrris lea hui árgi - dat bivdá ihkku ja danin lea váttis  báhčinmuddui beassat. Muhto hávlár ja earenoamážit ruovddit unnidedje goitge divrras  čeavránáli.    Čeavránáhkis mákse 1. máilmmesoađi ovdal juo 25 kr, ja soađi maŋŋel 50-100 kr. Danin  eai olbmot ieža geavahan čeavránáhki, muhto vuvde boalváriidda. Seammaládje lei  buoidagiin (ibid s. 141-142).   Sihke Deanus, Buolbmágis, Kárášjogas ja eará báikkiin atne čeavránáhki fiergin ¶
.  Dákkár náhkki ii oainnat bizo. Čeavrábierggu borre dološ áigge, muhto soahtegaskaáigge  gal eai dáidde dan šat dahkan.     Riehppovuonas bivde maid njuorjjuid, čeavráid ja buoidagiid, ja ledje máŋga bivdovuogi.  Njoammiliid bivde meissetgielaiguin, njuorjju bivde firpmiiguin dahje báhče, ja čeavrá,  buoidaga, gumppe, riebana ja geatkki mirkkohuhtte, báhče dahje bivde riđáiguin ¶
.  Mirkkuid leat várra viežžan Hammerfeastta apotehkas dahje boazosápmelaččat leat  Suomas viežžan daid (Nesheim 1949: 153). Bivdu mirkkuiguin dagahii  soahpameahttunvuođaid eanandoaluin ja murjemiin/lubmemiin, ja gildojuvvui 1932:s. ¶
7.1.3 Bálkábivdu ¶
Bivddu ulbmilin ii lean dušše dábuhit bierggu ja náhki alcceseaset dahje vuovdima váste.  Boraspiriid bivde vuosttažettiin bálkábivdun, nappo dábuhit ruđa. Nubbin deaŧalaš beallin  dán bivddus lei várjalit šibihiid, bohccuid ja fuođđuid nu go njoammiliid ja rievssahiid.  1920-jagiin gottahalle dušše Guovdageainnus jahkásaččat sullii 250 bohcco ja vel ¶
sávzzat, birrasiid 20 000 kr ovddas. Náhkiin oaččui buori dietnasa, earenoamážit  gumppenáhkis.     Boraspiriid almmolaš báhčinbálká álggahuvvui 1846:s ja lei dalle 3 speciedálera. 1924:s  biegui Guovdageainnu suohkanstivra go gumppe báhčinbálká lei 1899 rájes juo leamaš  25 kr: "Ruđa duohta árvu dan rájes lea gahččan dovdomassii, nappo lea bálkká árvu  dušše goalmmádas álgobálkkás. Haddeloktanemiid geažil lea gumppe vahága árvu maid  mihá stuorit go ovdal. Dalle lei bohcco árvu 15-18 kr, ja dál dat lea 70-80 kr.  Bivdoneavvut leat maid divron, ja bargohattit maid. Danin ii leat gumpebivdu šat  gánnáhahtti, earenoamážit jagi áigodagas go náhkis ii báljo leat haddi. Goddet gal  soames gumppe duollet dálle, muhto ii oktage albmaládje bivdde gumppiid" (FFF 1924: ášši 28, 161).   Suohkanstivra mearridii dasto ahte sii mákset 25 kr juohke gumppes máid goddet, jus  fylka lasiha iežas bálkká 25 kruvnnos 50 kruvdnui. Áltá, Kárášjohka ja Mátta-Várjjat  dorjo evttohusa. Sadjásaš fylkkamánni L. Hermansen diđii vahága máid gumpe dagai, ja  oaivvildii ahte "bálkká lasiheapmi movttidahtášii olbmuid áŋgireappot bivdit gumppe go  dál" . Muhto ii su mielas ábuhan fylkka bušehttii šat eanet goluid bidjat. Muhto fylkkadiggi  gal doarjjui evttohusa (ibid, ášši 28, s. 160, 162, 566). ¶
7.1.4 Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin ¶
1922:s evttohii Sállannuori suohkanstivra gieldit mirkkuid meahceelliid bivddus. Sii  ákkastedje ee. dainna ahte Fálás ledje mirkkuid geavahan boastut. Šibihat ledje jápmán,  ja mirkkut sáhtte olbmuide nai leahkit várálaččat murjemis ja lubmemis. Fylkkamánni  bealistis sáhtii čujuhit fylkkadiggemearrádussii 1919:s. Das čujuhuvvui ahte mirkkuid  geavaheapmi lei várálaš go "meahcceláidumat dađistaga eambbo mirkkohuvvet" (FFF 1922: ášši 36, s. 173).   Sihke fylkkamánni ja fylkkadiggi dorjo láhkagildosa. Davvesiidda suohkanstivra maid  bivddii 1924:s riebanbivddu gildojuvvot mirkkuiguin suohkanrájiiid siskkobealde, maŋŋel  go 9 bivdi ledje háliidan dan (FFF 1924: ášši 27, s. 157). Muhto goappešiid háve biehttalii  Eanandoallodeapartementa.    Dán áššis ledje gal guokte beali. 1928:s bivddii Davvesiidda suohkanstivra fas gildosa, ja  fylkkadiggi fas doarjjui dan, ovttain eavttuin: "... ii galgga gustot siseatnansuohkaniin  Buolbmágis, Kárášjogas ja Guovdageainnus, gos bivdu lea deaŧalaš ealáhussuorgin ja gos  geavahit measta aivve mirkkuid" (FFF 1928: ášši 91, s. 495).     Go mirkkuid gilde 1932:s, doarjjui fylkkadiggi fas ahte siseatnansuohkaniidda ii galgan  gustot dát mearrádus, go boraspiret vahágahttet boazodoalu (FFF 1933: ášši 42, s. 355).    Orui dainna lágiin ahte riddosuohkanat eambbo ovddidedje ráfáiduhttináššiid, ja eambbo  vuosttaldedje lasihit boraspiriid báhčinbálkkáid go siseatnansuohkanat. Omd. háliidedje  Sállanuori-, Muosát- ja Davvenjárgga gielddat ráfáiduhttit njoammila Fálás, ČohkaLáhtás ¶
ja Máhkarávjjus. Áltá ja Porsáŋgu fas háliidedje heaittihit njála ráfáiduhttima.  Porsáŋgu, Deatnu ja Kárášjohka vuosttaldedje maid ollásit ráfáiduhttit ealgga (gč. ee. FFF 1933: ášši 42, s. 196 ja ášši 63: 272, FFF 1934: ášši 48, s. 223 ja FFF 1936: ášši 68, ¶
s. 329 ja ášši 69: 330). Dás oaidnit mii oalle bures gos fuođđoriggodagat ¶
ledje, ja  ahte lei iešguđetlágan ealáhusvuođđu Finnmárkku iešguđet báikkiin. ¶
Maiddái 1977 fuođđostatistihkas deattuhuvvo dákkár guovllu juohku. Omd. lei ealgga  lohpi báhčit Mátta-Várjjagis, Unjárggas, Deanus, Kárášjogas, Guovdageainnus, Álttás,  Fálesnuoris, Porsáŋggus ja Davvesiiddas. 3 118 olbmo ledje fuođđodivatgoartta ¶
oastán. Suohkaniin main leat eambbo go 100 bivdi, leat dávjá ovttahat bivdit. Fálesnuorri  ja Davvesiida eai leat šat mielde, ja Hammerfeasta ja Čáhcesuolu leat fas ođđasat (Finnmark 1979. Tab. s. 487).    Dát duođašta guokte ášši: Báikki olbmuin leat ovdamunnin go ásset lahka buoremus  fuođđoguovlluid. Muhto seammás leat gávpogiid ja čoahkkebáikkiid astoáiggebivdit  gilvališgoahtán singuin. Dát mannolat guoská maid rievssatbivdui, murjemii/lubmemii ja  sáivabivdui. 1984-89 áigodagas ledje omd. gaskal 16,9% ja 37,9% bivdogoarttain  vuvdon olggobealde Finnmárkku bivdiide (Småviltjakt i Finnmark 1989-90: 15).    Dakka maŋŋel soađi orrot leamaš oalle olu boraspiret Finnmárkkus. 1948:s muitaledje  ahte dan dálvvi lei gumpe olu speadjan. Gumpe lei goddán birrasiid 2-300 bohcco, ja 20  gumppe ledje báhččon (FFF 1948: ášši 54, s. 237). 1945 suoidnemánus geassemánu 30.  beaivái 1946 báhče 80 geatkki Finnmárkkus. Juohke geatkki ovddas mákse 3 500 kr,  oktiibuot mákse   280 000 kr getkkiid báhčinbálkán (Steen 1963: 73. Steen lea veahá eahpečielggas báikki dáfus, muhto su oppalaš ságain ipmirdan ahte son oaivvilda Finnmárkku).   Geatkebáhčinbálká lei dássedit lassánan 1944 rádjái, muhto 1946:s juo vuolui bálká 2  500 kruvdnui, ja 1959:s 500 kruvdnui. Vaikko vuolideami eaktun lei ahte juogo suohkan  dahje fylka galggai máksit seammá olu dahje eambbo, váikkuhii vuolideapmi goitge ahte  boraspirebivddu beroštupmi maid unnui.    Nuppe dáfus sáhttit dulkot loguid dainnalágiin ahte boraspiret eai lean šat áittan  bohccuide ja šibihiidda. 1950 birrasiid sáhttit dilálašvuođa čilget ná: Gumppiid ja getkkiid  lohku lei mihá unnit go ovdal soađi. Danin lei maid váddáset goddit daid hárváid mat vel  ledje. Njálla lei ráfáidahtton 1930:s, muhto njálat eai lean lassánan.     Ruksesriebanat ¶
baicca lassánedje, vaikko lei báhčinbálká. Mátta-Várjjagis ledje hui  olu riebanat maŋŋel soađi. Dušše 1949 ođđajagemánus mákse báhčinbálkká 52 riebana  ovddas (Flf 1952: 379). Guovdageainnus lei riebanbáhčinbálká 17,50 kr, muhto náhkis "ii  báljo leat árvu, ja olbmuid mielas lea nu heajos báhčinbálká ahte ii gánnát bivdit  riebaniid" (ibid s. 73).   Muhto rieban borrá sihke lábbáid ja  rievssatčivggaid, ja suoláda rievssahiid ja  njoammiliid gielain. Jotke riebanbivdduin vai dat gul unnu gilvaleaddjin. Maiddái eará  guovlluin fylkkas gullat ahte ledje olu ruksesriebanat, ee. Skáidejárguovllus: "Leat ain olu  rievssahat, njoammilat ja riebanat dáppe" (Skaidiprosjektet 1975-76. Den samisk ¶
etnografiske delrapport v/ Bjørn Aarseth s. 26 (Sámi-čearddalaš oasseraporta s. 26 Bjørn Aarseth` bokte)).    Buoidda maid lea billár ¶
. Dat borrá sihke rievssatmoniid ja rievssatčivggaid, ja suoláda  rievssahiid gielain. Buoiddanáhkis lea veaháš árvu, buori náhkis oaččui 10 kr 1950-jagiin.  Oarribivdu gal unnui, go náhkiin ii báljo lean šat árvu.    Ovdalaš áigge bivde ja rievssahiid gárdo okta dahje moattis juohke bearrašis Porsáŋggus.  Maŋŋel soađi ii lean šat ovttasge "boraspirebivdu ealáhussan, ii ge sáhte dadjat ovttasge  bivddu leahkit dábálaš lassiealáhussan ge" (Eidheim 1958: 37). Boraspirebivddu ferte  gohčodit soaittáhatbivdun, vaikko muhtun ovttahat namat gal leat bivdobálkáčállosiin. Sii  maid dábálaččat bivde dušše dalle go ledje vuohttán boraspiriid. Vulge hárve summál ¶
bivdit daid. Muhto 1950:s ožžo vel 30 olbmá boraspiriid ja gazzalottiid báhčinbálkká  Buolbmágis (ibid s. 37).    Lei goitge čielga maŋosmannan, ja dan oaidnit maid tabeallas mii čájeha Buolbmát  lensmánnekantuvrra máksin báhčinbálkkáid. Bálkkáin manai vuollel 10%  gazzaloddebáhčimiidda, eanas fállebáhčimiidda.    Tab. 7.1: Buolbmát lensmánnekantuvrra máksin báhčinbálkkát:     Jahki:                  Kr:  1949 ¶
1 113     Gáldu: Eidheim 1958: 37    Dál bivdet eanannjiččehasain ¶
ovddemustá ealggaid ja njoammiliid. Muhto dološ  ealáhusbivdu gal lea unnit eambbo nohkan. Njoammiliid gal ain bivdet oalle olu, muhto  Adolf Steen muitalii juo 1963:s: "Astoáiggebivdit beatnagiiguin goddet eanas  njoammiliid, ja lea oalle hárve njoammil máid báikki olbmot (mázelaččat) goddet" (Steen 1963: 74). Dat gal lei ovdal earaládje, loahpaha son.    Ealga lea lassánan ja leavvan fylkii, vaikko lohket olu suolabivddu. Dálbmeluovttas ii  šaddan ealgabivdu lobálažžan ovdal 1986:s. Fálesnuorrái leat dál easkka boahtán ealggat  ja Ráirus maid leat oaidnán ealgga, mii duođašta ahte ealggat leat boahtigoahtime dohko  nai (Finnmark Dagblad 21.10.1993. Bihtá namma lea ).           Tab. 7.2: Ealgabivdolobit ja báhččon ealggaid lohku 1968-72 (jahkodagaid gaskamearrelogut): ¶
Suohkan: Lobit: ¶
Báhččon ealggat:  Guovdageaid nu  18 ¶
Áltá ¶
7  Porsáŋgu ¶
6  Kárášjohka ¶
14  Deatnu ¶
7  Unjárga ¶
7  Mátta-Várjjat  28 ¶
24                              .  Gáldu: Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1980: 110.    Maŋimus jagiid bivdiid lohku lea leamaš gaskamearálaččat 5 000, čállá kánttorhoavda  Hjalmar Pavel 1979:s (Finnmark 1979: 370). 1970- ja 1980-jagiin leat bivdogoarttaid  ostiid lohku rievddadan gaskal 2 500 ja 5 000 (Småviltjakt i Finnmark 1989-90. 15). ¶
8. KAPIHTTAL ¶
Guollebivdu jogain ja jávrriin ¶
Sáivaguollebivddus leat maid stuora guovlluerohusat Finnmárkkus. Sáivabivdu lea  earenoamáš mávssolaš leamaš siseatnanguovlluin ja stuora eatnogáttiin. Amund Helland  čálii 1906:s ahte luossabivdu lea váldoealáhusgeaidnun Buolbmágis (Helland 1906 III: 442).     50 jagi maŋŋel deattuha Eidheim ahte eanandoallu ja johkabivdu leat dássožii leamaš  ealáhusvuođu váldooassin. Guollebivdu lea leamaš deaŧalaš go dainna leat olbmot ruđa  dinen. Guollebivdduin ožžo maid eatnasat dálvviniestti alcceseaset. Guollebivdu unnui  sakka go gáidánuohttebivdu šattai dábálažžan 1900 álgomoaddelohjagiin.  Olmmošlassáneami geažil šadde eanebut geat galge juogadit buriid. Luossabivdu  ekonomalaš ulbmiliin lea guhká juo maŋos mannan. Bivdu rievddada jagis jahkái.  Buolbmágis leat maŋimus eallenagiáigodagas rievddadan gaskal 4 ja 12 tonna (Eidheim 1958: 33).    Mázes lohká Steen 1963:s leamaš bivddu ja guollebivddu hui deaŧalažžan ovdal. Dál dat  ii leat lahka ge nu mávssolaš go ovdal: "Guollebivdduin eai leat goasse nu olu ruđa dinen,  muhto olbmot leat ožžon deaŧalaš borramušoasi luondduruovttudollui" (Steen 1963: 74). ¶
Sáivabivdu lea leamaš deaŧalaš ruđa dábuheapmái ja iešbirgejupmái, seammaládje go  murjen/lubmen, bivdu, monnečoaggin jna. Helland muitala Kárášjohbivddu birra: "Deanu  luossabivdu lea deaŧalaš gieldda ássiide; eai loga nu olu vuovdit luosa, muhto olu luosa  atnet gieldda ruovttudoalut ieža" (Helland 1906 III: 320).   Lars Reinton lohká luosa, dápmoha, čuovčča ja hárri leamaš nu deaŧalažžan Kárášjogas  ahte guolli lei deaŧaleamos geassesajborramuššan earret vuoja (Reinton 1955: 247).    Guollebivdu ii lean oaiveártan geassesadjái sirdimiidda olbmo muittus, čállá Sonja  Westrheim, muhto 10:s su 38 muitaleddjiin leat buohtastahttán guohtuma ja  guollebivddu fárrenártan. Dasalassin lohkaba guovttes guohtuma, fuođarčohkkema ja  guollebivddu ártan. Olu geassesajit gosa manne gitta 1960-jagiin, ledje álgo-álggus  luossabáikkit, nu go Deatnogátti geassesajit, ja Ássebákti ja Buollonjárga, mat gulle  kárášjohkalaččaide. Oalgejogaid dápmotbivdu ii leat goasse váikkuhan doallovuohkái ii ge  geassesajiid válljemii. Luossabivdu gal lea leamaš nu deaŧalaš ahte ođđa geavahanmálle  bohciidii: Luossageassesajdoallu buohtalaga ládjogeassesajiin (Westrheim 1978: 86).  Luossageasesajdoallu "lea leamaš dábálaš sápmelaččain, ja várra maid muhtun kvenain" (ibid s. 234). ¶
Kárášjoga gáldut duođaštit ahte "meahccefuođarčohkken lea leamaš deaŧalaš, ja ledje  seammá olbmot geat luosaid bivde ja meahccefuođđara čohkkejedje, rávis dievddut ja  nuorat" , muitala Westrheim. Son deattuha ahte vaikko meahccelájut eai lean njuolggo  ártan geassesadjái fárremii, de lei goitge čielggas ahte olbmot geavahedje luonddu  vejolašvuođaid (ibid s. 87).   Deatnogátti ja Skuvvanvári ¶
ássit maid deattuhedje luossabivddu mávssolašvuođa,  joatká Westrheim: "Eanas dinejedje lubmemiin ja luossabivdduin. Muhtun guollebáikkit  dahje avádagat ledje jur geassesajiid buohta. Doppe čuoččuhit ahte manne geassesajiide  luossabivddu dihte" (ibid s. 200).   Earret luosa, bivde maid olu eará guollešlájaid. "Muhtun jávrriin eai oba leat ge guolit,  muhtun jogain ja jávrriin ges leat valjit dápmohat ja maiddái rávddut, máid báikki olbmot  bivdet liikká olu" , čálii Mona Beichmann 1939:s (Beichmann 1939: 85), ja jotkkii: "buoremusat gottii guoli boaittobealde guovlluin gosa fierbmun ii lean vel čuohcan" (ibid s. 86).     Duoddaris lei čuovžabivdu deaŧalaččamus, ja Adolf Steen čálla  ge dan birra. Rávddu atne  buoremus guollin, lohká son, muhto čuovžabivdu lei eahpitkeahttá deaŧalaččamus. Nu lei  maid soahtegaskaáigge. Vuskona eai atnán buorren guollin, eai ge bivdán dan  earenoamážit. Muhtumat maid eai liikon hávgii, juogo dainna go dat lea ropmi dahje  mágu geažil, muhto eatnasat borre hávgga. Goikaduvvon hávgganáhkki (nu go eará  guliid náhkit) čilge gáfe, ja addá buori mágu (Steen 1963: 76-79).   Eai bivdán njágá ge, ropmivuođa geažil, ja dušše soapmásat borre njágá, muhto das lea  buorre vuoivvas, ja livssiin lea buorre náhkiid dikšut, ja čázehiid ja sisttehiid vuoidat.  Hárri atne heajos guollin go borrá luosa ja vuokka luosaid bivddidettiin (ibid s. 76-77).   Njávdánkvenat bivde olu hárriid. Sii bidje stuora, luovos rissegimppuid ¶
johkii. Hárri  čiehkádii dáid sisa, ja go loktii gimppuid bajás, de čuvvo hárrit daid (NEG  222524 Neiden 1972).   Dát fas čájeha ahte geavahedje riggodagaid hui máŋgga ládje, seammás go máhku ja  liikon rievddadii guovlluid mielde ja mearridii makkár buktagiid olbmot geavahedje. Johs.  Falkenberg duođašta ahte ledje guovlluid mielde erohusat. Son čuoččuha ahte  Davvesiiddas bivde unnán jogaid, vaikko ledje luossajogat sihke Skiessvuona ¶
siste ja  Storfjordenis ¶
.    Porsáŋggus bivde olbmot eanas alcceseaset, muhto muhtumat bivde maid vuovdima  váste. Earenoamážit Skáidejávrris bivde guoli vuovdima váste soahtegaskaáigge (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 25 (sámi etnográfalaš oasserapporta s. 25). Dat lea Lars Persen Birkeli` lágiduvvon bivddu birra 4:in fatnasiin ja veagain)).   Bissojoga ¶
kvenaide lei luossabivdu jogas seammá deaŧalaš go áhpebivdu (Mikkelsen vuođđologu haga, s. 18). Muhto dalle lei ge "olu eambbo dápmot ja luossa jogain ja  jávrriin go dál" (ØSIGD-prosjektet 1978: 11. Hans Mikkelsen Bissojogas muitala.) Samuli ¶
1076 Skoganvarre  1077 risknipper  1078 Lille Porsangerfjord  1079 váilu sámegielnamma  1080 Børselv ¶
Paulaharju oaivvilda ahte Bissojogas ja Njávdámis ledje guolit olu vátnon 1920-jagiin juo (Paulaharju 1928: 144).   Deanubivddu 1888-lága ja 1905 luossalága bokte ii leat Deanu ja Álttá luossabivdu  buohkaide lobálaš. 1964 luossalága bokte gustogohte gáržžideamit maiddái Njávdámii.  Álgo- álggus bivde ge gilisearvvit ja johgátteolbmot Finnmárkku jogaid (Tønnesen 1979: 241).    1888-láhka bođii várjalit Deanuleagi ássiid vuoigatvuođaid. Das lei mearrádus ahte  galggai eaiggáduššat dahje láigohit matrikulerejuvvon eatnama. 1911 gonagaslaš  resolušuvnnas álggahuvvui maid ássan- ja doaimmahangeasku ¶
. Nappo galggai bivdi  ássat dan eatnama nalde, ii ge guhkkelis go 2 km jogas eret, ja doppe galgá muhtun  jagiid gilvojuvvon unnimustá ovtta gusafuođarnáre (2 000 kg suoidni) (Moen 1991: 60).    Deanuleagi, Njávdánjoga ja Porsáŋggujogaid olbmot ledje measta aivve sámi- ja  kvenasogas. Álttás gal ledje olu dáččat, geat dinejedje Álttájoga láigguin ja dasalassin  bivde duottarjávrriid viššalit, sihke vuovdima váste ja ruovttudollui (Sverre Eilertsen 1987 ee. Viggo Kjellmann birra).   Álttájoga bivddu dietnasat leat oamasteami bokte gullan johgátteássiide geain lea gusa  biebman náre gilvojuvvon gieddi (120 suoidneguorpmi ¶
). Sii vuođđudedje  oasussearvvi ¶
, Alta Laksefiskeri-Interessentskap (Álttá luossabivdiid searvi (dás jorgaluvvon namma)), čálii sátnejođiheaddji Heitmann 1952:s. Alta Laksefiskeri(Flf 1952: 298).    Jahki Láigolihttodivat  Bivdojuvvon  Miellahttolohku  1910 ¶
4 000 birrasiid    291  1945 ¶
ii lean láigohuvvon    5 000 birrasiid    282  1947 ¶
252                      .    Gáldu: Finnmark fylkesleksikon 1952: 299 ja Medisinalrapport 1910-11    Buollánávžilaččat ja eaibuleagilaččat fertejedje oastit (dahje lonuhit alcceseaset)  mearaguoli Bossegohpis dahje Joganjálmmis. Danin eai borran nu olu mearaguoli dain  ávžžiin. Muhto borre "olu sáivaguoli nu go dápmoha, čuovžža ja luosa" (NEG 21096 Tverrelvdal og Eibydal 1968). Daid bivde eanemustá lájuid ovdal ja maŋŋel, veahá  duottarjávrriin čakčat, ja muđui giđđajieŋa nalde sihke jogain ja jávrriin. ¶
Njávdánjoga luossabivdu lei álggos nuortalaš ¶
searvebivdu. Muhto 1848  duopmocealkámuša ¶
bokte, ožžo maid Njávdáma ođđa ássit, geat ledje kvenat,  seammá bivdorievtti Njávdánjogas. Buot Njávdáma eananeaiggádat besset dál  miellahttun :i (Njávdáma guollesearvi (dás jorgaluvvon namma)).  1970 birrasiid ledje 5 12-olbmá sturrosaš searvvi mat bivde Skoltefossenis ¶
(gäbbäläbivdu). Juohke oasálaš searvvis galggai oažžut 10 kg luosa, ja jus bázii, de  galggai eará servviide mannat dat. 1968:s oaččui juohkehaš badjel 30 kg, muhto  suoidnemánu gaskkamuddui 1969 eai báljo lean goddán luosaid.  Guollebivdovuoigatvuođaid láigohemiin dinejedje oalle olu, nu movt Álttá- ja  Deanujogaláigohemiin nai. 1968:s dinejedje 36 000 kr (NEG 22524 Neiden 1972).   Eará Finnmárkku luossajogaid lea stáhta lihttoláigohan báikkálaš guollebivdoservviide,  mat vuvdet guollegoarttaid. Dienas manna johkadoaimmaide (Finnmark 1979: 440). "Siseatnangiliin eai leat galle bearraša mat eai unnit eambbo bivdde sáivaguoli  alcceseaset. Oallugat dábuhit dálvvi guoli, ja muhtumat bivdet maid vuovdima váste" ,  čállá Hjalmar Pavel (ibid s. 368). Dát duođašta dan máid Adolf Steen lea dadjan ovdal:  Guovdageaineanu ja Máze jávrriid bivdu lea doloža rájes leamaš hui mávssolaš (Steen 1963: 75).    Steen deattuha ahte jogain ja Máze jávrriin lea oktasaš bivdu ja juohkehaš oažžu bivdit  gos háliida. Muhtun bearrašat lávejedje maid fárrolaga vuolgit vahkosaš mátkkiide gitta  Návuona ¶
ráji duohkái. Ovdal vuvde olu guliid boazosápmelaččaide dahje lonuhedje  bierggu ja náhkiid/gápmasiid guliin. Dát lonohusgávpi lei measta nohkan 1960 birrasiid,  ja olbmot bivde dan rájes dušše ruovttudollui (ibid s. 81).    Buolbmágis lei guollebivdu ain hui deaŧalaš. Eanas ruovttudoalut, earret dáččaid, bivde  luosaid jahkásaččat, ja dinejedje veahá dainna. Dienas rievddadii veahá, muhto 1958:s  bođii 2-800 kr juohke guollebivdi nammii (Eidheim 1958: 34).    Vuolábealde oaidnit tabeallas sullii man olu kiluid ja kruvnnuid Buolbmát sáivaguollebivdu  attii 1950 birrasiid:   Tab. 8.2: Buolbmát sáivaguollebivdu:   Jahki ¶
74 000    .  Gáldu: Eidheim 1958: 74    Lensmánni lea 1950 rájes, guolástusbearráigeahčči addán geaskkuin, iežas  árvvoštallamiin jorben guollebivdiin ožžon loguid bajásguvlui. Árvvoštalle ahte veahá  manai alcceseaset máid eai almmuhan (ibid s. 35).   Maŋŋel soađi leat leamaš buoret hattit, ja gávpeolbmát válde buot máid ožžo oastit,  sádden váste lulás. Dát dagahii ahte luosa sálten dálveniestin unnui sakka. Muhto eará ¶
1084 skoltesamisk  1085 domsavgjørelse  1086 váilu sámegielnamma  1087 Kvænangen ¶
sáivaguliid (dápmot, rávdu, hárri ja čuovča) leat eanas ieža borran ja iežaset  galmmihanbumbbáide bidjan. Dievddut manne 3-4 beaivásaš guollebivdomátkkiide,  earenoamážit jávrriide ja jogaide oarjjabealde Deanu. Dát guollebivdu "lea leamaš  mávssolaččamus daidda ruovttudoaluide main lea heajumus ruhtadilli. Lea váttis  árvvoštallat dán bivddu árvvu ja sturrodaga, muhto oallut ruovttudoaluin lea sáivaguolli  oassin beaivválaš biepmus geasse- ja čakčamánuid" (ibid s. 35).   Sáivaguollebivdu lea dađistaga lassánan vuoiŋŋastan- ja lustaáiggedoaibman ¶
.  Luossabivdu lea oalle deaŧalaš Fálesnuoris, sihke nuohtásteapmi ja "dat eambbo  suohttasa dihte johkabivdu" (Flf 1952: 318). Suohttasa dihte bivde vuokkain ja stákkuin,  ja ealáhusváste bivde firpmiin dahje nuhtiin. Ovdamearkan mannolahkii soađi maŋŋel  sáhttá namuhit Fylkkadikki mearrádusa 1947:s: Fierbmun šattai lobálažžan Counjajavrres (Čuonjájávrris) Guovdageainnus dušše suoidnemánu, muhto oaggun šattai  lobálažžan birrajagi (FFF 1947: 213).    Finnmárkkus ledje sullii 50 000 lustabivdi 1970-jagiid gaskkamuttos. Dán logus leat gal  mielde sihke eará fylkkaid dáččat ja olgoriikkalaččat. Dalle ii dáidde sáhttit guollebivddus  lohkat nu stuora ekonomalaš árvvu go ovdal. Vaikko báikki olbmot sáhttet  sáivaguolásteami lohkat áigeguovdilis riggodahkan, de sáhttá leahkit váttis sirret  astoáiggebivddu ja ruovttodoallobivddu (biebmolasi) ja dáid ealáhus-ekonomalaš  ulbmiliid (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 26).   Nubbi ášši lea ahte guolli adno herskon. Dat lea hersko danin go lea mearri man olu dan  goddá, ja go dan ii oaččo oastit dábálaš vuogi mielde márkanis. Sáivaguolli ii leat nappo  dárbbašlaš ealiheapmái, muhto eallin šaddá goitge geafit dan haga. ¶
9. KAPIHTTAL ¶
Darfi ja vuovdi ¶
Finnmárkku dálkkádatdilálašvuođaid geažil ferte leamaš deaŧalaš ahte lei álki dábuhit  boaldámuša. Knut Kolsrud čuoččuha omd. ahte boaldenmuorra ja čáhci ledje guovddážis  mearrideame báikki gosa olbmot ásaiduvve (Kolsrud 1943: 98). Rittus, gos lei unnán  vuovdi dahje ii oba ge lean vuovdi, sáhttet riehkit dan dáfus leamaš mearrideaddjin.    Muhto lea mearri vuovddi ođđasis šaddamis, ja earenoamážit nohkagođii vuovdi  Finnmárkku olggut guovlluin áigá juo. Álttás šattai gielddusin gili olggobealássiide 1963:s  juo čuohppat vuovddi (Tønnesen 1979: 81. Son čujuhii Tingbok for Finnmark (Finnmárkku Diggegirjái) man originála lea Romssa Stáhtaarkiivvas (Statsarkivet i Tromsø), fol. 184r, fol. 188v ja fol. 189r).   Muhto váttisvuođat gul lassánedje muđui nai Finnmárkkus. 1860 birrasiid čuoččuhii omd.  Goaskinvákki ¶
ja Čuđegietti ¶
lensmánni ahte Bissojoga vuovdi lei nohkan (Hanssen 1986: 202).   Eiseválddit, ja earenoamážit vuovdeossodat ¶
, ballágohte vuovddi boahtteáiggiin.  Vaikko buohkain ii lean ge nu sevdnjes oaidnu, ávžžuhedje Finnmárkku eiseválddit  garrasit lasihit darfeboaldima 1890-jagiin (Amtmann 1896-1900, s. 22). ¶
Darfi boaldámuššan lei ođđa riggodat. Easkka birrasiid 1870 rájes šaddagođii darfeloggun  dábálažžan. Čájehuvvui ahte darfi lei hui buorre čoavddus váttisvuođaide, sihke vuovddi  maŋos mannama ja boaldámušváni dáfus. Knut Kolsrud duođašta ahte darfeloggun lei  dábálaš omd. Čoalmmis: "Boaldenmuoraid čuohppan goasii billistii vuovddi 1800 loahpas.  Muhto darfeloggun lea gádjon vuovddi, ja dál (1943) lea vuovdi fas šaddagoahtán" (Kolsrud 1943: 87). 1800-logu loahpas loggugohte mearrasápmelaččat darffi, ja  buohkain lei darfi boaldámuššan soahtegaskaáigge: "Danin leat olbmot ožžon ođđa  barggu guovdu geasi, darfelogguma" (ibid s. 99).    Njálmmálaš muitaleamit duođaštit ahte riddoguovlluin ovddemus geavahišgohte darffi:  Boarráset olbmot muitalit ahte sii ledje fas boarráseappuin gullan ahte Sállanis bolde  darffi. Cuokcavuona vuosttaš ássit bolde muoraid, muhto go vuovdi nogai, de boaldigohte  darffi. Dát dáhpáhuvai 1870-80 birrasiid (NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Sállanássit muitalit  ahte sii ledje vuosttažat geat čuohppagohte darffi, ja eará davvinorgalaččat ohppe sis  dan. Dát heive Láhpi, Skiervvá ¶
ja Návuona dieđuide (NEG 22359 Hasvik 1971).    Sihke Cuokcavuonas, Sállanis ja eará báikkiin oaivvildit buohkat ahte ovdal lei oalle olu  vuovdi, muhto dat lea nohkan muorračuohppamiin (NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Robert  Paine muitala omd. ahte Jáhkovuonas ¶
bolde dušše muoraid ovdal 1870. 1870-1917  gaskal maid bolde eanas muoraid, muhto maiddái veahá darffi. Maŋŋel 1930 boaldigohte  maid koalaid ¶
, ja dat bođii dađistaga eambbo darffi sadjái. Sauhavnas ¶
Jáhkovuonas lei koalla váldoboaldámuššan 1954:s (Paine 1957 I: 59). ¶
Davvi-Várjjagis muitalit ahte ovdalaš áigge geavahedje dušše daŋasdarffi. Dan loggo ja  goikadedje. Doppe gos šadde vuollegis skierrit ja sieđggat, gaiko daid eret ja loggo 15-20  cm asu darffi. 1900 birrasiid čuohppagohte jeaggedarffi. Čuhppe njealječihkii ja  goikadedje. Juohke assas čoalttu ¶
čuhppe 3-5 sadjái maid assodat lei sullii 10 cm.  Áibbas goikkisin ledje dat nu garrasat ahte daid fertii veahčiriin mollet. Girsi jekkiin sullii  1/2 m čiekŋalasas dagahii váttisvuođaid sihke darfečuohppamii, ja go maŋŋel áigo veltut  jekkiid (NEG 19710 Skallelv - Salttjern - Ekkerøy 1965).   Geavahedje sihke jeagge- ja daŋasdarffi boaldámuššan, muhto dát rievddadii olu báikkis  báikái. Olggut Deanus geavahedje jeaggedarffi, Sállanis geavahedje goappešagaid.  Čuhppe darffi dakkaviđe go jeakkit ledje suddan. Daŋasdarffi sáhtii loggut geasi, danin  go dat goikkai álkit. Veahá darffi gal atne gávgasin ¶
návetlahttái, muhto  jeaggeruohttasiid čuoladedje, goikadedje ja atne boaldámuššan. Cuokcavuonas gal  geavahišgohte darfegávgasiid easkka ođđaset áigge. Doppe geavahedje maid  jeaggedarffi, muhto lavnnji ¶
gal eai váldán. Muhto jus daŋasdarfi lei olu, de atne dan   loahppenboaldámuššan návehis. Seammaládje dahke Ruovdavuonas. Doppe gal muđui  geavahedje unnán darffi go lei doarvái soahkevuovdi (Gč. NEG 20649 Olggut Deatnu ¶
1092 Skjervøy  1093 Revsbotn  1094 kull  1095 váilu sámegielnamma  1096 lump  1097 torvstrø  1098 gresstorv ¶
1967, NEG 21113 Akkarvik 1968, NEG 21365 Nuvsvåg 1969 ja NEG 21547 Jarfjord 1969).   Girsi galggai vuos suddat, ovdal go darfelájut álge geassemánu loahpas ja biste 1-2  vahku. Buoremus darfi lei čáhppes geađgedarfi (veažerdarffi) máid válde čiekŋaleamos  jeaggebotniin. Lei dávjá dárbbašlaš guhkás mannat dábuhit buori darffi. 1920-jagiin ain  manne Várjjatvuona davábeale ássit Mátta-Várjjaga sulluide gos ledje stuora, čiekŋalis  jeakkit. Lei álki fievrredit darffi ruoktot, go bivde guliid doppe ja dušše viežžaledje darffi  gáttis fatnasii (NEG 20652 Vadsø 1969).   Dat maid rievddadii man olu geavahedje darffi. Dábálaš ruovttudoalus Čoalmmis ledje  guokte-golbma dolastansaji oktan návetgoađi árraniin, ja rehkenaste boaldit ovtta  seahká 30-40 bihtáin beaivái. Jahkái manne 8-10 000 bihtá (Kolsrud 1943: 99-100).  Ákŋoluovttas rehkenaste dábálaš ruovttudollui mannat 3000 assás čoalttu (birrasiid 12  000 bihtá) dálvái boaldámuššan. Muhtumat leat maid vuovdán darffi gávpeolbmáide ja  guosseguollebivdiide (NEG 22359 Hasvik 1971).   Gilisearvvis ledje ovttaoaivilis ahte lei sin oktasaš jeaggedarfi, ja buohkat oasálaste  loggumis. Rávis olbmot loggo ja guottašedje, ja mánát bajidedje darffiid (gč. NEG 20649 Ytre Tana 1967, NEG 21113 Akkarvik 1968 ja NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Sáhtte maid  lonohallat bargguid, muitaluvvo Cuokcavuonas.    1960-jagiin gal lei darfegeavaheapmi measta oalát nohkan. Eananvuovdinkantuvrra  darfegirjjit máid báikkálaš darfebearráigeahččit čálle, loahpahuvvojedje 1965:s. Ovdalaš  áigge olu darfegeavaheapmi lei dál measta nohkan, muitaluvvo olggut Deanus 1967:s (NEG 20649 Olggut Deatnu 1967). Darfi lei ovdal váldoboaldámuššan Akkarvikas ¶
(NEG 21113 Akkarvik 1968). Ákŋoluovttas geavahedje unnán darffi 1971:s, go ruhtadilli  lei buorránan (NEG 22359 Hasvik 1971).   Ihkkohis ¶
ja Gállonjárggas ¶
lei sierra vuohki ráhkadit darffi. Stuora  ruksesjeaggemuoldobovnnaid ¶
dulbmo bákteráguide čáziin, ja dikte dáiggi nuppi  jahkái. Dalle čuohpadedje dan assás čoalttuide, dolvo goikadanbáikái gos goikadedje, ja  dat šattai buorren darfin. Dan darffi gohčodedje cábmonmuoldun (bankimulta). Go  čuhppe darffi báktegurain, de devde daid fas ođđa dáiggiin (NEG19710 Skallelv - Salttjern - Ekkerøy 1965). ¶
9.3  VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT ¶
Finnmárkku goahccevuovdi lea seammá go beahcevuovdi. Beazit leat stuorit johkalegiin,  nu go Álttás, Báhčaveajis ja Kárášjogas. Báhčaveajis gal leat maid veahá guosat.  Máilmmi davimus guossavuovdi lea Rávttošnjárgga álbmotmeahcis ¶
ja davimus  lastavuovdi lea Čorgašnjárggas ¶
1099 váilu sámegielnamma  1100 Ekkerøy  1101 Skallnes?   1102 rødmoldstuene  1103 Stabbursdalen nasjonalpark  1104 Nordkynhalvøya  1105 Oksfjorddalen ¶
Nubbi goahccevuovdeguovlu lea bajit Báhčaveaji álbmotmeahcci mii lea 63 km². Carl  Schøyen evttohii 1948:s ráfáiduhttit 160 km² stuoru guovllu. Hálddašeaddjit  vuosttaldedje dan, ja unnidedje guovllu (Lunde 1979: 752).   Finnmárkkus lea 4,2 % buvttadeaddji vuovdi (nappo 2 mill. daa), muhto dušše 40 % das  lea goahccevuovdi. Stáhta eaiggáduššá 99,7 % buot vuovddis (Finnmark Skogselskap 1975: 32).    Finnmárkkus lea vuovdesuodjaleapmi hui guovddážis ja lea mannan ovdalii go báikkálaš  olbmuid vuovdečuohppanriekti. Miessemánu 27. b. 1775 gonagaslaš resolušuvnna olis  lea omd. boahtán mearrádus man bokte ožžo ássit dain giliin gos lei soahkevuovdi (dahje  buot lastavuovdi) rievtti váldit dan máid dárbbašedje, ámtamánni addin lobiin. Dán  resolušuvnna olis lea fylkkamánni suoidnemánu 9. b. 1936 ráhkadan njuolggadusaid  stáhta vuovddi geavaheapmái. Ii leat riekti vuovdit dan čujuhuvvon sárggá muoraid ja  riekti lei muđui muddejuvvon boaldámuša dábuheapmái (Innst. 1956 del 2 (innst. om lov og forskrifter om Statens umatrikulerte grunn): 22 (stáhta čálekeahtes eatnamiid láhka-  ja njuolgadusevttohusat).    Dán vuovdesuodjaleami njuolggo váikkuhussan vuođđuduvvui Finmarkens Amts Træplantingsselskap 1900:s. Searvi lonuhii nama 1927:s, ja šattai Finnmark Skogsselskap (Finnmárkku vuovdesearvi) (Finnmark Skogselskap 1975: 5). Dát vuovde-  ja vuovdedoaibmaberoštupmi dagahii ee. ahte gilvigohte vuovddi. Báhčaveajis gilvigohte  1906:s. 1907-10 áigodagas veltegohte maid eatnama doppe (Lunde 1979: 448).   Finnmárkku vuovdesearvvi 1975 ávvočállosis ¶
čuoččuhuvvo ahte 1920 birrasiid lei  vuovdi boaris ja šattoheapmi. 1924:s álggahii Det norske Skogforsøksvesen (Norgga  vuovdegeahččaladdanossodat) systemáhtalaš buvttadan- ja ođastanguorahallamiid.  Vuovdesearvi oaivvildii veaháš buori ovdáneami, man ártan lei buoret dálkkádat ja  buoret vuovdedikšun (Finnmark Skogselskap 1975: 32-33).   Magnhild Bjørgan maid čuoččuhii 1952:s ahte dálkkádat lei buorránan. Dálbmeluovtta  orda ¶
lei jahkečuođimolsuma rájes "sirdásan badjelii" (Flf 1952: 405).   1920-jagiin 1970-jagiide lea stuora vuovdi čuhppojuvvon dimbbarin ja ođđaset vuovdi  ovdánišgoahtán buvttadanvejolašvuođaiguin. Muhto goitge lea gaskamearálaš šaddu  juohke daa nammii nu vuollin ahte doaimmahedje vuovdedoalu dakkar báikkiin máid  Østlánddas livččii heajos eanamin gohčodan. Finnmárkku beahcevuovdi oainnat lea  polára goahcceorda ¶
Vuovdima váste vuovdedoaibma  soahtegaskaáigge ¶
Lei A/S Sydvaranger` rusttet mii álggahii Mátta-Várjjaga vuovdedoaimma stuora  ovdáneami. Fitnodat dárbbašii ávdnasiid ee. doaibmavisttiide ¶
, orrunviesuide ja ¶
gaskal Girkonjárgga ruvke ja Guovžajávrri ¶
(Lunde 1979: 446).   Stáhta osttii 1920:s Johkanjárgga ¶
sahenrusttega mii vuođđuduvvui 1912:s (ibid s. 447). 1926:s bođii mearrádus ahte stáhta galggai dušše iežas atnui vuovdit dimbara, mii  dagahii ee. ahte Kvien priváhta fitnodat fertii heaittihuvvot (ibid s. 454).   Priváhta dáčča beroštumiiguin vuođđuduvvui A/S Pasvik Timber Co. 1921:s. Ártan dása  lei maid ahte Báhčaveadji lei šaddan rádjejohkan Supmii maŋŋel 1. máilmmesoađi.  Suopmelaččat doaibmagohte olu eambbo go ovdal, ja sis lei maid  lahttendoaimmahat ¶
. Searvvi ulbmilin lei váldit Suoma dimbariid Anárguovllus. Doppe  ledje dimbbarhivvodagat mihá stuoribut go máid stáhta sáhtii Báhčaveaivuvddiin  čuohppat. 1930-jagiid gaskkamuttos čuohpai omd. Statens sagbruk (stáhta  sahádoaimmahat) 30 000 dimbara jahkái, ja A/S Pasvik Timber válddii vuostá olles 400  000 dimbara. 1926-35 logijagiáigodagas lahttejuvvojedje   300 000 dimbara stáhta vuovdedoaimmahaga ovddas, muhto A/S Pasvik Timber válddii  vuostá badjel 2 miljovnna dimbara (ibid s. 450).   Deatnu oaččui ovdal soađi dimbariid ja muorraávdnasiid Ánarjoh- ja Kárášjohguovllus,  muitalii sátnejođiheaddji K. Rasmussen 1952:s: "Dimbarat lahttejuvvojedje johkaráigge  vulos lahttaiguin" . 1925 birrasiid huksejuvvui sahenrusttet Bokcái ¶
, muhto dan sirde  Kárášjohnjálbmái go lei guhkes ja váttis lahtten johkaráigge (Flf 1952: 414).   Báhčaveaji dimbbarčuohppanmearri šattai 1916-19 árvvoštallama maŋŋel 10 000 m³  dahje 30 000 dimbara. Orru leamen nu ahte bures leat doahttalan meari, vaikko muhtun  jagiid 1930 birrasiid gal čuhppe 15 000 m³ (Lunde 1979: 447).    1940:s bohte duiskkalaččat ja sin mielde garra vuovdečuohppan. Dan áigge atne dan "vuovdespeadjamin" , nu go Álttá sátnejođiheaddji D. Heitmann gohčodii dan (Flf 1952: 299). Olbmuide lei dát jur suorggahahtti, go sii atne buot vuovddi suodjaluvvon vuovdin  ja danin gieđahalle dan várrogasat (Jordbruket i Finnmark 1946: 4).   Duiskkalaččat čuhppe badjelmearálaččat 30 700 m³ vuovddi soađi áigge (Lunde 1979: 746). Álttás lei stáhta vuovdešaddu 2 256 m³ ja jahkásaččat čuhppe 2 000 m³.  Duiskkalaččat čuhppe árvvu mielde 80 000 m³ beahce- ja soahkevuovddi boaldámuššan  ja huksehusaide. "Sii lea ee. čuohppan visot dan čáppa Altagård-vuovddi, mii suddjii  Joganjálmmi dáluid biekka ja dálkki vuostá (Flf 1952: 299). Duiskkalaččaid čuohppan  čuzii earenoamážit Ráirovuovdái ¶
, muitaluvvo Dálbmeluovttas (ibid s. 405).    Earret boaldámuššan ja bráhkkaávnnasin dárbbašedje duiskkalaččat muorraávdnasiid  guhkes muohtaráiggiide ja girdišilljuide maidda bidje fiellovuođu (Petterson 1984: 34).  Muhto veahá goitge gádjo. Anárjohleahkái Bassevuovddi buohta ledje guođđán 3-4 000  dimbara. Ossodatingeniora Kristian Sørensen lahttehii dimbariid Dorvonjárgii ¶
gos  muhtun saháeaiggát lei birgehan eanas veahkkeneavvuid. Sáhejuvvon ávdnasiid atne  šaldehuksemii (Vegfolk forteller 1991: 119-120). ¶
1110 tresviller  1111 Bjørnevatn  1112 Elvenes  1113 fløtingsvirksomhet  1114 Boftsa  1115 Leirbotnskogen  1116 Dorvinjarga (sic.) ¶
Ii várra lean nu heajos dilli go doivo vuosttaš jagiid maŋŋel soađi, ii goit Báhčaveaileagis.  1950-jagiid loahpas fuomášedje ahte Báhčaveaivuovddit šadde buorebut go ovdal ledje  árvvoštallan, badjel 20 000 m³ 15 000 m³ ektui, máid doivo. 1920-40 jagiid ledje dasto  čuohppan 4 000 m³ unnit go dárbbašlaš (Lunde 1979: 746). ¶
Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi ¶
A/S Pasvik Timber Co., mii lei davviriikkain okta dain ođđaáigásaččamus sahenrusttegiin,  bávkaluvvui áibmui 1940:s ja olles rusttet ja eanas dimbarat bulle. Johkanjárgga  sahenrusttet boldojuvvui golggotmánus 1944 (Flf 1952: 385).    Lahtten gáibida ahte goappeš beale gáttiid oažžu geavahit. Danin ii lean vejolaš ođđasis  hukset Pasvik Timber maŋŋel go Báhčaveadji šattai rádjejohkan Ruššii. Johkanjárgga  sahen- ja heavvalastinrusttegis ledje sullásaš váttisvuođat. Dat oaččui gal dimbara  Norgga beale vuvddiin, muhto lahtten nogai seammá árttaiguin, ja dat dagahii  váttisvuođaid sahenrusttetdoibmii. Álggos čovde váttisvuođa go sahejedje dimbariid unnit  sahenrusttegiin dimbbarčuohppansaji lahka ja de dolvo daid biillain Girkonjárgii (Solhaug 1982: 46-48. Gč. maid Ffl 1952: 146). Johkanjárgga sahenrusttega dahke ođđasit  Girkonjárgii 1951:s (Lunde 1979: 751).   Finnmárkku boaldin dagahii stuora dimbbardárbbu, ja danin álggii buvttadeapmi jođanit (ibid s. 747). Muhto Finnmárku dárbbašii divdna earasajes buktin dimbariid.     1965-66 jagiid čuhppe 52 330 m³ dimbara, mii lei buot fylkkaid gaskkas unnimus lohku.  Dušše 43 % vuvde, ja Hedmárkkus vuvde omd. 90 %. Nappo geavahit olu dimbara  fylkkas. Leat máŋga ártta dasa go vuvdet ja čuhppet nu unnán dimbara. Olles 88 %  areálas lea lastavuovdi, mihtiduvvon kubikkaid mielde lea dát dušše oasáš Hedmárkku  ektui. Šaddá divrrasin fievrredit dimbariid guhkes mátkkiid viidáset buvttadeapmái. Dasto  lea hui bieđggus buvttadeaddji vuovdi vuolábealde goahcceordda. Badjel 80 %  vuovdindimbariin leat sahendimbarat ¶
(Finnmark Fylke. Naturgrunnlag og økonomi 1970: 5).    1956 Sámelávdegotti evttohusas daddjo maid ahte olles viidodagain eai leat čuohppan  dimbariid go lea váttis fievrredit. Eanas beahcevuovddi leat sahen guhpan smávva  ruovttusahenrusttegiin mat muhtun ráje dimbariid leat Suomas ožžon (Innst. 1956: 49).   Maŋŋel soađi lea jahkásaš dimbbarčuohppan unnon. 1974-75:s čuhppe birrasiid 27 000  m³ (Store Norske Leksikon bd 4 1979: 277).  Tab. 9.1: Dimbbarčuohppan vuovdimassii ja industribuvttadeapmái. 1967/68-1971/72 jahkásaš gaskamearri, fásta mihttu m³.                                           Goahccemuordimbarat/ -guppolat ¶
Oktiibuot Sáhejuvvo n dimbarat  ja fiellut ¶
Eará Boalden-  muorat ¶
--------------------------------------------------------------------------------------------------- --------  Áltá  3855 3360 2078 ¶
244  Porsáŋgu ¶
-             30  Kárášjohka  4330 ¶
78  Mátta-Várjjat   13783                11094 ¶
335  Oktiibuot          22011                18443                11755 ¶
69                  687  %:n olles  riikkas 0,3 % ¶
∗ 1970/71-1971/72 jagiid gaskamearri ¶
Gáldu: Statistisk Fylkeshefte for Finnmark 1973: 109.  Báikki olbmuide čujuhit dál olu unnit lastavuovdesárggáid go ovdal. 1950-jagiin omd.  čujuhedje jahkásaččat birrasiid 20 000 m³ lastavuovddi (gč. tabealla vuollelis) (Innst. 1956, del 2 (Stáhta čálekeahtes eatnama lágaid ja njuolggadusaid birra): 22).   Stáhta eaiggáduššá, nu go namuhuvvon, eanas Finnmárkku vuovdeareálaid. Priváhta  vuovddit leat eanas lastavuovddit, mat leat boaldámuššan geavahuvvon. ¶
Tab. 9.2: Eaiggáduvvon vuovddit sturrodaga ja buvttadanareála ja suohkaniid mielde. Buvttadeaddji vuovdeareála oktiibuot eaiggátvuođa ja suohkaniid mielde.   Lohku ¶
Buvttadeaddji  vuovdi, daa ¶
Das  stáhtaeaiggáduv von, daa  _______________________________________________________________________ __  Guovdageaidnu      1 ¶
Áltá ¶
220  Láhppi ¶
Sállannuorri ¶
Fálesnuorri ¶
Muosát ¶
Porsáŋgu ¶
97  Kárášjohka ¶
794  Davvesiida ¶
2  Gáŋgaviika ¶
Čáhcesuolu ¶
Deatnu ¶
Unjárga ¶
Bearalváhki ¶
Báhcavuotna ¶
Mátta-Várjjat ¶
446  Oktii: 501 ¶
155  %:n olles riikkas ¶
22,3  Gáldu: Statistisk Fylkeshefte for Finnmark 1973: 108 ¶
9.3.3 Goahte- ¶
Lavnnji geavahedje maid earái go boaldámuššan, earenoamážit iešguđetlágan gođiide.  Muhto ledje 1800-loahpas juo huksegoahtán dimbbarviesuid orrun- ja searvegođiid  sadjái, ja dát mannolat lei vel jođáneabbo birrasiid 1910 rájes. 1910:s ledje ain 20  searvegoađi Porsáŋggus. 1920:s ledje 2 vel báhcán. Dasa lassin ledje sullii 15 orrungoađi (Helse 1893-1926). 1940-jagiin orro ain muhtumat gođiin, rittuin maid. Návetgoađit  ledje dábálaččat, muitala Kolsrud. Buori Čoalbmedállui gulle 2-3 áitti ja návsti. Buot  muorraviesut ledje oston dahje ráhkaduvvon nannanmuorraávdnasiin. Sáhtte geavahit  ruoššadimbariid, muhto válljejedje Álttá dimbara ovdalii go dát unnit goabagii, ii nu  jođánit mieskan ja lei maid garraset muorra: "Álttá dimbariid ledje eanas Álttá kvenat  buvttadan" (Kolsrud 1943: 119, 122). ¶
9.3.4 Fuođaršlájat ja bargoneavvut ¶
Šibitfuođarin geavahedje vuovddis eanemustá: ¶
Dálverissiid: dábálaččat rissiid ja seakka ovssiid, earenoamážit dálvesoahkerissiid, muhto  máiddái goahcceovssiid ¶
.  Urbeovssiid ¶
(giđabeallái), earenoamážit soahkeovssiid, muhto maiddái eará muoraid  ovssiid.    Iešguđet muorrašlájaid bárkku ¶
.    Dáid fuođaršlájaid geavaheapmi vulggii ollásit das guđe báikkis ain lei Finnmárkkus. Nu  go dadjet Jogas Láhpis: Eai láve bárkku geavahit, eanas danin go áidna vuovddis leat  unna, roaŋke soagážat (NEG 9662 Bergsfjord, 1950-jagiid). Seammaládje lei dálve- ja  goahcceovssiiguin, ja urbeovssiiguin (NEG 9791 Bergsfjord, 1950-jagiid?).     Cuokcavuonas, mii lea seammá suohkanis, gal fasko skáhpebárkku ¶
, muhto go lei nu  unnán vuovdi, de dat gal nogihii ja geavahišgohte sieđggaid ja sogiid (NEG 21373 Nuvsvåg 1970). Seammá dilli lei maid rissegaikumiin: Lei nu unnán vuovdi ahte dat  nogai oalát (NEG 21366 Nuvsvåg 1970).   Dát lea seammá váttisvuohta go ovdalis namuhuvvon: Lei dábálaš oaidnu ahte vuovdi  sáhtii nohkat Finnmárkku rittuin.    Cuokcavuonas muitaluvvo maid ahte olbmot máttahedje muoraid gos háliidedje, go  vuovdi lei stáhtaalmennet, ja danin nogai vuovdi jođanit. Garraset njuolggadusat  gustojedje vuosttažettiin goahccevuvddiide. Gulahallanolmmái čuoččuha maid ahte go  heite gusaiguin ja gáiccaiguin soađi maŋŋel, de šaddagođii fas vuovdi (ibid).     Eará guovlluin leat sullasaš oaivilat. Ákšovuonas ¶
muitalit geavahan olu urbeovssiid  doppe gos veahá lei vuovdi. Stáhta, stuorimus eananeaiggát, gilddii váldimis urbeovssiid  danin go vuovdi lei oalát billohuvvan muhtun báikkiin (NEG 22335 Øksfjord 1971).    Dálbmeluovttas maid gilddii stáhta váldimis urbeovssiid. Muhtun guovlluide lei  urbeoakseváldin čuohcán vuovdái nu garrasit ahte vuovdi nogai priváhta eatnamiin (NEG 22285 Østre Talvik 1971).   Dakkár guovlluin gos eambbo lei vuovdi, eai lean dákkár váttisvuođat nu dávjá.  Fálesnuoris fasko veahá bárkku, muhto eanas válde sieđgarissiid (dálverissiid) ja dakŋasa (NEG 9569 Kvalsund, 1950-jagiid?).   Ruovdavuonas bibme earenoamážit urbeovssiiguin ja bárkkuiguin. Doppe válde eanas  sieđga- ja soahkebárkku (NEG 21536 Jarfjord 1969).   Álttás maid geavahedje eambbo skáhpebárkku go urbeovssiid. Šibihat ledje  váibmileappot bárkui, muitaluvvo (NEG 21373 Alta 1969).   Dološ áigge geavahedje olu urbeovssiid Gáiddošjogas ja Eaibuleagis. Muhto "ođđaseamos  áigge" heite daid geavaheames, go atne heittohin dálu mii geavahii diekkár fuođđara (NEG 21095 Tverrelvdal, Eibydal 1968). ¶
Buolbmágis gal bibme olu skáhpe-, sieđga- ja soahkeurbeovssiiguin, vel "ovddit giđa" nai  (1966) (NEG 20699 Polmak 1967).   Ráhkadedje maid bargoneavvuid vuovdeávdnasiin. Beahceveattis ¶
ráhkadedje báttiid  ja gáinnuid ¶
. Sieđgaruohttasiin čatne lišša nađđii, dahje dainna čatne buddogeađggi  (givtta) ¶
ja gávvala fierbmái dahje ráhkadedje gusaide čeabetbátti ¶
. Muhto dákkár  bargoneavvuid ledje áigá juo heaitán atnimis. Sihke Álttás, Mátta-Várjjagis, Deanus,  Ákŋoluovttas ja Láhpis lohke 1960-jagiin ahte vettiid jna. atne ovdal dahje dološ áigge (Gč. ee. NEG 21331 Alta 1969 ja NEG 19932 Tana 1966).   Mázes ii diehtán oktage ledje go atnán soahke- ja sieđgaruohtasrešmmiid ¶
(veadderešmmiid). Muhto veaddegáinnuid gal leat čuovžafirpmiin atnán gitta 1920jagiide. Muhtun lea maid geahččalan dahkat smávva fatnasiid duottarjávrebivdui, muhto  ii oktage leat johkafatnasiid dahkan (Steen 1963: 80-81). ¶
9.4  GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAT ¶
Gámasuidnen ja šluvgin lea dievas homma. Bearrašii mannet gaskamearálaččat 50-60 kg  gárvves suoinnit jahkái, čálii Adolf Steen. Muhtumat atne šluvggekeahtes suinniid  guottáin ¶
dahje seaŋgavuođus. Máze dálonat jođihedje valjit gámasuoinni, muhto  1950-jagiin ledje boazosápmelaččat ieža suidnegoahtán.    Dálonat ledje maid geavahišgoahtán sáppáhiid ¶
, bieksuid ja eará gápmagiid.  Muhtumat gal almmotge dinejedje olu gámasuidnemiin. Steen muitala muhtun nissona  jagis vuovdán gitta 500 kg gárvves suinniid 4 kruvdnui kg. 1959:s son omd. ii munnen  čuohppat nu olu go livččii jođihan. Duodjegávppit ledje maid álgán oastit gámasuinniid (ibid s. 89).    Maŋŋel soađi eai leat šattuiguin báidnán, eai ge heavnnisávzzaid geavahan. Máŋgga  Finnmárkku báikkis lávejedje seaguhit heavnnisávzzaid ulluide daid gárredettiin. "Muhtun  nisu muitalii munnje (Steen) ahte máŋgii ledje fáhcat hui rašit máid Bossegohmárkaniin  ledje oastán, danin go heavnnisávzzat ledje seaguhuvvon sávzzaulluide" (ibid s. 96). ¶
10. KAPIHTTAL ¶
Johtolat ¶
1869:s juolluduvvodedje vuosttaš ruđat Finnmárkku geaidnohuksemiidda. Dat ledje  Strand ¶
geidnui Beahčeveaileagis. Finnmárkkus dahkagohte luottaid ¶
1131 váilu sámegielnamma  1132 váilu sámegielnamma ¶
maŋŋit muđui riikka ektui. Jáhkečuođimolsuma birrasiid ledje dušše moadde  váldogeainnu Finnmárkkus, earret Várggáid-Ráttovuona ¶
geainnu, namalassii badjel  Alteidet ¶
ja Báhčaveajis.    Norgga vuosttaš geaidnolágas, 1824 lágas, ledje eavttut ahte geainnut galge  mearriduvvot váldogeaidnun ¶
dahje giligeaidnun ¶
. Dát juohku bisui dassožii go  1963 geaidnoláhka jugii almmolaš geainnuid riikkageaidnun ¶
, fylkkageaidnun ¶
ja  suohkangeaidnun ¶
. Dasto ledje gávpogiin dieđusge gáhtat ja daid searvvis ng.  guollebivdohámmangáhtat. Lei dárbbašlaš hukset dákkár geainnuid fievrredit guliid  guollerusttegiin ¶
mearragáttes jilliide mat sáhtte leahkit guhkkin eret (Vegfolk forteller 1991: 48).    Telegráfhoidu gal jođánit huksejuvvui sullii oktanis miehtá Norgga. 1855:s rahppui  Norgga vuosttaš dábálaš telegráfguovddáš ja 1870:s juo lei vuođđolinnjá ¶
biddjojuvvon Norgga čađa gitta Várggáide. 1890-jagiin viiddidišgohte telefonlinjjáid  olámutto. 1921:s lei telefonvuođđolinnjá biddjon buot stuorit Finnmárkku gávpogiidda ja  čoahkkebáikkiide.    1936:s girdigođii vuosttaš mearagirdiruktu ¶
Finnmárkkus, muhto easkka 1963:s  gárvánii váldogirdifierbmádat ¶
, ja dan maŋŋel oanehisgirdišillju ¶
1970- ja álgo  1980-jagiin.     Geainnuid ja telegráfa huksema jođánisvuođa erohusa ártan lei vuosttažettiin  guolástusaid ovdánandárbu ja Norgga čohkkensávaldat: Nu go dutki ja politihkar Ole  Jakob Broch dajai 1860-jagiin: "Norga ii lean Giliid čoakkáldat, muhto oppalaš Riika" ,  danin fertejit "rahčat doalahit riikka čoahkis" , ja dan sáhtte dušše dahkat telegráfain ja  dámpajohtolagain (Rafto 1955: 78).   Ii lean čielgan ahte biilageainnut sáhtte dahkat seammá ávkki. Easkka go biillat bohte,  mannagođii geaidnohuksen jođánit. Finnmárkkus dahke geainnuid earenoamáš hilljánit  vuosttažettiin danin go ledje guhkes gaskkat ja unnán ássit. Heastasáhtuin lei  geaidnojohtin hui divrras ja divrrui mađi guhkit lei mátki. Dasto ásse eanas olbmot rittuin  gos mearra lei johtolatgeinnodahkan (Fixdal 1938: 58).    Nu guhká go fylka ja suohkan galge máksit, de ledje báikkálaččat unnán ruđat  geaidnohuksemiidda. Muhto 1851 geaidnolágain bođii gal stáhta aktiivvalaččabut searvái.  1912 geaidnoláhka nannii dan ahte stáhta máksá ođđa váldogeaidnodahkamiid dahje  ovddeš geainnuid divvumiid. Stuoradiggi sáhtii mearridit guovlluoasi ¶
sturrodaga ja  sáhtii addit doarjaga go giligeainnuid dahke maidda bođii šaldi. Fylka doalai ortnegis daid ¶
geainnuid máid stáhta ii lean geatnegahtton divodit, ja suohkanat doalahedje  giligeainnuid ortnegis. Suohkan sáhtii maid stáhta- ja fylkkagielddadoarjagiin bálkáhit  geaidnobearráigehččiid divvumii (Bjørnland 1989: 37-39). 1920:s álggahuvvui  geaidnofoanda ¶
. Stáhta juolludii muđui riikii 40 % doarjaga, ja Finnmárkui 50 %.  1926:s válddii stáhta badjelasas buot deaŧalaš geaidnodivodemiid.    Dat mii Finnmárkku geaidnojohtolatvejolašvuođaid ovdáneami duvddii, lei nappo  ekonomalaš ovdánandárbu ja riikka čohkkensávaldat, ng. "Náššuvnnalaš ákkat" .  Finnmárkkus lei čohkkensávaldat earenoamáš deaŧalaš daid ollislaš čearddalašvuođaid  geažil ja earenoamážit "suoma vára" geažil (nappo go oaivvildedje Suoma geahččalit  viiddidit iežaset mearridanválddi kvenaid ássanguovlluide). Dát ákkat deattuhuvvojedje  sihke geainnuid, telegráfa, telefovnna ja áibmomedia ¶
sáddenvejolašvuođaid  oktavuođas.     Earenoamážit geaidnodahkamiidda ledje vel eará árttat. Soahtegaskaáigge lei  bargguhisvuohta mii seailluhii geaidnohuksema. Máŋggaid suohkaniid sávvojuvvon  geaidnohuksemat bissehuvvojedje álggos ruhtaváni geažil, muhto álggahuvvojedje fas  heahtebargun. Sáhtte váldit áibbas oahpameahttun geaidnobargiid, danin go earret  moadde spesiálistta, de gáibidii geaidnobargu unnit fágamáhtu go omd. hámmániid  huksen.                                            Gov. 10.1: 1920 geainnut ja dálvemáđijat  Gáldu: Nordlandet 1920: 128    Sihke norgalaččaid ja duiskkalaččaid militeara beroštumit ja dárbbut leat váikkuhan sihke  das gokko geaidnu galggai mannat ja guđet geainnut galge ráhkaduvvot.    Dálkkádaga ja geográfalaš dilálašvuođaid geažil ráhkadedje maid geainnuid dan sadjái go  dušše mearajohtolaga doalahit. ¶
Muhtun geainnuid, šaldiid ja maŋŋel báktesisgeainnuid ¶
ráhkadedje álkidahttit  beaivválaš eallima ja buoridit olbmuid dili. Oadjebas skuvlavázzin lei okta ágga. Nubbi lei  ahte geaidnoráigge šattai doaktárii ja jortamorai álkit boahtit.    Ja dieđusge gullet biila ja geaidnu oktii. Biilla haga livčče unnán geainnut ja  geaidnoguhkkodat ii livčče deaŧalaš. Geaidnodirektora Johs. Skougaard dajai nu áigá go  1909:s juo: Biilajohtolat šaddá nu deaŧalaš johtolatmállen ahte ferte vuhtii váldit dan  geaidnohuksemiin ja -divodemiin (Skougaard 1914: LII).   Mearagirdiruvttu bođii Finnmárkui 1936:s, muhto ovdal go váldogirdiruvttut ¶
ja  oanehisšilljogirdimat ¶
bohte, ledje dát eatnasiidda eksohtalaš fievrun. 1950-jagiin eai  lean vel go 1-2000 čuvvodeaddji ¶
Finnmarkoruvttus, mii vulggii Romssa gávpogis ja  manai Girkonjárgii. Deaŧaleamos lei dat poastasáddemiidda. Fylkkamánni Hans  Gabrielsen diđii 1937:s juo dadjat ahte albmá buorre dilli šaddá easkka "go girdiruvttuid  álggahit" , go fatnasiin ja ruovdemáđijain Oslo rájes ádjánii 5 jándora (Gabrielsen 1937: 590). ¶
10.2.1  Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin ¶
Davvi-Norgga gávpemárkaniid oktavuođas Budeajjus 1937:s čálii R.M.B. Schølberg: "Go  Finnmárkui boahtá ja fylkka geaidnogáibádusaid birra lea sáhka, de lea hui váttis válljet  dan geaidnohuksema mii sáhttá maŋiduvvot. Finnmárkkus leat garra riddobáikkit ja  measta mearihis duoddarat, ja juohke geaidnomehter lea ávkkálaš. Riikkageainnu  oalgegeainnut ja evttohuvvon geainnut Ruŧŧii ja Supmii bohciidahttet olu stuorit  ekonomalaš vejolašvuođaid go čielga turistadoaimmaid... Eanandoallit leat bisánan  ovdalaš ávkkehis eatnamiidda. Geainnut leat maid bohciidahttán eará dienassurggiid" (Schølberg 1937: 594, 596).   Oallugat ledje ovttaoaivilis dása. Geaidnovátni hehttii buot ealáhussurggiid ovdáneami, ja  earenoamážit guolástusa ja eanandoalu. Geainnut fertejedje ráhkaduvvot fievrredit  gálvvu márkaniidda. Guollebivdit fatnasa haga ja fievrredanbargit ¶
sáhtte álkibut  beassat buvttadanbáikái. Dán ákkasteami ferte geahččat oktanis mannolagain go  fatnasat šadde stuoribun ja muhtun báikkit bázahalle go ii lean buorre hámman.  Fertejedje doalvut guliid máid doppe godde, riddoruvttu bisánanhámmaniidda. DavviNorgga guollebivdiid searvvit gáibidedje ge juovlamánu 1933 ng. ¶
guolledoalvungeainnuid. Várra lei Kamøyværa ¶
guollebivdosearvi mii vuolggahii  gáibádusa (Hanssen 1990: 378). Sii mearridedje gáibidit 3 dákkár geainnu: Riibmá ¶
, Nuortaváhki ¶
- Goaskinvákki ¶
(Gč. Nagell 1950: 19 ja FFF 1934: ášši 31, s. 113. Searvvit ledje Finnmark Fiskerlag, Nord-Norges Fiskarfylking ja Nordland Fylkes Fiskerlag). Dáin geainnuin ii ollašuvvan  Nuortavági-Goaskinvákki geaidnu goassege.    10-15 jagi das ovdal ii lean nu garra geaidnogáibádus rittus. Nord-Norges Fiskerforbund   (Davvi-Norgga guollebivdiid searvi) deattuhii 1919 cealkámušas dávjjibut oažžut  riddoruvttu- ja gálvofanasvuodjimiid. Geainnut dárbbašuvvojedje dušše siseatnamis vai  besset searvái riikka oktasaš johtolatvejolašvuhtii, mii lei mearra (FFF 1919: ášši 77, s. 407). Finnmárkku rittus eai leat smávva báktesulložat, ¶
ja leat unnán lunddolaš  hámmanat. Danin lea stuora hámmanrusttetdárbu, ja šattai maid divraseabbon go eará  báikkiin, čálii fylkkamánni Hans Gabrielsen 1937:s. Muhto son deattuhii maid ahte olbmot  háliidedje ollašuhttit riikkageainnu Vuorjánjohkii ¶
(Gabrielsen 1937: 590).    Fylkkamánni čujuhii 1937:s deaŧaleamos ártta riddoássiid oainnu rievdadeapmái:  Smávvá guollebivdohámmanat eai beassan ollásit geavahit iežaset guollebivdohámman  vejolašvuođaid go váttis lei beassat stuorit hámmaniidda. Dát guoskkai earenoamážit  varasguollevuovdimii, "mii dáiddii eanemus gánnáhahttin oppa guollebivdoealáhusas" . Lei  badjelmeare divrras doalvut unnit varasguollehivvodagaid mohtorfatnasiin, muhto  geainnuid mielde livččii vejolaš sáddet guliid stuorit hámmaniidda biillain, beroškeahttá  man stuoris hivvodat lei (FFF 1937: ášši 45, s. 167 ja Hanssen 1990: 377).    Finnmárkku bajimusingeniora (nappo geaidnohoavda) ákkastii seammaládje go lei  Sandøybotn ¶
geainnu birra sáhka: Buoret geainnuin Sállana badjel  Sállannuori beallái livččii álkit beassat riddogeainnuide ja dát ovddidivččii  varasguollevuovdima. Seammaládje lei Donjevuona ¶
-Gáŋgaviika ¶
geainnuin (Nagell 1950: 436, 441). 1938:s čuoččuhii fylkkadiggi ahte dákkár geainnut livčče "oba  mávssolaččat" Finnmárkku ekonomalaš ovdáneapmái (FFF 1938: 313).     Fylka lei vuođđudan heahtedillelávdegotti mii galggai evttohit movt bargguhisvuođa ja  geafivuođa unnidit. Oppalaččat ledje evttohan geadnobargguid ja muđui ráhkadit  bárrobuođuid ¶
ja -duvdagiid ¶
(FFF 1936: ášši 73, s. 398-99). Oaiveártan dákkar  bargoevttohusaide lei go oahpameahttumat sáhtte bargat daid bargguid.    Eanandoalloguovllut atne eambbo ávkki geainnuin go guollebivdohámmanat, nu go  soahtegaskaáigge oidne dan. Jus daid buot dobbeleamos guovlluid galggai ovddidit, de  ledje dušše geainnut mat ávkkuhedje. 1938:s ávžžuhii heahtedillelávdegoddi stáhta ¶
1154 váilu sámegielnamma  1155 Nordmannset  1156 váilu sámegielnamma  1157 Nordvågen  1158 Kjelvik  1159 Skjøtningsberg  1160 skjærgård  1161 Grense Jakobselv  1162 váilu sámegielnamma  1163 váilu sámegielnamma  1164 Mehamn  1165 Gamvik  1166 molo  1167 stø ¶
ráhkadit kolonisašungeainnuid vai gilvinguovlluid ja ođđa eanandoalloguovlluid ollásit  sáhttá geavahit (FFF 1938: 313). Eanandoallodeapartementa lei juolludan doarjagiid  dákkar ulbmiliidda 1919 rájes. Bajimusingeniora čálii 1930:s Karpelv ¶
-Lanabukt ¶
geainnu birra ahte dihkáduvvon geinnodaga ¶
guoras lei oalle olu gilvvehahtti eanan (Nagell 1950: 436). Geaidnu Luoktejohleagi ¶
ráigge Deanus, mii gárvánii 1939:s, lei  ollislaččat ráhkaduvvon ođđa doaluid huksenruđaiguin (ibid s. 464). Ledje gal maid  várren olu ruđa dán bargui dáruiduhttinpolitihka geažil (gč. kap. 10.2.3 Náššuvnnalaš beroštumit).    1934 geaidnobušeahttaproposišuvnnas čálii bajimusingeniora ahte SkiippagurraBuolbmát galggai leahkit vuosttaš mihtiduvvon eananbihttá ¶
oktiičatnangeainnus  Deanuleagi bajás. Dássožii ledje fatnasiin vuodján geasset ja heasttain dálvet.  Heargesáhttu maid lei leamaš, muhto dat lei nohkame. Guhkes gaskkaid ii leat  gánnáhahtti dákkar vuojániiguin vuodjit. Muhto geaidnu leagi čađa baicca geahpidahtašii  eanandoalu, gávppašeami ja buoridivččii guovllu gálvojođu, nu go bierggu, luosa, fuođđu  ja murjjiid/luopmániid, ja "dasto vel váikkuhivččii eanet turistajohtolahkii" (ibid s. 444).   Biilaturisma lassánii soahtegaskaáigge, muhto njuolgut geaidnoráhkadeami  hoahpuheaddjin ii lean turisma eambbo ng. Davvenjárggageidnui, mii lea gaskal  Smiervuona ¶
ja Davvenjárgga, ja lea fearga Máhkarájnuori ¶
rastá. Landsforeningen for Reiselivet i Norge (Norgga johtolateallima riikkasearvi) válddii Davvenjárgga geainnu  áššin 1908:s juo. Sihke geaidnodirektora ja Bargodepartementa oaivildedje dušše  turismaberoštumiid geainnus (ibid s. 437). Honningsvåg og Omegn Turistforening  (Honnesvági ja birrasa turistasearvi) árvalii 1933:s ahte Davvenjárggageaidnu galgá  šaddat riikkageaidnun, ja Davvenjárgga suohkanstivra doarjjui dan (Hanssen 1990: 383).   Obanassiige lei suohkanis ja turistasearvvis lagas ovttasbargu. Ártan lei go Davvenjárga  dáiddii leat áidna Finnmárkku suohkan gos turistadoaimmain lei oalle olu ekonomalaš  mávssolašvuohta. Geainnuin livččii eambbo turistajohtolat suohkana  čoahkkeássanguovddážiid čađa daiguin ekonomalaš oalgeváikkuhusaiguin ¶
máid dat  buktá, ja dasto livččii báikkálaš ássiide ávkin. Muhto geaidnodirektora ja Stuoradiggi gal  várra dainna nu čielgasit dorjo geainnu iežaset 1939 bušeahtas, go organisašuvnnat nu  go Nord-Norges Turisttrafikk-Forbund (Davvi-Norgga turistajohtolatsearvi)  ja Landslaget for Reiselivet (Norgga johtolateallima riikkasearvi) čujuhedje ahte "mii eat dáidde  ipmirdan Davvenjárgga dinenládje geavahit" (Nagell 1950: 438-39). Dainna oaivvildedje  ahte Davvenjárga šattašii ekonomalaččat váikkuhit olu eanebuidda go dušše  Davvenjárgga suohkanii.    Turistadoaimma mávssolašvuohta čájehuvvui maid Svanvik ¶
-geainnuin Suoma rádjái  (dálá Ruošša). Ii dáidde "šaddat duođi eambbo turistajohtolat Báhčaveaileagis dahje  muđui dan guovllus ovdal go šaddá boatkkakeahtes geaidnu Girkonjárggas rádjái,  oaivvildii geaidnodirektora. Váldogeaidnun ¶
šattašii dat vel eambbo mávssolažžan, ¶
1168 váilu sámegielnamma  1169 váilu sámegielnamma  1170 trasé  1171 Luftjokdalen  1172 parsell  1173 Smørfjord  1174 Magerøysundet  1175 ringvirkninger  1176 váilu sámegielnamma  1177 stamvei ¶
jotkkii son (ibid s. 451). Muhto lei maid vuosteháhku ng. turistageainnuide (gč. kap.  10.3.4 "Soahpameahttunvuođat maŋŋel soađi" ). ¶
10.2.2 Heahtebargu ¶
Geaidnoossodat ¶
lea deaŧalaš bargosuorgi ¶
Norggas. Soahtegaskaáigge šattai dat  measta jur veahkke- dahje heahtebargun, máid buoremusat sáhttá dálá  márkandoaimmaiguin buohtastahttit. Geaidnodoaimmahat ¶
oaččui bargun bargosajiid  háhkat 500 olbmui, go A/S Sydvaranger nallasii ¶
1925:s. Earenoamážin lei nu go  namuhuvvon, ahte geaidnohuksemii ii dárbbašuvvon nu olu fágamáhttu.    1931:s čujuhedje omd. Bargiidbellodat ja fylkka searveorganisašuvnnat ¶
"ahte ferte  bargat buot máid sáhttá gávdnat barggu nu olu barggukeahtes olbmuide, guollebivdiide  ja smávvadálolaččaide miehtá fylkka, go vejolaš" (FFF 1931: ášši 77, s. 292. Reive fylkkamánnái Finnmárkku Bargiidbellodagas, Vest-Finnmark Faglige Distriktsorganisasjon:s (Oarje-Finnmárkku fágalaš guovlluorganisašuvnnas) ja Øst 1923 maŋŋel álggahuvvojedje dahje maŋŋel ollašuvvojedje buot fylkka geaidnobarggut  heahtebargun. 1922:s ávžžuhuvvojedje buot Finnmárkku suohkanat sáddet  geaidnosávaldagaideaset fylkkageaidnostivrii. Muhto eai lahka ge buot sávaldagat váldon  vuhtii. Gamst ja Samuelsberg čáliiga omd. ahte Láhppi šattai oalle olu maŋábeallái  maŋŋel go geaidnostivra lei "ráidnen" plána. "Muhto galggai mannat earaládje. Fertejedje  hobehit ¶
geaidnoráhkadeami háhkat barggu heađi gillájeddjiide" (Gamst og Samuelsberg 1983: 274-75).   Sosialdepartementtas lei vejolašvuohta ruđaid juolludit dákkár doaimmaide. Muhto  1916:s juo čálii fylkkaingeniora A. Rode ahte lei vejolaš bálkáhit barggukeahtes olbmuid  dálvegeaidnobargguide Goađát ¶
-geidnui ja Leavnnja-Kárášjogageidnui. Muhto ii oro dákkár bargu leamaš ovdal 1920 dahje 1921 (FFF 1917: ášši 63, s. 16), danin go váilo bargit. 1. máilmmesoađi maŋŋel ledje olu doaimmat ja ee. billohuvve  guollebivdohámmangeainnut go lei veadjemeahttun bargiid oažžut geaidnodivvumiidda.  Olbmot dinejedje buorebut eará bargguin (FFF 1919: 509).    Soahtegaskaáiggi mielde šattai geaidnohuksen nu deaŧalaš bargosuorgin ahte  geaidnodirektora 1939:s dovddahii ahte su mielas ii lean Guovdageainnu geainnu  mašiidnajalgen dušše buorre. Mašiidnabargoneavvut ledje dalle vuosttaš geardde anus  fylkka geaidnohuksemiin. Lohpi addojuvvui easkka go fylkka geaidnohoavda dajai ahte sii  eai ollen gárvet geainnu plána mielde dušše olmmošlaš návccaiguin (Vegfolf forteller 1991: 70). ¶
1185 váilu sámegielnamma ¶
10.2.3 Náššuvnnalaš ¶
beroštumit ¶
Mašindoaimmaide lei deaŧaleamos ártan go eiseválddit atne "stuora náššuvnnalaš  bargun" gárvet váldogeainnu (riikkageainnu 50=E6) fylkka čađa (ibid s. 79).  Olgoriikkaministtar Koht:s lei hui stuora beroštupmi oažžut eambbo geainnuid fylkii, ee.  danin go lei olgoriikkapoltihkalaš heahtedilli 1936 čavčča: Ruošša geassádeapmi  Álbmotlihtus (Folkeforbundet) ja Norgga ballu ahte Ruošša ja Duiska soađáskit  davviguovlluin (Ørvik 1961 II: 326).   Muhto geaidnohuksen náššuvnnalaš árttaiguin lea olu áigahaččat. Vuosttaš  stáhtadoarjagat 1869:s juo máksojuvvojedje dán vuođul. Stuoradikkeproposišuvnna  ákkasteamis daddjo ahte Mátta-Várjjaga geaidnu dagašii guovllu "orohahttin dáčča Eallinvieru Olbmuid fásta Ássamii" . Sávve maid ahte geaidnobargit, geat ledje aivve lulli- norgalaččat, ásaiduvaše eanandoallin, ja nu geavai ge muhtun muddui (Eriksen og Niemi 1971: 70). Lei danin go nu olu kvenat ásaiduvve earenoamážit Nuorta-Finnmárkui.    Guovddáš eisseválddit ákkastedje dainna ahte Finnmárku lea áitojuvvon rádjeguovlu, mii  earenoamážit dárbbaša doarjaga ovddidit ealáhusgeainnuidis, ja ekonomalaš  dássedisvuođa oažžut, vai álbmot livččii gievrrat birgejumi dáfus. Buoremus vuohki  buoret birgejupmái lei johtolatvejolašvuođaid buorideapmi. Finnmárku lei politihkalaččat  áitojuvvon guovtte ládje. Suopma lei stuorafyrstagoddi cára ¶
vuolde 1809 rájes, ja  Ruošša maid atne vejolaš áittan, goit 1905 rádjái. Dan áigge lei bohciidan suoma  náššunvuoigŋa ¶
mii háliidii sihke Ruoššas sierranit ja vuođđudit Stuora-Suoma.  Norgga kvenaid atne danin áittan. Danin orui norgalaš Finnmárkku várra vel stuorit go  Suopma lei šaddan sierra riikan 1917:s. Norgga ballu bisui maiddái dainna go  náššunvuoiŋŋalaš ja fascistalaš lihkadusat go Lappo-lihkadus ja Det akademiske karelske selskap (Karela akademihkalaš searvi) ledje váikkuhišgoahtán Suomas. Sápmelaččaid eai  atnán seammá várálažžan, muhto dalá jurddašanvugiin ledje sii amas čearda. Danin  berrii buoridit ekonomalaš dili sihkkarastit dássedisvuođa (Hanssen 1974: 4, 16. Gč. maid Hanssen 1990: 303).   Dan dáfus bođii juoga buorre dáruiduhttimis, earenoamážit Nuorta-Finnmárkui. Dan haga  livččii siseanan eahpitkeahttá eambbo boaittobealde rittu ektui ja ožžon unnit ruđa go  máid dagai áigodagas 1940 rádjái. Omd. čálii Rode 1919:s ahte ledje olu "geainnut mat  ráhkaduvvojit oalle unnán ássiid váste, muhto máid ferte ráhkadit náššuvnnalaš  árttaiguin" . Dát guoskkai ee. Buolbmága geidnui, Geavgŋá ¶
meaddel ja  Deanuleahkeráigge bájás, gos ledje nu unnán ássit ahte "geaidnu ráhkaduvvui gal  measta dušše náššuvnnalaš árttaiguin" . Ruovdávuona-Vuorjánjoga geaidnu adnojuvvui "čielga náššungeaidnun seailluhit dáčča ásaidumi" Vuorjánjogas (FFF 1919: 496, 506. Gč. maid FFF 1917: ášši 63, s. 2. Bisma Eivind Berggrav oaivvildii ahte suoma vára vuostá fertii maid suodjalit girku, oahpu ja johtolatvejolašvuođaid (Gč. Eriksen og Niemi 1981: 263)). Eanandoalloálggahandoaimmat ¶
stáhta olis álggahuvvojedje stuorrát  Báhčaveaileagis 1928:s, ja 1940 rádjái lei ráhkaduvvon 93 km geaidnu, ee.  Guovžajávrri-Nyrud ¶
-geaidnu, eanandoalloálggahanulbmiliin (Eriksen og Niemi 1981: 236). ¶
1186 tsaren  1187 fennomani  1188 Storfossen  1189 bureisningstiltak  1190 váilu sámegielnamma ¶
Finnmárkku báikkálaš eiseválddit stáhta Suoma doaimmaiguin davvin,  earenoamážit  Suoma váldogeainnu ráhkademiin. Mátta-Várjjagis suhttadahtii olbmuid  earenoamážit go Norggas eai orron seammá garrasit rahčame váldogeainnu ráhkadit  Norgga čađa. 1927:s čálii Sydvaranger Avis ahte eai sáhte dohkkehit bázahallat logiin  jagiin: "Mii háliidit ovdánit iežamet riikkas" (Lunde 1979: 472. Gč. maid s. 484).   1930:s celkkii fylkkadiggi ahte dalá juolludemiiguin gollá olbmoahki ovdal váldogeaidnu  válbmana. Buohtastahtte Suomain mii lei ráhkadan Roavvenjárgga ¶
-Beahcán ¶
- geainnu (600 km) 10 jagis. Dat gárvánii 1931:s (FFF 1930: 462). Fylkkamánni  Gabrielsen čujuhii maid dán geidnui: "Náššuvnnalaš, báikkálaš ja militeara ákkat gáibidit" ahte Norgga geaidnoráhkadeapmi hobehuvvo no olu go vejolaš (FFF 1931: ášši 86, s. 319).   Dáruiduhttima oassin lei maid ahte galge dárustit buot norgga geaidnorusttegiin. Dan ii  lean álo nu álki čađahit. Eilif Os muitala iežas ožžon guokte ráđi go bargagođii  bearráigeahččin Stuorravuona ¶
-geaidnobarggus 1930-jagiid  gaskkamuttos: "Galggat lihtiid bassat álo go leat boradan, it ge galgga suovvat  suomagiela hupmat bargoviesuin. Goappeš áššiiguin heaitásin moadde beaivvi maŋŋel" (Vegfolk forteller 1991: 60). ¶
10.2.4  Geográfija ja dálkkádat ¶
Vaikko fanas lei ge deaŧalaččamus fievru rittuin, de oidne muhtumat geainnuid  boahtteáigin doppe nai. Earenoamážit lei Rode viššal ovddidit geaidnoráhkademiid  guollebivdohámmaniin ja guollebivdohámmaniid gaskal. Finnmárkku rittuin lei dávjá  dálki, ja dalle lei veadjetmeahttun beassat fatnasiin gosage. Geaidnu gaskal Andsnes ¶
Láhpis Silvetváhkái ¶
Romssas ráhkaduvvui ge geahpedit mátkki go finnmárkulaččat  dálkin fertejedje lulábeallái mannat gáddái, ja romsalaččat davábeallái njárgga gaskal  Návuona ja Joahku ¶
(FFF 1919: 501).   Vuotnarittuid olggobealde sáhtte maid leahkit guhkes coaganat ¶
maid geažil sáhtii  gáddái beassat easkka guhkkin eret dan báikki gosa áiggui. Oanidit guhkes mohkiid  fatnasin sáhtii maid hukset geainnuid mutkkiid rastá. Dákkar muotki lei Stuoragohpi ¶
- Riibmá Máhkarávjjus. Dohko bođii geaidnu 1915:s (Hanssen 1990: 303-304). Nuori ¶
buohta čoahkkanedje guollebivdit sihke Lágesvuona ja Deanu beallái. Geaidnohuksema  ákkastedje dainna ahte dát seasttášii guollebivdiid guhkes mátkkiin Čorgašnjárgga birra,  ee. seavtti viežžat. Seammás sáhtte geasehit smávit fatnasiid muotkki badjel jus lei  buoret bivdu nuppe bealde (Nagell 1950: 442). ¶
1191 Rovaniemi  1192 Petsamo  1193 Karlebotn  1194 Gandvik  1195 váilu sámegielnamma  1196 Segelvik  1197 Stjernsund  1198 utgrunner  1199 Storbukt  1200 Hopseidet ¶
10.2.5 Geaidnu ¶
ovddideaddjin ¶
Jurdda ahte geaidnu galgá buoredili ovddideapmin, ii ge dušše ekonomalaš  deaŧalašvuohtan, lea sakka ovdánan maŋŋel soađi. Dat ágga lea dávjá geavahuvvon  Máhkarávjui nannangeainnu gáibádusain.     Muhto eai soahtegaskaáigge ge oalát hilgon dán jurdaga. Lei maid eará mihttomearri  geainnuin go dušše fievrredit gálvvu dakko. Nu go Rode dajai 1919:s:  Guollebivdohámmangeainnut eai huksejuvvon dušše danin ahte vánddardit dakko, muhto  maiddái ovddidit " bearráigeahču ja albma ássama ja buori čorgatvuođa doppe gos olu  olbmot leat čoahkis" (FFF 1919: 500). Geaidnu gaskal Irevuona ¶
GáddeIččáhis "dagahivččii nannoset eallindilálašvuođaid mat muđui guollebivdoguovlluin  rievddadit gos leat heajos johtolatvejolašvuođat ja leat dan duohken movt guollebivdduin  manná" , čállá geaidnodirektora 1934:s (FFF 1934: ášši 31, s. 110).    Geaidno- ja šalderáigge šaddá álkit viežžat doaktára ja jortamora, ja skuvlamánáide  šaddá skuvlamátki oadjebasat. 1919:s bivde Dálbmeluovttahasat geainnu  Hestnesbergene ¶
čađa Joahkus ¶
, "vuosttažettiin skuvlavázzima geažil" (FFF 1919:  501-02). Svanvik ¶
-ráji geaidnu livččii hui mávssolaš sihke skuvlavázzimii,  duollobálvalusaide jna., nu go daddjo 1938 geaidnobušeahttaproposišuvnnas (Nagell 1950: 451).    Geainnut dagahedje maid ahte earenoamážit gávpotolbmot ja stuorit  čoahkkebáikeolbmot manne iežaset ruovttubáikkis dobbeliidda, ja geavahišgohte  guovlluid máid báikkálaš ássit eanas ledje ieža geavahan ovdal. Klaus Iversen dadjá  dáinnálágiin: "Hammerfeastalaččaide rahpasii dat bivnnuhis vuoiŋŋastanguovlu  Riehppovuonávži geaidnoráhkademiin. Nappo sáhtte astoáiggeguovllu hukset, ja nu álggii  bartahuksen duođas" (Iversen 1989: 102). ¶
10.2.6  Álggaheaddjit ja vuostálastit ¶
Earret guovddáš eiseválddiid ledje maid báikkálaččat Finnmárkkus muhtun joavkkut ja  ovttaskas olbmot geat háliidedje buoret johtolatvejolašvuođaid. Gávpeolbmát ledje  áŋgirat 1800- ja álgo 1900-logus ovddidit ášši: Buohkat háliidedje dámppa bisánanbáikki  dahje telefovnna ja geainnu iežaset gávpebáikái. Guollebivdit maid beroštišgohte dás.  Guosseguollebivdit háliidedje telegráfa ja telefovnna, ja maiddái  guollebivdohámmangeainnuid. Omd. ákkastii fylkkadiggi Goaskinvákki  guollebivdohámmangeainnu dainna ahte go dohko giđđat bohte sullii 1000 olbmá, de ii  leat šat manahahtti dohko ja čorgatvuohta lea hui heittot, "Eanan duolmmahallá jur dildá Buvrun" (Hanssen 1990: 302). Báikkálaččat maid serve muhtun báikkiin buot ássit  geaidnogáibádusa ovddidit. 1900:s dolle bására Čuđegiettis ¶
ja kr 196,17 biddjui  báŋkui Golbmalohnjárgga ¶
- Leaibevuona geidnui (Hanssen 1986: 359). ¶
1201 Tufjord   1202 váilu sámegielnamma  1203 váilu sámegielnamma  1204 Stjernsund  1205 váilu sámegielnamma  1206 Kistrand  1207 Treviknes ¶
1934:s dolle Deanus álbmotčoahkkimiid mat gáibidedje geainnu gaskal Birkestrand ¶
. Buot almmolaš johtolat oainnat manai Deanu rastá, ja giđaid go jiekŋa  manai ja čakčat go jiekŋugođii ii sáhttán vánddardit dakko. Nu šadde guhkes áiggiid  oktavuođa haga eará báikkiiguin (FFF 1934: ášši 31, s. 106-07).    Čuđegietti, Muosáha ja Fálesnuori ássit ohce 1934:s geaidnodirektoras JáhkovuonaSmiervuona geainnu huksejuvvot. Dát lei šaddan vejolažžan go geaidnoeiseválddit ledje  válljen Riehppovuona-Smiervuona-geinnodaga váldogeidnui, eai ge Rávttošnjárgga ¶
- geinnodaga (ibid s. 106).    Skreifjord ¶
geinnodaga ássit sáddejedje suoidnemánu 8. b. 1938  telegrámma fylkkadiggái ovddidit Kårhamn ¶
-váldogeaidnoplána (FFF 1938: 283). Soahtegaskaáigge duvdigohte  maid suohkanstivrrat, bellodagat ja fágasearvvit stáhtaeiseválddiid oažžut sin juolludit  ruđaid geaidnohuksemii vuolidit bargguhisvuođa.     Geaidnohuksemiidda ii várra lean vuosteháhku soađi ovdal. In leat omd. gávdnán  ovdamearkkaid dasa ahte boazosápmelaččat vuosttaldedje geainnuid vaikko sis dáide  leamaš jurdagat sihke geaidnohuksemiid, dulvademiid ja ruvkedoaimmaid birra. Dat  máid vuosteháhkun sáhttá gohčodit, lei váilevaš beroštupmi. Ekonomalaš váttisvuođat  sáhtte maid bissehit geaidnoráhkadanáigumušaid almmá geaidnovuosttaldemiid haga. Nu  lei omd. Muorralvuona ¶
-geainnuin, masa Muosát gielda lei ohcan doarjaga  1917:s. Muhto dát livččii šaddan nu divrrasin ahte suohkan ii nagodan iežas oasi máksit  (=guovlluoasi) (FFF 1919: 502). Militeareiseválddit maid vuostálaste muhtun  geaidnodoaimmaid rádjeguovlluin. Sii árvaledje 1919:s váldogeainnu mannat siseatnama  čađa, vai meara bealde eai fallehuvvo (ibid s. 494). Dán jurdaga vuostá gal fas ieža  manne maŋŋel. Sihke ovdal ja maŋŋel maŋimus soađi oaivvildii militeara ahte  siseatnama váldogeaidnu álkidahttá vejolaš falleheami nuortan.    Doppe gos mearra lea johtolatgeinnodahkan "ii leat seammá dárbu vánddardit eatnama  mielde go siseatnangiliin" , čálii Rode 1919:s (ibid s. 500), ja jotkkii:  Geaidnodoaimmahagas ledje váttisvuođat guollebivdohámmaniid eananeaiggádiiguin "main oalát váilu ipmárdus dasa ahte geainnu ráhkadit eatnama mielde - ahte dat ii  sáhte meara mielde mannat - ja ahte geaidnu gáibida oalle olu eatnama" (ibid s. 509).    Davvenjárgga-geidnui maid lei veahá vuostemiella. Vuostažettiin lei  soahpameahttunvuohta gokko geaidnu galggai mannat. Hammerfeasttas ja Muosáhis  oainnat balle massimis iežaset Davvenjárggajohtolaga jus bidje geainnu Davvenjárgga  suohkana čađa. Sii livčče háliidan johtolaga Jáhkovuona-Muorralvuona-Gáhppovuona ¶
čađa Máhkarájonuorrái. Muhto dása lei vuosteháhku ee. fylkkadikkis, go eai háliidan ¶
1208 váilu sámegielnamma  1209 Luftjok  1210 Stabbursnes  1211 váilu sámegielnamma  1212 váilu sámegielnamma  1213 váilu sámegielnamma  1214 váilu sámegielnamma  1215 váilu sámegielnamma  1216 váilu sámegielnamma  1217 Snefjord  1218 váilu sámegielnamma  1219 Kobbefjord ¶
válljet dákkar geinnodaga mii lei eambbo turisttaid váste go báikkálaš ássiid váste (Hanssen 1990: 384, 483). ¶
váldogeainnut ¶
Vuosttaš gaidnoráhkademiid ulbmilin lei čatnat dakkár guovlluid go Báhčaveaileagi,  Deanuleagi, Lakselvdalen ¶
ja Badje-Álttá vuonaide ja daid báikkálaš ruvttuide. Dát  geainnut ledje báikkálaččat mávssolaččat. "Eai arvan ráhkadišgoahtit njuolggo  čanastatgeainnuid ¶
omd. iešguđet vuotnaguovlluid gaskkal, go ledje badjelmeare  guhkes gaskkat". Guhkit gaskkaid lei divrras vuodjit ovdal go biila bođii, čálii  bajimusingeniora Fixdal 1938:s (Fixdal 1938: 58). Áidna báikkit gos sáhtte heivehit  báikkálaš beroštumiid guhkit geainnuid huksemiidda, ledje Deatnu ja Várjjat. 1916:s  gárvánii Ráttovuona-Ladnesundda ¶
-geaidnu.    Dalá geainnut ledje hui seakkit dálá gáibádusaid mielde, vel váldogeainnut nai. Geainnut  eai govddiduvvon soahtegaskaáiggi mielde ge. Dábálaš govdodat lei gaskal 3 ja 3,5 m.  Fálesnuori-Skáiddi geaidnu, mii gárvánii 1929:s, lei 3,6 m govddu. Nordelv ¶
- Ruoššaluovtta giligeaidnu Álttás, mii gárvánii 1926:s, lei maid seammá govdat.  Smiervuona-Jáhkovuona-geaidnu lei 3,25 m govddu (Nagell 1950: 434, 454, 456).    1900 birrasiid bohciidii jurdda ráhkadit geainnu Davvi-Norgga čađa, ja dasa ledje eambbo  náššuvnnalaš ja kultuvrralaš ákkat go ekonomalaš ákkat. Ámttaingeniora evttohii 1908:s  geainnu Davvi-Norgga čađa (FFF 1917: ášši 63, s.2). Lulli-Norgga váldogeainnuide gal  juolludii Stuoradiggi oalle stuora ruhtasupmiid, muhto Davvi-Norgga váldogeaidnu ii  gárvánan ovdal 1941:s. 1937/38 lei váldogeainnu vuoitojahki ¶
(Bjørnland 1989: 65).    Rode ovddidii fylkkadikki ságastallamis 1919:s jurdaga fylkka ovttastahttit geainnuiguin.  Earret Rávttošnjárggageinnodaga, lei plána loahpalaš geinnodatválljema mielde.  Rávttošnjárgga geinnodaga sadjái bođii Riehppovuona-Leaibevuona-geaidnu. 1923:s  juolludedje ruđaid vuosttaš geardde (FFF 1919: 493-96).    Dás lei čanastat 20-jagi boares geaidnoplánai, mii galggai gustogoahtit 1923 rájes. Bivde  buot suohkaniid sáddet geaidnogáibáduslisttu ja válljet guđiid geainnuid berrii ráhkadit  dán 20 jagis ja guđiiguin ii lean nu hoahppu. Áiggi mielde ráhkadedje eanas dáid  geainnuid, earret muhtun boaittobealbáikkiide, nu go Sieidevutnii ¶
,  Máhkirii ¶
ja Ohppánii ¶
. Oktasaš dáin lei ahte dát geaidnogáibádusat ledje 1922:s  juo vuoruhuvvon maŋimussii. Áidna stuorit geainnut mat eai vel leat ráhkaduvvon, lea  Várggáid-Báhcavuona-riddogeaidnu ja Fálesnuori-Álttá-riddogeaidnu.    Váldogeaidnu šattai "riikkaáššin" , nu go gohčoduvvui vahkočállagis 1937:s. "Riikkaášši" -doaba lei deaŧalaš ákkasteapmin gáržžes báikkálaš politihkalaš beroštumiid ¶
1220 váilu sámegielnamma  1221 sambindingsveier  1222 Bussesund  1223 váilu sámegielnamma  1224 gjennombruddsår  1225 Finnkongkeila  1226 Sværholt  1227 Makkaur  1228 Opnan ¶
vuostá, ja maiddái daid Lulli-Norgalaččaid vuostá mat oppalaččat ledje Davvi-Norgga  huksemiid vuostá, dahje fallehedje dan máid gohčodedje unnán gánnáhahtti  guovllupolitihkkan (Schølberg 1937: 594 (ja eará čállosat Farmand čállagis nr. 22-1937) ja Rafto 1955: 78, 269-270). Fylkkamánni Johan Rivertz dajai dan birra ná go  Finnmárkku suohkaniin vigge jurddašit báikkálaččat ovdal go riikka dási: Váldogeainnu  illá sáhttá "dábálaš bargomálliin ovddidit fylkkadikkis, go báikkálaččat eai oro doarjume  dan" (FFF 1919: ášši 56, s. 342).   1938 čavčča ráhkaduvvui váldogeainnu 2-jagi ollašuhttinplána Romssa rájis Girkonjárgii,  ja maŋimus bihttá (dálá riikkageaidnu nr. 98 Idjavuonduoddara ¶
badjel) gárvánii  skábmamánus 1940 (Vegfolk forteller 1991: 69).  Seammá jagi gárvánii maid Kárášjohgeaidnu, mii maŋŋel šattai E6-oassin.  Várjjatvuonbađa-Girkonjárgga-geaidnu gárvánii 1938:s. Bajimusingeniora Waarum  evttohii 1939:s siskkit váldogeainnu Kárášjoga ja Guovdageainnu čađa Ráisii ¶
.  Geaidnu Deanus Guovdageidnui rahppui 1977:s. ¶
10.2.8 Biila ¶
hobeheaddjin ¶
Eai buohkat váldán biilla seammá bures vuostá go dat bođii. Lei soahpameahttunvuohta  sin gaskal geat háliidedje ruovdemáđija ja geat háliidedje geainnu. "20-jagiid loahpas  oidnogohte johtolatpolitihka ideologalaš oasit duođas go lei sáhka biilla vuostehágu birra.  Dát vuosteháhku lea dan rájes seilon johtolatpolitihkas, vaikko dat muhtun áigodagaid  liberalistalaččat oainnuiguin lea loažžan" , čálii dutki Dag Bjørnland (Bjørnland 1989: 137).   1920 Prinsihppalávdegoddi (máid Bargiidbellodat lei vuođđudan) gávnnahii ee. ahte  gálvofievrredeapmi biillain lei hálbbit go ruovdemáđijain, goit oanehet gaskkaid.  Stuoradiggi čuovvolii muhtun ávžžuhusaid go 1923:s mearridii heaittihit plánejuvvon  ruovdemáđirusttegiid ja bidjat geaidnorusttegiid ja biillaruvttuid sadjái. Geaidnodirektora  Baalsrud čálii 1926:s ahte biila lea dakkar fievru mii lea heive Norgii, gos leat guhkes  gaskkat ja gos nu bieđggus ásset olbmot ahte  ruovdemáđidoaibma ii leat gánnáhahtti (ibid s. 139). Fylkkamánni Rivertz deattuhii 1919:s ahte: "Automobilruvttuiguin otnot  mearihis gaskkat" sakka (FFF 1919: ášši 33, s. 177).    Go biila bođii, de unno golut ja šattai eambbo gánnáhahttin guhkes gaskkaid vánddardit.  Danin šattai dárbu váldogeainnuide mat čatnet riikka guovlluid oktii. 1927 geaidnoplánain  váldojuvvojedje ođđa dárbbut vuhtii nu ahte dat fylkkat main váilo botkekeahtes  geainnut ja geainnut mat dolvo riikkageainnuide, ožžo juolluduvvot eambbo ruđaid go  ovdal. Nu lei maiddái Finnmárkkuin (Fixdal 1938: 59).    Olles soahtegaskaáigge lassánii gálvofievrredeapmi geaidnoráigge, dušše veahá unnui  1920-jagiid gaskkamuttos. "Gálvobiila ovdánišgođii juo oalát 1920 birrasiid" , čálii  Bjørnland (Bjørnland 1989: 119). Finnmárkkus maid basai bajimusingeniora oaidnit ahte  geaidnojohtolat "lassána dađistaga lassáneaddji biilajohtolaga geažil" (FFF 1931: ášši 26, s. 59. Gč. maid Lunde 1979: 469). Geainnuid buorideapmi deattuhuvvui maid danin go  vurde biilajohtolaga lassánit (Nagell 1950: 449 ja 455). ¶
Tabealla 10.1: Mohtorfievrruid lohku Finnmárkkus 1930-84: _____________________________________________________________________ ¶
Jahki:   Čálihanguovlu: ¶
Várggát ¶
Čáhcesuolu ¶
Mátta-Várjjat          82 ¶
Oktiibuot                  244                      443 ¶
∗ gusto dušše persunbiillaide ¶
Gáldu: Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 26-1961, s. 191. FFF 1938, ášši  15, s. 52. Kunnskapsforlagets Store Norske Leksikon bd 4 1979: 275. NAF avd.  Hammerfest-Karasjok 50 år 1934-84, s.13.        Ruktobiilajohtolat maid dađistaga lassánii ja doppe gos lei duppal johtolat fatnasiin ja  biillain, vuodjigohte ruktobiillat ¶
dađistaga eambbo, čálii Fixdal 1938:s (Fixdal 1938: 62). 1918:s álggahuvvui juo Norgga guhkimus biilaruktu, mii manai Ladnesunddas  Ráttovutnii. 1930-jagiin ledje 8 ruktobiilasearvvi Finnmárkkus ja dan seammá logijagi  sisa vuodjigohte muohtaboltun ¶
biillat doalahit geainnuid rabasin dálvet, omd.  Čáhcesullo-Deanu-geainnu dálvet 1933-34 (Jakobsen 1966: 75 ja NAF avd. Hammerfest(NAF Hammerfest-Karasjok 1984: 19 ja 26). ¶
10.2.9 Dálvemáđijat ¶
, johkafatnasat,  guorbmevávdnageainnut ¶
"Dálvemáđijat leat leamaš ja leat ain hui mávssolaččat siskkit guovlluin, vaikko eai leat  šat nu deaŧalaččat dál go leat boahtán eambbo geainnut" , čálii Fixdal 1938:s. Máđiráigge  vudje heasttain ja reagain, herggiin ja geresiin ¶
ja dálvemáđijat manne jekkiid ja  jávrriid rastá, ja ledje dihkkáduvvon ¶
. Stáhta doalahii ortnegis Álttá-Guovdageainnuriikkaráji-máđija, Álttá-Kárášjoga-máđija ja Buođggáidvuona-riikkaráji-máđija. Stáhta  dahje suohkana ortnegis doalahan máđijat ledje Skiippagura-Šuošjávrri ¶
-máđidja,  Deatnoráigge, Kárášjohráigge ja Iešjohráigge. Dasa lasiin ledje muhtun oanehet máđijat  Kárášjogas, Porsáŋggus, Deanus ja Mátta-Várjjagis. 1938 rádjái lei Porsáŋggu-Kárášjoga  máđija ráigge eanemus johtolat, go Kárášjoga ja Suoma gaskka vudje eanas dálvet,  muhto maŋŋel go Kárášjohgeaidnu gárvánii "vudje eanas" biillaiguin (Fixdal 1938: 64).  Guovddáš dálvemáđidja lei omd. Deanu johkaráigge mii doalahuvvui dassožii go geaidnu  bođii 1977:s.    Duottarstobut ledje maid johtolaga oassin. Finnmárkkus ledje duottarstobut máđija  juohke 30-50 km gaskka, mii lei heivvolaš beaivás ¶
heasta- dahje heargesáhtuin.  Duottarstobuin galge olbmot beassat hálbái idjadit go duoddariid badjel ledje  vánddardeame. Lulli-Norggas huksii geaidnodoaimmahat eanas duottarstobuid. Muhto  earenoamážit Finnmárkkus lea vuosttaš duottarstobuid álggaheapmi eambbo  eahpečielggas. 1860 birrasiid šattai dábálažžan hukset duottarstobuid Finmarkens Brændevinskasse (Finnmárkku Buolliviidnegássa) ruđaiguin. 1876 rájes válddii stáhta  duottarstobuid badjelasás, ja geaidnodoaimmahat bearráigeahčai visttiid (Bjørnland 1989: 71).    1930-jagiin lei muhtun siseatnanguovlluin johkafanasjohtolat hui deaŧalaš. Eanemus  johte Deatnoráigge ja Kárášjoh- ja Anárjohráigge, mat ledje oalgejogat ja Buolbmága ja  Kárášjoga ássiid čanastagat. Lea álki johtit Deatnoráigge, earret Geavgŋá ja  Badjegeavgŋá ¶
. Muhto goike gesiid, nu go 1937:s lei, eai sáhttán johkaráigge johtit  go lei beare coagis. Šadde rahčat ja ádjánit čuoibmumiin, muhto "birrasiid 15 jagi dás  ovdal" vuodjigohte fanasmohtoriiguin, čálii Fixdal 1938:s. Skiippaguras Kárášjohkii  ádjánii bures 2 beaivvi, muhto vuloseano ii ádjánan go beaivvi go dábálaš olu čáhci lei (Fixdal 1938: 64).    Báhčaveaieanus leat máŋga goržži ja guoikka, ja dohko leat huksejuvvon  guorbmavávdnageainnut. Bidje fatnasa guorbmevávdnii ja hoige dan guoikka meaddel  vásedin guorbmevávdnageaidnoráigge. Guorbmevávdnageainnuid eai huksen dušše  lahttema geažil. Ulbmilin lei geahpidit eanandolliid johtolaga ja oažžut Suoma beale  johtima eret (Eiksen og Niemi 1981: 247). ¶
10.2.10   Telegráfa ja telefuvdna ¶
Siskkaldasdepartementta evttohusas Norgga telegráfa huksema birra daddjo ahte  huksejedje "Ealáhusaid veahkehit" , earenoamážit guollebivddu (Rafto 1955: 39).  Historjádutki Randi Rønning Balsvik čálii ahte Várggáin háliidedje áigá juo  geavahišgoahtit telegráfa, go johtolatvejolašvuođat muđui ledje heittohat. Ovdagoddi  sáddii guhkes, dárkilis čállosiid ámtamánnái oažžut su ovddidit ášši. "Oaiveártan ledje  guolástusat, nu go dávjá muđui nai" (Palsvik 1989 1: 203). Guollebivdiide ja guolleostiide  lei omd. deaŧalaš diehtit gos mearas ain ledje guolit, geat buoremusat mákse jna.    1860-70-jagiin dinejedje guollebivdduin hui olu. 1870:s lei guollebivddu dienas sullii 20%  buot olgoriikkavuovdingálvvuin oktii skiippajohtolagain. Sallitbivdu buorránii dalle.  Seammás lei Norggas measta aktoriekti ráktoguollái ¶
(Hanssen 1986: 352).  Telegráfahuksen lei maid deaŧalaš oassin nannet Finnmárkku dáččavuođa. Guhkes  gaskkaiguin ja bieđggus ássamiin lei váttis oktavuođa ja náššuvnnalaš oktasašdovddu  bohciidahttit. Telegráfahuksen lei danin riikkadoaibma sihke ekonomalaččat ja  politihkalaččat (ibid s. 352).     Dát lei ge maid ulbmilin soahtegaskaáigge. Gávpedepartementta 1931/32  bušeahttaevttohusas bidje omd. 9 000 kr Tårnet ¶
-telefonrusttegii "dáččavuođa ovddideapmin" (Hanssen 1974: 63).   Nu lei maid Čáhcesullo áibmomediaguovddážiin 1934:s, mii dalle lei Norgga nubbin  gievrramus rusttet. Boasta-, telegráfa- ja riddojohtinlávdegotti ovttajienalaš evttohusas  Stuoradiggái daddjui: Sajádat mearriduvvo iskama maŋŋel "mas váldet vuhtii sihke  ekonomalaš ja naššuvnnalaš beliid" (ibid s. 55).   Eará beliin sáhttá namuhit turistajohtolaga. "Turistajohtolaga čuovui maid olu  telegrámmastallan... Ledje olgoriikkalaččat geat sihtagohte telegráfarusttega  Davvenjárgii" čálii Torolf Rafto 1955:s (Rafto 1955: 238).    1890-jagiin huksegohte olu telefonlinjjáid, muhto Finnmárkkus gal ii lean  telefonoktavuohta lulás ovdal máŋga jagi maŋŋel. Easkka 1911:s evttohuvvui  váldotelefonlinnjá Troanddimis Nuorta-Finnmárkui. 1917:s biddjui Čáhcesuolu dán linjái,  ja eará gávpogat ja čoahkkebáikkit fas 1921:s (ibid s. 269, 281).    Finnmárkkus ledje 75 teleguovddáža 1921:s. Eatnasat ledje hui unnit (NOS. Norges telegrafvesen 1920-21). 1948:s ledje 169 telefon- ja telegráfaguovddáža. 1944:s lei  Finnmárkku telegráfaguovllus (Finnmárku oktan Ráissain, Návuonain ja unnit oassi  Skiervvás) 10 000 km duppaltelefonlinnjá. Oaláš Finnmárkkus ledje 74 200  telefonstoalppu riikkalinjjáin (Gjenreisningen 1948: 195).   Soađi maŋŋelii ledje dušše áibmolinjját telegráfai ja telefovdnii. Válde gal saji, muhto  ledje dárbbašlaččat danin go ledje hálbbibut, vuohkkaseappot ja nannoseappot.  Stráŋggaid sáhtii bidjat nu movt ledje, nappo suodjaleaddji ávdnasa haga, danin go  áibmu lea heajos elrávdnjejođiheaddji. Stráŋggaid darvvihedje porselen- dahje  láseerreldagaide ¶
mat doaresruvddiin ledje giddejuvvon stoalppuide. Čáhci ja eanan ¶
1241 klippfisk  1242 váilu sámegielnamma  1243 váilu sámegielnamma  1244 isolatorer ¶
doalvu elrávnnji hui bures, ja eananjohtasiid ¶
fertii suddjet ollislaččat. Muhto šattai  váttisvuohtan go stoalppuide bohte badjelmeare linjját, mii dagahii ahte gulahallan  boatkanattai. Muđui boatkanedje linjját muohttaga, jieŋa ja bizi geažil ja linjját gahčče  dálkin ja skoahraideamit šadde eananrávnnjiid, elrávdnjelinjjáid ja ránnálinjjáid geažil,  jna. Danin geavahišgohte 1920-jagiid rájes eananjohtasiid Norggas, vuosttažettiin  stuora gávpogiin. Várggáin lei 1948:s 8,5 km eananjođas mii oktiibuot vástidii 245 km  telefonlinjjá, ja dábálaš áibmolinnjá stoalppuid mielde mas lei 16 km duppal  telefonlinnjá (Flf 1952: 276).     Telefonstoalppuid sadjái leat dađistaga boahtán johtasat ¶
, nu ahte dál geavahit daid  dušše doallan ¶
- dahje lagasgulahallamii ¶
, eai ge guhkásgulahallamii. Dan sadjái  leat ge olu elrávdnjelinjját huksejuvvon maŋŋel soađi. ¶
10.2.11  Soahtejagit ¶
1930-jagiid gaskkamuttos bođii Davvi-Norga Norgga strategalaš árvvoštallama  guovddážii. Dán oktavuođas lei geaidnoráhkadeapmi, earenoamážit váldogeainnu  ollašuhttin, hui deaŧalaš (Ørvik 1961 bd 2: 325-326). Militeara háliidii váldogeainnu  ollašuhttojuvvot, "ja Geaidnodoaimmahagas ja militearas lei dávjá oktavuohta. Militeara  gearggusvuođabušaehtas ¶
bođii stuora oassi ruđas gárvet geainnu", čálii ovddeš  bajimusinšenevra Knut Waarum (Vegfolk forteller 1991: 69).    Earenoamážit maŋŋel go Dálvesoahti buollái skábmamánus 1939, ráhkkanišgohte  Finnmárkkus nai stuorrát norgga mihtuid mielde. Várjjatguovllus ledje 4 000 olbmá geain  ledje niestehivvodagat Deanus. Dát gáibidii buoret fievrredanvejolašvuođa.  Várjjatvuonbađa-Girkonjárgga geaidnu galggai danin govddiduvvot 3,6 meteris 5 meterii (Irgens 1982: 32 ja Vegfolk forteller 1991: 40, 44). Muhto soahtebuollán cuoŋománu  1940 bissehii dán áigumuša. Sihke Banak ¶
ja Áltá huksejedje  norgga militeara girdišiljuid ovdal soađi. Dasto geavahedje smávvagirdit  meahccegirdišilju Stuorravuonas 1939 geasi, ja dát lei luonddus jalga mii lei gárvvis  váldot atnui (Gamst 1948: 47).    Duiskkalaččaid bággomárran ¶
hobehii muhtun ráje johtolatvejolašvuođaid huksema.  Omd. govddiduvvui Nuvvosguolbana-Girkonjárgga geaidnu 1943:s duppalgeaidnun (7  mehterii) (Vegfolk forteller 1991: 123). Johkannjárgga ¶
-Lávvonjárgga ¶
-geaidnu gal  ollašuvai, ja seammá dagai Kárášjohgeaidnu Suomarádjái. Duiskkalaččat maid alidedje  luottaid garra báikkiide, máid norgalaččat gal eai nagodan ruđalaččat (Irgens 1983: 35 ja Vegfolk forteller 1991: 83). ¶
1245 jordkabler  1246 kabler  1247 abonnenement  1248 nærnettet  1249 beredskapsbudsjett  1250 váilu sámegielnamma  1251 Svartnes  1252 okkupasjon  1253 Elvenes  1254 Jakobsnes ¶
Dan oktavuođas go duiskkalaččat fallehedje Ruošša 1941:s, viiddijedje duiskkalaččat  Nuvvosguolbana. Duiskkalaččat áitojuvvojedje dađistaga eambbo Nuortaábis ¶
, ja 1943  čavčča fertejedje sii viiddidit Čáhppesnjárgga meahccegirdišilju ja hukset ođđasa  Bearalváhkái jagergirdiid ¶
guovddážin  (Gamst 1984: 18). Guovdageaidnu maid oaččui  meahccegirdišilju 1943:s, muhto jagi ovdal juo lei dohko ráhkaduvvon seakka  heahtegirdišillju ¶
(ibid s. 47). Gávvuona ¶
ja Lákkovuona  mearramilitearguovddážiid ¶
dađistaga lassáneaddji beallálaga ¶
áibmoáitaga geažil  buoridedje Joganjálmmi, ja dat biddjojuvvui duiskka militeara jagergirdiid guovddážin  1943:s (ibid s. 162).   Lea olu sáhka leamaš dan birra ahte barge go duiskkalaččat maidege buriid  johtolatvejolašvuođaid ráhkadeamis. Omd. bođii birrajagegeaidnu Girkonjárgii easkka  1960-jagiid ja duiskkalaččat geavahedje muorratuneallaid dasa. Ráhkadedje gal muhtun  geaidnobihtáid, muhto geaidnohoavda Trygve Gimnes čálii: Oppalaččat ii vástidan  geaidnu dasa man olu barge. Duiskkalaččat barge gal olu Suoidneleavšši ¶
geainnuin,  ja Háhttirgeainnuin Riehppovuonas Čuđegieddái. Muhto "eanas lei njuhttenbargu ja  manai njozet. Ii lean goit joatkevašvuohta dan barggus" (Vegfolk forteller 1991: 84).   Historjádutki Guri Hjeltnes dadjá maid ahte: Dáidá nu "ahte jus 1935-40 vuogit livčče  jotkojuvvon, almmá duiskkalaččaid bággomárrama haga, de várra livčče Norgga  ealáhuseallimis ja ekonomiijas buoret bohtosat" . Vaikko duiskkalaččat huksejedje ge  viidáseappot, de golai geaidnu issorasat ja unnán divodedje (Hjeltnes 1987: 70-71).    Soađi áigge huksejuvvojedje Norggas oktiibuot dušše beali unnit geainnut go ovddit 5  jagis, 1935-40 . Finnmárkkus huksejedje dan 5 jagis 327 km geainnu ja 1940-44 jagiin  289 km. Soahtejagiin lea veaháš eambbo gaskamearálaš jahkelassáneapmi, muhto go  vuhtii váldá daid olu billistemiid ja maŋidemiid máid dat dagahedje, de livččii Finnmárku  leamaš olu gievrrat duiskkalaččaid bággomárrama haga. Dušše Idjavuonas Romsii ledje  156 geaidnobávkaleami ja 177 šaldebávkaleami. Divodedje geainnuid gitta 1960 rádjái (Gamst 1984: 197). ¶
10.3 ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL ¶
10.3.1 Geaidnodási ¶
buorideamit ¶
Geaidnohuksemiid dáfus ferte juohkit áiggi soađi maŋŋel guovtti oassái, ovdal ja maŋŋel  1960. 1960 rádjái huksejedje unnit geainnuid go omd. soađi áigge (1944-59, gč. tabealla  maŋŋelis). Ádjánedje eanas ođđasis huksemiin, muhto dalle deattuhedje maid  geaidnodási buorideami veahá eambbo go ovdal. Ee. ráhkadedje govddit geainnuid.  1961:s lei omd. Hammerfeastta-Skáiddi-geaidnu 4 m govddu, Deanu-Ohcejoga ¶
- geaidnu 5 m govddu ja Várjjatvuonbađa-Várggáid-geaidnu 5,5 m govddu.  Várjjatvuonbađa-Várggáid-geaidnu lei gal dušše 3,5 m muhtun sajiid. Dát mihtut leat  gaskamearálaččat gitta 2 m govddibut go ovdal soađi geainnut (NAF Veibok 1961: 642164). 1961:s lei dušše 19 km bistevaš geaidnogovččas ¶
Finnmárkkus. 1972:s lei 137  km (+ 575 km oljočievra) ja 1983:s lei 1 998 km (ibid s. 210. Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1972: 124. Statistisk Årbok 1984: 234).                       Govus 10.3: Finnmárkku geainnut 1992:s:   Gáldu: NAF geaidnogirjji kártačuovus 1992 ¶
Tab. 10.2: Finnmárkku geaidnoguhkkodagat 1892-1959:      Jahki           Váldogeaidnu/riikka-geaidnu      Fylkkageaidnu       Giligeaidnu                           Oktiibuot  1892 ¶
Johtolaga ¶
mearas  eatnama nala ¶
Várjjat- ja Riehppovuonguovlluin várra ovddemus nuppástuhtte johtolaga mearas  eatnama nala. Bajimusingeniora čálii 1935:s ahte "lea ... sáhka heaittihit Várjjatvuona  báikkálaš skiippa ja bidjat dan sadjái biila- ja mohtorfanasruvttuid" . Dán birra lei 1929:s  juo leamaš sáhka ja son oaivvildii sáhttit seastit 100 000 kr jahkásaččat dákkár  nuppástuhttimiin (FFF 1935: ášši 55, s. 217). Finnmark fylkesrederi (FFR) maid  nuppástuhttigođii ovddemus Várjjatvuonas ja vel Riehppovuonas (Jakobsen 1966: 132).   Ledje máŋggas geat eai beroštan dán mannolagas dahje duvde dan eret. Scheilávdegoddi dadjá omd. ahte Muosát "lei jur geainnuid haga... Leat bargan oažžut geainnu  Jáhkovuonas Vuorjenjárgga davágeahčái. Dákkár plána dáidá buoremusát leahkit  guhkesáiggeplánan, ja dákkar geainnus eai dáidde sulluin beroštit, gos leat  mearrajohtolaga duohken. Keaisváhki lea earret dán, go dat galgá oažžut geainnu  Máhkarávjju badjel Honnesváhkái" (Scheilávdegoddi 1960: 43-44).   Lávdegoddi oaivvildii gal ahte Davvenjárggageaidnu iešalddis ii lean vuođđun sirdit  Keaisvági Muosáhis Davvánjárgga suohkanii. Nuppeládje šaddá go Keaisvági geaidnu  gárvana "vaikko doppe ealáhuseallimii gal dalle ain lea hámman ja mearrajohtolat sierra  ovdamunnin" (ibid s. 145).    FFR lei 1955:s nuppástuhttigoahtán johtolaga Lákkovuonas Dálbmeluovttas, gos  unnidedje skiipabisáneami 3 geardde vahkus dušše ovtta hávvái. Dát dagahii "oalle olu  rieja" álggos, muhto fanas jávkkai oalát dán vuonas maid. Johtolatnuppástuhttin mearas ¶
eatnama nala "lei guovddážis čuovvovaš 10 jagi" . Dávjá álggahuvvui nuppástuhttin  geassejagis, go geaidnoráigge lei manahatti. Nu lei Kamøyværain ¶
ja Skárfvákkiin ¶
1956:s, Ákšovuonbađain ¶
ja Ákšovuonain ¶
1960:s, Ákŋoluovttain-Márregobiin ¶
1963:s ja Davvesiiddain-Irgevuonain 1964:s (Jakobsen 1966: 132. Gč. maid Olsen 1965: 279).    1945-60 áigodagas heaittihedje 72 skiipabisáneami Finnmárkkus, eanas eretfárremiid  geažil, muhto sadjái bohte 21 bisáneami "mearrajohtolaga nuppástuhttima geažil  eatnama nala johtolahkii" (ibid s. 143).    Oažžu dasto jearrat heaittihit go ruvttuid maŋŋel go olbmot leat fárren eret, vai váikkuhit  go ruvttuid nuppástuhttimat eretfárremii. Finnmárkku báikki áviissain goit leat váidalan  ahte ruvttuid rievdadeamit dahje gáržžideamit measta bággejit olbmuid fárret.    Maŋimus jagiid leat maid nuppástuhttán feargajohtolaga šalde- ja mearavuolástuneallaid  johtolahkii. ¶
10.3.3   Girdišiljohuksemat ¶
Romssa-Girkonjárgga mearragirdiruktu álggahuvvui fas soađi maŋŋel. Eai sáhttán  girdišiljuid váldit atnui go duiskkalaččat ledje bávkalan girdilangeainnuid ¶
, boaldán  fiellogovččahagaid, doartnaid ja eará visttiid.     Mearagirdiide eai čáhkan nu olu čuvvodeaddjit ¶
, lei divrras doallat daid ja ledje eistton  dan fylkkamánni Gabrielsena, vuosttažettiin heivvolaččat boastta jođánit fievrredit. 75100% gálvvus lei ge boasta. 1948:s fievrrededje omd. busset 17 830 čuvvodeaddji,  báikkiskiippat 18 070 ja girdit 591 Hammerfeastta boahti- ja manni čuvvodeaddji (Flf 1952:250).    Váldogirdiruktu ásahuvvui danin go dárbbašuvvui jođánet johtolat mii fievrredii eambbo.  1952:s gárvánii Budeajju girdišillju ja 1965:s fas Bardufossa ¶
girdišillju. Go  Finnmárkui galge viiddidit ruvttu, fertejedje váldit atnui Álttá, Banak ja Nuvvosguolbana.  Doppe ledje juo, nu go namuhuvvon, gaskaboddosaš girdišiljut ovdal soađi juo ja  girdilangeainnut ledje nu stuorrát ahte šattai hálbbibun viiddidit daid go hukset áibbas  ođđa girdišiljuid. 1941:s ráhkadedje duiskkalaččat guokte girdilangeainnu  Nuvvosguolbanii, ja dat ledje 1000 ja   1 200 m guhku (Store Norske Leksikon 1978: 627).    Siviila áibmojohtolat ii várra livčče nu áigá go 1963:s boahtán, dáinna golmmain  váldogirdišiljuin, militeara huksema haga (Hven Hva Hvor 1976: 272). ¶
1264 váilu sámegielnamma  1265 Skarsvåg  1266 Øksfjordbotn  1267 Øksfjord  1268 Sørvær  1269 rullebane  1270 passasjerer  1271 váilu sámegielnamma ¶
Muhto ledje oanehisšilljoruvttut mat duođai buori girdijohtolatvejolašvuođaid dahke.  1974:s huksii stáhta dákkáriid Hammerfestii, Donjevutnii ¶
, Bearalváhkái ja  Čáhcesullui, ja Honnesváhkái vel 1977:s.     Muhto omd. Bearalvágis ledje priváhta álggahemiin juo divodan ja geavahišgoahtán dan  duiskka girdilangeainnu. A/S Varangerfly háliidii hukset nu olu seaivunsajiid go vejolaš.  Deaŧalaččamus lei ambulansegirdima dahkat sihkkareabbon ja buorebun. Máŋgii eai  sáhttán girdit dálkki geažil. Go goitge girdiledje dálkin mearagirdiguin, de dat ii lean  mihkkege buriid mátkkiid buohccái gii šattai rabas fatnasiin fievrreduvvot girdái. 1970:s  sáhtte geavahišgoahtit Bearalváhki girdilangeainnu. A/S Varangerfly manai dasto ee.  Detnui, Ákŋoluktii, Gáŋkaviikii ja Báhcavutnii geahččat, go suohkanat ja báikkálaš  girdisearvvit ledje dáhtton dan. Røde Kors Hjelpekorps ráhkadii Gáŋgaviikka  girdilangeainnu1971:s, báikki ássiid čoaggin ruđaiguin ja A/S Varangerfly doarjagiin.  Earret Gáŋgaviikka ožžo maid Ákŋoluokta, Báhcavuotna ja Gilivuotna ¶
ambulanse- ja  taxigirdinšiljuid searvvi doarjagiin (linnjátaxi lea álkit ruktogirdinmálle. Ii dárbbaš girdilit  jus eai leat čuvvodeaddjit). Báhcavuona girdišillju guhkiduvvui 800 m:ii 1975:s, ja DavviNorgga vuosttaš linnjátaxigirdin álggahuvvui 1978:s gaskal Girkonjárgga, Čáhcesullo ja  Báhcavuona. Ákŋoluokta, Várggát ja Báhcavuotna bohte 1980-jagiid mielde  oanehisšilljoruktui (Bentzen 1984: 29, 30, 33, 37).    Oalle olu eanan manai dán viiddis girdišilljohuksemii, ee. girdilangeainnuide,  boahtingeainnuide, girdivisttiide jna. (gč. tab. vuollelis).              Tab. 10.3: Girdilangeainnuid areála 1975:s  (logut muitalit guhkkodaga ja govdodaga meteriid mielde):  ______________________________________________________________________  800x3        4  1000x60         1  1200x40         1  1270x40         1  1600x40          1  2600x30         1  ______________________________________________________________________    Gáldu: Hvem Hva Hvor 1975, s. 313-314.    Tabeallas leat 6 siviila girdišilju mielde (Áltá, Nuvvosguolbba, Hammerfeasta,  Donjevuotna, Bearalváhki ja Čáhcesuolu) ja 3 militeara šilju (Banak, Čáhppesnjárga ja  Guovdageaidnu). ¶
10.3.4   Soahpameahttunvuođat ¶
Nu go soahtegaskaáigge, de lei vuosttaš moaddelohjagi soađi maŋŋel unnán  vuosteháhku, dahje ii oba ge, geaidnohuksemiidda. Baicca ledje mielas geainnuide. 1956  Sámelávdegotti árvalusas siseatnama eanandoalu eavttuid birra daddjo ná: "Leat unnán  geainnut ja danin leat váttis johtolat- ja fievrredandilálašvuođat" (Innst. 1956: 45). ¶
Boazodollui maid ledje geainnut mávssolaččat lávdegotti oainnu mielde: GuovdageainnuSuoma-geainnu huksen lea hui deaŧalaš Guovdageainnu boazonjuovahaga  gánnáheapmái. Geainnut ledje maid dárbbašlaččat álkidahttit unnit, báikkálaš  njuovahagain fievrredeami (ibid s. 41). Lávdegoddi oaivvildii maid ahte siskkit  váldogeaidnu livččii mávssolaš Sis-Finnmárkku "oppalaš ealáhuseallimii" (ibid s. 51).   Muhto dakkár geaidnoráhkademiid máid oaivvildedje čielga turistageaidnun, eai váldán  nu bures vuostá. Davvenjárgga sátnejođiheaddji Erling Andreassen dajai ná: Jus lei  geaidnoráhkdemiin bargame, de ii berren "hupmat jitnosit dan birra ahte das ledje  turistaberoštumit searvvis" , danin go de šattai dat doaibma buot vuolimussii. Nu go  muhtun Geaidnodirektoráhta olmmái dajai sutnje: Állet huma nu olu turisttaid birra go  geaidnodirektorain ságastallabehtet (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 18- 1956: 32).   Dán duogážin lea oaidnu ahte turistaealáhus ii leat nu mávssolaš go eará ealáhusat. Nu  go geográfa Knut B. Lindkvist dajai: Soitet danin viggat turistaealáhusa atnit heajubun  go eará ealáhusaid go turistadoaimma sisdoalu eai ane nu árvvus. Das ii lat mihkkege  eará fállat go álkis johtolat ja buorit hoteallaseaŋggat (Lindkvist 1993: 10).    Nordlándda Inndyr ¶
sátnejođiheaddjis Reidar Juliussenis lei dákkar oaidnu: "Riikkageaidnu 50, man mu mielas livččii ožžon gohčodit Turistageaidnu 50" lei dušše  árrun suohkanii, go galggai divodit geainnu almmá oažžut maidege ávkkiid das. Geaidnu  manná dušše meahcceguovlluid čađa dušše turisttaide suohtasin. Ruhtadjuolludeamit  dakkár geainnuide unnidit ruhtajuolludemiid geainnuide mat galggaše ráhkaduvvot vai  olbmot beasaše bargat "ealáhusaideasetguin doppe gos ásset" (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 18-1956: 39).   Vaikko johtolat lei ge muhtun muddui nuppástuvvan eatnama mielde johtolahkan, de eai  lean vel oalát geainnuid nuojis, ee. go dalle ii lean vel biila dábálaš olbmuid gaskkas ja  mearra maid ain lei deaŧalaččamus báikki buktagiid fievrredeapmái, goit rittuin. Danin  oaivvildedje oallugat ahte geainnut dobbeliidda eai guoskan sidjiide nu olu.    1960-jagiid rájes, muhto earenoamážit 1970- ja 80-jagiin, leat boazosápmelaččat  eahpidan muhtun geaidnodoaimmaid dárbbašlašvuođa. Leat dakkár geainnut mat gusket  boazoguohtunguovlluide, nu go siskkit váldogeaidnu ja Čorgašgeaidnu. Siskkit  váldogeaidnu galggai mannat gitta Ráisii, muhto maŋimus bihttái, Biedjovákkis Ráisii, lei  nu garra vuosteháhku ahte šluhttejedje dan. Muhto dál lea sihke Ráissa ja  Guovdageainnu ealáhuseallimis beroštupmi ođđasit gieđahallagoahtit geaidnoplána.    Čorgašgeainnu geinnodaga birra lei garra riidu. Mearrasámigilli Lággu maid šattai searvái  dán riidui. Doppe ledje geainnu vuordán 1924 rájes. Fylkkamánni čálii 1974:s ahte jus  maŋida Lákku geainnu huksema dassožii go Čorgašgeaidnu lea ráhkaduvvon  Nikolasdalenii ¶
, de šattašii hálbbit geaidnu Lággui (Bottolfsen 1990: 457). Muhto  Čorgašgeainnu huksejedje oarjelii seastit boazoguohtunguovlluid.    Davvenjárgga boazosápmelaččain ja báikki olbmuin gal baicca leat leamaš ovttalágan  beroštumit Máhkarávjju nannangeainnu dáfus, eai ge leat riidalan nu go Davvesiidda  suohkanis. Ii goabbáge bealli háliidan geainnu njuolga duoddara badjel Davvenjárgii.  Boazosápmelaččat oainnat eai háliidan massit guohtuneatnamiid ja báikki olbmot  háliidedje geainnu Honnesvági čađa. ¶
1274 váilu sámegielnamma  1275 váilu sámegielnamma ¶
11. KAPIHTTAL ¶
Báktedoaimmahat ¶
1820-25 jagit lei deaŧalaš áigodahkan Davvi-Norgga báktedoaibmaindustriijii, go iske  Álttá (ja Návuona) veaikemálbma ¶
hivvodaga ja roggagohte daid (NGU nr. 204-1964: 48). Finnmárkku vuosttaš stuorit ruvkedoaibma lei Gávvuona veaikeruvke máid  doaimmahedje guokte áigodaga, 1826-78 ja 1890-1909.    Oallugat roggagohte ¶
1800-logu loahpas, čállá historjádutki Age Lunde. Mátta-Várjjat  šattai hui bivnnuhin várra danin go doppe gávdnui ruovdemálbma ¶
1866:s juo.  Eurohpás maid lassánii ruovdemálbmadárbu dalle (Lunde 1979: 301).    Vuosttaš stuorit ruovdemálbmahivvodaga gávdne Krokvannet ¶
davábealde 1902:s.  A/S Sydvaranger buvttadišgođii dan 1910:s, duiskka ruhtademiin. Vaikko olu eará  Finnmárkku báikkiin lea ge málbma, de leat dušše Mátta-Várjjagis nu olu málbma ahte  lea vuođđun leamaš ovtta Norgga stuorimus báktedoaibmaindustriijii. Eanas Norgga  málbma lea boahtán doppe. ¶
Finnmárkku deaŧalaččamus gávdnojumit ¶
, nu go oppalaččat ge Norggas, leat kiisa ¶
) ja ruovdemálbmagávdnamat (NGU nr. 204-1964: 37).    Gávvuona ruvke mii heaittihii doaimmaidis 1908:s, rogge oktiibuot 140 000 tonna  veaikemálmma mas lei 8500 tonna veaiki (ibid s. 50). Borssi ¶
veaikeruvke Fálesnuoris ¶
1276 veaikemálbma  1277 skjerping  1278 jernmalm  1279 váilu sámegielnamma  1280 forekomster  1281 kis  1282 svovel  1283 kopperkis  1284 Porsa ¶
lea ođđaset veaikeruvke. Doppe lei doaibma 1900-1913 jagiid. Geahččaledje fas álgit  1917-1919 jagiid ja 1923-1931 jagiid.    Stáhtaministtar Christian Michelsen lei háhkan alcces Borssi vuoigatvuođaid 1.  máilmmesoađi ovdal. Dán guovllu golbma ruvke buvttadedje 1900-1913 ja 1923-1931  jagiid birrasiid 100 000 tonna málmma mas lei 1 200-1 500 tonna veaiki (NGU nr. 204(Hanssen 1986: 294-295).    Geahččalandoaibma maid lei oalle máŋgasii bargun. Porsáŋggus ledje 20 olbmá  bálkáhuvvon 1905 rájes ja Borssis ledje 8 olbmá fásta barggus 1920-1923 jagiid.    Golli johkasáddos muitaluvvui vuosttaš geardde Kárášjogas 1866:s, ja dan rájes lat  gávdnan golli jur buot čázadagain Deanu rájes Ráissætnui, earenoamážit Kárášjogas,  Bávttajogas, Anárjogas ja Skiehččanjogas. Deaŧaleamos guovllut leat Sáđgejohka ¶
Bávttajoga lahka, Geavŋŋis ja Nieidajávri Kárášjogas ja Bassevuovdi ¶
Anárjogas (NGU nr. 204-1964: 37). 1934:s álggahedje mášinroggamiid 30 olbmáin, muhto dat ii lean  gánnáhahtti. Eai eará báikkiin ge lihkostuvvan dákkár geahččalemiiguin (NOS Bergverksdrift 1933: 39 ja 1934: 39).    Nubbi boares Finnmárkku riggodat lea ráktu ¶
. Norgga stuorimus ráktobuvttadeapmi  lea Álttás, ja doppe buvttadit ge eanemus kvartsittrávttu ¶
. Láhpis leat maid buvttadan  kvartsittrávttu, ja Irgevuonas Lágesvuonas leat roggan láirerávttu ¶
.    Vuosttaš sihkkaris ráktobuvttadanduođaštus (dahkkegeađgin ¶
) Álttás lea 1858:s,  muhto 1890 rádjái buvttadedje eanas alcceseaset. Hammerfeastta gávpotbuollin dan jagi  dagahii ráktojođu Norggas. 1929:s vuovdigohte rávttuid olgoriikkii (Petterson 1977:5, 9, 19).    Ráktodoaibma álggii Buollánávžžis. Maŋŋel jagi 1900 álggii doaibma maid Beaskkas ¶
,  Ráfttesváris ja Detsikas ¶
. Ođđaseamos dain stuorebuš rogganbáikkiin lea Stilla ¶
1927 rájes (ibid s. 9).   Álttá ráktodoaimmas lea sierralágan málle. Eanas barge doaimmain čakčat ja dálvet  lassiealáhussan. Juohke ráktobargis lei iežas guovlu gos rokkái ráktostobus ¶
.  Ráktoguovllut leat stáhta eatnama nalde ja 1933 rájes lea A/S Alta Skiferbrudd-searvvis  (ráktobargiid searvi) leamaš láigolihttu ráktoguovlluide (Finnmark 1979: 353). Dálá  bargit (1993) leat oasseáiggebargit, ollesáiggebargit ja industriijadoaimmaheaddjit. ¶
1285 Sargejok  1286 Helligskogen  1287 skifer  1288 kvartsittskifer  1289 leirskifer  1290 takstein  1291 Peska  1292 váilu sámegielnamma  1293 váilu sámegielnamma  1294 skiferstue ¶
Dálbmeluovttas maid lea leamaš veahá doaibma, ee. 1934-35 doaibmajagis go válde 50  000 dahkkegeađggi (NOS Bergverksdrift 1935: 40). Láhpis rogge veahá rávttuiid 1941:s,  ja jotke dáinna maŋŋel soađi (NOS Bergverksdrift 1941: 50). Irgevuonas ráhkadedje  dahkkegeđggiid 1930-jagiid rájes. Dát leat čáhppes geađggit ja eará kvalitehta go omd.  Álttá rávttuin (Danche 1986: 312).    Finnmárkku báktedoaimma vuođđun lei nappo vuosttažettiin Mátta-Várjjaga  ruovdemálbmaroggan. 1910-1964 jagiid vuvddii A/S Sydvaranger 200 000 tonna  čilgekeahtes málmma ¶
ja 23 000 000 tonna rigguduvvon ruovdemálmma ¶
.  Hivvodaga mielde lei dát Norgga stuorimus ruvkedoaibma (NGU nr. 204-1964: 52).    A/S Sydvaranger beasai hálddašit 56 km² eatnama ruvkiide, ruovdemáđiijaide, kájaide,  elrávdnjefievrredanrusttegiidda ja goržegeavaheapmái (Lunde 1979: 306, 309). Lunde  namuha váttisvuođaid máid dat dagahii báikki álbmogii: Guovlu máid válde, lei šibihiid ja  bohccuid guohtuneanan ja doppe ledje jeaggeniittut ja vuovdi dálvefuođarlassin. Doppe  válde maid boaldinmuoraid ja -darffi ja sámmála fuođarin. Guohtuneatnamiid  vahátbuhtadus lei nu unnán ahte geavaheddjiide gárttai dát stuora vahágin (ibid s. 313(ibid s. 327). Álbmoga dáččalohku  lassánii 20%:s 60%:i. Ledje oainnat alla vuordámušat Sydvarangerii dáruiduhttinoassin,  lohkaba Niemi ja Eriksen. Bargit berrejedje omd. leahkit norgalaččat dahje ruoŧelaččat.  Olgguštedje earenoamážit suopmelaččaid, maiddái sin geat olbmoagi ledje dáppe ássan,  muhto geat eai lean Norgga stáhtaborgárat. Sis ledje leamaš váttisvuođat oažžut  eretfárrenduođaštusaid Suomas. Muhto 1. máilmmesoađi áigge fertejedje váldit  suopmelaččaid bargui gokčat Englándda ruovdedárbbu, go ledje váttisvuođat oažžut  doarvái báikki olbmuid bargin. Muđui ii livčče fitnodat ožžon koala doppe  dámpaelrávdnjerusttegii ¶
(Eriksen og Niemi 1981: 128). "Vaikko álgo mearriduvvon virgáibidjanpolitihkas dušše oasit šadde čađahuvvot, de ii  dáidde eahpádus ge das ahte fitnodat dagahii ahte Mátta-Várjjat duođai šattai  dáččaluvvat sihke kultuvrra ja čearddalašvuođa dáfus 1900-1920 moaddelohjagis" ,  joatkiba soai (ibid s. 131).    Soahti bissehii A/S Sydvarangera doaimmaid. Bargiidlohku unnugođii 1940 rájes juo,  várra danin go duiskkalaččat ohce bargiid rusttetdoaimmaide. Ođđajagemánus 1942  heaittihedje duiskkalaččat maid doaimma. Koala dámpaelrávdnjerusttegii lei vánis, eai ge  sii juolludan doarvái fatnasiid fievrredit koala davás. Dan rájes nogai buvttadandoaibma,  muhto jotke ain roggat málmma (Lunde 1979: 721. Gč. maid NOS Bergverksdrift 1942: 46-47).    Duos dás ain bávkaledje bombbaid 1942-44 jagiin, ja dat billistedje rusttega. 1944:s  billistuvvojedje 90% Girkonjárgga ja Guovžajávrri rusttegat. Tårnet ¶
elrávdnjerusttegat ja Guovžajávrri-Girkonjárgga-ruovdemáđidja vel  báhce (ibid s. 722. Gč. maid Flf 1952: 144). ¶
1295 stykkmalm  1296 jernmalmkonsentrat, slig  1297 dampkraftverk  1298 váilu sámegielnamma  1299 Kobbholmfjorden ¶
Álttá ráktodoaimmat maid dađistaga nohke, ee. go váilo bargit, petroleum čuovggaide,  guorbmebiillat ja jáfofuođar geađgegeaseheaddji heasttaide. 1944:s billistedje  duiskkalaččat buot ráktostobuid (NOS Bergverksdrift 1940: 51, 1941: 49 ja 1944: 48). ¶
Maŋŋel soađi oaivvildedje oallugat ahte Álttá ovttaolbmo ráktodoaimmaide berrešii  boahtit industriála ráktobuvttadeapmi lassin. 1952:s vuođđuduvvui A/S Skifer, muhto  geahččaleapmi ii lihkostuvvan ja searvi heaittihuvvui 1961/62:s. 1972:s geahččaledje  ođđasit A/S Industriell Skiferdrift-servviin, muhto ii dat ge ceavzán. Muhto doaimmat  jotke A/S Stensliperiet dihte, mii vuođđuduvvui 1958:s muohkádit rávttuid. Dábálaš  doaimmain oainnat ii nagodan háhkat doarvái vuođđoávdnasiid doalahit fitnodaga jođu.  Loahpas osttii A/L Alta Skiferbrudd goappeš fitnodagaid (Danche 1986: 312).    Ráktobargiid lohku lea unnon. 1961-70 jagiid ledje gaskamearálaččat 408 bargi ja 19711975 jagiid ges ledje 312. 1984:s ledje 260-270 bargi. Dálá ráktobargiin lea  ráktodoaibma eanas birrajagi bargun. Danin ii leat buvttadeapmi unnon nu olu. 19611970 jagiid gaskamearálaš buvttadeapmi lei 545 000 m² ja 1971-1975 jagiid fas 444 000  m². Eanemusat leat buvttadan   700 000 m (Petterson 1977: 41 ja NOU 1984: 375).    Ovdal ráhkadedje Álttá rávttuin eanas dahkkegeđggiid, ja dál ráhkadit vuosttažettiin  boarddacehkiid ¶
ja láhttiid. Oaidnit dán tabeallas vuolábealde.    Tab. 11.1: Ráktodahkkegeđggiid buvttadeapmi Álttás 1931/32-1950/51 doaibmajagiid  miljonbihtaid mielde:    ______________________________________________________________________  1931/32    3,500  1933/34    5,311  1941/42    0,562  1946/47    0,585  1948/49    1,729  1950/51    6,000  ______________________________________________________________________  Gáldu: NOS Bergverksdrift 1932-1951    Irgevuona ráktorusttega ođđasishuksen álggahuvvui 1946:s ja guovllus lei buvttadeapmi  1947:s. Earret moadde bisáneami, de lei guovllus doaibma 1970 rádjái. Muhto go eaiggát Voss skiferbrudd ii šat atnán gánnáhahttin jotkit doaimmaid, de dat bisánedje.  Jahkebuvttadeapmi rievddadii gaskal 600 000 ja 900 000 dahkkegeađggi (Danche 1986: 312).    Láhpis ja Breivikas ¶
maid lea duollet dálle leamaš ráktodoaibma.    A/S Sydvarangera stuora váttisvuohtan lea leamaš háhkat ruđa sihke čorgenbargui ja  ođđa ruvkiide. Ođđasishuksemat álge duođas 1948:s go Stuoradiggi lei mearridan  ruhtadit ođđasishuksema. Buvttadeapmi álggahuvvui 1952:s (Lunde 1979: 723-24).    Mátta-Várjjagis leat oalle olu málbmahivvodagat, muhto eai leat nu álbmát go lea  birrasiid 32% ruovdi málmmas. Guovžajávrregávdnamat leat dan dáfus riggámusat.  Málmma cuvkejit beaiveruvkes ¶
1300 trappetrinn  1301 váilu sámegielnamma ¶
Eai buot stálledoaimmahagat ¶
sáhttán váldit vuostá rigguduvvon, millejuvvon  málmma. Soahtegaskaáigge vuovdigohte ge rigguduvvon málmma bihttán. Muhto ii dat  lean hálbbes vuohki. Dan geažil álge beallegárvvesbuvttadeami ¶
1969:s.  Beallegárvvesbuvttadeamis ráhkadit jorbbaid rigguduvvon málmmas mas lea 65% ruovdi  ja dasto goikadit ja boldet. Beallegárvvesbukta lea bealledagaha buvtta ruovde- ja  stálleindustriijii (ibid s. 348). A/S Sydvaranger lea olgoriikii vuovdán eanas buktagiid (gč.  tabealla vuollelis).              Tab. 11.2: Muohkaduvvon vuođđomálbma ¶
(rigguduvvon ja bihttán ráhkaduvvon)  1000 tonniid mielde:  ______________________________________________________________________  1923 ¶
∗ cuoŋománu rájes doaibma ¶
Gáldu: NOS Bergverksdrift 1929-60    A/S Sydvarangeris lea maid prospekterenossodat ¶
mii doaibmá miehtá Norgga.  Finnmárkkus leat iskan earenoamážit Báhčaveaji, Deanu, Guovdageainnu ja Kárášjoga.  1973 rájes leat kvartsa ¶
geahččalandoaimmat leamaš Juovlavuonas ¶
ja seammá  jagi válddii Biedjovákki ruvke ossosiid ¶
badjelasas. 1980-jagiid šadde váttisvuođat  maid geažil unno fitnodaga doaimmat.   Folldal Verk oaččui vuoigatvuođaid 1970:s Riehppovuonas Fálesnuoris, Nordiska Gruvaktiebolaget:s, geas ledje leamaš vuoigatvuođat 1903 rájes. Rigguduvvon veaikkis  doppe lea 37% veaiki. Fitnodat sáhtii doaibmat danin go lei stuorit konsearnnas ¶
mielde, vaikko ledje heajos hattit ja buvttadeapmi muhtun guhkit áigodagaid oalát  bisánii. Vuosttaš jagiid buvttadedje 7 500 tonna rigguduvvon veaikki. 1977 rájes unnui  buvttadeapmi 4 500 tonnii. Cuvkegohte unnit vuođđomálmma guhkidit doaimmaid, go  eai gávdnan ođđa málmma earret álgo 10 mill. tonna. Ođđa gávdnamiid haga eai sáhttán  joatkit doaimmaid ja fitnodat heaittihuvvui 1979:s (ibid s. 325-353).   Ruoŧa searvi Boliden Gruveaktiebolag ohcagođii 1953:s málmma Guovdageainnus, muhto  ii ožžon doaibmalobi. 1956-65 jagiid čađahedje stáhta ruhtadan iskamiid Biedjovákki  birra. 1960:s ledje 60 olbmá bálkáhuvvon ohcamiidda. Gávdne ovtta stuorit ja golbma  unnit veaikemálbmahivvodaga (NOS Bergverksdrift 1953: 40 ja 1957: 36. Gč. maid Finnmark 1979: 349-350). ¶
A/S Bleikvassli bargagođii huksemiiguin ja doaimmain, ja rusttetbargu álggii 1968:s.  Eanemusat ledje measta 100 bargi. Ruvkedoaibma álggii 1970:s, muhto ovdagihtii  eahpedovddus áššiid geažil šadde beaiveruvkes bargat 1974 rádjái (Danche 1986: 313 ja Finnmark1979: 350). Dan geažil šadde stuora dálkkádat- ja teknihkalaš váttisvuođat.  Liggenrusttegat virgidedje, elrávdnjebiergasat čahkke jna. (Gustavsen 1972: 25).  Doaimmat bissehuvvojedje 1975:s go ledje earenoamáš heajos veaikehattit  máilmmemárkaniin. Viidáset doaimmaide dárbbašit gávdnat ođđa málmma (Finnmark 1979: 350).   1950-jagiin ohcagohte nefelinsyenihta, álggos Sievjjus ja maŋŋel Stiertnás. Doppe  gávdne 1953:s dálá stuora hivvodaga mainna ain dál barget. Rusttetbargu álggii 1959:s  ja Norsk Nefelin buvttadišgođii 1961:s. Maŋŋel leat viiddidan rusttega. Hivvodat lea sullii  1800 m guhkki ja 300 m govddu ja das lea máŋga mill. tonna. Málmma cuvkejit  ceahkkedoaimmain ¶
(málbmacuvkehagas leat ceahkit, dego boardagis) eatnama  vuolde (ibid s. 350).    Nefelinsyenihtta lea láse- ja porselenindustriija lassiávnnas ¶
. Eanas lea lásekvalitehta  ja dasto lea bálsekvalitehta ¶
, mii sáhttá dagahit váttisvuođaid 1990-jagiin go  geavahišgohtet returláse. 1970-jagiid jahkásaš buvttadeapmi lei birrasiid 220 000 tonna  mas vuvde 99% olgoriikkii. 1990-92 jagiid buvttadedje badjel 300 000 tonna.  Bargoveagas leat 120 olbmo (ibid s. 350. Gč. maid Finnmark Dagblad 5.4.1994). ¶
12. KAPIHTTAL ¶
Fápmorusttegat ¶
Norgga vuosttaš čuovgarusttet doaimmai oljjuin. Dat lei Lisleby Brug Fredrikstad:s  1877:s. Muhto dakkár riikkas gos leat olu goržžit, šadde dat ovttatmanu  váldoenergigáldun elrávdnjebuvttadeamis. Omd. lei Hammerfeasta vuosttaš suohkan mii  oaččui čáhcefápmoelrusttega ja máilmmi vuosttaš elgeaidnočuovggaid 1891:s.  Muhto  bisánii dáinna ovttain geahččalemiin. Finnmárkku suohkanat álge maŋŋit  čáhcedulvademiiguin, nu movt geaidnohuksemiiguin ge. Dainna leat eanemustá soađi  maŋŋel bargan (Hanssen 1988: 10 ja Cappelens Norges historie, bd 12 1978: 148).    Jahkečuođimolsumis lei birrasiid 10% Norgga ruovttuin ožžon elčuovgga. 1920 birrasiid  lei 2/3 ožžon elčuovgga. Historjádutki Per Fuglum oaivvilda ahte elrávdnjehuksen manai  hiljánit danin go lea váttis fievrredit elrávnnji buohkaide viiddis ja bieđggus eatnamis gos  leat unnán ássit, ii ge danin ahte olbmuin váillui beroštupmi dahje divrrášedje  elrávdnjemávssu (Cappelens Norges Historie, bd 12 1978: 146).    Dát ferte leamaš divrras Finnmárkkus, gos eanas olbmot ásse rittuin, guhkkin eret  čáhcedulvadanresurssain. Guhkes fievrredanlinjjáid golut ledje stuorrát. Finnmárkku  elrávdnjelávdegoddi celkkii ge 1924:s ahte Áttánvuona ¶
dulvadeapmi šaddá  badjelmeare divrrasin. Danin fertejit gávdnat elrávdnjegáldu lagabus Nuori go  "rávdnjefievrredeaddjit ¶
juo mákset 80% buot oppalaš goluin" (FFF 1924: ášši 45, s. 300). ¶
Stáhta maid juolludii beare unnán doarjaga, oaivvildii ingeniora Sverre O. Kleven 1937:s: Elektrisitetsforsyningskomitéen ¶
(mii 1921:s searvvai Norges Vassdrags- og elektrisitetsvesen ¶
:ii) lei ávžžuhan stáhta máksit dábálaš elrávdnjeháhkangoluid  Finnmárkku earenoamáš dilálašvuođaid geažil (Kleven 1937: 602). ¶
Ámtadiggi mearridii 1917:s iskat ja plánet Gámajoga ¶
dulvadit, háhkat elrávnnji  Čáhcesullo ja Várggáid gávpogiidda, ja Várggáid ja Dávvi-Várjjaga suohkaniidda. Dasto  galge vel iskat Honnesvági ja Nuortavági ¶
elrávdnjeháhkanvejolašvuođaid. 1917-18  oljováni geažil fertejedje ohcat eará elrávdnjegáldu. Muhto dát doaimmat eai čađahuvvon  go stáhtadoarjja ii juolluduvvon (FFF 1919: ášši 45, s. 300).    Hámmerfeasttas dagahii oljovátni ahte measta bággehalle elfápmohuksemiidda. Muhto  buoret birgejumi geažil ovdalaš 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, golahedje maid eambbo  elrávnnji. Hammerfest Elektrisitetsverk (Hammerfeastta elfápmodoaimmahat) viiddidii  vuosttaš geardde 1911:s. Dán doivo gokčat guhkes áiggi elrávdnjedárbbu. Muhto dárbu  lassánii mihá jođáneappot go doivo. Priváhta olbmot geavahedje eambbo elrávnnji.  Olbmot geavahišgohte elfápmoommaniid, -elliggenommaniid ja liktenruvddiid ¶
.  Suohkanpolitihkkarat ledje movttidahttán dása boaldámušváni geažil. Hammerfest provianteringsråd (Hammerfeastta biebmoháhkanráđđi) oaččui 1917:s válddi ¶
oastit  elrávdnjevuoššan- ja liggenommaniid máid priváhta olbmot bijahedje iežaset viesuide.  Elrávdnji lei hálbbimus čuovggaide, nubbin hálbbimus vuoššamii ja divraseamos liggemii (Iversen 1989: 206).   Elrávdnji dárbbašuvvui sáhttit guolástusrusttegiid buorebut geavahit ja maiddái háhkat  elrávdnječuovgga dábálaš geavaheapmái. Nu go fylkkamánni Johan Rivertz dajai 1918:s:  Dainna gilvvuin mii riikkaid gaskii sihkkarit boahtá maŋŋel soađi, livččii ovdamunnin  nuppástuhttut guolleealáhusa vai vuođđobuktagiid buorebut geavahit sáhttá fylkkas.  Dása dárbbašuvvojedje mášiinnat mat háhket elrávnnji fylkkas: "Sihke dasa ja  čuovgadárbbu gokčat livčče čáhcefápmorusttegat dat bajimusat" Finnmárkui (FFF 1918: ášši 56, s. 252-53).   Finnmárkku čáhceelfápmokantuvra ásahuvvui 1921:s guorahallat guđiid čázadagaid  heivešii dulvadit. Dát bargu gárvánii 1927:s.    Elfápmoháhkanlávdegoddi ¶
almmuhii Finnmárkku elfápmoháhkanplána 1920:s. Plána  galggai viidáset guorahallamiid vuođđun. Finnmárkku bajimusingenevra Sunde dajai dán  birra 1922:s: Earret Mátta-Várjjaga, man elfápmodárbbu A/S Sydvarangera  elrávdnjerusttet sáhttá gokčat, šattaše eanas Finnmárkku guovlluid huksemat  badjelmeare divrrasin sihke rusttethattiid ja gánnáheami dáfus. Kárášjogas ja  Guovdageainnus gul ledje nu unnán olbmot ahte sidjiide gánnáhii elrávnnji háhkat. ¶
1316 Elrfápmoháhkanlávdegoddi (dás jorgaluvvon namma)  1317 Norgga čázadat-  ja elfápmodoaimmahat (dás jorgaluvvon namma)  1318 Komagelv  1319 Nordvågen  1320 strykejern  1321 bemyndigelse  1322 elektrisitetsforsyningskomitéen ¶
Njeallje (sic) guovllu vel báhce: Hammerfeasta, Varnjárga, Máhkarávju ja Vuorjenjárga  ja Áltá. Hammerfeasta sáhtii oastit elrávnnji Borssis, gos ruvkedoaibma lei heaittihuvvon,  lassin Hammerfeastta Elfápmorusttegii. Borssi ruvkiin gal fas šattai doaibma 1923-31  jagiin. Várnjárga sáhtii dábuhit doarvái elfámu oalle hálbái Strommavuonas ¶
dahje  Gandviikkas ¶
jus jođihivčče oalle olu. Máhkarávjui ja Vuorjenjárgii šattašii nu divrras  rusttet ahte fertešii geahččalit unnit rusttegiid ráhkadit maiguin Honnesváhkái maid sáhtii  addit elrávnnji. Bossegohpái, Buktai ¶
ja Joganjálbmái háhkat elrávnnji sáhtii Gávvutnii  dahje Fállejohkii hukset rusttega, oaivvildii Sunde (FFF 1922: ášši 79, s. 382-392).  Finnmárkku 1924 riikkaplánas válljejuvvui Kåven ¶
Áltái ja Návutnii, ja Strommavuotna  Várnjárgii.    Sunde maid namuhii ahte elrávdnjerusttegat galge ekonomalaččat doaimmahuvvot, ja  ahte rusttetdoaimmaid eai sáhttán ovttatmanu álggahit. Finnmark fylkes elektrisitetskomité ¶
celkkii 1924:s Fálejoga birra Reihvákkis ¶
ahte vaikko dát lei ge  hálbbimus rusttet, de lei dat maid veahá divraset go berrii leahkit: "Muhto dát rusttet lea  áidna mii nagoda doarvái elrávnnji háhkat 5. guvlui, ja danin ferte ávžžuhit hukset dan  go haddedilálašvuođat dahket huksema vejolažžan" (FFF 1924: ášši 45, s. 298).    Kåvenjoga gal livččii hálbi dulvadit, muhto fievrredangolut ledje badjelmeare divrasat.  Dasto galggai huksejuvvot unnit rusttet stáhta tuberkuloseruktui Dálmeluktii, ja danin lei  eambbo gánnáhahtti láigohit elrávnnji stáhta rusttegis Gávvuonas (ibid s. 299). 1926:s  fievrredišgohte elrávnnji Gávvuonas Joganjálbmái-Bossegohpái. Gávvuona veaikeruvke  lei 1903:s huksen elrávdnjerusttega Mølleelvai ¶
, jur ruvke buohta. Stáhta osttii  elrávdnjerusttega maŋŋel go ruvke heaittihuvvui 1908:s, ja jotkkii vuovdit elrávnnji  dábálaš geavaheapmái. Dulvi billistii rusttega 1932:s ja stáhta huksii dan sadjái  Gávvagoržži ¶
elfápmorusttega mii gárvánii 1937:s (Bottolfsen 1990: 283-284).   A/S Sydvaranger dulvadii Tårnelva ¶
1928-30:s. Dát  rusttegat háhke elfámu ruvkedoibmii ja dábálaš elfápmogeavaheapmái Girkonjárgii ja  birrasii.    1930-jagiid lohppii eai šat dulvadan eambbo, vuosttažettiin danin go eai ožžon  stáhtadoarjagiid. 1936:s ávžžuhii fylkkadiggi fylkkamánni ja fylkkalávdegotti fas  bargagoahtit háhkat elrávnnji boaittobealsuohkaniidda (FFF 1936: 406).    1936:s ledje ain 700 000 olbmo Norggas elrávnnji haga. Eai suohkanat eai ge priváhta  olbmot nagodan ruđalaččat fievrredit elrávnnji sidjiide. Danin juolludišgohte 1938:s  stáhtadoarjagiid daidda guovlluide main ii lean vel elrávdnji (Kraft til vekst gjennom 100 år 1985: 33). Troms Kraftforsyning (Romssa elrávdnjeháhkan) oaččui bargun plánet  Finnmárkku elrávdnjehuksemiid  (Danche 1986: 305).    Čázádatdirktora 1919-22 ráhkadan plánas Norgga čáhcefámu birra, muitaluvvo ahte  Norggas lei dalle 9,2 mill. kW anehahtti čáhcefápmu (=80 milliárdda kWh). Dás lei ¶
1324 váilu sámegielnamma  1325 váilu sámegielnamma  1326 váilu sámegielnamma  1327 Finnmárkku elfápmolávdegoddi  1328 Repvåg  1329 váilu sámegielnamma  1330 Mattisfoss  1331 váilu sámegielnamma  1332 Kobbholmvassdraget ¶
Finnmárkkus   154 000 kW. 1937:s lei ain dušše 3% (4 400 kWh) dás dulvaduvvon ja  geavahuvvon indusriijii ja ruovttudoaluide. Olles Norggas lei 13% geavahuvvon. Dasa  lassin lei 3 200 kW mii lei várrejuvvon dušše industriijii (Kleven 1937: 598). Kleven dajai  1937:s ahte dulvademiid ulbmilin ii lean dušše háhkat elrávnnji industridoaimmaide,  muhto maiddái buoridit olbmuid birgejumi (ibid s. 602).    1937:s lei 74,5%:s Norgga ássiin elfápmu. Muhto Finnmárkkus lei elfápmu dušše 11  800:s oktiibuot 53 308 olbmos, nappo 22,7%:s. Olbmo nammii lei maid hui unnán  elrávdnjedábuheapmi, dušše 0,03 kW dan ektui go muđui riikkas lei 0,23 kW (ibid s. 602).    Fylkkamánni Gabrielsena 1937 čállosis NVE (Norgga čázádat- ja elfápmodoaimmahat)  váldostivrii muitaluvvui ahte mohtorfápmu dábuhii eanas dan veahá elfápmočuovgga ja  elfámu mii Finnmárkkus lei. Dát lei divrras fápmu vel čuvgemii nai, juohke kWh mávssii  50-60 evrre. Veahá stuorábuš čáhcefápmorusttegat ledje dušše Hammerfeasttas, MáttaVárjjagis ja Álttás. Hammerfeasta galggai maid váldit badjelasas Borssi fápmorusttega.  Stuorit dámpa- dahje oljorusttegat ledje Mátta-Várjjagis, Davvenjárggas, Várggáin,  Čáhcesullos ja Bearalváhkis. Ledje maid muhtun unnit rusttegat fylkkas, eanas  oljorusttegat. Muhto Sállannuoris, Davvesiiddas, Deanus, Buolbmágis, Unjárggas, DavviVárjjagis ja Várggáid suohkanis ii lean elrávdnji. Earret Hammerfeastta  elrávdnjedoaimmahaga mii lei suohkana ja Gávvagoržži mii lei stáhta, lei Finnmárkkus  elrávdnjeháhkan priváhta ruhtaduvvon (FFF 1937: ášši 57, s. 211, čuovus).   Gabrielsen dajai maiddái ahte eai go stáhta bargobeaivásruhtadeamit livčče  ávkkálaččabut jus dat geavahuvvoše elektrifiseremii. Ii oktage suohkan sáhttán ieš  čoavdit váttisvuođaid. Son bijai ovdamuniid njealljen čuokkisin:    1.  Olbmuin ii lean masa dorvvastedje jus guollebivdduin manai hejot. Finnmárkkus ii  lean makkárge stuorábuš industriija earret A/S Sydvarangera. Buoret  elrávdnjeháhkamiin sáhttá álggahit smávvaindustriija ja ruovttuindustriija. Dat attášii  barggu dálvet go eanemus lea bargguhisvuohta.    2.  Vai guolástusat gánnáhivčče buorebut, ferte hukset ođđaáigásaš guolástushámmaniid  oktan industrirusttegiiguin. Muhto eaktun lei vuos hálddašit elfámu.    3.  Guollái ja eanandoallobuktagiidda ledje stuorit gáibádusat. Jus omd.  bohccobiergohaddi galgá doalahuvvot gánnáhahtti dásis, ferte háhkat njuovvanvisttiid  galmmihanrusttegiiguin.    4.  Buot guovlluin gos vuovddit ja jeakkit ledje vátnásat, lei boaldámušvátni.  Eanandoallodepartementa vuođđudii 1936:s jeagge- ja eanansuodjalanlávdegotti  riddogiliide, gávnat čovdosiid dása. Earenoamážit bivde lávdegotti guorahallat sáhttá  go boaldámušváni čoavdit čázádagaid dulvademiiguin. Lávdegoddi lei geahččame  Finnmárkku seammá jagi. Gabrielsen oaivvildii iežaset sáhttit doarjut juohke buori  evttohusa mii veahkehivččii háhkat fámu čuvgemii ja vuoššamii, ja muhtun muddui  liggemii (ibid s. 273).    Máhkarávjju 1940 elfápmoháhkanplánas daddjo omd. ahte ođđa fitnodatáigumušat  bisánedje dahje hehttejuvvojedje go ii lean hálbbes ja doarvái elrávdnji. Omd. balai  Honnesvági goanstaduktaráhkadandoaimmahat huksemis ođđa  sallitoljoráhkadandoaimmahaga. Nubbi eará fitnodat gopmánii dakkaviđe go šadde bijahit  priváhta oljomohtoriid. Buktagat šadde dainnalágiin nu divrasat ahte eai šat johtán.  Honnesvági mohtorrusttega lassáneaddji deattu geažil sáhtte nappo dušše unná  energioasáža geavahit fápmun. Vuovdinoasi unnideamit maid čuozáše guollerusttegiidda ¶
mat dárbbašedje doaibmafámu sáidefaskkoniidda ¶
, vinttaide ¶
, pumppiide ja  jiekŋamilluide (Plan for Magerøyas elektrisitetsforsyning 1940: 3. Gč. maid Hansen 1988: 15-16).   Hammerfeasttas mearridedje 1938:s bargat eambbo Borssiin go Michelsens fond`  doaibmalohpi nogai. Borssi ruvke fápmorusttet lei 1918:s huksejuvvon, muhto  ruvkedoaibma heaittihuvvui oalát 1931:s. Guovddáš eiseválddit ledje mielas dasa ahte  Hammerfeastta elrávdnjedoaimmahat oažžu vuoigatvuođaid, muhto stáhtadoarjaga  eaktun lei ahte Fálesnuorri ja muđui Fálá galggai oažžut elrávnnji. Huksema atne olles  riikka elektrifiserenplána oassin. Huksen maŋiduvvui soađi geažil, muhto Vuolit Borssi  fápmu biddjui johtui 1941:s. 1944:s livččii Bajit Borssi dulvadeapmi leamaš gárvvis  álggahuvvot, muhto buollima geažil bisánii bargu gaskaboddosaččat (Iversen 1989: 208Kraftverker I 1954: 435). ¶
12.2  ÁIGI ¶
1947:s ledje billistuvvon fápmorusttegat ođđasit huksejuvvon. Dábálaš elrávdnjeháhkan  lei fas "šaddan roahkka seammán go ovdal soađi" dajai fylkkamánni Gabrielsen (Danche 1936: 305). 1949:s lei 1/3 álbmogis elrávdnji (Flf 1952: 73).    1957:s lei 69% Finnmárkku álbmogis elrávdnji, riikkadási 93% ektui. 1950 jagiin lei dát  lohku lassánan olu, muhto buot fylkkaid gaskkas lei Finnmárkkus ain unnimus  olmmošlohku mas lei elfápmu (Hvem Hva Hvor 1958: 222). ¶
Finnmárkkus ledje 1945:s eahpitkeahttá hui ovttaoaivilis ahte eai galgan dušše ođđasit  hukset ovddeš fápmorusttegiid, muhto hobehit elrávdnjeháhkama olles fylkii. Nu go  Hammerfeastta konsula C. Robertsen dajai: Čáhcefámu geavaheapmi lea "eaktun  Finnmárkku ođđasis huksemii" (Gjenreisningen av Finnmark og Nord-Troms 1948: 64).  Guolleindustriijii goit lei dát earenoamáš deaŧalaš (ibid s. 22).   Fylkkakánttorhoavda Odd Woxholt deattuhii dan 1950:s go humai man hirbmat olu  vahága ja váttisvuođaid dagaha ealáhuseallimii go elrávdnji jávká buoremus áigodagaid.  Dát guoská earenoamážit guolleindustriijii. Danin lei deaŧalaš ahte lei nu buorre  kapasitehta go vejolaš (Hanssen 1988: 35).   1954:s čuoččuhii Muosát gielda ahte "lea jur heahtedilli Muosáha ealáhuseallimis" go  elfápmoháhkan maŋŋonii. Reihvákki ¶
elfápmodoaimmahat ákkastii 1954 earenoamáš  ruhtaohcamis (man vuođul ožžo ruđaid 1955:s) ahte buot ealáhusgeainnut  elfápmoháhkanguovllus ledje njuolgut guolleealáhusa duohken, ja danin ii čuoze heajos  guollebivdu (nu go 1953:s) dušše álbmotoassái, muhto olles guvlui. Stivra oaivvildii ahte  nu ovttageardánis ealáhus ii lean buorre, muhto ferte vuos háhkat elrávnnji jus ođđa  ealáhusaid galgá sáhttit álggahit (ibid s. 43).   Elrávdnjeráššuvnda gal maid lei jahkásaččat. Vaikko omd. Oarje-Finnmárku lei  ovttastuvvon 1959:s, de eai beassan ráššuvnnas ovdal go 1965:s go A/S Kvænangen Kraftverk:in ovttastuvvui (Návuona fápmorusttet). Nuorta-Finnmárkkuin ovttastedje  1972:s go Áttánjoga dulvadedje (ibid s. 40).    Maŋŋel soađi dulvadedje veahážiid mielde. Skábmamánus 1946 gárvánii plánaevttohus FFE for elektrisitetsforsyning i Finnmark (Finnmárkku elfápmoháhkanplána). 1947:s bođii  fylkkalávdegotti hoahpumus fápmorusttethuksemiid vuoruhuvvon ¶
listu. Dás ledje  Juovravuonnarusttet Várjjagii, Reihvákkerusttet Davvenjárgii-Muosáhii-Porsáŋgui,  Goahtečor ¶
rusttet Sállanii, Kåvenii Álttás ja Láhppái, ja Borsi Hammerfestii ja  Fálesnuorrái. Industridepartementta vuoruhuvvon rusttethuksemiid mielde  huksejuvvojedje njeallje ovddemus namuhuvvon rusttega 1948-52 jagiid, earret  Reihvákkerusttega mii gárváni 1953:s. Maŋŋonedje ee. fágabargiid- ja veaikeváni geažil.  Fágabargit váilo miehtá riikka ja dat čuzii earenoamážit Finnmárkui. 1952:s váilo  fágabargit ovddemustá danin go dulvadedje Aura- ja Røssågajogaid ja huksejedje  máŋggaid stuora militearrusttegiid. Veaiki ja eará metállat ¶
ledje vátnás vuosttažettiin  Korea-soađi geažil (ibid s.29 ja Danche 1986: 306. Gč. maid Norske kraftverk I 1954: 432, 433 ja 436).   NVE (Norgga johka- ja elrávdnjedoaimmahat) evttohii viidáset čáhcedulvadanoassin  dulvadit Dáibaravuona ¶
Čorgašnjárgii ja Luostejoga ¶
Kárášjohkii ja Porsáŋggu  guovlluosiide. Dasa lassin bohte Borsi I ja Čábardašjohka Guovdageidnui. Dát gárvánedje  1956-59 jagiid (Danche 1986: 306).   Borssi boares fápmorusttet billohuvai muhtun muddui soađi áigge, muhto dan huksejedje  ođđasit 1947:s. Go rusttet ii nagodan geavahit go oasi joga čáhcefámus, álggahedje vuos  Borsi I 1959:s ja Borsi II 1962:s. Boares Borserusttet heaittihuvvui go Borsi I válddii das  čázi (Norske kraftverk II 1966: 253). ¶
Norga šiehtadalai Ruoššain 1955-58:s geavahit Báhčaveaijoga vuolit goržžiid. Norga  oaččui ruošša vuoigatvuođaid eaiggátmolsumis ¶
joga gaskkamus oassái,  Skogfossii ¶
ja Máiddihii ¶
rusttet doaibmagođii 1964:s (ibid s. 254).    Ruoššat ledje gal háliidan hukset stuora rusttega joga bájit oassái, muhto Norgga  šiehtadallit nagodedje caggat dan go dulvadeapmi livččii bidjan birrasiid 25 000 dekára  Norgga eatnama čácevuollái ja oalát dulvadan muhtun dáluid. Go baicca huksejedje  guokte rusttega, ii dulvaduvvon go 2 500 dekára eanan, buot gilvvekeahtes ja ávdin  guovllut. Skogfoss ¶
rusttet dulvadii 6 500 dekára eatnama, nu ahte váldogeainnu  šadde sirdit veahá (Lunde 1979: 727-728).   Tabeallas vuollelis oaidnit ahte vuosttaš huksenáigodat lasihii Finnmárkku  elrávdnjeháhkama sakka. Turbinnávccat lassánedje 5 000 kW:s 1943:s 70 000 kW:i  1957:s.   Tab. 12.1: Biddjon turbinnávccat 1000 kW:in 1943-1957:   1943 ¶
∗ Lohku unnui 1944:s duiskkalaččaid billistemiid geažil go geassádedje ruovttoluotta. ¶
Gáldu: Hvem Hva Hvor 1958       Finnmárkku fápmorusttegat 1954 ¶
1341 makeskifte  1342 váilu sámegielnamma  1343 Melkefoss  1344 váilu sámegielnamma  1345 váilu sámegielnamma ¶
Gov. 12.1: Finnmárkku fápmorusttegat 1954:  Gáldu: Norske kraftverker I 1954: 430-431 ¶
Maŋimus stuora dulvadeamit ledje Áttánjoga ja Irgevuonjoga dulvadeamit 1970-72:s,  Máiddit 1979:s ja Áltá-Guovdageaineatnu 1982-87:s. Áltá-Guovdageainnu dulvadeapmi  addá sullii seammá meare energiija go ovddeš dulvadeamit oktii.    Finnmárkkus lea 2779 GWh energiija máid sáhttá geavahit. 1982:s lei 710 GWh dán  energiijas dulvaduvvon (Statistisk årbok 1984: 177). Finnmárkku elrávdnjegeavaheapmi  juohke ássi nammii lei 1938:s 90 kWh, mii dalle lei 12% riikka gaskamearis. 1982:s lei  dát lassánan 6 551 kWh:i, mii lei 102,5% riikka gaskamearis (ibid s. 179 ja Flf 1952: 72). ¶
12.2.2   Soahpameahttunvuođat ¶
Dulvadeapmi dagaha váttisvuođaid vuosttažettiin boazodollui, ealáhus- ja  astoáiggeguollebivdui ja birrasii. Lyftingsmo čálii 1962:s ahte čázadagaid dulvadeamit  boazoguohtunguovlluin dábálaččat vahágahttet boazodoalu unnit dahje eambbo. Guovllus  ii leat šat lunddolaš hápmi. Dákkár kultursisabáhkkemat sáhttet čuohcit dego issoras  luonddudáhpáhussan ealáhussii mii lea báikkis ja árbevieruin gitta (Lyftingsmo 1962: 276).    Siseatnanguollebivddu birra dajai Lyftingsmo: "Boazosápmelaččain lea dat deaŧalaš  ealuhusvuođđooassin. Sii ožžot dás dietnasa mii sis ii livčče muđui" (ibid s. 285). Direktoratet for jakt, viltstell og ferskvannsfiske (bivddu, fuođđodoaimmaid ja  sáivaguolásteami direktoráhta) miettaštalai omd. Mardas ¶
ja  Muorahisjávrri dulvademiid Irgevuonjogas go dat "čuozáše dáid jávrriid guolásteapmái" (St. prp. nr. 136 (1969-70): 7).    Fálesnuori Saltvatn ¶
guovllu dulvadanplánas namuhuvvui ahte orohat 22 Fiettar juo lei  massan guohtuneatnamiid sihke "Borssi dulvadeami geažil" , Riehpponávžži  bartahuksemiid ja Folldal Verk ruvkedoaimma geažil (Kvalsund Kraftverks reguleringsområde. Natur- og kulturhistoriske undersøkelser 1978. 8).    Áttánjoga-Irgevuonjoga dulvadeami Stuoradiggeproposišuvnnas daddjo ahte "guokte  ođđa joga dákko šaddet ođđa hehttehussan" boazodoalu johtolatgeinnodagaide ja  lustaguollebivdiid geainnuide. Muhto nuppedáfus šaddet láddot oktan rusttetgeainnuin "ovdamunnin boazodollui ja guovllu eará johtolahkii" (St.prp. nr. 136 (1969-70): 3).    Eai boazodoalu bealis ge, man Nuorta-Finnmárkku sámefáldi ovddastii, vuosttaldan nu  garrasit. Deaŧaleamos gáibádussan lei giddet rusttegeainnu almmolaš johtolahkii (ibid s. 10-11).   Buot bealit deattuhedje buriid máid earenoamážit riddoálbmot oaččui ođđa  fápmorusttegiin. Finnmárkku luonddusuodjalansearvi celkkii: Lea váidalahtti go fas ođđa  guoikka dulvadit, muhto lea "doloža rájes áigumuš háhkat riddoguovlluide elfámu divdna  dárbbašlaš guoleindustriijii, ja dasalassin gokčat olles Nuorta-Finnmárkku  elrávdnjedárbbu. Ii leat eará vejolašvuohta" (ibid s. 4). ¶
1346 váilu sámegielnamma  1347 váilu sámegielnamma  1348 váilu sámegielnamma ¶
Obanassiige lei hui buoremielalaš oaidnu dulvademiide. Almmolaš ságastallan lei dávjá  dan birra go nu njozet ovdánii. Eai ovttaskas olbmot eai ge earát geat bihko omd.  priváhta eatnama billistemiin, vuosttaldan dulvademiid. Sii dušše gáibidedje buhtadusa  vahágiid ovddas. 1964:s sáddii Kárášjoga johttisámiid searvi ohcama Repvåg Kraftlag A/L:i (Reihvákki elrávdnjedoaimmahahkii) Muorralvuona geasseviesuide bidjat  elrávdnjelinjjáid. Doppe vástidedje ahte go sii leat dulvadan boazoguohtuneatnamiid  makkárge buhtadusa haga, de sáhttá fápmodoaimmahat bidjat sidjiide elrávnnji (Repvåg Kraftlag A/L`s historiske arkiv. Kárášjoga johttisámi searvvi 14.1.64 čállin reive ja Anders S. Utsi 26.8.1963 čállin reive (4 boazosámibearraša ovddas)).   Vuosttaš duođai garra riidu šattai easkka Áltá-Guovdageaineanu dulvadanevttohusaid  geažil. Dalle ohcaluvvui maid dulvadeami duogáš. Vuosttaš almmolaš ságastallan šattai  1970:s go Statskraftverk` (stáhta fápmorusttega) áigumuššan lei Máze bidjat  čázevuollái. Dán vuosttaldedje olbmot nu garrasit ahte heaittihedje áigumušaid ja adde  Mázii bistevaš suodjalusa 1973:s (Bottolfsen 1990: 446-447). 1973:s bođii ge vuosttaš  Norgga čázadagaid suodjalanplána.    Iešjávrri ja Joatkajávrri ođđa dulvadanáigumušaid maid vuosttaldedje báikki olbmot.  1974 álggahuvvon doaibmalobigieđahallama vuolde gáržžiduvvojedje áigumušat  dađistaga eambbo (Hvem Hva Hvor 1981: 245).    Skábmamánus 1978 adde vuosttaš geardde doaibmalobi bidjat 150 MW ja hukset 110 m  alu buođu Šávžui ¶
. Dán vuosttaldedje muhtun joavkkut garrasit. Suodjaleaddjit  ákkastedje dainna ahte čázádat lea deaŧalaš luossajohka ja ahte dat váikkuha Álttá  eanandollui ja dálkkádahkii. Dulvadeapmi maid guoskkaha sámi guovlluid ja árbevirolaš  sámi ealáhusaid. Vuosttaldeaddjin ledje sámi organisašuvnnat ja iešguđet luonddu- ja  birasorganisašuvnnat, mat čoahkkanedje Álbmotákšuvdnan Áltá-Guovdageaineanu  dulvadeami vuostá (Bottolfsen 1990: 446-47).  Go Stuoradiggi 1979:s goalmmes mearridii dulvadit Álttá-eanu, šadde stuorimis  miellačájeheamit ¶
Norgga ođđaset áiggis. Siviila doahttalkeahtesvuođat ¶
maŋidedje  rusttebargguid (Hvem Hva Hvor 1982: 265).    Ságastallan, masa oallut norgalaččat serve, dagahii vuosttaš geardde Norgga historjjás  riekteáššin geahččalit Stuoradikki mearridan dulvadanmearrádusa gustovašvuođa (Hvem Hva Hvor 1981: 245-47).   Álttá suohkanrievtti 1980 duomus celkojuvvui ahte dulvadeapmi lea lobálaš.  Guovvamánu 1982 celkkii Alimusriekti ovttaoaivilvuođa Gielddarivttiin ja Álbmotákšuvdna  nogai. Álttá Fápmorusttet doaibmagođii 1987:s (Bottolfsen 1990: 447). ¶
13. KAPIHTTAL ¶
Čoahkkáigeassu ¶
13.1   BOAZODOALLU ¶
Finnmárkku boazodoallu lei čielga sámi ealáhusvuohki, maiddái ovdal 1978  boazodoallolága. 1900-70 áigodagas rievddai dat oalle intensiiva vuogis eambbo ekstensiiva vuohkái. Dát lei dihtomielalaš dahku. 1950-jagiin eambbo bieđganii dábálaš  boazodoallovuohki. Luondduruovttudoallu rievddai ruhtaruovttudoallun, ealut unno ja  daid eai guođohan šat nu olu. Eanangeavaheapmi lea nu movt doloža rájes lea leamaš.    Boazolohku lea rievddadan olu. Muhto soahtegaskaáigge eai dáidán eambbo go 80 000  bohcco. Maŋŋel soađi leat viidánan ¶
eambbo. Máŋgga sajes leat bearehaga guođohan.  Juohke km² eanan mii masso geaidnohuksemiid, čoahkkebáikeviidáneami ja sullásaččaid  geažil, vástida 5 bohccui masson guohtuneanan. Nuppedáfus lea boazodoallu ožžon oalle  olu eatnama go niittuid measta oalát leat heaitán láddjemis ja go olu dálut leat báhcán  ávdimin.    Eanangeavaheami oktavuođas lea dušše boazu mii sáhttá jeagelguohtumiin ráhkadit  olbmoborrámuša. Muđui lea skierre-daŋasvilttiin unnán árvu šibitguohtumin, muhto dat  leat hui deaŧalaččat bohccuide. ¶
Dán áigodaga eanandoallu lei eanas šibitdoallu ja fuođargilvin. Áigodaga  mihtilmasvuohtan lea maid dat olu niitoláddjen. Niittut ledje dávjá hui bieđgguid viiddis  guovllus, ja sáhtte leahkit guhkkin eret ruovttugiettis. Soahtegaskaáigge ain sáhtii olu  báikkiid eanandoalu gohčodit ládjodoallun. Meahccegeavaheapmi jotkkii soađi maŋŋel,  muhto unnui dađistaga. Nubbi mihtilmasvuohta lei eanandoalu-guolásteami  lotnolasvuohta. Sihke ovdal ja maŋŋel soađi oaivvildedje olbmot ahte hárvát sáhttet  birget dušše eanandoaluin. Eará lotnolasvuođat maid bohte áiggi mielde.    Soahtegaskaáigi lei nuppedáfus ođđamállet eanandoalu álggahanáigin. Dovdomassii  bargagohte stuorit doaluiguin, ja bargagohte eambbo gánnáhahtti vugiiguin, ee. barge  eambbo ruovttugittiid gilvimiiguin. Dán mannolaga oaidnit eanemustá buoremus  eanandoalloguovlluin. Rittuin lei earalágan ovdáneapmi. Doppe gáide eambbo ja eambbo  eanandoalus, earenoamážit lotnolasdoaibman. Soađi maŋŋel manai vel jođáneappot dan  guvlui.     Niitogeavaheapmi lea leamaš olu deaŧalaččat go máid álgo geahčastemiin fuobmá, vaikko  lei ge dákkar mannolat. Vuosttažettiin lea váttis fuobmát niittuid oppalaš logu, ee. go  oallugiin ii lean eananeaiggátvuohta ¶
ortnegis. Dát guoská earenoamážit  soahtegaskaáigái. Dasto eai láddjen buot niittuid jahkásaččat. Ja nuppedáfus lei daid  ekonomalaš árvu olu stuorit go dušše fuođarárvu. Niittut ledje mielde dásseme suoidnebuktaga rievddademiid.    Lea váttis sirret ovttaskas olbmuid čearddagullevašvuođa mielde go buohkat eai mieđit  iežaset identitehta. Muhtun guovlluin ja suohkaniin ges leat olbmot nu seahkálaga ahte  lea váttis čielga rájiid bidjat álbmogiid gaskii. Muhtun guovlluin gal sáhttit oaidnit daid.  Vuosttažettiin leat olmmošlohkamat mat muitalit veahá čearddaid guovllujuogu birra.  Nubbin leat dutkamat njuolga muhtun čeardda birra. Dáid vuođul sáhttit gohčodit omd.  Čoalmmi, siskkit Lágesvuona, Máze ja Buolbmága sámi guovlun. Seammaládje leat ee.  Bissojohka, Buođggáidnjárga ja Ánnejohka kvena guovllut. Goalmmádin leat  jearahallamat čearddajuoguid birra, omd. ahte bajit Álttá ássit ledje kvenat ja dáččat.    Lea váttis soahtegaskaáiggi álbmogiid sirret čielgasit go niitoláddjema ja lassifuođđara  birra lea sáhka. Mađi lagabui boahtit meara, dađi unnit erohusat leat. Čielga erohus gal  lea eambbo dan relatiiva juogus, sihke niitoláddjema ja oppalaččat eanandoalu dáfus.  Sápmelaččat ledje sorjasepmosat vuođđoealáhusain (boazodoalus, eanandoalus ja  guollebivddus). Kvenat ledje sullii seammá gitta eanandoalus go sápmelaččat ja veahá  unnit gitta guollebivddus. Dáččat ledje unnán gitta eanandoalus, muhto sii ledje eambbo  gitta guollebivddus ja ođđaáigásaš fitnuin, nu go báktedoaimmain, fápmorusttegiin ja  johtolagas. Muhto loahpalaččat livččii lohku de go omd. 1920:s, seammá olu dáččat go  sápmelaččat eanadoalus gitta, ja kvenalohku livččii fas veahá unnit.     Šibitdoallu lea doloža rájes leamaš sihke sámi ja dáčča guovlluin, muhto eanandikšun lea  dábálaččat čadnon kvenaide. Ođđáigásašvuohta orru álggos boahtán dáčča-kvena  guovlluide, earenoamážit dohko gos eanandoallu juo lei nanus. Siseatnansápmelaččain  maid ovdánii eanandoallu sakka soahtegaskaáigge, muhto doppe orru guhkit bistán  niitoláddjen soađi maŋŋel. Muhto mearrasápmelaččat gal ledje "báikkolaččat" bázahallan,  ee. ruhtaváni, dieđuid, boaittobealássama ja eananváni geažil. ¶
Guollefatnasiid ođasteapmi lei bárrahis álgán ovdal 1920 juo. Šadde ollesáiggebivdit,  geat fertejedje ollásit bargat guollebivdduin. Nu rievddai lotnolasdoaibma aktofidnu  guolásteapmin. Sturrodaga dáfus dovdui dát mannolat eaemusat gávpogiin ja stuorit  guollebivdohámmaniin, maŋŋel 1945. Ođđáigásašvuođa boađusin lei eambbo čoahkkeássan ja lassáneaddji dáruiduhttin.     Oallut vuotnabivdit measta "bággejuvvojedje" eanandollui go eai birgen nu bures gilvvus.  Pomorgávppašeami nohkan dakka maŋŋel 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, čuzii vel  earenoamážit smávvafanasbivdiide. Dát lei oallugiidda stuora vahágin. Heajut ekonomiija  geažil bázahalle vel eambbo áhpeguolásteddjiid ektui. Dán guovtti guolásteaddjejoavkku  gaskii šattai čielga ekonomalaš rádji. Vuonain ja unnit báikkiin jotke ge  lotnolasdoaimmaguin maŋŋel 1945.    Golmmasiessagiiguin ¶
ja gávccesiessagiiguin bivde guoli nu lahka gátti go vejolaš.  Ovdal 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, go mohtorfanas šattai eambbo dábálažžan, leat  mannan dađistaga dobbeliidda. 1920-jagiin bivdigohte áhpeguollebáikkiin, ja muhtumat  manne gitta Bjørnøyai ja Svalbárdii. Nappo lassánii bivdoguovlu sakka: Áhpeviidodat gos  sáhtte bivdit, lei olu viidát go Finnmárkku eananviidodat.     Buot gálduin vuohttá ahte guolásteapmi lei buot čearddaid oaiveealáhus. Muhto dáččat ja  kvenat orrot ovddemus ođasmahttimii searvan. Omd. ledje Davvi-Várjjagis kvenat  ovddasmannit. Muhtun mearrasámi guovllut eai birgen "ođastusa biekkain" mii  Finnmárkkus lei; muhto doppe maid ledje guovlluerohusat, Oarje-Finnmárku birgii  buorebut go Nuorta-Finnmárku. ¶
Gjenreisningsnemda (Ođđasishuksenlávdegoddi) dajai 1948.s ahte Finnmárkku álbmot  oalle viidát ferte dinet bivdduin, meahcástemiin, lubmemiin/murjemiin ja sáivaguollebivdduin. Eará meahcceriggodagat leat darfi ja vuovdi. Doloža rájes gitta ođđa  áigái leat olbmot bargan dáiguin lassiealáhusaiguin birgejumi váste ja sii leat maid oalle  olu ruđa dinen daiguin. Ruđa dinen lea leamaš deaŧalaš earenoamážit boazodolliide ja  eanandolliide. Rittuin dinejedje olbmot ruđa guollebivdduin, muhto lassiealáhusat ledje  dárbbašlaččat borramušdábuheapmin. Dáin ealáhusain lei unnán vuovdin, ja danin lea  váttis diehtit dáid ealáhusaid árvvu. Siseatnamis lea veahá álkit, go mii diehtit ahte  muhtun boazosápmelaččain dahke lassiealáhusat 80% buot dietnasis. Muhto sii atne  goitge iežaset boazosápmelažžan.    Rittuin lei nu ahte meahcceriggodagaid geavaheddjiid atne geafibun go earáid. Dat lei  juoga máid lei bággu bargat háhkat borramuša ja boaldámuša. Ákŋoluovttas heite omd.  darfelogguma go ruhtadilli buorránii. Ollesáiggeguolásteaddji maid unnán asttai  lassiealáhusaiguin bargat.    Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu maid unnui. Boraspirebivdu lei measta nohkan 1950  birrasiid. Siskkit guovlluin gal lei ain veahá njoammelbivdu ja ealgabivdu šattai  deaŧalažžabun. Lubmen/murjen, rievssatbivdu ja sáivaguollebivdu lei hui deaŧalaš olles ¶
dan áigodaga man birra lea sáhka. Dát lea čielgasit riggodatdábuheamis gitta. Rittuin  ledje eananresurssat vátnáseappot. Sihke stuora ja smávva njiččehasaid lohku lei sakka  unnon. Mearalottiid maid bivde garrasit.    Soađi maŋŋel lea siseatnama resurssagilvu dađistaga lassánan, ee. danin go olbmuin lea  eambbo friddjaáigi ja buoret birgejupmi. Muhtun bearrašiidda, gilážiidda dahje  giliservviide sáhttet meahcceriggodagat leahkit hui mávssolaččat ekonomiija dáfus.  Muhtumiidda sáhttá fas leahkit váttis bidjat čielga ráji gaskal ekonomalaš dietnasa ja  astoáiggedoaimma. Eanas finnmárkulaččaide lea luondu suohtasin ja astoáiggegollun.  Dan oaidnit čielgasit bartahuksemis mii lassánii sakka 1960-jagiin. ¶
FÁPMORUSTTEGAT  JA VUOVDEDOAIMMAT. ¶
Oktasažžan dáidda doaimmaide lea ahte huksen ja doaibma lei ja lea áibbas gitta  olggobeale ruđas. Dát lei eanas stáhta ruhta. Ráktodoaimmaide gal baicca leat bidjan olu  priváhta ruđa, sihke Lulli-Norggas ja olgoriikkas. Vel ráktoealáhussii ge bođii Lulli-Norgga  ruhta ovdal 1940.    Nubbi oktasaš ášši lea ahte doaimmat leat oalle ođđaáigásaččat, 1800-logu rájes, muhto  eanemusat lassánedje doaimmat easkka 1900-logus. Čáhcefámu geavahišgohte nu  easkka go 1945:s.     Báktedoaimmain leat maid dušše Álttá ráktoealáhus ja Mátta-Várjjaga  ruovdemálbmaroggan mat leat seilon olles 1920-70 áigodaga. Eará doaimmat,  earenoamážit veaikeruvket, leat bistán oalle oanehaš, unnán gánnáhahtti gávdnamiid ja  heajos máilmmemárkanhattiid geažil. Áltái ja earenoamážit Mátta-Várjjagii gal leat  báktedoaimmat leamaš hui deaŧalaččat. Mátta-Várjjagis gal maid lea hui olu  vuovdedoaibma leamaš. Doppe leat stáhta dahje lulli-norgalaččaid ruhtadan stuora, ođđaáigásaš sahárusttegat .    Mátta-Várjjaga báktedoaimmat ledje maid jurddašuvvon oassin dáruiduhttinbarggus. A/S  Sydvaranger lei eahpitkeahttá deaŧaleamos beallin Mátta-Várjjaga rievdamis sámi/kvena  suohkanis dáčča suohkanii, sihke čearddalaččat ja kultuvrralaččat. Ii dát ádjánan go 20  jagi.    Johtolatvejolašvuođat ledje deaŧaleamos dáruiduhttinoassin. Vaikko ii livčče leamaš  ruđalaččat gánnáhahtti hukset geainnuid ja telegráfa/telefovnna, de fertejedje dahkat  dan ng. náššuvnnalaš árttaiguin, nappo sihkkarastit Finnmárkku čearddalaččat,  kultuvrralaččat ja politihkkalaččat. Ee. galge geaidnorusttetbargit hupmat dárogiela.    Nubbi guovddáš jurdda lei ahte doppe gos lei geaidnu, dohko bođii maid ealáhuseallin.  Soahtegaskaáigge čovde dan stuora bargguhisvuođa geaidnohuksemiin. Seammá jurdda  lei maid čáhcefápmorusttegiid huksemiid duohken. Álge han vel hui áigá čáhcefámuin.  Hammerfeasttas lei vuosttaš suohkanlaš čáhcefápmorusttet 1891:s, muhto sihke  suohkana ja priváhta ruhtaváni geažil Finnmárkkus lei bargu guhká dušše áigumuššan. ¶
Vuosttaš prošeavttat álge 1939:s, muhto maŋiduvvojedje soađi geažil. Dat olu  čáhcefápmorusttethuksemat álge 1945:s ja ledje bajimusas Álttá-Guovdageaineanu  dulvademiin.    Soađi maŋŋel lea joatkevaš johtolatvejolašvuođaid huksemat, ođđa geainnut ja  girdišiljut, ruvkedoaimmat ja earenoamážit fápmorusttegat, dagahan soahpameahttunvuođaid luonddusuodjalanberoštumiiguin, astoáiggeulbmiliiguin ja  boazodoaluin. Dán áigodagas eai lean datte stuora soahpameahttunvuođat. Lea váttis  fuobmát sullasaš soahpameahttunvuođaid ovdal 1970, várra eanas danin go ledje juste  nuppelágan gáibádusat ja sávaldagat. Olbmot háliidedje geainnuid, elrávnnji ja ođđa  bárgosajiid. ¶
14. KAPIHTTAL ¶
Finnmárkku riekteoainnut ¶
Falkenberg čálii 1938:s ahte "otná dán beaivvi ii dáidde  bealis ge vuotnasápmelaččain  eananeaiggátvuohta ortnegis" (Falkenberg 1938: 68). Sverre Eilertsen muitala ahte  Álttás ja Dálbmeluovttas "ii lean muhtumiin eananoamastanduođaštus ruovttugittiide ge" (Sverre Eilertsen 1987).   Salamon Klemetsen muitala ahte soahtegaskaáigge ledje juohke Reinelv ¶
bearrašis  (Davvenjárgga suohkanis) iežaset ládjogiettit. Muhto eai sii eaiggáduššan ládjogittid, sii ¶
1355 váilu sámegielnamma ¶
ledje dušše oamastan daid. Bearrašiin lei jaskes soahpamuššan doahttalit guhtet  guimmiideaset oamasteami. Lei álkis vuođđojurdda dasa movt oamastišgoahtit  eananbihtá: "Vuosttaš gii joavdá millo lusa, oažžu millet" (Salamon Klemetsen 1988).    Juohke bearrašis ledje iežaset báikkit, ii ge oktage mannan ránná darfeloggunbáikái,  sárggái dahje niitui, muitala Peder A. Persen Rávttošnjárgga, Beavgohpi ja Igeldasa birra  soahtegaskaáigge ja vuosttaš jagiid soađi maŋŋel (Peder A. Persen 1987).    Kamøyværas ¶
ledje juohke bearrašis iežaset ládjobáikkit máid atne alcceseaset gullat,  muitala Ivar Iversen: "Dáid oamastedje go olu jagiid ledje láddjen doppe. Olbmot  oamastišgohte báikki gos áin láddjejedje, vaikko ii lean makkárge almmolaš duođaštus  dasa. Ránnáin lei seammá oaidnu" (Ivar Iversen 1987).    Irevuonas Máhkarávjjus láddjejedje olbmot buot ruonas meahccegittiid ja mohkiid  vuotnagáttiin. Juohke bearrašis ledje iežaset láddjenbáikkit doppe (Edgar Ingebrigtsen 1987).   Čoalmmis lei bearrašiin "muhtunlágan oamastanriekti ¶
muhtun guovlluide ". 1920jagiin mihtidedje niittuid, " measta dološ oamasteami mielde", čálii Kolsrud 1943:s (Edgar Ingebrigtsen 1987).   Dákkar cealkagiid vuođul fertet jáhkkit ahte oamastanvierru ¶
lei dábálaš oba  Finnmárkkus, earenoamážit soahtegaskaáigge. Oallugat barge eanandoaluin almmá  almmolaš eaiggáduššanrievtti haga. Nuppedáfus meannudedje sii dego sis livččii dákkár  riekti. Olbmot nappo doahttaledje guđetguimmiideaset oamasteami.    Dákkár dilálašvuođas atne oamasteami ovttadássásažžan formálalaš  eaiggáduššanrivttiin. Dán oaidnit ee. das go riidu oamastuvvon niittuid nalde sáhtii  bullehit seammá garra dovdduid dego livčče priváhta eatnamat.    Falkenberg čálii 1938:s ahte hárváin "lea dássožii leamaš eaiggáduššanriekti eatnamii.  Dan geažil leat nákkáskan muhtun geassesaji nalde, muitala Peder Larsen  Reinanvikas ¶
. Sáhtii šaddat dan meare soahpameahttunvuohta ahte eiseválddiin  dárbbašit veahki. Sáhtii leahkit váttis mearrádus jus ii goappáge bealis lean  ámttaduođaštus ¶
dahje ráđđehuseananoamastanduođaštus ¶
. Nuppedáfus lei vierru  ahte go muhtun gallánii iežas geassesadjái, de attii dan ustibiidda dahje verddiide, geat  geavahišgohte geassesaji" (Falkenberg 1938: 66).   Ivar Iversena oaivila mielde lei Kamøyværas ¶
dainnalágiin ahte jus lei "láddjen  ovttahat sajes máŋggaid jagiid, de ii ábuhan nubbi mannat dohko amas šaddat  ránnáriidu" (Ivar Iversen 1987).   Darfebáikkit maid gulle oamastanvirrui. Dákko ferte sirret dan máid sáhttit dás gohčodit  priváhtan (ovttaskas olbmo dahje bearraša báikin) dahje oktasaš oamasteapmin. Juohke ¶
1356 váilu sámegielnamma  1357 hevdsrett  1358 hevdsskikken  1359 váilu sámegielnamma  1360 amtssedler  1361 regjeringsskjøter  1362 váilu sámegielnamma ¶
bearaš oamastii darfebáikki (Salamon Klemetsen 1988). Seammaládje lei  Irevuonas Máhkarávjjus (Edgar Ingebrigtsen 1987).    Olggut Deanu jekkiid gal atne oktasašopmodahkan ¶
ja buohkat serve darfeloggumii (NEG 20649 Ytre Tana). Lei oktasaš bargu maid dalle. Soaitá leamaš seammaládje  Akkarvikas ¶
ja Cuokcavuonas. Akkarvikas ¶
muitaluvvo ahte buohkat galge bargat  ovttas (NEG 21113 Akkarvik i Sørøysund). Cuokcavuonas searvvai olles bearaš  darfehommáide ja sáhtte lonohallat bargguid (NEG 21365 Nuvsvåg i Loppa). Várra lea  leamaš nu ahte sii geat eai loggon darffi, veahkahalle eará bargguiguin.    Priváhta eanan lei nappo eanan masa lei almmolaš dohkkeheapmi dahje ránná  dohkkeheapmi. Almmolaš dohkkeheapmin oaivviliduvvo dás gulahuvvon ¶
eanan.  Ránnáin oaivvilduvvo maid gilisearvi jna. Darfeloggunbáikkiid dahje murrensárggáid máid  báikkálaš servodat anii ovttas, fertejedje eará báikkálaš servodagat dohkkehit. Peder A.  Persen muitala ahte juohke giliservodagas galge leahket sárggát doppe gos ásse.  Beavgohpi ássiin ledje sárggát várregilggás gili badjelis ja dohko eai mannan earát (Peder A. Persen 1987).    Eanas luopmánat/muorjjit šaddet stáhta eatnama nalde ja 1953 rádjái lei buohkain  friddja lohpi lubmet/murjet. Muhto luopmánat/muorjjit mat leat priváhta eatnama nalde, "gullet geavaheddjiid oainnu mielde eananeaiggádii" , čálii Ercka T. Helskog 1978:s. Dán  oktavuođas lei sáhka luopmániid birra, danin go joŋain ja sarrihiin eai dette beroštan (NOU 1978: 18 A: 186).  Peder A. Persen muitala ahte lagasguovllut "ledje juhkkojuvvon fásta  geavaheaddjeavádahkan. Mii Beavgohpilaččat čokkiimet dušše Ráfttošjoga davábealde.  Sihke luopmánat, joŋat ja sarrihat ledje oktasaččat, ja eará suohkaniid olbmot maid  čogge daid" . Beavgohpis eai lean fásta geavaheaddjeavádagat olggobealolbmuide. Sii  čogge ovttas ustibiiguin ja fulkkiguin (Peder A. Persen 1987). "Fuođđut ledje maid friddja resurssan buohkaide, nu go luopmánat/muorjjit ge" , čálii  Ericka T. Helskog (NOU 1978: 18 A: 186). Muhto olu báikkiin, ee. Porsáŋggus, ledje  šaddan "geavahanavádatrájit iešguđet giliservviid, gilážiid ja muhtun muddui bearrašiid  gaskal" , čállá Bjørn Aarseth 1976:s (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 24). Dát galggai gustot buot bivdui, muhto rievssatbivddus ii orron nu  čielga avádatjuohku: "Son gii bođii ovddemus muhtun báikái gárdut maŋŋel go muohta  lei bisánan, beasai dábálaččat bivdit doppe. Sii geain ledje bivdogoađit, ledje dávjá  vuosttažat dan báikkis. Rievssatbivddus bissuin eai lean avádatrájit. Báhčči bivddii  ovddemustá olggobealde dan guovllu gos su gárddit ledje" (ibid s. 24).   Reašvuonas muitaluvvo ahte bivdit juogadedje meahcceguovllu gaskaneaset, eai ge sii  mannan nuppi guovllu siskkobeallái (NEG 21308 Rafsbotn 1969). Adolf Steen čálii 1963:s  ahte Máze johka- ja jávrebivddu guovddáš beallin lei ahte bivdu lei oktasaš. Juohkehaš  oaččui bivdit gos háliidii (Steen 1963: 81). Luopmánid/murjjiid, fuođđuid, moniid ja  uvjjaid dáfus gal dušše hárve sáhtte hupmat priváhta eaiggáduššanrievtti birra.  Vuosttažettiin ledje dat Dávdnesálla priváhta eaiggáduvvon luomejeakkit. Muhtun  eaiggáduvvon eatnamiid čuvvot murjen/lubmen-, bivdo- ja guolástanvuoigatvuođat:  "Bivddus ja guolásteamis eai beroštan nu olu ovdal, muhto dál čuoččuhit ¶
1363 váilu sámegielnamma  1364 felleseie  1365 váilu sámegielnamma  1366 váilu sámegielnamma  1367 tinglyst ¶
vuoigatvuođaid ", muitaluvvo omd. Gállojogas 1970:s (NEG 21572 Skallelv 1970).  Muorjevuoigatvuođa (earenoamážit luomevuoigatvuođa) gal baicca leat álo čuoččuhan.  Muhtun monne- ja uvjabáikkit ledje (ja leat) priváhta.    Oallugat leat maid atnán stáhta eatnama friddjan, ahte ássit ožžot ollásit geavahit dan.  " Ii oktage čuoččuhan bivdorievtti ii ge oktage oastán bivdogoartta stáhta eatnama nala",  muitaluvvo dan birra movt Akkarvikas ¶
lei ovdal maŋimus soađi (NEG 21120 Akkarvik 1968).   Peder A. Persen maid dadjá seammá sullii: "Eat goassege leat eiseválddiin ohcán dahje  jearran maidege, eat dalle go bijaimet guvžá- dahje meararávdofierpmi dahje go  bivdogođiid ceggiimet meahccái" (Peder A. Persen 1987).    Lea dábálaš dadjat dál: Dáppe leat olu friddja eatnamat gos sáhttá guolástit ja  murjet/lubmet almmá gevrehallat eret (Salamon Klemetsen 1988).   Vaikko makkár oaidnu Finnmárkku olbmuin livččii fylkka riggodagaide, de ráđđejedje  báikkálaš servodagat goitge riggodagaid iežaset lagas guovllus, go ledje guhkes gaskkat  ja heajos johtolatvejolašvuođat soahtegaskaáigge. Soađi maŋŋel rievddai dát hui olu go  johtolatvejolašvuođat buorránedje, birgejupmi buorránii ja astoáigi lassánii.    Eará joavkkut, nu go turisttat, bartaeaiggádat ja eará báikkálaš servodagaid ássit  oamastallagohte báikkiid máid báikkálaš servodagaid ássit ledje atnán iežasin (sin  luomejeaggi, sin guollejávri, sin bivdoguovlu).    Go eanandoallit gávnnahedje ahte gánnáha geavahit gittiid buorebut go niittuid láddjet,  seammás go formálalaš eaiggáduššanriekti šattai eambbo dábálažžan, de nogai  oamastanvierru dađistaga.    Eanandoaluid lohku maid unnui soađi maŋŋel. Eambbo eanan luovvanii go meahci  geavahišgohte unnit. Bjørn Aarseth dajai 1976:s Skáiddajoga ¶
dulvadanáigumušaide: "Eanandoallosápmelaččat ledje eanas heaitán mannamis geassesajiide 1900-logu  gaskkamuttos. Niitoláddjema heite sullii seammá áigge" (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 23).   Go eanandoalu meahccegeavaheapmi unnui, šadde soahpameahttunvuođat dáloniid ja  boazoeaiggádiid gaskii eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid birra. "1960 birrasiid ribaheimmet  mii dálonat buot vuoigatvuođaideamet boazodollui" , dadjá Peder A. Persen (Peder A. Persen 1987).   Vuosttaldeaddji riekteoainnut bohtet ovdan das máid Odd Erling Smuk celkkii 1987:s: "Sámi guovlluid areálgeavaheamis ferte boazodoalu vuhtii váldit ovdalii buot eará.  Boazodoalus lea eahpitkeahttá iežas geavaheami bokte nannoseamos vuoigatvuohta  guovlluide" (Finnmark Dagblad 25.5.1987. NBR:a ovdaolbmo rahpansártnis NBRa 40. jahkečoahkkimis)    1840:s juo gáibiduvvojedje Finnmárkku báikki álbmogii earenoamáš  mearabivdovuoigatvuođat Máhkarávjjus ja Porsáŋggus (Finnmarken Amt. Journaláššit. Pb. 177 1835-1841. J. nr. 624 (1841). Statsarkivet i Tromsø (Romssa stáhtaárkiiva)).  Omd. gáibidedje Porsáŋggus sáidebivdogildosa, máid sáhttá atnit seammasullásažžan (Hanssen 1986: 331. Porsáŋggu guollebivdit gáibidedje sáidenuohttungildosa ovdal ¶
1368 váilu sámegielnamma  1369Skaidivassdraget ¶
čakčamánu 1. b. Guolástusbearráigeahčči Gerhard Sørensen oaivvildii ruovttubivdiid geahččalan dáinnalágiin doalahit olggobeale bivdiid eret).   Ii 1800-logus dahje maŋŋel dáidde guollebivdiin leamaš dábálaš oaidnun ahte ábi guolit  gullet earenoamáš guollebivdihámmana dahje vuona ássiide. Dábálaš oaidnun dássožii  lea leamaš ahte ii oktage eaiggáduša guolleriggodagaid ja ahte buohkat ožžot bivdit daid (Finnmark 1979: 335). Dát oaidnu vuhtto Skarsvåg Fiskarlag - (Skárfvákki ¶
guollebivdosearvvi) cealkámušas 1985:s: Allot bargga nu ahte buot Finnmárkku  guollebivdohámmanat gáibidit sierra bivdobáikkiid dainna ahte "mii ássat dáppe - dat lea  min áhpi ja min guolit" (Skarsvåg Fiskarlag 1985. Dán celke Irevuona guollebivdosearvvi (Gádde-Iččáhis) snoranuohttegildosa gáibádusa oktavuođas vuođđolinjjá siskkobealde (12 beanagullama)).   Muhto earenoamážit 1980- ja -90-jagiin lea goit čielggas ahte Finnmárkku riddoássit  gáibidit sierra áhpeguovlovuoigatvuođaid báikki ássiide. Ovdamearkan dákkár  vuoigatvuođaoainnu rievdamii lea gáibádus ahte guolit máid leat bivdán Finnmárkku  riddogáttis galget buktojuvvot Finnmárkui. ¶
Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit ¶
(Čuđegietti olbmuid 1893-1926 dearvvašvuođa ja čorgatvuođa-raporta): Helse 18931926 (Dearvvašvuohta 1893-1926) ¶
čálekeahtes eatnamiid birra Finnmárkkus, 1962): (Jordsalgsloven 1962) 1962 eananvuovdinláhka ¶
loahpalaš ávžžuhus, 1962) (Scheikomitéen): Scheilávdegoddi ¶
(Landbruksmelding): Eanandoallodieđáhus ¶
mihtideamit)): NGO ¶
Gáldut ja girjjit ¶
Čállis lea kopija dákkar gálduin máid lea váddásit dábuhit, omd. Reihvákki fápmorusttega  árkiivva čállosat. ¶
Gáldut mat eai leat deaddiluvvon ¶
Oassi V  Einar Niemi  Nuortalaččat - riggodatgeavaheapmi ja vuoigatvuođat ............................................................................................ 1    1.KAPIHTTAL ............................................................................................ 2  Álggaheapmi ............................................................................................ 2  1.1  MUDDEN  2  1.2  DUTKANHISTORJJÁLAŠ ¶
GOVVIDEAPMI  3    2. KAPIHTTAL ............................................................................................ 9  Nuortalaččaid historjjá govvideapmi ............................................................................................ 9  2.1  TERMINOLOGIIJA  9  2.2  BOARES ¶
KULTUVRA   11  2.3  NUORTALAČČAT JA KLOSTERIID LEAVVAN   13  2.4  NUORTALAČČAT JA GÁVPEVIIDÁNEAPMI   14 ¶
2.5  NUORTALAČČAID SIIDAGUOVLLUT   15  2.5.1 Siiddaid rádjebidjamiiid vuođđojurdagat. ¶
15  2.5.2 Suonjilsiida ¶
16  2.5.3 Beahcánsiida ¶
18  2.5.4 Báhčaveaisiida  20  2.5.5 Servodatorganiseren  25    3. KAPIHTTAL ............................................................................................ 28  Njávdáma nuortalaččat ............................................................................................ 28  3.1   VEAHÁ GÁLDUID BIRRA  28  3.2   VEAHÁ VÁTTISVUOĐAID JA TEORIIJA BIRRA  29  3.3  GUOVLU   31  3.4   JAHKODATJORRU JA JOHTINMÁLLE  33  3.5   HEIVEHEAPMI, DUVDIN JA VUOIGATVUOĐAID BEALUŠTEAPMI  38  (1600-1700-LOGUS) ............................................................................................ 38  3.6  NUPPÁSTUVVAN ¶
ÁIGI  45  3.9   LUOSSA MASSO EARENOAMÁŠ VUOIGATVUOHTAN  47  3.10 FÁSTAÁSSIID BOAZODOALU BOHCIIDEAPMI  49  3.11 SKOALTAEALLU  52  3.12     OKTASAŠEANAN MASSO  55  3.13        MAŊIMUS DOARJAGAT  57  3.14      LOAHPPAČÁLUS - DAHJE MAŊŊEL SOAĐI ÁIGGE  GOVVIDEAPMI  62  3.14.1     Johttisápmelaččaid boazodoallu vuođđuduvvo  62  3.14.2 "Vai lea čielggas ahte mii leat ain eallime" 64  3.14.3  Lágasteapmi  64  Girjjálašvuohta ja gáldut ............................................................................................ 68 ¶
Einar Niemi ¶
Nuortalaččat - riggodatgeavaheapmi ja vuoigatvuođat ¶
Gov. 1  Davvikalohta siiddat (Vorren 1989 girjji mielde) ¶
1. KAPIHTTAL ¶
Álggahus ¶
1.1 MUDDEN  Dát čielggadeapmi lea nuortalaččaid birra dan njealji siiddas gos sii ledje;  Njávdámis, Báhčaveajis, Beahcánis ja Suonjilis. (Siida-doahpaga birra gč.  omd. NOU 1984: 18. Sámi riektedili birra: 72, Solem 1933/1970: 81 ff.,  Tanner 1929: 338 ff). Čielggadeapmi válddahallá historjjálaččat buot  njeallje siidda, váikko dál lea dušše Njávdánsiidda orohat mii njuolgut  bohciidahttá Norgga riektehistorjjálaš gažaldagaid. Buot njeallje siidda  ledje 1800-logu rádjái Norgga ja Ruošša (Ruoŧŧa/Norgga ja  Ruošša/Suoma) oktasašguovllus. Siiddat ledje lahkalaga ja dain lea eanas  oktasaš historjá. Geahččama ja oppalašvuođa geažil lea dárbbašlaš dovdat  dan oktasaš historjjá ovdal go guorahallagoahtit ovtta válljejuvvon siidda.  Dán čielggadeamis áigut vuođđohistorjjálaš oasis vuos guoskkahit dan  golbma nuorttimus ja lulimus siidda. Guokte siidda dáid searvvis, Suonjil  ja Beahcán, gárttaiga Ruošša ja Norgga 1826 rádjesoahpamušain áibbas  olggobeallái Norgga guovllu. Golmmát siida - Báhčaveadji -  luoddanii  birrasiid 100 jagi maŋŋel ja siida nogai oalát Norgga bealde. Dasto lea  čielggadeapmi earenoamážit Njávdáma birra.    Dálá Njávdán lea gilli Mátta-Várjjaga suohkana oarjjageažis Finnmárkkus.  1900-logu álggus lea Njávdán maid leamaš dán suohkanoasi  skuvlaguovddážin. Gilli lei Finnmárkku stáhtainternáhtaid  huksenprográmmas, stáhta skuvlapolitihka oassin, man ulbmilin lei  dáruiduhttin. Fossheim ¶
internáhtta Njávdámis ja Strand ¶
internáhtta  Báhčaveajis ledje vuosttaš stáhtainternáhtat mat huksejuvvojedje  Norggas, goappešagat 1905:s. Girkuid maid huksegohte dađistaga  eambbo jahkečuođimolsumis, álggos Njávdán kapealla mii vihahuvvui  1902:s. Muđui šattai gilli suohkana olu duollodoaimmahathuksemiidda  searvat, go duollobearráigeahčču bođii 1911:s, seammá jagi go  Girkonjárga šattai sierra duollobáikin. Johtolatvejolašvuođaid huksemiin 2.  máilmmesoađi maŋŋel nannejuvvojedje gili guovddášdoaimmat vel  eambbo, ee. go gaskariikkageaidnu bođii Supmii. Njávdánjoga luossabivdu  lea earenoamážit turisttaid geasuhan Njávdámii.    Njávdán lea nappo maiddái dološ njávdánsápmelaččaid siidda namma, dan  siidda mii 1826 rádjegeassimiin juhkkojuvvui sullii guovtti ovttastuoru  guovlun. Muhto Njávdánsiida, dahje rievttabut Njávdáma Norgga beale  siiddaoassi, ii formálalaččat bieđganan goassege, nu go Báhčaveaisiida.    Báhčaveaisiida bieđganii Norgga gullevašvuođa dáfus 1920-jagiin. Dalle  ledje Njávdáma nuortalaččat ¶
heahtedilis. Muhto nuortalaščearda ii  nohkan goassege Njávdámis. Sii leat čearddalaččat leamaš dássožii. Sis ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
lea danin earenoamáš historjá go dat lea boatkkakeahtes historjá dálážii  Norgga rájiid siskkobealde. Dasa lassin lea njávdánsápmelaččaid riektedilli  áigeguovdilin leamaš maŋimus jagiid. (Dás duohko geavahan doahpaga "njávdánsápmelaččat" buohtalaga doahpagiin "Njávdáma nuortalaččat" ).    Deaŧalaččamus gažaldagat dán čielggadeamis leat čadnon geográfalaš  muddemii, ránnáid gaskavuhtii ja stáhtavuođđudeapmái ja sin stáhta- ja  náššunásahanrahčamiidda, servodatorganiseremii, riggodatgeavaheapmái  ja vuoigatvuođaide, buot historjjálaš geahččamiin. Váldodeaddu boahtá  leahkit riggodatgeavaheami ja vuoigatvuođaid nalde.    Sámi vuoigatvuođalávdegotti 1984 čielggadeamis (NÁČ 1984: 18 (Sámi riektedili birra) lea iešguđet sámi joavkkuid birra čilgejuvvon ja daid  earuheami ¶
historjjálaš eavttut (bihttá 3.1-3.3, seammáládje go  Sámekulturlávdegotti vuosttaš oassečielggadusas, NÁČ 1985: 14 Sámi kultuvra ja oahpahus. Doppe lea nuortalaččaid historjá oanehaččat  muitaluvvon (NÁČ 1985: 14: 30-31). Mátta-Várjjaga boazodoalu  ovdáneami válddahallama maŋŋel ja movt njeavdánsápmelaččaiguin  manai dán dáfus, loahpahuvvo nuortalaččaid historjáčielggadeapmi  dáinnalágiin:    "Norgga bealde leat dušše moattis geat atnet iežaset  skoaltasápmelažžan ¶
(nuortalažžan). Nuortalaččaid maŋisboahttit, geat  eai goassege leat leamaš nu oallugat, leat eanas seahkánan ¶
álbmogii.  Nuortalaččaid dološ kulturmálles leat dušše kulturmuittut báhcán Norgga  beallái". (NOU 1985: 14: 30-31, dás jorgaluvvon sitáhta).    Dán čielggadeamis lean maid válddahallan áiggi maŋŋel 2. máilmmesoađi,  muhto dan áigodaga in válddahala nu čiekŋalit. Čielggadeapmi váldá danin  ovdan čujuhuvvon bihtá loahpa. Muhto áiggun dál juo deattuhit ahte  Njávdáma nuortalaččain eanas áigge soađi maŋŋel lea leamaš  joavkodiđolašvuohta ¶
ja ahte sii formálalaččat leat čearda. Čeardan sii  leat riekteáššiiid fievrredan maŋimus logi jagi čuoččuhit árbevirolaš  vuoigatvuođaid.    Álggahettiin dáidá leahkit heivvolaš girjjiid ja dutkanstátusa muitalit. ¶
Dađistaga lea dutkangáldut lassánan sápmelaččaid birra ja dain lea  unnimus čállojuvvon nuortalaččaid birra (vrd. Storå 1971: 24: 27 ff.).  Máŋggain dutkanbargguin ja earenoamážit mátkeválddahallamiin ii leat  čielga earru gaskal nuortalaččaid ja eará sámi joavkkuid, nu go ruošša  sámiid nuortalaččaid siiddaid nuortalis ja Suoma vuovdesápmelaččaid,  geat ledje lulliránnát. Dainnalágiin šaddet muhtun ráje dutkanbargguin  mat árvvusge ¶
galge leahkit nuortalaččaid birra, eahpesihkkarat go  earenoamážit joavkoprofilerema birra lea sáhka.    Gávdnojit gal muhtun barggut. Eanas leat ráddjejuvvon dihto áššiide  dahje kulturdovdomearkkaide dahje muddejuvvon geográfalaš guovlluide,  omd. ovttaskas siiddaide. Dušše hárváin lea oktiičatnan ¶
ulbmil oppalaš  nuortasámi guovlluin.    Väinö Tannera 1929` "antropogeográfalaš" dutkan, Skolt-lapparna, lea ain  oahppáseamos nuortalaččaid birra. Dutkan lei oassin dan stuora  dutkanprošeavttas .  Beahcán ¶
gullagođii Supmii maŋŋel Suoma veahkagotti ¶
Beahcámis  ja Dorpotráfi Ruoššain 1920:s, ja šattai bivnnuhis guovlun Suoma  servodat- ja kulturdutkiide. Tanner bidjá nuortalaččaid viiddis kultuvrralaš,  geográfalaš ja historjjálaš oktavuhtii ¶
, ovdal go dárkilit čielggada  nuortalaččaid ekonomiija, álbmothistorjjá ja organisašuvnna. Vaikko sus  lea ge buohtastahtti ¶
ulbmil, de deattuha son Beahcán-siidda. "Norgga" siiddat, Njávdán ja Báhčaveadji, válddahallojit earenoamážit kapihttalis , ja earenoamážit deattuha son  riggodatgeavaheami ja jahkodatjoru ¶
. Dán guovtti siiddas lea  Báhčaveaji birra eambbo sáhka (s. 103-160); Njávdámii ii leat  juolluduvvon go sullii 10 siiddu (s. 214-223).    Tannera dutkanbargu lea almmotge ain vuođđočálus nuortalaččaid birra.  Dat lea earenoamáš ja das leat gáfadis olu duođaštusat; viiddis  árbevirolaš vuođustuvvon guovlludieđut leat mielde lassin  árkiivaávdnasiidda ja girjjiide. Čielggadeapmi lea muhtun sajiid báiti čálus,  čiekŋalis máhtuin ja oppalaččat maid nanu doarjagiin ja ráhkisvuođain  čállon. Muhto muhtun sajiid lea čielggadeapmi báidnojuvvon  sosiáldarwinistalaš ja deterministalaš jurdagiiguin - dat maŋit goit vuhtto  earenoamážit soahtegaskaáigge Njávdáma čielggadeamis.     Máŋga eará Suoma dutki leat čállán deaŧalaš čállosiid nuortalaččaid birra. ¶
T. I. Itkonen čálii guhká - sullii 1913 rájes 1970-jagiide - muhtun  dutkosiid nuortalaččaid birra mas leat deattuhuvvon iešguđet sihke  ávnnaslaš ja eambbo immateriála ¶
kulturdilálašvuođat. Son lea ee.  almmuhan nuortalaš (ja Guoládaga sámi) máinnasgirjji (1931) ja  fonehtalaš nuortalaš sátnegirjj (1958). Helmer Tegengrena gáfadis ¶
čálus En utdöd lappkultur i Kemi Lappmark. Studier i Nordfinlands kolonisationshistoria (1952) (Giema ¶
nohkan sámikultuvrra  dutkanbargu. Davvi-Suoma koloniserenhistorjjá guorahallan) válddahallá  vuovdesápmelaččaid historjjá ja kultuvrra, muhto dat guoská maid  nuortalaččaide dainna viiddis historjjálaš ja kultuvrralaš geahččanmálliin ja  go Guoládaga sápmelaččat ledje nuortalaččaid lulliránnát.     M. A. Castréna bargguin leat maid muhtun ráje áigeguovdilis dieđut  (Castrén 1842; 1852-70), vaikko Castrén eanemustá doaimmahii  guovlludutkamiiddis ¶
nuortaleappos ja lullelis.    Doaimmalaš álbmotdutki Samuli Paulaharju olu monografiijain lea maid  nuortalaččaid dutkanbargu, Kolttain mailta (1921, 1914 guovlludutkamiid  vuođul), áššeguorahallan Suonjila sápmelaččaid birra. Dat lei vuosttaš  čiekŋalet nuortalašguorahallan. Paulaharju atná suonjilsápmelaččaid  vuovdesápmelažžan, ja su čielggadeapmi lea eanas Suonikylä/Suonjila gili  eallima birra, dan boares dálvegili birra.    Sullii seammá áigge barggai Gustaf Hallström, Nordiska museet i Stockholm- bargi, guovlludutkamiid davvi Ruošša sámiguovlluin. Son  deattuhii ávnnaslaš kultuvrra árbevirolaš oskkučađaheami. Son guorahalai  maid nuortalaččaid, almmá sin earenoamážit dutkat. Čiekŋaleamos bargu  lea čálus (Guoládatsámiid áitojuvvon  eallin) (Hallström 1912).    Kustaa Vilkuna doaimmahii máŋga smávit guorahallama nuortalaččaid  birra, earenoamážit sin ávnnaslaš kultuvrra birra. Vuosttaš bargu lei  1929:s, ja dalle deattuhii Báhčaveai- ja Beahcánsápmelaččaid.    Nubbi Suoma dutki earret Tannera, gii nuortalaččaid lea guorahallan, lea  Karl Nickul. Son almmuhii Suonjil- ja Beahcánsápmelaččaid birra  dutkanbargguid 1930-jagiid álggus gitta 1970-jagiide. Earret ekonomiija  ja jahkodatjoru lea vuoigatvuođahistorjá guovddážis Nickula bargguin  (vrd. Nickul girjjis Bergland 1977: 166 ff.). Váldobargun lea maid  Suonjilsiidda dárkilis guorahallan 1938 jahkodaga, mii lei maŋimus ¶
"dábálaš" jahki árbevirolaš eallinvugiin, ovdal go 2. máilmmesoahti  rievdadii buot, 1939 Dálvesoađi buollámiin. Dat bargu guoská maid eará  nuortalaš siiddaid guorahallamiidda árbevirolaš servodatvuogádaga   maŋimus áigodagas (Nickul 1948). Loahpalaččat vel namuhan Suoma  etnologa Nils Storåsa monografiija Burial Customs of the Skolts Lapps  (1971), mii hávdádanvieruid dárkilis guorahallama lassin maid čielggada  nuortalaččaid historjjá ja riggodatgeavaheami. Dasa lassin muitala dat  dutkangirjjálašvuođa, mii lea maiddái dán barggus leamaš ávkin.    Ruošša bealde lea N. Charuzina čiekŋalis ruoššasámiguorahallan, Russikie lopari (1890) oahppáseamos, vaikko lea duođaštuvvon ahte Charuzinas  lea veaháš váttis gáldogeavaheapmi go son oinnolaččat muitala  dainnalágiin ahte dieđut eai soaba oktii, omd. go geavaha  oarjeguovllosámiid válddahalli dieđuid ruošša sámiid válddahallamis (vrd.  Storå 1971: 31).    Ruoššaregima áigge ledje dutkanbarggut sápmelaččaid ideologalaš  oainnuiguin báidnojuvvon, eai ge oro earenoamážit govvidan  nuortalaččaid oktan joavkun. Dása dáidá Aleksej Kiseljov & Tatjana  Kiseljova unná girjjáš (1979) ovddasteaddjin (girji lea jorgaluvvon  ruoŧagillii 1981:s), Samerna i Sovjetunionen. Historia, næringsliv og kultur. (Gč. dárkileappot ruošša girjjálašvuođa birra girjjis Niemi &  Salvesen 1987: 87-88, note 2.)    Soađi maŋŋel lea Čeavetjávrri ¶
servvodaga birra buot eanemus sáhka  leamaš. Veahá čilgehussan dáidá leahkit dán servodaga dáhpáhusvallji ¶
historjá. Čeavetjávri šattai ođđa ássanbáikin nuortalaččaide geat soađi  ovdal ledje Suonjilsiiddas ássan ja muhtun ráje Báhčaveaisiiddas (gč.  maŋŋelis 2.3.2). Máŋga eŋgelasgieldutkanbirrasa sosiálantropologa leat  guorahallan dán báikkálaš servodaga ja máilmmegillii almmuhemiiguin  ožžon olu olbmuid diehttát áššiid.    Vuosttaš lei amerihkkálaš antropologa P. J. Pelto, geas ledje Suoma  ruohttasat. Son doaimmahii guovlludutkamiid doppe 1958-59:s. Su  monografiijas (Pelto 1962) lea veahá leaikastalli ¶
hápmi. Vuogi sáhttá  moaitit, muhto monografiijas leat oba olu kultuvrralaš ja  olmmošhistorjjálaš dieđut.    Eŋgelas antropologa Tim Ingold doaimmahii viiddis guovlludutkama  Čeavetjávrris 1970-jagiid álggus ja son lea almmuhan vuđolaččamus  dutkanbarggu dássožii báikki servodatorganiserema birra, vuosttažettiin ¶
The Skolt Lapps Today (1976). Eará dutkanbargguin maid leat geavahan  Čeavetjávrri guovlludutkama ávdnasiid (vrd. Ingold 1980).    Čeavetjávrri earenoamáš historjá lea bohciidahttán ipmárdusaid dan  servodaga birra dego garra dutkamiid laboratorian álbmoga birra mii lei "ceavzán" dahje mii "fargga jávká" . Ii dát leat aivve bures váikkuhan.  Muhtun stuora davviriikkalaš dutkanprográmma čujuhii Čeavetjávrri  earenoamáš kultuvrralaš ja genehtalaččat sierranan báikin, dubmejuvvon  jápmit ođđaáigásaš máilmmi deaivvademiin. Juohke ášši galge guorahallat  máŋggalágan dutkandieđuiguin, go vel lei áigi. Bajimusas lei doaibma  suoidnemánu 1969 go ovcci riikka 80 dutki ledje čoahkkanan  guovlludutkamiidda, viiddis mediačájehemiiguin, maiddái TV-sáddemiin.  Dát fallehanvuohki lei eahpitkeahttá heittot máŋgga dáfus. Siskkáldas  geahččanmálle govviduvvui unnán, omd. nuortalaččaid iežaset oaidnu  iežaset dili birra ja sin servodatorganiseren iežaset oainnu mielde (vrd.  Ingold 1976: 12).    Čeavetjávrri servodat ja Suonjilsiidda mannolat lea maid geasuhan  duohtagirjjálašvuođa ¶
čálliid ja čáppagirjjálašvuođa ¶
čálliid. Norgga  beale Reidar Hirsti lea čállán duohtavuođaválddahallama ¶
álbmot) lea čáppagirjjálašvuohta, muhto das lea  čielga Suonjilsápmelaččaid historjá ja árbevierrodieđut vuođđun. Maiddái  dán girjjis lea vuolláneami hápmi; girjji vuosttaš cealkka juo govvida dan: "Dás muitaluvvo álbmoga birra mii galgá jápmit" . Fránskka girječálli  Robert Crottet orui guhká Suonjilsápmelaččaid luhtte, vuosttaš geardde  1938:s. Su olu čállosat dán álbmoga birra leat ipmárdusain ja  doarjjaoainnuin čállon, ja oallugat leat lohkan daid. Maŋŋel go son lei  vásihan muhtunlágan ođđa Suonjila Čeavetjávrris soađi maŋŋel, lei sus  nuppelágan oaidnu go ee. Kåre Holtas. Suonjilsápmelaččat lei Crottet  mielas ain čearda máid sivilisašuvdna ii vel lean olahan, ja sin servodat lei  paradiisa - "dál dieđán ahte paradiisa ii goassege noga" (Måne over Suonjil, 1952: 7).    Norgga bealde lea Ørnulf Vorren eanemusat dutkan nuortalaččaid historjjá  ja kultuvrra. Son lea almmuhan máŋga čállosa main lea guorahallan  nuortalaččaid, earenoamážit sin riggodatgeavaheami ja  servodatorganiserema máid lea dárkilastán ekologalaš mállen. Das lea ¶
váilu sámegielnamma ¶
johtalaŋkultuvra guovddážis, muhto dat lea maiddái čállojuvvon  unnitloguálbmot/stuoraservodat-geahččanmálliin. Dárkilepmosit lea son  guorahallan Njávdánsiidda, mas čiekŋalepmosit lea Mátta-Várjjaga  sápmelaččaid birra čállán, barggus Sør-Varangers historie (Lunde 1979:  51 ff.). Eanas dáin bargguin lea buohtastahtti oaidnu guovddážis, go  válddahallá nuortalaš kultuvrra siiddaid buohtastahttimiin. Vorrena  váldofáddá lea riggodategeavaheapmi, kultuvra ja servvodat.  Riektehistorjá deattuhuvvo veahá unnit, vaikko máŋgga čielggadeamis lea  nuortalašservvodagaid ja stáhtavuođđudeami gaskavuohta fáddán (vrd.  Vorren 1979 b, Aarseth 1989: 12 ff. ja Vorren & Manker 1957/1976: 119  FF., 188 FF (siidočujuhus 1976-deaddeluvvomii)). Čuovvovaš  Njávdánválddahallamii lean earenoamážit geavahan Vorrena bargguid.    Asbjørn Nesheim lea čállán diehtovallji ¶
historjjálaš ja kulturhistorjjálaš  diehtočállosa Njávdáma nuortalaččaid birra, dábálaš olbmuide diehtun  (Nesheim 1969).    Samuli Paulaharju, geainna juo leat oahpásnuvvan Suonjilsiidda  guorahaladettiin, finai maid Njávdámis. Son jođii dávjá Davvikalohtas  dutkanmátkkiin. Earenoamážit 1926-27 jagiin čokkii son dieđuid DavviNorgga kvenaid birra. Dáid dieđuid almmuhii son stuora monográfiijas  1928:s, Ruijan Suomalaisia, jorgaluvvon ruoŧagillii 1973:s veahá  heivemeahttun namain Finnmarkens folk (Finnmárkku álbmot). Dás lea  sierra kapihttal Njávdáma birra; lunddolaččat lea kvena sisafárren- ja  ássanhistorjá deattuhuvvon eanemusat. Son čállá gal maid veahá  nuortalaččaid dološ historjjá gilis ja movt singuin manai. Vuhtto čielgasit  maŋosmannan ja vuolláneapmi kvenaid ektui vuhtto čielgasit nuortalačča  válddahaladettiin, "skoaltariehpu bálvala eahpeipmiliid ja bassi  trifonaid ¶
". Nuortalaččat ledje álo leamaš geafit ja unnán, " moadde  vánddardeaddji bearraša ". Sii ledje gal " álgoálbmot ", muhto sii ledje  " stuorit ja nohkki dološ vuovdeálbmoga bázahusat ". Muhtumiidda lea  čielggas ahte Paulaharju čilge maŋosmannama máid lohká oaidnán dala  ovdánanjurdagiiguin ja sosialdarwinismain. Lea gal maid čielggas ahte son  oaidná čanastagaid riggodagaid ja eatnamiid gáržžideapmái ja  ribadeapámi, earenoamážit kvenaid dáfus go " bohte váriid ja jekkiid  badjel ja rivvejedje skoalttain dološ ávdin mehciid ja guollejávrriid - vel  Storforsena ¶
maid dan goargŋu luosaiguin (...) [gos] skoaltariebuin  doloža rájes lea leamaš sin iežaset luossabáiki, ja sin áibbas earenoamáš  bivdoneavvu lei nuohtti máid bálkestedje ja máid gohčodedje käpälan ja  mainna bivde luosa" (Paulaharju 1973: 134 ff.). ¶
váilu sámegielnamma ¶
Hans Kr. Eriksen lea máŋggaid jagiid čađa almmuhan ođđaáigásaš  čállosiid ja bihtáid nuortalaččaid birra, earenoamážit gihppagis Nordnorsk Magasin. Girjjis På mjuke skinnsko gjennom historia (1989) čilge son  eambbo oppalaččat sihke Njávdáma ja Čeavetjávrri sápmelaččaid birra  árbevieru dieđuid ja girjjálaš gálduid vuođul. Birrasiid 2/3 girjji 150 siiddus  lea nuortalaččaid birra. Dáin lea oalle stuora oassi mii muitala movt dihto  olbmuiguin lea mannan. Árbevieru dieđut ja indiviidahistorjá lea  miellagiddevaš.    Njávdámis eai leat fitnan nu olu ođđaáigásaš servodatdutkit go  Čeavetjávrris. Mu dieđu mielde lea dušše okta sosiálantropologalaš iskan  čađahuvvon Njávdámis; váldobárgu Nederlándda gillii (Amsterdama  Universitehta eksámenii 1975:s). Čielggadeami lea Walin T. Gorter čállán  (maŋŋel Gorter-Grønvik). Dás deattuhuvvo eanemusat gili golmma  čeardda ruovttudoalloorganiseren. Muhtun unnit čállosiin guoskkaha  Gorter (Gorter-Grønvik) iešguđet historjjálaš, kultuvrralaš ja riektedili  dilálašvuođaid Njávdámis (Gorter 1975, 1981, Gorter-Grønvik 1988).    Njávdánsápmelaččaid girjjálašvuođas lea unna čállosaš Østsamene i Neiden (1984) áibbas earenoamáš. Dan lea nuorra nuortalaš, Rolf Enbusk,  čállán. Dat almmuhuvvui girjjážin maŋŋel go ieš jámii 1968:s. Enbusk  barggai čállosiin 1960-jagiin. Son lea gieđahallan fáttá mii lea oahpis ja  man birra lea olu ságastallojuvvon, earenoamážit Njávdámis, muhto mii  unnán lea gulustuvvan njuolggo dutkanbargguin, namalassii  njávdánsápmelaččaid masson vuoigatvuođat. Muhtun girječállit leat gal  guoskkahan ášši, nu go A. B. Wessel (1938/1977) ja Vorren; muhto  unnán lea koŋkretiserejuvvon deaŧalaš dáhpáhusaiguin soahtegaskaáigge  ja soađi maŋŋel. Enbusk lea álggaheaddji riektehistorjjálaš guorahallamis,  vaikko su barggu vuosttažettiin ferte atnit njávdánsápmelaččaid  bealuštančálusin ja eiseválddiid sivahallančálusin, nu go lei ge  oaivvilduvvon.    Dál gal lei sápmelaččaid ođđaáigásaš riektehistorjjá dutkan álggahuvvon.  Nu go diehtit, lei Sverre Tønnesena juridihkalaš nákkosgirji Retten til jorden i Finnmark (Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda) álgun. Dán  čielggadeamis guoskkaha Tønnesen maid njávdánsápmelaččaid  riektehistorjjá beliid, earenoamážit luossabivddu. Dan barggu  áigeguovdilis dieđuide čujuhan maŋŋelis. Oažžu maid fuomášit ahte Erik  Solema girji Lappiske rettsstudier (1933) almmuhuvvui ođđasit dalle  (1970). Nákkosgirjjis leat maid oalle olu nuortalaš birrasa ovdamearkkat.  Einar Niemi lea oanehis čállosis gieđahallan riggodat- ja  vuoigatvuođaáššiid Njávdámis historjjálaš čuvgemiin (1989), seammá jagi  almmukeahtes bargguid vuođul.    Njávdáma birra ii leat stuorit, oppalaš riektehistorjjálaš čielggadeapmi nu  go nuortaránnásiidda, Báhčaveaji, birra. Astri Andresen lea čállán ¶
váldobargun (1983) historjjálaš čielggadeami, ja dat lea girjin  almmuhuvvon 1989:s, Siidæn som forsvant. Østsamene i Pasvik etter den norsk-russiske grensetrekning i 1926 (Siida mii jávkkai. Báhčaveaji  nuortalaččat Norgga-Ruošša rádjegeassima maŋŋel 1926:s).  Čielggadeapmi lea 1924 rádjái, go Norgga ja Suoma rádjesoahpamušas  celkojuvvui ahte Báhčaveaisápmelaččain eai atnán vuoigatvuođaid Norgga  bealde. Muhtun muddui gieđahallaba Knut E. Eriksen ja Einar Niemi maid   nuortalaš vuoigatvuođadilálašvuođa Njávdámis ja Báhčaveajis girjjis Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860-1940  (1981) (Suoma várra. Sihkárvuođa ja unnitálbmoga váttisvuođat davvin  1860-1940). Steinar Wikan maid guoskkaha Báhčaveaji sámi historjjá  girjjis Kolonisering og bureisning i Pasvikdalen (Koloniseren ja  ođđasishuksen Báhčaveaileagis) (1980). Oscar Albert Johnsena girji Finmarkens politiske historie (Finnmárkku politihkalaš historjá) (1923) lea  ain Norgga ja Ruošša rádjepolitihkalaš dilálašvuođaid vuođđogirjin  rádjebidjama rádjái 1826:s. Muhtun kapihtaliin girjjis Pomor. Nord-Norge og Nord-Russland gjennom tusen år (1992) (Pomora. Davvi-Norga ja  Davvi-Ruošša duhát jagi čađa) leat veahá áigeguovdilis čállosat  nuortalaččaid historjjás "rádjeálbmogin" (Niemi 1992, earenoamážit  Nielsen: 42 ff.). Ja loahpas namuhan Knut Odnera stuora monográfiija The Varanger Saami. Habitation and Economy AD 1200-1900 (1992)  (Várjjatsápmelaččat. Heiveheapmi ja ekonomiija 1200-1900 áigodagas).  Dás lea olu čállojuvvon nuortalaččaid birra čielggadeami buohtalas ¶
geahččanmálliin ja teoriovdánemiin mas čujuhuvvo nuortalaččaid  organiseremii ¶
Maŋŋel go dát bargu gárvánii, lea čálli gullan ahte Steinar Wiken lea čállán stuora mánusa (mii  galgá girjin šaddat) ja dat lea hui áigeguovdilis čálus. Njávdáma guollebivdosearvi lea bivdán su dan  čállit. Čállosa namma lea (Rádjegilli Njávdán. Čearddaid gávnnadeapmi ja riggodatgilvu) (mánus čakčamánus  1994). Dađi bahábut ii leat leamaš vejolaš geavahit dan stuora barggu. ¶
Govus 2.  Nuortalaččaid njeallje siidda áigodatorohagaiguin (Vorren 1989 ja Tanner  1929 mielde). ¶
2. KAPIHTTAL ¶
Nuortalaččaid historjjá govvideapmi ¶
2.1 TERMINOLOGIIJA  Boarráseamos dánska-norgga gálduin gohčoduvvojit sámijoavkkut mat  ásse dálá Mátta-Várjjagis ja nuorttas Guoládatnjárggas "nuortaábisápmelažžan" , muhto geavahuvvojit maid namahusat "ruoššasápmelaččat" ja "rádjesápmelaččat" . Dát namahusat govvidit daid  sámijoavkkuid sajádaga sihke stáhtapolitihkalaš oktavuođas ja "kultuvrralaš rádjeguovllus" , nu go Vorren ja Manker dadjaba (Vorren &  Manker 1976: 129). Dánska-Norgga stáhtaguovllu terminologiijas lei olles  guovlu Várjjaga lullelis ja nuortalis "nuortaábi guovlu" . "Nuortaábisápmelaččat" ii leat nu gáidan nuortalaččaid iežaset  namahusas, nuortalaččat (pl.), mii juo muitala ahte ledje nuorta olbmot  (Vorren & Manker 1976: 121). Namahusa leat eanas geavahan dušše  ruošša-ortodoksa sápmelaččaide, eai ge lutherána sápmelaččaide. Dát  álgo siskkildasjoavkonamahus ii gal báljo leat girjjálašvuođas  geavahuvvon, ii ge njálmmálaččat eará birrasiin go nuortalaččaid birrasis.  Easkka maŋimus áiggiid leat earát geavahišgoahtán dán iežaset  namahusa, nu go eará sámi siskkildasjoavkonamahusaid ge. Dát lea  dieđusge lassáneaddji čearddalaš ja kultuvrralaš diehttáma boađus. Nu lea  ge lunddolaš dán čielggadeamis geavahit namahusa nuortalaččat.    Nuortalaččaid leat maid gohčodan skoaltan, suomagillii koltta ja dárogillii skolt. Eŋgelasgielas maid geavahit dárogielsáni skolt. Ruoššagielas gal ii  leat dat namahus, eai ge loga eará namahusa ge nuortalaččain, earret  oktasaš sápmelašnamahusa lopari (pl.), dahje namahusat mat njuolga  leat čadnon oskui, omd. , tersápmelaččat Guoládatnjárgga  davvioarjelepmosis (vrd. Hansen 1984: 90).   Skoalta/koltta lea leamaš nu dábálaš namahus ahte nuortalaččat maid leat  geavahan sáni oalle olu, nu go Tanner muitala Suonjilsápmelaččaid birra.  Sii válljejedje koltta ovdalii suomagiela lappalaiset (pl.), danin go sii atne lapp eambbo luthersápmelažžan, varjelas, ja kolttat ledje ruošša- ortodoksa sápmelaččat (Tanner 1929: 85). ¶
Ii leat álki diehtit man viidát geográfalaččat álgo skoalta-namahus  fátmmastii. Muhtun girječállit leat maid geavahan dán namahusa maiddái  sápmelaččaide Guoládatnjárgga nuortalis, Gieldda ¶
sápmelaččaide ja  tersápmelaččaide, nappo buot ruošša-ortodoksa sápmelaččaide (Johnesen  1923: 204). Amund Helland geavaha namahusa buot ruošša-ortodoksa  sápmelaččaide Guoládatnjárgga-Imandra gaskka oarjelis (Helland II  1906:6; vrd. Tanner 1929: 85-86). Dáinna namahusain leat dađistaga  navdigoahtán dušše Norgga, Ruošša ja Suoma rádjeguovlosiiddaid  sápmelaččaid, nappo Njávdánsiidda (dárogillii Neiden, suomagillii Näätämö), Báhčaveaisiidda (Báhččeveaj, Paččevei, Pattsvej jna., dárogillii Pasvik, suomagillii Patsjoki), Beahcánsiidda (Beahcam, Peahccam jna.,  dárogillii Petsjenga ja suomagillii Petsamo) ja Suonjilsiidda (dárogillii Suenjel, suomagillii Suonikylä) sápmelaččaid. Báikenamat leat  iešguđetládje čállon girjjiide. Dán čielggadusas geavahuvvojit namahusat  mat leat ruođuid ovddabealde. Vuosttaš golbma siidda ledje ábi lahka  davvin ja goalmmát, Suonjil, lei čielga siseatnansiida. Golbma maŋimusa  gohčoduvvojit dávjá Suoma girjjálašvuođas oktasaččat Petsamosiidan  dahje Petsamoguovllu siidan danin go buot golmma siiddas lei oktavuohta  dan eatnamii máid Suopma oaččui Ruoššas 1920 Dorpat-ráfis ja guovllu  gohčodišgohte oskkunamahusain Petsamo.    Girjjálašvuođas leat olu čállán skoalta-namahusa birra. Sátneálgo- ja  suorgásanoahpu ¶
mielde (etymologalaččat) lea skoalta "oaivi" .  Nannenčilgehus lea leamaš ahte nuortalaččain guhká lea leamaš dihto  oaiveasibostta ¶
mii dávjá njárbudii vuovttaid ja muhtomin báljagahtii  olbmo (vrd. Friis 1871/1880: 114; siidočujuhus lea 1880-deaddeleapmái).  Gittá 1900-lohkui lea dát leamaš nanu teoriija ja orru dego livččii  vásáhusvuođđu ¶
dása, váikko seammás orro dávda dađistaga unnon  (Reusch 1895: 92-93, Solberg 1913 nr. 477, Tanner 1929: 84, Nickul  1948: 82).    Nubbe čilgehus nuortalaččaid vuoktašaddanvigiide lea ahte ii sis lean  dávda, muhto sii ieža dagahedje dáid: Dievdoolbmot basse oaiveasi  sáltečáziin vai báljagit ja nu besset ruošša militearbálvalusas (Keilhau  1831: 48). Mu dieđu mielde lea vuosttažettiin "čielga" Ruošša siiddain  leamaš báljisvuohta ja oaiveasibostta váttisvuohtan, ii ge nu olu  Njávdámis. Jus dát vuohki leaččai militearbálvalusa beassama dihte  geahččaluvvon, de ii dáidde nu bures lihkostuvvan go diehtit ahte  Ruoššabeale nuortalaččat maid šadde cára soahtevehkii. ¶
Lea vejolaš ahte dákkár fuomášeamit čilgejit skoalta-namahusa. Nuortalaš  gielas lea namahus oaivebostagii mii báljagahttá, kenna (Storå 1971: 62).  Muhto ii dáidde nu ahte njárbes vuoktašaddu ja báljisvuohta oppalaččat lei  nuortalaččaid čeardda dovdomearkan.    Skoaltanamahus ii várra leat nu dološ namahus nuortalaččaide; ii dáidde  geavahuvvon ovdal 1800-logu. Boarráseamos geavaheapmi máid lean  oaidnán, lea 1820-jagiid loahpas go geologa finai Báhčaveaisiiddas iežas  dutkanmátkkis Davvi-Norggas ja Spitsebergenis (Keilhau 1931: 48). Lea  maid čielggas ahte goit Norgga bealde lea skoalta-namahus geavahuvvon  cielossátnin. Maiddái sápmelaččat leat atnán dan veahá fastin. Leat  ovdamearkkat eará dákkáraš sániide mat duođaštit dan, buot dat leat  geavahuvvon 1800-jagis (vrd. máid Friis čálii "jurá Bostta-skoalta" , dása  lea maid Storå 1971: 62 čujuhan).    Obanassiige atne nuortalaččaid veahá heajubun, maiddái eará  sámijoavkkuid ektui. Dásseovdáneami earuhanráidalasas, ¶
máid fysalaš  antropologiija ráhkadii čearddaide ja náliide 1800-logu molsašumis 1900lohkui, biddjojedje nuortalaččat buot vuolimussii dásseráidalassii, eará  sámijoavkkuid vuolábeallái. Sii ledje "heajos nálli, eallinnávccaid ja  boahtteáiggi haga" . Sin navde billohuvvan nállin ¶
: "Sis leat roavva  ámadajut ja leat romit, sis lea govda njunni ja njálbmi fárdan, jietna dego  nohkan, dego livčče čergon bearehaga" (Helland II, 1906: 6, Eriksen &  Niemi 1981: 326).    Vejolaš čilgehussan dán dásseearuheapmái sáhttá leahkit ahte  nuortalaččat vuođustedje ekonomiijaset bivdui ja meahcásteapmái,  ekonomalaš doibmii man atne jur "ovdáneami" ja "buorráneami" vuostelasvuohtan; dát namahusat mat sosiáldarwinistalaš ja  nállevealahanjurddašeami áigge ledje deaŧalaččat ja buorit.    Loahpalaččat sáhttit čuovvovaš dilálašvuođa namuhit mii dagaha  nuortalaččaid earenoamáš sámi čeardan: Vuosttažettiin leat sii ássan  geográfalaš gávnnadanbáikkis Davvikálohta stáhtavuođđudeami dáfus.  1751 stáhtarádji (Norgga ja Ruoŧa gaskal), 1826 rádji (Norgga ja Ruošša  gaskal), 1920 rádji (Suoma ja Ruošša gaskal), 1924 rádji  (rádjesoahpamuš Norgga ja Suoma gaskal) ja 1944 rádji (Suoma ja  Ruošša gaskal) váikkuhedje garrasit eanas nuortalaš siiddaide.  Nuppedáfus ásse nuortalaččat maid kultuvrralaš rádjeguovllus nuorta, lulli  ja oarjeguovlluid iešguđet seaguhuvvon kulturváikkuhusaiguin. Ruošša  kulturguovllu báidnimat ledje guhká gievrramusat. Osku čájeha dan  čielgasepmosit - ruošša-ortodoksa osku lei nuortalaš kultuvrra  vuođđomihtilmasvuohtan. 1800-logus ja 1900-logu álggus váikkuhedje ¶
earenoamážit Suomá kulturluoikkaheamit. Goalmmát áššin lea ahte bivdu  ja meahcásteapmi bisttii sis ekonomiija vuođđun, nu go namuhuvvon,  guhkit go guđege eará sámi guovllus. Nuortalaččat ledje "johtalankultuvrra maŋimus bealušteaddjit" nu go Vorren čállá (Vorren ee.  1979 b, 1989: 38). Sii eai lean goassege nu oallugat, earenoamážit go  buohtastahttá oarjelet sámičearddaiguin. Muhto sii leat leamaš čielga ¶
čeardan, guhká vel seaillui sin iežaset giella. ¶
KULTUVRA  Dákko ii heive nu čiekŋalit guorahallat sámi earuhanproseassa ja iešguđet  sámi čearddaid álggu (vrd. NOU 1984: 18 Sámi riektedilli: 72-73). Muhto  lea ávkkálaš veahá čilget dutkansajádagaid, oassin dán čielggadeapmái;  dan dagan maŋŋelis čielggadusas (čuokkis 3.2). Dál áiggun vuos  oanehaččat muitalit máid dutkamiid vuođul sáhttet dadjat dan áigodaga  birra máid nuortalaškultuvra dáidá fátmmastit. Njávdáma gieđahaladettiin  máhcan fas vásáhusvuđđui ja áigerehkenastima ¶
dásiide (čuokkis 3.4.). ¶
Olu áššiin vuohttá ahte nuortalaš kultuvrras leat hui dološ ruohttasat ja  nanu kultuvrralaš joatkevašvuohta ¶
dain guovlluin máid gohčodit sin  sámi siidan. Orru obanassiige dakkár kultuvra mas lea bisánkeahtes  mannolat dološ historjjálaš áiggi rájes. Dutkit atne muhtun kulturosiid  áigá juo earenoamáš dološáigásažžan ¶
, omd. dan nanu bivdo- ja  meahcástanárbevieru ja ii unnimustá servodatorganiserema.  Oahppáseamos buot árbevirolaš sámi organiserenvugiin lea nuortalaš  sosiála organiserenvuohki danin go ain lei sihke njálmmálaš árbevierru ja  čálálaš duođaštus dan birra dalle go dutkit duođas beroštišgohte  nuortalaččain (vrd. Odner 1983: 41). Tanner` dutkamat leat vuđolaččat,  ja Solem:s vel leat olu lassidieđut. Suonjila dološ nuortalaš árkiivva  gávdnamis maid ledje deaŧalaš duođaštusat servodatorganiserema ja  vuoigatvuođaid birra. Dan árkiivvas lei 1601-1776 áigodaga   báberčoakkáldat máid siida lea vurkkodan dan rájes go dat dokumenttat  ráhkaduvvodedje. Dat bábir máid nuortalaččat ieža atnet buot  divraseamosin, lea Stuora Petera (Peter den store) 1697 almmuhuvvon  vuoigatvuođareive. Suoma Suonjilkoloniserema áigge čujuhedje  Suonjilsápmelaččat čađat dan reivii (vrd. Nickul 1948 govva oktan čállosiin  pláhtta II, Nickul Bergslanddas 1977: 166 ff.). ¶
Leat maid imaštan lea go son nuortalaš organiserenvuohki oba  sámikultuvrra álgoorganisrenvuohki (Tanner 1929: 411, Solem ¶
1933/1970: 106). Giema guovllu 1700-logu dutkamiin oaidná ahte dan  guovllu vuovdesápmelaččain lei hui nuortalaččaid sullásaš  servodatvuogádat ja ekonomiija (Tegengren 1952: Earenoamážit 126128). Nanu meahcástankultuvrra vuođđu mii maid lei eará sámi  čearddain, váikkuhii máŋgii sosiálalaččat ja orgineserema dáfus. Ledje  juohkimat ja oktasašopmodat - commune bonum - gotti ja mádjiha  bivddus, eai dušše bivdiin, muhto buohkain báikkálaš siiddas, boarrásiin,  buhcciin ja gefiin. Dát árbevierut duođaštuvvojit ee. diggečoahkkanemiin  miehtá Davvikalohta 1600- ja 1700-logus (vrd. Storå 1971: 39, čujuhus  ee.: Felmann 1910 III: 62, 117 f. ja Tanner 1929: 361). Dát rievddai  sihke suoma eanandoallokolonisašuvnna váikkuhemiin, Norgga ja Ruošša  hálddahusain ja viidáneaddji johttiboazodoaluin. Nannoseamos lei juste  nuortalaš siidda servodatorganisašuvdna.    Danin go eará sámi čearddaid árbevirolaš organiserenmálle dieđut leat  váilevaččabut, leat girječállit oalle dávjá heivehan ¶
nuortalaš  organiserema oppalaččat buot sámi servodagaide ja sámi historjái, juste  dainna jurdagiin ahte nuortalaš servodatorganiseren lea álgo  sámiorganiseren (vrd. omd. Roung 1969: 35 ff.).    Arkeologalaš gávdnamiid vuođul lea nuortalaš siiddaid kultuvrralaš  bisankeahtesvuohta duođaštuvvon áigá dološ áigge rájes. Eanemusat leat  iskan Báhčaveai- ja Njávdánsiidda riddoguovlluid. Doppe lea 1800-logu  gaskkamuttos leamaš arkeologalaš bargu. Ole Solberg` álgo 1900-logu  iskamat leat leamaš deaŧalaččamusat. Maŋŋel 2. máilmmesoađi leat olu  arkeologat bargan doppe; Povl Simonsen njunnožis. Romssa arkeologa  Bjørnar Olsen lea ođđasit dulkon ja oktiičatnan guovllu ovdalaš historjjá  (Olsen 1984, 1994; dás čujuhuvvo earenoamážit 1994`girjái).    Iežas ja earáid ovdalaš golmma sajádaga iskamiid vuođul Várjjatvuonas;  Mestersandenis ¶
Dálmmáhis ¶
(Báhčaveaisiiddas) ja  Gievjjus ¶
(Njávdánsiiddas) lea Olsen gávnnahan dán: Vuosttažettiin lea  maŋit áigerehkenastinrádji olu áigahaččat go ovdalaš teoriijain, birrasiid  jahkái 900 o. Kr. "Árra metállaáiggi" maŋimus oasi, birrasiid 900-0 o. Kr.,  gohčoda son "Dálmmát-áigin" , earenoamážit bálseduoji geažil mii lea  dábálaš gávdnon bázahus dan áiggis. Nuppedáfus čuoččuha son ahte buot  golbma ássanbáikki leat geasseorohagat; ee. duođaštit  dáktegávdnosat ¶
dan, nu dahká maid dat go measta oalát váilot dološ  viessoduktásajit. Goalmmát ášši lea ahte gávdnosiin vuohttá  systemáhtalaš oktavuođa siseatnamiin, oktavuođa mas vuohttá ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
áigodatásaidumi (Olsen 1994: 115 ff.). Obanassiige lea "Dálmmát-áiggi" kultuvra ja ássanmálle hui sullásaš Várjjaga dološ sámi kultuvrra. Vaikko  unnán bázahusat leat gávdnon maŋŋel dan áigge, de dáidá leamaš  bisánkeahtes mannolat historjjálaš áiggi rádjái (vrd. vásáhusvuođu  ovdamearkka 3.4. čuoggás). Olsen gávnnaha ahte jahkečuođis o. Kr. lei  "čearddalaš nannen ¶
", ja dalle vuođđuduvvojedje hámit máid  historjjálaš áiggis atnit sámihápmin. Mátta-Várjjaga nuortalaš  siidaguovlluin, earenoamážit rittus, leat earenoamáš vejolašvuođat dán  proseassa guorahallat (Olsen 1994: 139). Su meahcástanteoriija  boazodoalu ektui áiggun eará oktavuođas gieđahallat (3.2. čuoggás). ¶
2.3 NUORTALAČČAT JA KLOSTERIID LEAVVAN  Gaskaáiggi molsašumis ođđaset áigái deaividit nuortalaččaid čálálaš  gálduiguin, earenoamážit guovtti dilálašvuođa geažil; vuosttažin lea  Ruošša miššuvdna ja nubbin lea eurohpálaš gávpevuogádagaid  ovdáneapmi davvikalohtas.    Solovetskiklostera (Solovkiklostera) vuođđudemiin Onegaluovttas  Vilgesmearas 1430-jagiin, nannejuvvui Ruošša miššuvdna garrasit  davviguovlluin. Dát kloster šattai guhkes áiggiid Vilgesmeara ja davvelet  guovlluid váldobáikin, ii dušše religiovnna dáfus, muhto maiddái  ekonomalaččat ja politihkalaččat. 1500-logus huksejuvvogohte klosterat  Guoládatnjárgga davágeahčái ja Norgga rádjeguovlluide. 1550-jagiin  huksejuvvui kloster Beahcánleahkái (suomagillii Petsamo), Bassi Trifona  kloster mii lei Golmmaoktasažžii vihahuvvon. Klostera navde muŋka Trifon  namain, son gii šattai davvi Ruošša apostalin ja Beahcánklostera  vuođđudeaddjin.    Trifona birra lea olu muitalusdieđut gártan áiggiid čađa ja njálmmálaččat  maid leat muitalan su birra báikkálaččat davviguovlluin (vrd. Friis 1884).  Trifon gul lea boahtán 1520-jagiin juo Beahcánjohgáddái. Son oaččui issoras cára Ivana (Tsar Ivan den grusomme) lobi bidjat viiddis guovlluid  klostera vuollásažžan, oarjjás gitta Njávdámii. Beahcánklostera rievidedje  ja bolde Suoma-Ruoŧa soahteveagat ¶
Ruošša ja Ruoŧa gaskasaš guhkes  sođiin. Huksejedje jođánit ođđa klostera nanu Guoládat-gávpogii  Guoládatvuona siskkimussii, mii maid lei gávpeguovddáš ja máilmmálaš  báikkihálddahusa guovddáš. Birrasiid 1530 rájes lei doppe juo unna Petri  ja Paul-klosteraš, mii dál ovttastuvvui ođđasishuksejuvvon  Beahcánklosteriin. (1800-logu loahpas huksejuvvui Beahcánkloster ođđasit  Beahcánleahkái). ¶
Stuora Petera (Peter den store) áigge heaittihuvvojedje eanas guovllu ja  ekonomalaš vuoigatvuođat. Muhto kloster lei 150 jagi juo olu  resurssaiguin nannen iežas sajádaga guovllus ja beassan báidnit  nuortalaččaid. Muhto dalle ledje ge klosteris leamaš stuora resurssat  nannet iežas sajádaga guovllus ja váikkuhit nuortalaččaid. Nuortalaččaid  ruošša-ortodoksa oskku čanastat lei vuođđuduvvon. Vaikko guovllu  stáhtarájit eai vuos lean nannejuvvon ¶
, de šadde nuortalaččat eambbo  mielde Ruošša hálddahusvuogádahkii go Dánska-Norgga ja Ruoŧa  hálddahusvuogádahkii. Nu šattai vaikko sihke Ruoŧas ja DánmárkuNorggas ledje čuoččuhusgáibádusat "Davvivárrái" , nu movt gohčodedje  guovlluid nuorta Máttá-Várjjagis ja nuorttas Guoládatnjárgii. ¶
2.4 NUORTALAČČAT JA GÁVPEVIIDÁNEAPMI   Sullii seammá áigge ovdánedje eurohpálaš ja Ruošša gávpevuogádagat  Davvikalohtas. Ovdal juo ledje dáppe leamaš márkanat, earenoamážit  vuotnabađain. 1500-logu mielde gilvališgohte dađistaga eambbo  Jiekŋameara guollebuktagiid nalde. Ruoŧa gonagasa sámieatnanpolitihkka  lei vuostálaga Dánska-Norgga bajimusmearridangáibádusain ¶
. 1500logu gaskkamuttos ledje ruoŧelaččat huksen guolleguovddážiid  nuortadavábeallái ja gitta Várjjagii. Dál viiddiduvvui maid gávpi sakka "nuortaábi guvlui" . Oarjemáilmmis berošteaddjit fuomášedje ođđasit davvi  Ruošša márkaniid ja čáhcegeainnuid lulás go Richard Chancellor joavddai  Dvinanjálbmái 1553:s. (Dáččat ledje, nu go diehtit, borjjastan doppe  máŋga čuođi jagi ovdal 1200-logu). Ruošša davvigávppašeapmi ja  Oarjedavvigeinnodaga ¶
niehku váikkuhii dasa ahte Norgga ja Ruošša  rádjeguovllut šadde sakka mávssolaččabut.    Dohko maid šadde olu deaŧalaš márkanbáikkit, mat lávejedje maid leahkit  bisánanbáikin gávpemátkkiin nuorttas ja Vilgesmearragáddái. Stuorimus  márkanbáikkit ledje Várjjatvuonmárkan vuona siskkimusas (maŋŋel  gohčodedje dan Stuorravuonmárkanin), Kjørvågmárkan Fiskerhalvøyas ¶
(Kegor, Aidegohppi, Vaidaguba) ja Gieldda márkan Gieldasullos  Guoládatvuona dakka nuorttabealde. Várjjatvuonmárkanat ledje  dálvemárkanat ja doppe ii lean njuolggo mearabuvttagávppašeapmi ¶
.  Dat guokte eará márkana gal ledje geassemárkanat. Dohko bohte oalle  olu gávppašeaddjit, nu go Ruošša- ja Norggabeale áigodatguollebivdit ja  meahcásteaddjit, sihke oarjeeurohpálaš ja Ruošša stuora gávpeolbmát ja ¶
váilu sámegielnamma ¶
sápmelaččat. Márkaniid lávejedje maid gohčodit "sámimárkanin" danin go  lei mihtilmas sámivuohta sihke gálvvuin ja olbmuin. Dákko ledje  nuortalaččat hui olu searvvis. Oarjesiiddat manne earenoamážit  Várjjatmárkanii, ja Kjørvåg ¶
márkan lei fas Beahcánsiidda johtolaga  siskkobealde - Kjørvåg ¶
šattai ge Beahcánsápmelaččaid earenoamáš  márkanin. Gieldda márkaniidda ges manne Gieldda Guoládatsápmelaččat.  Gieldda gohčodit maid Kildinin dahje Munomasksiidan (vrd. Hansen 1987:  228, 1990: 140-143).    Guovtti oarjeleamos siiddas, Báhčaveajis ja Njávdámis, šattai nu go gullat  maŋŋelis, earenoamáš gávpeoktavuohta ¶
Várjjatvuona guovtti  stuorimus gávpebáikái, Njávdámis Čáhcesullui ja Báhčaveajis Várggáide.  Dat siida mas unnimus njuolggogávpeoktavuohta lei márkaniiguin, lei  siseatnansiida Suonjil, vaikko dieđusge gávppašedje doppe nai.    Nu šadde nuortalaččat maid áigá searvat davvi ja oarjeeurohpálaš  gávpevuogádagaide, nu movt eará sámičearddat nai. Márkanoktavuohta  šattai ekonomioassin. Muhto seammás lea čielggas ahte  integrašuvdnadássi lei muddejuvvon omd. go buohtastahttá oarjelet  riddosámiiguin. Dakkár duvdi dagaldat nugo eanandoallokolonisašuvdna ii  boahtán nu johtilit sin lusa go omd. Giema guovllu vuovdesápmelaččaid  lusa (vrd. Tegengren 1952: 57 ff., Fellman I 1906: 654, III 1906: 406407). Doppe seaillui álgo resurssavuođđu guhkit go eará sámiguovlluin.  Nu ii ovdánan ge garra háliidus ođastit ¶
ekonomiija ja  servodatorganiserema.    Geopolitihkalaš sajádat, stáhtafámuid rádjeguovllus, sáhttá maid leamaš  nuortalaččaide buorren. Ovdal Kalmarsoađi (1611-13) gilvaledje ja  riidaledje stáhtat sakka, earenoamážit Ruošša ja Ruoŧŧa, ja 1500-logu  loahpas maiddái Dánmárku-Norga ja Ruoŧŧa. Vearrobearramis sáhtte buot  gullevaš stáhtaid fálddit meannudit garrasit. Kalmarsoađi bokte šadde  riddosápmelaččat Divttasvuonas ¶
gitta Várjjagii Dánska-Norgga  vuollásažžan. Siseatnamis gal ain lei oktasašguovlluid ráđđenvuohki ¶
.  Buot bealálaččat dihte gal ahte oktii goitge šaddá guovlu biđgejuvvot  mearriduvvon riikkarájiiguin. Stáhtapolitihkalaš, taktihkalaš árttaiguin  meannudedje stáhtat várrogasat rádjeguovlluin, amaset neaktit heittohin  sápmelaččaid mielas, earenoamážit nuortalaččaid mielas ja amaset  ránnástáhtaid háhttet ¶
. 1600- ja muhtun ráje 1700-logus lea olu mii  čájeha ahte nuortalaččat atne dán dilálašvuođa alcceseaset ávkin. ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Áiggi vuollái šattai dát rádjesajádat heavaheapmin nuortalaččaide,  earenoamážit 1900-logus.    Dat ekonomiija ja servodatorganiseren man hámi oaidnit ain ođđaset  áigge rahpaseamis juo, gal oalle muddui lei čavddis 1800-logus vuos, ja  muhtun ráje vel 1900-logus. ¶
2.5.1 Siiddaid rádjegeassimiid vuođđojurdagat   Nuortalaččaid 1800-logu ja veahá 1900-logu siidarájit dáidet leahkit oalle  boarrásat - nu go Tanner dajai: dat "dáidet leahkit don doloža rájes" , "dološ oamasteami" vuođul, ja álggu dahje vuosttaš geavaheami vuođul, jus primo occupantis (Tanner 1929: 99). Dákkar ákkasteami gávdna ge  Tanner juste siiddaid rádjegeassimis.    Rádjegeassimiin orrot vuhtii váldán meahcástan- ja bivdodilálašvuođaid,  eai ge dan boazodoalu mii muđui ovdánii sámi guovlluin 1500-/1600logus. Rádjegeassimiid vuođđojurddan lei ahte čáhcerájit leat mearridan  rájiid dainnalágiin ahte váldočázadat lea juohke siidda nervus rerum  ( ). Dát ii leat álo viiddis ¶
boazodoalu lunddolaš  vuođđojurdda, go dat ferte vuhtii váldit viiddis guohtuneatnamiid dárbbu.  Dárbbaša sihke vuovddi ja duoddara, johtolatgeinnodagaid,  guotteteatnamiid jna. Nuortasiiddaid rájit čuvvo luonddurájiid dakko  gokko ránnážat gulahalle heajumusat ja gos unnimusat geavahedje  resurssaid ja nappo gokko unnimusat sáhtte soahpameahttunvuođat  bohciidit. Go bohciidedje soahpameahttunvuođat, de lei siidarádji  "lihkadeaddji gaskaneasmieđihuvvon ¶
rádji" máid siiddaid boares  duopmostuollováldi sáhtii sirddašit, nu go maŋŋelis gullat. Dát lei áibbas  earaládje go máid muđui dahke sámi guovlluid  rádjesoahpameahttunvuođaiguin 1600- ja 1700-logus gos  boazosápmelaččat (johttisápmelaččat) dávjá jorahedje ¶
ránná eatnama  alcceseaset (Tanner 1929: 99-100).    Nuortalaš siiddain lei maid vejolaš boazodoalu doaimmahit, ja dan dahke  ge, muhtumat barge garrasit. Muhto deaŧalaš diehtit lea ahte meahci rájit ¶
eai oro váldán sierra ja viiddis boazodoalu dárbbuid vuhtii rádjebidjamis.  Rádjebidjan lea boarraset go dát boazodoallovuohki.    Dán vuoru doalahit Njávdáma olggobealde siidarájiid válddahaladettiin. ¶
2.5.2 Suonjilsiida  Suonjilsiida (suomagillii Suonikylä, ruoššagillii Songelsk) lei, nu go  namuhuvvon, áidna dan njealji siiddas mii ii lean rittus. Dat lei  Nuettjaurgáttis, vuovdeeatnamis. (Geavahan dás Nickul 1948 čállinvuogi,  man vuođul muđui čielggadan Suonjilsiidda dás. Suopma-Ruošša  soahtegaskaáiggerádji manai siidda čađa oarjjáslulás-nuorttasdavás, nu  ahte birrasiid 1/4 álgo siidaguovllus gullagođii Ruššii. Suonjilsápmelaččat  mat šadde Suomabeallái,šadde Suoma stáhtaborgárin, ja sii geat  válljejedje bissut nuorttabealde, šadde Ruošša stáhtaborgárin. Muhtumat  válljejedje johtit oarjjás, maiddái olggobeallái siidaguovllu, omd.  Báhčaveadjái. Siidda sturrodat mii Suoma beallái gárttai, lei birrasiid 4  800 km².     Suonjilsiidda birra lea čállojuvvon 1500-logus juo dánska-norgga gálduin  ja lea gohčoduvvon Søndergield dahje Syndergield. Siida lea maid  merkejuvvon Simon von Salingen` 1601 kártii. Suoma namahus gávdno  vuosttaš geardde Bureus` 1611 kárttas (Tanner 1929. 195).    Suonjilis leat earenoamáš olu jávrrit ja jogat; Luohtojohka (Lott, Luttojoki)  oktan oalgejogaiguin lea váldosuotnan. Dat golggida Nuettjávrái  (Nuettjaur). Doppe golgá Tuollamjohka (Tuoloma) Guoládatvutnii. Oarjelet  guovlluin leat viiddis beahcevuovddit ja buorre jeagil, nuortaleappos leat  eambbo rássegiettit ja -vuovdeguolbanat. Nu leat siiddas sihke dálve- ja  geasseguohtumat orohaga sikkobealde.    Siida lea oarjelulábealde Suoma vuovdesámi Anár ¶
siidda ránná,  oarjedavábealde oanehit gaskka Báhčaveaisiidda ránná ja davábealde  Beahcánsiidda ránná. Nuorttabealde ledje Guoládatsámit; lagamus ránnát  ledje Gieldda sápmelaččat ja daid searvvis nuortalet sisafárrejeaddjit, nu  go syrjenat (komisámit) ja samojedat (maiddai nenetsan gohčoduvvon).  Nenetsaid oarjerádji lei álggos Mesenjohgáttis, nappo Vilgesmeara  nuortadavábealde. Rádji gul gustui formálalaččat 1545 rájes juo  (Hallström 1911: 242). 1800-logu loahpas ledje unnit joavkkut fárren  oarjjás Kandalaks- ja Imandraguovlluide.    Nenetsat orrot oallugat álgán guođoheaddjin viidáneaddji syrjenaide geat  maid johte oarjjás 1800-logu loahpas, eret Pechoraguovllus, várra ¶
boazodávddaid ja nákkisvuođa geažil. Sii besse bisánit guovlluide  Lovoserska buohta. Syrjenat ásse fásta ja barge eanadoaluin lassin  boazodollui, muhto boazodoalu dáfus sii manne viidát. Sis gul leat leamaš  5 000 bohcco maiguin johte ja boazolohku lassánii sakka (Hallström 1911:  242-244). Gaskamearalaččat leat juohke syrjena ruovttudoalus olu  eambbo bohccot go Ruošša-sámi ruovttudoaluin. Ruošša gálduid mielde  oaivvilda Hallström ahte 1889:s ledje gaskamearálaččat 30 bohcco juohke  Ruošša-sámi ruovttudoalus (vaikko 50-200 heakka lei dábálaš) 80 bohcco  ektui juohke syrjena ruovttudoalus (Hallström 1911-246).    Suonjilsápmelaččain ii oro leamaš nu olu dahkamuš eará  nuortalašjoavkkuiguin, vaikko eai lean makkárge čáhcejeahkki rájit.  Nickul` oaivila mielde lei nu sihke danin go sis eai lean nu olu oktasaš  ekonomalaš beroštumit ja go čáhcerájiid geažil ii lean geasset nu álki  gulahallat. Suonjilsápmelaččat orro eanas dálvvi ovttahatsajis dálvesiiddas  (Nickul 1948: 13).    1938:s ledje siiddas 30 doalu dahje bearraša (Nickul geavaha goappaš  doahpagiid). Orohat lei juhkkojuvvon 30 siidii, juohke bearrašii sierra  geavahanguovlu. Nickul lea bienasta bitnii ¶
válddahallan juohke  bearraša jahkodatjoru ja johtinmálle nu movt dat lei 1938:s; málle dáidá  seilon doloža rájes juo oalle muddui.    Dálvesiida (Talvsijd) lei siidda váldoássanbáiki ja bearrašiid  deaivvadanbáiki. Doppe dolle skuvlla ja diggečoakkániid. Dálveorohagas  ledje juovllaid ovddabealde gitta cuoŋománu lohppii. Dalle johttájedje  bearrašat giđđaorohahkii gos orro maŋŋelii guotteha miessemánus. Dasto  johte ealuin giđasgeasseorohahkii mii lei buori guollejargáttis ja  rásseguohtuneatnamis. Oaláš geasseorohahkii johte geassemánus, ja dat  lei dábálaččat stuora jávregáttis. Doppe orui bearaš gitta čakčamánnui go  jođii vuosttaš čakčaeatnamii, máid ledje guođđán golggotmánu go johte  eará čakčaeatnamiidda, mat ledje maid giđđaorohahkan. Siidda jávrebivdu  lei várra seammalágan go eará Ruošša sámiid bivdu. Siseatnanguoli  riibadedje ¶
dábálaččat goikademiin, seammaládje go rittus goikadedje  mearaguoli - Murmánskarittu mielde goikadedje maid  guoleoivviid (Hallström 1911: 250). Čakčaorohagas orro juovllaide goas  bearrašat čoahkkanedje dálveorohahki (Vorrenis lea maid čoahkkáigeassu  Nickul girjjis,  Vorren Aarsethas 1989: 29).    Oba nuortalaš guovllus lea seammá organiseren go dás oaidnit  resurssagevaheami ja jahkodatjoru oktavuođas. Jagi áigodagaid barge  olbmot bearaš- dahje ruovttudoallodásis dahje eará organiserejuvvon  joavkkuin; omd. manne dievddut fárrolaga goddebivdui, muhtomin fas ¶
manne moadde bearraša/ruovttudoalu fárrolaga, ja loahpalaččat -  dálveorohagas - ledje buohkat čoahkis. Dákkar heivehanmunni ¶
lei maid  máŋgga eará meahcástan- ja bivdoservodagas. Dakkár teoridoahpagat  máid sosiálantropologat leat ráhkadan joavkkuide, leat task group  unnimus jovkui, local band nuppi dási jovkui ja regional band oppalaš  jovkui, dán olis olles orohahkii (vrd. Odner 1992: 75-76).    1938:s lei ain guollebivdu siidda váldoealáhussan. Sii bivde  cuoŋománus/miessemánus skábmamánnui/juovlamánnui. Sis ledje maid  veahá gusat ja sávzzat dalle, ja bivdu váikkuhii ain olu ekonomiijii. Ovdal  lei maid helbmobivdu mearas leamaš oalle mávssolaš (Storå 1989: 1920).    Ovtta ládje gal lei 1800-logu loahpas ja 1900-álggus leamaš garra  viidáneapmi, namalassii boazodoalu dáfus. Go 1. máilmmesoahti buollái,  de ledje 8-10 000 bohcco. Dovdui čielgasit ahte boazodoalu ledje  olggobeale váikkuheaddjit váikkuhan. Oktan Báhčaveaji boazodolliiguin  ledje sii ásahan boazodoallosearvvi man suopmelaš jođihii. Sii válde atnui  Suoma bargovugiid, ee. huksejedje čuoikasuodjalanvistti ja iešguđetlágan  gárddiid, mat siiddas eai lean leamaš ovdal. Geresii lei boahtán  gilvaleaddji, syrjena sanreahka.    Boazolohku lei lassánan 1. máilmmesoađi rájes. 1938:s lei ovtta bearrašis  1000 eallu, mii lei liige stuorimus bearašeallu. Nubbin stuorimus eallu lei  500 birrasiid. Golmma eará bearrašis ledje guđesge badjel 200 bohcco ja  viđa eará bearrašis eambbo go 100. Visot bearrašiid gaskamearri lei  birrasiid 130 bohcco (Nickul 1948: 66).    Goddebivdu lei vel oalle mávssolaš 1900-logu álggus Ruošša sámiid  oppalaš ekonomiijii. 1908:s ja 1910:s doaimmahii Gustav Hallström  guovlludutkamiid Ruošša-sámi siiddain. Su muitaleaddjit dihte muitalit  bárraha goddebivddu ain vaikko goddelohku lei sakka unnon ja dál dušše  ledje "oalle olu" vel Imandra birrasiin ja duottarguovlluin oarjjás, nappo  Suonjilsiidda guvlui. Sii bivde nu movt dološ áigge, golggotmánu ja  giđasdálvve. Bivddáhaslogu dáfus muitalii Hallström bivdoolbmá gii akto  lei báhčán 30 gotti ovtta jagis, nuppi olbmá vehkiin vel dasa lassin 20  gotti (Hallström 1911: 252-253).    Nu go ovdal juo namuhuvvon, de lei 1938 maŋimus "dábálaš" jahki  Suonjilsiidda guovdu. Muhto Nickul` dárkilis iskamat siidda eallimis dan  jagi čájehit ahte Suonjilsápmelaččain  lei buore muddui ain eallime sin  árbevirolaš kulruvra. Seammá oažžu maid dadjat árbevirolaš ásahusaid  birra dás máŋŋelis. ¶
Suonjilsiidda davit guovlu lei rievdadanmuni guovlu, muhtun lágan  oktasaš guovlu - merjiennam - gos Beahcánsápmelaččat ledje  davviránnát. Árbejuvvon šiehtadusaid mielde sáhtte Beahcánsápmelaččat  čakčat bivdit guoli merjiennam jávrriin jus sin iežaset siiddas lei heajos  dilli, go Suonjilsápmelaččat fas besse geasset bivdit guoli Beahcánsiiddas.  Siidda lulágeahčen maid ledje sullásaš ortnegat ránnáiguin (Nickul 1977:  2-3).    2. máilmmesoahti gárttai issoras dáhpáhussan Suonjilsiidii. Guovlu šattai  iešguđetge soahteveagaid soahtešilljun ja eaiggátkeahtes eanamin.  Suoma borgárat go ledje, šadde eanas rávis dievddut searvat Suoma  soahtevehkii Dálvesoađis juo (muhtumat ledje juo soahtan Ruošša cára  soahteveagas 1. máilmmesoađis). Olbmot báhtaredje Supmii, guovtti  oasis, 1939:s ja 1944:s. 1945 ráfišiehtadusain fertii Suopma addit Ruššii  olles dan guovllu mii Suonjilii lei gullan, dasa lassin olles Beahcánsiidda ja  Báhčaveaisiidda "Suoma" oasi. Suonjilsápmelaččat ožžo, nu go juo leat  gullan, guovllu Čeavetjávrri lahka, Anárjávrri nuortadavábealde, gosa  johte cuoŋománus 1949. Suoma stáhta lei ceggen gárvves viesuid gosa  besse fárret (Ingold 1976: 5, Nickul 1977: 56. ¶
2.5.3 Beahcánsiida   Suonjilsiidda davviránnás, Beahcánsiiddas, lei orohat Beahcánjohgáttis;  orohat lei birra čázadaga. Lei seakka, guhkes guovlu. Beahcámis gal ledje  mearariggodagat máid besse hálddašit, mat Suonjilsiiddas eai lean.  Nuortarádji manai Muetkeduoddara mielde Beahcánjoga ja Valesjohráigge  Fiskarhalvøya ¶
duohkai ja das njuolga nuorttasdavás rastá  Fiskarhalvøya ¶
.  Suoma ja Ruošša soahtegaskaáigge rádjegeassin lei  dagahan ahte Beahcánsápmelaččat masse Fiskarhalvøya ¶
.  Nuortaránnán lei Guoládatsámisiidda Muetke dahje Gielda. Siidii gulai  maid Vuorjánjoh ¶
njálbmi oarjeguovllus riddogáttis. Lulás manai  siidarádji gaskal Beahcána ja Báhčaveaji duoddariid ja várregilggaid  mielde mii maid lea Báhčavaijoga rádji. Siiddat sirddašedje ieža ráji veahá  áiggi mielde (Tanner 1929: 87 ff.).    Boarráset dánska-norgga gálduin gohčoduvvojit Beahcánsápmelaččat  maid (Peisena sápmelaččat). (Peisen lea Petsjenga  boarráset dánska dadjanvuogi mielde) Sin gohčodedje maid (Karlgamsápmelažžan) (Karlsgammen lei boarráset namahus  Fiskarhalvøya ¶
olggumus guvlui, Kegora buohta, gos ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Beahcánsápmelaččain ledje guollegoađit). Sin dovde olggobeale olbmot  bures go bivde rittus ja go gávppašedje Kegormárkaniin.  Beahcánsápmelaččat ledje árvvusge daid searvvis maid birra  Stephen Burrough čállá maŋŋel go finai Kegormárkaniin 1557:s. Sii vuvde  guoli ja lonuhedje alcceseaset ee. alit, ruoná ja rukses bivttasdiŋggáid  (Hakluyt 1589/1965 I: 294).    Beahcánsápmelaččaid dálvesiidda (Peahccamsit Tannera čállinvuogis)  gohčodedje ruoššat Moskovan. Dat lei Beahcánjoga oarjegáttis birrasiid  beanagullama eret joganjálmmis ja sulli beanagullanbeali badjelis  ođđasishuksejuvvon Beahcánklostera, "Bajit klostera" . Tanner ii loga báljo  gávdnot buoret "bealle-johttiolbmuid dálveorohaga" (Tanner 1929: 163,  čuovvovaš lea maid Tannera: 161 ff. mielde). Doppe lei vuovdi ja buorit  boazoguohtumat. Seammaládje go Suonjilis, johte iešguđet bearrašat  dálveorohahkii juovllaid ovdalaš. Dálvesiiddas "hávskohalle ovttas" ; buriid  ja lagas guohtumiid geažil lei olu friddjavuohta go eai dárbbašan čađat  guođohit. Kloster (ođđasishuksejuvvon) mii lei das lahka, dagahii maid  oadjebasvuođa (Tanner 1929: 167).    Njukčamánu/cuoŋománu molsašumis johte Beahcánsápmelaččat  dálveorohagas mearragáddái guoli bivdit. 1600-logus juo gullat "Peisena  sápmelaččaid" guollebivddu birra ja Fiskarhalvøya ¶
guollesajiid birra.  Mearragáttis lei juohke bearrašis iežas dállu ja iežaset áittit. Sii johte  bohccuiguin Fiskarhalvøyai ¶
geasseorohahkii, gos guottehedje. Johtima  vuolde lonuhedje dálvebiergasiid eret ja válde geassebiergasiid Jiernnis  (Nurmensätti, Nordmanset). Smávva, gorrojuvvon fatnasiiguin  doaimmahedje dábálaš mearrabivddu, ja manne oarjjás Vuorjánjohkii  (Vuerjemjohka), gos bivde luosaid maid ja Áinnesulluide ¶
. Nissonolbmot  ja mánát gesse nuohti gáddeguoraid (kessem`nuett). Go oaláš  guollebivdu nogai suoidnemánu, de čoahkkanedje bearrašat. Boarráset  áigge lei dalle márkanáigi; luosa jođihedje dábálaččat Guoládatgávpogii.  1700-logu rájes, go klostersierralobit ¶
heaittihuvvojedje, lei  Beahcánsápmelaččain measta aktovuoigatvuohta luossabivdui.    Borgemánu gaskkamuttos čohkkejedje ealu ja johttájedje badjosiidda  čakčaorohagaide mat ledje buriid guollejárgáttiin. Juohke bearrašis lei  sierra guollebáiki, Tanner` áigge olbmo muittus ledje 1-4 bearraša juohke  jávregáttis, oktiibuot 12-13 bearraša (bearrašiid lohku lei dássedit sullii  seammaládje 1700-logu gaskkamutto rájes). Čakčaorohat lei  juhkkojuvvon guovttesadjái, lulimus jávregáttiin ledje ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
maŋŋičakčaorohagat. 1800-logu nuppi oasis ledje measta heaitán  geavaheames lulimus čakčaorohagaid.    Beahcánsápmelaččaid boazodoalu birra leat olu unnit dieđut go  Suonjilsápmelaččaid boazodoalu birra. Tannera áigge árbevieruid mielde  eai galgga guđege bearrašis leamaš badjel 300 eallu. 1820-jagiin lei  vuosttaš stuora heajos servodatdilálašvuohta Beahcánsiiddas ja dat lei ge  boazodoalu oktavuođas.    Dalle johtigohte boazosápmelaččat (duottarsápmelaččat) guovlluide  duođas, ja dat álggii juo 1700-logus. Dalle johte muhtun Norgga  boazosámibearrašat vel nuortalii, nappo nuortalaččaid siiddaid čađa ja  rastá sin rájiid (Tanner 1929: 72 ff.). Boazosápmelaččain lea leamaš 6- 10  000 eallu. Dát čuzii garrasit Beahcánsápmelaččaide. Sii fertejedje  guođohišgoahtit garraseappot, ja ádjánedje dainna eaige astan eará  deaŧalaš doaimmaiguin nu olu bargat, omd. guoli bivdit. Muhtomin  bálkáhedje geafes Norggabeale riddosápmelaččaid reaŋgan vai ieža aste  guoli bivdit. Muhto lei lossa riidu. Nuortalaččat maste boazosápmelaččaide  - ja mađi bozolaččabut boazosápmelaččat šadde, dađi eambbo  boazohuvve nuortalaččat. Geavai vel nu ahte boazosápmelaččat  geahččagohte nuortalaččaid čorragaččaid muhtun áiggiid (Tanner 1929:  177).    Šattai váddáset boazodoallu Beahcánguovllu koloniserema maŋŋel.  Koloniseren álggii 1800-logu gaskkamuttos. Álggos ledje suopmelaččat,  dasto ruoššat, karelat ja dáččat kolonisereme. Dát lei  Beahcánsápmelaččaid nuppi heajosáigge álgu. Go heite bohccuiguin, de  váikkuhii dát máŋgga ládje. Ee. šattai váddáset johtit čakčat go eai lean  bohccot nu olu. Áhpebivdu maid gáržžiduvvui dalle, muhto dasa ledje eará  árttat. Ođđa Beahcánkloster gáibidii klosterii sierraovdamuniid ja  luossabáikkiid, nu go vuosttaš klostera áigge ledje leamaš. Sii ožžo maid  dáid, dan ovdii go muŋkkat válde badjelasaset Beahcánsápmelaččaide  addit girkobálválusaid. Gávpeguovddážiid ásaheapmi dán guovllus,  maiddai Norgga gávpeguovddážiid ásaheapmi, dagahii vel eambbo ahte  nuortalaččat gáide árbevirolaš eallinlágis márkanekonomalaš heiveheami  guvlui.    Goalmmát heajosáigi álggahuvvui 1. máilmmesođiin ja lei alimusas  Dorpat-ráfi áigge. Čieža Beahcánsápmelačča gohččojuvvojedje soahtái,  golmmas eai máhccan šat ruoktot; siiddas ledje 76 olbmo. Maŋŋel soađi  boatkanedje olu ovdalaš čanastagat, earenoamážit Ruššii.  Beahcánsápmelaččat šadde Suoma stáhtaborgárat. Iešguđet doaimmaid  bokte ja "Petsamobolaget" (Beahcánsearvvi) bokte veahkehedje  sápmelaččaid. Geahččaledje fas álggahit boazodoalu. Muhto ođđa ¶
riikkarádji lei ludden áibbas dárbbašlaš geasseorohaga Fiskarhalvøyas ¶
.  Eai gávdnon molssaeavttut gokčat vahága. Siida lei oalát bieđganeame  Tannera áigge. 2. máilmmesođiin nogai árbmu. Beahcán šattai maid  soahtešilljun, seammaládje go Suonjilsápmelaččaid guovlu. Sii šadde maid  báhtarit guovtte geardde, nu go sin lulliránnát.    Soađi maŋŋel háliidedje vuorraset olbmot fárret ruovttoluotta, nu go  daddjo raporttas Suoma náššunalčoahkkimii: "Sin stuorimus sávaldat lea  fas eallit friddjan dan guovllus mii juhkkojuvvui Dorpat-ráfis" . Nuorat  baicca eai háliidan máhccat dohko; orro nu eahpeoadjebas dilálašvuođat  ja boahtteáigi. Sii balle njuolgut ahte guovllus ledje láddagas miinnat ja  granáhtat. Loahpalaččat ožžo sii, oktan báhtaran  Beahcánsápmelaččaiguin, guovllu boares "Jieknamearageinnodaga" buohta Beahcánii, gaskal Avvila ¶
ja Nellima Anárjávrri nuortalulálbealde,  nappo oalle lahka Čeavetjávrri (Ingold 1976: 5-6, Nickul 1977: 56).  Muhtumat sis ja sin maŋisbohttiin ásset ain doppe. ¶
2.5.4 Báhčaveaisiida    Báhčaveaisiidda váldočázadat lei dieđusge Báhčaveaieatnu oktan  oalgejogaiguin ja jávrriiguin. Lulli- ja nuortaránnáid rájit leat čilgejuvvon  ovdalis. Anársiidda rádji lei čáhcerádji váris Rissnjunni sullii dakko gokko  dálá riikkarádji nai lea, muhto rasttidii Báhčaveaieanu bajit oasi Nautsi  buohta. Mearragáttis manai nuorta siidarádji Vuoddasvakke  (Vouddasváhki) oarjjabealde, dárogillii Sandhavn dahje Pasvik havn, mii  lea gaskal Ruovdavuona oarjin ja Vuorjánjoga nuortan. Oarjjabealde lei  siiddarádji lulimusas Anársiidda guvlui, davvelis lei Njávdámis ja  Báhčaveajis oktasaš rádji gitta Várjjatvutnii, gokko rádji manai  Báhčaveaivuona oarjjabealde nu ahte Báhčaveaisápmelaččat ožžo  Sállana ¶
nuorttabeali, Dálmmáha ja Reainnáha. Nappo lei sis measta  olles Báhčaveaieatnu ja gáhčahagat vutnii Várjjatvuona guvlui.    Boarráseamos dánska-norgga gáldut gohčodit báhčaveaisápmelaččaid  guovllu Pasvig bye ja sápmelaččaid Pasvig finner. Vuosttaš oktavuohta  dáččaiguin lei várra Várjjatvuonas Báhčaveaihámmanis  giđđaguollebivddus.    Báhčaveaisápmelaččaid ássanbáikkiid ja johttinmálliid ovdal 1826 eai leat  bienasta bitnii gávnnahan. Ii dáidde vejolaš dahkat dan čálalaš dieđuid  vuođul ja dál lea juo maŋŋit geavahit njálmmálaš árbevirolaš gálduid. ¶
váilu sámegielnamma ¶
Dálvesiidda sirde máŋgii, maŋŋel siidadikki (norraz, sobbar (soppar))  čoahkkimiid. Dálvesiida gos Keilhau finai 1827:s, lei   báhčaveaisápmelaččaid maŋimus dálveorohat Norgga bealde ráji.  Ássanbáikái manadettiin oinnii son maid muhtun boares dálveorohaga.  Dat boares, ávdin ássanbáiki ii sáhte leamaš nu guhkkin eret  Svanviikkas ¶
, várra Skoltevann ¶
-gáttis (Vorren 1979: 62). Ássanbáiki  máid Keilhau gávnnai, gal lei anus, sullii guokte diimmu vázzima duohken  Salmijärvis, muhtun báikkis máid Báhčaveaisápmelaččat gohčodedje Nakkejaursit ja gos leat gávdnon kapeallabázahusat. Báhčaveaji  dálvesiiddas lea gul leamaš kapealla Trifona beivviid rájes. Orohagas  soitet maid leamaš máŋga dálvesiidda oktanis (Tanner 1929: 107).  Boaldámušdábuheapmi ja boazoguohtun mearridedje sajádaga ja  johtolaga.    Gávdnojit maid dieđut dálvesiidda Seckasit birra Seckajohgáttis  (suomagillii Pikko Kolosjoki) moadde kilomehtera davábealde  Kauluntunturi (sullii 1880), Mualkk`jaursit Markkinajärvi buohta guokte  kilomehtera nuorttabealde Salmijärvi (1870-logus) ja muhtun eará  dálveássanbáikkit. Markkinajärvi orru leamaš siidda oktasaš dálvesiida  jahkečuođimolsumis; dan gohčodedje ge maid Bajit Skoaltasiidan (Wessel  1902/ 1979: 38). Maŋimus dálvesiida ovdal go siidda oalát bávkaledje  1920 birrasiid, lei Cuonni`jokksit, Ruošša Pasrjetsk (Tanner 1929: 105).  Dán ássanbáikki válddahalai ja mihtidii Vilkuna 1927:s (vrd. Vilkuna  govvosa Andresen 1989: 123). Dálvesiiddas ledje maid oalle nanu  dimbbarviesut, nu go dain eará siiddain. Ledje viesut juohke bearrašii,  muhtumiin maid fulkkiide ja bálvváide, ja dasa lassin ledje muhtun áittit.  Dálvesiida lei dego unná čoahkkebáikkáš. Dálvesiiddas Báhčaveajis lei  skuvla ja eará bálvalusat, nu go eará siiddaid dálvesiiddain. (Dát ja  čuovvovaš lea earenoamážit Tanner 1929: 103 ff. vuođul).    Bearrašat čoahkkanedje dávjá maŋŋel Báhčaveaidálvesiidii go nuorta ja  lulli ránnásiiddat, jur juovlamánu loahpas dahje ođđajagemánu álggus.  Ođđajagemánu 6. beaivvi berrejedje buohkat searvat "čáhceburessivdnidanbeaivái" (cad`res`bæive). Báhčaveajis maid ledje  dálvet eanemus sosiála oktavuođat obanassiige jagis; dalle ledje  ráđđádallamat, sosiála deaivvadeamit, stoagus ja maid dánsa,  lohpadaddamat ja heajat; náittusvihaheapmi galggai árbevieru mielde  ovdal beassážiid.    Beassážiid basuhedje ávžegáttis, Boris ja Gleb kapealla lahka (Boris Gleb),  mii ceggejuvvui vuosttaš miššunáigge (1800-loahpas ceggejedje ođđa  girku). Nu go diehtit, de lea kapeallbáiki Báhčaveaieanu Norgga bealde, ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
dego sierra unna stáhtaš eará stáhta siskkobealde ¶
. Dán báikki atne  dego Ruošša bassi eatnama oassin. Boris ja Gleb leigga Ruošša-ortodoksa  árbevierus sullásaš dásis go Bassi Olav. Kapealla birra ceggejuvvui maid  Báhčaveaisápmelaččaid árragiđasiida, jur Geavgŋá goržegáddái máid ain  gohčodit Skoltefossen:n dárogillii (Keunjes (Geaunnis), suomagillii  Köngäs). (Vilguna sárggui maid  nuortalašsiidda Boris Gleb 1927:s; govva  Andresen 1989: 136). Doppe ledje Báhčaveaisápmelaččat beassážiid  ovddabealde gitta dassožii go jiekŋa manai eanus ja vuonas ii lean šat  jiekŋa. Geavŋŋás sii divodedje guollebivdoneavvuid ja fatnasiid; dohko  rádje maid dálvegálvvu čakčii.    Dološ áigge lei giđasdálvi maid goddebivddu áigi, cuoŋun. Dan muitala  Rathke go lei fitnan Boris Glebas cuoŋománu 1802. Nuorra dievddut ledje  mannan fárrolaga Njávdáma bivdoolbmáiguin "Davvivárrái" ( )  (Rathke 1899/1981). Lojes bohccuid maid fertejedje guođohit ovdal go  johttájedje mearariikkii. Siiddas ledje doloža rájes veahá sávzzat, muhto  gusat ledje easkka birrasiid 1860 maŋŋel, go vuosttaš geardde ledje gusat  ovttage bearrašis. Gussadoallu ii šaddan dábálažžan siiddas.     Árbevieru mielde ledje Báhčaveaisápmelaččain 12 luossabáikki  Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas. Guollebáikkiide manadettiin manne  Trifonbáktelanja meaddel Báhčaveaieanunjálmmis, gos gudnijahtte bassi  gova ¶
. Sin fásta luossabáikkit ledje vuonaid siste bistevaš  geasseássanbáikki ja darfegođiid lahka. Doppe orro nissonolbmot, boares  olbmot ja mánát ja gohkkejedje luossafirpmiid. Nikolajmeassuid  (miessemánu 9. b. birrasiid) lávejedje goddigoahtit guliid.  (Bivdoteknologiija ja guollebáikkiid birra, gč. omd. Andresen 1989: 75 ff.).    Nuorat ja rávis dievddut manne guolleguovddážiidda áhpeliidda bivdit,  earenoamážit áhpedorski. Sandhavn ¶
ja Dálmmát (Talme) ledje  váldoguovddážat. Sandhavnas ¶
lei ovdal leamaš muhtun muddui  seammá doaibma go Boris Gleb; doppe lei kapealla, skuvla jna. Doppe  fitne dássedit Várjjatvuona davábeale gávpeolbmát ja Ruošša  gávpeolbmát, pomorat. 1700-logus bohte pomorat Báhčaveaivutnii maid,  gos oste sallihiid nuortalaččain (Schnitler I: 349). Báhčaveaivuonas lei olu  sallit, mii muđui lei unnán geavahuvvon resurssa Finnmárkkus. Áhpebivdu  nogai dábálaččat Iljabeaivve, suoidnemánu 20. b. Borgemánu 1. b.  lávejedje doallat diggečoahkkima - sobbara dahje norraza - Boris Glebas.  Jus lei earenoamáš buorre guollebivdu, de sáhtte fas bivdit oanehaš  maŋŋel diggečoahkkima. ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Iljabeaivve gal ledje bearrašat dábálaččat fas čoahkkanan Boris Glebii, gos  ledje dušše moadde vahku. Daid vahkuid bivde luosa Geavgŋá vuolde.  1910 birrasiid gávnnahii Hallström ahte doppe lea buorre bivdu ja ahte  dienas lei siidda, , oktasaš dienas. Lei maid dáhpáhuvvan  ahte nuortalaččat ovttasráđiid mearridedje láigohit goržži ja luossabivddu  earáide, nu go 1883:s (eŋgelasolbmuide) ja 1908:s (A/S Sydvarangerii).  Dienas šattai siidda oktasaš dienasin (Hallström 1911: 247-248).    Borgemánu loahpas fas johte siseatnamii iešguđet čakčaorohagaide, nu go  diehtit lulli ja nuortasiiddat maid dahke. Okta oahppáseamos nuortalaš  hávdebáikkiin lea čakčaorohatguovllus, Vaggetem ¶
(Cievve`suel (-soulu)) gos Feodotov ja Titiv bearrašat orro  johtima maŋimus gaskkain. Hávdebáiki lei Gravholmenis ¶
, nuortalaš  gillii Todd`suel. Báhčaveaieanu dulvadanáigumušaid oktavuođas iske  arkeologat doppe 1950-jagiid loahpas. Povl Simonsen jođihii barggu. Sii  gávdne 31 hávddi, beaivádeapmi fátmmasta áigodaga 1500-logus gitta  1900-lohkui. Báikki árbevieruid mielde muitaluvvo maŋimus hávdádeapmi  leamaš nu easkka go 1925:s. Todd`suel gávdnamat leat leamaš  deaŧalaččat ođđaset dutkamiin nuortalaččaid hávdevieruid birra ja movt sii  atne jápmima ja eallima maŋŋel jápmima (vrd. Simonsen 1959 I: 47-48,  Simonsen 1959 II: 23-24, Storå 1971: 135-158).    Árra čavčča rátkkašedje. Buot čájeha ahte Báhčaveaisápmelaččat barge  oalle ole boazodoaluin: "...golbmalohjagi dás ovdal vel barge  Báhčaveaisiiddas oba buori vuogi mielde boazodoalu" (Tanner: 1929 135).    Nu go muđui nuortalaš siiddain, de lea váttis diehtit boazologu juste.  Tannera1920 muitaleddjiid mielde lea boazodoallu leamaš bajimusas 1867  birrasiid go ledje "eambbo go" 2 000 "rávis bohcco" . Dalle ledje siiddas  birrasiid 20 bearraša. Dán mielde leat juohke bearrašis gaskamearálaččat  leamaš sullii 100 rávis bohcco. Muhto bearrašiid boazolohku gal dieđusge  ii lean okta. Eanemus mii ovttage bearrašis lea leamaš, lea measta 1000  heagga. Dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma doaimmahii dáčča etnográfa  guovlludutkamiid siiddas. Dalle lei ain oalle olu boazodoallu. Máŋgga  bearrašis ledje 100-200 bohcco. Ovtta bearrašis ledje nu easkka go  1910:s birrasiid 500 bohcco (Solberg 1913: nr. 490). 1920 rádjái gal  unnui eallu nu olu ahte 1926:s eai lean go birrasiid 500 bohcco (Tanner  1929: 134, 152). Lea áibbas čielggas ahte 1. máilmmesoađi soahtedilli ja  áigi maŋŋel soađi unnidii ealuid sakka, dáppe nu go eará siiddain.    Ođđaset áigge bivde dávjá Báhčaveaisápmelaččaid geahččat fástaássiid  bohccuid. Sii oainnat ledje oahppan boazobargit ja ledje rehálaš ja ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
luohtehahtti boazogeahččit (viesu luhtte boazodoallu, vrd. 3.10 maŋŋelis).  Mátta-Várjjaga fástaássit gul háliidedje bohccuideaset nuortalaččaid  gehččui ovdalii go Norgga boazosápmelaččaid gehččui (Solem 1933/1970:  197, Helland II 1906: 160). Sullii seammaládje dahke Njávdámis, nu go  gullat maŋŋel (3.10). Jahkečuođimolsuma birrasiid mákse fástaássit  Báhčaveaisápmelaččaide 2 kr juohke hearggi ovddas máid ieža ledje  luoitán veaiddalassii geassái, ja máid nuortalaččat dasto válde gitta ja  dolvo fásta ássiide (Wessel 1902/1979: 55-56).    Báhčaveaisápmelaččaiguin manai seammasullásaččat go daid eará siiddaid  sápmelaččaiguin máid leat juo gullan, gos dihto áššit vurrolaga čuhce  kultuvrii ja servodatortnegiidda - sisafárren ja kolonisašuvdna,  duottarsámiid boazodoallu beroškeahttá siidarájiin, stáhtapolitihkka ja  soahti. Boazodoallu ja guollebivdu ledje ovttas ekonomiija vuođđogeađgin  - dat ledje ovtta deaŧalaččat (Tanner 1929: 152). Earenoamážit 1800-logu  maŋit oasis šadde goappeš doaimmat váddáseabbon.    Ruošša ja Norgga 1826 rádješiehtadusas juo vuohttit makkár jurdagiid  stáhtaberoštumiid ja resurssaid dáfus galge deattuhuvvot. Norga dajai  ahte Mátta-Várjjagis ledje nu buorit eanandoallo- ja  dimbbarčuohppanvejolašvuođat, ja lei "vejolaš ahte Stáhtakássii maid  boahtá oalle olu Dienas" (Andresen 1989: 42). Norgga šiehtadallit eai  orron atnime guovllu makkárge sierra dilálašvuođas nuortalaččaid  árbevirolaš geavaheami geažil. Atne baicca ahte oktasašguovlu galggai  gullagoahtit Norgii ja ahte doppe galge "seammá njuolggadusat go muđui  fylkkas" (Tønnesen 1972/79: 122). Muhto Ruošša šiehtadallit ja báikkálaš  eiseválddit gal bealuštedje nuortalaččaid.    Boađusin šattai ahte rádjesoahpamuša 5. artihkkalii čállojuvvui ahte  bearrašiin mat rádjeguovllus ásse, nappo nuortalaččain, lei riekti "ássat  ain dálá Ruovttus, dahje fárret nuppi Fámu Guovllu siskkobeallái" .  Fárrenáigemearri lei golbma jagi. Friddja oskkudoaimmaheami lohpi  čállojuvvui 6. artihkkalii; ožžo girkostallat beroškeahttá rájiin. 7.  artihkkalis earuhuvvojedje čielgasit rádjeguovllu ovdalaš ássit ja sii geat  áigot sisafárret maŋŋel rádjesoabadallama. Ovdalaš ássiin galggai  molsašumi áigodagas, 6 jagi badjel, riekti friddja vánddardit ráji rastá  guoli bivdit ja meahcástit, "nu go dássožii,..." . Ođđa ássit gal galge bissut "daid Rájiid siskkobealde Guovllus mii Boahttevuođas gullá dan Fápmui  man Vuollásaččat sii leat, eai ge galgga guđege dáfus Oasi oažžut dan  Rievttis mii dáid Guovlluid Álgoássiin lea bivdit ja meahcástit nuppi Fámu  Guovllu siskkobealde" . 8. artihkkalis garžžiduvvo guovllugeavaheapmi ja  johtin. Dás daddjo namalassii ahte galggai šaddat gielddusin "Norgga ja  Ruošša Sápmelaččaide" johtit bohccuiguin ja eará elliiguin ráji rastá ja "guođohit Bohccuid Guovllus mii ii leat šat sin Oktasaš Guovlu" (Norges traktater 1661-1966, bd. I: 10). Maŋimus cealkka čájeha ahte eiseválddit  dohkkehedje ahte ovdal lei guovlu nuortalaččaid oktasaš guovlu. ¶
Eiseválddit orro oaivvildeame ahte rádjesoahpamuš loahpahii dán  eaiggátvuođa. Lea muđui eahpečielggas máid šiehtadallit leat oaivvildan  doahpagiin "gullat sidjiide oktasaččat" . Ruošša ja Ruoŧŧa-Norgga  šiehtadallit dáide guovtteládje ipmirdan eaiggáduššandoahpaga, dan  erohusa vuođul movt oarjin ja nuortan atne doahpaga.     Boazojohtingielddus rájiid rastá dáiddii guoskan vuosttažettiin Norgga  viiddis boazosámijohtimiidda ii ge nuortalaččaid unnit ealuid johtimiidda.  Doloža rájes ledje nuortalaččat johtán ealuideasetguin mearragáddái  geasset ja deaŧalaččamus geasseorohat lei Dálmmát (Schnitler I: 335). Sii  johte ealuiguin maŋŋel  1826 maid. Šiehtadussii galggai vel loahpalaš  rádješiehtadus (vrd. Andresn 1989: 40-41).    Astri Andresen lea čájehan ahte nuortalaččat eai atnán rádješiehtadusa  buorren ja ohce doarjaga Ruošša bealde. Čuovvovaš jagiid dorjo ge  Ruošša eiseválddit sin dološ vuoigatvuođa gáibádusaid, maiddái  boazojohtimiid. 1834 Protokolla bođii rádjesoahpámuša maŋŋel. Protokolla  heaittihii rádjesoahpamuša 7. artihkkala. Muhto Báhčaveaisápmelaččaid  Norgga beale vuoigatvuođat sihkkarastojuvvojedje buoremuddui, go  doalahedje mearaluossabivdorievtti Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas,  vaikko ieža válljejedje šaddat Ruošša stáhtaborgárin (Andresen 1989: 47  ff.).    Vaikko 1834-protokolla ferte atnit árbevirolaš vuoigatvuođaid formálalaš  dohkkeheapmin, de lei oba rádješiehtadeapmi guovtti gáržžesáigge álgun.  Báhčaveaisápmelaččat gulle dál guovtti riikkii; sii fertejedje rasttidit ráji  jođidettin. Dáččat ja suopmelaččat koloniserejedje jođánit viiddis osiid  Norgga beale dološ siidaguovllus (vrd. Wikan 1980, Lunde 1979: 116 ff).  Eanandoallu, dálloboazodoallu, dimbbardoaimmat, Norgga  mearaluossabivdu, Báhčaveaji goržefámu geavahanjurdagat, A/S  Sydvarangera ruvkedoaimma álggaheapmi - buot ledje árbevirolaš  resurssageavaheami ja jahkodatjohtolagaid garžžideapmin. Dan áigge lei  maid boazosuolavuohta dábálaš ja lassánii maid (vrd. Tanner 1929: 134).  Norgga bealde rahče gávdnat liibba gáržžidit mearaluossabivddu, áiggi  mielde loahpaheami jurdagiin. 1899:s vuođđudedje Norgga-Ruošša  lávdegotti, Báhčaveailávdegotti, maiddái gohčoduvvon "Skoaltalávdegoddin" , mii galggai guollebivdovuoigatvuođaid árvvoštallat  (Andresen 1989: 101 ff.). Norgga áirasat, main ámtamánni Truls Graff lei  nubbi, oaččui čiegus gohččuma mii ee. bággii sin čuoččuhit ruoššaide ahte  Norgga eiseválddiin lei iehčaneaset vejolašvuohta heaittihit nuortalaččaid  luossabivddu (Andresen 1989: 97-98). Muhto ruoššat eai mieđihan  formálalaš heaittiheapmái. Danin eai dalle goit rievdan  Báhčaveaisápmelaččaid vuoigatvuođat Norgga eatnamis. Norgga vuohki  šattai eahpealmmolaš gáržžidanvuohkin (Andresen 1989: 130-131). ¶
Dihto soahpameahttunvuohta 1916:s sáhttá leahkit ovdamearkan movt  iešguđet duopmostuollodásiin árvvoštalle nuortalaččaid vuoigatvuođaid.  Muhtun Norgga borgár áššáskuhttui duolbman Báhčaveaisápmelaččaid  guollebivdovuoigatvuođaid vuonas. Várjjaga sunddi mielduopmárrievttis  son dubmehalai dáinna. Riekti čujuhii dasa ahte nuortalaččaid  guollebivdoriekti "álohii lea (leamaš) adnon vuosttašriektin, nu ahte  Norgga hálddašeddjiin lea leamaš bággu doalahit gaskka nuortalaččaid  guollebáikkiide iežaset bivdoneavvuiguin, amaset vahágahttit sin  guollebivddu" . Vuoittahalli váiddii ášši Alimusriektái, ja doppe mieđihedje  sutnje danin go Alimusrievtti oainnu mielde lei duopmo vearrut 1834protokolla ja 1826 rádješiehtadusa dulkoma vuođul. Muhto  Eanandoallodepartementa celkkii duomu geavatlaš čađaheami birra:  Norgga vuollásaččat eai galgan hehttet nuortalaččaid guollebivddu ovdal  go bivdu lei formálalaččat heaittihuvvon; dán doivo šaddat go šiehtadalle  ruoššaiguin. Hálddašeamis ledje politihkalaš vuhtiiváldimat deaŧalaččat  (Andresen 1989: 133).    1. máilmmesoahti ja "váikkuhusat soađi maŋŋel" čuhce garrasit  báhčaveaisápmelaččaid viidáset eallimii. 16 siiddaolbmá šadde Ruošša  soahtevehkii; ledje máŋggas geat eai máhccan šat goassege. Soađit  gaskal vielgadiid ja ruoksadiid Suomas ja Ruoššas čuhce "mearihis ládje  skoaltasápmelaččaid eallimii" (Tanner 1929: 157). Oallugat báhtaredje  Norgga beallái. 1920:s maid geavai seammaládje Suoma veahkagottiin, ¶
mii dagahii Dorpat-ráfi. Čuovvovaš jagit ledje moivasat  Báhčaveaisápmelaččaid guovdu. Árbevirolaš servvodatvuogádagas  billohuvai olu. Sii fertejedje maid ohcat ekonomalaš veahki.    Norgga ja Suoma rádješiehtadallamiid oktavuođas lei nuortalaččaid  viidáset eallin guovddáš áššin. Sihke Suopma ja Norga háliideigga  heaittihit nuortalaččaid árbevirolaš ekonomiija ja dása čadnon  vuoigatvuođaid. Dán guovtti riikka rádješiehtadus gárvánii 1924:s.  Loahppaprotokolla 2. artihkkalis heaittihuvvojedje Báhčaveaisápmelaččaid  vuoigatvuođat loahpalaččat Norggas: Vuoigatvuođaid vuvde 12 000  gollekruvdnui máid Norgga stáhta galggai máksit Suoma stáhtii, mii  bealistis lohpidii ruđaid geavahit "buorrin dáidda sápmelaččaide" .  Vuoigatvuođaid jođiheapmi lei juo leamaš ságas Norgga eiseválddiid  gaskkas 1890-logus juo (Andresen 1989: 157 ff., Eriksen & Niemi 1981:  170 ff.).    Rádjesoahpamuš šattai formáliserejuvvon doaimmaid maŋimus lađasin mii  sihke de jure ja de facto čuzii nuortalaččaid servodahkii ja mii loahpas  billistii olles árbevirolaš ekonomiija vuođu. Dasalassin ledje eará  dilálašvuođat golahan siidda siskkaldasa, nu go koloniseren, ođđaáigásaš  stuoraservodaga ovdáneapmi ee. A/S Sydvarangera ruvkedoaimmain ja  Pasvik Timbera stuora sahárusttegiin Báhčaveaivuonas. Nu go Tanner ¶
dajai njálmmálaš gálduidis vuođul: "...oppalaš unohisvuohta ráđđii  siiddas" (Tanner 1929: 143).    Jahkečuođi molsuma rájes ledje juo smávvát ásaiduvvagoahtán fásta, ja  sihke gussadoallu ja dálloboazodoallu šattai dábálažžabun (Vorren  Aarsethas 1989: 34-36). Omd. šattai Boris Gleb birrajagi ássanbáikin.  Seammás go árbevirolaš servodat bieđganii, lassánedje nuortalaččat  Báhčaveadjái; 1926:s ledje 39 bearraša doppe; nappo  measta beali  eambbo go 1800-logu gaskkamuttos. Árbevirolaš servodagas lei bearrašiid  lohku ain oalle vuollin ja dásset. Ássiidlassáneapmi váikkuhii maid  bieđganeapmái. Go Cuonni`jokksit dálveorohat bázii ávdimin 1918:s,  jávkkai maid árbevirolaš kultuvrras deaŧalaš govva, vaikko muhtun áigge  gal vel  johte geasseguollebivdobáikkiide.    Eanas Báhčaveaisápmelaččaide šattai fásta ássan ja ruhtaekonomiija  ilgadin (vrd. Tanner 1929: 155). Dát garttai divrrasin, soahtegaskajagiid  ledje namalassii stuora sosiála váttisvuođat ja čeardda joavkoiešdovdu  jávkkai Báhčaveajis. ¶
2.5.5 Servodatorganiseren  Mii leat juo veahá guorahallan nuortalaččaid servodatorganiserema ja  servodatásahusaid. Leat maid namuhan ahte dát ledje hui dološ ortnegat  mat seilo guhkit go eará sámi guovlluin.    Dakkar servodat man eanas vuođđun lei luondduruovttudoallu ja viiddis  resurssageavaheapmi ráddjejuvvon guovllu siskkobealde, ferte leamaš  bures organiserejuvvon, earenoamážit go ledje olu áigodatorohagat ja  resurssageavaheapmi jahkodatjoru mielde.    Organisašuvnna vuođđoásahus lei bearaš dahje ruovttudoallu  oaivámušainis, dáluisidiin. Go dáluisit jámii, oaččui boarráseamos bárdni  dahje eará olmmoš ovddasvástádusa, ja oaččui namahusa "ruovttudoaluoaivámuš" , muhtomin šattai leaska danin. Servodatortnega  vuođđojurdda lei čielga patriarkála jurdda. (Dát ja čuovvovaš lea eanas  Tanner 1929: 345 ff. mielde, vrd. maid Solem 1933/1970: 79 ff. ja Vorren  & Manker 1976: 188 ff.).    Buot bearašoaivámuččat ledje norrazis mielde. Norraz lei olles siidaguovllu  oktasaš diggi.Sátneálgo- ja suorgásanoahpu mielde lea Norraz ráinnas  sámi tearbma. Dan sadjái boahtegođii sobbar (soppar), mii orru vuolgán  ruoššagiela čoahkkin dahje čoakkalmas sánis. Muđui šattai sobbar maid  dan stuorit dikki namahussan mas ledje áirasat buot Guoládaga siiddain. ¶
Norraza jođihii primus inter pares, maiddái gohčoduvvon oaiveolmmájin. Norraz lei siidda alimus váldi. Dan mearrádusat ledje loahpalaččat ja buot  siiddaolbmot šadde čuovvut daid. Nuortalaččain lei maid dakkár oaidnu  ahte norraz lei buolvvaid máhtu ja viissisvuođa guoddi ja muitaleaddji. Norraz gieđahalai buot lágan siiddaáššiid, maiddái persovnnalaš nákkuid.  Earenoamáš guovddážis lei bearrašiid resurssajuohkin ja daid  rievdadeamit - guollebáikkiid, guohtumiid, murrenbáikkiid sirddašeamit  jna. Norraz maid galggai bealuštit siidda beroštumiid olggosguvlui. Tanner  namuha máŋga siskkildas ášši máid gieđahalle, omd. boazosuolavuođa  ráŋggášteami. Olggobeale áššiide maid leat máŋga ovdamearkka  čállojuvvon gitta 1500-logu rájes.     Leat maid ovdamearkkat dasa ahte máŋga siidda barge ovttasráđiid,  olggobeale máilmmi vuostá. Čáhcesullo borgemánu 1731 dikki  justitsprotokollas lea ovdamearka. Njávdáma, Báhčaveaji ja Beahcána  nuortalaččat bohte diggái ja bivde beassat dánskka gonagasa vearus  danin go Ruošša eiseválddit mávssihedje sin "friddjavuođadivvaga" go  ledje beassan militearbálvalusas (Tanner 1929: 351). Norraz maid  gieđahalai olggobeale olbmuid siidamiellahttovuođa, maiddái go olbmot  geat eai lean sápmelaččat, galge lahtuduvvot ee. náitalemiid dahje  koloniserema geažil. Dološ áigge rájes lei juo leamaš nu ahte nuortalaččat  eai náitaladdan iežaset čeardda olbmuiguin ¶
, genehtalaš ákkaiguin go  siiddas ledje nu unnán bearrašat. Vuosttaš Suoma kolonisttat mat  ásaiduvve Báhčaveaileahkái maŋŋel 1800-logu gaskkamutto, ledje vuos  ožžon lobi norrazis.    Daid áiggiid lahtuduvvui ge karela Bogdanoff siidii norraza dohkkehan  náittusdili bokte Báhčaveaisiidda nieiddain. Dáhpáhuvai maid ahte norraz  mearridii "muddejuvvon geavaheami" dainna lágiin ahte sisafárrejeaddji ii  ožžon ollislaš vuoigatvuođaid ja dasto oaččui heajut guollebákkiid jna.,  dakkaraččaid main siida ii beroštan (Tanner 1929: 341).    Nuortalaččain ledje máŋgga dáfus earalágan riektenjuolggadusat go dat  máid eará sámisiiddain diehtit leamaš maŋimus moadde čuođi jagi, omd.  árbema ja eaiggáduššanrievtti birra. Persovnnalaš eaiggáduššanrievtti  vuollái bohte eanas dušše persovnnalaš diŋggat, viessobiergasat ja visttit.  Eanan- ja čáhceriekti, earenoamážit goddebivddu ja mádjitbivddu dienas  ja buot luondduriggodagaid hálddašeapmi lei siidda searveopmodat - lei commune bonum - máid leat juo gullan (vrd. 2.2.). Dalle go bearrašat  orro čakča- ja giđđaorohagain iehčaneaset dahje unnit joavkkuin, lei  guollebivdu dieđusge ruovttudoalu váste. Nu lei maid boazodoallu guhká.  Searvevuođđojurdagat maid eai hehtten sierra gudnijahttima,  earenoamážit bivddu ja meahcásteami dáfus. Dán vieru čuvvo omd. go  hávdádedje buoremus bivdoolbmáid sierra sadjái. ¶
Eaiggáduššangažaldaga dáfus šadde boazodolliin oalle iešguđetlágan  riektenjuolggadusat. Juohkehačča sierra boazoeaiggáduššanrievtti mielde "lassánii" "eaŋkilolbmo ja juohke bearraša vejolašvuohta atnit ávkki ¶
riggodagain nu ahte čuzii siiddaoktavuhti " (Vorren ja Manker 1976: 193).  Solem gohčoda dán álgo siidaortnega " sierraovdáneapmin earenoamážit  heivehuvvon boazodollui " (Solem 1933/1970: 106).    Servodatorganiseren šattai muhtun muddui Ruošša váikkuheami vuollái,  earenoamážit nuorttamus siiddaid dáfus; soaitá juo 1600-logu rájes  šaddan nu. Ruoššat ledje gal smáđáhkkat sápmelaččaiguin gitta 1900-logu  rádjái. Ruošša davviguovlluid guovllu ja báikkálaš hálddašeami  ovdánemiin ožžo Ruošša sámit iežaset " fáldiguovllu ", volost, Arkhangelska  ráđđehusa vuollái. Dán fáldiguovllu juhke fas " válgabiriide " máid fas juhke  " sámigielddaide ", pogosttaide. Juohke pogosta lei okta siida. Juohke pogosta válljii ovdaolbmo jahkái hávális, oaiveolbmá. Dát čájeha ahte  Ruošša hálddahusvuogádat ii biđgen nuortalašvuođa; baicca heivehedje  ruoššavuođa sámivuhtii ja seaguhedje daid.    1920-jagiin lei norraz measta nohkan almmolaš orgánan, vaikko oaidnit  ásahusas báhcán osiid eahpeformálaš ja formálalaš oktavuođain, omd.  Báhčaveajis 1925:s ain (Tanner 1929: 385). Suonjilis oaidnit Nickula  dutkamiin ahte norraz-árbevierru bisttii " maŋimus dábálaš jahkái ", 1938  rádjái.    1925:s go suopmelaččat mearridedje lága sin ođđa Beahcánguovllu  ássandilálašvuođaide, de eai diehtán Suonjilsiidda norraza birra (dahje sobbara, nu movt dalle dábálaččat gohčodedje ásahusa). Muhto norraz  baicca barggai áššiin, ja loahpas šattai nu ahte Suoma  sisriikkadepartementa 1932:s álggahii Suonjila dahkat sierra  " nuortalašguovlun" gos galge sámi kultuvrii addit suodjaleami ja  ovdáneami nu movt sii háliidit. Stáhtalaš lávdegoddi mii galggai Suoma  sámiguovllu ¶
ekonomalaš ovdáneami plánet, gal hilggui árvalusa  1938:s.  Seammá jagi sierranii Suoma sámiguovlu Uleåborga leanas ja  šattai sierra leanan, Lapin lääni. Suoma sámiguovllu leanahearrá, Karlo  Hillilä, dovddahii garra beroštumi Suonjilii. Son ii vuollánan "nuortalaš  guovllu" jurdagiin. Su háliidusa mielde dollojuvvui Suonjila dálvesiiddas  čoahkkin cuoŋománus 1938. Doppe čilgejedje Suonjila sápmelaččat  iežaset árbevirolaš vuoigatvuođaid Suoma ovddasteddjiide ja bivde Suoma  stáhta dohkkehit daid almmolaččat. Čoahkkinreferáhtas maŋŋel dan  čoahkkima mii formálaččat lei Suoma eiseválddiid ja Suonjilsiidda norraza  gaskal, čilgejuvvojit vuoigatvuođat oktan buot ássanbáikkiiguin bienasta  bitnii, nu maid norraz-ásahus. Boares cára-dokumenttat máid ovdal leat ¶
namuhan, maid čájehuvvojedje. Referáhtta loahpahuvvo dainnalágiin ahte  čoahkkin doarju ávžžuhit Suoma eiseválddiid dohkkehit boares  vuoigatvuođaid "dan muddui go Suoma lága vuođul lea vejolaš" (Nickul  1948: 15-18).    Referáhta mielde eai bargan goassege. Soađi buolláma haga livččii soaitán  juoga dáhpáhuvvat. Norraz ii álggahuvvon šat boares doaimmadisguin  maŋŋel go Čeavetjávrái fárrrejedje. Ođđaáigásaš Suoma politihkalaš ja  juridihkalaš ásahusat ja ođđaáigásaš organisašuvdnadoaimmahat bođii  dan sadjái, vaikko gilisearvvis lei muhtun ságadolliin ¶
ain veahá  fápmu ¶
boares vuoigatvuođaid vuođul (Ingold 76: 213 ff.).                                                            3. gov.  Njávdánsiida ¶
----- Riikkarádji  ___ Siiddarádji ¶
♦    Dálveorohat ¶
Kártamihttu: 1: 400 000  Kárta lea Vorren 1959 girjji mielde ¶
3. KAPIHTTAL ¶
Njávdáma nuortalaččat ¶
BIRRA   Dán oasis geavahan seammalágan gálduid go ovddit oasis, nappo  iešguđetlágan girjjálašvuođa, oktan girjjálašvuođa čujuhuvvon  vuođđodieđuiguin. Muhto lassin geavahan veahá originalčállosiid gáldun,  nu go olmmošlohkamiid ja almmolaš árkkiivvaid iešguđet dokumenttaid,  ja duopmočállosiid. Lean veahá geavahan Njávdáma nuortalaš birrasa  priváhta gálduid, vuosttažettiin Neiden fisker- og gaardbrukerforeninga  (Njávdáma guollebivdo- ja eanadoallosearvvi) čoahkkinprotokolla. Ja  dasto lean geavahan máŋgga jaga čohkkejuvvon njálmmálaš dieđuid, go  lean hupman ja ovttastallan Njávdáma olbmuiguin. Maŋimus jagiid guovtti  riekteáššis, gielddarievttis ja gaskarievttis ¶
, ledjen guldaleaddjin ja  čállen miellagiddevaš dieđuid riektešiehtadallamiin ja vihtandutkamiin. ¶
3.2  VEAHÁ OVDANBUKTIMA JA TEORIIJA BIRRA  Maŋimus jagiid ságastallamiin ja riektenákkuin Njávdáma sápmelaččaid  árbevirolaš vuoigatvuođaid birra lea guovddáš áššin leamaš Njávdáma sápmelaččaid boazodoalu sturrodat. Girjjálašvuođas ja riekteásahusain lea  čuoččuhuvvon ahte lei unnán boazodoallu ja ahte johttisápmelaččat áigá  doaibmagohte siidaguovllus.    Dán čielggadusas áiggun geahččalit mihtidit boazodoalu, dán čuoččuhusa  geahččalit, earenoamážit dan boazodoalu ektui mii muđui lea sámi  ássanguovllus. Gaskaboddosaš čuoččuhusat dego "hui unnán boazodoallu" ja "unnán deaŧalaš boazodoallu" leat dávjá duottarsápmelaččaid  boazodoalu ovdáneami vuođul, earenoamážit 1800- ja 1900-logus, ii ge  muital duohtavuođa buohtastahttidettiin dalá eará guovlluiguin.    Muđui lea maid guovddážis Njávdámis geahčadit oppalaš  riggodatgeavaheami ja bohcco sajádaga dákkar oktavuođas. ¶
Njávdáma boazodoallu bohciidahttá maid dan dábálaš váttisvuođa sámi  kultuvrra rievdan- ja earuhanproseassa oktavuođas. Goas, movt ja manne  rievddai bivdo- ja meahcástanservvodat sierra boazodoallun, dahje  guolleeanandoallun? (Vrd. NOU 1984: 18. Sámi riektedili birra: 74-75.)  Leat ságastallan earenoamáš olu bivddu ja meahcásteami rievdama birra  viiddis boazodollui (dutkandieđuid birra gč. omd. Lundmark 1982: 13 ff., Kvist 1989: 10 ff., Hansen 1990: 4 ff., Hansen 1994).    Girjjálašvuođas lea bivdo- ja meahcástanservvodat dávjá čilgejuvvon álgo  riggodatheiveheapmin, iešháhkanekonomiijan vallji guolle- ja  fuođđohivvodagain - muhtunlágan . Dakkár  servodagas livččii boazodoallu galgan leahkit dárbbuheapmi, earret veahá  bohccuid vuojánin ja vuođgŋinboazun. Stuorit boazodoallu "ii lean  áigeguovdil ekonomalaš vuođđun" (Vorren 1978: 145 ff.). Nu guhká go  olggobealde fápmu ii čuohcán bearehaga álgo "johtalanservvodagaide" ,  ledje sii heivehan iežaset dakkár ekonomiijii man vuođđun eanas lei  luondduriggodagaid geavaheapmi. Ovddemustá ledje olggobeale  dilálašvuođat sivvan go johtalanservodagat manne bieđganeami dahje  earuheami guvlui, ja go biras servodagat dađistaga eambbo čavgagohte  johtalanservodagaid.    Tim Ingold lea almmuhan guovddáš teoriija bohcco ávkkástallama  rievdadama birra. Das leat golbma áigodaga ja deattuha eambbo  siskkáldas mekanismmaid, almmá áibbas vajálduhttit olggobeale  čuohcimiid. Vuosttaš áigodagas, čielgaseamos bivdo- ja  meahcástanservodagas, leat gul bivdán gottiid dušše servodaga  geavaheapmái. Nuppi áigodagas gul leat veahá bohccot juo leamaš,  muhto ain ovddemustá iežaset atnui. Goalmmát áigodagas gal rievddai  viiddis boazodoallun ja seahkánii márkanekonomiijii. Dát golbma áigodaga  bohtet terminologiijalaččat ovdan Tim Ingolda girjjis gos teoriija  almmuhuvvo, Hunters, Pastoralits and Ranchers (1980).    Várjjagii lea almmuhuvvon teoriija njuolggomanuin bivddus ja johtaleamis  viiddis boazodollui, nappo , -áigodaga haga  (Olsen 1984: 230 ff.). Dát jurdda lea moitojuvvon earenoamážit báikki  1600- ja 1700-logu mearrasápmelaččaid gáldoávdnasiid vuođul (Nielsen  1986: 30). Odner maid lea eahpidan ovdalaš dohkkehuvvon nuppástumi  áigerehkenastima. Son viiddidivččii ee. sámi šibitdoalloáigodaga oalle olu  boarráseabbon (Odner 1992: ee. 181, Niemi 1991: 505-507).    Dán vuođul lea lunddolaš jearrat man roahtá dat nuppástupmi obanassiige  lea leamaš ja man muddui servodagat leat leamaš "čielgasat" . Gažaldat  lea maid čadnon dábálaš váttisvuhtii kultuvrra joatkevašvuođa ja  rievdama gelddolašvuođa birra. Mii leat oaidnán ahte nuortalaččat  ovddemustá leat adnon "johtaleaddjin" gitta árbevirolaš kultuvrra ¶
bieđganeapmái 1900:s. Girjjálašvuođas muitaluvvo eanas ahte  boazodoallu lei dušše "veahkkeealáhus" heivehuvvon bivddu ja johtaleami  dárbbuide (Vorren & Manker 1976: 127).    Dán barggus lea okta hypotesa ahte boazodoallu lei stuorit go máid  dákkár cealkagat muitalit ja ahte nuortalaččaid ekonomiija áigá juo lei  eambbo earuhuvvon go máid dat unnit eambbo čielga govva čájeha. Mii geahččalit hypotesa earenoamážit Njávdánsiidda  čielggadeamis maŋŋelis.    Min hypotesa vuođđun lea maiddái goalmmát nuppástumi- ja  earuhangažaldaga oaidnu, mii maid gáidá oainnus dábálaš  ovttageardánis ¶
, dássedis ja unnit eambbo čielga "johtalaŋkultuvrra  birra" . Dát goalmmát oaidnu lea ee. gohčoduvvon "olmmošlaš ¶
lahkoneapmin " dahje " emisk siskkobealde olggos"-lahkoneapmin mii  sakka deattuhaindividuálalaš dagu ja rasjonálitehta mihttomearálaš  láhttemis ¶
. Vaikko dát láhtten lea organiserejuvvon servodaga  siskkobealde, de dát oaidnu goitge deattuha individuálitehta ja  ruovttudoalloiešstivrema ¶
. Knut Odner lea almmuhan dákkar teoriija  iežas stuora barggus Várjjatsápmelaččaid birra (Odner 1992, ee.  čujuhusaiguin girjái Riches 1982). Dát oaidnu deattuha maid dan ahte  servodagas ledje erohusat áigá juo. Várjjagis álge ee. sávzzaiguin ja  gáiccaiguin 1300 birrasiid juo (Odner 1992: 181), seammás go  geavahedje olu eará riggodagaid. Omd. gávppašedje olbmuiguin geat eai  lean sápmelaččat. Lars Ivar Hansen lea earenoamážit deattuhan  gávppašeami sajádaga boarráset sámi kultuvrras. Buohtastaladettiin sámi  guovlluid, gávnnaha son ahte Finnmárkku oarjedavimus guovllut  birgejedje gávppášeamis golmmain stuora gávpevuogádagain, DánskaNorgga, Ruoŧa ja Ruošša gávpevuogádagaiguin. Seammás ledje dát  golbma guovllu mat guhkimus doalahedje viiddis meahcástan- ja  bivdokultuvravuođu. Meahcástan- ja bivdokultuvra seaillui gitta 1700lohkui ee. danin go náhkke- ja duolljegálvu lei hui jođánis gávpegálvu  (Hansen 1990, 1994).    Orru leamen buorre árta ođđasit guorahallat ovdalaš oainnuid boares sámi  kultuvrra hárrái, go oaivvildit dan ovttageardánin, unnán "ovdánan" ,  čielggasin ja čielga ekonomiijarájiiguin ja dássedisvuođain ¶
. Nu lea jur  nuppelágan govva mii ráhkaduvvo,  gos earuheapmi ja heivehanmunni  leat mihtilmasat ja gos maid leat siskkáldas soahpameahttunvuođat. Dát  guoska maid nuortalaš sámi kultuvrii. ¶
Maiddái don doloža dáfus lea leamaš ságastallan bohcco sajádaga birra  sámi ekonomiijas, Dálmmát-gávdnamiid vuođul. Simonsen dulko olu  boazočorvviid gávdnamiid dainnalágiin ahte lea leamaš boazodoallu ovdal,  áigodatjohtolagaiguin gaskal siseatnama ja rittu, nu go historjjálaš áiggis  diehtit leamaš. Olsen gal ákkasta dainnalágiin ahte lei bivdo- ja  meahcástanservodat ja ahte dákte- ja čoarvegávdnosat eanas ledje  bargoneavvoávdnasat máid bivddus- ja meahcásteamis ledje viežžan  siseatnamis. Earenoamáš gávdnosat máid Olsen oaivvilda mearkkašit  bivdoservodaga, leat hervejuvvon ¶
njuollanjunit ja sáitenjunit, árvvusge  eaiggátmearkkaiguin (vrd. 3.4.). Dáid oaivvilda Olsen ártan navdit "leamaš geavahuvvon goddebivddus" (Olsen 1994: 135).    Mus ii leat gelbbolašvuohta ságastallat dan birra arkeologalaš gávdnosiid  vuođul. Almmá mu oaivila buktima haga "Dálmmát-áigodaga" dilálašvuođain, áiggun goitge čuoččuhit ahte ii dárbbaš leamaš juogo  dušše bivdu dahje boazodoallu. Oppalaš oainnu dáfus mii deattuha  earuheami ja heivehanmuni lea váldoáššin ahte bivdu ja boazodoallu ledje  buohtalaga. Don doložis lei ge nu jur juste nuortalaš siiddain, nu go juo  leat ovdamearkkain oaidnán. ¶
3.3 GUOVLU   Nu go Tanner dadjá: Njávdán "lei ovdal oalle stuora sámi siida" .  Boarráseamos gálduid mielde, 1500-logu maŋit oasi rájes, vikkai siidda  vel viiddidit iežas guovllu oarjjás gitta Detnui oktan Buolbmát oalgejogain.  Norgga eiseválddit vuostálaste ja váide Ruošša eiseválddiide dassožii go "ruoššat" Buolbmátjohgáttis geassádedje ruovttoluotta (Johnsen 1923:  83, 88). 1600-logus vikkái Njávdánsiida maid viidánit oarjjáslulás  Anársiidda ráji badjel. Anárdikkis 1671:s ja 1672:s bođii ovdan ahte  Anársiida ovdal lei njávdánsápmelaččaid suovvan Anársiidda siskkobeale  jávrriid bivdit, muhto dál ledje šaddan beare roahkkadat ja orro  bearehaga doppe. Danin mearridii diggi ahte sii galge gáikkodit  viesuideaset doppe ja geassádit ruovttoluotta. Ii leat veadjetmeahttun  ahte Ruošša eiseválddit ja Ruošša-ortodoksa girku ávžžuhedje viidánit  oassin oktasašguovllu ribadeamis (Tanner 1929: 214-215).    Dákkár dáhpáhusat gal leat hárve Njávdánsiidda rádjehistorjjás. Rájit  ledje hui dássedat guhkes áiggiid, seammalágan heivehanmuniin go leat  gullan nuortasiiddain lea leamaš. ¶
Njávdánorohat lei Njávdán- ja Uvdojogaid ¶
birra. Goappeš jogat golget  Gievjovuona sisvuonaide. Njávdánsiiddas maid ledje gullevaš  čáhcerájit ¶
rádjin. Muhto geavatlaččat ledje muhtun earretvuođa ¶
čáhcerádjevuođđojurdagis, heivehanmuni geažil ránnáiguin.  Oarjin/oarjedavvin lei Njávdán Várjjaga mearrasámisiidda ránná.  Mearragáttis manai rádji nuorttabealde Buođggáidvuona ¶
ja siseatnamis  Garsjøena ¶
nuorttabealde. 1744:s gal muitalii Schnitler ahte Njávdáma  sápmelaččat bivde sihke Garsjøena ¶
ja Dirgejávrri bures oarjjabealde  ráji, ja dan ovdii  besse Várjjatsápmelaččat muhtun áiggiid mannat lulás  gitta Njávdánjohkii iežaset bivdduin ja boazodoaluin. Seammaládje leat  mii juo oaidnán dákkár heivehanmuni Anára rádjeguovlluin; dát gal šattai  váttisvuohtan fas Anársápmelaččaide. 1700-loahpas oaidnit ahte stuora  Ijávrri ¶
lulábealde ráji bivde sihke Anár-, Njávdán- ja Ohcejoga  (Aritzby) sápmelaččat. Radji manai jur Ijávrri davábealde dakko gokko  Njávdánjohka golggiida ábi guvlui, ja nuorttas davábealde Guollejávrri  (Kuollisjávri dahje suomagillii Tsuolisjärvi) rádjemerkii, gaskal Anára,  Njávdáma ja Báhčaveaji Rissenjuni buohta. Dákko manai rádji Njávdáma  ja Báhčaveaji gaskka Veahčir vári ja čáhceráji mielde Uvdovuona ¶
nuorttabeale nu ahte  Sállana oarjjabealli ja olles Gievju,  gullágohte Njávdámii. Nuortarádji Várjjatvuona buohta nogai Geresgohpái  Sállana olggumusas, ja oarjerádji Buođggáidvuona nuorttimus njárgii. Jur  olgolis lea Buođggát (Buođggáidnjárga), mii boarráset Ruošša gálduin  gohčoduvvo  Veres navolok:n. Ruoššaide lei dat juogalágan "rádjemearkan" gaskal Ruošša ja Norgga ovdal 1826 rádjegeassima.    Scnitlera oaivila mielde ledje Buođggát ja vuonat siskelis leamaš Várjjaga  sápmelaččaid bivdo- ja meahcástanguovlun, dávjá ovttasráđiid  njávdánsápmelaččaiguin. Muhtun mearrasámi vihtan válddahalai  Schnitlerii dáinnalágiin 1740-jagiin: Sullii 30 jagi das ovdal leigga soai  vieljašguovttos leamaš njuorjjobivddus (Kobbeskiøtteri) Buođggáidvuonas  Njávdáma sápmelaččaiguin. Sii juogadedje bivddáhasaid Njávdáma  sápmelaččaiguin ( ). Sullii logenárjagi ( ) das ovdal ledje Várjjaga sápmelaččat ásaiduvvagoahtán  vutnii. Dábálaččat eai bivdán Njávdáma sápmelaččat vuonas guoli eai ge  eará, nu go dalle "go ledje ain 30 bearraša" . Dál ledje dušše 8 bearraša  vel - sii ledje "maŋos mannan dušše 8 bearrašii" (Schnitler I: 434). ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Njávdán massii rádjegeassimis, nu go namuhuvvon, sullii bealli iežas  guovllus oktan eanas ovdalaš čakča- ja dálveorohagain. Oaivilin lei álggos  leamaš bidjat ođđa riikkaráji boares Anár- ja Njávdánsiidaráji mielde.  Muhto eahpečielggasvuohta rádjegeassimis dagahii ahte gesse ráji  Reisagura ja Reisaoaivvi gaskka,  ja nu šattai Njávdánsiida juhkkojuvvot.  Ruošša ovddasteaddjit orrot eambbo beroštan Báhčaveajis go Njávdámis;  eai sii fitnan ge Njávdámis. Njávdáma rájit šadde ge biddjot veahá  soaittáhagas (Andresen 1989: 55-40). Rádješiehtadusa mielde galge  Njávdáma sápmelaččat beassat geavahit iežaset boares čakča- ja  dálveguovllu nu guhká go sii elle geat 1826:s ledje "siidaisidat" . Suoma ja  Norgga 1852 rádjedahppan ii oro váikkuhan dása danin go dat gustui  dušše oarjelet rádjegaskii, dasa mii šiehtaduvvui 1751:s. Vorrena  sátneoaivila mielde jotke Njávdáma sápmelaččat johtimiiguin Suoma beale  boares ássanbáikkiide gitta 1884 rádjái (Vorren Lundes 1979: 63). Dál  čuoččuhuvvo njálmmálaš dieđuid vuođul ahte ledje unnit johtimat dáidda  báikkiide gitta 1900-logu álgui, muhto dál unnán bearašjohtimat. Suoma  eiseválddit eai oro diehtán dan ovdal go Njávdáma sápmelaččaid johtimat  nohke oalát (vrd. Hålogaland lagmannsrett, váiddaášši nr. 36/86 A; Riektegirji riekteáššis golggotmánus 1988:5.)    Boarráset Dánska-Norgga gálduin gohčoduvvojit Njávdáma sápmelaččat (Njávdáma sápmelaččat), (Njávdáma Ruošša sápmelaččat) jna.    Njávdáma nuortalaččaid birra orru leamen vuosttaš čálálaš gáldu 1517  dokumenta, ng. Moskva cárai ja stuorafyrstii, Vasilij III  Ivanovitsjii, ja lei álggus vearronjuolggadusbábir cára guovtti fáldái sámi  guovlluin. Dáin njuolggadusain dáhkidii cára "doarjaga ja suodjalusa" sápmelaččaide ránnáid vuostá, geat galge doalahit iežaset eret sin  guovlluin. Dan ovdii galge sii vearu máksit cára fálddiide, maiddái  Njávdáma sápmelaččat ( "udi Niafdain" ). (Vrd. Johnsen 1923: 80-81;  Lilienskiold lea ollislaččat jorgalan ja muitalan njuolggadusaid girjjis Nordnorske samlinger III, Speculum Boreale II: 185 ff.). Dološ  Guoládatvearu ( ) mákse dalle ee.  bohcconáhkiiguin (Broch & Stang 1961: 28). Nuortalaččaid vuoigatvuođat  ja suodjaleapmi váldui fas ovdan 1556 cárareivves ja "soahpamušas" gaskal cára ja Dánska-Norgga gonagasa 1563:s maŋŋel go Njávdáma  sápmelaččat ledje váidalan ahte Norgga vuollásaččat hehttejedje sin  áhpebivddu. Cára lei gonagasain hupman váidaga birra ja "soahpamuš" lei  boađusin. Doppe duođaštuvvojit ja suodjaluvvojit sápmelaččaid  vuoigatvuođat. Dalle lei buorre šiehtadan- ja ovttasbargodilálašvuohta dan  guovtti riikka gasakkas danin go oktasaš gilvaleaddjin lei Ruoŧŧa, mii  guhká lei njunnožis leamaš davviguovllu politihkas.    Máŋgga ovdamearkkas oaidnit ahte Dánmárku-Norga meannudii  várrogasat Ruoššain rádjeguovlluin ja garasvuođain fas iežas ¶
vuollásaččaiguin geat meannudedje heivemeahttumit. Dát politihkka šattai  dávjá nuortalaččaide buorren. Ovdamearkan garra dánska-dáčča  láhkačađaheapmái ¶
lea 1567:s go Oluff Jempt Ižžohis ¶
sáhkkohalai  go lei leamaš "nuortan" ja bilkidan Ipmila. Nubbi ovdamearka lea go Endre  Pedersen Čáhcesullos sáhkkohalai 1590-jagiin go lei suoládan bohccuid  nuortalaččain (Niemi 1983: 151).    Maiddái nubbi Ruošša dokumenta čuvge Njávdáma boares historjjá. Vasili  Agalin ráhkadii vuosttaš Ruošša "eanangirjji" davviguovlluid badjel  1574:s. Girji lea láhppon, muhto Alaj Mikhalkova 1606-1608 "olmmošlogut" galget leahkit Agalina girjji mielde. Doppe namuhuvvo gos ásset vearromáksi "eanandoallit" , geat ráđđejit -joga luossabivddu ja guollebáiki sullo lahka, mii árvvusge lea  Geavju. Njávdánsápmelaččaid "vilgesguollebivdu" jávrriin maid  namuhuvvo, nu maiddái sin vearrosturrodagat ja gaskavuohta  Beahcáŋklosterii (Gorter-Grønvik 1988: 45-46; čállosa lea Alexander  Perminov jorgalan ruoššagielas 1965:s Charusin 1880 čállosa vuođul.  Perminov bargá Slávalaš-báltalaš instituhtas, Oslo Universitehtas).    1590-jagiid vearro- ja rádjenákkuid oktavuođas, álggos Ruošša ja Ruoŧa  gaskal (mii loahpahuvvui Teusinaráfiin 1595:s), dasto Ruoŧa ja DánmárkuNorgga gaskal (mii mearriduvvui 1611-13 Kalmarsoađis ja čuovvovaš  Knæred-ráfiin), oažžut eambbo dieđuid Njávdánsiidda birra. Buot orru  čájeheame ahte siida birgii bures dalle ja adnui riggodahkan stáhtagássa  sisaboađuid ¶
dáfus. 1593 rájes gávdnojit dánska-dáčča vearrolisttut  maid vuolde lea maid Njávdán. Dan jagi ledje 10 vearromáksi Njávdámis,  1596:s 8. Dás lea eanas sáhka bearašoaivámuččaid birra. Lea measta  seammá lohku 1700- ja 1800-logus. - Mii máhccat fargga 1600-logu  gáldoávdnasiidda. ¶
3.4  JAHKODATJORRU JA JOHTINMÁLLE   Vorren lea earenoamážit válddahallan jahkodatjoru ja johtinmálle; su  čállosiidda lea ge čielggadus eanemusat huksejuvvon (omd. Vorren  Lundes 1979: 60-61, Vorren Aarsethas 1989: 27-29).    Árbevirolaš ássanbáikkit ledje Báhkkanjohgáttis (Bak'kanjohka)  (suomagillii Pakanjoki), Vuottasjárgáttis (Vuoddasjávri) ja Jienajárgáttis;  Báhkkanjohka lei várra deaŧalaččamus. Báhkkanjohka / Pakanajoki lea  várra suomagielnamma; orru leamen "báhkiniid johka" . Nama čilgehussan  orru leamen ahte dán báikkis lei kapealla, Girkojárgáttis (Kirkkojärvi, ¶
), ja ahte suopmelaččat soitet badjelgeahččan nuortalaččaid "eahpeipmilbálvaleami" "govvagudnijahttimiin" go ikonaid ovddas sihke  russejedje ja gopmirdedje. Várra lei dát báiki gosa ceggejedje Trifona  kapealla. Viessosadji lea bures vuhtton gitta dássožii. 1902:s finai  guovlludoavttir A. B. Wessel báikkis ja čađahii ovttageardánis  registrerema. Kapealla vuođđoareála lei birrasiid 6 x 5 mehtera, nappo  veahá stuorit go dálá St. Georg kapealla Geavgŋá ¶
vuolábealde Njávdán  gili (Wessel 1938/1977: 100, vrd. Paulaharju 1973: 35). Dál gal maid leat  muhtun eará kulturmuittut Njávdáma sápmelaččaid dálveorohagas,  omd.  áitesajit.    Njávdánsápmelaččaid dálveorohagas lei eallin seammasullásaš go muđui  nuortalaš guovllus.    Cuoŋománu guđđe dálveorohaga ja johttájedje giđđaorohagaide,  Skoltebyen ¶
bokte Geavgŋá vuolábealde Njávdánjohgáttis. Dohko rádje  dálvegálvvu ja ohce geassebiergasiid. Maŋŋel go oanehaš ledje orron  Skoltebyenis ¶
, juohkásedje bearrašat guollebáikkiide Gievjovuonas ¶
,  omd. Nirvagohppái ¶
, Čoalgámii ¶
.  Nissonolbmot, mánát ja boaresolbmot báhce dohko luosaid bivdit ja  dievdoolbmot manne áhpebivdui man guovddážin lei Geavju. Minstár lea  nappo áibbas seaammalágan go Báhčaveaji sápmelaččaid minstár.  Lilienskiold dajai Geavjju guolleguovddáža birra 1690-jagiin juo:   "Geavju, doppe gos Njávdáma Sápmelaččat Guollebivdoáigge ásset, lea olggumusas Geavjovuona ¶
njálmmis, sullii 1 1/2 Miilla Čáhcesullos lulás-oarjelulás. Lea unná, muhto ruonas Sulloš" (Lilienskiold, Nordnorske Saml. IV/2, 2: 84).   Buot čájeha ahte Geavju dalle lea leamaš áigodatorohahkan máŋga čuođi  jagi, soaitá sullii 800/900 o. Kr. rájes (Olsen 1984: ee. 52, Olsen 1994:  115 ff.). Seammaládje orru čielggas ahte Dálmmáhis, jur Sállana  nuorttabealde, Báhčaveaisiidda  siskkobealde lea joatkevaš historjá  guhkás don doloža rádjái. Gáldu mii čájeha dan, leat dološáigásaš  hervejuvvon njuolla- ja sáitenjunit mat leat gávdnon Mestersandenis ¶
Dálmmáhis ja máid 1900-logu nuortalaččat leat dovdan. Ole Solberg ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Storbukt ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
gávnnai ee. dakkár hervejuvvon biergasiid Dálmmátroggamiin. Tanner  čájehii dakkár gávdnamiid ođđasisráhkadeami muhtun Suonjil- ja  Beahcánsápmelaččaide. Vaikko eai diehtán maidege dan birra gos duojit  ledje boahtán, dadje sii ovttatmanu ahte hearvvat ledje Báhčaveaisiidda  dološ eaiggátmearkkat ¶
. Dát hervemat nappo leat guhkes árbevieru  guoddit, dakkár árbevieru mii sáhttá leahkit duhát jagi boaris (Tanner  1929: 371-72, Storå 1971: 90, Simonsen Lundes 1979: 38, Olsen 1984:  109-111, 164., Olsen 1983: 321, Olsen 1994: 135 ff.). Major Schnitler  maid gávnnahii iežas 1744 iskamis ahte Njávdáma sápmelaččat atne  Geavjju, maid son gohčoda , nu go "doloža rájes" , "eai ge Vihtanat muitte ahte lei earaládje, eai ge leat Váhnemiin gullan earaládje" .  Dál ledje dušše gávcci bearraša "muhtun Sávzzaiguin" , "muhto ovdalaš Áigge ledje leamaš eambbo,..." (Schnitler I: 334). Dán muitaleami vuođul  orru dábálaččat bearaš čuvvon gitta áhpeguollebáikái. Vuotnaluossabivdu  orru šaddan eambbo dábálažžan 1800-logu mielde.    Schnitlera áigge gal ledje earát nai beroštišgoahtán Geavjjus. Dohko  suhke dál sihke mearrasápmelaččat ja dáččat. Muhto  sis eai lean iežaset  viesut nu go njávdánsápmelaččain, eai ge sii beassan darffi loggut sullos  eai ge guođohit doppe - dan  besse dušše njávdánsápmelaččat.  Guollebivdoáigge orro dáččat ja mearrasápmelaččat njávdánsápmelaččaid  gođiin, ja dat "válde bures vuostá sin" . Muhtun Norgga mearrasápmelaš  lei gal ásaiduvvan sullui birrasiid vihtta jagi das ovdal, "muhto dása ledje Njávdáma sápmelaččat lobi addán" (Schnitler I: 427).    Njávdánsápmelaččaid servodatorganiseren lei ain ollislaš Schnitlera  gálduid vuođul go lea sáhka siidaberoštumiin olggosguvlui ja sin  riekteoainnut leat dohkkehuvvon, masa leat ovdamearkkat vuollelis.  Schnitlera "gažadanprotokollat" leat deaŧalaš duođaštussan ránnáid  riekteoainnuide go su "diggevihtanat" Várjjagis ledje mearra- ja  boazosápmelaččaid ja dáččaid ovddasteaddjit -   doppe ii lean oktage  nuortalaš "diggevihtanin" .    Giđđaorohagas maid gávppašedje Čáhcesullo dáččaiguin ja pomoraiguin.  1600-logus juo čadnui Njávdán earenoamážit Čáhcesullo gávppašeapmái,  ja Báhčaveadji čadnui Várggáid gávppašeapmái (vrd. 3.5.).    Mihcamáráigge fárrejedje bearrašat geasseorohahkii Geavgŋá (suomagillii  Isokängäs dahje Kolttakängäs) vuolábeallái Njávdánjohgáttis. Buori ja  guhkes dorskebivddu áigge vuonain lávejedje nissonolbmot, mánát ja  boares olbmot fárret ovddemus. Mihcamáráigge lávii maid Ruošša muŋka  fitnat sin luhtte. Muŋka lávii "oahpahit" sin St. Georga kapeallas.  Náittusvihahemiid gal galge vuosttažettiin doallat "Kloster-Girkus" Báhčaveajis (vrd. Shcnitler III: 72). Bearrašat orro Skoaltabáikkis nu ¶
guhká go jogas lei luossabivdu. Bálko maid veahá nuohti guoikkas, livjelak. Maŋŋel go kvenat fárrejedje gillái ja oassálastigohte bivddus,  bođii suomagielnamahus käpälä dan sadjái, ja namahus lea ain anus, ja  bivdu maid lea ain. Muhtomin golgadedje guoikka vuolábealde, golgasted.  Ovdalaš áigge leat njávdánsápmelaččat maid buđđon vuolábealde goržži  (Leem 1767: 350-351).    Gitta guhkás 1800-jagiide doalahedje njávdánsápmelaččat  johkaluossabivddu earenoamáš vuoigatvuohtan, veahá muddemiin ¶
dološ áigge, nu go oaidnit maŋŋelis. Buot dábuhuvvon gáldut duođaštit  dan (vrd. Tønnesen 1972/1979: 254). Omd. deattuha Schnitler máŋgii,  iskamiiddes maŋŋel 1740-jagiin, ahte earenoamáš riekti gusto ain. Vaikko  njávdánsápmelaččat muhtun áiggiid juogadedje eanas eará riggodagaid  ránnáiguin, de lea "Goitge Luossa-Bivdu ... Njávdán sápmelaččat iehčaneaset ráđđejit, nu ahte (sii) dán Luossabivddus álohii leat doalahan Norgga vuollásaččaid eret" (Schnitler I: 425). Dán guollebivddu "Ruošša(Tanner 1929: 215-216, Fellman 1910 I: 307).   Dás boahtá čielgasit ovdan ahte Skoaltabáikkis ledje viesut ja doppe ledje  doaimmat geasset ja ahte ruoššain lei almmolaš hálddašeapmi ja gávpi  doppe. Eanas luosat várra manne Beahcánklosterii, dasto Guoládahkii  (vrd. Leem 1767: 350 ff.). Vaikko njávdánsápmelaččain ledje boares  duođaštuvvon vuoigatvuođat Njávdánjohkii ja joga luossabivdui, de  fertejedje klostersierraovdamuniid geažil juogadit herskkuid muŋkkaiguin.  Muhtun 1620-30-jagiid Ruošša dokumenttas lea čállojuvvon ahte 3/4  Njávdánjohka gullá njávdánsápmelaččaide ja 1/4 gullá muŋkkaide geat  bivde doppe (Broch & Stang 1961: 28). Ii mihkkege čájet ahte earát   go  dát guokte joavkku bivde Njávdánjoga. Anársápmelaččaid birra daddjo  čielgasit ahte sii eai bivdán Njávdámis.    Muhto luosaid gal sáhtte earát maid oastán go ruoššat 1600 birrasiid juo.  Hollándda kárttain lea Njávdán imašlaš dávjá dalle, vuosttaš geardde  1595 eurohpákárttas máid 1500-logu oahppáseamos kartográfa, ¶
modifikasjon ¶
hollándalaš Gerhard Mercator, ráhkadii. Njávdán lea doppe čállojuvvon . (Mercator birra gč. Nissen Willochas 1960: 34). Njávdán, , gávdno maid hollándalačča Simon von Salingen dovddus  nuorttadavvi Eurohpá 1601 kárttas. (Von Salingen birra gč. Nissen  Willochas 1960: 36). 1594 rájes maŋai son njealji dutkanmátkái dánskanorgga gonagasa, álggos Fredrik 2., dasto Christian 4., gohččuma mielde.  Son manai Davvi-Norgii, Guoládatnjárgii ja Vilgesmerrii. Hollándalaččat  borjjastedje áŋgirit "nuortan" ja manne sihke Vilgesmearas ja rittu  sámimárkaniin. Sii ledje árvvusge Guoládagas ja oste luosaid muŋkkain  (Leem 1767: 350, vrd. Storå 1971: 81-82), geat ledje luosaid dábuhan  nuortalaččain, maiddái Njávdáma nuortalaččain. Várra manne ieža maid  Njávdámis, seammaládje go diehtit sii fitne Deanunjálmmis. Njávdáma  báikenamat sáhttet mearkkašit dan, namalassii johka Kiparijoki, sámegillii Giperjohka, dárogillii Kyperelva, ja Bøkkermyra ja Bøkkermælen. vuolgá , mii lei dološ namahus, sámegillii  fárppaldahkki. Vuolleduiskka doaba lea (latingielas ),  nederlándda gillii (Qvigstad & Olsen 1924: 291, Paulsen  vuođđologu haga: 86). Soaitá dalle juo leamaš farppaldahkkivisti mas lea  luossavuostáváldin ja sáltevisti. Michalkova "olmmošlogus" álgo 1600logus, masa juo lean čujuhan, namuhuvvo "Njavdemahuset" gos lea "guollebáiki gosa Michailovsjohka golgá" (Gorter-Grønvik 1988: 45).  Sáhttá go dat leamaš fárppaldahkki viessu ja Giperjohka mii lea  Mikkelsnesas ¶
Njávdámis?    Mii diehtit muđui ahte Čáhcesullogávppis lei reaŋga goit 1690-jagiid rájes "Njávdánjoga fárppaldahkki" luhtte (Niemi 1983: 279). Njávdáma "fárppaldahkkivisti" Čáhcesullo gávppi áigge lea maid namuhuvvon 1700jagiid mielde (Qvigstad & Olsen 1924: 291, Beronka 1933: 42).    Geassesajis Geavgŋá vuolábealde ceaggá ain St. Georg kapealla. Kapealla  lea jáhkkimis huksejuvvon Trifona áigge, sullii seammá áigge go Boris ja  Gleba kapealla Báhčaveajis, mii gul lea vihahuvvon 1565:s (vrd. Johnsen  1923: 83). Bealistan in dieđe dása ollislaš duođaštusaid. Dálá Njávdáma  kapealla ii leat teknihkalaš árvvoštallamiid mielde nu boaris, várra 1800logu álggu rájes. Lea imašlaš go boarráseamos áigge eai leat namuhan  kapealla, eai dakkár gálduin ge gos vuorddášii dákkar namuheami, omd.  Lilienskiold 1690-jagiin mii iežas topográfalaš válddahallamis olu  guorahalai gaskavuođaid ruoššaide. Son válddahalla vuđolaččat MáttaVárjjaga, , vuonaid, sulluid ja jogaid, ja oaivvilda báikki ovdal gullan Norgii. ( "..., mat ovdal leat leamaš Din Gonagaslaš Vuollásaččaid rievttes Orohagat ja Ealáhusbáikkit, muhto dál leat dohko eambbo boahtán Bergena heajos Dilálašvuođat Olmmošsuohkadiin ja Ruoššaiguin, Suopmelaččaiguin ja Muŋkkaiguin, mat dađi roavváseappot geavahit Herskkuid, dan Báikkis gosa Riikka Ássit eai beasa, ..." ). ¶
váilu sámegielnamma ¶
Báhčaveaji ja Klosterfjordena ¶
(Báhčaveaivuona siskkimusas)  válddahallama oktavuođas namuhuvvo Báhčaveaisápmelaččaid (Ruošša girku) buohta, muhto ii namuhuvvo  mihkkege kapealla birra go Gievjovuona ja Njávdáma birra lea sáhka  (Lilienskiolda Speculum Boreale, Nordnorske samlinger IV, Finnmark omkring 1700, II, 2. hefte: 84-86).    Vuosttaš geardde go kapealla Geavgŋá vuolábealde namuhuvvo, orru  leamen 1744:s go Schnitler válddahallá ruošša muŋkka oahppaladdama  doppe mihcamáráigge ja juovllaid áigge (vrd. Shcnitler III: 72), dasto  1763:s go Jessen-Schardebøl čállá "Njávdánjohgáttis lea ruošša Kapealla dahje Skuvla" (Jessen-Schardebøl 1763-250). Goitge sáhttet ovdalaš  ruošša miššunáigge leamaš guokte kapealla Njávdámis, nubbi  dálveorohagas ja nubbi geasseorohagas, nu movt orru maid Báhčaveajis  leamaš. Jus nu, de ferte álgo geassekapealla gáikkoduvvon ja ođas  boahtán sadjái, dat mii ain dál ceaggá. 1800-logu mielde geavahedje  Skoaltabáikki dađistaga eambbo, nu šattai ge dárbu buoret kapellii.    Geasset ledje bohccot Sállanis (dološ gálduin Salem, dárogillii Skogerøya,  ruoššagillii Ostrov Salim) (vrd. Paulsen vuođđologu haga: 32-33). Burman  muitala maid boazodoalu ja geasseorohaga birra - dáinnalágiin hupmá son  guovtti deaŧalaččamus riggodaga birra Njávdánsiiddas, luosa ja bohcco  birra:   "Muhtun Suolu lahka Njávdánvuona gohčoduvvo Salemin, ja ollá gitta Räffuas Wonoi (Revøysundii ¶
), ja lea oba stuora Suolu, birrasiid golbma stuora Miilla birra, geasset atnet Sápmelaččat buot Bohccuideaset doppe ".   Lilienskiold maid gohčoda Sállana njávdánsápmelaččaid geasseorohahkan, " Sullo Geavahedje njávdánsápmelaččat Boazoguohtumin" (Lilienskiold Speculum Boreale, Nordnorske samlinger IV, Finnmark omkring 1700, II,  2. hefte: 84). Sállan geavhuvvui njávdánsápmelaččaid geasseguohtumin,  nu go gullat, gitta 1900-lohkui.    Borgemánu loahpas jođii siida čakčaorohahkii, gos bearrašat rátkkašedje  Goahtejávrái ¶
ja  Neuttejávrái ¶
Njávdánjoga bajit njálbmái. ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Fáldi Nils Knag válddahallá juste iežas jahkásaš "čuoččuhusmátkkis" Guoládahkii (Malmis) goas dološ áigge johte gaskal čakča- ja  dálveorohaga. Fáldi bođii dálvesiidii juovlamánu 21. b. 1690 diggestevdnet "Ruošša Sápmelaččaid" Njávdámis, muhto sii "eai lean boahtán Siidii,  dainna go ledje ain Čačkaorohagas" . Muhto eatnasat bohte gal maŋit  beaivve, nu ahte sáhtte doallat diggečoahkkimiid gos deaŧalaččamus áššin  lei vearrorehkenastin, nappo maŋit jagi vearrogeassin mii galggai  čađahuvvot mearragáttis geassemánu. Sáhttosteamis maid gesse vearu.  Lea čielggas válddahallama vuođul ahte fáldi ja norraz šiehtadalaiga  vearrorehkenastimis. (vrd. Danske Magazin V, 1756, Varanger Årbok  1982: 102-103).    Dološ áigge mearkkašii juovladiggi čakča- ja dálveorohaga geavaheami  earu. Schnitlera áigge bođii ruošša muŋka dálveorohahkii "oahpahit  Njávdáma Sápmelaččaid" , seammaládje go geasseorohahkii ja kapellii  dohko bođii muŋka mihcamáráigge (Schnitler III: 72). Dát málle lei várra  miššunáigge rájes juo ja bisttii gitta dassožii go árbevirolaš johtimat  nohke. Giela dáfus mearkkaša Schnitler` válddahallan ahte ruošša  muŋkka bođii Skoaltabáikái sihke geasset ja dálvet. Dát ii dáidde doallat  deaivása dađimielde go dovdat johtinmálle. Dálveorohat gal ain orru  leamaš siseatnamis, ja muŋka dáidá dohko mannan iežas dálvemátkkis  njávdánsápmelaččaid lusa. ¶
ČAVGAN JA VUOIGATVUOĐAID BEALUŠTEAPMI ¶
(1600-1700-LOGUS)   1600- ja 1700-logus lassánii dánska-norgga oarjjit nuortalašsiiddaid  beroštupmi. Maŋŋel Kalmarsoađi ii lean šat Ruoŧŧa ribadeame guovllu.  Oktavuohta Ruoššain lei dásset, ja boahttevaš rádješiehtadallamiid dáfus  livččii leamaš buorre go lea fápmu guovllus. Go Ruošša  klostersierraovdamunit nohke, de šadde maid eará gávppolaččaide buoret  vejolašvuođat nuortalašsiiddain. Nu lei lassáneaddji beroštumis čielga  stáhtapolitihkka ja stáhtakássa sisaboađuid jurdda. Dasa lassin bođii vel  gávpeoktavuođa ja báikkálaš ekonomiija viidodat. Luossa šattai  earenoamáš jođánis gávpegálvun lagamus gávpebáikkiin Čáhcesullos ja  Várggáin. Ránnáálbmogat maid beroštišgohte eambbo siidaguovlluid  báikkálaš riggodagain. 1600- ja 1700-logus lea ássanmálle ja ekonomiija  nuppástuvvama áigi Várjjagis. Dát čuzii maid nuortalašsiiddaide, gos  Njávdán lei rášimus sajis lagas ránnáoktavuođa geažil singuin geat  háliidiedje viiddidit guovlluset.    Njávdánsiiddas fertejit maid sierra demográfalaš dilálašvuođat váikkuhan.  Mii leat ovdal muitalan ahte siidda bearašlohku lei hui dásset, 1500-logu ¶
rájes 1900-lohkui. 1600-loahpas gal lei lohku 17, 1716:s jur 22, muhto  dát logut gal leat áibbas earenoamážat. Schnitler dajai ge 1744:s, go ledje  8 Njávdánsámi bearraša, ahte "Dološ áigge ... ledje oallugat" (Schnitler I:  348). 1600-loahpa ja 1700-álggu loguid lassáneapmi dáidá čilgehussan  dasa ahte njávdánsápmelaččat maid vigge viidánit, lulás nu go leat  oaidnán, muhto maiddái oarjjás Dirgejávrri guvlui (Schnitler I: 348).    1600-logu gaskkamuttos oidnui čielgasit ahte Čáhcesullo-gávpi lei  oažžugoahtán Njávdáma luossagávppašeami alcces, ja Várggát lei  seammaládje beassagoahtán ráđđet Báhčaveajis. 1600-logu vuosttaš  oasis lei maid čielga stáhtalaš doaibma luossabivddus oasi oažžut. Dan  čájeha omd. Christian 4.` Njávdáma luossadiiddu 1639 mearrádus,  geardduhuvvon 1640:s. 1639-resolušuvnnas deattuhuvvo ahte  njávdánsápmelaččat galge máksit dábálaš "Máksámuša ja Diiddu" juohke  jagi, ja "iežaset fuomášuvvon Árbevierru" máid ledje atnigoahtán, ja máid  ledje gohčodan, hilgojuvvo. 1640-resolušuvdna čájeha  veahá njávdánsápmelaččaid diidomáksinvuosttaldeami ákkasteapmi  dánska-norgga eiseválddiide: Muŋkkat Várggáidladni nuorttabealde eai  mávsse diiddu, danin galggaše sii nai beassat (Lilienskiold` Speculum Boreale II, Nordnorske samlinger, VII, Finnmark omkring 1700, 3: 251- 252).    Báikenamat Gievjovuonas, omd. Brashavn ¶
, duođaštit  ahte Čáhcesullo gávpeolbmát leat Njávdánsiiddas leamaš dalle.  Čáhcesullos lea Bras-goargu oahpis eanas 1600-logus; lei measta  dynastiija, mii vuođđuduvvui Čáhcesullui 1620-jagiin juo (Niemi 1983:  215-216, Beronka 1933: 27). Dađimielde go bergenlaččat šadde  oahppáseappot Várjjagii, de beroštišgohte eambbo nuortalaččaiguin  gávppašit (vrd. Nilsen 1966: 42). 1691 oktroija bokte juhkkojuvvui  Čáhcesuolu ja Várggat formálalaččat. 1700-logu mielde, go Várggát manai  garrasit maŋos, šattai goappeš siiddaid Norgga gávpi Čáhcesullo vuollái  (Niemi 1983: 215-216, 278-280).    Bergen massii iežas gávpeaktorievtti Finnmárkkuin 1715:s (álggii 1681:s),  nu go diehtit. Aktoriekti álggahuvvui fas maŋŋel áigodaga go lei measta  friddja gávppašeapmi (1715-28), muhto dál addojuvvui dat  Københámmana gávpeolbmáide. Iešguđet hálddašanfámuid bokte doalahii  Københámman aktorievtti loahpalaš friddjaaddimii 1789:s. Bergenlaččat  vigge fas beassat guovddážii ruoššagávpái ohcámiiguin oažžut  finnmárkkugávppašeami ruovttoluotta, omd. 1736:s. Dat čájeha ahte  ruoššagávpi ain lei bivnnut (Nilsen 1966: 178). ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
1653:s orrot stáhtaberoštumit ja gávpi njuolgut goallostuvvon oktii  Čáhcesullo čakčadiggečoahkkimis gos diggevihtanat ja gávpeolbmát  oaivvildedje ahte Várjjat- sápmelaččain, geat čielgasit ledje Norgii "rieviduvvon" sápmelaččat, ovdal lei leamaš Njávdáma luossabivdu (Niemi  1983: 278, Tanner 1929: 215-16 čujuhusain Solbergii 1910). Dát ii sáhte  leamaš riekta, nu go juo ovdal nai lea daddjon. Dikki áigumuš lei várra  báikkálaš sávaldagaid vuođul oažžut Njávdáma luossabivddu ja  luossagávppašeami dáčča stivrejumi vuollái (vrd. maid Tanner 1929: 215216). Čájehii ge juoidá ahte Brasbearráša oaivámuš ieš lei dán  diggečoahkkimis jođiheame vihtanuššamiid.    Luossagávppis ledje stuora hivvodagat ja árvvut. 1700 maŋit oasi loguin  oaidnit ahte Čáhcesullo-gávpi sáhtii oastit birrasiid 7 000 kg luosa  Njávdáma sápmelaččain ovtta mánus (Vorren Lundes 1979: 86). Ii dáidán  leat olu earalágan dilli 1600-logus.    Vaikko klostersierraovdamunit heaittihuvvojedje, de lei goitge veahá  ruošša gávpi Njávdámis; 1700-logus jotke pomorat gávppi. 1700-logu  gaskkamuttos 1810 rádjái doaimmahii Arkhangelska-giehmánni Sergei  Kolokoff dábálaš gávppi Brashavnas ¶
Gievjovuona njálmmis. Dan báikki  gohčodedje ruoššagillii Shapkinon. Dát hámman lei jur Njávdáma  sápmelaččaid áhpebivdobáikki buohta. 1791:s muitaluvvo ahte pomorat  nuppevuoro lávejedje orrut dálvvi Njávdánsiiddas, ja dalle lávejedje maid  vuovdit jáfuid Anársápmelaččaide (Tanner 1929: 219). Earret luosa, lei  njávdánsápmelaččaid buvttadan áhpeguolli maid jođánis gávpegálvu. Sii  ledje dovddus áhpebivdit, dánskka ráđđehusekonoma Carl Pontoppidan  1790 čállagiid mielde (Pontoppidan 1790: 234).    Čáhcesullo 1713 diggi čájeha bures mainnalágiin njávdánsápmelaččaiguin  lei gávppašit. Lei gul dološ vierru ahte nuortalaččaid gálvvu (luosa,  goikeguoli, lievssi) mákse lotnolasat ruđain ja gálvvuin. Lei dábálaš máksit  luosa, lievssi ja 1/3 goikeguolis ruđain, ja loahppa 2/3 goikeguoli gálvvuin.  Gávpeolbmát ledje geatnegahtton dábuhit nuortalaččaide olu sáltti. Gávpi  galggai juohke jagi nohkan "Petri-Pauli-beaivve" ( "Biehtármeassu" ),  geassemánu 29. beaivve. Dalle lei joga váldobivdu nohkan; seammás lei  maid giđđaguollebivdu nohkan. Gávpečoahkkaneapmi heivehuvvui oktanis  vearro- ja máksámušbearramiiguin (Niemi 1983: 278-279).    Njávdánsápmelaččat vikkahuvvojedje stáhtakássasisaboahtopolitihkain -  vearromáksimiin - dánska-norgga stáhta vuollásažžan, nu go leat oaidnán.  Dán guovllu vearrogeassin bohciidahtii olu smávit soahpameahttunvuođaid  gaskal Norgga ja Ruošša báikkálaš eiseválddiid. Guovlu han lei ain Norgga  ja Ruošša oktasašguovlu. Omd. gilddii Ruošša fáldi njávdánsápmelaččaid  máksimis luossabivdodiiddu dánska-norgga eiseválddiide (Niemi 1983: ¶
váilu sámegielnamma ¶
278). 1600-logu maŋit oasis orro njávdánsápmelaččaid stáhtakássa  sisaboađu ¶
gaskavuohta Dánmárku-Norgii jaskkodan. 1690 birrasiid  mákse nuortalaččat 3 goikeguollevoaga juohke vearrogeassi nammii  dábálaš vearrun ja 1/2 voaga fáldi gáibádussan. Vearu mákse dávjá  gávpeolbmái "Guollin ja eará Gálvun" , guhte fas "Fáldái doalvvui dáid Ruhtan" (Resen II: 14-16).    Davvi ja oarjeránnáid ássama ja riggodatgeavaheami viidun ja rievdan  dagahii eambbo deattu Njávdánsiidii. Várjjatvuona davábeale  guollehámmanálbmot geavahišgođii eambbo vuona lulábeale guovlluid. Sii  borde sámmála fuođarin, čuhppe muoraid boaldámuššan ja ávnnasin,  bivde njuorjjuid jna. Almmolaš ásahusat maid geavahedje  nuortalašsiiddaid riggodagaid, nu go Várggáidladni militeara. 1691  gonagasreive gohčui čuohppat dimbariid Várjjaga ođđa girkui ja  Čáhcesullo ođđa ámtamánnigárdimii Njávdánvuvddiin (Niemi 1983: 333).  Njávdánsápmelaččat čuhppe olu dimbara ja fievrrededje dan herggiiguin  vutnii vuovdima váste.    1600-logu gaskkamuttos váidaledje njávdánsápmelaččat máŋgii go  Norgga geavaheapmi čuzii sin ealáhusvuđđui. Ledje maid njuolggo  vahágahttimat, nu go lobihis bivdu, gođiid billisteapmi, jna. Mearra- ja  johttisápmelaččaid viidáneapmi maid čuzii seammasullásaččat. 1600-logu  loahpas manne Várjjaga mearrasápmelaččat Buođggáidvuona rastá,  boares siidaráji rastá. 1700-logu mielde vuođđodedje sii ássanbáikkiid  Várjjatvuona lulábeallái Ruovdavutnii, guhkás Báhčaveaisiidda guovllu  siskkobeallái.    Boazosápmelaččat johtigohte nuorttas 1700-logu álggus, nu go juo leat  gullan. Lulábealde orrot Anársápmelaččat muhtun muddui leavvan  Njávdánsiidii, nu maid várra Ohcejohsápmelaččat (vrd. Vorren Lundes  1979: 77, Schnitler I: 348).    Dáinnalágiin báhkkahuvai Njávdánsiida máŋgga guovllus, ja siidarájiid  rasttidedje sihke siseatnamis ja mearagátte. Njávdánsápmelaččat  vuosttaldedje dan, ja dánska-norgga eiseválddit dorjo sin muhtun muddui,  muhto almmotge dohkkehuvvui sin iežaset riektevuogádat ¶
oalle  muddui.    Dalá áššiin máid dovdat ja mat šadde báikkálaš diggái, ožžo  njávdánsápmelaččat guhká doarjaga iežaset vuoigatvuođagáibádusaide.  Earenoamážit orru čielggas ahte njávdánsápmelaččat guhká ožžo  dohkkehuvvot aktorievtti goddebivdui, boazodollui ja luossabivdui (vrd.  Tønnensen 1972/1979: 120-121). Earáid riggodatgeavaheapmi, nu go ¶
vuotnabivdu, fuođarváldin, muorra- ja dimbbarčuohppan jna., čađahuvvui  guhká njávdánsápmelaččaid lobi addimiin. Sin dárbbu ektui lei muhtun  áigodagaid stuorát riggodatvallji go sii ieža dárbbešedje. Schnitleris leat  máŋga ovdamearkka mat duođaštit njávdánsápmelaččaid  siidahálddašeami.    Mii leat juo gullan ahte muhtun Norggabeale mearrasápmelaš ceggii goađi  Gevjui go njávdánsápmelaččat adde lobi. Dáččaid vuovdegeavaheapmi  čađahuvvui almmá "Vuosttaldemiiguin" (Schnitler I: 348). Go (árvvusge)  vuosttaš mearrasápmelaš ásaiduvai Buođggáidvuona nuorttabeallái, lei  dát njávdánsápmelaččaid lobi addimiin. Dás leat olu soahpamušat ja  ovttasbargu iešguđet sámijoavkkuid gaskal. Govvideaddji ovdamearkan  lea Norggabeale boazosápmelačča Carl Andersena boazoguođoheapmi  Sállanis ja Brashavnfjellet ¶
nannamis oarjjabealde sullo.     Andersen lei geavahan sullo ovcci jagi (1730-1740 gaskal) dassožii go  jámii. Go lei johtán ruoktot ovdan Buođggáidvutnii ja váriide doppe, de lei  Brashavnfjellet ¶
mielde johtán ja vuojahan Vestre Leirvåga ¶
bokte.  Dan ovddas lei son geahččan njávdánsápmelaččaid bohccuid. Schnitler  dadjá čielgasit ahte dát lei šiehtadus (Schnitler I: 424, 426, 428). 1740jagiid álggus ledje ledje njávdánsápmelaččat šaddan johtit  gaskaboddosaččat eret Sállanis gumppe speadjama geažil. Sis eai lean  alddiineaset doarvái guođoheaddjit. Dál sii ožžo veahki ,  boazosápmelaččain.    Schnitler dadjá ahte su áigge "soabadedje Norgga- ja Njávdánsápmelaččat juohke Ládje hui bures" (Schnitler III: 71).    Muhtun áigge maŋŋel Andersena jápmima orrot máŋga joavkku ovttas  geavahan Sállana, ee. njeallje dáčča bearraša. Muhto sii ledje dušše ovtta  dálvvi orron doppe, dálkki, dálkkádaga ja Gievjovuona jiekŋuma geažil  (Schnitler I: 335).    Njávdánsápmelaččat ledje danin nu smáđáhkkat ránnáiguin geat  háliidedje siidda geavahit, go ieža dárbbašedje sis veahki ja ovttasbarggu.  1600/1700 jahkečuođimolsuma áiggi viidáneami maŋŋel lei sihke  olmmošlohku ja boazolohku unnon. Ássiidlohku sáhttá unnon álgo 1700logu rohtudávddaid geažil mat Várjjagis hearjidedje. Schnitlera  diggevihtaniin oaivvildii muhtun ahte Báhčaveaisápmelaččaid logu lei  rohttudávda unnidan 40:s gitta "Logenáre Bearrašii" (Schnitler I: 435).  Diehtit maid ahte 1700-logu vuosttaš oasis ja gaskkamuttos lei váttis dilli  boazodoalu guovdu, ja ealut unno dovdomassii (Niemi 1983: 300). ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Olmmošlogu ja boazologu unnun sáhttá luvven siidda riggodagaid,  seammás go ovttasbargodárbu lassánii. ¶
RIEKTEOAIDNU?   Lea gal čielggas ahte šattai oinnolaččat riidovuođđu 1700-logu maŋit oasis  ja 1800-logu álggus. Eai Schnitlera áigge ge álo doahttalan  njuolggadusaid. Muhtun diggevihtanat mieđihit omd. ahte vaikko  njávdánsápmelaččat ledje gieldán báhčimis gottiid Brashavnváris ¶
, de  muhtun Várjjatsápmelaččat goitge bivde (Schnitler III: 424, 426).  Siiddas lassánii lobihis riggodatgeavaheapmi ( ). Rathke  válddahallá 1802:s boazosápmelaččaid "stuora Ealu" mii báhkkii  Njávdámii. Boazosápmelaš Rikkis Gjermund ( ) lei  boahtán nu lahka Njávdánsiidda nu stuora ealuin "ahte ii Ieš ge diehtán Logu" . Njávdánsápmelaččat "eai háliidan dákkár Ránnávuođa, go sin Stuora Ealut billistedje njávdánsápmelaččaid Boazoguohtuma, ja čuoččuhedje ahte lei nu duođalaš Nággu ahte Buhtadusa ledje gáibidan ja ožžon" (Rathke 1899/1901: 42).    Dál ledje vel riekteásahusat nai beahttigoahtán nuortalaččaid, várra  álbmoga deattuin go gáibidedje Mátta-Várjjaga riggodagaid ( "eanetlogu  dárbu" ) ja Tønnesen gohčodan "dábálaš bieđganeami álgu" riektedoaimmas ¶
álggii Finnmárkkus 1700-logus (Tønnesen 1972/1979:  ee. 121). Gudmund Sandvik lea gohčodan riektemannolaga ¶
báikkálaš  álbmoga válddálašvuođahuhttimin ¶
, earenoamážit stáhta Finnmárkku  čálekeahtes eatnama "oahpu" bohciideami čujuhusain (Sandvik Thuenis  1980: 59-60). Njávdánsápmelaččat eai nagodan šat fámu čájehit  gáibádusaideasetguin. Go Várggáid 1773 dikkis fas válde ovdan  dilálašvuođaid máid atne árbejuvvon vuoigatvuođaid duolbmumin, ožžo  dán vástádusa ámtamánnis: "Njávdánsápmelaččat eai galgga hehttet Várjjatsápmelaččaid bivdimis Njuorjju, Čeavrá ja Lottiid ja Gottiid Oktasaš báikkiin ja muđui galget soabalaččat láhttet guhtet guimmiideaset vuostá, almmá moaráhuhttit guhtet guoimmis" (Tønnesen 1972/1979: 121).    Vaikko dákkár riektedulkon ii váikkuhan nu olu geavatlaččat álggos, de  botke dat čielgasit ovdalaš oainnu - ja lea mearkan dasa movt 1800- ja  1900-logus galggai geavvat. Ámtamánni vuođđojurdda su ¶
váilu sámegielnamma ¶
riekteoahpaheamis, lea ovttalágan riekti buohkaide gilisearvvis,  vuođđojurdda mii čielgasit čuzii unna unnitlogujovkkožii.    Dánska-Norgga eiseválddit beroštišgohte áibbas čielgasit eambbo MáttaVárjjagis 1700-logu loahpas. Ámtamánni Ole Hannibal Sommerfeldt  barggai áŋgirit Norgga viidánemiin oktasašguovllus. 1780- ja 90-jagiin  áŋgirušai son máŋgii oažžut dáččaid ásaiduvvat Reainnáhii ja Sállanii,  daidda vallji- ja strategalaš deaŧalaš sulluide borjjastangeinnodagas  Báhčaveaji- ja Njávdánnjálmmis, vaikko sus lei heajos  stáhtariektevuođđu. Mátta-Várjjat dieđusge ii lean 1775  eananvuovdinresolušuvnna vuollái boahtán, danin go ii lean Norgga  guovlu - dat lei ain oktasašguovlu. Sommerfeldt čuoččuhii ahte dánskanorgga berošteddjiide lei "dárbbašlaš" lahtudit guovlluid "čielga Norgga  eanamin" go muhtomin galggai rádješiehtadus dahkkot. Dát mearkkašii  árvvusge ahte Sommerfeldt háliidii meannudit terra-nullius oainnu vuođul,  mas koloniseren lea guovddáš guovllugáibádusa veahkkeneavvu.    1751 Ruoŧa-Norgga rádjegeassima maŋŋel lei dušše Norgga ja Ruošša  gaska mii ii lean rádjesoahpamušas mielde. Dál dihte ahte dat fargga  šattai čađahuvvot. Dánska-Norgga sajádaga nannema oktavuođas lei  dáčča koloniseren deaŧalaš. Lei maid sáhka hehttet nuortalaččaid "gávdnamis Liibba ... rivvet ¶
dán Sullo " (dás lei Reainnáha birra sáhka;  Johnsen 1923: 215, 326). Go ákkastii garraset Mátta-Várjjat beroštumi  ovddas, čujuhii Sommerfeldt guovllu strategalaš sajádahkii ja guovllu  riggodatvalljái, earenoamážit Njávdámis: " Njávdámis lea buoremus Luossajohka, valjit Beahce- ja soahkevuovdi, ja Oaivejeagil" (Johnsen  1923: 325). ¶
3.7 "... LIHKOLAŠ JA DUHTAVAŠ" ?   Njávdánsápmelaččaid árbevirolaš servodat lei 1800-logu álggus vuos hui  ealas ja ollis, vaikko lei lassáneaddji deaddu dasa. Buot čájeha ahte  njávdánsápmelaččat birgejedje bures ekonomalaččat dan áigge, vaikko  eanas finnmárkulaččain lei nuppelágan dilli. Nuortasápmelaččaid gesse  ovdamearkan vel muđui álbmogii.    Jagiin ovdalaš 1790, Finnmárkku gávppašeami čiekŋalis čielggadeami ja  ságastallama oktavuođas, gávnnahii dánska ekonoma Carl Pontoppidan  vuđolaš Finnmárkku iskamiid vuođul, ahte "Ruoššasápmelaččat" ledje  duođaštussan dasa ahte vealggáidumi haga sáhtii birget danin go sii goit  birgejedje dan haga, vaikko sis lei garra vearrodeaddu (Pontopiddan  1790: 234). ¶
Rathke válddahallá sápmelaččaid liggosit ja liikomiin, maŋŋel go lea fitnan  Njávdámis 1802:s. Son rámpo sin čorgatvuođa (máid son čatná  oskudoaimmaheapmái) ja maid sin ekonomiija. Son oaivvilda maid, nu go  Pontopiddan, ahte vaikko Njávdáma nuortalaččain lei eambbo  vearrodeaddu go mearrasápmelaččain, de ledje sin "Ruovttudoaluin ... muhtun Ovdamunit eambbo go Norgga Mearrasápmelaččain" . Su oaivila  mielde lei njávdánsápmelaččain buorre eallin - sii ledje "lihkolaččat ja  duhtavaččat" . Sis orui olles servodatorganiseren, oaiveolbmáin, máid  Rathke gohčoda (boarráseamos) dahje (Rathke  1899/1901: 43). Rathke válddahallá muđui njávdánsápmelaččaid oalle  seammaládje go Keilhau válddahallá Báhčaveaisápmelaččaid 25 jagi  maŋŋel (Keilhau 1831: 46 ff., 54).    Dán buori dilálašvuođa čilgehussan, go buohtastahttá muđui Finnmárkku  dilálašvuođaiguin, dáidá leahkit ahte nuortalaččat ledje guhkit birgen  márkanekonomiija ja áigodatnuppástuhttimiid ¶
haga mat muđui ledje.  Sis lei gal leamaš dahkamuš márkaniiguin máŋga čuođi jagi, nu go leat  gullan. Muhto dan gávppašeamis mas sii ledje searvvis, eai lean nu olu  márkanintegrašuvnnat ja márkansorjjasvuohta go eará joavkkuin,  earenoamážit dáččain. Guhkes áiggi čađa lei márkangullevašvuohta  heivehuvvon áigodatjohtimiidda ja árbevirolaš riggodatgeavaheapmái.  Árbevirolaš eallinláhki lei sidjiide buorren dalle go garraset  márkanintegrašunjoavkkuin lei heahtedilli. 1831 diggedutkamis  Čáhcesullos muitaluvvo ahte njávdánsápmelaččain lei seammalágan  johtinmálle ja riggodatgeavaheapmi go ovdal. Siidda guhtta bearraša elle  ain geasset luossabivdduin Njávdámis, ja dálvet siseatnamis "nuppebealde ráji Ruošša eatnamis" gos bivde jávrriid ja guođohedje bohccuid. 1836  Čáhcesullodikkis muitaluvvui ahte sii bivde luosaid Njávdánjogas ja  máŋgga sajes Gievjovuonas ja Korsfjordenis ¶
(Qvigstad 1926: 17).    Njávdánsápmelaččaide lei goit dat mávssolaš ahte guokte deaŧalaččamus  riggodaga ledje ollásat ja ain earenoamáš riektin sis, namalassii luossa ja  boazu. Luosa mii gal leat juo gieđahallan. Dál galgat hupmat bohcco birra  ja geahčadit movt ovdalaš siiddas dainna lei.     Boazu lei guovtte ládje riggodahkan; goddin ja boazun.    Goddebivdu lei dieđusge áibbas dološ Njávdámis nu go dain eará siddain  nai. Siidaguovllu siskkobealde leat gávdnan máŋga goddebivdirusttega,  vaikko ii oktage dain leat dakkár sturrodagas go Várnjárgga earenoamáš  stuora goddebivdorusttegat. Njávdámis bivde maid gielaiguin,  seammaládje go nuorta- ja lullisiiddat. Njávdáma goddebivdu bisttii gitta  1800-lohkui. Go Rathke finai Njávdámis 1802:s, de logai son ain bivddu ¶
váilu sámegielnamma ¶
bistime. Nuorat bivdoolbmát čoahkkanedje "unna Searvvážiidda" ja "manne oahpes Davviváriide sihke gárdut ja báhčit Gottiid ja Riebaniid, Getkkiid ja vahá Lottiid" (Rathke 1899/1901: 43, vrd. maid 2.3.4.  ovdalis).    Njávdánsápmelaččaid boazodoallu lea dološ, nu go leat oaidnán.  Girjjálašvuođas lea dábálaš oaidnun ahte lei dušše hui veahá boazodoallu.  Goddebivddus leat gul ožžon dárbbašlaš bierggu, ja dasto ii mannan nu  olu biergu oskku geažil. Oaivečuokkisin dán čielggadeamis lea ahte  goddebivdu ja boazodoallu eai dárbbašan hoigadit nuppi eret. Buot  nuortalaš siiddain doaimmahedje boazodoalu ja goddebivddu ja -báhčima  buohtalaga, ja dása lea juo vásahusvuođđu ¶
mis. Várjjatguovllus ii  loaktán boazosápmelaččaid boazodoallu goddeealu oanehis áiggis. 1700logus gullat ahte Várnjárggas báhčaledje gottiid bissuiguin (Niemi 1983:  301). Goddeealu maŋimus bihtáid eai loaktán ovdal krimsoađi áigge  (1853-56), go lei niestedábuhanheahtedilli riddodahppama geažil.    Lea dieđusge duohta ahte lei unnán boazodoallu daid ealuid ektui mat  šadde boazosámiid boazodoalus. Ii goitge ábut doaivut ahte lojes boazu ii  lean deaŧalaš borramuš-ja bivttas- ja bárgoneavvoávnnaslassin. Go  Burman 1598:s muitala njávdánsápmelaččaid ealu guhton Sállanis, de lei  árvvusge stuorit čora go dušše vuollel logi bearraša moadde hearggi.  Schnitlera cealkka "boazoriggát" duođašta dan, seammaládje go ahte  njávdánsápmelaččat máŋgga geardde čuoččuhedje báikkálaš dikkis  siidaguovllu viiddis jeageleatnamiid gullat alcceseaset earenoamáš  vuoigatvuohtan. Lojes bohccot adnojedje borramušlassin ja  bargoneavvoávnnasin, vuođgŋinboazun goddebivddus, vuojánin  dimbbargeaseheamis ja johtimis, ja eiseválddiid vuojáhallamii  dárbbašuvvojedje maid sávrres vuojánat. Lojes bohccot ledje maid  deaŧalaš hearbevárrin jus goddebivdduin manai hejot. Boazosápmelaččaid  eallosturrodagat soitet maid váikkuhan. Dákko sáhttá maid rápmi ¶
leamaš mielde váikkuheame. Seammaládje go bivdu lei ovttaskas olbmo  rápmi, de soaitá maid eallosturrodat leamaš danin.     Nu go leat oaidnán, de lei eará nuortalaš siiddain dan meare stuora  boazodoallu ahte fertejit leamaš eará dárbbut go dušše vuojánin ja  vuođgŋinboazun. Árvvusge ii lean earalágan dilálašvuohta Njávdámis,  vaikko lea gal váttis dološ boazodoalu sturrodaga diehtit.    1826 rádjegeassima birrasiid leat maŋimus dieđut njávdánsapmelaččaid  boazodoalu birra ovdal go siidda ásaidumi stuora nuppástumit álget. Dalá  eallaseamos muitalus lea Keilhaua 1827 giđa fearán go manai  Gievjovuona sisa, seammás go njávdánsápmelaččat johte ealuineaset ¶
geasseorohahkii Sállanii. Vuojahedje ealu rastá vuona ovtta saje gokko "ii várra lean govddit go okta Bissobážagaskka" , ja lei eahpitkeahttá seakka  nuori birra sáhka, jur Norskbukt ¶
ja Nord-Leirvåg ¶
. Dat lei árbevirolaš vuojahat. Doppe oinnii Keilhau ahte "... muhtun Ruoššasápmelaččat vuojahedje Bohccuideaset Sállanii gos Bohccot guhto Geassemánuid. Dát lei eallasis ja čáppa Dáhpáhus. Dievddut ja Nissonat barge veahá Fatnasiin ja veahá Gáttis daiguin vilda Bohccuiguin, ja muhtun sakka viššalis Beatnagat doalahedje Ealu čoahkis Vuojahanbáikkis dahje jorgalahtte daid mat ledje eret mannan. Olbmuid hohccaleamit ja Beatnagiid ciellan skájai Báktegaskkaid" (Keilhau 1931:  31).    Keilhau ii namut makkárge logu ealus máid vuojahedje Gievjovuona rastá,  muhto orru dego livččii oalle eallu, sullii viđa bearraša bohccot. Seammá  muitaleamis lohká son ahte muhtun Báhčaveaibearrašiin su áigge sáhtte  leahkit gitta 100 bohcco, muhtumiin (Keilhau 1831: 46).  Keilhau` muitalemiid vuođul lea Kristian Nissen geahččalan árvvoštallat  báhčaveaisápmelaččaid oppalaš ealu; son lea gávnnahan ahte ledje  birrasiid 1 000 bohcco (Nissen 1919: 31). Báhčaveaji birrasiid 20  bearrašis livččii de leamaš 50 heagga gaskamearálaččat juohkehaččas. Ii  Njávdámis dáidán leahkit nu olu earalágan eallosturrodat. Lei dábálaš  dušše rávis bohccuid lohkat. Man olu dahke dasto 50 rávis bohcco ovtta  bearrašii?    Boazodoalu boarráset áigodagas, nappo ovdal 1800-logu, lei dábálaš  rehkenastit ovtta bearrašii/ruovttudollui mii birgii dušše boazoadoaluin,  birrasiid 50 rávis bohcco bearraša ealiheapmái, muhtomin rehkenastet 50 rávis njiŋŋelasa. Lassiealáhusaiguin sáhtii boazosámibearaš birget veahá  unnibuin (vrd. Paus 1768: 263-264, Hultblad 1968: 146-147).    Dáin loguin vihku ahte ii nuortalaš boazodoallu sáhte leamaš áibbas "árvvu haga" . 1800-logu maŋit oasis, go boazoealáhus lei garrasit  viidánan ja ealut ledje sturron, de rehkenaste Finnmárkku  ámttaeiseválddit ahte bearaš dárbbašii 100 rávis bohcco, nappo  njiŋŋelasaid ja varrásiid, dieđusge eanas njiŋŋelasaid (Niemi 1989: 31).  Vai lea mihttu mainna buohtastahttá nuortalaš siiddaid boazodoalu 1800logu vuosttaš oasis, de lean geahčadan Guovdageainnu boazodoalu 1835  olmmošlohkamiid vuođul (mii lea vuosttaš lohkan mas šibihat, ja dan  vuolde boazodoallu, lea mielde). Guovdageaidnu lei ámtta stuorimus  boazodoalloguovlu. ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Guovdageainnus ledje juohke doalus gaskamearálaččat sullii 140 bohcco.  Oallugiin lei mihá unnit eallu. 139 ruovttudoalus ledje dušše 5 doalu main  ledje badjel 1 000 bohcco; dát dieđusge gesse gaskameari hui bajás. Jus  dáid earenoamáš ealuid doalahit olggobealde, de šaddá juohke bearraša  gaskamearri olu unnit, gaskal 50 ja 100. Guovdageainnu dáloniin geat  barge lotnolasat šibitdoaluin, meahcástemiin ja boazodoaluin, ledje  gaskamearálaččat 12 bohcco (Niemi 1989: 31-32). Vaikko boazodoalu  loguin leat eahpesihkkaris bealit, de dat muitalit boazologu sulá.    1835-logut eai muital Njávdáma birra (eai ge Báhčaveaji). Mii fertet maŋit  olmmošlohkamiid geahččat, 1845-loguid, gávdnat Njávdáma birra dieđuid.  Nuortalaččain ledje dál 4 bearraša geain gaskamearálaččat ledje 1,5 "stuora šibiha" , 5,5 sávzza ja 30 bohcco, mii lei searveopmodat. Dan logi  kvena sisafárren bearraša buohtalas logut ledje 1,8 "stuora šibiha" , 2,6  sávzza ja oktiibuot 5 bohcco (0,5 juohke bearrašis). Muđui ledje Mátta- Várjjaga boazodolliin (mearrasápmelaččain, kvenain, dáččain)  gaskamearálaččat 5,8 bohcco juohke ruovttudoalus (Niemi 1989: 32). Lei  oahpes ášši ahte Mátta-Várjjaga šibitdoaluid boazodoallu ovddemustá lei  vuodjima ja fievrredeami váste. Muhto nu go oaidnit, de lei dát  boazodoallu olu unnit go nuortalaččaid boazodoallu.    Jus Ingold` teoridoahpagiid galgá geavahit, de lei nuortalaččaid doallu , ja boazosápmelaččaid viiddis boazodoallu lei dahje lei  šaddame .    Maŋimus jahkečuođimolsumis árvvoštalai kulturgeográfa Amund Helland  (geas lei hui radikála sajádat Norgga dutkanbirrasis) njávdánsápmelaččaid  eallima ja ekonomiija. Dat máid son gávnnahii, gustui várra guhkás  doložii. Son gávnnahii namalassii ahte dán servvodaga dovdomearkan lei  ahte dan ekonomiijas ii lean dušše okta suorgi, ii guđege dáfus.  Mihtilmasvuohtan lei juste dat ahte servodat lei máŋgga ekonomalaš  heivehanmálle rádjeguovllus: "Skolttaid eallin lea imašlaš gaskadilli  guollebivdi, bivdoolbmá, johttisápmelačča ja fástaássi álbmoga eallimis" (Helland 1906 II: 159). Muhto dat nanu čanastat máid son oinnii  njávdánsápmelaččain boazodollui, dagahii ahte Helland buohtastahtii sin  boazosápmelaččaiguin: Vaikko guollebivdu dáiddii leahkit sin  deaŧalaččamus ealáhus, "lea sis olu mii muittuha johttisápmelaččaid" (Helland 1906 II: 157).    Muhto jorggihetnot dál fas 1800-logu ovddit oassái, Njávdánsiidda  vuosttaš albma nákkisvuođa áigái. ¶
ÁIGI ¶
Jus njuiket njávdánsápmelaččaid 1700-loahpa ja 1800-álggu  válddahallamis sullii čuohtejagi maŋŋelii, de lea surgadis álbmot- ja  servodatgovva. Jur jahkečuođimolsuma maŋŋelaš čállá Helland: "Eanas  skoaltasámibearrašiin lea heahti ja geafivuohta, ja sihke sin gárvvut ja  viesut leat hui duolvasat" (Helland 1906 II: 156-157). Eai deattuhan  dušše sosiála ja ekonomalaš dilálašvuođaid, muhto maiddái luonddu ja  olggobeale hámi, nu go leat gullan ovdalis (vrd. 2.1.).    Dán válddahalláma dieđusge ferte moaitimiin árvvoštallat. Ovttatmanu  sáhttá dadjat ahte áššit eai leat jur dieinnalágiin, ja ahte  sosiáldarwinistalaš ja nállevealahanoainnut, máid dutkan maid ovddastii,  leat báidnán ášši (vrd. Eriksen ja Niemi 1981: 324 ff.). Dasalassin sáhttá  eiseválddiid politihkalaš dilálašvuođa oaidnu bohciidahttán loahppadili  válddahallamiid (vrd. Báhčaveaisiidda čielggadeami 2.3.4.). Helland`  áigge gávdnojit maid Njávdánválddahallamat mat eai čujut nuortalaš  loahppadili, muhto duođalaččabut čilgejit Njávdánservvodaga stuora  nuppástuvvamiid maŋimus 20 jagi, máid fargga gullat. Muhto dat  sevdnjes čilgehusat duođaštit gal ekonomalaš, kultuvrralaš ja sosiála  maŋosmannama - ja maid hirbmat statusgahččama goit olggobeale  oainnuin. Mii lei dáhpáhuvvan gaskal álgo 1800-logu ja álgo 1900-logu?    Muhtun dilálašvuođat leat dagahan njávdánsápmelaččaide heahtedili áiggi,  go sin  boares kultuvra áitojuvvui duođas.    Rádjegeassima oktan dan váikkuhusaiguin leat juo namuhan. Dat čuzii  garrasit Njávdámii; vaikko ii jur ovttatmanu gal.     Nubbi ášši lea go Mátta-Várjjagii fárrejedje nu olu dáččat ja kvenat geat  ásaiduvve dohko eanandoallin ja guollebivdin. 1700kolonoserengeahččaleamit eai lean lihkostuvvan. 1800-logus fárrejedje  dáččat eanas suohkana nuorttabeallái, nappo Báhčaveaisiidii. Muhtun  muddui stivrejedje eiseválddit náššunalberoštumiiguin dáčča  kolonisašuvnna daid "rášes rádjeguovlluide" . Njávdámii eai fárren  goassege nu olu dáččat. 1920:s ledje doppe dušše 5-6% álbmogis  dáččat ¶
, eanas dáččat doppe ledje almmolaš virgeolbmát oktan  bearrašiiguin. Báhčaveadji maid šattai kvenaide deaŧalaš ássanguovlun.    Njávdansiiddas ledje eanemus kvenat. Njávdáma suohkan šattai oktan  Buođggáidnjárggain suohkana stuorimus báikkálaš kvena servodahkan.  Vuosttaš kvenabearaš lea ásaiduvvan Njávdámii 1821:s. Álggos sávve  Norgga eiseválddit sidjiide bures boahtima danin go sii ledje dássedis,  fástaássi eanandoallit. 1870 máŋŋel rivde oainnut. Dál atne sin  náššuvnnalaš váttisvuohtan nu lahka Suoma ja Ruošša rájiid, ja  riggodagaid ja bargosajiid nalde gilvaleaddjin, muhto sisafárren gal ii ¶
bisánan dan dihte. 1845:s ledje Njávdámis 45 kvena ja 28 nuortalačča.  1869:s ledje 138 kvena ja 11 nuortalačča. Njávdámis eai orron dáččat eai  1845:s eai ge 1869:s. Nuortalaččat šadde nappo oanehis áiggis  unnitlohkui iežaset gilis. Jahkečuođimolsumis čálii Helland ahte Njávdámis  ráđđejedje kvenat, geat "doalahit kvenagiela hupmangiellan" (Helland  1906 III: 511). Earret dan moadde dáčča geat bohte gillái  jahkečuođimolsuma maŋŋel, lei sulli seammá dilli gitta 2. máilmmesoađi  rádjái.    Boazosámi viidáneapmi jotkkii ain 1800-logus. 1800-logu álggus  geavahišgohte boazosápmelaččat Báhčaveaisiiddas Holmengrånesset ¶
guohtuneanamin. 1875 olmmošlohkamis leat 135 Mátta-Várjjaga olbmo  čállojuvvon johtti-/boazosápmelažžan. Maŋŋel go Suoma ja Norgga rádji  dahppui 1852:s, lassánii Mátta-Várjjaga guohtuneatnamiid deaddu. 1854  lága ja čuovvovaš plakáhta vuođul šattai gielddusin geassejagis guođohit  bohccuid doppe. Guohtumiid galge seastit dálvái, muhto Várnjárga galggai  leahkit geasseorohahkan. Ii mas ge vuohte ahte dát láhka doahttaluvvui  (Vorren 1951: 114 ff., Vorren Lundes 1979: 79). Várra lei duohta dilli  duogážin go guokte boazosápmelačča ožžo 1866:s lobi Mátta-Várjjaga  atnit geasseorohahkan (Vorren 1951: 115). 1850-60-jagiin ledje  suohkana boazosápmelaččain gul badjel 20 000 bohcco, nappo lei 2/3  olles Nuorta-Finnmárkku boazolohku doppe. Ledje olu eambbo bohccot go  máid 1852:s ledje mearridan oba Nuorta-Finnmárkku alimus boazolohkun  (Vorren 1951: 114-115).    Dalle ain orrot boazosápmelaččat obalohkái dohkkehan Njávdáma  nuortalaččaid siidan. Dan vuohttit das go boazosápmelaččaid váldo  johtolatgeinnodat lei Suoma ráji mielde Báhčaveaji bajágeahčái ja muhtun  muddui Holmengrånessii ¶
. Goitge dettii dát stuora viidáneapmi  guohtuneatnamiid ja obanassiige nuortalaš kultuvrra.    Mearrasápmelaččat geat ain fárrejedje Davvi-Várjjagis ja Unjárggas, ledje  muhtun muddui heaitán boazosápmelaččat. Sii lassánedje Mátta-Várjjagii  árvvu mielde 130:s 500 olbmui 1800 ja 1870 gaskal. Njávdánsiidii  ásaiduvve muhtun mearrasápmelaččat, nu go Buođggáidvuona  nuorttabeallái ja vuotnabahtii, Gievjovutnii, Njávdánvutnii ja  Uvdovutnii ¶
. Ii mas ge vuohte ahte njávdánsápmelaččat ledje fárrema  searvvis , nu go 1700-logus ledje. Vaikko eai leat čielga ávdnasat dán  birra, de orru nu ahte ovdalaš riektedilli ja nuortalaččaid riekteoainnuid  doahttaleapmi lei garrasit maŋos mannan. ¶
váilu sámegielnamma ¶
váilu sámegielnamma ¶
Leat unnán dieđut dan birra ledje go Mátta-Várjjaga mearrasámiin bohccot  ovdal 1800-logu gaskkamutto; muđui Várjjagis gal ledje doloža rájes  leamaš mearrasápmelaččain veahá bohccot. Wessel oaivvilda ahte kvenaid  sisafárren movttiidahtii mearrasápmelaččaid bargagoahtit eambbo  bohccuiguin go vuodjin- ja fievrredandárbu lassánii (Wessel 1938/1977:  138). 1875 olmmošlohkama vuođul ledje 92 mearrasámi guollebivdo- ja  eanandoallobearrašis 34 bearraša main ledje bohccot. Eatnasiin ledje 1-10  bohcco, muhtumiin (9 bearrašis) ledje 12-60 bohcco, ja ovtta bearrašis  ledje birrasiid 100 bohcco. Sii geain eanemus ledje bohccot, ledje  boazosápmelaččat geat ledje fásta ássagoahtán (Vorren Lundes 1979:  91). Olles gielddas lassánii mearrasámi boazodoallu gaskal 1865 ja 1875  lagabui 500 bohccos birrasiid 800 bohccui.    A/S Sydvarangera álggaheapmi dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma, ja  eará industridoaimmaid plánen suohkanis, maid dieđusge duvddii garrasit  eambbo dáčča ásaidumi, muhto dat lei maid áittan nuortalaččaide, nu go  gullat maŋŋelis (3.12.).    Dalle ledje juo nuortalaš suodjalusat gahččagoahtán. ¶
3.9  LUOSSA MASSOJUVVO  EARENOAMÁŠ VUOIGATVUOHTAN  1828 vuolitriekteduomus ¶
masse njávdánsápmelaččat iežaset dološ  earenoamáš luossabivdorievtti Njávdánjogas. Dát riekti orru leamaš  dohkkehuvvon gitta dassožii go suopmelaččat duođas fárregohte dohko.    Riekteášši vuođđun lei go Njávdáma nuortalaččat ovttas suopmelaš  sisafárrejeddjiin Paul (suomagillii Paulu) Ekdahlain, áššáskuhtte guhtta gili  kvena joga luossabivddu oktavuođas čujuhettiin boares vuoigatvuođaide.  Ekdahlas ledje alddis leamaš nuortalaččaiguin soahpameahttunvuođat  joga luossabivddu birra (Ekdahla birra gč. Paulaharji 1973: 135-136). Ášši  birra lea čállojuvvon máŋgga čállosis (gč. omd. Vorren Lundes 1979: 64,  86, Gorter 1981: 12, Niemi 1989: 30, NOU 1993: 34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid riekti ja hálddašeapmi: 155). Áidna vuđolaš  gieđahallan riektehistorjjálaš oainnuin gal ain lea Tønnesena čálus  (Tønnesen 1972/1979: 122-125, 254-257).    Oanehaččat muitaluvvon ákkastii riekti dainna ahte Njávdán lei 1775  eananvuovdinresolušuvnna 6. § mielde okta Finnmárkku "stuora Jogain" ,  ja dáid jogain galge buot gili ássit ¶
beassat bivdit. Go giliássit juo ledje  searválaga bivdán, de galggai ain leahkit nu resolušuvnna mielde. Ii ¶
galgan váldot vuhtii gos gilis olmmoš ásai, dahje lei go sisafárrejeaddji  dahje gili álgoássi. Deaŧalažžan lei dat ahte go fal lei gili ássi, de lei sus  bivdovuoigatvuohta seammaládje go buot earáin gilis. Rievttis čujuheigga  goappeš bealit ámttaduođaštusaide maid bokte oaččui bivdit. Ekdahla ja  dan guđa njávdánsápmelačča (várra buot ruovttudoallooaivámušaid)  ámttaduođaštusat ledje čállojuvvon 1845:s (gulahuvvon ¶
Čáhcesullo áššáskuhttin ¶
- ja vearrodikkis suoidnemánus 1845), luossabivdonákku  geažil. Ámttaduođaštusain deattuhuvvo ahte duođaštusguddiin lei riekti "ránnáiguin ovttas" bivdit luosaid ¶
Skoaltabáikki  bajábeale goržži rádjái. Ekdahl orru leamaš muhtunlágan arkitekta  nuortalaččaid ámttaduođaštusháhkamis, go ovttasráđiid nuortalaččaiguin  geahččalii sihkkarastit alcceseaset mearriduvvon bivdoguovllu (vrd.  Nuorta-Finnmárkku sunddiguovllu 1829-46 pántagirjji, folio 116, STATØ).  Ámttaduođaštusat galge lasihit riektesuodjalusa. Muhto kvenat eai lean  dohkkehan dan dihto johkabáikki. Rievttis nappo eai beroštan  ámttaduođaštusain.    Duomus vuhtto - vaikko loahppa šattai earalágan - ahte lei veahá  ipmárdus nuortalaččaid gáibádussii, omd. go lei friddja  áššejođiheapmi ¶
: Nuortalaččat ledje: "Joga ovdalaš Hálddašeaddjit, gos sii guhká leat iehčaneaset bivdán, ja lea  nappo lunddolaš ahte sii, ovdal go dohkkehedje kvena sisafárrejeddjiiguin  juogadit Oktasašrievtti, háliidedje Duopmustuoluid mearridit Rievtti" (Nuorta-Finnmárkku sundiguovllu duopmoprotokolla 1846-1855. 1948;  STATØ).    Nuortalaččaid dološ vuoigatvuođat eai vajálduvvon maŋŋel 1848. Go  1870-jagiin lei ságas hukset luossagorkŋohaga Geavgŋái, de vuosttaldedje  nuortalaččat dan. Vuosttaldeapmi várra dagahii ahte heaittihedje  áigumušaid álgovuorus (vrd. Finnmarksposten 13/1881, Enbuskas 1984:  10). Mátta-Várjjaga gielddastivra celkkii Eanandoallodepartementii 1906:s  muhtun luossanákku oktavuođas: "Njávdánjoga guollebivdu lei oktan eará vuoigatvuođaiguin ng. stáhta eatnama nalde, ártan dasa go olbmot obanassiige ásaiduvve leahkái. Dat gulai skoaltasápmelaččaide olu ovdal go dát riikkaoassi bođii Norgga hálddahusa vuollái, ja go dát sápmelaččat 1826 rádjerievdadeami maŋŋel válljejedje bissut Norggas, dáiddii eaktun leamaš ahte sii galge doalahit birgejumi gálduid mat dassožii ledje sis leamaš" (Rt. 1955: 887,  Tønnensenas 1972/1979: 123). ¶
váilu sámegielnamma ¶
Finnmárkku ámtamánni, A. T. Urbye, celkkii 1909 čielggadusas seammá  ášši birra Eanandoallodepartementii ee. ahte 1848-duomu vuođđu lei "oba  luovos" danin go 1775-resolušuvdna (6. §) dušše čujuhii "oba gili dološ  geavaheapmái..." . Urbye mielas lei danin "oalle heivemeahttun" dán  vuođul addit "juohke ássái rievtti oktasašbivddu gáibidit" . Son čuoččhii  maid dákkár dulkoma "čielga vuostelasvuohtan" dasa máid Norga ja  Ruošša soabaiga 1834-protokolla ráhkadettiin. Resolušuvdna han ii lean  guston, nu go juo leat gávnnahan, dalle go Mátta-Várjjat ii vel lean  stáhtarievttalaččat Norgii gullevaš (Kopigirji nr. 69 Finmarkens Amt,  STATØ). -  Urbye lei njunuš láhkaoahppavaš; son lei ee. leamaš sadjásaš  ráŋggáštusriekte ¶
professor ja Karlstadšiehtadallamiid čálli ovdal go  šattai Finnmárkku ámtamánnin, 1906-12. Maŋŋel son lei bargoministtárin  (1913) ja justisministtárin (1916-17). Son šattai dr.juris. 1909:s (NOU 1993: 34, Finnmárkku eatnamiid ja čáziid riekti ja hálddašeapmi: 424).    Urbye čielggadus lea deaŧalaš vuođđun Tønnesen` loahppacealkagii 1848duomu birra: "Nanu skoaltasámi árbevierroriekti ii oba leat ge vuhtii váldon. Njávdánskoalttaiguin lea Norgga riektehistorjjás hejot meannuduvvon" (Tønnesen 1972/1979: 123).    Maŋit duomuin leat goitge 1848-duomu váldočuoggát bisuhuvvon ja  guorahallojuvvon ja čilgejuvvon. Muhto guollebivddu riektebeliid birra lea  leamaš moivi ja eahpečielggasvuohta gitta dássožii; dat olu riekteáššit  čájehit dan. Njávdáma luossabivdoriiddut maŋŋel 1848 leat eanas leamaš  dan nalde go gili olbmuin (nuortalaččain ja sisafárrejeddjiin ovttas) vai  stáhtas mearridanriekti bivddus ja láigolihttodilálašvuođaid birra.    1860-jagiin álggahuvvui luossadiggi, vuosttaš lei 1864:s, ja dan jođihii  fáldi (Várjjat sunddiguovllu 1857-1864 justisprotokolla, STATØ).  Neidenelvens Fiskefellesskap ¶
lea 1891 rájes hálddašan joga. Muhtun  jagiid láigohedje olgoriikka lustabivdit guollebivddu dahje oasi bivddus ja  dienas manai guollebivdosearvái. Ovdalaš nuohttegeassin máid  doaimmahedje ovttas 5-600 m bihtás Geavgŋá vuolábealde, gildojuvvui  1895 gonagaslaš resolušuvnna bokte. Eiseválddit nappo stivrejedje bivddu  eambbo ja eambbo, ja báikkálaš hálddašanásahus lei sihke vuoste- ja  mielbargi. Njávdánjoga guollebivdosearvi lea oainnat lágastan máŋgga  geardde ii dušše priváhta beroštumiid ovddas, muhto maiddái stáhta  ovddas. Dás eat sáhte guorahallat eaŋkiláššiid ja  soahpameahttunvuođaid; eai ge dat leat áigeguovdilat dán oktavuođas.  Čujuhan baicca Tønnesen:i (earenoamážit 255 ff.) ja Falch:i (Falch 1988:  22-25, 29-32). Muhto Njávdáma nuortalaččaid árbevierut ja  vuoigatvuođat leat váikkuhan guollebivdosearvvi sierranjuolggadusaid ¶
Njávdánjoga guollebivdosearvi (dás jorgaluvvon namma) ¶
čuoččuheapmái Njávdánjogas. Nu go daddjo muhtun 1965  gaskariekteduomus: "Njávdánjoga luossabivddu sierraortnega duohken  lea skoaltasápmelaččaid dološ geavaheapmi" (Hålogalándda gaskariekti suoidnemánu 16. b. 1965, Váiddaoassi Hålogalándda gaskariektái. Váiddaášši nr. 15/1990 A, oassi II: 202). ¶
3.10  FÁSTAÁSSIID BOAZODOALU BOHCIIDEAPMI  1800-logus geavahedje -doahpaga sisafárrejeddjiid birra geat  elle šibitdoaluin, dahje šibitdoaluin lotnolasat guollebivdduin, nappo  dáččaid, kvenaid ja mearrasápmelaččaid birra. Boazosápmelaččaid eai  goassege gohčodan . Eai nuortalaččaid ge gohčodan nu guhká go sii johte árbevirolaččat. Njávdánsápmelaččat  heite dađistaga johtimis 1800-logu loahpas, muhto 1910-20 jagiin eai goit  vel gohčodan sin . Mátta-Várjjaga 1911-12 boazodoalu  lohkanbáhpiris leat guokte njávdánsápmelačča ja vieljažagat Boris ja Mikit  Ivanovitsj čállon johttisápmelaččaid searvái.    Boazosápmelaččaid boazodoalus ledje váttisvuođat maŋŋel 1800-logu  gaskkamutto, ee. badjelmeare viidáneami geažil ja oarjelis maid  rádjedahppama geažil. Muhto fástaássiid boazodoallu gal ovdánii jođánit,  vaikko sis ii lean almmolaš dohkkeheapmi ja vaikko Mátta-Várjjat lei  gildojuvvon geasseorohahkan. Fástaássit bargagohte sin iežaset  ruovttubáikki boazodoalloárbevieruid mielde, kvenat fas Suoma  dálloboazodoalu mielde ja mearrasápmelaččat fas veahá Várjjatvuona  siskkit guovlluid boazodoalu mielde ja veahá boazosápmelaččaid  boazodoalu mielde.     1860- ja 70-jagiin dagahedje váttisvuođat heargesáhttoguovddáža  vuođđudemiin fástaássiid boazodoalu lobálažžan, seammás go dát láivudii  1854 mearrádusa gieldit Mátta-Várjjaga geasseorohahkan; mearrádusa  man muđui geardduhedje ja čavgejedje máŋgga geardde (ee. 1892  njuolggadusain).    Heargesáhttováttisvuođa geahččaledje čoavdit dainnalágiin ahte  bálkáhedje moadde boazosápmelačča jođihit sáhttoguovddáža, ee.  geahččat fástaássiid bohccuid, man alimus lohkun galggai leahkit 200 ja  gos sáhttovuojániid galge viežžat (1866 gonagaslaš resolušuvdna). Nu go  leat gullan, de ledje 1870-jagiid fástaássiin olu eambbo bohccot go 200.  1888:s ledje juo measta 800, 1898:s measta 2 000 ja 1910:s birrasiid 2  700, almmolaš loguid mielde. Dáid ferte atnit unnimus lohkun, nu go ¶
maiddái boazodoallobearráigeahčči Kristian Nissen dajai (Nissen 1919:  60).    Ámtta- ja riikkadási eiseválddit balle ahte fástaássiid boazodoallu galggai  dagahit boazosápmelaččaid boazodoalu ovdii. Muhto báikkálaš eiseválddit  gal baicca dorjo fástaássiid boazodoalu geavatlaš ja ealáhuslaš árttaiguin,  soitet maid leamaš ideologalaš árttat. Loahpalaččat šattai soahpamuš mas  mearriduvvui ahte ii oktage fástaássi ožžon atnit eambbo go 15 bohcco,  gielddas eanemusat 300 bohcco. Seammás rahppui Sállan fástaássiid  bohccuide geasseorohahkan. Nuortalaččain gal ain lei suolu  boazoguohtuneanamin.1880-jagiid álggus celkkiiga dat guokte  boazosápmelačča boazogeahččansoahpamuša eret. Gielddastivra balai  makkar dilli šaddá - bohccot šadde dás áibbas veaiddalassii.     Gielddastivra mearridii dasto bivdit Mátta-Várjjaga nuppi sámijoavkku  geain maid lei guhkes boazodoallohárjáneapmi, namalassii nuortalaččaid,  váldit geahččandoaimma badjelasas. 1883:s álggiiga dasto guokte  Njávdánnuortalačča geahččat fástaássiid bohccuid, mat dál  masttahuvvojedje nuortalaččaid ellui. Dán olles ealu mainna nuortalaččat  dál galge bargat, gohčodedje nuortalaččaid bohccuid mielde (vrd. Vorren 1951: 117-118: Reinbeitekommisjonen av 1909, Innstilling: 36-39).    Guođohanšiehtadusa bienaid ¶
eat dovdda. Danin eat dieđe mainnalágiin  nuortalaččat árvvoštalle Sállana rahpama ja oktasaš ealu guođoheami.  Siidda dološ verddevuođa árbevierut iešguđet sámijoavkkuid gaskkas,  máid 1700-logus leat oaidnán, sáhttet dagahan ahte vuoigatvuođaid  árvvoštallama oktavuođas ii lean dát nu stuora dáhpáhus. Soitet maid  váldán badjelasaset doaimma vai gievrrabut šaddet váikkuheamis ja  mearrideamis dan mannolagas mii ii orron garvimis.    Šiehtadus ođastuvvui logi jagi maŋŋel, 1893:s, várra seammá  mearrádusaiguin go ovdalaš soahpamušas ledje. Nuortalaš  boazogeahččiguovttos Boris ja Mikit Ivanovitsj leigga šiehtadusa mielde  váldán badjelasaskka "guođohit iežaska ja Mátta-Várjjaga Fástaássiid Bohccuid Bálkká ovddas geasset Sállanis..." . Formálalaččat lei ain  fástaássiid bohccuide alimus lohku. Nuortalaččaide gal eat leat gullan  goassege lei biddjojuvvon alimus boazolohku, vaikko eiseválddit gal  dađistaga háliidedje Mátta-Várjjaga boazologu geahččat oktan.    Nuortalaččat guođohedje olles ealu gitta 1929 rádjái; dalle heite ja ledje  dáhpáhusat dan oktavuođas. Dan birra gullat eambbo maŋŋelis (3.13.). ¶
Eiseválddit ledje jávohaga dohkkehan ahte Sállan geasseorohatgielddus ii  doahttaluvvon. Sii soitet danin dohkkehan dili go nuortalaččat guođohedje  ealu - suolu han lei nuortalaččaid dološ geasseorohat. Muhto 1898:s gal  vieljažagat gohččojuvvuiga riektái ¶
go leigga doppe guođohan stuorit  ealu go lei lobálaš - 300 bohcco ja eanemustá 15 heakká juohke bearraša  nammii - ii ge danin go ledje geavahan Sállana. Riekti gávnnahii ahte  moatti boazoeaiggádis ledje eambbo bohccot go lei lobálaš. Nappo  sáhkkohalai váldoguođoheaddji Boris Ivanovitsj (Meddomsrett 23.11.1898, 15/1968 Reindriftsarkivet/Pk 17, RA). Guokte jagi das ovdal  leigga vieljažagat váidojuvvon ja mannan friddja go eaba gul lean  guođohan ealu doarvái bures, nu ahte bohccot ledje gittiid billistan  (Meddomsrett 27.1.1986).    Báikki eisseválddit eai beroštan nu olu go ámttaeiseválddit das ahte  lobálaš boazolohku dollojuvvui. Sii dorjo ain juohke ládje fástaássiid  boazodoalu. Go 1909 Boazoguohtunlávdegotti boazolága árválus gárvánii,  vuosttaldedje sihke Ruovdavuona ja Njávdána báikki álbmot gili-,  guollebivdo- ja eanandoalloservviid ja gielddastivrra bokte árvalusa  heaittihit Mátta-Várjjaga geasseguohtuneanamin ja dan ahte árvalus  garrasit deattuhii johttisámiboazodoalu. Lea áibbas čielggas ahte  lávdegoddi balai das go atne Mátta-Várjjaga fástaássiid boazodoalu  mannolaga áibbas rájiid haga. Lávdegoddi balai earenoamážit go  dađistaga eambbo sarváid "lobihaga" dikte veaiddalassan "feara gos  Mátta-Várjjagis" . Sii oaivvildedje ahte geassejagis eai oba galgga ge  sarvát leahkit suohkanis (Innstilling 1909: 38).    Ámta mieđihii dál ja doarjjui 1912 cealkámušas Mátta-Várjjaga oainnuid  (Vorren 1951: 118).    1910 rájes organiserejuvvui suohkana boazodoallu boazodoalloservviide.  Dát doaibma lei eahpitkeahttá oaivvilduvvon suodjalit ja ovddidit  fástaássiid boazodoalu máid rahčamiin ledje ožžon, guhká guovllu- ja  guovddášeiseválddiid miela vuostá.    Boazodoallobearráigeahčči Nissen guorahalai Mátta-Várjjaga ja Suoma ja  Ruošša rádjeránnáguovlluid boazodoalu hui vuđolaččat čiegus 1919 Grænsekomiteena (rádjelávdegotti) ovddas (lávdegotti birra, gč. Eriksen &  Niemi 1981: 161 ff.). Doppe cealká son ahte fástaássiid boazodoalu  ovdáneapmi lea garrasit čuohcán Mátta-Várjjaga johttisámiboazodollui mii  lea hirbmadit maŋos mannan. Son maid namuha, seammaládje go 1909  boazodoallolávdegoddi, ahte fástaássiid boazodoallu lei billistišgoahtán  guohtuneatnamiid muhtun guovlluin; sii ledje lobihaga luoitán sarváid  veaiddalassii. Nissen celkkii fástaássiid boazodoalu lobivuođu ¶
birra ná: ¶
"Mátta-Várjjaga fástaássit leat áigá ja lobi haga ja láhkavuođu ¶
haga  álggahan boazodoalu suohkanis". Dát lei seammalágan oaivil go  boazodoallolávdegottis. Nappo lei rivvema ¶
birra sáhka (Nissen 1919:  56-60). Boares mállet nuortalaš boazodoallu oanehet johtolagaiguin ja  Mátta-Várjjaga duottarsámi geavaheapmi  ja rádjeguovllut  dálveguohtumin ledje dál áitojuvvon go fástaássiin ledje bohccot. Dán  čilge Nissen muhtun oktavuođas "Mátta-Várjjaga mihtilmas luonddu- ja  ássandilálašvuođa vuođul" . Dál ledje bohccot miehtá suohkana birra jagi,  guođoheaddjin ledje "moadde boazosápmelačča ja skoaltasápmelačča,  geain alddiineaset leat oalle olu bohccot ealus" (Nissen Schøyenis 1920:  67).    Eiseválddit meannudedje guohtungažaldaga máŋgga geardde 2.  máilmmisoađi rádjái, muhto dilli ii rievdan.     Movt manai dasto nuortalaččaid boazodoaluin maŋŋel 1800-gaskkamutto  stuora nuppástumiid? ¶
3.11 SKOALTAEALLU   Mii leat nappo gullan ahte dan searveealu máid Ivanovitsj-vieljažagat  galggaiga guođohit, gohčodišgohte . Muhto movt manai  dainna albma skoaltaealuin?    Lea olu mas vuohttá ahte njávdánsápmelaččain lassánedje bohccot veahá  1800-logu maŋit oasis, nu go dain eará nuortalašsiiddain nai.  Boazosápmelaččaid boazodoallovuohki sáhttá báidnán sin. Nuortalaččat  soitet danin bargan garraseappot vai birgejit dálloboazodoalu ja  boazosámidoalu vuostá. Muhto deaŧalaččamus ártan nuortalaččaid  garraset boazodollui gal dáiddii leamaš ahte masse eará  vuođđoriggodagaid mat sis dassožii ledje leamaš jur earenoamášvuohtan,  nu go luosa, fuođđu ja čakča- ja dálveorohagaid. Nuortalaččat fertejedje  garraseappot bargagoahtit boazodoaluin go oba dološ eallinláhki  áitojuvvui.    Ole Solberg lea válddahallan Báhčaveaisiidda mannolaga dán dáfus  maŋŋel jahkečuođimolsuma. Nu go muitit, de muitalii Tanner stuora  nuortalaš ealuid ain 1910 birrasiid (čuokkis 2.3.4.). Njávdánsiidda birra  eai leat dákkar čielggadeamit, muhto doppe dáiddii leamaš seammaládje.  Vorren čujuha ge juste dan go čállá Njávdáma birra 1800-logu maŋit  oasis: "Skoalttaid boazodoallu maid lassánii dalle ja sii maid dahke nu go  earát, lasihedje njiŋŋelasaid ealus" (Vorren 1951: 116-117). ¶
Nominatiiva namuheaddji olmmošlohkamat 1865 rájes muitalit maid  veahá šibitdoalu birra; dan vuolde lea maid boazodoallu. Earenoamážit  boazodoallodieđut eai várra leat nu juste riekta, danin go ealut ledje  dálveorohagas dalle go olbmuid lohke; eaiggádát háliidedje almmuhit  unnit loguid go duođas ledje, livnnega dihte jna. Šibitdoalu  logut gal  baicca dáidet rievttabut. Mii ferte danin atnit boazodoalu loguid unnimus  lohkun.    1855 olmmošlohkan ii leat oppalaččat nominatiiva, dušše čoahkkáigeassun  ruovttudoaluid- ja gilidásis. Njávdánis gal goitge leat buot  bearašoaivámušaid namat čállojuvvon. Njávdámis ledje lohkan 16 kvena  ruovttudoalu oktiibuot 10 bohccuin, nappo gaskamearálaččat 0,6 bohcco  bearraša nammii. Seammás lohke doppe golbma nuortalaš bearraša main  guoktásis ledje bohccot, 67 ja 63 heakka. Soitet gal leamaš eambbo  bearrašat Njávdánsiiddas, muhto mat ledje gaskaboddosaččat ¶
manus,  omd. boares dálveorohagain mat ain ledje Suoma bealde. Dan  guovtti  nuortalaš bearrašis main ledje bohccot, ledje maid "stuora šibihat" ja  sávzzat. Goappešagat ledje stuora ruovttudoalut, logi olbmo goappásge.  Dat ruovttudoallu mas eai lean bohccot, lei unni - dušše 4 olbmo - ja sis  eai lean eará šibihat go okta sávza. Lei árvvusge geafes bearaš.    1865 olmmošlohkama vuođul vihku ain eambbo ahte eai buot nuortalaš  bearrašat lohkkojuvvon, várra danin go lohkama áigge ledje nuppi riikkas,  Suomas. Omd. livččii dovddus Andrevitsj-bearaš namuhuvvon, maŋŋel  gohčoduvvon Ivanovitsj-bearašin, Njávdámis. Dalle lohke dušše guokte  nuortalaš ruovttudoalu Njávdámis, mas nubbi 1855-lohkamis lea searvvis.  Njávdámis ledje 1864 báikkálaš olmmošlohkamis lohkan njeallje nuortalaš  ruovttudoalu.    1865-lohkama guovtti ruovttudoalus ledje Roman Fodorovitsja bearrašis  čieža olbmo geat buohkat ledje (duohtavuođas  Ruošša-ortodoksat), ja dáin lei okta biigá ja okta guossi. Ruovttudollui leat  čállán 1 gusa, 5 sávzza ja 30 bohcco. Anders Forovitsj` (mii ferte leamaš  Fodorovitsj) ruovttudoalus ledje vihtta olbmo, ja okta dáin lei guossi. Sis  ledje 2 sávzza ja 5 bohcco. Goappeš bearašoaivámušat leaba fidnočállosii  čállojuvvun guollebivdin.    Gili 16 kvenas ledje guhttasis bohccot, njealljásis 1-2 ruovttudoalu  nammii. Guovtti ruovttudoalus leat eanebuš, Johan Persen Enbuskas 9 ja  Paul Ekdalas (Ekdahlas) 10 bohcco. ¶
Njávdáma kvenaid boazodoallu lei olmmošlohkama mielde seammá dásis  1875:s. Lea maid čielggas ahte kvenat barge dalle eambbo buđetgilvimiin;  doppe lei šaddagoahtán dássedis eanandoalloservodat.    Dál lohke golbma nuortalaš ruovttudoalu, buohkat ledje "greikkakatolihkat" . Ivan Petrof Lavriaa ruovttudoalus ledje eamit, nieida ja guokte  kvena mat orro su luhtte. Ii leat muitaluvvon mihkkege boazodoalu dahje  šibitdoalu birra. Su fidnun lea čállojuvvon "Muorračuohppi , Guollebivdi,  Eanandoalli" . Muitalemiid mielde lei Lavriaa (Ivan Peter Lauri) álggos  sisafárren karela guhte náitalii nuortalašsiidii. Su namma lea nappo  ruoššaluvvon dahje "nuortaluvvon" . Ivan Andrevitsja dállodoalus ledje  vihtta olbmo, oktan nuortalaš reaŋggain. (Nubbi bárdni lei maŋŋel dat  dovddus boazoguođoheaddji Boris Ivanovitsj, gean birra juo leat gullan,  riegádan 1870:s, jápmán 1946:s). Ivan Andrevitsj lea čálihuvvon "Guollebivdi, ja sus leat bohccot. Eanandoalli. Ieš eaiggát" .    Su viellja, Nikolai Andrevitsj, ruovttudoalus ledje vihtta olbmo,  okta dáin  lei su eadni, leaska Avdatje Vasiliovna (riegádan 1806:s Ruoššas). Doppe  maid orui okta guossi guhte lei guollebivdi ja beaivebargi.    1875-lohkamis ii leat nuortalaččaid šibitdoallu ja boazodoallu earuhuvvon.  Njávdáma nuortalašsiida lea lohkamis čielgasit adnon ain  searveservodahkan, muhto kvena servodagain ii leat nu. Nuortalaš  oktasašdoaibma lea olmmošlohkamis deattuhuvvon dainna ahte Nikolai "bargá ovttas " vieljainis ja ahte sudnos leat 5 sávzza ja 50 bohcco.    Go 1900 olmmošlohkama geahččat, de oaidnit ahte doppe eai leat  šibitdoalu ja boazodoalu logut čállojuvvon. Dalle leat čállojuvvon vihtta  nuortalaš ruovttdoalu Skoltebyenis ¶
Njávdámis: Mikit Ivanovitsj (ovcci  olbmo), Boris Ivanovitsj (guhtta olbmo), Nicolai Andrevitsj (5 olbmo),  Åndre Jakobovitsj (3 olbmo) ja Natali Sava (leaska, 3 olbmo). Mikita fidnu  lea "Guollebivdu, Šibitdoallu, Boazodoallu" . Borisii lea seammaládje  čállojuvvon. Nicolai lea čállojuvvon guollebivdin ja šibitdoallin, muhto  boahtá ovdan ahte sus leat sávzzat ja bohccot. Åndres, gean birra lea  čállojuvvon ahte son lea gaskaboddosaččat , várra Suoma  bealde, lea guollebivdu ja boazogeahčču fidnun, ja ahte sus leat sávzzat ja  bohccot. Oaidnit nappo ahte dološ nuortalaš sávza- ja  boazodoallolotnolasbargu ain orru bistime.    Vaikko máŋgga Njávdáma kvena ruovttudoalus 1900:s leat bohccot  šibitdoalus, de ii leat oktage kvena čállojuvvon fidnolistui "boazodoallin" , "boazogeahččin" dahje eará fidnonamahusain máid sáhttá boazodollui  čatnat. ¶
váilu sámegielnamma ¶
Lea čielggas ahte nuortalaččat ain doaimmahedje dan máid olmmošlohkkit  leat gohčodan gili boazodoallun. Vuosttažettiin ferte gáldu dulkot  dainnalágiin ahte nuortalaččat ledje gili stuorimus boazoeaiggádat, ja ahte  sis dat lei boazodoallomáhttu. Ovdamearkan dan maŋit áššái lea maid  ahte sii guođohedje "skoaltealu" .    Gáldoávdnasiin maid vuohttit ahte njávdánsápmelaččain ii lean dat  geafivuohta ja vuolláneapmi máid Helland válddahallá dan áigge. Dat dilli  mii govviduvvo olmmošlohkandieđuin, orru baicca heiveme eambbo dasa  movt Ole Solberg oppalaččat čilge nuortalaččaid birra jahkečuođimolsuma  birrasiid. Dat lea gal vuosttažettiin Báhčaveaisiidda guovllubargguid  vuođul čállojuvvon (Solberg Nissenis 1919: ee. 56).    1900 olmmošlohkan muitala obanassiige hui doaibmi ja nanu  nuortalašservodaga Njávdámis leamaš. Mikit Ivanovitsj` ruovttudoalus lei  okta návetbiigá, okta mánnabiigá, guokte šibit- ja boazodoalloreaŋgga ja  okta geafesduotna mii čázehiid goarui (ja son lei ruošša). Mikita vieljas  Borisis ledje guokte guollebivdi/šibitdoallobargi, okta reaŋga ja okta  geafesduotna.    (Lasáhus: Nuortalaš namat lea oalle máŋggaládje čállojuvvon  olmmošlohkamis. Mun lean geahččalan gehppes heiveheami gávdnat  1900-lohkama vuođul. Lean geavahan mikrofilbmejuvvon originállisttuid).    Stáhtačálli Arnold Ræstad (maŋŋel dr.juris., dieđalaš girječálli,  olgoriikkaministtár 1921-22) finai Njávdámis 1907:s ja čálii veahá  njávdánsápmelaččaid birra, sihke iežas geahččamiid vuođul ja  oahpaheaddji Johs. Haaheima ja katekehta J. M. Urbye dieđuid vuođul.    Nuortalaččat ledje dál eanas fástaássin, muhto dušše moaddelohjagi das  ovdal lei sis ain leamaš dološ johtinmálle, čálii Ræstad. Dimbbarviesut  ledje boahtegoahtán darfegođiid sadjái, ja dat ledje stuoribut ja buorebut  go Báhčaveaisiidda sápmelaččaid viesut (Ræstad lei doppe maid leamaš).  Nuortalaččat ledje veahá kvenaluvvan, nu ahte sii máhtte dál suomagiela.  Muhto Ræstad muitaleami mielde háliidedje sii ain suodjalit iežaset  earenoamášvuođa ja eallinvuogi. Geavgŋá vuolábeale eatnama ja kvenaid  gaskkas lei áidi. Sii eai háliidan bártniideaset náitalit kvenanieiddaiguin  danin go sii eai lean hárjánan bohccuiguin bargat, "nu movt Ruošša  skoaltáhkut" . (Lei boares árbevierru náitaladdat  báhčaveaisápmelaččaiguin). Sii manne unnán Guovžajávrri  ruvkerusttegiin. Vaikko okta bearaš lei lonuhan oskku ja manai Norgga  ipmilbálvalusain, de manne eatnasat ain dan boares kapellii ja dan Ruošša  báhpa gullat, guhte ain bođii oahppaladdat sin, hárvebut gal dál go ovdal.  Ræstada muitalemiid mielde ledje njávdánsápmelaččat hui doaimmalaččat  sihke eatnama ja čázi nalde (Reinbeitearkivet, 15/1968 pk 17, RA). ¶
Lea njálmmálaččat muitaluvvon ahte Njávdámis náitalii kvena nuortalaš  nieiddain vuosttaš geardde 1917:s.    Nuortalaččaid giellan lei 1900-lohkamiid mielde (nuortalašgiella) ja . 1865-lohkamiin muitaluvvo ahte  nuortalaš bearašoaivámušat . Ii lean gal várra nu  vuđolaš dárogielmáhttu, baicca lei nuppeládje. Helland čálii ge dakka  maŋŋel jahkečuođimolsuma ahte "eanas" nuortalaččat "eai ipmir dárogiela" (Helland 1906 III: 502). Dalle lei gilis eahpitkeahttá garraset  kvenaiduhttin go dáruiduhttin. Muhto dilli rievddai go skuvla álggahuvvui  dakka maŋŋel.    Nuortalaččat nappo ain hálddašedje "skoaltaealu" . Vieljažagat Mikit ja  Boris leigga guođoheaddjin ja Borisis lei váldoovddasvástádus. Ræstad  čállá 1907:s ahte moatti nuortalaččas ledje 100-200 bohcco. 1911-12  boazolohkamis, mas Mikit ja Boris leaba čállojuvvon johttisápmelaččaid  searvái, árvvoštallui ahte "skoaltaealu" boazolohku lei 1 000, ja  nuortalaččat gul eaiggádušše sullii 200 heakka. Goappeš logut dáidet leat  unnimuslogut. Dát lohku lea muđui sullii seammá go dan áigge  ruoššasápmelaččain lei; sin ruovttudoaluin han ledje gaskal 50 ja 200  bohcco (Hallström 1911: 246). Jus logut ležžet riekta, de eaiggádušše  Njávdáma nuortalaččat dalle 1/5 ealus, ja ieža sii ledje 5% Njávdáma ja  Buođggáidvuona álbmogis ( "skoaltaealu" eaiggádiid váldoguovlu;  dasalassin eaiggádušše eará fástaássit muhtun bohccuid, ee.  Korsfjorden ¶
olbmot.    1915-16 boazolohkamis ain árvvoštalle olles ealus 1 000 bohcco main 600  gul ledje fástaássiid bohccot. De gal ferte nuortalaččain leamaš olu  eambbo boazu go 1911-12:s. Sin boazolohku lei várra árvvoštallon  vuolibun go lei 1911-12:s. Boazodoallobearráigeahčči Kristian Nissen maid  namuha dan stuora, "albma" skoaltaealu 1915-16:s, ja son orru  duođašteame dan ahte eallu lei "dego ovddeš áigge muittuhussan, dalle  go njávdánsápmelaččat ráđđejedje iehčaneaset dáid guovlluid ..." . Nuppe  dáfus oaivvildii son ahte Njávdáma oppalaš boazolohku lei rehkenaston  vuollelii go duođai lei (Nissen 1919: 62).    Lea almmotge čielggas ahte njávdánsápmelaččaid boazodoaluin manai  bures 1900-logu álgoguoktelohjagi, ja ain lei njávdánsápmelaččain gili  buoremus boazodoallomáhttu. Nu movt Helland čállá, de lei nuortalaččaid  boazodoallu fástaássiid vuođđun ja eaktun. Lei maid nu ahte "Skoaltasápmelaččat dollet Mátta-Várjjagii vuojániid" (Helland 1906 II:  161). ¶
váilu sámegielnamma ¶
1910 olmmošlohkamis ásse 27 olbmo Njávdáma Skoltebyas ¶
, viđa  ruovttudoalus. 25 olbmo ledje "čielga" nuortalaččat, okta lei kvena ja okta  lei "kvenasápmelaš" (Wessel 1938/1977: 95). Nu lei nuortalaččaid bearaš-  ja fuolkevuohta ain seailume ovdalaš geasseorohagas, mii dál lei  birrajagiorohat.    Muhto dál lei jur ovdalaš go duođas mannagođii maŋos. Masson  vuoigatvuođaid váikkuhusat čuohcigohte čielgaseappot, sosiálalaččat,  kultuvrralaččat ja ekonomalaččat. Ja árbevirolaš kultuvrra buot maŋimus  doarjagat luoitigohte. ¶
3.12 OKTASAŠEANAN MASSOJUVVO   Dalle go Amund Helland dakka maŋŋel jahkečuođomolsuma čohkkii  Finnmárkku oasi dieđuid iežas stuora topográfalaš bargui, de logai son ain  Njávdáma nuortalaččaid eallit "searveeatnamis" (Helland1906 III: 502). "Skoaltaeanan" Geavgŋá vuolábealde lei searveopmodat ja  doaimmahuvvui searvevuođas, seammás go doppe maid ledje  nuortalaččaid viessosajit ja rusttegat. Muhto go eambbo bargagohte  šibitdoaluin ja ássagohte fásta, de gilve eatnama fuođargieddin;  maŋážassii gilvigohte maid buđehiid doppe. Ovdalaš ámttaduođaštusaid  juohkin (vrd. 3.9.) ii lean movtge juridihkalaččat dahje ekonomlaččat  váikkuhan eatnama geavaheapmái dahje eaiggáduššanriektái.    Dološ eatnama oktasašeananeaiggátvuohta Geavgŋá vuolábealde lei dál  heaittihuvvome. Formálaččat dahkkui dainnalágiin ahte eananbihtát  juhkkojuvvojedje ja eanančálihuvvojedje, nu go muđui nai dahke  eanandoalloeatnamiiguin.    A. B. Wessel lea čilgen dán duogáža ja mannolaga. Čuovvovaš lea eanas  su čielggadeami vuođul (Wessel 1938/1977: 94-96). Wesselis gal dáiddii  áššemáhttu go lei sihke báikkálaš servodaga dutkan ja politihkalaš  doaimmain leamaš dalle go heaittiheapmi čađahuvvui (son lei MáttaVárjjaga sátnejođiheaddji 1905-1910:s, guovlludoavttir ja servodat-,  kultur- ja historjádutki; r. 1858, j. 1940).    Wessel čállá ahte direktora Chr. Anker` ja easkkavuođđuduvvon  ruvkesearvvi dárbbu bággolotnut almmolaš ja priváhta eatnamiid MáttaVárjjagis, jus dárbbašuvvui, ja oktasašeatnama heaittiheami gaskkas lei  njuolggo oktavuohta. (Suomagillii gohčoduvvui Skoaltaeanan Koltankenttälaiset-doaba  ( "gieddeálbmot" ) Njávdáma nuortalaččaid birra.) Buohkat jáhkke Anker`  oažžut doarjaga jus háliidii Geavgŋá dulvadit čáhcefápmun A/S ¶
váilu sámegielnamma ¶
Sydvarangera "ruovderáhkadanmášiinnaide" . Son lei gul ožžon ovdagiehtii  lohpádusa. Váttisvuohtan dulvadeapmái lei su oainnu mielde juste dát  oktasašeanan. Njávdáma topográfalaš dilálašvuođaid geažil fertii lossa  elrávdnjeásahusaid juste dakko bidjat jus dulvadedje. Oktasaš  eaiggátvuohta dagahii su oainnu mielde oastima dahje bággolotnuma  váttisin. Muhto formálalaš bihtten unna priváhta eananbihtážiidda ja  eanančáliheapmi dagahivččii lotnuma álkibun. Oktasašeaiggávuođa geažil  han lei "geafes skoaltasápmelaččain ain oalle nanu dáhkádus doalahit  sihke eatnama ja goržži luossabivddu nu movt lei" . Goržži luossabivdu  doaimmahuvvui kvenaiguin ovttasráđiid. Sierra eaiggáduššanriekti ¶
álkidahttá bággolotnuma dahje oastima ja buhtadeami šiehtadallamiid.    Oktasašeanan mas lei kapealla ja girkogárdi, lonuhuvvui eiseválddiid  doarjumiin ja nuortalaččain jearakeahttá. Dat njeallje bearraša mat dalle  ásse doppe, ožžo juohkehaš "hui unna eananbihtáža, mii ii dáidán doarvái  ovtta sávzii ge, priváhta eaiggáduvvon eanamin" . Nappo šattai, nu go  Wessel čállá, "nuortalaččain rieviduvvot eananbihttá guoihgáttis mii sis lei  leamaš oktasašeaiggáduvvon eanamin don doloža rájes, ..." .    Eananprotokollas ¶
masa eananjuohkin čállojuvvui, daddjo ahte gávpi dahkkui "Finm. Ámtamánni njálmmálaš Gohččuma mielde" (Máátta- Várjjaga suohkan lea addán eananprotokolla kopiija girječállái). Ræstad  čállá 1907 raporttas ahte Finmarkens Jordsalgskommisjon (Finnmárkku  eananvuovdinlávdegotti) ovdaolmmoš lei muitalan ahte ámtamánni Truls  Graff` áigge (1897-1906) "gullevaš Skoalttaid dáhttuma haga biđgejedje sin oktasašeatnama" ja dasto šattai eanan "earenoamážit juhkkojuvvut" .  Ártan lei go balle oktasašeatnama šaddat "unna Ruošša stáhtažin Norgii" (Reindriftsarkivet 15/1968 pk 17, RA).    Rádjeguovlluid "náššunála dilálašvuođa" árvvoštallamiin ja davviguovlluid  Norgga dalá politihkain, dáidá jahkehahtti ahte A/S Sydvarangera  konkrehta dárbbut čadnojuvvojedje Ruoššaballui. Ámtamánni Graff háliidii  earenoamážit industriálggaheami, dáruiduhttima ja mihtilmas náššunála  čájeheami rádjeguovlluin (vrd. Eriksen & Niemi: 66 ff.). Nu go juo leat  gullan, de barggai son áŋgirit jahkečuođimolsuma birrasiid gáržžidit  báhčaveaisápmelaččaid luossabivdovuoigatvuođaid Báhčaveaivuonas (vrd.  2.5.4). Lea seammá ámtamánni guhte 1906 bijahallui eret virggis go lei  váldán vuostá priváhta ruđaid dan ovddas go jođánit lei gieđahallan Chr.  Ankera eananoastináššiid ¶
Mátta-Várjjagis (Lunde 1979: 312).    Eananjuohkin dahkkui 1903-04:s. Ođđa eatnamat ožžo eanančáliheamis  ođđa dárogielnamaid, nu go 1902 eananvuovdinlága njuoggadusain lei ¶
mearriduvvon (seammá jagi) (5. § čuokkis d.). Eananvuovdinlágas oktan  njuolggadusaiguin lei maid dakkár politihka váikkuhus mii eanemustá  deattuhii "náššuvnnalaš beliid" rášes sajádaga rádjeguovllus (lága ja dan  duogáža birra, gč. NOU 1993:34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid hálddašeapmi: 421 ff.). Boris Ivanovitsj` eanan gohčoduvvui (matr. nr. 423), Anna, Mikit Ivanovitsja leaskka eanan, gohčoduvvui . 1920:s ledje doppe vihtta nuortalaš eaiggáduvvon eatnama.  Earret dan guovtti namuhuvvon eatnama, ledje vel , ja (Wessel: 1938/1977: 96).    Eananjuohkin fátmmastii maid nuortalaš girkogárddi St. Georg kapealla  birra, mii lei geavahusas gitta 1902 rádjái dassožii go Njávdáma ođđa  kapealla oktan girkogárddiin vihahuvvui. Boares girkogárddi boarráseamos  oasi rogge dutkit 1915:s juo, ja olu dákterikkiid oktan oaiveskálžžuiguin  sáddejedje Kristiania Universitehta anatomalaš ossodahkii (Wessel  193/1977: 93, Paulaharju 1973: 141). ¶
3.13 MAŊIMUS DOARJJA   Njávdánnuortalaččaid 1920- ja 30-jagiid govva lea earalágan ja  seavdnjadet go 1900-1910-govva, vaikko válddahallamiin ain oažžu veahá  eahpidit muhtun áššiid. Dávjá leat dat njálmmálaš ja persovnnalaš  muitaleamit máid ovttahat báikkálaš dáčča gulahallanolbmát leat muitalan  (vrd. Tanner 1919: 222-224). Okta dain áibbas guovddáš muitaleddjiin  guhte muitalii jur buot olggobeale olbmuide geat Njávdáma birra ohce  dieđuid, muhtun oahpaheaddji gilis, ii čiegadan ge iežas  sosiáldarwninistalaš- ja badjelgeahččanoainnu nuortalaččaid dáfus (Tanner  1929: 223). Dasalassin lei son ieš poltihkalaččat searvvis rádjeguovllu "náššunála gažaldagain" , mii váikkuhii dasa ahte ii son atnán kvenaid ge  alla árvvus (Eriksen & Niemi: 137-138). Ee. oaivvildo son ahte Njávdáma  nuortalaččat ledje billohuvvan náli olbmot ¶
"somáhtalaččat" [somáhtalaččat = rumašlaččat.] (Tanner 1929: 222).    Soahtegaskaáigge gal lei njávdánsápmelaččaid dilli váttis. 1920-jagiid  gaskamuttos ožžo máŋga bearraša almmolaš veahki, ja nu lei maid  báhčaveaisápmelaččaiguin. Muhto dalle ledje earát maid seammá dilis,  vaikko guđe čeardda olbmot. Dát lei obanassiige váttis sosiála ja  ekonomalaš áigi; eanas Finnmárkku báikkiin lei gefiidveahkki dábálaš.  Muhto orru leamaš nu ahte nuortalaččat gillájedje earenoamážit.  Assimilerenpoltihkka máid doaimmahedje unnitálbmogiid vuostá  čuohcigođii čielgasit kultuvrralaččat, sosiálalaččat ja psykalaččat.  Nuortalaččat ledje biddjon buot vuolemussii nállehygienalaš ja  sosiáldarwinistalaš ráidalasaide, maiddái sápmealččaid gaskkas. Mátta ¶
Várjjaga servodatmannolat mas A/S Sydvaranger hirbmat  ođđaáigásašdoaimmaidisguin lei hui guovddážis, ii ge lean buorren sin  árbevirolaš eallinvuohkái. Olbmot náitaladdagohte eambbo beroškeahttá  čearddalaš rájiin. Báhčaveaisiidda áibbas dárbbašlaš oktavuohta lei  boatkanan. Ruošša báhpabálvalus nogai 1. máilmmesoađi áigge; dan  vuostá lei Norga bargan náššunála árttaiguin. Nuortalašgiella mannagođii  jođánit maŋos. Nuorat fárredadde eret, maiddái Girkonjárgga  ruvkebirrasii. Tanner lei ovttaoaivilis iežas váldomuitaleddjiin Njávdámis  guhte 1926:s čuoččuhii ahte moatti jagi geahčen "lea čielga skoaltanálli ... áibbas nohkan ja Njávdáma skoaltaservodat  maid jávká skoaltasiidan, oktan skoaltagielain ja skoaltadábiiguin ...  Luonddubirrasa álbmot nohkagoahtá ja jávká oalát ja dan sadjái boahtá  ođđa ja gievrrat kulturáigi" (Tanner 1929: 222-224).    Dat heahteáigi mii Njávdáma nuortalaččain dál lei, lei sihke ovttaskas  dáhpáhusaid boađus ja guhkes áiggi dáhpáhusaid boađus. Árbevirolaš  eallinlágis ledje eanas cakkit áigá nohkan, nu go luossabivddu aktoriekti,  oktasašeanan ja áigodatjohtimat. Dušše okta vuođđocakkiin lei báhcán,  namalassii boazodoallu.     Maŋŋel 1920 birrasiid orru "albma" "skoaltaeallu" unnon. 1920-jagiid  gaskkamuttos muitalii Tannera muitaleaddji ahte dalle lei 50-100 bohcco  eallu, ja dušše guovtti bearrašis ledje nállehanbohccot ¶
(Tanner 1929:  223). Dát logut gal várra ledje unnibut go duohtavuođas ja vaikko ii leat  dalá olles Njávdánealu lohku, de lei árvvusge nu ahte nuortalaččaid  boazodoallu lei maŋos mannan fástaássiid boazodoalu ektui. 1930-jagiid  maŋit oasis dadjá Wessel ahte Njávdáma nuortalaččat "ledje nohkkon  measta visot" (Wessel 1938/1977: 95). Nuortalaččat maid ieža oaivvildit  ahte sin eallu unnui hirbmadit, earenoamážit 1920-jagiid loahpas. Mii lei  dáhpáhuvvan?    Mu gáldodieđuid vuođul ii leat vejolaš čilget árttaid bienasta bitnii, muhto  orrot doarvái dieđut váldoárvvoštallamii. Fertet dasto ovdalaš áiggi birra  juo hupmagoahtit.   Neiden fisker- og gaardbrukerforening, Njávdáma báikkálaš guollebivdiid-  ja eanandolliid searvi, orru leamaš hui guovddážis gili boazodoalu  mannolagas, álggaheami rájes 1911:s soahtegaskaáigge lohppii - ja  nuortalaččaid boazodoalu loahpaheamis.    Eat dieđe juste goas searvi vuođđuduvvui danin go protokolla ovcci  vuosttaš siiddu leat láhppon. Danin váilot maid álgomearrádusat. (Lean  geavahan protokolla priváhta govvakopiijaid). Vuosttaš čálus - 10. siidu - ¶
lea juovlamánu 31. b. 1911 álbmotčoahkkinreferáhtta, masa "Neiden fisker- og gaardbrukerforening lea gohččon" , mii dieđusge muitala ahte  searvi lei vuođđuduvvon ovdal. Bohte sullii beannotčuođi olbmo, eanas "oarje Mátta-Várjjaga fástaássi boazodoallit" . Čoahkkima váldoulbmilin lei  vuosttaldit ođđa boazolága evttohusa; evttohus várra bohciidahtii searvvi  vuođđudeami (vrd. 3.10.). Čoahkkin mearridii dakkár cealkámuša mii  garrasit moittii ahte boazoguohtunlávdegoddi čoahkkima oainnu mielde lei "moatti boazosápmelačča ovddas bargan stuora eanandoalloálbmoga  vuostá" . Čoahkkin maid vuosttaldii čuoččuhusa ahte boazosápmelaččat  ledje gillán "Njávdáma kvenaid" geažil. Lávdegotti árválus oainnat lei  čujuhan juogamasa máid boazosápmelaččat ledje dadjan, namalassii ahte  njávdánsápmelaččat gilde boazosápmelaččaid johtimis mearragáddái  dálvái danin go kvenain ledje bohccot doppe. Lei gul maiddái  dáhpáhuvvan ahte fástaássit ledje vuojehan boazosápmelaččaid ealu  Suoma ráji rastá (Reinbeitekommisjonen av 1909. Innst.: 39)    Vaikko searvi álggus gieđahalai gili eará guoskevaš áššiid, omd. boastta,  geainnu jna., de lei boazodoallu čielga váldoáššin čađat gitta soađi rádjái.  Searvi adnui ja lei eahpitkeahttá "fástaássiid boazodoalu" ságadoalli.  Earenoamážit gozihedje Njávdánguovllu birrajagiguohtuma dáfus.    Njávdáma nuortalaš birrasis lea maŋŋel leamaš olu ságastallan árttain  dasa go protokolla álgo ovcci siiddu váilot. Searvvi ulbmilmearrádusat ¶
ledje árvvusge čállojuvvon dohko, nu go juo ovdalis lea daddjon.  Nuortalaččat leat čuoččuhan ahte dohko lei čállojuvvon "šiehtadus" nuortalaččaid ja searvvi gaskal boazodoalu birra. Mus eai leat dieđut mat  duođaštit dahje hilgot dien jurdaga. Muhto čielggas gal lea dálá protokolla  vuođul ahte searvvis ii lean makkárge beroštupmi  sierra hábmejuvvon  nuortalaš boazodollui dahje eará nuortalaš áššiide. Nuortalaččat maid eai  lean goassege searvvi stivrras. Kvenat oktan mottiin almmolaš  ámmátdáččain (oahpaheaddjit, okta duollobearráigeahčči) ledje njunnožis.  Buođggáidvuona mearrasápmealččat maid ledje dássedit mielde.    Dát dilálašvuohta ii soaba dan guovddáš sajádahkii mii nuortalaččain ain  lei Njávdáma boazodoalus. Fástaássit maid ain bivde nuortalaččain veahki  áššiin masa adnui máhttu.    Go boazolohku ain lassánii, gávnnahii searvvi stivra ahte lea dárbu eanet  guođohit. Ođđajagimánu 1. b. 1914 biddjuiga "skoaltaealu" ovdalaš  geahččiguovttos Mikit ja Boris Ivanovitsj formálalaččat geahččin  ovttasráđiid nuortalaš ránnáin Oskar Sava Romanoffain. Bálkká birra ledje  čielga mearrádusat ja lei álkis njuolggadus boazogehččiid  geatnegasvuođaid birra. Dán virgáibidjama sáhttá maid geahččat dego  ovdalaš guođohanšiehtadusa ođasteapmin, muhto dál dat lei searvvi ¶
jođiheami vuolde. Buot golmmas leat vuolláičállán šiehtadusa, buohkat  dollojuvvon peannain.    1916 ja 1927 gaskal lea protokolla čállojuvvon suomagillii, earret ovtta  čoahkkima. Searvi šattai dađistaga eambbo čielga boazodoallosearvin.  Protokollas maid leat geavahuvvon namahusat nu go "boazoguohtunsearvi" ja "boazodoallostivra" searvvi birra. Olu áššit leat  boazoguođoheami birra. Orru čielga vuohki: Dat friddjavuohta mii  guođoheddjiin dássožii lei leamaš, gáržžiduvvui dađistaga.  Guođohannjuolggadus čavgejuvvui guođoheami dáfus ja  olggobealeolbmuid guohtuneatnamiid gaskavuođa dáfus. Mearriduvvui ee.  ahte ii oktage guođoheaddjin galgan beassat akto vánddardit Sállanealu  luhtte amas "beaskanáhmisiid" báhčit vihtániid haga (ášši 2 borgemánu  10. b. 1924 čoahkkimis).    Boris Ivanovitsjai gal eahpitkeahttá lei ain luohttámuš. Čoahkkimis  njukčamánu 20. b. 1924 daddjui ahte sus "guhte lei boarráseamos  boazogeahčči galggai leahkit eanemus váldi buot boazogehččiin" . Earát  galge jeagadit su "buotlágan dilálašvuođain" . Jus biehttaledje, de sáhtii  stivra bidjat sin eret "vaikko goas" .    1928:s dahke duohtan organiseret searvvi čielga boazodoallosearvin.  Ákkasteami čálle dáinnalágiin ráhkkananstivračoahkkimis: "Gávnnahit  ahte boazodoallovuohki mii dássožii lea leamaš, ii leat šat dohkálaš; dál  lea áigi rievdadit vuogi" . Ii čilgejuvvo gal dárkileappot mii dat lea doalus  mii ii leat šat dohkálaš.    Váldočoahkkin mii mearridii earalágan organiserema, dollojuvvui  cuoŋománus seammá jagi Fossheim skuvllas Njávdámis. Searvvi ođđa  namman šattai Vestre Sørvaranger rendriftslag (Oarje Mátta-Várjjaga  boazodoallosearvi). Ulbmilmearrádusain ledje guokte oasi: 1. "Ahte  boazodoallu doaimmahuvvo dohkálaččat buoremus ávkin fástaássiide" . 2. "Ahte boazodoallu ii šatta eaŋkilolbmo doaibman, muhto guovllu  geafesolbmuid lassiealáhussan" . ( "Geafes" - sáni leat várrogasat sihkkon  protokollas; sátni ii soaitte dohkkehuvvon čoahkkimis, dahje soaitá  maŋŋel sihkkojuvvon. Maŋimus oasi sosiála govvideapmi sáhttá maid  leamaš dalá bargiidsearvvi nanu dási mearkan gilis). Bienalaš ¶
láhkačálus gieđahallojuvvui gaskaboddosaččat; dat galggai loahpalaččat  dohkkehuvvot nuppi dábálaš váldočoahkkimis (njukčamánu 3. b. 1929).  In oainne gal protokollas ahte dát dahkkui. Ođđaorganiserenčoahkkimis  nannejuvvui fas Boris Ivanovitsj ealu váldoguođoheaddjin.    Muhtun čuovvovaš stivračoahkkimis mearriduvvojedje ođđa ja hui bienalaš  guođoheaddjenjuolggadusat. Njuolggadusain vuohttá buorredoaibmi, ¶
gánnáhahtti ja bearráigeahčahahtti boazodoalu mihttomeari, ja ahte  guođoheaddjit eambbo go ovdal galge stivrra diktit mearrádusaid dahkat.  Njuolggadus orru čielgasit gohčodeame guođoheddjiid dábálaš  bálkábargin. Njuolggadusain ii oba boađe ge ovdan ahte  váldoguođoheaddji ieš lei oalle stuora boazoeaiggát, ja ahte sus ledje  alddis bohccot dan ealus máid lei bálkáhuvvon geahččat. Seammá  čoahkkimis biddjojedje guokte ođđa guođohaddji virgái, vuosttaš geardde  go eai lean nuortalaččat: Per Amund Mortensen ja Ole Andreas Magga.  Maŋit (riegádan 1900:s) šattai guovddáš boazodoalloovdáneami  váikkuheaddjin guovllus guhkás soahtegaskaáigái, nu go gullat maŋŋelis.  Son lei 1928:s mearrasápmelaš ja ásai Buođggáidvuonas.    Njukčamánu 3. b. 1929 váldočoahkkimis, árváluvvui 2. ášši vuolde, ahte  boazogeahččit "farggamusat" biddjojit eret virggis ja dieđihuvvo okta  guođoheaddjevirgi guorosin. Lea čielggas ahte evttohus bođii fáhkka  čoahkkimii ja ahte ságastallui, muhto protokollii ii leat ságastallan  čállojuvvon nu movt lei. Evttohus mearriduvvui 49 jienain 7 jiena vuostá.  Muhto seammás mearridedje sáddet deputašuvnna ¶
fylkkamánnái  geahččalit mearrádusa ovdal go čađahedje dan. Dát maid čielgasit čájeha  ahte ášši lei stuora dáhpáhus ja nággoášši ¶
. 14:s jienastedje dákkar  deputašuvnna vuostá.    Eará váldočoahkkinášši vuolde hubmojuvvui ahte boazogeahččit ledje "alcceseaset merken" muhtun geažotbeljiid ¶
. Jahkečoahkkin mearridii  dušše várrehusa addit.    Seammá jagi miessemánu stivračoahkkimis čujuhuvvuiga ovdaolmmoš ja  nubbinovdaolmmoš áirrasin fylkkamánni gohččun čoahkkimii boazodoalu  birra. Protokollas  ii boađe ovdan manaiga go soai čoahkkimii dahje mii  čoahkkinboađusin lei. Muhto geassemánu 26. b. 1929 gal lei čoahkkin  Girkonjárgga diggestobus Mátta-Várjjaga boazodoalu birra, ja doppe lei  maid fylkkamánni. Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvvi ovddas  oasálasttii ovdaolmmoš, duollobearráigeahčči Ole Gabrielsen, ja  nubbinovdaolmmoš, gávpeolmmái A. K. Mikkola (guhte maŋŋel lei  stuoradiggeolmmájin Bargiidbellodaga ovddas). Čoahkkima vuđolaš  referáhtas ii čuoččo mihkkege Mátta-Várjjaga boazogehččiid eretbidjama  birra. Jus dán ášši gieđahalle, de ferte dat eahpeformálalaččat dahkkon.   Muhto referáhtas vuhtto ahte Njávdáma áirasat meannudedje dainnalágiin  ahte doppe váilo guođoheaddjit. Gabrielsen čuoččuhii omd. referáhta  mielde ahte: "Geasseguođoheapmi livččii stuora ávkin Oarje MáttaVárjjaga boazodoallosearvái" . Ja Mikkola lasihii: "lean ovttaoaivilis ahte ¶
geasseguođoheapmi livččii buorre" (Eanandoallodep., boazodoalu ja  sáivaguolásteami kantuvra, páhkkaáššit RJ, pk 5, RA).   Searvi gal gozihii boazogeahččeášši. Borgemánu 7. b. 1929  miellahtočoahkkima 1. ášši vuolde ledje golbma ohcáma boahtán  almmuhuvvon guođoheaddjevirgái. Vaikko dat ii boađe ovdan, de fertejit  dat ođđa guođoheaddjit oktan Boris Ivanovitsjain dalle de facto biddjon  eret virggis, almmá formaliserejuvvoma haga - muđui gal livččii čállon  protokollii. Ohcciin ii leat oktage nuortalaš, ii ge oktage Njávdángili  olmmoš. Ole Andreas Magga, Boris Ivanovitsj ovdalaš boazoreaŋga,  biddjui ođđa - ja áidna - boazoguođoheaddjin.    Magga guođohii Njávdánealu measta golbmalohjagi. Son šattai guovllu  boazodoalu teknihkalaš jođiheaddjin ¶
ja muhtunlágan  dynastivuođđudeaddjin. Su jođihemiin nuppástuvai boares siida dađistaga  boazo- dahje johttisámidoallun, ja dán dili ¶
jokse formálalaččat 1960jagiin. Ole Andreas Magga lea Fosshaugsiidda (Maggasiidda) váldoolbmuid  áhčči 4-5 B orohagas mii oktan stáhtain áššáskuhttui 1980-jagiid  gaskkamuttos guovllu boazodoallovuoigatvuođaid oktavuođas (vrd. Deanu ja Várjjaga gielddarievtti ášši nr. 116/1984 A: 5; Hålogalándda láhkaolbmáriekti, váiddaášši nr. 35/1986, golggotmánu 1988 rekteášši riektegirji).    1920-jagiid mannolaga riekteguorahallan, Njávdáma boazodoalu  mearrideaddji áigodat, bohciidahttá máŋga gažaldaga: Manne lei nu  deaŧalaš bidjat virggiin eret dan golbma guođoheaddji - dahje dahkaluddat  ahte váilo guođoheaddjit? Manne lei nu deaŧalaš ođđasit almmuhit virggi?  Manne lei nu deaŧalaš diktit fylkkamánni dán mearrádusa formálaččat  geahččalit (mii gal várra ii dahkkon)? Ja movt válddii Boris Ivanovitsj dán  ášši; manne son ii ohcán dan ođđa virggi? Gálduin ii gávnna albma  vástádusa. Muhto dat bohciidahttet árvvoštallama ¶
.    Ii sáhte čilget dainna ahte ledje eahpeduhtavaččat guođoheddjiiguin,  vaikko dieđut dovddahit boasttu meannudeami barggus. Ivanovitsj han lei  easkka ožžon nanu luohttámuša searvvis, nu go fargga gullat. Ja ođđa  guođoheaddji, Magga, han stivra lei aittobáliid bidjan reaŋgan.    Nuortalaččaid govvideapmi lea ahte mannolagas lei dahkamuš fástaássiid  sávaldagain visot heaittihit nuortalaš boazodoalu oktan daid  vuoigatvuođaiguin mat vel ledje báhcán. Dát sávaldat lei gul čadnon  garraset ođđaáigásaš ja gánnáhahtti boazodoalu sávaldahkii ja garraset  fástaássiid beroštumiid čájeheapmái. ¶
In leat gullan movt "vuostebealli" čilgeš mannolaga, earret dan  čuoččuhusa ahte Boris Ivanovitsj lei boarásnuvvan ja geanohuvvan.  Nuortalaččat eai mieđit dan čuoččuhussii ahte son ii šat nagodan  albmaládje guođohit. Son lei 58 jahkásaš 1928:s. Leat gullan ahte  searvvis lei nanu fágalaš luohttámuš sutnje, vaikko dáhpáhuvai  dáinnalágiin. Ja gullat ahte son oaččui vel eambbo luohttámuša. Ii masge  vuohte ahte sus atne váilut oppalašvuođa ¶
dahje eará.    Nuortalaš čilgehus lea čállojuvvon cealkámuššan máid Johan Jarva  čálálaččat lea duođaštan. Son lei kvena ja sadjásaš ¶
stivralahttu  1918/29:s. Golbma-njeallje jagi maŋŋel náitalii son nuortalaš nissoniin  Njávdámis, Ellen Anne Borriseniin, Boris Ivanovitsj nieiddain.    Duođaštusa beaivádeapmi lea 1986. Das dadjá Jarva ahte stivra su mielas  čielgasit, ovdal go ášši formálalaččat gieđahallojuvvui, "systemáhtalaččat  lei bargan skoalttaid guohtunguovlovuoigatvuođaid vuostá" . Muhtun  stivralahtut ledje eahpidan lei go sis láhkavuođđu heaittihit nuortalaččaid  boares "skoaltaealu" vuoigatvuođaid. Danin válljejedje čoahkkinolbmuid  geat galge fylkkamánnái ovddidit ášši. Stivra oaččui njálmmálaš raportta  fylkkamánni čoahkkimis - fylkkamánni lei gul dadjan ahte "skoalttain eai  lean eambbo vuoigatvuođat guohtuneatnamiidda go earáin" . Nu go  namuhuvvon, de ii leat protokollai čállojuvvon fylkkamánni čoahkkima  birra ii ge dákkar čoahkkinbohtosa birra. Jarva ii loga makkárge  fylkkamánnereivve boahtán stivrii - ja dákkar reivve gal árvvusge livččii  protokollii čállán.    Jarva oaivvilda ahte Boris Ivanovitsj ii ohcán ođđa almmuhuvvon  guođohanvirggi go dovddai iežas vuoigatvuođaid ja go lei čeavlái - son ii  vuollánan ohcat "iežas ealu guođoheaddjin" (Čálalaš vihtanuššan,  Girkonjárga ođđajagemánu 25. b. 1986, priváhta eaiggáduvvon. Jarva  jámii 1988:s). Searvi orru maid dego árvvoštallan ahte Ivanovitsj ii áigon  ohcat virggi.    Guođoheddjiid eretbidjama ja dušše ovtta guođoheaddji virgáibidjama  sáhttá maid čilget searvvi heajos ekonomiijain. Muhto dákkár deaŧalaš  ártta gal várra livččii protokollii čállán, ja dan eai leat dahkan. Árvvusge  áigo unnidit boazologu veahá, nu movt eiseválddit ain háliidedje, nu ahte  ii čuohcán fástaássiid boazolohkui. Go nuortalaččat eai lean šat searvvis,  de lei álkit unnidit olles boazologu sin boazologu unnidemiin.    Nu go leat gullan, de eai lean nuortalaš boazolohkui bidjan alimus meari  ovdal, nu go Mátta-Várjjaga eará boazodollui. Muhto jur dáid stuora ¶
dáhpáhusaid geažil mearridedje alimus boazologu 1929 geasi. Dát  mearrádus nanne árvvoštallama ahte gievrras fámut searvvis barge  nuortalaš boazodoalu vuostá, vaikko muhtun miellahtuid mielas lei dát  lobálašvuođa ja dohkálašvuođa ráji nalde.    Eahpádus ja morálalaš oamedovdováivvádus vuhttui borgemánu 7. b.  1929 mielahttočoahkkimis go Magga biddjui virgái. Maŋŋel go  virgáibidjama mearrádus lea čállojuvvon protokollii, lea álggos čállojuvvon "Čoahkkin loahpahuvvon" ovdaolbmo vuolláičállagiin. Dasto lea dát  sihkkojuvvon, ja ovdaolmmoš árvalii ahte Boris Ivanovitsj válljejuvvo "searvvi luohttevašolmmožin vuoigatvuođain atnit 50 - vihttalogi - bohcco" (mun lean finjučállagiin ¶
merken). Nubbi eará stivralahttu buvttii  vuosteevttohusa sihkkut cealkaga rievtti birra bohccuid atnit, muhto  doalahit cealkaga luohttevašolbmodoaimma birra. Ovdaolbmo evttohus  mearriduvvui 24 jienain 18 jiena vuostá.    Muitaluvvo ahte Ivanovitsj lei ieš čoahkkima vuosttaš oasis mielde, muhto  vulggii ovdal go čoahkkin loahpahuvvui. Su namma ii gal leat ge  protokolla vuolláičállosiid searvvis mat čállojedje go čoahkkin  loahpahuvvui.    Dát mearrádus lei gal juogalágan gudnin Boris Ivanovitsjai. Boazolohku  mii mieđihuvvui muitala maid ahte su áigge lei ain oalle olu boazodoallu.  Muhto ii dákkár luohttevašolbmonamahus lean seammá go dat  ovddasvástádus ja gudni máid hálddašeapmi mielddisbuvttii.  Su čielga boazodoalu njunušvirgi lei symbolalaččat mearkkašan olu - dat  lei duođaštussan ahte Njávdáma nuortalaš kultuvra ain lei eallime. Su  guovdu dagahii guođohanvirggi massin ahte su eallu maid unnui moatti  jagis.    Go Boris Ivanovitsj celkojuvvui eret virggis, de eai hávdádan dušše  Njávdáma nuortalaš boazodoalu bázahusaid. Maŋimus nuortalaš doarjja  maid lei gáhččan. Nu go Johan Jarva cealká duođaštusastis: Boazodoallu  lei Njávdáma nuortalaččaid maŋimus doarjja. Dál lei vel dat nai masson. ¶
3.14  LOAHPPASÁTNI - DAHJE MAŊŊEL SOAĐI ÁIGGE GOVVIDEAPMI  Mus ii leat leamaš vejolašvuohta ráhkadit makkárge dutkkusvuođustuvvon  čielggadusa maŋŋel soađi áigge birra. Lea maid heajos ja váttis  gáldodilálašvuohta, ee. daid vuostelasvuođaid ja gealddagas diliid geažil  mat giliservodaga joavkkuid ja berošteddjiid gaskkas leat leamaš.  Nuortalaš historjá ja nuortalaš maŋosmannanproseassa lea leamaš ¶
deaŧalaš duogážin. Danin šaddá čielggadusa loahpahanoassi oanehaš ja  govuslaš. Dat dilli ahte olu mu gáldodieđuin leat riektečállosat, čájehit ge  nappo vuostelasvuođaid ja gealddagas dili. ¶
3.14.1 Johttisápmelaččaid boazodoallu vuođđuduvvo   Njávdán-guovllu boazodoalus lei moivedilli jagiin soađi maŋŋel. Stuora  militearveagat ledje duos dás leamaš guovllus, ja soađi maŋimus áiggiin  lei guovlu soahtešilljun. Lei eahpečielggasvuohta eallosturrodaga ja  eaiggávuođa dáfus.    Ole Andreas Magga jotkki maŋŋel 2. máilmmesoađi ealu  váldoguođoheaddjin. Ealus ledje iešguđet eaiggádat, muhto dan  guođohedje ain čoahkis. Magga geahčus lassánii su bearraša boazolohku  sakka, ja 1950-jagiin lei su bearaš liige bozolaččamus oba  boazodoallosearvvis (Deanu ja Várjjaga gielddarievtti riektegirji. Váldošiehtadus ášši nr. 116/1984 A: 5; ja čuovvovaš lea maid dán gáldu  mielde). Olles eallu maid lassánii, nu sakka ahte fylkkamánni 1957:s  čavgii ovddeš alimus logu bákku - lei dego 1800-logu fearána  geardduheapmi. Juohke dállodoalus galge leahkit eanemustá 20 bohcco.  Dát lohku čájeha ahte eiseválddit ain atne Mátta-Várjjaga boazodoalu  ovddemustá dálloboazodoallun. Dát mearrádus dagahii ahte juohke  boazodoalli boazolohku unnui. Mearrádus galggai gustogoahtit juovlamánu  1958 čohkkenáigge rájes.     Dalle lei Magga heaitán boazoguođoheaddjin ja addán barggu - ja stuora  ealus, mii várra lei birrasiid 500 heakka  - bárdnásis Paul (Magga)  Fosshaug, gii maid orui Buođggáidvuonas. Sámifáldi čálii sutnje  earenoamáš reivve skábmamánus 1958, ahte jus son galggai beassat  joatkit boazodoaluin searvvis, de galggai son nai unnidit ealus 20 heggii,  nu go earát. Jus háliidii joatkit stuorit doaluin, de fertii boazodoallolága  vuođul ohcat geasseorohaga orohahkii nr. 6 (Varangernesset ¶
Várnjárggas). Muhto bearaš ii doahttalan sámifálddi mearrádusa, ii  boazologu unnideami dáfus ii ge johtima dáfus. 1958/59 jahkemolsumis  ledje dan bearrašis ain 317 bohcco searvealus. Soahpameahttunvuohta  vearáskii. Juovlamánus 1959 attii fylkkamánnii sámifáldái lobi bákkuin  unnidit boazologu. ¶
Dát ii gal čađahuvvon goassege, vaikko ođđasit sihte unnidit, dahje johtit,  1962:s, maŋŋel go Fosshaug (Magga) ii lean ohcamiin ožžon lobi atnit 6700 bohcco Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvvi orohagas.  Duohtavuođas ledje eanas searvvi bohccot dál Fosshaug-bearraša. (Dás ¶
váilu sámegielnamma ¶
duohko čálán ; boazodoalloberaš lea gohčoduvvon sihke  Fosshaug-bearašin ja Fosshaug/Magga-bearašin). Boazodoallosearvvi  siskkobealde ledje maid soahpameahttunvuođat ja vuostelasvuođat. Stivra  mearridii miellahttočoahkkimis 1962:s ahte stivra fas galggai geahččalit  váldit oktavuođa eiseválddiiguin ja oažžut Fosshaug-bearraša unnidit  boazologuset. Ja okte vel, 1963:s, mearridii fylkkamánni čohkkema,  lohkama ja unnideami; alimus lohku váldoguođoheaddjái galggai leahkit  350 bohcco ja 15 bohcco juohke dállodollui. Ovdalaš guođohaddji Ole A.  Magga oaččui earenoamáš reivve unnidit 20 bohccui jus ain háliidii  searveguovllus bargat bohccuiguin. Eai dán háve ge čađahan  bággomearrádusaid.    Muhto dál lei guovddášeiseválddiid oaidnu loažžan dán  soahpameahttunvuođa dáfus. 1963:s celkkii Eanandoallodepartementa  ahte bággounnidemiin galggai várrogasat meannudit ja ahte  váldoguođoheaddji galggai gohčoduvvot johttisápmelažžan (Riektegirji:  6).    Boazodoallosearvi lei dál oalát bieđganeame. Searvvis ledje guokte stivrra  1964:s; nammariekti ¶
gávnnahii nuppi lobiheapmin. Nuortalaččat guđđe  vuostálastimiin maŋimus dábálaš váldočoahkkima 1964:s, čoahkkima  oaiviliid geažil - doppe válljejuvvui dat stivra mii gávnnahuvvui  lobiheapmin. Vaikko 1965:s dolle earenoamáš váldočoahkkima masa  fylkkamánni lei gohččon, de loahpahuvvui boazodoallosearvi de facto. Nu  go namuhuvvon riektegirjái lea čállojuvvon: "Dan rájes stivregođii   Magga/Fosshaug joavku oalát boazoguohtunguovlluid doppe, ja  skoaltasápmelaččain eai leat dan rájes leamaš bohccot" (Riektegirji: 7).    Vaikko boazodoallosearvvi nággu ovddiduvvui Siviláittardeaddjái ¶
1968:s, ja vaikko vuođđuduvvui guohtuniskanlávdegoddi, Loyd Villmolávdegoddi (Loyd Villmo lei boazodoalu stáhtaráđđeaddi), de eai  njulgejuvvon dilálašvuođat goassege. Lávdegoddi almmuhii 1969:s  gaskaboddosaš cealkámuša gos dajai ahte loahpalaš evttohusa easkka  áigo ráhkadit maŋŋel 1970-71 guohtuniskamiid.    Muhto lávdegottis ii boahtán duođi eambbo šat. Fosshaug-joavku šattai de facto gohčoduvvot johttisápmelažžan ja besse birrajagi guođohit ovdalaš  searveguovllus, nappo dološ Njávdánsiiddas. ¶
3.14.2 "Vai ¶
lea ¶
čielggas ahte mii leat ain eallime" ¶
Báikkálaš áviissas Finnmarken njukčamánu 6. b. 1965 lei bihttá mii  bohciidahtii sága. Muhtumat geat lohke bihtá, atne ahte unnitčearda "lei ¶
bajásčuožžilan jápmimis... " (Eriksen 1989: 33). Earát, ja várra eatnasat,  eai váldán dan duođas. Bihttá gieđahalai " agálaš nákkuid johkabivddu- ja  boazodietnasa juohkima birra " ja jearai Njávdáma riektedili birra nuortalaš  oainnuin. Bihttá čuoččuhii ahte nuortalaččain ledje buot vuoigatvuođat  rivvejuvvon, ja loahpahii dáinnalágiin: " Ii várra oktage jierbme olmmoš  dáidde jáhkkit dán dáhpáhuvvan skoalttaid buressivdnáduisain. Vai lea  čielggas ahte mii leat ain eallime, de vuolláičállit namain Njávdáma nuortalaččat" (Eriksen 1989: 33). Boares njávdánsápmelaš Jogar  Ivanowitz (1897-1981) čálii oanehet bihtá áviisii moadde vahku maŋŋel.  Doppe son čujuhii nuortalaččaid guovddáš saji Njávdáma historjjás ja man  deaŧalaš lei ahte dát čearda ii noga (Eriksen 1989: 33). Ivanowitz lei olu  jagiid okta nuortalaš beroštumiid ságadolliin, maŋŋel go son lei leamaš  mielde vuolggaheame ealáskahttindoaimma ¶
Go dát dáhpáhuvai juste dalle, 1960-jagiid gaskkamuttos, de sáhtte dan  čilget ovttamanu guvttiin dilálašvuođain: Vuosttažettiin boazodoalu bahča  vásáhusaiguin ja boazodoallosearvvi bieđganemiin ja nubbin Trifona  miššundoaimma ja Boris Gleb ja Njávdán kapeallaid (dát kapeallat várra  huksejuvvojedje oktanis) 400-jagi ávvudemiin 1965:s.     Veahá maŋŋelaš gárvánii Rolf Enbusk` unna - ja riidobohciideaddji ¶
čálus Njávdáma birra (vrd. 1.2.). Čálus lei deaŧalaš Njávdáma servodahkii  psykologalaččat ja maiddái gili "čiegus historjjá" duođašteamis. Vuosttaš  geardde lei nuortalaš čállán vuđolaččabut nuortalaš historjjá birra ja  riektegažaldagaid divvon historjjálaš oktavuođas.    Muhto ádjánii vel ovdal diehtu lassánii ja ođđaseslihkkandoaimmat šadde  formálaččat. Dát dáhpáhuvai cehkiid mielde, álggus riektelanjas ¶
3.14.3 Lágasteapmi    1978:s ovddidedje Njávdáma nuortalaččat boazodoalloášši fylkkamánnái  advokáhta bokte, reivekopiijain Paul Fosshaugii. Dalle bivddii fylkkamánni  dalá boazodoallolága 4. § vuođul ráddjet sidjiide earenoamáš boazoguohtunguovllu mii lei seammá go Norgga beale ovddeš  Njávdánsiida. Fosshaug-joavkku advokáhtta ii mieđihan dán gáibádussii,  ee. dakkár ákkastemiin ahte Njávdáma nuortalaččain eai goassege lean  leamaš earenoamáš vuoigatvuođat doppe. Fylkkamánni vástidii 1979:s  ahte ii lean eahpádus ge ahte goappeš beliin lei vuoigatvuohta bargat  bohccuiguin, "seammaládje go johttisápmelaččain" . Ođđa  boazodoallodoalu ¶
čađaheami geavatlaš váttisvuođaid galge ¶
boazodoallohálddašaneiseválddit čoavdit (Várjjaga ja Deanu gielddarievtti riektegirji. Váldošiehtadallan. Ášši nr. 116/1984 A: 8-9).    Nuortalaččat váide Eanandoallodepartementii go fylkkamánni ii mieđihan  earenoamáš vuoigatvuođaid nuortalaččaide. Departementa geahččalii  oasussearvejurdagiin čoavdit ášši, muhto Fosshaug-joavku ii dohkkehan  šiehtadallamiid dán vuođul. 1983:s loahpahii departementa  áššegieđahallama. Ii goabbáge bealli lean boahtán šiehtadallamiidda.  Čujuhettiin suoidnemánu 1.b. 1979 boazodoalloláhkii hilggui  departementa nuortalaččaid gáibádusa. Guovddáš ákkasteapmin lei ahte  Fosshaug-joavku lei maŋŋel go ođđa láhka gustogođii, doaimmahan  boazodoaluset lága formálalaš njuolggadusaid mielde.    Nuortalaččat váide departementta mearrádusa Gonagassii stáhtaráđis, mii  golggotmánu 28. b. 1983 gonagaslaš resolušuvnnas nannii departementta  mearrádusa. Earenoamášrievtti gažáldaga ávžžuhedje  duopmostuologieđahallamii ovddidit (Riektegirji: 11-12). Nuortalaččat  mearridedje ohcat riekteveahki iežaset gáibádusaide. Dáinnalágiin  álggahuvvui guhkes geainnu vánddardeapmi riekteásahusaid čađa.    Dán ášši oktavuođas gávnnadedje Njávdáma nuortalaččaid viđa maŋimus  bearraša ovddasteaddjit vuolláičállit šiehtadusa ovttas ovddidit ja bargat  áššiin. Dađistaga vuolláičálle 30 Njávdánsámisogálaččat šiehtadusa  (njálmmálaš diehtu). Otto Borrisen (r. 1927), ovddeš guođoheaddji Boris  Ivanovitsj` nieidda bárdni, válljejuvvui ságadoallin. Borrisen maid  válljejuvvui jođiheaddjin dan searvái máid Njávdáma nuortalaččat maŋŋel  formálalaččat vuođđudedje, Østsamene i Neiden.    Njávdáma earenoamáš historjjá ja konkrehta váttisvuođaid oktavuođas  mat gullogohte 1960-jagiid gaskkamuttos, ii dáidde eahpádus ge ahte  riektehistorjjá ja čearddalašvuođa oppalaš ságastallan 1970-jagiin ja  maŋŋel lea movttidahttán nuortalaš oktasašbarggu Njávdámis.    Njávdáma nuortalaččat áššáskuhtte Fosshaug-joavkku ja stáhta  Eanandoallodeapartementta bokte. Ášši lei ovdan 1984 čavčča Deanu ja  Várjjaga gielddarievttis. Duomus, beaiváduvvon skábmamánu 18. b.  1984, hilgojuvvui earenoamášrievtti gáibádus ja Fosshaug-joavkku  boazodoalloriekti nannejuvvui; seammás go njávdánsápmelaččaide  prinsihpalaččat mieđihuvvui boazodoalloriekti, muhto geavatlaš  álggaheapmi biddjui boazodoalloeiseválddiid bargun. Nappo lei  seammasullásaš duopmu go fylkkamánni 1979 loahppaoaidnu.  Gielddariekti čovddii nuortalaččaid áššegoluin danin go rievtti oaivila  mielde lei ášši "bohciidahttán eahpečielga ja prinsihpalaš gažaldagaid, nu  ahte vuoittahalli beallái lei buorre oažžut riekteloahpaheaddji mearrádusa  dán áššis" (Riektegirji: 38). ¶
Duopmu váidojuvvui gaskariektái, mii gieđahalai ášši golggotmánu 1988.  Gaskariekti gávnnahii dan seammá go gielddariekti. Lasáhusain cealká  riekti ahte dat ii gávnnahan dárbbašlažžan guorahallat Fosshaug-joavkku  ja boazodoallosearvvi gaskavuođaid "mannolaga maŋŋel 1928" danin go "dát eai lean nuortalaččaid beroštupmin" (Hålogalándda gaskarievtti riektegirji, váiddaášši nr. 36/38 A: 14). Riekti deattuhii ahte ii vuosttal  nuortalaččaid boazodoalu guovllus, muhto ođđaálggaheapmi ferte mannat  dábálaš gieđahallama čađa boazodoallolága mielde. Riekti hilggui  earenoamáš rievtti sihke historjjálaš vuođuin ja duohta dili vuođul 1800logu loahpa rájes. Duopmu čuoččuha ahte nuortalaččat eai lean goassege  ovdal gáibidan earenoamáš rievtti dahje dákkár dohkkeheami ožžon. Sis  lei leamaš áibbas unnán boazodoallu. Guovllu boazodoalu doaimmaheapmi  gitta 1800-logu rádjái lei leamaš dakkár "ahte doaimma oažžu atnit buohkaid opmodahkan ¶
(Riektegirji: 16; mu finjučála). 1800- ja 1900- logu mannolat nanne rievtti oainnu mielde dakkár boazodoallohámi mii lei "buohkaid opmodat dahje searvevuoigatvuođa doaimmaheapmi" (Riektegirji: 18). Riekti deattuhii garrasit ahte eará doallu go nuortalaš  boazodoallu de facto lei ovdánan, ja dát orru dáhpáhuvvan almmá  nuortalaš vuosttaldemiin. Dat čuoččuhii maid ahte nuortalaš boazodoallu  nogai "jagiin maŋŋel 1928" vuosttažettiin danin go Njávdáma  nuortalaččain lei unnán beroštupmi boazodollui... " (Riektegirji: 19).    Gaskariekti maid čovddii bealálaččaid áššegoluid, seammaládje go  gielddariekti, danin go riekti gávnnahii áššis máŋga garra prinsihpalaš  beroštumi gažaldaga. Dá lei várra maŋimus Norgga guovlu mas  " vuovdeboazodoallu fáhkka nuppástuvai dábálaš boazodoallun ".  Váldonákku, earenoamáš boazodoallorievtti birra, eai lean duopmostuolut  ovdal gieđahallan. Danin lei " prinsihpalaš beroštupmi dán oažžut  riektegieđahallojuvvot ", earenoamážit guoskkai dat dilálašvuođaide " 1826  rádjái" (Riektegirji: 20). -Dát cealkka, seammaládje go gielddarievtti  cealkka áššegoluid birra, muittuha oalle olu ovdalaš namuhuvvon 1848  luossabivddu vuolitriekteduopmocealkámuša (vrd. 3.9.). Áššáskuhttin  hilgojuvvo ¶
, muhto rievtti oainnu mielde leat prinsihpalaš  miellagiddevaš gažaldagat.    Nuortalaččat váide duomu Alimusriektái, ja dát bođii Alimusrievtti  váidinlávdegoddái ¶
cuoŋománu 1989. Váidinlávdegoddi mearridii  ovttajienalaččat ahte berrii gieldit ášši ovddideames Alimusriektái,  "áššelága ¶
373. § goalmmát lađđasa nr. 1 mearrádusa mielde"  (dataguovddáža čálus, UP - 1989 - 1172). ¶
Njávdáma nuortalaččat mearridedje ášši ovddidit Strasbourga eurohpálaš  olmmošvuoigatvuođalávdegoddái ¶
. Ášši ovddiduvvui ( )  olmmošvuoigatvuođa duopmostullui skábmamánus 1989 ja "čállojuvvui" ( ) ođđajagemánu 1990. Guovvamánu 1992 mearridii  olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu (ovddidit ášši gullevaš riikka ráđđehussii).  Norgga ráđđehusa árvvoštallan gárvánii cuoŋománus 1992 ja  áššáskuhttiid loahpalaš kommentárat suoidnemánus 1992.  Ođđajagemánus 1993 gárvánii olmmošvuoigatvuođa duopmostuolu  loahppagieđahallan.    Olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu gávnnahii čuovvovačča, maŋŋel go  dárkilit lei guorahallan Norgga duopmostuollovuogádaga  áššegieđahallama: Vuosttažettiin eai leat  olmmošvuoigatvuođaduopmostuolu oainnu mielde Norgga duopmostuolut  bargan máidege vearrut, eai vuogi dáfus eai ge ášši dáfus, nappo eai  Njávdánsiidda earenoamáš boazodoallorievtti dáfus. Dasto deattuha  olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu ahte Njávdáma nuortalaččain lea  riekti bargat bohccuiguin ja ahte dát riekti ii leat váldojuvvon sis eret, ii  goit Norgga duopmostuoluid gieđahallamiin. Nu guhká go dat ii leat  dáhpáhuvvan, de ii sáhte olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu bargat  eambbo gažaldagaiguin (European Commision of Human Rights, Council of Europe. Application No. 15997/90, sáddejuvvon 26.1.93).    Nie lea ášši dál.    Lea dovddus ahte Nuortasámisearvvi siskkobealde leat leamaš  soahpameahttunvuođat ja vuostelasvuođat, ja nu leat maid Njávdángilis  leamaš. Dan vuohttá báikkálaš áviissačállosiin. Ii heive dás guorahallat  dáid soahpameahttunvuođaid. Muhto ii dáidde vearrut navdit ahte ii leat  dušše gili bargosaje- ja bargodoaibmagažaldagaid birra sáhka, ii dušše  dálá turisma ráhkadit ealusvuođđun ja oppalaččat kultursuodjalusa birra  sáhka vuostálaga ekonomalaš huksengažaldagaiguin. Ii dáidde eahpádus  ge ahte dát gealdagasvuođat eanas vulget giliservodaga earenoamáš  historjjás ja earenoamážit dán historjjá čearddalaš bealis. Ii leat  soaittáhagas ahte áššit nu go "nuortalaššilju" (dávvervuorká- ja  kultursuodjalanguovddáš) ovddideapmi ja nuortalaš kultuvrra muitaleapmi  ja márkanfievrredeapmi leat earenoamážit vuostelasvuođaiguin dievva.  Joga luossabivdu lea ain veahá unohisvuođa fáddán gilis. Go dasalassin  vel šaddá boazodoalloášši birra sáhka, de šaddet historjjálaš linját oalle  čielgasat. ¶
Girjjálašvuohta ¶
gáldut ¶
Oassi VI ¶
Girječálliid birra ¶
Girječálliid birra ¶
Steinar Pedersen (r. 1947) lea váldán oahpeheaddjeoahpu Romssa  oahpaheaddjeskuvllas (1970) ja cand.philol. oahpu, historjá váldofágan,  Romssa universitehtas (1985). Son barggai oahpaheaddjin 1980 rádjái, ja  maŋŋel lea bargan Davviriikkaid Sámi Instituhtas Guovdageainnus, gos  lea bargan historjjálaš fáttáiguin riggodatgeavaheami ja riektehistorjjá  oktavuođas. Dál sus lea dutkanvirgi instituhtas ja bargá lappekodisilla  geavahemiin Suoma/Norgga ráji bakte.    Son lei 1980-jagiin mielde sámikulturlávdegottis ja luossa- ja  sáivaguollelávdegottis, ja lea maid leamaš sámi- ja bellodatpolitihkas  mielde. Dan oktavuođas lea son leamaš politihkalaš ráđđeaddin Gieldda-  ja bargodepartementtas. Dál lea Bargiidbellodaga joavkojođiheaddjin  Sámedikkis. Su čálalaš bargguin namuhit: ¶
Kodisillen - en generell sikring av rettighetene til den ?  Almmuhuvvon , Dieđut nr. 1. 1989, Sámi Instituhtta, Guovdageaidnu 1989. ¶
State or Saami Ownership of land in Finnmark? Some Remarks on  Saami Rights and historical Evidence. Almmuhuvvon , Center for Arctic Cultural  Research, Umeå Universitet 1991.    Son lea muđui čállán olu bihtáid riggodatgeavaheami ja  vuoigatvuođagažaldagaid birra Norgga ja davviriikkalaš čállosiin. ¶
Hans Prestbakmo (r. 1936) lea váldán sivilagronoma oahpu Norgga  Eanandoalloallaskuvllas (1963). Son lei Romssa boazodoalloagronoma  jagiin 1965-1972 ja 1979-1982, ja luonddusuodjalanbagadallin Romssas  jagiin 1972-1979. Sus lei virgelohpi dan virggis jagiin 1975-1978 go lei  Finnmárkku Riggodatlávdegotti čállin. Lávdegotti čielggadus lea  almmuhuvvon NOU:n 1978: 18 A ja 18 B Finnmarksvidda. Son lea maid  leamaš čállin eará lávdegottiin mat boazodoallogažaldagaid leat  čielggadan.    Prestbakmo bargá dál freelancerin boazodoallogažaldagaid áššedovdin ja  bagadallin. Dan oktavuođas lea son ee. čielggadan váikkuhusaid  Boazodoallohálddahusa ja Suodjalusdepartementta ovddas, ja son lea  bargan luonddusuodjalanáššiiguin ja boazodoallorivttiin. Son lea leamaš  miellahttun lávdegottis Utmarkskommisjonen for Nordland og Troms  (Nordlándda ja Romssa meahccelávdegottis) 1986 rájes, ja muđui lea son  nammaduvvon áššedovdin máŋgga árvvoštallanáššis Finnmárkku  boazoorohagaid sisabáhkkemiid oktavuođas. Su deaŧalaččamus čállosiin  namuhit: ¶
NOU 1978: 18 A ja 18 B Finnmarksvidda. Prestbakmo lei, nu go  namuhuvvon ovdalis, čállin lávdegottis ja mielčállin čielggadeami osiin. ¶
Samfunnsutviklinga og reindrifta med særlig vekt på tida etter 1945.  Dat lea 1983 čielggadeapmi, mii čállojuvvui ovddas, mii čielggadii masson guohtuneatnamiid buhtadusgažaldaga,  1983. ¶
Inngrep i reinbeiteland (searválaga Sven Skjennebergain) Småskrift nr.  2 for 1991, Boazodoallohálddahus, Áltá. ¶
Lavbeitene på Finnmarksvidda, Småskrift nr. 1 for 1994,  Boazodoallohálddahus, Áltá 1994.   Einar Richter Hanssen (r. 1942) lea váldán cand.philol. oahpu, historjá  váldofágan, Oslo universitehtas (1974). Son lei dutkanveahkki jagiin  1975-1976 ja lektorin Honnesvági guolástus- ja joatkkaskuvllas jagiin  1976-1979. Son lea muđui leamaš bálkáhuvvon freelancehistorjábargin  1976 rájes, ja lea dan oktavuođas almmuhan muhtun girjjiid, girjjážiid ja  bihtáid: ¶
Pomorhandelen i Finnmark, gihpaš máid Skuvladirektora/Finnmárkku  Allaskuvla lea almmuhan 1977. ¶
Hellas` og Tyrkias medlemsskap i Nato, čálus girjjis (Terje Tonstadain), Universitetsforlaget, Oslo 1981. ¶
Profinske holdninger i mellomkrigstiden, čálus nr. 127/128:s,  Romssa Universitehta, 1981. ¶
Årbok for Nordkapp 1982-89 (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin),  Davvenjárgga gielda, 1985. ¶
Honningsvåg kirke 100 år (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin),  Davvenjárgga gielda, 1985. ¶
Minneskrift for frigjøringen 8. mai 1945, Davvenjárgga gieldda  almmuhuvvon girjjáš 1985. ¶
Porsanger bygdebok bind 1, Porsáŋggu gielda 1986. ¶
Repvåg Kraftlag 40 år, 1948-1988, Repvåg Kraftlag A/L, Honnesváhki  1988. ¶
Hammerfestbilder av Roald E. Hansen (ráhkadan váldočállosa  govvaráidui), Hammerfeasta 1989. ¶
Gards- og ættesogn for Eidfjord av Tobias og Agnes Lægreid  (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin), Eidfjord gielda 1992. ¶
Ættarbok for Granvin - Henrik M. Kvalen (doaimmaheaddjin ja bihtáid  čállin); Granvin herad, 1995.   Einar Niemi (r. 1943) lea váldán cand. philol. oahpu, historjá váldofágan,  Oslo universitehtas (1972). Son lea leamaš lektorin Čáhcesullo  joatkkaskuvllas (Vadsø gymnas) jagiin 1972-1975, amanuensisin Romssa  universitehtas jagiin 1975-1977, Finnmárkku fylkakonservahtorin jagiin  1977-1989 ja professor II Romssa universitehtas jagiin 1984-1989. Son  lea leamaš professoran seammá báikkis 1989 rájes.    Niemi lei Sámekulturlávdegotti lahttun jagiin 1980-1987, ja dál son lea  Sámi dutkamiid guovddáža stivralahttun ja Romssa universitehta ráđi  sátnejođiheaddjin. Sus leat muđui muhtun fágapolitihkalaš doaimmat  Norgga dutkanráđis, Norges Forskningsråd. Su deaŧalaččamus čállosiin  namuhit: ¶
Trekk fra Nord-Norges historie (váldočálli ja doaimmaheaddji), Oslo  1977. ¶
Niemi lea muđui leamaš mielčállin ja oassečállin olu eará girjjiin, ja lea  čállán olu bihtáid Norgga ja olgoriikka áigečállagiidda, earenoamáš  unnitčeardda ja guovlluhistorjjálaš fáttáid birra, muhto maiddái  dutkanhistorjjá, historjjá vuogi ja teoriija birra. ¶
NOU 2001: 35 1. ja 11. kapihttalat sámegillii jorgaluvvon ¶
Boazodoalloláhkalávdegotti  evttohus ¶
Ovdasátni ¶
Eanandoallodepartemeanta nammadii lávdegotti skábmamánu 5. beaivvi 1998,  guorahallat  geassemánu  9.  beaivvi  1978  nr.  49  boazodoallolága, dainna ulbmiliin ahte evttohit rievdadit mearradusaid mat gusket boazodoalu hálddašeapmái ja siskkáldas dilálašvuođaide, dás maiddái iešguđet boazoeaiggádiid riektedilálašvuodaide. Boazodoalloláhkalávdegoddi  ovddidii  iežas  evttohusa  njukčamánu 15. beaivvi 2001 ja dat lea almmuhuvvon NOU 2001: 35. 1.  kapihtal Čoahkkáigeassu ja  11.  kapihtal Láhkaevttohus  ja  dasa mearkkašumit ¶
leat jorgaluvvon sámegillii ja almmuhuvvojit dá sierra.  Inger-marie A. Oskal lea evttohusa jorgalan sámegillii. Lávdegoddelahttu John Henrik Eira lea guorahallan ja divodan jorgaleami. Lávdegottis leat leamaš čuovvovaš lahtut: ¶
Kirsti Strøm Bull Jođiheaddji ¶
Nils Oskal ¶
Unit-Issáha Juhán Máhtte ¶
Juhán-Niillasa Káre Márjá ¶
Oskal-Máhte-Ántte Niillas ¶
John Henrik Eira ¶
Atte-Káre Jovnna ¶
Iŋgos-Máhte Jovnna ¶
Tor Kjøllesdal Lávdegotti čálli ¶
Kapihtal 1 ¶
Čoahkkáigeassu ¶
Nammadeapmi ja váldi ¶
2.  kapihttalis čilgejuvvo  lávdegotti  nammadeapmi ja váldi. Boazodoalloláhkalávdegoddi ¶
nammaduvvui skábmamánu  5.  beaivvi  1998,  11  lahtuin.  Okta lahttu manai eret lávdegottis njukčamánus 2000 ja bargu loahpahuvvui báhcán 10 lahtuin. Lávdegottis lea leamaš čuovvovaš váldi: Lávdegoddi  galgá  guorahallat  geassemánu  9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága ulbmiliin rievtedilálašvuođa. ¶
Eaktuduvvo  ahte  boazodoalu  vuoigatvuođaid vuođđogažaldagat gieđahallojit Sámevuoigatvuođa lávdegotti viidáset barggu olis, gč. dán birra St.prp. nr. 49 (1997–98) čuoggá 8.3. ¶
Dálá dilálašvuođat ja gustojeaddji njuolggadusat (3. kap. – 8. kap.) ¶
3.  kapihtal govvida  dálá  boazodoalu.  Boazodoallu doaimmahuvvo sullii 140 suohkanis ja areálas mii brutto dahká 40 % Norgga eatnamiin. Cuoŋománu 1.  beaivvi  2000  lei  boazolohku  sullii  170.000. Ealáhusas  leat  561  doalu  (driftsenhet)  ja  daidda gullet oktiibuot buori 2800 olbmo. Sullii 70 % boazodoalus lea Finnmárkkus. Sámi  boazodoallu  lea  juhkkojuvvon  guhttan boazoguohtunguovlun,  mat  fas  leat  juhkkon  78 orohahkan.  Boazodoalu  doallovuohki  ja  iešguđet áigodatguohtumiid dárbu govviduvvo dán kapihttalis. Boazodoalus leat nanu árbevierut ja čilgejuvvo lagabut  sosiála  ja  ovttasbargo-oktavuođa  –  siidda birra,  mii  lea  boazodoalloservodaga  guovddážis. Gilvaleaddji  ealáhusdoaimmaid  deaddu  boazodoalu vuostá guoskkahuvvo maiddái. 4.  kapihttalis muitaluvvo  boazodoalu  ja  alm- molaš  eiseválddiid  oktavuođa  birra.  Eiseválddiin lea ¶
leamaš ¶
rievddadeaddji ¶
oaidnu ¶
sámi dilálašvuođaid hárrái, muhto maŋŋel Álttá-ášši lea leamaš  stuorát  beroštupmi  sámi-  ja  boazodoalloáššiide. Dat lea vuhtton maiddái lágain. Riikkaidgaskasaš  soahpamušat  ja  šiehtadusat  leat  ožžon eanet fuomášumi ja leat dál deaŧalaš vuođđun eiseválddiid politihkas sámiid guovdu. Juohke  jagi  šiehtadallet  stáhta  ja  Norgga Boazosápmelaččaid  Riikkasearvi  (NBR)  boazodoallošiehtadusa, mas leat iešguđetlágán doarjjaortnegat boazodoalloealáhussii. 5.  kapihttalis muitaluvvo  dálá  boazodoallo- hálddašeami birra mii doaimmahuvvo Ráđđehusa, Eanandoallodepartemeantta,  Boazodoallostivrra, guovllustivrraid ja orohatstivrraid, ja Boazodoallohálddahusa  olis.  Dáid  ásahusaid  bargu  ja  sajádat čilgejuvvo vuđolaččat. 6.  kapihttalis čilgejuvvojit  dálá  njuolggadusat vuoigatvuođa  birra  eaiggáduššat  bohccuid  ja doaimmahit boazodoalu. Sámi boazoguohtunguovlluin  lea  boazodoallovuoigatvuohta  dušše  sámi sogat  olbmuin  geat  ásset  Norggas.  Olggobealde sámi boazoguohtunguovlluid lea prinsihpas buohkain  vuoigatvuohta  geain  leat  doarvái  viiddis  ja heivvolaš  eatnamat  dakkár  doibmii,  muhto  sii dárbbašit doaibmalobi (konsešuvnna). Maiddái  doallo-ortnet  (driftsenhet)  čilgejuvvo ja makkár sisdoallu das lea rievttálaš ja ekonomalaš oktavuođain. 7. kapihttalis lea sámi boazodoalu riektevuođu ja  geavahanvuoigatvuođaid  birra.  Lágat  guorahallojuvvojit, ja daid ovdabarggut, riektegeavaheapmi ja teoriija. Dál ii šat eahpiduvvo ahte boazosámiid geavahanvuoigatvuođain  lea  iešheanalaš  riektevuođđu  beroškeahttá  lágas,  ja  ahte  dáin  vuoigatvuođain lea bággolotnunsuodjalus. 8. kapihttalis lea eará riikkaid boazodoalu birra, vuosttažettiin Suoma ja Ruoŧa. ¶
Lávdegotti árvvoštallamat ja evttohusat (9. ja 11. kap.) ¶
Oppalaš árvvoštallamat ¶
Dálá  láhkamearrádusain  boazodoalu  siskkáldas áššiid  birra  lea  vuosttažettiin  almmolašrievttálaš sisdoallu.  Olu  áššit  leat  eiseválddiide  mearridit. Geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága ¶
(dás  duohko  maiddái  gohčoduvvon  1978-láhkan) njuolggadusat  leat  hábmejuvvon  nu  ahte  juohke ášši  mearrideamis  lea  stuora  árvvoštallanmunni. Láhka lea huksejuvvon dan oidnui ahte mearridanorgánat,  ležžet  dál  orohatstivrrat,  guovllustivrrat, Boazodoallostivra  dahje  departemeanta,  sáhttet hui  friddja  mearridit.  Leat  unnán  njuolggadusat hálddahusa  árvvoštallamii,  earret  oppalaš  hálddahuslaš  prinsihpaid  kontradiktoralaš  gieđahallama ja bealákeahtesvuođa birra, ja dan birra ahte mearrádus  galgá  leat  áššálaš,  ii  ge  mielddisbuktit áššehis vealaheami. Leat  unnán  njuolggadusat  lágas  alddis  mat njuolga  regulerejit  vuoigatvuođaid  ja  geatnegasvuođaid boazodolliid gaskasaš oktavuođain. Láhka sáhttá  addit  dan  ipmárdusa  ahte  easkka  eiseválddiid  mearrádusaid  bokte  dihto  áššiin  leat  boazoeaiggádat  geatnegasat  čuovvut  lágaid  ja  njuolggadusaid.  Dalle  šaddet  almmolaš  stivrenásahusat mearridit prinsihpaid  ja njuolggadusaid boazodolliid gaskasaš áššiin. Dat dahká boazodolliide váttisin diehtit mii ain áigges áigái gusto, maiddái dan dihte go leat unnán johtočállosat ja njuolggadusat ráhkaduvvon lága olis. Lávdegotti oaidnu lea ahte dálá láhká ii doarvái bures  čájet  daid  vuoigatvuođaid  mat  boazodolliin leat  gaskaneaset.  Dat  ipmárdus  ahte  buot  boazodolliin  lea  ovtta  meari  vuoigatvuohta  geavahit guohtuneatnamiid, ja ahte lea hálddašan-orgánaid friddja árvvošteami duohken juohkit ja ráddjet nu ahte  doaimmahuvvo  bures  ordnejuvvon  boazodoallu,  ii  heive  dainna  oainnuin  mii  boazodolliin alddiineaset  lea  siskkáldas  dilálašvuođaid  birra. Dan dihte ferte njuolggadusaid ráhkadit ealáhusa árbevieruid  ja  sosiála  vuogádagaid  vuođul,  ja daidda čatnat vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid. Dat ii mávsse dan ahte eiseválddit eai šat dárbbaš reguleret ja bearráigeahččat ahte 1978-lága ulbmilparagráfa  ulbmilat  vuhtii  váldojuvvojit,  muhto baicca ahte lávdegotti árvalusa vuođul šaddá eiseválddiid doaibma earalágán go dálá dilis. Láhkalávdegoddi atná deaŧalažžan oažžut áigái njuolggadusaid  boazodoalu  iežas  árbevieruid  ja kultuvrra vuođul, mat dasa lassin fuolahit ovttaskas boazodolliid riektesihkarvuođa. 1978-lágas  leat  doallu  (driftsenhet)  ja  orohat boazodoalu  vuođđo-ovttadahkan,  muhto  dat  ii heive  boazodoalu  árbevirolaš  ekonomalaš  ja sosiála vugiide. Hui hárve bargá boazodoalli akto. Son bargá ovttas earáiguin, ja sii gullet ovtta siidii. Lávdegoddi  atná  hui  deaŧalažžan  bidjat  siidda guovddážii ođđa lágas. Vai  boazoeaiggádiidda  šaddet  ovdalgihtii  čielgaset  dilálašvuođat  ja  stuorát  riektesihkarvuohta, de ferte lágas čielgaseappot daddjot makkár vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat juohkehaččas leat. Lávdegoddi lea mielas doalahit orohat-ortnega, muhto  nu  ahte  orohatstivrras  eai  šat  galgga  leat almmolašrievttálaš  doaimmat.  Seammaládje  háliida  lávdegoddi  doalahit  ortnega  mas  lea  okta ovddasvástideaddji  jođiheaddji.  Lávdegoddái  lea leamaš  stuora  hástalussan  gávnnahit  njuolggadusaid  mat  ásahit  oktavuođa  ovddasvástideaddji doalu, siidda ja orohaga gaskka. Jus ii boađe áigái oktavuohta  dáid  gaskka,  de  šaddet  resursahálddašanváttisvuođat ain bistit. Láhkalávdegoddi  lea  atnán  dárbbašlažžan ođasmahttit  1978-lága  hámi.  Lea  dárbbašlaš  juohkit  soames  paragráfaid  vai  njuolggadusat  šaddet čielgaseappot.  Dasto  lea  sávahahtti  sirddášit  soames mearrádusaid. Danne lea lávdegoddi gávnnahan  ahte  ođasmahttima  boađus  berre  leat  ođđa boazodoalloláhkaevttohus.  Departemeanta  diehtá lávdegotti oainnuid dán dáfus, ii ge leat vuosttaldan dakkár jurdaga. Ferte  deattuhuvvot  ahte  lávdegoddi  lea árvvoštallan dušše daid njuolggadusaid maid lávdegotti  váldi  sisttisdoallá.  Mearrádusat  mat  gusket boazodoalu ja olggobeale máilmmi gaskavuođaide, namalassii 1978-lága 3. ja 6. kapihttalat ja 28., 29. ja 30. paragráfat čuvvot ođđa láhkaevttohussii seamma sisdoaluin, muhto eará paragráfanummariiguin. Lea  maiddái  olggobealde  lávdegotti  válddi evttohit  njuolggadusaid  doarjagiidda  Boazodoallošiehtadusa  olis.  Almmátge  oaivvilda  lávdegoddi ahte doarjjaortnega berre dárkileappot guorahallat dainna  ulbmiliin  ahte  ásahit  boazoeaiggádiidda stuorát riektesihkarvuođa. Lávdegoddi  deattuha  ahte  ođđa  láhkamearrádusat  iešalddiset  eai  ásat  stuorát  riektesihkarvuođa ja buoret hálddašeami. Dasa lassin dárbbašit guoskevaš eiseválddit eambbo máhttu sámi boazodoalu birra. Dat ii guoskka dušše boazodoallohálddahusa  virgeolbmuide,  muhto  maiddái  eará  almmolaš  ásahusaid  virgeolbmuide  geat  gieđahallet boazodollui guoskevaš áššiid, ja nu maiddái justissuorgái,  nugo  politiijai  ja  duopmostuoluide.  Virgeolbmot  geain  ii  leat  dát  máhttu,  berrejit  oažžut dárbbašlaš oahpu. ¶
čilgejuvvo dárkileappot mii lea siida ja dan  sajádat  láhkaevttohusas.  Gohčodit  juoidá siidan eaktuda boazosámi ipmárdusa mielde čuovvovačča: a) boazoealu ¶
1. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
b) ahte  eallu  dollojuvvo  čoahkis  ja  guođohuvvo/ bearráigehččojuvvo c) dábálaččat  ovtta  dahje  eanet  boazodoallobearrašiid geain leat bohccot ovttas ¶
Siida ii leat dušše bargo-oktavuohta, muhto maiddái  boazoguohtuneatnamiid  árbevirolaš  geavaheami vuođđun. Lávdegotti  hástalussan  lea  leamaš  ráhkadit njuolggadusaid mat heivejit iešguđetlágán siidaortnegiidda mat leat sámi boazodoalus. Dan dihte eai berre njuolggadusat leat beare čavga, muhto eai nu loažža  ge  ahte  dain  duohtaságas  ii  leat  rievttálaš mearkkašupmi. Lávdegoddi lea evttohan njuolggadusaid mat vuhtii váldet sihke geassesiidda ja dálvesiidda. Siidda rievttálaš dárkkuhus boahtá ovdan máŋgga dáfus: 1. Orohatstivren .  Evttohuvvon  njuolggadusain orohatstivrra  birra  lea  eaktuduvvon  ahte  buot geassesiiddain  (geasseorohagain)  galgá  leat iežas  stivramiellahttu,  gč.  čuoggá  1.3.6  dás maŋŋelis.  Jus  orohagas  leat  eanet  go  čieža geassesiidda, de evttoha lávdegotti eanetlohku, buohket earret okta, ahte stivradoaibma manná vuoruid mielde. Livččii sávahahtti ahte maiddái buot dálvesiiddat oččoše stivralahtu, muhto de šattaše  olu  orohatstivrrat  beare  stuorrát.  Dan sadjái  evttoha  eanetlohku  ahte  geassesiidda stivradoaibma  manná  vuoruid  mielde  geassesiidda  iešguđet  joavkkuid  gaskka.  Muhtun  sajiin leat dát iešguđet joavkkut dálvesiiddat. Eará sájiin lea earaládje, muhto dat ii mávsse ahte eai sáhte leat iešguđet joavkkut doppe nai. Boazodoallit mearridit ieža movt sii háliidit leat joavkun. 2. Guohtungeavahan - njuolggadusat . Orohatstivrra deaŧaleamos  doaimmaid  gaskkas  lea  ráhkadit guohtungeavaheapmái  njuolggadusaid,  gč. čuoggá 1.3.7 dás maŋŋelis. Dát guohtungeavahan-njuolggadusat ¶
galget ¶
ráhkaduvvot iešguđet  siiddaid  árbevirolaš  guohtungeavaheami vuođul, sihke geasse- ja dálvesiiddaid dáfus.  Maŋemus  logijagiid  lea  siiddaid  árbevirolaš  geavaheapmi  iešguđet  sivaid  geažil leamaš garra deattu vuolde. Lávdegotti oainnu mielde lea deaŧalaš fas oažžut áigái árbevirolaš geavaheami,  ja  ráhkadit  njuolggadusaid  mat suodjalit dan. 3. Boazolohku . Lea siida, ii ge orohat man vuođul boazolohku  galgá  mearriduvvot,  gč.  čuoggá 1.3.8 dás maŋŋelis. 4. Siidaoassi . ¶
Nugohčoduvvon ¶
siidaosiid ásaheami  bokte  mearridit  siidda  boazodoallit ieža man galle ovddasvástideaddji doalu siiddas galget leat, geahča čuoggá 1.3.3 dás maŋŋelis. ¶
Lávdegoddi evttoha maiddái njuolggadusaid siidda siskkáldas  dilálášvuođaide,  dás  maiddái  njuolggadusaid siidastivrra, siidakássa ja siidafoandda birra ja  bargogeatnegasvuođaid  ja  investeremiid  birra, geahča láhkaevttohusa § 8–10 rájes § 8–16 rádjái. ¶
Siidaoassi ¶
Lávdegoddi  evttoha  ahte  dálá  doallo-ortnet  (driftsenhet)  heaittihuvvo  ja  dan  sadjái  boahtá  siidaoassi,  geahča  dárkileappot čuoggá  9.3 ¶
ja  láhkaevttohusa § 4–2 § 4–4 rádjái. Lávdegotti oainnu mielde leat dálá doallo-ortnegis máŋga heajos beali. Earret eará ii váldde doalloortnet  vuhtii  dan  ahte  siida  lea  bargo-oktavuohta. Seammás lea dárbu dárkileappot čielggadit gii lea doalu ovddasvástideaddji jođiheaddji – sihke siskkáldasat  ja  muđui  servodaga  ektui.  Sáhtášii  gal maiddái dahkat  siidda ovddasvástideaddji ásahussan,  muhto  siiddas  sáhttet  olbmot  lotnahuvvat  ja erenoamážit rievddada dálvesiiddastallan. Lávdegoddi  dáhttu  doalahit  dan  ortnega  ahte sis  geain  lea  gullevašvuohta  boazosámi  álbmogii, galgá leat viiddis vejolašvuohta eaiggáduššat bohccuid,  nu  ahte  sii  sáhttet  dainna  lágiin  doalahit gullevašvuođa boazodollui. Seammás ferte leat áibbas  čielggas  gii  lea  doalu  ovddasvástideaddji  ja jođiheaddji.  Vuosttažettiin  ferte  lágas  čielgasit daddjot geas lea ovddasvástádus fuolahit ahte lága mearrádusat  boazologu  ja  guohtunáiggiid  birra čuvvojuvvojit. Dan dihte eat beasa das ahte ovddasvástádus ferte biddjot ovttaskas olbmuide. Lávdegoddi ¶
oaidná ¶
maid ¶
dárbbašlažžan gáržžidit álggahemiid boazodollui, muhto oaivvilda ahte boazodoallit ieža fertejit eanet stivret geat galget beassat álgit. Siida ferte ieš mearridit gii galgá oažžut  ovddasvástádusa  doaimmahit  boazodoalu doppe. Dálá ortnega mielde gáibiduvvo ahte doallu (driftsenhet) vuos oažžu doaibmalobi eiseválddiin. Go lávdegoddi evttoha ahte ealáhus ieš – namalassii siida – eanet galgá mearridit ođđaálggahemiid, de leat válljen garvit sáni driftsenhet, masa juo boazodoallu muđui ii leat nu mielas. Dan sadjái leat mii ásahan ođđa sániid: siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji – čájehan dihte ahte doallu man  birra  dás  lea  sáhka  ii  sáhte  gehččot  sierra, muhto ahte dat gullá stuorát oktavuhtii, namalassii siidii. Lávdegoddi evttoha ahte dálá doaluid (driftsenhetaid) jođiheaddjit šaddet siidaosiid jođiheaddjit, gč.  evttohusa  § 4–3,  1.  čuoggá.  Ođđa  siidaosiid ásaheapmi gáibida ovttamielalašvuođa siiddas, gč. § 4–3, 2. čuoggá. Lassi eaktun lea ahte ođđa siida ¶
2. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
osiid ásaheapmi ii dagat ahte siidda mearriduvvon boazolohku lassána. Jus dál leat omd. guokte doalu muhtun siiddas, de daid eaiggádat šaddaba evttohusa mielde goabbat  siidaoasi  jođiheaddjin  ja  sáhttiba  ásahit  siidii eanet siidaosiid jus leaba ovttaoaivilis. Go dás namuhuvvo siida, de oaivvilduvvo geassesiida, namalassii sii geain lea oktasaš geasseorohat.  Dat  geat  leat  geasset  ovttas,  sáhttet  muđui jagis  leat  unnit  joavkun,  mii  dalle  lea  bargo-oktavuohtan. Dákkár unnit siiddat berrejit sáhttit ásahit ođđa  siidaosiid,  vaikko  eai  buohkat  geasseorohagas leat ge mielas dasa. Dalle lea nu ahte ovdal go sii  besset  ásahit  ođđa  siidaosiid,  de  ferte  sidjiide mearriduvvot sierra boazolohku, ja sii galget doalahit  boazologu  dan  mielde,  gč.  evttohusa  § 4–3,  2. čuoggá mearkkašumiid. Siidaoasi  ovddasvástideaddji  jođiheaddji  galgá sáhttit sirdit jođihanovddasvástádusa soapmásii gii sáhttá  doaimmahit  boazodoalu  su  maŋŋel,  gč. evttohusa ¶
Geasa ¶
sáhttá ¶
sirdit jođihanovddasvástadusa lea seamma go 1978-lága 4. § mielde, muhto lávdegoddi lea geahččalan njulget  dálá  njuolggadusain  unohis  beliid.  Čujuhit evttohuvvon  § 4–7  ja  § 4–9  ja  daid  mearkkašumiide. Okta  lávdegotti  lahtuin  ii  ollásit  doarjjo  evttohuvvon njuolggadusaid siidaoasi birra. ¶
Bálddalas álggahanoassi ¶
Dála  njuolggadusaid  dáfus  doalu  (driftsenhet) birra  lea  leamaš  váttisvuohtan  áigái  oažžut njuovžilis  buolvamolsunortnegiid.  Njulgen  dihte dán  de  evttoha  lávdegoddi  ahte  ásahuvvo  ortnet man sáhttá gohčodit bálddalas álggahanoassin, gč. čuoggá 9.3.3 ¶
. Lávdegoddi  evttoha  ahte  siidaoasi  jođiheaddji galgá  sáhttit  ásahit  bálddalas  álggahanoasi,  man nuorat buolvva olmmoš nammaduvvo jođihit. Diekkár bálddalas álggahanoasi ii sáhte ásahit ovdal go siidaoasi jođiheaddji deavdá 50 jagi, geahča evttohusa § 4–4. Addimiin ¶
bálddalas ¶
álggahanoasi ¶
nuorat buolvva olbmui sihkkarastojuvvojit sutnje oadjebas bargodilálašvuođat  dassá  go  dábálaš  siidaoasi jođiheaddji  heaitá.  Bálddalas  álggahanoasi  ortnet galgá sihkkarastit njuovžilis buolvamolsuma. Diekkár vejolašvuođa haga šattašii garra deaddu ásahit ođđa siidaosiid. Namahus bálddalas álggahanoassi lea válljejuvvon čájehan dihte ahte dat gullá dábálaš siidaoassái  ja  ahte  dat  galgá  sihkkarastit  nuorat buolvva  vuoigatvuođaid.  Bálddalas  álggahanoasi jođiheaddjis leat doaimma dáfus seamma vuoigatvuođat, ovddasvástádus ja geatnegasvuođat go siidaoasi jođiheaddjis. Lávdegotti  eanetlohku,  buohkat  earret  okta, evttohit ahte sáhttá ásahuvvot dušše okta bálddalas álggahanoassi guđe nai siidaoassái. Dat mearkkaša ahte jus bearrašis leat eanet mánát boazodoalus, de fertejit váhnemat válljet guhte sis oažžu bálddalas álggahanoasi.  Vaikko  dušše  okta  mánná  sáhttá oažžut  bálddalas  álggahanoasi,  de  ii  dárbbaš  dat mearkkašit  ahte  dat  earát  masset  vejolašvuođa oažžut  siidaoasi.  Jus  siidda  siidaosiid  jođiheaddjit leat  ovttaoaivilis,  de  sáhttet  sii  ásahit  ođđa  siidaosiid eará mánáide. Stuora siiddain gos leat olu siidaoasit sáhttá gal leat váttis olahit ovttamielalašvuođa ođđa siidaosiid ásaheapmái  jus  dat  mielddisbuktá  ovdamuniid ovtta bearrašii earáid ovdalii. Unna siiddažiin, gos soitet leat dušše guokte siidaoasi, sáhttiba dat ásahit bálddalas álggahanoasi goabbá nai ja dasa lassin soahpat ásahit vel ođđa siidaosiid. ¶
Mearka ¶
evttoha lávdegoddi joatkit dálá njuolggadusaid mearkka birra, muhto nu ahte njuolggadusat  biddjojit  njuolga  láhkii,  eai  ge  láhkaásahusaide nugo dál. Dát evttohuvvo earret eará deattuhit daid nanu árbevieruid mat gullet boazomerkii. Lávdegoddi  evttoha  rievdadit  merkema  dála  áigemeriid. 1978-lága mearrádusain daddjo ahte miessi galgá merkejuvvot ovdal golggotmánu 31. beaivvi, muhto  ahte  lea  vejolaš  máŋidit  miessemánu  31. beaivái. Dát vuosttaš áigemearri lea dagahan ahte muhtumat  navdet  geažotbealji  leat  almmolaš opmodahkan  maŋŋel  golggotmánu  31.  beaivvi. Lávdegoddi evttoha dušše ovtta áigemeari merkemii, namalassii miessemánu 31. beaivvi jagi maŋŋel go lea riegádan. Geahča eanet lávdegotti evttohan merkennjuolggadusaid  birra  láhkaevttohusa  7. kapihttalis. ¶
Orohat ja orohatstivren ¶
guorahallojuvvo  orohaga  ja  orohatstivreme  ortnet.  Lávdegoddi  evttoha  doalahit orohatortnega  ja  evttoha  njuolggadusaid  orohatjuohkimii, geahča evttohusa § 8–1. Orohatstivrii gullet dál sihke priváhtarievttálaš ja  almmolašrievttálaš  doaimmat,  ja  dat  dahká  váttisvuođaid.  Bealálašvuođavárra  lea  stuoris,  ja  dan lea Siviilaáittardeaddji mearkkašan. ¶
3. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 4. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 5. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Orohatstivrra  válddi  eahpečielga  njuolggadusat  addet  orohaga  eanetlohkui  vejolašvuođa boastut  geavahit  iežaset  válddi  ovddidit  iežaset beroštumiid ovdalii orohaga oktasaš beroštumiid, njuolggo vahágin unnitlohkui. Berre ain leat orohatstivra man orohaga boazodoallit válljejit, muhto stivra berre leat priváhtarievttálaš  orgána.  Dán  stivrra  sáhttá  buohtastahttit gilialmennega stivrrain. Priváhtarievttálaš orgánan oažžu  orohatstivra  válddi  mearridit  iešguđet  siskkáldas  áššiid,  áššiid  mat  gusket  resursahálddašeapmái ja guohtumiid suodjaleapmái. Áššit mat  gusket  ovttaskas  olbmuid  boazodollui  leat olggobealde orohatstivrra válddi. Seammaládje go eará  priváhtarievttálaš  orgánaiguin  nai,  de  ferte orohatstivra  maid  leat  vissis  almmolaš  bearráigeahču vuolde. Go orohatstivrra lahtut ieža nai leat boazodoallit,  ja  alddiineaset  lea  gullevašvuohta  olu  daid áššiide  maid  gieđahallet,  de  lea  deaŧalaš  sihkkarastit ahte eanetlohku ii geavat iežas válddi govttohemet duolbmat unnitlogu beroštumiid. Lea nappo deaŧalaš  ásahit  čielga  njuolggadusaid  dasa  maid stivra sáhttá mearridit, ja nu eastadit soaittáhagaid. Deaŧalaš  vuohki  sihkkarastit  ahte  unnitlogu beroštumit vuhtii váldojuvvojit lea ásahit njuolggadusaid  mat  dáhkidit  iešguđet  siiddaide  stivrasaji. Lassin dása evttoha lávdegoddi boazoeaiggádiidda geat  atnet  iežaset  govttohemet  gieđahallon, vejolašvuođa  ovddidit  orohatstivrra  gieđahallama bealákeahtes orgána árvvoštallamii. Orohagat leat iešguđet sturrodagas, stuora orohagaid rájes gos iešguđet joavkkut doibmet áibbas sierralaga,  unna  orohagažiid  rádjai  mat  leat  birra jagi dahje osiid jagis ovttas. Evttohuvvon njuolggadusat  leat  nu  ahte  heivejit  buot  sturrosaš  orohagaide. Láhkaevttohusa  mielde  galget  orohatstivrras orohaga  iešguđet  joavkkut  ovddastuvvot.  Stivra nappo  ii  válljejuvvo  jahkečoahkkimis,  gos  buohkain  leat  ovttadássásaš  jienat.  Dakkár  ortnet sáhtášii  dagahit  ahte  seammahagain  álo  livččii eanetlohku  orohatstivrras.  Orohatstivra  galgá hálddašit  orohaga  oktasaš  resurssaid,  nugo guohtumiid,  ja  dalle  ferte  dáhkiduvvot  ahte  orohaga  buot  guohtunguovllut  leat  áiggi  vuollái  ovddastuvvon stivrras. Dan dihte válljejit dat siidaoasit stivralahtuid  ovttas  geat  leat  ovttas  geasseorohagas. Geassesiiddas sáhttet leat máŋga joavkku, dálvesiiddat  dahje  bearrašat.  Dát  váldojuvvo  vuhtii mearrádusain  iešguđet  geassesiiddaid  orohatstivraevttohasa  válljema  birra.  Maiddái  geassesiidda stivraovddasteaddji  válljemis  galgá  fuolahit  ahte okta  joavku  ii  álo  oaččo  stivraámmáha,  geahča evttohusa § 8–2 nuppi ja goalmmát lađđasiid. Lávdegoddi lea juohkásan orohatstivrra válljema njuolggadusaid  dáfus.  Eanetlohku  evttoha  ahte orohatstivra válljejuvvo geassesiiddaid vuođul, gč. čuoggá  9.5.2.1 ¶
.  Unnitlohku  evttoha  válgabiiriid daid  orohagaide  main  leat  eanet  go  čieža  geassesiidda, geahča čuoggá 9.5.2.2 ¶
. Lávdegoddi evttoha maiddái dárkilet njuolggadusaid  orohaga  jahkečoahkkima  birra  ja  geas  lea jienastanvuoigatvuohta, geahča evttohusa § 8–8 ja § 8–9.  Evttohuvvojit  njuolggadusat  orohatkássa  ja orohaga  boazodoallofoandda  birra  ja  dáid  ruđaid dárkkisteami  (revišuvnna)  birra,  geahča  § 8–5, § 8–6 ja § 8–7. ¶
Geavahan-njuolggadusat ¶
čilge  lávdegoddi  geavahan-njuolggadusaid  dárbbu  duogáža.  Orohatstivrra  deaŧaleamos  doaimmaid  gaskkas  lea  ráhkadit  geavahannjuolggadusaid.  Dán  birra  leat  njuolggadusat láhkaevttohusa ¶
kapihttalis. ¶
Erenoamáš deaŧalaččat ¶
leat ¶
njuolggadusat ¶
guohtungeavaheami ja boazologu birra. Láhkaevttohusas leat maid  sierra  mearrádusat  maid  ferte  muittus  atnit diekkár njuolggadusaid ráhkadettiin, geahča evttohusa § 9–3 ja § 9–4. Orohat  galgá  geavahan-njuolggadusain  maiddái  mearridit  orohaga  oktasaš  rusttegiid  geavaheami, nugo gárddiid ja eará oktasaš rusttegiid. Galget  ráhkaduvvot  njuolggadusat  mohtorfievrruid  geavaheami  birra  guohtuneatnamiid  vuhtii váldima  várás.  Orohaga  eará  oktasaš  resurssat sáhttet leat boazodoallofoanda ja eará ruđat. Orohagas sáhttá máŋgga dáfus leat dárbbašlaš ráhkadit  njuolggadusaid  iešguđet  jagiáigeguohtumiid  geavaheapmái.  Man  dárkilat  dat  galget  leat, lea  iešguđet  guovlluid  dilálašvuođaid  duohken. Mađi  stuorát  soahpameahttunvuođat  siiddaid gaskka  leat  guohtumiid  geažil,  dađi  dárkileappot fertejit njuolggadusat leat. Unnimus mearis galget njuolggadusat čielggadit dáid beliid: 1. Iešguđet  jagiáigeguohtumiid  guohtunáiggiid, jus eai leačča birrajagi guohtumat 2. Juohke dálvesiidda guovddáš siidasaji 3. Njuolggadusaid johtima birra earáid geasseorohagaid čađa 4. Njuolggadusaid  johtima  birra  eará  dálvesiiddaid guovddáš siidasajiid čađa 5. Govvidit geasseorohaga ¶
6. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 7. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 8. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
6. Govvidit johtimiid iešguđet jagiáigeguohtumiid gaskka 7. Njuolggadusaid johtimiid birra ¶
Njuolggadusat  guohtungeavaheami  birra  galget ráhkaduvvot  eatnamiid  árbevirolaš  geavaheami vuođul  ja  ovddidit  ávkkálaš  geavahanortnegiid. Eanetlohku,  buohkat  earret  okta  lahttu,  dáhttot maiddái  mearrádusa  dan  birra  ahte  guohtungeavaheami ¶
njuolggadusat ¶
eai ¶
galgga ¶
šaddat vuostálaga  ovttaskas  siidda  vuoigatvuođaiguin maid siida lea ásahan erenoamáš riektevuođu olis, geahča evttohusa § 9–3 nuppi lađđasa. Lávdegoddi  lea  maiddái  geahččalan  láhkii evttohit  njuolggadusaid  buori  boazodoallovieru birra.  Dat  leat  njuolggadusat  guođoheami  birra, § 6–2,  geahčadeami  birra,  § 6–3,  eará  siiddaid bohccuid áimmahuššama birra, § 6–4, rátkkašeami birra,  § 6–5,  ja  njuolggadusat  gárddástallamiid dieđiheami birra, § 6–6. ¶
Boazolohku ¶
guorahallojit dála njuolggadusat boazologu birra. Váttisvuohtan dálá njuolggadusaiguin lea ahte boazologu njuolggadusat leat čadnon orohahkii  ja  dollui  (driftsenhet).  Boazologu  mearrideapmi mii ii váldde vuhtii siidda, sáhttá unohasat čuohcat. Lávdegoddi  oaivvilda  ahte  boazologu  mearrideamis ferte vuhtii váldit siiddaid ja daid guohtuneatnamiid mat siiddain leat. Lávdegotti evttohusa mielde galgá bajimus boazolohku  mearriduvvot  geassesiidii,  geahča  evttohusa § 9–4. Orohagain  gos  dálveguohtumat  bidjet  rájiid, sáhttá  boazolohku  mearriduvvon  geasseguohtumiid ektui šaddat beare allat. Orohaga boazologu ii sáhte  nappo  dušše  geasseguohtumiid  vuođul mearrridit. Ferte buot jagiáigeguhtumiid geahččat ovttas,  ja  gáržžimus  guohtumat  šaddet  mearridit man allat boazolohku sáhttá leat. Boazologu mearridettiin ferte maiddái muittus atnit  guohtunáiggiid,  gč.  § 9–5.  Jus  dálveguohtumat leat gáržžimusat, de leat maiddái guohtunáiggit deaŧalaččat. ¶
Boazodoalu hálddašeapmi ¶
Čuokkis  9.8 ¶
lea  boazodoalu  hálddašeami  birra. Lávdegoddi ¶
čujuha ¶
boazodoallohálddašeami guorahallamii man Norsk institutt for by- og regionforskning, NIBR lea čađahan, ja mii lea almmuhuvvon  NIBR-Prošeaktaraportan  2000:  16,  Reindriftsforvaltningen – en evaluering av organisasjon og virksomhet (Boazodoallohálddašeapmi – organisašuvnna ja doaimma evalueren). Ásahus lea unni dan ektui go dasa gullá sihke náššuvnnalaš  ja  guovllulaš/báikkalaš  boazodoalu hálddašeapmi,  ja  unni  bargguid  viidodaga  ja  hivvodaga ektui. Dát šaddá ge erenoamáš čielggasin go  buohtastahttá  hálddahusa  Finnmárkku  ossodaga  eanandoalu  vástideaddji  hálddašanorganisašuvnnain. NIBR  mielde  lea  boazodoallohálddahusas  váilevaš  gelbbolašvuohta.  Dál  leat  stuorát  gelbbolašvuođagáibádusat  –  boazodoallofágalaččat, ekonomalaččat ja juridihkalaččat – go boazodoallohálddahusa ásahettiin 1970-logu loahpas. Maiddái jođiheapmái leat dál eará gáibádusat go dalle. Lávdegotti oaidnu dálá boazodoallohálddahusa organiserema  ja  doaimma  dáfus  lea  mihá  muddui seamma go NIBR oaidnu lea evaluereme vuođul. Váttisvuođat leat vuosttažettiin guovtti oasis: 1. Hálddahus  ii  čuovvol  lágaid  ja  njuolggadusaid rihkkuma 2 . Hálddahus  lea  beare  sierra  eará  almmolaš hálddašeami  ektui  mas  lea  dahkamuš  boazodoaluin ¶
1.  čuoggás  namuhuvvon  dilálašvuođat  leat dábálaččat dan sivas go láhkamearrádusat leat eahpečielgasat.  Lávdegoddi  lea  dán  geahččalan njulget iežas láhkaevttohusa bokte. Láhkamearrádusat  iešalddiset  eai  leat  doarvái  njulget  diekkár diliid.  Lassin  gáibiduvvo  hálddahusas  gelbbolašvuohta  gieđahallat  váttis  juridihkalaš  gažaldagaid ¶
mat ¶
bohciidit ¶
boazodoallolága čađaheamis ja čuovvoleamis. Lávdegotti  oainnu  mielde  lea  dálá  ortnega headjuvuohtan  ahte  boazodoallohálddahus  lea unni  ja  nu  sierra  eará  hálddašeamis.  Dálá  ekonomalaš ja olmmošlaš návccaiguin lea hálddahussii váttis hukset doarvái gelbbolašvuođa buot sávahahtti surggiin. 2.  čuoggás  namuhuvvon  dilálašvuođat  gusket erenoamážit areálahálddašeapmái. Deaŧalaš mearrádusat  areálageavaheami  birra  dahkkojit  doppe gos boazodoalus ii leat ovddasteaddji ja gos boazodoalu  beroštumit  dávjá  vuoittahallet  gilvaleaddji eanangeavaheddjiide. Hálddahusa ¶
sierravuođas ¶
lea ¶
maiddái mearkkašupmi  eará  deaŧalaš  boazodoalloáššiin, nugo  ovdamearkka  dihte  boraspirehálddašeamis, birashálddašeamis ja servodatplánemis. Norggas  doaimmahuvvo  boazodoallu  mehciin gos maiddái leat bivdu ja eará meahcce-ealáhusat, ¶
9. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 10. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
turisma ja bartahuksen. Dáin guovlluin soitet eiseválddit ¶
maiddái ¶
háliidit ¶
doarjut ¶
stuorát ealáhusovddidemiid,  nugo  minerálaindustriija,  elfápmohuksemiid  jna.  Boazodoalus  leat  olu  sajiin guohtuneatnamat  giliid  lahka  gos  huksenáigumušat leat boazodollui áittan. Johtti  ealáhussan  rasttida  sámi  boazodoallu suohkanrájiid  ja  vásiha  beaivválaččat  ahte  boazodoallu lea unnán adnon árvvus suohkaniin mat eai leat boazodolliid ruovttusuohkanat. Guohtuneatnamiid  gáhttema  rahčámuš  lea  losimus  suohkaniin mat  eai  leat  boazodolliid  ruovttusuohkanat.  Vel ruovttusuohkaniin  nai  vásihit  oallut  boazodoallit unnán ipmárdusa boazodoalu dárbbuide. Hálddahusa sierra sajádat ja váilevaš oktavuohta eará guovllulaš ja báikkálaš hálddašeapmái dagaha máŋgga dáfus váttisin ealáhussii oažžut oainnuidis ovdan deaŧalaš servodatplánaáššiin. Olles  lávdegoddi  oavvilda  ahte  lea  dárbbašlaš rievdadit hálddašanortnega. Lávdegotti  eanetlohku,  buohkat  earret  okta, evttohit  hálddašanvuogi  mas  fylkkaboazodoallostivra  ja  fylkkamánni  dan  čállingoddin  atná hálddašanovddasvástádusa ¶
guovllulaš ¶
dásis. Náššuvnnalaš  dásis  lea  hálddašanovddasvástádus Boazodoallostivrras oktan guovddáš čállingottiin – Stáhta boazodoallohálddahusain. Unnitlohku  ballá  ahte  boazodoalloberoštumit vuoittahallet  gilvvus  eará  beroštumiiguin  jus hálddašeapmi  sirdo  guovllu  dásis  fylkkamánnái, erenoamážit  areálaáššiin.  Eanetlogus  lea  nappo eará oaidnu dás ja bidjá eanemus deattu dasa ahte fylkkamánnis  lea  juo  ovddasvástádus  áššiin  mat leat mearrideaddji deaŧalaččat boazodollui. Go fylkkamánnis  dál  ii  leat  ovddasvástádus  boazodoalu áššiin, de leat dat lávdegotti oainnu mielde sivvan dasa  go  fylkkamánni  ii  čájet  doarvái  beroštumi boazodoallogažaldagain. Fylkkamánni  ii  leat  politihkalaš  orgána,  ii  ge galgga  politihkalaččat  vuoruhit  ja  vihkkedit iešguđet  beroštumiid  nugo  fylkkagielda  dahje departemeanta.  Fylkkamánni  bargu  lea  fuolahit ahte náššuvnnalaš politihkka čađahuvvo guovlluin. Fylkkamánni  lea  nappo  hárjánan  doaibmat iešguđet departemeanttaid ja direktoráhtaid ektui. Eanetlogu oainnu mielde ferte fylkkamánni maiddái  doaibmat  Sámedikki  politihka  ektui  dađi mielde go Sámedikki váldi lassána. Dálá  guovllukantuvrraid  sirdin  fylkkamánni vuollái mielddisbuktá ahte ásahuvvo sierra boazodoallo-fágaossodat  fylkkamánni  doaimmahussii, seammaládje go juo leat eanan- ja vuovdedoalus ja birasgáhttemis.  Ii  leat  nappo  sáhka  bidjat  boazodoalloáššiid  juo  ásahuvvon  ossodagaide  fylkkamánni  doaimmahusas.  Ahte  hálddašeapmi  sirdojuvvo  fylkkamánni  vuollái,  ii  dárbbaš  mearkkašit ahte buot virgeolbmot sirdojuvvojit dohko gos fylkkamánni  lea.  Dárbbašuvvojit  guovllukantuvrrat mat eai leat beare guhkkin eret boazodolliid ássanja orrunbáikkiin. Guovllukantuvrrat galget leat service-  ja  veahkehandoaimmahusat,  muhto  dain  ii galgga leat mearridanváldi. Nu  movt  namuhuvvon,  de  árvala  lávdegotti eanetlohku ahte ásahuvvo ođđa stivra fylkkadásis ja ahte dát stivra oažžu sullii seamma doaimma go dálá  guovllustivrrain  lea.  Fylkkaboazodoallostivrras šaddá eará oktiibidjan go dálá guovllustivrrain, geahča  čuoggá  9.8.7 ¶
.  Fylkkaboazodoallostivrii galget  boazoeaiggádat  ieža  válljet  áirasiid,  ja  nu maiddái Sámediggi ja fylkkadiggi. Boazoeaiggádat galget leat eanetlogus stivrras. Fylkkamánni (boazodoallo-ossodaga  bokte)  doaibmá  fylkkaboazodoallostivrra  čállingoddin  ja  oažžu  maid  muhtun áššiin mearridanválddi. Evttohuvvo  ahte  Stáhta  boazodoallohálddahus fuolaha náššuvnnalaš  dási doaimmaid  boazodoal- lostivrra jođiheami olis. Evttohus lea dálá Boazodoallostivrra ja boazodoallohálddahusa Álttás joatkin. Boazodoallostivrii  nammadit  áirasiid  boazodoallit, Sámediggi  ja  fylkkadiggi.  Boazodoallit  galget  leat eanetlogus. Boazodoallostivra  oktan  Stáhta  boazodoallohálddahusain  lea  váidinásahussan  fylkkaboazodoallostivrra ja fylkkamánni mearrádusaid dáfus. Departemeanta  galgá  ain  leat  boazodoallohálddašeami  bajit  ásahus,  ja  atnit  láhkaaddi ovddasvástádusa ja fuolahit láhka- ja njuolggadusbarggu bokte ahte ráđđehusa politihkalaš ulbmilat čađahuvvojit. Departemeanttas galgá ain leat váldi stivret  Boazodoallostivrra  ovttaskas  áššiin,  dahje ieš ¶
dahkat ¶
mearrádusaid ¶
orgánan hálddašanlága  olis.  Lávdegotti  mielas  galgá  maiddái  Sámedikkis  leat  guovddáš  sadji  náššuvnnalaš boazodoallopolitihkas,  ja  dan  oktavuođas  berre Sámediggi  searvat  láhkaásahusaid  ráhkadeapmái boazodoallolága olis. Unnitlohku,  okta  lahttu,  evttoha  doalahit  dálá ortnega oktan guovllustivrrain  ja boazodoallokantuvrraiguin,  ii  ge  hálit  hálddašeami  sirdot  fylkkamánnái.  Unnitlogu  evttohusa  mielde  berre Sámediggi  oažžut  hálddašanovddasvástádusa,  ja boazodoallohálddahus  Álttás  šattašii  dalle  Sámedikki  vuollásaš  fágaossodahkan.  Unnitlogu  evttohusa  mielde  ii  galgga  leat  boazodoallostivra čadnon  guovddáš  hálddahussii.  Dálá  boazodoallostivrra  doaimmaid  galggaše  Sámediggi  ja fágaossodat váldit badjelasáset. ¶
11. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Lávdegoddi  evttoha  ásahuvvot  sierra  boazobearráigeahču Stáhta luonddubearráigeahču vuollái  (čuokkis  9.8.9 ¶
).  Boazobearráigeahčču  galgá dárkkistit  ahte  orohaga  geavahan-njuolggadusat čuvvojuvvojit  ja  galgá  leat  oidnosis  mehciin  ja  nu eastadit ja čoavdit riidduid. Lávdegoddi  atná  deaŧalažžan  čoavdit  orohagaid,  siiddaid  ja  ovttaskas  olbmuid  gaskasaš  riidduid.  Lea  deaŧalaš  čoavdit  riidduid  dainna  lágiin ahte bealálaččat maŋŋel sáhttet ovttasbargat. Dan dihte  árvala  lávdegoddi  ahte  ásahuvvo  soabahanortnet (čuokkis 9.8.10 ¶
Ráŋgumat ¶
Čuokkis  9.9 ¶
gieđahallá  ráŋgumiid.  1978-lága ráŋgun-njuolggadusat  leat  eahpečielgasat.  Dat mielddisbuktá  ahte  boazodoallit  eai  dieđe  mii  lea váikkuhussan  jus  sii  rihkkot  lága,  njuolggadusaid dahje  eiseválddiid  mearrádusaid.  Eahpečielggasvuohta dagaha maiddái ahte hálddahus lea eahpesihkar dan dáfus movt mearrádusaid galgá čuovvolit.  Dan  dihte  berre  láhka  leat  mihá  čielgaseabbo dán dáfus. Eaktun  dasa  ahte  eiseválddit  bidjet  ráŋgumiid johtui, lea ahte áššis lea almmolaš beroštupmi mii lea  dakkár  ahte  soahpameahttunvuohta  ii  berre biddjot  priváhta  gieđahallamii  dahje  orrut  dagakeahttá  maidege.  Lága  mearrádusain  leat  máŋga siskkáldas  ortnet-  ja  ovttasbargonjuolggadusa maid  rihkkuma  eiseválddit  eai  ráŋggo.  Loahpa loahpas  lea  bealálaččaid  iežaset  duohken  vuodjit ášši duopmostuoluide jus lea dárbbašlaš. Nuppe bealis sáhttet bohciidit dilálašvuođat main eiseválddiin  lea  čielga  beroštupmi  ja  geatnegasvuohta fuolahit ahte mearrádusat doahttaluvvojit. Jus  juogá  doaimmahuvvo  mearrádusaid  dahje njuolggadusaid  vuostá,  de  sáhttet  eiseválddit gohččut  lobihis  doaimma  heaittihuvvot.  gč.  evttohuvvon § 13–2. Árvaluvvo ásahuvvot váldi bidjat bággensáhku, mii  lea  ekonomalaš  vuohki  bágget  gohččuma ollašuhttojuvvot.  Nu  guhká  go  gohččun  ii čuvvojuvvo,  de  lassána  sáhkku.  Bággensáhkku sáhttá  geavahuvvot  buot  dilálašvuođain  goas gohččun  dahje  gielddus  ii  čuvvojuvvo,  gč.  evttohuvvon § 13–3. Evttohuvvo  divat  guohtungeavahan-njuolggadusaid  rihkkuma  oktavuođas,  gč.  § 13–4.  Dás  lea sáhka hálddashuslaš mearriduvvon divadis mii gáibiduvvo  dalle  go  soames  lea  oktasaš  resurssain geavahan  eambbo  go  mii  sutnje  gullá.  Máksojuvvon  divat  manná  oktasaš  doaimmaide.  1978-lága §:s  8b  lea  vástideaddji  mearrádus  resursadivada birra.  Guokte  lahtu  eai  doarjjo  diekkár  divdada ásaheami. Evttohuvvo maiddái váldi cealkit sáhku, mii lea gohččun čuovvut ovdalaččas addon gohččuma, gč. § 13–5.  Dát  lea  seammaládje  go  eará  lágain.  Son geasa  sáhkku  celkojuvvo,  sáhttá  ovddidit  dan duopmostuoluide  dihto  áigemearis.  Jus  dat  ii dahkko,  de  lea  sáhkkocealkámušas  seamma  bággenvuoibmi go loahpalaš duomus. Jus  eará  váikkuhandoaimmat  eai  adno  ávkkálažžan,  de  sáhttet  mearriduvvot  bággendoaimmat, gč. § 13–6. Bággendoaimmat ¶
sáhttet ¶
leat ¶
omd. iešguđetlágán  doaimmat  ja  dárkkisteamit  bohccuid dahje ealu dáfus, boazologu unnideapmi dahje lobihis  rusttegiid  ja  visttiid  gaikun.  Okta  lahttu  ii doarjjo bákkolaš boazologu unnideami. Bággendoaimmaid  mearrádusain  lea  bággenvuođđu,  muhto  bággendoaimmaid  čađaheapmái gáibiduvvo ¶
searvan, ¶
earret gohččumiid  čađaheapmái  mat  gusket  dárbbašlaš bargguide  bohccuiguin  dahje  ealuin  dahje  daid dárkkisteapmái. Evttohuvvo  ahte  dat  ásahusat  main  lea  váldi mearridit bággendoaimmaid maiddái galget sáhttit gáibidit  bággočađaheami  nammarievtti  bokte bággočađahanlága § 13–14 vuođul. Iešguđet ráŋgumat  sáhttet  geavahuvvot  ovttas dahje  sierralaga.  Ráŋgumat  galget  almmotge  leat govttolaččat rihkkuma ektui. Ráŋgumat oktiiheivehuvvojit dainna lágiin ahte eai čuoza govttohemet, geahča evttohuvvon § 13–1 nuppi lađđasa. ¶
Hálddahuslaš, ekonomalaš ja biraslaš váikkuhusat ¶
10. kapihttalis árvvoštallojuvvojit evttohusaid háld- dahuslaš, ekonomalaš ja biraslaš váikkuhusat. Lea dárbu  vissis  muddui  nannet  hálddahusa,  erenoamážit  regiovnnalaš  dásis.  Lávdegotti  oainnu mielde lea dát dárbbašlaš dasa ahte Norga sáhttá deavdit  iežas  náššuvnnalas  ja  riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid  sámi  álbmoga  guovdu.  Lávdegoddi jáhkká ahte evttohusat oktiibuot buktet positiiva servodatekonomalaš váikkuhusaid ja duohtavuođas čielga seastimiid. Boazodoallu  ii  birge  biologalaš  resurssaid haga, ja daid geavaheapmi ferte leat guoddinanus áiggi vuollái. Lávdegoddi lea evttohan lága mii lea mielde ásaheame vuođu boazodollui mii lea heivehuvvon luondduvuđđosii. ¶
12. Ii leat sámegillii jorgaluvvon.  13. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 14. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Kapihtal 11 ¶
Láhkaevttohus ja dasa mearkkašumit ¶
1. Kapihtal. Lága ulbmil ja sámi boazodoalu riektevuođđu ¶
§ 1–1. Sámi boazodoallu ¶
Sámi  boazodoallu  galgá  bisuhuvvot  deaŧalaš vuođđun  sámi  kultuvrii  ja  servodateallimii.  Lága ulbmil lea lágidit dilálašvuođaid nu ahte sámi boaárbevieruid ja vieruiduvvama ¶
mielde, ja ahte boaollašuvaše. ¶
Mearkkašumit § 1–1: ¶
Mearrádus lea sullii seamma go 1978 lágá ulbmilparagráfa, § 1. Go boazodoalloláhka vuosttažettiin čielggada  sámi  boazodoalu  dilálalašvuođaid,  de Boazodoalloláhkalávdegoddi  evttoha  ahte  ulbmilparagráfa  juhkkojuvvo,  nu  ahte  dát  paragráfa guoskkaha  boazodoalu  sámi  boazoguohtunguovllus,  ja  ahte  evttohusa  § 1–3  guoská  boazodollui muđui riikkas. Diekkár  juohkimiin  boahtá  čielgaseappot ovdan ahte láhka galgá lágidit dilálašvuođaid sámi boazodollui Vuođđolága § 110a ja Norgga riikkaidgaskasaš  geatnegasvuođaid  mielde,  gč. vuosttaš lađđasa . Dajaldagat leat veahá rievdaduvvon vai njuolggadus  šaddá  čielgaseabbo  ja  buorebut  heivehuvvon  lága  njuolggadusaide.  Čujuhuvvo  maiddái ođđa olmmošvuoigatvuođaláhkii, miessemánu 21. b.  1999  nr. 30.  Erenoamážit  lea  mearkkašanveara ahte  jagi  1966  ON-konvenšuvnna  27.  artihkal  lea váldon láhkii. Dát mearrádus gáhtte maiddái sámi kultuvrra  ávnnaslaš  eavttuid,  ja  lea  erenoamážit boazodollui hui deaŧalaš mearrádus. 27. artihkkala kultuvra-doahpaga  ipmárdusa  dáfus  čujuhuvvo čuoggái 4.4.1 dás ovdalis ¶
. Nuppi lađđasa mearrádusat vástidit mihá mud- dui  1978-lága  vuosttaš  oassái,  geahča  almmátge maŋŋelis  boazodolliid  vuoigatvuođaid  nannema birra. Nuppi  lađđasis  lea  doaba «ekologalaš» doalahuvvon, muhto dan dáfus deattuha lávdegoddi ahte dán doahpage ferte geahččat sámi árbevirolaš boazodoalu  oktavuođas.  Sihke  dan  dihte  go  lávdegoddi lea dáhtton garraseappot deattuhit sámi boazodoalu, ovdamearkka dihte siidda, gč. čuoggá 9.2 ovdalis ¶
, de lea evttohuvvon ahte dilálašvuođat galget  lágiduvvot  boazodollui sámi árbevieruid  ja vieruiduvvama mielde . Doahpaga sámi boazoguoh- tunguovlu dáfus čujuhuvvo láhkaevttohusa § 3–1. Vaikko 1978-lága ulbmilparagráfa, § 1, lea ge nu movt lea, de leat dan lágas mearrádusat mat vuoruhit  eará  beroštumiid  go  boazodoalu.  Čujuhuvvo ovdamearkka  dihte  11.  ja  15.  paragráfaide  ja  5. kapihttalii. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit  dáid  mearrrádusaid  rievdaduvvot.  Mearrádusaid ferte nappo dulkot boazosámiid vieruiduvvan vuoigatvuođaid  vuođul.  Jus  dát  vuoigatvuođat šaddet  gáidat  namuhuvvon  láhkamearrádusaid ¶
1. Jorgaleamis  lea  adnon  sátni  vieruiduvvan  go  dárogillii  lea sedvane.  Muhtumat  livčče  baicca  háliidan  dákko  geavahit sáni vierrodáhpi. 2. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 3. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
geažil,  de  galgá  addot  buhtadus  dábálaš  bággolotnun-njuolggadusaid vuođđojurdagiid mielde, gč. Vuođđolága § 105. Njuolggadusat  fertejit  maiddái  dulkojuvvot Norgga  álbmotrievttálaš  geatnegasvuođaid  olis. Dát eaktu lea dan dihte vai min siskkáldas njuolggadusat  eai  šatta  vuostálaga  min  olmmošvuoigatvuođalaš  geatnegasvuođaiguin.  Maŋŋel  go  ONkonvenšuvnna  27.  artihkal  siviila  ja  politihkalaš vuoigatvuođaid  birra  lea  láhkii  heivehuvvon,  lea čielgan ahte njuolggadusat mat mannet dan mearrádusa  vuostá  galget  gáidat,  gč.  olmmošvuoigatvuođalága 3. §. Goalmmát  lađđasis čujuhuvvo  dasa  ahte  sámi boazodoalu riektevuođđu lea geavaheapmi doloža rájes,  das  lea  nappo  iešheanalis  riektevuođđu. Čujuhuvvo čielggadeapmái čuoggás 7.1. dás ovdalis ¶
.  Vai  ii  leat  makkárge  eahpádus,  ja  maiddái deattuhan  dihte  ahte  sámi  boazodoalus  lea iešheanalis riektevuođđu, de lea evttohusa §:s 1–2 dat ¶
daddjon ¶
čielgasit, ¶
gč. ¶
dan ¶
paragráfa mearkkašumiid. 1978-lága  1.  § nuppi  cealkagis  daddjo  ahte ealáhusa  ovdáneapmi  ja  doaimmaheapmi  berre addit ¶
oadjebas ¶
ekonomalaš ¶
sosiála dilálašvuođaid  sidjiide  guđiin  lea  boazodoallu fidnun, seammás go sin vuoigatvuođat sihkkarastojuvvojit . Lea veahá eahpečielggas mii dáinna ceal- kagiin oaivvilduvvo go boazodoalloláhka ii sihkkarastte boazodolliide  guohtumiid jus lea gilvu eará beroštumiiguin,  omd.  areálaáššiin.  Nuppe  bealis geažuha mearrádus prinisihpa man maiddái ferte geahččat  ovttas  ulbmiliin  ahte  sihkkarastit  boahttevaš  sámi  boazodoalu,  gč.  evttohusa  vuosttaš  ja nuppi lađđasiid. Dan dihte evttoha lávdegoddi ahte 1978-lága  vuosttaš  lađđasa  nubbi  cealkka  doalahuvvo,  muhto  nu  ahte  deattuhuvvo  ahte  maiddái eará  doaimmat,  ovdamearkka  dihte  ekonomalaš doarjjaortnegat,  leat  deaŧalaččat  dasa  ahte  boazodoallu  sáhttá  ávkkástallat  iežas  vuoigatvuođaid. Dan dihte  lea  lávdegoddi válljen  dadjat  evttohusa goalmmát lađđasis leat mielde sihkkarastime . Jus boazodoallu galgá bisuhuvvot ja ovdánahttojuvvot  sámi  álbmoga  ealáhussan,  de  lea  áibbas dárbbašlaš ahte eará hálddašanbealit dihtet boazodoalu  vuoigatvuođaid  birra.  Dan  dihte  livččii leamaš sávahahtti boazodoalloláhkiii bidjat dákkár oppalaš mearrádusa: ¶
«Almmolaš válddi doaimmaheamis eará lágaid mielde ¶
galget ¶
eiseválddit ¶
vuhtii ¶
váldit dárbbašlašvuođa gáhttet sámi boazodoalu sámi kultuvrra ja servodateallima vuođđun.» ¶
Diekkár  njuolggadusa  evttoheapmi  láhkii  lea nappo  olggobealde  lávdegotti  válddi,  ja  dan  dihte ferte  lávdegoddi  duhtat  dasa  ahte  dušše  čujuhit diekkár njuolggadusa dárbbašlašvuhtii. Lávdegoddi čujuha erenoamážit plánaeiseválddiid ovddasvástadussii fuolahit boazodoalu areáladárbbuid.  Dán  oktavuođas  sáhttá  čujuhit  Sámevuoigatvuođalávdegotti  evttohussii  NOU  1997:  4, Sámi  kultuvrra  luondduvuođus,  siidu  545,  čuovvovačča  lasiheami  birra  geassemánu  14.  beaivvi 1985 nr. 77 plána- ja huksenlága 2. §:ii: ¶
«Plánemis  dán  lága  olis  galgá  deattuhuvvot sihkkarastit  sámi  kultuvrra,  ealáhusaid  ja  servodateallima luondduvuđđosa.» ¶
Lávdegoddi  doarju  diekkár  mearrádusa,  muhto vállješii dadjat nugo njealjis Sámevuoigatvuođalávdegotti lahtuin evttohedje: ¶
«Plánemis  dán  lága  olis  galgá  deattuhuvvot sihkkarastit  sámi  kultuvrra,  ealáhusaid  ja  servodateallima  luondduvuđđosa,  dás  maiddái gáhttet guoddinana boazodoalu.» ¶
Njealját lađđasis leat evttohuvvon seamma mearrá- dusat go 1978-lága 1. § nuppi lađđasa 3. ja 4. čuoggáin,  muhto  lea  deattuhuvvon  ahte  siskkáldas áššiid  heiveheapmi  galgá  dáhpáhuvvat  vieruiduvvan geavaheami vuođul, gč. čuoggáid 7.3 ja 9.6 ¶
dás  ovdalis  ja  evttohusa  § 8–1  ja  § 9–3  oktan mearkkašumiiguin. 1978-lága § 1 goalmmát ja njealját lađđasat leat evttohusa §:s 2–1. ¶
§ 1–2. Riektevuođđu ¶
Riekti sámi boazodollui lea vuođđuduvvon dan geaboazodoallu lea doaimmahuvvon dološ áiggi rájes. ¶
Mearkkašumit § 1–2: ¶
Dákkár njuolggadusa lea Sámevuoigatvuođa lávdegotti eanetlohku evttohan, gč. NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget  for  samisk  kultur  (Sámi  kultuvrra luondduvuođus), s 329, ja dan lea Sámediggeráđđi dorjon  30.5.2000,  áššis  7/01,  dan  oktavuođas  go gaskabođđosaččat  gieđahalai  Sámedikki  boazodoalloplánalávdegotti  evttohan  boazodoalloplána, gč. kapihttaliid 5 ja 9.1 ¶
. Ii  eahpiduvvo  ahte  evttohuvvon  njuolggadus čuovvu  dála  gustovaš  rievtti,  gč.  čuoggá  7.1 ¶
.  Juo Lappekodisiila eaktuda boazosámiid vieruiduvvan ¶
4. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 5. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 6. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 7. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
vuoigatvuođaid.  Ođđaset  riekteáššit,  erenoamážit Rt.  1968  siiddu  429  rájes,  Álttesjávrri  (Altevatn) ášši, atnet vuođđun ahte lea sáhka vuoigatvuođain dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Vaikko  mearrádus  mii  evttohuvvo  láhkii  juo čuovvu  čálekeahtes  njuolggadusain,  de  lea  mihá buoret ahte njuolggadus čállojuvvo láhkii, nu ahte dán  prinsihpa  ii  galgga  sáhttit  boastut  áddet.  Lea oainnat oalle viidát ain dat ipmárdus ahte boazosámiin  ii  leat  seamma  vuoigatvuođasuodjalus  go omd. ¶
almennetvuoigatvuođalaččain. ¶
Muđui čujuhuvvo NOU 1997: 4, 327. siiddu rájes. ¶
§ 1–3. Eará boazodoallu ¶
Olggobealde sámi boazoguohtunguovllu galgá láhka lágidit  dilálašvuođaid  ekologalaš  guoddinana  geasaid mielde. ¶
Mearkkašumit § 1–3: ¶
Čujuhuvvo § 1–1 mearkkašumiide dás ovdalis. ¶
2. Kapihtal. Lága doaibmaviidodat ¶
§ 2–1. Geográfalaš doaibmaviidodat ¶
Dát  láhka  lea  riikkas  fámus  dainna  gáržžádusain mii boahtá ovdan lágas geassemánu 9. beaivvi 1972 nr. 31  Norgga  ja  Ruoŧa  soahpamuša  vuođul  boadal. ¶
Mearkkašumit § 2–1: ¶
Vuosttaš lađas : Mearrádus lea dat seamma mii lea 1978-lága 1. § vuosttaš lađđasis . Nubbi lađas: Seamma mearrádus lea 1978-lága 1. § goalmmát lađđasis. ¶
§ 2–2. Áššálaš doaibmaviidodat ¶
Láhka  gusto  sámi  boazodollui  ja  boazodollui  mii doaimmahuvvo  olggobealde  sámi  boazoguohtunguovllu . ¶
3. Kapihtal. Boazoguohtunguovlu ¶
§ 3.1. Sámi boazoguohtunguovlu ¶
Sámi álbmogis lea vuoigatvuohta doaimmahit boaguovlu). ¶
Mearkkašumit § 3–1: ¶
Paragráfa lea seamma mearrádus go 1978-lága 2. §. 2.  paragráfas  leat  hui  olu  mearrádusat.  Vai  šaddá čielgaseabbo  ja  álkit  gávdnat  daid,  de  lea  dála 2. § juhkkojuvvon máŋgga paragráfii. Paragráfa  čujuha  sámi  boazoguohtunguovllu. Dán  guovllus  lea  dušše  sámiin  vuoigatvuohta doaimmahit  boazodoalu.  Dát  vuoigatvuohta  lea almmátge  dušše  dain  sámiin  mat  devdet  § 4–1 eavttuid, gč. erenoamážit § 7–3. Mearrádus ii galgga ipmirduvvot dainna lágiin ahte sámiin ii leat vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu  olggobealde  sámi  boazoguohtunguovllu, muhto dalle galget sii čuovvut § 3–5. ¶
§ 3–2. Sámi regiovnnalaš boazoguohtunguovllut ¶
Gonagas ¶
1  juohká  sámi  boazoguohtunguovllu  reginoamáš riektedilálašvuođain. ¶
Mearkkašumit § 3–2: ¶
Dát  mearrádus  lea  seamma  go  1978-lága  2. § vuosttaš lađas. ¶
§ 3–3. Sámi orohagat ¶
Boazodoallostivra ¶
juohká  regiovnnalaš  boazorádusaid mielde . ¶
8. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha Sámedikki. 9. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha Sámedikki. ¶
Mearkkašumit § 3–3: ¶
Dát evttohuvvon mearrádus lea seamma go 1978lága  2.  § nubbi  lađas. Mearrádus  lea evttohuvvon sierra paragráfan vai čielgaseappot  boahtá ovdan. Dárkilet  orohatjuohkin  dahkko  § 8–1  njuolggadusaid mielde. ¶
§ 3–4. Bággolotnun sihkkarastit boazodollui guohtuneatnamiid ¶
Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luvvejuvvot eatnama ja  vuoigatvuođaid,  dás  vuolde  maiddái  vuoigatlotnunáššiid birra. ¶
Mearkkašumit § 3–4: ¶
Paragráfa  lea  seamma  go  1978-lága  § 31.  Rievdaduvvon  leat  dušše  čujuhusat  eará  paragráfaid  ja kapihttaliid ođđa nummarloguide. ¶
§ 3–5. Boazodoallu olggobealde sámi boazoguohtunguovllu ¶
1. Olggobealde sámi boazoguohtunguovllu, gč. § 3– 1, ii oaččo boazodoallu doaimmahuvvot Gonagasa erenoamáš lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut  duššefal  son,  guhte  sáhttá  duođaštit  ahte eananeaiggádat  ja  vuoigatvuođalaččat  geaidda  su doallu boahtá guoskat, leat addán sutnje lobi čállosa bokte, dahje lea dahkkon mearrádus nugo 2. čuoggás namuhuvvon, ja ahte lohpi dahje mearrádus čájeha ahte  son  oažžu  geavahit  doarvái  viiddis  ja  heivmaŋŋel ¶
go  guođohanvuoigatvuohta ¶
lea  eret gahččan. Dollui sáhttet biddjot dárkilet eavttut. 2.  Ovttaseaiggáduvvon  eanan  olggobealde  boaguohtunguovllu, ¶
boazodoallu ¶
ii ¶
šattaš mearkkašahtti  vahágin  dahje  hehttehussan  sidjiide geain  lea  geavahanvuoigatvuohta.  Mearrádus  dakbealde ¶
boazoguohtunguovllu ¶
adnojuvvojit ¶
17. § mearrádusat lágas geassemánu 6. b. 1975 nr. 31 ee. vuoigatvuođaid  ja  eananopmodahkii gulli  vuoi(várreláhka). ¶
Mearkkašumit § 3–5: ¶
Paragráfa lea seamma go 1978-lága 5. §. Leat dušše redakšuvnnalaš rievdamat evttohuvvon vai mearrádusat šaddet čielgaseappot. 1978-lága 5. § njealját lađđasis lea čujuhus 1955 eananláhkii.  Dát  láhka  lea  heaittihuvvon  ođđa eananjuohkinlága  olis  miessemánu  12.  beaivvi 1995  nr. 23,  ja  oktasaš  doaimmaid  mearrádus  lea dál eananjuohkinlága 2. § e-bustávas. ¶
4. Kapihtal. Vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu sámi boazoguohtunguovllus ¶
§ 4–1.Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid ¶
Dušše  sámi  sogalaččain  ja  sis  geain  lea  vuoigatvuovddasvástideaddji ¶
jođiheaddji ¶
č. §§ njuolggadusaid mielde. Jus leat erenoamaš ákkat, de sáhttá fylkkaboazoFylkkaboazodoallostivra ¶
sáhttá ¶
maiddái mieđihit  priváhta  olbmuid  dahje  ásahusaid  eaigvot dihto eavttuid vuođul. ¶
Mearkkašumit § 4–1: ¶
Paragráfa boahtá 1978-lága 3. § sadjái. Vuosttaš  lađas muitala  gii  oaž ž u  eaiggáduššat bohccuid sámi boazoguohtunguovllus. Mearrádus  boahtá  1978-lága  3.§ vuosttaš lađđasa sadjái. Dála 3. § vuosttaš lađđasa prinsihppa  gal  jotkojuvvo,  veahá  rievdademiin.  3.  § nubbi cealkka lea sirdojuvvon njuolggadusaide mearkka birra, gč. § 7–3. Gáibádus ahte galgá gullat boazosámi sohkii ja leat mearkavuoigatvuohta, guoská buotlágán boazoeaiggáduššamii. Dál lea ipmárdussan ahte 1978lága  3.  § vuosttaš  lađas  guoská  dušše  bohccuide meahcis,  muhto  ii  dikšojuvvon  eatnamiin  dahje hiŋgáliin.  Vai  njuolggadusat  šaddet  čielgaseappot ja vai boazodoallu sihkkarastojuvvo sámi ealáhussan, de háliida lávdegoddi čavget njuolggadusaid. Dat  almmotge  ii  mearkkaš  ahte  earát  go  sii  geat vuosttaš  lađđasis  namuhuvvojit,  eai  beasa  eaiggáduššat  bohccuid,  muhto  ahte  dasa  gáibiduvvo fylkkaboazodoallostivrra addin lohpi. Dálá lágas gáibiduvvo ahte olmmoš galgá ássat Norggas  ovdal  go  oažžu  eaiggáduššat  bohccuid. Lávdegoddi oaivvilda ahte lea  doarvái ahte gáibádus  guoská  siidaoasi  jođiheaddjái,  gč.  § 4–2 vuosttaš lađđasa nuppi cealkaga. Sámi servodagas lea dábálaš sirddášit riikkarájiid rastá. Mánát geat ollesolmmožin  fárrejit  nuppi  riikkii,  galget  dan dihte  ain  beassat  eaiggáduššat  bohccuid  váhnemiid luhtte. Nuppi  lađđasis lea  ain  gáibádus  ahte  boazu galgá gullat siidaoassái dahje bálddalas álggahanoassái, geahča eanet dán birra paragráfain 4–2 ja 4– 4,  gč.  maiddái  § 4–9.  Mearrádus  guoská  sihke dábálaš boazodollui ja hiŋggalboazodollui ja boazodollui áidojuvvon duktaeatnamis. 1978-lága  njuolggadusat  eai  hehtte  turistadoaimmahaga  atnimis  bohccuid  čájeheapmái  ja vuodjimii priváhta eatnamis. Lávdegoddi oaivvilda ahte dákkár boazodoallu ii berre sirrejuvvot iežas ealáhuslaš  oktavuođas,  muhto  baicca  ovdánahttojuvvot ovttas boazodoaluin ja bohccot galget gullat siidaoassái  dahje  bálddalas  álggahandolluii,  nugo nuppi lađđasis daddjojuvvo. Fylkkaboazodoallostivra ¶
sáhttá ¶
almmátge ložžet  nuppi  lađđasa  gáibádusas,  gč.  goalmmát lađđasa. Goalmmát  ja  njealját  lađđasat vástidit  lága  3. § njealját  lađđasii,  muhto  lávdegoddi  árvala  ahte fylkkaboazodoallostivra  ii  ge  Gonagas  mearrida dáid áššiid. Fylkkaboazodoallostivra  sáhttá  nappo  ložžet vuosttaš  lađđasa  gáibádusaid  das  ahte  galgá  leat sámi  sogalaš  ja  mearkavuoigatvuohta  ovdal  go oažžu eaiggáduššat bohccuid. Vaikko evttohuvvon njuolggadusaid mielde šaddá ge garraset gáibádus go  1978-lágas,  de  berre  fylkkaboazodoallostivra leat várrogas biehttalemiin vuoigatvuođa olbmuide geat dál  eaiggáduššet bohccuid 1978-lága mielde, muhto geat eai beasaše dan dahkat ođđa mearrádusaid olis. Evttohuvvon ¶
njuolggadusat ¶
čuhcet vuosttažettiin  sidjjide  geat  boahtteáiggis  háhket bohccuid  vaikko  eai  deavdde  vuosttaš  ja  nuppi lađđasiid eavttuid. Finnmárkku  nuortalepmosis  lea  boazodoallu man dáfus lea eahpiduvvon devdet go boazodoallit 1978-lága 3. § vuosttaš lađđasa. Lea sávahahtti ahte sin  dilálašvuohta  čielggaduvvo,  ja  ahte  formála lohpi  ár vvoštallojuvvo  § 4–1  goalmmát  lađđasa njuolggadusaid vuođul. Inger Anita Smuk deattuha ahte  formála  lobi  árvvoštallamis  galgá  dien joavkku  doaibmavuohki  ja  resursageavaheapmi árvvoštallojuvvot. ¶
§ 4–2. Siidaoassi ¶
Siidaosiin  oaivvilduvvo  bearaš  mii  lea  oassi  ovtta siiddas,  gč.  § 8–10, ja  mii doaimmaha boazodoalu ovtta olbmo jođiheami dahje náittosguimmežagaid/ ovttasássiid  oktasaš  jođiheami  vuolde.  Siidaoasi jođiheaddji galgá ássat Norggas. ¶
Siidaoasi  ovddasvástideaddji  jođiheaddji  mearja áhči soga siidaoasis. ¶
Mearkkašumit § 4–2: ¶
Njuolggadus  siidaoasi  birra boahtá  mearrádusaid sadjái  doalu  birra.  Doallu  (driftsenhet)  ásahuvvui áiggistis  sávaldagain  ásahit  álggahanbearráigeahču. Láhka ii leat almmotge hehtten boazoeaiggádiid doaimmahit iežaset boazodoalu fulkkiid ásahuvvon doaluid olis, geahča ovdalis čuoggáid 6.2.4 ja  6.2.6 ¶
.  Nu  lea  erenoamáž it  doppe  gos  siidda bargofámuid  dárbu  lea  leamaš  stuorát  go  siidda doaluid lohku. Siidaosiid juolludeamis ferte nappo vuhtii  váldit  sihke  bargofámuid  dárbbu  ja  álggahanbearráigeahču, ja geahččalit ráhkadit njuolggadusaid mat devdet goappaš dáid ulbmiliid. Njuolggadusaid  hábmemis  siidaoasi  birra  leat  goappaš dát dárbbut geahččaluvvon vuhtii váldot, ja ulbmilin  lea  leamaš  garvit  dan  mii  oallugiid  mielas  lea leamaš vuoigatmeahttun dála doallo-ortnegiin. Sátni driftsenhet lea dihtomielalaččat garvojuv- von.  Dan  sadjái  lea  válljejuvvon  sátni  siidaoassi, čájehit ahte boazodoallu man birra dás lea sáhka, ii sáhte  okto  gehččojuvvot,  muhto  gullá  oktavuhtii, namalassii siidii. Lávdegoddi  háliida  doalahit  dálá  ortnega  dan dáfus  ahte  dollui  (siidaoassái)  sáhttet  gullat máŋgga  olbmo  bohccot.  Muhto  gáibádussan  lea ahte  doalus  galgá  leat  dušše  okta  (dahje  beallelaččat/ovttasássit  ovttas)  ovddasvástideaddji jođiheaddji. ¶
ii ¶
leat ¶
ovddasvástideaddji jođiheaddji, de šaddet eahpečielggasvuođat, ja lea váttis  diehtit  geainna galgá  oktavuođa  atnit dollui guoski áššiin. Dat  mielddisbuktá  maiddái  dan  ahte  son  gii eaiggáduššá  bohccuid,  muhto  ieš  ii  leat  siidaoasi jođiheaddji, ferte atnit bohccuidis soapmása siidaoasis.  Siidaoasi  jođiheaddjis  ii  leat  dušše  iežas bohccuin  ovddasvástádus,  muhto  maiddái  earáid bohccuin mat leat su siidaoassái registrerejuvvon. § 4–9 muitala geas sáhttet leat bohccot siidaoasis. Vuosttaš  lađas :  Deattuhettiin  ahte  siidaoassi gullá  bearrašii,  dáhttu  lávdegoddi  oažžut  ovdan ahte boazodoallu ii leat ovttaskas olbmo doaibma, muhto  dasa  gullá  olles  bearaš.  Almmotge  lea dárbbašlaš nammadit ovtta olbmo siidaoasi boazodoalu  ovddasvástideaddjin.  Olgguldas  ovddasvástádus  ii  sáhte  juhkkojuvvot  buohkaide  geain leat  bohccot  siidaoasis.  Dat  guoská  oktavuhtii sihke eiseválddiiguin, ja guovllu eará boazoeaiggádiiguin. Jus doalu ovddasvástideaddji náitala, de šaddá guoibmi  maiddái  ovddasvástideaddjin,  jus  sus  fal leat  bohccot  ealus,  gč.  § 4–5.  Seamma  guoská ovttasássái.  Dát  mearkkaša  ahte  go  náittosdilli dahje ovttasássan boahtá áigái nugo namuhuvvon §:s  4–5,  de  šaddaba  goappašagat  jođiheaddjin  jus nubbi oažžu siidaoasi dahje bálddalas álggahanoasi § 4–4 mielde. Jus  náittosdilli  dahje  ovttasássan  nohká,  de gustojit § 4–6 mearrádusat. Earát  go  náittosguimmežagat/ovttasássit  eai sáhte ovttas leat siidaoasi jođiheaddjin. Jođiheaddji ferte ássat Norggas § 4–6 mearrádusaid mielde. Nubbi lađas : § 4–1 ja § 7–3 mearrádusat čilgejit bohccuid  eaiggáduššama  vuođđoeavttuid.  Muhto nugo § 4–1 cealká, de galgá boazu gullat siidaoassái,  ja  eai  buohkat  geat  devdet  vuođđoeavttuid sáhte  eaiggáduššat  bohccuid  muhtun  siidaoasis. Lassin vuođđoeavttuide, de galgá olmmoš leat daid searvvis geat leat namuhuvvon §:s 4–9. Vaikko lea ge daid gaskkas geat namuhuvvojit §:s 4–9, de sus almmotge  ii  leat  iešalddis  vuoigatvuohta  eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Siidaoasi jođiheaddji mearrida geaid bohccuid son váldá iežas siidaoassái. Jođiheaddji váldi mearridit gean bohccuid son váldá gehččui iežas siidaoassái, lea dan vuođul ahte sus  lea  ovddasvástádus  dain  bohccuin  mat  gullet su siidaoassái, ja sus ferte leat friddjavuohta mearridit ealu eaiggátvuođa ja geaid son háliida iežas siidaoassái ovttasbargoguoibmin. Son geas leat siidaoasis bohccot, ferte dohkkehit dan jus jođiheaddji sihtá su eret sirdit. Dalle ferte son gávdnat eará siidaoasi gos sus lea § 4–9 mielde vuoigatvuohta atnit bohccuid, ja gosa jođiheaddji fuollá su. Jus olmmoš ihcalis čievččastuvvo eret siidaoasis vaikko lea olu das bargan, ii ge gávnna eará siidaoasi masa searvá, de sáhttá leat ágga addit sutnje sierra siidaoasi § 4–3, 4. čuoggá mielde. Eaktun lea dieđusge ahte doppe lea birgenláhki ođđa  siidaoassái,  ja  ahte  § 4–3,  2.  čuoggá  eavttut devdojuvvojit. Lea  siidaoasi  jođiheaddji  gii  mearrida  guđet bohccot ¶
galget ¶
njuvvojuvvot ¶
vuovdimassii, beroškeahttá  das  gean  bohccot  dat  leat.  Diekkár ¶
10. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
vuoigatvuohta jođiheaddjái lea dárbbašlaš vai ellui šaddá buoremus čoahkkádus. Dát sáhttá dagahit ahte muhtun ferte njuovvat buot  bohccuidis,  muhto  dat  fas  ii  dárbbaš mearkkašit ahte son massá gullevašvuođa siidaoassái.  Sus  lea  ain  mearka  dán  siidaoasis,  ja  sáhttá háhkat ođđa bohccuid dohko. Goalmmát  lađas :  Okta  boazoeaiggát  ii  sáhte leat  ovddasvástideaddji  jođiheaddjin  eambbo  go ovtta siidaoasis. Ii guhtege  sáhte  eaiggáduššat  bohccuid eambbo  go  ovtta  siidaoasis.  Jus  muhtumis  lea sihke  oabbá  ja  viellja  goabbatge  siidaoasi jođiheaddjin,  de  son  ii  sáhte  atnit  bohccuid goappaš  siidaosiin.  Almmotge  árvaluvvo njealját lađđasis spiehkastat agivuloš mánáide geaid váhne- mat eai eale ovttas. Sii ožžot atnit bohccuid sihke áhči ja eatni beale siidaosiin. Dát ár valuvvo danin vai  mánás  sáhttá  leat  boazodoallo-gullevašvuohta goappaš váhnemiidda ja sudno fulkkiide, ja eastadan  dihte  ahte  gullevašvuođa  válljen  šaddá  riidoáššin  nu  guhká  go  mánná  lea  agivuloš.  Go mánná šaddá válddálaš, de ferte válljet goappá sajis atná bohccuidis. ¶
§ 4–3. Siidaoasi ásaheapmi ¶
1. Doallu  (driftsenhet)  mii  pr.  (dán  lága  fápmuideavdá § 4–1 eavttuid. ¶
Ođđa  siidaoasi  ásahettiin  galgá  boazolohku  doalaásaheami formála eavttut leat devdojuvvon ¶
. 3. Njuolggadusat 2. čuoggás gustojit seammaláhkai go okta siidaoassi sirdojuvvo eará siidii, gč. § 8– 10. 4. Fylkkaboazodoallostivra ¶
sáhttá, ¶
erenoamáš ákkaid  vuođul,  gohččut  orohaga  dahje  siidda ásahit  ovtta  dahje  eanet  siidaosiid.  Ođđa  siidanammadit jođiheaddji. ¶
Mearkkašumit § 4–3: ¶
1.  čuokkis :  Dat  geain  dál  lea  doallu  (driftsenhet) ožžot automáhtalaččat siidaoasi. 2.  čuoggá  vuosttaš  lađđasis  daddjo  ahte  ođđa siidaosiid  sáhttá  ásahit  go  siidda  buot  siidaosiid jođiheaddjit  leat  ovttamielalaččat  dasa.  Dát  lea ođđa  ortnet  dálá  njuolggadusaid  ektui  doaluid ásaheami birra. Olmmoš ii sáhte duohta ságas áibbas akto doaimmahit boazodoalu, muhto bargá ovttas  earáiguin,  namalassii  siidaguimmiiguin.  Siidaguimmežagat leat ieža dat geat buoremusat dihtet galle  boazodoalli  siidii  čáhket,  ja  sii  berrejit  dan beassat mearridit. Lea mearri das man gallis siidii čáhket, ja dat ahte buohkat galget leat ovttaoaivilis, dahká ahte dárkilit árvvoštallojuvvo galle doaibmi boazodoalli siidii čáhket, dan boazologu ektui mii siiddas  lea.  Dán  njuolggadusa  deaŧalaš  eaktu  lea ahte  ođđa  siidaosiid  ásaheapmi  ii  galgga  dagahit ahte boazolohku šaddá alit go siidii mearriduvvon alimus lohku, geahča dás maŋŋelis. Man  muddui  lea  eallinláhki  rievddada  guovlluid mielde, ja siida ieš diehtá galle siidaoasi siidii čáhket. Jus lágas mearrida unnimus boazologu siidaoassái, de sáhttá šaddat váttisin siidaosiid ásahemiin  hukset  bajás  siidda  mas  leat  leamaš  stuora vahágat, ja gos juste bargofápmu dárbbašuvvo vai siida fas beassá julggiid nala. Go  mearrádusain  daddjo  ahte  siidaosiid jođiheaddjit galget leat ovttaoavilis, de dahkko dat deattuhan  dihte  ahte  juste  jođiheaddjit  dat  galget leat ovttaoaivilis. § 8–8 mielde leat juohke siidaoasis vihtta jiena jahkečoahkkimis, muhto ođđa siidaosiid  ásaheami  gažaldagas  lea  juohke  siidaoasis okta  jietna.  Dainnalágiin  mearridit  siidaoasi jođiheaddjit dien ášši. 2.  čuoggá mearrádusaid dáfus  sáhttá  jerrojuvvot guđe siiddas lea sáhka. Leat go geasse- vai dálvesiiddaid  jođiheaddjit  geat  galget  leat  ovttaoaivilis? Sáhttit  vástidit  dien  gažaldaga,  de  ferte  vuos atnit  muittus  ahte  ođđa  siidaosiid  ásaheapmi  ii ¶
11. Unnitlohku,  Jon  Meløy  ja  Arne  G.  Arnesen,  evttoheaba čuovvovaš lasáhusa 2. čuoggá njealját oassái: «Fylkkaboazodoallostivra sáhttá biehttalit dohkkeheami jus juohke siidaoasi  gaskamearálaš  boazolohku  šaddá  vuollel  250  bohcco siidda/orohaga alimus boazologu ektui.» ¶
galgga lasihit boazologu meaddel dan mii lea mearriduvvon  guovllus  gosa  ođđa  siidaoassi  lea jurddašuvvon. Vástádus dasa geat galget leat ovttaoaivilis, lea nappo dan duohken lea go alimus boazolohku  biddjon  geassesiidii,  vai  lea  go  maiddái dálvesiidii  biddjon  alimus  boazolohku.  Geahča eanet dán birra §:s 9–4 oktan mearkkašumiiguin. Jus alimus boazolohku lea biddjon dušše geassesiidii,  de  fertejit  geassesiidda  buot  siidaosiid jođiheaddjit  miehtat  ásahit  ođđa  siidaoasi.  Jus maiddái dálvesiidii lea mearriduvvon alimus boazolohku, de sáhttet dálvesiidda siidaosiid jođiheaddjit soahpat ásahit ođđa siidaoasi. Siidda siskkobealde –  geassesiiddas  dahje  dálvesiiddas  –  ožžot jođiheaddjit  ieža  mearridit  man  galle  siidaoasi dohko ásahuvvojit. Jus mahkáš ii leat mearriduvvon alimus boazolohku dálvesiidii, de galget namalassii buot geassesiidda jođiheaddjit leat ovttaoaivilis. Unna geassesiiddažiidda, omd.  main  lea  okta bearaš,  lea  friddja mearridit galle siidaoasi sii dáhttot ásahit. Stuora  geassesiiddain  gos  leat  olu  bearrašat sáhttá  leat  váttis  olahit  ovttamielalašvuođa.  Jus geassesiiddas  leat  eanet  juogut,  de  sáhttá  álkit dáhpáhuvvat ahte ii oktage udno earáide eanet siidaosiid. Jus dilálašvuođat leat nie, de sáhttet unnit juogu  boazodoallit,  omd.  dálvesiida  bivdit  ahte mearriduvvo alimus boazolohku sidjiide, gč. § 9–4. Dalle  ožžot  dán  siidda  siidaoasit  vuođu  mearridit ásahit ođđa siidaosiid. Jus  unnit  juohku  geassesiidda  siskkobealde dáinnalágiin ásaha ođđa siidaosiid, de sii eai sáhte vuosttaldit ahte geassesiidda eará siidaoasit sohpet lasihit siidaosiid logu dan boazologu siskkobealde mii sis dasto lea. Dát boazolohku lea geassesiidda boazolohku  minus  dat  boazolohku  mii  mearriduvvo sierra ávžžuhusa mielde. Ovdamearkkas  lea  dálvesiida  mii  bivdá  sierra mearriduvvot boazologu. Nu sáhttá maiddái geassesiidda eará čoahkkádus dahje joavku dahkat. Sáhttit  govahallat  ahte  dálvesiida  dahje  eará joavku  mii  lea  ožžon  mearriduvvot  sierra  alimus boazologu, ja lea ásahan ođđa siidaosiid, ii šat hálit sierra alimus boazologu, muhto ahte geassesiidda boazolohku  galgá  leat  áidna  mearri.  Dat  ii  sáhte čađahuvvot  jus  geassesiidda  buot  siidaosiid jođiheaddjit  eai  leat  ovttaoaivilis.  Muđui  sáhtášii unnit joavku dábuhit alcces eanet siidaosiid earáid meaddel ja  nu maiddái  stuorát boazologu  geassesiidda meriid siskkobealde. Dalle  go  dálvesiida  dahje  geassesiidda  eará joavku dáid prinsihpaid mielde lea ásahan ođđa siidaoasi, de berrejit sii ovttasbarggu dihte earáiguin válljet jođiheaddjin dakkára gii lea siiddas bargan ja dovdá dilálašvuođaid. ¶
Dárkilvuođa dihte namuhit ahte ođđa siidaoassái galgá nammaduvvot ođđa jođiheaddji. Ii sáhte nappo  addit  ođđa  siidaoasi  olbmui  geas  juo ovdalaččas lea siidaoassi. Almmátge sáhttá ovttamielalašvuođas rievdadit bálddalas álggahanoasi siidaoassin, gč. § 4–4. Dat váikkuhivččii dasa ahte dát oassi ieš beassá ásahit bálddalas  álggahanoasi,  ja  friddjabut  earái  jorahit doalu,  gč.  § 4–4 ja  § 4–7 ovttas.  Rievdamiin  oaž ž u doallu maiddái eanet jienaid, gč. § 8–8. Go  bálddalas  álggahanoasi  nie  rievdada  siidaoassin,  de  galgá  sáhttit  eaktudit  ahte  siidaoassi mas bálddalas álggahanoassi oktii vulggii, ii oaččo ásahit ođđa bálddalas álggahanoasi § 4–4 mielde ja ahte dat ii ge oaččo daguhuvvot earái. Dát ii mana vuostálaga dainna mii ovdalis lea daddjon dan birra ahte  ii  sáhte  eavttuid  bidjat  ođđa  siidaosiid  ásaheapmái. Eavttut mat dás biddjojit, eai rievdat dan siidaoasi  riektedili  mas  rievdaduvvon  bálddalas álggahanoassi vulggii. Juo bálddalas álggahanoasi ásahettiin han massii siidaoassi vejolašvuođa daguhit jođihanovddasvástádusa earái ja massii maiddái vejolašvuođa ásahit ođđa bálddalas álggahanoasi. Mearrádusas  čujuhuvvo  maiddái  dasa  ahte galgá vuhtii váldit su barggu gii ohcá siidaoasi, gč. 2.  čuoggá  goalmmát  lađđasa .  Dát  mielddisbuktá ahte  olmmoš  gii  bargá bohccuiguin siiddas  galgá válljejuvvot ovdalii dakkára gii ii leat searvan bargguide. Viidáseappot namuhuvvo ahte galgá vuhtii váldit  ohcci  eallindilálašvuođaid.  Omd.  lea  govttolaš válljet  bearašolbmo  ovdalii  ovttaskas  olbmo. Bearaš almmotge ii leat ovdamunnin jus ii leat searvan boazodoalu bargguide. Lea  maid  lunddolaš  válljet  nuorra  olbmuid ovdalii boarráseappuid. Dás gal almmotge sáhttet leat  olbmot  geat  guhkes  áiggi  leat  bargan  boazodoalus, muhto eai leat ožžon doalu (driftsenhet), ja áigumuš  lea  formaliseret  sin  gullevašvuođa  siidii siidaoasi ásahemiin. Jus  son  gean  siida  nammada  siidaoasi jođiheaddjin lea náitalan, de rehkenastojuvvo maiddái su guoibmi jođiheaddjin, gč. § 4–5, 1. čuoggá. Ii sáhte nappo mearridit ahte guoibmi ii galgga leat jođiheaddjin.  Seammaládje  lea  ovttasássiin,  gč. § 4–5, 2. čuoggá. Ođđa  siidaoasi  ásaheapmái  ii  sáhte  bidjat eavttuid  mat  eai  boađe  ovdan  dán  lágas.  Ii  sáhte omd.  mearriduvvot  ahte  soames  oažžu  siidaoasi dainna eavttuin ahte ii ásat bálddalas álggahanoasi, dahje ahte son go heaitá, geatnegahtto addit siidaoasi dihto olbmui. Jus dákkár eavttuid bidjan ii gildojuvvo, de sáhttet áigái boahtit A, B ja C siidaoasit, mat sáhttet  dagahit  unohis dásse-erohusaid siidaosiid gaskka. ¶
Sihkkarastit  ahte  eai  ásahuvvo  siidaoasit almmá  deavddikeahttá formála eavttuid, de ii leat ođđa  siidaoassi  ásahuvvon  ovdal  go  fylkkaboazodoallostivra lea dan dohkkehan, geahča 2. čuoggá njealját lađđasa. Fylkkaboazodoallostivrra dárkkisteapmi  lea  čielga  formála  dárkkisteapmi,  nugo dárkkistit dan ahte buot siidaosiid jođiheaddjit leat mieđihan  ja  ahte  ođđa  siidaoasi  jođiheaddji  lea válddálaš ja ássá Norggas. Jus siidaoassi ásahuvvo geassesiidda unnit čoahkkádussii, de galgá fylkkaboazodoallostivra dárkkistit ahte dán unnit čoahkkádusa siidaosiid jođiheaddjit leat mieđihan. Fylkkaboazodoallostivra  galgá  viidáseappot  dárkkistit ahte dán unnit čoahkkádussii lea mearriduvvon alimus  boazolohku,  gč.  mearkkašumiid  ovdalis  2. čuoggá vuosttaš ja nuppi lađđasiidda. Jus  fylkkaboazodoallostivra  gávnnaha  ahte ođđa siidaoasi ásaheami eavttut eai leat devdojuvvon, de ođđa siidaoassi ii dohkkehuvvo. Ođđa  siidaoasi  dohkkeheami  biehttaleami sáhttá  váidit  Boazodoallostivrii.  Maiddái  ođđa  siidaoasi dohkkeheami sáhttá váidit soames gii oaivvilda ahte eavttut eai leat devdojuvvon ja geas leat rievttalaš beroštumit áššis. Unnitlohku, Jon  Meløy  ja  Arne  G.  Arnesen , evttoheaba  čuovvovaš  lasáhusa 2.  čuoggá  goalmmus boazologu ektui. Mearkkašupmi  2.  čuoggá  goalmmát  lađđasa nuppi cealkagii: Unnitlogu  evttohus  lea  seamma  go  eanetlogu evttohus, muhto dainna erohusain ahte unnitlohku háliida ásahit vejolašvuođa dalle go ođđa siidaoasi ásaheapmi sáhttá dagahit siidaosiid gaskamearálaš boazologu vuollel 250. Diekkár njuolggadusa haga ballaba soai ahte siida ii nagot vuosttaldit sávaldaga ásahit menddo olu siidaosiid. Dat fas sáhttá dagahit ahte  siidaosiide  šaddá  nu  vuollegis  boazolohku ahte ii šat lea birgenláhki. Njuolggadus mearkkaša nappo ahte fylkkaboazodoallostivra ferte árvvoštallat lea go bealuštahtti ásahit  eanet  siidaosiid.  Njuolggadus  mearkkaša maiddái ahte jus siidaosiin šaddá boazolohku vuollel 250, de ferte siida bures ákkastallat manne áigu ásahit ođđa siidaoasi. Ágga addit lobi, sáhttá leat ahte orohaga dahje siidda  doallovuohki  lea  dakkár  ahte  sáhttá  leat bealuštahtti atnit unnit boazologu siidaosiin, ovdamearkka dihte jus stuora oassi sisaboađus boahtá duojis. Eará ágga sáhttá leat ahte okta dahje eanet siidaoasit  main  lea  boazolohku  vuollin  leat nugohčoduvvon  buolvadoalut,  mat  leat  namuhuvvon  § 4–4,  6.  čuoggás  ja  mat  iežaset  iešvuođaid geažil  eai berre  lohkkot siidaosiid  gaskamearálaš boazologu rehkenastimis. Dás  deattuhuvvo  ahte  gaskamearálaš  boazologu rehkenastimis galgá adnot mearriduvvon boazolohku,  ii  ge  duohta  boazolohku.  Jurddašetnot čuovvovaš ovdamearkka: A-siiddas lea duohta boazolohku 900 ja leat golbma siidaoasi. Siida háliida ásahit ođđa siidaoasi. Dat lea álki jus siidda mearriduvvon  alimus  boazolohku  lea  1000  dahje  eanet. Jus alimus boazolohkomearri lea vuollel, de galget leat  erenoamáš  ákkat  ovdal  go  fylkkaboazodoallostivra mieđiha ásahit ođđa siidaoasi. 3.  čuoggás leat  njuolggadusat  dasa  jus  siida- oassi  sirdojuvvo  eará  siidii.  Dákko  evttohuvvo seamma  njuolggadus  go  ođđa  siidaoasi  ásaheapmái lea. 4.  čuokkis :  Sáhttá  leat  nu  ahte  orohat  dahje geassesiida  dárbbahivččii  ođđa  siidaosiid,  muhto eai oaččo dan áigái dábálaš njuolggadusaid mielde go  ii  olahuvvo  ovttamielalašvuohta.  4.  čuoggá mearrádus lea njuolggadus mii galgá hehttet muhtun guovllu boazodoalu nohkamis. Mearrádus lea dakkár man galgá várrogasvuođain atnit. Lea čájehuvvon  ahte  boazodoalu  ásaheapmi  guovllu  eará boazodolliid miela vuostá hárve lihkostuvvá. Mearrádus sáhttá maid adnot dalle go muhtun siidaoasi  jođiheaddji  ii  šat  fuola  boazoeaiggáda iežas  siidaoasi  vuollái,  vaikko  son  lea  olu  bargan siiddas ja siidaoasis, ja jođiheaddji seammás maiddái  vuosttalda  addimis  dán  boazoeaiggádii  sierra siidaoasi. ¶
§ 4–4. Bálddalas álggahanoassi ¶
1. Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji sáhttá, go lea deavdán 50 jagi, mearridit ahte ásahuvvo bálddalas  álggahanoassi  mii  lea  čadnojuvvon siidaoassái. Diekkár  bálddalas  álggahanoasi  jođihanovdlađđasat seammaládje. ¶
3. Juohke siidaoassi sáhttá ásahit dušše ovtta bálddalas álggahanoasi ¶
. Bálddalas  álggahanoasi  jođihanovddasvástánjuolggadusaid mielde. ¶
Mearkkašumit § 4–4: ¶
Lávdegoddi evttoha ahte siidaoassái sáhttá ásahuvvot bálddalas álggahanoassi, mii galgá sihkkarastit njuovžilis  buolvamolsuma.  Geahča  dárkileappot evttohusa duogáža birra čuoggás 9.3.3 ¶
dás ovdalis. Bálddalas álggahanoasis galget álgovuorus leat seamma vuoigatvuođat, ovddasvástádus ja geatnegasvuođat  go  siidaoasis.  Sátni  bálddalas  álggahanoassi  lea  válljejuvvon  čájehit  ahte  dat  gullá dábálaš  siidaoassái  ja  galgá  sihkkarastit  nuorat buolvva vuoigatvuođaid. Bálddalas  álggahanoasi  ásaheapmi  mielddisbuktá ahte dat siidaoassi masa bálddalas álggahanoasi ásahuvvo, ii sáhte sirdojuvvot earái go bálddalas  álggahanoasi  jođiheaddjái,  gč.  § 4–7,  1. čuoggá ovttas § 4–4, 4. ja 6. čuoggáiguin. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji galgá áiggi mielde badjelasás váldit dábálaš siidaoasi. Ahkerádji 50 jagi dasa ahte beassat ásahit bálddalas álggahanoasi, lea sihkkarastin dihte bálddalas  álggahanoasi  ulbmila,  mii  lea  buolvamolsun. Diekkár ahkeráji haga sáhtáše bálddalas álggahanoasit  ásahuvvot  eará  ulbmiliid  dihte,  ja  sáhtášii geavvat nu ahte siidaosiid lohku lassánivččii beliin. ¶
Go náittosguimmežagat dahje ovttasássit ovttas jođiheaba siidaoasi, de sáhttá bálddalas álggahanoassi ásahuvvot go nubbi sudnos deavdá 50 jagi. 1. čuoggá vuosttaš lađas mearrida ahte lea siida- oasi jođiheaddji gii ieš sáhttá ásahit bálddalas álggahanoasi  ja  ieš  nammadit  dasa  jođiheaddji.  Jus náittosguimmežat/ovttasássit ovttas jođiheaba, de ferteba soai leat ovttaoaivilis das gii nammaduvvo bálddalas álggahanoasi jođiheaddjin. Bálddalas ¶
álggahanoasi ¶
ásaheapmái ¶
eai dárbbaš  siidda  eará  siidaosiid  ovddasvástideaddji jođiheaddjit miehtat. 1. čuoggá nubbi lađas almmuha gii sáhttá oažžut bálddalas  álggahanoasi  jođihanovddasvástádusa. Dat leat vuosttažettiin dábálaš siidaoasi jođiheaddji mánát ja mánáidmánát. Lávdegoddi evttoha viidáseappot ahte maiddái earà lagas fuolkkit sáhttet nammaduvvot bálddalas álggahanoasi jođiheaddjin. Sii leat namuhuvvon §:s 4–9, muhto galget gullat nuorat bulvii go siidaoasi jođiheaddji. Vejolašvuohta  ásahit  bálddalas  álggahanoasi earái  go  iežas  mánnái  dahje  áhkkubii/áddjubii addá sidjiide geain eai leat maŋisboahttit geat álget boazodollui, vejolašvuođa háhkat veahki. Dán veahkkái  mielddisbuktá  njuolggadus  fas  vejolašvuođa bargat  boazodoalus.  Lea  dattege  deattuhuvvon ahte son galgá gullat nuorat bulvii, namalassii bulvii  mii  lea  maŋŋelis  jođiheaddji  buolvva.  Ii  sáhte nappo nammadit iežas ahkáhačča jođihit bálddalas álggahanoasi.  Ulbmil  bálddalas  álggahanosiin  lea oažžut  áigái  njuovžilis  buolvamolsuma,  ja  lágidit nuorat bulvii vejolašvuođa joatkit boazodoalus. Dušše válddálaš agi olbmot sáhttet oažžut bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástádusa. Dasa lassin  galgá  son  boazodoalus  unnimusat  golbma jagi  bargan  buot  bargguid  ovttas  siidaoasi jođiheddjiin.  Mánná  mii  lea  čuvvon  váhnemiid doalu  unnivuođa  rájes,  deavdá  dábálaččat  dán eavttu  go  šaddá  válddálaš.  Ii  leat  nappo  dárbu bargat  vel  golbma  jagi  maŋŋel  go  lea  ollen  válddálašvuođa ahkái. Golmma jagi bargama gáibádus lea sihkkarastin dihte ahte sus gii oažžu bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástádusa  leat  návccat  oažžut  diekkár  ovddasvástádusa.  Gáibádus  galgá  maiddái sihkkarastit ¶
ahte ¶
dovdá ¶
dan ¶
siidda dilálašvuođaid gos oažžu mieldeovddasvástádusa. 1. čuoggá goalmmát lađas : Bálddalas álggahan- oasi  jođiheaddjis  leat  seamma  vuoigatvuođat  ja geatnegasvuođat go siidaoasi jođiheaddjis, muhto daid  gáržžádusaiguin mat čuvvot bálddalas álggahanoasi.  Dát  mielddisbuktá  ee.  ahte  doaluid jođiheaddjit  galgaba  ovttas  doaimmahit  boazodoalu. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji ii sáhte ¶
12. Unnitlohku,  Karen  Marie  Eira  Buljo,  ii  hálit  vejolašvuođa gáržžidit dušše ovtta mánnái. 13. li leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
johtit  eará  orohahkii  dahje  geasseorohahkii dábálaš siidaoasi addin lobi haga. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji ii leat almmotge  juohke  oktavuođas  dábálaš  siidaoasi  vuollásaš.  Bálddalas  álggahanoasi  jođiheaddji  galgá seammaládje  go  siidda  eará  jođiheaddjit  miehtat ođđa siidaoasi ásaheapmái § 4–3 mielde. Lea bálddalas  álggahanoasi  jođiheaddji  gii  galgá  boazodoalu joatkit boahtte buolvvas, ja dan dihte lea hui deaŧalaš ahte son beassá leat mielde mearrideame geat su boahttevaš ovttasbargoguoimmit šaddet. Bálddalas  álggahanoasi  jođiheaddjis  lea  maiddái  orohaga  ja  siidda  jahkečoahkkimiin  jienastanvuoigatvuohta, muhto sus leat dušše guokte jiena, gč. § 8–8. Jus  son  gii  oažžu  bálddalas  álggahanoasi,  lea náitalan,  šaddá  maiddái  guoibmi  bálddalas  álggahanoasi jođiheaddjin, gč. njuolggadusaid §:s 4–5, 1. čuoggá.  Seammaládje  lea  ovttasássiin  § 4–5,  2. čuoggá mielde. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji ii sáhte ieš ásahit bálddalas álggahanoasi, ii ge sáhte siidaoasi jođiheaddji  mieđieheami  haga  sirdit  jođihanovddasvástádusa earái, gč. mearrádusaid 3. čuoggás. Geahča dábálaš siidaoasi ja bálddalas álggahanoasi gaskavuođa birra čuoggás 9.3.3 ¶
dás ovdalis. 2.  čuokkis :  Bálddalas  álggahanoasi  ásahettiin galgá  vuhtii  váldit  seamma  dilálašvuođaid  go dábálaš  siidaoasi  ásaheamis,  gč.  § 4–3,  2.  čuoggá nuppi  ja  goalmmát  lađđasiid,  ja  čujuhuvvo  dáid mearrádusaid mearkkašumiide. Nu  go  namuhuvvon,  de  lea  njuolggadusa  ulbmil  sihkkarastit  njuovžilis  buolvamolsuma.  Dát mielddisbuktá dábálaččat ahte bálddalas álggahanoasi  jođiheaddji  dábálaččat  gullá  nuorat  bulvii  go siidaoasi jođiheaddji. Nu lea ge deattuhuvvon ahte mánná  dahje áhkkut/áddjut sáhttá jođihit  bálddalas álggahanoasi. Jus eará fuolki válljejuvvo bálddalas  álggahanoasi  jođiheaddjin,  de  galgá  son  maid gullat nuorat bulvii go siidaoasi jođiheaddji, gč. 1. čuoggá nuppi lađđasa. Seammaládje go ođđa siidaosiid ásahettiin, gč. § 4–3,  de  galgá  maiddái  bálddalas  álggahanosiid ásahettiin  doahttalit  siidii  mearriduvvon  alimus boazologu,  gč.  § 9–4.  Jus  siidda  siidaosiide  lea mearriduvvon  alimus  boazolohku,  gč.  § 9.5  viđát lađđasa vuosttaš cealkaga, de várra galggašii gáibidit ahte siidaoasi ja dasa gulli bálddalas álggahanoasi boazolohku ii galgga oktiibuot leat badjel siidaoassái mearriduvvon boazologu. Diekkár njuolggadusa  livččii  datte  váttis  čuovvut.  Dál  lea  gal  nu ahte evttohuvvon njuolggadus mielddisbuktá ahte eará  siidaoasit  šaddet  unnidit  boazologu  dađi mielde go bálddalas álggahanoassi ovdána, muhto go buot siidaosiin lea vejolašvuohta ásahit bálddalas  álggahanoasi,  de  dát  ortnet  ii  dagat  govttohis siskkáldas dilálašvuođaid. Maiddái bálddalas álggahanoasi ásahettiin bohciida  gažaldat  guđe  siidii  boazolohku  gullá.  Dás čujuhuvvo mearkkašumiide § 4–3, 2. čuoggái. 3. čuokkis : Dábálaš siidaoassái ii sáhte ásahuv- vot  eambbo  go  okta  bálddalas  álggahanoassi.  Jus leat eanet mánát geat háliidivčče siidaoasi, de ožžot sii siidaoasi dušše jus siidda buot siidaoasit mihtet dasa. Maiddái bálddalas álggahanoasi jođiheaddjit galget mieđihit, go sis leat seamma vuoigatvuođat go  dábálaš  siidaosiin,  gč.  1.  čuoggá  goalmmát lađđasa. Bálddalas álggahanoassi lea čadnon siidaoassái dainna lágiin ahte bálddalas álggahanoassi ii sáhte sirdot  earái  dan  siidaoasi  jođiheaddji  mieđiheami haga, mas bálddalas álggahanoassi vuolgá ¶
. 4. čuokkis : Jus dan siidaoasi, mas bálddalas álg- gahanoassi  lea  vuolgán,  jođiheaddji  jápmá  dahje heaitá, de časkojuvvojit bálddalas álggahanoassi ja siidaoassi  automáhtalaččat  oktii  ja  siidoasi  ođđa jođiheaddjin šaddá buohtalas doalu jođiheaddji, gč. 4. čuoggá. Dasto sáhttá ásahuvvot ođđa bálddalas álggahanoassi. 5. čuokkis : Seammaládje go ođđa siidaoasi ása- hettiin,  gč.  § 4–3,  galgá  bálddalas  álggahanoasi ásaheapmi  dieđihuvvot  fylkkaboazodoallostivrii, mii  dárkkista  ahte  formála  eavttut  devdojuvvojit. Easkka  go  dat  lea  dahkkon,  lea  ásaheapmi  rievttálaččat ásahuvvon. 6. čuokkis : Dilálašvuođat sáhttet rievdat nu ahte lea  lunddolaš  ahte  bálddalas  álggahanoasi jođiheaddji sirdá  siidaoasi jođiheaddji  sadjái. Soai sáhttiba dalle soahpat lonuhit sajiid. Bálddalas álggahanoassi ¶
šaddá ¶
dábálaš ¶
siidaoassi. ¶
Dat mearkkaša  earret  eará  ahte  das  leat  vihtta  jiena orohat- ja siidajahkečoahkkimiin, eai ge guokte. Ovdalaš  siidaoassi  šaddá  dál  bálddalas álggahanoassi ja dasa gustojit seamma njuolggadusat  go  bálddalas  álggahanoassái  buolvamolsuma várás.  Dieđusge  ii  leat  lunddolaš  dán  gohčodit bálddalas ¶
álggahanoassin, ¶
muhto ¶
baicca penšonistaoassin.  Dan  ii  sáhte  sirdit  earái,  ja  go jođiheaddji jápmá, de mánná dát doallu dábálaš siidaoassái. Ii leat dárbu gáržžidit vejolašvuođa sirdit diekkár dábálaš siidaoasi, go dat áiggi mielde ii galgga jorrat  buohtalas  penšonistaoassáii.  Dábálaš  siidaoasi  sáhttá  dalle  sirdit  § 4–7  njuolggadusaid ¶
14. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 15. Unnitlohku,  Karen  Marie  Eira  Buljo,  ii  hálit  gáržžidit vejolašvuođa  dušše  ovtta  mánnái.  Su  sierracealkámuš  lea mielddusin (dárogiel teavsttas). ¶
mielde.  Ođđa  bálddalas  álggahanoasi  gal  ii  sáhte ásahit nu guhká go penšonistaoassi bistá. ¶
§ 4–5. Náittosguoimmi/ovttasássi sadji ¶
1. Jus siidaoasi ovddasvástideaddji lea náitalan dac) soai leaba ovttas eallán vihtta jagi. ¶
Mearkkašumit § 4–5: ¶
1. čuoggá vuosttaš lađas vástida 1978-lága 4. § nuppi lađđasa nuppi cealkagii. Jus náittosguimmežagain lea  oktasaš  siidaoassi,  de  soai  maiddái  ovttas ovttasvástideaba buot geatnegasvuođaid. 1. čuoggá nubbi lađas : Lea iešalddis buorre ahte náittosguimmežagat ovttas jođiheaba doalu, muhto dán  oktasašvuođas  lea  maiddái  ovddasvástádusa bealli.  Dan  guoibmái  geas  leat  dušše  moadde bohcco,  ii  ge  bargga  ieš  boazodoalus,  sáhttá  dát ovddasvástádus ¶
gártat ¶
noađđin. ¶
Dakkár dilálašvuođain galgá leat sudnuide vejolaš soahpat ahte dušše nubbi lea jođiheaddji. Maiddái eará olbmot  han  sáhttet  eaiggáduššat  ealus  bohccuid almmá dan haga ahte šaddat solidáralaš ovddasvástideaddjin  ovttas  siidaoasi  jođiheddjiin,  ii  ge  leat dárbu ráhkadit náittosguoibmái garreset njuolggadusaid. Diekkár  vejolašvuohta  náittosguoibmái cealkit eret  solidára-ovddasvástádusa  leat  ovddasvástideaddji  jođiheaddjin,  čuovvu  njuolggadusaid  mat muđui  gustojit  náittosguimmežagaide.  Máŋgga oktavuođas  ii  soaitte  olmmoš  háliidit  almmuhit iežas  gullevašvuođa  náittosguoibmái,  gč.  ovdamearkka dihte suoidnemánu 4. beaivvi 1991 náittoslága  nr. 47,  40.  § dan  birra  ahte  náittosguoibmi akto  ovddasvástida  dan  vealggi  maid  váldá  badjelasás. Almmotge lea okta gáržžádus skábmamánu 21.  beaivvi  1952  nr. 2  vearromáksinlága  37.  §:s, mas ¶
daddjo ¶
ahte ¶
náittosguimmežagat solidáralaččat ovddasvástidit dan vearu mii biddjo sudnuide  oktii;  muhto  das  sáhttá  nubbi  náittosguoibmi beassat jus gáibida sierra livdnema. Náittosguimmežagat  berrejit  nappo  sáhttit dieđihit ahte sudnos ii leat oktasaš ovddasvástádus siidaoasi  dáfus.  Dás  čujuha  lávdegoddi  muđui Sámedikki  miessemánu  30.  beaivvi  2000  boazodoalloplána čuoggái 13.1. Dat  mii  dás  daddjo  vejolašvuođa  birra  cealkit eret  jođiheami  mieldeovddasvástádusa,  guoská maiddái dalle go náittosguimmežagain lea goabbat siidaoassi,  gč. 1.  čuoggá  goalmmát  lađđasa .  Dan náittosguoimmis mii ii čálit iežas mieldeovddasvástideaddjin boazodoallo-dieđáhussii, lea dasto oađđi siidaoassi  nu  guhká  go  náittosdilli  dahje  ovttasássan bistá. 1. čuoggá goalmmát lađđasa mearrádus mield- disbuktá  ahte  vaikko  náittosguimmežagain  lea goabbat  siidaoassi,  de  soai  náittosdilis  eaba  leat eará  rievttálaš  dilis  go sii geat  ovttas jođihit ovtta siidaoasi. Jus náittosdilli nohká, de šaddet fas rievttálaččat guokte siidaoasi, gč. § 4–6. 2. čuoggá mearrádus lea ođas, ja dás ár valuvvo ahte  vissis  ovttasássamat  leat  ovttadássásaččat náittosdiliin  dan  dáfus  ahte  sáhttit  eaiggáduššat bohccuid, ja jođihit siidaoasi. Leat biddjon eavttut dasa  gii  rehkenastojuvvo  ovttasássin.  Eavttut  leat vižžojuvvon  eará  lágain  mat  atnet  náittosdili  ja ovttasássama  ovttadássásažžan.  Ovttasássit  mat bohtet njuolggadusa vuollái, leat ovttasássit geain leat  oktasaš  mánát,  dahje  bárat  mat  ovdal  leat leamaš  náitalan  goabbat  guimmiin,  gč.  guovvamánu 28. beaivvi 1997 nr. 19 álbmotoadjolága § 1– 5. Viidáseappot  leat  mielde  ovttasássit  geain  eai leat  oktasaš  mánát,  muhto  geat  leat  ovttas  eallán unnimusat  vihtta  jagi.  Lávdegoddi  oaivvilda  ahte maiddái  ovttasássan  mánáid  haga  sáhttá  leat  nu bistevaš ¶
ahte ¶
dat ¶
boazodoallolágas ¶
berre buohtastahttot náittosdiliin. Eará oktavuođain, gč. omd. suoidnemánu 4. beaivvi 1991 nr. 45 lága dállodoallo-ovttastumiid birra, mas rádji lea guokte jagi. Boazodoallolága  njuolggadusaid  dáfus atná lávdegoddi  guokte  jagi  beare  oanehis  áigin,  ja  lea  dan dihte gávnnahan ahte viđa jagi ovttasássan lea heivvolaš  mearri  ovdal  go  ovttasássan  buohtastahtto náittosdiliin. ¶
§ 4–6. Náittosdili dahje ovttasássama nohkan ¶
Jus  náittosguimmežagat/ovttasássi  guimmežagat leat ovttas jođihan siidaoasi, gč. § 4–5, ja nubbi sudkaboazodoallostivrii . ¶
Mearkkašumit § 4–6: ¶
Mearrádusas ¶
leat ¶
njuolggadusat ¶
daid dilálašvuođaide ¶
goas ¶
náittoguimmežagain/ ovttasássiin lea leamaš oktasaš siidaoassi. Vuosttaš  lađas regulere  dilálašvuođaid  jus nubbi  jápmá.  Dán  mearrádusa  mielde  oažžu báhcán  guoibmi  (leaska  dahje  báhcán  ovttasássi) iešalddis akto jođihanovddasvástádusa. Jus náittosguimmežagat/ovttasássit  eaba  leat  ovttas  leamaš siidaoasi  ovddasvástideaddjin,  de  ii  leat  báhcán guoimmis ¶
vuosttašriekti ¶
oažžut ¶
siidaoasi jođihanovddasvástádusa. ¶
Dalle ¶
sirdin dáhpáhuvvat § 4–7 njuolggadusaid mielde. Jus  guimmežagain  lea  leamaš  goabbat  siidaoassi, de nubbi siidaoassi loahpahuvvo jus báhcán guoibmi  váldá  badjelasás  jápmán  guoimmi  siidaoasi.  Jus  jápmán  guoimmi  siidaoassi  daguhuvvo maŋisboahttái dahje eará olbmui § 4–7 mielde, de sáhttá  báhcán  guoibmi  fas  jođihit  iežas  siidaoasi, geahča  dás  ovdalis  mearkkašumiid  1.  čuoggá goalmmát lađđasii. Nubbi  lađas regulere  dilálašvuođaid  earrá- neami ja goabbat sadjái fárrema dáfus. Mearrádusa sisdoallu  lea  ahte  náittosguoibmi  gii  náittosdili bokte  oaččui  mieldeovddasvástádusa  siidaoasi dáfus, massá dán ovddasvástádusa jus sierraneaba dahje  earráneaba.  Ovttasássama  dáfus  lea  seammaládje jus mannaba goabbat sadjái. Náittosguimmežagat ¶
mat ¶
earránit ¶
dahje ovttasássit mat mannet goabbat sadjái, sáhttet soahpat ahte son gii massá mieldeovddasvástádusa, ain oažžu  eaiggáduššat  bohccuid  siidaoasis,  ja  soai oažžuba maid soahpat ahte son akto váldá siidaoasi ovddasvástádusa. 1978-lága mielde lea juo diekkár vejolašvuohta,  muhto  dasa  gáibiduvvo  guovllustivrra  mieđiheapmi.  Lávdegoddi  ii  ane  eiseválddiid  mieđiheami  dárbbašlažžan.  Jus  beallelaččat ieža soahpaba ahte nubbi jođihišgoahtá doaimma, de lea juo čielggas ahte son geas lea vuosttašvuoigatvuohta  ieš  ii  beroš,  ja  dalle  ii  leat  eahpelunddolaš ahte  nubbi  joatká  akto-ovddasvástideaddjin. Dalle eai šat dárbbaš eiseválddit dan dohkkehit. Jus  guimmežagain  lea  goabbat  siidaoassi,  de čuovvu § 4–5, 1. čuoggá njuolggadusaid goalmmát lađđasis,  gč.  2.  čuoggá,  ahte  soai  ovttaseallimis adnojuvvoba  oktan  siidaoassin.  Jus  earráneaba/ fárreba goabbat sadjái, de rehkenastojuvvo sudnos fas  goabbat  siidaoassi,  ja  beallelaččat  šaddaba goabbat siidaoasi jođiheaddjin. Diekkár  oktavuođain  sáhttá  šaddat  váttis  sudnuide joatkit ovtta siiddas. ¶
§ 4–7. Siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdin ¶
1. Jus bálddalas álggahanoassi  nugo namuhuvvon §:s  4–4  ii  leat  ásahuvvon,  de  sáhttá  siidaoasi jođiheaddji  sirdit  siidaoasi  jođihanovddasvástáseammaládje. ¶
3. Siidaoasi  sirdin  galgá  dieđihuvvot  fylkkaboazoeavttut leat devdojuvvon. ¶
Mearkkašumit § 4–7: ¶
Dát ¶
paragráfa ¶
lea ¶
jurddašuvvon ¶
reguleret dilálašvuođaid  jus  siidaoasi  jođiheaddji  heaitá jođiheaddjin dahje jápmá. 1.  čuoggá  vuosttaš  lađđasa mielde  sáhttá olmmoš  guhte  ii  šat  hálit  jođihit  siidaoasi,  sirdit jođiheami  mánnái,  áddjubii/áhkkubii  dahje  eará olbmui  geas  § 4–9  mielde  lea vuoigatvuohta  eaiggáduššat  bohccuid  siidaoasis.  Molssaeaktun  lea heaittihit siidaoasi, gč. § 4–8. Jođihanovddasvástádusa sirdin – ja nu siidaoasi joatkin – lea ahte ii leat ásahuvvon bálddalas buolvamolsunoassi, gč. § 4–4, Jus  dat  lea ásahuvvon, de  bálddalas  álggahanoasi jođiheaddji  šaddá  automáhtalaččat  dábálaš  siidaoasi jođiheaddjin, gč. § 4–4. 4. čuoggá, jus dábálaš siidaoasi jođiheaddji heaitá dahje jápmá. 1. čuoggá nubbi lađas eaktuda ahte son gii váldá badjelasás siidaoasi lea válddálašvuođa agis, namalassii  badjel  18  jagi.  Eavttu  ii  sáhte  ložžet.  Válddálašvuođa  gáibádus  guoská  maiddái  dábálaččat mánnái dahje áddjubii/áhkkubii, muhto das sáhttá fylkkaboazodoallostivra erenoamáš dilálašvuođain dohkkehit  sirdima  agivuloš  olbmui.  Lávdegoddi čujuha 1978-lága 4. § vuosttaš cealkaga ovdabargguide. Ot.prp. nr. 28  (1994–95)  sámegiel jorgaleamis  daddjo  43.  siiddus  ahte  sáhttá  dohkkehit  sirdima  agivuloš  olbmui  dain  oktavuođain  go  válddálašvuođa  gáibádus ii  leat  govttolaš, ja  go sirdin muđui  lea  heivvolaš.  Fylkkaboazodoallostivrra dohkkeheami eaktun sirdit siidaoasi agivuloš olbmui lea ahte soames eará lea siidaoasi ovddasvástideaddjin dassážii go ieš šaddá válddálaš. Diekkár gáibádus čuovvu cuoŋománu 22. beaivvi 1972 nr. 3 vergemålsloven ¶
nuppiid ¶
opmodaga hálddašeami birra). Sáhttá  maid  ložžet  gáibádusa  golmma  jagi bargama birra boazodoalus. Sáhttá jurddašit ovdameakkaid  dakkáriid  go  ahte  mánná  oalle  maŋŋit álgá boazodollui, jus omd. soaitá leat eará guovllus riikkas ássan mánnávuođas. Son sáhttá liikká váldit badjelasás  siidaoasi  jus  duođaštuvvo  ahte  son sáhttá  eará  ládje  oahpu  gazzat,  ja  go  siidda  eará boazodoallit áigot veahkehit su. 2. čuoggás leat njuolggadusat siidaoasi sirdima birra  go  jođiheaddji  jápmá.  Mearrádusa  dárkilet ipmárdusa ¶
hárrái ¶
čujuhuvvo ¶
čuoggá mearkkašumiide.  Maiddái  dalle  go  siidaoasi jođiheaddji jápmá, galgá dat mánná dahje áddjut/ áhkkut  gii  váldá  doalu  badjelasás,  leat  válddálaš, muhto fylkkaboazodoallostivra sáhttá ložžet gáibádusa.  Eará  olmmoš  gii  váldá  doalu  badjelasás, galgá leat válddálaš, ja das ii sáhte ložžet. Geahča mearkkašumiid 1. čuoggá nuppi lađđasii. Mearrádus mielddisbuktá ahte siidda eará boazoeaiggádat  galget  vuhtii  váldit  siidaoasi  sirdima go  jođiheaddji  jápmá.  Siidaoasi  jođihanovddasvástádusa  ii  almmotge  sáhte  vaikko  gii  váldit, muhto  dušše  olmmoš  gii  lea  namuhuvvon  § 4–9 vuosttaš lađđasis. Mearrádus  ii  regulere  dárkileappot  sin  gaskavuođaid geat devdet eavttuid váldit badjelasáset siidoasi.  Sii fertejit soahpat guovvamánu 21. beaivvi 1930 árbejuohkinlága ja njukčamánu 3. beavvi 1972 nr. 5 árbelága mielde. Lávdegoddi lea árvvoštallan berrejit go ráhkaduvvot njuolggadusat dan birra gii galgá siidaoasi váldit  badjelasás  jus  árbbolaččat  eai  ieža  soaba, omd. ¶
ahte ¶
boarráseamos ¶
mánás ¶
livččii vuosttašvuoigatvuohta.  Lávdegoddi  ii  leat  atnán riektan  evttohit  diekkár  njuolggadusaid,  go  dat sáhttá  bearehaga  rihkkut  árbevieruid.  Boazodoalus  oainnat  ii  leat  boarrásepmosis  diekkár vuosttašvuoigatvuohta  nugo  omd.  norga  boandarievttis.  Sámi ser vodagain lea  baicca nuoramusas leamaš  vuoigatvuohta.  Almmotge  lea  váttis  lágas mearridit  nuoramussii  vuosttašvuoigatvuođa,  go diekkár njuolggadus ii leat vuoiggalaš jus siidaoasi jođiheaddji jápmá nuorran, ja nuoramus lea beare nuorra váldit badjelasás ovddasvástádusa. Dás ii leat leskii/báhcán guoibmái ge ár valuvvon ¶
vuosttašvuoigatvuohta ¶
váldit ¶
siidaoasi jođihanovddasvástádusa.  Dat  dieđusge  guoská daid dilálašvuođaide goas sus ii leat mieldeovddasvástádus siidaoasi jođiheamis. Jus sus lea mieldeovddasvástádus, de gustojit § 4–6 vuosttaš lađđasa mearrádusat. ¶
§ 4–8. Siidaoasi heaittiheapmi ¶
siidaoasi ¶
ovddasvástideaddji ¶
jođiheaddji heaittiha  iežas  boazodaolu  dahje  jus  son  jápmá  ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái § 4–4 nr. 4 dahje § 4–7  njuolggadusaid  mielde,  de  galgá  siidaoassi heaittihuvvot  ja  bohccot  vuvdojuvvot  jus  eai  sirdodan siidaoassái masa ásahuvvui. ¶
Heaittiheapmi vuosttaš ja nuppi lađđasa mielde dieđihuvvo fylkkaboazodoallostivrii. Jus siidaoasi dahje bálddalas álggahanoasi boadieđihit ¶
siidaoasi ¶
jođiheaddjái ¶
čuovvovaš heaittiheami  birra.  Dieđihuvvot  galgá  unnimusat guhtta  mánu  ovdal  nuppe  jagi  boazodoallodieđáhusa ¶
sáddema ¶
áigemeari. ¶
Heaittiheami čađaheami  mearrádus  vuosttaš  lađđasa  mielde doaimmahuvvo seammaládje. Olbmos  gii  heaittiha  siidaoasi  dahje  bálddalas álggahanoasi,  lea  almmotge  vuoigatvuohta  eaiggoalmmát lađđasa njuolggadusaid mielde. ¶
Mearkkašumit § 4–8: ¶
Vuosttaš  lađas :  Jus  siidaoassi  heaittihuvvo,  de jođiheaddji  dábálaččat  ieš  fuolaha  ahte  bohccot njuvvojit  dahje  mannet  eará  siidaoassái.  Jus heaittiheapmi  lea  jápmima  geažil,  de  árbbolaččat dábálaččat  fuolahit  dárbbašlaš  heaittihandoaimmaid. Dábálaččat dáidà lagas fuolki badjelasás váldit siidaoasi jođiheami § 4–7  mielde. Jus siidaoassái lea ásahuvvon bálddalas álggahanoassi, de dan jođiheaddji  váldá  badjelasás  siidaoasi  jođiheami, gč. § 4–4, 4. čuoggá. Muhto jus dat ii dáhpáhuva, de galgá siida fuolahit ahte bohccot vuvdojuvvojit. Dát ovddasvástádus  lea siidda stivrras, jus  dakkár  lea ásahuvvon, gč. § 8–11. Jus ii leat ásahuvvon siidastivra,  de  lea  siidda  nammadan gulahallanolbmos diet ovddasvástádus, gč. § 8–12, 4. čuoggá. Nubbi  lađas regulere  dilálašvuođaid  dalle  jus bálddalas  buolvamolsunoasi  jođiheaddji  heaitá dahje jápmá. Jus bálddalas álggahanoassi ii sirdojuvvo § 4–4, 3. čuoggá nuppi lađđasa mielde, de dan siidaoasi jođiheaddji mas bálddalas álggahanoassi lea  vuolgán,  váldá  badjelasás  bálddalas  álggahanoasi  bohccuid  ovddasvástádusa.  Diekkár  heaittiheapmi  mielddisbuktá  ahte  dábálaš  siidaoasi jođiheaddji  sáhttá  ásahit  ođđa  bálddalas  álggahanoasi olbmui gii deavdá § 4–4 eavttuid. Goalmmát lađas čuovvu lunddolaččat siidaoasi dahje  bálddalas  álggahnaoasi  ásaheami  dieđihangeatnegasvuođa,  gč.  § 4–3,  2.  čuoggá  njealját lađđasa  ja  § 4–4,  5.  čuoggá,  dahje  siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdima, gč. § 4–6 goalmmát lađđasa ja § 4–7, 3. čuoggá. Njealját  lađas: Siidaoasi  ovddasvástideaddji jođiheami eaktun lea ahte sus lea ealu ovddasvástádus. Jus eai leat vissis meari bohccot, de lea dušši hupmat  ovddasvástádusa  birra.  Lea  maiddái deaŧalaš eastadit doaluid, nugo leat ovdamearkkat  1978-lága  olis.  Dan  dihte  ár vala  lávdegoddi  ahte  siidaoassi  gahččá  eret  jus  boazolohku boahtá  vissis  meari  vuollelii.  Boazodoalus  sáhttet almmotge leat stuora rievdamat. Boraspiret, lássahuvvon  guohtumat  dahje  lihkohisvuođat  sáhttet sakka unnidit boazologu, ja siidaoassi gahččá eret easkka go boazolohku lea máŋga jagi leamaš vuollel  dihto  meari.  Go  boazolohku  5  jagi  lea  leamaš vuollel  50,  de  lea  boazodoallu  mannan  nu  maŋos ahte ii leat lunddolaš doalahit sierra siidaoasi daid vuoigatvuođaiguin  ja  geatnegasvuođaiguin  mat dan čuvvot. Deattuhuvvo ahte diet vihtta jagi eai gollagoađe ovdal  go  evttohuvvon  njuolggadusat  leat  fápmui boahtán. Mii  dás  lea  daddjojuvvon,  gusto  seammaládje bálddalas  álggahanoassái.  Jus  diekkár  oassi gahččá  eret  vuollegis  boazologu  geažil,  de  sáhttá siidaoasi  jođiheaddji  ásahit  ođđa  bálddalas  álggahanoasi.  Jođiheaddji  sáhttá  diktit  seamma  olbmo gii aiddo lea massán iežas bálddalas álggahanoasi, jođihit  ođđa  doalu.  Dáidá  gal  dáhpáhuvvat  ahte jođiheaddji dán háve vállje eará. Go siidaoasis lea njeallje jagi maŋŋálaga leamaš boazolohku  vuollel  50,  de  galgá  jođiheaddjái dieđihuvvot  ahte  doallu  heaittihuvvo  jus  boazolohku nuppi dieđáhusas ii leat badjel 50. Lea  dárbbašlaš  dieđihit  vai  doallu  beassá ráhkkanit heaittiheapmái. Son beassá máiddái cegget ealu 50 bohccui dahje badjelii. Dieđiheapmi lea maid  dárbbašlaš  vai  boazoeaiggát  sáhttá  fuolahit ahte  su  bohccot  sirdojuvvojit  eará  siidaoasi gehččui. ¶
§ 4–9. Geas sáhttet leat bohccot siidaoasis ¶
Earret  jođiheaddji  iežas  bohccot,  sáhttet  siidaoasis leat  čuovvovaš  olbmuid  bohccot,  jus  sii  fal  devdet § 4–1 ja § 7–3  eavttuid: a) Jođiheaddji náittosguoimmi dahje ovttasássi, gč. § 4–5 nr. 2. b) Jođiheaddji  fulkkiid  njuolga  bajás-  dahje  vulos5, 2. čuoggá. ¶
Olbmos  geas  leat  leamaš  bohccot  siidaoasis  mii sirdojuvvo ođđa jođiheaddjái, galgá ain leat vuoigateavttuid . ¶
Mearkkašumit § 4–9: ¶
Siidaoassái  sáhttet  gullat  maiddái  earáid  go jođiheaddji  bohccot.  Seammalágán  njuolggadus lea  1978-lága  4.  § nuppi  lađđasa  guđát  cealkagis. Nugo ovdalis namuhuvvon čuoggás 6.2.4 ¶
de leat dáin njuolggadusain muhtun unohis bealit. Lávdegoddi lea árvvoštallan ii evttohit eará ráddjejumiid bohccuid eaiggáduššamii go daid mat leat mearkavuoigatvuhtii  § 7–3  mielde.  Muhto  nu  eatnagiid birra  go  das  lea  sáhka,  de  sáhttá  siidaoasi jođiheaddjái  šaddat  váttisin  vuosttaldit  sin  sávaldaga atnit bohccuid siidaoasis. Nie oallut olbmuid gaskkas fertešii maid ráddjet geain galgát leat boazodoallovuoigatvuođat. Eai buohkat sáhtáše oažžut daid  vuoigatvuođaid  mat  leat  namuhuvvon  láhkaevttohusa 5. kapihttalis. § 4–9 muitala nappo geat sáhttet siidaoasis eaiggáduššat  bohccuid,  muhto  dát  iešalddis  ii mearkkaš  ahte  sii  sáhttet gáibidit atnit  siidaoasis bohccuid. Lea siidaoasi jođiheaddji gii § 4–2 nuppi lađđasa mielde mearrida besset go §:s 9–4 namuhuvvon  olbmot  eaiggáduššat  bohccuid  su  siidaoasis, gč. mearkkašumiid § 4–2 nuppi lađđasii. Vuođđoeaktun beassat  eaiggáduššat bohccuid siidaoasis  lea  ahte  son  deavdá  § 4–1  ja  § 7–3 eavttuid.  Čujuhuvvo  dan  dáfus  dieid  paragráfaid mearkkašumiide. Dasa  lassin  galgá  son  leat  dakkár  oktavuođas siidaoasi  jođiheaddjái  go  namuhuvvo  vuosttaš lađđasa a-f bustávain.  Sáhttet čuožžilit erenoamáš váttisvuođat jus jođihanovddasvástádus sirdojuvvo dahje  siidaoassi  heaittihuvvo,  muhto  dat  lea geahččaluvvon  regulerejuvvot  nuppi  ja  goalmmát lađđasiin. Njealját lađđasis addo vejolašvuohta garvit gullevašvuođa vuosttaš lađđasa mielde. ¶
Vuosttaš ¶
lađđasa ¶
a-bustáva ¶
mielde ¶
lea jođiheaddji  náittosguoimmis  dahje  ovttasássis vuoigatvuohta  eaiggáduššat  bohccuid.  Dán  mearrádusa ¶
mielde ¶
rehkenastojuvvo ¶
ovttasássin olmmoš  gii  deavdá  § 4–5,  2.  čuoggá  eavttuid. Vaikko  son  ii  deavdde  ge  § 7–3  vuosttaš  lađđasa eavttuid  mearkavuoigatvuođa  birra,  de  oažžu  son náittosdili  dahje  ovttasássama  olis  vuoigatvuođa merkii § 7–3 goalmmát lađđasa mielde. A-bustáva njuolggadus  gusto  dušše  dalle  go  náittosguoimmis/ovttasássis ii leat mieldeovddasvástádus siidaoasi dáfus § 4–5 mielde. Vuosttaš  lađđasa  b-bustáva mielde  sáhttet jođiheaddji  mánát,  mánáidmánát  jna.  vulosguvlui eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Seamma guoská jođiheaddji  váhnemiidda,  váhnenváhnemiidda  ja máttarváhnemiidda. Vuosttaš lađđasa c-bustáva mielde sáhttet siida- oasi  jođiheaddji  oappát/vieljat  ja  sin  mánát  eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Vuoigatvuohta eaiggáduššat  bohccuid  ii  mana  dađi  guhkkelii  vulos dán  siidolinjá  mielde.  Oappáid/vieljaid  mánáidmánát eai nappo sáhte eaiggáduššat bohccuid dán siidaoasis, jus nuppi ja goalmmát lađđasa njuolggadusat eai gustoš sidjiide. Vuosttaš lađđasa d-bustáva mielde sáhttet siida- oasi jođiheaddji  muoŧát,  goaskkit  ja siesát,  ednot, eagit ja čeazit geat leat su áhku/ádjá mánát, eaiggáduššat bohccuid su siidaoasis. Seamma guoská sin  mánáide  nai.  Sin  maŋisboahttit  sáhttet  bohccuid eaiggáduššat dán siidaoasis dušše jus nuppi ja goalmmát lađđasa njuolggadusat gustojit sidjiide. Vuosttaš  lađđasa  e-bustávas mearriduvvo  ahte daid fulkkiid náittosguoibmi dahje ovttasássi, geat leat namuhuvvon b-, c- ja d-bustávain maiddái sáhttet  eaiggáduššat  bohccuid  siidaoasis,  jus  fal  lea mearkavuoigatvuohta, gč. § 4–1 ja § 7–3 vuosttaš ja nuppi lađđasa. Mearrádus mearkkaša ahte omd. manjit ja vivat sáhttet  eaiggáduššat  bohccuid  siidaoasis,  nappo seamma ealus go beallelaš. Dan eai beasa dahkat 1978-lága mielde, ja dat ii leat vuogas. Eaktun  ávkki  atnit  dán  mearrádusas  lea  ahte sus lea alddis mearkavuoigatvuohta § 7–3 mielde. Lea  dušše  jođiheaddji  náittosguoibmi/ovttasássi gii  sáhttá  náittosdili/ovttasássama  olis  oažžut mearkavuoigatvuođa, gč. § 7–3 goalmmát lađđasa. Olbmuid  dáfus  namuhuvvon  vuosttaš  lađđasa bustávain a-e, geahča govvosa 11.1. Vuosttaš  lađđasa  f-bustávva addá  jođiheaddji náittosguoimmi/ovttasássi  fulkkiide  vejolašvuođa eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Fuolkkit leat dat mat namuhuvvojit b-, c- ja d-bustávain, geahča govvosa 11.2. ¶
16. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Dát mearkkaša ahte náittosguoimmi/ovttasássi sierra mánát ja mánáidmánát sáhttet eaiggáduššat bohccuid  siidaoasis.  Seamma  guoská  náittosguoimmi/ovttasássi váhnemiidda ja váhnenváhnemiidda, gč. b-bustáva. Viidáseappot sáhttet náittosguoimmi/ovttasássi oappát/vieljat ja sin mánát, gč. c-bustáva,  eaiggáduššat  bohccuid  siidaoasis. Seamma guoská náittosguoimmi/ovttasássi váhnemiid oappáide ja vieljaide ja sin mánáide. Náittosguoimmi/ovttasássi  fulkkiid  vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid siidaoasis gusto ain maŋŋel go siidaoasi náittosguoibmi/ovttasássi lea jápmán, muhto ii earráneami dahje goabbat sadjái mannama  maŋŋel.  Dán  sáhttá  álmmotge  ložžet njealját lađđasa mearrádusaid mielde. Juste earráneami/goabbat  sadjái mannama  oktavuođas  sáhttet  ge  leat  garra  ákkat  ložžet § 4–9  mearrádusaid dan  birra  gii  sáhttá  eaiggáduššat  bohccuid  siidaoasis, geahča mearkkašumiid njealját lađđasii. Nugo boahtá ovdan vuosttaš lađđasa mearrádusain,  de  ferte  náittosguoimmi/ovttasássi  fulkkiin alddiineaset  leat  mearkavuoigatvuohta  § 7–3 vuosttaš ja nuppi lađđasiid mielde. Vuosttaš  lađđasa  f-bustáva  mearrádus  gusto dušše  dalle  go  náittosguoibmi/ovttasássi  ii  leat siidaoasi mieldeovddasvástideaddji jođiheaddji, gč. § 4–5,  1.  čuoggá  nuppi  lađđasa.  Jus  lea  mieldeovddasvástideaddji, de gustojit vuosttaš lađđasa b-, c-  ja  d-bustávat  namuhuvvon  fulkkiid  vuoigatvuođaide eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Dákko  nugo  muđuige,  mearrida  § 4–5  njuolggadusaid  2.  čuokkis  dan  gii  rehkenastojuvvo ovttasássin. Nubbi lađas : 1978-lága mielde massá boazoeaig- gát  gii  daguha  iežas  doalu  muoŧŧalii/  goaskibii/ siessalii/neahpái/eahkebii/čeahcebii ¶
vuoigatvuođa eaiggáduššat bohccuid doalus. Dat lea unohis njuolggadus, mii hehtte doalu daguheami eará olbmui. Eastadit dien unohisvuođa evttohuvvon siidaosiid dáfus, de evttoha lávdegoddi ahte olmmoš gii daguha eret iežas siidaoasi jođihanovddasvástádusa, ain galgá sáhttit atnit bohccuid siidaoasis, gč. § 4–7,  1.  čuoggá  goalmmát  lađđasa  gos  dát  lea deattuhuvvon. Seamma guoská earáide geain leat leamaš bohccot siidaoasis, muhto geat eai leat nu lagas  fuolkkit  ođđa  jođiheaddjái  ahte  leat  namuhuvvon § 4–9 a-f bustávain. Vuoigatvuohta  lea  gáržžiduvvon  sidjiide  geat boazodoallodieđáhusa  mielde,  gč.  § 4–10,  ledje dieđihuvvon  boazoeaiggádin  dalle  go  siidaoassi sirdojuvvui. Goalmmát  lađas :  Siidaoasi  jođiheaddji  sáhttá háliidit heaittihit iežas doalu almmá dan haga ahte sirdit  jođihanovddasvástádusa  earái,  gč.  § 4–7,  1. čuoggá  ja  § 4–4,  5.  čuoggá.  Dalle  ferte  siidaoassi heaittihuvvot ja bohccot dieđihuvvot eará siidaoassái dahje njuvvot. Dakkár oktavuođain ii berre lávdegotti  mielas  geahččat  sohkagullevášvuođa,  jus eará siidaoasi jođiheaddji mieđiha váldit heaittihuvvon siidaoasi bohccuid iežas gehččui. Goalmmát ¶
lađđasa ¶
mearrádus ¶
addá vejolašvuođa sirdit bohccuid geassesiidda eará siidaoassái.  Vejolašvuohta  lea  gáržžiduvvon  geassesiidda eará siidaosiide. Vuoigatvuohta lea dasa lassin gáržžiduvvon dušše sidjiide geain ledje boazodoallodieđáhusas, gč. § 4–10, dieđihuvvon bohccot dalle go siidaoassi heaittihuvvui. Njealját  lađas :  Dán  mearrádusa  mielde  sáhttá fylkkaboazodoallostivra  ložžet  fuolkevuođa-gáibádusa. Vuosttaš lađđasa mearrádusaid ložžen sáhttá omd.  leat  jus  jođiheaddji  náittosguoimmi/ ovttasássi fuolki massá vuoigatvuođa eaiggáduššat bohccuid siidaoasis earráneami dahje guovttesadjái mannama geažil. ¶
§ 4–10. Bohccuid atnin 4. kapihttala njuolggadusaid vuostá ¶
Son gii atná bohccuid 4. kapihttala njuolggadusaid vuostá, sáhttá gohčohallat heaittihit lobihis dili 13. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶
Mearkkašumit § 4–10: ¶
Bohccuid atnin 4. kapihttala njuolggadusaid vuostá sáhttá  leat  máŋgga  sivas.  Sáhttá  jurddašit  ahte olmmoš  ii  deavdde  § 4–1  eavttuid  eaiggáduššat bohccuid. Dalle ferte son njuovvat bohccuid dahje daguhit  daid  earái  geas  lea  vuoigatvuohta  eaiggáduššat bohccuid. Eará ovdamearkkas sáhttá olbmos leat vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid, muhto su bohccot eai gula siidaoassái nu movt § 4–1 nubbi lađas eaktuda. Dalle sáhttá son gohčohallat heaittihit lobihis dili. Dat sáhttá dahkkot dainna lágiin ahte bohccot sirdojuvvojit  muhtun  siidaoassái.  Jus  dat  ii dáhpáhuva,  omd.  dan  dihte  go  ii  oktage  fuola  su iežas siidaoassái, de fertejit bohccot njuvvot dahje daguhuvvot earái. Jus gohčus ii čuvvojuvvo, de sáhttet čađahuvvot bággodoaimmat  13.  kapihttala  mielde.  Bággendoaimmat sáhttet leat bággensáhkku dahje bággonjuovvan.  Bággonjuovvan  čađahuvvo  dušše  jus eará doaimmat eai leat ábuhan. Lassin dáidda ráŋgumiidda, sáhttá maid šaddat ráŋggáštusovddasvástádus sidjiide geat rihkkot 4. kapihttala njuolggadusaid, gč. § 13–7. Gohččumiid § 4–10 mielde sáhttá fylkkaboazodoallostivra addit. ¶
Govvosat  11.1  ja  11.2  čájehit  guđet  siidaoasi jođiheaddji fulkkiin sáhttet eaiggáduššat bohccuid siidaoasis § 4–9 vuosttaš lađđasa mielde. ¶
Govus 11.1  § 4-9  vuostta ¶
š lađas, bustávat a-e ¶
Govus 11.2  § 4-9 vuostta ¶
š lađas, f – bustávva ¶
Olmmoš gii oaivvilda ahte boazodoallu doaimmahuvvo  evttohusa  4.  kapihttala  njuolggadusaid vuostá, ii dárbbaš vuordit dassážii go fylkkaboazodoallostivra  vuolggaha  ášši  evttohusa  13.  kapihttala mielde. Eará boazoeaiggádat, dahje earát geain lea  rievttálaš  beroštupmi  dasa  ahte  dilli  heaittihuvvo, sáhttet ovddidit  ášši  ja gáibidit  dili  heaittihuvvot. ¶
heaittiheami ¶
duopmu ¶
sáhttá bággočađahuvvot  geassemánu  26.  beaivvi  1992 nr. 86 bággočađahanlága olis. ¶
§ 4–11. Dieđáhus boazodoalu birra ¶
Siidaoasi  jođiheaddji  galgá  jahkásaččat  addit Dieđáhusa  boazodoalu  birra  fylkkaboazodoallostivlága ¶
Guovvamánu ¶
10.  beaivvi ¶
1967 Hálddašanlága  §§ 13  a  –13  e  gustojit  seamma láhkái . ¶
Mearkkašumit § 4–11: ¶
Dát  mearrádus  lea  seamma  go  1978-lága  19.  §, muhto lea álkidahtton. 1978-lága 19. §:s leat maiddái njuolggadusat bohccuid lohkama birra, muhto dat berrejit biddjot eará sadjái, gč. § 13–6. Vuosttaš  lađas :  Lea  siidaoasi  jođiheaddji  gii addá dieđáhusa. Seamma guoská bálddalas buolvamolsunoasi  jođiheaddjái,  gč.  § 4–4,  1. čuoggá goalmmát lađđasa. Dieđáhusas  dieđihuvvo  geain  leat  bohccot  ja mearka  siidaoasis,  gč.  § 4–9. Maiddái  siidagullevašvuohta galgá dieđihuvvot, namalassii guđe geassesiidii  ja  dálvesiidii  siidaoassi  gullá.  Dieđut gusket vássan jahkái, dan rájes go ovddit dieđáhus addui. Sáhttá maid leat vuogas almmuhit geain siidaoasis  lea  jienastanvuoigatvuohta,  gč.  § 8–8  nuppi lađđasa. Dieđut mat leat dárbbašlaččat eará lágaid čuovvumii, fertejit dáid lágaid olis vižžojuvvot. Seamma guoská  doarjagiid  máksimii  Boazodoallošiehtadusa olis.  Diekkár dieđuid  ii  sáhte dáid  njuolggadusaid  mielde  gáibidit,  muhto  baicca  Boazodoallošiehtadusa doarjjanjuolggadusaid olis. ¶
Kopiija  dieđáhusas  galgá  sáddejuvvot  orohatstivrii. 1978-lága 19.  § nuppi lađđasa mielde galgá dieđáhus  sáddejuvvot  orohatstivrii.  Lávdegoddi árvala eará vuogi, namalassii ahte dat sáddejuvvo fylkkaboazodoallostivrii, ii ge orohaga bokte. 1978-lága  19.  § njealját  lađđasa  mielde  galgá orohat  addit  jahkásaš  dieđáhusa  guovllustivrii. Evttohuvvo dan sadjái ahte orohat ráhkada jahkedieđáhusa, gč. § 8–9 vuosttaš lađđasa a-bustáva ja goalmmát lađđasa. Nubbi lađas : Departemeanta sáhttá njuolggadu- said  bokte  dárkileappot  mearridit  maid  dieđáhus galgá  sisttisdoallat.  Eaktun  almmotge  lea  ahte dieđut  galget  leat  dárbbašlaččat  boazodoallolága njuolggadusaid čuovvumii. 1978-lága  19.  § mielde  addá  Gonagas  dárkilet njuolggadusaid dieđáhusa sisdoalu birra. Dát váldi lea ¶
sirdojuvvon ¶
Lávdegoddi evttoha ahte dat šaddá lága njuolggadussan. Goalmmát lađas : Fylkkaboazodoallostivrras lea boazodoallodieđáhusa  dieđuid  dáfus  jávohisvuođageasku  guovvamánu  10.  beaivvi  1967 hálddašanlága 13. ja čuovvovaš §:id mielde. Evttohusa mielde eai leat orohagas šat hálddašandoaimmat,  gč.  čuoggá  9.5.1 ¶
ovdalis,  ja  hálddašanlága jávohisvuođageaskku  mearrádusat  eai  gusto  orohahkii. Lávdegotti mielas berre maiddái orohahkii biddjot  jávohisvuođageasku  dieđuid  dáfus  mat bohtet  ovdan  boazodoallodieđáhusas,  earret  eará boazologu birra. Dan dihte lea goalmmát lađđasis deattuhuvvon  ahte  hálddašanlága  §§ 13  a  –  13  e gustojit orohahkii. ¶
5. Kapihtal. Boazodoallovuoigatvuođa sisdoallu ¶
§ 5–1 Guohtunvuoigatvuohta ¶
Boazoguohtunvuoigatvuohta  sisttisdoallá  vuoigatguovlluide  boazoguohtungildosa  vissis  áigái,  go ¶
17. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
adnojuvvo  dárbbašlažžan  vuovdeođasmahttima  ja ođđasit  šaddama  geažil.  Gonagas  sáhttá  maiddái muđui  ráfáiduhttit  dárkileappot  mearriduvvon guovlluid go leat erenoamáš ákkat dasa. Ráfáiduhtmiiguin doppe gos lea vejolaš. ¶
Mearkkašumit § 5–1: ¶
Dát  mearrádus  lea  seamma  go  1978-lága  11.  §. Mearrádusa livččii sávahahtti rievdadit, muhto dat lea olggobealde lávdegotti válddi. Mearrádus orru vuođustuvvon dan áddejupmái ahte guođohanvuoigatvuohta manahuvvo jus omd. meahcce-eanan  dikšojuvvo.  Lávdegoddi  čujuha dasa ahte nu ii leat, go juo dál lea dohkkehuvvon ahte boazosámiid geavahanvuoigatvuođas lea riektevuođđu olggobealde lága, namalassii dološ áiggi rájes  geavaheapmi.  Jus  guohtumat  gáržžiduvvojit eanet  go  dat  mii  čuovvu  heivehangeatnegasvuođas,  de  lea  lávdegotti  oainnu  mielde  boazodoalus ¶
vuoigatvuohta ¶
oažžut ¶
buhtadusa Vuođđolága  § 105  prinsihpaid  mielde,  gč.  čuoggá 7.5 ¶
.  Dás  čujuhuvvo  § 1–2  ja  § 5–9  ja  daidda mearkkašumiide. ¶
§ 5–2. Jagiáigeguohtumat ¶
Guođohanvuoigatvuohta  sisttisdoallá  vuoigatvuođa dárbbašlaš ¶
jagiáigeguohtumiidda, ¶
namalassii giđđa-,  geasse-,  čakča-  ja  dálveguohtumiidda,  dás maiddái  johtolahkii,  guottet-eatnamiidda  ja  ragateatnamiidda. ¶
Mearkkašumit § 5–2: ¶
Lea  deaŧalaš  oainnusin  dahkat  lágas  makkár guohtumiid  boazodoallu  dárbbaša.  Ii  leat  sáhka dušše  vissis  meari  eatnamiin,  muhto  maiddái vejolašvuođas geavahit  iešguđetlágán  guohtumiid miehtá jagi. Dás leat njeallje jagiáiggi namuhuvvon, muhto  boazodoallojagis  leat  rievtti  mielde  gávcci jagiáiggi,  maid  namahusat  leat  davvisámegillii: Dálvi,  giđđadálvi,  giđđa,  giđasgeassi,  geassi, čakčageassi, čakča, skábma (čakčadálvi). Oarjelsámegillii  leat  vástideaddji  namahusat: Daelvie, gijredaelvie, gijre, gijregiesie, giesie, tjaktjegiesie, tjaktje, tjaktjedaelvie. 11.5.3 ¶
§ 5–3. Vuoigatvuohta visttiide, áittiide jna. ¶
Boazodoallovuoigatvuohta  addá  mehciin  vuoigatlađđasa eavttuid. ¶
Mearkkašumit § 5–3: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 1. ja 2. čuoggáin ja 10. § nuppi lađđasis. 1978-lága  10.  §:s  leat  maid  eará  mearrádusat mat ¶
regulerejit ¶
dilálašvuođaid ¶
mat ¶
leat olggobealde  lávdegotti  válddi  evttohit  rievdadit. Lávdegotti oaivila mielde berrejit dat biddjot sierra paragráfaide  vai  šaddet  čielgaseappot,  gč.  láhkaevttohusa  § 5–4,  mii  vástida  1978-lága  10. § vuosttaš lađđasa 4. čuoggái ja 10. § nuppi lađđasii ja  láhkaevttohusa  § 5–7  mii  vástida  1978-lága  10. § vuosttaš lađđasa 3. čuoggái. ¶
§ 5–4. Johtolagat ¶
Boazodolliin  lea  lohpi  friddja  ja  hehttekeahttá vuojehit ja sirdit bohccuid dain osiin boazoguohtungeainnu  rahpama  geažil,  galgá  buhttejuvvot ¶
18. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
árvvošteami olis man eananjuohkindiggi jođiha, jus muđui  ii  soabaduvvo.  Gonagas  sáhttá  mearridit ahte maiddái gažaldat movt dat ođđa johtingeaidnu galgá leat, galgá biddjojuvvot árvvošteami háldui. ¶
Mearkkašumit § 5–4: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 4. čuokkis. Mearrádusas lea sierranjuolggadus johtolagaid birra,  mii  maid  lea  ovddit  boazodoallolágain. Čujuhuvvo ¶
maiddái ¶
johtolagaid ¶
gáhttemii njukčamánu 12. beaivvi 1965 eananvuovdinlága 2. § b-bustávvii. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadit njuolggadusaid johtolagaid birra, muhto lávdegoddi čujuha muhtun beliide dán njuolggadusa oktavuođas. Vaikko  lea  ge  sierranjuolggadus  johtolagaid birra, de ii galgga dat áddejuvvot dainna lágiin ahte boazodoalu eará guohtuneatnamat eai leat gáhttejuvvon.  Nugo  namuhvvon  ovdalis,  čuoggás  7.1 ¶
, de  lea  dál  dohkkehuvvon  ahte  boazosámiid guođohanvuoigatvuohta  lea  oamastuvvon  čuđiid jagiid  geavaheami  vuođul.  Sin  vuoigatvuođat  eai leat  dušše  lága  olis,  muhto  dološ  áiggi  rájes  geavaheami vuođul, gč. § 1–2. Boazosámiid vuoigatvuođain lea nappo bággolotnunsuodjalus, gč. evttohusa § 5–9. Dát suodjalus ii  guoskka  dušše  johtolagaide,  muhto  guođohanvuoigatvuhtii  opplaččat  miehtá  boazosámi  guohtunguovlluid, gč. evttohusa § 5–1 ja § 5–2. ¶
§ 5–5. Boaldámušat ja muorat ¶
Vuoigatvuohta  boaldámušaide  ja  muoraide  mielde) ostemii ja bárkemii. ¶
Varas  lastamuorat  ja  varas  rissit eai galgga  váldosáhttá ¶
mávssu ¶
gáibidit. ¶
ii ¶
šatta ovttamielalašvuohta mávssu nalde, de sáhttá gáibiduššefal čájeheami mielde. ¶
Mearkkašumit § 5–5: ¶
Mearrádus  lea  seamma  go  1978-lága  13.  §.  Lea olggobealde  lávdegotti  válddi  evttohit  dán  njuolggadusa rievdadit. ¶
§ 5–6. Bivdu ja guolásteapmi ¶
Bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta addá lobi lobálaš boazodoalu  doaimmahettiin  boazoguohtunguovllus bivdit  ja  guolástit  stáhta  oktasašmehciin  ja  dakkár stáhtaeatnamiin mat eai leat erenoamážit mihtiduvge goartadivat . ¶
19. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Mearkkašumit § 5–6: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 14. §. Lávdegoddi  čujuha  dasa  ahte  boazoeaiggádiin sáhttet  leat  guolástan-  ja  bivdovuoigatvuođat  mat leat  viidábut  go  dán  mearrádusas  boahtá  ovdan. Viiddit vuoigatvuođat sáhttet leat dološ áiggi geavaheami  vuođul.  Čujuhuvvo  Rt.  1968  s  394  ja  Rt. 1968 s 429, gč. maiddái Rt. 1975 s 552 ja Rt. 1975 s 920. Bivdo- ja guolástanvuoigatvuođat leat ságastallojuvvon moanat čoahkkimiin maid lávdegoddi lea doallan  boazodoaluin.  Lávdegoddi  oaidná  dárbbu geahčadit  dáid  njuolggadusaid  dárkileappot, muhto ii sáhte evttohit rievdadusaid, go gažaldahkan  leat  áššit  mat  leat  olggobealde  lávdegotti válddi. Almmátge ii divtte lávdegoddi ealgabivddu leat komenterekeahttá.  Boazoeaiggát  dieđusge  sáhttá ovtta dásis earáiguin searvat ealgabivdinlobi vuorbádemiide, muhto ii leat sihkkarastojuvvon oažžut bivdinlobi  iežas  orohagas.  Lávdegoddi  oaivvilda ahte  boazodoalu  orohagain  gos  eai  báhččo  buot ealggat bivdináiggis, ásahuvvo ortnet man mielde guovllu  siidaoasit  besset  sear vat  bivdui,  nu  ahte bivdoearri  devdojuvvo.  Lávdegoddi  atná  govttolažžan bivdit dán ášši čielggaduvvot. ¶
§ 5–7. Mohtorjohtolat ¶
Sus  gii  bohccuiguin  bargá  lea  lohpi  geavahit dárbbašlaš  fievrruid  gustovaš  orohatplána mielde, vrd. § 9–6. Galgá unnimus lági mielde bievlan vuodjit meafylkkaboazodoallostivrrain. ¶
Mearkkašumit § 5–7: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 3. čuokkis. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid dása. Almmotge leat dárbbašlaš muddemat  evttohuvvon  váldeorgánaid  rievdadeami geažil. Guovllustivrra sadjái evttohuvvo fylkkaboazodoallostivra. 11.5.8 ¶
§ 5–8. Áiddit ja eará rusttegat ¶
Vuoigatvuohta  ásahit  rusttegiid  mat  dárbbašuvvojt boazodoalus  addá  lobi  hukset  gárddiid  ja  áiddiid, njuovvanrusttegiid,  šaldiid  ja  eará  rusttegiid  maid boazodoalus dárbbaša. Áiddit ja rusttegat eai galgga biddjot nu ahte šaddet dárbbašmeahttun fastin dahje mearkkašahtti  vahágin  dahje  hehttehussan  eananmat eai leat šat anus. ¶
Mearkkašumit § 5–8: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 12.§. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid dása. Lávdegoddi lea almmotge, dálá čađaheami  vuođul,  evttohan  ahte  lea  departemeanta ii ge Gonagas, mii dohkkeha áiddiid jna. Leat maiddái dárbbašlaš rievdadusat mat čuvvot váldeorgánaid  rievdadeami  evttohusa.  Guovllustivrra sadjái boahtá fylkkaboazodoallostivra ja boazodoal- loagronoma sadjái fas fylkkamánni . ¶
§ 5–9. Bággolonistanrievttálaš suodjalus ¶
Sisabahkkemiid ¶
ovddas ¶
boazosámiid ¶
vuoigatlonistanrievttálaš vuođđoeavttuid mielde . ¶
Mearkkašumit § 5–9: ¶
Dákkár njuolggadusa lea Sámevuoigatvuođalávdegotti eanetlohku evttohan, gč. NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget  for  samisk  kultur  (Sámi  kultuvrra luondduvuođus),  s  329.  Ii  leat  eahpádus  das  ahte evttohuvvon  njuolggádus  lea  dálá  gustovaš  rievtti mielde, gč. ovdalis čuoggá 7.5 ¶
. Juohke boazoeaiggáda geavahanvuoigatvuođas lea bággolonistansuodjalus.  Dat  lea  nannejuvvon  máŋgga  riektecealkámušas.  Dát  mielddisbuktá  ahte  vuođđolága § 105 gusto boazodoalu geavahanvuoigatvuođaide, ja ahte dán geavahanvuoigatvuođa sáhttá gáržžidit dušše  bággolotnunrievttálaš  dábálaš  njuolggadusaid  olis,  gč.  lága  golggotmánu  23.  beaivvi  1959 nr. 3, ja lága cuoŋománu 6. beaivvi 1984 nr. 17. Lassin  dása  boahtá  ahte  vejolašvuohta  bággolotnut boazosámiid geavahanvuoigatvuođaid lea váddáseabbo go eará geavahan-vuoigatvuođaid lotnut. Jagi 1966 ON-soahpamuša siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid  birra  27.  artihkal  ja  ILO-soahpamuš nr. 169 gáržžidit sisabahkkemiid boazosámiid vuoigatvuođaide  maiddái  bággolotnuma  bokte.  Jagi 1966 ON-soahpamuša 27. artihkal lea olmmošvuoigat-vuođaid lága olis miessemánu 30. beaivvi 1999 váldojuvvon Norgga láhkan, ja manná ovdalii eará lágaid, maiddái bággolotnunlága, gč. olmmošvuoigatvuođalága 3. §. Nugo juo namuhuvvon, de čađahuvvo dát prinsihppa  dál  juo,  vaikko  ii  leat  čállojuvvon  gosage. Lávdegoddi  evttoha  dan  nannejuvvot  lágas.  Lea buoret  ahte  njuolggadusat  bohtet  čielgasit  ovdan lágas, vai ii galgga leat vejolaš eahpidit dán prinsihpa. Lea oainnat ain oallugiid ipmárdus ahte boazodoalus  ii  leat  seamma  vuoigatvuohtasuodjalus  go omd.  almennet-vuoigatvuođalaččas.  Čujuhuvvo muđui NOU 1997: 4, s 327 jv. ¶
6. Kapihtal. Dábálaš mearrádusat boazodoalu doaimmaheami birra ¶
§ 6–1. Boazobargu ¶
Boazoeaiggát  galgá  iežas  boazodoalu  doaimmahetsaid olis . ¶
Mearkkašumit § 6–1: ¶
Dán  mearrádusa  vuosttaš  lađđasis  lea  oppalaš njuolggadus  dan  birra  movt  boazodoallu  galgá doaimmahuvvot. Mii dás daddjo, čuovvu gal juo lága eará njuolggadusain, muhto lávdegoddi atná deaŧalažžan ahte buori  boazodoallodábi  oppalaš  prinsihpat  bohtet ovdan sierra mearrádusas. Mearrádusa nubbi  lađas lea iešalddis diehtun, muhto lávdegoddi atná maid deaŧalažžan deattuhit ahte  juohke  boazoeaiggádis  lea  iešheanalaš ovddasvástádus  dasa  ahte  boazodoallu  masa  su bohccot gullet, doaimmahuvvo lága mearrádusaid mielde  –  ja  dieđusge  maiddái  geavahan-njuolggadusaid mielde mat mearriduvvojit 9. kapihttala olis. ¶
§ 6–2. Guođoheapmi ¶
Bohccot  galget  guođohuvvot  dainna  lágiin  ahte buoremus  lági  mielde  hehttejuvvojit  dahkamis vahága,  mannamis  olggobeallái  lobálaš  guohtonleappot mearridit guođoheami birra, gč. § 9–3. ¶
Mearkkašumit § 6–2: ¶
Vuosttaš lađas : Guođohangeatnegasvuohta lea oas- sin 1978-lága njuolggadusain doaimmahan-geatnegasvuođa  birra,  § 20.  Lávdegotti  oavila  mielde berre  earuhit  doaimmahangeatnegasvuođa  ja guođohangeatnegasvuođa.  Evttohuvvon  mearrádus  lea  vižžojuvvon  geassemánu  9.  beaivvi  1972 lágas (13. §) boazoguohtuma birra Norgga ja Ruoŧa soahpamuša olis guovvamánu 9. beaivvi 1972 boazoguohtuma birra. Lobálaš  boazoguohtumii  gullá  dat  guovlu  gos boazoeaiggát  oažžu atnit iežas bohccuid. Jus  boazoeaiggát  guođoha  bohccuidis  olggobealde  sámi boazoguohtunguovllu,  de  son  ii  leat  lobálaš guohtumis,  jus  ii  leačča  soahpamuš  eananeaiggádiin dahje mearrádus § 3–5 mielde. Sámi  boazoguohtunguovlu  lea  fas  juhkkojuvvon regiovnnalaš boazoguohtuneanamin, mii dasto juhkkojuvvo orohahkan. ¶
20. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
§ 4–1  nuppi  lađđasa  mielde  galget  bohccot gullat  siidaoassái,  mii  fas  gullá  siidii,  gč.  § 4–2 vuosttaš lađđasa. Siida lea čadnon geográfalaš eatnamii,  geassesiidii  dahje  dálvesiidii,  gč.  § 8–10. Siida gullá orohahkii. Boazoeaiggát galgá fuolahit ahte bohccot doalahuvvojit orohaga rájiid siste, jus eará ii čuvoš § 8–1 vuosttaš lađđasa olis. Gáibádusaide doalahit ealu lobálaš guohtuneatnamiin gullá maiddái  ahte  galgá čuovvut  orohaga geavahan-njuolggadusaid. Galgá čuovvut gustovaš guohtunáiggiid,  gč.  § 9–5,  ii  ge  leat  omd.  dálveguohtuneatnamiin guohtunáiggiid olggobealde. Jus  orohagas  leat  guohtungeavahan-njuolggadusat  main  boahtá  ovdan  gos  guđege  siida  galgá leat, gč. § 9–3, de daid rihkkun mielddisbuktá ahte boazodoallu lea lobihis guohtuneatnamis. Siidda ¶
geavahanvuoigatvuođaid ¶
dáfus čujuhuvvo  čuoggáide  9.2.3  ja  9.6.2 ¶
ja  evttohusa § 9–3 mearkkašumiide. 1978-lága  1.  § mielde  lea  guođohanvuoigatvuohta  váriin  ja  eará  meahcceeatnamiin,  geahča maiddái  evttohusa  § 5–1.  Jus  meahcceeanan dikšojuvvo, de lea 1978-lága eaktu ahte boazoeaiggádat  masset  guođohanvuoigatvuođa  guoskevaš eatnamis. Boazu mii boahtá dikšojuvvon eatnamii, ii  leat  nappo  1978-lága  ipmárdusa  mielde  lobálaš guohtuneatnamis. ¶
Muhto ¶
boazoeaiggádiid guođohanvuoigatvuođain  lea  bággolotnunsuodjalus seammaládje go eará geavahanvuoigatvuođain, eai ge sáhte sihkastuvvot dušše dainna go meahcceeanan  dikšojuvvo.  Jus  huksen  dahje  dikšun  lea dahkkojuvvon  almmá  vuhtii  válddikeahttá  njuolggadusaid mat suodjalit boazosámiid geavahanvuoigatvuođa,  de  ii  sáhte  dušše  dainna  go  eanan  lea dikšojuvvon, lohkat ahte boazu lea lobihis guohtumis. Dán oktavuođas čujuhuvvo Kirsti Strøm Bull, studier i reindriftsrett (1997) 56. siiddu rájes. § 6–2 njuolggadusaid rihkkun sáhttá mielddisbuktit  doaimmaid  13.  kapihttala  mearrádusaid mielde.  Dat  sáhttet  omd.  leat  ahte  boazoeaiggát sáhkkohallá  jus  ii  fuolat  guođohangeatnegasvuođa,  ja  sáhku  sadjái  sáhttá  leat  bággensáhkku, gč.  § 13–2  ja  13–3.  Sáhttá  maid  leat  eret  vuojeheapmi § 13–6  vuosttaš  lađđasa a-bustáva mielde. Guhte  doaibma  dál  de  válljejuvvošii,  de  galgá  dat heivehuvvot dilálašvuođaide.  Eai  galgga čađahuvvot garraset doaimmat go dárbbašlaš. Omd. jus eret vuojeheapmi ii lihkostuva § 13–6 vuosttaš lađđasa b-bustáva mielde, de ii sáhte bohccuid goddit jus eai leat garra ákkat. Ahte ii lihkostuva  vuojehit  bohccuid  eret  lobihis  guohtumis,  ii leat  iešalddis  doarvái  dasa  ahte  goddit  bohccuid. Dasa lassin galget vel leat dilálašvuođat mat dahket dárbbašlažžan  goddit  eastadan  dihte  duođalaš vahága. ¶
§ 6–3. Geahčadeapmi ¶
Siiddas  mas  lea  ágga  navdit  ahte  sin  bohccot  leat mastan  eará  siidda  ellui,  lea  vuoigatvuohta geahčadit ealu gávnnahit leat go sis bohccot doppe. Geahčadit  sáhttá  dušše jus  dán  siiddas  lea  olmmoš das.  Siidda  ovddasteaddji(t)  galgá/galget  lágidit ealu  geahčadeapmái.  Muđui  galgá  geahčadeapmi leat  guovllu  boazoeaiggádiid  vieruid  ja  dábiid mielde. Orohaga geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit geahčadeami birra, gč. § 9–1. ¶
Mearkkašumit § 6–3: ¶
Vuosttaš ¶
lađas :  Geahčadanvuoigatvuohta ¶
lea dárbbašlaš  dasa  ahte  olahit  buori  ja  doaimmalaš boazodoalu. Boazodoalus lea dát riekti árbevierrun juo. Dan dihte lea mávssolaš ahte dát riekti boahtá láhkii. Nubbi  lađas :  Geahčadeapmi  čađahuvvo  dihto vieruid mielde. Geahčadit ii sáhte jus siidda ovddasteaddji ii leat doppe gos navdá bohccuid leat. Jus das  ii  leat  siidda  ovddasteaddji,  de  ferte  siiddain gulahallat  ovdal  go  sáhttá  geahčadit.  Siida  galgá dan  muddui  go  vejolaš,  lágidit  ealu  geahčadeapmái, ii ge viggat dan hehttet. Nugo namuhuvvon, de leat árbevirolaš njuolggadusat  dasa  movt  geahčadeapmi  galgá  čađahuvvot. Lea váttis bidjat dáid njuolggadusaid láhkii, go dat eai leat ovttalágánat buot guovlluin. Sáhttá leat váttis geahčadit guottetáigge, ja leat máiddái  eará  áiggit  jagis  goas  ii  berre  geahčadit. Nuppe  bealis  lea  geahčadanvuoigatvuohta  nu nanus  ahte  galgá  leat  várrogas  ihcalis  biehttalit nuppi geahčadeamis. Muhtun guovlluin lea boahtán dat heittot dáhpi ahte  siida  guođđá  guohtunguovlluid  ovdal  go  lea diktán eará siiddaid geahčadit go dat oaivvildit alddiineaset  bohccuid  ealus.  Ávžžuhusat  leat  biehttaluvvon dainna ákkain ahte ii gul heive dál, muhto maŋŋel.  Dasto  johttá  siida  eret  guovllus  ovdal  go earát besset geahčadit. Lea omd. hui deaŧalaš ahte beassá geahčadit ovdal go eallu johttá eret dálveguohtumiin.  Maŋŋel lea eallu veaiddalis, ja dalle  lea váttis geahčadit, ii ge sáhte gáibidit ealu čohkkejuvvot geahčadeapmái. Vaikko eallu lea ge veaiddalis, de  almmotge  lávejit  bohccot  čoahkkanit  čoran,  ja čorragiid gal sáhttá geahčadit. Vaikko eallu lea ge veaiddalis, de almmotge sáhttá geahčadit giikaniin, nu ahte ii dárbbaš čohkket. ¶
21. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Goalmmát  lađas :  Dárkilet  njuolggadusaid geahčadeami birra sáhttá addit geavahan-njuolggadusain, gč. § 9–1 nuppi lađđasa g-bustáva. Geahčadeami  njuolggadus  gusto  dieđusge maiddái dalle go lea ágga navdit ahte bohccot leat mastán  eará  orohahkii.  Guovtti  orohahkii  sáhttá leat  ávkkálaš  ráhkadit  oktasaš  njuolggadusaid geahčadeami birra, gč. § 9–1 goalmmát lađđasa. Geahčadeami  njuolggadusaid  rihkkun  sáhttá ráŋggáštuvvot  lága  13.  kapihttala  njuolggadusaid mielde.  Sáhttet  omd.  gohččumat  addot  § 13–2 mielde ja bággensáhkku § 13–3 mielde. Dábálaččat  leat  dilálašvuođat  nu  ahte  ii  leat vejolaš  oažžut  fylkkamánni  dahje  fylkkaboazodoallostivrra  áššái.  Dárbbu  mielde  sáhttá  baicca bivdit  boazobearráigeahču,  mii  lea  guovllus  gč. § 12–4, geahččalit čoavdit riiddu. Lea deaŧalaš deattuhit ahte vaikko eiseválddiid ii sáhte seaguhit áššái, de lea geahčadeami vuoiggalaš  ávžžuhusa  biehttaleapmi  buori  boazodoallodábi  njuolggadusaid  duođalaš  rihkkun.  Dakkár njuolggadusaid  rihkkun  sáhttá  ráŋggáštuvvot § 13–7  mielde.  Máŋgga  geardde  rihkkuma  geažil sáhttá  ráŋggáštuslága  29.  § mielde  gildojuvvot doaimmaheamis boazodoalu. ¶
§ 6–4. Eará siiddaid bohccuid gieđahallan ¶
Siida  mii  iđiha  vierrobohcco  iežas  ellui,  galgá jođneamos lági mielde dan dieđihit guoskevaš siidii. Rátkkašeapmi  čađahuvvo  § 6–5  njuolggadusaid mielde. Jus nuppi siidii lea váttis viežžat iežaset bohccuid dahje ii leat vejolaš rátkkašit, de lea dat siida mii lea bohccuid iđihan, geatnegas áittardit daid dassážii go sáhttet rátkojuvvot ja vižžojuvvot. Orohaga geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkigč. § 9–1 . ¶
Mearkkašumit § 6–4: ¶
Vuosttaš  lađas :  Olmmoš  gii  váillaha  bohcco,  ii dieđusge dieđe gosa dat lea šaddan, ja dan dihte lea sutnje  deaŧalaš  gávnnahit  gos  dat  lea.  Paragráfa vuosttaš lađđasa vuosttaš cealkka, mii lea seamma go  1978-lága  21.  § vuosttaš  lađđasa  vuosttaš cealkka, sisttisdoallá dábálaš olmmošvieru vuogas boazodoallovieru  mielde.  Lađđasa  nubbi  cealkka lea čujuhus evttohusa §:ii 6–5, rátkima birra . Nubbi  lađas :  Mearrádus  sisttisdoallá  dábálaš fuolahangeatnegasvuođa mii olbmos lea go háldosis oažžu earáid opmodaga. Das lea maiddái pedagogalaš  árvu  go  mearrádus  celkojuvvo  lágas,  gč. 1978-lágas  vástideaddji  mearrádusa  21.  § nuppi lađđasa nuppi cealkagis. 1978-lága 21. § nuppi lađđasis leat mearrádusat goluid máksima birra masttademiid oktavuođas, ja ahte  boazodoallostivra  sáhttá  mearridit  mávssu meriid. Diet mearrádus ii oro leame geavahuvvon, ja  lávdegoddi  ii  ane  ávkkálažžan  joatkit  dakkár mearrádusa. Dat almmotge ii mearkkaš ahte ii leat govttolaš máksit dan ovddas go eará leat áittardan nuppi olbmo bohccuid. Geavahan-njuolggadusain  sáhttá  dárkileappot mearridit eará siiddaid bohccuid áittardeami birra, gč. § 9–1 nuppi lađđasa g-bustáva. Jus guovtti orohaga  gaskka  álo  leat  riiddut  masttademiid  geazil, de  sáhttá  fylkkaboazodoallostivra  gohččut  dan guokte  orohaga  ráhkadit  dárkilet  njuolggadusaid dilálašvuođa hárrái, gč. § 9.1 goalmmát lađđasa. § 6–4 vuosttaš lađđasa njuolggadusaid rihkkun dieđiheami birra rievttes eaiggádii ja nuppi lađđasa rihkkun earáid bohccuid áittardeami birra, sáhttá ráŋggáštuvvot § 13–7 mielde. Bohcco  mearkka  rievdadeapmi  dahje  bohcco njuovvan ¶
sáhttá ¶
dasalassin ¶
ráŋggáštuvvot ráŋggáštuslága  njuolggadusaid  olis  suoládeami dahje njihtama birra. Lea  váttis  jurddašit  eará  ráŋgumiid  lága  13. kapihttala njuolggadusaid mielde konkrehta áššis, go  rievttes  eaiggát  han  ii  dieđe  gos  boazu  lea,  ja beassá diehtit easkka go lea menddo maŋŋit. Dáid mearrádusaid  máŋgga  geardde  rihkkun  sáhttá almmotge dagahit ahte boazodoallovuoigatvuohta massojuvvo ráŋggáštuslága 29. § olis. ¶
§ 6–5. Rátkkašeapmi dahje čanadeapmi ¶
Son geas leat bohccot earáid ealuin, sáhttá gáibidit rátkkašeami vai beassá bohccuidis viežžat. Earát  geain  leat  bohccot  ealus  leat  geatnegasat lágidit  dilálašvuođaid  nu  ahte  sáhttá  rátkit.  Ii oktage  galgga  ráfehuhttit rátkkašeami. Rátkit berre ovdal go eallu johtá eret áigodatguohtumis. Rátkkašeami  ii  sáhte  gáibidit  guottet-  ja ragatáiggi dahje jus rátkkašeapmi miettaštallojuvvo elliidgáhttema ákkaiguin. Geavahan-njuolggadusain  sáhttá  dárkileappot mearridit rátkkašeami birra, gč. § 9–1. ¶
Mearkkašumit § 6–5: ¶
Vuosttaš lađas : Juohkeokta geas leat bohccot ovttas earáiguin, sáhttá gáibidit rátkima, gč. 1978-lágá 21. § vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nuppi cealkagiid. Mearrádus ¶
sáhttá ¶
adnot ¶
iešguđet dilálášvuođain. ¶
Sáhttá  omd.  leat  nu  go  § 6–4  čilge,  ahte  ovtta siidda bohccot leat mastan eará siidda ellui. Dalle sáhttá  gáibidit  rátkima  vai  beassá  oažžut  iežas bohccuid. Sáhttá maid leat nu ahte eanet boazoeaiggádat leat  leamaš  ovttas  geasseorohagas,  muhto  áigot rátkkašit  ovdal  go  johtet  dálveorohahkii,  dahje sáhttá leat nu  ahte muhtumat leat ovtta dálvesiiddas,  muhto  iešguđet  geasseorohagain,  ja  fertejit rátkkašit ovdal go johttájit geasseorohahkii. Juohke  boazoeaiggát  sáhttá  vuosttaš  lađđasa mielde  gáibidit  rátkima.  1978-lágá  22.  § vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nuppi cealkagiid mielde lea dát vuoigatvuohta ¶
biddjon ¶
orohatstivrii, ¶
dahje vejolaččat  guovllustivrii,  ja  –  go  leat  erenoamáš ákkat dasa – boazodoalloagronomii ja boazodoallohovdii.  Gč.  maiddái  22.  § nuppi  lađđasa  nuppi  ja goalmmát cealkaga eiseválddiid vejolašvuođa birra gáibidit ja vejolaččat čađahit bákkolaš rátkima. Lávdegotti  evttohusas  lea  eiseválddiid  vejolašvuohta gáibidit  ja  čađahit  rátkima  regulerejuvvon  13. kapihttalis. Nubbi lađas : Leat iešguđetlágán rátkimat, ja dat čađahuvvojit  iešguđetládje.  Muhtun  rátkimat  leat stuorábut go earát, ja adnojit iešguđet sánit ja doahpagat bohccuid rátkima oktavuođas: gárdi: jorba áidi man siste atná bohccuid luovos eana: go ii leat áidi/gárdi čuoldit: sirret eret bohccuid soppiin luovos eatnamis njoarostit: suohpaniin váldit bohcco gitta doahput: gieđaiguin dollet bohcco (geassit) rátkka:  bohccuid  (mastan  ealu  dahje  orohatealu)sirren máŋgga sadjái. rátkit:  rátkit  bohccuid  (iešguđetládje)  earáid ealus, almmá čanadeami haga čanadit: sirret eret ovttaskas bohccuid ja čatnat daid miesttagii dahje gurpat gurpat: čatnat bohcco julggiid oktii lagadit: lágidit ealu lagabui eará ealu vai doppe oažžu iežas bohccuid iežas ellui girdnu: doahpungárdi, gos bohccuid váldá gitta (geassá) doahpumiin jorri: unnit go gárdi, adno unnit meari bohccuid rátkimii, sáhttá leat gárddi lahka, muhto sáhttá maid leat sierra ¶
Bohccuid  rátkin  sáhttá  čađahuvvot  iešguđetlágán gárddiin  dahje  luovos  eatnamis.  Ovdal  lei  dábáleabbo  rátkit  luovos  eatnamis  go  gárddis.  Sáhttá máŋgga  ládje  rátkit.  Čuoldit  lávejit  dušše  luovos eatnamis, muhto njoarostit gál sáhttá sihke luovos eatnamis ja gárddis. Doahput sáhttá dušše girtnos dahje doahpungárddis. Go čuoldá, de ii leat man ge lágán áidi, muhto sáhttá gal maid atnit jori go rátká luovos eatnamis. Rátkkašeapmi  lea  stuorát  doaibma  go  čanadeapmi.  Rátkkašit  sáhttá  luovos  eatnamis  ja iešguđetlágán gárddiin. Go rátkkaša, de lea sáhka eanet bohccuin go dalle go čanada. Ii  leat  heivvolaš  lágas  reguleret  movt  rátkkašeapmi  galgá  čađahuvvot.  Dat  ferte  dahkkot dihto  dilálašvuođas  ja  sámi  árbevieruid  ja  dábiid mielde.  Nuppi  lađđasis  addojit  dušše  oppalaš njuolggadusat  veahkehangeatnegasvuođa  birra lágidit nu ahte rátkka sáhttá čađahuvvot buoremus lági  mielde,  gč.  1978-lága  22.  § nuppi  lađđasa vuosttaš cealkaga. Mearrádusas  daddjo  ahte  rátkka  galgá čađahuvvot  ovdal  go  eallu  johttá  áigodatguohtunguovllus,  dan  dihte  vai  bohccot  eai  čuovo  vierroealu  eará  áigodatguohtunguovlluide.  Jus  ealuin johttá  ovdal  go  lea  rátkojuvvon,  de  lea  eaiggádii váddáseabbo ¶
bearráigeahččat ¶
mii ¶
bohccuin dáhpáhuvvá go čuovvu vierroealu guohtumii. Goalmmát  lađas :  Muhtun  muttuid  jagis  ii  leat heivvolaš  rátkkašit,  muhto  diktit  bohccuid  leat ráfis, gč. 1978-lága 22. § vuosttaš lađđasa goalmmát cealkaga, omd. guottet- ja ragatáigge. Sáhttá maid leat  váttis  rátkkašit  borgemánu  loahpas,  Bártevahkkus.  Karen  Marie  Eira  Buljo  čilge  dan  birra ná: ¶
«Dán  muttos  bohccot  bieđggistit.  Mannet vumiide  ja  vákkiide.  Viimmat  lea  divri  nohkagoahtán  ja  boazu  beassá  ráfis  guohtut.  Dán muttos  leat  maŋemus  báhkat  ja  bálgamat. Bohccot  leat  bieđggul,  guhtot  ovttaid  mielde. Vistta álgá (boazu manná guobbara maŋis). Dál galgá ge boazu buoidut fas maŋŋel báhkaid ja ovdal  ragaha.  Lea  váttis  čohkket  ealu,  ja  jus geahččala,  de  dat  leat oalle geahččalus  iešalddis.» ¶
Maiddái  Hilbivahkkus,  golggotmánu  loahpas,  lea váttis čohkket bohccuid. Dien áiggi čilge son ná: ¶
«Golggotmánu  14.  beaivvi  lea  Dálveidja. Vahkku  gohčoduvvo  Dálvevahkkun.  Golggotmánu  14.  beaivvi  rájes  eai  šat  álddut  njamat misiid  ja  miesit  eai  šat  čuvot  áldduid.  Miesit sierranit ealus ja šaddet miessečorragat. Sihke miessi  ja  áldu  dovdaba  ahte  ođđa  miessi  lea šaddame.  Go  miessi  ii  šat  beasa  njammat,  de dat  váikkuna  stuorrumii.  Álddut  mat  eai  leat čovjon,  njamahit  ain  miesi,  ja  miessi  čuovvu álddu ii ge dárbbaš sierranit. Dábálaččat sturrot dát  miesit  eambbo  go  dat  mai  eai  šat  njama. Áldu  mii  dálvvi  miehtá  njamáha  miesi gohčoduvvo  čearpmateadnin.  Maŋŋel  ragaha leat varrásat váiban, golggohat. Eai njiŋŋelasat ge leat beassan ráfis guohtut rágatáigge, muhto ¶
dat  eai  almmotge  guoirra  dan  dihte.  Hilbivahkku  rájes  guohtugohtet  bohccot  fas albmaládje,  ja  boazu  fas  álgá  bieđggistit  dego Bártevahkkus,  muhto  dál  lea  Golgguhilbi, bieđggisteapmi maŋŋel ragaha.» ¶
Maiddái  elliidsuodjaleami  dihte  ii  berre  rátkkašit omd. giđasdálvve jus leat heittot guohtumat. Njealját lađas : Iešguđet orohagain leat iešguđet rátkkašandábit. Dan dihte lea vuohkkaseamos geavahan-njuolggadusaide  bidjat  dárkilet  meriid  dan birra, gč. § 9–1 nuppi lađđasa g-bustáva. Jus  guokte  siidda  álo  masttadit  ja  riidalit rátkkašettiin, de sáhttá leat sávahahtti ráhkadit dárkilet njuolggadusaid rátkkašemiid birra § 9–1 goalmmát lađđasa mielde. Rátkkašan-njuolggadusaid ¶
rihkkun ¶
sáhttá mielddisbuktit  ráŋggaštusaid  lága  13.  kapihttala olis. Geahča mearkkašumiid §:i 6–6. ¶
§ 6–6. Dieđiheapmi gárddástallamiid birra ¶
Ovdal  go  eallu  biddjo  gárdái,  de  galgá  dieđihuvvot siiddaide main leat bohccot ealus. Dieđihuvvot berre maiddái earáide geain sáhttet leat bohccot ealus. Orohaga geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit dieđiheami birra, gč. § 9–1. ¶
Mearkkašumit § 6–6: ¶
Mearrádus  geatnegahttá  su  gii  áigu  ealu  bidjat gárdái, dieđihit dan eará boazoeaiggádiidda geain sáhttet  leat  bohccot  ealus,  gč.  1978-lága  23.  § vuosttaš lađđása gos leat njuolggadusat ealu čohkkema dieđiheami birra. Dieđihit galgá siidaosiid jođiheddjiide dahje sin ovddasteddjiide.  Diekkár  dieđiheapmi  lea  buori boazodoalu vieruid ja dábiid mielde, ja galgá sihkkarastit ahte buot eaiggádat besset iežaset fuolaid gáhttet go eallu lea gárddis. Maiddái earát geain sáhttet leat bohccot ealus, galget  oažžut  dieđu,  omd.  ránnásiiddat.  Maiddái dát lea buori boazodoalu vieruid ja dábiid mielde. Son  gii  dieđiha  sáhttá  dasto  vuordit  ahte  sutnje maid dieđihuvvo go earát gárddástallet. Orohaga  geavahan-njuolggadusain  sáhttá  dárkileappot  mearridit  dieđiheami  birra,  gč.  § 9–1 nuppi  lađđasa  g-bustáva.  Jus  orohagaid  riidduid geažil  lea  dárbbašlaš,  de  sáhttá  fylkkaboazodoallostivra geatnegahttit orohagaid ráhkadit dárkilet  njuolggadusid  dieđiheami  birra,  gč.  § 9–1 goalmmát lađđasa. ¶
Jus rihkku  § 6–4 vuosttaš  lađđasa njuolggadusaid  earáide  dieđiheami  birra  goas  ealu  bidjá gárdái, de sáhttá ráŋggáštuvvot § 13–7 mielde. Jus  váilevaš  dieđiheapmi  dagaha  ahte  rievttes eaiggát  ii  beasa  viežžat  bohccuidis,  de  sáhttá  dat deaivvahallat suoládeami dahje njihtama njuolggadusaide, dahje lohkkot lobihis dahkui searvamin. Eará  ráŋgumat  13.  kapihttala  njuolggadusaid olis eai dáidde leat vejolaččat dákkár áššis, go rievttes eaiggát han ii dieđe ahte earát gárddástallet, ja beassá  diehtit  easkka  go  lea  beare  maŋŋit.  Dáid mearrádusaid  máŋgga  geardde  rihkkun  ja duođalaš rihkkun sáhttá dagahit ahte mássá boazodoallovuoigatvuođa ráŋggáštuslága 29. § mielde. Jus  gárddástallit  dieđihit  nu  maŋŋit  ahte earáide  ii  leat  vejolaš  ollet  áiggebále,  de  sáhttá § 13–2  mielde  addot  gohččun  dan  birra  ahte  eai oaččo luoitit ealu. Dábálaččat  ii  olle  fylkkaboazodoallostivra čoahkkanit addit diekkár gohččuma. Fylkkaboazodoallostivra  sáhttá  fylkkamánnái  addit  válddi  dan doaimmahit. ¶
7. Kapihtal. Bohccuid merken ja mearkka sisačáliheapmi ¶
Čujuhuvvo 4. kapihttalii dás ovdalis. Dán kapihttala njuolggadusat leat veahá rievdadusaiguin seammat go  1978-lágas  IV. kapihttalis ja Eanandoallodepartemeantta  geassemánu  12.  beaivvi  1984  merkennjuolggadusain.  Geahča  merkema  birra  eambbo čuoggás 9.4 ¶
§ 7–1. Geatnegasvuohta merket bohccuid ¶
Buot  bohccot  sámi  boazoguohtunguovlluin  galget merkejuvvot eaiggáda merkii. Boazu  galgá  merkejuvvot  eaiggáda  sisačálihuvčuohppat eambbo go 1/3 . ¶
Mearkkašumit § 7–1: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 16. § vuosttaš ja nubbi lađđasat. Mearrádusas leat maid njuolggadusat  mat  dál  leat  Eanandoallodepartemeantta geassemánu 12. beaivvi 1984 addin láhkaásahusain ¶
22. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
merkema  birra,  9.  §:s,  gč.  1978-lága  18.  §.  Leat evttohuvvon eará merkenáigemearit. Dálá njuolggadusaid mielde galgá merket ovdal golggotmánu  31.  beaivvi  seamma  jagi  go  miessi šaddá,  gč.  1978-lága  16.  §.  Maŋŋel dán áigemeari gáibiduvvo  guovllustivrra  mieđiheapmi.  Muhtun guovlluin  leat  dán  njuolggadusa  ipmirdan  dainna lágiin  ahte  maŋŋel  golggotmánu  31.  beaivvi  gullá geažotbealmiessi orohatkássii. Sáhttet leat máŋga siva dasa go miessi ii leat merkejuvvon ovdal golggotmánu 31. beaivvi, ja lávdegoddi atná unohassan njuolggadusa  mii  oalgguha  alcces  váldit  earáid geažotbealmisiid maŋŋel golggotmánu 31. beaivvi. Dan  dihte  evttoha  lávdegoddi  heaittihit  dán  áigemeari, nu ahte lea dušše okta áigemearri, ahte merkejuvvot  galgá  ovdal  miessemánu  31.  beaivvi  jagi maŋŋel go miessi lea riegádan. Goalmmát  lađđasa  nuppi  cealkaga  mearrádus vástida  juovlamánu  20.  beaivvi  1974  nr. 73  elliidsuodjalanlága 13. § 2. čuoggái. ¶
§ 7–2. Merkenvuogit ¶
Sámi  boazoguohtunguovllus  galget  bohccot  merkevuosttaš dahje nuppi lađđasa mielde. ¶
Mearkkašumit § 7–2: ¶
Vuosttaš lađas sisttisdoallá mearrádusa mii dál lea geassemánu  12.  beaivvi  1984  merkennjuolggadusaid 3. § vuosttaš lađđasis. Nubbi  lađas :  Mearrádus  lea  seamma  go  geas- semánu 12. beaivvi 1984 merkennjuolggadusaid 3. § nuppi lađđasa a-bustávva. Goalmmát  lađas :  Mearrádus  lea  ođas  ja  čilge mii  gaskaboddosaš  merken  lea.  Mearrádus deattuha  ahte  bealljegilkor  ii  sáhte  adnot  árbevirolaš bealljemearkkaid sajis. Gaskaboddosaččat  merkejuvvo  go  eaiggátvuohta  lea  eahpečielggas,  geahča  omd.  láhkeevttohusa § 7–8, dahje jus lea nu buolaš ahte ii berre dábálaš vugiin merket. ¶
§ 7–3. Vuoigatvuohta merkii ¶
Vuoigatvuohta  merkii  lea  Norggas  ássi  sámi  sogat olbmuin geat devdet čuovvovaš eavttuid: a) Sus  geas  pr.  (dan  beaivvi  go  dát  láhka  boahtá fápmui) alddis lea boazodoallu váldoealáhussan orohagas,  lága  mielde  geassemánu  9.  beaivvi 1978 nr. 49, § 3, dahje geas b) váhnemiin  dahje  váhnenváhnemiin  lea  boazoc) son gullá siidaoassái, gč. § 4–9. ¶
Sus gii lea váldon oami iežas mánnán (adopterejuvmái. ¶
Mearkkašumit § 7–3: ¶
Mearrádusas leat njuolggadusat dan birra geas lea vuoigatvuohta  merkii,  ja  lea  sisdoalu  dáfus seamma go 1978-lága 3. § vuosttaš lađas. Vuosttaš lađas, a- ja b-bustávat vástidit 1978-lága 3. § vuosttaš lađđasii dárbbašlaš muddemiiguin vai heivejit ođđa láhkaevttohussii. Lávdegoddi lea ár vvoštallan sánis sátnái geardduhit  1978-lága  mearrádusa  3.  § vuosttaš  lađđasa nuppi  cealkága,  muhto  lea  gávnnahan  vuohkkaseamosin heivehit mearrádusa ođđa láhkii. Ulbmilin ii leat leamaš rievdadit sisdoalu. Vuosttaš  lađđasa  c-bustávas deattuhuvvo  ahte olbmos galgá  leat  gullevašvuohta siidaoassái.  Dat mearkkaša ahte son ferte deavdit § 4–9 eavttuid, ja oažžut guoskevaš siidaoasi jođiheaddjis lobi gullat su siidaoassái, gč. § 4–2. Nubbi  lađas :  Mearrádus  čuovvu  guovvamánu 28. beavvi 1986 lága nr. 8, 13. § adopšuvnna birra, ja lea seamma go 1978-lága 3. § nubbi lađas. Goalmmát lađas : Mearrádus lea § 4–5 olis, gč. 1. čuoggá ja 2. čuoggá. Njealját  lađas :  Mearrádus  lea  § 4–6  olis,  gč. vuosttaš  lađđasa  maŋemus  cealkaga  ja  nuppi ¶
lađđasa maŋemus cealkaga. Ii leat almmotge oaivil ahte su mielde čuovvu vuoigatvuohta vejolaš ođđa náittosguoibmái dahje ovttasássái gii ieš ii deavdde vuosttaš lađđasa eavttuid. Viđát  lađas :  Nugo  juo  boahtá  ovdan,  de  lea mearrádus § 4–1 goalmmát lađđasa olis. Jus fylkkaboazodoallostivra lea addán olbmui, gii ii deavdde § 4–1 vuosttaš lađđasa eavttuid, lobi atnit bohccuid sámi boazoguohtunguovllus, de ferte son dalle go bohccot gullet siidaoassái, maiddái oažžut vuoigatvuođa  merkii  vai  sáhttá  fuolahit  iežas  eaiggáduššanrievtti. ¶
§ 7–4. Mearkka sisačáliheapmi ¶
Juohke regiovnnalaš boazoguohtunguovllus, gč. § 3– 2, válljejuvvo  mearkalávdegoddi mas leat unnimulága nr. 4 mielde . ¶
Mearkkašumit § 7–4 ¶
Paragráfa golmma vuosttaš lađđasis leat mearrádu- sat mat dál leat geassemánu 12. beaivvi 1984 merkennjuolggadusaid 4. ja 5. §:in. Lea dasto evttohuvvon rievdadussan ahte fylkkaboazodoallostivra vállje  lahtuid  mearkalávdegoddái  ja  fylkkamánni  fas nammada čálli. Mearkalávdegotti lahtut galget boahtit guovllu iešguđet orohagain. Dan dihte lea ge daddjon ahte sis galget leat persovnnalaš várrelahtut. Goalmmát lađđasis daddjo ahte ođđa mearkka sisačáliheamis galgá fuolahit ahte dat ii sáhte seahkánit eará mearkkaide. Seahkáneapmi sáhttá dagahit  váttisin  diehtit  rievttes  eaiggáda.  Lea  maiddái deaŧalaš ahte mearkkat eai sáhte rievdaduvvot eará mearkan.  Lea  viidáseappot  daddjon  ahte  mearkaoalit  galget  doalahuvvot  sogas,  geahča  eanet  dan birra čuoggás 9.4.2 ¶
dás ovdalis. Berre  maiddái  váruhuvvot  ahte  eai  sisačálihuvvo ovttalágán mearkkat, maiddái dalle go boazoeaiggádat leat guhkkálaga, ii ge leat seahkánanvárra. Njealját  lađđasis deattuhuvvo  ahte  mearkaláv- degoddi  ii  dárbbaš  dohkkehit  mearkka  sirdima eará  olbmui  seamma  guovllus.  Dan  galgá  dušše dieđihit fylkkamánnái. Mearkka sirdin ođđa guvlui gal galgá álo dohkkehuvvot,  gč.  nuppi  lađđasa.  Diekkár  sirdin  lea seamma  go  ođđa  mearkka  ohcan.  Dat  ii  guoská dušše dalle go mearka sirdojuvvo eará guovllu olbmui,  muhto  maiddái  dalle  go  olmmoš  ieš  johtá bohccuidisguin  eará  boazoguvlui.  Dan  guovllu mearkkat gosa johtá, mannet álo ovdalii. Viđát lađđasis lea evttohuvvon njuolggadussan ahte  mearkkaid  ii  sáhte  gálvomearkan  atnit.  Dat lea gáhtten dihte boazomearkka dan atnui masa lea ásahuvvon,  namalassii  bohcco  eaiggátvuođa čájeheapmái. Jus boazomearkka anášii gálvomearkan, de livččii dan váldime eret kultuvrralaš oktavuođas. ¶
§ 7–5. Áššegieđahallan ¶
Mearkalávdegoddi  galgá  almmuhit  mearkaohcaMearkalávdegotti ¶
mearrádus ¶
almmuhuvvo seammaládje. Mearkalávdegotti  mearrádusa  sáhttá  váidit Boazodoallostivrra nammadan váidinlávdegoddái. Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet njuolgnjuolggadusaid. ¶
Mearkkašumit § 7–5: ¶
Dán  paragráfa  mearrádusat  leat  dál  geassemánu 10.  beaivvi  1984  merkennjuolggadusain,  muhto leat  álkidahtton.  Nu  go  dál  nai,  de  berrejit áššegieđahallama  dárkilet  njuolggadusat  mearriduvvot  láhkaásahusaid  hámis.  Lea  gal  dás  evttohuvvon ahte ohcan sáddejuvvo njuolga guoskevaš ¶
23. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
siidaosiide,  ii  ge  orohahkii  nu  go  dál,  geahča čuoggá 9.4.3 ¶
§ 7–6. Rievdadeapmi ¶
Jus sisačálihuvvon váldomearka dahje sátnelasánamuhuvvon § 7–4 goalmmát lađđasis. ¶
Mearkkašumit § 7–6: ¶
Dán paragráfa mearrádusat leat dál merkennjuolggadusaid 8. §:s. ¶
§ 7–7. Guoros mearka (Mearka mii ii leat anus) ¶
Sisačálihuvvon  mearkka  mii  ii  leat  anus  (guoros mearkka) sáhttá eaiggát doalahit gitta logi jagi. Jus mearka ii leat dieđihuvvon guorosin, de galgá sihkárbbolaččat ¶
geat ¶
mearkavuoigatvuođa eavttuid, dieđihit mearkka guorosin gitta logi jahkái maŋŋel go eaiggát jámii . ¶
Mearkkašumit § 7–7: ¶
Dán paragráfa mearrádusat leat dál merkennjuolggadusaid 8. §:s. Lassin lea vel mearrádussan ahte mearkaeaiggát dahje árbbolaččat sáhttet mearkka dieđihit guorosin gitta 10 jahkái. Diekkár ortnet lea sávahahtti dan dihte vai mearkaoalit bissot sogas. Ii leat vejolaš atnit mearkka guorosin eambbo go 10 jagi.  Diekkár  rádji  lea  dárbbašlaš  eastadan  dihte ahte  mearkkat  orrot  guorosin  máŋggaidlogiid jagiid  omd.  árberiidduid  geažil.  Jus  mearka  lea leamaš guorosin 10 jagi, de sihkkojuvvo. ¶
§ 7–8. Vierro geažotbeallji ¶
Eará  siidda  geažotbeallji  mii  čuovvu  merkejuvvon álddu,  galgá  farggamusat  merkejuvvot  miesi  eaigmerkejuvvot dan merkii mii álddus lea. ¶
Geazotbealmiessi  mii  ii  čuovo  merkejuvvon álddu, galgá gaskaboddosaččat merkejuvvot guolgageavaheapmi). ¶
Mearkkašumit § 7–8: ¶
Dán paragráfa mearrádusat leat dál merkennjuolggadusaid 10. §:s. Njealját lađđasii lea lasihuvvon mearrádus mii dadjá ahte earáid misiid merken alcces rehkenastojuvvo suolavuohtan. ¶
§ 7–9. Rievdadeapmi ¶
Ii leat lohpi rievdadit mearkka. Lobihis  rievdadeapmi  ráŋggáštuvvo  ráŋggáštuslobihis geavaheapmi). ¶
Mearkkašumit § 7–9: ¶
Dál ii leat mearkka rievdadeami birra njuolggadus. Lávdegoddi  almmotge  deattuha  ahte  mearkka  ii leat lohpi rievdadit. Jus bohcco eaiggátvuohta jorrá eará  olbmui,  de  ferte  dat  merkejuvvot  lassisániiguin.  Lea  sávahahtti  láhkii  lasihit  čielga  mearrádusa  dan  birra  ahte  lobihis  mearkarievdadeapmi ráŋggáštuvvo suolavuohtan. ¶
§ 7–10. Geažotbeljiid vuovdin ¶
Ovddit jagiid riegádan boazu mii ii leat miessemánu 31.  beaivvi  rádjái  merkejuvvon  lobálaš  merkii, galgá  vuvdojuvvot  orohatstivrra,  dahje  siidastivrra ovddasvástádusa olis. Vuovdima boahtu gahččá eaiggádii. Jus eaiggát ii  leat  dihtosis,  de  gahččá  boahtu  dan  siidii  masa boazu  gullá.  Jus  siida  ge  ii  leat  dihtosis,  de  gahččá boahtu orohahkii. ¶
Mearkkašumit § 7–10: ¶
Dán  paragráfa  mearrádusat  leat  dál  1978-lága  16. § goalmmát  lađđasis,  gč.  maiddái  čakčamánu  5. beaivvi 2000 láhkaásahusaid geažotbeljiid ja dovda ¶
24. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
meahttun  bohccuid  vuovdima  birra  ja  merkennjuolggadusaid 12. §, muhto leat veahá rievdaduvvon. Dan muddui go diehtá eaiggáda, de galgá son oažžut vuovdima boađu. Vaikko ii dieđe eaiggáda, de ii dárbbaš vuovdima boahtu mannat orohahkii, jus diehtá gullevaš siidda. Jus eaiggátvuohta ii leat dihtosis,  de  manná  geažotbealji  vuovdinboahtu orohaga  boazodaollofondii,  gč.  § 8–6,  dahje  siidafondii, gč. § 8–15. Lea  evttohuvvon  ahte  orohatstivra  ain  galgá fuolahit  geažotbeljiid  vuovdima.  Geažotbeallji sáhttá  leat  geassesiidda  geasseorohagas  ja  dalle lea  lunddolaččamus  ahte  geassesiidda  stivra  fuolaha vuovdima. ¶
§ 7–11. Merken olggobealde sámi boazoguohtunguovlluid ¶
Departemeanta  mearrida  dárkilet  njuolggadusaid mearkkaid  ja  merkema  birra  olggobealde  sámi boazoguohtunguovllu . ¶
Mearkkašumit § 7–11: ¶
Olggobealde  sámi  boazoguohtunguovllu  leat  erenoamáš  dilálašvuođat.  Dálá  láhkaásahusain  lea máŋgga sajis eaktuduvvon ahte doppe sáhttet eará njuolggadusat  gustot.  Lávdegoddi  atná  vuohkkaseamosin  ahte  departemeanta  addá  njuolggadusaid  merkema  birra  olggobealde  sámi  boazoguohtunguovlluid. ¶
8. Kapihtal. Boazodoalu organiseren – orohat ja siida ¶
Čujuhuvvo dálá ortnega čilgehussii 3. ja 5. kapihttaliin  ja  lávdegotti ár vvoštallamiidda  čuoggáin 9.2 ja 9.5 ¶
§ 8–1. Orohat ¶
Boazodoallostivra ¶
juohká  sámi  regiovnnalaš  boamat leat máŋgga orohagas. ¶
Orohatjuohkin ii hehtte boazodolliid ovttasbargamielde ¶
. Ođđa orohatjuohkima dahje ovdalaš ráji rievdadiggái . ¶
Mearkkašumit § 8–1: ¶
Orohatjuohkima birra leat dál njuolggadusat 1978lága 2. §:s, gč. čuoggá 3.3 ¶
. Lea  čielgaseamos  go  bidjá  njuolggadusaid sierra paragráfan. Orohatjuohkin  berre  lávdegotti  mielas  eanemus  lági  mielde  čuovvut  guoskevaš  guovllu  siiddaid riektedilálašvuođaid. Almmotge ii leat vejolaš dan  čađahit  bienasta  bitnii,  ja  lávdegotti  (eanetlogu)  mielas  berre  lágas  deattuhuvvot  ahte  orohatrádji ii dárbbaš leat seamma go guođohanrádji. Erenoamáž it  dálveguohtumiin  lea  dárbbašlaš guođoheami  heivehit,  ja  dát  heivehanvejolašvuohta ferte maiddái  gullat sidjiide geat guođohit orohatrájiid lahka. Orohatjuohkin  ii  sáhte  muhtumiin  váldit  eret árbevirolaš  guođohanvuoigatvuođaid,  gč.  ovdamearkan  Brønnøysund  gielddarievtti  duomu  borgemánu  27.  beaivvi  1984 ¶
.  Maiddái  Korssjøfjellduopmu,  Rt.  1988  s  1217,  atná  dán  ipmárdusa vuođđun. Nu  movt  orohat  dás  lea  jurddašuvvon,  de  ii mearkkaš dat ahte rádji lea siiddaid čielga vuoigatvuođarádji,  muhto  doaibmá  baicca  hálddahuslaš rádjin  daidda  boazodolliide  geain  lea  váldogullevašvuohta orohahkii. Vuosttaš lađas : Boazodoallostivra mearrida oro- hatrájiid. Seamma njuolggadus lea 1978-lágas, gč. 2. § nuppi lađđasa njealját cealkaga. Orohatjuohkin ii  leat  loahpalaš.  Boazodoallostivra  sáhttá  dan rievdadit. Go  daddjo  ahte «Vieruiduvvan  geavaheami vuođul  galgá  deattuhuvvot  ahte  orohahkii  šaddet doalu dáfus lunddolaš ja ávkkálaš rájit» , de lea dat 1978-lága  2.  § nuppi  lađđasa  njealját  cealkaga ¶
25. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 26. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha Sámedikki. 27. Unnitlohku,  Arne  G.  Arnesen,  evttoha  sihkkut  dán  cealkaga, geahča mearkkašumiid paragráfii. Jus ii sihkkojuvvo, de evttoha čuovvovaš lasáhusa: «Dakkár oktavuođain berre fylkkaboazodoallostivra  árvvoštallat  rievdadit  orohatrájiid nu ahte dat vástidit riektedilálašvuođaide.» 28. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 29. Dán duomu lea Kirsti Strøm Bull guorahallan, gč. Studier i reindriftsrett, Oslo 1997, 93. s. rájes. ¶
mielde. «Doalu  dáfus» ii  mearkkaš  ahte  orohaga boazodoallit  doaimmahit  ealáhusa  ovttas.  Boares siiddastallan bissu, ja oažžu láhkaevttohusa mielde čielgaset saji go dálá láhkanjuolggadusain. Orohatjuohkimis galgá vuhtii váldit árbevirolaš geavaheami,  gč.  maiddái  1978-lága  2.  § nuppi lađđasa viđát cealkaga. Dat mearkkaša ahte orohahkii galget gullat dat siiddat mat árbevirolaččat leat leamaš  orohaga  geográfalaš  guovllus.  Dát  boazodoallit  leat  ge  geat  lunddolaččat  hábmejit guovllu geavahan-njuolggadusaid,  ja  sis  lea  oktasaš beroštupmi gáhttet guohtumiid. Vieruiduvvan geavaheapmi lea ge maiddái mii čujuha  orohaga  geográfalaš  rájiid  mearrideami. Ovdal  go  mearrida  orohahkii  rájiid,  de  lea dárbbašlaš  diehtit  orohaga  siiddaid  guohtungeavaheami, ii dušše dálá, muhto maiddái ovdalaš geavaheami. Jus guovlluid geavaheapmi lea rievddadan áiggiid  mielde,  nu  ahte  ii  oktage  sáhte  alddis čuoččuhit leat vieruiduvvan vuoigatvuođa, de leat Boazodoallostivrras  luvvoset  vejolašvuođat  bidjat rájiid. Boazodoallostivrra  orohatrájiid  mearrideami sáhttá  ovddidit  eananjuohkinrievtti  ovdii  njealját lađđasa  mielde,  geahča  eanet  dan  birra  dás maŋŋelis. Deattuhuvvo ahte vieruiduvvan geavaheamis ii leat  mearkkašupmi  dušše  dalle  go  galget  mearriduvvot rájit eará orohagaid ektui. Maiddái orohaga siste  lea  ovttaskas  joavkkuid/siiddaid  vieruiduvvan geavaheamis mearkkašupmi, omd. geavahannjuolggadusaid  ráhkadeamis  láhkaevttohusa  9. kapihttala mielde. Orohaga siste eai leat buot siiddain  ihcalis  ovttalágán  vuoigatvuođat  miehtá  orohaga. Árbevirolaš siidasajit galgá bisuhuvvot. Nuppi  lađđasis daddjo  ahte  orohat  galgá vuosttažettiin  sisttisdoallat  buot  jagiáigeguohtumiid visot orohahkii gulli boazodolliide. Finnmárkkus  leat  jagiáigeguohtumat  dál  máŋggain  orohagain.  Jus daddjo ahte  muhtun  kárášjohboazoeaiggát  gullá  dán  dahje  duon  orohahkii,  de  oaivvilduvvo  geasseorohat.  Sus  soaitá  datte  leat  čakčaguohtun 17. orohagas, ja dálveguohtun 18. orohagas. Jus sus dasto soaitá leat geasseguohtun olggumus  njárggas  dahje  sullos,  de  johtá  son  earáid geasseorohagaid  čađa.  Seammaládje  lea  Guovdageainnus,  gos  muhtun  boazoeaiggdis  omd.  lea geasseguohtun  Fálás,  20.  orohagas.  Sus  lea čakčaguohtun 30. orohagas, dálveguohtun 31. orohagas, ja johtá 22 Fieddara ja 23 Seainnus/Návggastaga  čađa,  mat  leat  eará  boazodolliid  geasseguohtumat. Dál leat bargame ođđa orohatjuohkimiin Finnmárkkus.  Ulbmilin  lea  čohkket  siidda  iešguđet jagiáigeguohtumiid ovtta orohahkii. Dat almmotge ii  mearkkaš  ahte  orohaga  olles  viidodat  lea buohkaide  oktasaš,  ja  ahte  boazoeaiggát  sáhttá guođohit  gokko  ieš  háliida  orohaga  siste.  Guovlluid vieruiduvvan geavaheapmi  bisuhuvvo.  Nugo láhkaevttohusa 9. kapihttalis boahtá ovdan, de galget  orohahkii  ráhkaduvvot  geavahan-njuolggadusat, ja dat galget ráhkaduvvot guovlluid árbevirolaš geavaheami  vuođul.  Stuorát  orohagain  lea  álkit geahččat  eatnama  geavaheami  ollislaččat.  Dál  ii leat omd. sis geat johtet earáid geasseorohaga čađa formálalaččat  makkárge  váikkuhus  dán  orohaga plánaide, gč. 1978-lága § 8a. Stuora orohagaide lea álkit  doallat  čállingotti,  ja  dainna  lágiin  fuolahit iežaset areálaberoštumiid. Nordlánddas,  gos  orohatjuohkin  lea  easkka čađahuvvon,  sisttisdoallá  juohke  orohat  dál  buot boazodolliid  jagiáigeguohtumiid,  earret  sin  geain leat dálveguohtumat Ruoŧas. Vaikko Finnmárkkus lea jođus bargu ođđa orohatjuohkimiin, man ulbmil lea oažžut buot jagiáiggiid  guohtumiid  orohatrájiid  sisa,  de  sáhttet  dan dáfus  leat  guovllut  maid  lea  jierpmálaš  juohkit máŋgan  orohahkan.  Ii  leat  ge  mearriduvvon  mii Finnmárkku orohatjuohkima boađus galgá šaddat. Láhkalávdegotti  evttohus  ii  sáhte  dušše  ovtta čovdosii  guorrasit,  muhto  ferte  maiddái  ráhkadit njuolggadusaid  dan  dáfus  jus  orohagaid  jagiáigeguohtumat ain šaddet máŋgga orohaga sisa. Goalmmát  lađđasis deattuhuvvo  ahte  orohat- rájiid  ii  leat  áibbas  gielddus  rasttidit,  muhto  ahte lea  vejolaš  ovttasbargat  orohatrájiid  rastá,  gč. lađđasa  vuosttaš  cealkaga.  Dat  orošii  gal  leame čielggas,  muhto  ferte  almmotge  deattuhuvvot  go dálá njuolggadus muhtomin ipmirduvvo earaládje. Ovttasbargu sáhttá omd. leat guovtti ránnjáorohaga stivrraid gaskka. Ovttasbargu sáhttá maiddái leat  iešguđet  orohagaid  boazodolliid  gaskka. Ovttasbargu  lea  erenoamáš  áigeguovdil  guovtti, goabbat  orohahkii  gulli  siidda  gaskka,  main  leat guohtumat goabbat bealde orohatráji. Nugo ovdalis daddjon, de eai leat orohatrájit álo seamma go vuoigatvuođarájit.  Orohahkii  gullet  boazoeaiggádat geain eanas muddui leat guohtumat orohagas, muhto ii almmotge sáhte vajálduhttit ahte sii muhtomin guođohit olggobealde orohaga rájiid. Erenoamážit  eai  leat  dálveguohtumiin  leamaš siidarájit.  Dat  leat  guovllut  gos  dihto  siiddas  lea vuosttašvuoigatvuohta  čakčadálvvi,  muhto  maid earát  sáhttet  guođohit  go  duot  vuosttaš  lea  eret mannan doppe. Heittot dálvviid sáhttet siiddat ovttas geavahit guovlluid, ja dakkár ovttasbargu sáhttá čađahuvvot  orohatrájiid  rastá.  Jus  nu  ii  sáhte,  de šattašii  siiddaide  mat  guođohit  orohatrájiid  lahka sakká váddáset dilálašvuohta go orohaga eará siid ¶
daide.  Dakkár  ipmárdus  orohatrájiid  dáfus,  mii boahtá ovdan goalmmát lađđasis, dahká dasto orohatrájiid mearrideami unnit riiddufáddán go garraset njuolggadus dagašii. Goalmmát lađđasa nuppi cealkaga dáfus lea lávdegoddi  juohkásan.  Eanetlohku  háliida  láhkii mearrádussan  ahte  orohatjuohkin  ii  hehtte guohtumiid  geavaheami  eará  orohagas  go  dat dahkko erenoamáš riektevuođu mielde. Eanetlohku oaivvilda ahte evttohuvvon mearrádus  lunddolaččat  čuovvu  dan  mii  juo  lea  daddjon orohatjuohkima birra. Orohagas lea vuosttažettiin mearkkašupmi  hálddahuslaš  oktavuođas.  Guovlluid  geavaheapmi  buolvvaid  mielde  sáhttá  addit vuoigatvuođaid  vieruiduvvan  geavaheami  prinsihpaid mielde, ja dákkár vuoigatvuođaid ii sáhte ihcalis sihkastit orohatjuohkimiin. Ovdamearkan dasa lea  Brønnøysund  gielddarievtti  duopmu  borgemánu 27. beaivvi 1984. Dákkár ¶
evttohuvvon ¶
njuolggadus ¶
lea dárbbašlaš dalle go doalaha ortnega dahje máhccá ortnegii  man  mielde  jagiáigeguohtumat  leat máŋgga orohaga siste. Diekkár ortnet dahká ahte siida ferte earáid orohaga čađa johtit iežas geasseorohahkii. Diekkár boares johtolaga ii sáhte giddet ođđa orohatjuohkimiin. Unnitlohku, Arne  G.  Arnesen ,  evttoha  sihkkut goalmmát  lađđasa  maŋemus  cealkaga.  Son  oaivvilda  ahte  orohatrájit  maiddái  leat  vuoigatvuođarájit, ja ahte evttohuvvon njuolggadus hástala boazodolliid rihkkut orohatrájiid. Jus  eanetlogu  evttohus  doalahuvvo  viidáset láhkabarggus, de evttoha son čuovvovaš lasáhusa: Dakkár  oktavuođain  berre  fylkkaboazodoalloNjealját  lađas : Lávdegoddi evttoha sáhttit boa- zodoalu  áššiid  ovddidit  eananjuohkindiggái.  Dat gal dieđusge eaktuda ahte eananjuohkindikki boazodoallofágalaš gelbbolašvuohta buoriduvvo. Orohatstivra dahje siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit  orohatjuohkima  áššiid  dábálaš  duopmostuoluide ovdalii go eananjuohkindiggái. Boazoeaiggát gii ii geavat vejolašvuođa ovddidit ođđa orohatrájiid mearrádusa eananjuohkindiggái dahje eará duopmostullui, ii masse vuoigatvuođaid maid lea oamastan vieruiduvvan ja dološ áiggi rájes geavaheami  vuođul.  Vuoigatvuohta  šáddá  dalle eará  orohaga  rájiid  siste,  dan  sadjái  go  iež as  orohaga siste. Vaikko  ii  masse  ge  vuoigatvuođaid  ođđa  orohatjuohkima  olis,  de  sáhttá  almmotge  leat  dárbu dárkkistit  orohaga  rájiid  mearrideami.  Dan  muddui  go  vejolaš  galgá rádji biddjot árbevirolaš geavaheami  mielde,  gč.  vuosttaš  lađđasa,  ja  dán árvvoštallama  galgá  leat  vejolaš  dárkkistahttit. Dalle go eai leat ásahuvvon vuoigatvuođat mat čielgasit  čujuhit  orohatrájiid,  ja  Boazodoallostivrra mearrideapmi  šaddá  ár vvoštallamiid  mielde,  de galgá  maiddái  leat  vejolaš  dárkkistahttit  dán árvvoštallama. ¶
§ 8–2. Orohatstivra ¶
Juohke  orohagas  mii  lea  ásahuvvon  § 8–1  mielde galgá leat orohatstivra man orohaga jienastanvuoilis ¶
. Jus leat garra ákkat, de sáhttá boazodoallostivra mearridit ahte geassesiiddas mii lea mihá stuorát go orohaga  gaskamearálaš  siida,  galgá  leat  stuorát ovddasteapmi  stivrras  go  dat  mii  boahtá  ovdan nuppi  lađđasa  njuolggadusain.  Geassesiiddas  almsiiddaid/joavkkuid ¶
mielde ¶
goalmmát lađđasa njuolggadusais mielde ¶
. Jus orohat vástida geassesiidda, de gustojit § 8– 11 njuolggadusat stivrra válljema birra, muhto almleat unnit go njeallje ¶
lahtu, de lea dat mearridanválddálaš  dušše  jus  olles  stivra  lea  čoahkis.  Jus  jie ¶
30. Unnitlohku,  Jon  Meløy,  evttoha  earaládje  cealkit  nuppi lađđasa, gč. mearkkašumiid. 31. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha njealját  lađđasa sihkkojuvvot. 32. Dárogielteavsttas lei «golbma» , muhto galgá leat njeallje. ¶
nasteamis  šaddet  ovtta  meari  jienat,  de  mearrida jođiheaddji jietna. Orohatstivrra  čoahkkimiin  galgá  beavdegirji čállot. Beavdegirji vurkkoduvvo sihkkaris sajis. ¶
Mearkkašumit § 8–2: ¶
1978-lága 8. § vuosttaš lađđasa mielde galget  orohaga boazodoallit válljet orohatstivrra iežaset gaskkas.  Dát  njuolggadus  lea  evttohusa  vuosttaš lađđasis. Láhkaevttohusa § 8–3 mielde galgá orohatstivra bargat dan guvlui ahte doalahit orohaga resursan orohaga boazodollui. Nu galgá ge orohatstivra bargat  areálagáhttemiin.  Orohahkii  šaddet  maiddái doaimmat areála siskkáldas hálddašeami dáfus, earret  eará  geavahan-njuolggadusaid  ráhkadit. Lávdegotti evttohusas lea orohatstivrras guovddáš doaibma,  earret  eará  geavahan-njuolggadusaid hábmema  olis.  Lea  hui  deaŧalaš  orohatstivrra luohttevašvuođa dihte ahte dat ovddasta  iešguđet beroštumiid  orohagas.  Máŋgga  orohagas  lea  dál duhtameahttunvuohta  dainna  ahte  eanetlohku stivre unnitlogu. Dat lea ge duogážin dasa go lávdegoddi  lea  evttohan  njuolggadusaid  orohatstivrra čoahkkádusa birra, gč. paragráfa nuppi gitta njealját lađđasiid. Stuora orohagain gos buot bealit eai leat stivrras, lea hui deaŧalaš ahte buohkat, maiddái sii geain ii  leat  stivraovddastupmi,  besset  oaiviliiddeset ovdanbuktit  ovdal  go  orohatstivra  dahká  mearrádusaid.  Diet  lea  lávdegotti  duogáš  árvalit  geavahan-njuolggadusaid, gč. § 9–2. Lávdegotti  buot  lahtut  leat  ovttaoaivilis  dasa ahte namuhuvvon beliid galgá vuhtii váldit orohatstivrraid njuolggadusaid ráhkadeamis. Lávdegottis leat datte guokte oainnu das movt dáid buoremusat sáhttá  vuhtii  váldit  dalle  go  geasseorohagas  leat eanet  go  čieža  geassesiidda,  ja  gos  buohkat  eai sáhte oktanis oažžut stivraovddastumi. Lávdegotti mielas lea dárbbašlaš ásahit orohatstivrii  dárkilis  njuolggadusaid,  garvit  eahpečielggasvuođaid.  Čujuhuvvo  ahte  maiddái  eará  vástideaddji  ovttastumiin  leat  dárkilis  njuolggadusat diekkár  diliid  birra,  gč.  omd.  geassemánu  19. beaivvi 1992 nr. 59 lága gilialmennegiid birra. Dálá  njuolggadusat  orohatstivrraid  birra  leat láhkaásahusain,  gč.  eanandoallodepartemeantta njukčamánu 4. beaivvi 1987 addin láhkaásahusaid orohatstivrra  valljema  ja  dan  bargo-ortnega  ja doaimma birra, ja 1978-lága 8. § viđát lađđasa. Dát njuolggadusat leat almmotge oalle eahpečielgasat. Lea  sávahahtti  dákkár  njuolggadusaid  oažžut láhkii.  Láhkanjuolggadusaid  ovdabarggut  ja  komentárat  prentejuvvojit  oainnat  maiddái,  mii dábálaččat  ii  dahkko  láhkaásahusaid  ráhkadeapmái.  Ovdabarggut  sáhttet  čielggadit  vejolaš  dulkonáššiid. Vuosttaš  lađas :  Orohaga  jienastanvuoigat- vuođalaččat  válljejit  iežaset  gaskkas  orohatstivrii lahtuid,  gč.  vástideaddji  mearrádusa  1978-lága 8. § vuosttaš lađđasis. Jienastanvuoigatvuođalaččat leat siidaoasi jođiheaddjit, gč. § 4–2, bálddalas álggahanosiid  jođiheaddjit,  gč.  § 4–4  ja  § 8–8  nuppi lađđasa.  Siidaoasis  sáhttet  maiddái  leat  earáid bohccot, ja gažaldahkan lea galgá go sis leat jienastanvuoigatvuohta ja sáhttet go sii válljejuvvot stivrii. § 8–8 nuppi lađđasis lea evttohuvvon ahte juohke  dábálaš siidaoasis leat vihtta  jiena ja bálddalas álggahanoasis  fas  guokte.  Jođiheaddjis  alddis  lea unnimusat  okta  jietna,  dahje  guokte  dalle  go náittosguimmežagain ¶
dahje ¶
ovttasássiin ¶
lea oktasaš  siidaoassi.  Eará  jienaid  sáhttá/sáhttiba siidaoasi jođiheaddji(t) addit siidda eará válddálaš boazoeaiggádiidda  dahje  ieš/ieža  atnit  visot  jienaid. Stivrii sáhttet válljejuvvot buohkat geain dán vuogi mielde lea jienastanvuoigatvuohta. Nubbi lađas : Lea hui deaŧalaš ahte orohatstivrra čoahkkádus  šaddá  nu  ahte  orohaga  buot beroštumit ovddastuvvojit, dan muddui go vejolaš. Maiddái dálá njuolggadusaid  mielde  lea dát mihttomearrin, ¶
gč. ¶
eanandoallodepartemeantta njukčamánu 4. beaivvi 1987 addin láhkaásahusaid oroahtstivrra  valljema  ja  dan  bargo-ortnega  ja doaimma birra. Dálá stivraválljema njuolggadusat almmotge  eai  sihkkarastte  ahte  dát  vuhtii  váldojuvvo,  geahča čuoggá 9.5.1 ¶
.  Dan dihte  ferte  válljennjuolggadusain  juo  dadjat  ahte  stivradoaibma manná vuoruid mielde iešguđet siiddaid gaskka, ja nu ahte  ii  ovttage  joavkkus  sáhte  leat  eanetlohku máŋga válgaáigodaga. Njuolggadusat  mat sihkkarastet ahte stivradoaibma lea vuoruid mielde, sáhttet  iešalddiset  hehttet  eanetlogu  boastut  geavaheamis iežaset fámu, go dihtet ahte sis ii leat stivrejupmi «agi beaivvi» . Jurddan diekkár fápmomuddemiin lea ahte dat mielddisbuvttášii  ovttasbarggu.  Lávdegoddi  atná nappo hui deaŧalažžan ahte njuolggadusat ovddidit ovttasbarggu.  Dálá  njuolggadusat  eai  daga  dan doarvái. Lága  mearrádusain leat olu mat eaktudit boazodoalloeiseválddiid dohkkeheami, ja dan sadjái go oččodit ovttasbarggu, de baicca dagahit bajilvulos-stivrejumi. Geassesiidda  boazoeaiggádat  vállejit  iežaset ovddasteddjiid orohatstivrii. Dát válljen čađahuvvo geassesiidda  jahkečoahkkimis,  gč.  § 8–11.  Buot geassesiiddat galget leat stivrras ovddastuvvon, jus ¶
33. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
fal eai leat badjel čieža. Stivrras sáhttet oainnat leat eanemusat čieža lahtu. Jođiheaddji válljejuvvo orohatjahkečoahkkimis  daid  evttohasaid  gaskkas geaid  geassesiiddat  leat  válljen  iežaset  ovddastit. Earát šaddet dalle stivralahttun. Evttohusa  mielde  lea  buot  geasseorohagain, beroštkeahttá  sturrodagas,  ovtta  meari  stivraovddasteapmi.  Lávdegoddi  lea  guorahallan  livččii go  riekta  addit  stuora  geasseorohagaide  eanet ovddasteami, muhto lea atnán váttisin evttohit dasa njuolggadusaid. Lea deaŧalaš ahte buot beroštumit ovddastuvvojit stivrras, sihke smávvat ja stuorrát. Stuora geasseorohagain lea iešalddiset fápmu sturrodaga olis ja bastet nu fuolahit beroštumiideaset. Sáhttá almmotge leat nu ahte muhtun geassesiida  lea  mearkkašahtti  stuorát  go  eará  geassesiiddat, ja goas ovtta meari ovddasteapmi ii leat govttolaš. Ovdamerkan leat dilálašvuođat Várjagis. Dan dihte evttoha eanetlohku ahte jus leat garra ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra ložžet njuolggadusaid ovtta meari ovddasteami birra ja addit geassesiidii eanet ovddasteami stivrras. Almmotge ferte váruhit  ahte  muhtun  geassesiida  ii  akto  oaččo  eanetlogu stivrras, gč. goalmmát lađđasa. Ovddasteapmi  geasseorohaga  vuođul  sáhttá dahkat  váttisin  geasseorohaga  unnit  čoahkkádusaide  oažžut  váikkuhanválddi  stivrras.  Orohagas sáhttet leat geassesiiddat mat leat sakka stuorábut go  earát,  ja  mat  dálvet  rátkkašit  máŋgan  dálvesiidan. Gažaldahkan lea dalle ahte sáhttet go dat gáibidit stuorát ovddasteami stivrras. Sáhttá omd. leat riekta  ahte  muhtun  geassesiida  oažžu  guokte áirasa stivrii, dainna eavttuin ahte dat gullaba goabbat jovkui geassesiiddas. Lávdegotti eanetlohku ii hálit ¶
evttohit ¶
njuolggadusaid ¶
láhkii, ¶
go dilálašvuođat  sáhttet  leat  nu  iešguđetlágánat iešguđet orohagain. Čujuhuvvo baicca Boazodoallostivrra  váldái  ložžet  lága  njuolggadusaid  stivraovddasteami birra, orohagain main leat geassesiiddat stuorábut go gaskamearálaš siiddat, gč. goalmmát lađđasa. Dalle berre Boazodoallostivra gáibidit ahte  áirasat  gullet  geasseorohaga  iešguđet  joavkkuide. Jus orohagas leat eanet go čieža geassesiidda, de  válljejuvvojit  guhtta  lahtu  vuorbádemiin iešguđet  geassesiiddaid  gaskka.  Maŋit  stivrraid válljen  dáhpáhuvvá  maid  vuorbádemiin,  jus  orohaga jahkečoahkkin ii mearrideačča sierra njuolggadusaid stivraovddasteami vuoruid birra. Sihkkarastit ahte njuolggadusat duođai vuhtii váldet lága ulbmila dan dáfus ahte stivraovddasteapmi duođai manná  vuoruid  mielde,  de  ferte  fylkkaboazodoallostivra dohkkehit njuolggadusaid. Ovdalis lea jerrojuvvon berrejit go stuora geassesiiddat oažžut stuorát  ovddasteami  stivrras.  Jus leat badjel čieža geassesiidda, de lea gažaldat berrejit go stuora siiddat oažžut ovddasteami dávjjit. Unnitlohku háliida dán vuhtii váldit baicca válgabiire-njuolggadusaid  bokte,  geahča  eanet  dan birra dás maŋŋelis. Lávdegotti  eanetlohku  atná  unnitlogu  válgabiire-njuolggadusaid  beare  váttisin,  ja  ballá  dasa lassin  ahte  evttohus  ii  váldde  vuhtii  buot  beliid vejolašvuođa  ovddastuvvot  stivrras  vissis  áiggis. Eanetlohku evttoha baicca ahte Boazodoallostivra beassá,  go  leat  garra  ákkat,  addit  geassesiidii dávjjit ovddasteami, gč. goalmmát lađđasa. Stivralahtut válljejuvvojit guovtti jahkái hávális. Eastadit ahte buot stivralahtut lotnahuvvet oktanis, sáhttá  jahkečoahkkin  mearridit  ahte  gitta  bealli vuosttaš  stivrra  lahtuin  válljejuvvojit  jahkái. Guđemuččat lotnahuvvojit, mearriduvvo vuorbádemiin. Dalle lea  bealli stivralahtuin  válggas juohke jagi. Goalmmát lađas : Dás lea evttohuvvon ahte Boa- zodoallostivra,  go  leat  garra  ákkat,  sáhttá  addit geassesiidii stuorát ovddasteami stivrras go dat mii čuovvu  nuppi  lađđasa  njuolggadusas.  Čujuhuvvo dasa ¶
mii ¶
lea ¶
daddjon ¶
lađđasa mearkkašumiin. Jus leat unnit go čieža geassesiidda, ja buohkat nappo besset stivrii, de sáhttá leat nu ahte stuora geasseorohat  oažžu  guokte  stivralahtu.  Dat  galgaba dasto gullat goabbat jovkui. Jus leat badjel čieža geassesiidda, de eai beasa buot  siiddat  orohatstivrii  ja  ovddasteapmi  manná dasto  vuoruid  mielde.  Dalle  sáhttá  Boazodoallostivra, jus leat garra ákkat, addit stuora geassesiidii dávjjit ovddasteami go unnit geassesiiddaide. Diekkár ložžen goalmmát lađđasa mielde berre gustot dušše dihto áiggi, omd. logi jagi, nu ahte de sáhttá ođđasit árvvoštallat ášši. Njealját lađas : Lea hui dábálaš ahte boazodoal- lit  geat  geasset  leat  ovtta  siiddas,  rátkkašit  dálvái máŋgga  sadjái.  Geasseeallu  rátkojuvvo  máŋgga dálvesiidii ovdal  go johttájit  dálveorohahkii.  Dalle leat dán unnit dálvesiidda boazodoallit geat doaimmahit boazodoalu ovttas dan dálvvi. Dát vuogádat sáhttá dagahit ahte olbmot geain geasseorohagas  leat  oktasaš  beroštumit,  sáhttet leat vuostálaga eará áiggiid, omd. dálveguohtumiid nalde. Lea deaŧalaš dán vuhtii váldit orohatstivrra válljedettiin.  Geassesiidda  boazodolliid  gaskkas válljemis  ovddasteddjiid  orohatstivrii  lea  deaŧalaš vuhtii  váldit  ahte  dihto  joavku  ii  álo  oaččo  stivradoaimma.  Stivradoaibma  galgá  mannat  vuoruid mielde dálvesiiddaid gaskka. Dat galgá sihkkarastojuvvot geassesiidda stivrra válganjuolggadusain. Ovdamearkka dihte sáhttet dálvet siiddastallat iešguđet geassesiiddaid olbmot ovttas. Dalle ii leat ¶
seamma  lunddolaš  ahte  dálvesiiddat  leat  vuolit joavkun. Sáhttá baicca bearašjoavku leat lunddolaš unnit čoahkkádus. Lea siidaosiid duohken mearridit  joavkogullevašvuođa  geassesiidda  siskkobealde. Čujuhuvvo § 8–11 goalmmát lađđasii. Geassesiida  galgá  nappo  ieš  válljet  evttohasa orohatstivrii,  ja  dat  dahkko  vuorbádemiin  dálvesiiddaid  dahje  eará  čoahkkádusaid  gaskkas,  jus siidajahkečoahkkin ii leačča ráhkadan eará njuolggadusaid stivraovddasteami vuoruid birra. Njuolggadusat eai galgga leat nu ahte olmmoš gean geassestivra evttoha, muhto gii ii beasa orohatstivrii, ii sáhte leat evttohassan nuppi válljemis. Lea oainnat stivrasadji  mii  manná  vuoruid  mielde,  ii  ge  evttohuvvon namma. Jus  boazoeaiggát  oaivvilda  ahte  geassesiidda válganjuolggadusat eai doarvái bures vuhtii váldde dan maid galgá vuhtii váldit, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra  rievdadit  daid,  gč.  § 8–11  goalmmát lađđasa goalmmát cealkaga. Boazoeaiggát  ieš  dieđiha  guđe  dálvesiidii, dahje  eará  čoahkkádussii  son  gullá.  Jus  čoahkkádus  háliida  lohkkot  dálvesiidan  dahje  bearašjoavkun  siidaoasi  ásaheami  njuolggadusaid  oktavuođas,  gč.  § 4–3,  2.  čuoggá,  de  dáidet  sii  maid háliidit fuolahit iežaset beroštumiid stivralahtu válljema  olis,  muhto  sii  dieđus  eai  dárbbaš  dan dahkat. Muhtun boazoeaiggádat sáhttet stivraválljemis doaibmat  joavkun,  muhto  boazologu  ja  siidaoasi njuolggadusaid  ektui  háliidit  sii  geassesiidda  leat rámman. Ii mihkke hehtte dan. Viđát ¶
lađas : ¶
Go ¶
láhkaevttohus ¶
rahpá vejolašvuđa atnit jagiáigeguohtumiid máŋgga orohagas, gč. § 8–1 nuppi lađđasa nuppi cealkaga, de sáhttá leat nu ahte orohat lea seamma go geassesiida.  Dalle  doaibmá  orohatstivra  maiddái  siidastivran,  ja  válljejuvvo  lága  § 8–1  njuolggadusaid mielde. Deattuhuvvo ahte dakkár oktavuođain lea bággu válljet stivrra. Guđát  lađđasis leat  njuolggadusat  dan  birra goas stivra lea mearridanválddálaš. Lea maid daddjon ahte jus leat ovtta meari jienat, de lea orohatstivrra jođiheaddjis duppaljietna. Čihččet  lađas :  Njuolggadus  beavdegirjji  birra lea seamma go geassemánu 19. beaivvi 1992 nr. 59 lágas gilialmennegiid birra, § 3–1. Unnitlohku, Jon  Meløy ,  evttoha  ahte  § 8–2 nubbi ja goalmmát lađđasiin daddjo ná: Orohatstivrras  lea  juohke  geassesiiddas  ovddasralahtuid gaskka. ¶
Jus leat badjel čieža geassesiidda, de juohká fylkkaboazodoallostivra ¶
geassesiiddaid ¶
válgabiiren, main buohkain válljejuvvo okta áirras orohatstivrii. Valgabiiriin main leat eanet go okta geassesiida, ii sáhte guđege geassesiiddas lea stivradoaibma guhkit go guokte áigodaga. ¶
Mearkkašumit unnitlogu evttohussii: ¶
Vuhtii váldit stuora ja unna geassesiiddažiid dássedeattu  orohagain  gos  leat  máŋga  geassesiidda, galgá  daid  juohkit  čiežan  válgabiiren.  Čuoggás 9.5.2.2 ¶
lea  čájehuvvon  movt  válgabiiret  leat jurddašuvvon organiserejuvvot. Eanetlogu ja unnitlogu evttohusain lea erohus dušše  dalle  go  leat  eanet  go  čieža  geassesiidda. Unnitlogu evttohusa mielde ii leat dasto darbbašlaš ráhkadit  njuolggadusaid  mat  dáhkidit  ahte  stivradoaibma  manná  vuoruid  mielde  geasseorohaga unnit čoahkkádusaid gaskka, nu movt eanetlohku evttoha. Unnitlohku  evttoha  maiddái  ahte  stivrra jođiheaddji  ja  nubbinjođiheaddji  válljejuvvojit jahkečoahkkimis válljejuvvon stivralahtuid gaskka. Stivra nappo ii vállje ieš jođiheaddji. Unnitlohku ii leat ovttaoaivilis dasa ahte stivraovddasteapmi manná vuoruid mielde dálvesiiddaid gaskka.  Unnitlogu  mielas  ii  leat  diekkár  vurostallan čielggas ja dagaha ahte olbmot geain lea luohttámuš ja čehppodat vuoruhuvvojit eret stivrras. Muđui  doarju  unnitlohku  § 8–2  vuosttaš lađđasa,  njealját,  viđát,  guđát  ja  čihččet  lađđasiid evttohusaid. ¶
§ 8–3. Orohatstivrra doaimmat ja váldi ¶
Orohatstivra ¶
ovddasta ¶
orohaga ¶
boazodoallonoamáš beroštumiid . ¶
Mearkkašumit § 8–3: ¶
Mearrádus deattuha ahte orohatstivra galgá fuolahit boazodoalu beroštumiid ja ovddastit boazodol ¶
34. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
liid  oktasaš  áššiin.  Dál  daddjo  dat  1978-lága  8. § nuppi lađđasis. Orohat lea dieđusge guovddážis areálaáššiin, namalassii go lea sáhka earaládje geavahišgoahtit  orohaga  eatnamiid.  Orohatstivra-ortnet almmotge ii hehtte dihto boazodoallojoavkkuid fuolahit  iežaset  beali  areálaáššiin.  Dát  lea erenoamáš  deaŧalaš  dan  siidii  mas  alddis  ii  leat ovddasteaddji orohatstivrras, ja dan sivas ii soaitte oažžut seamma coavcci go siiddat main lea ovddasteapmi.  Čujuhuvvo  muđui  dasa  mii  lea  daddjon dán ášši birra čuoggás 5.3.2.3 ¶
. Evttohuvvon  njuolggadusaid  mielde  ii  rehkenasto orohat šat almmolašrievttálaš orgánan. Orohaga mearrádusaid ii sáhte váidit eará bajit ásahussii  hálddašanlága  njuolggadusaid  mielde.  Fylkkaboazodoallostivra  galgá  gal  datte  dohkkehit  stivraválga-njuolggadusaid,  gč.  § 8–2  nuppi  lađđasa. Fylkkaboazodoallostivra galgá maiddái dohkkehit geavahan-njuolggadusaid, gč. § 9–2. Dát almmotge ii  mielddisbuvtte  ahte  fylkkaboazodoallostivra oažžu  válddi  seaguhit  iežas  orohaga  beaivválaš doaimmaide.  Fylkkaboazodoallostivra  lea  dás seamma dilis go buot eará almmolaš orgánat mat leat  ožžon  dohkkehanválddi  priváhta  doaimmaid dahje  organisašuvnnaid  dihto  áššiin,  gč.  omd. geassemánu 19. beaivvi 1992 lága nr. 59 gilialmennegiid birra, § 3–8. ¶
Orohatstivra  sáhttá  dihto  áššiin  addit  stivrastivralahtuin fápmudusa doaibmat stivrra ovddas. ¶
Mearkkašumit § 8–4: ¶
Sáhttá leat jierpmálaš ásahit njuolggadusa  fápmudusa  birra.  Seammalágán  mearrádus  lea  geassemánu  19.  beaivvi  1992  lágas  nr. 59  gilialmennegiid birra, § 3–3. ¶
Juohke orohagas galgá leat orohatkássa. Buot siidabearrama vuođđun. ¶
Mearkkašumit § 8–5: ¶
Paragráfas leat seamma mearrádusat go 1978-lága 8.  § njealját  lađđasis  divada  birra,  muhto  dás  lea adnon  sátni  doarjja,  mii  buorebut  gokčá  dan  mas lea sáhka. 1978-lága  mielde  mearrida  boazodoallostivra divada orohatkássii. Lávdegoddi evttoha ahte doarjaga  mearrideapmi  biddjo  orohahkii.  Orohat  ieš diehtá  man  olu  ruđa  sii  dárbbašit  hálddašit  orohaga. Kássa  ruđat  leat evttohusa § 8–7  mielde  dárkkisteami vuollásaččat. Vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nubbi cealkagat vás- tidit 1978-lága 8. § njealját lađđasa vuosttaš ja nuppi cealkagii.  Lađđasa goalmmát  cealkagis čujuhuvvo masa  doarjja  galgá  adnot,  gč.  1978-lága  nejalját lađđasa njealját cealkaga. Doarjja galgá gokčat orohaga  hálddašeami  goluid,  namalassii  buhtadusa jođiheaddjái ja eará stivralahtuide, čállibálkká, rehketdoallodárkkisteami, ¶
mátkegoluid ¶
čoahkkimiidda  jna.  Gollu  mii  sáhttá  šaddat  stuoris,  lea advokáhttagollu  areálaáššiin.  Dás  fertet  eaktudit ahte  dálá  ortnet  joatkášuvvá,  man  mielde  oažžu nuvttá  riekteveahki  geassemánu  13.  beaivvi  1980 nr. 35  riekteveahkkelága  olis.  Eaktun  lea  maiddái ahte  Boazodoalu  ovddidanfoanda  doarju  diekkár áššiid. Go  stuorát  oassi  resursahálddašeamis  sirdojuvvo  stáhtalaš  hálddašeamis  ovttaskas  orohagaide, de ferte dat váikkuhit doarjagiidda maid orohagat  dál  ožžot  boazodoallošiehtadusa  olis, hálddašangoluid máksimii jna., gč. čuoggáid 4.3.2 ja 6.2.8.4 ¶
. Dát doarjja ii berre nu go dál, leat dan duohken  ahte  orohaga  siidaoasit  leat  deavdán njuovvangáibádusaid.  Orohaga  hálddašeapmái mannet resurssat  mat  eai leat dan duohken movt iešguđet ¶
boazodoallit ¶
doibmet. ¶
Orohaga hálddašeapmi ii galgga vuhtii váldit dušše dálá boa ¶
35. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
36. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
zodolliid beroštumiid, seamma deaŧalaš lea boahtteáiggi boazodolliid beroštumiid fuolahit. Nugo juo namuhuvvon, de berre doarjaga sturrodaga – bohcco nammii – orohat ieš mearridit, ja dat  dahkko  orohaga  jahkečoahkkimis,  geahča nuppi lađđasa vuosttaš cealkaga . Orohatstivra alm- motge  ferte rehkenastit iešguđet siiddaid  doarjjaoasi, geahča lađđ asa nuppi cealkaga . Siiddaid  doarjjamáksu  orohatkássii  rievddada dan  mielde  man  olu  bohccot  guđenai  siidaoasis leat. Lea dieđáhusa boazolohku, gč. § 4–9, mii adno vuođđun doarjaga rehkenastimii, jus ii leačča ágga navdit ahte dát lohku lea boastut. Dieđáhusa lohku sáhttá leat sihke beare stuoris ja beare unni. Sáhttá leat nu ahte siidaoasi jođiheaddji ii dohkket  dan  doarjjasturrodaga  mii  siidaoasis  gáibiduvvo, go son omd. oaivvilda ahte orohatstivra atná vuođđun  beare  alla  boazologu.  Dalle  sáhttá  doarjaga  sturrodaga  ovddidit  fylkkaboazodoallostivrra mearrideapmái, gč. goalmmát lađđasa . Fylkkaboa- zodoallostivrra doaibma lea dárkkistit ahte mearriduvvon doarjja lea riekta. Áigemearri ovddidit ášši fylkkaboazodoallostivrii  lea  gávcci  vahkku.  Nu  guhkes  áigemearri  lea biddjon  dan  dihte  go  meahccedoaimmat  ja  eará dárbbašlaš  doaimmat  boazodoalus  sáhttet  dahkat váttisin doallat nu oanehis áigemeriid go eará riektedilálašvuođain leat. Lea čájehuvvon ahte eai buohkat mávsse mearriduvvon  doarjaga.  Dan  dihte  árvala  lávdegoddi joatkit  1978-lága  8.  § njealját  lađđasa  njealját  cealkaga  njuolggadusa  dan  birra  ahte  mearriduvvon doarjaga sáhttá bággobearrat, gč. njealját lađđasa . Go láhkateavsttas daddjo loahpalaš mearrádus, de oaivvilduvvo  dainna  ahte  mearrádus  siidaoasi doarjjasturrodaga birra ii leat loahpalaš nu guhká go vejolaš váiddaášši fylkkaboazodoallostivrii ii leat čielgan. Lávdegoddi  evttoha  dasa  lassin  ahte  son  gii  ii mávsse doarjaga orohatkássii massá jienastanvuoigatvuođa dassážii go vealgi máksojuvvo. ¶
§ 8–6. Boazodoallofoanda ¶
Orohagas  galgá  leat  boazodoallofoanda.  Fondii mannet: a) buhtadus ¶
orohahkii ¶
guohtunvuoigatvuođaid bággolonisteami ovddas jna. b) buhtadus  orohahkii  vahágiid,  hehttehusaid ovddas jna. c) doaibmalobi  divat  (konsešuvdnadivat)  orohahe) divat ¶
geavahan-njuolggadusaid ¶
rihkkuma ovddas, gč. § 13–4 ¶
Orohatstivra  hálddaša  foandda  ruđaid  njuolggab-bustáva olis. ¶
Mearkkašumit § 8–6: ¶
Dát  mearrádus  lea  seamma  go  1978-lága  32.  § boazodoallofoandda  birra.  Dan  mielde  galgá juohke  regiovnnalaš  boazoguohtunguovllus  leat foanda,  dahje  sáhttet  orohagat  ovttas  ja  orohat sierra ásahit foandda. Lávdegoddi evttoha ahte ásahuvvo  dušše  sierra  foanda  juohke  orohahkii, geahča ¶
vuosttaš ¶
lađđasa, ¶
ahte ¶
foanda hálddašuvvo orohaga iežas njuolggadusaid mielde. Fondii mannet seamma ruđat mat dálá njuolggadusaid mielde nai, geahča Eanandoallodepartemeantta  addin  njuolggadusaid  guovvamánu  14. beaivvi  1992.  Konsešuvnadivat  namuhuvvon c-bustávas,  lea  konsešuvdnadivat  dulvademiid ovddas. Nugo ovdalis namuhuvvon čuoggás 9.2.3 ¶
, de sáhttá dulvadeapmi dahje eará sisabahkken guoskkahit  dušše  ovtta  siidda,  ii  ge  olles  orohaga.  Jus dušše ovttaskas siiddaide guoská, de berre fuolahit ahte  dát  siiddat  dat  ož ž ot  buhtadusa.  Dán  sáhttá vuhtii váldit foandda ruđaid hálddašan-njuolggadusain, geahča maŋŋelis, dahje sáhttá siidii ásahuvvot sierra  foanda,  gč.  § 8–13.  Go  siida  ieš  ovddida buhtadusgáibádusa  sierra,  ii  ge  orohaga  olis,  de manná vejolaš buhtadus álo njuolga siidda fondii. Buhtadus jd. mii máksojuvvo njuolga ovttaskas olbmuide, manná njuolga sidjiide, ii ge fondii. Lávdegoddi evttoha ahte orohat ieš galgá sáhttit mearridit njuolggadusaid foandda hálddašeami ja  ruhtageavaheami  birra,  gč.  evttohusa  § 9–1 nuppi lađđasa a-bustáva, gč. nuppi lađđasa . Fylkka- boazodoallostivra  galgá  almmotge  dohkkehit njuolggadusaid,  gč.  evttohusa  § 9–2,  vuosttaš lađđasa.  Geavatlaččat  lea  áigeguovdil  geavahit ruđaid «boazoealáhusa  ovdánahttimii» ,  gč.  1978lága 32. § goalmmát lađđasa. Foandda  hálddašeapmi  lea  dárkkisteami  vuollásaš § 8–7 mielde. Dálá guovllulaš boazodoallofoanddat evttohuvvojit heaittihuvvot ja ruđat juhkkojuvvot guoskevaš orohagaide.  Dán  birra  sáhttet  addot  dárkilet njuolggadusat,  gč.  evttohusa  § 14–2  nuppi  cealkaga. ¶
37. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
§ 8–7. Dárkkisteapmi (revišuvdna) ¶
Jahkečoahkkin vállje rehketdoallodárkkisteaddji mii galgá  leat  registrerejuvvon  dahje  stáhtaautorisereide . ¶
Mearkkašumit § 8–7: ¶
Seammaládje  go  eará  orgánaid  mat  hálddašit ruđaid, berre maiddái sorjjakeahtes dárkkisteaddji dárkkistit  orohatstivrra  orohatkássahálddašeami. Váldonjuolggadus lea ahte dat berre leat registrerejuvvon  dahje  stáhtadohkkehuvvon  dárkkisteaddji,  gč.  ođđajagemánu  15.  beaivvi  1999  nr. 2 revisorlága.  Eai dárbbašuvvo  eará  dárkkistandohkálašvuođa njuolggadusat go dat mat leat revisorlágas, § 4–1. Unna orohagažiin main leat unnán ruđat, ja go dárkkistangolut  šaddet  stuorrát  orohaga  ruđa ektui, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit ahte baicca ásahuvvo dárkkistanlávdegoddi. Dárkkistanlávdegotti  lahtut  eai  galgga  ieža  leat  stivralahtut,  eai  ge  galgga  ovddastit  joavkku  mas  lea stivralahttu. Unna orohagažiin, go omd. leat dušše guokte-golbma joavkku, sáhttá dát šaddat váttisin, ja de fertejit dárkkistanlávdegottis leat buot joavkkuid ovddasteaddjit. Dárkkistanraporta  sáddejuvvo  fylkkaboazodoallostivrii jahkedieđáhusa fárus. ¶
§ 8–8. Orohatjahkečoahkkin ¶
Orohaga boazoeaiggádat galget doallat jahkečoahkJahkečoahkkinšiehtadallamiin ¶
válljemiin galgá čállot beavdegirji, mii lohkkojuvvo buohkaide čoahkkima loahpas ja man guokte válljejuvvon beavdegirjedárkkisteaddji vuolláičálliba. ¶
Mearkkašumit § 8–8: ¶
Lávdegoddi ¶
oaivvilda ¶
ahte ¶
njuolggadusat jahkečoahkkima  birra  berrejit  seammaládje  go eará  njuolggadusat  orohatstivrema  birra  boahtit ovdan lágas eai ge dušše láhkaásahusain nugo dál. Eará  riektesurggiin  čužžot  dákkár  njuolggadusat lágas, gč. omd. geassemánu 19. beaivvi 1992 lága gilialmennegiid birra, 3. kapihttala. § 8–8  mearrádusa  mállen  lea  gilialmennegiid lága § 3–13. Juohke  siidaoasis  leat  vihtta  jiena  ja  juohke bálddalas  álggahanoasis  leat  guokte  jiena.  Siidaoasi ja bálddalas álggahanoasi jođiheaddjit sáhttet addit muhtun jienaid siidaoasi eará boazoeaiggádiidda, muhto eai eanet go ahte jođiheaddjái alcces báhcá jienastanvuoigatvuohta. Dát mearkkaša ahte jus siidaoasis lea dušše okta jođiheaddji, de ožžot siidaoasi  eará  boazoeaiggádat  njeallje  jiena.  Jus náittosguimmežagat  dahje ¶
ovttasássit ¶
ovttas jođiheaba siidaoasi, gč. § 4–5, de galgá goappásge leat unnimusat okta jietna, ja dalle ožžot siidaoasi eará  boazoeaiggádat  golbma  jiena.  Jus  jienat  eai leat addon earáide, de leat jođiheaddjis alddis buot vihtta jiena. Jus ¶
náittosguimmežagain/ovttasássiin ¶
lea goabbat  siidaoassi,  de  šaddá  nubbi  siidaoassi «oađđi» siidaoassin nu guhká go náittosdilli dahje ovttasássan  bistá,  ja  náittosguimmežagat/  ovttasássit  čuvvot  seamma  njuolggadusaid  go  náittosguimmežagat/ovttasássit ¶
mat ¶
ovttas ¶
jođihit oktasaš siidaoasi. Dát mearkkaša ahte sudnos leat vihtta jiena oktii eai ge logi. Jienaid  juohkin  berre  gustot  jahkái  hávális. Stivralahttu datte ii berre massit jienastanvuoigatvuođa nu guhká go sus lea stivradoaibma orohagas dahje siiddas. ¶
§ 8–9. Orohatjahkečoahkkima doaibma ja váldi ¶
Jahkečoahkkin galgá: a) Addit  cealkámuša  orohatstivrra  jahkedieđáhuscealkámuša. ¶
Áššiin  main  jahkečoahkkimis  lea  cealkinvuoigatjahkedieđáhusa sisdoalu birra. ¶
Mearkkašumit § 8–9: ¶
Dán  mearrádusa  mállen  lea  gilialmennegiid  lága § 3–14. Áššiid  dáfus  mat  namuhuvvojit vuosttaš lađđasis ,  čujuhuvvo  paragráfaide  mat  namuhuv- vojit das. Nugo  evttohusas  boahtá  ovdan,  de  lea jahkečoahkkimis  cealkinvuoigatvuohta  moanat áššiin,  muhto  dat  nappo  ii  sáhte  čatnat  stivrra, geahča  nuppi  lađđasa.  Jus  jahkečoahkkima  cealkámušat čanaše stivrra, de dat dagašii dan ovdii mii lea  lávdegotti  evttohusa  ulbmil  orohatstivremiin: ahte fápmu ferte dássejuvvot, eat ge galgga vásihit mii  dál  muhtomin  dáhpáhuvvá,  ahte  eanetlohku stivre unnitlogu áššiin main unnitlogus lea vuoigatvuohta oažžut iežas beroštumiid várjaluvvot. 11.8.10 ¶
Dán  lágas  lea  siida  geográfalaš  ja  sosiála  joavku mas ¶
leat ¶
boazoeaiggádat ¶
mat ¶
doaimmahit boazodoalu  ovttas  dihto  eatnamiin.  Dát  láhka earuha  geassesiidda  ja  dálvesiidda.  Geassesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin geasseeatnamiin. ¶
Mearkkašumit § 8–10: ¶
Lea ovdalis čilgejuvvon dárkilit mii siida lea, čuoggáin  3.5  ja  9.2 ¶
.  Nugo  doppe  čilgejuvvon,  de  lea siidavuogádat  ain  hui  guovddážis  boazodoalus. Siida  lea  bargo-oktavuohta  ja  lea  árbevirolaš guohtungeavaheami  deaŧalaš  vuođđu.  Dan  dihte eat  sáhte  láhkaaddimis  vajálduhttit  siida-vuogádaga. Siida lea davvisámegiel sátni, oarjelsámegillii dadjet sijte. Paragráfa  goalmmát  ja  njealját  cealkagiin  lea čilgejuvvon mii oaivvilduvvo geassesiiddain ja dálvesiiddain. Nugo namuhuvvon čuoggás 9.2.2 ¶
de ii leat  geassesiida  dábálaš  namahus  Finnmárkkus. Doppe  lohket  geasseorohat.  Láhkateknihkalaš ákkaid vuođul atnit mii almmotge sáni geassesiida. Jus  ođđa,  stuora  orohagaid  ásaheapmi  Finnmárkkus čađahuvvo, de vástidit geassesiiddat dálá geasseorohagaide.  Muhtun  geasseorohagat  leat dál juhkkojuvvon iešguđet joavkkuide main eai leat makkárge  oktasaš  doaimmat,  ja  doppe  leat  dat geassesiiddat. Dán  láhkaevttohusa  mearrádusat  eai  hehtte geassesiiddaid  rievdama, omd.  ahte  joavkkut mat dál leat sierralaga mannet oktii geasseorohagas. Jus  Finnmárkku  boahttevaš  orohatjuohkimis vállje doalahit geasseorohagaid sierra orohahkan, de orohagat sáhttet maiddái rehkenastot geassesiidan, ja dalle gustojit sihke orohaga ja geassesiidda njuolggadusat  daidda.  Muhto  doppe  gos  geasseorohat lea juhkkojuvvon máŋgan sierra geasseguohtuneanamiin,  omd.  Orohat  16  A  Finnmárkkus, doppe ii šatta oktiisuddan, go doppe šaddet geassesiidda  njuolggadusat  gustot  juohke  sierra  jovkui orohagas. Lágas adno sátni geassesiida, vaikko dat ii leat dábálaš  sátni  gielas.  Lágas  adno  dat  teknihkalaš doaban daid boazoeaiggádiid ja bohccuid birra mat leat  ovttas  geasseguohtumis,  geasseorohagas. Lága  definišuvdna  galggašii  de  dahkat  čielggasin mas lea sáhka. ¶
38. Eai leát sámegillii jorgaluvvon. 39. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Nordlánddas, gos easkka lea čađahuvvon ođđa orohatjuohkin,  vástidit  eanas  ovdalaš  orohagat daid  ođđa  siiddaide  (oarjelsámegillii sijte ),  ođđa orohagaid siste, gč. čuoggá 9.2.4 ¶
§ 8–11. Geassesiidastivra (Geasseorohatstivra) ¶
Geassesiidii  galgá  válljejuvvot  stivra  man  ovddasjođiheaddji jietna ¶
. Siidastivrra  čoahkkimiin  galgá  beavdegirji čállot. Beavdegirji vurkkoduvvo sihkkaris sajis. ¶
Mearkkašumit § 8–11: ¶
Lávdegotti  mielas  berre  juohke  geassesiiddas dábálaččat  leat  stivra,  geahča vuosttaš  lađđasa vuosttaš  cealkaga ,  ja  siidda  jahkečoahkkin  vállje dan,  geahča lađđasa  nuppi  cealkaga .  Lea  siida- stivrra ovddasvástádus lágidit oktasaš doaimmaid geasset,  nugo  merkema,  njuovadeami,  áidedivodeami jna. Almmotge ii leat gáibádus ahte geassesiidastivra ásahuvvo. Muhtun geassesiiddat leat nu unnit ahte livččii čielga formalisma gáibidit stivrra ásahuvvot. Danne lea addon jahkečoahkkimii váldi mearridit  ahte  siidii  ii  dárbbaš  ásahuvvot  stivra, geahča vuosttaš lađđasa goalmmát cealkaga . Lea stivra man bokte omd. orohat, fylkkaboazodoallsotivra  dahje  eará  eiseválddit  galget  geassesiiddain gulahallat. Jus ii leat ásahuvvon siidastivra, de  fertejit  siidaosiid  jođiheaddjit  soahpat  gii  ovddasta geassesiidda olgguldasat, gč. evttohusa § 8– 12 njealját lađđasa. Jus orohat lea seamma go geassesiida, de orohatstivra  doaibmá  maiddái  siidastivran,  ja  dalle galgá  ásahuvvot  stivra,  vaikko  eanetlohku  boazodolliin ii gáibit ge dan, gč. § 8–2 viđát lađđasa. Jienastanvuoigatvuohta lea siidaoasi ja bálddalas álggahanoasi jođiheaddjiin ja sis geat leat ožžon jođiheaddjis  jienastanvuoigatvuođa,  gč.  § 8–8 nuppi  lađđasa,  mii  gusto  seammaládje  siidajahkečoahkkimii,  gč.  § 8–12  nuppi  lađđasa  njealját cealkaga. Nubbi lađas : Eai sáhte leat eanet go čieža stiv- ralahtu, eai ge unnit go guokte. Jahkečoahkkimis mearridit jienastanvuoigatvuođalaččat galle áirasa stivrii galget. Jus  geassesiiddas  leat  eanet  unna  jovkkožat, omd.  fásta  dálvesiiddat  dahje  bearašjoavkkut,  de sáhttet  dat  gáibidit  stivrasaji,  ja  dalle  lea  stivralahtuid lohku dan mielde man galle joavkku dáhttot stivrasaji, gč. goalmmát lađđasa . Goalmmát  lađas :  Vaikko  geassesiidda  boazo- doallit doaimmahit boazodoalu ovttas dihto eatnamiin, de sáhttet maiddái doppe leat iešguđet joavkkut  ja  vuostevuođat.  Maiddái  geassesiiddas  ferte váruhit  ahte  eanetlohku  ii  badjelduolmma  unnitlogu.  Seammaládje  go  orohatstivrii  válljemiin,  de ferte maiddái siidastivrii válljedettiin fuolahit ahte ii oktage joavku oaččo beare olu fámu, muhto ahte fápmu ¶
dássejuvvo ¶
áiggi ¶
vuollái, ¶
geahča mearkkašumiid evttohusa § 8–2 nuppi lađđasii. Lávdegoddi lea maiddái dákko gávnnahan riektan  atnit  dálvesiidda  vuođđun,  maiddái  danne  go doppe  lea  lagas  ovttasbargu,  vuosttažettiin bearašgullevašvuođa  dihte,  maiddái  geasset.  Dálvesiida datte ii dárbbaš leat lunddolaš čoahkkádus. Omd.  sáhttet iešguđet dálvesiiddaid olbmot  geasset  gullat  ovtta  jovkui,  ja  dalle  sáhttet  sii  gáibidit stivrasaji. Dalle  go  nuppi  lađđasa  njuolggadusat  geavahuvvojit, lea stivraáirasiid lohku dan duohken galle joavkku  gáibidit  stivrasaji,  muhto  eai  sáhte  leat eanet go čieža. Jus eanet go čiežas gáibidit stivra ¶
40. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 41. Dát cealkka lea dárogielas ovddit lađđasis. ¶
saji, de válljejuvvojit stivralahtut vuorbádemiin sin gaskkas. Siidajahkečoahkkin sáhttá maiddái mearridit  ahte  stivrasadji  manná  vuoruid  mielde iešguđet joavkkuid gaskka, ja movt dat čađahuvvo. Jienastanvuoigatvuođalaččat  sáhttet  ovttamielalaččat mearridit ahte  stivrras galget leat eanet go čieža lahtu, jus lea sávahahtti ahte buohkaide galgá stivrasadji. Diekkár njuolggadusaid mearrida jahkečoahkkima dábálaš eanetlohku. Jus oktage oaivvilda ahte mearriduvvon  njuolggadusat  eai  vuhtii  váldde stivrasaji vuoru iešguđet joavkkuide, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra  guorahallat  dan,  ja  vejolaččat gohččut rievdadit njuolggadusaid. Nugo  boahtá  ovdan  § 8–2  nejalját  lađđasis,  de § 8–11  goalmmát  lađđasa  njuolggadusat  gustojit maiddái orohatstivrii evttohasa válljemii. Unnitlohku, Jon Meløy , ii doarjjo evttohusa ahte stivrasadji  manná  vuoruid  mielde.  Su  oaivila mielde  lea  diekkár  vurostallan  eahpečielggas  ja sáhttá dagahit ahte olmmoš geas lea luohttámuš ja gelbbolašvuohta vuoruhuvvo eret stivrras. Njealját  lađđasis leat  njuolggadusat  dan  birra goas stivra lea mearridanválddálaš. Lea maid daddjon ahte jus leat ovtta meari jienat, de lea orohatstivrra jođiheaddjis duppaljietna. Viđát  ja  guđát lađđasiid njuolggadusat vástidit mearrádusaide  orohatstivrra  birra  § 8–2  guđát  ja čihččet lađđasiin. ¶
§ 8–12. Geassesiidda (geasseorohaga) jahkečoahkkin ¶
Geassesiida  galgá  doallat  jahkečoahkkima  juohke jagi ovdal miessemánu loahpa. Buohkain geain leat bohccot ¶
siiddas, ¶
lea ¶
vuoigatvuohta ¶
searvat jahkečoahkkimii  ságastan-  ja  evttohanvuoigatmielde, ¶
njeallje ¶
vahkku ¶
ovdal jahkečoahkkima. Stivrra ¶
jahkedieđáhus ¶
rehketdoallu, jahkečoahkkináššelistu ja diehtu vejolaš jođiheaddjeJahkečoahkkin ¶
vállje ¶
čoahkkinjođiheaddji. Čoahkkin  lea  gitta  čoahkkin,  jus  jahkečoahkkin  ii mearrideačča eará. ¶
Jahkečoahkkinšiehtadallamiin ¶
válljemiin galgá čállot beavdegirji, mii lohkkojuvvo buohkaide čoahkkima loahpas ja man guokte válljejuvvon beavdegirjedárkkisteaddji vuolláičálliba. ¶
Mearkkašumit § 8–12: ¶
Siiddas  galgá  dollot  jahkečoahkkin,  leažžá  dál sierra siidastivra vai ii, gč. § 8–11. Dieđusge sáhttá siida muđui nai doallat čoahkkimiid. Jus  ii  leat  válljejuvvon  stivra,  de  ferte  geassesiida válljet olbmo gii galgá gulahallat orohatstivrrain. Dát olmmoš galgá fuolahit ahte gohččojuvvo jahkečoahkkimii mii vállje evttohasa orohatstivrii. Su  lea  maid  ovddasvástádus  hálddašit  vejolaš  siidakássa  ja  siidaoasi  heaittiheami  § 4–8  vuosttaš lađđasa njuolggadusaid mielde. ¶
§ 8–13. Siidajahkečoahkkima doaibma ja váldi ¶
Jahkečoahkkin galgá: a) Válljet siidastivra, gč. § 8–11. b) Válljet evttohasa orohatstivrii, gč. § 8–2. c) Mearridit doarjaga siidakássii, gč. § 8–14. d) Mearridit siidakássa njuolggadusaid, gč. § 8–14. e) Mearridit siidafoandda njuolggadusaid, gč. § 8–15 vuosttaš lađđasa. f) Válljet  rehketdoallodárkkisteaddji  (revisora), gč. § 8–15. g) Válljet  gulahallanolbmo,  gč.  § 8–12  njealját lađđasa. ¶
Jahkečoahkkin sáhttá njuolggadusaid hámis mearrigustot siidajahkečoahkkimii. ¶
§ 8–14. Siidakássa ¶
Jus  lea  ásahuvvon  siidastivra  § 8–11  mielde,  de galgá maiddái ásahuvvot siidakássa. Jus geassesiidhatkássa, gč. § 8–15 nuppi oasi . ¶
Mearkkašumit § 8–14: ¶
Siidakássii  manná  siidaosiid  doarjjamávksu  siidaosiid  boazologu  mielde,  gč.  njuolggadusaid  siidakássa  birra,  § 8–5.  Siidajahkečoahkkin  mearrida doarjaga sturrodaga, gč. § 8–13 c-bustáva. Siidakássas  máksojuvvojit  siidda  oktasaš doaimmaid golut, geahča § 8–5 mearkkašumiid. Galget  ráhkaduvvot  njuolggadusat  siidakássa geavaheami  birra,  ja  daid  galgá  siidajahkečoahkkin dohkkehit, gč. § 8–13 d-bustáva. Sihkkarastit  ahte  siidda  kássa  geavahuvvo  ulbmiliid mielde, sáhttá juohke siidaoasi jođiheaddji gáibidit kássa dárkkistuvvot. Jus siiddas lea sierra dárkkisteaddji,  válljejuvvon  § 8–15  nuppi  lađđasa mielde, de galgá son maiddái kássa dárkkistit. Jus ii  leat  válljejuvvon  sierra  dárkkisteaddji,  de  galgá orohaga  dárkkisteaddji  dárkkistit  kássa,  muhto dalle galgá siida, ii ge orohat bálkáhit su. ¶
§ 8–15. Siidafoanda ¶
Jus siidii bohtet ruđat nugo namuhuvvon §:s 8–6, de galgá  ásahuvvot  boazodoallofoanda  siidii,  ja  galget ráhkaduvvot  njuolggadusat  foandda  ruđaid  gearehketdoallodárkkisteaddji ¶
siidaosiid  soahpama mielde.  Jus  siiddas  ii  leat  sierra  revisora,  de  galgá orohaga rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit siidafoandda . ¶
Mearkkašumit § 8–15: ¶
Nugo namuhuvvon § 8–6 mearkkašumiin, de sáhttet  buhtadusruđat  jd.  juolluduvvot  njuolga  siidii, gč.  Alimusriekteduomu  Rt.  2000  s.  1578.  Dalle galgá  siidii  ásahuvvot  boazodoallofoanda.  Dat  lea erenoamáš deaŧalaš dalle go buhtadusmáksu maiddái  galgá  gokčat  hehttehusaid  ja  váikkuhusaid boahttevaš boazodolliid guovdu. Dalle galgá buhtadus  hálddašuvvot  nu  ahte  ii  boađe  buorrin dušše dálá  boazodolliide. Dan dihte  galget  fondii ráhkaduvvot  njuolggadusat,  ja  daid  galgá  fylkkaboazodoallostivra dohkkehit, jura sihkkarastin dihte ahte foanda geavahuvvo dainna lágiin ahte sihkkarastá gullevaččaide ávkki foanddas. Foanda lea dárkkisteami  vuollásaš  daid  njuolggadusaid  mielde  mat dárkkuhuvvojit §:s 8–7. 11.8.16 ¶
§ 8–16. Barggu ja investeremiid juohkin ¶
Jus siidaosiid jođiheaddjit eai leat eará soahpan, de galget guođoheapmi, gárddiid ja eará rusttegiid fuojuohke ¶
siidaoasi ¶
boazologu ¶
mielde ¶
oktan geahččobohccuiguin. Jus  siidaoassi  heaittihuvvo  ja  jođihanovddasdan maid almmolaš doarjagat leat gokčan ¶
Mearkkašumit § 8–16: ¶
Dán  mearrádusa  njuolggadus  gusto  bargguide  ja investeremiidda sihke geasse- ja dálvesiiddas. Vuosttaš lađđasa vuosttaš cealkaga njuolggadus dárkkuha  movt  bargonoađđi  galgá  juhkkojuvvot siidda  boazodolliide.  Diekkár  njuolggadusat  leat dál  lágas  geassemánu  18.  beaivvi  1965  nr. 6, ovttaseaiggáduššama birra, 9. §:s, ja dát prinsihppa lea  heivvolaš  maiddái  earalágan  oktasaš  geavahemiid dáfus. Erik Solem namuha ahte siidda guođohangeatnegasvuohta  juhkkojuvvo  guđege  boazologu mielde. Son čállá: ¶
«Guođohangeatnegasvuohta ¶
lea ¶
guđege bearraša  boazologu  mielde.  Jus  bearrašis  leat unnán bohccot, muhto olu olbmot geat sáhttet guođohii,  de  ožžot  sii  bálkká  dan  barggu ovddas maid barget earret dan mii lea geatnegasvuohta sin boazologu mielde.» ¶
Bargogeatnegeasvuođa  dáfus  sáhttet  siidaoasi jođiheaddjit  ieža  soahpat.  Vaikko  ii  leat  čielgasit daddjon, de ferte atnit vuođđun ahte diekkár soahpamuš ii sáhte bidjat ovttaskas boazodoallái stuorát geatnegasvuođa go dan mii lágas čuovvu, jus son ieš ii mieđit dasa. Vuosttaš  lađđasa  nuppi  cealkagis dárkkuhuvvo ahte juohkeokta oažžu bargat eanet go dan mii dás ¶
42. Unnitlohku, Jon Meløy, ii hálit dákkár njuolggadusa mii lea evttohuvvon njealját lađđasis. 43. Erik  Solem,  Lappiske  rettsstudier,  2.  preanttus,  Oslo-Bergen-Tromsø, 1970, s 185. ¶
daddjojuvvo.  Stuora  boazoeaiggádat  eai  galgga bargguin  olgguštit  boazoeeaiggáda  geas  leat unnán bohccot. Nuppi ¶
lađđasa mearrádus  lea  iešalddis dárbbašmeahttun, muhto sáhttá leat ulbmillaš ahte juohke  boazoeaiggáda  geatnegasvuohta  searvat bargguide celkojuvvo čielgasit. Goalmmát  lađđasis leat  njuolggadusat oktasaš doaimmaid investerengoluid juogadeami birra siidaosiid  gaskkas.  Njuolggadus  lea  dábálaš  prinsihppa,  mii  earret  eará  lea  lágas  geassemánu  18. beaivvi 1965 nr. 6, ovttaseaiggáduššama birra 9. §:s Njealját lađas : Eanetlohku, buohkat earret Jon Meløy ,  evttoha  ahte  son  gii  heaitá,  oažžu  ruovtto- luotta máksojuvvot dálá árvvu iežas investeremiin. Eará njuolggadus sáhtášii dagahit ahte olbmot eai sáhte  heaitit,  ja  sáhttá  maid  dagahit  ahte  vuoras olbmot eai leat seamma mielas investeret go earát, go sii ieža ožžot das ávkki oanehit áiggi. Investeremiidda  rehkenastojuvvo  omd.  ávdnasiid  oastin, muhto ii iežas bargu. Njealját lađđasa njuolggadus geavahuvvo dalle go  boazodoalli  heaitá  ja  jođihanovddasvástádus  ii sirdojuvvo earái. Muđui lea lunddolaš ahte boares ja  ođđa  jođiheaddji  soahpaba  investeremiid mávssu dáfus. Unnitlogu  mielas  diekkár  ortnet  ii  čuovo ealáhusa  dábálaš  riekteáddejumiid. Su  ipmárdusa mielde ásaha njuolggadus riidduid ja stuora goluid easkkaálgiide. ¶
9. Kapihtal. GeavahanOrohatplána ¶
§ 9–1. Geavahan-njuolggadusat ¶
Orohaga  resurssaid  hálddašeapmái  ja  geavaheaphaga geavahan-njuolggadusain. ¶
Dalle  go  lea  dárbbašlaš,  de  sáhttá  fylkkaboazohuvvon. ¶
Mearkkašumit § 9–1: ¶
Evttohuvvon geavahan-njuolggadusat leat seamma málle  mielde  go  geassemánu  19.  beaivvi  1992 nr. 59  gilialmennetlágas,  § 3–7.  Gilialmennetlágas leat olu ja dárkilis nuolggadusat hálddašeami birra. Máŋgga  dáfus  lea  heivvolaš buohtastahttit  boazodoallo-orohaga  gilialmennegiin,  ja  lávdegotti  oaivila  mielde  lea  čájehuvvon  ahte  maiddái  orohagaide  sáhttá  leat  dárbbašlaš  ásahit  oalle  dárkilis njuolggadusaid resursavuođu geavaheapmái. Ovdalaš árbevierut eai leat nu nannosit cieggan boazodollui go ovdal, seammás go lea  dárbbašlaš čielggadit  man  muddui  orohat  sáhttá  ráhkadit njuolggadusaid  mat  geatnegahttet  ovttaskas  boazodolliid.  Geahča  eanet  lávdegotti  geavahannjuolggadusaid  árvvoštallamiid  birra  čuoggás 9.6 ¶
. Vuosttaš lađđasis lea namuhuvvon maid geava- han-njuolggadusat  galget  reguleret.  Erenoamáš deaŧalaččat  leat  geavahan-njuolggadusat  guohtungeavaheami  ja  boazologu  birra.  Láhkaevttohusas leat ge nappo sierra njuolggadusat maid ferte vuhtii váldit  diekkár  njuolggadusaid  ráhkadeamis  gč. evttohusa § 9–3 ja § 9–4. Orohat  galgá  geavahan-njuolggadusaid  olis maiddái rahkadit njuolggadusaid orohaga oktasaš resurssaid  geavaheami  birra,  nugo  áiddiid/gárddiid  ja  eará  oktasaš  rusttegiid.  Mohtorvuojániid geavaheami birra galget maid leat  njuolggadusat, vuhtii váldin dihte guohtuneatnamiid. Orohaga  eará  oktasaš  resurssat  sáhttet  leat boazodoallofoanda ja eará ruđat. Eará maid sáhttá geavahan-njuolggadusaid olis reguleret, leat dárkilet njuolggadusat geahčadeami rátkkašeami jd.,  birra, gč. evttohusa § 6–3 – § 6–5. Nubbi  lađas :  Fylkkaboazodoallostivrra  gáibá- dusa  mielde  sáhttet  guokte  dahje  eanet  orohagat gohččojuvvot ráhkadit oktasaš geavahan-njuolggadusaid ovtta dahje eanet daid áššiid dáfus mat leat vuosttaš  lađđasis  namuhuvvon.  Dat  sáhttá  leat omd. dalle go moadde orohaga johtet ovtta johtolaga mielde. Sáhttá maid leat ahte moadde orohaga álo  masttadit,  ja  fylkkaboazodoallostivra  gohčču daid ráhkadit dárkilet njuolggadusaid rátkkašeami ja geahčadeami birra. ¶
44. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
§ 9–2. Geavahan-njuolggadusaid ráhkadeapmi ja dohkkeheapmi ¶
Orohatstivra  ráhkada  geavahan-njuolggadusaid  ja daid galgá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit. Guohtungeavaheami ¶
njuolggadusat ¶
§ 9–3 mielde,  galget  ráhkaduvvot  ovttasráđiid  orohaga siiddaiguin.  Seammaládje  lea  boazologu  mearridejahkečoahkkima. ¶
Cealkámušat ¶
mat ¶
bohtet jahkečoahkkimis,  sáddejuvvojit  fylkkaboazodoallodás ovdalis namuhuvvon vuogi mielde . ¶
Mearkkašumit § 9–2: ¶
Evttohuvvon  njuolggadusat  leat  seamma  málle mielde go geassemánu 19. beaivvi 1992 nr. 59 gilialmennetlágas, § 3–8. Go  orohatstivra  lea  evttohan  geavahan-njuolggadusaid, galget dat ovddiduvvot jahkečoahkkimii cealkámušáššin,  gč.  § 8–8.  Cealkámuš  oktan  orohatstivrra  evttohusain  sáddejuvvo  fylkkaboazodoallostivrii dohkkeheapmái. Fylkkaboazodoallostivra  galgá  dárkkistit  ahte lága mearrádusat geavahan-njuolggadusaid ráhkadeami birra leat čuvvojuvvon. Dat ii guoskka dušše čielga  áššegieđahallamii,  muhto  maiddái  leat  go § 9–3  mearrádusat  čuvvojuvvon.  Fylkkaboazodoallostivra galgá earret eará bearráigeahččat ahte geavahan-njuolggadusat doar vái gáhttejit orohaga unnitlogu, seamma go dan mii lea gilialmennetlága § 3–8  fuolla,  gč.  maiddái  geassemánu  18.  beaivvi 1965  nr. 6  lága  oktasaš  eaiggáduššama  birra,  6. § nuppi lađđasa, gč. RG 1991 s  721.  Fylkkaboazodoallostivra  ii  galgga  ieš  čađahit  guorahallamiid, jus  ii  oktage  boazoeaiggát  leat  čuoččuhan  ahte vuoigatvuođat eai leat doahttaluvvon. Fylkkaboazodoallostivra  datte  berre  dárkkistit  ahte  § 9–3 mearkkašumiin  namuhuvvon  čieža  čuoggá  leat mielde  geavahan-njuolggadusain.  Jus  eai  leat,  de berre dat čujuhuvvot ja njulgejuvvot, jus orohagas ii leačča doarvái buorre čilgehus dasa manne buot čuoggát eai leat mielde. Nuppi  lađđasis lea  mearrádus  guohtungeava- han-njuolggadusaid  ráhkadeami  ja  boazologu mearrideami birra. Dat galgá dahkkot ovttasráđiid orohaga  buot  siiddaiguin.  Dát  lea  erenoamáš deaŧalaš dalle go buot joavkkuin ii leat stivrasadji. Orohatstivra galgá gulahallat orohaga  buot joavkkuiguin,  sihke  geassesiiddain  ja  dálvesiiddain. Juohke  joavku  berre  nammadit  gulahallanolbmo geainna  orohatstivra  gulahallá,  geahča  eanet  dan birra  čuoggáin  9.6.2  ja  9.6.3 ¶
.  Dat  dáhkida  ahte orohatstivra  oažžu  dárbbašlaš  dieđuid  buot  guoskevaš siiddain, ja ahte buohkat fas ožžot dieđu geavahan-njuolggadusaid ráhkadeami birra. Nu šaddá buoret  vuođđu  doahttalit  njuolggadusaid,  mii iešalddis lea deaŧalaš. Gáibádussan lea nappo ahte orohatstivra galgá geavahan-njuolggadusaid  ráhkadettiin  ja  boazologu mearridettiin ságastallat orohaga buot joavkkuiguin.  Erenoamážit  dálveguohtumiid  geavaheami dáfus lea deaŧalaš ahte iešguđet dálvesiiddat maid  leat  fárus,  eai  ge  dušše  geasseorohagaid ovddasteaddjit.  Loahpas  lea  orohatstivra  mii ovddida  evttohusa,  ii  ge  leat  gáibádussan  ahte buohkat  galget  doarjut  dan.  Muhto  nugo  §:s  9–3 namuhuvvon,  de  galget  guohtungeavahan-njuolggadusat  ráhkaduvvot  vieruiduvvan  geavaheami vuođul, eai ge galgga rihkkut vuoigatvuođaid mat leat  oamastuvvon  dološ  áiggi  rájes  geavaheami vuođul. ¶
§ 9–3. Guohtungeavaheapmi ¶
Guohtungeavaheami  njuolggadusaid  bokte  galget orohaga ¶
boazoeaiggádiidda ¶
sihkkarastojuvvot dárbbašlaš  guohtumat,  dás  maiddái  guottetbáikkit, johtolagat ja ragatbáikkit. Njuolggadusat galget vuholis ásahuvvon ¶
. Galget mearriduvvot njuolggadusat guohtunáigmearridan § 9–5 mielde. ¶
45. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 46. Unnitlohku,  Arne  G.  Arnesen,  evttoha  sihkkut  dán  cealkaga. ¶
Siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit mearriduverenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon ¶
. Jus  leat  garra  ákkat,  de  sáhttá  fylkkaboazo13. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶
Mearkkašumit § 9–3: ¶
Guohtungeavahan-njuolggadusaid  olis  čujuhuvvojit juohke siidii guohtumat miehtá jagi. Njuolggadusaid ulbmil lea dárkileappot čilgejuvvon čuoggás 9.6.2 ¶
.  Guohtungeavahan-njuolggadusat  galget sihkkarastit  guohtumiid  čorgadis  ja  bealuštahtti geavaheami.  Man  dárkilat  dat  galget  leat,  lea iešguđet  guovlluid  dilálášvuođaid  duohken.  Mađi stuorát  riiddut  leat  siiddaid  gaskkas  guohtumiid nalde, dađi dárbbašlaččat leat dárkilis njuolggadusat.  Unnimusat  ferte  árvvoštallojuvvot  ráhkadit njuolggadusaid čuovvovaš dilálášvuođaid birra: 1. Guohtunáiggiid  birra  iešguđet  guohtumiidda, jus eai leačča birrajagi guohtumat 2. Juohke siidda váldo siidasaji birra dálveorohagas 3. Johtolagaid  geavaheami  birra  earáid  geasseorohagaid čađa 4. Johtolagaid  geavaheami  birra  eará  siiddaid váldo siidasajiid čađa dálveorohagas 5. Geasseguohtumiid  (geasseorohaga)  čilgema birra 6. Johtinmálle  birra  iešguđet  jagiáigeguohtumiid gaskka 7. Njuolggadusaid johtima birra. ¶
Vuosttaš  lađas :  Deattuhuvvo  ahte  guohtungeava- han-njuolggadusat  galget  sihkkarastit  orohaga boazoeaiggádiidda dárbbašlaš guohtumiid miehtá jagi,  namalassii  guohtumiid  dan  gávcci  jagiáigái mat  sámegillii  leat:  Dálvi,  giđđadálvi,  giđđa, giđasgeassi, geassi, čakčageassi, čakča ja skábma (čakčadálvi).  Oarjelsámegillii  leat  vástideaddji namahusat: Daelvie, gijredaelvie, gijre, gijregiesie, giesie,  tjaktjegiesie,  tjaktje,  tjaktjedaelvie.  Geahča eanet čuoggás 9.6.2 ¶
. Viidáseappot  lea  deattuhuvvon  ahte  njuolggadusat galget čuovvut buori boazodoalu vieruid, gč. ee. evttohusa 6. kapihttala njuolggadusaid. Nuppi lađđasis lea deattuhuvvon ahte guohtun- geavaheami  njuolggadusat  galget  vuhtii  váldit vieruiduvvan  geavaheami.  Seammaládje  lea  daddjon  stivrenjoavkku  válddi  čilgemis,  Finnmárkku ođđa orohatjuohkima oktavuođas. Guohtungeavaheami  njuolggadusat  eai  ge sáhte  leat  vuostálaga  vuoigatvuođaiguin  mat  leat oamastuvvon  erenoamáš  riektevuođu  olis,  nugo oamasteami  dahje  dološ  áiggi  rájes  geavaheami vuođul. Dás čujuhuvvo dasa mii lea daddjon čuoggáin 9.2.3 ja 9.6.2 ¶
. Unnitlohku, Arne G. Arnesen , ii leat dása ovtta- oaivilis ja evttoha cealkaga sihkkojuvvot. Unnitlogu oaivila mielde ii vástit dát siskkáldas oktasaš riektevuđđui. Son oaivvilda ahte oamasteapmi ja dološ áiggi  rájes  geavaheapmi  leat  eksklusiiva  vuoigatvuođat ja hehttejit earáid ávkkástallamis dán buori. Boazodoalu siskkáldas dilálašvuohta lea juoga eará – namalassii oktasaš buriid juogadeapmi. Goalmmát  lađđasis lea  daddjon  ahte  galget mearriduvvot guohtunáiggit,  jus  fylkkaboazodoallostivra ii leat daid mearridan § 9–5 njuolggadusaid mielde. Go fylkkaboazodoallostivrii lea addon diekkár iešheanalis váldi mearridit guohtunáiggiid, de leat dat heivehan dihte guohtunáiggiid ránnjáorohagaid gaskka. Njealját  lađas :  Guohtungeavaheami  ja  guovllu vieruiduvvan  geavaheami  njuolggadusat  leat  boazoeaiggáidiidda guovddáš áššit. Dan dihte berrejit sii  beassat  ovddidit  daid  sorjjakeahtes  ásahusa árvvoštallamii.  Lávdegoddi  evttoha  ahte  guohtungeavaheami  njuolggadusat  sáhttet  ovddiduvvot eananjuohkindikki ¶
guorahallamii. ¶
Diekkár vejolašvuohta lea dál guohtunvuoigatvuođalaččain guohtumiid  geavaheami  dáfus  gilialmennegiin  ja stáhtaalmennegiin, geahča juovlamánu 21. beaivvi 1979  nr. 77  eananjuohkima  birra,  33.  § nuppi lađđasa. Jus eananjuohkindiggi galgá oažžut válddi maiddái boazodoalu dáfus, de ferte eananjuohkindikkiid boazodoallofágalaš gelbbolašvuohta buoriduvvot. Eananjuohkindiggi ¶
sáhttá ¶
duššindahkat guohtungeaveaheami njuolggadusaid mat rihkkot vuoigatvuođaid mat leat oamastuvvon oamasteami dahje  dološ  áiggi  rájes  geavaheami  bokte.  Dat čuovvu  nuppi  lađđasa  njuolggadusas.  Fertet  gal deattuhit ahte dás berre seamma prinsihppa gustot ¶
47. Unnitlohku,  Arne  G.  Arnesen,  evttoha  sihkkut  osiid  dán cealkagid,  nu  ahte  šaddá:  Eananjuohkindiggi  sáhttá duššindahkat guohtungeavaheami njuolggadusaid mat leat soapmásiidda govttoheamit. 48. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 49. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 50. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
go  eananjuohkimis,  namalassii  ahte  son  geas  lea geavahanvuoigatvuohta  ferte  dohkkehit  geavahanortnegiid  mat  mielddisbuktet  rievdamiid ovdalaš geavaheami ektui, dan muddui go sutnje ii šatta heajut dilli ođđa ortnegiin. Guohtungeavaheami  mudden  guohtunáiggiiguin gáhttet guorban guohtumiid, sáhttá čađahuvvot  beroškeahttá  oamastuvvon  vuoigatvuođain, geahča eanet dan birra čuoggáš 9.6.2 ¶
. Viđát  lađđasis addo  fylkkaboazodoallostivrii vejolašvuohta  ložžet  guohtungeavahan-njuolggadusaid.  Diekkár  ložžen  sáhttá  leat  áigeguovdil doppe ¶
gos ¶
heajos ¶
guohtumiid ¶
lea dárbbašlaš. ¶
Sáhttá ¶
dušše ¶
hui ¶
erenoamáš dilálašvuođain  ložžet  geavahan-njuolggadusaid iešguđet  siiddaid  siidasajiid  birra.  Ložžet  ii  berre dalle  go  ohcci  ieš  lea  dagahan  dan  dilálašvuođa man  vuođul  ohcá  njuolggadusaid  ložžema  (dispensašuvnna). Guohtunáiggiid ložžema dáfus čujuhuvvo evttohusa § 9–5 nuppi lađđasii. Jus ¶
boazo ¶
lobihemet ¶
guovlluin guohtungeavahan-njuolggadusaid vuostá, de ferte bohcco  eaiggát  fuolahit  ahte  dat  vuojehuvvo  eret guovllus.  Dat  čuovvu  juo  § 6–2  mearrádusain. Ráŋgumiid  dáfus  čujuhuvvo  § 6–2  mearkkašumiide. ¶
§ 9–4. Boazolohku ¶
Geavahan-njuolggadusain, gč. § 9–1 galgá mearrimearriduvvon lohkui. ¶
Mearkkašumit § 9–4: ¶
1978-lága 2. § mielde galgá «mearridit alimus boazologu  mii  áigges  áigái  oažžu  leat  guđege  orohagas» .  Lávdegotti  evttohusa  mielde  ii  adno  boazologu mearrideamis orohat vuođđon, muhto baicca siida. Lávdegotti  evttohus  lea  vuđoleappot  čilgejuvvon čuoggás 9.7 ¶
. Dá lea oanehis čoahkkáigeassu. Jus boazologu mearrideamis atná vuođđun orohaga ollislaš guohtumiid, ii ge geahča movt dat leat siiddaide  ja  jagiáigeguohtumin  juhkkojuvvon,  de sáhttet das leat hui unohis váikkuhusat. Boazo-orohagaid ii sáhte buohtastahttit goddeguovlluiguin,  gos  gottit  ieža  mannet  guohtumiid mielde.  Nugo  ovdal  juo  namuhvovn,  de  leat  orohaga  guohtumat  juo  juhkkojuvvon  iešguđet  siiddaide,  ja  dat  ferte  ge  vuhttot  boazologu  mearrideamis. Orohaga boazolohku šaddá dasto siiddaid boazolohku  oktiibuot.  Geahča  eanet  dan  birra čuoggás 9.7.1 ¶
. Vuosttaš lađas : Juohke geassesiidii galgá mear- riduvvot alimus boazolohku. Boazologu vuođđun ii leat  dušše  geasseguohtun.  Jus  dálveguohtumat leat gáržžimusat, de ferte dat mearridit man stuora boazolohku  siiddas  sáhttá  leat.  Ferte  geahččat buot  jagiáigeguohtumiid go mearrida geassesiidii boazologu. Man  olu  gáržžimus/heajumus  guohtumat  galget  mearridit,  lea  maiddái  guohtunáiggiid  duohken.  Jus  siida  lea  guhká  gáržžes/heajos  guohtumiin, de sáhttá atnit unnit meari bohccuid go dalle go oanehit áiggi guođoha doppe. Boazologu mearrideami ja iešguđet jagiáigeguhtumiid guohtunáiggiid ferte nappo geahččat ovttas. Vai  šaddet  buorit  njuolggadusat  dálveguohtumiin,  de  sáhttá  leat  dárbbašlaš  mearridit  alimus boazologu maiddái dálvesiiddaide. Dat ii mearkkaš ahte  dálvesiiddat  eai  sáhte  rievddadit.  Guohtungeavaheami  njuolggadusain  § 9–3  mielde  sáhttá dálvesiiddaide  mearriduvvot  guovddáš  siidasadji. Nugo  namuhuvvon  čuoggás  9.6.2 ¶
,  de  dát  ii mearkkaš  ahte  dálvesiiddat  eai  sáhte  rievddadit olbmuid dáfus. Seammaládje lea dalle go lea mearriduvvon alimus boazolohku dálvesiidii. Boazologu siskkobealde  oažžu  ain  rátkit  sierra  siidii  dahje ovttasbargat  eará  siiddaiguin.  Eaktun  lea  ahte ¶
51. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 52. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 53. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 54. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
ollislaš  boazolohku  ii  šatta  alit  go  iešguđet  siiddaide lea biddjon. Karen  Marie  Eira  Buljo deattuha  ahte  boazo- lohku  ii  galgga  leat  nu  áibbas  čavga.  Boazolohku sáhttá  rievddadit  jagis  jahkái.  Earret  eará  sáhttá siidda  boazolohku  lassánit  náitaleami  geažil, muhto nuppe jagi sáhttá fas njiedjat go soames náitala eará siidii. Boazologu nappo ii galgga gáibidit ovttatmanu vuolidit, muhto easkka dalle go dat lea šaddan bissovaččat badjel mearriduvvon logu. Nubbi  lađas :  Nugo  mearriduvvon  § 4–3,  2. čuoggá nuppi lađđasis, de galgá ođđa siidaoasi ásahettiin doalahit boazologu siidda meriid siste. Dás lea geassesiida vuođđun, ja eaktun lea ahte geassesiidda buot  siidaoasit  leat  ovttaoaivilis  ođđa  siidaoasi ásaheapmái. Stuora  geassesiiddain,  dahje  geassesiiddain gos leat siskkáldas riiddut, sáhttá leat váttis olahit ovttamielalašvuođa.  Dálvesiida,  dahje  eará  joavku geassesiiddas, sáhttá maid ásahit ođđa siidaoasi go leat ovttamielalašvuohta. Dát eaktuda gal ahte jovkui mearriduvvo sierra alimus boazolohku, jus ii de sáhttá  dat  dagahit  dássehisvuođa  geassesiidii  ja dagahit ahte ásahuvvojit eanet siidaoasit go maidda livččii sadji, geahča mearkkašumiid § 4–3, 2. čuoggái. Diekkár dilálašvuođain sáhttá nappo dálvesiida dahje eará joavku bivdit alcceseaset mearriduvvot alimus boazologu. Dát boazolohku rehkenasto geassesiidda olles boazologu  vuođul  nugo  dat  lea  mearriduvvon vuosttaš  lađđasa  mielde.  Jus  dálvesiidii  juo  lea mearriduvvon sierra boazolohku vuosttaš lađđasa mielde, de adno dat vuođđun. Dáid unnit joavkkuid boazologut fertejit heivehuvvot geassesiidda olles boazologu ektui. Goalmmát  lađas :  Boazologu  mearrideapmi guoskkaha  boazoeaiggádiidda  deaŧalaš  juogadangažaldagaid.  Ovttaskas  siiddat  eai  geahča dušše iežaset boazolohkui, muhto maiddái ránnjásiidda lohkui. Dat ii leat dušše dan dihte go ballet ahte «ránnjá oažžu eambbo go mun» , muhto maiddái  dan  dihte  go  ránnjá  dárbbaša  ja  geavaha seamma  guohtumiid.  Dan  dihte  dáidá  leat  unnán jahkehahtti ahte ieš dohkkeha unnidit boazologu, jus ránnjá ii dárbbaš unnidit. Dán vuođul lea deaŧalaš deattuhit dan njuolggadusa  mii  dadjá  ahte  boazologu  unnideapmi  ferte dahkkot  lagas  gulahallamiin  buot  siiddaiguin, geahča § 9–2 nuppi lađđasa. Ii leat vejolaš mearridit juste man olu bohccuid siidda guohtumat guddet. Dás, dego eará nai resursahálddašeamis dáidá leat máŋggaoavilvuohta nákkisvuođa  jd.  birra.  Boazologu  mearrideapmi guoskkaha ge deaŧalaš juogadanáššiid. Dan dihte lea  deaŧalaš  ahte  alimus  boazologu  mearrideami eavttut  ja  vuođđu  čilgejuvvojit  buoremus  ládje. Galgá  leat  vejolaš  dárkkistahttit  daid  árvvoštallamiid mat leat vuođđun leamaš. Orohatstivrra evttohuvvon ¶
boazolohku ¶
galgá ¶
ovddiduvvot jahkečoahkkimii  ja  dohkkehuvvot  fylkkaboazodoallostivrras, gč. § 9–2. Go fylkkaboazodoallostivra lea dohkkehan, de sáhttá  siidaoasi  jođiheaddji  ovddidit  boazologu mearrádusa  eananjuohkindikki  ár vvoštallamii.  Ii leat dušše iežas siidda boazologu mearrádus man sáhttá  ovddidit  eananjuohkindiggái,  muhto  maiddái  eará  siidda  logu  dalle  go  das  lea  alcces mearkkašupmi. Njealját lađas : Dán mearrádusas leat njuolgga- dusat  boazologu  unnideami  birra.  Unnidit  galgá proseanttaid  mielde, dan duohken  man  olu  bohccot siidaoasis leat. Sullasaš njuolggadus boazologu unnideapmái lea leamaš ovdalaš lágain maid, gitta jagi 1897 Tillægslappeloven (Lassisámelága) rájes. Mearrádus lea guovtti juogus. Vuos galget dat siidaoasit unnidit main leat badjel 200 bohcco. Sii galget proseanttaid mielde unnidit. Jus eai ovttasge leat  badjel  200  bohcco,  de  galget  buot  siidaoasit unnidit proseanttaid mielde. 4. kapihttala njuolggadusain čuovvu ahte siidaoasi  jođiheaddji  mearrida  guđet  bohccot  galget eret, gč. § 4–2 mearkkašumiid. Viđát  lađas :  Orohat  sáhttá  mearridit  alimus boazologu  siidaoasi  nammii.  Maiddái  dán  galgá fylkkaboazodoallostivra  dohkkehit  maŋŋel  go  lea gieđahallon  orohaga  jahkečoahkkimis.  Mearrádusa ulbmil lea ee. hehttet ahte boazodoallu čohkkejuvvo dušše moatti stuora siidaoassái. Njuolggadus iešalddis ii dagat ahte siidda boazolohku unnu, muhto  mearkkaša  ahte  siidda  boazolohku  galgá juhkkojuvvot  eanet siidaosiide.  Fertejit  ásahuvvot ođđa siidaoasit vai siidaosiid boazolohku ii šatta alit go mearriduvvon. Ovdamearkan  sáhttit  jurddašit  geassesiidda gos leat dušše guokte siidaoasi, ja goappás nai leat 1200  bohcco.  Jus  siidaoasi  alimus  boazolohkun mearriduvvo  600,  de  fertejit  ásahuvvot  guokte ođđa  siidaoasi.  Diet  guokte  siidaoasi  sáhttiba  4. kapihttala  njuolggadusaid  mielde  ieža  mearridit geat ođđa siidaosiid ožžot. Dán njuolggadusa ulbmilin lea ee. bisuhit orohaga guohtumiid boazodoalu resursan. Jus dolliid lohku  šaddá beare vulos, de šaddá váttis  doalahit boazodoalu  sierra  ealáhussan  eará  geavahanberoštumiid  ektui.  Muđui  čujuhuvvo  § 4–3,  4. čuoggái. Geahča  čuoggás  9.7 ¶
eanet  njuolggadusa duogáža birra. ¶
55. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Jus siidaoassái lea mearriduvvon alimus boazolohku,  de  galgá  siidda  boazolohku  unniduvvot njealját  lađđasa  olis  álggos  nu  ahte  dat  siidaoasit main leat beare olu bohccot, unnidit mearriduvvon lohkui. Dárkkistan dihte ahte boazolohku lea dán paragráfa  mearrádusaid  mielde,  sáhttá  fylkkaboazodoallostivra dahje Boazodoallostivra logahit ealu. Jus siidaoasi jođiheaddji ii doahttal mearriduvvon boazologu, de sáhttá addot unnidangohčus 13. kapihttala njuolggadusai mielde. Loahpa  loahpas  sáhttá  šaddat  bággonjuovvan § 13–6  njuolggadusaid  vuosttaš  lađđasa  c-bustáva olis, muhto easkka go lea čielgan ahte eará doaimmat 13. kapihttala mielde eai leat ábuhan. ¶
§ 9–5. Guohtunáiggit ¶
Go  lea  dárbbašlaš  jagiáigeguohtumiid  gáhttema dihte,  de  sáhttá  fylkkaboazodoallostivra  mearridit iešguđet  jagiáigeguohtumiidda  guohtunáiggiid.  Siidoallostivra dohkkehit . ¶
Mearkkašumit § 9–5: ¶
Gáhtten  dihte  iešguđet  jagiáigeguohtumiid  lea deaŧalaš ásahit guohtunáiggiid. Dákkár mearrádusat leat guhká leamaš boazodoalus, gitta 1854 rájes, go ¶
Suoma-Norgga ¶
rádji ¶
bođii ¶
dagahii dárbbašlažžan gáhttegoahtit dálveguohtumiid. Mearrádus  addá  válddi  mearridit  guohtunáiggiid dalle go lea dárbbašlaš boazodoalu iežas dihte, namalassii  dalle  go  lea  dárbbašlaš  gáhttet  dihto jagiáigeguohtumiid,  dahje  jus  lea  várra  ahte guohtunáiggiid  mearrideami  haga  šaddet  váttisvuođat  siiddaid  gaskii.  Mearrádus  ii  atte  válddi mearridit  guohtunáiggiid  vuhtii  váldin  dihte guovllu eará geavaheddjiid. Dalle gal fertešii válddi oažžut  eará  njuolggadusaid  olis,  omd.  evttohusa § 10–1 mielde, mii vástida 1978-lága 15. §. Vuosttaš lađas : § 9–3 mielde galgá orohatstivra mearridit guohtunáiggiid orohaga iešguđet jagiáigeguohtumiidda. § 9–5 njuolggadus mii addá fylkkaboazodoallostivrii  vuoigatvuođa  iešheanalaččat mearridit  guohtunáiggiid,  lea  jurddašuvvon  daid dilálašvuođaide  go  lea  dárbbašlaš  ovttastahttit moatti  orohaga  guohtunáiggiid.  Lea  unohas  jus guovtti ránnjáorohagas leat dálveguohtumiin goabbat guohtunáiggit. Dat sáhttá oalgguhit boazoeaiggádiid  geat  árabut  bohtet  dálveguohtumiidda maiddái guođohit ránnjáorohaga, ovdal go dat ieža ollejit dohko. Nubbi ¶
lađas :  Sáhttá  leat  dárbu  ložžet guohtunáiggiid,  erenoamážit  jus  guohtumat  leat lássahuvvan. Guohtumat sáhttet lássahuvvat dálkkádagaid  geažil  nugo  geavai  Finnmárkkus  1997 dálvvi  ja  giđasdálvvi  ja  Tromssas  fas  jagi  2000 dálvvi. Guohtumat sáhttet lássahuvvat maiddái jus earát vuoigatmeahttumit leat rihkkon guohtungeavahan-njuolggadusaid.  Goappaš  ovdamearkkain lea  siida  sivakeahttá  gártan  váttis  dillái,  ja  sáhttá leat dárbbašlaš ložžet guohtunáiggiid. Sierralohpi  (guohtunáiggiid  ložžen)  ii  gusto dušše  guohtunáiggiide  mearriduvvon  § 9–5  olis, muhto  maiddái  guohtunáiggiide  mearriduvvon § 9–3 olis. Maiddái  fylkkamánni  sáhttá  addit  sierralobi. Go lávdegoddi lea válljen addit dán válddi maiddái fylkkamánnái, de lea dan dihte go sierralobi ohcan lea  hoahppuášši,  ii  ge  olle  čohkket  fylkkaboazodoallostivrra.  Jus  lea  sáhka  guhkit  áiggi  sierralobis, de gal ferte fylkkaboazodoallostivra mieđihit. Guohtunáiggiid  rihkkuma  dáfus  čujuhuvvo § 9–3  viđát  lađđasa  njuolggadussii,  ja  lávdegotti mearkkašumiide dán mearrádussii. ¶
§ 9–6. Orohatplánat ¶
Orohatstivra galgá ráhkadit orohahkii orohatplána mas  galget  leat  orohaga  doaimmaid  birra  dieđut mat leat dárbbašlaččat almmolaš plánemis. Orohatplána galgá sisttisdoallat: a) čilgehusa orohaga johtinvuogádagaid birra b) čilgehusa jagiáigeguohtumiid, guottetbáikkiid jd. birra. c) listtu  mas  namuhuvvojit  dárbbašlaš  fievrrut, maiddái  meahccefievrrut  ja  vejolaš  áigeráddjera ¶
Siidaoasi  jođiheaddji  lea  geatnegas  addit  plána ráhkadeapmái dárbbašlaš dieđuid. Suohkaniidda/gielddaide ja  fylkii  berre dieđihit plánabarggu  birra  ja  daidda  galgá  plána  váldosisniidda/gielddaide  ja  fylkkagildii,  ja  guoskeváš ¶
ránnjáorohagaide.  Plána  galgá  maiddái  sáddejuvvot fylkkaboazodoallostivrii . ¶
Mearkkašumit § 9–6: ¶
Mearrádus  boahtá  1978-lága  § 8a  sadjái  orohatplána birra. 1978-lága § 8a ulbmil lei nannet boazodoalloealáhusa  resursastivrema.  Ovdabargguid mielde lea plána almmolaš dokumeanta mii galgá čájehit orohaga resursageavaheami  ja muđui  orohaga  geavaheami,  omd.  johtolagaid,  dálá  ja jurddašuvvon rusttegiid ja mohtorjohtolaga. Plána lea boazodoallohálddahusa vuođđun stivret boazoealáhusa ja dokumeanta mii addá areálaplána-eiseválddiide  dieđuid  boazodoalu  areálageavaheami birra, gč. Ot.prp. nr. 28 (1994–95) sámegiel jorgaleami s 30 ja 45. Nu  movt  mearrádus  lea  hábmejuvvon,  de mielddisbuktá  dat  ahte  orohatplána  ii  sisttisdoala dušše  dieđuid  main  lea  mearkkašupmi  almmolaš plánemii,  erenoamážit  areálaplánemii,  muhto maiddái dieđuid main lea mearkkašupmi orohaga siskkáldas organisermii ja doibmii. Diet maŋemus lea  juoga  man  lávdegotti  oainnu  mielde  baicca berre  reguleret  geavahan-njuolggadusain,  gč. evttohusa  § 9–1.  Orohatplána  berre  sisttisdoallat dieđuid  orohaga  birra  main  lea  mearkkašupmi almmolaš  plánemii.  Dakkár  plána  lea  dárbbašlaš dasa  ahte  areálaplána-eiseválddit  sáhttet  doarvái vuhtii váldit boazodoalu areálageavaheami. Evttohuvvojit veahá álkit gieđahallanvuogit go 1978-lága  mielde.  Nu  movt  dat  leat,  de  sáhttet gielddat ja fylkkagielddat navdit ahte sis lea stuorát váikkuhanváldi  plánaide  go  dat  mii  rievttálaččat lea. Seammás lea deaŧalaš ahte gielddat ja fylkkagielddat dovdet movt boazodoallu geavaha gieldda areálaid, ja dakkár dieđuid ožžot dat orohatplánaid bokte. ¶
10. Kapihtal. Oktavuohta eará geavaheapmái ¶
§ 10–1. Opmodaga geavaheapmi boazoguohtunguovllus ¶
Eananeaiggát dahje son geas lea geavahanvuoigatjuvvot . ¶
Mearkkašumit § 10–1: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 15. §, muhto lea  heivehuvvon  nu  ahte  soahpá  lávdegotti  evttohussii dan dáfus ahte guovllustivrra sadjái boahtá fylkkaboazodoallostivra. Lávdegoddi oaivvilda ahte dán  mearrádusa  berre  árvvoštallat  rievdadit,  gč. čuoggá 7.4 ¶
, muhto lávdegottis ii leat váldi evttohit rievdadusaid dán vuoru. Lávdegoddi  almmotge  deattuha  ahte  mearrádus  nu  movt  lea,  maiddái  guoskkaha  daid dilálašvuođaid  goas  boazosámiin  leat  vuoigatvuođat  dološ  áiggi  rájes  geavaheami  vuođul,  mas lea  nappo  eará  riektevuođđu  go  láhka.  Dalle  leat vuoigatvuođat  suodjaluvvon  daid  prinsihpaid mielde  mat  bohtet  ovdan  §:s  5–9.  § 10–1  mearrádusa ferte dalle nappo dulkot dán prinsihpa vuođul. Geahča muđui čuoggá 7.4 ¶
§ 10–2. Jeagilbordin (jeagildoahpun) ¶
Gonagas  sáhttá  láhkaásahusaid  bokte  heivehit  jeaadnojuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil. ¶
Mearkkašumit § 10–2: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 30. § vuosttaš lađas.  1978-lága  nuppi  lađđasis  lea  njuolggadus boazofárpma  birra, muhto  dat  ii  leat  dása  váldon, go láhkaevttohus § 4–1 juo sisttisdoallá dan. ¶
56. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 57. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
§ 10–3. Johtaleapmi guovlluin gos bohccot leat guohtume ¶
Juohkehaš  guhte  johtala  guovlluin  gos  bohccot  leat guohtume, ¶
lea ¶
geatnegas ¶
geavahit ¶
iežas fuolalašvuođain  ja  várrogasvuođain  nu  ahte dárbbašmeahttumit  ii ráfehuhte ii  ge gavdnje  bohcoainnus cealkit . ¶
Mearkkašumit § 10–3: ¶
Mearrádus  lea  seamma  go  1978-lága  28.  §.  Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit dása rievdadusaid, muhto lávdegoddi lea evttohan dárbbašlaš rievdadusaid  mat  čuvvot  lávdegotti  evttohusa hálddašanortnega rievdadeami olis. Lávdegoddi čujuha ahte jus báikkálaš politieiseválddit  galget  dohkkehit  lágideami,  de  sáhttet  sii maid  gieldit  dan  eastadan  dihte  vahágiid  guovllu boazodollui.  Politiija  sáhttá  maid  bidjat  eavttuid lágideapmái.  Politiija  berre  juohke  háve  go  lea ságas dohkkehit lágideami guovllus gos lea boazodoallu,  dieđihit  guovllu  boazodolliide  ovdal  go dohkkeha lágideami. Lávdegoddi  čujuha  ahte  mearrádus  maid guoská eananeaiggádiidda ja eará vuoigatvuođalaš eanangeavaheddjiide  doppe  gos  lea  boazodoallu, g č. vuosttaš lađđasa. Oallugat oainnat navdet ahte mearrádus ii guoskka sidjiide, muhto nu nappo ii leat. Nuppi  lađđasa mielde  sáhttá  bidjat  eavttuid dahje dihto áigái áibbas gieldit stuorát lágidemiid, valáštallamiid,  bivdobeanageahččalemiid  dahje sullasaš  doaimmaid  mat  sáhttet  leat  erenoamáš vahágain  boazodollui. «Sullasaš  doaimmat» leat omd. bivdu. Dan oktavuođas deattuha lávdegoddi ahte  ealgabivdu  sáhttá  sakka  ráfehuhttit  boazodoalu.  Maŋemus  logijagiid  lea  ealgalohku  sakka lassánan. Maiddái bivdit leat lassánan, ja nu bivdobeatnagat  ja  njealljejuvllagat.  Maiddái  lea  eanet guovlluin  dál  bivdu,  ja  olu  sajiin  lea  bivdináigi guhkiduvvon. ¶
Buot  doaimmat  mat  čuvvot  ealgabivddu,  ráfehuhttet boazodoalu hui  sakka.  Boazu šaddá mihá árggit  ja  váddáseabbo  guođohit.  Bohccot  muosehuvvet  ragatáigge.  Dáhpáhuvvá  maiddái  ahte bivdit báhčet bohcco, go navdet ealgan. Ovdamearkan  čájehit  dás  orohaga  gos maŋemus jagi ledje a) 26 bivdinguovllu b) su. 130 bivdi (+ guossebivdit) 3 – 5 vahkku c)  150 ealgga bivdomearri d) 78 beatnaga bivddus 3 – 5 vahkku e) 52 njealljejuvllaga jođus 3 – 5 vahkku ¶
§ 10–3  olis  berre  –  eanet  go  dál  –  bidjat  eavttuid bivdui boazodoalloguovlluin. ¶
§ 10–4. Beatnagat ¶
Boazoguohtunguovlluin  mat  leat  ásahuvvon  § 3–2 vuođul, leat fámus čuovvovaš  mearrádusat  beatnageahču ¶
vuolde. ¶
Beatnaga ¶
eaiggát ¶
dahje hálddašeaddji galgá fuolahit ahte beana, vaikko vel lea ge geahču vuolde dahje báttis, ii dárbbašmeahttudilálašvuođain ¶
čoavdit ¶
eaiggáda ¶
dahje hálddašeaddji  geatnegasvuođas  veaddit  beatnaga báttis dahje visttis dahje áiddi siste, maŋŋel go guosbearráigeahčči ja politiija dahje olmmoš guhte daid ¶
ovddas  doaibmá.  Beatnaga  mii  ruohttá  luovosin guovlluin  gos  lea  veaddingeatnegasvuohta  goalmhárrái, nu guhkás go láhka heive . ¶
Mearkkašumit § 10–4: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 29. §. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid dás, earret dan mii lea dárbbašlaš heivehit mearrádusa lávdegotti eará evttohusaide. Muđui  čujuhuvvo  dasa  ahte  Justisdepartemeanta  gulaskuddancealkámušas  golggotmánu 20. beaivvi 2000 lea evttohan rievdadit dán mearrádusa  beatnatlágaid  oktiiheiveheami  olis,  geahča evttohusa 63. siiddu. Maiddái  dákko  árvaluvvo  (dárogiel  teavsttas) ahte sátni tamrein lonuhuvvo sániin rein . ¶
11. Kapihtal. Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Buhtten ¶
§ 11–1. Objektiivvalaš ja oktasaš ovddasvástádus ¶
Earret  dán  lága  sierra  mearrádusaid  ja  ložžemiid vuođul  lea  boazoeaiggádis  ovddasvástádus  vahága ovddas maid boazu dagaha, geahčakeahttá siva. Vahága ovddas maid boazu dagaha orohaga siskluotta (regressa). ¶
Mearkkašumit § 11–1: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 25. §. Buhtadanovddasvástádus man 1978-láhka sisttisdoallá, lea garas ja hui viiddis ¶
. Lávdegoddi atná dárbbašlažžan  rievdadit  buhtadan-mearrádusaid, muhto  dat  lea  olggobealde  lávdegotti  válddi.  Láv ¶
58. 1978-lága  24.  –  26.  §§ buhtadannjuolggadusaid  lea  Kirsti Strøm  Bull  guorahallan  girjjis  Studier  i  reindriftsrett, Oslo 1997, 104. s. rájes. ¶
degoddi  almmotge  fuomášuhttá  ahte  orohagaid oktiičaskin ¶
stuorát  orohahkan ¶
dahká ¶
ahte solidáralaš  ovddasvástideddjiid  lohku  lassána sakka.  Lága  mearrádusaid  mielde  guoskkaha buhtadanovddasvástádus maiddái boazoeaiggádiid geat  eai  leat  leamaš  lahkage  báikki  gos  vahát  lea dáhpáhuvvan. Fertet navdit ahte dat dáhpedorpmis čuovui ođđa orohatjuohkima, ja ahte dan dihte lea dárbbašlaš rievdadit buhtadan-njuolggadusaid. ¶
§ 11–2 Ovddasvástádusaid ložžen mat čuvvot § 11–1 ¶
§ 11–1 mearrádusat  buhttenovddasvástádusa birra geahčakeahttá  siva  eai  galgga  gustot  vahágiidda mat šattažet lobálaš johtima geažil, bisáneami dahje guođoheami geažil johtolagaid nalde dahje guohtunSeammaládje ¶
sáhttá  eananeaiggát ¶
oažžut eananjuohkindikki árvvošteami čilget berre go oassi diekkár áiddi huksengoluin mii lea namuhuvvon §:s 5–1 ja dán paragráfa nuppi oasis, biddjojuvvot boazoeaiggádiid nala. ¶
Mearkkašumit § 11–2: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 26. §. ¶
Lávdegoddi  anášii  dárbbašlažžan  maiddái  dán mearrádusa  rievdadit.  Earret  eará  ferte  geaččat daid ovttas dábálaš buhtadanrievttálaš njuolggadusaiguin  vaháguvvan  olbmo  sear vama  birra,  ja ložžemiid ektui geassemánu 13. beaivvi 1969 nr. 26 vahátbuhtaduslága  §§:in  5–1  ja  5–2.  Lea  olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid buhtadan-njuolggadusaid dáfus. ¶
§ 11–3. Buhtadusárvvošteapmi ¶
Jus  ii  leat  ovttamielalašvuohta  man  boazoeaiggát dahje  orohatstivra  ovdaolbmo  bokte  lea  čálalaččat duođaštan,  mearriduvvo  buhtadusgáibádus  vahága ovddas  maid  bohccot  leat  dagahan,  eananjuohkinGáibádus ¶
doallat ¶
riekteárvvošteami ¶
galgá ovdandivvojuvvot  jođáneamos  lági  mielde.  Dákkár gáibádusas  galget  addojuvvot  nu  dárkilis  dieđut  go vejolaš áiggi birra ja saji birra goas ja gos vahát lea dahkkojuvvon,  vahága  šlájá  birra  ja  viidodaga  ja buhtadusgáibádusa sturrodaga birra. Jus lea vejolaš, de berrejit maiddái addojuvvot dakkár dieđut main sáhttá leat ávki go  galgá čilget geasa gullet bohccot mat vahága leat dagahan. Vejolaš vihtanat ja eará duođaštusat berrejit maiddái dieđihuvvot. Dikki  ovdaolmmoš  galgá  farggamusat  mannat geahčadit  vahága  go  árvvošteami  gáibádus  lea ovdandivvojuvvon.  Geahčadeamis  galget  leat  guosvahága árvvu ja mearridit buhtadusmávssu. ¶
Mearkkašumit § 11–3: ¶
Mearrádus lea seamma go 1978-lága 27. §. ¶
Nugo  namuhuvvon,  de  lea  olggobealde  lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid buhtadan-njuolggadusaid dáfus. ¶
12. Kapihtal. Váldeásahusat ¶
§ 12–1. Boazodoallostivra ja Stáhta boazodoallohálddahus – doaibma ja áššegieđahallan ¶
Náššuvnnalaš dásis gullet boazodoalloáššit Boazodokaboazodoallostivrii ja fylkkamánnái ¶
Mearkkašumit § 12–1: ¶
Nugo namuhuvvon čuoggás 9.8.6 ¶
, de evttoha lávdegotti  eanetlohku  ahte  ovttaskas  áššiid  mearrideapmi sirdojuvvo eret departemeanttas ja biddjojuvvo Boazodoallostivrii ja Stáhta boazodoallohálddahussii. Lea  departemeanta  mii  mearrida  láhkaásahusaid  válddi  sirdima  birra  Boazodoallostivrras Stáhta boazodoallohálddahussii, muhto lea Boazodoallostivra  mii  mearrida  galgá  go  váldesirdinvejolašvuohta geavahuvvot. ¶
§ 12–2. Fylkkaboazodoallostivra ja fylkkamánni – doaibma ja áššegieđahallan ¶
Fylkkas ¶
gullet ¶
boazodoalloáššit ¶
fylkkaboazoáššiin. ¶
Mearkkašumit § 12–2: ¶
Nugo  namuhuvvon  čuoggáin  9.8.4  ja  9.8.5 ¶
de evttoha lávdegoddi ahte fylkkamánni ja fylkkaboazodoallostivra  váldet  badjelasásaset  ovddasvástádusa  mii  dál  lea  boazodoallokantuvrrain  ja  guovllustivrrain. Fámu sirdin dieinna lágiin sihkkarastá boazodoalloáššiid  gieđahallama  ja  dahká  boazodoalu  eanet  oidnosii  maiddái  fylkkamánni  eará hálddašandoaimmaid dáfus, erenoamážit areála- ja birasgáhttenáššiid ¶
dáfus ¶
eanandoallohálddašeami ektui. Fylkkamánnis lea gelbbolašvuohta oallut fágasurggiin,  mii  maiddái  livččii  boazodollui  ávkin; sihke  ekonomiija-  ja  bargiidhálddašeamis  ja  dasa lassin juridihkkalaš gelbbolašvuohta. Áššegieđahallama  láhkaásahusaid  dáfus  leat lávdegottis evttohusat dás maŋŋelis. Mearrádus  mii  dás  lea  evttohuvvon,  lea seamma  go  miessemánu  12.  beaivvi  1995  nr. 23 eananlága 3. §. Datte ii leat boazodoalu dáfus evttohuvvon njuolggadus mii lea eananlága 3. § vuosttaš lađđasis.  Dat  lea  dan  dihte  go  boazodoalu hálddašeapmi ferte biddjot ásahussii mii lea  bajábealde  suohkana,  go  boazoguohtumat  dábálaččat leat máŋgga suohkana rájiid siste. ¶
§ 12–3. Boazodoallostivrra ja fylkkaboazodoallostivrra nammadeapmi ¶
Náššuvnnalaš Boazodoallostivrras leat čieža ¶
lahtu persovnnalaš  várrelahtuiguin.  Sámediggi  namlahtu várrelahtuiguin ¶
. Sámediggi, departemeanta ja  Norgga  Boazosápmelaččaid  Riikkasearvi  namjođiheaddji ovttasráđiid. ¶
59. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha eará hálddašanvuogádaga, gč. čuoggá 9.8.8. 60. Gokko  eanetlohku  evttoha  fylkkamánni,  evttoha  unnitlohku, Jon Meløy, boazodoalloagronoma. 61. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 62. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 63. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha vihtta. 64. Unnitlohku,  Erik  Keiserud,  ii  dáhtoše  addit  Norgga  Boazosápmelaččaid Riikkasearvái nammadanválddi. ¶
Boazodoallostivrii  ja  fylkkaboazodoallostivrii lahtuid válljen galgá leat almmuhuvvon unnimusat guđa  vahkku  áigemuniin.  Norgga  Boazosápmelogus. ¶
Mearkkašumit § 12–3: ¶
Dát mearrádus lea dárkileappot čilgejuvvon čuoggás  9.8.7 ¶
.  Unnitlohku, Erik  Keiserud ,  ii  attáše NBR:i njuolggo nammadanválddi. ¶
§ 12–4. Boazobearráigeahčču ¶
Stáhtalaš  luonddubearráigeahčču,  gč.  lága  geasčuvvojuvvojit. ¶
Mearkkašumit § 12–4: ¶
Čujuhuvvo čuoggái 9.8.9 ¶
. Geassemánu  21.  beaivvi  1996  nr. 38  lágas stáhtalaš luonddubearráigeahču birra 2. §:s daddjo ahte stáhtalaš luonddubearráigeahčču galgá dárkkistit  máŋggaid  lágaid  čuovvuma,  nugo  luonddugáhttenlága,  lága  mohtorjohtolaga  birra  mehciin  ja  čázádagain,  fuođđolága  ja  maiddái  kulturmuitolága. Luonddubearráigeahčus leat nappo dál juo olu doaimmat  dain  guovlluin  gos  maiddái  lea  boazodoallu.  Dan  dihte  evttoha  lávdegoddi  ahte  dat maiddái  oažžu  doaimmaid  boazodoallolága  olis. Dat  dieđusge  eaktuda  ahte  bargit  ož ž ot  oahpu  ja ahte  virggiide  biddjojit  olbmot  geat  dovdet  sámi boazodoalu ja máhttet sámegiela. 2.  § maŋemus  oasi  mielde  sáhttá  departemeanta addit bearráigehččui ođđa doaimmaid. Jus dat  mearrádus  mearkkaša  ahte  dušše  Birasgáhttendepartemeantta ovddasvástadussuorggit gullet dasa,  de  evttoha  lávdegoddi  ahte  láhka  stáhtalaš luonddubearráigeahču birra rievdaduvvo. ¶
§ 12–5. Soabaheapmi ¶
Fylkkaboazodoallostivra  sáhttá  iežas  fápmudusa mielde dahje siidaoasi jođiheaddji, siidda dahje oroFylkkaboazodoallostivra ¶
dahje ¶
Boazodoallodusaid soabaheami čađaheami birra. ¶
Mearkkašumit § 12–5: ¶
Evttohusa duogáš lea čilgejuvvon čuoggás 9.8.10 ¶
. Dán  mearrádusa  mielde  sáhttá  fylkkaboazodoallostivra iežas fuomášumi mielde mearridit ahte soabaheapmi  galgá  čađahuvvot.  Sáhttá  leat  ahte fylkkaboazodoallostivra oaidná ahte guovtti siiddas dahje orohagas leat riiddut mat eai leat dušše alcceseaset  vahágin,  muhto  maiddái  earáide,  ja  dalle sáhttá  fylkkaboazodoallostivra  iežas  fápmudusain mearridit čađahit soabaheami. Sáhttá  maid  leat  nu  ahte  okta  riiddu bealálaččain  dáhttu  soabaheami.  Almmotge  lea fylkkaboazodoallostivra mii mearrida galgá go soabaheapmi  čađahuvvot.  Dat  nappo  ii  dáhpáhuva iešalddis. Muđui sáhtášii soabaheapmi gáibiduvvot givssidan dihte nuppi. Fylkkaboazodoallostivra ¶
nammada ¶
soabaheaddji. Dat sáhttá leat okta gii ieš lea fylkkaboazodoallostivrras,  dahje  olggobeale  olmmoš.  Eaktun almmotge lea ahte goappaš beliin lea sutnje luohttámuš. Njuolggadusaid  mielde  máksá  hálddahus  soabaheami  goluid.  Guhki  vuollái  hálddahus  oainnat seastá ruđaid jus jođánit lihkostuvvá soabahit. ¶
13. Kapihtal. Ráŋgumat ¶
§ 13–1. Oppalaččat ¶
Juohkehaš lea geatnegas čuovvut mearrádusaid dán lágas  dahje  dan  olis.  Seamma  guoská  mearrádučuvvot rihkkuma . ¶
65. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 66. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
67. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
Mearkkašumit § 13–1: ¶
Dá lea mearrádus mii oppalaččat guoská ovttaskas riektesubjeavttaid  geatnegasvuođaide  čuovvut mearrádusaid addon lágas dahje dan olis ja guoská orohahkii, siidaoasi  jođiheaddjái  ja ovttaskas boazoeaiggádii. Dás lea sáhka lága iežas mearrádusain ja mearrádusain mat leat láhkaásahusain lága olis. Geatnegasvuohta lea maiddái mearrádusaid dáfus mat leat dahkkon lága dahje láhkaásahusa olis. Vuosttaš lađđasa ulbmilin lea fuomášuhttit geat- negasvuođaid  mat  čuvvot  lága,  láhkaásahusaid  ja ovttaskas mearrádusaid olis, ja dan dihte lea mearrádusas vuosttažettiin dieđáhuslaš mearkkašupmi. Ovdamearkka dihte lea orohaga geatnegasvuohta ráhkadit  geavahan-njuolggadusaid  juo  namuhuvvon § 9–1 vuosttaš lađđasa mearrádusain. Nuppi lađđasis lea deattuhuvvon ahte ráŋgumat galget  leat  govttolaččat  rihkkuma  ektui,  ja  ahte  ii galgga ráŋgut garraseappot  go  dárbbašlaš.  Mearrádus lea seamma go geassemánu 14. beaivvi 1985 nr. 77 plána ja huksenlága § 166b. Čujuhuvvo  maiddái  evttohusa  §:i  13–2  gos daddjo  ahte  fylkkaboazodoallostivrra  gohččun galgá addot dušše jus nu berre dahkkot almmolaš beroštumiid  geažil,  geahča  mearkkašumiid  dán mearrádussii. ¶
§ 13–2. Lobihis doaimma heaittiheami gohččun (váguhus) ¶
Jus juoga doaimmahuvvo dáid mearrádusaid dahje dán lága olis addon mearrádusaid vuostá, de galgá Boazodoallostivra  dahje  fylkkaboazodoallostivra,  go almmolaš  fuolaid  geažil  nu  berre,  addit  dárbbašlaš gohččumiid heaittihit lobihis doaimma, dás maiddái gohččut njulget ja gaikut lobihemet ceggejuvvon visthovdii ja fylkkamánnái. ¶
Mearkkašumit § 13–2: ¶
Gelbbolaš eiseválddit sáhttet dán mearrádusa olis cealkit  sáhkuid  lobihis  doaimmaid  geažil,  dás maiddái lobi haga ceggejuvvon visttiid ja rusttegiid geažil.  Árvvoštallama  maŋŋel  sáhttá  biddjot  áigemearri čađaheapmái. Heaittiheami dahje njulgema geatnegasvuohta čuovvu  iešalddis  das  juo  ahte  mearrádus  dahje njuolggadus lea rihkkojuvvon. Jus omd. evttohusa § 9–5  vuosttaš  lađđasa  nuppi  cealkaga  guođohannjuolggadusat leat rihkkojuvvon, de lea boazoeaiggát  geatnegas  vuojehit  bohcco/bohccuid  eret beroškeahttá  das  lea  go  addon  gohččun.  Go gohččun  addojuvvo,  de  mearkkaša  dat  ahte  rihkkun lea dáhpáhuvvan ja ahte eiseválddit leat gávnnahan dárbbašlažžan seahkánit áššái go boazoeaiggát ieš ii leat vuojehan bohcco/bohccuid eret. Nu lea ge evttohusa mielde eaktu ahte das lea almmolaš  beroštupmi.  Čuoggás  9.9.3.1 ¶
lea oppalaččat guorahallon mat leat priváhta ja mat leat almmolaš  beroštumit.  Dát  erohus  lea  deaŧalaš  go almmolaš eiseválddiid galget fuolahit ahte mearrádusat ja njuolggadusat čuvvojuvvojit. Nuppe bealis leat mearrádusat mat leat sikkáldas  ortnet-  ja  ovttasbargonjuolggadusat  ja  maid rihkkuma eiseválddit eai sáhte ráŋgut. Dasto leat mearrádusat maid dáfus eiseválddiin lea  geatnegasvuohta  fuolahit  ahte  dat  doahttaluvvojit. Eiseválddiid  ár vvoštallamis  das  ahte  galgá  go gohččuma addit, lea ge deaŧalaš earuhit almmolaš ja priváhta beroštumiid. Jus ¶
Boazodoallostivra ¶
lea ¶
mearridan guohtunáiggiid § 9–5 olis, de lea dábálaččat maiddái geatnegasvuohta čuovvolit ášši jus mearrádus ii  doahttaluvvo.  Almmolašrievttálaš  mearrádusa olis  čuovvu  iešalddis  ahte  das  lea  almmolaš beroštupmi.  Dát  guoská  opplaččat  boazodoallohálddahusa ovttaskas mearrádusaide. Jus omd. siiddas leat siskkáldas soahpameahttunvuođat, de lea dat dilálašvuohta masa almmolaš eiseválddit  dábálaččat  eai  seagut  iežaset.  Árvaluvvo baicca ahte ásahuvvo soabahanásahus čoavdit diekkár soahpameahttunvuođaid, geahča láhkaevttohusa § 12–5. Sáhttet gal dieđusge leat guhkes áiggi  dilálašvuođat  siiddas  dahje  siiddaid  gaskka mat leat vahágin boazodollui, ja ieža eai nagot čoavdit  ášši.  Dalle  sáhttá  leat  almmolaš  beroštupmi ahte  eiseválddit  addet  gohččumiid  ja  bákkolaččat čađahit doaimmaid. Jus  eiseválddit  gávnnahit  ahte  áššis  leat  almmolaš beroštumit, de galget dárbbašlaš mearrádu- sat dahkkot. Muhtun dilálašvuođain sáhttá leat dárbu sirdit válddi nappo fylkkamánnái dahje Stáhta boazodoallohálddahusa  hálddahuslaš  jođiheaddjái.  Deattuhuvvo almmotge ahte mearridanváldi lea stivrenorgánain, nu ahte válddi sirdin berre dahkkot dušše jus  leat  erenoamáš  ákkat  dasa,  omd.  jus  lea hoahppu mearridit juoidá. ¶
68. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
§ 13–3. Bággensáhkku ¶
Gohččumis § 13–2 mielde sáhttá Boazodoallostivra dahje ¶
fylkkaboazodoallostivra ¶
mearridit ¶
bágbággočađahanlága § 7–2 d-bustáva. ¶
Mearkkašumit § 13–3: ¶
Lea oalle dábálaš ahte lágain leat mearrádusat bággensáhku  birra.  Čujuhuvvo  ee.  geassemánu  14. beaivvi  1985 nr. 77  plána-  ja  huksenláhkii,  § 116b, geassemánu 13. beaivvi 1975 nr. 46 láhkii dienaslaš šibitdoalu birra, 6. § nuppi lađđasii ja geassemánu 5. beaivi 1987 nr. 26 buollinsuodjalusláhkii, 39. §. Ulbmilin lea bágget juoidá čađahit dainna lágiin ahte sáhkku lassána nu guhká go ii mihkke dahkko njulget  ášši,  ja  mearrádus  sáhttá  adnot  buot dilálašvuođain goas lea addon gohččun dahje gielddus. Sáhku sturrodat mearriduvvo guoskevaš ášši guorahallama  vuođul,  muhto  eaktuduvvo  ahte ráhkaduvvojit  dárkilet  mearrádusat  sáhku  sturrodaga ja sáhkkoheami birra. ¶
§ 13–4. Divat geavahanoktavuođas ¶
Boazodoallostivra  dahje  fylkkaboazodoallostivra sáhttá,  Gonagasa  addin  dárkilet  mearrádusaid mielde, cealkit siidaoasi jođiheaddjái divada § 9–1 olis  ráhkaduvvon  geavahan-njuolggadusaid  rihkgč. bággočađahanlága § 7–2 e-bustáva. ¶
Mearkkašumit § 13–4: ¶
Dákko ásahuvvo vejolašvuohta gáibidit divada lobihis  guođoheami  geažil,  dás  maiddái  guohtunáiggiid  rihkkuma  geažil,  ja  alimus  boazologu  rihkkuma  geažil.  Mearrádus  ferte  čuohcat  siidaoasi jođiheaddjái. Divada mearrádusa  ovdal ii  dárbbaš leat  mearriduvvon  eretvuojeheapmi  dahje  boazologu  unnideapmi.  Lea  doarvái  ahte  dilálašvuohta lea dihtosis. Almmotge galgá ovdalgihtii dieđihuvvot hálddašanlága 16. § mielde, nu ahte son beassá oainnus cealkit áššis. Jus sáhttá duođaštit ahte son ii  sáhte  sivahallot  áššis,  de  ii  galgga  gáibiduvvot divat.  Dás  lea  nappo  sáhka  ruovttogežiid duođaštangeatnegasvuođas. Divat  lea  hálddahuslaččat  celkojuvvon  divat dasa  gii  lea  oktasaš  buriin  geavahan  eambbo  go sutnje gullá. Dála boazodoallolágas lea vástideaddji mearrádus §:s 8b resursadivada birra. Go buhttengeatnegasvuohta  lea  hui  guovddážis,  de  berre máksojuvvon divat mannat báikkálaš oktasaš geavahussii,  ii  ge  stáhtii  dahje  eará  almmolaš  geavahussii. Dán dáfus evttohuvvo nuppeládje go mii lea sáhku  dahje  eará  ruđalaš  ráŋguma  dáfus.  Nu boađášii maid čielgaseappot ovdan ahte leat olggobealde  EOK  (Eurohpa  olmmošvuoigatvuođaid konvenšuvnna)  ráŋggáštusipmárdusa  (dárogillii EMK,  Den  europeiske  menneskerettighetskonvensjonen, 4.11.1950), geahča čuoggá 9.9.3.2 ¶
. Evttohusa  mielde  galgá  fylkkaboazodoallostivra  dahje  Boazodoallostivra  mearridit  divada, go  orohatstivrras  eai  galgga  šat  leat  almmolašrievttálaš doaimmat. Eaktuduvvo ahte ráhkaduvvojit darkilet njuolggadusat  diekkár  divada  ja  divdada  sturrodaga birra. Dálá mearrádus spiehkasteami birra «máksolágas» ( )  ii  jotkojuvvo.  Čujuhuvvo mearkkašumiide dán birra 9. kapihttalis ¶
. Čujuhuvvo  muđui  mearrádusaide  guohtundivada birra Norgga ja Ruoŧa guovvamánu 9. beaivvi 1972 soahpamušas boazoguohtumiid birra ¶
§ 13–5. Sáhkkocealkin ¶
Boazodoallostivra  dahje  fylkkaboazodoallostivra sáhttá  sáhkkohit  su  gii  dihto  áigemearis  ii  leat ollašuhttán gohččuma § 13–2 mielde. Jus lea gollan badjel 6 mánu dan rájes go gohččun addojuvvui, de galgá  son  geasa  sáhkku  celkojuvvo  beassat  cealSon ¶
geasa ¶
sáhkku ¶
celkojuvvo, ¶
sáhttá čuoččaldahttit  ášši  guorahallat  eiseválddi  sáhkkocealkima.  Jus  ášši  ii  čuoččaldahttojuvvo  60 beaivvi ¶
69. Unnitlohku, Karen Marie Eira Buljo ja Betty Kappfjell, eaba hálit njuolggadusaid árvaluvvon §:s 13–4. 70. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 71. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
sisa  dieđiheami  rájes,  de  lea  sáhkkocealkimis seamma  doaibma  go  loahpalaš  duomus,  ja  sáhttá čađahuvvot  duopmonjuolggadusaid  mielde.  Boazomielde. ¶
Mearkkašumit § 13–5: ¶
Dáinna  mearrádusain  boahtá  vejolašvuohta  čállit sáhkuid.  Čuoggás  9.9.3.3 ¶
lea  dan  birra  čállojuvvon eambbo. Go sáhkku celkojuvvo, de sáhttá son geasa dat celkojuvvo,  60  beaivvi  sisa  gáibidit  mearrádusa guorahallot ođđasis. Dán mielde lea vejolaš vuodjit ášši dábálaš duopmostuoluide, muhto dat eaktuda ahte  son  ieš  aktiivvalaččat  ovddida  ášši.  Sáhkkocealkin lea nappo earáládje go dábálaš vuohki man mielde  eiseválddit  fertejit  vuodjit  ášši  vai  ožžot bággočađahanvuođu. Loahpalaš duomu ja seammadássásaš sáhkkocealkima  váikkuhus  lea  ahte  eiseválddit  sáhttet čađahit  dárbbašlaš  doaimmaid  su  rehkega  nala geasa  sáhkkocealkka  guoská,  nu  ahte  dasa  ii dárbbašuvvo  riektecealkámuš  bággočađahanlága § 13–14 olis. Lea  evttohuvvon  60  beaivvi  áigemearri čuoččaldahttit ášši vai boazoáiggát olle guorahallat ja  vejolaččat  háhkat  advokáhttaveahki.  Boazodoallu lea dakkár ahte sáhttet gollat oallut beaivvit go ii beasa poastta dahje eará  ođđaáigásaš vugiid bokte gulahallat ja dan dihte dárbbašuvvojit guhkit áigemearit go servodagas muđui. Sáhkku sáhttá celkojuvvot buot dilálašvuođain goas  lága  olis  lea  addojuvvon  gohččun.  Jus  lea gohččojuvvon gaikut lobihis áiddi, de sáhttá celkojuvvot sáhkku jus gohččun ii čuvvojuvvo. ¶
§ 13–6. Bággendoaimmat ¶
Boazodoallostivra  dahje  fylkkaboazodoallostivra sáhtta  mearridit  bággendoaimmaid,  jus  gohččun § 13–2  mielde  ii  leat  čuvvojuvvon,  ja  eará  doaimc) unnidit ovtta siidaoasis boazologu ¶
, d) gaikut lobihemet ceggejuvvon barttaid, áiddiid ja rusttegiid. ¶
Boazodoallostivra ja fylkkaboazodoallostivra sáhttet sirdit  iežaset  válddi  mearridit  bággendoaimmaid vuosttaš lađđasa a-bustáva mielde nappo boazodoalbággočađahit, ¶
gč. ¶
bággočađahanlága ¶
§ 13–2 vuosttaš  lađđasa.  Mearrádusa  vuosttaš  lađđasa  avuođđun. ¶
Mearkkašumit § 13–6: ¶
Dán  paragráfas  leat  njuolggadusat  mearrádusaid bággočađaheami  birra.  Vástideaddji  mearrádus dálá boazodoallolágas lea 34. §. Dihto  dilálašvuođain  sáhttá  leat  dárbbašlaš ahte eiseválddit ieža fertejit mearrádusaid čađahit bággemiin.  Eará  váikkuhandoaimmat,  omd.  bággensáhkku,  ii  soaitte  leat  čađahahtti  dahje  ii  leat ábuhan. Nuppi  lađđasis namuhuvvojit  vejolaš  bággen- doaimmat. a-bustávas namuhuvvojit  iešguđet  doaimmat mat sáhttet leat dárbbašlaččat mearrádusaid dárkkisteami dahje čađaheami oktavuođas. b-bustávas ¶
namuhuvvo ¶
ahte ¶
sáhttá ¶
leat dárbbašlaš goddit bohccuid dihto dilálášvuođain. c-bustávas lea  siidaoasi  boazologu  unnideami birra. d-bustávas mielde  addo  váldi  čađahit  bággo- doaimmaid go barttat, áiddit ja rusttegat leat lobihemet ceggejuvvon. Goalmmát  lađđasis addo  vejolašvuohta  sirdit válddi fylkkamánnái dahje boazodoallohovdii. Dat gusto dušše doaimmaide namuhuvvon a-bustávas. Eará ¶
namuhuvvon ¶
dilálašvuođat ¶
leat ¶
72. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 73. Unnitlohku, Karen Marie Eira Buljo, ii hálit njuolggadusaid nugo namuhuvvon c-bustávas. ¶
duođalaččat  ahte  kollegiála  ásahusat  ieža  berrejit daid árvvoštallat ja mearridit. Njealját  lađđasa vuosttaš  cealkka  nanne  ahte boazodoalloásahusaid  mearrádusain  dan  mielde lea bággenvuođđu. Ii leat nappo dárbbašlaš duopmocealkámuša  dahje  sáhkkocealkima  bokte oažžut bággenvuođu, gč. § 13–5. Dát lea spiehkasteapmi  das  mii  muđui  livččii  dábálaš,  namalassii ahte  ferte  vuddjot  ášši  ovdal  go  addo  bággenvuođđu. Njealját lađđasa nuppi cealkaga mielde sáhttet boazodoalloeiseválddit čađahit bággenmearrádusa a-bustáva  mielde  almmá  nammarievtti  duopmocealkámuša  haga  bággočađahanlága  § 13–14  olis. Dát leat dábálaččat doaimmat mat eai leat nu stuorrát, ja maiguin lea hoahppu. Son geasa mearrádusa čuohcá, sáhttá dasalassin gáibidit ášši bissehuvvot gaskaboddosaččat jus dáhttu ášši gieđahallot duopmostuoluin ja bissehit čađaheami. Mearrádusaid b-, c- ja d-bustávaid mielde berre lávdegotti  oainnu  mielde  sáhttit  bággočađahit dušše ¶
lea ¶
dan ¶
nannen bággočađahanlága  § 13–14  olis.  Nammarievtti gieđahallan  lea  hálddahusa  bággenmearrádusa dárkilet  guorahallan  mii  lávdegotti  mielas  lea dárbbašlaš riektesihkarvuođa dihte. Lávdegoddi  atná  viidáseappot  vuogasin  ahte dat ásahus mii lea b-,c- dahje d-bustáva mielde dahkan ¶
mearrádusa, ¶
maiddái ¶
galgá ¶
sáhttit čuoččaldahttit  ášši  nammariektái  mearrádusa bággočađaheami birra. Dán dáfus leat soames geavatlaš bealit vuhtii váldit, geahča 9.8.6 ¶
. «Mearkkašahttivuođa-gáibádus» dálá  lága  34. §:s  ii  leat  jotkojuvvon.  Eiseválddit  sáhttet  čađahit bággodoaimmaid  § 13–6  mielde  go  leat  konkrehtalaččat  árvvoštallan  ášši,  ja  dán  árvvoštallamii  gullá  guorahallat  man  mearkkašahtti  dat  lea. Dasto  lea  juo  gávnnahuvvon  ahte  áššái  lea  almmolaš beroštupmi dan bokte go gohččun lea addon § 13–2  olis.  Dasa  lassin  sáhttet  leat  dilálašvuođat goas lea dárbbašlaš čađahit bággodoaimmaid boazoeaiggáda  guovdu,  vaikko  su  rihkkun  lobálaš mearrádusa ¶
vuostá ¶
iešalddis ¶
ii ¶
leat ¶
nu mearkkašahtti. Dát sáhttá guoskat stuorát akšuvnnaide  main  bággu  čuohcá  buohkaide  jus  galgá sáhttit čađahuvvot. ¶
§ 13–7. Ráŋggáštusovddasvástádus ¶
Jus guhtege rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid, gohččosiid,  gildosiid  dahje  eará  mearrádusaid  mat leat  addojuvvon  dahje  doalahuvvon  dán  lága vuođul, de ráŋggáštuvvo son sáhkuin jus rihkkun ii deaivvahala  garraset  ráŋggáštusmearrádusaide. Geahččaleapmi  ráŋggáštuvvo  seammaládje  go ollašuhttojuvvon dahku. Maiddái láhkarihkkun várráŋggáštuvvo. ¶
Mearkkašumit § 13–7: ¶
Dát lea seamma go  1978-lága  36. § ja geavahuvvo juohke  háve  go  láhka,  láhkaásahus  ja  ovttaskas mearrádus rihkkojuvvo. Lávdeogddi lea ár vvoštallan  dárbbašuvvo  go  garraseappot  ráŋgut  dihto dilálašvuođain.  Buohtastahttit  sáhttá  njukčamánu 26. beaivvi 1999 nr. 15 lágain searvama birra guollebivdui ja bivdui (searvanlágain, ) man mielde sáhttá dubmet giddagassii jus máŋgga geardde  rihkku  lága  dahje  eará  duođalaš dilálášvuođain.  Lávdegoddi  lea  gávnnahan  ahte dákkár mearrádus ii leat dárbbašlaš dás. Lága mearrádusaid rihkkun mii ráŋggáštuvvo, sáhttá duođalaš dilálašvuođain dagahit ahte massá boazodoallovuoigatvuođa,  gč.  ráŋggáštuslága  29. §. Boazodoallovuoigatvuođa  massin  sáhttá  maiddái dubmejuvvot jus rihkku ráŋggáštuslága mearrádusaid  boazodoalu  doaimmahettiin.  Erenoamáš áiegeguovdil lea dat boazosuolavuođa áššiin dahje jus  dubmehallá  veahkaválddálašvuođa  geažil, geahča  muđui  lávdegotti  mearkkašumiid  evttohusa 6. kapihttala mearrádusaide. ¶
14. Kapihtal. Loahpaheaddji mearrádusat ¶
§ 14–1. Láhkaásahusat ¶
Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet láhkaásahusaid dán lága čađaheapmái. ¶
Mearkkašumit § 14–1: ¶
Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet láhkaásahusaid.  Dan  vuođul  go  Sámediggi  berre  eambbo sear vat ¶
boazodoallopolitihkkii, ¶
berrejit láhkaásahusat  ráhkaduvvot  ovttasráđiid  Sámedikkiin. Láhkaásahusaid  ráhkadeapmi  berre  lunddolaččat  maiddái  dahkkot  ovttasráđiid  boazodoallohálddahusain  muđui  ja  Norgga  Boazosápmelaččaid  Riikkasear vi  berre  leat  gulaskuddanásahus, gč. hálddašanlága 37.§. ¶
74. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶
§ 14–2. Fápmuiboahtin ¶
Láhka  boahtá  fápmui  dan  rájes  go  Gonagas  mearlága mearrádusaiguin vuostálaga. ¶
NOU 2007: 13 Ođđa sámevuoigatvuohta ¶
NOU 2007: 13 Ođđa sámevuoigatvuohta ¶
Duogáš ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui  fas 2001 čielggadan dihtii eatnamiid ja čáziid  vuoigatvuođaid ja hálddašeami ja  geavaheami árbevirolaš sámi guovlluin earret  Finnmárkku fylkkas.     Namalassii Romssas, Nordlánddas ja Davvi - Trøndelágas, Fosen-njárgga osiin ja  guovlluin ruoŧarájá vuostá MáttaTrøndelágas, Hedemárkku davvinuorta osiin,  ja dihto guovlluin Trollheimenis ja dan  birrasis.     Lávdegoddi galggai čielggadit historjjálaš  diliid ja gustojeaddji vuoigatvuođa dáid  guovlluid eatnamiid ja čáziid geavaheamis.  Dat galggai vel árvvoštallat vuoigatvuođadili nuppástuhttimiid dárbbu.     Dán vuođul lea lávdegoddi evttohan ođđa  lágaid dáid birra: ¶
eatnamiidda ja luondduriggodagaide  árbevirolaš sámi guovlluin Romssa rájes ja  máttás, ¶
stáhtaeatnamiidda Nordlánddas ja Romssas, ¶
dakkár doaimmaid oktavuođas mat soitet  váikkuhit árbevirolaš sámi guovlluid  luondduvuđđosa Norggas.    Lávdegoddi lea vel evttohan  nuppástuhttimiid moanaid eará lágain, earret  eará várrelágas, boazodoallolágas, plána- ja  huksenlágas ja báktedoaibmalágas.     Lávdegotti láhkaevttohusat leat váldon  mielde NOU 2007: 13:s Ođđa sámevuoigatvuohta . Historjjálaš  čielggadeamit leat almmuhuvvon NOU 2007:  14:s Samisk naturbruk og rettssituasjon fra Hedmark til Troms .      Goappašiid almmuhemiid sáhttá diŋgot  dáppe: ¶
Telefovdna: 22 18 81 00  e-poasta: ¶
Čielggadeami geigemis ledje lávdegottis dát  miellahtut:  Jon Gauslaa (jođiheaddji), Oslo ¶
Else Grete Broderstad, Romsa ¶
Gunveig Elvsæter Eggen, Drevsjø  Kristina J. Eira, Deannjá ¶
Eilif O. Larsen, Sámmolvárri ¶
Roger Pedersen, Ráhkká ¶
Nanni Westerfjeld, Snoasa ¶
Evttohusaid várddus ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegotti okta  váldoulbmilin lea láhčit dili vai stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sápmelaččaid ektui beaktilit čađahuvvojit.  Dehálaš deasta lea vel ahte eatnamiid ja  luondduriggodagaid galgá hálddašit dássidis  ja ekologalaš ceavzilis vuogi mielde, ja  buoremussan sihke sámi kultuvrii ja  ealáhusaide, báikegoddái muđui ja  almmolašvuhtii.     Dan dovddasteamis ahte sápmelaččat ja earát  guhkes áiggi eatnamiid ja čáziid geavaheamis  sáhttet leat háhkan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide, evttoha  lávdegoddi kommišuvnna mii galgá kártet dáid vuoigatvuođaid. Lávdegoddi evttoha vel  sierraduopmostuolu mearridit nákkuid  vuoigatvuođaid hárrái. Evttohus lea bálddalas  finnmárkolága 5 kapihttala. Dát lea  ovddiduvvon deavdin dihtii stáhta  geatnegasvuođaid ILO-konvenšuvnna nr. 169  14 artihkkala mielde.    Lávdegoddi evttoha ođđa dahje nuppástuhtton hálddašanortnegiid stáhtaeatnamiidda maidda earát eai leat  háhkan oamastanvuoigatvuođaid. Evttohusat  galget deavdit ILO-konvenšuvnna 15  artihkkala gáibádusaid sámiid oassálastimii  sámi guovlluid eatnamiid ja  luondduriggodagaid hálddašeamis.     Eanetlohku (ovcci miellahtu) evttoha sirdit stáhtaeatnamiid Nordlánddas ja Romssas ,  sullii 30 000 km ¶
, guovllu oamasteapmái Hålogalandalmennegii . Dán ođđa  oamastanorgána stivrras galget leat guhtta  miellahtu, guokte nammada Sámediggi,  guokte Nordlándda fylkkadiggi ja guokte  Romssa fylkkadiggi. Oamastanráđastallan lea  gáržžiduvvon daid ektui guđiin leat  geavahanvuoigatvuođat  Hålogalandalmennega eatnamiin. Vuoigatvuođaid hálddašit earret eará  oapmeguohtumiidda, bivdui, guolásteapmái,  ja muorračuohppamii, evttohuvvo biddjot  gitta guđa guovllu meahccestivrii . Dáin  galget leat boazodoalu, eanadoalu ja bivddu,  guolásteami ja olgunastinberoštumiid  ovddasteaddjit. Meahccestivrraid galget  gielddat nammadit, muhto dain galgá leat  sorjjasmeahttun sajádat sihke gielddaid ja  Hålogalandalmennega ektui.     Evttohus ii nuppástuhte boazodoalu vuoigatvuođa Hålogalandalmennega  eatnamiin. Evttohuvvo láhkanannet daid  vuoigatvuođaid mat gullet  eanadoalloopmodahkii.     Njuolggadusat bivddu ja guolásteami hárrái  stáhtaeatnamiin eanaš joatkkašuvvojit.  Evttohus nanne dattege báikkálaš  geavaheaddjiid ja báikegottiid sajádaga.  Earret báikkálaš oassálastima hálddašeamis,  lea vel láhččon nu ahte dat boađut maid dát  ávkkástallan dagaha, galget máhcahuvvot  báikegottiide. Uhcitlohku (golbma miellahtu) evttoha ahte  stáhtaeatnamat árbevirolaš sámi guovlluin  Mátta-Norggas galget gullat  Hålogalandalmennegii. Evttohusa mielde  galget Sámediggi ja guoski fylkkadikkit  nammadit golbma stivralahtu guhtege. Stivra  galgá ovddasvástidit sihke  oamastanhálddašeami ja  meahccehálddašeami. Eará uhcitlohku (guokte miellahtu) evttoha  joatkit Statskog SF eanaoamastansajádaga  Nordlánddas ja Romssas, muhto nu ahte  oamastanráđastallamis leat dihto  gáržžideamit. Evttohus láhčá vel nu ahte  sámi ja guovllu oassálastin nannejuvvo  hálddašeamis guovllu meahccestivrraid  bokte. Dáid stivrrain lea dehálaš rolla  Statskoga mearrádusaid ráhkkanettiin.    Stáhtaoamastuvvon árbevirolaš sámi guovllut  Mátta-Norggas hálddašuvvojit eanaš várrelága mielde. Lávdegoddi evttoha  viiddidit várrestivrraid viđas čieža miellahtui  stáhtaalmennegiin gos jođihuvvo sámi  boazodoallu. Boazodoallu ja eanadoallu  fidneba goabbáge guokte miellahtu.  Evttohuvvojit vel nuppástuhttimat lága ¶
muhtin eaŋkilmearrádusaide vai oainnusin  oažžu boazodili vuoigatvuođaid.     B oazodoallolágas evttoha lávdegoddi  bálddalastit njuolggadusaid boazodoalliid  buhtadusovddasvástádusas  njuolggadusaiguin eará guohtunealliid  oamasteaddjiide. Leat vel evttohan  aiddostahttit lága njuolggadusa gaskavuođas  gaskal boazodillevuoigatvuođa ja eará  vuoigatvuođaid boazodoalloguovlluin,  deattuhan dihtii ahte vuoigatvuohta sámi  boazodollui lea ieahčanas  geavahanvuoigatvuohta dološ áiggi rájes  geavaheami vuođul. Sullasaš nuppástuhttimat  leat vel evttohuvvon lága muđui muhtin  mearrádusain.    Olles lávdegoddi evttoha dárkilat áššemeannudan- ja ráđđádallannjuolggadusaid go vihkkedallo  diktit álggahit doaimmaid mat soitet  váikkuhit árbevirolaš sámi guovlluid  luondduvuđđosa Norggas.     Evttohus láhčá dili sámi oassálastimii mearridanproseassain daid áššiin mat soitet  leat mearkkašahttin sámi  vuoigatvuođalaččaide ja beroštumiide ILOkonvenšuvnna nr. 169 6, 7 ja 15 artihkkaliid  mielde. Bajit ulbmilin lea garvit doaimmaid  mat leat vuostá álbmotrievtti gáibádusa  gáhttet sámi ávnnaslaš kultuvrra.    Lassin dábálaš lága mii čielggadahttá  gustojeaddji áššemeannudan- ja  ráđđádallanprinsihpaid, evttoha lávdegoddi  erenomáš njuolggadusaid dán birra  báktedoaibmalágas, luonddugáhttenlágas ja   plána- ja huksenlágas. Evttohusat láhčet  ráđđádallamiidda sihke almmolaš orgánaid ja  Sámedikki gaskka, ja almmolaš orgánaid ja eará  sámi vuoigatvuođalaččaid ja beroštumiid gaskka.      Lávdegoddi ii evttot njuolga  nuppástuhttimiid mearraguolásteami láhkamearrádusaide. Oppalaš  áššemeannudan- ja ráđđádallannjuolggadusat  gal bohtet gustojupmái guolástanmuddemiid  mearrádusain. Galgá vel sáhttit kártet  mearraguovlluid vuoigatvuođaid. Kártet ja dohkkehit vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha ahte  lávdegotti mandáhtaguovllus galgá kártet  geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid.  Guokte orgána galget dán čađahit: ¶
Ortnet lea evttohuvvon muddejuvvot: Lágas kártet ja dohkkehit dálá vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide árbevirolaš sámi guovlluin Romssa fylkkas  ja máttás (kárten- ja dohkkehanláhka) ILO-konvenšuvnna nr. 169 14 artihkkala  deavdin lea váldovuođustus evttohusas. Dán  lea olles lávdegoddi evttohan. Evttohus sakka  sulastahttá vuoigatvuođakártema mii galgá  leat Finnmárkkus.    Dán guovtti orgána guovddáš bargun gártá  mearridit leat go háhkkon vuoigatvuođat  guhkes áiggi geavaheamis, vuoigatvuođaid  maidda eai leat ”báhpárat”. Sáhttá mahkáš  leat vuoigatvuohta sáivaguollebivdui,  guohtumii ja murremii.  Sáltečáhceguolásteami ja eará  mearrariggodagaid vuoigatvuođaid  mearrasámi riddo- ja vuotnaguovlluin sáhttá  čielggadit. Kárten galgá leat gustojeaddi  nationála rievtti vuođul.     Sii geat dáhtošit Kártenkommišuvnna  čielggadit áššiid, fertejit dasa ovddidit gáibádusa . Áigemearri lea 10 jagi das rájes  go lága mearrádus boahtá fápmui.  Kommišuvdna sáhttá gal iešge álggahit  čielggademiid. ¶
Go kommišuvdna álggaha doaimmastis, ja  maŋŋil go lea mearriduvvon ahte muhtin  guovlu galgá čielggaduvvot, de galgá almmuhuvvot ávžžuhus vejolaš  vuoigatvuođalaččaide dieđihit iežaset  kommišuvdnii. Almmuhus galgá earret eará  leat báikkálaš mediain. Dat muitala mo sáhttá  dieđihit ahte lea gáibádus. Muhtin   vuoigatvuođalaččaide ja beroštumiide  dieđihuvvo lassin vel sierra.    Kommišuvnnas galget leat vihtta miellahtu .  Juohke čielggadeamis galgá guoktásis leat   oktavuohta dan fylkii masa čielggadeapmi  guoská.      Kommišuvdna ovddasvástida ahte ášši  čuvgejuvvo doarvái. Áššedieđut sáhttet omd.  leat áššedovdi čielggadeamit. Fuolahan dihtii  oasehasaid deastta ja govdadamos  mearridanvuođu, evttohuvvo ásahit govdadit  čohkkejuvvon referánsajoavkku mii galgá  čuovvut kommišuvnna barggu.    Sámi elementtaid gáibádus lea guovddážis  das maid galgá kártet, muhto lávdegotti  eanetlohku evttoha ahte earátge go  sápmelaččat galget sáhttit ovddidit  gáibádusa. ¶
Gáibádusaid mat eai adno heivet  meannuduvvot dán guovtti orgánas, sahttá  ollásit dahje belohahkii hilgut. Dákkár  gáibádusaid sáhttá dan sadjái čujuhit dábálaš  duopmostuoluide dahje eanajuohkedikkiide.     Go kommišuvdna lea geargan čielggadeamen  muhtin guovllu, de galgá dat addit raportta geavahan- ja oamastanvuoigatvuođain  maidda lea ovddiduvvon gáibádus. Raporta  sulastahttá duomu.     Jus oasehasat eai leat ovttamielas  kommišuvnna konklušuvnnain, de sáhttet sii  bivdit kommišuvnna soabahit .  Kommišuvnna meannudettiinge gustojit  dábálaš soabahannjuolggadusat.      Jus ii vel leat ovttamielalašvuohta  vuoigatvuođaid hárrái dakkár guovlluin maid ¶
Guokte miellahtu evttoheaba dákkár vuoigatvuođa  dušše sápmelaččaide. ¶
kommišuvdna lea čielggadan, de sáhttet  oasehasat lágidit ášši Meahcceduopmostullui. Dát lea  sierraduopmostuollu mas galget leat vihtta  miellahtu. Nugo dábálaš duopmostuolusge,  de lea oasehasaid duohken duođaštallat daid  čuoččuhusaid mat buktet ovdan.  Meahccesduopmostuollu sáhttá soabahit  oasehasaid gaskka. Stáhta máksá dárbbašlaš goluid mat oasehasain leat áššiin  duopmostullui.     Meahcceduopmostuolu duomuid sáhttá guoddalit Alimusriektái.    Kártenkommišuvdna lea čielggadeaddji  orgána mii sáhttá čielggadit vaikke makkár  geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaáššiid  beroškeahttá ovddeš duomuid.  Meahcceduopmostuollu cealká datte  rievttálaš čadni duopmuid. Evttohuvvo ahte  Meahcceduopmostuollu, go leat erenomaš ákkat, sáhttá meannudit gáibádusaid maid  muhtin duopmostuollu ovdal lea mearridan.  Erenomáš ákkat sáhttet omd. leat ahte sámi  geavaheapmi muhtin guovllus lea ovddit  duomus váilevaččat čielggaduvvon. Jus  Meahcceduopmostuollu dás gávnnaha ahte  ovddit duopmu lei boastut, de eai galgga  oasehasat guđet leat iežaset heivehan dán  oskkus, gillát moktege ruđalaččat. Danne leat  evttohuvvon njuolggadusat bággolonisteami  ja buhtadusa birra.    Sihke Kártenkommišuvnna raporttat ja  Meahcceduopmostuolu duomut galget leat  nuvttá fidnemis Interneahtas. ¶
Lávdegoddi lea bivdon erenomážit  árvvoštallat ahte berrejitgo stáhtaeatnamat Nordlánddas ja Romssas , mat leat 45 %  dán guovtti fylkka eatnamiin, hálddašuvvot  várrelága mielde. Datte leat gávnnahan ahte  stáhtaeatnamiidda Nordlánddas ja Romssas ii  berre várrelága iige finnmárkolága málliin  joatkit daid nuppástuhtekeahttá.     Ođđa hálddašanortnega evttohusas dáid  eatnamidda, leat datte váldán osiid  goappašiid namuhuvvon lágain. ¶
Eanetlogu evttohus ¶
Ovcci miellahtu ¶
evttohit sirdit Statskog SF  eatnamiid oamastanvuoigatvuođa Nordlánddas ja Romssas Hålogalandalmennegii .   Ortnet lea evttohuvvon muddejuvvot: Lágas riektediliid ja eatnamiid ja luondduriggodagaid háldema birra Hålogalandalmennega eatnamiin Nordlánddas ja Romssas (hålogalandláhka) Lága ulbmilmearrádus namuha sihke sámi  kultuvrra ja ealáhusaid, báikeolbmuid muđui  ja almmolašvuođa deasttaid.   Dása leat vel váldon mielde mearrádusat ahte  láhka galgá gustot daid gáržžidemiiguin mat  čuvvot álbmotrievtti , ja ahte dat ii daga  maidege daid vuoigatvuođain mat leat  erenomáš riektediliid dahje boazodoallolága  vuođul.    Ođđa oamastanorgána stivrras galget leat  guhtta miellahtu. Sámediggi, Nordlándda  fylkkadiggi ja Romssa fylkkadiggi galget  guhtege nammadit guokte miellahtu. ¶
Sii  galget váldonjuolggadussan ássat nuppi dán ¶
Okta miellahttu lea subsidiáralaččat guorrasan  evttohussii. ¶
Guovttis guđet gullaba dán eanetlohkui evttoheaba  ahte Sámediggi nammada golbma stivralahtu, ja ahte  dat guokte fylkkadikki ovttas nammadit dan golbma  eará. ¶
guovtti fylkkas. Stivrajođiheaddji ámmát  galgá jorrat gaskal Sámedikki  (bárralohkojagiid) ja fylkkadikkiid  (leaskalohkojagiid). ¶
Daid eatnamiid maid Hålogalandalmennet  oamastivččii maŋŋil go vuoigatvuođakárten  lea čađahuvvon, leat eatnamat maidda earát  eai leat háhkan oamastanvuoigatvuođaid ja  maid stáhta lea oamastan. Stivračoakkádus  navdo danne eahpitkeahttá deavdit  álbmotrievtti gáibádusa sámi oassálastimii hálddašeamis.     Hålogalandalmennegis galgá leat dárkkistanlávdegoddi, mas stáhtas ja  guđege nammadanorgánas galgá leat okta  ovddasteaddji. Lávdegoddi galgá gozihit ahte  stivra jođiha  Hålogalandalmennega  hålogalandlága ja eará láhkamearrádusaid  mielde.    Hålogalandalmennet šaddá leat iehčanas riektesubjeaktan . Dat galgá ovddasvástidit  doaimmastis ja bargiid virgádemiid. Guđet  Hålogalandalmennega ásaheami botta leat  barggus Statskogas bargobáikkiin  Nordlánddas dahje Romssas, lea  vuoigatvuohta oažžut barggu  Hålogalandalmennegis seamma eavttuiguin  go Statskogas.    Hålogalandalmennegis lea  eanaoamasteaddjin oamastanráđastallan eatnamiidda láhkamearrádusaid meriid  siskkobealde. Ráđastallan lea datte eanet  gáržžiduvvon go eará eanaoamasteaddjiid  ráđastallan.     Hålogalandlága mearrádusat ulbmila,  gaskavuođas álbmotriektái ja eará  vuoigatvuođalaččaid birra, bidjet dihto gáržžidemiid. Vai oamastanorgána ii seagut  dakkár vuoigatvuođaide mat lea erenomáš  riektediliid dahje láhkamearrádusaid vuođul,  de leat vel evttohan eará gáržžidemiid  oamastanráđastallamis. Galget gustot vel  dihto áššemeannudannjuolggadusat  oamastanorgána háldduide, ja muhtin  erenomáš gáržžideamit ¶
oamastanráđastallamii vuoigatvuođaid  kártedettiin.    Hålogalandalmennet vel váguhuvvo máhcahit viehka olu eanaoamastanboađuidis  báikegottiide. ¶
Visot almmolaš stivrengaskaoamit háldet  eatnamiid ja luondduriggodagaid gustojit  Hålogalandalmennega eatnamiin.  Almmolašvuođas lea seamma vejolašvuohta  gáržžidit eanaoamstanráđastallama  duhkodaga, go eará eanaoamasteaddjiide.    Hålogalandalmennet ii sáhte ovdamearkka  dihtii vuosttaldit ahte areálageavaheapmi  muddejuvvo gieldda areálaplánemis plána- ja  huksenlága mielde. Almmolaš orgánat sáhttet  maiddái bággolonistit eatnamiid ja  vuoigatvuođaid Hålogalandalmennegis.  Dasto gustojit Hålogalandalmennega  eatnamiinge gildosat vaikke makkár  doaimmaide, mahkáš mohtorjohtolahkii  meahcis dahje ráfáiduhttin eallenáliid bivdui.  Eatnamiid sáhttá vel gáhttet  luonddugáhttenlága mielde.    Vel ain gáržžideapmi oamastanráđastallamis  čuovvu das go hålogalandlágas leat erenomáš  njuolggadusat vuoigatvuhtii geavahit meahcceriggodagaid Hålogalandalmennega  eatnamiin ja dáid vuoigatvuođaid  hálddašeapmái.    Vuoigatvuođaid hálddašeapmi evttohuvvo  biddjot gitta guđa guovllu meahccestivrii .  Guovllut galget ráddjejuvvot láhkaásahusa  mielde, ja vuoigatvuođalaččaid, guoski  beroštumiid, Sámedikki ja gielddaid mielváikkuhemiin .    Guovllu gielddastivrrat galget nammadit meahccestivrraid, muhto dat leat iehčanasat eaige leat vuollásaččat Hålogalandalmennega  eanaoamasteaddjin eaige daid gielddaid mat  leat daid nammadan.    Stivrrain galget leat uhcimusat čieža  miellahtu, muhto guovllu juohke gielddas  galgá leat uhcimusat okta stivralahttu. ¶
Stivramiellahtuid lohku sáhttá danne  molsašuvvat guovllus guvlui, muhto stivrras  galget álo leat uhcimusat guokte boazodoalu ovddasteaddji ja guokte eanadoalu ovddasteaddji. Jus stivrras leat eanet go čieža  miellahtu, de lasihuvvo boazodoallo- ja  eanadoalloovddasteaddjiid lohku nu ahte  dáid vuoigatvuođalašjoavkkuin álo ovttas lea  stivrras eanetlohku. Jus guovllus ležžet eará  meahcástanávkkástallama geavahanvuoigatvuođalaččat , de galgá  sisge leat stivrras sadji, mas vel dábálaš  bivdo-, guolástan- ja olgunastinberoštumit  galget leat ovddastuvvon.    Vuoigatvuohta boazodollui Hålogalandalmennega eatnamiin lea dološ  áiggi rájes geavaheami vuođul ja lea dárkilat  muddejuvvon boazodoallolágas. Eanadoalloopmodagaide leat vuoigatvuođat  oapmeguohtumiidda ja čujuhit muoraid  dállodárbui ja dárbbašlaš geassesajiid ja lassi  eatnamiid. Vuoigatvuođat leat máŋggalágan  gáržžidemiid vuollásaččat, earret eará  guovllu boazodoalu ja eará  vuoigatvuođalaččaid deasttas. Bivdo- ja guolástan vuoigatvuođaid  njuolggadusat jotket dálá njuolggadusaiguin  stáhtaeatnamiin. Dáid geavahanvugiid  vuoigatvuođadiliid nuppástuhttimat eai leat  danne láhkanuppástuhttimiid boađus, muhto  baicce šaddet vuoigatvuođakártema geažil.    Láhkaevttohusas leat vel njuolggadusat  vuoigatvuhtii giliássiide čujuhit lastamuoraid boaldámuššan, ja  vuoigatvuhtii viežžat duodjeávdnasiid sámi  ja eará duodjái.    Riggodatávkkástallan mii gustojeaddji rievtti  mielde gullá eanaoamasteaddjái ja mii ii leat  muddejuvvon hålogalandlágas, gullá  Hålogalandalmennegii. Dát guoská earret  eará go geavaha sáddo ja čievrra .    Álbmoga vuoigatvuohta johtalit meahcis ja  eará vuoigatvuođat mat leat muddejuvvon olgunastinlágas eai váikkuhuvvo ¶
eanaoamastandili evttohuvvon  nuppástuhttimis. ¶
Meahccestivrraid bargun galgá leat  hálddašit vuoigatvuođaid ávkkástallama mii  lea muddejuvvon hålogalandlágas. Dát galgá  geavvat lága ulbmila, eará láhkamearrádusaid  mielde ja vuhtii válddedettiin earáid  vuoigatvuođaid Hålogalandalmennega  eatnamiin.     Meahccestivrrat sáhttet earret eará muddet oapmeguohtuma ávkkástallama ja fuolahit  čujuhit muoraid dállodárbbuide ja  geassesajiid ja lassieatnamiid. Dat galget vel  fuolahit bivdo- ja guolástankoarttaid  vuovdima, ja sáhttet departemeantta  mearridan meriid siskkobealde mearridit  koartahattiid. Láhkamearrádusaid meriid  siskkobealde sáhttet dat vel muddet bivddu ja  guolásteami.     Stivrra doaibma galgá dihto áššemeannudannjuolggadusaid čuovvut.  Galgá earret eará leat sierra gulaskuddan, ja  vejolaččat vel čađahit ráđđádallamiid.     Meahccestivra galgá gozihit meahccegeavaheami dan guovllus.     Stivrra doaibma ruhtaduvvo belohahkii  Hålogalandalmennega eanaoamastanboađuin  ja belohahkii bivdokoarttaid ja  guolástankoarttaid jna. vuovdimiin. Vejolaš  badjebáza galgá adnot maŋggalágan  láhčindoaimmaide. ¶
Hålogalandalmennet – Mátta-Norggasge ¶
Golbma miellahtu evttohit ahte  hálddašanortnet mii ovddabealde lea  máinnašuvvon, gustogoahtá sámi guovlluid  stáhtaeatnamiin Davvi-Trøndelágas, MáttaTrøndelágas ja Hedemárkkus.     Dát miellahtut leat guorrasan mearrádusaide  ulbmila ja gaskavuhtii álbmotriektái ja dálá  vuoigatvuođaide birra. Sii leat vel guorrasan  evttohusaide muddet Hålogalandalmennega  riektedili, ordnema ja láhkanannejuvvon  gáržžidemiid dan oamastanráđastallamis. ¶
Sii datte evttohit molssaevttolaš evttohusa oamastanorgána stivrra čoakkádussii, nu  ahte Sámediggi galgá nammadit golbma  miellahtu, ja dan golbma eará miellahtu  nammadit searválaga daid fylkkaid  fylkkadikkit gos Hålogalandalmennet šattašii  eanaomasteaddjin.     Dasto evttohit sii ahte meahccevuoigatvuođaid hálddahus ii galgga  leat guovllu meahccestivrrain, muhto leat  njuolga Hålogalandalmennega stivrra  vuollásažžan. Dán vuođul evttohit sii vel ahte  goziheapmi biddjo Hålogalandalmennegii.     Sii eai evttot makkárge njuolggadusaid  daid vuoigatvuođaide mat gullet eanaopmodahkii.  Muđui leat sii eanaš guorrasan eanetlogu  evttohussii muddet vuoigatvuođadiliid ja  vuoigatvuođaid hálddahusa dáfus. ¶
Ođastuvvon Statskog ¶
Guokte miellahtu dáhttuba joatkit Statskog  SF oamastansajádaga Nordlánddas ja  Romssas, ¶
muhto nu ahte dálá  hálddašanortnet ođastuvvo: Lágas riektediliid ja háldema birra stáhta eatnamiid ja luondduriggodagaid Nordlánddas ja Romssas Láhkaevttohusas leat mearrádusat ulbmila , ja  gaskavuođas álbmotrievtti  ja dálá  vuoigatvuođaid birra. Lea vel ovdandollon  ahte Sámediggi ja boazodoallu galggašedje  sáhttit evttohit ovddasteaddjiid Statskog SF  stivrii.     Evttohus gáržžida Statskoga  oamastanráđastallama. Guoski  vuoigatvuođalaččaid galgá gullat go doaibma  vihkkedallá eanaháldduid dahje áigu luohpat  eatnamiid ja vuoigatvuođaid. Láhččo vel nu ¶
Nubbi dán guovtti miellahtus dáhttu ahte  meahccestivrraid galget gielddastivrrat njuolga  nammadit, ja ahte eanadoalu vuoigatvuođaid  sihkarastá seammaláhkai go eanetlogu evttohusas  hålogalandlágas. ¶
ahte Statskog váldonjuolggadussan ii galgga  ná háldet vuoigatvuođakártedettiin.    Evttohus láhčá nu ahte nannejuvvo sámi ja  guovllu mielváikkuheapmi  meahccehálddašeamis guovllu meahccestivrraid bokte. Sámedikkis,  boazodoalus ja fylkkadikkiin šaddá leat  njuolga, ja gielddain eahpenjuolga rolla dáid  nammademiin.     Meahccestivrrain galgá leat iehčanas rolla Statskoga ektui. Doaimma eanaháldduid ja  meahccegeavaheami boađuid galggašii sáhttit  máhcahit guovlluide ja báikegottiide, muhto  njuolggadusat eai leat seamma geatnegahtti  go eanetlogu evttohusas.    Meahccestivrraid okta váldodoaibman šaddá  ráhkadit guovllu plánaide evttohusaid mo  guovlluid hálddašit ja ovddidit. Plánaid galgá  Statskog SF stivra nannet.    Muđui evttohuvvojit njuolggadusat  boazodoallovuoigaduvvomiid ja eará  geavahanvuoigatvuođalaččaid vuoigatvuođaide ; guohtuma, geassesaji ja  lassieatnama eanadoalloopmodahkii  čujuheamis; muorračuohppamis: ja bivddus  ja guolásteamis. Dát mearrádusat eai  nuppástuhte gustojeaddji rievtti. Árbevirolaš sámi guovllut máddin ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha dihto  nuppástuhttimiid hálddašanortnegis  stáhtaoamastuvvon árbevirolaš sámi  guovlluide Mátta-Norggas.      11 miellahttosaš eanetlohku evttoha, oktan  subsidiára guorrasemiin velá golmma  miellahtus, várrelágas máŋga  nuppástuhttima. Dáid nuppástuhttimiid  navdit sihkarastit stáhta álbmotrievttálaš  geatnegasvuođa deavdima sámi oassálastima  dáfus eatnamiid ja luondduriggodagaid  hálddašanortnegis máttasámi guovlluin. ¶
Olles lávdegoddi lea vel evttohan mearrádusa  vuoigatvuođas váldit duodjeávdnasiid  stáhteatnamiin máttasámi guovlluin. ¶
Várrelágas nuppástuhttimat ¶
Nuppástuhttimiid evttohus várrelágas lea  geografalaččat ráddjejuvvon stáhtaalmennegiidda Davvi-Trøndelágas,  Mátta-Trøndelágas ja Hedemárkkus, gos  jođihuvvo sámi boazodoallu, ja gos  vuoigatvuođaid kárten ii bija vuđđosa  nuppástuhttit oamastandiliid.     Oainnusin oažžut boazodili vuoigatvuođaid stáhtaalmennegiin, evttohuvvo mearrádus  várrelágas ahte boazodillevuoigatvuohta lea  iehčanas geavahanvuoigatvuohta dološ áiggi  rájes geavaheami vuođul.     Boazodillevuoigatvuohta evttohuvvo vel čielgasabbun oidnot lága mearrádusas  Statskoga lobis álggahit eanaháldduid ja  luohpat eatnamiid, ja mearrádusain  várrestivrra oapmeguohtumiid háldduin ja  geassesaji ja lassieatnamiid čujuheamis.  Nuppástuhttimat galggašedje čielggadit ahte  go dáid vuoigatvuohtavuođu geavaha, de  ferte váldit boazodillevuoigaduvvomiid  vuhtii. Lea vel evttohuvvon mearrádus ahte  galget leat oktavuohtačoahkkimat gaskal  várrestivrraid ja boazodoalu guovllustivrraid.     Lávdegoddi evttoha dasto nannet boazodili oassálastima várrestivrrain. Dálá ortnet  boazodilleovddasteamis várrestivrrain daid  stáhtaalmennegiin gos jođihuvvo sámi  boazodoallu, evttohuvvo geatnegas ortnegin.  Boazodili ovddastupmi ii galgga nugo dál  buhttet eanadoalu ovddastumi, muhto  goappašiid joavkkuin galget leat guokte  stivramiellahtu. Dán ollašuhttimii evttohuvvo  ahte stivramiellahtuid lohku lasihuvvo viđas  čieža rádjai daid guoski várrestivrrain.     Lea vel evttohuvvon vuoigatvuohtavuođđu  ahte Gonagas sáhttá ovttastahttit guovtti  dahje eanet várrestivrraid doaibmaguovllu, ¶
jus sámi boazodoalu deasta várrestivrraid  hálddašanguovllus dan beariha. ¶
Eará nuppástuhttimat ¶
Vai sihkarastá sámi váikkuheami stáhta eanaoamastanháldduin stáhtaalmennegiin  ja eará guoski stáhtaeatnamiin MáttaNorggas, de rávve lávdegoddi ahte Staskoga  njuolggadusat rievdaduvvojit, nu ahte okta  stivralahtuin nammaduvvo Sámedikki  evttohusa mielde.     Leat vel evttohan váldit mielde ovtta  mearrádusa olgonastinlágas vuoigatvuođa  birra muorraávdnasiid váldit duodjedoaimmaide árbevirolaš sámi  guovlluin Mátta-Norggas, sihke  stáhtaalmennegiin ja eará stáhtaeatnamiin. Nuppástuhttimat boazodoallolágas ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha dihto  nuppástuhttimiid boazodoallolágas.  Evttohusat gusket miehtá sámi boazoguvlui.    § 3:s gaskavuođas álbmotriektái váldo  mielde čujuhus ILO-konvenšuvdnii nr. 169.     Prinsihppamearrádus § 4:s boazodillevuoigatvuođa riektevuđđosa ja  buhtadusrievttálaš gáhttema birra,  evttohuvvo aiddostahttot nu ahte dáid  prinsihpaid duhkodat boahtá čielgasabbot  ovdan.     Lávdegoddi evttoha čielggadit bággolonistanvuođu doaibmaguovllu lága §  7:s sihkarastin dihtii boazoguohtumiid.     Lága 3 kapihttala muhtin mearrádusat  boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid birra  meahcis, ettohuvvojit aiddostahttot deattuhan  dihtii ahte boazodillevuoigatvuohta lea  iehčanas geavahanvuoigatvuohta.    Evttohat vel fámohuhttit lága vuođu ráfáiduhttit guovlluid boazoguohtumii.  Daid deasttaid maid dát vuođđu lea ¶
Evttohusa dorjot čieža miellahtu, ja subsidiáralaččat  dorjot dan vel njeallje. ¶
oaivvildan fuolahit, fuolahuvvojit lávdegotti  oaivila mielde buorebut eará mearrádusaid  geavahettiin.     Evttohat nuppástuhttimiid mearrádusain ealgabivddu birra sámi boazoguovllus daid  eatnamiin maid stáhta, Finnmárkoopmodat ja  Hålogalandalmennet oamastit. 11 miellahtu  evttohit ahte sámi boazodoallit bivddu  oassálastima muddemis, galget adnot  giliássin sihke ruovttugielddas ja gielddain  gos muđui jođihit boazodoalu. Njeallje  miellahtu evttohit ahte dákkár eatnamiin  galgá boazodoalliin leat vuoigatvuohta  searvat ealgabivdui iežaset doalloguovlluin.     Lága 8 kapihttalis gaskavuođas eará  geavaheapmái, evttoha lávdegoddi  aiddostahttit boazoguovlluin gaskavuođa  gaskal boazodillevuoigatvuođa, eanaoamastanvuoigatvuođa ja eará vuoigatvuođaid . Jurddan lea čielgasit  geažidit ahte lea sáhka máŋggalágan joavkku dássálas vuoigatvuođalaččaid birra. ¶
Evttohat láivudit 9 kapihttala njuolggadusaid boazodoalliid buhtadusovddasvástádusa hárrái. Áigga lea nu guhkás go vejolaš  bálddalasat muddet  buhtadusovddasvástádusa bohccuid dagahan  vahágiid daid mearrádusaiguin mat eará  guohtunealliid oamasteaddjiin leat  buhtadusovddasvástádusas.     Dárkilat evttohuvvo ahte buhtadusgáibádus  álggos ferte ovddiduvvot vahágahtti ealliid  oamasteaddjái. Evttohat dasto aiddostahttit  ahte vahátbuhtadanlága oppalaš  njuolggadusat mielmađđása ja ložžema birra bohtet gustojupmái bohccuid  vahágahttimisge, ja dihto njuolggadusat áidedoallama birra ođđagilvimis. Áššemeannudeapmi ja ráđđádallamat ¶
Riikkaidgaskasaš eamiálbmotriekti deattuha  dađis eanet eamiálbmogiid vuoigatvuođa oassálastit mearridanproseassain daid  áššiin mat leat njuolga mearkkašahttin  sidjiide. ILO gieđaškuššanorgánat leat ¶
gohčodan ráđđádallamiid ja oassálastima  prinsihpaid  ILO-konvenšuvnna 6, 7 ja 15  artihkkaliin, konvenšuvnna čiehkajuolgin .  Dasto lea ON  Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi selvehan  ráđđádallan- ja oassálastinprinsihpa  konvenšuvdnii siviilla ja politihkalaš  vuoigatvuođaid birra (SP) 27 artihkkalis.      Olles lávdegoddi lea dán álbmotrievttálaš ovdáneami vuođul evttohan: Lága áššemeannudeami ja ráđđádallamiid birra doaimmain mat soitet váikkuhit luondduvuđđosa árbevirolaš sámi guovlluin (áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka) Vai čuovvut ovdáneami leat vel evttohan  nuppástuhttimiid eará láhkamearrádusain,  earret eará plána- ja huksenlágas,  luonddugáhttenlágas ja báktedoaibmalágas. ¶
Áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka ¶
Áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka eanaš čielggadahttá gustojeaddji prinsihpaid dohkálaš áššemeannudeamis, ja lea lasáhussan dálá gustojeaddji  njuolggadusaide. ¶
Láhka galgá gustot visot árbevirolaš sámi guovlluin Norggas, ja maiddái doaimmaide  mat soitet váikkuhit guolásteapmái dahje eará  ávnnaslaš kulturdoaimmaide mearrasámi  guovlluin.    Láhkaevttohusa 2 kapihtal sisttisdoallá dábálaš áššemeannudannjuolggadusaid. Njuolggadusat eai ásat ođđa  geatnegasvuođaid. Dat čielggadahttet makkár  geatnegasvuođat mearridanorgánain leat sámi  deasttaid fuolaheamis áššeráhkkaneamis ja  mearrádusaid dagadettiin. Eaŋkilmearrádusaide ja eará ovttaskas mearrádusaide álggahit doaimmaid mat  soitet váikkuhit luondduvuđđosa sámi  guovlluin, evttoha lávdegoddi njuolggadusa  dieđihit ohccon doaimma birra. Evttohat vel  njuolggadusaid gulaskuddama birra ja ahte  mearridanorgána lea geatnegas čielggadit  doaimma váikkuhusaid sámi ávnnaslaš  kulturdoaimmaheapmái.     Sámediggi galgá sáhttit addit čujuhusaid mearridanorgánaide sámi deasttaid  árvvoštallamis. Čujuhusat eai leat čadni dasa  makkár mearrádusaid dahká, dahje mo sámi  beroštumiid deasttat galget vihkkedallot  ovdamearkka dihtii ealáhusovdáneami  dárbbu ektui. Dát datte sihkarasttášii ahte  sámi deasttat šaddet oassin  vihkkedallanvuđđosis ovdal go mearrádusa  dahká.     Evttohat vel mearrádusa kvalifiserejuvvon beroštusbadjedeattu birra vai doaimma  maid sáhttá diktit álggahit daid guovlluin mat  leat erenomáš dehálaččat sámi  geavaheapmái ja gos doaibma soaitá sakka negatiivvalaččat váikkuhit guovllu  geavaheapmái. Mearrádus čielggadahttá SP  27 artihkkala váldoguovllu.     Evttohusas lea vel lassi komponeantan  mearridanorgána lohpi mearridit eavttuid váikkuhan dihtii vuostá ahte doaibma čuohcá  unohasat sámi ávnnaslaš  kulturdoaimmaheapmái.     Lávdegoddi evttoha lassin mearrádusa láhkaásahusaid ja oppalaš  muddenmearrádusaid birra, mahkáš  guolástanmuddemiid, mat šaddet  mearkkašahttin eatnamiid ja riggodagaid  geavaheapmái árbevirolaš sámi guovlluin.  Dásge lea mihttun ahte áššeráhkkaneapmi  galgá čielggadit láhkaásahusa váikkuhusaid  sámi ávnnaslaš kulturdoaimmaheapmái, ja  sihkarastit ahte kulturdoaimmaheapmi váldo  doarvái vuhtii mearrádusas ja láhkaásahusaid  geavaheamis.     Láhkaevttohusa 3 kapihttalis leat  njuolggadusat ráđđádallamiid birra.  Njuolggadusat leat evttohuvvon čađahan  dihtii stáhta ráđđádallangeatnegasvuođa dan  oasi álbmotrievtti mielde, mii guoská ¶
eatnamiid ja luondduriggodagaid  geavaheapmái, norgalaš rievttis. ¶
Geatnegasvuođa váimmus lea ahte  eamiálbmotjovkui, masa plánejuvvon  doaibma sáhttá njuolga leat mearkkašahttin,  lea doaibmi oassálastima gáibádus mearridanproseassain gitta doaimma  álggaheapmái. Jovkui galgá addit duohta  vejolašvuođa váikkuhit sihke proseassa ja  mearrádusa sisdoalu. Ii leat makkárge  gáibádus ahte ferte leat ovttaoaivilvuohta,  dahje ahte eamiálbmot galgá oažžut  mearrideaddji váikkuheami ášši bohtosii.  Ráđđádallamat fertejit datte čađahuvvot  buriin dáhtuin ja leat anolaš reaidun olahit  ovttaoaivilvuođa dan guoski doaimma dáfus.    Ráđđádallanmearrádusat gustojit hábmemis láhkamearrádusaid, láhkaásahusaid, eaŋkilmearrádusaid, muddendoaimmaid ja eará doaimmaid mat soitet váikkuhit  luondduvuđđosa árbevirolaš sámi guovlluin. ¶
Earret Sámedikki, leat vel eará sámi  vuoigatvuođalaččain ja beroštumiin, mahkáš  boazodoalliin ja báikegottiid áirasiin, vuoigatvuohta ráđđádallamiidda, jus  doaibma soaitá njuolga leat mearkkašahttin sidjiide. Erenomážit  eaŋkiláššiin lea áigeguovdil ráđđádallat  vuoigatvuođalaččaiguin ja beroštumiiguin.    Stáhta eiseválddit, oktan ráđđehusain,  departementtaiguin ja eará vuollásaš stáhta  etáhtaiguin leat dilálašvuođaid mielde geatnegasat ráđđádallat. Seamma guoská  gielddaide ja fylkkagielddaide, jus dat dahket  mearrádusaid mat soitet leat njuolga  mearkkašahttin eatnamiid ja riggodagaid  ávkkástallamii árbevirolaš sámi guovlluin.     Ráđđádallangeatnegasvuohta álbmotrievtti  mielde soaitá vel oažžut gustojumi daid  orgánaide mat doaimmahit stáhta oamastanráđastallama eamiálbmotguovlluin, ja láhkaáššiid  meannudeapmái stáhta láhkaaddi čoahkkimis. Lávdegoddi evttoha  mearrádusaid dusten dihtii dáid dáhpáhusaid. ¶
Láhkaevttohusas leat vel mearrádusat ahte ráđđádallamiid čađaheapmi galgá leat  buriin dáhtuin. Dasa lassin lea evttohuvvon  mearrádusat dieđiheamis beroštumiide main  lea vuoigatvuohta ráđđádallot, áigemeriid,  beavdegirječállima ja almmolašvuođa birra,  ja fágadepartementtaid ja Sámedikki  erenomáš rollain ráđđádallamiin – ja  njuolggadus áššiin maid ráđđehus meannuda.     Láhkaevttohusa 4 kapihttalis lea  prinsihppamearrádus ahte Sámediggi ja eará  sámi beroštumiid vejolaš ovddasteaddjit, jus  jo eará ii leat mearriduvvon, lea  vuoigatvuohta ovddastuvvot nammaduvvon orgánain mat meannudit  eatnamiid ja čáziid geavaheami ja  ávkkástallama áššiid árbevirolaš sámi  guovlluin. ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea  árvvoštallan areálaplánema plána- ja huksenlága mielde. Leat guorrasan  Plánaláhkalávdegotti NOU 2003: 14  evttohussii viiddidit lága doaibmaguovllu  mearas; čujuhussii sámi kultuvrii  ulbmilparagráfas; ja váidinvuoigatvuhtii ja  vuostálastinvuoigatvuhtii Sámedikkis dakkár  áššiin mat leat sakka mearkkašahttin sámi  kultuvrii.    Lávdegoddi lea vel guorrasan  Plánaláhkalávdegotti evttohussii ahte lasiha čalmmustahttit sámi  areálageavahanberoštumiid gieldda  areálaplánema mearrádusain.     Plána- ja huksenlága njuolggadusain  fylkkaplánameannudeami birra, ja  gielddaplána ja muddenplána meannudeamis  evttoha lávdegoddi váldit mielde čujuhusaid ráđđádallamiid mearrádusaide  áššemeannudan- ja ráđđádallanlágas.     Sámediggi galgá dasto sáhttit addit plánačujuhusaid mat šattašedje muhtinlágan  riikapolitihkalaš čujuhusat. Dat eai danne leat  rievttálaččat čadni bođu olbmuide, muhto  soitet leat dehálaš váikkuhanoapmin ¶
sihkarastit sámi areálageavahanberoštumiid  fuolaheami. Čuozahusčielggademiid mearrádusat  evttohuvvojit lasihuvvot čujuhusaiguin sámi  areálageavahanberoštumiide ja  áššemeannudan- ja ráđđádallanláhkii. ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea erenomážit  árvvoštallan áššiid mat gusket árbevirolaš  sámi guovlluid gáhttemii . Evttohat  láhkanannet ahte deasta seailluhit sámi ávnnaslaš kulturvuđđosa galgá čilgejuvvot  gáhttenulbmilin.     Lávdegoddi evttoha dasto mearrádusaid mo ovdandivvut, ráđđádallat ja deattuhit sámi beroštumiid gáhttenproseassain. Dát  mearrádusat gustojit sihke  gáhttenmearrádusas ja  geavahanmearrádusaid hábmemis dan guvlui  mii gáhttejuvvo. Dat vel lea mearkkašahttin  dálá gáhttenguovlluid geavaheami  gustojeaddji mearrádusaid ođasteamis.     Leat vel evttohan ahte Hålogalandalmennega ásaheapmi ii galgga  váikkuhit lohpái mearridit guovllugáhttema.      Njeallje miellahtu evttohit gaskaboddosaš háldogáržžideami lobis ásahit ođđa  álbmotmehciid vuoigatvuođaid kártedettiin.  Eanetlohku evttoha molssaeaktun ahte jus  kárten čájeha oamastan- dahje  geavahanvuoigatvuođaid gáhttejuvvon  guovllus, de galget mearrádusat guovllu  geavaheamis nuppástuhttot dán mielde. ¶
Nuppástuhttimat báktedoaibmalágas ¶
Lávdegoddi lea báktedoaibmalágas evttohan  dihto nuppástuhttimiid. Evttohat earret eará  ahte ohcan (šerpen) nu gohčoduvvon ozolaš  (lossa) minerálaid dakkár guovllus gos leat  dohkkehuvvon sámi oamastanvuoigatvuođat,  ja eará guovlluin mat leat sakka mearkkašahttin sámi ávnnaslaš  kulturdoaimmaheapmái, eaktuda miehtama  oamasteaddjis/geavahanvuoigatvuođalaččain. ¶
Lága § 7 a mas lea njuolggadus dieđiheami birra ovdal go šerpen álggahuvvo  Finnmárkkus, evttohuvvo addot gustojupmái  árbevirolaš sámi guovlluinge Romssa fylkkas  ja máttás. Dasto evttohuvvo  dieđihanáigemearri guhkiduvvot ovtta  vahkkus ovtta mánnui.     Vástideaddji viiddideapmi geografalaš  doaibmaguovllus evttohuvvo §§:in 22 a ja 39  b áššemeannudeamis lobiid čállimis ozolaš  minerálaid muhtemii (geahččalandoibmii) ja mihtádussii (doibmii) Finnmárkkus.     Mearrádusaiguin evttohat joatkit, muhto nu  ahte sámi ja eará vuoigatvuođalaččaid deasta  boahtá oidnosii eanebut go dál. Lávdegoddi  evttoha dasto addit áššemeannudan- ja ráđđádallanlága njuolggadusaid gustojumi  lassin muđui gustojeaddji  áššemeannudannjuolggadusaid  meannudettiin ohcamiid muhtemii ja  mihtádussii árbevirolaš sámi guovlluin.    Evttohat vel nuppástuhttima mii diktá addit  mearrádusaid ahte ruvkeoamasteaddji galgá  máksit divada geavahanvuoigatvuođalaččaidege árbevirolaš  sámi guovlluin. Riddo- ja vuotnaguolásteapmi ¶
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi govdadit  válddahallá stáhta álbmotrievttálaš  geatnegasvuođaid mearrasámi riddo- ja  vuotnaguolásteamis. Válddahallan  čielggadahttá ahte stáhta lea geatnegas  áimmahuššat ja sihkarastit dán doaimma.    Lávdegoddi geassá datte ovdan deasttaid  beali ja vuostá diktit buohkaid guolástit uhcit fatnasiiguin passiivva bivdosiiguin.  Ságaškuššo vel ahte berrešii go ásahit erenomáš gáhttema mearas gos lea  mearrasámi riddo- ja vuotnaguolásteapmi.     Čujuhat vel vejolašvuhtii ásahit hálddašanráđđenvugiid mat diktet doalahit  guolleeriin stuorát osiid riddo- ja  vuotnaguolásteaddjiide, ja mat sáhttet addit ¶
guolástanberoštumiide gullevaččat  mearrásámi guovlluide eanet váikkuheami  hálddašeapmái. Vejolašvuhtii ásahit eanet  báikevuođđuduvvon hálddašanortnegiid leat  velá gesson ovdan.    Lávdegoddi geahčada vel Sámedikki sajádaga guolástanhálddašeamis. Earret eará  namuhuvvo vejolašvuohtan ásahit bistevaš  ovttasbargoorgána gaskal Sámedikki ja  Guolástus- ja riddodepartemeantta vai  guolásteamis áimmahušašii sámi  beroštumiid.    Ferte muđui navdit ahte lávdegotti máŋga evttohusain muđui soitet positiivvalaččat  váikkuhit dan guolásteami mii lea  mearrasámi riddo- ja vuotnaguovlluid  vuođul.     Dát áinnas soaitá gustot áššemeannudan- ja ráđđádallannjuolggadusaide mat bohtet  gustojupmái guolástanmuddemiid  mearrideamis. Evttohusain  vuoigatvuođakártema birra mearas ja ahte  viiddida plána- ja huksenlága  doaibmaguovllu, soaitá leat positiivva beaktu  mearrasámi riddo- ja vuotnaguovlluide.     ***** ¶
NAČ 2001:22 oanehis oassi ¶
Geavaheaddjis boargárin ¶
Doaimmashehttejeaddji eastagiid geahpideami ulbmilat ¶
Ovdasátni  ............................................................... ¶
5 1  Fápmudus, čoahkádus ja lávdegotti  bargu ............................................................... ¶
7 3Olmmošárvu, solidariteahta ja  servodat buohkaide ....................................... ¶
8 4 Duogáš ja ovdánahttindovdomearkkat ........ ¶
9 5 Riikkaidgaskkasaš geatnegasvuođat ........... ¶
10 6 Demokráhtalaš vuoigatvuođat  ..................... ¶
10 7 Ekonomálaš eallindilit ................................... ¶
13 8 Oláheapmi  ...................................................... ¶
12 9 Fievrrideapmi  ................................................ ¶
14 10 Diehtojuohkin ja gulahallanteknologiija  ..... ¶
16 12 oahppu  ............................................................ ¶
16 13Bargu  .............................................................. ¶
18 14 Kultuvra – ja astoáiggefálaldagat  ................. ¶
19 15 Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalus  ................. ¶
19 16 Doaibmahehttejuvvon sápmelaččat  ja sisafárrejeaddjit .......................................... ¶
21 17 Persovnnalaš integritehta, bearašeallin  ja seksuálalaš eallin  ....................................... ¶
21 18 Dutkan ............................................................ ¶
22 19 Vásáhusat strategiijaiguin mat  leat adnon Norggas ........................................ ¶
23 20 Bajilgovva strategiijain mat leat  adnon eará riikkain ........................................ ¶
24 21 Strategiijat ja gaskaoamit .............................. ¶
26 22 Ekonomalaš čielggadeamit ja  váikkuhusat .................................................... ¶
Ovdasátni ¶
(geavaheaddjis boargarin) oanehis oassi lea geahččaleapmi fáluhit buori oahpisteami čielggadeapmái mas leat 330 siiddu. Čielggadeamis lávdegoddi  bures  govvida  doaibmahehttejuvvon  olbmuid dilálašvuođaid buot servodatsurggiin. Lávdegoddi maiddái dárkilit gieđahallá norgga lágaid ja riikkaidgaskasaš  geatnegasvuođaid.  Čilgehusat  eai  guoskahuvvo dán oanehis čállosis. Oanehis oasis lávdegoddi deattuha árvvoštallamiid ja evttohusaid. Son guhte hálida vuđđoleabbot dieđuid ferte lohkat NAČ-girjji. Vai šaddá álkit sidjiide geat maiddái háliidit lohkat (olles  girjji),  lea    kapihttaliin seamma namma ja nummar. Dát lea dagahan ahte oanehis čállosis ii leat NAČ kapihttal 2, mii lea čoahkkáigeassu. ¶
Fápmudus, čoahkádus ja lávdegottibargu ¶
Lávdegotti bargofápmudus lea hui viiddis ja sisttisdoallá govdadit beali čuolmmain. Lávdegoddi galgá earret eará  árvvoštallat  iešguđetlágan  áigumušaid  ja  doaimmaid main lea ulbmil oláhit olles oassálastima ja dásseárvvu. Lávdegoddi galgá čilget ásahuslaš ja struktuvrralaš  rámmaid  maid  doaibmahehttejuvvon  olbmot  vásihit iešguđetge guovlluin ja iešguđetge muttuin eallimis.  Lávdegoddi  galgá  árvvoštallat  leatgo  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  vuoigatvuođat  bures  vuhtiiváldon, ja leago vuoigatvuođaid deattuheapmi lágas doarvái buorre reaidun joksat mihtuid. Lávdegottis leat leamašan čuovvovaš lahtut: ¶
Sigurd Manneråk Jođiheaddji ¶
Ann-Marit Sæbønes ¶
Jan Tøssebro Berit Vegheim ¶
Vegard Ytterland ––––––––––––––––––– Grete Hjermstad Anne Lieungh Mariann Helen Olsen May Schwartz ¶
Lávdegoddi lea ipmirdan fápmudusa nu ahte galgá vuostažettiin  geahčadit  politihkkalaš  mearrádusaid  ja praktihkkalaš doaimmaid, heivehuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuide ja makkár eastagat leat birrasis. Danin  gažaldagat  mat  gusket  geahpiduvvon  doaibmanávcca  dálkkaslaš,  psykologalaš  ja  pedagogalaš  dálkkodeapmái unnán dás guoskkahuvvojit, eaige gažaldagat mat gusket eastadeapmái dehe suokkardallami- ja dálkkodancuggii. ¶
Doaba doaimmashehttejupmi ¶
Doahpaga  doaimmashehttejumi  birra  cealká  lávdegoddi ahte dat lea nu máŋggabeallásaš ahte dárbbaša máŋga  doahpaga:  geahpiduvvon  doaibmanákca  dehe doaibmagáržžideapmi mearkkaša ahte rumašlahttu váilu, dehe lea vaháguvvon, dehe leat váilevašvuođat rupmaša  psykologalaš,  fysiologalaš  dehe  biologalaš  doaimmain. Doaibmahehttejeaddji  dilalašvuohta  čilge  váilivuođaid dehe vearrivuođaid mat leat ovttaskas olbmo eavttuin  ja  birrasa  ja  servodaga  gáibádusain  doaibmama ektui, surggiin mat leat dehálaččat iešheanalis ja sosiálalaš  dilalašvuođa  ásaheamis  ja  bisuheamis.  Go  atná doaibmahehttejuvvon  namahusa  olbmuid  birra,  de čujuhuvvo  ahte  sin  praktihkalaš  eallin  garrasit gáržžiduvvo váilivuođas ja vearrivuođas mat leat eahpiduvvon doaibmanávcca dihte ja servodaga/birrasa gáibádusain. ¶
Doahpagat dásseárvu ja ollásit oassálastin ¶
Politihkas doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui lea loahpalaččat  sáhka  demokratiijas.  Das  lea  sáhka  servodateallima oassálastimis, ja ahte buohkat leat seamma árvosaččat. Dásseárvu govvida vuođđudeaddji ovttaárvosašvuođa norpma- muhto ovttaárvosašvuohta ii mearkkaš ahte buohkat leat seammaláganat, dehe galget meannuduvvot seammaládje. Formálalaš  seammaláganvuohta  ii  leat  doarvái  dásseárvvu oláheamis, mihtun ferte leat duođalaš dásseárvu. Lávdegoddi dulko dásseárvvu mihtu ahte lea seamma  máŧolašvuohta,  mii  mearkkaša  ahte  buohkain duođaid  galget  leat  seamma  vejolašvuođat  eallimis  ja oassálastimis. Olles oassálastin ferte mearkkašit vejolašvuođa  iežas  eavttuid  vuođul  searvat  servodahkii mas lea sadji iešguđetlágan doaibmavugiide. Váldohástalusat  olles  oassálastima  ja  dásseárvvu oláheamis leat čadnojuvvon servodathábmemii. Galget go dát mihtut vuhtiiváldojuvvot, de dat eaktuda sihke resursaid  ja  gelbbolašvuođa.  Riekti  oassálastit  servodateallima  lea  vuođđudeaddji  olmmošvuoigatvuohta. Dán dilis ii leat ekonomiija nu dehálaš, vaikko ressursadilli sáhttá dagahit guhkit áiggi mihtuid oláhit. ¶
Lágideapmi, oláheapmi ja ollislaš hábmen ¶
Otná norgga servodat ii leat hápmejuvvon buohkaide, hábmema  vuođđun  lea  buresdoaibmi  servodatássi  atnon. Vaikkuhus go álbmoga girjáivuohta ii leat atnon vuođđun, lea servodat mas oallu doaibmahehttejuvvon olbmot  vásihit  olmmošráhkaduvvon  easttagiid.  Dáid easttagiid  sáhttá  geahpidit  earenoamáš  láhččemiin. Dát  mielddisbuktá  liigegoluid,  main  livččii  sáhttán eretbeassat. Go lávdegoddi atná doahpagiid oláheapmi ja lágideapmi lea dainna ipmárdusain ahte oláheapmi ja  lágideapmi  galgá  leat  dábálaš  ja  fátmmastit  buohkaid. Oláheapmi buohkaide lea servodatlaš vuoigatvuohta ja galgá prinsihpalaččat leat olámuttos váldočovdosiid bakte. Universealla hábmen lea hábmen - ja plánenstrategiija mii deattuha dásseárvvu dehálaš beallin servodaga fysalaš hábmemis. Buktagat, visttit, olgobiras ja fievrrut  galget leat hápmejuvvon nu ahte čovdosat leat ávkkálaččat  ja  anihahtti  buohkaide.  Čovdosat  galget dagahit dásseárvvu buohkaide vuođđohábmemis, iige galgga dárbbašit ásahit liigečovdosiid. ¶
Olmmošárvu, solidariteahta ja servodat buohkaide ¶
Lávdegotti  árvosaš  vuođđu  čilgejuvvo  lávdegotti  fápmudusas,  mii  ges  válda  vuođu  odná  ulbmiliin  politihkas doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. Ii dáidde leat mearkkašahtti  ideologalaš  soahpatmeahttunvuohta ulbmiliid  nalde,  ja  árvosaš  hástalusat  eai  leat  čadnon dárbbuide ideálaid ođasmahttit. Váldohástalus lea ahte ideálat  soames  háve  leat  dego  rámponsánit  maid  eai áibbas váldde duođas. Váldohástalusas lea maid árvosaš  bealli,  mii  lea  čadnon  dasa  maid  sáhttá  gohčodit čielga ja bistevaš árvvut, dehe rabas ja čiegus árvvut. Rabas árvvuiguin oaivvildit árvvuid masa dorvvástit, ja  mat  gessojit  ovdan  ulbmilčuoggain    dehe  cealkámušain  árvvuid  birra.  ‚iegus  árvvut  eai  namuhuvvo, eaige leat unnit dehálaččat dasa maid geavatlaččat bargá.  Nugomat  go  ránnjágottis  garrasit  vuostalastet  go doaibmahehttejuvvon olbmot fárrejit ránnjágoddái, seammásgo garrasit vuostalastet ahte sis leat heajos miellaguottut  doaibmahettejuvvon  olbmuide.  Baicca čuožžuhit ahte doaibmahehttejuvvon olbmot eai heive ránnjágoddái,  omd.  váilevaš  biilaguođđinsajit  dihte  ja heivetmeahttun olgonastinguovlu jna. Váttisvuođat  rabas  ja  čiegus  árvvuid  ektui  leat  dattetge  čadnon  dasa  maid  gohčodit  eará  dilalašvuođaid dajakeahttes  vuoruheamit  -  dilalašvuođaide  mas  eai leat nu dihtomielalaččat. Das sáhttet leat má1ga hámi: Okta hápmi sáhttá leat «buot maid ii obage jurddeš» . Go  čoahkkinlatnja  lea  nu  ahte  juvlastuologeavaheaddjit  besset  dohko,  muhto  eai  sártnestulluide  eai  leat jurddašan  ahte  logaldalli  sáhttá  čohkkát  juvlastuolus. ¶
Ollu dákkár ovdamearkkat gávdnojit, ja oallugat dáidet dohkehit  ahte  leat  vajálduhttan  dehe  unna  meattáhusaš  mii  lea  sivvan.  Váttisvuohtan  lea  go  meaddádat šaddet vierrun, go de ii šat leat meaddádat. Dat ahte álelassi vajáldahttá vuhtiiváldit olmmošlaš erohusaid  obbalaččat  šaddá  oassin  min  servodaga struktuvrras  ja  danin  oassin  servodaga  árvovuogádagas.  Lávdegoddi  lea  barggustis  oaidnán  dehálažžan dovddusindahkat árvovuogádaga dajakeahtes oasi. Dieđuin das movt servodat lea hálddašan doaibmahehttejuvvon  olbmuid  gávdnat  ollu  ovdamearkkaid  ja čilgehusaid mat duođaštit ahte olmmošárvu ii leat vuhtiiváldojuvvon.  Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  olmmošárvvu  suodjaleapmi  dárbbaša  earenoamáš  fuomášumi,  maiddai  čiegus  árvvuid  ektui.  Govadahkan lea duppalvuohta mii lei mihtilmas guoktelogát čuohtejagi  álggus.  Nuppi  bealde  ortnegat  mat  dađistaga ásahuvvojedje ja mat šadde buresbirgenstáhta dovdomearkkat, ja nuppi bealde ges garra oassálastin eugenalaš  ja  árbehygienalaš  jurddašeamis,  man  dábáleamus  doaimmat  ledje  interneren  ja  steriliseren.  Riikkaidgaskkasaččat lei dát áigodat go ceggejedje stuora institušuvnnaid  (ásahusaid)  doaibmahehttejuvvon  ja psyhkalaš buohcci olbmuid váste. Dehalaš vuođđojurdda lea ahte olmmošárvvu ii sáhte mihtádallat. Soames oktavuođain sáhttá dattetge jearrat ahte iibat leat juste mihtádallan mii dáhpáhuvvá ea.ea.  olbmuid  doaibmanávcca  vuođul.  Guhkit  áiggi lea juo leamašan dakkár jurdda ahte buohcci olbmuide eai sáhttán transplanteret ođđa monimuččaid. Ákkat ledje praktihkalaččat, muhto jáhkkimis  lei  diet  obanassige  amas  jurdda.  Maŋŋil  vuosttašmonimušsirdima soames jagi áigi Riikabuohcciviesus lea čuohpadeapmi dahkkon dávjjibut ja vásáhusat buorit. Gažaldagas  ahte  galgágo  dohkehit  aborta  eugenismma  dihte  lea  ges  nubbe  ehtalaš  hástalus.  Dálá abortaláhka dohkeha aborta gaskal 12.ja 18 vahku go lea ballu ahte mánná sáhttá oažžut várálaš dávdda. Dát fátmmásta oallu dilálašvuođaid mat eai heive eallimii, muhto  maiddái  dili  mas  lea  ballu  ahte  mánás  sáhttá leat doaibmahehttejupmi. Go dál gávdnojit dálkkodan vejolašvuođat, de šaddá lagas čanastat gaskal ohkediagnostihka ja selektiivvalaš aborta. Lea váttisin go ságastallan mii guoská ohkediagnostihkkii ja abortii maŋŋil 12’at.vahku ii guoskkat ehtalaš bealli, ¶
muhto ¶
dušše ¶
deattuha ¶
eastadeaddji dearvvašvuođasuodjalusa. Dás ii leat vuođđu sivahallat váhnemit geat čađahit aborta danin go leat oassin sirrenprošeavttas,  seammásgo  iige  leat  vuođđu  jáhkkit ahte doaktárat geat ovddidit ja atnet ohkediagnostihka eai bargga sihkarasttit ahte eanemus mánát riegáduvvojit  dearvvašin.  Muhto  servodatdásis  sáhttá  váikkuhussan leat ahte abortalága vuođul ogis mas lea doaibmahehttejupmi ii leat seamma riekti go earáin. ¶
Otná  áiggis  go  teknihkkalaččat  lea  vejolaš  doaimmahit  dan  mii  ovdal  sihke  buriid  ja  baháid  bealis  lei jahkkitmeahttun, de lea dehálaš ahte leat lágat ja vierut mat eai geanohuhte ja goarit min oainnu ahte buot olbmot leat seammaárvosaččat eaige badjelgehččojuvvo.  Lávdegoddi  oaidná  hui  dehálažžan  doalahit digaštallama áššin mat gusket dálkkaslaš teknologijii, dearvvašvuođabálvalusa  vuoruhemiide,  olmmošárvui ja ovttaárvosašvuhtii. Loahpadettiinlávdegoddi čujuha ahte integreren doahpagis leat muhtun váttisvuođat mat lea vuođđun dasago oallugat ákkastallet eret molsut doahpaga. Sátni integrerejuvvon lea ain anus – otná bajásšaddi mánáid birra. Sátni atno dego jurdilkeahttá olbmuid birra geat gullet jovkui geaidda servodat ovdal lei ásahan earenoamáš ortnegiid dehe gos soapmásat oaivvildedje ahte sii dárbbašedje earenoamáš bálvalusaid. “Min klássas leat  25  oahppi,  guovttis  dain  leaba  integrerejuvvon», lea  okta  vuohki  movt  čilget  ahte  ii  leat  nu  diehttelas ahte dát guovttis maid gullaba klássii. Oallugat háliidit danin  molsut  integreren  sáni  inkluderen  sátnin,  vai dakko bakte deattuhit ahte doaibmahehttejuvvon olbmot eai galgga sisačálihuvvot gosage – muhto ahte sii leat. Doahpamolsumis  lea  maid  eará  bealli:  Integreren sátni atno go galgá soapmása doalvvuhit gosanu, omd. dábálaš  skuvlii,  muhto  nu  ahte  skuvllas  eai  rievdat maidege. Dat mii deattuhuvvo lea dan maid doalvvuha sisa, iige dohko gosa doalvvuhuvvo. E1glánddas lea integreren sihke doaba ja prográmma  movt  rievdadit  skuvlla  dehe  eará  servodatásahusaid  vai  buorebut  heivejit  buot  olbmuide.  Inkluderen mearkkaša  ollislašvuođa  rievdadit  nu  ahte  buohkaide lea  sadji,  ja  ovddasta  nie  geahččanguovllu  rievdadeami.  Danin lea oktavuohta gaskal inkluderendoahpaga ja ođđaáigasaš ipmárdusas doaimmashehttejumi ektui. Lea  maid  čanastat  strategijii  mii  gullá  dasa  maid gohčodat oppalaš hábmen. ¶
Duogáš ja ovdánahttindovdomearkkat. ¶
Doaimmat  doaibmahehttejuvvon  olbmuide  leat  leamašan oassin čálgopolitihkas, muhto eai leat goassege leamašan guovddážis. Norgga sosialpolitihka ovdáneamis  lea  dahkkon  nu  ahte  dađistaga  eanet  veahkkedárbbašeaddji joavkkut veahkehuvvojit eret gefiidkássas  ja  šadde  sierrafuolahusa  ja  sierrakágaid  vuollái. Oppalaš doaimmat heivehuvvon olbmuide geain ledje doaibmaváttisvuođat eai vuoruhuvvon. (Láhka čalmmehemiid ja lámisolbmuid birra) 1936 rájes fátmmástii dušše soames joavkkuid ja dábálaš  lámisoadju  ii  boahtán  ovdalgo  1960.  Oallu  lámisolbmuide  lei  gefiidkássa  áidna  veahkkevejolašvu ¶
ohta.  Easka  1960  álggu  rájes  ásahuvvui  oktasaš  politihkka doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui.  Dán áigodaga rájes rivde guottut norgga servodagas ja dalle hilgojuvvui  segrerenjurdda,  mii  dassážii  lei  leamašan guovddážis. Bargojuohku gaskal eaktodáhtolaš ja almmolaš veahkkedoaimmaid  rievddai,  ja  dagahii  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  organisašuvnnaide  áibbas  eará  rolla. Organisatuvrralaš ja sosiálalaš lei vuođđun go ovdánahte doaimmaid, ja ollu organisatuvrralaš  veahkkeneavvut  váldojedje  atnui.  Vuoigatvuođajurddašeapmi ¶
geavaheaddjiváikkuheapmi šadde dehálaš čoavddasánit. Servodatlaš ovdáneamis lea mearkkašupmi strategiijaid  ja  veahkkedoaimmaid  válljemis  politihkas  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  ektui  boahttevaš  jagiid.  Danin leat maiddái guovddáš ovdánahttindovdomearkkat oanehaččat  dás  guoskkahuvvon:  lávdadeapmi  ja  priváhtiseren, mat eai leat ođđasat, muhto dábit mat leat váikkuhan  servodahkii  soames  áiggi.  Das  maŋŋil guoskkahuvvojit  demográfalaš  rievdamat,  ekonomiija globaliseren,  diehtojuohkinservodaga  šaddan  ja  oktagaslašvuođa deattuheapmi. ¶
Riikkaidgaskkasašgeatnegasvuođat ¶
Ii  guđesge  riikkaidgaskkasaš/eurohpalaš  olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnain leat mearrádusat mat gusket  doaibmahehttejuvvon  olbmuide.  Bargu  oaččuhit sierra konvenšuvnna mii galggašii heaittihit doaibmahehttejuvvon olbmuid vealaheami ii leat lihkostuvvan. Mánáidkonvenšuvdna  1989  rájes  lea  áidna  konvenšuvnnain mas dadjo ahte vealaheapmi doaibmahehttejumi  dihte  ii  leat  dohkkalaš.  Nuppi  artihkkalis  dadjo ahte ii oktage galgga vealahuvvot doaibmahehttejumi dihte, ja art. 23 guoskkaha psykalaš ja fysihkkalaš doaibmahehttejuvvon  mánáid  rievtti  eallit  ollislaš  ja dohkkalaš eallima. 21.05.99  olmmošvuoigatvuođaláhki  leat  ovttastahttán  golbma  dehálaš  olmmošvuoigatvuođa-konvenšuvnnaid. Dát golbma leat eurohpálaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvdna  oktan  protokollaiguin,  riikkaidgaskkasaš  konvenšuvdna  ekonomálaš,  sosiálalaš  ja kultuvrralaš vuoigatvuođain ja riikkaidgaskkasaš konvenšuvdna siviila ja politihkkalaš vuoigatvuođain. Dát doibmet seamma dásis go Norgga lágat. Dál leat maid bargagoahtán ovttastahttit eará konvenšuvnnaid norgga lágaide, ea.ea Mánáidkonvenšuvnna. Oassin barggus ovddidit olmmošvuoigatvuođaid lea ráđđehus  ovdanbidjan  olmmošvuoigatvuođaid  doaibmaplána, St.dieđahus nr. 21 (1999-2001) Olmmošárvu guovddážis.  Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  dilálašvuođat  leat  guoskkahuvvon  doaibmaplána  kap.  4.6.7. ¶
Fáttát  mat  guoskkahuvvojit  leat  bákkolašvuođa  atnu doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui, barggahus ja eallindilli, ja seksuálalaš veahkaválddálašvuohta doaibmahehttejuvvon mánáid vuostá. ON  standárdnjuolggadusat  mat  dáhkidit  seamma vejolašvuođaid olbmuide geain lea doaibmahehttejupmi, dohkehuvvojedje ON váldočoahkkimis jagis 1993. Njuolggadusat  eai  čana  juridihkkalaččat,  muhto  leat hábmejuvvon rávvagin miellahttoriikkaide. Baicca dat leat garra morálalaš ja politihkkalaš geatnegasvuohtan stáhtaide. Njuolggadusat leat hábmejuvvon ON Doaibmahehttejumi logijagi vásáhusaid vuođul. Olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat dahket politihkkalaš ja morálalaš vuođu njuolggadusaide. Ulbmil lea sihkkarasttit ahte doaibmahehttejuvvon olbmuin leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go earáin servodagas. Njuolggadusaid čuovvoleapmi riikkaidgaskkasaš dásis dahkko  earenoamáš  dárkkisteaddji  bakte  gii  bearráigeahččá  movt  njuolggadusat  čuvvojuvvojit.  Ossodaga ovddasvástádusprinsihpa  vuođul  lea  juohke  Norgga departemeanttas ¶
ovddasvástadus ¶
bearráigeahččat ahte  njuolggadusat  iežaset  fágasuorggus  čuvvojuvvojit.  Lávdegoddi  deattuha  ahte  standárdnjuolggadusat dušše mearridit vuolleráji. Njuolggadusat leat mearriduvvon  ja  gustojit  riikkaid  main  leat  iešguđetlágán eavttut ja návccat. Mihttun lea ahte njuolggadusat ollásit  galget  čađahuvvot  Norggas,  muhto  ahte  muhtun surggiin  lea  dárbu  mannat  guhkelii  gonjuolggadusat ávžžuhit. Norga, mii ressursaid dáfus lea buoremusaid gaskkas,  berre  leat  ovdavázzinriika  politihkas  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  ektui.  Muhtun  surggiin  lea jahkkimis  dilli  buorebut  go  dat  maid  standárdnjuolggadusat  ávžžuhit.  Olmmošvuoigatvuođa  kommišuvdna  Genèvas  lea  ožžon  válddi  guorahallat  vugiid  movt nannet  ja  bearráigeahččat  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  olmmošvuoigatvuođa  dili.  Dán  barggus  lea  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  konvenšuvdnaárvalus guovddážis.  Guorahallan  galgá  gárvvistuvvot  jagis 2002. ¶
Demokráhtalaš vuoigatvuođat ¶
Demokratiija deháleamos dovdomearkan lea ahte buot rávisolbmuin  lea  seamma  vejolašvuohta  politihkkalaš váikkuheapmái.  Vuollegis  válgaoassálastin  ja  váttisvuohta ¶
oažžut ¶
olbmuid ¶
searvat ¶
politihkkalaš luohttevašdoaimmaide lea dilálašvuohta mii vuođđuda fuolastuvvi dili. Váilevaš válgaoassálastin ja váilevaš politihkkalaš  oassálastin  čilgejuvvo  máŋgga  ládje:  vuosttaldeapmin, berošmeahttunvuohta, politihkkalaš gaska dehe fámohisvuohta. Dás gávnojit maid eará ja čoahkádus čilgehusat mat eai huksejuvvo válljejeddjit bealálaš vásáhusaid nala. Diekkár čilgehus lea ahte oassálastineavttut  eai  leat  seammaláganat  buohkaide,  go  rápma ¶
eavttut eai doaimma seammaládje buot joavkkuide. Maŋimus  áiggi  leat  maid  ovddiduvvon  moaitevaš cuiggodeamit  demokratiijii  minoritehtaperspektiivva vuođul. Váttisvuođat maid čearddalaš minoritehtat vásihit  giella-  ja  kultureastagiid  dihte  leat  leamašan guovddážis.  Sámediggi  ásahuvvui  go  sápmelaččat oaivvildedje ahte demokratiija ii doaibman nu go galggai. Unnán ságastallan lea leamašan daid eastagiid ektui  maid  doaibmahehttejuvvon  olbmot  vásihit  doaimilis  politihkkalaš  oassálastimis,  ja  unnán  maid  deattuhuvvon  maid  birrasa  váilevaš  láhččen  dagaha  demokrahtalaš váttisvuođa. Doahpagat nugomat álbmotláhttu  ja  politihkkalaš  vuoigatvuođat  eai  bálljo  obage guoskkahuvvo  politihkkalaš  čállagiin  mat  hápmejit mihtuid ja njuolggadusaid politihkii doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. Doaibmahehttejuvvon olbmuid ossálastin lea dábálaččat  ipmirduvvon  nu  ahte  lea  sáhka  fysalaš  oláheamis.  Muhto  viiddiduvvon  oláheami  doahpagin  maid čuožžileddje váttisvuođat mat guske diehtojuohkin- ja gulahallanservodaga oassálastimii. ¶
Sátnefriddjavuohta ¶
Sátnefriddjavuohta  rehkenasttojuvvo  vuođđudeaddji vuoigatvuohtan demokráhtalaš stáhtas. Vuoigatvuohta galgá fátmmástit friddjavuođa doalahit iežas oaiviliid ja oažžut  ja  addit  dieđuid  almmá  almmolaš  eiseválddiid seaguheami haga. Diehtojuohkinfriddjavuohta, mii mearkkaša friddjavuođa ohcat ja vuostáiváldit dieđuid lea dehalaš oassin sátnefriddjavuođas.  Demokratiija  vuođđun  lea  ahte olbmot ieža stivrejit ja mearridit iežaset oaiviliid servodahkii  guoskevaš  áššiin,  ja  dovdet  goappaš  beali  ákkaid almmolaš digaštallamis. Dát bealli demokratiijas lea seamma dehalaš go mearridanbealli. Sáhttá lohkat ahte sátne- ja diehtojuohkinfriddjavuohta lea seamma dehálaš servodahkii go ovttaskas olbmuide. Formálalaččat  leat  doaibmahehttejuvvon  olbmuin seamma rievttit go muđui álbmogis dieđuid háhkamis, searvat almmolaš ságastallamii ja váikkuhit politihkkalaš mearrádusaid. Duohtavuođas lea nu ahte eanet joavkkut vásihit easttagiid ja gáržžidemiid. Olbmot geat leat bealljeheamit, čalmmeheamit dehe lea lossagullu, garra  oaidnin-  dehe  lohkanváttut  ja  olbmot  geat iešguđetge sivaid geažil eai sáhtte ovddidit oainnuset, vásihit váilevaš diehtojođu. Válgaoassálastin bealljehemiid  gaskkas  lea  vuollegeabbo  go  sin  gaskkas  geain eai leat gullánváttut, masa váilevaš diehtojuohkin sáhttá sivván. Árbevirolaččat  lea  sátnefriddjavuohta  vuosttažettin atnojuvvon suodjalussan stáhta ságastallan gáržžideami vuostá. Odne lea viiddiduvvon ipmárdus das makkár ovddasvástádus stáhtas lea: Stáhta galgá doaibmilit láhččet almmolaš ságastallama ja diehtojođu. Dás ii leat vuođđuduvvon dábálaš riekti gáibidit heivehuvvon dieđuid  almmolaš  eiseválddin.  Nana  politihkkalaš  ja morálalaš  čujuhusain  daddjo  baicca  ahte  diehtojuohkin  eanemus  lági  mielde  galgá  láhččejuvvot.  Minoritehtaid eavttut ja vejolašvuođat searvat almmolaš ja bajasčuvgejeaddji ságastallamin sáhttá leat geahččaleapmin  movt  sátnefriddjavuođa  eavttut  doibmet  servodagas.  Vai  olles  oassálastima  ja  dásseárvvu  galgá  oláhit de lea áibbas dehalaš ahte dieđut gávdnojit. ¶
Jienastanvuoigatvuohta ja oassálastin politihkkalašbarggus ¶
ON olmmošvuoigatvuođa máilmmijulggaštus art.1, cealká ahte juohkehaččas lea riekti searvat riikka stivrejupmái,  njuolga  dehe  friddja  válljejuvvon  áirasiid  bakte.  Riikkaidgaskkasaš  siviila  ja  politihkkalaš  vuoigatvuođa konvenšuvdna deattuha ahte buot ássiin, almmá erohusmeannudeami, galgá leat riekti searvat almmolaš doaimmaide, jienastit ja ieš válljejuvvot friddja válggain. Soapmásat geain lea doaibmahehttejupmi vásihit váttisvuođaid go galget jienastit. Oallugat  vásihit  váttisvuođaid  ea.ea.  go  válgalanjat ja  jienastanhiŋgalat  eai  leat  olámuttos.  Olbmot  geat leat čalmmeheamit dehe geain leat oaidninváttut vásihit praktihkkalaš easttagiid go ieža eai nagot lohkat jienastanlihpuid,  ja go jienastanhiŋgalat eai leat merkejuvvon    čuokkisgielain  ja  stuorit  čáhppes  bustávain. Sihke Norgga čalmmehemiidlihttu (Norges Blindeforbund) ja Stáhtalaš ráđđi doaibmahehttejuvvon olbmuide leat válgaláhkalávdegoddái ovddidan gažaldaga das movt buoridit vejolašvuođa jienastit. NAČ 2001:3 čielggadeamis  »Velgere,  valgordning,  valgte»  (válljejeaddjit, válgaortnet, válljejuvvon) čujuha válgaláhkalávdegoddi dasa ahte lea govttolaš ahte válgalatnja almmolaš  báikkiin  galgá  leat  olámuttos  buohkaide,  maiddái doaibmahehttejuvvon olbmuide, muhto ahte šaddá bienasta bitnii reguleren suohkaniid badjel jus dán gálgá lága bakte mearriduvvot. Válgaláhkalávdegoddi eaktuda  ahte  departemeanta,  ovttasráđiid  doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnaiguin, geatnegahttá suohkaniid leat áicilat dán válljejeaddji joavkku dárbbuide ja earenoamážit fuolahit dán joavkku. Lávdegoddi ii leat  ovttaoaivilis  válgáláhkalávdegottin  ahte  eará  bealit, nugomat suohkaniid bienasta bitnii reguleren, gálgá  deattuhuvvot  eanet  go  ahte  sihkarasttit  doaibmahehttejuvvon  olbmuide  duohta  válga  oassálastinvejolašvuođa. Muhtun doaibmahehttejuvvon olbmot maid vásihit easttagiid das ahte searvat politihkkalaš bargui. Váttisvuođat  rievdadit  doaibmahehttejumi  ektui.  Olbmuide geain  lea  lihkadaneastta  leat  váttisvuođat  ahte  suohkanstivralanjat  eai  leat  sidjiide  heivehuvvon.  Sidjiide geain leat oaidninváttut sáhttet leat váttisvuođat lohkat ¶
čállosiid.  Iige  buot  suohkanstivrra  lanjaide  ge  leat  bidjon telefiškkon (teleslynge), mii dagaha váttisin searvat sidjiide geain leat gullanváttut. Sis geain leat gullanváttut  ja  dárbbašit  dulkka,  de  mearrádus  ahte  go dušše ožžot ávkkástallat dulkka 70 diimmu jagis de dat gáržžida  oassálastinvejolašvuođaid.  Buohkat,  jus  válljejuvvojit,  vásihit  dávjá  praktihkkalaš  váttisvuođaid maid  álggos  šaddá  čoavdit  ovdalgo  sáhttet  álgit  politihkkalaš doibmi. ¶
Ekonomálaš eallindilit ¶
Čálgopolitihka  váldomihttun  lea  láhččet  oadjebasvuođa joavkkuide geat ellet váttis ja vártnuhis dilis. Buohkat  galget  oažžut  govttolaš  oasi  servodaga  ávnnaslaš riggodagain ja  riggodagat galget juogaduvvot buorebut ja vuoiggaleabbo go odne. Olbmot geain lea doaibmagáržžideapmi lea oktiibuot mealgat heajut eallindilli go muđui álbmoga gaskamearis. Juohke logát olbmos lei jagi 1995 guđasis heajut dehe mealgat heajut  eallindilli. Olles álbmogis lei dušše 28% dákkár heajos dili. Dušše 14% lei hui buori dehe oalle buorre eallindilli. Erohusat  gaskal  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  ja  earáid  leat  stuorit  vuorraset  gearddis  go  nuorabuin, muhto  leat  maid  doaibmahehttejuvvon  nuorat  geain lea  váttis  eallindilli.  Jagi  1995  ledje  dállodoaluin  mas ledje doaibmahehttejuvvon olbmot gaskamearálaš dienas sullii 15% unnit go dállodoaluin gos eai lean doaibmahehttejuvvon olbmot, ja gaskamearálaš dienasdássi doaibmahehttejuvvon olbmuin lea dušše golbma-njealljádasat go muđui álbmogis. Ollu doaibmahehttejuvvon olbmuin lea stuorit dárbu  dearvvašvuođa-  ja  fuolahusbálvalusaide,  bátnedikšunbálvalusaide ja dálkasiidda ja leat danin stuorit golut.  Mánnosaš  gaskamearálaš  golut  iešguđetlágán dálkasiidda lea mealgat stuorit vuostáiváldiide vuođđoja  veahkkedoarjaga  dihte  go  muđui  álbmogis.  Lassin dábálaš  dearvvašvuođagoluide,  de  leat  oallugin  maiddái  liigegolut  doaibmahehttejumi  dihte.  Norggas  eai gávdno  makkárge  dieđut  dákkár  liigegoluin,  muhto ruoŧa  guorahallan  duođašta  ahte  bealis  doaibmahehttejuvvon  olbmuin  ledje  čiegus  golut  badjel  10  000 ruvnno ovddas jagis. Maiddái Norggas lea geafivuohta váttisvuohtan soames doaibmahehttejuvvon joavkkuin. Olles 73%, dehe birrásiid 10 000 lámisoajuhuvvon olbmo fuolahit vuolil 18 jahkasaš mánáid, ja sis lea dienas mii lea vuolábealde vuolimus dienasráji. Lea maiddái nu ahte nissonolbmuin lea heajut dilli go dievdduin oadjoortnegiid oktavuođas.  Erohusat  gaskamearálaš  ealáhatdoarjagis gaskal nissoniid ja dievdduid leat stuorrát, ja rivdet heajut guvlui boahttevaš jagiid liigeealáhatvuogádaga ovdáneami dihte. ¶
Váilevaš  bargomárkanoassálastin  lea  stuorimus eastta dasa ahte lea bálká mainna birge. Sulli bealli doaibmahehttejuvvon  olbmuin  leat  barggu  haga  geain oadju  lea  áidna  dienasgáldu.  Oadju  lea  mealgat  unnit go bargobálká. Gaskamearálaččat leat maid doaibmahehttejuvvon  olbmuin  unnit  bálkkát.  Oallugat  barget oasseáiggi,  muhto  maiddái  erohusat  fidnoválljemis  ja oahpus sáhttet dagahit erohusaid. Oahppu lea dehálaš eaktun  bargooassálastimii.  Oahpus  ja  earenoamážit alitoahpus,  lea  mealgat  stuorit  mearkkašupmi  doaibmahehttejuvvon olbmuide go earáide dasa ahte ožžot go  barggu.  Dilálašvuohta  nugomat  ahki  ja  oahppu sáhttá  čilget  manne  eai  leat  seamma  oallu  doaibmahehttejuvvon olbmot dábálaš dienasbarggus go earát, muhto  maiddái  bargomárkana  ja  oadjovuogádaga iešvuogit, nugomat hilgondoaimmat leat dehálaš muittuhansánit. Nubbe eará eastta lea doaibmahehttejumi dihte lassigoluid  váilevaš  buhtadeapmi.  Álbmotoadju  gokčá oasi  lassigoluin,  muhto  arvat  iskkadeamit  duođaštit ahte oallugat geat ožžot vuođđo- ja veahkedoarjaga eai oaččo ollásit buhtaduvvot iežaset lassigoluid. Danin lea vuođđu dadjat ahte mihttu sihkarasttit vuoiggalaš  juogadeami  gaskal  dietnasiid  ja  eallindili  ja doaibmahehttejuvvon olbmuid duođalaš dilli ii dávis. ¶
Oláheapmi ¶
Fysihkkalaš birrasa oláheapmi ¶
Odná  dilálašvuohta  lea  nu  ahte  olgobirrasa  ja  visttit oláheapmi ja geavatlašvuohta ii dagat doaimmashehttejuvvun  olbmuide  oassálastima  mii  earáiguin  lea  seammaárvosaš.  Ulbmilat  mat  ovdanbohtet  politihkas leat buorit, muhto lávdegoddi ohccála dáhtu ja doaimmaid mihtuid oláheamis. Dasa eai leat bidjon áigemearit, ráŋggáštanmearrádusat eaige ekonomálaš movttidandoaimmat mat dagahivčče ahte bajitdási mihtut oláhuvvojit Norggas, nu movt oallu eará riikkat leat dahkan. Vaikko maŋimus 20-25 jagis lea leamašan ovdáneapmi,  de  lea  ain  oallu  mii  lea  dagakeahttá.  Leat  stuora erohusat fáttás fáddii suohkanis suohkanii. Ii unnimusat leat erohusat das makkár doaibmahehttejumi ektui doaimmat  heivehuvvojit.  Eanemus  doaimmat  álggahuvvojit olbmuid ektui geain leat lihkadanváttut, muhto maŋimus jagiid leat váttisvuođat mat gusket sisbirrasii  ja  nuoskkideapmái  deattuhuvvon.  Leat  čađahuvvon mealgat unnit doaimmat heivehuvvon čalmmehemiide, bealljehemiide ja olbmuide geain leat kognitiivvalaš váttisvuođat. Dat  mii  dás  orruleamen  vuođđoipmárdus  lea  ahte vuolil  bealli  dárbbašlaš  doaimmain  joksat  vuođđooláheami  leat  čađahuvvon.  Dát  guoská  váttisvuođaide ¶
mas čoavddus lea dovddus, ja mas čovdosat leat namuhuvvon láhkaásahusain ja čujuhusčállosin- čovdosat ja doaimmat  mat  eai  áibbas  čielgasit  leat  namuhuvvon illá čađahuvvojit. Lea  earenoamážit  láhkaásahusgáibádusain  geavatlašvuhtii doaibmahehttejuvvon olbmuide mat hilgojuvvojit. Dát guoská earenomážit bargovisttide ja álbmotvisttiide.  Stuorimus  váttisvuohtan  orru  leame  go  lea vejolaš dohkehit spiehkastemiid. Vaikko lea nu ahte ii galgga álki dohkehit spiehkastemiid,  de  dat  dávjá  dohkehuvvojit.  Hálddašanlága dieđihangeasku  hárve  čuvvojuvvo,  ja  doaibmahehttejuvvon  organisašuvnnat  hárve  dehe  eai  goassege oažžo dákkár áššiid gulaskuddamii. Maiddái  eiseválddit  deattuhit  spiehkastanáššiid logu unnidit, ja johtočálus T 5/99, oláheapmi buohkaide lea veahkkeneavvu dán oktavuođas, muhto lea beare árrat čilget johtočállaga váikkuhusa. Plána  ja  huksenlágas  leat  ráŋggáštanmearrádusat, muhto eai gávdno čujuhusat ahte diet mearrádus goassege  lea  geavahuvvon.  Eará  riikkain  ráŋggášteapmi (omd. sáhkku ja geavahusgielddus) lea doaibmilis reaidun joksat oláheami buot dásin. Plána ja huksenláhka mearrida geavaheaddjioassálastima  plánaproseassas,  muhto  oassálastin  gulahallandásis dušše deaivida 37% suohkanin. Huksenáššiin ii gávdno mearrádus mii dáhkida geavaheaddji oassálastima,  mii  lea  dagahan  ahte  doaibmahehttejuvvon olbmuid  organisašuvnnat  plánendásis  oallu  stuorit huksenprošeavttain maŋimus jagiid oalát leat hilgojuvvon. ¶
Oláheapmi buktagiidda árgabeaivválaš eallimis. ¶
Buktagiid  universella  hápmen  ja  buvttadiehtojuohkin lea  leamašan  guovddážis,  muhto  dattetge  eai  oro  namahanveara bohtosat. Váilevaš buvttatdieđuid láhččen dagaha ahte čalmmeheamit, bealljeheamit ja sii geain leat kognitiivvalaš váttisvuođat hilgojuvvojit, seammásgo  eastada  iešheanalisvuođa.  Earenoamážit  čalmmehemiin  leat  stuora  váttisvuođat.  Olbmuide  geain  lea astma-  ja  allergiijavigit  sáhttá  váilevaš  diehtojuohkin dagahit duođalaš váikkuhusaid. ¶
Dieđuid gávdnamis ¶
Dieđut  mat  odne  juhkojuvvojit  norgga  mediaid  bakte leat unnán hápmejuvvon nu ahte buohkaide lea ávkin. Sis  geas  leat  gullanváttut,  oaidninváttut  ja  lohkan-  ja čállinváttut vásihit ahte sii duvdojuvvojit eret diehtojuohkinsuorggis.  Bealljeheamit  leat,  nu  movt  Norgga Bealljehemiidlihttu  oaidná,  duvdojuvvon  olggobeallai diehtojuohkinservodaga,  mii  dagaha  ahte  bealljeheamit dávjá ožžot unnit dieđuid servodat dilálašvuođain. Radio  lea  veadjetmeahttumis  diehtojuohkingaskaoapmin.  Fáktá  ja  digaštallanprográmmat  TV´s  eai  tekstejuvvo eaige dulkojuvvo. Bealljehis olbmuin lea heajos giellaipmárdus ja lohket unnit áviissaid go earát. Go nu unnán  dieđuid  juhkojuvvojit  mearkagilli,  de  dat  váikkuha ahte bealljehemiide lea váttis vuhtiiváldit iežaset politihkkalaš, siviila ja sosiálalaš vuoigatvuođaid. Guovlu ii leat láhkanjuolggadusa bakte regulerejuvvon, ja leat váilevaš čujuhusat ja mearrádusat mat sihkarastet  doaibmahehttejuvvon  olbmuide  seamma dieđuid  go  earáide.  Dál  leat  bargamin  vuogádagain man bakte TV-sáddagat tekstejuvvojit njuolga, nu ahte bealljeheamit  sáhttet  čuovvut  servodatdigaštallamiid. Vuogádat  leat  juo  anus  USA´s,  Stuor-Británnias  ja Nederlánddas.  USA´s  leat  lága  bakte  geatnegahttan ahte  buot  TV-apparáhtain  stuorit  go  13  dumá,  gálgá leat (čalmmus  teaksta  jus  deaddila boalu),  ja  buot  sisriikkalaš  ođasprográmmain,  beakkán  TV-ráidduin,  falástallanprográmmain  ja  máinnussáddagin  eahkedit  galgá  leat  teaksta  maid  sáhttá  TVsuojus  oaidnit.  Stuorimus  váttisvuohtan  Norgii  leat ahte mis vuos eai leat dárbbašlaš vuođđonávccat nugomat nášunála giellavuorká. USA´s lea maid nu ahte buot almmolaš TV-diehtojuohkinprográmmat,  mat  leat  ruhtaduvvon  stáhtalaš ruđaiguin, galget sáddejuvvot vuogádagain.  Lávdegoddi  váillaha  čujuheaddji  álbmotlaš standárda  dieđuid  ovdanbuktimis,  ja  čujuha  Dánmárkui gos juo lea ásahuvvot kvalitehtasihkarastinvuogádat  mii  bidjá  gáibádusaid  ja  dárkkista  stáhtalaš  interneahtafierpmmi  sidduid  hámi.  Lea  ollu  dagakeahttá ovdalgo áviissat, radio ja girjjálašvuohta lea hápmejuvvon nu ahte leat olámuttos ja geavatlaččat buohkaide, vaikko Norggas leage leamašan ovdáneapmi maŋimus jagiid,  ovdáneapmi  mii  vuosttamužžan  lea  movttiduvvon  Ráđđehusa  doaibmahehttejuvvon  doaibmaplána prošeaktaruđaiguin. ¶
Teknihkkalaš veahkkeneavvut olámuddus ¶
Veahkkeneavvuid  oláheapmi  lea  suorgi  mas  Norga, vaikkovel  leat  váilivuođat,  lea  ollen  guhkkelii  go  eará riikkat. Veahkkeneavvosuorgi lea maŋimus guoktelot jagi bures lassánan, ja lea maid ožžon buori politihkkalaš beroštumi ja vuoruheami. Riekti veahkkeneavvuide lea dehálaš vuoigatvuohta, danin go veahkkeneavvuid oláheapmi lea dehálaš mearkkašupmi iešheanalisvuhtii  ja  oassálastimii.  Universella  hábmen  ii  goassege hilggo veahkkeneavvuid dárbbu, muhto sáhttá dárbbu geahpidit. Vuosttažettin ferte norgalaš veahkkeneavvuid vuoigatvuođa-  ja  juogadanvuogádaga    gohčodit  buorren, muhto  oallugat  oaivvildit  ahte  fágalaš  juohkin maŋimus jagiid lea hedjonan hálddašeami deadduheami ektui. Vuogádat doaibmá iešguđetládje fylkkas fylkii ja leat ain stuora hástalusat das ahte buoridit kvali ¶
tehta bálvalusain mat fállojuvvojit. Riekti  veahkkeneavvuide  lea  máŋgga  láhkaásahusain gáržžiduvvon go leat biddjon eavttut, nugomat doarjjasturrodaga rádjá (gullanapparáhta), diibmomearri jagis  (dulka)  ahki  (veahkkeneavvut  hárjehallamii  / movttideapmái) ja váikkuhusat ja váikkuhus lea ahte ii fállojuvvo  seammaárvosaš  fálaldat  iešguđetge  joavkkuide. Vaikkovel geavaheaddji oassálastin leage láhkanuolggadusa  bakte  nannejuvvon,  de  organisašuvnnat vásihit ahte sin oaivilat eai vuhtiváldojuvvo doarvái bures, ii indiviida- iige vuogádatdásis. ¶
Fievrrideapmi ¶
Fievrruid gávdnamis lea oassálastima eaktun ollu eará guovlluin,  nugomat  skuvlla,  barggu,  asttoáiggi  ja  kultuvrra. Máŋga politihkkalaš čállosa 1990-loguin deattuhit ahte mihttun lea oktasašfievru buohkaide. Dattetge lea  gaskka  ovttastahtti  fievrridanpolitihka  mihtus  ja odná duođalaš dilis. Praktihkkalaš doaimmat politihkkalaš mihtuid oláheamis eai leat leamašan doarvái buorit.  Johtáleaddjin  vásihit  doaibmahehttejuvvon  olbmot  stuora  easttagiid.  Oallugat  bággejuvvojit  avkkástallat  earenoamáš  fievrruid  go  almmolaš  fievrrut  eai leat láhččejuvvon buohkaide.  Našunála fievrridanplána 2002-2011 geardduha mihtuid  ahte  galgá  leat  oktasašfievru  buohkaide,  muhto plánas eai evttohuvvo makkárge konkrehta doaimmat mihtuid joksamis. Oallu eará riikkat, nugomat Eŋglánda, Ruoŧŧa ja USA sáhttet, čielga ja beaktilis veahkkeneavvo  geavaheami  dihte  (lágat,  ráŋggáštusat,  doaibmalobiid, áigemeari doaibmaplánat ja ekonomalaš doaimmat),  duođaštit  ahte  oktasašfievrru  oláheapmi  lea buoret  go  Norggas  ja  mealgat  buoret  ovttasdoaibma mihtu ja duohtavuođa gaskkas. Johtolatdepartemeanta lea árvvoštallan lágaid čađaheamis, muhto lea gávnnahan ahte gustovaš njuolggadusčállosin leat mearrádusat maid vuođul sáhttá gáibidit oláheami. Láhkaásahusain  eai  leat  diekkár  konkrehta  gáibádusa.  Busse  ja dákse doaibmalobi juohkima oktavuođas eaige biddjo gáibádusat.  Danin  leage  stuora  gaska  politihkkalaš mihtu ja duohtavuođa gaskkas. ¶
Oláheapmi stašuvnnain ja stašuvnnaide ¶
Iešguđetlágán  doaimmat  maŋimus  jagiid  leat  váikkuhan  buoret  guvlui  dasa  mii  guoská  oláheapmái stašuvnnain  ja  terminálain  sihke  luodda,  ruovdemáđiijá, áibmo ja mearra fievrruide, earenoamážit doaibmahehttejuvvon olbmuide. Lea dattetge ain nu ahte eai  buohkat  vel  sáhttá  ávkkástallat  fálaldaga. Iešguđetge  joavkkut  vásihit  iešguđetlágán  váttisvuođaid. Olbmuin geain leat lihkadanváttut leat váttisvuođat go boares ruovdemáđiijá vovnnáid oláheapmi ii leat  nu  buorre,  ja  ođđa  ja  stuorit  stášuvnnain  ges  lea heajos čalmmálaš geavaheaddjidieđut (galben, čálahámit, čuovga ja váilevaš symbolageavaheapmi) mat dagahit  váttisvuođaid  olbmuide  geain  leat  áiccanváttut. Bealljehis  olbmuin  ges  leat  váttisvuođat  gullat  dieđut mat  juhkojuvvojit  skájanasaid  bakte  go  ii  leat telefiškkan  (teleslynge),  ja  rievdadeapmi  bálvaleaddji rasttidanbáikkis  iešbirgejeaddji  rasttidanbáikái  lea hástalussan buot joavkkuide. Plána ja huksenláhka oktan teknihkkalaš láhkaásahusain, bidjá gáibádusa dasa ahte láhččet dili olbmuide geain leat áiccan- ja lihkadanváttut,  ja  gáibádusat  leat  nu  ahte  galggašivččii vuođđudit  buori  čovdosiid.  Gáibádusat  leat  doaibmagáibádussan  hápmejuvvon,  eaige  danin    leat  nu  ahte eai sáhte rievdaduvvot.  Dávjá gáibádusat eai čuvvojuvvo,  eaige  leat  makkárge  váikkuhusat  huksejeaddjái. Ráŋggášteamit, mat leat leamašan beaktilat ameriikkalaš politihkas go almmolaš ruđaid leat juohkán, eai leat geavahuvvon Norggas. Danin vásihit ahte áloládje ráhkaduvvojit  easttagat  doaibmahehttejuvvon  olbmuide iešguđetge prošeavttain. Velá ođđa prošeavttat, nugomat  váldogirdišillju  ja  ođđa  Našunálteáhtera  stášuvdna, huksejuvvojit nu ahte leat easttagat doaibmahehttejuvvon olbmuide. ¶
Sisa- ja olggosbeassan ¶
Lágat ja njuolggadusčállosat eai doarvái bures sihkkarastte oláheami go fievrruide galgá sisa ja olggos. Ruovdemáđiijá  láhkaásahusat  gáibidit  láhččema  sidjiide geain  leat  áiccan-  ja  lihkadanváttut,  muhto  eai  dátge gáibádusat leat áibbas čielgasat ja lea danin dárbu nannoset gáibádusaide. Eanas oktasašfievrrideapmái juolluduvvo stáhtadoarjja, muhto stáhta ii leat válljen sorjjástit doarjaga dasa ahte fálaldat árjjida mearriduvvon standárda.  Fylkasuohkaniin  lea  vejolašvuohta  bidjat oláhangáibádusa go juolludit doaibmalobi busse- ja feargafidnodagaide,  muhtu  lávdegotti  dieđuin  dát  vejolašvuohta ii leat geavahuvvon. ¶
Mátkkošteaddji mielde fievrrus ¶
Mátkkošteaddjin  oallugat  maid  vásihit  gáržžidemit. Beaktilastin ¶
fuoladoaimmaid ¶
rievdan ¶
hilgu iešguđetge joavkkuid. Boradanvovdna gáibida johtaleami  (mobilitet)  almmá  juvlastuolu  haga,  ja  ollu  teknihkkalaš  čovdosat  gáibidit  buori  áiccannávcca.  Dát dagaha ahte olbmot geat ovdal ledje iešbirgejeaddjin, dál dárbbašit earáin veahki. ¶
Geavaheaddjin  galget  doaibmahehttejuvvon  olbmot eanemus lági mielde bálvaluvvot dábálaš vuogádagaid láhččema bakte. Earenoamáš čovdosat galget leat las ¶
sin. Oallu olbmot leat geavahišgoahtán earenoamášfievrruid  dan  dihte  go  oktasašfievrrut  leat  doaimmashehttejeaddjin.  Fylkasuohkanlaš  fievrobálvalus  rievddada  garrasit  sihke  sisdoalu  ja  viidodaga  dáfus  suohkaniid ja fylkkaid gaskkas, ja leat stuora erohusat das makkár joavkkuide juolluduvvo fievrofálaldat. Olbmot geat dárbbašit fievrofálaldaga eastaduvvojit oassálastit váilevaš fálaldaga dihte. Oallu báikkin ii juolluduvvo fievru  oahppo-  ja  bargomárkkiide,  mii  ii  heive  mihtui ahte doaibmahehttejuvvon olbmuid ii galgga áiddastit váldimis oahppu ja barggu. Lea vuos beare árrat dadjat makkár  váikkuhus  lea  geahččalanortnegis  mas  ožžot fievrru go váldet oahpu dehe barggu. Doarjja biilaoastimii lea hui dehálaš riekti, ja oallugiidda eaktun jus galget sáhttit bargat, ja searvat árgabeaivválaš  doaimmaide.  Ortnegiid  gáržžideapmi maŋimus  jagiid  lea  dagahan  mealgat  heajut  fálaldaga geavaheddjiide.  Uvssas-uvssa  rádjái  fáladahkii  ii  leat  ráhkaduvvon doaibmaplána,  vaikko  johtolatdepartemeanta  dan  jearahii nu árrat go 1992. Maiddái doaibmahehttejuvvon organisašuvnnat ja politihkkarat leat máŋgga geardde jearahan  dákkár  plána.  Eiseválddit  leat  ráhkadahttan čujuheaddji  njuolggadusaid,  muhto  dain  ii  leat  makkárge árvu go eai leat geatnegahtti njuolggadusat. ¶
10 Diehtojuohkin ja gulahallanteknologiija ¶
Diehtojuohkin ja gulahallanteknologiija ii leat velá ovttaárvosaččat olámuttos buohkaide. Sivvan lea ea.ea. go suorgi  ii  leat  ovdánahttojuvvon  rustegiid  ja  prográmmaid dáfus ahte lea almmulaččat láhččejuvvon, vaikko muhtun surggiin dáinna bargojuvvo. Teknologiijas leat vuostelasvuođat go dat rahpá ođđa vejolašvuođaid seammásgo gidde eará. Oallu doaibmahehttejuvvon olbmot  duvdojuvvojit  eret  dehálaš  guovlluin,  nugomat oassálastin  sosiála  oktavuođain,  politihkas,  vejolašvuođain váldit oahpu ja barggu. Dat mii dán suorggi dovdomearkan lea ahte eai leat ráhkaduvvon  oallu  geatnegahtti  mihtomearit  eaige stáhtalaš  eiseváldit  ge  leat  bidjan  makkárge áigumušaid  movt  sihkarasttit  dásseárvvu  doaibmahehttejuvvon  olbmuide.  Ráđđehusas  lea  eNorga-plánain mihttun ahte Norga galgá leat diehto- ja oahpposervodat mas buohkat oassálastet. Viidáset galgá Norga leat máilmmi njunnožis interneahta fierpmádaga ja giehtatelefuvnnaid  geavaheamis.  Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  ektui  de  leat  unnán  konkrehta  árvalusa maid  bargat.  Veahkkedoaimmaid  geavaheamis  nugomat láhkaheivehemiin ja oastinpolitihkkain de leat soames riikka joavdan guhkelii go Norga dásseárvvu vuhtiváldimis. Vásáhusat USA´s čájehit ahte iešguđetlágán reguleremat  ja  ráŋggáštanvejolašvuođat,  ea.ea  ahte  ii beasa  ávkkástallat  almmolaš  oastimiid,  sáhkut  ja  vahátbuhtadasat, leat dagahan ahte suorgi ieš álgá deattuhit  diehtojuohkima  ja  movttidahttit  ovdánahttindoaimmaid. Dat mii orruleamen boađus go Norga ii deattut garraset stivren- ja veahkkeneavvuid dán suorggis, de  maiddái  eará  báikkolaš  doaimmain  lea  garžžiduvvon beaktu. ¶
Diehtojuohkinservodat lea guovtteávjjut miehkki ¶
Teknologiija  doaibma  nu  ahte  lea  sihke  oassádalli  ja olggušteaddjin.  Interneahtta  dagaha  vejolažžan  gulahallat earáiguin teavstta, hupmáma dehe govaid bakte, giehtatelefuvdna  sáhttá  atnot  teakstatelefuvdnan  ja dihtormášiidnan. Muhto sii geas eai leat dát rustegat, dehe eai máhte daid atnit, sii olgguštuvvojit. ¶
Bálvalusdoaimmaid automatiseren ođđaáigahašteknologalaš vuogádahkii, dagaha váttisvuođaidoallugiidda. ¶
Doaibmahehttejuvvon  olbmot  eai  leat  ovttalágánat  ja seamma čoavddus ii heive buohkaide. Dat mii muhtumiidda lea buorre ii dáidde earáide obage heivet. Olbmuin geain leat oaidnin-, lihkadan- dehe kognitiivvalaš váttut leat iešguđetlágán váttisvuođat avkkástallat gráfalaš fálluid dehe mákšinautomáhtaid. ¶
Gáržžideapmi lea gáibádusain maid eat ovddit ¶
Diehtojuohkinteknologiija dagaha vejolašvuođa lágidit hui  fatnilis  čovdosiid.  Teknologiijain  sáhttá  buorebut go ovdal fáluhit dárkilis ja spesialiserejuvvon čovdosiid.  Omd.  gávdnojit  dihtorprográmmat  mat  hupmet telefuvnnas, satelihtta ságastallančujuheaddji ja mikroprosessor bealljeapparáhta mii buorida gulu. Lea maid vejolaš heivehit ollu eará doaimmaid standárdačovdosiidda  ja  dihtorprográmmaide.  Gáržžideapmi  gal  leat iešalddis  teknologiijas,  muhto  vuostažettin  ekonomálaš  ja  politihkalaš  vuoruhemiin.Gávpemárkan  stivre teknologiija  ovdáneami,  ja  doaibmahehttejuvvon  olbmot  eai  leat  stuora  geavahanjoavkun.  Jus  ii  leat  bajitstivrejupmi,  de  doaibmahehttejuvvon  olbmot  duvdojuvvojit eret, danin go sii čujuhuvvojit earenoamáš čovdosiidda, mat lea divraseabbon oastit ja lea heajut kvalitehta go standárdačovdosiin lea. Dat mii leat dehaleamos eastta dábálaš olaheapmái lea váilevaš láhkareguleren, váilevaš njuolggadusat ovdáneapmái ja geavaheapmái,  váilevaš  standárda  ja  gáibádusa  movt  rustegat ja prográmmat galget hápmejuvvot ja váilevaš strategiijat almmolaš oastimii ja heivehuvvon teknologiija geavaheapmi. ¶
Ássanpolitihka  váldomihttu  lea  ahte  buohkat  galget háldet  buori  ássanviesu  buori  ássanbirrasis.  Nu  guhkas go vejolaš galget buohkat sáhttit atnit ávkki seamma  čovdosiin.  Váilevaš  ollislaš  jurddašeapmi  ja  vierut movt vuhtiiváldit iešguđetge dárbbuid mat leat viesuin doaibmahehttejuvvon olbmuide leat leamašan Norgga ássanpolitihkka  dovdomearkkat.  Go  leat  plánen  ja huksen ássanviesuid de leat váldan vuođu olbmuin geain ii leat doaimmashehttejupmi. Dat mii maŋimus logi jagis lea deattuhuvvon lea ahte ássanpolitihkka galgá leat oassádallin, ja sidjiide geain leat veahkkedárbbut galgá  fállojuvvot  iežas  viessu  okta  veahkkefálaldagaiguin ovdalgo institušuvnnasaji. Vaikkovel dát leat deattuhuvvon,  de  leat  ain  oallu  doaibmahehttejuvvon  olbmot ¶
geat ¶
leat ¶
sirrejuvvon ¶
institušuvdnalágán dilálašvuhtii. Norgga  láhka  ii  vuođđut  oktagaslaš  vuoigatvuođa heivehuvvon  ásodahkii,  vaikkovel  sosialbálvaluslágas lea mihttun ahte buohkaide galgá addot vejolašvuohta iešheanalaččat  ássat  ja  eallit.  Doaibmahehttejuvvon olbmuin geat ovdal ásse institušuvnnain lei riekti ásodahkii   heaittihanlága bakte, muhto ruovttus ássi doaibmahehttejuvvon olbmot eai ožžon seamma vuoigatvuođaid,  mii  lea  dagahan  ahte  oallugat  ain  vurdet oažžut  iežaset  ásodaga.  Leat  ain  olbmot  geain  leat iešguđetlágán doaibmahehttejumid geat ásset boarrásiid  ja  buhcciidruvttuin,  muhto  orru  leame  nu  ahte movttidandoarjja mii galggai movttidit olggosfárrema, lea doaibman nuorabuid fysalaš doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. ¶
Ásodaga ja ássanguovllu oláheapmi ¶
Leat oallu olbmot geat vásihit doaimmashehttejeaddji easttagiid ja váilevaš oláheapmi dagaha doaibmahehttejuvvon olbmuide unnit vejolašvuođaid ássodaga olaheamis. Plána ja huksenlágas eai leat láhkamearrádusat  mat  earenoamážit  sihkarastet  olaheami  doaibmahehttejuvvon  olbmuide.  Láhka  iige  leat  doarvái  čielggas das ahte sáhttá gáibidit eallinagistandárda reguleren ja huksehanplánain. Váikkuhus lea ássodagat mas dušše unna oasáš lea nu ahte lea olámuttos buohkaide. Lávdegoddi oaivvilda ahte láhka ja njuolggadusčállosat dán suorggis leat beare heitogat ja maid ahte eai leat leamašan doarvái čielgasat das ahte dagahit ássodagaid eanet olámuttos. Viessobáŋkku ássodatdoarjagin ja loatnalasahusain, mat lea ekonomálaš veahkkeneavvut  joksat  oláheami  ja  eallinagistandárda,  eaige leat leamašan doarvái buorre beaktu. Lea gal ain politihkkalaš mihtun ahte ássanviesuid lohkku ja ássodatguovllut main lea eallinagistandárda galget lassánit ja ahte lea dehálaš gávdnat ođđa veahkkeneavvuid maid lea rievttes beaktu. ¶
Gáržžideami ássanviesuid válljemis ¶
Ollu doaibmahehttejuvvon olbmuin leat gáržžiduvvon vejolašvuođat  viesu  ja  ássanbáikki  válljemis.  Sivvan  ii leat dušše váilevaš oláheapmi ja siskkáldas struktuvra, muhto  maiddái  ahte  bálvalusfálaldat  muhtun  suohkanin  lea  heivehuvvon  dihto  ásodagaide.  Válljenvejolašvuođat leat earenomážiid gáržžiduvvon olbmuin geat dárbbašit sihke láhččejuvvon ássodagaid ja bálvalusaid. Fuolahusásodagat  ovttas  bálvalusaiguin  huksejuvvojedje  álggos  fálaldahkkan  vuorrásiidda  geat  dárbbašedje earenoamáš divššu, muhto maiddái doaibmahehttejuvvon olbmuid ja eará dikšodárbbašeaddjit leat maŋimus jagiid heivehuvvon dákkár fuolahusbirrasiidda.  Olbmuin  geaidda  fállojuvvo  fuolahusviessu,  leat dávjá  unnán  vejolašvuohta  ieš  válljet  ásodaga,  ja  bákkejuvvojit  oktasašvuhtii  earáiguin  maid  dávjá  vásihit dego  smávva-institušuvdnan.  Orru  leame  nu  ahte  ássan ja bálvalusfálaldat hápmejuvvojit suohkanit gánnihahttin ja beaktilvuođa dárbbuid vuođul, ovdalgo čovdosit mat buoremusat leat ávkin ovttasgassi. ¶
Ásodatpolitihkka rievdá suohkanis suohkanii. ¶
Vuostamužžan orru ásodatpolitihkka vuođđun leamen kategoriijajurddašeapmi.  Doaibmahehttejuvvon  olbmot  dávjá  árvvoštallojuvvojit  oktan  joavkun,  mas  leat seammalágán  dárbbut,  sávaldagat  ja  eavttut.  Ásodat leat hárve integrerejuvvon dábálaš ásodagaiguin. Bálvalusat  heivehuvvojit  ásodahkii  iige  ovttaskas  olbmo dárbbuide. Doaibmahehttejuvvon olbmuin leat maid unnán vejolašvuođat fárret eará suohkanii. Suohkanii gosa fárre leat geatnegasvuohta vuostáiváldit ja láhččet veahkkefálaldaga, muhto ii leat  geatnegahtton čuovvut veahkkefálaldaga maid oaččui dan suohkanis gos fárrii. ¶
Ekonomiija ¶
Doaibmahehttejuvvvon  olbmuin  leat  dávjá  unnit  dietnasat go earáin, seammásgo leat stuora lassigolut doaimmashehttejumi  dihte.  Ekonomiija  maid  gáržžida ásodagaid ja čovdosiid válljemis. ¶
12 oahppu ¶
Mánáidgárdi ¶
Mánáidgárdi  lea  institušuvdna  mii  buoremusat  orru doaibmamin mánáid ektui das ahte fáluhit mánáide ve ¶
jolašvuođa oassálastit seammásgo lea oassádallin. Buori mánáidgárddit ásahit oassádalli birrasa, ja mánáin lea  stuora  vuođđu  čájehit  fuola  solidaritehta  stoahkama bakte nu ahte heivehit njuolggadusaid ja stohkosiid  nu  ahte  doaibmahehttejuvvon  mánát  maid  sáhttet searvat. Ollu váhnemat šaddat váidagiid bakte bargat oaččuhit mánáidasaset dohkkalaš fálaldaga. Guorahallamat čájehit ahte leat duođalaš váilivuođat ollu mánáidgárddit fysalaš oláheamis, sisbiras ja olgobiras. Earenoamášvuohta  mánáidgárdesuorggis  lea  ahte buot  surggiin  gos  leat  doaimmashehttejeaddji  easttagat, leat maid veahkkeneavvut mat geavahuvvojit. Stuora váiddaáššit lohku mat leat duođaštuvvon, duođašta ahte  lágat  doibmet,  muhto  ahte  áddjás  bargu  oažžut dohkkalaš  fálaldaga.  Obbalaččat  oavvilda  lávdegoddi ahte rievttes strátegiijaid leat geavahuvvon go mánáidgárde suorggis leat geavahan láhkageatnegahtton ovdamuni,  lága  bakte  mearriduvvon  riekti  earenoamášpedagogalaš  veahkkái,  ja  čadni  doarjagat  doaibmahehttejuvvon mánáid dili láhččemii. Muhto leat beare oallu  váidaga  dan  ektui  ahte  sáhttá  leat  duhtavaš,  ja sáhttá jearrat ahte leago PP-bálvalus doarvái iešlágalaš suohkana ekonomiijas ja maiddái dan ektui ahte galgá doaibmat áššedovdi ásahussan. ¶
Vuođđoskuvla, joatkkaoahpahus jarávisolbmuidoahpahus ¶
Skuvlavuogádagas  leat  dađistaga  čađahuvvon  oalle stuora rievdadeamit oktagaslaš vuoigatvuođaid hárrái mánáide,  nuoraide  ja  rávisolbmuide.  Lassi  earenoamášoahpahus vuoigatvuhtii, leat maŋimus jagiid ođđa lágat mearriduvvon maid ulbmil lea buoridit kvalitehta ja riektesihkarvuođa. Dát guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpu  mearkagillii    ja  mearkagielas,  ja  riekti  ohppui čuokkisčála.  Dát  gusto  ođđa  gáibádusaide  áššedovdi čielggadeami  sisdollui,  ja  mearrádusat  movt  suohkanat earenoamážit galget čilget manin áššedovdi čielggadeapmi ii čuvvojuvvo. Seammas leat maid mearrádusat mat gusket oktagaslaš oahppoplánaide ja ovttasbargui  váhnemiiguin  ja  ohppiiguin  earenoamášoahpahusas, lea oassin kvalitehta sihkarasttin doaimmain. Das lea maid árvaluvvon ahte ohppiid bargobiras galgá láhkageatnegahttojuvvot. Oahpahussuorgi, gitta alit oahpu rádjái, lea okta daid surggiin go doaibmahehttejuvvon  olbmuin  leat  oktagaslaš  vuoigatvuođat.  Daningo dát suorgi leat lága bakte regulerejuvvon nu movt lea, de dat dáidá leat váikkuhan buoret guvlui ovdáneami maid  leat  oaidnán  gitta  1970-loga  rájes.  Seammás  lea oassádalli  skuvla  mearrediđolaš  mihttu  ja  lea  ain  ollu dagakeahttá ovdal go skuvla joksá dien mihtu. Oassádalli skuvla lea skuvla mii ii earut gaskal dábálaš  ja  earenoamáš  oahpahusa.  Vuođđoskuvlla  ja  joatkkaoahpahusa dovdomearkkat leat ahte oahppit beare dávjá sirdojuvvojit eret dábálaš klássas, go galget hárjehallat juoga maid eai máhte. Skuvla lea beare unnán  nagodan  vuhtiiváldit  earenoamáš  beroštumiid oahpaheami oktavuođas, iige leat dahkkon doarvái joksat oassádalli skuvla mihtu. Dán suorggis ferte movttidahtti čađahit kordinerejuvvon ja mearrediđolaš ovdánahttinbarggu, bargu mas berre oassádallat guorahallamiid    doaibmi  buori  vieruin,  ja  mearrediđolaš geahččalanprošeavttaid. Juohke  háve  go  mánáidgárddis  geargá  ja  álgá vuođđoskuvlii  ja  dasto  joatkkaskuvlii  de  ásahuvvojit easttagat  njoazes  ja  heajos  ráhkkaneami  dihte  sihke skuvllaid  ja  suohkaniid  /fylkasuohkaniid  bealis.  Dát guoská visttiid fysalaš láhččemii ja skuvlafálaldaga sisdoallui. Ohppiide dát mearkkaša kvalitatiivvalaš heajut skuvlaálgima go dat maid earát vásihit. Sis  geas  leat  oaidninváttut  ja  dyslektihkarat  eai oaččo  ollášuvvot  sin  vuoigatvuođa  oahpponeavvuide seammaládje  go  earát.  Danin  dáid  joavkkuin  ii  leat duođalaš  riekti  oahpahussii  go  earáin.  Das  ii  leat  leamašan  doarvái  lága  bakte  mearridit  vuoigatvuođa oahpponeavvuide,  nu  guhká  go  ráŋggáštanvejolašvuođaid  eai  leat  čadnon  vuoigatvuhtii.  Stuora  váilivuođat fysalaš oláheamis čuohcá sidjiide geain leat áican- ja lihkadanváttut. Ain huksejuvvojit ođđa skuvllat gos doaibmahehttejuvvon olbmot eai sáhtte atnit buot fágalanjaid skuvllas. Oslo suohkana iežas kontorfidnodat  almmustahtii  ahte  buot  gávcci  osloskuvlla  maid dárkkisteddje  mat  ledje  ođastuvvon  dehe  áibbas ođđasat jagis 1999, ledje rihkkon plána- ja huksenlága gáibádusaid ahte skuvllat ja lanjat galge olámuttos doaibmahehttejuvvon olbmuide.  Lea  maid  duođalaš  doaibmahehttejeaddji  eastta  ahte nu oallu skuvllain lea nu heajos sisbiras ahte oahppit geat  bures  doibmet  ruovttubirasas,  šaddet  doaibmahehttejuvvon go skuvlii bohtet. Seamma go dilálašvuođat ovdaskuvla agi mánáide, de oaivvilda lávdegoddi ahte sii orrot fuomášan beare ollu  váiddááššit.  Jahkkimis  ferte  njuolggadusčállosiid aiddostahttit ja álggahit ortnegiid mat eastadit suohkaniid dinemis ruđaid go hilgot dehe geahpidit áššedovdi  neavvafálaldaga.  Dás  berre  maid  árvvoštallat  ahte leago  PP-bálvalus  doarvái  iešlágalaš  suohkankássas áššedovdi doaimma ektui. ¶
Vuolgga skuvllas-bargui ¶
Lea  eastta  ahte  skuvla  ii  doarvái  bures  ráhkkanahtte ohppiid bargoeallimii, ja iešalddis vuolggagii skuvllas bargui. Olles skuvlamanus váilu systemáhtalaš bargu mas  bargu  lea  mihtun.  Maiddái  váilu  čielggadeapmi das  mii  joatkkaskuvllaid  sisdoallu  galgá  leat  garrasit doaibmahehttejuvvon  nuoraid  ektui  ja  skuvllain  váilu ain gelbbolašvuohta das makkár vejolašvuođat  doaibmahehttejuvvon  olbmuin  lea  bargoeallimis. ¶
Rávisolbmuid ektui gal dilli lea rievdan buoret guvlui go riekti vuođđo- ja joatkkaskuvlii dál lea láhkamearrádus. Dás lea Norga guhkelis ovddabealde eará riikkaid. Lea dattetge váttis oaidnit movt mihttu eallinagi  oahppan  buot  rávisolbmuide  galgá  čađahuvvot  go eai leat álggahuvvon doaimmat heivehuvvon olbmuide geat leat olggobealde bargomárkana. Lassija  joatkkaoahpahusođastusas  orru  leame  dakkár  hápmi mii lasiha erohusaid gaskal sin geat leat bargoeallimis ja sin geat leat olggobealde. ¶
Alit oahpahus ¶
Alit  oahpahus  ii  leat  čuvvon  seamma  positiivvalaš  ovdáneami go oahpposuorgi muđui. Dán suorggis juohke  ovttaskas  olmmoš  vásiha  stuora  easttagiid,  muhto dát ii leat servodatekonomálaččat jierpmálaš ge. Oahpahus  lea  vuođđudeaddji  eaktun  dasa  ahte  doaibmahehttejuvvon olbmot sáhttet bargat. Doaimmaid maid Girko,-  oahpahus-  ja  dutkandepartemeanta  lea  álggahan alit oahpahusas leat beare heitogat, ja oahppoásahusain  váilu  doarvái  ipmárdus  das  mii  galgá  dahkkot vai fállojuvvo buorre fálaldat doaibmahehttejuvvon studeanttaide.  Eai  oahpahusfáladagat  eaige  lohkandilalašvuođat  leat  doarvái  buorit.  Riikkat  nugomat  USA, UK  ja  Dánmárku  leat  atnán  vuoigatvuođalaš  beali vuođđun iežaset lágain mat dán suorgái gusket. Vásáhusat  Amerihkas,  gos  lágat  guhkimusat  leat  doaibman, lea ahte láhkaheiveheapmi lea dagahan ahte oahpahusbáikkit deattuhit láhččema ja ahte doaibmahehttejuvvon studeanttaid lohku lea lassánan. Lea hoahppu ásahit  doaimmaid  mat  sihkarasttet  ahte  studeanttat geat mannu sivaid geažil atnet guhkit áiggi go doaimmasdearvvaš oahppit eai hilgojuvvot oahpahusain gánnihahttima dihte. Doaibmahehttejuvvon  studeanttat  atnet  dávjá  guhkit áiggi čađahit oahpu. Vuostamužžan dagaha doaibmi ¶
doaibmahehttejuvvon ¶
studeanttaide vejolašvuođa oažžut stuorit oahppoloanaid go earát ja dakko  bakte  divrudahttá  oahpu.  Nuppin  sániin  de  ii leat  doaibmahehttejuvvon  studeanttain  seamma  vejolašvuohta oahppui go earáin. ¶
13 Bargu ¶
Ollásii barggaheapmi lea ekonomalaš politihka bajitdási mihttu. Bargolinnjá lea válljejuvvon váldostrategiijan vai  oláha  mihtu.  Bargolinnjá,  mii  mielddisbuktá  ahte bargu  galgá  leat  ovddemusas,  eaktuda  dattetge  ahte juohkehaččas lea duođai vejolašvuohta válljet barggu. Dakkár  válljenvejolašvuođat  eai  leat  doaibmahehttejuvvon  olbmuin  odne,  vaikko  sis  sáhttet  leat  buorit gelbbolašvuođat. Hui ollu doaibmahehttejuvvon olbmot gahččet olggobeallái  bargoveaga  danin  go  vuostáiváldet  bargonávccahisvuođaoaju  dehe  eará  doarjagiid,  dehe  leat biddjon  bargohehttejuvvon  olbmuid  kategoriijii.  Bargohehttejuvvon  olbmuid  eai  rehkenastte  leat  válbmasin  bargguide  ja  danin  sii  eai  leat  registrerejuvvon bargguheapmin.  Almmolaš  digaštallamat  ja  dutkamat leat  unnán  deattuhan  doaibmahehttejuvvon  olbmuid barggahandilálašvuođaid. Unnán dárkilis máhttu barggahandávjodaga  ja  duohta  bargguhisvuođa  birra  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  gaskkas,  lea  duođalaš hehttehussan  oainnusindahkat  dán  bargguhisvuođa sosiálalaš váttisvuohtan. ¶
Indiviidaváste doaimmat ¶
Barggahanpolitihkka mii lea leamaš jođihuvvon doaibmahehttejuvvon  olbmuid  ektui  lea  eanasmuddui  leamaš  nu  ahte  bargguhisvuohta  čilgejuvvo  indiviidadásis.  Adno  juo  diehttelassan  ahte  doaibmahehttejupmi lea  váldosivvan  bargguhisvuhtii.  Dát  bargguhisvuođa ipmárdus  lea  dagahan  ahte  adnojit  ollu  indiviidavuođđuduvvon  doaimmat  ja  doarjjaortnegat.  Gaskaoamit leat leamaš dan váste ahte galget divvut ja buhtadit doaimmashehttejumi.  Doaibmahehttejuvvon  olbmuid fysalaš,  geavatlaš  ja  miellaguottulaš  cakkiid  divvun  ja rievdadeapmi  lea  dábálaččat  leamaš  gaskkustanapparahta  doaibmasuorggi  olggobealde.  Eiseválddiid  nákcabidjamat jávkadit cakkiid ja nagodit birget olggušteami ja hilgun beliiguin lea leamaš beare láivi. Ii leat doarvái  bidjat  návccaid  indiviiduálalaš  buhtadeaddji  doaimmaide.  Lea  maid  dárbbašlaš  láhčit  dilálašvuođaid bargoeallimis,  nu  ahte  buohkat  sáhttet  searvat iešguđet  eavttuid  vuođul.  Norgga  bargomárkanpolitihkka lea hui unnán leamaš dan guvlui ahte váikkuhit dehe rievdadit bargoeallima rámmaeavttuid. Amsterdamsoahpamuša    artihkal  13  gieldá  bargoeallimis  vealahit  doaibmahehttejuvvon  olbmuid.  Rávvagis lea aitto váldon atnui jorggu duođaštusdeattuheapmi  vealaheami  áššiid  dáfus.  Norggas  lea  aitto  ásahuvvon  láhkamearrádus  suodji  mii  eastada  olbmuid vealaheami  sin  doaimmashehttejumi  dihte  (bargobiraslága  §  55a).  Vásáhusat  USA:s  čájehit  ahte  ii-vealahanlágat jáhkkimis leat eanemusat ávkin sidjiide geat juo leat barggus. Norggas mii diehtit ahte bargoohccit ja  bargoaddit  dihtet  unnán  mearrádusaid  birra  ahte láhčit  bargosajiid  veahkkeneavvuiguin  ja  eará  doaimmaiguin.  Guhkes  áššemeannudanáigi  go  ohcet  dárbbašlaš  veahkkeneavvuid  dagaha  stuora  eahpesihkarvuođa  ja  bahámusat  sáhttá  vaikko  bargofálaldat  nohkat. Danin berre dárkilit čuovvut ođđa mearrádusaid. Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  váilevaš  earuheapmi  lea  leamašan  váttisvuohtan  bargomárkandoaimmaid dáfus. Iešguđet mállet ja dását doaimmashehttejumit  váikkuhit  hui  iešguđetládje  juohke  bargái.  Doaimmaid bistu ja viidodat ferte dan vuhtiiváldit. Bálká ¶
doarjjaortnet  lea  muhtin  ovdamearka  dasa  ahte  váilevaš earuheapmi bargoohcciin dagaha váidalahtti váikkuhusaid.  Ortnega golmma jagi ráddjen čuohcá sidjiide  geat  dárbbašit  bistevaš  ortnegiid  danin  go  sis  leat heajubut bargonávccat go bargoolbmáin. Lávdegotti ¶
váikkuha bargonávccahisvuođaoaju  njuolggadusaid  geahpedeapmi dasa ahte olbmot geain leat garra doaimmashehttejumit dehe bistevaš vigit besset atnit ressursaideaset bargoeallimis.  Bargu  ja  oadju  lotnolagaid  lea  buorre ovdamearkan dasa ahte servodagas sáhttá ollu viežžat jus ávkkuha otná liiggásbargofámu ollásii. ¶
14 Kultuvra – ja astoáiggefálaldagat ¶
Kultuvrra- ja astoáiggedoaimmaid oláheapmi lea dehálaš  oassi  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  oktasaš  politihkas.  Dán  suorggis  maid  gávdnojit  muhtin  cakkit mat  hehttejit  oassálastima  ja  muhtun  muddui  maid olgguštit  olbmuid  geain  leat  heajubut  doaibmannávccat. Leat ain ollu hástalusat. Olbmot geain leat doaimmashehttejumit servet unnibut go earát kultuvrra- ja astoáiggedoaimmaide. Unnán  oassálastin  lea  dan  olis  go  fysalaš  oláheapmi  lea heittot, ja dat lea dan olis go olbmuin geain leat heajubut  doaibmannávccat  deaividit  váttisvuođaide  go  leat olggušteaddji miellaguottuid, fievrredeami, lassigoluid oktavuođas ja dalle go dárbbašit veahki oassálastit doaimmaide. Leat váldon atnui máŋga iešguđetlágan gaskaoami, nugo  movttidandoaimmat  ja  doarjjaortnegat  maiguin ovddida  dábálaš  kulturásahusaid  fálaldagaid.  Muhtin suohkanat  leat  ásahan  ofelastinortnega  ja  astoáiggevehkiid. Norgga Doaibmahehttejuvvon olbmuid Falástallanlihttu  lea  ráhkadan  njuolggadusaid  mot  falástallanrusttegiid  jv.  galgá  láhčit,  nu  ahte  daid  sáhttet  doaibmahehttejuvvon olbmot geavahit. ¶
Oláheapmi ¶
Buot  rustegat  maid  huksejit  spealloruđaid  doarjagiiguin galget nu ahte dat lea olaheamis ja geavahanládje olbmuide geain leat heajubut doaibmannávccat. Iskkadeamit čájehit dattetge ahte rusttegiid dohkálašvuohta ii  leat  álot  gáibádusaid  mielde.  Dasa  lea  ovddemusat čilgehussan  ahte  gárvves  rusttegiid  čuovvolit  ja  bearráigehččet beare heittohit, muhto maiddái ahte suohkanat  addet  dispensašuvnnaid  maŋŋel  go  rusttegat leat dohkkehuvvon ja spealloruđat juolluduvvon. Spealloruđaid mákset vuoruid mielde, ja okta ráŋggaštusvejolašvuohta lea bissehit máksámušaid jus eai čuovo gáibádusaid. Dát eaktuda ahte spealloruđaid juolludeaddji ásaha dássedis vuogi bearráigeahččat rusttegiid go  daid  huksejit.    Lávdegoddi  ii  dieđe  ahte  dát  vejolašvuohta  lea  váldon  atnui.  Lea  váttis  dadjat  maidege makkár  effeakta  Kulturdepartementta  rusttetgáibádusaid birra bagadusgihppagiin lea, muhto ollugat jearahit gihppagiid. Beassan girkovisttiide lea ollu buorránan maŋemus jagiid,  muhtin  muddui  danin  go  Girkoráđi  bealis  leat dihtomielalaččat  geavahan  gaskaomiid  (sierra  konsuleantta,  bagadalliid,  telesáddenrusttegiid  buot  girkovisttiin, čuokkisčállojuvvon biibbal ja sálbmagirji j.e.). Bealjehisolbmuid  organisašuvnnat  dieđihit  dattetge ahte  rusttegiid  bearráigehččet  ja  ortnegisdollet  dávjá hui hejot. Lagasguovlluin  ja  vuoiŋŋastanguovlluin  lea  iešguđet  dásat  obbamáilmmásaš  hábmen.  Muhtin  suohkaniin  lea  alla  oláheapmi,  dihtomielalaš  vuoruheami geažil.  Várrejuvvon  láhčinruđaid  geavaheapmi  (ea.ea prošeaktadoarjja  ja  spealloruđat)  čájehuvvojit  leamaš dehálaš gaskaoapmin maiguin lea joksan buriid čovdosiid. Ollugiidda  leat  earáid  miellaguottut  stuora  caggin go  galget  oassálastit.  Ollugat  garvet  doaimmaid/lágidemiid go ballet olgguštuvvot. Dákko leat sihke mánát ja nuorat erenoamáš hearkkit. Lea dárbu doaimmaide mat sáhttet dagahit ahte eiseválddit,  plánejeaddjit  ja  bálvalusapparahta  bargit ožžot buoret ipmárdusa ja eanet máhtu. Ofelastinortnet  lea  dehálaš,    ja  ollugiidda  lea  eaktun, go galgá buoridit oassálastima vejolašvuođaid. Astoáiggeveahkit lea buorre ortnet, muhto stuora heittotvuohta ortnegiin lea ahte dat lea eaktodáhtolaš, ja suohkaniin  dihtet  unnán  ovdamuniid  birra  mat  leat  go dan galgá váldit atnui. Ollu suohkanat leat geavahišgoahtán ortnega, muhto ruhtadit dan doarjjaolbmoortnegiin.  Dalle  sáhttá  álkit  čuožžilit  heittot  ja  gilvaleaddji dilálašvuohta  guokte  guovttelágan  bálvalusaid  gaskii, main  lea  čielga  guovttelágan  sisdoallu  ja  mas  dušše nubbi (doarjjaolmmošortnet) lea láhkaregulerejuvvon. Golut  go  geavaha  iešguđetlágan  kulturfálaldagaid dehe mátkkoštit lupmui olggušta ollugiid. Dat lea erenoamážit  sin  dáfus  geat  dárbbašit  ofelaččaid  ja  dábálaččat šaddet máksit duppál hatti. ¶
15 Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalus ¶
Norga  lea  riika  gos  čálgofálaldagat  ja  doarjjaortnegat leat bures huksejuvvon. Leat dattetge muhtin heittotvuođat dan ektui mot bálvalusat doibmet. Norgga  čálgovuogádat  eaktuda  ahte  juohkehaš  ieš ohcala bálvalusdoaimma. Ieš ferte beassat sin ságaide, čuovvolit ja vejolaččat ovttastahttit iešguđet doaimmaid. Gáibida ressursaid ja návccaid galgat hupmat iežas ášši. Go álgga lea biddjon juohkehačča háldui, návccahis joavkkut  šaddet  erenoamáš  rašit.  Muhtimat  báhcet  áibbas olggobeallái vuogádaga, ja ollugat eai oaččo dan bál ¶
valusfálaldaga ¶
maid ¶
dárbbašit. ¶
Dearvvašvuođabálvalusaid  iskkadeapmi  doaibmahehttejuvvon olbmuide  govvida  dan.  Viidáset  čájeha  iskkadeapmi ahte olbmuin geain leat psykalaš gillámušat leat heajumus suohkanlaš fálaldagat ja heajumus birgeneavttut. ¶
Suohkanlaš iešstivrejupmi ja indiviiduálalašvuoigatvuođat ¶
Bajitdási  caggi  lea  viidodatsuorggis  suohkanlaš iešstivrejumi  ja  indiviiduálalaš  vuoigatvuođaid  gaskkas. Lea poltihkalaš mihttomearrin ahte galgá unnimusat ráddjet suohkaniid doaibmafriddjavuođa. Dát sávaldat  sáhttá  leat  vuostálagaid  mihttomeriin  ahte  galget leat ovttaárvosaš bálvalusat. Gealbudahttin  ja  veajuiduhttin  lea  suorggit  main leat fuobmán ollu hástalusaid. Geavatlaččat leat stuora erohusat  bálvalusain  suohkaniid  gaskkas,  ja  fálaldagain leat maid variašuvnnat iešguđet mállet doaimmashehttejumiid dáfus. Sihke  sosiálbálvalusalága  ja  suohkandearvvašvuođalága  vuoigatvuođamearrádusat  leat  eahpečielgasat. Daid vuođul lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš dohkálaš  dását  dearvvašvuođabálvalusaid,  muhto  daid vuođul  leat  maid  stuora  vejolašvuođat  variašuvnnaide viidodaga ja kvalitehta dáfus. Lávdegotti mielas galgá doaibmahehttejuvvon  olbmuin  leat  láhkagáibádussan ahte sosiál- ja dearvvašvuođabálvalusat eai dušše galgga  duhtadit  dárbbašlaš  dárbbuid,  muhto  dat  galget sihkkarastit vejolašvuođa oažžut buoremus doaibmanja máhttinnávccaid, iešbirgenlági  ja vejolašvuođa aktiivvalaččat  searvat  servodateallimii.  Galgá  leat  vejolaš hábmet čielgaseappot gáibádusaid kvalitehtii ja viidodahkii, ja addit juohkehažžii eanet rievtti ieš mearridit makkár mállet veahkkedoaimmat galget leat. Muhtin  surggiin  leat  njuolggadusaid  geavaheapmi mii dagaha cakkiid. Váilevaš duohtan dahkan áššemeannudannjuolggadusain  sosiálbálvalusaid  juolludemiid dáfus leat muhtin ovdamearkan dasa. Lea dárbu lasihit hálddašeami máhtu láhkamearrádusaid dáfus vai sihkkarastá rievttes duohtan dahkama. ¶
Váilevaš bargit  ja váilevaš ovttastahttin ¶
Bargiid vátni lea hehttehussan buori bálvalusfálaldahkii. Dát lea stuora váttisvuohta dikšo- ja fuollasuorggi siskkobealde. Unnán bissovašvuohta ja ovttalašvuohta bargiidjoavkkus  dagaha  stađuhisvuođa  ja  heittot  ovddidan ja áigeloavttu eavttuid sidjiide geat geavahit bálvalusaid.. Ollugat vásihit bálvalusásahusa leat váttisin ja eahpečielggasin.  Okta  váldováttisvuohta  lea  váilevaš  ovttastahttin. Váilevašvuođat dahket váttisin oažžut buriid ja  ollislaš  doaimmaid  juohkehažžii,  ja  dat  lea  noađđin ieš šaddat doaibmat iešguđet doaimmaid ja bálvalusaid ovttasteaddjin.  Sáhttá  máid  leat  noađđin  gávdnat  ovdan vuogádagas. Sáhttá leat buorre gaskaoapmin láhkavuođustit  indiviiduálalaš  plánaid  vai  sihkkarastá  ollislaš fálaldaga, muhto dat eaktuda ahte suohkanat nagodit dan čuovvolit geavatlaččat. Indiviiduálaš plánaid vuoigatvuođa  ferte  viididit  maiddái  fátmmastit  sosiála bálvalusaid. ¶
Deaivvadeapmi bálvalusásahusain sáhttá leat hástalus. Fámohisvuođa    ja  gutnehuhttima  vásihusat  leat  dábálaččat. Vaikko fuollabálvalusat addojuvvojit priváhta ruovttuin, leat bálvalusplánat ja bargiid doaimmat ásahuskultuvrra hámis. Bálvalusfálaldaga váilevaš rievddadanmunni  ja  diehttevašvuohta  ráddje  geavaheddjiid  válljenfriddjavuođa. Lea váttis ja lossat go ieš ii beasa mearridit goas áigu nohkat, goas áigu boradit dehe goas áigu  riššus  basadit,  muhto  dat  maid  dahká  juoidá iešdovdduin  ja  mot  vásiha  iežas  árvvu.  Vuogádatdásis oaidná  ea.ea  dan  ahte  váilu  indiviidalaš  jurddašeapmi go hirbmadit vuoruhit kollektiiva ássančovdosiid ja ovttastahttojuvvon  fuollaásodagaid.  Joavkkojurddašeapmi goarida indiviidalaš beroštumiid ja čovdosiid, ja lea ovttaárvvu ja normáliserema mihttomeriid vuostá. ¶
Stuorát bálvalusdárbu ¶
Leat  gárgadassat  ja  vuordinlisttut,  sihke  áibbas vuođđobálvalusaid siskkobealde nugo buohcceviesuin ja ruovttubálvalusas, ja iešguđet ásodanmálliid siskkobealde. Dát čájeha ahte bálvalusaid viidodaga ferte lasihit.  Dat  gullá  maiddái  ođđa  mállet  bálvalussii  nugo geavaheaddjihálddašuvvon ¶
persovnnalaš  veahkkái (GPV), mas lea ulbmil addit dikšo- ja fuollabálvalusa  geavaheddjiide  eanet  iešmearrideami  ja  iehčanasvuođa. ¶
Ekonomalaš cakkit ¶
Alla iežasmávssut dagahit ahte ollu doaibmahehttejuvvon olbmot rahčet stuora goluiguin, ja danin sis ii leat ráđđi oažžut buoremus divššu/veajuiduhttima. Dát lea maid  hehttehussan  buori  dearvvašvuođabálvalussii  ja ipmirduvvo leat liigevearrun go buozanvuođas lea vearru,  mii  lea  ovttadássásašvuođa  mihttomeari  vuostá. Ekonomalaš hástalus lea bistevaš váttisvuohtan suohkaniidda, ja dás ferte stáhta čuovvolit iežas ekonomalaš ovddasvástádusa mihá eambbo vai joksá mihttomeriid. ¶
16 Doaibmahehttejuvvon sápmelaččatja sisafárrejeaddjit ¶
Dásseárvvu ja servodahkii ollásii oassálastima mihttomearit gullet buot doaibmahehttejuvvon olbmuide. Vai mihttomeriid galgá duohtandahkat, de ferte oainnusindahkat ja bidjat vuođđun minoritehtaperspektiivva oassálasti servodaga politihka hábmemis. Lea erenoamáš stuora  hástalus  demokráhtalaš  servodagas  fuolahit ahte  minoritehtat  ožžot  vejolašvuođa  vuhtiiváldit iežaset  beroštumiid,  ja  seammás  sihkkarastit  sidjiide seamma vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid go mat álbmogis muđui leat. Sápmelaččaide,  ja  erenoamážit  doaibmahehttejuvvon  sápmelaččaide,  deaividit  gielalaš  ja  kultuvrralaš hehttehusat mat lasihit váttisvuođaid ja dahket váttisin sihke oahpu, diagnostiserema, divššu, veajuiduhttima ja  geavaheddjiidinformašuvnna.  Dát  ii  heive    vuoigatvuođaide  mii  sápmelaččain  eamiálbmogin  lea  duođai leat  ovttadássážžan  eará  norgga  stáhtaboargáriiguin, dehe vuoigatvuođaide doaimmaide mat hehttejit negatiiva vealaheami. Mihttomeari joksamis ferte álggahit eanet  ja  viidát  doaimmaid  vai  doaibmahehttejuvvon sápmelaččaid dustejit bargit geat máhttet sámegiela ja dovdet sámi historjjá, kultuvrra, norpmaid ja eallinvuogi. Sápmelaččaide geain leat iešguđetlágan doaimmashehttejumit mat dagahit gulahalanváttuid, lea erenoamáš dehálaš ahte leat fágabargit geat máhttet giela ja dovdet  eallindilálašvuođa.  Dáid  joavkkuide  ja  earáide geat  dárbbašit  guhkit  veajuiduhttinfálaldagaid,  ferte árvvoštallat  ásahit  sámegielat  veajuiduhttinásahusa. Earenoamášpedagogalaš váldobáikki huksen sámi geavaheddjiide  ferte  dahkkot  jođaneappot  ja  leat  viidát go lea jurddašuvvon, ja suorgái ferte hukset sámi fierpmádaga. Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusaid doaibmaplána sámi álbmogii, konkrehtalaš doaimmaiguin ja juolludanplánain, ferte farggamusat mearriduvvot, ja álggahuvvot jagi 2002 rájes. Sámi dutkama ja duođaštusčohkkema ferte nannet. Lea  ea.ea.  stuora  dárbu  oažžut  buoret  dieđuid  sámi birgenlágiid ja servodatdilálašvuođaid birra. ¶
Čearddalaš minoritehtat ¶
Gávdno hui unnán dutkojuvvon máhttu doaibmahehttejuvvon  sisafárrejeddjiid  ja  čearddalaš  minoritehtaid birra.  Iskkadeapmi  ollesolbmuid  birra  čájeha  ahte  sii vásihit stuora váttisvuođaid ea.ea. barggu ja orrunviesu  dáfus,  ja  almmolaš  bálvalusásahusa  dáfus.  Ollislaš váttisvuođat  šaddet  stuorábut  go  váttisvuođaid  submi mii iešguđet joavkkuin lea sierranasat. Sáhttá maiddái dadjat  ahte  lea  duppál  namahusas  sáhka.  Doaibmahehttejuvvon sisafárrejeaddjit lea minoritehtan minoritehtaid gaskkas. ¶
Buozanvuohta  ja  doaimmashehttejupmi  sáhttet maid  adnot  kultuvrralaš  ráhkaduvvon  oassin  ja  daid ferte  ipmirdit  leat  relatiivalaš  doahpagin.  Norgga  dearvvašvuođadoaimmahaga  deaivvademiin  sáhttet  doaibmahehttejuvvon olbmot vásihit ahte sin meahtaliid ja  ipmárdusvugiid  eai  ipmir.  Sáhttá  maiddái  váttis  ipmirdit fágabargiid perspektiivva . Deaivvademiin sisafárrejeddjiid bearrašiid ja fágabargiid gaskkas lassánit ja  ilbmet  oidnosii  obbalaš  gulahallanváttisvuođat.  Seammás  ihtet  erenoamáš  čuolbmačilgehusat  giellaváttisvuođaid, kulturerohusaid ja miellaguottuid dáfus. Sisafárrejeddjiin lea stuora dárbu oažžut dieđuid bálvalusásahusa, vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra. Dárbu dattetge molsašuvvá gielladáidduid, oahpahusduogáža, bargomárkanii gullevašvuođa, ja dan mielde man guhká Norggas lea orron ja man muddui lea orron sierra.  Erenoamážit analfabehtat, doaibmi analfabehtat ja olbmot váilevaš oahpuin ja unnán dárogielmáhtuin vásihit ahte lea ollu «diehtojuohkinhehttehus» . Diehtojuohkin- ja gulahallanhehttehus ii leat dušše minoriehtaid váttisvuohta, muhto maiddái servodaga. Dábálaš ásahus mii addá bálvalusaid doaibmahehttejuvvon  olbmuide,  ferte  ovddidit  buriid  fálaldagaid buot joavkkuide – sihke ovttaiduvvon ja erenoamáš fálaldagaid, buot dásiin. Dát fertejit fálaldagat mat vuhtiiváldet indiviidalaš dárbbuid. ¶
17 Persovnnalaš integritehta,bearašeallin ja seksuálalaš eallin ¶
Ollásii  oassálastin  ja  ovttadássásašvuohta  doaibmahehttejuvvon olbmuide galgá gustot buot eallima surggiide, maiddái ahte lea vuoigatvuohta bearašeallimii ja seksuálalaš eallimii. Vuoigatvuohta  bearašeallimii  lea  vásedin  vuhtiiváldojuvvon  álbmotrievttálaš  konvenšuvnnaid  bokte, ea.ea.  eurohpalaš  álbmotvuoigatvuođakonvenšuvnna –EÁK – art. 8 bokte. Norgga lágat eai leat riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid vuostá, ja formálalaččat leat Norggas dán suorggis  ii-vealaheaddji  láhkamearrádusat.  Sáhttá  jearrat dahká  go  Norga  doarvái  riikkaidgaskasaš  geatnegasvuođaid ektui vai doaibmahehttejuvvon olbmot sáhttet garvit  váttisvuođaid  mat  sidjiide  deaividit.  Vásihusat láhkamearrádusaid  duohtan  dahkamis  čájehit  ahte leat  hehttehusat  go  gáibiduvvojit  eará  ja  muhtomin garraseappot gáibádusat doaibmahehttejuvvon olbmuin.  Dát  lea  erenoamáš  čalbmáičuohcci  mánáidsuodjaluslága  ja  adopšuvdnalága  duohtan  dahkamis. Berošteaddji-organisašuvnnat  dieđihit  ruovttoluotta ahte  lea  vealaheapmi  dearvvašvuođa  njuolggadusaid duohtan  dahkamis  go  doaibmahehttejuvvon  olbmot ohcet lobi adopteret. Iskkadeapmi čájeha maiddái ahte ¶
mánáidsuodjalusláhka  ollu  oktavuođain  geavahuvvo iešguđetládje  doaibmahehttejuvvon  mánáid  go  eará mánáid vuostá. ¶
Vuoigatvuohta bearrašeallimiii ja leat váhnemiin ¶
Sihke  veahkkeapparahtas  ja  servodagas  muđui  orru leamen  váilevaš  máŋggabealát  govva  doaibmahehttejuvvon váhnemiid fuollanávccas. Ii biddjojuvvo munni ahte  doaibmahehttejuvvon  váhnemiid  joavkkus  maiddái leat seamma stuora variašuvnnat návccain mat sis lea  addit  dohkálaš  mánáidfuola,  nugo  eará  ge  váhnemiid gaskkas. Doaibmahehttejuvvon váhnemat dávjá vásihit ovdagáttuid  ja  negatiivvalaš  miellaguottuid  váhnendoaimma ektui, sihke lagasbirrasis ja go deaividit bálvalusapparahtain. Sin deaividit ovdagáttut nugo ahte sii hálidit máná go sis lea dárbu oažžut veahki praktihkalaš bargguide, ja sidjiide eai jáhke ahte maiddái doaibmahehttejuvvon  olbmuide  sáhttá  leat  lunddolaš  oassin  eallimis šaddat váhnemin. Muhtin  doaibmahehttejuvvon  váhnemat  dárbbašit veahki  persovnnalaš  dikšui  ja    beaivválaš  viessobargguide,  lassin  dasa  ahte  bearráigeahččat  ja  dikšut  mánáid.  Ekonomlaš  oktavuohta  veahkkeapparahtain  dagaha  ahte  dát  váhnenjoavku  eanet  gillá  bearráigeahčuid go earát. Go veahkkeapparahtas lea eanet aktiiivvalaš  doaibma  go  muđui,  vásihit  máŋggas  iežaset vákšojuvvon  ja  ahte  biddjo  stuorát  gáibádus  sin  váhnenvuhtii go earáid váhnenvuhtii. ¶
Seksuálalaš veahkaváldimat ¶
Ođđaseappot  dutkan  čájeha  ahte  doaibmahehttejuvvon olbmot, erenoamážit mánát, gillájit mihá eanebut seksuálalaš  veahkaváldimiid  go  earát.  Okta  čilgehus lea  ahte  ollugat  orrot  beaive-  ja  jándorásahusain.  Go áigu eastadit ja hehttet ahte mánát gillájit veahkaváldimiid,  de  lea  dehálaš  láhčit  dilálašvuođaid  nu  ahte  lea buorre ovttasbargu váhnemiid, veahkkefuolaheaddji ja bargiid gaskkas. Olgoriikka  dutkan  maiddái  orru  čájeheame  ahte sihke doaibmahehttejuvvon nissonolbmot ja dievddut gillájit  mihá  eanet  veahkaváldimiid  go  earát.  Veahkaváldimiid dahket dávjá olbmot geaidda sis lea luohttámuš, mii dahká váttisin dieđihit veahkaváldimiid birra. Heahteguovddážat  leat  dávjá  heittohit  láhččejuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuid váste dulkonbálvalusa, fysalaš láhččema ja fievrredeami dáfus. ¶
Vuoigatvuohta seksuálalaš eallimii ¶
Lea  unnán  máhttodássi  sihke  bálvalusapparahtas  ja servodagas  obbalaččat  dáid  gažaldagaid  birra.  Danin dárbbašuvvo eanet máhttu ja oahpahit dearvvašvuođabargiid dán birra, nu ahte sii buorebut sáhttet duhtadit geavaheddjiid dárbbu dieđuide ja bagadallamii. Váilevaš máhttu sáhttá leat danin go dearvvašvuođabargit duođai eai dieđe man birra galget muitalit, omd. sis ii leat doarvái máhttu dan birra makkár doaimmashehttejumit  čuvvot  soga,  ja  ahte  dearvvašvuođabargit eai dieđe mot sii galget ovdanbuktit dan máhtu mii sis soaitá leat. Gávdno  ollu  eahpečielggasvuohta  das  mii  oaivvilduvvo  doahpagiin  vuoigatvuohta  seksuálalaš  eallimii, ja mielddisbuktá go dat eanet go suodjaleami veahkaváldimiid  ja  vealaheami  vuostá.  Sáhttá  deattuhit  ahte lea dehálaš láhčit dilálašvuođaid nu ahte doaibmahehttejuvvon olbmot ožžot vejolašvuođa ásahit iežaset priváhta ávvosa dán suorggis. Dát lea erenoamážit dan joavkku dáfus man birastahttet dikšo ja dearvvašvuođabargit eanasáiggi jándoris. Lea viidáset hui dehálaš ahte olbmot geat dárbbašit divššu  ja  fuola  ožžot  formálalaš  seksuáloahpu.  Dat šaddá  erenoamáš  čalbmáičuohcci  doaibmahehttejuvvon mánáid dáfus go sii dávjá masset eahpeformálalaš vejolašvuođaid  oahppat  goruda  ja  seksuálitehta  birra stohkosa bokte ja go ovttastallet seammaahkásaš mánáiguin. Unnán máhttu bálvalusásahusas ja unnán informašuvdna  dahká  váttisin  bidjat  rájiid  dasa  mii  lea dábálaš seksuálalaš oktavuohta ja veahkaváldin. ¶
18 Dutkan ¶
Dutkan lea dehálaš gaskaoapmi  vai joksá ollásii oassálastima ja ovttadássásašvuođa mihttomeari. Dađistaga dutkojuvvo  dál  muhtin  surggiin  mat  njuolgut  gusket doaibmahehttejuvvon  olbmuide,  vaikko  ollu  dán  dutkamis lea bieđggus, sihke geográfalaččat ja fágalaččat. Lávdegoddi  deattuha  guokte  váttisvuođa  mat  gullet dutkamii  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  birra,  lea  beare  unnán  viidodat,  ja  lea  leamaš  summális  organiseren.  Ain  leat  ollu  suorggit  main  sihke  diehtoárvu  ja dutkanáŋgiruššan lea unnán ovddiduvvon. Eanasoassi dutkamis  lea  ain  čoahkáiduvvon  indiviiduálalaš  perspektiivva birra ja ollu lea diagnosavuođđuduvvon dutkan. Dehálaš  oktasaš namuheaddjin «dasa mii váilu» lea  eanet  servodatgullevaš  dutkan.  Váilu  dutkan  mas fuomášupmi lea biddjon birrasiidda ja dasa mii dahká hehttehusaid.  Dutkan  iige  leat  dagahan  digaštallama gaskaomiid birra nugo dat livččii sáhttán dahkat. Leat  máŋga  siva  go  dilli  lea  nu,  muhto  váilevaš beroštupmi  iešguđet  beliin  lea  okta  dehálaš  sivva. Eaŋkildutkit ja muhtin birrasat leat áigodagain dutkan doaibmahehttejuvvon  olbmuid  eallindilálašvuođa  ja iešguđet ortnegiid/doammaid, muhto  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  organisašuvnnat  ja  Stáhta  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  ráđđi  dat  bággii  oažžut  sierra dutkanprográmma.  Prográmma  ásahuvvui  maiddái ¶
Stuoradikki  gohččosa  vuođul.    Departementtain  lea mearkkašahtti  doaibma  go  leat  bargoaddin  dutkamii, muhto  ovddemusat  Sosiál-  ja  dearvvašvuođadepartementa,  Girko,-  oahpahus-  ja  dutkandepartementa  dat leat čájehan beroštumi doaibmahehttejuvvon olbmuid dutkamii. Dárbbašuvvojit eanet ressursat dutkamii. Ressursagažaldat  ii  leat  dattetge  dušše  ruhtagažaldat,  muhto maiddái  gažaldat  olmmolaš  ressursaid  birra.  Galget gávdnot doarvái dohkálaš dutkkit geat beroštit dán suorggis, ja geat hálidit bidjat áiggi ja karrieara dasa, go suorgi lea dan mutto ollislaš ahte ii sáhte dušše njuikut olggos  ja  sisa.  Hástalussan  lea  geasuhit  váldofága-  ja doavttirgrádastudeanttaid suorgái, boktit ođđa dutkiid beroštumi ja bisuhit ásahuvvon dutkkiid. Ruhtavallji lea mearkkašahtti boahttevaš ovddideapmái,  ja  dan  berre  lasihit,  muhto  seammás  ferte  jurddašit  vuđoleappot  makkár  ordnejeaddji  doaimmat sáhttet nannet fágasuorggi. Dutkanhálddatlaš orgánat leat unnán čađahan iešguđetge ordnejeaddji evttohuvvon  doaimmaid.  Lávdegoddi  oaivvilda  ahte  muhtin dutkanbirrasiid  berre  movttiidahttit  viidáset  ovddideapmái  ordnejeaddji  doaimmaiguin,  omd.  oaččuhanruđaiguin.  Deaivvadanbáikkit  ja  fágalaš  digaštallama báikkit,  ja  oktavuohta  bargoustibiiguin  olggobealde bargosaji leat maid dehálaš doaimmat. Universitehtat  eai  leat  leamaš  erenoamážat  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  dutkama  dáfus,  muhto  doppe lea maid govva rievdan veaháš maŋemus logenar jagis.  Universitehtain  lea  dehálaš  doaibma  oaččuheami dáfus. Váldofága- ja doavttirgrádaoahput leat váldogáldun man bokte oaččuha olbmuid.  Lea álkibut geasuhit studeanttaid jus gávdnojit báikkálaš prošeavttat ja bagadallit geat dovdet suorggi. Muhtin ordnejeaddji doaimmaid berre hábmet oaččuheami áigumuša dárbbu mielde. Ovdal lea evttohuvvon ásahit sihke njunušvirggiid  ovtta  dehe  guovtti  universitehtii,  ja  bidjat  ruđaid dutkanoaččuheapmái, muhto lávdegoddi gal ii oainne ahte dakkár evttohusat leat čuovvoluvvon. ¶
19 Vásáhusat strategiijaiguin mat leatadnon Norggas ¶
Lágat strategiijan ¶
Lágat  leat  dábálaččat  adnon  leat  heivvolaš  gaskaoapmin go galgá joksat iešguđet mihttomeriid: nugo dásset  birgenlági  dehe  ovttadássásašvuođa.  Norggas  adnojit  lágat  leat  okta  máŋga  gaskaomiin  maiguin  sihkkarastá  ahte  buot  boargáriin  leat  seamma  vuoigatvuođat ja vejolašvuođat servodagas. Doaibmahehttejuvvon olbmuin ii leat makkárge sierra riektedilli Norgga lágaid ektui. Áibbas nuppeládje go  muhtin  riikkain  lea,  de  ii  leat  ráhkaduvvon  sierra láhka mii galgá sihkkarastit dán joavkku erenoamážit, omd.  nu mot ii-vealahanláhka dahká. Áigumuššan lea ahte  dábálaš  láhka  galgá  vuhtiiváldit  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  vuoigatvuođaid.  Muhtin  surggiin  lea dattetge  leamaš  dárbbašlaš  ovttaiduhttit  sierra vuoigatvuođaid  dábálaš  lágaide,  nugo  oahpahuslágas ja mánáidgárddelágas. Lágain lea leamaš iešguđetlágan ávki  leat strategiijan mainna doaibmahehttejuvvon olbmot jokset ovttadássásašvuođa.  Dehálaš  vásáhus  lea  ahte  lága  gaskaomiid eai ávkkut doarvái bures. Leat erenoamážit vejolašvuođat  bidjat  gáibádusaid,  maid  unnán  geavahit. Lea maiddái nu ahte lága jurddašuvvon ávki lea maid dan duohken makkár ekonomalaš, sosiála ja politihkalaš oktavuođas láhka lea. Lágain lea hárve váikkuhus go  lea  áidna  strategiijan,  muhto  dat  sáhttá  váikkuhit positiivvalaččat jus dan geavaha lotnolagaid eará strategiijaiguin. ¶
Geavaheddjiid-oassálastin  strategiijan ¶
Geavaheddjiidoassálastin  lea  demokrahtalaš  vuoigatvuohta mii mielddisbuktá ahte oktagaslaš olbmot oassálastet  mearridanproseassaide mat gullet sin iežaset eallindillái  (indiviidadássi)  dehe  organisašuvnnaid  áirasat oassálastet hábmet bálvalusaid ja doaimmaid (vuogádatdássi).  Geavaheddjiid-oassálastin  lea  bargovuohki mii mielddisbuktá ahte doalaha alla dási bálvalusja doaibmahábmemis, go vásáhusvuođđuduvvon máhttu fievrreduvvo sidjiide geat mearridit  ja geat doaimmahit  bálvalusaid.  Dát  lea  maid  strategiijan  das  ahte joksat mihttomeari ahte servodat galgá buohkaid váste. Leat  erenoamážit  doaibmahehttejuvvon  olbmuid golmma  doaibmaplánaid  prošeavttaid  bokte  ahte  lea ožžon  vásáhusaid  maid  sáhttá  olahit  geavaheddjiidoassálastimiin ja makkár eavttut fertejit gávdnot vai geavaheddjiid-oassálastin galgá doaibmat. Lea soabatmeahttunvuohta  guđe  muddui  geavaheddjiid-oassálastin lea  buktán  bohtosiid.  Gávdnojit  geavaheaddji,  bálvalusapparahta ja vuogádatbeali ovddasteaddjit, geat vásihit geavaheddjiid-oassálastima unohassan, ressursaja áigegáibideaddjin ja ahte das gártet unnán bohtosat. Doaibmaplánaprošeavttaid  vásáhusat  čájehit  ahte geavaheaddjit  hálidit  váldit  ovddasvástádusa  hábmet doaimmaid ja bálvalusaid, ja bohtosat šaddet earáládje geavaheddjiid-oassálastimiin  go  dan  haga.  Dat  ahte vuhtiiváldit  geavaheddjiid  dárbbuid,  sávaladagaid  ja vásáhusaid, lea buoremus dáhkádussan dasa ahte bálvalusapparahta fálaldagat doibmet sidjiide geaidda galget. Geavaheddjiid-oassálastin lea čalmmustahttán hehttehusaid  maid  doaibmahehttejuvvon  olbmot  vásihit otná  servodagas,  ja  rievdadus  mii  lea  dáhpáhuvvan oainnuin maŋemus logi vihttanuppelot jagis doaibma ¶
hehttejuvvon olbmuid birra,  lea jáhkkimis dan geažil go lea leamaš eanet geavaheddjiid-oassálastin. ¶
Doaibmahehttejuvvon olbmuid suohkanlaš ráđit jasuohkanlaš doaibmaplánat ¶
Eanas  suohkanat  mat  leat  ásahan  ráđiid  vásihit  dan ávkkálažžan. ¶
Bargodutkaninstituhtta ¶
jagi ¶
2001 árvvoštallan čájeha ahte dalle go ráđiid rávvejit, de lea dainna  ovttain  čilgehusain  ahte  lea  dehálaš  deattuhit doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbuid, ja ahte suohkan dárbbaša evttohusaid joavkkus. Dalle go ráđiid hilgot, de čilgejuvvo ahte doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbut leat ja berrejit leat lunddolaš oassin suohkana eará orgánaid ovddasvástadusas, ja sii galget dehe sii galget fuolahit daid. Muhtin suohkanat leat eahpesihkkarat man ulbmálaš lea go ráđđi lea modeallan, ja oalle ollu suohkanat eai hálit dán oássálastinmálle. Vásáhusat  suohkanlaš  doaibmaplánaiguin  eai  leat dušše positiivalaččat. Vaikko lea leamaš beroštupmi ja buorit áigumušat, de muhtin plánat leat juo measta leamaš áibbas bohtosiid haga. Plánain mat čuvvot buriid ja  guhkesáigge  plánen-  ja  hálddašanstrategiijaid  lea mihá stuorát vejolašvuohta addit bohtosiid go dat mat leat huksejuvvon summálet organiserema ja oanehisáigge jurddašeami ala. Politihkalaš ja ulbmillaš vuođđu, ja buorit bargonávccat lea hui mávssolaččat jus galgá lihkostuvvat  suohkanlaš  ja  fylkkagielddalaš  doaibmaplánaid čađahanbarggus. ¶
Ráđđehusa doaibmaplánat doaibmahehttejuvvonolbmuid váste ¶
1990-logus váldojedje doaibmaplánat atnui ođđa strategiijan  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  politihkas.  Leat leamaš  golbma  plána  1990  rájes  otnážii.  Strategiijan ledje  doaibmaplánat  juoga  ođđasat,  muhto  okta  dain deháleamos gaskaomiin lei geavaheddjiid-oassálastin. Plánat  ledje  hábmejuvvon  ákšuvdnaplánan,  ja  mihttomearrin lei álggahit ođđa doaimmaid muhtin surggiin. Dasa lassin atne doaibmaplánaid politihkalaš dokumeantan  mat  hábmejedje  doaibmahehttejuvvon  olbmuid bajitdási mihttomeriid.  Vásáhusat  čájehit  ahte  muhtin  doaimmat  mat muđui  eai  livččii  álggahuvvon,  álggahuvvojedje  dihtomielalaš plánenbarggu geažil. Ollu doaimmat leat jotkojuvvon  bistevaš  doaibman.  Doaibmaplánaid  bargu maid almmustahttii muhtin hástalusaid doaibmahehttejuvvon olbmuid politihkas. Ea.ea. deattuhuvvui man oanehažžii ¶
Norga ¶
lea ¶
bargguin ¶
láhčit dilálalašvuođaid  buohkaide  leat  lunddolaš  oassin  servodatplánemis.  Doaibmaplánat  maid  almmustahtte muhtin hástalusaid maid ii sáhte čoavdit doaibmaplána bokte, danin go eai leat leamaš geatnegahtti gaskaoamit. ¶
HVPU-ođastus ¶
Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  ođastus  mearriduvvui Stuoradikkis  1987:s,  ja  váldoulbmil  lei  heaittihit  buot Psykalaš  Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  Dearvvašvuođasuodjalusa (HVPU) ásahusaid. Ulbmil lei buoridit birgenlági, ovttaiduhttima ja normáliserema ja 5100 olbmo galge fárret ásahusain iežaset ásodagaide. Heaittihanlága  vuođul  almmuhuvvojedje  guokte  láhkaásahusa, ja erenoamážit váidinláhkaásahus adnui dehálažžan  danin  go  dat  ovttas  lágain  galggai  sihkkarastit fálaldagain  kvalitehta.  Sosiáldepartementa  maid  almmuhii muhtin johtučállosiid, mat ledje mearrideaddjin ođastusa mihttomeriide ja čađaheapmái. Johtučállosat gáibidedje  doaibmaplánaid,  áigemeriid  ja  addojedje ekonomalaš  hoahpuhanruđat  mat  ledje  erenoamáš stáhtadoarjagat. Árvvoštallan  čájeha  ahte  obbalaččat  šattai  positiiva ovddideapmi ovdalaš HVPU-ássiid eallineavttuin. Erenoamážit  buorránedje  orrundilálašvuođat.  Vaikko ođastusas lei unnán láhkamudden, de ledje eiseválddiid  láidesteamit  čielgasat.  Ođastusa  ideologalaš  beali iige  galgga  fuonášit,  erenoamážit  ii  lotnolagaid  eanet bákkolaš dilálašvuođaiguin mat gulle dasa ahte ásahusat njuolgut jávke. ‚ájehuvvui ahte movttiidanruđat ovttas áigemeriiguin ledje dehálaš gaskaoamit mat doibme. ¶
20 Bajilgovva strategiijain mat leatadnon eará riikkain ¶
Iešguđet  riikkat  leat  válljen  iešguđetlágan  strategiijat joksat mihttomeriid ahte doaibmahehttejuvvon olbmot galget  oažžut  seamma  vuoigatvuođaid  ja  vejolašvuođaid  go  eará  boargárat  buot  servodatsurggiin. Sáhttet leat juohkásan ja vuostálasti oainnut das makkár strategiijat ja gaskaoamit leat ulbmálaččamusat ja beaktilepmosat vai joksá ovttadássásašvuođa, ja danin šaddet  riikka  historjjálaš,  kultuvrralaš  ja  sosiála  dilálašvuođat dávjá mearrideaddjin strategiijaválljemii. Oktasažžan presenterejuvvon riikkaide, lea ahte sis lea jáhkku mainstreaming:ai ja máilmmálaš hábmemii. Doahpagat  adnojit  veahaš  iešguđeládje  iešguđet  riikkain,  muhto  oktasaš  lea  ahte  birrasiid  rievdadeapmi lea  guovddážis  go  galgá  oažžut  fárrui  buot  olbmuid. Strategiijat mat ovdanbuktojuvvojit leat doaibman gullevaš riikkas, ja dain lea fievrredanárvu norgga dilálašvuođaide. ¶
Lágat ¶
Eanet riikat atnigohtet lága gaskaoapmin mainna sihkkarastet  doaibmahehttejuvvon  olbmuide  seamma  vu ¶
oigatvuođaid ja vejolašvuođaid oassálastit servodahkii go earáide. Lea dattege nu ahteUSA láhka dat lea leamaš vuđoleamos. USA lea čađat válljen lága strategiijan buot surggiin, ja dat čájehuvvo leat leamaš buorre gaskaoapmin. Láhka ii galgga dušše rievdadit servodaga  miellaguottuid,  muhto  dat  galgá  maiddái  rievdadit servodaga sisstruktuvrra. Dasa lassin addá dat doaibmahehttejuvvon olbmuide vuoigatvuođaid ja riektesuodjalusa vealaheami vuostá. Dat manin amerihkálaš láhka lea nu erenoamáš, lea dan doaibmaplánaid hápmi mas lágalaččat gáibiduvvo ahte  dáid  plánaid  galgá  čađahit.  Láhka  ja  dan  čuovvu láhkaásahusat  muitalit  makkár  áigemeriide  doaimmaid galgá čađahit, nannejit ovddasvástádusásaheami ja  bidjet  gáibádusaid  raporteremii.  Leat  lága  vuođul ráhkaduvvon  bienalaš  bitnii  gáibádusat  maid  ferte duhtadit. Láhka gullá sihke priváhta ja almmolaš suorgái, ja vuođđuda ráŋggáštusaid jus doaibmaplánaid eai čuovo. Láhkamearrádusat láhččejit ahte riidduid sáhttá čoavdit soabademiin. Iešguđet departementtain lea iežaset surggiid ovddasvástádus. Lassin USA:i lea Stuorra  Británnias  maid  ii-vealaheaddjiláhka.  Duiskkas lea  ii  vealaheaddjiparagráfa  iežas  ráđđehushámis,  nu mot Suomas maid lea, Canadas lea vuođđoláhkanannejuvvon  suodjalus  ja  sierra  olmmošvuoigatvuođaláhka ja  Irlánddas  lea  ovttadássásašvuođaláhka  mii  obbalaččat gieldá buot vealahemiid eanas surggiin. ¶
Gaskaoamit bargomárkansuorggis ¶
Gávdnojit ollu gaskaoamit maiguin olaha bargomárkana. Ruoŧas lea sierra láhka mii gieldá bargoeallimis vealahit doaibmahehttejuvvon olbmuid . Láhka gusto álgoálggus  buot  lágan  bargosajiide,  beroškeahttá  man stuorrát  ležžet.  Ii  leat  dattetge  lagabut  čilgejuvvon maid  bargoaddi  láhčingeatnegasvuohta  sisttisdoallá, muhto bargoaddi geatnegasvuohta ii galgga leat govttotmeahttun  noađđin.  Bargoaddis  lea  ovddasvástádus čájehit  ahte  vealaheapmi  ii  leat  dáhpáhuvvan.  Sivavulošáittardeaddjis lea ovddasvástádus čuovvolit lága, ja sus  lea  áššefápmudus  oktagaslašolbmuid  olis  bargoduopmostuolu áššiin. Bargoaddi lea buhtadanovddasvástideaddji,  muhto  riekteapparahta  moitojuvvo  go buhtadusmeroštallamat leat beare unnit. Duiska,  Fránkariika,  Espánnja,  Irlánda  ja  Stuorra Británnia geavahit bargoeallimis earreortnegiid doaibmahehttejuvvon  olbmuide.  Oktasažžan  riikkaide  lea ahte  jus  rihkku  mearrádusaid,  de  bargoaddi  sáhkkohallá. Duiskkas ja Fránkariikkas, árvvoštallet ortnegis leat  positiiva  ávkki  danin  go  doppe  lea  ráhkaduvvon beaktilis  bearráigeahččovuogádagat.  Stádalaš  suorgái orru  ortnet  váikkuheame  positiivvalaččat  bargoaddi miellaguottuide  das  ahte  virgáibidjat  doaibmahehttejuvvon olbmuid. Eari váikkuhus lea belohahkii positiiva.  Vuostehágut  lea  dan  guvlui  ahte  earrevuogádat sáhttá doaibmat fitnodagaid ektui mat eai nagot ruđain čoavdit  iežaset  dan  geatnegasvuođas.  Viidáseappot moitojuvvo  ortnet  dainna  ahte  ii  leat  doarvái  beaktil oaččuhit ođđa olbmuid bargui. Dánmárkkus  lea  ásahuvvon  ortnet  mas  doaibmahehttejuvvon  olbmot  sáhttet  oažžut  virgáibiddjot  persovnnalaš veahki bargoeallimis gaskamearálaččat gitta  20  diibmui  vahkkus.  Ferte  ieš  nagodit  doaimmahit dan  mii  gullá  barggu  sisdollui,  persovnnalaš  veahki bargu lea dušše geavatlaččat veahkehit. Ortnet lea mearriduvvon  láhkamearrádusain  ja  dat  hálddašuvvo bargomárkanásahusa bokte. Dánmárkkus  leat  maid  sierra  sivavuloškonsuleanttat  báikkálaš  bargomárkankantuvrrain.  Gáibiduvvo ahte  dakkár  sivavuloškonsuleantavirggiin  barget  doaibmahehttejuvvon  olbmot.  Sivavuloškonsuleanttaid ortnega árvvoštallet menestuvvan bures, ja lea dehálaš oassin das ahte háhkat doaibmahehttejuvvon olbmuide barggaheami dábálaš bargomárkanis. ¶
Miellaguottuid áŋggirdeamit ¶
Máŋga  riikka  leat  geavahan  miellaguottuid-áŋggirdemiid buriid bohtosiiguin. Dánmárkkus lea áŋggirdeapmi váikkuhan fuomášumi váttisvuođaide mat doaibmahehttejuvvon olbmuin leat bargomárkanis, ja dat lea rievdadan bargoaddiid miellaguottuid buori guvlui. Dán duođašta dát go dán suorggis ohcalit eanet dieđuid, ja ahte  leat  ollu  eanet  geavahišgoahtán  muhtiniid  dain doaimmain man birra lea muitaluvvon. ¶
Sirdin skuvllas bargui ¶
USA  barguimáhcahanláhka,  láhkamearrida  ovttasbarggu gáibádusa dan guovtti eiseválddi gaskka main lea barggu ja oahpahusa ovddasvástádus. Biddjojuvvo gáibádus  ahte  juohke  sierra  oktavuođas  ráhkaduvvo indiviiduálalaš  plána  vai  juohke  doaibmahehttejuvvon olmmoš  galgá  beassat  bargui  maŋŋel  go  geargá  oahpuin. Dát Individual Transition Plan fátmmasta skuvlla, fidnooahpu ja beaivválaš doaimmaid hárjehallamiid. Plána lea njealljejahkáš ja lea huksejuvvon nu ahte ovdáneapmi  lea  cehkkiid  mielde.  Plánas  galgá  ea.ea. láhčit  hárjehallamiid  iešguđet  bargosajiin,  maŋŋel  go oahpuin  lea  geargan,  vai  nu  olaha  ávkkálaš  bistevaš virgáibidjama.  Veajuiduhttinplánat  galget  gávdnot  ovdal  go  oahppi  guođđá  skuvlla,  ja  galgá  čađahuvvot čuovvolangalledeapmi ovdal go loahpalaš árvvoštallan dahkko. Láhka bidjá dán ovttasbarggu leat eaktun go juolluduvvojit  federála  ruđat  doibmii.  Lassin  dán  gáibádussii, mii lea hui ávkkálaš, de sisttisdoallá láhka áigemeriid dasa goas ovttasbargu galgá álgit, mot ovttasbargu galgá  oktiiheivehuvvot  ja  mot  ovddasvástádusbidjan lea iešguđet áigge. ¶
Dánska lea geavatlaččat ruhtadorjojuvvon  praktikántaortnet  mii  galgá  váikkuhit dasa  ahte  aittooahppan  doaibmahehttejuvvon  olbmot besset  háhkat  bargohárjáneami.  Ortnet  addá  aittooahppan  olbmuide  vejolašvuođa  geahččalanbotta  virgáibiddjot doibmii guđa mánus gitta ovcci mánu rádjái. Bargoaddi  oažžu  geahččalanáiggis  buhtaduvvojit  50 proseantta bálkágoluin. ¶
Gaskaoamit fievrredansuorggis ¶
Ain eanet riikkat leat geavahišgoahtán lágaid mat sihkkarastet ahte doaibmahehttejuvvon olbmot ožžot dohkálaš fievrredanfálaldaga. USA lea dat riika mii lea ollen guhkelepmosii, ja áidna riika mii lea bidjan áigeplána dasa goas ođđa rusttegiin ja dálá johtolatrusttegiin galget olahangáibádusat devdojuvvon. Seamma jagi go láhka  bođii  fápmui  galge  buot  ođđa  ruovdemáđiistášuvnnat  ja  ávdnasat  deavdit  gáibádusaid.  Mearriduvvui  maiddái  ahte  buot  boarraseappot  ruovdemáđiijat galget maid lea olaheamis jagi 2010 rádjái. ¶
Gaskaoamit diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijasuorggis ¶
Dánnmárkkus  lea  doaibmaplána  Digitála  Dánmárku, mas doaibmahehttejuvvon olbmuid doaimmat leat ovttaiduvvon obbalaš doaimmaide. Dánmárku lea maid mearridan TV2 njuolggadusain ahte  stuorát  oassi  dánskagielat  prográmmain  galget tekstejuvvot. Jahkásaš raporttat galget addojuvvot ovddideami birra. Tekstema goluid galgá ruhtadit liseansadivvaga lasáhusain. USA atná lága vai sihkkarastá doaibmahehttejuvvon olbmuide seamma olaheami elektruvnnalaš ávdnasiidda go earáin lea. Lágas lea ea.ea. okta mearradus mii heiveha stádalaš oastima. ¶
Bearráigeahččoorgánat ¶
Máŋga  riikka  leat  ásahan  iežaset  bearráigeahččoorgána mii čuovvola lágaid doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. USA:s lea Justisdepartementtas váldoovddasvástádus,  ja  iešguđet  depertementta  siskkobealde  lea kantuvra mii meannuda vealaheami váidagiid. Stuorra Británnia lea aitto ásahan Disability Rights Commisson, Irlánddas lea Equal Authority. Ruoŧas  lea  Sivavulošáittardeaddji  ja  Dánmárkkus Center  for  Ligebehandling  av  Funksjonshemmede, mat  goappešagat  leat  orgánat  mat  leat  ásahuvvon beroškeahttá ii-vealahanlága vuođul. ¶
21 Strategiijat ja gaskaoamit ¶
Lávdegotti guorahallan doaibmahehttejuvvon olbmuid eallindilálašvuođain  čájeha  ahte  eanas  eallinsurggiin lea stuora earru politihkalaš ulbmiliid ja duohtavuođa gaskka.  Vaikko  máŋgga  suorggis  lea  buorránan  dilli, de ii leat doarvái, geavatlaččat, nagodan duohtan dahkat  daid  vuođđoprinsihpaid  man  ala  servodat  galggai huksejuvvot.  Váldováttisvuohta  lea  ahte  hárve  vuhtiiváldojuvvo  dárbu  ahte  buohkat  galget  beassat  oassálastit  ja  sis  galget  seamma  vejolašvuođat  leat  dehálaš eaktun plánemis, mearridanproseassain dehe dalle go doaimma  vásedin  hábme.  Lávdegotti  loahppacealkka lea ahte lea dárbbašlaš geavahišgoahtit ođđa ja eanet geatnegahtti gaskaomiid ja evttoha bajitdási strategiija mas  ulbmilin  lea  rievdadit  doaibmahehttejuvvon  olbmuid sajádaga servodagas, dainna lágiin ahte bargagoahtit politihkalaš kanálaid ja doaimmaid guvlui. Lávdegoddi evttoha strategiija mii fátmmasta golbma iešguđet lađđasa: ¶
Strategiija vuosttaš lađas- doaimmaid maiguin gidde earumihttomeriid ja duohtavuođa gaskkas ¶
Vuosttaš  lađas  sisttisdoallá  ovddidit  vuogádaga  mainna  sihkkarastá  ahte  áššit  váldojuvvojit  ovdan  ja  ahte álggaheapmi čuovvoluvvo ja bearráigehččojuvvo. Evttohus  mielddisbuktá  muhtin  oasi  politihkalaš  doaimmaid,  mat  sáhttet  nannet  barggu  giddemis  earu  nieguid ja duohtavuođa gaskka. Eastadit ahte stuorát oassi  álbmogis  ain  galgá  vásihit  doaimmashehttejumi hehttehusaid ja gillát vealaheami, de ferte ásahit eará ja  eanet  geatnegahtti  gaskaomiid  go  maid  mii  dábálaččat leat geavahan Norggas. Dálá  láhka  ii  vuhtiiváldde  doarvái  doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbuid, danin evttoha lávdegoddi: Iivealahanláhka doaibmahehttejuvvon olbmuid váste Iivealahanláhka galgá sihke njuolgut ja eahpenjuolgut  gieldit  vealaheamis  doaibmahehttejuvvon  olbmuid, ja ovttadássásašvuohta galgá leat ulbmilin. Mihttomearri  lágain  lea  sihkkarastit  ahte  oažžu  servodaga mii  lea  olaheamis  doaibmahehttejuvvon  olbmuide nugo earáide ge, ja dainna lágin unnidit sierračovdosiid dárbbu. Láhka šaddá leat dehálaš doaibman nannemis  lágaid  mat  juo  gávdnojit,  erenoamážit  doppe  gos eará lágat leat eahpečielgasat ja váilevaččat, doaibmahehttejuvvon  olbmuid  vuoigatvuođaid  dáfus.  Láhka galgá fátmmastit sihke priváhta ja almmolaš suorggi. Lávdegoddi maiddái evttoha ahte čuovvovaš doaimmat  fertejit  guovddážis  lága  hábmemis:  Láhka  berre vuođđdudit ahte galgá leat positiiva sierrameannudeami vejolašvuohta muhtin surggiin, dat berre sisttisdoallat gáibádusaid ahte galget biddjot standdárddat. Lágas  berre  fárus  gáibádus  ahte  buot  almmolaš  guorahallamat ja dieđáhusat galget guorahallat makkár váik ¶
kuhusat doaibmahehttejuvvon olbmuide leat ja sisttisdoallat  gáibádusa  ahte  almmolaš  ruhtajuolludemiin eaktuduvvo  ahte  galgá  láhččet  dili  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  váste.  Láhka  berre  addit  oktagaslašolbmuide vejolašvuođa ovddidit váidagiid go sii dovdet vealaheami, ja lága vuođul galgá maid vejolašvuohta cegget ášši. Berre ásahit juohkašuvvan duođaštanovddasvástádusa.  Láhka  ferte  sisttisdoallat  ráŋggáštusmearrádusaid. Lávdegoddi  evttoha  ahte  farggamusat  ja  maŋemusat  jagi  2002  loahpas  vuođđuduvvo  láhkalávdegoddi mii guorahallá ja hábme dakkár lága. Nannet dálá lága Lávdegotti mielas lea čielga dárbu nannet dálá lága ja fuolahit ahte geavahuvvojit dat gaskaoamit  mat  juo  leat  siste  lágas:  vejolašvuohta  bidjat eavttuid  gullevaččat  dispensašuvnnaide,    lobiide    ja konsešuvnnaide.  Lávdegoddi  evttoha  danin  ahte  departementtat ¶
gohččojuvvojit ¶
guorahallat ¶
lága, árvvoštallat  ferte  go  dan  dievasmahttit  ja  dárkilastit. Departementtain ferte vuođđun heittotvuođat ja váilevašvuođat maid guorahallan lea almmustahttán ja erenoamážit  fuolahit  ahte  visttit,  buktagat  ja  bálvalusat leat  olaheamis  buohkaide.  Lávdegoddi  evttoha  ahte geavaheddjiid-oassálastin,  vuođđuduvvo  vuoigatvuohtan lágas ja ahte láhka ferte sisttisdoallat nannoseappot ja  čielgaseappot  indiviidalaš  vuoigatvuođaid  doaibmahehttejuvvon olbmuid váste. Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  vuoigatvuođaid  bearráigeahčču Hehtten dihte doaibmahehttejuvvon olbmuid vealaheami ja sihkkarastit sin erenoamáš ja obbalaš vuoigatvuođaid evttoha lávdegoddi ásahit doaibmahehttejuvvon  olbmuid  vuoigatvuođaid  bearráigeahčču DVB. Dán bearráigeahččoorgána ásaheapmi lea riikkaidgaskasaš ovddideami mielde, mas máŋga eará riikka  buriid  bohtosiiguin  leat  ásahan  iešguđetlágan orgánaid. DVB váldobargu galgá leat gozihit ON standárdnjuolggadusaid  ja  ahte  lágat-  ja  njuolggadusat vuhtiiváldojuvvojit.  DVB:s  galgá  leat  sobadan-  ja áššefápmudus,  ja  dat  galgá  addit  juridihkalaš  rávvema/bagadeami eaŋkiláššiin main lea prinsihpalaš mearkkašupmi.  DVB  galgá  duođaštit  makkár  mállet  ja man ollu vealaheapmi lea ja fuolahit ahte áššit mas doaibmahehttejuvvon  olbmot  vealahuvvet  leat  áššelisttus. Lávdegoddi  háliida  nannoseappot  bearráigeahču mas lea váldi ja deaddu. Bajitdási ovddasvástádus evttohuvvo  biddjot  stivrii,  ja  beaivválaš  doaimma  fas  fágaidgaskasaš  oktiibiddjon  čállingoddái.  Jođiheaddji berre  virgáibidjat  njealji  jahkái.  Ovddemusat  háliida lávdegoddi ahte DVB organiserejuvvo njuolgut Stuorádikke vuollái, nugo Riikarevišuvdna. Jus dat ii menestuva,  de  evttoha  lávdegoddi  ahte  DVB  biddjo  muhtin ovttastahttindepartementtaid  vuollái.  Ráđđehus  nammada DVB stivrra. ¶
Dutkan ¶
Lávdegoddi deattuha ahte váilu máhttu muhtin surggiin,  ja  ahte  dutkojuvvo  unnán  surggiin  mat  leat  dehálaččat  doaibmahehttejuvvon  olbmuide.  Erenoamážit váilu dutkan mas deaddu lea biddjon birrasiidda ja mat dagahit hehttehusaid. Guorahallan čájeha ahte leat eanasmuddui  leamaš  ovttaoaivilis  makkár  doaimmaid galgá  álggahit  dutkama  dáfus,  ja  lávdegoddi  evttoha danin ahte Girko,- oahpahus – ja dutkandepartementa addá  Norgga  dutkanráđđái  bargun  fuolahit  ahte  dát doaimmat čađahuvvojit. Ferte joatkit ain buorebut ovttastahttojuvvon  nákcabidjama,  nu  mot  Dutkan  doaibmahehttejuvvon olbmuid birra lea odne. Dutkanráđđi ferte  fuolahit  ahte  dutkan  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  birra  šaddá  oassin  buot  prográmmasurggiin,  ja raporteret mot dat vuhtiiváldojuvvo. Fertejit ráhkaduvvot deaivvadanbáikkit mat sihkkarastet ovttastahttima ja  ovttasbarggu  dutkansuorggis  ja  doaimmain  mat sihkkarastet oaččuhit studeanttaid. Áigeguovdilis vejolašvuohta lea dakkár sullásaš ortnet go mánáiddutkan. Lávdegoddi  evttoha  maiddái  ahte  ásahuvvo duođaštusguovddáš, mii galgá čohkket ja juohkit máhtu,  ja  das  galgá  leat  bajilgovva  dutkan-  ja  ovddidanbargguin mat leat ovdal leamaš ja maiguin leat bargame. ¶
Doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnat ¶
Bargu gokčat earu mihttomeriid ja duohtavuođa gaskkas  eaktuda  ahte  čađaáigge  leat  ruovttoluotta  dieđut dain  geaidda  hehttehusat  čuhcet.  Doaibmahehttejuvvon  olbmuid  organisašuvnnain  lea  dehálaš  doaibma leat  goziheaddjin  eiseválddiid  ektui.  Danin  go  sis  lea máhttu  ja  eallinvásáhus,  de  sis  maid  lea  gelbbolašvuohta mii dahká sin guovddáš oassálastin gávdnat čovdosiid go bargá olahit dan mihttomeari ahte buohkain lea  oassálastin  ja  ovttadássásašvuođa  vuoigatvuohta servodagas.  Geavaheddjiid-oassálastin  lea  guovddáš prinsihppa  doaibmahehttejuvvon  olbmuid  politihka hábmemis.  Hálddašeapmi  dohkkeha  ahte  organisašuvnnain  lea  gelbbolašvuohta  mii  lea  mávssolaš.  Doarjjaortnegiid bokte doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnaide addá stáhta ruđaid maiguin nanne organisašuvnnaid barggu. Lávdegoddi evttoha sakka lasihit  doaibmadoarjaga  doaibmahehttejuvvon  olbmuid organisašuvnnaid  berošteaddjipolitihkalaš  bargguide, nu  ahte  sis  nannejuvvojit  vejolašvuođat  váikkuhit  ja ovttasbargat  eiseválddiiguin.  Lávdegoddi  evttoha maiddái  ásahit  ortnegiid  nu  ahte  berošteaddjiorganisašuvnnaid áirasat ožžot buhtadusa go masset bargodietnasa  go  oassálastet  almmolaš  nammaduvvon  bargojoavkkuin ja lávdegottiin. ¶
Suohkanlaš ráđit ja doaibmaplánat ¶
Lávdegoddi lea bivdojuvvon árvvoštallat mot doaibma ¶
hehttejuvvon  olbmuid  dárbbuid  buoremusat  sáhttá sihkkarastit  suohkanlaš  plánemis,    nugo  mat  berrejit go suohkaniin leat iežaset doaibmaplánat ja suohkanlaš ráđit doaibmahehttejuvvon olbmuid váste. Lávdegoddi  oaivvilda  ahte  buot  riikka  suohkanat galget  ásahit  geatnegahtti  deaivvadanbákkiid  doaibmahehttejuvvon organisašuvnnaid áirasiid ja politihkáriid/hálddahusa gaskkas, muhto lávdegoddi lea juohkásan oainnus ahte galgá go lágas mearriduvvon ahte galget leat suohkanlaš ráđit doaibmahehttejuvvon olbmuid  váste.  Lávdegotti  eanetlohku  (Manneråk, Brandsnes,  Brattstrøm,  Grasli,  Kjellevold,  Stenberg, Sæbønes ja Tøssebro) ávžžuhit ahte suohkanat galget geatnegasat organiseret váikkuheaddjibáikkiid, muhto sii leat friddja das mot hálidit organiseret dáid báikkiid.  Unnitlohku  (Buvik,  Pettersen,  Vegheim  ja  Ytterland) čujuhit dasa ahte suohkanlaš ráđit doaibmahehttejuvvon olbmuid váste leat buorit váikkuhanbáikkit, ja sii oaivvildit ahte dušše láhkamearrádus geatnegahttá suohkaniid ásahit dakkár báikkiid. ¶
Strategiija nubbe lađas – golbma vuoruhuvvonvuoruhansuorggi ¶
Eanas hehttehusat mat doaibmahehttejuvvon olbmuide deaividit leat olbmot ráhkadan, ja dat leat boađusin das go servodat ii leat plánejuvvon ja hábmejuvvon álbmoga  girjaivuođa  beroštumi  dáfus.  Ekonomalaš meroštallamat  mat  leat  dahkkon  lávdegotti  barggu oktavuođas čájehit ahte lea divrras jávkadit dálá hehttehusaid.  Ovdalgihtii gáibádusaid ja ođđainvesteremiid golut leat smávvat go buohtastahttá. Gáibádusat mat eai gáibiduvvo odne – dagahit liigegoluid ihttin. Lávdegoddi  oaivvilda  mii  leat  ollen  áigeerrui.  Mii eat  sáhte  šat  dohkkehit  ahte  servodat  hábmejuvvo čađat  ođđa  doaimmashehttejumi  hehttehusaiguin  – hehttehusat mat šaddet midjiide divrasin maŋŋil jávkadit.  Danin  fertejit  dás  duohko  biddjot  politihkalaš  láidesteamit nu ahte buot surggiid ja plánaid galgá hábmet nášuvnnalaš olaheamistanddárdaid ektui. Lávdegoddi lea vuoruhan golbma vuoruhansuorggi mat ¶
leat ¶
mávssolaččat ¶
oassálastimii ¶
ja ovttadássásašvuhtii.  Surggiid  mihtilmasvuohtan  leat stuora olmmošráhkaduvvon ja olggušteaddji hehttehusat, muhto oalle oanehis áiggis sáhttá oažžut stuora ovdáneami. Lávdegoddi evttoha ahte ráhkaduvvojit geatnegahtti  doaibmaplánat  lotnolagaid  našuvnnalaš  olaheamistanddárdaiguin, ekonomalaš hoahpuhemiiguin ja čadni áigemeriiguin, dán golmma suorggis. Vuoruhansuorgi  1  –  Dievas  fievrredanoláheapmi buohkaide ¶
Váldomihttomearri ¶
Kollektiivafievrrut  oktan  gullevaš  sisstruktuvrrain  (fievrrut  ja  terminálat)  galget  leat  oláheamis  jagi  2012 rádjái. Mihttomearri  mielddisbuktá  čovdosiid  nu  ahte  buohkat  sáhttet  mátkkoštit  almmolaš  fievrruiguin  jagi 2012 rádjái. Ii leat vejolaš oažžut áibbas dohkálaš fievrredanfálaldaga jagi 2012 rádjái, daningo fievrrut bistet guhká ja daid lonuhit hui hárve. Golut  mat  vulget  kollektiivafievrredeami  láhčimis leat stuorrát. Dasa lassin go investeren- ja ortnegisdoallanruđat  juolluduvvojit  jahkásaš  bušeahtaid  oktavuođas,  de  evttoha  lávdegoddi  ahte  ráddjejuvvo  sierra vuoruhan-ruhtagárri  mainna  láhčče  dálá  fievrruid  ja terminálaid. Dát lea seamma čoavddus go Ruoŧas leat válljen.  Evttohuvvo  ráddjet  300  milj.  jahkásaččat  viđa jahkái. Našuvnnalaš standárda kollektiivafievrredeami olaheapmái  galgá  leat  vuođđun  go  ohcá  vuoruhanruđaid, ja vuosttaš ohcanjagi šaddá leat 2004. Vuoruhansuorgi 2 – Dievas oláheapmi visttiide ja olgoguovlluide ¶
Váldomihttomearri ¶
Buot  álbmotválljejuvvon  orgánaid  báikkit  galget  jagi 2005 rádjái leat olaheamis biras-, dádjadan- ja lihkadanhehttejuvvon  olbmuide,  muhto  álbmotválljejuvvon  áirasiin lea gáibádus beassat dakkár báikkiide válgaáigodaga vuosttaš beaivvi rájes juo. Buot  visttit  main  leat  bálvalusat  olbmuide,  galget jagi 2006 rádjái leat olaheamis biras-, dádjadan- ja lihkadanhehttejuvvon olbmuide. Mánáidgárddit, skuvllat ja universitehtat galget jagi 2007  rádjái  olaheamis  buohkaide,  muhto  doaibmahehttejuvvon ohppiin/studeanttain lea vuosttaš mánáidgárdde-/skuvla-/oahppobeaivvi rájes gáibádus beassat oahpahusásahussii. Visttit ja lanjat main leat bargosajit galget jagi 2008 rádjái leat olaheamis buot bargiide ja gussiide. Lávdegoddi  evttoha  ahte  ráddjejuvvo  movttiidahttindoarjja  láhččenbargguide,  150  miljovnna  ruvnno jahkásaččat viđa jahkái. Vuoruhansuorgi  3  –  Dievas  oláheapmi  dieđuide  ja diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijai ¶
Váldomihttomearri ¶
Seamma  oláheapmi  almmolaš  dieđuide  jagi  2005  rádjái. Mihttomearri mielddisbuktá ahte galgá sihkkarastit  ahte  buot  almmolaš  dieđuid  galget  sáhttit  vuostáiváldit buot boargárat dainna gaskaomiin mainna háliidit. ¶
Seamma oláheapmi teknologiijai jagi 2005 rádjái. ¶
Mihttomearri mielddisbuktá ahte diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija juoga dahkkojuvvo olaheamis juo ¶
ovddidanmuttos  dehe  heivehuvvo  nu  ahte  šaddá  olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide. Lávdegoddi  evttoha  ahte  obbalaččat  ráddjejuvvo 300 miljovnna ruvnno movttiidanruhta áigodagas 2002 rájes  2005  rádjái  mii  galgá  dán  vuoruhansuorggi  doaimmaid váste. ¶
Strategiija goalmmát lađas – vuoruhuvvon doaimmat ¶
Strategiija  goalmmát  lađas  fátmmasta  vuoruhuvvon doaimmaid  listtu,  mii  lea  dehálažžan  joksat  bajitdási mihttomeari  ahte  lea  ollásii  oassálastin  ja  ovttadássásašvuohta doaibmahehttejuvvon olbmuide. Doaimmat leat dihtomielalaččat válljejuvvon dan vuođul ahte galget dievasmahttit strategiija eará lađđasiid, ja dat leat heivehuvvon dasa mot lávdegoddi árvvoštallá iešguđet surggiid  váilevašvuođaid.  Lávdegoddi  lea  deattuhan ahte dát leat doaimmat mat sáhttet álggahuvvot dakkaviđe beroškeahttá strategiija eará lađđasiin. ¶
22 Ekonomalaš čielggadeamit javáikkuhusat ¶
Lea  váttis  dahkat  standárd  ávke/golločielggadeami doaibmahehttejuvvon  olbmuid  váste.  Lea  erenoamáš váttis gávdnat rehkenastojuvvon logu ávkebealis, muhto maiddái gollobealis čájehuvvo ahte lea váttis gávdnat čielga loguid iešguđet doaimmaide. Iige leat buot maid ehtalaš bealušteaddji dáfus sáhttá mihtidit ávkeoktavuođas.  Ekonomalaš  čielggadeamit  berrejit  dakkár  oktavuođas  baicca  soaitit  leat  dan  birra  ahte  biddjojit gáibádusat standdárddaide maid geahččala deavdit hálbbimus vuogi mielde. Lávdegoddi  lea  bivdán  Møreforskning  árvvoštallat ekonomalaš  váikkuhusaid  strategiija  nuppi  lađđasa guovtti  vuoruhansurggiid  evttohusain:  fievrredeapmi ja visttit/olgobiras: ¶
Fievrredeami olahandoaimmaid golut ¶
Obbalaččat  šaddá  máksit  sullii  6,0  milliárdda  ruvnno dehe sullii 550 miljovnna ruvnno jahkásaččat vai almmolaš fievrrut galget olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide jagi 2012 rádjái. – Gávpotbusset/báikkálašjohtalus – Bussebisánansajit – Gáiddusbusse – Guovllubusse – NSB – Guhkesgaska – NSB-Gaskagaska – NSB-Oanehisgaska – Girditoga – Čanastatstášuvnnat – Girdifievrredeapmi (terminálvisttit) – Feargafievrredeapmi ¶
Dattetge  lea  stuora  eahpesihkarvuohta  loguid  dáfus. Lassigolut  dahkat  gávpotbussiid  olaheamis  doaibmahehttejuvvon  olbmuide  sáhttet  duohtavuođas  šaddat unnibut  go  meroštallojuvvon,  danin  go  lea  jáhkkimis ahte dađistaga go buoret olaheami gáibádusat ásahuvvojit,  de  vuollegisláhttatbusset  standárddiserejuvvojit eanet. Ruovdemáđiija dáfus sáhttet golut šaddet mihá stuorábut.  NSB  navdá  ahte  máksá  sullii  500-600  miljovnna ruvnno jahkái, jus gáibiduvvo ahte galgá ollásii oláheapmi  buohkaide  jagi  2012  rádjái.  Molsut  fearggaid šaddá maid máksit oalle ollu. Jus  váldá  rehkegii  maid  fárrui  togaid  ja  fearggaid ođastemiid  ja  lagasbussejohtalusa  goluid  geahpedeami, de šaddet ollislaš golut go almmolaš fievrredemiid galgá  dahkat  olaheamis  buohkaide  jagi  2012  rádjái máksit sullii 26 milliárdda ruvnno dehe 2,4 milliárdda ruvnno  jahkásaččat.  Dattetge  ii  leat  riekta  ahte  buot golut gullet olaheamigáibádusaide, danin go togaid ja fearggaid aŋkke ferte ođastit muttágis áiggi siste. Saddá hálbbit bidjat gáibádusaid standárddaide ja fievrredanávdnasiida  ja  –sisstruktuvrii  ovdagihtii,  go divvut/rievdadit maŋit áiggis. Dađistaga go gáibádusat ásahuvvojit,  de  ođđa  biergasiid  ja  ávdnasiid  vuovdit standárddiserejit  buktagiid  nu  ahte  gáibádusat  mat leat  vuođđun  leat  devdojuvvon.  Diehttelasat  boahtá oastinhattis oaidnit liigebiergasiid ja heivehemiid gáibádusaid.  Aŋkke  šaddá  dát  haddegoargŋun  unnit  go golut jus galgá divodit ja rievdadit boares ávdnasiid. ¶
Olahandoaimmaid golut visttiid dáfus ¶
Roavva meroštallama mielde šaddá máksit 4,6 milliárdda ruvnno dehe sulli 700 miljovnna ruvnno jahkásaččat ordnet  dáid  mállet  almmolaš  visttiid  nu  ahte  dat  leat olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide dihto áigemeriide: – Visttit main lea mearkkašupmi demokráhtalaš oassálastimii jagi 2005 rádjái – Visttit main leat álbmotbálvalusat jagi 2006 rádjái – Mánáidgárddit jagi 2010 rádjái – Vuođđo- ja joatkkaskuvllat jagi 2010 rádjái – ¶
Universitehtat ja allaskuvllat jagi 2010 rádjái – Bargovisttit maid Statsbygg hálddaša jagi 2008 rádjái ¶
Maiddái álbmotvisttiid dáfus navdojuvvo ahte geahpeduvvojit  muhtin  dárbočoavddus  váttisvuođat  mat  doaibmahehttejuvvon olbmuin leat, beroškeahttá biddjojuvvo go olaheamigáibádus vai ii. Vuosttažettiin ja ovddemusat  lea  gažaldat  áiggi  birra.  Statsbygg  dieđiha ahte  eai  gártta  stuora  liigegolut  go  láhčče  dilálašvuođaid doaibmahehttejuvvon olbmuide ođđa álbmotvisttiin. Doaimmat doaibmahehttejuvvon olbmuid ola ¶
heami  váste  dahket  dalle  dušše  unna  oasáža  ollislaš huksengoluin ja sáhttet gilvalit bures ođđainvesterenprošeavtta eará poasttaiguin. Loahppacealkkan lea ahte dahkat almmolaš fievrredeami ja visttiid/olgobirrasiid ollásii olaheamis buohkaide sáhttá šaddat hui divrras. Čájehuvvo  ahte  lea  hálbbit  álggahit  olahandoaimmaid  ođđainvesteremiin  go  divvut/huksemiin  rievdadit boares ávdnasiid. Danin berre njuolggadusaid ja lágaid  bokte  gáibiduvvot  ahte  ávdnasiid  galgá  hábmet ovdagihtii. ¶
Loahppacealkkan ferte leat ahte šaddá hálbbit ásahit  standárda  gáibádusaid,  nu  ahte  ferte  vuhtiiváldit doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbuid ovdal ođđainvesteremiid.  Govttolašvuođagáibádus  ahte  buot  kollektiivafievrredeapmi ja buot almmolaš visttit galget ollásii olaheamis oalle fargga, šaddá badjelmeari divrras. Dan ahte gáibidit olaheami doaibmahehttejuvvon olbmuide buot fievrredanfálaldagaid ja visttiid ođđainvesteremiin, gal lea baicca dohkaleabbu danin go dat sáhttá  gilvalit  bures  ođđainvesterenprošeavtta  eará  poasttaiguin. ¶
Ekologalaš guoddevaš boazologu eavttut/čujuhusat ¶
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta nammadan bargojoavkku raporta ¶
Geassemánu 2008 ¶
Sisdoallu: 1.1 ¶
Álggahus ¶
s. ¶
2 ¶
1.2 Bargojoavkku mandáhtta ¶
s. ¶
3  1.3 Ođđa boazodoallolága čujuhusat, doaibmanjuolggadusat   ja boazolohku ¶
s.  3    2. Norgga boazodoallu ¶
s. ¶
4    3.1 ¶
Guohtun           s. ¶
4 ¶
3.2 Boazolohku ja buvttadeapmi ¶
s.  6      4.1 Eavttut/čujuhusat boazolohkui mii lea ekologalaččat guoddevaš ¶
s.  8  4.2 Čujuhusaid/eavttuid ¶
norpmat ¶
s. ¶
10  4.3 Bargojoavkku rávvagiid čoahkkáigeassu ¶
s. ¶
11  4.4 ¶
Bagadus ¶
”boazolohkoskovvái” ¶
s. ¶
12    MILDOSAT    1.  ”Boazolohkoskovvi” ¶
s. ¶
13  2.  Lávdegoddelahtu Johan Anders Eira sierracealkámuš ¶
s. 14 ¶
1.1 Álggahus    Ođđa boazodoallolágas mii bođii fápmui suoidnemánu 1.b. 2007, álggahuvvo ođđa proseassa  resursahálddašeami ja boazologu mearrideami hárrái. Dán oktavuođas lea  doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi guovddážis, ja dasa gullá maiddái boazologu  mearrideapmi. Lea orohat mii ráhkada doaibmanjuolggadusaid mat dasto galget  dohkkehuvvot guovllustivrras, ja boazodoallostivra fas dohkkeha boazologu.    Lassin orohagaid kvalitatiiva čilgehussii, de ferte boazodoalu stivrenorgánain leat  árvvoštallanvuođđu mainna sáhttet dahkat duohta iskkadeami boazologus. Dasa leat guokte  ákka; sihkkarastit ahte eiseválddiid bajemus ovddasvástádus ekologalaččat guoddevaš  resursahálddašeami hárrái fuolahuvvo, ja sihkkarastit ahte iešguđet boazoorohagaid  boazolohkoárvvoštallamii lea ollislaš fágalaš árvvoštallan/vuođđu. Lea deaŧalaš ahte  eiseválddit ja ealáhus leat ovttaoaivilis das mii ekologalaččat guoddevaš boazologu vuođđu  duođai lea. Danne čađahuvvo sierra bargu dan birra ođđa lága fápmuiboahtima oktavuođas.  Dan barggu duogáš čilgejuvvo Od. prp. nr. 25 (2006-2007) Lága birra boazodoalu hárrái (s.  47): ”Viidáseappot sáhttá orohatstivrra barggu ja eiseválddiid dohkkehangieđahallama oktavuođas leat oppalaš dárbu ovdánahttit objektiiva/dieđalašeavttuid omd. bohcco vuoimmi, buvttadeami, boazologu dássetvuođa, biologalaš šláddjivuođa jd.hárrái. Departemeanta áigu dán čuovvolit, ja nammadit joavkku mas lea fágaidrasttideaddji gelbbolašvuohta sihke dutkama ja ealáhusa bealde.” Ođđajagimánus 2008 nammadii Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta (EBD) bargojoavkku  mas leat fárus boazodoalu, dutkandoaimma ja eiseválddiid ovddasteaddjit, dan nammii ahte  ráhkadit ekologalaččat guoddevaš boazologu eavttuid. Boazodoalloovddasteddjiid nammadii  Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvi (NBR). Joavkkus leat čuovvovaččat leamaš mielde:      1.  Nils Jovnna Eira Meløy, boazoeaiggát, Kárášjohka  2.  Nils Mathis M. Sara, boazoeaiggát, Guovdageaidnu  3.  Johan Anders Eira, boazoeaiggát, Loabát  4.  Torstein Appfjell, boazoeaiggát, Trofors  5.  Algot Jåma, boazoeaiggát, Limingen  6.  Inge Even Danielsen, boazoeaiggát, Brekkebygd  7.  Øystein Holand, professor, Universitetet for biovitenskap og miljø, Ås   8.  Kari Anne Bråthen, dutki, Tromssa universitehta   9.  Ing-Lill Pavall, Nordlándda boazodoallohálddahus   10. Marit Jane Myklevold, Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta, jođiheaddji  Sunna Marie Pentha, Eanandoallo- jabiebmodeaprtemeanta, čálli    Bargojoavku álggahii barggus seminárain guovvamánu 1.b. mas ledje fágalaš ovdanbuktimat.  Dasto leat doallan vihtta dábálaš čoahkkima. Raporta sáddejuvvo gulaskuddamii geassemánus  2008. Eavttut/čujuhusat ekologalaččat guoddi boazologu várás mearriduvvojit loahpalaččat  bargojoavkku rávvagiid ja evttohusaid vuođul gulaskuddama maŋŋel. Bargojoavku lea fárus  maiddái dan barggus. Galgá ráhkaduvvot boazologu mearrideami bagadus sihke ealáhusa ja  eiseválddiid várás. Departemeanta sádde dan bagadusa 2008 čavčča mielde. ¶
1.2 Bargojoavkku mandáhtta    Bargojoavkkus lea leamaš čuovvovaš mandáhtta: Ođđa lága olis lea dál boazodoalus álddis ovddasvástádus mearridit alimus boazologu orohaga doaibmanjuolggadusaid mearrideami oktavuođas. Doaibmanjuolggadusat galget maid sihkkarastit guohtuneatnamiid guoddevaš geavaheami. Orohatstivra galgá iešheanalaš vuođul čielggadit doaibma- ja guohtundilálašvuođalaš árvvoštallamiid mat leat mearriduvvon boazologu vuođđun. Orohatstivrra mearrádus sáddejuvvo Boazodoallostivrii loahpalaš nannemii ja dohkkeheapmái. Bargojoavku bivdojuvvo evttohit eavttuid/čujuhusaid mat galget leat buori ja doaibmi resursahálddašeami vuođđun. Eavttut/čujuhusat galget leat bagadeaddji vuođđun ja čujuhussan orohatstivrraide ja eiseválddiide boazologu mearrideami hárrái. Deattuhuvvo ahte eavttut/čujuhusat eai galgga áddejuvvot ođđa vuohkin man mielde eiseválddit mearridit boazologu. Bargojoavku lea vuđolaččat guorahallan doahpaga ekologalaš guoddevaš resursahálddašeami  ja boazologu sisdoalu. Leat olu deattuhan boazodoallofágalaš máhtu daid áššiid birra, ja  joavku lea oččodan oktasaš ipmárdusa dieđavuođđuduvvon ja vásáhusvuođđuduvvon máhtus.  Dasto leat boazodoalloovddasteaddjit ožžon árvalusaid iežaset guovlluid orohatovdaolbmuin  ja johtolatovdaolbmuin. Orohatovdaolbmuid ja johtolatovdaolbmuid árvalusat leat leamaš  hirbmat ávkkálaččat dannego bargojoavku dakko bokte lea ožžon konkrehta árvalusaid  eavttuide ja norpmaide iešguđet guovlluin. Bargojoavku lea oaidnán ahte lea  ovttamielalašvuohta das ahte guohtunvuođđu, bohccuid lohku, vuoibmi ja buvttadeapmi leat  oktiičadnon. Ekologalaččat guoddevaš boazodoalu dáfus oaivvilduvvo ahte  guohtungeavaheapmi ii billis guohtunkvalitehta dahje elliid ja šattuid valljodaga iešguđet  áigodatguohtumiin. Mihttun lea maiddái ahte guohtungeavaheapmi galgá dagahit buori  elliidsuodjalusa ja vejolašvuođa njuovvat bohccuid main lea buorre kvalitehta. Jahkásaš  dálkerievdamat, boraspiremuosehuhttimat ja eará ealáhusberoštumit váikkuhit maiddái  guohtumiid ja nu maiddái ekologalaš guoddevaš boazodoalu vuođu. Muhtun guovlluin sáhttet  massimat heajos dálveguohtumiid ja boraspiriid geažil leat nu stuorrát ahte dat váikkuha  boazodoalu vejolašvuođa mearridit boazologu ovdáneami. Bargojoavku lea geahččalan dan  vuhtiiváldit go lea hábmen dáid eavttuid, muhto barggu váldodeaddu lea čadnon boazologu ja  guohtuma oktavuhtii.    1.3 Ođđa boazodoallolága čujuhusat, doaibmanjuolggadusat ja boazolohku    Ođđa lága mielde galgá boazolohku mearriduvvot geassesiidadásis, ja dan galgá siida ja  orohatstivra dahkat. Dat mearkkaša ahte boazolohku dál galgá mearriduvvot ”vuođđodásis”,  ja daid guohtuneatnamiid ektui maid siida hálddaša. Eiseválddit oaivvildit ahte boazodoalus  leat buorit vejolašvuođat nagodit dan dahkat vásáhusvuođđuduvvon luonddumáhtu vuođul.  Dattege leat orohatstivrras muhtun hástalusat boazologu mearrideami hárrái.  Boazologu mearrideami vuođđu čilgejuvvo guohtungeavaheami njuolggadusas (§ 59),  dárbbašlaš guohtumiid sihkkarastima birra. Vuođđun lea geassesiida, muhto ferte maiddái  vuhtiiváldit visot eará áigodatguohtumiid kapasitehta nu ahte dat guohtun mii lea  unnimusmearrin vuhtiiváldojuvvo. Guohtunnjuolggadusat čielggasin dahket makkár  guohtumiid siida/orohat sáhttá geavahit. Hástalussan lea ahte muhtun guovlluin leat iešguđet  áigodatguohtumat máŋgga orohaga siskkobealde. Dain boazoorohagain gos leat buot  áigodatguohtumat orohaga siskkobealde šaddá dilli álkit go guohtuneatnamiid dalle juhket  siskkáldasat orohagas. Dát čuovvoluvvo dárkileappot doaibmanjuolggadusaid barggus. ¶
2. Norgga boazodoallu    Boazodoalu guohtunvuogádaga dovdomearka leat áigodatguohtumat main boazu gávdná  guohtuma birra jagi. Guohtungeavaheapmi ja johtinvierut leat oktiičadnon ja dat leat  mearrideaddjin dasa man bures iešguđet áigodatguohtumiiguin ávkkástallá ja boazodoalu  buvttadeapmái. Boazodoalu johtimat rievddadit sihke guovllu, guhkkodaga ja áiggi dáfus, dat  leat namalassii luonddudilálašvuođaid duohken.    Finnmárkkus leat dálveguohtumat siseatnamiid jeageleatnamiin ja geasseguohtumat fas  ruonaseatnamiin rittus dahje sulluin. Giđđa- ja čakčaguohtumat leat eanemusat dakko  gaskkas. Orohagat/siiddat čuvvot iešguđet johtinvuogádaga vai johtin iešguđet  áigodatguohtumiid gaskka heivehuvvo, ja oanehet dahje guhkit áigodagaid sáhttet dihto  eatnamiin leat guokte dahje eanet siiddat. Máŋgga orohagas Finnmárkkus, erenoamážit  orohagain gos lea alla boazolohku, lea buvttadeapmi rievddadan sakka maŋemus 20-30 jagi.  Buolbmágis/Várjjagis lea fas leamaš jámmadis ovdáneapmi, alla buvttadeapmi ja buorit  njuovvandeattut.    Tromssas johtet oanehet gaskkaid ja dávjá orohaga rájiid siskkobealde. Tromssa guovllus leat  eanas ruonasguohtumat, ja dálkkádaga dáfus leat ealáhusa dálveguohtundilálašvuođat gáržžit.  Nordlánddas johtet guovtteládje, muhtun orohagat johtet rádjeguovlluide dahje  dálveguohtumiidda Ruoŧas, earáin fas lea dálveguohtun rittus. Tromssas ja Nordlánddas leat  oppalaččat alla njuovvandeattut. Guovlluin lea dattege buvttadeapmi sakka rievddadan.  Maŋŋel 2000/01 leat Tromssas buori muddui positiivadit ovdánan, muhto go buohtastahttá  eará guovlluiguin de leat ain stuora massimat ja unnán produktivitehta. Nordlánddas lea dilli  veahá máŋggageardánet. Lulde leat bures ovdánan, muhto davviorohagat eai leat iešguđet  ákkaid geažil nagodan lasihit boazologu, ja oažžut doaibmi boazodoalu maŋŋel stuora  massimiid 1990-logu loahpas.    Davvi-Trøndelágas leat eanas orohagaid dálveguohtumat rittuid lahka, muhto leat gal  dálveguohtumat maiddái siseatnamiin. Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus johtet ges  bievlaeatnamiin davvin dálveguohtumiidda lulde. Trøndelága guovlluin leat oppalaččat  dássedis boazologut, buvttadeapmi ja njuovvandeattut, erenoamážit LulliTrøndelágas/Hedmárkkus ja boazoservviin. Davvi-Trøndelágas lea ovdal leamaš alla  buvttadeapmi, muhto stuora massimat 1990-logu álgobáliid leat dagahan ahte sihke  njuovvanhivvodat, buvttadeapmi ja boazolohku lea gahččan mearkkašahtti olu. Maŋemus  doaibmajagis leat dattege veahá ovdánan go massimat proseanttaid mielde leat veahá unnon.    Boazodoalu vahágiidda leat olu árttat, dábálaččat heajos dálke- ja guohtundilálašvuođat,  boraspiret, dávddat, lihkohisvuođat ja suoládeapmi. Buot guovlluin nanne ealáhus ahte  boraspiret váldet stuorámus oasi ollislaš massimiin. Maŋemus jagiid leat sihke boraspirenálit  ja massimat boraspiriide lassánan eanas boazodoalloguovlluin, ja dainna fuolastuvvet  erenoamážit Davvi-Trøndelágas, Tromssas ja Nordlánddas.    3.1 Guohtun    Boazodoalus lea sáhka guovttelágán guohtumiin, ruonasguohtumat ja jeagelguohtumat.  Ruonasguohtumiin leat eanas ruonas rássešattut, ja dat leat álbmámus ja bibmoseamos  guohtumat. Dat leat vuđolaš geasseguohtumat, muhto leat maiddái deaŧalaččat giđđa- ja ¶
čakčaguohtumiin. Jeagelguohtumiin leat iešguđetlágán jeagelšattut, dat eai leat nu álbmát ja  dat adnojit eanas dálveguohtumiin. Dain guohtumiin rievddada dattege kvalitehta sakka  iešguđet šlájaid mielde. Ruonasšattuin lea iešguđetlágán kvalitehta bohcco borramuššan  dannego dain lea iešguđetlágán kjemiija ja nu maiddái suolbmuduvvojit iešguđetládje.  Oppalaččat suolbmuduvvojit urtasat ja rásit jođáneappot go luktásuoinnit ja upmolsuoinnit,  dasto čuvvot daŋasšattut ja de vel áloruonasšattut. Seammaládje leat jeagelšattut  iešguđetlágánat. Boazu millosepmosit guohtu bohccojeahkála, diehppejeahkála ja lahpu,  ovdalii geađgeganaid, ja sáltejeagil ja jeagil mas leat nitrogenafiksejeaddji debbot dohkkejit  dušše de go lea áibbas heitot guohtun.    Mearkkašan veara ruonasšattuid dáfus lea ahte šattuid eananduhttin čuovvu seamma ortnega  go bohccos. Danne lea nu ahte go guohtumiin leat eanas urtasat ja rásit, de guohtu boazu  šattuid mat jođánit suddet ja dalle manná maiddái eananduhttin eatnamis jođáneappot.  Guohtunšattuid álbmi buorrána go šaddan ođasmahttojuvvo ja beaktiluvvá. Guohtun lea  danne heiveheaddji resursa mii rievddada kvalitehta ja hivvodaga mielde ja mii lea sorjavaš  das ahte makkár šattut guohtuneatnamiin eanasmuddui leat. Oppalaččat leat guohtumat  nannoseappot olgguldas váikkuhusaid vuostá jus leat olu iešguđetlágán ruonasšattut, ja dalle  sihkkarastojuvvo maiddái jámmadet šaddobuvttadeapmi. Go guohtun lea valjis de lea das  maiddái stuorát variašuvdna guohtunšattuid dáfus mii addá eambbo bibmosiid bohccui. ¶
Jus rásseguohtumiid šattut eai duohtaduvvo, de bohtet šlájat dađistaga rievdat (suksešuvdna),  namalassii nu ahte vuosttaš pionèrašattuid sadjái mat leat jođánat šaddagoahtit, bohtet šlájat  mat eai nu jođánit šaddagoađe báikái. Rásseguohtumiid pionèrašlájat leat dábálaččat rásit ja  urtasat. Dat leat álbmábut, dain lea stuorát produktivitehta ja leat buoret guohtunšattut go  šlájat mat suksešuvnnas leat hilljánat. Buriin guohtumiin leat olu pionèrašlájat mat girdet  guohtuma, muhto mat goitge bisuhit buori šaddobuvttadeami. Guohtu eallit muosehuhttet  sihke šaddogokčasa ja jeagelgokčasa, ja dainnalágiin vurjet dat dan suksešuvnna mii lea  dáhpáhuvvame. Guohtu eallit sáhttet doalahit rásseguohtumiid produktiivadeabbon ja  bibmoseabbon go de jus guohtumat eai duohtaduvvo. Seammaládje sáhttet jeageleatnamat leat  eambbo produktiivat jus doppe leat eallit mat guhtot, muhto jeageleana lea hearkkit  duolbmuma ja guohtuma vuostá, ja dat nohká jođáneappot. Lea namalassii váttis ođasmahttit  produktiivadet guohtumiid. Eanas boazodoalu rásseguohtunareálain leat šaddagoahtán  skierrešattut maid boazu hejot suolbmuda. Dakkár eatnamat eai heivestuva geasseguohtumin,  erenoamážit jus lea olu čáhppesmuorji. Dál ii gávdno nu olu máhttu das makkár  guohtungeavaheapmi vuorjjašii daŋasšattuid nu ahte produktiivadet guohtunšattut  šaddagoađašivčče. Dát bealit leat maiddái áigeguovdilat šibitealáhusaide mat atnet šibihiid  guohtumiin.      Boazu guohtu viiddis duovdagiid gos leat olu iešguđetlágán lunddolaš resurssat, ja daid  resurssaid lotnolasvuohta lea dávjá áibbas erenoamáš iešguđet orohagas. Árvomerošteapmi  mii lea rehkenaston daid fuođđarovttadagaid vuođul mat mannet ovtta bohcco biebmamii  olles jagi, ja 2007 boazologu vuođul, čájeha ahte Norgga boazoguohtumiid ollislaš árvu lea  150 miljovnna kruvnno jahkásaččat. Dattege lea váttis árvvoštallat rásseguohtumiid ja  jeagelguohtumiid geavaheami. Lea guhká leamaš sáhka Finnmárkku dálveguohtumiid  geavaheamis go jeagelguohtumiid šaddodássi lea hedjonan seammás go bohccuid guohtun lea  lassánan. Ođđa dutkamušat čájehit ahte maiddái rásseguohtumiid kvalitehta lea hedjonan dain  guovlluin gos lea garrasit guhttojuvvon maŋemus logiid jagiid. Finnmárkku jeagelguohtumiid  kárten ja goziheapmi álggahuvvui álggogeahčen 90-logu, ja leat leamaš álggahuvvon  iešguđetlágán doaimmat eastadit eatnamiid guorbamis. Seammalágán kárten ja goziheapmi  rásseguohtumiid dáfus ii leat álggahuvvon. Maiddái Suomas leat gozihan šaddoovdáneami ¶
reaidun áigodatguohtumiid hálddašeamis. Ruoŧas lea álggahuvvon stuorát kárten ja  bearráigeahččan meahcceriggodagaid hárrái vai sihkkarastá boazodollui guhkilmas  guohtungeavaheami.      3.2 Boazolohku ja buvttadeapmi    Nu movt ovdalis daddjon de stivrejit luondduvuođđu, dálkkádat ja guohtu eallit iešguđet  guohtunšattuid šattu. Dat ráddje man olu bohccuid guovlu gierdá ja man stuora badjelbáza  buvttaduvvo ja man stuora osiin ávkkástallá. ¶
1. figuvra. Prinsihppagovva buvttadeamis juohke bohccos (kg juohke bohcco nammii) areála ektui ( kg juohke km² nammii) go guohtun lassána. Ceahkkelinnjá čájeha ahte buvttadeapmi njiedjá juohke bohcco nammii go guohtundeaddu lassána. Olles linnjá čájeha ahte buvttadeapmi lassána areála mielde go guohtundeaddu lassána vuollegis dásis gaskadássái, ja buvttadeapmi njiedjá go guohtundeaddu lassána gaskadásis alla dássái. ¶
Produksjon per dyr  - Buvttadeapmi juohke bohccos Produksjon per areal  - Buvttadeapmi areála mielde Lavt – Vuollegis, Middels – Gaskadássi, Sterkt -  Alla Beitetrykk - Guohtundeaddu Go lea unnán guohtundeaddu de ii leat áktánas gilvu guohtunresurssaid nalde, ja  buvttadeapmi areála mielde lassána vaikko guohtundeaddu lassána. Buvttadeapmi juohke  bohccos (kg bohcco nammii) lea allat, ja buvttadeapmi juohke areálaovttadaga mielde lassána  boazologu mielde. Jus guohtundeaddu lassána vel eambbo, de boahtá dattege šaddu juohke  bohccos njiedjat go gilvu guohtunriggodagaid nalde lassána. Bohccuin mat leat heajos  vuoimmis hedjona miessešaddu, ja misiid seailun unnu. Jus guohtun ain eambbo hedjona, de  jápmigohtet maiddái rávis bohccot. Buvttadeapmi areála mielde njiedjagoahtá go  guohtundeaddu lea nu stuoris ahte bohccodeattut unnot, miessešaddu unnu ja bohccot  jápmigohtet. Buvttadankurvvat nu movt 1. fig. čájeha, eai čájet dattege davviguovlluid  guohtunvuogádaga dievaslaš dynamihka. Dat lea dannego dálkkádat sihke geasset ja dálvet  sakka rievddada, ja dat sáhttá dagahit ahte maiddái buvttadeapmi sakka rievddada.  Iskkadeamit Norggas lea čájehan ahte dálkkádaga negatiiva váikkuhusat sturrot go lea olu  boazu ja dat leat heitot vuoimmis; ealut main misiid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea ¶
vuollel 18 kg, leat hearkkimusat. Dain guovlluin gos gaskamearálaš miessedeattut leat 20-21  kg, oaidná ahte boazolohku lea dásset ja buvttadeapmi lea jámma dásset. Go olles dahje  muhtun oassi dálveguohtumis lea leamaš lássejuvvon guhkit áiggi, de leat orohagain gos leat  unnit bohccot, gillán eambbo massimiid go dábálaččat. Muhto dávjá leat dat massimat aŋkke  unnibut go dain orohagain gos leat olu bohccot. Vaikko dát oktavuođat leat čielgasat, de  sáhttá goitge leat váttis gávnnahit boazologu mii lea ekologalaččat guoddevaš. Ovdamearkka  dihte leat buorit dálvvit dagahan ahte Kárášjoga ja Oarje-Finnmárkku boazolohku ja  miessešaddu lea hirbmadit lassánan maŋŋel jagi 2000 goavvedálvvi. Nu lea leamaš vaikko  boazojápmu ii leat hupman veara lassánan. Muhtun guovlluin leat almmotge njuovvandeattut  dál nu vuollin ahte lea jáhkehahtti ahte goavve dálvvit ja giđat sáhttet unnidit sihke boazologu  ja buvttadeami.    Guorahallamat Norggas čájehit ahte jus njiŋŋelasaid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea  badjel 29 kg, de sáhttá maksimeret miessebuvttadeami ja ealu lassáneami. Gaskamearálaččat  leat dalle badjelaš 90 % buot njiŋŋelasain čoavjjis, muhto dat sáhttá rievddadit ealuid gaskka.  Sis-Finnmárkku vihkkenprošeavtta oktavuođas mii álggahuvvui 1996:s, rávvii Norgga  Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ahte rávis njiŋŋelasat (badjel 2 jagi) mat galget ealihuvvot  buvttadeami várás, guhkit áiggi vuollái galggaše deaddit 60 kg dahje eambbo. Álddu vuoibmi  ja nákca birgehit miesis lea hui olu dálveguohtundilálašvuođa ja geasseguohtuma kvalitehta  duohken. Misiid massin árra geasi lea boazodoalus vuollel 5 %  go leat buorit guohtumat ja  unnán boraspire muosehuhttimat. Muhtun guovlluin sáhttá misiid massin leat vuollel 2% go  leat erenoamáš buorit eavttut. Dat massin lassána mearkkašahtti olu go leat heajos dálkkit ja  guohtumat.    Massimat maŋŋelis jagis leat maiddái čadnon dasa makkár vuoimmis boazu lea. Čájehuvvo  ahte heajos dálveguohtumis atná áldu eambbo návccaid iežas birgehit go miesi, mii lea  nuppeládje go de go leat buorit dálveguohtundilálašvuođat. Dain guovlluin gos leat guhkilmas  heajos dálvvit, lea leamaš dárbu biebmat bohccuid oanehet áiggi maŋŋidálvvi vai eastada  massima.    Boazomáddodagain gos ođđa šaddu njuvvojuvvo, šaddá sihke boazolohku ja  bohccobiergobuvttadeapmi dásset. ¶
8  16 ¶
Gjennomsnittsvekt varit i kg ¶
25 ¶
50 ¶
Figuvra 2. Figuvra čájeha vuogi njuovvat bohccuid (kg juohke ealihanbohcco nammii) gaskamearálaš varitdeattuid (njuovvandeattuid) ektui. Jus máŋga jagi maŋŋálaga leat vuollegis gaskamearálaš deattut, de njuvvojuvvo eambbo go de go leat alla gaskamearálaš deattut. Uttak i kg per rein  - Njuovvan kg mielde juohke bohcco nammii Gjennomsnittsvekt varit i kg  - Gaskamearálaš varitdeaddu kg 2. figuvrra modealla lea boazodoallu ovdanbuktán, ja dat čájeha movt sáhttá stivret  njuovvama varihiid gaskamearálaš njuovvandeattuid ektui. Dán modeallas čájehuvvo ahte  bohcco vuoibmi geažuha lea go boazolohku heivehuvvon guohtumii, ja man olu ferte  njuovvat. Njulges sáhcu čujuha man olu berre njuovvat go ealu varihiid gaskamearálaš  njuovvandeaddu lea nuo ja nuo stuoris. Dán modeallas lea vuođđun ahte varihiid unnimus  mearri gaskamearálaš njuovvandeattu dáfus  lea 25 kg. Jus deaddá vuollel 25 kg., de čujuha  dat ahte leat beare olu bohccot. Dalle ferte njuovvat eambbo. Jus varihat deddet eambbo go 25  kg, de sáhttá unnidit njuovvama jus leažžá dárbu lasihit bohccuid goavvejagiid maŋŋá jna.  Dán modeallas lea maiddái ulbmilin buvttadit unnimusat 8 kg juohke bohcco nammii  giđđaealu ektui jus varihat deddet 25 kg. Vásihuvvo ahte guovlluin gos lea buorre  miessebuvttadeapmi ja unnán massimat, de ferte njuovvanmearri biddjot 10-12 kg bohcco  nammii giđđaealu ektui vai doalaha dássedis boazologu. Dáin guovlluin leat maiddái varihiid  ja njiŋŋelasaid gaskamearálaš njuovvandeattut arvat badjel 30 kg.    Ruksesgottiid hálddašeamis oaidná ahte jus njuovvá goasii 60% jagi buvttadeamis, eanemusat  misiid ja varrasiid, de sáhttá maksimeret sihke náli šaddama ja biergobuvttadeami. Dalle  eaktuduvvo ahte ruksesgoddelohku lea jámmadit dakkár dásis mii mearkkaša náli šaddama,  namalassii ahte miessešaddu lea maksimála dásis. Vai lohku bisuhuvvo dássedin, de  heivehuvvo njuovvan buvttadeami rievdamiid mielde, ja dalle njuvvojuvvo eambbo daid  jagiid go lea alla buvttadeapmi, ja fas unnit dalle go buvttadeapmi lea unni. Boazodoalus lea  sullasaš dilli. Dain guovlluin gos njuvvojuvvo gaskal 50 ja 60 % ja gos njuvvojuvvojit eanas  miesit ja varrasat, ja gos dušše buvttadanbohccot ealihuvvojit, lea buvttadeapmi ja  miessešaddu hui stuoris. ¶
4.1 Eavttut/čujuhusat boazolohkui mii lea ekologalaččat guoddevaš    Bargojoavkku hástalussan lea leamaš válljet eavttuid/čujuhusaid mat devdet ekologalaš  guoddevašvuođa gáibádusaid, mat leat anihahttit ja mat vástidit boazodoalu fágalaš oainnuide.  Danne leat árvvoštallan eavttuid mat leat eaŋkalat, objektiivat ja maid sáhttá dárkut. Leat  maiddái árvvoštallan muhtun subjektiiva eavttuid, ee dannego go ii leat vel dárkilis máhttu  buot beliid birra buvttadeamis, ja maiddái dannego boazodoalu iežas eavttuid ii leat nu álki  mihtidit.    Bargojoavku lea ovttaoaivilis das ahte dálá dieđuid mielde de lea vuosttažettiin dat makkár  vuoimmis bohccot leat mii čujuha heive go dihto boazolohku guohtunvuđđui. Lea čielggas  ahte dát lea eahpenjulges vuohki árvvoštallat guohtumiid guoddevašvuođa, ja dat vuohki lea  hearki rievdamiidda main lea eará ágga go lohku. Bargojoavku rávve aŋkke geavahit iešguđet bohccuid gaskamearálaš njuovvandeattuid čujuhussan, 90-logu loahpa rájes lea gártan  oalle buorre lohkomateriála njuovvandeattuid hárrái resursarehketdollui man vuođđun lea  sohkabealli ja ahki, ja maid dán oktavuođas sáhttá atnit. Muhtun guovlluin sáhttet dattege  njuovahagaid dieđut deattuid birra leat váilevaččat iešguđet sivaid geažil; ovdamearkka dihte  soaitá njuvvojuvvon unnán stuora massimiid geažil. Dakkár dilálašvuođain rávve danne  bargojoavku eiseválddiid rahpat vejolašvuođa atnit dieđuid ealli deattuid ¶
birra lassin njuovvandeattuide. Geavahit njiŋŋelasdeattuid čujuhussan sáhttá maiddái leat váttis dannego  siiddat/orohagat oppalaččat njuvvet unnán njiŋŋelasaid, ja dannego eai earut njiŋŋelasaid  iešguđet agiid. Njiŋŋelasat njuvvojuvvojit dábálaččat go leat heitot vuoimmis ja galget eret  buvttadeamis, ja dat sáhttá dagahit erenoamáš hástalusaid dain guovlluin gos dál leat hui  gehppes bohccot. Guhkilmasat oaivvilda bargojoavku ahte galgá leat vejolaš atnit njiŋŋelasaid  njuovvandeattuid čujuhussan.    Boazodoalus leat maiddái eará vuogit árvvoštallat bohcco vuoimmi vaikko dál orru deaddu  leame buoremus čujuhussan. Boazoeaiggát geahččá čorvviid, čorvviid gassodaga, ivnni ja go  čallagohtet námiid. Dasto gehččet guolgga, kvalitehta ja goas borgáda. Bohcco hápmi maid  muitala man buori vuoimmis dat lea. Dakkár paramehterat sáhttet leat eambbo hearkkit  guohtuma rievdamii, ja dat sáhttet ealus sakka rievddadit áigodagaid mielde ja jagiid mielde.  Boazobargiid máhttu bohcco olgguldas hámiid, goruda ja struktuvrra (morfologiijja) birra leat  aŋkke deaŧalaččat, ja addet buriid čujuhusaid dasa makkár guohtunáigodat lea leamaš.  ”Hárjánan čalbmi” oaidná bohcco dili miehtá guohtunáigodaga. Dat dárkun ii suolát návccaid  ja dat dahkko beaivválaš boazobarggus. Bargojoavku oaivvilda danne ahte dát leat mávssolaš  lassidieđut go lea árvvoštallame optimála boazologu ja go orohaga doaibmanjuolggadusat  galget hábmejuvvot.     Deattut váikkuhit sakka ealu buvttadeapmái, ja bargojoavku oaivvilda danne ahte sihke  miesseproseanta ja biergobuvttadeapmi sáhttá leat diehtun lassin daidda dieđuide maid deattut  addet guohtundili birra. Váttisvuohtan dál lea ahte eai gávdno dieđut main leat objektiiva  metodat vuođđun mihtidit miesseproseantta ja massimiid boraspiriid geažil. Danne lea sihke  miesseproseanta ja biergobuvttadeapmi subjektiivadet eaktu. Bargojoavku lea almmotge atnán  ávkkálažžan árvvoštallat miesseproseantta dássedisvuođa čakčat (miesit mat leat ceavzán) lassin deaddoeavttuide. Go miessebuvttadeapmi sakka rievddada ja go vel leat geahppasat,  de čujuha dat ahte boazolohku ii leat guoddevaš. Jus livččii sihkkaris vuohki mihtidit  miesseproseantta, de sáhtášii dan atnit objektiiva eaktun dasa ahte lea go boazolohku  heivehuvvon resursavuđđui. ¶
Biergobuvttadus rehkenaston biergokilon juohke bohccos giđđaealu ektui , lea  bargojoavkku oaivila mielde maiddái anihahtti liigeeaktun deattuide lassin. Jus  biergobuvttadus sakka rievddada, dahje jus guhkit áigái njuvvojuvvo unnán ja leat vuollegis  deattut, de čujuha dat ahte boazolohku ii leat guoddevaš. Massimat boraspiriide váikkuhit  maiddái biergobuvttadussii. Bargojoavku oaivvilda danne ahte lea dárbu oažžut logu daidda  massimiidda ovdalgo biergobuvttadus sáhttá geavahuvvot objektiiva eaktun.    Váttisvuohtan sihke daiguin eavttuiguin mat leat eanet dieđalaččat ja daiguin mat leat eanet  boazodoallofágalaččat, lea ahte daidda váikkuhit ealáhusdili rievdamat mat eai čuožžil  boazologu geažil. Dat sáhttet leat heajos guohtumat dálkkiid geažil, go čakča/giđđaguohtuneatnamat jikŋot, go olu borgá ja arvá dálveguohtuneatnamiin ja dat jikŋot,  geassebahkat ja divri ja eará muosehuhttimat boraspiriid dahje olbmuid doaimmaid geažil.  Dál eai leat makkárge dievaslaš metodat mihtidit movt dát bealit váikkuhit deattuide ja  iešguđet buvttadančujuhusaide. Ovddeš vásáhusat boazologuin, ja mat leat čájehuvvon addit buori produktivitehta , sáhttet maiddái leat veahkkeneavvun boazologu mearrideamis.  Dat gusto erenoamážit daidda guovlluide gos leat stuora massimat boraspiriide ja/dahje  buvttadeapmi rievddada dálkkádaga dahje eará muosehuhttimiid geažil.    Guohtumiid dilálašvuohta ja buot áigodatguohtumiid ovdáneapmi lea njuolggo vuohki  árvvoštallat dihto boazologu guohtunkvalitehta ja resursavuođu. Guohtumiid goziheapmi addá  oppalaš gova guohtumiid dilálašvuođas, ja vuođu árvvoštallat lea go guohtungeavaheapmi,  dálkkádátrievdan dahje eará sivvan nuppástuvvamii. Goziheapmi addá maid fáktávuođu das  ahte makkár guohtunresurssaid bohcco eavttuid ektui sáhttá árvvoštallat.  Dál leat dušše Finnmárkku jeagelguohtumat kártejuvvon ja gozihuvvome. Bargojoavku  oaivvilda ahte leat eiseválddit mat fertejit álggahit vejolaš kártema ja goziheami iešguđet  áigodatguohtumiid ektui. Jus eiseválddit álggahit kártema, de rávve bargojoavku ahte  čuovvovaččat guorahallojuvvojit: makkár guohtunresurssat gávdnojit (ovdamearkka dihte  juohkit guohtundilálašvuođaid unnán buori rájes hui buori rádjái), vástidit go  guohtunresurssat guovllu guohtunresursavejolašvuođaide, movt juhkkojuvvojit  guohtunresurssat eatnamiin ja orohagaid siskkobealde, ja leat go dat duođaid boazodoalu  olámuttus. Bargojoavku rávve maiddái ahte jus áigodatguohtumiid kárten ja goziheapmi  álggahuvvo, de berre vuoruhit daid guovlluid gos guoddevaš boazologu mearrideapmi lea  leamaš erenoamáš hástalussan.    Juohke orohaga/siidda boazoeaiggádiin lea iežaset vásáhusaid bokte ja árbejuvvon máhtu  bokte, stuora máhttu das makkár guovllut leat optimálat guohtuneanamin iešguđet áigodagaid.  Dat máhttu lea maiddái iešguđetlágán dálkkiid ja muohtadilálašvuođaid birra, ja guđiin  guovlluin boazu bissu iešguđet áiggiid. Dál lea guohtunresurssaid detáljamáhttu boazodoalus  alddis; danne oaivvilda bargojoavku ahte ferte deattuhit orohagaid árvvoštallamiid  áigodatguohtumiid kvalitehta ja valljivuođa hárrái go boazolohku mearriduvvo.     4.2 Čujuhusaid/eavttuid norpmat    Eavttut čujuhit dasa mii galgá mihtiduvvot , norpmat fas čujuhit makkár árvvut leat guoddevaš  boazologu mihttun. Bargojoavku lea eanas muddui ovttaoaivilis das ahte sihke  boazodoallofágalaš máhttu ja dátávuođđu mii odne lea fidnemis, muitala makkár  deaddomihtut čájehit ahte bohccot iešguđet agis ja sohkabealis leat buori vuoimmis. Lea  maiddái vejolaš dadjat makkár buvttadanmihtut dat leat mat vástidit dasa ahte bohccot leat  buori vuoimmis. Earret ovtta lahtu, de dáhttot danne bargojoavkku lahtut rávvet norpmaid mat  oppalaččat čujuhit ahte bohccot ealus leat buori vuoimmis, vrd. mielddus 2 mas lea ¶
sierracealkámuš. Seammás lea čielggas ahte guohtun- ja doaibmaeavttut sakka rievddadit  iešguđet guovlluin.  Bargojoavku oaidná maiddái ahte sáhttá leat váttis olahit ealu optimála dili ja buvttadeami  ovtta njuovvanáigodagas, Danne sáhttá dain guovlluin gos deattut ja buvttadanmihtut leat  vuollin, leat dárbu cehkiidmiel prosessii.    Bargojoavku lea gávnnahan ahte ealus mas bohccot leat buori vuoimmis berrejit misiid  gaskamearálaš njuovvandeattut leat 17-19 kg, ja varihiid gaskamearálaš njuovvandeattut fas  25-27 kg. Bargojoavku rávve ahte dain guovlluin gos leat erenoamáš vuollegis  njuovvandeattut, addo siiddaide/orohagaide vejolašvuohta buoridit buvttadanbohccuid  vuoimmi, ja ahte dan áigodagas eai geavahuvvo njiŋŋelasaid deaddonorpmat. Guhki vuollái  rávve bargojoavku ahte njiŋŋelasaid mat leat badjel 2 jagi gaskamearálaš njuovvandeaddu  berre leat 27-29 kg. Buot bohccuid dáfus berre vuhtiiváldit ovddeš vásáhusaid siidda/orohaga  njuovvandeattuin, ovdamearkka dihte maŋemus 5-10 jagi. Jus siidda dahje orohaga bohccot  leat vuollel dáid rávvagiid, de čujuha dat ahte boazolohku lea beare allat.    Bargojoavku rávve maiddái ahte biergobuvttadus ii berre leat vuollel 8-9 kg bohccos  giđđaealus. Berre šaddat vejolaš meroštallat massimiid boraspiriide buvttadeami ektui, vaikko  dál ii sáhte addit dárkilis loguid dasa. Váilevaš diehtovuođu geažil ii leat vejolaš dál vel bidjat  miesseproseantta norpma. Dattege rávve bargojoavku ahte dain guovlluin gos guohtun ii leat  bistevaččat heitot dálvet ja gos eai leat olu boraspiret, ii berre miesseproseantta rievddadit  eambbo go 10-15 % jagis jahkái.     Bargojoavku oaivvilda ahte muhtun guovlluin lea ain vejolaš optimaliseret buvttadeami dakko  bokte ahte ain heivehallá boazologu. Dakkár heiveheapmi mielddisbuktá ahte deattut bohtet  seammá dássái go dain guovlluin gos lea dássedis alla biergobuvttadeapmi/njuovvan ja  dássedis alla njuovvandeattut. Daid dieđuid vuođul mat dál leat fidnemis mearkkaša dat ahte  misiid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea 20-21 kg. Varihiid ja njiŋŋelasaid gaskamearálaš  njuovvandeaddu lea badjel 29 kg. Maiddái biergobuvttadeami dáfus lea sadji optimaliseret  buvttadeami nu ahte biergobuvttadus lea badjel 11 kg bohccos giđđaealus.    Dain guovlluin gos massimat dálvedálkkádaga ja boraspiriid geažil leat nu stuorrát ahte dat  váikkuhit boazodoalu vejolašvuođa stivret boazologu ovdáneami, lea maiddái váddáset  bohcco vuoimmi ja buvttadeami vuođul, árvvoštallat lea go dihto boazolohku ekologalaččat  guoddevaš guohtunvuođu ektui. Dat lea dannego massimiid stuora logut mielddisbuktet ahte  guovlluin lea vuolleget buvttadeapmi go miessešaddu ja biergohivvodat juohke bohcco  nammii. Nubbe váttisvuohta lea ahte šaddá atnit heajut bohccuid ealihanboazun, ja dat sáhttá   guhki vuollái váikkuhit ahte gaskamearálaš deattut njidjet. Bargojoavku oaivvilda ahte dain  guovlluin leat ovddeš vásáhusat deattuiguin ja buvttadandieđuiguin dat mat addet buoremus  gova das mii boazologu guohtunvuođđu lea.    Bargojoavku rávve maiddái ahte boazolohku evaluerejuvvo jámmadit danne go deattut ja  buvttadeapmi vástida oalle jođánit boazologu rievdamiidda. Optimála resursageavaheami  sihkkarastima várás oaivvilda bargojoavku ahte lea ulbmillaš jahkásaččat čuovvolit, ja ahte  boazolohku árvvoštallojuvvo juohke 3. jagi. Dannego maiddái eará bealit go boazolohku  váikkuhit dan ovdáneami, de oaivvilda bargojoavku ahte 10-15 % sturrosaš rievddadeapmi lea  lunddolaš. Dattege berre boazolohku ollislaččat doalahuvvot dássedin 3-jagi áigodagas. Jus  eiseválddit álggahit goziheami guohtuneatnamiin, de berre dat dahkkot seamma áiggis go  boazologu árvvoštallan, namalassii juohke 3. jagi. Goziheami norbman berre leat ahte  guohtumat eai hedjon. ¶
4.3 Bargojoavkku rávvagiid čoahkkáigeassu ¶
čujuhussan ja mihttun. Ealli deattut sáhttet adnot lassin. ¶
deattuide. Boazodoalu iežas árvvoštallamat das makkár vuoimmis bohccot leat, adnojit  subjektiiva lassičujuhussan. ¶
heivehuvvon guohtunvuđđui. Dat ii sáhte odne geavahuvvot dannego iešguđet  áigodatguohtumiid kárten lea váilevaš. Dál lea boazodoalus alddis dárkileamos  diehtovuođđu. Orohagaid iežaset guohtunárvvoštallamat adnojit danne čujuhussan  lassin deattuid čujuhussii. ¶
guovllut gos boazologu mearrideapmi lea erenoamáš váttis, vuoruhuvvot. ¶
(25-27 kg) ja njiŋŋelasaid badjel 2 jagi (27-29 kg). Rávvejuvvo maiddái norbma  biergobuvttadussii (8-9 kg bohccos giđđaealus), ja miesseproseantta  normálarievddadeapmái čakčat (10-15%). Árvvut norpmaid vuolábealde čujuhit beare  alla boazologu. Iešguđet eavttuid ulbmilolaheapmi berre oktiivástidit. Dain guovlluin  gos leat hui vuollegis deattut addojuvvo vejolašvuohta cehkiid mielde joksat mihtuid. ¶
4.4 Bagadus boazolohkoskovvi    Geasseguohtun lea boazologu vuođđu, muhto siiddas/orohagas fertejit leat buot  áigodatguohtumat. Lassin geasseguohtumiidda fertejit unnimusat čilgejuvvot makkár dálve-,  giđđa- ja čakčaguohtumiid siida/orohat beassá atnit. Das berre maiddái čilget eará siiddaid  guohtungeavaheami.    Siida/orohatstivra galgá čilget daid guohtun- ja doaibmaguoskevaš árvvoštallamiid mat leat  vuođđun boazolohkui. Das sáhttá ovdamearkka dihte čilget iešguđet guohtumiid maid  geavaha, muosehuhttimiid, boraspiriid jna. Berre erenoamážit čilget iešguđet  áigodatguohtumiid kvalitehta.    Siida/orohat berre čilget eavttuid ja norpmaid mat vurdojuvvojit devdot evttohuvvon  boazologuin. Das galgá maiddái čilget vurdojuvvon gaskamearálaš njuovvandeattu  njiŋŋelasain badjel 2 jagi, varihiin ja misiin. Erenoamážit berre čilget njiŋŋelasnjuovvama  ektui, ovdamearkka dihte jus olu njuovvá heitot bohccuid jna. Buvttadeapmi biergokiloid  mielde bohccos giđđaealu ektui ja miesseproseantta rievdamat maŋemus 5 jagis, čilgejuvvojit  maiddái. Jus vuordá erohusaid čuožžilit, de berre dan sierra čilget, ja berre čujuhuvvot plánii  das movt orohat áigu olahit mihtuid áiggi vuollái.    Jus siida/orohat dan dáhttu, de sáhttá ovdanbuktit dárkilet boazodoallofágalaš čielggadeami  subjektiiva mihtuid hárrái das makkár vuoimmis bohccot leat ja makkár dilálašvuođat ellui  leat iešguđet áiggiin jagis. ¶
MIELDDUS 1 ¶
Boazolohkoskovvi : ¶
Guohtunvuođđu (guohtungeavahannjuolggadusa vuođul) Geasseguohtun  Čakčaguohtun  Dálveguohtun  Giđđaguohtun Siidda/orohaga árvvoštallamat (boazolohkonjuolggadusa olis) Guohtunárvvoštallamat (dás maiddái áigodatguohtumiid kvalitehta čilgehus):    Doaibmaárvvoštallamat: Addá vuođu čuovvovaš boazolohkui Bohccot giđđaealus: Čujuhusat dasa ahte dát lea ekologalaččat guoddevaš boazolohku Siidda/orohaga gaskamearálaš njuovvandeaddu;   Misiin:  Varihiin:  Njiŋŋelasain badjel 2 jagi:    Siidda/orohaga biergobuvttadeapmi (kg juohke bohcco nammii):    Siidda/orohaga miesseproseantta rievdan:    Siidda/orohaga čilgehus das leat go eavttut olahuvvon rávvejuvvon norpmaid dahje árvvuid  ektui maŋemus 5-10 jagi gaskameriid vuođul:    Siidda/orohaga čilgehus/plána movt optimaliseret buvttadeami: Eará árvvoštallamat (mat leat čujuhusaid vuođul mat leat vásihuvvon): ¶
MIELDDUS 2 ¶
LÁVDEGODDELAHTU JOHAN ANDERS EIRA SIERRACEALKÁMUŠ ¶
BOAZOLOGU MEARRIDEAPMI, ČUJUHUSAT JA NORPMAT ¶
Mun guorrasan raportta čilgehussii dain oppalaš čujuhusain/eavttuin mat galget doaibmat  bagadussan alimus boazologu mearridettiin. Dattege eahpidan ulbmilašvuođa das ahte  mearridit deaddologu norpmaid, ja ahte dat fas leat mearrideaddjin alimus boazologu hárrái.    Mun oaivvildan ahte deaddorájiid livčče siiddat/orohagat galgan beassat dárkilit guorahallat  báikkálaččat vai dat stivrejuvvojit iežaset ealáhuslaš ulbmiliid guvlui. Lea maiddái várra ahte  deattut ja deaddonorpmat navdojuvvojit leat eiseválddiid bággodoaibman, mii fas suoláda  fuomášumi das ahte doaibma ja boazolohku lea boazoeaiggádiid iežaset ovddasvástádus.  Mun eaktudan ahte láhkaaddi áigumuš dainna ahte boazolohku galgá mearriduvvot siidadásis,  lei ahte guhtege siida galgá smiehtadit ja árvvoštallat báikkálaš eavttuid, boazomateriála,  šattuid, guohtuneavttuid, boazolohkojuogadeami, guohtungeavaheami, biergomárkana jna.  Dat dat lea mii galgá leat vuođđun vejolaš doaibmarievdademiide dahje  boazolohkorievdademiide vai optimalisere doaimma ja maksimere ekonomiijja. Lassin  ekonomalaš ja ekologalaš guoddevašvuhtii, de lea siiddas ja maiddái eiseválddiin  ovddasvástádus boazodoalloservodaga kultuvrralaš guoddevašvuođas.    Mu prinsihpalaš oaidnu lea ahte alimus boazologu eavttut ja norpmat galget leat  bagadeaddjin. Eiseválddiid njuolggadusat mat bienasta bitnii ja loahpalaččat mearridit  orohagaid boazologu, eai vástit boazodoalu iežas resursahálddašeapmái ja dat eai vástit  Stuoradikki mearrádusa prinsihpaide ođđa boazodoallolága oktavuođas, gos Stuoradiggi  deattuhii addit boazodollui eambbo iešstivrejumi ja ovddasvástádusa. ¶
Od.prp. nr. 21 ¶
(2004–2005) ¶
Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56  lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid  birra (sámeláhka) ¶
Gielda- ja guovlodepartemeantta ávžžuhus skábmamánu 19.b. 2004, Dohkkehuvvon stáhtaráđis seamma beaivvi. (Bondevik II Ráđđehus) ¶
1  Álggahus ja čoahkkáigeassu ¶
Gielda- ja guovlodepartemeanta evttoha dán proposišuvnnas rievdadit sámelága § 2–4 dainna áigumuš ¶
ain ahte váldit atnui Sámedikkis njeallje dássenmandáhta ja sidjiide várreáirasiid, ja ahte Sámedikki válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid dan  njealji válgabiirii mat leat olahan eanemus dohkkehuvvon jienaid válggas.  Sámediggi dagai čakčamánu 19.b. 2002:s áššemearrádusa 35/02 mas evttohii ahte ođastit sámelága ja sámedikki válgganjuolggadusaid. Mearrádusa  leat dahkan viiddis guorahallama vuođul mas sierra  válganjuolggaduslávdegoddi lea lagabut geahčadan  válgaortnega ja válganjuolggadusaid. Mearrádus  sisttisdoalai earret eará evttohusa ahte sámi jienastuslogu čáliheami čohkket ovtta sadjái (guovdálastit). Miessemánu 14.b.2004:s bođii fápmui rievdadus ahte sámi jienastuslogu čáliheami galgá Sámediggi fuolahit suohkaniid sajes.Sámediggi mearridii  seammás ahte galgá váldit atnui dássenmandáhtaid  ja dát galge várrejuvvot sohkabeallái mas leat unnit  ovddasteapmi ja vuolimusrádji biddjojuvvo leat 4%  go galgá joksat dássemandáhta.  Departemeanttas ja Sámedikkis lea guovttelágan oaidnu das makkár eavttut galget vuođđun dássemandáhtaid juohkimii. Sámedikki mearkkašumit ¶
Rievdadusaid evttohit doaibmagoahtit 2005  válgga rájes. Evttohus ii vurdojuvvo dasto njuolgut  váikkuhit nammadanproseassaide mat álget 2004  č ¶
avčča, muhto boahtá váikkuhit iešalddis válgabohtosiidda 2005 čavčča. ¶
2  Duogáš ja cealkámušat evttohussii ¶
2.1  Duogáš ¶
Sámediggeválggas lea riika juohkásan 13 válgabiirii  ja juohke biirres leat 3 áirasa, beroškeahttá man ollu olbmot leat čálihuvvon jienastuslohkui dahje  man ollugat leat jienastan iešguđetge válgabiirres.  2001:s ledje čálihuvvon 9921 olbmo sámi jienastuslohkui. Lohku dain geat leat čálihuvvon jienastuslohkui ja man ollu jienaid iešguhtet áirras lea ožžon,  rievddadallá ollu, omd. ledje 174 čálihuvvon jienastuslohkui Davit Nordlándda válgabiirres ja 1500  Guovdageainnu válgabiirres (2001). Dálá válgaortnega leat cuiggodan, erenoamážit stuorámus válgabiirret main leat unnit áirasat go mat galggaše leat  jienastuslogu mielde válgabirriid ektui main leat  unnán olbmot čálihuvvon jienastuslohkui. Dohkkehuvvon jienaid lohku lea ná juohkásan gaskal njealji ¶
2 ¶
Od.prp. nr. 21 ¶
2004–2005 ¶
Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶
huvvon jiena. Válgabiirret main ledje unnimusat  dohkkehuvvon jienat seamma válggas: Davit-Nordlánda 121, Lulli-Romsa 234, Gaska-Nordlánda 289 ja  Lullisámeguovlu 375 dohkkehuvvon jiena.  Sohkabeali juohku Sámedikkis lea šaddan ain  botnjubut. 2001:s ledje dušše 7:s (17,9%) dikki 39 áirasiin nissonolbmot. 1989:s ledje 13 nissonolbmo  áirrasin dikkis, 1993:s 12 nissonolbmo ja 1997:s ledje 9 nissonolbmo áirrasin. Buohtastahttima dihte lei  fylkkadikkiin riikadásis nissonolbmuid áirraslohku  42% 1999:s ja Stuoradikkis lei 36% 2001:s.  Stuoradikki gielddakomitea cealká Evtt.S. nr.  110:s (2002–2003) St.dieđáhussii nr. 55 (2000–  2001) sámepolithka birra ja lassidieđáhussii,  St.dieđ. nr. 33 (2001–2002), ahte válgaortnet ferte  sihkkarastit ahte lea stuorát oktiivástideapmi gaskal addojuvvo jienaid ja man ollu áirasat válljejuvvojit. Viidáset oaidná komitea eanetlohku ahte lea ii  leat buorre go leat unnán nissonolbmo áirasat Sámedikkis. Komitea eanetlohku oaivvilda ahte dat  vuollegis áirraslohku sáhttá leat dan geažil go válgabiirejuohku lea dainna lágiin ahte eanas listtut  ožžot dušše ovtta áirasa, ja eanas listtuin leat dievddut biddjon vuosttaš  sadjái. Komitea lea mearkkašan ahte Sámediggi hálida dássenmandáhtaid  ortnega ja áigu Sámedikki meannudeami vuođul  bivdit Ráđđehusa árvvoštallat galgá go váldit atnui  dakkár ortnega. Eanetlohku lea mearkkašan ahte  Sámediggi bidjá vuođđun ahte dássemandáhtat galget dan sohkabeali váste mii lea unnitlogus ja bivdá  ráđđehusa árvvoštallat dakkár ortnega. ¶
2.2	 Dássenmandáhtaid válljen – rievdadus § 2–4 ¶
Dássen dihte muhtin muddui dan bonjuvuođa mii  Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid  áirrasovddasteami dáfus, de evttoha Gieldda- ja  guovlodepartemeanttas rievdadit sámelága § 2- 4  dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjásaš áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji  válgabiirii mat leat ožžon eanemusat dohkkehuvvot  jienaid válggas. Rievdadusevttohus mielddisbuktá  ahte Sámedikkis lassána áirraslohku 39 áirasis 43  áirasii.  Dássenmandáhtaid atnuiváldimis, deattuha sihke departemeanta ja Sámediggi prinsihpa ahte leat  jienasteaddjit geat vulget jienastit geat mearridit  válgga. Evttohuvvo danin ahte vuođđun olahit dássenmandáhta leat biirriid dohkkehuvvon jienat , dan  sadjái go man ollugat biirriin leat čálihuvvon jienastuslohkui. ¶
Rievdadus bovde garraset álgagii oažžut eambbosiid registreret iežaset sámi jienastuslohku, ja ahte eanebut bohtet jienastit boahttevaš  válggain.  Stuorámus vejolašvuohta oažžut ain eambbogiid registreret iežaset jienastuslohkui lea jáhkkimis muhtin dain biirriin gos leat unnimusat dál čálihuvvon  jienastuslohkui.  Evttohuvvo viidáset ahte Sámedikki válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid ja buot sadjásaš áirasiid. Geavatlaččat dat dáhpáhuvvá maØØØØel go  válgaloahpaheami bohtosat riikka 13 biirriin leat  gárvásat. Dikki mandáhtaválljema njuolggadusat  bohtet maid gullet dássenmandáhtaid ja sadjásaš áirasiid válljemii. ¶
2.3	 Sámedikki evttohus ja gulaskuddancealkámuš ¶
Sámediggi lea čakčamánu 19.b. 2002:s áššemearrádusas 35/02 sámelága ja Sámedikki válgga njuolggadusaid ođasteami evttohusas, bidjan vuođđun ahte sámelága § 2–4 rievdadusevttohusas ferte áigumuššan dásset veaháš  bonjuvuođas mii lea Sámedikki sohkabeale ovddasteamis ja ahte dássenmandáhtat várrejuvvojit sohkabeallái mii lea unnitlogus  dassážii go goappeš  sohkabeliid ovddasteapmi unnimusat lea 40%. Mearrádusas lea eaktun ahte  dušše listtut mat sámediggeválggas ožžot unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain, sáhttet oažžut  dássenmandáhtaid.  Sámediggi eaktuda dasto ahte sámelága § 2–4  maŋŋemus lađas galgá leat ná: ¶
«Dasa lassin válljejuvvojit njeallje dássenmandáhta oktan sadjásaš  áirasiiguin. Dáid juohká  Sámedikki válgalávdegoddi sohkabeallái mii lea  unnitlogus dassážii go goappeš sohkabeliid ovddasteapmi lea 40%. Vuolimus rádji lea 4%.» ¶
Sámedikki evttohus ovddiduvvo Sámedikki válganjuolggaduslávdegotti guorahallanbarggu  vuođul.  Sámediggi oaivvilda lea dárbu evttohit doaibmabijuid mat sáhttet nannet unnitlogu sohkabeale  ovddasteami vejolašvuođaid. Erenoamáš hástalusat  mat sámediggeválggas leat, dahká dárbbašlažžan  geahččalit eará doaibmabijuid go mat leat dábálaččat eará válggain. Rievdadus sáhtášii sihkkarastit buoret sohkabeale ovddasteami Sámedikkis ja  dakko bokte movttiidahttit eambbogiid čálihit iežaset sámi jienastuslohkui ja oassálastit sámediggeválgii. Sáhttá leat iešguđetlágan ákkat geavahit dássenmandáhtaid, muhto dat leat reaidun mat galget ¶
3 ¶
2004–2005 ¶
Od.prp. nr. 21 ¶
Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶
mandáhtat dagahit politihkalaš  dássema, ja daid  ožžot dat bellodagat main leat unnit áirasat go mat  sis livčče galgan leat jienastanlogu ektui go geahččá obba riikka ovttas.  Gulaskuddancealkámušas departemeantta  suoidnemánu 5.b. 2004 gulaskuddančállosii čujuha  Sámediggi fas áššemearrádussii 35/02 beaiváduvvon  čakčamánu 19.b. 2002 Sámedikki válganjuolggadusat ja geardduha: ¶
«lea lunddolaš ahte Sámediggi ieš, sámi álbmotválljejuvvon orgánan, ságastallá ja mearrida  daid  čuolbmačilgehusaid maid gávnnahit áigeguovdilin Sámedikki válganjuolggadusaid oktavuođas. Sámedikki válganjuolggaduslávdegoddi lea su 2001 raporttas, čuoggáš 7.2 cealkán ahte das lea sáhka vuođđo demokráhtalaš rievttis  sámi álbmogii ahte ieža oassálastit hábmeme iež ¶
aset boahtteáiggi. Dat lea maid deattuhuvvon  Vuođđolága § ¶
110a:s. Dát prinsihppa lea  vuođđun Sámedikki bargui ja gullá maiddái válganjuolggadusaid hábmemii.» ¶
Sámediggi cealká viidáset: ¶
«Sámedikki oaidnu ferte leat hui mávssolaš válganjuolggadusaid hábmemis. Mii šallošit garrasit go departemeantta mielas ii leat vuođđu vuhtiiváldit Sámedikki mearrádusa das ahte várret  dássemandáhtaid sohkabeallái mii lea unnitlogus. Departemeanta iige leat guorrasan Sámedikki evttohussii ahte leat dušše listtut mat Sámediggeválggas ožžot unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain mat sáhttet oažžut dássenmandáhta.  Sámediggái válljet áirasiid lea našuvnnalaš  válljejupmi, ja lea dárbbašlaš oaidnit makkár doarjaga okta bellodat/listoovddideaddji obbalaččat oažžu. Dássenmandáhtaid juohkimis berrejit dušše dat bellodagat/listoovddideaddjit geat leat olahan vissis mutto doarjaga oažžut dássenmandáhtaid.» ¶
Sámediggi bisuha dasto ovdalaš áššemearrádusa 35/02 dássenmandáhtaid dáfus ja evttohusa mot  áigot rievdadit sámelága § 2–4.  Sámediggi evttoha maiddái ahte «čađahuvvo ollislaš  guorahallan Sámedikki válgaortnega birra  mas erenoamážit deattuha válgabiirriid čoahkádusa, vuogi mot Sámediggeválggat organiserejuvvojit,  dasa gullá nugo informašuvdna, jienastuslogu eavttut, jienastuslogu organiseren, vuolimusrájit ja  juohku gaskal sohkabeliid mas lea erenoamáš  dehálaš oažžut vástádusaid manin Sámedikki nissonoassi ii leat dohkálaš. Dan oktavuođas nammaduvvo  viiddis  čoahkkáibiddjon lávdegoddi mas leat politihkkarat ja fágaolbmot. Dán lávdegotti bargu ja evt ¶
2.4  Eará gulaskuddancealkámušat ¶
Váldit atnui njeallje dássenmandáhtaid ¶
Gulaskuddančálus evttohusain válljet njeallje dássenmandáhtaid Sámediggeválgii sáddejuvvon olgguldas gulaskuddamii suoidnemánu 5.b.2004:s departemeanttaide, suohkaniidda, sámi organisašuvnnaide sáddejuvvon sidjiide geat ceggejedje listtuid  2001 sámediggeválgii.  Ii ovttage dan 10 departemeanttas mat bukte cealkámuša lean mearkkašumit evttohussii. ¶
Røyrvik suohkan ¶
ii doarjjo láhkarievdadusa evttohusa danin go dat ii boađe nannet lullisámi ovddasteami Sámedikkis. Bargiidbellodaga sámedigge ¶
listu lullisámeguovllus ¶
maiddái vuosttilda evttohusa  dainna ákkastemiin ahte minoritehtat sámi birrasis  berrejit oažžut eanet ovddasteami. Dássenmandáhtaid juohkásan demográfalaš  vuođu alde boahtá  nannet erohusaid sámi birrasis ja leat vahágin lullisámeguovllu kultuvrii ja gillii. Mátta-Várjjat suoh ¶
kan ¶
maiddái ballá váikkuhusain maid vejolaččat  dássenmandáhtaid juohkin sáhttá dagahit smávit  válgabiirriide. Guovdageainnu suohkan ja Guovda ¶
geainnu Johttisámiid listu ¶
oaivvilda ahte njeallje dássenmandáhtat eai leat doarvái dagahit vuoiggalaš ja  demokráhtalas válgaortnega, danin go erohusat leat beare stuorrát gaskal válgabiirriid. Sii dorjot liikká departemeantta evttohusa danin go ii leat vejolaš  č ¶
ađahit stuorát rievdadusaid mat vuhtiiváldet válgabiirriid sturrodaga, geográfiija ja man ollu válgabiirret leat. ¶
Gažaldat unnitlogu sohkabeali birra ¶
antta evttohusa ja ákkastallama ahte dássenmandáhtat eai galgga buorrin unnitlogu sohkabeallái. Leaŋŋgáviika ja Álttá suohkan doarju departeme ¶
Mátta-Várjjat suohkan ¶
oaivvilda ahte ferte erenoamážit deattuhit departemeantta evttohusa ahte Sámediggi sáhttá gáibidit unnimusat 40–60% sohkabeali juogu listtuin mat ceggejuvvojit válgii. Kárášjoga gielda, Norgga sámiid riikkasearvi ¶
(NSR) ja Bargiidbellodaga Sámediggelistu válgabiir re 1:s – Unjárga ¶
oaivvildit ahte dássemandáhtaid  galgá eaktudit sohkabeallái mii lea unnitlogus. ¶
Norgga sámiid riikkasearvi ¶
oaivvilda maiddái ahte  departemeanta ii doarvái ákkastala manin hilgu Sámedikki gáibádusa.  já viidáset ahte Sámedikkis lea sierra sajádat eamiálbmotparlameantan ja danin ii sáhte dan buohtastahttit eará válggaiguin nu mot departemeanta doalahá iežas gulaskuddančállosis. Maiddái Norgga sámiid riikkasearvi dad Sortlándda ¶
4 ¶
Od.prp. nr. 21 ¶
2004–2005 ¶
Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶
4% vuolimusrádji ¶
Sortlándda suohkan ¶
doarju departemeantta evttohusa ahte ii galgga leat 4% vuolimusrádji go galgá  sáhttit oažžut dássenmandáhta, Kárášjoga gielda fas  oaivvilda ahte 4% vuolimusrádji berre leat eaktun  dakkár juohkimii. Seamma oaivvildit Norgga sámiid ¶
riikkaseravi ja Bargiidbellodaga sámediggelistu vál gabiirre 1:s – Unjárga. ¶
Buot 27 gulaskuddancealkámušain mat leat boahtán, dorjot eatnasat departemeantta evttohusa ahte Sámedikkis váldit atnui njeallje dássenmandáhtaid, ahte dat eai várrejuvvo sohkabeallái mii lea unnitlogus ja ahte ii ásahuvvo 4% vuolimusrádji eaktun  dasa ahte galgá leat vejolašvuohta oažžut dássenmandáhta. ¶
2.5  Departemeantta árvvoštallan ¶
Departemeantta mielas ii leat vuođđu doarjut Sámedikki evttohusa das ahte njeallje ođđa dássenmandáhta galget boahtit buorrin sohkabeallái mii lea  unnitlogus. Eai leat mearrádusat sohkabeale eriid  birra makkár ge eará válggain, ja ii berre lágain reguleret sohkabeale čoahkádusa Sámedikkis mii lea  álbmotválljejuvvon orgána. Departemeanta lea dán  oktavuođas mearkkašan maid gielddakomitea eanetlohku dadjá ja lea ovttaoaivilis dainna, vrd. Evtt.  S. nr. 110 (2002–2003) go dat jáhkká « ahte ii mak kárge oktavuođas boađe leat doarvái dasa ahte sihk karastime dohkálaš dásseárvvu sohkabeliid ovddaste ¶
amis». ¶
Baicca berre bellodagain /organisašuvnnain/ válgalisttuin ain leat váldoovddasvástádus  sihkkarastit dássejuvvon sohkabealalaš  ovddasteami listtuin mat ceggejuvvojit válgii.  Departemeanta evttoha danin sámediggeválgga  láhkaásahusa evttohusas ahte Sámediggi sáhttá  bidjat gáibádussan válgalisttuid evttoheddjiide ahte  galgá leat unnimusat 40% sohkabeale juohku listtuin maid ceggejit válgii. Sámedikkis ii leat dál dakkár lohpi.  Departemeanta mielas eaige leat doarvái ákkat  doarjut Sámedikki evttohusa ahte dušše listtut mat  olahit unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain sámediggeválggas galget oažžut dássenmandáhta.  Vuolimusrádji boahtá oidit bellodagaid ja čoahkádusaid mat leat registrerejuvvon riikaviidosaš listun  sámelága § 2–7 mielde, muhto boahtá olgguštit  báikkálaš listtuid main lea olu doarjja oažžumis dássenmandáhta. ¶
Departemeanta doarju dattetge Sámedikki oainnu das ahte dárbbaša dahkat stuorát guorahallama  Sámedikki válgaortnega birra ja ahte dát guorahallan earret eará berre geahččalit  čielggadit lea go  dárbu rievdadit válgabiirejuoguid ja man galle áirasa iešguhtet ge biirriin galget leat. Departemeanta  lea dan oktavuođas mearkkašan ahte gielddakomitea eanetlohku, vrd. Evtt. S. nr. 110 (2002–2003)  oaivvilda válgabiirejuogu, man geažil eanas listtut  dušše ožžot ovtta áirasa, sivvan dasa go leat nu unnán nissonáirasat, ja ahte eanasgerddiid leat dievddut biddjon vuosttaš sajiide listtuin.  Departemeanta áigu veahkehit čađaheame dakkár ollislaš  guorahallama numot Sámediggi evttoha, ja ahte jus ilbmet dárbbut rievdadit Sámedikki  válganjuolggadusaid, de daid árvvoštallat ja vejolaččat  čađahit láhkarievdadusaiguin ovdal 2009  válgga. ¶
3	 Ekonomalaš ja hálddatlaš váikkuhusat ¶
Sámedikki áirasiid logu lasihit 39 rájes 43 rádjái dagaha 2005 bušeahttajahkái kr 400 000 lassigoluid ja  dasto sullii kr 800 000 lassigoluid jahkásaččat. Departemeanta lea dán meroštallamis bidjan vuođđun  ahte lassin Sámedikki vuođđudančoahkkimii 2005  golggotmánus,  čađahuvvo dievasčoahkkin 2005  skábmamánus komitea- ja joavkočoahkkimiiguin.  Muđui lea departemeanta bidjan vuođđun ahte válgaáigodagas čađahuvvojit, nugo ovdal, njeallje dievasčoahkkima jahkásaččat. Sámedikki válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid ja buot sadjásaš áirasiid.  Evttohus rievdadit sámelága § 2–4 gáibida seammalágan ođasteami Sámedikki válgga láhkaásahusas. ¶
Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶
Á v ž ž  u h a : ¶
Ahte Gonagaslaš Májestehta dohkkehat ja vuolláičálát proposišuvnaevttohusa mii lea ovdanbiddjon Stuoradiggái lága rievdadit geassemánu  12.b.1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámelága). ¶
5 ¶
2004–2005 ¶
Od.prp. nr. 21 ¶
Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶
Mii HARALD, Norgga gonagas, ¶
n a n n e t : ¶
Stuoradiggi bivdojuvvo dahkat mearrádusa láhkii ahte rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) mielddus evttohusa vuođul. ¶
Evttohus ¶
láhkii rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶
I ¶
mus dohkkehuvvon jienaid válggas. Sámedikki vál ¶
Geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lágas Sámedikki ja ¶
galávdegoddi nammada dássenmandáhtaid ja buot ¶
eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) sadjásaš áirasiid.» ¶
galgá § 2- 4 ođđa nubbi lađas leat ná: ¶
«Dasa lassin válljejuvvojit 4 dássenmandáhtat maid ¶
II ¶
juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eane Dát láhka biddjojuvvo fápmui dakkaviđe. ¶
Od.prp. nr. 38 ¶
(2004–2005) ¶
Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶
Kultur- ja girkodepartemeantta juovlamánu 17. beaivvi 2004 árvalus, dohkkehuvvon stáhtaráđis seamma beaivvi. (Bondevika II ráđđehus) ¶
1 ¶
Láhkaárvalusa duogáš ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta ovddida dáinna proposišuvnnain láhkaárvalusa rievdadit Geassemánu ¶
12. b. 1987 lága nr. 56 Sámedikki ja sámi vuoigat ¶
vuođaid hárrái (sámelága). Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 sámelága dálá § 3–1 nr. 1 čuodjá ná: ¶
«Sámegiela hálddašanguovlluin oaivvilduvvo Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu, Deanu ja Gáivuona gielddat.» ¶
Ođđajagimánu 28. b. 2004:s sáddii Kultur- ja girkodepartemeanta gulaskuddanevttohusa mas sámeláhka evttohuvvo rievdaduvvot, nu ahte iešguđet suohkanat mat gullet sámi giellaguvlui eai šat mearriduvvo lágas, muhto baicca láhkaásahusas man Gonagas dohkkeha. Evttohusa duogáš lea go Sámedikki dievasčoahkkin guovvamánu 25. b. 2003:s ovttajienalaččat mearridii dáhttut Kultur- ja girkodepartemeantta árvalit láhkarievdadusa sámelága § 3–1 hárrái, danne vai Divttasvuona suohkan sáhttá ovttastahttojuvvot sámegiela hálddašanguvlui. Miessemánu 2002:s čađahii Sámediggeráđđi iskkadeami mas guhtta suohkana, mat eai vuos gula sámegiela hálddašanguvlui, ožžo jearaldaga dáhttot go sámelága giellanjuolggadusaid gustot suoh ¶
leat Davvi-Trøndelága, Nordlándda ja Tromssa fylkkain. 2003 čavčča oaččui maiddái Omasvuona suohkan Tromssas jearaldaga lea go beroštupmi searvat sámegiela hálddašanguvlui. Sámediggi lea gáibidan departemeantta ovttastahttit duššefal Divttasvuona suohkana hálddašanguvlui. Ovttastupmi sáhttá dattege šaddat áigeguovdilin maiddái eanet suohkaniidda. Danne lea láhkaásahusvuođđu heivvolaččat go dan ahte lágas č ¶
ilget guđet suohkanat sámegiela hálddašanguovllus leat (vrd. 3. čuoggá čilgehusa). Árvalusa ferte árvvoštallat dálá sámepolitihka ektui, ja dálá Norgga láhkavuođu ja unnitlogu gielaid suodjaleami riikkaidgaskasaš soahpamušaid ektui. Vuođđolága § 110 a bokte lea stáhta eiseválddiid geatnegasvuohta láhčit diliid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámi kultuvrra ovddidettiin lea aktiiva ja viiddis sámegielgeavaheapmi hui mávssolaš. Vuoigatvuohta beassat atnit iežas giela ja oažžut oahpahusa iežas gielas lea okta dain vuđoleamos ja deataleamos vuoigatvuođain mat sámi álbmogis leat (vrd. ee. St. dieđ. nr. 55 (2000– 2001) Sámepolitihka birra). Gulaskuddanevttohusas ovddidii departemeanta maiddái evttohusa defineret maid sámegiella mearkkaša lágas. Gulaskuddancealkámušain bođii ov ¶
2 ¶
2004–2005 ¶
Od.prp. nr. 38 ¶
Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶
kileappot guorahallat ovdal go ovddida ođđa evttohusa. ¶
2 ¶
Proposišuvdnabargu ¶
Ođđajagimánu 28. b. 2004 gulaskuddanevttohus sáddejuvvui čuovvovaš ásahusaide: Buot departemeanttaide  Sámediggái Norgga Sámiid Riikasearvái Sámi eatnasearvái Sámi álbmotlihttui Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvái Njávdáma nuortasámiide Norgga nuortasámiide Davviriikkalaš sámi giellalávdegoddái Sámi Instituhttii Boazodoallohálddahussii Finnmárkku fylkkasuohkanii Tromssa fylkkasuohkanii Nordlándda fylkkasuohkanii Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanii Lulli-Trøndelága fylkkasuohkanii Hedmárkku fylkkasuohkanii Finnmárkku fylkkamánnái Tromssa fylkkamánnái Nordlándda fylkkamánnái Davvi-Trøndelága fylkkamánnái Lulli-Trøndelága fylkkamánnái Hedmárkku fylkkamánnái Tromssa universitehtii Sámi allaskuvlii Norgga giellaráđđái Ája giellaguovddážii Porsáŋggu sámi giellaguovddážii Skániid/Evenášši sámi giellaguovddážii Árran sámi giellaguovddážii Ájluovttas Divttasvuonas Deanu sámi giellaguovddážii Moskavuona sámi giellaguovddážii Tromssas Issat Sábá guovddážii Unjárggas Finnmárkku suohkaniidda Tromssa suohkaniidda Nordlándda suohkaniidda Davvi-Trøndelága suohkaniidda Lulli-Trøndelága suohkaniidda Hedmárkku suohkaniidda ¶
Gulaskuddanáigemearri lei njukčamánu 9. b. 2004. Oktiibuot 26 gulaskuddancealkámuša leat ovddiduvvon. Gulaskuddancealkámušaid sisdoallu čilge ¶
at buktán mearkkašumiid ja evttohusaid mat leat váldon mielde árvalussii. ¶
3 ¶
Mearkkašumit árvalussii ¶
3.1 ¶
Láhkaásahusvuođu ásaheapmi – sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmi ¶
3.1.1 ¶
Gulaskuddanevttohusa evttohusat ¶
Sámelága § 3–1:s čilgejuvvo mat suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet. Jus hálddašanguvlui searvan  šaddagoahtá áigeguovdilin eará suohkaniidda, de ii leat láhkateknihkalaččat heivvolaš lágas presiseret suohkannamaid. Danne evttohii departemeanta rievdadusa vai ieš láhka ii šat mearrit guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui galget gullat, muhto ahte Gonagas mearrida dan láhkaásahusas. Gulaskuddanevttohusas evttohuvvo ođđa § 3–1 mii čuodjá ná: "Sámegiela hálddašanguovllus galget juohkehaččas leat sámegielvuoigatvuođat dán kapihttala mearrádusaid mielde. Gonagas mearrida láhkaásahusa bokte guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet" . ¶
3.1.2 ¶
Gulaskuddanásahusaid oaivilat ¶
Eanas gulaskuddanásahusat ledje ovttaoaivilis departemeanttain ásahit láhkaásahusvuođu mas Gonagas mearrida guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet. ¶
Oahpahus- ja dutkandepartemeanta č ¶
ujuha Geassemánu 17. b. 1996 láhka nr. 61 vuođđoskuvlla ja ¶
joatkkaoahpahusa birra ¶
(Oahpahuslága) § 6–1:ii mas «sámi guovllu» defineren oahpahusoktavuođ ¶
ain,  čilgejuvvo sámelága dálá § 3–1 vuođul. Rievdadusárvalus boahtá váikkuhit sámi oahpahusa hálddašanguvlui. Oahpahus- ja dutkandepartemean ¶
ta ¶
dáhttu bisuhit dálá oahpahuslága ortnega, namalassii ráddjet paragráfa viidodaga dálá sámi guovllu definišuvdnii. Dalle ferte oahpahusláhka rievdaduvvot nu ahte njuolggadusat šaddet seammalágánat go sámelága § 3–1 nr. 1 dálá definišuvdna. Norgga giellaráđđi čujuha gulaskuddancealká- mušastis áššemeannudanváttisvuođaide go ođđa suohkanat galget váldot fárrui, ja jearrá ii go áššemeannudanváikkuhusaid berre dárkileappot guorahallat. Norgga giellaráđđi oaivvilda ahte evttohusa mielde orru šaddame vejolaš ovttain  čabu suohkanstivramearrádusain ovttastahttit suohkana hálddašanguvlui, ja oaivvilda fertet dárkileappot guora ¶
2004–2005 ¶
3 ¶
Od.prp. nr. 38 ¶
Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶
dán berret prinsihpalaččat  čielggadit, go dás lea sáhka iešguđet dovduičuohcci oaiviliid birra, ja maiddái danne go ollu ruhta juolluduvvo hálddašanguovllu suohkaniidda. ¶
Justiisadepartemeanta ¶
doarju árvalusa sihkkut § 3–1 nr. 1 suohkaniid namaid mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, ja baicca reguleret dán láhkaásahusa bokte. Departemeanta čujuha ahte ođđa § 3–1 árvalusa vuosttaš čuoggáin orru leame de go gáržžideame kapihttalii doaibmasuorggi, go muhtun njuolggadusat 3. kapihtalis sáhttet dagahit v áikkuhusaid sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Justiisadepartemeanta rávve sihkkut vuosttaš čuoggá. ¶
Justiisadepartemeanta ¶
oaivvilda evttohusa šaddat vuohkkaseabbon jus ovttastahttá ođđa § 3–1 árvalusa ovddeš § 3–1:ain, vai ii dárbbaš ođđasis nummarastit paragráfaid dahje bidjat bustávanummariid. Máŋga gulaskuddanásahusa ovddidedje mearkkašumiid guovllu viiddideami ekonomalaš váikkuhusaide. ¶
Sámediggi ¶
eaktuda ahte hálddašanguovllu viiddideami oktavuođas, juolluduvvo eanet ruhta guovttegielalašvuođa doaimmaide, vai dálá sámegiela hálddašanguovllu guđa suohkana juolludeamit eai unno. ¶
Suohkanat ¶
oaivvildit ahte suohkanjuolludeamit fertejit lassánit, vai dat buorebut sáhttet ođđasis ealáskahttit sámegiela. Davvi-Trøndelága fylkkaráđđi oaivvilda fertet eaktudit ahte guoskevaš bealit ovttasráđđádallet, jus ođđa guovllut ovttastahttojuvvojit hálddašanguvlui láhkaásahusa bokte. ¶
3.1.3 ¶
Deapartemeantta árvvoštallan ja árvalus ¶
Ággan ođđa § 3–1 sierra láhkaásahusvuođu ásaheapmái, lea čalmmustahttit láhkaásahusvuođu sierra njuolggadussan, ja ahte láhkaásahusvuođđu ii gula láhkateknihkalaččat definišuvdnanjuolggadussii, vrd. dálá lága § 3–1 nr. 1 – 4. Gulaskuddancealkámušastis lohká Justiisadepartemeanta leat dohkálažžan mearridit láhkaásahusvuođu definišuvdnaparagráfii. Departemeanta doarju Justiisadepartemeantta oaiviliid, ja árvala ovttastahttit ođđa § 3–1 árvalusa dálá § 3–1:ain. De ii dárbbaš ođđasis nummarastit  čuovvovaš paragráfaid ja bidjat bustávanummariid. Dasto čujuha Justiisadepartemeanta ahte ođđa § 3–1 árvalusa vuosttaš čuokkis gáržžida kapihttala doaibmasuorggi, danne go muhtun njuolggadusat váikkuhit sámegiela hálddašanguovllu olggobeallái. Árvalusa ulbmil ii leat gáržžidit kapihttala doaibmasuorggi, dat galgá baicca čilget oppalaččat makkár gielalaš vuoigatvuođat ássiin leat go šaddet sámegiela hálddašanguvlui. Departemeanta doarju dattege Justiisadepartemeantta oaiviliid ja árvala sihkkut vuosttaš čuoggá. Ođđa suohkaniid ovttastahttinohcamušaid meannudettiin, lea departemeanta atnán vuođđun ahte iešguđet suohkanat galget álggos ieža mearridit searvat giellaguvlui, ja dasto ságastallojuvvo dát Sámedikkiin. Sámelága § 2–2 mielde berrejit "eará almmolaš ásahusat addit Sámediggái vejolašvuođa iežas oainnu čilget ovdalgo mearridit maidege áššiin mat gullet Sámedikki bargosurggiide" . Sámedikki bargosuorgái gullet buot áššit mat erenoamážit váikkuhit sámi álbmogii, vrd. sámelága § 2–1. Sámediggi ferte árvvoštallat gažaldaga, ja dasto ođđasis mearridit galgá go sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvot. Giellaráđi mearkkašumi dáfus, č ¶
ujuha departemeanta danne ahte lea Sámediggi mii ovddida evttohusa Kultur- ja girkodepartementii viiddidit sámegiela hálddašanguovllu. Dasto boahtá departemeanta čuovvolit dan evttohusa, ja árvvoštallagoahtit galgá go sámegiela hálddašanguovllu láhkaásahusevttohus rievdaduvvot. Láhkaásahusa rievdadusaid mearrida Gonagas, danne go viiddideapmi čuozašii ekonomalaččat máŋgga departementii. Hálddašanguovllu viiddideapmi láhkaásahusa bokte, ferte dahkkot Guovvamánu 10. b. 1967 hálddahusáššiid meannudanvuogi ¶
lága ¶
njuolggadusaid mielde (hálddašanlága), kap. 7 Láhkaásahusaid, áššečielggadeami geatnegasvuođa, gulaskuddama ja hápmegáibádusaid birra. ¶
4 ¶
Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat ¶
Go Divttasvuotna ovttastahttojuvvo hálddašanguvlui, de meroštuvvojit dievaslaš ekonomalaš váikkuhusat boahtit máksit sullii 4,5 – 5 mill kr. Lea eaktuduvvon ahte golut mat čuožžilit go Divttasvuona suohkan ovttastahttojuvvo guvlui, galget goastiduvvot daid bušeahttarámmaid siskkobealde mat ain gustojit iešguđet departemeanttain. Golut mat čuožžilit jus hálddašanguovlu ain eambbo viiddiduvvo, fertejit árvvoštallojuvvot jahkásaš bušeahttaovddidemiid oktavuođas. Ođđa § 3–1 árvalus lea hálddahuslaš álkidahttin, danne go boahttevaš viiddideamit sáhttet čađahuvvot láhkaásahusrievdadeami bokte, almmá láhkarievdadusa haga. ¶
4 ¶
2004–2005 ¶
Od.prp. nr. 38 ¶
Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta ¶
árvala: ¶
Ahte Majestehta Gonagas dohkkeha ja vuolláič ¶
állá proposišuvdnaevttohusa mii ovddiduvvo Stuoradiggái láhka Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadea- mi birra. ¶
Mii HARALD , Norgga Gonagas ¶
duođaštit: ¶
ahte dáhttut Stuoradikki mearridit lága Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdademiid, dán árvalusa mielde. ¶
Árvalus ¶
Láhka Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadusaid birra ¶
I ¶
Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lágas Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái, galgá ¶
§ 3–1 čuodjat ná: § 3–1 Definišuvnnat Dán kapihttalis oaivvilduvvo: ¶
1. ¶
sámegiela hálddašanguovlluin: dat gielddat maid Gonagas láhkaásahusa bokte lea mearridan galget gullat sámegiela hálddašanguvlui 2. almmolaš orgánain: juohke stáhta ja gieldda or- gána, 3. báikkálaš almmolaš orgánain hálddašanguovl ¶
lus: juohke ¶
gieldda, fylkkagieldda ja stáhta orgána mas lea bálvalanviidodahkan olles gielda dahje oassi gielddas sámegiela hálddašanguovllus, ¶
4. guovllu ¶
almmolaš orgánain hálddašanguovllus: ¶
juohke ¶
fylkkagieldda ja stáhta orgána mas lea bálvalanviidodahkan ollásit dahje muhtun muddui gielddat sámegiela hálddašanguovllus, muhto mii aŋkke ii leat riikkaviidosaš. ¶
II ¶
Láhka gustogoahtá dan rájes go Gonagas dan mearrida. ¶
Váldi guorahallat osku- ja eallinoaidnopolitihkka ¶
Duogáš ja mas dat vuolgá Ráđđehus lea mearridan bidjat johtui lávdegotti mii galgá dárkkistit stáda osku- ja  eallinoaidnopolitihkka. Lávdegoddi galgá ovdanbuktit evttohusaid mat sáhttet  vuođđudit eambbo ollislaš politihkka dan suorggis. ¶
Daid maŋemus logi jagi norgga servodat lea vásihan stuorra rievdadusaid,  kulturáláš ja oskkolaš valljivuohta lea lássanan. Sullii 80 proseantta olbmuin ¶
gullojit  Norgga Girkui, muhto Norgga Girkku olggobealde sihke osko- ja  eallinoaidnoservodagaid ja olbmuid lohku mat gullojit daidda servodagaide lea  lassaneame.  2009 gávdnojedje Norgga Girkku olggobealde sullii 400 000 miellahttu  mat leat vuogáiduvvon oažžut  doarjaga osku- ja eallinoaidnoservodagain ja sullii  600 iešguđetlágan osku- ja eallinoaidnuservodaga. ¶
Daid maŋemus jagiid stáda, servodaga, indiviidda, oskku ja eallinoainnu oktavuohta  lea boahtán politihkalaš áššelistui nannosit dásis Norggas ja olu iežá riikkain.  Gažalmas lea sihke makkár ovddasvástádus almmolaš eiseválddiin, servodagas ja  indiviiddain lea oskku ja eallinoainnu ovddas , ja makkár ovdasvástádus osku- ja  eallinoaidnoservodagaid ovddas áirasiin lea stáda, servodaga ja indiviidda hárrái.   Máŋgga dási digaštallamat leat jođus árbevieru, valljivuođa ja máŋggaidlogu hárrái  ja makkár sajis osku ja eallinoaidnu galget leat almmolaš dilis. Dát lea dahkan ahte  eambo olbmot leat čalmmustahttán dárbbu ollislaš   osku- ja eallinoaidnopolitihkkii  ja leat gáibidan almmolaš guorahallama dan suorggis. ¶
Stáda osku- ja eallinoaidnupolitihka lea ovdánan guhkes áigodagas. Vuođđun  stádagirkoortnegis ja vuođđojurdda ahte galgá oažžut seammalágan ekonomalaš  gieđahallama ja ahte ii galgga vealahuvvat almmolaš eiseválddit leat ovddidan  aktiiva politihkka mii doarju  osku- ja eallinoaidnoservodagaid. ¶
Riekti osku- ja eallinoaidnofriddjavuhtii lea vuđolaš olmmošvuoigatvuohta. Osku- ja  eallinoaidnofriddjavuohta guoská sihke ovttaskasolbmo riektái jáhkit masa son  háliida, molssut oskku ja atnit eallinoainnu mii mearkkaša ahte sus ii leat vuoiŋŋalaš  osku ja ii dárbbaš vuoiŋŋalaš norpmaid  čuovvut. Osku lea maid oktasaš dáhpáhus,  ja osku- ja eallinoaidnofriddjavuođas lea danin oktasaš bealli.  Dát guoská  friddjavuhtii čoahkkanit vuoiŋŋalaš ulbmiliid dihte, ja searvat vuoiŋŋalaš rituálaide   ja dát guoská maid riektái hálddašit oktasaš oskkolaš eallima. ¶
Váldi ¶
Lávdegoddi galgá dárkkistit stáda osku- ja eallinoaidnopolitihkka ja galgá ovddidit  evttohusaid rievdadusaide mat sáhttet álggahit ollislaš politihkka dan suorggis.  Lávdegoddi galgá váldit vuhtii  ahte stáda ovddimus doaibma osku- ja  eallinoaidnopolitihkkas lea sihkarástit ja várjalit  osku- ja eallinoaidnufriddjavuođa,  nu ahte dát lea sihkaráston internašuvnnalaš šiehtadusain ja našuvnnalaš rivttiin. ¶
Viidáseabbo galgá lávdegoddi láhčit dili nu ahte stáda galgá joatkit jođihit aktiiva  osku- ja eallinoaidnopolitihkka rámmaid siste guovddáš vuođđojurdagiid ektui nugo  demokratiija, riektestáda  ja olmmošvuoigatvuođat. Indiviidalaš ja oktasaš osku- ja  eallinoaidnofriddjavuohta ii biste alu. Dát sáhttá gáržžiduvvot lága bokte jus dát lea  dárbbašlaš iežá deaŧalaš  oainnu dihte, earenoamážit iežá olmmošvuoigatvuođaid  dihte nugo sátnefriddjavuohta ja gielddus vealaheami vuostá. Dan maŋemus áiggi  olu áššit almmolaš digaštallamis leat čalmmustahttán  riidduid mat sáhttet ihttit  osku- ja eallinoaidnofriddjavuođa ja norgga servodaga vuđolaš norpmaid ja árvvuid  gaskkas. Dát lea dárbbašlaš  gávdnat dássádatdilálašvuođa mii váldá vuhtii sihke  osku- ja eallinoaidnofriddjavuohta ja iežá vuoigatvuođat ja guovddaš  vuođđojurdagat.  Lávdegoddi sáhttá veardidit jus gávdnojit iežá vuđolaš norpmat ja  árvvut mat galget hábmet dan suorggi politihkka. ¶
Lávdegoddi galgá vuođđun atnit šiehtadusa cuoŋománu 10. b.  2008 rájes  Stuorradiggi politihkalaš bellodagaid gaskkas stádagirkoortnega hárrái. ¶
Lávdegoddi galgá: ¶
Árvvoštallat ortnegiid doarjju dihte, logahallamiid oskuservodagaid dihte  ja  almmolašrievttalaš doaimmaid osku- ja eallinoaidnoservodagaid ektui go  jurddaša ahte stáda galgá aktiiva áššeguottu atnit mii doarju, ja galgá  evttohit rievdadusaid, Norgga girkku otná ruhtadanortnega vuođđun.  Lávdegoddi galgá doarjuortnega dárkkistit ja árvvoštallat got bearráigeahččin,  olmmošsuodjalus ja áššeoasálašgeahčadeapmi leat váldon vuhtii. Lávdegoddi  galgá maid árvvoštallat guhte dásis eavttut sáhttet dahje galget gáibiduvvot  osku- ja eallinoaidnoservodagaid ekonomalaš doarjju dihte. ¶
Árvvoštallat galgá go joatkit ortnegiin logahallat oskuservodagaid, ja jus  joatká galgá go earuhit oskuservodagaid gaskkas mat leat logahallamis ja  mat eai. Lávdegoddi galgá dasa lassin árvvoštallat man dásis osku- ja  eallinoaidnoservodagat galget hálddašit almmolaš doaimmaid ja jus de ožžot  hálddašit almmolaš rievttalaš doaimmaid galgá go de gáibiduvvot eanet  eavttut omd. miellahtuid logu jnv. ¶
Árvvoštallat dárbbu láhka- ja njuolggadusčállosa ja hálddašeami  iešguđetlágan servodatsurggiin báldalastit vai sihkarástit eanet ollislaš osku-  ja eallinoaidnopolitihkka, ja ovdanbuktit evttohusaid doaimmaide got buoridit  báldalastima. ¶
Árvvoštallat makkár saji osku ja eallinoaidnu galggalii atnit iešguđetlágan  almmolaš ásahusain, earret earáid vuoiŋŋalaš ja eallinoainnuslaš bálvalusain,  rohkkos-/meannolatnjii beassama ektui, sierra gáibádusat bibmui, biktasiid  hárrái jnv. ¶
Árvvoštallat got osku- ja eallinoaidnupolitihka váikkuha ovttaiduhttima min  servodagas. Lávdegoddi galgá maid árvvoštallat jus olu dain otná  ruhtadanortnegiin mat gusket osku- ja eallinoaidnoservodahkii váikkuhit  oasseváldima servodaga oktasaš arenain ja jus galgá evttohit rievdadusaid. ¶
Viežžat dieđuid osku- ja eallinoaidnopolitihkka birra ja daid árvvoštallat iežá  davviriikkalaš riikkaid ektui ja iežá riikkaid válljenmuni ektui mat  buohtastahttet Norgga. ¶
Guorahallat ekonomalaš  ja hálddahuslaš bohtosiid evttohusaid ektui.     Dát lea sávahahtti ahte lávdegoddi bargá vuorrohálešteami bokte osku- ja  eallinoaidnoservodaga ja iežá áššáiosolaččaid ovddas servodagas. Ulbmil lea ahte  lávdegoddi galgá ovdanbuktit evttohusa maid olugat sáhttet dohkkehit. Lávdegoddi  galgá ovdanbuktit iežás guorahallama ovdal go 2012 nohká. ¶
MD ¶
www.samediggi.no ¶
5 200 232 72  Riddu ¶
Riđđu-festivalen ¶
2009 stáhtabušeahta mielddus Prentehusnummir: A - 0024 B/S ¶
Juolludeamit sámi áigumušaide 2009 stáhtabušeahtta ¶
Almmolaš ásahusat sáhttet diŋgot ¶
lassigáhppálagaid dán čállagis ¶
čuovvovaš sajis: ¶
Fáksa: 22 24 27 86 ¶
Deaddileapmi 10/2008 - 500 ¶
Juolludeapmi sámi ulbmiliidda ¶
Álgoálbmogiin ja unnitálbmogiin njealji riikkas lea sápmelaččain earenoamáš dárbu ja  vuoigatvuohta earenoamáš árvui riikkaidgaskasaš ja riikkalaš rievtti ektui. Norggas lea  earenoamáš ovddasvástádus ovdánahttimis sámi giela, kultuvrra ja birgenlági. Vuođđolága §  110a geatnegahttá stáhtalaš eiseválddiid láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja  ovddidit   gielaset, kultuvrraset ja servodateallima. ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeantas lea bálddalastinovddasvástádus stáhtalaš sámepolitihka  hárrái. Departemeanttaid suorgeovddasvástádusprinsihppa gusto buot fágasurggiide, ja  departemeantas lea ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka iežaset ossodagain. Dat guoská  maiddái daid ortnegiid mat leat sirdojuvvon Sámediggái.   Dáinna diehtočállosiin áigu ráđđehus ovddidit oanehis ja čohkkejuvvon govvádusa iešguđege  departemeanttaid juolludemiin sámi ulbmiliidda 2009:is. Dán jagáš girjjáš fátmmasta  juolludemiid mat ovdal eai leat namuhuvvon, nu ahte loguid soames oktavuođain ii sáhte  buohtastahttit diimmá girjjáža loguiguin. ¶
Sámediggi .................................................................................................................................. 2  Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ...................................................................................... 3  Olgoriikadepartemeanta ............................................................................................................ 8  Máhttodepartemeanta .............................................................................................................. 10  Justisa- ja politidepartemeanta ................................................................................................ 13  Kultur- ja girkodepartemeanta ................................................................................................ 14  Gielda- ja guovlodepartemeanta .............................................................................................. 17  Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ............................................................................. 18  Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ....................................................................................... 19  Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ................................................................................... 20  Birasgáhttendepartemeanta ..................................................................................................... 24 ¶
Ollislaš govva juolludemiin sámi ulbmiliidda (1000 ru): ¶
2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta   2009  árvalus ¶
Pst. rievdadus 2008-2009 Olgoriikkadepartemeanta ¶
Máhttodepartemeanta ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta ¶
Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ¶
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ¶
Birasgáhttendepartemeanta ¶
Oktiibuot juolludeapmi ¶
Sámeálbmot foanda ¶
Submi ¶
Submi lea meroštus juolludemiin sámi ulbmiliidda/álgoálbmotulbmiliidda. Submi sáhttá veaháš stuorrut tabeallalogu ektui. ¶
Submi lea meroštus juolludemiin sámi ulbmiliidda. ¶
Juolludeapmi juhkkojuvvo maŋŋil. ¶
Sámediggi ¶
Sámediggi hálddaša 2009:is bušeahttaárvalusa mielde sullii 334 mill. ruvnno sámi ulbmiliidda.  Dát lea sullii 23 mill. ru lassáneapmi 2008 rájes (7,4 pst). Sámedikki vuosttaš  olles  doaibmajahki lei 1990:is, ja dalle Sámedikki bušeahtta lei oktiibuot 31,7 mill. ruvnno.  Ovdáneapmi lea eiseválddiid áigumuša ektui ahte Sámedikkis galgá leat stuorit  váikkuhanvejolašvuohta ja váldi daid áššiin maidda sápmelaččain lea earenoamáš  beroštupmi. ¶
KGD ¶
MD ¶
DFD ¶
GGD ¶
BSD ¶
Sámediggi lea ásahuvvon sámelága olis ollášuhttimis Vuođđolága § 110a. Álbmotválljen  ásahussan lea Sámedikkis stuorra friddjavuohta. Dat ii leat ossodat iige vuollásažžan ráđđehusa  ektui ge, ja ovttaskas stáhtaráđđi danin ii ovddasvástit Sámedikki politihkalaš doaimma iige  Sámedikki iešguđege surgiid politihkalaš mearrádusaide. Bargo- ja searvadahttinministaris lea  dattege konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludemiin kápihttala 680 Sámedikki bakte. Go  guoská juolludemiide Sámediggái eará departemeanttaid bušeahtaid bakte, de lea dan  departemeanta fágastáhtaráđis konstitušuvnnalaš ovddasvástádus ja čuovvolanovddasvástádus  dan ektui ahte geavahuvvojit go juolluduvvon ruđat  Stuorradikki eavttuid mielde. ¶
Jagi 1999 rájes oaččui Sámediggi spiehkastanvejolašvuođa juolludannjuolggadusaid § 4:is ja  oažžu das rájes olles juolludeami Bargo- ja searvadahttindepartemeantas ovtta 50-poastta bakte.  Vástideaddji juolludeami mii boahtá Máhttodepartemeantas, Kultur- ja girkodepartemeantas ja  Birasgáhttendepartemeantas 50-poastta bakte. Sámediggái lea dán ládje addon earenoamáš  iehčanas ovddasvástádus ja friddjavuohta resursageavaheami hárrái. Sámediggi juohká  juolludeami skábmamánu dievasčoahkkimis, dainna eavttuin ahte Stuorradikki bušeahttamearrádus  čuovvu árvalusa. Daid čujuhusaid vuođul mat leat Stuorradikki bušeahttamearrádusas, juohke Sámediggi juolludeami iežas vuoruhemiid vuođul.   Sámediggi lea ožžon hálddašanovddasvástádusa soames hálddahuslaš dilálašvuođain, nugo mat  válggat sámediggái, juohkimis ekonomalaš doarjagiid, mearridit dihto mearriduvvon  osiid  skuvlla oahppoplánas, hálddašit sámi kulturmuittuid kulturmuitolága ja guoskevaš láhkaásahusaid vuođul ja nammadeames ovddasteddjiid iešguđege almmolaš ásahusaide. Sámediggi  doaimmaha dasa lassin válddi ja váikkuheami searvama ja ovddastusa bakte moanat  lávdegottiin, stivrraid ja ráđiin.   Sámediggi almmuha dieđuid doaimmaset birra neahttasiiddus ¶
www.samediggi.no ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶
Kap.      Poasta      Doaimmat    2007  rehketdoallu  2008  salderejuvvon  bušeahtta    2009   árvalus  680 50  Sámediggi ¶
203 735  680 54  Sámediggi ¶
Sámegiella, diehtojuohkin jna. ¶
9 055  681 74  Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. ¶
1 357  682 01  Gáldu ¶
Álgoálbmotvuoigatvuođaid ¶
gelbbolašvuođaguovddáš ¶
Stuorit dávvirháhkamat ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot ¶
683 01  Luonddu- ja boazodoallobálvalusaid resursaguovddáš ¶
Boazodoalu riikkaidgaskasaš /fága- ja  gaskkustanguovddáš  3 977 ¶
Stuorit dávvirháhkamat ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot ¶
Submi ¶
Rehketdoallolohku siskkilda ea.ea. 1,2 mill. ruvdnosaš juolludeami Olgoriikkadepartemeanttas ja prošeaktaruđat ¶
Dása lassin oaččui Gáldu velá 1,2 mill. ruvnno Olgoriikkadepartemeanttas. ¶
Go Stuorradiggi meannudii St.prp. nr. 12 (2007 – 08) mearriduvvui heaittihit Luonddu- ja boazodoallobálvalusaid resursaguovddáža  Guovdageainnu 2008 ođđajagimánu 1.beaivvi rájes. Guovddáža doaimmat sirdojuvvojedje NAV-Finnmárkui. ¶
Rehketdoallolohku fátmmasta prošeaktaruđaid 1,6 mill ruvnno ¶
Lassin dása juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakápihttaliid bakte: ¶
Doaimmat  601 21  Earenoamáš ¶
doaibmagolut  601 50  Norgga ¶
dutkanráđđi, sámi dutkama prográmma ¶
Váldoulbmilat sámepolitihkas Ráđđehus atná vuođđun ahte stáhta Norga lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala,  sámiid ja dážaid, ja ahte goappaš álbmogiin lea seamma vuoigatvuohta ja seamma gáibádus  gielaset ja kultuvrraset ovdánahttimis. Doaibmi sámepolitihkka galgá bálvalit sámi álbmoga, nu  ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea oadjebas boahtteáigi Norggas. ¶
Ráđđehusa sámepolitihka riikkalaš vuođđun lea Vuođđolága § 110a ja sámeláhka. Ráđđehus  deattuha ahte riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat maid Norga lea dorjon ja  main lea earenoamáš mearkkašupmi sápmelaččaide, ea.ea. ON-konvenšuvdna siviila ja  politihkalaš vuoigatvuođaid birra (earenoamážiid artihkal 27) ja ILO-konvenšuvdna nr. 169  álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain, ollašuvvo.   Ráđđehusa mihttomearri ovdanboahtá muđui čuovvovaš mihttomeriin: ¶
1. Viidáset ovdánahttit stáhta ovttasbarganvugiid Sámedikkiin ja sámi siviila servodagain Soahpamuš ráđđádallanbargovugiid birra gaskal stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki dahkkui  2005 miessemánu 11.beaivvi. Bargovuogit mearriduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bakte  2005 suoidnemánu 1.beaivvi. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttasráđiid eará  departemeanttaiguin ráhkadahttán oaivádusa stáhtalaš eiseválddiid ráđđádallamiidda  Sámedikkiin ja vejolaš eará sámi beroštumiiguin. Ráđđádallanbargovuogit ja oaivádus lea  gávdnamis Bargo- ja searvadahttindepartemeanta interneahttasiidduin. ¶
Lea dehálaš ahte Sámediggi eanet go odne beassá searvat ráhkadeames bušeahta sámi  ulbmiliidda ja Sámediggái. Ráđđehus áigu lágidit bistevaš ráđđádallamiid gaskal ruhtadanministara, sámi áššiid stáhtačálli ja Sámedikki ovddabeale ráđđehusa vuosttaš bušeahtta ¶
konferánsa. Ráđđehus áigu bovdet Sámedikki ráđđádallamiidda dákkár bušeahttavugiid  hábmema oktavuođas. Jus lea vejolaš de dáid vugiid mielde bargat go ráhkadišgoahtit 2010  stáhtabušeahta. ¶
2. Oppalašvuohta ja oktavuohta sámepolitihkas riikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat Ráđđehusa sámepolitihka riikkalaš vuođđun lea Vuođđolága § 110a ja sámeláhka. Ráđđehusa  sámepolitihka politihkalaš vuođđu ovdanboahtá St.dieđ. nr. 28 (2008-2009) Sámepolitihkka.  Ráđđehus deattuha ahte riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat maid Norga lea  dorjon ja main lea earenoamáš mearkkašupmi sápmelaččaide, ea.ea. ON-konvenšuvdna siviila  ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (earenoamážiid artihkal 27) ja ILO-konvenšuvdna nr. 169  álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain, ollašuvvo. ¶
Ovddasvástádus čuovvolit bajábealde namuhuvvon riektenjuolggadusaid ja konvenšuvnnaid lea  suorgeprinsihpa mielde juhkkojuvvon iešguđet departemeanttaid ja daid vuollásaš ásahusaid  gaskkas, ja hálddahusat báikkálaš ja guovlulaš dásis, dás suohkanat ja fylkkasuohkanat. ¶
Ekspeartajoavku, ovddasteddjiiguin máid davviriikkaid ráđđehusat ja Sámedikkit Norggas,  Ruoŧas ja Suomas lea nammadan, ovddidii 2005 čavčča sámekonvenšuvnna árvalusa. Ministtar-  ja presideantačoahkkimis 2006 čavčča Suoma, Ruoŧa ja Norgga ráđđehusain lei  ovttamielalašvuohta joatkit barggu davviriikkaid sámekonvenšuvnnain, joatki riikkalaš bargun  mas  čuovvolit gulaskuddancealkámušaid ja vejolaš váikkuhusguorahallamiid. Ulbmil lea ahte  sámeministarat ja sámediggepresideanttat 2008 čavčča oktasaščoahkkimii leat čielggadan  iežaset sajádagaid. ¶
3. Nannet sámi ealáhusaid ja sihkkarastit sámi kultuvrra luondduvuođu Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma lea ásahuvvon 2008:s 6,5 mill. ruvnnuin, SoriaMoria-julggaštusa áigumušaid mielde. Prográmma sisdoallu ja organiseren lea leamašan fáddán  go leat ráđđádallan Sámedikkiin. Prográmma hálddaša Sámediggi. Prográmma váldoulbmilin  lea ovddidit ceavzilis fidnodoaimmaid, ja oaččuhit nanaguoddevaš ovdáneami sámi servodagas.  Prográmma berre oaidnit oktii eará prográmmaiguin ja áŋgiruššamiin mii dahkko ealáhusovdáneami ja mátkkoštanealáhusa oktavuođas.  Sámedikki sávaldaga vuođul ahte ain  ovdánahttit dán prográmma, de ráđđehus árvala lasihit Sámedikki bušeahta guovtti mill.  ruvnnuin 2009:s. ¶
Norga lea ratifiseremis biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna geatnegahttán iežas áimmahuššat  sápmelaččaid árbevirolaš máhtu, nu movt ovdanboahtá konvenšuvnna 8 (j) artihkkalis. Ráđđehus háliida nannet barggu kártemis, duođašteames ja seailluheames árbevirolaš sámi máhtu  Norggas. Dákkár bargu lea dehálaš doaibma jus galgá sihkkarastit biologalaš šláddjivuođa  ceavzilis geavaheami, ja vuhtiiváldimis sámi kultuvrra ja eallinvuogi. Dehálaš lea ovdánahttit  heivehuvvon vuogádagaid logahallamis árbevirolaš máhtu, gávdnat gealbbu ja vuogádagaid  čohkkemis, ja čilgemis áigumušaid ođđa duođaštandoaimmain. Ulbmil lea ahte barggus galgá  leat sihke báikkálaš čanastat ja galgá doahttalit artihkkala 8 (j) áigumušaid. Ráđđehus háliida nu  joatkit barggu duođašteames sámi árbevirolaš máhtu Norggas, vrd. kap. 681 Doarjja sámi  ulbmiliidda, poasta 74 Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. ¶
4. Ovddidit sámegiela geavaheami ja sihkkarastit ahte almmolaš hálddahusat vuhtiiváldet sámi geavaheddjiid kulturduogáža Barggadettiin St.dieđ. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka mearridii ráđđehus ahte galgá álggahuvvot bargun ovttasráđiid Sámedikkiin ovdánahttit sámegiela doaibmaplána. Bargu ahte  nannet sámegiela gáibida guhkesáigge ja oktilaš rahčamušaid eanas suorgeguovlluin, ja ferte  leat guhkit áiggi proseassa. Ulbmilin lea ahte doaibmaplána, lassin dasa ahte fátmmasta  konkrehta oanehisáiggi doaibmabijuid, maiddái čilge guhkesáiggi strategiija movt nannet sámi  giela. Sámegiela doaibmaplána ulbmilin lea oaidnit ollislašvuođa dan barggus mii dahkko ¶
sámegiela ovddas odne, ja ovttasráđiid Sámedikkiin ja eará áigeguovdilis ásahusaiguin  árvvoštallat deháleamos áŋgiruššamiid vai sihkkarastá sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan  boahtte áiggis. Ráđđehus árvala ahte juolluduvvo oktiibuot 8 mill. ruvdno sámegiela doaibmaplána bargui. ¶
Lea dárbbašlaš nannet nuortasámi kultuvrra ja giela Norggas. Nuortasámit leat smávva joavkun,  ja nuortasámi kultuvra Norggas lea garrasit uhkiduvvon. Nuortasámi dávvirvuorká, mii plána  mielde galgá gárvánit 2008 čavčča, šaddá leat dehálaš nuortasámi  kultuvrra ja historjjá  gaskkustansajádat, vrd. oasseulbmil 6. Áigeguovdilis nuortasámi kultuvrra ja giela ođđasis  ealáskahttindoaimmat dáidet, ovttasráđiid nuortasápmelaččaiguin, Mátta-Várjjat gielddain,  Finnmárkku fylkkasuohkaniin ja Sámedikkiin, árvvoštallojuvvo sajáiduvvot dávvirvuorkái. ¶
NAV-ođastus galgá leat čađahuvvon 2010 rájes buot suohkaniin Norggas. NAV-ođastusa bakte  galget suohkanat ja Bargo- ja čálgoetáhta ásahit oktasaš báikkálaš NAV-kantuvrraid. NAVkantuvrrain lea čuovvolanovttasvástádus  maiddái sámi geavaheddjiid ektui. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludanreivves Bargo- ja čálgodirektoráhtii 2008 ovddas bidjan  gáibádusaid movt etáhta galgá čuovvolit sámi geavaheddjiid. Deanu ja Unjárgga gielddaide ja  Gáivuona suohkanii lea plánejuvvon ásahit NAV-kantuvrra 2009. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu dikšut ja viidáset gaskkustit eará departemeanttaide daid vásáhusaid  máid departemeanta oažžu stivrenčujuhusain ja raportagáibádusain sámi geavaheddjiid ektui  2008 juolludanreivves Bargo- ja čálgodirektoráhttii. ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttasráđiid áigeguovdilis departemeanttaiguin  árvvoštallat movt fylkkamánni neavvunrolla suohkaniid ektui sáhttá ovdánahttojuvvot sámi  dilálašvuođaid hárrái. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu bovdet KS ja Sámedikki lagat  ovttasbargui suohkaniid sámeáššiid barggu birra. ¶
5. Láhčit vejolašvuođa sámi dutkamii ja ovdánahttit buori máhtolašvuođa vuođu sámepolitihkkii Lagabui  čilgehus lea gávdnamis kap. 601, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut\Kap. 601,  poasta 50 Norgga dutkanráđđi, sámi dutkama prográmma. ¶
Lea ásahuvvon fágalaš guorahallanjoavku sámi statistihka várás mii jahkásaččat galgá ovddidit  raporta mii govvida ja guorahallá sámi servodaga dili ja ovdáneami. Árvvoštallanjoavkku  vuosttaš raporta vurdojuvvo gárvvistuvvot 2008 čavčča. ¶
6. Oainnusindahkamis ja gaskkusteames sámi kultuvrra, giela ja identitehta Diehtojuohkin ja lassi máhttu sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra sáhttá eastadit heajos  guottuid sápmelaččaide ja sámi kulturilbmaneapmái. Ráđđehus háliida joatkit politihkain mii  oppalaččat buorida álbmoga, hálddahusaid ja oahpahusvuogádaga máhtolašvuođa sámi dilálašvuođaid birra. ¶
Viđat sámi ofelaččaid joavku almmuhuvvui Márkomeanu festiválas suoidnemánu 25. beaivvi  2008. Prošeavtta ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta. ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta almmuha ođasreivve Ođđasat sámepolitihkas 2–4  geardde jagis. Ođasreivve ulbmiliin lea álbmogii lávdadit máhtu sámi dilálašvuođaid birra ja  olahit áigeguovdilis dieđuiguin sápmelaččaide. Kap. 601, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut /Kap. 601, poasta 50 Norgga dutkanráđđi, sámi dutkama prográmma Norgga dutkanráđđi álggahii ođđa prográmma sámi dutkama várás jagi 2007:as. Dat galgá bistit  logi jagi ja galgá árvvoštallojuvvot gasku prográmmaáigodagas. Prográmma ulbmiliin lea  ovddidit guhkesáiggi dutkama mas lea alla kvalitehta sámi dilálašvuođaid birra, ja buoridit  bestema ja nannet sámegiela dieđalašgiellan. Dasa lassin deattuhuvvo riikkaidgaskasaš ¶
dutkanovttasbargu, fierpmádathuksen ja dutkanbohtosiid gaskkusteapmi. Prográmmaáigodat lea  viiddiduvvon 5 jagis 10 jahkái. Ođđa prográmmastivra lea viiddiduvvon nu ahte sámi dutkanbirrasiin Ruoŧas ja Suomas ja Sámedikkis lea okta áicilahttu stivrras. Prográmma lea ruhtaduvvon doarjagiin Máhttodepartemeantas ja Bargo- ja searvadahttindepartemeantas. Sámi  dutkanberoštumit vuhtiiváldojuvvojit maiddái eará dutkanprográmmain.  2008:is juolluduvvui sullii 8,7 mill. ruvdno Dutkanráđi sámi prográmma II-ii. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lasihii iežas juolludeami 0,5 mill. ruvnnuin álgoálbmotdutkamii  davviguovlluin. Máhttodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta evttoheaba  joatkit juolludeami sámi prográmmii 2009:is.   Bargo- ja searvadahttindepartemeanta juolludeapmi Sámedikki ovttasbargui Statistihkalaš  guovddášdoaimmahagain ja Davviriikkaid Sámi Instituhtain juohke nuppi jagi almmuheames  sámi statistihkalaš jahkegirjji lea jotkojuvvon. Kap. 680, poasta 50 Sámediggi Ráđđehus árvala ahte 2009:is juolluduvvo 203,735 mill. ruvdno Sámediggái Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahta bakte. ¶
Sámediggi lea bušeahttamearrádusain earret eará vuoruhan sámi giela ja buohtalasealáhusaid  árvoháhkanprográmma, vrd. kap. 18 áššis 60/07 Sámedikki 2008 bušeahtta. Sámedikkis lea hui  guovddáš sajádat sámegiela barggus. Áŋgiruššama oppalaš juolludeamis 8 mill. ruvnnos  sámegiela doaibmaplána bargui Bargo- ja searvadahttindepartemeanta bušeahta bakte (vrd. kap.  681, poasta 72 Sámi giella, diehtojuohkin), árvala departemeanta danin ahte 5 mill. ruvdno  sirdojuvvo Sámediggái. Viidáset ráđđehus lea gearggus miehtat Sámedikki sávaldaga ahte ain  ovdánahttit buohtalasealáhusaid árvoháhkanprográmma 2 mill. ruvnnuin. Dán vuođul  departemeanta árvala lasihit Sámedikki bušeahttarámma 7 mill. ruvnnuin 2009:is. ¶
Juolludanárvalus sisttisdoallá maiddái 1,5 mill. ruvnno viessoláigobuhtadasa danin go Sámedikki kantuvrrat Guovdageainnus galget fárret ođđa dieđalaš vistái go dat gárvána 2009 geasi. ¶
Sámediggi bivddii ráđđádallančoahkkimis Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain 2008  miessemánus ahte 1,5 mill. ruvdno juolluduvvo Njávdámii gullii dákteriggeávdnasiid ođđasis  hávdádeapmái. Plánaid mielde galget dákteriggeávdnasat, mat dál vurkojuvvojit Oslo  Universitehtas, ođđasis hávdáduvvot skoaltagávpoga hávdesadjái Njávdámis. Ráđđehus árvala  ahte 2009:is juolluduvvo 1,5 mill. ruvdno dán ulbmilii. Viidáset árvaluvvo 2,9 mill. ruvdno  2009:is juolluduvvot Sámedikki bargui 2009 sámediggeválggaid čađahanbargguide.  Sámediggi oaččui 2008:is 8,4 mill. ruvnno luvvodagaide ja dávviriidda Guovdageainnu  dieđalaš vistti lanjaide máid Sámediggi galgá geavahit. Dát lei oktanis juolludeapmi iige danin  jotkojuvvo 2009:is. Kap. 680, poasta 54 Sámeálbmot foandda reantovuoitu Meannudeames 2000 reviderejuvvon nationálabušeahta mearridii Stuorradiggi 2000  geassemánu 16. beaivvi juolludit 75 mill. ruvnno «Sámeálbmot fondii» . Foandda ulbmiliid birra  celkkii ruhtadanlávdegotti eanetlohku ahte foandda reantovuoitu galggai geavahuvvot  iešguđetlágan doaimmaide mat nannejit sámi giela ja kultuvrra. Stuorradikki mearrádusas  foandda ásaheapmi gohčoduvvo oktasaš buhtadassan daid vahágiid ja vearrivuođaid máid  dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmogii. ¶
Sámediggi meannudii 2006 guovvamánu foandda njuolggadusaid. Njuolggadusat  mearriduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bakte 2006 čakčamánu 22. beaivvi.   Sámediggi mearridii 2007 skábmamánus atnuiváldit Sámeálbmot foandda. Mearrádusas daddjui  ahte Sámedikki dievasčoahkkin lea foandda stivra, ja ahte foandda reantovuoittu geavaheami ¶
mearrida Sámediggi jahkásaš bušeahttamearrádusain. Sámediggi lea mearridan vuoruhemiid ja  áŋgiruššansurggiid Sámeálbmotfoandda geavaheapmái 2008-2009 áigodahkii. Oassi foandaruđain galget geavahuvvot giellaovdánahttindoaimmaide, girjjálašvuhtii ja árbevirolaš máhtu  duođašteapmái ja gaskkusteapmái. ¶
Jahkái 2009 árvaluvvo juolluduvvot 4,7 mill. ruvdno, mii lea seamma go foandda 2008 reantovuoitu. Foandda reantovuoitu ii leat oassin rámmajuolludeamis Sámediggái. Kap. 681, poasta 72 Sámegiella, diehtojuohkin jna. Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ovdánahttit sámegiela doaibmaplána ja árvala danin  lasihit kap. 681 Doarjja sámi ulbmiliidda, poasta 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. 3 mill.  ruvnnuin  9 mill. ruvdnui 2009:is. Sámegiela barggu ovddas lea Sámedikkis hui guovdilis  sajádat. Oktiibuot 8 mill. ruvdnosaš juolludeamis sámegiela doaibmaplána bargui Bargo- ja  searvadahttindepartemeanta bušeahta bakte sirddihuvvo danin 5 mill. ruvdno Sámedikki  bušehttii, vrd. kap. 680, poasta 50 Sámediggi. ¶
Árvaluvvon juolludeapmi galgá maiddái ruhtadit «Sámi ofelaččaid » prošeavtta, lullisámi  skuvlafálaldaga Engerdal suohkanis, sámegiela ja DT máhtolašvuođa diehtovuođu, Divvun 2 ja  nuortasámi kultuvrra ja giela ođđasis ealáskahttindoaimmaide vai nanne nuortasámi kultuvrra ja  lullisámi giela. Kap. 681, poasta 74 Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. Ráđđehus árvala ahte 1,3 mill. ruvdno juolluduvvo sámi máhtolašvuođa áŋgiruššamii kap. 681  Doarjja sámi ulbmiliidda, poasta 74 Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. Ruđat galget  geavahuvvot doaimmaide mat earret eará nannejit barggu mas kártejit, duođaštit ja seailluhit  sámi árbevirolaš máhtu Norggas.  2009 eaktuduvvo ahte oppalaš juolludeapmi juhkkojuvvo  Sámi allaskuvlii, guhte lea ovdánahttán álgoprošeavtta Árbediehtu – kártet, seailluhit ja  geavahit sámi árbevirolaš máhtu. Prošeakta álggahuvvo 2008 čavčča ja lea plánejuvvon bistit  golbma jagi. Kap. 682 Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, poasta 1 Doaibmagolut ja 45 Stuorit dávviriid háhkan ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot Ráđđehus árvala 2,9 mill. ruvdnosaš juolludeami guovddáža 2009:i doibmii. Juolludeapmi  fátmmasta 105.000 ruvnno viessoláigobuhtadasa danin go Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid  Gelbbolašvuođaguovddáš galgá fárret ođđa dieđalaš vistái go dat gárvána 2009 geasi. ¶
Jagi 2008 juolluduvvui 650 000 ruvdno kap. 682, poastta 45 stuorit dávviriid háhkan ja áimmahuššan bakte luvvodagaide ja dávviriidda daid lanjaide máid Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid Gelbbolašvuođaguovddáš galgá geavahit. ¶
Dan oktavuođas go Gáldu galgá fárret ođđa dieđalaš vistái Guovdageainnus, áigu ráđđehus  árvvoštallat ahte galgá go guovddáš organisatuvrralaččat čadnot Sámi allaskuvlii. Kap. 684 Boazodoalu Riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš, poasta 1 Doaibmagolut ja 45 Stuorit dávviriid háhkan ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot Ráđđehus árvala juolludit 3,3 mill. ruvnno guovddáža doibmii 2009:is. Juolludeamis lea  102.000 ruvdno viessoláigobuhtadassan danin go Boazodoalu Riikkaidgaskasaš fága- ja  gaskkustan-Vuolddáš galgá fárret ođđa dieđalaš vistái go dat gárvána 2009 geasi. ¶
Jagi 2008:is juolluduvvui 550 000 ruvdno kap. 684, poasta 45 bakte Stuorit dávviriid háhkan ja  áimmahuššan dávviriidda ja luvvodagaide daid lanjaide máid Boazodoalu Riikkaidgaskasaš  fága- ja gaskkustanguovddáš galgá geavahit. ¶
Olgoriikadepartemeanta ¶
poasta Doaimmat  115 70 ¶
Doarjja ¶
kultuvrra ja diehtojuohkinulbmiliidda 116 ¶
Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide 118 ¶
Davveguovlluid doaimmat ja prošeaktaovttasbargu Ruoššain 163 71 ¶
veahkki ja olmmošvuoigatvuođat ¶
Kap 115 Preassa-, kultuvrra- ja diehtojuohkinulbmilat, poasta 70 Doarjja preassa, kultuvrra ja diehtojuohkingažaldagaide Doarjja dán poasttas galgá ea.ea. váikkuhit dasa ahte beroštupmi ja máhtolašvuohta Norgga  birra olgoriikas nannejuvvo, ja nannet kultureallima riikkaidgaskasaš ovttasbarggu.  Olgogovvemis Norgga guovddáš oassálastin davviguovlluin lea oassin dán barggus. ¶
Jagi 2008:s ráddjejuvvui 10 mill. ruvdno doaimmaide mat leat čadnon Davveguovlluid  strategiijii. Álgoálbmotdimenšuvdna lea integrerejuvvon oassi eanas prošeavttain dáid ruđaid  hárrái. Jagi 2008 prošeavttat main lea earenoamáš álgoálbmotčanastat de sáhttá namuhit doarjja  sámi filbmii, doarjja Riddu-Riđđu festiválii, doarjja sámi kulturlonohallanprošektii ja  mátkedoarjja julevsápmelaččaide/ vepsalaččaide. ¶
2007:as juolluduvvui doarjja oktiibuot 652 000 ruvnno kap 115 poastta 70 bakte earenoamážiid  sámi kulturulbmiliidda. Čuovvovaš prošeavttat ožžo doarjaga: ¶
-  Sámi Filbmafestivála – 50 000 ruvnno  -  Riddu-Riđđu festivála – 100 000 ruvnno  -  Sámi oassálastin Fargo-festiválas – 15 000 ruvnno  -  Mearrasámi oahppolihttu – 170 000 ruvnno  -  Sámi ealáhusvuođustuvvon kulturprošeakta Lujávrris, Ruoššas – 317 000 ruvnno ¶
Doarjja prošeavttaide mat galget nannet álgoálbmotdimenšuvnna einnostuvvo leat sullii 1 mill.  ruvnno jagi 2008:is. Das leat maiddái ruđat mat juolluduvvojit sámi dáidáriidda ja eará sámi  oassálastimiidda doarjaga oktavuođas festiválaide, musihkkariemuide ja eará kultuvrralaš   deaivvademiide, dákko bakte Barents Spektakel ja Barents-beaivvit. ¶
Bargu davveguovllustrategiija oktavuođas plánejuvvo jotkojuvvot seamma dásis jagi 2009:is. Kap. 116 Oassálastin riikkaidgaskasaš organisašuvnnain, poasta 70 Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide Doarjja juolluduvvo álgoálbmogiidda oassálastimis Arktalaš ráđi, Barents-ráđi jna. Juolludeami  ulbmiliin lea doarjut álgoálbmotovddasteddjiid go oassálastet riikkaidgaskasaš ovttasbarggu  Davve-guovlluin. ¶
Ruđat geavahuvvojit vuosttažettiin mátkegoluide sápmelaččaide ja ruoššabeale  álgoálbmogiidda. Jagi 2008 lei rápma 600 000 ruvnno ja vurdojuvvo jotkojuvvot seamma dásis  2009:is. Kap. 118 Davveguovlludoaimmat jna., poasta 70 davveguovlludoaimmat ja prošeaktaovttasbargu Ruoššain Dát juolludeapmi fátmmasta viidát gierddu prošeavttaid, dákka bakte álgoálbmotprošeavttat.  Doarjja prošeavttaide main álgoálbmogat leat olahusjoavkun, juhkkojuvvui čuovvovaš  váldošlájaid mielde 2007:s: ¶
-  OD doarjja ovttasbargoprošeavttaide Davvioarje-Ruoššas mat fátmmastit álgoálbmogiid ¶
(dávjjimusat sápmelaččat) – 1,2 mill. ruvdno ¶
-  Doarjja norgga Barentsčállingottis álbmotgaskasaš prošeavttaide  norgga ja ruošša beale ¶
oasit Barentsguovllus ja mat fátmmastit sápmelaččaid ja eará álgoálbmogiid – 2,2 mill.  ruvdno ¶
-  Doarjja álgoálbmotprošeavttaide dan doarjagis mii lea ráddjejuvvon arktalaš ¶
ovttasbargui, čadnon dasa go Norga jođiha Arktalaš ráđi ovdagotti – 0,9 mill. ruvnnuin ¶
Oktiibuot juolluduvvui 2007 4,3 mill. ruvdno álgoálbmotprošeavttaide dán juolludeami vuolde.  2008 eai leat logut velá gárvásat, muhto navdimis doarjja bisuhuvvo sullii seamma dásis go  2007:as. Eai leat nu beare galle buori álgoálbmotprošeavtta, muhto jus ilbmet miellagiddevaš  prošeaktaohcamuša de lea bušeahta bakte vejolašvuohta lasihit doarjaga  álgoálbmotprošeavttaide 2009:is. Dan oktavuođas sáhttá namuhuvvot ahte norgga  Barentsčállingoddi lea bargagoahtán kártet ja árvvosmahttit áigeguovdilis álgoálbmotbirrasiid  ráhkadahttit prošeaktaárvalusaid. Kap. 163 Heahteveahki, humanitára veahki ja olmmošvuoigatvuođat, poasta 71 Humanitára veahki ja olmmošvuoigatvuođat Olgoriikadepartemeanta juolludii 2008:is 1,5 mill. ruvnno Gáldui – Álgoálbmotvuoigatvuođaid  gelbbolašvuođa guovddážii Guovdageainnus. Doarjja lea addon Gáldu bargui riikkaidgaskasaš  álgoálbmotvuoigatvuođaiguin. ¶
Viidáset doarju Olgoriikadepartemeanta Sámedikki riikkaidgaskasaš barggu álgoálbmotvuoigatvuođaid ovddas. 2008:is lea Olgoriikadepartemeanta juolludan Sámediggái 650 000  ruvnno. ¶
Dasa lassin lea Olgoriikadepartemeanta 2008:is juolludan 390 000 ruvdnosaš doarjaga  Sámeráđi riikkaidgaskasaš bargui. Sámeráđđi oažžu vástideaddji submi ruoŧa ja suoma  eiseválddiin. ¶
Olgoriikadepartemeanta áigumuš lea 2009:is joatkit juolludeames doarjaga Gáldui, Sámediggái  ja Sámeráđđái. ¶
Máhttodepartemeanta ¶
(1000 ru)      Kap.      poasta      Namahus  2007 rehketdoallu 2008  salderejuvvon  bušeahtta  2009 árvalus 206    222  50     01/45 ¶
Sámi oahpahushálddahus  Doarjja Sámediggái  Stáhta vuođđoskuvllat ja vuođđoskuvlla internáhtat,  Doaibmagolut ja dávviriid háhkan, sáhttá sirdojuvvot ¶
Sámi oahpahushálddahussii  Doarjja Sámediggái ¶
Doarjja sámi vuođđooahpahussii, sáhttá sirdojuvvot ¶
Kvalitehtaovdáneapmi ¶
vuođđooahpahusas, Earenoamáš  doaibmagolut ¶
Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide ¶
Allaskuvllat, stáhtalaš allaskuvllaid vuođđoruhtadeapmi ¶
Stáhtalaš allaskuvllaid boađusvuođustuvvon  ruhtadeapmi  3 525 ¶
Stáhtalaš allaskuvllaid dutkanruhtadeapmi ¶
6 808 Submi ¶
Juolludeapmi lea 2008 ođđajagimánu 1.beaivvi rájes sirdojuvvon  kap. 223 poasta 50 ¶
Vuođđun lea 2007 salderejuvvon bušeahtta nu movt lea čállojuvvon reivves KD:s ID:i 07.09.07 ¶
Vuođđun lea Oahpahusdirektoráhta 2008 juolludanreive ¶
Lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda dáid kápihttaliid ja poasttaid bakte: ¶
Doaibmabidju  271 50  Romssa ¶
Universiteahta ¶
285 52  Norgga ¶
dutkanráđđi, Dutkanulbmiliidda ¶
Kap. 222 poasta 01 Stáhtalaš vuođđo- ja joatkkaskuvllat ja vuođđoskuvlla internáhtat Juolludeapmi dán poastta bakte fátmmasta earret eará: ¶
-  skuvlla ja internáhtta doaimma Gaska-Norgga sámeskuvllas Árbordes  -  Oahpahus- ja internáhtabálvalusat suohkanlaš sámeskuvllain Snoasas ja Málatvuomis  -  Doaimma Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas ja Sámi joatkkaskuvlla- ja ¶
boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ¶
-  Vuordinbálká bargiide heaittihuvvon stáhtainternáhtain Finnmárkkus ¶
Juolludeami ulbmiliin lea sámi ohppiide addit oahpahusdilálašvuođa mii váikkuha nannemis sin  giela ja identitehta. ¶
Gaska-Norgga sámeskuvllas, Árbordes, ledje 2007–08 oahppojagis logi fásta oahppi. Vihtta  oahppi orro birra jagi internáhtas ja guokte oahppi jahkebeali. 24 oahppi vuostáiválde  lullisámegiela gáiddusoahpahusfálaldaga. Dáin ohppiin serve oktanuppelohkái ja velá njealjenuppelohkái eará ovttaidahttinfálaldahkii. ¶
Sámeskuvllat Snoasas ja Málatvuomis lea suohkanlaš skuvllat, ja stáhta Oahpahusdirektoráhta   bakte oastá bálvalusaid doallosuohkaniin. Skuvllas Snoasas ledje 2007-2008 oahppojagis 21  fásta oahppi, ja fálai gáiddusoahpahusa lullisámegielas 17 oahppái. Čieža oahppi orro  internáhtas. Skuvllas Málatvuomis ledje guoktenuppelohkái oahppi 2007-08 skuvlajagis, ja  fálai gáiddusoahpahusa davvisámegielas ovcci oahppái. Vihtta oahppi orro internáhtas. ¶
Oahpahusdirektoráhtta lea ráhkadahttán oktasaš plána gáiddusoahpahusa várás  davvi-, lulli- ja  julevsámegielaide, ja plána lea sáddejuvvon departementii dohkkeheapmái. ¶
2007–08 skuvlajagi ledje Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas 118 oahppi ja diibmá ges ledje 104  oahppi. Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ledje 83 oahppi ja  diibmá ges ledje 92 oahppi. ¶
2007 geasi ovddiduvvui raporta bargojoavkkus man bargun lei čielggadit sámi joatkkaskuvllaid  boahttevaš hálddašanmodealla. Raporttas ovttajienalaš bargojoavku árvala šiehtadallagoahtit  fylkkasuohkaniin skuvllaid hálddašeami ektui. Departemeanta sáddii  raportta oktan árvalusain  Sámediggái viidáset árvvoštallamii. Sámediggi gieđahalai raportta dievasčoahkkimis 2008  guovvamánus, muhto ii dorjon bargojoavkku ođđa hálddašanmodealla árvalusa.  Sámediggi  mearridii baicca álggahit čielggadanbarggu man ulbmiliin livččii ásahit hálddašanásahusa  Sámedikki vuolde vai Sámediggi sáhttá badjelasas váldit ovddasvástádusa skuvllaid  hálddašeames. Máhttodepartemeanta diehtun váldá Sámedikki mearrádusa ja áigu Stuorradiggái  buktit viidáset árvvoštallamiid maŋŋil go Sámediggi ovddida čielggadeami bohtosiid. Kap. 223 poasta 50 Sámi oahpahushálddahus Juolludeapmi fátmmasta: ¶
-  Doarjja Sámedikki oahpahus, giella ja kulturbuvttadanossodaga doibmii  -  Doarjja ovdánahttit oahpponeavvuid sámi ohppiide, dás maiddái ¶
earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid ¶
-  Doarjja oahppoplána bargu ja – ovdánahttimii  -  Doarjja neavvut ja bagadallat oahpaheddjiid geat oahpahit sámegielat ohppiid ¶
mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas ¶
2007 juolludeapmi lea ollásit sirdojuvvon Sámedikki háldui. ¶
2009:s evttohuvvo joatkit juolludemiin seamma dásis go 2008:s. Kap. 225 poasta 63 Doarjja sámegillii vuođđooahpahusas Doarjjaortnega ulbmiliin lea váikkuhit dasa ahte fállojuvvo oahpahus sámegilli ja sámegielas  vástideaddji daid vuoigatvuođaid maid oahpahuslága § 6-2 ja § 6-3 mearrida, ja nannet  oahpaheddjiid sámegielat gelbbolašvuođa. ¶
Skuvlajagi 2007–08 ožžo 2 538 vuođđoskuvlla oahppi sámegielat oahpahusa, ja mannán jagi  ges 2 672 oahppi. Dát mearkkaša ahte lohku lea njiedjan 134 ohppiin, ja mearkkaša sullii 5  proseanta njiedjama skuvlajagi 2006–07 ektui. Lohku sámi lohkanvirgelobi lea leamašan sullii  seamma dásis daid maŋimus jagiid.   Skuvlajagi 2007-08 ožžo 288 oahppi ja oahpahalli sámegiela oahpahusa joatkkaoahpahusas  fylkkasuohkanlaš skuvllain, mannán jagi ektui go 285 sámegiela oahpahusa. ¶
2009 einnostan čájeha ahte unnit oahppit válljejit sámegiela vuođđoskuvllas, ja poasta lea danin  árvaluvvon unniduvvot vástideaddji submin Kap. 226 poasta 21 Kvalitehtaovdáneapmi vuođđooahpahusas Juolludeapmi mearkkaša kvalitehtaovdánahttindoaimmaid sámegiela ektui vuođđooahpahusas. ¶
2007:s geavahuvvojedje ruđat ovdánahttindoaimmaide, earret eará viidáset ovdánahttimis  gáiddusoahpahusa ja gelbbolašvuođaid sámegielas.  2009:s árvaluvvo joatkit juolludemiin seamma dásis go 2008:s. Kap. 231 Mánáidgárddit, poasta 50 Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide Ulbmil doarjagiin lea váikkuhit dasa ahte sámi mánát ožžot láhččojuvvon mánáidgárdefálaldaga  mii lea heivehuvvon sin giella ja kulturduogážii. Doarjjaortnet fátmmasta doarjaga sámi  mánáidgárddiide, doarjja gielladoaimmaide dáru mánáidgárddiin mas leat sámegielat mánát ja  ruđaid diehtojuohkin- ja ovdánahttinbargguide ja bagadallamiidda. Sámediggi hálddaša  doarjjaortnega. 2007:s juolluduvvui doarjja 41 sámi mánáidgárddiide, ja 14 dáru mánáidgárddi ¶
main leat sámi mánát ožžo doarjaga sámegielat oahpahussii. Sámediggi jugii viidáset doarjaga  ovdánahttindoaimmaide ja pedagogalaš ávdnasiidda mánáidgárddiin.   Árvaluvvo ahte 2009 juolludeapmi jotkojuvvo seamma dásis go 2008:s. Kap. 271, poasta 50 Vuođđoruhtadeapmi stáhtalaš universitehtaide Romssa universitehta bakte juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda. 2002 rájes lea juolluduvvon  doarjja guovtti stipendiáhtavirgehasaide čadnojuvvon sámi dutkamii. Kap. 275, poasta 50 Vuođđoruhtadeapmi stáhtalaš allaskuvllaide Sámi alit oahpahusa ja dutkama Sámi allaskuvllas ja eará ásahusain lea guorahallojuvvon  Kvalitehtaođastusa stáhtusa árvvoštallama oktavuođas, vrd. árvalus S. nr. 12 (2002–2003) ja  St.dieđ. nr. 34 (2001–2002).   Ráđđehus oaidná dehálažžan buoridit máhtolašvuođa sámi dilálašvuođaid birra, ja maiddai sámi  giela ja kultuvrra birra. Ráđđehus áigu danin earret eará nannet sámi alit oahpahusa ja dutkama  oppalaččat, ja lasihit sámegielat studeanttaid rekrutterema. Davvi-Trøndelaga allaskuvla ja  Bådåddjo allaskuvla leaba 2005 rájes ožžon ruđaid nannemis ja ovdánahttimis lullisámegiela ja  julevsámegiela. ¶
Sámi allaskuvla lea ráhkadahttán guhkesáigge plána vai sáhttá dohkkehuvvot dieđalaš  allaskuvlan, vrd. Árvalus. S. nr. 12 (2002–2003) ja St.dieđ. nr. 34 (2001–2002). ¶
Sámi dieđalaš visti Guovdageainnus Ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain ja Kultur- ja girkodepartemeanttain bargá  Máhttodepartemeanta gárvvisteames ođđa sámi dieđalaš vistti Guovdageainnus. Visti  vurdojuvvo gárvvistuvvot sisafárrenláhkái 2009:s. Ođđa vistti ulbmiliin lea earret eará čohkket  sámegielat ja sámi dieđalaš doaimmaid stuorit birrasii. Sámi allaskuvla, Sis-Finnmárkku  studeanttaid ovttastus, Sámi earenoamášpedagogalaš doarjalus ja Davviriikkaid Sámi ¶
Instituhtta leat ovttas Sámedikki giella- ja oahpahusossodagain, Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážiin, Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddážiin ja Sámi arkiivvain ođđa vistti geavaheaddjit.   Jagiid 2007 ja 2008 juolluduvvui 15,7 mill. ruvdno til dávviriidda daid geavaheddjiide mat  gullet Máhttodepartemeanta vuollái. ¶
Máhttodepartemeanta árvala juolludit 11,7 mill. ruvnno olles viessoláigobuhtadasa Sámi allaskuvlii go fárrejit ođđa vistái. Kap. 275, Allaskuvllat, poasta 52 Dutkanruhtadeapmi Jagi 2009:s nannejuvvo Sámi allaskuvla dákko bakte ahte juolluduvvojit ruđat ovtta stipendiáhtavirgehassii. Kap. 285, Norgga dutkanráđđi, poasta 52 Dutkanulbmilat Ruđat sámi dutkamii kap. 285 poastta 52 bakte mannet vuosttažettiin sámi dutkama  prográmmii, mii lea ruhtaduvvon Máhttodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta bakte. Sámi dutkama prográmma II álggahuvvui 2007:s. Dat galgá bistit logi  jagi, ja galgá árvvoštallojuvvot gasku áigodagas. Prográmma deattuha guovddáš hástalusaid  sámi dutkamis, nugo mat rekrutterema, gaskkusteami ja nannemis sámegiela dieđalaš giellan. ¶
Kap. poasta  Doaibmabijut  400 01 ¶
Sámi ¶
vuoigatvuođalávdegoddi/ Dutkanprošeakta sámi árbevierut ja riekteipmárdusat  440 01 ¶
Ruđat politiijaguovlluide main leat sámegiela hálddašanguvlui gullevaš suohkanat  470 72 ¶
Doarjja ¶
Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekantuvrii ¶
Kap. 400 Justisdepartemeanta, poasta 01 Doaibmagolut Dutkanprošeakta sámi álbmot, luonddugeavaheapmi ja riektedilálašvuođat loahpahuvvui  2007:s. Prošeavtta jođiheaba Sámi Vuoigatvuođalávdegoddi Romssa Universiteahta Sámi  dutkamiid Guovddáš. Jagi 2007 geavaheapmi čadnon Sámi Vuoigatvuođalávdegoddái lei  oktiibuot sullii 3,59 mill. ruvdno. Sámi Vuoigatvuođalávdegoddi ovddidii árvalusastis 2007:s,  vrd. NAČ 2007: 13 Ođđa sámeriekti ja NAČ 2007: 14 Sámi luonddugeavaheapmi ja resursadilli  mii guoská guovlluide Hedemárku rájes gitta Romssa rádjai. 2008:s lea Justisdepartemeanta  juolludan 250 000 ruvnno dán bargui. Rehketdollui fievrriduvvon golut 2008 borgemánu loahpa  rádjái ledje sullii 70 000 ruvnno. Prošektii ii juolluduvvo eanet ruhta 2008:s ja 2009:s. Kap. 440 Politiijadirektoráhtta - Politiija- ja leansmánneossodat, poasta 01 Doaibmagolut Kap 440, 01 poasttas leat máŋggaid jagiid leamašan ráddjejuvvon ruđat daid politiijaguovlluid  geavahussii main leat sámi giellalága hálddašanguvlui gullevaš suohkanat. Mihttomearrin lea  movttidahttit máhtolašvuođa buorit sámegiela birra politiijaguovlluin gos leat sámi ássit.  Politiijaguovllut geain lea liigebargu guovttegielat hálddašeami olis, sáhttet ohcat doarjaga dáid  ráddjejuvvon ruđain.. Ortnega hálddaša Oarje-Finnmárkku politiijaguovllu politimeašttir iežaset  njuolggadusaid mielde. ¶
Jagi 2008 lea ráddjejuvvon  400 000 ruvdno. 2007 rehketdoalu olis šaddá árvvoštallojuvvot ahte  galgá go juolludeapmi muddejuvvot 2009:s. Kap. 470 Friddja riekteveahkki, poasta 72 Doarjja earenoamáš riekteveahkkedoaimmaide Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ásahuvvui 1997:s. Prošeaktačilgehusas deattuhuvvo  ahte "stuora oassi álbmogis dás leat sápmelaččat geat leat minoritehtajoavkun earenoamáš  váttisvuođaiguin, sihke gielalaččat ja geográfalaččat. Dán joavkku riekteveahkkedárbbu ferte  einnostuvvot earenoamáš stuorisin”. Guovllus leat hárvvit advokáhtat go muđui riikkas. Dát lea  maiddái okta duogážiin go dát kantuvra lea dáppe. ¶
2007 geavaheapmi lei 1,28 mill. ruvdno. 2008:s Justisdepartemeanta doarjja Sis-Finnmárkku  riekteveahkkekantuvrii lea sullii 1,3 mill. ruvdno. Lea áigumuš juolludit vástideaddji submi  2009:s. ¶
Kantuvrra meannudii 178 ášši 2007:s. Njálmmálaš rávvagiid adde 245 áššiin. ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta ¶
(1000 ru)      Kap.      Poasta      Doaimmat  2007 rehketdoallu 2008  salderejuvvon  bušeahtta    2009 árvalus 320 ¶
Sámi kulturulbmilat ¶
Nuortasámi dávvirvuorká ¶
Ája Sámi Guovddáš ¶
5 200 232 72  Riddu ¶
Riđđu-festivála ¶
Sámi giellateknologiija ¶
Doarjja sámi aviissaide ¶
Doarjja girkolaš ulbmiliidda ¶
1 400 Submi ¶
Lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakápihttaliid bakte: ¶
Doaibma  326 ¶
Giella, girjjálašvuohta- ja girjerájusulbmilat (Nationálabibliotehka) 329 01  Arkiivaulbmilat  334 72  Guovddášásahusat  340 ¶
Girkolaš hálddahus, doaibmagolut 340 ¶
Doarjja girkolaš ulbmiliidda (diakonija-, oahpahus ja girkomusihkka) 340 75  Oskuoahpahus  341 01  Báhpagoddi, ¶
doaibmagolut ¶
Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 53 Sámi kulturulbmilat Doarjja sámi doaimmaide Kultur- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte leat čohkkejuvvon dan  poastta vuolde. Das lea doarjja  sámi sierrabibliotehkii, johtti bibliotehkabálvalussii, sámi  dáiddastipeanddaide,  čájáhusbuhtadasat sámi dáiddaásahusaide, báikenammanevvohahkii ja  sámi giellalága čuovvoleapmái, sámi dávvirvuorkkáide, sámi musihkkafestiválaide ja Beaivváš  Sámi Teáhterii. ¶
Kultur- ja girkodepartemeanta árvala ahte 2009:s várrejuvvo 62 mill. ruvdno kap. 320, poasta  53 bakte Sámi kulturulbmiliidda. 450 000 ruvdno lea ráddjejuvvon doarjjan Nuortanástái.  Juolludeapmi sámi kulturulbmiliidda lea nu lassánan 29,8 mill. ruvnnuin njealji jagis. ¶
Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 73 Riikkalaš kulturvisttit Nuortasámi dávvirvuorkká gollorámma lea mearriduvvon 42 mill. ruvdnui. Statsbygg lea  hukseheaddji. Visti galgá leat gárvvistuvvot 2008 mielde, ja Nuortasámi dávvirvuorká álgá  fárremis ođđa vistái. 2009 árvaluvvo juolluduvvot 2,5 mill. ruvdno. Submi galgá earret eará  geavahuvvot čájáhusaide ja luvvodagaide. ¶
Statsbygg lea hukseheaddji Ája Sámi guovddáža viiddideames. Prošeakta fátmmasta ođđa  lanjaid dávvirvuorkká doibmii ja sámi girjerádjosii. Prošeakta galgá čađahuvvot departemeanta  22 mill. ruvdnosaš doarjagiin. Árvaluvvo 5,2 mill. ruvdno viidáset prošekteremii ja huksema  álggaheapmái. ¶
Kap. 323 Musihkkaulbmilat, poasta 72 Guovddášásahusat Riddu Riđđu-festivála lea 2009 rájes dohkkehuvvon guovddášásahussan ja árvaluvvo 1,5 mill.  ruvdnosaš doarjja, vrd. kap. 323, poasta 72. Kap. 326 Giella-, girjjálašvuođa - ja bibliotehkaulbmilat, poasta 01 Sámi bibliografiija Nationálabibliotehkas lea 1993 rájes leamašan sámi bibliografiija earenoamáš doaibman. Lassin  sámegielat ávdnasiidda gávdno maiddai  girjjálašvuohta eará gielaide, buot fágain ja fáttáin mat  guoskkahit sámi dilálašvuođaid. Ulbmilin lea oktasaš davviriikkalaš bibliografiija. ¶
Kap. 329 Arkiivaulbmilat, poasta 01 Doaibmagolut Sámi arkiiva lea 2005 rájes Sámedikki sávaldagaid vuođul sirdojuvvon Sámedikkis  Riikkaantikvárii. 2009 doaibmajuolludeapmi Arkiivadoaimmahahkii galgá gokčat lassi  doaibmagoluid ja viessoláiggu 2,2 mill. ruvnnuin dan oktavuođas go Sámi arkiiva oažžu ođđa  bistevaš lanjaid Sámi dieđalaš visttis Guovdageainnus. Sisafárren lea mearriduvvon 2009  cuoŋománu 1.beaivái. Kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poasta 72 Guovddášásahusat Davvinorgga filbmaguovddáža OS doarjaga eaktun kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poastta  72 Guovddášásahusat bakte, lea ahte galgá buvttaduvvot unnimusat okta sámi filbma jagis  ásahusa doarjagiin.   Sámi filbmabuvttadeapmi ja doarjagat sámi filbmabuvttademiide lea lagabui čilgejuvvon  St.dieđ. nr. 22 (2006-2007) Ofelaš. Norgga filbmaáŋgiruššamii . Kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide Doarjja sámi aviissaide juolluduvvo kap. 335, poastta 75 bakte. Sámi aviissat leat ožžon  stáhtadoarjaga 1979 rájes, 1987 rájes sierra bušeahttapoastta bakte. Poastta bakte juolluduvvo  doarjja sámi áviissaid buvttadeapmái ja julev- ja lullisámegielat  áviisasiidduid buvttadeapmái.  Dasa lassin juolluduvvo ráddjejuvvon doarjja Nuortanástái.  Mediabearráigeahčču hálddaša  doarjjaortnega mii muddejuvvo 1997 njukčamánu 17. beaivvi láhkaásahusain nr. 248 doarjja  sámi áviissaide. Preassadoarjja lea vuosttažettiin vuođuštuvvon das makkár mearkkašupmi  preassas lea demokratiijii ja sátnefriddjavuhtii. Dása lassin lea sámi áviissain earenoamáš  doaibma das ahte seailluhit ja viidáset ovdánahttit sámi čállingiela. Váikkuheames dasa ahte  sámi áviissaid dávjjibut almmuhuvvot de poasta lasihuvvui 5 mill. ruvnnuin 2008:s. Seamma  vuođuštusain árvala ráđđehus lasihit juolludeami 2009:s velá 3 mill. ruvnnuin 21,6 mill.  ruvdnui. Seammás árvaluvvo ahte doarjja Nuortanástái sirdojuvvo Sámediggái 2009 rájes. Kap. 340 Girkolaš hálddahus, poasta 01 Doaibmagolut, poasta 71 Doarjja girkolaš ulbmiliidda ja poasta 75 Oskuoahpahus Doaibmajuolludeapmi mii juhkkojuvvo Girkoráđđái kap. 340 poastta 01 vuolde fátmmasta  maiddái juolludeami Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin 1992:s dat ásahii Sámi girkoráđi. Ráđđi  galgá ovttastahttit girku áŋgiruššama sámi olmmoščearddaid gaskkas ja bargat dan badjelii ahte  olbmot buorebut oahpásmuvvet sámi girkoeallimiin. ¶
Poastta 71 bakte lea máŋggaid jagiid juolluduvvon doarjja Norgga Biibbalsearvái jorgalahttit  biibbalteavsttaid julev-, lulli- ja davvi sámegillii. Doarjja geavahuvvo vuosttamužžan boares  testameanta jorgalit davvisámegillii, mii álggahuvvui 1998:s ja galgá gárvvistuvvot logi jagis.  Ekonomalaš sivaid dihte lea jorgalanbargu maŋŋonan. 2009:s árvaluvvo juolluduvvot 1,4 mill.  ruvdno dán bargui. ¶
Doarjagiin mii juolluduvvo poastta 75 bakte Doarjja oskuoahpahussii Norgga Girkus, lea  vuoruhansuorgin bargu mas ovdánahttet oahppofálaldaga mas sámi giella, kultuvra ja historjá  deattuhuvvo. Ođastusa vuosttaš vihtta jagi lea leamašan geahččalan- ja ovdánanáigodahkan ja  das lea earret eará čađahuvvon prošeakta Sis-Finnmárkku proavásgottis, goas stuora oassi  sámegielagiin orrot, ja leat ásahan neahttasiiddu sámi oskuoahpahusa birra, mas leat dávvirat  davvisámegilli, julevsámegillii, lullisámegillii, kveanagilli ja dárogillii. 2009 rájes ođastus  rievdá  čađahandássái. Oskuoahpahus sámegielat guovlluin vuoruhuvvo ođastusbarggus  ovddasguvlui. ¶
Lassi dása čađahuvvojit doaimmat Sámi girkoráđi bakte, earret eará rekrutteremis  sámegielagiid  girkolaš virggiide. 2009 bušeahttaárvalus mearkkaša velá lasáhusa  juolludeapmái oskuoahpahusođastussii. Kap. 341 Báhpagoddi, poasta 01 Doaibmagolut Juolludeapmi báhpagoddái kap. 341, poastta 01 bakte, fátmmasta maiddái girkolaš bálvalusaid  sámi álbmogii. Davvi-Hålogalándda bismágottis leat máŋga sámegielat báhpa, ja okta  bismáguovllukapellána guhte bargá bieđgguid orru sápmelaččaid gaskkas. Norgga girkus lea  maiddái iežas dulkonbálvalus, mii fátmmasta golbma dulkka 70% virggis ja guokte dulkka 20%  virggis. Lullisámi giellaguvlui gullet Nidarosa bismágoddi ja oasit Lulli -Hålogalándda ja  Hámara bismágottiin. Lea sierra báhppa - ja diakonaijavirgi mii galgá bálvalit lullisápmelaččaid  bismágottis ja departemeanta ráhkadahttá sierra láhkaásahusa sierra sámi searvegotti ásaheami  várás lullisámi giellaguovllus. Danin lea juolludeapmi dán poastta vuolde árvaluvvon  lasihuvvot  0,5 mill. ru. Poasta fátmmasta maiddái juolludemiid Girkolaš oahpahusguovddážii  Davvin. Oahpahusguovddáš ásahuvvui Romssas jagi 1997:s dainna ulbmiliin ahte fállat  girkolaš oahpahusfálaldaga davvin, ja earret eará dainna mihttomeriin ahte oainnusindahkat  sámi perspektiivva praktihkalaš-girkolaš oahpahusas. Speallanruđat sámi falástallamii Norsk Tipping OS 2007 speallanjagi badjebáhcaga juogadeapmi 2008 falástallandoaimmaide,  ráddjejuvvui 600 000 ruvdno sámi falástallamii. Doarjja sirdojuvvui Sámediggái, ja  ovddasvástida ruđaid viidáset juogadeami  doarjaga mihttomeari mielde.  Speallanruđaid váldojuogadeami oktavuođas 2009 giđa de vejolaš juolludeapmi sámi  falástallamii 2009 ovddas árvvoštallojuvvo.  Doarjaga ulbmiliin lea doarjut ahte mihtus sámi falástallandoaimmat, mat leat oassin  árbevirolaš sámi kultuvrras, bisuhuvvojit ja viidáset ovdánahttojuvvojit. Doarjja galgá  vuosttažettiin geavahuvvot doaimmaide heivehuvvon mánáide (6-12 jahkásaččat) ja nuoraide  (13-19 jahkásaččat). ¶
Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶
Kap      poasta      Namahus ¶
2007 rehketdoallu 2008  Salderejuvvon  bušeahtta  2009 árvalus ¶
552 72  Riikkalaš doaibmabijut guovllu ovdánahttima várás, sáhttá ¶
sirdojuvvot 300 ¶
Kap. 552 Riikkalaš ovttasbargu guovllu ovdánahttima várás, poasta 72 Riikkalaš doaibmabijut guovllu ovdánahttima várás, sáhttá sirdojuvvot Gielda- ja guovlodepartemeanta juolluda 2,1 mill. ruvnno jahkásaččat sámi prográmma  čađaheapmái Interreg bakte. Sámi prográmma, Sápmi, lea mielde Interreg IV Davvi  oasseprográmman. Interreg IV Davvi váldoulbmiliin lea lasihit guovllu buori doaibmama ja  givrodaga ovttasbarggu bakte ealáhusaid siskkáldas struktuvrra birra, ja ovdánahttimis  earenoamáš gelbbolašvuođa ja identitehta ja ásaheaddji áŋgiruššama. Sámi oasseprográmmas  Sápmi de lea earenoamáš áigumuš oaččuhit máŋggabealat servodaga mii lea vuođđuduvvon  sámi kultuvrra, ealáhusaid, árbevieruid, identitehta, ja giela nala. Ruđain ruhtadit stáhtalaš oasi  rádjeguovlulaš prográmmain. Sámediggi lei sámi oasseprográmma čállingoddin 2006 rádjai.  Čállingoddedoaibma juhkkojuvvo dál gaskal Romssa fylkkasuohkana ja Davvi-Trøndelaga  fylkkasuohkana. ¶
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ¶
Kap.      poasta      namahus 2007 rehketdoallu 2008  Salderejuvvon  bušeahtta  2009 árvalus 724 21 ¶
Geahččaleamit ja ovdánahttin  vuođđodearvvašvuođa bálvalusas jna., sáhttá geavahuvvot poastta 70 vuolde 12 200 ¶
Dasa lassin juolluduvvojit maiddái ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakápihttala bakte: ¶
Kap.      poasta      Namahus 2007 rehketdoallu 2008  Salderejuvvon  bušeahtta  2009 árvalus 743 ¶
Doarjja nannemis psykalaš divššu, sáhttá sirdojuvvot ¶
Kap. 724 Dearvvašvuođabargit ja doarjja bargiiddoaimmaide, poasta 21 Geahččaleapmi ja ovdánahttin vuođđo dearvvašvuođabálvalusas jna; sáhttá geavahuvvot poastta 70 vuolde ¶
Ovdánahttimis dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii Jagi 2008 geavahuvvo 13 mill. ruvdno joatkit doaimmaid “Máŋggabealátvuođa ja dásseárvvu” doaibmaplána vuođul. Dán submis lea 6,1 mill. ruvdno sirdojuvvon Sámediggái.  Dearvvašvuođadirektoráhtta hálddaša sullii 6,6 mill. ruvnno. Dán submis ges lea 2008:is  juolluduvvon 5,8 mill. ruvdno Sámi dearvvašvuođadutkama guovddážii.  Doarjja fátmmasta maiddái rádjesuohkanovttasbarggu gaskal Davvi-Suoma, Finnmárkku ja  Davvi-Romssa suohkaniid sullii 1,1 mill. ruvnnuin. ¶
Departemeanta galgá ovttas Sámedikkiin joatkit barggu. Váldojurdagat ”Máŋggabealátvuođa ja  dásseárvvu” doaibmaplánas ja St.dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka birra leat  vuođđun joatki barggus. Muđui  čujuhuvvo 743 kápihttalii Stáhta psykalaš dearvvašvuođa  árvvosmahttin-doaimmaide mas čilgejuvvojit movt ovdánahttit riikkalaš gealbovuođuid  psykalaš divššu bálvalusain sámi álbmoga váras. ¶
Jagi 2009 árvaluvvo ahte juolludeapmi jotkojuvvo seamma dásis go 2008:s. ¶
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttas Sámedikkiin árvvoštallan movt dulkonbálvalus sámi álbmogii sáhttá buoriduvvot dearvvašvuođabálvalusas, vrd St. dieđ. nr 28 (20072008) Sámepolitihkka. ¶
Kap. 743 Stáhta psykalaš divššu árvvosmahttin, Doarjja nannemis psykalaš divššu, sáhttá ¶
sirdojuvvot ¶
Sámi gealboguovddáš mii ovdánahttá psykiátralaš bálvalusaid sámi álbmogii jođiha Cearáossodaga Kárášjogas ja rávisolbmuidossodaga Leavnnjas, vrd. St.prp. nr. 63 (1997-1998).  Ráđđehus evttoha ahte 2009 juolluduvvo 28,7 mill. ruvdno dán ulbmilii. Muđui  čujuhuvvo  Kap.743 Stáhtalaš árvvosmahttindoaimmat psykalaš dearvvašvuhtii, poasta 75 Doarjja psykalaš  dearvvašvuođadivššu nannemii ja lagabui čilgehussii ovdánahttimis riikkalaš bálvalusaid  gealbovuođuid  psykalaš dearvvašvuođasuodjalussii sámi álbmoga várás. ¶
Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ¶
Doaibmabijut  857 ¶
Doarjja riikkaidgaskasaš nuoraidbargui jna; sáhttá sirdojuvvot 855 ¶
Stáhta mánáidsuodjalusa hálddašeapmi, earenoamáš doaibmagolut 850 01  Mánáidáittardeaddji, ¶
doaibmagolut ¶
Kap 857 Mánáid- ja nuoraiddoaimmat, poasta 79 Doarjja riikkaidgaskasaš nuoraidbargui jna., ¶
sáhttá sirdojuvvot ¶
Ulbmil doarjjapoasttain lea movttiidahttit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu mánáid- ja nuoraidsuorggis. Ulbmiljoavkkut leat eaktodáhtolaš mánáid- nuoraidorganisašuvnnat, ovttaskas mánát  ja nuorat ja mánáid ja nuoraidjoavkkut, ásahusat mat barget mánáid ja nuoraiguin, ja almmolaš  eiseválddit báikkálaččat, guovlulaččat ja riikkalaččat.  Dán poastta rámma siskkobealde áigu Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta váikkuhit  Davviguovllustrategiija  čađaheami dakko bakte ahte vuoruhit Barentsguovllu nuoraidpolitihkalaš ovttasbarggu. Ruđat ráddjejuvvojit multilaterála prošeavttaide ja doaibmabijuide  mánáid ja nuoraid váste Barentsguovllus. Juolludeami ulbmiljoavkkut leat Barentsguovllu 13  biriid ja álgoálbmogiid mánát ja nuorat. Ruđaid hálddaša Barentsčállingoddi Girkonjárggas. ¶
Kap. 855 Stáhta mánáidsuodjalusa hálddašeapmi, Poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut Mánáidsuodjalusa ovdánahttinguovddáš Davvi-Norggas oažžu ruđaid dán poastta bakte earret  eará áimmahuššamis sámi gelbbolašvuođa mánáidsuodjalusas. Kap. 850 Mánáidáittardeaddji Poasta 01 Doaibmagolut Mánáidáittardeaddjit Norggas, Ruoŧas ja Suomas leat ovttasbargan prošeavttain mas  áittardeaddjit leat guorahallan sámi mánáid ja nuoraid mieldeváikkuhanrievtti mánáidkonvenšuvnna 12. ektui. Raporta "Sámi mánáid ja nuoraid oasálastin ja váikkuhanvuoigatvuohta " almmuhuvvui 2008 giđa ja čilge máid prošeakta lea gávnnahan.    Mánáidáittardeaddji mielas lea ásahuvvon buorre ovttasbargu Sámediggeráđiin das mii guoská  sámi mánáid skuvladilálašvuhtii.  Dát bargu joatkašuvvo ja nannejuvvo.     Doaibmajuolludeapmi Mánáidáittardeaddjái 2007:s nannejuvvui 1 mill. ruvnnuin. Dat čadnui  Mánáidáittardeaddji  bargui sihkkarastimis sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid. Nannejupmi 1 mill. ruvnnuin jotkojuvvo maiddái 2009:s. ¶
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ¶
Kap      Namahus    2007  rehketdoallu  2008   salderejuvvon  bušeahtta    2009   árvalus  1147 Boazodoallohálddahus ¶
60 795  1151 Boazodoallošiehtadusa ¶
čađaheapmái ¶
97 000   Submi ¶
Kap. 1147 Boazodoallohálddahus ¶
Poasta      Doaimmat    2007  rehketdoallu  2008   salderejuvvon  bušeahtta    2009   árvalus  01 Doaibmagolut 47 ¶
Stuorit dávviroastin ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot ¶
6 775  70 Doarjja ¶
duottarstobuide ¶
680 680  71 Nuppástuhttindoaimmat ¶
Sis-Finnmárkkus, ¶
sáhttá sirdojuvvot 9 ¶
Radioaktiivadoaimmat, sáhttá sirdojuvvot ¶
Submi ¶
Boazodoallohálddahus galgá láhčit dili nu ahte boazodoallopolitihka ulbmilat joksojuvvojit.  Boazodoallohálddahus hálddaša boazodoallolága ja boazodoallošiehtadusa doaibmabijuid.  Boazodoallohálddahus lea Boazodoallostivrra ja guovllustivrraid čállingoddi ja doaimmaheaddji ásahus, ja das lea ráđđeaddi doaibma ealáhusa ektui.  Boazodoallopolitihkka huksejuvvo guovtti iešheanalaš árvovuođu nala; ealáhuspolitihkalaš  buvttadanárvu ja sámepolitihkalaš kulturárvu. Boazodoallopolitihkalaš ulbmilat leat čoahkkáigesson "nanaguoddevaš boazodoallu" doahpagis. Dainna oaivvilduvvo ekologalaš, ekonomalaš  ja kultuvrralaš nanaguoddevaš boazodoallu. ¶
2007 raporta Boazodoallohálddahus galgá váikkuhit dasa ahte sihkkarastá nanaguoddevaš boazodoalu  resursavuođu. Dát fátmmasta ovdamearkka dihte ahte hálddahus ovttasráđiid ealáhusain galgá  mearridit rápmaeavttuid, doaimmahit neavvuma vai olahit buori vuoittu ja dárkkistit ahte  rápmaeavttut čuvvojuvvojit. Resursadilli ja boraspire gávdnostupmi sakka váikkuha doaibmadilálašvuođaid boazodoalus. Danin lea dehálaš ahte lea lagas ovttasbargu  iešguđet guovlluid  boraspirehálddašeami ja Boazodoallohálddahusa gaskkas. Dát lea jotkkolaš bargu mas  čohkkejit dieđuid boazologu, vahágiid, guođohanvieruid ja resursadilálašvuođa birra jna. Dát  dáhkiduvvo almmolaš lohkamiid, guohtuniskama, fievrridanhálddašeami, rádjeáiddiid ođasteami ja áimmahuššama bakte, ja diehtojuohkimiin ja neavvumis orohatstivrraid, avádatstivrraid, siiddaid ja ovttaskas boazoeaiggádiid. Resursahálddašeami oktavuođas  čađahuvvo  maiddái doaibmadárkkisteapmi, riidočoavdin ja soahpamušdoaimmaid dárkkisteapmi.  2006:as álggahii hálddahus barggu golmma jagi plánain mas mearridit eará rápmaeavttuid  Finnmárkkus. Plánain lea Riikkarevišuvnna Finnmárkku guohtunvalljodagaid nanaguoddevaš  geavaheami guorahallama čuovvoleapmin. Earret guovllurájáid mearrideapmi gaskal Oarje- ja  Nuorta-Finnmárkku ja Oarje-Finnmárkku ja Romssa, de ii leat dát bargu, iešguđege sivaid  geažil, olahan čielga soahpamuša guohtumiid juogadeami hárrái. Dan oktavuođas namuhuvvojit  čuolbmabealit vuoigatvuođaid ektui, ja dorvvuhisvuohta boazoeaiggádiid gaskkas dasa ahte  formálalaš šiehtadusat sáhttet eastadit dárbbašlaš rievdadanmuni go dilálašvuođat dan gáibidit.  Vaikko prošeavttain unnánaččat leat olahan konkrehta soahpamušaid, de lea dattege geahččaluvvon bargovuohki mas ealáhus ieš buori muddui lea hálddašan prošeavtta ovdáneami ja  čovdosiid. Dát šaddá leat ávkkálaš ođđa lága čuovvoleamis geavahannjuolggadusaid hábmemis. ¶
Geavahannjuolggadusaid hábmenproseassa bakte galget earret eará  guođohanvierut, boazolohku ja guođohanáiggit čielggaduvvot rápmaeaktun juohke ovttaskas orohahkii.   Boazodoallohálddahus lea leamašan guovddáš oasálastin ođđa boazodoallolága hábmemis ja  ođđa lága ollašuhttimis. Boazodoallohálddahus lea ovttasráđiid Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttain ráhkadahttán diehtojuohkingihppaga mii lea sáddejuvvon buot boazoeaiggádiidda, ja ráhkkanahttán ja čađahan diehtojuohkinčoahkkimiid ealáhusain buot boazodoalloguovlluin. ¶
Boazodoallohálddahusas lea ovddasvástádus vuhtiiváldit boazodoalu eananberoštumiid dábálaš  eananhálddašeamis. Stuorra oassi hálddahusa návccain geavahuvvojit juste dákkár áššiide.  Hástalussan lea ahte ovttaskas áššiid hivvodat dađistaga lassána. Boazodoallohálddahus lea  bargan  dan badjelii ahte buoridit boazodoalu váikkuhanvejolašvuođa daid doaibmabijuid bakte  mat mearridit eanangeavaheami. Rievdadeames lágaid ja láhkaásahusaid mat mearridit  eanangeavaheami de lea hálddahus ovddidan árvalusaid ja oainnuid. ¶
Boazodoallohálddahus oasálastá dialogaprošeavtta "oktasaš politihkka duottarguovlluide" , mas  fáddán lea boazodoallu ja areálaplánen. Prošeakta lea Lulli-Trøndelaga Fylkkamánni bakte.  Ulbmiliin lea buoridit guovtteguvlosaš ipmárdusa ja gulahallama vai ásaha buoret vuođu olahit  oktasaš politihka duottarguovlluide. Mihtomearrin lea ahte prošeavtta bohtosiin sáhttá leat   positiiva váikkuhus eará boazodoalloguovlluide.  Boazodoalu ovdánahttinfoanddas lea sirdojuvvon 2 mill ruvdno Sámediggái. ¶
Ovttas eará doaibmabijuiguin lea diehtojuohkin geavahuvvon olaheames stuorit ipmárdusa  Boazodoallohálddahusa ovddasvástádussurggiide. Njuolga ja aktiivvalaš diehtojuohkinstrategiija bakte háliida hálddahus olahit luohttevašvuođa ja ipmárdusa ealáhusas, mii lea mearrideaddjin ollašuhttimis nanaguoddevaš boazodoalu mihttomeari. ¶
2009 bušeahttaárvalus Ođđa boazodoalloláhka fápmuibiddjui 2007 suoidnemánu 1.beaivvi. Boazodoallohálddahus  galgá viidáset bargat ođđa lága čađahemiin, ja láhčit ođđa njuolggadusaid jođánis  ollášuhttima  čálalaš dieđuid, diehtojuohkinčoahkkimiid ja konkrehta neavvuma bakte. ¶
Olaheames dárbbašlaš dárkkástusa ealáhusovdánemiin, galgá hálddahus sihkkarastit ahte  dárbbašlaš vuođđodieđut earret eará guohtundilálašvuođaid ja njuovvanviehkagiid birra  čohkkejuvvojit. ¶
Boazodoallohálddahus galgá joatkit ásaheames fierpmádagaid ja lihtuid eará almmolaš  ásahusain, ja sidjiide juohkit dieđuid boazodoalu oktilaš areáladárbbuid birra, ja movt iešguđetlágan doaimmat guohtuneatnamiin váikkuhit boazodollui. Viidáset galgá hálddahus bargat  duođašteames boazodoalu eanangeavaheami ja daid dieđuid čilget suohkaniidda ja fylkkaide. ¶
Boazodoallohálddahus galgá leat aktiivvalaš láidesteaddjin das ahte rievdadit daid lágaid ja  láhkaásahusaid mat stivrejit eanangeavaheami. Viidáset galgá hálddahus bargat gelbbolašvuođa  nannemis guoskevaš njuolggadusčállosiid ektui sihke iežaset bargiid  ja boazosápmelaččaid  gaskkas. Dan oktavuođas go Stuorradiggi lea mearridan ođđa plánaoasi Plána- ja huksenláhkii,  galgá hálddahus ovttasráđiid Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttain ráhkadahttit oaivádusa  boazodoalu ja eananhálddašeami birra mii lea heivehuvvon ođđa láhkii. Boazodoallohálddahus  galgá gárvvistit barggu árvošláddjemis boazodoalloeatnamiid. ¶
Dan oktavuođas go lea ásahuvvon riidoárvvoštallanvuogádat earenoamáš guovlluide bieggamillohuksema oktavuođas, galgá hálddahus čađat ráhkadit fáttálaš riidoárvvoštallama boazodoalu ektui dieđihuvvon ja ohccojuvvon bieggamilloprošeavttaid dihte. ¶
Boazodoallohálddahus galgá veahkehit doaimmaheames Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna, ja vejolaš guohtunsoahpamušaid Plassje guovllus.  Boazodoallohálddahus galgá váikkuhit dasa ahte árvoháhkan boazodoalus lassána. Ovttasráđiid  ealáhusa ásahusaiguin ja eará oasálaččaiguin, galgá hálddahus váikkuhit dasa ahte boazodoallošiehtadusa ekonomalaš resursat geavahuvvojit ulbmillaččat vai olaha buori beavttu ja  árvoháhkama. Dán oktavuođas galgá hálddahus váikkuhit ahte boazodoalu Árvoháhkanprográmma ja Boazodoalu ovdánahttinprográmma doaibmabijut koordinerejuvvojit, vai dán  guovtti ortnegiin olaha buoremus beavttu. Viidáset galgá hálddahus bargat dan badjelii ahte  olaha positiivva ovttasdoaimma gaskal boazoealáhusa, Innovasjon Norgga ja iežas hálddahusa  árvoháhkanprográmma čađaheami oktavuođas. ¶
Boazodoallohálddahus galgá aktiivvalaččat bargat oainnusindahkamis nissonolbmuid dárbbuid  ja nannemis sin sajádaga boazodoalus. Viidáset lea dehálaš geahččat árvoháhkanbarggu  boazodoalus ovttas dainna áŋgiruššamin mii dahko doaibmabijuid ektui nissonolbmuid várás.  Dehálaš dilálašvuohta dásseárvvus lea besten. ¶
2008:is galgá Boazodoallohálddahus fuolahit joatkaga barggus láhčimis hálddahussii  elektrovnnalaš iešhálddašančovdosiid, vuogádatovdánahttimin ja ovddidit árvalusaid movt álkidahttit boazodoallošiehtadusa ekonomalaš doaibmabijuid. Viidáset galgá hálddahus bargat dan  badjelii ahte iešguđet boazodoalloguovlluid ovttaskas boazoeaiggádiidda dáhkiduvvo jođánis ja  ovttalágan meannudeapmi. Oassin dárkkistanbarggus galgá hálddahus joatkit lohkamis  bohccuid iešguđet boazodoalloguovlluin. Jus leat stuorra erohusat lohkanbohtosiid ja boazoeaiggádiid iežaset raporttaid gaskkas, de galget vuolggahuvvot doaibmabijut. Boazodoallohálddahus galgá aktiivvalaččat searvat ovdánahttimis riidoeastadeaddji doaimmaid eará ealáhusberoštumiid ektui. ¶
Duođašteames boazodoalu eanangeavaheami ja vuoigatvuođaid lea áibbas mearrideaddjin ealáhusa boahtteáigái. Fierpmádagat ja lihtut eará almmolaš ásahusaide galget almmuhuvvot ja  váikkuhit ahte boazodoallu dohkkehuvvo. Viidáset leat gáibádusat dasa ahte lea lagas oktavuohta gaskal ealáhusa ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa vai hukse luohttevašvuođa ja  ipmárdusa. Dákkár ovttasbargu lea dehálaš jus galgá juksat nanaguoddevaš ovdáneami ulbmila.  Boazodoallohálddahus galgá leat doaibma mii buoremusat ja beaktilit geavaha iežas resurssaid,  ja mii hálddašeami ja ráđđema bakte dáhkida geavaheddjiide beaktilis bálvalusaid. ¶
Boazodoallohálddahus galgá joatkit barggu ovdánahttimis bargiid- ja bálkápolitihka, buoridit  máhtolašvuođa, organisašuvdnaovdánemiin, ekonomiijastivrejumiin, hovdengotti ovdánahttimiin, bargobirrasiin, siskkáldas doaibmabargguiguin ja DGT. Buorideames máhtolašvuođa  galgá hálddahus earenoamážiid vuoruhit sámegiela oahpahusa bargiide. Kápihttal 1151 Boazodoallošiehtadusa čađaheapmái ¶
Poasta       Doaibmabijut    2007  rehketdoallu  2008   salderejuvvon  bušeahtta     2009  árvalus  51 ¶
Doarjja ovdánahttin - ja háhkanfondii ¶
Doarjja organisašuvdnabargui ¶
Gollogeahpideaddji ja njuoggodoarjagat, sáhttet sirdojuvvot 48 ¶
Čálgoortnegat ¶
Golut mat gusket radioaktiivvalašvuhtii bohccuin ¶
Submi1151 ¶
Kápihttal fátmmasta juolludemiid boazodoallošiehtadusa čađaheapmái. Boazodoallošiehtadus  lea, lassin boazodoalloláhkii, deháleamos reaidun čuovvoleames boazodoallopolitihka ulbmiliid ¶
ja njuolggadusaid. Ekonomalaš doaibmabijuid  geavaheapmi mearriduvvo, earret eará boazodoalolága ulbmiliid ja mearrádusaid mielde. Eanet dieđut boazodoallopolitihka ulbmiliid ja  strategiijaid birra de čujuhat St. prp. nr. 63 (2007-2008) ja Árvalus. S. nr. 319 (2007-2008)  2008-2009 Boazodoallošiehtadusa birra, ja rievdadusaid birra 2008 stáhtabušeahttas . ¶
Birasgáhttendepartemeanta ¶
(1000 ru)      Kap.      poasta      Namahus 2007 rehketdoallu 2008  salderejuvvon  bušeahtta  2009 árvalus 1429 ¶
Doarjja sámi kulturmuitosuodjalanbargguide ¶
Kap. 1429 Riikkaantikvára, poasta 50 Doarjja sámi kulturmuitosuodjalanbargguide Birasgáhttendepartemeanta bisuha ortnega mas juolluduvvo doarjja sámi kulturmuitosuodjalanbargui. Doarjjaortnet galgá vuhtiiváldit bajimus dási kulturmuitofágalaš beroštumiid  go barget sámi kulturmuittuiguin ja kulturbirrasiiguin. Ruđat galget vuosttažettiin čadnot stuorit  divodan- ja ođasmahttinbargguide. Lea árvaluvvon ahte 2009:s ráddjejuvvo 3 mill. ruvdno dán  ulbmilii. ¶
Birasgáhttendepartemeanta lea sirddihan válddi kulturmuitolága vuođul Sámediggái. ¶
REFERÁSAJOAVKU LOBIHIS FIILAJUOGADEAMI BIRRA Bargomearrádus Ráđđehusa politihka vuođus áigodahkii 2009-2013 (Soria Moria II) siiddus 62 čuožžu ee. ahte ¶
“Ráđđehus áigu ¶
[...] geahčadit mo dahkkivuoigatvuohta, dáiddáriid sisaboađut ja vuoigatvuođat ¶
sáhttet sihkkarastojuvvot go dáidda ja kultuvra gilvojuvvojit digitálalaččat.”  Dahkkivuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála lobihis fiilajuogadeapmi, nugo musihkka,  filmmat, dihtorspealut, girjjit ja jietnagirjjit, leat dađistaga lassáneaddji áitta  dahkkivuoigatvuođalaččaid vejolašvuhtii dinet ruđaid iežaset dáiddabargguin. Seammás sáhttá  dahkkivuoigatvuođa hálddašeapmi Interneahtas dagahit hástalusaid mat čatnasit geavaheaddjiid  persovdnasuodjaleapmái ja riektesihkkarvuhtii. ¶
Ođđa teknologiija ja ođđa geavaheaddjiminstarat leat addán mearkkašahtti buoret rámmaeavttuid ¶
gaskkustit ja viidáseappot geavahit digitála sisdoalu. Hástalus lea gávdnat čovdosiid mat fuolahit  sihke dahkkivuoigatvuođalaččaid ja geavaheaddjiid, mat váikkuhit dasa ahte lobálaš bálvalusat  eambbo geavahuvvojit, ja dasa ahte lobihis geavaheapmi ráddjejuvvo. ¶
Čuvgen dihtii dáid čuolbmačilgehusaid lea Kulturdepartemeanta mearridan vuođđudit  referánsajoavkku. Joavku galgá válljet vejolaš doaibmabijuid mat sáhttet ráddjet lobihis  fiilajuogadeami ja seammás váikkuhit olbmuid geavahit lobálaš bálvalusaid. Lobihis  fiilajuogademiin oaivvilduvvo vuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála lásten ja lástemii  guoski materiála ¶
Interneahtas dahkkivuoigatvuođalaččaid miehtama haga    Referánsajoavku galgá barggustis bajimus politihkalaš ulbmiliid vuođul sihkkarastit  dáiddáriid sisaboađuid go lea sáhka dahkkivuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála digitála ¶
gilvimis. Riektenjuolggadusaid beaktilis hálddašeami lassin guovllus šaddet geavaheaddjiid  beroštumit ja vuordámušat, dás maiddái lobálaš vejolašvuođat viidáseappot ovddidit digitála  sisdoalu, persovdnasuodjaleami ja riektesihkkarvuođa, leat dehálaš bajimus deasttat ¶
. Seammá  gusto bevttolaš ja boahtteáigásaš elektrovnnalaš gulahallanbálvalusaide.     Joavku galgá doaibmat referánsan departemeantta bargui go dat lea ollislaččat ¶
ođasmahttimin ¶
vuoigŋadaguslága. Referánsajoavku galgá erenoamážit árvvoštallat:     -  Leat go dáláš dahkkivuoigatvuođaid rihkkumiid hálddašanvejolašvuođat Interneahtas ¶
doarvái buorit ja árvalit vejolaš doaibmabijuid mat sáhttet buoridit vejolaš váilivuođaid.  Joavku galgá dan oktavuođas geahčadit olles áigelinnjá iskandásis gitta formála rievttálaš  prosessii. ¶
-  Vejolašvuođa váldit atnui “litnásat” vugiid ráddjen dihtii lobihis fiilajuogadeami.  - ¶
Mo iešguđetlágan gávpemállet, dás maiddái máksinmállet ja fidnosuorggi doaibmiid ¶
gaskavuođat, sáhttet váikkuhit lobihis fiilajuogadeami vuostá. ¶
- ¶
Eará doaibmabijuid mat sáhttet ovddidit lobálaš gávppašeami kreatiivvalaš (hutkkálaš) sisdoaluin Interneahtas. ¶
Lobálaš lástema ja fiilajuogadeami ráját, gč. vuoigŋadaguslága § 12, eai galgga  álgovuorus árvvoštallojuvvot.      Referánsajoavkku bargu galgá loahpahuvvot ovdal geassemánu 1. beaivvi 2010. ¶
Konvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodollui ¶
Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat,    mat dan olis go sápmelaččat leat eamiálbmot  geat boazodoaluin leat álgoáiggiid rájes  rasttildan ealuiguin dan ráji mii dálá áiggis lea  riikkarádjin Norgga ja Ruoŧa gaskka,    mat vuhtiiváldet rádjesoahpamuša vuosttaš  lasáhusa (kodicilla) golggotmánu 7. ja 18.b.  1751, mii nanne sápmelaččaid vuoigatvuođa  johtit bohccuiguin nuppi riikii ja doppe  ávkkáštallat vuoigatvuođaid dološ vieruid  mielde,    mat vuhtiiváldet ahte dokumeantta 3 vuođul  sámi álbmoga birra, mii lei mielddusin dan  dokumentii mii láidii Ruoŧa searvat Eurohpalaš  uniovdnii, leat dat gullevaš áššebealit  dohkkehan Ruoŧa geatnegasvuođaid sámi  álbmoga ektui náššuvnnalaš ja  internáššuvnnalaš rievtti vuođul, ¶
mat, nu guhká go boazosápmelaččat goappaš  riikkain eallinvuogi ja ealáhusa seailluheami  dihtii dárbbašit rádjerasttildeaddji boazodoalu,  áigot doalahit ja seammás láhčit dilálašvuođa  dása,     leat ovttaoaivilis čuovvovačča hárrái: ¶
Kapihtal 1. Vuođđoprinsihpat ¶
Artihkal 1    Dát konvenšuvdna guoská rádjerasttildeaddji  boazodollui Norgga ja Ruoŧa gaskka.      Konvenšuvnna mearrádusat gusket orohahkii  dahje orohaga boazodoallái ja čerrui dahje  čearu boazodoallái. ¶
Artihkal 2    Konvenšuvnna ulbmil lea ovddidit ja ¶
ovdánahttit ovttasbarggu riikkaid gaskka,  orohagaid ja čearuid gaskka ja ovttaskas  boazodolliid gaskka vai guohtuneatnamat  geavahuvvojit vugiin mii addá guhkilmasvuođa   ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana  boazodollui goappaš riikkain.    Konvenšuvdna galgá adnojuvvot nu ahte ii  hehtte ođđa heivvolaš doallovugiid  boazodoalus mat čuvvot lunddolaš  servodatovdáneami.     Artihkal 3    Rádjerasttildeaddji boazodoallu galgá čuovvut  vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat leat  náššuvnnalaš rievttis dan riikkas gos  boazodoaluin bargá, jus eará ii leat  daddjojuvvot dán konvenšuvnnas. ¶
Artihkal 4    Náššuvnnalaš eiseváldi nuppis dán guovtti  riikkas, mii veardádallá galgá go addojuvvot  lohpi álggahit doaimma guovlui mii dán  konvenšuvnna mielde sáhttá adnojuvvot  rádjerasttildeaddji boazodollui, galgá  veardádallamis fuolahit vai guovlu nu guhkás  go lea vejolaš suodjaluvvo doaimmaid vuostá  mat dettolaččat sáhttet váddudit boazodoalu  dán guovllus.     Jus dákkár doibmii goitge addojuvvo lohpi, de  galgá riika fuolahit ahte boazoguohtundárbbut  dáhkiduvvojit dahje, jus dát ii leat vejolaš,  máksit ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš  rievtti mielde. ¶
Artihkal 5    Konvenšuvnna čađaheapmái galget ásahuvvot  guokte bistevaš orgána, oktasaš goappaš  riikkaide; hálddašanorgána, Norgga-ruoŧa  guohtunlávdegoddi (Guohtunlávdegoddi) ja  dárkkistangoddi, Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi  (Dárkkistangoddi). ¶
Artihkal 6    Orohagat ja čearut sáhttet nuppi riikka ¶
eatnamiid atnit boazodollui nu movt  daddjojuvvo sierra beavdegirjjis   (guovlobeavdegirjjis) mii lea dán  konvenšuvnnas mielddusin (1. mielddus).    Artihkal 7    Orohat ja čearru sáhttá dahkat  ovttasbargosoahpamuša mii spiehkasta  guovlobeavdegirjjis. Dát soahpamuš sáhttá  duššefal fátmmastit daid vuoigatvuođaid mat  gullojit boazodollui ja guoskat duššefal  guovlluide mas unnimustá nuppi  šiehtadusosolaččas lea vuoigatvuohta bargat  boazodoaluin náššuvnnalaš lágaid mielde dahje  dán konvenšuvnna mielde.     Ovttasbargosoahpamuš ii galgga mielddisbuktit  dettolaš váttisvuođa eará guoskevaš  beroštumiide. Soahpamuš berre sisttisdoallat  govttolas eretcealkineavttuid.    Ovttasbargosoahpamuša galgá  Guohtunlávdegoddi dohkkehit ovdalgo lea  dohkálaš. Soahpamuša gieđahallamis galgá  lávdegoddi geahččat bearrái ahte soahpamuš  boahtá ávkin konvenšuvnna ulbmila  ollašuhttimii 2. artihkkala mielde. Lávdegoddi  sáhttá ovdalgo dohkkeha soahpamuša, addit  earáide go šiehtadusosolaččaide vejolašvuođa  buktit cealkámuša áššái.     Dán konvenšuvnna mearrádusat gustojit nu  guhkás go dat leat heivejit guovlluide mat  fátmmastuvvojit ovttasbargošiehtadusain mat  leat dohkkehuvvon goalmmát oasi mielde. Jus  soahpamuš loahpahuvvo, de boahtá  guovlobeavdegirji fápmui. ¶
Artihkal 8    Guohtunguovllut mat leat čállojuvvon guovlobeavdegirjái dahje ovttasbargosoahpamušaide  eai mearkkaš makkárge oaivilváldima eaige  leat stáhtaid oaivilat das man viidát  vieruiduvvan riekti fátmmasta. Dat  mielddisbuktá ahte konvenšuvdna ii váikkut   vieruiduvvan rievtti boazoguohtumii mii nuppi  riikka boazodolliin lea nuppi riikkas.  Áššegeahččaleapmi das man viidát ¶
vieruiduvvaon riekti manná ii gáržžiduvvo ge  dasto dán konvenšuvnnas, muhto dat  dahkkojuvvo priváhtarievtti mielde Norggas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa  hárrái ja Ruoŧas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái.    Jus geatge oaivvildit alddineaset leat  vieruiduvvan riekti boazoguohtumii nuppi  riikkas olggobealde daid guovlluid mat  guovlobeavdegirjjis leat mearriduvvon, de  sáhttet cegget ášši duopmostullui dán riikkas  vai ášši geahččaluvvo. Dakkár áššeceggen  galgá ovddiduvvot guoskevaš diggegoddái  Norggas ja diggeriektái Ruoŧas.    Jus riektevuoimmálaš duomuin čájehuvvo ahte  nuppi riikka boazodoallis lea vuoigatvuohta  boazoguohtumii nuppi riikkas, de duopmu  manná ovdalii dán konvenšuvnna. Nubbi riika  galgá fuolahit vai boazodoallit geaidda guoská,  ožžot vejolašvuođa atnit ávkin dán  vuoigatvuođa dahje jus dát ii leat vejolaš, ožžot  ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti  mielde. Kapihtal 2. Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra vuoigatvuođat ¶
Artihkal 9     Vuosttaš rádješiehtadusa kodicilla  golggotmánu 7. ja 18.beivviid 1751 ii bija,  riikkaráji rasttildeamis, eará noađuhemiid  rádjerasttildeaddji boazodollui eará go dat mat  daddjojit kodicillas. ¶
Dán konvenšuvnna vuođul galgá duollo-,  vearro- ja divatfriddjavuohta gustot buot dain  diliin mat namuhuvvojit dán artihkalis ja 10.  artihkalis. ¶
Sus gii dán konvenšuvnna mielde bargá  bohccuiguin nuppi riikkas lea čuovvovaš riekti   1.  boazobarggu oktavuođas rasttildit  riikkaráji ja orrut nuppi riikkas   2.  nuppi riikkas dain guovlluin mat adnojit  6. dahje 7. artihkkaliid mielde ja  njuolggadusaid mielde mat gustojit  riikka iežas boazodolliide, ¶
a.  váldit boaldámuša ja muoraid  boazodoalu atnui  b.  cegget rusttegiid dahje viesu  maid dárbbaša boazodoalus  c.  bivdit ja guolástit    3.  jus dárbbašuvvo boazodoalu atnui galgá  duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta  gustot nuppi riikkas, fievrridit ja,  siskkobealde daid njuolggadusaid mat  gustojit riikka iežas boazodolliide atnit  a.  beatnagiid, heasttaid dahje eará  elliid  b.  biergasiid, boazofuođđariid,  reaidduid ja ávdnasiid maiguin  cegge ja divoda rusttegiid jna.  c.  vearjjuid ja báhčinneavvuid  d.  rádiojietnasádden- ja  jietnavuostáiváldinreaidduid  e.  mohtorfievrruid ja  meahccevuodjinfievrruid  f.  eará dárbbašlaš biergasiid.    Artihkal 10    Sutnje gii dán konvenšuvnna mielde bargá  boazodoaluin rastá riikkaráji gustojit  čuovvovaččat:  1.  Geažotbeallji dahje dovdameahttun boazu  fuolahuvvo daid mearrádusaid mielde mat  gustojit dan riikkas gos boazu lea.  2.  Eallibohccot ja njuvvojuvvon bohccot ja  boazobuktagat iežas atnui sáhttet  fievrriduvvot nuppi riikii mas duollo-,  vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot.  3.  Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja  dasto fievrridit ruovttoluotta ruovtturiikii  mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta  galgá gustot.  4.  Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja  vuovdit daid doppe dan riikka  sisafievrridan- ja vuovdinmearrádusaid  mielde.  5.  Unnit meari bohccuid sáhttá  spiehkkasemiin njuovvat nuppi riikkas ja  vuovdit doppe mas duollo-, vearro- ja  divatfriddjavuohta galgá gustot, jus vissásit  lea soameheapmi fievrridit bohccuid  ruovtturiikii.    6.  Bohccuid fievrrideapmi mohtorfievrruin ¶
riikkaid gaskka sáhttá dahkkojuvvot  mohtorfievrruin mii lea dohkkehuvvon dán  lágán fievrrideapmái juoppá riikkain. Kapihtal 3. Norgga-ruoŧa guohtun ¶
Artihkal 11    Guohtunlávdegottis galget leat vihtta lahtu geat  nammaduvvojit njealji jahkái. Goabbatge riikka  ráđđehusat nammadit guokte lahtu, mas nuppis  sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta  boazodoalu birra ja nammaduvvo riikka  boazoealáhusa árvalusa mielde. Dasa lassin  galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa  sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta  lahtu gii galgá leat lávdegotti jođiheaddjin.    Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš  várrelahttu seammá eavttuiguin go váldolahttu.  Jođiheaddji várrelahttu lea Guohtunlávdegotti  nubbinjođiheaddjin. ¶
Artihkal 12    Dan muddui go ii leat mearriduvvon  guovlobeavdegirjjis, sáhttá  Guohtunlávdegoddi, guovlluid várás mat  fátmmastuvvojit beavdegirjjis, mearridit  1.  guhte orohat dahje guhte čearru sáhttá  atnit dihto guovllu  2.  guohtunáiggiid  3.  alimus boazologu.     Dasa lassin sáhttá Guohtunlávdegoddi maiddái  mearridit   4.  johtimiid čađaheami  5.  ealuid čohkkema ja rátkima   6.  sierra bearráigeahččan- ja guođohan-  mearrádusaid   7.  spiehkastemiid guovlobeavdegirjji  mearrádusain   8.  dohkkehit ovttasbargosoahpamuša 7.  artihkkala mielde  9.  cealkámuša 13. artihkkala mielde   10. buhtadusa 24. artihkkala mielde  11. lágalaš gohččosiid ja doaimmaid 25. ja  26. artihkkaliid mielde   12. konvenšuvdnadivada 27. artihkkala ¶
mielde  13. ruđaid olggosmáksit sisamáksojuvvon  konvenšuvdnadivadis 28. artihkkala  mielde  14. veahá sirdit saji gokko  konvenšuvdnaáiddit galget ceaggát    Guohtunlávdegoddi galgá čuovvut rádjerasttildeaddji boazodoalu ovdáneami ja  jahkásaččat dieđihit riikkaid ráđđehusaide.    Artihkal 13    Goappaš riikkaid guovddáš, guovllulaš ja  báikkálaš eiseválddit galget vieččahit  cealkámuša Guohtunlávdegottis ovdalgo  gustovaš eiseváldi dahká mearrádusaid mat  sáhttet guoskkahit rádjerasttildeaddji  boazodoalu.     Dán lágan gulaskuddan ii dušsindaga  ráđđádallangeatnegasvuođa sámi beroštumiid  hárrái nu guhká go dán geatnegasvuođa vuođus  lea náššuvnnalaš dahje internáššuvnnalaš riekti. ¶
Artihkal 14      Guohtunlávdegotti mearrádusat galget leat  eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku).  Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de  mearrida jođiheaddji jietna.    Guohtunlávdegoddi lea dohkálaš dahkat  mearrádusaid go jođiheaddji ja unnimustá okta  lahttu goappáge riikkas oassálastá  mearrideamis.      Áššeráhkkaneamis, dahje lágalaš gohččumiid  gárvvisteamis 25. artihkkala vuosttaš oasi  mielde ja 26. artihkkala vuosttaš oasi mielde  sáhttá jođiheaddji akto mearridit. ¶
Artihkal 15    Guohtunlávdegotti dahkan mearrádusat sáhttet  biddjojuvvot fápmui vaikko mearrádus  váidaluvvo Dárkkistangoddái.  Guohtunlávdegoddi sáhttá goitge mearridit ahte  dahkkojuvvon mearrádusa ii galgga bidjat  fápmui ovdalgo váidináigemearri lea vássan. ¶
Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte  váidaluvvon mearrádus ii galgga  fápmuiduvvvat ovdalgo váidalus lea  loahpalaččat mearriduvvon.    Artihkal 16    Áššeosolaččat dahje earát geaidda mearrádus  čuohcá sáhttet váidalit Guohtunlávdegotti  mearrádusaid Dárkkistangoddái.   Mearrádusaide, maid lea vejolaš váidalit, gusto  njeallje-vahkkosaš váidináigemearri dan  beaivvi rájes go mearrádus lea  vuostáiváldojuvvon. Váidalus galgá leat ollen  Guohtunlávdegoddái ovdal dán áigemeari. Jus  váidalus olle ilá maŋŋit, galgá  Guohtunlávdegoddi hilgut váidalusa. ¶
Kapihtal 4. Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi ¶
Artihkal 17    Dárkkistangottis galget leat vihtta lahtu geat  nammaduvvojit njealji jahkái. Ráđđehusat  nammadit guokte lahtu goabbáge ja nuppis  sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta  boazodoalu birra ja nammaduvvot riikka  boazoealáhusa árvalusa mielde ja nuppis galgá  leat duopmárgelbbolašvuohta. Dasa lassin  galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa  sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta  lahtu gii galgá leat dárkkistangotti jođiheaddjin.  Jođiheaddji galgá leat duopmár dahje galgá leat  nana duopmárhárjánupmi.     Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš  várrelahttu seamma eavttuiguin go váldolahttui.  Jođiheaddji várrelahttu lea Dárkkistangotti  nubbinjođiheaddjin. ¶
Artihkal 18    Dárkkistangotti mearrádusat galget leat  eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku).  Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de  mearrida jođiheaddji jietna.     Dárkkistangoddi lea mearrádusfámolaš go buot  lahtut oassálastet mearrádusas. ¶
Áššeráhkkaneami dáfus sáhttá jođiheaddji akto  mearridit.    Dárkkistangotti mearrádusa  konvenšuvdnadivada hárrái 27. artihkkala  mielde, sáhttá son gii lea geatnegahttojuvvon  máksit konvenšuvdnadivada,  badjelduolbmamiid dihte mat dahkkojuvvojit  Norggas váidalit diggegoddái ja Ruoŧas váidalit  ášši Leanariektái Norrbottena leanas. Dasa  lassin ii sáhte doalvut Dárkkistangotti  mearrádusaid diggegoddái dahje váidalit  Leanariektái.     Stevnnegii dahje váidalussii gusto njealljevahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes  go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Stevnnet  dahje váidalus galgá leat ollen diggegoddái  dahje Leanariektái Norrbottena leanas ovdal  dán áigemeari. Jus stevnnet dahje váidalus lea  ollen ilá maŋŋit, galgá duopmostuollu hilgut  váidalusa. Kapihtal 5. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti oktasaš mearrádusat ¶
Artihkal 19    Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi galget  áššiid gieđahallamis leat iešheanalaččat eaige  váldit ovttage osolačča beali. ¶
Artihkal 20    Guohtunlávdegotti dahje Dárkkistangotti  dahkan mearrádusat sáhttet fápmui  biddjojuvvot iešguđege riikkas seammá  njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš  duopmu náššuvnnalaš duopmostuolus.    Náššuvnnalaš duopmostuolu mearrádus 18.  artihkkala goalmmát oasi mielde sáhttá fápmui  biddjojuvvot váidi ruovtturiikkas seammá  njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš  duopmu. ¶
Artihkal 21    Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi bidjet  johtui daid iskkademiid ja guorahallamiid mat  leat dárbbašlaččat vai sáhttet doaimmahit dán  konvenšuvnna mielde mearriduvvon bargguid.    Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi sáhttet  njuolga váldit oktavuođa eiseválddiiguin  goappaš riikkain ja bivdit sin veahki. Dárbbu  mielde sáhttet goappaš lávdegottit atnit  áššedovdiid veahkkin sierra  guorahallanbargguide.    Artihkal 22    Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti lahtut,  áššedovdit ja olbmot geat gullet lávdegottiid  čállingottiide sáhttet rasttildit riikkaráji gokko  heive lávdegottiid bargguid dáfus, mas duollo-,  vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, ja  fievrridit fárusteaset dárbbašlaš biergasiid. ¶
Artihkal 23    Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti  njuolggadusat leat dán konvenšuvnnas  mielddusin (2. mielddus).    Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi  ráhkadit iešguđege bušeahttaevttohusa juohke  jagi. Bušeahtaid dohkkehit ráđđehusat. Golut  juogaduvvojit ovttamađe goappaš riikkaide.   Ráđđehusat mearridit ovttasráđiid rehketdoallo-  ja rehketdoallodárkkistanvugiid. ¶
Kapihtal 6. Mearrádusat bohccuid ruovttoluotta fievrrideami ja badjelduolbmamiid birra ¶
Artihkal 24    Jus orohaga dahje čearu bohccot orrot nuppi  riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan  vejolašvuođa, dahje iežas riikka orohaga dahje  čearu bohccot orrot dakkár guovllus gos ii leat  lohpi  konvenšuvnna mielde, de galgá orohat  dahje čearru farggamusat máhcahit bohccuid  ruovttoluotta lobálaš guohtunguovlluide.  Ovdalgo bohccuid doalvu ruovttoluotta de ¶
galgá, jus lea vejolaš, dieđihuvvot daidda  orohagaide dahje čearuide maidda guoská.  Rátkimat dahje miessemearkumat eai goitge  oaččo lágiduvvot jus buori áiggis ii leat  dieđihuvvon daidda orohagaide dahje čearuide  maidda guoská.     Orohat dahje čearru galgá, maŋŋel rátkimiid  farggamusat doalvut bohccuid lobálaš  guohtunguovlui jus gullevaš áššeosolaččat eai  leačča soahpan earaládje gaskaneaset. Jus  orohat dahje čearru mii lea ožžon dihtosii  rátkimiid birra, ii boađe, ja jus bohccuid ii sáhte  máhcahit ruovttoluotta mealgat liigebarggu  haga, de sáhttá dat orohat dahje dat čearru gii  doaimmaha rátkimiid, njuovvat bohcco ja  vuovdit dan boazoeaiggáda nammii.     Jus eai leat soahpamuša bokte mearridan eará,  de galgá orohat dahje čearru máksit buhtadusa  sutnje gii fuolaha ja fievrrida bohccuid  ruovttoluotta. Nu maiddái galgá boazoeaiggát  máksit njuovvan- ja vuovdingoluid. Go lea  sierramielalašvuohta buhtadusa sturrodagas, de  mearrida Guohtunlávdegoddi dán.    Artihkal 25    Jus orohat dahje čearru ii fievrrit bohccuid  ruovttoluotta nu movt 24. artihkkalis  daddjojuvvo, de sáhttá Guohtunlávdegoddi, go  son gii lea vaháguvvan dahje gillá heittotvuođa  gáibida dan, addit gohččuma orohahkii dahje  čerrui mearriduvvon áigái doalvut bohccuid  eret.     Jus gohččun ii čuvvojuvvo, de mearrida  Guohtunlávdegoddi gii galgá sáhttit juogo  fievrridit bohccuid ruovttoluotta dahje njuovvat  ja vuovdit daid boazoeaiggáda nammii.  Lávdegoddi sáhttá mearridit ahte dákkár  doaimmat galget fuolahuvvot riikka  ovddasvástideaddji eiseválddi bokte dahje  orohaga ja čearu bokte mii lea váldán  badjelasas čađahit dákkár doaimma.     Ruovttoluotta máhcahangoluid galgá máksit dat ¶
gullevaš orohat dahje čearru mii lea ožžon  gohččosa dan dahkat vuosttaš lađđasa vuođul.   Njuovvan- ja vuovdingoluid galgá ¶
boazoeaiggát máksit. Ruhta mii báhcá  njuovvamis ja vuovdimis gullá boazoeaiggádii.    Artihkal 26    Boazoeaiggát, orohat dahje čearru gii ii čuovo  mearrádusaid mat dán konvenšuvnnas leat  mearriduvvon dahje ii čuovo mearrádusa man  Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea  dahkan, sáhttá Guohtunlávdegottis oažžut  gohččuma mearriduvvon áigái dahkat dahje  guođđit dahkamis dihto doaimma. Gohččumis  sáhttá bággosáhkku mearriduvvot.  Jus lea  heivvolaš, sáhttá bággosáhku mearriduvvot  jotkkolaččat.     Go mearrida bággosáhku sturrodaga galgá  vuhtiiváldit dan vahága mii sáhttá čuožžilit jus  gohččun ii čuvvojuvvo, ekonomalaš diliid sus  gii galgá čuovvut gohččuma ja maiddái eará  dilálašvuođaid.     Guohtunlávdegoddi galgá, jus gohččun ii  čuvvojuvvo, mearridit makkár ruhtasubmi  loahpalaččat galgá máksojuvvot ja goas  maŋemus máksináigi lea. ¶
Artihkal 27    Guohtunlávdegoddi sáhttá mearridit ahte  boazoeaiggát, orohat dahje čearru galgá máksit  konvenšuvdnadivada lobihis guođoheami  geažil jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi  riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan  vejolašvuođa, dahje jus iežas riikka bohccot  orrot guovllus gos ii leat lobálaš leat  konvenšuvnna mielde.     Go veardádallá konvenšuvdnadivada  sturrodaga, de galgá vuhtiiváldit earret eará dan  vahága man rihkkumuš lea mielddisbuktán ja  guoskevačča vejolašvuođa eastadit rihkkumuša.  Jus leat earenoamáš ákkat, de sáhttá  konvenšuvdnadivada sihkkut oalát.     Jus bággosáhkku lea loahpalaččat  mearriduvvon 26. artihkkala goalmmát oasi  mielde, de ii sáhte gáibidit  konvenšuvdnadivada dan rihkkumuša ovddas  mii gohččumii gullá. ¶
Konvenšuvdnadivada galgá máksojuvvot  njealji vahku siste dan beaivvi rájes go  mearrádus lea dahkkojuvvon.    Artihkal 28    Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat 26. ja 27.  artihkkaliid mielde galgá mearriduvvot  velggolačča náššuvnnalaš ruhtašlájain.     Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat galgá  máksojuvvot Guohtunlávdegoddái ja  adnojuvvot buhtadussan dan orohahkii dahje  dan čerrui mii lea vaháguvvan rihkkumuša  geažil, ja muđui nai doaimmaide mat leat  rádjerasttildeaddji boazodoalu buorrin.     Guohtunlávdegottis lea ovddasvástádus   bággosáhku ja konvenšuvdnadivada oaččuhit  sisa. ¶
Kapihtal 7.  Sierra mearrádusat ¶
Artihkal 29 Go sisačáliha boazomearkka, galgá geahččat  bearrái ahte mearka lea earálágan go  dohkkehuvvon boazomearkkat guoskevaš  guovllus nuppi riikkas. Goappaš riikkaid  mearkačálihaneiseválddit galget gulaskuddat  nuppi riikka mearkačálihaneiseválddiin  ovdalgo boazomearka sisačálihuvvo. ¶
Artihkal 30    Jus Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi  lea dahkan mearrádusa man vuođul sáhtášii  ovddidit buhtadusášši ¶
jus dakkár mearrádus  livččii mearriduvvon náššuvnnalaš  eiseválddiin, de lea sus geasa mearrádus  čuohcá vuoigatvuohta cegget ášši lávdegottiid  vuostá náššuvnnalaš lága mielde. Ášši mii  guoská soapmása vuoigatvuođaid  gáržžideapmái sáhttá čuoččaldahttojuvvot dan  riikkas gos vuoigatvuođat gáržžiduvvojit. Eará  jearaldagain sáhttá ášši ovddiduvvot  ruovtturiikka duopmostullui. ¶
Artihkal 31    Jus nuppi riikkas rievdaduvvo boazodoalu  organiseren dahje almmolaš hálddašeapmi mii  mielddisbuktá ahte riektesubjeavttas masa dát  konvenšuvdna guoská, rievdá namahus dahje  organiserenvuohki, galget konvenšuvnna  mearrádusat gustot daidda riektesubjeavttaide ¶
mat bohtet daid ovddibuid sadjái. Guoskevaš  riikka ráđđehus galgá dieđihit dakkár  rievdadusaid birra nuppi riikka ráđđehussii,  Guohtunlávdegoddái ja Dárkkistangoddái. Kapihtal 8. Fápmuiboahtin ja gustonáigodat ¶
Artihkal 32    Go dát konvenšuvdna fápmuiduvvá, de ii  galgga šat gustot beavdegirji juovlamánu 13.  beaivvi 1971 Norgga ja Ruoŧa gaskka mii  guoská daid boazoáiddiid ceggemii ja  ortnegisdoallamii mat mannet muhtin sajiin  riikkaráji guora (Davvi-Trøndelága ja LulliTrøndelága fylkkain ja Jämtlándda leanas). ¶
Artihkal 33    Dát konvenšuvdna galgá dohkkehuvvot ja  boahtá fápmui golbmalogi beaivvi maŋŋil go  áššeosolaččat leat dieđihan gaskaneaset  čálašeami bokte ahte náššuvnnalaš  konstitušunála ášševuogit fápmudeami ¶
hárrái  leat devdojuvvon. Dárogielat ja ruoŧagielat  teavsttat gustojit dássálaga. Konvenšuvdna  galgá jorgaluvvot davvisámegillii,  julevsámegillii ja lullisámegillii. ¶
Artihkal 34    Konvenšuvdna lea fámus golbmalogi jagi dan  rájes go álgá gustot. Jus konvenšuvdna ii  loahpahuvvoš maŋemusat vihtta jagi ovdal dán  áigodaga, de dat gusto velá logi jagi ja galgá  maŋŋil guhkiduvvot logi jahkái hávális jus ii  oktage dan celkkeš eret guokte jagi ovdalgo  logijagi-áigodat vássá. ¶
Mielddus 1 Konvenšuvdnaguovllu ¶
šiehtadus Norgga  ja  Ruoŧa  rádjerasttildeaddji boazodoalu várás Álggaheaddji mearrádusat § 1  Dán ¶
šiehtadusas ¶
leat ¶
dárkilet  mearrádusat das makkár guovlluid čearut  ja orohagat  ožžot  geavahit nuppi  riikkas  Norgga  ja  Ruoŧa  rádjerasttildeaddji  boazodoalu  konvenšuvnna  artihkal  6  olis.    Geográfalaš ¶
namat, ¶
čilgehusat ¶
ja  koordináhtat  (WGS  84  Norggas  ja  SWER ¶
EF99 ¶
TM ¶
Ruoŧas) ¶
mat  šiehtadusas  geavahuvvojit  leat  váldon  almmolaš  kárttain.  Norggas  leat  dat  M711 ¶
kártaráiddus, ¶
ja ¶
Ruoŧas  Översiktskartan  nammasaš  kárttas  maid  Lantmäteriet ¶
almmuha. ¶
Guovllut  čájehuvvojit kártamildosiin 1-4.      § 2  Boazoorohagas  ja  čearus  mas  lea  vuoigatvuohta  guođohit  nuppi  riikka  guovllu, lea vuoigatvuohta johttit  guvlui  ja  das  eret.  Johttin  galgá  dieđihuvvot  guoskevaš  boazoorohagaide  ja  čearuide.  Jus ¶
johtingeainnu ¶
hárrái ¶
ii ¶
leat  ovttaoaivilvuohta, ¶
de ¶
mearrida  Boazoguohtunlávdegoddi ášši. Mearrádusat ¶
guohtuneatnamiid hárrái § 3  Dolpi Tromssa fylkkas    Dolpi  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 1):  Davil: ¶
Riikkarájis ¶
golmmariikka ¶
rádjemearkkas ¶
Golddajávrri ¶
ja  Govdajoga ¶
(Breidalselva) ¶
mielde  Govdajávrái,  das  viidásit  čázádaga  mielde  Čazajávrái,  dan  jávrri  mielde  davimus  luovtta  rádjái  (34  W  469568  7676869),  das  viidásit  joga  mielde  Siktaguras ¶
ja ¶
Gaskasuorggis  Čoalgedanvuovddijohkii  (Kitdalselva),   dan  joga  mielde  Omasvuona  (Storfjord)  rádjái,  vuona  mielde  ja  Čiekŋaleanu  (Signaldalelva)  mielde  E6  geainnu  rádjái,  das  viidásit  E6  geainnu  mielde  Gárgámii ¶
(Nordkjosbotn), ¶
dasto  Gárgámis ¶
Báhccavuona ¶
mielde  (Balsfjord)  Sørkjosenii.  Oarjin:  Njuolga  linjjás  Kjoselva  njálmmis  (34W  431426  7680211) ¶
Stuorajávrri ¶
(Storvatnet)  davimus  luovtta  rádjái  (34  W  432918  7675123),  Stuorajávrri  mielde  gitta  lulimus  luovtta  rádjái  (34W  432776  7672860),  das  viidásit  njuolga  linjjás  Ándorjávrri  oarjedavimus  luovtta  rádjái  (34  W  431195  7670635),  dán  jávrri  mielde  lulimus  luovtta  rádjái  (34  W  432113  7669074),  das  njuolga  linjjás  Svensborgelva  njálbmái  Geatkejávrris  viidásit  Geatkeeanu  mielde  Øverbygd  rádjái.  Lulil: Målselva  mielde Øverbygd  rájes  Vuolit  Rostojávrri  rádjái,  das  viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái ja  dán  jávrri  mielde  gitta  riikkarádjái  Rr  287  bokte.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  Rostojávrri ¶
rájes ¶
Golmmariikka  rádjemerkii.    Dolpi ¶
lea ¶
juhkkojuvvon ¶
golmma  oasseguvlui, A, B ja C.  A guovlu lea Geaggánvuomi (Könkämä)  čearu  guohtunguovlu.  B  guovllu  sáhttá  Geaggánvuomi ¶
čearru ¶
geavahit  cuoŋománu  1.b.-skábmamánu  14.b.,  ja  Basevuovddi ¶
(Helligskogen)  boazoorohat  sáhttá  geavahit  guovllu  skábmamánu  15.b.-njukčamánu  15.b..  C  guovllu  sáhttá  Geaggánvuomi  čearru  geavahit  cuoŋománu  1.b.-  golggotmánu  31.b.,  ja  Meavkki  (Mauken)  orohat  fas  skábmamánu 15.b. – njukčamánu 31.b..    A  guovlu  lea  dat  oassi  Dolppis  mii  lea ¶
lulábeale ¶
linjjá ¶
Čieknjalvuovdi  (Signaldalen)  –  Bulljáraš  (Stordalen)  –  Stordalselva  dasságo  boahtá  oktii  Govdajogain  ja  nuorttabeale  linjjá  Sørkjosen ¶
– ¶
Marknesdalen ¶
–  Svensborgdalen ¶
– ¶
Fjellfroskvatn  nuorttamus  luovtta,  das  njuolga  linjjás  Stormyra rádjái (34 W 438450 7661983)  Dápmotjoga  (Tamokelva)  buohta,  dan  joga  mielde  dassá  go  boahtá  oktii  Rostoeanuin.    B  guovlu  (Márkos-Malla/Markusfjellet)  lea  dat  oassi  Dolppis  mii  lea  davábeale  linjjá  Čieknjalvuovdi  –  Bulljáraš  –  Stordalselva  dasa  gokko  boahtá  oktii  Govdajogain.    C  guovlu  (Marknesdalen)  lea  dat  oassi  Dolppis  mii  lea  oarjjabealde  linjjá  Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen  -  Fjellfroskvatn  nuorttamus  luovtta,  das  njuolga  linjjás  Stormyra  (34  W  438450  7661983) rádjái Dápmoteanu bokte, dán  joga  mielde  dasa  gokko  boahtá  oktii  Rostoeanuin.    Láhku/Guhkesvággi ¶
(Lakselvdal/Lyngsdal)  boazoorohagas  lea  riekti  johttit  Dolppi  čađa.  Johttin  galgá  leat  Dolppi  davábeale  oasi  čađa  eanemusat  14  beaivvi  čakčat  ja  eanemusat  čieža  beaivvi  giđđat,  ja  galgá  dieđihuvvot  Geaggánvuomi  čerrui  unnimusat  čieža  beaivvi ovdal. Áiddit: Áiddit galget leat:  1.  Golmmariikka  rádjemearkkas  ,   Govdavákki  (Breidalen)  mielde  ja  Govdajávrri  mielde  gitta  Gaskasuorgái  Kitdalenis.  2.  Øvergård  rájes  Oteren  rádjái  E6  oarjjabealde.      § 4  Saivomuotka Norrbottena leanas    Saivomuotka  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit ¶
(Kártamielddus ¶
1): ¶
Oarjin: ¶
Muonáteanu  (Muonioälven)  (SWER  EF99TM  836982  7586385)  rájes  Kallojärvi (SWER EF99TM 836324 7586235)  buohta,  njuolga  linjjás  dán  jávrri  rastá  Kuoppajärvi  (SWER  EF99TM  835251  7585953)  rádjái,  das  viidásit  njuolga  linjjás  Hanhijärvet  (SWER  EF99TM  832002 ¶
7582217) ¶
– ¶
Jupukkajärvi  (SWER  EF99TM  833442  7579181)  -  Kelojärvi  (SWER  EF99TM  830208  7577052)  -  Kalattomajärvi  (SWER  EF99TM ¶
829336 ¶
7573901) ¶
-  Nuulankijärvi  (SWER  EF99TM  830152  7572032)  -  Rukojärvi  (SWER  EF99TM  833331 7572032) mielde. Lulil: Čázádat  Rukojärvi  rájes  rastá  Rukolompolo  dan  báikái ¶
gokko ¶
johka ¶
rasttida  meahcceluotta  Tervaharjutii  (SWER  EF99TM  836523  7566449),  das  njuolga  linjjás  Heinäjärvet  (SWER  EF99TM  837971 7567795) rádjái, viidásit njuolga  linjjás  Muodosjärvi  (SWER  EF99TM  846709  7566808)  rádjái  ja  geainnu  99  rádjái  Kahtovaara  (SWER  EF99TM  850009  7567946)  buohta.  Nuortan  ja  davil:  Geainnu  99  mielde  maŋemus  namuhuvvon  báikkis  Noijanpolanvaara  (SWER  EF99TM  848218  7572225)  buohta,  das  fas  njuolga  nuorttas  Muonáteanu  (SWER  EF99TM  848891  7572377) ¶
rádjái, ¶
das ¶
viidásit  Muonáteanu bajás dasságo lea Kallojärvi  (SWER  EF99TM  836982  7586385)  buohta.    Saivomuotka lea guohtunguovlu  Tromssa boazodoalloguovllu  boazoorohagaid váste. Guovlu sáhttá  geavahuvvot golggotmánu 1.b. –  cuoŋománu 30.b.. Muđui jagis ii galgga  guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Áiddit: Áidi  galgá  leat  geaidnu  99  rájes  Palolaki buohta guovlluráji mielde oarjin  ja  lulde  gitta  geainnu  99  rádjái  Kahtovaara buohta.      § 5  Likká Tromssa fylkkas ¶
Likkás ¶
leat ¶
čuovvovaš ¶
rájit  (Kártamielddus  1):  Davil:  Rostojávrris  Rr  287  ,  Rostoeanu  (Rostaelv)  mielde  Vuolit Rostojávrái (Litle Rostavatn), dan  jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo  jogat  mannet  oktii  Dieváideanuin  (Divielva)  Rostanes  bokte.  Oarjin:  Dieváideanu mielde Rostanes rájes bajás  Hávgajoga ¶
njálbmái ¶
maŋemus  namuhuvvon  eanus.  Lulil:  Hávgajoga  mielde ¶
Dieváideanu ¶
rájes ¶
bajás  Hávgajávrri  oivošii,  das  njuolga  linjjás  Gorvvejávrri ¶
orjješdavimus ¶
luovtta  rádjái ¶
riikkaráji ¶
bokte. ¶
Nuortan:  Riikkaráji ¶
mielde ¶
Gorvvejávrris  Rostojávrái.     Likká lea  guohtunguovlu  Lávnnjitvuomi  (Lainiovuoma) čearu váste.    Davvi-Sažža  (Nord-Senja)  boazoorohat  galgá  beassat  geavahit  Čavári  guovllu  Likkás ¶
dálveguohtumin, ¶
go  guohtundilálašvuohta  Davvi-Saččas  lea  heittot.  Dakkár  guohtungeavaheapmi  galgá ¶
ovdalgihtii ¶
dieđihuvvot  Lávnnjitvuomi  čerrui.  Jus  ii  leat  ovttaoaivilvuohta  guođoheami  hárrái  de  galgá ¶
Boazoguohtunlávdegoddi  mearridit  áššis.  Lávdegoddi  sáhttá  maiddái  addit  dárkilet  mearrádusaid  geavaheami birra.    Čaváris ¶
leat ¶
čuovvovaš ¶
rájit  (Kártamielddus  1):  Davil:  Dieváidjoga  njálmmis  Rostoeanus  ja  Rostoeanu  mielde  Vuolit  Rostojávrri  rádjái,  das  viidásit  dán  jávrri  mielde  Rostoeanu  njálbmái  Vuolit  Rostojávrris.  Nuortan:  Rostoeanu  mielde  dan  báikái  gokko  Rostoeatnu  boahtá  oktii  Sørdalselvain,  viidásit  Sørdalselva  mielde  Tverrelva  njálbmái  Sørdalselvas  (34  W  447227  7647617), ¶
das ¶
njuolga ¶
linjjás  Devddesjávrri davimus luovtta rádjái (34  W  446777  7643686),  dán  jávrri  mielde  Devddesjoga rádjái. Lulil: Devddesjohka  Dieváideanu  rádjái.  Oarjin:  Dieváideanu  mielde  dasa  gokko  boahtá  oktii ¶
Rostoeanuin. Áiddit: Áiddit galget leat:   1.  Riikkaráji  mielde  Rr  287  rájes  Rostojávrri  bokte  dan  báikái  gos  álbmotmeahccerádji ¶
boahtá ¶
oktii  riikkarájiin, ¶
viidásit ¶
Rostoeanu  davábealde Rostobartta lusa.  2.  Ráji  mielde  Likká  ja  Ánjavuomi  guohtunguovlluid  gaskka  riikkaráji  rájes  Julusjoga rádjái Dieváidvuovddis.      § 6  Ánjavuopmi Tromssa fylkkas    Ánjavuomis ¶
leat ¶
čuovvovaš ¶
rájit  (Kártamielddus  1):  Davil:  Kirkeselva  njálmmi ¶
rájes ¶
Målselvas, ¶
viidásit  Målselva mielde Dieváideanu (Divielva)  njálbmái.  Nuortan:  Dieváideanu  mielde  Hávgajoga ¶
njálbmái ¶
Dieváideanus,  viidásit  Hávgajoga  mielde  Hávgajávrri  oivošii,  das  viidásit  njuolga  linjjás  Gorvvejávrri davimus luovtta rádjái, das  viidásit  riikkaráji  mielde  dán  báikkis  Lenesjávrri ¶
(Leinavatn) ¶
nuorttamus  luovtta  rádjái.  Lulil:  Lenesjávrri  mielde,  dasto  Álttesjávrri  (Altevatn)  mielde   Koievasselva ¶
njálbmái. ¶
Oarjin:  Koievasselva ¶
mielde ¶
Koievatnet  davimus  luovtta  rádjái,  viidásit  dan  báikki  rájes  Kopparskarstinden  (aláš  1387)  rádjái,  ja  das  njuolga  linjjás  dasa  gokko ¶
Kopparskarselva ¶
ja  Skinnskarselva  bohtet  oktii,  das  viidásit  njuolga  linjjás  Tverrelva  lulimus  báikái  Tverrelvdalenis ¶
(34 ¶
W ¶
401809  7635197),  viidásit  dán  joga  mielde  dasa  gokko Skardelva ja Påveskardelva bohtet  oktii,  das  viidásit  njuolga  linjjás  dasa  gokko  Frøkentindelva  ja  Iselva  bohtet  oktii,  ja  das  Iselva  ja  Kirkeselva  mielde  dan njálbmái Målselvas.    Ánjavuopmi  lea  juhkkojuvvon  guovtti  oasseguovlun;  A  ja  B.  A  guovlu  lea  guohtunguovlu  Sárevuomi  (Saarivuoma) ¶
čearu váste. B guovllu sáhttá Sárevuomi  čearru  geavahit  cuoŋománu  1.b.  –  golggotmánu  15.b.,  ja  Stálonjárgga  (Hjerttind)  boazoorohat  sáhttá  geavahit  guovllu skábmamánu 1.b. – njukčamánu  31.b..    A guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii  lea  nuorttabeale  linjjá  mii  manná  Kirkeselva  njálmmi  rájes  Målselvas,  viidásit  Kirkeselva  mielde  Sauskarselva  njálbmái  Kirkeselvas,  ja  das  viidásit  njuolga  linjjás  Kirkestind  (aláš  1677)  bokte Gaskasjoga njálbmái Álttesjávrris.    B guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii  lea ¶
oarjjabealde ¶
linjjá ¶
Kirkeselva  njálmmis Målselvas – viidásit Kirkeselva  mielde  Sauskarselva  njálmmi  rádjái  Kirkeselvas,  ja  dasto  njuolga  linjjás  Kirkestind  (aláš  1677)  bokte  Gaskajoga  njálbmái ¶
Álttesjávrris.  Biilabisánanbáikki  rájes  Álttesjávrris  Koievasselva rádjái  gusto  vuoigatvuohta  cegget ¶
dárbbašlaš ¶
orrunsaji  boazodoallolága  mearrádusaid  vuođul  maiddái Sárevuomi čerrui.    Davvi-Sačča  boazoorohat  galgá  beassat  geavahit ¶
Langfjellet, ¶
A ¶
guovllu  siskkobealde ¶
dálveguohtumin ¶
go  guohtundilálašvuohta  Davvi-Saččas  lea  heittot.  Dakkár  geavaheapmi  galgá  ovdalgihtii ¶
dieđihuvvot ¶
Sárevuomi  čerrui.  Jus  ii  leat  ovttaoaivilvuohta  de  mearrida Boazoguohtunlávdegoddi áššis.   Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet  mearrádusaid geavaheamis.    Langfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit:  Nuortan dan rájes gokko Dieváideatnu ja  Rostoeatnu  bohtet  oktii,  Dieváideanu  mielde  Høgskardhus  rádjái.  Lulil:  Høgskardhus  rájes  njuolga  linjjás  Høgskardvatnet ¶
rastá ¶
dasa ¶
gokko  Leaddojohka  ja  Beagasanjohka  bohtet  oktii. ¶
Oarjin: ¶
Sandelva ¶
mielde  Sandelvvatnet  davimus  báikái.  Viidásit  njuolga ¶
linjjás ¶
Målselva ¶
lulimus  mohkkái  (34  W  427073  7653954) ¶
Alvheim  bokte.  Davil:  Målselva  mielde  Dieváideanu njálbmái Målselvas.    Stálonjárgga  boazoorohat  galgá  beassat  geavahit  Mannančearu  A  guovllu  siskkobealde ¶
dálveguohtumin ¶
go  guohtundilálašvuohta ¶
orohaga  dálveguohtuneatnamiin ¶
Norggas ¶
ja  Ruoŧas  lea  heittot.  Dakkár  geavaheapmi  galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi  čerrui.  Jus  ii  leat  ovttaoaivilvuohta  geavaheami ¶
birra ¶
de ¶
galgá  Boazoguohtunlávdegoddi ¶
mearridit  áššis.  Lávdegoddi  sáhttá  maiddái  addit  dárkilet mearrádusaid geavaheamis.    Mannančearus  leat  čuovvovaš  rájit:  Davil: ¶
Suttesgáldojoga ¶
njálmmis  Álttesjávrris  Langbukta  bokte,  viidásit  njuolga  linjjás  Darfaljávrri  (34  W  459639  7600773)  nuortalulimus  luovtta  rádjái,  ja  das  njuolga  linjjás  Rr  280  rádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 280  rájes  Lenesjávrri  rádjái.  Lulil  ja  oarjin:  Lenesjávrri  mielde,  viidásit  Álttesjávrri  mielde ¶
Suttesgáldojoga ¶
njálbmái  Langbuktas. Áiddit: Áiddit galget leat:  1. ¶
Koievasselva ¶
njálmmi ¶
rájes  Álttesjávrris ¶
guovlluráji ¶
mielde  Kopparskardtinden heŋggo  rádjái (34 W  414092 7625460).  2.  Kopparskardtangen  rájes  (34  W  410188 ¶
7627400) ¶
dasa ¶
gokko  Vasskardelva  ja  Strømslitelva  bohtet  oktii.   3.  Rr  279A  rájes  riikkaráji  mielde  Lenesjávrri rádjái.      § 7  Duoddaras Tromssa fylkkas    Duoddaras  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 1):  Davil:  Lenesjávrri  (Leinavatn)  mielde  riikkarájis  viidásit  Álttesjávrri  (Altevatn)  ja  Álttesjoga  (Barduelva)  mielde  Sørdalselva  oivošii  Øyvoll  bokte.  Oarjin:  Sørdalselva  rájes ¶
dan  namuhuvvon  báikkis  gokko  jogat  bohtet  oktii  Grensevatnan  ja  Rr  272  rádjái  riikkarájis.  Lulil  ja  nuortan:  Riikkaráji  mielde  Rr  272  (Pålnorøset)  rájes Lenesjávrái.      Duoddaras  lea  Dálmmá  (Talma)  čearu  guohtunguovlu. Áiddit: Áiddit galget leat:  1.  Bolnnuluovtta  (Pålnoviken)  rájes  Sørdalenii.  2.  Vuohpi  rájes 1  km  nuortalulábealde  Čuolbmaeanu njálmmi Skierreluktii.  3. Hávgaluovtta rájes Álttesjávrái. § 8  Njuoravuopmi Norrbottena leanas    Njuoravuomis  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  1):  Lulil:  Riikkarájis  ruovdemáđii mielde Tornehamn kapealla  rádjái. ¶
Nuortan: ¶
Njuolga ¶
linjjás  Tornehamn  kapealla  rájes  Rr  272  (Pålnorøset)  rádjái.  Davil  ja  oarjin:  Riikkaráji  mielde  Rr  272  dan  báikki  rádjái  gokko  ruovdemáđii  rasttilda  riikkaráji.    Njuoravuopmi ¶
lea ¶
guohtunguovlu  Giellasa (Gielas) boazoorohaga váste.      § 9  Báhcajeagil Norrbottena leanas    Báhcajeahkális  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  1):  Oarjin  ja  lulil:  Čázádat  Duortnosjávri  (Torneträsk)  -  Dárrajávri  -  Jiegajávri  -  Alajávri  -  Váhkujávri - Nuorajávri gitta Gállojávrri  (Kallojärvi)  rádjái.  Nuortan  ja  davil:  Gállojávrri  rájes  čázádaga  mielde  Lulip  Vuolusjávri ¶
- ¶
Davip ¶
Vuolusjávri,  maŋemus ¶
namuhuvvon ¶
jávrri  oarjedavimus  luovtta  rájes    njuolga  linjjás  Lulip  Stálojávrri  nuortalulimus  luktii,  viidásit  čázádaga  mielde  Lulip ¶
Stálojávri  -  Stálojohka  –  Gorttojávri  (Korttojärvi) - Duortnosjávri.    Báhcajeahkála ¶
sáhttá ¶
Giellasa  boazoorohat  geavahit  ođđajagimánu  15.b. – cuoŋománu 30.b.. Báhcajeahkála  sáhttá  Dálmmá  (Talma)  čearru  atnit  miessemánu 1.b. – ođđajagimánu 14.b..      § 10  Skaitelandet/Anttis Norrbottena leanas    Skaitelandet/Anttis ¶
guovllus ¶
leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  1):  Oarjin  ja  lulil:  Lappmarksgränsena  mielde  Duortoseanu  (Torneälven)  rájes  Millojoga (Myllyjoki) rádjái, das njuolga  linjjás  Järvikaiset  (SWER  EF99TM  809026  7503418)  rádjái  ja  viidásit  ruovttoluotta  Duortnosetnui  Juopakoski  vuolde ¶
(SWER ¶
EF99TM ¶
813533  7504215),  dán  eanu  viidásit  Paavosaari  rádjái ¶
(SWER ¶
EF99TM ¶
847353  7487712) ¶
Lehonsuantos. ¶
Nuortan:  Paavosaaris  njuolga  linjjás  jávrrážii  (SWER  EF99TM  843432  7487712)  nuortadavvelis  Saukkuvuoma  ja  viidásit  Pellijoki rádjái (SWER EF99TM 843514  7488384),  dán  joga  mielde  bajás  Pellijärvái  (SWER  EF99TM  835201  7494173),  dan  rájes  njuolga  linjjás  Ainettijoki ¶
nuortalulimus ¶
mohkkái  (SWER  EF99TM  833534  7496231),  viidásit  Ainettijoki  mielde  Lávnnjiteanu  (Lainioälven) ¶
rádjái, ¶
Lávnnjiteanu  mielde bajás Rauvoskoski rádjái (SWER  EF99TM  824811  7519771).  Davil:  Maŋemus ¶
namuhuvvon ¶
báikkis  Lávnnjiteanus  Suolojávrái  (Saarijärvi)  (SWER  EF99TM  823259  7519274),  viidásit njuolga linjjás rastá Tonkijärvi ja  Liikamaa ¶
gitta ¶
dasa ¶
gokko  lappmarksgränsen ¶
rasttilda  Duortnoseanu.    Skaitelandet/Anttis ¶
lea ¶
Tromssa  boazoguohtunguovllu  boazoorohagaid  ja  Skievvá ¶
(Skjomen) ¶
boazoorohaga  guohtunguovlu. ¶
Guovlu ¶
sáhttá ¶
geavahuvvot ¶
golggotmánu ¶
1.b. ¶
–  cuoŋománu  30.b..  Muđui  jagis  ii  galgga  guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Áiddit : Áiddit galget leat:  1.  Guovlluráji  mielde  Duortnoseanu  rájes  lappmarksgränsena  bokte  Rauvosniemi rádjái Lávnnjiteanus ja   2. ¶
guovlluráji ¶
mielde ¶
Ainettijoki  njálmmis  Lávnnjiteanus  Duortnoseanu  rádjái Paavosaari bokte.      § 11  Beatnakvuopmi  Nordlándda fylkkas    Beatnakvuomi  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit ¶
(Kártamielddus ¶
1): ¶
Davil:  Ruovdemáđii  mielde  riikkarájis  Gátterat  (Katterat)  stašuvdnii.  Oarjin:  Gátterat  stašuvnnas  Ruoidnačohkkii  (aláš  1360)  lulimus  Ruoidnajávrái,  dasto  njuolga  linjjás  Beajojikŋii  (aláš  1475),  das  njuolga  linjjás  Váhttečohkkii  (aláš  1494),  das  njuolga  linjjás  Basejávrri  davimus  luktii,  das  seamma  jávrri  lulimus  luktii,  das  njuolga  linjjás  (Basejieŋa  rastá)  Leirvatnet  nuorttamus  luktii,  das  njuolga  linjjás  Máhcalaga  (Storsteinsfjellet)  (aláš  1379)  rádjái.  Lulil:  Máhcalagas  (aláš  1379)  njuolga  linjjás  jiehki  mielde  Sealggajávrri  lullebeali (aláš 1289) rádjái, das njuolga  linjjás  várreheŋggo  mielde  Ákšui,  das  njuolga linjjás Čunojávrri rastá dán jávrri  nuorttamus luktii, dás fas dan báikái gos  rádji  gaskal  Gapná  (Gabna)  ja  Leaváža  (Laevas) čearuid boahtá oktii riikkarájiin  Rr 263 bokte. Nuortan: Riikkaráji Rr 263  rájes  davás  dan  báikái  gos  ruovdemáđii  rasttilda riikkaráji.    Beatnakvuopmi ¶
lea ¶
juhkkojuvvon  guovtti oasseguovlun; A ja B.    A  guovlu  lea  dat  oassi  Beatnakvuomis  mii  lea  nuorttabeale  njuolga  linjjá  Gátterat  rájes  Ristačohkkii  (aláš  1683),  das  njuolga  linjjás  aláš  1289:ii  (33  W  622780  7572394)      Sealggajávrri ¶
lullebeali.  Guovlu  lea  guohtunguovlu  Gapná čearu váste.    B  guovlu  lea  dat  oassi  Beatnakvuomis  mii  lea  oarjjabealde  njuolga  linjjá  Gátterat  -  Ristačohka  (aláš  1689),  das  njuolga  linjjás  aláš  1289:ái  (33  W  622780 ¶
7572394) ¶
Sealggajávrri  lullebeali.  Guovllu  sáhttá  Gapná  čearru  geavahit  miessemánu  1.b.  –  čakčamánu  30.b. ¶
ja ¶
Skievvá ¶
boazoorohat  golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b..      § 12  Njuorjjonjunni Nordlándda fylkkas    Njuorjjonjunis  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  1):  Davil:  Dan  báikki  rájes  gokko  rádji  gaskal  Gapná  ja  Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin  Rr  263  bokte,  das  njuolga  linjjás  Losijávrri  (Lossivatnet)  oivošii.  Oarjin  lea  njuolga  linjjás  namuhuvvon  oivošis  aláš  1727:ii  (33  W  613104  7562205)  (Durmålstinden nuortadavábealde), dasto  Rundtuvái  (aláš  474)  Sørdalenis,  dasto  njuolga  Sørelvenii  (33  W  605538  7561408). Oarjin ja lulil: Sørelva mielde  Rundtuva  buohta,  viidásit  Kobbelva  mielde  Njuorjjojávrái  (Kobbvatnet),  das  viidásit  Njuorjjojávrri  nuortalulimus  luktii,  das  Njuorjjojoga,  Guovdelisjávrri  ja  Vanasjávrri  mielde  dan  báikái  gokko  Leaváža ja Girjása (Girjas) čearuid rádji  boahtá  oktii  riikkarájiin  Rr  259  (Ivarstein)  bokte.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  dan  báikkis  gokko  Leaváža  ja  Girjása  čearuid  rádji  boahtá  oktii  riikkarájiin  Rr  259  bokte,  dan  báikái  gokko  rádji  gaskal  Gapná  ja  Leaváža  čearuid  boahtá  oktii  riikkarájiin  Rr  263  bokte.    Njuorjjonjunni lea juhkkojuvvon guovtti  oasseguovlun A ja B.    A  guovlu  lea  guohtunguovlu  Leaváža  čearu  váste.  Guovlu  lea  dat  oassi  Njuorjjonjunis  mii  lea  lullelis  linjjá ¶
gokko  rádji  gaskal  Gapná  ja  Leaváža  čearuid  boahtá  oktii  riikkarájiin  Rr  263  bokte,  das  viidásit  njuolga  linjjás  Gállančohka  (aláš  1171)  guvlui,  njuolga  linjjás  Stohkkenjunnái  (aláš  1226),  das  njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš  1381),  das  jiehki  rastá  aláš  1727  rádjái  (33  W  613104  7562205)  Durmålstinden  nuortadavvelis.    B guovllu sáhttá Leaváža čearru geavahit  geassemánu 15.b. – čakčamánu 30.b., ja  Skievvá boazoorohat golggotmánu 1.b. –  geassemánu  14.b..  Guovlu  lea  dat  oassi  Njuorjjonjunis  mii  lea  davvelis  linjjá  gokko  rádji  gaskal  Leaváža  ja  Gapná  čearuid  boahtá  oktii  riikkarájiin  Rr  263  bokte, ¶
viidásit ¶
njuolga ¶
linjjás  Gállančohka  guvlui  (aláš  1171),  njuolga  linjjás  Stohkkenjunnái  (aláš  1226),  das  njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš  1381),  das  jiehki  rastá  aláš  1727  rádjái  (33  W  613104  7562205)  Durmålstinden  nuortadavvelis.      § 13  Skávhlá Nordlándda fylkkas    Skávhla  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  1)  Davil:  Njuorjjonjuni  lulábeal  rádji  riikkarájis  Rr  259  bokte  Njuorjjojávrái,  das  čázádaga  mielde  njálbmái  Skievvás,  das  vuona  mielde  olggos.  Oarjin:  Skievvá  ja  Frostisena  boazoorohagaid ¶
orohatráji ¶
mielde  Sørskjomenii  ja  gitta  Vuotnabáhtii  (Skjombotn), ¶
das ¶
njuolga ¶
linjjás  Vasstjørnan  rádjái  Kjårdadalenis,  dán  jávrrážis  Kjårdavatn  davimus  luktii,  das  Kjårdavatn  lulimus  luktii  riikkaráji  bokte. Lulil: Riikkaráji mielde dan báikái  gokko  rádji  gaskal  Girjása  ja  Leaváža  čearuid  boahtá  oktii  riikkarájiin  Rr  259  bokte.     Skávhlá lea guohtunguovlu Girjása čearu  váste. ¶
§ 14  Stuorrijda ¶
Nordlándda ¶
fylkkas ¶
ja  Norrbottena leanas    Stuorrijda  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 1):  Kjårdavatnet lulimus  luovtta  rájes  riikkaráji  bokte  Kjårdavatn  davimus ¶
luktii, ¶
das ¶
Vasstjørnanii  Kjårdadalenis,  jávrrážis  njuolga  linjjás  Vuotnabáhtii ¶
(Skjombotn), ¶
das  Gangarnesetii,  viidásit  njuolga  linjjás  Nordre Bukkevatnet oivošii, das njuolga  linjjás  Jiekŋavárrái  (Isfjellet)  aláš  1437  rádjái,  das  njuolga  linjjás  dán  jávrri  lulimus  luovtta  rádjái  mii  lea  700  allodagas  (34  W  578072  7556164),  das  njuolga ¶
linjjás ¶
Bávgejávrri  (Baugevatnet)  oarjjimus  luovtta  rádjái,  viidásit  dán  jávrri  ja  čázádaga  mielde  Ruonasjávrri  rastá  Siiddasjávrái,  dás  njuolga  linjjás  Kjårdavatnet  lulimus  luovtta rádjái riikkaráji bokte.    Stuorrijda  lea  Frostisena  boazoorohaga  ja  Girjása  (Girjas)  ja  Bastte  (Baste)  čearuid  oktasaš  guohtunguovlu.  Oktasaš  guohtun  dán  guovllus  eaktuda  ahte  boazoorohagas ¶
ja ¶
čearuin ¶
lea  ovttasbargošiehtadus ¶
konvenšuvnna  artihkal 7 olis.    Jus dakkár šiehtadus ii boađe áigái dahje  jus  dat  loahpahuvvo,  de  lea  čuovvovaš  guovlu guohtunguovlun Girjása ja Bastte  čearuid  váste:  Riikkarájis  Kjårdavatnet  lulimus  geaži  bokte,  dán  jávrri  mielde  davit  geahčái,  das  njuolga  linjjás  Middagsvatnet  lulit  geahčái,  dán  jávrri  mielde  johkii  (33  W  595197  7560246)  mii  golgá  dán  jávrái,  johkanjálmmis  njuolga  linjjás  Vabakkvatn  rádjái,  dán  jávrri ja joga mielde Forsvatn rádjái, dán  jávrri  ja  joga  mielde  Siiddasjávrái,  johkanjálmmis  njuolga  linjjás  oarjelulás  badjel ¶
Bávgečohka ¶
(Baugefjell)  Bávgejávrri  seakkimus  čoalbmái  (33  W  585121  7553741),  viidásit  dán  jávrri  mielde nuorttas ja čázádaga mielde gitta  riikkarádjái. ¶
Áiddit : Áiddit galget leat:   1. Forsvatnet rájes Siiddasjávrái (geahča  § 46).     2.  Forsvatnet  rájes  Guovdelasjávrri  (Langvatnet) rádjái (geahča § 46).    Jus  lea  ovttasbargošiehtadus  de  galgá  guohtunguovllus ¶
maiddái ¶
leat  rátkkagárdi.      § 15  Bávgi Nordlándda fylkkas    Bávgi  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  1)  Davil:  Riikkarájis  gokko  Bávgejohka  golgá  rastá  riikkaráji  Bávgejávrri  (Baugevatn)  oivošii,  dán  jávrri  mielde  gitta  jávrri  oarjjimus  luovtta  rádjái,  das  njuolga  linjjás  jávrái  mii  lea  allodat  700:s  (33  W  578072  7556164) ¶
ja ¶
čázádaga ¶
mielde  Austerdalenis ¶
Innerpollena ¶
rádjái  Divttasvuonas ¶
(Tysfjorden). ¶
Oarjin:  Innerpollena  rájes  Divttasvuona  mielde  Slábávutnii ¶
(Sørfjorden), ¶
das  Baddjejávrre ¶
(Øver-Sørfjordvatnet)  rádjái. ¶
Lulil: ¶
Baddjejávrre ¶
rájes,  čázádaga bajás Sadjemjávrre nuorttamus  luktii,  das  njuolga  linjjás  allodat  1236:ii  Gihtsejiegnas, ¶
das ¶
njuolga ¶
linjjás  Noaidejávrri  oarjjimus  luktii,  dán  jávrri  mielde  Lavzejávrái,  das  fas  čázádaga  mielde  Bovrojávrái,  dán  jávrri  mielde  riikkarádjái.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  dan  báikái  gokko  Bávgejohka  rasttilda  riikkaráji.    Bávgi  lea  guohtunguovlu  Bastte  čearu  váste.    .  § 16   Slahpenjárgga Nordlándda fylkkas    Slahpenjarggas  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  1):  Davil:  Dan  báikkis  gokko  riikkarádji  rasttilda  Bovrojávrri  davit gátti, dán jávrri ja čázádaga mielde ¶
Lavzejávrri  rádjái,  viidásit  Noaidejávrri  rádjái  ja  dán  jávrri  oarjjimus  luktii,  dan  luovttas  njuolga  linjjás  allodat  1236:ii  Gihtsejiegnas, ¶
das ¶
njuolga ¶
linjjás  Sadjemjávrre  nuorttamus  luktii,  dán  luovttas  jávrri  rastá  čázádaga  mielde  Baddjejávrre ¶
(Øver-Sørfjordvatnet)  rádjái, viidásit Slábávuodna (Sørfjorden)  rádjái.  Oarjin:  Slábávuodna  rájes,  Divttavuona (Tysfjorden) mielde ja nuori  gaskal Hulløya ja nánnáneatnama. Lulil:  Nuori ¶
rájes ¶
sisa ¶
Mannfjordenii  vuotnabáhtii  gokko  Storvatnet  golgá  vutnii,  dán  čázádaga  mielde  Storvatnet  lulimus  luovtta  rádjái,  luovtta  rájes  njuolga  linjjás  Čoadnejávrri  davimus  luktii, das dán jávrri  ja  čázádaga mielde  viidásit  riikkarádjái.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  davás  dan  báikái  gokko  riikkarádji  boahtá  Bovrojávrri  davit  gáddái.    Slahpenjargga  lea  guohtunguovlu  Unna  Čeruža (Sörkaitum) čearu váste.        § 17   Ruonasvágge Nordlándda fylkkas    Ruonasvákkis  lea  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  2):  Davil:  Riikkarájis  Valddajávrris  ja  čázádaga  mielde  Gussajávrái,  viidásit  Njallajåhkå  mielde  dasságo  dat  boahtá  oktii  Sørelvain.  Oarjjás  ja  lulás:  Ravggajåhkå  (Sørelva)  mielde ¶
ja ¶
viidásit ¶
čázádaga  Ruonasvákkis  riikkaráji  rádjái.  Nuortan:  Riikkaráji mielde Valddajávrái.    Ruonasvágge  lea  guohtunguovlu  Sirges  čearu  váste  ja  sáhttá  geavahuvvot  suoidnemánu 1.b. – čakčamánu 15.b..      § 18  Lijná Nordlándda fylkkas    Lijná  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  2):  Davil:  Rr  246  rájes ¶
Sávtsasj ¶
bokte ¶
njuolga ¶
linjjás  Heargejávrri ¶
(Reinoksvatnet)  nuortalulimus  luovtta  rádjái,  dán  jávrri  mielde  jávreoivošii.  Oarjin:  Njuolga  linjjás  Heargejávrri  oivošis  Jierdajávrri  rádjái,  dasto  čázádaga  mielde  álggos  Juoksajávrái,  das  fas  Gaskajávrriide,  ja  dás  viidásit  Linájávrái  (33  W  552429  7503370) ¶
ja ¶
dán ¶
jávrri ¶
mielde  Goržejávrri lulimus luovtta rádjái.  Lulil:  Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás  Ridoalggičohkkii,  aláš  1273,  viidásit  njuolga  linjjás  Rr  244:ii  Hurreváris.  Nuortan:  Rr  244  rájes  riikkaráji  mielde  Rr 246:ii Sávtsasj bokte.     Lijná  lea  guohtunguovlu  Sirges  čearu  váste.      § 19  Sijddas ¶
Nordlándda ¶
fylkkas ¶
ja  Rastesvárre Norrbottena leanas     Rastesváris ¶
leat ¶
čuovvovaš ¶
rájit  (Kártamielddus 2):  Davil:  Dan  báikkis  Trolldalenis gokko rádji gaskal Sirges ja  Tuorpun ¶
čearuid ¶
boahtá ¶
oktii  riikkarájiin, ¶
čearuid ¶
ráji ¶
mielde  Vastenjávrre ¶
rádjái, ¶
das ¶
badjel  Vuojatsavon  gitta  Virihávrre  rádjái.  Nuortan:  Rastá  Virihávrre  Tukijåkkå  njálbmái.    Lulil:  Tukijåkkå  mielde  Gasakjávrre  rádjái,  viidásit  čázádaga  mielde  dan  báikái  (33  W  555288  7464930)  gokko  čázádat  boahtá  oktii  riikkarájiin  Leirvatnet  bokte.  Oarjin:  Riikkaráji  mielde  Leirvatnet  rájes  Trolldalen rádjái.    Sijddas  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 2): Davil: Rr 242A rájes  Snøtoppenis  njuolga  linjjás  Ragoelva  njálbmái  Storskogvatnetis,  das  lulábeale  gátti  mielde  Storskogvatnet  oivošii,  viidásit  njuolga  linjjás  Bassejávrri  oarjjimus  luovtta  rádjái,  dán  luovttas  njuolga linjjás Skardvatnet rádjái, das fas  Lappelva  mielde  Andkjelvatnet  rádjái.  Oarjin:  Andkjelvatnet  rájes  Fagerbakk ¶
elva mielde Siiddasjávrri oivošii, viidásit  dán  jávrri  rastá  jávrri  lulimus  luovtta  rádjái.  Lulil:  Namuhuvvon  luovtta  rájes  njuolga linjjás Sisovasstinden rádjái, aláš  1411,  das  fas  rastá  Ålmåjalosjiegna  (Blåmannsisen) ¶
Leirvatnet ¶
rádjái,  viidásit  dán  jávrri  rastá  riikkarádjái  (33  W ¶
555288 ¶
7464930). ¶
Nuortan:  Riikkaráji  mielde  Leirvatnet  rájes  Rr  242A:ii Snøtoppenis.    Sijddas  ja  Rastesvárre  lea  Duokta   (Storskog/Sjunkfjell)  boazoorohaga  ja  Tuorpun  čearu  oktasaš  guohtunguovlu.  Oktasaš  guohtun  dán  guovllus  eaktuda  ahte  boazoorohagas  ja  čearus  lea  ovttasbargošiehtadus ¶
konvenšuvnna  artihkal 7 olis.    Jus  dakkár  šiehtadus  ii  dahkkojuvvo  dahje  jus  dat  loahpahuvvo,  de  lea  riikkarádji boazoorohaga ja čearu rádji.      § 20  Sálla Nordlándda fylkkas    Sálla  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  2):  Davil  ja  oarjin:  Dan  báikkis  (33  W  555288  7464930)  gokko  Leirvatnet boahtá riikkarádjái, dán jávrri  rastá  Ålmåjalosjiegna  (Blåmannsisen)  rádjái,  dán  jiehki  rastá  aláš  1283  rádjái  (33  W  547133  7456435),  das  njuolga  linjjás Storelvvatnan oarjelulimus luovtta  rádjái,  das  njuolga  linjjás  dan  báikái  gokko  riikkarádji  raste  Labbasjávrri  davit  gátti.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  Labbasjávrris Leirvatnetii.    Sálla  lea  guohtunguovlu  Tuorpon  ja  Luokta – Mavas čearuid váste. Áiddit :  Áiddit  galget  leat  Loamejávrri  rájes Bieskehávrre rádjái.       § 21  Gráddas Nordlándda fylkkas ¶
Gráddas  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 2):  Davil  ja  oarjin:  Rr  235  rájes  Bálljávrre  nuortalulimus  luovtta  rádjái,  dán  jávrri  rastá  gitta  lulimus luktii, das njuolga linjjás dasságo  Arggalijjåhkå  ja  Skiejddejåhkå  bohtet  oktii,  das  fas  Skiejddejåhkå  mielde  dasa  gokko  dat  boahtá  oktii  Gráddasjåhkåin.  Lulil:  Dan  namuhuvvon  báikki  rájes  gokko  jogat  mannet  oktii,  Gráddasjåhkå  mielde  dasa  gokko  dát  golgá  rastá  riikkageainnu ¶
77, ¶
das ¶
fas ¶
dán  geaidnoráigge  riikkaráji  rádjái.  Nuortan:  Riikkaráji mielde dan báikki rájes gokko  riikkageaidnu  77  rasttilda  riikkaráji  Rr  235 rádjái.     Gráddas  lea  guohtunguovlu  SemisjaurNjarg čearu váste. Áiddit : Áiddit galget leat:  1.  Ikesjávrre ¶
rájes ¶
Bálljávrre  nuortalulimus luovtta rádjái.  2.  Bálljávrre ¶
luovtta ¶
rájes  Skiejddevágge  buohta  čázádaga  mielde  čađa  Skiejddevágge  dan  báikái  gokko  vággi boahtá oktii Arggalijvákkiin.  3.  Arggalijvággebartta rájes Tausafjellet  rádjái (33W 532558 7412483).  4.  Klibbo  oarjelulábeale  vieltti  rájes  Skáiti  nuortalis  (33W  531559  7409416)  Nyslåttbekken rádjái Fredheim lullelis.  5.  Golmma oanehis  gaskka Graddiselva  mielde.      § 22  Älvsbyn Norrbottena leanas    Älvsbyn  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 2): ¶
Holmsel ¶
rájes  geaidnoráigge  Åträsket  nuortalulimus  geahčái,  dás  njuolga  linjjás  Manjärv  jávrri ¶
oarjjimus ¶
luktii, ¶
das ¶
fas  geaidnoráigge  Manjärv  rájes  geainnu  94  rádjái  Vistheden  bokte,  viidásit  geainnu  94 mielde Bihtámeanu (Piteälven) rádjái,  das  fas  dán  eatnoráigge  oarjjás  Holmsel  rádjái. ¶
Älvsbyn  lea  guohtunguovlu  Balvatn  boazoorohaga ¶
váste ¶
ja ¶
sáhttá  geavahuvvot ¶
golggotmánu ¶
1.b. ¶
–  cuoŋománu 30.b..      § 23  Svanjggá Nordlándda fylkkas    Svanjggá  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 2):  Dan  báikkis  gokko  geaidnu  77  boahtá  riikkarádjái,  das  dán  geainnu  mielde  E6  rádjái,  das  fas  E6  mielde  luksa  dan  báikái  gokko  E6  rasttilda ¶
Nordlandsbána, ¶
dan  ruovdemáđii ¶
mielde ¶
dasságo ¶
lea  Ståhkkåhajåhkå buohta, viidásit dán joga  mielde  dan  báikái  gokko  rádji  gaskal  Semisjaur-Njarg  ja  Svaipa  čearuid  boahtá  riikkarádjái  (33  W  518200  7375859),  riikkaráji  mielde  davás  dan  báikái  gokko  geaidnu  77  rasttilda  riikkaráji.    Svanjggá  lea  juhkkojuvvon  guovtti  oasseguovlun; A ja B.    A guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus  mii  lea  Dybenåga  davvelis.  Guovllu  sáhttá  Semisjaur-Njarg  čearru  geavahit  suoidnemánu  1.b.  –  čakčamánu  15.b.  ja  Saltfjellet  boazoorohat  čakčamánu  16.b.  – geassemánu 30.b..    B guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus  mii lea Dybenåga lullelis. Guovllu sáhttá  Semisjaur-Njarg ¶
čearru ¶
geavahit  miessemánu 1.b. – skábmamánu 10.b. ja  Saltfjellet  boazoorohat  skábmamánu  11.b. – cuoŋománu 30.b..      § 24  Storsund Norrbottena leanas    Storsund  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 2): ¶
Storsund ¶
rájes  ruovdemáđii  mielde  Storträskliden  –  Koler  geainnu  rádjái,  dán  geaidnoráigge  Lillpiteälven  rádjái,  dán  joga  mielde ¶
luoddaearu ¶
rádjái ¶
Lillpite  oarjedavábealde,  das  fas  geaidnoráigge  Granträsket rádjái, viidásit geaidnoráigge  Liden  badjel  Arvidsträsk  rádjái,  das  viidásit  geaidnoráigge  Teugerträsk  rastá  Storsund rádjái.    Storsund  lea  Saltfjellet  boazoorohaga  guohtunguovlu  ja  sáhttá  geavahuvvot  golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b..      § 25  Aahkavaerie  /Andfjellet  Nordlándda  fylkkas    Aahkavaerie/Andfjellet  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  3):  Davil:  Dan  báikki  rájes  gokko  rádji  gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid  boahtá  riikkarádjái  (33  W  518200  7375859) ¶
Ståhkkåhajåhkå ¶
rádjái,  Ståkkåhajåhkå  mielde  dasa  gokko  dat  boahtá  oktii  Ruovadajåhkåin  (Randalselva). ¶
Oarjin: ¶
Dan ¶
rájes ¶
gokko  Ståhkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå  bohtet  oktii,  Ruovadajåhkå  ja  Ranelva  mielde  Messingåga ¶
njálbmái ¶
dán ¶
eanus,  Messingåga  mielde  dasságo  Jarfjellbekken  ja  Kjerringelva  bohtet  oktii,  das  fas  njuolga  linjjás  Giftfjellet  rádjái  (aláš  1127),  das  viidásit  njuolga  linjjás  Jånghkere  rádjái  (aláš  1459).  Lulil:  Jånghkere  rájes  (aláš  1459)  njuolga  linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii,  viidásit  njuolga  linjjás  Rundbjorvatnet  oarjjimus  luktii,  das  fas  njuolga  linjjás  dan báikái riikkarájis gokko Gran ja Ran  čearuid  gaskasaš  rádji  álgá  (Rr  223).  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  Rr  223  rájes  koordináhta  33  W  518200  7375859  rádjái Ståhkkåhajåhkå bokte.    Aahkavaerie/Andfjellet ¶
lea  juhkkojuvvon  guovtti  oasseguovlun;  Aahkavaerie ja Andfjellet.     Andfjellet  lea  dat  oassi  Aahkavaerie/Andfjellet  guovllus  mii  lea  nuorttabealde Virvassåga -  Bjoråga  gitta ¶
koordináhta  33  W  510805  7350489  rádjái,  das  viidásit  njuolga  linjjás  Kvepsendalstjønna ¶
davimus ¶
luovtta  rádjái.  Andfjellet  lea  Svaipa  ja  Gran  čearuid guohtunguovlu.    Aahkavaerie ¶
lea ¶
dat ¶
oassi  Aahkavaerie/Andfjellet  guovllus  mii  lea  oarjjabealde  Virvassåga  -  Bjoråga  gitta  koordináhta  33  W  510805  7350489  rádjái,  das  viidásit  njuolga  linjjás  Kvepsendalstjønna ¶
davimus ¶
luovtta  rádjái.  Aahkavaerie  sáhttet  Svaipa  ja  Gran čearut  geavahit miessemánu 1.b.  –  golggotmánu ¶
15.b., ¶
ja ¶
Ildgruben  boazoorohat  golggotmánu  16.b.  –  cuoŋománu 30.b.. Áiddit : Áiddit galget leat:   1. ¶
Áidi ¶
Kvepsendalstjønna ¶
rájes  oarjedavás  koordináhta  33  W  507222  7349428  rádjái  gokko  goarpmasta  Jånghkerii.  2. ¶
Rátkkagárdi ¶
vuogas ¶
báikkis  Virvassdalenis.      § 26  Goepsetjahke Nordlándda fylkkas    Goepsetjahke  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  3):  Davil  ja  oarjin:  Rr 223 rájes, gokko Gran ja Ran čearuid  rádji álgá, njuolga linjjás Rundbjorvatnet  oarjjimus  luovtta  rádjái,  das  viidásit  njuolga ¶
linjjás ¶
Kvepsendalstjønna  davimus  luktii,  das  fas  Goepsejohke  mielde dan njálbmái Kvepsendalsbuktas,  das njuolga linjjás Kjerrtjønna oarjjimus  luovtta  rádjái,  das  fas  njuolga  linjjás  Rr  220A:ii.  Lulil  ja nuortan:  Rr 220A rájes  riikkaráji mielde Rr 223:ii.    Goepsetjahke  lea  guohtunguovlu  Ran  čearu váste. Áiddit :  Áidi  galgá  leat  Rr  223  rájes  guohtunguovllu  ráji  mielde  Kaldvatnet  rádjái, das jávrri nuorttabeale ja lulábeale  gátti  mielde  guohtunguovllu  ráji  rádjái ¶
Kjerrtjønna  bokte,  viidásit  dán  ráji  mielde Rr 220A rádjái.      § 27  Gierkietjahke  Västerbottena leanas    Gierkietjahke  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  3):  Nuortan:  Rr  220A  rájes  njuolga  linjjás  Kåtaviken  nuorttamus  luovtta  rádjái  Över-Umanis.  Lulil:  Över-Uman  Kåtaviken  rájes  Rörsundet  čađa  Krabbfjällnäset  lulimus  báikái,  das  njuolga  linjjás  dan  báikái  gokko riikkarádji rasttilda Graesiejaevrie  (Grasvatnet)  davábeal  gátti.  Oarjin  ja  davil: Rr 217A rájes riikkaráji mielde Rr  220A rádjái.    Gierkietjahke ¶
lea ¶
guohtunguovlu  Ildgruben boazoorohaga váste. Áiddit : Áiddit galget leat:   1.  Rr  220A  rájes  Kåtabäcken  njálbmái  Kåtavikenis.  2.  Över-Uman  rájes  Graesiejaevrie  Fjällripfjället oarjjabealde.      § 28  Ovlevuelie Nordlándda fylkkas    Ovlevuelie  guovllus leat čuovvovaš rájit  (Kártamielddus 3):  Davil:  Riikkarájis  Graesiejaevries (Grasvatnet), das viidásit  koordináhta  33  W  472797  7326613  rádjái  Oksfjellhumpen  bokte.  Oarjin:  Namuhuvvon ¶
koordináhtas ¶
njuolga  linjjás  Steiktuva  rádjái  (aláš  1058),  das  fas njuolga linjjás Bessedørelva njálbmái  Reevhtses  (Røssvatnet),  das  dán  jávrri  mielde  Sørdalselva  rádjái  Sørdalenis.  Lulil:  Sørdalselva  mielde  Varnvatnet  rádjái, das viidásit Famnvasselva mielde  Famnvatnet  rádjái,  das  fas  Bolvasselva  mielde ¶
Bolvatnet ¶
rádjái, ¶
dasto  geaidnoráigge  Joesjö  guvlui  dan  báikái  gokko  dat  rasttilda  riikkaráji.  Nuortan:  Dán  báikki  rájes  riikkaráji  mielde  Graesiejaevrie rádjái. ¶
Ovlevuelie  lea  guohtunguovlu  Ubmeje  čearu váste. Áiddit : Áidi galgá leat koordináhta 33 W  472797  7326613  rájes  Oksfjellhumpen  bokte  Oksskoltena  davimus  heŋggo  rádjái.      § 29  Ramsele Västerbottena leanas    Ramsele  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 3): ¶
Oarjin:   Riikkageaidnošalddi rájes Ubmejejeanoe  (Umeälven)  rastá  Ottonträsk  bokte,  geaidnoráigge  rastá  Sundö  ja  Skivsjö,  Skivsjö  lulimus  geahčái.  Lulil:  Njuolga  linjjás  Skivsjö  lulimus  luovtta  rájes  Harrselsfors  rádjái.  Nuortan  ja  davil:  Harrselsfors  rájes  geaidnoráigge  Sarsjöliden  -  Högås  -  Nyby    Ubmejejeanoe  rádjái, ¶
viidásit ¶
dán ¶
eatnoráigge  Ottonträsk rádjái.    Ramsele  lea  guohtunguovlu  Ildgruben  boazoorohaga  váste  ja  dat  sáhttá  geavahuvvot ¶
golggotmánu ¶
1.b. ¶
–  cuoŋománu 30.b..      § 30  Kruvhtegenvaerie/Vaekie    Nordlándda  fylkkas    Kruvhtegenvaerie/Vaekie  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  3):  Davil:  Dan  báikki  rájes  gokko  geaidnu  gaskal  Joesjö  ja  Varntresk  rasttilda  riikkaráji,  dán  geainnu  mielde  Valenii  Famnvatnet bokte, das viidásit dán jávrri  mielde ¶
ja ¶
Famnvasselva ¶
mielde  Varnvatnet  rádjái,  das  fas  Sørdalselva  mielde  Reevhtse  (Røssvatnet)  rádjái.  Oarjin:  Reevhtse  mielde  Bjørkåselva  njálbmái jávrris, das njuolga linjjás rastá  Aalesjaevrie (Elsvatnet) davimus luovtta  gitta ¶
Åanghkejaevrie ¶
(Unkervatnet)  davimus ¶
luovtta ¶
rádjái. ¶
Lulil: ¶
Åanghkejaevrie  ja  Skardmodalselva  mielde  riikkarádjái.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde Skardmodalselva rájes dan báikái  gokko  geaidnu  gaskal  Joesjö  ja  Varntresk rasttilda riikkaráji.    Kruvhtegenvaerie/Vaekie ¶
lea  guohtunguovlu Vapsten čearu váste. Áiddit : Áiddit galget leat:  1.  Geainnu  mielde  davábealde  Kalven  jávrri ¶
rájes ¶
Tverrelva ¶
njálbmái  Famnvatnetis.  2.  Famnvatnet  rájes  Reevhtse  jávrái  Sørdalen bokte.      § 31  Mejvankilen Västerbottena leanas     Mejvankilen  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  3):  Oarjin:  Álgá  njuolga  linjjás  Grundforsdammen  rájes  Ubmejejeanoes ¶
(Umeälven) ¶
Yttre  Joranträsk  davimus  luovtta  rádjái  (SWER EF99TM 617299 7204173), das  njuolga  linjjás  Björnabäcksjön  rádjái,  dán  jávrris  čázádaga  mielde  Paubäcken  rádjái,  viidásit  Paubäcken  mielde  dán  joga  nuortalulimus  mohkkái  (SWER  EF99TM  635569  7187833),  dán  báikkis  njuolga linjjás Örnträsket davimus luktii.  Lulil:  Örnträsket  davimus  luovttas  njuolga  linjjás  Rusträsket  oivošii,  das  viidásit ¶
Rusbäcken ¶
mielde  Ubmejejeanoe ¶
rádjái. ¶
Nuortan:  Rusbäcken ¶
njálmmis ¶
Ubmejejeanos  Grundforsdammen rádjái.     Mejvankilen ¶
lea ¶
guohtunguovlu  Ildgruben  boazoorohaga  váste  ja  sáhttá  geavahuvvot ¶
golggotmánu ¶
1.b. ¶
–  cuoŋománu 30.b.        § 32  Råaksoentjahke Nordlándda fylkkas    Råaksoentjahke  guovllus leat  čuovvovaš ¶
rájit  (Kártamielddus  3):  Davil:  Dan  báikki  rájes  gokko  Skardmodalselva  rasttilda  riikkaráji,  dán  joga  mielde  Finnskardbekkena  njálbmái  Skardmodalselvas. ¶
Oarjin ¶
ja ¶
lulil:  Finnskardbekken mielde Finnskardtjørna  rádjái, ¶
das ¶
njuolga ¶
linjjás  Råaktjoenjaevrie  (Rotvatn)  davimus  luovtta  rádjái,  dán  jávrri  ja  Rotvaselva  mielde  dan  báikái  gokko  johka  rasttilda  riikkaráji. ¶
Nuortan: ¶
Maŋemus  namuhuvvon  báikkis  riikkaráji  mielde  dan ¶
báikki ¶
rádjái ¶
gokko  Skardmodalselva rasttilda riikkaráji.      Råaksoentjahke  sáhttá  Vilhelmina  norra  čearru  geavahit  suoidnemánu  1.b.  –  borgemánu 31.b., ja Byrkije boazoorohat  čakčamánu  1.b.  –  geassemánu  30.b..  Vilhelmina  norra  čearru  sáhttá  maiddái  geavahit  guovllu  eará  áiggiid,  go  boazodoallu ¶
doaimmahuvvo ¶
lagas  rádjeguovllus Ruoŧas. Áiddit : Áidi galgá leat Ritterifjellet rájes  guohtunguovllu ráji mielde  Raastetjahke  rádjái ja das fas Vaaltanjaevrie rádjái.      § 33  Raajnese Nordlándda fylkkas    Raajnese  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 3):  Davil:  Álgá  njuolga  linjjás  riikkarájis  Vaaltanjaevrie  (33  W  475165 7240956) bokte Luvlie Diehpele  (Austre  Tiplingen)  jávrri  nuorttamus  luovtta ¶
rádjái. ¶
Oarjin ¶
ja ¶
lulil:  Namuhuvvon  luovtta  rájes  rastá  Luvlie  Diehpele ¶
dasságo ¶
Muerhkienjeanoe  (Tiplingelva) ¶
ja ¶
Råtnoenjohke  (Simleelva)  bohtet  oktii,  das  viidásit  njuolga  linjjás  Råtnoenjaevrie  (Råtnan)  oarjjimus  luovtta  rádjái,  dán  jávrri  ja  čázádaga  mielde  gitta  riikkarádjái  Bijjie  Raentseres  (Ranseren).  Nuortan:  Bijjie  Raentsere ¶
rájes ¶
riikkaráji ¶
mielde  koordináhta  33  W  475165  7240956  rádjái  riikkaráji  nalde  Vaaltanjaevrie  bokte. ¶
Raajnese  sáhttá  Vilhelmina  norra  čearru  geavahit suoidnemánu 1.b. – borgemánu  31.b. Áiddit :  Áiddit  galget  leat  Vaaltanjaevrie  rájes  dasa  gokko  Råtnoenjohke  ja  Ranserelva bohtet oktii.      § 34  Lögdeå ¶
Västerbottena ¶
ja  Västernorrlándda leanain    Lögdeå  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus ¶
3): ¶
Lögdeälvena  njálmmi  rájes  Nordmalingsfjärdenis,  joga ¶
mielde ¶
Klösforsenii, ¶
dasto  geaidnoráigge  Yttre  Lemesjö  rádjái,  das  viidásit geainnu mielde Flärke rádjái, das  fas  Husån  mielde  dan  njálbmái  Bottenvikenis,  das  fas  Degerfjärden  mielde  Nordmalingsfjärden ¶
rádjái ¶
ja  Lögdeälvena njálbmái.    Lögdeå  lea  guohtunguovlu  Byrkije  boazoorohaga  váste  ja  dat  sáhttá  geavahuvvot ¶
golggotmánu ¶
1.b. ¶
–  cuoŋománu 30.b..      § 35  Jitnemen ¶
Nordlándda ¶
ja ¶
DavviTrøndelága fylkkain    Jitnemen  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 3):  Davil:  Riikkarájis  Bijjie ¶
Raentseres ¶
(Ranseren),  Raentserenjeanoe  ja  čázádaga  mielde  jávrri ¶
oarjelulimus ¶
luovtta ¶
rádjái  Flåfjellet  (33  W  458364  7227126)  nuorttabealde.  Oarjin:  Namuhuvvon  luovtta  rájes  njuolga  linjjás  Jitnemenjaevrie  lulimus  luovtta  rádjái,  Bijjie.  Lulil: Dán luovtta rájes čázádaga mielde  Jitnemenjaevrie rádjái ja das viidásit dan  báikái  gokko  Jitnemenjohke  rasttilda  riikkaráji.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  Jitnemenjohke  rájes  Bijjie  Raentsere  rádjái. ¶
Jitnemen  lea  guohtunguovlu  Vilhelmina  södra čearu váste. Áiddit : Áidi galgá leat Raentserenjeanoe  njálmmis ¶
Bijjie ¶
Raentsere ¶
rájes  guohtunguovllu ¶
ráji ¶
mielde ¶
gitta  Jitnemenjaevrie rádjái, Bijjie.      § 36  Sipmehke Davvi-Trøndelága fylkkas    Sipmehke  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 3):  Davil:  Dan  báikkis  gokko  Jitnemenjohke  rasttilda  riikkaráji  ja  čázádaga  mielde  Jitnemenjaevrie,  Bijjie  lulimus  luovtta  rádjái.  Oarjin:  Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás  Såålejaevrie  lulimus  luovtta  rádjái,  das  viidásit ¶
čázádaga ¶
mielde ¶
BijjieSipmehke (Vestre Sipmeken) rádjái, das  fas čázádaga mielde riikkarádjái VuelieSipmehke  (Austre  Sipmeksjøen)  bokte.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde  VuelieSipmehke  rájes  dan  báikái  gokko  Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji.    Sipmehke lea guohtunguovlu  Frostviken  Norra čearu váste. Áiddit :  Áidi  galgá  leat  Jitnemenjaevrie,  Bijjie  rájes  guohtunguovllu  ráji  mielde  Vuelie-Sipmehke rádjái.      § 37  Baajme Jämtlándda leanas    Baajme  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 4): ¶
Álgá ¶
riikkarájis  Sipmehkejaevrie  bokte  Sipmehkejukke  rádjái,  dán  čázádaga  mielde  dasa  gokko  boahtá oktii Gavostjukkiin, dán čázádaga  Leipikvattnet  rádjái,  rastá  Leipikvattnet  ja  Bjurälven  ja  Storälven  mielde  (Leipikvattnet ¶
1:1 ¶
opmodatrádji  Straejmie ¶
(Strömsund) ¶
suohkanis)  riikkarádjái ¶
ja ¶
riikkaráji ¶
mielde  Sipmehkejaevrie rádjái. ¶
Baajme ¶
lea ¶
guohtunguovlu ¶
Østre  Namdála boazoorohaga váste. Áiddit :  Áidi  galgá  leat  Sipmehkejaevrie  rájes Ankarvattnet rádjái.      § 38  Mesklumpen Jämtlándda leanas    Mesklumpen  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit (Kártamielddus 4): Álgá dan báikkis  gokko Guevtelejohke (Storälven)  boahtá  riikkarádjái  Ingenmansland  bokte,  dán  joga  mielde  ja  Bjurälven  mielde  Leipikvattnet ¶
rádjái, ¶
viidásit  Leipikvattnet  lulábeale  gátti  mielde  Leipikelvenii, ¶
dán ¶
eanu ¶
mielde  Ankarvattnetii,  rastá  jávrri  ja  čázádaga  mielde  Stor-Blåsjönii,  dán  jávrri  mielde  Stora ¶
Blåsjön ¶
gillái, ¶
viidásit  geaidnoráigge  Östra  Vallervattnetii  ja  das  riikkaráji  mielde  Guevtelejohke  (Storälven) rádjái.    Mesklumpen ¶
lea ¶
Østre ¶
Namdála  boazoorohaga  ja  Frostviken  Norra  čearu  oktasaš guohtunguovlu. Oktasaš guohtun  dán ¶
guovllus ¶
eaktuda ¶
ahte  boazoorohagas ¶
ja ¶
čearus ¶
lea  ovttasbargošiehtadus ¶
konvenšuvnna  artihkal 7 olis.    Jus  dakkár  šiehtadus  ii  dahkkojuvvo  dahje  jus  dat  loahpahuvvo  de  lea  Mesklumpen ¶
Østre ¶
Namdála  boazoorohaga  guohtunguovlun  ja  sáhttá  geavahuvvot ¶
golggotmánu ¶
1.b. ¶
–  cuoŋománu  30.b..  Skábmamánu  1.b.  –  30.b.  sáhttá  maiddái  Frostviken  Norra  čearru geavahit eatnamiid.      § 39  Jorm Jämtlándda leanas    Jorm  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  4):  Geainnu  mielde  riikkarájis  Östra  Vallervattnet  bokte ¶
Stora Blåsjön gillái, das fas Stor-Blåsjön  -  Lill-Blåsjön –  Blåsjöälven  - Stor Jorm  –  Kycklingvattnet  -    Kvarnbergsvattnet  gitta  Gäddede  šalddi  rádjái,  das  viidásit  geaidnoráigge  Murusjøenii,  ja  das  riikkaráji mielde Östra Vallervattnetii.    Guovlu ¶
lea ¶
guohtunguovlu ¶
Østre  Namdála ¶
boazoorohaga ¶
váste.  Boazoguohtuneana ¶
(Renbetesfjället)  Blåsjökilen  sáhttá  geavahuvvot  birra  jagi.  Eará  guovllut  Jormas  sáhttet  geavahuvvot ¶
golggotmánu ¶
1.b. ¶
–  cuoŋománu 30.b.. Áiddit :  Áidi  galgá  leat  Lill-Väktaren  jávrri  rájes  sullii  2  kilomehtera  LillBlåsjön guvlui(se § 46).      § 40  Mealhkoe Davvi-Trøndelága fylkkas    Mealhkoe  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 4):  Rengen  rájes  Sørlias  Sørličázádaga mielde Lenlingen davimus  luovtta  rádjái,  das  riikkageaidnoráigge  Lauvsjølia  badjel  šalddi  rádjái  Laksjøen  ja Sandsjøen muotkki nalde, das viidásit  Sandsjøen  mielde  Gamvollbekkenii,  das  riikkageainnu  mielde  Kveeidet  rádjái,  viidásit  Murusjøen  dan  báikái  gokko  geaidnu  74  boahtá  riikkarádjái,  das  riikkaráji mielde Rengen rádjái Sørlias.     Mealhkoe ¶
lea ¶
guohtunguovlu  Jiingevaerie  čearu  ja  guovtti  siidaoasi  váste  geat  gullaba  Østre  Namdála  boazoorohahkii.  Dát  guokte  siidaoasi  sáhttiba  maiddái  geavahit  Jiingevaerie  čearu guohtunguovllu Ruoŧas.      § 41  Laadth–gieles Jämtlándda leanas    Laadth–gieles  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit ¶
(Kártamielddus ¶
4): ¶
Nuortan:  Riikkarájis Holdernis rastá jávrri lulimus  luovtta  rádjái,  das  fas  Holdersströmmen ¶
mielde  Torrön  jávrái.  Lulil:  Torrön  mielde  badjel  Gaunviken  ja  Gaunan  riikkarádjái.  Oarjedavil:  Gaunan  rájes  riikkaráji mielde Holdernii.    Laadth–gieles ¶
lea ¶
guohtunguovlu  Skæhkere ¶
boazoorohaga ¶
váste.  Bivdinriekti  guovllus  gullá  aŋkke  duššefal Kall čerrui. Áiddit :  Áidi  galgá  leat  Långnäset  rájes  Jävsjönis Torrön rádjái.    § 42  Enan Jämtlándda leanas    Enan  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus  4):  Davil:  Riikkaráji  rájes ¶
E14 ¶
mielde ¶
Rundhögen  luoddaerrui.  Nuortan  ja  lulil:  Dán  luoddaearus geaidnoráigge Rundhögenii,  viidásit njuolga linjjás Sevedholm rádjái  ja das njuolga linjjás badjel Blåhammarkläppen riikkarádjái Svaletjahke (SWER  EF99TM  356084  6997276)  bokte.  Oarjin:  Riikkaráji  mielde  Svaletjahke   rájes  E14 rádjái.     Enan ¶
lea ¶
guohtunguovlu ¶
Essand  boazoorohaga  váste.  Dat  oassi  guovllus  mii ¶
lea ¶
boazoguohtuneatnamiid  (renbetesfjäll) ¶
siskkobealde ¶
sáhttá  geavahuvvot  birra  jagi.  Eará  oasit  Enan  guovllus ¶
sáhttet ¶
geavahuvvot  golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit :  Áidi  galgá  leat  Rundhögenis  guohtunguovllu  ráji  mielde  riikkarádjái  Svaletjahkes.      § 43  Bealjehkh Lulli-Trøndelága fylkkas    Bealjehkh  guovllus  leat  čuovvovaš  rájit  (Kártamielddus 4):  Davil:  Riikkarájis  Svaletjahkes  (33  V  356084  6997276)  njuolga  linjjás  Gorfuglhåmmåren  (aláš  839) rádjái, das njuolga linjjás Nesjøenii  Esna  (33  V  349336  6993114)  bokte. ¶
Oarjin:  Esna  rájes  Nesjøen  mielde  Storbekken  (33  V  352037  6986732)  njálbmái.  Lulil:  Dán  njálmmis  njuolga  linjjás  Neklumpenii  (aláš  1014),  das  njuolga linjjás dan báikái gokko Ekornåa  boahtá  riikkarádjái.  Nuortan:  Riikkaráji  mielde Ekornåa rájes Svaletjahke rádjái.    Bealjehkh ¶
lea ¶
guohtunguovlu  Handölsdalen čearu váste. Áiddit : Áiddit galget leat:   1. ¶
Riikkarájis ¶
Svaletjahkes  guohtunguovllu  ráji  mielde  Esna  rádjái  Nesjøen bokte.  2.  Storbekken  njálmmi  rájes  Nesjøenis  guohtunguovllu  ráji  mielde  dan  báikái  gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái.      § 44  Grövelsjön  Dalarna leanas    Grövelsjön guovllus leat čuovvovaš rájit  (Kártamielddus ¶
4): ¶
Riikkarájis  Grövelsjön  bokte,  dán  jávrri  mielde  Grövlan njálbmái, dás njuolga linjjás Rr  140A  rádjái,  viidásit  riikkaráji  mielde  Grövelsjön rádjái.    Grövelsjön  lea  guohtunguovlu  Elgå  boazoorohaga  váste.  Dat  oasit  guovllus  mat leat birrajagi guohtuma siskkobealde  sáhttet  geavahuvvot  golggotmánu  1.b.  –  cuoŋománu 30.b.. Áiddit :  Áidi  galgá  leat  Grövlan  njálmmi  rájes  Grövelsjönis  guohtunguovllu  ráji  mielde gitta Rr 140A rádjái. Sierra njuolggadusat áiddiid birra § 45  Sierra ¶
riikkarádjeáiddit ¶
DavviTrøndelága, ¶
Lulli-Trøndelága ¶
ja  Hedmárkku  fylkkain  ja  Jämtlándda  ja  Dalarna leanain ¶
Áiddit galget leat riikkaráji nalde:  1. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie  čearu  Stor-Kingen  jávrri  rájes  Björkvattnet rádjái (se § 46).  2.  Gaskal  Loarte  boazoorohaga  ja  Njaarke čearu Björkvattnet rájes Jävsjön  rádjái.  3.  Gaskal  Skæhkere  boazoorohaga  ja  Kall  čearu  ja  maiddái  gaskal  GaaskenLaante  boazoorohaga  ja  Kall  čearu  Torrön jávrri rájes Breivatnet rádjái.  4. Gaskal Gaasken-Laante boazoorohaga  ja Kall čearu Skalsvattnet rájes Teveldal  stašuvnna rádjái (geahča § 46).  5.  Gaskal  Essand  boazoorohaga  ja  Handölsdalen  ja  Mittådalen  čearuid  Ekornåa  rájes  Rr  153  rádjái  (geahča  §  46).  6. Gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja  Mittådalen  čearu  ja  maiddái  gaskal  Riast-Hylling  boazoorohaga  ja  Ruvhten  siijte  čearu  Hyddsjön  rájes  Rr  146  Aa  rádjái.  7.  Gaskal  Femund  boazoorohaga  ja  Ruvhten  siijte  čearu  Rr  146  Aa  rájes  Rogshåen rádjái Røa eanus.  8. Gaskal Elgå boazoorohaga ja Idre Nya  čearu  Rogshåen  rájes  Røa  eanus  Grövelsjön rádjái.  9.  Elgå  boazoorohaga  bokte  Rr  140  A  rájes  dan  báikái  gokko  geaidnu  218  rasttilda riikkaráji.      § 46  Daid áiddiid dáfus mat namuhuvvojit §§  14,  39  ja  §  45  1,  4  ja  5  mat  leat  ceggejuvvon  eará  geatnegasvuođaid  geažil  go  dat  maid  dán  guovtti  riikka  soahpamuš  mielddisbuktá,  ii  rievdda  gustojeaddji  ovddasvástádusdilálašvuođaid.      § 47  Ovddasvástádusa  juohkin  dán  guovtti  riikka  gaskka  cegget  ja  máŧasdoallat  áiddiid ¶
mat ¶
namuhuvvojit ¶
dán  šiehtadusas, ¶
čilgejuvvo ¶
šiehtadusa  mildosis (Sierra mielddus). ¶
Áiddit mat leat ceggejuvvon dán guovtti  riikka  ovddeš  soahpamušaid  vuođul,  ja  mat  eai  leat  mielde  dán  šiehtadusas  galget  gaikojuvvot.  Seamma  gusto  daidda  rusttegiidda  main  ii  leat  šat  doaibma  rádjerasttildeaddji  boazodoalu  oktavuođas.  Ovddasvástádus  gaikut  lea  dan ¶
riikkas ¶
mas ¶
lea ¶
leamaš  ovddasvástádus daid cegget. Loahppamearrádusat § 48  Jus ¶
goappáge ¶
riikka ¶
našuvnnalaš  eiseváldi, ¶
ovdalgo ¶
konvenšuvdna  rádjerasttildeaddji  boazodoalu  hárrái  lea  boahtán  fápmui,  lea  addán  lobi  doibmii  mii ¶
mearkkašahtti ¶
láhkái ¶
dagaha  váttisvuođaid  doaimmahit  boazodoalu  guohtunguovllus  dán  šiehtadusa  olis,  de  galgá ¶
dat ¶
riika ¶
sihkkarastit  boazoguohtundárbbu ¶
nuppi ¶
riikka  guoskevaš  boazoorohaga  dahje  čearu  várás.      § 49  Dat  guokte  riikka  galget  ovdalgo  rádjerasttildeaddji ¶
boazodoalu  konvenšuvdna  lea  boahtán  fápmui,  dahkat  sierra  soahpamuša  áiddiid  ja  rusttegiid ceggema ja gaikuma áigeplána  hárrái. ¶
Mielddus 2 ¶
Njuolggadusat – Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi ja Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi ¶
Álgomearrádusat ¶
§ 1     Dát njuolggadusat sisttisdollet Norgga-ruoŧa  guohtunlávdegotti  (Guohtunlávdegotti)  mearrádusaid ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti  (Dárkkistangotti) mearrádusaid konvenšuvnna  23. artihkkala mielde Norgga ja Ruoŧa gaskka  rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái. ¶
§ 2     Guohtunlávdegottis ja Dárkkistangottis galgá  leat goabbat čállingoddi. Čállingottit galget leat  goabbat sajis muhtin fylkkas dahje leanas gos  konvenšuvdna gusto. Guđe báikkis lávdegottit  galget leat mearridit ráđđehusat ovttasráđiid  maŋŋil go leat ráđđádallan sámedikkiiguin  Norggas ja Ruoŧas.     Ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid mearridit ahte  náššuvnnalaš eiseváldi galgá  čállingoddebargguid doaimmahit. ¶
§ 3     Lávdegottiid jođiheddjiin lea geatnegasvuohta  jođihit ja bearráigeahččat áššeráhkkaneami.  Jođiheaddji galgá fuolahit nu ahte áššit  gieđahallojuvvojit farggamusat.     Lávdegottiid lahtut galget jođiheaddji  čoahkkingohččuma mielde oassálastit  lávdegoddečoahkkimiin ja dárbbu mielde  veahkehit áššiid ráhkkaneamis. ¶
§ 4     Lávdegoddelahtuid ja várrelahtuid  doaibmabuhtasa mearridit ráđđehusat  ovttasráđiid. ¶
Áššegieđahallama oktasaš mearrádusat § 5     Čálalaš gulahallamat lávdegottiiguin sáhttet  dahkkojuvvot juogo dárogillii, ruoŧagillii dahje  sámegillii. Njálmmálaš šiehtadallamis sáhttá  gevahit buot dáid gielaid. Jus jorgaleapmi dahje  dulkon lea dárbbašlaš, fuolahit lávdegottit dán.    Lávdegottiid beavdegirjjit ja mearrádusat   galget čállojuvvot dárogillii dahje ruoŧagillii ja  dárbbu mielde maiddái sámegillii. ¶
§ 6     Áššegieđahallan lea njálmmálaš, čálalaš dahje  dahkkojuvvo earáládje, dan mielde movt  lávdegottit mearridit. Go ášši lea mearriduvvon  galgá čálalaš mearrádus dieđihuvvot  farggamusat. Mearrádusat leat almmolaččat. ¶
§ 7    Son gii oassálastá áššegieđahallamis muhtin  áššis lea bealálaš jus:  a)  son ieš lea osolaš áššái  b)  son lea náitalan dahje ovttasorru  soapmásiin gii lea osolaš áššis dahje lea  sogalaš dahje náittusdili bokte sogalaš  bajásmanni- ja vulosmanni linjjás, dahje  doarrásmanni linjjás gitta  vilbeliid/oambeliid rádjái dahje sullasaš  lagašvuohta  c)  sus lea virgeoktavuohta dahje lea  juogalágan alebuš-/vuolebušvuođa  oktavuohta áššeosolaččain  d)  leat sierra dilálašvuođat mat mielddisbuktet  ahte luohttámuš iešheanalašvuhtii ja  bealátkeahtesvuhtii hedjona. ¶
§ 8     Ovddasteaddji sáhttá ovddastit áššeosolačča.  Ovddasteaddji galgá hálddašit ruoŧagiela,  dárogiela dahje sámegiela. Áššeosolaš galgá  ovddasteaddjái addit fápmudusa juogo  njálmmálaččat lávdegottis dahje čálalaččat.    Jus ovddasteaddji lea heivetmeahttun, sáhttá ¶
lávdegoddi hilgut ovddasteaddji.     § 9    Čállagat ja eará áššebáhpirat galget  sáddejuvvot áššeosolaččaide ja eiseválddiide  maidda ášši guoská. Dárbbu mielde sáhttá  áššeosolaččaide addit dieđu náššuvnnalaš  dieđihaneiseválddi bokte. Earenoamáš  dilálašvuođain sáhttá dieđáhusa almmuhit  unnimustá ovtta aviissas man olbmot  dábálaččat lohket dán guovllus. ¶
Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti áššegieđahallan ¶
§ 10     Ohcamuš mii ovddiduvvo Guohtunlávdegoddái  galgá sisttisdoallat čuvgehusaid mat  dárbbašuvvojit ášši gieđahallamii. Buot  vuosteosolaččat geat leat dihtosis, galget oažžut  dieđu lávdegottis oktan ávžžuhusain vástidit  dihto áigemearrái.      Jus ohcamuš lea váilevaš, galgá  Guohtunlávdegoddi addit gullevažžii áigemeari  njulget váilevašvuođa. Jus váilevašvuohta ii  njulgejuvvo mearriduvvon áigái, de sáhttá  ohcamuš hilgojuvvot. ¶
§ 11     Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte  ohcamuš ii gullo lávdegotti barggu  ovddasvástádusa siskkobeallái, de galgá hilgut  ohcamuša. Seammaládje gusto maiddái jus  ohcamuš lea ovddiduvvon soapmásis geas ii  leat doarvái gullevašvuohta gažaldahkii. ¶
§ 12     Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte  lávdegotti mearrádus lea čielgasit boastut ođđa  dilálašvuođaid dihte dahje eará ákkaid dihte, de  galgá lávdegoddi rievdadit mearrádusa jus dan  sáhttá dahkat fargga ja álkit iige leat vahágin  guhtiige geaid váste mearrádus leai  dahkkojuvvon dahje muđui nai guoská.  Váidalus gahččá eret jus lávdegoddi rievdada ¶
mearrádusa nu movt váidi bivdá. Norgga-ruoŧa dárkkistangotti áššegieđahallan ¶
§ 13     Dárkkistangotti lahttu galgá leat dahkan  duopmárváli dahje duopmárdáhkádusa  ruovtturiikkas. ¶
§ 14    Váidalus Dárkkistangoddái berre sisttisdoallat  a)  guhte mearrádus váidaluvvo  b)  dilálašvuođaid maid atná alccesis doarjjan  c)  duođaštusaid ja  d)  čuoččuhusaid mat galget gustot    Jus váidalus lea váilevaš galgá Dárkkistangoddi  addit váidái áigemeari njulget váilevašvuođa.   Jus váilevašvuohta ii njulgejuvvo mearri áigái,  sáhttá váidalus hilgojuvvot. ¶
§ 15     Dárkkistangoddi galgá hilgut váidalusa jus lea  ovddiduvvon soapmásis geas ii leat doarvái  gullevašvuohta áššái. ¶
§ 16     Váidalus galgá sáddejuvvot ášši  vuosteosolažžii cealkámuša dihte. Cealkámuš  berre sisttisdoallat daid čuvgehusaid mat  namuhuvvojit 14. §:s vuosttaš oasis b-d. ¶
§ 17   Čoahkkingohččuma mielde galgá áššeosolaš  oassálastit persovnnalaččat. ¶
Áššeosolaččat  gohččot ieža vihtaniiddiset ja áššedovdiideaset  ja mákset goluid mat čuvvot gohččuma. ¶
Dárkkistangoddi sáhttá ieš gohččut vihtaniid  dahje áššedovdiid ja máksit goluid mat čuvvot  gohččuma.     Geavatlaš ákkaid dihte sáhttá telefovdna,  videokonferánsa dahje eará veahkkeneavvu  geavahuvvot. Njálmmálaš šiehtadallan leat ¶
almmolaš, jus sierra ákkat eai leat hehttehussan  dasa.     Vihttan gii oassálastá njálmmálaš  šiehtadallamis galgá ávžžuhuvvot muitalit  duođa ja dahkat duohtavuođadáhkádusa.     § 18     Jus áššeosolaš dohkálaš ákka haga ii boađe  njálmmálaš šiehtadallamii dahje ii atte dieđu  mearriduvvon áigái, de sáhttá Dárkkistangoddi  goitge vuodjit ášši. ¶
§ 19     Dárkkistangoddi sáhttá ođđasit gieđahallat ášši  mii lea loahpalaččat mearriduvvon jus  a)  mearrádus lea dieđihuvvon vaikko  áššeosolaš ii leat beassan cealkit áššis dahje  searvat njálmmálaš šiehtadallamii ja  áššeosolaš sáhttá duođaštit alddis leat  leamaš dohkálaš ákka jávkamii ja  mearrádus lea mannan áššeosolačča vuostá   b)  ođđa dilálašvuođat ovdanbohtet mat  čielgasit čájehit ahte mearrádus lea boastut  dahje  c)  leat áššegieđahallanmeaddimat mat leat  mearrideaddji láhkái mearkkašan  loahppabohtosii. ¶
Diehtu ¶
BOAZODOALLOLÁGA BIRRA ¶
geassemánu 15.b. 2007 ¶
Govven ovdasiiddu ja dán siiddu: Per Torbjørn Jystad ¶
Almmuheaddjit: Eanandoallo- ja Borramušdepartementa, Poastaboksa 8007 Dep., 0030 Oslo Kanturčujuhus: Akersgata 59, Oslo. www.regjeringen.no Boazodoallohálddahus, Poastaboksa 1104, 9504 Áltá. Kanturčujuhus: Markveien 14, Áltá. www.reindrift.no ¶
Almmuhuvvon: Juovlamánu 2007  Preantalohku: 3000 ¶
Mis lea dál ođđa boazo doallo láhka. Lága formálalaš namma lea  Láhka geassemánu 15. b. 2007 nr.  40 boazodoalu birra (boazo doalloláhka). Ođđa láhka dohkkehuvvui  Stuoradikkis geassemánus 2007,  ja bođii fápmui suoidnemánu 1.  b. 2007:s. Go ođđa boazo doalloláhka dál lea fápmui boahtán,  de lea boares boazodoalloláhka  1978 rájes (Láhka geassemánu 9.  b. 1978 nr. 49 boazodoalu birra)  heaittihuvvon. ¶
Dán gihppagis leat dieđut lága  dea ŧa lea mos rievdadusaid birra  mat váikkuhit re sur sa háld da šeami ja boazoeaiggádiid vuoi gatvuo đaid ja geatnegasvuođaid.  Gihpa sáhttá maiddái leat ávkin  earáide geat dáhttot dieđuid ođđa  boazo doallo lága birra. Rievdadusat čilge juv vo jit seamma ortnega  mielde go lágas nai. Dás čilget  erenoamážit siidda rolla, rievdadusaid orohatstivremis ja doaibmanjuolggadusaid ráhkadeami. ¶
Ođđa lága vuođđun leat Boazodoalloláhkalávdegotti čielggadeami evttohusat 2001 rájes  (NAČ 2001:35 Boazodoallolága  rievdadusevttohusat). Lávdegoddi  nammaduvvui earet eará NBR’  ja Sámedikki evttohasaid vuođul.  Boazoeaiggádat ledje eanetlogus  lávdegottis mas ledje oktiibuot 11  lahtu (10 lahtu barggu loahpahettiin). Dan áiggis go departemeanta lea bargan ođđa lágain, de  leat leamaš ráđđá dallamat NBR: in ja Sámedikkiin. Ođđa lága  ráhkadettiin leat dásse árvo gažaldagat leamaš guovddážis. Dasa  leat Norgga geatnegasvuođat ON’  nis son kon ven šuvn na olis lea maš ¶
Mihttomearrin lea leamaš ahte  eanas mearrádusat mat gusket  boazodollui galget gávdnot lágas  vai eai dárb ba  šuv vo nu olu liige láhkaásahusat. Dalle šaddá  geavaheddjiide álkit meannudit  dušše lága ektui, eai ge sihke lága  ja láhkaásahusaid ektui. Danne  leat earet eará mearrádusat merkema birra, mat ovdal ledje sierra  láhkaásahusas, dál váldon mielde  láhkii. Leat nappo meark ka šaht ti  unnit láhkaásahusat maid boazoeaiggádat dál fertejit vuhtiiváldit. ¶
Lea deaŧalaš muitit ahte olu  1978-lága mearrádusain eai leat  rievdan ođđa lágas. Dat guoská  ovdamearkka dihte 3., 8., 9. ja  10 kapihttala mearrádusaide.  Ođđa sámi vuoi gat vuo đa láv degod di mii ovddidii iežas čielg gadeami juovlamánu 2007:s lea  earet eará evttohan rievdadusaid boazo doal u  vuoi gat vuo đaid  mear rá dusaid hárrái. Sámi vuoigat vuođalávdegotti evttohusat  sáht tet addit vuođu ođđa rievdadusaide boazodoallolágas. ¶
Boazoeaiggádiidda lea dárbbašlaš  oahpásmuvvat lága mearrádusaide. Láhkateaksta lea mielddusin dán gihppagis ja dat mii dán  diehtogihppagis čilge juvvo, ferte  čadno juvvot láhkatekstii. Gihppagis eai lea vástádusat buot gažalda gaide, ja leat láhkateavsttat ja  lága ovdabarggut mat leat dea ŧalep mo sat go iešguđet áššit galget  dárkileappot čielggaduvvot. ¶
Boazodoallopolitihka bajemus ulbmilin lea lágidit dili boazo dollui  mii lea ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guod devaš. Boazodoalloealáhussii lea  dárb baš laš ahte dat ipmirduvvo ja  háldda šuvvo ealáhussan mas lea  eko no ma laš árvoháhkan ja beaktilis buvttadeapmi. Jus dat galgá  leat vejo laš, de fertejit ealáhusdoallit beassat háhkat doh ká laš  áigái boađu ealáhusain. Ealáhusa  háldda šeamis lea maiddái deaŧalaš deattuhit boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid. ¶
Boazodoalloláhka lea, oktan  boazodoallo šiehta dusain, deaŧaleamos reaidu dáid ulbmiliid  olaheamis. Nu čilge juvvo maiddái  lága ulbmilmearrádusas: ¶
Sámi boazodoalloguovllus galgá láhka lágidit dili boazovuođđun. ¶
Láhka galgá leat mielde sihkvuođa laččain ja eiseválddiin. ¶
Olggobealde sámi boazo doallomielde. ¶
Sihke sámi boazodoalloguovllusa bohccuide. ¶
Ođđa lágas lea boazodoalu rolla  guovddá žis. Iešguđet mearrádusaid bokte ovddiduvvo ahte  ealáhus galgá ieš leat mielde  váikkuheame ja váldime ovddasvástádusa boazodoalu guodde vašvuhtii. ¶
deatalaš reaidun ¶
Odda lágas lea boazodoalu rolla guovddážis.  Iešgudet mearrádusaid bokte ovddiduvvo ahte  ealáhus galgá ieš leat mielde váikkuheame  ja váldime ovddasvástádusa boazodoalu  guoddevašvuhtii. ¶
Láhka lágida dili ealáhusa  siskkáldas iešstivrejupmái. Siida  lea ožžon guovddáš saji, ja lea  deaŧalaš oassi siskkáldas organiserema mearrádusain. Lullisámi  guovlluin lea sáhka sitjes. Doaba  siidaoassi boahtá dálá doallodoahpaga sadjái. Dál rahpasa maiddái  vejolaš vuohta ásahit buohtalas  álggahanoasi vai buolvvaid gaskka sirdimat šaddet njuovžilat. ¶
Láhka deattuha sihkkarastit  ovttaskas boazodoalli riekte sihkarvuođa. ¶
Boazodoalloorohagaid ortnet  joatkašuvvá, muhto orohatstivra  doaibmá dál čielga sit priváhtarievttálaš orgánan. Dat mearkkaša ahte orohatstivrras eai leat  šat almmolašrievttálaš doaimmat.  Boazodoalloorohaga váldodoaibman šaddá organiseret boazodoalu orohaga siskkobealde, ja  siida ja siidaoassi fas doaimmahit  praktih kalaš boazobargguid. ¶
Okta orohatstivrra deaŧaleamos doaimmain šaddá doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi.  Doaibma njuolggadusat leat dárkilet mearrádusat orohaga resurssaid háld da šea mis. Galget ain  ráhkaduvvot orohatplánat, muhto  dain galget dál dušše leat dieđut  orohaga boazodoalu birra mat leat  dárb baš laččat alm mo laš plánemis  vai boazodoalu beroštumit vuhtiiváldojuvvojit nu bures go vejolaš. ¶
Vuordámuššan lea ahte boazodoallit lága bokte ieža ohcet ja  gávnnahit jierpmálaš ja guhkilmas čovdosiid. Muhto soames  háviid sáhttá dárbbašuvvot  veahkki čoavdit riidduid almmá lágastemiid haga. Danne lea  vejolaš vuohta geavahit soaba hanort nega mii lea riektevuogádaga  olggobealde. ¶
Vaikko šaddá ge siskkáldas  ieš  stiv re jupmi, de dárbbašuvvo eiseválddiid čuovvoleapmi dihto dilálaš vuođain. Resursavuođu ja eará  servodatberoštumiid vuhtiiváldima hárrái sáhttá leat dárbu eiseválddiid doaibmabijuide. Nu sáhttá maiddái leat jus boazo doalu  siskkáldas ovttasdoaibman ii  doaimma, ja go čuož žilit čuolmmat  maid ii nagot čoav dit eiseválddiid  veahki haga. Leat ráhkaduvvon  ođđa ráŋggáštusmearrádusat mat  sáhttet čađahuvvot jus ovda mearkka dihte lobihis doaibma ii heaittihuvvo. ¶
Almmolaš organiserema hárrái  (boazodoallostivrra, guovllustivrraid ja boazodoallohálddahusa),  eai leat dahkkon rievdadusat. ¶
Láhka lea redakšuvnnalaččat  dárkkistuvvon ja čorgejuvvon. ¶
odda lágas ¶
Kapihtal 1 Álggaheaddji  mearrá dusat. ¶
Dán kapihtalis eai leat ođđa  mearrádusat main lea njuolgga  mearkkašupmi boazodolliide. Ulbmilparagráfas leat muhtun rievdadusat. Ee. celkojuvvo dál ahte  láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazodoalloareálaid sámi  boazodoalloguovllus boazodoalu  deaŧaleamos resursavuođđun.  Ulbmilmearrádus addá mávssolaš  čujuhusaid go galgá áddet ja geavahit lága eará mearrádusaid. ¶
Kapihtal 2 Boazodoallu sámi  boazodoalloguovllus ¶
Kapihttalis leat olu ođđa mearrádusat das ahte gii oažžu eaiggá duš šat bohccuid sámi boazodoalloguovllus, ođđa siidaosiid  ásaheami hárrái, siidaosiid sirdima hárrái ja maiddái náittosguimmežiid ja ovttasássiid hárrái. ¶
Siidaoassi doalu sadjái ¶
Buohkat geat orohatstivrras ledje  čálihuvvon doalu jođiheaddjin  suoidnemánu 1.b. 2007:s, čálihuvvojedje dan rájes siidaoasi  jođiheaddjin. ¶
Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccui sámi boazodoalloguovllus ¶
Jus galgá beassat eaiggáduššat  bohccuid sámi boazodoalloguovllus, de ferte leat vuoigatvuohta  atnit mearkka. Go ohcá mearkka  de ferte váhnemiin dahje ádjáin  ja áhkuin leamaš boazodoallu  váldoealáhussan. Ohcci bohccot  fertejit maiddái leat siidaoassái  dahje buohtalas álggahanoassái  gullevaččat. Mearkkaeaiggát ii  dárbbaš leat fuolki dan siidaoasi  jođiheaddjái gos bohccot leat. ¶
Ođas lea ahte vuoigatvuohta  eaiggáduššat bohccuid sámi  boazodoalloguovllus dál guoská  juohkelágán boazoeaiggádušša nvugiide. Ovdamearkka dihte ii  leat iešalddis lohpi doaimmahit  boazodoalu áidojuvvon báikki  dahje gárddi siskkobealde, dahje  ellidpárkkas čájáhussan. Nu lea  váldonjuolggadus muhto Boazodoallostivra oažžu vejolašvuođa  addit sierralobi earáide eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus vaikko eai deavdde  boazoeaiggáduššangáibádusaid.  Dat mearkkaša ahte láhka lágida  dili ee. sidjiide geain eai leat sámi  máttut, muhto geat dál doaimmahit boazodoalu Finnmárkku  nuorttamus guovlluin, ain joatkit  boazodoaluin boazodoallolága  mearrádusaid mielde. ¶
Siidaoassi ¶
boahtá dál doalu  sadjái. Siidaoassi lea joavku,  dábálaččat bearaš dahje ovttaskas  olmmoš gii lea lahttun siiddas  ja gii doaimmaha boazodoalu  maid okta olmmoš dahje náit tosguim me ža gat dahje ovttasássit  jođihit. Gáibiduvvo ahte siidaoasi  jođiheaddji ássá Norggas. ¶
Siidaoasi jođiheaddji stivrenvuoigatvuohta ¶
lea dárkilit  čilgejuvvon ođđa lága § 10:s. Lea  siidaoasi ovddasvástideaddji  jođiheaddji gii mearrida gii oažžu  eaiggáduššat bohccuid siidaoasi  vuolde ja man olu. ¶
válddahallan ¶
siidaoasi ovddas. ¶
Boazoeaiggát  sáhttá leat dušše ovtta siidaoasi  ovddasvástideaddji jođiheaddjin,  ii ge sáhte eaiggáduššat bohccuid  eambbo go ovtta siidaoasis. Dan  mearrádusas spiehkastuvvo agivuloš máná dáfus gean váhnemat  eaba eale ovttas. Mánás lea dalle  lohpi eaiggáduššat bohccuid sihke  eatni ja áhči beale siidaosiin iežas  mearkkas. ¶
Siidaoasi ásaheapmi. ¶
§ 11:s  mearriduvvo ahte siidda siidaosiid  jođiheaddjit sáhttet mearridit  ásahit ođđa siidaoasi siiddas jus  leat ovttamielalaččat. Árvvoštaladettiin ásahit ođđa siidaoasi,  galgá vuhtiiváldit dan ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš,  ekonomalaš ja kultuvrralaš  guoddevašvuođa ovdii. Mearrádusas celko maiddái ahte mearridettiin gii ođđa siidaoasi galgá  beassat ásahit, galget ee. siidda  eallindilálašvuođat ja bargofámut  vuhtiiváldojuvvot. Dat mearkkaša  ovdamearkka dihte ahte son  guhte aktiivadit searvá bargguide  galgá válljejuvvot ovdalii ohcci  guhte ii leat searvan bargguide.  Siida sáhttá maiddái árvvoštallat  eará áššiid maid dáhttu deattuhit.  Ođđa siidaoasi ásaheapmi galgá  dieđihuvvot guovllustivrii dohkkeheapmái. Dieđáhusas guovllustivrii čilgejuvvo mii lea deattuhuvvon mearridettiin ásaheami. ¶
Guovllustivra galgá dárkkistit  leat go § 11’ formálalaš eavttut devdojuvvon siidaoasi ásahettiin, ee. dan lea go leamaš  ovttamielalašvuohta. Dasa lassin  galgá guovllustivra árvvoštallat  rihkku go ásaheapmi guoddevaš  boazodoalu ulbmila. Guovllustivra sáhttá biehttalit ásaheami  vuollel 250. ¶
Ođđa siidaoasi ásahettiin galgá  boazolohku doalahuvvot siidda  mearriduvvon alimus boazologu  siskkobealde. Dat sáhttá dagahit  ahte earát siiddas fertejit unnidit  iežaset boazologu jus mearriduvvon boazologu vuođul eai čága  eanet bohccot siidii. ¶
Jus siiddas ii leat mearriduvvon  alimus boazolohku dohkkehuvvon  doaibmanjuolggadusaid bokte, de  ferte siida vuordit ásaheamis ođđa  siidaosiid dasságo leat ráhkaduvvon dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat. ¶
Buohtalas álggahanoassi ¶
Siidaoasi jođiheaddji sáhttá  ásahit buohtalas álggahanoasi  mii lea čadnon siidaoassái vai  siidaoasi sirdin buolvvaid gaskka  šaddá ulbmillaččat. § 12 mielde  eaktuda buohtalas álggahanoasi ásaheapmi ahte mearriduvvo  alimus boazolohku maid siidaoassi ja buohtalas álggahanoassi oktiibuot doalaheaba. Dan  boazologu mearrida siida ieš. Ii  sáhte ásahuvvot eambbo go okta  buohtalas álggahanoassi guđenai  siidaoassái. Lea dábálaččat siidaoasi jođiheaddji guhte mearrida  gii buohtalas álggahanoasi galgá  beassat ásahit. Gáibádussan ođđa  jođiheaddjái lea ahte sus lea vuoigatvuohta atnit mearkka, ahte lea  nuorat buolvva olmmoš, ja ahte  lea searvan buot boazobargguide  jođiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Buohtalas álggahanoassi  sáhttá dušše doalahuvvot čieža  jagi rádjái, ja de eaktuduvvo ahte  dahkkojuvvo soahpamuš siidaoasi  sirdima várás. ¶
headdji dieđihit guovllustivrii  ahte ásaheapmi lea dahkkojuvvon. Earret dieđuid buohtalas  álggahanoasi doalli birra, de galgá  maiddái čilgejuvvot leat go namuhuvvon eavttut devdojuvvon.  Maiddái siidaoasi jođiheaddji ja  álggahanoasi jođiheaddji soahpamuš galgá čuovvut dieđuid.  Guovllustivra galgá dárkkistit  ahte ásaheami formálalaš eavttut  devdojuvvojit. ¶
Ovdalgo buohtalas álggahanoasit  sáhttet ásahuvvot, de galget dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat  masa siida gullá leat sajis. ¶
Náittosguimmežagat ja ovttasássit dássiduvvojit ¶
mii lea  rievdan 1978-lága rájes. Muhto §  13 mearrida ahte dat gusto dalle  go ovttasássiguoktás leat leamaš  dahje leat oktasaš mánát, jus  leaba leamaš náitalan dahje jus  leaba ovttas eallán guokte jagi  náittosdili sullasaš oktavuođas. ¶
Náittosguimmežagain/ovttosdilis/ovttasássandilis. ¶
Jus  dat guokte siidaoasi leat seamma  siiddas, de sáhttiba doalahit  goabbat siidaoasi maiddái náittosdilis/ovttasássandilis. Muhto jus  áigu sirdit siidaoasi eará siidii, de  ferte čuovvut § 11 mearrádusaid  siidaoasi ásaheami hárrái. Dat  mearkkaša ahte ii leat vejolaš  sirdit eará siidii ovdalgo ođđa  siidda siidaosiid jođiheaddjit  ovttamielalaččat addet lobi nu  dahkat. ¶
Siidaoasi jođihanovddasvástádusa ¶
sirdin § 15’ mearrádus mearkkaša ahte siidaoasi  eará olbmui gii deavdá eavttuid  bohccuid eaiggáduššama birra siidaoasis. Dattege ii sáhte  nu dahkat jus lea ásahuvvon  buohtalas álggahanoassi. Ođđa  jođiheaddji galgá leat válddálaš  ja galgá leat searvan buot boazodoalu bargguide jođiheaddji fárus  unnimusat golbma jagi. Muhtun  erenoamáš oktavuođain sáhttá  dán gáibádusas spiehkastit. ¶
Jus siidaoasi jođiheaddji jápmá,  ii ge leat ásahuvvon buohtalas  álggahanoassi, de lea mánás, áhkkubis/áddjubis dahje eará olbmos  geas lea vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid, vuoigatvuohta  badjelasás váldit siidaoasi. Dat  dattege ii gusto jus leaska dahje  báhcán ovttasássi geavaha iežas  vuoigatvuođa badjelasás váldit  siidaoasi. ¶
Siidaoasi sirdin galgá dieđihuvvot  guovllustivrii mii galgá dárkkistit ahte sirdima formálalaš  eavttut devdojuvvojit. Ovdamearkan formálalaš eavttuide  sáhttá leat ahte son guhte oažžu  ovddasvástádusa lea válddálaš  ja mearkavuoigatvuođalaš, dahje ahte leaska dahje báhcán  ovttasássi addá mieđáhusa jus  eará olmmoš galgá váldit badjelasás siidaoasi ovddasvástádusa.  Guovllustivra lea maiddái ožžon  vejolašvuođa dohkkehit ahte  siidaoassi vurkejuvvo dasságo son  guhte galgá váldit badjelasás siidaoasi lea válddálaš. Dat njuolggadus galgá čavgadit geavahuvvot. ¶
Siidaoasi heaittiheapmi. ¶
1978-lága ektui lea dál rievdaduvvon nu ahte leat mearrádusat  siidaoasi heaittiheami hárrái, ja  das mii de galgá dáhpáhuvvat ¶
lea ožžon ovddasvástádusa heaittiheami hárrái. Siidda stivra  dahje gulahallanolmmoš lea geatnegahtton bearráigeahččat ahte  siidaoassi duođai heaittihuvvo  jus siidaoasi jođiheaddji mearrida heaitit boazodoaluin dahje jus  son jápmá ja ovddasvástádus ii  sirdojuvvo earáide namuhuvvon  njuolggadusaid mielde. Siidastivrras dahje gulahallanolbmos lea  maiddái ovddasvástádus dieđihit  heaittiheami guovllustivrii. Heaittiheami golut gokčojuvvojit bohccuid vuovdima bokte. Jus buohtalas álggahanoasi jođiheaddji  mearrida heaittihit boazodoalus  dahje jápmá, de eai gusto siidaoasi heaittihannjuolggadusat. Dat  oassi biddjo dalle dan siidaoassái  mas álggahanoassi vuođđuduvvui. ¶
Jus siidaoasi dahje buohtalas  álggahanoasi boazolohku lea  leamaš vuollel 50 bohcco vihtta  jagi, de galgá dat heaittihuvvot  siidaoassin. Dakkár heaittiheami  galgá guovllustivra mearridit.  Go boazolohku lea njealját jagi  vuollel 50, de galgá guovllustivra  dieđihit siidaoasi jođiheaddjái  ahte siidaoassi heaittihuvvo.  Dieđiheapmi ferte dahkkot unnimusat guhtta mánu ovdal nuppe  jagi boazodoallodieđáhusa sáddema áigemeari. Go heaittiheapmi  lea dohkálaččat mearriduvvon, de  oažžu siida dieđáhusa dan birra  guovllustivrras. Dalle lea siiddas  ovddasvástádus bearráigeahččat  ahte siidaoassi duođai heaittihuvvo ja dieđihuvvo guovllustivrii. Goluid gokčama dáfus gustojit  seamma njuolggadusat go dat mii  namuhuvvui ovdalis. ¶
Dás eai leat duohta rievdadusat  main lea mearkkašupmi boazodollui ja boazodolliide. ¶
Kapihtal 4 Dábálaš mearrádusat boazodoalu birra ¶
Dát kapihtal lea ođas 1978-lága  ektui. Dás láhkanannejuvvojit  buori boazodoallovieruid njuolggadusat. Muhto kapihttala čuoggáin  eai leat ođđa njuolggadusat boazodoalu jođiheami birra, ovdamearkka dihte geahččogeatnegasvuođa,  geahčadanvuoigatvuođa dahje  eará siiddaid bohccuid hálddašeami birra ¶
Kapihtal 5 Bohccuid merken  ja mearkkaid sisačáliheapmi ¶
Bohccuid merkema ja mearkkaid sisačáliheami mearrádusat  12.6.84 láhkaásahusa bokte, leat  váldojuvvon fárrui dán kapihttalii soames rievdadusaiguin. Lea  veahá rievdaduvvon muhto rievdadusain ii leat vuoigatvuođalaš  mearkkašupmi. Boazodoallostivra  nammada sierra váiddaásahusa  mearkaáššiid várás. ¶
Kapihtal 6 Boazodoalu  organiseren – orohat ja siida ¶
Orohagat ¶
§ 42 nanne ahte boazodoalloorohagaid juohkima ortnet bisuhuvvo.  Ođđa lága orohatnjuolggadusat  lea čiekŋudahttin 1978-lága  njuolggadusain, ja dat aiddostahttet dálá rievtti. Orohatjuohkimis  galgá váldit vuođu vieruiduvvan  geavaheamis ja seammás galgá  deattuhit ahte orohagaid rájit  šaddet lunddolaččat ja ulbmillaččat boazodoalu doaimmahea ¶
bokte, massit boares áiggi rájes  vuoigatvuođaid jus vel maŋŋel  čájehuvvo ge ahte rájit eai deavdde dakkár vuoigatvuođaid. ¶
Mearrádusas boahtá muđui ovdan  ahte orohatjuohkin ii hehtte ovttasbarggu orohatrájiid rastá go  dat fal ii dagat eará boazodolliid  vuoigatvuođaid ovdii. ¶
Dát njuolggadusat gustojit beroškeahttá das ahte leat go orohagas  buot áigodatguohtumat vai leat go  áigodatguohtumat máŋgga orohagas. ¶
Orohatstivra ¶
§ 43:s leat rievdadusat 1978-lága  ektui das movt orohatstivra galgá  válljejuvvot ja geat stivrras galget  leat lahttun. Stivrra jođiheaddji  vállje orohatjahkečoahkkin, mii  galgá dollojuvvot ovdal geassemánu loahpa. Eará stivralahtut  galget leat guđege geassesiidda  ovddasteaddjit. Movt geassesiida vállje lahtus, mearriduvvo  jahkečoahkkima ja orohatstivralahtuid válljema njuolggadusain,  geahča dás vuollelis. Jus leat  eanet go 7 geassesiidda, de válljejuvvojit guhtta stivralahtu vuorbádemiin iešguđet geassesiiddaid  stivralahttoevttohasaid gaskkas,  earret dan siidda mas lea ovdaolmmoš. ¶
Ovdamearka: Jus orohagas leat  10 geassesiidda, de vállje jahkečoahkkin jođiheaddji dan 10 evttohasa gaskkas. Dasto válljejuvvojit  6 miellahtu vuorbádeami bokte  9 eará geassesiidda evttohasaid  gaskkas. ¶
Jahkečoahkkin sáhttá dattege  mearridit ahte geassesiiddain  guovllustivra dohkkehit. ¶
Boazodoallostivra sáhttá mearridit ahte stivrras galget leat 11  miellahtu rádjái jus dasa leat  erenoamáš ákkat. Boazodoallostivra sáhttá maiddái mearridit  ahte geassesiiddas mii lea mihá  stuorát go orohaga gaskamearálaš  siiddat, galgá leat stuorát ovddasteapmi go dan mii dábálaččat  gusto. ¶
Jus geassesiidda boazodoallit  muđui jagis rátket unnit dálvesiidan, de sáhttet dálvesiidda  siidaosiid jođiheaddjit, dahje eanet dálvesiiddat ovttas dahje eará  čoahkkádus, gáibidit ahte geassesiidda stivrasadji orohatstivrras  galgá leat vurrolaga dálvesiiddaid/joavkkuid gaskka. ¶
Jođiheaddji ja eará stivralahtut  válljejuvvojit guovtti jahkái hávális. ¶
Dassážii go ođđa orohatstivra ásahuvvo, doibmet dat orohatstivrrat  mat leat válljejuvvon 1978-lága  mielde. ¶
Orohatstivrra doaibma ja váldi ¶
Orohatstivrra doaimma hárrái  leat rievdadusat 1978-lága ektui.  Dat boahtá ovdan § 44:s. 1978lága mielde ledje orohatstivrras  almmolašrievttálaš doaimmat,  ovdamearkka dihte gáibidit  doallat rátkkašeami dahje gáibidit čohkket bohccuid ja maiddái  gáibidit sirdit bohccuid mat lobihemet guhtot. Ođđa lága mielde  sáhttá dušše guovllustivra addit  dakkár gohččumiid, vejolaččat  boazodoallostivra. Dál beassá orohatstivra baicca fuolahit orohaga ¶
mearrádusaid mielde. ¶
Nu movt ovdal nai, de galgá orohagas leat orohatkássa masa buot  orohaga siidaoasit galget máksit  jahkásaš doarjaga. Ruđat galget  gokčet orohatstivralahtuid buhtadusa ja eará goluid orohaga hálddašeami oktavuođas. ¶
Boazodoallofoanda ¶
§ 47 mielde galgá orohagas leat  boazodoallofoanda. Dan mearrádusa mielde galget čuovvovaš  ruđat mannat fondii: ¶
1. buhtadus orohahkii guohtunvuoigatvuođaid bággolonisteami  ovddas jna. 2. buhtadus orohahkii vahágiid,  hehttehusaid ovddas jna. 3. doaibmalobi divat (konsešuvdnadivat) orohahkii bággolotnuma  ovddas, 4. boahtu geažotbeljiid ja lobihemet merkejuvvon bohccuid  vuovdimis, 5. doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat, 6. eará ruđat mat bohtet orohahkii. ¶
Lea deaŧalaš fuomášit ahte 6.  čuokkis lea ođas 1978-lága ektui. Dat sáhttet leat ruđat mat  luvvejuvvojit ovdamearkka dihte  de go orohat dahká šiehtadusa  huksejeddjiin guohtuneatnamiid  geavaheami hárrái mas vahágat  boazodollui buhtaduvvojit ekonomalaččat šiehtadusa bokte.  Maiddái dakkár ruđat galget  dál biddjot boazodoallofondii  mii hálddašuvvo njuolggadusaid  mielde mat leat mearriduvvon orohaga doaibmanjuolggadusain. ¶
ođđasat 1978-lága ektui. Lága  § 49:s leat dárkilis njuolggadusat  jahkečoahkkimii, dás maiddái  jienastemiide. Buot orohaga  boazoeaiggádat sáhttet oassálastit jahkečoahkkimis ságastan- ja  evttohanvuoigatvuođain. Iešguđet  siidaoasis ja buohtalas álggahanoasis lea jienastanvuoigatvuohta  jahkečoahkkimis. Siidaoasis leat  vihtta jiena ja buohtalas álggahanoasis lea guokte jiena. Siidaoasi jođiheaddji mearrida jienaid  siidaoasi eará boazoeaiggádiidda.  Jođiheaddjis galgá alddis leat  unnimusat okta jietna, dahje  guokte jus náittosguimmežagat  dahje ovttasássit ovttas jođiheaba  siidaoasi. Orohatjahkečoahkkima  njuolggadusain leat maiddái  njuolggadusat jahkečoahkkima  áššelisttu ja áššebáhpiriid  sáddema birra, ja čoahkkima  jođiheami birra. ¶
Orohatjahkečoahkkima áššit ja váldi ¶
Lága § 50:s leat dárkilis njuolggadusat das makkár áššiid jahkečoahkkin galgá gieđahallat, ja  makkár váldi das lea. Njuolggadusain mearriduvvo maiddái ahte  jahkečoahkkimis lea cealkinvuoigatvuohta máŋgga áššis, muhto  dat ii sáhte čatnat stivrra. Ovdal  geassemánu 2008 loahpa galgá  leat dollojuvvon orohatjahkečoahkkin mas orohatstivrra jođiheaddji  válljejuvvo, ja mas muđui galge  leat iešguđet geassesiiddaid ovddasteaddjit. ¶
Siiddas lea guovddáš sadji lágas boazodoalu organiserema ja  stivrema dáfus. Dat lea njuolgga  mearriduvvon §§ 51–56:s. Dán lágas mearkkaša siida joavkku mas ¶
eatnamiin. Láhka earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida  doaimmaha boazodoalu vuosttažettiin geasse- ja čakčaguohtumiin. Dálvesiida ges doaimmaha  boazodoalu vuosttažettiin dálve-  ja giđđaguohtumiin. ¶
Lága mearrádusaid vuođđun lea  geassesiida (geasseorohat). Dat  boahtá ovdan máŋgga láhkái.  Leat ovdamearkka dihte geassesiiddat mat válljejit ovddasteddjiid orohatstivrraide. Geassesiiddat leat maiddái vuođđun  doaibmanjuolggadusaid ráhkadettiin, dás maiddái boazologu mearridettiin. Iešguđet geassesiiddaid  boazolohku galgá dál mearriduvvot daid guohtuneatnamiid vuođul  maid siida hálddaša. ¶
Siidastivra galgá válljemearrideačča eará ¶
Lága § 52 mielde galgá geassesiidii válljejuvvot stivra mas lea  ovddasvástádus lágidit oktasaš  doaimmaid ja hálddašit siidda  oktasaš rusttegiid. Stivrra vállje  siidajahkečoahkkin. ¶
Fuomáš ahte láhka cealká ahte  jahkečoahkkin sáhttá mearridit  ii válljet siidda stivrra. Muhto jus  jahkečoahkkin vállje ahte siiddas  ii galgga leat sierra stivra, de  ferte jahkečoahkkin válljet muhtuma gulahallanolmmožin siidda  ja orohatstivrra gaskka. ¶
Jus orohat lea seamma go geassesiida, de doaibmá orohatstivra  maiddái siidda stivran. Dain  oktavuođain galgá orohatstivra  válljejuvvot § 52 njuolggadusaid  mielde, muhto stivrra ásaheapmi  lea geatnegahtton, vrd. § 43 viđat ¶
galgá doallat jahkečoahkkima  ovdal miessemánu loahpa juohke  jagi. Fuomáš ahte dás ii leat válljenfriddjavuohta das ahte galgá  go lágiduvvot jahkečoahkkin vai  ii. Lága mielde leat geassesiidda  jahkečoahkkimis olu doaimmat: ¶
-  válljet siidastivrra, dahje  vejolaččat mearridit ahte ii válljejuvvo stivra,  -  válljet evttohasa orohatstivrii  -  mearridit doarjaga siidakássii  -  mearridit siidafoandda njuolggadusaid  -  válljet rehketdoallodárkkisteaddji  -  válljet gulahallanolbmo siidda ja  orohatstivrra gaskka jus siidastivra ii válljejuvvo ¶
Siida mearrida ieš movt lágida  gohččuma jahkečoahkkimii, gii  galgá jođihit jahkečoahkkima,  galgá go leat gittačoahkkin, movt  jienasteamit galget dahkkot, galgá go čállojuvvot beavdegirji jna. ¶
Ovdal miessemánu 2008 loahpa,  ferte vuosttaš geassesiidajahkečoahkkin leat dollojuvvon mas  geassesiidastivra dahje gulahallanolmmoš válljejuvvo, ja gos  maiddái orohatstivrra evttohas  válljejuvvo. ¶
Jus orohagas ii leat eambbo go  okta siida, de eai geavahuvvo dát  mearrádusat. Dalle gustojit § 49  mearrádusat orohatjahkečoahkkima birra. ¶
Siidakássa ¶
Siida ferte ásahit siidakássa jus  jahkečoahkkin vállje siidii iežas  stivrra. § 55:s mearriduvvo ahte  jahkečoahkkin sáhttá mearridit  ásahit siidakássa vaikko ii váll ¶
ovttaskas siidaosiid jođiheddjiid  doarjja maid guhtege máksá iežas  boazologu vuođul. Jahkečoahkkin  mearrida man stuoris doarjja  galgá leat juohke bohcco nammii.  § 46 njuolggadusat orohatkássa  divada mearrideami birra, gustojit  maiddái go siidajahkečoahkkin  mearrida siidakássa divada. Siidakássas ii gáibiduvvo rehketdoallodárkkisteapmi, muhto juohke siidaoasi jođiheaddji sáhttá gáibidit  rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit siidakássa daid njuolggadusaid vuođul mat gustojit siidafoandda rehketdoallodárkkisteamis.  Ii leat eaktun ákkastallat dakkár  gáibádusa. ¶
Jus orohagas ii leat eambbo go  okta siida, de eai geavahuvvo dát  mearrádusat. Dalle gustojit § 46  mearrádusat orohatkássa birra. ¶
Siidafoanda ¶
Jus siidii bohtet ruđat nu movt  namuhuvvo § 47:s (buhtadus,  doaibmadivat jna.), de galgá siidii  ásahuvvot boazodoallofoanda.  Jahkečoahkkin ferte dalle ráhkadit njuolggadusaid dasa movt  foandda ruđat galget geavahuvvot. Dat njuolggadusat galget  sáddejuvvot guovllustivrii dohkkeheapmái. Siidafondii gáibiduvvo rehketdoallodárkkisteaddji.  Lea jahkečoahkkin mii vállje  rehketdoallodárkkisteaddji. § 48  njuolggadusat orohaga boazodoallofoandda dárkkisteami hárrái,  gustojit maiddái siidafondii jus  leažžá dakkár. ¶
Jus orohagas ii leat eambbo go  okta siida, de eai geavahuvvo dát  mearrádusat. Dalle gustojit § 47  mearrádusat boazodoallofoandda  birra. ¶
Doaibmanjuolggadusat ¶
Ođđa lága deaŧaleamos oassi  resursahálddašeami dáfus, leat  orohagaid doaibmanjuolggadusat.  Doaibmanjuolggadusat bohtet  dálá orohatplána siskkáldas osiid  sadjái. Galget ain ráhkaduvvot  orohatplánat, muhto dain galget  leat dieđut orohaga doaimmaid  birra mat dárbbašuvvojit almmolaš plánemis.  Doaibmanjuolggadusat galget  sihkkarastit orohaga guohtumiid  ekologalaččat guoddi geavaheami  ja das galget leat dárkilet mearrádusat ¶
-  guohtungeavaheami birra  -  boazologu birra  -  gárddiid ja eará searverusttegiid  geavaheami ja máŧasdoallama  birra  -  mohtorfievrruid geavaheami  birra  -  boazodoallofoandda hálddašeami  birra  -  orohaga eará opmodaga  hálddašeami birra  -  bargogeatnegasvuođaid ja investeremiid birra  -  eará áššiid birra maid lea vuogas čielggadit orohaga doaibmanjuolggadusain ¶
Orohatstivra ráhkada doaibmanjuolggadusaid ja guovllustivra  galgá daid dohkkehit. Iešguđet  siidda boazolohku galgá maiddái  ovddiduvvot boazodoallostivrii  loahpalaš nannemii ja dohkkeheapmái. Ovdalgo doaibmanjuolggadusat sáddejuvvojit  dohkkeheapmái, de galgá árvalus  meannuduvvot orohaga jahkečoahkkimis. ¶
duvvot doaibmanjuolggadusat  iešguđetge orohahkii. Dalle lea  orohatstivrraid ovttasbargu dárbbašlaš. ¶
Doaibmanjuolggadusaid čuoggát  mat leat guohtungeavaheami ja  boazologu birra, mearriduvvojit  dárkileappot § 59:s ja § 60:s. ¶
Dat orohatstivrrat mat ledje válljejuvvon ovdalgo dát láhka bođii  fápmui, leat beassan ráhkkanišgoahtit doaibmanjuolggadusaid  ráhkadeami. Lea buorre jus  proseassa jođánit boahtá johtui  vai dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat válbmanit nu fargga go  vejolaš. Doaibmanjuolggadusat  leat orohaga doaimma vuođđu,  ja earet eará lea ođđa siidaosiid  dahje buohtalas álggahanosiid  ásaheapmi dan duohken leat go  gárvves dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat. Ođđa orohatstivrrat mat lea nammaduvvon ođđa  lága vuođul,  leat aŋkke dat mat  fertejit hábmet doaibmanjuolggadusaid ja dat dáhpáhuvvá árvalusa mielde mii meannuduvvo  nuppi orohatjahkečoahkkimis.  Ođđa mearrádusaid mielde galgá  jahkečoahkkin leat dollojuvvon  ovdal 1.7.08, ja danne sáhttet  doaibmanjuolggadusárvalusat  áramusat meannuduvvot 2008  liigejahkečoahkkimis, dahje 2009  jahkečoahkkimis. ¶
Guohtungeavaheapmi ¶
§ 59 mearrádusaid mielde guohtungeavaheami birra, galget  iešguđet siiddaid guohtunguovllut  olles jagi várás čilgejuvvot. Jus  máŋga orohaga atnet seamma  áigodatguohtumiid, de fertejit  ráhkaduvvot guohtunnjuolggadusat iešguđet orohahkii, geahča  tit čorgadis ja dohkálaš guohtungeavaheami, ja dat galget  ráhkaduvvot ovttasráđiid orohaga siiddaiguin. Njuolggadusat  galget vuhtiiváldit boazodoalu  árbevirolaš vuogi ja ovddidit  rašunála geavahanortnegiid.  Njuolggadusaid dárkilvuohta lea  dan duohken movt dilálašvuođat  iešguđet guovlluin leat, muhto  berre unnimusat árvvoštallat  mearridit njuolggadusaid čuovvovaččaid birra: ¶
1. Iešguđet áigodatguohtumiid  guohtunáiggiid birra, jus eai  leačča birrajagi guohtumat 2. Iešguđet dálvesiidda váldoguovllu birra  3. Njuolggadusaid johtingeainnuid  birra earáid geasseguohtumiin  (geasseorohagain)  4. Njuolggadusaid johtingeainnuid  birra eará dálvesiiddaid váldoguovlluid čađa  5. Geasseguohtumiid (geasseorohagaid) čielggadeapmi  6. Johtinminsttar iešguđet áigodatguohtumiid gaskka  7. Johtima njuolggadusaid ¶
Jus siidaoasi jođiheaddji ii leat  ovttaoaivilis mearriduvvon guohtungeavaheami njuolggadusaide,  de sáhttá njuolggadusaid ovddidit  eananjuohkindiggái § 59 njealját  lađđasa mearrádusaid mielde.  Áigemearri lea guđa mánu siste  maŋŋel go guovllustivra lea dohkkehan njuolggadusaid. ¶
Boazologu mearrideapmi ¶
Go guohtungeavaheami njuolggadusat leat ráhkaduvvon, de lea  vuođđu mearridit iešguđet siidda boazologu. 1978-lága mielde  mearriduvvui boazolohku orohaga  várás. Ággan dasa ahte boazo ¶
vuohta vuhtiiváldit movt orohaga  guohtuneatnamat heivejit siiddaide ja áigodatguohtumiidda. ¶
Ođđa lága § 60 mielde galgá  iešguđet geassesiidii mearriduvvot bajemus boazolohku daid  guohtumiid ektui mat iešguđet  siiddas leat. Dás ferte maiddái  vuhtiiváldit eará áigodatguohtumiid, nu ahte vuhtiiváldá daid  guohtumiid mii lea unnimusmearrin. Ii sáhte dušše geasseguohtumiid ektui mearridit boazologu.  Jus lea dárbbašlaš olahan dihte  bealuštahtti dálveguohtuma, de  sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide.  Dálvesiida dahje eará čoahkkádus  sáhttá bivdit alcces mearriduvvot boazologu. Sáhttá maiddái  mearriduvvot alimus boazolohku  juohke siidaoassái. ¶
Boazologu mearridettiin ferte  orohatstivra ovttasbargat orohaga siiddaiguin. Dan mearrida  § 58 nuppi lađas. Orohat ferte čielggadit daid doaibma- ja  guohtunárvvoštallamiid mat leat  leamaš evttohuvvon boazologu  vuođđun. Boazologumearrideami oktavuođas lea álggahuvvon  bargu hábmet eavttuid mat galget  leat sihke orohagaide ja eiseválddiide veahkkin dan barggus. Eavttut galget doaibmat čuokkislistun  ja korrektiivan orohatstivrraide  ja eiseválddiide boazologu mearrideamis. Čuokkislisttu galget  eiseválddit ja ealáhus ovttasráđiid  ráhkadit. ¶
datguohtumiid guohtunáiggiid  ektui. ¶
Dat boazolohku mii ovdal lea  mearriduvvon, gusto ain dassážii  go dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat boazodoalu hárrái leat  sajis. Boazologu mearrádusat mat  lea dahkkon 1978-lága olis, gustojit nappo dassážii go ođđa boazologu mearrádusat dahkkojit oassin  doaibmanjuolggadusaid dohkkeheamis. Maiddái eará mearrádusat ovdamearkka dihte guohtunáiggiid birra, gustojit dassážii  go dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat leat mearriduvvon. ¶
Boazologu unnideapmi ¶
Jus siidda boazolohku lea alit go  dat mii lea mearriduvvon doaibmanjuolggadusain, de ferte dat §  60 mielde vuoliduvvot lobálaš dássái. Lea siida mii vuosttažettiin  galgá dan fuolahit unnidanplánain. Eiseválddit eai dáhto čujuhit movt unnideapmi galgá dahkkot iešguđet siidaosiid gaskka.  Dan mearrida siida ieš. ¶
Muhto jus siida ii ráhkat unnidanplána, dahje ii nagot čađahit  plána, de gohčču láhka juohke  siidaoasi unnidit iežas boazologu  gorrelogu mielde. Lea boazodoallostivrra ovddasvástádus ahte  boazologu unnideapmi čađahuvvo,  ja dat sáhttá earet eará bidjat  gáibádusa ja áigemeriid. ¶
Siidda alimus lobálaš boazolohku lea mearriduvvon 800  bohccui. Duohta lohku lea 1000.  Siida ferte unnidit boazologu  20 %:ain. ¶
Siiddas leat golbma siidaoasi  – A, B ja C. A:s ja B:s leat 300 bohcco goappásge, ja C:s leat 400 bohcco.  A ja B ferteba goabbáge unnidit  60 bohccuin, ja C ferte unnidit 80 bohccuin. A:s j B:s leat  unnideami maŋŋel 240 bohcco  goappásnai, ja C:s fas 320 bohcco, oktiibuot 800 bohcco. ¶
Orohatplána ¶
§ 62 mielde galget ain ráhkaduvvot orohatplánat. Plánas galget  leat orohaga doaimmaid birra  dieđut mat lea dárbbašlaččat  almmolaš plánemis. Lága ulbmilparagráfa nanne ahte láhka galgá  leat mielde sihkkarastime boazodoalloeatnamiid boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Danne  lea eará almmolaš eiseválddiide  deaŧalaš dovdat iešguđet guovlluid boazodoalu. Orohatplána  eaktuduvvo leat guovddážis dakkár oktavuođain.   Siidaoasi jođiheaddji lea geatnegas addit plána ráhkadeapmái  dárbbašlaš dieđuid. ¶
Mearkkaš ahte ođđa lága mielde  ii galgga šat plánaárvalus sáddejuvvot gulaskuddamii suohkanii,  fylkkasuohkanii ja fylkkamánnái nu movt lei 1978-lágas. Dat  eiseválddit eaktuduvvojit aŋkke  oažžut dieđuid plánabargguin, ja  galget oažžut diehttevassii plána  váldosisdoalu ovdalgo dat dohkkesuohkaniidda, fylkkamánnii  ja guoskevaš fylkkasuohkanii.  Guovllustivrras ii leat šat rolla  pláne nannema oktavuođas,  muhto nu movt eiseválddiide  nai de galgá plána sáddejuvvot  guovllustivrii ja guoskevaš ránnáorohagaide. ¶
Kapihtal 8 Oktavuohta eará  geavaheapmái ¶
Eai leat rievdadusat 1978-lága  ektui. ¶
Kapihtal 9 Ovddasvástádus  vahágiid ovddas. Árvvoštus ¶
Eai leat rievdadusat 1978-lága  ektui. ¶
Kapihtal 10 Váldeásahusat ¶
Eai lea stuorát rievdadusat guovllustivrra dahje boazodoallostivrra  hárrái, eai nammadeami eai ge  doaimmaid dáfus. ¶
Soabaheapmi ¶
Dát oassi lea ođas ja lea ahte  guovllustivra sáhttá iežas fápmudusa mielde dahje siidaoasi  jođiheaddji, siidda dahje orohaga  dáhtu mielde mearridit ahte galgá  dollot soabaheapmi jus guokte  beali eai nákce ovttasbarggu  bokte čoavdit riiddu. Dat sáhttá  ovdamearkka dihte leat ovttaskas  boazodolliid gaskka, guovtti  siidda gaskka dahje guovtti  orohaga gaskka. Soabaheaddjin  galgá guovllustivra nammadit  olbmo geasa navdá goappaš beliid  luohttit. Ortnet addá boazodolliide vejolašvuođa oažžut veahki  gávdnat čovdosiid mat muđui  ledje soaitit gártat riektedoaimma  siskkobeallái. Soabaheami ferte ¶
guovllustivra mii mearrida galgá  go dollot soabaheapmi. ¶
Veahá eiseválddiid rolla birra ¶
Vaikko láhka lea buori muddui  vuođđuduvvon siskkáldas iešstivrejumi nala, de fertejit aŋkke  eiseválddit fuolahit iežaset bajemus ovddasvástádusa guoddevaš  boazodoalus. Dat ovddasvástádus  fuolahuvvo dábálaččat nu ahte  eiseválddit maŋŋel loahpalaččat  dohkkehit daid mearrádusaid  mat leat dahkkon boazodoalus.  Doaibmanjuolggadusat galget  danne dohkkehuvvot guovllustivrras. Ja siiddaid boazolohku galgá  loahpalaččat nannejuvvot boazodoallostivrras. ¶
Ođđa siidaoasi ásaheapmi galgá  dieđihuvvot guovllustivrii, mii  dárkkista ahte ođđa siidaoasi  ásaheami eavttut leat devdojuvvon, ja dalle maiddái ahte ásaheapmi ii áitte siidda ekologalaš,  ekonomalaš ja kultuvrralaš  guoddevašvuođa. Guovllustivrras  lea maiddái vejolašvuohta biehttalit dohkkeheamis ásaheami jus  iešguđet siidaoasi gaskamearálaš  boazolohku maŋŋel ásaheami lea  vuollel 250. ¶
Buohtalas álggahanoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii. Guovllustivra dárkkista ahte  formálalaš eavttut devdojuvvojit,  dás maiddái ahte lea mearriduvvon alimus boazolohku nu movt  láhka gáibida. ¶
Jahkásaš dieđáhus boazodoalu  birra galgá sáddejuvvot nu movt  dál. ¶
Eiseválddiin lea dasa lassin lohpi  bidjat gáibádusa ja álggahit ráŋg ¶
Dás leat mearrádusat mat addet  vejolašvuođa álggahit doaibmabijuid ja ráŋggáštusaid jus lágat  ja njuolggadusat eai doahttaluvvo. 1978-lága ektui lea eanas  dál ođas. Leat olu doaimmat  maid lea vejolaš álggahit jus  čájehuvvo ahte lea dárbu dan  dahkat olahan dihte čorgadis ja  buresdoaibmi boazodoalu ja eará  servodatberoštumiid. §§ 76–79  mearriduvvo ahte eiseválddit  sáhttet iešguđet dilálašvuođain  čađahit máŋggalágán doaimmaid,  ovdamearkka dihte bággensáhku,  sáhkkocelkosa dahje doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divada. Guovllustivra dahje boazodoallostivra galgá fuolahit ahte  ráŋggáštusat leat govttolaččat  rihkkuma ektui. ¶
Láhka cealká ahte juohkehaš lea  geatnegas čuovvut mearrádusaid  dán lágas dahje dan olis. Seamma  guoská mearrádusaide mat leat  dáid mearrádusaid olis dahkkon.  Jus juoga doaimmahuvvo dáid  mearrádusaid vuostá, ja go almmolaš fuolaid geažil nu lea buoremus, de oažžu guoskevaš boazoeaiggát vuos gohččuma heaittihit  lobihisvuođa. Dat sáhttá maiddái  leat gohččun njulget ja gaikut  lobihemet ceggejuvvon visttiid ja  rusttegiid jna. Dan sáhttá sihke  guovllustivra ja boazodoallostivra  gohččut. Jus gohččun áigemeari  sisa ii ollašuhttojuvvo, de sáhttá  guovllustivra dahje boazodoallostivra mearridit čuovvovaš ráŋggáštusaid: ¶
Bággensáhkku: Mearriduvvo  bággensáhkku juohke beaivvi,  vahkku dahje mánu nammii mii  gollá maŋŋelii áigemeari mii lei  biddjon gohččuma ollašuhttimii. ¶
sáhttá mearriduvvot siidaoasi  jođiheaddjái doaibmanjuolggadusaid rihkkuma ovddas. Dannego  orohatstivrra váldi ja doaimmat  leat rievdan, de ii leat das šat  makkarge rolla go doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat mearriduvvo. Dál lea guovllustivra dahje  boazodoallostivra mii mearrida  dan divada. Doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat manná siidafondii jus leažžá dakkár, dahje  boazodoallofondii. Divadii galget  ráhkaduvvot dárkilet njuolggadusat. Divada mearrádus lea bággobearrama vuođđun. ¶
Sáhkkocealkkus: Sáhkkocealk- kus sáhttá mearriduvvot sutnje  gii dihto áigemeari siskobealde ii  doahttal gohččuma § 75 mielde.  Maiddái sáhkkocelkosa bidjá  guovllustivra dahje boazodoallostivra. Jus lea gollan badjel 6  mánu dan rájes go gohččun addojuvvui, galgá son gii sáhkkohuvvo,  beassat buktit cealkámuša ovdalgo sáhkku mearriduvvo. Son  gii sáhkkohuvvo sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun  dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot. Jus ášši ii čuoččaldahttojuvvo 60 beaivvi sisa, de lea  sáhkkocelkosis seamma vuoibmi  go loahpalaš duomus. ¶
Bággodoaimmat: Jus lobihis  doaimmaid heaittiheami gohččun  ii leat čuvvojuvvon, ja eará doaimmat eai adno ulbmillažžan, de  sáhttet eiseválddit álggahit bággočađaheami. § 79 mearrida ahte  dat sáhttá leat ovdamearkka dihte ahte doaimmahuvvo dárbbašlaš  bargu ja bearráigeahčču vai gohč- čun čohkket ja rátkit bohccuid  čađahuvvo. Ođđa láhka addá eiseválddiide vejolašvuođa álggahit  ja gaikut lobihis visttiid, gárddiid  ja rusttegiid. ¶
Ráŋggáštusovddasvástádus:  Dát mearrádus lea seamma go  1978-lágas. Mearrádus mii ođđa  lágas lea § 80:n, sáhttá geavahuvvot lágaid, láhkaásahusaid ja  ovttaskas mearrádusaid rihkkuma oktavuođas. ¶
Goas almmolaš eiseválddit seaguhit iežaset áššái: §74:s boahtá ovdan ahte juohkehaččas lea geatnegasvuohta  čuovvut boazodoallolága njuolggadusaid dahje mearrádusaid mat  leat dáid njuolggadusaid vuođul  mearriduvvon. §75:s daddjo  ahte eiseválddiin lea váldi addit  dárbbašlaš gohččumiid heaittihit  lobihis doaimma go almmolaš beroštumit leat ártan. ¶
Ágga manne galgá almmolaš  beroštupmi lea čadnon ealáhusa  siskáldas iešstivrejupmái. Ii leat  lunddolaš ii ge riekta ahte eiseválddit seahkanit buot áššiide.  Goas eiseválddit seaguhit iežaset  áššái ferte árvvoštallojuvvot  iešguđet dilálašvuođas. Ilá alla  boazolohku mearrádusa ektui  dahje bissovaš áidi ceggejuvvon  eiseválddiid dárbbašlaš dohkkehemiid haga, leat ovdamearkkat  dilálašvuođaide main lea mearkkašupmi almmolaš beroštumiide. ¶
Kapihtal 12 Loahpaheaddji  mearrádusat ¶
Dán kapihttalis čilgejuvvojit  formálalaš áššit ođđa lága álggaheami oktavuođas, ovdamearkka  dihte mii ferte rievdaduvvot eará  lágain vai ođđa boazodoalloláhka  lea fámus. ¶
Boazodoalloláhka ¶
Beaivi: LÁHKA-2007-06-15-40 Departemeanta: EBD (Eanandoallo- ja borramušdepartemeanta) Almmuhuvvon: I 2007 gihpa 6 Fápmuiboahtin: 2007-07-01 Rievdada: Láhka-1959-10-23-3, Láhka 1978-06-09-49, Láhka-1979-12-21-77. Láhka-1981-05-29-38,  Láhka-1984-12-21-101, Láhka-1992-05-15-47, Láhka-2003-07-04-74, Láhka-2005-07-17-101 ¶
Vrd. ovdalaš lága geassemánu 9. beaivvi nr. 49 boazo- doalu birra. ¶
Kapihtal 1 Álggaheaddji mearrádusat ¶
§ 1. Lága ulbmil ¶
Sámi  boazodoalloguovllus  galgá  láhka  lágidit  dili  boazodollui mii lea ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guoddevaš ja mii lea vuođđuduvvon sámi  kultuvrra, árbevieruid ja dábiid ala ávkin boazodollui  alccesis ja servodahkii muđui. Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš  organiseremii ja hálddašeapmái. Boazodoallu galgá bisuhuvvot  sámi  kultuvrra  ja  servodateallima  deaŧalaš  vuođđun.   Láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazodoalloareálaid  sámi  boazodoalloguovllus  boazodoalu  deaŧaleamos resursavuođđun. Boazodoalu areálaid sihkkarastima ovddasvástádus lea sihke boazodoallovuoigatvuođalaččain, eará vuoigatvuođalaččain ja eiseválddiin.   Olggobealde sámi boazodoalloguovllu galgá láhka lágidit dilálašvuođaid dasa ahte boazoguohtumat geavahuvvojit ekologalaččat ja ekonomalaččat guoddi vugiin,  báikkálaš kultuvrra ja árbevieruid vuođul dain guovlluin  gosa  lea  addon  lohpi  doaimmahit  boazodoalu  §  8  mearrádusaid olis.   Sihke sámi boazodoalloguovlluin ja daid olggobealde  galgá láhka leat mielde sihkkarastime bohccuide bealuštahtti elliidsuodjalusa. ¶
§ 2. Doaibmaviidodat ¶
Dát  láhka  lea  riikkas  fámus  daid  gáržžádusaiguin  mat bohtet ovdan lágas geassemánu 9. b. 1972 nr. 31  Ruoŧa boazoguohtuma birra Norggas ja Norgga boazoguohtuma birra Ruoŧas.   Trollheimen ja biras boazodollui gustojit mearrádusat  juovlamánu 21. b. 1984 lágas nr. 101 boazodoalu birra  suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu,  Rindal, Sunndal ja Surnadal. ¶
§ 3. Boazodoalloláhka ja álbmotriekti ¶
Láhka galgá adnot álbmotrievtti mearrádusaid mielde álgoálbmogiid ja unnitloguid birra. ¶
§ 4. Sámi boazodoalloguovlu ¶
Sámi álbmogis lea dološ áiggi rájes geavahemi vuođul  vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu dain osiin Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága  ja  Hedmárkku  fylkkain  gos  boazosámit  doložis leat doaimmahan boazodoalu (sámi boazodoalloguovlu).   Sámi  boazodoalloguovllu  siskkobealde  galgá  adnot  vuođđun  ahte  doppe  lea  boazoguohtunvuoigatvuohta  dán lága olis, jus eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain.   Sisabahkkemiid  ovddas  boazosámiid  boazodoallovuoigatvuođaide galgá máksot buhtadus dábálaš bággolonistanrievttálaš vuođđoeavttuid mielde. ¶
§ 5. Sámi regiovnnalaš boazodoalloguovllut ¶
Sámi boazodoalloguovlu juhkkojuvvo sámi regiovnnalaš  boazodoalloguovlun  gos  boazodoallu  oažžu  doaimmahuvvot  dakkár  erenoamáš  vuoigatvuođaiguin  ja  geatnegasvuođaiguin mat leat mearriduvvon dán lágas  dahje dán lága olis. Gonagas mearrida juohkima. ¶
§ 6. Sámi orohagat ¶
Boazodoallostivra  juohká  regiovnnalaš  boazodoalloguovlluid sámi orohahkan § 42 mearrádusaid mielde. ¶
§ 7. Bággolotnun sihkkarastit boazodollui guohtumiid ¶
Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luobahuvvot eatnama  ja vuoigatvuođaid, dás maiddái vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis, ja maiddái vuoigatvuođa buhtadusaide vahágiid ovddas maid bohccot leat dagahan, go  nu gávnnahuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil sámi  boazodoalloguovllus,  ja  go  ferte  vuordit  ahte  dákkár  dahku eahpitkeahttá gártá eambbo ávkin go vahágin.   Jus  áššin  lea  luobahit  vuoigatvuođaid  namuhuvvon  3.  kapihttalis,  de  sáhttá  ášši  vuolggaheaddji  beassat  buhtadeamis  vástideaddji  áššegoluid  jus  vástideaddji  šiehtadallamiid  maŋŋel  lea  hilgon  dahje  ii  leat  vástidan fálaldaga, ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga. Muđui gustojit  áššegollomearrádusat lágas geassemánu 1. b. 1917 nr.  1 árvvoštus- ja bággolotnunáššiid birra. ¶
§ 8. Boazodoallu olggobealde sámi boazodoalloguovllu ¶
Olggobealde sámi boazodoalloguovllu ii oaččo boazodoallu  doaimmahuvvot  Gonagasa  addin  erenoamáš  lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son guhte  sáhttá  čájehit  čálalaš  duođaštusa  das  ahte  guoskevaš  eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su boazodoallu  boahtá  guoskat  leat  addán  sutnje  lobi  dahje  jus son eará vuođul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja  heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui. Lohpi  ii  berre  addojuvvot  goddeguovlluin.  Berre  maiddái  leat várrogas addimis lobiid guovlluin mat leat dainna  lágiin  lahka  boazodoalloguovlluid  ahte  riiddut  sáhttet  čuožžilit. Lohpi sáhttá addojuvvot vissis áigái, ii ge dat  leat guđege ládje gustovaš maŋŋel go guohtunvuoigatvuohta lea eret gahččan. Dollui sáhttet biddjot dárkilet  eavttut. ¶
tá  geavahuvvot  boazodollui  eaiggátsearvvi  eanetlogu  mearrádusa mielde lága vuođul geassemánu 18. b. 1965  nr. 6 searveopmodagaid birra.   Jus eaiggádat ja geavaheaddjit guđet hálddašit eanas  oasi dakkár duovdagiin mat leat heivvolaččat boazodollui,  háliidit  duovdagiid  geavahuvvot  dasa,  muhto  eai  beasa  go  muhtun  eananeaiggádat  eai  dáhto  mieđihit,  de sáhttet eananjuohkinlága § 2 e-bustáva mearrádusat oktasaš doaimmaid birra geavahuvvot dán dáfus.   Gonagasa dohkkehemiin sáhttá almennetstivra gitta  10 jahkái hávális addit lobi doaimmahit boazodoalu gilialmmennegis olggobealde boazodoalloguovllu, jus boazodoallu ii šattaš mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan sidjiide geain lea geavahanvuoigatvuohta.   Boazodoalu birra stáhta almennegiin olggobealde boazodoalloguovllu gusto § 17 várrelágas geassemánu 6.  b.1975 nr. 31. ¶
Kapihtal 2 Boazodoallu sámi boazodoalloguovllus ¶
§ 9. Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazo ¶
doalloguovllus  Dušše  sis  geain  lea  mearkavuoigatvuohta,  gč.  §  32,  lea  vuoigatvuohta  eaiggáduššat  bohccuid  sámi  boazodoalloguovllus.   Lea  eaktun  ahte  bohccot  gullet  siidaoassái  dahje  buohtalas álggahanoassái man jođiha ovddasvástideaddji jođiheaddji § 10 ja č. §§ mearrádusaid mielde.   Jus leat erenoamaš ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mieđihit ahte olmmoš gii ii deavdde eavttuid vuosttaš dahje nuppi lađđasis, oažžu eaiggáduššat bohccuid  sámi boazodoalloguovllus.   Boazodoallostivra sáhttá maiddái mieđihit ovttaskas  olbmuid dahje ásahusaid eaiggáduššat bohccuid dutkamiid ja geahččalemiid várás almmolaš jođiheami dahje  geahču  vuolde.  Diekkár  lobit  galget  addojuvvot  dihto  áigái ja dihto eavttuid vuođul. ¶
§ 10. Siidaoasi ¶
Siidaosiin  oaivvilduvvo  bearaš  dahje  ovttaskas  olmmoš mii gullá siidii, gč. § 51, ja gii doaimmaha boazodoalu ovtta olbmo jođiheami dahje náittosguimmežagaid  dahje ovttasássiid oktasaš jođiheami vuolde. Siidaoasi  jođiheaddji galgá ássat Norggas.   Siidaoasi  ovddasvástideaddji  jođiheaddji  mearrida  gii oažžu eaiggáduššat bohccuid siidaoasis ja man olu  bohccuid.   Boazoeaiggát  sáhttá  leat  dušše  ovtta  siidaoasi  ovddasvástideaddji  jođiheaddjin,  ii  ge  sáhte  eaiggáduššat  bohccuid  eambbo  go  ovtta  siidaoasis.  Agivuloš  mánná  gean váhnemat eai eale ovttas, oažžu almmotge eaiggáduššat bohccuid siidaoasis sihke eatni ja áhči bealde. ¶
§ 11. Siidaoasi ásaheapmi ¶
Doalloovttadat mii lága fápmuiboahtimis lea sisačálihuvvon guovllustivrii, rehkenasto siidaoassin dán lága  mearrádusaid mielde. Son gii lága fápmuiboahtimis lea  doalloovttadaga  eaiggát  lea  dán  siidaoasi  ovddasvástideaddji jođiheaddji. headdjit  ásahit  siidii  ođđa  siidaoasi  man  jođiha  dihto olmmoš gii lea válddáláš ja gii deavdá § 9 eavttuid  bohccuid eaiggáduššama birra. Galgá fuolahuvvot ahte  ásaheapmi  ii  dagat  siidda  ekologalaš,  ekonomalaš  ja  kultuvrralaš guoddevašvuođa ovdii.   Ođđa  siidaoasi  ásahettiin  galgá  boazolohku  doalahuvvot siidda alimus boazologu siskkobealde, gč. § 60  vuosttaš ja nuppi lađđasiid. Jus ásaheapmi dagaha boazologu badjel mearriduvvon logu, de ferte lohku vuoliduvvot § 60 goalmmát ja njealját lađđasiid mearrádusaid mielde.   Mearridettiin gii ođđa siidaoasi galgá jođihit, galget  ee.  siidda  bargofámut  ja  ohcci  eallindilálašvuođat,  ja  lága ulbmil vuhtii váldojuvvot.   Ođđa  siidaoasi  ásaheapmi  galgá  dieđihuvvot  guovllustivrii dohkkeheapmái. Guovllustivra galgá dárkkistit  ahte  ođđa  siidaoasi  ásaheami  formála  eavttut  leat  devdojuvvon,  maiddái  ahte  ásaheapmi  ii  dagat  siidda  ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevaš boazodolu ovdii. Guovllustivra sáhttá biehttalit dohkkeheamis siidaoasi jus siidaosiid gaskamearalaš boazolohku  šaddá vuollel 250 siidda alimus boazologu ektui.   Mearrádusat nuppi lađđasis gitta viđát lađđasii gustojit seammaládje siidaoasi sirdima dáfus eará siidii.   Guovllustivra sáhttá, erenoamáš ákkaid vuođul, gohč- čut orohaga dahje siidda ásahit ovtta dahje eanet ođđa  siidaosiid.  Ođđa  siidaoasi  jođiheaddji  nammaduvvo  mearrádusaid mielde nuppi lađđasis gitta viđát lađđasii. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta, de galgá guovllustivra nammadit jođiheaddji. ¶
§ 12. Buohtalas álggahanoassi ¶
Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji sáhttá mearridit ahte ásahuvvo buohtalas álggahanoassi mii gullá  siidaoassái.   Buohtalas álggahanoasi ásaheami eaktun lea ahte dábálaš siidaoassái ja buohtalas álggahanoassái mearriduvvo alimus boazolohku man siskkobealde siidaoassi  ja buohtalas álggahanoassi galgaba doalahit logu.   Ii sáhte ásahuvvot eambbo go okta buohtalas álggahanoassi guđenai siidaoassái.   Buohtalas  álggahanoassi  sáhttá  doalahuvvot  gitta  čieža  jagi,  ja  diekkár  buohtalas  siidaoasi  ásaheamis  eaktuduvvo  ahte  seammás  dahkkojuvvo  soahpamuš  badjelasás váldit siidaoasi. Buohtalas álggahanoasi jođihanovddasvástádus  sáhttá  addojuvvot  dušše  mánnái,  áddjubii/áhkkubii dahje eará nuorat buolvva olbmui gii  deavdá § 9 eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Son  galgá leat válddáláš ja galgá leat searvan buot boazodoalu  bargguide  jođiheaddji  fárus  unnimusat  golbma  jagi.   Buohtalas  álggahanoasi  jođiheaddjis  leat  seamma  vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go dábálaš siidaoasi  jođiheaddjis, jus eará ii čuvoš dán lága olis.   Jus siidaoasi jođiheaddji jápmá dahje heaitá ovddasvástideaddji  jođiheaddjin,  de  šaddá  buohtalas  álggahanoassi oktii siidaosiin ja buohtalas álggahanoasi jođiheaddji šaddá ođđa jođiheaddjin.   Buohtalas álggahanoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot  guovllustivrii, mii dárkkista ahte buohtalas álggahanoasi ásaheami formála eavttut leat devdojuvvon. ¶
Jus ovddasvástideaddji siidaoasi jođiheaddji lea náitalan  dahje  náitala,  de  sáhttiba  goappaš  náittosguimmežagat leat siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjit.  Dat gusto maiddái dalle go dušše nubbi sudnos deavdá  § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama  birra. Diekkár oktasaš siidaoassi mearkkaša ahte náittosguimmežagat leaba solidáralaččat ovddasvástideaddji jođiheaddjit.   Jus náittosguimmežagat soahpaba ahte goappašagat  leaba siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjit, de ferteba dan dieđihit boazodoallodieđáhusas, gč. § 18.   Náittosguimmežagat geat goappašagat deavdiba § 9  vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra,  sáhttiba  leat  goabbat  siidaoasi  ovddasvástideaddji  jođiheaddjin,  daid  gáržžádusaiguin  mat  bohtet  ovdan  lágas muđui.   Mearrádusat vuosttaš lađđasa rájes goalmmát lađđasa rádjái gustojit seammaládje náitalkeahtes olbmuide  geat ealliba ovttas (ovttasássiide) jus 1. sudnos leat dahje leat leamaš oktasaš mánát, 2. soai  ovdal  leaba  goabbat  guimmiineaska  leamaš  náitalan, dahje 3. leaba ovttas eallán guokte jagi náittosdili sullasaš  oktavuođas. ¶
§ 14. Jus náittosdilli dahje ovttasássan nohká ¶
Jus  náittosguimmežagat  dahje  ovttasássi  guimmežagat  leaba  ovttas  jođihan  siidaoasi,  ja  nubbi  sudnos  jápmá,  de  šaddá  báhcán  bealli  akto  siidaoasi  ovddasvástideaddji jođiheaddjin.    Dát gusto maiddái dalle go báhcán bealli ii deavdde  § 9 vuosttaš láđđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama  birra.   Jus náittosdilli dahje ovttasássan loahpahuvvo eará  árttaiguin go jápmima geažil, de massá dat náittosguoibmi dahje ovttasássi gii lea mieldeovddasvástádusa ožžon  náittosdili dahje ovttasássama bokte, vuoigatvuođa leat  mieldeovddasvástideaddji jođiheaddjin. Bealit sáhttiba  soahpat ahte son almmotge ain beassá atnit bohccuid  siidaoasis dahje ahte son akto doaibmagoahtá siidaoasi  jođiheaddjin. Dát gusto maiddái dalle go son ii deavdde  § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama  birra.   Jođihanovddasvástádusa rievdamat vuosttaš ja nuppi lađđasa mielde galget dieđihuvvot guovllustivrii. ¶
§ 15. Siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdin ¶
Jus  ii  leat  ásahuvvon  buohtalas  álggahanoassi,  de  sáhttá siidaoasi jođiheaddji sirdit siidaoasi jođihanovddasvástádusa  mánnái,  áddjubii/áhkkubii  dahje  eará  olbmui gii § 9 vuosttaš lađđasa mielde deavdá eavttuid  bohccuid eaiggáduššama birra siidaoasis.   Siidaoasi ođđa jođiheaddji galgá leat válddáláš ja galgá leat searvan buot boazodoalu bargguide jođiheaddji  fárus  unnimusat  golbma  jagi.  Guovllustivra  sáhttá  almmotge  erenoamáš  dilálašvuođain  dohkkehit  sirdima mánnái dahje áddjubii/áhkkubii gii ii deavdde dáid  gáibádusaid.   Maŋŋel  siidaoasi  jođihanovddasvástádusa  sirdima  lea siidaoasi ovdalaš jođiheaddjis ain vuoigatvuohta atnit bohccuid siidaoasis. mearrádus nugo namuhuvvon vuosttaš lađđasis, de lea  mánás, áddjubis/áhkkubis dahje eará fuolkkis gii deavdá  § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama  birra, vuoigatvuohta badjelasás váldit siidaoasi ovddasvástádusa jus leaska dahje báhcán ovttasássi ii váldde  ovddasvástádusa badjelasás § 14 njuolggadusaid mielde. Nuppi lađđasa mearrádusat gustojit dán dáfus.   Jápmima  oktavuođas  sáhttá  ohcat  guovllustivrras  lobi  vurket  siidaoasi  dassážii  go  mánná,  áddjut/áhkkut dahje eará olmmoš gii deavdá § 9 vuosttaš lađđasa  eavttuid  bohccuid  eaiggáduššama  birra,  lea  šaddan  válddáláš.   Siidaoasi sirdin galgá dieđihuvvot guovllustivrii mii  dárkkista ahte sirdima formála eavttut leat devdojuvvon. ¶
§ 16. Siidaoasi heaittiheapmi ¶
Jus siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji heaittiha iežas boazodoalu dahje jus jápmá ja ovddasvástádus  ii sirdojuvvo earái § 12 ja §15 mearrádusaid mielde, de  galgá  siidaoassi  heaittihuvvot  ja  bohccot  vuvdojuvvot  jus eai sirdojuvvo eará siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái. Geassesiidda stivra, gč. § 52, dahje § 53  nuppi  lađđasa  mielde  válljejuvvon  gulahallanolmmoš,  galgá fuolahit ahte siidaoassi heaittihuvvo. Heaittiheami golut gokčojuvvojit bohccuid vuovdima bokte.   Jus buohtalas álggahanoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji heaittiha iežas boazodoalu dahje jus son jápmá  ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái, de manná buohtalas álggahanoassi dan siidaoassái mas ásahuvvui.   Heaittiheapmi  vuosttaš  ja  nuppi  lađđasiid  mielde  galgá dieđihuvvot guovllustivrii.   Jus  siidaoasi  dahje  buohtalas  álggahanoasi  boazolohku lea leamaš vuollel 50 vihtta jagi, de ferte dat heaittihuvvot siidaoassin. Guovllustivra mearrida heaittiheami. Go boazolohku lea njealját jagi vuollel 50 de galgá  guovllustivra dieđihit siidaoasi jođiheaddjái čuovvovaš  heaittiheami birra. Dieđihuvvot galgá unnimusat guhtta mánu ovdal nuppe jagi boazodoallodieđáhusa sáddema áigemeari. Vuosttaš lađđasa mearrádus heaittiheami čađaheami birra gusto dán dáfus. ¶
§ 17. Bohccuid oamasteapmi 2. kapihttala njuolggadu ¶
said vuostá  Son  gii  oamasta  bohccuid  2.  kapihttala  njuolggadusaid  vuostá,  sáhttá  gohčohallat  heaitit  11.  kapihttala  njuolggadusaid mielde. ¶
§ 18. Boazodoallodieđáhus ¶
Siidaoasi jođiheaddji galgá jahkásaččat addit boazodoallodieđáhusa  guovllustivrii.  Dieđáhusas  galget  siidaoasi boazolohku ja boazoeaiggádat, ja siidagullevašvuohta  boahtit  ovdan.  Dieđáhusa  kopiija  sáddejuvvo  dan orohaga stivrii gos boazodoallu doaimmahuvvo.   Departemeanta addá dárkilet mearrádusaid dan birra mii muđui galgá dieđihuvvot, áigemeari birra jna.   Boazodoallodieđáhusa  dieđuid  dáfus  gusto  jávohisvuođageasku  ovttaskas  olbmuid  boazologu  ja  sin  eará  persovnnalaš dilálašvuođaid birra, jus eará ii čuvoš ovttage lága olis. Hálddašanlága § 13 a rájes § 13 e rádjái  gustojit dán dáfus. ¶
sisdoallu ¶
§ 19. Guohtunvuoigatvuohta ¶
Boazodoallovuoigatvuohta sisttisdoallá vuoigatvuođa  boazoguohtumiidda váriin ja eará duovdagiin, nu maiddái ovdalaš gilvojuvvon eatnamiin ja ovdalaš ládjosajiin  mat leat sierra ja mat eai gula ássanguovlluide eai ge  dakkár  gilvojuvvon  eatnamiidda  mat  leat  anus,  jus  dat eai leat áimmahuššon eai ge leat anus dikšojuvvon  guohtuneanamin, jus fal eanan ii leat áidojuvvon dakkár  áiddiin  mii  doallá  bohcco.  Gonagas  sáhttá  addit  dárkilet  mearrádusaid  dan  birra  mii  oaivvilduvvo  dajaldagain áidi mii doallá bohcco.   Gonagas sáhttá mearridit dihto goahccevuovdeguovlluide  boazoguohtungildosa  vissis  áigái,  go  adnojuvvo  dárbbašlažžan  vuovddi  ođasmahttima  ja  ođđasit  šaddama geažil. Gonagas sáhttá maiddái muđui ráfáiduhttit dárkileappot mearriduvvon guovlluid dihto áigái go  leat  erenoamáš  ákkat  dasa.  Ráfáiduhttinmearrádus  sáhttá maiddái gustot johtimii bohccuiguin.   Eatnamat gos gildojuvvo boazoguohtun, berrejit buhttejuvvot seammasullasaš guohtuneatnamiiguin jus dat  lea vejolaš. ¶
§ 20. Áigodatguohtumat ¶
Guohtunvuoigatvuohta  sisttisdoallá  vuoigatvuođa  dárbbašlaš  áigodatguohtumiidda,  namalassii  giđđa-,  geasse-, čakča- ja dálveguohtumiidda, dás maiddái johtingeainnuide, guottet- ja ragatbáikkiide. ¶
§ 21. Vuoigatvuohta visttiide, áittiide jna. ¶
Boazodoallovuoigatvuohta addá mehciin vuoigatvuođa  cegget  dárbbašlaš  barttaid  ja  gođiid  olbmuid  várás  ja  vuoigatvuođa  cegget  áittiid,  buvrriid,  luviid  ja  suonjiriid biergasiid ja borramuša várás.   Boazodoalli sáhttá mávssu ovddas oažžut čájehuvvot  orrunviessosaji  jus  son  ii  earaládje  dábut  orrunviesu  maid dárbbaša doaimmahit ulbmillaš boazodoalu. Jus  áššái gulli bealit eai soabat dan alde leat go eavttut devdojuvvon oažžut viessosaji čájehuvvot, dahje gos viessosadji galgá leat, viessosaji sturrodaga dahje ráddjema  alde, eavttuid alde dahje mávssu alde, de mearriduvvo  gažaldat eananjuohkindikki árvvošteami bokte.   Eanan mii lea váldojuvvon atnui dahje čájehuvvon ja  visttit ja rusttegat mat leat dán paragráfa vuosttaš ja  nuppi lađđasiid vuođul ceggejuvvon, eai sáhte Gonagasa dohkkeheami haga ja eananeaiggáda lobi haga geavahuvvot eará ulbmiliidda go boazodollui eai ge daguhuvvot earáide go boazodolliide ja ulbmiliidda mat devdet vuosttaš ja nuppi lađđasiid eavttuid. ¶
Boazodolliin lea lohpi friddja ja hehttekeahttá vuodjelit ja sirdit bohccuid dain osiin boazodoalloguovllus gos  boazu lobálaččat oažžu leat ja lohpi johtit bohccuiguin  árbevirolaš  johtingeainnuid  mielde.  Johtingeaidnun  oaivvilduvvojit  maiddái  bissovaš  sisa-  ja  olggoslástensajit boazofievrredeami várás. muhto Gonagas sáhttá addit lobi nuppástuhttit johtingeainnu ja rahpat ođđa johtingeainnuid go vuoiggalaš  beroštumiid geažil nu berre dahkkot.Vahát mii šattaš  nuppástuhttima  geažil  dahje  ođđa  johtingeainnu  rahpama geažil, galgá buhttejuvvot árvvošteami olis man  eananjuohkindiggi  jođiha,  jus  muđui  ii  soabaduvvo.  Gonagas  sáhttá  mearridit  ahte  maiddái  ođđa  johtingeainnu  dárkilet  mearrideapmi  galgá  biddjot  árvvošteami háldui. ¶
§ 23. Mohtorjohtolat ¶
Sus  gii  doaimmaha  boazodoalu,  lea  lohpi  geavahit  dárbbašlaš fievrruid gustovaš orohatplána mielde, vrd.  § 62.   Galgá  unnimus  lági  mielde  bievlan  vuodjit  meahccefievrruiguin  ja  galgá  dan  muddui  go  vejolaš  vuodjit  dihto  máđijaid  mielde.  Mohtorjohtolat  dahje  girdin  guovllus mii lea ráfáidahtton lága olis geassemánu 19.  b.1970 nr. 63 luonddugáhttema birra galgá dáhpáhuvvat  mearriduvvon  láhkaásahusaid  mielde  gáhttema  birra.  Diekkár  johtaleami  birra  ráfáidahtton  guovllus  sáhttá  guoskevaš  hálddašaneiseváldi  láhkaásahusaid  bokte  mearridit  dárkilet  njuolggadusaid  ovttasráđiid  orohatstivrrain ja guovllustivrrain. ¶
§ 24. Áiddit ja eará rusttegat ¶
Vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu addá vuoigatvuođa  hukset  gárddiid  ja  áiddiid,  njuovvanrusttegiid,  šaldiid  ja  eará  rusttegiid  maid  boazodoalus  dárbbaša.  Áiddit  ja  rusttegat  eai  galgga  biddjot  nu  ahte  šaddet  dárbbašmeahttun fastin dahje mearkkašahtti vahágin  dahje hehttehussan eananeaiggádii dahje eará vuoiggalaš beroštumiid guovdu.   Áiddit ja rusttegat mat galget čuožžut guhkit go ovtta  áigodaga  jagis,  eai  galgga  huksejuvvot  departemeantta  dohkkeheami  haga.  Stuorát  bistevaš  rusttegat  eai  sáhte  dohkkehuvvot  ovdal  go  lea  dollon  buot  biraslaš  váikkuhusaid  fágamáhtolaš  guorahallan  ja  váikkuhusaid árvvoštallan rusttega boazodoallofágalaš dárbbuid  ektui. Jus eananeaiggát ja vejolaš vuoigatvuođalaš eanangeavaheaddjit  eai  mieđa  dasa,  de  sáhttá  departemeanta addit lobi hukset rusttega mávssu ovddas eananjuohkindikki árvvošteami vuođul vahágiid ja hehttehusaid birra.   Áiddiid ja rusttegiid mat eai leat vuosttaš dahje nuppi lađđasiid mearrádusaid mielde, sáhttá guovllustivra  gáibidit ovddasvástideaddji njeaidit dahje rievdadit. Jus  dat ii leat dahkkojuvvon dihto áigemeari sisa, de sáhttá  boazodoalloagronoma  ovttatmanu  gaikkuhit  dahje  rievdadahttit  daid.  Guovllustivra  sáhttá  válddi  dán  mearrádusa mielde addit boazodoalloagronomii. Goluid  doaimmaide dán mearrádusa mielde máksá ovddasvástideaddji ja dat leat bággobearrama vuođđun.   Departemeanta  sáhttá  addit  dárkilet  mearrádusaid  das  gosa  áiddit  ja  eará  rusttegat  galget  biddjot  ja  man málle mielde galget ráhkaduvvot, nu maiddái ee.  áideávdnasiid  hárrái.  Departemeanta  sáhttá  maiddái  addit mearrádusaid das mainna lágiin bissovaš áiddit  ja rusttegat galget ortnegis dollojuvvot ja mearrádusaid  geatnegasvuođa birra gaikut áiddiid ja rusttegiid mat  eai dollojuvvo ortnegis dahje mat eai leat šat anus. ¶
Sámi  boazodoalloguovllus  mielddisbuktá  boazodoallovuoigatvuohta  lobálaš  boazodoalu  doaimmahettiin,  vuoigatvuođa iežas atnui váldit lastamuoraid, miestagiid, gaskasiid, sieđggaid, soahkerissiid, sorvviid, goike  bieggagahčahasaid, gahččan ovssiid ja rissiid, jalgŋáid  ja  gudduid,  bessiid  ja  bárkku,  sihke  almmolaš  ja  priváhta eatnamis, go dat galget geavahuvvot: 1. boaldámuššan, 2. gođiide, gámmiide, áittiide, buvrriide, suonjiriidda  ja luviide biergasiid ja borramušaid várás, 3. goahtemuorran/lávvomuorran,  bargoneavvun  ja  smávit atnubiergasiid ávnnasin 4. gárddiide (jorriide/girtnuide, gárddiide), 5. ostemii ja bárkemii.   Varas  lastamuoraid  ja  varas  rissiid  ii  galgga  váldit  jus dakko dahje dakko lahkosiin gávdnojit eará muorat  mat heivejit seamma atnui.   Vuovdeeaiggát  sáhttá  gáibidit  mávssu  varas  lastamuoraid  ovddas  mat  váldojuvvojit  priváhta  vuovddis,  muhto muđui ii sáhte gáibiduvvot máksu muoraid ovddas mat lobálaččat váldojuvvoit dán paragráfa vuođul.  Eananeaiggádii galgá dakkaviđe dieđihuvvot go dakkár  muorat  váldojuvvojit  maid  ovddas  son  sáhttá  mávssu  gáibidit. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta mávssu alde,  de sáhttá gáibidit ahte mávssu sturrodat mearriduvvo  eananjuohkindikki árvvošteami bokte. Finnmárkkuopmodat ii sáhte dán lađđasa mearrádusaid olis gáibidit  mávssu.   Nu  guhkás  go  čájehuvvo  leat  dárbbašlažžan  vuovddi seailluheami, ođasmahttima dahje ođđasit šaddama  dihte dahje dan dihte go guovllus lea muorravátni, de  sáhttá  Gonagas  láhkaásahusaid  bokte  gáržžidit  dahje  áibbas  gieldit  muoraid  váldima  dárkileappot  mearriduvvon guovlluin, ja dan olis mearridit ee. ahte varas  muorat sáhttet váldot duššefal čájeheami mielde. ¶
§ 26. Bivdu ja guolásteapmi sámi boazodoalloguovllus ¶
Sámi boazodoalloguovllus mielddisbuktá boazodoallovuoigatvuohta  lobálaš  boazodoalu  doaimmahettiin  vuoigatvuođa  bivdit  ja  guolástit  stáhta  almennegiin,  ja  dakkár  stáhtaeatnamiin  mat  eai  leat  erenoamážit  mihtiduvvon  ja  Finnmárkkuopmodagas  dan  orohaga  siskkobealde gos boazodoallu doaimmahuvvo, seamma  eavttuiguin mat leat gieldda, gili dahje báikegotti ássiin  gos almennet, stahtaeanan dahje Finnmárkkuopmodaga guoskevaš eanan lea. Stáhta mihtiduvvon vuvddiin  ja  duoddariin  boazodoalloguovllu  siskkobealde  galgá  boazodolliid bivdin- ja guolástanvuoigatvuohta leat nu  movt lea leamaš doložis.   Gonagas sáhttá mearridit ahte boazodolliin galgá leat  aktovuoigatvuohta geavahit gitta guollebivdoneavvuid  dárkileappot mearriduvvon jávrriin ja johkaosiin eará  stáhtaeatnamiin  go  stáhta  almmennegiin.  Gonagas  sáhttá maiddái mearridit ahte vissis jávrriid ja johkaosiid mat leat eatnamiin namuhuvvon ovddit cealkagis,  galget  beassat  bivdit  duššefal  sii  guđet  doaimmahit  boazodoalu.   Bivddu ja guolásteami ovddas dán paragráfa mearrádusaid vuođul ii galgga máksojuvvot láigu ii ge goartadivat. ¶
boazodoalu birra ¶
§ 27. Boazodoallu ¶
Boazoeaiggát galgá iežas boazodoalu doaimmahettiin  vuhtii váldit eará boazodolliid doaimma, ii ge geavahit  guohtumiid  dainna  lágiin  ahte  dat  hedjonit  eará  boazoeaiggádiidda.  Boazoeaiggát  ii  galgga  earáid  hehttet  doaimmaheamis sin vuoigatvuođalaš boazodoalu.   Boazoeaiggát galgá fuolahit ahte boazodoallu doaimmahuvvo dán lága meriid mielde ja orohaga doaibmanjuolggadusaid mielde. ¶
§ 28. Geahčču ¶
Bohccot  galget  gehččojuvvot  nu  ahte  buoremus  lági  mielde hehttejuvvojit dahkamis vahága, mannamis olggobeallái lobálaš guohtunguovllu dahje mastamis eará  ealuide.   Orohaga guohtungeavaheami njuolggadusain sáhttá  dárkileappot mearridit geahču birra. ¶
§ 29. Geahčadeapmi ¶
Siiddas  mas  lea  ágga  navdit  ahte  sin  bohccot  leat  mastan eará siidda ellui, lea vuoigatvuohta geahčadit  ealu gávnnahit leat go sis bohccot doppe.   Geahčadit  sáhttá  dušše  jus  dán  siiddas  lea  ovddasteaddji das. Ovddasteaddji galgá fuolahit ealu geahčadeapmái. Muđui galgá geahčadeapmi leat guovllu boazoeaiggádiid dábálaš vieruid mielde.   Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot  mearridit geahčadeami birra. ¶
§ 30. Eará siiddaid bohccot ¶
Siida mii iđiha vierrobohcco iežas ellui, galgá jođáneamos lági mielde dan dieđihit guoskevaš siidii. Rátkkašeapmi čađahuvvo § 31 mearrádusaid mielde.   Jus  nuppi  siidii  lea  váttis  viežžat  iežaset  bohccuid  dahje ii leat vejolaš rátkkašit, de lea dat siida mii lea  bohccuid  iđihan,  geatnegas  áittardit  daid  dassážii  go  sáhttet rátkojuvvot ja vižžojuvvot.   Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot  mearridit eará siiddaid bohccuid hálddašeami birra. ¶
§ 31. Rátkkašeapmi ¶
Son  geas  leat  bohccot  ealus  ovttas  earáiguin,  sáhttá  gáibidit rátkkašeami vai beassá bohccuidis sierra rátkit.   Earát geain leat bohccot ealus, leat geatnegasat lágidit dilálašvuođaid nu ahte sáhttá rátkit. Ii oktage galgga ráfehuhttit rátkkašeami. Rátkit berre ovdal go eallu  johttá eret áigodatguohtumis.   Rátkkašeami ii sáhte gáibidit guottet- ja ragatáigge  dahje jus rátkkašeapmi ii leat bealuštahtti elliidsuodjalanákkaid vuođul.   Ovdal  go  eallu  biddjo  gárdái,  de  galgá  dieđihuvvot  siiddaide main sáhttet leat bohccot ealus.   Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot  mearridit rátkkašeami ja dieđiheami birra. ¶
mearkkaid sisačáliheapmi ¶
§ 32. Mearkavuoigatvuohta  Mearkavuoigatvuohta lea sámi sogat olbmuin: 1. geain lága fápmuiboahtimis alddiineaset lea boazodoallu váldoealáhussan orohagas lága mielde geassemánu 9. b. 1978 nr. 49 boazodoalu birra, gč. §  4, vrd. § 3, dahje  2. geain váhnemiin dahje váhnenváhnemiin lea boazodoallu leamaš váldoealáhussan, ja  3. geat gullet siidaoassái dahje bohtet gullat siidaoassái  mearrádusa  mielde  § 10  nuppi  lađđasa  olis  dahje geat galget jođihit siidaoasi dahje buohtalas  álggahanoasi § 11 rájes gitta § 15 olis.   Son gii adopterejuvvo, oažžu seamma mearkavuoigatvuođa dego jus livččii leamaš adoptiivaváhnemiid iežasriegádahtton mánná, vaikko son ii livčče ge sámi sogas.   Sus gii lea náitalan siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheddjiin,  muhto  ieš  ii  deavdde  mearkavuoigatvuođa  eavttuid  vuosttaš  lađđasa  mielde,  lea  mearkavuoigatvuohta. Seamma vuoigatvuohta lea ovttasássis, gč. § 13  njealját lađđasa.   Jus  goalmmát  lađđasis  namuhuvvon  olmmoš  váldá  badjelasás siidaoasi jođiheami, gč. § 14, de lea sus mearkavuoigatvuohta nu guhká go son lea siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin. Su ođđa náittosguoimmis  dahje  ovttasássis  ii  leat  mearkavuoigatvuohta  goalmmát lađđasa mielde.   Jus  Boazodoallostivra  lea  §  9  goalmmát  lađđasa  mielde addán olbmui vuoigatvuođa eaiggáduššat bohccuid, de sáhttá Boazodoallostivra maiddái addit sutnje  mearkavuoigatvuođa dalle go lea dárbbašlaš dohkálaš  boazodoalu doaimmaheapmái. ¶
§ 33. Merkengeatnegasvuohta ¶
Buot bohccot sámi boazodoalloguovllus galget merkejuvvot eaiggáda sisačálihuvvon merkii.   Boazu  galgá  merkejuvvot  eaiggáda  sisačálihuvvon  merkii ovdal golggotmánu 31. beaivvi seamma jagi go  lea  riegádan.  Guovllustivra  sáhttá  erenoamáš  dilálašvuođain  mieđihit  ahte  dát  áigemearri  guhkiduvvo,  muhto  ii  guđege  dáfus  maŋŋelii  go  miessemánu  31.  beaivái nuppe jagi.   Merken galgá dáhpáhuvvat lága mielde juovlamánu  20. b.1974, nr. 73 elliidsuodjaleami birra. ¶
§ 34. Merkenvuogit ¶
Sámi boazodoalloguovllus galget bohccot bealljemerkejuvvot boazoeaiggáda sisačálihuvvon bealljemerkii.   Váldomearkka  lassin  sáhttá  biddjot  bealljegilkor  go  ovdalaččas merkejuvvon boazu jorrá ođđa eaiggádii.   Gaskaboddosaččat  sáhttá  guolgamerket  dahje  bidjat  bealljegilkora.  Gaskaboddosaš  merken  čájeha  eaiggátvuođa  dassážii  go  boazu  merkejuvvo  vuosttaš  dahje nuppi lađđasa mielde. ¶
§ 35. Mearkka rievdadeapmi ¶
Ii leat lohpi rievdadit mearkka.   Rievdadeapmi  ráŋggáštuvvo  ráŋggáštuslága  24.  kapihttala mearrádusaid mielde. ¶
vuovdin  Ovddit  jagiid  riegádan  boazu,  mii  ii  leat  miessemánu 31. beaivvi rádjái merkejuvvon lobálaš merkii, galgá  dábálaččat vuvdojuvvot orohatstivrra, dahje siidastivrra ovddasvástádusa olis.   Vuovdima  boahtu  gahččá  eaiggádii.  Jus  eaiggát  ii  leat  dihtosis,  de  gahččá  boahtu  dan  siidii  masa  boazu  gullá. Jus siida ge ii leat dihtosis, de gahččá boahtu orohahkii. ¶
§ 37. Mearkalávdegoddi ja váiddaásahus ¶
Juohke sámi regiovnnalaš boazodoalloguovllus válljejuvvo mearkalávdegoddi mas leat unnimusat golbma ja  eanemusat vihtta lahtu iešguđet orohagain, ja persovnnalaš várrelahtut. Orohatovdaolbmot válljejit lahtuid ja  várrelahtuid. Boazodoallohálddahus nammada lávdegoddái čálli. Boazodoallostivra nammada váiddaásahusa. ¶
§ 38. Mearkka sisačáliheapmi ja sihkkun ¶
Mearkalávdegoddi  galgá  dohkkehit  buot  mearkkaid  ovdal  go  dat  váldojit  atnui  regiovnnalaš  boazodoalloguovllus.  Boazodoallohálddahus  sisačállá  boazodoalloguovllu  dohkkehuvvon  mearkkaid.  Mearka  galgá  leat  dakkár ahte ii sáhte seahkánit dahje boastut geavahuvvot. Mearkalávdegoddi galgá, dohkálaš boazodoalu vuhtii válddidettiin, doalahit mearkkaid árbevirolaš hámis  ja  geavaheamis,  earret  eará  doalahit  soga  árbevirolaš  mearkaoali.   Mearkka  ii  sáhte  registreret  gálvomearkan  njukčamánu 3. b.1961 lága nr. 4 mielde.   Sisačálihuvvon mearka galgá sihkkojuvvot go mearkaeaiggát jápmá ja jus sus eai báze bohccot mat ovttas  mearkkain jorret beallelažžii dahje árbbolažžii.   Jus mearka ii leat leamaš anus maŋemus 4 jagi, de  sáhttá mearkalávdegoddi sihkkut mearkka.   Jus  sisačálihuvvon  mearka  lea  dakkár  ahte  sáhttá  seahkánit dahje boastut geavahuvvot, de sáhttá mearkalávdegoddi sihkkut mearkka.   Boazodoallostivrra dohkkehemiin sáhttá mearkalávdegoddi mearridit dievasmahtti njuolggadusaid mearkkaid birra jna. ¶
§ 39. Áššegieđahallan ¶
Mearkalávdegoddi galgá almmuhit mearkaohcamiid  siidaosiid  jođiheddjiide  guoskevaš  orohagas  ja  ránnjáorohagain.  Galgá  maiddái  almmuhuvvot  Suomas  ja  Ruoŧas.    Mearkalávdegotti  mearrádus  ohcama  hárrái  galgá  almmuhuvvot seammaládje.   Mearkalávdegotti  mearrádusa  sáhttá  váidit  váiddaásahussii.   Departemeanta  mearrida  dárkilet  njuolggadusaid  mearkalávdegotti áššegieđahallamii, dás maiddái čálihandivada, ja váiddagieđahallama njuolggadusaid. ¶
§ 40. Dievasmahtti njuolggadusat mearkkaid birra ¶
Departemeanta  sáhttá  mearridit  dárkilet  njuolggadusaid bohccuid merkema ja mearkkaid sisačáliheami  birra, ja nu maiddái dakkár mearkkaid sirdima ja sihkkuma birra mat eai leat anus. ¶
§ 41. Merken olggobealde sámi boazodoalloguovllu ¶
Departemeanta  mearrida  dárkilet  njuolggadusaid  mearkkaid  ja  merkema  birra  olggobealde  sámi  boazodoalloguovllu. ¶
– orohat ja siida ¶
I. Orohagat ¶
§ 42. Orohat ¶
Juogidettiin sámi regiovnnalaš boazodoalloguovlluid  orohahkan galgá Boazodoallostivra deattuhit ahte orohaga boazodollui šaddet vieruiduvvan geavaheami vuođul lunddolaš ja ávkkálaš rájit.   Orohat  galgá  vuosttažettiin  sisttisdoallat  buot  áigodatguohtumiid  orohahkii  gulli  boazodolliide.  Jus  lea  ulbmillaš,  de  sáhttet  áigodatguohtumat  leat  máŋgga  orohagas.   Orohatjuohkin ii hehtte boazodolliid ovttasbargamis  orohatrájiid rastá, jus fal dakkár ovttasbargu ii dagat  eará boazodolliid vuoigatvuođaid ovdii. Orohatjuohkin  ii hehtte guohtumiid geavaheami ge eará orohagas go  dat dahkko erenoamáš riektevuođu mielde. ¶
§ 43. Orohatstivra ¶
Juohke orohagas galgá leat orohatstivra man orohaga  jienastanvuoigatvuođalaččat  válljejit  iežaset  gaskkas nuppi ja goalmmát lađđasiid mearrádusaid mielde.   Orohatjahkečoahkkin  vállje  stivraovdaolbmo,  gč.  § 49.  Muđui  galget  orohaga  buot  geassesiiddat  ovddastuvvot  stivrras,  gč.  §  54  vuosttaš  lađđasa  nr.  2.  Siidajahkečoahkkin  vállje  siidda  stivralahtu,  gč.  §  53.  Jus  leat  eanet  go  čieža  geassesiidda,  de  válljejuvvojit  guhtta  stivralahtu  vuorbádemiin  siiddaid  evttohasaid  gaskkas, earret dan siidda mas lea ovdaolmmoš. Orohatjahkečoahkkin  sáhttá  dan  sadjái  mearridit  ahte  geassesiiddain  galgá  leat  stivrasadji  vuoruid  mielde.  Dakkár njuolggadusaid galgá guovllustivra dohkkehit.  Jođiheaddji ja eará stivralahtut ja sidjiide persovnnalaš  várrelahtut válljejuvvojit guovtti jahkái hávális.   Jus  leat  erenoamáš  ákkat,  de  sáhttá  Boazodoallostivra mearridit ahte stivrras galget leat gitta 11 lahtu.  Jus leat garra ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mearridit ahte geassesiiddas mii lea mihá stuorát go orohaga  gaskamearálaš  geassesiiddat,  galgá  leat  stuorát  ovddasteapmi stivrras go dat mii boahtá ovdan nuppi  lađđasa mearrádusain. Dán geassesiiddas almmotge ii  sáhte leat eanetlohku stivrras.   Jus  geassesiidda  boazoeaiggádat  muđui  jagis  rátkkašit  unnit  dálvesiidan,  de  sáhttet  dálvesiidda  siidaosiid jođiheaddjit, dahje eanet dálvesiiddat ovttas dahje  eará joavku, gáibidit ahte stivrasadji galgá leat vurrolaga dálvesiiddaid/joavkkuid gaskka.   Jus  orohat  lea  seamma  go  geassesiidda,  de  gustojit  § 52  mearrádusat  stivrra  válljema  birra,  muhto  almmotge nu ahte stivra galgá juohke dáfus válljejuvvot.   Stivra  lea  mearridanválddáláš  go  unnimusat  bealli  stivralahtuin leat čoahkis. Orohatstivra mas leat unnit  go  golbma  lahtu,  lea  datte  mearridanválddáláš  dušše  jus olles stivra lea čoahkis. Jus jienasteamis šaddet ovtta meari jienat, de mearrida jođiheaddji jietna. ¶
§ 44. Orohatstivrra doaibma ja váldi ¶
Orohatstivra  ovddasta  orohaga  boazodoalloberoštumiid. Orohatstivrra doaibma lea fuolahit orohaga boazoguohtumiid lágaid ja doaibmanjuolggadusaid mielde. áššáskuhttit ja áššáskuhttojuvvot orohaga boazodolliid  namas orohaga oktasaš áššiin. Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide.  Dat  almmotge  ii  hehtte  ovttaskas  siiddaid  dahje  boazoeaiggádiid  fuolaheamis  iežaset  erenoamáš  beroštumiid. ¶
Orohatstivra  sáhttá  dihto  áššiin  addit  stivrajođiheaddjái  ovttas  stivračálliin  dahje  ovttas  eará  stivralahtuin fápmudusa doaibmat stivrra ovddas. ¶
Juohke orohagas galgá leat orohatkássa. Buot siidaoasit  leat  geatnegasat  máksit  jahkásaš  doarjaga  orohatkássii. Orohatkássa galgá máksit orohatstivrra lahtuide buhtadusa barggu ovddas ja orohaga eará hálddašangoluid.   Doarjaga  sturrodat  rehkenasto  boazologu  mielde  ja  dan mearrida orohatjahkečoahkkin orohatstivrra evttohusa mielde, gč. § 50 vuosttaš lađđasa nr. 7. Orohatstivra  rehkenastá  juohke  siidaoasi  doarjaga  siidaoasi  boazologu mielde, oktan geahččobohccuiguin.   Mearrádusa  siidaoasi  doarjaga  birra  sáhttá  ovddidit  guovllustivrii,  mii  sáhttá  rievdadit  mearrádusa  jus  doarjja  ii  leat  govttolaš  orohaga  doaimmaid  ektui.  Diekkár mearrideami sáhttá siidaoassi gáibidit gávcci  vahkku sisa maŋŋel go oaččui dieđu doarjjamearrádusa  birra.   Jus doarjja ii máksojuvvo, de massá siidaoassi iežas  jienastanvuoigatvuođa dassážii go vealgi lea máksojuvvon. Doarjaga loahpalaš mearrádus lea bággobearrama  vuođđun. ¶
§ 47. Boazodoallofoanda ¶
Orohagas galgá leat boazodoallofoanda. Fondii manná: 1. buhtadus orohahkii guohtunvuoigatvuođaid bággolonisteami ovddas jna. 2. buhtadus orohahkii vahágiid, hehttehusaid ovddas  jna. 3. doaibmalobi  divat  (konsešuvdnadivat)  orohahkii  bággolotnuma ovddas, 4. boahtu  geažotbeljiid  ja  lobihemet  merkejuvvon  bohccuid vuovdimis, 5. doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat, gč. § 77, 6. eará ruđat mat bohtet orohahkii.   Orohatstivra  hálddaša  ja  mearrida  foandda  ruđaid  njuolggadusaid  mielde  ásahuvvon  §  57  nuppi  lađđasa  nr. 5 olis. ¶
§ 48. Rehketdoallodárkkisteapmi ¶
Jahkečoahkkin vállje rehketdoallodárkkisteaddji mii  galgá  leat  ámmátregistrerejuvvon  dahje  stáhtaautoriserejuvvon, lága mielde ođđajagemánu 15. b.1999 nr 2  revišuvnna ja revisoraid birra.   Guovllustivra  sáhttá  dohkkehit  ahte  ámmátrehketdoallodárkkisteaddji sadjái ásahuvvo dárkkistanlávdegoddi  masa  válljejuvvojit  guokte  dahje  golbma  lahtu  orohaga jienastanvuoigatvuođalaččaid gaskkas. Lahtut  eai galgga ieža leat stivralahtut, ii ge sis galgga leat erenoamáš gullevašvuohta stivralahtuide. ¶
Orohaga  boazoeaiggádat  galget  doallat  jahkečoahkkima juohke jagi ovdal geassemánu loahpa. Čoahkkimii  gohččojuvvo orohaga dábálaš vieru mielde, unnimusat  njeallje vahkku ovdal jahkečoahkkima.   Jahkečoahkkimis  lea  juohke  boazoeaiggádis  ságastan- ja evttohanvuoigatvuohta. Jienastemiin lea juohke  siidaoasis  jienastanvuoigatvuohta  dainna  lágiin  ahte  juohke siidaoasis leat vihtta jiena. Buohtalas álggahanoasis leat guokte jiena. Siidaoasi jođiheaddji mearrida  jienaid  siidaoasi  eará  boazoeaiggádiidda.  Jođiheaddjis  galgá alddis leat unnimusat okta jietna, dahje unnimusat  guokte  jus  náittosguimmežagat  dahje  ovttasássit  ovttas jođiheaba siidaoasi.   Stivrra  jahkedieđáhus  ja  rehketdoallu,  ja  evttohus  boazodoallofoandda ruđaid geavaheapmái, jahkečoahkkináššelistu ja diehtu vejolaš jođiheaddjeevttohusa birra  galget  sáddejuvvot  orohaga  siidaosiid  jođiheddjiide  unnimusat njeallje vahkku ovdal jahkečoahkkima.   Jahkečoahkkima jođiha čoahkkinjođiheaddji man jahkečoahkkin vállje. Ðoahkkin lea gitta čoahkkin, jus jahkečoahkkin ii mearrideačča eará.   Jahkečoahkkinšiehtadallamiin  ja  válljemiin  galgá  čállot  beavdegirji,  mii  lohkkojuvvo  buohkaide  čoahkkima loahpas ja man guokte dasa válljejuvvon čoahkkinoasseváldi vuolláičálliba. ¶
§ 50. Orohatjahkečoahkkima áššit ja váldi ¶
Jahkečoahkkin galgá: 1.  addit cealkámuša orohatstivrra jahkedieđáhussii  ja mearridit jahkerehketdoalu 2.  addit  cealkámuša  orohatstivrra  evttohan  doaibmanjuolggadusaide, gč. § 57 3.    addit  cealkámuša  orohatstivrra  evttohan  orohatplánii, gč. § 62 4.  válljet orohatstivrra ovdaolbmo § 43 mielde 5.  mearridit orohatstivrra válljema njuolggadusaid  § 43 nuppi lađđasa mielde 6.  mearridit orohatstivrra lahtuide buhtadusa barggu ovddas 7.  mearridit  orohatkássii  doarjaga  bohcco  nammii,  gč. § 46 8.  válljet rehketdoallodárkkisteaddji (revisora), dahje dárkkistanlávdegotti, gč. § 48 9.  addit  cealkámuša  áššái  man  soames,  geas  lea  vuoigatvuohta boahtit jahkečoahkkimii, lea unnimusat  vahkku  ovdal  jahkečoahkkima  ovddidan  orohatstivrii ja gáibidan gieđahallot 10.  addit cealkámuša eará áššiide maid orohatstivra  ovddida ja maidda bivdá jahkečoahkkimis cealkámuša.   Áššiin main jahkečoahkkimis lea cealkinvuoigatvuohta, lea cealkámuš čujuheaddjin stivrii, muhto ii geatnegahtti.   Jahkedieđáhus galgá sáddejuvvot guovllustivrii.   Departemeanta addá dárkilet njuolggadusaid jahkedieđáhusa sisdoalu birra. ¶
Dán lágas mearkkaša siida joavkku mas leat boazoeaiggádat  mat  doaimmahit  boazodoalu  ovttas  dihto  eatnamiin. Dát láhka earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin geasse- ja čakčaguohtumiin. Dálvesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin dálve- ja giđđaguohtumiin. ¶
§ 52. Geassesiidastivra ¶
Geassesiidii galgá válljejuvvot stivra man ovddasvástádus  lea  lágidit  dilálašvuođaid  oktasaš  doaimmaide  ja hálddašit siidda oktasaš rusttegiid, nugo njuovvanrusttegiid, gárddiid, áiddiid jna. Siidda jahkečoahkkin  vállje stivrra. Jahkečoahkkin sáhttá mearridit ahte siidii ii válljejuvvo stivra, gč. § 53 nuppi lađđasa. ¶
§ 53. Geassesiidda jahkečoahkkin ¶
Geassesiida galgá doallat jahkečoahkkima juohke jagi  ovdal miessemánu loahpa. Buohkain geain leat bohccot  siiddas, lea vuoigatvuohta searvat jahkečoahkkimii ságastan-  ja  evttohanvuoigatvuođain.  Jienastanvuoigatvuohta lea siidaosiin. § 49 nuppi lađđasa mearrádusat  gustojit dán dáfus.   Jus geassesiiddas ii leat sierra stivra, de ferte jahkečoahkkin válljet muhtuma siidda olbmuin leat gulahallanolmmožin  siidda  ja  orohatstivrra  gaskka.  Lea  su  geatnegasvuohta gohččut jahkečoahkkimii. ¶
§ 54. Siidajahkečoahkkima áššit ja váldi ¶
Jahkečoahkkin galgá: 1. válljet siidastivrra § 52 mielde 2. válljet evttohasa orohatstivrii § 43 mielde 3. mearridit doarjaga siidakássii, gč. § 55 4. mearridit siidakássa njuolggadusaid, gč. § 55 5. mearridit siidafoandda njuolggadusaid, gč. § 56  vuosttaš lađđasa 6. válljet rehketdoallodárkkisteaddji (revisora), gč.  § 56 nuppi lađđasa 7. válljet gulahallanolbmo, gč. § 53 nuppi lađđasa   Jahkečoahkkin sáhttá njuolggadusaid bokte mearridit  ahte  okta  dahje  eanet  mearrádusat  mat  gustojit  orohatjahkečoahkkimii, gč. § 50, maiddái galget gustot  siidajahkečoahkkimii. ¶
§ 55. Siidakássa ¶
Jus lea válljejuvvon siidastivra § 52 mielde, de galgá  maiddái ásahuvvot siidakássa. Jus geassesiiddas ii leat  sierra  stivra,  de  sáhttá  jahkečoahkkin  mearridit  ahte  ásahuvvo siidakássa man gulahallanolmmoš hálddaša,  gč. § 53 nuppi lađđasa.   Siidakássa geavaheapmái galget ráhkaduvvot njuolggadusat.  §  46  njuolggadusat  vuosttaš  lađđasis  gitta  goalmmát lađđasii gustojit dán dáfus.   Juohke  siidaoasi  jođiheaddji  sáhttá  gáibidit  ahte  rehketdoallodárkkisteaddji dárkkista orohatkássa § 56  nuppi lađđasa mearrádusaid mielde. ¶
§ 56. Siidafoanda ¶
Jus siidii bohtet ruđat nugo namuhuvvon §:s 47, de  galgá ásahuvvot boazodoallofoanda siidii, ja galget ráhkaduvvot  njuolggadusat  foandda  ruđa  geavaheapmái.  Guovllustivra  galgá  dohkkehit  foandda  njuolggadusaid. ¶
de  rehketdoallodárkkisteaddji  dárkkistit  foandda.  Jus  siiddas ii leat sierra jahkečoahkkin, de válljejuvvo rehketdoallodárkkisteaddji siidaosiid jođiheddjiid soahpama mielde. Jus siida ieš ii nammat rehketdoallodárkkisteaddji, de galgá orohaga rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit siidafoandda. ¶
Kapihtal 7 Orohaga doaibmanjuolggadusat. Orohatplána ¶
§ 57. Doaibmanjuolggadusat ¶
Orohaga resurssaid hálddašeapmái ja geavaheapmái  galget  ráhkaduvvot  doaibmanjuolggadusat.  Doaibmanjuolggadusat eai galgga rihkkut dán lága.   Doaibmanjuolggadusat  galget  sihkkarastit  orohaga  guohtumiid ekologalaččat guoddi geavaheami ja sisttisdoallat dárkilet mearrádusaid dáid birra: 1. guohtungeavaheami birra, gč. § 59 2. boazologu birra, gč. § 60 3. gárddiid, áiddiid ja eará oktasaš rusttegiid geavaheami ja máŧasdoallama birra 4. mohtorfievrruid geavaheami birra 5. boazodoallofoandda geavaheami birra, gč. § 47 6. orohaga eará opmodaga hálddašeami birra 7. bargogeatnegasvuođaid ja investeremiid juogu birra 8. eará áššiid birra maid lea vuogas čielggadit orohaga doaibmanjuolggadusain.   Dalle go lea dárbbašlaš, de sáhttá guovllustivra gohč- čut  guokte  dahjet  eanet  orohagaid  ráhkadit  oktasaš  doaibmanjuolggadusaid  ovtta  dahje  eanet  áššiin  mat  leat vuosttaš lađđasis namuhuvvon. ¶
§ 58. Doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi ja dohkke ¶
heapmi  Orohatstivra  ráhkada  doaibmanjuolggadusaid  ja  daid galgá guovllustivra dohkkehit. Guovllustivra galgá,  lassin  dasa  go  dárkkistit  ahte  lága  mearrádusat  doaibmanjuolggadusaid  ráhkadeami  birra  leat  čuvvojuvvon,  maiddái  árvvoštallat  addet  go  doaibmanjuolggadusat  vuođu  doaimmahit  ekologalaččat  guoddevaš  boazodoalu orohagas.   Guohtungeavaheami njuolggadusat § 59 mielde galget  ráhkaduvvot  ovttasráđiid  orohaga  siiddaiguin.  Seammaládje lea boazologu mearridemiin § 60 mielde.   Ovdal go doaibmanjuolggadusat sáddejuvvojit guovllustivrii dohkkeheapmái, de galgá evttohus leat gieđahallon  orohaga  jahkečoahkkimis.  Evttohus  galgá  sáddejuvvot  orohaga  siidaosiid  jođiheddjiide  unnimusat  guokte mánu ovdal jahkečoahkkima. Cealkámušat mat  bohtet  jahkečoahkkimis,  sáddejuvvojit  guovllustivrii  oktan evttohuvvon doaibmanjuolggadusaiguin.   Jus  guovllustivra  ii  dohkket  evttohuvvon  doaibmanjuolggadusaid, de galgá boazodoalloagronoma veahkehit orohaga ráhkadit ođđa evttohusa mii gieđahallo dás  ovdalis namuhuvvon vuogi mielde. Jus dát ii lihkostuva,  de  galgá  guovllustivra  ráhkadit  orohahkii  doaibmanjuolggadusaid.   Jus eanetlohku orohaga jahkečoahkkimis dan gáibida, dahje jus guovllustivra gáibida, de galget ráhkaduvvot ođđa doaibmanjuolggadusat dás ovdalis namuhuvvon vuogi mielde. duvvot Boazodoallostivrii loahpalaš nannemii ja dohkkeheapmái. ¶
§ 59. Guohtungeavaheapmi ¶
Guohtungeavaheami njuolggadusaid bokte galget orohaga  boazoeaiggádiidda  sihkkarastojuvvot  dárbbašlaš  guohtumat,  dás  maiddái  guottetbáikkit,  johtingeainnut ja ragatbáikkit. Njuolggadusat galget vuhtii váldit  buori  boazodoalu  vuođđojurdagiid  sámi  árbevieruid  ja  dábiid mielde.   Guohtungeavaheami njuolggadusat galget vuhtii váldit etnamiid árbevirolaš geavaheami ja ovddidit ulbmillaš doaibmaortnegiid. Guohtungeavaheami njuolggadusat eai galgga leat vuostálaga siidda vuoigatvuođaiguin  mat leat erenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon.   Galget  mearriduvvot  njuolggadusat  guohtunáiggiid  birra,  jus  guovllustivra  ii  leačča  daid  mearridan  §  61  olis.   Siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit guohtungeavaheami njuolggadusaid eananjuohkindiggái guđa mánu  sisa maŋŋel go guovllustivra lea daid dohkkehan. Eananjuohkindiggi  sáhttá  duššindahkat  guohtungeavaheami  njuolggadusaid  mat  leat  soapmásii  govttoheamit, dahje rihkkot vuoigatvuođaid mat leat erenoamáš  riektevuođu olis ásahuvvon.   Jus leat garra ákkat, de sáhttá guovllustivra sierralobi (dispensašuvnna) bokte ložžet guohtungeavaheami  njuolggadusaid.   Guohtungeavaheami njuolggadusaid rihkkun sáhttá  gieđahallojuvvot 11. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶
§ 60. Boazolohku ¶
Doaibmanjuolggadusain,  gč.  §  57,  galgá  mearriduvvot bajimus boazolohku juohke geassesiidii. Boazolohku  mearriduvvo daid eatnamiid ektui mat iešguđege siiddas  leat.  Doaibmanjuolggadusain  galgá  dárkileappot  čilget  doaibma-  ja  guohtundilálašvuođalaš  beliid  mat  leat mearriduvvon boazologu vuođđun. Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma, de sáhttá  maiddái  mearriduvvot  boazolohku  iešguđet  dálvesiiddaide.   Dálvesiida dahje eará čoahkkádus sáhttá bivdit alcces mearriduvvot boazologu.   Jus siidda boazolohku lea alit go boazolohku mii lea  mearriduvvon vuosttaš dahje nuppi lađđasa mielde, de  galgá  siida  ráhkadit  unnidanplána.  Jus  siida  ii  daga  dan, dahje ii nagot čađahit plána, de galgá juohke siidaoassi  unnidit  badjelmearálaš  boazologu  gorrelogu  mielde.  Lea  Boazodoallostivrra  ovddasvástádus  ahte  diekkár  unnideapmi  čađahuvvo.  Galget  mearriduvvot  áigemearit plánaid ráhkadeami ja boazologu unnideami hárrái.   Sáhttá  mearriduvvot  alimus  boazolohku  juohke  siidaoassái. Siidda boazologu vuolideapmi goalmmát lađđasa  mielde  galgá  dalle  dáhpáhuvvat  dainna  lágiin  ahte siidaoasit main lea alit boazolohku go dat mii lea  mearriduvvon siidaoassái, vuos vuolidit mearriduvvon  lohkui.   Departemeanta sáhttá láhkaásahusaid bokte mearridit dievasmahtti njuolggadusaid boazologu mearrideami hárrái. Diekkár njuolggadusat sáhttet ráddjejuvvot  guoskat ovtta dahje eanet orohagaide dahje ovtta dahje  eanet boazodoalloguovlluide. ¶
Go lea dárbbašlaš áigodatguohtumiid gáhttema dihte, de sáhttá guovllustivra mearridit iešguđet áigodatguohtumiidda  guohtunáiggiid.  Siidaoasi  jođiheaddji  galgá fuolahit ahte sin ealu bohccot eai leat guohtuneatnamiin dáid mearrádusaid vuostá.   Go  dilálašvuođat  dahket  dárbbašlažžan,  de  sáhttá  boazodoalloagronoma ložžet guohtunáiggiid. Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 59 mielde.  Guohtunáiggiid ložžema eambbo go njealji vahkkui mearrida guovllustivra. ¶
§ 62. Orohatplánat ¶
Orohatstivra galgá ráhkadit orohatplána mas galget  leat orohaga doaimmaid birra dieđut mat leat dárbbašlaččat almmolaš plánemis.   Orohatplánas galgá: 1. čilget orohaga johtinvieruid 2. muitalit áigodatguohtumiid, guottetbáikkiid jna. 3. muitalit makkár dárbbašlaš fievrrut leat, maiddái  guđiid meahccefievrruid orohat geavaha ja vejolaš  áigeráddjejuvvon  helikoptera  dahje  eará  áibmofievrru geavaheami. Plánas galget maiddái bievlavuodjinnjuolggadusat boahtit ovdan 4. muitalit buot bistevaš áiddiid ja rusttegiid, ja dan  muddui go vejolaš maiddái gaskaboddosaš áiddiid  ja rusttegiid 5. čilget vejolaš johtolatjuogu (guohtunguovlojuogu)   Siidaoasi jođiheaddji lea geatnegas addit plána ráhkadeapmái dárbbašlaš dieđuid.   Suohkaniidda/gielddaide,  fylkkagildii  ja  fylkkamánnái  berre  dieđihit  plánabarggu  birra  ja  daidda  galgá  plána váldosisdoallu almmuhuvvot ovdal go dat mearriduvvo. Mearriduvvon plána galgá sáddejuvvot suohkaniidda/gielddaide,  fylkkagildii  ja  fylkkamánnái,  ja  guoskeváš ránnjáorohagaide. Plána galgá maiddái sáddejuvvot guovllustivrii. ¶
Kapihtal 8  Oktavuohta eará geavaheapmái ¶
§ 63. Opmodaga geavaheapmi boazodoalloguovlluin ¶
Eananeaiggát  dahje  son  geas  lea  geavahanvuoigatvuohta, ii galgga geavahit iežas eatnama boazodoalloguovllus  man  ge  ládje  mii  lea  mearkkašahtti  vahágin  dahje hehttehussan boazodollui mii doaimmahuvvo dán  lága  mielde.  Ovddit  cealkka  ii  datte  hehtte  eatnama  dábálaš  geavaheami  eanandollui,  vuovdedollui  dahje  duovdagiid eará geavaheami eanandoalloulbmiliidda.   Ovdal go álggahuvvo dakkár doaibma mii sáhttá šaddat mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan boazodollui, de galgá dat dieđihuvvot guoskevaš orohatstivrii.  Diehtu  galgá  addojuvvot  maŋemusta  golbma  vahkku  ovdal go lea jurdda álggahit. Jus diehtu ii leat addojuvvon, dahje bealit eai soaba dan alde gusto go vuosttaš  lađđasa  mearrádus  doibmii,  de  sáhttá  guovllustivra  gieldit álggaheami dassážii go soahpamuš lea dahkkon  dahje eananjuohkindiggi lea gieđahallan ášši. đasa mearrádusain, sáhttá ovdalgihtii čilgejuvvot eanan-  juohkindikki  árvvošteami  bokte.  Árvvošteapmi  sáhttá  maiddái mearridit movt ja makkár eavttuiguin doaibma  sáhttá  čađahuvvot.  Árvvošteami  dollojuvvot  sáhttá  gáibidit  son  guhte  áigu  doaimma  álggahit  dahje  orohatstivra  orohatovdaolbmo  bokte.  Jus  orohatstivra  ii leat ásahuvvon, de sáhttá boazodoalli dan orohagas  masa doaibma gártá guoskat gáibidit árvvošteami dollojuvvot. ¶
§ 64. Jeagelbordin (jeageldoahpun) ¶
Gonagas sáhttá láhkaásahusaid bokte heivehit jeagelbordima  boazoorohagain  ja  sáhttá  dárkileappot  ráddjejuvvon guovllus áibbas gieldit jeagelbordima, jus nu  adnojuvvo  dárbbašlažžan  boazodoalu  vuhtii  váldima  dihte. ¶
§ 65. Johtaleapmi guovlluin gos bohccot guhtot ¶
Juohkehaš guhte johtala guovlluin gos bohccot guhtot, lea geatnegas geavahit iežas fuolalašvuođain ja várrogasvuođain nu ahte dárbbašmeahttumit ii ráfehuhte  ii ge gavdnje bohccuid mat leat guohtume, johtime jna.  Erenoamáš fuolalaš galgá leat ragatáigge, guottetáigge,  mearkun-, rátkkašan- ja njuovadanáigge.   Guovllustivra sáhttá, guoskevaš orohatstivrra dahje  guovllu boazoeaiggádiid ávžžuhusa mielde, bidjat eavttuid dahje dihto áigái áibbas gieldit stuorát lágidemiid,  valáštallamiid, bivdobeanageahččalemiid dahje sullasaš  doaimmaid mat sáhttet leat erenoamáš vahágain boazodollui.  Mearrádus  galgá  gustot  dihto  mearriduvvon  guovllus ii ge sáhte dahkkot ovdal go eananeaiggát ja  suohkan  leat  oainnuideaset  cealkán.  Jus  mearrádus  gusto dihto lágideapmái, de galgá maiddái lágideaddji  beassat oainnus cealkit. ¶
§ 66. Beatnagat ¶
Beatnaga  sihkkarastima,  luovosbeatnaga  gitta  váldima, beatnaga heakkahuhttima, reakšuvnnaid hárrái  beanahálddašeaddji vuostá jna. gusto beanaláhka.   Beanaeaiggát ja beatnaga hálddašeaddji leaba geatnegasat  nubbi  nuppi  ovddas  máksit  buhtadusa  vahága  ovddas  maid  beana  dagaha  bohccuide  ja  goluid  ja  hehttehusaid  ovddas  mat  boazoeaiggádii  gárttažet  go  beana  lágahemet  oaguha  dahje  gavdnje  bohccuid  mat  lobálaččat  leat  orrume  dahje  johtime,  geahčakeahttá  siva. ¶
Kapihtal 9  Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Árvvoštus ¶
§ 67. Objektiivvalaš ja oktasaš ovddasvástádus ¶
Earret dán lága čuoldimiid, de lea boazoeaiggádis ovddasvástádus vahága ovddas maid boazu dagaha, geahčakeahttá siva.   Vahága ovddas maid boazu dagaha orohaga siskkobealde,  lea  buot  orohaga  boazodolliin  ovddasvástádus  buohkaid ovddas ja buohkain ovtta ovddas. Jus olggobealde orohaga leat vahága dagahan bohccot mat navdojuvvojit gullat eaiggádiidda mat doaimmahit boazodoalu orohagas das lahka, de lea dán orohaga boazodolliin seammaládje nuppis nuppi ovddas ovddasvástádus  sin ektui geat leat vahága gillán. Gonagas sáhttá ráddjet man guhkás olggobeallái orohaga dakkár solidáralaš  ovddasvástádus galgá gustot. ¶
hit geat § 8 vuođul, gč. várrelága § 17, doaimmahit boazodoalu  olggobealde  boazodoalloguovllu,  leat  sii  guđet  doaimmahit  boazodoalu  dan  guovllus  gosa  vahágahtti  bohccot navdojuvvojit gullat, ovddasvástideaddjin okta  buohkaid ovddas ja buohkat ovtta ovddas.   Buhtadus vahága ovddas nuppi lađđasa vuođul sáhttá  gáibiduvvot  guoskevaš  orohagas  ovdaolbmo  bokte  dahje njuolga daid bohccuid eaiggádis, mat leat dagahan vahága.   Buhtadus  mii  gáibiduvvo  orohagas  orohatstivrra  bokte, galgá orohaga jahkečoahkkin livdnet boazoeaiggádiidda  guđege  boazologu  ektui,  muhto  fal  nu  ahte  boazoeaiggádat geat duođaštit ahte sin bohccot eai leat  leamaš mielde vahága dahkamis, eai leat geatnegasat  máksit maidege vahágis. Livdnejuvvon buhtadusmáksu lea bággobearrama vuođđun.   Jus duođaštuvvo ahte leat eará orohaga bohccot dagahan vahága dahje leat leamaš mielde vahága dagaheamis, de sáhttá dán paragráfa mearrádusaid olis gáibiduvvot dan orohagas máksu ruovttoluotta (regressa). ¶
§ 68. Objektiiva ovddasvástádusas čuoldin ¶
§  67  mearrádusat  buhttenovddasvástádusa  birra  geahčakeahttá siva eai gusto vahágiidda mat šattažet  lobálaš johtima geažil, bisáneami dahje guohtuma geažil  johtolagaid  alde  dahje  guohtuneatnamiin  váriin  dahje  duovdagiin  mat  leat  namuhuvvon  §:s  19  jus  ii  leačča šaddan mearkkašahtti stuorát vahát go mii adnojuvvo dábálažžan ulbmillaš ja dohkálaš doalus, dego  omd.  jus  guohtunlohpi  jna.  lea  adnojuvvon  dainnalágiin ahte boazodoallu lea muhtun eananeaiggáda dahje  vuoigatvuođalaš geavaheaddji oapmeláidumiidda dahje  vuovdái sierranassii čuohcan.   §  67  mearrádusat  ovddasvástádusa  birra  geahčakeahttá siva eai gusto vahágiidda ge maid boazu lobálaš  orodettiin dagaš láddjejuvvon šaddui jus šaddu ii leat  áidojuvvon  áiddiin  mii  doallá  bohcco,  dahje  earaládje  dohkálaččat suodjaluvvon. ¶
§ 69. Áideárvvoštus ¶
Jus  earaládje  ii  sohppojuvvo  dan  hárrái,  de  sáhttá  orohagas sihke orohatstivra ja ovttaskas boazoeaiggát  oažžut  eananjuohkindikki  árvvošteami  bokte  čielggaduvvot galgá go boazoeaiggát beassat hukset áiddi mii  lea  veahkkin  sutnje  ollašuhttit  doallogeatnegasvuođa  dahje mii gáhtte su buhttenovddasvástádusain. Eananjuohkindiggi  galgá  dalle  maiddái  mearridit  gokko  áidi galgá ceggejuvvot ja movt dat galgá huksejuvvot.  Eananjuohkindiggi  sáhttá  maiddái  bidjat  guoskevaš  eananeaiggáda ala govttolaš oasi huksengoluin ja áiddi  divondangoluin  maŋit  áiggiid,  dan  ektui  movt  eananeaiggát bealistis gártá atnit ávkki áiddis.   Seammaládje sáhttá eananeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami mearridit berre go oassi diekkár  áiddi huksema goluin mii lea namuhuvvon §:s 19 ja § 68  nuppi lađđasis biddjojuvvot boazoeaiggádiid ala. ¶
§ 70. Buhtadusárvvoštus ¶
Jus  ii  leat  ovttamielalašvuohta  man  boazoeaiggát  dahje orohatstivra ovdaolbmo bokte lea čálalaččat duođaštan,  de  mearriduvvo  buhtadusgáibádus  vahága  ovddas maid bohccot leat dagahan, eananjuohkindikki  dahje diggerievtti árvvošteami bokte. jođáneamos  lági  mielde.  Árvvošteami  gáibádusas  galget addojuvvot nu dárkilis dieđut go vejolaš áiggi birra  ja saji birra goas ja gos vahát lea dahkkojuvvon, vahága  šlája birra ja viidodaga ja buhtadusgáibádusa sturrodaga birra. Jus lea vejolaš, de berrejit maiddái addojuvvot  dakkár dieđut main sáhttá leat ávki go galgá gávnnahit  geasa gullet bohccot mat vahága leat dagahan.Vejolaš  vihtanat  ja  eará  duođaštusat  berrejit  maiddái  dieđihuvvot.   Dikki jođiheaddji galgá farggamusat mannat geahčadit  vahága  go  árvvošteami  gáibádus  lea  ovddiduvvon.  Geahčadeamis  galget  guoskevaš  suohkana  ja  boazodoallohálddahusa  ovddasteaddjit  leat  mielde  dikki  jođiheaddjái fágalaš árvvoštallanveahkkin. Jus vejolaš  de galgá maiddái guoskevaš orohaga ovdaolmmoš leat  mielde, ja maiddái son guhte lea árvvošteami gáibidan.  Jus lea čielggas ahte ii leat dáhpáhuvvan vahát bohccuid  geažil,  de  sáhttá  dikki  jođiheaddji  iežas  válddiin  hilgut árvvošteami gáibádusa.   Árvvošteapmi galgá ovddiduvvot nu fargga go vejolaš.  Jus vahága leat dahkan bohccot mat navdojuvvojit gullat  dihto  orohahkii,  de  galgá  orohatstivra  ovdaolbmo  bokte álo gohččojuvvot árvvošteapmái.   Árvvošteami  jođiheaddji  sáhttá  juohke  dásis  áššemeannudeamis  geahččalit  áššebeliid  soabahit  joksan  várás soabatlaš čovdosa.   Árvvošteamis galgá guorahallot leat go bohccot dagahan vahága ja lea go vahát dakkár ahte sáhttá buhtadusa  gáibidit  ja  jus  nu,  de  mearridit  vahága  árvvu  ja  mearridit buhtadusmávssu. ¶
Kapihtal 10  Váldeásahusat ¶
§ 71. Boazodoallostivra ¶
Nammaduvvo Boazodoallostivra mas leat čieža lahtu  ja  persovnnalaš  várrelahtut,  geain  Gonagas  nammada njeallje lahtu ja várrelahtuid ja Sámediggi golbma  lahtu  ja  várrelahtuid.  Boazodoallostivra  lea  guovddáš  boazodoallohálddahusa,  boazodutkamiid  ja  bagadanbálvalusa fágalaš ráđđeaddi, ja galgá gieđahallat áššiid  mat čuvvot dán lága ja Gonagasa addin dárkilet mearrádusaid olis. Boazodoallostivrra doaibmaviidodat sáhttá  gáržžiduvvot fátmmastit duššefal boazodoalu mii doaimmahuvvo sámi boazodoalloguovllus.   Go Boazodoallostivrii nammada lahtuid de galgá deattuhit govttolaš ovddasteami iešguđet guovlluin, viiddis  fágalaš  duogáža  ja  servodathárjáneami,  ja  nu  ovtta  meari olbmuid goappá nai sohkabealis go vejolaš. Stivrra lahtuid gaskkas galget leat beaivválaš bargi boazodoallit  boazodoalloguovlluin.  Boazoealáhusa  organisašuvnnain lea evttohanvuoigatvuohta.   Gonagas  addá  dárkilet  mearrádusaid  Boazodoallostivrra doaimma, válddi ja bargoortnega birra. ¶
§ 72. Guovllustivra ¶
Juohke boazodoalloguovllus galgá leat guovllustivra  mas leat vihtta dahje čieža lahtu ja persovnnalaš várrelahtut. Fylkkadiggi nammada golbma, vejolaččat njeallje lahtu ja várrelahtuid ja Sámediggi nammada guokte,  vejolaččat golbma lahtu ja várrelahtuid. Guovllustivra  nammaduvvo  4  jahkái  hávális  vuhtii  válddidettiin  seamma eavttuid go § 71 nuppi lađđasis. ¶
ra  doaimma  ja  mearridanválddi  birra  lassin  dasa  mii  njulgestaga čuovvu lágas. Gonagas sáhttá addit mearrádusaid guovllustivrra bargoortnega birra.   Gonagas  sáhttá  addit  dievasmahtti  mearrádusaid  guovllustivrra válljema birra, earret eará dasa jus boazodoalloguovlu ii ollásit leat ovtta fylkka rájiid siskkobealde  ja  stivralahtuid  doaibmaáiggi  birra  vuosttaš  válljemis.   Jus  erenoamáš  ákkaid  geažil  ii  leat  muhtun  boazodoalloguovllus dárbu guovllustivrii, de sáhttá Gonagas  čuoldit geatnegasvuođas nammadit guovllustivrra. ¶
§ 73. Soabaheapmi ¶
Guovllustivra  sáhttá  iežas  fápmudusa  mielde  dahje  siidaoasi jođiheaddji, siidda dahje oroahga dáhtu mielde mearridit ahte galgá dollot soabaheapmi jus guokte  beali eai nákce ovttasbarggu bokte riiddu čoavdit.   Guovllustivra dahje Boazodoallostivra nammada soabaheaddjin olbmo geasa navdá leat goappaš beliin luohttámuš. Soabaheaddji gohčču čoahkkimii govttolaš áigemeriin, ja goappaš bealit leat geatnegasat boahtit.   Departemeanta  mearrida  dárkilet  njuolggadusaid  soabaheami čađaheami birra. ¶
Kapihtal 11 Ráŋggáštusat ja bággodoaimmat ¶
§ 74. Geatnegasvuohta čuovvut lága ¶
Juohkehaš lea geatnegas čuovvut mearrádusaid dán  lágas  dahje  dan  olis.  Seamma  guoská  mearrádusaide  mat  leat  dáid  mearrádusaid  olis  dahkkojuvvon.  Rihkkun  sáhttá  mielddisbuktit  ráŋggášteami  dahje  bággodoaimmaid dán kapihttala mearrádusaid mielde. ¶
§ 75. Lobihis diliid heaittiheami gohččun ¶
Jus  juoga  doaimmahuvvo  dáid  mearrádusaid  dahje  dán lága olis addojuvvon mearrádusaid vuostá, de galgá Boazodoallostivra dahje guovllustivra, go almmolaš  fuolaid  geažil  nu  berre,  addit  dárbbašlaš  gohččumiid  heaittihit lobihisvuođa, dás maiddái gohččut njulget ja  gaikut  lobihemet  ceggejuvvon  visttiid,  rusttegiid  jna.  Dan  sáhttá  gohččut  dahkat  dihto  áigemearis.  Boazodoallostivra  dahje  guovllustivra  sáhttá  sirdit  válddi  dán paragráfa mielde nappo boazodoallohovdii ja boazodoalloagronomii. ¶
§ 76. Bággensáhkku ¶
Gohččumis § 75 mielde sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra mearridit bággensáhku juohke beaivvi,  vahkku dahje mánu nammii mii gollá maŋŋelii áigemeari  mii  lei  biddjon  gohččuma  ollašuhttimii,  dassážii  go  dat lea ollašuhttojuvvon. Gonagas sáhttá addit dárkilet  njuolggadusaid  bággensáhku  mearrideami  ja  sturrodaga birra.   Boazodoallostivra  dahje  guovllustivra  sáhttá  oalát  dahje belohahkii sihkkut gártan bággensáhku jus dasa  leat garra ákkat.   Bággensáhkku lea bággobearrama vuođđun. ¶
Boazodoallostivra  dahje  guovllustivra  sáhttá,  Gonagasa  addin  dárkilet  mearrádusaid  mielde,  mearridit  siidaoasi  jođiheaddjái  divada  §  57  olis  mearriduvvon  doaibmanjuolggadusaid rihkkuma ovddas. Diekkár divat manná guoskevaš fondii, gč. § 47.   Divada mearrádus lea bággobearrama vuođđun. ¶
§ 78. Sáhkkocealkkus ¶
Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá sáhkkohit su gii dihto áigemearis ii leat ollašuhttán gohččuma  § 75 mielde. Jus lea gollan badjel 6 mánu dan rájes go  gohččun addojuvvui, de galgá son gii sáhkkohuvvo, beassat  cealkámuša  buktit  ovdal  go  sáhkku  mearriduvvo.  Sáhkkocelkosis  galget  almmuhuvvot  mearrádusat  mat  bohtet ovdan nuppi lađđasis ja dan muddui go lea vejolaš  galgá sáhkkocealkkus dieđihuvvot sutnje geasa guoská.   Son gii sáhkkohuvvo, sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot.  Jus  ášši  ii  čuoččaldahttojuvvo  60  beaivvi  sisa  dieđiheami rájes, de lea sáhkkocelkosis seamma vuoibmi go  loahpalaš duomus, ja sáhttá čađahuvvot mearrádusaid  mielde  duomuid  birra.  Boazodoallostivra  dahje  guovllustivra  sáhttá  guhkidit  áigemeari.  Sáhkkocelkosa  ii  sáhte váidit.   Jus  loahpalaš  duomu  dahje  seammadássásaš  sáhkkocelkosa gohččun ii čuvvojuvvo, de sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega ala geasa sáhkkocealkkus dahje duopmu guoská, almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13-14 mielde. ¶
§ 79. Bággodoaimmat ¶
Boazodoallostivra  dahje  guovllustivra  sáhtta,  jus  gohččun § 75 mielde ii leat čuvvojuvvon, ja eará doaimmat eai adno ulbmillažžan, mearridit bággočađaheami.  Bággodoaimmat sáhttet leat: 1. ahte doaimmahuvvo dárbbašlaš bargu ja bearráigeahčču vai gohččun čohkket, rátkit, merket, vuojehit ja lohkat bohccuid čađahuvvo, 2. bohccuid goddin dalle go ii sáhte eret vuojehit, 3. siidaoasi boazologu unnideapmi, 4. gaikut  lobihemet  ceggejuvvon  barttaid,  áiddiid  dahje rusttegiid.   Boazodoallostivra ja guovllustivra sáhttet sirdit iežaset válddi mearridit bággodoaimmaid vuosttaš lađđasa  nr. 1 ja 2 mielde nappo boazodoallohovdii ja boazodoalloagronomii.   Mearrádusaid vuosttaš lađđasa mielde sáhttá bággočađahit bággočađahanlága 13. kapihttala mielde. Mearrádusat čađahuvvojit bággočađahanlága § 13–14 mielde.  Boazodoallostivra  ja  guovllustivra  sáhttet  gáibidit  bággočađaheami. Mearrádusaid vuosttaš lađđasa nr. 1  mielde sáhttá čađahit almmá nammaeiseválddiid gieđahallama haga.   Goluid doaimmaide dán paragráfa mielde galgá boazoeaiggát máksit ja dat leat baggobearrama vuođđun. ¶
§ 80. Ráŋggáštusovddasvástádus ¶
Jus  oktage  rihkku  dán  lága  dahje  láhkaásahusaid,  gohččumiid,  gildosiid  dahje  eará  mearrádusaid  mat  leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul, de  sáhkkohuvvo  son  jus  rihkkumii  eai  guoskka  garraset  ráŋggáštusmearrádusat.  Geahččaleapmi  ráŋggáštuvvo  seammaládje go ollašuhttojuvvon rihkus. Maiddái várahis rihkkun ja searvan sáhttá ráŋggáštuvvot. ¶
mearrádusat ¶
§ 81. Láhkaásahusat ¶
Departemeanta  sáhttá  mearridit  dárkilet  láhkaásahusaid  dán  lága  čađaheapmái,  dás  maiddái  bohccuid  logaheami ja boazologu dárkkisteami birra. ¶
§ 82. Fápmuiboahtin ¶
Láhka boahtá fápmui dan rájes go Gonagas mearrida ¶
. Seammás heaittihuvvo láhka geassemánu 9. b.1978  nr. 49 boazodoalu birra.   Gonagas sáhttá addit gaskaboddosaš mearrádusaid,  dás maiddái mearridit man muddui mearrádusat ovddit lága olis ain leat fámus, jus fal eai leat vuostálaga  dán lága mearrádusaiguin. ¶
1.  Suoidnemánu 1. beaivvi 2007 rájes,  geassemánu 15. b. 2007 res. nr.  627 olis. ¶
§ 83. Eará lágaid rievdamat ¶
Šiehtadus Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskka suodjalanplána njuolggadusaid hárrái luonddusuodjalanlága mielde sámi guovlluin ¶
Sámiin go lea eamiálbmot lea vuoigatvuohta konsulteret áššiin main sáhttá šaddat njuolga  mearkkašupmi sidjiide. Vai sihkkarasto ahte bargu suodjalanáššiiguin mat gusket sámi  guovlluide čađahuvvojit dohkálaš vugiin, lea Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi šaddan  ovttaoaivilii ahte njuolggadusat mat leat mildosis biddjojuvvojit áššemeannudeami vuođđun  konsultašuvnnaide stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. ¶
Oslo, ođđajagimánu 31. b. 2007 ¶
Helen Bjørnøy  birasgáhttenministtar ¶
Aili Keskitalo  Sámedikki presideanta ¶
Álggahus ¶
Dáid áššemeannudannjuolggadusaide vuođđun luonddusuodjalanlága mielde sámi guovlluin,  leat: ¶
šiehtadus, mearriduvvon gonagaslaš resolušuvnnain suoidnemánu 1. b. 2005 ¶
1 ¶
§1 Ulbmil: ¶
Njuolggadusaid ulbmilin lea sihkkarastit ahte konsultašuvnnat buot suodjalanevttohusaid  oktavuođas luonddusuodjalanlága mielde sámi guovlluin čađahuvvojit buriin jáhkuin ja  dainna ulbmilin ahte juksat ovttaoaivilvuođa stáhta ja Sámedikki/sámi beroštupmiorganisašuvnnaid/sámi riekteoamasteaddjiid gaskka. ¶
§2 Doaibmaguovlu: ¶
Njuolggadusat gusket buotlágan suodjalemiide luonddusuodjalanlága mielde Finnmárkku,  Romssa, Norlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain, ja dasto Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa,  Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Røros gielddain Mátta ¶
1 ¶
Erenoamážit; ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja  earddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji  riikkain, ONa konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuo aid hárrái, art. 1 ja 27 ja ONa biologalaš  šláddjivuo a konvenšuvdna. ¶
Trøndelága fylkkas, ja Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal gielddain  Hedmárkku fylkkas ja Surnadal ja Rindal gielddain Møre og Romsdal fylkkas.      Ii leat dárbu čuovvut dáid njuolggadusaid dakkár luondduguovlluid ektui gos lea ovttamielalašvuohta ahte suodjaleames ii leat njuolga mearkkašupmi sámi beroštumiide. ¶
§3 Diehtojuohkin: ¶
Stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi leat geatnegasat addit ollislaš dieđuid buot áššái guoski  beliin buot dásiin suodjalanplánaáššiid meannudeames. Diehtojuohkin galgá addojuvvot  dainna lágiin ahte ášši ovddosjohtu sihkkarastojuvvo. ¶
§4 Beavdegirji: ¶
Buot konsultašuvdnačoahkkimiin stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki/sámi beroštupmiorganisašuvnnaid/sámi riekteoamasteaddjiid gaskka suodjalanplánašši buot dásiin galgá  fievrriduvvot beavdegirji. Beavdegirjjis galgá oanehaččat čilgejuvvot masa ášši guoská,  oainnut ja konklušuvdna. Beavdegirjeevttohusa čállá stáhtalaš eiseváldi, ja beavdegirjji galget  dohkkehit sihke stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi/sámi beroštupmiorganisašuvnnat/sámi  riekteoamasteaddjit.    Áššeoasálaččat sáhttet spiehkastit jos leat ovttaoaivilis ahte ii fievrriduvvo beavdegirji seiva  diehtojuohkinčoahkkimiin. ¶
§5 Meannudanproseassa: ¶
Fylkkamánnis, Luondduhálddašan direktoráhtas ja Birasgáhttendepartemeanttas dat lea  ovddasvástádus plánaáššiiguin bargat ja ráhkkanahttit suodjalanevttohusa luonddusuodjalanlága mielde. § 5.1 Áššemeannudeapmi báikkálaš-/guovllulaš dásis. 1. Stáhta guoskevaš fylkkamánni bokte galgá nu árrat go vejolaš dieđihit Sámediggái plánaid  birra suodjalanplánabarggu álggaheames. Dan maŋŋá galgá Sámediggi nu johtilit go vejolaš  golmma vahku áigerámma siste dieđihit guoskevaš fylkkamánnii leago sávaldat čađahit  konsultašuvnnaid. Fylkkamánni galgá dan maŋŋá guorahallat ja geahččalit boahtit ovttaoaivilii Sámedikkiin movt lea ulbmillaš ja movt geavatlaččat organiseret suodjalanplánaproseassa báikkálaš-/guovllulaš dásis nu ahte sámi beroštumit gozihuvvojit geavatlaš ja  konstruktiiva vugiin. Formalalaččat sáhttá suodjalanplánabarggu álggaheames dieđihuvvot  easkka maŋŋá go dát guorahallamat leat loahpahuvvon. Jos muhtun áššeoasálačča mielas lea ulbmillaš, de galgá fylkkamánni ásahit sierra bargolávdegotti mii galgá veahkehit fylkkamánni suodjalanplánabarggus. Bargolávdegotti  čoahkádusas galget leat earret eará guoskevaš sámi beroštupmiorganisašuvnnaid/sámi riekteoamasteaddjiid ovddasteaddjit. Bargolávdegotti mandáhta ja čoahkádusa mearrida fylkkamánni konsultašuvnnaid maŋŋá Sámedikkiin. Bargolávdegoddi galgá sáhttit ovddidit  evttohusa sierranas čielggadusaid hárrái vai sihkkarastojuvvošii buoremus vejolaš mearrádusvuođđu gažaldagain mat gusket suodjalan ja eará áššiide maid lea dárbu lagabui čilget dien  dási áššemeannudeames, ja main lea mearkkašupmi suodjalanáššái. ¶
Jos áššeoasálaččat eai šatta ovttaoaivilii konsultašuvdnaprosedyra hárrái, maiddái čielggadusdárbbu hárrái, de galgá fylkkamánni doalvut ášši Luondduhálddašan direktoráhtii. Jos lea  dárbu, de sáhttá Direktoráhta doalvut ášši Birasgáhttendepartementii. 2. Fylkkamánni galgá johtočállosa T-3/99 II Suodjalanbargu čk. 1 – 4 ektui ráhkadit  suodjalanplánaevttohusa ja čađahit konsultašuvdnačoahkkimiid j.d. Sámedikkiin/sámi  beroštupmiorganisašuvnnaiguin/sámi riekteoamasteaddjiiguin daid njuolggadusaid mielde  maid hárrái stáhta eiseválddit ja Sámediggi leat šaddan ovttaoaivilii čuoggás 1. Suodjalanáššiin mat gusket sámi guovlluide galget, jos eará ii sohppojuvvo, čađahuvvot báikkálaš/guovllulaš ja guovddáš gulaskuddamat guovtti sierra vuorus nu ahte Sámediggi oažžu  vejolašvuođa oahpásmuvvat sámi organisašuvnnaid/-servviid ja sámi riekteoamasteaddjiid  oainnuide ovdalgo Sámediggi ieš konsulteregoahtá stáhtalaš eiseválddiiguin ja/dahje buktá  cealkámuša suodjalanevttohussii. 3. Jos šaddá sierramielalašvuohta fylkkamánni ja sámi beroštumiid gaskkas bargolávdegottis  gč. čuoggá 1, de galgá fylkkamánni gulaskuddanávdnasis selvehit daid iešguđet oainnuid. Jos  bargolávdegotti eanetlohku gáibida, dahje jos sámi ovddasteaddjiid eanetlohku bargolávdegottis gáibida, de galgá fylkkamánni ovttas iežas gulaskuddanevttohusain ovddidit gulaskuddamii molssaevttolaš suodjalanevttohusa(id). 4. Fylkkamánni fágalaš árvalus suodjalanáššiin lea almmolaš ja dat galgá sáddejuvvot viidáseappot Luondduhálddašan direktoráhtii. Áššebáhpiriin galgá oidnot makkár čuoggáin lea  ovttamielalašvuohta guovllulaš dási stáhtalaš eiseválddiid ja sámi beroštumiid gaskka ja  makkár čuoggáin lea sierramielalašvuohta. Dakko gokko lea sierramielalašvuohta galget  Sámedikki árvvoštallamat ja oainnut leat ovddihuvvon. Jos bargolávdegoddi lea ovddidan  sierra molssaevttolaš evttohusa gulaskuddamis, de galgá dat evttohus válddahallojuvvot  lagabui ovttas sisaboahtán mearkkašumiiguin evttohussii. 5. Ovttamielalašvuohta dán dási áššemeannudeames biddjojuvvo vuođđun ášši viidáseappot  meannudeapmái. Erenoamáš oktavuođain sáhttá leat ágga ahte fylkkamánni háliida muddet  dan ovttamielalašvuođa mii lei šaddan fylkkamánni ja sámi beroštumiid gaskka. Fylkkamánni  galgá dalle dieđihit Sámediggái, vai Sámediggi sáhttá oažžut vejolašvuođa dávistit rievdadusaide mat dahkkojuvvojit, ja buktit mearkkašumiiddis mat galget váldojuvvot mielde fylkkamánni loahpalaš árvalussii. § 5.2 Áššemeannudeapmi guovddáš dásis. 1. Luondduhálddašan direktoráhta jođiha gulaskuddama guovddáš dásis, gč. johtočállosis T3/99, II Suodjalanbargu čk. 5. Direktoráhta galgá nu johtilit go vejolaš váldit oktavuođa  Sámedikkiin ja šiehtadit konsultašuvnnaid. Jos direktoráhta pláne sáddet guovddáš gulaskuddamii suodjalanevttohusa mas leat eará oasseevttohusat go mat bohtet ovdan fylkkamánni  árvalusas ja/dahje dalle go lea jáhkku ahte evttohus sáhttá leat vuostálaga sámi beroštumiiguin, de galgá rahppojuvvot konsultašuvdnavejolašvuohta Sámedikkiin. Gulaskuddanávdnasis  galgá selvehuvvot Sámedikki ja direktoráhta oaidnu, jos ii leat šaddan ovttamielalašvuohta  áššeoasálaččaid gaskka ovdal guovddáš gulaskuddama. Jos bargolávdegoddi ovddida máŋga  evttohusa, gč. § 5.1, čk. 3, de galget dat maiddái sáddejuvvot guovddáš gulaskuddamii. 2. Ovdalgo loahpalaš árvalus sáddejuvvo direktoráhtas departementii, de galgá direktoráhta  čielggadit Sámedikkiin ahte leago dárbu eanet konsultašuvnnaide. Beroškeahttá das ahte  čađahuvvogo sierra konsultašuvdnavuorru vai ii, de galgá direktoráhta árvalusas selvehuvvot ¶
makkár čuoggáin lea ovttamielalašvuohta direktoráhta ja Sámedikki gaskka ja makkár  čuoggáin fas lea sierramielalašvuohta. Dokko gokko lea sierramielalašvuohta galget  Sámedikki árvvoštallamat ja oainnut boahtit čielgasit ovdan árvalusas. § 5.3 Ráđđehusa meannudeamit ¶
1. Birasgáhttendepartemeanta čielggada suodjalanášši politihkalaš meannudeami, gč. johtočállosis T-3/99, II Suodjalanbargu čk. 6. Suodjalanmearrádusa galgá Gonagas stáhtaráđis  dahkat. Departemeanta galgá oassin dán barggus váldit oktavuođa Sámedikkiin ja čielggadit  lagabui ášši eanet konsultašuvnnaid hárrái; vejolaččat šiehtadit lagabui movt dákkár konsultašuvdna galgá dahkkojuvvot. Sáhttá leat maid dárbu čađahit sierra konsultašuvnna maŋŋá  ovddiheami ja ovdalgo departemeanta loahpaha barggus áššiin ja ovdalgo Ráđđehus dahká  loahpalaš mearrádusa. Álohii galgá addojuvvot vejolašvuohta doallat dán lágan loahpaheaddji  konsultašuvdnačoahkkima jos maŋŋá departemeanttas ovddiheami šaddet rievdadusat dan  ektui mas stáhtalaš eiseválddiin ja Sámedikkis ovdal lea leamaš oktasaš oaidnu.     Duohta konsultašuvnnaide galgá addojuvvot doarvái áigi, muhto ii nu ahte dat joavdelasat  ájiha áššemeannudanprosedyraid.    2. Gonagaslaš resološuvnna sáhkavuorus galgá sierra čuoggás ovdanboahtit makkár čuoggáin  lea ovttamielalašvuohta Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskka ja makkár čuoggáin  lea sierramielalašvuohta. Dokko gokko lea sierramielalašvuohta galget Sámedikkit árvvoštallamat ja oainnut boahtit ovdan. § 5.4. Bargu hálddašanplánain .    Luondduhálddašan direktoráhtas dat lea váldi dohkkehit hálddašanplánaid. Barggus dákkár  plánaiguin čuvvojuvvojit dát áššemeannudannjuolggadusat §§ 1 – 5.2. ¶
§ 6 Hálddašeapmi ¶
Suodjalanguovllu suodjalanmearrádusat dat mearridit gii galgá leat suodjalanguovllu hálddašanváldi, ja galgágo ásahuvvot ráđđeaddi lávdegoddi suodjalanguovlluid hálddašeapmái.  Hálddašanváldi galgá fuolahit ahte sámi beroštumit gozihuvvojit buori vuogi mielde ja ahte  hálddašanregime árvalus dávista stáhta ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadussii. ¶
Sáhkavuorru Gollegiella-bálkkašumi juohkimis 2006 ¶
Stáhtaráđit, guossit ja bálkkašumi vuoiti guovttos. ¶
Lihku buohkaide, muhto erenoamážit sávvat lihku Harald Gaskii ja Jouni Moshnikoffii. Dán jagi bálkkašumi vuoiti guovttos leaba máŋgga láhkai sámi ja riikkaidgaskasaš giellabarggu áivanat. Soai goappašagat leaba máŋga logijagi iežaska gelbbolašvuođain bargan áŋgirit sámegiela nannemiin, ja eaba leat goassige vuollánan. Ja goappašagat leaba leamaš deaŧalaš eavttuid biddjin sámi giellaovddideamis. Go bargá gielain, de ferte duostat bargat guhkes áiggi perspektiivvain. Dakkár perspektiivvain mii manná guhkkeleabbui go dan mii lea dábálaš go bargat prošeavttaiguin áiggis áigái. Guhkkeleabbui go du iežat karriera ollá. Go mii bargat sámegiela nannemiin, de fertet mii duostat geahččat meaddel min iežamet sohkabuolvvaid. Dán jagáš giellabálkkašumi vuoiti guovttos leaba čájehan dan. ¶
Easkka dalle go mii duostat geahččat albmeravdda badjel, ja easkka dalle go mii duostat geahččat maŋosguvlui daid várrečohkaid duohkai mat leat báhcán, de mii áddegoahtit daid doaibmabijuid mearkkašumi maiguin mii iešguhtege leat rahčan sámegiela oktavuođas. Beaivválaččat sáhttá leat ollu mii orru smávis ja ovttageardán, ja mas álohii ii leat nu stuorra mearkkašupmi. Muhto go mii čohkket daid ollugiid bargguid bohtosiid, geat leat bargat gielain, de dalle dovdat doaivaga badjáneamen váimmuineamet. Ja sáhttit dovdat oadjebasvuođa ja iešdovddu leavvamin dego dat livččii liekkas mii leavvá go coggat liegga biktasa. ¶
Paulus Utsi lea dadjan ná: ¶
Giella lea oadjebasvuohta, ja eatnigiella addá lihku vaikke gos dal leš olmmoš dán máilmmis. Ja áiggi mielde dat šaddá ain divraseabbon go dat jávkagoahtá. ¶
Háliidan vel iežan bealis lasihit: ii mihkkege atte dakkár lihku, ii ge mihkkege leat divraseappot midjiide go aiddo dat váimmu giella maid olmmoš lea rahčan oažžut ruovttoluotta. Duhát giitu Harald Gaski ja Jouni Moshnikoffi guoktái. Giitu go leahppi válljen dákkár geainnu ja dákkár eallimiid, nu ahte mii earát ge beassat daid bohtosiid muosáhit ja dovdat gitta váimmuineamet. Ja sávan doai atnibeahtti dán bálkkašumi giittusin mis buohkain máŋgga jagi barggu ovddas, ja oalgguhussan joatkit dán deaŧalaš barggu ávkin sámegillii maiddái boahtteáiggis. ¶
Sávan oktii vel lihku dán jagi Gollegiella-bálkkašumiin. Giitu beroštumis. ¶
Dát lea informašuvdnareive Norgga stáhtalaš sámepolitihka birra. Informašuvdna ilbmá guktii golbmii jagis. Ulbmiljoavkun leat gielddat, fylkkagielddat, institušuvnnat, organisašuvnnat ja earát geain lea dahkamuš sámi dilálašvuođaiguin ja áššiiguin, lassin Sámediggái ja earáide geat gullet sámi veahkadahkii ja ovddastit dan. ¶
Sámediggeviesu Kárášjogas vihahii S.M. Gonagas skábmamánu 2. 2000. ¶
Stáhtaráđđi Sylvia Brustad sáhkkehallojuvvo ¶
Geahča siiddus 2 ¶
Sámepolitihka  birra ¶
Stuorradiggedieđáhus sámepolitihka birra biddjojuvvon ovdan Engerdal gielddas borgemánu 17. ¶
Ráđđehus bijai ovdan stuorradiggedieđáhusa Sámepolitihka birra borgemánu 17. 2001. Gielda- ja guovloministtar Sylvia Brustad, gii maiddái lea sámeministtar, ovdanbuvttii dieđáhusa ruovttugielddastis Engerdalas Hedmárkku fylkkas seamma beaivvi. ¶
Ráđđehus atná sámepolitihka deaŧalaš vuođusin ahte Norgga stáhta álgovuolggalaččat lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga – sámiid ja dážaid – eanaguovllu ala, ja ahte goappašiid álbmogis lea seamma vuoigatvuohta ja seamma gáibádus beassat gárgedit iežas kultuvrra ja giela. Dát prinsihpalaš ovttaárvosašvuohta lea nannejuvvon Vuođđolága §:s 110a. ¶
Stáhtaráđđi dadjá ahte ráđđehusa vuođđoprinsihppan lea ahte kultuvrralaš máŋggadáfotvuohta lea riggodahkan servodahkii, ja ahte Norga lea riika mas lea luomusvuohta, ja vejolašvuohta, kultuvrralaš máŋggadáfotvuhtii. ”Gaskaneas árvvusatnin iešguđetlágan joavkkuid gaskkas lea deaŧalaš vai sihke stuorraservodat ja báikkálašservodagat galget ¶
Brustad deattasta ahte stuorradiggedieđáhus Sámepolitihka birra maiddái lea lávki Sámedikki rolla, válddi ja ovddasvástádusa čielggadeami guvlui. ¶
”Lassin lea deaŧalaš ahte miellaguottut sámiide ja sámi dilálašvuođaide máinnašuvvojit, ja ahte ráđđehus dál oaidná dárbbu lasihit dieđiheami ja bajásčuvgehusa dán oktavuođas,” dadjá Brustad. Maŋimuš momeanta man son geassá ovdan, lea dat mearkkašupmi mii sámi giela máhtus lea sámi kultuvrra seailluheapmái ja viidásetgárgedeapmái. ”Sámi giella lea oalle govdadit máinnašuvvon dieđáhusas. Dát lea danne go ráđđehus dovddasta ahte sámi veahkadaga vejolašvuohta máhttit iežas giela lea áibbas guovdil sámi kultuvrra boahtteáigái,” loahpaha stáhtaráđđi. ¶
■ ¶
sáhttit doaibmat. Oktasaš árvun fertejit leat demokratiija, dásseárvu, ovttasvásttolašvuohta ja gierdevašvuohta. Áiggi guhkkodahkii lei virggálaš politihkkan ahte sámi giella ja sámi kultuvra galggai lonuhuvvot dáru gielain ja dáru kultuvrrain. Dálá politihka ulbmilin ii leat addit sámiide sierrasajádaga, muhto njulget ovddeš dáruiduhttinpolitihka heajos váikkuhusaid, juksat duođalaš ovttagieđahallama ja vuostáduddjot vealaheami,” dadjá gieldaministtar. ¶
”Engerdal lea máddeleamos gielda Norggas gos gávdno sámi boazodoallu. Hui eatnat olbmot jurdilit dušše Finnmárkkuduoddara go gullet sáni sápmelaš,” dadjá Brustad. Davvisámit leat stuorámus sámi joavku. Muhto lassin gávdnojit unnit joavkkut geain leat iežaset suopmanat mat leat osohahkii hui earaláganat go davvisámegiella – dáid searvvis leat oarjelsámit, nuortasámit/ goltásámit ja julevsámit. Bihtánsámit maid gávdnojit. ¶
”Iige leat riekta, nugo eatnagat gáddet, ahte buot sámit leat boazoeaiggádat,” joatká gieldaministtar. ”Duohtadilis leat eanet sámit geat barget guolástemiin ja eanadoaluin go boazodoaluin. Iige olmmoš galgga vajálduhttit ahte olu sámit dán áigái váldet alit oahpu ja barget almmolaš ja priváhta suorggis, seamma láhkai go stuorra oassi riikka veahkadagas muđui.” Stáhtaráđđi muitala iežas oahppan olu min eamiálbmoga birra das rájes go álggii bargosis birrasiid bealnuppi jagi áigi. ¶
Geat leat eamiálbmogat? ¶
Ii gávdno makkárge oppalaš riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon eamiálbmotmeroštallan. ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain sisdoallá almmatge artihkkalis 1b eamiálbmoga meroštallama, mii maiddái adnojuvvo stuorradiggedieđáhusas Sámepolitihka birra: ¶
” Álbmogat iešstivrejeaddji stáhtain mat leat adnojuvvon álgovuolggalažžan dasgo surggiidit álbmogiin mat ásse riikkas dahje geográfalaš guovllus masa riika gullá dalle go vuollásteapmi ja koloniseren dáhpáhuvai dahje dalle go dálá stáhtaráját mearriduvvojedje, ja geat – beroškeahttá sin rievttálaš dilálašvuođas – leat bisuhan buot dahje muhtun iežaset sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja politihkalaš institušuvnnaid.” ¶
Eamiálbmogiid meroštallan ILO-soahpamušas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain lea álbmotrievttálaččat geatnegahtti Norgii dan duovdaga siskkabealde man soahpamuš gokčá. Alimusrievtti duomus 21.06.2001 celkojuvvo ahte ILO-soahpamuš nr. 169, art. 1 nr. 1 b, eahpitkeahttá addá sámiide stáhtusa eamiálbmogin Norggas, maiddái oarjelsámi guovllus. ¶
Govva čájeha 11 nissona oktiibuot 40 nissonis geat oassálaste oktasaš davvi- ja oarjelsámi riikkačoahkkimii, mii dollojuvvui 1917s. Sii leat: Maŋábealde: Lisa Barrock, Brita Brantfjeld, Sofie Mathiasen, Malla Vesterfjeld, Kristine Stinnerbom. Čohkut: Elsa Laula Renberg, Ellen Lie, Ellen Oskal, Gunhild Granefjeld. Ovddabealde: Anna Andersen, Maria Pedersen. ¶
Govvejeaddji: Hilfling-Rasmussen, kopiija Troandima Universiteahttabibliotehkas. ¶
Ráđđehus oaivvilda lunddolažžan ahte Sámedikkis lea ovddasvástádus dahkamušain mat dušše fal, dahje goit eanaš, gustojit sámi veahkadahkii, vai mearrádusaid dahká dat orgána mas lea buoremus diehtu sámi dilálašvuođaid birra ja mii dovdá dárbbuid buoremusat. Ráđđehus áigu deattuhit ahte ovddasvástádusduovdagat mat sirdojuvvojit Sámediggái, leat čielgasit meroštallojuvvon ja ahte daid lea geavadis álki earuhit eará hálddahusorgánaid ovddasvástádusduovdagiin. Ovdamearkka dihtii galgá gielddaid guovttegielatvuođa (sáme- ja dárogiela) lassegoluid ruđaid hálddaheapmi sirdojuvvot Sámediggái. ¶
Fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid birra Sámedikki válggaide ¶
Sámedikki válljejit sámit sámiid gaskkas sámediggeválggaid bokte juohke 4. jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválggat leat. Njuolggadusat Sámedikki válggaid birra leat dál mearriduvvon sámelágas ja láhkaásahusas Sámedikki válggaid birra. Ráđđehus áigu bidjat ovdan evttohusa rievdadit sámelága, nu ahte Sámediggái addojuvvo fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid Sámedikki válggaide. Dát gusto ovdamearkka dihtii ¶
Sámediggi ¶
– eanet váldi ja stuorát oassálastin ¶
njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra. Dát njuolggadusat lea vuosttamustá juoga mat gusket sámi veahkadahkii. Ráđđehusa oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii, buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi dáid gažaldagaid badjel. ¶
Doarjjahálddaheami sirdin Kultuvradepartemeanttas ¶
Stáhtalaš ruđat sámi kulturdoaibmabijuide ja institušuvnnaide main lea sámi dáidda ja kultuvra bargoduovddan, berrejit nu guhkás go vejolaš juolluduvvot Sámedikki ja Sámedikki orgánaid bokte. Stáhtadoarjagiid hálddaheapmi čuovvovaš doaibmabijuide lea áigeguovdil sirdojuvvot Sámediggái Kultuvradepartemeantta duovdagis: • Beaivváš Sámi Teáhter ¶
Kultuvradepartemeanta áigu árvvoštallat sirdit eanet sámi kulturdoaibmabijuid Sámediggái. ¶
Sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu árvvoštallan ¶
Lea dárbu árvvoštallat sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu. Sámi áššit eai máinnašuvvon sierra dieđáhusas st.meld. nr. 31 (2000-2001) Kommune, fylke, stat – en bedre oppgavefordeling (Gielda, fylka, stáhta – buoret dahkamušjuohku). Gávdnojit máŋga iešguđet molssaeavttu dasa mo sáhttá árvvoštallat sámi gažaldagaid dahkamuš- ja ¶
”Girdinoaiddi Loddi” Aage Gaup:a govvačuolahus 1988. Muorra ja ruosttokeahtes stálle 2,75 x 5 m. Govva: Aage Gaup. ¶
Trygve Lund Guttormsen. Fárgun, citna. Govva: Ivar Myrberg. ¶
ovddasvástádusjuogu. Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon ¶
almmolaš lávdegotti . Nubbi ¶
vejolašvuohta lea ahte ¶
departemeanttaidgaskasaš bargojoavku mas lea ovddastus Sámedikkis čađaha dákkár ¶
árvvoštallama. Goalmmát vejolašvuohta lea ahte čađahuvvo dutkan- ja ¶
čielggadanbargu . Bargu sáhttá ¶
vejolaččat čađahuvvot ¶
“ovttaolbmočielggadeami” hámis. ¶
Ráđđehus áigu gulahallamiin Sámedikkiin gávdnat ulbmillaččamus vuogi čađahit dán árvvoštallama. Lassin sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu oppalaš árvvoštallamii, áigu ráđđehus joatkit ja nannet dálá gulahallama mii iešguđet departemeanttas lea Sámedikkiin. ¶
Riikkaidgaskasaččat lea leamaš mearkkašahtti digaštallan eamiálbmogiid ja iešmearrideami doahpaga birra. Riikkagottálaččat lea dát digaštallan leamaš čadnojuvvon Sámedikki váldái. Deaŧalaš oasit gárgedeamis sámiid iešmearrideami ja vejolašvuođa oassálastit mearrádusaide mat gusket sámi beroštusaide sáhttet guovdilastojuvvot sámiid mieldemearridanvuoigatvuođa birra. Dát siskkilda vuoigatvuođa oassálastit buot mearridandásiide áššiin mat gustojit láhkamearrádusaide ja hálddahussii. ¶
Sámediggi bovdejuvvo danne gulahallamii iešmearrideami doahpaga sisdoalu birra. ¶
Ráđđehus ovdeha almmatge ahte gárgedeapmi galgá dáhpáhuvvat dálá sorjjasmeahttun ja demokráhtalaš stáhta rámmaid siskkabealde, ja Norgga dálá geográfalaš rájáid siskkabealde. Ráđđehus dovddaha maiddái ahte ii sáhte mieđihit juksanmeriide maid Sámediggi lea báhkkodan iešmearrideami viidodaga hárrái. ¶
Dieđihanrahčamušat ¶
Ovddeš áiggiid politihkka, mas dihtomielalaččat bargojuvvui dan guvlui ahte sámi giella ja kultuvra galggai jávkat, dagahii ahte gárgeduvve heajos miellaguottut sámiid ektui. Dáruiduhttinpolitihkka lea dál guđđojuvvon dássi. Vaikko vel áddejupmi sámi kultuvrra hárrái dál gárgeduvváge buori guvlui, de leat ain báhcán muhtun ráje miellaguottut mat leat cieggan doložis. Go ođđa sámi vuoigatvuođalávdegoddi galgá bargat vuoigatvuođagažaldagaiguin ¶
Sámepolitihka rievttálaš vuođus ¶
Norgalaš eiseválddit leat sihke álbmotrievtti ja riikkagottálaš rievtti bokte geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá váfistit ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. ¶
Deaŧalaččamus riikkaidgaskasaš neavvut maidda Norga lea guorrasan, ja main lea mearkkašupmi etnalaš veahádagaid ja eamiálbmogiid riektedillái, leat: ¶
■ ¶
ON:a konvenšuvdna 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, erenoamážit artihkal 27 ¶
■ ¶
ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain ¶
■ ¶
ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra ¶
■ ¶
Eurohparáđi lihttu guovlo- dahje veahádatgielaid várás ¶
■ ¶
Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna riikkagottálaš veahádagaid suodjalusa birra ¶
Riikkagottálaš láhkamearrádusat main lea erenoamáš ¶
mearkkašupmi sámiide, leat: ¶
■ ¶
Vuođđolága §110 a ¶
■ ¶
Sámeláhka (Láhka geassemánu 12. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid hárrái birra) ¶
■ ¶
Olmmošvuoigatvuođaláhka (Láhka miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid dili birra norgalaš rievttis) ¶
■ ¶
Oahpahusláhka (Láhka geassemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra) ¶
■ ¶
Boazodoalloláhka (Láhka geassemánu 9. 1978 nr. 49 boazodoalu birra) ¶
guovlluin mat leat máddelis Finnmárkku, de lea ovdamearkka dihtii stuorra mearkkašupmi das ahte ožžojuvvo ovdan mearrediđolaš ja áššálaš informašuvdna das maid dát bargu sisdoallá. Diekkár informašuvdna lea deaŧalaš vai garvojuvvojit boasttuáddejumit almmolaš digaštallamis. ¶
ILO-soahpamuša nr. 169 birra. ¶
Norggas leat sullii 25 000 olbmo juohkásan golmma hui iešguđetlágan váldosuopmanii, geat máhttet hállat ja/dahje áddet sártnodeami sámegillii. Eanet go 10 000 olbmo geain lea sámi gielladuogáš, eai máhte lohkat eaige čállit sámegiela. Ráđđehus áigu veahkehit álggahit doaibmabijuid mat sáhttet váfistit ahte eambbosat geain lea sámi gielladuogáš, sáhttet oahppat lohkat ja čállit sámegiela: ¶
Stuorradiggedieđáhusa eará fáttát leat: ¶
• sámiid historjá ¶
• sámi mánát ja nuorat ¶
• oahppu ¶
• dearvvasvuođa- ja sosiálagažaldagat ¶
• kultuvra ja girku ¶
• sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus, dán vuolde maiddái ealáhusgárgedeapmi, eallindilit ja areálahálddaheapmi guovlluin gos lea sámi veahkadat ¶
• davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu ¶
• sámepolitihka bálddalastin ¶
Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea guovdilis ovddasvástádus bálddalastit barggu sámi gažaldagaiguin. Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea maiddái sierra sámi áššiid stáhtačálli. Nannen dihtii barggu sámiid ja riikkagottálaš veahádagaid hárrái ásahuvvui geassemánu 15. 2001 rájes sierra Sáme- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Gielda- ja guovlodepartementii. ¶
Stuorradiggedieđáhus Interneahtas ¶
Stuorradiggedieđáhus nr. 55 (2001-2002) Sámepolitihka birra lea Interneahtas: ¶
Ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ¶
Ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui Stáhtaráđis geassemánu 1. 2001. Dat galgá čielggadit eatnamiid ja luondduburiid geavaheami ja hálddaheami sámi ássanguovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka. ¶
Mánáidsuodjalusa gelbbolašvuođa oppalašgeahčaldat sámi oktavuođas ¶
Mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš lea ráhkadan oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja fágabirrasiid geain lassin mánáidsuodjalusfágalaš gelbbolašvuhtii maiddái lea sámi giella- ja/dahje kulturgelbbolašvuohta. Ulbmilin lea addit oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja –birrasiid geaiguin sáhttá váldojuvvot oktavuohta ráđiid ja nevvodeami dihtii dahje diehtoja dovddiidusgaskkusteami dihtii sámi perspektiivva birra mánáidsuodjalusáššiin. Projeakta lea ráhkaduvvon Mánáid- ja bearašdepartemeantta daguheami mielde. Raporta lea fidnemis Davvi-Norgga Mánáidsuodjalusa Gárgedanguovddážis. ¶
Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi sisdoallu ¶
Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea ráhkadan dahkoplána čuovvolan dihtii NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen (Dearvvasvuođaja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii). Sámedikkis lea dearvvasvuođaja sosiálaáššiid áššegieđahalli, ja sierra projeaktaruđat. Addojuvvojit ruđat čielggadanbargui, metodagárgedeapmái, dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid gelbbolašvuođagárgedeapmái jdd. Ulbmilin lea ovttaárvosaš dearvvasvuođa ¶
ja sosiálabálvalusaid gárgedeapmi. Sámediggi lea lágidan konfereanssaid sámi perspektiivva ovttaiduhttimis dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaide. Ođđa dovddiiduskonfereansa lágiduvvo čakčat 2001. ¶
Konvenšuvdna biologalaš eatnatgeardáivuođa birra (CBD) ¶
Dieđáhusas st. meld. nr. 42 (2000-2001) Om biologisk mangfold (Biologalaš eatnatgeardáivuođa birra) válddahuvvojit sihke konvenšuvdna biologalaš eatnatgeardáivuođa várás ja sámi dilálašvuođat. Sámediggi lea ráhkadan sierra mildosa stuorradiggedieđáhussii. ¶
Norga nannii ON konvenšuvnna biologalaš eatnatgeardáivuođa birra 1993s. Konvenšuvdna lea oppamáilmmálaš soahpamuš mii skihkke oassálasti riikkaid gárgedit strategiijaid, plánaid ja prográmmaid juksan dihtii guoddinnávccalaš biologalaš eatnatgeardáivuođa geavaheami. Deasta biologalaš eatnatgeardáivuođas galgá nu guhkás go vejolaš ovttaiduhttojuvvot suorgeplánemii ja –doibmii, ja riikkagottálaš mearridanproseassaide. Artihkal 8(j) skihkke stáhtaid seailluhit ja bisuhit dieđuid eamiálbmogiid ja báikkálašservodagaid birra iežaset riikkagottálaš láhkamearrádusain. Miessemánus 2000 mearriduvvui bargoprográmma čuovvolan dihtii konvenšuvnna artihkkala 8j. Sámediggi bovdejuvvo oassálastit norgalaš sáttatgoddái konvenšuvnna dáfus. ¶
Agenda 21 lea dahkoplána ONkonfereanssas birrasa ja gárgedeami birra 1992s. Riikkat ávžžuhuvvojit ráhkadit strategiijaid guoddinnávccalaš gárgedeapmái, sosiálalaččat, ekonomalaččat ja ekologalaččat. Deattuhuvvo eamiálbmogiid oassálastin proseassaide mat váikkuhit sin iežaset dili. ¶
Birasgáhttendepartemeantta arvvosmahttinprográmmabarggus doarjun dihtii ja movttiidahttin dihtii gielddaid, organisašuvnnaid ja ealáhuseallima bargat Báikkálaš Agendain (BA 21), lea dahkkojuvvon golmmajagi ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin geahččaladdan dihtii BA 21 sámi čanusbáikki. Sámediggi lea mearridan strategiijaplána iežas BA 21 bargui. ¶
Plánaláhkalávdegoddi ¶
Plánaláhkalávdegoddi lea addán vuosttas raporttas, NOU 2001:7 ”Bedre kommunal og regional planlegging etter plan- og bygningsloven” (Buoret gielddalaš ja guovlluguovdasaš plánen plána- ja huksenlága mielde), mas sámi beroštusat máinnašuvvojit. Lávdegoddi galgá bargat dahkat plána- ja huksenlága (PBL) buoret váikkuhangaskaoapmin várehit biologalaš eatnatgeardáivuođa, ja váfistit luondduvuđđosa.  Plánaláhkalávdegoddi galgá árvvoštallat dilálašvuođaid main lea mearkkašupmi boazodollui ja eará sámi areálageavahusberoštusaide. Lávegoddi lea čujuhan ahte livččii dárbbašlaš buorebut bálddalastit boazodoallolága ja plána- ja huksenlága, ee. boazodoalu plánendárbbuide gieldda- ja fylkkarájáid rastá. Sámi ovddasteapmi lea deaŧalaš sámi areálaberoštusaid govdodaga váfisteapmái lávdegotti viidáset barggus. ¶
Guoddinnávccalaš gárgedus ¶
Guoddinávccalaš gárgedus vuođđuduvvá golmma ovttaárvosaš ollái: birasgáhtten, ekonomalaš gárgedus ja sosiála deasttat. Máilmmekommišuvdna birrasa ja gárgedusa várás meroštalai 1987s guoddinnávccalaš gárgedusa gárgedussan mii duhtada dálá dárbbuid almmá bilitkeahttá boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid duhtadit iežaset dárbbuid. Válljodatvárrevuođus ferte seailluhuvvot dainna lágiin ahte ekonomalaš ja sosiála gárgedus šaddá vejolažžan. Lassin leat demokratiija ja mieldeváikkuhanfápmu guovdilis oasit guoddinnávccalaš gárgedusas. ¶
Boazodoallolága rievdadusevttohusaid árvalus ¶
Eanadoallodepartemeanta lea háliidan dárkkistit Boazodoallolága mearrádusaid mat gustojit boazodoalu stivrejupmái ja hálddaheapmái ja ealáhusa siskkáldas gaskavuođaid ásahallamii. Lávdegoddi attii árvalusas eanadoalloministarii njukčamánu 15. 2001. Lávdegoddi lea deattuhan ahte boazodoallu lea sorjavaš biologalaš valljodatváriin, ja ahte guohtungeavaheapmi ferte leat guoddinnávccalaš guhkesáiggeperspektiivvas. Boazodoalu sosiála ja barggolaš searvevuohta, siida, lea guovdil evttohusas. Lávdegoddi evttoha ee. ahte dálá doalloovttadatortnet lonuhuvvo ortnegiin mas lea siidaoassi. Lávdegotti árvalus olggosaddojuvvo almmolaš čielggadussan (NOU), mii sáddejuvvo viiddis gulaskuddamii. ¶
Árvolokten boazodoalus ¶
Boazodoallošiehtadusas 2001/2002 leat várrejuvvon 7 miljovnna kruvnnu boazodoalu árvoloktenprográmmii. Prográmma lea organiserejuvvon nu ahte lea stivrenjoavku mas ¶
leat miellahtut Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis (NBR) ja Sámedikkis. Jođiheaddji lea maiddái mielde Biebmobuvttadeami árvoloktenprográmmas. Prográmma hálddaheapmi biddjojuvvo Stáhta ealáhus- ja guovllugárgedanfondii (SND). ¶
Gonagasreappá hálddaheapmi ¶
Eatnat fierbmeguolásteaddjit, eandalitge Nuorta-Finnmárkkus, leat šaddan hui váttes dillái liigesállaša geažil maid ođđa nálli gonagasreabbá gártada. Vuođđuduvvon lea bargojoavku, mas Sámediggi lea ovddastuvvon, mii galgá čielggadit gonagasreappá boahttevaš hálddahanstrategiija. Joavkku jođiha Guolástusdepartemeanta, ja dat galgá gárvvistit barggus ovdal borgemánu loahpa 2001. ¶
Biebmanealáhus sámi ássanguovlluin ¶
Áhpedoalus leat stuorra ovdánanvejolašvuođat, sihke luosa ja eará náliid nugo dorski, báldá jna. biebmamis. Maiddái sámi ássanguovllut galget sáhttit oažžut dás áigáiboađu. Áigumuš lea juolludit guokte konsešuvnna Oarjjevudnii Divtasvuona suohkanii. Dát galgá nannet Mosske julevsámi servodaga. ¶
Duodjegelbbolašvuohta ¶
Duoji oahppaplána bokte lea ¶
duodji ožžon saji fágan skuvlii. Duojis lea maiddái stáhtus gáhttenveara fágan. Leat gárgeduvvon njuolggadusat sváinnasdutkosa čađaheapmái duojis. Sváinnasdutkkusortnet lea váfistan árvvolaš gelbbolašvuođasirdima eallilan ja hárjánan duojáriin bargoohppiide. Deaŧalaš lea viidásetgárgedit bargooahppiortnega váfistan dihtii bestema fágii. Sámediggi lea ráhkadan viđajagi gárgedanprográmma duodjái. ¶
Mátkeeallinealáhus sámi eavttuide mielde ¶
Sámi kultuvra sáhttá gárgeduvvot mátkeeallinealáhusa mearkkašahtti árjabuvttadahkkin. Eanet ja eanet turisttat háliidit oahpásmuvvat báikkálašservodagaid iešláhkái, historjái ja kultuvrii. Ráđđehus lea čilgen ealáhuspolitihka váldohástalusaid mátkeeallinealáhusaide dieđáhusas st. meld. nr. 15 ¶
(1999-2000) Lønnsomme og konkurransedyktige reiselivsnæringer (Gánnáhahtti ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat). ¶
Stuorradikki ealáhuskomitea lea mearkkašan ahte mátkeeallindoaimmas lotnolassii eará ealáhusaiguin lea stuorra ovdánanvejolašvuohta sámi guovlluin ja sámi ealáhus- ja kultureallimii. Dán ovdánanvejolašvuođa ollašuhttima dihtii ferte sámi mátkeeallin hábmejuvvot sámi eavttuid mielde, ja báikkálaš mieldeleahkima veagas. SND lea leamaš mielde váikkuheamen álggahit smávvamahtosaš buvttadeami. Boazodollui vuođđuduvvan turisma sáhttá leat vejolaš lasseealáhus. Nubbi eará ovdánanvejolašvuohta lea meahcce- ja mearrabirrasiid ja - valljodatváriid geavaheapmi. Deaŧalaš lea ahte dát dáhpáhuvvá báikkálaš heivehemiin vai árvolokten sáhttá bisuhuvvot báikkis. Diekkár vuolggasajiin sáhttá olmmoš gárgedit guoddinnávccalaš turismma dáid guovlluin mii ii uhkit guovllu luonddu iige sámiid kultuvrra. Kultuvra mii gaskkustuvvo, ferte leat buiga ja jáhkehahtti. Dat ferte čuovvut, iige nordat sámi árvvuid, norpmaid ja vieruid. Dárbbašlaš lea hukset kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja báikkálaš dieđu mat atnet deastta dás. Dát ovdeha guhkesáiggeplánema, gelbbolašvuođa gárgedeami ja lasihuvvon bálddalastima. Dás leat fylkkaid turistaorganisašuvnnat deaŧalaš oassádallit. ¶
Informašuvdnareivve olggosaddá: Gielda- ja guovlodepartemeanta Sáme- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Poastaboksa 8112 Dep., 0032 Oslo Tel. 22 24 71 75, fáksa: 22 24 95 38 Hábmen: www.kursiv.no Deaddilan: www.kursiv.no Preantalohku: 3000 ¶
Doaimmahus: Wenke Brenna ja Anne Liltved. Informašuvdnareivve doallan lea nuvttá. Juos háliidat diŋgot, váldde oktavuođa:  astrid.thiruselvam@krd.dep.no tel. 22 24 71 75. ¶
SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN ¶
Departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku raporta  skábmamánus 2003 ¶
1. BARGOJOAVKU JA BARGOMEARRÁDUs ¶
2 ¶
2. BARGU DÁSSÁŽII – DUOGÁŠ ¶
3 ¶
3. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI JA SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTIN ¶
4 ¶
4. SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN NORGGAS ¶
6 ¶
5. SÁMI LEAVGGA GEAVAHEAPMI STÁHTA VISTTIIN ¶
7 5.1 Álggaheapmi ¶
7 ¶
5.2 Prisihpalaš ja stáhtarievttálaš mearkkašumit ¶
7 ¶
5.3 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go ieža eaktodáhtolaččat mearridit geavahit sihke Norgga stáhtaleavgga ja sámi leavgga? ¶
7 ¶
5.4 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go válljet geavahit Norgga leavgga dahje sámi leavgga? ¶
8 ¶
6. SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTINVIERUT RÁĐĐEHUSKVARTÁLAS ¶
8 6.1 Levgen sámi leavggain ráđđehuskvartálas sámi álbmotbeaivvi ¶
8 ¶
6.2 Earalágan čalmmustahttin go levgen ráđđehuskvartálas ¶
9 ¶
7. RIIKKAIDGASKASAŠ BEALLI ¶
9 ¶
8. LOAHPPAÁRVVOŠTALLAMAT JA RÁVVAGAT 10 8.1 Bargojoavkku loahppaárvvoštallamat 10 ¶
8.2 Rávvagat 11 ¶
8.3 Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat 12 Mildosat:  Sáme dikki ¶
mearrádus 43/01 Sámi leavgga geavaheapmi Sámeráđđ i ¶
sámi leavgga ¶
ja ¶
sámi leavgabeivviid ¶
birra ¶
1. BARGOJOAVKU JA BARGOMEARRÁDUs Sámi álbmotbeaivvi čalmmustahtte 2003 ráđđehuskvartálas geasidettiin sámi leavgga  Norgga leavgga báldii. Maiddái Stuorradikki olggobealde lávgejedje sámi leavggain.  Dán beaivvi čalmmustahttima politihkalaš ja almmolaš beroštupmi lea lassánan  mearkkašahtti láhkai maŋimuš jagiid.    Ráđđehus lea Sd.dieđ. nr. 33 (2001-2002) ja Od.prp. nr. 34 (2002-2003) dieđihan ahte  áigot árvvoštallat galget go ásahit guovvamánu 6. beaivvi, sámi álbmotbeaivvi,  almmolaš leavgabeaivin Norggas. Danne nammadii ge ráđđehus  čakčamánu 11.  beaivvi 2003 departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku mas lei čuovvovaš bargomearrádus: ”Bargojoavku berre árvvoštallat 1.  gažaldaga galgá go ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin – mii mielddisbuvttášii ahte ferte levget Norgga leavggain stáhta visttiin, 2.  mo de vejolaččat galggašii geavahit sámi leavgga stáhta visttiin, ja 3. mo galgá čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi ráđđehuskvartálas, mii maid Bargojoavkku lahtut leat leamaš vuosttaškonsuleanta Kristin Ryan Justisdepartemeanttas, vuosttaškonsuleanta Nancy V. Olsen ja ossodatdirektora Ninni Kate Rognli  Gielda- ja guovludepartemeanttas ja ráđđeaddi Svenn Bjerkem, ráđđeaddi Ylva Bie ja  ossodatdirektora Thomas Hauff Olgoriikadepartemeanttas. Gielda- ja guovludepartemeantta ovddasvástádus lea leamaš jođihit barggu ja doaibmat čállingoddin. ¶
2. BARGU DÁSSÁŽII – DUOGÁŠ Sámi leavga dohkkehuvvui 13. Sámekonferánssas Åres borgemánu 15. beaivvi 1986.  Dáiddár Astrid Båhl lea leavgga sárgon. Váldomotiivva son lea váldán goavdásis ja  lullisámi Anders Fjellnera (1795-1876) divttas ”Beaivvi bártnit”. Fjellner govvida  sámiid beaivváža bárdnin ja nieidan. Leavgga gierddut ovddastit beaivváža (ruoksat)  ja mánu (alit). Leavggas leat ivnnit ruoksat, ruoná, fiskat ja alit (oza eanet dárkilis  dieđuid ¶
sámi leavgga birra). Sámi leavga lea sámiid rájáid rastá ovttastahtti symbola ja dan geavahit Norgga,  Ruo ¶
ŧa ja Suoma sámedikkit, fylkkagielddat, gielddat, organisašuvnnat, muhtun stáhta ¶
ásahusat ja priváhta geavaheaddjit. Leavgga geavahit almmolaš riikkalaš leavga beivviid, ¶
sámi leavgabeivviid ¶
ja a llaáigásaš oktavuođain.    Sámiráđđi mearridii ahte juohke riikka leavganjuolggadusat galge mearridit sámi  leavgga geavaheami. Norggas ráhkadii Olgoriikadepartemeanta sámi leavgga ja eará  leavggaid gaskasaš vuorroortnega várás gaskaboddosaš njuolggadusaid.    Erenoamážit guovvamánu 6. beaivvi ektui, mii lea sámi álbmotbeaivi, leat ohcalan  sámi leavgga geavaheami lagat njuolggadusaid. Danne nammadii Gielda- ja  guovludepartemeanta bargojoavkku mas ledje Sámedikki, Olgoriikadepartemeantta ja  Gielda- ja guovludepartemeantta ovddasteaddjit. Joavku geigii suoidnemánu 2001  raportta ” Sámi leavgga geavaheapmi” mas evttohiinjuolggadusaid mo sámi leavgga  galggašii geavahit. Raporta sáddejuvvui gulaskuddančujuhussii, ja 27 gulaskuddanvástideaddjis ii oktage cealkán maidege sámi leavgga geavaheapmái guoski  evttohuvvon njuolggadusaid vuostá.    Raportta gulaskuddama oktavuođas maerridii Sámediggi njuolggadusaid sámi leavgga  geavaheam i várás ( ¶
áššis 43/01 ¶
).    Sd.dieđ. nr. 33 (2001-2002) dovddahuvvui ahte ráđđehus gulaskuddancealkámušaid  vuođul árvvoštallá rievdadit lága levgema birra gielddaid almmolaš visttiin, ja  evttohusa ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin.    Od.prp. nr. 34 (2002-2003) Sámilága rievdadusaid birra ea.ea. ovddidii ráđđehus  evttohusa ásahit njuolggadusaid sámi leavgga geavaheami birra Norgga láhkii  Stuorradiggi guorrasii evttohussii meannudettiinis ášši cuoŋománus 2003. Árvalus.O.  nr. 59 (2002-2003) Gielddalávdegotti eanetlohku čujuha mearkkašumiide Árvalus.S.  nr. 33 (2001-2002) Sámepolitihka birra, mas lávdegotti eanetlohku, buohkat earret  Ovddádusbellodaga áirasat, ledje mieđđasat ráđđehusa dieđihan láhkarievdadeapmái  sámi leavgga geavaheami birra almmolaš visttiin – dannego dál eai leatnjuolggadusat  sámi leavgga geavaheami birra, earret Olgoriikadepartemeantta gaskaboddosaš  njuolggadusat sámi leavgga ja eará leavggaid gaskasaš vuorroortnega birra.  Lávdegoddi oaivvildii maiddái ahte lea dárbu dárkilet mearrádusaid addit sámi  leavgga geavaheami birra. Danne miehtá eanetlohku Ráđđehusa láhkarievdadanevttohussii čujuhettiin ahte láhkarievdadus lea ráhkaduvvon dan evttohusa vuođul,  maid Gielda- ja guovludepartemeantta vuođđudan bargojoavku evttohii ja mii  sáddejuvvui viiddis gulaskuddamii ee. Sámediggái, gielddaide, fylkkagielddaide ja  sámi organisašuvnnaide. Eanetlohku dadjá maiddái ahte láhkarievdadanevttohus ii  dagat erenoamáš dahje lassi goluid, ii ge gáibádusaid ja geatnegahttimiid gielddaide ja  fylkkagielddaide. ¶
Láhkamearrádus sisttisdoallá vuosttažettiin suoidnemánu 29. beaivvi 1933 nr. 2 lága  rievdadusa gielddaid almmolaš visttiid levgema birra nu ahte sámi leavga maiddái  máinnašuvvo: ¶
”Gielddaid almmolaš visttiin ja opmodagain dahje visttiin ja opmodagain  maid gieldda ásahusat eanemusat geavahit, galgá geavahuvvot dušše dat leavga (mas ii leat  split dahje tunge) mii lea máinnašuvvon juovlamánu 10. beaivvi mannosaš lága 1. §:s, sámi leavga dahje Gonagasa dohkkehan gávpot-, gieldda- dahje fylkkaleavga.” ¶
Viidáseappot  addo Sámediggái sámelága ođđa §§ 1-6 Sámi leavga vuođul váldi mearridit  láhkaásahusaid leavgga geavaheami birra: ¶
”Sámi leavga lea leavga maid 13.  sámkonferánsa dohkkehii borgemánu 15. beaivvi 1986. Sámediggi sáhttá láhkaásahusain  addit dárkilet mearrádusaid sámi leavgga geavaheami birra.” ¶
Dán mearrádusa veagal lea  Sámediggi ožžon válddi juohkit dieđuid leavgga birra seammás go sámi leavga lea  mearriduvvon lága hámis. Sámediggi ii sáhte geange geatnegahttit sámi leavgga  geavahit.    Sámediggi áigu mearridit láhkaásahusaid sámi leavgga geavaheami birra 2004  vuosttaš jahkebealis, dábálaš gulaskuddama maŋŋil. 3. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI JA SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTIN Maŋŋá go láhka gielddaid almmolaš visttiid levgema birra lea rievdaduvvon, sáhttet  gielddat geavahit sámi leavgga. Gielddat ja fylkkagielddat mearridit ieža háliidit go  geavahit sámi leavgga, ja man mearis. Raportta ”Sámi leavgga geavaheapmi”  ráhkadeami olis dáhtto dihto gielddain dieđuid sámi leavgga geavaheami birra.  Dieđuid dáhtto ođđajagemánus 2000. Dieđuid bivde Sámi ovddidanfoandda ¶
1 ¶
doaibmaguovllu eanaš gielddain, ja vel muhtun lullisámi gielddain ja muhtun  gávpotgielddain – oktiibuot 23 gielddas. Sámegiela hálddašanguovllu buot guđa  gielddas leat iežaset njuolggadusat ja vierut sámi leavgga geavahit. Eanaš gielddain  mat jerrojedje, maiddái hálddašanguovllu olggobealde, leat jo vierut levget sámi  leavggain guovvamánu 6. beaivvi. Divttasvuona suohkan Nordlánddas levge buot  leavgabeivviid. Gáivuona suohkan Romssas lea mearridan levget sámi leavggain  njealji sámi leavgabeaivvi, ja vel dan beaivvi go lea sámediggeválga ja go Sámediggi  ásahuvvo juohke njealját jagi. Dákkár praktihkalaš váttisvuođat go leavgastákkuid  vátnivuohta deattastit erenoamážit unna gielddažat. Máŋgga gielddas ii leat  vejolašvuohta levget guvttiin dahje eanet leavggaiguin oktanaga. ¶
1 ¶
Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu lea: Finnmárkkus: a) Unjárgga gielda b) Deanu gielda,  Nuorttat Nuorevuotna ja Uhcavuotna Gáŋgaviikka gielddas. c) Kárášjoga gielda d) Guovdageainnu  suohkan e) Porsáŋggu gielda. Vuotkevuotna, Muotki, Muorralvuotna, Gádde-Iččát Muosáid gielddas,  Dáigevuona skuvlabiire, Siskkit Lágesvuotna Sáltesavjjus - Beahkkirvuona sisa ja vuotnaráigge  Davvesiidda gielddas f) Fálesnuori suohkan ja ovddeš Dálbmeluovtta suohkan earret ieš čoahkkebáiki  Dálbmeluokta Álttá suohkanis. Romssas: g) Návuona suohkan, Gáivuona suohkan ja Omasvuona  suohkan h) Moskaluovtta, Leaibedievvá, Várpenjárgga ja Guohcavuomi skuvlabiirret Moskavuonas  Romssa suohkanis. Sámi álbmot Sáččás ja loahppaoassi Leaŋgaviikka suohkanis i) Ruŋggu  vuođđobiire Loabága suohkanis ja Vadnjajávrri, Vuopmegeaži, Vuomi, Sáttiidvuomi, Láberjja ja  Sáltejávrri biirret Skániid suohkanis. Gilit Ølči, Skáidi, Dalsletta, Skikta ja Gálavuopmi Rivttáid  suohkanis.Nordlánddas: j) Evenáššmárkku biire ja Duorga Evenášši suohkanis, ja válgabiirret Veahčču  ja Áravuopmi (oktan Luotnegobiin) Narviikka suohkanis k) Rutnavuotna ja guovllut Oarjevuonas ja  Ájluovttas Divttasvuona gielddas. l) Sámi álbmot lullisámeguovllus ¶
Gulaskuddanvuorus ”Sámi leavgga geavaheami”-raportta maŋŋá 2001 čavčča dadjet  muhtun gielddat ahte leat mearridan dahje áigot mearridit njuolggadusaid sámi  leavgga geavaheami birra. Ovdamearkka dihtii lea Bearddu suohkan Romssas  mearridan levget sihke Norgga ja sámi leavggain sihke miessemánu 17. beaivvi ja  guovvamánu 6. beaivvi. Máŋga gieldda dovddahit ahte háliidit čielgaset njuolggadusaid sámi leavgga geavaheami hárrái. Muhtun gielddat, ovdamearkka dihtii Røros  gielda Lulli-Trøndelágas, leat hákan leavgga, muhto eai leat dan geavahan ovdalgo  čielgaset njuolggadusat bohtet.    Romssa fylkkas levgejit sámi leavggain buot fylkkagieldda leavgastákkuin  guovvamánu 6. beaivvi rájes 2002. Fylkka huksenhoavddas lea ovddasvástádus dán  čuovvolit. Fylkkaráđđealmmái lea reivvestis fylkkagieldda ásahusaide, joatkkaskuvllaide ja bátneklinihkaide ávžžuhan čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi (reivves  veaiváduvvon ođđajagemánu 16. beaivvi 2003). Fylkkaráđđealmmái atná lunddolažžan sámepolitihkalaš ovdáneami geažil ja fylkkagieldda iežas áŋgiruššama geažil  sámi gažaldagaid hárrái, ahte sámi álbmotbeaivi čalmmustahttojuvvo aktiivvalaččat  Romssa fylkkagielddas. Fylkkaráđđealmmái atná vejolažžan ahte juohke jagisáhtášii  lágiduvvot ”fylkkagielddalaš váldočalmmustahttin”, báikkálaš čalmmustahttimiid  sierranas bargosajiid lassin. 2003, levgema lassin, lágiduvvojedje doalut bargiide  Fylkkaviesu kantiinnas – mii guossohii sámi borramuša dán beaivvi – mas fylkkasátnejođiheaddji doalai sártni ja mas ledje kulturoasit ja čájáhus. Muđuid lea fylkkaráđđealmmái dovddahan ahte lea lunddolaš ahte fylkkagieldda bargit ožžot virgelobi  bálkkáin ohcama vuođul vai besset eará čalmmustahttimiid  čuovvut jus eai leat  čalmmustahttimat bargosajis. Dannego guovvamánu 6. beaivi lea sámi álbmotbeaivi,  ja ahte máŋggas háliidit ávvudit beaivvi, leat fylkkagieldda eiseválddit ávžžuhan  garvit bidjamis čoahkkimiid, konferánssaid jna. Dán beaivái 2004 rájes.    Finnmárkku fylka levge golmmain leavggain fylkkaviesu olggobealde Čáhcesullos go  lea fylkkadiggi. Norgga leavga gesso bajimusas ja sámi leavga ja fylkkagieldda iežas  leavga gessojit vuollelis. Fylkkagielda oaivvilda ahte sámi leavgga geavaheapmi lea  sámi álbmogii dehálaš symbolaášši. Finnmárkku fylkkagielda dadjá viidáseappot  áššeovddideamis ahte ”mii guoská gažaldahkii galggašii go sámi álbmotbeaivi šaddat almmolaš leavgabeaivin Norggas, de lea dát váttis gažaldat. Buohkat geat háliidit, sáhttet levget dán beaivvi. Geatnegahttin ii dáidde olus váikkuhit álggus. Nuppe dáfus čuvgešii olbmuid sámiid birra ja attášii sámiide stáhtusa álgoálbmogin jus sámi álbmotbeaivi livččii almmolaš leavgabeivviid listtus. Guhkit áigái váikkuhivččii dát dasa ahte sámi leavgga geavaheapmi lassánivččii ja viidánivččii ođđa geavahanvuohkin. Diehtojuohkin sámi leavgga birra ja sámi leavgabeivviid birra lea dehálaš ja galggašii leat sihke Sámedikki ja guovddášeiseválddiid ovddasvástádus.” Sámi álbmotbeaivvi 2003 lágidii Oslo gielda leavgageassima mas Oslo sátnejođiheaddji ja oslosámiid ovddasteaddjit dolle sártniid, ja guossohedje iđitborramuša  bovdejuvvon gussiide, ee. Sámediggepresidentii ja Gielda- ja guovludepartemeantta  politihkkáriidda. Levgejuvvui guvttiin sámi leavggain Ráđđeviesu šiljus. Stuorradiggi  čalmmustahtii beaivvi levgedettiin guvttiin sámi leavggain. Ráđđehus čalmmustahtii  sámi álbmotbeaivvi vuosttaš geardde 2003 levgedettiin sihke sámi ja Norgga  leavggain ráđđehuskvartálas.     Gielda- ja guovludepartemeanta lea dušše buriid gullan das mo sámi álbmotbeaivvi  čalmmusteapmi almmolaččat  čađahuvvui 2003. Rámiideaddjiid gaskkas dovddahii ¶
Sámediggi ahte lea duhtavaš čalmmustemiin Oslos ja deattastii ee.ahte čalmmusteamis lea symbolabeaktu ja veahkeha sámi kultuvrra gudnejahttit ja oidnosii buktit. 4. SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN NORGGAS Go leimmet bargamin raporttain ” Sámi leavgga geavaheapmi” Sámediggi evttohii  ásahit guovvamánu 6. beaivi almmolaš leavgabeaivin Norggas. Go beaivi  dahkkojuvvo almmolaš leavgabeaivin sisttisdoallá ahte galgá levget Norgga leavggain  stáhta visttiin dan beaivvi.    Jus guovvamánu 6. beaivi galggaš šaddat almmolaš leavgabeaivin, de ferte šaddat  gáibádus, dat mearkkaša ahte beaivemeari ferte čállit Leavgaláhkaásahussii . Odne lea  Leavgaláhkaásahusa § 4, 3. lađas mii rahpá dan vejolašvuođa ahte oažžu stáhtaleavggain levget maiddái ”eará allaáiggálaš ja ávvodilálašvuođain riikkas” .     Dain gulaskuddaneiseválddiin maŋŋá bajábealde máinnašuvvon raportta mat  sáddejedsje cealkámuša geat celke sámi álbmotbeaivvi ásaheami birra almmolaš  leavgabeaivin, dorjo bealleveadi dákkár evttohusa. Máŋga gulaskuddaneiseválddi  deattuhedje man mávssolaš almmolaš levgen sámi álbmotbeaivvi livččii sámiide  lihkuheapmin ja gudnejahttimin iežaset gielddas dahje fylkkagielddas. Dasa lassin  čujuhuvvo ahte almmolaš levgen bajidivččii sámiid árvodási álgoálbmogin. Dat  gulaskuddancealkámušat mat lea evttohusa vuostá ásahit guovvamánu 6. beaivvi  almmolaš leavgabeaivin, oaivvildit ahte gielddat ja fylkkagielddat ieža galget beassat  mearridit levgejit go guovvamánu 6. beaivvi ja leat ovttaoaivilis departemeanttaid  ovddasteaddjiiguin geat ”oaivvildit ahte dákkár evttohusa ii berre vel ovddidit, ja čujuhit baicce Leavganjuolggadusaid § 4, 3. lađđasii, mii rahpá vejolašvuođa levget stáhtaleavggain ”eará ge allaáigásaš ja ávvodilálašvuođain riikkas”.” Dannego lea sávaldat čalmmustahttit ahte stáhta dohkkeha sámi kultuvrra, giela ja  identitehta ovttadássásažžan (vrd. Vuođđolága § 110 a ja vel Sd.dieđ. nr. 33 (20012002) ), de orru almmolaš levgen Norgga leavggain guovvamánu 6. beaivvi leamen  okta vejolašvuohta, sihke sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmin, muhto maiddái geavatlaš  čoavddusin dálá njuolggadusaid ektui. Dat mearkkaša ahte Norgga stáhtaleavga  gessojuvvo stáhtii gulli visttiin, ja erenoamážit ráđđehusa visttiin.    Dalle lassánit Norgga almmolaš leavgabeivviid lohku. Daid lohku lea dál jo allat, ja  bargojoavkku vuođđooaivil lea ahte berrešii leat várrugas lasiheames dálá logu ii ge  seammás suokkardallat lea go vejolaš dán buhttet dainna lágiin ahte sihkku muhtun  eará almmolaš leavgabeaivvi.    Olgoriikadepartemeanta lea leavgaáššiid fágadepartemeanta ja dat sáhtášii vaikko  ovddidit gonagaslaš resolušuvnna mas mearridivččii ahte guovvamánu 6. beaivi, sámi  álbmotbeaivi, dohkkehivččii Norgga almmolaš allaáiggálaš beaivin.     Daid láhkaásahusaid vuođul mat gusket stáhtaleavgga ja gávpeleavgga geavaheapmái  (leavganjuolggadusaide) lea levgen geatnegahtton dušše stáhta almmolaš opmodagain  almmolaš leavgabeivviid. Vaikko leavganjuolggadusat eai geatnegahte gielddaid ja  fylkkagielddaid almmolaš leavgabeivviid, de lea dábálaš ahte gielddat ja  fylkkagielddat  čuvvot leavganjuolggadusaid ja levgejit gielddaid ja fylkkagielddaid  visttiin ja ásahusain buot almmolaš leavgabeivviid. Dán vuođul ii mearkkaš almmolaš  levgen guovvamánu 6.beaivvi ahte gielddain lea geatnagasvuohta levget sámi ¶
álbmotbreaivvi, muhto lea eambbo garra ávžžuhus ahte čuvvot stáhta levgema  ovdamearkan ja levgejit gieldda visttiin sámi álbmotbeaivvi. 5. SÁMI LEAVGGA GEAVAHEAPMI STÁHTA VISTTIIN 5.1 Álggaheapmi ¶
Levgen Norggas lea ásahallon juovlamánu 10. beaivvi 1898 mannosaš lágas dasa gulli  láhkaásahusas ja njuolggadusčoahkis. Leavgaláhkaásahusa mielde galgá levget  Norgga stáhtaleavggain stáhta almmolaš visttiin Norgga almmolaš leavgabeivviid.  Dálá njuolggadusat nappo eai daja maidege sámi leavgga geavaheami birra stáhta  visttiin almmolaš leavgabeivviid.    Sámediggi lea ”Sámi leavgga geavaheapmi”-raportta gulaskuddancealkámušastis  dorjon ahte sámi álbmotbeaivi šaddá almmolaš leavgabeaivi, ja dadjá dan oktavuođas  ahte ”sámi leavgga sáhttá geavahit oktanaga Norgga leavggain, dahje jo okto” (mearrádus 43/01). Sámediggi láve almmolaš leavgabeivviid levget sihke Norgga ja  sámi leavggain. Maiddái Sámi allaskuvla levge dán láhkai. 5.2 Prisihpalaš ja stáhtarievttálaš mearkkašumit Sámi leavga lea Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sámiid oktasaš leavga, ja lea ge  dainna lágiin sámi álbmoga oktasaš symbola. Dan rájes go Sámekonferánsa Åres  dohkkehii leavgga, de leat sámedikkit Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja sámeorganisašuvnnat Ruošša bealde dan geavahan. Sámi leavga ovddasta stuorát ovttadaga (sámi  álbmoga) ii ge dušše sámejoavkkuid Norggas. Nu dan ferte áddet ”riikkaidrastásažžan”.    Deattastuvvo ahte sámi leavgga vejholaš geavaheapmi stáhta visttiin Norggas galgá  dáhpáhuvvat daid rájáid siskkobealde ahte ii bohciit gažaldat Vuođđolága § 1 (”Norgga Gonagasriika lea…juohkemeahttun”) ja § 111 (”Norgga Leavgga Hámi ja Ivnni learrida Láhka”) , mat eaktudit ahte lea dušše okta leavga. Ii galgga addot  dakkár govva omd. Lea iešguđetlágan konstitušuvnnalaš diládat sierranas eanaviidodagain dahje ahte Norgga álbmotjoavku ii leat heivvolaš láhkai ovddastuvvon Norgga  leavggain.    Levgen sámi leavggain nappo ii galgga bohciidahttit eahpádusa guđemuš leavga dat  álbmotrievttálaččat ja stáhtarievttálaččat ovddasta gonagasriikka Norgga. Dát caggá  levgema sámi leavggain Norgga olgoriikastašuvnnain, gos dán livččii álki boastut  áddet. Viidáseappot dát caggá sámi leavgga geavaheami almmolaš dovdomearkan ee.  Norgga skiippain. 5.3 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go ieža eaktodáhtolaččat mearridit geavahit sihke Norgga stáhtaleavgga ja sámi leavgga? Odne lea jo rikkis leavgaárbevierru dan láhkai ahte gielddalaš ja fylkkagielddalaš  leavggat dávjá geavahuvvojit oktanaga Norgga leavggain, main dat maŋimuš adno  gudnibus. Viidáseappot ii mihkkege gieldde sámi leavgga geavaheami stáhta visttiin  dahje daid olggobealde. Eaktodáhtolaš dásis ii oro miige hehttemin sihke Norgga ja  sámi leavgga geavaheami go dat orru leamen lunddolaš. Muhto dát dáhpáhuvvá  gustojeaddji njuolggadusaid ja leavgavieru vuođul. ¶
5.4 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go válljet geavahit Norgga leavgga dahje sámi leavgga? ¶
Lea árvideamis ahte erenoamážit sámi ásahusat (nugo Sámediggi, Sámi allaskuvla ja  Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš) hálidivčče levget dušše sámi  leavggain sámi álbmotbeaivvi. Dál ii miige dan cagga. Leavgaláhka ja  leavgaláhkaásahus gusket dušše Norgga gávpelevgii/stáhtalevgii. Dat mearkkaša ahte  jus guovvamánu 6. beaivvi dahket almmolaš leavgabeaivin gonagaslaš  resolušuvnnain, dát mielddisbuvttášii geatnegasvuođa levget Norgga leavggain stáhta  visttiin. Dán oktavuođas čujuhuvvo árvvoštallamiidda prinsihpalaš ja stáhtarievttálaš  mearkkašumiid  čuoggá vuolde bajábealde. Almmolaš leavgabeaivi mielddisbuvttášii  dušše geatnegasvuođa geavahit Norgga gávpeleavgga/stáhtaleavgga, iige sámi  leavgga. Jus sámi álbmotbeaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, de ii beasa levget  dušše sámi leavggain. 6. SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTINVIERUT RÁĐĐEHUSKVARTÁLAS ¶
6.1 Levgen sámi leavggain ráđđehuskvartálas sámi álbmotbeaivvi Dássážii ii leat leamaš miige dagalduvvan vieruid čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi  ráđđehuskvartálas. Ráđđehus  čalmmustahtii vuosttaš geardde sámi álbmotbeaivvi  2003 go levgii sihke sámi ja Norgga leavggain ráđđehuskvartálas.    Levgema joatkin guovvamánu 6. beaivvi ráđđehuskvartálas ovdalgo dát vejolaččat  geatnegahttejuvvo almmolaš leavgabeaivin, ii leat Leavgaláhkaásahusa § 4, 3. lađđasa  vuostá mii stipulere ahte maiddái levgejuvvo Norgga stáhtaleavggain ”eará allaáiggálaš ja ávvodilálašvuođain riikkas” . Leavgaláhka mii lea láhkaásahusa  vuođđu, máinnaša aivve ovtta leavgga – Norgga leavgga.    Mii guoská levgemii sámi leavggain Norgga leavgga lassin, ii daddkjo miige lágain ja  njuolggadusain. Ii leat mihkkege mii caggá levgema sihke Norgga leavggain ja sámi  leavggain ráđđehuskvartálas guovvamánu 6. beaivvi, vrd. Čuoggá 5.1. Prinsihpalaččat  galgá sámi leavga sadji lea vuolit go Norgga leavgga sadji. Levgen Norgga ja sámi  leavggain ráđđehuskvartálas guovvamánu 6. beaivvi sáhttet joatkit lága dahje  láhkaásahusa rievdadeami haga.    Olgoriikadepartemeanttas, fágadepartemeantan, ii leat dál láhka- dahje láhkaásahusvuođuid geatnegahttit levgema eará stáhta ásahusain, etáhtain ja visttiin. Muhto lea  jáhkkimis ahte leavgga geavaheapmi sáhttá geatnegahttot dábálaš instukšuvdnaválddiin. Dat mearkkaša ahte bajitválddálaččat sáhttet addit lagat njuolggadusaid  vejolaš leavgageavaheami birra, jus geavaheapmi lea gustojeaddji lágalaš rájáid  siskkobealde.    Norgga stáhtaleavgga levgemiin ráđđehuskvartálas stáhtaeiseválddit gelbbolaččat  čalmmustahttet sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. beaivvi. Dát dávista ráđđehusa  sámepolitihkalaš sávaldagaid. Mii guoská čalmmustahttima levgenoassái 2003  čalmmustahttimis gessui Norgga stáhtaleavga nugo dábálaččat stuorra leavgastággui  mii  čuožžu okto ráđđehusvistti (H-blohka) váldoussa ovdabealde Akersgáhtas Sámi  leavga lei gesson eará Norgga leavgga báldii olgešbeallái H-blohka boagáldaga gurii.  Dan vuođul mii bajabealde lea namahuvvon, ii miige oro caggamin sullasaš  čalmmustahttima boahtte jagi ge. Bargojoavku mearkkašii ahte sámi leavga ii lean ¶
doarvái oidnosis. Danne berre jurddašit dahkat sámi leavgga oidnoseabbun  guovvamánu 6. beaivvi čalmmustahtidettiin. 6.2 Earalágan čalmmustahttin go levgen ráđđehuskvartálas Gielda- ja guovludepartemeantta Sáme- ja minoritehtapolitihkalaš ossodat lea  maŋimuš guokte jagi bovden eará departemeanttaid bargiid geaiguin ovttas barget,  llenšii ja nu čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi. Departemeantta sámi áššiid  stáhtačálli lea doallan beaivvi sártni. Gielda- ja guovludepartemeanta árvvoštallá  viiddidit čalmmustahttima, ja dan oktavuođas áigot ee. Ávžžuhit kantiinna guossohit  sámi borramušaid guovvamánu 6. beaivvi. Gielda- ja guovludeaprtemeanta oaivvilda  ahte dát lea vuogas ja rivttes dilálašvuohta čalmmustahttit sámi kultuvrra  departemeantta bargiide.    Mii guoská ráđđehusovddasteaddjiid oassálastimii sámi álbmotbeaivvi čalmmustahttimis,  čujuhuvvo virrui miessemánu 17. beaivvi ávvudeami oktavuođas: Eai leat  biddjon mahkkige láidestusaid miessemánu 17. beaivvi oassálastimii čalmmustahttimiin dannego dán beaivvi atnet priváhta ávvudanbeaivin. Stáhtaráđit ja  stáhtaministtar válljejit ieža guđemuš  čalmmustahttimiin sii háliidit leat mielde.  Lunddolaš lea ahte čuovvut seamma vieru sámi álbmotbeaivvi ávvudettiin ge. 7. RIIKKAIDGASKASAŠ BEALLI ¶
Čoahkkimisttis njukčamánus 2003 Davviriikkaid sámeáššiid ámmátolbmo rgána ¶
2 ¶
sám i  leavgga geavaheami ja sámi álbmotbeaivvi almmolaš leavgabeaivin. Dán čoahkkima  loahppajurdda lei ahte golmma riikka sáttagottit geahččalit gávdnat oktasaš rávvagiid  ja  čovdosiid maidda ministarat ja sámediggepresideanttat sáhttet guorrasit.  Čuolbmačilgehus guoská Ruošša eiseválddiide ge.    Ámmátolbmoorgána digáštalai ášši ođđasit fas čoahkkimisttis golggotmánus 2003.  Dán čoahkkimis bohte dan loahppajurdagii ahte sámi álbmotbeaivi ja sámi leavga leat  dehálaččat sámi álbmoga čalmmustahttimis servodagas. Ámmátorgánalea rávven ahte  ášši ovddiduvvo sámeministariid ja sámediggepresideanttaid oktasaš davviriikkalaš  čoahkkimii skábmamánu 12. beaivvi 2003.    Ruoŧas lea ráđđehusas váldi mearridit almmolaš leavgabeivviid. Muhto ii leat miige  lágaid mii geatnegahttá gielddalaš/stáhtalaš ásahusaid levget almmolaš leavgabeivviid. Mii guoská juridihkalaš gelbbolašvuhtii mearridit leavgga árvodási, ferte  iskat lea go dat Riikabeivviin vai ráđđehusas. ¶
2 ¶
Ruoŧa, Suoma ja Norgga eiseválddit leat ovttas bargan sámi gažaldagaiguin dan rájes go  Davviriikkaid ovttasbargoorgána sáme- ja boazodoalloáššiid várás ásahuvvui Gonagaslaš resolušuvnnain 1964. Ovttasbargoorgána sadjái ásahuvvui 2001 Davviriikkaid sámeáššiid ámmátolbmoorgána mas lea sámedikkiid ovddasteaddjit ge.2000:s álggahuvvui bistevaš ovttasbargu gaskal  sámediggepresideanttaid ja ministariid geain lea ovddasvástádus sámi áššiin Suomas, Ruoŧas ja  Norggas. Ministarat ja sámediggepresideanttat čoahkkimastet jeavddalaččat  čuvget, digaštallat ja  meannudit sámi áššiid mat leat oktasaččat ja mat buohkaid beroštahttet. Ođđa davviriikkaid  ovttasbarggu ulbmil lea nannet ja ovddidit sámi giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima. 2003:s  lea Norgga ovddasvástádus fuolahit čállingoddedoaimmaid. Gielda- ja guovludepartemeanta lea  ovddasvástideaddji departemeanta Norggas. ¶
Suomas guoská leavgaláhka dušše Suoma levgii. Eai leat mearrádusat eará leavggaid  hárrái. Sámi leavgga gesset dál sámi ássanguovllu. Eai leat leamaš váttisvuođat ja  digaštallamat sámi leavgga geassima birra.    Suoma eiseválddit dieđihit čuovvovačča: “Suomas juhket leavgabeivviid almmolaš ja dábálaš leavgabeaivin. Priváhta olbmot, searvvit ja fitnodagat sáhttet maiddái leveget eará beivviid ge go almmolaš ja dábálaš leavgabeivviid. Levgemiin sáhttet dovddahit ávvudeami, gudnejahttima ja morraša ge. Almmolaš leavgabeaivvit ¶
3 ¶
leat mearriduvvon njuolggadusain Suoma leavgga geavaheami birra. Leat guhtta almmolaš leavgabeaivvi jagis. Almmolaš leavgabeivviid galget departemeanttat (eiseválddit) ja ásahusat levget. Leat logi dábálaš leavgabeaivvi ¶
4 ¶
jagis. Gullá buori levgenkultu vrii levget Suoma leavggain mearriduvvon leavgabeivviid seamma láhkai go almmolaš leavgabeivviid ja maiddái eiseválddit ja ásahusat levgejit. Min levgenkultuvrii gullá ahte buohkat, eiseválddit ja ásahusat, priváhta olbmot, searvvit ja fitnodagat levgejit almmolaš ja dábálaš leavgabeivviid. Eiseválddit ja ásahusat sáhttet levget sámi leavggain sámi iežaset leavgabeivviid.” 8. LOAHPPAÁRVVOŠTALLAMAT JA RÁVVAGAT 8.1 Bargojoavkku loahppaárvvoštallamat ¶
Ráđđehusas lea áigumuš čalmmustahttit sámi kultuvrra almmolaš sajiin, maiddái dain  guovlluin mat eai gula árbevirolaš sámi guovddášguvlui, vrd. Sd.dieđ. nr. 33 (20012002). Levgen – Norgga leavggain ja/dahje sámi leavggain – sámi álbmotbeaivvi lea  dákkár  čalmmustahttin. Jus geahččá áššiid ovddeš áiggiid dáruidahttinpolitihka ja  positiiva riekteovdáneami sámiid hárrái maŋimuš logijagiid ektui, de lea levgen sámi  álbmotbeaivvi dan symbolan, ahte stáhta dohkkeha sámi álbmoga kultuvrra, historjjá  ja identitehta ovttaárvvosažžan Norgga kultuvrrain, historjjáin ja identitehtain.    Norga lea Vuođđolága § 110 a:in geatnegahttán iežas láhčit diliid nu ahte sámi  álbmotjoavku Norggas sáhttá biduhit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodatealimmis. Maiddái sámelágain, oahpahuslágain, boazodoallolágain ja kulturmuitolágain ja vel riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid vuolláičállimiin lea Norga váldán  badjelasas geatnegasvuođaid sámiid hárrái. Guovddášeiseválddit ovttas Sámedikkiin  galget fuolahit ahte dát mearrádusat maiddái ollašuhttojjuvvojit konkrehta ja  positiivvalaččat boahtteáigái čujuheaddji sisdoallun. Go mii ásahit guovvamánu 6. ¶
3 ¶
Almmolaš leavgabeaivvit leat: guovvamánu 28 beaivi, Kalevalabeaivi, Suoma kultuvrra beaivi.  Miessemánu 1. beaivi, Suoma barggu beaivi. Miessemánu nubbi sotnabeaivi, eatnibeaivi. Geassemánu  4. beaivi, suodjalusa lihppofeasta, dl. Suoma marskálkka C.G.E: Mannerheima riegádanbeaivi.  Lávvordat gaskal geassemánu 20. ja 26. beaivvi, dl. Mihcamárbeaivi, Suoma leavgga beaivi.  Juovlamánu 6. beaivi, iehčanasvuođabeaivi. Dat beaivi goas lea stáhtaválga, gielddaválga,  ovddasteaddjiid válljen Eurohpaparlamentii dahje álbmotjienasteapmi. Dat beaivi goas republihka  presideanta biddjo ámmáhii. ¶
4 ¶
Dábálaš leavgabeaivvit leat: Guovvamánu 5. beaivi, Runebergbeaivi. Cuoŋománu 9. beaivi, Mikael  Agricolabeaivi, suomagiela beaivi, maiddái Elias Lønnrota riegádanbeaivi. Cuoŋománu 27. beaivi,  Riikka veteránaidbeaivi. Miessemánu 12. beaivi, Snellmanbeaivi, suomavuođa beaivi. Miessemánu  goalmmát sotnabeaivi, soađis gahččiid beaivi. Suoidnemánu 6. beaivi, Eino Leino beaivi, divttaid ja  geasi beaivi. Golggotmánu 10. beaivi, Aleksis Kivi beaivi, suoma girjjálašvuođa beaivi. Golggotmánu  24. beaivi, ON-beaivi. Skábmamánu 6 beaivi, Ruoŧa beaivi. Skábmamánu nubbi sotnabeaivi,  áhčibeaivi. ¶
beaivvi almmolaš leavgabeaivin ja ávžžuhit sámi leavgga geavahit oktan Norgga  leavggain, ráđđehus háliida symbolalaččat  čielgasit  čalmmustahttit ahte dan  sámepolitihkalaáš áigumušat čuovvoluvvojit.    Mii guoská vejolaš váikkuhusaide ja dávistemiide ásahit sámi álbmotbeaivvi  almmolaš leavgabeaivin, čujuha bargojoavkudasa ahte dát beaivi čalmmusuvvo  máŋgga láhkai miehtá riikka, vrd. 3. čuoggá. Boargojoavkku dieđus eai leat leamaš  dávisteamit dán čalmmustahttima vuostá.    Dat ”Sámi leavgga geavaheapmi”-raportta gulaskuddancealkámušat mat dovddahit  vuostemiela ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin, oaivvildit ahte  gielddat ja fylkkagielddat galget ieža beassat mearridit galgá go levgejuvvot  guovvamánu 6. beaivvi. Muhtun gielddat mat dan celket han leat ieža jo mearridan  njuolggadusaid levget sámi leavggain sámi álbmotbeaivvi. Gielddat ja fylkkagielddat  eai leat geatnegahtton levget almmolaš leavgabeivviid, muhto lávejit dan liikáge  dahkat.    Sámepolitihka ovdáneapmi maŋimuš logijagiid lea garrsit ealáskahttán sámi politihka,  kultuvrra ja giela. Máŋgga guovllus gos sámegiella ja sámi kultuvra moaddelot jagi  dás ovdal ii vuhtton almmolaš sajiin, leat dál árjjalaš birrasat ja dat doibmet áŋgirit  báikkálaš servodagas. Sámi giela ja kultuvrra čalmmustahttin muhtun báikkálaš  servodagain lea dagahan ahte álbmot lea juohkásan guovvte sadjái ja leat šaddan  guokte vuostálas joavkku. Muhtumat vásihit sámi giela ja kultuvrra áittan, ja sii  dovdet ahte dáža beallái čuohcá go sámi bealli ovddiduvvo. Dákkár dovddut leat  vuhtton ee. Sámi oahpoplánadigáštallamis. Go leat gáibidan sámi báikenamaid  geavahit báikenammalága vuođul, de leat dákkár gáibádusat vuolggahan nammavuolláičállimiid sámi báikenamaid geavaheami vuostá. Lea moadde jagi dasságo ledje  dakkárat. Danne sáhttet deaividit dávisteamit mat leat dan vuostá ahte sámi  álbmotbeaivi ásahuvvo almmolaš leavgabeaivin.    Mii guoská vejolaš dakkár dávistemiide eará servodatjoavkkuin mat háliidivčče ásahit  sierra almmolaš leavgabeaivvi, čujuha bargojoavku dasa ahte sámiin lea sierra dilli  álgoálbmoga stáhtusa geažil. 8.2 Rávvagat ¶
Bargojoavku lea ollislaš árvvoštallamiid vuođul mearridan addit dáid rávvagiid: Sámi álbmotbeaivi almmolaš leavgabeaivin Og áigumuš orru leamen davviriikkalaš ovttasbargu, de oaivvilda bargojoavku sámi  álbmotbeaivi berrešii ásahuvvot almmolaš leavgabeaivin oktanaga Ruoŧas, Suomas ja  Norggas. Muhto bargojoavku oaivvida ahte ii oro vejolaš juksat oktasaš mearrádusa  seamma oktanaga buot golmma riikkar ásahit sámi álbmotbeaivvi almmolaš  leavgabeaivin dannego almmolaš leavgabeivviid njuolggadusat ja vierut Ruoŧas,  Suomas ja Norggas dan mađe sierralágánat.    Bargojoavku rávve dán vuođul ahte sámi álbmotbeaivi, guovvamánu 6. beaivi,  ásahuvvo almmolaš leavgabeaivin Norggas. Dát mielddisbuktá ahte galgá levget  Norgga leavggain stáhta visttiin dán beaivvi. ¶
Sámi leavgga geavaheapmi stáhta visttiin almmolaš leavgabeivviid Bargojoaku  čujuha ahte ii miige cakka levgema sámi leavggain almmolaš  leavgabeivviid go seammás levge Norgga leavggain, vrd. Čuoggá 5.3. Danne sáhttet  stáhta doaimmahagat geavahit sámi leavgga oktanaga Norgga leavggain sámi  álbmotbeaivvi, go dat orru leamen lunddolaš. Sámi leavggas lea vuolit árvodássi go  Norgga leavggas, muhto dat lea gievrrat. Go gielddalaš ja fylkkagielddalaš ja vaikko  guovlulaš leavggat. Sámi álbmotbeaivvi čalmmustahttin ráđđehuskvartálas Bargojoavku rávve ahte sámi álbmotbeaivi juohke jagi čalmmustahttojuvvo levgemiin  sámi leavggain ge ráđđehuskvartálas. Dán oktavuođas berre sámi leavga leat eambbo  oidnosis go dat lei sámi álbmotbeaivvi 2003.    Bargojoavku rávve ahte sámi álbmotbeaivi ja sámi kultuvra čalmmustahttojuvvojit  ráđđehuskvartálas heivvolaš vuogi mielde, ja dan berre Gielda- ja guovludepartemeanta mas lea oktiiordnenovddasvástádus, čuovvolit. ¶
8.3 Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat ¶
Sámi álbmotbeaivvi ásaheapmi almmolaš leavgabeaivin dagaha smávva ekonomalaš  ja hálddahuslaš váikkuhusaid stáhta doaimmahagaide. Eai leat eará golut go leavggaid  bajás ja vulosgeassimii daid beivviid go guovvamánu 6. beaivi ii leat árgabeaivi.Sámi  leavgga ja/dahje leavgastákku vejolaš hákhkan eai dagat olus goluid. ¶
Mielddus 1. Bušeahttavugiid árvalus mearkkašumiiguin ¶
§ 1 Ulbmil vugiiguin Bušeahttvugiid ulbmil lea: 1.  váikkuhit geavatlaš čađaheapmái stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid dáfus 2.  oččodit Ráđđehusa ja Sámedikki ovttamielalašvuođa Sámedikki doaimma váldo ekonomalaš rámmaid ja sámi ulbmiliid juolludusaid bušeahta hárrái 3.  lahčat dili Ráđđehusa ja Sámedikki searvevuođaperspektiivva ovdáneapmái mii duddjo sámi kultuvrra ja servodaga nannema 4.  oččodit oktasaš áddejumi sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdáneami hárrái § 1 Vugiid ulbmil - mearkkašumit  Bušeahttavuogit galget váikkuhit geavatlaš čađaheapmái stáhta álbmotrievttálaš  geatnegasvuođaid dáfus. Ulbmilmearrádusa sánit guorrasit buori muddui miessemánu 1.b.  2005`stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanšiehtadusa mearrádusaide mat  dohkkehuvvojedje Gon. res. suoidnemánu 1.b. 2005:s. Leat dattege veahá rievdadan  čalmmustahttin dihte ahte bušeahttavuogit njuolgut čilgejit bušeahta ja ekonomalaš rámmaid.     § 1 nr. 2:s ovdanboahtá ahte leat Sámedikki doaimma ja muđui sámi ulbmiliid váldo  ekonomalaš rámmat mat galget šiehtaduvvot. § 2 Doaibmasuorgi Bušeahttavuogit heivehallet Sámedikki doaimma ja eará sámi ulbmiliid váldoekonomalaš rámmaid bušeahta šiehtadallamiid ja šiehtadusaid dahkama. § 2 Doaibmasuorgi - mearkkašumit    Mearrádusas deattuhuvvo ahte Sámedikki ekonomalaš rámmaid šiehtadallamat galget  dáhpáhuvvat váldodásis. Šiehtadallamiid boađus ferte leat nu ahte Sámedikki  dievasčoahkkimis lea duohta vejolašvuohta dahkat vuoruhemiid mearriduvvon ekonomalaš  rámmaid siskkobealde. Dat mearkkaša ahte šiehtadallanbohtosis ii galgga bienasta bitnii  čujuhuvvot movt ruđat galget golahuvvot.    Vaikko šiehtadallojuvvo váldodásis, de ii mearkkaš dat liikká ahte ii sáhte loktet ovttaskas  fáttáid šiehtadallamiidda. Lea deaŧalaš ahte šiehtadallamiin lea diehtovuođđu ja raporttat sámi  servodaga dilálašvuođa ja ovdáneami birra. Dakkár raporttat leat vuođđomateriálan go lea  dárbu čilget surggiid maid ferte erenoamážit fuomášuhttit jahkásaš šiehtadallamiin. Guovddáš  vuođđodokumeanta šaddá lea Fágalaš analysajoavkku jahkásaš raporta sámi servodagaid  dilálašvuođa ja ovdáneami birra, vrd. § 4 nr. 3.    Vaikko Sámedikki doaimma ekonomalaš rámmaid šiehtadallamat dáhpáhuvvet váldodásis, de  fertejit šiehtadallamat maiddái čilget daid áššesurggiid ekonomalaš rámmaid maid  ráđđádallanvugiid bokte lea sohppojuvvon sirdit Sámedikki hálddašeapmái.    Bušeahttašiehtadallamiin sáhttá maiddái ságaskuššat riikka ođastusaid bušeahttaváikkuhusaid  ja dakkár áŋggirdemiid váikkuhusaid mat njuolgut váikkuhit sámi álbmogii, ovdamearkka  dihte kultuvrralaš skuvlalávka, našovnnalaš dearvvašvuođaplána jna.  Sápmelaččaid vuoigatvuohta váikkuhit ekonomalaš eavttuid ii ráddjejuvvo das movt  bušeahttaruđat sirdojuvvojit sámi ulbmiliidda. Danne eai leat doaibmasuorggit dušše dan ¶
bušeahtas mas Sámedikki juolludusat leat, muhto dat sáhttá maiddái boahtit eará juolludusaid  vuollái mat juolluduvvojit sámi ulbmiliidda Sámedikki rámma olggobealde. Eanandoallo- ja  biebmodepartemeantta bušeahta doaimmat mat juolluduvvojit boazodoallošiehtadusa bokte  maŋŋel ráđđehusa ja NBR šiehtadallamiid, eai leat ráđđehusa ja Sámedikki šiehtadallamiin.  Eará doaimmat mat leat njuolga stáhtahálddašeami ja ráđđehusa bagadanválddi vuollásaččat,  ovdamearkka dihte Boazodoallohálddahus, eai ge boađe šiehtadallamiid vuollái. § 3 Bealit 1.  Šiehtadallanbealit leat stáhta nuppi bealde ja Sámediggi nuppi bealde. 2.  Šiehtadallamiin ovddasta sierra šiehtadallanlávdegoddi stáhta mas leat ovddasteaddjit maid stáhta lea nammadan. Sámedikki ovddasta šiehtadallanlávdegoddi mas leat ovddasteaddjit maid Sámediggi lea nammadan. 3.  Maŋŋel go šiehtadallanlávdegotti ovddasteaddjit leat nammaduvvon, de galget dieđut sin birra addojuvvot nuppi beallái buori áiggis. 4.  Bealit sáhttet viežžat oainnuid organisašuvnnain ja earáin maidda Sámedikki bušeahtta erenoamážit guoská. § 3 - mearkkašumit  Mearrádusa nr. 1 nanne ahte šiehtadallamat galget dáhpáhuvvat stáhta ja Sámedikki gaskka.  Dás áddejuvvo ráđđehus leat stáhtan.     § 3 nr. 2 čilge ahte šiehtadallamat dáhpáhuvvet guovtti šiehtadallanlávdegotti gaskka, ja ahte  bealit galget dieđihit guđetguoibmáseaset geat lávdegottis leat ovddasteaddjin buori áiggis  maŋŋel nammadeami. Vai šiehtadallamat šaddat nu konstuktiivvat ja čoavddusdeattuheaddjin  ja ovddideaddjin go vejolaš, de lea lunddolaš ahte lávdegottiin eai leat beare olu olbmot,  muhto seammás galget šiehtadallamat gokčat nu olu fágasurggiid go vejolaš.  Šiehtadallanlávdegottiin eai berre danne leat eambbo go vihtta lahtu, ja daid berre ráddjet  golmmá lahttui. Lassin šiehtadallanlávdegottiide sáhttet bealit geavahit eará ráđđeaddiid mat  sáhttet buktit fágalaš árvvoštallamiid ja oaiviliid jus bealit dan dáhttot šiehtadaladettiin.    Sátnádeapmi ”buori áiggis” mearrádusa nr. 3:s lea jurddašuvvon danne vai lea vejolaš álgit  šiehtadallamiiguin nu jođánit go vejolaš maŋŋel go gáibádusat ja fálaldagat leat  ovdanbiddjon, vrd. § 4 nr. 1. Šiehtadallanlávdegottit berrejit leat geargan go Sámediggi  ovddida gáibádusa § 4 nr. 1 mielde.    Mearrádusa nr. 4 lea čadnon sámi ulbmiliid bušeahta šiehtadallamiidda, namalassii daidda  osiide bušeahtas mat eai gula Sámedikki ekonomalaš váldorámmaide. 2007:s šaddet dat  bušeahttapoasttat doaibmadoarjjan sámi kultur-, oahpahus-, dutkan-, gelbbolašvuođa- ja  resursaásahusaide, sámi eaktodáhtolaš organisašuvnnaide, sámi aviissaide ja  dearvvašvuođabálvalusaide. Dain poasttain leat máŋga sámi ásahusa ja  beroštusorganisašuvnna main šiehtadallanbeliin sáhttá leat ávki ja beroštupmi višžžat  oaiviliid. Dat mearrádus sáhttá maiddái nannet ja formaliseret daid sámi organisašuvnnaid ja  ásahusaid ovttasdoaibmama maidda eai juolluduvvo bušeahttaruđat Sámedikkis. ¶
§ 4 Šiehtadallamiid ovdánanvuohki ja áigerámmat 1.  Sámediggi ovddida bušeahttagáibádusastis maŋemusat 47. vahkku guoskevaš bušeahttajagi, ja stáhta ovddida fálaldagas maŋemusat golbma vahkku dan maŋŋel. Gáibádus ja fálaldat galgá leat guorahallanláhkái sámi áššiid stáhtaráđi ja sámediggepresideantta ráđđádallančoahkkimis mii dollojuvvo juohke jahkebeali (vrd. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid, čuo. 5). Bealit galget dan ¶
ráđđádallančoahkkimis oččodit ovttaoaivilvuođa daid servodatsurggiid hárrái mat galget erenoamážit deattuhuvvot šiehtadallamiin. 2.  Šiehtadallamiid vuođđu leat dábálaččat fálaldagaid ja gáibádusaid bargodokumeanttat ja daid revišuvdna. Šiehtadallamiin galget ekonomalaš váldorámmat deattuhuvvot. 3.  Šiehtadallamiid vuođđomateriálan lea Fágalaš analysajoavkku jahkásaš raporta, vrd. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid, čuo. 8. Fágalaš analysajoavku sáhttá veahkehit beliid čiekŋudeaddji árvvoštallamiiguin ja sáhttá maid dárkileappot čielggadit materiála jus bealit dan dáhttot. 4.  Bealit sáhttet ieža geahččalit diđoštit vai gávnnahit vejolašvuođaid šiehtadusčovdosiidda. Dat mii dakkár diđoštemiid vuolde boahtá ovdan eai leat ovddiduvvon dahje čadni áššit beliide, jus ii leačča sohppojuvvon sierra ahte nu galgá leat. 5.  Beliid loahpalaš oainnut ja dat maid šiehtadallanlávdegottit leat šiehttan čállojuvvojit beavdegirjái. Go bealit oaivvildit šiehtadallamiid leat loahpahuvvon de galgá dollojuvvot loahpahančoahkkin ovddasvástideaddji stáhtaráđi ja sámediggepresideantta gaskka ovdalgo loahpalaš beavdegirji vuolláičállojuvvo. 6.  Šiehtadallamat galget válbmanit buori áiggis ovdal Stuoradikki giđđabaji loahpaheami vai Stuoradiggi beassá oaidnit šiehtadallabohtosa. § 4 - mearkkašumit  Mearrádus nr. 1 čielggasin dahká ahte lea Sámediggi mii bidjá vuosttamuš  šiehtadallaneavttuid ovddidettiin iežas bušeahttagáibádusa. Go ráđđehusa fálaldat ovddiduvvo  vuostefálaldahkan manná maiddái meannudeapmi njuovžileappot ráđđehusas dannego  gáibádus ja fálaldat ovddiduvvojit oktanis. Dalle garvá guokte meannudeami ráđđehusas sihke  fálaldaga hárrái ja Sámedikki gáibádusa dárkilet vástádusaid hárrái..     Áigerámmaid dáfus lea deaŧalaš ahte šiehtadallanálggu eavttut čilget ovdal juovllaid.  Šiehtadallanbargovugiid mielde meannuduvvo Sámedikkis ovdalgo ráđđehus ovddida  stuoradiggeproposišuvnna, ja de meannuduvvo Stuoradikkis giđđabaji mielde, vrd. §§ 6 ja 7.  Šiehtadallamiid áigerámmat váikkuhit ráđđehusa meannudanáigái ja Sámedikki  dievasčoahkkimiidda, vrd. § 6. Áigerámmat mearkkašit ahte šiehtadallamat berrejit  álggahuvvot árrat ođđajagimánus ja dábálaččat loahpahuvvot maŋemusat njukčamánu primo.  Go gáibádusat ja fálaldagat leat válbmas ovdal sámi áššiid stáhtaráđi ja sámediggepresideantta  jahkábeallásaš ráđđádallančoahkkima, de ožžot bealit vejolašvuođa oppalaččat čilget  gáibádusaid ja fálaldagaid ja čielggadit eahpeselvviid ja boasttuáddejumiid jus dakkárat  ležžet. Jahkebeallásaš ráđđádallančoahkkin dollojuvvo dábálaččat juovlamánu gaskkamuttuin.    Nr. 1 maŋemus čuokkis ferte dulkojuvvot ulbmilmearrádusa § 1 nr. 1 ektui. Dat mearrádus  čilge ahte bealit sáhttet erenoamážit deattuhit čielggadit Sámedikki ollislaš  bušeahttaovddasvástádusa dárkilet definerejuvvon servodatsurggiid siskkobealde nugo  ovdamearkka dihte dutkamis ja oahpahusas, kultuvrras (gielain ja diehtojuohkimiin),  ealáhusovdánahttimis jna. Mearrádus lahčá dalle saji Sámedikki geavatlaš  bušeahttaovddasvástádusa doaimmaheapmái áiggi vuollái. Dát seahtá maiddái  árvvoštallojuvvot sierra ráđđádallanproseassaid oktavuođas Sámedikki láhkahálddašanválddi  hárrái.    Mearrádusa nr. 2 čilge ahte šiehtadallanvuohki mielddisbuktá ahte bealit dábálaččat atnet  čálalaš dokumenttaid ja daid revišuvnnaid vuođđun. Dat lea danne vai olaha dárbbašlaš  dieđuid šiehtadallandilálašvuođas. Nr. 2 nubbi čuokkis čilge dárkileappot dan mii ovddiduvvo  § 2:s ja dan mearkkašumiin. ¶
Mearrádusa nr.3 čuovvola ráđđadallanvugiid 8. čuoggá Fágalaš analysajoavkku nammadeami  birra mii earet eará sámi statistihka vuođul galgá ráhkadit raportta sámi servodagaid  dilálašvuođa ja ovdáneami birra. Dat raporta lea maiddái deaŧalaš vuođđun bušeahta ja  ekonomalaš váldorámmaid šiehtadallamiin. Mearrádus maiddái rahpá vejolašvuođa Fágalaš  analysajovkui veahkehit šiehtadallamiin darkilet árvvoštallamiid dahkat dakkár čuolmmain  mat leat njuolgga relevánttat šiehtadallamiin. Vai bealit eaba galgga sáhttit eastadit nubbi  nuppi dahkamis dakkár árvvoštallamiid, de lea doarvái ahte juobbá bealli dáhttu. Eaktuduvvo  aŋkke ahte goappašat bealit leaba ovttaoaivilis geavaheames Fágalaš analysajoavkku.    Mearrádus nr. 4 dahká šiehtadallanproseassa njuovžileabbon nu ahte beassá ovdánit jus  šiehtadallandilálašvuohta lea darvánan. Lea dattege deaŧalaš ahte goappašat bealit ipmirdeaba  mat diđoštallamat leat ja mat šiehtadallamat leat.    Mearrádusa nr. 5 duođašta ahte šiehtadallamiin galgá čállojuvvot loahppabeavdegirji. Das  fertejit beliid oainnut ja dat mas leat olahan ovttaoaivilvuođa, čielgasit boahtit ovdan. Movt  beavdegirji hábmejuvvo ferte mearridit § 2 ektui ja dan mearkkašumiid ektui Sámedikki  bušeahttaguoskevaš friddjavuođa hárrái. Loahpalaš beavdegirji válmmastuvvo ja  vuolláičállojuvvo sámi áššiid stáhtaráđi ja sámediggepresideantta loahpahančoahkkimis.    Mearrádusa nr. 6 čilgejuvvo muhtun muddui dán paragráfa nr. 1 mearkkašumiid vuolde.  Šiehtadallamat berrejit dábálaččat leat loahpahuvvon primo njukčamánu vai bahcá áigi dan  meannudit Sámedikkis ja báhcá áigi ráhkadit Stuoradiggeproposišuvnna mii ovddiduvvo  Stuoradiggái giđđat. ¶
§ 5 Dieđut šiehtadallamiid birra 1.  Šiehtadallamat ja dokumeanttat mat adnojuvvojit šiehtadallamiin leat čiegusdieđut jus šiehtadallanlávdegoddi ii leačča eará soahpan, vrd. almmolašvuođalága § 19. 2.  Šiehtadallamiid vuolde eai sáhte bealit almmostahttit eará dieđuid go daid maid šiehtadallanlávdegoddi lea soahpan almmostahttit. 3.  Maŋŋel go šiehtadallamat leat loahpahuvvon, de sáhttá ráđđehus/stáhta ja Sámediggi almmuhit: a.  Šiehtadallamiid beavdegirjji b.  Šiehtadallamiid bargodokumeanttaid c.  Fágalaš analysajoavkku árvvoštallamiid ja dieđuid šiehtadallanbeliide. § 5 - mearkkašumit  § 5 mearrádus čilge ahte šiehtadallamiin galgá luohttámuš leat vuođđun ja ahte dain galgá  oččodit čovdosiid maid goappašat bealit dohkkeheaba. Dokumeanttat mat adnojuvvojit  šiehtadallamiin eai dárbbaš leat almmolaččat, vrd. almmolašvuođalága § 19 Spiehkastagat  dokumeanttaid dáfus mat lonohallojuvvojit ráđđádallamiin Sámedikkiin j.ea. ¶
Go  šiehtadallamat leat loahpahuvvon, de lea váldonjuolggadus ahte šiehtadanbeliid dokumeanttat  leat almmolaččat, muhto dan árvvoštallá diehttelasat goabbáge bealli ieš. ¶
§ 6 Sámedikki meannudeapmi Ovddasvástideaddji stáhtaráđi ja sámediggepresideantta loahpalaš beavdegirji, lea vuođđun áššái maid Sámediggeráđđi ovddida Sámedikki dievasčoahkkimii. Sámedikki ¶
Mearrádus cealká: ”Lea vejolaš spiehkastit das ahte dokumeanttat leat almmolaččat daid dokumeanttaid dáfus mat geavahuvvojit stáhtalaš orgánaid ja Sámedikki ja sámi organisašuvnnaid ráđđádallamiin ILObirra artihkal 6. Dát ii guoskka dokumeanttaide mat geavahuvvojit oassin almmolaš gulaskuddamis.” ¶
dievasčoahkkinmearrádus lea gárvvis ovdalgo Ráđđehus ovddida iežas proposišuvnna Stuoradiggái Sámedikki doaimma ja sámi ulbmiliid bušeahta váldoekonomalaš rámmaid birra. § 6 - mearkkašumit  Sámedikkis galgá leat vejolašvuohta mearridit oaivilis šiehtadallanbohtosa hárrái.  Šiehtadallamiid loahpalaš beavdegirji lea danne vuođđun áššis maid Sámediggeráđđi ovddida  Sámedikki dievasčoahkkima ovdii. Ráđđehus ferte vuordit Sámedikki  dievasčoahkkinmearrádusa áššis ovdalgo ovddida proposišuvnna Stuoradiggái. Dat  mearkkaša ahte Sámedikki mearrádus sáhttá váldot fárrui ja/dahje biddjo mielddusin  stuoradiggeproposišuvdnii. Lea deaŧalaš ahte Sámedikki oaidnu boahtá ovdan proposišuvnnas  maid ráđđehus ovddida Stuoradiggái.    Jus nu šaddá ahte Sámedikki dievasčoahkkin ii dohkket šiehtadallanbohtosa maid  Sámediggeráđđi lea rávven Sámedikki dievasčoahkkimii, de ii leat ráđđehus geatnegahtton  ođđasis šiehtadallat ja čielggadit rámmaid Sámedikkiin. Lea vuođđu dadjat ahte ráđđehus  dalle lea juo čađahan dan proseassa maid lea geatnegahtton čađahit álbmotrievtti mielde.  Ráđđehus sáhttá liikká dan dahkat eará ákkaid geažil jus ieš dáhttu.    Jus ráđđehus stuoradiggeproposišuvnnas čilgegoahtá vuoruhemiid ja doaimmaid mat eai leat  šiehtadallamiin leamaš ovdan šiehtadallanvugiid mielde, de eaktuduvvo ahte daid hárrái lea  ráđđádallojuvvon ráđđádallanvugiid mielde. § 7 Šiehtadallanbohtosa ovddideapmi 1.  Šiehtadallanboađus oktan dárbbašlaš juolludusaid evttohusaiguin ovddiduvvo Stuoradiggái. 2.  Stáhta sirdimat mat leat šiehtaduvvon lea Stuoradikki juolludusaid duohken. Šiehtadallanboađus lea Stuoradikki mearrádusa vuolde. 3.  Stuoradikki mearrádus Sámedikki doaimma ja sámi ulbmiliid bušeahta váldoekonomalaš rámmaid birra gusto čuovvovaš jagi. § 7 - mearkkašumit  Nr. 1 mearrida ahte šiehtadallanboađus ovddiduvvo sierra proposišuvdnan Stuoradiggái.  Stuoradiggi beassá de sierra áššin mearridit oainnus sámi ulbmiliid ja Sámedikki doaimma  bušeahta váldoekonomalaš rámmaid hárrái boahttevaš jagi ovddas. Dalle rahpasa sadji digaštit  sámepolitihka ovdáneami boahtteáiggi perspektiivvas. Dat váldá vuhtii guovddáš áigumuša  sámelága § 1-3 mearrádusain das ahte Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvo ráđđehussii.  Sierra Stuoradiggeproposišuvdna sáhttá buhttet dálá vuogi mas almmuhuvvo jahkásaš  stuoradiggedieđáhus Sámedikki doaimma birra.    Nr. 2 čilge ahte Stuoradiggi lea juolludeaddji eiseváldi, ja ahte Stuoradikkis lea  dievasválddálaš dahkat dan mearrádusa maid dáhttu. ILO-konvenšuvnna nr. 169 mielde ii leat  Stuoradikkis geatnegasvuohta ráđđádallat dahje šiehtadallat Sámedikkiin. Dat ii hehtte dattege  ahte Stuoradiggi dihto dilálašvuođain maiddái bušeahttaoktavuođas sáhttá atnit dan  lunddolažžan.  Nr. 3 duođašta ahte sámi ulbmiliid bušeahtta ja Sámedikki rámmat čuvvot dábálaš  bušeahttajagi. Stuoradiggemearrádus šaddá dalle fárrui ráđđehusa bušeahttaproposišuvdnii  mii ovddiduvvo čakčat. ¶
3. mielddus Válddi ja doarjjaortnegiid sirdin Sámediggái Lovdata, bušeahttaproposišuvnnaid, stuoradiggedieđáhusaid ja juolludusreivviid vuođul  Sámediggái 1989 rájes 2007 rádjái. ¶
Válddahallan ii soaitte leat ollislaš. ¶
1987 Sámeláhka addá njuolggadusaid Sámedikki ásaheami birra ja Sámedikki bargosurggiid ja  válddi birra. 1989, ásaheami oktavuođas Sámediggi váldá badjelasas doaimma Norgga sámiráđis  Gieldadepartemeanta: Sirdá Sámedikki háldui   -  Sámi organisašuvnnaid doarjaga juolludeami (1990:s 2,35 milj. kruvnno).   -  Duodjedoarjaga juolludeami (sámi duodji/sámi dáiddavisttiide) (1990:s 2,85 milj.  kruvnno).  Doarjagat juolluduvvojedje departemeantta njuolggadusaid mielde.  -  Sámi ovdánahttinfoandda doarjagiid juolludeapmi (1990:s 8,2 milj. kruvnno) Gon.res.  31.10.1975 njuolggadusaid mielde mat maŋŋel rievdaduvvojedje. 1990 Gieldadepartemeanta:   Sámediggi fápmuduvvo nammadit stivrra Sámi ovdánahttinfondii. 1991 Gieldadepartemeanta:   - 700 000 kruvnno doarjjan Sámedikki joavkočalliide. Sámediggi mearrida eavttuid juolludit  ruđaid seammaládje go Stuoradikki sullasaš ortnet.   - dáhttu Sámedikki árvvoštallat viiddidit Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguovllu. 1992 Gieldadepartemeanta:   Gon. res. guovvamánu 7.b. 1992 oažžu Sámediggi viidát fápmudusaid Sámi ovdánahttinfoandda hárrái.    Kulturdepartemeanta:   Sámeláhka rievdaduvvo, kap. 3 sámegiela birra lasihuvvo. Sámediggi nammada Sámi  giellaráđi. 1993 Mánáid- ja bearašdepartemeanta:   Doarjjahálddašeami sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaimmaide (1,23 milj. kruvnno).     Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta:   Sámi nuoraid oahppostipeandda hálddašeapmi (0,7 milj. kruvnno). Departemeanta mearrida  njuolggadusaid. Sámediggi sáhttá árvalit rievdadusaid.    Dasa lassin oažžu Sámediggi válddi nammadit Sámi oahpahusráđi, sámi joatkkaskuvllaid  stivrra, Arborde sámi vuođđoskuvlla stivrra ja vejolaččat ovddasteddjiid Sámi allaskuvlla stivrii. ¶
Gieldadepartemeanta:   - Departemeanta sirddii Sámediggái válddi juolludit doarjaga guovttegielalaš gielddaide ja  fylkkagielddaide, ja Sámediggi mearridii ahte Sámi giellaráđđi galggai juolludit ruđaid (Sámi  giellaráđđi heaittihuvvui 2005:s ja Sámedikki doarjjastivra juolluda dál ruđaid). Sámediggi  oažžu juolludusreivves válddi ráhkadit njuolggadusaid doarjaga juolludeapmái (16,65 milj.  kruvnno).  - Sámediggi fápmuduvvui mearridit njuolggadusaid sámi organisašuvnnaid ja sámi duoji  doarjjajuolludeapmái. Dábálaš váidinvuogi rievdadusevttohusat galget ovddiduvvot  Gonagassii.    Kulturdepartemeanta sirdá čuovvovaš ortnegiid Sámediggái:  -  Norgga kulturráđi oasi sámi kultuvrii (ásahii Sámi kulturfoandda 1994  stáhtabušeahtas)  -  Doarjja sámi lágádusdoibmii  -  Doarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide  -  Doarjja Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas  -  Doarjja Sámi kulturguovddážii Arbordes   Dása juolluduvvui oktiibuot 8 milj. kruvnno. Sámediggi ”hálddaša juolludusa kulturulbmiliidda iežas árvvoštusa mielde” (reive 25.1.1993). Juolludusreivves celkojuvvo ahte jus váidda  ii ovddiduvvo Kulturdepartementii de eaktuda departemeanta ahte Sámediggi ráhkada evttohusa sierranjuolggadusaide. Sámediggi ásahii Sámi kulturráđi, ja mearridii njuolggadusaid  kulturráđđái ja sámi lágádusdoarjaga juolludeapmái.     Dasto sirdojuvvui Sámediggái váldi nammadit stivrra Sámi sierrabibliotehkii ja sámeradio  prográmmaráđđái. 1994 Birasgáhttendepartemeanta sirddii  sámi kulturmuitosuodjalusa ovddasvástádusa Sámi  kulturmuitoráđđái. Ráđi nammadii Sámediggi ja hálddahuslaš ruđaid hálddaša Sámediggi.  Sámi kulturmuitoráđđi ásahuvvui 1.9.1994:s ja das lei sierra fágahálddahus. Fápmudanmearrádusas (borgemánu 31.b. 1994) celkojuvvo ahte Sámi kulturmuitoráđis lea kulturmuitolága mielde seamma váldi ja doaimmat sámi kulturmuitosuodjalusas go fylkkagielddain lea  kulturmuitosuodjalusas muđui. Riikaantikváras lea bajemus fágalaš ovddasvástádus ja fágalaš  bagadanváldi, ja lea maiddái váidinásahus. Dat mearkkaša ahte Sámi kulturmuitoráđi  politihkalaččat válljejuvvon lahtuin lea politihkalaš ovddasvástádus Sámedikki guovdu muhto  leat fágalaččat Riikaantikvára vuollásaččat.    Kulturdepartemeanta/Gieldadepartemeanta:   -  Sámi kulturfoanda ásahuvvo 1994`stáhtabušeahtas (vrd. St.prp. nr. 1 (1993-1994)).   . Stuoradiggi guorrasa dasa ahte Sámediggi mearrida dárkilet njuolggadusaid foandda ruhtageavaheami hárrái. Sámediggi mearrida ahte Sámi kulturráđđi lea foandda stivra (2005 rájes  Sámedikki doarjjastivra).  -  700 000 kruvnno sirdojuvvo Árran julevsámi guovddáža doibmii Divttasvuonas. 1996 Eanandoallodepartemeanta:  Čuovvovaš váldi addojuvvo boazodoallolága olis (fápmuiboahtán suoidnemánu 1.b. 1996:s):  § 6. Boazodoallostivra. Sámediggi nammada 3 lahtu (oktan várrelahtuiguin). ¶
§ 7. Guovllustivra. Juohke boazodoalloguovllus galgá leat guovllustivra mas leat 5 dahje 7  lahtu peršovnnalaš várrelahtuiguin. Fylkkadiggi nammada 3 dahje 4 lahtu (várrelahtuiguin), ja  Sámediggi nammada 2 dahje 3 lahtu (várrelahtuiguin). 1998 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta: Oahpahuslága § 6-4 addá Sámediggái láhkaása- husválddi ja doaimmaid vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa sisdoalu hárrái. Sámediggi addá  láhkaásahusaid departemeantta mearri rámmaid siskkobealde, dahje ráhkada ovttasráđiid departemeanttain láhkaásahusevttohusaid.    Gielda- ja guovlodepartemeanta: Sirddii Sámediggái politihkalaš joavkodoarjaga hálddašeami  (0,45 milj. kruvnno). Ortnega ásahii GGD 1996:s. Departemeanta bidjá dihto čujuhusaid ruhtajuolludeapmái.    Birasgáhttendepartemeanta:  Riikaantikvára bušehttii ásahuvvo doarjjaortnet sámi kulturmuitosuodjalusa konkrehta suodjalandoaimmaide. Sámi kulturmuitoráđđi hálddaša doarjaga. 1998:s juolluduvvo 0,5 milj.  kruvnno ulbmilii (kap. 1429, poasta 72.7) Doarjja sámi kulturmuittuide – eahpesihkar goas  dát doarjjaortnet ásahuvvui). 1999 Gielda- ja guovlodepartemeanta: Jahkásaš juolludus biddjo Sámedikki háldui ovtta 50-poastta  vuollái, spiehkastuvvo Juolludusnjuolggadusaid § 4:s (dál § 3). Prinsihpalaččat eai galgga  biddjot eará čujuhusat dasa movt juolludus galgá juhkkojuvvot go dat váldovuoruheamit mat  dahkkojit bušeahttaproseassas. 2000 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta:   Sámi oahpahusráđi čállingoddi (sullii 25 virggi) sirdojuvvo Sámediggái. Seammás ásahuvvo  departemeantta bušeahtas (spiehkasteapmi Juolludusnjuolggadusaid § 3:s) sierra 50-poasta  Sámediggái. 2000` juolludus lei 23,5 milj. kruvnno, ja gokčá doaibmagoluid Sámedikki oahpahusossodaga hálddahusas, sámi ohppiid oahpponeavvui ráhkadeami goluid, erenoamáš  pedagogalaš oahpponeavvuid, ja rávvagiid ja bagademiid oahpaheddjiide geat barget sámi  mánáidgárde-, vuođđoskuvla- ja joatkkaskuvlaohppiiguin. Juolludusreivves oalle dárkilis  čujuhusat Sámedikki doibmii.     Kulturdepartemeanta: Sirdá Sámi sierrabibliotehka hálddašeami Sámediggái (3,6 milj. kruvnno, beali stuorát juolludus ovddit jagi ektui ja bibliotehkii ásahuvvojit oktiibuot njeallje virggi). 2001 Mánáid- ja bearašdepartemeanta: Sirdá sámi mánidgárddi sierra doarjaga hálddašeami Sámediggái (8,1 milj. kruvnno, lassánan 1,1 milj. kruvnnuin 2000 rájes). Mánáid- ja  bearašdepartemeantta bušeahtas ráhkaduvvo sierra 50-poasta Sámediggái. Juolludusreivve  vuođul lea Sámediggi fápmuduvvon ieš mearridit ortnega ulbmiliid ja boađusgáibádusaid.    Birasgáhttendepartemeanta: Sámediggi oažžu sámi kulturmuittuid hálddašanovddasvástádusa ¶
kulturmuitolága lága vuođul (ovdal lei váldi fápmuduvvon Sámi kulturmuitoráđđái). Bi- ¶
rasgáhttendepartemeanttas ja Riikaantikváras lea bagadanváldi ja rievdadangelbbolašvuohta ¶
váidagiid hárrái ja iežas oainnu mielde, vrd. láhkaásahusa fágalaš ovddasvástádusjuohkima  birra kulturmuitolága mielde, kap. 3 Fápmudeapmi kulturmuitolága mielde § 12. 2002 Kulturdepartemeanta: Ođđa poasta 320, poasta 53 Sámi kulturulbmilat ásahuvvo. Sámediggi  hálddašišgoahtá ja juolludišgoahtá doarjaga    -  Sámi festiválaide (0,4 milj. kr)  -  Sámi dáiddárstipeandda ja stipeandalávdegoddebuhtadusa (1,2 milj. kr)  -  Čájáhusbuhtadusa sámi dáiddaásahusaide (0,1 milj. kr)  -  Beaivváš Sámi Teáhterii (10,2 milj. kr)  -  Báikenammabálvalussii (1 virgi, 0,5 milj. kr)   -  Sámi giellanjuolggadusaid čuovvoleapmi. Eahpesihkar maid dat mearkkaša.    -  Johtti girjeráđusbálvalus – sámi girjebusset (3,2 milj. kr)  -  Sámi museat museadoarjaortnegis   -  Sámi vuorkádávvirat (2,87 milj. kr)  -  Sámi arkiiva (0,65 milj. kr) (2005:s sirdojuvvon Riikaantikvárii)  Ollislaš juolludus 29,1 milj. kruvnno. Vrd. juolludusreivve masa lea biddjon ”2 milj. kruvnno  duohtalassáneapmin namuhuvvon ulbmiliid nannemii ja hálddašeapmái”. Eahpesihkar makkár  fápmudusat leat addon ortnegiid njuolggadusaid dohkkeheami hárrái. 2003 Gielda- ja guovlodepartemeanta  Sámedikkis lea sámelága § 1-6 nuppi lađđasa mielde váldi mearridit láhkaásahusaid sámi  leavgga geavaheapmái (lasihuvvon Cuoŋománu 11.b. 2003 lágas nr. 22). Dakkár njuolggadusat dohkkehuvvojedje Sámedikkis miessemánu 27.b. 2004:s.     Birasgáhttendepartemeanta:  Juolludus Sámediggái addo 50-poastta bokte (kap. 1429, post 50 Doarjja sámi kulturmuitosuodjalus bargui). Seammás duppalastui doarjja 2 milj. kruvdnui. 2005 Kulturdepartemeanta:  Sámediggi válddii badjelasás Sámi arkiiva vuođđudusa hálddašeami 2002:s, seammás go olu  eará kulturortnegiid hálddašanovddasvástádus sirdojuvvui Sámediggái. Sámediggi bivddii  Riikaantikvára 2002:s čielggadit sámi álbmoga arkiivabálvalusaid huksema ja organiserema.  Maŋŋel dan čielggadeami ja Sámedikki mearrádusa sirdojuvvui Sámi arkiiva 2005:s organisatoralaččat ja ekonomalaččat Riikaantikvára vuollái. Seammás sirdojuvvui Sámedikkis 0,7  milj. kruvnno Riikaantikvárii. Sámi arkiiva lea Arkiivadoaimmahaga vuollásaš ossodat ja  ruhtaduvvo stáhtabušeahta bokte ja Guovdageainnu suohkana doarjaga bokte. ¶
http://www.riksarkivet.no/samisk/om.html ¶
. ¶
Máhttodepartemeanta: ¶
Universitehta ja allaskuvlalágas (fápmuiboahtán borgemánu 1.b. 2005), § 9-4 (5), oažžu ¶
Sámediggi válddi nammadit olggobeal stivralahtuid Sámi allaskuvlii.    Birasgáhttendepartemeanta: ¶
Láhkaásahusas láhkaásahusa rievdaeami birra fágalaš ovddasvástádusjuohkima hárrái j.ea. kulturmuitolága mielde (fápmuiboahtán ođđajagimánu 1.b. 2005) oažžu Sámediggi válddi ¶
kulturmuitosuodjalussuorggis (ovdal lei Sámi kulturmuitoráđis dát váldi). Sámediggi lea sámi  kulturmuitosuodjalusa suorgeeiseváldi plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága olis. Lassin ¶
formála mearrádusgelbbolašvuhtii kulturmuitolága bokte, lea Sámedikkis ovddasvástádus  áittardit sámi kulturmuitobeliid plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága olis. Dasto leat  Sámedikki doaimmaide njuolggadusat.     Birasgáhttendepartemeanta: ¶
Láhkaásahusas boraspiriid hálddašeami birra (fápmuiboahtán cuoŋománu 1.b. 2005), § 5 ¶
oažžu Sámediggi válddi nammadit lahtuid guovlluid boraspirenammagottiide Hedmárkkus  davás. 2006 Justiisadepartemeanta:  Finnmárkkuláhka (fápmuiboahtán suoidnemánu 1.b. 2006) addá Sámediggái čuovvovaš  válddi (dás jorgaluvvon):  - § 4: Sámediggi sáhttá addit njuolggadusaid dasa movt nuppástuvvon meahccegeavaheami  váikkuhusat sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoibmii ja servodateallimii  galget árvvoštallojuvvot. Njuolggadusaid galgá departemeanta dohkkehit. Departemeanta iská  leat go njuolggadusat vuosttaš čuoggá rámmaid siskkobealde, ja leat go heivvolaččat hábmejuvvon.   - § 7: Stivranammadeapmi Finnmárkkuopmodaga stivrii.    Máhttodepartemeanta: ¶
Láhkaásahus mánáidgárddiid sisdoalu ja doaimma rámmaplána birra , kap. 5 Ovttasbargu, ¶
čuokkis 5.6. Sámediggi:. ”Sámediggi hálddaša ruđaid mat geavahuvvojit mánáidgárddiid sámi  mánáid doaimmaide ja sáhttá addit bagadeami ja veahki bargiide beroškeahttá das gos riikkas  mánáidgárdi lea.”    Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶
Sámeálbmotfoandda njuolggadusain, dohkkehuvvon čakčamánu 22.b. 2006 gon.res. ¶
čilgejuvvo Sámedikki rolla foandda hálddašeamis, ee. ahte Sámediggi nammada foandda  stivrra ja sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid ja vuoruhemiid foandda vuoittu  hálddašeami dáfus njuolggadusaid vuođul. Maiddái foandda stivrra mearrádusaid váidingeaidnu čilgejuvvo.    Kulturdepartemeanta: ¶
Báikenammalágas (rievdadus fápmuiboahtá borgemánu 1.b. 2006) addo čuovvovaš váldi ¶
Sámediggái (dás jorgaluvvon):   § 10 Váidin: ”Prinsihpalaš váidináššiin sáhttá váidinnammagoddi addit Norgga giellaráđđái,  Sámediggái ja departementii vejolašvuođa buktit cealkámuša.”  §  11: Sámediggi nammada sámi báikenammakonsuleanttaid.    Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ¶
Báktelágas § 7a. Sierranjuolggadusat roggama birra Finnmárkkus lea Sámediggi okta dain ¶
ásahusain maiddá roggi galgá dieđihit. § 22a:s Sierranjuolggadusat ohcama birra Finnmárkkus  lea Sámediggi okta dain ásahusain mii galgá oažžut vejoalšvuođa buktit cealkámuša ohcanlobiid birra. Jus Sámediggi dahje Finnmárkkuopmodat vuođđoeaiggádin hilgu ohcamuša, de  galgá departemeanta mearridit ohcamuša. 2007 Kulturdepartemeanta: ¶
Láhkaásahusas kulturbiergasiid olggosdoalvuma ja sisafievrrideami birra (fápmuiboahtán ¶
ođđajagimánu 1.b. 2007), § 7 lea Sámediggi nammaduvvon váidinásahussan sámi kulturmuittuid áššiin. ¶
Mielddus 4. Sámedikki doarjjajuohkin 2005-2007 ¶
Vrd. Sámedikki bušeahttamearrádusa skábmamánu 2006, Ášši 046/06 Sámedikki bušeahtta  2007 ¶
Tabealla 4.0 ¶
Čohkkentabealla – Sámi oahpahus ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
100 ¶
Vuođđoskuvla ja joatkkaoahp.-oahpponeavvoráhk. ¶
14 168 ¶
14 675 ¶
14 675 ¶
15 175 ¶
500 ¶
3,4 % ¶
101 ¶
Gelbbolašvuođalokten ¶
2 963 ¶
3 250 ¶
3 250 ¶
3 550 ¶
300 ¶
9,2 % ¶
102 ¶
Mánáidgárddit ¶
9 744 ¶
10 423 ¶
10 423 ¶
10 708 ¶
285 ¶
2,7 % ¶
Submi ¶
26 875 ¶
28 348 ¶
28 348 ¶
29 433 ¶
1 085 ¶
3,8 % ¶
Tabealla 4.1 ¶
Vuođđoskuvla joatkkaoahpahus ¶
3,5 % ¶
1000 kr:n) ¶
Poasta 100 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
10000 ¶
Dábálaš oahpponeavvut (sámi) ¶
a) ¶
0 ¶
8 400 ¶
8 400 ¶
8 900 ¶
500 ¶
6,0 % ¶
10001 ¶
Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut ¶
0 ¶
1 900 ¶
1 900 ¶
1 900 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
10002 ¶
IKT - oahpponeavvut ¶
0 ¶
2 575 ¶
2 575 ¶
2 575 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
10003 ¶
Oahpponeavvoráhk. DjO-ruđat ¶
(ovdal poasta 22) ¶
1 842 ¶
1 800 ¶
1 800 ¶
1 800 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
14 168 ¶
14 675 ¶
14 675 ¶
15 175 ¶
500 ¶
3,4 % ¶
a)  2006:s sirdojuvvui kr 500 000 poasta 100:s poasta 899:ii oahpponeavvodoarjaga evaluerema geažil, dat sirdin máhcahuvvo 2007:s. ¶
Tabealla 4.2 ¶
Gelbbolašvuođa lokten ¶
3,5 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 101 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
10100 ¶
Sámi joatkkaskuvllaohppiid stipeanda ¶
0 ¶
1 100 ¶
1 100 ¶
1 400 ¶
300 ¶
27,3 %       10101 ¶
Fágalaš gelbbolavuođa lokten ¶
0 ¶
1 750 ¶
1 750 ¶
1 750 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
10102 ¶
Alit oahpu stipeanda ¶
0 ¶
400 ¶
400 ¶
400 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
2 963 ¶
3 250 ¶
3 250 ¶
3 550 ¶
300 ¶
9,2 % ¶
Tabealla 4.3 ¶
Mánáidgárddit ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 102 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
10200 ¶
Doarjja sámi mánáidgárddiide ¶
0 ¶
9 480 ¶
9 480 ¶
9 765 ¶
285 ¶
3,0 % ¶
10201 ¶
Oahpponeavvut mánáidgárddiide ¶
0 ¶
843 ¶
843 ¶
843 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
10202 ¶
Sámi mánáidgárddiid áigečála ¶
0 ¶
100 ¶
100 ¶
100 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
9 744 ¶
10 423 ¶
10 423 ¶
10 708 ¶
285 ¶
2,7 % ¶
Tabealla 5.0 ¶
Čoahkketabealla - Sámegiella ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
150 ¶
Guovttegielalašvuođadoarjja 33 ¶
850 ¶
33 850 ¶
33 850 ¶
38 350 ¶
4 500 ¶
13,3 %       151 ¶
Hálddašanguovllu giellaprošeavttat ¶
0 ¶
1 160 ¶
1 160 ¶
1 360 ¶
200 ¶
17,2 %       152 ¶
Giellaprošeavttat hálddašanguov. olggobealde ¶
a) ¶
3 704 ¶
2 550 ¶
2 550 ¶
2 850 ¶
300 ¶
11,8 %       153 ¶
Giellaguovddážiid vuođđodoarjja ¶
3 600 ¶
4 050 ¶
4 050 ¶
4 176 ¶
126 ¶
3,1 % ¶
154 ¶
Sámegiella lea tøffa - Čuovvolandoaibma (Ođđa) ¶
0 ¶
1 000 ¶
1 000 ¶
400 ¶
-600 ¶
-60,0 %       155 ¶
Sámegiel divodanprográmma ¶
3 583 ¶
2 743 ¶
2 743 ¶
3 243 ¶
500 ¶
18,2 % ¶
Submi ¶
44 737 ¶
45 353 ¶
45 353 ¶
50 379 ¶
5 026 ¶
11,1 % ¶
a) 2005 rehketdoallologut leat sihke siskkobealde ja olggobealde hálddašanguovlluid. ¶
Tabealla 5.1 ¶
Guovttegielalašvuođa doarjja ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 150 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
15000 ¶
Guovdageainnu suohkan/Kautokeino kommune ¶
7 431 ¶
7 431 ¶
7541 ¶
110 ¶
1,5 % ¶
15001 ¶
Kárášjoga gielda/Karasjok kommune ¶
7 140 ¶
7 140 ¶
7307 ¶
167 ¶
2,3 % ¶
15002 ¶
Deanu gielda/Tana kommune ¶
4 995 ¶
4 995 ¶
5069 ¶
74 ¶
1,5 % ¶
15003 ¶
Porsánggu gielda/Porsanger kommune ¶
5 379 ¶
5 379 ¶
5299 ¶
-80 ¶
-1,5 %       15004 ¶
Unjárgga gielda/Nesseby kommune ¶
2 812 ¶
2 812 ¶
2850 ¶
38 ¶
1,4 % ¶
15005 ¶
Gáivuona suohkan/Kåfjord kommune ¶
3 503 ¶
3 503 ¶
3463 ¶
-40 ¶
-1,1 %       15006 ¶
Finnmárkku fylkkagielda/Finnmark fylkeskommune ¶
1 400 ¶
1 400 ¶
1411 ¶
11 ¶
0,8 % ¶
15007 ¶
Romssa fylkkasuohkan/Troms fylkeskommune ¶
1 190 ¶
1 190 ¶
1201 ¶
11 ¶
0,9 % ¶
15008 ¶
Tysfjord kommune/Divttasvuona suohkan ¶
0 ¶
0 ¶
3008 ¶
3 008 ¶
- 15009 ¶
Nordland fylkeskommune/Nordlándda fylkkagielda ¶
0 ¶
0 ¶
1201 ¶
1 201 ¶
- ¶
Submi ¶
33 850 ¶
33 850 ¶
33 850 ¶
38 350 ¶
4 500 ¶
13,3 % ¶
Tabealla 5.2 ¶
Giellaprošeavttat hálddašanguovllu siskkobealde ¶
0,0 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 151 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
15100 ¶
Giellaprošeavttat hálddašanguovllu siskkobealde ¶
0 ¶
1 160 ¶
1 160 ¶
1 360 ¶
200 ¶
17,2 % ¶
Submi 0 ¶
1 160 ¶
1 160 ¶
1 360 ¶
200 ¶
17,2 % ¶
Tabealla 5.3 ¶
Giellaprošeavttat hálddašanguovllu olggobealde ¶
0,0 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 152 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
15200 ¶
Giellaprošeavttat hálddašanguovllu olggobealde ¶
3 704 ¶
2 550 ¶
2 550 ¶
2 850 ¶
300 ¶
11,8 % ¶
Submi 3 ¶
704 ¶
2 550 ¶
2 550 ¶
2 850 ¶
300 ¶
11,8 % ¶
Tabealla 5.4 ¶
Giellaguovddážiid vuođđodoarjja ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 153 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
15300 ¶
Porsáŋgu ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15301 ¶
Gáivuotna ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15302 ¶
Divttasvuotna ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15303 ¶
Evenášši ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15304 ¶
Unjárga ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15305 ¶
Deatnu ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15306 ¶
Moskavuotna ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15307 ¶
Røros ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
15308 ¶
Áltá ¶
0 ¶
450 ¶
450 ¶
464 ¶
14 ¶
3,1 % ¶
Submi ¶
3 600 ¶
4 050 ¶
4 050 ¶
4 176 ¶
126 ¶
3,1 % ¶
Tabealla 5.5 ¶
Sámegiella lea tøffa - Čuovvolandoaibma ¶
0,0 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 154 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
15400 ¶
Sámegielkampánjjat ¶
0 ¶
600 ¶
600 ¶
0 ¶
-600 ¶
-100,0 %      15401 ¶
Tearbmaprošeavttat – davviriikkalaš ovttasbargu ¶
0 ¶
400 ¶
400 ¶
400 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi 0 ¶
1 000 ¶
1 000 ¶
400 ¶
-600 ¶
-60,0 % ¶
Tabealla 5.6 ¶
Sámegiel divvunprográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 155 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
15500 ¶
Sámegiel divvunprográmma - olggobeal ruhtadeapmi ¶
0 ¶
1 500 ¶
1 500 ¶
1 500 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
15501 ¶
Sámegiel divvunprográmma - siskkáldas ruhtadeapmi ¶
0 ¶
1 243 ¶
1 243 ¶
1 243 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
15502 ¶
Lullisámegiela stávvaldárkkisteami ráhkadeapmi ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
500 ¶
500 ¶
- ¶
Submi ¶
3 583 ¶
2 743 ¶
2 743 ¶
3 243 ¶
500 ¶
18,2 % ¶
Tabealla 6.0 ¶
Čoahkketabealla -Kultuvra (1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
200 ¶
Sámi kulturfoanda ¶
a) ¶
7 625 ¶
9 447 ¶
9 447 ¶
10 157 ¶
710 ¶
7,5 % ¶
201 ¶
Sámi lágádusat ¶
1 673 ¶
2 273 ¶
2 273 ¶
2 473 200 ¶
8,8 % ¶
202 ¶
Sámi kulturviesut ¶
5 735 ¶
6 245 ¶
6 245 ¶
6 434 ¶
189 ¶
3,0 % ¶
203 ¶
Sámi kulturorganisašuvnnat ¶
1 296 ¶
296 ¶
296 ¶
306 ¶
10 ¶
3,4 % ¶
204 ¶
Sámi festiválat- vuođđodoarjja ¶
1 520 ¶
1 680 ¶
1 680 ¶
1 730 50 ¶
3,0 % ¶
205 ¶
Sámi valáštallan ¶
1 225 ¶
1 025 ¶
1 025 ¶
1 225 ¶
200 ¶
19,5 %       206 ¶
Sámi teáhter ¶
11 800 ¶
13 900 ¶
13 900 ¶
14 318 ¶
418 ¶
3,0 % ¶
207 ¶
Sámi dáidda ¶
325 ¶
4 325 ¶
4 325 ¶
4 685 360 ¶
8,3 % ¶
208 ¶
Sámi álmmuheamit ¶
1 650 ¶
1 950 ¶
1 950 ¶
1 813 ¶
-137 ¶
-7,0 % ¶
Submi ¶
32 849 ¶
41 141 ¶
41 141 ¶
43 141 ¶
2 000 ¶
4,9 % ¶
a) Sámi viessu Oslos evaluerejuvvo áramusat 2007:s. Sámedikki doarjjastivra árvvoštallá addit kr 50 000 dan bargui. ¶
Tabealla 6.1 ¶
Sámi kulturfoanda ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 200 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20000 ¶
Girjjálašvuohta ¶
3 086 ¶
3 086 ¶
3 236 ¶
150 ¶
4,9 % ¶
20010 ¶
Musihkka ¶
1 400 ¶
1 400 ¶
1 550 ¶
150 ¶
10,7 %       20020 ¶
Govvadáidda/duodji ¶
670 ¶
670 ¶
670 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
20030 ¶
Teáhterulbmilat ¶
420 ¶
420 ¶
500 80 ¶
19,0 %       20040 ¶
Mánáid bajásšaddaneavttut ¶
1 870 ¶
1 870 ¶
1 900 ¶
30 ¶
1,6 % ¶
20050 ¶
Eará doaimmat ¶
2 001 ¶
2 001 ¶
2 001 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
20060 ¶
Sámegiel lohkanráiddut ¶
a) b) ¶
0 ¶
0 ¶
300 300 ¶
- ¶
Submi 7 625 ¶
9 447 ¶
9 447 ¶
10 157 ¶
710 ¶
7,5 % ¶
a) 2006:s gulai dát poasta 208:ii sámi almmuheamit. b) Sámedikki doarjjastivra árvvoštallá doarjut sámegiel lohkanráidduid davvi-, julev- ja lullisámegillii ohcamušaid mielde. ¶
Tabealla 6.2 ¶
Sámi lágádusat ¶
3,5 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 201 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20100 ¶
Sámi lágádusat ¶
1 673 ¶
2 273 ¶
2 273 ¶
2 473 ¶
200 ¶
8,8 % ¶
Submi ¶
1 673 ¶
2 273 ¶
2 273 ¶
2 473 ¶
200 ¶
8,8 % ¶
Tabealla 6.3 ¶
Sámi kulturvisttit ¶
3,5 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 202 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20200 ¶
Árran Julevsame Guovdasj, Divttasvuotna ¶
1 353 ¶
1 353 ¶
1 394 41 ¶
3,0 % ¶
20201 ¶
Sámi Dáiddaguovddáš, Kárášjohka ¶
1 307 ¶
1 307 ¶
1 346 ¶
39 ¶
3,0 % ¶
20202 ¶
Ája Samisk Senter, Gáivuotna ¶
900 ¶
900 ¶
927 ¶
27 ¶
3,0 % ¶
20203 ¶
Sjøsamisk kompetansesenter, Billávuotna ¶
320 ¶
320 ¶
330 10 ¶
3,1 % ¶
20204 ¶
Sijti Jarnge, Arborde ¶
1 120 ¶
1 120 ¶
1 154 ¶
34 ¶
3,0 % ¶
20205 ¶
Várdobáiki, Evenášši/Skánit ¶
500 ¶
500 ¶
515 ¶
15 ¶
3,0 % ¶
20206 ¶
Gamtofta, Ráisavuotna ¶
35 ¶
35 ¶
36 1 ¶
2,9  % ¶
20207 ¶
Bihttámsámi viessu ¶
135 ¶
135 ¶
139 ¶
4 ¶
3,0  % ¶
20208 ¶
Sámi viessu Oslos ¶
200 ¶
200 ¶
206 ¶
6 ¶
3,0  % ¶
20209 ¶
Vilgesvárri ¶
25 ¶
25 ¶
26 1 ¶
4,0  % ¶
20210 ¶
Lásságámmi ¶
200 ¶
200 ¶
206 ¶
6 ¶
3,0  % ¶
20211 ¶
Sámi viessu Saččas ¶
150 ¶
150 ¶
155 5 ¶
3,3  % ¶
Submi ¶
a) ¶
5 735 ¶
6 245 ¶
6 245 ¶
6 434 189 ¶
3,0 % ¶
a) Sámedikki doarjjastivra árvvoštallá addit doarjaga Álttá siidii, ohcamuša mielde. ¶
Tabealla 6.4 ¶
Sámi kulturorganisašuvnnat ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 203 ¶
Namma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20300 ¶
Sámi Fágalaš girječálliid ja Jorgaleaddjiid Searvi ¶
119 ¶
119 ¶
123 ¶
4 ¶
3,4  % ¶
20301 ¶
DSJ-Doajmmasiebbre Julevsábme ¶
107 ¶
107 ¶
111 4 ¶
3,7  % ¶
20302 ¶
Sámi museasearvi ¶
70 ¶
70 ¶
72 ¶
2 ¶
2,9  % ¶
Submi ¶
1 296 ¶
296 ¶
296 ¶
306 10 ¶
3,4 % ¶
Tabealla 6.5 ¶
Sámi festiválat - Vuođđodoarjja ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 204 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20400 ¶
Riddu Riđđu 640 ¶
640 ¶
659 19 ¶
3,0 % ¶
20401 ¶
Guovdageainnu musihkkafestivála 640 ¶
640 ¶
659 ¶
19 ¶
3,0 % ¶
20402 ¶
Markomeannu 200 ¶
200 ¶
206 6 ¶
3,0  % ¶
20403 ¶
Kárášjoga beassášfestivála 200 ¶
200 ¶
206 6 ¶
3,0  % ¶
Submi ¶
a) ¶
1 520 ¶
1 680 ¶
1 680 ¶
1 730 ¶
50 ¶
3,0 % ¶
a) Sámediggi árvvoštallá addit doarjaga Skiippágurrafestiválii, ohcamuša mielde. ¶
Tabealla 6.6 ¶
Sámi valáštallan ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 205 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20500 ¶
Sámi Válaštallan Lihttu (SVL) - Norga ¶
a) ¶
1 225 ¶
825 ¶
825 ¶
925 100 ¶
12,1 %       20501 ¶
Sámi spábbačiekčanlithttu (SSL)-Samisk fotballforbund ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
300 ¶
100 ¶
50,0 % Submi ¶
1 225 ¶
1 025 ¶
1 025 ¶
1 225 ¶
200 ¶
19,5 % a) Dasa lassin lea SVL-Norga ožžon kr 300 000 spealloruđain GGD:s 2006:s. ¶
Tabealla 6.7 ¶
Sámi teáhter ¶
3,5 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 206 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20600 ¶
Beaivváš Sámi Teáhter ¶
11 800 ¶
13 300 ¶
13 300 ¶
13 700 ¶
400 ¶
3,0 % ¶
20601 ¶
Máttasámi teáhter ¶
0 ¶
600 ¶
600 ¶
618 ¶
18 ¶
3,0 % ¶
Submi ¶
11 800 ¶
13 900 ¶
13 900 ¶
14 318 ¶
418 ¶
3,0 % ¶
Tabealla 6.8 ¶
Sámi dádda ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 207 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20700 ¶
Sámi dáiddáršiehtadus ¶
1237 ¶
4000 ¶
4000 ¶
4 350 350 ¶
8,8 % ¶
20710 ¶
Čájáhusbuhtadus sámi dáiddáriidda ¶
325 ¶
325 ¶
325 ¶
335 10 ¶
3,1 % ¶
Submi ¶
325 ¶
4 325 ¶
4 325 ¶
4 685 360 ¶
8,3 % ¶
Tabealla 6.9 ¶
Dáiddáršiehtadus ¶
Poasta 207 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20700 ¶
Dáiddafoanda ¶
0 ¶
0 ¶
700 ¶
700 ¶
- 20701 ¶
Stipeanda sámi dáiddáriidda ¶
0 ¶
0 ¶
1 750 ¶
1 750 ¶
- 20702 ¶
Doaibmadoarjja dáiddárorganisašuvnnaide ¶
0 ¶
0 ¶
1 550 ¶
1 550 ¶
- 20703 ¶
Govvadáidaga ja dáiddaduoji oastinortnet ¶
0 ¶
0 ¶
350 ¶
350 ¶
- ¶
Submi ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
4 350 ¶
4 350 ¶
- ¶
Tabealla 6.10 ¶
Sámi almmuheamit ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 208 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
20800 ¶
Nissonbláđđi Gába ¶
0 ¶
400 ¶
400 ¶
500 100 ¶
25,0 %       20801 ¶
Nuorttanáste ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
230 ¶
30 ¶
15,0 %       20802 ¶
Mánáidbláđđi 0 ¶
300 ¶
300 ¶
310 10 ¶
3,3 % ¶
20803 ¶
Nuoraidbláđđi Š ¶
0 ¶
750 ¶
750 ¶
773 ¶
23 ¶
3,1 % ¶
20804 ¶
Sámegiel govvaráiddut ¶
a) ¶
0 ¶
300 ¶
300 ¶
0 ¶
-300 ¶
-100,0 % Submi ¶
1 650 ¶
1 950 ¶
1 950 ¶
1 813 ¶
-137 ¶
-7,0 % a)  2007:s sirdojuvvo poasta 20804 sámegiel govvaráiddut sámi kulturfoandda postii 20060. ¶
Tabealla 7.0 ¶
Sámi girjerájusbálvalus ¶
3,5 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 ¶
Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
250 ¶
Johtti girjerájusbálvalusat 5 ¶
116 ¶
4 905 ¶
4 905 ¶
5 407 ¶
502 ¶
10,2 %       251 ¶
Sámi girjerájusbálvalusat ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
252 ¶
Sámi girjebussiid investeremat ¶
0 ¶
3000 ¶
3000 ¶
3000 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
5 116 ¶
8 105 ¶
8 105 ¶
8 607 ¶
502 ¶
6,2 % ¶
Tabealla 7.1 ¶
Doarjja sámi girjebussiide ¶
3,5 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 250 Doaibma ¶
Juolludus 2005Juolludus 2006 ¶
Buš 2007 ¶
Erohus 07 - 06 ¶
Erohus i % ¶
25000 ¶
Kárášjohka ¶
466 ¶
466 ¶
500 ¶
34 ¶
7,3 % ¶
25001 ¶
Porsáŋgu ¶
466 ¶
466 ¶
500 ¶
34 ¶
7,3 % ¶
25002 ¶
Guovdageaidnu ¶
185 ¶
200 ¶
224 ¶
24 ¶
12,0 % ¶
25003 ¶
Deatnu/Unjárga ¶
1 051 ¶
1 051 ¶
1135 84 ¶
8,0 % ¶
25004 ¶
Gáivuotna ¶
489 ¶
489 ¶
547 ¶
58 ¶
11,9 % ¶
25005 ¶
Julevsámi ¶
1 061 ¶
1 061 ¶
1188 ¶
127 ¶
12,0 % ¶
25006 ¶
Lullisámi ¶
1 172 ¶
1 172 ¶
1313 ¶
141 ¶
12,0 % ¶
Submi ¶
4 890 ¶
4 905 ¶
5 407 502 ¶
10,2 % ¶
Tabealla 8.0 ¶
Čoahkketabealla – Sámi ealáhusat ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
300 ¶
Sámi ovdánahttinfoanda ¶
22 486 ¶
22 600 ¶
24 450 ¶
21 820 ¶
-2 630 ¶
-10,8 %       301 ¶
Duodjeásahusat ja organisašuvnnat ¶
3 150 ¶
1 950 ¶
1 950 ¶
2 459 ¶
509 ¶
26,1 %       302 ¶
Goahtegearret ¶
250 ¶
250 ¶
250 ¶
250 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
25 886 ¶
24 800 ¶
26 650 ¶
24 529 ¶
-2 121 ¶
-8,0 % ¶
Tabealla 8.1 ¶
Sámi ovdánahttinfoanda ¶
3,5 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 300 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
30000 ¶
Guolástus ¶
4 100 ¶
4 100 ¶
4 050 ¶
-50 ¶
-1,2 % ¶
30010 ¶
Eanandoallu ¶
3 000 ¶
3 000 2 950 ¶
-50 ¶
-1,7 % ¶
30020 ¶
Duodješiehtadus ¶
a) ¶
8 500 ¶
8 500 8 220 ¶
-280 ¶
-3,3 % ¶
30030 ¶
Molssašuddi ealáhuseallin ¶
6 000 ¶
6 000 5 900 ¶
-100 ¶
-1,7 % ¶
30040 ¶
Interreg ¶
b) ¶
1 000 ¶
2 850 700 ¶
-2 150 ¶
-75,4 % ¶
Submi ¶
c) ¶
22 486 ¶
22 600 ¶
24 450 ¶
21 820 ¶
-2 630 ¶
-10,8 % ¶
a) 2006:s addui organisašuvdnadoarjja duodjeásahusaide/organisašuvnnaide dán poastta vuolde. 2007:s sirdojuvvo Olmmáivákki duodjesearvi, Unjárgga Sámiid Duodje  ja ¶
Duojáriid Dállu OS 301 postii Duodjeásahusat ja organisašuvnnat. b)Kr 700 000 lea biddjon Interregprogrammii. c)  2007:s sirdojuvvo kr 500 000 300 poasttas 899 postii sámi ovdánahttinfoandda doarjagiid evaluerema geažil ¶
Tabealla 8.2 ¶
Duodješiehtadus ¶
Poasta 300 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
30020 ¶
Duodji doaibmadoarjja ¶
3 280 ¶
3 280 ¶
3 000 ¶
-280 ¶
-8,5 % ¶
30020 ¶
Duodji  investeren- ja ovdánahttindoarjja ¶
3 000 ¶
3 000 ¶
3 200 ¶
200 ¶
6,7 % ¶
30020 ¶
Duodji - čálgoortnegat ¶
320 ¶
320 ¶
320 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
30020 ¶
Duodji – fága ja ekonomalaš lávdegoddi ¶
0 ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
- 30022 ¶
Olmmáivákki duodjesearvi ¶
100 ¶
100 ¶
0 ¶
-100 ¶
-100,0 %       30023 ¶
Unjárgga Sámiid Duodje ¶
100 ¶
100 ¶
0 ¶
-100 ¶
-100,0 %       30024 ¶
Duojáriid Dállu OS ¶
100 ¶
100 ¶
0 ¶
-100 ¶
-100,0 %       30025 ¶
Duojáriid Ealáhus Searvi ¶
450 ¶
450 ¶
450 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
30026 ¶
Sámiid Duodji OS ¶
1 050 ¶
1 050 ¶
1 050 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
SD ja DeS ovttastupmi ¶
100 ¶
100 ¶
0 ¶
-100 ¶
-100,0 % ¶
Submi ¶
0 ¶
8 500 ¶
8 500 ¶
8 220 ¶
-280 ¶
-3,3 % ¶
Tabealla 8.3 ¶
Duodjeásahusat ja organisašuvnnat ¶
Poasta 301 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
30100 ¶
Duodjeinstituhtta ¶
1 950 ¶
1 950 ¶
2 009 ¶
59 ¶
3,0 % ¶
30022 ¶
Olmmáivákki duodjesearvi ¶
0 ¶
0 ¶
150 ¶
150 ¶
- 30023 ¶
Unjárgga Sámiid Duodje ¶
0 ¶
0 ¶
150 ¶
150 ¶
- 30024 ¶
Duojáriid Dállu OS ¶
0 ¶
0 150 ¶
150 ¶
- ¶
Submi ¶
3 150 ¶
1 950 ¶
1 950 ¶
2 459 ¶
509 ¶
26,1 % ¶
Tabealla 8.4 ¶
Goahtegearret ¶
Poasta 302 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
30200 ¶
Goahtegearret ¶
a) ¶
250 ¶
250 ¶
250 250 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
3 150 ¶
250 ¶
250 ¶
250 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
a)Doarjja máksojuvvo dainna eavttuin ahte buot gáibádusat juolludusreivves devdojuvvojit. ¶
Tabealla 9.0 ¶
Čoahkketabealla – Sámi biras- ja kultursuodjalus ¶
0,0 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
400 ¶
Kulturmuitosuodjalus ¶
1 538 ¶
1 500 ¶
1 500 ¶
1 884 ¶
384 ¶
25,6 %       401 ¶
Museat ¶
10 793 ¶
12 483 ¶
12 483 ¶
12 887 ¶
404 ¶
3,2 % ¶
402 ¶
Dutkan ja dok. Divttasvuona rádjelosat ¶
0 ¶
1 000 ¶
1 000 ¶
0 ¶
-1 000 ¶
-100,0 % ¶
Submi ¶
12 331 ¶
14 983 ¶
14 983 ¶
14 771 ¶
-212 ¶
-1,4 % ¶
Tabealla 9.1 ¶
Kulturmuitosuodjalus ¶
3,5 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 400 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
40000 ¶
Sámi kulturmuitosuodjalus ¶
1 538 ¶
1 325 ¶
1 325 ¶
1 702 ¶
377 ¶
28,5 %       40001 ¶
Cevzegeađnjárga kulturmuitosuodjalus (Várjjat Sámi Musea) ¶
0 ¶
100 ¶
100 ¶
104 ¶
4 ¶
4,0 % ¶
40002 ¶
Nuortalaččaid kulturbiras (Nuorta-sámi musea) ¶
0 ¶
75 ¶
75 ¶
78 ¶
3 ¶
4,0 % ¶
Submi ¶
1 538 ¶
1 500 ¶
1 500 ¶
1 884 ¶
384 ¶
25,6 % ¶
Tabealla 9.2 ¶
Museat ¶
3,5 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 401 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
40100 ¶
Várjjat Sámi Musea ¶
0 ¶
1 401 ¶
1 401 ¶
1443 ¶
42 ¶
3,0 % ¶
40101 ¶
Deanu Musea ¶
0 ¶
270 ¶
270 ¶
278 ¶
8 ¶
3,0 % ¶
40102 ¶
Sámiid Vuorká-Dávvirat ¶
a) ¶
0 ¶
3 840 ¶
3 840 ¶
0 ¶
-3 840 ¶
-100,0 %      40103 ¶
GuovdageainnuGilišilju ¶
a) ¶
0 ¶
270 ¶
270 ¶
0 ¶
-270 ¶
-100,0 %      40104 ¶
Goavkejoga mearrasámi musea ¶
a) ¶
0 ¶
270 ¶
270 ¶
0 ¶
-270 ¶
-100,0 %      40105 ¶
Gállogiedde musea ¶
0 ¶
70 ¶
70 ¶
73 ¶
3 ¶
4,3 % ¶
40106 ¶
Árran julevsámi musea ¶
0 ¶
2 693 ¶
2 693 ¶
2774 ¶
81 ¶
3,0 % ¶
40107 ¶
Saemien Sitje ¶
b) ¶
0 ¶
1 570 ¶
1 570 ¶
2132 ¶
562 ¶
35,8 %       40108 ¶
Porsáŋggu musea ¶
a) ¶
0 ¶
270 ¶
270 ¶
0 ¶
-270 ¶
-100,0 %      40109 ¶
Savio musea ¶
0 ¶
220 ¶
220 ¶
227 ¶
7 ¶
3,2 % ¶
40110 ¶
Nuorta-sámi  musea ¶
c) ¶
0 ¶
359 ¶
359 ¶
400 ¶
41 ¶
11,4 %       40111 ¶
Museaođastus ¶
b) ¶
0 ¶
1 250 ¶
1 250 ¶
250 ¶
-1 000 ¶
-80,0 %      40112 ¶
Davvioarjesámi museasiida (ođđa) ¶
a) ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
5310 ¶
5 310 ¶
- ¶
Submi ¶
10 793 ¶
12 483 ¶
12 483 ¶
12 887 ¶
404 ¶
3,2 % ¶
a) SVD, Guovdageaidnu, Goavkejohka ja Porsáŋgu doibmet 01.07.06 oktasaččat Davvioarjesámi museasiidda bokte. Davvioarjesámi museasiida lea ožžon     kr 500 000 museaođastusa bokte (poasta 40111) fásta doaibmadoarjjan. b)Samien Sitje lea maiddái ožžon kr 500 000 museaođastusa bokte( poasta 40111) fásta doaibmadoarjjan. c) Nuortasámi musea ii leat ožžon doarvái ruđa doibmii ja lea ožžon doarjaga kulturfoanddas. Doarjja berre danne lasihuvvot. ¶
Tabealla 10.0 ¶
Sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššan ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
450 ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššan ¶
a) ¶
4 100 ¶
4 400 ¶
4 400 ¶
3 850 ¶
-550 ¶
-12,50 % ¶
Submi ¶
4 100 ¶
4 400 ¶
4 400 ¶
3 850 ¶
-550 ¶
-12,50 % ¶
a) 2006 stáhtabušeahtas oaččui Sámediggi kr 5 400 000 prošeaktaruhtan Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas. 2006` juolludusreivves lei      2006` juolludus kr 5 700 000. Sámediggi eaktuda unnimusat seamma supmi 2007:s. Kr 1 200 000 manná postii 01 guovtti virggi bálkái, kr 150 000 manná      postii 800 Dearvvašvuođa- ja sosiálasemináraide ja kr 500 000 manná postii 899 doarjagiid evalueremii. ¶
Tabealla 11.0 ¶
Guovllu ovdánahttin ja ovttasbargu ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 ¶
Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
500 ¶
Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin ¶
820 ¶
1 550 ¶
1 550 ¶
3 100 ¶
1 550 ¶
100,0 % ¶
Submi ¶
a) ¶
820 ¶
1 550 ¶
1 550 ¶
3 100 ¶
1 550 ¶
100,0 % ¶
a) Kr 100 000 várrejuvvo Guovdageainnu filbmafestiválii ja doarjja earret dan ohccojuvvo Finnmárkku fylkkagieldda ovttasbargošiehtadusa bokte. ¶
Tabealla 12.0 Riikkaidgaskasaš bargu (1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
551 ¶
Barentsovttasbargu ¶
340 ¶
325 ¶
325 ¶
325 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
552 ¶
Eará riikkaidgaskasaš bargu/Eamiálbmotvuoigatvuođat ¶
330 ¶
200 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
553 ¶
Doarjja rádjerasttildeaddji doaimmaide ¶
549 ¶
549 ¶
549 ¶
556 7 ¶
1,3  % ¶
554 ¶
Sámi Valášštallan Lihttu (SVL) - Arctic Winter Games ¶
0 ¶
500 ¶
500 ¶
150 ¶
-350 ¶
-70,0 % ¶
Submi ¶
1 219 ¶
1 574 ¶
1 574 ¶
1 231 ¶
-343 ¶
-21,8 % ¶
Tabealla 12.2 Barentsovttasbargu ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 551 Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
55100 ¶
Barentsovttasbargu ¶
340 ¶
150 ¶
150 ¶
150 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
55101 ¶
Barentseamiálbmotkantuvra Murmánskkas ¶
0 ¶
175 ¶
175 ¶
175 0 ¶
0,0  % ¶
Submi 340 ¶
325 ¶
325 ¶
325 0 ¶
0,0  % ¶
Tabealla 12.3 Eará riikkaidgaskasaš bargu /Eamiálbmotvuoigatvuođat ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 552 Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus% ¶
55200 ¶
Eará riikkaidgaskasaš bargu/Eamiálbmotvuoigatvuođat ¶
330 ¶
200 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
Submi 330 ¶
200 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
Tabealla 12.4 Doajja rádjerasttildeaddji doaimmaide ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 553 Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
55300 ¶
Doarjja rádjerasttildeaddji sámi organisašuvnnaide ¶
549 ¶
549 ¶
549 ¶
466 ¶
-83 ¶
-15,1 %       55301 ¶
Doarjja rádjerasttildeaddji kulturbargui ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
90 ¶
90 ¶
- ¶
Submi 549 ¶
549 ¶
549 ¶
556 7 ¶
1,3 % ¶
Tabealla 12.5 Sámi Valášštallan Lihttu (SVL) - Arctic Winter Games ¶
0,0 % (1000 kr:n) ¶
Poasta 554 Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
55400 ¶
Sámi Valáštallan Lihttu (SVL) - Arctic Winter Games ¶
0 ¶
500 ¶
500 ¶
150 ¶
-350 ¶
-70,0 % ¶
Submi 0 ¶
500 ¶
500 ¶
150 ¶
-350 ¶
-70,0 % a) 2007:s eai lágiduvvo Artic Winter Games. Juolludus addojuvvo hálddahusgoluid gokčamii. ¶
Tabealla 13.0 ¶
Dásseárvodoaimmat oppalaččat ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
650 ¶
Dásseárvodutkan ¶
a) ¶
199 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
-200 ¶
-100,0 %      651 ¶
Eará dásseárvodoaimmat ¶
251 ¶
250 ¶
250 ¶
450 ¶
200 ¶
80,0 %       652 ¶
Sohkabealdásseárvu geavatlaš politihkas - SPR-N ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
450 ¶
650 ¶
650 ¶
650 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
a) Dásseárvodutkan sirdojuvvo postii 651, vai buot dásseárvodoaimmat šaddet ovtta sadjái. ¶
Tabealla 14.0 ¶
Sámi statistihkka ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
700 ¶
Sámiguoskevaš statistihkka Norggas ¶
300 ¶
300 ¶
300 ¶
300 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Submi ¶
300 ¶
300 ¶
300 ¶
300 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Tabealla 15.0 ¶
Eará doarjagat – doarjja politihkalaš bargguide ¶
0,0 % ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta Doaibma ¶
RR 2005 ¶
Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 Erohus % ¶
750 ¶
Sámi váldoorganisašuvnnat ¶
a) ¶
2 051 ¶
1 951 ¶
1 951 ¶
1 951 0 ¶
0,0  % ¶
751 ¶
Sámedikki politihkalaš joavkkut ¶
1 800 ¶
1 800 ¶
1 800 ¶
1 800 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
752 ¶
Opposišuvnna bargoeavttut ¶
700 ¶
700 ¶
700 ¶
700 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
753 ¶
Sámediggeválggaid listtut ¶
1 457 ¶
0 ¶
0 ¶
0 0 ¶
- ¶
Submi ¶
6 008 ¶
4 451 ¶
4 451 ¶
4 451 0 ¶
0,0  % ¶
a)Sámediggi doarjjastivra áigu árvvoštallat addit ásahandoarjaga eará sámi váldoorganisašuvnnaide ohcamuša mielde. ¶
Tabealla 16.0 Konferánssat (1000 kr:n) ¶
Poasta 800 Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
80001 ¶
Nuoraidkonferánsa ¶
0 ¶
300 ¶
300 ¶
300 0 ¶
0,0  % ¶
80002 ¶
Mánáidgárdebargiid jahkásaš konferánsa ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
80003 ¶
Dásseárvokonferánsa ¶
a) ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
- 80004 ¶
Jahkásaš konferánsa gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin ¶
0 ¶
135 ¶
135 ¶
135 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
80005 ¶
Bibliotehkakonferánsa ¶
0 ¶
100 ¶
100 ¶
100 0 ¶
0,0  % ¶
80006 ¶
Skuvlakonferánsa (ovdal DjB ruđaid vuolde) ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
200 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
80007 ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálaseminára ovdal doaibmaháld. vuolde) ¶
0 ¶
150 ¶
150 ¶
150 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
Submi ¶
733 ¶
1 085 ¶
1 085 ¶
1 085 ¶
0 ¶
0,0  % ¶
a) Sámediggi lea 2006:s juolludan ruđaid poasttas 651 “Eará dásseárvodoaimmat” dásseárvokonferánsii. Danne eai leat várrejuvvon sierra ruđat konferánsii     2007:s. ¶
Tabealla 17.0 ¶
Bálkkašumiid juohkin ¶
(1000 kr:n) ¶
Poasta 850 ¶
Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶
Buš 2007 ¶
+/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
85001 ¶
Dásseárvobálkkašupmi ¶
0 ¶
100 ¶
100 ¶
0 ¶
-100 ¶
- 85003 ¶
Nuoraid valáštallanbálkkašupmi ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
100 ¶
100 ¶
100,0 % ¶
Submi ¶
0 ¶
100 ¶
100 ¶
100 ¶
0 ¶
0,0 % ¶
Tabealla 18.0 Eará ruhtagaskaoamit (1000 kr:n) ¶
Poasta 899 Doaibma ¶
RR 2005 Buš 2006 ¶
Rev 2006 ¶
Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶
Erohus % ¶
89900 ¶
Doarjjaruđaid evalueren ¶
a) ¶
0 ¶
500 ¶
500 ¶
1 000 ¶
500 ¶
100,0 % 89901 ¶
Sámi ásahusaid ja organisašuvnnaid evalueren ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
474 ¶
474 ¶
- 89902 ¶
Eanandoallodieđáhus ¶
0 ¶
0 ¶
0 ¶
200 ¶
200 ¶
- ¶
Submi ¶
0 ¶
500 ¶
500 ¶
1 674 ¶
1 174 ¶
234,8 % ¶
a) 2007:s sirdojuvvo kr 500 000 poasttas 300, ja kr 500 000 poasttas 450 postii 899 sámi ovdánahttinfoandda ja dearvvašvuođa- ja sosiálaruđaid doarjjaortnega  evaluerema geažil ¶
. ¶
Mielddus 5. Sámedikki nammadeamit/searvan stivrraide, ráđiide ja lávdegottiide ¶
Válddahallan ii leat ollislaš. ¶
Sámedikkis lea váldi nammadit dahje evttohit stivralahtuid čuovvovaš lágaid ja  láhkaásahusaid olis:  -  Boazodoalloláhka, § 6 Boazodoallostivra ja § 7 Guovllustivra  -  Universitehta- ja allaskuvlaláhka, § 9-4 Stivra (Sámi allaskuvla)  -  Finnmárkkuláhka, § 7 Finnmárkkuopmodaga stivra   -  Láhkaásahus boraspiriid hálddašeami birra (fápmuiboahtán cuoŋománu 1.b. 2005), § 5  guovllu boraspirelávdegottit  -  Báikenammaláhka, § 11 Sámediggi nammada sámi báikenammakonsuleantta.     Sámedikkis lea stivranammadanovddasvástádus j.ea. máŋggaid sámi ásahusaide:  -  Friddja ásahusat maidda Sámediggi juolluda eatnasa doaibmadoarjagis (Sámiid  Vuorká-Dávvirat, Beaivváš, Nuortasámi musea)  -  Friddja ásahusat maidda Sámediggi ii atte doaibmadoarjaga, muhto nammada  stivraovddasteddjiid (Álgoálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš,  Finnmárkkuopmodaga stivra ja Finnmárkkuopmodaga dárkkistanlávdegoddi)  -  Hálddašanorgánat main Sámedikkis ii leat njuolgga stivradialoga (Boazodoallostivra,  Guovllustivrrat).   -  Sámedikkis lea muhtun oktavuođain doaibman evttohit iešguđet stivrraide  ovddasteddjiid (Sámi allaskuvla, Dearvvašvuođafitnodat, Sámi joatkkaskuvllaide)    Eará nammadeamit ja searvamat:  -  Boazodoallokonvenšuvnna šiehtadallanlávdegoddi  -  Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lulde  -  Eurohpapolitihkalaš forum, Sámediggeráđđi oassálastá  -  Davviriikkalaš sámi áššiid ámmátorgána. Suoma, Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaid ja  sámedikkiid hálddahuslaš ovddasteaddjit. Sámedikki direktovra ovddasta Sámedikki.  -  Boraspirehálddašeami oktavuođalávdegoddi  -  Boazodoalu árvoháhkanprográmma BÁP-boazu stivra  -  Norgga-Ruošša oktasaš guolástuskommišuvdna   -  Guolástusšiehtadallanráđđi  -  Guolástusa regulerenčoahkkin   -  Mearranjuiččehasráđđi  -  Anadroma luossaguollehálddašeami ovttasbargočoahkkin   -  Davvi-Tromssa ja Finnmárkku dustehusstašuvnnaid foandda lahttu  -  Álttá máilmmeárbbi/báktegovaid bargojoavku   -  Davvi-Trøndelága, Nordlándda ja Lulli-Trøndelága biras- ja kultureatnamiid joavku,  Sámedikki hálddahus oassálastá.  -  Birasforum dain fylkkain mat leat Sámedikki hálddašanguovllu olggobealde.    Muđui oassálastá Sámedikki hálddahus bargojoavkkuin maid departemeanttat ásahit ovttaskas  áššiid čielggadeami várás. ¶
Sámedikki formálalaš sajádat ja  bušeahttavuogit ¶
Raporta geigejuvvon cuoŋománu 27. b. 2007 ¶
Álggahus ja čoahkkáigeassu.................................................................................................... 5 Barggu duogáš........................................................................................................................ 5  Mandáhta................................................................................................................................ 5  Bargojoavku ........................................................................................................................... 6  Bargojoavkku evttohusa čoahkkáigeassu............................................................................... 6 I oassi. Vuođđomateriála – guovddáš surggiid stáhtus....................................................... 10 1.  Álbmotrievttálaš ja našovnnalaš geatnegasvuođat........................................................... 10  1.1. Riikkaidgaskasaš ¶
riektenjuolggadusat...................................................................... 10  1.1.1. ¶
Artihkal 27 ON` 1966 konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid hárrái .... 10  1.1.2. ¶
ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái  iešmearrideaddji riikkain.................................................................................................. 11  1.1.3. Sámi ¶
iešmearridanrievtti ¶
prinsihppa................................................................. 13  1.2. Sápmelaččaid stáhtarievttálaš dilli ........................................................................... 14    2. Sámediggi......................................................................................................................... 16  2.1. ¶
Sámedikki doaimma válddahallan ........................................................................... 16  2.2. ¶
Sámediggi ovddasteaddji álbmotválljejuvvon orgánan............................................ 17  2.3. Sámedikki ¶
hálddahus................................................................................................ 18  2.4. ¶
Sámedikki bargo- ja fápmosuorgi ............................................................................ 21  2.5. Ášševuolggahangelbbolašvuohta ............................................................................. 24  2.6. Siviilaáittardeaddji ¶
Sámediggi ............................................................................. 26  2.7. Ráđđehusadvokáhtta ja Sámediggi........................................................................... 27  2.8. ¶
Sámediggi ja stáhta bargorievttálaš mearrádusat ..................................................... 28  2.9. Sámediggi ¶
almmolašvuođalága ja hálddašanlága oktavuođas ................................. 29  2.10. ¶
Sámedikki bušeahtta ja gullevašvuođahápmi stáhta ektui ................................... 30  2.10.1. Dálá ¶
bušeahttabargovuogit............................................................................... 31  2.10.2.  Sámedikki bušeahta ovdáneapmi ..................................................................... 33  2.11. Sámedikki ¶
bearráigeahččan ja revišuvdna ........................................................... 34  2.12. ¶
Sámedikki ja stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus................................. 35  2.13. ¶
Sámedikki oktavuohta Stuoradiggái..................................................................... 38  2.14. ¶
Sámedikki oktavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide......................................... 39    3.  Stáhtalaš orgánaid gullevašvuođahámit ........................................................................... 41  3.1. Hálddašanorgánat ..................................................................................................... 41  3.1.1. Dábálaš ¶
hálddašanorgánat ................................................................................ 41  3.1.2. ¶
Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat................................................ 42  3.1.3. ¶
Eará stáhtalaš friddjadoaimmat ........................................................................ 42  3.2. ¶
Doaimmat mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan ................................. 44  3.3. Stuoradikki ¶
vuollásaš ¶
ásahusat................................................................................. 45    4. Gielddaid ¶
fylkkagielddaid oktavuohta ráđđehussii ...................................................... 47  4.1. ¶
Stáhtalaš stivreprinsihpat gielddasuorggi guovdu.................................................... 47  4.2. ¶
Stáhtalaš dárkkisteapmi gielddasuorggi sisaboahtorámmain................................... 48  4.3. ¶
Stáhta ja gielddasuorggi ráđđádallamat.................................................................... 50  4.4. ¶
Gollomeroštallamat ja ekonomalaš analysat ............................................................ 51    5.  Davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dili............................................................................. 52 ¶
Eamiálbmogiid dilli Suomas, Ruoŧas, Danmárkkus, Canadas ja Ođđa Zealanddas 52  5.2. ¶
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalus ............................................................. 55 II oassi. Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat ........................................................... 57 6.  Árvvoštallamat Sámedikki formála dili hárrái ................................................................. 57  6.1. ¶
Sámedikki rievttálaš dilli.......................................................................................... 57  6.1.1. Sámediggi ¶
stáhta ¶
juridihkalaš peršovnna oassin .............................................. 58  6.1.2. ¶
Sámediggi iešstivrejeaddji riektesubjeaktan .................................................... 59  6.1.3. ¶
Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat Sámedikki rievttálaš dili hárrái..... 61  6.2. ¶
Sámedikki iešstivrejumi prinsihpa láhkanannen ...................................................... 61  6.3. Ráđđádallanrievtti láhkanannen ............................................................................... 62  6.4. Doarjjahálddašeami ¶
láhkaásahusgelbbolašvuohta ................................................... 63  6.5. ¶
Sámedikki doaimma raporteren ............................................................................... 64  6.6. Konstitušuvnnalaš ¶
rámmat ....................................................................................... 65    7. Bargojaovkku ¶
árvalusa ¶
váikkuhusat ¶
Sámedikki formála dili hárrái ................................ 65  7.1. ¶
Gaskavuohtá hálddašan- ja almmolašvuođaláhkii ................................................... 65  7.2. Bargiid ¶
dilli .............................................................................................................. 66  7.3. ¶
Konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádus ............................................ 66  7.4. Bearráigeahččanortnegat ja revišuvdna.................................................................... 67  7.5. Eará ¶
váikkuhusat ...................................................................................................... 69    8. Bargojoavkku ¶
árvalusat ¶
Sámedikki ¶
formálalaš sajádaga birra ........................................ 71  8.1. Láhkaárvalusat ......................................................................................................... 71  8.2. Mearkkašumit ¶
láhkaárvalusaide............................................................................... 71    9. Ođđa bušeahttabargovugiid árvvoštallamat ja árvalusat.................................................. 73  9.1. Álbmotrievttálaš ¶
árvvoštallamat .............................................................................. 73  9.2. ¶
Dálá bušeahttaproseassaid árvvoštallan ................................................................... 75  9.3. ¶
Fágalaš analysajoavkku raportta geavaheapmi ........................................................ 78  9.4. Ođđa bušeahttaprosedyraid sisdoallu ....................................................................... 78  9.5. Bušeahttavugiid ¶
evttohus ......................................................................................... 79  9.5.1. Modealla ¶
1........................................................................................................ 79  9.5.2. Modealla ¶
2........................................................................................................ 81  9.5.3. Modealla ¶
Bargojoavkku oppalaš árvvoštallamat ođđa bušeahttavugiid birra.......................... 84  9.6.1. ¶
Dustet álbmotrievtti geatnegasvuođaid ............................................................ 84  9.6.2. ¶
Nannet demokráhtalaš proseassaid sámi servodaga ovdánahttimis ................. 84  9.6.3. ¶
Sihkkarastit Sámediggái vejolašvuođa ieš vuoruhit ruđaid sámi kultuvrii ...... 84  9.6.4. Nannet ¶
ráđđehusa ja Sámedikki ovttasdoaimma.............................................. 85  9.6.5. Buoridit ¶
ráđđehusa barggu sámi áššiid dáfus................................................... 85  9.6.6. Láhčit diliid nu ahte sáhttá ovdánahttit Sámedikki ovddasvástádusa ja válddi ja  čalmmustahttit Sámedikki iešheanalašvuođa ................................................................... 85  9.6.7. ¶
Bargojoavkku árvvoštallamiid ja evttohusaid čoahkkáigeassu........................ 85 ¶
Figuvrrat Figuvra 1. Sámedikki politihkalaš organiseren ........................................................................ 16  Figuvra 2. Sámedikki hálddahusa organiseren......................................................................... 20  Figuvra 3. Juolludusat 1990-2007............................................................................................ 33  Figuvra 4. Sámi ulbmiliidjuolludusaid ovdáneapmi (divvojuvvon 2006-hattiid mielde)........ 34 Mildosat Mielddus 1. Bušeahttabargovugiid árvalus mearkkašumiiguin  Mielddus 2. Sámedikki áššehivvodat 1999-2006  Mielddus 3. Válddi ja doarjjaortnegiid sirdin Sámediggái  Mielddus 4. Sámedikki doarjjajuohkin 2005-2007  Mielddus 5. Sámedikki nammadeamit/searvan stivrraide, ráđiide ja lávdegottiide  Mielddus 6. Sámedikki bušeahttaproseassa   Mielddus 7. Departemeanttaid juolludusat sámi ulbmiliidda 2005-2007 Sierra mielddus: Eamiálbmogiid konstitušuvnnalaš, rievttálaš ja ekonomalaš sajádat Suomas, Ruoŧas,  Danmárkkus, Canadas ja Ođđa Zealánddas. Oanehis buohtasteaddji čilgehus. John B. Henriksen, juovlamánu 1.b. 2006. ¶
Álggahus ja čoahkkáigeassu ¶
Barggu duogáš Ráđđádallančoahkkimis maid sámediggepresideanta ja bargo- ja searvadahttinministtar doallaba juohke jahkebeali, sohppojuvvui juovlamánu 14.b. 2005:s nammadit bargojoavkku mii  galgá ovddidit árvalusa movt sáhtášii ásahit ođđa bušeahttavugiid ráđđehusa ja Sámedikki  gaskka ja guorahallat Sámedikki formála sajádaga stáhta ektui.    Dán barggu álggaheami duogáš lea guovtti oasis. Cuoŋománus 2005:s ovddiduvvui raporta  Sámedikki bearráigeahččanortnegiid birra ¶
. Raportta ráhkadii bargojoavku maid Gielda- ja  guovlodepartemeanta lei nammadan ovttasráđiid Sámedikkiin ja Riikarevišuvnnain. Raporttas  divvu bargojoavku gažaldaga eambbo iešstivrejeaddji dilálašvuođa birra Sámedikki dáfus.  Čujuhuvvo dálá vuostelasvuhtii das go Sámediggi lea sihke stáhtaorgána/hálddašanorgána ja  iehčanas álbmotválljen orgána. Bargojoavku oaivvilda ahte vejolaš čoavddus maid seahtá  darkileappot guorahallat, lea ásahit Sámedikki sierra riektesubjeaktan nu ahte Sámediggi  oažžu seamma iešstivrejeaddji árvvu politihkalaččat ja bušeahta dáfus go fylkkagielddat ja  gielddat. Bargojoavku cealká maiddái ahte berre árvvoštallojuvvot movt sámeláhka, Sámedikki juolludanvuogádat ja Sámedikki bearráigeahččanortnegat ja revišuvdna galggašii  rievdaduvvot. Sámediggi meannudii raportta miessemánus 2005:s ja dáhtui Gielda- ja  guovlodepartemeantta ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit berre go Sámediggi sirrejuvvot  sierra riektesubjeaktan.     Cuoŋománus 2005:s ovddidii nubbi bargojoavku raportta mas árvaluvvui ásahit stáhtalaš  eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid. Dán barggu duogáš lei sápmelaččaid vuoigatvuohta beassat ráđđádallat eiseváldiiguin sámiidguoskevaš áššiin mii lea vuoigatvuohta maid  álbmotrievttálaš njuolggadusat nannejit, erenoamážit ILO-konvenšuvdna nr.169 iešmearrideaddji stáhtaid eamiálbmogiid ja čearddaid birra. Maiddái digaštallamat das movt ráđđádallan galggai čađahuvvot, ovdamearkka dihte finnmárkkulága barggu oktavuođas lei  vuođđun dán bargui. Bušeahttaproseassa ráđđádallamat eai dattege gieđahallojuvvon.  Sohppojuvvui dárkileappot ja sierra čielggadit Sámedikki bušeahttaráhkadeami vugiid  dannego bušeahttabarggu vuogit dávjá čuoččaldahttet erenoamáš gažaldagaid ja čuolmmaid.  Ráđđádallanšiehtadusa vuolláičáliiga sámediggepresideanta ja gielda- ja guovloministtar  miessemánus 2005:s ¶
Mandáhta Dán barggu mandáhta lea Sámediggi ja ráđđehus ovttasráđiid bidjan: Bargojoavku galgá árvvoštallat ja buktit evttohusaid dasa movt Sámediggái sáhttá formálalaččat čađahit eanet sorjjasmeahttunis sajádaga. Bargojoavku galgá árvvoštallat vejolaš váikkuhusaid Sámedikki bearráigeahččanortnegiidda ja revišuvdnii ja Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuhtii iešguđetlágán áššiin. Joavku galgá erenoamážit deattuhit vejolaš čovdosiid maid vuođđu lea ahte Sámediggi ain bissu oassin dan juridihkalaš peršovnnas mii stáhta lea. Vejolaš váikkuhusat stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ja ¶
Bearráigeahččanortnegat Sámedikkis ja Sámedikki várás ¶
, Bargojoavkku raporta njukčamánu 2005. Geahča  maiddái čilgehusa St. dieđ. nr. 44 (2004-2005) Om Sametingets virksomhet i 2004, ¶
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta neahttasiiddut sámiguoskevaš áššiid ráđđádallangeatnegasvuođa birra  http://www.regjeringen.no/nb/dep/aid/tema/Samepolitikk/Konsultasjonsplikt-i-samiske-saker.html?id=86931 ¶
parlamentáralaš ovddasvástádussii Sámedikki juolludemiid hárrái, galget maiddái čielgasit ovdanboahtit. Bargojoavkku mandáhtii eai gula vejolaš gažaldagaŧ mat lea čadnon Sámedikki formála árvui olgoriikkas. Bargojoavku galgá maiddái evttohit bargovugiid ráđđehusa ja Sámedikki bargui Sámedikki bušeahtain. Evttohusa vuođđun galget leat áššáiguoskevaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođat mat stáhtas lea eamiálbmoga guovdu, ja dat galgá huksejuvvot daidda álbmotrievttálaš árvvoštallamiidda mat leat stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid raporttas. Bargojoavku galgá árvvoštallat evttohusaid ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid ja oktavuođa eará lágaide. Bargojoavku ovddida evttohusaidis ovdal njukčamánu 15.b. 2007. ¶
Bargojoavku Bargojoavkkus leat leamaš lahttun Sámedikki ja departemeanttaid ovddasteaddjit. Sámedikki  ovddasteaddjit leat leamaš ráđđeaddi Carl Erik Moksness, ráđđeaddi Veslemøy Dahl,  ráđđeaddi Ingar N. Kuoljok, ossodatdirektovra Tommy Somby, vuolit direktovra Hege  Fjellheim Sarre (1.1.2007 rádjái) ja seniorráđđeaddi Torvald Falch (1.1.2007 rájes).  Departemeanttaid bargojoavkolahtut leat leamaš vuosttaškonsuleanta Benny Solheim  Láhkaossodagas, Justiisadepartemeanttas, ráđđeaddi Nancy V. Olsen, ráđđeaddi Cecilie Haare  ja prošeaktajođiheaddji Ninni Kate Rognli Bargo- ja searvadahttindepartemeantta Sámi- ja  unnitlogupolitihkalaš ossodagas ¶
. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea doaibman  bargojoavkku jođiheaddjin ja čállin.    Joavku álggahii barggus čakčamánu 2006 ja lea doallan 5 čoahkkima. ¶
Bargojoavkku evttohusa čoahkkáigeassu Vuođđomateriálas čilgejuvvo dálá dilli, ee. Sámedikki barggu ja válddi suorgi, dálá  bušeahttarutiinnat, ášševuolggahangelbbolašvuohta ja oktavuohta Ráđđehusadvokáhttii.  Bargojoavku lea geahččalan addit ollislaš gova Sámedikki doaimmas ja ovdáneamis sihke  hálddašansuorggis ja politihkalaš suorggis. Joavku atná mávssolažžan čalmmustahttit  Sámedikki iešguđet doaimmaid dannego das lea mearkkašupmi dasa movt Sámediggi berre  organiserejuvvot stáhtalaš eiseválddiid ektui. Bargojoavku lea buohtastahttán gielddaid  oktavuođa ráđđehussii guorahallan dihte sáhttá go dan sirdit Sámediggái. Dasto leat  áigeguovdilis gažaldagat Suoma, Ruoŧa, Canada ja Ođđa Zealándda eamiálbmogiid diliid  hárrái čilgejuvvon.    Árvvoštallamiid dáfus deattuha bargojoavku ahte Sámediggi lea doaibma mii lea sihke  iešstivrejeaddji, álbmotválljejuvvon orgána ja stáhtalaš hálddašanorgána. Lea maiddái  deaŧalaš ahte Sámediggi mii lea sápmelaččaid ovddasteaddji orgána, vuoruha sámi kultuvrra,  iige ráđđehus. Ráđđádallanriekti lea maiddái guovddážis ráđđehusa ektui. Bargojoavku čujuha  ahte dát bealit dahket Sámedikki erenoamáš huksehussan, ja danne lea váttis válljet  ”oppalaščovdosiid” Sámedikki dili formaliseremii ráđđehusa ektui, sihke čatnanhámi dáfus ja  bušeahttaoktavuođain.     Bargojoavkku árvvoštallamat Sámedikki formála dili   Sámedikki formála dili čilgehus lea čuovvoleapmi eará bargojoavkku raporttas (ovddiduvvon  cuoŋománus 2005:s), mas evttohuvvo ahte ”vejolaš čoavddus maid berre dárkileappot ¶
2005` čavčča ráđđehusmolsuma oktavuođas sirdojuvvui Sámi- ja unnitlogupolitihkalaš ossodat Gielda- ja  guovlodepartemeanttas Bargo- ja searvadahttindepartementii. ¶
geahččat lea Sámedikki ásaheapmi sierra riektesubjeaktan nu ahte Sámediggi oažžu seamma sorjjakeahtes dili politihkalaččat ja bušeahta dáfus go fylkkagielddain ja gielddain lea”. Dan  oktavuođas dáhtui Sámediggi ášši guorahallojuvvot ráđđálaga Sámedikkiin. Sámedikki rievttálaš árvvu hárrái, lea bargojoavku ovddidan ovtta evttohusa mas Sámediggi  ain lea oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, ja ovtta evttohusa mas Sámediggi ásahuvvo  iešstivrejeaddji riektesubjeaktan. Bargojoavku oaivvilda ahte čoavddus mas Sámediggi  ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan mii lea formáladit friddja ráđđehusas, jáhkkimis lea  buoremus čoavddus dálá geavada ja oainnu vuođul das ahte Sámediggi lea iešstivrejeaddji  álbmotválljejuvvon orgána. Bargojoavku oaivvilda dán čovdosa čuovvut dan sorjjakeahtes  árvvu mii Sámedikkis juo lea, ja ahte dát čoavddus buorebut čilge gažaldagaid stáhtaráđiid  bagadanválddi ja konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádusa hárrái. Dasto  oaivvilda bargojoavku ahte jearaldat Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái  čielggašii, ja maiddái ahte ráđđehusadvokáhtas ii leat ovddasvástádus doarjut Sámedikki.    Bargojoavku ovddida muđui nai máŋga láhkarievdadusevttohusa mat formaliserejit  Sámedikki dili iešstivrejeaddji álbmotválljen orgánan. Bargojoavku čujuha ahte  láhkarievdadusevttohusat leat jurddašuvvon ollislaččat. Eanas árvalusat eai leat dan duohken  ásahuvvogo Sámediggi sorjjakeahtes riektesubjeaktan dahje ii. Dat leat eanas árvalusat mat  njuolggadusnannejit dálá praksisa ráđđehusa bagadanválddi hárrái Sámedikki,  ekonomiijahálddašeami ja doarjjahálddašeami guovdu. Bargojoavku evttoha ahte  ráđđádallanriekti nannejuvvo sámelágas, ja ahte lága § 1-3 mii mearrida ahte Sámedikki  jahkedieđáhus sáddejuvvo Gonagassii, fámohuhttojuvvo.     Goappaš modeallat Sámedikki formála dili hárrái, mielddisbuktet ahte sámeláhka ferte  rievdaduvvot. Goappaš modeallaid dáfus berre dálá geavat leat njuolggadussan. Evttohus mas  Sámediggi ásahuvvo sorjjasmeahttunis riektesubjeaktan mielddisbuktá dasalassin ahte  Riikarevišuvnna dárkkisteapmi Sámedikki stáhtajuolludusgeavaheami hárrái ferte  láhkaregulerejuvvot. Jus Sámediggi ain galgá leat oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, de  oaivvilda bargojoavku ahte gáibiduvvojit dihto lágalaš doaimmat čalmmustahttit gustojeaddji  rievtti, ja ahte Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa riektedilli berre ain eambbo  čielggaduvvot. Ráđđehusadvokáhtta berre geatnegahttojuvvot veahkehit Sámedikki buot  áššiin mat eai leat Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš riiddut jus Sámediggi  formaliserejuvvo dainnalágiin ahte šaddá oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas. Bargojoavku  oaivvilda ahte seađašii árvvoštallat galgá go dat ovdanboahtit njuolga sámelágas.     Bargojoavku oaivvilda ahte goappaš modeallaid dáfus galgá hálddašan- ja  almmolašvuođaláhka gustot nu movt dál, ja bargiid dilli ii galgga rievdat.    Bargojoavkku árvvoštallamat ođđa bušeahttabargovugiid hárrái  Bargojoavkku bušeahttabargovugiid evttohus galgá , vrd. mandáhta, vuođđuduvvot daidda  álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat stáhtas leat eamiálbmogiid guovdu. Bargojoavkku  evttohus galgá maiddái vuođđuduvvot daidda álbmotrievttálaš árvvoštallamiidda mat leat  stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid raporttas. Dasto deattuha maiddái  bargojoavku sámepolitihkalaš ovdáneami, erenoamážit Sámedikki ovdáneami  iešmearrideaddji álbmotválljejuvvon orgánan. ¶
Bargojoavku oaivvilda ahte vuogas bušeahttabargovuohki modealla seahtá     -  čuovvut álbmotrievttálaš ráđđádallangeatnegasvuođaid  -  oččodit beaktilet ovttasdoaimma ráđđehusa ja Sámedikki gaskka   -  bures doaibmat ráđđehusa dábálaš bušeahttaproseassa ektui  -  bidjat stuorát ovddasvástádusa departemeanttaide go dál lea dakko bokte ahte  bušeahttaproseassas deattuhuvvo oktasaš ipmárdus sámi servodaga dilálašvuhtii ja  ovdánandárbui  -  váikkuhit ráđđehusa barggu ja oktiiheiveheami nannemii ja doaimmaheapmái  sámiguoskevaš áššiin  -  nannet Sámedikki vejolašvuođa ieš vuoruhit doaimmaid sámi kultuvrra várás  -  nannet Sámedikki ságastallama sámi siviila servodagain  -  láhčit dili ovdánahttit Sámedikki ovddasvástádus- ja fápmosuorggi   -  váikkuhit dasa ahte čielggadit Sámedikki sorjjakeahtes dili.     Ráđđádallanvugiid ásaheami oktavuođas sohppojuvvui vuođđudit Fágalaš analysajoavkku mii  jahkásaččat buktá raportta sámi servodaga dili ja ovdáneami birra ee. sámi statistihkaid  vuođul. Bargojoavku navdá dán raportta mávssolaš oassin ođđa bušeahttabargovugiin. Dat lea  buorren vuođđun guorahallamiidda sámi ulbmiliid bušeahta ja sámi doaimmaid áŋgiruššamiid  oktavuođas.    Bargojoavku čielggada golbma iešguđetlágán modealla: ¶
1.modealla vuođđun leat dálá bušeahttarutiinnat ja ráđđádallanvuogit. Modealla  mielddisbuktá ahte sámi ulbmiliid bušeahttaráđđádallamiid čađaheapmái ráhkaduvvojit  dárkilet njuolggadusat. Dan modealla mielde ovddiduvvo giđđat sierra stuoradiggedieđáhus  sámi servodaga dili ja ovdánandárbbu birra, mas ráđđáhus sáhttá Sámediggái addit eanet  geatnegahtti signálaid das movt ráđđehus ieš árvvoštallá ee. Sámedikki bušeahttadárbbu  čuovvoleami, doaimmaid mat ovddiduvvojit Fágalaš analysajoavkku raporttas ja čuoggáid  maid Sámediggi ja iešguđet ráđđehusat leat soahpan maŋemus jagiid ráđđádallančoahkkimiin.  Sámi ulbmiliid juolludemiid loahpalaš juohkin ovddiduvvo dattege easkka go stáhtabušeahtta  ovddiduvvo golggotmánus.     Bargojoavkku lahtut Sámedikki bealis eai oaivvil dán modealla deavdit daid álbmotrievttálaš  gáibádusaid mat biddjojit daid doaimmaid ráđđádallamiidda main lea njuolgga mearkkašupmi  sápmelaččaide ja Sámedikki riektái ovdánanhttit ja háldet iežas ekonomalaš, sosiála ja  kultuvrralaš ovdáneami. 2.modealla vuođđu lea ahte Sámediggái sirdojuvvo dihto proseantaoassi sámi ulbmiliid  stáhtabušeahtas. Modealla vuođđu lea ahte sápmelaččain lea riekti iešmearrideapmái ja riekti  vuoruhit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. Bargojoavkku lahtut  departemeanttaid bealis eai jáhke dán modealla leat vejolažžan duohtandahkat. 3. modealla vuođđu lea gielddaid ja fylkkagielddaid dilli bušeahttaoktavuođain ja dovddus  jahkásaš váldošiehtadallamat stáhta ja ealáhusorganisašuvnnaid gaskka eanandoalu ja  boazodoalu siskkobealde. Modealla deattuha maiddái ahte stáhta ja Sámediggi leat  ovttaárvosaš bealit, vrd. ráđđádallanvugiid. ¶
Modealla mearkkaša ahte giđđat ovddiduvvo stuoradiggeproposišuvdna seammaládje go  gielddaid lohkočielggadeami ja boazodoallošiehtadallamiid dáfus, mii mielddisbuktá ahte  sámi ulbmiliid bušeahttarámmat leat čielggaduvvon buori áiggis ovdalgo ođđa bušeahttajahki  álgá. Dalle buoriduvvo maiddái Sámedikki áššemeannudeapmi aktiivadit, ja Sámediggi sáhttá  doaimmahit buriid proseassaid dain ásahusain maidda das lea ovddasvástádus, ja muđui nai  sámi siviila servodagas vuoruhemiid hárrái ekonomalaš rámmaid siskkobealde.     Modeallaid oppalaš árvvoštallama vuođul lea bargojoavku gávnnahan ahte 3.modealla  (šiehtadallamat) buoremusat vuhtiiváldá daid beliid maid bargojoavku lea deattuhan ođđa  bušeahttabargovugiid hábmemis. ¶
I oassi. Vuođđomateriála – guovddáš surggiid stáhtus ¶
1.  Álbmotrievttálaš ja našovnnalaš geatnegasvuođat ¶
Riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusat Norga lea searvan máŋgga riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide, julggaštusaide ja šiehtadusaide  main lea mearkkašupmi eamiálbmogiid ja čearddaid riektedillái. Deaŧalaččamus riikkaidgaskasaš instrumeanttat maid Norga lea dohkkehan dán oktavuođas leat: ¶
ON`1966 konvenšuvdna siviila ja politihkalaš rivttiid birra ¶
ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái  iešmearrideaddji riikkain ¶
ON`konvenšuvdna mánáid rivttiid birra ¶
, vrd. kapihtal 9 ¶
Eurohparáđi soahpamuš guovlo- dahje unnitlogugielaid birra ¶
, vrd. kapihtal 7 ¶
Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna našovnnalaš unnitloguid suddjema hárrái ¶
Eará riikkaidgaskasaš šiehtadusat main lea mearkkašupmi leat ¶
Biologalaš girjáivuođa  konvenšuvdna ¶
ja Agenda 21, ¶
kapihtal 26 ¶
eamiálbmogiid ja sin servodagaid dohkkeheami ja  nannejumi birra 1992` Birrasa ja ovdáneami máilmmikonferánssa julggaštusas ( ¶
Riojulggaštus ¶
). Álbmotrievttálaččat leat dattege art. 1 ja 27 ON` 1966 konvenšuvnnas siviila ja  politihkalaš rivttiid birra, ja 1989` ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš  álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, dat mat mearridit norgga sámepolitihka rámmaid.  Norga lea searvan máŋgga riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide, julggaštsaide ja šiehtadusaide  main lea mearkkašupmi eamiálbmogiid ja čearddalaš unnitloguid riektedilálašvuhtii. ¶
Artihkal 27 ON` 1966 konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid hárrái Art. 27 ON`1966 konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid hárrái lea guovddáš  njuolggadus unnitloguid suddjemis riikkaidgaskasaččat. Artihkal cealká ahte dain stáhtain gos  leat čearddalaš, religiovnnalaš dahje gielalaš unnitlogut, eai galgga sii geat daidda  unnitloguide gullet, massit rievtti ovttas earáiguin seamma joavkkus ovddidit iežaset  kultuvrra, dovddastit ja geavahit iežaset religiovnna dahje atnit iežaset giela. Norgga  eiseválddit leat dan rájes go sámeláhka 1987:s meannuduvvui dohkkehan ahte stáhtas lea  geatnegasvuohta positiivadit váikkuhit sámi álbmoga eavttuid ovddidit iežaset kultuvrra, ja  ahte dát geatnegasvuohta maiddái mearkkaša kultuvrra materiálalaš eavttuid. Dat boahtá  čielgasit ovdan Od.prp. nr. 33:s (1986-87) ja Árv. O. nr. 79:s (1986-87) sámelága birra.  Od.prp. nr. 53:s (2002-2003) čuožžu ahte SP art. 27 sihke suddje sápmelaččaid vuoigatvuođa  ovddidit kultuvrraset, ja geatnegahttá maiddái eiseválddiid čađahit aktiiva doaimmaid dalle go  dat dárbbašuvvo kultursuodjaleami gáibádusaid deavdit, ja ahte kulturdoaba ferte dulkojuvvot  dainna lágiin ahte maiddái sisttisdoallá kultuvrra materiálalaš eavttuid. ¶
Sámegillii: ¶
http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/Fadda-/Samepolitihkka/Konvenuvdna-nr-169Eamialbmogiid-ja-eard.html?id=451312 ¶
Guovddáš gažaldat art. 27 dulkojumis lea leamaš kulturdoahpaga sisdoallu, ja dalle maiddái  daid geatnegasvuođaid sisdoallu mat das ovdanbohtet. Artihkal nanne ideealla kultuvrra ja  kultuvrralaš ovdanbuktimiid suodjalusa nu go giela ja oskku. Dábálaš dulkojupmi lea ahte  njuolggadus maiddái sisttisdoallá sápmelaččaid ollislaš kulturovddideami materiálalaš  eavttuid. Njuolggadusa mearkkašupmi sápmelaččaid riektedillái lea vuđolaččat guorahallojuvvon NAČ 1984:18:s Sápmelaččaid riektedili birra. Olu gažaldagat main lei eahpesihkarvuohta 1984:s, leat maŋŋel čielgan ON` olmmošvuoigatvuođa lávdegotti geavada bokte mii  goziha konvenšuvnna. Lávdegotti mearrádusat ja cealkámušat nannejit dan dulkojumi mii  dahkkui NAČ 1984:18:s art. 27 viidodaga hárrái. Das celkkii Sámi vuoigatvuođalávdegoddi  ahte art. 27 ii duššefal suddje stáhtalaš billistemiid vuostá mat gáržžidit joavkku kulturovdanbuktima, muhto ahte stáhtain lea maid dihto geatnegasvuohta sihkkarastit ahte unnitlogut  ožžot aktiiva doarjaga. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ákkastalai maiddái ahte art. 27  sisttisdoallá kultuvrra seailluheami ja ovdánahttima materiálalaš eavttuid. ON` olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea atnán dán materiálalaš kulturdoahpaga vuođđun eamiálbmogiid  hárrái. Lávdegoddi čujuha maiddái ahte njuolggadus gáibida doaimmaid mat sihkkarastet  beaktilis searvama dain mearrádusain mat sidjiide gusket, vrd. 1994`General Comment No.  23 art. 27 radjái. Álbmotriektejoavku NAČ 1997:5 oktavuođas Eamiálbmogiid eananvuoigatvuođat álbmotrievtti ja olgoriikkalaš rievtti mielde, oaivvilda ahte art. 27 dulkojupmi  riikkaidgaskasaččat eamiálbmogiid dáfus, lea manname seamma guvlui go ILO-konvenšuvdna nr. 169. Miessemánu 21.b. 1999 láhka nr. 39 olmmošvuoigatvuođaid dili nannema  birra norgga rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhka) addá siviila ja politihkalaš rivttiid  konvenšuvdnii norgga lága árvvu, ja jus leaš vuostelasvuohta de mannet konvenšuvnnaid ja  beavdegirjjiid njuolggadusat mat leat namuhuvvon lágas ovdalii eará lágaid njuolggadusaid,  vrd. olmmošvuoigatvuođalága § 3. ¶
ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain 76. riikkaidgaskasaš bargokonferánsa (International Labour Organization) dohkkehii 1989:s  konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji  riikkain. Go Norga dohkkehii dan 1990:s de gustogođii konvenšuvdna sápmelaččaide.    ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji  riikkain lea oktan 1958` ILO-konvenšuvnnain nr. 107 eamiálbmogiid ja eará čearddaid birra  geat ollásit dahje muhtun muddui ellet čeardan iešmearrideaddji riikkain, dássožii áidna  riikkaidgaskasaš rievttálaš instrumeanttat mat njuolga čilgejit eamiálbmogii suddjema. ILOkonvenšuvnna nr. 169 váldoprinsihppa lea eamiálbmogiid riekti várjalit ja ovdánhattit  kultuvrraset, ja eiseválddiid geatnegasvuohta doarjut dan barggu doaibmabijuid bokte.     ILO-konvenšuvnnas nr. 169 leat njuolggadusat eamiálbmogiid rievtti birra ieža beassat  mearridit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami, beassat oahppat atnit iežaset  giela ja beassat ásahit iežaset ásahusaid mat ovddastit daid eiseválddiid guovdu.  Konvenšuvdna dohkkeha maiddái eamiálbmogiid dáhtu ja dárbbu beassat hálddašit iežaset  ásahusaid, iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami. Dakko bokte dohkkehuvvo  eamiálbmogiid dáhttu bisuhit ja ovdánáhttit iežaset identitehta, giela ja oskku daid stáhtaid  rámmaid siskkobealde gos sii ellet. Konvenšuvnnas leat maiddái njuolggadusat  eananvuoigatvuođaid, barggaheami ja bargoeallima, oahpahusa, oaju ja dearvvašvuođa birra.     Konvenšuvnnas čilgejuvvojit stáhtaid geatnegasvuođaid oppalaš njuolggadusat. Váldoprinsihpat ovdanbohtet art. 2:s mas celko: ”Ráđđehusain lea ovddasvástádus veahkkálagaid daiguin  álbmogiiguin maidda dat gusket, fuolahit koordinerejuvvon ja vuogádatlaš doaimmaid suodja ¶
lan dihte álbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit sin guoskameahttunvuođa.” Dakkár doaibma  galgá sihkkarastit ahte guoskevaš álbmoga lahtut galget beassat ávkkástallat vuoigatvuođaiguin ja vejolašvuođaiguin seammaláhkái go earát álbmogis. Dasto galget doaimmat ovddidit  ahte daid olbmuid sosiála, ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat ollásit duohtandahkkojuvvojit, ja sin sosiála ja kultuvrralaš identitehta, árbevierut ja ásahusat doahttaluvvojit. Dát  prinsihppa čiekŋuduvvo ja nannejuvvo art. 4:s nr.2 mas celkojuvvo ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon doahttalit eamiálbmogiid čielga dáhtuid go álggaha erenoamáš doaimmat mat  sáhttet váikkuhit ovttaskas olbmui dahje eamiálbmogiid ásahusaide, opmodahkii, kultuvrii,  bargui dahje birrasii. Sámi oktavuođas mearkkaša dat ahte doaimmat mat váikkuhit dáiddá  namuhuvvon surggiide eai sáhte álggahuvvot čielga dáhtuid ja vuoruhemiid vuostá,  vuosttažettiin Sámedikki bealis maid ferte gohčodit sámi eanemus legitiima ásahussan. ¶
ILO-konvenšuvnna nr.169 dohkkehettiin, de lea ráđđehus geatnegahttán iežas ráđđádallat  guoskevaš álbmoga ulbmilaš ortnegiid bokte ja erenoamážit sin ovddasteaddji orgánaid bokte  go lea árvvoštallame álggahit lágaid dahje hálddahuslaš doaimmaid mat sáhttet njuolgga  váikkuhit guoskevaš álbmoga, vrd. art. 6. Dat lea mielddisbuktán ráđđádallanvugiid  šiehtadusa stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. ¶
ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkehettiin 1990:s, celkkii Norga ahte Norgga láhkavuođđu  vástidii konvenšuvdnii, vrd. St. prp. nr. 102 (1989-90). Dát oaidnu dáidá leat veahá rievdan  dan maŋŋel, vrd. ráđđehusa láhkaárvalusa i Od. prp. nr. 53:s (2002-2003) Finnmárkkulága  birra, ja daid heivehallamiid mat maŋŋel dahkkojuvvojedje dan nammii ahte sihkkareappot  deavdit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid, vrd. Árv. O. nr. 80 (2004-2005) ¶
.     2003:s dovddahii ILO áššedovdijoavku ahte ráđđehusa finnmárkkulága evttohus ii deavdán  konvenšuvnna mearrádusaid, muhto ahte lávdegoddi sáhttii dohkkehit ráđđehusa evttohusa  jus Sámediggi dan dohkkeha. ¶
ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkeheami oktavuođas celkkii  Sámediggi ahte ”eahpida deavdá go norgga láhkavuođđu ja geavat ollásit daid gáibádusaid  mat ovddiduvvojit K-169:s”, vrd. St. prp. nr. 102 (1989-90), siidu 12. Sámediggi dattege  čujuhii daidda čielggademiide maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lei álggahan dainna  ulbmiliin ahte vejolaččat ráhkadit ođđa láhkavuođu, ja rávvii dohkkeheami dainna ákkain ahte  dohkkeheapmi boahtá cegget gáibádusaid riektečielggadeapmái ja jáhkkimis maiddái dihto  láhkarievdadusaid maŋit áigái. Sámedikki prinsihpalaš oaidnu lea 1993 rájes leamaš dat ahte  ILO-konvenšuvdna nr. 169 galgá inkorporerejuvvot njuolga olmmošvuoigatvuođalága bokte  mii manná ovdalii eará lágaid.     ILO-konvenšuvdna nr. 169 ásaha eamiálbmogiid rievttálaš suddjema unnimusmeriid. Ráđđehus oaivvilda ahte Norgga sámepolitihka dáfus eai leat dát mearit goarideaddjin eaige gáržžideaddjin. Muhtun lágat nu go sámeláhka, deavdá máŋgga sajis vel eambbo go dat geatnegasvuođat maid Norga lea badjelasás váldán konvenšuvnna bokte. Maŋŋel go konvenšuvdna nr.  169 fápmuibiddjui de lea Norga raporteren ILO:i nu movt organisašuvnna njuolggadusat ¶
Vrd. suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku davviriikkalaš sámekonvenšuvnna hárrái, s. 146. Geahča  http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami_samekonvensjon_samisk_H-2183.pdf ¶
Miessemánu 11.b. 2005:s vuolláičáliiga gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta ráđđádallanvugiid  šiehtadusa stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii dan geassemánu  1.b. 2005:s. Geassemánu 1.b. 2005` gon.res. bokte mearriduvvui ahte sohppojuvvon vuogit galget gustot olles  stáhtahálddahusas. ¶
Justiisalávdegotti láhkaárvalus Finnmárkku fylkka eatnamiid ja  luondduriggodagaid riektedili ja hálddašeami birra (Finnmárkoláhka). ¶
gohččot. Sámediggi lea ovddidan oainnus njuolga ILO:i mildosiin mat čuvvot ráđđehusa  raporterema. ¶
Sámi iešmearridanrievtti prinsihppa Álbmogiid iešmearridanrievtti jurdagat leat gávdnon fránskalaš ja amerihkalaš  revolušuvnnaid rájes, ja dan vuođđu vuolgá 1700-logu jurdagiin álbmotsuverenitehta birra.  Jurdagat leat dađistaga láddan danin álbmotrievttálaš prinsihppan masa dál lea viiddis ovttaoaivilvuohta, ja mas lea nanu riikkaidgaskasaš doarjja. Vaikko riektepinsihpas lea nanu  riikkaidgaskasaš doarjja, de ii leat dattege seamma viiddis ovttaoaivilvuohta prinsihpa dárkilet  viidodaga hárrái. Iešmearridanrievtti prinsihpa dárkilet sisdoalu hárrái (”Self-determination”),  ja geaidda dat gusto ovdána geažosáiggi riikkaidgaskasaš riektedilis.    Vaikko álbmogiid iešmearridanrievtti jurdagat leat guhká gávdnon, de lea aŋkke ovddeš koloniijariikkaid dekoloniseren dat mii lea hábmen prinsihppa riikkaidgaskasaš dulkojumi.  Iešmearridanrievtti doaba lea dábálaččat leamaš čadnon dekoloniseremii ja vuollásaš riikkaid  sorjjakeahtesvuhtii. Danne lea riekteprinsihppa vuosttačettiin ožžon riekterelevánssa go lea olgguldas iešmearridanrievttis sáhka, namalassii álbmoga iešmearridanriekti stáhta siskko- bealde olggobeal riikkaidgaskasaš beliid guovdu.     Ođđa girjjálašvuođas boahtá almmotge ovdan ahte álbmogiid iešmearridanriekti lea juoga mii  geažosáiggi ovdána, ja ahte eamiálbmogiid iešmearridangáibádusa ferte dan vuođul  árvvoštallat. Geažuhuvvo ahte eamiálbmogiid iešmearridanriekti sáhttá mielddisbuktit eará go  árbevirolaš olggobeal iešmearridanrievtti, ja ahte das sáhttá leat mearkkašupmi eará  oktavuođain nai go dušše dábálaš koloniseren- ja okkupašuvdnaoktavuođain. ¶
Dalle ákkastallojuvvo ahte álbmogiid iešmearridanrievtti prinsihpa sisdoallu sáhttá rievddadit  dađimielde makkár oktavuođas dat geavahuvvo. Čuoččuhuvvo ahte riekteprinsihppa ferte  dynámalaččat dulkojuvvot, ja ahte prinsihppa maiddái sáhttá mearkkašit siskkáldas iešmearrideami, ovdamearkka dihte go eamiálbmot gáibida iešmearrideami dan  stáhtavuođđudusa ektui mii lea sin árbevirolaš eamiálbmotguovllus.     St.dieđ. nr. 55:s (2000-2001) Sámepolitihka birra čilge ráđđehus iežas oainnu iešmearridanrievtti hárrái sápmelaččaid guovdu ( ¶
). Ráđđehus eaktuda ahte sámi iešmearrideami  ovddideapmi gálgá dáhpáhuvvat dálá sorjjakeahtes ja demokráhtalaš stáhta rámmaid siskkobealde, ja dálá Norgga geográfalaš rájiid siskkobealde. Ráđđehus oaivvilda maiddái ahte  iešmearridanrievtti guovddášbealli sápmelaččaid dáfus, sáhttá deattuhuvvot sápmelaččaid  mieldemearridanrievtti oktavuođas: Sápmelaččaid iešmearrideami ovdánahttima deaŧalaš oasit sáhttet deattuhuvvot sápmelaččaid mieldemearridanrievtti oktavuođas. Dán riektái gullá riekti oassálastit buot mearridandásiin láhkaaddin- ja hálddašanáššiin, ja sápmelaččaid politihkalaš vuogádagaid bisuhan- ja ovddidanbarggus. Sápmelaččaid iešmearrideami vuođđu ferte danne leat riekti oassálastit mearrádusain mat váikkuhit sidjiide. Sámi iešmearrideapmi lea, norgga oktavuođas, dalle gažaldat nagoda go min demokráhtalaš vuogádat addit sápmelaččaide doarvái váikkuhanválddi dain našovnnalaš politihkalaš pro Riekti iešmearrideapmái oaivvilduvvo leat vuđolaš oktasaš olmmošvuoigatvuohtan. Dat ovddiduvvo ¶
ON-soahpamuša ¶
ulbmilis, art. 1:s nr. 2. Dasa lassin ovddiduvvo prinsihppa sullasaš ¶
mearrádusain ON-konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid birra (SP) art. 1:s ja ¶
ONkonvenšuvnnas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš rivttiid birra ¶
Lea guhká digaštallajuvvon gokčá go iešmearridanriekti maiddái eamiálbmogiid ásahuvvon  stáhtaid siskkobealde. ON`olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea máŋgii čuoččuhan ahte maiddái eamiálbmogat gullet SP ja ESK art. 1 vuollái. Norgga ráđđehusa njealját áigodatraportta  meannudettiin golggotmánus 1999:s., dáhtui Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi Norgga ráđđehusa čilget movt sápmelaččaid iešmearridanrievtti SP ja ESK vuođul sáhttá implementeret.    Go Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi meannudii Norgga viđát áigodatraportta, de cealká  lávdegoddi ahte illuda stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid šiehtadusain mii  dohkkehuvvui miessemánu 11.b. 2005:s, ja maiddái finnmárkkulága dohkkehemiin mii  ovdánahttá konvenšuvnna 1. ja 27. artihkkaliid. Sámediggi ja ráđđehus leat dattege dovddahan goabbatlágán oainnu das ahte gullet go eamiálbmogat art. 1 vuollái SP:s ja ESK:s.  Iešmearridanrievtti sisdoallu ja viidodat go dan galgá čađahit demokráhtalaš stáhta siskkobealde, lea ain ovdáneame.     ILO-konvenšuvdna nr. 169 art. 7 nanne ahte eamiálbmogis lea riekti ieš vuoruhit ja dárkut  iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. ILO-konvenšuvnna nr. 169 art. 7 vástida  iešmearridanrievtti sátnádeapmái oktasaš art.1:s nr. 1:s ON` konvenšuvnnain siviila ja  politihkalaš rivttiid birra ja ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš rivttiid birra. ¶
Vaikko ILOkonvenšuvnnas nr. 169 leat dihto mearrádusat main leat oasit mat gusket sámi iešmearrideapmái, de ii leat aŋkke riekta atnit konvenšuvnna vuođđun čuoččuhit sámi iešmearrideami  álbmotrievttálaš ipmárdusa mielde dannego konvenšuvnnas lea sierra mearrádus art. 1:s (3)  mii mielddisbuktá ráddjema álbmogiid iešmearrideami rievtti hárrái. Dás ferte dattege deattuhit ahte ILO ieš cealká ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ii ásat makkárge oppalaš ráddjema  eamiálbmogiid iešmearridanrievtti hárrái, ja ahte dan sáhttá ovttastit vaikko makkár  riikkaidgaskasaš instrumeanttain mii ásaha dahje definere dakkár rievtti eamiálbmogiidda. ¶
Sápmelaččaid stáhtarievttálaš dilli Sámi álbmoga erenoamáš stáhtarievttálaš dilli boahtá ovdan iešguđetládje Ruoŧas, Suomas ja  Norggas (geahča maiddái kap. 5). Sápmelaččaid vuođđonjuolggaduslaš dilálašvuohta nannejuvvo njuolga Suoma ja Norgga vuođđolágain. Norgga beale sápmelaččaid vuođđonjuolggadussuodji lea nannejuvvon Vuođđolága § 110A:s. Njuolggadus lasihuvvui miessemánu 27.b.  1988 ja čuodjá ná: Stáhta eiseválddit leat geatnegahtton lahčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.” Vaikko Ruoŧabealde ii reg- ulerejuvvo sápmelaččaid erenoamáš dilli njuolgga, de leat Ruoŧas aŋkke eará riektegálduid  mielde geatnegasvuođat sámi álbmoga guovdu nu go omd. ”Protokoll 3 om det samiska folket” ¶
.    Lassin formála stáhtarievttálaš njuolggadusaide, de lea maiddái dohkkehuvvogoahtán ahte  sápmelaš álbmot galgá beassat eallit iežas guovllus davviriikkalaš stáhtaásahemiid oktavuođas. Okta guhte álgoálggus juo sátnádii dán vuođđojurdaga lei alimusrievttijustitiarius ¶
Vrd. suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku árvalusa davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii, s. 147 ¶
Henriksen, Scheinin, Åhrén: Sámi álbmoga riekti iešmearrideapmái, s.309-310, Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna: Suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku árvalus, geigejuvvon golggotmánu 26.b. 2005. Oslo 2005 ¶
Davviriikkalaš stáhtaid EO-miellahttovuođa šiehtadallamiid oktavuođas 1994:s, mearriduvvui ahte lea dárbu  čielggadit árbevirolaš sámi sierravuoigatvuođaid nu movt dat ovdanbohtet guđege riikka rievttis, ja Romatraktáhtas. Protokoll 3 lei dakkár čielggadeapmi. Dát beavdegirji lea dál oassi EO-njuolggadusain ja njuolgga  geatnegahtti sihke Supmii ja Ruŧŧii. ¶
. Gonagas Harald dovddahii dán vuođđojurdaga goalmmát Sámedikki rahpansártnis golggotmánu 7.b. 1997: "Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga guvlui – dáččaid ja sápmelaččaid. Sámi historjá lea nannosit čadnon dáčča historjái. Dál fertet atnut ándagassii daid vearredaguid ovddas maid Norgga stáhta ovdal lea dahkan sámi álbmoga guovdu garra dáruiduhttinpolitihka bokte Danne lea norgga stáhtas erenoamáš ovddasvástádus lahčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá hukset nanu ja gievrras servodaga”. Dát  oaidnu boahtá maiddái ovdan máŋgga eará oktavuođain, ee. St.dieđ. nr. 21:s (1999-2000)  ”Menneskeverd i sentrum” ¶
, ja Norgga raporteremis ON`olmmošvuoigatvuođalávdegoddái  2004:s ¶
.    Mieđiheapmi dasa ahte stáhtas lea ovddasvástádus ovddeš vearredaguide sápmelaččaid vuostá  lea maiddái mieđiheapmi mas lea stáhtarievttálaš sisdoallu. Dat lea váldon mielde St.dieđ. nr.  21:s (1999-2000) čuokkis 4.6.2: ”Sápmelaččat leat šaddan gillát garra ja guhkilmas dáruiduhttinpolitihka... Politihkka mielddisbuvttii duođalaš olmmošvuoigatvuođa rihkkumiid.” ¶
Sihke Vuođđolága § 110a, dohkkeheapmi das ahte Norga lea ásahuvvon guovtti álbmoga guvlui ja ovddeš vearredaguid mieđiheapmi , mearkkaša ahte stáhta politihkka sápmelaččaid  guovdu lea ođastuvvon. Dáid beliid rievttálaš sisdoalu ferte dulkot seanadeami ja ođasteami  doahpagiid vuođul. ¶
Ovddeš norgalaš našovnnalaš “oktakultuvrralaš” iešgovva lea  eahpitkeahttá rievdame.    Nubbi gažaldat lea mielddisbuktet go dát prinsihpat geatnegasvuođaid eiseválddiide, mat leat  viidábut go dat mii ovdal lea leamaš vuođđun Vuođđolága § 110a olis. Go § 110a dohkkehuvvui, de ii čalmmustahttojuvvon ovddasvástádus divvut daid vahágiid maid dáruiduhttinpolitihkka mielddisbuvttii. Dat ovdáneapmi mii lea leamaš maŋŋel § 110a dohkkeheami,  mielddisbuktá stáhtii eará ja viidát ovddasvástádusa go dat mii lea dássožii leamaš. Stáhta  ovddasvástádus dán oktavuođas, lea maiddái vuođđun sáme- ja eamiálbmotpolitihka  guovddáš prinsihpaide, nu movt ovdamearkka dihte boahtá ovdan Norgga raporttas  ON`olmmošvuoigatvuođalávdegoddái 2004:s ¶
Geahča ¶
Seanadeapmi ja ođasteapmi mearkkaša proseassa man ulbmilin lea ásahit oktasaš duohtavuođagova ovddeš  daguin ja boahttevaš proseassa man vuođđun lea oktasaš vuoiggalašvuođa áddejupmi mainna sáhttá oččodit  seanadeami. Olmmošvuoigatvuođadutki guovttos Skaar ja Andreassen leaba deattuhan ahte ekonomalaš ja  sosiála juohkin ja juolludeapmi ođđa demokráhtalaš dilálašvuođas lea deaŧalaš bealli seanadanproseassain. Dutkit deattuheaba návcca čađahit ekonomalaš politihka mas lea juohkinmálle mii doarju morálalaš seanadeami,  vrd. Andreassen og Skaar ”Forsoning eller rettferdighet?”, Cappelen 1998, s. 24. ¶
2.  Sámediggi ¶
Sámedikki doaimma válddahallan Sámediggi ásahuvvui geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámediggi ja eará sámi riektedilit  (sámelága) vuođul. Sámediggi lea ásahuvvon sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljen  orgánan sápmelaččaid várás.    Sámedikkis lea parlamentáralaš politihkalaš vuogádat, mas Sámediggeráđđi vuođđuduvvo  Sámedikki dievasčoahkkima eanetlogu vuođul, ja ráđis lea čađaheaddji ja hálddahuslaš  doaimma politihkalaš ovddasvástádus. Dat maid ovdanboahtá čielgasit čoahkkinjođihangotti  sierra bargoveaga bokte mii organisere ja doaimmaha dievasčoahkkima doaimma. ¶
Oppalaš doaba Sámediggi sisttisdoallá čuovvovaš doaimmaid:   1) dievasčoahkkin (parlameantadoaibma mas leat lávdegodde- ja dievasčoahkkimat njeal- je geardde jagis, čoahkkinjođihangoddi mas lea sierra čállingoddi mii jođiha ja  hálddaša dievasčoahkkima doaimma),   2) Sámediggeráđđi (dievasčoahkkima eanetlohku válljen, politihkkaovddidandoaibma, ja  parlamentáralaš ovddasvástádus dievasčoahkkima ektui),   3) doarjjastivra (doarjjahálddašanovddasvástádus daid njuolggadusaid mielde maid  dievasčoahkkin lea bidjan ja hálddahusa rávvagiid mielde) ja giellastivra (sámi termi- nologiijja ja čállinvuogi fágalaš mearrádusorgána),   4) fágalaš hálddašeapmi ja hálddahuslaš doaibma (oahpahuslága, kulturmuitolága ja  sámelága doaimmaid hálddašeapmi, ja iešguđetlágán gulaskuddanáššit mat guoskkahit  doaimmaid main lea mearkkašupmi sámi servodahkii, ja maiddái ollislaš doaimma  ekonomiija ja bargiidstivren.).     Heive dadjat ahte Sámedikki doaibma sulastahttá Stuoradikki, ráđđehusa, departemeantta ja  direktoráhta barggu mii gokčá eanas servodatsurggiid. Sámedikki formála ja duohta váldi  iešguđet surggiin lea máŋggasuorat ja iešguđetlágán. Figuvra 1. Sámedikki politihkalaš organiseren ¶
Sámedikki máŋggageardánis doaibma dagaha ahte dat áddejuvvo iešguđetládje iešguđet  oktavuođain, ja eandalii dannego dulkojuvvo ollislaš politihkalaš orgánan, erenoamášberoštupmin dahje vuollásaš etáhtan. Dat lea hástaleaddji sihke stáhtalaš eiseválddiide ja  máŋgii maiddái Sámediggái alcces.    Sámediggi lea sakka ovdánan maŋemus jagiid. ¶
Ovdal lei organiserejuvvon vuollásaš ráđiide  main ledje iežaset hálddahusat čielga surggiid siskkobealde, muhto dál lea Sámediggeráđis  ollislaš ovddasvástádus dievasčoahkkima guovdu. Seammás lea Sámediggi maŋemus jagiid  váldán badjelasás olu doaimmaid nugo Sámi oahpahusráđi ja Sámi sierrabibliotehka,  ekonomalaš doarjjaortnegiid sámi ásahusaide ja gielddaide ja olu eará doarjjaortnegiid mat  leat jurddašuvvon sámi álbmogii. ¶
Sámediggi ovddasteaddji álbmotválljejuvvon orgánan Sámediggeválggat dollojuvvojit oktanis stuoradiggeválggain juohke njealját jagi. Sámediggi  lea bajemus válgaváldi Sámedikki válggain. Stuoradiggi dohkkeha Sámedikki válganjuolggadusaid, ja Gonagas stáhtaráđis dohkkeha láhkaásahusaid. Buohkain geain lea jienastanvuoigatvuohta biire gielddastivraválggas, ja geat válgabeaivvi lea čállojuvvon biire sámi jienastuslohkui, lea jienastanvuoigatvuohta Sámedikki válggain. Sámediggi ráhkada sámi jienastuslogu álbmotregistara dieđuid vuođul, maŋemus válgga sámi jienastuslogu vuođul ja  daid gáibádusaid vuođul mat lea ovddiduvvon sisačáliheami dahje sihkkuma dáfus válgaáigodagas. Sámi jienastuslohku dollojuvvo gielddaid mielde. Skábmamánu 1.b. ledje 12 538  olbmo čálihuvvon sámi jienastuslohkui.    Sámedikki ovddasteaddjit válljejuvvojit 13 válgabiires ¶
. Juohke válgabiires leat 3 ovddasteaddji. Dasto válljejuvvojit 4 dássenáirasa dan njealji válgabiires gos leat eanemusat jienastan. Sámedikki dievasčoahkkimis leat dalle 43 áirasa.     Sámediggi vállje čoahkkinjođihangotti mas lea jođiheaddji (Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji), nubbinjođiheaddji ja golbma lahtu. Dat čađahuvvo gorrelohkoválgan. Čoahkkinjođihangoddi ráhkada áššelisttu, gohčču Sámedikki dievasčoahkkimii ja jođiha dievasčoahkkimiid. Maŋŋel go Sámediggi lea konstitueren iežas maŋŋel válggaid, de válljejuvvo  válgalávdegoddi mas leat 5 lahtu ja liikka olu várrelahtut. Válgalávdegoddi oažžu Sámedikkis  válddi buktit árvalusa lávdegottiid, doarjjastivrra ja Sámi parlamentáralaš ráđi lahtuid válljemis.     Joavkkuid evttohusaid mielde vállje Sámedikki dievasčoahkkin Sámediggeráđi mas leat 5  ovddasteaddji. Sámedikki dievasčoahkkin jienasta olles ráđi čoahkádusa. Sámediggeráđđi  válljejuvvo jus oažžu eambbo go beali dain jienain mat ledje vuosttas jienasteamis. Danne lea  Sámediggeráđđi vuođđuduvvon čielga eanetlogu vuođul Sámedikki dievasčoahkkimis.     Sámedikki dievasčoahkkin vállje lahtuid njealji lávdegoddái. Plána- ja ruhtadanlávdegottis  leat 14 lahtu, Bajásšaddan- ja oahpahuslávdegottis leat 13 lahtu, Ealáhus- ja kulturlávdegottis  leat 11 lahtu ja Bearráigeahččanlávdegottis leat 5 lahtu. Jahkásaččat dollojuvvojit 4  dievasčoahkkima ja 4 lávdegoddečoahkkima. Lávdegottit galget ovddidit árvalusaid  dievasčoahkkimii dain áššiin maid čoahkkinjođihangoddi sádde lávdegottiide. Bearráigeahččanlávdegoddi galgá ovddidit árvalusaid sierra mearriduvvon njuolggadusaid mielde. ¶
Vrd. sámelága ¶
Go Sámediggi ođđasis organiserejuvvui 2000:s ja Sámi kulturráđđi, Sámi ealáhusráđđi, Sámi  kulturmuitoráđđi ja Sámi oahpahusráđđi heaittihuvvojedje, ásahii Sámediggi 2001:s Sámedikki doarjjastivrra mas lea ovddasvástádus hálddašit Sámedikki doarjjaruđaid. Sámedikki  doarjjastivrra njuolggadusat dohkkehuvvojedje Sámedikkis skábmamánu 9. 2000:s ja bohte  fápmui ođđajagimánu 1.b. 2001:s. Doarjjastivrra čieža lahtu leat válljejuvvon Sámedikki áirasiid ja várreáirasiid gaskkas. Lahtut válljejuvvojit ovtta válgaáigodahkii. Sámedikki doarjjastivrra njuolggadusaid § 1 mielde lea Doarjjastivra Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaid ja doarjjaruđaid ovddas maid Sámediggi bidjá doarjjastivrii hálddašit. ¶
Stivra hálddaša  earet eará Sámi ovdánahttinfoandda ja Sámi kulturfoandda. Dasa lassin hálddaša stivra  máŋggaid kultur- ja ealáhusovdánahttin, oahpahus, giella, kulturmuitosuodjalus ja  dearvvašvuođa- ja soaiálabálvalus stipeanda- ja doarjaortnega. Sámedikki dievasčoahkkin  juolluda jahkásaččat ruđaid maid stivra hálddaša. Dat ortnegat maid Sámedikki doarjjastivra  hálddaša, ovdanbohtet Sámedikki jahkásaš bušeahtas.    Sámediggeráđđi galgá jođihit ja doaimmahit Sámedikki bissovaš doaimma. Sámediggeráđđi  ovddida áššiid čoahkkinjođihangoddái mii fas ráhkada áššelisttu ja juohká áššiis lávdegottiide.  Lávdegottit ovddidit dasto árvalusaid dievasčoahkkimii. ¶
Sámedikki hálddahus 2007:s ledje Sámedikkis su. 120 hálddahusbargi. Go Sámediggi ásahuvvui 1989:s, válddii dat  badjelasás Norgga sámiráđi bargguid, ja maiddái Norgga sámiráđi hálddahusa mas ledje 7  bargi ¶
. Dađistaga go Sámedikki doaibma viiddui hálddašanortnegiid sirdima geažil, de leat  maiddái hálddahuslaš resurssat lassánan. Sámediggi lea dattege máŋgii cuigen go hálddahuslaš resurssat eai leat lassánan hálddašanortnegiid sirdima oktavuođas. Hálddahusa viiddideapmi lea maiddái čadnon Sámedikki politihkalaš doibmii mii dađistaga viidána – ja mii fas  lea sámepolitihkalaš ovdáneami ja eamiálbmotrievtti riikkaidgaskasaš ovdáneami boađus.  Sámedikki hálddahusas leat, vrd. kap. 2.1, olu iešguđetlágán doaimmat ja dat lea máŋgii  leamaš ođđasis organiserejuvvon, politihkalaš dási organiserema mielde.     Jagiid maŋŋel Sámedikki ásaheami lassánii bargiidlohku 15 bargái 1992:s. 1993 rájes oaččui  Sámediggi sámi giellaruđaid ja sámi kulturruđaid hálddašeami ja sámi kultursuodjalandoaimmaid departemeanttain siskkáldas ja olggobeal proseassaid maŋŋá. ¶
Skábmamánu  1992:s mearridii Sámediggi ásahit fágapolitihkalaš vuollásaš ráđi mii galggai hálddašit daid  sámi doarjjaortnegiid mat dalle sirdojuvvojedje Sámediggái. Seammás mearriduvvui ahte  vuollásaš ráđiid hálddahusat galge biđgejuvvot sámi guovllus. Dáid ortnegiid sirdima  oktavuođas oaččui Sámediggi 13 ođđa virggi (ja daidda gullevaš doaibmaruđa) ¶
.     1994:s ásahuvvui Sámi kulturmuitoráđđi ja dat šattai Sámedikki vuollásažžan. Birasgahttendepartemeanta ruhtadii 1999 rádjái 12 virggi kultursuodjalusbargui. ¶
Sámi kulturmuitoráđđi  heaittihuvvui 2000:s ja dan hálddahus šattai de ossodahkan Sámedikki hálddahusas. ¶
Sámedikki mearrádus áššis 44/00 Sámedikki doarjjastivrra njuolggadusat. ¶
Gielda- ja guovlodepartemeantta St.prp. nr. 1 (1989-90) siidu 54. ¶
Vihtta virggi Sámi giellaráđđái ja Sámi kulturráđđái, njeallje sámi kulturmuitobargguide, golbma virggi ásahii  Stuoradiggi bušeahttameannudeami oktavuođas mat várrejuvvojedje Sámi kulturráđđái, ja okta virgi  (váldo)hálddahusa oppalaš nannemii, vrd. KAD` St.prp. nr. 1 (1992-93) siidu 60 ja 25.1.1993` juolludusreivve. ¶
Earret dan njeallje virggi mat sirdojuvvojedje 1993:s (vrd. nohta ovdalis), oaččui Sámediggi 1994:s njeallje  ođđa virggi, vrd. GGD`juolludusreivve 19.1.1994. 1995:s guokte virggi kulturmuitosuodjalussii mii ruhtaduvvui ¶
Stuoradiggi dohkkehii 1997:s bušeahttaođasteami mii mielddisbuvttii ahte juolludusnjuolggadusaid § 10 ja virgevuođđovuogádat heaittihuvvui. Dat mearkkašii ahte Sámediggi ieš sáhtii  lasihit bargiid go fal bálkágolut ledje doaibmajuolludusa siskkobealde. 1997:s ledje Sámedikkis 40 hálddahusbargi.    1999 rájes go Sámediggi álggii nettobušetteret (geahča kap. 2.10), de lea Sámedikki  dievasčoahkkima duohken juohkit ruđaid poasttaide, ja nu maiddái mearridit ruhtajuolludusa  Sámedikki hálddahuslaš resurssaide.    Sámediggevisti Kárášjogas rahppojuvvui almmolaččat skábmamánu 2.b. 2000:s. Seamma jagi  šattai Sámi sierrabibliotehka mii ovdal lei leamaš gieldda doaimma vuolde, Sámedikki  vuollásažžan ¶
. Sámediggi organiserii dalle bibliotehka oassin Bibliotehka- ja diehtojuohkinossodahkii. Sámi sierrabibliotehka lea sámediggevistti guovddážis ja dohko besset buohkat  geat dárbbašit sámi girjerájusbálvalusaid.    Sámi oahpahusráđđi mii ásahuvvui 1976:s Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta  ráđđeaddi orgánan heaittihuvvui 1.1.2000:s. Oahpahusráđi hálddahus sirdojuvvui Sámediggái  seammás go olu doaimmat maid šadde Sámedikki vuollái. Dalle lassánii Sámedikki bargiidlohku 25 bargiin. Go Mánáid- ja bearašdepartemeanta 1.1.2000:s sirddii sámi mánáidgárddiid  sierradoarjaga (7 milj. kruvnna 2000:s) Sámediggái, lasihii vel departemeanta juolludusa 1,1  milj. kruvnnuin ja eaktudii ahte várrejuvvojit doarvái hálddahuslaš resurssat hálddašit ortnega.  Sámediggi mearridii bidjat 0,6 milj. kruvnno (ovtta virggi) dán bargui. ¶
Miessemánus 2000:s mearridii Sámediggi rievdadit Sámedikki struktuvrra ja vuollásaš  fágaráđiid. Ráđit heaittihuvvojedje ja mearriduvvui ásahit politihkalaš doarjjastivrra ja fágalaš  giellastivrra. Duogážin dasa lei ahte Sámediggi dáhtui eanet ollislaš hálddašeami ja čielgadet  rollajuohkima. Dat buvttii váikkuhusaid vuollásaš ráđiid hálddahusaide. Dat šadde dalle  Sámedikki hálddahusa vuollái, mii Sámedikki mearrádusa mielde organiserejuvvui ossodagaide.     1.1.2002 rájes oaččui Sámediggi hálddašanovddasvástádusa máŋgga ortnegii maid Kulturdepartemeanta ovdal lea hálddašan ¶
. Kulturdepartemeanta lasihii juolludusa dáidda ortnegiidda  2,9 milj. kruvnnuin ovddit jagi ektui, nu ahte ollislaš juolludus lei 29,1 milj. kruvnno. Kulturdepartemeanta eaktudii ahte hálddahuslaš resurssat galge gokčojuvvot dáinna juolludusain, ¶
BD bušeahta bokte – 1996 rájes biddjui dat ruhta Sámedikki bušehttii. 1998:s juolluduvvui ruhta ovtta virgái  kulturmuitosuodjalusbarggus, vrd. juolludusreivve 8.1.1998, ja 1999:s juolluduvvui ruhta ásahit kantuvrra  Nordlándii, vrd. 1999`juolludusreivve. Departemeanta ii leat lasihan hálddahuslaš resurssaid dán bargui 1999  rájes. Sámediggi lea dattege atnán ovtta oasi BD`bušeahta jahkásaš juolludusas sámi kulturmuitosuodjalusa (2  milj. kr. jahkásaččat 2003 rájes) prošeaktavirgái. ¶
Juolludus bibliotehkii duppalastojuvvui 1999 rájes 2000 rádjái 3,5 miljovnna kruvdnii. Das ledje 2 ođđa virggi  (oktiibuot 4 bargi). 2000:s ja 2001:s oaččui Sámediggi ruđaid bibliotehkii Stáhta bibliotehkabearráigeahčus mii  maiddái ráhkadii juolludusreivve. 2002 rájes bohte ruđat bibliotehkii oassin Kulturdepartemeantta juolludusas. ¶
Nammaduvvui bargojoavku (Mánáid- ja bearašdepartemeanta, Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi)  mii árvvoštalai sámi mánáidgárddiid ovddasvástádusa sirdima, dás maiddái ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid Sámediggái. Raporta ovddiduvvui čuoŋománus 2000:s. ¶
Juolludusat ulbmiliidda 2001:s: Sámi festiválat (0,4 milj. kr), Sámi dáiddastipeanda ja stipeandalávdegoddebuhtadus (1,2 milj. kr), Čájáhusbuhtadus sámi dáiddaásahusaide (0,1 milj. kr), Beaivváš Sámi Teáhter (10,2 milj.  kr), Báikenammabálvalus (1 virgi, 0,5 milj. kr), Sámelága giellanjuolggadusaid čuovvoleapmi, Johtti girjerájusbálvalus – sámi girjebusset (3,2 milj. kr), Sámi museat museaid doarjjaortnega vuolde (3,6 milj. kr), Sámi  vuorkádávvirat (2,87 milj. kr), Sámi arkiiva (0,65 milj. kr), Sámi sierrabibliotehka (3,6 milj. kr). ¶
mii sirdojuvvui 50-postii ¶
. Earret dan virggi mii čuovui báikenammabálvalusa, mearridii  Sámediggi bušeahttamearrádusastis ásahit ovtta virggi mii fuolaha museafágalaš hástalusaid.    Sámedikkis lea áššehivvodat sakka lassánan maŋemus jagiid. 1999:s registrerejuvvojedje  veahá vuollel 18 000 dokumeantta, 2005:s ledje olles 27 000 dokumeantta, ja 2006 fas registrerejuvvojedje sullii 25 500 dokumeantta (geahča mielddus 2). Áššehivvodaga  lassáneapmái leat máŋga siva. Sámediggi lea váldán badjelasás ortnegiid hálddašeami máŋgga  departemeanttas (geahča mielddus 3). Go sámepolitihkalaš ovdáneamis lassánit doaimmat -  namalassii go áššesuorggit main lea mearkkašupmi sámepolitihkkii lassánit – de váikkuha  maiddái dat Samedikki bargodillái.     Sámedikki hálddahus lea 2005 rájes leamaš organiserejuvvon golmmá ossodahkii; Oahppo-,  giella- ja kulturossodat, Vuoigatvuohta-, ealáhus- ja birasossodat, ja Hálddahusossodat. Dasto  leat ásahuvvon guokte bargoveaga dievasčoahkkima ja Sámediggeráđi ovddas (geahča kap.  2.11 dievasčoahkkinbargoveaga ásaheami birra). Figuvra 2. Sámedikki hálddahusa organiseren ¶
2007:s várrejuvvui 58,245 milj. kruvnno Sámedikki hálddahuslaš doaibmagoluide, ja 1,5 milj.  kruvnno investeremiidda ja 2,875 milj. kruvnno erenoamáš prošeavttaide. Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte Guolástus- ja riddodepartemeanttas iežas su. 105 jahkebargguin, lea  97,1 milj. kr. iežas doaibmabušeahtas 2007:s. ¶
Dál leat Sámedikkis čieža kántuvrra miehtá riikka. Sámedikki váldohálddahus lea Kárášjogas.  Eará kántuvrrat leat buori muddui seamma sajiin go sámi kulturásahusat, ovdamearkka dihte  Snoaases gos lea Saemien Sijtien ovttas, Divttasvuonas lea Árran julevsámi guovddážiin ovttas, Evenáššis lea Várdobáikki sámi guovddážiin ovttas, Gáivuonas lea Ája sámi guovddážiin  ovttas ja Unjárggas gos Sámedikki kántuvrrat leat seamma sajis gos Várjjat Sámi Musea.  Sámedikki kántuvra Guovdageainnus galgá plána mielde sirdojuvvot Dieđavistái go dat  válbmana 2009:s. Sámediggi lea maiddái lágidan gáiddusbargosajiid muhtumiidda iežas bargiide ja politihkkariidda. ¶
Vrd. ”Juolludusat sámi ulbmiliidda 2002”, siidu 7. Juolludusat dáidda ulbmiliidda lasihuvvojedje 2,9 milj.  kruvnnuin 2001 rájes 2002 rádjái. Bargojoavku diehtá ahte ii árvvoštallajuvvon erenoamážit makkár dárbbu  hálddahuslaš resurssaide dán barggu sirdin dagahii Sámediggái. ¶
Guolástusdepartemeantta kap.1000 poasta 01, bálkágolut, čielggadeamit, mátkkit, kánturbálvalusat,  gelbbolašvuođalokten, biergasat ja rusttegat ja diehtojuohkindoaibma, vrd. GRD` St.prp. nr. 1 (2006-2007). ¶
Sámedikki bargo- ja fápmosuorgi Sámedikki formála sadji Norgga stivrenvuogádagas čuovvu geassemánu 12.b. 1987`lága nr.  56 Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra (sámelága). Dan olis ásahuvvo Sámediggi sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljejuvvon orgánan sápmelaččaid várás. Sámedikki áššesuorgái  gullet buot áššit mat dikki ipmárdusa mielde ”erenoamážit gusket sámi álbmogii”, vrd. Sámelága § 2-1 vuosttaš lađđasa. Sámelága § 2-1 njealját lađas rahpá Sámediggái vejolašvuođa  oažžut mearridanválddi, muhto duššefal de go eará mearrádusat lágas dan suvvet dahje jus dat  eará láhkái mearriduvvo. Jus mearridanváldi ii leat čielgasit dohkkehuvvon sámelágas dahje  lága láhkaásahusain, de gustojit dábálaš vuođđonjuolggadus- ja hálddašanrievttálaš njuolggadusat fápmudeami birra. Sámeláhka ii atte iešalddis makkárge fápmoaddinláhkavuođu.    Sámi vuoigatvuođalávdegotti sámelága evttohusas ovddiduvvui ahte Sámediggi galgá leat  eará eiseválddiid ráđđeaddi orgána dakkár áššiin mat váikkuhit sámi álbmogii, ja dat  čilgejuvvui Sámi vuoigatvuođalávdegotti sámelága evttohusa § 2-2:s. Dat ii váldon mielde  loahpalaš láhkamearrádusas. Lea dattege olu mii geažuha ahte dat rolla lei jurddašuvvon  Sámediggái. Sámelága § 2-1 njealját lađas cealká ahte Sámedikkis lea mearridanváldi go  ”eará láhkamearrádusat dan mielddisbuktet dahje jus dat eará láhkái mearriduvvo”. Dat  mearkkaša ahte Sámedikkis ii leat mearridanváldi jus Sámediggái ii leat addojuvvon dakkár  váldi, sámelága vuođđooaivila mielde ferte danne Sámediggi gohčoduvvot ráđđeaddi orgánan.      Sámedikki áššiide gullet buot áššit mat dikki ipmárdusa mielde ”erenoamážit gusket sámi  álbmogii”, vrd. sámelága § 2-1 vuosttaš lađđasa. Sámelága § 2-1 nuppi lađđasis celko ahte  ”[S]ámediggi sáhttá iešheanalaččat cegget ja addit cealkámuša buot áššiin iežas bargosuorggi  siskkobealde”. Sámedikkis lea alddis gelbbolašvuohta árvvoštallat lea go ášši dakkár mii  ”erenoamážit guoská sámi álbmogii.” Dat árvvoštallan lea biddjon hálddahusa friddja  árvvoštusa vuollái, ja dan ii sáhte rievttálaččat dárkkistit. ¶
Danne eai dáidde geavatlaččat  čuožžilit váttisvuođat das ahte gullá go ášši Sámedikki bargo- ja fápmosuorggi vuollái go  Sámediggi iešheanalaččat cegge áššiid, vrd. sámelága §2-1 nuppi lađđasa. Eará orgánaide mat  árvvoštallet addit Sámediggái vejolašvuođa buktit cealkámuša ovdal go mearrádus dahkko  sámelága § 2-2 vuođul, sáhttá dattege leat váddáset árvvoštallat gullá go ášši Sámedikki bargo- ja fápmosuorgái. Jus lea eahpesihkarvuohta dan hárrái, de lea dattege eaktuduvvon ahte  guoskevaš orgána galgá jearrat Sámedikkis dáhttu go Sámediggi gieđahallat ášši dahje ii. ¶
Go ášši ”erenoamážit guoská sámi álbmogii” de ii sáhte dat mearkkašit ahte ášši galgá  duššefal sápmelaččaid guoskat vai biddjo Sámedikki bargo- ja fápmosuorggi vuollái. Sámedikkis lea danne váldi maiddái gieđahallat áššiid dalle go ášši váikkuha eará joavkkuide dahje  beroštumiide.    Sámedikki gulaskuddanvuoigatvuohta lea vuođđuduvvon sámelága § 2-2:ii. Dan mearrádusa  mielde berrejit eará almmolaš orgánat ”addit Sámediggái vejolašvuođa buktit cealkámuša  ovdalgo dahket mearrádusaid Sámedikki bargosuorggis”. Gulaskuddannjuolggadusa ferte  čatnat sámelága § 2-1:ii mii čilge Sámedikki bargosuorggi. Sámelága § 2-2 ferte maiddái  čatnat ILO-konvenšuvnna 169 artihkal 6:ii ja 7:ii ja stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki  ráđđádallanšiehtadussii mii dohkkehuvvui suoidnemánu 1.b. 2005`gon. res:s.    Go lea eamiálbmot de lea sápmelaččain riekti ráđđádallat sidjiide guoskevaš áššiid hárrái. Dat  riekti lea nannejuvvon ILO-konvenšuvnna nr. 169 6. artihkkalis. Stáhtalaš eiseválddiid ja ¶
Skogvang: Samerett (Oslo, 2002) siidu 127. ¶
NOU 1984: 18 siidu 588 ja Ot.prp. nr. 33 (1986-1987) siidu 117. ¶
Sámedikki ráđđádallanšiehtadusas maid gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta  dagaiga miessemánu 11.b. 2005, leat dárkilet vuogit dasa movt ráđđádallamat Sámedikkiin  galget čađahuvvot. Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii bargovugiid geassemánu 1.b.  2005:s. Suoidnemánu 1.b. 2005`gonagaslaš resolušuvnnas mearriduvvui ahte vuogit galget  gustot olles stáhtahálddahusas. ¶
Gulaskuddanvuoigatvuohta gusto buohtalaga ráđđádallangeatnegasvuođain ii ge dan sajis .  Sisdoalu dáfus lea ráđđádallangeatnegasvuohta viidát go gulaskuddanvuoigatvuohta, ja  ráđđádallamat addet Sámediggái stuorát vejolašvuođa váikkuhit go dan maid  gulaskuddanvuoigatvuohta addá. Dattege lea guláskuddanvuoigatvuohta viidát go  ráđđádallanšiehtadus ovtta doaibmasuorggis: Gulaskuddanvuoigatvuođa doaibmasuorgi  čujuha ”almmolaš orgánaide” mat leat orgánat sihke guovddáš, guovllu ja báikkálaš dásis,  vrd. Od.prp. nr. 33 (1986-87) siidu 118. Ráđđádallanšiehtadus gusto ges dušše ráđđehussii,  departemeanttaide, direktoráhtaide ja eará vuollásaš doaimmaide, vrd. ráđđádallanšiehtadusa  2. čuoggá.    Sámedikki váldi juhkkojuvvo guovtti váldooassái, láhka ja/dahje láhkaásahus addon váldi ja  váldi juohkit juolludusaid. Sámediggái lea addon váldi lága/láhkaásahusa vuođul viđá  suorggis. Dat leat:   1.  Kulturmuitoláhka sámi kulturmuittuid hárrái. Dat váldi lea addon láhkaásahusa bokte, ja  Sámediggi lea fágalaččat Riikaantikvára/Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš. Ortnet lea  dál geahččaluvvome, ja lea bargu jođus guorahallat movt válddi bissovaččat sirdá  Sámediggái. ¶
2.  Hálddašit sámelága giellanjuolggadusaid, vrd. Ot.prp. nr.114 (2001-2002).   3.  Oahpahusláhka ja váldi mearridit láhkaásahusaid vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa  sámegieloahpahusa oahppoplánaid hárrái (geavatlaččat giella, duodji, boazodoallu). Váldi  lea láhkafápmuduvvon.   4.  Láhkadelegerejuvvon váldi addit láhkaásahusaid sámi leavgga geavaheami hárrái, vrd.  sámelága § 1-6.  5.  Láhkafápmuduvvon váldi mearridit njuolggadusaid meahccegeavaheami rievdama hárrái,  vrd. finnmárkkulága § 4.     Sámediggi lea dovddahan ahte prinsihpalaččat oaivvilda iežas válddi fertet leat vuođđuduvvon njuolgga lágas. Dat gáhtte sihke Sámedikki sorjjakeahtes dili departemeanttaid ja direktoráhtaid guovdu, ja sihkkarastá ahte lea Stuoradiggi mii formáladit meannuda Sámedikki  válddi čađaheami ektui. Das movt válddi juohká Sámediggái lea maiddái mearkkašupmi dasa  makkár rievttálaš saji Sámediggi oažžu.    Mielddus 3 čilge daid ortnegiid ja válddi mii lea sirdojuvvon Sámediggái.    Sámediggi lea ožžon stuorát ovddasvástádusa ja iešmearrideami bušeahttaoktavuođas go  Sámediggi lea 1999 rájes beassan spiehkastit Juolludusnjuolggadusaid § 3:s (dalá § 4), vrd.  St.prp. nr. 1 Tillegg nr. 5 (1998-1999) ja Stuoradikki mearrádusa juovlamánu 8.b. 1998:s.  Jahkásaš stáhtabušeahtaid dáfus, juohká Sámediggi iešguđet departemeanttaid juolludusaid  skábmamánu dievasčoahkkimis. Dat dahkko ovdal go Stuoradiggi dahká iežas loahpalaš ¶
Departemeantta neahttasiidu ráđđádallanšiehtadusa birra ¶
http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/Fadda/Samepolitihkka/Konsultauvdnageatnegasvuohta-sami-aiin.html?id=86931 ¶
2005:s nammaduvvui bargojoavku mas Sámediggi, Riikaantikvára, Birasgáhttendepartemeanta ja Bargo- ja  searvadahttindepartemeanta leat ovddastuvvon. Raporta válbmana 2007 giđá, vrd. ¶
Sámedikke doaimma birra 2005, ¶
bušeahttamearrádusa, danne ferte vuordit Stuoradikki loahpalaš bušeahttamearrádusa. Sámediggi juohká juolludusaid iežas vuoruhemiid vuođul, daid rávvágiid mielde mat leat Stuoradikki bušeahttamearrádusas (geahča maiddái kap. 2.10.1 bušeahttaproseassa birra).    Sámedikkis lea mearridanváldi máŋgga suorggis. 4. mildosis čilgejuvvo dárkileappot guđiid  doarjjaortnegiid Sámediggi hálddaša. Sámediggi mearrida doarjjahálddašeami njuolggadusaid, muhtun oktavuođain ovttasráđiid guoskevaš departemeanttain. Doarjjahálddašeami  sáhttá juohkit čieža oassái:    -  Njuolgga doaibmadoarjja organisašuvnnaide (ealáhus- ja kulturorganisašuvnnaide,  riikaviidosaš sámi organisašuvnnaide)  -  Njuolgga doaibmadoarjja friddjaásahusaide (vuođđudusaide, miellahttoásahusaide)  -  Njuolgga doaibmadoarjja gielddaoamastuvvon ásahusaide (museaide,  giellaguovddážiidda)  -  Njuolgga doaibmadoarjja gielddaide giellabargguid ovddas  -  Doaibmadoarjja mánáidgárddiide, girjebussiide ohcama/duođaštusaid vuođul  -  Doarjja ohcama vuođul kultur-, ealáhus-, giella- ja kulturmuitoprošeavttaide, ja oahppo- ja dáiddárstipeanddaide   -  Doarjja oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja diŋgomii    Doarjjahálddašeami dáfus lea Riikarevišuvdna 2006:s cuigen váttisvuođa Sámedikki  njuolggadusaid ja rutiinnaid hárrái doarjjaortnegiid hálddašeamis. Muhtun njuolggadusat  sáhttet neaktit láhkaásahussan hálddašanlága § 2 c olis, ja daid berre sirret njuolggadusain  main leat hálddahuslaš bagadusat ja organisatoralaš mearrádusat. ¶
Sámedikkis ii leat dál  láhkavuođđu ráhkadit dárbbašlaš njuolggadusaid láhkaásahussan. Dakkár láhkavuođu sáhttá  vejolaččat addit sámelágas.     Sámediggi nammada dahje evttoha stivralahtuid máŋgga sámi ásahussii, ja  hálddašanorgánaide gos Sámedikkis ii leat njuolgga stivrendialoga (ovdamearkka dihte  Boazodoallostivrii). Muhtun oktavuođain lea dat doaibma nannejuvvon lágas (ovdamearkka  dihte boazodoallolágas, finnmárkkulágas ja universitehtaid ja allaskuvllaid lágas) (geahča  mielddus 5 gos Sámedikki stivranammadeamit jnv. leat čilgejuvvon).    Vaikko Norgga Sámedikkis ii leat formála váldi riikkaidgaskasaččat de ovddasta dat  sápmelaččaid maiddái riikkaidgaskasaččat. Sámedikkis lea danne erenoamáš sadji norgga  vuogádagas, ja dan rollas ii sáhte Sámediggi bagaduvvat, eaige dan rolla sáhte stáhtalaš  eiseválddit váldit Sámedikkis. ON- vuogádagas lea dát vuođđuduvvon dainna lágiin ahte  Sámediggi oažžu vejolašvuođa sáddet mielddusraporttaid máŋggaid ON-orgánaide, ja ahte  Sámediggi oažžu doalahit eará posišuvnnaid go daid maid Norga doalaha riikkaidgaskasaš  oktavuođain.    Lea šaddagoahtán mállen ahte Sámediggi oassálastá ollislaš lahttun Norgga sáttatgottiin  riikkaidgaskasaš forain. Stáhta ja Sámediggi gávnnahit ráđđádallamiin oktasaš čovdosiid  Norgga posišuvnnaid hárrái sámiide guoskevaš áššiin. ¶
Ášševuolggahangelbbolašvuohta Leat olu eavttut dahje proseassaeavttut jus duopmostuollu galgá sáhttit duohtagieđahallat ášši.  Dat mii mearrida lea go Sámedikkis ášševuolggahangelbbolašvuohta lea bealálašnákca ja pro ¶
, čuokkis 6.2.1.2 Regelverk ¶
seassuála doaibmanákca. Bealálašnávccain oaivvilduvvojit dat gáibádusat mat biddjojit  olbmui dahje ovttastussii vai sáhttá leat bealálažžan áššis mii boahtá duopmostuoluid ovdii.  Prosessuála doaibmanákca mearkkaša ges dan guhte sáhttá ovddastit ja čađahit bealálašvuoigatvuođaid ášši beliid ovddas. Nákca leat bealálažžan áššis ii muddejuvvo njuolgga riidolágas, muhto čuovvu viiddis riektegeavada. Ođđa Riidolágas ¶
leat dálá rievtti dárkilet eavttut čilgejuvvon § 2-1:s Partsevne (bealálašnákca) ja dat čuodjá ná (dás jorgaluvvon): ” (1) Bealálašnákca lea a) juohke fysalaš olbmos, b) stáhtas, gielddain ja fylkkagielddain, c) gávpevuođđudusain, dás oasusvuođđudusain, ovddasteaddji gávpevuođđudusain ja kom- ovttastusa ulbmila ja man birra ášševuolggaheapmi lea”. Gustojeaddji rievtti mielde lea juohke fysalaš ja jurdihkalaš peršovnnas bealálašnákca. Jus  ovttastus galgá sáhttit lohkkot juridihkalaš peršovdnan de ferte dan konkrehtadit ja ollislaččat  árvvoštallat juohke háves. Stáhtas, fylkkagielddain ja gielddain lea bealálašnákca. Dan  seamma lea almmolaš ásahusain mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan. Lea go  Sámedikkis bealálašnákca lea dan duohken lohkko go Sámediggi juridihkalaš peršovdnan.  Vuođđooaidnu lea ahte Sámediggi lea stáhta orgána. Nuppi dáfus hálddaša Sámediggi iežas  opmodatvalljodaga daid rámmaid siskkobealde maid Stuoradikki bušeahttamearrádus addá.  Sámedikki dooaibma lea maiddái máŋggabealát. Láhkafápmuduvvon váldi nu movt  kulturmuitolága láhkaásahusat addet mas Sámediggi doaibmá vuollásaš hálddašanorgánan, ja  doarjjahálddašeapmi mas Sámediggi maiddái doaibmá hálddašanorgánan muhto dattege  friddjadet rollas, leat ovdamearkkat dasa ahte Sámediggi lea unnán sorjjasmeahttun stáhta  eiseválddiid ektui. Sámedikki politihkalaš doaibma dan geažil go Sámediggi lea sápmelaččaid  álbmotválljejuvvon orgána sápmelaččaid várás, čájeha ges ahte lea sorjjasmeahttun stáhtas. ¶
.  Maiddái Sámedikki opmodatvalljodaga dáfus lea Sámediggi sakka eanet sorjjasmeahttun  stáhta eiseválddiid ektui Sámedikki politihkalaš doaimma hárrái. Sámediggi ieš juohká  juolludusaid jahkásaš bušeahttamearrádusaid vuođul, ja dat mearrida maiddái doarjjaortnegiid  njuolggadusaid.    Danne lea eanemus lunddolaš earuhit iešguđet doaimmaid maid Sámediggi čađaha. Orru  leame čielggas ahte Sámediggi čielga hálddašandoaimmainis lea dan mađi lahka čadnon  stáhtalaš eiseválddiide ahte lea váttis dain oktavuođain navdit Sámedikki sierra ¶
Lov 17.06.2005 nr. 90 Lov om mekling og rettergang i sivile tvister (riidoláhka). Láhka fápmuiboahtá go Gonagas dan mearrida, ja dalle heaittihuvvo borgemánu 13.b. 1915`láhka nr. 6 riidoáššiid meannudeami birra (riidoláhka). ¶
Mii lea juoga mii maiddái čuovvu sámelága § 2-1. ¶
riektesubjeaktan ¶
, muhto jearaldaga lea go Sámediggi politihkalaš doaimmainis sierra  riektesubjeakta gal sáhttá cegget.    Riektegeavadis leat olu ovdamearkkat dasa ahte almmolaš orgánat mat gullet stáhtii ja main  lea oalle stuora sorjjasmeahttunvuohta dábálaš hálddašeami ektui, leat ožžon bealálašnávcca,  geahča ovdamearkka dihte Rt. 1963 s. 146 (Bergen Universitehta) ja Rt. 1992 s. 1105 (NSB).  Juridihkalaš teoriijjas moaitá Skoghøy ¶
dán ja čilge (dás jorgaluvvon): ”Mu oaivila mielde berre doalahit ahte orgánain dahje fitnodagain mat eai leat organiserejuvvon iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, ii sáhte leat dábálaš bealálašnákca. Daid háviid go ášši vuolggahuvvo orgánaid dahje fitnodagaid bealis dahje vuostá ja dain ii leat bealálašnákca, de berre mu oaivila mielde navdit stáhta […]bealálažžan, ja dat orgána mii ovddasta ášši ferte navdojuvvot danin instánsan mii čađaha stáhta […] prosessuála doaibmanávcca.” St. dieđ. nr. 55 (2000-2001) ¶
:s mii čilge Sámedikki oktavuođa Ráđđehusadvokahttii  lea ráđđehus cealkán (dás jorgaluvvon): ”Ráđđehusadvokáhtta lea vuosttažettiin ráđđehusa ja departemeanttaid advokáhtta. Su doarjja vuollásaš etáhtaide ferte mannat ovddasvástideaddji departemeantta čađa. Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii gula ráđđehusa dahje muđui stáhtahálddahusa bearráigeahččan- ja bagadanválddi vuollái, ja Sámedikkis sáhttet leat oaivilat mat mannet ovdamearkka dihte departementála oaiviliid vuostá. Sámedikki politihkalaš doaibma sáhttá dagahit ahte Sámediggi ovddida áššiid eará stáhta orgánaid vuostá, mii mielddisbuktá ahte Ráđđehusadvokáhtta ii sáhte veahkehit Sámedikki go eará stáhtalaš beršotumit dahje stáhtalaš doaimmat fallehuvvojit. […] Dan vuođul oaivvilda ráđđehus ahte Sámediggi ii sáhte ávkkástallat Ráđđehusadvokáhta bálvalusaiguin. Dán árvvoštallamis deattuha ráđđehus Sámedikki iešstivrejeaddji ja sorjjakeahtes saji ráđđehusa ektui. Eanemus heivvolaš dán sorjjasmeahttunvuhtii lea ahte Sámediggi ieš vállje iežas advokáhtaid.” Dán sáhttá dulkot nu ahte lea eaktuduvvon ahte Sámedikkis muhtun oktavuođain lea  bealálašnákca, ii ge mieđihuvvo dasa ahte Sámediggi galgá sáhttit čađahit prosessuála  doaibmanávcca stáhta bealis go stáhta eiseválddiin ja Sámedikkis sáhttet leat goabbatlágán  politihkalaš oainnut konkrehta áššiin, ja go sáhttet čuožžilit dilálašvuođat main Sámediggi  falleha stáhta mearrádusaid.    Viidáseappot čuožžila eará bealli mii sáhttá dagahit bealálašnávcca, namalassii dat ahte  Sámedikkis muhtun oktavuođain lea eará oaidnu stáhtalaš eiseválddiid álbmotrievttálaš  geatnegasvuođaide sápmelaš eamiálbmoga guovdu, ja man muddui konkrehta stáhtalaš  mearrádus čuvvot dáid geatnegasvuođaid.    Dábálaš njuolggadus norgga rievttis lea leamaš nu ahte jus galggaš sáhttit vejolaš  álbmotrievtti rihkkuma vuolggahit áššin, de ferte ovttastahttojuvvon konvenšuvdna leat  rihkkojuvvon. Jus ii leačča eará vuođđu, de sáhttá jearaldat das ahte leat go rihkkon dábálaš  álbmotrievttálaš njuolggadusaid dahje konvenšuvnnaid mat eai leat ovttastahttojuvvon,  dábálaš oaivila mielde duššefal prejudisiáladit iskkaduvvot oassin našovnnalaš rievtti  vuoigatvuođaid dahje geatnegasvuođaid mearrideamis.    Norga lea dohkkehan ILO-konvenšuvnna 169, muhto dat ii leat vel ollásit ovttastahttojuvvon. ¶
Lea dattege lunddolaš dulkot ILO-169 12. artihkkala vuosttaš čuoggá dainna lágiin ¶
Danne orru leame unnán mii duođašta ahte Sámedikkis lea bealálašnákca. ¶
Jens Edvin Skoghøy: Tvistemål 2. almmuhus 2001, Universitetsforlaget. ¶
Finnmárkkulágas manná dattege ILO-konvenšuvdna ovdalii, lága doaibmasuorggi siskkobealde. ¶
ahte eamiálbmogiin galgá leat vejolašvuohta cegget ášši duopmostuoluid ovdii, juogo  ovttaskas olmmožin dahje iežaset orgánaid bokte vai sin vuoigatvuođat bures suddjejuvvojit.  Dakkár dulkon nannejuvvo vel eambbo njuolggadusa duogáža bokte, ja dát dulkon lea dat mii  buoremusat heive dábálaš riekteideálaide. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea maiddái bidjan  vuođđun ahte sáhttá čujuhit ILO-konvenšuvnna rihkkumiid duopmostuoluide ¶
. Juridihkalaš  teoriijjas doarjuba Skoghøy ¶
, ja Skogvang ¶
dán. Maiddái Riidoláhkalávdegoddi lea dása  čujuhan iežas ovdabarggus ođđa riidolága ráhkadeami oktavuođas.     Go lea sápmelaččaid ovddasteaddji orgána de ii sáhte Sámediggi ihcalis olgguštuvvot dakkár  áššiin main álbmotriekterihkkun vuolggahuvvo áššin duopmostuoluide, ja dat orru čájeheame  bealálašnávcca dákkár áššiin.    Ii leat almmotge vejolaš čielgasit dadjat ahte Sámedikkis dáid namuhuvvon beliid vuođul, lea  bealálašnákca.    Nuppi dáfus lea dán bargojoavkku barggu vuođđoeaktu árvvoštallat Sámedikki formála dili,  dás dalle galgá go Sámediggi organiserejuvvot sierra riektesubjeaktan. Deaŧalet oaidnu lea dat  maid Stuoradiggi anii vuođđun go dohkkehii sámelága mas Sámediggi vuosttažettiin  veardiduvvo lea stáhta eiseválddiid ráđđeaddi orgánan sámepolitihkas. Vaikko Sámedikki  árvu lea nannejuvvon dan rájes, ee. ráđđádallanšiehtadusa ja finnmárkkulága bokte, de eai leat  vuos makkárge autoritatiiva riektegáldut Norgga lágain mat čielgasit dadjet ahte Sámediggi  galgá lohkkot sierra riektasubjeaktan danne go lea sápmelaččaid álbmotválljejuvvon orgána. ¶
Siviilaáittardeaddji ja Sámediggi Siviilaáittardeaddji bargosuorgi čilgejuvvo Lov om Stortingets ombudsmann for forvaltningen ¶
nammasaš lágas § 4:s. Áittardeaddji bargosuorgi čuovvu buori muddui hálddašanlága ¶
ja  almmolašvuođalága ¶
. Lea ieš Siviilaáittardeaddji guhte geavatlaččat dárkileappot árvvoštallá  makkár orgánat su bargosuorgái gullet. ¶
čujuhuvvo ahte dáidá leat  vuoiggalaš ”fanahit” áittardeaddji gelbbolašvuođa veahá guhkkelii ”erenoamážit beallealmmolaš ásahusaid guovdu mat almmolaš ruđaiguin doaimmahit doaimmaid main lea eanet almmolaš ja servodatlaš hápmi.” Buot almmolaš orgánat maid sáhttá gohčodit  hálddašanorgánan leat áittardeaddji bargosuorggi vuollásaččat.     Sáhttá leat váttis earuhit almmolaš hálddašanorgánaid ja sierra riektesubjeavttaid mat eai gula  áittardeaddji bargosuorgái. Áittardeaddji ferte konkrehtadit árvvoštallat ja guovddáš oasit leat  dalle oamastandilálašvuohta, organisašuvdnamálle, ruhtadeapmi, doaibmašládja, almmolaš  stivrema dássi ja áittardeaddji dárkkisteami dárbu.    Sámedikki hálddašandoaimmat gullet čielgasit Siviilaáittardeaddji bargosuorgái, ja dan čájeha  maiddái Siviilaáittardeaddji iežas geavat nai dain áššiin mat leat ovddiduvvon  duohtagieđahallamii Sámedikki doarjjahálddašeami oktavuođas. ¶
NOU 1997: 5 siidu 48-49. ¶
Jens Edvin Skoghøy: Tvistemål 2. almmuhus 2001, Universitetsforlaget, siidu 285. ¶
Susann Skogvang: Samerett, Universitetsforlaget 2002, siidu 91-92. ¶
Láhka guovvamánu 10.b. 1967 hálddašanáššiid meannudanvuogi birra. ¶
Láhka geassemánu 19.b. 1970 almmolašvuođa birra hálddašeamis. ¶
Maiddái Stuoradiggi sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid dán hárrái, muhto dat ii leat dássožii dahkkon. ¶
Sámedikki čielga politihkalaš doaimmat ¶
leat dattege bealit mat eai boađe Siviilaáittardeaddji  bargosuorggi vuollái ¶
. Sámepolitihkalaš orgánan lea Sámediggi friddja buktit cealkámušaid  movt ieš dáhttu. Eará orgánat eai sáhte bagadit Sámedikki makkár cealkámuša dat oažžu buktit ja mas dat oažžu buktit. Dán friddjavuođas leat máŋga vuođu. Sámediggi lea ožžon  demokráhtalaš lobálašvuođa njuolgga válggaid bokte mas sámi álbmot vállje iežas ovddasteddjiid. Danne lea dušše sámi álbmot mii njuolgga válggaid bokte juohke 4. jagi, sáhttá  bagadit Sámedikki. Dat friddjavuohta lea maiddái láhkanannejuvvon sámelága § 2-1:s ja  maiddái Sámedikki ásaheami oktavuođas. ¶
Ráđđehusadvokáhtta ja Sámediggi Ráđđehusadvokáhta váldobargun lea doaimmahit diggeáššiid stáhtaásahusaid ovddas, addit  cealkámušaid ja čielggademiid rievttálaš gažaldagaid birra, ja muhtun muddui veahkehit  hálddahusa šiehtadallamiid oktavuođas. Sámediggi lea ovdal jearran sáhttá go Sámediggi  geavahit Ráđđehusadvokáhta. Konkrehta ággan dasa lei ahte Sámediggi 1999:s dáhtui  Ráđđehusadvokáhta Sámedikki bealis, árvvoštallat stevdnet Statskog SF dubmendihte  Finnmárkku eanavuovdinstivrra mearrádusa addit doaibmalobi roggat Riebanvári ja Náranaša  Guovdageainnus, ja Statskog SF` mearrádusaid váidináššiin, lobiheapmin. Ráđđehusadvokáhtta hilggui Sámedikki jearaldaga dainna ákkain ahte Ráđđehusadvokáhtta máŋgga áššis  ovddasta Statskog SF ja doaibmá dan ráđđeaddin.     St. dieđ. nr. 55:s (2000-2001) kap. 5.1.2 lea dalá ráđđehus guorahallan Sámedikki oktavuođa  Ráđđehusadvokáhttii, ja gávnnaha ahte Sámediggi ii sáhte atnit Ráđđehusadvokáhta bálvalusaid. ¶
Stuoradiggedieđáhus geahččala maiddái suokkardit Sámedikki iešguđet doaibmasurggiid (dás jorgaluvvon): ”Heive jearrat sáhttá go Ráđđehusadvokáhtta veahkehit SámedikRáđđehusadvokáhtta ii atte juridihkalaš rávvagiid Stuoradiggái, ii hálddašanáššiin ge. ”    Lea čielggas ahte dát leat váttis čuolmmat. Guovddáš ágga dán bargojoavkku nammadeapmái  lea dattege gávnnahit daidda čuolmmaide vástádusaid vai sáhttá čilget Sámedikki formála dili.    Stuoradikkiin buotastahttit ii ge oro áibbas riekta go Stuoradiggi lea láhkaaddi váldi, ja danne  orru Ráđđehusadvokáhta bargosuorggi ráddjen eambbo guoskkaheame vuođđoláhkanannejuvvon fápmojuohkinprinsihpa go daid parlamentáralaš beliid Stuoradikkis mat sulastahttet  Sámedikki. Sámedikki organiseren ii ge leat seamma go Stuoradikki dannego das lea sihke  parlameantadoaibma ja vel dakkár doaibma mii sakka sulastahttá departemeanttaid.     Ráđđehusadvokáhta veahkki dárbbašuvvo divdnasepmosit justejurá Sámedikki ”departemeantadoaimmain”. Sihke doarjjahálddašeami dáfus mas Sámediggi mearrida ¶
sihke vuollásaš  orgánan ja váidinorgánan, ja maiddái dain surggiin main Sámediggi lea váldán badjelasás  hálddašandoaimmaid nu go kulturmuitohálddašeamis. Kulturmuitohálddašeamis leat Sámedikkis geavatlaččat ekonomalaš golut nai go dahket iskkademiid, ja das lea ovddasvástádus  daid gáibidit muhto ii leat doarvái gelbbolašvuohta rievtti rádjái mannat daid gáibideamis. ¶
Maiddái doarjjahálddašeapmi lea muhtun ládje politihkalaš doaibma, muhto das ferte čuovvut seamma  hálddašanrievttálaš njuolggadusaid go buot eará stáhta orgánat mat doaimmahit doarjjahálddašeami. ¶
Vaikko eai leat čielga mearrádusat dasa movt rádji lea, de ferte aŋkke navdit dán leat sihkkaris riektin. ¶
Geahča sitáhtaid Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa čilgejumi kap. 2.5:s. ¶
Stáhtabušeahtaid rámmaid siskkobealde ja iešguđet doarjjaortnegiid njuolggadusaid mielde. ¶
Dáid ákkaid vuođul orru lunddolaš ahte Sámedikkis muhtun oktavuođain lea riekti oažžut  Ráđđehusadvokáhta veahki. ¶
Sámediggi ja stáhta bargorievttálaš mearrádusat Sámelága gaskaboddosaš mearrádusaid olis válddii Sámediggi badjelasás buot vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norgga sámiráđis ledje ovdal. Dat mielddisbuvttii maiddái  bargoaddiovddasvástádusa Norgga sámiráđi fásta bargiide. Álgoálggus virgádii departemeanta Norgga sámiráđi bargiid, muhto dat virgádanváldi sirdojuvvui maŋŋel Norgga sámiráđđái.    Sámedikki ásaheami rájes ii leat goasse leamaš gažaldat das makkár árvu Sámedikki bargiin  lea stáhta bargorievttálaš njuolggadusaid ektui, muhto lea leamaš eaktuduvvon ahte bargit  gullet virgeolbmolága, virgeriidolága, Stáhta ealáhatkássa lága ja almmolaš virgeolbmuid  ahkemearri lága vuollái. Sámelága § 2-12 nuppi čuokkis dohkkeha spiehkasteami  virgeolbmolága § 5:s dalle go virgádanváldi lea biddjon Sámediggái. Od.prp. nr. 33 (1986-87)  ákkasta dan spiehkasteami ná (dás jorgaluvvon): ”Departemeanta oaivvilda ahte dás lea sáhka suorggis mas stáhtalaš stivrendárbu berre čáhkket saji sámi iešmearridanriektái”. Justiisadepartemeantta mearkkašumiin Od.prp. nr. 33:s (1986-87) § 2-12 hárrái, boahtá  dattege ovdan ahte go lea váldi virgádit, de čuovvu maiddái váldi mearridit  bargiidnjuolggadusaid ja virgenjuolggadusaid dan muddui go lea dárbu.    Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999 rájes, lasihuvvui § 2-12:ii ođđa lađas mii čielgasit  nanne ahte Sámedikki bálvalusbargit gullet virgeolbmolága, virgeriidolága, almmolaš  virgeolbmuid ahkemeari lága ja Stáhta ealáhatkássa lága vuollái dan muddui go dat fal heive  sámelága njuolggadussii Sámedikki virgádanrievtti hárrái ¶
.     Sámedikki direktovra nammaduvvo mearreáiggevirgái ja dan virgádeami dahká Sámedikki  dievasčoahkkin. Sámedikki bargiid muđui virgáda virgádanráđđi. Sámedikki bargiidnjuolggadusat leat dohkkehuvvon Sámedikki dievasčoahkkimis miessemánu 31.b. 2005. virgeolbmuid  bálkádilli muddejuvvo stáhtalaš váldotariffasuorggis ja sierrašiehtadusaid mielde.    Lea ásahuvvon sierra ealáhatortnet ”Sámediggelahtuide geat doaimmahit iežaset ámmáha ollesáiggis” , vrd. sámelága § 2-15. Go Sámediggi ásahuvvui lei duššefal sámedigge- presideanta ollesáiggepolitihkkár. Sámedikki presideantavirgi biddjui stáhta bálkáregulatiivii,  mii ii vástit virggi sisdollui. Danne ásahuvvui sierra ortnet vai presideantta ealáhatvuoigatvuođat suodjaluvvojit. Ortnega hálddaša Stáhta ealáhatkássa. Dárkilet njuolggadusat  ealáhatvuoigatvuođaid merošteami birra ja ealáhatortnega čađaheami birra leat nannejuvvon  láhkaásahusas ¶
. Muđui čujuhuvvo ¶
. Ain eanet dieđuid  sámediggeáirasiid bargodili ja buhtadusaid birra gávnnat  http://www.samediggi.no/Filnedlasting.aspx?FilId=459&back=1&MId1=230&MId2=257& ¶
maid Sámediggi lea dohkkehan. ¶
Sámediggi almmolašvuođalága ja hálddašanlága oktavuođas Sámediggi lea almmolaš orgána ja lea čielggas ahte sihke hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka geavahuvvo Sámedikki doaimmas. Sámedikki ásahettiin nannii justiisalávdegoddi ahte ¶
Sámediggeáirasiid ealáhatortnega láhkaásahus 2003-11-07 nr 1323 ¶
Sámediggi lea nu movt sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas ovddiduvvo, almmolaš orgána  mii lea dákkár orgánaid áššemeannudeami dábálaš njuolggadusaid vuollásaš, ee. Hálddašanlága ja almmolašvuođalága, vrd. Árv. O. nr. 79 (1986-87). Seammás eaktuduvvui ahte jus  váldi fápmuduvvo, dahje jus Sámediggi erenoamáš láhkamearrádusa bokte oažžu mearrideaddji válddi, de šaddá dárbu čilget ee. váidin vuogi.    1997:s lasihuvvui sámelága § 2-12:ii ahte “ovttaskas mearrádusat” maid “Sámedikki  nammaduvvon stivrrat, ráđit dahje lávdegottit” leat dahkan hálddašanlága mearrádusaid  mielde, sáhttet váidojuvvot “Sámediggái dahje vásedin váidinlávdegoddái maid Sámediggi  lea nammadan” .    Dain oktavuođain go Sámedikki mearridanváldi dahkat ovttaskas mearrádusaid lea fápmudeami vuođul, lea dábálaččat vejolaš váidit seammás go fápmudeaddji eiseváldi bisuha  vejolašvuođa dárkkistit mearrádusa, vrd. hálddašanlága § 28 nuppi lađđasa maŋemus čuoggá.    Ot.prp. nr. 9:s (1996-97) cealká Gielda- ja guovlodepartemeanta ahte dat ovdáneapmi mii lea  dáhpáhuvvan Sámedikki ásaheami rájes, ja § 2-1 rievdadus hálddašanválddi sirdima  láhkavuođu hárrái, ii eaktut ahte váidinlobi mearrádus mearriduvvo lága hámis. Dat  čilgejuvvo dainna ahte mearrádus gusto mearridanválddi sirdimii daid politihkalaš ja  ekonomalaš rámmaid siskkobealde maid Stuoradiggi ja ráđđehus bidjá jahkásaš  bušeahttamearrádusain, juolludannjuolggadusain ja departemeantta juolludusreivviin. Dat  váldi mii lea sirdojuvvon Sámediggái, lea váldi vuoruhit ja juohkit stáhta juolludusaid sámi  giela, kultuvrra ja servodateallima vásedin doaimmaide. Sámedikki mearrádusat dán  oktavuođas eai ásat individuála hápmásaš vuoigatvuođaid, muhto leat jurddašuvvon olles  Norgga sámi álbmogii buorrin. Mearrádusat eai leat ovttaskas mearrádusat, ja danne ii sáhte  daid váidit hálddašanlága njuolggadusaid mielde.    Sámediggi lea iežas organiseremis eaktudan ahte daid háviid go mearridanváldi lea biddjon  Sámedikkis nammaduvvon ráđđái, stivrii dahje lávdegoddái, de galgá Sámediggeráđđi leat  váidinorgánan. Ot.prp. nr. 9:s (1996-97) čujuha Gielda- ja guovlodepartemeanta  hálddašanlága dábálaš eavttuide ahte hálddašanáššiin galgá leat vejolašvuohta guovtteceahkkemeannudeapmái, ja oaivvilda ahte dat vuohki mii adno Sámedikkis lea doaibman  ulbmilaččat ja danne ásahuvvo láhkii oppalaš mearrádus mas ovdanboahtá ahte Sámediggi  dahje dat orgána maid Sámediggi vállje galgá leat daid áššesurggiid váidinorgánan maid  Sámediggi ieš lea fápmudan iežas vuollásaš orgánaide, vrd. sámelága § 2-12. Mearrádus ii  gusto dakkár áššiin main lea dakkár fágalaš hápmi ahte lea sirdojuvvon Sámediggái. Dat lea  omd. sámi kulturmuittuid hálddašeapmi mas Sámediggi lea fágalaččat Riikaantikvára ja Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš.    Sámelága § 2-12 ii geavahuvvo oaidningáibádusa meannudeamis dálá almmolašvuođalága  mielde. Dat lea dannego lea Sámedikki hálddahus mii dahká biehttalanmearrádusa ja dat ii  leat dalle mearrádus mii dahkko ”lávdegottiin, ráđiin dahje sullasaččat”. Dasto oaivvilduvvo  maiddái ahte mearrádusat mat dahkkojit almmolašvuođalága mielde eai sáhte gohčoduvvot  ovttaskas mearrádussan, nu movt sámelága § 2-12 gáibida jus váidda galgá sáhttit meannuduvvot ”Sámedikkis dahje vásedin váidinlávdegottis” maid Sámediggi lea nammadan.  Geavatlaččat lea dattege nu ahte oaidningáibádusa meannuda vuosttažettiin Sámedikki  hálddahus ja ahte Sámediggeráđđi meannuda oaidningáibádusa biehttaleami váidima. Ođđa  almmolašvuođalágas mii jáhkkimis fápmuiboahtá ođđajagimánu 1.b. 2008:s (láhka miessemánu 19.b. 2006 nr. 16) galgá nannejuvvot láhkaásahusas movt váidinvuogádat galgá leat ¶
dákkár erenoamáš dilálašvuođain. Bargojoavku jáhkká ortnega mas Sámediggeráđđi meannuda váidága, joatkašuvvat. ¶
2.10.  Sámedikki bušeahtta ja gullevašvuođahápmi stáhta ektui Doaba gullevašvuođahápmi leat rievttálaš oktavuođat čađaheaddji stáhtaválddi (ráđđehusa ja  departemeanttaid) ja doaimma gaskka maid stáhta jođiha, oamasta dahje ruhtada.  Gullevašvuođahápmi mearrida stáhtaeiseválddiid stivrenvejolašvuođaid rámmaid ja stáhtalaš  doaimmaid doaibmafriddjavuođa (geahča maiddái čuokkis 3).     Go Sámediggi ásahuvvui 1989:s de mearriduvvui ahte Sámediggi galggai váldit badjelasás  buot doaimmaid, seamma vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat dassožii ledje gullan  Norgga Sámiráđđái maid stáhta lei nammadan. Bušeahttarutiinnat mat ovdal ledje ásahuvvon  Norgga Sámiráđi vástte, sirdojuvvojedje almmá makkárge árvvoštallamiid haga das movt  Sámedikki árvu álbmotválljejuvvon orgánan lea.    Sámediggi lei ásaheami rájes gitta 1998 lohppii organiserejuvvon dábálaš hálddašanorgánan,  mii oaččui juolludusaid poastadásis (doaibma- ja doarjjapoasttat). 1999 rájes oaččui Sámediggi spiehkastit bruttobušetterenprinsihpas, ja lea dál doaibma mas leat erenoamáš fápmudusat  (vrd. čuokkis 3.1). Sámediggi oažžu dál olles juolludusa Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas, Máhttodepartemeanttas, Kultur- ja girkodepartemeanttas ja Birasgáhttendepartemeanttas  50-poasttaid badjel.    Nettobušetterema ulbmil lei ahte Sámediggi oažžu dalle stuorát friddjavuođa ja vejolašvuođa  ieš vuoruhit sámi kultuvrra ja sámi servodaga boahtteáiggi. Go juolludus čohkkejuvvo ovtta  postii, de sáhttá Sámediggi ieš lagabui veardidit juolludusaid iešguđet doaimmaide. Go dát  čoavddus evttohuvvui, de árvvoštalai departemeanta maiddái vejolašvuođa sirddášit  bušeahttapoasttaid gaskka. ¶
Dat vuohki nevttii dattege sakka moalkábun ja formalisttalažžan  go dakkár čoavddus mas olles juolludus lea ovtta poasttas. Nettobušetteren lea njuovžilet sihke ekonomalaččat ja doaimma dáfus, ja lea heivehuvvon hálddašanorgánaid main leat eará  sisaboađut go dušše stáhtabušeahtajuolludusat. Sámedikkis eai leat nu olu eará sisaboađut.  Danne ii lean nettobušetterenágga dat ahte friddjadit beassat golahit ruđa.    Sámedikki brutto sisaboađut ja golut biddjojit Sámedikki rehketdollui. Sámediggi addá  mánnosaččat raportta Stáhtalaš ekonomiijastivrejumi guovddážii máksinnávccaid rievdamiid  birra iežas Norgga Báŋkku čielggadankonttuin. Jagi loahpas raporterejuvvo maiddái mii  čielggadankonttuin lea kapitálarehketdollui dan departemeantta bokte mii lea juolludan ruđa.     Sámediggi gullá Stuoradikki juolludusnjuolggadusaid vuollái. Sámedikki  ekonomiijahálddašeapmi galgá dahkkot Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid mielde,  Stáhta ekonomiijastivrema mearrádusaid mielde ja Ruhtadandepartemeantta johtočállosa  mielde ekonomiijanjuolggadusaid viidodaga birra stáhtalaš doaimmaid guovdu mat  spiehkastit bruttobušetterenprinsihpas ( ¶
) 21.12.2005.     Sámedikki ekonomiijahálddašeami rámmaid mearrida Bargo- ja searvadahttindepartemeanta  departemeantta váldobagadusas Sámedikki ekonomiijahálddašeami hárrái. Váldobagadus  gusto maiddái ruđaide mat juolluduvvojit eará departemeanttaid bušeahta badjel ja  sisaboađuide mat bohtet earasajis. Bagadus lea dohkkehuvvon sámelága § 2-1, goalmmát ¶
Vrd. raportta ”Konsekvenser forbundet med overgang til større budsjettmessig frihet for Sametinget”.  Interdepartementála bargojoavkku ja Sámedikki raporta, njukčamánu 1996:  http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami_rapport_sametinget_1996.pdf ¶
čuoggá láhkavuođuin. Váldobagadusas lea departemeanta mearridan ahte Stáhta  ekonomiijanjuolggadusat ja Stáhta ekonomiijastivrema mearrádusat maiddái gustojit  Sámediggái. Dattege eaktuduvvo ahte ekonomiijanjuolggadusat ja mearrádusat adnojit dakkár  málle mielde ahte Sámediggi álbmotválljejuvvon orgánan oažžu vejolašvuođa ieš árvvoštallat.    Lea vejolaš spiehkastit nettobušetterejuvvon doaimmaid ekonomiijanjuolggadusain, muhto  dat ii leat dássožii leamaš áigeguovdil Sámedikki dáfus.    Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999 rájes, ráhkadii Gielda- ja guovlodepartemeanta ođđa  bušeahttabargovugiid nannen dihte departemeanttaid ovttasdoaibmama. Dat lei dannego  čájehuvvui ahte ođđa doaimmat maid lea dáhttu čađahit sámepolitihkalaš suorggis, dávjá leat  ekonomalaččat ráddjejuvvon doaimmat maidda almmotge lea váttis gávdnat saji gustojeaddji  rámmaid siskkobealde. Danne mearriduvvui ahte sámi áššit galget čohkkejuvvot ja oktanis  ovddiduvvot ráđđehusa bušeahttakonferánssaide. Ulbmilin lea beassat veardádallat  sámepolitihkalaš áŋgiruššamiid ollislaččat. Dat mielddisbuktá ahte buot departemeanttaid  árvalusaid sámiguoskevaš ulbmiliid oktavuođas ovddida dat ministtar geas lea  ovddasvástádus oktiiheivehit sámi áššiid.     Ulbmil ođđa bargovugiiguin lei čalmmustahttit sámi doaimmaid vuohkkaset oktiiheiveheami  bokte, ja nannet vejolašvuođa olahit bohtosiid bušeahttaproseassas. Seamma jagi  ásahuvvojedje fásta čoahkkimat sámediggepresideantta ja áššáiguoskevaš stáhtaráđiid gaskka  Sámedikki bušeahttaárvalusa hárrái, ja dát lei maiddái oassin sámi áššiid čalmmustahttimis.  Áigumuššan lei loktet sámi áššiid ráđđehusvuogádaga bajit dássái, ja dakko bokte buorebut  váikkuhit bušeahttaproseassa.    1999 rájes ráhkaduvvo jahkásaš johtočálus ¶
bušeahttabarggu sámi áššiid meannudeami ja  oktiiheiveheami birra. ¶
2.10.1. Dálá bušeahttabargovuogit Sámedikki rutiinnat bušeahttaproseassas leat čilgejuvvon 6. mildosis. Geavatlaččat bargá  Sámediggi golmmáin iešguđet jagiid bušeahtain lassin ovddit jagi rehketdoaluin. Sámedikki  hálddahus álggaha ovdamearkka dihte barggu 2009-bušeahta áŋgiruššanevttohusain juo 2007  giđa. Seammás reviderejuvvo dán jagi bušeahtta (2007-bušeahtta), ja dasto rahkkanuvvo  boahtte jagi bušeahta (2008) juolludemiide.     Buot ásahusat ja organisašuvnnat mat ožžot njuolggadoarjaga Sámedikki bušeahtas, galget  borgemánu 1.beaivái sáddet jahkedieđáhusa, doaibmaplána, rehketdoalu ja boahtte jagi  bušeahttadárbbu. Hálddahus guorahallá organisašuvnnaid árvalusaid, ja de biddjojit vejolaččat  bušeahttaevttohussii (2008) ja/dahje bušeahttaáŋgiruššanevttohussii (2009). Sámediggeráđđi  doallá čoahkkimiid daiguin ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin geat dáhttot čoahkkima  bušeahttaproseassa oktavuođas.    Dakka maŋŋel go ráđđehus lea ovddidan boahttevaš jagi (2008) bušeahttaárvalusas golggotmánus, ovddida Sámedikki hálddahus divoduvvon bušeahttaáŋgiruššanevttohusa (2009)  Sámediggeráđđái. Sámediggeráđi signálat bušeahttaevttohusa ráhkadettiin leat dalle váldon  fárrui, ja evttohus lea divoduvvon stáhtabušeahta rievdadusaid ektui. Sámedikki hálddahus ¶
rahkkana seammás boahttevaš jagi (2008) juolludemiide maid Sámediggi dohkkeha  skábmamánus Stuoradikki juovlamánu bušeahttamearrádusa eavttuiguin.    Go ráđđehus ovddida stáhtabušeahta golggotmánu álggus, de galgá Sámediggeráđđi su.  golmmá vahkkus válbmet iežas evttohusa bušeahttajuolludeapmái (2008) ja bušeahttaáŋgiruššamiidda (2009), mii fas sáddejuvvo čoahkkinjođihangoddái seammás go almmuhuvvo (su. golggotmánu loahpas). Čoahkkinjođihangoddi sádde ášši plána- ja ruhtadanlávdegoddái mii meannuda gažaldagaid čoahkkimis guokte vahkku ovdal jagi maŋemus dievasčoahkkima. Sámedikki dievasčoahkkin meannuda ja mearrida bušeahttajuolludusaid (2008) ja  bušeahttaáŋgiruššamiid/bušeahttadárbbuid (2009) skábmamánu loahpa čoahkkimis.    Sámediggeráđđi doallá dábálaččat čoahkkima bargo- ja searvadahttinministariin ja vejolaččat  ruhtadanministariin ja/dahje eará stáhtaráđiiguin bušeahttadárbbu (2009 bušeahttaáŋgiruššamiid) birra juovlamánus/ođđajagimánus. Dat čoahkkimat lea čielga čielggadan- ja digaštallančoahkkimat. Sámediggái eai addojuvvo oskkáldasvuođadieđut, ja stáhtaráđiin geat servet  čoahkkimiidda eai leat čadnon makkárge geatnegasvuođat.    Bušeahttamearrádus guoskkaha máŋga fágasuorggi ja nu maiddái máŋga departemeantta.  Vaikko Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ge bajimus ovddasvástádus stáhta sámepolitihkkii, de lea aŋkke fágalaš ovddasvástádus dihto sámi áššiin iešguđet fágadepartemeanttaid  duohken. Dat mearkkaša ahte iešguđet fágadepartemeanttain lea bušeahttačuovvolanovddasvástádus, maiddái daidda ortnegiidda mat 1993:s ja maŋŋel leat sirdojuvvon Gielda- ja guovlodepartemeantta bušehttii. ¶
Danne lea juohke departemeanttas ovddasvástádus ovddidit evttohusaid sámi ulbmiliidda iežas bušeahtas. Fágadepartemeanttat árvvoštallet Sámedikki  bušeahttaevttohusa (seammaládje go vuollásaš etáhtaid/doaimmaid) mii gusto guoskevaš  fágasuorgái, ja ovddidit de árvalusaid bušeahttaproseassas jus ležžet.     Sámi áššiid evttohusat ovddiduvvojit ráđđáhusa bušeahttakonferánssain. Dat mearkkaša ahte  bargo- ja searvadahttinministtar geas lea oktiiheivehanovddasvástádus sámii áššiin ovddida  buot departemeanttaid áŋgiruššanevttohusat sámi ulbmiliid dáfus – jus ležžet dakkárat. Muđui  doalahuvvojit ráđđehusa dábálaš vuogit ja njuolggadusat bušeahttabarggus.     Sámedikki hálddahus doallá giđa mielde čoahkkimiid muhtun fágadepartemeanttaiguin iešguđet fágasurggiid bušeahttadárbbuid birra. Guđiiguin departemeanttaiguin čoahkkimat dollojuvvojit lea daid rutiinnaid duohken mat departemeanttaid ja Sámedikki ovttasbarggus leat.    Sámediggi boahtá diehtit ráđđehusa bušeahttaárvalusa dalle go dat almmuhuvvo. ¶
2.10.2. Sámedikki bušeahta ovdáneapmi Sámedikki vuosttaš ollislaš doaibmajahki lei 1990. Sámedikki bušeahtta lei dalle 31,7 milj.  kruvnno. 2007:s juolluduvvo 690 milj. kruvnno sámi ulbmiliidda. ¶
Das hálddaša Sámediggi ¶
Gieldadepartemeantta St. prp. nr 1:s (1992-1993) celkojuvvo dáid ortnegiid sirdima oktavuođas ahte (dás  jorgaluvvon) ”Iešguđet fágastáhtaráđiin lea ain ovddasvástádus jus ležžet juolluduslassáneamit sin surggiin” (siidu 59). Lea čájehuvvon ahte bušeahttalassáneapmi lei áibbas unni 1993-1998 áigodagas dain surggiin mat  fágalaččat gullet earáide go Gieldadepartementii. ¶
1999 rájes leat stáhtabušeahta juolludusat sámi ulbmiliidda almmuhuvvon sierra čálusin. Dan čállosa ulbmil  lea ollislaččat čájehit departemeanttaid sámi doaimmaid, čalmmustahttit doaimmaid mat eai boađe ovdan  bušeahttaproposišuvnnain ja addit ollislaš gova ráđđehusa ekonomalaš doaimmain sámepolitihkalaš suorggis.  2007-bušeahta čálus lea: ¶
http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/pressesenter/pressemeldinger/2006/Juolludeamitsami-doaimmaide.html?id=419921 ¶
Ovddit jagiid oainnát  http://www.regjeringen.no/nb/dep/aid/tema/Samepolitikk/Hoyremeny/Publikasjoner.html?id=434542#Rundskriv ¶
275 milj. kroner. Sámediggi oažžu – dahje lea ožžon – fásta juolludusaid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas, Mánáid- ja dásseárvodepartemeanttas, Dearvvašvuođadepartemeanttas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Kultur- ja girkodepartemeanttas, Máhttodepartemeanttas, Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttas (eanandoalo- ja boazodoallošiehtadusa  bokte), Birasgáhttendepartemeanttas ja Olgoriikadepartemeanttas (jahkásaš ohcama mielde).    Bušeahttamearrádusas bokte bidjá Stuoradiggi muhtun eavttuid daid ruđaid geavaheapmái  mat juolluduvvojit stáhtabušeahta badjel. Seammás biddjo juohke stáhtaráđđái  konstitušuvnnalaš ovddasvástádus fuolahit ahte Stuoradikki mearrádusa eavttut devdojuvvojit  (vrd. kap. 2.12 konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa birra). Dat mearkkaša ahte ruhta mii juolluduvvo ovdamearkka dihte Máhttodepartemeantta bušeahta badjel galgá golahuvvot daidda  ulbmiliidda mat adnojedje vuođđun Stuoradikki bušeahttameannudeamis. Figuvra 3. Juolludusat 1990-2007 ¶
Foanda ¶
MDD ¶
KGD ¶
MD ¶
DFD ¶
GGD ¶
BSD ¶
Sámedikki bušeahta ovdáneami oainnát 3. figuvrras. Erenoamážit maŋemus jagiid lea Sámedikki bušeahtta lassánan. Dán lassáneami sáhttá buori muddui čatnat dasa ahte Sámediggi lea  váldán badjelasás máŋggaid ortnegiid hálddašeami mat ovdal leat gullan ee. departemeanttaide. 4. figuvra čájeha oppalaš ovdáneami sámi ulbmiliid juolludusain, mat leat divvojuvvon  hadde- ja bálkágoargŋuma mielde. Figuvra lea ráhkaduvvon jahkásaš”Juolludusat sámi ulbmiliidda” nammasaš almmuhusa vuođul. Dárkilet válddahallan daid ortnegiid badjel maid  Sámediggi hálddaša ja goas ortnegat sirdojuvvojedje lea 3. mildosis. Dárkilet válddahallan  departemeanttaid juolludusaid badjel sámi ulbmiliidda golbma maŋemus jagi lea 7. mildosis. ¶
Figuvra 4. Sámi ulbmiliidjuolludusaid ovdáneapmi (divvojuvvon 2006-hattiid mielde) ¶
Mearkkašupmi 4. figuvrii: 1997-2000 áigodagas juolluduvvui oktiibuot su. 120 milj. kruvnno Sámediggevistái.  Stuorámus oassi juolludeamis (70 milj. kruvnno) juolluduvvui 1999:s. Figuvrra logut leat 1000 kr. ¶
2.11.  Sámedikki bearráigeahččan ja revišuvdna Sámediggái lea áibbas deaŧalaš bisuhit luohttámuša ja legitimitehta sihke sámi servodagas ja  stuoraservodagas. Danne lea deaŧalaš ahte Sámedikkis leat vuogádagat ja rutiinnat mat devdet  daid bearráigeahččandárbbuid mat geažosáiggi gáibiduvvojit.     Go lea álbmotválljejuvvon orgána ja hálddašanorgána de lea Sámediggi ásahan bearráigeahččanortnegiid mat devdet sihke parlamentáralaš goziheami ja siskkáldas hálddahuslaš  goziheami: ¶
gozihit doaimma maid Sámedikki bušeahtta ruhtada. Bearráigeahččanlávdegotti eanetlohku sáhttá Riikarevišuvnna raporttaid vuođul, eará iskkademiid vuođul ja iešheanalis  ovddidit áššiid Sámedikki dievasčoahkkimii. ¶
dikki hálddahusas. Rutiinnat galget fuolahit ahte ekonomalaš riggodagat golahuvvojit  dasa maid Sámediggi lea mearridan, ahte ruđat geavahuvvojit nu ulbmilaččat ja beaktilit  go vejolaš, ahte raporterenvuogit leat doallevaččat, ahte bušeahtta dollojuvvo ja ahte  ekonomiijahálddašeami njuolggadusat geažosáiggi čuvvojuvvojit.     Riikarevišuvnnas mii lea Stuoradikki revišuvdna- ja bearráigeahččanorgána, lea ovddasvástádus jahkásaččat revideret Sámedikki doaimma, vrd. Riikarevišuvdnalága § 9.    Gielda- ja guovlodepartemeanta nammadii 2004:s bargojoavkku mii galggai dárkileappot  guorahallat daid bearráigeahččanortnegiid mat Sámediggái gusket. Raporta geigejuvvui Gielda- ja guovlodepartementii ja Sámediggái cuoŋománu 15.b. 2005:s, ja Sámediggi meannudii  raportta miessemánu 31.b. 2005:s.    Bargojoavkku mandáhtta lei čilget pvddasvástáduslinjjáid Sámedikki doaimma hárrái, ja  siskkáldas dárkkisteami, bearráigeahču ja revišuvnna Sámedikkis ja Sámedikki guovdu. Joavku galggai árvvoštallat leat go ortnegat dohkálaččat ja cuiget váilevašvuođaid, ja dasa lassin  árvvoštallat Sámedikki dárkkistanlávdegotti rolla. Jus ležže váilevašvuođat de galggai joavku  árvalit doaimmat movt daid divvu. ¶
Sámedikki bušeahtta ¶
Sámi ulbmilat, earret Sámedikki bušeahtta ¶
Raporttas gávnnaha joavku ahte Sámedikki siskkáldas bearráigeahčču lea dohkálaš, muhto  das lea buoridanmunni. Earet eará rávvejuvvojedje čuovvovaš doaimmat: ¶
surssaid áššemeannudandoibmii. ¶
organisatoralaččat sorjjasmeahttun Sámediggeráđis. Bearráigeahččanlávdegotti  áššemeannudandoaibma biddjo dievasčoahkkinčállingotti vuollái. ¶
bearráigeahččanlávdegotti návccaid. ¶
bearráigeahču várás, ja Sámedikki bušeahtta berre dalle lasihuvvot 600 000 kruvnnuin  dán ulbmilii. ¶
Sámediggi sirrejuvvot sierra riektesubjeaktan ja movt galggaš dan dahkat.    Stuoradiggi čuovvolii bargojoavkku rávvaga ja Sámedikki bušeahtta lassánii 600 000 kruvnnuin 2005:s RNB 2005 meannudeami oktavuođas. Lassijuolludus galggai nannet Sámedikki  hálddahusa siskkáldas goziheami ja Sámedikki bearráigeahččanlávdegotti  áššemeannudannávccaid, vrd. St.prp. nr. 65 (2004-2005) ja Árv.S. nr. 240 (2004-2005). Dát  juolludus ii joatkašuvvan 2006 stáhtabušeahtas.    Áššis 050/04 Sámedikki bušeahtta 2005 mearridii Sámediggi nannet Sámedikki hálddahusa  ovttain controller-virggiin. Dasto lea Sámediggi áššis 058/05 Sámedikki bušeahtta 2006 lasihan juolludusa Sámedikki bearráigeahččanlávdegotti barggu nannemii. Hálddahuslaš ođđasisorganiserema oktavuođas 2005:s ásahii Sámediggi sierra dievasčoahkkinbargojoavkku. Dievasčoahkkinjoavkku ovddasvástádussan lea lávdegottiid ja  dievasčoahkkimiid lágideapmi, meannudit áššiid čoahkkinjođihangoddái, válgalávdegoddái ja  válganammagoddái, doaibmat čállin bearráigeahččangoddái, sámediggeválggat ja válganjuolggadusat ja diehtojuohkin iežas suorggis. Bargojoavkku jođiha bargojoavkku  jođiheaddji. Direktovrras ja dievasčoahkkinbargojoavkku bargoaddiovddasvástádus, ja  čoahkkinjođiheaddjis lea bagadanváldi. ¶
2.12.  Sámedikki ja stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus Dán oasis čilget ovttaskas stáhtaráđiid dahje ráđđehusa konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa  dan doaimma guovdu maid Sámediggi doaimmaha. Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas  lea bajemus ovddasvástádus oktiiheivehit sámi áššiid. Bargo- ja searvadahttindepartemeantta  ovddasvástádus sihkkarastit ahte ráđđehusa ollislaš sámepolitihkka čađahuvvo, mielddisbuktá  ahte das leat iešguđet rollat nuppiid departemeanttaid guovdu; dieđuid juohkit sámepolitihka  birra ja gozihit ahte sámepolitihkka lea fárus go suorgepolitihkka hábmejuvvo, gozihit ja  árvvoštallat suorgepolitihka váikkuhusaid sámepolitihkkii, doalahit oppalaš gova sámepolitihkalaš doaimmaid juolludusain, doaibmat fágadepartemeanttaid ja Sámedikki gaskaolmmájin ja sihkkarastit ahte gulaskuddan- ja oassálastinvuogit čuvvojuvvojit. Dasa lassin  galgá Bargo- ja searvadahttindepartemeanta veahkehit eará departemeanttaid mat guorahallet  sámi álbmogii guoskevaš áššesurggiid. Fágadepartemeanttain lea maiddái ovddasvástádus  iežaset surggiid siskkobealde. Juohke fágadepartemeanttas lea ovddasvástádus ieš čuovvolit  sámepolitihka čađaheami iežas surggiid siskkobealde. Dat gusto maiddái daidda ortnegiidda  maid Sámediggi hálddaša. ¶
Prinsihpalaččat sáhttá stáhtaráđđi ovddasvástáduslága § 11 vuođul, šaddat váldit ovddasvástádusa jus doaimmat sámi giela, kultuvrra ja serovdateallima nannema várás eai álggahuvvo. Dat ovddasvástádus sáhttá maiddái gustot jus dieđut sámi giela, kultuvrra ja servodateallima stáhtusa birra leat váilevaččat. Jus ovdamearkka dihte čájehuvvo ahte lea dárbu  álggahit doaimmaid vai sámi gielat eai jávkka, ja dat ii čuovvoluvvo beaktilis doaimmaid  bokte, de sáhttá dat leat áššáiguoskevaš stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus.    Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bajemus ovddasvástádus ja iešguđet fágadepartemeanttaid ovddasvástádus iežaset surggiid siskkobealde, cegge gažaldaga stáhtaráđiid  konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa hárrái ja das man viiddis dat ovddasvástádus lea, ja das  movt stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa prinsihppa oktiiheive Sámedikki  sorjjasmeahttunvuođa prinsihppii.    Konstitušuvnnalaš ovddasvástádus lea čadnon Vuođđolága njuolggadusaide riikarievtti hárrái.  Vuođđolága § 86 mielde lea Riikariekti dubmejeaddji váldi dakkár áššiin mat čuoččaldahttojuvvojit ráđđehuslahtu vuostá, Stuoradikki vuostá dahje Alimusrievtti vuostá go galgá leat  dahkan láhkarihkkuma iežas doaimma čađaheami oktavuođas. Konstitušuvnnalaš ovddasvástádus lea dalle ráŋggáštusovddasvástádus ja materiála ráŋggáštusmearrádusat čuvvot  guovvamánu 5.b. 1932 lága nr. 1 Ráŋggáštusa birra daid daguid ovddas mat áššáskuhttojuvvojit riikkarievttis (ovddasvástádusláhka). Lágas eai leat njuolggadusat mat njuolgga  gustojit stáhtaráđiid konstitušuvnnalas ovddasvástádussii dalle go lea fápmuduvvon, muhto  dattege sáhttet olu dáin mearrádusain leat áigeguovdilat. ¶
Ovddasvástáduslága § 8 b bustáva  mielde, sáhttá ráđđahuslahttu guhte ii čađat Stuoradikki mearrádusa, dahje guhte doaimmaha  stuoradiggemearrádusa vuostá, ráŋggáštuvvot. § 10 bidjá ráŋggáštusa ráđđehuslahttui guhte  dagaha dahje váikkuha dasa ahte stáhta opmodagat dahje eará ruđat eai geavahuvvo dahje  stivrejuvvo dohkálaš vuogi mielde dahje guhte earaládje jierpmemeahttumit doaimmaha  doaimmas. ¶
Go árvvoštallá ovttaskas stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa daid mearrádusaid  ovddas maid Sámediggi dahká, de ferte dat sorjjasmeahttunvuohta mii Sámedikkis lea  sámelága mielde ja maŋit áiggi ovdáneapmi sámepolitihkas leat deaŧalaš vuođđun.  Álbmotválljejuvvon orgánan lea Sámedikkis stuora friddjavuohta. Sámediggi ii leat dábálaš  etáhta dahje ráđđehusa vuollásaš orgána, ja danne ii sáhte ráđđehus váldit ovddasvástádusa  Sámedikki politihkalaš doibmii dahje politihkalaš mearrádusaide maid Sámediggi dahká  iešguđet surggiin.     Stáhtabušeahta juolludusaid dáfus lea dattege stáhtaráđis ovddasvástádus fuolahit ahte Stuoradikki mearrádusaid eavttut čuovvoluvvojit. Dan čilge Justiisadepartemeantta láhkaossodat  ođđajagimánu 26.b. 1995 reivves Gielda- ja guovlodepartementii ná (dás jorgaluvvon) ”Sámedikki sorjjasmeahttunvuođas lea mearkkašupmi stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii. Dannego stáhtaráđis ii leat bagadan- dahje bearráigeahččanváldi Sámedikki guovdu, de ii leat vuođđu váldit konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa Sámelága vuođul, (b) stuoradiggemearrádusa vuođul dahje (c) eará vuođu vuođul doaim ¶
Vrd Ođđajagimánu 26. b. 1995 reivve Justiisadepartemeantta láhkaossodagas Gielda- ja guovlodepartementii,  áššenummar (94/1422 E). ¶
Lassin konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii dáidá maiddái čuožžilit parlamentáralaš ovddasvástádus. Parlamentáralaš ovddasvástádus mearkkaša dábálaččat ráđđehusa dahje ovttaskas stáhtaráđi geatnegasvuođa geassádit  go stuoradiggi mearrádusa bokte ovddida eahpeluohttámuša. ¶
maha válddi dahje doaimma mii gullá stáhtaráđi bagadan- dahje bearráigeahččanláhkavuođu dulkoma duohke.” ¶
Láhkaossodat cealká ahte Sámediggái eai leat lága bokte dahje láhkavuođu bokte biddjon  barggut mas láhka seammás bidjá ráđđehussii dahje departementii bagadan- dahje  bearráigeahččanválddi Sámedikki guovdu. Sámi kulturmuitosuodjalusa dáfus leat dattege  barggut ja váldi fápmuduvvon Sámediggái ja Sámediggi gullá dalle fágalaččat Riikaantikvárii.    Láhkaossodat čujuha juolludusnjuolggadusaid § 10:ii (ovddeš § 17) dárkkistanvejolašvuođa  birra, erenoamáš gozihan- ja bagadanválddi hárrái mas lea Stuoradikki mearrádus vuođđun.  Dat gusto ee. almmolaš orgánaide mat eai leat departemeantta dárkkisteami ja goziheami  vuolde ja dat čuodjá ná: ”Go stáhtaruđain addojuvvo doarjja almmolaš dahje priváhta doibduvvo eará, dárkkistit ahte ruđat geavahuvvojit evttolaččat”. Sámedikki sorjjasmeahttumis dili geažil, jáhkká Láhkaossodat ahte juolludusnjuolggadusaid §  10 (ovddeš § 17) maiddái gusto dalle go ruđat juolluduvvojit Sámediggái. Láhkaossodat  jáhkká maiddái ahte dan mearrádusa rihkkun sáhttá prinsihpalaččat mielddisbuktit konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa. Lassin juolludusnjuolggadusaid § 10:ii (ovddeš § 17) sáhttá ovttaskas juolludusmearrádus mielddisbuktit ahte ráđđehus dahje departemeanta oažžu bearráigeahččan- dahje bagadanválddi Sámedikki guovdu juolluduvvon ruđaid geavaheami (juohkima) oktavuođas. Man viidát dat váldi manná, lea guoskevaš juolludusmearrádusa dulkoma  duohken.    Bagadan- dahje gozihanváldi Sámedikki guovdu ráddjejuvvon surggiin eará vuođuin go  lágain dahje stuoradiggemearrádusain, lea gažaldat maid Láhkaossodat čilge nu ahte vejolaš  vuođđu lea fápmudeami ráđđehusas dahje departemeanttas Sámediggái. Dan oktavuođas  cealká Láhkaossodat ahte (dás jorgaluvvon) ”Dannego Sámediggi ferte lohkkot sorjjakeahtes orgánan ráđđehusa/departemeantta ektui, de lea eahpesihkar sáhttá go (ja man muddui) ráđđehus/departemeanta fápmudárkilet láhkavuođu birra Sámedikki fápmudeami hárrái.” Dainna eavttuin ahte ráđđehusa/departemeantta fápmudeapmi (mas ii leat sierra láhkavuođđu  lágas) Sámediggái lea lobálaš, de sáhttá Láhkaossodaga oaivila mielde (dás jorgaluvvon) ”…jearrat makkár ovddasvástádus fápmudeaddji válddis lea Sámedikki fápmočađaheamis (ja juolluduvvon ruđaid ovddas). Ovddasvástádus lea nannosit čadnon daidda dárkkistanvugiide mat fápmudeaddji orgánas leat. Fápmudeaddji orgánas leat vejolašvuođat gohcit fápmudanmearrádusa vuođul dan suorggis mas váldi lea addojuvvon.” Láhkaossodat čujuha Frihagenii, Forvaltningsrett oassi 1, 1991, s 242 mas celkojuvvo (dás  jorgaluvvon): ”Fápmudeapmi ii mearkkaš ahte dat orgána mii lea fápmudan, lea eret addán ¶
Reive sáddejuvvui ”Konsekvenser forbundet med en overgang til en friere budsjettmessig stilling for Sametinget” nammasaš raportta ráhkadettiin mii ovddiduvvui njukčamánu 1996:s. ¶
iežas gelbbolašvuođa. Das ii leat duššefal vejolašvuohta doaimmahit bearráigeahču, muhto dat lea dábálaččat geatnegahtton bearráigeahččat movt fápmuduvvon váldi geavahuvvo ja vejolaččat maiddái addit dárkilet njuolggadusaid. Dat orgána mii lea fápmudan [...]ferte maiddái sáhttit addit direktiivvaid das movt konkrehta áššit galget mearriduvvot. Nu ferte leat vaikko dat orgána mii fápmuduvvo iešalddis ii leat fápmudeaddji orgána vuollásaš mohttege.” Láhkaossodat gávnnaha ođđajagimánu 26.b. 1995`reivvestis ahte fápmudeaddji orgána  iešalddis sáhttá addit oppalaš bagadusaid, njuolggadusaid áššemannudeami hárrái, geavahit  lága ja doaimmahit árvvoštallama ja addit rávvagiid ovttaskas áššiin, ja sáhttá ieš mearridit  makkár gozihanbeliid dat dáhttu bisuhit alddis. Jáhkkimis lea fápmudeaddji orgánas ovddasvástádus gozihit Sámedikki doaimma ja seaguhit iežas áššái jus fuomáša moaittáhahtti  diliid fápmuduvvon válddi geavaheamis. Láhkaossodaga oaivila mielde sáhttá dat mielddisbuktit ovddasvástádusa jus dat gozihanbealit mat fápmudeaddji orgánas leat dihto  dilálašvuođas, eai váldojuvvo atnui, muhto dat lea dilálašvuođa duohken.     Sámi ulbmiliid hálddašeami dáfus, mearrida Sámedikki dievasčoahkkin ruđaid juolludeami  njuolggadusaid. Departemeanttaid ovddasvástádus dán oktavuođas lea bearráigeahččat ahte  Sámedikki doarjjageavaheami njuolggadusat vástidit stáhta ekonomiijamearrádusaide. Jus  njuolggadusat eai čuovo ekonomiijamearrádusaid, de mielddisbuktá dat jáhkkimis  konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa ovddasvástideaddji stáhtaráđđái. ¶
2.13.  Sámedikki oktavuohta Stuoradiggái Stuoradiggi lea váldán mállen addit Sámediggái vejolašvuođa doallat viidát ja sierra čoahkkimiid lávdegottiiguin go dain leat áššit meannudeapmái main lea mearkkašupmi sámi  beroštumiide. Muhtun háviid lea Stuoradikki presideantagoddi váikkuhan dasa ahte leat dollojuvvon rabas gulaskuddančoahkkimat Sámedikki ja lávdegottiid gaskka.    Go Stuoradiggi meannudii finnmárkkulága, de formaliserejuvvui Stuoradikki ja Sámedikki  dialoga nu ahte Justiisalávdegoddi mearriduvvui doallat Sámedikkiin ráđđádallamiid. Duogáš  dasa lei ahte stáhta galggai lága meannudettiin deavdit iežas ráđđádallangeatnegasvuođa ILOkonvenšuvnna nr. 169 olis. Sámediggi oaččui ráđđádallamiid maŋŋá árvalusa meannudeapmái  ovdal go lávdegoddi ovddidii iežas loahpalaš árvalusa. ILO-konvenšuvnna nr. 169 mielde lea  dábálaččat ráđđehus geatnegahtton ráđđádallat. Muhto nu movt finnmárkkulága meannudettiin, de sáhttá muhtun oktavuođain leat lunddolaš ahte Stuoradiggi ráđđádallá Sámedikkiin.    Muđui gieđahallá Stuoradiggi jahkásaččat stuoradiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra.  Dan dieđáhusa meannudettiin dollojuvvo rabas gulaskuddančoahkkin Sámedikkiin. Lávdegotti mearkkašumit jahkedieđáhussii ja ráđđehusa vástádus Sámedikki jahkedieđáhussii boahtá  ovdan lávdegotti árvalusas ¶
.    Stuoradiggi meannuda gažaldagaid mat leat čadnon Sámediggái maiddái stáhtabušeahta  gieđahallama oktavuođas.    Muđui lea sámedikkiid oktavuohta našunalčoahkkimiidda čilgejuvvon davviriikkalaš  sámekonvenšuvnna 18. artihkkalis. Artihkal evttoha reguleret sámedikki ja našunalčoahkkima  oktavuođa, ja celkojuvvo ee. ahte gažaldagain main lea mearkkašupmi sápmelaččaide, galgá  sámedikki oaivil vuhtiiváldojuvvot dakkár áššiin mat erenoamážit gusket sápmelaččaide. Dán ¶
Geahča ovdamearkka dihte Árv. S. nr. xxx (2006-2007). ¶
evttohusa mielde lea Sámedikkis riekti čilget oainnus njuolga našunalčoahkkimii dahje lávdegottiide dahje eará orgánaide mat gullet našunalčoahkkimii. Lea našunalčoahkkin mii iežas  njuolggadusaid bokte mearrida movt áššit galget gieđahallojuvvot. ¶
2.14.  Sámedikki oktavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide St.dieđ. nr. 55:s (2000-2001) ¶
Sámepolitihka birra guorahallojuvvo Sámedikki oktavuohta  báikkálaš ja guovllu dássái ( ¶
). Stáhta ovddasvástádus fuolahit ahte sápmelaččaid  vuoigatvuođat eamiálbmogiin devodojuvvojit, ii sáhte sirdojuvvot vuolit hálddašandásiide  nugo gildii dahje fylkkagildii. Lea stáhta ovddasvástádus fuolahit ahte leat doarvái  doaibmaneavvut deavdit geatnegasvuođaid. Vuđolaš vuoigatvuođaid dáfus sáhttá danne leat  dárbu addit dihto stáhtalaš čujuhusaid nannen dihte stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođaid  ollašuhttima buot hálddašandásiin. St.dieđ. nr. 55:s nannejuvvo ahte gielddat berrejit  ávžžuhuvvot ieža vuhtiiváldit sámi beroštumiid, ja gielddat fertejit oažžut doarvái dieđuid  almmolaš sámepolitihka birra ja rievttálaš vugiid birra mat leat ásahuvvon – ja ahte lea stáhta  geatnegasvuohta fuolahis dárbbašlaš dieđuid buot dásiid almmolaš bargiide.     Sámelágas, mánáidgárdelágas ja oahpahuslágas leat mearrádusat mat njuolgga váikkuhit  gielddaide, ja dat leat dalle mielde reguleremis dihto oktavuođaid Sámedikki ja stáhta gaskka.  Fylkka- ja gielddaplánemis leat stuora váikkuhusat sámi beroštumiide, ealáhusaide ja kultuvrii  dain guovlluid gos sápmelaččat ásset. Plána- ja huksenláhka lea luonddu- ja resursahálddašeami deaŧalaččamus láhka. Sámi servodatberoštumiid vuhtiiváldin ii leat sierra namuhuvvon  lágas. Dat perspektiiva lea guovtti johtočállosis maid Birasgáhttendepartemeanta lea čállán.  T-2/98 johtočálus cealká ahte fylkkagielddat ja gielddat berrejit váldit fárrui Sámedikki  plánaid fylkka- ja gielddaplánemis dain guovlluin gos leat sámi beroštumit. T-3/98  johtočállosis ges celkojuvvo ahte fylkkaplánen maid galgá leat mielde sámi kultuvrra,  servodaga ja ealáhusaid nannemis ja ovdánahttimis, ja ahte Sámediggi galgá váldot fárrui  fylkkaplánemii ráđđeaddi orgánan dain fylkkain gos leat sámi ássan- ja geavahanguovllut.  2007 giđa dáidá Stuoradiggái ovddiduvvot ođđa plána- ja huksenláhka. Plánaláhkalávdegoddi ¶
evttoha ahte sámi beroštumit namuhuvvojit sierra lágas. Plánaláhkalávdegoddi  evttoha maiddái ahte Sámedikkis galgá leat váidalusriekti dain áššiin main lea erenoamáš  mearkkašupmi sámi kultuvrii, ealáhusdoaimmaheapmái dahje servodateallimii.     Sámedikki ovttasbargu gielddaiguin lea positiivadit ovdánan áiggi mielde, erenoamážit dain  gielddain mat gullet Sámi ovdánahttinfoandda geográfalaš doaibmaguvlui ja sámegiela  hálddašanguvlui. Sámediggi lea leamaš ja boahtá ain leat aktiiva beallin iežas  doaibmaneavvuid geavaheami bokte mat adnojit báikkálaš doaimmaid álggaheapmái  ealáhuseallima, giela- ja kultursuoggis.    2002-2006 áigodagas lea Sámediggi dahkan ovttasbargošiehtadusaid fylkkagielddaiguin  Finnmárkku rájes gitta Hedmárkui. Sámedikki ja fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusat lea  ođđa elemeanttat sámepolitihkas ja guovllupolitihkas, main sáhttá leat stuora mearkkašupmi  máŋgga oktavuođas. Golmmá davimus fylkkagielddaiguin leat dahkkon sierra šiehtadusat, ja  lullisámi guovllus lea dahkkon oktasaš šiehtadus Nordlánddain, Trøndelágafylkkaiguin ja  Hedmárkkuin. Šiehtadusaid ulbmil lea nannet sámi kultuvrra, giela ja servodateallima, ja  nannet fylkkaid ja Sámedikki ovttasbarggu ja ovttasbargoarenaid. Šiehtadusain lea veahá  iešguđetlágán hápmi. Muhto buot šiehtadusat mielddisbuktet viiddis ja konkrehta  ovttasbarggu mii lea vuođđuduvvon iešguđetge beali politihkalaš jođiheapmái. ¶
Šiehtadusat ovddidit maiddái oktasaš ovddasvástádusa ollislaš servodatovdáneamis, ja dat  sisttisdollet sihke politihkkaovdánahttima ja geažosáiggi ovttasbarggu hálddašeamis ja  máŋgga eará suorggis. Ealáhusovdánahttin ja guovllu plánen ja areálahálddašeapmi leat  guovddážis šiehtadusain. Ovttasbargu lea eaktodáhtolaš ja beliid buoredáhtu duohken.  Ovttasbargošiehtadusat leat juo mielddisbuktán olu konkrehta ja buriid bohtosiid. ¶
Šiehtadusat leat Sámedikki neahttasiiddus:  http://www.samediggi.no/fil.asp?MId1=1&MId2=261&FilkategoriId=44&back=1 ¶
3.  Stáhtalaš orgánaid gullevašvuođahámit ¶
Hálddašanorgánat Hálddašanorgánat lea stáhtalaš doaimmaid organiserema váldovuohki, ja lea oppalaččat daid  njuolggadusaid vuollásaš mat gustojit stáhtahálddašeapmái, dasa gullet Stuoradikki juolludannjuolggadusat, stáhta ekonomiijahálddašeami njuolggadusat, almmolašvuođaláhka ja hálddašanláhka. Bargit leat stáhtavirgeolbmot geat gullet virgeolbmolága ja virgeriidolága vuollái.  Hálddašanorgánaid sáhttá bajit váldi geažosáiggi bagadit ¶
Stuoradikki stáhtabušeahttameannudeamis ja departemeanttaid jahkásaš juolludanreivviin leat dárkilet gáibádusat ja čujuhusat  iešguđet hálddašanorgánii. Dábálaččat earuhuvvojit golmmalágán hálddašanorgánat: ¶
Dábálaš hálddašanorgánat Dábálaš hálddašanorgánaid sáhttá oanehaččat čilget ná ¶
: Stivren- ja ovddasvástádusdilit ¶
bagadusa bokte; dat leat njuolgga Gonagasa ja guoskevaš departemeantta organiseren- ja  stivrenválddi ja dábálaš bagadusa vuollásaččat. ¶
mas (jus eiseváldi ii leačča ráddjen dán lága bokte). ¶
Ekonomiija ja bargiid hálddašeapmi ¶
ja háhkama oppalaš njuolggadusat gustojit. ¶
departemeanttas juolludusnjuolggadusaid ja stáhta ekonomiijanjuolggadusaid mielde. ¶
njuolggadusaid mielde ja Stuoradikki juolluduseavttuid mielde. Bargiid árvu ja almmolašrievttálaš geatnegasvuođat ¶
ralágain ii leačča celkon earaládje. Hálddašanlágas leat eareteará njuolggadusat  bealálašvuođa birra ja njuolggadusat váidinvejolašvuođain, váidinmeannudeamis ja das gii  lea váidinásahus. ¶
Čilgehusat dás leat eanas muddui váldon ¶
Iešguđetlágán mállet organiseret stáhtalaš orgánaid. ¶
kapihtal 5.4.2 ¶
mearriduvvon lágas dahje lága olis. Lága doaibmaviidodat lea vuđolaččat seamma viiddis  go hálddašanlága. ¶
Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat leat dábálaččat doaimmat main leat erenoamáš  bušeahttafápmudusat. Dat lea eanas muddui čadnon dasa ahte doaibma lea  nettobušetterejuvvon ja nappo oažžu juolludusa 50-poastta bokte, nu movt Sámediggi oažžu.  Stuoradiggi dahká duššefal ovtta dahje muhtun bušeahttamearrádusaid mas stáhtakássa  ekonomalaš doarjja mearriduvvo. Sisaboađut ja golut mat leat eambbo go dát juolludusat eai  boađe ovdan stáhtabušeahtas ja doaibma sáhttá ieš mearridit juolludeami doibmii ja investeremiidda. Nettobušetteren addá stuorát ekonomalaš ja doaimmalaš njuovžilisvuođa.     Maŋemus logijagis leat olu stáhtalaš doaimmat rievdaduvvon dán čatnanmállii. Doaimmat  sáhttet oažžut liigefápmudusaid, ovdamearkka dihte hálddahuslaš, fágalaš dahje bargiideguoskevaš gažaldagaid hárrái. ¶
Dát čatnanmálle lea erenoamážit adnon dutkamis ja alit oahpus. ¶
Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat šaddet eanasmuddui stáhta ekonomiijanjuolggadusaid vuollái, ja Ruhtadandepartemeanta lea juovlamánu 21.b. 2005 johtočállosis (R106) mearridan dárkilet njuolggadusaid dasa makkár spiehkasteamit leat áigeguovdilat.    Eanas hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat leat fágalaččat sorjjasmeahttumat juogo  njuolggadusaid dahje lága bokte. Nettobušetterejuvvon hálddašanorgánain sáhttet muhtun  ovttaskas oktavuođain leat sierraortnegat bargiide, ovdamearkka dihte spiehkasteamit  virgeolbmo- ja virgeriidolágas, ja spiehkasteamit hálddašanlágas ja/dahje almmolašvuođalágas. Dat doaimmat eai leat sierralágán doaimmat ja daidda sáhttet gullat dutkaninstituhtat,  universitehtat ja allaskuvllat, doarjja- ja foandahálddašeapmi ja árvovuođđuduvvon doaimmat  main lea gelbbolašvuohta dihto fágasuorggis, ovdamearkka dihte Dásseárvoguovddáš ja  Geavaheddjiid áittardeaddji. Maiddái Gonagaslaš Hoffa, Ráfikorpsa ja Svalbárdabušeahtta  ožžot juolludusaid 50-poastta bokte. Doaimmain lea buori muddui iešstivrejupmi vaikko  ožžot ruhtajuolludemiid stáhtas. Doaimmat leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan, ja dain  váldá stáhta politihkalaš ja ekonomalaš ovddasvástádusa. Ággan nuppástuhttit dábálaš  hálddašanorgánaid orgánan main leat sierra fápmudusat, lea dat go leat sávvan stuorát  ekonomalaš doaibmanfriddjavuođa lassisisaboađuid hálddašettiin. Čatnasupmi stáhtii  muddejuvvo juolludanmearrádusaid hábmema bokte ja ekonomiijanjuolggadusaid hábmema  bokte, ja sáhttá muddejuvvot lága bokte nu movt ovdamearkka dihte universitehta- ja  allaskuvlaláhka dahká. ¶
Eará stáhtalaš friddjadoaimmat Leat olu friddja stáhtalaš doaimmat mat leat organiserejuvvon hálddašanorgánan dakko bokte  ahte jahkásaš ruhtajuolludeamit luvvejuvvojit stáhtabušeahta doaibmapoasttain. Doaimmat eai  heive Ruhtadandepartemeantta definišuvdnii hálddašanorgánas mas leat sierra fápmudusat  dannego juolludusat eai addo 50-poastta bokte. Muhtun doaimmaide sáhttá dušše Gonagas  stáhtaráđis addit fágalaš bagadusa nu ahte konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádus fágalaš gažaldagain gáhččá ráđđehusa nala. Dat guoská ovdamearkka dihte áššáskuhttineiseváldái. Muhtun doaimmaide ii leat Gonagasas stáhtaráđis ge makkárge fágalaš baga ¶
, mearkkašumit juolludusnjuolggadusaide, čuokkis 2.2.2.5. ¶
2004 rájes lea buot stáhtalaš universitehtain ja allaskuvllain dát čatnanvuohki. ¶
danváldi, muhto dain doaimmain lea departemeanttas dahje ráđđehusas dihto gelbbolašvuohta/bagadanváldi eahpe-fágalaš gažaldagain. Duopmostuolut gullet dán jovkui ¶
. Duopmostuollohálddahus Duopmostuollohálddahus ásahuvvui Troandimis 1.11.2002 ja das lea hálddahuslaš ovddasvástádus duopmostuoluide. Duopmostuollohálddahus lea organiserejuvvon sorjjakeahtes  stáhtalaš orgánan ja dan jođiha stivra.    Stuoradikki, ráđđehusa, Justiisadepartemeantta ja Duopmostuollohálddahusa ovttasdoaibma  suddjejuvvo Duopmostuollohálddahusa doaimma láhkaaddon rámmaeavttuid vuođul.  Rámmaeavttut čuvvot njeallje váldoprinsihpa ¶
hálddahuslaš áššiin dan doaibmiválddi návcca vuođul maid Vuođđolága § 3 addá. ¶
mat leat biddjon Duopmostuollohálddahussii guovddášmearriduvvon njuolggadusaid. ¶
narmearradusa bokte dábálaš vuogi mielde ráđđehusa árvalusa vuođul. ¶
hálddahuslaš ovttaskasáššiid ektui.     Duopmostuollolága kap. 1 A ¶
čilge Duopmostuollohálddahusa doaimma. Láhka nanne ahte  Duopmostuollohálddahusa doaimma ja duopmostuoluid hálddašeami jahkásaš njuolggadusat  galget mearriduvvot Stuoradikki bušeahttaárvalus meannudeami bokte. Duopmostuollohálddahus galgá ovddidit duopmostuoluid bušeahttaárvalusa departementii (§ 33 c). Duopmostuollokommišuvnna eanetlohku ¶
evttohii láhkanannet dan ahte bušeahttaárvalus dovddusindahkko Stuoradiggái. Departemeanta ii dorjon dan, muhto Justiisalávdegoddi celkkii ahte ”dat ii dattege hehtte duopmostuollohálddahusa sáddemis bušeahttaárvalusa Stuoradiggái.” ¶
Jahkásaš bušeahttameannudeami rámmaid siskkobealde, eaktuduvvo ahte Duopmostuollohálddahusas galgá leat mearkkašahtti doaibmafriddjavuohta oasseulbmiliid hábmemis ja  doaibmabijuid válljemis. Jus leažžá dárbu daguide gaskaáigodagas, de ferte ráđđehus čađahit  iežas bagadanrievtti dahje ovddidit sierra evttohusa Stuoradiggái.    Riikarevišuvdna bearráigeahččá Duopmostuollohálddahusa ja dat gullá Siviilaáittardeaddji  vuollái seammaládje nu movt eará stáhtalaš orgánat. Duopmostuollohálddahusa doaibma lea  gullevaš hálddašanlága ja almmolašvuođalága vuollái (Duopmostuolloláhka § 33 b). Duopmostuollohálddahus oažžu juolludusas Justiisadepartemeantta kap. 411, poastta 01 bokte.    Evttohusastis boahttevaš ovddasvástádusjuohkimii ja rámmaeavttuide guovddáš duopmostuollohálddahusa hárrái (vrd. Od.prp. nr. 44 (2000-2001)), deattuhii Justiisadepartemeanta  seammaládje go Duopmostuollokommišuvdna, ahte go lea sáhka ráđđehusa ja duopmostuoluid hálddahusa oktavuođa birra, de ferte parlamentáralaš ovddasvástideaddjis leat dihto ovddasvástádus. Justiisadepartemeanta ii loga leat áigeguovdilin váldit Stuoradikki stivrema ja  dárkkisteami eret, ja čujuha ahte ii oktage stáhtalaš doaibma leat dakkár ahte ii leat gullevaš ¶
departemeanttaid ja stáhtaráđiid vuollái nu ahte stáhtaráđis ja ráđđehusas lea parlamentáralaš  ja konstitušuvnnalaš ovddasvástádus Stuoradikki ektui doaimma dahje doaibmaosiid dáfus. Diehtobearráigeahčču ja Personsuodjaluslávdegoddi Diehtobearráigeahčču lea sorjjakeahtes hálddašanorgána mii hálddahuslaččat gullá Gonagasa  ja departemeantta vuollái. Ráđđehusas ii leat bagadanváldi Diehtobearráigeahču badjel dalle  go Diehtobearráigeahčču lága vuođul čađaha válddis ovttaskas oktavuođain, vrd. Persondiehtoláhka § 42 ¶
. Bearráigeahčču ásahuvvui ođđajagimánu 1.b. 1980:s ja dat galgá  dárkkistit ahte persondiehtoláhka čuvvojuvvo. Diehtobearráigeahčču lea sihke bearráigeahčči  ja áittardeaddji, ja dat lea friddja departemeantta ja ráđđehusa ektui. Diehtobearráigeahču  barggut ja váldi lea čilgejuvvon persondiehtolágas. Daid mearrádusaid maid Diehtobearráigeahčču dahká ovttaskas áššiin sáhttá váidit Personsuodjaluslávdegoddái, ja muhtun  oktavuođain Gonagassii.     Personsuodjaluslávdegoddi mearrida váidagiid mat leat boahtán Diehtobearráigeahču  mearrádusaide, vrd. persondiehtolága § 43. Personsuodjaluslávdegoddi lea sorjjakeahtes  hálddašanorgána mii hálddahuslaččat gullá Gonagasa ja departemeantta vuollái. Stuoradiggi  nammada Personsuodjaluslávdegotti jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji. Gonagas ges nammada  vihtta eará lahtu. Gonagas sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid Personsuodjaluslávdegotti organiserema ja áššemeannudeami hárrái.    Bearráigeahččaneiseválddit sáhttet, vrd. persondiehtolága, gáibidit daid dieđuid maid  dárbbašit nu ahte sáhttet doaimmahit iežaset doaimmaid. Diehtobearráigeačču sáhttá gáibidit  ahte persondieđuid meannudeapmi mii rihkku lága galgá bissehuvvot, dahje bidjat eavttuid  mat galget ollašuhttot vai meannudeapmi čuovvu lága. Diehtobearráigeahčču sáhttá maiddái  sáhkkohit.    Diehtobearráigeahčču ja Personsuodjaluslávdegoddi ovddidit jahkedieđáhusaid Gonagassii,  vrd. §§ 42 ja 43. Jahkedieđáhusat biddjojit ovdan Stuoradiggái jahkásaš stuoradiggedieđáhusas mas maiddái leat departemeantta mearkkašumit jahkedieđáhusaide. Juolludusat addojit  Ođasmahttin- ja hálddašandepartemeantta bušeahta bokte. ¶
Doaimmat mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan Go stáhtalaš doaibma lohkko sierra riektesubjeaktan, de mearkkaša dat ahte doaibma  juridihkalaččat ii leat oassin stáhtas. Iešstivrejeaddji stáhtalaš doaimmat sáhttet organiserejuvvot ¶
Rievttálaš reguleren daid stáhtalaš doaimmaid dáfus mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan lea dan organisašuvdnamálle duohken mii doaimmas lea. Stáhtaoamastuvvon  gávpevuođđudusaid dovdomearkkat leat ahte dat leat iešbirgejeaddji riektesubjeavttat main  leat iežaset stivrenorgánat ja alddiineaset ovddasvástádus iežaset ekonomiijii. Dasto lea stáhta  gávpevuođđudusaid oamasteaddji ja stivre oamasteaddji sajis (generálačoahkkin/fitnodatčoahkkin/jahkečoahkkin) gávpevuođđudusa eará orgánaid ektui. Gávpevuođđudusat ruhtadit ¶
doaimma eanas muddui márkansisaboađuiguin, ja maiddái stáhtalaš juolludusaiguin mii lea  dego buhtadussan doaimmaid ovddas maid servodat gáibida (muhtun háviid maiddái divvagiiguin). Bajemus gávpevuođđudusorgána vállje revisora. Riikarevišuvnna váldi lea  gáržžiduvvon dasa ahte bearráigeahččat ahte guoskevaš stáhtaráđđi čađaha oamastandoaimmas rievttes ja oadjebas vuogi mielde, ja bearráigeahččat ahte vejolaš juolludusat adnojit  Stuoradikki eavttuid mielde (stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus). Iešalddis ii gusto  hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka gávpedoaimmaide, muhto dat gustojit doaimmaide  mat leat čadnon válddi čađaheapmái dahje servodatlaš doaimmaide. Bargit eai leat stáhtavirgeolbmot ja sii eai gula dábálaččat stáhtain sohppojuvvon tariffašiehtadusaide.    Dearvvašvuođafitnodatlágas ¶
leat moanat sierramearrádusat mat leat heivehuvvon suorgái ja  daidda erenoamáš stivrendárbbuide mat suorggis leat. Láhka nanne ahte hálddašanláhka gusto  dearvvašvuođafitnodagaid doaimmaide. Ovttaskas mearrádusaid maid fitnodagat leat dahkan,  sáhttá váidit departementii, jus sierra váidinásahus ii leat nannejuvvon lágas dahje  láhkaásahusas. Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusa das ahte gii galgá doaibmat  váidinásahussan ovttaskas mearrádusaide maid fitnodagat leat dahkan. Dasto gusto maiddái  almmolašvuođaláhka fitnodagaid doaimmas. Bargit eai leat stáhtavirgeolbmot, vrd. lága § 5.  Láhka cealká maiddái ahte dearvvašvuođafitnodagat galget lohkkot almmolaš orgánan.    Stáhtalaš doaimmat sáhttet maiddái organiserejuvvot vuođđudussan. Vuođđudus lea  iešoamasteaddji ovttadat. Dan ii eaiggáduša stáhta dahje priváhta riektesubjeavttat.  Vuođđudus sáhttá stivrejuvvot sierralágaid bokte, gáibádusaid bokte mat biddjojit  njuolggadusaide ásaheami oktavuođas, lobi bokte nammadit stivrra/stivralahtuid ja bistevaš  ruhtadeami bokte stáhtalaš doarjjan.    Iešguđetlágán organisašuvdnamálliid dárbu ja dárkilet hábmen lea olu áššiid ja  árvvoštallamiid duohken, ee. doaimma ulbmila ja bargguid, doaimma márkanvuođu dási ja  iešguđetlágán málliid duohken almmolaččat regulerejuvvon doaimmaid hárrái. ¶
Stuoradikki vuollásaš ásahusat Stuoradikki vuollásaš ásahusat leat Suodjalusa áittardeaddjelávdegoddi, Stuoradikki hálddahusa áittardeaddji, Stuoradikki bearráigeahččanlávdegoddi, iskan-, vákšun- ja  sihkarvuođabálvalusa hárrái ja Riikarevišuvdna. Dat leat olgguldas, parlamentáralaš veahkkeorgánat Stuoradikki ráđđehus- ja hálddahusdárkkisteapmái. ¶
Oktasaš dáidda ásahusaide lea ahte daid lea Stuoradiggi ásahan, dain lea sorjjakeahtesvuohta  hálddahusa ektui, Stuoradiggi addá doaimmaide bagadusa – ee. almmolašvuođa hárrái, ja dat  raporterejit njuolga Stuoradiggái. Siviilaáittardeaddji ja Riikarevišuvnna doaibma lea ásahuvvon lága bokte. Jahkásaš doaibmabušeahta dáfus, sádde Stuoradikki hálddahus bušeahttaárvalusa Ruhtadandepartementti. Ruhtadandepartemeantta St.prp. nr. 1:s (2006-2007)  (prográmmaoasis 00.40), lea ráđđehusa 2007 bušeahttaárvalus seamma go Stuoradikki  hálddahusa árvalus. Stuoradikki hálddahusáittardeaddji, Siviilaáittardeaddji Siviilaáittardeaddji galgá Stuoradikki luohttevašolmmožin, sihke váikkuhit dasa ahte  olmmošvuoigatvuođat doahttaluvvojit, ja bearráigeahččat ahte almmolaš hálddašeamis eai  dahkkojuvvo boasttuvuođat ovttaskas boargára vuostá. Dát galgá vuosttažettiin gozihuvvot ¶
Dát lea dárkileappot čilgejuvvon ¶
, čuokkis 2. ¶
iskkademiid bokte ja ovttaskas olbmuid ášševáidagiid meannudeami oktavuođas. Siviilaáittardeaddji ovddida maiddái áššiid iešheanalis.    Siviilaáittardeaddji nammadeapmi čilgejuvvo Vuođđolága § 75:s l ¶
. Stuoradikki áittardeaddji  njuolggadusat leat mearriduvvon lágas ¶
. Áittardeaddji doaimma bagadusa mearrida Stuoradiggi, vrd. § 2. Áittardeaddji doaimmaha muđui doaimmas iešheanalaččat ja sorjjasmeahttumit Stuoradikkis. Áittardeaddji galgá addit jahkásaččat dieđu Stuoradiggái doaimmas birra,  vrd. § 12. Jahkásaš juolludus addo Ruhtadandepartemeantta bušeahttakapihttala 43, poastta 01  (37,1 milj. kr 2007:s) bokte. Riikarevišuvdna Riikarevišuvnna jođiha kollegiija mas leat vihtta riikarevisora maid Stuoradiggi vállje njealji  jahkái. Riikarevišuvnna ulbmil, doaibma ja rámmaeavttut leat nannejuvvon Riikarevišuvnna  lágas ¶
. Doaimmat leat lagabui čilgejuvvon Sturoadikki bagadusas ¶
Riikarevišuvnna doaimma oasis, vrd. riikarevišuvdnalága § 3. Stuoradiggi sáhttá gohččut Riikarevišuvnna álggahit  erenoamáš iskkademiid.    Stuoradikki riikarevisoranammadeapmi lea čilgejuvvon Vuođđolágas § 75 k:s ¶
. Láhka  Riikarevišuvnna birra cealká Riikarevišuvnna sorjjasmeahttunvuođa birra ahte Riikarevišuvdna galgá doaimmahit doaimmaidis sorjjasmeahttumit ja iešheanalaččat, ja ahte  Riikarevišuvdna ieš mearrida movt bargu galgá lágiduvvot ja organiserejuvvot. Bušehta ja  rehketdoalu hárrái (§ 8) ovddida Kollegiija Riikarevišuvnna bušeahttaárvalusa njuolgga  Stuoradiggái. Kollegiija mearrida Riikarevišuvnna rehketdoalu, ja revisora maid Stuoradiggi  lea nammadan revidere rehketdoalu. Reviderejuvvon rehketdoallu ja revišuvdnačilgehus  sáddejuvvo Stuoradiggái. ¶
Dás jorgaluvvon: ”…nammadit Olbmo guhte ii leat Stuordiggeáirras, dakkár vuogi mielde mii lea lagabui  mearriduvvon Lágas, bearráigeahččat almmolaš Hálddašeami ja buohkaid geat dan bálvalit, sihkkarastin dihte  ahte eai dahkkojuvvo Vearrivuođat ovttaskas Boargára vuostá;” ¶
oktan mearkkašumiiguin. ¶
Dás jorgaluvvon: ”nammadit vihtta Revisora geat jahkásaččat galget geahččat Stáhta Rehketdoaluid ja das  almmuhit Osiid ja danne galget Rehketdoalut addojuvvot dáidda Revisoraide maŋemusat guhtta Mánu maŋŋel  dan Jagi Loahpa man ovddas Stuoadikki Juolludusat leat addojuvvon, ja maiddái dahkat Mearrádusaid Decisionválddi Ortnega hárrái Stáhta Rehketdolliid oktavuođas;” ¶
4.  Gielddaid ja fylkkagielddaid oktavuohta ráđđehussii Bargojoavku mii gieđahalai Sámedikki bearráigeahččanortnegiid oaivvildii ”ahte vejolaš čoavddus maid seađašii lagabui guorahallat, lea Sámedikki ásahit sierra riektesubjeaktan nu ahte Sámediggi oažžu seamma sorjjasmeahttumis dili politihkalaččat ja bušeahta dáfus go fylkkagielddat ja gielddat.” Dán kapihttalis čilget gielddaid ja fylkkagielddaid oktavuođa  ráđđehussii čujuhettiin dasa ahte leat go buorrevuođat maid sáhtášii sirdit Sámedikki formála  dilálašvuođa ektui, ja Sámedikki ja ráđđehusa dialoga ektui. ¶
Stáhtalaš stivreprinsihpat gielddasuorggi guovdu ¶
Norgga servodagas adno báikkálaš iešstivrejupmi guovddáš árvun. Gielddat ja fylkkagielddat  leat iešbirgejeaddji riektesubjeavttat, dain lea iešmearrideaddji váldi ja iešbirgejeaddji  ovddasvástádus iežaset doaimma ovddas. Stáhtas ii leat oppalaš bagadanváldi gielddaid ja  fylkkagielddaid badjel. Danne čađahuvvo stáhtalaš stivren gielddaid ja fylkkagielddaid dáfus  eanas muddui lágaid, bušeahttamearrádusaid ja šiehtadallamiid bokte.     Gieldda iešstivrenprinsihppa ii leat nannejuvvon vuođđolágas, muhto lea aŋkke ovttastuvvon  ja nanu oassi Norgga politihkalaš stivrenvuogádagas. Gielddaláhka addá nanu suoji stáhtalaš  liiggálaš stivrema vuostá gielddaid doaibmačoavdima hárrái. Go gielddat ožžot ieža rehkega  iežaset válljejumiid ovddas, de addojuvvojit seammás insentiivvat golloseasti doibmii.  Gielddat ja fylkkagielddat váldet ieža ovddasvástádusa iežaset resursageavaheami ovddas ja  fertejit heivehit doaimmaid sisaboađuide. Ráđđehus ferte ges sihkkarastit doaimmaid ja  ekonomalaš rámmaid oktiiheiveheami.    Buori báikkálaš heiveheapmái gáibiduvvo ahte gielddat ožžot doaibmavejolašvuođaid.  Ráđđehus dáhttu unnimus lági mielde detáljastivret gielddaid, ja nu guhkás go vejolaš stivret  ekonomiijja ja njuolggadusaid rámmaid bokte. Stáhta stivren gielddasuorggi hárrái ferte  dásseduvvot nu ahte bálvalusfálaldat lea seammaárvosaš beroškeahttá ássangielddas ja ahte  gielddaid ja fylkkagielddaid dárbu addit bálvalusaid ássiid sávaldagaid ja dárbbuid mielde,  vuhtiiváldojuvvo.    Rámmadoarjja ja vearrosisaboađut leat gielddasuorggi friddja sisaboađut. Dat leat sisaboađut  maid gielddat ja fylkkagielddat besset friddjadit golahit almmá makkárge eará čujuhusaid  haga go lágaid ja njuolggadusaid. Vai gielddat ja fylkkagielddat bisuhivčče friddjavuođa  heivehit bálvalusfállama ássiid dárbbuide, de lea ráđđehusa prinsihppa ahte gielddasuorggi  galgá váldoáššálaččat ruhtaduvvot dakkár sisaboađuiguin. Nu unnán doarjja go vejolaš galgá  juolluduvvot várrejuvvon ruhtan. Dat galget eanemus lági mielde dušše juolluduvvot  nuppástuhttináigodagain, ovdamearkka dihte jus lea bálvalusa hukseme, dahje daid háviid go  doarjja dušše addo muhtun moatti gildii.    Dannego gielddain ja fylkkagielddain lea deaŧalaš ovddasvástádus fuolahit našovnnalaš  čálgoortnegiid dego mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla, joatkkaoahpu ja dikšun- ja ovddasmorašbálvalusaid, lea dattege lunddolaš ahte riikka eiseválddit sáhttet álggahit ođastusaid ja  stuorát áŋggirdemiid dáin surggiin. Riikka ođastusaid ja stuorát áŋggirdemiid čađaheapmi ja  ruhtadeapmi lea máŋgii dáhpáhuvvan rámmaruhtadanvuogádaga olggobealde nu ahte  máksojuvvojit sierra várrejuvvon ruđat doarjjan ruhtadit lassi doaibma- ja investerengoluid. ¶
Dieđut leat váldon ¶
Stáhtalaš dárkkisteapmi gielddasuorggi sisaboahtorámmain ¶
Jahkásaš sisaboahtorámmaid mearrideapmi lea dat mainna stáhta sáhttá váikkuhit gielddasuorggi doaibmadási. Gielddaid váldogáldu iežaset doaimmaide leat Stuoradikki jahkásaš  juolludusat. Stáhtalaš juolludusat gielddaide juhkkojuvvojit 60-poasttaid bokte  stáhtabušeahtas. Poasttat gokčet gielddasuorggi ollislaš sisaboahtorámma (vearrosisaboađut,  rámmadoarjagat, divvagat ja várrejuvvon doarjagat).     Juolludusnjuolggadusain maid Stuoradiggi lea dohkkehan, leat mearrádusat das ahte  guoskevaš departemeanttat galget oažžut dieđuid sin ovddasvástádussurggiin, vai ee. sáhttet  raporteret Stuoradiggái olahuvvon bohtosiid birra, vrd. Juolludusnjuolggadusaid § 13. Stáhta  ekonomiijanjuolggadusaid prinsihppa lea ahte jus soames ulbmilii lea juolluduvvon ruhta, de  ferte maiddái govttolaččat dárkkistit ahte ruhta golahuvvo eavttuid olis, ja ahte árvvoštallojuvvo leat go olahan jurddašuvvon ulbmila, vrd. ekonomiijanjuolggadusaid §§ 14 ja 15.     Gielddalágas leat mearrádusat mat geatnegahttet gielddaid ja fylkkagielddaid ráhkadit  ekonomiijaplánaid ja bušeahtaid boahttevaš kaleanddarjahkái. Ekonomiijaplána galgá  sisttisdoallat unnimusat boahttevaš njeallje bušeahttajagi, ja dat galgá gokčat olles gieldda  dahje fylkkagieldda doaimma ja addit realisttalaš gova plánaáigodaga vejolaš sisaboađuin,  vurdojuvvon goluin ja vuoruhuvvon doaimmain. Jahkebušeahtta lea geatnegahtti plána  álbmoga čálgofálaldagas daid sisaboađuid vuođul maid Stuoradiggi buori muddui váikkuha  mearrádusaidis bokte. Gielddalágas lea láhkanannejuvvon ahte ekonomiijaplána ja  jahkebušeahtta galgá sáddejuvvot stáhtalaš eiseválddiide diehtun. Ággan dasa lea dárbu  čuovvut gielddaid doaimma, ee. rávvagiid ja bagadeami vuođđun.     Gielddain ja fylkkagielddain lea rehketdoallogeatnegasvuohta, ja dat galget gielddalága § 48  vuođul, ráhkadit jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa juohke kaleanddarjagi. Jahkerehketdoallu galgá čájehit man olu ruhta sáhttá geavahuvvot ja movt dat lea geavahuvvon. Jahkedieđáhus galgá ee. čilget diliid maid lea deaŧalaš diehtit go gielddaid ja fylkkagielddaid  ekonomalaš dilli ja doaimmaid bohtosat árvvoštallojuvvojit, ja mat eai boađe ovdan  jahkerehketdoalus.    Geažosáiggi diehtojuohkin gielddaid ovdáneamis lea eaktun vai stáhta sáhttá fuolahit iežas  bajemus ovddasvástádusa gielddasuorggi bealis. Gielddat ja fylkkagielddat leat danne  geatnegahtton raporteret stáhtii ee. resursageavaheami ja bálvalusbuvttadeami birra  KOSTRA-málle mielde. ¶
KOSTRA (KOmmune-STat-Rapportering dahje GISTRA GIelda-STáhta-RAporteren, muhto  dás KOSTRA) lea našovnnalaš diehtojuohkinvuogádat mii addá stivrendieđuid gieldda  doaimmain. Dieđut gielddalaš bálvalusain ja resursageavaheamis iešguđet bálvalussurggiin  registrerejuvvojit ja oktiiheivehuvvojit vai mearrádusdahkkit sihke riikka dásis ja báikkálaš  dásis ožžot áššáiguoskevaš dieđuid. Dieđut galget addit buoret vuođu analysii, plánemii ja  stivremii, ja dakko bokte veahkehit dat árvvoštallat olahuvvojit go našovnnalašulbmilat.  KOSTRA galgá álkidahttit raporterema gielddain stáhtii dainnalágiin ahte dieđut  raporterejuvvojit dušše oktii vaikko sáhttet geavahuvvot iešguđetlágán áššiide. ¶
Gielddalága § 59 mielde sáhttet golbma áirasa dahje eanebut gielddastivrras dahje fylkkadikkis ovttas fievrridit mearrádusaid maid álbmotválljejuvvon orgána dahje gieldda dahje  fylkkagieldda hálddahus lea dahkan departemeantta (fylkkamánni ¶
) dárkkisteami ovdii  árvvoštallan dihte mearrádusa lobálašvuođa. Sii geat sáhttet fievrridit gažaldagaid lobálašvuođadárkkisteapmái, leat duššefal fásta gielddastivraáirasat ja fylkkadieggáirasat. Dasalassin  lea Gielda- ja guovlodepartemeanttas láhkavuođđu § 59 nr. 5 vuođul iešheanalis váldit ovdan  mearrádusaid dárkkisteapmái.     Lobálašvuođadárkkisteapmi mearkkaša ahte mearrádus lea gustojeaddji go dahkko, muhto  mearrádusa sáhttet stáhtalaš eiseválddit dahkat eahpegustojeaddjin jus mearrádus manná lága  vuostá. Gielda sáhttá dattege álggahit ovdamearkka dihte bušeahttamearrádusa vaikko  lobálašvuođadárkkisteapmi dahkko.     Lobálašvuođadárkkisteapmi lea vejolaš neavvu ee. jahkebušeahta, loatnaváldima,  dáhkádusbidjama ja eará geatnegasvuođaid ektui mat sáhttet golahahttit gielddaid.     Dohkkehangáibádus mearkkaša ges eará go lobálašvuođadárkkisteapmi, namalassii ahte  gieldda mearrádus easkka lea gustojeaddji go stáhta lea dan dohkkehan. Gielddalágas (§ 60)  leat muhtun deaŧalaš mearrádusat stáhtalaš dárkkisteami birra ja ekonomalaš geatnegasvuođaid dohkkeheami birra. Loatnaváldima mearrádusat dahje mearrádusat das ahte  guhkilmasat soahpat láigohit visttiid, rusttegiid, ja bistevaš doaibmaneavvuid mat sáhttet  dagahit goluid gildii dahje fylkkagildii guhkit go boahttevaš njealji bušeahttajahkái, eai leat  gustojeaddjit ovdal go departemeanta lea dan dohkkehan, jus:  a.  gielddastivra dahje fylkkadiggi lea mearridan dohkkehit jahkebušeahta vaikko buot  golut eai leat bušeahtas gokčojuvvon,  b.  gielddastivra dahje fylkkadiggi lea mearridan dohkkehit ekonomiijaplána vaikko buot  golut eai leat gokčojuvvon ekonomiijaplánas,  c.  gielddastivra dahje fylkkadiggi § 48 nr. 4 nuppi čuoggá vuođul lea mearridan ahte  rehketdoalu vuolláibáza galgá juhkkojuvvot boahttevaš bušeahttajahkái maŋŋelgo  rehketdoallu lea ovddiduvvon, dahje  d.  gielda dahje fylkkagielda ii čuovo dohkkehuvvon vuolláibázadivvuma plána    Jus okta eavttuin vuosttaš lađđasa a bustáva rájes d bustáva rádjái lea devdojuvvon, de galgá  departemeanta dárkkistit gieldda dahje fylkkagieldda bušeahttamearrádusa lobálašvuođa     Gielddalága § 60 nr. 3 vuođul, lea ráhkaduvvon registtar masa lea biddjon dat gielddat ja  fylkkagielddat mat leat dohkkehangáibádusortnega vuolde. Registtar gohčoduvvo ROBEK  (Register Om Betinget godkjenning og Kontroll). Dain gielddain ja fylkkain mat leat biddjon  registarii, eai leat čuovvovaš mearrádusat gustojeaddjit ovdalgo departemeanta (fylkkamánni)  lea daid dohkkehan: ¶
sáhttet golahit gielddaid ja fylkkagielddaid guhkit go boahttevaš njealjje bušeahttajagi.    Daid gielddaid ja fylkkagielddaid dáfus mat leat biddjon ROBEK:ii, galgá departemeanta  (fylkkamánni) maiddái dárkkistit gielddastivrra/fylkkadikki bušeahttamearrádusaid  lobálašvuođa. ¶
Fylkkamánni lea fápmuduvvon váldi guhte sihke oažžu dahkat lobálašvuođadárkkisteami ja dohkkehit gielddamearrádusaid. ¶
Njuolggadus gieldda bargiid, ásahusaid dahje gieldda mearrádusaid dohkkeheami hárrái lea  gievrras stáhtalaš stivrenneavvu, dannego dat čuohcá njuolgga gieldda doibmii go stáhta ferte  váikkuhit dasa ahte gieldda mearrádusat šaddet gustojeaddjin. ¶
Stáhta ja gielddasuorggi ráđđádallamat ¶
Jagi 2000:s ásahuvvui stáhtii ráđđehusa bokte ja gielddasuorgái KS bokte ráđđádallanortnet  stáhtabušeahta gielddaoasi hárrái. Ráđđádallanortnegiin ráhkaduvvui fásta arena mas stáhta ja  gielddasuorgi deaivvadeaba politihkalaš dásis, ja mas guorahallaba fáttáid ja áššiid main lea  mearkkašupmi suorgái. Stáhta álggahuvvon doaimmat ja ođastusat sáhttet ovddiduvvot  ráđđádallanortnegis vai KS árrat beassá buktit oaiviliid doaibma- dahje njuolggadusrievdadusaide j.su. KS sáhttá dán ortnega bokte ovdamearkka dihte addit áššáiguoskevaš  duogášdieđuid mat adnojit vuođđun váikkuhusmeroštallamiidda, ja váikkuhit dasa ahte  ođastusat ja stáhtalaš stivren álkibut implementerejuvvo. Ráđđádallamiid vuođđu lea oktasaš  áddejupmi das ahte lea Stuoradikki ja ráđđehusa ovddasvástádus mearridit gielddasuorggi  ekonomalaš ja politihkalaš ulbmiliid. Ráđđádallamiid áigumuš ii leat unnidit našovnnalaš  stivrenvejolašvuođaid, muhto dahkat stivrema eanet ulbmilažžan. Dat maid ráđđádallamiiguin  dáhtošii olahit lea ásahit vugiid vuhtiiváldet dárbbu čalmmustahttit našovnnalaš ulbmiliid  guovddáš čálgopolitihkalaš doaimmain maid gielddasuorgi čađaha, ja maiddái váikkuhit dasa  ahte ulbmil-, rámma- ja boađusstivrenvuogádaga positiiva bohtosat olahuvvojit.     Ráđđádallamat galget prinsihpalaččat gokčat buot surggiid main lea mearkkašupmi gielddasuorgái. Ráđđádallanortnet galgá veahkehit olahit čuovvovaš guhtta mihttomeari: ¶
boahtorámma siskkobealde sáhttá duohtandahkat. Dat sáhttá veahkehit gielddasuorggi  ruhtadanpolitihkalaš stivrema. ¶
unnideamis stáhta njuolggadus- ja ruhtavárrenstivrema. ¶
ja nannet báikkálaš demokratiijja. ¶
rejumi. ¶
geahččalit.    Jagis dollojuvvojit njeallje čoahkkima. Čoahkkimat čuvvot stáhtabušeahta barggu fásaid.  Čoahkkimiin eai guorahallojuvvo bušeahttaluohttámušdieđut. Oktasaš čállingoddi mas leat  fágadepartemeanttaid, Ruhtadandepartemeantta (RD), Gielda- ja guovlodepartemeantta  (GGD) ja KS`ovddasteaddjit oktiiheivehit hálddahuslaš ráhkkanemiid čoahkkimiidda.  Čállingotti jođiha GGD. Čoahkkimiidda ráhkaduvvo čálalaš materiála, ja ráhkaduvvo maiddái  oktasaš materiála ja referáhta. Jagi maŋemus čoahkkimis ovddidit bealit Oktasašdokumeantta,  vássan jagi ráđđádallamiid bohtosiid vuođul, ja das lea maiddái ollislaš čilgehus boahttevaš  jagi gielddaekonomalaš áigumušain. ¶
KS` ja stáhta bargojoavku bargá dainna ulbmiliin ahte olahit lagat ovttasbarggu gielddasuorggi ođastusaid gollomerošteami hárrái. Ulbmilin lea árrat váldit KS fárrui stuorát ođastusbargguin, earet eará danne vai olaha ovttamielalašvuođa das maid iešguđet sisaboahtorámmaid siskkobealde sáhttá ollašuhttit. Galgá maiddái čielggaduvvot movt sorjjakeahtes  instánssat sáhttet árvvoštallat gollomeroštemiid veahkehan dihte ráđđehusa bušeahttabarggus,  jus stáhta ja KS eaba leat ovttaoaivilis. ¶
Gollomeroštallamat ja ekonomalaš analysat Det tekniske beregningsutvalg for kommunal og fylkeskommunal økonomi (TBU) (Gieldda ja  fylkkagieldda ekonomiijja teknihkalaš meroštallanlávdegoddi) lea 2002 rájes ráhkadan notáhta gielddasuorggi ekonomalaš dilis KS ja stáhta vuosttaš jahkásaš ráđđádallančoahkkimii.  Dasalassin ráhkada TBU notáhta das movt gielddasuorggi golut veardiduvvojit váikkuhuvvot  demográfalaš ovdáneamis.     TBU ásahuvvui 1979:s dan nammii ahte ráhkadit dieđuid raporterema, statistihkalaš  gieđahallama ja fágalaš árvvoštallama vuogádaga gielddaid ja fylkkagielddaid ekonomiijja  hárrái. Go TBU ásahuvvui de lei ulbmilin ovdánahttit geavatlaš ja ulbmilaš  raporterenvuogádaga ja analysaneavvu gielddaekonomiijja várás. Lávdegotti mandáhtta lea  addit departementii ja ráđđehussii fágalaš árvvoštallamiid ja rávvagiid gielddaid ja  fylkkagielddaid ekonomalaš diliid hárrái, earet eará dakkár doaimmaid dáfus main sáhttet leat  gielddaekonomalaš váikkuhusat. TBU galgá buktit materiála mii addá nu buori vuođu go  vejolaš hábmet stáhtalaš politihka gielddaid ja fylkkagielddaid ekonomiijja hárrái.     Lávdegotti mandáhtas celko ahte duogášmateriálas ee. berre leat guorahallan das movt  stáhtalaš doaimmat váikkuhit gieldda ekonomiijja, ja váldohástalusaid analysa. Dasto berre  materiála nu guhkás go vejolaš leat ráhkaduvvon statistihka vuođul, muhto jus statistihkka  váilu, de berrejit lávdegotti analysat leat vuođđuduvvon lávdegotti iežas árvvoštallamiidda.  Lea Statistihkalaš Guovddášbyråa ovddasvástádus viežžat dieđuid ja doaimmahit  statistihkalaš barggu. TBU hábme analysavuođu ja raporterenvuogádaga gáibádusaid. ¶
Maiddái KOSTRA-dieđut leat vuođđun guorahallamiidda ee. daid ulbmiliid hárrái mat leat  olahuvvon gielddasuorggis. ¶
Gieldda ja fylkkagieldda ekonomiijja teknihkalaš meroštanlávdegotti raporta, juovlam. 2006, mielddus 13 (H2195) ¶
5.  Davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dili ¶
Eamiálbmogiid dilli Suomas, Ruoŧas, Danmárkkus, Canadas ja Ođđa Zealanddas Bargojoavku lea dáhtton John Bernhard Henriksena ráhkadit raportta Suoma, Ruoŧa,  Danmárkku, Canada ja Ođđa Zealándda eamiálbmogiid konstitušuvnnalaš, rievttálaš ja  ekonomalaš dili birra. Raporta čielggada dáid stáhtaid ekonomalaš juolludusaid eamiálbmogiidda, juolludanproseassaid ja -vugiid, juolludusaid sturrodagaid ja eamiálbmogiid  ekonomalaš iešstivrejumi. Dás čuovvu čoahkkáigeassu raportta váldočuoggáin mat leat áigeguovdilat bargojoavkku mandáhta oktavuođas. Raporta lea sierra mielddusin. ¶
Eamiálbmogiid konstitušuvnnalaš ja rievttálaš dilli Sápmelaččat leat dohkkehuvvon eamiálbmogin Ruoŧas ja Suomas. Suomas lea sápmelaččain  sierra vuođđolágasuodji eamiálbmogin, muhto dan ii leat Ruoŧas ¶
.     Ruonaeatnama inuihtaid dáfus leat dánska vuođđolágas guokte válgaguoskevaš mearrádusa  main Ruonaeana čilgejuvvo. Earret dán guovtti mearrádusa eai namuhuvvo inuihtat iige Ruonaeana vuođđolágas. Skábmamánu 29.b. 1978 lágas Ruonaeatnama Ruovttustivrra birra leat  dattege dárkilet mearrádusat Ruonaeatnama hálddašandili birra Danmárkkus.     Ruonaeatnama ruovttustivra – mii lea Riikadiggi (Landstinget) mii lea álbmotválljejuvvon  čoahkkin, ja Riikastivra (Landsstyret) mii lea Ruonaeatnama ráđđehus – lea láhkaaddin- ja  hálddašanváldi buot áššesurggiin earret politiijja, riektedoaimma, olgoriikaáššiid ja sihkarvuođa- ja militearaáššiid. Ruovttustivrras lea politihkalaš, hálddahuslaš ja ekonomalaš  ovddasvástádus áššesurggiide mat leat sirdojuvvon stáhtas ruovttustivrii. Ruonaeatnama  riikastivrra álbmorievttálaš šiehtadusaid lága olis, sáhttá riikastivra šiehtadallat ja dahkat  šiehtadusaid amas stáhtaiguin ja álbmotgaskasaš organisašuvnnaiguin, dása gullet maiddái  hálddašanšiehtadusat, mat olles mearrái gusket daidda áššesurggiide mat leat dasa  sirdojuvvon.    Ođđa Zealánddas ja Canadas eai leat árbevirolaš vuođđolágat mat leat čállojuvvon  dokumeanttaide. Canada Constitution Act 1982 nanne konstitušuvnnalaš  eamiálbmotvuoigatvuođaid suoji. Ođđa Zealánddas lea 1994 Bill of Rights Act okta golmmá  rievttálaš dokumeanttas dahje lágas man sáhttá gohčodit riikka konstitušuvnnalaš  vuođđolágadokumeantan. Dat ii namut maoriid sierra. Lága § 20 lea dattege geavatlaččat  njuolgga guoskevaš maoriid konstitušuvnnalaš dillái, dannego unnitloguálbmogiid rievttit mat  lea nannejuvvon ON-konvenšuvnna 27. artihkkalis siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra,  lea váldon fárrui dán njuolggadusas.    Suomas leat sámelágas dárkilet mearrádusat gielalaš ja kultuvrralaš iešstivrejumi čađaheami  birra. Dat boahtá vuosttažettiin ovdan dainna go nannejuvvo ahte eiseválddiin lea  šiehtadallangeatnegasvuohta Sámedikkiin dain áššiin mat gusket sámi beroštumiide  ruovttuguovllus. Suoma Sámediggi lea iešstivrejeaddji sámi álbmotválljejuvvon orgána. ¶
Stáhtalaš čielggadeamis mas Sámedikki boahttevaš organisašuvdna árvvoštallojuvvui, gávnnahuvvui ahte  berre ođđasis árvvoštallat addit sápmelaččaid sierra vuođđolágasuoji (SOU 2002:77). Gažaldat sápmelaččaid  dilis eamiálbmogin lea dál fas áigeguovdil dannego Sámediggi lea lokten gažaldaga Ruoŧa  vuođđolágarievdadanproseassa oktavuođas. ¶
Sámeláhka ásaha Sámediggái ovddastangeatnegasvuođa ja – rievtti riikka ja riikkaidgaskasaš  proseassain mat gusket sámi beroštumiide.    Ruoŧa Sámediggi lea sihke álbmotválljejuvvon orgána ja ráđđehusa vuollásaš stáhtalaš  eiseváldi. Sámelaga kapihttal 1:s, § 1:s ovddiduvvo ahte Sámediggi lea sierra eiseváldi.  Sámelága njuolggadusat addet Sámediggái veahá eará saji go dábálaš hálddašanorgánain lea.    Canadas ja Ođđa Zealánddas eai leat eamiálbmogiin guovddáš politihkalaš ásahusat maid  sáhttá buohtastahttit davviriikkaid sámedikkiiguin. Ođđa Zealánddas lea maoriin riikka maoriráđđi (New Zealand Maori Council). Ráđđi lea ráđđeáddi orgána mii meannuda ja buktá  cealkámušaid dain áššiin main lea mearkkašupmi maoriálbmogii.    Suoma sámeláhka ¶
ásaha eiseválddiide šiehtadallangeatnegasvuođa: ”Eiseválddit ráđđádalváikkuheaddji áššái.” Šiehtadallangeatnegasvuohta lea guovddáš ja deaŧalaš oassi sámi beroštumiid ja rivttiid  sihkkarastimis dain áššiin mat gullet mearrádusa vuollái. Geavatlaččat adno almmotge  mearrádus ráđđádallannjuolggadussan. Suoma ráđđehusa ja Sámedikki gaskka ii leat sierra  ráđđádallanortnet – eai politihkalaš gažaldagain eaige ekonomalaš gažaldagain.     Ruoŧas leat Eanandoallodepartemeantta (mas lea ovddasvástádus sámi áššiide) politihkalaš  jođihangottis ja Sámedikkis fásta jahkásaš ráđđádallančoahkkimat. Dain čoahkkimiin  guorahallá ráđđehus ja Sámediggi buot áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid, dalle maiddái  Sámedikki ekonomalaš dárbbuid ovddiduvvon bušeahttaárvalusa vuođul. Earret dán  ráđđádallančoahkkima de lea Sámedikki politihkalaš jođihangottis oktavuohta ráđđehusa  ovddasteddjiiguin dárbbu ja liibba mielde. Dasto lea Sámedikkis ja ráđđehusas jámmadit  oktavuohta virgeolbmodásis.    Ođđa Zealánddas leat lágas mearrádusat mat addet maoriide vuoigatvuođa ráđđádallat sidjiide  guoskevaš áššiin. ¶
Riikka maoriráđis mii lea ráđđeaddinorgána, lea jámmadit oktavuohta  stáhtalaš eiseválddiiguin. Stáhta ja maoriráđi dahje maoriid árbevirolaš ásahusaid (”iwi” ja ) gaskka ii leat fásta ráđđádallanortnet. Iešguđet stáhtalaš ásahusain leat almmotge ollu  oktavuohta ja ovttasbargu maoriid ásahusaiguin ja iešguđet maori-orgánaiguin. Ođđa  Zealándda Justiisadepartemeanta lea ráhkadan njuolggadusaid dasa movt stáhtalaš orgánat  galget meannudit go lea maoriiguin oktavuohta. Njuolggadusaid ulbmil lea ovddidit beaktilet  ovttasbarggu stáhta ja maoriid gaskka. ¶
Láhka 974/1995 § 9 ¶
Stáhtaid ekonomalaš juolludusat eamiálbmogiidda ja eamiálbmogiid ekonomalaš iešstivrejupmi Suoma stáhtabušeahtas ii leat sierra bušeahttapoasta Sámediggái dahje sámi ulbmiliidda.  Justiisadepartemeantta juolludus Sámedikki dábálaš doibmii ja giellalága čađaheapmái lea  geavatlaččat fásta jahkásaš doarjja Sámediggái. Sámediggi šaddá dattege jahkásaččat ohcat  dán juolludusa. Muđui leat Suoma stáhta ekonomalaš juolludusat eambbo prošeaktavuođđuduvvon juolludusat. Sámediggi šaddá ohcat dáid ruđaid prošeaktaruhtan. Dat váldá olu  bargonávccaid ja gáržžida Sámedikki iežas vejolašvuođa vuoruhit ja plánet doaimmaid guhkit  áiggi vuollái.     Ruoŧa Sámedikki ja ráđđehusa jahkásaš bušeahttaproseassa álgá go Sámediggi sádde  bušeahttaárvalusastis ráđđehussii. Sámedikki bušeahttaárvalus lea golmmá jahkái, muhto  dásseduvvo jahkásaččat. Earret doarjagiid stáhtabušeahta bokte, juolluduvvo maiddái ruhta  sámi ulbmiliidda EU` struktuvrafoandda bokte. Ruoŧa sámelága 2. kapihttalis, § 1:s  čilgejuvvo ahte Sámediggi galgá mearridit movt stáhta doarjja sámi kultuvrii ja sámi  organisašuvnnaide ja eará ruhta mii luvvejuvvo sámi ulbmiliidda, galgá juhkkojuvvot.  Njuolggadusat eai čilge dađi dárkileappot mandáhta viidodaga. Geavatlaččat ásaha ráđđehusa  regulerenreive mii gusto daidda juolludusaide maid Sámediggi hálddaša, rámmaid Sámedikki  ekonomalaš iešstivrejupmái. Muhtun oktavuođain sáhttá Sámediggi oalle friddjadit ieš  vuoruhit juolludusa váldoulbmiliid siskkobealde. Eará oktavuođain lea Sámedikkis fas unnan  vejolašvuohta dahkat iežas mearrádusaid regulerenreivve eavttuid geažil. Sámedikki  politihkalaš jođiheaddjit oaivvildit ahte Sámedikkis lea dán juolludusvuogi mielde  duohtavuođas hui gáržžes vejolašvuoha ieš dahkat politihkalaš vuoruhemiid.    Dánska ráđđehus ja Ruonaeatnama Riikastivra (”ráđđehus”) šiehtadallaba Ruonaeatnama  ovddas nugohčoduvvon blohkkadoarjaga, dábalaččat 2 dahje 3 jahkái. Blohkkadoarjja  juolluduvvo Álbmotdikki (Folketinget) nannejumi bokte Danmárkku ruhtadanlága olis  guoskevaš bušeahttajahkái. Muđui eai leat fásta ráđđádallamat ráđđehusa ja ruovttustivrra  gaskka stáhta ekonomalaš doarjaga birra dahje Ruonaeatnama geavaheami birra stáhtalaš  blohkkadoarjagis. Ekonomalaš gažaldagat digaštallojuvvojit aŋkke jahkásaš  ”riikačoahkkimiin” maidda stáhtaministtar, Ruonaeatnama riikkastivrraovdaolmmoš ja  Færsulluid lágamánni servet. Dáin čoahkkimiin lea olu diehtojuohkin main bealit čilgejit  politihkalaš ja ekonomalaš ovdáneami. Danmárkkus lea maiddái ráđđeaddi lávdegoddi  Ruonaeatnama ekonomiijja áššiid hárrái. Lávdegottis leat ruovttustivrra ja stáhta ekonoamalaš  áššedovdit ja ámmátolbmot. Lávdegoddi addá jahkásaš raportta Ruonaeatnama ekonomiijja  birra, ja dat addá deaŧalaš vuođu stáhta ja ruovttustivrra blohkkadoarjjašiehtadallamiidda.    Ruonaeatnama ruovttustivra sáhttá friddjadit hálddašit daid ruđaid mat eai leat ruhtaduvvon  stáhtalaš blohkkadoarjaga bokte. Dat leat eanasmuddui ruđat vearuin ja divvagiin ja dasa lassin eksportasisaboađut. Blohkkadoarjjaortnega váldoulbmil lea addit Ruonaeatnamii duohta  ekonomalaš iešstivrejumi. Stáhta bealis geahččalit danne nu unnán go vejolaš várret dáid  ruđaid. Jus ruovttustivra dahká viiddis politihkalaš ja ekonomalaš ođđasisvuoruhemiid blohkkadoarjaga geavaheami dáfus, de sáhttá ruovttustivra oažžut politihkalaš mearkkašumiid das  ahte ruovttustivra ii deavdde blohkkadoarjaga eavttuid. Ruovttustivra dahká iežas ekonomalaš  vuoruhemiid riikadikki ruhtadanlága mearrideami vuođul. Riikastivrras – Ruonaeatnama  ráđđehusas – lea ovddasvástádus hálddašit ruovttustivrabušeahta Riikadikki ruhtadanlága  mielde gustojeaddji bušeahttajahkái. Iešguđet riikastivralahtuin (fágaministariin) lea Riikastivrra bealis ovddasvástádus iešguđet bušeahttapoasttaide. ¶
Canada ráđđehusa ráđđádallan eamiálbmotkongreassain 2004:s, mielddisbuvttii ahte Canadas  leat prográmmasuorggit identifiserejuvvon ja mearriduvvon áŋgiruššansuorgin. Canadas ii  leat fásta jahkásaš ráđđádallanortnet mas buot eamiálbmotjoavkkut leat fárus. Eamiálbmotprográmmat leat dávjá organiserejuvvon nu ahte iešguđet eamiálbmotjoavkkut sáddejit  prošeaktaohcamiid vai ožžot daid ekonomalaš doarjagiid mat leat oaivvilduvvon eamiálbmotulbmiliidda.    Ođđa Zealánddas ožžot maorit stáhta ekonomalaš doarjagiid golmmá kanála bokte: (1)  Šiehtadanvuođđuduvvon buhtadusat Waitangi-šiehtadusa olis; (2) Dábálaš bálvalus- ja  doarjjaortnegat main maoriálbmot ja álbmot muđui ii earuhuvvo; (3) Sierra juolludusat  našunálabušeahta badjel maoriid ovdáneapmái. Maori-orgánat ruhtaduvvojit stáhtalaš  doarjagiid ja priváhta skeaŋkkaid bokte. Nu ruhtaduvvo maiddái maoriráđi čállingoddi.  Našovnnalaš maoriráđđi sáhttá, go lea ráđđeaddi orgána, ovddidit oainnuid maiddái  ekonomalaš dilálašvuođaid hárrái ovddasvástideaddji fágaministarii. ¶
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalus Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalusa ¶
lea davviriikkalaš áššedovdijoavku ráhkadan  maŋŋel go ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiide, ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma  sámediggepresideanttat dan dáhtto. Áššedovdijoavku geigii árvalusa Helssegis skábmamánu  16.b. 2005:s Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid ja sámediggepresideanttaid oktasaščoahkkimis. Árvalus sáddejuvvui gulaskuddamii guovvamánu 17.b., ja gulaskuddanáigemearri lei geassemánu 12.b. 2006:s. Viidáset bargu Davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain meannuduvvui davviriikkalaš sámeministariid ja sámediggepresideanttaid čoahkkimis Oslos golggotmánu 18.b. 2006:s. Ministarat ja presideanttat sohpe joatkit Davviriikkalaš  sámekonvenšuvnna barggu, vuosttažettiin dakko bokte ahte ain čuovvolit gulaskuddanvástádusaid ja vejolaččat maiddái guorahallat váikkuhusaid. Sohppojuvvui ahte riikkat  galget leat čilgen iežaset posišuvnnaid boahtte oktasaščoahkkimii 2007 čavčča.    Norggas lea nammaduvvon bargojoavku mas leat Sámedikki ovddasteaddjit ja guoskevaš  departemeanttaid ovddasteaddjit, geat galget árvvoštallat Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna  árvalusa gustojeaddji našovnnalaš rievtti vuođul ja relevánta álbmotrievtti vuođul.    Čuovvovaččat čilgejuvvojit Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalusa mearrádusat mat  gusket gažaldagaide Sámedikki formálalaš dili ja bušeahttabargovugiid. ¶
Artihkkal 14 čilge sámedikkiid birra, ja artihkkal 15 čilge sámedikkiid iešmearrideaddji  mearrádusaid. Artihkkal 15 vuosttaš lađđasa čilgehusas celkojuvvo ahte dát mearrádus boahtá  muddet sámedikkiid vejolašvuođa dahkat iešheanalis mearrádusaid. Sámedikkis ferte nu movt  eará orgánain nai, leat láhkavuođđu dahkat mearrádusaid mat mielddisbuktet eiseválddi  čađaheami. Mearrádusaid mat eai mielddisbuvtte eiseválddi čađaheami, sáhttá Sámediggi  dahkat almmá láhkavuođu gáibádusa haga.  .    Artihkkal 16 addá Sámediggái rievtti šiehtadallat áššiin main lea mearkkašahtti mearkkašupmi sápmelaččaide. Maŋŋel vuosttaš lađđasa ovddiduvvo gáibádus ahte dollojuvvojit duohta šiehtadallamat ovdalgo eiseváldit dahket mearrádusa. Eiseválddit eai leat deavdán ¶
Geahča ¶
http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/Fadda-/andre/Davviriikkala-sami-ovttasbargu/Davviriikkalasamekonvenuvdna.html?id=86937 ¶
Oasit II kapihttalis sámi stivrema birra (14-19 artihkkalat). ¶
geatnegasvuođa šiehtadallat jus ii lágiduvvo ságastallan Sámedikkiin gos oaivilat biddjojit  ovdan.    Cuigejuvvo ahte lea deaŧalaš ahte šiehtadallamat dollojuvvojit nu árrat go vejolaš áššemeannudeamis. Jus šiehtadallamat dollojuvvojit maŋŋit mearrádusproseassas, de sáhttá leat  váttis váikkuhit bohtosiidda ja olahit ipmárdusa ja ovttamielalašvuođa. Dasto fertejit Sámediggái juolluduvvot resurssat čađahit šiehtadallamiid. Eaktuduvvo ahte Sámediggi sáhttá  viežžat daid áššedovdiid mat eai leat alddis. Sámedikkis fertejit leat ekonomalaš vejolašvuođat duođas čađahit šiehtadallamiid ja searvat šiehtadallančoahkkimiidda ja viežžat veahki  áššedovdiin. Artihkkal 16 šiehtadallangeatnegasvuohta gusto buot eiseválddiide mat bohtet  artihkkal 5 vuollái. Šiehtadallangeatnegasvuohta gusto danne buot stáhtalaš orgánaide riikka,  guovllu ja báikkálaš dásis. Maiddái eará orgánain almmolaš hálddašeamis ja almmolaš  doaimmas leat dát geatnegasvuođat. Dan eiseválddis mas lea ovddasvástádus dan áššesuorgái  maid guhtege artihkkal čilge, lea dalle njuolgga ovddasvástádus konvenšuvnna vuođul,  beroškeahttá das ahte lea go stáhta, gieldda, fylkkagieldda dahje priváhta orgána.    Konvenšuvdnaárvalusas celko ahte Sámedikki riekti šiehtadallamiidda galgá gustot buotlágán  áššiin, sihke láhkaaddimis ja hálddašeamis. Šiehtadallanriekti gusto maiddái Sámedikki  bušehttii.    Davviriikkalaš áššedovdijoavkku raporttas váldo ovdan ovdamearka das ahte Sámedikki rolla  almmolaš hálddašeamis dohkkehuvvo: Norgga guovllukommišuvnna árvalusas, ¶
NOU 2004:  19 ¶
rávve Guovllukommišuvdna čuovvovaččat ( ¶
regiovnna ja Sámedikki gaskka vai Norgga geatnegasvuođat sápmelaččaid guovdu álbmorievtti mielde, sihkkarastojuvvojit. ¶
šiehtadallamiin. ¶
čađahuvvo dakkár politihkkasurggiin mat leat deaŧalaččat sámi álbmogii.     Artihkkal 18 čilge oktavuođaid našunalčoahkkimiidda. Artihkkal 18 vuosttaš lađđasa  čilgehusas celkojuvvo ahte sámiide guoskevaš gažaldagain lea Sámedikkis vuoigatvuohta  čilget oainnus njuolgga našunalčoahkkimii dahje lávdegottiide dahje eará orgánaide mat leat  vuolggahuvvon nášunalčoahkkimii. Goalmmát lađđasa mielde galgá našunalčoahkkin iežas  njuolggadusaid mielde mearridit movt áššit galget gieđahallojuvvot. Artihkkal 18 nuppi  lađđasa mielde galgá Sámediggi vuhtiiváldojuvvot dakkár áššiin mat erenomážit gusket sámi  álbmogii. ¶
II oassi. Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat ¶
6.  Árvvoštallamat Sámedikki formála dili hárrái Bargojoavkku mandáhta mielde galgá dat ”árvvoštallat Sámediggái eanet formálalaš sorjjakeahtes dili” ja ”ovddidit árvalusa das movt dan galggašii čađahit”. Mandáhta gohččun  árvvoštallat ”Sámediggái eanet formálalaš sorjjakeahtes dili”, mielddisbuktá gažaldaga dikki  gelbbolašvuođa rievttálaš regulerema hárrái.    Nu movt lea čilgejuvvon raportta I. oasis, de lei Sámediggi jurddašuvvon leat ráđđehusa  ráđđeaddi orgánan, ja lohkkui buori muddui dábálaš hálddahusapparáhta oassin. Maŋemus  jagiid ovdáneapmi sihke eamiálbmogiid ja unnitloguid álbmotrievtti suodjalusa geažil, ja  Sámedikki ja eará eiseválddiid oktavuođa geažil, dagaha ahte lea dárbu guorahallat Sámdikki  sajádaga ođđa čalmmiiguin. Bargojoavkku vuođđooaidnu lea danne dat ahte Sámedikkis berre  leat eanet formálalaš sorjjakeahtes dilli go dat mii dál lea.    Mandáhtta dáhttu bargojoavkku erenoamážit ”deattuhit vejolaš čovdosiid mas vuođđun lea  ahte Sámediggi ain galgá leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan.”. Dan dulko bargojoavku dainnalágiin ahte dat galgá ovddidit árvalusaid mat mearkkašit ahte Sámediggi ii leat  iešbirgejeaddji riektesubjeaktan ja ahte das ii leat dábálaččat rievttálaš doaibmanákca dannego  dan fuolaha ráđđehus. Mandáhtta rahpá aŋkke bargojovkui vejolašvuođa árvalit čovdosa mas  Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan.    Bargojoavku ovddida dás máŋggaid lágalaš doaimmaid árvalusaid, mat bargojoavkku mielas  sáhttet váikkuhit Sámediggái eanet sorjjakeahtes dili. Eanas árvalusain lea vuođđun ahte  Sámediggi ain sáhttá ”leat oassin stáhtas juridhkalaš peršovnnas”. 2.1.2, vrd. 2.1.3, čuoggáid  árvalusat eai čuovo dattege dán vuođu. Dain čuoggáin evttoha bargojoavku ásahit Sámedikki  sierra riektesubjeaktan. Vaikko bargojoavku ovddida ge olu ovttaskas doaimmaid árvalusaid  mat bargojoavkku mielas visot váikkuhit dasa ahte Sámediggi oččošii eanet sorjjakeahtes dili,  de leat árvalusat muhtun oktavuođain čadnon oktii ja jurddašuvvon ollislaš páhkkan.    Iešguđet ovttaskas doaimmat maid bargojoavku árvala sihkkarastin dihte Sámediggái eanet  sorjjakeahtes dili, mielddisbuktet láhkarievdadusaid. ¶
6.1.  Sámedikki rievttálaš dilli Mandáhtta dáhttu bargojoavkku árvvoštallat modeallaid main Sámediggi bissu stáhta juridihkalaš peršovnna oassin. Nu movt raportta vuosttaš oasis lea čilgejuvvon, de lea Sámedikki  formála dilli máŋgga suorggis ain eahpečielggas, ja dat ii ge šat heive dan ovdáneapmái mii  lea leamaš maŋŋel go Sámediggi šattai ráđđeaddi orgánan sámelága bokte. Sámedikki  rievttálaš dili njuolggadusat leat vuosttažettiin nannejuvvon sámelágas. Muhtun deaŧalaš  surggiin lea dattege láhka jávoheapmi, ii ge jienát maide jurájuste Sámedikki ja ráđđehusa  čatnasumi birra, ii ge maide Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa birra ja stáhtaráđiid  konstitušuvnnalaš ja parlamenttáralaš ovddasvástádusa birra Sámedikki doaimma guovdu.  Sámelága ovdabárgguin eai ge leat dát dilit guorahallojuvvon erenoamážit. Boahtteáiggi dihte  lea dárbu čielggadit dan dárkileappot.    Eiseválddiid bealis orro čielgasit eaktuduvvon ahte Sámediggi ii leat iešstivrejeaddji riektesubjeakta, muhto dat lea gažaldat masa sáhttet leat máŋgga iešguđetlágán oaivila. Lea go  Sámedikkis ášševuolggahangelbbolašvuohta lea vel eahpečielgaset. Lea sihkkaris riekti ahte ¶
orgánain sáhttá leat rievttálaš doaibmanákca vaikko eai leat iešstivrejeaddji riektesubjeavttat. ¶
Nu movt čilgejuvvo kap. 2.5 de lea jáhkehahtti ahte Sámedikkis dálá čovdosa mielde  sáhttá leat ášševuolggahangelbbolašvuohta dihto áššiin, vaikko Sámedikkis ii leat dat  dábálaččat. Dát árvalus lea aŋkke nu eahpesihkar go ii leat riektegeavadis dahje juridihkalaš  teoriijjas guorahallojuvvon, ja danne lea ge dárbu dán oasi čielggadit. ¶
Sámediggi stáhta juridihkalaš peršovnna oassin Dakkár čoavddus mas Sámediggi lea stáhta juridihkalaš peršovnna oassin mearkkaša dábálaččat ahte Sámedikkis ii leat ášševuolggahangelbbolašvuohta. Formaliseren das ahte Sámediggi lea stáhta juridihkalaš peršovnna oassin, sáhttá šaddat lávkin maŋos dálá riektedilálašvuhtii mas Sámedikki friddja dilli lea mihttun, danne go dat šattašii rievttálaš mearrádussan  dakkár gažaldagas mii ii leat vel čielggaduvvon. Nu movt čujuhit kap. 2.5:s, de leat olu iešguđetlágán váikkuhusat ja bealit mat feará movt čuožžilit das makkár Sámediggedoaimmas  lea sáhka. Seammás árvvoštallet iešguđet stáhtaorgánat dán iešguđetládje. Ráđđehusadvokáhtta lea omd. bidjan mearrin ahte Sámediggi ferte ieš válljet alcces ášševálddálačča, vrd.  kap. 2.7.    Jus Sámediggi galgá leat oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, de gáibiduvvojit dihto lágalaš  doaimmat čalmmustuhttit gustojeaddji rievtti, ja gáibiduvvo maiddái riektedilálašvuođa  čielggadeapmi Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái. Ráđđehusadvokáhta oktavuođa dáfus, berre formaliseren das ahte Sámediggi lea stáhta juridihkalaš peršovnna oassin,  mielddisbuktit ahte ráđđehusadvokáhtta geatnegahttojuvvo veahkehit Sámedikki buot áššiin  mat eai leat Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš riiddut. Berre árvvoštallojuvvot  galgá go dat ovddiduvvot njuolgga sámelágas.     Jus Sámediggi galgá leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan, de seahtá maiddái  árvvoštallat čovdosiid main Sámedikkis lea juogo rievttálaš doaibmanákca stáhta bealis dahje  ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuohta. Dat berre konkrehtadit ovdanboahtit lágain.     Rievttálaš doaibmanákca stáhta bealis lea erenoamáš áigeguovdil dain áššesurggiin main  Sámediggi doaimmaha hálddašeami maid lea ožžon sirdojuvvot alcces stáhtalaš eiseválddiin.  Dat leat ovdamearkka dihte kulturmuitosuodjalus, doarjjahálddašeapmi ja sámi oahppoplánaid  dohkkeheapmi.    Molssaeaktun sáhtášii Sámediggi oažžut njuolggadusaid ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái muhtun surggiin, dás politihkalaš doaimma ja hálddašandoaimma siskkobealde. Dat heivešii dan riektái mii dál gusto, seammás go dan oažžu dohkkehuvvot almmá  riektemearrádusaid haga. Bargojoavku ii dieđe leat go eará ásahusain mat leat oassin stáhta  juridihkalaš peršovnnas, njuolggadusat ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuođa birra.  Sámedikki stáhtarievttálaš dilli lea dattege áibbas erenoamáš, ja muđui eai leat makkárge  formála eastagat dasa ahte addit Sámediggái ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuođa.    Dan vejolašvuođa dáfus mii sámi servodaga ovttaskas olbmuin dahje joavkkuin lea vuolggahit  ášši stáhta vuostá konvenšuvdnarihkkuma ovddas, ii mielddisbuvtte čoavddus mas Sámediggi  lea oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan, makkárge rievdadusaid. Lea go Sámedikkis dát  vejolašvuohta fertejit konkrehtadit duopmostuolut mearridit. Dat lea čoavddus mii ii čilge  áššiid dađi buorebut go dálá čoavddus. Sáhttá leat dárbbašlaš ásahit mekanismma mii buorebut addá saji oktasaš čovdosiidda Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid dulkomis stáhta álbmot ¶
Skoghøy: Tvistemål, 2. almmuhus (Oslo 2001) siidu 171-174. ¶
rievttálaš geatnegasvuođaid hárrái. Dat sáhttá dahkkot nu ahte ráđđádallanbargovugiin (dahje  sámelagas) rahppojuvvo vejolašvuohta beliide searválaga soahpat geavahit sorjjakeahtes  áššedovdiid áššiin main ii leat ovttaoaivilvuohta dahje main ii soaitte olahit ovttaoaivilvuođa  dainna go lea goabbat ipmárdus álbmotrievtti sisdoalus. ¶
Dakkár ortnet sáhttá buoridit  ráđđádallanproseassaid, seammás go mearrádusaid lobálašvuohta nannejuvvo.     Molssaeaktun čujuha bargojoavku dasa ahte sáhttet ásahuvvot eará ja eambbo geatnegahtti  riidočoavdinmekanismmat Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskii. Dan sáhttá ovdamearkka dihte sorjjakeahtes áššedovdiorgána dahkat mii ii leat njuolgga stáhtalaš bagadanválddi  vuollásaš. Bargojoavku čujuha dušše dan vejolašvuhtii, muhto dat ii ovddit dás makkárge  konkrehta árvalusaid dan hárrái.    Bargojoavku árvvoštallá ahte čoavddus mas Sámediggi bissu stáhta juridihkalaš peršovnna  oassin, mielddisbuktá ahte dikki gelbbolašvuohta eará surggiin bisuhuvvo nu movt dál. Bargojoavku lea čuigen ahte dán čovdosa oktavuođas ráhkaduvvo riidočoavdinmodealla Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid riidduid várás, ja ahte ráđđehusadvokáhtas lea ovddasvástádus  veahkehit Sámedikki áššiin mat vuolggahuvvojit earáid go stáhta vuostá. Eará bealit stáhta ja  Sámedikki riekteoktavuođas joatkašuvvet dattege nu movt dál leat.    Bargojoavku dáhttu muđui čujuhit ahte dat doaimmat mat evttohuvvojit dainna eavttuin ahte  Sámediggi bissu oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, berrejit árvvoštallojuvvot kap. 6.2-6.5  kapihttaliid evttohusaid oktavuođas. ¶
Sámediggi iešstivrejeaddji riektesubjeaktan Čoavddus mas Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta čalmmustáhttá stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki bealledatperspektiivva masa dáid áiggiid sámepolitihkka lea  vuođđuduvvon ja mii earet eará lea mielddisbuktán Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid  ráđđádallanbargovugiid. Ortnet mas Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan heive bures  daidda álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat eiseválddiin leat. Seammás mielddisbuktá  modealla Sámediggái stuorát politihkalaš ovddasvástádusa seammás go seamma mađi unnida  fágastáhtaráđiid politihkalaš ovddasvástádusa dain mearrádusain maid Sámediggi dahká.    Iešstivrejeaddji riektesubjeaktan lea Sámedikkis rievttálaš doaibmanákca. Dat mearkkaša ahte  Sámediggi sáhttá čatnat šiehtadusaid ja váldit ovddasvástádusa ja geantnegasvuođaid. Sámedikkis šaddá maid iešheanalis ovddasvástádus vejolaš velggiid ovddas ja ekonomalaš  geatnegasvuođaid ovddas nu movt eará riektesubjeavttain nai. Sámedikkis šaddá dábálaš  bealálašnákca ja sáhttá leat riidduid ášševuolggaheaddjin dahje ášševástideaddjin dábálaš  duopmostuoluid ovddas.    Juohke vuollásaš orgána lea bajit orgána bagadusa vuollásaš, jus eai leačča dahkkon spiehkasteamit lágas, vrd. Vuođđolága § 3. Sierra riektesubjeaktan ii leat Sámediggi dábálaččat  stáhta bagadanválddi vuollásaš. Okta váikkuhus das ahte Sámediggi lea sierra riektesubjeaktan, šaddá de ahte Sámedikki eai sáhte almmolaš eiseválddit bagadit dábálaš bagadaneiseválddi láhkavuođu bokte. Ovdamearkka dihte eai sáhte departemeanttat gohččut ráđi dahje  hálddahusa mearridit nuo ja ná, eai ge sáhte gohččut Sámedikki árvvoštallat beliid dihto áššis  dihto vuogi mielde. Jus almmolaš eiseválddit dáhttot bidjat Sámediggái geatnegasvuođaid, ¶
Ovdamearkka dihte de go leat ráđđádallamat ođđa lágaid dahje hálddašanmearrádusaid birra. Dahje dalle go  mearrádusaid eai dahkko. ¶
dahje dáhttot stivret Sámedikki earaládje, de ferte dain leat láhkavuođđu, nu movt eará  iešstivrejeaddji riektesubjeavttaid dáfus nai.    Jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan boahtá dat bargojoavkku oaivila mielde váikkuhit ráđđehusa dahje departemeanttaid vejolašvuhtii fápmudit válddi Sámediggái lága vuođu  dahje plenarmearrádusa vuođu haga. Justiisadepartemeantta láhkaossodaga reivves ođđajagimánu 26.b. 1995 Gielda- ja guovlodepartementii, áššenummar (94/1422 E) cealká Láhkaossodat: ”Dannego Sámediggi ferte lohkkot sorjjakeahtes orgánan ráđđehusa/departemeantta ektui, de sáhttá leat veahá eahpesihkar lea go (ja man viidát) ráđđehusas/departemeanttas vejolašvuohta fápmudit válddi Sámediggái lága dahje plenarmearrádusa vuođu haga. Dás eat dattege čielggat dan lagabui. Boahtteáigái rávvet aŋkke ahte dárkilet láhkavuođđu Sámedikki fápmudeami dáfus, árvvoštallojuvvo.” Bargojoavku oaivvilda dán oainnu šaddat vel  nannoseabbon jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan ja dat ii šat formáladit leat oassin stáhtahierarkiijjas. Joavku gávnnaha danne ahte ii leat šat vejolašvuohta fápmudit válddi  Sámediggái lága dahje plenarmearrádusa vuođu haga jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan.     Jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan de ferte sámelágas mearriduvvot ahte Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta mii lea sorjjasmeahttun stáhtalaš eiseválddiin. Bargojoavku lea árvvoštallan iešguđetlágán čovdosiid. Borgemánu 30. b. 1991 lága nr. 71 stáhtafitnodagaid birra (stáhtafitnodatláhka) § 3:s, ja Geassemánu 15.b. 2001 lága nr. 93  dearvvašvuođafitnodagaid j.ea. birra (dearvvašvuođafitnodatláhka) § 6:s leat cealkagat mat  deattuhit váikkuhusaid das go fitnodat lea iešstivrejeaddji riektesubjeaktan sihke  šiehtadusgelbbolašvuođa ja ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái (dás jorgaluvvon): § 3/§ 6 Bealálašárvu Fitnodagas leat alddis vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat, lea osolaš šiehtadusain priváhta ja almmolaš eiseválddiiguin, ja lea bealálašárvu duopmostuoluid ja eará eiseválddiid ovddas. ¶
Bargojoavku oaivvilda dán mearrádusa addit čielga ja álkis njuolggadusa mii álkidahttá dálá  moalkás ja váttis njuolggadusaid, ja mii maiddái čilge Sámedikki rievttálaš dili. Mearrádus  nannešii ahte Sámedikkis lea ášševuolggahangelbbolašvuohta ja mielddisbuktá dasto ahte  ráđđehusadvokáhtas eai leat geatnegasvuođat Sámedikki guovdu.    Nubbi vuohki maid bargojoavku lea árvvoštallan, lea dat čoavddus mii lea Suoidnemánu 17.b.  2005 lága nr. 85 Finnmárkku fylkka eana- ja luondduresurssaid riektedili ja hálddašeami birra  (finnmárkkuláhka) § 6. Mearrádusas celko (dás jorgaluvvon): § 6 Finnmárkkuopmodaga riektedilli Finnmárkkuopmodat (Finnmarkseiendommen) lea sierra riektesubjeakta mii lea  biddjon Finnmárkui ja mii galgá hálddašit eana – ja luondduresurssaid j.ea. maid  eaiggáduššá lága ulbmila olis ja muđui lága njuolggadusaid olis.    Mearrádus njuolgut nanne ahte Finnmárkkuopmodat lea sierra riektesubjeakta, ja  šiehtadusgelbbolašvuohta ja ášševuolggahangelbbolašvuohta čuovvu iešstivrejeaddji  riektesubjeavtta árvvu. ¶
Bargojoavku dáhttu muđui cuiget ahte dat doaimmat mat evttohuvvojit dainna eavttuin ahte  Sámediggi lea sierra riektesubjeaktan, berrejit árvvoštallojuvvot kap. 6.2-6.5 kapihttaliid  evttohusaid oktavuođas. ¶
Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat Sámedikki rievttálaš dili hárrái Bargojoavku oaivvilda čovdosa mas Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan mii  formálaladit ii leat ráđđehusas gitta, jáhkkimis leat buoremussan dálá geavada ja oainnu  mielde das ahte Sámediggi lea iešbirgejeaddji álbmotválljejuvvon orgána. Sámepolitihka  váldoulbmil ja -čujuhus lea sihkkarastit Sámediggái nu olu iešmearrideami go vejolaš, sihke  politihkalaš orgánan ja hálddašanorgánan. Dat mielddisbuktá ahte sámi beroštumiid  ovddasteapmi ja mieldeváikkuheapmi lea hirbmat deaŧalaš. Lea vuođđogáibádussan ahte  Sámedikkis lea mearkkašahtti ásahuslaš doaibmafriddjavuohta. Doaibmafriddjavuođa mearri  ferte árvvoštallojuvvot stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa ektui. Árvalus lea  čielga čuovvoleapmi Vuođđolága § 110 a:s ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođain  sápmelaččaid hárrái eamiálbmogin.     Sámediggi sierra riektesubjeaktan ja dat láhkaárvalusat maid bargojoavku ovddida, lea  erenoamáš čoavddus dahje sierrahámat čoavddus organiserema/čatnasanhámi dáfus.  Geavatlaččat gávdnojit olu dákkár čovdosat, ja bargojoavku atná dán vuohkkasepmosin  Sámedikki dáfus.     Ollislaččat boahtá Sámedikki ásaheapmi sierra riektesubjeaktan mearkkašit ahte sámeláhka  rievdá eambbo vástideaddjin dálá geavatlaš dillái mas Sámedikkis lea sorjjakeahtes dilli.  Modealla čielggasindahká gažaldagaid stáhtaráđiid bagadanválddi, konstituvšuvnnalaš ja  parlamentáralaš ovddasvástádusa hárrái. Modealla lea maid čoavddusin dasa lea go  Sámedikkis ášševuolggahangelbbolašvuohta, ja čilge vel dan lea go ráđđehusadvokáhtas  ovddasvástádus veahkehit Sámedikki.    Bargojoavku árvala dan vuođul ahte čuovvovaš mearrádus lasihuvvo sámelága § 1-7:ii (dás  jorgaluvvon): § 1-7 . Sámedikki rievttálaš árvu Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta ja lea osolaš šiehtadusain priváhta ja  almmolaš eiseválddiiguin, ja das lea bealálašárvu duopmostuoluid ja eará eiseválddiid  ovddas ¶
6.2.  Sámedikki iešstivrejumi prinsihpa láhkanannen Nu movt bargojoavku cealká kap. 6.1.2:s, de mearkkaša Sámedikki ásaheapmi iešbirgejeaddji  riektesubjeaktan ahte ráđđehusa dábálaš bagadanváldi gáhččá eret. Dát čoavddus deattuha  dalle sihke Sámedikki rievttálaš sorjjasmeahttunvuođa ja Sámedikki politihkalaš  sorjjasmeahttunvuođa.    Mandáhta lea almmotge dáhtton bargojoavkku ”deattuhit vejolaš čovdosiid main lea vuođđun  ahte Sámediggi ain galgá leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan”. Gažaldahkan bargojovkui šaddá dalle movt Sámedikki politihkalaš iešbirgejupmi sáhttá áittarduvvot nu bures go  vejolaš Sámedikki rámmaid siskkobealde dakko dáfus ahte Sámediggi ”ain galgá leat oassin  stáhtas juridihkalaš peršovdnan”. Sámedikki iešmearrideami láhkanannema evttohus šaddá  danne maŋitvurrosaš áššin go ii leat vuoiga dárbu dan mearrádussii dannego Sámedikki iešmearrideapmi juo doarvái bures áittarduvvo go diggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. Bargojoavku ii dattege hilggo dan ahte goappaš árvalusaid sáhttá ovttastahttit. Jus vállje sámeláhkii ¶
bidjat mearrádusa ahte Sámediggi lea iešmearrideaddji riektesubjeakta, de ii leat formálalaččat dárbbašlaš ráhkadit mearrádusa Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa hárrái, muhto dat  sáhttá leat prinsihpalaččat mávssolaš symbolajulggaštussan.    Nu movt ovddiduvvo raportta I. oasis, de lea čielggas ahte Sámediggi ii leat dábálaš ráđđehusvuollásaš hálddašanorgána. Dasto lea maiddái čielggas ahte Sámediggi lea sorjjasmeahttun  ráđđehusas ja Sámediggi ii sáhte bagaduvvot politihkalaš gažaldagain. Sámeláhka ii gieđahala  Sámedikki dili ja dikki ja ráđđehusa oktavuođa. Dan oktavuođas oaivvilda bargojoavku  sámelága leat láddan rievdaduvvot.    Bargojoavku lea árvvoštallan ahte láhkamearrádus mii nanne Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa duššefal lea dálá gustojeaddji geavada kodifiseren. Nu movt ovdanboahtá raportta  I.oasi kapihtal 2.5:s ja kapihtal 2.12:s, de lea juo sihkkaris riekti ahte Sámediggi ii sáhte  oppalaš vuođuin bagaduvvot, ja dan leat sihke Sámediggi ja ráđđehus atnán vuođđun. ¶
Go lágas nanne ahte Sámediggi lea sorjjasmeahttun ja ahte dikki ii sáhte bagadit, de lea dainna formalisereme vuođđojurdaga ahte Sámedikki eai sáhte almmolaš eiseválddit bagadit  dábálaš bagadanválddi láhkavuođuin. Jus almmolaš eiseválddit – áibbas vuorddekeahttá –  dáhttot bidjat Sámediggái geatnegasvuođaid dahje dáhttot stivret Sámedikki earaládje, de ferte  leat láhkavuođđu, seammaládje go eará iešmearrideaddji riektesubjeavttaid dáfus lea.    Bargojoavku árvala dán vuođul ođđa lađđasa sámelága § 2-1:s mas celkojuvvo ná:     Sámediggi lea sorjjasmeahttun ráđđehusas ja dat ii sáhte bagaduvvot eará go jus eará  lágat dan mielddisbuktet. ¶
6.3.  Ráđđádallanrievtti láhkanannen Beroškeahttá das makkár čoavddus válljejuvvo Sámedikki rievttálaš dili hárrái, de oaivvilda  bargojoavku ahte sámelága berre rievdadit vai dat addá duohtadet gova Sámedikki dálá  válddis.     Sámedikki gulaskuddanriekti čuovvu sámelága § 2-2. Nu movt bargojoavku čilge kap. 2.4:s,  de lea ráđđádallanriekti eanas surggiin viidát go gulaskuddanriekti, ja ráđđádallamat addet  Sámediggái stuorát váikkuhanvejolašvuođa. Ráđđádallanrievtti mávssolašvuođa ja duohta  váikkuhanvejolašvuođa vuođul, oaivvilda bargojoavku ahte sámelága § 2-2 berre rievdaduvvot ja heivehuvvot ráđđádallanriektái.    Bargojoavku árvala ahte sámeláhkii lasihuvvo sierrá mearrádus das ahte Sámedikkis lea riekti  ráđđádallat dakkár áššiin mat sáhttet njuolgut váikkuhit sámi beroštumiid. Mearrádusa  vuođđun lea álbmotrievttálaš geatnegasvuohta ráđđádallat eamiálbmogiiguin nu movt dat ovdanbuktojuvvo ILO-konvenšuvnna nr. 169 6. artihkkalis. Ráđđádallamat galget čađahuvvot  nu movt dat leat dárkilit konkretiserejuvvon Sámedikki ja eiseválddiid šiehtadusain, vrd. kap.  2.4.    Maiddái Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi leat dahkan ráđđádallanvugiid- šiehtadusa  suodjalanplánabargguid hárrái. Nannen dihte ahte sámi guovlluid suodjalanplánabargu luond ¶
Vrd. maiddái ođđajagimánu 26.b. 1995 reivve mas Láhkaossodat cealká ahte ” Sámedikki sorjjakeahtes dilis  lea mearkkašupmi stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii. Go juo stáhtaráđis ii leat dábálaččat bagadan-  dahje bearráigeahččanváldi Sámedikki guovdu, de ii leat konstitušuvnnalaš ovddasvástádusvuođđu Sámedikki  mearrádusaide dahje doibmii muđui ge”. ¶
dusuodjalanlága olis dáhpáhuvvá dohkálaš vuogi mielde, leat Birasgáhttendepartemeanta ja  Sámediggi soahpan sierranjuolggadusaid áššemeannudeami várás. Šiehtadus fápmuibođii  ođđajagimánu 31.b. 2007.    Lassin dábálaš ráđđádallanbargovugiide ja suodjalanbarggu ráđđádallanvugiide, šaddet  maiddái eará vejolaš bargovuogit mat spesifiserejit ráđđádallanrievtti, mearrádusa vuollái  (vrd. ovdamearkka dihte bargojoavkku árvalusa bušeahttabargovugiid hárrái).     Bargojoavku lea guorahallan berre go ráđđádallanšiehtadus váldot fárrui sámeláhkii, muhto  lea gávnnahan ahte dat ii leat riekteteknihkalaččat buorre čoavddus. Nubbi vuohki lea árvalit  ođđa lága ráđđádallanrievtti ja ráđđádallanbargovugiid birra Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskka, muhto bargojoavkku mielas orru dat leame ilá viiddis bargu mandáhta ja  áigemeriid dáfus. Joavku oaivvilda ahte buorre ja ollislaš čoavddus lea sámelágas čujuhit  ráđđádallanriektái. Dakkár čoavddus addá maiddái njuovžilisvuođa nu ahte dábálaš ráđđádallavuogit ja suodjalusbarggu vuogit sáhttet rievdaduvvot ja dohkkehuvvot gonagaslaš  resolušuvnna bokte, ii ge dárbbaš ádjánit láhkarievdademiin.    Bargojoavku árvala dan vuođul ahte sámelága § 2-2 hábmejuvvo ná: § 2-2 Ráđđádallan ja gulaskuddan Stáhtalaš eiseválddit galget ráđđádallat Sámedikkiin go lea áigumuš ásahit lágaid dahje álggahit hálddahuslaš doaimmaid mat sáhttet njuolgut váikkuhit sápmelaččaide. ¶
Eará almmolaš orgánat berrejit addit Sámediggái vejolašvuođa addit cealkámuša ovdal  go dahket mearrádusaid Sámedikki áššesuorggis. ¶
6.4.  Doarjjahálddašeami láhkaásahusgelbbolašvuohta Sámediggi hálddaša máŋggaid doarjjaortnegiid nu movt čilgejuvvo bargojoavkku raportta  kapihtal 2.4:s ja 4. mildosis. Dan oktavuođas mearrida Sámediggi njuolggadusaid  doarjjahálddašeapmái, dábálaččat iešheanalis, muhto muhtun háviid ovttasráđiid guoskevaš  departemeanttain.    2006:s lea Riikarevišuvdna divvon gažaldaga Sámedikki hálddašeami njuolggadusaide ja  rutiinnaide. ¶
Stáhta ekonomiijastivrejumi njuolggadusaid ¶
, kapihtal 6 mielde Doarjjaortnegiid  hálddašeapmi čuokkis 6.2.1.2 Njuolggadusat, galget leat mearrádusat mat čilgejit earet eará  ulbmiliid ja juolludaneavttuid. Lea jerrojuvvon lea go muhtun njuolggadusain dakkár sisdoallu ahte duohtavuođas leat dego láhkaásahusat hálddašanlága § 2 vuosttaš lađđasa c bustáva  vuođul. Daid berre doallat sierra dakkár njuolggadusain mat sisttisdollet hálddahuslaš bagadusaid ja organisatovrralaš mearrádusaid.    Hálddašanlága § 2 vuosttaš lađđasa c bustáva láhkaásahusdefinišuvdna cealká ahte láhkaásahus lea (dás jorgaluvvon) “mearrádus mii gusto mearrikeahtes peršovdnalogu dahje  mearrikeahtes peršovdnabirrasa vuoigatvuođaide dahje geatnegasvuođaide, ja dat mearkkaša  ahte dákkár njuolggadusat fertejit dohkkehuvvot láhkaásahusa hámis, vrd. hálddašanlága  kapihtal VII. Bargojoavku ii dovddat das oaivila galget go njuolggadusat ja makkár vejolaš  njuolggadusat galggaše gullat hálddašanlága láhkaásahusdefinišuvnna vuollái, muhto cuige  ahte lea eahpesihkarvuohta das makkár rievttálaš árvu Sámedikki iešguđet doarjjaortnegiid  njuolggadusain leat.    Nu movt dál lea dilli, de ii leat Sámedikkis gelbbolašvuohta mearridit dárbbašlaš mearrádusaid láhkaásahusa hámis, ja dat hehtte Sámedikki mearrideamis ja reguleremis buot ¶
dilálašvuođaid mat leat čadnon doarjjahálddašeapmái. Dan vuođul árvala bargojoavku  rievdadit sámelága nu ahte Sámediggi oažžu oppalaš gelbbolašvuođa mearridit láhkaásahusaid doarjjaáššiin. Bargojaovku árvala ođđa nuppi čuoggá § 2-1:s goalmmát lađđasis: ¶
Sámediggi sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet mearrádusaid daid doarjjaortnegiid  hárrái maid diggi hálddaša. ¶
6.5.  Sámedikki doaimma raporteren Sámelága § 1-3 mielde galgá Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvot Gonagassii. Dat lea joatkka dain njuolggadusain mat ovdal gustojedje Norgga sámeráđđái. Mearrádus ii njuolgut  gohčo Sámedikki ráhkadit jahkedieđáhusa, dat lea Sámedikki iežas duohken. Mearrádusa  vuođđu lea dattege ahte dábálaččat ráhkaduvvo jahkedieđáhus. ¶
Stuoradikki sámelágameannudeami oktavuođas celkkii justiisalávdegoddi ahte ”Lávdegotti mielas lea lunddolaš ahte ráđđehus ovddida Sámedikki jahkedieđáhusaid Stuoradiggái – juoberre jámmadit árvvoštallojuvvot Stuoradikkis” (Ot.prp. nr. 33 (1986-87) siidu 102).  Sámepolitihkalaš ovdáneami geažil digaštallojuvvojit sámepolitihkalaš gažaldagat mihá  dávjjibut Stuoradikkis dál go ovdal.     Sámediggi lea juohke jagi dan rájes go ásahuvvui, ráhkadan jahkedieđáhusa mii lea sáddejuvvon Gonagassii. Ráđđehus lea fas meannudan Sámedikki jahkedieđáhusa ráhkadettiin  jahkásaš stuoradiggedieđáhusa Sámedikki doaimmas. Daid jagiid go váldostuoradiggedieđáhus sámepolitihka birra lea ráhkaduvvon, de lea Sámedikki jahkedieđáhus čuvvon  mielddusin stuoradiggedieđáhussii. ¶
Sámedikki sorjjakeahtes dilli ráđđehusa ektui ii oro soahpame dasa ahte lea mearriduvvon  raporteret ráđđehussii. Vaikko mearrádus ii leat njuolgut gohččun ráhkadit jahkedieđáhusa, de  lea mearrádusa eaktu ja geavat ásahan ortnega mii sáhttá addit gova das ahte Sámediggi lea  ráđđehusa vuollásaš.     Ráđđehusas lea dattege bajemus ovddasvástádus deavdit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid  sápmelaččaid guovdu eamiálbmogin, vuođđolága § 110a ja sámelága ulbmiliid. Danne sáhttá  orrot govttolaš ahte ráđđehus diehtá Sámedikki doaimma ja Sámedikki árvvoštallamiid sámi  kultur- ja servodatovdáneami hárrái. Dattege ferte vuordit ahte sámepolitihkalaš ovdáneapmi  ollislaččat mielddisbuktá ahte ráđđehusa – goasii beaivválaš oktavuohta – Sámedikkiin diehttevassan dahká Sámedikki doaimma.    Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanbargovugiid ásaheapmi, lea dagahan ahte  mearrádusat ja doaimmaid álggaheapmi dahkko stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki vuđolaš  oktasaš proseassaid maŋŋel. Ráđđádallanbargovugiid várás lea nammaduvvon fágalaš sorjjakeahtes analysajoavku mii jahkásaččat addá raportta sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdán ¶
NOU 1984: 18, s. 587; Ot.prp. 33 (1986-87) čuokkis 7.3 ja 11. ¶
Leat leamaš ovddiduvvon golbma váldo prinsihppadieđáhusa sámepolitihka birra: St. dieđ. nr. 52 (1992-93),  St. dieđ. nr. 41 (1996-97) ja St.dieđ. nr. 55 (2000-2001)). Dása lasihuvvui Bondevika II-ráđđehus liigedieđáhusa  miessemánus 2002:s (St.dieđ. nr. 33 (2001-2002)) . ¶
eami birra. Dat raporta lea vuođđun árvvoštallat sámi kultuvrra, giela ja servodateallima  sihkkarastima ja ovdánahttima áŋgiruššamiid. Raporta galgá gieđahallojuvvot sámi áššiid  stáhtaráđi ja sámediggepresideantta fásta ráđđádallančoahkkimis mii dollojuvvo oktii juohke  jahkebeali.     Sámedikki 2005 jahkedieđáhus meannuduvvo Stuoradikkis 2007 giđđabaji. ¶
Sihke Sámedikki, ráđđehusa ja Stuoradikki meannudeamis jahkediáđahusa hárrái lea oalle maŋosgeahčči  hápmi. Bargojoavkku bušeahttabargovugiid evttohus kapihtal 9:s mearkkaša ahte Stuoradiggái ovddiduvvo jahkásaččat Sámedikki ja sámi ulbmiliid bušeahta stuoradiggeproposišuvdna. Dalle beassá Stuoradiggi jahkásaččat veardádallat sámi servodaga ovdáneami, muhto  dalle čálmmustahttojuvvo boahtteáiggiperspektiiva eambbo go dál.     Dan vuođul árvala bargojoavku ahte sámelága § 1-3 heaittihuvvo. ¶
6.6.  Konstitušuvnnalaš rámmat Dakkár rievdadeapmái mas Sámediggi oažžu eanet iešstivrejeaddji árvvu eará stáhtaeiseválddiid ektui, mielddisbuktá ahte seahtá árvvoštallat rievdadit bajemus stáhtahálddašeami  rievttálaš rámmaid. Vuođđoláhka ii mudde Sámedikki eksisteanssa, gelbbolašvuođa ja  oktavuođa eará stáhtaeiseválddiide, ja bargojoavkku árvalusa geažil ii leat formáladit dárbu  dahkat rievdadusaid. Sámepolitihka ođđaáigásaš konstitušuvnnalaš rámmaid čalmmustahttima  várás sáhttá árvvoštallat rievdadit Vuođđolága dannego rámmat leat vuođđun dohkkeheapmái  das ahte stáhta lea ásahuvvon guovtti álbmoga guvlui. Sámiálbmoga historjjálaš guovllugullevašvuohta lea dohkkehuvvon, ja stáhta geatnegasvuođat sámi álbmoga guovdu leat mielde  Vuođđolágas. Vuođđoláhkamearrádus mii čájeha ahte Sámediggi lea oassin ođđaáigásaš  norgga stáhtas, sáhttá ovdamearkka dihte lasihuvvot Vuođđolága § 110 a:ii. Dás ii čielggat  dattege bargojoavku dan čuoggá. ¶
7.  Bargojaovkku árvalusa váikkuhusat Sámedikki formála dili hárrái ¶
7.1.  Gaskavuohtá hálddašan- ja almmolašvuođaláhkii Dál lea sihkkaris riekti ahte Sámedikki doaibma boahtá almmolašvuođa- ja hálddašanlága  vuollái. Jus Sámediggi ain bissu oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas de lea čielggas ahte dát  dilli joatkašuvvá. Jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, čuožžilit dattege  gažaldagat das ahte rievdá go Sámedikki gaskavuohta hálddašanláhkii ja  almmolašvuođaláhkii.    Go doaibma sirrejuvvo dábálaš hálddašeamis, de sáhttá ovdandoallat ahte doaibma ii sáhte  vuoiga lohkkot ” stáhta dahje gieldda orgánan”, vrd. álmmolašvuođalága ja hálddašanlága § 1.  Almmolašvuođalága dahje hálddašanlága geavaheami ii sáhte almmotge organisašuvdnahápmi iešakto mearridit. Dalle ferte dahkkot ollislaš árvvoštallan mas olu bealit váikkuhit, ja  vuođđooaidnun lea ahte hálddašan- ja almmolašvuođaláhka prinsihpalaččat maiddái regulere  hálddašanorgánaid main lea iežas riektesubjektivitehta jus fal eai leačča čielga gávpedoaimmat, vrd. earet eará Woxholth: Forvaltningsloven (Oslo 2000) siidu 47. Áigeguovdilis  veardádallanbealit Sámedikki dáfus leat lea go Sámediggi almmolaš orgána mii lea ásahuvvon  almmolašrievttálaš lágaid bokte, hálddaša go almmolašrievttálaš njuolggadusaid (geahča  kapihtal 2.4), ja hálddaša go goasii duššefal almmolaš ruđaid. ¶
Ráđđehus ovddidii St. dieđ. nr. 7 (2006-2007) Sámedikki 2005 doaimma birra golggotmánu 2006:s.  Njukčamánu 28.b. 2007:s ii leat vel lávdegotti árvalus dieđáhusas. ¶
Bargojoavku oaivvilda leat doarvái čielggasin ahte Sámediggái gusto almmolašvuođaláhka ja  hálddašanláhka de nai jus ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. Danne ii leat dárbbašlaš lasihit  sámeláhkii sierrá mearrádusa das ahte Sámedikki doaibma geavahišgoahtá almmolašvuođa ja  hálddašanlága jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, dannego dat juo  vissásit dulkojuvvo nu almmolašvuođalága § 1 ja hálddašanlága § 1 mielde. Dattege lea  vuogas ja ulbmilaš dárkilit cealkit vejolaš láhkarievdadusovdabargguin ahte almmolašvuođaláhka ja hálddašanláhka ain gusto Sámediggái.     Sámedikki ásaheapmi sierra riektesubjeaktan ii mielddisbuvtte iešalddis nuppástusaid ovdamearkka dihte váidinmeannudeamis hálddašan- ja almmolašvuođalága hárrái. Čoavddus  dattege deattuha dárbbu dasa ahte Sámedikkis lea iešheanalis ovddasvástádus váidinmeannudeapmái hálddašan- ja almmolašvuođalága mielde, ja danne lea ágga bisuhit oainnu das ahte  Sámediggi iešakto čađaha váidinmeannudeami, guovtteinstánsameannudeami bokte mas  Sámediggeráđđi dahje eará sierra nammaduvvon lávdegoddi meannuda váidagiid nubbin  instánsan. ¶
7.2.   Bargiid dilli Sámedikki bargit gullet stáhtavirgeolbmuid lága vuollái dan muddui go lea heivvolaš, vrd.  sámelága § 2-12 nuppi lađđasa. Sámedikki ásaheami rájes leat Sámedikki bargit leamaš  stáhtavirgeolbmot, ja leat danne gullan virgeolbmolága, virgeriidolága, almmolaš virgeolbmolága ahkemeari birra, ja Stáhta ealáhatkássa lága vuollái. Dattege spiehkastuvvo  virgeolbmolága § 5:s dannego virgádanváldi lea sámelága § 2-12 nuppi čuoggá mielde  biddjon Sámediggái. Od.prp. nr. 33 (1986-87) cealká ahte ággan dán virgádanvuoigatvuhtii  lea (dás jorgaluvvon) “Departemeanta oaivvilda dán leat suorgin mas stáhtalaš stivren berre  čáhkket sajit sámi iešmearridanriektái” . 1999 nettobušetterema oktavuođas oaivvilduvvui ahte  bušeahttavuogádagas ii leat mihkke mii dadjá ahte doaibma mii nettobušetterejuvvo ii galgga  gullat njuolggadusaid vuollái mat gustojit erenoamážit stáhtalaš bargiide. Dattege rávvii  bargojoavku mii guorahalai dán gažaldaga, eastadit boahttevaš eahpesihkarvuođa Sámedikki  bargiid árvvu hárrái, ja lasihit mearrádusa sámeláhkii mii mearrida ahte Sámedikki bargit  gullet stáhtavirgeolbmuid lága vuollái.    Sámedikki bargit gullet stáhtavirgeolbmuid lága vuollái dan muddui go dat lea heivvolaš, vrd.  sámelága § 2-12 nuppi lađđasa. Bargojoavku oaivvilda leat lunddolažžan joatkit dáinna  ortnegiin jus Sámediggi ain bisuhuvvo oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan.    Jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan de heive jearrat galgá go dat  váikkuhit Sámedikki bargiid dilálašvuhtii. Bargojoavku lea earet eará mearkkašan  deavvašvuođafitnodatlága ja stáhtafitnodatlága, mas bargit eai leat stáhtavirgeolbmuid lága  njuolggadusaid vuollásaččat. Bargojoavku lea gávnnahan ahte Sámedikki doaimma  erenoamášvuođaid geažil, lea nuppelágán čoavddus vuohkkaset.    Vaikko Sámediggi ásahuvvošii ge sierra riektesubjeaktan, de oaivvilda bargojoavku leat  lunddolažžan joatkit sámelága § 2-12 nuppi lađđasiin. Nu movt čilgejuvvui kapihtal 7.1:s, de  lea Sámediggi almmolaš orgána mii lea ásahuvvon almmolašrievttálaš lágaid vuođul, ja  Sámediggi boahtá hálddašit almmolašrievttálaš njuolggadusaid ja almmolaš ruđaid jus  ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. ¶
7.3.    Konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádus Nu movt namuhuvvon kapihtal 2.12:s, de ferte Sámedikki sorjjasmeahttunvuohta leat  guovddáš eaktun go árvvoštallá konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa Sámedikki mearrádusaid ¶
oktavuođas. Álbmotválljejuvvon orgánan lea Sámedikkis stuora friddjavuohta. Sámediggi ii  leat dábálaš etáhta dahje ráđđehusa vuollásaš orgána, ja ráđđehusas ii sáhte danne leat ovddasvástádus Sámedikki politihkalaš doibmii dahje daidda mearrádusaide maid Sámediggi  dahká iešguđet surggiin.    Guorahaladettiin konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa, de lea stáhtaráđiid bearráigeahččan- ja  bagadanválddis stuora mearkkašupmi. Dain surggiin mas stáhtaráđis ii leat bearráigeahččan-  dahje bagadanváldi, ii sáhte sus leat konstitušuvnnalaš ovddasvástádus ge.    Jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, de gáhččá dábálaš bagadanváldi  čielgasit eret, vrd. Vuođđolága § 3. Danne ii sáhte Stáhtaráđđi dábálaččat guoddit ovddasvástádusa Sámedikki doibmii, jus gozihan- dahje bagadanváldi ii leačča eará vuođu nala  ásahuvvon. Nu sáhttá leat jus Sámediggi lága, stuoradiggemearrádusa dahje eará vuođul,  doaimmaha doaimma dahje válddi mii gullá stáhtaráđi bagadan- dahje gozihanválddi vuollái.    Bargojaovku vuordá ahte stáhtaráđiid ovddasvástádus Sámediggejuolludusaide stáhtabušeahta  badjel, boahtá leat dan duohken movt guoskevaš juolludusmearrádus dulkojuvvo. Go lea  sáhka ovddasvástádusas maid Sámediggi oažžu departemeantta fápmudeami bokte, de lea dat  departemeantta dárkkistanneavvuid duohken ja das ahte leat go dat doarvái bures geavahuvvon. Earret dan eai sáhte stáhtaráđit guoddit ovddasvástádusa Sámedikki doaimma dahje  válddi čađaheami dáfus.    Čoaihkkáigeassun sáhttá dadjat ahte jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan,  de ii boađe dat mielddisbuktit mearkkašahtti rievdadusaid stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii, jus buohtastahttá dálá diliin. Šaddá baicca čielgaset ahte stáhtaráđiin ii sáhte  dábálaččat leat konstitušuvnnalaš ovddasvástádus dannego dábálaš bagadanváldi gáhččá eret.  Minddár čujuha bargojoavku kapihtal 2.12:ii.    Mandáhta mielde galgá bargojoavku maiddái árvvoštallat vejolaš váikkuhusaid maid bargojoavkku árvalus mielddisbuktá parlamentáralaš ovddasvástádusa dáfus. Parlamentáralaš ovddasvástádus mearkkaša dábálaččat ráđđehusa dahje ovttaskas stáhtaráđi geatnegasvuođa  geassádit go Stuoradiggi dovddaha eahpeluohttámuša mearrádusa bokte. Bargojoavku ii oainne ahte árvalusat formáladit mearkkašit goabbeliige parlamentáralaš ovddasvástádusa dáfus.  Eai leat makkárge njuolggadusat dahje ráddjemat das man ovdii stáhtaráđđi šaddá guoddit  parlamentáralaš ovddasvástádusa, ja stáhtaráđđi sáhttá šaddat guoddit ovddasvástádusa dakkár  dilálašvuođain nai mat leat su hálddašeami olggobealde. Bargojoavkku árvalus čalmmustahttá  liikká Sámedikki iešstivrejumi ja politihkalaš sorjjasmeahttunvuođa, ja ii leat veadjemeahttun  ahte Stuoradiggi dan deattuha jus dilli šaddá nu. ¶
7.4.   Bearráigeahččanortnegat ja revišuvdna Stáhtalaš goziheapmi Sámedikki doaimmas lea dál bajábealdásis ja muddejuvvo dan eavttu  vuođul ahte sápmelaččaid álbmotválljejuvvon orgána Sámediggi ii leat ráđđehusa bagadanválddi vuollásaš. Stáhtalaš bearráigeahčču Sámedikki doaimmas lea vuosttažettiin  dárkkistit ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čuovvu stáhta ekonomiijanjuolggadusaid.  Dasto dárkkistuvvo eambbo oppalaččat dakko bokte ahte stáhta bušeahttarámmainisguin ja  láhkamearrádusaidisguin bidjá čujuhusaid Sámedikki doaibmadássái.     Nu guhká go Sámediggi jahkásaččat oažžu juolludusaid stáhtabušeahta badjel, de šaddá dat  stivret ekonomiijahálddašeami Stuoradikki juolludusnjuolggadusaid mielde ja Stuoradikki  juolludusmearrádusaid čujuhusaid mielde. Man muddui Sámediggi ferte stivret iežas ¶
ekonomiijahálddašeami stáhta bajemus eavttuid ja standárddaid mielde stáhta ekonomiijahálddašeami hárrái, lea dan duohken makkár formálalaš sajádat Sámediggái válljejuvvo.     Bargojoavku váldá vuođu das ahte Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusat ja daidda  gullevaš mearrádusat gustojit jus Sámediggi lea oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas. Aŋkke  sáhttá leat vejolaš ohcat spiehkastanlobi ekonomiijanjuolggadusaid ovttaskas mearrádusain,  go juo dálá dilli rahpá dan vejolašvuođa.     Ekonomiijanjuolggadusaid § 3 nubbi lađas cealká (dás jorgaluvvon) departemeanttat galget mearridit bagadusaid njuolggadusaid rámmaid siskkobealde sihke departemeanttaid ja vuollásaš doaimmaid várás. Bagadusa máŋggus galgá sáddejuvvot Riikarevišuvdnii .     Sámelága § 2-1 goalmmát lađđasa nubbi čuokkis nanne ahte lea departemeanta mii mearrida  Sámedikki ekonomiijahálddašeami njuolggadusaid. Dát mearrádus lasihuvvui dalle go Sámediggi nettobušetteregođii sihkkarastin dihte ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi  čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde. Bargojoavku čujuha ságasškuššamii dás ovdaleappos Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa birra, ja čujuha ahte mearrádus mas departemeanta mearrida Sámedikki váldobagadusa – ii oro heiveme dálá ovdáeapmái iige bargojoavkku eará  árvalusaide. Danne oaivvilda bargojoavku ahte departemeanta ii berre mearridit Sámedikki  ekonomiijahálddašeami váldobagadusa, ja Sámediggi berre ieš mearridit váldobagadusa ekonomiijanjuolggadusaid rámmaid siskkobealde.     Sámediggi ii boađe dábálaččat gullat stáhta ekonomiijanjuolggadusaid vuollái jus ásahuvvo  sierra riektesubjeaktan, vrd. Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid § 2. Dattege lea  Sámediggi almmolaš orgána mii lea ásahuvvon almmolašrievttálaš lágaid vuođul. Sámediggi  hálddaša almmolašrievttálaš njuolggadusaid, ja hálddaša goasii dušše almmolaš ruđaid (vrd.  kap. 7.1). Bargojaovku oaivvilda danne leat eanemus ulbmilažžan ahte stáhta ekonomiijanjuolggadusat maiddái gustojit Sámediggái. Ekonomiijanjuolggadusat fertejit aŋkke geavahuvvot nu ahte Sámediggi beassá ieš árvvoštallat go lea álbmotválljejuvvon orgána. Dat  mearkkaša ee. ahte vejolaš spiehkastemiid berre árvvoštallat.     Dan vuođul árvala bargojaovku, beroškeahttá das makkár čoavddus Sámedikki rievttálaš dillái  válljejuvvo, ahte sámelága § 2-1 goalmmát lađđasa nubbi čuokkis heaittihuvvo, ja ahte dan  sadjái biddjo čuovvovaš cealkka: ¶
Stáhta ekonomiijanjuolggadusat gustojit Sámediggái dan muddui go heive.     Nu movt čilgejuvvui kapihtal 2.11:s, de leat Sámedikki dálá bearráigeahččanortnegat ásahuvvon dainna ulbmiliin ahte bisuhit parlamentáralaš ja siskkáldas hálddahuslaš goziheami. Dasa  lassin lea Riikarevišuvnnas, mii lea Stuoradikki olggobeal bearráigeahččanorgána, ovddasvástádus gozihit ahte Sámediggi geavaha ruđaid Stuoradikki mearrádusaid ja eavttuid mielde.     Vejolaš rievdadusat Sámedikki iežas siskkáldas bearráigeahččanortnegiin ja stáhtalaš bearráigeahččandárbbuin Sámedikki doaimma hárrái, fertejit veardiduvvot daid doaimmaid ektui mat  árvaluvvojit sihkkarastin dihte Sámediggái eanet iešstivrejeaddji dili.     Riikarevišuvnna rolla mearkkašupmi Stuoradikki revišuvdna- ja bearráigeahččanorgánan, lea  dan duohken makkár stáhtarievttálaš árvvu Sámediggi oažžu. Riikarevišuvnna § 9 vuosttaš  lađas cealká ahte (dás jorgaluvvon) Riikarevišuvdna galgá čađahit revišuvnna stáhtarehketdoalus ja stáhtalaš doaimmaid ja eará eiseválddiid rehketdoaluin main lea rehketdoallogeat ¶
negasvuohta stáhtii, dás maiddái hálddašanfitnodagat, hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat, stáhtalaš foanddat ja eará orgánat dahje doaimmat mat leat nannejuvvon sierra lágas (rehketdoallorevišuvdna). Dasto cealká riikarevišuvdnalága § 9 goalmmát lađas ahte Riikarevišuvdna galgá čađahit vuogádatlaš ekonomiijja, produktivitehta, ulbmilolaheami ja váikkuhusaid iskkademiid Stuoradikki mearrádusaid ja eavttuid (hálddašanrevišuvnna) vuođul . Bargojoavku dulko riikarevišuvdnalága § 9 nu ahte Riikarevišuvnnas ain galgá leat  revišuvdnaovddasvástádus Sámedikki rehketdoalus jus vállje čovdosa mas Sámedikki ain lea  oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas. Dakkár čovdosiin sáhttá Riikarevišuvdna maiddái  čađahit hálddašanrevišuvnna Sámedikkis.     Dattege eahpida bargojoavku sisttisdoallá go riikarevišuvdnalága § 9 vuosttaš lađas Sámedikki rehketdoalu jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan. Dat mat gohčoduvvojit ” stáhtalaš doaimmaid ja eará eiseválddiid rehketdoallun” sáhttet áiggi vuollái rievddadit stáhtalaš hálddašeami mielde ja dan mielde movt stáhtalaš rehketdoalloortnet ásahuvvo. ¶
Cealkka orru mearkkašeame ahte Riikarevišuvdnii ii biddjo revišuvdnaovddasvástádus  Sámedikki rehketdoalus jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan, muhto eará bealit fas  orrot addime eará mearkkašumi. Sámediggi boahtá ain leat almmolaš orgána mii čađaha  almmolaš válddi ja mii lea almmolaččat ruhtaduvvon. Bargojoavku rávve danne ahte sámelahkii lasihuvvo čielga mearrádus mas Riikarevišuvdna galgá gozihit Sámedikki riikarevišuvdnalága mielde, vrd. molssaeavttu riikarevišuvdnalága § 9 vuosttaš lađđasis ” eará orgánat dahje doaimmat mat leat nannejuvvon sierra lágas” .     Ođđa ortnet mas Sámediggi lea sierra riektesubjeaktan šaddá mielddisbuktit árvvoštallama  das ahte lea go Sámediggái ulbmilaččamus ieš válljet iežas revisora. Sámedikki revisoras  sáhtášii de leat ovddasvástádus rehketdoallorevišuvnnas ja hálddašanrevišuvnnas. Ovdamunni  dakkár ortnegiin lea ahte Sámediggi ieš sáhttá álggahit iskkademiid ja gozihit čuolmmaid mat  Sámedikki mielas leat áigeguovdilat, Sámediggi oažžu dalle maid ieš revišuvdnabohtosiid,  mat dalle eai mana Riikarevišuvnna jahkásaš raporterema bokte Stuoradiggái nu movt dál lea.  Molssoeaktun sáhttá leat seamma čoavddus mii lea dearvvašvuođafitnodatlága §§ 44 ja 45  mielde.     Riikarevišuvnna § 9 vuosttaš lađas rahpá dattege vejolašvuođa válljet čovdosa mas  Riikarevišuvnnas ain lea revišuvdnaovddasvástádus Sámedikki dáfus, jus Sámediggi vel ásahuvvo ge sierra riektesubjeaktan. Bargojoavku oaivvilda leat eanemus ulbmilažžan addit  Riikarevišuvdnii dan ovddasvástádusa resursavuođu hárrái. Dalle eaktuduvvo aŋkke ahte  sámeláhkii lasihuvvo ođđa mearrádus. Bargojoavku árvala ahte dat biddjo sámelága 2-16:ii ja  ahte dat čuodjá ná: ¶
§ 2-16 Riikarevišuvnna bearráigeahččan Riikarevišuvdna čađaha revišuvnna ja bearráigeahččá Sámedikki doaimma  Riikarevišuvnna lága mielde ja Riikarevišuvnna doaimma bagadusa mielde maid Stuoradiggi lea mearridan. ¶
7.5.  Eará váikkuhusat Jus Sámediggi ásahuvvo sierra iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, de váikkuha dat máŋggaid  lágaide mat gustojit almmolaš doaimmaide. Lágain adnojit dávjá doahpagat nugo ”almmolaš ¶
Vrd. mearrádusa sierramearkkašumiid Árv.O.nr.54 (2003-2004) kapihtal 2.2.1. ¶
orgánat” dahje ” stáhta dahje gielddaid ” orgánat. Bargojoavku čujuha dás dušše moadde ovdamearkka dakkár almmolašrievttálaš láhkavuođuide, ja deattuha ahte listu lea vel guhkit.  Oppalaš oaidnun šaddá ahte lágat mat atnet doahpaga ”almmolaš orgánat” ain gustojit Sámediggái, muhto lágat mat gustojit ”stáhtii ja gielddaide” leat eambbo eahpesihkkarat.    Geatnegasvuohta doallat almmolaš arkiivva Juovlamánu 4.b. 1992 lága nr. 126 arkiivva birra  (arkiivaláhka) kapihtal II, gusto ”almmolaš orgánaide”. Bargojoavku oaivvilda Sámedikki leat  čielga almmolaš orgána vaikko ásahuvvo ge iešstivrejeaddji riektesubjeaktan.     Suoidnemánu 16.b. 1999 láhka nr. 69 almmolaš háhkamiid birra gusto lága § 2 mielde  ”stáhtalaš, gielddaid ja fylkkagielddaid eiseválddide ja almmolašrievttálaš orgánaide”.  Bargojoavku oaivvilda ahte jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, de lea  dat dakkár almmolašrievttálaš orgána movt celko § 2:s, ja láhka gusto dalle ain Sámediggái.    Go Sámedikkis eai leat iežas sisaboađut, de sáhttá leat lunddolaš vuođđudit dihto  sierranjuolggadusaid vealgečuovvumuša ja reastaluvvama hárrái, ja vejolaččat njuolggadusa  mii ráddje Sámedikki vejolašvuođa njuolgga bidjat iežas vealggi vuollái.    Bargojoavku ii leat nákcen árvvoštallat eanet váikkuhusaid. ¶
8.  Bargojoavkku árvalusat Sámedikki formálalaš sajádaga birra ¶
8.1.  Láhkaárvalusat Geassemánu 12.b. 1987 láhka nr. 56 Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámelágas)  rievdaduvvo čuovvovaččat:    §1-3 fámuhuhttojuvvo.    § 1-7 galgá čuodjat:    § 1-7 Sámedikki rievttálaš sajádat Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta ja lea osolaš šiehtadusain mat dahkkojuvvojit priváhta ja almmolaš eiseválddiguin, ja das lea osolašsajádat duopmostuoluid ja eará eiseválddiid guovdu. ¶
§ 2-1 ođđa vuosttaš lađas čuodjá ná:  Sámediggi lea sorjjasmeahttun ráđđehusas ja ii sáhte bagaduvvot jus eará lágat dan eai  nanne. § 2-1 goalmmát lađđasa nubbi čuokkis fámuhuhttojuvvo.    § 2-1 goalmmát lađđasaš nubbi čuokkis galgá čuodjat: Sámediggi sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet njuolggadusaid daid doarjjaortnegiid  birra maid diggi hálddaša.   § 2-1 goalmmát lađđasaš nubbi čuokkis galgá čuodjat: Stáhta ekonomiijanjuolggadusat gustojit Sámediggái dan muddui go heive. ¶
§ 2-2 ođđa vuosttaš lađas čuodjá:  Stáhtalaš eiseválddit galget ráđđádallat Sámedikkiin go árvvoštallet ásahit lágaid dahje  hálddahuslaš doaimmaid mat sáhttet njuolgut váikkuhit sápmelaččaide. ¶
§ 2-2 ođđa bajilčála lea: ¶
Ráđđádallamat ja gulaskuddan ¶
§ 2-16 galgá leat:  § 2-16 Riikarevišuvnna bearráigeahččan Riikarevišuvdna doallá revišuvnna ja bearráigeahččá Sámedikki doaimma Riikarevišuvnna  lága mielde ja Riikarevišuvnna doaimma bagadusa mielde maid Stuoradiggi lea mearridan. ¶
8.2.  Mearkkašumit láhkaárvalusaide Til § 1-7 Sámedikki rievttálaš sajádat  Mearrádus mearrida ahte Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta ja ahte das leat dat  vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat mat iešstivrejeaddji riektesubjeavttain dábálaččat leat. Dat  mearkkaša ahte Sámedikkis lea rievttálaš doaibmanákca ja ahte das lea alddis ovddasvástádus  ekonomalaš geatnegasvuođaid hárrái. Sámediggi sáhttá leat osolažžan áššiin maid almmolaš  eiseválddit meannudit hálddašanlága mielde. Duopmostuolloáššiin lea Sámedikkis dábálaš ¶
bealálašnákca. Vejolaš áššit galget vuolggahuvvot Sámedikki vuostá eaige stáhta vuostá  guoskevaš departemeantta bokte. Go Sámediggi lea sierra riektesubjeakta, de eai sáhte  almmolaš eiseválddit bagadit orgána eambbo go priváhta riektesubjeavttaid ge.    § 2-1 ođđa vuosttaš lađđasii  Mearrádus nanne ahte Sámediggi lea sorjjasmeahttun ráđđehusas, ja ahte Sámediggi ii sáhte  bagaduvvot jus ii leačča sierra láhkavuođđu dan dahkat. Mearrádus kodifisere dálá rievtti.  Mearrádus ferte vejolaččat lohkkot § 1-7 ovttas mas ovdanboahtá ahte Sámediggi lea  iešstivrejeaddji riektesubjeakta.     § 2-1 goalmmát lađđasa nuppi čuoggái  Mearrádus nanne ahte Sámedikkis lea gelbbolašvuohta mearridit láhkaásahusaid main leat  dárkilet njuolggadusat daid doarjjaortnegiid birra maid Sámediggi hálddaša. Hálddašanlága  kapihtal VII gusto seamma muddui.    § 2-1 goalmmát lađđasa goalmmát čuoggái  Mearrádus nanne ahte Sámediggi čuovvu Stáhta ekonomiijanjuolggadusaid iežas  ekonomiijahálddašeamis. Vejolaš spiehkasteamit njuolggadusain ovddiduvvojit sierra áššin.    § 2-2 ođđa vuosttaš lađđasii Ráđđádallamat ja gulaskuddan  Mearrádusa vuosttaš lađas nanne ahte Sámedikkis lea riekte ráđđádallat dakkár áššiin mat  njuolgut váikkuhit sámi beršotumiid. Ráđđádallanriekti ii gusto § 2-2 nuppi lađđasa gulaskuddanrievtti sajis, muhto dan lassin. Mearrádusa vuođđun lea álbmotrievttálaš geatnegasvuohta ráđđádallat eamiálbmogiiguin nu movt dat lea ovddiduvvon ILO-konvenšuvnnas nr.  169 iešstivrejeaddji stáhtaid eamiálbmogiid ja čearddaid birra artihkal 6:s. Ráđđádallamat  galget dollojuvvot nu movt leat lagabui čilgejuvvon čuovvovaš čállosiin: ¶
−  Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanbargovuogit, dohkkehuvvon ¶
gonagaslaš resolušuvnnas suoidnemánu 1.b. 2005:s. ¶
−  Suodjalanplánabarggu njuolggadusat sámi guovlluid luonddusuodjalanlága mielde, ¶
ođđajagimánu 31.b. 2007. ¶
−  Sámedikki ja stáhta bušeahttabargovuogit. ¶
§ 2-16 Riikarevišuvnna bearráigeahččan  Mearrádus nanne ahte Riikarevišuvdna čađaha revišuvnna ja dárkkista Sámedikki doaimma  Miessemánu 7.b. 2004 láhka nr. 21 mielde, Riikarevišuvnna ja Riikarevišuvnna bagadusa  birra Stuoradikkis dohkkehuvvon njukčamánu 11.b. 2004:s. Mearrádus mielddisbuktá ahte  Riikarevišuvnnas šaddá leat ovddasvástádus sihke Sámedikki rehketdoalu revišuvnnas ja  vejolaččat Sámedikki doaimma hálddašanrevišuvnnas, vrd. riikarevišuvdnalága § 9 vuosttaš ja  goalmmát lađđasa. ¶
9.  Ođđa bušeahttabargovugiid árvvoštallamat ja árvalusat Bargojoavkku árvalus bušeahttabargovugiide galgá, vrd. mandáhta, vuođđuduvvot daidda  álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat stáhtas leat eamiálbmogiid guovdu. Bargojoavkku  árvalus galgá maiddái vuođđuduvvot stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid  raportta álbmotrievttálat árvvoštallamiidda. Dasto lea bargojoavku deattuhan sámepolitihkalaš  ovdáneami, erenoamážit Sámedikki rolla ovdáneami sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan. ¶
Álbmotrievttálaš árvvoštallamat ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 6.1.a ráđđádallangeatnegasvuohta gusto láhkaaddimii ja  hálddahuslaš doaimmaide. Raporttas ” ¶
Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanbargovuogit ¶
” ovddiduvvo stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki oktasaš ipmárdus stáhta  ráđđádallangeatnegasvuođa hárrái ILO-konvenšuvnna nr. 169 mielde. Bušeahttabargovuogit  eai meannuduvvon dás dainna go dat čuolmmat mielddisbuktet olu erenoamáš gažaldagaid.    Eamiálbmogiid riekti searvat ráđđádallamiidda ja stáhta geatnegasvuohta ráđđádallat leat  vuđolaš prinsihpat ILO-konvenšuvnnas nr. 169, ja dat leat maiddái eará artihkkaliin konvenšuvnnas. Konvenšuvnnas lea maiddái vuđolaš prinsihppan ahte eamiálbmogat galget nu bures  go vejolaš beassat ieža dárkut iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. Bargojoavkoraporttas ráđđádallanbargovugiid birra leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat ráđđádallat eamiálbmogiiguin, oppalaččat árvvoštallojuvvon. ¶
ILO-konvenšuvnna nr. 169 2. artihkkalis ovddiduvvo prinsihppa ahte eamiálbmogiin lea riekti searvat ráđđehusa oktiiheivehuvvon doibmii vai besset suodjalit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit ahte sin integritehta doahttaluvvo. Earret namuhuvvon 6. artihkkala ILO-konvenšuvnnas mii čilge ráđđádallangeatnegasvuođa, de lea maiddái 7. artihkal áigeguovdil bušeahttagažaldagaid dáfus. Dat  mearrádus ovddida prinsihpa ahte eamiálbmogis galgá leat riekti dahkat deaŧalašvuođaortnega  ovdánanproseassas ja nu guhkás go vejolaš beassat jođihit iežaset ekonomalaš, sosiála ja  kultuvrralaš ovdáneami.    ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 6.1.a nanne ahte eamiálbmogat galget beassat ráđđádallat  go lea jurdda ásahit ” lágaid dahje hálddahuslaš doaimmaid ”. ILO` manuálas ¶
čilgejuvvo  ahte doaba ”hálddahuslaš doaimmat” sáhttet leat vaikko makkár doaimmat. Lassin lágaide ja  vuođđoláhkaárvalusaide namuhuvvojit njuolggadusat, prográmmat, bálvalusat dahje  politihkalaš mearrádusat.     Doaba ”hálddahuslaš doaimmat” berre maiddái dulkojuvvot ILO 169 artihkal 7.1 oktavuođas  mii cealká ahte ” Dáin álbmogiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit dehálašvuođaortnega dan ovdánumis mii guoská sin eallimii, oskui, ásahusaide, vuoiŋŋalaš birgenláhkái ja eatnavejolaš jođihit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdánumi.” Lea váttis diehtit movt  eamiálbmot galggašii sáhttit jođihit dakkár ovdáneami jus ii beasa mearkkašahtti láhkái váikkuhit ekonomalaš eavttuid. Dat čuovvu konvenšuvnna bajemus ulbmila das ahte eamiálbmogat galget ieža beassat jođihit iežaset ovdáneami, ja ahte ráđđádallamat leat guovddáš prinsihppan. ¶
Čujuhit bargojoavkoraportii ráđđádallanortnega birra gos ráđđádallanortnet čilgejuvvo dárkileappot, geahča  čuo. 4.2.2 rájes 4.2.5 rádjái. ¶
Dasto leat bušeahttamearrádusat politihkalaš mearrádusat dahje mearkkat dasa guđe guvlui  eiseválddit dáhttot politihka ovdánit. Bušeahttamearrádusain sáhttá leat njuolgga váikkuhus  sápmelaččaide. Bargojoavku oaivvilda ahte dakkár dilálašvuođas mas diimmá bušeahttamearrádus joatkašuvvá seammaládje, lea maiddái ođđa ”hálddahuslaš doaibma”. Stáhtabušeahtta ovddiduvvo ráđđehussii guhkes proseassa maŋŋá, mii mearkkaša ahte mearrádusat  dahkkojuvvojit beršokeahttá das ahte lea go juolludus sámi ulbmiliidda seamma stuoris go  diibmá, dahje juolluduvvojit go ođđa ruđat. Dasto dahká Stuoradiggi bušeahttamearrádusa  juohke jagi. Danne lea ágga jáhkkit ahte hálddahuslaš doaimmat maiddái mearkkašit sámi  ulbmiliid bušeahta mearrideami. ¶
Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaárvalusa čilgehusas ILO-konvenšuvnna nr. 169 7. artihkkala birra cealká suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavku: ” Gažaldat lea leamaš, ásahago dát mearrádus šiehtadallangeatnegasvuođa dahje leago doarvái ahte stáhta konsultemiin addá álgoálbmogiidda vejolašvuođa cealkit oaiviliiddiset dábálaš gulaskuddamis.” Ášše- dovdijoavkku mielas addá mearrádus unnán bagadeami, muhto joavku cealká ahte dulkojupmi  mii lea nu oskkáldas go vejolaš konvenšuvnna vuođđoprinsihppii das ahte eamiálbmot galgá  ieš beassat jođihit iežas ovdáneami, čujuha ahte stáhtas lea ráđđádallangeatnegasvuohta.  Nuppegežiid dulkojupmi mearkkašivččii ahte eamiálbmogiid riekti dahkat iežaset vuoruhemiid ovdánanproseassas, šattašii riektin mas ii leat duohta sisdoallu. ¶
. Riekti beassat mearridit deaŧalašvuođaortnega ovdáneamis ii mearkkaš liikká ahte duššefal dat  vuoruheamit galget leat vuođđun dannego artihkal 7 nanne eamiálbmogiid galgat beassat ”nu guhkás go vejolaš jođihit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdánumi ”. ”Nu guhkás  go vejolaš” galgá dulkojuvvot dainna njuovžilisvuođain maid ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 34 addá.     ILO-konvenšuvnna nr. 169 Artihkal 7.1 guorrasa ON-konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš  rivttiid birra (SP) ja ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš rivttiid birra (ESK) main celkojuvvo  ahte ”buot álbmogiin lea iešmearridanriekti. Dan rievtti fámu bokte mearridit sii friddjadit  iežaset politihkalaš sajádaga, ja ovddidit friddjadit sin iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami” . Sámi ulbmiliid bušeahttabargovugiid árvvoštallamis ferte vuh- tiiváldit maiddái dan rievtti mii čuovvu SP ja ESK 1. artihkkala, vrd. kap. 1.1.3. Dattege ferte  ain oaidnit dán mearrádusa sisdoalu ja viidodaga go dan galgá geavahit.     Vejolašvuohta váikkuhit ja mearridit ekonomalaš rámmaid ja vuoruhemiid lea deaŧalaš juohke  álbmogii mii galgá iežas ovdáneami stivret. Maiddái ON` Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi  lea fuomášan eamiálbmogiid rievtti jođihit iežaset ekonomalaš ovdáneami mearkkašumi SP 1.  artihkkala ektui. Danmárkku áigodatraportta oktavuođas cealká lávdegoddi ”…commends Denmark for … the promotion of Greenland´s financial independence…”. ¶
Dan oktavuođas mearkkašit ahte Olmmošvuoigat ¶
Muhtun riikkain, ovdamearkka dihte Danmárkkus ja USA:s mearriduvvo stáhtabušeahtta láhkan. ¶
Suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku sámekonvenšuvdnaárvalus čuokkis 7.3.2 siidu 128. ¶
FN Document CCPR/CO/70/DNK, čuokkis 6. Eksaminerejuvvon golggotmánu 20.b. 2000. ¶
FN Document CCPR/CO/75/NZL, čuokkis 7. Eksaminerejuvvon suoidnemánu 9. ja 10.b. 2001. ¶
vuođalávdegoddi ávžu Ruoŧa addit sámi álbmogii duohta váikkuhaválddi iežaset “economic activities” ¶
Ráđđehusa ja Sámedikki ráđđádallamiid ásaheapmi lei deaŧalaš ášši stáhta álbmotrievttálaš  geatnegasvuođaid čađaheamis. Okta ráđđádallamiid ulbmiliin lea boktit oktasaš áddejumi  sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdánandárbbuid hárrái, nappo oktasaš áddejumi das mii  ferte dahkkot sámi giela, kultuvrra, ealáhus- ja servodateallima ovdánahttimis. Dakkár ortnegat mat rahpet sápmelaččaid duohta váikkuheami sámi kultuvrra, giela ja servodateallima  ovdáneamis, mearkkaša ovdáneami Sámedikkis sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan. Ođđa  bušeahttabargovuogit sáhttet maiddái leat mielde čalmmustahttimis Sámedikki sajádaga Norgga demokráhtalaš stivrenvuogádagas. ¶
Mearkkašupmi Sámedikki lahtuin bargojoavkkus ¶
7. artihkkala sánit dohkkehit eamiálbmogiidda positiiva rievtti. Dat mielddisbuktá veahá  viidát geatnegasvuođa go 6. artihkkala ráđđádallamat mii čilge movt konvenšuvdna galgá  čađahuvvot našovnnalaš rievttis. Artihkal 6.2 dulkojupmu artihkal 7 oktavuođas mielddisbuktá ahte berre váldit vuodu das ahte stáhta lea geatnegahtton gávnnahit oktasaš  čovdosiid, ovdamearkka dihte ráđđádallamiid bokte guoskevaš eamiálbmogiiguin dakkár  áššiin mat namuhuvvojit artihkal 7:s. ¶
Dálá bušeahttaproseassaid árvvoštallan Vuosttaš jagiid maŋŋel Sámedikki ásaheami sulástahtii Sámedikki rolla bušeahttaproseassas  dábálaš hálddašanorgánaid rolla, namalassii ahte bušeahttaárvalus meannuduvvui departemeanttas ja de biddjui vejolaččat bušeahttamateriálai. Dakkár proseassas sáhttá bušeahttaárvalus árvvoštallojuvvot leat unnán vearan čuovvolit departemeantta hálddahuslaš dásis.  Maiddái departemeantta ja Sámedikki gulahallan lei lágiduvvon seammaládje go dábálaš  vuollásaš etáhtaid dáfus. Dat lea dađistaga rievdan.     Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999:s, ráhkaduvvojedje seammás ođđa bušeahttabargovuogit sámi áššiid meannudeami ja oktiiheiveheami várás (geahča kap. 2.10). Ulbmilin lei  árrat juo proseassas loktet daid áššiid politihkalaš dássái, ja oččodit ollislaš meannudeami  sámi áššiin bušeahttaproseassa oktavuođas. Erohussan ovdalaččas lea sámediggepresideanta/Sámediggeráđđi sierra čoahkkimis čilge departemeantta politihkalaš njunušgoddái makkár  vuoruhemiid Sámediggi atná deaŧalažžan boahtteáiggis, ja ahte departemeantta njunušgoddi  árrat bušeahttaproseassas boahtá diehtit Sámedikki ođđa áŋgiruššanevttohusaid. Dat ahte  Sámedikki bušeahttaáŋgiruššanevttohus duođaid ovdána bušeahttaproseassas lea ain ovttaskas  departemeantta, dahje namalassii stáhtaráđi duohken. Dálá bušeahttavuogit eai oro leame nu  geatnegahttin ráđđehussii, ja Sámediggi atná olu resurssaid ja čájehuvvo ahte ožžot unnán  doarjaga.    Sámedikki ja departemeanttaid hálddahuslaš dialoga lea dađistaga heivehuvvogoahtán Sámedikki iešstivrejeaddji sajádahkii. Álbmotválljejuvvon orgánan lea Sámedikkis iešstivrejeaddji  váldi ja iešstivrejeaddji ovddasvástádus politihkalaš doaimmas hárrái. Departemeanttaid dialoga Sámedikkiin galgá dáhpáhuvvat váldodoaimmalaš dásis, ja das ii leat ulbmilin váikkuhit  dahje čuovvolit Sámedikki ulbmilolaheami ja bohtosiid. Stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádus mielddisbuktá liikká ahte departemeanttat fertejit dárkkistit ahte Sámediggi  čuovvu Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid áigumušaid. Fásta vuohki lea ahte Sáme ¶
Henriksen, Scheinin, Åhrén: Sámi álbmoga iešmearrideami vuoigatvuohta, s. 346-347, i Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna: Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi áššidovdi joavkku álgohápmi, geigejuvvon golggotmánu 26. b. 2005. Oslo 2005 ¶
diggi ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doallaba hálddahuslaš dialogačoahkkimiid oktii  juohke jahkebeale, gos earet eará váldogažaldagat ekonomiijahálddašeami hárrái sáhttet leat  fáddán. Stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa geažil fertejit departementtat goitge  bearráigeahččat ahte Sámediggi čuovvu mihttomeriid mat leat Stáhta ekonomiijastivrema  njuolggadusain ja guoskevaš mearrádusain. Lea fásta geavat ahte dollojuvvojit hálddahuslaš  dialogačoahkkimat Sámedikki ja Bargo- ja searvadahttindepartementta gaskka okte juohke  jahkebealis, gos earret eará guovddáš jearaldagat ekonomiijahálddašeami birra sáhttet leat  fáddán. Čoahkkimiin lonohallet guovttebealát dieđuid sihke hálddahuslaš diliid ja áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid birra mat gáibidit hálddahuslaš čuovvoleami. Seammaládje dollojuvvojit jahkebeallásaš čoahkkimat Sámedikki ja iešguđet guoskevaš departementtaid gaskka.  Sámedikki ja ráđđehusa Ráđđádallanšiehtadusa 5. čuoggá mielde lea maiddái ásahuvvon ortnet gos lágiduvvojit jahkebeallásaš hálddahuslaš ráđđádallančoahkkimat Sámedikki ja Sámi  áššiid ovttastahttinlávdegotti gaskka.     Bušeahttaoktavuođas lea Sámediggi dađistaga ožžon eambbo váikkuhanválddi go Sámediggi  lea hálddašišgoahtán ortnegiid mat ásahuvvojedje nannet sámi kultuvrra, giela ja ealáhusovdáneami, ja mat dainnalágiin galget bisuhit ássama sámi guovlluin. Dat váldi mii Sámedikkis  lea dán oktavuođas, lea mearridit doarjjaortnegiid njuolggadusaid. Nuppásuhttin nettobušetteremii 1999:s lei mielde addime Sámediggái stuorát friddjavuođa bušeahttaoktavuođas dan  bokte ahte Sámediggi oaččui vejolašvuođa ieš vuoruhišgoahtit juolluduvvon bušeahttarámma  siskkobealde. Dát mielddisbuvttii ahte departementtat – prinsihpas – eai galgga vuoruhit  Sámedikki ovddas . Negatiiva bealli dán lágán rámmabušetteremis lea dattetge dat ahte juollu- deaddji eiseválddiide lea álkit čujuhit Sámedikki vejolašvuođaide vuoruhit iežas bušeahttarámmaid siskkobealde, mii fas sáhttá dagahit ahte eai juolluduvvo ruđat smávit doaimmaide.     Ulbmil Sámedikki nettobušetterema ásahemiin ja seammás ođđa bušeahttavugiid ásahemiin  lei nappo addit Sámediggái eambbo friddja vuođu, ja vejolašvuođa ieš beassat vuoruhit  makkár doaimmat berrejit čađahuvvot iežas bušeahta siskkobealde vai sáhttá fuolahit ja  ovdánahttit sámi servodaga. Bušeahttaoktavuođas lea dát vejolašvuohta čadnojuvvon  gaskaomiide maid Sámediggi ieš ráđđe, dat mearkkaša vejolašvuođa juolludit smávit ruhtasupmiid ovtta doibmii ovtta jahkái nannen dihte eará doaimma. Lea dattetge oalle čielggas  ahte stuorámus vejolašvuohta addit Sámediggái eambbo friddja vuođu dasa mii guoská vuoruheapmái ja álggahit doaimmaid main lea mearkkašupmi sámi kultuvrii, gillii ja servodateallimii, leat čadnon dan vejolašvuhtii mii lea álggahit ođđa doaimmaid, ii ge dušše čuovvolit  daid doaimmaid maid ráđđehus lea ovdal álggahan. Sámediggi ráhkada jahkásaččat bušeahttaárvalusa ja muitala dainna makkár ođđa doaimmaid sámi servodat dárbbaša sin mielas. Go dát  mearrádus gieđahallojuvvo viidáseappot departementtain, de galgá leat nu ahte departementtat  ovdamearkka dihte eai galgga árvvoštallat lea go Sámedikki bušeahttaárvalus (ođđa vuoruheamit) buoret go nubbi. Prinsihpas, nu go ulbmil celkojuvvui dalle go ođđa bušeahttavuogit  ásahuvvojedje, lea Sámediggi ieš mii galgá mearridit gosa sámi áššiid lassijuolludeamit  Sámedikki bušeahta bokte galget biddjojuvvot. Prinsihpas galgá danne leat nu ahte go juolluduvvojit lassiruđat Sámediggái, de juolluduvvo rámmalasáhussan, dahje goit Sámedikki vuoruheami mielde nu movt lea biddjon bušeahttavuoruhanevttohussii.     Duohta dilis lea čájehuvvon ahte go Sámediggi lea ožžon juolluduvvot lassiruđaid, de leat  oppalohkái leamaš ruđat mat leat vásedin juolluduvvon ovttaskas doaimmaide. Muhtomin leat  juolluduvvon rámmalasáhusat Sámediggái nu ahte Sámediggi ieš beassá vuoruhit guđiid  doaimmaid háliida čađahit ¶
. Go guorahallá Sámedikki bušeahttaevttohusa ja guđiid doaim ¶
Sámediggi oaččui 1999:s birrasiid 7 milj. kr rámmalasáhusa Gielda- ja guovlodepartementta bušeahtta bokte,  gos 3 milj. kr várrejuvvojedje kulturdoaimmaide. 2006:s lasihuvvui Sámedikki rámma Kulturdepartementta ¶
maide ráđđehus duođasge lea juolludan ruđaid, de čájehuvvo ahte jagiid čađa leat juolluduvvon lassiruđat doaimmaide maid Sámediggi lea bidjan vuoruhanlistui iežas bušeahttaevttohusas, muhto hárve doaimmaide maid Sámediggi ieš lea vuoruhan bajemussii. Leat maiddái  juolluduvvon ruđat doaimmaide maid Sámediggi ii leat namuhan.     Viidáseappot oaidnit ahte leat juolluduvvon ruđat doaimmaide Sámedikki bušeahta bokte  maid ráđđehus lea namuhan deaŧalaš vuoruhansuorgin, muhto maid Sámediggi ieš ii leat  bidjan bajemussii iežas vuoruhanlisttus ¶
. Departementtat mearridit buoremuddui movt  Sámediggi galgá geavahit juolludemiid, ja dát sáhttá ipmirduvvot dainnalágiin ahte Sámedikki  bargu lea hálddašit ráđđehusa gaskaomiid, dan sadjái go hálddašit gaskaomiid dainnalágiin go  diggi ieš mearrida. Bargojoavku oaivvilda ahte berrejit ásahuvvot bušeahttavuogit mat čuvvot  dan ulbmila ahte Sámedikkis galgá leat friddjavuohta vuoruhit iežas bušeahta, dat mearkkaša  ahte galgá maiddái leat friddjavuohta mearridit masa lassijuolludeamit galget geavahuvvot.     Sámedikki áššehivvodagat ja doaimmat leat lassánan dovdomassii maŋemus jagiid (gč. kap.  2.3). Go Sámediggi lea váldán badjalasas sámi ásahusaid doarjjaortnegiid ja juolludemiid  hálddašeami, de lea dát vuosttažettiin čuovvoluvvon hálddahuslaš nannejumiin. Leat leamaš  hui unnán friddja juolludeamit maiguin livččii sáhttán nannet hálddahuslaš kapasitehta lassi politihkalaš doaimma mielde, mii lea sámepolitihkalaš ovdáneami váikkuhus.     Eará dilli mii lea čadnojuvvon Sámedikki bušeahttadillái, mii maiddái guoská bušeahta sturrodahkii, lea dat ahte ovttaskas olbmuin, ásahusain ja organisašuvnnain leat stuora vuordámušat Sámediggái ahte áiggit galget buorránit go váldet badjelasaset departementtaid ortnegiid. Go Sámediggi ii nagot ollašuhttit dáid vuordámušaid bušeahta geažil, de vásihit Sámedikki goazanin dan sadjái go sáitenjuollan sámi servodahkii ávkin. Viidáseappot leat ovttaskas  sámi ásahusaid rámmaeavttut – goit muhtun áigodahkii – šaddan heajubun eai ge buorebun  maŋŋel go Sámediggi lea váldán badjelasas hálddašeami, danne go ráđđehusa vuoruheamit  eai leat fátmmastan ásahusaid dán suorggis. Okta ovdamearka leat sámi museat, mat vuosttaš  jagiid maŋŋel go sirdojuvvojedje Sámedikki vuollái 2001:s bázahalle museaođasteami vuoruheami ektui. Dát leat dakkár dilit mat sáhttet leat mielde billisteame Sámedikki legitimitehta  sámi álbmoga bealis.     Sámedikkis berre leat vejolašvuohta ovddidit buriid proseassaid Sámedikki ja daid sámi  beroštumiid gaskka mat ožžot ruđaid Sámedikkis. Kap. 2.10.1 čielggada Sámedikki  bušeahttaproseassa. Váldočuolbma dás lea ahte Sámedikkis lea unnán áigi doalahit dialoga  siviila sámi servodagain. Go stáhtabušeahtta almmuhuvvo golggotmánu álggugeahčen, de lea  hálddahusas /Sámediggeráđis guokte golbma vahkku áigi ráhkadit evttohusa mii sáddejuvvo ¶
bušeahta bokte 10 milj. kr. 3 milj. kr ledje várrejuvvon girjebussiide, muđui jugii Sámediggi juolludeami iežas  vuoruheami mielde ( “buoridan dihte Sámedikki vejolašvuođaid jođihit aktiivvalaš kulturpolitihka” ). 2007:s  lasihuvvui rámma vel 3,5 milj. ruvnnuin maid Sámediggi ieš jugii iežas vuoruheami mielde. ¶
Ovdamearka sihke dasa ahte ráđđehus lea juolludan ja várren ruđaid doaimmaide maid Sámediggi ieš ii leat  namuhan iežas vuoruhanlisttus, ja ahte ráđđehus lea juolludan ruđaid doaimmaide maid ráđđehus ieš oaivvilda  deaŧalažžan, muhto maid Sámediggi ii leat vuoruhan nu bajás iežas listtus, leat guovttegielalašvuođaruđat  suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámegiela hálddašanguovllus. Lea Sámediggi mii hálddaša dáid ruđaid, ja  dan lea dahkan 1993 rájes. Áigodagas 2002-2005 lasihuvvui juolludeapmi birrasiid 22,2 milj. ruvnnuin.  Sámediggi ii lean bidjan dán doaimma vuoruhanlistui 2002:s, muhto baicca giellaguovddážiid ja eará  giellaprošeavttaid ovdánahttima olggobealde hálddašanguovllu 7. ja 10. sadjái. 2003:s ledje seammalágán  gielladoaimmat biddjojuvvon 5. ja 6. vuoruhussan, ja 2004:s fas 3. ja 6. sadjái vuoruhanlisttus, ja  guovttegielalašvuođaruđat fas 10. sadjái. 2005 rájes ii leat Sámediggi nummarastán áššiid mat namuhuvvojit  bušeahttavuoruhanmearrádusas. 2005:s ovddida Sámediggi dattetge ahte dárbbaša 40 milj. ruvnno  gielladoaimmaide, gos 10 milj. kr galget guovttegielalašvuhtii suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámegiela  hálddašanguovllus. ¶
čoahkkinjođihangoddái ja viidáseappot lávdegottiide gieđahallamii ovdal jagi maŋemus  dievasčoahkkima. Dása gusket sihke čuovvovaš jagi bušeahta juogadeapmi, nappo dat  bušeahtta maid ráđđehus lea ovddidan, ja boahtte bušeahttaproseassa vurouhanevttohusat,  maid ferte geahčadit dan oktavuođas. 2007:s hálddaša Sámediggi 275 milj. ruvnno ja olu  iešguđetlágán ortnegiid mat gusket olu sámi ásahusaide ja sámi suohkaniidda. Bargojoavkku  oainnu mielde berre láhčit diliid nu ahte Sámedikkis livččii bušeahttaproseassas áigi čađahit  buriid proseassaid sámi aktevrraiguin mat ožžot ruđaid Sámedikkis. Dát čuolbma lea maiddái  čadnojuvvon Sámedikki legitimitehtii álbmotválljen orgánan ja sápmelaččaid ovddasteaddji  orgánan. ¶
Fágalaš analysajoavkku raportta geavaheapmi Dan oktavuođas go ásahuvvojedje ráđđádallanvuogit, de lei ovttamielalašvuohta das ahte  galgá ásahuvvot Fágalaš analysajoavku mii earret eará sámi statistihka vuođul jahkásaččat  ráhkada raportta sámi servodaga dili ja ovdánanmearkkaid birra. Ráđđádallanprosedyra 8.  čuoggás daddjo ahte analysajoavkku raporta galgá biddjot vuođđun konkrehta áššiid  ráđđádallamis, ja sámi servodaga ovdánanmearkkaid ráđđádallamiin ovtta dain jahkebeallásaš  čoahkkimiin mat dollojuvvojit sámi áššiid stáhtaráđi ja Sámediggepresideantta gaskka.  Viidáseappot daddjo ahte go stáhtalaš eiseválddit dahje Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu  čielggademiide nannen dihte fáktávuođu dahje árvvoštallamiid ja mearrádusaid formálalaš  vuođu, de galgá dát ovddiduvvot nu árrat go lea vejolaš, ja bealit galget ovddidit jearaldagaid  vejolaš čielggademiid mandáhta birra ráđđádallanproseassas. Stáhtas ja Sámedikkis lea  geatnegasvuohta leat mielde ovddideame dárbbašlaš dieđuid ja ávdnasiid maidda lea dárbu  čielggadanbarggu čađaheamis.     Dán joavkku mandáhtta ja miellahtut eai leat vuos mearriduvvon, muhto plána mielde galgá  dat čielgat giđa mielde.     Bargojoavku oaivvilda ahte analysajoavkku raportta geavaheapmi lea deaŧalaš oassi ođđa  bušeahttavugiin. Dát láhčá buori vuođu daidda digaštallamiidda mat galget čađahuvvot sámi  áššiid ja sámi doaibmavuoruhemiid birra bušeahta oktavuođas. ¶
Ođđa bušeahttaprosedyraid sisdoallu Lea vejolaš govvidit iešguđetlágán modeallaid daid bušeahttavugiid dáfus mat leat ráđđehusa  ja Sámedikki gaskka. Dat modeallat maid bargojoavku čilge, fertejit árvvoštallojuvvot daid  álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid ektui mat Norggas leat. Viidáseappot ferte buohtastahttit  modeallaid ja árvvoštallat movt dat sáhttet leat mielde nanneme demokráhtalaš proseassaid  sámi servodagas vuoruhemiid, vuoruhansurggiid ja ovdánahttinproseassaid ektui. Deaŧalaš  oasit dás leat ekonomalaš rámmaid oktilasvuohta, ja siviila sámi servodaga vejolašvuohta  oassálastit ja váikkuhit Sámedikki bušeahttavuoruhemiid.     Álgoálbmogiid ráđđádallangáibádus ferte biddjot ođđa bušeahttavugiid vuođđun. Dát  mielddisbuktá ahte ásahuvvojit vuogit mat dahket ahte Sámediggi oažžu vejolašvuođa  čielgasit váikkuhit proseassaid ja bohtosiid. Ferte láhčit diliid nu ahte šaddet vuogit sihke das  movt Sámediggi sáhttá oažžut doarvái dieđuid, maid vuogit galget fátmmastit ja movt dat  galget čađahuvvot. Buorit ja beaktilis bušeahttavuogit eaktudit viiddis rabasvuođa ášši  iešguđetge beliid dáfus. Sámedikkis lea maiddái erenoamáš ovddavástádus gaskkustit  sápmelaččaid iežaset máhtu ja vásáhusaid proseassain, ja galgá leat mielde čuoččuheame sámi  vuoruhemiid ovdánahttinproseassain. Bušeahttavuogit fertejit mielddisbuktit ahte ásahuvvo  guovttebealát gulahallan. Ferte láhčit diliid nu ahte lágiduvvojit eambbo čoahkkimat jus  leažžá dárbu, gč. raportta ráđđádallanvugiid birra kap. 7. ¶
Deaŧalaš ášši lea ahte Sámedikki vejolašvuohta ieš beassat vuoruhit doaimmaid, berre  nannejuvvot ođđa bušeahttavugiid ásaheami bokte.     Ođđa bušeahttavuogit berrejit maiddái váikkuhit dasa ahte šaddá beaktilit ovttasdoaibman  ráđđehusa ja Sámedikki gaskka. Dálá vuogádat mas leat álggaheaddji  diehtojuohkinčoahkkimat stáhtaráđi- ja presideantadásis Sámedikki bajimus vuoruhemiid  birra, ja maŋŋel fas ovttaskas čoahkkimat departementta ja Sámedikki gaskka ovttaskas  áššesurggiid dáfus, gáibidit olu resurssaid, muhto dat geatnegahttet departementtaid unnán.  Ođđa bušeahttavuogit berrejit sáhttit bidjat departementtaide eambbo ovddasvástádusa go dál,  dan bokte ahte šaddá stuorát fokus bušeahttaproseassas ovdánahttit oktasaš ipmárdusa dan dili  ja ovdánahttindárbbu birra mii sámi servodagas lea, gč. ráđđádallanvugiid ulbmiliid.     Bargojoavku bidjá maid vuođđun ahte ođđa bušeahttavuogit berrejit leat mielde nanneme ja  buorideame ráđđehusa barggu sámi áššiid čađaheami ja ovttastahttima dáfus. Ođđa  bušeahttavuogit sámi áššiid dáfus berrejit doaibmat bures ráđđehusa dábálaš  bušeahttaproseassa ektui.     Ođđa bušeahttavuogit berrejit fuolahit vejolašvuođa dynámalaččat ovdánahttit Sámedikki  ovddasvástádusa ja válddi dain surggiin gos bušeahttasuorggi ovdáneapmi čuovvu  sámepolitihkalaš ovdáneami. Lea áigeguovdil ahte áššit mat digaštallojuvvojit dábálaš  ráđđádallamiin ja main leat ekonomalaš váikkuhusat, čuovvoluvvojit ođđa bušeahttavugiin.     Ođđa bušeahttavugiid ásaheapmi berre dasa lassin leat mielde čalmmustahttime Sámedikki  sorjjakeahtes sajádaga. Danne berre veardádallat bargojoavkku evttohusa nannet Sámediggái  formálalaččat eambbo sorjjakeahtes sajádaga ja ođđa bušeahttavugiid evttohusa. ¶
Bušeahttavugiid evttohus ¶
Modealla 1 Dán modealla vuođđun leat dálá bušeahttarutiinnat. Viidáseappot lea modealla vuođđun  ráđđádallanvuogit, gos ásahuvvojit dárkilit njuolggadusat das movt ráđđádallan sámi áššiid  bušeahta olis galgá čađahuvvot.     Okta ¶
stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid ¶
ulbmiliin lea ovdánahttit oktasaš  ipmárdusa dan dili ja ovdánahttindárbbu birra mii sámi servodagas lea. Raporttas mii lea  ráđđádallanvugiid vuođđun, lea deattuhuvvon ahte stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallan galgá čađahuvvot buoremus áigumušaid mielde ja dakkár vugiin mii lea heivehuvvon  dilálašvuođaide. Dálá bušeahttavuogit hástalit unnán dakkár prosessii gos Sámediggi ja  ráđđehus guovttebealát dialogas sáhttet soahpat makkár vuoruheamit sámepolitihkalaš  suorggis galget leat.     Ráđđehus doallá dábálaččat njeallje bušeahttakonferánssa jagis. Vuosttaš bušeahttakonferánsa  lea njukčamánus. Dás mearriduvvojit departementtaid gollo- ja dienasrámmat, gč. Váldobušeahttačállosa 2008 ¶
. Várrejuvvojit maiddái ruđat vejolaš politihkalaš profileremiidda,  mat juhkkojuvvojit borgemánu bušeahttakonferánssas. Váldonjuolggadus lea ahte  vuoruhanevttohusat mat leat ovddiduvvon njukčamánu bušeahttakonferánsii ja mat eai  váldojuvvo mielde rámmaide eai ge ovddiduvvo profiilagieđahallamii, leat hilgojuvvon ¶
viidáset bušeahttabarggus dán jahkái. Departementtat sáhttet dattege vuoruhit ođđasis iežaset  bušeahttarámmaid siskkobealde.     Bargojoavku lea 9.1.-čuoggás bidjan vuođđun ahte stáhtas galgá maiddái leat geatnegasvuohta ráđđádallat sápmelaččaiguin bušeahttaáššiin. Dát eaktuda ahte ráđđehus váldá Sámedikki mielde daidda osiide stáhtabušeahttabarggus mat guoskkahit sámi áššiid. Dákkár  searvadahttin sáhttá dahkkot dan bokte ahte dollojuvvojit unnimusat guokte ráđđádallančoahkkima Sámedikki ja ráđđehusa gaskka gos bušeahttaáššit ja boahttevaš sámepolitihkalaš  vuoruheamit leat váldofáddán. Ráđđádallančoahkkimat lágiduvvojit ovdal ráđđehusa  bušeahttakonferánssa, muhto maŋŋel go Fágalaš analysajoavku lea ovddidan iežas jahkásaš  raportta ja maŋŋel go Sámediggi lea mearridan iežas bušeahttavuoruhanevttohusa.     Vuosttaš ráđđádallančoahkkimis sámediggepresideantta ja dan stáhtaráđi gaskka geas lea  ovddasvástádus sámi áššiide, sáhttá čađahuvvot juovlamánus. Okta ulbmiin dáinna čoahkkimiin lea ahte sámediggepresideanta ja dan stáhtaráđi gaskka geas lea ovddasvástádus sámi  áššiide ovdánahttiba oktasaš ipmárdusa sámi servodaga dili ja ovdánandárbbuid dáfus, gč.  ráđđádallanvugiid ulbmiliid (1. čuokkis, oassečuokkis 4). Fágalaš analysajoavkku raporta  šaddá deaŧalaš vuođđodokumentan dán ráđđádallančoahkkimis.     Dan stáhtaráđis geas lea ovddasvástádus sámi áššiide, lea ovddasvástádus gohččut ráđđádallančoahkkimii Sámedikki ja guoskevaš fágastáhtaráđiid gaskka ođđajagemánus. Dán  ráđđádallančoahkkimis leat Sámedikki vuoruheamit, Fágalaš analysajoavkku raporta ja  vejolaš beavdegirjjit eará ráđđádallančoahkkimiin Sámedikki ja ráđđehusa gaskka gos lea  ovttamielalašvuohta álggahit doaimmaid mat gáibidit ekonomalaš čuovvoleami, deaŧalaš  vuođđodokumenttat. Dán ráđđádallančoahkkima ulbmil lea ahte Sámediggi ja ráđđehus  buoremus áigumušaid mielde olahit ovttamielalašvuođa sámepolitihkalaš vuoruhansurggiid  dáfus čuovvovaš jahkái. Ovddasvástideaddji stáhtaráđit váldet vuhtii ráđđádallančoahkkima  bohtosiid ja ovddidit daid ráđđehusa vuosttaš bušeahttakonferánsii. Evttohusaid sáhttá  ovddidit oppalaččat bušeahttakonferánssas nu movt dat biddjo ovdan dál.     Ráđđehusa stáhtabušeahttabarggus lea čiegusvuohta hui guovddážis, gč. čuoggáid 14.5.114.5.2 almmuhusas ¶
Stáhtaráđiid birra ¶
. Dát cealká ahte dálá bušeahttavugiid sáhttá leat  váttis ovttastahttit ráđđádallanvugiid 3. čuoggáin, gos daddjo ahte stáhtalaš eiseválddit galget  addit oppalaš dieđuid guoskevaš áššiin mat sáhttet váikkuhit sápmelaččaid njuolga, ja  relevánta diliid birra buot dásiin ášši gieđahallamis. Danne lea čielggas ahte Sámedikkis lea  gáibádus oažžut dieđuid, muhto ášši maid ferte čielggadit lea makkár dieđuid Sámediggi  galgá oažžut, ja ahte lea go vejolaš ahte Sámediggi oažžu dieđuid ovdamearkka dihte  juolludemiid sturrodaga birra ovdal go stáhtabušeahtta almmuhuvvo.     Bargojoavku lea 6.5.-kapihttalis evttohan ahte sámelága mearrádus mii mearrida goas  Sámedikki jahkedieđáhus galgá sáddejuvvot Gonagassii, galgá heaittihuvvot. Dát čilgejuvvo  ee. dainna ahte jahkedieđáhusa gieđahallan, sihke Sámedikkis, ráđđehusas ja Stuoradikkis,  oppamuddui lea maŋosgeahčastat. Bargojoavku oaivvilda dattetge ahte berre láhčit diliid nu  ahte eiseválddiid sámepolitihkka galgá oppalaš gieđahallojuvvot ja árvvoštallojuvvot  Stuoradikkis, muhto eará fokusiin go ovdal. Dán sáhttá dahkat dan bokte ahte jahkásaččat  ovddiduvvo sierra stuoradiggedieđáhus sámi servodaga dili ja ovdánahttindárbbuid birra, ja  gos eiseválddiid ja Sámedikki ovttasdoaibman deattuhuvvo eambbo. Dán jahkedieđáhusas  áigu ráđđehus addit Sámediggái eambbo geatnegahtti signálaid das movt ráđđehus áigu ¶
čuovvolit áššiid mat leat gieđahallojuvvon ráđđehusa ja Sámedikki ráđđádallančoahkkimiin  čuovvovaš jagi vuoruhansurggiid dáfus. Dieđáhus galgá maiddái gieđahallat guovttebealát  digaštallamiid ráđđehusa ja Sámedikki gaskka boahttevaš sámepolitihka birra, almmá dan  haga ahte dát galget čadnojuvvot Stuoradikki láhka- dahje plenarmearrádusaide.     Sámi ruđaid loahpalaš juogadeapmi ovddiduvvo go stáhtabušeahtta ovddiduvvo  golggotmánus. Hálddahuslaš ja ekonomalaš váikkuhusat Dát modealla doalvu dálá ortnega viidáseappot, ja iešalddis eai leat das mearkkašanveara  ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat. Bargo- ja searvadahttindepartementtas lea, sámi  áššiid ovttastahttindepartementan, ovddasvástádus ráhkadit jahkásaš stuoradiggedieđáhusa  sámi servodaga dili ja ovdánahttindárbbuid birra. Departementtas galgá nu movt dál nai leat  ovddasvástádus ovttastahttit sámi áššiid bušeahttaproseassas.     Bargojoavkku sámediggemiellahtut deattuhit ahte dát modealla ii sáhte leat  álbmotrievttalaš gáibádusaid siskkobealde mat gáibiduvvojit dakkár doaimmaid  ráđđádallamiin main lea njuolggo mearkkašupmi sápmelaččaide ja Sámedikki  vuoigatvuhtii ovddidit ja bearráigeahččat iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš  ovdáneami. ¶
Modealla 2 2. modealla bidjá vuođđun ahte Sámediggái sirdojuvvo dihto proseantamearri stáhtabušeahtas  sámi áššiide. Go rehkenastá oasi mii galgá sirdojuvvot Sámediggái, de biddjo vuođđun man  stuora oasi sámi álbmot dahká olles Norgga álbmogis ¶
.     Modealla čuovvu eavttuid ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja  vuoigatvuohta vuoruhit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami, ja ahte Norgga  stáhta lea huksejuvvon guovtti álbmoga eatnamiidda. Iešmearridanvuoigatvuohta lea modealla  váldoeaktu. Iešmearrideapmi mearkkaša ahte lea vuoigatvuohta hálddašit iežas ovdáneami,  birgejumi ja luondduriggodagaid. Modealla bidjá vuođđun ahte dáčča ja sámi álbmogiin leat  ovttalágán vuoigatvuođat, ja ahte juohke politihkalaš vuogádat hálddaša oktasaš árvvuid ja  galgá dahkat mearrádusaid ovttastusa ovddas. Modealla lea huksejuvvon dan ipmárdusa nala  ahte lea dásserárvvu guovtti álbmoga gaskka, ahte Sámediggi váldá duohta ovddasvástádusa  buot sámi áššiid dáfus ja ahte Sámediggi vástida válljejeddjiide dušše nu guhká go ii rihko  riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid. Modeallas addá oktilis rámmaeavttuid sámi serovdahkii ja  dahká systemáhtalaš ja guhkesáigi ovdánahttinproseassa vejolažžan. Modealla sáhttá  buohtastahttit dainna ekonomalaš modeallain maid dál atnet vuođđun go rehkenastet  blohkkadoarjaga Danmárkkus Ruonáeatnamii. Hálddahuslaš ja ekonomalaš váikkuhusat Modealla mielddisbuktá ahte šaddá oalle viidát nuppástuhttit dálá bušeahtta- ja mearridanprosedyraid ja sáhttá dagahit ahte šaddá dárbu eambbo raporttaide ja čielggademiide ovddasvástádus- ja váldesuorggi rehkenastinvuođu ja ráddjema dáfus. Bargojoavku ii leat dárkileappot guorahallan ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid. ¶
Modealla lea čilgejuvvno Dieđut-girjjis nr. 2, 2002, s. 139-147: Rune Sverre Fjellheim, Iešmearrideapmi ja  ekonomiija. ¶
Bargojoavku miellahtut Bargo- ja searvadahttindepartementtas ja Justis- ja  politiijadepartementtas árvvoštallet ahte dát modealla ii leat áigeguovdil. Lea váttis  buohtastahttit Ruonáeatnamiin danne go Ruonáeanan lea geográfalaččat hui  ráddjejuvvon guovlu. Viidáseappot spiehkasta modealla Juolludusnjuolggadusaid  vuođđoprinsihpain. ¶
Modealla 3 Dát bidjá vuođđun ee. suohkaniid ja fylkkasuohkaniid oktavuođa bušeahttaoktavuođain, ja  dovddus jahkásaš váldošiehtadallamiid stáhta ja eanandoalu ja boazodoalu  ealáhusorganisašuvnnaid gaskka. Modealla deattuha maiddái guimmešvuođaperspektiivva,  gč. Ráđđádallanvugiid.     Modealla mielddisbuktá jahkásaš šiehtadallamiid/ráđđádallamiid, mearriduvvon sierra prosedyrain, ráđđehusa ja Sámedikki gaskka sámi áššiid bušeahta dáfus ja Sámedikki doaimma  bajimus ekonomalaš rámmaid dáfus.     Modealla sisttisdoallá ahte galget čađahuvvot muhtunlágán bušeahttašiehtadallamat/- ráđđádallamat gos Sámediggi vuosttažettiin ovddida iežas bušeahttagáibádusa ja gos ráđđehus  vástida fálaldagain. Seammaládje go ovdamearkka dihte boazdoallošiehtadallamiin ovddida  ráđđehus fálaldaga maŋŋel go lea gieđahallojuvvon ráđđehusas. Dát mielddisbuktá ahte sámi  áššiid bušeahtta meannuduvvo sierra áššin bušeahttaoktavuođas. Bargojoavku oaivvilda ahte  dákkár čoavddus livččii mielde nanneme sámi áššiid ovttastahttima ráđđehusas, ja livččii  maiddái mielde buorideame fokusa sámepolitihkalaš áššiid dáfus.     Dasto čađahuvvojit šiehtadallamat/ráđđádallamat man ulbmil lea boahtit ovttaoaivilii bajimus  vuoruhemiid dáfus sámi guovlluin. Dan bokte go bušeahttašiehtadallamat/-ráđđádallamat šaddet sierra áššin, šattašii álkit gieđahallat dan čuolmma mii lea bušeahttačiegus dieđuid dáfus.     Viidáseappot lea dán modeallas guovddážis dat ahte ovddiduvvo sierra stuoradiggeproposišuvdna giđđat, seammaládje go gielddaidčielggadeapmi ja ealáhusšiehtadallamiin. Dat ahte  sámi áššiid bušeahttarámmat leat čielggaduvvon buori áiggis ovdal go ođđa bušeahttajahki  álgá, lea mielde láhčime diliid buriid demokráhtalaš proseassaide sámi servodagas ja  Sámedikkis vuoruhemiid dáfus ekonomalaš rámmaid siskkobealde.     Bušeahttašiehtadallamiid/-ráđđádallamiid čađaheapmi ja boađus ferte leat dainnalágiin ahte  Sámediggi ieš sáhttá ovddidit ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami sámi servodagas,  ja ahte Sámedikkis lea duohta vejolašvuohta ieš vuoruhit mearriduvvon ekonomalaš rámmaid  siskkobealde. Dát mielddisbuktá ahte eai galgga ráhkaduvvon vásedin njuolggadusat movt  ruđat galget geavahuvvot (nu go dál juo lea prinsihpas). Dát ii mearkkaš ahte ii dárbbašuvvo  diehtovuođđu das movt dilli lea ja movt ovdáneapmi lea iešguđetge surggiin sámi servodagas.  Dákkár raporttat livčče guovddáš vuođđomateriálan go galget defineret surggiid maidda ferte  čájehit erenoamáš olu beroštupmi jahkásaš bušeahttaproseassain, gč. Fágalaš analysajoavkku  čilgehusa.     Ráđđehusas lea ain bajimus ovddasvástádus stáhta sámepolitihkas, ja das bohtet ain leat sierra  oaivilat das mat leat buorit sámepolitihkalaš doaimmat. Ovdamearkan sáhttá čujuhit dán  ráđđehusa álggahanjulggaštussii, Soria Moria-julggaštussii. Dás lea ee. daddjon ahte ráđđehus  áigu “ sihkkarastit Sámediggái duohta váikkuhanválddi eanandoallo-, boazodoallo- ja guoálggahit árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaid dáfus sámi guovlluin – vuoruhit sámi ¶
mátkeealáhusovdánahttima mii galgá sihkkarastit ja nannet ealáhusdoaimmaid sámi guovlluin.. .” Dát lea dakkár doaimmat main leat bušeahttaváikkuhusat. Dat leat maiddái  dakkár doaimmat maid ráđđehus ii sáhte álggahit almmá Sámedikki veahki haga. Dákkár  ovttaskasdoaimmat galget digaštallojuvvot ráđđádallanprosedyraid meilde, gos bealit leat  ovttaoaivilis das makkár ulbmiliid ja bohtosiid háliida joksat doaimma dáfus. Dakkár áššiid  mat gusket erenoamážit sámi servodahkii, ja main leat ekonomalaš váikkuhusat, lea lunddolaš  ovddidit bušeahttačielggadeapmái. Hálddahuslaš ja ekonomalaš váikkuhusat Sámedikki dievasčoahkkimat Sámediggi lágida dál dievasčoahkkimiid guovvamánu loahpageahčen, miessemánu  loahpageahčen, čakčamánu loahpageahčen ja skábmamánu loahpageahčen. Bušeahta  guovddáš mearkkašupmi sámi servodatovdáneami dáfus dahká dárbbašlažžan ahte Sámedikki  dievasčoahkkin galgá sáhttit sihke ráhkadit njuolggadusaid vuođđun sámediggeráđi  gáibádusaide ráđđehussii, ja mearridit ja dohkkehit šiehtadallan-/ráđđádallanbohtosiid ovdal  go ráđđehus ovddida iežas stuoradiggeproposišuvnna, maid Stuoradiggi fas galgá gieđahallat  giđđasešuvnnas. Jus dát galgá leat vejolaš, de ferte Sámedikki dievasčoahkkin gieđahallat  sámediggeráđi bušeahttagáibádusaid njuolggadusaid ášši skábmamánu álggugeahčen/gaskkamuttos, danne go sámediggeráđđi dárbbaša veaháš áiggi dievasčoahkkima njuolggadusmearráduid maŋŋel gárvet gáibádusdokumentta ja ráđđehus dárbbaša dábálaččat gitta golbma  vahkku áiggi gieđahallat iežas fálaldaga Sámedikki gáibádusa vuođul. Viidáseappot ferte ieš  bušeahttašiehtadallan/-ráđđádallan loahpahuvvot maŋimusat njukčamánu vuosttaš vahkkus,  nu ahte Sámedikki dievasčoahkkin sáhttá gieđahallat ášši njukčamánus/cuoŋománus, ja  viidáseappot ahte ráđđehus beassá ovddidit proposišuvnna cuoŋománus/miessemánus. Dát  áigerámma mielddisbuktá seammás ahte šiehtadallan ferte álggahuvvot áramusat  ođđajagemánus ja ahte gáibádus ja fálaldat dasto ferte ovddiduvvot ovdal ođđajagemánu.     Jus ollašuhttá šiehtadallamiid/ráđđádallamiid bušeahta ja ekonomalaš rámmaid birra  ráđđehusa ja Sámedikki gaskka, de eai heive áiggit Sámedikki dálá dievasčoahkkináigodagaid  mielde. Bargojoavku oaivvilda ahte Sámediggi berre árvvoštallat rievdadit dievasčoahkkimiid  áiggiid. Fágalaš analysajoavku Bušeahttavugiid evttohus mielddisbuktá ahte geavaha aktiivvalaččat Fágalaš analysajoavkku  jahkásaš raportta bušeahttašiehtadallamiid vuođđun. Dasa lassin addo Fágalaš analysajovkui  rolla šiehtadallamiin dan bokte ahte galget fuolahit dárkilis árvvoštallamiid ja heivehemiid  bealálaččaide. Bargojoavku oaivvilda danne ahte sáhttá lea vuođđu árvvoštallat bidjat Fágalaš  analysajoavkku mandáhttii ahte jahkásaš raporta berre gárvvistuvvot ovdal golggotmánu 1.  beaivvi juohke jagi, ja ahte sin rolla bušeahttaprosedyraiin boahtá čielgasit ovdan. Stuoradiggeproposišuvdna sámi áššiid bušeahta birra Bušeahttavugiid evttohus mielddisbuktá ahte šiehtadallanbohtosat oktan  juolludanevttohusaiguin ovddiduvvojit stuoradiggeproposišuvdnan.     Dál ovddida Sámediggi jahkedieđáhusa Gonagassii (gč. Sámelága § 1-3) mii biddjo jahkásaš  stuoradiggedieđáhusa vuođđun Sámedikki doaimma birra. Sámedikki 2005 jahkedieđáhus  gieđahallojuvvo Stuoradikkis 2007 giđđasešuvnnas ¶
. Jahkedieđáhusa gieđahallan, sihke ¶
Ráđđehus ovddidii St. Dieđ. Nr. 7 (2006-2007) Sámedikki 2005 doaimma birra golggománus 2006. Pr.  njukčamánu 2007 ii leat lávdegotti evttohus dieđáhusa dáfus ovddiduvvon. ¶
ráđđehusas ja Stuoradikkis, lea oppamuddui hui maŋosgeahčastat. Bargojoavku oaivvilda ahte  sámepolitihkka ovdánivččii jus ásahivččii digaštallama Stuoradikkis gos deattuha ovdáneami  boahtteáiggis. Geahča maiddái kap. 6.5 gos bargojoavku evttoha ahte sámelága mearrádus mii  mearrida goas Sámedikki jahkedieđáhus galgá sáddejuvvot Gonagassii, galgá heaittihuvvot. Departementta rutiinnat jahkásaš bušeahttaproseassaid dáfus Vaikko čađaheapmi šattašii sihke áddjái ja hástaleaddji, goit álggus, de oaivvilda bargojoavku  ahte dákkár proseassa sáhtášii maiddái buoridit ráđđáhusa ja Sámedikki ovttasbarggu  bušeahttaáššiin.     Bargo- ja searvadahttindepartementtas galgá ain leat ovttastahttinovddasvástádus  bušeahttaproseassaid dáfus mat gusket sámi áššiide. Ii leat šat dárbbašlaš ráhkadit sierra  bušeahttajohtočállosiid nu movt dál. ¶
Bargojoavkku oppalaš árvvoštallamat ođđa bušeahttavugiid birra ¶
Dustet álbmotrievtti geatnegasvuođaid Ráđđádallamis galgá Sámediggi oažžut buot dieđuid buot barggu dásiin. Bargojoavkku  oaivila mielde sáhttá leat váttis dán olahit 1. modealla bokte, lea goit hástalus gávnnahit maid  dát galgá sisttisdoallat dálá bušeahttarutiinnaid siskkobealde. Sihke 2. modealla (oassi  stáhtabušeahtas) ja 3. modealla (bušeahttašiehtadallamat/-ráđđádallamat) árvvoštallojuvvojit  leat álbmotrievttalaš rámmaid siskkobealde dán dáfus. Bargojoavkku sámediggelahtut háliidit  čujuhit ahte 2. modealla vuosttažettiin deattuha dárkkistit ja ovddidit iežas ekonomalaš,  sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami SP1(1) ja ILO 169 7. artihkkala mielde. Dáid mearrádusaid  sisdoallu ja viidodat leat ain guorahallama vuolde, mii sáhttá dahkat eahpesihkarin deattuhit  dáid álbmotrievttalaš njuolggadusaid go galgá válljet bušeahttavugiid modealla. Olles  bargojoavku lea ovttaoaivilis das ahte 3. modealla vuosttažettiin deattuha praktihkalaš  čovdosiid mat devdet ráđđádallangeatnegasvuođaid ILO 169. artihkkala mielde, ja gos 7.  artihkal addá lassi doarjaga dákkár prosedyraide. ¶
Nannet demokráhtalaš proseassaid sámi servodaga ovdánahttimis Ulbmil nannet demokráhtalaš proseassaid sámi servodaga ovdánahttimis, dat mearkkaša  Sámedikki vejolašvuođa doalahit buori dialoga siviila sámi servodagain, ja maiddái  proseassaid Sámediggeráđi ja Sámedikki dievasčoahkkima gaskka, lea vuosttažettiin čadnon  dan áigái go sámi ulbmiiid bušeahtta almmuhuvvo. 1. modealla dáfus eai šatta makkárge  rievdadusat dálá dili ektui. Sámediggái sáhttá leat čuolbman ahte Sámediggeráđđi galgá  šiehtadallat/ráđđádallat ja konkluderet bušeahta maid Sámedikki dievasčoahkkin ii leat  beassan gieđahallat ovdal go ráđđehus almmuha dan.     Sihke 2. ja 3. modealla láhčet diliid nu ahte galgá sáhttit dárkilit ja demokráhtalaččat  gieđahallat sámi áššiid bušeahta. 3. modealla heiveha proseassa gos Sámedikki  dievasčoahkkin ja sámi siviilaservodat sáhttet váikkuhit jahkásaš váldovuoruhemiid. Dasa  lassin sáhttá dát modealla mielddisbuktit ahte šaddá buorre áigi gieđahallat vuoruhemiid  sámediggebušeahtas, nu guhká go boahtte bušeahttajagi ekonomalaš rámmat leat  almmuhuvvon stuoradiggeproposišuvnna gieđahallama bokte giđđajahkebealis. ¶
Sihkkarastit Sámediggái vejolašvuođa ieš vuoruhit ruđaid sámi kultuvrii 1. modealla lea oppalohkái seamma go dálá praksisa, muhto lea vejolaš heivehit nu ahte  Sámediggi maiddái dán modeallas beassá ieš vuoruhit movt ođđa bušeahttajuolludeamit  galget vuoruhuvvot. Okta váldoosiin 2. modeallas lea ge juste ahte Sámediggi gaglá ieš stivret ¶
iežas vuoruhemiid. 3. modealla láhčá maiddái dili nu ahte Sámediggi sáhttá ieš mearridit  makkár doaimmaide juolluduvvojit ruđat. Dát lea dattetge dan duohken guđe detáljadásis  šiehtadallamat leat, movt šiehtadallan-/ráđđádallanbohtosat čállojuvvojit loahppadokumentii  ja stuoradiggeproposišuvdnii, ja muhtun muddui movt ruđat sirdojuvvojit (máŋga 50-poastta  iešguđetge departementtain, vai okta oktasaš 50-poasta). ¶
Nannet ráđđehusa ja Sámedikki ovttasdoaimma Buot golbma evttohuvvan modealla sáhttet nannet ovttasdoaimma ráđđehusa ja Sámedikki  gaskka. 1. modeallas lea unnán vejolašvuohta doalahit rabas dialoga áššiid dáfus mat leat  bušeahttačiegusvuođat, ii ge das leat guovttebealátvuohta, nu movt ráđđádallanvugiin lea.   Nu go namuhuvvon 9.6.2.-kapihttalis, de sáhttá maiddái leat váttis Sámediggái doalahit  dialoga ráđđehusain almmá dan haga ahte ieš čuovvut ja kommuniseret ráđđádallama bohtosa  dáfus ovdal go ráđđehus lea ovddidan stáhtabušeahta. 2. modealla mielddisbuvttášii ahte  šaddá oalle kompleksa ovttasdoaibman šiehtadallandásis ja dasto hui váilevaš ovttasdoaibman  bušeahttaáššiid dáfus. Ii ge leat daddjon ahte dát modealla lea buorre modealla dan  ovddasvástádusa dáfus mii bealálaččain lea sámi kultuvrra ovdánahttima ektui. 3. modealla  ovddida dárkilis ja geatnegahtti jahkásaš dialoga ráđđehusa ja Sámedikki gsakka. Dat addá  maiddái vejolašvuođa ovdánahttit ovttasdoaibmanperspektiivva ja oktasaš ipmárdusa sámi  servodaga dili ja ovdánanmearkkaid birra. 3. modealla ovddida maiddái beaktilis ovttasbarggu  ráđđehusa ja Sámedikki gaskka dan bokte ahte leat čielga njuolggadusat maid seammás dovdá  dálá mearridanproseassaid vuogádagas bušeahttaoktavuođas. ¶
Buoridit ráđđehusa barggu sámi áššiid dáfus Visot modeallat bidjet eambbo ovddasvástádusa departementtaide sámi servodaga  ovdánahttims go dál. 1. modealla dáfus sáhttá dát vuosttažettiin dáhpáhuvvat dan bokte ahte  čalmmustahttá ja struktrurere sámi áššiid barggu buorebut. 3. modealla bidjá mihá eambbo  fokusa sámi áššiide bušeahttaoktavuođas go dál lea. ¶
Láhčit diliid nu ahte sáhttá ovdánahttit Sámedikki ovddasvástádusa ja válddi ja čalmmustahttit Sámedikki iešheanalašvuođa 1. modealla lea jurddašuvvon dálá praksisa struktureremin ja viidásetovdánahttimin, ja dán  modealla siskkobealde sáhttá fuolahit ahte Sámedikki ovddasvástádussuorgi ovdánahttojuvvo  dynámalaččat. Dattetge ii ovddit modealla Sámedikki sajádaga sorjjakeahtes álbmotválljen  orgánan čielgaseappot go dál ge. 2. modealla eaktuda ahte Sámedikki ovddasvástádus- ja  váldesuorgi viimmat čielggaduvvojit. 3. modeallas lea heivehuvvon ahte šaddá rabas dialoga  maiddái Sámedikki váldesuorggi ovdánahttima dáfus. Dát modealla lea maiddái mielde  čalmmustahttime Sámedikki sorjákeahtes sajádaga ráđđehusa ektui. ¶
Bargojoavkku árvvoštallamiid ja evttohusaid čoahkkáigeassu Bargojoavku deattuha ahte Sámediggi lea iešheanalaš, álbmotválljen orgána ja maid dasto  sáhttá buohtastahttit suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin. Lea maiddái mearkkašan veara  ahte lea Sámediggi, sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan, mii galgá mearridit vuoruhemiid  sámi kultuvrra dáfus, ii ge ráđđehus. Viidáseappot ráđđádallanvuoigatvuohta, oktan  vuoigatvuođain mearridit iežas vuoruhemiid ja ovddidit iežas ovdáneami guovddáš oasit  ráđđehusa ektui. Bargojoavku čujuha ahte visot dát oasit dahket Sámedikki erenoamáš  ásahussan ja dahká váttisin válljet “standardčovdosiid” bušeahttavugiid dáfus.     Bušeahttaprosedyramodeallaid oppalaš árvvoštallama vuođul oaivvilda bargojoavku ahte 3.  modealla lea dat modealla mii buoremusat doahttala daid áššiid maid bargojoavkku mielas  berre deattuhit go rievdada dálá bušeahttavugiid (gč. kap. 9.4). ¶
Bargojoavkku oainnu mielde doahttala 3. modealla álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid  govttolaš vugiin, dat nanne demokráhtalaš mearridanproseassa vejolašvuođaid dasa mii  guoská sámi áššiid bušehttii sámi guovlluin, ja dat láhčá dili nu ahte Sámediggi beassá ieš  mearridit iežas vuoruhemiid ekonomalaš rámmaid siskkobealde. Viidáseappot lea dát  modealla veahkkin buorideame ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbarggu ja nanneme ráđđehusa  oppalaš sámepolitihkalaš barggu. Lea maiddái deaŧalaš ahte 3. modealla buriin vugiin  čalmmustahttá Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa ráđđehusa ektui.     Dán lágán vuogit leat juo ásahuvvon eará surggiin bušeahta jahkásaš barggus, nu go  gielddaidčielggadeapmi ja eanandoallošiehtadusa ja boazodoallošiehtadusa šiehtadallamat.     1. mildosis lea bargojoavku ráhkadan konkrehta evttohusa vugiide mat čuvvot 3. modealla  hámi. Konkrehta prosedyraid evttohus čuovvu ee. Eanandoalu váldošiehtadusa. ¶
Bargojoavkku ráporta ¶
Sámi leavgga geavaheapmi ¶
Geigejuvvon  Gielda- ja guovludepartementii   Suoidnemánus 2001 ¶
SISDOALLU 1. DUOGÁŠ............................................................................................................................... 2 2. BARGOJOAVKU JA FÁMADUS ..................................................................................... 2 3. DOABAID ČILGEN JA GEAVAHEAPMI ...................................................................... 3 4. SÁMIT – OKTA ÁLBMOT, OKTA NAŠUVDNA ........................................................... 4 5. SÁMIID NAŠUVNNALAŠ DOVDOMEARKKAT.......................................................... 5 6. SÁMI LEAVGABEAIVVIT................................................................................................ 6 7. SÁMI LEAVGGA GASKABODDOSAŠ GEAVAHANNJUOLGGADUSAT .............. 7 8. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI .................................................................... 8 9. LEAVGALÁHKA JA LEAVGANJUOLGGADUSAT NORGGAS............................. 10 10. BARGOJOAVKKU ÁRVVOŠTALLAMAT ................................................................ 11 11. BARGOJOAVKKU EVTTOHUSAT ............................................................................ 13 Mildosat ¶
Sámi leavga dohkkehuvvui 13. Sámiid konfereanssas Åres borgemánu 15.1986.  Sámiráđđi mearridii, ahte gullevaš riikkaid levgennjuolggadusat galget gustot ja  leahket fámus. Norggas lea Olgoriikkadepartemeanta ráhkadan gaskaboddosaš  njuolggadusaid leavgga árvodási hárrái eará leavggaid ektui.     Erenoamá ¶
it guovvamánu 6. oktavuođas, mii lea sámiid álbmotbeaivi, leat dárkilet  njuolggadusat sámi leavgga geavaheapmi hárrái jearahuvvon. Dan dihtii bijai Gielda-  ja guovludepartementa čakčat 1999 bargojoavkku ráhkadit njuolggadusevttohusa sámi  leavgga geavaheapmái. Ulbmilin dákkár njuolggadusaiguin lea čilget, guđe láhkai  sámi leavga sáhttá ja galgá geavahuvvot iešguđet lágán oktavuođain. ¶
2. BARGOJOAVKU JA FÁMADUS ¶
Bargojoavku galgá ráhkadit njuolggadusevttohusa sámi leavgga geavaheapmái.  Bargojoavku galgá maiddái evttohit dieđihandoaibmabijuid leavgga geavaheami birra.     Bargojoavkkus leat leamaš:  Synnøve Solbakk, vuosttaskonsuleanta, Sámediggi  Eldbjørg Haug, ráđđeaddi, Olgoriikkadepartementa  Ninni Kate Rognli, vuolitdirektora, Gielda- ja guovludepartementa  Anne Kristin Bryne, vuosttaskonsuleanta, Gielda- ja guovludepartementa    Gielda- ja guovludepartementtas leamaš ovddasvástadus fuolahit jođiheami ja čálli  doaimmaid. Sámiráđđái lea čađagaskka dieđihuvvon bargojoavkku válbmema  ovdáneamis. Bargojaovku leat čađahan 3 čoahkkima. ¶
3. DOABAID ČILGEN JA GEAVAHEAPMI ¶
Dasa mii guoská sámiid álbmotbeaivái/samefolkets dag, de oidno ahte Sámiid  konfereansa/ Sámiráđđi lea mearrádusainis sámegillii atnán doahpaga sámi álbmotbeaivi , mii njuolga jorgaluvvon dárogillii šaddá samisk folkedag . Sámiid  konfereanssa mearrádus borgemnánus 1992 lea dattetge čuovvovaš (mearrádus lea dás  mielddus 1): ¶
Dasto lea Sámeráđi mearrádusas geavahuvvon duoba sámi álbmotlávlla mii dárgogillii   gártá samisk folkesang. Ruoŧagilli lea mearrádus gohčoduvvon samernas nationalsång .   Dasalassin geavaha Sámeráđđi duohpagiid sámiid čearddalaš dovdomearkkat (samenes etniske kjennemerker) ja sámiid nášuvnnalaš dovdomearkkat (samenes  nasjonale symboler/ kjennemerker).     Namahus det samiske flagget jorgaluvvo sámi leavgan. Dát namahus lea eanet  gokčavaš ja dárkil go sámiid leavga ja sámeleavga, mat leamaš geavahuvvon norgalaš  gaskaboddasaš sámi leavgga geavahannjuolggadusain. Našuvdna definerejuvvo olmmošjoavkun, mii atná ie ¶
as ovttadahkan oktasaš historjjá ja kultuvrra dihtii, dávjjimustá maiddái oktasaš giela dihtii. Nappo okta našuvdna leage okta álbmot . Riikkaidgaskasaš eamitálbmotbarggus lea dan gea ¶
il dát  našuvdnadefinišuvdna adnojuvvon vuođusin. Našuvnnalaš doahpaga sisdoallu lea  viidáseappot dávjjimustá geavahuvvon našuvnnalašstáhta rájáid siskkabealde,  sisriikkalaččat, muhto lea seammás maiddái doaba, mii geavahuvvo válddahallat ovtta  álbmoga oktasašvuođa.     Dasa mii gusto dáid doahpagiid geavahussii, lea Sámediggi atnán Sámeráđi  mearrádusa vuođđun ja evttoha geavahit doahpagiid sámiid álbmotbeivi (samenes  nasjonaldag), sámiid nášuvnnalaš dovdomearkkat (samenes nasjonalsymboler) ja sámiid álbmotlávlla (samenes nasjonalsang). Gielda- ja guovludepartementa čujuha  dasa mo duohpagat geavahuvvojit sámegillii ja mo de čudjet njuolgga jorgaluvvon  dárogillii. Dasalassin deattuhuvvo ahte duohpagat samefolkets dag og samefolkets sang otne dávjjimustá geavahuvvojit. ¶
Sámi álbmotbeaivi ¶
Sámi álbmotbeaivin válljejuvvui guovvamánu 6. beaivi (6.2). Guovvasihke davvi- ja lullisámit... ¶
Sámiid konfereanssas Åres 1986:s mearriduvvojedje sámiid našuvnnalaš eavttut  Sámiráđi politihkalaš prográmmii: ”Mii, sámit, leat oktasaš čearda, eaige riikkaid ráját galgga rihkkut min čeardda oktavuođa.” Seamma sámepolitihkalaš prográmmas  nannejuvvo maiddái sámiid massekeahtes vuoigatvuohta áimmahuššat ja gárgedit sámi  servodaga.     Norga lea Vuođđolága § 110 a bokte geatnegahttán ie ¶
as fuolahit, ahte ”sámi  álbmotjoavku Norggas sáhttá suodjalit ja ovddidit iea ¶
as giela, kultuvrra ja servodateallima”.    Láhka Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid hárrái (sámeláhka) mearriduvvui  geassemánu 12. 1987. Sámelága ulbmil (§ 1-1) lea Vuođđolágaparagráfa sisdoaluin  ovttalágan. Lága juksanmearri lea lágidit dilálašvuođaid nu, ahte sámit ie ¶
a sáhttet  suodjalit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimiseaset. Guovddáš eiseválddit,  ovttasbarggus Sámedikkiin, galget fuolahit ahte Vuođđolága mearrádussii sámiid  riektesajádaga hárrái ja sámelága juksanmearrái addojuvvo konkrehta ja positiiva  boahtteáigásaš sisdoallu.     Maiddái riikkaidgaskasaččat lea Norga geatnegahttán ie ¶
as sámiid ektui, earret eará  ON:a siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna artihkkala 27 (1966) bokte  ja ILO-konvenšuvnna nr. 169 bokte eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra  iehčanas stáhtain (ratifiserejuvvon Norggas 1990). ON-konvenšuvdna siviila ja  politihkalaš vuoigatvuođaid birra ja sosiála, ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra ja Eurohpálaš olmmošvuoigavuođakonvenšuvdna leat gieskat sisabiddjon norgalaš láhkaaddimii, namalassii olmmošvuoigatvuođaláhkii, addojuvvon  miessemánu 21. 1999.     Gonagaslaš Majestehta Harald V báhkkodii rabadettiin 2. Sámedikki golggotmánu 7.  1997 Norgga erenoamáš ovddasvástádusa sámiid buohta: Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga – dá ¶
aid ja sámiid – eanaviidosa ala. ... Danin Norgga stáhtas lea erenoamáš ovddasvástádus lágidit dilálašvuođaid nu, ahte sámi álbmot galgá hukset gievrras ja eallinnávccalaš servodaga. Dát lea árbevirolaš vuoigatvuohta, mii vuođđuduvvá sámiid leahkimii ie ¶
aset guovlluin don dolo ¶
Dasgo sávvojuvvojedje čohkkejeaddji dovdomearkkat sámiide riikkarájáid rastá, de lei  dat duogá ¶
in dasa go Sámiid konfereansa mearridii ásahit ođđa našuvnnalaš  dovdomearkkaid sámiide; sierra leavgga, álbmotlávlaga, álbmotbeaivvi ja maŋŋelis  maiddái leavgabeivviid. Okta álgga dán hárrái bođii sámi nuoraidkonfereanssas  (SÁNS) 1985:s: Dál lea áigi láddan dasa, ahte mii sámit, oktasaš álbmot njealji riikkas, maiddái oa ¶
amet leavgga, man birra mii sáhttit čoahkkanit. Mii dárbbašit leavgga vai beassat čájehit birasmáilbmái, ahte mii leat sierra álbmot, geain lea ie ¶
amet kultuvra ja giella ja vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide. Sámit, erenoamá ¶
it Norgga bealde, ledje dassá ¶
ii geavahan Synnøve Persena  ”sámeleavgga”, earret eará Álttá-dáistaleamis (ruoksat, alit ja fiskat ja almmá  gierdduhaga). Sámiid dalá alimus orgána, Sámiráđđi/Sámiid konfereansa, ii lean  almmatge dohkkehan dán leavgga virggálaččat. Sámiráđđi ceggii1986:s bargojoavkku,  man bargogohčus lei evttohit čohkkejeaddji našuvnnalaš dovdomearkkaid sámiide;  leavgga, álbmotlávlaga ja álbmotbeaivvi. Leavgagilvu almmuhuvvui, ja Sámiráđđi  oaččui 74 evttohusa 27 evttoheaddjis, main okta lei S. Persena leavga. Seamma  bargojoavku evttohii maiddái Sáppá Issáha (Isak Saba) divtta ”Sámi soga lávlaga”  álbmotlávllan (mielddus 2), ja bargojoavku bargagođii álbmotbeaivvi válljemiin.    Sámiid 13. konfereanssas Åres seamma jagi válljejuvvui leavga ja álbmotlávlla.  Leavgga motiivva lea ráhkadan dáiddár Astrid Båhl, Ivgobađas. Váldomotiiva lea  vi ¶
ojuvvon meavresgáris ja oarjelsápmelačča Anders Fjellnera (1795-1876) divttas  ”Beaivvi bártnit” ¶
. Fjellner govahallá sámiid beaivvi bárdnin ja nieidan. Leavgga  gierdu neaktá beaivvá ¶
a (ruoksat) ja mánu (alit). Leavggas leat ivnnit ruoksat, ruoná,  fiskat ja alit (mielddus 3). Álbmotlávlla ”Sámi soga lávlla” lea dikta, man Sáppá Issát  (Isak Saba 1875-1921) Unjárggas lea čállán. Sámiid 15. konfereansa Helssegis 1992:s  dohkkehii Arne Sørlie šuoŋa álbmotlávlaga virggálaš šuokŋan. Sámiid konfereanssas 1992:s Helssegis mearriduvvojedje maiddái sámi leavgabeaivvit, daid gaskkas válljejuvvui guovvamánu 6. álbmotbeaivin. Dat lea muitun  vuosttas sámi riikkačoahkkimii, mii dollojuvvui Troandimis 1917:s. Dát lei vuosttas  geardi, go sámit ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiid beales maŋŋilgo  našuvnnalašráját gessojuvvojedje Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša gaskii. Čoahkkimis  gieđahallojuvvojedje, erenoamá ¶
it ealáhus- ja oahppoáššit. ¶
Beaivvi bártnit, Anders Fjellner lea čallan, oidno Bor Lundmark girjjis 1979: Anders Fjellner – ¶
samernas  homros och diktningen om solsønerna. Čálii dárogillii Harald Gaski (1991): Våja våja nana nana ¶
6. SÁMI LEAVGABEAIVVIT ¶
Čuovvovaš beivviid mearridii Sámiid 15. konfereansa 1992:s sámi leavgabeaivin, ja  maŋŋelis lasihii Sámiid 16. konfereansa 1996:s 3 ođđa beaivvi: 06.02 Sámiid álbmotbeaivi Vuosttas sámi oktasaščoahkkin dollojuvvui guovvamánu 6. 1917 Troandimis, gosa  sihke davvi- ja oarjelsámit oassálaste. Dát lei vuosttas geardi, go sámit ledje  čoahkkanan bargat oktasaš áššiid beales našuvnnalašstáhtarájáid rastá. 02.03 ¶
Sámediggi Suomas rahppojuvvui (1996)*. 25.03 ¶
Márjjabeaivi - Márjjá lohpádusbeaivi. Árbevirolaš sámi mearkabeaivi. 24.06 ¶
Mihcamárat. Virggálaš allaáiggebeaivi Ruoŧas, muhto ii Norggas. 09.08 ¶
ON:a riikkaidgaskasaš eamiálbmotbeaivi*. 15.08 ¶
Leavgga dohkkehanbeaivi ja Sáppá Issáha riegádanbeaivi. Sámi leavga  dohkkehuvvui borgemánu 15. 1986 Sámiid 13. konfereanssas Åres. 18.08 ¶
Sámiráđđi ceggejuvvui. Sámiráđđi vuođđuduvvui virggálaččat borgemánu  18. 1956 Sámiid konfereanssas Kárášjogas. 26.08 ¶
Sámediggi Ruoŧas ceggejuvvui borgemánu 26. 1993*. 09.10 ¶
Sámediggi Norggas rahppojuvvui golggotmánu 9. 1989. 09.11 ¶
Sámi parlameanta Suomas ceggejuvvui skábmamánu 9. 1973. ¶
* Lasihuvvon Sámiid konfereanssa bokte 1996:s. ¶
7. SÁMI LEAVGGA GASKABODDOSAŠ GEAVAHANNJUOLGGADUSAT ¶
Olgoriikkadepartementa mearridii 1989:s oktan maŋŋelaš divodemiiguin 1990:s  gaskaboddosaš njuolggadusaid sámiid leavgga geavaheapmái, mat duhtosis dušše  siskkildedje leavgga árvodássema. Njuolggadusat čudjet ná: Sámiid leavga biddjojuvvo našuvnnalašleavgga maŋábeallái. Dat berre mannat ovddabeallái fylkka- ja sullalaš leavggai, dasgo lea dakkár joavkka simbolan, mii sisriikkalaččat oláha fylkkarájáid badjel. Sámiid leavga lea árvodásis Norgga Girku leavgga bálddas. Juohke dáhpáhusa dilit mearridit goabbá leavga galgá biddjot ovddimu ¶
ii. Lassin nuppástuhttojuvvo namahus sámiid leavgan – sámeleavgga sadjái, go leavga lea oktasaš sámeleavga 3 davviriikkas; Norggas Suomas ja Ruoŧas. Dákkar leavga ii doala aiddo seamma saji ja dási go leavga mii livčče dárkkuhuvvon dušše Norgga sámiide. Maiddái galgá sámiid leavga gaskaboddosaččat biddjot maŋábeallái Ruonáeatnama, Fearsulluid ja Ålándda leavggaid. Sámediggi lea 1995 rájes bivdán guovddáš eiseválddiid ráhkadit sámi leavgga  geavahannjuolggadusaid, dán vuolde maiddái nuppástuhttit leavgga árvodássema,  dasgo lea lunddolaš ahte leavga lea seamma árvodásis go Ruonáeatnama ja Fearsulluid  leavggat ja bajábealde Norgga girku leavgga. Sámediggi lea maiddái bivdán, ahte  namahus ”sámi leavga” geavahuvvo njuolggadusdahkosis. ¶
8. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI ¶
Das rájes go sámi leavga dohkkehuvvui sámekonfereanssas, dan leat geavahan ja  geavahit Sámediggi, gielddat, fylkkagielddat ja institušuvnnat ja priváhtalaččat.     Sihke Sámediggi ja Olgoriikkadepartementa (OD) lea o ¶
on eatnat jearaldagaid das,  makkár ráddjejumit dat gávdnojit – man guhká galgá heaŋgát badjin, makkár  oktavuođain sáhttá (dahje ii sáhte) geavahuvvot jna. Erenoamá ¶
it bohtet jearaldagat  sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. oktavuođas.     Sámiid konfereansa/Sámiráđđi lea bidjan vuođusin, ahte leavga sáhttá virggálaččat  geavahuvvot nugo earáge našuvnnalaš leavggat erenoamáš allaáiggedilálašvuođain, ja  čuovvut gullevaš riikkaid leavganjuolggadusaid. Dasgo váilot dohkkehuvvon  mearrádusat Norggas, de lea čujuhuvvon dasa mii dás bajábealde lohkkojuvvo ja  seammás rávvejuvvon leavgga gieđahallat gudnejahttejumiin, dasgo sámi leavga lea  álbmotjoavkku dovdomearka ja danin dasa čatnašuvvvá dihto allaáiggálašvuohta.  Maiddái lea rávvejuvvon čuovvut čavga linnjá gávppálaš oktavuođain, ja muđui  čujuhuvvo leavganjuolggadusaide leavggaid geassima ja luoitima hárrái.     Bargojoavku lea vie ¶
an čuvgehusaid leavgga dálá geavaheami birra dihto  válljejuvvon gielddain, dahkkojuvvon ođđajagemánu 5. ja 6. 2000. Eanaš gielddaide  Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus váldojuvvui oktavuohta, ja muhtun  gielddaide oarjelsámeguovllus ja muhtun gávpotgielddaide – oktiibuot 23 gildii  (mielddus 4).     Guorahallan čájehii, ahte buot gielddain (6) sámegiela hálddahusguovllus leat siearra  mearrádusat (njuolggadusat) ja rutiinnat sámi leavgga geavaheami várás. Dáin  gielddain, earret Gáivuona suohkanis, leat guokte dahje máŋga leavgastákku vai  sáhttet levget guktuid leavggaiguin oktanaga. Gielddat eai dieđit makkárge erenoamáš  geavatlaš čuolmmaid birra dál. Eanaš gielddat, maidda válddiimet oktavuođa maiddái  olggobealde hálddahusguovllu, leat ásahan geavada levget sámi leavggain  guovvamánu 6., ja Divttasvuona suohkan lea ovdahas dainna lágiin, ahte levge buot  sámi leavgabeivviid. Bargojoavku atná positiivvala ¶
an, go eanaš gielddat maidda lea  váldojuvvon oktavuohta, leat háhkan alcceset leavgga, maiddái Birggon (Bergen)  gielda, mii ii gula árbevirolaš sámi ássanguvlui. Geavatlaš čuolmmaid gaskkas  ovdanbuktet smávvagielddat leavgastákkuid váilli, ja danne dain ii leat vejolaš levget  guvttiin dahje máŋggain leavggain oktanaga.    Bargojoavkku guorahallan ii siskkil dilálašvuođaid, mat eai gula geavatlaš  hehttehusaide sámi leavgga geavahettiin, dat ii leat earret eará jearran, manne leavga ii  leat háhkkojuvvon dahje manne ii levgejuvvo (dain gielddain main ii leat/mat eai daga  dan). Almmatge lea áican sátnádallama mediain leavgga háhkama ja geavaheami birra  muhtun gielddain, omd. Fálesnuoris ja Álttás. Bargojoavku lea maiddái fuopmášan  Deanu gieldda mearrádusa levgema birra guktuid leavggaiguin miessemánu 17. ja  sátnádallama mearrádusa ovddal- ja maŋálgihtii. ¶
Mii guoská gielddaide guhkkelis máddin, de ii oro váilumin dáhttu levget sámi   leavggain, muhto baicca diehtu leavgga ja sámi leavgabeivviid birra. ¶
9. LEAVGALÁHKA JA LEAVGANJUOLGGADUSAT NORGGAS ¶
Levgedettiin Norggas čuvvojuvvo Láhka Norgga leavgga birra addojuvvon  juovlamánu 10. 1898. § 2:s válddahuvvo gávpeleavgga (našuvnnalašleavgga jumeš)  geavaheapmi ja nubbi mas lea lákči ja njuovčča maid namahuvvo, mii geavahuvvo  stáhta almmolaš visttiid šilljus,  stáhtaleavgga, mii maiddai namahuvvo lákčeleavgan.  Leavganjuolggadusain addojuvvon golggotmánu 27. 1927 oktan maŋŋelaš  nuppástusaiguin gávdnojit earret eará mearrádusat das, mat leat stáhta almmolaš visttit,  virggálaš norgalaš leavgabeaivvit (14 virggálaš leavgabeaivvi leat), goas ja mo leavga  galgá gessojuvvot stággui ja geavahuvvot (mielddus 5).    Leavganjuolggadusaid mielde lea dušše geasku levget stáhtaleavggain (lákčeleavggain) stáhta almmolaš visttiin virggálaš norgalaš leavgabeivviin. Liikká lea  dábálaš, ahte gielddat čuvvot leavganjuolggadusaid ja levgejit leavgabeivviin  našuvnnalašleavggain (gávpeleavggain).     Mii gusto árvodássemii, de lea riikkaidgaskasaš geavat ja njuolggadusat levgemii nu,  ahte vieris riikka leavga ii sáhte gessojuvvot stággui almmá danhaga, ahte maiddái  našuvnnalaš leavga gessojuvvo stággui ja oa ¶
u gudnebáikki. Geahča muđui mildosis  (mielddus 5) eanet čuvgehusaid Norgga leavganjuolggadusaid birra. ¶
10.1. Levgen - dearvvahus ”Riikkaidgaskasaš leavgaárbevieru” mielde lea levgen dearvvaheapmi. Levgen ii leat  politihkalaš čalmmusteapmi, muhto dearvvahus sámiide omd. sin našuvnnalašbeaivve.     Leavggas dovdomearkan leat moanat ruohttasat. Leavggat (fánat) ja vearjomearkkat  geavahuvvojedje soahtamiin čalmmustandihtii, gos soalddáhiid iešguđet soahteveahka  lei. Norggas lei gonagasa mearkaalmmái virgeolmmoáš, geas lei alla árvodássi.  Leavggat čájehedje, gii guhtege eanaviidosa háldii, ja dát vierru maiddái gustui  eanaviidosii iehčanas stáhtas. Nuppi máilmmesoađi vuolde nappo ii levgejuvvon-ge  Norggas norgalaš leavggain miessemánu 17. ja eará allaáiggebeivviin.     Dán áigái levgejuvvo, go lea moraš ja illu, guktuid oktavuođain gudnejahttojupmin  sutnje dahje dasa, man dihtii levgejuvvo. Soames oktavuođain adnojuvvojit eará  leavggat norgalaš leavgga bálddas dearvvahussan. Álbmogiidgaskasaš konfereanssain  biddjojuvvojit leavgalatnit/leavgaráiddut, main buot oassálastinašuvnnat leat  ovddastuvvon. Juos almmolaš, fylkkagielddalaš dahje gielddalaš institušuvnnas leat  máŋga leavgačuoldda, de lea dábálaš ahte ii levgejuvvo dušše norgalaš leavggain,  muhto maiddái olgoriikkalaš gussiid leavggain. Seamma vuogit leat oaidnimis priváhta  dilálašvuođainge. Dávjá oidno, ovdamearkka dihtii, ahte hoteallat gesset eará riikkaid  našuvnnalašleavggaid čalmmustandihtii hávskás bures boahtima olgoeatnam gussiide.     Sámi riepmobeivviin levgen berre adnojuvvot gudnejahttojupmin sámi našuvdnii. Juos  sámiid leavga geavahuvvo, de berre symbolalaččat áddejuvvot ilučájeheapmin, dá ¶
aid  dearvvahussan sámiide, sámiid positiiva dovddastussan ie ¶
aset sámi identitehta. 10.2. Sámi leavgga geavaheami láhkavuođustus Sámi leavga dohkkehuvvui Sámiid konfereanssas Åres borgemánu 15. 1986. Leavgga  leat das rájes geavahan Norgga, Suoma ja Ruoŧa sámedikkit, Ruošša sámi  organisašuvnnat, gielddat ja fylkkagielddalaš institušuvnnat gullevaš riikkain. Leavga  geavahuvvo virggálaš našuvnnalaš leavgabeivviid, sámi leavgabeivviid ja eará  allaáiggálaš dilálašvuođain.    Dasgo sámi leavga lea dohkkehuvvon Sámiid konfereanssas ja váldojuvvon atnui, de  lea dárbbašmeahttun čađahit dohkkehanproseduraid Norggas. Almmatge lea  dárbbašlaš heivehit oktii dálá geavada ja norgalaš lága. Láhka levgema birra gielddaid  almmolaš visttiin ferte danin heivehuvvot oktii sámi leavgga geavaheami gustojeaddji  geavadiin. Maddái lea dárbu leavgga geavahusa dásset ja heivehit virggálašvuhtii, e.e.  nu ahte galgá leat áibbas čielggas mo leavga lea oaidninhámis. Lágateknihkalaš beliid  ferte lagabuid árvvoštit.     Bargojoavku rávve gielddaid ráhkadit levgennjuolggadusaid, mat maiddái siskkildit  levgema sámi leavggain ja levgema sámi leavgabeivviid. ¶
10.3. Leavgga árvodássen Sámi leavga lea oktasaš sámiide Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja lea danne  sámi álbmoga oktasaš dovdomearkan. Leavga berre árvodásis boahtit ovddabeallái  norgalaš gieldda- ja fylkkaleavggaid ja vejolaš guvllolaš leavggaid, muhto Norgga  leavgga maŋábeallái.    Gaskaboddosaš njuolggadusat dadjet, ahte sámi leavga árvodássejuvvo maŋábeallái  našuvnnaid, mat ovddastit siskkit iešstivrejumi (Ruonáeana, Ålánda ja Fearsullot),  muhto ovttadásis Norgga girku leavggain. Bargojoavku ii oainne makkárge áigaga  dieinna lágiin árvodásset sámi leavgga njuolggadusain. Juohke dilálašvuohta mearrida  ieš, mo leavggat árvodássejuvvojit guđet guimmiid ektui. Váldonjuolggadussan  árvodássejuvvo ie ¶
as leavga ovddimu ¶
ii. Leavggaid árvodássen dáhpáhuvvá  riikkaidgaskasaš dábiid mielde. 10.4. Sámi álbmotbeaivi virggálaš norgalaš leavgabeaivin Bargojoavkku Sámedikki ovddasteaddji evttoha, ahte guovvamánu 6. beaivi, sámiid  álbmotbeaivi, šaddá virggálaš norgalaš leavgabeaivin. Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eanaviidosa ala – dá ¶
aid ja sámiid – ja danne lea lunddolaš,  ahte juobe okta virggálaš norgalaš leavgabeaivi lea dervvahussan sámi veahkadahkii.    Gielda- ja guovludepartementta ja Olgoriikkadepartementta ovddasteaddjit  bargojoavkkus oaivvildit, ahte diekkár evttohus ii galggašii ovddiduvvot vuos, ja  čujuha baicca leavganjuolggadusaid § 4, 3. oassái, mii rahpá vejolašvuođa dasa, ahte  sáhttá maiddái levgejuvvot stáhtaleavggain ”eará allaáiggálaš ja riemolaš  dilálašvuođain našuvnna siskkabealde”. 10.5  Sámi leavgga geavahusa dieđut Dát ráporta galggašii nagudit juohkit govdagis dieđuid sámi leavgga geavahusa hárrái.  Ráporta galgá gávdnut ODIN:as ja Sámedikki interneahttasiidduin.    Sámediggi ja Gielda- ja guovludepartementa galggašeibba meroštit livččego vuogas  válbmet lasi diehtojuohkima, ovddimustá gielddaid váras, omd. brošira hámis.  Sámediggi lea muđui njulges ásahus vástidit ga ¶
aldagaide mat gusket sámi leavgga  geavahussii. ¶
11.1. Sámi leavgga geavaheami láhkavuođustus Bargojoavku evttoha, ahte láhka levgema birra gielddaid almmolaš visttiin addojuvvon  geassemánu 29. 1933 nr. 2, heivehuvvo oktii sámi leavgga geavaheami gustojeaddji  geavadiin. Bargojoavkku evttohusa láhkateknihkalaš beliid ferte suokkardit lagabuid. ¶
11.2. Sámi leavgga geavahannjuolggadusat Norggas Lassin dasa ahte rievdadusat bohtet láhkii mii hálde gielddaid almmolaš visttiid  levgema, lea dárbu njuolggadusaid bokte dahkat virggála ¶
an sámi leavgga geavahusa.  Láhkateknihkalaš beliid ferte meroštit lagabuid.     Bargojoavku evttoha, ahte čuovvovaš njuolggadusat mearriduvvojit sámi leavgga  geavaheapmái:    1. Dohkkeheapmi  Sámi leavga dohkkehuvvui Sámiid 13. konfereanssas Åres 15.8.1986. Leavga lea das  rájes leamaš anus. Sámi leavga lea dohkkehuvvon geavahuvvot gielddaid almmolaš  visttiin ja giddodagain, dahje visttiin ja giddodagain maid eanaš geavahit gielddalaš  institušuvnnat . 2. Árvodássen  Sámi leavga lea oktasaš sámiide Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas ja lea danne  sámi álbmoga oktasaš dovdomearkan. Sámi leavga árvodássejuvvo maŋábeallái  norgalaš leavgga, muhto ovddabeallái norgalaš gieldda- ja fylkkaleavggaid ja vejolaš  guvllolaš leavggaid.    Sámi leavga árvodássejuvvo norgalaš leavgga maŋábeallái virggálaš norgalaš  leavgabeivviid ja virggálaš norgalaš dilálašvuođain, main levgejuvvo. Sámi leavga  árvodássejuvvo maiddái našuvnnalašstáhtaid leavggaid maŋábeallái. Dakkár  dilálašvuođain main sámit leat bovdejeaddjin stuorát riikkaidgaskasaš konferensii, lea  lunddolaš ahte sámi leavga biddjojuvvo isit- ja eamitleavgan bálddalagaid norgalaš  leavggain ja árvodássejuvvo guosseeatnamiid našuvnnalaš leavggaid ovddabeallái.    3. Levgen  Gielddat ja fylkkagielddat mearridit ie ¶
a, áigotgo ja olugo áigot geavahit sámi leavgga.  Sáhttá geavahuvvot oktanaga norgalaš leavggain dahje okto nai. Sámi leavggain sáhttá  maiddái levgejuvvot gaskustággui.    4. Buorre leavgavierru  Sámi leavga lea sámi álbmoga dovdomearka, masa čatnašuvvá allaáiggálašvuohta ja  mii galgá gieđahallojuvvot gudnejahttojumiin. Sámi leavgga geavaheapmi (geassin/  luoitin) ja sámi leavgga gieđahallan čuovvuba norgalaš leavgga leavganjuolggadusaid. ¶
Buorre leavgavierru mearkkaša maiddái, ahte čuvvojuvvo čavges geavat ja láhtten,  dalle go leavga lea anus gávppálaš dilálašvuođain.    5. Ga ¶
aldagat sámi leavgga geavaheamis divvojuvvojit Sámediggái. ¶
11.3. Sámi álbmotbeaivi virggálaš norgalaš leavgabeaivin Sámedikki ovddasteaddji bargojoavkkus evttoha, ahte guovvamánu 6., sámiid  álbmotbeaivi, šaddá virggálaš norgalaš leavgabeaivin.     Gielda- ja guovludepartementta ja Olgoriikkadepartementta ovddasteaddjit eai doarjjo  evttohusa, ja čujuhit leavganjuolggadusaid § 4, oassái 3, mii addá vuogasvuođa levget  maiddái stáhtaleavggain “eará allaáiggi ja riemu dilálašvuođain nášuvnna siste” . ¶
Mildosat: 1.  Sámekonfereanssa mearrádus borgemánu 15. beaivvi, 1992; sámi álbmotbeaivi,  sámi leavgabeaivvit, sámi álbmotlávlla  2.  Sámi soga lavlla man Sáppá Issát/Isak Saba čálii   3. Sámeleavga – dieđáhusat Sámiráđis  4. Logahallan mii čájeha gielddaid maidda bargojoavku lea váldán oktavuođa  sámi leavgga geavheamis ¶
Leavggat ja leavganjuolggadusat – Olgodepartementta dieđáhus ¶
GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA ¶
SÁMI ČÁLAMEARKAČOAHKKI JA IT ¶
BARGOJOAVKKU RAPORTA ¶
Guovvamánnu 2002 ¶
1 ¶
DUOGÁŠ........................................................................................ 3 ¶
1.1 ¶
Teknihkalaš čuolmmat .........................................................................3 ¶
1.2 ¶
Riikkaidgaskasaš soahpamušat ja riikkagottálaš láhkamearrádusat ¶
3 ¶
2 ¶
BARGOJOAVKKU ČOAKKÁDUS JA MANDÁHTTA ................... 6 ¶
eNORGE ........................................................................................ 7 ¶
4 ¶
SÁMEGIELA GEAVAHEDDJIID ČUOLMMAT ALMMOLAŠ REGISTARIIN JA HÁLDDAHUSAS ..................................................... 9 ¶
4.1 Brønnøysundregistarat...............................................................................9 4.1.1 Dárbbut ...........................................................................................9 4.1.2 Hehttehusat .....................................................................................9 4.1.3 ¶
Árvvoštallan Báikenammalága ektui ..............................................9 4.1.4 Loahpahus .....................................................................................10 ¶
4.2 ¶
Girjerádjosuorgi .................................................................................10 4.2.1 ¶
Čuolmmat......................................................................................10 4.2.2 ¶
Čovdosat .......................................................................................11 ¶
5 ¶
OPPALAŠ ČOVDOSAT - UNICODE ........................................... 12 ¶
5.1 ¶
Čuolmmat vaikko vel Unicode lea sisabuktojuvvon ........................13 ¶
5.2 ¶
8-bits čálamearkačoahkki...................................................................13 ¶
6 ¶
ODIN JA EARÁ ALMMOLAŠ DOKUMEANTTAT ....................... 14 ¶
6.1 ¶
Gáibádusat almmolaš neahttabáikkiide ...........................................14 ¶
7 ¶
BOALLOBEAVDI ......................................................................... 15 ¶
8 ¶
ÁRVVOŠTALLAMAT ................................................................... 16 ¶
9 ¶
BARGOJOAVKKU NEAVVAGAT ............................................... 17 ¶
1 Duogáš ¶
Sámi giella ja kultuvra lea ođđasis ealáskeamen maŋŋil go guhkes áiggi lea  sordojuvvon ja dáruiduhttojuvvon. Sámegiela árjjálaš geavaheapmi lea  guovddážis sámi kultuvrra gárgedeamis ovddasguvlui. Norga lea riikkaidgaskasaš soahpamušaid nannemiin ja riikkagottálaš láhkamearrádusaiguin  geatnegahttán iežas álggahit doaibmabijuid mat suodjalit ja nannejit sámegiela.  Gielda- ja guovlodepartemeanta čujuha St.proposišuvnnas nr. 1 (2000-2001)  ahte sámegiela seailluheami ja viidásetgárgedeami dihtii lea dárbbašlaš ahte  sámegiella šaddá doaibmi giellan máŋgga arenas, ee. IT siskkabealde. ¶
1.1 Teknihkalaš čuolmmat ¶
Davvisámi alfabehtas leat čieza bustáva mat eai gávdno dáru alfabehtas. Dát  leat á, č, đ, ŋ, š, ŧ ja ž ¶
1 ¶
. Dássážii leat sierraprográmmat geavahuvvon vai sáhttá  čállit sámi čálamearkkaid dihtoriiguin. Dát sierraprográmmat leat leamaš sihke  divrasat ja teknihkalaččat čuolmmalaččat sámi dihtorgeavaheddjiide. Čovdosat  eai leat dássážii leamaš dohkálaččat data lonohallamii prográmmaid ja iešguđet  geavaheddjiid gaskkas. Dat leat ovdehan ahte sámegiel elektrovnnalaš dokumeanttaid vuostáváldiide leat installerejuvvon ovttalágan sierraprográmmat. Ii  leat guhkes áigi gollan das rájes go ii lean vejolaš geavahit sámegiela interneahtas dahje e-poasttas.    Čuolmmat sierračálamearkkaiguin ja IT:in lea váttisvuohtan eanaš eurohpalaš  gielaide mat eai geavat eŋgelas alfabehta. Čuolbma lea gávdnon das rájes go  čállinmašiidna bođii. EDG:a sisabuktimiin joatkašuvve váttisvuođat. ¶
1.2 Riikkaidgaskasaš soahpamušat ja riikkagottálaš láhkamearrádusat ¶
Artihkal 27 FN-konvenšuvnnas 1966 nanne: Stáhtain gos gávdnojit čearddalaš, oskkoldatlaš dahje gielalaš veahádagat, ii galgga sis geat gullet dákkár veahádagaide gildojuvvot vuoigatvuohta ovttas iežaset joavkku nuppiid miellahtuiguin, dikšut iežaset kultuvrra, dovddastit ja bálvalit iežaset oskkoldaga, dahje gea Dát soahpamuš lea guovddášlaš dasgo čuovvu olmmošvuoigatvuođalágas 1999  ahte soahpamuš galgá gustot norgalaš láhkii. ¶
1 ¶
akseanta-a , tsje, the, eng, esj, ŧe (čuojuskeahtes the) ja edsj. ¶
ILO-soahpamuš nr. 169 Eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain nannejuvvui Norggas geassemánu 20. 1990. Artihkkalis 28  čuožžu čállojuvvon ee.: ¶
3 . Galget mearriduvvot doaibmabijut seailluhan ja ovddidan dihtii álgovuolggalaš gielaid gárgedeami guoskevaš álbmogiidda. ¶
Eurohpalaš lihttu guovllu- dahje veahádatgielaid birra mearriduvvui Eurohparáđis skábmamánu 5. 1992. Mieđáhus Norgga nannemii addojuvvui gonagaslaš resolušuvnna golggotmánu 1. 1993 bokte. Lihttu bođii fápmui njukčamánu 1. 1998.       Lihtu ulbmilin lea suodjalit veahádatgielaid vai dáinna lágiin seailluhuvvo eurohpalaš kultuvra čoakkáduvvon ja máŋggašlájagin. Mii čujuhit erenoamážit  soahpamuša artihkkalii 7: [Á]ššeoasálaččat [galget] vuođđudit politihkaset, láhkamearrádusaidoaimmas. ¶
Oassi III veahádatgiellalihtus sisdoallá viidát ja bienalaččat mearrádusaid mat  bidjet čielga geatnegasvuođaid eiseválddiide geavahit veahádatgielaid iešguđetlágan surggiin, earret eará oahpus, riektelágádusas ja almmolaš hálddahusas.  Norgga guovdu lea lihtu III. oassái addojuvvon váikkuhus sámegillii nannema  bokte. ¶
Vuođđolága §110 a álggaha geatnegasvuođa stáhtalaš eiseválddiide láhčit  dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá ”váfistit ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima” . ¶
Láhka Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) mearriduvvui geassemánu 12. 1987. Lága juksanmearrin lea láhčit dilálašvuođaid nu  ahte sámit ieža sáhttet váfistit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimeaset.  Lága kapihtal 3 sámegiela birra bođii fápmui ođđajagemánu 1. 1992. Láhkaevttohusa duogážin lei ahte sámegiela geavaheapmi ovdal lei maŋásmannamin, ja  ahte dát uhkidii olles sámi kultuvrra leahkima. Sámelága ulbmilin lea váfistit  sámegiela vuđđosa ja láhčit dilálašvuođaid sámegiela viidásetgárgedeapmái ja  lasi geavaheapmái. Láhka galgá maiddái váfistit ássiide vuođđovuoigatvuođaid  sámegiela geavaheami hárrái.    Sámelága kap. 3 njuolggadusat vuođđuduvvet dan vuođđooidnui ahte sámi ja  dáru giella leat ovttaárvosaččat ja sehtet leat dásseárvosaš gielat, gč. Ot.prp. nr.  60 1989-90. Eanaš konkrehta njuolggadusat dásseárvvu birra galget ¶
čađahuvvot sámegiela dárkileappot mearriduvvon hálddahanguovllus.  Njuolggadusat gustojit vuolggasajis sihke stádalaš ja gielddalaš orgánaide, ja  mearkkašit ovdamearkka dihtii viiddiduvvon rievtti sámegiela geavahit  riektelágádusas, ja ahte lágat ja láhkaásahusat main olles sámi veahkadat dahje  oasit dás erenoamážit beroštit galget jorgaluvvot sámegillii. ¶
2 Bargojoavkku čoakkádus ja  mandáhtta ¶
Bargojoavku nammaduvvui golggotmánu 19. 2000 čuovvovaš mandáhtain: Bargojoavku galgá ráđđehusa IT-vuoruheami, eNorge, plána vuođul kártet dárbbuid, čuolmmaid ja hehttehusaid sámi čálamearkačoahki geavaheamis IT-oktavuođas. Dát gusto davvisámi čálamearkačoahki geavaheapmái prográmmagálvvuin ja registariin. Evttohusat galget leat vuođusin doaibmabijuide eNorge-plánii. Sámediggi, Bargo- ja hálddahusdepartemeanta, Girko-, oahppo- ja  dutkandepartemeanta, Kultuvradepartemeanta ja Ealáhus- ja  gávpedepartemeanta bovdejuvvojedje searvidit bargojoavkkus.     Čuovvovaččat leat searvidan čoahkkimiin:     Bargo- ja hálddahusdepartemeanta ¶
Dieđihanráđđeaddi Kirsti Aarseth, Finnmárkku fylkkamánni     Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta ¶
Ráđđeaddi Sverre O. Johansen ¶
Ráđđeaddi Ketil Nordgård    Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶
Vuolitdirektor Ninni Kate Rognli ¶
Vuosttaskonsuleanta Erik Mosli    Kultuvradepartemeanta ¶
Ráđđeaddi Eivind Lorentzen ¶
Vuosttaskonsuleanta Marie Helene Korsvoll    Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ¶
Vuosttaskonsuleanta Espen Arneberg Børset    Sámediggi ¶
Vuolitdirektor Rune Fjellheim ¶
Vuosttaskonsuleanta Pål Hivand    Bargojoavku lea doallan golbma čoahkkima. Sámediggi searvidii videokonfereanssa bokte. ¶
3 e Norge ¶
eNorge lea ráđđehusa informašuvdna- ja diehtoservodaga gárgedeami hoahpu- heami oppanasplána Norggas. eNorge veršuvdna 1.0 ovdanbuktojuvvui geassemánus 2000. Plána čuovvoluvvui veršuvnnain eNorge 2.0 juovlamánus 2000  ja eNorge 3.0 geassemánus 2001. Eambbo informašuvnna oainnát dáppe:  www.enorge.dep.no    Jorri plána ferte oktilaččat ođasmahttojuvvot dovdáhuvvon dárbbuid mielde.  Maŋŋil go eNorge 1.0 ovdanbuktojuvvui, de čujuhuvvui omd. ahte váilot  doaibmabijut mat áimmahušašedje ja viidásetgárgedivčče sámegiela, ja čujuhuvvui ahte gielddasuorgi lea beare uhccán guovdilastojuvvon. Veršuvnna 2.0  rájes lea geahččaluvvon áimmahuššat dáid váilliid.     Plánas daddjojuvvo ee.: […]Globaliseren dahká maiddái gielalaš hástalusa. Dáru giela áimmahuššan lea deaŧalaš, seammás go mii fertet diktit iežamet riggudahttojuvvot gielalaš váikkuhusas olggul. Ráđđehus háliida dialoga Sámedikkiin váfistan dihtii sámi giela ja sisdoallobuvttadeami, ja atná deaŧalažžan bargat giellanannema beales viiddis áddejumis. Sisdoallobuvttadeapmi ja giellateknologiija leat deaŧalaš vuoruhanduovdagat. Ráđđehus áigu leat mielde váikkuheamen ahte norgga kulturháhkkit – maiddái šáhkkemediat – ovddaldastet kultuvrralaš ja ekonomalaš gáibádusaid maid informašuvdnaservodat bidjá.[…] Dasto daddjojuvvo: ¶
[ ¶
…]Lea maiddái stuorra bargu gárgedit sámi sisdoalu nehttii ja áimmearkkaide prográmmagálvvuin ja registariin, ¶
2.1.7 Árvvoštallat ráhkadit giellapolitihkalaš doaibmabijuid sámi gillii ja IKT:i. Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas lea ovddasvástádus čuovvovaš  doaibmabijuin e Norges: 3.2.9 Gárgedit infrastruktuvrra stádalaš sámi joatkkaskuvllain. 3.2.10 Gárgedit digitála oahppaneavvuid sámegillii. ¶
3.2.11 Gárgedit sámi skuvlaneahta. ¶
Máŋga projeavtta leat doaimmas čuovvolan dihtii doaibmabijuid, erenoamážit  sámegiel digitála oahppaneavvuid hárrái. ¶
4 Sámegiela geavaheddjiid čuolmmat almmolaš registariin ja  hálddahusas ¶
Ráđđehus lea bidjan juksanmearrin ahte elektrovnnalaš bálvalusat galget leat  váldočoavddusin hálddahusas 2003 mielde. Vai sámegielat geavaheaddjit  ollásit galget sáhttit atnit dán, de lea ovdehussan ahte sámi čálamearkačoahkit  sáhttet geavahuvvot buot lađđasiin. ¶
4.1 Brønnøysundregistarat ¶
Brønnøysundregistarat (Brønnøysundregistrene) leat Norgga guovddášlaš logahallamat main lea ovddasvástádus máŋgga stádalaš edg-logahallamis. Dát  leat: ¶
Rehketdoalloregi sttar (Regnskapsregisteret), Kon kursaregisttar (Konkursregisteret), N áittoslihttoregi sttar (Ektepaktregisteret), Div at- g uovddáš (Gebyrsentralen), Vealgeortnetregi sttar (Gjeldsordningsregisteret), Ovttadatregisttar ( Enhetsregisteret) , Bajásčuvgehusregisttar (Oppgaveregisteret) ¶
, ¶
EMAS (biraslogahallama eaktodáhtolaš ortnet) ja Biv- diidregistta r (Jegerregisteret). ¶
4.1.1  Dárbbut ¶
Leat ovdanbuktojuvvon sávaldagat ja gáibádusat beassat geavahit sámi čálamearkačohkiid firpmánamaid logahaladettiin ovttadatregistarii. ¶
4.1.2 Hehttehusat ¶
Ovttadatregistarat eai leat suovvan geavahit sámi čálamearkkaid firpmánamaid  logahaladettiin. Vuođustussan lea leamaš ahte dát ii leat teknihkalaččat vejolaš,  ja ahte sámi čálamearkkat dagahivččii ohcama váttisin, sihke sisriikkas ja olgoriikkas. ¶
4.1.3  Árvvoštallan Báikenammalága ektui ¶
Lea jerrojuvvon sáhttágo Báikenammalága vuođul skihkket Børnnøysundregistariid logahallat fitnodatnamaid sámi čálamearkkaiguin. Báikenamaid geavaheapmi lea ásahallojuvvon Báikenammalága §:s 3 ja láhkaásahusas suoidnemánu 5. 1991 nr. 456 kapihtal III. § 3 vuosttas lađas vuosttas čuokkis nanne  ahte ”Go báikenama čállinvuohki lea mearriduvvon dán lága mielde ja simolaš orgánat, searvvit maid almmolašvuohta eaiggáduššá ollásit, ja vuođđu ¶
dusat maid almmolašvuohta lea ceggen…” Dát mearkkaša ahte leat dušše  orgánat main lea čatnašupmi stáhtii dahje gildii main lea geatnegasvuohta geavahit báikenama mearriduvvon čállinvuogi doaimmastis. Priváhta riektesubjeavttat eai dárbbaš atnit báikenama almmolaččat mearriduvvon čállinvuogi  juos dain eai leat almmolaš hálddahandahkamušat. Almmolaš orgánat leat  geatnegahttojuvvon geavahit báikenama čállinvuogi mii lea mearriduvvon  njuolggadusaid §:s 6 ja mat leat čállojuvvon sisa báikenammaregistarii. Eará  oktavuođain galget nammahámit mat ledje almmolašvuođa anus dalle go láhka  gustogođii, geavahuvvot.     Sámi ja suoma báikenamaid geavaheapmái leat lágas dárkilet njuolggadusat §:s   3 nuppi lađđasis. Doppe daddjojuvvo ahte ”Sámi ja suoma báikenamaid maid báikki olbmot atnet, galgá dábálaččat almmolašvuohta geavahit kárttain, galbbain, logahallamiin jdd., oktan vejolaš dáru nammahámiin.” Oktiigeassun sáhttá dadjat ahte almmolašvuohta lea geatnegahttojuvvon geavahit sámi báikenamaid mat leat mearriduvvon báikenammalága mielde ja mat  čužžot čállojuvvon báikenammaregistaris. Nama mearridettiin galgá geavahit  sámegiela gustojeaddji riektačállinprinsihpa, gč. § 4, juoga mii sáhttá mearkkašit sámi čálamearkkaid geavaheami. Vuolggasadjin šaddá dalle ahte almmolaš orgánat fertejit geavahit sámi čállinvuogi oktan sámi čálamearkkaiguin  doaimmasteaset. Geatnegasvuohta gusto dušše doppe gos almmolaš orgána  atná báikenama báikki namman, ovdamearkka dihtii adreassaid čáledettiin jdd.  Doppe gos báikenamma lea oassin doaimma dahje sullasačča namas, de ii ásahala báikenammaláhka dán doaimmanama čállinvuogi. Seamma láhkai gusto  firpmánamaide. Dát boahtá ee. ovdan Ot. prp.:s. nr. 66 (1988-89) siidu 7 gos  daddjojuvvo ahte ”Lávdegoddi lea árvvoštallan galgágo spiehkastuvvot muhtun nammajoavkkuid hárrái, ja evttoha ahte sohka- ja firpmánamat prinsihpalaččat ja juridihkalaččat leat eará dilis.” ¶
4.1.4 Loahpahus ¶
Leat leamaš jearaldagat sáminamat firpmáid logahallama birra almmolaš registariidda. Čuovvu das mii bajábealde lea daddjojuvvon ahte báikenammaláhka ii atte láhkavuđđosa geatnegahttit registara logahallat doaimmanama sámi  čálamearkkaiguin vaikko báikenamma lea oassin doaimmanamas. Registtar lea  goitge geatnegas logahallat ovdamearkka dihtii doaimma čujuhusa báikenama  mearriduvvon čállinvugiin. Diekkár oktavuođain lea registtar nappo geatnegas  geavahit sámi čálamearkkaid juos dat leat oassin báikenamas. Dainna fertejitge  registariin leat sámi fonttat, juoga mii dahká ahte dat sáhttet čállit maiddái  doaimmanama sámi čálamearkkaiguin, vaikko dain ii leat geatnegasvuohta dan  dahkat báikenammalága mielde. ¶
4.2 Girjerádjosuorgi ¶
4.2.1  Čuolmmat ¶
Sámi bibliografiija oktavuođas lea Našuvnnalašbibliotehka (Nasjonalbiblioteket) Ruovada ossodagas logahallanvuogádat mii giehtaguššá sámi čálamearkkaid (girjerádjovuogádat MicroMarc oktan lasseprográmmain ”Samtast”).  Sámi čálamearkkat eai almmatge ovdanbuktojuvvo olbmuide interneahtas. Vai  data šaddá dábuhahttin olbmuide, de eksporterejuvvojit dat Našuvnnalašbibliotehka Trip-vuođu bokte. Trip-vuođđu dahká vuđđosa Sámi bibliografiija ovdanbuktimii interneahtas. Dál lea čuolbman ahte sámi čálamearkkat eai ovdanbuktojuvvo rivttes láhkai eai Trip-vuođus, interneahtas eaige CD-rom:s. Dát  sáhttá addit dakkár boasttu gova ahte vuođđu ii ane sámi čálamearkkaid. Deaddiluvvon muhttašumiin gal leat buot čálamearkkat riekta.    Našuvnnalašbibliotehkka, Ruovada ossodat, logahallá maiddái sámi dokumeanttaid BIBSYS:i. Ieš logahallanvuogádagas BIBSYS logahallojuvvojit  sámi čálamearkkat riekta, muhto BIBSYS iežas sierramearkkaid logahallanstandárddaid mielde. Dál lea dilli dakkár ahte čálamearkkat eai ovdanbuktojuvvo riekta, eai ozadettiin vuođus eaige ozadettiin interneahtas. ¶
4.2.2  Čovdosat ¶
BIBSYS ovdanbuktojuvvui á rrat 2000s čoavddusin mii vuođđuduvvá Sámedikki sámegielčovdosii LEVI. Juos olmmoš installere LEVI, de sáhttá logahallat sámi čálamearkkaid riekta, ohcat sámi čálamearkkaid vuođul ja oažžut ovdan sámi čálamearkkaid ozadettiin. Geavaheaddjit geat eai leat installeren  LEVI, ožžot sámi čálamearkkaid guoros mearkan. MicroMarc ođđaset  veršuvnnat, mat leat Windows:i vuođđuduvvan, eai doarjjo LEVI. Danne lea  dát čoavddus gaskaboddosaš. Našuvnnalašbibliotehkas lea háhkun ahte Sámi  bibliografiija galgá molsut MicroMarc:a BIBSYS:in juos BIBSYS sáhttá fállat  dohkálaš čovdosiid ee. sámi čálamearkkaid hárrái. Sullasaš čovdosiid berrejit  eará girjerádjoinstitušuvnnat, daid gaskkas Sámi sierrabibliotehkka, árvvoštallat. ¶
5 Oppalaš čovdosat - Unicode ¶
Nugo čájehuvvon bajábealde, de leat máŋga geavatlaš čuolmma sámi sierramearkkaid geavaheamis.   Prográmmagálvu lea ja lea leamaš vuođđuduvvan eŋgelas alfabehtii. Gielaide  mat eai vuođđuduva eŋgelas alfabehtii, leat leamaš iešguđetdásat čuolmmat  prográmmagálvvu geavaheamis. Dát gusto máŋgga eurohpalaš gillii, daid  gaskkas dárogillii ja vel eanet sámegillii (davvisámegillii) ¶
2 ¶
. Čoavdin dihtii dáid čuolmmat lea gárgeduvvon ođđa ISO-standárda, gohčoduvvon Unicode 10646. ISO máksá The International Organization for  Standardization. ISO lea standárdiserenorgánaid máilmmeviidosaš  organisašuvdna mas leat miellahtut 130 riikkas, okta guhtege riikkas. ¶
3 ¶
Dát máksá ahte standárda Unicode ii leat čadnojuvvon ovtta gávppálaš firbmái,  muhto lea standárda man buohkat sáhttet geavahit. Unicode vuođđuduvvá 16bits vuogádahkii. Dat mearkkaša ahte okta bustávva/symbola sisdoallá binára ¶
4 ¶
(guovtteoasat) logu mas leat 16 lohkomearkka. Dainna lea sadji 2 ¶
16 ¶
=65536  merkii ovtta standárdda siskkabeallái. Ovdal leat geavahan 7 dahje 8 bits mearkačohkiid. Dat mearkkaša ahte ovtta standárdda siskkabealde lea leamaš 2 ¶
7 ¶
=  128 dahje 2 ¶
8 ¶
=256 mearkka geavaheapmái. Vai čáhkada buot bustávaid, mearkkaid ja symbolaid, de leat ovdal ferten leat iešguđetlágan standárddat, miellasepmosit iešguđet gillii ¶
5 ¶
. Dát lea mielddisbuktán čuolmmaid geavaheddjiide,  erenoamážit konverteremis ja kommunikašuvnnas geavaheddjiid gaskkas. ¶
Unicode juohká juohke čálamerkii erenoamáš logu, beroškeahttá guđe vuođđolávddi dahje giela olmmoš geavaha. Njunušsearvvit prográmmagálvoindustriijas leat bidjan doibmii dahje leat bidjamin doibmii Unicode-standárdda.    Unicode dorjot máŋga operatiivavuogádaga, ođđaáigásaš neahttaloganat ja  máŋga eará buktaga. Unicode-standárdda gárgedeapmi ja bargoneavvuid dábuhahttivuohta mat dorjot dan, adnojuvvojit mávssolažžan teknologiija gárgedeamis prográmmagálvvuid várás. Unicode dahká vejolažžan geavahit  prográmmagálvvu dahje lohkat dihto webbáikki beroškeahttá vuođđolávddis,  gielas ja riikkas almmá dađe eanet rekonstrukšuvnnahaga. Dat dahká vejolažžan giktit data máŋgga iešguđetlágan vuogádaga čađa, almmá bilikeahttá  daid. ¶
2 ¶
Julevsámegiella ja oarjelsámegiella čállojuvvojit seamma bustávaiguin go dárogiela  alfabehtasge leat. ¶
3 ¶
Norga lea ovddastuvvon Norgga Standárdiserenlihtu (Norges Standardiseringsforbund, NSF)  bokte. NSF lea oktasašorganisašuvdna mii sisdoallá vihtta standárdiserenorgána; Norsk allmennstandardisering (Norgga dábálašstandárdiseren), Norsk byggstandardiseringsråd (Norgga  huksenstandárdiserenráđđi), Norsk elektroteknisk komité (Norgga elektroteknihkalaš doaibmagoddi), Norsk teknologisenter (Norgga teknologiijaguovddáš) ja Post- og teletilsynet (Poasta-  ja telebearráigeahčču). NSF lea priváhta organisašuvdna mii ovddasta Norgga. Seammás leat  máŋga stádalaš orgána miellahttun iešguđetlágan standárdiserenorgánain. ¶
4 ¶
Sisdoallá dušše siffariid 0 ja 1. ¶
5 ¶
Davvisámegiela várás leat geavahan guokte standárdda, juoga mii lea dahkan čuolmmaid  stuorábun go dárbbašlaš. ¶
Unicode:s leat siste buot čálamearkkat mat adnojuvvojit sámi alfabehtas. Unicode lea dál biddjojuvvon doibmii eanemusat lávdan prográmmagálvvuide. Dát  máksá ahte olmmoš vuolggasajis galgá sáhttit kommuniseret sámi čálamearkkaiguin almmá čuolmmaidhaga. ¶
5.1 Čuolmmat vaikko vel Unicode lea sisabuktojuvvon ¶
Vaikko vel Unicode lea sisabuktojuvvo, de leat ain čuolmmat boares prográmmagálvvuin mat eat vuođđuduva dán standárdii. Dát čuolmmat eai čovdojuvvo. ¶
Eará čuolbma sáhttá leat ahte sámi čálamearkkat eai biddjojuvvo doibmii buot  fonttaide. Vaikko buot čálamearkkain lea iežaset sadji Unicode-standárddas, de  ii mávsse dát ahte buot čálatiippain lea meroštallojuvvon fonta buot bustávaide. ¶
5.2 8-bits čálamearkačoahkki ¶
Mii leat ovdalis raporttas ákkastallan 16-bits čálamearkačoahki (Unicode) sisabuktima beales. Dassážii go Unicode lea sajáiduvvan de facto standárdan, de  šaddet ain máŋga dihtorprográmma ja eará elektrovnnalaš ráhkkanusa (mobiila,  PDA, jna.) vuođđuduvvat 8-bits teknologiijai. Dan sivas bargojuvvo ain 8-bits  sámegiel čálamearkačoahki standárdiserema beales.     Ruoŧa Stáhtakantuvrra IT-infrastruktuvrra várás (Statskontoret for ITinfrastruktur)  lea doaimmaheamen standárdiserenbarggu mii čatnašuvvá  sámegiela 8-bits čálamearkačoahkkái. Norgga Sámediggi lea buktán iežas oaiviliid, eaige das leat makkárge vuosteákkat bargui ja čovdosiidda maid Stáhtakantuvra lea hábmen.    Norgga Standárdiserenlihtus (Norges Standardiseringsforbund, NSF) lea ovddasvástádus standárdiserendoaimma bajit stivrejumis ja buohtalastimis Norggas. Bargojoavku rávve Sámedikki ovttasbarggus Gielda- ja guovlodepartemeanttain, mii lea sámi áššiid bálddalasti departemeanta, doallat dialoga Norgga Standárdiserenlihtuin 8-bits čámegiel čálamearkačoahki standárdiserenáigumušain.     Gažaldat lea čuovvoluvvon davviriikkalaš čoahkkimis sámi gažaldagaid ovddasvástideaddji ministariid ja sámediggepresideanttaid gaskkas. ¶
6 ¶
Doppe sohppojuvvui ahte Davviriikkalaš virgeoapmahašorgána sámi gažaldagaid váste  galgá čielggadit vejolašvuođa ráhkadit oktasaš čovdosa davviriikkaide. Bargojoavku doarju álgaga mii dás lea dahkkojuvvon. ¶
6 ¶
Ovttasbargu lea Davviriikkalaš sáme- ja boazodoallogažaldagaid ovttasbargoorgána  (ovttasbargoorgána) jotkojupmi. Ođđa orgána ii leat vel ožžon mearriduvvot loahpalaš  virggálaš nama. ¶
6  ODIN ja eará almmolaš dokumeanttat ¶
ODIN lea oktasaš, elektrovnnalaš dieđihanbálvalus ráđđehusas ja departemeanttain. Maiddái dáppe leat leamaš dábálaš čuolmmat sámi čálamearkačoahki ja almmuheami hárrái.    Prográmmagálvvu ođasmahttima bokte galgá dál prinsihpas leat vejolaš ovdanbuktit sámegiel teavstta ODIN:s. Gielda- ja guovlodepartemeanta dadjá St.  prp. nr. 1:s (2001-2002) ahte álggahuvvo sierra sámi giellaválljen ODIN:s.  Bargojoavku diehtá dán barggu leat álggahuvvon.    Vaikko ná leage, de leat ain dihto váttisvuođat sámegiel teavstta almmuhemiin.  Okta čuolbma lea leamaš prográmmagálvu maid teakstačállit leat geavahan.  Juos geavaha boares LEVI-čovdosiid daid čovdosiid sajis mat vuođđuduvvet  Unicode:i, de oažžu váttisvuođaid sámegiel teavstta ovdanbuktimiin. Danne lea  dárbbašlaš ahte teakstačállit ja jorgaleaddjit geat barget departemeanttaid ovddas ođasmahttet prográmmagálvvuideaset. ¶
6.1 Gáibádusat almmolaš neahttabáikkiide ¶
Statskonsult árvvoštallá jotkkolaččat almmolaš neahttabáikkiid. Árvvoštallama  bohtosat ovdanbuktojuvvojit Norge.no:s.     Statskonsult:a árvvoštallan ii atte lasi čuoggáid guovttegielat čovdosiin sihke  sámegiela ja dárogiela váste. Unicode-vuođđuduvvan teknologiija addá sámi  geavaheddjiide vejolašvuođa čállit ja lohkat sámegiela neahtas. Seammás  gáržžida dat doaibmilvuođa geavaheddjiide geain leat boarráset dihtorvuogádagat. Dát dagaha ahte ”gessojuvvo” árvvoštallamis.     Bargojoavkkus lea danne dat oaidnu ahte Statskonsult:a kvalitehttakriteriijat  almmolaš neahttabáikkiide fertejit ođđasisárvvoštallojuvvot dán ektui vai vejolašvuohta sámegiel almmuheamis bálkkašuvvo árvvoštallanvuogádagas. ¶
7 Boallobeavdi ¶
Ruoŧa Stáhtakantuvrras IT-infrastruktuvrra várás dáhpáhuvvá standárdiserenbargu mii čatnašuvvá sámi boallobeavdehápmái. Norgga Sámediggi lea addán  oaiviliiddis, eaige das leat makkárge vuosteákkat bargui ja čovdosiidda maid  Stáhtakantuvra lea hábmen. Dát vaikko evttohuvvon boallebeavdi helleha  veaháš boallobeavddis maid Microsoft lea gárgedan. Dát maŋimuš vuođđuduvvá de facto standárdii, mii maiddái lea adnojuvvon ovddeš LEVI-čovdosiin.    Hellehus Microsoft:a boallobeavdečovdosa ja evttohuvvon ruoŧa stándardda  gaskkas ii dagat Sámedikki árvvoštallama mielde stuorra geavatlaš čuvvosiid.  Stáhtakantuvrra prinsihpalaš oaidnu lea ahte juohke našuvnnalaš boallobeavddis berre alfabehta leat erenoamáš boaluin – iige nu mo MS-boallobeavddis  mas ”Ŧ” ja ”ŧ” ovdanbohtet deaddilankombinašuvnna ”Alt-Gr + t” dahje ”Shift  + Alt-Gr + T” veagas. Ruoŧas leat ”Ŧ” ja ”ŧ” evttohuvvon biddjojuvvot ”Y” ja  ”y” sadjái – bustávva mii ii gávdno sámi alfabehtas.     Bargojoavku doarju Sámedikki árvvoštallamiid ahte boallobeavdehámi  standárdiseren berre vuođđuduvvat čovdosii maid Stáhtakantuvra Ruoŧas lea  gávnnahan.    Bargojoavku diehtá maiddái ahte gažaldat boallobeavddis lea ášši mainna  Norgga Standárdiserenlihttu lea bargamin. Bargojoavku rávve Sámedikki ja  Gielda- ja guovlodepartemeantta jotkkolaččat gulahallet sihke Norgga Standárdiserenlihtuin ja ovdalis namahuvvon oktasašdavviriikkalaš politihkalaš  orgánain dán áššis. ¶
8 Árvvoštallamat ¶
Geatnegasvuođat maid stáhta lea váldán badjelasas ILO-soahpamuša nr. 169,  Eurohpalaš lihtu guovllu- ja veahádatgielaid birra, ON-konvenšuvnna siviila ja  ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ja sámelága bokte, mielddisbuktet ahte  stáhta ferte láhčit dilálašvuođaid sámi giela ja čálamearkačohkiid geavaheapmái dihtoriin.     Teknologalaš gárgedus IT-suorggis lea dakkár ahte čuolmmat sámi čálamearkačohkiid ja IT hárrái guhki vuollái soitet čoavdásit almmá stádalaš mieldeváikkuheamihaga. Seammás ádjána muhtun áiggi ovdal go Unicode lea  ollásit lávdan. Danne sáhttet ain šaddat čuolmmat sámi čálamearkačohkiiguin,  erenoamážit boares datamateriála ja boares prográmmaid hárrái.    IT-suorgi ja prográmmagálvoindustriija ráđđejit eanaš priváhta oassádallit.  Danne sáhttá stáhta váldosaččat rollas bokte márkanoassádallin váikkuhit ja  hoahpuhit gárgedusa mii dahká vejolažžan čállit ja sáddet sámi čálamearkkaid  dihtoriin. Lassin sáhttet stádalaš orgánat fuolahit ahte sámi čála sáhttá geavahuvvot stáda iežas orgánaid luhtte.    Sámi čálamearkačohkiid geavaheapmái láhčin sáhttá maiddái leat miellaguoddogažaldat. Danne lea dárbbašlaš dahkat stádalaš etáhtaid dihtomielalažžan das  ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon báikenammalága mielde geavahit sámi sierramearkkaid adreassaregistariin. Unicode lávddu geažil eai leat šat teknihkalaš  hehttehusat dasa ahte dát sáhttá dáhpáhuvvat. Stádalaš etáhtat berrejit danne  ávžojuvvot dahkat sámi sierramearkkaid geavaheami ollásit vejolažžan,  maiddái lassin dasa maid láhka skihkke.    Čuolmmat mat čatnasit sámi čálamearkkaide ja IT:i leat oktasaččat Norgii,  Ruŧŧii ja Supmii. Danne lea lunddolaš ahte davviriikkalaš eiseválddit barget  ovttas hástalusaid hárrái. Juos buot davviriikkat čađahit standárdiserenbarggu  ja bidjet doibmii sisaoastingáibádusaid Unicode birra, de arvvosmahtášii dát  dihtorsuorggi doibmiibidjat vuođđolávddiid mat siskkildit sámi čálamearkkaid.    Ain dárbbašuvvojit standárdiseremat 8-bits čálamearkačohkiid hárrái. Bargojoavku doarju álgagiid mat leat dahkkojuvvon ruoŧa bealde.    Bargojoavku doarju maiddái álgagiid mat leat dahkkojuvvon boallobeavdečovdosiid standárdiserema hárrái sámegiela várás.    Lea maiddái dárbbašlaš doallat dialoga Norgga Standárdiserenlihtuin gažaldagaid hárrái mat leat váldojuvvon ovdan. Dát lea sihke Sámedikki ja guoskevaš  departemeanttaid ovddasvástádus. ¶
9 Bargojoavkku neavvagat ¶
Departemeanttat fertejit dahkat vuolit etáhtaid dihtomielalažžan das  ahte fertejit doibmiibidjat vuogádagaid mat vuođđuduvvet Unicode:i. ¶
Stádalaš sisaoastinšiehtadusat prográmmaháhkkiiguin fertejit sisdoallat  gáibádusaid ahte visot prográmmagálvu galgá doarjut Unicode – juogo  hágadettiin dahje dihto áigebaji sisa. ¶
Departemeanttat ja vuolit etáhtat fertejit ođasmahttit iežaset prográmmagálvvu vai ovdanbuktin ja áššegieđahallan šaddá vejolažžan sámegillii,  sihke interneahtas ja deaddiluvvon publikašuvnnain. ¶
Sámediggi ovttasbarggus Gielda- ja guovlodepartemeanttain čuovvola  gažaldaga 8-bits čálamearkačohkiid ja boallobeavdečovdosiid standárdiseremis davviriikkalaččat dahkan álgagiid hárrái ja Norgga Standárdiserenlihtu hárrái. ¶
sámekonvenšuvdna ¶
Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi áššedovdi joavkku álgohápmi  Geigejuvvui golggotmánu 26. b. 2005 ¶
Davviriikkalaš  sámekonvenšuvdna ¶
Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi áššedovdi joavkku álgohápmi  Nammaduvvui skábmamánu 13. b. 2002  Geigejuvvui golggotmánu 26. b. 2005 ¶
Sámás: ¶
Mielddus 3: Nils Ole Gaup ¶
Ministariidda geain lea ovddasvástádus sámi áššiin ja sámediggepresideanttaide ¶
Suomas, Norggas ja Ruoŧas ¶
Áššedovdijoavku mii nammaduvvui vai ráhkada davviriikkalaš sámekonvenšuvnna  álgohámi lea gearggahan barggus ja ovdanbidjá dáinna lágiin árvalusas.  Árvalusas lea konvenšuvdnateaksta mii siskkilda 51 artihkkala mat juohkásit  čieža kapihttalii. Dat áššit mat gieđahallojuvvojit leat gaskaneaset hui sierraláganat  luonddu dáfus ja leat siskkáldasat áššedovdijoavkkus leamaš dárkilis ráđđádallamiid  fáddán. Dat oaivilerohusat mat eai oppa hárvege leat boahtán oidnosii leat dagahan  ahte konvenšuvnna álgohámi sátnádagat muhtumin sulastahttet sierramielalaš  oaiviliid oktiimuddema, dainna lágiin artihkkal 3 Vuoigatvuohta iešmearrideapmái,  kapihttal IV Sámiid vuoigatvuohta eatnamiidda ja čáziide ja artihkkal 42 Boazodoallu  sámi ealáhussan.  Áššedovdijoavku eaktuda ahte konvenšuvnna álgohámi ja áššedovdijoavkku  árvalussii gullevaš komeanttaid joatkevaš gieđahallan dáhpáhuvvá dan golmma  ráđđehusa ja dan golmma sámedikki gaskasaš ovttasbarggus.   Dannego stáhtaid geatnegasvuođat leat árvaluvvon konvenšuvdnateavstta  mielde oppalaš hápmái stuorra sárgosiid dáfus, de áššedovdijoavku lea gávnnahan  vejolažžan árvvoštallat konvenšuvdnamearrádusaid ekonomalaš váikkuhusaid.   Áššedovdijoavkku lea ofelaštán dat sávaldat ahte galggašedje ollit oktasaš  oaiviliidda maiddái váttes áššiinge. Sierramielalaš oaivilat dahje  molssaeaktosátnádagat eai leat oassin dán árvalusas.       Oslo, golggotmánu 27. b. 2005 ¶
Carsten Smith  Jođiheaddji ¶
Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaárvalus ¶
1  Konvenšuvdnateavsttat ...................................................................................... 9 ¶
1.1 Sámegiel ¶
1.2 Dárogel ¶
2.  Nammadeapmi ja bargomearrádus ................................................................ 63 3.  Čoahkkáigeassu................................................................................................. 66 ¶
Nammadeapmi ja bargomearrádus (mandáhta) .......................................... 66 ¶
Vuolggabáikkit ja bargovuohki................................................................... 66 ¶
3.4 Dábálaš ¶
áššit................................................................................................ 67 ¶
3.5 Sámiid ¶
3.6 Riikkaidgaskasaš ¶
Sámiid sajádat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas.................................... 69 ¶
Mearkkašumit muhtun mearrádusaide........................................................ 69 ¶
3.9 Konvenšuvdnaárvalusa ¶
sisdoallu ................................................................ 69 ¶
4.  Vuolggabáikkit ja bargovuohki....................................................................... 77 5.  Dábálaš gažaldagat konvenšuvnna birra........................................................ 83 ¶
5.1 Álgosátni ..................................................................................................... 83 ¶
5.2 Vuoigatvuohtakonvenšuvdna ¶
vai rápmakonvenšuvdna?............................ 83 ¶
Gaskavuohta Ruošša sámiide...................................................................... 84 ¶
Konvenšuvnna autoritatiiva giella .............................................................. 84 ¶
6.  Sámiid birra....................................................................................................... 85 ¶
6.1 Álgosátni ..................................................................................................... 85 ¶
Historihkka sámiid birra 2. máilmmesoađi rádjai....................................... 85 ¶
6.3 Suoma ¶
sámit................................................................................................ 89 ¶
Álgosátni – definišuvdna ja lohku....................................................... 89 ¶
Almmolaš suopmelaš sámepolitihkka ................................................. 90 ¶
Sámediggi............................................................................................ 90 ¶
Sámiid eará servodatlaš váikkuhangaskaoamit.................................. 91 ¶
Boazoealáhus ...................................................................................... 92 ¶
Sámiid giellalaš vuoigatvuođat........................................................... 92 ¶
Sámiid vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide .................................... 93 ¶
6.4 Norgga ¶
sámit............................................................................................... 99 ¶
Álgosátni - definišuvdna ja lohku ....................................................... 99 ¶
Almmolaš norgalaš sámepolitihkka .................................................. 100 ¶
Sámediggi.......................................................................................... 101 ¶
Sámiid giellavuoigatvuođat .............................................................. 103 ¶
Ealáhusgeainnut ............................................................................... 105 ¶
Sámiid vuoigatvuohta luondduriggodagaide.................................... 108 ¶
6.5 Ruoŧa sámit ............................................................................................... 110 ¶
Álgosátni – definišuvdna ja lohku..................................................... 110 ¶
Almmolaš ruoŧŧilaš sámepolitihkka................................................... 111 ¶
Sámediggi.......................................................................................... 112 ¶
Boazoealáhusáirrasgottit.................................................................. 113 ¶
Boazodoallojođiheami vuoigatvuohta .............................................. 113 ¶
Sámiid vuoigatvuohta eatnamiidda ja čáziide .................................. 116 ¶
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámit – váldoáššiid buohtastahttin.................... 118 ¶
6.7 Ruošša ¶
sámit ............................................................................................. 120 ¶
Álgosátni ........................................................................................... 120 ¶
Ruošša sámi vuoigatvuođat............................................................... 120 ¶
Sámegiela oahpahus ......................................................................... 121 ¶
Ealáhussuorggit ................................................................................ 122 ¶
Oktasaš sámi orgánat ja davviriikkalaš ovttasbargu ................................. 122 ¶
7.  Riikkaidgaskasaš reaiddut............................................................................. 124 ¶
7.1 Ovdasátni .................................................................................................. 124 ¶
7.2 Doabačielggadeapmi – vealahusdoaba ..................................................... 125 ¶
ILO-soahpamuš nr. 169 iešmearrideaddji stáhtaid álgoálbmogiid ja ¶
álbmotjoavkkuid birra........................................................................................... 125 ¶
Álgosátni ........................................................................................... 125 ¶
Konsultengeatnegasvuohta, álgoálbmogiid vuoigatvuohta beassat ¶
searvat mearridanproseassaide jna.................................................................. 126 ¶
Eananvuoigatvuođat ......................................................................... 129 ¶
Ealáhusdoaimmat ............................................................................. 130 ¶
Dearvvašvuohta ................................................................................ 130 ¶
Oktavuođat ja ovttasbargu riikkarájiid rastá ................................... 131 ¶
ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra................ 131 ¶
Ovdasátni .......................................................................................... 131 ¶
SP artihkkalat 2, 3 ja 26 – vealahusa vuostái suodjalus .................. 132 ¶
SP artihkkal 27.................................................................................. 134 ¶
Olmmošvuoigatvuođaid lávdegoddi gieđahalai Suoma, Norgga ja ¶
Ruoŧa raporttaid................................................................................................ 139 ¶
ON konvenšuvdna ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra ¶
Álgosátni ........................................................................................... 141 ¶
ØSK artihkkalat 2 ja 13 - suodjalus vealahusa vuostái.................... 141 ¶
ON konvenšuvdna buotlágan nállevealahemiid heaittiheamis ................ 141 ¶
Álgu ................................................................................................... 141 ¶
Nállevealaheami lávdegotti opplaš árvalusat álgoálbmogiid ¶
vuoigatvuođaid birra ........................................................................................ 143 ¶
Nállevealaheami lávdegotti dárkomat ja árvalusat sámi eatnamiid ja ¶
resursavuoigatvuođaid birra ............................................................................ 144 ¶
ON konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra .................................... 145 ¶
Álgosátni ........................................................................................... 145 ¶
BK artihkkal 2 - suodjalus vealahusa vuostái................................... 145 ¶
BK artihkkal 17 (d) ........................................................................... 146 ¶
BK artihkkal 30 ................................................................................. 146 ¶
Mánáidlávdegotti árvalusat álgoálbmotmánáid vuoigatvuođaid birra ¶
ON konvenšuvdna buotlágan nissonvealahemiid heaittiheamis............... 148 ¶
UNESCO-konvenšuvdna vealaheami vuostá oahpahusas ........................ 149 ¶
7.10 Eurohpalaš ¶
olmmošvuoigatvuođaid konvenšuvdna.................................. 150 ¶
7.11 Eurohpáráđi nationála unnitveahkadagaid suddjejeaddji ¶
rápmakonvenšuvdna ............................................................................................. 152 ¶
7.12 Eurohpalaš guovlo- ja unnitlohkogielaid lihttu............................................. 154 ¶
7.13  Protokolla nr. 3 mii gullá soahpamuššii Suoma ja Ruoŧa searvamis ¶
Eurohpalaš Uniovdnii ........................................................................................... 155 ¶
ráđđedirektiiva 2000/43...................................................................... 156 ¶
7.15  ON konvenšuvdna biologalaš šláddjiivuođas ........................................... 157 ¶
7.16 Iešmearridanvuoigatvuohta....................................................................... 158 ¶
7.16.1   Álgosátni ........................................................................................... 158 ¶
Iešmearridanvuoigatvuohta kollektiiva olmmošvuoigatvuohtan ...... 160 ¶
7.17 ON-cealkámuša ¶
vuođđohápmi álgoálbmogiid vuoigatvuođain................ 163 ¶
Álgosátni ........................................................................................... 163 ¶
Iešmearridanvuoigatvuohta .............................................................. 165 ¶
Eanan- ja resursavuoigatvuođat....................................................... 167 ¶
Kultuvra ............................................................................................ 168 ¶
Oahpahus .......................................................................................... 169 ¶
7.17.6 Dearvvašvuohta ..................................................................................... 169 ¶
8.  Sámiid sajádat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas.................................... 171 9.  Mearkkašumit muhtun mearrádusaide........................................................ 174 ¶
9.1 Oppalaččat................................................................................................. 174 ¶
9.2 Konvenšuvnna ¶
bajilčála ............................................................................ 174 ¶
9.3 Ovdasátni .................................................................................................. 175 ¶
9.4 Guhtege ¶
mearrádus ................................................................................... 176 ¶
Mielddus 1: Váldi dahkat álbmogiidgaskasaš soahpamušaid: ruoŧŧilaš ¶
čoahkkáigeassu álgoálbmogiid birra..................................................................... 273 Mielddus 2: RUOŠŠA SÁMIID RIEVTTÁLAŠ DILLI...................................... 277 ¶
Mielddus 3: Sámi álbmoga iešmearrideami vuoigatvuohta................................ 289 ¶
Mielddus 4: Álgohápmásaš ON-julggaštus álgoálbmogiid vuoigatvuođain ¶
biddjojuvvon oktii davviriikkaid, ođđa zealándda ja sveicca árvalusain.......... 349 ¶
1  Konvenšuvdnateavsttat ¶
1.1  Sámegiel konvenšuvdnateaksta ¶
DAVVIRIIKKAID  SÁMEKONVENŠUVDNA   Suoma, Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat,      mat váldet vuhtii ¶
-  ahte sámit leat álgoálbmot golmma riikkas, ¶
-  ahte sámit leat ásaiduvvan beroškeahttá riikkarájiin, ¶
-  ahte sámi álbmogis lea iežas kultuvra ja iežas servodateallin masa gullá sierra ¶
historjá, sierra árbevierut, sierra giella, sierra ealáhusat ja sierra vuordámušat ¶
boahtteáigái, ¶
-  ahte dán golmma riikkas lea riikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovddasvástádussan addit ¶
sámiid kultuvrii ja servodateallimii dohkálaš eavttuid, ¶
-  ahte sámi álbmogis lea iešmearridanvuoigatvuohta, ¶
-  ahte sámi álbmoga kultuvra ja servodateallin lea riggodahkan riikkaideamet ¶
oppalaš kultuvrii ja servodateallimii, ¶
-  ahte sámi álbmogis lea erenoamáš stuorra dárbu ovddidit iežas servodateallima ¶
riikkarájiid rastá, ¶
-  ahte sámiin ferte leat beassanlohpi eatnamiidda ja čáziide mat leat sámi kultuvrra ¶
vuođđun, ¶
-  ja, go sámi álbmoga riektesajádat mearriduvvo, ahte erenoamážit galgá vuhtii ¶
váldojuvvot ahte sámit historjjá čađa eai leat adnojuvvon seamma-árvosaš ¶
álbmogin, ja danne lea gillán eahperievttalašvuođa, ¶
man dihte dán golmma riikka sámedikkit ¶
-  áigot hukset buoret boahtteáiggi sámi álbmoga eallimii ja kultuvrii, ¶
-  leat dan oaivilis ahte riikkaid rájit eai galgga hehttet sámi álbmoga eaige ovttaskas ¶
sámiid oktasašvuođa, ¶
-  atnet ođđa sámekonvenšuvnna sámiid dološáigáš vuoigatvuođaid ođasmahttimin ¶
ja nanustussan, daid maid jagi 1751 Lappekodisilla lágaiduhtii, ¶
-  čalmmustit dehálažžan ahte sámiid iešmearridanvuoigatvuohta sierra álbmogin ¶
váldojuvvo duođas, ¶
-  bidjet erenoamáš deattu dasa ahte sámiin leat vuoigatvuođat daidda eanan- ja ¶
čáhceviidodagaide oktan luondduriggodagaiguin mat leat sámiid historjjálaš ¶
ruovttueanan, ¶
-  čuoččuhit ahte sámi álbmoga árbevirolaš máhttu ja árbevirolaš kulturilbmadeamit ¶
oktan álbmoga luondduriggodagaid geavahemiin leat sámi kultuvrii gullevaš ¶
oasit, ¶
-  oaivvildit ahte sámi nissonolbmuid dilli sámi servodaga árbevieruid áimmahuššin ¶
galgá buorebut vuhtii váldojuvvot servodateallimis ja dán oktavuođas go ¶
ovddastit almmolaš orgánain, ¶
-  dáhttot ahte sámit galget eallit okta álbmogin golmma riikkas, ¶
-  deattuhit ahte sámi álbmoga sávaldat, dáhttu ja vuoigatvuohta váldit badjelasas ¶
ovddasvástádussan iežas ovdáneami boahtteáigái, ¶
-  ja dáhttot deattuhit sámi álbmoga vuoigatvuođaid ja friddjavuođa riikkaidgaskasaš ¶
olmmošvuoigatvuođaid mielde ja muđui álbmotrievtti mielde, ¶
guđet leat ráhkadan dán konvenšuvnna sámiid ovttasteddjiiguin ovttasráđiid lagaš ¶
ovttasbarggus, ¶
guđet atnet erenoamáš deaŧalažžan ahte konvenšuvdna, ovdalgo stáhtat dan ¶
ratifiserejit, dohkkehuvvo dan golmma sámedikkis, ¶
ja guđet geatnegahttet iežaset sihkkarastit sámi álbmoga boahtteáiggi dán ¶
konvenšuvnna mielde, ¶
leat soahpan čuovvovaš davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. ¶
Kapittel I Sámi álbmoga dábálaš vuoigatvuođat ¶
Konvenšuvnna ulbmil ¶
Dán konvenšuvnna ulbmil lea duođaštit ja nannet sámeálbmogii dakkár ¶
vuoigatvuođaid, vai dat sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras, ealáhusaidis ¶
ja servodateallimis, nu unnán go vejolaš riikkarájiid dahkan heađuštusaiguin. ¶
Sámit álgoálbmogin ¶
Sámit leat Suoma, Norgga ja Ruoŧa álgoálbmot. ¶
Vuoigatvuohta iešmearrideapmái ¶
Sámiin lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái álbmogin álbmotrievtti ¶
njuolggadusaid ja mearrádusaid vuođul mat leat dán konvenšuvnnas. Nu guhkás go ¶
dát njuolggadusat ja mearrádusat addet vejolašvuođa, de sámi álbmogis lea ¶
vuoigatvuohta ieš beassat mearridit ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami, ja ¶
iežas ulbmiliiguin hálddašit luondduriggodagaidis. ¶
Maid olbmuid dát konvenšuvdna fátmmasta ¶
Konvenšuvdna fátmmasta olbmuid guđet ásset Suomas, Norggas ja Ruoŧas, ¶
guđet atnet iežaset sápmelažžan, ja guđet: ¶
1.  sámástit ruovttus dahje geain unnimusat nubbi vánhen dahje okta áddjá dahje ¶
áhkku sámásta dahje sámástii ruovttus dainnago sámegiella lei su ruovttugiella; ¶
dahje ¶
2.  geain lea vuoigatvuohta jođihit sápmelaš boazodoalu Norggas ja Ruoŧas; dahje ¶
3.  geain lea vuoigatvuohta jienastit dahje dávistit gáibádusaide mat leat dan olbmui ¶
guhte áigu jienastit sámediggeválggas Suomas, Norggas dahje Ruoŧas; dahje ¶
4.  leat dakkár olbmo mánná gii namahuvvo čuoggás 1, 2 dahje 3. ¶
Stáhta ovddasvástádusa viidodat ¶
Stáhta geatnegasvuođat dán konvenšuvnna mielde gustojit buot stáhtalaš, ¶
guvllolaš ja báikkálaš dásiide. Almmolaš hálddašeami ja almmolaš doaimma earáge ¶
orgánain leat dát geatnegasvuođat. Nu dat gustojit priváhta riektesubjeavttaide ¶
maiddái go sii hálddašit almmolaš válddiin dahje doaimmahit eará almmolaš ¶
doaimmaid. ¶
Go dát konvenšuvdna geavahuvvo, de sámedikkit ja eará sámi orgánat, ¶
beroškeahttá iežaset riektedilálaš dásis riikkasiskkáldas lágaid ja riikkaidgaskasaš ¶
rivttiid mielde, eai galgga adnot gullevažžan doahpagii stáhta, earágo go sii ¶
doaimmahit almmolaš válddi. ¶
Stáhtaid doaibmabijut sámi álbmoga guovdu ¶
Dát golbma stáhta galget beaktilit láhčit dilálašvuođaid sámi álbmogii vai ¶
sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras, ealáhusaidis ja servodateallimis. ¶
Stáhtat galget oiddolaš eavttuiguin bidjat vuođu sámi báikkálaš servodagaid ¶
seailluheapmái ja ovddideapmái. ¶
Stáhtaid ovddasvástádus čađahit doaibmabijuid dán konvenšuvnna mielde ¶
fátmmasta maiddái govttolaš mearis sámiid guđet ásset olggobealde árbevirolaš sámi ¶
guovlluid. ¶
Vealatkeahttáivuohta ja sierra doaibmabijut ¶
Sámi álbmot ja guhtege sápmelaš galgá leat suodjaluvvon buot vealaheami ¶
vuostá. ¶
Sámiid vuoigatvuođaid čađaheapmái dán konvenšuvnna mielde stáhtat galget ¶
dárbu mielde mearridit erenoamáš positiiva doaibmabijuid sidjiide. ¶
Unnimusvuoigatvuođat ¶
Dán konvenšuvnna nannen vuoigatvuođat leat unnimusvuoigatvuođat. Dat ii ¶
hehtte ovttage stáhta viiddideames sámiid vuoigatvuođaid dahje mearrideames viidát ¶
doaibmabijuid, iige dan leat vejolaš geavahit vuođđun sámiid vuoigatvuođaid ¶
ráddjemii mat vulget eará riektenjuolggadusain. ¶
Sámiid árbevierut ¶
Stáhtat galget čájehit soahppevaš árvvusatnima sámi álbmoga ¶
riekteipmárdusaide, duopmocealkima árbevieruide ja dábiide. ¶
Vuosttamuš lađđasa mielde stáhtat galget go ráhkadit láhkaásahusa guovlluid ¶
várás main sáhttet leat sápmelaš árbevierut, čielggadit erenoamážit leatgo dakkár ¶
árbevierut ja berrego, jos ležžet, addojuvvot daidda suodjalus dahje berrejito dat ¶
váldojuvvot vuhtii láhkaásahusas earaláhkai. ¶
Riektenjuolggadusaid harmoniseren ¶
Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin bargat vai láhkaásahus ja eará ¶
reguleremat mat leat deaŧalaččat sámiid riikkarájiid rasttideaddji doaimmaide, sohpet ¶
buorebut oktii. ¶
Kultuvrralaš ja ealáhuslaš ortnegiid ovttasbargu ¶
Stáhtat galget mearridit doaibmabijuid mat geahppudit sámiid riikkarájiid ¶
rasttideaddji ealáhusdoaimmaid ja vuhtii váldit sin riikkarájiid rasttideaddji ¶
kultuvrralaš dárbbuid. Dáinna ulbmiliin stáhtat galget bargat dan badjelii ahte ¶
jávkadit dan mii ain heađušta sámiid ealáhusdoaimmaid sin riikiigullevašvuođa dahje ¶
ássanbáikki geažil dahje dannego sii ásset máŋgga riikkas, ja addit sámiide ¶
vejolašvuođa ávkašuvvat dan riikka kultuvrralaš fálaldagaiguin mas sii goas ain ¶
orožit. ¶
Oahpahusas ja fálaldatortnegiid ovttasbargu ¶
Stáhtat galget láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámit guđet ásset juosat dán ¶
golmma riikkas, leat vejolašvuođat oažžut oahpahusa, dearvvašvuođabálvalusaid ja ¶
sosiálafálaldagaid man nu dán golmma riikkas, mas buoremusat orru soahpamin. ¶
Sámi álbmoga symbolat ¶
Stáhtat galget gudnejahttit sámiid vuoigatvuođa mearridit sámeleavgga ja eará ¶
sámi symbolaid geavaheami. Stáhtat galget dasto, ovttasráđiid sámedikkiiguin, bargat ¶
dan badjelii ahte sámi symbolat bohtet oidnosii dakkár vuogi mielde mas čuollu bures ¶
sámiid sajádat golmma riikka álbmogin. ¶
Sámiid stivren ¶
Sámedikkit ¶
Guđesge dan golmma riikkas galgá leat sámediggi, mii lea riikka bajimuš ¶
sámi orgána. Guhtege sámediggi galgá doaibmat sámi álbmoga beales riikkastis, ja ¶
riikka sámit geain lea dábálaš jienastanvuoigatvuohta, galget dan leat válljen. ¶
Sámedikkiid áirrasválljemiid njuolggadusaid mearridit lágat, mat ¶
válmmaštuvvojit šiehtadallamiin sámedikkiiguin artihkkala 16 mielde. ¶
Sámedikkiin galget leat dakkár doaimmat mat dahket sidjiide vejolažžan ¶
beaktilit váikkuhit dasa ahte sámi álbmoga vuoigatvuohta iešmearrideapmái ¶
álbmotrievtti njuolggadusaid ja dán konvenšuvnna mearrádusaid mielde šaddá ¶
duohtan. Dárkilet njuolggadusaid sámedikkiid válddi birra mearriduvvojit lágas. ¶
Sámedikkit dahket álgaga ja buktet cealkámušaid buot áššiide maidda dikkit ¶
gávnnahit leat siva nu dahkat. ¶
Sámedikkiid iešráđálaš mearrádusat ¶
Sámedikkit dahket iešráđálaš mearrádusaid dain áššiin main sis lea váldi nu ¶
dahkat riikkalaš ja riikkaidgaskasaš rivttiid mielde. ¶
Sámedikkit sáhttet soahpat riikkalaš, guvllolaš ja báikkálaš ovttadagaiguin ¶
nannet sámi kultuvrra ja servodateallima. ¶
Sámedikkiid vuoigatvuohta šiehtadallat ¶
Áššiin mat leat hui deaŧalaččat sámiide, galgá šiehtadallojuvvot ¶
sámedikkiiguin ovdalgo almmolaš eiseváldi mange áššis mearrida maidege.  Dát ¶
šiehtadallamat fertejit čađahuvvot doarvái buori áigemunis vai sámedikkit sáhttet ¶
váikkuhit áššemeannudeapmái ja dan bohtosii. ¶
Stáhtat eai galgga mearridit dahje miehtat dakkár doaibmabijuide mat ¶
mearkkašahtti ollu sáhttet vahágahttit sámi kultuvrra, sámi ealáhusaid ja sámi ¶
servodateallima vuođđoeavttuid, jos juo ii mieđaš dasa dat sámediggi masa ášši gullá. ¶
Sámedikki vuoigatvuohta eará ášševálmmašteamis ¶
Sámedikkiin galgá leat dat vuoigatvuohta ahte sis lea ovddasteapmi almmolaš ¶
ráđiin ja lávdegottiin main mearridit sámiid beroštumiide deaŧalaš áššiid. ¶
Sámedikkiid ovdii galget biddjojuvvot áššit mat gullet sámiid beroštumiide, ¶
ovdalgo almmolaš eiseváldi mearrida áššis maidege. ¶
Stáhtat galget čielggadit makkár dárbu lea dakkár ovddasteapmái ja ¶
sámedikkiid ovddalgihtiicealkámuššii. Dat ferte čađahuvvot doarvái buori áiggis ¶
ovddalgihtii, vai sámedikkit sáhttet váikkuhit áššemearrideapmái ja dan bohtosii. ¶
Sámedikkit mearridit ieža goas sii dáhttot iežaset ovddasteami dahje buktit ¶
cealkámušaid dakkár ášševálmmašteapmái. ¶
Gaskavuohta riikkačoahkkimiidda ¶
Stáhtaid riikkačoahkkimat dahje sin lávdegottit dahje eará orgánat galget ¶
ávžžuhusa vuođul vuostáiváldit sámedikkiid ovddasteddjiid, vai sii sáhttet čilget ¶
áššiid mat mearkkašit ollu sámiide. ¶
Sámedikkiide galgá addojuvvot vejolašvuohta beassat gullojuvvot go riikka ¶
čoahkkimat gieđahallet áššiid mat erenoamážit gusket sámi álbmogii. ¶
Guđege riikka riikkačoahkkimat addet dárkilet njuolggadusaid das makkár ¶
áššin lea sáhka, ja makkár bargovuohki galgá leat. ¶
Sámit ja riikkaidgaskasaš ovddasteapmi ¶
Sámedikkit galget ovddastit sámiid riikkaidgaskasaš dilálašvuođain. ¶
Stáhtat galget ovddidit sámiid ovddasteami riikkaidgaskasaš lágádusain ja ¶
sámiid searvamiid riikkaidgaskasaš čoahkkimiidda. ¶
Oktasaš sámi organisašuvnnat ¶
Sámedikkit sáhttet vuođđudit oktasaš organisašuvnnaid. Stáhtat galget dárbbu ¶
mielde ja ovttasráđiid sámedikkiiguin oččodit almmolaš válddi dakkár oktasaš ¶
organisašuvnnaide. ¶
Eará sámi ovttastumit ¶
Stáhtat galget gudnejahttit ja dárbbu mielde ráđđádallat sámegilážiiguin, ¶
siiddaiguin, orohagaiguin, nuortalaččaid gilistivrrain ja eará máhtolaš sámi ¶
organisašuvnnaiguin dahje báikkálaš sámi áirasiiguin. ¶
Sámeguovlu ¶
Stáhtat galget aktiivvalaččat mearridit ja ovddidit dan suorggi mas sámi ¶
álbmot sáhttá hálddašit iežas erenoamáš vuoigatvuođaid dán konvenšuvnna ja ¶
riikkaid láhkaásahusa mielde. ¶
Sámiid giellalaš vuoigatvuođat ¶
Sámiin galgá leat vuoigatvuohta geavahit, ovddidit ja addit boahttevaš ¶
buolvvaide gielaset ja árbevieruideaset, ja bargat dan badjelii ahte sámegiela máhttu ¶
viidána maiddái sámiide geat máhttet unnán sámegiela dahje eai oppanassiige. ¶
Sámiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit iežaset persovnnalaš namaid ja ¶
geográfalaš namaid, ja doaladit dain ja oažžut daidda dábálaš dohkkehusa. ¶
Stáhtaid ovddasvástádus sámi gielas ¶
Stáhtat galget dahkat sámiide vejolažžan seailluhit, ovddidit ja viiddidit ¶
sámegiela. Stáhtat galget fuolahit ahte sámi alfabehtaid lea dáinna ulbmiliin vejolaš ¶
geavahit ávkkálaččat. ¶
Sámegiela galgá leat vejolaš sámi guovlluin geavahit beaktilit duopmostuoluid ¶
ja eiseválddiid guovdu. Nu maid olggobealde dáid guovlluid dakkár riidduin ja áššiin ¶
mat vuos gieđahallojuvvojit sámi guovlluin, dahje mat earaláhkai gullet erenoamážit ¶
dáidda guovlluide. ¶
Stáhtat galget ovddidit sámegielalaš girjjálašvuođa almmuheami. ¶
Dán artihkkala mearrádusat galget maid gustot unnibuš sámegielaide. ¶
Sápmelaš mediat ¶
Stáhtat galget oččodit áigái iešbirgejeaddji sámi mediapolitihka vuođu ja dahkat ¶
sámi mediai vejolažžan stivret iežas ovdáneami, ja vel addit sámi álbmogii rikkis ja ¶
máŋggabeallásaš fálaldagaid main leat dieđut ja oaivilat viidát beroštahtti áššiin. ¶
Stáhtat galget fuolahit ahte sáddejuvvojit sámegielalaš prográmmat radios ja TVs, ¶
ja galget dán gillii ovddidit aviisailbmademiid. Ovttasráđiid sámedikkiiguin stáhtat ¶
galget maid ovddidit riikkarájiid rasttideaddji ovttasbargguid medialágádusaid gaskka ¶
guđet fállet prográmmaid dahje artihkkaliid sámegillii. ¶
lađđasa mearrádus sámegiela birra galgá maid govttolaš mearrái gustot ¶
unnibuš sámegielaide. ¶
Sámi oahpahus ¶
Sámi guovlluid sámiin galgá leat vejolašvuohta beassat oahppat sámegiela ja ¶
oažžut oahpahusa sámegillii. Oahpahus ja oahpporuhtadanortnet galgá leat ¶
heivehuvvon sin duogážii. Dakkár oahpahus galgá dahkat sámiide vejolažžan searvat ¶
buotdásat joatkkaoahpahussii ja seammás váldit vuhtii sin dárbbuid ain beassat bargat ¶
árbevirolaš sámi ealáhusain. Oahpporuhtadanortnet galgá hábmejuvvot nu, ahte ¶
sámegillii dahká vejolažžan alit oahpahusa. ¶
Sámi guovlluid olggobealde sámi mánáin ja nuorain galgá leat vejolašvuohta ¶
oažžut oahpahusa sámegielas, muhto maiddái sámegilliige mađe muddui dan lea ¶
vejolaš atnit govttolažžan guđege guovllus. Oahpahus galgá muddejuvvot sin ¶
duogážii nu guhkás go lea vejolaš. ¶
Riikkalaš oahppoplánat galget ráhkaduvvot ovttasráđiid  sámedikkiiguin ja ¶
heivehuvvot sámi mánáid ja nuoraid kultuvrralaš duogážii ja dárbbuide. ¶
Dutkan ¶
Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin bargat dan badjelii ahte leat ¶
doaibmabijut mat sámi servodaga dárbbašan máhtuid vuođul ovddidit dutkan ¶
prográmmaid ja buoridit sápmelaš dutkiidlogu. Go dakkár dutkan plánejuvvo, de ferte ¶
sámi servodaga gielalaš ja kultuvrralaš dilli váldojuvvot vuhtii. ¶
Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin ovddidit sámi ja eará ¶
dutkanlágádusaid ovttasbarggu guđege riikkas ja riikkarájiid rastá, ja nannet ¶
dutkanlágádusaid erenoamážit dakkár dutkamiiguin mat namahuvvojedje vuosttamuš ¶
lađđasis. ¶
Sámiide guoskevaš dutkan ferte leat heivehuvvon dakkár ehtalaš ¶
njuolggadusaide maid sámiid álgoálbmotdilli gáibida. ¶
Oahpahus ja diehtojuohkin sámiid birra ¶
Sámi álbmoga kultuvra ja servodateallin galgá ulbmálaččat boahtit oidnosii ¶
oahpahusas maiddái olggobealde sámi servodaga. Dakkár oahpahus galgá ¶
erenoamážit  ulbmádit ovddidit olbmuid máhtu sámiid sajádaga birra riikkaid ¶
álgoálbmogin. Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin fállat oahpahusa sámi ¶
kultuvrras ja servodateallimis daidda olbmuide guđet galget bargat sámi guovlluin. ¶
Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin fuolahit almmolaš diehtojuohkima ¶
sámi kultuvrra ja servodateallima birra. ¶
Dearvvašvuođa- ja sosiálaásahus ¶
Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin fuolahit ahte sámiid ássanguovlluin ¶
dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat leat organiserejuvvon nu ahte dáid guovlluid ¶
sámiide leat sihkkarastojuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat mat leat ¶
heivehuvvon sin giellalaš ja kultuvrralaš duogážii. ¶
Maiddái olggobealde sámi ássanguovlluid dearvvašvuođa- ja ¶
sosiálaeiseválddit galget váldit vuhtii sámi divššohasaid ja klienttaid giellalaš ja ¶
kultuvrralaš duogáža. ¶
Sámi mánát ja nuorat ¶
Sámi mánáin ja nuorain lea vuoigatvuohta ilbmadit iežaset kultuvrra ja ¶
doaladit iežaset sámi identitehtas ja ovddidit dan. ¶
Árbevirolaš máhtut ja kulturilbmadeamit ¶
Stáhtat galget gudnejahttit sámi álbmoga vuogatvuođa hálddašit iežas ¶
árbevirolaš máhtuid ja kultuvrralaš ilbmademiid, ja bargat vai sámit sámit sáhttet ¶
seailluhit, ovddidit ja doalvut daid boahttevaš buolvvaide. ¶
Stáhtat galget fuolahit nu, ahte sámi álbmot, go earát go samit ieža geavahit ¶
sámi kultuvrra gávppálaččat, ožžot vejolašvuođa váikkuhit doaimmaide ja oažžut ¶
govttolaš oasi daid doaimmaid ruđalaš vuoittus. Sámi kultuvra galgá leat ¶
suddjejuvvon dakkár kultuvrralaš ilbmademiid vuostái mat mahkáš leat sámiid ¶
iežaset. ¶
Stáhtat galget fuolahit ahte sámiid árbevirolaš máhtut váldojuvvojit vuhtii go ¶
sámi dilis mearriduvvo juoga. ¶
Sámi kulturmuittut ¶
Sámiid kulturmuittut galget leat suodjaluvvon lágas, ja riikka sámediggi galgá ¶
daid hálddašit dahje kulturlágádusat ovttasráđiid sámedikkiin. ¶
Stáhtat galget láhčit dilálašvuođaid riikkarájiid rasttideaddji ovttasbargui main ¶
duođaštit, suodjalit ja hálddašit sámi kulturmuittuid. ¶
Stáhtat galget bargat vai sámi kulturmuittut mat leat dolvojuvvon eret sámi ¶
guovlluin, ja mat leat erenoamážat sámi servodahkii, galget biddjojuvvot dohkálaš ¶
dávvirvuorkkáide dahje kulturlágádusaide go nu lea dárkileappot vuos šihttojuvvon ¶
riikkaid sámedikkiiguin. ¶
Stáhtaid geatnegasvuođat sámi kultuvrra guovdu fátmmastit maid ávnnaslaš ¶
kulturvuođu, vai sámiide leat dárbbašlaš ealáhuslaš ja ekonomalaš eavttut maiguin ¶
sáhttet  sihkkarastit ja ovddidit iežaset kultuvrra. ¶
Kapihttal IV ¶
Sámiid vuoigatvuohta čáziide ja eatnamiidda ¶
Eatnamiid ja čáziid árbevirolaš geavaheapmi ¶
Guhkesáigásaš árbevirolaš eanan- ja čáhceviidodagat leat vuođus go sámiin ¶
lea individuála ja kollektiiva opmodatvuoigatvuohta dáidda guovlluide ¶
riikkaidsiskkáldas ja riikkaidgaskasaš njuolggadusaid mielde mat gustojit ¶
guhkesáigásaš geavaheami geažil. ¶
Jos sámiin, almmá earáid anekeahttá sin eaiggádin, leat  geavahusas ja árbe ¶
virolaččat leat leamaš geavahusas dihto eanan- ja čáhceviidodagat boazodollui, ¶
meahcásteapmái, guolásteapmái dahje eará doibmii, de sis galgá leat vuoigatvuohta ¶
ain hálddašit ja geavahit guovlluid nugo leat dahkan juo ovddežis. Jos iežaset ¶
guovlluid sámit geavahit ovttas earáiguin, de sámit ja duot nuppit galget geavahit ¶
iežaset vuoigatvuođaid válddedettiineaset vuhtii nuppit nuppiid ja iežaset vuostálas ¶
vuoigatvuođaid luonddu. Dán oktavuođas galgá erenoamážit váldojuvvot vuhtii ¶
boazosápmelaččaid beroštumit. Ahte vuoigatvuohta geavahit guovlluid lea ¶
ráddjejuvvon seammá muddui go ovdalge, ii galgga heađuštit dárbbu mielde geange ¶
heiveheames geavahanvugiid teknihkalaš ja ekonomalaš ovdáneapmái. ¶
Dat árvvoštallan, leago dán mearrádusa mielde árbevirolaš geavaheapmi, ¶
galgá čađahuvvot dan vuođul mii lea sámiid árbevirolaš eanan- ja čáhcegeavaheapmi, ¶
ja dainna vuhtiiváldimiin ahte dávjá sámiid geavaheamis eai báhcán bissovaš luottat ¶
Dán mearrádusa artihkkal ii mearkkaš ahte dat ráddje dan vuoigatvuođa ¶
oažžut ruovttoluotta opmodaga mii sámiin sáhttá leat riikkalaš ja riikkaidgaskasaš ¶
rivttiid mielde. ¶
Sámiid eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid suodjaleapmi ¶
Stáhtat galget čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid maiguin beaktilit ¶
suodjaluvvojit sámiid vuoigatvuođat artihkkala 34 mielde. Erenoamážit galget stáhtat ¶
dáinna ulbmiliin identifiseret daid eanan- ja čáhceviidodagaid maid sámit ¶
árbevirolaččat geavahit. ¶
Ulbmilii ávkkálaš ortnegat galget leat riikkalaš riektedoalus olámuttus ¶
maiguin iskat sámiid eanan- ja cáhcevuoigatvuođalaš áššiid. Sámit galget riidduin ¶
mat leat dakkár vuoigatvuođaid geažil duopmostuoluid ovddas, sáhttit oažžut ¶
dárbbašlaš ekonomalaš doarjagiid vai sáhttet geahččalit áššiset doallevašvuođa. ¶
Luonddu riggodagaid geavaheapmi ¶
Sámiid vuoigatvuohta luondduriggodagaide dakkár eanan- ja ¶
čáhceviidodagain maid artihkkal 34 fátmmasta, galget suodjaluvvot erenoamážit. Dan ¶
oktavuođas galgá vuhtii váldojuvvot ahte joatkevaš beassan daidda sáhttá leat eaktun ¶
go galgat seailluhit sámiid árbevirolaš máhtuid ja kultuvrralaš ilbmademiid. ¶
Ovdalgo almmolaš eiseváldi lága vuođul addá lobi ohcat ja bohkat minerálaid ¶
dahje eará eatnanvuoláš resurssaid dahje mearrida eará luondduriggodagaid ¶
geavaheami dakkár eanan- ja čáhceviidodagain maid sámit eaiggáduššet dahje ¶
geavahit, de galgá šiehtadallojuvvot daiguin sámiiguin maidda dat guoská ja ¶
sámedikkiin go dáhpáhus gullá artihkkalii 16. ¶
Lohpi ohcat dahje bohkat luondduriggodagaid ii galgga addojuvvot go ¶
doaibma dagašii sámiide veadjemeahttumin dahje mearkkašan veara váddáseabbun ¶
joatkevaččat geavahit dáid guovlluid, ja go sin geavaheapmi lea deaŧalaš sámi ¶
kultuvrii, jos juo ii sámediggi ja dat sámit maidda dat čuohcá, eai mieđit dasa. ¶
Mii mearriduvvui ovdalis dán artihkkalis, gusto luonddu earáge meassamiidda ¶
dahje geavahemiide dain guovlluin maid artihkkal 34 fátmmasta, dan oktavuođas ¶
maiddái vuovdečuollamiidda,  čáhce- ja bieggafápmorusttegiid huksemiidda, ¶
geainnuid ja joavdovisttiid huksemiidda, soahteveaga hárjehallamiidda ja bissovaš ¶
hárjehallanguovlluide. ¶
Buhtadus ja oassi dinestusas ¶
Guoskkahallan sámiin galgá leat vuoigatvuohta oažžut buhtadasa buot ¶
vahágiidda mat deaividit sidjiide dakkár doaimmaid geažil maid artihkkala 36 nubbi ¶
ja njealját lađas fátmmasta. Jos riikkalaš lágas leat dakkár mearrádusat sus guhte ¶
oažžu lobi viežžat luondduriggodagaid, mat geatnegahttet su máksit divada ¶
eananeaiggádii dahje luoitit sutnje doaibmavuoittus oasi, de vuoigatvuođa doallis ¶
galgá leat dansullasaš geatnegasvuohta sámiide maid, guđet árbevirolaččat leat ¶
geavahan ja ain geavahit áššáigullevaš guovllu. ¶
Dán artihkkala mearrádusat eai mearkkaš makkárge ráddjema riikkaidgaskasaš ¶
lágaid addin vuoigatvuhtii oažžut oasi dan vuoittus maid luondduriggodagaid viežžan ¶
Vuonat ja mearragátti čázit ¶
Dat mii lea mearriduvvon vuoigatvuođaid hárrái čáhceviidodagaide ja daid ¶
ávkašuhttima hárrái artihkkaliin 34-37, gusto maid sámi guolásteapmái ja eará ¶
vuotna- ja mearragáddečáziid geavaheapmái. ¶
Go guolleearit ja eará áhperesurssat juogaduvvojit, ja go leat dáid resurssaid ¶
várás earalágan reguleremat, de doarvái bures galgá vuhtii váldojuvvot sámiid ¶
geavaheapmi ja dan mearkkašupmi sámi báikkálaš servodahkii. Nu galgá ¶
dahkkojuvvot vaikko dát geavaheapmi lea unnon dahje nohkan dannego ¶
guolástanearit eai addojuvvon dahje go earaláhkai regulerejuvvui dáin guovlluin ¶
guolásteapmi dahje eará resurssaid ávkašuhttin. Nu lea maiddái go geavaheapmi lea ¶
unnon dahje nohkan dáid guovlluid áhperesurssaid vátnuma geažil. ¶
Eananviidodagaid ja resurssaid hálddašeapmi ¶
Buohtalagaid daiguin vuoigatvuođaiguin mat sámiin leat eaiggáduššanriektin ¶
ja opmodatriektin, sámedikkiin galgá leat vuoigatvuohta leat mielde mearrideamen ¶
guovlluid almmolaš hálddašeami artihkkala 16 mielde, nugo oidno artihkkalis 34 ja ¶
Birasgáhtten ja birashálddašeapmi ¶
Stáhtain lea ovttasbargguineaset sámedikkiiguin geatnegasvuohta gáhttet ¶
luonddu aktiivvalaččat, vai sámiid eanan- ja cáhceviidodagat seilot gánnáhahtti ¶
ovdáneamis artihkkala 34 ja 38 mielde. ¶
Sámedikkiin galgá leat vuoigatvuohta leat mielde mearrideamen artihkkala 16 ¶
mielde birashálddašeamis mii guoská dáidda guovlluide. ¶
Sámi ealáhusat ¶
Sámi ealáhusaid suodjaleapmi ¶
Sámi ealáhusaid ja resursageavaheapmái galgá leat earenoamáš suodjaleapmi, ¶
lágalaš dahje ekonomalaš doaibmabijuiguin, dan mielde man deaŧalaččat dat leat ¶
Sámi ealáhussan ja resursageavaheapmin adnojuvvo dakkár doaibma mii ¶
mearkkaša ollu sámi báikkálaš servodaga seailluheapmái ja ovddideapmái. ¶
Boazodoallu sámi ealáhussan  Boazodoalus, mii lea erenoamáš ja árbevirolaš sámi ealáhus ja kulturilmma, ¶
leat árbevierut vuođđun maid geažil das galgá leat erenoamáš lágalaš suodjaleapmi. ¶
Dainna ulbmiliin Norgga ja Ruoŧa galgaba sámiid boazogoahtunguovlluin ¶
seailluhit ja ovddidit boazodoalu sámiid sierravuoigatvuohtan. ¶
Vuhtiiválddedettiin beavdegirjji nr. 3, sámiid álgoálbmotdili birra, mii lea ¶
soahpamušas searvat Eurohpalaš lihttui, Suopma váldá badjelasas nannet sámi ¶
boazodoalu dili. ¶
Boazodoallu riikkarájiid rastá ¶
Sámiid vuoigatvuohta riikkarájiid rasttideaddji guohtuneatnamiidda atná ¶
vuođđunis árbevieru. ¶
Jos vuoigatvuođas lea šihttojuvvon sámesiiddaid gaskka, siiddaid ja orohagaid ¶
gaskka riikkarájiid rasttideaddji guođoheamis, de dat šiehtadusat galget leat fámus. ¶
Jos  čuožžila riidu dakkár šiehtadusa ipmárdusas dahje geavaheamis, de goabbáge ¶
bealli sáhttá bidjat ášši riidočoavdinlávdegoddái, vai dat dan mearrida. Dakkár ¶
riidočoavdinlávdegotti  čoahkádusa ja dan bargovuogi várás gustojit dárkilis ¶
njuolggadusat maid buot golbma sámedikki mearridit ovttasráđiid. Áššebealis mii ii ¶
duđa riidočoavdinlávdegotti mearrádussii, galgá leat vuoigatvuohta doalvut ášši ¶
duopmostuolu ovdii dan riikkas mas guohtuneanan lea. ¶
Jos ii leat dohkálaš šiehtadus sámegilážiid, siiddaid dahje orohagaid gaskka, ¶
muhto baicce gustojeaddji riikkaidgaskasaš soahpamuš guohtunvuoigatvuođaid alde, ¶
de galgá dat soahpamuš geavahuvvot. Dat guhte jáhkká alddis leat viidát guohtun ¶
vuoigatvuohta árbevieru addin rievttalaš vuođus go maid riikkaidgaskasaš soahpamuš ¶
addá, galgá dattetge heađuškeahttá sáhttit geahččalit gáibádusaidis duopmostuolus ¶
dan riikkas mas guohtunguovlu lea. ¶
Kapihttal VI ¶
Konvenšuvnna čađaheapmi ja ovddideapmi ¶
Sámeministariid ja sámediggepresideanttaid ovttasbarganráđđi ¶
Jeavddalaččat galget leat čoahkkimat Suoma, Norgga ja Ruoŧa vásttolaš ¶
sámeministariid ja dan golmma riikka sámedikkiid presideanttaid gaskka. ¶
Dát ovttasbargu galgá ovddidit dán konvenšuvnna ulbmila artihkkala 1 ¶
mielde. Čoahkkimat galget gieđahallat áigeguovdilis sámi áššiid mat beroštahttet buot ¶
čoahkkinoasálaččaid. ¶
Ásahuvvot galgá davviriikkalaš sámekonvenšuvdnalávdegoddi mii čuovvola ¶
dán konvenšuvnna čađaheami. Lávdegottis galget leat guhtta áirasa mat buohkat leat ¶
sorjákeahttá. Guhtege dán golmma stáhtas nammada ovtta áirasa, guhtege sámediggi ¶
ovtta áirasa. Nammadeapmi lea viđa jahkái. ¶
Lávdegoddi galgá addit raportta guđege dán golmma riikka ráđđehussii ja ¶
sámediggái. Dat sáhttá buktit riikkaid ráđđehusaide ja sámedikkiide árvalusaid mat ¶
nannejit dán konvenšuvnna ulbmila. Lávdegoddi sáhttá maid buktit cealkámušaid ¶
vástádussan ovttaskas olbmuid ja joavkkuid gažaldagaide. ¶
Riikkalaš čađaheapmi ¶
Vai dát konvenšuvdna geavahuvvošii nu ovttaláhkai go vejolaš, de stáhtát ¶
galget njuolggá dahkat konvenšuvnna mearrádusaid anihahtti riikkaláhkan. ¶
Ekonomalaš geatnegasvuođat ¶
Stáhtat ovddasvástidit ekonomalaš resurssaid mat dárbbašuvvojit dán ¶
konvenšuvnna mearrádusaid čađaheapmái. Dán golmma riikka oktasaš golut ¶
juogaduvvojit guđege riikka sámiid logu mielde. ¶
Earret daid dáhpáhusaid maid artihkkala 35 nubbi lađas namaha, de galgá ¶
sámiide leat vejolaš oažžut dakkár ekonomalaš veahki maid dárbbašit ovdalgo sáhttet ¶
oažžut geahččaluvvot duopmostuoluin prinsihpalaččat deaŧalaš áššiid mat gullet dán ¶
konvenšuvnna vuoigatvuođaide. ¶
Loahppamearrádusat ¶
Sámedikki dohkkeheapmi ¶
Dát konvenšuvdna galgá, maŋŋilgo dasa lea vuolláičállojuvvon, biddjojuvvot ¶
golmma sámedikki ovdii vai dat dohkkehivčče dan. ¶
Ratifikašuvdna ¶
Dát konvenšuvdna galgá ratifiserejuvvot. Ratifikašuvdna sáhttá ollašuvvat ¶
easkka maŋŋilgo dat golbma sámedikki leat dan dohkkehan artihkkala 48 mielde. ¶
Fámuiduvvan ¶
Konvenšuvdna fámuiduvvá go golbmalot beaivvi leat vássán dan beaivvi rájis ¶
go ratifikašuvdnadokumeanttat leat addojuvvon norgalaš olgoriikkadepartemeantta ¶
vurkkodanháldui. ¶
Norgalaš olgoriikkadepartemeanta dieđiha Supmii, Ruŧŧii ja dan golmma ¶
sámediggái go ratifikašuvdnadokumeanttat leat addojuvvon olgoriikkadepartemeantta ¶
vurkkodanháldui, ja goas soahpamuš fámuiduvvá. ¶
Dán soahpamuša álgohápmi addojuvvo norgalaš olgoriikkadepartemeantta ¶
vurkkodanháldui, mii fuolaha ahte Suopma, Ruoŧŧa ja dat golbma sámedikki ožžot ¶
duođaštuvvon kopiija. ¶
Konvenšuvnna nuppástuhttin ¶
Dán konvenšuvnna nuppástuhttin dahkkojuvvo golmmain sámedikkiin ¶
ovttasráđiid ja artihkkala 48 mearrádusa mielde. ¶
Nuppástusat fámuiduvvet dán konvenšuvdnii golbmalot beaivvi maŋŋil dan ¶
beaivvi go soahpamušdahkkit leat dieđihan norgalaš olgoriikkadepartementii ahte sii ¶
leat dohkkehan  daid. ¶
Duođaštussan dása soahpamušdahkkiid áirasat leat vuolláičállán dán ¶
konvenšuvdnii. ¶
Nugo dáhpáhuvai  …...............s ..........…. 20…. ovtta eksemplára suomagillii, ¶
dárogillii, ruoŧagillii ja sámegillii, mas buot teavsttat gustojit ovttaláhkai. ¶
1.2  Dárogel konvenšuvdnateaksta ¶
2.  Nammadeapmi ja bargomearrádus ¶
Čoahkkimisttiset Stockholm-gávpogis skábmamánu 7. b. 2001 sámi áššiid ovddas ¶
vástideaddji ministarat ja Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámediggepresideanttat ¶
mearridedje nammadit áššedovdi joavkku man bargu galgá leat árvalit davviriikkalaš ¶
sámekonvenšuvnna. ¶
Áššedovdi joavkku vástesaš direktiivva mearridedje čoahkkimis skábmamánu ¶
7. b. 2001. Maŋŋá nuppástusaid maid mearridedje čoahkkimis skábmamánu 13. b. ¶
2002, direktiiva čuodjá ná: ¶
”Duogáš  Davviriikkalaš ráđi čoahkkimis mii lei Reykjavik-gávpogis guovvamánu 28. b. 1995,  ovddasvástideaddji ministarat mearridedje álggahit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna  ráhkadanbarggu. Duogáš dasa lei sámiid iežaset sávaldat oažžut konvenšuvnna. Dan  válddii Sámeráđđi ovdan vuosttamuš geardde 1986, ja dan čuovvolii maŋŋá Sámeráđi  juridihkalaš lávdegoddi, mii hábmii konvenšuvdnateavstta álgohámi. Oktasaš  raporttas mii bođii 1988 golmma sámevuoigatvuođaid  čielggadeamis Norggas,  Ruoŧas ja Suomas, čujuhedje konvenšuvnna dárbui ja ávkái.     Jagi 1996 biddjojuvvui bargui bargojoavku mii galggai čielggadit makkár dárbbut ja  eavttut leat dakkár konvenšuvdnii. Bargu čađahuvvui ovttasráđiid sámedikkiiguin ja  biddjojuvvui ovdan raportan geassemánus 1998. Raporta guoskkahii máŋga fáttá  maid livčče mávssolaš reguleret konvenšuvnnain. Das namahit  láhkaásahusovttasbarggu, sámi kultuvrra, giela, oahpahusa ja dearvvašvuhtii, birrasii  ja ealáhusaide guoskevaš áššiid. Sámedikkiid áirasat deattuhedje ahte lea deaŧalaš  buorebut reguleret sámiid dili ja vuoigatvuođa beassat ieža mearridit. Bargojoavku  gávnnahii ahte leat sihke dárbu ja eavttut konvenšuvdnii, ja árvalii ahte vuođđuduvvo  áššedovdi joavku mas lea bargomearrádussan ráhkadit konvenšuvdnaárvalussan.     Čoahkkimis maid sámi áššiin ovddasvástideaddji ministarat ja sámediggepresideanttat dolle Kárášjogas skábmamánu 2. b. 2000, ministarat ledje ovttaoivilis  das ahte lea deaŧalaš joatkit ovttasbarggu oažžun dihte davviriikkalaš  sámekonvenšuvnna, ja ávžžuhedje sámi áššiid vástesaš davviriikkalaš  ámmátolbmuidorgána buktit árvalusa dán ášši ovttasbarggu joatkimii.    Bargu  Ministarat ja sámediggepresideanttat leat otnáš čoahkkimis soahpan ahte áššedovdi  joavku galgá vuođđuduvvot, man ulbmil galgá leat ráhkadit davviriikkalaš  sámekonvenšuvnna álgohámi. Joavkkus galget leat Norgga, Ruoŧa ja Suoma áirasat.    Joavku galgá válmmáštit konvenšuvdnateavstta álgohámi, man vuolggasadjin lea  davviriikkalaš Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna dárbbašlašvuohta ja vuođđu (Behov  og grunnlag for en samekonvensjon) nammasaš raporta. Ávnnaslaš sisdoalu  divaštallamis galget mearridit leago dat rápmakonvenšuvdna maid galget ráhkadit, vai ¶
konvenšuvdna mii čilge stáhtaid ja sámiid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid.  Vuhtii lea dárbu váldit áššin Ruošša sámiid vejolaš searvama konvenšuvdnii.     Dat suorggit maid galggašii leat vejolaš reguleret konvenšuvnnain, sáhttet leat    - ¶
Sámiid árvodássi (status)  - ¶
Sámi doahpaga definišuvdna  - ¶
Iešmearrideapmi  - ¶
Sámedikkiid ja stáhtaid ovttasbargu  - ¶
Biras  - ¶
Kulturmuitosuodjalus  - ¶
Dearvvašvuođa ja sosiála áššit  - ¶
Oahpahus ja dutkan  - ¶
Sámi ealáhusat  - ¶
Kultuvra  - ¶
Mánát ja nuorat    Konvenšuvdnateavstta álgohámi galget ráhkadit vuhtiiválddedettiin riikkaidgaskasaš  reaidduid mat čatnet guđege riikka, ja vel árbevieruidge.    Áššedovdi joavku galgá maid mearridit váidalanvejolašvuođa jos eai čuovo  konvenšuvnna, ja leago dárbu bearráigeahčči orgánii. Jos joavku gávnnaha ahte lea  dárbu, de galgá dán oassáige ráhkadit árvalusa.    Áššedovdi joavku galgá maid čilget barggus Davviriikkalaš sámi áššiid ámmátolbmuidorgánii maŋimusat juovlamánu 31. b. 2005.    Guđege riikkas galget leat joavkkus guokte áirasa, dasto guokte sadjásačča, ja sudnos  galgá Sámediggi leat nammadan nuppi. Áirasiin galgá leat buorre máhttu  álbmotrievttis. Jos lea dárbu eanet áššedovdiide, de áššedovdi joavku sáhttá dakkáriid  váldit bargui dárbbu mielde. Jos barggu bále čuožžila dárbu oažžut čielggadančálli,  de sáhttet bargui bidjat dakkár čálli.     Guhtege riika galgá gokčat goluidis, ja áššedovdi joavkku oktasaš goluid riikkat  galget juogadit gaskaneaset dássidit.” ¶
Čoahkkimis mii lei Helssegis skábmamánu 13. b. 2002, nammadedje čuovvovaš ¶
áššedovdi lávdegotti, mii galgá álggahit barggu ođđajagemánu 1. b. 2003: ¶
Alimusrievtti justitarius Carsten Smith, Norga (jođiheaddji), ¶
Várrelahttu ráđđeaddi John Bernhard Henriksen, ¶
Ráđđeaddi Ing-Lill Pavall, Norga – su nammadii Sámediggi, ¶
Várrelahttu konsuleanta (maŋŋil duopmárválddehas) Anne Marit Pedersen, ¶
Justitierådet Hans Danelius, Ruoŧŧa, ¶
Várrelahttu kanslirådet Carina Mårtensson, ¶
Juris kandidáhta Mattias Åhrén, Ruoŧŧa – su nammadii Sámediggi, ¶
Várrelahttu juris kandidáhta (maŋŋil searvehoavda) Malin Brännström, ¶
Lagstiftningsdirektör, professora juris doavttir Matti Niemivuo, Suopma, ¶
Várrelahttu veahkeheaddji ossodathoavda Marcus Laurent, ¶
Professora juris doavttir Martin Scheinin, Suopma – su nammadii Sámediggi, ¶
Várrelahttu láhkadovdi čálli Heikki J. Hyvärinen. ¶
Norggas lea leamaš barggu čállindoaibma. Áššedovdi joavkku váldočálli lea ¶
leamaš professora doavttir juris Kirsti Strøm Bull, Oslo universitehta Olmmoš ¶
vuoigatvuođaid norgalaš guovddáš (Norsk senter for menneskerettigheter). ¶
Guovvamánu 1. b. 2005 álggii maid Alimusrievtti čielggadeaddji Susann Funderud ¶
Skogvang čállin. ¶
3.  Čoahkkáigeassu ¶
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna álgohápmi lea kapihttalis 1. Konvenšvnnas leat 51 ¶
artihkkala mat juohkásit čieža sierra kapihttalii. Konvenšuvdnateaksta ovddiduvvo ¶
dás njealje gillii: dárogillii, ruoŧagillii, suomagillii ja davvisámegillii. Áššedovdi ¶
joavku lea dattetge atnán norgalaš ja ruoŧŧilaš teavstta vuođđun bargosis, ja danne dat ¶
galget álgovuorus adnojuvvot autoritatiiva teakstan. Áššedovdi joavkkut ovdehit ahte ¶
konvenšuvnna suomagielalaš ja sámegielalaš álgoteavsttat dárkkistuvvojit dasto ¶
gielalaš dohkálašvuođa dáfus. Konvenšuvdnateavsttas lea čoahkkáigeassu  čuoggás ¶
3.2 Nammadeapmi ja bargomearrádus (mandáhta) ¶
Kapihttalis 2 čilgejuvvo áššedovdi joavkku nammadeapmi ja bargomearrádus. ¶
Áššedovdi joavku nammaduvvui skábmamánu 13. b. 2002. Das leat leamaš guđege ¶
riikkas guokte lahtu ja sudno persovnnalaš várrelahtut, ja nuppi dain lahtuin ja su ¶
várrelahtu leat guđege riikka sámedikkit ieža nammadan. ¶
3.3 Vuolggabáikkit ja bargovuohki ¶
Kapihttalis 4 čilgejuvvo álggos davviriikkalaš sámekonvenšuvnna barggu duogáš. ¶
Sámeráđđi – ovddeš Davvirikkaid sámeráđđi – ovddidii árvalussan sierra ¶
sámekonvenšuvnna jagi 1986. Árvalusa doarjjui jagi 1988 raporta maid norgalaš sámi ¶
vuoigatvuođalávdegotti, ruoŧŧilaš sámevuoigatvuođa  čielggadusa ja suopmelaš ¶
sámevuoigatvuođa  čielggadusa áirasat ráhkadedje. Davviriikkalaš ráđi  čoahkkimis ¶
jagi 1995 Suopma, Norga ja Ruoŧŧa sohpe čielggadit davviriikkalaš sáme ¶
konvenšuvnna dárbbu ja vuođu. Bargojoavku vuođđuduvvui jagi 1996 jođihit dán ¶
barggu. Bargojoavkku raporta ovddiduvvui geassemánus 1998, ja joavkku ráva lei ¶
ahte galggašii válmmaštuvvot davviriikkalaš sámekonvenšuvdna. ¶
Áššedovdi joavkku vuolggabáikkit ja bargovuohki lea čilgejuvvon kapihttalis ¶
4. Áššedovdi joavkkus leat leamaš 15 čoahkkima. ¶
3.4 Dábálaš áššit ¶
Kapihttalis 5 leat muhtun dábálaš áššit gieđahallamassii. Vuosttamuš ášši mii ¶
gieđahallojuvvo, lea konvenšuvnna karakteara (5.2). Konvenšuvdna lea vuoigat ¶
Gaskavuohta Ruošša sámiide lea váldojuvvon ovdan čuoggás 5.3. Dainnago ¶
dát lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa gaskasaš konvenšuvdna, de konvenšuvdna ii ¶
fátmmas sámiid guđet ásset Ruoššas. Dattetge deattuhuvvo ahte konvenšuvnna ¶
golbma stáhta berrejit láhčit dilálašvuođaid buriid gulahallamiidda maiddái Ruošša ¶
sámiiguin. Konvenšuvdna fátmmasta sámiid guđet ásset Suomas, Norggas dahje ¶
Ruoŧas. ¶
3.5 Sámiid birra ¶
Viiddis girjjálašvuohta sámiin, sin kultuvrras, ealáhusain, servodateallimis ja ¶
gaskavuođain nationála stáhtaide. Maŋimuš 10-jagiid leat boahtán máŋga almmolaš ¶
čielggadeami erenoamážit sámi dilálašvuođain. Dan geažil áššedovdi joavku ii leat ¶
gávnnahan dárbbašlažžan viidát čájehit sámi historjjá ja servodateallima, ja lea ¶
duhtan buktit oanehis historjjálaš visogova, geahča  čuoggá 6.2. Oanehis govahallan ¶
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámiin lea čuoggáin 6.3 – 6.5. Čuoggás 6.6 lea buohtastahtti ¶
visogovva mii čájeha muhtun váldočuoggáid sámi dilálašvuođain konvenšuvdna ¶
stáhtain.  Čuoggás 6.7 čilgejuvvojit oanehaččat sámiid rievttálaš dilálašvuođat ¶
Ruoššas. ¶
Čuoggás 6.8 čilgejuvvo orgánaid birra mat barget riikkarájiid rastá oktasaš sámi ¶
áššiiguin. Sámiid beales barget Sámeráđđi – ovddeš Davviriikkalaš sámeráđđi – mii ¶
vuođđuduvvui 1956 ja Sámi parlamentáralaš ráđđi, mii vuođđuduvvui 2000. Suoma, ¶
Norgga ja Ruoŧa eiseválddit leat jagi 1964 rájis bargan ovttasráđiid ámmát ¶
olbmuiddásis. Dán barggu jotkkii 2001 Sámi áššiid davviriikkalaš ámmátolbmuid ¶
orgána, mas maiddái sámedikkiinge lea ovddasteapmi. Jagi 2000 rájis lea ásahuvvon ¶
bissovaš ovttasbargu politihkalaš dásis sámediggepresideanttaid ja Suoma, Norgga ja ¶
Ruoŧa sámi áššiid ovddasvástideaddji ministariid gaskka. ¶
3.6 Riikkaidgaskasaš instrumeanttat ¶
Áššedovdi joavkku direktiivvas oidno ahte árvaluvvon konvenšuvdnateaksta galgá ¶
ráhkaduvvot daid riikkaidgaskasaš instrumeanttaid ektui mat čatnet dán golbma ¶
riikka: Suopma, Norga ja Ruoŧŧa leat guhtege sierra searvan riikkaidgaskasaš ¶
konvenšuvnnaide, julggaštusaide ja soahpamušaide mat mearkkašit ollu dáid riikkaid ¶
sámiid riektedillái. Dán oktavuhtii gullevaš deaŧaleamos álbmotrievttálaš ¶
instrumeanttat ja daid mearkkašupmi áššedovdi joavkku bargomearrádussii ¶
gieđahallojuvvo dárkileappot kapihttalis 7. ¶
Čuoggás 7.3 čilgejuvvo jagi 1989 ILO-konvenšuvdna nr. 169, mii lea ¶
álgoálbmogiid ja čearddaid birra mat ásset sorjákeahtes riikkain. Dán konvenšuvnna ¶
Norga lea ratifiseren, muhto ii Suopma iige Ruoŧŧa. Goappašat riikkat leat dattetge ¶
ilbmadan ulbmila ratifiseret ILO-konvenšuvnna nr. 169. Ovttamielalašvuohta lea ¶
áššedovdi joavkkus das ahte sámekonvenšuvnna ávnnaslaš sisdoallu ii sáhte dási ¶
dáfus leat heajut go ILO-konvenšuvnna mearrádusat. ¶
Čuoggáin 7.4 ja 7.5 čilgejuvvojit jagi 1966 guovtti ON-konvenšuvnna artihkkalat ¶
– dan konvenšuvnna mii lea siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, ja dan mii lea ¶
ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra – mat leat erenoamáš ¶
deaŧalaččat sámiide. ¶
Eará ¶
deaŧalaš ON-konvenšuvnnat leat jagi 1965 konvenšuvdna buotlágan ¶
nállevealahemiid heaittiheami birra (čuokkis 7.6), jagi 1989 konvenšuvdna mánáid ¶
vuoigatvuođaid birra (čuokkis 7.7), jagi 1979 konvenšuvnda nissonolbmuid buotlágan ¶
vealahemiid heaittiheami birra (čuokkis 7.8) ja jagi 1993 konvenšuvdna biologalaš ¶
šláddjiivuođa birra (čuokkis 7.15). ¶
Čuoggás 7.9 máinnašuvvo UNESCO-konvenšuvdna mii bođii 1960 oahpahusas ¶
dáhpáhuvvi vealaheami vuostái. ¶
Eurohpalaš dásis maid leat arvat álbmotrievttálaš instrumeanttat mat leat ¶
deaŧalaččat daidda áššiide maid davviriikkalaš sámekonvenšuvdna galgá reguleret. ¶
Čuoggás 7.10 čilgejuvvo Eurohpalaš olmmošvuoigatvuođaidkonvenšuvdna mii bođii ¶
1950. Eurohparáđi rápmakonvenšuvdna unnitloguid suodjaleami várás mii bođii ¶
1995, lea áššin čuoggás 7.11. Ja čuoggás 7.12 čilgejuvvo guovlogielaid ja unnit ¶
álbmotgielaid gieđahalli Eurohpalaš lihttu, mii bođii 1992. ¶
EU siskkobealde lea vejolaš čujuhit beavdegirjái nr. 3 mii gullá soahpamuššii ¶
Suoma ja Ruoŧa searvamis Eurohpalaš Uniovdnii, mii erenoamážit gieđahallá sámi ¶
dilálašvuođaid (čuokkis 7.13), ja Eurohpa-uniovnna jagi 2000 ráđđedirektiivii ¶
2000/43/EF, mii bidjá dihto dási vuolimus dássin EU siskkobealde suodjaleapmái ¶
vealaheami vuostái náli ja čerdiigullevašvuođa geažil (čuokkis 7.14). ¶
Álbmoga vuoigatvuohta ieš beassat mearridit lea leamaš guovdil go áššedovdi ¶
joavku lea bargan konvenšuvdnateavsttain. Čuoggás 7.16 čilgejuvvo mii ieš ¶
mearridanvuoigatvuohta lea álbmotrievttálaš mearkkašumis. Dán čilgehusa ¶
dievasmahttá mielddus 3, mii lea sámi álbmoga iešmearridanvuoigatvuođa birra. ¶
Čuoggás 7.17 čilgejuvvo bargu ON-julggaštusain, mii lea álgoálbmogiid ¶
vuoigatvuođaid birra. ON lea jagi 1984 rájis bargan dakkár julggaštusa hábmemiin. ¶
Lahttostáhtaid šiehtadallamat leat jagi 1995 dáhpáhuvvan Olmmošvuoigatvuođaid ¶
kommišuvnna vuollásaš bargojoavkkus. Álgoálbmotáirasatge miehtá máilmmi leat ¶
árjjálaččat searvan dáidda šiehtadallamiidda. Davviriikkat leat bargan ovttasráđiid ¶
bargojoavkkus ja ovddidan oktasaš árvalusa. Bargu álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ¶
ON-julggaštusain joatká ain. ¶
3.7 Sámiid sajádat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas ¶
Kapihttalis 8 gieđahallojuvvo dat, ahte sáhttetgo sámit leat oasálaččat konvenšuvdnii. ¶
Sámit eai galgga árvalusa mielde leat oasálaččat davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii. ¶
Dattetge lea dárbu ahte sámedikkit ovttasráđiid mihtet konvenšuvnna sisdollui. ¶
Sámedikkiid dohkkeheapmi danne biddjojuvvo eaktun konvenšuvnna ratifiseremii ja ¶
fámuiduvvamii. ¶
3.8 Mearkkašumit muhtun mearrádusaide ¶
Kapihttalis 9 leat mearkkašumit konvenšuvdnaárvalusa artihkkaliidda. ¶
Dán árvalusa oppalaš oasis (kap. 2 – 8) lea duššefal ráddjejuvvon mearrái ¶
čađahuvvon ákkastallamat daid mearrádusaid bealis mat eavttuhuvvojit konven ¶
šuvdnateavsttas. Dasa lea muhtumassii sivva ahte sáhkan leat mealgadii áššit mat leat ¶
juo leamaš ovdan almmolaš čielggademiin ja divaštallamiin. Muhto dán oppalaš oasi ¶
ráddjehussii lea maid dat, ahte áššedovdi joavku lea válljen ákkastallat eavttuhuvvon ¶
mearrádusaid guđege artihkkala olis. Dat lea leamaš lunddolaš vuohki konvenšuvnna ¶
erenoamáš stuorra ášševiidodaga geažil. ¶
3.9 Konvenšuvdnaárvalusa sisdoallu ¶
3.9.1 Ovdasátni ¶
Konvenšuvnna álggaha ovdasátni. Konvenšuvdna lea vuosttamuš čohkkejuvvon ¶
riekteregulerejuvvon ilmma Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámiid várás. Dat lea ođđa ¶
stáhtarievttálaš ráhkadus, man dihte dasa lea ovdasátni. Ovdasátni galgá doaibmat ¶
vuođđun konvenšuvdnii ja buktá oidnosii sihke stáhtaeiseválddiid  ja sámedikkiid ¶
oainnuid. ¶
3.9.2  Konvenšuvdnaárvalusa kap. I: Sámi álbmoga dábálaš vuoigatvuođat ¶
Árvalusa vuosttamuš kapihttalis leat 13 artihkkala mat siskkildit dábálaš vuoigat ¶
vuođaid, artihkkaliid mat leat vuođđun konvenšuvnna artihkkaliidda muđui. ¶
Artihkkal 1 muitala konvenšuvnna ulbmila, namalassii sihkkarastit sámi álbmoga ¶
vuoigatvuođaid. Dat mearkkaša ahte sámegiela, sámi kultuvrra, ealáhusaid ja ¶
servodateallima ovdáneapmi galgá sihkkarastojuvvot nu unnán heađuštusaiguin go ¶
vejolaš riikkarájiid geažil. ¶
Artihkkal 2 cealká ahte sámit leat álgoálbmot golmma riikkas. ¶
Artihkkal 3 nanne ahte sámiin lea álbmogin iešmearridanvuoigatvuohta. ¶
Artihkkal 4 muitala maid olbmuid konvenšuvdna fátmmasta. Konvenšuvdna gusto ¶
sámiide guđet ásset konvenšuvnna golmmma riikkas. Artihkkal muitala dasto geat dat ¶
konvenšuvnna mielde leat sámit. ¶
Artihkkal 5 muitala geain leat geatnegasvuođat konvenšuvnna mielde. Buohkat ¶
geat doaimmahit almmolaš válddi, fertejit čuovvut konvenšuvnna mearrádusaid. ¶
Álkivuođa dihte lea konvenšuvnna guđege artihkkalis sáhka stáhta ¶
geatnegasvuođain,  muhto artihkkala 5 (vihtta) mearrádusa mielde dakkár sátnádat ¶
fátmmasta buohkaid guđet doaimmahit almmolaš válddi – ii dušše stáhta, muhto ¶
maiddái guvllolaš, suohkanlaš ja priváhta riektesubjeavttaid maidda lea addojuvvon ¶
almmolaš váldi. ¶
Artihkkal 6 muitala mearrideaddji sátnádagaiguin stáhtaid geatnegasvuođaid sámi ¶
álbmogii. ¶
Artihkkal 7 cegge vuosttamuš lađđasis gildosa vealaheames sámi álbmoga ja ¶
ovttaskas sápmelačča. Nubbi lađas mearrida ahte stáhtat galget álggahit positiiva ¶
doaibmabijuid sámiid várás, Nubbi lađas mearrida ahte stáhtat galget álggahit ¶
positiiva doaibmabijuid sámiide gokko lea dárbu dán konvenšuvnna vuoigatvuođaid ¶
čađaheapmái. Dakkár positiiva sierradoaibmabijut eai galgga adnojuvvot ehpe ¶
rievttalaš vealaheapmin álbmotrievttálaš njuolggadusaid mielde. ¶
Artihkkal 8 nanne ahte konvenšuvnna vuoigatvuođat leat unnimusvuoigatvuođat. ¶
Konvenšuvdna ii hehtte stáhta addimis sámiide stuorit vuoigatvuođaid go daid mat ¶
vulget konvenšuvnnas. ¶
Artihkkal 9 geatnegahttá stáhtaid čájehit heivvolaš gudnejahttima sámi árbe- ¶
vieruide ja riekteipmárdusaide. Dat galgá vuhtii váldojuvvot go ođđa lágat ráhka ¶
duvvojit, ja go dat geavahuvvojit duopmostuoluin ja hálddahusas. ¶
Deaŧalaš ulbmil dán konvenšuvnnas lea geahppudit sámiid ovttasráđálaš ¶
doaibmama riikkarájiid rastá. Artihkkalat 10, 11 ja 12 siskkildit njuolggadusaid mat ¶
álkkásmahttet dakkár ovttasráđálaš doaibmama kultuvrralaš ja ealáhuslaš suorggis, ja ¶
maiddái oahpahus- ja čálgoortnegiin. ¶
Artihkkala 13 mielde stáhtat galget árvvus atnit sámi leavgga ja eará dakkár sámi ¶
symbolaid, nugo álbmotlávlaga ja sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. beaivvi. ¶
3.9.3  Konvenšuvdnaárvalusa kapihttal II: Sámiid stivren ¶
Kapihttal II regulere vuos ja ovddimusat sámedikkiid rolla sámi álbmoga ovddas ¶
teaddji orgánan ja sámedikki rolla ovttasdoaibmamušainis eará eiseválddiiguin. ¶
Kapihttalis leat 9 artihkkala. ¶
Artihkkal 14 mearrida ahte Sámediggi galgá leat guđege dan golmma riikkas, ja ¶
