[word = ".*ndihti"]


Boađus: 69
			
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Departemeantta bealis leat lasihan , rievdadan ja dárkilastan láhka- ja proposišuvdnateavsttas 	miehtandihti 	Sámedikki posišuvnnaid .
Departemeantta bealis leat lasihan , rievdadan ja dárkilastan láhka- ja proposišuvdnateavsttas 	miehtandihti 	Sámedikki posišuvnnaid .
Departemeantta bealis leat lasihan , rievdadan ja dárkilastan láhka- ja proposišuvdnateavsttas 	miehtandihti 	Sámedikki posišuvnnaid .
Bohccot vigget giđđat guottetbáikkiide ja geasseorohagaide mearragáttiin ja alla váriide 	háhkandihti 	álbmás šattuid ja go bálget divrriin .
Sámediggeráđi mielas leat guoskevaš eiseválddit dahkan unnán 	guorahallandihti 	vejolašvuođa ahte diktit fágaolbmuid sámi boazodoalus ieža čađahit gáldema nu ahte seammás vuhtiiváldojuvvo elliid buresbirgejupmi .
3 ) Eará vejolašvuohta 	eastadandihti 	vahágiid lea el- fápmoáiddi geavahit áidut boraspiriid olggobeallái , dát lea leamaš ávkin sávzzaid suddjet boraspiriid vuostá .
] , ja álgoálbmotjulggaštusas 19. artihkkalis čuožžu ahte ráđđádallamat galget čađahuvvot “ guoskevaš álgoálbmogiiguin sin iežaset ovddasteaddji institušuvnnaiguin 	sihkkarastindihti 	ahte sii friddja vuođul leat addán iežaset dieđihuvvon miehtama ovdal go stáhta mearrida ja čađaha lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid main sáhttá leat mearkkašupmi sidjiide .
Sámediggeráđi vuoruheamit : Sámediggeráđđi eaktuda ahte boazodoalu váldošiehtadus dárkkistuvvo nu ahte dat sisttisdollet dárbbašlaš mearrádusaid ahte šiehtadallamat NBR:ain galget čađahuvvot maŋŋil konsultašuvnnaid Sámedikkiin , ja ahte dat čađahuvvojit buoremus ulbmiliin 	olahandihti 	ovttamielalašvuođa .
Seamma ládje gáibida álbmotriekti , dása gullet ILO 169 6. ja 7. artihkkalat , ja álgoálbmotjulggaštusa 19. artihkal , gč. 3. ja 4. artihkkaliid , ahte Sámediggi galgá konsulterejuvvot 	sihkkarastindihti 	ahte addojuvvo dieđihuvvon miehtan áigeguovdilis rievdademiide boazodoallolágas .
Sámediggi áigu maid oažžut sadjái dialoga guoskevaš orohagaiguin 	unnidandihti 	boazologu gos dasa lea dárbu .
Sámedikki mielas lea rekrutteren sámegielat dearvvašvuođabargiin ja fágaolbmuin dehálaš 	nannendihti 	dearvvašvuohtafálaldaga sámegielat geavaheddjiide .
Departemeanta lea dohkkehan Sámedikki gáibádusa ahte galget čuovvoleamit 	sihkkarastindihti 	ahte Norgga láhka galgá leahkit siskkobealde álbmotrievttálaš vuollimus-dássodagaid .
Prošeavtta mihttomearri lea leamaš bidjat johtui doaimmaid 	nannendihti 	ja ovdánahttindihti lullisámi giela gielddas .
Prošeavtta mihttomearri lea leamaš bidjat johtui doaimmaid nannendihti ja 	ovdánahttindihti 	lullisámi giela gielddas .
Sámediggi sávvá dan sivas ahte evalueren guorahallá movt mii sáhttit olahit buoret ja ulbmilleappot ávkkástallama doarjagis , ja maiddái buktit konkrehta evttohusaid movt rievdadit ja buoridit Sámedikki hálddašeami vuođđodoarjagis 	olahandihti 	dán .
Sámediggeráđi konsulteremiid bokte bargodokumeanttain regionála dearvvašvuođaásahusaide 2010 ovddas oaččui Davvi Dearvvašvuohta bargun čađahit dulkonprošeavtta 	buoridandihti 	dulkabálvalusa sámi álbmogii .
- Prošeavttas lea oktavuohta Sámi allaskuvllain 	guorahallandihti 	galgá go sierra dulkaoahppu dearvvašvuođasuorgái .
Doaibmabijut 	nannendihti 	oahpponeavvobuvttadeami 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 000 000 ruvdno jorgalit matematihkkagirjjiid vuođđoskuvlla várás .
Butenschønlávdegoddi , man professora Nils Butenschøn jođiha , lea lávdegoddi mii lea vuođđuduvvon 	guorahallandihti 	ovdánahttindovdomearkkaid , dárbbuid ja mihttomeriid sámi dutkamis ja álgoálbmotdutkamis , maiddái strategalaš ovttasbarggu rámmaid , institušuvdna- ja Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna
Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain 	guorahallandihti 	lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii .
Loahppajulggaštusas bivdojuvvojit ráđđehusat bealálašriikkain Davit dimenšuvnnas ovttasbargat álgoálbmogiiguin 	hábmendihti 	vuogádaga mii nanne álgoálbmogiid searvama Davit dimenšuvnna politihkas .
Doaibmabijut 	nannendihti 	oahpponeavvobuvttadeami 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 000 000 ruvdno jorgalit matematihkkagirjjiid vuođđoskuvlla várás .
Butenschønlávdegoddi , man professora Nils Butenschøn jođiha , lea lávdegoddi mii lea vuođđuduvvon 	guorahallandihti 	ovdánahttindovdomearkkaid , dárbbuid ja mihttomeriid sámi dutkamis ja álgoálbmotdutkamis , maiddái strategalaš ovttasbarggu rámmaid , institušuvdna- ja fierpmádathuksema .
Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain 	guorahallandihti 	lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii .
Loahppajulggaštusas bivdojuvvojit ráđđehusat bealálašriikkain Davit dimenšuvnnas ovttasbargat álgoálbmogiiguin 	hábmendihti 	vuogádaga mii nanne álgoálbmogiid searvama Davit dimenšuvnna politihkas .
Oahpponeavvut leat dehálaš reaidun oahpaheddjiide ja ohppiide 	sihkkarastindihti 	vai oahppit olahit daid gelbbolašvuođamihttuid ja vuođđogálggaid maid oahppit galget háhkat alcceset oahpahusáiggis Máhttoloktema mielde .
Šiehtadallamat Sámedikki ja Sálas gaskka jotkojuvvojit 	čielggadandihti 	vissis beliid nuvttá oahpponeavvo sáddenortnegis .
- Sámediggái lea dehálaš deattuhit surggiid gos mii ovttas ráđđehusain sáhttit bargat eanet 	sihkkarastindihti 	našuvnnalaš čuovvoleami globála olmmošvuoigatvuođain .
- Mii leat dárkilit bargan 	gávdnandihti 	rivttes olbmo dán dehálaš virgái , lohká sámediggepresideanta Egil Olli .
	Avvir corpus –
Sámediggeráđi dálkkas lea garraset stivret sámi ásahusaid dakko bokte ahte gáibidit stivrasajiid dan mielde man olu ruhta juolluduvvo , bákkuin ovttastahttit ásahusaid mat leat lahkalagaid 	seastindihti 	návccaid ja ruđaid , organiseret masá visot vuođđudusaide ja čuoldit Sámi Radio eret NRKs – danin go dat soabašii ILO-konvenšuvnnain.Dáinna lágiin galget sámi ásahusat nannejuvvot boahtteáigái .
Maid oaivvildit Sámi musihkkafestivála dahje Márkomeannu ahte Sámediggi sáhttá bargat 	nannendihti 	sámi festiválaid ?
Farggamusat fertejit eará doaimmat biddjot johtui , erenoamážit Finnmárkkus 	addindihti 	oahpahusa sámi sisdoalus K 06:s .
Állet divtte ovttage geažuhit didjiide ahte ii leat vejolaš maidege dahkat dál 	rievdadandihti 	boahtte­áiggi !
Mun oaivvildan deháleamos maid mii sáhttit dahkat 	deavdindihti 	dán sále njealljelogi jagi geahčen lea bidjat fuomášumi sámi skuvlii , sámi oahppái , sámi mánnái !
Váldot atnui buot daid politihkalaš reaidduid mat mis leat - 	addindihti 	sámi mánaide dan oahppu maid sii dárbbašit jus galget deavdit servodaga dárbbuid .
Marjut Aikio dutká Áillohačča dáidaga ja su eallima , 	čállindihti 	biografiija su birra .
Dál eai bálle bálljo goassige leat fárus ealo luhtte , 	oahppandihti 	ealáhusa , go skuvla ii leat heivehuvvon dainna lágiin .
Sámi aviissaide diehttelas lea buorre ođas ahte Ráđđehus ain áigu lasihit preassadoarjaga sámi aviissaide , 	sihkkarastindihti 	aviissaide doarvái buriid ovdánanvejolašvuođaid .
Dán oktavuođas muitaluvvui maid ahte juste dán statistihka geažil leat Guovdageainnus álggahan prošeavtta 	eastadandihti 	fasttes lihkuhisvuođaid .
Vuordit maid boazodoalu duođalaččat guorahallat mii sáhttá dahkkot olggobeale njuovahaga , 	unnidandihti 	geahppuma ovdal go boazu olle njuovahahkii .
Boazodoallu lea máŋggaid jagiid bargan stáda eiseválddiid ektui 	čoavdindihti 	gažaldaga divvagiid ektui go oastá ja doallá dárbbašlaš vuojániid ealáhusas .
Sámediggeáirras Randi A. Skum ( NSR ) jearrá dasto odne gažaldagaid sámediggeráđđái ahte máid lea Sámediggeráđđi dássážii bargan 	čoavdindihti 	divatgažaldaga boazodoalus ja makkár strategiija lea Sámediggeráđis ovddasguvlui oažžun dihti vuoiggalaš divatortnega boazodollui .
ja sii ožžot álggos oanehis oahpahusa Sámi allaskuvllas , 	ráhkkanandihti 	doibmii .
– Mii leat dál bargagoahtán ovttas Sámedikke presideantan ja Sámedikke hálddahusain , 	oažžundihti 	sin mielde OG prošektii .
Oallugat ráhkadit gaskaboddosaš áiddit 	geahpedandihti 	guođoheami ja maiddái eará guovlluin Nuorta Finnmárkkus leat olu gaskaboddosaš áiddit mat eai leat gaikojuvvon .
Kari Høgden ja Joel Samseter leigga boahtán Kararocken erenomážit 	guldalandihti 	Intrigue .
– Mun lean Kararockas erenomážit 	guldalandihti 	Intrigue ja Kai Somby , soitet ihtit vehá gatnjalat odne , mieđiha rockemusihka entusiásta .
Máŋgii fertejedje čiekčit ieža gakcut áiddi badjel 	viežžandihti 	spábba .
NSR ballá Sámi Vuoigatvuođalávdegotti II árvalusa mielddisbuktit ahte ođđa buolva Mátta-Sámi boazodoallit šaddet golahit áiggi dáža dikkiin 	nannendihti 	iežaset vuoigatvuođaid .
Go beasan bargat luđiiguin ja juoiggadit , de orun dego rievttes máilmmis , čilge Lásse-Ovllá ja geahččá duođalaččat dego 	dárkkistandihti 	ipmirdan go maid oaivvilda .
Go leat guhkes gaskat ja dan mađe ollu guolit ja bivdofuđđot , de atno eanet go lávka sealggis 	fidnendihti 	sállaša ruoktut .
Báikkálaš politihkkárin lea son geavahan iežas politihkalaš deattu gitta stádaministara rádjai 	oažžundihti 	sámegiela NAV .
Sámedikki rolla eamiálbmotjietnanSámediggi ásahuvvui 	deavdindihti 	demokráhtalaš váilivuođa , rolla maid eará bellodatpolitihkalaš orgánat eai nákcen deavdit .
Eanadoallo- ja biebmoministtar Lars Peder Brekk lohká dal ahte leat beare olu boranávddit Norggas ja lea áigi unnidit dan logu , 	buoridandihti 	guohtonealáhusaid dili .
– Dat mii geasuha mu dáid várremátkkiin lea ahte ferten rahčat 	olahandihti 	mihttu .
Mii leat dál sádden preassadieđáhusa 	čájehandihti 	ahte mii dovdat ahte min diehtojuohkin leamaš ollislaš , muitala Manndal .
Dan muitala soames almmái guhte mannan vahkkus lei boahttán Romsa gávpogii dušše 	vuovdindihti 	gárrenmirkkuid , go oažžu viđa geardde eanet gárrenmirkku ovddas Davvi Norggas go Mátta Norggas .
	Veahkehandihti 	geahččala son leat ustit singuin geain ii leat nu buorre dilli skuvllas .
Ámmon Piera ja su ustibat Ánne Láilá Nystad , Lise Kathrine Guttorm , Steffen Kristiansen ja Sárá Joks mielas ii dáhkkojuvvo doarvái 	bissehandihti 	givssideami .
Sáhtat maid riŋgestit Sámediggái , tel. 78 47 40 00 	gullandihti 	leat go čálihuvvon jienastuslohkui .
Sámediggi galgá ge ráđđádallat Ráđđehusain 	gávdnandihti 	čovdosiid mat sihkkarastet vuođu vuotna- ja riddoguolásteapmái ja mearrasámi kultuvrii , ja eana- ja resursavuoigatvuođaide .
Reivvet pasieanttaide : Buohcciviessu lea sádden reivviid daidda geat leat vuordinlisttus , 	gulaskuddandihti 	ahte velgo pasieanttat háliidit gullat vuordinlistui .
Anne Figenschou , gii lea nammaduvvon Barents Pilohtaid doaimma prošeaktabargin , son galgá mátkkoštit Davvi-Norgga nuoraid- ja joatkkaskuvllain 	deaivvadandihti 	nuoraiguin .
Sierralobi ohcanskovis čuožžu ahte Kárášjoga gielda gieldá čađavuodjima , ja dát guoská sidjiide geat háliidivččii vuodjit gieldda čađa 	beassandihti 	Deanu , Porsáŋggu , Álttá dahje Guovdageainnu gildii .
NRK Sámi Radio lea ásahuvvon 	gokčandihti 	áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegielat mediafálaldaga .
Eanáš jearahallamat sáddagis ledje dárogillii ja vel olu ságastallamis , ja oassi das mii lei sámegillii lea 	oahpahandihti 	dárogielahálliid sámegiela .
	North Saami facts corpus –
Sámi oahpahusráđđi doalai 1992:s váhnenčoahkkima Snoasas 	iskandihti 	dárbbu ja beroštumi sámi mánáidgárdái .
	Min Aigi corpus –
	Nannendihti 	iežas ákkastallama , Olli cealká ahte ii sáhte váldit NSR:a duođas ja ahte mii eat leat ádden ášši .
Danin mii bidjat garra politihkalaš deattu 	hehttendihti 	ahte nu geavvá .
