[word = "dihtii"]
Boađus: 5 887
							
Ovddit123456Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Dán olis leat sámit ožžon dihto iešmearridanvuoigatvuođa ovttaskas áššiide nugo ovdamearkka 	dihtii 	áššiin mat gusket gillii , kultuvrii , ealáhusaide ja oahpahussii .
Sámi sisdoallu mánáidgárddis Vuođđoelemeanttat sámi kultuvrras sáhttet leat oassin mánáidgárddi sisdoalus , ovddamearkka 	dihtii 	fáttábargguid čađa sámi his-
Ovddamearkka 	dihtii 	sáhttet kulturskuvllat main lea musihkkafálaldat , álkit integreret sámi musihka iežaset fálaldahkii .
Ovddamearkka 	dihtii 	lágiduvvui stuorra konferánsa Filippiinnáin jagis 2001 .
Dan 	dihtii 	válljen otne dárustit .
Mun hálidan vuosttažettiin giitit mu mánnávuođa báikegotti ja mu ruovttu dan 	dihtii 	go doppe elii ja adnojuvvui árvvus njálmmálaš kultuvra .
Mun lean atnán erenoamáš hástalussan oahpásmuhttit sámi teavsttaid skandinava ja riikkaidgaskasaš lohkkiide - dan 	dihtii 	lean geavahan olu áiggi jorgalit sámi girjjálašvuođa dáro- ja eangalasgillii , ja dakko bokte váikkuhan fága viidáneapmái máilbmái .
Illá láven máhttit jorgalit iežan čállosiid gaskkas , dan 	dihtii 	go vuostáiváldi lea nu mearrideaddji dasa mo mun hálan dahje čálán mu guldaleaddjiide ja lohkkiide .
Muhto dat guhte čábbát vázzá , son maiddá máhttá sániiguin buorranaddat , stoahkat daiguin , atnit giela fuomášahttin 	dihtii 	sihke iežas ja eará olbmuid buorrevuođa .
Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámegielaid servodaga máŋgga suorggis .
Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen 	dihtii 	sámgiela sihke bearrašiin , báikegottiin , mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas , sámi giellaja kulturguovddážiin , ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain .
Ráđđehusa barggus ovddidan 	dihtii 	sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat : • Sámegielat davvisámegiella , julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige • Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot • Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela • Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot • Duon golmma sámegillii , davvisámegillii , julevsámegillii ja oarjilsámegillii , galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat • Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid , sihke davvisámegiela , julevsámegiela ja oarjilsámegiela • Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái
Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan 	dihtii 	regionála- ja unnitlohkogielaid , nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas , lágain ja geavadis .
Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan 	dihtii 	oarjilsámiid dili .
Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela 	dihtii 	.
Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin 	dihtii 	ášši .
Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii , oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli , mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela 	dihtii 	.
Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas // Ođđa Zealánddas , leat dahkan ollu nanusmahttin 	dihtii 	iežaset gielaid , ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat .
1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis , leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin 	dihtii 	giela .
Vuos lei doarru oidnosii buktin 	dihtii 	giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin .
Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma 	dihtii 	geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin .
Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa 	dihtii 	geavahit giela servodaga buot surggiin .
Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan 	dihtii 	unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii .
Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun 	dihtii 	buoret duogášdieđuid das , man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela , ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa .
sámegielas ee. sihkkarastin 	dihtii 	dohkálaš fágaolbmuid geain lea sámegiela máhttu sierranas fidnojoavkkuin .
Fylkkasuohkan juolluda giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin 	dihtii 	olbmuid váldit oahpahusa sámegielas .
Oažžun 	dihtii 	eanet dieđuid dárbbuid birra , de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset , muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit .
Sámi dutkamaiid guovddáš , mii lea Romssa universitehtas , bargá nannen 	dihtii 	universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide .
Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan 	dihtii 	ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan .
Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi Sámi allaskuvla , Sámediggi , GG Finnmárku , Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun 	dihtii 	eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii .
Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas Dan strategiija oktavuođas man namma lea ( Máhttu kvalitehta 	dihtii 	– joatkkaoahppu oahpaheaddjiide ) , galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas , Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas .
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan 	dihtii 	bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju .
Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus , ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen 	dihtii 	oarjilsámi giela ja kultuvrra .
Huksen 	dihtii 	giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis , bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat unnán sámegielalaš teavsttat interneahtas .
Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas , sámegiela nannen 	dihtii 	, mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid .
Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset máhtu sámegielas , go su orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan 	dihtii 	iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras .
Nannen 	dihtii 	fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide , de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii , vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás .
Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen 	dihtii 	dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi .
Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit , ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen 	dihtii 	bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras .
Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid , ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan 	dihtii 	sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa ( Gč. St. dieđáhusa nr. 35. ( 20062007 ) ) .
Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten 	dihtii 	sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa .
Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan 	dihtii 	maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii .
Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan 	dihtii 	iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan , lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii .
Čuovvolan 	dihtii 	stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána , mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit .
Čielga rekruhttendoaibmabijuin , mat leat álggahuvvon , sáhttit namahit : • Almmuheapmi sámegillii sámegielalaš guovlluin • Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat ja Nuortaja Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu barget ovttasráđiid fidnen 	dihtii 	olbmuid politiijaoahpahussii .
Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan 	dihtii 	politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš , nugo sámiin .
Buoridan 	dihtii 	dili , de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ” viessogirjji ” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa , ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange , namalassii dakkár giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi .
Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen 	dihtii 	sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga .
Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin 	dihtii 	olbmuid sosiála , kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda .
Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit Ovddidan 	dihtii 	” giellajoret-prošeavttaid ” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra .
Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan 	dihtii 	mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela .
Oarjilsámi mediaguovddáš Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten 	dihtii 	makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid .
Sámi girjjálašvuođa oastinortnet Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami ja viidáneami , ja vai dan 	dihtii 	almmuhuvvojit doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi .
Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen 	dihtii 	sámegielaid ovdáneami .
Dan 	dihtii 	galget oahpaheaddjit , geat oahpahit sámi hálddašanguovllu skuvllain , leat gelbbolaččat oahpahit dárogiela sámemánáide .
Lávdegotti jođiheaddji lea maŋŋil čilgen lasi ja čujuhan ahte sámegiella dárbbaša nannosit sihkkarastima go dárogiella , dan 	dihtii 	go sámegiella lea áitojuvvon álgoálbmot- ja unnitlogugiella .
Vásáhusat leat čájehan ahte muhtin studeanttat dárbbašit guhkit oahppoáiggi iešguđetlágan sivaid 	dihtii 	.
Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámegielaid servodaga máŋgga suorggis .
Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen 	dihtii 	sámgiela sihke bearrašiin , báikegottiin , mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas , sámi giellaja kulturguovddážiin , ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain .
Ráđđehusa barggus ovddidan 	dihtii 	sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat : • Sámegielat davvisámegiella , julevsámegiella ja oarjilsámegiella galget ovddiduvvot ja leat ealli gielat maiddái boahtteáiggige • Sámegielat galget ovddiduvvot ja oinnosmahttojuvvot • Buohkain galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela • Sámegielalašvuođa vuoigatvuođat galget nannejuvvot ja gulahuvvot • Duon golmma sámegillii , davvisámegillii , julevsámegillii ja oarjilsámegillii , galget leat ovttaárvosaš ovdánanvejolašvuođat • Almmolaš ásahusat galget diđolaččat geavahit sámegielaid , sihke davvisámegiela , julevsámegiela ja oarjilsámegiela • Máhttu Norgga sámegielaid birra galgá buoriduvvot ja seailluhuvvot boahtteáigái
Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan 	dihtii 	regionála- ja unnitlohkogielaid , nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas , lágain ja geavadis .
Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan 	dihtii 	oarjilsámiid dili .
Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela 	dihtii 	.
Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin 	dihtii 	ášši .
Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii , oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli , mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela 	dihtii 	.
Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas // Ođđa Zealánddas , leat dahkan ollu nanusmahttin 	dihtii 	iežaset gielaid , ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat .
1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis , leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin 	dihtii 	giela .
Vuos lei doarru oidnosii buktin 	dihtii 	giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin .
Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma 	dihtii 	geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin .
Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela ( omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide ) , dasto vuoigatvuođa 	dihtii 	geavahit giela servodaga buot surggiin .
Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan 	dihtii 	unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii .
Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun 	dihtii 	buoret duogášdieđuid das , man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela , ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa .
sámegielas ee. sihkkarastin 	dihtii 	dohkálaš fágaolbmuid geain lea sámegiela máhttu sierranas fidnojoavkkuin .
Fylkkasuohkan juolluda giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin 	dihtii 	olbmuid váldit oahpahusa sámegielas .
Oažžun 	dihtii 	eanet dieđuid dárbbuid birra , de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset , muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit .
Sámi dutkamaiid guovddáš , mii lea Romssa universitehtas , bargá nannen 	dihtii 	universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide .
Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan 	dihtii 	ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan .
Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi Sámi allaskuvla , Sámediggi , GG Finnmárku , Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun 	dihtii 	eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii .
Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas Dan strategiija oktavuođas man namma lea ( Máhttu kvalitehta 	dihtii 	– joatkkaoahppu oahpaheaddjiide ) , galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas , Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas .
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan 	dihtii 	bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju .
Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus , ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen 	dihtii 	oarjilsámi giela ja kultuvrra .
Huksen 	dihtii 	giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis , bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat unnán sámegielalaš teavsttat interneahtas .
Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas , sámegiela nannen 	dihtii 	, mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid .
Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset máhtu sámegielas , go su orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan 	dihtii 	iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras .
Nannen 	dihtii 	fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide , de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii , vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás .
Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen 	dihtii 	dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi .
Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit , ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen 	dihtii 	bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras .
Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid , ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan 	dihtii 	sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa ( Gč. St. dieđáhusa nr. 35. ( 20062007 ) ) .
Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten 	dihtii 	sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa .
Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan 	dihtii 	maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii .
Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan 	dihtii 	iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan , lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii .
Čuovvolan 	dihtii 	stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána , mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit .
Čielga rekruhttendoaibmabijuin , mat leat álggahuvvon , sáhttit namahit : • Almmuheapmi sámegillii sámegielalaš guovlluin • Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat ja Nuortaja Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu barget ovttasráđiid fidnen 	dihtii 	olbmuid politiijaoahpahussii .
Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan 	dihtii 	politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš , nugo sámiin .
Buoridan 	dihtii 	dili , de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ” viessogirjji ” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa , ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange , namalassii dakkár giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi .
Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen 	dihtii 	sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga .
Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin 	dihtii 	olbmuid sosiála , kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda .
Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit Ovddidan 	dihtii 	” giellajoret-prošeavttaid ” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra .
Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan 	dihtii 	mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela .
Oarjilsámi mediaguovddáš Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten 	dihtii 	makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid .
Sámi girjjálašvuođa oastinortnet Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami ja viidáneami , ja vai dan 	dihtii 	almmuhuvvojit doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi .
Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen 	dihtii 	sámegielaid ovdáneami .
Luoittut geahppánedje maiddái viehka olu dan 	dihtii 	go mineráladuvttaid buvttadeapmái leat háhkan birasteknologiija .
Áigeguovdilis doaibmabijut geahpedan 	dihtii 	eanandoalu dálkkádatgásaluoittu ja lasihit CO2-njammaseami ja karbona čatnaseami eanandoalus ja vuovdedoalus , leat loguiguin čilgejuvvon kapihtalis 1.3 .
Dán 	dihtii 	leage dehálaš lasihit karbona eatnamis , geahpedit dálkkádatgásaluoittu eatnamis , ja optimaliseret nitrogena geavaheami , geahpedit biebmobázahusaid ja geavahit biebmobázahusaid energiijaulbmilii .
2010 sisa árvvoštallat iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid vai luvve teknihkalaš geahpedanpotensiála mii earret eará lea biogásabuvttadeamis Álggahit doaibmabijuid mat lasihit karbončatnaseami eanandoalu eatnamiidda Láhčit dili vai dálkkádatguoski máhttu konvenšuvnnalaš ja ekologalaš eanandoalus lea ávkin oažžut buriid heivehemiid ja geahpedit dálkkádatgásaluoittuid Nannet ja systematiseret máhtu biebmoárvogollosa ollislaš birasdeattus Bargat ain ovddidit báikkálaš biepmu ja sesoŋŋagálvvuid ovttas buvttadeddjiiguin ja biebmogálvosurggiin , dan 	dihtii 	vai geahpeda biepmu ollislaš dálkkádatnoađi .
Ráđđehus dáhttu Nannet ja joatkit badjeliigeahččama ja raporterendagaldusaid čuovvun 	dihtii 	ovdáneami ja gozihit vejolaš bohtosiid dálkkádatrievdamis , oažžun dihtii vuođu árvvoštallat doaibmabijuid Láhčit dili šaddogieđahallamii ja šládjaovdáneapmái vai heiveha dálkkádagaide ja oažžu buoret dálkkádatvuoittuid Nannet badjeliigeahččama ja gearggusvuođa šaddo- ja elliiddávddaid ektui ja zoonosaid ( dávddaid mat njommot elliid ja olbmuid gaskka ) , ja veahkehit vai ovdánit ja váldojuvvojit atnui ođđa teknologiija ja badjeliigeahččama vuogit Dáhkidit ahte njuolggadusat ja bearráigeahčču veahkehit eastadit šaddo- ja elliiddávddaid ja zoonosaid viidáneami
Ráđđehus dáhttu Nannet ja joatkit badjeliigeahččama ja raporterendagaldusaid čuovvun dihtii ovdáneami ja gozihit vejolaš bohtosiid dálkkádatrievdamis , oažžun 	dihtii 	vuođu árvvoštallat doaibmabijuid Láhčit dili šaddogieđahallamii ja šládjaovdáneapmái vai heiveha dálkkádagaide ja oažžu buoret dálkkádatvuoittuid Nannet badjeliigeahččama ja gearggusvuođa šaddo- ja elliiddávddaid ektui ja zoonosaid ( dávddaid mat njommot elliid ja olbmuid gaskka ) , ja veahkehit vai ovdánit ja váldojuvvojit atnui ođđa teknologiija ja badjeliigeahččama vuogit Dáhkidit ahte njuolggadusat ja bearráigeahčču veahkehit eastadit šaddo- ja elliiddávddaid ja zoonosaid viidáneami
St dieđáhus nr. 39 ( 2008-2009 ) Dálkkádathástalusat – eanandoallu mielde čovdosis Láhčit dili ulbmillaš dutkamii oažžun 	dihtii 	máhtu doaibmevaš ja birasustitlaš hehttendoaimmaid birra vai hehtte šaddovahágahttejeddjiid viidáneami .
Eará doaibmabijut gullet šibitdoalu metánaluoitui ja doaibmabijut geahpedan 	dihtii 	lustagásaluoittu go duktemii geavahit nitrogena .
Duogáš Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui fas 2001 čielggadan 	dihtii 	eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid ja hálddašeami ja geavaheami árbevirolaš sámi guovlluin earret Finnmárkku fylkkas .
Dát lea ovddiduvvon deavdin 	dihtii 	stáhta geatnegasvuođaid ILO-konvenšuvnna nr. 169 14 artihkkala mielde .
Leat vel evttohan aiddostahttit lága njuolggadusa gaskavuođas gaskal boazodillevuoigatvuođa ja eará vuoigatvuođaid boazodoalloguovlluin , deattuhan 	dihtii 	ahte vuoigatvuohta sámi boazodollui lea ieahčanas geavahanvuoigatvuohta dološ áiggi rájes geavaheami vuođul .
Fuolahan 	dihtii 	oasehasaid deastta ja govdadamos mearridanvuođu , evttohuvvo ásahit govdadit čohkkejuvvon referánsajoavkku mii galgá čuovvut kommišuvnna barggu .
Hålogalandalmennet ii sáhte ovdamearkka 	dihtii 	vuosttaldit ahte areálageavaheapmi muddejuvvo gieldda areálaplánemis plána- ja huksenlága mielde .
Lávdegoddi evttoha čielggadit bággolonistanvuođu doaibmaguovllu lága § 7:s sihkarastin 	dihtii 	boazoguohtumiid .
Lága 3 kapihttala muhtin mearrádusat boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid birra meahcis , ettohuvvojit aiddostahttot deattuhan 	dihtii 	ahte boazodillevuoigatvuohta lea iehčanas geavahanvuoigatvuohta .
Čujuhusat eai leat čadni dasa makkár mearrádusaid dahká , dahje mo sámi beroštumiid deasttat galget vihkkedallot ovdamearkka 	dihtii 	ealáhusovdáneami dárbbu ektui .
Evttohusas lea vel lassi komponeantan mearridanorgána lohpi mearridit eavttuid váikkuhan 	dihtii 	vuostá ahte doaibma čuohcá unohasat sámi ávnnaslaš kulturdoaimmaheapmái .
Njuolggadusat leat evttohuvvon čađahan 	dihtii 	stáhta ráđđádallangeatnegasvuođa dan oasi álbmotrievtti mielde , mii guoská
Lávdegoddi evttoha mearrádusaid dusten 	dihtii 	dáid dáhpáhusaid .
Čuvgen 	dihtii 	dáid čuolbmačilgehusaid lea Kulturdepartemeanta mearridan vuođđudit referánsajoavkku .
Vejolašvuođa váldit atnui “ litnásat ” vugiid ráddjen 	dihtii 	lobihis fiilajuogadeami .
1751 , mii nanne sápmelaččaid vuoigatvuođa johtit bohccuiguin nuppi riikii ja doppe ávkkáštallat vuoigatvuođaid dološ vieruid mielde , mat vuhtiiváldet ahte dokumeantta 3 vuođul sámi álbmoga birra , mii lei mielddusin dan dokumentii mii láidii Ruoŧa searvat Eurohpalaš uniovdnii , leat dat gullevaš áššebealit dohkkehan Ruoŧa geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui náššuvnnalaš ja internáššuvnnalaš rievtti vuođul , mat , nu guhká go boazosápmelaččat goappaš riikkain eallinvuogi ja ealáhusa seailluheami 	dihtii 	dárbbašit rádjerasttildeaddji boazodoalu , áigot doalahit ja seammás láhčit dilálašvuođa dása , leat ovttaoaivilis čuovvovačča hárrái : Kapihtal 1 .
Ovdamearkka 	dihtii 	galgá gielddaid guovttegielatvuođa ( sáme- ja dárogiela ) lassegoluid ruđaid hálddaheapmi sirdojuvvot Sámediggái .
Dát gusto ovdamearkka 	dihtii 	
guovlluin mat leat máddelis Finnmárkku , de lea ovdamearkka 	dihtii 	stuorra mearkkašupmi das ahte ožžojuvvo ovdan mearrediđolaš ja áššálaš informašuvdna das maid dát bargu sisdoallá .
Nannen 	dihtii 	barggu sámiid ja riikkagottálaš veahádagaid hárrái ásahuvvui geassemánu 15 .
Ulbmilin lea addit oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja – birrasiid geaiguin sáhttá váldojuvvot oktavuohta ráđiid ja nevvodeami 	dihtii 	dahje diehtoja dovddiidusgaskkusteami dihtii sámi perspektiivva birra mánáidsuodjalusáššiin .
Ulbmilin lea addit oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja – birrasiid geaiguin sáhttá váldojuvvot oktavuohta ráđiid ja nevvodeami dihtii dahje diehtoja dovddiidusgaskkusteami 	dihtii 	sámi perspektiivva birra mánáidsuodjalusáššiin .
Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi sisdoallu Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea ráhkadan dahkoplána čuovvolan 	dihtii 	NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen ( Dearvvasvuođaja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii ) .
Birasgáhttendepartemeantta arvvosmahttinprográmmabarggus doarjun 	dihtii 	ja movttiidahttin dihtii gielddaid , organisašuvnnaid ja ealáhuseallima bargat Báikkálaš Agendain ( BA .
Birasgáhttendepartemeantta arvvosmahttinprográmmabarggus doarjun dihtii ja movttiidahttin 	dihtii 	gielddaid , organisašuvnnaid ja ealáhuseallima bargat Báikkálaš Agendain ( BA .
21 ) , lea dahkkojuvvon golmmajagi ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin geahččaladdan 	dihtii 	BA 21 sámi čanusbáikki .
Konvenšuvdna lea oppamáilmmálaš soahpamuš mii skihkke oassálasti riikkaid gárgedit strategiijaid , plánaid ja prográmmaid juksan 	dihtii 	guoddinnávccalaš biologalaš eatnatgeardáivuođa geavaheami .
Miessemánus 2000 mearriduvvui bargoprográmma čuovvolan 	dihtii 	konvenšuvnna artihkkala 8 j .
Deaŧalaš lea viidásetgárgedit bargooahppiortnega váfistan 	dihtii 	bestema fágii .
Dán ovdánanvejolašvuođa ollašuhttima 	dihtii 	ferte sámi
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Bearddu suohkan Romssas mearridan levget sihke Norgga ja sámi leavggain sihke miessemánu 17. beaivvi ja guovvamánu 6. beaivvi .
Muhtun gielddat , ovdamearkka 	dihtii 	Røros gielda Lulli-Trøndelágas , leat hákan leavgga , muhto eai leat dan geavahan ovdalgo čielgaset njuolggadusat bohtet .
Dan 	dihtii 	bijai Gieldaja guovludepartementa čakčat 1999 bargojoavkku ráhkadit njuolggadusevttohusa sámi leavgga geavaheapmái .
Našuvdna definerejuvvo olmmošjoavkun , mii atná iežas ovttadahkan oktasaš historjjá ja kultuvrra 	dihtii 	, dávjjimustá maiddái oktasaš giela dihtii .
Našuvdna definerejuvvo olmmošjoavkun , mii atná iežas ovttadahkan oktasaš historjjá ja kultuvrra dihtii , dávjjimustá maiddái oktasaš giela 	dihtii 	.
Dán áigái levgejuvvo , go lea moraš ja illu , guktuid oktavuođain gudnejahttojupmin sutnje dahje dasa , man 	dihtii 	levgejuvvo .
Dávjá oidno , ovdamearkka 	dihtii 	, ahte hoteallat gesset eará riikkaid našuvnnalašleavggaid čalmmustandihtii hávskás bures boahtima olgoeatnam gussiide .
Gielda- ja guovlodepartemeanta čujuha St. proposišuvnnas nr. 1 ( 2000-2001 ) ahte sámegiela seailluheami ja viidásetgárgedeami 	dihtii 	lea dárbbašlaš ahte sámegiella šaddá doaibmi giellan máŋgga arenas , ee. IT siskkabealde .
Galget mearriduvvot doaibmabijut seailluhan ja ovddidan 	dihtii 	álgovuolggalaš gielaid gárgedeami guoskevaš álbmogiidda .
Mii čujuhit erenoamážit soahpamuša artihkkalii 7 : [ Á ] ššeoasálaččat [ galget ] vuođđudit politihkaset , láhkamearrádusaideaset ja geavadeaset čuovvovaš juksanmeriide ja prinsihpaide : [ … ] c. árjjálaš dahku dárbbašuvvo ovddidan 	dihtii 	guovllu- dahje veahádatgielaid vai dat suodjaluvvojit ; d. guovllu- dahje veahádatgielaid geavaheami healpudeapmi ja/dahje/ja movttiidahttin , njálmmálaččat ja čálalaččat , ovttaskas ja almmolaš doaimmas .
Njuolggadusat gustojit vuolggasajis sihke stádalaš ja gielddalaš orgánaide , ja mearkkašit ovdamearkka 	dihtii 	viiddiduvvon rievtti sámegiela geavahit riektelágádusas , ja ahte lágat ja láhkaásahusat main olles sámi veahkadat dahje oasit dás erenoamážit beroštit galget jorgaluvvot sámegillii .
Ráđđehus háliida dialoga Sámedikkiin váfistan 	dihtii 	sámi giela ja sisdoallobuvttadeami , ja atná deaŧalažžan bargat giellanannema beales viiddis áddejumis .
Máŋga projeavtta leat doaimmas čuovvolan 	dihtii 	doaibmabijuid , erenoamážit sámegiel digitála oahppaneavvuid hárrái .
Geatnegasvuohta gusto dušše doppe gos almmolaš orgána atná báikenama báikki namman , ovdamearkka 	dihtii 	adreassaid čáledettiin jdd. .
Registtar lea goitge geatnegas logahallat ovdamearkka 	dihtii 	doaimma čujuhusa báikenama mearriduvvon čállinvugiin .
Čoavdin 	dihtii 	dáid čuolmmat lea gárgeduvvon ođđa ISO-standárda , gohčoduvvon Unicode 10646 .
Gielda- ja guovlodepartemeanta čujuha St. proposišuvnnas nr. 1 ( 2000-2001 ) ahte sámegiela seailluheami ja viidásetgárgedeami 	dihtii 	lea dárbbašlaš ahte sámegiella šaddá doaibmi giellan máŋgga arenas , ee. IT siskkabealde .
Galget mearriduvvot doaibmabijut seailluhan ja ovddidan 	dihtii 	álgovuolggalaš gielaid gárgedeami guoskevaš álbmogiidda .
Mii čujuhit erenoamážit soahpamuša artihkkalii 7 : [ Á ] ššeoasálaččat [ galget ] vuođđudit politihkaset , láhkamearrádusaideaset ja geavadeaset čuovvovaš juksanmeriide ja prinsihpaide : [ … ] c. árjjálaš dahku dárbbašuvvo ovddidan 	dihtii 	guovllu- dahje veahádatgielaid vai dat suodjaluvvojit ; d. guovllu- dahje veahádatgielaid geavaheami healpudeapmi ja/dahje/ja movttiidahttin , njálmmálaččat ja čálalaččat , ovttaskas ja almmolaš doaimmas .
Njuolggadusat gustojit vuolggasajis sihke stádalaš ja gielddalaš orgánaide , ja mearkkašit ovdamearkka 	dihtii 	viiddiduvvon rievtti sámegiela geavahit riektelágádusas , ja ahte lágat ja láhkaásahusat main olles sámi veahkadat dahje oasit dás erenoamážit beroštit galget jorgaluvvot sámegillii .
Ráđđehus háliida dialoga Sámedikkiin váfistan 	dihtii 	sámi giela ja sisdoallobuvttadeami , ja atná deaŧalažžan bargat giellanannema beales viiddis áddejumis .
Máŋga projeavtta leat doaimmas čuovvolan 	dihtii 	doaibmabijuid , erenoamážit sámegiel digitála oahppaneavvuid hárrái .
Geatnegasvuohta gusto dušše doppe gos almmolaš orgána atná báikenama báikki namman , ovdamearkka 	dihtii 	adreassaid čáledettiin jdd. .
Registtar lea goitge geatnegas logahallat ovdamearkka 	dihtii 	doaimma čujuhusa báikenama mearriduvvon čállinvugiin .
Čoavdin 	dihtii 	dáid čuolmmat lea gárgeduvvon ođđa ISO-standárda , gohčoduvvon Unicode 10646 .
Go elliid árvvusatnin váldojuvvo lága ulbmila oassin , de šaddá oidnosii dat ahte láhka galgá ovddidit čálggu ja árvvusatnima elliid iežaset 	dihtii 	.
Dat boahtá ovdan lága máŋgga ávnnaslaš mearrádusas , ovdamearkka 	dihtii 	go gildojuvvo rohcošit elliiguin ja gildojuvvo heakkahuhttit elliid vásedin guoimmuheami dahje gilvvohallama dihtii .
Dat boahtá ovdan lága máŋgga ávnnaslaš mearrádusas , ovdamearkka dihtii go gildojuvvo rohcošit elliiguin ja gildojuvvo heakkahuhttit elliid vásedin guoimmuheami dahje gilvvohallama 	dihtii 	.
Danne dárbbašuvvo ovttasbargu buot oasálaččaid gaskka , ovdamearkka 	dihtii 	dearvvašvuođabargiid , elliidčálgoeiseválddiid ja eanadoalu iežas organiseren fierpmádaga gaskka .
Evttohuvvo dasto maiddái oppalaš gielddus elliid duohtadeami vuostá dahje elliid rumašlahtuid eretváldima vuostá , earret go dalle go dat lea dárbbašlaš dearvvašvuođa vuhtiiváldima 	dihtii 	.
Láhkaárvalusa oppalaš prinsihpat gustogohtet meahcceelliide , seammás go addojuvvo láhkavuođđu , mainna sáhttá mearridit dárkilat láhkaásahusaid ovdamearkka 	dihtii 	bivddu ja guolásteami birra , meahcceelliid gitta váldima ja doallama birra .
Iige dalle dahkkojuvvon mihkkege čilgen 	dihtii 	vuoigatvuođadilálašvuođaid siviilarievttálaččat .
1993s čuoččáldahtii dasto stáhta Eanadoallodepartemeantta bokte ášši Nordlándda ja Romssa Meahccekommišuvnna ovdii nannen 	dihtii 	ahte gávdnojedje geavahanrievttit , dán vuolde oktasašrievttit stáhta eatnama alde , vrd. lágain 7.6.1985 nr. 51 § 2 .
Stáhta osttii Čáhputvuovddi 1885s suodjalan 	dihtii 	dálolaččaid beroštusaid bohcco vuostá .
Gáibádus sihke geavaheami viidodahkii ja bistui eaiggáduššanrievtti háhkama 	dihtii 	lea dán mielde devdojuvvon .
Dieđán ovdamearkka 	dihtii 	ahte Romssa buohcceviessu juo 1992s lei galbejuvvon sihke dáro- ja sámegillii .
Giella Dieđáhusas háliidit oainnálmahttit barggu mii dahkkojuvvo sámegiela seailluheami 	dihtii 	.
Giellajápmin lea álelassii dáhpáhuvvan máilmmehistorjjás , gii hupmá ovdamearkka 	dihtii 	preussagiela dahje láhtengiela dán áigái ?
Mu mielas orru ovdamearkka 	dihtii 	deaŧalaš ahte Donald jorgaluvvo sámegillii ( Vulle Vuojaš ) .
Doaibmabijut mat leat juo almmuhuvvon dahje čađahuvvon leat : • Lasihuvvon juolludusat gielddaid guovttegielatvuhtii • Sámelága giellakapihttala dárkkisteapmi addin 	dihtii 	Sámediggái stuorát luđolašvuođa sámegiela organiserema hárrái • Sámi báikenammanevvohaga ođđasisorganiseren • Máŋggagielat gieldda- ja fylkkanamat ( namalassii Finnmárkku fylkkagieldda sámegiel namma , bálddalas sámegiel ja dárogiel ( ja suomagiel ) namaid sisabuktin gielddaide mat dan háliidit • Nammalága nuppástuhttin mii rahpá vejolašvuođa sámi nammavieruid geavahit ( dán lága lea juo Stuorradiggi mearridan , ja dat boahtá fargga fápmui ) • Raportta ” Sámi čálamearkačoahkit ja IT ” čuovvoleapmi • Veahkehit Sámedikki bajit plánain sámegiela ja IT ( eSápmi ) váste
Mii leat dakkár guovllus riikkas gos eai leat váilon pánat dasa mii sáhtášii dahkkojuvvot arvvosmahttin 	dihtii 	ealáhuseallima .
ovdamearkka 	dihtii 	dán láhkabarggu válmmaštallamii go ovddastuvvo Plánaláhkalávdegottis .
Viidáseappot sárggastuvvojit eará dagut maiguin váfista boazodoalu beroštusaid guovlluguovdasaš dásis , ovdamearkka 	dihtii 	dainna lágiin ahte álggahuvvojit guovlluguovdasaš bálddalastinarenat ja dainna lágiin ahte álggahuvvo plánaovttasbargu gielddaid ja fylkkagielddaid rájáid rastá .
Oažžun 	dihtii 	nu buori dialoga go vejolaš áigu ráđđehus danne váldit Sámedikki mielde árrat láhka- ja láhkaásahusbargguid oktavuođas .
Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin 	dihtii 	buori ovttasbarggu , de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka dihtii váhnenčoahkkimis fáddán .
Váhnemat ja skuvla Sihkkarastin dihtii buori ovttasbarggu , de sáhtášii ovdánanságastallan leat ovdamearkka 	dihtii 	váhnenčoahkkimis fáddán .
Iskkadeamis sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	jearrat : • • • •
Ráhkkaneami álkidahttin 	dihtii 	sáhttá oahpaheaddji sáddet čállosa mas jearrá mo oahppi lea ovdánan maŋimuš áiggi .
Sii galget oahppat bargat iešguđetlágan bargovugiid mielde nugo ovdamearkka 	dihtii 	prošeaktabarggu .
vuossárggaid ja gaskavahkuid buoridan 	dihtii 	lohkannjuovžilvuođa Bargat bihtáid mat leat bargoplánas Ii gaskkalduhttit su gii lea hállamin Čállit távvalii buot njálmmálaš dieđuid
Láhčin 	dihtii 	dili buoremus lági mielde juohkehažžii , de lea deaŧalaš ahte váhnemat addet skuvlii dieđuid máná birra .
Ožžot go ovdamearkka 	dihtii 	searalaš ja čeahpeslohkki mánát doarvái hástalusaid skuvllas ?
Stuorradiggedieðáhus nr. 55 ( 2000-2001 ) čilge proseassa mii lea leamaš das rájes go Sámediggi ásahuvvui 1989s , addin 	dihtii 	sámiide lasi válddi ja váikkuhanfámu dan bokte ahte Sámediggi nannejuvvo sámi servodaga gárgedeami ovddasvástideaddji orgánan .
Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi oainnuid ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu , eanadoalu ja guolástusa láhčima ja hálddašeami oktavuođas .
Nannen 	dihtii 	sámi mánáidgárddiid ovttasbarggu ja oainnosmahttit sámi giellaovdáneami ovdaskuvlaagis , de lágiduvvui davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa Kárášjogas geassemánus 2004 .
Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin hálddahuslaš dásis digaštallan 	dihtii 	oktasaš doaibmabijuid ja hástalusaid .
Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin 	dihtii 	árvvuid ja hehtten dihtii billašumi .
Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten 	dihtii 	billašumi .
Oktii juoh ­ke stuorradiggeáigodagas ovdanbiddjojuvvo dieđáhus doaibmabijuid birra mat dahkkojuvvojit sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima váfisteami 	dihtii 	.
Ráđđehus atná vuođusin ahte sámi kultuvra ovddasta máŋggadáfotvuođa ja ipmirda ahte unnit sámi joavkkuid muhtun dárbbuid sáhttá dušše ovddaldastit sierradoaibmabijuid bokte , ovda ­mearkka 	dihtii 	giela , kultuvrra ja oahpu hárrái .
Ráđđehus áigu , ovttasráđiid Sámedikkiin , ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu 	dihtii 	ON:s ja ILO:s .
Vuođđoláhkaparagráfa lea hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami 	dihtii 	.
Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii leat ráđđehusa dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo- dahje bagadusválddi vuollásaš , ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit ovdamearkka 	dihtii 	departementála oainnuin .
Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka 	dihtii 	virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) .
Sámi dárbbut eai leat oppalaččat doarvái bures áimmahuššojuvvon bálvalusfálaldagaid plánemis , ovdamearkka 	dihtii 	boarrásiidfuolahusas .
Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon almmolaš lávdegotti mas leat ovdamearkka 	dihtii 	mielde sorjjasmeahttun ekspearttat , Sámediggi , departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu ( Kommunenes Sentralforbund ) ( sihke gieldda- ja fylkkadásis ) .
Ráđđehus oaivvilda ahte muhtun dáid smávit joavkkuid dárbbut sáhttet dušše ovddaldastojuvvot sierradoaibmabijuiguin , ovdamearkka 	dihtii 	giela , kultuvrra ja oahpu hárrái .
Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka 	dihtii 	lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii .
Sámiid iežaset gaskkas leat maiddái negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta – ovda ­mearkka 	dihtii 	gažaldagas gii lea « eanemus » sápmelaš , riddosámit vai boazosápmelaččat .
Lea vel veahá gaska ovdal go ollásit dohkkehuvvo ahte sápmelašvuohta ii leat čatnasan dihto kultuvrralaš eavttuide , ovdamearkka 	dihtii 	gillii , ealáhusaide , fidnui dahje dihto politihkalaš gullevašvuhtii .
Váfistan 	dihtii 	Sámediggái duođalaš váikkuhanfámu , maiddái daid eará fágaide ohppiide geat ožžot oahpaheami vásedin sámi oahppaplána mielde , lea Sámediggi ožžon ovddasvástádusa plánaid ráhkadeamis , ja Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta doalada fas iežas válddis mearridit plánaid .
Addin 	dihtii 	Sámediggái hálddahuslaš cuokka ja pedagogalaš gelbbolašvuođaid ođđa dahkamušaide , Oahpahuslága mielde , sirddii departemeanta ovddeš Sámi oahpahusráđi čállingotti Sámediggái ođđajagemánus 2000 .
Institušuvnna veahkkevárreanu bevttolmahttima 	dihtii 	lea allaskuvla láhčimin dilálašvuođaid projeakta- ja fáddálágiduvvon oahpahussii ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpus mas oahpaheapmi lea lágiduvvon bálkkuid mielde .
Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta lea 4-jagi áigodaga badjel dorjon allaskuvlla vásedin nannen 	dihtii 	fágabargiid IKT-gelbbolašvuođa .
Háhkun lea earret eará viiddidit oahpaheaddjeoahpu bargovugiid , ovdamearkka 	dihtii 	nu ahte láhččojuvvojit dilálašvuođat studeanttaid eanet iehčanassii doaibmamii .
Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami 	dihtii 	lea dát projeakta viežžan oaivadusa lávu ja goađi orrunvuogis .
12.11.1 Girku doaibmabijut sámegiela 	dihtii 	
Juos váldá ovdamearkka 	dihtii 	ovdan Sis-Finnmárkku , de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin .
Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi , ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte , ja sierra INKO-bálvalusain ( bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi ) , ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid gelbbolašvuođa ( ovdamearkka 	dihtii 	lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide ) .
Juos váldá ovdamearkka 	dihtii 	ovdan Sis-Finnmárkku , de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin .
Vieruiduvvan vuoigatvuohta , nu mo « tapu » ja « rahui » sisafievrrideapmi várjalan 	dihtii 	veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid , ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá .
Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi ’ kmaq- ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin 1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa bivdit , guolástit ja čoaggit bisuhan 	dihtii 	« mearálaš eallinláibbi » .
Plána- ja huksenláhka lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmin go hábme ja organisere fysihkalaš birrasiid , ja áimmahuššan 	dihtii 	lagasbirrasa kvalitehtaid .
Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu geavahit riikkapolitihkalaš njuolggadusaid gaskkustan 	dihtii 	sámi beroštusaid plánabarggus plána- ja huksenlága vuođul , vrd. § 17 , 1. lađđasa .
Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama 	dihtii 	.
Suoma , Ruoŧa ja Norgga ministarat dahke álgaga álggahit ovttasbarggu sámekonvenšuvnna áigái oččodeami 	dihtii 	.
Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama 	dihtii 	.
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin ja ovddidan 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Leat ásahuvvon lágat , njuolggadusat ja ortnegat nannen 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima .
Máŋga sámi ásahusa leat ásahuvvon , ovdamearkka 	dihtii 	kulturviesut ja giellaguovddážat mat leat mávssolaš sámi fápmo ­guovddážat .
Maŋimus jagiid leat álggahuvvon máŋga doai ­bmabiju nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámegiela ollu surggiin .
Departemeanta áigu árvvoštallat lea go vejolaš láhčit diliid nu ahte eanebut guđet háliidit oahpahallat sámegiela , sáhttet oažžut dakkár fálaldaga , ovdamearkka 	dihtii 	gáiddusoahpahusain .
Máhttodepartemeanta áigu maiddái álggahit prošeavtta sámi eatnigiellaanalfabetismma birra , nannet gáiddusoahpahusa , ásahit bargo joavk ­ku ráhkadit sámi oahpponeavvuid ovddidanplána , árvvoštallat álggahit ovdakurssa sámegiela studeanttaide ja árvvoštallat stipeanddaid geasuhan 	dihtii 	nuoraid ohcat sámi oahpaheaddjioahpuide .
Kulturpolitihkas áigu ráđđehus joatkit barggu guovtti váldolinnjá mielde fuolahan 	dihtii 	stáhta ovddasvástádus sámekultuvrras .
Ráđđehus háliida dáid áŋgiruššamiid oktavuođas digaštallat Sáme ­dikkiin strategiijaid mo sáhtášii ovddidit meahcceealáhusaid sámi guovlluin ja buoridit duodje ­ealáhusa rámmaeavttuid , earret eará oaččohit eanebuid duddjot dinen 	dihtii 	.
Sihkkarastin 	dihtii 	boahtteáigásaš nana eallinnávccalaš boazodoalu lea dárbu buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid .
Dat guoská áinnas ge areálaide mat leat dárbbašlaččat bisuhan 	dihtii 	ceavzilis boazodoalu .
Nannen 	dihtii 	dán áŋgiruššama lea álggahuvvon departemeanttaid gaskasaš ovttasbargu man áigumuš earret eará lea oaččohit ollisvuođa-jurddašeami areálahálddašeapmái .
Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka 	dihtii 	nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus .
Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka 	dihtii 	dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap.
Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan 	dihtii 	iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat .
Lasihan 	dihtii 	máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 .
Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan 	dihtii 	guovttelágan meannudeami dán lága vuostá .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset .
Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu .
Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin 	dihtii 	daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás .
Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka 	dihtii 	Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. .
Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	universitehtat ja áittardeaddjit .
Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi .
Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka 	dihtii 	liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis .
Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka 	dihtii 	hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan 	dihtii 	iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan 	dihtii 	stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan 	dihtii 	makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat .
Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen 	dihtii 	dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan 	dihtii 	bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin 	dihtii 	oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka 	dihtii 	:
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan 	dihtii 	bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin 	dihtii 	oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten 	dihtii 	dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s .
Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten 	dihtii 	dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s .
Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid 	dihtii 	.
Oalgguhan 	dihtii 	doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte .
Ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui .
Oalgguhan 	dihtii 	ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii :
Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka 	dihtii 	jus áitet bággolonistemiin .
Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra vuđđosa .
3.2.1 Doaibmaplána ovddidan 	dihtii 	ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012
3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan 	dihtii 	čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012
Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan 	dihtii 	dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 .
Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan 	dihtii 	čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 .
Dán plána čuovvoleami oassin juolluduvvojedje jagi 2009 ruđat Lesbalaččaid , homofiillaid ja tránsalaččaid riikkasearvái juohkin 	dihtii 	dieđuid sámegillii .
Doaibmaplána mielde Kulturdepartemeanta áigu eambbo bargat nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra ja nationála unnitloguid .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte báhcán suodjalanáššit ovdánit golmma davimus fylkkas , de lea Birasgáhttendepartemeanta jahkái 2010 juolludan miljon ruvnno Sámediggái vai bargonákca nannejuvvo suodjalanáššiin sámi guovlluin .
Movttiidahttin 	dihtii 	árjjalaš eanadollui riikkaoasis , ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu ge , de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit lágiduvvon Davvi-Norgii ja buhtaduvvojit maiddái buvttadangolut máŋggalágan boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin .
Eanadoallošiehtadusain sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui várret 1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin mii galggai ođđasis juogadeapmái Finnmárkui .
Movtiidahttin 	dihtii 	eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dušše dalle go dain deasttain mat leat vuođđun huksengildosii gáddeavádagas dahje plánii ii spiehkastuvvo doarvái bures , ahte galgá sáhttit addit sierralobi .
Muhtun duovdagiin lea leamaš dárbbašlaš ásahit erenoamáš mearrádusaid ovddaldastin 	dihtii 	dárbbuid mat leat sámi veahkadagas .
Váfistan 	dihtii 	Sámediggái duođalaš váikkuhanfámu , maiddái daid eará fágaide ohppiide geat ožžot oahpaheami vásedin sámi oahppaplána mielde , lea Sámediggi ožžon ovddasvástádusa plánaid ráhkadeamis , ja Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta doalada fas iežas válddis mearridit plánaid .
Addin 	dihtii 	Sámediggái hálddahuslaš cuokka ja pedagogalaš gelbbolašvuođaid ođđa dahkamušaide , Oahpahuslága mielde , sirddii departemeanta ovddeš Sámi oahpahusráđi čállingotti Sámediggái ođđajagemánus 2000 .
Giela ja kultuvrra iešlági áimmahuššama 	dihtii 	leat ceggejuvvon guokte internáhttaskuvlla .
Gáiddusoahpahusa áimmahuššama 	dihtii 	julevsámi guovllus lea Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai nannen vuođđudusa Árrana ja Moskke vuođđoskuvlla Divtasvuona suohkanis .
Vuođđoskuvllas Divtasvuonas leat ovdamearkka 	dihtii 	dál álggahuvvon luohkát main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas , Oahpahuslága § 6–2 , nuppi lađđasa , mielde .
Institušuvnna veahkkevárreanu bevttolmahttima 	dihtii 	lea allaskuvla láhčimin dilálašvuođaid projeakta- ja fáddálágiduvvon oahpahussii ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpus mas oahpaheapmi lea lágiduvvon bálkkuid mielde .
Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta lea 4-jagi áigodaga badjel dorjon allaskuvlla vásedin nannen 	dihtii 	fágabargiid IKT-gelbbolašvuođa .
Háhkun lea earret eará viiddidit oahpaheaddjeoahpu bargovugiid , ovdamearkka 	dihtii 	nu ahte láhččojuvvojit dilálašvuođat studeanttaid eanet iehčanassii doaibmamii .
Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami 	dihtii 	, vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii .
Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama 	dihtii 	.
Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra vuđđosa .
Danne lea govttolaš ahte maiddái joavkkuin maidda leat dovddastuvvon geavahanvuoigatvuođat vissis meahcceávkkástallanvugiide , nu go ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalus , maiddái lea vuoigatvuohta ovdduide ja buhtadussii .
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan 	dihtii 	ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide .
Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan 	dihtii 	dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš .
Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan 	dihtii 	njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas .
Dát lea okta máŋgga doaibmabijus man hárrái Sámediggi ja Máhttodepartemeanta barget ovttas buoridan 	dihtii 	diehtojuohkima gielddaide ja eará doaibmiide mánáidgárdefálaldaga ásaheami birra sámi mánáid várás .
Dát guoská ovdamearkka 	dihtii 	dárbbašlaš navigašuvdnainstallašuvnnaid huksemii fanasjohtolagaid guora , jus gielda ii leat dahkan mearrádusaid dan birra .
Nu sáhttá ohcat Sámi sierrabibliotehka čoakkáldagas seamma katalogas go eará ásahusaid čoakkáldagain main leat ávdnasat sámegillii ja sámi diliid birra , ovdamearkka 	dihtii 	Sámi allaskuvlla ja Romssa universitehta čoakkáldagain .
12.11.1 Girku doaibmabijut sámegiela 	dihtii 	
Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá .
Dan 	dihtii 	lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin
Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen 	dihtii 	sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid
Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan 	dihtii 	evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii .
Dán barggu vuođu 	dihtii 	lea FOK .
Oktilaččat barget olahan 	dihtii 	šiehtadallanbohtosa mii sihkarasttášii doaibmi eanandollui vuđđosa miehtá riikka .
Stuorradiggi celkkii almmatge ahte lei erenoamáš dárbu váfistit sámi gielddaid johtti girjerádjobálvalusa guhkes gaskkaid , lohkandáidduid lasihandárbbuid ja dán suorggi sajáiduvvan rádjarasttideaddji ovttasbarggu 	dihtii 	Ruoŧain ja Suomain .
Kultuvradepartemeanta lea dieđáhusas st.meld. nr. 22 ( 1999–2000 ) Kjelder til kunnskap og oppleving ( Dieđu ja vásihusa gáldut ) , dieđihan ahte ovttas guoskevaš áššeoasálaččaiguin galgá Sámi arkiivva dili ja áigeguovdilis gárgedanplánaid oppalaččat analyseret čielggadan 	dihtii 	vuđđosa boahttevaš doaibmabijuide mat leat arkiiva- ja girjerádjosuorggis gaskkas .
Kultuvradepartemeanta lea dál gulahallamin SVL-N:in , Norgga Valáštallanlihtuin ja Norgga Olympialaš Komiteain ( NIF ) ja Sámedikkiin gávnnahan 	dihtii 	ovttasbargovuogi mii sáhttá veahkehit viidáseappot gárgedit sámevaláštallama Norggas .
Lassin lea bargojuvvon lasihit oppalaš dihtomielalašvuođa báikkálaš ja guovlluguovdasaš huksenvieru hárrái , ovdamearkka 	dihtii 	oinnolažžan dahkama bokte mediain .
Viessobáŋkkus leat maiddái vejolašvuođat veahkehit geahččalanprojeavttaid ruhtademiin , ovdamearkka 	dihtii 	gárgedit sámi viessomálliid .
Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami 	dihtii 	lea dát projeakta viežžan oaivadusa lávu ja goađi orrunvuogis .
12.11.1 Girku doaibmabijut sámegiela 	dihtii 	
Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan 	dihtii 	makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat .
Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen 	dihtii 	dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui .
Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan 	dihtii 	movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili .
Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan 	dihtii 	makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat .
Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen 	dihtii 	dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui .
Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan 	dihtii 	movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili .
Láhčin 	dihtii 	dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra .
Láhčin 	dihtii 	dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra .
Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan 	dihtii 	makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat .
Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen 	dihtii 	dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui .
Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan 	dihtii 	movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili .
Láhčin 	dihtii 	dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra .
Ođđa njealját lađas ii mielddis buvtte maidege nuppástusaid gustojeaddji riektái , muhto lea váldojuvvon mielde riekteteknihkalaš sivaid geažil čielggadan 	dihtii 	daid suorgelágaid ja daid plána- ja huksenlágaid gaskasaš doaibmaviidodagaid mat gusket fápmobuvttadanrusttegiidda .
Eará ge teknihkalaš vuođđostruktuvra huksenguovllus dahje huksenguovllu várás , ovdamearkka 	dihtii 	čáhci ja kloáhkka sáhttá leat « ovttalágan doaibmabidju » .
Mearrádusat leat váldojuvvon mielde fuolahan 	dihtii 	dan vuosttaldanvejolašvuođa mii gielddain , fylkkagielddain , Sámedikkis ja stáhtalaš fágaetáhtain lea areálaevttohusaide dálá plána- ja huksenlágas .
Dakkár dieđiheapmi addá konsešuvdnaeiseváldái ákka gulahallat vuosttaldaneiseválddiin ja doaibmabiddjiin iskan 	dihtii 	lea go vejolaš mieđihit vuosttaldeapmái , ovdamearkka dihtii prošeavtta muddemiin , sierranas váidudeaddji doaibmabijuiguin jna. .
Dakkár dieđiheapmi addá konsešuvdnaeiseváldái ákka gulahallat vuosttaldaneiseválddiin ja doaibmabiddjiin iskan dihtii lea go vejolaš mieđihit vuosttaldeapmái , ovdamearkka 	dihtii 	prošeavtta muddemiin , sierranas váidudeaddji doaibmabijuiguin jna. .
Ođđa nubbi dajus ii mielddis buvtte maidege nuppástusaid gustojeaddji riektái , muhto lea váldojuvvon mielde riekteteknihkalaš sivaid geažil čielggadan 	dihtii 	energiijalága ja plána- ja huksenlágaid gaskasaš doaibmaviidodagaid .
Nu ii šatta ge leat rievttálaš vuođđu álggahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul gieđahallan 	dihtii 	gažaldagaid sierralobiid birra gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddenmearrádusain ) dahje dárkilis plánas dahje addin dihtii sierralobi plánagáibádusain dákkár rusttegiidda .
Nu ii šatta ge leat rievttálaš vuođđu álggahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul gieđahallan dihtii gažaldagaid sierralobiid birra gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddenmearrádusain ) dahje dárkilis plánas dahje addin 	dihtii 	sierralobi plánagáibádusain dákkár rusttegiidda .
Mearrádus lea váldojuvvon mielde garvin 	dihtii 	dárbbašmeahttun ja maŋŋoneaddji plánaproseassaid ja ahte konsešuvdnameannudeapmi galgá bissut .
Plánaláhkalávdegoddi lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan ja evttohan dihto láhkamearrádusaid ovddidan 	dihtii 	sámi deasttaid ja beroštumiid servodat- ja areálaplánemis .
2006 áigge galgá vel čađa mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes vahágiid buhtadeami ektui , sihkarastin 	dihtii 	buoremus seammaláganmeannudeami fylkkaid gaskkas .
Sámi allaskuvla , Sámediggi , Gielddaid guovddášlihtu Finnmárkku ossodat , Finnmárkku fylkkamánne álggahedje jagi 2009 kampánnja háhkan 	dihtii 	eambbo studeanttaid fylkka guovtti oahpaheaddjiskuvlii ( Drømmejobben // Gollevirgi ) .
Máhttodepartemeanta nammadii lávdegotti ráhkadan 	dihtii 	láhkaásahusevttohusa rámmaplána birra sámi vuođđooahpahusa várás ja dan dat dagai Stuorradikki meannudan Std .
Ráđđehus bargá álgoálbmotgažaldagaiguin earenoamážit guovtti dásis : álgoálbmogiid vejolašvuohta oassálastit ja vuhtii váldojuvvot Barentsregiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaimmaid sisdoalu ja álggaheami dáfus buoridan 	dihtii 	álgoálbmogiid eallindili , oahpahusa , dearvvašvuođa jna. .
Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin 	dihtii 	árvvuid ja hehtten dihtii billašumi .
Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten 	dihtii 	billašumi .
Juos váldá ovdamearkka 	dihtii 	ovdan Sis-Finnmárkku , de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin .
Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi , ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte , ja sierra INKO-bálvalusain ( bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi ) , ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid gelbbolašvuođa ( ovdamearkka 	dihtii 	lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide ) .
Danne lea áibbas dárbbašlaš geahpedit massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja kultuvrralaš bissovašvuođa 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta gielddaide gos areálariiddut bohciidit .
Vieruiduvvan vuoigatvuohta , nu mo « tapu » ja « rahui » sisafievrrideapmi várjalan 	dihtii 	veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid , ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá .
Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi ’ kmaq- ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin 1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa bivdit , guolástit ja čoaggit bisuhan 	dihtii 	« mearálaš eallinláibbi » .
Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta oččodan 	dihtii 	čoahkkeeari ja dikkis lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši .
Muhto ii dan 	dihtii 	leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta .
Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka 	dihtii 	čoahkkeearreprojeavtta .
Ráđđehus lea dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema váfistan 	dihtii 	luonddu luossamáttdodagaid , veardit st.meld. nr. 33 ( 1999–2000 ) Om regjeringens miljøvernpolitikk ( st. dieđ. nr. 33 ( 1999–2000 ) Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra ) ja st.meld. nr. 24 ( 2000–2001 ) Om rikets miljøtilstand ( st. dieđ. nr. 24 ( 2000–2001 ) Riikka birasdili birra ) .
Go dán galgá ollašuhttit , dárbbašá čađahit dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan 	dihtii 	gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid , mat leat oadjebasat nuoskkideami , lovpema ja dávddaidnjoammuma vuostá .
Dán olaheami 	dihtii 	lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga : lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii , árvoloktenprográmma sámi eanadollui , heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanadoalus .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan 	dihtii 	bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin 	dihtii 	oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka 	dihtii 	:
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan 	dihtii 	bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin 	dihtii 	oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka 	dihtii 	:
árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas .
Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima .
Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka 	dihtii 	registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu .
árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas .
Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima .
Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka 	dihtii 	registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu .
Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin 	dihtii 	dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan dihtii gaskaboddasaš bohtosiid .
Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin dihtii dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan 	dihtii 	gaskaboddasaš bohtosiid .
Ruovttusiiddus lea maiddái intraneahtta maid doaibmaguoibmeásahusat geavahit gulahallan 	dihtii 	gaskaneaset .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan 	dihtii 	bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan dihtii bargoprográmma ovdáneami , ráhkkanahttin 	dihtii 	oasehasčoahkkimiid mearrádusaid .
árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka 	dihtii 	:
árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas .
Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima .
Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka 	dihtii 	registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu .
Soađi 	dihtii 	gillán buhtádusat ( skuvllat giddejuvvon , duiskkat válde skuvlaviesuid ja internáhtaid iežaset atnui j. n. a. ) ja maiddái dárustuhttima politihkka .
Plána- ja huksenláhka lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmin go hábme ja organisere fysihkalaš birrasiid , ja áimmahuššan 	dihtii 	lagasbirrasa kvalitehtaid .
Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu geavahit riikkapolitihkalaš njuolggadusaid gaskkustan 	dihtii 	sámi beroštusaid plánabarggus plána- ja huksenlága vuođul , vrd. § 17 , 1. lađđasa .
Movttiidahttin 	dihtii 	árjjalaš eanadollui riikkaoasis , ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu ge , de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit lágiduvvon Davvi-Norgii ja buhtaduvvojit maiddái buvttadangolut máŋggalágan boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin .
Eanadoallošiehtadusain sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui várret 1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin mii galggai ođđasis juogadeapmái Finnmárkui .
Movtiidahttin 	dihtii 	eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin .
Ovddidan 	dihtii 	ulbmillaš dásseárvobarggu boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit lasihit beallelašdoarjaga .
Guovlluin Finnmárkku olggobealde gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid beroštusaid , ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu beroštusaid .
Sierra seminárat hálddašeaddjiid , fágaolbmuid ja ealáhusdoaimmaheaddjiid várás lágiduvvojit go dan lea dárbu dahkat čuvgen 	dihtii 	muhtun surggiid erenoamážit .
Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan 	dihtii 	mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin .
Ráđđehus áigu , ovttasráđiid Sámedikkiin , ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu 	dihtii 	ON:s ja ILO:s .
Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama 	dihtii 	.
Suoma , Ruoŧa ja Norgga ministarat dahke álgaga álggahit ovttasbarggu sámekonvenšuvnna áigái oččodeami 	dihtii 	.
Geasset 1999 álggahuvvui riikkagottálaš strategiija gárgedanprojeakta jahkái ceavzilis gárgedeami 	dihtii 	davvin Arktalaš Ráđi ceavzilis gárgedeami prográmma hárrái .
Dáiddárat nugo Mari Boine geavahuvvojedje ovdamearkka 	dihtii 	kulturovdanbuktimis Bethlehemis 2000 ja Jienat joavku galgá leat mielde rasismakonfereanssas Mátta-Afrihkás čakčat 2001 .
Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu 	dihtii 	ON:s ja ILO:s .
Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan 	dihtii 	jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis .
Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan 	dihtii 	mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis .
Čakčamánu 2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis Moskvas nannen 	dihtii 	Ruoššain ovttasbarggu ráđđehusdásis .
Ráđđehus lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas erenomážit guovtti dásis : Eamiálbmogiid vejolašvuohta searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaibmabijuid sisdoallu ja álggaheapmi buoridan 	dihtii 	sin eallindili , oahpu , dearvvasvuođa jna. .
2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan 	dihtii 	ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui .
Dát mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut : sámedikki dievasčoahkkimiid neahtas , ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus , ohcat , gávdnat ja geahččat Sámedikki arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid 1989 rájes otnážii , čađahit almmolaš gulaskuddamiid neahtas , čálihit sámi jienastuslohkui , sáddet elektrovnnalaččat ohcamiid dikki iešguđet doarjja- ja hálddašanortnegiidda ja jienastit sámediggeválggain .
Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi oainnuid ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu , eanadoalu ja guolástusa láhčima ja hálddašeami oktavuođas .
Dat mearkkaša ahte plána- ja huksenláhka gusto dakkár rusttegiidda , daid spiehkastagaiguin mat čuvvot eaŋkil mearrádusain dahje láhkaásahusain , geahča ovdamearkka 	dihtii 	plánaoasi § 12-1 spiehkastaga birra geatnegasvuođas ráhkadit muddenplána daid konsešuvdnageatnegahttojuvvon rusttegiid várás , mat buvttadit elektrihkalaš energiija .
Daid doaibmabijuid oktavuođas maidda § 1-3 oppalaš spiehkastat gusto , ii leat rievttálaš vuođđu čađahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul meannudan 	dihtii 	galgá go addojuvvot sierralohpi gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddennjuolggadusain ) dahje addin dihtii sierralobi plánagáibádusain dakkár rusttegiid várás .
Daid doaibmabijuid oktavuođas maidda § 1-3 oppalaš spiehkastat gusto , ii leat rievttálaš vuođđu čađahit proseassa plána- ja huksenlága vuođul meannudan dihtii galgá go addojuvvot sierralohpi gielddaplána areálaoasis , muddenplánas ( ja muddennjuolggadusain ) dahje addin 	dihtii 	sierralobi plánagáibádusain dakkár rusttegiid várás .
Dat sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	leat johtolat dahje doaibmabidju eanadoalus masa gustojit čadni mearrádusat areálaulbmilii areálaoasi ektui , dahje muddenplána dahje deastaavádagaid ektui .
Viidáseappot lea ovdehussan ahte ekonomalaš eavttut várehan 	dihtii 	ovddasvástádusa sámi giela suddjemis ja gárgedeamis čaðat váfistuvvojit .
Ii leat dattege departemeantta oainnu mielde dárbbašlaš geavahit doahpaga láhkaevttohusas nu go Sámediggi evttoha čielggasmahttin 	dihtii 	ovddasvástádusgaskavuođa .
Sámediggi lea gulaskuddanvástádusastis bivdán departemeantta farggamusat álggahit dárbbala š láhkateknihkalaš árvvoštallamiid formaliseren 	dihtii 	sámi leavgga geavaheami Norggas .
Dát mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut : sámedikki dievasčoahkkimiid neahtas , ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus , ohcat , gávdnat ja geahččat Sámedikki arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid 1989 rájes otnážii , čađahit almmolaš gulaskuddamiid neahtas , čálihit sámi jienastuslohkui , sáddet elektrovnnalaččat ohcamiid dikki iešguđet doarjja- ja hálddašanortnegiidda ja jienastit sámediggeválggain .
Ráđđehus bargá álgoálbmotgažaldagaiguin earenoamážit guovtti dásis : álgoálbmogiid vejolašvuohta oassálastit ja vuhtii váldojuvvot Barentsregiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaimmaid sisdoalu ja álggaheami dáfus buoridan 	dihtii 	álgoálbmogiid eallindili , oahpahusa , dearvvašvuođa jna. .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka 	dihtii 	bieggamillopárkkaide .
Sámediggi ferte oassálastit aktivvalaččat davveguovlopolitihka viidáset barggus sihkkarastin 	dihtii 	eamiálbmogiid ealáhusvuođu , sihke vuoigatvuođaid , ekonomalaš rámmaid , gelbbolašvuođahuksema ja bajásdoallanvejolašvuođaid .
Nu sáhttá ohcat Sámi sierrabibliotehka čoakkáldagas seamma katalogas go eará ásahusaid čoakkáldagain main leat ávdnasat sámegillii ja sámi diliid birra , ovdamearkka 	dihtii 	Sámi allaskuvlla ja Romssa universitehta čoakkáldagain .
Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan 	dihtii 	skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii .
Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid iskan 	dihtii 	sáhttá go riikkarájáid rastá fállat vuođđoskuvlaoahpahusa , erenomážit oarjelsámi guovlluin .
Plánaláhkalávdegoddi lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan ja evttohan dihto láhkamearrádusaid ovddidan 	dihtii 	sámi deasttaid ja beroštumiid servodat- ja areálaplánemis .
Čakčamánu 2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis Moskvas nannen 	dihtii 	Ruoššain ovttasbarggu ráđđehusdásis .
Ráđđehus lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas erenomážit guovtti dásis : Eamiálbmogiid vejolašvuohta searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaibmabijuid sisdoallu ja álggaheapmi buoridan 	dihtii 	sin eallindili , oahpu , dearvvasvuođa jna. .
2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan 	dihtii 	ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui .
Áššeoasálaččat sáhtte ovdamearkka 	dihtii 	soahpat ahte goappašagain galggai leat vearrogáibidanriekti , muhto dušše nubbi galggai doaimmahit girkolaš ja hálddahuslaš mearridanválddi .
Ovdamearkka 	dihtii 	dahkkojuvvui Norgga ja Novgorod gaskkas ráfisoahpamuš 1326s , ja nu gohčoduvvon rádjamearrádus golbma-njeallje jagi maŋŋil .
Dan 	dihtii 	oaivvildii Claussøn Friis ahte dán golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii fertejedje leat áibbas earenoamáš čilgehusat .
Dan 	dihtii 	ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren dihtii sámiid .
Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren 	dihtii 	sámiid .
Dan 	dihtii 	lei gonagas // stáhta eaiggáduššan ámtta dološ áiggi rájes .
Nannen 	dihtii 	dáruiduhttima huksejuvvojedje maiddái stáhtainternáhtat , gos mánát galge orrut skuvlaáiggi .
Dákkár oktavuođas čađahuvvui stuorra bargu čájehan 	dihtii 	ahte Norgga álbmogis lei unnimustá seammá guhkes ovdahistorjá Skandinavias go dánskalaččain ja ruoŧŧilaččain , dahje ahte Norga rievtti mielde lei bisuhan siskkáldas iehčanasvuođa maiddái dánskaáigodagas .
Dan 	dihtii 	lei norrøna álbmotčerdii álki duvdit johtti sámeálbmoga boaittobealle guovlluide , dahje osohahkii luottahuhttit sámiid sisafárredettiin .
Ovdamearkka 	dihtii 	čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa .
Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan 	dihtii 	go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa .
Lei dárbu dárkileappot čielggadit sámegiela boahtteáiggi Norggas , ja erenoamážit dárbbašuvvui prinsihpalaš čielggadeapmi , nugo dalá áibmomediahoavda celkkii 1951s : ( galgágo sámi gažaldagaid barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami guvlui ollislaš dásseárvvu 	dihtii 	.
Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan 	dihtii 	sámiid luondduvalljodat ­vuoigatvuođaid .
St.meld. nr. 99 ( 1969–70 ) Om tiltak for å forbedre boligforholdene i Indre Finnmark ( Doaibmabijuid birra buoridan 	dihtii 	ásodatdilálašvuođaid Sis-Finnmárkkus ) .
Áššeoasálaččat sáhtte ovdamearkka 	dihtii 	soahpat ahte goappašagain galggai leat vearrogáibidanriekti , muhto dušše nubbi galggai doaimmahit girkolaš ja hálddahuslaš mearridanválddi .
Ovdamearkka 	dihtii 	dahkkojuvvui Norgga ja Novgorod gaskkas ráfisoahpamuš 1326s , ja nu gohčoduvvon rádjamearrádus golbma-njeallje jagi maŋŋil .
Dan 	dihtii 	oaivvildii Claussøn Friis ahte dán golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii fertejedje leat áibbas earenoamáš čilgehusat .
Dan 	dihtii 	ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren dihtii sámiid .
Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat oktasaš lihttui , stivren 	dihtii 	sámiid .
Dát boahtá das go iešmearridanvuoigatvuohta , nugo dat lea nannejuvvon ON-konvenšuvnnaid oktasaš artihkkalis 1 1966 , lea hámuhuvvon koloniijadiliid ja militearalaš vuollástemiid 	dihtii 	.
Dát gusto ovdamearkka 	dihtii 	njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra .
Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii leat ráđđehusa dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo- dahje bagadusválddi vuollásaš , ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit ovdamearkka 	dihtii 	departementála oainnuin .
Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka 	dihtii 	virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) .
Gielddalaš iešstivrejupmi ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid stáhta addá boargáriidda – lei dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái , vuoigatvuohta oahpaheapmái , dahje veahádatsuodjalus ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami ja viidáset gárgedeami 	dihtii 	identitehta ja oami kultuvrra .
Oarjelsámit leat máŋgga oktavuođas vuodján áššiid duopmostuoluid ovdii guohtuneatnamiid vieruiduvvan geavaheami 	dihtii 	.
Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka 	dihtii 	lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii .
Dárbbašuvvo buohtalas nannen váfistan 	dihtii 	vai sámegiella doaibmagoahtá digitála medias .
Go Unicode viidána , de eai leat šat teknihkalaš hehttehusat almmolaš orgánaide mat eastadit sámi čálamearkačohkiid geavaheami ovdamearkka 	dihtii 	registariin .
Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid , metodaid ( ovdamearkka 	dihtii 	giellalávggu ) ja strategiijaid pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas .
Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan strategiijaiguin ovddaldastin 	dihtii 	dábálaš lohkangelbbolašvuođa dárbbu .
Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu ( NA— 2000 : 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu ) evttoha ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan 	dihtii 	bestema sámi oahpaheaddjeohppui .
Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid , metodaid ( ovdamearkka 	dihtii 	giellalávggu ) ja strategiijaid pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas .
Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan strategiijaiguin ovddaldastin 	dihtii 	dábálaš lohkangelbbolašvuođa dárbbu .
Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu ( NA— 2000 : 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu ) evttoha ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan 	dihtii 	bestema sámi oahpaheaddjeohppui .
Muhtun duovdagiin lea leamaš dárbbašlaš ásahit erenoamáš mearrádusaid ovddaldastin 	dihtii 	dárbbuid mat leat sámi veahkadagas .
Váfistan 	dihtii 	Sámediggái duođalaš váikkuhanfámu , maiddái daid eará fágaide ohppiide geat ožžot oahpaheami vásedin sámi oahppaplána mielde , lea Sámediggi ožžon ovddasvástádusa plánaid ráhkadeamis , ja Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta doalada fas iežas válddis mearridit plánaid .
Giela ja kultuvrra iešlági áimmahuššama 	dihtii 	leat ceggejuvvon guokte internáhttaskuvlla .
Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi , ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte , ja sierra INKO-bálvalusain ( bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi ) , ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid gelbbolašvuođa ( ovdamearkka 	dihtii 	lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide ) .
Danne lea áibbas dárbbašlaš geahpedit massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja kultuvrralaš bissovašvuođa 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta gielddaide gos areálariiddut bohciidit .
Go dán galgá ollašuhttit , dárbbašá čađahit dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan 	dihtii 	gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid , mat leat oadjebasat nuoskkideami , lovpema ja dávddaidnjoammuma vuostá .
Geasset 1999 álggahuvvui riikkagottálaš strategiija gárgedanprojeakta jahkái ceavzilis gárgedeami 	dihtii 	davvin Arktalaš Ráđi ceavzilis gárgedeami prográmma hárrái .
Dáiddárat nugo Mari Boine geavahuvvojedje ovdamearkka 	dihtii 	kulturovdanbuktimis Bethlehemis 2000 ja Jienat joavku galgá leat mielde rasismakonfereanssas Mátta-Afrihkás čakčat 2001 .
Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Sámeláhka mearriduvvui fuolahan 	dihtii 	sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra .
Máŋga lága , ovdamearkka 	dihtii 	sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul .
Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Sámeláhka mearriduvvui fuolahan 	dihtii 	sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra .
Máŋga lága , ovdamearkka 	dihtii 	sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul .
Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Sámeláhka mearriduvvui fuolahan 	dihtii 	sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra .
Máŋga lága , ovdamearkka 	dihtii 	sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul .
Sámeláhka mearriduvvui fuolahan 	dihtii 	sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas .
Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun 	dihtii 	mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami .
Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka 	dihtii 	nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus .
Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen 	dihtii 	sámi giela ja kultuvrra dan guovllus .
Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen 	dihtii 	sámi giela ja kultuvrra dan guovllus .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin 	dihtii 	kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren 	dihtii 	sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten 	dihtii 	daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka 	dihtii 	leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan 	dihtii 	iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat .
Lasihan 	dihtii 	máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 .
Dulkkat ledje ge ja veahkehedje ovdamearkka 	dihtii 	sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin .
Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin 	dihtii 	ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut .
Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin 	dihtii 	ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset .
Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá .
Ovttasráđiid Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin dáhttu Finnmárkku fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta gávnnahan 	dihtii 	makkár erohusat dáin golmma fylkkain leat .
Máhttodepartemeantta bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjja sámi oahpahussii , nannen 	dihtii 	dan ahte dákkár oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2 mielde .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui .
Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan 	dihtii 	movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámegielat oahppit // oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut , addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui .
árbedieđu lea vejolaš fállat máŋgga oahpu // oahppofáttá oassin ja máŋgga mearrin , ovda ­mearkka 	dihtii 	:
Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin 	dihtii 	boazodili beroštumiid áimmahuššama .
Dusten 	dihtii 	muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta .
Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan 	dihtii 	dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka 	dihtii 	bieggomillopárkkaide .
Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra vuđđosa .
Das lea 1 800 000 ru sirdojuvvon hálddahussii hálddašan 	dihtii 	Sámeálbmotfoandda reanttuid
Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen 	dihtii 	ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis .
Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan 	dihtii 	konsultašuvnnaide .
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan 	dihtii 	ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide .
Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan 	dihtii 	dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš .
Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan 	dihtii 	njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas .
Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen 	dihtii 	sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid
Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan 	dihtii 	evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii .
Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan 	dihtii 	njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas .
3.2.1 Doaibmaplána ovddidan 	dihtii 	ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012
3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan 	dihtii 	čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012
Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan 	dihtii 	dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 .
Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan 	dihtii 	čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 .
Dán plána čuovvoleami oassin juolluduvvojedje jagi 2009 ruđat Lesbalaččaid , homofiillaid ja tránsalaččaid riikkasearvái juohkin 	dihtii 	dieđuid sámegillii .
Ovddidan 	dihtii 	ulbmillaš dásseárvobarggu boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit lasihit beallelašdoarjaga .
Vuođđolága paragráfa lea hábmejuvvon sihke suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Sámeláhka mearriduvvui fuolahan 	dihtii 	sámi ál-bmotjoavkku vuoigatvuođaid Norggas .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra .
Máŋga lága , ovdamearkka 	dihtii 	sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul .
Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten 	dihtii 	dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s .
Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten 	dihtii 	dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s .
Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin 	dihtii 	boazodili beroštumiid áimmahuššama .
Dusten 	dihtii 	muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta .
Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan 	dihtii 	dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit .
Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin 	dihtii 	boazodili beroštumiid áimmahuššama .
Dusten 	dihtii 	muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta .
Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan 	dihtii 	dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit .
Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid 	dihtii 	.
Sihkarastin 	dihtii 	boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui .
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin 	dihtii 	máttasámi boazodoalu buori láhkai .
Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid 	dihtii 	.
Sihkarastin 	dihtii 	boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui .
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin 	dihtii 	máttasámi boazodoalu buori láhkai .
Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka 	dihtii 	stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet .
Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin 	dihtii 	geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu .
Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka 	dihtii 	stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet .
Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin 	dihtii 	geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu .
Oalgguhan 	dihtii 	doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte .
Ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui .
Oalgguhan 	dihtii 	ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii :
Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu 	dihtii 	, dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain .
Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan 	dihtii 	bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain .
Oalgguhan 	dihtii 	doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte .
Ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui .
Oalgguhan 	dihtii 	ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii :
Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu 	dihtii 	, dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain .
Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan 	dihtii 	bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain .
Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan 	dihtii 	EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga .
Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan 	dihtii 	EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga .
Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten 	dihtii 	dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s .
Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin 	dihtii 	boazodili beroštumiid áimmahuššama .
Dusten 	dihtii 	muhtin hástalusaid bieggafápmorusttegiid ceggemis boazodoalloguovlluin , lea Boazodoallohálddahus ovttas NVE:in almmuhan raportta .
Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit bures mielváikkuhit plána- ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid , gávnnahan 	dihtii 	dakkár huksenguovlluid maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit .
Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid 	dihtii 	.
Sihkarastin 	dihtii 	boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui .
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin 	dihtii 	máttasámi boazodoalu buori láhkai .
Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka 	dihtii 	stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet .
Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin 	dihtii 	geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu .
Oalgguhan 	dihtii 	doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte .
Ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui .
Oalgguhan 	dihtii 	ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii :
Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu 	dihtii 	, dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain .
Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan 	dihtii 	bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain .
Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan 	dihtii 	EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga .
Mun lean vávastuvvan báikkálaš olbmuid nana áŋgiruššamis ja hirpmus rahčamis álbmogasii mii dahkkojuvvo doalahan 	dihtii 	rusttega ortnegis ja bajimus dásis , dadjá kulturministtar .
Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka 	dihtii 	gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka 	dihtii 	bieggomillopárkkaide .
Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka 	dihtii 	gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka 	dihtii 	bieggomillopárkkaide .
Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka 	dihtii 	jus áitet bággolonistemiin .
Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka 	dihtii 	jus áitet bággolonistemiin .
Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka 	dihtii 	gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka 	dihtii 	bieggomillopárkkaide .
Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka 	dihtii 	jus áitet bággolonistemiin .
Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá .
Dan 	dihtii 	lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin
Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá .
Dan 	dihtii 	lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin
Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá .
Dan 	dihtii 	lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin
- Fylkkagielddat barget dehálaš barggu juksan 	dihtii 	biire- ja guovlopolitihkalaš našunála ulbmiliid , muitala Navarsete .
Árvoháhkanprográmma báikkálaš ja guovlulaš ruonasšiljuide : Ráđđehus árvala juolludit 10 miljovnna kruvnnu ođđa ortnegii buoridan 	dihtii 	ealáhusovdánahttima ja árvoháhkama dárbbašlaš guovlluide .
10 miljovnna kruvnnu várrejuvvo prošeavttaide mat jagis 2011 leat ožžon ruhtadoarjaga , sihkkarastin 	dihtii 	guhkesáiggi perspektiivva dán barggus .
- Fylkkagielddat barget dehálaš barggu juksan 	dihtii 	biire- ja guovllupolitihkalaš našunála ulbmiliid , dadjá stáhtaráđđi Navarsete .
Dialoga buorideami ja ovdánahttima 	dihtii 	ja ovttasbarggu nannema dihtii Sámediggái , lea Ráđđehus dáhtton eanet jeavddalaš goabbatbeallásaš čoahkkimiid gos dievaslaččat beassá lonuhallát dieđuid politihkalaš dásis Sámedikki ja Gielda- ja guovlodepartemeantta politihkalaš johtogottiin .
Dialoga buorideami ja ovdánahttima dihtii ja ovttasbarggu nannema 	dihtii 	Sámediggái , lea Ráđđehus dáhtton eanet jeavddalaš goabbatbeallásaš čoahkkimiid gos dievaslaččat beassá lonuhallát dieđuid politihkalaš dásis Sámedikki ja Gielda- ja guovlodepartemeantta politihkalaš johtogottiin .
Nannen 	dihtii 	sámi mánáidgárddiid ovttasbarggu ja oainnosmahttit sámi giellaovdáneami ovdaskuvlaagis , de lágiduvvui davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa Kárášjogas geassemánus 2004 .
Lea ovttamielalašvuohta joatkit ovttasbarggu Sámedikki ja dearvvašvuođaeiseválddiid gaskka oažžun 	dihtii 	sámi albmogii ovttaárvosaš bálvalusaid .
Ráđđehus bargá álgoálbmotgažaldagaiguin earenoamážit guovtti dásis : álgoálbmogiid vejolašvuohta oassálastit ja vuhtii váldojuvvot Barentsregiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaimmaid sisdoalu ja álggaheami dáfus buoridan 	dihtii 	álgoálbmogiid eallindili , oahpahusa , dearvvašvuođa jna. .
Álgojurdaga mielde vuođđuduvvojit áigádandagaldumit sihke beaivválaš hálddahuslaš áššemeannudandagaldumiide ja áigodatlaš áigádeapmái ovdamearkka 	dihtii 	fotogrammehtralaš kártenvugiiguin .
Ii leat dattege departemeantta oainnu mielde dárbbašlaš geavahit doahpaga láhkaevttohusas nu go Sámediggi evttoha čielggasmahttin 	dihtii 	ovddasvástádusgaskavuoða .
Sámediggi lea gulaskuddanvástádusastis bivdán departemeantta farggamusat álggahit dárbbala š láhkateknihkalaš árvvoštallamiid formaliseren 	dihtii 	sámi leavgga geavaheami Norggas .
Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan 	dihtii 	ovttadássásašvuođa ja hehtten dihtii erohusmeannudeami dán lága vuostá .
Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja hehtten 	dihtii 	erohusmeannudeami dán lága vuostá .
Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin hálddahuslaš dásis digaštallan 	dihtii 	oktasaš doaibmabijuid ja hástalusaid .
Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan 	dihtii 	skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii .
Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid iskan 	dihtii 	sáhttá go riikkarájáid rastá fállat vuođđoskuvlaoahpahusa , erenomážit oarjelsámi guovlluin .
Kultur- ja girkodepartemeanttas ja Sámedikkis leat 2005:s ge leamaš jeavddalaš gulahallančoahkkimat hálddahuslaš dásis sihkarastin 	dihtii 	buori dialoga .
Nuppástusat ledje erenomážit álkidahttin 	dihtii 	áššemeannudeami , ja čielgasat ja doaibmilat mearrádusaid addit .
Oktilaččat barget olahan 	dihtii 	šiehtadallanbohtosa mii sihkarasttášii doaibmi eanandollui vuđđosa miehtá riikka .
Plánaláhkalávdegoddi lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan ja evttohan dihto láhkamearrádusaid ovddidan 	dihtii 	sámi deasttaid ja beroštumiid servodat- ja areálaplánemis .
2006 áigge galgá vel čađa mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes vahágiid buhtadeami ektui , sihkarastin 	dihtii 	buoremus seammaláganmeannudeami fylkkaid gaskkas .
Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin 	dihtii 	árvvuid ja hehtten dihtii billašumi .
Sámedikki čielggadeamit čájehit ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin dihtii árvvuid ja hehtten 	dihtii 	billašumi .
Čakčamánu 2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis Moskvas nannen 	dihtii 	Ruoššain ovttasbarggu ráđđehusdásis .
Ráđđehus lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas erenomážit guovtti dásis : Eamiálbmogiid vejolašvuohta searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus , ja doaibmabijuid sisdoallu ja álggaheapmi buoridan 	dihtii 	sin eallindili , oahpu , dearvvasvuođa jna. .
2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan 	dihtii 	ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui .
Nuppástusat ledje erenomážit álkidahttin 	dihtii 	áššemeannudeami , ja čielgasat ja doaibmilat mearrádusaid addit .
2006 áigge galgá vel čađa mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes vahágiid buhtadeami ektui , sihkarastin 	dihtii 	buoremus seammaláganmeannudeami fylkkaid gaskkas .
Vuođđoláhkaparagráfa lea hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami 	dihtii 	.
Sámi dárbbut eai leat oppalaččat doarvái bures áimmahuššojuvvon bálvalusfálaldagaid plánemis , ovdamearkka 	dihtii 	boarrásiidfuolahusas .
Ráđđehus oaidná dárbbu ovttasbargui , eren ­oamážit Suomain , seailluhan ja gárgedan 	dihtii 	nuortasámi // goltásámi kultuvrra .
Gielddat ja fylkkagielddat oaivvildit dattege ahte sis eai leat doarvái ruđat dustet sámelága gáibádusaid , ja ahte ii leat vejolaš vuoruhit ovdamearkka 	dihtii 	doarvái oahpahusa virggehasaide ( bargiide ) , dahje álbmogii addit doarvái diehtojuohkima .
Gielda- ja guovlodepartemeanta dáhttu čuovvolit čuolbmabidjama váfistan 	dihtii 	dan ahte addojuvvo buhtadus gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuođa goluide .
Ráđđehus áigu dasa lassin viidáset gárgedit infrastruktuvraprográmma árvvoštallan 	dihtii 	doaimmaid maiguin gokčá guovlluid riikkas dahje joavkkuid álbmogis geat eai sáhte ohcalit govdabátti kommersiála vuđđosa alde .
Addin 	dihtii 	Sámediggái hálddahuslaš cuokka ja pedagogalaš gelbbolašvuođaid ođđa dahkamušaide , Oahpahuslága mielde , sirddii departemeanta ovddeš Sámi oahpahusráđi čállingotti Sámediggái ođđajagemánus 2000 .
Gáiddusoahpahusa áimmahuššama 	dihtii 	julevsámi guovllus lea Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai nannen vuođđudusa Árrana ja Moskke vuođđoskuvlla Divtasvuona suohkanis .
Vuođđoskuvllas Divtasvuonas leat ovdamearkka 	dihtii 	dál álggahuvvon luohkát main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas , Oahpahuslága § 6–2 , nuppi lađđasa , mielde .
Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami 	dihtii 	, vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii .
Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama 	dihtii 	.
Stuorradiggi celkkii almmatge ahte lei erenoamáš dárbu váfistit sámi gielddaid johtti girjerádjobálvalusa guhkes gaskkaid , lohkandáidduid lasihandárbbuid ja dán suorggi sajáiduvvan rádjarasttideaddji ovttasbarggu 	dihtii 	Ruoŧain ja Suomain .
Stuorradiggi celkkii almmatge ahte lei erenoamáš dárbu váfistit sámi gielddaid johtti girjerádjobálvalusa guhkes gaskkaid , lohkandáidduid lasihandárbbuid ja dán suorggi sajáiduvvan rádjarasttideaddji ovttasbarggu 	dihtii 	Ruoŧain ja Suomain .
Vieruiduvvan vuoigatvuohta , nu mo « tapu » ja « rahui » sisafievrrideapmi várjalan 	dihtii 	veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid , ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá .
Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi ’ kmaq- ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin 1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa bivdit , guolástit ja čoaggit bisuhan 	dihtii 	« mearálaš eallinláibbi » .
Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta oččodan 	dihtii 	čoahkkeeari ja dikkis lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši .
Muhto ii dan 	dihtii 	leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta .
Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka 	dihtii 	čoahkkeearreprojeavtta .
Ráđđehus lea dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema váfistan 	dihtii 	luonddu luossamáttdodagaid , veardit st.meld. nr. 33 ( 1999–2000 ) Om regjeringens miljøvernpolitikk ( st. dieđ. nr. 33 ( 1999–2000 ) Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra ) ja st.meld. nr. 24 ( 2000–2001 ) Om rikets miljøtilstand ( st. dieđ. nr. 24 ( 2000–2001 ) Riikka birasdili birra ) .
Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta oččodan 	dihtii 	čoahkkeeari ja dikkis lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši .
Muhto ii dan 	dihtii 	leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta .
Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid báikkálaččat , ovdamearkka 	dihtii 	čoahkkeearreprojeavtta .
Dán olaheami 	dihtii 	lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga : lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii , árvoloktenprográmma sámi eanadollui , heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanadoalus .
Suoma , Ruoŧa ja Norgga ministarat dahke álgaga álggahit ovttasbarggu sámekonvenšuvnna áigái oččodeami 	dihtii 	.
Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkadit meannudanvugiid ja hámádagaid ráđđádallamiidda riikkaidgaskasaš eamiálbmotbarggu 	dihtii 	ON:s ja ILO:s .
Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun 	dihtii 	mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami .
Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka 	dihtii 	nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus .
Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen 	dihtii 	sámi giela ja kultuvrra dan guovllus .
Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun 	dihtii 	mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami .
Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka 	dihtii 	nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus .
Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen 	dihtii 	sámi giela ja kultuvrra dan guovllus .
Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka 	dihtii 	dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap.
Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka 	dihtii 	dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap.
Ovdamearkka 	dihtii 	leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas .
Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka 	dihtii 	dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap.
Giela mearkkašumi 	dihtii 	lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela .
Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin 	dihtii 	ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše .
Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan 	dihtii 	guovttelágan meannudeami dán lága vuostá .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset .
Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka 	dihtii 	čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide .
Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš .
Seammás leat hábmejuvvon ráŋggáštanregelat mat addet eiseválddiide láhkavuođu čuovvolit , daid háviid go siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma , dahje go dat dárbbášuvvo resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid 	dihtii 	.
Sihkarastin 	dihtii 	boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui .
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin 	dihtii 	máttasámi boazodoalu buori láhkai .
Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka 	dihtii 	gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittui-de .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka 	dihtii 	bieggomillopárkkaide .
Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá .
Divvun II prošeavtta stivrenjoavku lea maid mearridan almmuhit almmolaš gilvvohallama skáhppon 	dihtii 	sámegiela hállansyntesa , vuosttažettiin davvisámegillii , muhto vejolašvuođain beassat geavahit maiddá 2 eará gillii .
Danne lea Sámediggi bidjan ollu návccaid oaččohan 	dihtii 	eiseválddiid sihkkarastit sámi beroštumiid ođđa plána- ja huksenlágas .
Das lea 1 800 000 ru sirdojuvvon hálddahussii hálddašan 	dihtii 	Sámeálbmotfoandda reanttuid
Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen 	dihtii 	sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid
3.2.1 Doaibmaplána ovddidan 	dihtii 	ovttadássásašvuođa ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012
3.2.1 Doaibmaplána ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja eastadan 	dihtii 	čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012
Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan 	dihtii 	dásseárvvu ja eastadan dihtii čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 .
Jagi 2009 MDD almmuhii Doaibmaplána ovddidan dihtii dásseárvvu ja eastadan 	dihtii 	čearddalaš vealaheami áigodahkii 2009 – 2012 .
Dán plána čuovvoleami oassin juolluduvvojedje jagi 2009 ruđat Lesbalaččaid , homofiillaid ja tránsalaččaid riikkasearvái juohkin 	dihtii 	dieđuid sámegillii .
Ráđđehus lea ovddidan Doaibmaplána entreprenevravuođa várás oahpahusas sihkkarastin 	dihtii 	fágabirrasiid mat sáhttet fuolahit entreprenevravuođa ja hutkáivuođa buot oahpahusdásiin .
Doaibmaplána mielde Kulturdepartemeanta áigu eambbo bargat nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra ja nationála unnitloguid .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte báhcán suodjalanáššit ovdánit golmma davimus fylkkas , de lea Birasgáhttendepartemeanta jahkái 2010 juolludan miljon ruvnno Sámediggái vai bargonákca nannejuvvo suodjalanáššiin sámi guovlluin .
Go Stuorradikkis meannuduvvui ášši Riikkarevišuvnna iskama birra mo Birasgáhttendepartemeanta fuolaha iežas ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon ja suodjalanárvosaš visttiin , de biras- ja ovddádusministtar dajai ahte son lea ovttaoaivilis dárkkástus- ja konstitušuvdnalávdegottiin ahte lea dárbbašlaš álggahit máŋggalágan doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	buori ulbmiljuksama ovdal jagi 2020 , ja viidáseappot ahte departemeanta maŋŋá máhccá Stuorradiggái lagat lážáldagain mii galgá čuovvolit Riikkarevišuvnna raportta .
Stuorravuona suohkan lea bargamin prošeavttain Mangfold styrker ( Šláddjiivuohta nanne ) ovddidan 	dihtii 	suohkana golmmagielat suohkanin .
Dát lea okta máŋgga doaibmabijus man hárrái Sámediggi ja Máhttodepartemeanta barget ovttas buoridan 	dihtii 	diehtojuohkima gielddaide ja eará doaibmiide mánáidgárdefálaldaga ásaheami birra sámi mánáid várás .
Sámi allaskuvla , Sámediggi , Gielddaid guovddášlihtu Finnmárkku ossodat , Finnmárkku fylkkamánne álggahedje jagi 2009 kampánnja háhkan 	dihtii 	eambbo studeanttaid fylkka guovtti oahpaheaddjiskuvlii ( Drømmejobben // Gollevirgi ) .
Máhttodepartemeanta nammadii lávdegotti ráhkadan 	dihtii 	láhkaásahusevttohusa rámmaplána birra sámi vuođđooahpahusa várás ja dan dat dagai Stuorradikki meannudan Std .
Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin 	dihtii 	dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan dihtii gaskaboddasaš bohtosiid .
Prošeavtta ruovttusiidu , www.arbediehtu.no , geavahuvvo árjjalaččat juohkin dihtii dieđuid prošeavtta doaimmaid birra ja gaskkustan 	dihtii 	gaskaboddasaš bohtosiid .
Ruovttusiiddus lea maiddái intraneahtta maid doaibmaguoibmeásahusat geavahit gulahallan 	dihtii 	gaskaneaset .
Movttiidahttin 	dihtii 	árjjalaš eanadollui riikkaoasis , ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu ge , de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit lágiduvvon Davvi-Norgii ja buhtaduvvojit maiddái buvttadangolut máŋggalágan boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin .
Eanadoallošiehtadusain sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui várret 1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin mii galggai ođđasis juogadeapmái Finnmárkui .
Movtiidahttin 	dihtii 	eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin .
Ovddidan 	dihtii 	ulbmillaš dásseárvobarggu boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit lasihit beallelašdoarjaga .
Guovlluin Finnmárkku olggobealde gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid beroštusaid , ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu beroštusaid .
Sierra seminárat hálddašeaddjiid , fágaolbmuid ja ealáhusdoaimmaheaddjiid várás lágiduvvojit go dan lea dárbu dahkat čuvgen 	dihtii 	muhtun surggiid erenoamážit .
Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan 	dihtii 	jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis .
Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan 	dihtii 	mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis .
Stuorravuona suohkan lea bargamin prošeavttain Mangfold styrker ( Šláddjiivuohta nanne ) ovddidan 	dihtii 	suohkana golmmagielat suohkanin .
Guovlluin Finnmárkku olggobealde gustojit dábálaš áeemeannudannjuolggadusat mat fuolahit sámi eanaeaiggádiid dahje sámi geavaheaddjiidjoavkkuid beroštusaid , ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu beroštusaid .
Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan 	dihtii 	jorgaleaddjiid ja árvalan dihtii mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis .
Sámegielat mielbargiid fierpmádat mas lea viiddis gelbbolašvuohta , lea ásahuvvon veahkehan dihtii jorgaleaddjiid ja árvalan 	dihtii 	mat tearpmaid berrejit geavahuvvot guđege suorggis .
Lávdegoddi rávve ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun 	dihtii 	mearridit ere-noamáš ja konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin ­dihtii ahte dihto eamiálbmotjoavkkut mat leat hir ­bmat rašis dilis , namalassii nuortalaččat , ožžot dohkálaš ovdánahttima ja suodjaleami .
Nuortalašgiela ealáskahttin gáibida ovttasbarggu nuortalaččaiguin ja Suoma eiseváldiiguin ovdamearkka 	dihtii 	nuortalaš čállingiela , oahpponávccaid ja oahpponeavvuid dáfus .
Eará sámi guovlluin leat buorit vásáhusat ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin , nannen 	dihtii 	sámi giela ja kultuvrra dan guovllus .
Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis , ovdamearkka 	dihtii 	dearvvasvuođabálvalusasge , gč. 8 kap.
Ovdamearkka 	dihtii 	leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas .
Gielddastivra galgá bearráigeahččat ahte ásahuvvo sierra ortnet fuolahan 	dihtii 	mánáid ja nuoraid beroštusaid plánemis .
Ollašuhttin 	dihtii 	vejolaš dárbbuid oktiiordnet njuolggadusaid huksema , doaimmaid , johtolaga jed. várás gielddarájáid rastá evttohuvvo ahte Gonagas sáhttá addit « oktasaš plánamearrádus » ealáhusdoaimmaheami birra ja johtolaga birra dakkár guovlluin .
Dakkár dáhpáhusain sáhttá ráhkadit plánaprográmma ja/dahje/ja váikkuhusčielggadusa čielggadan 	dihtii 	iešguđet molssaeavttuid váikkuhusaid ovdalgo areálaplána álggaheapmi dieđihuvvo .
Dát mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut : sámedikki dievasčoahkkimiid neahtas , ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus , ohcat , gávdnat ja geahččat Sámedikki arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid 1989 rájes otnážii , čađahit almmolaš gulaskuddamiid neahtas , čálihit sámi jienastuslohkui , sáddet elektrovnnalaččat ohcamiid dikki iešguđet doarjja- ja hálddašanortnegiidda ja jienastit sámediggeválggain .
Dán barggu vuođu 	dihtii 	lea FOK .
Soađi 	dihtii 	gillán buhtádusat ( skuvllat giddejuvvon , duiskkat válde skuvlaviesuid ja internáhtaid iežaset atnui j. n. a. ) ja maiddái dárustuhttima politihkka .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid vuovdin ovdamearkka 	dihtii 	bieggamillopárkkaide .
Sámediggi ferte oassálastit aktivvalaččat davveguovlopolitihka viidáset barggus sihkkarastin 	dihtii 	eamiálbmogiid ealáhusvuođu , sihke vuoigatvuođaid , ekonomalaš rámmaid , gelbbolašvuođahuksema ja bajásdoallanvejolašvuođaid .
Vuođđoláhkaparagráfa lea hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami 	dihtii 	.
Dát boahtá das go iešmearridanvuoigatvuohta , nugo dat lea nannejuvvon ON-konvenšuvnnaid oktasaš artihkkalis 1 1966 , lea hámuhuvvon koloniijadiliid ja militearalaš vuollástemiid 	dihtii 	.
Juos sámiin leat erenoamáš beroštusat , ovdamearkka 	dihtii 	sámegiela geavaheamis , de berre dáid beroštusaid deasta ovttaiduhttojuvvot hálddahussii .
Dát gusto ovdamearkka 	dihtii 	boarrásiidfuolahussii .
Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čuovvut dábálaš njuolggadusaid iežas hálddaheami hárrái , ovdamearkka 	dihtii 	stáhta ekonomiijanjuolggadusaid ja hálddahuslága .
Dát gusto ovdamearkka 	dihtii 	njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra .
Juos sámiin leat erenoamáš beroštusat , ovdamearkka 	dihtii 	sámegiela geavaheamis , de berre dáid beroštusaid deasta ovttaiduhttojuvvot hálddahussii .
Dát gusto ovdamearkka 	dihtii 	boarrásiidfuolahussii .
Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čuovvut dábálaš njuolggadusaid iežas hálddaheami hárrái , ovdamearkka 	dihtii 	stáhta ekonomiijanjuolggadusaid ja hálddahuslága .
Dát gusto ovdamearkka 	dihtii 	njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra .
Gielddalaš iešstivrejupmi ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid stáhta addá boargáriidda – lei dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái , vuoigatvuohta oahpaheapmái , dahje veahádatsuodjalus ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami ja viidáset gárgedeami 	dihtii 	identitehta ja oami kultuvrra .
Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon almmolaš lávdegotti mas leat ovdamearkka 	dihtii 	mielde sorjjasmeahttun ekspearttat , Sámediggi , departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu ( Kommunenes Sentralforbund ) ( sihke gieldda- ja fylkkadásis ) .
Giela ja kultuvrra iešlági áimmahuššama 	dihtii 	leat ceggejuvvon guokte internáhttaskuvlla .
Kultuvradepartemeanta lea dieđáhusas st.meld. nr. 22 ( 1999–2000 ) Kjelder til kunnskap og oppleving ( Dieđu ja vásihusa gáldut ) , dieđihan ahte ovttas guoskevaš áššeoasálaččaiguin galgá Sámi arkiivva dili ja áigeguovdilis gárgedanplánaid oppalaččat analyseret čielggadan 	dihtii 	vuđđosa boahttevaš doaibmabijuide mat leat arkiiva- ja girjerádjosuorggis gaskkas .
Danne lea áibbas dárbbašlaš geahpedit massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja kultuvrralaš bissovašvuođa 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta gielddaide gos areálariiddut bohciidit .
Go dán galgá ollašuhttit , dárbbašá čađahit dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan 	dihtii 	gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid , mat leat oadjebasat nuoskkideami , lovpema ja dávddaidnjoammuma vuostá .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra .
Sámiid beroštumiid deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid sierra láhkamearrádusaid mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra .
Máŋga lága , ovdamearkka 	dihtii 	sosiálabálvalusláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat nu huksejuvvon ahte bálvalusat ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami vuođul .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat leamaš giella- ja kulturkurssat Báidáris , ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin 	dihtii 	kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren 	dihtii 	sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten 	dihtii 	daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka 	dihtii 	leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin 	dihtii 	kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren 	dihtii 	sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten 	dihtii 	daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka 	dihtii 	leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Giela mearkkašumi 	dihtii 	lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela .
Giela mearkkašumi 	dihtii 	lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin .
Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin 	dihtii 	daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás .
Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan 	dihtii 	vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii .
Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka 	dihtii 	Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. .
Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	universitehtat ja áittardeaddjit .
Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi .
Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka 	dihtii 	liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis .
Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka 	dihtii 	hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan 	dihtii 	iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan 	dihtii 	stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá .
Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš .
Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin 	dihtii 	ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan 	dihtii 	» .
Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin 	dihtii 	Sámedikki sierra ja friddja sajádaga .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin 	dihtii 	ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Departemeanta áigu álggahit ohppiidiskka ­deami geahččan 	dihtii 	movt sámi oahppit vuođđooahpahusas , maiddái olggobealde sámi guovlluid , vásihit iežaset oahppodili .
Láhčin 	dihtii 	dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra .
árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas .
Dán ferte árvvoštallat dan kultuvrralaš ovttasbarggu ektui mii muđui lea Davviriikkain ja ovttasráđiid Ruoššain , nannen 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima .
Čohkkejuvvon dieđut ovdamearkka 	dihtii 	registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit mat leat addán dáid dieđuid , galget álkit beassat geavahit registariid sisdoalu .
Sihkarastin 	dihtii 	boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu , dárbbašuvvo buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid , ja áinnas daid areálaid mat dárbbašuvvojit ceavzilis boazodollui .
Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi deattuhuvvo ráđđehusa moanaid strategalaš dokumeanttain , ovdamearkka 	dihtii 	stuoradiggedieđáhusas guovllu- ja regionálapolitihka birra , Sd. dieđ. nr. 21 ( 2005 – 2006 ) Hjarte for hele landet .
Ovttasbargu riikkarájáid badjel gártá leat dehálažžan dakkár surggiin go hivvodatdutkan , guolledearvvasvuohta , doaimmat mat váikkuhit vuostá lobihisvuođaid guolástusas ja jođus , márkaniidda beassan ja kvalitehtadárkkisteapmi sihkarastin 	dihtii 	geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu .
Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu 	dihtii 	, dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain .
Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka 	dihtii 	jus áitet bággolonistemiin .
Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen 	dihtii 	ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis .
Ráđđehus lea ovddidan Doaibmaplána entreprenevravuođa várás oahpahusas sihkkarastin 	dihtii 	fágabirrasiid mat sáhttet fuolahit entreprenevravuođa ja hutkáivuođa buot oahpahusdásiin .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin 	dihtii 	kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Báikkálaš sámi fámut leat čoagganan ealáskahttin dihtii kultuvrra ja giela ja defineren 	dihtii 	sámevuođa báikkálaš vásáhusa oktavuođas .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten 	dihtii 	daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Gielda ja Davvi-Trøndelága fylkkagielda leat jo álggahan máŋga doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid maid lahttudeapmi mielddisbuktá , ovdamearkka 	dihtii 	leat máŋggalágan dieđut jorgaluvvon lullisámegillii , leat ráhka ­deamen lullisámi siidduid gieldda neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii .
Giela mearkkašumi 	dihtii 	lea dehálaš ahte eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela .
Plánaeiseváldi galgá areálaplánain mearridit dakkár mearrádusaid huksema birra avádahkii , dás maiddái gildosa , mat dárbbašuvvojit eastadan 	dihtii 	vahága ja massima .
Riska ja raššivuohta sáhttá nuppi dáfus čatnasit areálii nu mo dat lea luonddu bealis , nu go ovdamearkka 	dihtii 	ahte das lea dulve- , uđas- dahje rádonvárra .
Dat sáhttá maid čuožžilit areálageavaheami geažil , ovdamearkka 	dihtii 	dan geažil mo dehálaš rusttegat sajuštuvvojit gaskaneaset , dahje mo areálat geavahuvvojit .
Mii guoská dihto areálaid várrii , riskii dahje raššivuhtii , dahje areála dihto geavaheapmái , de dat galget merkejuvvot gielddaplána areálaoassái deastaavádahkan dakkár mearrádusaiguin , dás maiddái gildosiiguin , mat dárbbašuvvojit eastadan 	dihtii 	vahága ja massima .
Nannen 	dihtii 	sámi mánáidgárddiid ovttasbarggu ja oainnosmahttit sámi giellaovdáneami ovdaskuvlaagis , de lágiduvvui davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa Kárášjogas geassemánus 2004 .
Sámediggi ferte oassálastit aktivvalaččat davveguovlopolitihka viidáset barggus sihkkarastin 	dihtii 	eamiálbmogiid ealáhusvuođu , sihke vuoigatvuođaid , ekonomalaš rámmaid , gelbbolašvuođahuksema ja bajásdoallanvejolašvuođaid .
Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii leat ráđđehusa dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo- dahje bagadusválddi vuollásaš , ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit ovdamearkka 	dihtii 	departementála oainnuin .
Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka 	dihtii 	virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) .
Gielddalaš iešstivrejupmi ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid stáhta addá boargáriidda – lei dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái , vuoigatvuohta oahpaheapmái , dahje veahádatsuodjalus ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami ja viidáset gárgedeami 	dihtii 	identitehta ja oami kultuvrra .
Sámi dárbbut eai leat oppalaččat doarvái bures áimmahuššojuvvon bálvalusfálaldagaid plánemis , ovdamearkka 	dihtii 	boarrásiidfuolahusas .
Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon almmolaš lávdegotti mas leat ovdamearkka 	dihtii 	mielde sorjjasmeahttun ekspearttat , Sámediggi , departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu ( Kommunenes Sentralforbund ) ( sihke gieldda- ja fylkkadásis ) .
Oažžun 	dihtii 	giellaguovddážiidda ovddasguvlui ovdadanvejolašvuođa sámi giela bargguin , ásahii Sámediggi jagis 2001 ođđa njuolggo vuođđo-doarjjaortnega dán njealji sámi giellaguovddážii .
Goappaš bealde riikkarájá dárbbašit sii guđet guimmiideaset bisuhan ja gárgedan 	dihtii 	julevsámi servodaga .
Ja ávkkástallan 	dihtii 	fágalaš návccaid mat gávdnojit .
Gáiddusoahpahusa áimmahuššama 	dihtii 	julevsámi guovllus lea Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai nannen vuođđudusa Árrana ja Moskke vuođđoskuvlla Divtasvuona suohkanis .
Vuođđoskuvllas Divtasvuonas leat ovdamearkka 	dihtii 	dál álggahuvvon luohkát main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas , Oahpahuslága § 6–2 , nuppi lađđasa , mielde .
Dán olaheami 	dihtii 	lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga : lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii , árvoloktenprográmma sámi eanadollui , heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami eanadoalus .
Geasset 1999 álggahuvvui riikkagottálaš strategiija gárgedanprojeakta jahkái ceavzilis gárgedeami 	dihtii 	davvin Arktalaš Ráđi ceavzilis gárgedeami prográmma hárrái .
Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan 	dihtii 	iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat .
Lasihan 	dihtii 	máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 .
Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan 	dihtii 	iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat .
Lasihan 	dihtii 	máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 .
Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin 	dihtii 	ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše .
Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan 	dihtii 	guovttelágan meannudeami dán lága vuostá .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset .
Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin 	dihtii 	ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše .
Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan 	dihtii 	guovttelágan meannudeami dán lága vuostá .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin .
Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan 	dihtii 	» .
Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka 	dihtii 	gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá .
Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan 	dihtii 	dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » .
Oalgguhan 	dihtii 	doaibmi eanadoalu dán riikaoasis , ja dákko bokte sámi eanadoalu , lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii , ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte .
Ovdamearkka 	dihtii 	mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui .
Oalgguhan 	dihtii 	ealáhusovdánahttimii eana ­doalus ja dan oktavuođas , biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii :
Máŋggalágan doaimmat leat ásahuvvon dán jearu 	dihtii 	, dávjá uhcánmeari buvttadeaddji fitnodagat , lotnolasat eará doaimmain .
Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan 	dihtii 	bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain .
Ovdánahttinforum vel ceggejuvvo , masa sámi ealáhussearvvit nugo Goahtegerret , Sámi bivdo- ja meahcástansearvi , Duojáriid ealáhussearvi , Sámiid Duodji ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan 	dihtii 	bušeahta ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama stuorát nuppástusain .
Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan 	dihtii 	EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga .
Divvun II prošeavtta stivrenjoavku lea maid mearridan almmuhit almmolaš gilvvohallama skáhppon 	dihtii 	sámegiela hállansyntesa , vuosttažettiin davvisámegillii , muhto vejolašvuođain beassat geavahit maiddá 2 eará gillii .
Doaibmaplána mielde Kulturdepartemeanta áigu eambbo bargat nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra ja nationála unnitloguid .
Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahppaneavvoráhkadeami
Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahppaneavvoráhkadeami
Prošeakta álggahuvvui 2004:s , mas golbma sámenuora juohke jagi ožžot stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas , deaivvadan 	dihtii 	iežaset ahkahaš nuoraiguin guđet eai leat sápmelaččat .
Lasihan 	dihtii 	máhtu ja áddejumi eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid birra , de lea ásahuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus , gč. kap 1.4.4 .
Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin 	dihtii 	ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše .
Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan 	dihtii 	guovttelágan meannudeami dán lága vuostá .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhtte sihke nissonat ja albmát oamastit ealuset .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte áittardeaddjis lea fásta ovttasbargoguoibmi sámi birrasis dásseárvo- ja máŋggabealatvuođaáššiin , áigu ráđđehus ovttas Sámedikkiin láhčit dili vai sáhttá ásahuvvot virgi mii lea laktásan sámi birrasii mii bargá dáid áššiiguin .
Muhtun doaibmabijut leat čađahuvvon sihkkarastin 	dihtii 	sámiide váikkuhanvejolašvuođa , nugo Finnmárkkuláhka , ođđa plána- ja huksenláhka ja stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat .
Eastadan 	dihtii 	vuosttaldeami dakkár vuođus lea dárbu plánaid iskkadit ovddalgihtii dáid ektui seamma láhkai go daid eará namuhuvvon vuosttaldanákkaid .
Sáhttá leat maid guovdil ráhkadit stáhta plánaláiddanjuolggadusaid sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra luondduvuđđosa , geahča NAČ 2003 : 14 , kapihttala 7.24.2 .
Jus vuosttaldeami ággan leat nationála deasttat , de berre gielda rievdadit plána vuhtiiváldin 	dihtii 	dáid deasttaid .
Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan 	dihtii 	ovttadássásašvuođa ja hehtten dihtii erohusmeannudeami dán lága vuostá .
Galgá vel čielggadit makkár doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat leat jurddašuvvon álggahuvvot ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja hehtten 	dihtii 	erohusmeannudeami dán lága vuostá .
Ráđđehus atná vuođusin ahte sámi kultuvra ovddasta máŋggadáfotvuođa ja ipmirda ahte unnit sámi joavkkuid muhtun dárbbuid sáhttá dušše ovddaldastit sierradoaibmabijuid bokte , ovda ­mearkka 	dihtii 	giela , kultuvrra ja oahpu hárrái .
Dan 	dihtii 	lei gonagas // stáhta eaiggáduššan ámtta dološ áiggi rájes .
Nannen 	dihtii 	dáruiduhttima huksejuvvojedje maiddái stáhtainternáhtat , gos mánát galge orrut skuvlaáiggi .
Ráđđehus oaivvilda ahte muhtun dáid smávit joavkkuid dárbbut sáhttet dušše ovddaldastojuvvot sierradoaibmabijuiguin , ovdamearkka 	dihtii 	giela , kultuvrra ja oahpu hárrái .
Oarjelsámit leat máŋgga oktavuođas vuodján áššiid duopmostuoluid ovdii guohtuneatnamiid vieruiduvvan geavaheami 	dihtii 	.
Ráđđehus oaidná dárbbu ovttasbargui , eren ­oamážit Suomain , seailluhan ja gárgedan 	dihtii 	nuortasámi // goltásámi kultuvrra .
Institušuvnna veahkkevárreanu bevttolmahttima 	dihtii 	lea allaskuvla láhčimin dilálašvuođaid projeakta- ja fáddálágiduvvon oahpahussii ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpus mas oahpaheapmi lea lágiduvvon bálkkuid mielde .
Girko- , oahppo- ja dutkandepartemeanta lea 4-jagi áigodaga badjel dorjon allaskuvlla vásedin nannen 	dihtii 	fágabargiid IKT-gelbbolašvuođa .
Háhkun lea earret eará viiddidit oahpaheaddjeoahpu bargovugiid , ovdamearkka 	dihtii 	nu ahte láhččojuvvojit dilálašvuođat studeanttaid eanet iehčanassii doaibmamii .
Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu .
Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu .
Dulkkat ledje ge ja veahkehedje ovdamearkka 	dihtii 	sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin .
Dulkkat ledje ge ja veahkehedje ovdamearkka 	dihtii 	sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin .
Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin 	dihtii 	ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra .
Láhčin 	dihtii 	dili našuvnnalaš gelbbolašvuođanannemii , de lea Oahpahusdirektoráhtta addán Sámi allaskuvlii bargun ovddidit vuogi movt galggašii fállat lassioahpu oahpaheddjiide Mahttoloktema sámi sisdoalu birra .
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa daid bistilis riidduide Plassjeguovllus , sihkarastin 	dihtii 	máttasámi boazodoalu buori láhkai .
Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan 	dihtii 	EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga .
Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan 	dihtii 	konsultašuvnnaide .
Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan 	dihtii 	evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte báhcán suodjalanáššit ovdánit golmma davimus fylkkas , de lea Birasgáhttendepartemeanta jahkái 2010 juolludan miljon ruvnno Sámediggái vai bargonákca nannejuvvo suodjalanáššiin sámi guovlluin .
Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu .
Dulkkat ledje « kulturdulkkat » ge ja veahkehedje ovdamearkka 	dihtii 	sundiid ollu eambbo go dušše gielalaš dulkomiin ja veah ­kehedje sin idjademiin , biktasiiguin , sáhtaše-miin ja kultuvrra áddejumiin das mii dáhpáhuvai diggemeanuin .
Regionála plánamearrádusa áigumuš lea eastadit huksema ja sullasačča fuolahan 	dihtii 	servodatberoštusaid guhkit áiggi vuollái .
Guhkesáiggi areálastrategiija galgá čájehit boahttevaš servodatovddideami ja areálageavaheami gaskavuođa , ja čujuhit guhkesáiggi ovddidangeainnuide gielddas ja erenoamáš ovddideami ja suodjaleami surggiide fuolahan 	dihtii 	daid areáladeasttaid , mat bohtet ovdan §:s 3-1 .
Dát sáhttá guoskat boares plánaide mat leat vuostálagaid nationála láidestusaiguin , ovdamearkka 	dihtii 	plánaide mat rahpet vejolašvuođa unohis huksemii gáddeavádagas .
Dat muitala maiddái guđe mearrádusat ja láiddanjuolggadusat sáhttet addojuvvot iešguđet deastaavádahkii sihkkarastin 	dihtii 	ahte deasta fuolahuvvo .
§§ 11-10 ja 11-11 mat dadjet guđe mearrádusat sáhttet addojuvvot daid areálaáigumušaide , mat leat almmuhuvvon §:s 11-7 dáid ollistan 	dihtii 	.
Sáddema rašonaliserema 	dihtii 	ferte gielda sáddet dieđáhusa guoskevaš vuoigatvuođaeaiggádiidda maiddái huksenáššis .
Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi oainnuid ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu , eanadoalu ja guolástusa láhčima ja hálddašeami oktavuođas .
Dákkár oktavuođas čađahuvvui stuorra bargu čájehan 	dihtii 	ahte Norgga álbmogis lei unnimustá seammá guhkes ovdahistorjá Skandinavias go dánskalaččain ja ruoŧŧilaččain , dahje ahte Norga rievtti mielde lei bisuhan siskkáldas iehčanasvuođa maiddái dánskaáigodagas .
Dan 	dihtii 	lei norrøna álbmotčerdii álki duvdit johtti sámeálbmoga boaittobealle guovlluide , dahje osohahkii luottahuhttit sámiid sisafárredettiin .
Ovdamearkka 	dihtii 	čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa .
Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan 	dihtii 	go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa .
Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka 	dihtii 	lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii .
Gielddat ja fylkkagielddat oaivvildit dattege ahte sis eai leat doarvái ruđat dustet sámelága gáibádusaid , ja ahte ii leat vejolaš vuoruhit ovdamearkka 	dihtii 	doarvái oahpahusa virggehasaide ( bargiide ) , dahje álbmogii addit doarvái diehtojuohkima .
Gielda- ja guovlodepartemeanta dáhttu čuovvolit čuolbmabidjama váfistan 	dihtii 	dan ahte addojuvvo buhtadus gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuođa goluide .
Oažžun 	dihtii 	giellaguovddážiidda ovddasguvlui ovdadanvejolašvuođa sámi giela bargguin , ásahii Sámediggi jagis 2001 ođđa njuolggo vuođđo-doarjjaortnega dán njealji sámi giellaguovddážii .
Goappaš bealde riikkarájá dárbbašit sii guđet guimmiideaset bisuhan ja gárgedan 	dihtii 	julevsámi servodaga .
Ja ávkkástallan 	dihtii 	fágalaš návccaid mat gávdnojit .
Sámegielat veahkadahkii lea stuorra mearkkašupmi ovdamearkka 	dihtii 	das mii guoská iežaset riektesihkarvuhtii , ahte stáhtalaš informašuvdna mii guoská sidjiide , buvttaduvvo ja ovdanbuktojuvvo sámegillii ja maiddái biddjojuvvo nu ahte dan geahppasit gávdná .
Mánát ja nuorat geavahit dávjá « ođđa » media , ovdamearkka 	dihtii 	interneahta , viežžat informašuvnna ja dieđu ja máhtu .
Dárbbašuvvo buohtalas nannen váfistan 	dihtii 	vai sámegiella doaibmagoahtá digitála medias .
Go Unicode viidána , de eai leat šat teknihkalaš hehttehusat almmolaš orgánaide mat eastadit sámi čálamearkačohkiid geavaheami ovdamearkka 	dihtii 	registariin .
Ráđđehus áigu dasa lassin viidáset gárgedit infrastruktuvraprográmma árvvoštallan 	dihtii 	doaimmaid maiguin gokčá guovlluid riikkas dahje joavkkuid álbmogis geat eai sáhte ohcalit govdabátti kommersiála vuđđosa alde .
Sámegielat veahkadahkii lea stuorra mearkkašupmi ovdamearkka 	dihtii 	das mii guoská iežaset riektesihkarvuhtii , ahte stáhtalaš informašuvdna mii guoská sidjiide , buvttaduvvo ja ovdanbuktojuvvo sámegillii ja maiddái biddjojuvvo nu ahte dan geahppasit gávdná .
Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami 	dihtii 	, vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama dihtii .
Instituhtta lea , dálá gustojeaddji budjeahttašiehtadusa bokte Davviriikkaid Ministtarráđiin , skihkkejuvvon formaliseret ovttasbarggu Sámi allaskuvllain , institušuvnna veahkkeváriid ulbmillaš hálddaheami dihtii , vejolaččat doaimmaid ovtta báikái bidjama 	dihtii 	.
Kultuvradepartemeanta lea dál gulahallamin SVL-N:in , Norgga Valáštallanlihtuin ja Norgga Olympialaš Komiteain ( NIF ) ja Sámedikkiin gávnnahan 	dihtii 	ovttasbargovuogi mii sáhttá veahkehit viidáseappot gárgedit sámevaláštallama Norggas .
Dáiddárat nugo Mari Boine geavahuvvojedje ovdamearkka 	dihtii 	kulturovdanbuktimis Bethlehemis 2000 ja Jienat joavku galgá leat mielde rasismakonfereanssas Mátta-Afrihkás čakčat 2001 .
Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin 	dihtii 	ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut .
Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin 	dihtii 	ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut .
Go Stuorradikkis meannuduvvui ášši Riikkarevišuvnna iskama birra mo Birasgáhttendepartemeanta fuolaha iežas ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon ja suodjalanárvosaš visttiin , de biras- ja ovddádusministtar dajai ahte son lea ovttaoaivilis dárkkástus- ja konstitušuvdnalávdegottiin ahte lea dárbbašlaš álggahit máŋggalágan doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	buori ulbmiljuksama ovdal jagi 2020 , ja viidáseappot ahte departemeanta maŋŋá máhccá Stuorradiggái lagat lážáldagain mii galgá čuovvolit Riikkarevišuvnna raportta .
Sierra seminárat hálddašeaddjiid , fágaolbmuid ja ealáhusdoaimmaheaddjiid várás lágiduvvojit go dan lea dárbu dahkat čuvgen 	dihtii 	muhtun surggiid erenoamážit .
Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas cealkán hálddašannuppástusa áššis ( ášši 36/06/36 ) ahte sii dáhttot « duođalaš ja buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid ( stáhta-regiovnnat- Sámediggi ) sihkkarastin 	dihtii 	ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui , maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut .
Lea ovttamielalašvuohta joatkit ovttasbarggu Sámedikki ja dearvvašvuođaeiseválddiid gaskka oažžun 	dihtii 	sámi albmogii ovttaárvosaš bálvalusaid .
Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin hálddahuslaš dásis digaštallan 	dihtii 	oktasaš doaibmabijuid ja hástalusaid .
Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan 	dihtii 	skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii .
Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid iskan 	dihtii 	sáhttá go riikkarájáid rastá fállat vuođđoskuvlaoahpahusa , erenomážit oarjelsámi guovlluin .
» ( galgágo sámi gažaldagaid barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami guvlui ollislaš dásseárvvu 	dihtii 	.
Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan 	dihtii 	sámiid luondduvalljodat ­vuoigatvuođaid .
St.meld. nr. 99 ( 1969–70 ) Om tiltak for å forbedre boligforholdene i Indre Finnmark ( Doaibmabijuid birra buoridan 	dihtii 	ásodatdilálašvuođaid Sis-Finnmárkkus ) .
Mánát ja nuorat geavahit dávjá « ođđa » media , ovdamearkka 	dihtii 	interneahta , viežžat informašuvnna ja dieđu ja máhtu .
Dárbbašuvvo buohtalas nannen váfistan 	dihtii 	vai sámegiella doaibmagoahtá digitála medias .
Go Unicode viidána , de eai leat šat teknihkalaš hehttehusat almmolaš orgánaide mat eastadit sámi čálamearkačohkiid geavaheami ovdamearkka 	dihtii 	registariin .
Ráđđehus áigu dasa lassin viidáset gárgedit infrastruktuvraprográmma árvvoštallan 	dihtii 	doaimmaid maiguin gokčá guovlluid riikkas dahje joavkkuid álbmogis geat eai sáhte ohcalit govdabátti kommersiála vuđđosa alde .
Sámiid iežaset gaskkas leat maiddái negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta – ovda ­mearkka 	dihtii 	gažaldagas gii lea « eanemus » sápmelaš , riddosámit vai boazosápmelaččat .
Lea vel veahá gaska ovdal go ollásit dohkkehuvvo ahte sápmelašvuohta ii leat čatnasan dihto kultuvrralaš eavttuide , ovdamearkka 	dihtii 	gillii , ealáhusaide , fidnui dahje dihto politihkalaš gullevašvuhtii .
Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin 	dihtii 	daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás .
Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin 	dihtii 	daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás .
Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin 	dihtii 	ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset .
Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin 	dihtii 	ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset .
Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka 	dihtii 	čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide .
Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka 	dihtii 	čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide .
Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan 	dihtii 	vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii .
Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka 	dihtii 	Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. .
Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	universitehtat ja áittardeaddjit .
Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi .
Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka 	dihtii 	liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis .
Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka 	dihtii 	hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan 	dihtii 	iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan 	dihtii 	stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá .
Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš .
Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin 	dihtii 	ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan 	dihtii 	» .
Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin 	dihtii 	Sámedikki sierra ja friddja sajádaga .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan 	dihtii 	vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii .
Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka 	dihtii 	Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. .
Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	universitehtat ja áittardeaddjit .
Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi .
Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka 	dihtii 	liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis .
Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka 	dihtii 	hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan 	dihtii 	iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan 	dihtii 	stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá .
Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš .
Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin 	dihtii 	ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan 	dihtii 	» .
Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin 	dihtii 	Sámedikki sierra ja friddja sajádaga .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka 	dihtii 	gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá .
Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan 	dihtii 	dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » .
Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka 	dihtii 	gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá .
Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan 	dihtii 	dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » .
Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin 	dihtii 	ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra .
Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin 	dihtii 	ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Ođđa lágas galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid , ealáhusa ja boazodili hovden- ja hálddašanorgánain , sihkarastin 	dihtii 	boazodili beroštumiid áimmahuššama .
Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen 	dihtii 	ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis .
Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan 	dihtii 	konsultašuvnnaide .
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan 	dihtii 	ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide .
Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan 	dihtii 	dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš .
Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat ( nettobušehttejuvvon ) ollašuhttin 	dihtii 	daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás .
Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddanoasehassan sihkkarastin 	dihtii 	ahte lea buorre vuođđu meannudit ášši viidáset .
Iežas váikkuhangaskaomiid bokte lea Sámedikkis dattetge vissis váikkuhus gielddaid sámepolitihkalaš doaibmabijuide mat ovdamearkka 	dihtii 	čatnasit sámi gillii , kultuvrii , mánáidgárddiide ja ealáhusaide .
Joavku lea geahčadan gielddaid gaskavuođa ráđđehussii gavdnan 	dihtii 	vejolaš sirdinárvvuid Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii .
Hálddahusvuogádagas departemeanttaid vuolde leat maiddái máŋga variántta , ovdamearkka 	dihtii 	Dáhtabearráigeahčču ja hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat jna. .
Hálddahusorgánat main leat sierra fápmudusat leat eanaš doaimmahusat mat leat nettobušehttejuvvon , dat mearkkaša ahte dat ožžot juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	universitehtat ja áittardeaddjit .
Maiddái bruttobušehttejuvvon stáhtalaš doaimmahusat sáhttet leat hui iehčanasat nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Duopmostuollohálddahus , Dáhtabearráigeahčču ja Persovdnasuodjalannammagoddi .
Dáid fitnodagaid dovdomearka lea dávjá ahte dain lea dábálaš gávpedoaibma mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin , dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid vuođul ovdamearkka 	dihtii 	liseansaboađuid vuođul , geavaheaddjiiddivadiid vuođul jna. ággan organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid sierra riektesubjeaktan , lea ahte dan mielde dat galget sáhttit doaibmat duohta dahje jurddašuvvon márkanis .
Dearvvašvuođalágáduslágas leat máŋga sierra ­mearrádusa mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda sierra stivrendárbbuide mat leat , ovdamearkka 	dihtii 	hálddašanlága ektui , almmolašvuođalága ektui ja váiddameannudeami ektui .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan 	dihtii 	iežas politihka ja čađahan dihtii stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Sámediggi lea nu mo dat ge álbmotválljen orgána hálddašanbargamušaiguin , sihke čađahan dihtii iežas politihka ja čađahan 	dihtii 	stáhta politihka fápmuduvvon válddiin .
Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta mearkkaša ovdamearkka 	dihtii 	ahte buot gažaldagat fápmudeami birra Sámediggái fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin , ja geavatlaččat ii sáhte ráđđehus sirdit hálddašanortnegiid Sámediggái muđui go Sámediggi dasa miehtá .
Sámedikki vejolaš bagadeapmi hálddahusorgánan čatnasa konkrehta bargamušaide mat leat sirdojuvvon Sámediggái , nu mo dakkár doarjjaortnegiid hálddašeapmái mat leat ásahuvvon nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra jna. ja kulturmuitohálddašeapmái mas Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš .
Mearrádusat lasihuvvojedje sámeláhkii nuppástuhttima oktavuođas nettobušehttemii Sámedikki várás , sihkkarstin 	dihtii 	ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin 	dihtii 	ja ovddidan dihtii sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Oktii juohke stuorradiggeáigodagas ovddiduvvo dieđáhus daid doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit sihkkarastin dihtii ja ovddidan 	dihtii 	sámiid giela , kultuvrra ja servodateallima » .
Veardnelága § 1 – 4 nuppi lađđasis daddjojuvvo ahte « Almmolaš orgánat maid bargamuš lea ovddidit sierra beroštusaid sáhttá seamma láhkai čuoččaldahttit ášši daid fuolahan 	dihtii 	» .
Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin 	dihtii 	Sámedikki sierra ja friddja sajádaga .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Málle mielddisbuktá ahte seamma láhkai go ovdamearkka 	dihtii 	gielddavugiin ja boazodoallošiehatdusain ovddiduvvo stuorradiggeproposišuvdna giđđat , ja láhčá dan láhkai diliid nu ahte bušeahttarámmat sámi ulbmiliidda leat čielgan buoril ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá .
Lea dárbu bargat eanet stáhtain ásahan 	dihtii 	dakkár bargovugiid mat attášedje Sámediggái duohta šiehtadallansajádaga Sámedikki ekonomalaš rámmaeavttuid birra » .
Vuosteákkas ­tanortnet lea dárbbašlaš olles plánavuogádahkii sihkkarastin 	dihtii 	ahte bajimus beroštumit vuhtiiváldojuvvojit ja čuovvoluvvojit doarvái bures gielddaplánain , ja ahte plánaáššit loktejuvvojit guovddáš mearrideapmái go lea sierramielalašvuohta eiseválddiid gaskkas dehálaš áššiid birra .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Kultur- ja girkodepartemeanttas ja Sámedikkis leat 2005:s ge leamaš jeavddalaš gulahallančoahkkimat hálddahuslaš dásis sihkarastin 	dihtii 	buori dialoga .
Nuppástusat ledje erenomážit álkidahttin 	dihtii 	áššemeannudeami , ja čielgasat ja doaibmilat mearrádusaid addit .
Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid , metodaid ( ovdamearkka 	dihtii 	giellalávggu ) ja strategiijaid pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas .
Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan strategiijaiguin ovddaldastin 	dihtii 	dábálaš lohkangelbbolašvuođa dárbbu .
Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu ( NA— 2000 : 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu ) evttoha ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan 	dihtii 	bestema sámi oahpaheaddjeohppui .
Lassin lea bargojuvvon lasihit oppalaš dihtomielalašvuođa báikkálaš ja guovlluguovdasaš huksenvieru hárrái , ovdamearkka 	dihtii 	oinnolažžan dahkama bokte mediain .
Viessobáŋkkus leat maiddái vejolašvuođat veahkehit geahččalanprojeavttaid ruhtademiin , ovdamearkka 	dihtii 	gárgedit sámi viessomálliid .
Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami 	dihtii 	lea dát projeakta viežžan oaivadusa lávu ja goađi orrunvuogis .
Ráđđehus lea dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema váfistan 	dihtii 	luonddu luossamáttdodagaid , veardit st.meld. nr. 33 ( 1999–2000 ) Om regjeringens miljøvernpolitikk ( st. dieđ. nr. 33 ( 1999–2000 ) Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra ) ja st.meld. nr. 24 ( 2000–2001 ) Om rikets miljøtilstand ( st. dieđ. nr. 24 ( 2000–2001 ) Riikka birasdili birra ) .
Ráđđehus lea árvvoštallan bargojoavkku evttohusa , ja atná vuođđun dan mearkkašahtti ovdáneami mii lea leamaš rámmaeavttuin ja hálddašangeavadis dan rájes go sámeláhka mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui , čájeha ahte sámeláhka berre rievdaduvvot čielggasmahttin 	dihtii 	Sámedikki sierra ja friddja sajádaga .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatnegasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Vejolaš stáhtus riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid Sámedikki ­rievttálaš doaibmannákcii , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki vejolašvuhtii váldit badjelasas geatne-gasvuođaid soahpamušaiguin , vejolašvuhtii váldit loanaid , ja vejolašvuhtii oassálastit iešguđetlágan ekonomalaš doaimmaide .
Dan 	dihtii 	lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin
Stuorravuona suohkan lea bargamin prošeavttain Mangfold styrker ( Šláddjiivuohta nanne ) ovddidan 	dihtii 	suohkana golmmagielat suohkanin .
Máilmmi čuoigangilvvut leat váldán atnui ođđa vugiid háhkan 	dihtii 	eatodáhtolaš bargiid .


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 5 887
							
Ovddit123456Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan 	dihtii 	Barentsovttasbarggu .
Dát lea erenoamáš dehálaš guovlluin gos lea ovttaláhkásaš ealáhusbiras sihkarastin 	dihtii 	girjás bargomárkana ja ovdánahttit buorre ja dynamalaš ealáhusbirrasa .
Ráđđehus almmuhii 2008:s Eanet bargosajit nissoniid várás doaibmaplána mas ledje olu čielga doaibmabijut nannen 	dihtii 	nissoniid bargosajiid .
Addin 	dihtii 	johtilat , hálbbit váidinvejolašvuođa skáhppojeaddjiide vuolit riidodásis Stuorradiggi mearridii ođđa § 7 a lasihemiin láhkii almmolaš háhkamiid birra ahte galgá ásahuvvot sierra sorjjaskeahtes váiddanammagoddi almmolaš háhkamiid várás .
Livččii sávaldat joatkit ja nannet gulahallama Sámedikkiin sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámi oaivilat bohtet oidnosii Norgga Árktalaš Ráđi-politihkas .
Mii leat dan 	dihtii 	bidjan mearrideaddji deattu Sámedikki oidnui , joatká stáhtaráđđi .
Revišuvdna dagaha ahte dárbu ortnegii mas leat njeallje dássenáirasa gahččá eret , ja ortnet árvaluvvo dan 	dihtii 	jávkaduvvot .
Ovttasbargu lea guovddážis , sihke mátkeealáhusas ja ovttas eará ealáhusaiguin , ovdamearkka 	dihtii 	eanadoaluin , guolástusain ja kultuvrrain .
Vuolidit gáibádusaid Almmolaš ruhtadoarjagat eai galgga buhtadit heajos gánnáheami ovttaskas fitnodagain dahje ealáhusain , muhto vuolidit gáibádusaid fitnodagain oažžun 	dihtii 	buriid ovdánahttinprošeavttaid , sihke šaddanfitnodagain ja eallámušfitnodagain .
Šaddocirgunávdnasiidda gullet sihke kemiijalaš ávdnasat ja biologalaš vuogit ( omd. ávkkálaš boatkkahasat dahje divrrit ) mat geavahuvvojit billisteaddjiid vuostá , nugo boatkkahasaid ja árvvohis rásiid vuostá , dahje hálddašan 	dihtii 	šattuin .
Oaččohan 	dihtii 	áigálii geasuheaddji báikegottiid , de fertejit gielddat ja ássit ieža rahčat árjjalaččat .
Dat guoská ovdamearkka 	dihtii 	gielddaekonomiija nannemii , áŋgiruššamii johtalusain , oahpahussii ja dutkamii , dearvvasvuođabálvalusaide , suodjalanguovlluid hálddašanplánaide , guolástussii , mearradollui ja eanadollui .
Ođđa ulbmilat govdafierpmádaga hárrái sihkkarastin 	dihtii 	dasa stuorát návcca miehtá riikka
Bargomárkanpolitihka muhtun deaháleamos váikkuhangaskaoamit ovddidan 	dihtii 	buresdoaibmi bargomárkana leat bargomárkandoaibmabijut .
Bargomárkanpolitihka muhtun deaháleamos váikkuhangaskaoamit ovddidan 	dihtii 	buresdoaibmi bargomárkana leat bargomárkandoaibmabijut .
Servodatdásis geavahuvvojit čuovvovaš doaibmabijut geahpedan 	dihtii 	sosiálaerohusaid biebmodoalus :
Dearvvašvuođadirektoráhtas lea ovddasvástádus čuovvolit ja árvvoštallat Norgga biebmodoalu ovdánahttima , addit dieđalašvuođustuvvon ráđiid biebmodoalu birra ja ovttasbargat eará servodatsurggiiguin buoridan 	dihtii 	álbmotdearvvašvuođa .
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš lea fágalaš iehčanas ásahus , mii lea ásahuvvon váikkuhan 	dihtii 	bisuhit ja ain ovddidit ceavzilis boazodoalu davviguovlluin – ja nannet boazodoalloálbmogiid ovttasbarggu .
Mii áigut ovttasráđiid bargat oahpahusásahusaiguin veahkehan 	dihtii 	rahpat vejolašvuođaid ja oktavuođaid studeanttaide ja vuođđudit buriid jurdagiid vuođul buriid fitnodagaid , cealká Innovašuvdna Norgga hálddahusdirektevra Gunn Ovesen .
Ráđđehus árvala jagi 2013 bušeahtas lasihit miljovnna nannet fylkkamánniid gearggusvuođaortnega oanidan 	dihtii 	áššegieđahallanáiggi boraspireáššiin .
Mun ásahan maid ekspeartajoavkkuid sihke gordne ja šibitsuorggi várás sihkkarastin 	dihtii 	ahte rivttes doaibmabijut álggahuvvojit , dadjá Vedum .
Bargojoavku oaivvilda ge ahte departemeantta bargu mánáidfárrehanáššiin berre ođđasisorganiserejuvvot ja nannejuvvot sihkkarastin 	dihtii 	ahte áššit meannuduvvojit ain buorebut .
Okta fanas ii oasálastte vuotnabearráigeahčus Mátta-Norggas sihkkarastin 	dihtii 	ahte ođđa fatnasat geavahuvvojit olgolis mearas , ja ahte ráđđehusa davviguovlluidpolitihkka čađahuvvo .
Ruovttusuodjalusa organisašuvnnas šaddet smávit rievdadusat buoridan 	dihtii 	vuoruhuvvon doaimmaid .
Dát lea 15 miljovnna kruvnnu eanet go jagi 2010 salderejuvvon bušeahtta , olahan 	dihtii 	našunála ulbmiliid ahte hálddašit suodjalussuorggi kulturmuittuid ovdal jagi 2020 .
- ásahit kulturgaskkustanortnega bargoeallimii , Kultuvrralaš niestepáhkka - ásahit kulturprográmma mánáid- ja nuoraiddoaimmaid doarjjaortnegiidda ( stuorragávpotortnet ) - oaččuhit áigái vásáhuskoarta geahččalanortnega mánáide ja nuoraide dakkár bearrašiin geain leat heajos ruhtavárit - ásahit kulturskuvlafálaldat geahččalanortnega mánáidskuvladássái - movttiidahttit girjerádjosiid ja eaktodáhtolaš suorggi ovttasbargat - láhčit dili systemáhtalaš geavaheaddjiovddideapmái - dáiddaásahusaid aspirántaortnet - digitála neavvuid geavahit olahan 	dihtii 	eambbosiid - eanet ruđaid juolludit eaktodáhtolašguovddážiidda dakkár guovlluin gos ásset erenoamáš olu sisafárrejeaddjit
Dušše journalisttain lea leamaš oppalaš visogovva das mat dokumenttaid sáddejuvvojit ovdamearkka 	dihtii 	departemeanttaide ja departemeanttain .
Stoltenberg ja Obama leigga ovttaoaivilis ahte Norga ja USA gaget bargat ovttasráđiid sihkkarastin 	dihtii 	ahte doaibmabijut mat geahpidit luoitimiid trohpalaš arvemeahcis šaddet dehálaš oassin Københámmana soahpamušas .
Gávnnahan 	dihtii 	geat válljejuvvojit Stuorradiggeáirrasin , čađahuvvo válgaloahpparehkenastin guovtti vuorus .
Dát mearkkaša maid ahte dii fertebehtet árvvoštallat guođđit eret oanehisáigge guovtteoaivilvuođaid ja soahpameahttunvuođaid juksan 	dihtii 	guhkesáiggi bohtosiid .
- Ráđđehus lea otne nammadan suoidnemánu 22.beaivve-kommišuvnna mii galgá čađahit sorjjasmeahttun ja viiddis guorahallama ja árvvoštallama oahppan 	dihtii 	ráđđehusviesu ja Utøya terrorfallehemiin .
Molssaektosaš dikšu , ovdamearkka 	dihtii 	akupunktuvra ja homeopatiija , ii gula almmolaš dearvvašvuođabálvalussii .
Molssaektosaš dikšu , ovdamearkka 	dihtii 	akupunktuvra ja homeopatiija , ii gula almmolaš dearvvašvuođabálvalussii .
Lága ferte almmatge geahččat ovttas eará dearvvašvuođabálvalusa guoski lágaiguin , ovdamearkka 	dihtii 	:
Ovdamearkka 	dihtii 	leat preassadieđáhusat , sártnit , artihkkalat ja ođđasat ovddeš ráđđehusáigodagas doppe .
Dokumeantarájus leat maid dokumeanttat maid sisdoallu ii leat šat gustovaš , ovdamearkka 	dihtii 	boarásmuvvan johttičállosat .
Jagi 2012 evttohuvvo 40 miljovnna kruvnnu juolludit Groruddalenii , joatkin 	dihtii 	daid buriid doaimmaid doppe .
Árvaluvvo ásahit eananroggandoarjaga buoridan 	dihtii 	agronomiija investeremiid .
Buoridan 	dihtii 	eanakvalitehta árvaluvvo várret 100 miljovnna kruvnnu eananroggandoaimmaide .
Caggan 	dihtii 	gonagasreappá leavvamis vel eambbo Norgga mearraviidodagaide , viiddiduvvui dat guovlu mas lea friddja bivdu , suoidnemánu 18. beaivvi dán jagi .
Ráđđehus áigu árjet doaimmaid ekonomalaš vearredagolašvuođa vuostá ja nannet dutkan- ja hálddahuslaš barggu govččastuhttin 	dihtii 	čáhppes ekonomiija , earret eará lobihis ruđaid joraheami lobálažžan .
Ráđđehus áigu árrat ođđajagis ovddidit ođđa doaibmabijuid stáhtabušeahtas sihkkarastin 	dihtii 	norgga bargosajiid .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte bearráigeahččoeiseváldi gozihuvvo leagitiibma láhkai , galgá Gonagas stáhtaráđis sáhttit nuppástuhttit bearráigeahču dahje váiddanammagotti mearrádusaid prinsihpalaš áššiin dahje áššiin mat leat hui dehálaččat servodahkii .
OHD ja BD oidnet danne dárbbu čađahit muhtun aiddostahttimiid sihkkarastin 	dihtii 	soahpamušbeliide nu buori ovddalgihtii vuorddehahttivuođa go vejolaš .
Mii áigut ovttasráđiid bargat oahpahusásahusaiguin veahkehan 	dihtii 	rahpat vejolašvuođaid ja oktavuođaid studeanttaide ja vuođđudit buriid jurdagiid vuođul buriid fitnodagaid , cealká Innovašuvdna Norgga hálddahusdirektevra Gunn Ovesen .
Eambbo jáhkehahtti lea ahte gávdnojit iešguđetlágan geavahanvuoigatvuođat , ovdamearkka 	dihtii 	vuoigatvuohta geavahit muhtun guovllu boazodollui , muddejuvvon muorračuohppamii , lavdnjeloggumii ja sullasaččaide .
Maiddái stáhta sáhttá mearridit regulerenplána , juos lea dárbbašlaš čađahan 	dihtii 	doaibmabijuid main lea stuorra servodatlaš mearkkašupmi .
Buohkat guđet gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dáhtabearráigeahču ođđa bálvalussii slettmeg.no oažžun 	dihtii 	rđiid ja rávvagiid .
– Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin 	dihtii 	buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete .
Coahkkal dákko stuorrudan 	dihtii 	gova - Govven : Scanpix // Stáhtaministara kantuvra
Coahkkal dákko stuorrudan 	dihtii 	gova - Govven : Scanpix // Stáhtaministara kantuvra
Coahkkal dákko stuorrudan 	dihtii 	gova
Coahkkal dákko stuorrudan 	dihtii 	gova .
Logan 	dihtii 	PDF-fiillaid , ferte leat installerejuvvon PDF-lohkki , omd. Adobe Reader .
Olles mearrádus evttohuvvo rievdaduvvot deattuhan 	dihtii 	daid gielddaid geatnegasvuođaid , mat galget lohkat sámediggeválgga jienaid ieža , ja daid gielddaid mat galget dušše viidáseappot sáddet ovddalgihtejienaid .
Dan maid bálkkašumi vuoitit dahket gáhtten ja ovddidan 	dihtii 	sámegiela , lea ge hui deaŧalaš bargu cealká Sámedikki presideanta Egil Olli .
Sámedikki presideanta Egil Olli lea dasa lassin hui čeavlái Divvun-prošeavtta 	dihtii 	, maid Sámediggi álggahii 2004:s , ja mii 2011:s sirdojuvvui Romssa universitehtii .
Dakkárat sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	leat huksendoaimmat , vuođđostruktuvrra dárbu ja ráhtasuodjaleami dárbu .
Árvalusat sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	leat konkrehta doaibmabijut , hástalusat maid berre guorahallat lagabui dahje rávvagat bargovugiide .
- Doalahan 	dihtii 	doaibmi suodjalusa mii fertet bargat bures ovttasráđiid iežamet biras riikkaiguin , cealká suodjalusministtar Grete Faremo maŋŋá viiddiduvvon davviriikkalaš-báltalaš suodjalusministtarčoahkkima , mii lágiduvvui skábmamánu 9. ja 10. beivviid .
Mii áigut ovttasráđiid bargat oahpahusásahusaiguin veahkehan 	dihtii 	rahpat vejolašvuođaid ja oktavuođaid studeanttaide ja vuođđudit buriid jurdagiid vuođul buriid fitnodagaid , cealká Innovašuvdna Norgga hálddahusdirektevra Gunn Ovesen .
Bálkkašupmi addojuvvo čalmmustahttin 	dihtii 	eaktodáhtolašvuođa , fuomášahttit ja čalmmustahttit eaktodáhtolaččaid ja eaktodáhtolaš doaimmaid ja ovddidit eaktodáhtolaš beroštumi .
Dát galgá caggat nissoniid geavaheames váraleabbo inseminašuvnna ( ovdamearkka 	dihtii 	oastimis dakkár donorasiepmana neahtas mii ii leat dárkkistuvvon ) .
Sihkarastin 	dihtii 	sorjjasmeahttunvuođa válljedettiin attachéaid evttohuvvui 7 500 ruvdnosaš attachéa-stipeanda .
Sihke skiipaeaiggádiid lihttu ( Rederforbundet ) ja industriijalihttu ( Industriforbundet ) dovddahedje 1925 čielgasit ahte sii guđđet ovddeš viiddis gáibádusaid ja vuordámušaid olgoriikabálvalussii ( doarjun 	dihtii 	ealáhuseallima ) stáhta heajos ruhtadili geažil .
Buohtastahttima 	dihtii 	namuhit ahte Ássu // Min Áigi oažžu sullii 1 milj. ruvnno lasihit almmustahttima njealji beaivvis viđa beaivái vahkkui .
Ealáhusas lea dárbu gelbbolašvuođaloktemii juksan 	dihtii 	huksenpolitihkalaš ulbmiliid .
Doaba ja dan digaštallan ii leat nu oahpis Norggas , ja háliidan rámiidit Gáldu ja earáid geat leat lágidan dán arena ovddidan 	dihtii 	digaštallama ja čuvgen dihtii Norgga almmolašvuođa fáttá birra .
Doaba ja dan digaštallan ii leat nu oahpis Norggas , ja háliidan rámiidit Gáldu ja earáid geat leat lágidan dán arena ovddidan dihtii digaštallama ja čuvgen 	dihtii 	Norgga almmolašvuođa fáttá birra .
Dan lassin , vaikko vel eanaš koloniijaid heaittihedje ge 1960-logus ja 1970-logu álgogeahčen , de váivvidit ain sullasaš dilálašvuođat , ovdamearkka 	dihtii 	áššiin mat gusket Nuorta-Timorii ja Oarje-Sahárai .
Rabas standárddat ja rabas gáldokoda leat ovdamearkkat das , ja áigái oažžut oktasaš IKT-arkitektuvrra almmolaš hálddahusaide lea nubbi ovdamearka – ja dasto lea goalmmát ovdamearka dat go almmolaš ja bođolaš suorggit doibmet ovttasráđiid buoridan 	dihtii 	álbmoga ja ealáhuseallima máhtuid .
Lea dehálaš áŋgiruššat viidát juksan 	dihtii 	ovdáneami ja barggolašvuođa , dadjala Johnsen .
Dákkár áššiin váilo ovdamearkka 	dihtii 	duođaštusat , ledje boarásmuvvan dahje eai lean doarvái bures vuođustuvvon .
Mearridan 	dihtii 	guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku geassemánu .
- Dát lea hui stuora doaibma ásahan 	dihtii 	eanet oadjebas ja ollu buoret fievrredan- ja sáhtostansystema , mii maiddái váldá buorebut vuhtii birrasa .
Ruhtadandepartemeanta sáhttá boahtojagi 2012 rájes čuoldit organisašuvnnaid skeaŋkageasusortnegis sihkkarastin 	dihtii 	ahte Norga čuovvu ON sihkkarvuođaráđi mearrádusaid .
Sihkkarastin 	dihtii 	ceavzilis boazodoalu lea dárbu buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid .
Nannen 	dihtii 	dán áŋgiruššama lea álggahuvvon departemeanttaid gaskasaš ovttasbargu man ulbmil earret eará lea oaččohit buoret ollisvuođajurddašeami areálahálddašeapmái .
Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken 	dihtii 	, dárkkistan dihtii , ođasmahttin dihtii dahje ollistan dihtii plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu .
Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken dihtii , dárkkistan 	dihtii 	, ođasmahttin dihtii dahje ollistan dihtii plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu .
Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken dihtii , dárkkistan dihtii , ođasmahttin 	dihtii 	dahje ollistan dihtii plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu .
Gonagas sáhttá mearridit ahte galget álggahuvvot riikkaviidosaš dahje báikkálaš prošeavttat čohkken dihtii , dárkkistan dihtii , ođasmahttin dihtii dahje ollistan 	dihtii 	plána- ja huksenáššedieđuid ja almmolaš kártavuođu .
Gielddastivra galgá bearráigeahččat ahte ásahuvvo sierra ortnet fuolahan 	dihtii 	mánáid ja nuoraid beroštusaid plánemis .
Plánaeiseváldi galgá areálaplánain mearridit dákkár mearrádusaid huksema birra avádahkii , dás maiddái gildosa , mii dárbbašuvvo eastadan 	dihtii 	vahága ja massima .
Ovddidan 	dihtii 	ceavzilis ovdáneami galgá Gonagas juohke njealját jagi ráhkadit dokumeantta mas bohtet ovdan vuordámušat regionála ja gieldda plánemii .
Go lea dárbu fuolahan 	dihtii 	nationála dahje regionála beroštusaid , sáhttá Gonagas maŋŋá go lea ráđđádallan guoskevaš gielddaiguin ja regionála plánaeiseválddiiguin eanemusat logi jagi áigodahkii mearridit gildosa dan vuostá ahte lagabut ráddjejuvvon geográfalaš guvlui , dahje oppa riikii , čađahuvvojit erenoamážit namuhuvvon huksen- ja rusttetdoaibmabijut almmá departemeantta mieđiheami haga , dahje mearridit ahte dakkár doaibmabijut dakkár mieđiheami haga dušše sáhttet álggahuvvot nu mo boahtá ovdan gielddaplána dahje muddenplána čadni areálaoasis dán lága vuođul .
Go adnojuvvo dárbbašlažžan fuolahan ja čoavdin 	dihtii 	nationála ja dehálaš regionála deasttaid ja bargamušaid , de sáhttá departemeanta gohččut gielddaid álggahit dakkár plánaovttasbarggu .
Deastaavádahkii galgá nu guhkás go lea dárbu almmuhuvvot guđe mearrádusat ja láiddanjuolggadusat dat gustojit dahje galget gustot dán lága vuođul dahje eará lágaid vuođul fuolahan 	dihtii 	dan deastta maid avádat čájeha .
Álbmotmehciid ja suodjemehciid ravdaavádahkii sáhttet , oktanaga ođđa suodjalanguovlluid suodjalanláhkaásahusa mearridemiin dahje suodjalanláhkaásahusa ođasmahttimiin dahje ásahuvvon suodjalanguovlluid hálddašanplána mearridemiin , čađahuvvot mearrádusat eastadan 	dihtii 	ahte suodjalanguovllu suodjalanárvvut loaktašuvvet sakka .
Sáhttet addojuvvot láiddanjuolggadusat doaimmaid ráddjema birra ja doaibmabijuid eavttuid birra fuolahan 	dihtii 	beroštusaid avádagas .
Sáhttet maiddái addojuvvot mearrádusat ođđa visttiide čáziin fievrriduvvon lieggasa láhčima birra , geahča § 27-5 , 4. vuorrogáibádusaide sihkkarastin 	dihtii 	servodatbálvalusa ásaheami , teknihkalaš vuođđostruktuvrra ásaheami , ruonástruktuvrra ásaheami ovdalgo guovllut váldojuvvojit atnui ja ahte mearriduvvo goas guovllut sáhttet váldojuvvot atnui huksen- ja rusttetulbmiliidda , dás maiddái huksenvuoru , 5. huksenrájáide , huksenmearrái ja doaibmangáibádussii , dás maiddái oppalaš hábmemii , duhkoraddan- , olgo- ja orrunsajiide , galbbaide ja máidnosii , párkemii , párkensajiid friijaoastimii § 28-7 vuođul ja vistehivvodaga geavaheapmái § 31-6 vuođul , 6. biraskvalitehtii , estetihkkii , lundui , eanadahkii ja ruonástruktuvrii , dás maiddái gaskaboddasaš ja sirddehahtti huksehusaide ja rusttegiidda , 7. daidda deasttaide , maid ferte atnit áimmahuššan dihtii dálá visttiid ja eará kulturbirrasiid , 8. diliide mat galget čielggaduvvot ja čuvgejuvvot viidáset muddenbarggus , dás maiddái mearrádusaide birasčuovvoleami ja - goziheami birra .
Sáhttet maiddái addojuvvot mearrádusat ođđa visttiide čáziin fievrriduvvon lieggasa láhčima birra , geahča § 27-5 , 4. vuorrogáibádusaide sihkkarastin dihtii servodatbálvalusa ásaheami , teknihkalaš vuođđostruktuvrra ásaheami , ruonástruktuvrra ásaheami ovdalgo guovllut váldojuvvojit atnui ja ahte mearriduvvo goas guovllut sáhttet váldojuvvot atnui huksen- ja rusttetulbmiliidda , dás maiddái huksenvuoru , 5. huksenrájáide , huksenmearrái ja doaibmangáibádussii , dás maiddái oppalaš hábmemii , duhkoraddan- , olgo- ja orrunsajiide , galbbaide ja máidnosii , párkemii , párkensajiid friijaoastimii § 28-7 vuođul ja vistehivvodaga geavaheapmái § 31-6 vuođul , 6. biraskvalitehtii , estetihkkii , lundui , eanadahkii ja ruonástruktuvrii , dás maiddái gaskaboddasaš ja sirddehahtti huksehusaide ja rusttegiidda , 7. daidda deasttaide , maid ferte atnit áimmahuššan 	dihtii 	dálá visttiid ja eará kulturbirrasiid , 8. diliide mat galget čielggaduvvot ja čuvgejuvvot viidáset muddenbarggus , dás maiddái mearrádusaide birasčuovvoleami ja - goziheami birra .
Dakkár guovllus sáhttet maid addojuvvot mearrádusat sihkkarastin dahje suodjalan 	dihtii 	ravdašaddogearddi , ja sihkkarastin dihtii álbmogii beassama gáddeavádahkii , 6. johtalussii guovlluin main lea erenoamáš suodjalandeasta , ja meara alde , 7. dasa guđe šládjajoavkkut dahje akvakultuvrašlájat mat okto dahje eará šlájaiguin sáhttet ásahuvvot .
Dakkár guovllus sáhttet maid addojuvvot mearrádusat sihkkarastin dahje suodjalan dihtii ravdašaddogearddi , ja sihkkarastin 	dihtii 	álbmogii beassama gáddeavádahkii , 6. johtalussii guovlluin main lea erenoamáš suodjalandeasta , ja meara alde , 7. dasa guđe šládjajoavkkut dahje akvakultuvrašlájat mat okto dahje eará šlájaiguin sáhttet ásahuvvot .
Gielddastivra galgá fuolahit ahte ráhkaduvvo muddenplána daidda guovlluide gielddas , maidda dat lea mearriduvvon lága vuođul dahje gielddaplána areálaoasi vuođul , ja maidda dat muđuid dárbbašuvvo , sihkkarastin 	dihtii 	ahte huksen- ja rusttetdoaibmabijut , iešguđetlágan doaimmat ja suodjaleapmi guoskevaš priváhta ja almmolaš beroštusaid oktavuođas ožžot dohkálaš plánačielggadeami ja čađaheami .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin 	dihtii 	plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan 	dihtii 	beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan 	dihtii 	iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan 	dihtii 	deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen 	dihtii 	nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin 	dihtii 	deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin 	dihtii 	visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin 	dihtii 	julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin 	dihtii 	luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan dihtii váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Muddenplánas sáhttet , nu guhkás go lea dárbu , addojuvvot mearrádusat areálaulbmiliidda ja deastaavádagaide čuovvovaš diliin : 1. hábmen , dás maiddái estetihkalaš gáibádusat , ja plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheapmi , 2. plánaguovllu areálaid , visttiid ja rusttegiid geavaheami eavttut , gielddus muhtunlágan geavahanvugiid vuostá , dás maiddái huksenráját , ovddidan dahje sihkkarastin dihtii plána ulbmila , árvvoštallan dihtii beroštusaid ja fuolahan dihtii iešguđetlágan deasttaid dakkár diliin mat leat plánaguovllu olggobealde , 3. lobálaš nuoskkideami rádjaárvvut ja eará gáibádusat biraskvalitehtii plánaguovllus , ja doaibmabijut ja gáibádusat ođđa doibmii ja doibmii mii lea čađahuvvomin , fuolahan dihtii deasttaid dakkár dilliin mat leat plánaguovllu olggobealde eastadan dahje ráddjen dihtii nuoskkideami , 4. doaibma- ja kvalitehtagáibádusat visttiide , rusttegiidda ja olgoareálaide , dás maiddái gáibádusat sihkkarastin dihtii deastta dearvvašvuhtii , birrasii , sihkkarvuhtii , dábálaš hábmemii ja mánáid erenoamáš duhkoraddan- ja olgudaddanareáladárbbuide , 5. guovllu visttiidlohku , stuorámus ja uhcimus vistesturrodat , ja dárkilet gáibádusat vistái beassamii ja vistti hábmemii doppe gos dat leat heivvolaš erenoamáš dárbbuid geažil , 6. mearrádusat sihkkarastin dihtii visttiid suodjalanárvvuid , eará kulturmuittuid , ja kulturbirrasiid , das maiddái sihkkarastin dihtii julggabeali suodjaleami , ávnnasgeavaheami ja stohpoortnega , ja vel sihkkarastin dihtii luonddušlájaid ja eará árvvolaš luonddu , 7. johtolatmuddejeaddji doaibmabijut ja párkenmearrádusat biillaid ja sihkkelpárkema várás , dás maiddái bajimus ja vuolimus rádjá das man muddui galgá párkendárbu gokčojuvvot , 8. gáibádusat čáziin fievrriduvvon lieggasa lágideapmái ođđa visttiide , geahča § 27-5 , 9. njuolggadusat erenoamáš doaimmahan- ja dikšundoaibmabijuide dain areálaulbmiliin mat bohtet ovdan § 12-5 nummiriin 3 , 5 ja 6 , 10. gáibádusat sierra vuoru mielde čađahit doaibmabijuid plána vuođul , ja dasa ahte guvlui ii galgga huksejuvvot ovdalgo dakkár teknihkalaš rusttegat ja servodatbálvalusat go energiijalágideapmi , fievrrádus ja geainnut , dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat , mánáidgárddit , olgodaddanguovllut , skuvllat jna. leat dohkálaččat ásahuvvon , 11. gáibádusat bienalaš muddemii plánaguovllu osiin dahje dihto doaibmabidjošlájain , ja láiddanjuolggadusat dakkár plánii , 12. gáibádusat dárkilet iskkademiide ovdal plána čađaheami , ja iskkadeamit gozihan ja čielggadan 	dihtii 	váikkuhusaid birrasii , dearvvašvuhtii , sihkkarvuhtii , buohkaid beassamii , ja eará servodatberoštusaide , plána čađaheami oktavuođas ja dan bođu doaibmabijuid čađaheami oktavuođas , 13. gáibádusat areálaárvvuid ja goluid juogadeapmái iešguđet oktasaš doaibmabijuid oktavuođas plánaguovllus eanajuohkinlága § 2 bustáva h vuođul , geahča § 5 nuppi lađđasa , 14. guđe areálat galget leat almmolaš ulbmiliid várás dahje oktasašareálan .
Mearrádusa oktavuođas galget árvvoštallojuvvot ja dárbbu mielde biddjojuvvot eavttut gozihan 	dihtii 	ja váidudan dakkár vejolaš negatiiva váikkuhusaid main lea stuorra mearkkašupmi .
almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa 	dihtii 	dahje
Mearridan 	dihtii 	guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku geassemánu .
a ) almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa 	dihtii 	dahje b ) earáide Sámedikki mieđáhusa mielde .
Mearridan 	dihtii 	guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku ovddit sámediggeválggas adnojuvvot vuođđun .
( 1 ) Jus eará ii čuovo lágas dahje láhkaásahusa mearrádusain , de sáhttá beassan Sámedikki jienastuslogu gáhppálagaide dahje daid nubbehusčállosiidda – dás maiddái dasa mii lea geavahuvvon russemii – addit dušše a. almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa 	dihtii 	dahje b. earáide Sámedikki mieđáhusa mielde .
Mearridan 	dihtii 	guđemuš gielddaide dat guoská , galgá Sámedikki jienastuslohku ovddit sámediggeválggas adnojuvvot vuođđun .
a ) almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa 	dihtii 	dahje
Dakkár láhkamearrideapmi ii dárbbašuvvo álbmotrievtti 	dihtii 	dahje siskkáldasrievtti dihtii , muhto ráđđehus áigu dattetge lága bokte mearridit dakkár vuoigatvuođa čájehan dihtii dan stuorra árvvu mii riddolagaš guolástusas lea áitojuvvon riddo- ja vuotnaguovlluide davvin .
Dakkár láhkamearrideapmi ii dárbbašuvvo álbmotrievtti dihtii dahje siskkáldasrievtti 	dihtii 	, muhto ráđđehus áigu dattetge lága bokte mearridit dakkár vuoigatvuođa čájehan dihtii dan stuorra árvvu mii riddolagaš guolástusas lea áitojuvvon riddo- ja vuotnaguovlluide davvin .
Dakkár láhkamearrideapmi ii dárbbašuvvo álbmotrievtti dihtii dahje siskkáldasrievtti dihtii , muhto ráđđehus áigu dattetge lága bokte mearridit dakkár vuoigatvuođa čájehan 	dihtii 	dan stuorra árvvu mii riddolagaš guolástusas lea áitojuvvon riddo- ja vuotnaguovlluide davvin .
Láhčin 	dihtii 	vejolašvuođaid dasa ahte guolásteaddjit besset ávkkástallat báikkálaš resurssaiguin , lea evttohuvvon ásahit gildosa guolásteami vuostá vuotnalinnjáid siskkobealde fatnasiidda mat leat guhkit go 15 mehtera , muhto spiehkastanvejolašvuođain .
Buhtadan 	dihtii 	muhtun oasi sisaboađuid massimis , de mearriduvvui ahte Norsk Tippinga ( Norgga tihppema ) speallovuoitu galggai addojuvvot servodahkii ávkkálaš ja humanitára organisašuvnnaide main ledje automáhtasisaboađut .
- Šiehtadusat dahkkojuvvojedje geahpedan 	dihtii 	daid árvat olu vearjolánaid Eurohpás - Strategalaš atomavearjjuid geahpedeapmi šiehtadallojuvvui - NATO geahpedii dábálaš soahteveaga gearggusvuođa - Balkanis lassánii eahpedorvvolašvuohta .
Ovdamearkka 	dihtii 	áiddo dahkkojuvvon fránskalaš-brihttálaš šiehtadus suodjalusovttasbarggu birra .
Mii leat earáhuhttán ja nuppástuhttán iežamet suodjalusa čoavdin 	dihtii 	dálá ja boahttevaš hástalusaid .
Muhto lea dárbu hálddašit goappaš beliid , sihke gealbooktavuođas ja doalahan 	dihtii 	gáddesuodjalusa mearkkašumi .
Fágapolitihkalaš ovttasbargu lea duođašteaddjin otná ođđaáigásaš , gealbojođihuvvon ja bures ráhkkanahttojuvvon suodjalussii čoavdin 	dihtii 	boahtteáiggi hástalusaid .
Vuovde- ja meahcceguovllut leat dehálaččat álbmogii olggustallama ja vuoiŋŋastallama 	dihtii 	.
Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan 	dihtii 	Barentsovttasbarggu .
Ráđđehus lea viissis das ahte suodjaluspolitihkalaš vuođđun fertejit leat návccat ja dáhtu dahkat mearrádusaid sihkkarastin 	dihtii 	ahte mii našuvdnan juohke kruvnnu ovddas oažžut buoremus suodjalusa .
Soahtegirdiid oastimat dahket lunddolažžan guorahallat Áibmosuodjalusa vuođđostruktuvrra luvven 	dihtii 	resurssaid eará doaimmaide .
Nannen 	dihtii 	vel eambbo sámi árbedieđu Norggas , lea departemeanta lohpidan juolludit buohkanassii 300 000 ruvnnu .
- Juksan 	dihtii 	duohta vejolašvuođa olbmuide ásaiduvvat gosa sii háliidit mii dáhttut dahkat gielddaid buorebun čohkket báikkálaš searaid ja čađahit ovddidandoaibmabijuid , cealká Magnhild Meltveit Kleppa .
Áŋgiruššama oasseulbmil lea maiddái nannet regionála ovttasbarggu doarjun 	dihtii 	báikkálaš servodatovddidanbarggu , dadjá stáhtaráđđi .
Bálkkašanortnegat daid stuorragávpogiid várás , mat áŋgiruššet kollektiivafievrridemiin , duppalastojuvvojit , dainna eavttuin ahte dahkkojuvvojit čadni doaibmabidjošiehtadusat geahpedan 	dihtii 	biilajohtolaga .
2009 stáhtabušeahtas várrejuvvo 50 miljon ruvnno Transnova:ii , mii lea geahččaladdanprošeakta geahpedan 	dihtii 	fievrridansuorggi dálkkádatluoitimiid .
Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan 	dihtii 	Barentsovttasbarggu .
Sámiid galget vuostáiváldit almmolaš bálvalusat main áddejit sámiid diliid ja dárbbuid , ovdamearkka 	dihtii 	go sis lea dáhkamuš dearvvasvuođalágádusain , NAVain dahje go sis leat mánát mánáidgárddis , cealká stáhtaráđđi .
Ráđđehus lea ráđđádallan Sámedikkiin sihkkarastin 	dihtii 	sámi beroštumiid dakkár dehálaš lágain go mearraresursalágas , ođđa luonddušláddjiivuođalágas ja ođđa boazodoallolágas .
Seailluhan 	dihtii 	ja ovddidan dihtii čálgoriikamet mii fertet váldit atnui DGT ( IKT ) eanet surggiin ja čeahpit vugiiguin , cealká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud .
Seailluhan dihtii ja ovddidan 	dihtii 	čálgoriikamet mii fertet váldit atnui DGT ( IKT ) eanet surggiin ja čeahpit vugiiguin , cealká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud .
Juksan 	dihtii 	dán ulbmila leat mii sorjavaččat das ahte vitmes nuorat válljejit fidnuid mat ovddastit olles mearraborramušealáhusa , dadjá guolástus- ja riddoministtar .
– Dát lea deaŧalaš oažžun 	dihtii 	johtui buriid ealáhusprošeavttaid maiguin sáhttit seailluhit ja vuođđudit ođđa bargosajiid , cealká finánsaministtar Kristin Halvorsen .
– Norggasge mii leat dahkan ollu geahpedan 	dihtii 	váttis dili .
Bušeahttapolitihkka geavahuvvo dál viehka aktiivvalaččat unnidan 	dihtii 	norgalaš ekonomiija maŋásmannama .
Mii leat árvalan nuppástuhttit vearronjuolggadusaid buoridan 	dihtii 	fitnodagaid reaidaruhtadili .
- Ráđđehus evttoha ođđa 20 miljovnna sturrosaš doarjaga jagi 2012 bušeahtas buoridan 	dihtii 	viessofálaldaga gielddain gos lea smávva ja eahpesihkkaris viessomárkan ja/dahje/ja viessováilivuohta , muitala gielda- ja guovloministtar Liv Signe Navarsete .
Boahtte logijagi áigodagas galgá mis leat mealgat stuorát investerendássi buoridan 	dihtii 	jotholatfierpmi ja hámmaniid davvin , dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg .
Ráđđehus áigu maiddái ásahit nationála áŋgiruššama mariidna bioprospektemiin ovddidan 	dihtii 	ovtta min deháleamos ealáhusain ja ávkkástallan dihtii min mariidna resurssaiguin ođđa vuogi mielde .
Ráđđehus áigu maiddái ásahit nationála áŋgiruššama mariidna bioprospektemiin ovddidan dihtii ovtta min deháleamos ealáhusain ja ávkkástallan 	dihtii 	min mariidna resurssaiguin ođđa vuogi mielde .
Ođđa máhttoprográmma geasuhan 	dihtii 	ođđa ássiid
Iveland lea deattuhan geavaheaddjiid searvama gávnnahan 	dihtii 	makkárin olbmot háliidit Birketveit nammasaš čoahkkebáikki .
Sin doaibma lea johtit riikka miehtá ja galledit joatkkaskuvllaid juohkin 	dihtii 	dieđuid sámi diliid birra ja das mo sii vásihit iežaset eallima nuorra sápmelažžan odne .
Sihke dahkan 	dihtii 	servodaga riggáseabbun , muhto maiddái dahkan dihtii olbmuid eallima buorebun .
Sihke dahkan dihtii servodaga riggáseabbun , muhto maiddái dahkan 	dihtii 	olbmuid eallima buorebun .
Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan 	dihtii 	mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin .
– Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin 	dihtii 	buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete .
Ođđa máhttoprográmma geasuhan 	dihtii 	ođđa ássiid
Dát leat ovdamearkka 	dihtii 	iešoasit maid olbmot mákset iskkadeami ja dikšuma ovddas fysioterapevtta luhtte ja muhtunlágan bátnedávddaid ovddas .
HELFO lea álggahan sierra telefovdnabálvalusa neahttasiidu lassin veahkehan 	dihtii 	sin geain leat gažaldagat ođđa ortnega birra .
Áŋgiruššamat oktasaš skuvlla 	dihtii 	jotket alladásat juolludemiiguin .
Ráđđehus árvala lasihit juolludemiid buohkanassii eambbo go 1 miljárdda ruvnnuin ulbmálaš doaibmabijuide geahpedan 	dihtii 	geafivuođa jagi 2010 .
Jagi 2010 bušeahttaárvalus mearkkaša arvat álggahemiid ollašuhttin 	dihtii 	daid gudneáŋgiris ulbmilloguid mat leat Riikkalaš fievrrádusplánas áigodahkii 2010-2019 , mas buohkanas plánarápma lea 100 miljárdda ruvnnu alit go ovddeš plánas .
Čuovvolan 	dihtii 	dálkkádatsoahpamuša Ráđđehus
Stuoradiggedieđáhus sisttisdoallá doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	vai ain lea vuollegis riskka mearrafievrrideami fáhkka nuoskkidemiide og doaibma lassána .
Dát dáhpáhuvvá buot daid doaibmabijuid lassin maid ráđđehus lea jo čađahan eastadan 	dihtii 	mánáid illásteami .
Iešguđet departemeanttain lea njuolga dahje eahpenjuolga ovddasvástádus sámeáššiin dan láhkai ahte dat hálddašit njuolggadusčohkiid mat galget fuolahit sierravuoigatvuođaid sámeálbmogii ( ovdamearkka 	dihtii 	sámlága ja oahpahuslága osiid , riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja boazodoallolága ) .
Dábálaš bargomárkandoaibmabijut nu go ovdmearkka 	dihtii 	oahpaheapmi , bargohárjáneapmi , bálkádoarjja , geavahuvvojit dábálaččat maŋŋágo bargoohcan ja Bargo- ja čálgoetáhta čuovvoleapmi ii leat veahkehan beassat dábálaš bargui .
Gokčan 	dihtii 	bargofápmodárbbu , eastadadan dihtii geafivuođa ja viidásetovddidan dihtii čálgoservodaga ferte nannet barggolašvuođa ja searvadahttit daid olbmuid geat leat gártan olggobeallái dahje leat gahččamin eret bargomárkanis .
Gokčan dihtii bargofápmodárbbu , eastadadan 	dihtii 	geafivuođa ja viidásetovddidan dihtii čálgoservodaga ferte nannet barggolašvuođa ja searvadahttit daid olbmuid geat leat gártan olggobeallái dahje leat gahččamin eret bargomárkanis .
Gokčan dihtii bargofápmodárbbu , eastadadan dihtii geafivuođa ja viidásetovddidan 	dihtii 	čálgoservodaga ferte nannet barggolašvuođa ja searvadahttit daid olbmuid geat leat gártan olggobeallái dahje leat gahččamin eret bargomárkanis .
– Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin 	dihtii 	buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete .
– Vaikko leat fuonit ekonomalaš áiggit de vuoruha ráđđehus eambbo ruđaid gielddaide sihkkarastin 	dihtii 	buriid čálgobálvalusaid , cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete .
Ođđa máhttoprográmma geasuhan 	dihtii 	ođđa ássiid
Ruoŧa ealáhusministtar bovdii ministtarčoahkkimii Ubmái miessemánu 19. b. digaštallan 	dihtii 	Barentsovttasbarggu .
– Mii leat árjjalaččat bargan máŋga jagi gávnnahan 	dihtii 	eavttuid álggahit barggu siehtadusain .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat Norgga fitnodagain máhtolašvuohta ja stuorra gávppálaš beroštumit energiijasuorggis mat berrejit beroštahttit Kasahstána , cealká Giske .
Oasussearvvi Sjakk Tromsø 2014 AS leat Romssa suohkan ja Norgga Šáhkkalihttu vuođđudan plánen 	dihtii 	ja čađahan dihtii lágideami .
Oasussearvvi Sjakk Tromsø 2014 AS leat Romssa suohkan ja Norgga Šáhkkalihttu vuođđudan plánen dihtii ja čađahan 	dihtii 	lágideami .
Dát lea dehálaš ee. dáhkidan 	dihtii 	ahte buohkaide lea seamma vejolašvuohta olahit almmolaš bálvalusaid beroškeahttá das makkár prográmmavuođđu guhtege vállje alccesis .
Ollu leat vejolašvuođat dakkár surggiin go ovdamearkka 	dihtii 	petroleaávkkástallamis , energiijabeavttálmahttimis ja mátkeealáhusain .
NAV vástesaš juolludeamit stuoriduvvojit doarjun 	dihtii 	sin guđet masset bargosajiset , mii buoridit permihttennjuolggadusaid ja stuorrudit doarjagiid fidnohárjehalliide .
Konjunktuvrrain sorjájeaddji vearrogeahpedeapmi - Mii álggahit konjunktuvrrain sorjájeaddji vearrogeahpedeami jagiide 2008 ja 2009 veahkehan 	dihtii 	guhkibu vuollái gánnáhahtti fitnodagaid ceavzit goviid čađa .
Dárbu lasi doaibmabijuide - Mis lea leamaš viiddis oktavuohta fitnodagaide , organisašuvnnaide ja ealáhusdoaimmaide gullan 	dihtii 	gokko losáš lea ja vai sáhttit ráhkadit nu buori doaibmabidjopáhka go vejolaš .
Ráđđehus bidjá ovdan ođđa doaibmabijuid guovvamánu 9. b. nannen 	dihtii 	báŋkkuid loatnaaddinvuoimmi , vai ealáhusdoaimmat ja dállodoalut álkibut sáhttet oažžut ođđa loanaid , cealká finánsaministtar .
Ássandoarjja lea dehálaš veahkehan 	dihtii 	sin geainna leat stuora ássangolut ja heajos sisaboahtu vai nákcejit máksit ássangoluid .
Gielddain galget gávdnot buorit láigoviesut veahkehan 	dihtii 	sin geat rahčet ássanviesumárkanis .
Oažžun 	dihtii 	buriid bohtosiid ássanviesusosiálalaš barggus , de lea dárbbašlaš ahte gielddain lea doarvái buorre gelbbolašvuohta hástalusaid birra .
Ássanviesusosiálalaš gealbodoarjja , maid Viessobáŋku hálddaša , lea dehálaš árvvosmahttit gealbobuorideami ja láhčit diliid gávdnan 	dihtii 	buriid ássanviesusosiálalaš čovdosiid .
Doaibmaplána ulbmil lea geahččat ollislaččat dan barggu mii dál dahkkojuvvo ovddidit sámegielaid , ja ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deháleamos áŋgiruššat sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámegiella šaddá ealli ja kulturbisuheaddji giellan boahtteáiggi .
– Maŋimus jagiid leat máŋga doaibmabiju álggahuvvon nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámegiela ollu surggiin .
Ráđđehus áigu maid jagi 2013 joatkit Boahtteáiggi gávpogiid , FutureBuilt ja Seastienergiijaprográmma prošeavttaid ovttasbargoprográmma buoridan 	dihtii 	gealbbu energiijagáibádusaid ja energiijaseasti viesuid birra .
Dat dagahit ovdamearkka 	dihtii 	miehtámáilbmásaš liegganeami ja mearradási dađis loktaneami .
Ulbmil lea riikkaidgaskasaš dásis bargat árjjalaččat gáhtten 	dihtii 	riikkalaš beroštumiid ja seammás leat mielde doarjumin riikkaidgaskasaš proseassaid ovdáneami .
Lassin lea čađahuvvon viiddis ovttasbargu čuovvolan 	dihtii 	daid mearrádusaid maid vuovdevásttolaš ministarat leat dahkan .
Maiddái Finnmárkkus gávdnojit dákkár ovdamearkkat , go Muolkkut gássarusttegiin fertejedje gássafámu lasihit elrávdnjefierpmádahkii sihkkarastin 	dihtii 	doarvái rávnnji .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte buot sámi oahppit ožžot vuođđooahpu duojis , de lea duodji ožžon dehálaš saji buohtalas sámi oahppoplánain , ja lea prográmmafágan joatkkaskuvllas .
Allaskuvlla ovttasbargu Romssa universitehtain ja eará sámi dutkan- ja dieđainstitušuvnnaiguin lea dehálaš nannen 	dihtii 	sámi dutkama .
Almmolaš diehtojuohkin galgá lágiduvvot sámeálbmogii ge , ja dat mielddisbuktá ovdamearkka 	dihtii 	ahte almmolaš skovit galget leat sámegillii ge .
Nannen 	dihtii 	sámegiela lea Ráđđehus mearridan ahte stáhta etáhtat galget árvvoštallat dárbbašit go vuogádagaid maiguin lea vejolaš čállit sámegillii .
Unicode bokte eai leat šat matge teknihkalaš hehttehusaid mat cakkašedje almmolaš orgánaid geavaheames sámegiela čállinmearkkaid ovdamearkka 	dihtii 	almmolaš registariin .
Dearvvašvuođasuorggis lea ovdamearkka 	dihtii 	nu ahte suohkan , suohkanat ja dearvvašvuođalágádusat galget fuolahit dárbbašlaš dulkonveahki jus dearvvašvuođabargiin ii leat doarvái giellamáhttu .
Doaibmabijut buoridan 	dihtii 	sámi giella- ja kulturmáhtolašvuođa almmolašvuođas :
Ráđđehus áigu árvvoštallat doaibmabijuid mat buoridivčče oahppiid háhkama alit oahpahussii mas ožžot máhtu sámegielas , ovdamearkka 	dihtii 	davvisámegiela , julevsámegiela ja lullisámegiela ovdakurssaid ja stipeandaortnegiid .
Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkonbálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vuođđudan 	dihtii 	buresdoaibmi dulkabálvalusa .
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttasráđiid áššeguovdilis departemeanttaiguin geahčadit makkár vejolašvuođat leat addit Sámi allaskuvlii eambbo váikkuheaddji sajádaga almmolaš surggiide guoski oahppofálaldagaid addi ásahussan , ovdamearkka 	dihtii 	oahpaheaddjiide , dearvvašvuođa- ja fuollabargiide , almmolaš hálddahusaid , áššemeannudeaddjiide ja jođiheaddjiide , politiijaide ja rihkkunbearráigeahččiide , bargo- ja čálgoetáhtii .
Ulbmiliid čađahan 	dihtii 	biddjojuvvo eambbo deaddu go ovddeš soahpamušain systemáhtalaš áiddasteaddji HMS-bargui mii dahkkojuvvo doaimmain .
Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan 	dihtii 	mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin .
Odne deaivvadit riikkat main leat soahteveagalaččat davvi regiuvnnas digaštallan 	dihtii 	mo mii buoremusat sáhttit veahkehit afghanistánalaččaid vai si ieža lihkostuvvet sihkkarvuođa huksemiin ja bisuhemiin .
Dat leat dakkár eavttut mat ovdamearkka 	dihtii 	leat Osloi ovdun dahje ávkkálaččat .
Dáid gielddaid veahkehan 	dihtii 	galget 400 miljon ruvnno friddja sisaboađuid lassáneamis addojuvvot daidda gielddaide mat masset eambbo go 100 ruvnno juohke ássái sisaboahtovuogádaga nuppástahttimiid geažil .
Danne lea dehálaš doaimmaide hehtten 	dihtii 	skuvlaheaitima , dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg .
Buohkat guđet gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dáhtabearráigeahču ođđa bálvalussii slettmeg.no oažžun 	dihtii 	rđiid ja rávvagiid .
Veahki geavahit sihkkunbálalusaid maiguin olmmoš ieš sáhttá čađahit sihkkumiid ( ovdamdarkka 	dihtii 	Googles webpage removal request tool ) .
Mii gulahat maiddai guorahallama direktoráhtain diđoštan 	dihtii 	movt dát lea váikkuhan gielddaid doaibmafriddjavuhtii .
Álkivuođa 	dihtii 	dajan ná : Jos dakkár dilli čuožžilivččii , maid lea veadjemeahttun jurddašit , ahte mii buohkat čohkánivččiimet ja heaittášeimmet bargamis eallin dihtii penšonfoandda ruđaiguin , de olles dat opmodat livččii lohppii gollan go badjelaš jahki lea vássán .
Álkivuođa dihtii dajan ná : Jos dakkár dilli čuožžilivččii , maid lea veadjemeahttun jurddašit , ahte mii buohkat čohkánivččiimet ja heaittášeimmet bargamis eallin 	dihtii 	penšonfoandda ruđaiguin , de olles dat opmodat livččii lohppii gollan go badjelaš jahki lea vássán .
Buohcuvuođa ruhta lea dakkár vuoigatvuohta man 	dihtii 	mii leat dorron , ja dat lea dakkár vuoigatvuohta maid mii galgat suodjalit .
Erenoamážit sin 	dihtii 	guđet duođaid buhcet .
Olles ráđđehus áigu mátkkoštit miehtá riikamet gullan 	dihtii 	árvalusaid .
Ja danne mii áigut rahčat juohke beaivvi čoavdin 	dihtii 	dálkkádatváttisvuođaid .
Ollu riikkaid dutkit barget ovttasráđiid ádden 	dihtii 	daid váralaš dálkkádatnuppástuvvamiid mat áitet oppa máilmmi .
Ráđđehus áigu árrat ođđajagis ovddidit ođđa doaibmabijuid stáhtabušeahtas sihkkarastin 	dihtii 	norgga bargosajiid .
Ofelaččaid doaibma lea johtit riikka miehtá ja galledit skuvllaid , organisašuvnnaid ja servviid juohkin 	dihtii 	dieđuid sámi kultuvrra ja servodatáššiid birra .
Stáhtaráđđeáššit leat unnon maŋemus jagiid oppalaččat , earret eará dan 	dihtii 	go stáhtas eai leat šat nu ollu virggit mat leat ámmáhat , ja dan dihtii go oallut áššesurggiin lea mearridanváldi sirdojuvvon vuolit dássái .
Stáhtaráđđeáššit leat unnon maŋemus jagiid oppalaččat , earret eará dan dihtii go stáhtas eai leat šat nu ollu virggit mat leat ámmáhat , ja dan 	dihtii 	go oallut áššesurggiin lea mearridanváldi sirdojuvvon vuolit dássái .
- Ođđa nana álgga juksan 	dihtii 	dearvvašvuođasuorggi duhátjahkeulbmiliid .
Riikkaidgaskasaš dearvvašvuođaguoibmelihttu lea oassi ođđa máilmmiviidosaš áŋgiruššamis juksan 	dihtii 	dearvvašvuođasuorggi duhátjahkeulbmiliid – sihkkarastima bokte ahte mánát eai jáme , uhcidit etniid jámolašvuođa ja caggat stuorámus dávddaid .
Oažžun 	dihtii 	oasi dán earis lea dárbu sáddet ohcama mii sisttisdoallá čuovvovačča :
Eanadoallo- ja biebmodeparte-meanta lea dahkan ovttasbargansoahpamuša KS:ain - suohkansuorggi beroštus- ja bargoaddi-organisašuvnnain ollašuhttin 	dihtii 	ulbmiliid .
Ulbmil lea ahte Norga galgá ráhkkanan nu bures go vejolaš oažžun 	dihtii 	albmosii terrorfallehanplánaid .
Olu olbmot dahke erenoamáš buori barggu geahpidan 	dihtii 	vahágiid falleheamis .
Kommišuvnna raporta addá midjiide dál vuđolaš analysaid ja nu čilge maid galgat dahkat buoridan 	dihtii 	gearggusvuođa .
Mun lean addán politiija jođihangoddái barggu struktureret doaimmaid buoridan 	dihtii 	dávistanáiggi duođalaš dáhpáhusain .
Mun áiggun bargat otne , ja boahttevaš beivviid ja vahkuid , ovttas iežan mielbargiiguin ja politiija njunnošiiguin gávnnahan 	dihtii 	movt kommišuvnna raportta čuovvolit .
Veahkehan 	dihtii 	váhnemiid buoremus lági mielde , de lea Mnbossodaga nuortaossodat váldán erenoamáš ovddasvástádusa oaivadit daid bearrašiid geat eahpidit mo ovddidit ášši ja geainna sii galget váldit oktavuođa .
Buoridan 	dihtii 	dán dili de leat jagi 2010 rájes biddjojuvvon johtui ortnegat nugo studieloatna vuolideapmi sidjiide geat lohket sámegiela oahpaheaddjioahpus .
Gávnnahan 	dihtii 	geat dat besset Stuorradiggái , de rahppojuvvo válgaloahpparehkenastin guovtte vuorus .
Muhtun báikkiin šaddá huksen nu divrras ja ovdamearkka 	dihtii 	báikkálaš roggandivadiid gáibádusaid geažil vuovdaleaddjit eai gille fállat govdafierpmádaga .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat olu gielddat bajidan gáibádusaid dasa man čiekŋalat roggamat galget leat , ja jos dát gáibádusat vuoliduvvojit de dat mielddis buktá ahte beaktilis doaibmannávccalašneahtta huksengolut šaddet guhtta miljárdda unnit riikkamiehtásaččat .
Ráđđehus háliida čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	ahte Njávdáma dákteriggeoasit gutnálaččat fas hávdáduvvojit .
Dat mii guoská Davviriikkaide , de lea maiddái čielga hárjehallamiid oktavuođas dárbu lonohallat riikkalaš čiegos dieđuid juksan 	dihtii 	háliiduvvon beavttu go militeara veaga ja politiija lea áigeguovdil geavahit .
Lea maid h ­ ástaleaddjin investeret stuorra geaidnoprošeavttaid ovdamearkka 	dihtii 	fg .
Siskkáldas struktuvrra ođasmahttin // investeren dárbbut leat nu stuorrát ahte gáibidit sierra stáhtalaš ruhtadeami čoavdin 	dihtii 	dáid hástalusaid .
oaivvilda ahte siskkáldas struktuvrra ođasmahttin // investeren dárbbut leat nu stuorrát ahte gáibidit sierra stáhtalaš ruhtadeami čoavdin 	dihtii 	dáid hástalusaid .
Okta doaibma­ pi­ bidju lea ahte Veolia oahpaha busse­ uddjiidis vuodjinv teknihka geahpedan 	dihtii 	mohtorboaldámuša ja dainna lágiin geahpedit luonddunuoskidemiid .
Pro­ eavtta ulbmilin lea čađahit doaimmaid dihto báikkiin š ja geainnuid alde buoridan 	dihtii 	kollektiivafálaldagaid mátkká ­aččaide smávva gilážiin .
4.2 Fylkka biilageaidnofierpmádaga hástalusat áigodagas 2010–2013 Bušeahttarámmat leat gáržžit ja daid ferte dađistaga lasihit čađahan 	dihtii 	mearriduvvon doaibmaprográmma .
Áigodagas 2010-2013 lea áibbas dárbbašlaš sihkarastit doarvái ruhtaváriid doibmii ja divodemiide hehtten 	dihtii 	fylkka biilageaidnofierpmádaga billašuvvamis .
Riddoruvtto fálaldatgilvalan gáibádusaid meannudettiin giđđat 2009 deattuhii Finnmárkku fylkkagielda Riddoruvtto dehálažžan fylkka mátkeealáhussii , ja dan 	dihtii 	háliidii ahte dat muhtun muddui šattašii eanet márkanheiveheaddjin .
• Lea dárbu viiddidit dálá girdiruvttuid juksan 	dihtii 	dohkálaš ruvttofálaldagaid Finnmárkkus .
• Girdijohtolat galgá stivrejuvvot Finnmárkku váldo girdi­ šiljuide – Leavdnja , Girkonjárga ja Áltá , loktet mátkká­ laččaid logu ja oažžun 	dihtii 	buriid oktavuođaid olggo­ bealde fylkka .
• Galgá leat vejolaš johtit ovdan ruoktot Oslo buot oanehis girdišiljuin ovtta beaivvis fylkka váldogirdišiljuid bokte • Finnmárkku FOT-ruvttuid fálaldatgilvvohallamiid ferte ovttastahttit siskkáldasat Finnmárkkus juksan 	dihtii 	buriid girdioktavuođaid Levdnjii .
• Lođastat doaibmabijut Deanus galget álggahuvvot ovdal 2013 sihkkarastin 	dihtii 	doaibmaprográmma 2006 – 2015 áigeplána čađaheami .
c ) Hoahpuhit riikkageainnu 94 divodanbargguid joksan 	dihtii 	dohkálaš standárdda ovdal go ođđa industriija huksehusat dahkkojuvvojit Hámmarfeasttas .
8.2 Riikkageaidnofierpmádaga ulbmilat ja strategiijat NTP 2010 – 2019 lea vuoruhan nannet ortnegisdoallan­ doaim­ aid ja unnidit ruhtajuolludemiid juksan 	dihtii 	bajit m dási ulbmiliid .
E6 Áltá oarji lea mielde sierra poastan doaibmaprográmmas sihkkarastin 	dihtii 	ruhtadeami .
Maŋŋil bargobirasguorahallama biddjojuvvojedje johtui doaibmabijut ja proseassat buoridan 	dihtii 	dilálašvuođaid skuvllas .
Bisuhan 	dihtii 	buriid gieldda- ja spesialistadearvvašvuođafálaldagaid lea áibbas dárbbašlaš ahte eanebut váldet oahpu .
Strategiijaplána barggu oktavuođas čađahii bargojoavku QuestBackjearahallama olles fylkkagielddas , gávdnan 	dihtii 	mo fylkkagieldda bargit ja ossodagat dovdet ja ávkkástallet doaibmi sámi gelbbolašvuođa doaibmaplána .
Fylkkagielda lea juo máŋga jagi buvttadan sáme- ja dárogielat seaidnekaleandara oktan mearkabeivviiguin čalmmustahttin 	dihtii 	sámegiela .
Fidnohutkan guovddážis Romssa fylka lea máŋga jagi áŋgiruššan garrasit fidnohutkamiin nuoraid gaskkas oččodan 	dihtii 	fidnoálggaheami ja árvobuvttadeami Davvi-Norgii .
Muosáhusoahpahus Mátkeealáhusa ja báikkálaš biepmu ovttastus lea biddjojuvvon áššelistii ovttastan 	dihtii 	restaurántafágaid ja mátkeealáhusa oahppiid sierranas prošeaktan .
Oahppit dárbbašit eahpeárbevirolaš oahppanarenaid ja ođđa oahppanvugiid , ovdamearkka 	dihtii 	beassat ovddidit lágidemiid turisttaid várás ja geahččaladdat iešguđetlágan muosáhuspáhkaid .
– Muhto dál mii leat álgán ja dat jierásmuhttá olbmo oaidnit dan lunddolaš saji maid PC lea ožžon ovdamearkka 	dihtii 	matematihkkaoahpahusas , dadjá Ivar Odd Størkersen , Kongsbakkena joatkkaskuvlla rektor .
Reálafágaprošeakta TIRS Sálašvákki joatkkaskuvla lea maŋimus guovtti jagi bargan mearkkašahtti ollu oččodan 	dihtii 	eanet oahppiid válljet reálafágaid .
Njuovžžálmahttin 	dihtii 	gelbbolašvuođaguovddáža ja universitehta
Dáidda guovlluide lea ásahuvvon regionála ovttasbargu fuolahan ja ovddidan 	dihtii 	girjerádjobálvalusaid studeanttaide , ja Davvi-Romsii Davvi-Romssa oahppoguovddážii ( http://www.ntss.no/http:/ ) .
Leat várrejuvvon prošeaktaruđat bušeahtas áŋgiruššan 	dihtii 	nuorra filbmadahkkiiguin , geat eai leat dovdosat , ja dat lea sidjiide addán vejolašvuođa álgit filbmaohppui riikkas ja olgoriikkas .
Geađgeáiggi stuorra gávnnus Romssa suohkana plánaid oktavuođas hukset ođđa hámman- ja industriijaguovllu Tønsnesii lea Romssa fylkkasuohkan čađahan arkeologalaš iskkadallamiid kárten 	dihtii 	guovllu kulturmuittuid .
Iskkadeamit leat čađahuvvon nu ahte leat leamaš smávit iskkosroggamat ja lavnnji eretnjaldimat goaivunmašiinnain válljejuvvon sajiid geahččan 	dihtii 	vuhtto go dološ eallin lavnnji vuolde .
Dan 	dihtii 	lea Romssa fylkkaráđđi dorjon álggaheami , ja ealáhusa fylkaráđđi Irene Lange Nordahl lea mielde lágideami stivrenjoavkkus .
Romssa fylkkasuohkan lea veahkehan fágalaš doarjagiin ja ruhtademiin bidjan 	dihtii 	johtui nuppástuhttinprošeavttaid Skiervvás ja Olggut-Ivgus .
Visttit main lea fievrriduvvon čáhceliggen , sáhttet geavahit eará liggengálduid go elfámu , ovdamearkka 	dihtii 	bioenergiija smáhkuin ja pelletsiin dahje liekkaspumppaid .
Su opmodatviidodahkii gulle jáhkkimis dálá Romssa fylkka stuorra oasit man 	dihtii 	su govastat árvaluvvui fylkka govastahkan .
Okta fylkkasuohkana evttohusain lea ahte sáraskábeliid galgá leat vejolaš heŋget nuvttá stoalppuide mat jo leat ceggejuvvon hálbudan 	dihtii 	govdafierpmádaga huksema boaittobeliide .
Olgguldas bátnedivššohagat galget leat 	dihtii 	bátnedoavttiroahpu davás .
Luvven 	dihtii 	ruđaid dán áŋgiruššamii lea leamaš dárbu dárkilit geahčadit dálá skuvla- ja fálaldatstruktuvrra .
sturrosaš areálabeavttálmahttinviija ahte dat ovddiduvvojit , earret eará ollašuhttin 	dihtii 	eanedodat joatkkaskuvllain .
Dasto mearriduvvui álggahit čielggademiid árvvoštallan 	dihtii 	boahtteáigásaš skuvlastruktuvrra Romssa gávpogis , Gaska-Romssas ja Davvi-Romssas .
Jođihan 	dihtii 	barggu nammaduvvui jagi 2009 joavku mo dat sáhttá geavahuvvot politihkalaš vuođu hukset NSPA- mas leat vihtta byrokráhta NSPA-guovllus , maid fas jođiha guvlui .
Dan lassin geavaha Romssa fylkkasuohkan iežas lahttovuođa dakkár eurohpalaš regionála organisašuvnnain go Davvimearra‑ kommišuvnnas ja CPMRas árjjalaččat ovddidan 	dihtii 	áššiid mat leat dehálaččat riikkaoassáseamet .
Váldojuvvo oktavuohta fitnodagain ásahan 	dihtii 	hárjehallisaji , ja nuorat leat ieža árjjalaččat dán barggus .
Dat dahkkojuvvo iskan 	dihtii 	lea go vejolaš oanidit oahpahusa ja heivehan dihtii oahpahusa oktagaslaš dárbbuide .
Dat dahkkojuvvo iskan dihtii lea go vejolaš oanidit oahpahusa ja heivehan 	dihtii 	oahpahusa oktagaslaš dárbbuide .
Seammás juolluduvvojedje skuvlii RDA1-ruđat , ja suohkan ge vulggii mielruhtadeaddjin ásahan 	dihtii 	SENTRE-prošeavtta – golmmajahkásaš prošeavtta mii galgá ovddidit Skuvlla , ENTreprenevrevuođa ja Mátkeealáhusaid .
Molssaeavttot oahppanvuogádat dearvvašvuođabargifágas Breivanga joatkkaskuvla ja fuollabálvalus Langnesas leat čađaheamen gelddolaš ovttasbarggu geahpidan 	dihtii 	oahppiid heaitimiid dearvvaš‑ vuođabargifágas ja háhkan dihtii eanet oahppiid fágii .
Molssaeavttot oahppanvuogádat dearvvašvuođabargifágas Breivanga joatkkaskuvla ja fuollabálvalus Langnesas leat čađaheamen gelddolaš ovttasbarggu geahpidan dihtii oahppiid heaitimiid dearvvaš‑ vuođabargifágas ja háhkan 	dihtii 	eanet oahppiid fágii .
Prošeakta lea beroštahttán riikkalaččat ja guovdilis politihkárat leat jo fitnan galledeamen skuvlla oažžun 	dihtii 	eambbo dieđuid lážáldaga birra .
Minimála intervenšuvdna lea oanehis hálešteapmi , ovdamearkka 	dihtii 	: Borgguhat go ?
Erenoamáš oahpus Klinihkalaš odontologiijas biddjojuvvo deaddu fágasurggiide endodontiijii , periodontiijii , protetihkkii // gáskkestatdoibmii , muhto dat siskkilda maid eará surggiid , dego ovdamearkka 	dihtii 	gerodontologiija ja dento-alveolára kirurgiija .
Áiccalmahttin 	dihtii 	dán oahpu lea vejolaš dan buohtastahttit spesialitehtain mii gohčoduvvo dábálaš medisiidnan .
Plánen ja válmmaštan 	dihtii 	bargamuša čađaheami lea vuođđuduvvon báikkálaš stivrenjoavku spesialistaoahpahusa Klinihkalaš odontologiija várás .
Vuođđuduvvon lea riikkaoasseráđđi fylkkaráđi leat árvalan kultuvrii golbma áŋgiruššansuorggi : kultuvrra várás nannen 	dihtii 	Finnmárkku , Romssa Fitnolaš musihka , visuála dáidaga ja filmma .
Buot oktavuohta dearvvašeallinguovddážiin Romssa fylkasuohkan lea jagi 2004 rájes leamaš miel- álgá dearvvašvuođaháleštemiin kárten 	dihtii 	vejolašvuođaid .
árvvoštallama 	dihtii 	.
Dalle fertejit dilit láhččojuvvot nu ahte dutkanbirrasat ja fitnodagat sáhttet ovttas bargat čoavdin 	dihtii 	teknihkalaš hástalusaid ja buoridan dihtii bioenergiija energiijagáldun ain eambbo .
Dalle fertejit dilit láhččojuvvot nu ahte dutkanbirrasat ja fitnodagat sáhttet ovttas bargat čoavdin dihtii teknihkalaš hástalusaid ja buoridan 	dihtii 	bioenergiija energiijagáldun ain eambbo .
Doaibmabidjopáhkka stáhtas Stuorradiggi mearridii doaibmobidjopáhka finánsakriissa geažil movttiidahttin 	dihtii 	ekonomalaš doaimmaid .
Álkkásmahttin 	dihtii 	skáhppojeaddjiide čállit fálaldagaid , de Almmolaš háhkamiid lágat nannejit ahte ii leat lohpi válljet lea fylkkasuohkan váldán atnui fálaldatkonferánssaid .
Su opmodatviidodahkii gulle jáhkkimis dálá Romssa fylkka stuorra oasit man 	dihtii 	su govastat árvaluvvui fylkka govastahkan .
- Sihkkarvuođa 	dihtii 	mii váldit EKG:a mii vuosiha govt váibmu bargá .
Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan 	dihtii 	beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii .
§ 3-5. Viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan 	dihtii 	beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii .
§ 3-7. Vuoigatvuohta oahppovirgelohpái Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	johtalusa .
Sámediggi lea dan 	dihtii 	bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis .
Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	johtalusa .
Sámediggi lea dan 	dihtii 	bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis .
lea go vánis ekonomálaš resurssaid 	dihtii 	ahte ii sáhte vuoruhit nissonpolitihkalaš áššiid ?
In leat registreren dan ge ahte ráđđi livččii geahččalan šiehtadallat ráđđehusain gávdnan 	dihtii 	čovdosa riidui .
Áigu go Sámediggeráđđi dahkat maidege gávdnan 	dihtii 	čovdosa riidui ?
Sámediggeráđđi bargá riikkaidgaskasaš áššiiguin nannen 	dihtii 	áddejumi ja solidaritehta eamiálbmogiid gaskka .
Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma álggahuvvui boazodoalliid ja boazologu geahpedeami 	dihtii 	.
Maid lea Sámediggeráđđi dahkan nuppásteaddjiid legitiima gáibádusaid ovddideapmái , ja lea go makkárge konkrehta áigumuš ovddidit dán ášši viidáseabbot , ovdamearkka 	dihtii 	ahte nuppásteaddjit ieža ožžot nana resurssaid bargat dainna ?
Man lágan strategiija lea Sámediggeráđđi jurddašan geavahit oččodan 	dihtii 	ollašuhttot daid gáibádusaid maid NSR:a jođiheaddji lea ovddidan ?
Bohccobierggu ferte sierraláhkái meannudit duollomáksomeriid ektui , go lea dárbu oastit bierggu doalahan 	dihtii 	bohccobierggu saji márkanis .
Eamiálbmotperspektiivva suodjaleami 	dihtii 	prioriterii Kanada alimusriekti maid lea dehálaš suodjalit reguleremiid oktavuođas :
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Berrešii , buhtadan 	dihtii 	muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide .
Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka 	dihtii 	čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. .
Finnmárkkus lea ovdamearkka 	dihtii 	olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan .
Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka 	dihtii 	čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. .
Finnmárkkus lea ovdamearkka 	dihtii 	olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Berrešii , buhtadan 	dihtii 	muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide .
Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka 	dihtii 	báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet .
Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka 	dihtii 	báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet .
Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka 	dihtii 	400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka dihtii 3000 bohcco .
Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka dihtii 400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka 	dihtii 	3000 bohcco .
Ovdamearkka 	dihtii 	4. teakstaoasi maŋimuš cealkka sáhttá čuohcit ruovttogežiid :
Man 	dihtii 	erenoamážit lea dárbu reageret , lea dat go Eanandoallodepartemeantta lea vuođđogirjjiiguin sirdán ođđa eanangeavahusnummariid Statskog SF háldui 4,3 mill ruvdnui , daid mat ledje Finnmárkku matrihkkalahtes eatnamat .
Dán 	dihtii 	dieđusge fertejit leat dihto vejolašvuođat norgalaš riekteásahusas heivehaddat álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide guoski njuolggadusaid geavatlaš čađaheami .
Juohkehačča iežas friddjavuohta ferte leat mearridit dáhttugo son searvat daidda doaibmabijuide mat Norggas álggahuvvojit suodjalan 	dihtii 	sámi kultuvrra , ja dáhttugo dáiguin ávkašuvvat .
Deanu Guovddášbellodat áigu dan 	dihtii 	árvalit dákkár juogu : Guđa lahtus galgá leat fierbmelohpi , muhto duon njealljásis galgá leat aivvefal stággolohpi ( iige fierbmelohpi ) .
SVL lea ovdamearkka 	dihtii 	hui unnán čielggadan Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođaid , ja dat ii leat čielgasit váldán vuhtii Álbmotriektejoavkku loahppajurdagiid , ahte sámiin lea Finnmárkkus eaiggáduššan- ja háldovuoigatvuohta stuorra eananosiide álbmotrievtti mielde ( s. 3 ) .
Dattetge lea sivva buktit mearkkašumi dan cealkimii ahte fárremat Finnmárkku sámi guovlluide dávjá dáhpáhuvve almmolaš dáruiduhttinpolitihka 	dihtii 	( s. 19 ) .
historjjá geahnohuhttin 	dihtii 	sámiid vuoiggalaš gáibádusaid vuođu .
Vaikko vel leage nu - dološ sámi geavaheami 	dihtii 	- ahte otne lea sámi riektevuođđu dán guovllus , de Bargiidbellodaga joavku bealistis ii sáhte miehtat ahte lea sivva gáibidit sámiide oppalaš vuoigatvuođa eaiggáduššat ja háldet beali Norggas .
Sámediggeráđđi lea mearkkašan ahte árbevirolaš meahccegeavaheami 	dihtii 	ii leat dárbu ásahit gillefidnoguovllu , muhto joavkku mielas dakkár geavaheapmi ferte leat deháleamos eaktu .
Go dán guovtti čázádagas lea sáhka , de celkojuvvo árvalusas ahte sihkkarastin 	dihtii 	sámiid guolleresurssaid geavaheami dárbbašuvvojit ođđa njuolggadusat Finnmárkku stuorra luossajogaid várás ( s. 28 ) .
Bajábeal namahuvvon sivaid 	dihtii 	mii hilgut Sámediggeráđi árvalusa , ahte fierbmebivdu galgá fas álggahuvvot Álttájogas ( s. 28 ) .
Vaikko Bargiidbellodaga joavku muhtun muddui čuovvola Sámediggeráđi ákkastallama vuoigatvuođaid massimis ( s. 29 ) , de dat dattetge livččii dohkketmeahttun riektedahku , jos Interesseantagottis váldojuvvošii bivdovuoigatvuohta eret vuođđudan 	dihtii 	ođđa hálddašanorgána , mas Interesseantagoddi dušše sáhttá ovddidit árvalusas .
Dáhkidan 	dihtii 	riddo- ja vuotnafatnasiidda bissovaš sálašmeari , de berrejit eiseválddit árvvoštallat sáhttágo ovdalis namahuvvon bivddosregulerejeaddji orgána doaibmat maiddái dan nammii .
Dán vuođus lea nu , ahte boazosámiid vuoigatvuođat boazodoallolága mielde guohtumiidda , johtimii ja johtaleapmái , boazogeahččibarttaid huksemii , áiddiid ja rusttegiid ceggemii , muorraávdnasiid geavaheapmái , bivdui , meahcásteapmái ja guolásteapmái , eai galgga lihkkasit árvalusaid 	dihtii 	.
Ovddasvástideaddji eiseválddit fertejit nu farga go vejolaš bidjat johtui ávkkálaš doaibmabijuid gádjun 	dihtii 	nuortalaš kultuvrra - e.e. dainna lágiin ahte ásahit musea ja kulturguovddáža , giellaoahpahusa ja sullasaš doaibmabijuid .
Seammás mii dáhttut rámidit dain ollugiid , go leat ollu dahkan ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra , ja máŋgga gielddas ja fylkkagielddas politihkalaš eanetlohku lea čájehan geavadis ahte sis leat positiiva miellaguoddu sámi kultuvrii - beroškeahttá dain vuosteháguin maiguin dakkár doaibmabijut leat deaividan .
Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan sihkkarastin 	dihtii 	riekte- ja birgejumi vuođu sidjiide geat barget guolástusain uhccit fatnasiiguin ja mat duođai leat mielde doalaheamen bieđgguid ássama .
Sihkkarvuođa 	dihtii 	áigu NSR sámediggejoavku čujuhit ahte ruđat oahpahusa várás sámegielas ja sámegillii leat olggobealde Sámedikki bušeahta .
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan 	dihtii 	ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui .
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan 	dihtii 	ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui .
Njulgen 	dihtii 	dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo :
Njulgen 	dihtii 	dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo :
Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka 	dihtii 	sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami .
Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka 	dihtii 	sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami .
Mii leat deattuhan ahte meahcástanealáhus dat galgá leat vuođđun gealboguovddážii ja lea dulkon meahcástanealáhusa doahpaga ná : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja vuovdin 	dihtii 	dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áigge geahčen .
Sihkarastin 	dihtii 	buori ovdáneami ja ahte sámi árvvut ja oainnit fuolahuvvojit , de dárbbašuvvo árvvoštallat mo sihkarastit FoU-barggu .
Min dulkon meahcástanealáhusas mii biddjo vuođđun dán bargui lea čuovvovaš : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja vuovdin 	dihtii 	dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja mii galggašii muhtin áiggi geažis buktit badjebáhcaga .
Sii guđet ávkkástallet ja vuvdet njuolga leverandøraide ja sii guđet ávkkástallet ja reidejit dáid ávdnasiid vuovdin 	dihtii 	daid nisjebuktagin .
Erenoamážit eanaeaiggátservviin ja mátkkkoštanealáhusservviin leat álggahuvvon moanat stuorát prošeavtta lasihan 	dihtii 	árvoháhkama meahcis ja meahccevuođđuduvvon mátkkoštanealáhusas erenoamážit .
Guolle- ja čáhceriggodagaid ferte hálddašit ceavzilis vuogi mielde sihkarastin 	dihtii 	optimála buvttadeami ja buori kvalitehta guollái .
Dáid riggodagaid birra ferte máhttu , ja buorre ovttasdoaibma gaskal iešguđet doaimmaheaddjiid oažžun 	dihtii 	riggodagaide buori hálddašeami .
Álbmotdálkkodeamis lea čáhppesmuorjjit earret eará adnojuvvon čáhcevuojehanoapmin , baikindálkkasin ja eastadan 	dihtii 	skurbbetdávdda .
Jus boahtteáiggis galggašii Davvi-Norggas sáhttit ávkkástallat meahci ealáhuslaččat , oaivvilda Gunnlaug Røthe ahte lea erenoamáš miellagiddevaš kártet mii lea murjjiin ja urtasiin Davvi-Norggas , buohtastahttin 	dihtii 	Mátta-Norggain .
Lassin lea dat ahte sáhttá máilbmái muitalit vásáhusaid birra main lea leamaš mielde dađis deháleabbot , čájehan 	dihtii 	geat mii leat , hálidat leat ja guđe sosiála stáhtus lea .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Finnmárkkus 12 500 km2 vuovdeareála mas meroštallon jahkásaš lassišaddan beazis lea 60 000 m3 ja 100 000 m3 jahkásaš lassišaddan lastavuovddis .
Danne dárbbašuvvo FoU geahpedan 	dihtii 	murrengoluid , lasihit kvalitehta ja buoridit energiávkkástallama ( ) .
Bivdo- ja guolástanmárkan lea ovdamearkka 	dihtii 	hui dáhtolaš máksit , muhto maiddái
Ovdamearkka 	dihtii 	lea olu máhttu makkár vierru sámi guovlluin lea leamaš atnit urtasiid ja murjjiid , muhto dásge lea hástalussan háhkat doarvái máhtu mo dáid riggodagaid sáhtášii boahttevuođas atnit ja ávkkástallat .
Dutkan- ja ovdánahttinbargu ( FoU ) sáhttá OECD-definišuvnna mielde álkidit definerejuvvot kreatiivva doaibman maid dahká systemáhtalaččat olahan 	dihtii 	máhtu – oktan máhtuin 10
olbmo , kultuvrra ja servodaga birra – ja siskkilda vel dán máhtu geavaheami gávnnahan 	dihtii 	ođđa anu .
Ealáhusain ovdanbukto dat interaktiivva innovašunmálle govven 	dihtii 	ahte innovašuvnnat gevvet ovttasdoaimmain gaskal ja informašunbiđgemiin máŋggalágan gálduin , kundariiguin ja leverandoraiguin vuosttažettiin .
Gávnnahan 	dihtii 	makkár dárbu ealáhusas lea gealbbu , innovašuvnna , FoU ja sullasaččaid ektui , berrešii čađahuvvot dáid doalliide sierra gažadaniskkadeapmi .
Mii leat 3.1.3 kapihttalis defineren meahcástanealáhusaid dánin : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja vuovdin 	dihtii 	dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áiggi geahčen .
Dat sáhtášii ovdamearkka 	dihtii 	leat Árbediehtu prošektii gullevaš maid Sámi allaskuvla Guovdageainnus čađaha .
Go eat leat sáhttán fidnet vuođđodieđuid geahččan 	dihtii 	leatgo erenoamáš hástalusat meahcástanealáhusaid dáfus , de dás árvvoštallat makkár dárbbut leat SEG oppalaš dieđuid vuođul .
Lea dehálaš ahte gealboguovddáš gokčá olles árvogeavlli , vuođđoávdnasis gitta biđgemii , vuovdimii ja márkanii sihkarastin 	dihtii 	márkana ektui buvttaovdánahttima .
Goalmmát vuohki lea ahte soames guđes lea spesiálamáhttu láigohuvvo fitnodahkii ja addá konkrehta rávvagiid , ovdamearkka 	dihtii 	ahte láigoha hárjánan ofelaččaid .
Njealját ovdamearka lea oanehis kurssat ja seminárat masa čohkke muhtin doalliid sirdin 	dihtii 	máhtu .
Sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	leat prográmma ovdánahttit meahccevuođđuduvvon mátkeealáhusa kurssaiguin , čoagganemiiguin , fierpmádagain , kunddarlágidemiiguin , čájehanmátkkiiguin jna. .
Fágaráđis // geavaheaddjijoavkkus sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	leat dát áirasat : - Meahccásteaddjit // - fitnodagat - FeFo ja/dahje/ja Statskog eanaeaiggádin - Ovttasbargoguoimmit ( Finnmárkku allaskuvla , Deanu joatkkaskuvla dahje earát ) - Sámediggi Fágaráđi čoakkádus berre datte čielggaduvvot ovttas Sámedikkiin ja Bioforsk Nord:in .
9.3.10 Joatkka gealboguovddáža ásaheamis Jus Sámediggi vállje rávvet ásahit gealboguovddáža , de lea lunddolaš ahte álggahuvvojit šiehtadallamat gaskal Bioforsk ja Sámedikki čielggadan 	dihtii 	vejolaš ásaheami vuođu .
Mii leat deattuhan ahte meahcástanealáhusat dat galget leat gealboguovddáža vuođđun ja leat dulkon meahcástanealáhusdoahpaga dán láhkai : ” Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja jođihan 	dihtii 	dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áigge geahčen .
Bioforsk:s lea vásáhus ja struktuvra mii lea lágiduvvon nu ahte galgá bargat lagas gulahallamiin iešguđet ealáhusaiguin defineren ja čoavdin 	dihtii 	hástalusaid mat ealáhusain leat .
Musea // museasiidda fágavirggiide fertejit maid gullat konserváhtor NKF-N virggit ( ovdamearkka 	dihtii 	objeaktakonserváhtor ) ja leat dárbbašlaš oassin musea fágabargogottis .
Áigumuš lea dohkkehit regima golggotmánus 2010 , mii maid galgá gieđahallat genaresurssaid ja árbedieđuid háhkama ja oažžumis ávkki dan geavaheamis go ovdamearkka 	dihtii 	dálkasat , biebmolasáhusat
Sámediggeráđđi sáddii 26.03.10 reivve Justiisadepartementii mas bivddii dollojuvvot čoahkkima ságastallan 	dihtii 	Finnmárkkukommišuvnna bušeahtta- ja hálddahusrámmaid .
Orru dattetge nu ahte stuorra eanetlohku vuostálastá luossabiebmama , ja ollugat fievrridit dan prinsihpalaš áššin , ovdamearkka 	dihtii 	dainna lágiin ahte eai bora bibmojuvvon luosaid .
Njuolgga doarjagat 26 530 000 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahpponeavvoráhkadeami 4 800 000
Njuolgga doarjagat 26 530 000 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahpponeavvoráhkadeami 4 800 000
4. artihkkalii Geavahettiin dán mearrádusa berrejit deattuhuvvot dat prinsihpat mat leat vuođđun ILO-k 169 artihkkalii nr. 16 ráddjehusaid birra sáhttit sirdit dahje duvdit eret álgoálbmogiid iežaset guovlluin ja dat eavttut ahte galgá leat mieđihuvvon addojuvvon dieđuid vuođul , dahje ahte leat dakkár bákkolaš dilit mat čađahuvvojit erenoamáš bargovugiiguin sihkkarastin 	dihtii 	álgoálbmogiid vuoigatvuođaid .
4. artihkkalii Geavahettiin dán mearrádusa berrejit deattuhuvvot dat prinsihpat mat leat vuođđun ILO-k 169 artihkkalii nr. 16 ráddjehusaid birra sáhttit sirdit dahje duvdit eret álgoálbmogiid iežaset guovlluin ja dat eavttut ahte galgá leat mieđihuvvon addojuvvon dieđuid vuođul , dahje ahte leat dakkár bákkolaš dilit mat čađahuvvojit erenoamáš bargovugiiguin sihkkarastin 	dihtii 	álgoálbmogiid vuoigatvuođaid .
4. artihkkalii Geavahettiin dán mearrádusa berrejit deattuhuvvot dat prinsihpat mat leat vuođđun ILO-k 169 artihkkalii nr. 16 ráddjehusaid birra sáhttit sirdit dahje duvdit eret álgoálbmogiid iežaset guovlluin ja dat eavttut ahte galgá leat mieđihuvvon addojuvvon dieđuid vuođul , dahje ahte leat dakkár bákkolaš dilit mat čađahuvvojit erenoamáš bargovugiiguin sihkkarastin 	dihtii 	álgoálbmogiid vuoigatvuođaid .
c. árvvoštallat leago nu ahte ovddeš plánaid ja plánejuvvon plánaid ja doaibmabijuid buohkanas váikkuhusat doaibmaguovllus addet doarvái vejolašvuođaid joatkit geavaheami d. bidjat árbedieđu guovllu birra ja guovllu geavaheami vuođđun plánaid hábmemii e. álggahit aktiiva doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	duohta searvama go ulbmil lea oažžut diđolaš miehtama sámi beroštumiin ja báikegottiin , maiddái mánáinge , maidda áššit njuolga gusket f. láhčit dilálašvuođaid nu , ahte sámegielalaš áššáioasálaččat sáhttet geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat 5 Maid vuhtii váldit sámi kultuvrra ektui
c. árvvoštallat leago nu ahte ovddeš plánaid ja plánejuvvon plánaid ja doaibmabijuid buohkanas váikkuhusat doaibmaguovllus addet doarvái vejolašvuođaid joatkit geavaheami d. bidjat árbedieđu guovllu birra ja guovllu geavaheami vuođđun plánaid hábmemii e. álggahit aktiiva doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	duohta searvama go ulbmil lea oažžut diđolaš miehtama sámi beroštumiin ja báikegottiin , maiddái mánáinge , maidda áššit njuolga gusket f. láhčit dilálašvuođaid nu , ahte sámegielalaš áššáioasálaččat sáhttet geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat 5 Maid vuhtii váldit sámi kultuvrra ektui
Dáid ruđaid galggai earret eará sáhttit geavahit daid mánáid ja nuoraid ektui , mat vásihit givssideami , ovdamearkka 	dihtii 	Álttás .
Ørnebakk ii leat dan 	dihtii 	SPR bistevaš lahttu ii ge sáhte , ovddeš geavada vuođul , loaidat várreáirrasin SPR stivrii .
Čoavdin 	dihtii 	márkandili sohpe boazodoallošiehtadallit dán jagi guovvamánus ásahit sierra márkanlávdegotti bohccobierggu várás .
Berre álggahit oktasaš prošeavttaid buoridan 	dihtii 	vuovdaleami bohccobierggu márkanlávdegotti bokte mas njuovahagat ja boazoeaiggádat leat mielde .
Čoavdin 	dihtii 	márkandili sohpe boazodoallošiehtadallit dán jagi guovvamánus ásahit sierra márkanlávdegotti bohccobierggu várás .
Sámediggi oaččui ášši 6.10.2010 ja lea bivdán konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dáid áššiid birra fuolahan 	dihtii 	sámi beroštusaid .
Lea deaŧalaš ahte gielddat ovttas báikkálaš sámi organisašuvnnaiguin ja vejolaččat Sámedikkiin , fállet sámi álbmogii ovdamearkka 	dihtii 	mánáidgárddiid , boarrásiidfuolahusa ja arenaid gos sáhttá geavahit sámegiela ja doaimmahit sámi kultuvrra .
Sáhttá oažžut dan gova ahte stáhta ii vuollán ovdal buot vuonat miehtá rittu leat billohuvvan guollebiebmanealáhusa 	dihtii 	.
Sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	ásahit sáimmastanjándora , registrerenvuogádaga dahje ohcama hálddašaneiseváldái ovdalgo bivdináigodat álgá , ja ovdamearkka dihtii iešguđet sáibmasturrodagaid vai sáhttá bivdit buot guollesturrodagaid jávrris .
Sáhttá ovdamearkka dihtii ásahit sáimmastanjándora , registrerenvuogádaga dahje ohcama hálddašaneiseváldái ovdalgo bivdináigodat álgá , ja ovdamearkka 	dihtii 	iešguđet sáibmasturrodagaid vai sáhttá bivdit buot guollesturrodagaid jávrris .
” Sámediggi ásahuvvui sámelága vuođul ollašuhttin 	dihtii 	Vuođđolága § 110a .
Sámediggi ollu oktavuođain “ easttan ” ollu sámi ásahusaide , dan sivas go Sámedikkis eai leat friijaruđat nannet ovdamearkka 	dihtii 	sámi ásahusaid .
Váikkuhus dás lea ahte eará poasttat , ovdamearkka 	dihtii 	ohcanvuđot doarjagat , eai sáhte vuoruhuvvot dahje eai oaččo maidege lassánemiid .
” Sámediggi ásahuvvui sámelága vuođul ollašuhttin 	dihtii 	Vuođđolága § 110a .
Danne gehččojuvvo Sámediggi ollu oktavuođain “ easttan ” ollu sámi ásahusaide , dan sivas go Sámedikkis eai leat friijaruđat nannet ovdamearkka 	dihtii 	sámi ásahusaid .
Váikkuhus dás lea ahte eará poasttat , ovdamearkka 	dihtii 	ohcanvuđot doarjagat , eai sáhte vuoruhuvvot dahje eai oaččo maidege lassánemiid .
Ohcanvuđot doarjagat 27 993 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahpponeavvoráhkadeami 6 000 Sámi oahpponeavvouskkádat a )
· Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka 	dihtii 	doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas .
Arkiiva , girjerájut ja museat hálddašit oktasaš muittuid sihkkarastima , vára váldima ja dieđuid gaskkusteami bokte sámi diliid birra viidáset gieđahallama ja dutkama 	dihtii 	.
Ohcanvuđot doarjagat 27 993 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahpponeavvoráhkadeami 6 000 Sámi oahpponeavvouskkádat a )
Dát mearkkaša duodjegávppit main leat fásta rahpanáiggit , ja leat rahpasat unnimusat 5 beaivvi vahkus · Gávppit galget 2010:s vuovdán gaskal 350 000 ja 3 000 000 ru ovddas · Doaimmat galget leat logahallojuvvon Brønnøysund-registariidda ja lasseárvodivatregistarii · Galgá ráhkaduvvot doaibmaplána oktan bušeahtain doarjaga geavaheamis maid Sámediggi galgá dohkkehit · Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka 	dihtii 	doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas .
2011 bargamušdokumeanttaide lea Sámediggi ožžon mielde čuovvovaš bargamušaid : - Gárrendikšuma erenoamáš áŋgiruššamis fertejit doaibmabijut sámi buhcciid várás váldit vuođu sámi buhcciid vuoigatvuođas oažžut láhččojuvvot bálvalusaid sámi giela ja kultuvrra vuođul - Dearvvašvuođabargiid oahpaheamis galget dearvvašvuođalágádusat sihkkarastit gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras - Minoritehtagielalaččain ja sámi álbmogis galgá leat dásseárvosaš vejolašvuohta geavahit heahtedieđihanbálvalusa , ja ahte lágádusat galget čađahit doaibmabijuid mat sihkkarastet dárbbašlaš giella- ja kulturgelbbolašvuođa AMK-guovddážiin Davvi dearvvašvuohta lea ožžon bargamuššan álggahit dulkaprošeavtta buoridan 	dihtii 	dulkabálvalusa sámi álbmogii , mas Sámediggi galgá leat mielde hábmemin mandáhta .
Sámediggeráđis lei čoahkkin Davvi dearvvašvuođa RHF:in dulkaprošeavtta birra buoridan 	dihtii 	dulkabálvalusa sámi álbmogii .
Sáhkavuoruid vuođul ságaškuššojuvvui mo fylkkamánni ja suohkanat boahtteáiggis galget láhčit dilálašvuođaid ovttasbargui fuolahan 	dihtii 	sámi beali sámi beroštusaid gieđahallamis báikkálaččat Romssa fylkkas .
Fuolahan 	dihtii 	biologalaš šláddjivuođa dárbbašuvvo ovttasbargu ođđa ja árbevirolaš ealáhusaid gaskkas .
Dat ahte dáhttut ollislaččat geahčadit sáimmastanmearrádusaid olles Finnmárkui gávdnan 	dihtii 	buoret heiveheami iešguđet jávrri biologiijii , gal lea hui resursagáibideaddji .
Ovttas dain gelbbolašvuođaulbmiliin čuožžu ovdamearkka 	dihtii 	ahte oahppit galget sáhttit geavahit árbevirolaš muitalusaid iežaset barggus .
Sámediggeráđđi lea álggahan ovttasbarggu Sámi našuvnnalaš gealboguovddáža – psykalaš dearvvašvuođasuddjemiin háhkan 	dihtii 	eanet máhtu .
Sámediggeráđđi čađaha máŋga proseassa bearráigeahččan 	dihtii 	ahte dat plánat mat váikkuhit boazodoalu dárbbuid ja maidda resursalágat ( minerálaláhka , energiijaláhka ) ja plána- ja huksenláhka gusket , galget vuhtii váldit ealáhusa dárbbuid viidáset doaibmamii ja ovdáneapmái .
Ráđđeaddin lullisámi guovlluid joatkkaskuvllain Sámediggi áigu váldit oktavuođa guoskevaš fylkkamánniiguin vái álggahan 	dihtii 	ovttasbargoprošeavtta ráđđeaddibálvalusas lullisámi guovlluid joatkkaskuvllain .
Sámediggeráđđi bargá árjjalaččat dearvvašvuođabálvalusa guovddáš oassálastiid ektui ollašuhttin 	dihtii 	mihttomeari ahte galgá leat ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat sámi buhcciide .
Dát gažaldat lea šaddan áigeguovdilin Sámedikki guovttegielalašvuođaruđaid meannudeami oktavuođas , muhto guoská maiddái gielddaide mat dál eai leat mielde sámegiela hálddašanguovllus , muhto main ovdamearkka 	dihtii 	leat ollu oahppit geat ožžot sámegieloahpahusa .
Iskkadeapmi ferte čađahuvvot farggamusat háhkan 	dihtii 	máhtu das movt almmolaš bálvalusaid sámi geavaheaddjit vásihit bálvalusaid ja daid láhčima sámi perspektiivvas .
Doaibmabijuid čađaheapmi lea čájehuvvon vuollečuoggán ja leat váldojuvvon mielde čájehan 	dihtii 	guđe reaiddut sáhttet leat áigeguovdilat bušeahttabarggu oktavuođas iešguđet jagiide .
Ovddidit geasuheaddji ássanbáikkiid nannen 	dihtii 	ássama Eanet sisafárren addá eanet bargosajiid báikkálaš ealáhusain Doarjut ealáhusaid ja doaibmabijuid mat dagahit ahte olbmot ásset guvlui Oktiiordnet Sámedikki áŋgiruššama gielddaid ja báikegottiid ektui Movttiidahttit álggahemiid ođđa ealáhusain Nannet ealáhusaid mat váikkuhit eanet galledeami guovllus , das mielde maiddái mátkeealáhusat , doaimmat , kultuvra ja guoimmuheapmi Oktiiordnet ealáhus- ja kulturáŋgiruššamiid Sámedikkis Eanet ásaheamit sámi guovlluin Čoahkkingirjji čállit : Trine Guttorm Anti // Roy Amundsen
Doaibmabijuid čađaheapmi lea čájehuvvon vuollečuoggán ja leat váldojuvvon mielde čájehan 	dihtii 	guđe reaiddut sáhttet leat áigeguovdilat bušeahttabarggu oktavuođas iešguđet jagiide .
Ovddidit geasuheaddji ássanbáikkiid nannen 	dihtii 	ássama Eanet sisafárren addá eanet bargosajiid báikkálaš ealáhusain Doarjut ealáhusaid ja doaibmabijuid mat dagahit ahte olbmot ásset guvlui Oktiiordnet Sámedikki áŋgiruššama gielddaid ja báikegottiid ektui Movttiidahttit álggahemiid ođđa ealáhusain Čoahkkingirjji čállit : Trine Guttorm Anti // Roy Amundsen
Go dávjá ii leat vejolašvuohta geavahit iežas giela , de gáržžiduvvo sámi buhcciid váikkuhanvejolašvuohta sihke iežas dikšui ja vuoigatvuohta válljet dikšunbáikki ovdamearkka 	dihtii 	buohcceviesu friija válljema bokte .
Go dávjá ii leat vejolašvuohta geavahit iežas giela , de gáržžiduvvo sámi buhcciid váikkuhanvejolašvuohta sihke iežas dikšui ja vuoigatvuohta válljet dikšunbáikki ovdamearkka 	dihtii 	buohcceviesu friija válljema bokte .
Diekkár arena sáhtašii leat positiivalaš doaibma easttadan 	dihtii 	nákkuid ja dagahivččii eaŋkalabbon gávdnat vuogas čovdosiid .
Diekkár arena sáhtašii leat positiivalaš doaibma easttadan 	dihtii 	nákkuid ja dagahivččii eaŋkalabbon gávdnat vuogas čovdosiid .
Sámedikki váiddaorgána doarjjaáššiid várás berre ovttastahttit váiddameannudeami doarjagiid gustovaš ohcanáigemeriiguin , ovdamearkka 	dihtii 	áigodatsirdášemiin .
Sámedikki váiddaorgána doarjjaáššiid várás berre ovttastahttit váiddameannudeami doarjagiid gustovaš ohcanáigemeriiguin , ovdamearkka 	dihtii 	áigodatsirdášemiin .
Sámediggi , Saemien Sijte – máttasámi musea ja duođaštusprošeakta Saemieh Saepmesne Snoasas bukte oktasaš cealkámuša ovddidan 	dihtii 	dan viiddes sámi kulturmuitosuodjalanbarggu mii čađahuvvo Snoasas .
Dát ii gusto dattetge dakkár diliide maid suodjalanláhkaásahus ii mudde , ovdamearkka 	dihtii 	bivdimii ja guolásteapmái .
Sámediggeráđi áigumuš lea doallat viiddiduvvon gulaskuddančoahkkima Stuorradiggelávdegottiin ovddidan 	dihtii 	Sámedikki oainnu ahte álgoálbmotperspektiiva ferte nannejuvvot dieđáhusas .
Gaskkamuttus 2011 áigot hálddahusat čađahit stáhtusraporterema geahččan 	dihtii 	mo bargojuvvo ollašuhttit daid ulbmiliid mat leat biddjojuvvon 2011 várás .
Ohcanvuđot doarjagat 27 330 000 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahpponeavvoráhkadeami 4 000 000 Sámi oahpponeavvouskkádat 3 500 000
Ohcanvuđot doarjagat 27 330 000 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahpponeavvoráhkadeami 4 000 000 Sámi oahpponeavvouskkádat 3 500 000
Fievrrideapmi kulturvuđot ávkkástallama oktavuođas mearriduvvo lága bokte sihkkarastin 	dihtii 	ahte álbmot beassá eallit nu mo sii leat eallán máŋggaid buolvvaid .
Lea buorre go sámi álbmot cegge eanet fitnodagaid ođđaáiggi ealáhusain nu go ovdamearkka 	dihtii 	mátkeealáhusas .
Doaimmaid main sáhttá leat váikkuhu guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka 	dihtii 	biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid , ođđasislástenterminálaid ja oljju ja gássa gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa .
Dattetge ii leat jierpmálaš ráddjet geográfalaš doaibmaguovllu Sámi vuoigatvuođalávdegotti vejolaš evttohusaide nannen 	dihtii 	riddo- ja vuotnabivddu mearrasámi guovlluin , nu ahte ii ge Finnmárku gula dasa .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat dehálaš nálit várrejuvvon áhpefatnasiidda .
Lea dehálaš ahte beroštupmi mariidna resurssaide sihkkarastojuvvo ja deattuhuvvo oassin sápmelaččaid materiálalaš kulturvuođus , sihkkarastojuvvo ahte sápmelaččat besset oassálastit ja mielde mearridit resurssahálddašeamis ja maid sihkkarastá ja nanne sámi materiálalaš kulturvuođu ovdamearkka 	dihtii 	jus máhcaha historjjálaš vuoigatvuođaid .
Doaimmaid main sáhttá leat váikkuha guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka 	dihtii 	biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid , ođđasislástenterminálaid ja oljju ja gássa gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa .
Doaimmaid main sáhttá leat váikkuhu guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka 	dihtii 	biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid ja oljju ja gássa ođđasislástenterminálaid ja gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa .
Dattetge ii leat jierpmálaš ráddjet geográfalaš doaibmaguovllu Sámi vuoigatvuođalávdegotti vejolaš evttohusaide nannen 	dihtii 	riddo- ja vuotnabivddu mearrasámi guovlluin , nu ahte ii ge Finnmárku gula dasa .
Vuotna- ja riddoálbmogis lea historjjálaš vuoigatvuohta oassái máddodagain , beroškeahttá das leš dal dat Barentsábis ( ovdamearkka 	dihtii 	dorski ) dahje Islándda birra ( ovdamearkka dihtii sallit ) .
Vuotna- ja riddoálbmogis lea historjjálaš vuoigatvuohta oassái máddodagain , beroškeahttá das leš dal dat Barentsábis ( ovdamearkka dihtii dorski ) dahje Islándda birra ( ovdamearkka 	dihtii 	sallit ) .
2011 ) Stuoradikki parlamentáralaš jođiheddjiide ja bivdán čoahkkima singuin vai beassá muitalit iežas balu dán áššis , ja čielggadan 	dihtii 	movt sáhttá olahit buori ja ovttamielalašguvllot proseassa boazodoallohálddašeapmái boahtteáiggis .
Lea dehálaš háhkat bijuid mat buktet vejolašvuođa boazodollui beassat njuovvat , vai ii dagat oallut boazodoallobearrašiid ekonomalaš dili ovdii ja maiddái boazologu 	dihtii 	mii máŋgga guovllus Finnmárkkus lea beare allat areálaid ektui .
Sámediggi lea bargan ja bargá ain ollu dásiid ja oassálastiid ektui sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámi boarrásat fuolahusásodagain , buohcceruovttuin ja buohcceviesuin galget oažžut kultuvrii heivehuvvon divššu ja fuolahusa .
Sihke nuortalaččat , álbmot muđui ja Mátta-Várjjaga gielda lágideaddjigieldan leat guhkit áiggi juo vuordán duhátjagibáikki , ja lea áibbas deaŧalaš ahte sámediggeráđđi čuovvola ášši sihkkarastin 	dihtii 	ahte duhátjagibáiki rahppojuvvo nu johtilit go vejolaš .
3 mánnosaš vástidanáiggi lohpádus lea ovdamearkka 	dihtii 	gártan 7 mánnun ovtta ohccái .
Dat sáhttá dáhpáhuvvat go ovdamearkka 	dihtii 	doaibmabiju man nu siva geažil ii šat dárbbaš diđoštallat , go bohtet ođđa dieđut mat čuvgejit ášši eará láhkai ja diđoštallan ii šat oro dárbbašlaš , go oažžut dieđu ahte fylkkagielda lea diđoštallan guoskevaš guovllu ii ge leat gávdnan kulturmuittuid dahje go mii oaidnit ahte diđoštallama ii berre šat vuoruhit resursageavaheami geažil ( nu mo dán áššis ) .
Dalle sáhttet váhnemat buorebut veahkehit mánáideaset fágaiguin ruovttus , ja mánát sáhttet dalle maiddái ráhkkanit skuvlaoahpahusa sámi guovlluid olggobealde , ovdamearkka 	dihtii 	universitehtas .
Das sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	boahtit ovdan mo gaskavuohta galgá leat norgga eiseválddiid politihkkii dan suorggis , mo gaskavuohta galgá leat norgga fitnodagaide .
Maiddái Sámediggi lea čalmmustahttán oahpahuspolitihka ja alfabetiserenprošeavttaid oassin daid doaimmaide maid mii bargat joksan 	dihtii 	meriid maid ON lea bidjan .
Lávdegoddi ávžžuha guoskivaš stáhta bargat nu bures go nagoda sihkkarastin 	dihtii 	čearddalaš unnitloguide gullevaš mánáide ja eamiálbmotjoavkkuid mánáide seamma vejolašvuođa joksat buot vuoigatvuođaid mat eará mánáin leat , dasa gullá dat ahte galget oažžut seamma buresbirgejumi , dearvvašvuođabálvalusaid ja skuvlla , ja sin galgá suodjalit ovdagáttuid , veahkaválddi ja stigmatiserema vuostá .
Dain guovlluin vásihit oahppit vel dál nai givssideami iežaset sámi gullevašvuođa 	dihtii 	.
Ovdal leat čalmmustahttán dan ahte ráhkadit fágaidgaskasaš fáddaoahpponeavvuid , sihkkarastin 	dihtii 	oahpponeavvuid goittotge muhtun fáttáide juohke ceahkis .
Danin lea ge sámegieloahpahus dehálaš nannen 	dihtii 	ohppiid giela guđege fágasuorggis .
Eará dehálaš oahpahuspolitihkalaš nannensuorgi lea sierra fágaskuvllaid hábmen oassin joatkkaoahpahussii ja nannen 	dihtii 	fidnofágaoahpu joatkkaoahpahusas .
Dál lea nu ahte fylkamánnet čađahit bearráigeahččama , sihkkarastin 	dihtii 	ahte oahppit ožžot lágas mearriduvvon oahpu .
Norgga Sámediggi , mii lea Sámi Parlamentáralaš ráđi lahttu , áigu ge čuovvolit barggu mii lea álggahuvvon nannen 	dihtii 	oahpahusa sámegielas ja kultuvrras sámi ohppiide Norggas , Ruoŧas , Suomas ja Ruoššas .
Sámediggi ferte álggahit bargomannolaga man bargun lea geahčadit lea go dárbu álggahit sierra doaimmaid oččodan 	dihtii 	eanebuid válljet sámegiela nubbingiellan joakkaskuvllas .
Sámediggi hálida earenoamážit deattuhit daid ekonomalas váikkuhusaid mat ovdalaš áiggiid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan , maid oaidná das go ain lea stuora dárbu rávisolbmuide fállat oahpu sámegielas , lea dárbu láhčit lohkan- ja čállinveahki sámiide geat eai leat ožžon oahpu maid sis livččii geatnegasvuohta oažžut , gielalaš hehttehusaid 	dihtii 	ja nu ain .
Dán doahpagii gullet ovdamearkka 	dihtii 	sámi guovlluid hoteallaovttastusat .
Innovašuvdna lea ođđa gálvu , ođđa bálvalus , ođđa buvttadanproseassa , atnu dahje organisašunhápmi mii márkaniin lea almmuhuvvon dahje buvttadeamis váldon atnui ráhkadan 	dihtii 	ekonomalaš árvvuid .
Váikkuhanoamit leat reaidun mat adnojit juksan 	dihtii 	čilgehusa mihttomeriid , ii ge leat danne dán čilgehusas dasa dakkár fuomášupmi go strategiijaaovddideapmái .
Máŋgga oktavuođain jođiha Sámediggi vuostálasti konjunkturpolitihka seailluhan 	dihtii 	sámi árvovuođu .
Dát doaibmabijut čađahuvvojit dakko gokko Sámedikki politihkka ii vástit guovddáš eiseválddiid ealáhuspolitihkkii – ovdamearkka 	dihtii 	guolástusas .
Areálaid ja riggodagaid gáhtten leat dehálaš doaibmabijut sihkarastin 	dihtii 	einnosteaddji eavttuid ja buriid ovddidanvejolašvuođaid dáid ealáhusaide .
Eará gáibádusat ássanbáikái dagahit dávjá fárrema Telemarksforskning ( 2011 ) atná geasuhananalysa namahusa čilgen 	dihtii 	manne muhtin báikkit sturrot , ja earát fas goarránit .
Dát guoská ovdamearkka 	dihtii 	lágaide , vearro- ja divatáššiide , máŋggalágan muddemiidda , tuollomearrádusaide , infrastrukturdoaibmabijuide jna. .
Dasa lassin leat Sámediggi ja FKD soahpan ahte galgá várrejuvvot jahkásaš lassiearri čuovvolan 	dihtii 	dan láhkamearriduvvon vuoigatvuođa .
Máŋggas leat válljen vuoruhit lotnolasaid eará ealáhusaiguin lasihan 	dihtii 	bearašboađuid .
Eanaš gilit ja báikegottit dan guovllus maid ealáhusčilgehus máinnaša , leat dan mađe ahte nuorat guđet leat oahpu gazzamin fertejit fárret eret háhkan 	dihtii 	dárbbašlaš gealbbu fidnoeallimii .
Geasuheaddji ássan- ja bargofálaldagat leat mearrideaddjin oažžun 	dihtii 	nuoraid máhccat sámi guovlluide .
Mihttomeari ja oassemihttomeriid áigu Sámediggi juksat čuovvovaš strategiijaid bokte : Oalgguhit doaimmaheaddjiid gaskasaš ovttasbargui Gealbolokten márkan- ja buvttaovddideamis Ovddidit gánnáheami ja profešunalitehta Doarjut doaibmi ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gealbu sámi ealáhusain Ovttasbargat Innovasjon Norgiin lasihan 	dihtii 	hutkkálašvuođa sámi guovlluin 5. vuoruhansuorgi Gealbolokten ja ođđaálggaheamit Hástalusat
Smávit guollesorjjas riddogielddain , áinnas Finnmárkkus , eai leat dábálaččat nu galle alla oahppan olbmo go ovdamearkka 	dihtii 	Sis-Finnmárkkus .
Čilgehusas lea guhkesáiggi perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit čilgehusa golmma-njealji jagi geahčen , árvvoštallan 	dihtii 	lea go Sámediggi juksan daid mihttomeriid mat čilgehusas leat biddjon .
Ulbmil sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	lea árbevirolaš sámi ealáhusaid seailluheapmi , viidáset ovddideapmi ja ođasmahttin .
Dán doahpagii gullet ovdamearkka 	dihtii 	sámi guovlluid hoteallaovttastusat .
Innovašuvdna lea ođđa gálvu , ođđa bálvalus , ođđa buvttadanproseassa , atnu dahje organisašunhápmi mii márkaniin lea almmuhuvvon dahje buvttadeamis váldon atnui ráhkadan 	dihtii 	ekonomalaš árvvuid .
Váikkuhanoamit leat reaidun mat adnojit juksan 	dihtii 	čilgehusa mihttomeriid , ii ge leat danne dán čilgehusas dasa dakkár fuomášupmi go strategiijaaovddideapmái .
Máŋgga oktavuođain jođiha Sámediggi vuostálasti konjunkturpolitihka seailluhan 	dihtii 	sámi árvovuođu .
Dát doaibmabijut čađahuvvojit dakko gokko Sámedikki politihkka ii vástit guovddáš eiseválddiid ealáhuspolitihkkii – ovdamearkka 	dihtii 	guolástusas .
Areálaid ja riggodagaid gáhtten leat dehálaš doaibmabijut sihkarastin 	dihtii 	einnosteaddji eavttuid ja buriid ovddidanvejolašvuođaid dáid ealáhusaide .
Eará gáibádusat ássanbáikái dagahit dávjá fárrema Telemarksforskning ( 2011 ) atná geasuhananalysa namahusa čilgen 	dihtii 	manne muhtin báikkit sturrot , ja earát fas goarránit .
Dát guoská ovdamearkka 	dihtii 	lágaide , vearro- ja divatáššiide , máŋggalágan muddemiidda , tuollomearrádusaide , infrastrukturdoaibmabijuide jna. .
Dasa lassin leat Sámediggi ja FKD soahpan ahte galgá várrejuvvot jahkásaš lassiearri čuovvolan 	dihtii 	dan láhkamearriduvvon vuoigatvuođa .
Máŋggas leat válljen vuoruhit lotnolasaid eará ealáhusaiguin lasihan 	dihtii 	bearašboađuid .
Eanaš gilit ja báikegottit dan guovllus maid ealáhusčilgehus máinnaša , leat dan mađe ahte nuorat guđet leat oahpu gazzamin fertejit fárret eret háhkan 	dihtii 	dárbbašlaš gealbbu fidnoeallimii .
Geasuheaddji ássan- ja bargofálaldagat leat mearrideaddjin oažžun 	dihtii 	nuoraid máhccat sámi guovlluide .
Mihttomeari ja oassemihttomeriid áigu Sámediggi juksat čuovvovaš strategiijaid bokte : Oalgguhit doaimmaheaddjiid gaskasaš ovttasbargui Gealbolokten márkan- ja buvttaovddideamis Ovddidit gánnáheami ja profešunalitehta Doarjut doaibmi ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gealbu sámi ealáhusain Ovttasbargat Innovasjon Norgiin lasihan 	dihtii 	hutkkálašvuođa sámi guovlluin 5. vuoruhansuorgi Gealbolokten ja ođđaálggaheamit Hástalusat
Smávit guollesorjjas riddogielddain , áinnas Finnmárkkus , eai leat dábálaččat nu galle alla oahppan olbmo go ovdamearkka 	dihtii 	Sis-Finnmárkkus .
Čilgehusas lea guhkesáiggi perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit čilgehusa golmma-njealji jagi geahčen , árvvoštallan 	dihtii 	lea go Sámediggi juksan daid mihttomeriid mat čilgehusas leat biddjon .
Sámediggeráđđi oassálasttii gávpotstivračoahkkimii 9.11.2011 guldalan 	dihtii 	digaštallama .
Iešguđet ásahusat ja organisašuvnnat galget galleduvvot kárten 	dihtii 	gallis hálddašit sámegiela iešguđet dásis , ja man muddui sámegiella geavahuvvo , váhnemiid giellaválljemat mánáid ektui ja gallis háliidit oahppat sámegiela .
SNPL bijai ovdamearkka 	dihtii 	gažaldaga dasa ahte gielddastivrrat ja politihkkárat sáhttet iežat bajidit badjel deaŧalaš olbmovuoigatvuođaid , dego riekti iežas gillii ja dat dovdu ahte lea dohkkehuvvon álbmogiin .
Sámediggeráđđi lea maid oktavuođas duodjebirrasiin julev- ja bihtánsámi guovllus ásahan ja organiseren 	dihtii 	bagadallivirggi .
Birasgáhttendepartemeantta // Luondduhálddašandirektoráhta boahtte váikkuhangaskaoapmi sáhttá leat mearridit láhkaásahusa suodjalanguovlluid gaskaboddasaš suodjaleami birra eastadan 	dihtii 	váhágiid suodjalanárvvuide .
Áŋgiruššansuorgin dieđáhusas lea danne ohcat buriid strategiijaid fidnen 	dihtii 	sámegielagiid mánáidgárddiide main leat sámi mánát .
4. doaibmabidjui gulai kárten oažžun 	dihtii 	duogášdieđuid dan birra man muddui ohppiid vuoigatvuođat sámegieloahpahussii ollašuhttojuvvojit , ja mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa .
Ruovdemáđiidoaimmahat lea ráhkadan doaibmaplána eastadan 	dihtii 	elliid vuddjomiid togain Johtolatdepartemeantta ovddas .
Dasa háliida Ruovdemáđiidoaimmahat ovttasbarggu boazodoaluin ceggen 	dihtii 	ollu áiddiid Nordlandsbanen guora .
Sámediggeráđđi árvvoštallá registrerehit Sámedikki julggaštusbeallin , ja čađahit áŋggirdeami čalmmustahttin 	dihtii 	deaŧalaš beliid givssideamis .
Ovdamearkka 	dihtii 	ledje eanaš bivdosearvvit Ráisavuomis dán čavčča dušše finnmárkolaččat .
Luvven 	dihtii 	hálddahusa resurssaid , ja álkidan dihtii sámediggeáirasiid barggu , de mii evttohit ahte sámediggi váldá atnui lohkanbreahttá dahje PC. .
Luvven dihtii hálddahusa resurssaid , ja álkidan 	dihtii 	sámediggeáirasiid barggu , de mii evttohit ahte sámediggi váldá atnui lohkanbreahttá dahje PC. .
Iešguđet diliid ektui sáhtášii ovdamearkka 	dihtii 	váldit mielde válljejuvvon geográfalaš guovlluid gielddas dahje muhtun surggiid gieldda doaimmas nugo ovdamearkka dihtii mánáidgárddi , skuvlla dahje boarrášiidfuolahusa .
Iešguđet diliid ektui sáhtášii ovdamearkka dihtii váldit mielde válljejuvvon geográfalaš guovlluid gielddas dahje muhtun surggiid gieldda doaimmas nugo ovdamearkka 	dihtii 	mánáidgárddi , skuvlla dahje boarrášiidfuolahusa .
Eará bealli mii berrešii váldojuvvot vuhtii ođđa málliid dahje ortnegiid hábmemis , lea dat bealli ahte gielddain lea dávjá máŋga minoritehta giela nugo ovdamearkka 	dihtii 	kvenagiella .
Dan ferte dahkat sihkkarastin 	dihtii 	sámi álbmogii buoremus vejolaš bálvalusfálaldaga ja sihkkarastin dihtii ahte sámi servodat Álttás ovdána buores mus lági mielde .
Dan ferte dahkat sihkkarastin dihtii sámi álbmogii buoremus vejolaš bálvalusfálaldaga ja sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámi servodat Álttás ovdána buores mus lági mielde .
Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus lea álggahan stuorra barggu kárten 	dihtii 	eahpesávahahtti dáhpáhusaid dearvvašvuođabálvalusas .
Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus lea álggahan stuorra barggu kárten 	dihtii 	eahpesávahahtti dáhpáhusaid dearvvašvuođabálvalusas .
Bajimus boazodoallopolitihka hábmen ja doaibmabijuid čađaheapmi ollašuhttin 	dihtii 	boazodoallopolitihkalaš ulbmiliid sáhttá dušše dáhpáhuvvat ollislaš involverema bokte ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid ( SP ) birra artihkal 27 , gea .
Sámediggi oaivvilda ahte jahkásaš mearrádusat ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu ja eanadoalu rámmaeavttuid birra ii leat bálkášiehtadallan , muhto daid vejolašvuođaid mearrideapmi mat sáhttet addit sisaboađuid .
Bajimus boazodoallopolitihka hábmen ja doaibmabijuid čađaheapmi ollašuhttin 	dihtii 	boazodoallopolitihkalaš ulbmiliid sáhttá dušše dáhpáhuvvat ollislaš involverema bokte ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid ( SP ) birra artihkal 27 , gea .
Sámediggi dárbbaša ovttasbargat earáiguin juksan 	dihtii 	bohtosiid barggusteamet .
Doaibmabijut Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin 	dihtii 	areálaid ja resurssaid – hálddahuslaš bargamušat
Gulahallat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ja Innovašuvdna Norggain guđe doaibmabijuid sáhttá čađahit sihkkarastin 	dihtii 	ođđahuksemiid ja buolvamolsubmiid eanadoalus sámi guovlluin Bargat Birasgáhttendepartemeantta ektui oččodemiin dakkár boraspiremáddodaga mii lea heivehuvvon eallinnávccalaš vuođđoealáhusaide sámi guovlluin .
Lagat ovttasbargu gielddaiguin Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppoloanat vuoliduvvojit geasuhan 	dihtii 	nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta 9.4.4
2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan 	dihtii 	eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan dihtii birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3
2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan dihtii eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan 	dihtii 	birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3
2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan 	dihtii 	álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan dihtii gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliide sámi guovlluin Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide 9.4.6.4
2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan dihtii álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan 	dihtii 	gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliide sámi guovlluin Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide 9.4.6.4
Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámei ealáhusain Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan 	dihtii 	hutkama sámi guovlluin 9.6.4
Dusten 	dihtii 	geavaheddjiid dárbbuid ferte čađat ovddidit ja buoridit neahttasiidduid .
Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga earái poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka 	dihtii 	doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas .
Bearráigeahččan doaibma lea dehálaš sihkkarastin 	dihtii 	ahte Sámedikki ruđat hálddašuvvojit buoremus lági mielde .
Sámediggi dárbbaša ovttasbargat earáiguin juksan 	dihtii 	bohtosiid barggusteamet .
Doaibmabijut Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin 	dihtii 	areálaid ja resurssaid – hálddahuslaš bargamušat
Gulahallat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ja Innovašuvdna Norggain guđe doaibmabijuid sáhttá čađahit sihkkarastin 	dihtii 	ođđahuksemiid ja buolvamolsubmiid eanadoalus sámi guovlluin Bargat Birasgáhttendepartemeantta ektui oččodemiin dakkár boraspiremáddodaga mii lea heivehuvvon eallinnávccalaš vuođđoealáhusaide sámi guovlluin .
Lagat ovttasbargu gielddaiguin Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppoloanat vuoliduvvojit geasuhan 	dihtii 	nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta 9.4.4
2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan 	dihtii 	eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan dihtii birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3
2012 vuoruheamit Čuovvolit ovttasbargošiehtadusa Innovašuvdna Norggain Deaivvadit SIVA:in oččodan dihtii eanet investeremiid sámi guovlluide ja ovddidan 	dihtii 	birrasiid mat leat mielde ceggemin gelbbolašvuođabargosajiid maŋŋá oahpu Čuovvolit fylkkagielddaid regionála ovddidanprográmmaid , ja ovttasbargošiehtadusaid Bušeahtta : Hálddahuslaš golut Galgá váikkuhit : Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin goappašiid sohkabeliid várás sámi guovlluin Eanet gelbbolašvuođabargosajit nuoraide 9.4.6.3
2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan 	dihtii 	álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan dihtii gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti
2012 vuoruheamit Almmuhit ja čađahit kántorbeivviid Ivgus , Omasvuonas , Gáivuonas , Gáŋgaviikkas ja Davvesiiddas deaivvadan dihtii álggaheddjiid , ealáhusdoaimmaheddjiid ja gealbobirrasiid Deaivvadit KS:in váikkuhan 	dihtii 	gielddaid áŋgiruššama ealáhusovddidemiin sámi guovlluin Bovdet gieldaseminára fáttáin geasuheapmi , ássan ja ealáhusplánen Olahusjoavku : Álggaheaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit máŋggabealat ealáhuseallimis Gielddapolitihkkárat ja - hálddahus Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti
Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámei ealáhusain Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan 	dihtii 	hutkama sámi guovlluin 9.6.4
Dusten 	dihtii 	geavaheddjiid dárbbuid ferte čađat ovddidit ja buoridit neahttasiidduid .
Doaimmat dahje fitnodagat mat ožžot doaibmadoarjaga earái poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , ovdamearkka 	dihtii 	doaibmadoarjaga duodjái ja sámi deaivvadansajiide , eai sáhte oažžut doarjaga dán poasttas .
dáiddaovdanbuktima ovdamearkka 	dihtii 	almmolaš doarjagiid bokte , muhto go almmolašvuohta geavaha ruđaid kulturdoaibmabijuide , de lea deaŧalaš ahte ruđat bohtet ávkin eatnašiidda .
Dan sadjái ásahuvvo doaibma 2012 bušeahtas bidjan 	dihtii 	johtui ja čuovvolit ovttasbarggu ovdánahttinbirrasiiguin .
Dan sadjái ásahuvvo doaibma 2012 bušeahtas bidjan 	dihtii 	johtui ja čuovvolit ovttasbarggu ovdánahttinbirrasiiguin .
Láhčin 	dihtii 	dili vai sámi geavaheaddjit ožžot dan fálaldaga masa sis lea gáibádus , de ferte kandidáhtain leat máhttu sámi giela ja kultuvrra birra ja sámi servodatdiliid birra .
Mihttomearri Geasuheaddji ja eallinnávccalaš sámi báikegottit Oassemihttomearit Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide Eanet bargosajit nuoraide main lea buorre gelbbolašvuohta Strategiijat Lagat ovttasbargu gielddaiguin Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppaloanat vuoliduvvojit geasuhan 	dihtii 	nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Gielda- ja guovlodepartemeanta lea bivdán geahčadit váikkuhangaskaomiid mat leat doaibmabidjoguovllus .
Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan 	dihtii 	hutkama sámi guovlluin Áŋgiruššansuorgi : Gealbudeapmi ja ođđaálggaheamit
Dasa lassin oaidná sámediggeráđđi dárbbašlažžan guorahallat Sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusaid árvvoštallan 	dihtii 	lea go juoga maid berre rievdadit .
Sámediggeráđđi diehtá guđe hástalusat leat dain sápmelaččain geat ásset gávpogiin , ovdamearkka 	dihtii 	bajásšaddaneavttuid , čálgofálaldagaid , sámegiela gáhttema ja ovddideami , dearvvašvuođa ja oahpu ektui .
Regionála politihkalaš mihttomearrin lea árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra , giela ja servodateallima .
Sámediggeráđđi lea maid ráđđádallan máhttobirrasiin , nu go Romssa universitehtain , háhkan 	dihtii 	gelbbolašvuođa das guđe organiseren livččii ávkkáleamos boazodollui .
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde lea sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu ( Sámelága giellanjuolggadusa § 3-7 .
Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Sámi e-girji áŋgiruššan Giellajahki 2013 Sámegiela bearráigeahččan- , bagadan- ja diehtojuohkkin orgána - sámegiela áittardeaddji Guorahallat - sámegiela bálvalusa sámi ásahusain maid Sámediggi ruhtada Gudnejahttit - lasihan sámegiela geavaheaddji logu Oljo- ja gássa resursadivadat Sámi riituguovllu oljo- ja gássabohkanrusttegiin VIVAT - sámegillii Sámegiella ja riektesihkarvuohta Sámediggi ferte meannudit Eurohpačielggadeami Sámediggeráđđi ferte váikkuhit gávdnat čovdosiid sámi vuođđoealáhusaid areálageavaheapmái Ivgus Áŋgiruššan háhkat eanet sámi sadjásašruovttuid Váikkuhusaid guorahallan daidda gielddaide mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus Sámediggi berre searvat gáiccaid njoammunsanerenprošektii eastadan 	dihtii 	doaluid heaittiheami Vuoigatvuohta geavahit sámegiela ásahusain sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin Seminára guolásteami ja mearrageavaheami birra Oadjebas lagasbiras , addit oadjebasvuođa sámi álbmogii Boahtteáigge infrastruktuvrra ruhtadeapmi davit guovlluin Ođđa guorahallan sápmelaččaid vákšuma viidodaga Ásahit doarjjaortnega priváhta sámi skuvvlaide main lea sámi sisdoallu .
Ođđaset duktanbohtosat čájehit ahte gáica dáidá leat vuosttaš ealli maid olbmot “ geavahedje ” šibihin háhkan 	dihtii 	mielkki ja eará bibmobuktagiid .
) ” ja seamma lága § 3- 5 erenoamážit dadjá ahte mis lea viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis gos “ sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan 	dihtii 	beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii ” .
Olahan 	dihtii 	mihttomeari ahte buot alit oahput ja dutkamat váldet vára sámi perspektiivvas , de lea leamaš dehálaš ahte lea okta fásta lahttu lávdegottis .
Sihkkarastin 	dihtii 	stuorra doarjaga Sámedikki áirasiid bealis , lágidii Sámediggi sierra seminára dán fáttá birra Sámedikki guovvamánu dievasčoahkkima oktavuođas 2011:s .
Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide , de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan , registreren ja ođđa registreren 	dihtii 	kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit .
2009:s ráhkadii Sámediggi , Riikkaantikvára ruhtademiin , dikšunplána fuolahan 	dihtii 	ovdalis registrerejuvvon dološhávdesaji guovllus .
Goalmmádassii sáhttet doaibmabiddji ja plánaeiseváldi árvvoštallat bidjat doaibmabiju eará sadjái plánaguovllus , nu ahte dat ii gártta vuostálagaid kulturmuitobáikkiiguin , dás ovdamearkka 	dihtii 	buhtes eatnanvuloš doaimma dakkár roggamiin mii ii leat vuostálagaid kulturmuitolágain .
Sámediggi lea oassálastán bargojovkui maid Oslo universitehta nammadii ráhkkanan 	dihtii 	ođđasis hávdádit 94 indiviidda Nuortalaš siidda hávdesadjái .
Máŋga álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliin leat juo boahtán fápmui eará čadni juridihkalaš instrumeanttaid bokte , nu go ovdamearkka 	dihtii 	ILO konvenšuvnna nr. 169 , ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ja ON ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš konvenšuvnna vuoigatvuođaid bokte , dahje dakkár nationála lágaid bokte go Vuođđolága ja olmmošvuoigatvuođalága .
Norga rávvejuvvo váldit vuhtii Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ja čađahit beaktilis doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	guolástanvuoigatvuođaid sámi riddoálbmogii .
2011:s lea leamaš vuogas geavahit raportta dakkár dokumeantan masa sáhttá čujuhit ja maid sáhttá geavahit maiddái eará oktavuođain , nu go ovdamearkka 	dihtii 	sierra artihkalin Sámi parlamentarihkkáriid Girkonjárggajulggaštusas .
Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide , mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin 	dihtii 	álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide .
) , Norgga sámiid riikasearvvi ( NSR ) ja Sámit Mátta-Norggas : Siidu 38 bajilčállaga Mariidnaealáhusat vuolde – ođđa teaksat maŋŋá vuosttaš cealkaga , evttohusa vuosttaš teakstaoasi eará cealkagat doalahuvvojit maŋŋá čuovvovaš teavstta : Sámediggi deattuha viidáseappot ahte ferte vuhtiiváldit boares lágaid dán suorggis , ovdamearkka 	dihtii 	1775 mannosaš eanančujuhancealkámuša ( Jordutvisningsresolusjonen ) mii nanne finnmárkolaččaid vuosttašvuoigatvuođa guolásteapmái .
Stáhta eiseválddit fertejit oaidnit man álki orru leamen heaittihit skuvllaid sámi giliin seastin 	dihtii 	ruđaid gieldda bealis .
Lea hui šállošahtti go nana sámi gealbobirrasat háddjejuvvojit , sámi mánáid bajásšaddaneavttut hedjonit giliservodagain ja oahppit fertejit gillát guhkes skuvlamátkki geažil gielddaguovddážii oažžun 	dihtii 	oahpahusa .
Olahan 	dihtii 	mihttomeari ahte buot alit oahput ja dutkamat váldet vára sámi perspektiivvas , de lea leamaš dehálaš ahte lea okta fásta lahttu lávdegottis .
Sámediggi deattuha viidáseappot ahte ferte vuhtiiváldit boares lágaid dán suorggis , ovdamearkka 	dihtii 	1775 mannosaš eanančujuhancealkámuša ( Jordutvisningsresolusjonen ) mii nanne finnmárkolaččaid vuosttašvuoigatvuođa guolásteapmái .
Sihkkarastin 	dihtii 	stuorra doarjaga Sámedikki áirasiid bealis , lágidii Sámediggi sierra seminára dán fáttá birra Sámedikki guovvamánu dievasčoahkkima oktavuođas 2011:s .
Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide , de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan , registreren ja ođđa registreren 	dihtii 	kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit .
2009:s ráhkadii Sámediggi , Riikkaantikvára ruhtademiin , dikšunplána fuolahan 	dihtii 	ovdalis registrerejuvvon dološhávdesaji guovllus .
Goalmmádassii sáhttet doaibmabiddji ja plánaeiseváldi árvvoštallat bidjat doaibmabiju eará sadjái plánaguovllus , nu ahte dat ii gártta vuostálagaid kulturmuitobáikkiiguin , dás ovdamearkka 	dihtii 	buhtes eatnanvuloš doaimma dakkár roggamiin mii ii leat vuostálagaid kulturmuitolágain .
Sámediggi lea oassálastán bargojovkui maid Oslo universitehta nammadii ráhkkanan 	dihtii 	ođđasis hávdádit 94 indiviidda Nuortalaš siidda hávdesadjái .
Máŋga álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliin leat juo boahtán fápmui eará čadni juridihkalaš instrumeanttaid bokte , nu go ovdamearkka 	dihtii 	ILO konvenšuvnna nr. 169 , ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ja ON ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš konvenšuvnna vuoigatvuođaid bokte , dahje dakkár nationála lágaid bokte go Vuođđolága ja olmmošvuoigatvuođalága .
Norga rávvejuvvo váldit vuhtii Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ja čađahit beaktilis doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	guolástanvuoigatvuođaid sámi riddoálbmogii .
2011:s lea leamaš vuogas geavahit raportta dakkár dokumeantan masa sáhttá čujuhit ja maid sáhttá geavahit maiddái eará oktavuođain , nu go ovdamearkka 	dihtii 	sierra artihkalin Sámi parlamentarihkkáriid Girkonjárggajulggaštusas .
Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide , mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin 	dihtii 	álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide .
minoritehtan minoritehtas , ovdamearkka 	dihtii 	julev- ja lullisámi guovlluin .
Duohtavuođas das lea sáhka dihto meari skuvllain , oahpaheddjiin ja ohppiin mat gullet sámi skuvlii , ja Norgga stáhta ovttas Sámedikkiin berrešedje beaktilit sáhttit čađahit ulbmillaš ja deaivilis doaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	dan ahte sámi skuvla ovddiduvvo ja sámegiella nannejuvvo .
Lea go ovdamearkka 	dihtii 	dohkálaš ahte sámi skuvlapolitihkkár ja sámi skuvla álo galget digaštallojuvvot dáža skuvlla ja dáža skuvlla sisdoalu ektui ?
Dakkár oktavuođain lea deaŧalaš čuovvolit dáid studeanttaid sihkkarastin 	dihtii 	ahte sii nannejit gelbbolašvuođa matematihkas ja ahte sii nu sáhttet ollehit oahpaheaddjioahpuset .
Dat lea stuorra hástalus maid ferte čoavdit stuorát prošeavttas sihkkarastin 	dihtii 	ođđa , ođasmahttojuvvon ja doaibmi sámi oahpponeavvuid .
Sámedikki oahppo- ja oahpahuspolitihkka ferte danne maiddái gustot skuvlaeaiggádiidda mearrideaddji eaktobiddjin sihkkarastin 	dihtii 	sihke kvalitehta ja sisdoalu oahpaheapmái .
Fága ja fidnooahppu – árbediehtu skuvlavuogádagas Politihkalaš mihttomearit : Fága- ja fidnooahppu biddjo guovddáš arenan sihkkarastin 	dihtii 	ahte árbediehtu ovdána skuvlavuogádagas .
Dakkár oktavuođain lea deaŧalaš čuovvolit dáid studeanttaid sihkkarastin 	dihtii 	ahte sii nannejit gelbbolašvuođa matematihkas ja ahte sii nu sáhttet ollehit oahpaheaddjioahpuset .
Dattetge dat lea ain deaŧalaš doaibmabidju sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámi ohppiin ja oahpaheddjiin lea seamma álki fidnet oahpponeavvuid go eará ge ohppiin .
Maiddái Sámediggi lea čalmmustahttán oahpahuspolitihka ja alfabetiserenprošeavttaid oassin daid doaimmaide maid mii bargat joksan 	dihtii 	meriid maid ON lea bidjan .
Lávdegoddi ávžžuha guoskivaš stáhta bargat nu bures go nagoda sihkkarastin 	dihtii 	čearddalaš unnitloguide gullevaš mánáide ja eamiálbmotjoavkkuid mánáide seamma vejolašvuođa joksat buot vuoigatvuođaid mat eará mánáin leat , dasa gullá dat ahte galget oažžut seamma buresbirgejumi , dearvvašvuođabálvalusaid ja skuvlla , ja sin galgá suodjalit ovdagáttuid , veahkaválddi ja stigmatiserema vuostá .
Dain guovlluin vásihit oahppit vel dál nai givssideami iežaset sámi gullevašvuođa 	dihtii 	.
Ovdal leat čalmmustahttán dan ahte ráhkadit fágaidgaskasaš fáddaoahpponeavvuid , sihkkarastin 	dihtii 	oahpponeavvuid goittotge muhtun fáttáide juohke ceahkis .
Danin lea ge sámegieloahpahus dehálaš nannen 	dihtii 	ohppiid giela guđege fágasuorggis .
Eará dehálaš oahpahuspolitihkalaš nannensuorgi lea sierra fágaskuvllaid hábmen oassin joatkkaoahpahussii ja nannen 	dihtii 	fidnofágaoahpu joatkkaoahpahusas .
Dál lea nu ahte fylkamánnet čađahit bearráigeahččama , sihkkarastin 	dihtii 	ahte oahppit ožžot lágas mearriduvvon oahpu .
Norgga Sámediggi , mii lea Sámi Parlamentáralaš ráđi lahttu , áigu ge čuovvolit barggu mii lea álggahuvvon nannen 	dihtii 	oahpahusa sámegielas ja kultuvrras sámi ohppiide Norggas , Ruoŧas , Suomas ja Ruoššas .
Sámediggi ferte álggahit bargomannolaga man bargun lea geahčadit lea go dárbu álggahit sierra doaimmaid oččodan 	dihtii 	eanebuid válljet sámegiela nubbingiellan joakkaskuvllas .
Sámediggi hálida earenoamážit deattuhit daid ekonomalas váikkuhusaid mat ovdalaš áiggiid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan , maid oaidná das go ain lea stuora dárbu rávisolbmuide fállat oahpu sámegielas , lea dárbu láhčit lohkan- ja čállinveahki sámiide geat eai leat ožžon oahpu maid sis livččii geatnegasvuohta oažžut , gielalaš hehttehusaid 	dihtii 	ja nu ain .
Váidudeaddji doaibmabijut maid boraspirehálddašeapmi lea bidjan johtui unnidan 	dihtii 	vahágiid maid ráfáidahtton boraspiret leat dagahan , leat dagahan dan ahte sávzadoallit earret eará leat ferten geahpedit meahci geavaheami ja bidjat sávzzaid gittiide .
Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen 	dihtii 	eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin .
Váidudeaddji doaibmabijut maid boraspirehálddašeapmi lea bidjan johtui unnidan 	dihtii 	vahágiid maid ráfáidahtton boraspiret leat dagahan , leat dagahan dan ahte sávzadoallit earret eará leat ferten geahpedit meahci geavaheami ja bidjat sávzzaid gittiide .
Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen 	dihtii 	eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea juhkanvuohki dakkár fáddá mas hárve lea sáhka sámi servodagas .
Eanačuoldináššit Skiervvá suohkanis Sámediggi lea rávven ahte ii galgga addojuvvot lohpi čuoldit eatnamiid huksen 	dihtii 	njeallje astoáigevistti .
Seammás lei departemeanttas dáhttu dahkat juoga lága ektui ja čađahit doaibmabijuid seailluhan ja nannen 	dihtii 	mearrasámi kultuvrra ja báikegottiid .
Danne válljejedje bealit konsulteret viidáseappot geahčadan 	dihtii 	lei go vejolaš soahpat deaŧalaš čovdosiid , vaikke vel lea ge sierramielalašvuohta ákkastemiin .
Sámediggái lei mearrideaddjin dás ahte Riddoguolástuslávdegoddi ieš deattuhii ahte mearrasámi kultuvra lei duššamin , danne lei deaŧalaš oažžut čađahuvvot lágalaš doaibmabijuid ja hoappodoaibmabijuid gádjun 	dihtii 	mearrasámi kultuvrra ja báikegottiid dain guovlluin gos dat lea sakka áitojuvvon .
Direktoráhta lei sádden gulaskuddamii dan bargojoavkku evttohusa , mii ásahuvvui Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš rámmašiehtadusa vuođul árvvoštallan 	dihtii 	luossabivddu muddenstivrejuvmi čázádagain ja mearas DavviNorggas ja Finnmárkkus .
Sámediggeráđđi háliida ságaškuššat heahtedoaibmabijuid , ja guhkesáiggestrategiijaid eastadan 	dihtii 	daid ollu lihkohisvuođaid Nordlandsbanenis .
Áŋgiruššansuorgi : Geasuheaddji báikegottit Mihttomearri  Geasuheaddji ja eallinnávccalaš sámi báikegottit Oassemihttomearit  Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta  Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide  Eanet bargosajit nuoraide main lea buorre gelbbolašvuohta Strategiijat  Lagat ovttasbargu gielddaiguin  Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta  Ovddidit kulturdeaivvadansajiid  Nissonolbmot ealáhushutkin  Viiddidit dan ortnega ahte oahppaloanat vuoliduvvojit geasuhan 	dihtii 	nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta
Áŋgiruššansuorgi : Ođđahutkan , dutkan ja árvoháhkan Mihttomearri  Eanet ođđahutkamat sámi servodat- ja ealáhuseallima vuođul Oassemihttomearit  Eanedit hutkama , ovdáneami ja ođasmahttima dutkan- ja ovddidandoaimmaid bokte  Eanet buvttašlájat  Eanet dutkandoaimmat ealáhuseallimis sámi guovlluin Strategiijat  Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat  Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis  Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa  Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin  Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámi ealáhusain  Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan 	dihtii 	hutkama sámi guovlluin
Evttohus 16 : Sámediggi berre searvat gáiccaid njoammunsanerenprošektii eastadan 	dihtii 	doaluid heaittiheami Sámediggeráđis lei 20.10.2011 juo čoahkkin Romssas Tine nord:in ja prošeavtta prošeaktajođiheddjiin man ulbmil lea jávkadit dávddaid gáicadoaluin .
Vai sihkkarastojuvvo genaja bioteknologiija dohkálaš lávdu , de lea deaŧalaš viežžat lobi diehtojuohkima vuođul , ovdamearkka 	dihtii 	genamuddejuvvon borramuša merkema bokte .
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte teknologiija ovdána , erret eará váibmo- ja varrasuotnadávddaid ja borasdávddaid dikšuma oktavuođas , de ferte priváhta ealáhuseallin searvvahuvvot dutkamii ja ovddideapmái .
Maŋimus logijagiin leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju nannen 	dihtii 	giela dili ja mii oaidnit lassánan dihtomielalašvuođa ja dáhtu ođđasis ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra .
Nannen 	dihtii 	sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide .
Nannen dihtii sámegiela ja eanedan 	dihtii 	dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide .
Maŋimus logijagiin leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju nannen 	dihtii 	giela dili ja mii oaidnit lassánan dihtomielalašvuođa ja dáhtu ođđasis ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra .
Nannen 	dihtii 	sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide .
Nannen dihtii sámegiela ja eanedan 	dihtii 	dan geavaheami , lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide .
Deattuhuvvui maiddái ahte vejolaš huksema oktavuođas ferte lea lagaš gulahallan huksejeaddji ja boazodoalu gaskkas eastadan 	dihtii 	dárbbašmeahttun váttisvuođaid boazodollui .
Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás , main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Ovddidit kulturdeaivvadansajiid Nissonolbmot ealáhushutkin Viiddidit dan ortnega ahte oahppoloanat vuoliduvvojit geasuhan 	dihtii 	nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta Raporta ” Tiltakssonen for Finnmark og Nord-Troms – utviklingstrekk og gjennomgang av virkemidlene ” ( Finnmárkku ja Davvi-Romssa doaibmabidjoguovlu – ovdáneami dovdomearkkat ja váikkuhangaskaomiid geahčadeapmi ) , almmuhuvvui 11.05.12 .
Mihttomearri Eanet ođđahutkamat sámi servodat- ja ealáhuseallima vuođul Oassemihttomearit Eanedit hutkama , ovdáneami ja ođasmahttima dutkan- ja ovddidandoaimmaid bokte Eanet buvttašlájat Eanet dutkandoaimmat ealáhuseallimis sámi guovlluin Strategiijat Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámi ealáhusain Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan 	dihtii 	hutkama sámi guovlluin Stuorradiggedieđáhus Innovašuvdna Norga ja SIVA birra almmuhuvvui 27.04.12 .
Presideanttas lei sáhkavuorru dan birra , mas deattuhuvvui ahte konferánsa lea deaŧalaš dasa ahte sihkkarastit álgoálbmotvuoigatvuođaid buori čađaheami gustovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja šiehtadusaid vuođul , ja sihkkarastin 	dihtii 	ain positiiva politihkalaš ja rievttálaš ovdáneami áššiin main lea mearkkašupmi máilmmi álgoálbmogiidda .
Sámediggeráđđi lea šiehtadan čoahkkima NRK Sámiin digaštallan 	dihtii 	vejolašvuođaid ásahit sierra sámi TV-kanála .
Sámediggeráđis Vibeke Larsenis lei čoahkkin Oljo- ja energiijadepartemeanttain ( OED ) stáhtačálli Eli Blakstad bokte 31.5.2012 digaštallan 	dihtii 	earret eará dán konsešuvdnaášši .
Mii lea stáhtus dan barggus ahte eastadit bohccuid vuddjomis Nordlandsbanenis , ja maid lea Sámediggeráđđi dahkan eastadan 	dihtii 	ahte dát roasut jotket ?
Das celkkii Sámediggi ahte ferte hukset áiddiid eastadan 	dihtii 	ahte eallit vuddjojuvvojit ruovdemáđiid alde .
Máid lea Sámediggeráđđi bargan iehčanasat ja ovttas sámedikkiiguin Ruoŧa ja Suoma bealde , sihkkarastin 	dihtii 	ahte maiddái boahtte prográmmaáigodagas ásahuvvo sierra sámi prográmmaguovlu ?
NSR bivdá Sámedikki ráhkadit sámi rávesolbmuidplána sihkkarastin 	dihtii 	buori ulbmilolahusa ja ollislaš politihka .
Sámediggi ferte árvvoštallat vuoruhit resurssaid lihttohuksemiidda vuoigatvuođaeaiggádiid ja/dahje/ja sin organisašuvnnaid ektui , čielggadit gii dat ovddidit riektegáibádusaid ja bivdit juridihkalaš , ekonomalaš ja geavatlaš veahki dassážiigo leat geahččaluvvon dat rievttálaš vejolašvuođat mat gávdnojit sihkkarastin 	dihtii 	mearrasámi vuoigatvuođaid .
Sámedikki váldomihttomearri guovloovddideamis lea árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Sámediggeráđđi joatká dál govddit strategiijadigaštallamiin geahččalan 	dihtii 	dustet daid hástalusaid maid rievdaduvvon demográfalaš dilit mielddisbuktet sámi servodagaide .
Šaddá dárbu háhkat bargofámuid eará sajiin dusten 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi hástalusaid .
Vuođđo vuoigatvuođaide gullet ovdamearkka 	dihtii 	vuoigatvuohta sámegillii ja vuoigatvuohta sámegielohppui .
Lassáneapmi ja ovdáneapmi sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	lea doaibmabijut ealáhusovddideamis .
Pyramida bajimus oassi mii čájeha bargosajiid ásaheami ja eará ovddidandoaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	ássama , gullá árbevirolaš sámi guovlluide .
Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš gávdnat nannoset váikkuhangaskaomiid ja čielgaset strategiijaid bisuhan 	dihtii 	árbevirolaš sámi guovlluid ássama .
Sámedikki váldomihttomearri guovloovddideamis lea árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Sámediggeráđđi joatká dál govddit strategiijadigaštallamiin geahččalan 	dihtii 	dustet daid hástalusaid maid rievdaduvvon demográfalaš dilit mielddisbuktet sámi servodagaide .
Šaddá dárbu háhkat bargofámuid eará sajiin dusten 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi hástalusaid .
Vuođđo vuoigatvuođaide gullet ovdamearkka 	dihtii 	vuoigatvuohta sámegillii ja vuoigatvuohta sámegielohppui .
Lassáneapmi ja ovdáneapmi sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	lea doaibmabijut ealáhusovddideamis .
Pyramida bajimus oassi mii čájeha bargosajiid ásaheami ja eará ovddidandoaibmabijuid sihkkarastin 	dihtii 	ássama , gullá árbevirolaš sámi guovlluide .
Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš gávdnat nannoset váikkuhangaskaomiid ja čielgaset strategiijaid bisuhan 	dihtii 	árbevirolaš sámi guovlluid ássama .
Gokčojuvvo ná : Evttohus 2 : Kapihtal 9.4.6.1 Doaibmabidju 1 : Álggahit ja čuovvolit ovttasbarggu ovddidanbirrasiiguin hálddahuslaš bargamušat - 600 000 ru vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat - mariidna resurssat Evttohus 3 : Poasta 01 hálddahuslaš dási golut 200 000 ru vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat - mariidna resurssat Evttohus 4 : 9.3.6.1 Áŋgiruššansuorgi Vuođđoealáhusaid rámmaeavttut dábálaš bušeahtas Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin 	dihtii 	areálaid ja resurssaid : - 200 000 ru hálddahuslaš goluin vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat mariidna resurssat Evttohus 5 :
2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan 	dihtii 	oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda .
2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan 	dihtii 	oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda .
2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan 	dihtii 	oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda .
Eambbosat eanadoalus válljejit álgit mátkeealáhusain ii dušše lasihan 	dihtii 	dálu tietnasa , muhto maiddái ávkkástallat vejolaš geavakeahtes bargonávccaid .
Danne bivdá Sámediggi Stuorradikki bargat dan ala ahte : • vuolit vearuid ja divadiid bokte fuolahit ahte ealáhusat sáhttet birget ruhtavehkiid haga • dahkat álkibun ovttaskasaide álggahit ja doaimmahit iežaset fitnodaga • uhcidit skovvehivvodaga ja álkidit almmolaš hálddašeami , lágaid ja njuolggadusaid • hehttet ahte almmolaš fitnodagat ožžot sierraovdduid mat botnjet gilvvohallama • ohcamat ja oktavuođaváldin almmolašvuhtii galgá vástiduvvot mearriduvvon áigemearis • diktit gielddaid doalahit oasi fitnodatvearus • buoridit infrastruktuvrra ja vuolidit vearuid ja divadiid sihkkarastin 	dihtii 	ovdáneami • áiggiid čađa johtolatlokten álggahuvvo • vearut ja divadat mat čatnasit luondduresurssaide nu guhkás go vejolaš doalahuvvojit báikkálaččat Sámediggi háliida dakkár friija eanageavaheami , mii addá juohke bondii duohta vejolašvuođa válljet buvttadeami daid rámmaid siskkobealde maid márkan , iežasberoštus ja ekonomiija bidjá .
Sámedikki mielas lea deaŧalaš oktilaččat árvvoštallat iešguđet oalgguhusaid movttiidahttin 	dihtii 	investeremiid ja buoridit doalu nu ollu go vejolaš vai gánnáhahttivuohta buorrána .
Sámedikki mielas lea deaŧalaš oktilaččat árvvoštallat iešguđet oalgguhusaid movttiidahttin 	dihtii 	investeremiid ja buoridit doalu nu ollu go vejolaš vai gánnáhahttivuohta buorrána .
Eambbosat eanadoalus válljejit álgit mátkeealáhusain ii dušše lasihan 	dihtii 	dálu tietnasa , muhto maiddái ávkkástallat vejolaš geavakeahtes bargonávccaid .
Stáhta ovddasvástádus dat lea ahte čuovvolit luonddušláddjivuođalága mearrádusaid bearráigeahččan 	dihtii 	ahte dakkár iskkadeapmi čađahuvvo .
Stáhta ovddasvástádus dat lea ahte čuovvolit luonddušláddjivuođalága mearrádusaid bearráigeahččan 	dihtii 	ahte dakkár iskkadeapmi čađahuvvo .
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan 	dihtii 	ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui .
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan 	dihtii 	ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui .
Njulgen 	dihtii 	dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo :
Njulgen 	dihtii 	dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo :
Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka 	dihtii 	sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami .
Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka 	dihtii 	sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami .
( Ovdamearkka 	dihtii 	: davvisámegiella vuosttašgiellan ja dárogiella nubbingiellan .
Ovdamearkka 	dihtii 	lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna .
Ovdamearkka 	dihtii 	ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid .
Dán sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	čađahit nu ahte boazodoalu nuoraide addojuvvo oahpahallibálká dihto áigodahkii vai sii sáhttet eanet aktiivvalaččat searvat boazodoalus , ja dasto oččošedje boazodoallit buhtadusa oahpahusa ovddas .
Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid 	dihtii 	menddo guhká .
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan 	dihtii 	makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái .
Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren 	dihtii 	boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi .
Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan 	dihtii 	boazologu guohtonvuđđui .
Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan 	dihtii 	bajimuš boazologu .
Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun 	dihtii 	bohccuid heajus jagiin .
Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin 	dihtii 	nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus .
Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan 	dihtii 	ceavzilis boazodoalu .
Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan 	dihtii 	sámi beroštumiid .
Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid 	dihtii 	menddo guhká .
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan 	dihtii 	makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái .
Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren 	dihtii 	boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi .
Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan 	dihtii 	boazologu guohtonvuđđui .
Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan 	dihtii 	bajimuš boazologu .
Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun 	dihtii 	bohccuid heajus jagiin .
Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin 	dihtii 	nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus .
Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan 	dihtii 	ceavzilis boazodoalu .
Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan 	dihtii 	sámi beroštumiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna .
Ovdamearkka 	dihtii 	ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna .
Ovdamearkka 	dihtii 	ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid .
Sámi giela ja identitehta 	dihtii 	lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales .
Sámi giela ja identitehta 	dihtii 	lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales .
” Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttegiid , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Dán barggus sávvá Sámediggi oažžut ovttasbarggu eará oasálaččaiguin , vuosttažettin gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin , mas searválagaid sáhttit ovdamearkka 	dihtii 	váikkuhit konsešuvdnaeavttuid hábmema guovddášeiseválddiid ektui .
Gielda- ja guovlodepartemeanta čielggada lasseeavttuid namahuvvon reivves Guolástusdepartementii , ovdamearkka 	dihtii 	ahte konsešuvdnaoažžut leat geatnegahttojuvvon ásahit ja ruhtadit daid vuođđostruktuvra doaibmabijuid , maid doaibma gáibida , ja muđui geatnegahttojuvvojit leat mielde ruhtadit sierranas doaibmabijuid // rusttegiid jogo njuolgga doarjjan dahje sajustemiin suohkana hálddašan fondii .
Ovdamearkka 	dihtii 	guoská dát buvdadoaimmaheapmái giliguovddážis Moskkis , plánejuvvon mánáidgárdedoibmii , guollevuostáiváldimii , sámi akvakultuvraoahpaheapmái , ollislaš brugga // gáddebása huksemii , Moskki skuvlla dihtoriid ja fierpmádaga háhkamii ja ruhtadeapmái , diehtošávahaga huksemii Moskái , geaidnohuksema álggaheapmái ja čađaheapmái Moskkis Jo-Gidádibmii , čáhcefievrrideapmái olggut Moskái .
Buohtastahttima 	dihtii 	sáhttá namuhit ahte Kultur- ja girkodepartemeanta lea lasihan juolludeamo 1,2 proseanttain .
Nannen 	dihtii 	sámi giellateknologiija ovddideami áigu Kultur- ja girkodepartemeanta juolludit
Nnannen 	dihtii 	ekonomiijahálddašeami ovddideami doaimma , dás maiddái oastin- ja dárkkástusdoaimma , ásahuvvo oastin- // dárkkástusvirgi dálá Plána- ja hálddahusossodahkii 600 000 ruvdnosaš jahkásaš rámmain .
Office 2000 lea guokte buolvva boarráset go maŋimus Microsofta veršovdna ja lea dál jo váttis geavahit dálá prográmmaveršovnna ovttas eará fágavuogádagaiguin , ovdamearkka 	dihtii 	leat mis stuorra váttisvuođat dan geavahit ovttas Sámedikki dokumeantagieđahallanvuogádagain , Acos Websak:in Investeren // ođasteapmi čoavddášii eanaš váttisvuođaid , mat mis leat dálá čovdosiin .
Diehtojuohkinkampánnja čađahuvvo eanedan 	dihtii 	čáliheami sámi jienastuslohkui ja seammás boktit eanet beroštumi Sámedikki ja sámediggeválgga birra giđđat ja čakčat 2005 .
Ferte álggahit movttiidahttindoaibmabijuid nannen 	dihtii 	sámegiela , ja erenoamážit oarjelsámegiela ja julevsámegiela ferte sakka nannet .
Musea // museasiidda fágavirggiide fertejit maid gullat konserváhtor NKF-N virggit ( ovdamearkka 	dihtii 	objeaktakonserváhtor ) ja leat dárbbašlaš oassin musea fágabargogottis .
Lávdegoddi hálida vuosttaldit dán negatiivalaš rievdama dainna vugiin ahte čađahit aktiivalaš doaimmaid vai ealáhusdoaibma ain lea guovddáš ávnnaslaš vuođđu seailluhan 	dihtii 	ja nannen dihtii sámi kultuvrra , ealáhusa ja giela .
Lávdegoddi hálida vuosttaldit dán negatiivalaš rievdama dainna vugiin ahte čađahit aktiivalaš doaimmaid vai ealáhusdoaibma ain lea guovddáš ávnnaslaš vuođđu seailluhan dihtii ja nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra , ealáhusa ja giela .
Vaikke Stuorradiggi St. dieđ. nr. 19 , 2004 – 2005 meannudeami oktavuođas ii evttohan ásahit sierra guolleeriid mearrasámi guovlluide , hálidat Sámedikki bealis joatkit bargguin oažžun 	dihtii 	guolástanvuoigatvuođaid ruovttoluotta sámi guovlluide , nu mo Sámediggi mearridii dieđáhusastis čakčamánu 23. b. 2004 .
Áravuomis lea aktiivvalaš eanaeaiggátsearvi , mii lea čađahan ollu virkkosmahtti ja čálgudeaddji doaibmabijuid buoridan 	dihtii 	álbmoga eallindási .
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan 	dihtii 	ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui .
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ásahuvvui áiggistis dan 	dihtii 	ahte njulget daid bonjuvuođaid mat norgalaš lágain ja hálddašeamis leat sámi vuoigatvuođaid ektui .
Njulgen 	dihtii 	dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo :
Njulgen 	dihtii 	dán bonjuvuođa evttoha Sámediggi ahte sámelága § 2-4 rievdaduvvo ja dasa lasihuvvo :
Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka 	dihtii 	sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami .
Ferte váldit vuolggasaji sámi árvvuin go doaibmabijuid sisdoallu hábmejuvvo , ovdamearkka 	dihtii 	sáhtášedje iešguđet lágan sohkabuolvvaid gaskasaš doaibmabijut doaibmat positiivvalaš váikkuhangaskaoapmin mii earret eará nanosmahtášii gárihuhttinváttisvuođaid eastadeami .
( Ovdamearkka 	dihtii 	: davvisámegiella vuosttašgiellan ja dárogiella nubbingiellan .
Ovdamearkka 	dihtii 	lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna .
Ovdamearkka 	dihtii 	ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid .
Dán sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	čađahit nu ahte boazodoalu nuoraide addojuvvo oahpahallibálká dihto áigodahkii vai sii sáhttet eanet aktiivvalaččat searvat boazodoalus , ja dasto oččošedje boazodoallit buhtadusa oahpahusa ovddas .
” Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttegiid , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide – ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Dán barggus sávvá Sámediggi oažžut ovttasbarggu eará oasálaččaiguin , vuosttažettin gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin , mas searválagaid sáhttit ovdamearkka 	dihtii 	váikkuhit konsešuvdnaeavttuid hábmema guovddášeiseválddiid ektui .
Dán proseassas lea dehálaš ahte lea buorre oktavuohta duojáriidda , gávnnahan 	dihtii 	ahte leatgo otnáš organiserema ja juolludusa eavttut riekta ja maid vejolaččat fertešii divvut vai duojárat ieža ožžot juolluduvvan ruđaid buorrin .
Ovdamearkka 	dihtii 	ahte Sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde doarjut guovttegielalašvuođa ovdánahttima dan bokte ahte sáhttá geavahit sámegiel mánáidgárddiid ja « kontantstøtte » ?
Ráđđi lea bivdán čoahkkima Birasgáhttenministariin , guorahallan 	dihtii 	sámi beroštumiid suodjalandoaibmabijuid oktavuođas .
Iige oro gávdnomin áddejupmi ge dasa , dahje beroštupmi Finnmárkku politinjunnožiin , buoridan 	dihtii 	dili .
Eat sáhte ovdamearkka 	dihtii 	vuordit ahte guolásteaddjit dahje geaidnomátkkošteaddjit galget doaibmat politiiján guđet guoibmáseaset .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) .
Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan 	dihtii 	čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái .
Ovdamearkka 	dihtii 	bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui .
Dásseárvoperspektiivva vuođul lea earenoamáš deaŧalaš árvvoštallat leatgo obalaš dásseárvodoaibmabijut doarvái , earenoamážit gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat ovddidit nissonolbmuid vejolašvuođaid jođihit sin iežaset doaimma iešheanális olmmožin .
Dán proseassas lea dehálaš buorre oktavuohta duojáriiguin gávnnahan 	dihtii 	leago organiseren otne ja juogadankriteriijat riekta ja maid vejolaččat ferte njulget vai juogaduvvon ruđat mannet duojáriidda ávkin .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) .
Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan 	dihtii 	čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái .
Ovdamearkka 	dihtii 	bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui .
Sihkkarastin 	dihtii 	dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa .
Čuovvolan ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid .
Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan 	dihtii 	buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas .
Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan 	dihtii 	barggu sámi visttiid gáhttenplánain .
Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan 	dihtii 	njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas .
Čuovvolan 	dihtii 	ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Čuovvolan dihtii ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa 	dihtii 	( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil .
Sihkkarastin 	dihtii 	dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa .
Čuovvolan ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid .
Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan 	dihtii 	buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas .
Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan 	dihtii 	barggu sámi visttiid gáhttenplánain .
Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan 	dihtii 	njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas .
Čuovvolan 	dihtii 	ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Čuovvolan dihtii ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa 	dihtii 	( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil .
Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema 	dihtii 	ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid .
maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan 	dihtii 	gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus .
Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan 	dihtii 	viidodaga sámi servodatdigáštallamis .
Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema 	dihtii 	ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid .
maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan 	dihtii 	gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus .
Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan 	dihtii 	viidodaga sámi servodatdigáštallamis .
Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema 	dihtii 	ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid .
1997:4 ) ii leat ovdamearkka 	dihtii 	lávdegoddi čielggadan dološvuoigatvuođa áddejumiid eana- ja čáhce-vuoigatvuođaid hárrái .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas .
1997:4 ) ii leat ovdamearkka 	dihtii 	lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas .
1997:4 ) ii leat ovdamearkka 	dihtii 	lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas .
Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan 	dihtii 	lullisámi oahpaheaddjioahpu .
Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan 	dihtii 	lullisámi oahpaheaddjioahpu .
Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin 	dihtii 	eallineavttuid boahttevaš buolvvaide .
Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin 	dihtii 	eallineavttuid boahttevaš buolvvaide .
Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	johtalusa .
Sámediggi lea dan 	dihtii 	bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis .
Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	johtalusa .
Sámediggi lea dan 	dihtii 	bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis .
Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid 	dihtii 	menddo guhká .
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan 	dihtii 	makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái .
Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren 	dihtii 	boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi .
Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan 	dihtii 	boazologu guohtonvuđđui .
Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan 	dihtii 	bajimuš boazologu .
Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun 	dihtii 	bohccuid heajus jagiin .
Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin 	dihtii 	nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus .
Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan 	dihtii 	ceavzilis boazodoalu .
Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan 	dihtii 	sámi beroštumiid .
Sámediggi eaktuda maiddái ahte dáid ruđaid máksin manašii nu jođánit amas guoskevaš orohagat dárbbašit gillát duššiid 	dihtii 	menddo guhká .
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat johtui váikkuhusčielggadusa geahčadan 	dihtii 	makkár váikkuhusat leat leamaš ekonomalaš váikkuhangaskaomiin boazodoalu ovdáneapmái .
Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren 	dihtii 	boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi .
Sámediggi lea duhtavaš go doaimmat leat biddjon johtui heivehan 	dihtii 	boazologu guohtonvuđđui .
Lea deatalaš dan viidáset barggus ahte orohagat ožžot vuđolaš dieđuid dan vuođu birra mearridan 	dihtii 	bajimuš boazologu .
Go eanemus boazolohku lea , de lea dárbu sierra doaimmaid ( biepman jna. ) gádjun 	dihtii 	bohccuid heajus jagiin .
Nubbi hástalus lea fuolahit ahte nissonat aktiivvalaččat gessojuvvojit árvoháhkanprográmmii sihkarastin 	dihtii 	nisson bargosajiid ja nissoniid dili boazodoalus .
Sámediggi adná váldohástalussan uhcudit boraspirevahágiid juksan 	dihtii 	ceavzilis boazodoalu .
Sámediggi guorrasa dasa ahte lea deaŧalaš muittuhit plánejeaddjiid ovddasvástádusa geatnegasvuođa hárrái mii sis lea Vuođđolága §110 a vuođul ja eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul gozihan 	dihtii 	sámi beroštumiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna .
Ovdamearkka 	dihtii 	ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lihkahallamat ja reguleremat mat sáhttet čuohcat sámi boazodollui dainna lágiin ahte dat ii šat ceavcce , leat vuostá konvenšuvnna .
Ovdamearkka 	dihtii 	ožžot boazodoallit ruovttoluotta skohtermomssa dušše juohke nuppi jagi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte nissonolbmot dat váldoáššis duddjojit ealáhusa oalgebuktagiid .
Sámi giela ja identitehta 	dihtii 	lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales .
Sámi giela ja identitehta 	dihtii 	lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi mánát ja ollesolbmot ožžot dakkár sáddehatfálaldaga mas livččii vuosteváikkuhus dan massiivvalaš kultuvrralaš ja gielalaš váikkuhussii mii bahkkehuvvo stuorraservodaga ja riikkaidgaskasaš servodaga beales .
Danin ii sáhte ge čuoččuhit , ahte njuolggadusain livčče váikkuhus manosguvlui , vaikko muhtun eavttut rievdaduvvojit ge ovdamearkka 	dihtii 	dietnasiid ektui .
Ovdamearkan sáhttit čujuhit ahte ortnegiid , nugo ovdamearkka 	dihtii 	albmotoadjolága oktavuođas lea dáhpáhuvvan nu , ahte njuolggadusat rievdaduvvojit nu ahte joavkkut mat leat rehkenastán oažžut doarjaga eai oažžoge doarjaga .
Ná lea dahkkon ovdamearkka 	dihtii 	bargguhisvuođaoaju oktavuođas , ahte gáibádus dietnasii jos galgá oažžut oaju lasihuvvui 0.75 albmotoaju vuođđosupmis 1.25 álbmotoaju vuođđosupmái .
Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen 	dihtii 	dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten dihtii dan , ahte ná fas ii geava ?
Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen dihtii dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten 	dihtii 	dan , ahte ná fas ii geava ?
Danin áigu ráđđi váldit oktavuođa Norgga valáštallanservvin iskan 	dihtii 	maid searvi vejolaččat lea dahkan valáštallama ja rasismma ektui , ja makkár plánat sis leat dákkár váttisvuođaid ektui boahtteáiggis .
Áigu go Sámediggeráđđi nie dušše dohkkehit dan , mii čuoččuhuvvo , ahte EEO-njuolggadusat raššudit distriktapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid geavahusa vejolašvuođaid Finnmárkkus ja Davvi-Tromssas , ja maid áigu ráđđi bargat čielggadan 	dihtii 	váikkuhusaid , mat erenoamážit gusket sámi beroštumiide váikkuhangaskaoapmeguovllus ?
Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čuovvolan 	dihtii 	ášši ?
Sámediggi sáhttá ea.ea. gáibidit guolástusoaivadus virggiid Sámediggái gozihan 	dihtii 	dán .
Dán njulgema 	dihtii 	orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda .
Dán njulgema 	dihtii 	orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda .
Danin lea Sámediggi bivdán , ahte Guolástusdepartemeanta fas álggaha iežas juolludasa nannen 	dihtii 	lotnolasealáhusaid ja eará guolástusdoaibmabijuid sámi guovlluin .
Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan 	dihtii 	báikkálašheivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovlluin : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Nordlánddas .
Váikkuhit dasa ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieđuid kursaplána , nugo ovdamearkka 	dihtii 	málesteapmi , buvrehuksen ,
Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan 	dihtii 	dili .
Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan 	dihtii 	dili .
lea go vánis ekonomálaš resurssaid 	dihtii 	ahte ii sáhte vuoruhit nissonpolitihkalaš áššiid ?
In leat registreren dan ge ahte ráđđi livččii geahččalan šiehtadallat ráđđehusain gávdnan 	dihtii 	čovdosa riidui .
Áigu go Sámediggeráđđi dahkat maidege gávdnan 	dihtii 	čovdosa riidui ?
Sámediggeráđđi bargá riikkaidgaskasaš áššiiguin nannen 	dihtii 	áddejumi ja solidaritehta eamiálbmogiid gaskka .
Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma álggahuvvui boazodoalliid ja boazologu geahpedeami 	dihtii 	.
Maid lea Sámediggeráđđi dahkan nuppásteaddjiid legitiima gáibádusaid ovddideapmái , ja lea go makkárge konkrehta áigumuš ovddidit dán ášši viidáseabbot , ovdamearkka 	dihtii 	ahte nuppásteaddjit ieža ožžot nana resurssaid bargat dainna ?
Man lágan strategiija lea Sámediggeráđđi jurddašan geavahit oččodan 	dihtii 	ollašuhttot daid gáibádusaid maid NSR:a jođiheaddji lea ovddidan ?
Bohccobierggu ferte sierraláhkái meannudit duollomáksomeriid ektui , go lea dárbu oastit bierggu doalahan 	dihtii 	bohccobierggu saji márkanis .
Eamiálbmotperspektiivva suodjaleami 	dihtii 	prioriterii Kanada alimusriekti maid lea dehálaš suodjalit reguleremiid oktavuođas :
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Berrešii , buhtadan 	dihtii 	muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide .
Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka 	dihtii 	čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. .
Finnmárkkus lea ovdamearkka 	dihtii 	olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan .
Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka 	dihtii 	čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. .
Finnmárkkus lea ovdamearkka 	dihtii 	olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Berrešii , buhtadan 	dihtii 	muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide .
Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka 	dihtii 	báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet .
Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka 	dihtii 	báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet .
Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Váikkuhit dan ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieðuid kursaplána , nugo ovdamearkka 	dihtii 	málesteapmi ja buvrehuksen
Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan 	dihtii 	báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas .
Váikkuhit dan ahte ráhkadit kursaplána árbevirolaš máhtu birra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	málesteapmi , buvrehuksen ,
Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan 	dihtii 	báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas .
Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka 	dihtii 	400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka dihtii 3000 bohcco .
Mii oaidnit ahte Eanadoallodepartemeantta evttohus dagaha dan ahte smávva doalut main leat ovdamearkka dihtii 400 - 500 bohcco sáhttet gártat njuovvat 50 % ealus , mii ollásit goarida sin ekonomálaččat , dát váttisvuohta ii dovdošii nu garrasit dain doaluin main leat ovdamearkka 	dihtii 	3000 bohcco .
Ovdamearkka 	dihtii 	4. teakstaoasi maŋimuš cealkka sáhttá čuohcit ruovttogežiid :
Man 	dihtii 	erenoamážit lea dárbu reageret , lea dat go Eanandoallodepartemeantta lea vuođđogirjjiiguin sirdán ođđa eanangeavahusnummariid Statskog SF háldui 4,3 mill ruvdnui , daid mat ledje Finnmárkku matrihkkalahtes eatnamat .
Dán 	dihtii 	dieđusge fertejit leat dihto vejolašvuođat norgalaš riekteásahusas heivehaddat álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide guoski njuolggadusaid geavatlaš čađaheami .
Juohkehačča iežas friddjavuohta ferte leat mearridit dáhttugo son searvat daidda doaibmabijuide mat Norggas álggahuvvojit suodjalan 	dihtii 	sámi kultuvrra , ja dáhttugo dáiguin ávkašuvvat .
Deanu Guovddášbellodat áigu dan 	dihtii 	árvalit dákkár juogu : Guđa lahtus galgá leat fierbmelohpi , muhto duon njealljásis galgá leat aivvefal stággolohpi ( iige fierbmelohpi ) .
SVL lea ovdamearkka 	dihtii 	hui unnán čielggadan Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođaid , ja dat ii leat čielgasit váldán vuhtii Álbmotriektejoavkku loahppajurdagiid , ahte sámiin lea Finnmárkkus eaiggáduššan- ja háldovuoigatvuohta stuorra eananosiide álbmotrievtti mielde ( s. 3 ) .
Dattetge lea sivva buktit mearkkašumi dan cealkimii ahte fárremat Finnmárkku sámi guovlluide dávjá dáhpáhuvve almmolaš dáruiduhttinpolitihka 	dihtii 	( s. 19 ) .
historjjá geahnohuhttin 	dihtii 	sámiid vuoiggalaš gáibádusaid vuođu .
Vaikko vel leage nu - dološ sámi geavaheami 	dihtii 	- ahte otne lea sámi riektevuođđu dán guovllus , de Bargiidbellodaga joavku bealistis ii sáhte miehtat ahte lea sivva gáibidit sámiide oppalaš vuoigatvuođa eaiggáduššat ja háldet beali Norggas .
Sámediggeráđđi lea mearkkašan ahte árbevirolaš meahccegeavaheami 	dihtii 	ii leat dárbu ásahit gillefidnoguovllu , muhto joavkku mielas dakkár geavaheapmi ferte leat deháleamos eaktu .
Go dán guovtti čázádagas lea sáhka , de celkojuvvo árvalusas ahte sihkkarastin 	dihtii 	sámiid guolleresurssaid geavaheami dárbbašuvvojit ođđa njuolggadusat Finnmárkku stuorra luossajogaid várás ( s. 28 ) .
Bajábeal namahuvvon sivaid 	dihtii 	mii hilgut Sámediggeráđi árvalusa , ahte fierbmebivdu galgá fas álggahuvvot Álttájogas ( s. 28 ) .
Vaikko Bargiidbellodaga joavku muhtun muddui čuovvola Sámediggeráđi ákkastallama vuoigatvuođaid massimis ( s. 29 ) , de dat dattetge livččii dohkketmeahttun riektedahku , jos Interesseantagottis váldojuvvošii bivdovuoigatvuohta eret vuođđudan 	dihtii 	ođđa hálddašanorgána , mas Interesseantagoddi dušše sáhttá ovddidit árvalusas .
Dáhkidan 	dihtii 	riddo- ja vuotnafatnasiidda bissovaš sálašmeari , de berrejit eiseválddit árvvoštallat sáhttágo ovdalis namahuvvon bivddosregulerejeaddji orgána doaibmat maiddái dan nammii .
Dán vuođus lea nu , ahte boazosámiid vuoigatvuođat boazodoallolága mielde guohtumiidda , johtimii ja johtaleapmái , boazogeahččibarttaid huksemii , áiddiid ja rusttegiid ceggemii , muorraávdnasiid geavaheapmái , bivdui , meahcásteapmái ja guolásteapmái , eai galgga lihkkasit árvalusaid 	dihtii 	.
Ovddasvástideaddji eiseválddit fertejit nu farga go vejolaš bidjat johtui ávkkálaš doaibmabijuid gádjun 	dihtii 	nuortalaš kultuvrra - e.e. dainna lágiin ahte ásahit musea ja kulturguovddáža , giellaoahpahusa ja sullasaš doaibmabijuid .
Seammás mii dáhttut rámidit dain ollugiid , go leat ollu dahkan ovddidan 	dihtii 	sámi kultuvrra , ja máŋgga gielddas ja fylkkagielddas politihkalaš eanetlohku lea čájehan geavadis ahte sis leat positiiva miellaguoddu sámi kultuvrii - beroškeahttá dain vuosteháguin maiguin dakkár doaibmabijut leat deaividan .
Dát jurdda čuovvu Sámeráđi jurdagiid ja heive ja dárbbašuvvo dál fuolahuvvot maiddái dan 	dihtii 	go Arktalaš Universitehtta lea áigeguovdilis áššin .
Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas 	dihtii 	, muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii .
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga 	dihtii 	.
Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas 	dihtii 	, muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii .
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga 	dihtii 	.
Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan sihkkarastin 	dihtii 	riekte- ja birgejumi vuođu sidjiide geat barget guolástusain uhccit fatnasiiguin ja mat duođai leat mielde doalaheamen bieđgguid ássama .
Sihkkarvuođa 	dihtii 	áigu NSR sámediggejoavku čujuhit ahte ruđat oahpahusa várás sámegielas ja sámegillii leat olggobealde Sámedikki bušeahta .
Dán proseassas lea dehálaš ahte lea buorre oktavuohta duojáriidda , gávnnahan 	dihtii 	ahte leatgo otnáš organiserema ja juolludusa eavttut riekta ja maid vejolaččat fertešii divvut vai duojárat ieža ožžot juolluduvvan ruđaid buorrin .
Ovdamearkka 	dihtii 	ahte Sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde doarjut guovttegielalašvuođa ovdánahttima dan bokte ahte sáhttá geavahit sámegiel mánáidgárddiid ja « kontantstøtte » ?
Ráđđi lea bivdán čoahkkima Birasgáhttenministariin , guorahallan 	dihtii 	sámi beroštumiid suodjalandoaibmabijuid oktavuođas .
Iige oro gávdnomin áddejupmi ge dasa , dahje beroštupmi Finnmárkku politinjunnožiin , buoridan 	dihtii 	dili .
Eat sáhte ovdamearkka 	dihtii 	vuordit ahte guolásteaddjit dahje geaidnomátkkošteaddjit galget doaibmat politiiján guđet guoibmáseaset .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) .
Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan 	dihtii 	čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái .
Ovdamearkka 	dihtii 	bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui .
Dásseárvoperspektiivva vuođul lea earenoamáš deaŧalaš árvvoštallat leatgo obalaš dásseárvodoaibmabijut doarvái , earenoamážit gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat ovddidit nissonolbmuid vejolašvuođaid jođihit sin iežaset doaimma iešheanális olmmožin .
Dán proseassas lea dehálaš buorre oktavuohta duojáriiguin gávnnahan 	dihtii 	leago organiseren otne ja juogadankriteriijat riekta ja maid vejolaččat ferte njulget vai juogaduvvon ruđat mannet duojáriidda ávkin .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte ( gč. mearrádusa áššis 43/97/43 Bušeahtta jahkái 1998 - juogadeapmi ) .
Sámediggi diehtá , ahte kulturráđđi áigu vuosttas jahkebealis jagis 1998s bovdet girjelágadusaid ja áigeguovdilis organisašuvnnaid viiddis ovttasbargui gávdnan 	dihtii 	čovdosiid sámi girjjiid oastinortnega buorideapmái .
Ovdamearkka 	dihtii 	bohtosiid Sámedikki barggus Sámi kulturviesuid ollislaš plána ektui .
Sihkkarastin 	dihtii 	dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa .
Čuovvolan ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid .
Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan 	dihtii 	buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas .
Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan 	dihtii 	barggu sámi visttiid gáhttenplánain .
Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan 	dihtii 	njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas .
Čuovvolan 	dihtii 	ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Čuovvolan dihtii ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa 	dihtii 	( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil .
Sihkkarastin 	dihtii 	dohkálaš hálddašeami buori hálddašanvieru ektui lea dárbu , ahte orgánaide addojuvvojit duođalaš vejolašvuođat dasa .
Čuovvolan ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas lea danin dárbbašlaš garrasit bajidit dikki bušeahta ja eará sámi doaibmabijuid .
Sámediggi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain , ahte boazodoallolága ja movttiidahttin doaibmabijuid boazodoallošiehtadusa bokte galgá nannoseabbot sáhttit geavahit ovttas , juksan 	dihtii 	buorebot daid mihttomeriid mat leat boazodoallopolitihka oktavuođas .
Sámi kulturmuitoráđđi válddii guovvamánus 1996 oktavuođa Riika-antikvárain álggahan 	dihtii 	barggu sámi visttiid gáhttenplánain .
Oslo universitehta lea ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin álggahan čielggadusbarggu ráhkadan 	dihtii 	njuolggadusaid dákteriggeávdnasiid geavaheapmái ja hálddašeapmái Anatomalaš Instituhtas .
Čuovvolan 	dihtii 	ja gozihan dihtii daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Čuovvolan dihtii ja gozihan 	dihtii 	daid dárbbuid mat leat sámi servodagas lea dárbu garrasit bajidit dikki bušeahta .
Lassigolut maid dát buktet gielddaide leat : Lassigolut das go luohká ferte dávjjit juohkit giellaoahpahusa 	dihtii 	( dát mearkkaša eanet oahpahusdiimmut luohká juogadeapmái ja joavkkuide ) , hálddahus , geahpeduvvon lohkangeatnegasvuohta ( konverteren ) , materiálat , oahpponeavvut , joatkkaoahppu ja investerengolut stuorát latnjadárbbu geažil .
Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema 	dihtii 	ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid .
maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan 	dihtii 	gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus .
Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan 	dihtii 	viidodaga sámi servodatdigáštallamis .
Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema 	dihtii 	ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid .
maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammadii čielggadan 	dihtii 	gustovaš vuoigatvuođa eatnamiidda ja čázádagaide Finnmárkkus .
Lea deaŧalaš hukset viiddis ja máŋggalágan sámi mediijafálaldaga dáhkidan 	dihtii 	viidodaga sámi servodatdigáštallamis .
Tabealla čájeha bušeahtta ovdáneami 1000 , 1989 kruvnnuin , inflašuvnna justerema 	dihtii 	ja ná čájeha movt bušeahtta duođalaččat lea ovdánan .
Sihkkarastin 	dihtii 	, ahte plánabargu čuovvoluvvo bures , de sáhttá leat dárbu ásahit regiovnnalaš dahje fylkagieldalaš sámelávdegottiid .
1997:4 ) ii leat ovdamearkka 	dihtii 	lávdegoddi čielggadan dološvuoigatvuođa áddejumiid eana- ja čáhce-vuoigatvuođaid hárrái .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas .
1997:4 ) ii leat ovdamearkka 	dihtii 	lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas .
1997:4 ) ii leat ovdamearkka 	dihtii 	lávdegoddi čielggadan sámiid dološvuoigatvuođaid ja riekteáddejumiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dát prinsihppa čadnojuvvon láhkii gieskat mearriduvvon Suoma sámelágas .
Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan 	dihtii 	lullisámi oahpaheaddjioahpu .
Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan 	dihtii 	lullisámi oahpaheaddjioahpu .
Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin 	dihtii 	eallineavttuid boahttevaš buolvvaide .
Dán vejolašvuođa ferte sáhttit geavahit sihkkarastin 	dihtii 	eallineavttuid boahttevaš buolvvaide .
Danin ii sáhte ge čuoččuhit , ahte njuolggadusain livčče váikkuhus manosguvlui , vaikko muhtun eavttut rievdaduvvojit ge ovdamearkka 	dihtii 	dietnasiid ektui .
Ovdamearkan sáhttit čujuhit ahte ortnegiid , nugo ovdamearkka 	dihtii 	albmotoadjolága oktavuođas lea dáhpáhuvvan nu , ahte njuolggadusat rievdaduvvojit nu ahte joavkkut mat leat rehkenastán oažžut doarjaga eai oažžoge doarjaga .
Ná lea dahkkon ovdamearkka 	dihtii 	bargguhisvuođaoaju oktavuođas , ahte gáibádus dietnasii jos galgá oažžut oaju lasihuvvui 0.75 albmotoaju vuođđosupmis 1.25 álbmotoaju vuođđosupmái .
Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen 	dihtii 	dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten dihtii dan , ahte ná fas ii geava ?
Mu gažaldat Sámediggeráđđái lea : Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čorgen dihtii dilálašvuođaid mat leat bohciidan Saččas , ja hehtten 	dihtii 	dan , ahte ná fas ii geava ?
Danin áigu ráđđi váldit oktavuođa Norgga valáštallanservvin iskan 	dihtii 	maid searvi vejolaččat lea dahkan valáštallama ja rasismma ektui , ja makkár plánat sis leat dákkár váttisvuođaid ektui boahtteáiggis .
Áigu go Sámediggeráđđi nie dušše dohkkehit dan , mii čuoččuhuvvo , ahte EEO-njuolggadusat raššudit distriktapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid geavahusa vejolašvuođaid Finnmárkkus ja Davvi-Tromssas , ja maid áigu ráđđi bargat čielggadan 	dihtii 	váikkuhusaid , mat erenoamážit gusket sámi beroštumiide váikkuhangaskaoapmeguovllus ?
Maid áigu Sámediggeráđđi bargat čuovvolan 	dihtii 	ášši ?
Sámediggi sáhttá ea.ea. gáibidit guolástusoaivadus virggiid Sámediggái gozihan 	dihtii 	dán .
Dán njulgema 	dihtii 	orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda .
Dán njulgema 	dihtii 	orru leamen áibbas dárbu stáhta áŋgiruššamiidda .
Danin lea Sámediggi bivdán , ahte Guolástusdepartemeanta fas álggaha iežas juolludasa nannen 	dihtii 	lotnolasealáhusaid ja eará guolástusdoaibmabijuid sámi guovlluin .
Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan 	dihtii 	báikkálašheivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovlluin : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Nordlánddas .
Váikkuhit dasa ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieđuid kursaplána , nugo ovdamearkka 	dihtii 	málesteapmi , buvrehuksen ,
Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan 	dihtii 	dili .
Ja orru nu , ahte bolesiid njunnožiin Finnmárkkus ii leat áddejupmi dasa eaige bargga maidege buoridan 	dihtii 	dili .
Váikkuhit dan ahte hábmejuvvo árbevirolaš dieðuid kursaplána , nugo ovdamearkka 	dihtii 	málesteapmi ja buvrehuksen
Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan 	dihtii 	báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas .
Váikkuhit dan ahte ráhkadit kursaplána árbevirolaš máhtu birra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	málesteapmi , buvrehuksen ,
Ásahit guolástuspolitihkalaš guovllu geahččalan 	dihtii 	báikkálaččat heivehuvvon hálddašanortnegiid golmma sámi riddo- ja vuotnaguovllus : Deanuvuonas Finnmárkkus , Ivguvuonas Tromssas ja Divttasvuonas Norlánddas .
Dát jurdda čuovvu Sámeráđi jurdagiid ja heive ja dárbbašuvvo dál fuolahuvvot maiddái dan 	dihtii 	go Arktalaš Universitehtta lea áigeguovdilis áššin .
Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas 	dihtii 	, muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii .
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga 	dihtii 	.
Sámelága giellanjuolggadusat leat dahkkon sámegiela suodjaleami ja ovddideami 	dihtii 	.
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas 	dihtii 	, muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga dihtii .
Kultuvrra suodjaleapmi ii leat olbmo geatnegasvuohta dušše iežas dihtii , muhto maiddái nášuvnnalaš ja gaskariikkalaš servodaga 	dihtii 	.
Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	johtalusa .
Sámediggi lea dan 	dihtii 	bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis .
Sámedikki oainnu mielde ferte danne bisuhit maiddái vuođđostruktuvrra , nugo ovdamearkka 	dihtii 	johtalusa .
Sámediggi lea dan 	dihtii 	bivdán gieldaministera čielggadit guđe láhkai ja makkár váikkuhangaskaomiiguin Sámediggi sáhtášii dákkár áššiid oažžut iskkaduvvot riektelažžat , ja dáhtton ministera čielggadit Sámedikki rolla ja riektelaš saji stáhtaorgánan dán áššis .
lea go vánis ekonomálaš resurssaid 	dihtii 	ahte ii sáhte vuoruhit nissonpolitihkalaš áššiid ?
In leat registreren dan ge ahte ráđđi livččii geahččalan šiehtadallat ráđđehusain gávdnan 	dihtii 	čovdosa riidui .
Áigu go Sámediggeráđđi dahkat maidege gávdnan 	dihtii 	čovdosa riidui ?
Sámediggeráđđi bargá riikkaidgaskasaš áššiiguin nannen 	dihtii 	áddejumi ja solidaritehta eamiálbmogiid gaskka .
Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma álggahuvvui boazodoalliid ja boazologu geahpedeami 	dihtii 	.
Maid lea Sámediggeráđđi dahkan nuppásteaddjiid legitiima gáibádusaid ovddideapmái , ja lea go makkárge konkrehta áigumuš ovddidit dán ášši viidáseabbot , ovdamearkka 	dihtii 	ahte nuppásteaddjit ieža ožžot nana resurssaid bargat dainna ?
Man lágan strategiija lea Sámediggeráđđi jurddašan geavahit oččodan 	dihtii 	ollašuhttot daid gáibádusaid maid NSR:a jođiheaddji lea ovddidan ?
Bohccobierggu ferte sierraláhkái meannudit duollomáksomeriid ektui , go lea dárbu oastit bierggu doalahan 	dihtii 	bohccobierggu saji márkanis .
Eamiálbmotperspektiivva suodjaleami 	dihtii 	prioriterii Kanada alimusriekti maid lea dehálaš suodjalit reguleremiid oktavuođas :
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Berrešii , buhtadan 	dihtii 	muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide .
Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbaš-meahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka 	dihtii 	čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. .
Finnmárkkus lea ovdamearkka 	dihtii 	olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan .
Danne lea ge positiivvalaš go lávdegoddi lea meannudan ollu beliid ja doaibmabijuid viidát , ovdamearkka 	dihtii 	čázádatreguleremiid ja el-fápmohuksemiid , guollebiebmandoaimma , predatoranáliid , čázádagaid lihkahallamiid ja nuoskkidemiid jna. .
Finnmárkkus lea ovdamearkka 	dihtii 	olles guovlu nuortabealde Kinnarodden eavttuhuvvon našuvnnalaš luossavuotnan .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide — ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Berrešii , buhtadan 	dihtii 	muhtun ráji daid reguleremiid mat leat čađahuvvon mearrabivddus , vai dain áigodagain go eai leat vádjolusluosat vuonain , sáhttá rahpat viiddis lobi mearas bivdit buot árbevirolaš bivdoneavvuiguin vai sáhttá bivdit nu ollu go vejolaš daid biebmoluosaid ovdal go dat gorkŋejit jogaide .
Sámediggi berre fuolahit ahte láhka rievdaduvvo ja váldojuvvo atnui dat seamma vuogádat maid USA geavahišgođii 1986:s : Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka 	dihtii 	báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet .
Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Jos šaddá dárbu heaittihit dahje sirdit rusttega , našuvnnalaš luossavuonaid eavttuhusa geažil , de galgá stáhta addit ollislaš buhtadusa eaiggádiidda , ja ođđa ealáhusdoaimmaid ferte fievrridit báikegottiide - ovdamearkka 	dihtii 	nuppástuhttinruđaid hámis .
Ođđa biebmonáliid nugo ovdamearkka 	dihtii 	báldá , stáinnára , dorskki ja gáranasbáhti áŋgiruššamiin ferte prioriteret daid guovlluid maidda dát reguleremat čuhcet .
Konsešuvdnaeaktuduvvon doaibmabijuid oktavuođas nugo el-fápmohuksemiin , galgá jeavddalaččat automáhtalaččat čađahit evalueremiid ovdamearkka 	dihtii 	rabas gulaskuddamiid bokte nu ahte dárbbašmeahttun eahpeoiddolaš váikkuhusaid sáhttá dustet ja njulget .
Sámediggi lea máŋggaid jagiid bargan sihkkarastin 	dihtii 	riekte- ja birgejumi vuođu sidjiide geat barget guolástusain uhccit fatnasiiguin ja mat duođai leat mielde doalaheamen bieđgguid ássama .
Sihkkarvuođa 	dihtii 	áigu NSR sámediggejoavku čujuhit ahte ruđat oahpahusa várás sámegielas ja sámegillii leat olggobealde Sámedikki bušeahta .


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 5 887
							
Ovddit123456Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Sámedikki doarjjastivra čujuha maid Sámelága § 3-7 Vuoigatvuohta oahpahusvirgelohpái , mii čuodjá ná : ” Sii guđet barget báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegiela máhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Sámediggi čujuha maid Sámelága § 3-7 Vuoigatvuohta oahpahusvirgelohpái , mii čuodjá ná : ” Sii guđet barget báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegiela máhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Eai leat boahtán ođđa dieđut ohccis maid eat dovdan go ášši meannuduvvui ovddit háve ja man 	dihtii 	sáhttá rievdadit ovdalaš mearrádusa áššis DS 256/04/256 .
Sámedikki doarjjastivrras ferte leat doarvái fágalaš vuođđu árvvoštallan 	dihtii 	ohcamiid .
Ii dan 	dihtii 	leat automatihkka ahte addojuvvo ruhtadoarjja ásahit fitnodaga Sámi ovddidanfoanddas sidjiide geat juvssahallet dasa .
V Doarjjastivra ii atte dábálaččat doarjaga opmodagaid oastimii , muhto dán oktavuođas lea dat dehálaš doalahan 	dihtii 	buori bálvalusfálaldaga Goavkejogas .
Ohcan ja ožžon biehttalusa eará sivaid 	dihtii 	Oktiibuot ohcamušat Man stuora oassi lea ožžon doaibmadoarjaga Man stuora oassi ožžon 40 % ovddit jagi dietnasa ektui
Okta váttis váldočuolbma Sámediggái , mii lea doarjjaeiseváldi , lea máhttit veardádallat man ollu sis lea dáhttu vuoruhit ollislaš doarjjarámmas joksan 	dihtii 	dán váikkuhusa ?
Olahan 	dihtii 	vuovdingáibádusa , dahje danin vai olahivččii oažžut nu ollu doarjaga go lea vejolaš oažžut , de sáhttet muhtun duojárat giktašuvvat čállit iežas duodjedienasin maiddái dakkár duodjegálvvuid dietnasa maid eai leat ieža ráhkadan .
Sáhttá ovdamearkkadihte leat vuogasvuohta jearahallat muhtun moadde duojára geat leat ožžon doarjaga ja geat eai leat ožžon , gullan 	dihtii 	sin oainnuid ja vejolaš moaitagiid áššemeannudeapmái .
Dat eavttut maid leat šiehtadallan fievrreduvvojit Sámedikki bušehttii ja dohkkehuvvojit dievasčoahkkimis , sihkkarastin 	dihtii 	ahte juolludeamit leat bušeahttarámmaid siskkobealde .
Oanehaččat Sámedikki dihtorsystema birra go guoská dieđuid vurkkodeapmái ja beassanbearráigeahččamii Ráddjen 	dihtii 	barggu , de eat leat mii ráhkadan makkárge dárkilis čilgehusa das makkár Sámedikki iežas dihtorsystema lea .
Fievrrideapmi kulturvuđot ávkkástallama oktavuođas mearriduvvo lága bokte sihkkarastin 	dihtii 	ahte álbmot beassá eallit nu mo sii leat eallán máŋggaid buolvvaid .
Lea buorre go sámi álbmot cegge eanet fitnodagaid ođđaáiggi ealáhusain nu go ovdamearkka 	dihtii 	mátkeealáhusas .
Doaimmaid main sáhttá leat váikkuhu guolásteapmái mearrasámi vuonain ja rittuin , ovdamearkka 	dihtii 	biebmamat , ja dakkár bistevaš rusttegiid huksen ja doaimmaheapmi go mearrafápmorusttegiid , ođđasislástenterminálaid ja oljju ja gássa gáddáibuktinresttegiid , ferte plánet ja doaimmahit dakkár vugiin ahte doaibma ii áitte báikkálaš guollenáliid dahje biologalaš šláddjivuođa .
Dattetge ii leat jierpmálaš ráddjet geográfalaš doaibmaguovllu Sámi vuoigatvuođalávdegotti vejolaš evttohusaide nannen 	dihtii 	riddo- ja vuotnabivddu mearrasámi guovlluin , nu ahte ii ge Finnmárku gula dasa .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat dehálaš nálit várrejuvvon áhpefatnasiidda .
Lea dehálaš ahte beroštupmi mariidna resurssaide sihkkarastojuvvo ja deattuhuvvo oassin sápmelaččaid materiálalaš kulturvuođus , sihkkarastojuvvo ahte sápmelaččat besset oassálastit ja mielde mearridit resurssahálddašeamis ja maid sihkkarastá ja nanne sámi materiálalaš kulturvuođu ovdamearkka 	dihtii 	jus máhcaha historjjálaš vuoigatvuođaid .
Ulbmil sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	lea árbevirolaš sámi ealáhusaid seailluheapmi , viidáset ovddideapmi ja ođasmahttin .
Sámediggi oaivvilda ahte jahkásaš mearrádusat ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu ja eanadoalu rámmaeavttuid birra ii leat bálkášiehtadallan , muhto daid vejolašvuođaid mearrideapmi mat sáhttet addit sisaboađuid .
Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen 	dihtii 	eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin .
Danne bivdá Sámediggi Stuorradikki bargat dan ala ahte : • vuolit vearuid ja divadiid bokte fuolahit ahte ealáhusat sáhttet birget ruhtavehkiid haga • dahkat álkibun ovttaskasaide álggahit ja doaimmahit iežaset fitnodaga • uhcidit skovvehivvodaga ja álkidit almmolaš hálddašeami , lágaid ja njuolggadusaid • hehttet ahte almmolaš fitnodagat ožžot sierraovdduid mat botnjet gilvvohallama • ohcamat ja oktavuođaváldin almmolašvuhtii galgá vástiduvvot mearriduvvon áigemearis • diktit gielddaid doalahit oasi fitnodatvearus • buoridit infrastruktuvrra ja vuolidit vearuid ja divadiid sihkkarastin 	dihtii 	ovdáneami • áiggiid čađa johtolatlokten álggahuvvo • vearut ja divadat mat čatnasit luondduresurssaide nu guhkás go vejolaš doalahuvvojit báikkálaččat
Erenoamáš diliin , ovdamearkka 	dihtii 	jus šiehtadallamat boatkanit , sáhttá Sámediggeráđđi ovddidit ášši miessemánu dievasčoahkkimii .
Erenoamáš diliin , ovdamearkka 	dihtii 	jus šiehtadallamat boatkanit , sáhttá Sámediggeráđđi ovddidit ášši miessemánu dievasčoahkkimii .
Ovdamearkka 	dihtii 	ferte vuovdit dujiid 100 000 ru ovddas jus galgá buhttet beallelašdoarjaga massima .
Gielda- ja guovlodepartemeanta čielggada lasseeavttuid namahuvvon reivves Guolástusdepartementii , ovdamearkka 	dihtii 	ahte konsešuvdnaoažžut leat geatnegahttojuvvon ásahit ja ruhtadit daid vuođđostruktuvra doaibmabijuid , maid doaibma gáibida , ja muđui geatnegahttojuvvojit leat mielde ruhtadit sierranas doaibmabijuid // rusttegiid jogo njuolgga doarjjan dahje sajustemiin suohkana hálddašan fondii .
Ovdamearkka 	dihtii 	guoská dát buvdadoaimmaheapmái giliguovddážis Moskkis , plánejuvvon mánáidgárdedoibmii , guollevuostáiváldimii , sámi akvakultuvraoahpaheapmái , ollislaš brugga // gáddebása huksemii , Moskki skuvlla dihtoriid ja fierpmádaga háhkamii ja ruhtadeapmái , diehtošávahaga huksemii Moskái , geaidnohuksema álggaheapmái ja čađaheapmái Moskkis Jo-Gidádibmii , čáhcefievrrideapmái olggut Moskái .
Sámediggi gáibida 2005 ja 2006 juolludanreivviin ahte suohkanat // fylkkasuohkanat galget ráhkadit giellaplánaid main čielgasit boahtá ovdan maid suohkan // fylkkasuohkan áigu bargat nannen 	dihtii 	sámegiela boahttevuođas .
Eai leat čađahuvvon meroštallamat mat duođaštivčče ahte sámegiella lea nanusnuvvan dáid doaimmaid 	dihtii 	.
Sámediggi berrešii baicca iskkadit geavaheaddji gielddain gávnnahan 	dihtii 	čuovvu go gielda iežas geatnegasvuođaid .
Sámedikki 2003 juolludanreivviin daddjo ahte galgá ásahuvvot ođđa giellafágalaš virgi Sámedikki giellaossodahkii nannen 	dihtii 	Sámedikki ja suohkaniid oktavuođa giellafágalaš ássiin .
Makkár stivren ja bearráigeahččan bargodábit lea ásahuvvon ( buorrevuođa sihkkarastin ) sihkkarastin 	dihtii 	ahte doarjagat geavahuvvojit eavttuid mielde ?
o Man láhkái orrot Sámedikki mielas suohkanat // fylkkasuohkanat ásahan stivren- ja bearráigeahččandábit ( buorrevuođasihkkarastima ) sihkkarastin 	dihtii 	ahte doarjagiid geavaheapmi lea eavttuid mielde ?
Sámediggeráđđi oaidná ahte muhtun guovlluid erenoamáš diliid geažil sáhttá leat lunddolaš válljet eará organisašuvdnamálliid go vuođđudusa , ovdamearkka 	dihtii 	oasussearvvi .
Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat Álttá siidii juolludit njuolggadoarjaga poasttas 2002 sámi kulturviesut doarjun 	dihtii 	kulturviessodoaimma .
Mis leat ollu dakkár ásahusat ovdamearkka 	dihtii 	ealáhusain , kultuvrras , dásseárvvus ja riikkaidgaskasaččat .
Sámedikkis lea buorre árbevierrun čađahit proseassaid viiddes oassálastimiin ovddidan 	dihtii 	sámi demokratiija .
Lávdegotti unnitlohku oaivvilda maiddái ahte Sámedikki parlamentarismma ovddideamis sáhttet leat váikkuhusat oktavuhtii guovddáš eiseválddiiguin , ovdamearkka 	dihtii 	Sámedikki ja Ráđđehusa gaskasaš konsultašuvdnašiehtadusa čađaheami ektui .
Poasta 01 hálddahuslaš dási golut 200 000 ru vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat - mariidna resurssat Evttohus 4 : 9.3.6.1 Áŋgiruššansuorgi Vuođđoealáhusaid rámmaeavttut dábálaš bušeahtas Doaibmabidju 1 : Bargat strategalaččat sihkkarastin 	dihtii 	areálaid ja resurssaid : - 200 000 ru hálddahuslaš goluin vuoruhuvvo ođđasis áŋgiruššansuorgái Kap 9.8 Borjadat : Sámi vuoigatvuođat mariidna resurssat Evttohus 5 : Sihkkut : Ođđa ortnega ealáhuskapihttalis , Áŋgiruššansuorgi geasuheaddji báikegottit , doaibmabidju 1 … .
Ovdamearkka 	dihtii 	dát lea deaŧalaš festiválalágideaddjiide .
Sámediggeráđi vuoruhan doaibmabijut : Sihkkarastit sámi oassálastima luondduresurssaid álmmolašrievttálaš hálddašeapmái Čuovvolit ođđa luonddušláddjiivuođalága buot surggiin mat gusket sámi beroštusaide Konsultašuvdnašiehtadusa čuovvoleapmi Ráhkadit areálapolitihkalaš plánanjuolggadusaid sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra , ealáhusdoaimma ja servodateallima vuođu almmolaš areálaplánemis Sámedikki hálddašanguovllu gielddain .
Heajut sosiála ceavilvuohta mielddisbuktá ovdamearkka 	dihtii 	dakkár servodagaid mat vuođđuduvvojit vuođđoávdnasiid viežžamii ja main lea ovttabeallásaš ealáhusstruktuvra .
Searvat árjjalaččat gieldda plánaproseassaide sihkkarastin 	dihtii 	sámi beroštusaid go areálaid ja resurssaid geavaheapmi ja suodjaleapmi plánejuvvo almmolaččat .
Nannet ja árjjalaččat geavahit iežas váikkuhangaskaoapmepolitihka sihkkarastin 	dihtii 	dássidis ássanovdáneami sámi guovlluin .
Sámediggeráđi vuoruhan doaibmabijut : Geavahit daid stivrenvejolašvuođaid mat leat plána- ja huksenlágas , ahte árjjalaččat sihkkarastit dakkár ássanmálle mii lea vuođđuduvvon báikkálaš árvvuide , ovdamearkka 	dihtii 	nana bearašgaskavuođaide ja lagaš čatnaseapmái ássanbáikki ja luonddu gaskkas .
Olbmot main ii leat gullevašvuohta eanadahkii , ohcalit dáidda guovlluide arvvosmahttima 	dihtii 	.
Guokte teknihkalaš kantuvrra áššemeannudeaddji Guovdageainnu suohkanis mátkkošteamen duoddaris mihtidan 	dihtii 	ođđa bartahuksensajiid .
Muhtun guovlluin lea boazodoallu ferten áidut meahcis hehtten 	dihtii 	mohtorjohtolaga , mii fas sáhttá heajudit birrasa .
Vuoigatvuođat leat maid čadnon ollu eará surggiide nu go ovdamearkka 	dihtii 	gillii , kultuvrii , ohppui , dearvvašvuhtii ja kulturmuittuide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka 	dihtii 	mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide .
Dakkár vuoigatvuođat leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin , bivdofatnasiid vuovdin oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka 	dihtii 	bieggomillopárkkaide .
Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama vuođul , de sáhttá boazodoallu massit eanet go jus eai dagašii dakkár šiehtadusa , ovdamearkka 	dihtii 	jus áitet bággolonistemiin .
Konferánssa oaivefáddán lei movt sáhttá ovttasbargat heivehan 	dihtii 	dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid davviriikkaid rájiid rastá .
Dan 	dihtii 	lea deaŧalaš dan áimmahuššat iešguđet dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuin
Sáhttá leat heivvolaš ráhkadat stáhtalaš njuolggadusaid sihkkarastin 	dihtii 	sámi kultuvrra vuđđosa .
Divvun II prošeavtta stivrenjoavku lea maid mearridan almmuhit almmolaš gilvvohallama skáhppon 	dihtii 	sámegiela hállansyntesa , vuosttažettiin davvisámegillii , muhto vejolašvuođain beassat geavahit maiddá 2 eará gillii .
Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin nannen 	dihtii 	ealáhusovddideami rámmaid sámi guovlluin .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat álbmotčoahkkimat oassin Riddoguolástuslávdegotti evttohusa čuovvoleamis .
Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta leat šiehtadan ovttasbarggu ráhkkanan 	dihtii 	konsultašuvnnaide .
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma prográmmačilgehus ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat heivehan 	dihtii 	ealáhuseallima ovddideapmái , ja Stuorradikki ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide .
Sámediggi čađaha dan lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás oččodan 	dihtii 	dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii deaivá nu bures go vejolaš .
Sámediggi lea ovttas Mearrasámi Diehtoguovddážiin Billávuonas álggahan golmmajagáš prošeavtta , Njuorju báikkálaš kultuvrras ja vuotnaovddideamis , lasihan 	dihtii 	njuorjobivddu Porsáŋggu- , Láges- ja Deanuvuonas .
Árjjalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheami bokte nannet sámi árbedieđuid ja sámi kulturmuittuid fuolaheami ja suodjaleami vuđđosa Bisuhit ja viidáseappot ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará oassálastiiguin , nannen 	dihtii 	sámi kultur- ja birasgáhttema rámmaeavttuid Ovttasbargošiehtadusaid bokte fylkkagielddaiguin nannet sámi kulturmuitosuodjalusa Fuolahit sámi beroštusaid lagaš gulahallama ja ovttasbarggu bokte gielddaiguin kulturmuitolága , plána- ja huksenlága ja eará guoskevaš mearrádusaid vuođul Gulahallama bokte allaskuvllaiguin , dutkanásahusaiguin ja universatehtaiguin bargat dan ala ahte buoridit sámi kulturmuitosuodjalusa ja árbedieđuid dutkama Sierra biras- ja dálkkádatdieđáhusain čalmmustuhttit sámi árbevirolaš geavaheami hástalusaid
Sámediggi lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin háhkan 	dihtii 	evttohusaid ja oaiviliid , ja vai lea beassan oahpásmahttit Sámedikki politihkkii .
Njuolggadoarjagat 110 914 000 Ohcanvuđot doarjja 70 355 783 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahppaneavvoráhkadeami 000 6 000 Šiehtadusat 14 415 783 Árvohákanprográmma 5 956 000 Eará váikkuhangaskaoamit 13 548 195 Sámeálbmotfoandda 12 664 250 Eará doaibmabijut 3 425 805
Ohcanvuđot doarjja 27 992 845 Doaibmabijut nannen 	dihtii 	oahppaneavvoráhkadeami 6 000 000
Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka 	dihtii 	áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan .
Fitnodagain ja organisašuvnnain lea alla sámegiela gelbbolašvuohta , ovdamearkka 	dihtii 	leat 95 % vástidan ahte badjel bealli dahje buot hálddahusbargit máhttet sámegiela .
Ovdamearkka 	dihtii 	livččiimet sáhttán oažžut ollu dárkkilut dieđuid jos livččiimet fitnan olbmuid luhtte hálešteamen singuin , dahje jos livččiimet johtán ásahusaid mielde geahččan mo dilit duođaid leat .
Materiálaid sáhttá geavahit ovda mearkka 	dihtii 	jos áigu analyseret iešguđetlágan áššiid dárkkilabbot .
Dát guoská ovdamearkka 	dihtii 	Ráuroviikii , gos navdit ahte leat uhcit sámegielagat , ja Loabágii , gos navdit ahte lea eambbo sámegielagat go dat mii lea boahtán ovdan telefonjearahallamis .
Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka 	dihtii 	áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan .
Gávdnojit go ovdamearkka 	dihtii 	sápmelaččaide dehálaš lágat sámegillii , dieđihit go ásahusat almmuhusaid sámegillii ja leat go ásahusaid skovit jorgaluvvon sámegillii ?
Vástádusat livčče várra earáláganat jos livččiimet jearran ovdamearkka 	dihtii 	ásahusaid geavaheaddjiin .
Veardádallama 	dihtii 	leat maiddái dát ásahusat leamaš mielde :
Sihke guovddáš- ja vuolleásahusat ( dahje ossodagat ) leat leamaš mielde , dan 	dihtii 	go mii leat jurddašan ahte ná fidnet buoret gova giellageavaheamis .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáddiimet jearahallanskovi njuolgga guovllulaš dearvvašásahusaide Finnmárkkus ja Romssas , eatge bivdán fylkkagielddaid guovddášásahusa vástidit sin bealis .
Sámelága giellanjuolggadusat eai leat áibba čielgas , nu ahte lea vejolaš ahte muhtun ásahusat liikká eai gula Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái ja dan 	dihtii 	eai livčče galgan leat guorahallamis mielde .
Veardádallama ja čilgehusaid 	dihtii 	geavahit muhtun váldoduogášvariabeliid , go čájehit guorahallama bohtosiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte olbmos lea vuoigatvuohta oažžut sihke njálmmálaš ja čálalaš vástádusa sámegillii , jos váldá sámegillii oktavuođa nu gohčoduvvon “ báikkálaš orgánii ” .
Nu ollu go 15 % leat vástidan “ ii gula ” , vaikke buot ásahusat leat válljejuvvon dan 	dihtii 	go mii leat navdán daid gullat giellanjuolggadusaid vuollái .
Dieđáhussan namahuvvo ovdamearkka 	dihtii 	almmuhusat ja plakáhtat ( gč. Ot.prp. nr. 60 , 1989-90 ) .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat 74 % ásahusain vástidan ahte álo meannudit áššiid stivrii , ráđđái ja lávdegoddái dárogillii jorgalkeahttá sámegillii .
Sámegiela hálddašanguovllus lea ovdamearkka 	dihtii 	juohkehaččas vuoigatvuohta sámástit diggečoahkkimiin ( § 3-4 ) , oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain ( § 3-5 ) , ja sámegillii oažžut ovttasgaslaš girkobálvalusaid ( §3-6 ) .
Dán erenoamáš ovddasvástádusa 	dihtii 	mii bivddiimet guoskevaš ásahusaid vástidit muhtun lassejearaldagaide .
71 % girkolaš ásahusain leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan 	dihtii 	go ásahus lea čádnojuvvon fásta dulkonortnegii dahje das lea fásta dulka .
Masá okta njealját oassi dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat vástidan ahte sáhttet fállat bálvalusaid sámegillii dan 	dihtii 	go bargit máhttet sámegiela .
Lea liikká fuopmášahtti man unnán ásahusat leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan 	dihtii 	go bargit máhttet sámegiela .
Ovdamearkka 	dihtii 	boahtá ovdan man stuorra oasis bargiin lea sámegiella eatnigiellan ja man stuorra oassi áddejit , hállet ja čállet sámegiela .
Muhtun ásahusain ii leat dahje masá ii leat sámegiel gelbbolašvuohta oppanassiige , ovdamearkka 	dihtii 	Finnmárkku fylkamánnis ja Romssa fylkamánnis .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat jearran njálmmálaš ja čálalaš vástádusaid birra , dieđihangiela birra ja hálddahusbargiid ja stivralahtuid sámegiela gelbbolašvuođa birra .
Jos ovdamearkka 	dihtii 	vihtta eará fitnodaga dahje organisašuvnna livčče vástidan , de bohtosat sáhtášedje leat ollu earáláganat .
Doaimmat sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	leat :
Bearráigeahččanorgánas sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	leat vejolašvuohta addit beaivesáhku ásahusaide mat eai čuovo lága .
Ásahusat dárbbašit oažžut diehtit man láhkai gullet Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái , ovdamearkka 	dihtii 	gullet go guovllulaš orgánan vai báikkálaš orgánan , ja man láhkai giellanjuolggadusat geatnegahttet sin .
Livččii dehálaš ahte sámegiela hálddašanguovllu ássit ságastišgohtet giellanjuolggadusaid birra , ovdamearkka 	dihtii 	manin ásahusat galggašedje geavahit guokte giela , lea go dárogielas ja sámegielas seamma árvu ja manin nu ?
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttá ásahusas leat njuolggá oktavuohta muhtun dulkii telefovnna bokte , jos bargit eai máhte vástidit telefovdnii sámegillii .
Ásahus sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	almmuhit ahte ásahusas lea gelbbolašvuohta bálvalit olbmuid sámegillii ja aktiivvalaččat ávžžuhit sámegielagiid geavahit sámegiela .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat geatnegáhtton geavahit sámegiela .
Máttasámegiela sihkkarastima 	dihtii 	sáhttá maiddái gáibidit eará gielddaid fárrui .
Ovdamearkka 	dihtii 	galggašedje sámi ásahusat geavahit sámegiela eanet čoahkkimiin , ja maiddái geavahit sámegiela eambbo álgogiellan go jorgaluvvon giellan .
Ovdamearkka 	dihtii 	dadjet 16 % sámegielagiin hálddašanguovllus ahte mánát eai obanassiige máhte sámegiela , dan botta go 60 % sámegielagiin eará davvisámi gielddain dadjet ahte mánát eai máhte sámegiela .
Eat leat iskan mo eará sámegielat geavahuvvojit Norggas , nugo ovdamearkka 	dihtii 	nuortalašsámegiella , muhto jáhkkit ahte uhcit sámegielain lea vearrát dilli go maid dán iskkadeamis leat buktán ovdán .
Stuorra oassi gielddalaš ásahusain ja muđuid ásahusain sámegiela hálddašanguovllus orrut rihkkumin giellanjuolggadusaid , ovdamearkka 	dihtii 	go galget vástidit njálmmálaš ja čálalaš gážaldagaide mat leat sámegillii .
Mii leat jearahallan suohkanbargiid njealji suohkanis ( Guovdageainnus , Gáŋgaviikkas , Gáivuonas ja Snåasas ) oažžun 	dihtii 	dárkilit dieđuid das makkár diehtu ealáhusossodagas // eanadoalloossodagas lea foandda birra ja makkár ávki foanddas leamaš suohkanis .
Dieđut mat čájehit ahte muhtun vejolaš ruhtadeaddjit hárve leat mielde oasseruhtadeaddjin , berrejit váikkuhit dasa ahte viššaleappot bargat oččodit daiguin oktavuođa , gávnnahin 	dihtii 	mii dasa lea sivvan ja vejolaččat álggahit dan ektui doaimmaid .
Dan sadjái mearriduvvui ahte galgá geavahuvvot eanet áigi jearahallat muhtun suohkaniid , oažžun 	dihtii 	ovdan eanet dieđuid SOF doaibmaguovllu geográfalaš variašuvnnaid birra .
Lea dárbu čielggadit man lágan ohcanvuogit berrejit leat vuođđun beassan 	dihtii 	mielde doaibmaguvlui .
Juohke ealáhussii galget merkejuvvon ruđat ja daid vuoruhemiid galgá miha dárkileappot bearráigeahččat go dál , easttadan 	dihtii 	ahte muhtun suorgái juolluduvvo beare ollu dahje beare unnán doarjja .
Ovdáneami dokumenterema 	dihtii 	lea dehálaš ahte gávdnojit buorit registrerendábit .
Konsuleanttat leat geahččan ohcamušaid maid Sámediggi lea sirren fitnodat kategoriija vuollái , ja leat geahččat juohke eaŋkil ohcamuša iskan 	dihtii 	oktavuođaolbmo ( gii ohcamuša lea vuolláičállán ) sohkabeali .
Loahpas lea vel miellagiddevaš sirret ohcciid ruovttusuohkaniid mielde , gávnnahan 	dihtii 	makkár suohkaniin bohtet eanemus ohcamušat ja gos bohtet unnimus ohcamušat fondii .
Bealli sis dadje ahte váldosivva dasa go sii váldet foanddain oktavuođa , lei guláskuddan 	dihtii 	ahte lea go sin prošeakta dakkár mii gullá daid doaimmaide maid foanda doarju .
Dat ahte ná ollu lea geavahuvvon huksegiid oastimiidda , ( ovdal geavahuvvojedje eanas eanadoallodoarjagat mašiinnaide ja biergasiidda ) lea lamaš áibbas dárbbašlaš ođasmahttin 	dihtii 	doalu mii lea oalát nohkan , boarásnuvvan ja lea unnán gánnaháhtti .
Mii leat jearahallan njeallje suohkana oažžun 	dihtii 	čiekŋalit dieđuid dan birra maid ealáhuskántuvrrat // eanadoallokántuvrrat dihtet foandda birra , ja dan birra makkár ávki foanddas leamaš suohkanii .
Deháleamos lea liikká ahte doaimma sáhttá álggahit , ja hui dávjá lea diekkár oktavuođain sáhka lassiealáhusain , maid olbmot álggahit nannen 	dihtii 	birgenlági , ja maid áinnas barget ovttas eará doaimmaiguin , nugo ovdamearkkadihte eanadoaluin .
Leat ásahuvvon ovttasbargošiehtadusat Innovasjon Norgiin ja eará oassálastiiguin Finnmárkkus , bargan 	dihtii 	juoidá mátkkoštanealáhusa nannemiin Sis-Finnmárkkus .
Ja go dien gažaldaga galgat árvvoštallat , de fertet geahččat movt foanda lea bargan joksan 	dihtii 	ulbmiliiddis , dat mearkkaša makkár doaimmaid lea válljen čađahit olahan dihtii mihttomearis .
Ja go dien gažaldaga galgat árvvoštallat , de fertet geahččat movt foanda lea bargan joksan dihtii ulbmiliiddis , dat mearkkaša makkár doaimmaid lea válljen čađahit olahan 	dihtii 	mihttomearis .
- Sámi valáštallamis leat hui erenoámaš dárbbut ja dál , ovdamearkka 	dihtii 	, eai oaččo heargegilvvohallamat ja njoarosteapmi dan doarjaga maid dat dárbbašit .
- Crew Gold searvvis leat muhtun muddui norgalaš eaiggádat , ja danne mii háliidit deaivvadit iežamet Filippiina kollegaiguin oaidnin 	dihtii 	man muddui Sámediggi sáhttá váikkuhit ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođat fuolahuvvojit dán áššis .
- Lean ilus go Sámedikkis ja Ráđđehusas lea ovttamielalašvuohta offensiiva ja riikkaidgaskasaš áŋgiruššamis nannen 	dihtii 	eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja eallineavttuid .
Sámediggi lea čađahan ollu doaibmabijuid nannen 	dihtii 	Guovdageainnu servodaga .
Dán sáhttá sihkkarastit ovdamearkka 	dihtii 	dakko bokte ahte dat golbma beali , Sámediggi , háldenguovlu ja stáhta , šiehtadallet , loahpaha Jonassen .
Čuovvoleapmi ja dárkkisteapmi Sihkkarastin 	dihtii 	rivttes áššemeannudeami doarjjajuolludeami ja - máksima oktavuođas galgá Sámediggi ásahit vuogádagaid , dagaldumiid ja doaibmabijuid mat earret eará galget eastadit , oainnihit ja njulget boasttuvuođaid ja váilevašvuođaid , gč. Stáhta ekonomiijastivrema mearrádusaid čuoggá 2.4 siskkáldas bearráigeahču birra .
Árvvoštallan Sámediggi galgá fuolahit jeavddalaš árvvoštallamiid oaidnin 	dihtii 	leat go doarjjaortnegat bevttolaččat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon ulbmiliid ektui.13 .
Geavahuvvojit go dat ovdamearkka 	dihtii 	dušše lustavuodjimii ?
Sámedikkis lea stuorra ovddasvástádus veahkehit sin geat rahčet birgema 	dihtii 	ja mii áigut buot dásiin , maiddái ON:a olis , bargat dan ala ahte boahtteáigi čuvggoda midjiide buohkaide .
Danne lea NČE váldán oktavuođa Sámedikkiin sihkkarastin 	dihtii 	ahte konsultašuvnnat čađahuvvojit vuohkkasit .
Seammás lea maid dál nu ahte mis leat dakkár eallindássi ja ássandábit mat gáibidit ahte ovdamearkka 	dihtii 	el-rávndji ja golgi čáhci álo lea fidnemis .
Dál juo oaidnit ahte ovdamearkka 	dihtii 	bieggafápmu lea
Álgojagis leat golbma joatkkaskuvlla leamaš dehálaš arenat geahččalan 	dihtii 	málliid ja fágalaš čađahemiid mat gullet dan váldoulbmiliid ahte buot oahppit galget oahppat sámi kultuvrra birra .
Čoahkkinjođihangotti evttohan áššelistu : - ášši 13/09/13 Vuođđudeapmi - ášši 14/09/14 Sámediggeráđi doaibmađiedahus - ášši 15/09/15 Gažaldagat Sámediggeráđđái - ášši 16/09/16 Ođđa áššiid dieđiheapmi - ášši 17/09/17 Doaibmaplána sihkkarastin ja ovddidan 	dihtii 	sámi giliid - ságastallanášši - ášši 18/09/18 Sámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra - ášši 19/09/19 Sámedikki guovttegielalašvuođadoarjja suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda evalueren - ságastallanášši - ášši 20/09/20 Sámedikki doarjjastivra raporta 2008 - ášši 21/09/21 Sámedikki 2010 čoahkkinplána - ášši 22/09/22 Sámedikki 2010 čoahkkinplána - ášši 23/09/23 Sámediggeráđi biras- ja areáladieđáhus - ášši 24/09/24 Sámedikke 2009 reviderejuvvon bušeahtta - ášši 25/09/25 Sámedikki bargoortnega revideren - ášši 26/09/26 Norgga-Ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvdna
Sámediggi sáddii dearvvuođaid Presidentii Obamai gos bivdá su guorahallat Peltiera luovosluoitima olmmošlaš diliid 	dihtii 	.
// KS ) beavdái buoridan 	dihtii 	ekonomiija oahpahusas .
: Ruhta rájáidrasttildeaddji skuvla- ja mánáidgárdeovttasbargui nannen 	dihtii 	árbevirolaš sámi máhtu
Mii dárbbašit ovdamearkka 	dihtii 	eanet sámegielat ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja oahpaheddjiid .
Sámediggi galgá konsulteret Ráđđehusain gávdnan 	dihtii 	čovdosiid mat sihkkarastet eana- ja resursavuoigatvuođaid vuođu .
Dieđihan 	dihtii 	didjiide viidáset proseassa birra , de leat mii juo jearran eanadoallo- ja biebmodepartemeanttas lobi beassat buktit evttohusaid sihke boahttevaš eanadoallošiehtadallamiidda ja boahttevaš stuorradiggedieđáhussii .
Danne fertejit boahtit ođđa ruđat boazodoallošiehtadussii dusten 	dihtii 	daid hástalusaid mat čuožžilit go galgá oažžut boazodoallonissonolbmuid ruovttoluotta ealáhussii .
Buohtastahttima 	dihtii 	: Jus siidaoassi ásaha buohtalas rekrutterenoasi , de dat oažžu guokte lassijiena lassin dan viđa jitnii , mii siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjis lea .
Dan vuođul sáhtán mannat nu guhkás ahte dajat dan ahte boazodoalloláhka berre gáibidit viiddiduvvon rámmaid ovdamearkka 	dihtii 	boazologuin .
Sámedikkis leat strategiija dasa ahte bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin , nannen 	dihtii 	sámi kultursuodjaleami ja birasgáhttema rámmaeavttuid .
Vuosttaš konsultašuvnnat galget čađahuvvot giđa mielde ja Sámediggi lea ovdal konsultašuvnnaid doallan máŋga álbmotčoahkkima gullan 	dihtii 	olbmuid oainnuid .
Konsultašuvdnaprosedyrat gustojit buotlágan áššiide , nu go ovdamearkka 	dihtii 	láhkabargguide dahje hálddahuslaš doaib ­mabijuide mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide njuolgga .
Davvi Dearvvašvuohta RDD lea ožžon bargun ruhtadit ja čađahit dulkonprošeavtta buoridan 	dihtii 	dulkonbálvalusa sámi álbmogii .
- Ovdamearkka 	dihtii 	jerre muhtun Oslo skuvllas ahte borret go sámit Grandiosa , bohkosa Jåma .
Dál ii eaiggáduša oktage meara luođuresurssaid vaikke vel lágat ja láhkaásahusat muddejit ovdamearkka 	dihtii 	guollebivddu .
	Assu corpus –
Billedtekste : EAT BOAĐE FÁMUIN : - Min ulbmil ii leat badjelgeahččat sápmelaččaid , ja eat boađe makkárge fámuin Guovdageidnui , lohká báhppa Ludvig Nessa , gii lea bijahallon eret stáhtagirku báhpavirggis iežas abortaoainnu 	dihtii 	.
Gal dan 	dihtii 	gullui gieskat “ Vassdalenis ” ; soames ii várra gillen oahppat Áravuomi nama ; gille vel Rákká go álkibut lea Bjerkvika !
Panchen Lama birra , gean 	dihtii 	Norgga eiseválddiin lea stuora ballamuš .
Guovdageainnu suohkan lea otnážii ožžon čoahkkima Norgga birasgáhttenministariin gullan 	dihtii 	ožžot go guovdageaidnulaččat loddet dán giđa .
Dien mearrádusa 	dihtii 	ánssáša ovdagoddi rámi .
Son mearrida mot moai duinna galge láhttet suodjalan 	dihtii 	luonddu ja meahcelliid .
Áidna maid olmmoš dárbbašii dahkat joksan 	dihtii 	diekkár almmálaš dili , lei jurddašit dušše dan birra mii lea buorre - de čuovvu buot eará juo iešalddis dan .
Uhcastáloš leai maid juo áibbas bivastuvvan šluvgimis muora ja dan 	dihtii 	mieđai dasa .
Jearan dan dihte go lea issoras duođalaš gullat radios ja lohkat aviissain ahte lea goasii ovddiduvvon eahpeluohttámuš presideantái Sven-Roald Nystøii dán ášši 	dihtii 	.
In hálidivčče ahte Sámi parlamentáralaš ráđi ásaheapmi moktege goazahuvvo duššiid 	dihtii 	, jus ii leat duohtá ágga dan dahkat .
Rom 1. 26-27 : “ Dan 	dihtii 	Ipmil attii sin heahpatlaš himuid háldui .
Olbmát nuskošedje olbmáiguin ja ožžo dan ráŋggáštusa man ánssašedje dan čádjádusa 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	šattai boadnji diggái stevnniiduvvot oktanaga eamidiinnes vaikko boadnji lei dadjan ahte : - Mu eamidis eai leat čielga olbmo ságat , muhto eai sii beroštan das .
Dán 	dihtii 	dajai báhpa suinna ge nu : - Dál don leat hállan heahpatlaččat muinna , mávsse dal munnje 200 riksiid ja mana eret !
Dan 	dihtii 	lea Davvi Girjji ásahan girjjalašvuođa bálkkašumi , mii jahkásaččat addo ovtta sin girječálliide .
Dan 	dihtii 	leage jurdda das oanehaččat geahččalit guorahallat juste dan oasi .
Dan 	dihtii 	sihtá Kristus guorahallat čállagiid .
Dan siste ávvuduvvojit rievttuid juovllat , sii illudit máilmmi beastti 	dihtii 	guhte lea riegádan .
Mánnodaga 18.01.99 lei Sámi Radios Guovdageainnu nieida gii muitalii ahte ii šat sáhttán orrut Guovdageainnus dan 	dihtii 	go son ráhkistii nuppi nieidda .
De cealká gonagas , ahte son ferte su virggis 	dihtii 	sániid doallat , ahte deavdit lohpádusas .
Ráhkis almmálaš Áhčči , mii rohkadallat : Jorgal dán oaguheami jus ain galggaš leat vejolaš oskkolaččaid 	dihtii 	!
Matt 10,35 lohká son čuovvovaččaid : “ Mun lean boahtán dahkan 	dihtii 	earráneami olbmá ja su áhči gaskii , nieidda ja su eatni gaskii , maŋi ja su vuotnama gaskii .
	Avvir corpus –
Áhčči ávžžuha skelbmošan 	dihtii 	bidjat Berit Irene seŋgii gearbmaša .
Eatnama oastán oagguma dihte Taivalaaho eaiggáduššá unna eanabihtáža Ohcejotleagis , man 	dihtii 	leage beassan oaggut Ohcejogas geassebottaid , seamma dásis go earáge báikkálaš eanaoamasteaddjit .
Go buot deháleamos lea guolásteapmi , man 	dihtii 	leat boahtán .
– Návuona álbmot lea ieš evttohan viiddidit dán verdde-jurdaga maid olles Návuona gildii hábmen 	dihtii 	oktasaš boahtteáiggi ja ávkkástallat nubbi nuppi gelbbolašvuođa ja čehppodaga , muitala Návuona gieldda prošeaktajođiheaddji , Ánne Berit Bæhr .
Isaksen muitala turisttat lávejit dása bisánit , ja maiddái sutnje váidalit go eai oainne luonddu lastavuovddi 	dihtii 	.
Dološ árbevierru Ovddeš áigge leamaš kárášjohkalaččain árbevierru čoahkkanit Oalgevárrái ávvudan 	dihtii 	jonssoha .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Kárášjogas Kárášjoga gielda mii dan árvvoštallá buorebut go Fylkkamánni dahje earát , joatká Ávjovári eamiguovllu stivrajođiheaddji , Klemet Erland Hætta .
Eai olbmot duššiid 	dihtii 	ráhkat plánaid , oaivvilda SDR váldočálli , Brita Kåven .
geahččan 	dihtii 	gokko lea billašuvvan go ii juga čázi , lohká Isaksen ja gállila bargui .
– Ulbmil lea ahte ii oktage galgga gillát ruvkedoaimma 	dihtii 	jus dakkár boahtá .
− Leat dušše geavahan máttasámi ivnniid ovddamearkka 	dihtii 	.
Son muitala son álggahii INKA oasusfitnodahkan , iežas 	dihtii 	amas ii masse ealáhatruđaid , buozalmasruđaid dahje bargguhisruđaid go son lea maid dábálaš bargi .
Huksendoaimmaide ruhta Son lohká illudahttin go Ája guovddáš Gáivuonas oažžu vihtta miljovnna kruvnna loahpahit huksenbargguid , ja maiddái go čuovvulit huksenprošeavtta plánaid nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Sijte Jarnge Snoasas .
Mii leat geatnegahtton bearráigeahččat ahte ovdamearkka 	dihtii 	olgobáikkit čuvvot njuolggadusaid mat leat .
Solbakk lohká ná sáhtášedje maid Sámi lágádussearvi ( Sálás ) , Sámi fága- ja girjjálašvuođa searvvit ovttasbargat skuvllaiguin ná ovddidan 	dihtii 	sámi girjjálašvuođa ja loktet lohkanberoštumi .
– Luossabiebmanrusttegat berrejit váldit stuorát ovddasvástádusa go tinejit stuorra ruđaid ja fertejit maid dan 	dihtii 	leat mielas sihkarastit eamiluossanáli , joatká Frank Ingilæ .
– Gávdnojit olu badjeolbmot geat doalahit boazologu ja sin bohccuin lea buorre njuovvandeattut , joatká son ja šálloša go smávva oasáš boazoealáhusas galgá ovddastit olles ealáhusa ja buohkat šaddet heajus beaggima 	dihtii 	gillát .
Dan 	dihtii 	go eai ožžon dan áššelistui , de vázziledje olggos .
Sávzaboanda gártái boazoreaŋgan Astrid Helander govven ja čállán astrid.helander@avvir.no on 21 December , 2010 03:07:00 Olusat geat gillájit boraspiriid speadjamiid 	dihtii 	, ledje searvan « La bygdene leve , Jens » ( Divtte gilážiid birget , Jens ) akšuvdnii mannan bearjadaga ovdalgaskabeaivvi ovddabealde Stuorradikki Oslos .
Son muitala ferten heaitit buozalmasvuođa 	dihtii 	, muhto leat gal moadde niestebohcco .
Muitobázzebáiki Leamaš olu árvalusat gosa sáhtášii cegget muitobácci , ovdamearkka 	dihtii 	šaldi-geahčái Márkannjárggas , muhto dan lea hilgon go šaddá nu divrrasin .
Davvin galggašii diktit dan luonddu mii das lea , leaš dat gilvvagárdi , lohká Einejord ja oaivvilda ahte sámi ásahusat galget viesuiduvvat sihke doaimmain ja hámiin nannen 	dihtii 	sámi kultuvrra .
– Dan 	dihtii 	go šattai nu stuorra ja balddonas guovddáš , dat Diehtosiida .
Dan 	dihtii 	Mikkola guovttos eamidiin osttiiga diibmá nuppe 23 juolggat fatnasa , vai oažžuba bivdit doarvái guliid .
Dan 	dihtii 	leamaš váttis doaimmahit politihkalaš barggu .
– Mun oaivvildan ahte bušeahttaáššis lea ráđđehusas geatnegasvuohta gulahallat ja ráđđádallat Sámedikkiin gávdnan 	dihtii 	buriid čovdosiid .
Mun árvvoštallan dan ektui ahte fallehit bolesbálvvá lea viehka vearrás dahku dan 	dihtii 	go olbmot dábálaččat galget atnit bolesa barggu árvvus , joatká son .
Geir Tommy Pedersen lohká Sámedikkis ja sápmelaččain galgá leat stuorra iešmearrideapmi mii guoská ovdamearkka 	dihtii 	oahpahussii , mánáid bajásgeassimii ja gillii .
Buoremus ruovttus bissut Astrid Helander on 25 March , 2011 02:10:00 – Dál lea heajus siivu geainnuin garra biekka ja muohttaga 	dihtii 	davimus fylkkain .
Báikkálaččat sáhttá leat heajos siivu bearjadaga garra biekka , borgga ja báikkálaš muohtauđasvára 	dihtii 	.
Vanja Skilnand , gean Ramberg áiggui lonuhit , lohká almmuhus dušše lei suohttasa 	dihtii 	biddjon , muhto somá go leat ožžon fálaldaga vuolgit Guovdageidnui .
Son ieš ii loga sáhttit vuolgit barggu 	dihtii 	.
– Jáhkán ja sávan lea dan 	dihtii 	go lean dahkan ollu buvttadusaid .
– Orru leamen ahte Nango háliida muitalit máidnasa hui vuđolaččat nu movt mii vuohttit su filmmain , ja oaidnit veahá sámi duogáža su barggus , muhto mii eat leat válljen su dan 	dihtii 	go lea sápmelaš .
Son lea čehppodaga 	dihtii 	beassan Amandus talentii , dadjá Christoffersen .
– Min roassojoavku lea maid háleštan juohke bargiin gii leamaš mielde dán lihkohisvuođa birra , sihkkarastin 	dihtii 	ahte bargi ii buohccá dán geažil maŋit áigge .
Son lohká stuorra vahágin sápmelaččaide jus dat galgá heaittihuvvot dan 	dihtii 	go eai nagot oažžut ođđa ruhtadeaddji , ja erenomážit Ruošša sámiide , geat muđuid eai oasálastte sámedikkiin dahje muđui sámebirrasis , nu go davvi riikkaid sámit dahket .
Kránnjáguovttos muitaleaba soai eaba raba uvssa biggon 	dihtii 	ovdal go leaba dárkkistan man guovllus lea biegga .
– Áidna mii dárbbašuvvo vuoittáhallat birolašvuhtii , lea ahte buorre olbmot eai guvssi gomit veahkehan 	dihtii 	sin geat gillájit , loahpaha Lilija S. Hansen .
In dárbbaš čilget manin Sámediggepresideanta Egil Ollii ulbmil lea leamašan ođasmahttit ráđi ja dál son lea lonuhan ráđđeaddi ja dan 	dihtii 	oažžut ođđa návccaid sisa .
Ovdamearkka 	dihtii 	leamaš olu hástalusat mátta-sámegiela čállingiela hárrái go ii leat nu bures vel sajáiduvvan .
Mii leat dábiid rievdadan ja dál mannet olu lađđasiid čađa sihkkarastin 	dihtii 	ahte báhpárat , mat eai galgga mannat internehttii , eai mana nehttii .
Mii eat galgga vajálduhttit John-Reiera dan 	dihtii 	go nuppi mielas lea váivi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea skearru báddejuvvon albma láhkai , mii galgá addit « live » dovddu , čilge Buljo .
– Jus iđista mihkkege duogábealde geaidnoearu , ovdamearkka 	dihtii 	biila , de sáhttá lihkohisvuohta deaividit , lohká Geir Fagerness .
Mis lea dán jagi ollu unnánit artistalohku , muhto ii oro unnit beroštupmi dan 	dihtii 	.
– Mun lean vásihan dán tuvrras eanáš buorrevuođa ja liekkusvuođa olbmuid gaskka , lea maiddái leamaš stuorra beroštupmi áššái man 	dihtii 	lean vázzilan dán tuvrii , muitala son .
Ruhtaváni 	dihtii 	Sámediggi ii bastte ordnet dán jagi bealde šat go ovtta dievasčoahkkima , mii livččii sámeparlamentarihkkáriid čoahkkima oktavuođas .
– Mun lean ávžžuhan su vuordit geassádit árvvoštallančoahkkima maŋŋil , nu lea maid vejolašvuohta njulget ovdamearkka 	dihtii 	boasttuvuođaid mat leat dahkkon , dadjá Isaksen .
Go Gaup lohká njunuš posišuvnnaide , de oaivvilda son ovdamearkka 	dihtii 	dispalávdegottis berre leat olmmoš geas lea boazodoalloduogáš .
Boahtteáigi eahpečielggas Carl on 18 September , 2008 03:01:00 Nu mo dilli lea dál de eai dieđe Billávuona mánát ja váhnemat man guhká sin skuvla beassá doallat rabas , ruhtavánehisvuođa 	dihtii 	.
– Ja dalle jerrojuvvo mii lea sivva ja man 	dihtii 	dárbbašat doavtterdiimmu johtilit .
Muhto jus dábálaš diimmu dáhttu de lea vejolaš lohkat ahte ii dáhto muitalit man 	dihtii 	áigu doaktára diimmu , dadjá Paltto .
Eai leat árvvoštallan Boazodoallostivra ii leat vel árvvoštallan makkár fálaldagat berrejit leat , muhto Johansen lohká iežas oainnu dasa nu go ovdamearkka 	dihtii 	doalahit heaitinortnega ja bajidit doaibmadoarjaga sidjiide geat eai heaitte , muhto válljejit bargat boazodoaluin váikko sákka šaddet geahpidit ealuidis .
Lea váttis váhnemis fuobmát geavaha go mánná gárrenmirkkuid , ja dan 	dihtii 	lea dát kursa buorre váhnemiidda .
Hearjidii digaštallamis Johan Oskar Eriksen on 19 November , 2011 02:25:00 Deatnulačča ja Romssa universitehta vuosttaš amanuenssa , Ánde Somby , lei NRK bovden oasálastit dán prográmmas iežas girjás hámiin ja erenoamáš cealkkageavaheami 	dihtii 	, logai NRK « Debatten » buvttadeaddji Ávvirii ovdal sáddaga .
Anti lohká « Maŋŋebárgga skihpárat » veahkehit iešguđet láhkai sin geat geavahit , nu go ovdamearkka 	dihtii 	doavtterveahki oažžut .
– Hirpmástuvven ja in diehtán maid galgen dadjat , danin mun rohttejin luođi giitin 	dihtii 	.
Dát leat ovttasbarggu duohken vai sáhttá sámi ásahusaid ovdánahttin ja dahkat daid ekonomalaččat nannosabbot , mii addá ovdamuni mahkáš ovdamearkka 	dihtii 	duojis , lohká Mathisen ja čujuha Várjjat Sámi Musea ja Sábá-guovddáža ovttasbargui Vuonnamárkana lágideamis .
Son ii hálit mánás 	dihtii 	almmuhit namas aviissas .
Ii beassan sámegillii váidit Hætta áiggui diibmá váidit Romssa giddagasa daid olu sámelága rihkkumušaid 	dihtii 	, muhto son ii beassan sámegillii váidalit sámegielat politiijai , vaikko gáibidii dan .
Son hállá vuollegis jienain , iige oro goassige bajidan jiena gullon 	dihtii 	.
Boares olbmot váidalit – In mun oza veahki duššiid 	dihtii 	.
Eai leat fitnan mu luhtte dáppe iskan 	dihtii 	mu dárbbu .
Mii ozaimet dan mađe olu čájehan 	dihtii 	makkár dárbbut Kárášjoga gielddas leat , dadjá gieldda sátnejođiheaddji Kjell Sæther .
Giđabeale lávet fas somás 	dihtii 	vehá njoarostit čorvviid maŋis , muitala njoarosteami meašttir .
– Mun balan , lean measta čađat paranoida , ja gozán hui olu earret eará amfetamiinna 	dihtii 	, lohká son .
– Kárášjogas lei 31-32 buolašgráda ihkku , muhto mis eai lean áktánas váttisvuođat dan 	dihtii 	, muitala Kárášjoga dollačáskadeaddji hoavda , Alf Isaksen .
Olgoseinniid fielluin lea mála šolgen garra báhka 	dihtii 	.
– Lea okta sámegiel oahpaheaddji gii geahččala su iešguđet fáttás , oaidnin 	dihtii 	makkár dássi sus lea .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea BB fylkkabellodat geahččalan stivret mii dáhpáhuvvá sámepolitihkalaš birrasis , čilge Keskitalo .
Prošeakta lea álggahuvvon stuorra njiedjama luossalogu 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	Svalbarda ja Ruonáeatnama olggobeale , muitala mearradutki .
Dán vahkus doallá ON Eamiálbmotáššiid Bistevaš Forum ( UNPFII ) 16 lahttu ovdačoahkkima Sámedikkis Kárášjogas ráhkkanan 	dihtii 	Bistevaš Foruma gávccát sešuvdnii miessemánu 18.-19. beivviid New Yorkas .
Jus eará elliin buohtastahttá , de lea ovdamearkka 	dihtii 	papegøyas 75 kilo gáskinfápmu , gumppes 140 kilo , vilgesháias 300 kilo , krokodillás 1100 kilo ja Tyrannosaurus Rexas birrasiid 3000 kilo .
Turistakoartta oastit Maiddái šaddá Sandvik ja earát , geat leat fárren Kárášjogas dahje Guovdageainnus oahpu dahje barggu 	dihtii 	, máksit turistakoartta sihke bivddus ja oaggumis .
Son manná ruovttubáikái sihke geassit , juovllain , beassážiin , bivdoáigge , ja maiddái jus su váhnemat dárbbašit veahki ovdamearkka 	dihtii 	murremis .
Bargiidbellodaga Nuoraid Searvi lea danne gáibidan ; ahte sámegiella ásahuvvo válljenfriija ja ovttadássásaš válljenfágan , ahte go sámegiella válljejuvvo válljenfágan galgá bistit nuoraidskuvlla vuosttaš jagis gitta joatkkaskuvlla lohppii , sihkarastin 	dihtii 	ohppiide ollislaš vuoruhuvvon giellaoahpahusa .
– In duostan dušše ovttain skohteriin vuoddját , nu ahte mun ja mu bárdni dolliime guvttiin skohteriin sihkarvuođa 	dihtii 	, jus nubbi skohter bisána , muitala son .
Ollu ohcamat Romssas ja Finnmárkkus Sihke Romssas , Oarje- ja Nuorta-Finnmárkkus leamaš ohcamat dálkki 	dihtii 	.
Ovtta videos čájehii son konferánssa vuolde , man olu metánagássa boahtá bajás jieŋas , dan 	dihtii 	go dat suddá ja earret eará galmmihuvvon šattut luitet dan gássa .
Jus dát jiekŋa suddá de boahtá dagahit katastrofaid sihke čáhceváilevašvuođa 	dihtii 	, muhto álggos dulvviid bokte , muitala Støre .
Olbmot ja media lávejit čuojahit gullan 	dihtii 	makkár prošeavttaid mii doarjut ja makkárii ii .
Juohke áigodagas lea iešguđet áššit maid nuppiid givssidit , nugo ovdamearkka 	dihtii 	olbmot geat leat homofiillat , dahje juo buoret sohka .
Son ii loga vel orohat 16 leat geargan buktit cealkámuša áššái go barggut han aitto leat álgán Gullan 	dihtii 	boahtán Ledje badjel 100 olbmo boahtán álbmotčoahkkimii mannan gaskaváhku Kárášjohkii , gos digaštalle Anárjoga álbmotmeahci viiddidan plánaid birra .
Ovdamearkka 	dihtii 	Sirbmá duoddaris , muitala son .
– Politihkkárat beroštit dušše bušeahtas ja ruhtaseastimis , eaige oainne mo ruhta golgá eret eará sajis dan 	dihtii 	, lohká Sandvik .
Dasa vástida Dan Robert Larsen ahte son ii čále maid ii oaivvil suohtastallama 	dihtii 	.
Viessosadji lea lássá alde , ja dan 	dihtii 	lea ge das Lásságámmi namman .
avvir.no : Luossabivdu ii sáhte geahpeduvvot soahpamuša 	dihtii 	
Luossabivdu ii sáhte geahpeduvvot soahpamuša 	dihtii 	Carl-Gøran Larsson carl@avvir.no on 09 July , 2009 02:59:00 Luossadutki ja fylkkamánni konsuleanta Morten Johansen , guhte ieš lea Deanus eret , lea duhtatmeahttun Deanu soahpamušain .
Mii diehttit ahte olu oahppogirjeprošeavttat leat vuordimin , muhto unnán ruđa 	dihtii 	dat šaddet vel ain guhkkit vuordit ruhtadeami , dadjá presideantaevttohas Aili Keskitalo ( NSR ) .
Bovrenmášiidna billista unnánat go meahcesihkkel Bovrenmášiidna maid geavahit muitala Karlsen ahte ráhkada unnánat luottaid , ja billista unnánat go dan maid ovdamearkka 	dihtii 	njeallja juvllat meahccesihkkel dahká .
Ja muhtumat leat boahtimin dušše su 	dihtii 	.
Emil reašká go muitala ahte moddii lea juo ferten áhcagastit oaivvi sadjái go inuihtat leat čuolastan oaivvi das eret , čájehan 	dihtii 	vuosteháguset dánska kolonialaš stivrejupmái .
Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan 	dihtii 	, lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan dihtii .
Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan dihtii , lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan 	dihtii 	.
Lea stáhta ruđat maid Sámediggi šiehtadusa bokte lea addán Sámi Dáiddárráđđái juohkin 	dihtii 	dáiddáriidda .
Deatnu kvalitehta- bálkkašupmái Silje Malene Varsi silje@avvir.no on 20 August , 2009 05:51:36 Deanu gielda lea nammaduvvon kvalitehtabálkkašupmái erenomáš buori barggu ovddas geahpedan 	dihtii 	buozalmasjávkama .
Bohtosat čájehit ahte luossaveajetčoakkalmas dán jagi lea unnit go diibmá , muhto dat sáhttá boahtit čáhcedási 	dihtii 	, čilge Niemelä .
Juoidá ferte dahkot Sivva manin dán jagi , ja maŋimuš jagiid leamaš heajos luossabivdu Deanu čázádagas lea dan garra bivddu 	dihtii 	.
Deanus ádjána viđa gitta guđa geardde guhkit gávdnat veajehiid go ovdamearkka 	dihtii 	Ánnejogas , muitala Muladal .
Dássážii lea njealjádas oassi jienastan sámediggeválggaide , sihkkarastin 	dihtii 	ahte sin jietna joavdá áigemunil lohkamii , muitala Olli .
– Ovdamearkka 	dihtii 	bidjá girječálli olu deattu čorgesvuhtii ja basadanvieruide .
Prográmma sisdoallu Prográmmas galget iešguđet fáttát digaštallot nu mo ovdamearkka 	dihtii 	sámepolitihkka , dárbbašat go Sámedikki ?
Mari Boine doaivvui ahte son ii ožžon mearkkašumi dušše fiinna jiena ja beakkáneami 	dihtii 	, muhto dan ovddas maid son bargá .
Muhto jus ii livčče Mari 	dihtii 	, de livččet buot resolušuvnnat duššás .
Dál mun lean sihke doaivugoahtán , ja maiddái jáhkán ahte sáhttá ásahuvvot sámi giddagas boahtte áiggis , ovddamearkka 	dihtii 	Guovdageainnus , lohká optimisttalaš sámi fáŋga , Ole Henrik Hætta .
Loahpas gákkastii váibmu mus , muitala Iselin Vuolab ja čájeha čihkalasa muođus mii iđii šukuláda borrama 	dihtii 	.
Comenius ovttasbargu Sámi Joatkkaskuvlla oahpaheaddji Kárášjogas , Terje Lindi muitala EU prošeakta Comenius birra , man ulbmil lea fátmmastit áidnavuođa čájehan 	dihtii 	man láhkai Eurohpá iešguđetlágan kultuvrrat lea Eurohpái riggodahkan .
dollet vuođđudančoahkkima vuossárgga , álggahan 	dihtii 	sámi birasgáhttenorganisašuvnna nuoraide .
Áhpi suvru go mearačáhci njammá buot CO2 ja dát gusto erenomážit ovdamearkka 	dihtii 	Davvimerrii , danne lea
Ovdamearkka 	dihtii 	sámegiela sátni ” várut ” lea islánddagillii ” varúð ” .
Áittan sihke veajehii ja lussii Go luossaveajet vuolgá jogas merrii de lea dat erenomáš hearki , iige dat gierdda galle luossadihki ovdal go heavvana dihkiid 	dihtii 	.
Ii dušše luossadihkiid 	dihtii 	.
Mun fitnen álás gieđain njávkamin dan bohcco maŋŋá , geahččan 	dihtii 	lei go dasa mihkkege geavvan .
Čižži lea bargan barggustis ja mus lea vihtta máná , loahpaha son ja ávžžuha juohke nissonolbmo gii lea ožžon bovdejumi dan mammografiijabussii , mannat iežas 	dihtii 	.
– Gova maid ovddamearkka 	dihtii 	filmmat Laila ja Kill Buljo dahket sápmelaččas duolva ja juhkkis klovdnan .
Earret eará dieđán ovtta gánddaža gii givssiduvvui garrasit skuvllas dušše Buljo goarggu 	dihtii 	, muitala Utsi .
Vurden ahte muhtin sámi bellodat dahje Sámediggi doarju mu , ovdamearkka 	dihtii 	ekonomalaččat dahje juridihkalaččat , vástida Tornensis go Ávvir jearrá manne son lea beahtahallan Sámediggái .
Ieš livččii válljen butkás čohkkát dákkár prinsihpalaš ášši 	dihtii 	, muhto stáhtii lea olu divraseabbo bidjat su giddagassii logi beaivái , go bágget su máksit sáhku .
Leat muhtimat Norggas geat maid čuoččuhit ahte Stuorradiggi ii leat dahkan maidige buriid sin ovddas , muhto dat ii dan 	dihtii 	mearkkaš ahte Stuorradikki ferte heaittihit , logai Minde .
Olbmot ballet gaskkalduhttit veahkaválddi veahkehan 	dihtii 	su gii vuortnuhuvvo // givssiduvvo dahje eastadit veahkaválddi , dadjá Løvland .
– Mii leat diŋgon gáhku gielddavissui , ávvudan 	dihtii 	Kristina , muitala sátnejođiheaddji .
Ohppui ávkin Olu skuvllat geavahit Infonuora siiddu oahppan 	dihtii 	mo sápmelaččat ellet .
Unnán resurssaid 	dihtii 	lea dál dušše okta bargi Infonuoras , journalistavirggit mat ovdal ledje , leat heaittihuvvon .
– Dát čuoččuhusat leat dušše gáhtten 	dihtii 	iežas beroštumiid , ja lea váivi go Porsanger duođaštusaid haga soaibmá , dadjá Sæther .
Jus gáržžideamit ja doaibmabijut nannen 	dihtii 	luossanáliid álget dál , de dovdogohtet bohtosat 8-10 jagi geahčen .
Johkasámiid kulturárbi Sæther evttoha Norgga ja Suoma stáhta máksit buhtadusa sidjiide geat masset tietnasa gáržžidemiid 	dihtii 	.
Son lohkagođii sámegiel lektorin dan 	dihtii 	go Sámediggi juolluda stipeanddaid sámegiel oahpaheaddjistudeanttaide .
Konferánsa álggii cuoŋománu 16. beaivvi , muhto Islándda gutnabalvva 	dihtii 	, mii lea bissehan Eurohpá girdijohtolaga , de eai leat joavdan go viđalogis Romsii .
NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčan 	dihtii 	áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegiel mediafálaldaga .
Dát vuvdojuvvojit velggiid máksima 	dihtii 	.
Buohtastahttima 	dihtii 	ledje « dušše 88 » joavkku jagi 2007 .
avvir.no : Čuoigá heakka 	dihtii 	
Čuoigá heakka 	dihtii 	Anita Bjö Astrid Helander astrid.helander@avvir.no on 12 May , 2010 02:57:00 Naja eadni , Gry-Kristina Fors , lei gullan vai lohkan gosnu , ahte jus valáštallá , de geahppána gáhčadandávdda epilepsiija dohppehallan .
– Nordlysas lea seammaláhkai dilli go eará servviin , seamma olbmuide duvdiluvvo buot bargu maid earátge sáhtášedje bargat , ovdamearkka 	dihtii 	váhnemat .
Muhto dan aŋkke dieđán ahte áiggun valáštallat nu guhká go mus leat searat dan dahkat , heakka ja dearvvašvuođa 	dihtii 	, lohká Naja .
Váldit ovddasvástádusa Birasgáhttenministtar ii muital makkár konkrehta doaibmabijuid dárbbašit dálkkádatrievdademiid 	dihtii 	, muhto eanet ruđa ii lohpit .
Son deattuhii dehálažžan ain čohkket dieđuid hástalusaid birra mat bohtet dálkkádatrievdamiid 	dihtii 	, ja ain dárkileappot dieđuid gávdnat .
Ii leat sihkar Muofis leat seamma dárbbut go ovddamearkka 	dihtii 	Girkonjárggas , lohká Birasgáhttenministtar Erik Solheim .
Son áhpásmahttá mu sielu , son doalvu mu vánhurskkisvuođa bálgáid mielde su namas 	dihtii 	.
Dán sivas galget min politihkkarat leat garrasat ja dan seammás maiddái nagodit ovdalii geahčastit sihkkarastin 	dihtii 	boahtteáiggi maŋit buolvvaide .
Sámi árbevirolaš máhttu ja dieđut leat min sámiid oktasaš kulturárbi , ja dan 	dihtii 	lea dat guovddážis huksemin olbmuid birgejumi , min oktasaš identitehta ja iešdovddu .
Sii oahpahuvvojit oaidnit dilálašvuođaid ollesolbmuid bokte geat cuigejit mánáide fuomášuhttin 	dihtii 	erenoamášvuođaid ja dáhpáhusaid .
Dan 	dihtii 	rávve áhčči bártnis : Muitte boares Erkkebeaivve vitku .
Mii geahččat earáide ja eat muitte illudit dan 	dihtii 	maid mii leat ožžon .
Mátkái ráhkkanettiin isken leago boahku fámus , sihkkarvuođa 	dihtii 	válddestin moadde lasi .
Go Giske almmuhi stáda doarjja festiválii , de lei stuora illu , erenoamážit stuora ruhtadoarjaga 	dihtii 	, ja olbmot giittaledje su speaččudettiin gieđaid .
Geavahuvvojit go dat ovdamearkka 	dihtii 	dušše lustavuodjimii ?
Eat mii lágit seminára dušše dan 	dihtii 	go Riikarevišuvdna lea min rávven dan dahkat .
Dan 	dihtii 	mii áigut neahttabáikki mii sihke hámiin ja sisdoaluin veahkeha oskui , doaivagii ja beroštupmái .
Finnmárkkoláhkii ferte jođá ­nepmosit lasihuvvot ahte gilážiid ja oalášbáikki ( čoahkkebáikkiid ) olbmuin leat vuoigatvuohta nu go ovdamearkka 	dihtii 	nuohttut jávrriid .
Sámi našuvnnalaš gealbo guovd ­dáš - psykalaš dearvvasvuođa ­suddjen SÁNAG , fállá bálvalusaid olles sámi álbmogii , ovdamearkka 	dihtii 	Snoasas , Oslos ja Divttas ­vuonas .
Áigu go dearvvašvuođaministtar dahkat maidege sihkarastin 	dihtii 	dán?5 .
Čiegadan 	dihtii 	iežaset čurbošemiid , beaškalii presideanta ahte “ speallannjuolggadusat ” leat rihkkojuvvon danin go opposišuvdna vissa ii diktán ráđi buktit iežaset dieđáhusa .
Dáhtun muittuhit ahte dát ii leat eisege vuosttaš ášši BB-ráđis man plána- ja finánsalávdegoddi lea ferten máhcahit ráđđái dárkilat gieđahallama 	dihtii 	.
Nu maŋŋit go dán jagi borgemánus , dalle go Finnmárkku Ii fal EU:s lei jahkečoahkkin , šállošii Ruth ahte son ii sáhttán searvat buozalmasvuođa 	dihtii 	, ja son ain anii ávvira go muhtin dan čoahkkima oasseválddiin vuojidettiin ruoktot fitne su luhtte ja muitaledje čoahkkimis .
Maid nissonolbmot válljejit dahkat , iežaset 	dihtii 	, mánáideaset dihtii ?
Maid nissonolbmot válljejit dahkat , iežaset dihtii , mánáideaset 	dihtii 	?
– Lene Alexandra , su lávlaga 	dihtii 	.
Muhto ii jáhke oahppit váldet CD fárrui guoimmuhahttima 	dihtii 	.
Muhto bláđđi Villmarksliv lea sihkkon luosa sin listtus , váilevaš duođaštusa 	dihtii 	.
– Eananvuoigatvuođa áššiin ja luondduriggodagaid geavaheamis lea vásihan mo ollugat leat háhpohallame daid goaridan 	dihtii 	Sámi guovllu .
Ivnniiguin Teknihkalaš meattáhusa 	dihtii 	váilo ivnnit nr. 19 aviisareportášas ja mii deaddilat dan fas ođđasit .
Bođii millii mánnávuođa internáhta áhtestus dovddut mánáid vuostá , go láhttejedje dihto láhkai ja sus báhtaranmiella badjánii , joatká son ja dovdá iežas doaibmahehttejuvvon dan 	dihtii 	.
Isto Leppäjärvi lei som 	dihtii 	vuolgán gilvvuide trimmejuvvon Ockelboan ja bures manai , namalassii ii dárbbašan vuojadit .
– Suhken dál 1-áŋkor dolgevuokkain dan 	dihtii 	, amas eai darván nu olu ruskkat .
Dan 	dihtii 	gal sáhtášii gávdnat veaháš luopmániid .
Muhtun oaiviliid 	dihtii 	son lea boktán riiddu , muhto son lea roahkkadit bealuštan dan mii su mielas lea duohta ja vuoiggalaš – ja dan son nannosit vuođđuda Biibbalii , dovddastussii ja etihkalaš jurddašeapmái .
Son ráhkista juovllaid – ii vuosttamuččat čiŋaid 	dihtii 	– muhto dan ipmaša dihtii go sátni šattai olmmožin – vai mii beassat lávlut “ Agálaš Beasti riegádii ” .
Son ráhkista juovllaid – ii vuosttamuččat čiŋaid dihtii – muhto dan ipmaša 	dihtii 	go sátni šattai olmmožin – vai mii beassat lávlut “ Agálaš Beasti riegádii ” .
Son oaivvildii ahte Jesusa jápmin min 	dihtii 	, su vuoitu jápmima badjel lea dakkár mii midjiide guoská juohke beaivvi .
Vulget dan 	dihtii 	ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja oahpahettiin sin doallat buot dan maid mun lean gohččon doallat .
Dan 	dihtii 	Jesus dajai : ” dat guhte addá geasage dáin uhcahaččain dušše guvssi dievva ge galbma čázi , dannego son lea máhttájeaddji , duođaid , mun cealkkán didjiide : Son ii eisege masse bálkkás.”(Matteus 10 , 42 ) .
Dan 	dihtii 	dajan , buresboahtin oskut Jesusii , son gii lea seammá láhkái geahččaluvvon go mii ge .
Andreas Borch Sandsdalen čálii : ” Alloset mii bisán rahčamis ovdalis olahusaid 	dihtii 	.
– Jáhkán nuoraid vuostemiellačájeheapmi váikkuhit olu , dan 	dihtii 	go dás lea sihke politihkalaš fápmu ja dovddut mielde .
– Su áŋgiris sámi dáidda ja kultuvra beroštumi 	dihtii 	, lea min mielas hui hávski ahte su dáidda dál lea maid gávdnamis Norgga Našunálamuseas , lohket Galleri Arctandrias.­
Earret go 30 minuhtta maŋŋá go leat jáddadan biilla , trafihkkasihkarvuođa 	dihtii 	.
Viessu lea šaddán beakkán reivve 	dihtii 	maid Anton Sjåbakken , guhte ásai das čálii Gáivuona suohkanii .
Dát lea čájehan 	dihtii 	heaibunvaláštallama vuoi nuorat ja earát besset oaidnit mii dat lea , muitala Deanu heaibunjoavkku jođiheaddji Ole Thommy Boine .
Ovdamearkka 	dihtii 	beasan lávlut Peer Gynt operabuvttadeamis , mii dađibahábut lea dárogillii , ja velá « Ring für Kinder » bihtás oaivvilduvvon mánáide , maid beakkán komponista Wagner čálii .
Mii lohkat dan Bávlosa girji efesoslaččaide Nuppi kap. ja 1v- 10 v « Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja suttuideattet 	dihtii 	2 go eliidet dálá máilmmi vieruid mielde ja jeagadeiddet áimmu fámuid oaivámučča , dan vuoiŋŋa mii dál duddjo eahpegulolaččain .
Nu mii leimmet luonddusteamet Ipmila moari vuolde , nugo buot earát ge.4 Muhto Ipmil , geas lea valljugasat váibmoláđisvuohta , lea ráhkistan min nu stuora ráhkisvuođain ahte son 5 dagai min eallin oktan Kristusiin , vaikko mii leimmet jápmán rihkkumiiddámet 	dihtii 	.
Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid 	dihtii 	, cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii .
Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid 	dihtii 	.
Dássážii leat vuovdán golbma geardde eambbo ollesfestivála billeahtaid go 2007:s ja navdán dan 	dihtii 	šaddat gehččiid ja guldaleddjiid olahus logu dáfus .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea deaŧalaš ahte NAV-ođastusa sosiálabálvalusas lea sámi kulturáddejupmi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lassána 15 kilosaš biergasis deaddu 750 kiloi go vuolgá johtui 50 kilomehtera leavttus .
Lea guokte dehálaš gáržžideami lasihan 	dihtii 	gođđaluosaid .
– Álo go boađán deike , šaddá mus nu buorre dovdu , sihkkarit dan 	dihtii 	go máhcan Oslos ruoktot .
Ii leat go vuollel mánnu dassážii go rahpat Márkomeanu ja beassat olbmuide sávvat buresboahtima , muitala Dalbakk movttegit ja dovddasta sus čoavji dovdo čagalduvvamin dan 	dihtii 	.
Eastadan 	dihtii 	veahkaválddálašvuođa , fállá sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtta oktan Finnmárkku fylkkamánniin ja dearvvašvuođabuohccidivššáriid riikajoavkku Finnmárkku ossodagain iešvárjalankurssa nieiddaide .
­– Kurssas ohppet láhttenvugiid amas eai fallehuvvo ja jus , mo iežas várjala , mo čájeha iežas rájáid ja iešsihkarvuođa , čilge Kárášjoga dearvvašvuođabuohccidivššár , Leikny Haugli ja sin oahpahan nieiddaid mo ieža sáhttet eastadit veahkaválddálašvuođa , ovdamearkka 	dihtii 	váldit vára nuppi nuppis ja váruhit menddo sakka juhkaluvvat .
Eastadan 	dihtii 	veahkaválddálašvuođa , fállet eiseválddit nieiddaide iešvárjalankurssa .
Kulturárbeseminára oktavuođas , dollet maid sámi nuorat gáktedemonstrašuvnna čájehan 	dihtii 	vuostehágu olgomáilmmi vearroolbmuid ja fitnodagaid sámi gávtti ávkkástallama vuostá .
Dattetge lea bággu dál juo buoridišgoahtit rusttegiid , sihkkarastin 	dihtii 	čáziid ja jogaid .
Dál álgá maiddái dát bargo čorgen 	dihtii 	áigumušaid ovtta guvlui ja gii dán barggu galgá ovddit ja jođihit .
Dál vuordá sámeálbmot ahte buot golbma sámedigge presi ­deanttat fárrolaga ja ovttasráđiid loktejit ášši ministariid ovdii čuvgen 	dihtii 	mot dilli duođaid lea .
Dat lea dakkár smávva čuovggat duollet dállet máilmmi ođđasiin maid 	dihtii 	galgat illudit ja dovdat iežamet lihkolažžan vaikke máilbmi rahčá dál vuosteluohkkái .
1990-logus nuorat ohcagohtet iežaset dološ máttuid ja kultuvrra , man 	dihtii 	ollu riidu badjánii .
Sámediggeráđi raporta lea dássidis raporta mii gieđahallá daid doaibmabijuid , mat leat čađahuvvon Norggas fuolahan 	dihtii 	ILO-geatnegasvuođaid ( finnmárkkulága , konsultašuvdnašiehtadusa ja plána- ja huksenlága ) ja daid doaibmabijuid main ILO konvenšuvnna geatnegasvuođat eai leat fuolahuvvon doarvái bures ( ee. bušeahttaprosedyraid , minerálalága ja vuoigatvuođaid mariidna resurssaide ) .
Livččen gal sáhtán ráfi oastit , muhto ballen alccen rissiid bahtii ráhkadit maŋit áigái , jus oastigoađán mánáide njálgáid ja duhkorasaid ráfi 	dihtii 	.
Dutkit oaivvildit ahte eamiálbmogat leamaš guhká geográfalaččat sirrejuvvon eará álbmogiin ja dan 	dihtii 	sin genaárbi lea eambbo oktilaš go gávpotolbmuin .
Ovdamearkka 	dihtii 	1993 USA dearvvašvuođa ministeriija ozai pateantta 24 Papua Ođđa Guinea hagahai-álbmogii gullevaš olbmo genaide .
Ovdamearkka 	dihtii 	seallabiologiija ja anatomiija professor Stuart Newman lea gažadan genadutkamuša vejolašvuođaid addit čielga dahje loahpalaš duođaštusaid olbmuid árbbis dahje olmmošgotti historjjás .
Son heaitá iešdáhtus suodjalan 	dihtii 	iežas bearraša NRK Sámi Radio bargovugiid ja oaguheami vuostá .
Son lea maid 30 siiddus namuhan buohkaid geat jápme soađi 	dihtii 	, sihke sin geat jápme soahtebálvalusas , eváhkus , báhtareaddjit mehcciin ja vajálduvvon eaktodáhtolaš Finnmárkku soalddáhat Norgga soahteveagas 1944-45 .
2007:s dahke eananisk ­kademiid geahččan 	dihtii 	gos sáhttet leat minerálat , ja gávnnahit gos lea veara bohkat .
– Mun jáhkán ahte oassi dain mašiinnain mat dárbbašuvvojit , gávdnojit juo , muhto gápmasiid erenoamášvuođa 	dihtii 	fertet heivehit daid gápmasiid neaskimii , lohká Jääskö , ja čilge ahte prošeakta čohkke dieđuid ja vásáhusaid gápmasiid dikšuma birra maid sámi duojáriin , vuoi nákce oaččut áigái sierralágán mašiinna sihke industriála náhkkedikšumii ja duojárii gii duddjo ruovttus .
George W. Bush almmuha 700 miljárdda dollára heahtepáhka , ja bovdii sihke John McCain ja Barack Obama erenomášdili ságastallamii gádjun 	dihtii 	Amerihká ekonomiija .
NSR ávžžuha dál Sámediggeráđi gulahallat ásahusaiguin go galget ášši čuovvolit , ja NSR áigu bargat buot maid sáhttit sihkarastin 	dihtii 	dán .
– Mii evttohat vuosttaš geardde Sámedikki historjjás bidjat ruđaid sierra rekrutterenpostii , sihkarastin 	dihtii 	rekrutterema guolástanealáhussii sámi guovlluin .
Dát lea dehálaš čalmmustahttin 	dihtii 	nissonolbmuid boazodoalus .
Dutkit čoaggigohte oažžun 	dihtii 	iežas šaddočoakkáldahkii ja šattai lieđđái noađđin .
Nu lohká Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji , Aili Keskitalo , go birasgáhttenorganisašuvnna jođiheaddji Paul Watsona inuihtaid cielaha oažžun 	dihtii 	mediafuomášumi árbevirolaš fállábivddu vuostá .
Midjiide ja inuihtaide lea lunddolaš gáhttet luondduriggodagaid dan 	dihtii 	.
Son ii hálit mánás 	dihtii 	almmuhit namas aviissas .
Mii diehtit ahte stuorra gaskariikkalaš fitnodagat ovdamearkka 	dihtii 	leat dutkan šattuid genaid ja geahččalan daid patenteret , oažžut ovttaeaiggátvuođa daidda , mii duođašta ahte dás lea stuorra ruđas sáhka .
Sámi NissonForum ávžžuha Sámiráđi mearredit skábmamánu 29. beaivvi almmolaš sámi leavga ­beaivin gudnejahttin 	dihtii 	Elsa Laula Renberg .
NSR čállá ahte boazodoallu Iinnás lea maŋimuš 50 jagi massán olu mávssolaš guohtuneatnamiid servodaga sisabahkkema geažil , ovdamearkka 	dihtii 	čoahkkebáikkiid ja gávpogiid viidáneapmái , Lofast geaidnohuksemii ja barta ceggemiidda .
Guvsám lohká lea áigi ođđasit čállit historjjá hehtten 	dihtii 	dán boahttevaš hálddašeamis ja ávžžuha dutkanásahusaid dego Davvi-Trøndelaga Allaskuvlla , NTNU , Sámi allaskuvlla ja Romssa Universitehta bargagoahtit dáinna ja Norgga Dutkanráđđi fas vuoruhit sámi dutkama .
Jus geahpeda fálaldaga seastin 	dihtii 	ruđaid , de lassánit mátkegolut ja dán guokte ášši ferte stivra veardidit lohká Skiri .
– Maŋŋonan giđa 	dihtii 	muhtumat eai geargga goddit dálvvi guliid muhto nuppi dáfus luondu máhttá suodjalit luosa , olbmothan gal livčče gárvát váldit jogas nu olu go vejolaš , Asko Länsman vihkkehallá .
Giđđat Ohcejogas suokkardalle fuones sálašdieđuid 	dihtii 	, ahte galggašiigo fierbmebivddu álggaheami maŋidit geassemánu álgui .
KSS 2008 jahkečoahkkin lea dál sádden cealkámuša « Sáme mánáid skuvladili » birra Sámedikki presidentii ja Kárášjoga sátnejođiheaddjái , ovddidan 	dihtii 	ášši .
Earret eará lea ráđđehus , Árktalaš ráđi rávvema 	dihtii 	, ásahan fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui , nannen dihtii gaskariikkalaš boazodoalo ovttasbarggu .
Earret eará lea ráđđehus , Árktalaš ráđi rávvema dihtii , ásahan fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui , nannen 	dihtii 	gaskariikkalaš boazodoalo ovttasbarggu .
Supmi maid NSR evttoha lasihit lea gal unni , muhto goit mii doaivut dat sáhttá dagahit ahte musea ovdamearkka 	dihtii 	sáhttá fállat eanet guidema gussiide .
Dán 	dihtii 	boazoealáhusa doaibmaeavttut leat sakka earaláganat boazodoalloguovllu mátta- ja davágeahčen .
Mii leat vásihan ollu lihkohisvuođaid dan 	dihtii 	go vázzit eai leat nu várrugasat ja áicevaččat go galggašedje rasttildansaji bokte ja biillavuoddjit eai leat doarvái áicevaččat dahje eai beroš geahpedit leavttu .
Nu mo dilli lea dál de eai dieđe Billávuona mánát ja váhnemat man guhká sin skuvla beassá doallat rabas , ruhtavánehisvuođa 	dihtii 	.
Čakčat ohcen fágavirggi , mii lei almmuhuvvon ja mii galggai leat golmma jahkái , muhto gieskat ožžon dieđu ahte virgi leage báifáhkka bissehuvvon ásahusa ođđasit organiserema 	dihtii 	, muitala son .
Vaikko son álgá professorvirgái Kanadai , de doallá son oktavuođaid Sápmái ja áigu fitnat dávjá juo iežas dutkanfáttá 	dihtii 	, mii lea iešmearrideapmi ja eamiálbmotnissonat .
Kuokkanen lohká Sápmi dárbbaša olbmuid geain lea nana dovdamuš sámi iešmearridanstruktuvrrain , politihkas ja kultuvrras ja geat leat kritihkalaš ja ieš jurddašeaddji olbmot servodaga ovddidan 	dihtii 	.
Lean smiehttagoahtán , leago son Guovdageainnus menddo smávva biras dasa , go muhtumin orru ahte fágabargit maid jávohuvvet ja jaskkodahttet iežaset go lagasbirrasa deaddu lea nu garas , ovdamearkka 	dihtii 	vuolleahkásaš nieiddaid roahcunáššiin , lohká Kuokkanen ja muitala okta su dutkanfáttáin leage veahkaváldi nissoniid vuostá .
Roavvenjárgga searvegotti njunuš diakoniabargi Markku Kukkonen muitala Lappi radioi eallingoluid goargŋuma 	dihtii 	ohcalit eanet olbmuid diakoniaveahki .
Mii fertet ieža gávnnahit mii lea sámi dáidda ja maiddái digaštallat dáža dáidaga birra , mas lea sámi sisdoallu , lohká RittoDuottarMuseaid jođiheaddji , Karen Ellen Gaup.­ Son muitala ahte dušše ođđaáigásaš sámi dáidda ostojuvvo sisaoastinortnega mielde , ja váillaha ortnega mii dagašii vejolažžan oastit boarráset sámi dáidda , čájehan 	dihtii 	dáidaga bistevašvuođa , sámi dáiddamuseas .
Ruhtaváni 	dihtii 	Sámediggi ii bastte ordnet dán jagi bealde šat go ovtta dievasčoahkkima , mii livččii sámeparlamentarihkkáriid čoahkkima oktavuođas .
Dát leat ovttasbarggu duohken vai sáhttá sámi ásahusaid ovdánahttin ja dahkat daid ekonomalaččat nannosabbot , mii addá ovdamuni mahkáš ovdamearkka 	dihtii 	duojis , lohká Mathisen ja čujuha Várjjat Sámi Musea ja Sábá-guovddáža ovttasbargui Vuonnamárkana lágideamis .
Alf Tellefsen dieđu mielde lea juohke priváhta olbmos lohpi váldit fárrui 35 kg iežas persovnnalaš dárbbu 	dihtii 	.
Dán prošeavtta ulbmil lea árrat fáhttet daid mánáid geain sáhttet leat iešguđetlágan váttisvuođat , nugo ovdamearkka 	dihtii 	dysleksiija ( čállin- ja lohkan váttisvuohta ) , ja daid mánáid veahkehit ovdalgo máná váttisvuođat sturrot , lohká sátnejođiheaddji , Kjell Sæther .
Kristian Nymo ii sáhttán joatkit girjjiin dearvvasvuođa dili 	dihtii 	.
Ráđđelahttu muitala Sá me ­­­diggi dál lea šiehtadeamen Njávdáma campingsaji dahje gohttensaji eaiggádiin oastit olles dan báikki gáhtten 	dihtii 	hávdáduvvon olbmuid hávde ­ráfi .
Mátta-Suoma huša 	dihtii 	áibbaša láddelaš davás vuoiŋŋastit , čilge Lehtola nama .
Son muitala iežas ožžon olu giitosániid lohkkiin ja musihka árvvoštalliin girjji oppalašvuođa 	dihtii 	.
Professora Koskisa mielde hálddahushoavda ii sáhte alla ja iešheanalaš virgeposišuvnna 	dihtii 	doallat badjeláiggebarggus čoggon friijaid .
Mátkkoštanáiggis máksojuvvon bálká guoská Sámedikkis lagamustá hálddahushoavdda Juha Guttorma iežasa , daningo son mátkkošta olu virggis 	dihtii 	.
Fitnodat čállá dáhkádus ii govčča , nu go ovdamearkka 	dihtii 	bátne ­algŋadávddaid vahágiid , vuord ­dekeahtes bátneruohtas ­deavdin dahje sruvejuvvon goanstabániid ( implatáhtaid ) hilguma .
Norgga guolástanallaskuvla lea ovttasbargan NINA ja ALI merken 	dihtii 	čuonžžáid Álaheaieanus 2006 čavčča rájes .
Norgga Mearradutkaninstituhtta lohká ahte iežaset háliidit dutkama 	dihtii 	gáhttet geađgenjurjo njealji jahkái go eai leat eambbo go 357 geađgenjurjo Finnmárkkus .
­– Čájáhusa dievasmahttin 	dihtii 	bovdii velá jury 9 dáiddára čájáhussii , geas leamaš juogalágan oktavuohta Iver Jåksain , joatká Tone Fjereide .
Dan 	dihtii 	gal sáhtášii gávdnat veaháš luopmániid .
Stáhtačálli lohká dán áigodaga buoremus áigin heivehit sámegiela , ja dan 	dihtii 	leage ráđđehus vuoruhan dan ja evttohan 8 millijovnna kruvnnu sámegiela doaibmaplána ráhkadeapmái , mas Sámediggái juolluduvvo 5 milli ­jovnna .
Son muitala ahte sutnje leamaš hui somá vásihit mo dárogielat mánát miehtá Norgga lea oahppan moadde sámegiel sáni The BlackSheeps vuoitolávlaga 	dihtii 	, ja seammás čujuha maid eará sámi TV-násttiide .
Guhkes fatnasiiguin Badje-geavgŋá bajimuš bihtáid luoitin lei álki , muhto vuolimuš bihttá gal sihkkarvuođa 	dihtii 	luite fatnasiid báttiin gáddeguora .
Dan 	dihtii 	dát leage somá , go eat dieđe mii ovddabealde lea , mii johttit dego Samuli Paulaharju dolin , ođđa áššiid ja vásihusaid vuordimiin , Pertti Parkkola muitala .
Ovdamearkka 	dihtii 	ledje unnán fárus báikkálaš olbmot , luondu ja geabbilis áigegeavaheapmi , vaikke dat leat okta guovddáš álgoálbmot oahpahusa dovdomearka , muitala dutki Lauhamaa ja čujuha Ođđa Selándda maoriide ja Davvi-Amerihká álgoálbmogiidda gos leat lihkostuvvan dan dahkat .
Vuolab fuomášii eatnis ja iežas buozalmasvuođa 	dihtii 	ahte eallin ii bistte agálašvuhtii .
Almmuheami oktavuođas muitaleigga Kerttu nuorat oabbá , Kaarina Vuolab-Lohi , ja skuvlaskibir Seija Guttorm , mo Kerttu álo hálidii mánnán lohkat jitnosit iežas čállosiid ja gullan 	dihtii 	maid earát oaivvildedje .
Son lohká son čevllohallá daid dáidagiid badjelii mat leat oston , muhto vánis ruhtadili 	dihtii 	ii soaba dan dahkat .
Snarby lohká sii dán čájáhusa 	dihtii 	leat dolvon eret kulturhistorjjálaš čájáhusa vai lea sadji čájehit dáid ođđa dáidagiid .
Sámedikki sisaoastinortnega bokte ostojuvvojit erenomáš iešguđet šlájat dáidagat sihkkarastin 	dihtii 	ahte gávdnojit boahttevaš áiggi maid .
Fitnodagain leat ovdamearkka 	dihtii 	oalle garra njuolggadusat iežaset doibmii Barentsábis .
Dasa gevve vel earát geat ráŋggáštuvvojedje dan 	dihtii 	go sii geahččaledje báhtarit .
Mu mielas lea boastut oastit oastima 	dihtii 	min valljimáilmmis , mun deattuhan baicce sosiála gaskavuođaid basiid áigge .
Sii maiddái válde badjelasat geahčahasaideaset hámi jos olbmot givssidit , verrošit ja bávččagahttet elliid hearvva 	dihtii 	.
Sámi allaskuvllas // Instituhtas dieđihit ahte vahkkočála « Diđoščivga » ilmmai mannan bearjadaga boahtte vahkku dieđuiguin , nu go ovdamearkka 	dihtii 	masa allaskuvla searvá , guossit geat bohtet jna. .
– Mii eat leat somás 	dihtii 	gidden láhttu , muhto eastadan dihtii lihkohisvuođa geainnu alde .
– Mii eat leat somás dihtii gidden láhttu , muhto eastadan 	dihtii 	lihkohisvuođa geainnu alde .
Ovdamearkka 	dihtii 	Georg Næss birra .
– Lea dehálaš ahte oažžut johtui servodagas digaštallama čearddalašvuođa ja rasismma birra Finnmárkkus gullan 	dihtii 	makkár ovdagáttut mis leat nuppi nubbái , lohká Mátta-Várjjaga Sosialisttalaš Gurutbellodaga stivralahttu , Elin Henriksen .
Diibmá guđđen iežan bellodaga dan 	dihtii 	go in dohkkehan min stuorradiggeáirasa , Olav Gunnar Ballo , go cielahii NSRa , lohká Elin Henriksen .
Eliassen lohká háleštemiin sáhttá ollu váttis áššiid álkidit čoavdit , erenomážit beaivválaš áššiid , ovdamearkka 	dihtii 	finastit hálešteamen kránnjáin váttisvuođa birra ja dasa sáhttá dalán čoavdašuvvat .
// A-ISO 19005-1 ) lea geatnegahttojuvvon čájehan 	dihtii 	dokumeanta ollislaš hámi .
Davvi-ruoŧŧelačča guovttos Harriet Svensson ja Siv Wiik beaggigođiiga riikaviidosaččat dan gollesuona gávdnama 	dihtii 	.
– Lei stuorra vahát mearrasápmelaččaide go pomorgávpi nogai 1917 Ruošša revolušuvnna 	dihtii 	, joatká Strøm Bull .
– Buot buoremus lea musihkka mii movttiidahttá duolbmat johtileappot , joatká Kirsten Alette Anti.­ Anti ii loga iežas dán sihkkelastimii searvan gavdnjen 	dihtii 	liigedehkiid , muhto háliida baicce sávrut .
Nissonat leat gorron muottá ja beaskka oktii , lohká viessohoaiddár Thorolf Bjørnback , loktesta beaskahealmmi čájehan 	dihtii 	.
– Hirpmástuvven ja in diehtán maid galgen dadjat , danin mun rohttejin luođi giitin 	dihtii 	.
Báhčit deaivan 	dihtii 	iige bávkaleami dihtii !
Báhčit deaivan dihtii iige bávkaleami 	dihtii 	!
Honnesvági , Álttá ja Kárášjoga 14 nuora gaskal 12- ja 17-jahkásaččat , hárjehalle báhčit mannan vuossárgga ja gaskavahku Kárášjogas , ráhkkanan 	dihtii 	Davvi-Norgga báhčingilvvuide Harstad gávpogis mii lea boahtte vahkku .
Sii čevllohallet leat unjárgalažžan dál ja skuvllas lea somá go dávjá lea friddja ávvudan 	dihtii 	, čaibmet nuorat .
– Mii guoská olu ieškapitálii , de lea politihkkarat jurddašan ahte dan doarjut beliin , sihkkarastin 	dihtii 	buorre kvalitehta buot jietnaalmmuhemiide , ii dušše CD-skearruid , čilge Musikk i Finnmark hoavda , Harald Devold .
Oahppomátkestipeandda 2008 , mii lea 2000 € , oažžu Kristin Tårnesvik , fotodokumentašuvnna válbmemii johtin 	dihtii 	Barentsguovllus ja erenomážit nuortalaččaid ássanguovlluin .
Su mielas lea surgat go ráđđehus áigu unnit ruđa geavahit veahkehan 	dihtii 	sin geat máilmmis duođaid leat geafit ja geaidda dearvvašvuhtii čuohcá borramušváilli dihtii .
Su mielas lea surgat go ráđđehus áigu unnit ruđa geavahit veahkehan dihtii sin geat máilmmis duođaid leat geafit ja geaidda dearvvašvuhtii čuohcá borramušváilli 	dihtii 	.
Dán jagáš TV-akšuvdna áigu veahkehit mánáid geat gillájit váhnemiid gárrenmirkogeavaheami 	dihtii 	.
Mis leat lagas oktavuođat Islándii , sii leat hearkkes dilis , maiddái dan 	dihtii 	go sii eai leat nu olu olbmot , dadjá Jođiheaddjeráđi njunuš , Ola Emil Sprakehaug .
Gáŋgaviika sátnejođiheaddji , Marius Nilsen , lohká mearrádus lea čielggas ja gielda dahká dan ruđaid seastin 	dihtii 	.
Šaddet ieža nai ealli geađgin geat huksejuvvobehtet vuoiŋŋalaš viessun ja bassi báhppagoddin , ja buktet ovdan vuoiŋŋalaš oaffariid mat leat dohkálaččat Ipmilii Jesus Kristusa 	dihtii 	
Muhto mii addit dan 	dihtii 	go mii leat buot sus ožžon .
Dan 	dihtii 	mii addit dasa mii bajida su nama , lea su buori dáhtu mielde ja ovddida su riikka – ii fal dan dihte ahte vuoitit Ipmila ráhkisvuođa , muhto giitit dan ovddas .
Dan 	dihtii 	mii galgat leat dihtomielalaččat das man dehálaččat áiddit , báhkkomat ja njuolggadusat leat vai eastaduvvo dat mii lea bahá .
Go álbmot dán gulai , de árvaledje sii ahte dáidá báhppa dan 	dihtii 	, jus guhtege attášii sutnje skeaŋkka .
Nuppi beaivvi das maŋŋel buvttii dat váivváš olmmái gusas báhpa lusa ja dadjá : – Ikte mun gullen dus čáppa sártni ; dan 	dihtii 	attán mun dutnje dán gusa .
Dan 	dihtii 	šattai boadnji diggái stevdnejuvvot oktanaga eamidiinnis vaikko boadnji lei dadjan : – Mu eamidis eai leat čielga olbmo ságat , muhto eai sii beroštan das .
Dán 	dihtii 	dajai báhpa suinna ge nu : – Dál don leat hállan heahpatlaččat muinna , mávsse dal munnje 200 rikse ja mana eret !
– Ráŋggáštusčađahanláhka ii atte vejolašvuođa addit sierra virgelobi fáŋggaide geat leat rabas ossodagas , ovddamearkka 	dihtii 	doavtterdiimmuide , muitala son .
Ruovttubáikkis maid vásihan cielaheami dan 	dihtii 	, muitala Hætta guhte lea olles su giddagas áiggi bargan sámi fáŋggaid rivttiid čalmmustahttimis ja buorideamis .
Jus dán logu galggaš juksat , de ferte ovdamearkka 	dihtii 	ovttastahttit Guovdageainnu , Kárášjoga , Porsáŋggu ja Deanu .
Jus dán logu galggaš juksat , de ferte ovdamearkka 	dihtii 	ovttastahttit Guovdageainnu , Kárášjoga , Porsáŋggu ja Deanu .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttit álgit addit sierra siidaosiid daid moatti nissonolbmuide geat dan sihtet .
Dan 	dihtii 	lea ge olgoriikkalaš , gii ain deike ihtá , álo ođđa dáhpáhus .
Earáin lea ruđahisdilli dat oaiveášši manin eai náital , sihke dan sivas go sis ii leat gos orrot ja dan 	dihtii 	go juohke okta orru ohcaleamen muhtuma gii sáhttá addit sidjiide buoret boahtte áiggi .
– Bálká lei 400 márkki mánus ja veardádallama 	dihtii 	ruovttudivššár dinii 700 márkki .
Muhto son baicce ovddidii sávaldaga , ahte Ravadasgeavgŋás livččii stuorra guossemeari 	dihtii 	dárbu guovttelanjat ávdinstohpui .
1960-logus almmustuvve plánat buođđudit Álttá-Guovdageainnu čázádaga elrávnnji dahje šleađgga 	dihtii 	.
Fitná son gal soames háve vel Vuohčus ja Anáris muhtin bearrašiid luhtte ealáskahttimin Sámerieggá ovddidan 	dihtii 	.
Fitná son gal soames háve vel Vuohčus ja Anáris muhtin bearrašiid luhtte ealáskahttimin Sámerieggá ovddidan 	dihtii 	.
Astrid lea ferten borragoahtit eambbo ruotnasiid dearvvašvuođa 	dihtii 	.
– Danin berreše olbmot dáhttut doaktáris varraiskosa oaidnin 	dihtii 	lea go eambbo sohkar varas go galggašii .
Soai stuorra beroštumi 	dihtii 	háliidivččiiga cegget orru lávuid Osloi , muhto dasa eai leat gávpoga politihkkarat miehtan vel .
Dan 	dihtii 	leak Ruŋggugak leahkám erenoamážiid merkeduvvum .
Dohko ledje boahtán ollugat sihke oahppan 	dihtii 	ja maiddái návddašit ja muittašit dološ árbevieruid .
Orru leamen hoahppu dáid ásahit Sámi guovlluide , ii ge leat dilli čohkkedit háleštit singuin geat ávkkástallet dáid guovlluid , ja ii ge leat ollislaš plána ovdamearkka 	dihtii 	bieggamillohuksema oktavuođas .
Dat lea dan 	dihtii 	vai sii hálddašit sámegiela juobe njálmmálaččat ge ja máhttet sámegiela geavahit sámediggečoahkkimiin .
Mun lean baicce álggu rájes cealkán ahte mu mielas lea buorre go sápmelaččat válljejit organiseret iežaset , eai ge álkivuođa 	dihtii 	searvva gárvves láhččojuvvon dáčča bellodatsystemaide .
Ii go ovdamearkka 	dihtii 	johtolatplána galgga maiddái nannet sámi ealáhusaid ?
Go joavddan Njeareveadjái , de mun sihkkarit deaivvan gievra ealli servodaga gos ásset olbmot geat čevllohallet sámi kultuvrra 	dihtii 	ja geain lea nana gullevašvuohta iežaset gillái .
Ovdamearkka 	dihtii 	oažžu Bb sullii 100 milliuvnna jahkásaččat jođihit bellodaga .
Aiddo dan 	dihtii 	lea dehálaš ahte sápmelaččat dovdet ahte girku lea ” sin ” dán beaivvi , lohká Johnsen , gii doaivu ahte nu šaddá Romssa duopmogirkus bearjadateahkeda .
Mannán háve lei maid oadjoruđaid váilevaš máksima 	dihtii 	šaddan orrunsaji haga ja fertii alcces 2004 čavčča cegget lávu .
1994 vulgen gárrenmirkoheaittihanruoktu buoidudan 	dihtii 	, nuppi háve heaitin dihtii .
1994 vulgen gárrenmirkoheaittihanruoktu buoidudan dihtii , nuppi háve heaitin 	dihtii 	.
Proavás dovddasta ahte leamaš váttis ovdánahttit sámi kirku áigumušaid váilevaš báhpaid 	dihtii 	go leamaš dušše dilli fuolahit dábálaš vuđolaš kirkolaš doaluid .
Inger Anne gii ieš ii juga , muitala son liiko leat mielde Kom og Dans feasttain , go doppe eai ástta olbmot juhkat alkohola dánsuma 	dihtii 	.
Somávuođa 	dihtii 	lei deaškalan čáhppes goanstavuovttaid iežas čuvges vuovttaid ala ja cokkastan beatnatlágan loabáhiid .
Muhto dat ii lihkostuvvan vuos dalle šveicalažžii EU-njuolggadusaid 	dihtii 	.
Dasa lassin maid buot čearddaid mánát leat vásihan , leat máŋga sámi mánát givssiduvvon sámi giela , kultuvrra dahje biktasiid 	dihtii 	.
Larine nieida Irene muitala : – Eará mánát givssidedje min ollu min heajus dárogiela 	dihtii 	.
Moai hálaime skuvlastivraovdaolbmuin ja ozaime su beassat álgit skuvlii jagi árabut - veahkehan 	dihtii 	munno .
- Mii galgat ieža hukset Sápmái gelbbolašvuođa , mii máhttit liikka ollu go ovdamearkka 	dihtii 	dážatge , lohká Máhtte .
Ii E6 lahka gáibidan 	dihtii 	divvaga , iige muđui eará sajis guovllus .
Dasa sáhttet leat máŋga siva , gáibádus sihkkojuvvot jienastuslogus ja ovdamearkka 	dihtii 	jápmin áigodagas gaskal listadohkkeheami ja válgabeaivvi ( láhkaásahusa §14 ) .
Áidna maid ohppen lei duodjiInger Marie Sokki Hætta gullá sidjiide geat ohppe unnán skuvllas dáruiduhttinpolitihka ja soađi 	dihtii 	.
Dán oahpaheaddji 	dihtii 	dieđán gili historjjás ollu , maid dál sáhtán muitalit viidáseappot iežan mánáide ja iežáide geat sihtet guldalit .
Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja birračuohpatkeahtesvuođa dilidet 	dihtii 	.
Mii fertet maid divvut gažaldaga dasa ahte maid mii ieža bargat čoavdin 	dihtii 	olu hástalusaid ahte háhkat aiddo geargan oahppan olbmuid maid Finnmárku dárbbaša .
– Sii oasálastet kurssas oahppan 	dihtii 	lohkat ođđa čállinvuogi mielde .
Dán vahku lea Natur og Ungdom dahje Luondu ja Nuorat lihttu birasgáhttejeaddji nuorat čoahkkanan Henningsværii Lofuohtas čalmmustahttin 	dihtii 	ahte sii vuostálastigohte garrasabbot oljobohkama vuostá Lofuohtas , Viestterálas ja Sažžas .
Inger Marie Aikio-Arianaick doaivu ahte ainge ovtta divtta heivešii nuohta bidjat lávlun 	dihtii 	.
Máinnas imaštahttá ja geasuha lohkki lohkat viidásat gávdnan 	dihtii 	vástádusa mii dat lea dat juoga man birra lea sáhka .
Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi leat bovden ON Eamiálbmotáššiid bissovaš Foruma , UNPFII , doallat ovdačoahkkima Kárášjogas ráhkkanan 	dihtii 	Bissovaš Foruma 8. sešuvdnii New Yorkas miessemánus .
Ovddit jagiid lean smávva mátkke skeittástallan hárjehallan 	dihtii 	ja dát Skike jorriskeittát leat nu vuohkkas , muitala Gamm .
Son lohká dan áigge biehttaledje olbmot rittuguovlluin iežaset sámi duogáža ja geahččaledje hehttet sámiid oažžut mangelágan vuoigatvuođaid ja lohká daid riidduid 	dihtii 	fertii stáhta ásahit dárbbašlaš lágaid ja njuolggadusaid buohkaide ávkin .
Ovdamearkka 	dihtii 	giella .
Dan muitala soames almmái guhte mannan vahkkus lei boahtán Romssa gávpogii dušše vuovdin 	dihtii 	gárrenmirkkuid , go oažžu viđa geardde eanet gárrenmirkku ovddas Davvi-Norggas go Mátta-Norggas .
Kárášjohkalaš Lars Oddmund Sandvik orru Romssas barggu 	dihtii 	.
Dán vuosttaš gielladeaivvadeamis Ruŋggus juhke dieđu dán sámegiel giellabarggu birra , ja oasálastit árvvoštalle iešguđet fáttáid maid sáhtášedje váldit fáddán čakčat , ovdamearkka 	dihtii 	lodde- , muorjjenamahusaid ja velá báikkálaš sánit .
dollet vuođđudančoahkkima vuossárgga , álggahan 	dihtii 	sámi birasgáhttenorganisašuvnna nuoraide .
Áhpi suvru go mearačáhci njammá buot CO2 ja dát gusto erenomážit ovdamearkka 	dihtii 	Davvimerrii , danne lea
Golli lea hui alla árvvus finánsaroasu 	dihtii 	.
Ii oktage , guhte luonddus berošta , hálit billistit iešdáhtos luonddu dušše billisteame 	dihtii 	.
Ii oktage , guhte luonddus berošta , hálit billistit ieš-dáhtos luonddu dušše billisteame 	dihtii 	
Dál leat álgán eará guollesorttat laskat dáid guovlluin nu go ovdamearkka 	dihtii 	hávggat .
Vuosttas mii dalle lea heivvolaš , ja mii buohkaide guoská , lea ahte oanidit bivddu olles čázádagas , ovdamearkka 	dihtii 	guđa vahkkui .
Vuosttas mii dalle lea heivvolaš , ja mii buohkaide guoská , lea ahte oanidit bivddu olles čázádagas , ovdamearkka 	dihtii 	guđa vahkkui
Dohko ledje boahtán ollugat sihke oahppama 	dihtii 	ja maiddái návddašit ja muittašit dološ árbevieruid .
Dan 	dihtii 	sáhttá dát leat min birrasis ja guovllus váraleappot ja lieggasat máilmmis .
NAF searvi lea hui garas leamaš dainna ahte luottat fertejit buoriduvvot eastadan 	dihtii 	fasttes lihkuhisvuođaid , muhto eai guovddáš eiseválddit ja luoddaeiseválddit oro dan gáibádusa nu duođas váldán , go luoddadivodeapmi ja buorideapmi orro nu njozet dáhpahuvvame .
Dan oaidnit go čállet ovdamearkka 	dihtii 	Kautokeino i Nord-Norge .
Dát dutkamušat čájehit ahte nuoraid gaskkas orru áigi rievdamin dan guvlui ahte ii leat seamma bures dohkkehuvvon ahte geavahit gárrenmirkko , nu go ovdamearkka 	dihtii 	alkohola .
Dat guhte bárgu duššiid 	dihtii 	, oažžu ieš sihkkut gatnjaliid .
Ale boaldde stobu gavdnjen 	dihtii 	sáhpána .
Sámedikkis lea stuorra ovddasvástádus veahkehit sin geat rahčet birgema 	dihtii 	ja mii áigut buot dásiin , maiddái ON:a olis , bargat dan ala ahte boahtteáigi čuvggoda midjiide buohkaide .
– Dan veahá maid oakkun šaddá dušše mátkki 	dihtii 	.
– Oakkun borramuša 	dihtii 	, ja maiddái luonddu fearániid dihtii .
– Oakkun borramuša dihtii , ja maiddái luonddu fearániid 	dihtii 	.
Dattege ledje muhtin fitnodagat čiŋahan veaháš juovllaid áigge turisttaid 	dihtii 	.
Muhtin Serbia juovlaherskot maid Gordana Ignjatovic Jovanovic ráhkadii čájehan ja máistin 	dihtii 	, go Ávvir finadii guossis .
– Mii basuhat dáppe Norggas juovlaruohta , muhto letne gánddaid 	dihtii 	maid basuhišgoahtán Norgga vieru mielde maid Hollánddas go doppe leat muhtin juovllaid .
Juovlavuona gilisearvi lea ovttas Finnmárkku fylkkamánniin , NVE:in , Finnmárkkuopmodagain ja Deanu gielddain álggahan prošeavtta buoridan 	dihtii 	birasdilálašvuođa Juovlajogas .
Manchester City njunuščiekči Craig Bellamy lea beakkán iežas suhtu 	dihtii 	.
Prošeakta álggahuvvui 2005:s. – 1980 rájes lea Hornøyas beliin unnon skierrolohku , jámolašvuođa 	dihtii 	ja heajos náliid dihtii , lohká Erikstad Nordlysii .
Prošeakta álggahuvvui 2005:s. – 1980 rájes lea Hornøyas beliin unnon skierrolohku , jámolašvuođa dihtii ja heajos náliid 	dihtii 	, lohká Erikstad Nordlysii .
Mánáin geain leat láhttenváttisvuođat šaddet dávjá oarbbisin almmolaš veahkkedoaimmaid 	dihtii 	go sirdašuvvet okta nuppi sadjái .
Lea dáiddár Hege Siri gii lea govven kulturmuittuid erenomáš vuogi mielde čájehan 	dihtii 	mo dološ muittut gustot midjiide .
Dáiddár Hege Siri lea ožžon báikeolbmuid searvat olbmomállin govaide , čájehan 	dihtii 	makkár oktavuohta báikeolbmuin lea báikki kulturmuittuide ja mo kulturmuittut ožžot eará mearkkašumi go sirdojuvvojit čájáhuslatnjii .
Boazodoalus lea ovdamearkka 	dihtii 	stuorra bargu vuordimin go ferte čielggadit guohtunrájiid .
NSR lea evttohan vuoigatvuođakommišuvnna mii sáhttá ollislaččat gieđahallat dáid áššiid , eastadan 	dihtii 	ahte soaittáhagas diggeáššit mearridit boazodoalu boahtteáiggi .
– Mii leat jagi juo hállan davvin fitnat oahppan 	dihtii 	mo dáppe lea dahkan .
Mii leat ovdamearkka 	dihtii 	ovttasbargan SUPUR:in lágidit konferánssa seksualitehta birra ja bargat čohkket njeallje riikka sámi nuoraid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea divttasvuotnalaš Miriam Paulsen ( r. 1980 ) nuppi sajis NSR Viesttarmeara válgabiirre listtus , ja Kirsti Guvsám ( r. 1979 ) lea fas bajimusas NSR Lulli-Norgga válgabiirre listtus , dadjá Berit Kristine Guvsám ja joatká : – Mis lea vejolašvuohta beassat válgalistui jus mii leat čeahppi .
– Mu mielas lea dehálaš ahte gávpotsámiin lea deaivvadanbáiki stuorát ja smávit gávpogiin , doalahan 	dihtii 	iežaset identitehta ja oahpásmuvvat eará sápmelaččaiguin .
Filbma čájeha smiehttalaččat mo vuotnaguolásteaddjit masse eallineavttuideaset njurjovahága 	dihtii 	.
Šákšanálli leage muhtin áibbas jávkan , earret eará garra guolásteami 	dihtii 	.
Mandela beaivi lea fas beaivi maid Romssa gielda ieš lea nammadan , gudnejahttin 	dihtii 	ovddeš Nobel ráfibálkkašumi vuoiti Nelson Mandela .
– Dán jagi lea konsearta gaskavahkku mii addá dietnasa mánáide geat gillájit HIV ja aids dávdda 	dihtii 	, muitala várresátnejođiheaddji .
Mátta-Afrihkká gos Mandela leamaš presideanta gillá garrasit HIV ja Aids 	dihtii 	.
– Measta olles buolva lea jápmán HIV ja aids 	dihtii 	Mátta-Afrihkás , muitala Gunhild Johansen .
– Moai letne álggahan fitnodaga veahkehan 	dihtii 	sin , vuoi gávdnet márkana dáppe , muitala Marie .
Erenomážit min guhkes rittu dihttiid , ja olu fatnas johtaleami 	dihtii 	, čilge Vangsnes .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea sis maid deaddu vuosttas stávvalis nu mo lea dábálaš sámegielas , muitala Vangsnes .
Báhppa Johan Bakken Sandvik muitala vuosttaš sotnabeaivvi teaksta lea vižžon Lukas 4 kapihttalis , 16-22 versii Biibbalis ja dát teaksta lea álo su geasuhan dan erenomášvuođa 	dihtii 	.
Chile indiánain leamaš soahti Espánnjain máŋgačuođi jagi , koloniserema 	dihtii 	.
Troandimis lea juo muhtin áhčči dubmejuvvon dan 	dihtii 	, dadjá son .
– Mun in diehtán man dehálaš lea ruhtaášši sidjiide geat gillájit veahkaválddálašvuođa 	dihtii 	.
Dáid olbmuid mánát eai beassan váldit alimus oahpu ovdamearkka 	dihtii 	universitehtas .
Prográmma sisdoalluPrográmmas galget iešguđet fáttát digaštallot nu mo ovdamearkka 	dihtii 	sámepolitihkka , dárbbašat go Sámedikki ?
– Čuoikkaide in liiko , lea oalle giksi , stuorrá maid lea , moddjá Supatra go muitala , ja galljuda čalmmiid čájehan 	dihtii 	mo Thaieatnama sáttagottis sturro čalmmit go muitalii man stuorrát dat lea .
Dađi bahábut eaba sáhttán dat guokte maŋimuš logaldalli guovttos Lene Hansen ja Åse Mette Johansen searvat seminárii dearvvasvuođa dili 	dihtii 	.
Nu levvege njurjjot buot Finnmárkku vuonaide biebmu 	dihtii 	.
Okta bálvaleaddji lea biddjon eret ruhtabuijáma ja speallanmielahisvuođa 	dihtii 	.
– Buoremus vuohki ovddidit sámegiela lea buoridit sáme skuvlla ja oahpponeavvuid , addit sámegiel fálaldaga ráves olbmuide , ásahit sámegiel háleštanbáikkiid guovlluin gos sámegiella lea hearkkes dilis nugo ovdamearkka 	dihtii 	davvisámegiella rittuguovlluin Finnmárkkus , julevsámegiella ja máttasámegiella .
Dán uvdnii lea dárbu go stuorát klássabuktagiid lea ráhkadeamen , ovdamearkka 	dihtii 	stuorra tallearkamáđo lihtiid .
Su eallin lea oalát bisánan , muitala Kárášjoga nisu , eadni Gjertrud Høgden Kárášjogas iežas 24-jahkásaš bártni eallin lea billašuvvan mánnávuođa givssideami 	dihtii 	.
Gjertrud Høgden muitala ahte bárdni dál oažžu veahkki iežas fásta doaktáris ja doavttir lea guorahallamin makkár rumašlaš ja silolaš hávit dahje váikkuhusat bárdni lea ožžon givssideami 	dihtii 	.
Dán guovttečearddalaš duogáža 	dihtii 	, mii sutnje lea lunddolaš , lea iešge soames fasttes sániid beassan gullan .
Dán vahkus doallá ON Eamiálbmotáššiid Bistevaš Forum ( UNPFII ) 16 lahttu ovdačoahkkima Sámedikkis Kárášjogas ráhkkanan 	dihtii 	Bistevaš Foruma gávccát sešuvdnii miessemánu 18.-19. beivviid New Yorkas .
Bovrenmášiidna maid geavahit muitala Karlsen ahte ráhkada unnánat luottaid , ja billista unnánat go dan maid ovdamearkka 	dihtii 	njeallja juvllat meahccesihkkel dahká .
Nuba fylkadikki mearrádusain máŋga 15–16-jahkásaččat eai dárbbaš vuolgit eret gielddas álggahan 	dihtii 	joatkkaskuvla oahpu .
Anti Kárášjoga NAV uskkádahkii iežas nealgudit čalmmustahttin 	dihtii 	ahte NAV ii leat sutnje máksán golmma mánnui dan oadjoruđa mii sutnje gullá .
Ja muhtumat leat boahtimin dušše su 	dihtii 	.
Prošeakta lea álggahuvvon stuorra njiedjama luossalogu 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	Svalbarda ja Ruonáeatnama olggobeale , muitala mearradutki .
Juohke áigodagas lea iešguđet áššit maid nuppiid givssidit , nugo ovdamearkka 	dihtii 	olbmot geat leat homofiillat , dahje juo buoret sohka .
Son oaivvilda ahte lea áigi geavahit Lappekodisilla čájehan 	dihtii 	ahte 1751:s juo adde eiseválddit mearrasámiide vuoigatvuođaid .
Mienna deattuha ahte kursa ii leat dušše dakkár olbmuide geat muđui jo geavahit lávddi beaivválaččat , nu go ovdamearkka 	dihtii 	neavttárat .
Su mielas lea dehálaš ásahit sorjjasmeahttun geaidnobearráigeahčču nannen 	dihtii 	johtolatsihkarvuođabarggu .
Rektor Soleng fuomášuhttá mo jođán mánát leat váldit atnui ođđa áigásaš áđaid nugo ovdamearkka 	dihtii 	dihtora go dat bođii , go sii eai bala geahččaleamis .
Vasara lohká oljosuodjalangearggusvuođadoaimmat eai doaimma garra dálkki ja temperatuvrra diliid 	dihtii 	.
– Dalle muitaluvvui ahte earit ledje dárbbašlaččat resurssaid várjaleami 	dihtii 	, ja dat galggai dušše leat gaskaboddosaš čoavddus , muhto nu ii šaddan .
Jus ii livčče miellačájáhusaid 	dihtii 	.
12.15-13.00:Journalista ja čálli Anne Wuolab : Soai čáliiga heakkaska 	dihtii 	– sámenissonat váldet sáni : Elsa Laula Renberg ja Karin Stenberg .
Dál beassá son čuoggálogu 	dihtii 	gilvalit senior NM-gilvvus jus háliida , lohká valáštallansearvvi Nordlys čuoiganlávdegotti jođiheaddji , Olav Verstad .
Dálá áigge šibihiid náhkkeivnni lea šaddan áiggi mielde girjábut go luođuelliid náhki olbmuid válljema 	dihtii 	.
Máilbmebáŋku lea viđa gaskariikkalaš organisašuvnnaid oktasaš namahus , mii doarju ruđaiguin ja bagadallamiin ovddidan 	dihtii 	ekonomalaš ovddideami geafimus riikkain .
Báŋku ásahuvvui jagi 1945 veahkehan 	dihtii 	hukset fas Eurohpá maŋŋá nuppe máilmmisoađi .
Beare Kárášjogas lea ovdamearkka 	dihtii 	duppal nu stuorra gođđanguovlu mo Álttájogas , muhto ferte guhkes áiggi maŋos guorahallat jus galgá gávdnat áigodagaid goas lei doarvái olu gođđanguolli bajit deanu gođđanguovlluin .
Jándorkoarta vuovdin lea njiedjan vehá maŋŋá 2002 , heajos bivddu 	dihtii 	, 2008:s vuvdo 33 000 jándorkoartta Suomas .
Dasa vástida Dan Robert Larsen ahte son ii čále maid ii oaivvil suohtastallama 	dihtii 	.
Dát buktá ođđa hástalusaid , no mo ovdamearkka 	dihtii 	seismihkka-báhčin .
Muhtun doaibmabijut leat čađahuvvon sihkkarastima 	dihtii 	sámiide váikkuhanvejolašvuođa , nu go Finnmárkkuláhka , ođđa plána- ja huksenláhka ja stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat .
Ohcejoga gielda ii beroš divvut iežas láigovistti Gáregasnjárggas vaikko čáhci golgá sisa , váidala láigoheaddji Riitta Rasmus ja lohká iežas buohcagoahtán allergiijan ásodaga guohpahája 	dihtii 	.
Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan 	dihtii 	, lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan dihtii .
Dál šattan viđalágan dálkasa borrat dan dihtii , lohká son ja muitala čotta ja njuovčča bohtanii dan 	dihtii 	.
Lea stáhta ruđat maid Sámediggi šiehtadusa bokte lea addán Sámi Dáiddárráđđái juohkin 	dihtii 	dáiddáriidda .
Dalle mii hástalat Norgga johtolatministara ja buot politihkkáriid vástidit maid sii áigot boahtte njeallje jagi dahkat buoridan 	dihtii 	geainnuid Norggas , lohká Holdal .
Keskitalo ii eahpit ahte Riddolávdegotti meannudeapmi maŋŋona čavčča stuorradiggeválggaid 	dihtii 	.
Medias leamaš olu FeFo birra maŋimuš áiggi , dan navdojuvvon diehtojuohkin váilevašvuođa 	dihtii 	, ja FeFo stivrrajođiheaddji Erling Fløtten guhte lea šaddan guođđit stivrrajođiheaddji virggi dihtii .
Medias leamaš olu FeFo birra maŋimuš áiggi , dan navdojuvvon diehtojuohkin váilevašvuođa dihtii , ja FeFo stivrrajođiheaddji Erling Fløtten guhte lea šaddan guođđit stivrrajođiheaddji virggi 	dihtii 	.
Sámegillii ráhkadit oahpponeavvuid lea divraseabbo go ovdamearkka 	dihtii 	dárogillii .
Ovdamearkka 	dihtii 	Sirbmá duoddaris , muitala son .
Olbmot ja media lávejit čuojahit gullan 	dihtii 	makkár prošeavttaid mii doarjut ja makkárii ii .
Jon Egil Nilsen , gii lea Bivdi guolástansearvvi jođiheaddji , muitalii oanehaččat mo mearrasápmelaččat leat massán vuoigatvuođaideaset bivdit olggobeale áhparasa ( justa dakko gokko fáhkka čiekŋu mearas ) ja mo mearrasámekultuvrra dan 	dihtii 	lea áitojuvvon oalát jávkat .
Bargiidbellodaga Nuoraid Searvi lea danne gáibidan ; ahte sámegiella ásahuvvo válljenfriija ja ovttadássásaš válljenfágan , ahte go sámegiella válljejuvvo válljenfágan galgá bistit nuoraidskuvlla vuosttaš jagis gitta joatkkaskuvlla lohppii , sihkarastin 	dihtii 	ohppiide ollislaš vuoruhuvvon giellaoahpahusa .
Danmárkkus eai dieđe nu olu álgoálbmogiid birra , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Norggas , čilge Dalheim Eriksen .
Giđabeale lávet fas somás 	dihtii 	vehá njoarostit čorvviid maŋis , muitala njoarosteami meašttir .
Ovdamearkka 	dihtii 	Sámediggi
Emil reašká go muitala ahte moddii lea juo ferten áhcagastit oaivvi sadjái go inuihtat leat čuolastan oaivvi das eret , čájehan 	dihtii 	vuosteháguset dánska kolonialaš stivrejupmái .
Fylkkamánni bissehii vuosttas beaivve Suoidnemánus nuohttuma Kárášjogas ja Iešjogas , coages joga ja luosa vátni 	dihtii 	.
Vaikko Avuo Turunenis lea vuoigatvuohta ja vejolašvuohta ain nuohtut Anárjogas ja Deanus , de lea son mearridan luossavátnivuođa 	dihtii 	ahte ii áiggu nuohttut dán geasi .
– Ovdamearkka 	dihtii 	bidjá girječálli olu deattu čorgesvuhtii ja basadanvieruide .
Jus eai nagot deavdit njuovvangáibádusa mii lea gávcci kilo ealihanbohcco vuostá juksan 	dihtii 	stáhtadoarjaga , de dat šaddá stuorra vahágin ekonomalaččat sidjiide .
Dat sáhttá dagahit sihke unnánat produkšuvdnagoluid , buoret buvttademiid ja unnánat birasnoađi šaddadeami 	dihtii 	.
Justa dán oasi 	dihtii 	jáhkká Gaup olu eahpesihkarvuohta sáni sisdoalus lea badjánan ja dan berre Sámediggi čilget sihke sámiide ja olles Norgii .
Mii leat sorjavaččat dáiddáriidda olahan 	dihtii 	eanetvuođa ja iešguđetlágan ulbmilat .
NSR oaivvilda dát lea dušše divrasis PR-triksa ja eahperehálaš speallu sámi ruđaiguin oažžun 	dihtii 	eanet jienaid .
Stuorra bávkkehanvára 	dihtii 	várrejit mátkkálaččaid dán geainnu vuodjimis .
Tretnes bivddii Sámedikki doallat čoahkkima stáhtaráđiin sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámi guovlluid NAV kantuvrrain eai geavahuvvo dát virggit earaláhkai go leat jurddašuvvon , dahje vel vearrát ahte váldojit ruovttoluotta .
Ovdamearkka 	dihtii 	ii sáhte sihkkut evttohasaid .
Son lea dutkan mo boarrásat vásihit dan , eastadan 	dihtii 	oktonasvuođa ja veajuhuvvama .
Danin rusádit hirbmat jienain váccedettiin guhkes suinniid gaskas , baldin 	dihtii 	, muitala son .
Ovdamearkka 	dihtii 	mearredii Luostejok Kraftlag stivra hukset fiberfierpmádaga priváhta olbmuide iežaset konsešuvnna guovllus mii lea Kárášjohka ja Porsáŋgu , ja geassit sii geassigohtet fiberjohtosiid Kárášjogas .
Son lea čohkkán máŋga jagi giddagasas vealáheami mánáid vuostá ja áitagiid 	dihtii 	.
Dássážii lea njealjádas oassi jienastan sámediggeválggaide , sihkkarastin 	dihtii 	ahte sin jietna joavdá áigemunil lohkamii , muitala Olli .
Álbmotmusea doibmii gullá maid luoikat čoakkáldagain vuorkádávviriid eará museaide , ovdamearkka 	dihtii 	Nuortasámi museii .
Ii leat dohkálaš ahte mii , sápmelaččat , galgat gillát dan 	dihtii 	.
Gonagasbárdni oktan eamidiin fitnaba Sámi álbmotbeaivvi dáppe guossis ja dan 	dihtii 	eat leat lonuhan dáiddačájáhusa gáktečájáhusain , dadjá RiddoDuottarMuseaid jođiheaddji , Karen Ellen Gaup .
– Iskamis gávnnaimet ahte ovdamearkka 	dihtii 	eambbo psykalaš váttisvuođaid gánddaid gaskkas geat givssidedje ja geat sihke givssidedje ja gillájedje go sii geat dušše gillájedje givssideamis .
Viessosadji lea lássá alde , ja dan 	dihtii 	lea ge das Lásságámmi namman .
Go luossaveajet vuolgá jogas merrii de lea dat erenomáš hearki , iige dat gierdda galle luossadihki ovdal go heavvana dihkiid 	dihtii 	.
Ii dušše luossadihkiid 	dihtii 	.
– Kárášjogas lei 31-32 buolašgráda ihkku , muhto mis eai lean áktánas váttisvuođat dan 	dihtii 	, muitala Kárášjoga dollačáskadeaddji hoavda , Alf Isaksen .
Olgoseinniid fielluin lea mála šolgen garra báhka 	dihtii 	.
Kárášjoga sátnejođiheaddji , Kjell Sæther , cegge guktot belggiid bajás , čájehan 	dihtii 	sus lea buorre boahtte áiggi dovdu .
Dát čuohcá njuolga gieldda sisabohtui , muhto sátnejođiheaddji Sæther ii hálit bihkkadit gieldda dili dan 	dihtii 	.
Son muitala ahte olu olbmot leat fárren máttás buoret barggu ja bálkká 	dihtii 	.
Ii Sæther loga iežaset gielddas bidjat johtui seammalágan doaibmabijuid go Unjárggas dahke moadde jagi dás ovdalis geasuhan 	dihtii 	bearašolbmuid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea BB fylkkabellodat geahččalan stivret mii dáhpáhuvvá sámepolitihkalaš birrasis , čilge Keskitalo .
– Dálki lea hui dehálaš guolásteddjiid sihkarvuođa 	dihtii 	, muitala Bivdi searvvi jođiheaddji Nilsen .
– In duostan dušše ovttain skohteriin vuoddját , nu ahte mun ja mu bárdni dolliime guvttiin skohteriin sihkarvuođa 	dihtii 	, jus nubbi skohter bisána , muitala son .
Sihke Romssas , Oarje- ja Nuorta-Finnmárkkus leamaš ohcamat dálkki 	dihtii 	.
Lea dieđusge čielggas go eanajuohkinriekti ii sáhttá fállat dárbbašlaš bálvalusa sámegielas ja - kultuvrras , de eai hálit olbmot loktet ášši justa dan 	dihtii 	go dat eai váldojuvvo vuhtii ja go ii gávdno diehtojuohkin sámegillii , lohká Ravna .
ovdamearkka 	dihtii 	boanddat ja boazodoallit Finnmárkkus .
Son hállá vuollegis jienain , iige oro goassige bajidan jiena gullon 	dihtii 	.
– In mun oza veahki duššiid 	dihtii 	.
Eai leat fitnan mu luhtte dáppe iskan 	dihtii 	mu dárbbu .
– Lea okta sámegiel oahpaheaddji gii geahččala su iešguđet fáttás , oaidnin 	dihtii 	makkár dássi sus lea .
Dál mun lean sihke doaivugoahtán , ja maiddái jáhkán ahte sáhttá ásahuvvot sámi giddagas boahtte áiggis , ovddamearkka 	dihtii 	Guovdageainnus , lohká optimisttalaš sámi fáŋga , Ole Henrik Hætta .
Kárášjohkalaš Lars Oddmund Sandvik orru Romssas barggu 	dihtii 	.
Kárášjohkalaš Lars Oddmund Sandvika mielas lea imaš go galgá massit buot meahcástallanvuoigatvuođaid mat sus ledje go lei Kárášjoga álbmotregistaris , dušše dan vuođul go lea fárren Romsii barggu 	dihtii 	.
Maiddái šaddá Sandvik ja earát , geat leat fárren Kárášjogas dahje Guovdageainnus oahpu dahje barggu 	dihtii 	, máksit turistakoartta sihke bivddus ja oaggumis .
Son manná ruovttubáikái sihke geassit , juovllain , beassážiin , bivdoáigge , ja maiddái jus su váhnemat dárbbašit veahki ovdamearkka 	dihtii 	murremis .
Bearjadaga lei Kárášjogas boraspirekonferánsa čielggadan 	dihtii 	man olu bohccuid dat goddet , ja čielggadit man láhkai hálddašeapmi dahkko .
Brattsberg muitala ahte sii leat ferten geahččat oahppolága dán áššis , gávdnan 	dihtii 	lea go fáŋggas vuoigatvuohta sámegillii oažžut oahpu .
– Ii leat riekta ahte sii geat fárrejit barggu dahje skuvlla 	dihtii 	ráŋggáštuvvojit vuoigatvuođamassimiin , lohká son Ávvirii .
Meahcástallanvuoigatvuođat sápmelaččaide geat leat fárren ruovttubáikkis barggu dahje oahpu 	dihtii 	leat ovtta oaiveáššiin SBS prográmmas .
Dehálaš gulahallat bálvaleami 	dihtii 	
Son viežžala apotehkabargiid gullan 	dihtii 	mo sii vásihedje dili go Per Tor Turi finai dálkasa viežžamin .
Muhtin beaivvi borjjastit su vašálaččat meattá ávdin sullo ja Prospero goansttaid 	dihtii 	devdohallá skiipa .
Mii fertet oanidit rahpanáiggi ja geahpedit ofelašvirgelogu , olbmot eai beasa dološ visttiid sisa , dološ eanadoallu heaittihuvvo , eat investeret ja eat suitte divvut maidege ja mii eat sáhte luoikat dávviriid eará museaide , nu go ovdamearkka 	dihtii 	Nuortasámi Museii Njávdámii , go eat sáhte virgádit teknihkalaš konserváhtoriid maid dáid bargguid galget fuolahit .
Mii dárbbašat ođđa reaidduid čoavdit vuosttildeaddji beroštumiid , nugo ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalus .
– Duopmostuollohálddahusa bargoplánas lea dát juo biddjojuvvon , muhto 2009 gáržžes bušeahta 	dihtii 	fertiimet dan maŋidit , lohká Arnstad Duopmostuollohálddahusas .
FeFo stivralahttu Josef Vedhugnes ii loga duohtan ahte vuoigatvuođat leat gáržžiduvvon Finnmárkkulága 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttit álgit addit sierra siidaosiid daid moatti nissonolbmuide geat dan sihtet , čállá Skum .
Mánát leat veahkehan juohke poasttas , nugo ovdamearkka 	dihtii 	njoarosteamis ja kaféas .
Bážanasat geavahuvvojit eanaš estetihka ja somás 	dihtii 	.
Bážanasat adnojit miehtá máilmmi , dávjá ávvudemiid oktavuođas , ovddamearkka 	dihtii 	ávvudit ođđajagi .
Dát dahkkui baldin 	dihtii 	eret bahávuoiŋŋaid .
– Politihkkárat beroštit dušše bušeahtas ja ruhtaseastimis , eaige oainne mo ruhta golgá eret eará sajis dan 	dihtii 	, lohká Sandvik .
Vaikko Härkönen massá ruđa ođđa lága 	dihtii 	, de lea su mielas buorre go láhka lea boahtán .
– Láhka lea boahtán dan 	dihtii 	go eai buot váhnemat leat seamma čeahpit várjalit mánáid boalddáhagaid vuostá , Dattetge lea Suoma stáhta ráhkadan lága mii várjala mánáid , oaivvilda Seppo Härkönen .
GARRA DEATTA : Per Edvard Johnsen muitala ahte máŋgga jávrris lea šaddan heajut guollekvalitehta go lea šaddan garra oaggundeaddu olgoriikka oagguid 	dihtii 	.
Hætta áiggui diibmá váidit Romssa giddagasa daid olu sámelága rihkkumušaid 	dihtii 	, muhto son ii beassan sámegillii váidalit sámegielat politiijai , vaikko gáibidii dan .
– Mun balan , lean measta čađat paranoida , ja gozán hui olu earret eará amfetamiinna 	dihtii 	, lohká son .
Ávvir jearahalai albmá , gullan 	dihtii 	manne dákkár
Nammačoaggin ii leat duššiid 	dihtii 	, muhto galgá čájehit vuostehágu máná vuoigatvuođaid rihkkumis .
Su beroštumi 	dihtii 	leat dál johtán miehtá Sámi ja oahpásmuvvan ođđa báikkiide ja olbmuide geain mii leat oahppan hirbmat ollu miellagiddevaš áššiid .
Dasa lassin lea nieiddas alidin čotta bogideami 	dihtii 	.
Go čalmmis varrasuonat biđgejuvvojit buviheami 	dihtii 	, de lea olmmoš lahka jápmima .
Gullan 	dihtii 	boahtán
– Váttisvuođat eai boađe nohkat dan 	dihtii 	.
– Sii geat váldojuvvojit lobihis rakeahttabáhčimis sáhkkohallet lobihuššama 	dihtii 	, muitala Kárášjoga leansmánne , Svein Hansen Ávvirii .
Ovdalgo lasiha : – Dat mii lea váralaš dainna , lea ahte jus leat máŋgasat geat mátkkoštit davás vuovdin 	dihtii 	mirkkuid , dalle šaddá davvin maid álkit fidnet narkotihka , lohká RIO stivrrajođiheaddji Ragnar Moan telefovnna bokte Ávvirii .
Brock-Utne ii sáhte kommenteret konkrehtalaš áššiid jávohisvuođabákku 	dihtii 	.
Leat eanet fáŋggat geat lohket ovdamearkka 	dihtii 	Nordlys .
Digitála anteannabargguid 	dihtii 	boatkagat leat buot tv-sáddagiin sihke digitálalaš radiosáddagiin iđit beal ovcci ja veaiggi beal viđa gaskkas .
Olbmot leatge das imaštallan manin ovdamearkka 	dihtii 	Anáris ohppiid boahkuheamit álget easka skábmamánu 23. beaivvi .
Smávimus bellodat , Álbmut , orru leamen dohkkehan ahte ii beasa stivrii , muhto ferte ovttasbargat eará bellodagain oažžun 	dihtii 	várresaji stivrras .
Ráđđehus lea dál nammadeamin almmolaš lávdegotti mii galgá ráhkadit doaibmaplána eastadan 	dihtii 	buot lágan vealahemiid .
Ávvir čálii duvle kárášjohkalačča Lars Oddmund Sandvik birra guhte lea dieđihan fárrema Romsii barggu 	dihtii 	.
Sii geat leat agibeaivvi orron Finnmárkkus masset buot báikkálaš meahcástallanvuoigatvuođaid mat sis leat leamaš go fertejit dieđihit fárrema eará báikái skuvlavázzima dahje barggu 	dihtii 	.
Ávvir čálii duvle kárášjohkalačča Lars Oddmund Sandvik birra guhte lea dieđihan fárrema Romsii barggu 	dihtii 	.
Berošteaddji searvvit leat vuorjašuvvan ođđa luossa- ja mearradápmotgárdekonsešuvnnaid addima 	dihtii 	, go dan seammás lea luossalohku unnumin , earret eará luossadihkiid dihtii .
Berošteaddji searvvit leat vuorjašuvvan ođđa luossa- ja mearradápmotgárdekonsešuvnnaid addima dihtii , go dan seammás lea luossalohku unnumin , earret eará luossadihkiid 	dihtii 	.
Brennpunkt prográmmas bođii ovdan man láhkái Norga lea mielde oaggume mearaid beare garrasit biepman 	dihtii 	gárdeluosa .
Earret eará leat sápmelaččat ja sámi guovllut govvejuvvon máŋga dain seaidnegovain mat leat ráhkaduvvon čájehan 	dihtii 	man láhkai Barentsguovlu dál lea .
Bohccot jápmet eará sivaid 	dihtii 	, lohká son .
Jus eará elliin buohtastahttá , de lea ovdamearkka 	dihtii 	papegøyas 75 kilo gáskinfápmu , gumppes 140 kilo , vilgesháias 300 kilo , krokodillás 1100 kilo ja Tyrannosaurus Rexas birrasiid 3000 kilo .
Kommentára iskkadeamis lea ahte dearvvašvuođaguovddážis lea 20 proseantta buohcama 	dihtii 	jávkan .
Goalmmát molssaeaktu lei joatkit dálá ortnega , mii addá vuoigatvuođa olggobeale guolásteddjiide ohcat sáimmain bivdit jus lea erenomáš dárbu borranguollái , ovdamearkka 	dihtii 	dutkiin geat leat máŋga vahkku váris .
FeFo árvalii ahte vuosteháhku evttohusa vuostá lei prinsihpalaš oaiviliid 	dihtii 	, iige jávrriid riggodagaid dihtii .
FeFo árvalii ahte vuosteháhku evttohusa vuostá lei prinsihpalaš oaiviliid dihtii , iige jávrriid riggodagaid 	dihtii 	.
Deanu gielda lea namuhuvvon kvalitehtabálkkašupmái erenomáš buori barggu ovddas geahpedan 	dihtii 	buozalmasjávkama .
Deanu gielda lea nammaduvvon kvalitehtabálkkašupmái erenomáš buori barggu ovddas geahpedan 	dihtii 	buozalmasjávkama .
– Ovdamearkka 	dihtii 	Čáhcesullo butkás gos muhtin jagiid áigi lei nu ahte fáŋggat eai beassan hállat sámegiela telefuvnnas .
Ovdamearkka 	dihtii 	loahpas , gos fáddán lea áigegollogirjjálašvuohta dahje triviállitteratuvra , das leat váilevašvuođat .
Fargga beasat čuojahit ovtta ja seamma nummirii jus leat heahtedilis , muhto Kárášjoga dollačáskadanhoavda ii gal njuikot dan 	dihtii 	.
Sii bidje seavtti gilláriidda iskan 	dihtii 	goppáid biebmovieruid .
Stáda : • lasiha boazodoallošiehtadusa ekonomalaš rámma , geahča haddegoargŋuma ja dienasbuorideami , ja ahte dat dávista nannoset dássejuogadeapmái daid šiehtadusaid ektui maiguin sáhttá buohtastahttit ovdamearkka 	dihtii 	eanadoaluin .
– Máŋga sajiin Davvi-Norggas livčče dilálašvuođat oljoluoitima 	dihtii 	leamaš vearrát .
Sus guhte lea hállu atnit sámegiela suddjen 	dihtii 	iežas beroštumiid báikkálaš ja regionálalaš buohccidikšun ja sosiálalaš hálddahusbirrasis , lea vuoigatvuohta bálvaluvvot sámegillii .
Mii diehttit ahte olu oahppogirjeprošeavttat leat vuordimin , muhto unnán ruđa 	dihtii 	dat šaddet vel ain guhkkit vuordit ruhtadeami , dadjá presideantaevttohas Aili Keskitalo ( NSR ) .
Dat mii lea erenoamáš lea ahte son geavaha eará dáiddasurggiid nannen 	dihtii 	ollislašvuođa čájáhusas , logai Romssa universitehta dáiddadovdi Hanna Hansen sártnistis .
Ovtta videos čájehii son konferánssa vuolde , man olu metánagássa boahtá bajás jieŋas , dan 	dihtii 	go dat suddá ja earret eará galmmihuvvon šattut luitet dan gássa .
Jus dát jiekŋa suddá de boahtá dagahit katastrofaid sihke čáhceváilevašvuođa 	dihtii 	, muhto álggos dulvviid bokte , muitala Støre .
Su dáiddalaš lihkastagaid 	dihtii 	manašin velá nuppážii bihtá geahččat .
Mii ozaimet dan mađe olu čájehan 	dihtii 	makkár dárbbut Kárášjoga gielddas leat , dadjá gieldda sátnejođiheaddji Kjell Sæther .
Mari Boine doaivvui ahte son ii ožžon mearkkašumi dušše fiinna jiena ja beakkáneami 	dihtii 	, muhto dan ovddas maid son bargá .
Muhto jus ii livčče Mari 	dihtii 	, de livččet buot resolušuvnnat duššás .
GONAGASLAŠ MEARKKAŠUPMI : Mari Boine oažžu gonagaslaš St. Olavs Orden iežas buori dáiddalaš barggu 	dihtii 	.
Eará sápmelaččat geat leat ožžon gonagaslaš St. Olavs Orden mearkkašumi leat ovdamearkka 	dihtii 	Nils Jernsletten ja Iver Jåks .
Dasa lassin muitalii ahte diimmá cuoŋománus jámii fáŋga Romssa giddagasas , ja Hætta ballá ahte son jámii dan 	dihtii 	go ii ožžon doaktára .
Son ballá muhtin lea nagodan su pássa- dahje čoavddasáni doadjit , ja sihkkarisvuođa 	dihtii 	lea son jávkadahttán buot telefuvdnagovaid .
Danin leat ášši ovddidan Gielddaid Guovddáššlihtu // Kommunenes Sentralforbund beavdái buoridan 	dihtii 	ekonomiija oahpahusas .
Deanus ádjána viđa gitta guđa geardde guhkit gávdnat veajehiid go ovdamearkka 	dihtii 	Ánnejogas , muitala Muladal .
Mun fitnen álás gieđain njávkamin dan bohcco maŋŋá , geahččan 	dihtii 	lei go dasa mihkkege geavvan .
– Lea dan stuorra vuollebáza 	dihtii 	mii digaštallat heaittihit Skániid joatkkaskuvlla , lohká fylkkaráđđi Pål Julius Skogholt Ávvirii .
Nubbi vuohki lea go e-poastta bokte dájuhit olbmuid čállit iežaset geavaheaddji ja pássasáni mahkáš Facebook ođasmahttima 	dihtii 	.
Meahcástanáiggi ráddjemiin ja lobiid smávva jearu 	dihtii 	rievssatnáli sáhttá vuordit máhccat johtileappot dábálaš dási guvlui .
Lágideddjiid sátnejođiheaddji , Raija Hugg , muitala márkanat leat buohkaid várás , eai dušše turisttaid 	dihtii 	.
Buoridan 	dihtii 	vuođđooahppokvalitehta áigu Finnmárkku Oahppolihttu bargat dan nammii ahte sihkkarastit skuvllaide einnostahtti resursarámmaid ja nu ollu oahpaheddjiid vai sáhttá addit dan oahppofálaldaga maid oahpahanláhka čilge .
Finnmárkku Oahppolihttu háliida leat hoigaleaddjin oažžun 	dihtii 	eiseválddiid válddit stuorát ovdasvástádusa vai ollesolbmot ožžot dan oahppofálaldaga masa sis lea vuoigatvuohta vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvlla oahpahusas .
Sihkkarastin 	dihtii 	doarvái fágalaš vuodjudeami ja dutkamii vuođđuduvvon máhttu oahpaheddjiin , dárbbašat mii mealgat eanet oahpaheddjiid geain lea mastergráda .
Ovdamearkka 	dihtii 	sámegiela sátni ” várut ” lea islánddagillii ” varúð ” .
Muhto riikkaidgaskasaš šiehtadeami 	dihtii 	lea váttis dahkat maidige .
Nystad muitala ahte son lea dán máinnasmátkki čađaheamen somás 	dihtii 	, ja maiddái háliida son čájehit ahte lea vejolaš eallit ruđa haga .
Son sihkkarastá ahte ii leat beakkálmasvuođa 	dihtii 	čađaheamen mátkki nu mo muhtimat geahččalit botnjat .
– Uštinguolásteaddjit bohtet Anárjávrái luossaguliid , eandalii dápmoha 	dihtii 	.
Budapest lea maid beakkán gávpoga spa , ja vuojahan- ja lávggodanrusttegiid 	dihtii 	.
Oassi stuđere virtuálaskuvllas iežaset oahpuid dievasmahttima 	dihtii 	ja oassi fas muđuid beare .
Bohtosat čájehit ahte luossaveajetčoakkalmas dán jagi lea unnit go diibmá , muhto dat sáhttá boahtit čáhcedási 	dihtii 	, čilge Niemelä .
Sivva manin dán jagi , ja maŋimuš jagiid leamaš heajos luossabivdu Deanu čázádagas lea dan garra bivddu 	dihtii 	.
Thoralf Balto lea dál áigi čuoiggadit somávuođa 	dihtii 	.
– In heaitte čuoigamis , áiggun hárjehallat iežan 	dihtii 	bissut buorre vuoimmis .
Soaitá maid finánsaroasu 	dihtii 	, mii lea čuohcan garrasit Ungárii .
Doloža rájes leamaš vierru čáhcegátteolbmuin Deanu čázádagas dárkkistit vuosttaš goddon hávgga vuoivasa , oaidnin 	dihtii 	man olu čázi johkii hávggavuoivvas einnosta geassái go čáhcerádjá váikkuha luossabivdui .
Lovttodaddá várrugasat fierpmi geahččan 	dihtii 	lea go fierbmi vavdadan .
Boarrásamos vuoddjái ges losses mielain ja moraš váimmuin vielljasis 	dihtii 	.
Mii leat erenomážit bovden Ole Henrik Magga , Bistevaš Foruma vuosttaš jođiheaddji , gudnijahttin 	dihtii 	su ruovtturiikka ja maid sus oažžut rávvagiid iežamet digaštallamiin dehálaš ja hoahppus áššiin maid eamiálbmogat miehtá máilmmi vásihit .
Gažaldahkii ahte manne soai dahkaba dán , vástideaba goappašagat ahte lea somás 	dihtii 	.
– Ean leat , munnos ii leat mihkkege čájehan dárbbuid Dát lea dušše somás 	dihtii 	, vástida Lill Tove .
Symbolalaččat jáhkán Forum lea olu váikkuhan miehtá Afrihká ovdamearkka 	dihtii 	Algerias gos olmmošvuoigatvuođat leat heivehuvvon vuođđoláhkii , lohká Balkassm gii lea advokáhta ja maid doaibman Alimus Rievtti juristan 1982 rájes Marokkos .
– Dutkit dahket ollu jallas meattáhusaid , nu go rivotjeaggái čákŋat , gávdnan 	dihtii 	jeakki čiegusvuođa .
Sii váldet buot nu duođalaččat , čilge Paulina Feodoroff ja joatká : – Go ieža lea massán oktavuođa iežas kultuvrrain , de bohtet mis oahppat ovdamearkka 	dihtii 	noaidevuođa .
Govain vuhtto maiddái sámi kulturgullevašvuohta , ovdamearkka 	dihtii 	leat Julmmážis badjelis sihke nuvttohat , vuoddagat ja luhkka .
Govain vuhtto maiddái sámi kulturgullevašvuohta , ovdamearkka 	dihtii 	leat Julmmážis badjelis sihke nuvttohat , vuoddagat ja luhkka .
Røros gilážiid vuovdeeaiggátsearvi eahpida ahte máttasápmelaččat gullet eamiálbmogii go leat menddo jierbmát ja go sis lea menddo alla oahppu , ovdamearkka 	dihtii 	Riast // Hylling stuorámus boazodoallobearaš Fjellheim .
– Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan 	dihtii 	sámegielaid servodaga máŋgga suorggis .
Olsenis ii leat beare stuorra doaivva ahte lea vejolaš joatkit alitskálžogilvimiin , ja lea eahpesihkar mo boahtteáigi šaddá sihke mirkonjivlli 	dihtii 	ja maiddái globálalaš finánsaroasu dihtii .
Olsenis ii leat beare stuorra doaivva ahte lea vejolaš joatkit alitskálžogilvimiin , ja lea eahpesihkar mo boahtteáigi šaddá sihke mirkonjivlli dihtii ja maiddái globálalaš finánsaroasu 	dihtii 	.
– Mis lei doaibma dáppe logi jagi , muhto fertiimet heaitit mirkonjivlliid 	dihtii 	geassit ( 2008 ) , muitala Knut Bergly , guhte jođihii Hakkstabben rusttega .
Dát njivli rahkada mirkko PSP mii lea jámolaš , ja soaitá lassánan meara liegganeami 	dihtii 	.
Dán 	dihtii 	filmmat čájehuvvojit Vuohču dáhpáhusas mini-festiválan , eaige gilvun .
VISL - the visual intellectual lea speallanprográmma mas bohtet iešguđet bargobihtát main beassá báhčit dihtorsáhpániin ovdamearkka 	dihtii 	substantiivvaid .
Giellatekno , Sámi giellateknologiija guovddáža , ulbmil lea ráhkadit prográmmaid sámegielaide ja eará davviguovllu gielaide , ovdamearkka 	dihtii 	čállindárkkisteapmái , teakstaanalyseremii ja giellaoahpahussii , ja maid digitálalaš sátnegirjjiid ja teaksta-jietna-prográmmaid .
Jurddaš nie guhká geahččalin duhtadit earáid vuordámušaid daid geatnegasvuođaid 	dihtii 	maid nammabidjan ovtta láhkai geatnegahttá nammaguoddi , muitala Iŋgá .
Kárášjoga vuođđoskuvlla jođiheaddji , Arnulf Soleng , duođašta suodjalanáittardeaddji lea gidden garraduodjelanja heajos áimmu 	dihtii 	.
– Min skuvlla suodjalanáittardeaddji fertii giddet garraduodjelanja mii lea boarrásamos oasis mánáidskuvllas heajos áimmu 	dihtii 	.
Dál lei gielda ráhkkaneamen bidjat johtui buot doaimmaid , erenomážit huksenbargguid go ruđat bohtet ráđđehusas , eastadan 	dihtii 	bargguhisvuođa .
Kárášjoga vuođđoskuvllas lea garraduodjelatnja buot gavjan mášiinna geavaheami 	dihtii 	.
– Eamiálbmot mánát šaddet tinen 	dihtii 	suollemasat fievrredit stuorra fitnodagaid gálvvuid eret guovllus gos sii njeidet eamiálbmot arvevuovddi jalgadin , joatká Lehtola .
LUOSSABIVDU II SÁHTE GEAHPEDUVVOT soahpamuša 	dihtii 	
Boanddat leat ásahan searvvi Villsaulaget dahje Dološ sávzza searvi ja maiddái ásahan Nesseby Villsauprodukter ( Unjárgga dološ sávzza buktagiid ) fitnodaga jođihan 	dihtii 	dán sávzzabierggu buoret haddái go muđui livčče fidnen .
Skuvlamánáin leamaš váttisvuođat beassat skuvlii , gitta geainnuid 	dihtii 	Sihke Várggáin ja maiddái Honnesvágis leamaš seamma váttisvuođat .
– Njukčajávri lahka Ávžži lea ávžilaččaid dološ lodden- ja guolástanjávri gos bivde birgejumi 	dihtii 	, lohká Sámi bivdo- ja meahcástansearvvi ovddeš jođiheaddji , Johan Henrik Buljo go dán árbevirolaš loddebivddu lea Norgga eiseválddit bissehan .
– Dát lea dehálaš guovddáš nannen 	dihtii 	sámegiela ja vuoitu sámegillii , lohká Sámi allaskuvlla rektor , Steinar Pedersen , duđavaččat go lohkanguovddáš viimmat lea boahtán stáhtabušehttii .
– Earret eará soaitá Skániid joatkkaskuvla dalle oažžut eanet ruđa , ja vejolašvuođa ásahit stuorát fálaldagaid sisafárrema 	dihtii 	, lohká son .
Su mielas ii leat sin geat leat vuostá girdisaji ágga ahte olbmot bohtet fárret rieja 	dihtii 	doarvái buorre sivva .
– Mun álggahin joavkku čájehan 	dihtii 	ahte dat lea stuorra doarjja girdisadjái min guovllus .
Mun lean baicce álggu rájes cealkán ahte mu mielas lea buorre go sápmelaččat válljejit organiseret iežaset , eai ge álkivuođa 	dihtii 	searvva gárvves láhččojuvvon dáčča bellodatsystemaide , lohká Áili Keskitalo .
SSSR leamaš dehálaš searvi ovddidahttin 	dihtii 	sámi áššiid studeanttaide ja studeanttaid ovddas .
Guovlovástideaddji Tapio Schultz lohká sii leat ovdamearka 	dihtii 	Avvilis váldán eret geavahusas guokte ruskalihtti , go dat divve jámma boasttolágan ruskkain .
Ovddamearkka 	dihtii 	dan bokte ahte addit oahpaheddjiide permišuvnna olles bálkkáin , vai besset ráhkadit sámegielat oahpponeavvuid , ja dasa lassin addit permišuvdna eambo oahpaheddjiide vai sáhttet lohkat sámegiela alladásis .
Govain oaidná sámi kultuvragullevašvuođa , ovdamearkka 	dihtii 	leat nuvttohat , gálssohat , bumbá , giisá , nállogoahti , rátnu ja nu ain govain .
Boahkuheapmi lea beaktileamos doaibmabidju suddjen 	dihtii 	pandemiijalaš influeanssa vuostá ( spiidneinflueansa ) .
Dearvvasvuođaeiseválddit ávžžuhit risikojoavkkuid boahkuhuvvot eastadan 	dihtii 	duođalaš buozalmasvuođa ja jápmima .
Guovlohoavda Hannu Heikka muitala ahte ovdamearkka 	dihtii 	Anára gilis lea 3G-oktavuohta geavahusas jo juovlamánu áigge .
Goaskin bessii 1800-logu álgogeahčen vel oppa Suomas muhto váinnu ja ássama lassáneami 	dihtii 	dat jávkkai Mátta-Suomas jo 1900-logu álgogeahčen .
Sii oaivvildit ahte eana sáhttá luoddanit hirbmat jođánit seismihkalaš ja vulkánalaš lihkademiid 	dihtii 	, iige nu mo dutkit dássážii leat jurddašan ; ádjána hirbmat máŋga jagi .
Buot hilduin jávkkihedje vuoidasat dego lievla beaivegoardásis 50.000 nissonolbmo ledje vuordimin olggobeale Boots gávppi oastin 	dihtii 	vuoidasa ja gávpi fertii vuoruhit ovtta páhka juohkehažžii vai buohkaide juolui .
Olbmot miehtá máilmmi geat dikšot mieđašetniid honnega 	dihtii 	mieđašetniid kássain , lea fuomášan ahte mieđašeatnit guđđet dáid kássaid ja jávket .
Norggas eai leat nu ollu mieđašeatnedoalut ja dat leat eanáš honnetráhkadeami 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	Anáris ii oidno dál oktage tv-kanála .
Suoma bealde ihtet ođđa teknihkalaš rusttegat gávppiide juohke beaivvi , muhto boaittobealguovlluin čiŋahit dušše hildui heajos oktavuođa 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	Ohcejoga ja Muoná lohpeealggain leat goddojuvvon jo sullii 90 proseantta .
Dál lea geahččaleamen čoavdit daid váttisvuođaid mat bohte iežaset geavaheaddji eavttuid rievdama 	dihtii 	.
Dattetge attát don lobi Facebook fitnodahkii vurket vuorkákopiijaid mat leamaš du geavaheaddji sisdoalus » , ovdamearkka 	dihtii 	govaid ja persovnnalaš dieđuid .
Ođđa bearašbeaivedikšáriid lea váttis gávdnat go dat ii fuones bargoeavttuid 	dihtii 	geasut nuorabuid .
Ministaris orru dál leamen áddejupmi man ollu čuovgakabeloktavuohta šaddá máksit guhkes gaskkaid 	dihtii 	.
Sámi Dutkan prográmma ulbmil lea movttáskahttit dutkamiid oažžun 	dihtii 	ođđa máhttovuođu , áddenvuogi ja oaidninvuogi , mii sáhtášii leat ávkkálaš sihke sáme- dáža mearrideddjiide .
Rogers jáhkká dát visttit ledje ceggejuvvon oanehis áigodahkii ja lohká sii jáhkket Pueblo álbmot bohte guvlui čázi 	dihtii 	.
Helssega universitehta dutkiid mielde ovdamearkka 	dihtii 	njálat , gahtit , jiekŋaguovžžat ja Davvimeara bátnefálesšládja gillájit nuppástusain vuosttamužžan .
Dan 	dihtii 	lea Johnsena bargosadji 2010 mielde Romsa .
Hálddahushoavda Jan Peder Fosen čilge ahte dan 	dihtii 	go Frelsesarmeá vuođđooaidnu lea biehttalit speallanruđaid geavaheami , de sii eai maid hálit dán ortnegii searvat .
Dáiddár Per Isak Juuso muitala iežas barggadettiin njávkkadit ráidalasdoarjaga gieđainis dovdan 	dihtii 	dáidaga iešvuođa .
Anára gurutbellodat guđii álgojagi álgaga , mas sii bivde čielggadit sáhttá go ovdamearkka 	dihtii 	láigobiillaid geavahemiin geahpedit mátkegoluid .
Dan 	dihtii 	rávve áhčči bártnis : Muitte boares Erkkebeaivvi vitku .
Sii leat dárkkistan olles meieriija gávdnan 	dihtii 	gos sáhttet baktearat vuolgán .
– Mii leat bargamin oažžut eambbo ásahusaid vuoruhit sámi gelbbolašvuođa , ovdamearkka 	dihtii 	ahte sii guđet lohket juridihka galget maid geahčastit sámi guoskevaš áššiide ja seamma láhkai buot fáddán , lohká jođiheaddji Peter Sköld .
Bálgosiid ovttastupmi lea ráhčan 1999 rájes oažžun 	dihtii 	dán « lapin poron liha » steampila .
Konfereanssa ulbmil lea čohkket buot fylkka nuoraid oažžun 	dihtii 	árvalusaid mo Finnmárku sáhttá šaddat ain buoret orrunbáikin .
Juovlavuona gilisearvi lea ovttas Finnmárkku fylkkamánniin , NVE:in , Finnmárkkuopmodagain ja Deanu gielddain álggahan prošeavtta buoridan 	dihtii 	birasdilálašvuođa Juovlajogas .
Gilvaleaddjit gilvalit iešguđet ahkásaš luohkáin ja leat sihke ámmát ja easkkaálgi luohkát , guovtti olbmo joavkkut , oktonas viehkkit ja sii geat dušše vihket suohttasa 	dihtii 	.
Geahpedan 	dihtii 	vahágiid lea Lappi bálgosis gergosat iskat báttiid .
Alimus boazologuin galge mearridit jo dán jagi , muhto Eana- ja meahccedoalloministeriija mearridii sirdit logu geahčadeami boahtte jahkái máilmmi ruhtaroasu 	dihtii 	.
Pedersen oaivvilda ahte diekkáraš áŋggirdeamit gálggašedje leat juohke jagi nannen 	dihtii 	biergojođu .
Boares testameanttas veardiduvvo Ipmila fuolla goaskimiin mii lebbe sojiid gáhtten 	dihtii 	čivggaidis .
Dan 	dihtii 	lea Ipmil min liekkuslaš ja ráhkislaš vugiin bovden vai mii šaddat friddjan :
Muhto go mii jorgalit beaivváža guvlui , čuovgga guvlui , de berret mii seamma olu hálidit speadjalastit almmálaš čuovgga go dan ahte luoitit lossamielain devdot dan bahá 	dihtii 	maid oaidnit juohke beaivvi .
Muhto son lea hávváduvvon min badjelduolbmamiid 	dihtii 	, cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii .
Muhto son lea hávváduvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	dát áigahaš juovlasálbma , mii lávlojuvvo birra jagi , lávlojuvvo roahkkatvuođain juohke dilálašvuhtii .
Son ádde dán váivváš dili boahtán su eallima 	dihtii 	.
Dál son gillá dan 	dihtii 	.
Amma hal sálbma 23 lea aiddo dan 	dihtii 	čállojuvvon , vai midjiide čilge dilálašvuođa mii lea dán máilmmis mas leat olu vuostálasvuođat ?
Jesusa daguid 	dihtii 	galgat mii ovtta beaivvi ovttas leat suinna gii attii midjiide eallima .
Ávvudehket dan 	dihtii 	, vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát máŋgga lágán geahččalusaid vai din osku geahččaluvvošii ,
Son ádde dán váivváš dili boahtán su eallima 	dihtii 	.
Dál son gillá dan 	dihtii 	.
Son sáddii sierra dearvvuođaid sutnje guhte biehttalii Jesusa ja čierui su suttuidis 	dihtii 	.
Čohkkejuvvon dieđut bivdoraporttain leat sáddejuvvon Romssa Universitehtii , gos geavahit dáid fas dutkamis gávdnan 	dihtii 	vugiid mo meroštallat rievssathivvodaga jna. .
– Rievssat mii ceavzá badjel juovllaid , ceavzá maid giđđii ja sáhttá ođđa bessodaga cegget , lohká Statskog buvttajođiheaddji , Jo Inge Breisjøberget ja joatká : – Fertiimet geahpedit rievssateari go leamaš unnán rievssatčivggat mannán geasi ja Statskog háliida ain geahpedit rievssateari geahpedan 	dihtii 	bivdodeattu .
Suoma bealde Ohcejoga sáddenstašuvnna guovllus leat maŋŋebárgga ja gaskavahkku muhtin sáddenboatkagat Digita fuolahanbargguid ja anteannadárkkistusaid 	dihtii 	.
Dutkit leat skánnen almmáiolbmuid vuoiŋŋamaččaid geahččan 	dihtii 	makkár himut sus leat .
Ovdal lea geavahan fallometri vuogi geahččan 	dihtii 	mo almmáiolbmo bierggas láhtte go almmái oaidná gova .
Gielda lea láigohan oahpahussajiid birra gili ja Anára čuvgehusdoaimma jođiheaddji Katriina Morottaja mielde Anára oahppit bohtet vázzit skuvlla ovdamearkka 	dihtii 	buollinčahkadanlágádusas ja mátkemuitogávppis .
Lea go son dát mášiidna dolkan čuožžut ovddeš , boares čoakkalmasvistti seainne guoras ja lovpen čiegus báikái vai lea go muhtin dolvon dán goalusjorriin dása geahččan 	dihtii 	lea go moadde šlántte láhppon .
Ovdamearkka 	dihtii 	molsot kánalaid TV:s .
Sámediggi lea dahkan gáddesajádatláva nuppástuhttinplánain gielddaváidaga , muhto váidda maŋŋonii boarásmuvvan šleađgapoastačujuhusa 	dihtii 	.
Rávventelefuvdna rahppui dán vahkus veahkehan 	dihtii 	spiidnegolgodávdda buhcciid .
Dan 	dihtii 	, dieđit farggamusat allaskuvlii jos it hálit massit dán vejolašvuođa .
Gielda lea ovdamearkka 	dihtii 	vuovdán olu viessosajiid norgalaččaide , geat leat huksen luopmobarttaid dohko .
Ekonomalaš dili 	dihtii 	lasáhus lea unnit go ovdal lei evttohuvvon .
Oahpahusráđđehusa čielggadeami mielde Lappis vuođđo-oahpahus máksá badjel čieža ja bealle euro ovtta oahppi nammii , go ovdamearkka 	dihtii 	Gaska-Suomas golut leat dušše sullii guhtta euro oahppi nammii .
Suomas leat jo moadde jagi geahččalan oččodit badjeolbmuide sadjásašortnega , man ulbmilin livččii veahkehit boazodoalli gávdnat alccesis sadjásačča ovdamearkka 	dihtii 	buohcanluomu áigái .
Dát dan 	dihtii 	, vai riikkaidgaskasaš toga- // juna- ja girdijohtolat sáhttá doaibmat dábálaččat .
Dan rájes son lea álot geahččalan leat vuoiggalažžan iežas vuostá jus dovdá juoga ii leat riekta , muhto lea váruhan ahte ii daga baháid dahje bávččagahte earáid dan 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	son muhtumin lávii fievrát Ingá Márjjá mielde go lei teáhteriin johtimin .
– Gova maid ovddamearkka 	dihtii 	filmmat Laila ja Kill Buljo dahket sápmelaččas duolva ja juhkkis klovdnan .
Earret eará dieđán ovtta gánddaža gii givssiduvvui garrasit skuvllas dušše Buljo goarggu 	dihtii 	, muitala Utsi .
Son lea álo liikon vázzit iežas bálgáid ja dan 	dihtii 	lea gártan álggaheaddjin .
Kárášjoga SáB čájeha sámiid rájáidrasttildeaddji barggus ollu buriid bohtosiidda , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	dearvvasvuođabálvalusa ja mánáid kulturovddideaddji doaimmaid .
Galgá go olmmoš ráŋggáštuvvot dan 	dihtii 	go lea doaibmahehttejuvvon dahje man nu eará sivas ?
Lea oalle vuovdnáivuohta go 21 jahkásaš ferte skuvlla heaitit go Kárášjoga gielda ii dáhto máksit bálkká veahkkái geasa sus lea dárbu juohke beaivvi , dušše dan 	dihtii 	go son váldá oahppu olggobeale iežas gieldda .
Vahkkus d. j. Oamasteddjiid ulbmil lea jođánepmosit álggahit dárbbašlaš áššemeanuid vai gomihangáibádus ovddiduvvo , ja ovdamearkka 	dihtii 	ovddidit ášši diggegoddái vai proseassa álggahuvvo .
Ohcejoga gielddas eai leat golut Sirpmá mánáid beaiveruoktosajiid 	dihtii 	.
Borgemánu 5.-8. beaivve lágida Davviriikkalaš ekumenalaš nissonlávdegoddi ovttasráđiid Kirkoráđiin , Davviriikkalaš ekumenalaš nissonkonferánsa Solas , olggobealde Stavanger gávpoga , Davviriikkalaš nissoniid várás hállan 	dihtii 	kultuvrra , ekumenihka ja nissonáššiid birra .
Dát áradeapmi lea ákkastallojuvvon , ahte bivddu joatkašuvvan juovlamánus lea váralaš oanehis beaivečuovgaáiggi 	dihtii 	ja bivdu sáhttá maiddái heađuštit bigálusaid golggotmánus .
Dološ vuogi mielde han erenoamážit ii galgan guovžža namahit guovža namain , muhto ovdamearkka 	dihtii 	Muoddááddján , Dorkaáddján dahje Bassiáddján .
Muhto dieđusge gávdnojit nuppelágán isidat , nugo ovdamearkka 	dihtii 	lohkat Rauni Magga Lukkari girjjis Losses beaivegirji ( 1986:15 ) : “ Go de ledjet muitalan // bođii son // don vuššet gáfe // fállet borrat // de go ieš ii máhtášii // ollesolmmoš // muhto dutnje // son lea de go mánná // gean bassalat // gárvvohat // biepmat // ja bijat nohkkat // earet // delle go juhká // delle son lea dálu isit // stuoris // ja delle don balat sus ” .
Anára , Ohcejoga , Muoná ja Eanodaga ealgabivdit fertejit dán čavčča muitit merket dovddaldatmearkka njeidojuvvon ealgga bealljái ja doaimmahit ealgga oaivvi vahkku siste fuođđodikšunsearvái , čájálmasa váldima 	dihtii 	.
Máŋgii biddjojin butkái musihka 	dihtii 	.
Raporta gávnnahii ahte 2279 olbmo , geat jávke militeara ráđđehusa vuolde , goddojuvvojedje politihkalaš sivaid 	dihtii 	dahje jápme politihkalaš veahkaváldimis , ja 31947 biinniduvvojedje , čájehii okta eará raporta .
– In dan 	dihtii 	leat unnit sápmelaš , son dovddaha ja baicce hálida gal ahte su mánát galget beassat čuovvut boazodoalus , dadjá Ida gii lea áhčistis ožžon mearkkas jo mánnán .
Astaba gal finastit olgun govaid 	dihtii 	, ja go mii vázzit Oslo Sentrálabána stašuvnna guvlui , de leat máŋgasat geat orustahttet sudno ja dadjet iežaset liikot sudno musihkkii .
Mapuche indiána guhte šattai báhtarit Norgii iežas musihka 	dihtii 	, orru gávdnan ráfi .
Máŋgii biddjojin butkái musihka 	dihtii 	.
Ovddeš áigge leamaš kárášjohkalaččain árbevierru čoahkkanit Oalgevárrái ávvudan 	dihtii 	jonssoha .
Guokte nieidda , geat leaba boahtán iešguđet báikkis Kárášjohkii beassášdoaluid 	dihtii 	, maid ledje hirpmástuvvan .
Ole Bjørn Tellefsen lea boahtán dušše guldalan 	dihtii 	Sáivu .
Šattai álkit gymnása , joatkkaskuvlla , vázzit go eai dárbbašan Kirkonjárgii dahje Áltái vuolgit gymnása 	dihtii 	.
Olu oahppit geat vázze joatkkaskuvllas dan áigge lea gávdnamis njunuš bargguin sámi servodagas , ovdamearkka 	dihtii 	Nils Johan Hætta , NRK Sámi Radio hoavda .
– Čáhcelottit dat jullot mu 	dihtii 	girdit ráfis , dadjala Raimo .
Finnmárkkus lohket ovdamearkka 	dihtii 	eaige ( in // it // ii ja nu ain ) .
Dutkit imaštit ovdamearkka 	dihtii 	; dohkkehit go finnmárkulaččat nu go máttit guovllu davvi-norgalaččat , cealkagiid nu mo : ( Gii dan lea dadjan ) .
Dutkan 	dihtii 	gažaldaga ođđamállet lávddis lea Oskal ráhkadan čájálmasa mas son okto neaktá .
Meahciráđđehus álggaha OD-ráđđádallamiid ráđđehusa bušeahttaárvalusa 	dihtii 	.
Dán rádjái leat 90.000 olbmo duššan Haitis eanandoarggástusa 	dihtii 	mii lei ođđajagemánu 12. beaivvi dán jagi .
Čuoigá heakka 	dihtii 	
Maŋŋil go May Ragnhild Eira Guttorm 2006:s čokkii badjel 200 vuolláičállaga oažžun 	dihtii 	vázzingeainnu Govda ­­­­­­­­­­­­­­­­vuohpenjárgaluddii , lohpidii Guovdageainnu suohkan álggahit geaidnobargguid 2009 giđa .
Sáddii iežas sajis indiána nieidda viežžat dan bálkkašumi ja filbmanásti John Wayne nu suhtai dan 	dihtii 	.
Lágádusa bealis lohket ná : « Lávllagirji veahkkegielain lea ráhkaduvvon veahkkin ja movttiidahttin 	dihtii 	olbmuid mánáidbirrasis geavahišgoahtit veahkkegiela go lávlot mánáiguin .
Ássiidiskkadallan lea stuorámus nationála iskkadallan mii goassege lea čađahuvvon iskan 	dihtii 	olbmuid duhtavašvuođa almmolaš bálvalusain .
Duhtavaččamusat mii leat ovdamearkka 	dihtii 	girjerádjui , Viidnemonopolii ja allaskuvlafálaldagaide .
Mii dárbbašit dákkár iskkadallamiid oaidnin 	dihtii 	dan mii ii leat buorre ja vai mii sáhttit riekta áŋgiruššat ja buoridit bálvalusaid geavaheddjiidasamet , cealká ođasmahttin- , hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud .
Ássiidiskkadallan lea stuorámus nationála iskkadallan mii goassege lea čađahuvvon iskan 	dihtii 	olbmuid duhtavašvuođa almmolaš bálvalusain .
Doaimmain ferte leat ávki , dat eai ábut čađahuvvot dušše čađaheami 	dihtii 	, muhto ávkki dihte .
Doaimmain ferte leat ávki , dat eai ábut čađahuvvot dušše čađaheami 	dihtii 	, muhto ávkki dihte .
Dán sivas galget min politihkkarat leat garrasat ja dan seammás maiddái nagodit ovdalii geahčastit sihkkarastin 	dihtii 	boahtteáiggi maŋit buolvvaide .
- Ulbmiljoavku lea buohkat geain lea beroštupmi sámegiel oahpahusas : fylkkagielddalaš ja gielddalaš oahpahuseiseválddit , giellaguovddážat , oahpahusásahusat , oahpaheaddjit , dušše namuhan 	dihtii 	.
– Mun láven oaggut somás 	dihtii 	ja maiddái nu ahte beassá borrat guoli .
Ovdamearkka 	dihtii 	jávkadišgoahtit geafivuođa ja iige dagahit dili váddásut heajumus birgejeddjiide .
Muhto dán gease leamaš eambbo sevdnjes ijat go čuvges , dálkki 	dihtii 	.
– Borramuša 	dihtii 	oakkun .
– Mun in gal oakko borramuša 	dihtii 	.
– Mun sáddešin geasseliđiid Nils Johnsenii gii aiddo massii vielja , movttiidahttin 	dihtii 	.
Meahci liikon rabas duoddara 	dihtii 	.
– Oakkun borramuša 	dihtii 	.
Muhtun rehkegiid mielde ovdamearkka 	dihtii 	Roavvenjárggas Girkonjárgii 500 kilomehtera guhkkosaš máđii mávssašii badjel miljárdda euro , ja Suomas ii leat ruhta dasa .
Buohkat sáddejuvvojedje doaktára lusa dárkkisteami 	dihtii 	.
Muđui girdijohtolaga ráddjen ovdamearkka 	dihtii 	Helssegis ja Davvi-Suomas joatkašuvvá goittot vuossárgga diimmu 18 rádjái .
Buorádusat meahccedollui dárbbašuvvojit earret eará dálkkádatrievdamiid gullevaš ákkaid 	dihtii 	.
Ollugat fertejit jo leat ruovttus buollaša 	dihtii 	.
Dattetge lea NAV kantuvrrain Rogalánddas ja Hordalánddas olu lassi bargu , go fertejit bálkáhit bargguhis olbmuid buollaša 	dihtii 	.
Lappi Ealáhus- , johtolat- ja birasguovddáš lea mihtidan ovdamearkka 	dihtii 	Anára Njellimis čázeoaivvis 10,8 gráda , nu ahte čáhci lea measta 3,5 gráda lieggaseabbo go dábálaččat .
Sundelin muitala maid ahte šaddá nuoskkideapmi turisttaid 	dihtii 	.
Astoáiggis leat logemat nuora bargan viššalit muorrameahcis veahkehan 	dihtii 	muhtun Deanu boandda čorgemis muoraid , gietti ráhkadeami várás .
– Munno oktavuohta ii billašuva válgga 	dihtii 	, dadjá Sara ja moddje gilvaleaddjái .
Nordlánda evttohii dan 	dihtii 	ođđa jođiheaddji , namalassii Kristina Jonsson Eira .
– Návuona álbmot lea ieš evttohan viiddidit dán verdde-jurdaga maid olles Návuona gildii hábmen 	dihtii 	oktasaš boahtteáiggi ja ávkkástallat nubbi nuppi gelbbolašvuođa ja čehppodaga , muitala Návuona gieldda prošeaktajođiheaddji , Ánne Berit Bæhr .
Dat ovdanbuktá earret eará makkár hástalusat leat davviguovlluin dálkkádatrievdamiid 	dihtii 	.
Mii leat deattuhan ahte meahcástanealáhusat dat galget leat gealboguovddáža vuođđun ja leat dulkon meahcástanealáhusdoahpaga dán láhkai : Ealáhus mii ávkkástallá meahcceriggodagaid ráhkadan ja jođihan 	dihtii 	dihto meari buktagiid ja bálvalusaid ja main dinešii muhtin áigge geahčen ” .
– Dát čuoččuhusat leat dušše gáhtten 	dihtii 	iežas beroštumiid , ja lea váivi go Porsanger duođaštusaid haga soaibmá , dadjá Sæther .
Jus gáržžideamit ja doaibmabijut nannen 	dihtii 	luossanáliid álget dál , de dovdogohtet bohtosat 8-10 jagi geahčen .
Sæther evttoha Norgga ja Suoma stáhta máksit buhtadusa sidjiide geat masset tietnasa gáržžidemiid 	dihtii 	.
Ovcci , gávccát gitta logát luohká Ajluovtta skovllo oahppit fitne galledeamen Johkamohki ohppiid , oasálastin 	dihtii 	oktasaš giellalávgumis .
– Bájut fal Jonas Gahr Støre , go dajai man dehálaš árbevirolaš máhttu lea dutkámis viidáseappot , dan 	dihtii 	lei maid mis dehálaš ovdanbuktit iežamet dutkama , dadjá Mathiesen .
Buohkat geat gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dihtorbearráigeahču ođđa bálvalusain , slettmeg.no , oažžun 	dihtii 	ráđiid ja rávvagiid .
Buohkat geat gávdnet sávakeahtes dieđuid iežaset birra interneahtas , sáhttet dál váldit oktavuođa Dihtorbearráigeahču ođđa bálvalusain , slettmeg.no , oažžun 	dihtii 	ráđiid ja rávvagiid .
– Sámi Grand Prixa 	dihtii 	leat olu ođđa luođit biddjon , ja dat dagaha ahte juoiganárbevierru seailu ain .
Son lohká illudahttin go Ája guovddáš Gáivuonas oažžu vihtta miljovnna kruvnna loahpahit huksenbargguid , ja maiddái go čuovvulit huksenprošeavtta plánaid nu mo ovdamearkka 	dihtii 	Sijte Jarnge Snoasas .
Olu ásahusat leat ovdamearkka 	dihtii 	dán áššis mieđihan iežaset čurbošan .
Dát vuvdojuvvojit velggiid máksima 	dihtii 	.
Dalle darvvihedje plastihkkamearkka bohccobealljái čájehan 	dihtii 	ahte boazomearka ii čuovo mielde , lohká Vars .
– Jus diet lea váldomearka ja vuođđomearka , de lea bálgosii máilmmi divrasamos mearka ja dan galggašii bisuhit ahte ii manat olggobeallái bálgosa , ovdamearkka 	dihtii 	kránnjábálgosii , go dat sáhttá dagahit oalle moivvi .
Son geassá ovdan mo kristtalaš oskku bokte leat duššadan sámiid dološ oskku ja čuohcan garrasit ovdamearkka 	dihtii 	juoigamii .
Ovdamearkka 	dihtii 	láhka evttohusat váldet vuhtii veahážiid mielde sámi kultuvrra , gos sámi kultuvrii ja máhttui addojuvvo árvu .
Ovdamearkka 	dihtii 	ministeriijat ja giellabesiid ruhtadeaddjit eai álo dieđe giellabeassi sáni duođalaš mearkkašumi .
Ovdamearkka 	dihtii 	gávdnojit dás dieđut Norgga vuosttaš nissonbáhpas , Ingrid Bjerkås , gii lei oalle jallu go gáibidii 1941 Vidkun Quisling guođđit ámmáha ja heaittihit skulle NS-bellodaga .
Suoma bealde lea bivnnuheamos álbmotmehciin eanemus gallededdjiid lohku njiedjan mealgat , ovdamearkka 	dihtii 	lea Urho Kekkonena álbmotmeahccis geahppánan lohku 23 proseanttain .
Lea aiddo ásahuvvon , vuođđogeađggi huksemii manná áigi , ja galget ahtanuššat sámi árvovuogi mielde nannema ja ovdánahttima 	dihtii 	sámi kultuvrra ja identitehta .
Syväjärvi bálgosa boazoisit Jukka Penttinen lohká boazosuollagiid 	dihtii 	masset bálgosat tietnasa .
Deanu gielda addá 5000 ruvnno Rukses Russii ja sin bargui veahkehan 	dihtii 	olbmuid geat gillájit eanadoarggástusa geažil Haitis .
Sii leat deaivvadan miehtá máilmmi oahpaheddjiiguin , ja leat ovdamearkka 	dihtii 	čájehan mo galgá márfut .
Nordlándda fylkka sátnejođiheaddji Mariette Korsrud ii leat vejolaš oažžut ságaide ollesbeaivvi čoahkkima 	dihtii 	.
Leat muhtimat Norggas geat maid čuoččuhit ahte Stuorradiggi ii leat dahkan maidige buriid sin ovddas , muhto dat ii dan 	dihtii 	mearkkaš ahte Stuorradikki ferte heaittihit , logai Minde .
geahččan 	dihtii 	gokko lea billašuvvan go ii juga čázi , lohká Isaksen ja gállila bargui .
Isaksen muitala turisttat lávejit dása bisánit , ja maiddái sutnje váidalit go eai oainne luonddu lastavuovddi 	dihtii 	.
NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčan 	dihtii 	áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegiel mediafálaldaga .
Son vuordá 5000 guossi dan guokte beaivvi maid meassu bistá , muhtimat bohtet gitta Narvikas Romsii meassu 	dihtii 	.
Olbmot ballet gaskkalduhttit veahkaválddi veahkehan 	dihtii 	su gii vuortnuhuvvo // givssiduvvo dahje eastadit veahkaválddi , dadjá Løvland .
Kárášjoga gielda ja NVE huksegohtet ovtta kilomehtera guhkkosaš dulvecakki šaldi vulobealde hehtten 	dihtii 	Márkannjárgga dulvot boahtte áiggis .
Boine lohká dulvecaggi lea ássiid 	dihtii 	ja maid gáhttet servodaga infrastruktuvrra .
– Mii eat duššiid 	dihtii 	dihkkát skohtermáđiid .
Son lea dál dan dásis ahte árvvoštallá váldit máná eret skuvllas dassážii go gávdnet buoret lanjaid mánnái , go lohká dávdda sáhttit vearránit guohppaga 	dihtii 	.
– Mun rehkenasttán SSL stivrra váldit dan mađe ovddasvástádusa ahte sii oidnet mii sin doaibma lea ja bearráigehččet ahte formálalaš bealit leat ortnegis , amas eai spábbačiekčansearvvit gillá dan 	dihtii 	, lohká Sámedikki ráđđelahttu , Vibeke Larsen .
Ávvir ii leat vel fitnen ságaide SSL presideanta Mikkel Isak Eira čilgen 	dihtii 	moivvi , go son han lea mieđihan dán jagi borgemánus álggus NRK Sámi Radioi ahte sis lea báhcán 300 000 ruvdna ruhta .
Son muitala arkeologat háliidedje maid loktestit stuorra ráktogeđggiid šiljus oaidnin 	dihtii 	lea go eará dološ biergasat dan čáhppes mulddis .
Válljejuvvon dalle Boalvárii dan 	dihtii 	go boazodolliid bealli galggai maid mielde fitnodagas , vai lei oktavuohta boazodolliiguin , čilge Sara .
– Muhto mii guoská speadjaneastadanbargui , de gullá dat fylkkamánnái dahje SNO ( stáhta luonddubearráigeahčču ) , ovddamearkka 	dihtii 	várjalit sávzzaid dahje bohccuid .
Jagi 2007 dutkagohte albasa davimus guovllu gávdnan 	dihtii 	mii stivre luonddus albasa speadjama .
– Biebmobearráigeahču geažil mii eat beasa go nuvttá addit máistin 	dihtii 	márffiid ja bierggu , dadjá Anton Triumf MT-njuovahagas .
Dát mearkkaša ahte muhtumat fertejit ássat olggobealde ruovttu , ovdamearkka 	dihtii 	hoteallas , lohká Davvi Dearvvašvuohta RHF fágadirektevra Jan Norum .
Jagi 2007 dagai Store Norske eananiskkademiid guovllus oaidnin 	dihtii 	lea go bovrenveara .
– Jáhkán sivvan bohtosii lea go álbmot ii leat duhtavaš politihkkáriiguin ja bellodagaiguin , daid maŋemuš áiggiid politihkalaš dili 	dihtii 	, lohká Reykjavik universitehta stáhtadiehtaga professora , Olafur Hardarsson .
Dan sadjái go geavahit radiostoalppuid vuostáiváldit signálaid , de galget ovddamearkka 	dihtii 	geavahit vázzi olbmuid dahje fievrru mii lihkada guovllus dego lihkahahtti radiostoalpu .
Vástidan 	dihtii 	gažaldagaid , lágiduvvo diehtojuohkinčoahkkin .
Nisu massii ovtta ovdabáni veagaváldima 	dihtii 	.
Almmáiolmmoš lea dál ožžon 6000 ruvdnosaš sáhku vearudagu 	dihtii 	.
Báhčinlihkohisvuođa 	dihtii 	lea govvejeaddji roasmmehuvvan agibeaivái .
Lihkohis ealgabivdi lea dál áššáskuhtton rihkkon ráŋggáštuslága paragráfa 238 , go lea ávvirmeahttun bissogeavaheami 	dihtii 	skáidnen nuppi olbmo .
NVE dieđiha báikkálaš dulvvi , jiekŋa johtima ja aškasa 	dihtii 	, sihke smávit jogain ja ádjagiin .
Sis leat olu plánat ovdamearkka 	dihtii 	turismafitnodagat besset dan ávkkástallat .
Mandela lei biddjon giddagassii iežas doarruma 	dihtii 	oažžut seamma vuoigatvuođaid buohkaide riikkas , ležžet dal vilges vai čáhppes olbmot .
Ii lean dieđihuvvon gal lihkohisvuođa siivvu 	dihtii 	.
Son lohká sii dutket ášši dego livččii lobihis ealgabivdu dan 	dihtii 	go ii leat dieđihuvvon báhččon .
Čižži lea bargan barggustis ja mus lea vihtta máná , loahpaha son ja ávžžuha SFrBjuohke nissonolbmo gii lea ožžon bovdejumi dan mammografiijabussii , mannat iežas 	dihtii 	.
Mii leat geatnegahtton bearráigeahččat ahte ovdamearkka 	dihtii 	olgobáikkit čuvvot njuolggadusaid mat leat .
Son muitala olu ruhtajuolludanáššit leat čoagganan NSR áiggis ja dáid lea ádjánan čorget ovdamearkka 	dihtii 	oahpponeavvobuvttadeami oktavuođas ja mii lea dahkkon boares ruhtajuolludemiin .
Ráhkadit konsearttaid gos ovdamearkka 	dihtii 	sámi artisttat fitnet mánáidgárddiin ja skuvllain doallamin konseartta .
Son lohkagođii sámegiel lektorin dan 	dihtii 	go Sámediggi juolluda stipeanddaid sámegiel oahpaheaddjistudeanttaide .
Jovnna Martin Skoglund Nilsen ( 12 ) ja Guivi Niillas Skoglund Nilsen ( 20 ) girdi ii mannan heajos dálkki 	dihtii 	, muhto Widerøe ii áigon addit eará buhtadusa go ođđa bileahta maid soai dá čájeheaba .
SDR áigu ovttas Sámi Parlamentáralaš Ráđi bokte farggamusat bivdit čoahkkima Davviriikkalaš Ministarráđi politihkalaš dásis ságastallama 	dihtii 	joatkkaovttasbarggu .
Birasgáhttenministtar ii muital makkár konkrehta doaibmabijuid dárbbašit dálkkádatrievdademiid 	dihtii 	, muhto eanet ruđa ii lohpit .
Son deattuhii dehálažžan ain čohkket dieđuid hástalusaid birra mat bohtet dálkkádatrievdamiid 	dihtii 	, ja ain dárkileappot dieđuid gávdnat .
Ii leat sihkar Muofis leat seamma dárbbut go ovddamearkka 	dihtii 	Girkonjárggas , lohká Birasgáhttenministtar Erik Solheim .
Gielddastivra bovde maid Finnmárkku olggobealde maid doarjut gieldda barggu oažžun 	dihtii 	oktasaš áddejumi meahci geavaheami birra nu ahte boađášii buorrin báikki olbmuide .
vai riikkalaš láhkaásahus ja johttičálus T-1/96/T-1 heivehuvvošii , dan 	dihtii 	go dát ášši guoská maiddái eará gielddaide sámi guovlluin
– Ovdamearkka 	dihtii 	« duodji » namahusa dovdet juo departemeantta dásis sáni .
Su mielas livččii vuogas jus iešguđet bivttas oččošii sámegiel nama , ovdamearkka 	dihtii 	gohčoda dan biktasa namain mii heive dan lundui gosa lea jurddašuvvon .
MAGGAI SKEAŊKKA : Ole Henrik Magga oažžu skeaŋka su ovdanbuktima 	dihtii 	Romssas .
Ovddeš miellahttu Johnsen muitala NRK Sámi Radioi ahte son oaččui reivve mas gielda gohčui su čoahkkimii váilevaš vearu 	dihtii 	.
Leana šibitdoavttir Risto M. Ruuska lohká , ahte Norga mávssii ovdamearkka 	dihtii 	Báišduoddara bálgosii buhtadusaid boazodoallojagis 2006-2007 easka mannan jagi golggotmánus .
MIEĐIHIT : Widerøe mieđiha ahte lea sin ovddasvástádus gávdnat idjadansaji go girdi ii sáhte loktanit heajos dálkki 	dihtii 	.
Widerøe čállá ahte lea sin ovddasvástádus gávdnat idjadansaji go girdi maŋŋona dahje ii mana dálkki 	dihtii 	.


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 5 887
							
Ovddit123456Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	Avvir corpus –
– Min ovddasvástádus lea maiddái gávdnat mátkkošteddjiide geat orrot guhkkin eret girdisajis , iige dušše mátkkošteddjiide geat gaskamuttus fertejit seaivut dálkki 	dihtii 	, čállá gulahallandirektevra Richard Kongsteien .
Danin lea mus doaivva ahte eará riikagaskasaš šiehtadusat maid sáhttet ollašuvvot , ovdamearkka 	dihtii 	ahte Ruošša dohkkeha ON álgoálbmot konvenšuvnna , doaivu NSR sadjásaš jođiheaddji .
Olbmuin lei oalle heahti anárašgiela 	dihtii 	lagabui 25 jagi dás ovdal .
NSR evttohii maŋidit jienasteami buoret guorahallama 	dihtii 	, muhto dat ii váldon vuhtii .
– Ulbmil lea ahte ii oktage galgga gillát ruvkedoaimma 	dihtii 	jus dakkár boahtá .
Su ja earáid anárašgiela berošteddjiid 	dihtii 	anárašgiella lea lihkostuvvan gáddjojuvvot jávkama ovddas .
– Sihke bargooktavuohta , ja erenomážit kultuvrralaš lonohallan ja ovttasbargu buorrána boahtteáiggis dán dehálaš šiehtadusa 	dihtii 	, oaivvilda festiválajođiheaddji .
Boahtte háve go lea čoahkkin soaittán leat giddagasas boraspiriid 	dihtii 	, celkkii son .
Olliganguolli , mii maiddái lea hirbmat dehálaš guolli midjiide , lea ovdamearkka 	dihtii 	jávkán min čázádagain .
Arvemeahccefoanda bargá gáhtten 	dihtii 	arvemeahci ja sihkkarastit vuoigatvuođaid olbmuide geat orrut arvemeahcis .
TeliaSonera lohpádalai 3 G oktavuođaid Anárii jo juovlamánus , muhto teknihkalaš váttisvuođaid 	dihtii 	fitnodat oažžu oktavuođaid doaibmat easka dán vahkku áigge .
Oktiibuot ledje 15 fáttá maid galge digaštallat , muhto go eatnašat eai joavdan konferánsii Islándda vulkána 	dihtii 	, de eai sáhte nu olu fáttáid čađahit .
Guovddáš ásahuvvui 2005:s nannen 	dihtii 	riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu .
Nisu lea áššáskuhtton sihke čievččasteame 	dihtii 	ja sus galgá leamaš narkotihkka mielde .
Almmái , 40 jagiin , sáddejuvvui Davvi-Norgga universitehtabuohccivissui iskama 	dihtii 	, muhto ii galgga leat garrasit roasmmehuvvan .
– Mis lea hui stuorra dáhttu lágidit Sámecupa , danin geahččalat dál sirdit cupa oaidnin 	dihtii 	servet go eambbosat , muitala Hardhaus jođiheaddji ja Sámecupa lágideaddji , Tore Schjelderup .
Eai olbmot duššiid 	dihtii 	ráhkat plánaid , oaivvilda SDR váldočálli , Brita Kåven .
Dušše logis jovde Islándda vulkána 	dihtii 	, muhto nuorat eai vuollán lihkká .
Konferánsa álggii cuoŋománu 16. beaivvi , muhto Islándda gutnabalvva 	dihtii 	, mii lea bissehan Eurohpá girdijohtolaga , de eai leat joavdan go viđalogis Romsii .
Son muitala son álggahii INKA oasusfitnodahkan , iežas 	dihtii 	amas ii masse ealáhatruđaid , buozalmasruđaid dahje bargguhisruđaid go son lea maid dábálaš bargi .
Murmánskka guovllu Duma jođiheaddji , Evgeny V. Nikora , buvttii ovdan Arctic Frontiers konferánssas man láhkai sin guovlu ovdána dálkkádatrievdamiid 	dihtii 	, muhto son čuoččuha ahte sápmelaččain eai leat vuoigatvuođat luondduriggodagaide .
Vurden ahte muhtin sámi bellodat dahje Sámediggi doarju mu , ovdamearkka 	dihtii 	ekonomalaččat dahje juridihkalaččat , vástida Tornensis go Ávvir jearrá manne son lea beahtahallan Sámediggái .
Ieš livččii válljen butkás čohkkát dákkár prinsihpalaš ášši 	dihtii 	, muhto stáhtii lea olu divraseabbo bidjat su giddagassii logi beaivái , go bágget su máksit sáhku .
Maŋŋil go May Ragnhild Eira Guttorm 2006:s čokkii badjel 200 vuolláičállaga oažžun 	dihtii 	vázzingeainnu Govdavuohpenjárgaluddii , lohpidii Guovdageainnu suohkan álggahit geaidnobargguid 2009 giđa .
Andersen maid lohká čielggasin ahte dát leat stuorra huksemat , maid 	dihtii 	sin orohat gal áigu ohcat buhtadusa guohtuneatnamiid massimis ja vel dasa ahte mo dát stuorra linjját váikkuhit bohcco guohtunstađđamii linjjá maŋŋá .
Guorahallamat leat oassin váikkuhananaliissas maid Statnett ferte čađahit čalmmustahttin 	dihtii 	doaibmabiju váikkuhusaid .
Son dadjá ahte gilvvu 	dihtii 	berrejit leat unnimus golbma joavkku ja juohke koaras 15-20 olbmo .
Viking biilagádjunfitnodat fertii stuorát biilla sáddet , rundin 	dihtii 	guhkesguorbmebiila geidnui , go vuosttaš gádjunbiillas eai lean doarvái návccat dan dahkat .
Čakčamánu 20. beaivái lea FeFo:s báikkálaš bivdojođiheapmi geainna juohke bivdi ferte gulahallat , ja dasa lassin ávžžuha FeFo bivdi doallat oktavuođa dan guovllu ealgabivdiiguin , garvin 	dihtii 	riiddu .
Duiskka turistta bissehii biilla baifáhkka Bossegohpis Álttás oarri 	dihtii 	mannan gaskavahku , maŋŋágaskabeaivvi .
Mortensen muitala ahte olbmot guktui biillain sáddejuvvojedje dearvvašvuođaguovddážii iskan 	dihtii 	leago roasmmehuvvan .
Jagi 1978 rájes lea dán mearraguovlu gohčodan « Ránesguovlun » ( Gråsonen ) eahpečielggas rájá 	dihtii 	ja guovlu lea 40.000 km2 stuoris ja lea sihke Norgga ja Ruošša nu gohčoduvvon guovllus .
Dáhpáhus dagaha ahte ii leat doarvái čáhci buhtistanrusttegis , ja dan 	dihtii 	ii doaimma goabbáge buhtistancakkus buhtistanrusttegis .
Gaskavahkku Ávviris ávžžuhii Eero Niemelä báikkálaš oaggunservviid Norgga ja Suoma bealde Deanu eaktodáhtolaččat gáržžidit luossabivddu , dan duođalaš dilálašvuođa 	dihtii 	masa Deanu luossa lea boahtán .
– Jus ii livčče gonagasreabbá bivddu 	dihtii 	, de ii livčče šat eallinvuođđu Buođggáin ja Smiervuonas , nu deaŧalažžan navdá son reabbá .
– Ovddamearkka 	dihtii 	diehtit mii ahte Hámmárfeastta ja Fálesnuori guovllus lea dárbu fálaldahkii gos dearvvašvuođa ja fuolahusbargit ožžot oahpu sámegielas ja sámi kultuvrras , muitala Árjja Vars .
Ovddamearkka 	dihtii 	báikenamma oahpahussii .
VEAHKEHIT : FeFo stivrajođiheaddji Harald Larssen lohpida ahte FeFo áigu veahkehit gávdnat čovdosa áššis gos Bearalvági Ragnvald Johansen fertii bákkus vuovdit stobu 1300 ruvdnosaš rehkega 	dihtii 	.
Olu skuvllat geavahit Infonuora siiddu oahppan 	dihtii 	mo sápmelaččat ellet .
Unnán resurssaid 	dihtii 	lea dál dušše okta bargi Infonuoras , journalistavirggit mat ovdal ledje , leat heaittihuvvon .
Ovdal soađi ledje juohke sajis čolgakummat ja galba seainnis : « ále čolgga láhttái » eastadan 	dihtii 	dávdda .
Joavkku lean ásahan dan 	dihtii 	go dat doaibmá maid vuolláičállin-kampánjan čalmmustahttit dán vártnuhis dili gildii ja sáhttit ovttasráđiid dieđuid čohkket .
Boazodoalloorohat 23 A gáibida Avinoras Álttá diggegottis buhtadusa rádára ceggema 	dihtii 	Stámppas ( Vardfjell ) bajábealde Ráirru .
Miessemánu 2008 oaččui Avinor AS fitnodat lobi ráđđehusas váldit Stámppa váris bajábealde Ráirru Álttá gielddas , dárbbašlaš eatnama huksen 	dihtii 	120 m2 sturrosaš siviila rádárvistti ja rievtti dan doaimmahit , ja eaktu dán bargui lea ahte eai bargga guottetáigge .
– Mii leat diŋgon gáhku gielddavissui , ávvudan 	dihtii 	Kristina , muitala sátnejođiheaddji .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Kárášjogas Kárášjoga gielda mii dan árvvoštallá buorebut go Fylkkamánni dahje earát , joatká Ávjovári eamiguovllu stivrajođiheaddji , Klemet Erland Hætta .
Dan 	dihtii 	ferte boazodoallu maid duvdit eará doaimmaid , čilge Valle .
Norggas leat boraspiremáddodagat laskamin ja oažžun 	dihtii 	dási lea stáhta bargit ožžon ovdasvástádusa geahpedit boraspireloguid .
– Nu mo leat vásihan ovdal , de leat Nuorta-Eurohpá rievvárvalvvit geat bohtet Norgii suoládeami 	dihtii 	.
Buot cavgileamit politiijaide berre dan 	dihtii 	dieđihuvvot min operašuvdnaguovddážii gos olbmot leat fávttas ja dihtet mii dáhpáhuvvá min guovllus .
Eat mii gal almmolaččat dalle čuojahan , muhto guvttiin eará musihkkariin dušše suohttas 	dihtii 	.
Eat leat dan 	dihtii 	gal heaitán vuodjimis , dušše olbmot vigget beasadit eret dain nealge , amerihkálaš biillaiguin , mii lea váttis .
Čuoigan somá 	dihtii 	
– Diibmá bohte badjel 300 olbmo geahččat filmmaid sáhkkiivuođa 	dihtii 	.
Buohtastahttima 	dihtii 	ledje « dušše 88 » joavkku jagi 2007 .
Áhčči ávžžuha skelbmošan 	dihtii 	bidjat Berit Irene seŋgii gearbmaša .
− Leat dušše geavahan máttasámi ivnniid ovddamearkka 	dihtii 	.
Taivalaaho eaiggáduššá unna eanabihtáža Ohcejotleagis , man 	dihtii 	leage beassan oaggut Ohcejogas geassebottaid , seamma dásis go earáge báikkálaš eanaoamasteaddjit .
Go buot deháleamos lea guolásteapmi , man 	dihtii 	leat boahtán .
Ilmar ii dieđe astá go viežžat dujiidis skábmamánus bigálusbarggu 	dihtii 	.
– Inge dieđe leaččan go dan 	dihtii 	báhkkin .
Norgga operanjunuš lávlu , Trond Hallstein Moe , ja boahttevaš áigge operanásti , Lilly Jørstad , lohká lávlut Kárášjogas lei erenomáš buorre guldaleddjiid 	dihtii 	ja boahtiba áinnas fas ruovttoluotta .
Eastadit dihkiidKárášjoga skuvla sadjásaš rektor , Kari Skoglund , muitala ahte sis lea leamašan ávžžuhusdoaibma eastadan 	dihtii 	dihkiid .
Often ii vuollán muitalit man olu golli lea bávttis , muhto Ávvira mielas lea čielggas ahte go jotket eambbo iskanbohkamiid ráddjen 	dihtii 	golleoari , de ferte leat doarvái golli álggahit golleruvkke .
– Sápmelaččat eai galggaše dárbbašit rievdadit iežaset eallinvuogi sisabahkkemiid 	dihtii 	, dadjá James Anaya .
Čuoigá heakka 	dihtii 	
– Nordlysas lea seamma láhkai go eará servviin ahte dat seamma olbmuide duvdiluvvo buot bargu maid earátge sáhtášedje bargat , ovdamearkka 	dihtii 	váhnemat .
Muhto dan ainge dieđán ahte áigun valáštallat nu guhká go mus lea searat dan dahkat , heakka ja dearvvašvuođa 	dihtii 	, lohká Naja .
Searvi leamaš dehálaš rekruterema 	dihtii 	eará doaimmaide , lohká Keskitalo .
Dan bajás goarkŋui André Madvig Wagelid , čájehan 	dihtii 	mo sáhttá goargŋut geđggiid bajás , lea ge son gii lágida geađgegoargŋun kurssa .
Maŋimus áiggis leat muhtimat čuoččuhan ahte dan áiggis eai lean válljenvejolašvuođat , lei dárbu oahpahit dárogillii sámegielat oahpaheddjiid ja oahppogirjjiid váilevuođa 	dihtii 	.
– Davvi-Norggas ii leat dat nu vearrái , mo ovddamearkka 	dihtii 	čáhput .
Vaikke lei ođđa gehččiid olaheapmi , de eai lean dan 	dihtii 	ollu rihkolašvuođat dahje lihkohisvuođat .
Sivva dasa lei go girdijohtolat lea bissehuvvon Islándda vulkána 	dihtii 	.
Rusttegat Finnmárkkus fertejit dávjá vuordit 4-5 jagi ovdal go ožžot doarjaga dan 	dihtii 	go prinsihpat juohkimii fylkkaide eai boađe nu bures buorrin fylkkaide main leat unnán olbmot ja gos ássan lea bieđggus .
Garvin 	dihtii 	lea buoret iežas hárjehit loika káfe juhkat .
274:s váldoje stuorra leavttu 	dihtii 	.
29:s gárrenmirkkuid 	dihtii 	, ja gávccis eará sivain .
Ovddamearkka 	dihtii 	gerelmas duohtafilbma Fjellfinnhua , muitala Rosenlund .
Vahkuloahpas sáhttá geavvat nu , ahte aviissat eai jođe doaresbeale báikkiide , dego ovdamearkka 	dihtii 	Njuorggámii ja Njávdámii .
Oktiibuot ledje sii 14 oasseváldi miehtá Norgga eret ja Farmena šibihat ja eallit , mat dieđusge ledje fievrriduvvon dohko , dán prográmma 	dihtii 	.
In dattege gillán nealggi dan 	dihtii 	, muitala Mækinen .
Fylkkalávdegoddi mearridii cuoŋománus juo joavkku mii galggai váldit oktavuođa Guolástusdepartemeanttain digaštallan 	dihtii 	dán 3000 tonna dorskeliigeeari .
Beaivvi sárdnideaddji , sámediggepresideanta Egil Olli , muittuhii man dehálaš beaivi lea sápmelaččaide nannen 	dihtii 	sámivuođa ja čujuhii sámi kultur- ja vuoigatvuođabarggu ovdáneapmái .
Vaikko lea olu hástalusat maid galggašii čoavdit , de lea maid olu man 	dihtii 	sáhttá illudit , loahpahii Olli sártnistis .
– Mii boahtit álo deike , gumposiid 	dihtii 	.
Ovdamunit gielddaide leat ahte ávkkástallet iežaset fágagelbbolašvuođa , fágabargit ožžot fierpmádatovttastallama bokte veahki barggus ja gielddat sáhttet nubbi nuppis oažžut veahki go dárbu lea , ovdamearkka 	dihtii 	buozalmasvuođas .
Dan 	dihtii 	lea dehálaš ahte sápmelaš báikenamat seilot beaivválaš geavahusas boahttevuođasge , dadjá Mattus
– Mun gal ferten dadjat , ahte mun in dan dohkket dan 	dihtii 	go dat ii leat Ipmila sáni oahpahusa mielde ja Paulusa oahpahusa mielde , dadjá Piera K. Guttorm .
Doppe leat olbmot ásahan ruvkedoaimmaid gávdnan 	dihtii 	árvosaš minerála .
Guolli mii eallá Austrália mearain lea jávkamin menddo garra feastonuohttebivddu 	dihtii 	.
Lea dan erenomáš dildegoruda 	dihtii 	, ahte guolli sáhttá eallit nu čiekŋalasas .
Maiddái dán jagáš Sámi ofelaččat besse New Yorkii , ovtta vahkku menddo maŋŋit gutnabalvva 	dihtii 	.
báikkis - das gos jumeš World Trade Center toartnat gahčče terror fálleheame 	dihtii 	.
2006 rájes leat leamaš ohcamat gávdnan 	dihtii 	bázahusaid sis geat dušše čakčamánu 11. beaivvi 2001. 1800 bázahusa leat gávdnon , muhtin gávnnahusain leat dagahan ahte leamaš vejolaš identifiseret jámežiid .
Sihkkarastin 	dihtii 	ruhta verrošeami , lea 100 $ ráhkaduvvon buot ođđasamos teknologiijain .
Sølvi Endresen , Norgga Sámemišuvnnas , dadjá blakors.no neahttasiiddus ahte son lea ilus ovttasbarggu 	dihtii 	.
Báikenammalávdegoddi Deanu gielddas mearridii čoahkkimisttis 21.04.2010 vuolggahit nammaášši mearridan 	dihtii 	namaid buot báikkiin ja giliin main namma ii leat vel mearriduvvon .
Dán 	dihtii 	sáhttá geavvat ahte muhtun báikkit ožžot golbma nama , muhto dalle gáibiduvvo ahte buot golbma nama geavahuvvojit beaivválaččat .
Daid sarváguolggaid 	dihtii 	govdu dolgi hui fiidnát čázis , maiddái rávdnjás sajiin .
Dahl oaivvilda skuvllat berrešedje oažžut nuoraid eambbo mielde plánenbarggus buoridan 	dihtii 	fálaldaga .
Hoavdabajitdoavttir Eva Salomaa mielde hárve bargu erenomáš buohccedivššu bealde gáibida ovdamearkka 	dihtii 	Facebook geavaheami .
Gilbbesjávrris gopmánii báikeolbmuid fierbmebivdiid fanas garra biekka 	dihtii 	.
Norgga ambassadevra muitalii iežas sáhkavuorus sápmelaččaid dili birra Norggas ja válddii ovdamearkan sápmelaččaid rahčamuša dohkkehuvvot Norgga stuoraservodagas , movttiidahttin 	dihtii 	dán unnitloguálbmoga Bangladeshas .
– Mii leat giitevaččat lassáneami 	dihtii 	.
Lappi ELY guovlovástideaddji Esa Kaitala muitala ovdamearkka 	dihtii 	Duottar-Lappi guovllus Destias leat 17 muohtačorgenbiilla gárvásat vuolgit .
Ruošša dutkit leat gilván lagabui 200.000 gonagasreabbá čivggaid Barentsáhpái sihkarastin 	dihtii 	náli .
Ruošša Guolástusdepartemeanttas muitalit ruošša dutkit leat šaddadan 200.000 gonagasreabbáčivggaid gilvin 	dihtii 	Barentsábi Dalneselenezkaja-luoktái ja Ruošša nuortalaš guvlui .
Olbmot sáhttet áinnas geavahit dán tiŋgon 	dihtii 	girjjiid , musihka ja valáštallan- ja mátkebiergasiid .
Suoma ráđđehus lea bajidan mávssu bohccobierggu buoret hatti 	dihtii 	.
Bjørn Tharaldsen Storskog rádjástašuvnnas muitala eanet olbmot ja biillat johtet rastá rájá gávppašan 	dihtii 	Kirkonjárggas .
Rádjegávpejasat gárte gearregiidda hálbbes olgoriikkalaš vuola vuovdima 	dihtii 	.
AKT sirddii bargobisseheami álgima guvttiin vahkkuin Mátta-Suoma čuoiganluomuid 	dihtii 	.
Olusat juhket káfe iđđedis morihan 	dihtii 	, muhto dál leat dutkit gávnnahan ahte koffeiidna ii dušše veahket gohcimii , koffeiidna veahkeha olbmo uhcit meaddit vuorrobarggus .
Vaikko sii eai ruhtavátnivuođa 	dihtii 	leat beassan máidnut dán bálvalusa , de olbmot leat lihkáge gávdnan sin .
Strømmestiftelsen oažžu 300 000 ruvnno Bangladesh-prográmmii mas náitalkeahtes nieiddat 11 ja 19 jagi gaskka , geat geafivuođa 	dihtii 	eai leat beassan skuvlla vázzit , ožžot oahpu ovtta jagi .
Riikastivra gohčču sierra jahkečoahkkimii dan 	dihtii 	go juovlamánu 2009 mearrádusas daddjo ahte barggu galgá ođđasit organiseret Norggas .
Dan 	dihtii 	rávve áhčči bártnis : Muitte boares Erkkebeaivvi vitkku .
Dutkit dikte giehtatelefuvnna suotnjariid báitit 96 laboritoriasáhpániid vuostá , geahččan 	dihtii 	rievdet go árbejuvvon áđat .
Dutki Stina Dahlgren lea iskan iešguđet guovlluin Norggas bohcco- // gotte- , ealgga- , sarvva- ja ruksesruiggobierggu geahččan 	dihtii 	man olu daidda lea njommon Sarcocystis-šlájat .
Go Paulus lei fáŋgavuođas Romas ja sáddii reivves risttalaččaide Filippis , de válddii ovdan ahte sii galget dovdat ilu oskku 	dihtii 	Ipmilii .
Dát illu lea dan 	dihtii 	go oskkolaš beassá oamastit Ipmila ráfi , mii manná badjel buot jierpmi .
Vádjolehket ráhkisvuođas , nugo Kristus lea ráhkistan min ja addán iežas min 	dihtii 	attáldahkan , njuovvanoaffarin mii lea Ipmila miela mielde .
Mii galgat vuoitit dan 	dihtii 	go Jesus ollašuhtii bestojumi duoji .
Go Paulus lei fáŋgavuođas Romas ja sáddii reivves risttalaččaide Filippis , de válddii ovdan ahte sii galget dovdat ilu oskku 	dihtii 	Ipmilii .
Dát illu lea dan 	dihtii 	go oskkolaš beassá oamastit Ipmila ráfi , mii manná badjel buot jierpmi .
Dan 	dihtii 	lea dárbbašlaš guldalit go Jesus muitalii rohkosa birra ovdalgo vulggii eret máilmmis .
Guhkkin oinnii viesu ja 11 olbmo ledje báhtaran dáhke ala dulvvi 	dihtii 	, ja viessu šaddagođii čáze vuollái .
Eiseválddit mearridedje luoitit dán fáŋgga luovos dan dagu 	dihtii 	.
Biibbalis muitala ahte olbmot leat fáŋgan bahávuođa 	dihtii 	.
Mii eat dárbbaš dahkat buriid daguid dan 	dihtii 	vai dahkkojuvvot friddjan .
Dan 	dihtii 	Jesus oahpahii máhttájeddjiide dan rohkosa mii lea hui guovddáš , namalassii Áhčče min rohkos .
1800-logus olbmot ovdošedje su duostilvuođa ja árjjalašvuođa 	dihtii 	.
Son lihkostuvai dáinna bátti mielde vázzimiin dan 	dihtii 	go geahčai aivve silbanástái mii sus lei nuppe geahčen dan bátti .
Dan 	dihtii 	Jesus dadjá Nikodemusii vástádussan : ” Dat guhte ii riegát ođđasis , ii beasa Ipmila riika sisa .
Logi báhkkoma eai leat addojuvvon gieldit buot mii lea somá ja buorre , muhto dan 	dihtii 	ahte suodjalit min das mii lea bahá .
« Ipmil lea min 	dihtii 	dahkan suddun su guhte ii dovdan suttu , vai mii su siste oččošeimmet Ipmila vánhurskkisvuođa » ( 2 .
Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid 	dihtii 	, cuvkejuvvon min vearredaguid dihtii .
Muhto son lea hávvádahttojuvvon min badjelduolbmamiid dihtii , cuvkejuvvon min vearredaguid 	dihtii 	.
Apoasttal Peter , geas ledje báhčá muittut vuoncávarrása biškuma 	dihtii 	guhkesbearjadaga iđida , muhto gii almmatge oaččui almmiriikka čoavdagiid , čálii bajásčuožžileami birra 30 jagi maŋŋil ná : « Son ( Jesus ) guttii ieš rupmašiinnis min suttuid ruossamurrii vai mii jámášeimmet eret suttus ja ealášeimmet vanhurskkisvuođa ovddas .
Su háviid 	dihtii 	dii lehpet dearvvašmahttojuvvon .
Čeahpes oaivvi birra mii sárdnut máŋgii , ja mii ovddošit daid olbmuid 	dihtii 	geain lea buorre oaivi ja olu diehtu .
Son lei Ipmila Bárdni ja su duodji lei ahte son fertii gillát ja jápmit soabahusoaffarin olbmuid 	dihtii 	Ipmila dáhtu mielde .
Olmmoš ii dáidde ollásii máhttit árvidit Jesusa stuora morraša dan ášši 	dihtii 	mii galggai dáhpáhuvvat suinna .
Sálmmat muitalit Ipmila stuora daguid min beastin 	dihtii 	.
Fásttu áiggis dáhttu Ipmil min atnit jaskatvuođa dan dáhpáhusa 	dihtii 	mii dáhpáhuvai Golgata ruossas ja dan guoros hávddi dihtii , vai mii dáinna lágiin basuhit beassážiid .
Fásttu áiggis dáhttu Ipmil min atnit jaskatvuođa dan dáhpáhusa dihtii mii dáhpáhuvai Golgata ruossas ja dan guoros hávddi 	dihtii 	, vai mii dáinna lágiin basuhit beassážiid .
Mii dárbbašit rohkosa ja fásttu iežamet 	dihtii 	, vai bissut Ipmila lahka .
Duohta ja buhtis fástu vuolgá váimmu gáhtamušas ja morrašis suttu 	dihtii 	.
Sámemišuvdna ceavzá finánsasisaboađuid 	dihtii 	
Ruoŧa Jägareförbundet dahje Bivdiidlihttu háliida rievdadit smávvafuođđubivdima njuolggadusaid duoddaris ja lea sádden reivve ráđđehussii doalahan 	dihtii 	heakka digaštallamis ovdal válgga .
Suoma bealde stáhta ruovdegeainnuid johtolagas sáhttet leat ain odne maŋŋoneamit dálki 	dihtii 	.
Davimus guovlluin ovdamearkka 	dihtii 	Njuorggámis ja Ohcejogas rádjedárkkástusain fuolaha eanaš Duollolágádus .
– Dan 	dihtii 	go Bangkokas lea ráfehisvuohta , de mii leat mearridan maŋidit daid mišunearaid mátkki geat dál leat finadeame Norggas , muitala NMS-mišunearaid bargiidhoavda Inger Kari Søyland .
Dan 	dihtii 	leat bearrašat ja oahpaheaddjit dál Norggas .
– Go oastá bealatnu seaŋggaid ja soffáid , lea dehálaš dárkkistit sálvvuid ja máhciid geahččan 	dihtii 	leat go dohko čiehkádan luhtehat ja dan suovssat .
– Dákkár šiehtadusa gaskal dán guovtti riikka lea guhká Finnmárkku fitnodagat sávvan , lohká Finnmárku NHO Per Ivar Harila , ja lohká visa-friija mátkkošteapmi livčče lean mávssolaš oažžun 	dihtii 	bargiid Norgii .
	North Saami religion corpus –
17 Dalle ollašuvai dat maid profehta Jeremia lei sárdnon : 18 Čuorvvas gullo Ramas , čierrun ja garra bárgun : Rakel čierru mánáidis 	dihtii 	ii ge beroš jeđđehusas , dasgo sii eai leat šat .
10 Ávdugasat sii geat doarrádallojit vanhurskkisvuođa 	dihtii 	, dasgo almmiriika lea sin .
11 Ávdugasat lehpet dii go sii bilkidit ja doarrádallet din mu 	dihtii 	, gielistit din ala ja hállet baháid din birra juohke láhkái .
25 Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet 	dihtii 	ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat .
25 Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša 	dihtii 	ahte leat biktasat .
28 Ja manne moraštehpet biktasiid 	dihtii 	?
34 Allet nappo moraš ihtáš beaivvi 	dihtii 	; gal ihtáš beaivi buktá morrašiiddis .
38 Rohkadallet dan 	dihtii 	láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas .
Lehket dan 	dihtii 	gávvilat dego gearbmašat ja vigiheamit dego duvvát !
Dasgo sii addet din duopmostuoluide ja spihččejit din synagogaineaset , 18 ja dii dolvojuvvobehtet eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu 	dihtii 	, vai duođaštehpet sidjiide ja báhkiniidda .
22 Ja buohkat vašuhit din mu nama 	dihtii 	.
31 Allet dan 	dihtii 	bala !
Riidu Jesusa 	dihtii 	
Muhto dat guhte lea massán heakkas mu 	dihtii 	, gádju dan !
Dan 	dihtii 	sii šaddet din duopmárin .
Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni 	dihtii 	, de son hilgáda dallánaga .
» 58 Ja sin eahpeoskku 	dihtii 	son ii dahkan doppe eatnat oavdudaguid .
» 3 Dasgo Herodes lei váldán Johanasa gitta , čatnan su ja bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , 	dihtii 	.
» 9 Gonagas šattai fuones millii , muhto vuordnumis ja gussiid 	dihtii 	son gohčui addit niidii dan , 10 ja son bijai sáni giddagassii ja gohčui steavlidit Johanasa .
Nu dii lehpet dahkan Ipmila sáni duššin árbevieruideattet 	dihtii 	.
Muhto dat guhte massá heakkas mu 	dihtii 	, gádju dan .
» 20 Son vástidii : « Dan 	dihtii 	go dis lea nu uhcán osku .
13 Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta 	dihtii 	go dan ovccilogiovcci dihtii mat eai lean láhppon .
13 Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta dihtii go dan ovccilogiovcci 	dihtii 	mat eai lean láhppon .
3 Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan 	dihtii 	: « Lea go olbmás lohpi earránit áhkástis man sivas ihkinassii ?
» 4 Son vástidii sidjiide : « Ehpet go leat lohkan ahte Sivdnideaddji álggus sivdnidii sudno olmmájin ja nisun 5 ja celkkii : Dan 	dihtii 	olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin .
» 8 Son vástidii : « Din váimmuid garasvuođa 	dihtii 	Movsses suovai din earránit áhkás , muhto álggu rájes ii lean nu .
12 Dasgo leat muhtumat geat ellet náitalkeahttá danne go sii riegádedje dohkkemeahttumin náittosdillái , earát danne go olbmot leat dahkan sin dohkkemeahttumin dasa ; muhto leat maiddái muhtumat geat ieža leat dahkan iežaset dohkkemeahttumin náittosdillái almmiriikka 	dihtii 	.
29 Ja juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje áhči dahje eatni dahje mánáid dahje bealdduid mu nama 	dihtii 	, son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot ja árbe agálaš eallima .
9 Mannet dan 	dihtii 	geaidnoearuide ja bovdejehket heajaide buohkaid geaid deaivabehtet .
3 Dahket ja jeagadehket dan 	dihtii 	buot dan maid sii oahpahit didjiide .
Dii háhpohallabehtet leaskkaid dáluid ja lohkabehtet guhkes rohkosiid ; dan 	dihtii 	oažžubehtet garraset duomu .
9 De sii bidjet din áŧestusaide ja goddet din , ja buot álbmogat vašuhit din mu nama 	dihtii 	.
12 Ja dan 	dihtii 	go lágahisvuohta lassána , eanemusaid ráhkisvuohta čoasku .
Muhto sin 	dihtii 	geat leat válljejuvvon , oaniduvvo diet áigi .
42 Gohcet dan 	dihtii 	, dasgo dii ehpet dieđe guđe beaivvi din Hearrá boahtá .
» 13 Gohcet dan 	dihtii 	, dasgo dii ehpet dieđe beaivvi ehpet ge diimmu .
27 Dan 	dihtii 	livččet berren addit mu ruđa ruhtalonuheddjiide , de livččen ožžon dan ruovttoluotta reanttuiguin go máhccen .
8 Dan 	dihtii 	dat bealdu gohčoduvvo Varrabealdun vel otná beaivvi ge .
Dasgo mus ledje surgadis niegut mannan ija su 	dihtii 	.
64 Gohčo dan 	dihtii 	atnit hávddi dárkilis geahčus goalmmát beaivvi rádjái , amaset su máhttájeaddjit beassat suoládit su ja dadjat álbmogii ahte son lea bajásčuoččáldahttojuvvon jábmiid luhtte .
19 Vulget dan 	dihtii 	ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii 20 ja oahpahettiin sin doallat buot dan maid mun lean gohččon din doallat .
3 Sii bukte lámis olbmá su lusa ; njeallje olbmá gudde su. 4 Muhto go olbmuid eatnatvuođa 	dihtii 	eai beassan Jesusa lusa , de gaiko dáhki dakko buohta gokko Jesus lei .
» 27 Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo 	dihtii 	, ii ge olmmoš sábbáha dihtii .
» 27 Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo dihtii , ii ge olmmoš sábbáha 	dihtii 	.
5 Son geahčai birra buohkaide , dievva moaris ja morrašis sin garra váimmuid 	dihtii 	, ja celkkii olbmái : « Geige gieđat !
9 Jesus dáhtui máhttájeddjiidis doalahit sutnje fatnasa gárvvisin olbmuid eatnatvuođa 	dihtii 	, amaset bahkket su ala .
Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni 	dihtii 	, de sii hilgádit dallánaga .
» 32 Muhto Jesus geahčai birrasis oaidnin 	dihtii 	su gii lei dahkan dan .
» 17 Dasgo Herodes lei bidjan olbmuid váldit Johanasa gitta ja lei bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , 	dihtii 	.
13 Nie dahkabehtet Ipmila sáni duššin árbevieruideattet 	dihtii 	maid lehpet čuvvon ja oahpahan .
Geahččalan 	dihtii 	su sii dáhtto sus mearkka almmis .
Muhto dat guhte massá heakkas mu ja evangeliuma 	dihtii 	, gádju dan .
22 Máŋgga háve vuoigŋa lea bálkestan su sihke dollii ja čáhcái goddin 	dihtii 	su .
2 Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan 	dihtii 	: « Lea go boatnjás lohpi earránit áhkástis ?
7 Dan 	dihtii 	olmmái guođđá áhčis ja eatnis , ja bissu áhkás luhtte , 8 ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin .
» 22 Muhto son šattai lossa millii dán vástádusa 	dihtii 	ja manai eret moraš mielain , dasgo son lei hui rikkis .
» 29 Jesus vástidii sutnje : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje eatni dahje áhči dahje mánáid dahje bealdduid mu ja evangeliuma 	dihtii 	, 30 son oažžu čuođigeardásaččat ruoktot ; dáppe dálá máilmmis oažžu ruovttu , vieljaid , oappáid , etniid , mánáid ja bealdduid , ja velá doarrádallamiid ge , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis .
» Muhto dan sii eai duostan olbmuid 	dihtii 	, go juo buohkat oaivvildedje ahte Johanas duođaid lei profehta .
Dan 	dihtii 	sii guđđe su ja manne eret .
Sii addet din duopmostuoluide , spihččejit din synagogain ja dolvot din eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu 	dihtii 	duođašteaddjin sidjiide .
13 Ja dii vašuhuvvobehtet mu nama 	dihtii 	.
Muhto sin 	dihtii 	geaid son lea válljen , lea son oanidan dan áiggi .
10 Muhto Judas Iskariot , okta dan guoktenuppelohkásis , manai bajitbáhpaid lusa beahttin 	dihtii 	Jesusa .
14 Son šaddá dutnje illun ja ávvun , ja olusat illudit su riegádeami 	dihtii 	.
17 Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan 	dihtii 	áhčiid váimmuid mánáide ja addin dihtii eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái .
17 Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan dihtii áhčiid váimmuid mánáide ja addin 	dihtii 	eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái .
» 29 Son suorganii sakka eŋgela sániid 	dihtii 	ja imaštii maid dát buorástahttin mearkkašivččii .
Dan 	dihtii 	lea bassi dat mánná gii riegáda ja gohčoduvvo bassin ja Ipmila Bárdnin .
46 Dalle Márjá celkkii : Mu siellu rámida Hearrá , 47 ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila , mu beasti , 	dihtii 	.
Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , 79 báitin 	dihtii 	sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui .
Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , 79 báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden 	dihtii 	min julggiid ráfi geidnui .
27 Vuoigŋa doalvvui su tempelii , ja go Jesusa vánhemat bođiiga sisa mánáin dahkan 	dihtii 	lága vieru mielde , 28 de Simmon válddii máná sallasis , máinnui Ipmila ja celkkii : 29 Hearrá , dál divttát bálvaleaddját vuolgit dáppe ráfis , nugo don leat cealkán .
29 Sii čuožžiledje ja ádje su olggos gávpogis , ceakkobávtti guvlui dan váris masa sin gávpot lei huksejuvvon , hoigadan 	dihtii 	su das vuolás .
16 Muhto son geahččalattai geassádit ávdin báikkiide rohkadallan 	dihtii 	.
19 Muhto go olbmuid eatnatvuođa 	dihtii 	eai sáhttán buktit su sisa , de sii manne dáhki ala , luvvestedje moadde diilageađggi ja luite su vulos , aiddo Jesusa ovdii .
22 Ávdugasat lehpet dii go olbmot vašuhit din , go sii olgguštit din ja bilkidit din ja fasttášit din nama Olbmobártni 	dihtii 	!
18 Váruhehket dan 	dihtii 	mo dii gullabehtet !
19 Su eadni ja su vieljat bohte dohko , muhto sii eai beassan Jesusa lusa ollu olbmuid 	dihtii 	.
52 Buohkat ledje čierrumin ja luoibmamin nieidda 	dihtii 	.
Muhto dat guhte massá heakkas mu 	dihtii 	, gádju dan .
Dan 	dihtii 	válddii uhca mánáža , bijai dan báldasis 48 ja celkkii sidjiide : « Dat guhte vuostáiváldá dán máná mu nammii , vuostáiváldá mu .
Rohkadallet dan 	dihtii 	láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas .
40 Muhto Mártá lei doaimmas buot bargguiguin bálvalan 	dihtii 	gussiid .
8 Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa 	dihtii 	, de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa dihtii , ja attášii sutnje buot maid dárbbaša .
8 Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa dihtii , de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa 	dihtii 	, ja attášii sutnje buot maid dárbbaša .
» 16 Earát gáibidedje sus mearkka almmis geahččalan 	dihtii 	su. 17 Muhto son diđii sin jurdagiid ja celkkii sidjiide : Riika mii lea soahpameahttun iežainis , šaddá ávdimin , ja nubbi viessu gahččá nuppi ala .
Dan 	dihtii 	sii šaddet din duopmárin .
49 Dan 	dihtii 	lea ge Ipmila viissisvuohta cealkán : Mun vuolggahan sin lusa profehtaid ja apoastaliid ; muhtumiid sis sii goddet , earáid sii doarrádallet .
22 Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet 	dihtii 	ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat .
22 Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša 	dihtii 	ahte leat biktasat .
» 17 Go son celkkii dán , de buot su vuostálastit heahpanedje , muhto oppa olmmošjoavku illudii buot ovddolaš daguid 	dihtii 	maid son dagai .
28 Jos oktage dis áigu hukset toartna , ii go son vuos rehkenasttáše maid dat máksá oaidnin 	dihtii 	lea go sus doarvái ruhta ollašuhttit dan .
Tuollárat ja suttolaččat bohte Jesusa lusa gullan 	dihtii 	su. 2 Farisealaččat ja čálaoahppavaččat nimmoredje ja dadje : « Dát olmmái vuostáiváldá suttolaččaid ja borada singuin .
» 7 Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča 	dihtii 	gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása dihtii geat eai dárbbaš jorgalusa .
» 7 Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča dihtii gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása 	dihtii 	geat eai dárbbaš jorgalusa .
» 10 Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái illudit Ipmila eŋgelat ovtta suttolačča 	dihtii 	guhte dahká jorgalusa .
Son muitalii sidjiide veardádusa oahpahan 	dihtii 	sidjiide ahte sii galge álelassii rohkadallat eai ge váibat : 2 Muhtun gávpogis lei duopmár guhte ii ballan Ipmilis ii ge beroštan olbmuin .
» 29 Jesus vástidii : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje áhká dahje vieljaid dahje vánhemiid dahje mánáid Ipmila riikka 	dihtii 	, 30 son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot dáppe dán máilmmis , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis .
3 Son hálidii sakka oaidnit makkár olmmoš Jesus lea , muhto lei uhcci šattus ii ge beassan su lahka olbmuid 	dihtii 	.
Dalle olles máhttájeaddjijoavku rámidišgođii ja máidnugođii Ipmila alla jienain buot fámolaš daguid 	dihtii 	maid sii ledje oaidnán .
Jesus čierru Jerusalema 	dihtii 	
41 Go son bođii lagabuidda ja oinnii gávpoga , de čierrugođii dan 	dihtii 	42 ja celkkii : « Jos don ge áddešit odne mii buktá dutnje ráfi !
47 Sii háhpohallet leaskkaid dáluid ja lohket guhkes rohkosiid dušše oidnon 	dihtii 	.
12 Muhto ovdal go buot dát dáhpáhuvvá , sii doarrádallet din ja váldet din gitta , addet din synagogaid duopmostuoluide ja bálkestit din giddagassii ; dii dolvojuvvobehtet gonagasaid ja eananhearráid ovdii mu nama 	dihtii 	.
17 Buohkat vašuhit din mu nama 	dihtii 	, 18 muhto dii ehpet masse vuoktačalmmi ge oaivvis .
16 Mun áiggun dan 	dihtii 	spihččehit su ja de luoitit su luovus .
18 Muhto olles olmmošjoavku čuorvvui 19 Barabbas lei olmmái guhte lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima 	dihtii 	.
25 Son luittii luovus dan gean sii dáhtto , son gii lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima 	dihtii 	.
27 Stuora olmmošjoavku čuovui mielde ; sin gaskkas ledje maiddái ollu nissonat geat fuiko ja čirro su 	dihtii 	.
Allet čiero mu 	dihtii 	, muhto čirrot iežadet ja mánáideattet dihtii .
Allet čiero mu dihtii , muhto čirrot iežadet ja mánáideattet 	dihtii 	.
41 Muhto go sii eai velá ge oskon ilu ja imašteami 	dihtii 	, de son jearai sis : « Lea go dis mihkkege maid borrat ?
31 In mun dovdan su , muhto aiddo dan 	dihtii 	lean boahtán gásttašit čáziin , vai son almmustuvašii Israelii .
» 17 Su máhttájeaddjit muitájedje dan mii lea čállojuvvon : Buolli áŋgirvuohta du viesu 	dihtii 	duššada mu .
Dat guhte ii oskko , lea juo dubmejuvvon , dan 	dihtii 	go ii leat oskon Ipmila áidnoriegádan Bártni nammii .
» 39 Olusat dán Samaria gávpoga ássiin ledje oskugoahtán Jesusii nissona duođaštusa 	dihtii 	: « Son lea cealkán munnje buot dan maid mun lean dahkan .
41 Ollu eanebut oskugohte go gulle su sániid , 42 ja sii dadje nissonii : « Dál mii eat oskko šat dušše du sániid 	dihtii 	.
» 6 Dán son celkkii geahččalan 	dihtii 	Filipa , dasgo son diđii ieš maid áiggui dahkat .
» 26 Jesus vástidii sidjiide : « Duođaid , duođaid , mun cealkkán didjiide : Ehpet dii oza mu dan 	dihtii 	go lehpet oaidnán mearkkaid , muhto danne go boraidet láibbi ja galláneiddet .
Olusat nimmorit Jesusa sániid 	dihtii 	
23 Jos dál olmmoš sáhttá birračuhppojuvvot sábbáhin , amas Movssesa láhka rihkkojuvvot , sáhttibehtet go dii dalle suhttat munnje dan 	dihtii 	go mun dahken olbmo ollásit dearvvašin sábbáhin ?
» 6 Dán sii dadje geahččalan 	dihtii 	su , vai gávnnašedje juoidá mainna sivahallat su .
24 Dan 	dihtii 	mun celken ahte dii jápmibehtet suttuidasadet .
26 Mus lea ollu dadjamuš din birra ja ollu man 	dihtii 	dubmet din .
» 59 De sii válde geđggiid geđgen 	dihtii 	su , muhto Jesus čiehkádii ja manai olggos tempelis .
» 19 De šattai fas riidu juvddálaččaid gaskii su sániid 	dihtii 	.
» 31 Juvddálaččat válde fas geđggiid geađgádan 	dihtii 	su. 32 Jesus celkkii sidjiide : « Mun lean čájehan didjiide ollu buriid daguid mat bohtet Áhčistan .
Man dagu 	dihtii 	dii geađgádehpet mu ?
» 33 Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu 	dihtii 	, muhto Ipmilbilkádusa dihtii , dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin .
» 33 Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu dihtii , muhto Ipmilbilkádusa 	dihtii 	, dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin .
15 Ja din 	dihtii 	lean ilus go in lean doppe , vai dii oskugoađášeiddet .
18 Betania lea aiddo Jerusalema lahka , sullii vihttanuppelot stadia gávpogis eret , 19 ja ollu juvddálaččat ledje boahtán jeđđet Márttá guoktá Márjjáin sudno morrašis vieljaska 	dihtii 	.
Muhto mun cealkkán dán olbmuid 	dihtii 	geat čužžot dás birra , vai sii oskot ahte don leat vuolggahan mu .
» 51 Dán son ii dadjan iešalddes , muhto go son lei bajimušbáhppan dan jagi , de son einnostii ahte Jesus galggai jápmit álbmoga ovddas , 52 ii ge dušše álbmoga ovddas , muhto oktii čohkken 	dihtii 	daid Ipmila mánáid geat leat bieđganan juohke guvlui .
Eai sii boahtán dušše su 	dihtii 	, muhto oaidnin dihtii Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte .
Eai sii boahtán dušše su dihtii , muhto oaidnin 	dihtii 	Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte .
10 Dalle bajitbáhpat lihtodišgohte goddit Lasarusa ge , 11 dasgo su 	dihtii 	ollu juvddálaččat manne dohko ja oskugohte Jesusii .
» 30 Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu 	dihtii 	, muhto din dihtii .
» 30 Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu dihtii , muhto din 	dihtii 	.
» 33 Dán son celkkii dovddahan 	dihtii 	makkár jápmima son galggai muosáhit .
Jos muđuid ehpet oskko , de oskot munnje mu daguid 	dihtii 	.
3 Dii lehpet juo buhttásat dan sáni 	dihtii 	maid mun lean sárdnon didjiide .
21 Buot dáid sii dahket didjiide mu nama 	dihtii 	, dasgo eai dovdda su gii lea vuolggahan mu .
» 6 Dasgo moraš lea deavdán din váimmuid dan 	dihtii 	maid mun lean cealkán didjiide .
Muhto go mánná lea riegádan , de son ii muitte šat bákčasiiddis ilu 	dihtii 	go olmmoš lea riegádan máilbmái .
19 Ja mun basuhan iežan sin 	dihtii 	, vai sii ge basuhuvvošedje duohtavuođas .
» 32 Dát dáhpáhuvai vai dat sátni ollašuvašii maid Jesus lei cealkán dovddahan 	dihtii 	makkár jápmima son galggai gillát .
Mun lean riegádan ja boahtán máilbmái duođaštan 	dihtii 	duohtavuođa birra .
Juvddálaččat bivde dan 	dihtii 	ahte jábmiid juolgedávttit cuvkojuvvošedje , ja ahte liikkat váldojuvvošedje vuolás .
» 19 Dán son celkkii almmuhan 	dihtii 	makkár jápmimiin Biehtár galggai gudnejahttit Ipmila .
36 Dan 	dihtii 	, dihtos oppa Israela álbmot dán vissásit : Dán Jesusa gean dii russiinávliidet , lea Ipmil dahkan sihke Hearrán ja Messiasin .
19 Gáhtet dan 	dihtii 	ja jorgalehket , vai din suttut sihkkojuvvošedje eret .
9 Go moai odne dutkojuvvojetne dan buori dagu 	dihtii 	maid letne dahkan buohcci olbmái , ja mo son buoriduvvui , 10 de dihtet dii buohkat ja oppa Israela álbmot ahte dát olmmái čuožžu dearvvašin din ovddas Jesus Kristusa , nasaretlačča , nammii .
» 21 Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid 	dihtii 	; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan dihtii mii lei dáhpáhuvvan .
» 21 Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid dihtii ; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan 	dihtii 	mii lei dáhpáhuvvan .
27 Duođaid , sii leat lihtodan dán gávpogis du bassi bálvaleaddji Jesusa vuostái , gean don leat vuoiddadan , sihke Herodes ja Pontius Pilatus oktan báhkiniiguin ja Israela álbmogiin , 28 ollašuhttin 	dihtii 	dan maid du giehta ja dáhttu lei juo mearridan .
31 Su lea Ipmil bajidan ja bidjan olgeš gieđas beallái oaivámužžan ja beastin , addin 	dihtii 	Israelii jorgalusa ja suttuid ándagassii addojumi .
41 Apoastalat guđđe Ráđi ja illudedje go ledje adnojuvvon dohkálažžan hiddjiduvvot Jesusa nama 	dihtii 	.
2 Dat guoktenuppelogis gohččo dalle čoahkkái buot máhttájeddjiid ja dadje : « Ii livčče riekta jos mii heaittášeimmet sárdnideames Ipmila sáni dan 	dihtii 	go fertet lágidit biepmuid .
24 Go son oinnii mo muhtun sis illástuvvui , de Movsses doamihii veahkehit su ja gottii egyptalačča mávssahan 	dihtii 	illástuvvan olbmá .
Son vuostáiválddii ealli sániid , addin 	dihtii 	daid midjiide .
» 41 Nu sii ráhkadedje gálbbi ja oaffarušše dan eahpeipmilii , ja sii illudedje gieđaideaset dujiid 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mun sirddán din nuppi beallái Babylona .
16 Mun áiggun čájehit sutnje man ollu son ferte gillát mu nama 	dihtii 	.
Dál mii leat buohkat čoahkis Ipmila muođuid ovddas gullan 	dihtii 	buot dan maid Hearrá lea gohččon du sárdnut .
5 Dan 	dihtii 	Biehtár fáktejuvvui giddagasas , muhto searvegoddi rohkadalai áŋgirit Ipmilii su ovddas .
» 23 Dan seammás Hearrá eŋgel časkkii su dan 	dihtii 	go son ii lean addán Ipmilii gudni .
36 Dávvet bálvalii Ipmila olles eallinagis ollašuhttin 	dihtii 	Ipmila áigumušaid .
26 Doppe soai borjjasteigga Antiokiai , gos oktii leigga addojuvvon Ipmila árpmu háldui ollašuhttin 	dihtii 	dan dagu man dál leigga loahpahan .
19 Dan 	dihtii 	oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , 20 muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa dihtii , ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas .
19 Dan dihtii oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , 20 muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa 	dihtii 	, ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas .
31 Go sii ledje lohkan dan , de illudedje daid árvvosmahtti sániid 	dihtii 	mat das ledje .
3 Bávlos siđai Timoteusa mielde mátkeguoibmin , ja son birračuohpai su daid guovlluid juvddálaččaid 	dihtii 	, dasgo buohkat dihte ahte Timoteusa áhčči lei greikalaš .
11 Dáppe ledje juvddálaččat eanet rabasmielagat go Tessalonikas , ja sii vuostáiválde sáni geargatvuođain ja guorahalle čállagiid beaivválaččat oaidnin 	dihtii 	leat go dát sánit duođat .
Kenkreas son čuohpahii vuovttaidis ollašuhttin 	dihtii 	lohpádusa .
23 Daid áiggiid šattai stuora stuibmi Hearrá Geainnu 	dihtii 	.
36 Dán ii sáhte oktage biehttalit , ja dan 	dihtii 	berrebehtet dii jaskkodit dál , ehpet ge dahkat maidege jallavuođaid .
19 Mun lean bálvalan Hearrá vuollegašvuođain ja gatnjaliiguin buot geahččalusain maid mun lean gillán juvddálaččaid bahás lihtodemiid 	dihtii 	.
31 Gohcet dan 	dihtii 	ja muitet ahte golbma jagi ijatbeaivvi mun lean heaittekeahttá nevvon juohkehačča dis ganjalčalmmiid .
In leat gárvvis dušše čadnojuvvot , muhto maiddái jápmit Jerusalemii min Hearrá Jesusa nama 	dihtii 	.
34 Muhto olbmot čurvo , nuppit dán , nuppit duon , ja go son ii sáhttán oažžut albma dieđu dán rieja 	dihtii 	, de son gohčui doalvut Bávlosa ladnái .
» 11 Šerres čuovgga 	dihtii 	mun in oaidnán , ja sii geat ledje muinna , láidejedje mu gieđas nu ahte bohten Damaskusii .
Son gohčui su gažaduvvot ja spihččejuvvot gávnnahan 	dihtii 	manne sii čurvo nu su vuostái .
Don leat čohkkámin dás dubmen 	dihtii 	mu lága mielde , muhto don rihkut lága go gohčut cábmit mu .
Dál lean áššáskuhttojuvvon jábmiid bajásčuožžileami doaivaga 	dihtii 	.
Du 	dihtii 	mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi dihtii .
Du dihtii mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi 	dihtii 	.
20 Dahje divtte dáid ieža muitalit mas sii gávdne mu sivalažžan go čužžon Ráđi ovddas , 21 leažžá go juo aiddo dán dajaldaga sivas man mun čurvejin go čužžon sin ovddas : « Dii áššáskuhttibehtet mu odne jábmiid bajásčuožžileami 	dihtii 	.
Feliks hálidii bisuhit buori gaskavuođa juvddálaččaide , ja dan 	dihtii 	son divttii Bávlosa ain čohkkát giddagasas .
Dii oaidnibehtet dán olbmá gean 	dihtii 	buot juvddálaččat leat jorggihan munnje , sihke Jerusalemis ja dáppe , čuorvvodettiin ahte son ii galggaše šat beassat eallit .
6 Ja dál mun lean áššáskuhtton dan lohpádusa doaivvu 	dihtii 	man Ipmil attii min máddariidda .
Gonagas , dán doaivvu 	dihtii 	áššáskuhttet juvddálaččat mu .
12 Dan 	dihtii 	vulgen oktii Damaskusii bajitbáhpaid válddiin ja isitvuođain .
Mun lean almmustahttán iežan dutnje , dasgo mun lean válljen du bálvaleaddjin ja duođašteaddjin , muitalan 	dihtii 	sihke dan birra maid don leat oaidnán ja maid mun čájehan dutnje maŋŋil 17 go mun gájun du iežat álbmogis ja báhkiniin .
17 Sii gesse dan skiipii , ja sihkkarastin 	dihtii 	skiippa sii gárre dan oaraiguin .
25 Lehket dan 	dihtii 	dorvvolaččat !
34 Dan 	dihtii 	ávžžuhan din dál boradit ; dat lea dárbbašlaš , vai dii sáhttibehtet gáddjojuvvot .
20 Dán 	dihtii 	lean sihtan din boahtit deike , vai beasan deaivat din ja sárdnut didjiide .
Dasgo mun lean čadnon dáidda láhkkiide Israela doaivaga 	dihtii 	.
24 Muhtumat sis oskugohte su sániid 	dihtii 	, muhto earát eai oskon .
15 Dan 	dihtii 	sávašin beassat sárdnidit evangeliuma maiddái didjiide geat orrubehtet Romas .
24 Dan 	dihtii 	Ipmil attii sin váimmuideaset anistumiid ja nuoskivuođa háldui , nu ahte sii gaskavuođaineaset heahppašuhtte rupmašiiddiset .
26 Dan 	dihtii 	Ipmil attii sin heahpatlaš himuid háldui .
Olbmát nuskošedje olbmáiguin ja ožžo dan ráŋggáštusa man ánssášedje dan čádjádusa 	dihtii 	.
24 Dasgo nu han lea čállojuvvon : Din 	dihtii 	Ipmila namma bilkiduvvo báhkiniid gaskkas .
2 Jos Abraham dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis 	dihtii 	, de juoga sus gal livččii mainna rábmot iežas .
16 Dan 	dihtii 	son oaččui lohpádusa go oskkui , vai buot addojuvvošii árpmus ja lohpádus bisošii nanusin oppa su nállái , ii dušše sidjiide geat čuvvot lága , muhto sidjiide ge geain lea seammá osku go Abrahamas .
22 Dan 	dihtii 	Ipmil anii su vanhurskkisin .
23 Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama 	dihtii 	, 24 muhto maiddái min dihtii .
23 Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama dihtii , 24 muhto maiddái min 	dihtii 	.
25 Son addojuvvui jápmimii min rihkkumiid 	dihtii 	ja bajásčuoččáldahttojuvvui vai mii dahkkojuvvošeimmet vanhurskkisin .
Go mii dál leat dahkkojuvvon vanhurskkisin go oskut , de mis lea ráfi Ipmiliin Hearrámet Jesus Kristusa 	dihtii 	.
2 Go mii oskut , de beassat su 	dihtii 	dan árbmui mas mii juo leat , ja mii illudit go mis lea dat doaivva ahte mii oažžut oasi Ipmila hearvásvuođas .
3 Eat ge duššefal dan , muhto mii illudit velá áŧestusaideamet 	dihtii 	ge .
11 Ii ge duššefal dan , muhto mii beassat maiddái rábmot iežamet Ipmilis , Hearrámet Jesus Kristusa 	dihtii 	, gii dál lea addán midjiide soabahusa .
Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma 	dihtii 	, muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu dihtii .
Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma dihtii , muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu 	dihtii 	.
17 Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo 	dihtii 	, de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , dihtii .
17 Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo dihtii , de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , 	dihtii 	.
19 Mun geavahan juohkebeaivválaš giela din oaččálaš headjuvuođa 	dihtii 	.
22 Mu siskkáldas olmmoš illuda Ipmila lága 	dihtii 	, 23 muhto mun oainnán eará l@¡ga lahtuinan .
3 Ipmil dagai dan mii lei veadjemeahttun láhkii , danne go dat lei fámuheapmi oačči 	dihtii 	.
Soabahan 	dihtii 	suttu son vuolggahii Bártnis suttolaš olbmo hámis ja dubmii suttu mii lea oaččis , 4 vai lága gáibádus ollašuvašii min siste , guđet eat vádjol oačči mielde , muhto Vuoiŋŋa mielde .
10 Muhto jos Kristus lea din siste , de rumaš lea gal jápmán suttu 	dihtii 	, muhto Vuoigŋa addá eallima danne go dii lehpet dahkkojuvvon vanhurskkisin .
36 Nugo lea čállojuvvon : Du 	dihtii 	mii goddojuvvot geažos beaivvi , mii adnojuvvot njuovvansávzan .
Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid 	dihtii 	, muhto su dihtii guhte rávká , 13 nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin .
Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid dihtii , muhto su 	dihtii 	guhte rávká , 13 nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin .
Stuora guhkesmielalašvuođain son sesttii vel daid lihtiid ge maid lei ráhkadan cuvken 	dihtii 	moaristis .
3 Dovddakeahttá Ipmila vanhurskkisvuođa sii vigget ráhkadit iežaset vanhurskkisvuođa , ja dan 	dihtii 	eai vuollán Ipmila vanhurskkisvuođa vuollái .
6 Muhto jos dat lea árpmus , de ii leat buriid daguid 	dihtii 	.
28 Evangeliuma dáfus sii leat Ipmila vašálaččat , din 	dihtii 	.
Muhto válljejumi dáfus Ipmil ráhkista sin , máddariid 	dihtii 	.
30 Dii leiddet oktii eahpegulolaččat Ipmilii , muhto dál duoid earáid eahpegulolašvuođa 	dihtii 	lea Ipmil árpmihan din .
5 Dan 	dihtii 	lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge .
5 Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa 	dihtii 	, muhto oamedovddu dihtii ge .
5 Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu 	dihtii 	ge .
9 Aiddo dan 	dihtii 	Kristus jámii ja eallái fas , vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá .
13 Dan 	dihtii 	, allot šat dubme guhtet guimmiideamet !
20 Allet bilit Ipmila dagu borramuša 	dihtii 	.
21 Dan 	dihtii 	lea riekta doalahit borramis bierggu ja juhkamis viinni ja vealtat eará daguin mat jorralahttet du oskuguoimmi .
7 Vuostáiváldet dan 	dihtii 	guhtet guimmiideattet , nu mo Kristus lea vuostáiváldán din , Ipmilii gudnin .
Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , 9 vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa 	dihtii 	, nugo lea čállojuvvon : Dan dihtii rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama .
Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , 9 vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa dihtii , nugo lea čállojuvvon : Dan 	dihtii 	rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama .
15 Dattege lean čállán didjiide viehka roahkkadit muittuhan 	dihtii 	muhtun áššiid .
30 Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa 	dihtii 	ja dan vanhurskkisvuođa dihtii man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas .
30 Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa dihtii ja dan vanhurskkisvuođa 	dihtii 	man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas .
4 Soai leaba mannan heakkavárrii mu 	dihtii 	.
19 Muhto buohkat leat gullan man jegolaččat dii lehpet , ja danne mun illudan din 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	Ipmil dáhtui min sárdnidit jallavuođa ja nu beastit sin guđet oskot .
7 Dan 	dihtii 	gilvi ii leat mihkkege ii ge láktadeaddji ge , muhto dušše Ipmil gii šaddada .
5 Allet dan 	dihtii 	dubme ovdal áiggi , ovdal go Hearrá boahtá .
6 Oskuguoimmit , din 	dihtii 	mun lean geavahan iežan ja Apollosa ovdamearkan , vai dii oahpašeiddet munnos maid dát sátni mearkkaša : « Bissot das mii lea čállojuvvon !
10 Mii leat jallat Kristusa 	dihtii 	; dii lehpet viisát Kristusis .
14 Mun in čále dán heahppašuhttin 	dihtii 	din , muhto cuigen dihtii , dego ráhkis mánáidan .
14 Mun in čále dán heahppašuhttin dihtii din , muhto cuigen 	dihtii 	, dego ráhkis mánáidan .
17 Dan 	dihtii 	mun vuolggahin din lusa Timoteusa , gii lea mu ráhkis ja oskkáldas bárdni Hearrás ; son muittuha didjiide mo mun dáhtun din vádjolit kristtalažžan , nugo mun oahpahan juohke báikkis , buot searvegottiin .
Gudnejahttet dan 	dihtii 	Ipmila rupmašiinnádet !
2 Muhto vealtan 	dihtii 	fuorrávuođas de lehkos juohke olbmás iežas áhkká ja juohke nissonis iežas boadnjá .
26 Dan heahteáiggi 	dihtii 	mas mii dál eallit , mun oaivvildan ahte olbmui lea buorre bissut náitalkeahttájin .
11 Nu du dieđu 	dihtii 	rašis olmmoš manná gáđohussii , dat oskuguoibmi gean ovddas Kristus jámii .
13 Dan 	dihtii 	, jos borramuš vearránahttá mu oskuguoimmi , de in goassege bora bierggu aman vearránahttit oskuguoibmán .
De lea , min 	dihtii 	dát lea čállojuvvon .
23 Muhto buot dagan evangeliuma 	dihtii 	, vai ieš oččošin oasi das .
12 Dan 	dihtii 	váruhehkos son gii navdá iežas čuožžut , amas jorralit !
17 Dan 	dihtii 	go lea okta láibi , de mii , guđet leat eatnagat , leat okta rumaš , dasgo mii leat buohkat oasálaččat dan ovtta láibái .
25 Borret buot mii vuvdojuvvo gávpešiljuin jearakeahttá oamedovddu 	dihtii 	lea go dat oaffarbiergu .
27 Jos muhtun eahpeoskkolaš bovde din , ja dii mannabehtet su guossái , de beassabehtet borrat buot mii biddjojuvvo din ovdii , jearakeahttá oamedovddu 	dihtii 	lea go dat oaffarbiergu .
28 Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su 	dihtii 	gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu dihtii .
28 Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su dihtii gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu 	dihtii 	.
9 Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona 	dihtii 	, muhto nisu sivdniduvvui olbmá dihtii .
9 Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona dihtii , muhto nisu sivdniduvvui olbmá 	dihtii 	.
10 Danne nisu ferte eŋgeliid 	dihtii 	gokčat oaivvis vuollegašvuođa mearkan .
Dahket dán muitin 	dihtii 	mu !
Nu dávjá go dii juhkabehtet dan , dahket dan muitin 	dihtii 	mu !
30 Dan 	dihtii 	leat ollu buohccit ja návccaheamit din gaskkas , ja eatnagat leat oađđán jápmimii .
3 Dan 	dihtii 	mun cealkkán čielgasit didjiide ahte ii oktage guhte sárdnu Ipmila Vuoiŋŋas , sáhte dadjat : « Jesus lehkos garuhuvvon .
13 Dan 	dihtii 	rohkadallos son gii sárdnu gielaiguin , ahte máhtášii dulkot dan maid ieš dadjá .
22 Dan 	dihtii 	lea gielaiguin sárdnun mearka sidjiide geat eai oskko , ii ge oskkolaččaide .
3 Dasgo buot ovddimustá mun adden didjiide dan maid ieš vuostáiválden : ahte Kristus jámii min suttuid 	dihtii 	čállagiid mielde , 4 son hávdáduvvui , son bajásčuožžilii goalmmát beaivvi čállagiid mielde , 5 ja son almmustuvai Kefasii ja dasto dan guoktenuppelohkásii .
58 Dan 	dihtii 	, ráhkis oskuguimmiidan , bissot nanusin ja lihkatmeahttumin , ja dahket álo Hearrá barggu áŋgirvuođain .
11 Dan 	dihtii 	ii galgga oktage badjelgeahččat su .
23 Mun gohčun Ipmila duođašteaddjin ja bijan heaggan nannejupmin dasa ahte seastin 	dihtii 	din lean maŋidan mátkán Korintii .
3 Ja aiddo dan 	dihtii 	mun čállen nugo čállen , amaset sii geat galge illudahttit mu , buktit munnje morraša go mun boađán .
In mun čállán buktin 	dihtii 	didjiide morraša , muhto vai dii áddešeiddet man čiekŋalit mun ráhkistan din .
9 Aiddo dan 	dihtii 	mun čállen ge didjiide vai oččošin diehtit lehpet go gulolaččat juohke láhkái .
Ja go lean addán ándagassii , jos mus oppa leažžá ge mihkkege mas addit ándagassii , de lean addán ándagassii din 	dihtii 	Kristusa muođuid ovddas 11 amas Sáhtán beassat beahttit min .
Dan 	dihtii 	go Ipmil árpmustis lea bidjan min dán bálvalussii , de mii eat hearddohuva .
5 Eat mii sárdnit iežamet , muhto Jesus Kristusa Hearrán ja min gis din bálvaleaddjin Jesusa 	dihtii 	.
11 Dasgo velá dan botta ge go mii leat ain eallimin , mii addojuvvot álelassii jápmimii Jesusa 	dihtii 	vai Jesusa eallin ge almmustuvašii min nohkavaš rupmašis .
15 Buot dát dáhpáhuvvá din 	dihtii 	vai árbmu álo viidánivččii ja giitalus lassánivččii valjit Ipmilii gudnin .
6 Dan 	dihtii 	mii leat álo dorvvolaččat , vaikko diehtit ge ahte mii eat leat Hearrá luhtte nu guhká go min ruoktu lea rumaš .
12 Mii eat rámit iežamet fas didjiide , muhto mii dáhttut addit didjiide vejolašvuođa rábmot iežadet min 	dihtii 	vai dii sáhtášeiddet vástidit sidjiide geat rábmojit olbmo olgguldas hámi , eai ge dan mii lea olbmo váimmus .
13 Jos mii leažžat mielaid haga , de dat lea Ipmila 	dihtii 	.
Jos mii leažžat olles mielain , de dat lea din 	dihtii 	.
21 Ipmil lea min 	dihtii 	dahkan suddun su guhte ii dovdan suttu , vai mii su siste oččošeimmet Ipmila vanhurskkisvuođa .
Illu ja jeđđehus korintalaččaid 	dihtii 	
3 Mun in cealkke dán dubmen 	dihtii 	din .
Son muitalii mo dii áibbašehpet oaidnalit muinna , moraštehpet mu 	dihtii 	ja bealuštehpet mu stuora áŋgirvuođain , nu ahte mun illosin velá eanebut .
12 Go mun čállen didjiide , de in čállán su 	dihtii 	gii dagai veriid , in ge su dihtii gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu .
12 Go mun čállen didjiide , de in čállán su dihtii gii dagai veriid , in ge su 	dihtii 	gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu .
9 Dii han dovdabehtet Hearrámet Jesus Kristusa árpmu ; son lei rikkis muhto din 	dihtii 	šattai váivvážin , vai dii rikkošeiddet su váivvášvuođa bokte .
Sus lea nana luohttámuš didjiide , ja dan 	dihtii 	son lea dál velá áŋgiret .
24 Čájehehket dan 	dihtii 	sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid dihtii rábmon din .
24 Čájehehket dan dihtii sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid 	dihtii 	rábmon din .
5 Dan 	dihtii 	mun atnen dárbbašlažžan bivdit oskuvieljaid mannat din lusa min ovdal ja ovddalgihtii gárvvistit dan attáldaga man dii lehpet lohpidan , vai dat livččii gárvvis ja čájehivččii ahte dii addibehtet árvasit , ehpet ge hánástala .
14 Danne sii maiddái rohkadallet din ovddas ja ohcalit din dan valljugas árpmu 	dihtii 	man Ipmil lea addán didjiide .
2 Dasgo mun áŋgirušan din 	dihtii 	Ipmila iežas áŋgirvuođain .
32 Go mun ledjen Damaskusis , de gonagas Aretasa eananhearrá fáktehii gávpoga váldin 	dihtii 	mu gitta .
10 Kristusa 	dihtii 	mun lean duhtavaš go lean headju , go hiddjiduvvon , go áŧestuvvon , go doarrádallojuvvon ja go lean váttis dilis .
21 Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din 	dihtii 	go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin dihtii geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset .
21 Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din dihtii go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin 	dihtii 	geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset .
7 Mii rohkadallat Ipmilii amadet dahkat maidege baháid , eat ge dan 	dihtii 	vai mii ieža orošeimmet dohkálaččat , muhto vai dii dagašeiddet buriid , vaikko orošii ge leamen ahte mii eat livčče dohkálaččat .
23 Sii ledje dušše gullan ahte son guhte ovdal doarrádalai min , sárdnida dál dan oskku man geahččalii duššadit , 24 ja sii rámidedje Ipmila mu 	dihtii 	.
Dan eallima man dál ealán dáppe eatnama alde , ealán oskkus Ipmila Bárdnái guhte ráhkistii mu ja attii iežas mu 	dihtii 	.
13 Kristus osttii min friddjan lága garuhusas go ieš garuhuvvui min 	dihtii 	.
» 7 Dan 	dihtii 	don it leat šat šlávva , muhto mánná .
11 Mun balan ahte mun lean rahčan duššás din 	dihtii 	!
Bissot dan 	dihtii 	nanusin , allet ge divtte ovttage bágget din fas šlávvageassá vuollái .
12 Sii geat bággejit din birračuohpahit iežadet , leat dakkárat geat dáhttot háhkat alcceseaset olgguldas gudni vai veltet doarrádallojuvvomis Kristusa ruossa 	dihtii 	.
Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja suttuideattet 	dihtii 	2 go eliidet dálá máilmmi vieruid mielde ja jeagadeiddet áimmu fámuid oaivámučča , dan vuoiŋŋa mii dál duddjo eahpegulolaččain .
4 Muhto Ipmil , geas lea valljugasat váibmoláđisvuohta , lea ráhkistan min nu stuora ráhkisvuođain ahte son 5 dagai min eallin oktan Kristusiin , vaikko mii leimmet jápmán rihkkumiiddámet 	dihtii 	.
18 Dasgo su 	dihtii 	sáhttit sihke mii ja dii beassat ovtta Vuoiŋŋas Áhči lusa .
Dan 	dihtii 	mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid dihtii , sojaldahtán čippiidan .
Dan dihtii mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid 	dihtii 	, sojaldahtán čippiidan .
5 Dat ii almmustuvvan ovddit buolvvaid olbmuide , muhto dál lea Vuoigŋa almmustahttán dán čiegusvuođa su bassi apoastaliidda ja profehtaide 6 ahte maiddái báhkinat ge Jesus Kristusa 	dihtii 	leat ožžon oasi árbbis evangeliuma bokte ; sii leat seammá rupmaša lahtut ja leat dan lohpádusa oasálaččat .
13 Dan 	dihtii 	mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din dihtii .
13 Dan dihtii mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din 	dihtii 	.
14 Dan 	dihtii 	mun sodjalahtán čippiidan Áhči ovddas , 15 gii lea sin buohkaid áhčči geat gohčoduvvojit mánnán almmis ja eatnama alde .
De mun , guhte lean fáŋgan Hearrá 	dihtii 	, rávven din eallit dohkálaččat din rávkojumi mielde .
8 Dan 	dihtii 	celkojuvvo : Son manai bajás allagassii ja doalvvui fánggaid mielddis sálašin , son attii olbmuide attáldagaid .
22 Allet vádjol ovddeš láhkái , muhto nullet eret boares luonddu mii lea duššamin behtolaš anistumiid 	dihtii 	.
25 Dan 	dihtii 	, hilgádehket giellásiin !
2 Vádjolehket ráhkisvuođas , nugo Kristus ge lea ráhkistan min ja addán iežas min 	dihtii 	attáldahkan , njuovvanoaffarin mii lea Ipmila miela mielde .
Dan 	dihtii 	celkojuvvo ge ná : Morit , don oađđi !
31 Dan 	dihtii 	boadnjá guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin .
Mánát , jeagadehket vánhemiiddádet Hearrá 	dihtii 	, dasgo dat lea riekta .
13 Gárvodehket dan 	dihtii 	Ipmila vearjosujiid , vai veajášeiddet vuostálastit go bahás beaivi boahtá ja bissut čuoččat go lehpet vuoitán buot .
22 Aiddo dan 	dihtii 	mun vuolggahan su din lusa vai dii dieđášeiddet mo min dilli lea , ja vai son árvvosmahtášii din váimmuid fas .
13 Lea šaddan dovddusin buot ladnesoalddáhiidda ja earáide ahte mun guottán láhkkiidan Kristusa 	dihtii 	.
15 Muhtumat gal sárdnidit Kristusa gáđašvuođa ja riiddu 	dihtii 	, muhto earát dahket dan buriin dáhtuin ge , 16 ja sii sárdnidit ráhkisvuođain , danne go dihtet ahte mun lean biddjojuvvon giddagassii bealuštit evangeliuma .
17 Dat earát sárdnidit Kristusa bajidan 	dihtii 	iežaset , eai ge sis leat duođalaš áigumušat , dasgo sii navdet ahte sáhttet dahkat mu fáŋgavuođa losibun .
24 Muhto din 	dihtii 	lea dárbbašlaš bissut heakkas .
26 Ja go mun boađán fas din lusa , de dii oažžubehtet vel eambbo siva illudit Kristus Jesusis mu 	dihtii 	.
29 Dasgo Kristusa 	dihtii 	dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su dihtii .
29 Dasgo Kristusa dihtii dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su 	dihtii 	.
3 Allet daga maidege dušše vuovdnáivuođa ja guoros gudneáŋgirvuođa 	dihtii 	, muhto lehket ustitlaččat ja atnet earáid alibun go iežadet .
9 Dan 	dihtii 	lea Ipmil bajidan su allagii ja addán sutnje nama buot namaid badjel , 10 vai juohke čibbi sodjalahttošii Jesusa nammii , almmis , eatnama alde ja eatnama vuolde , 11 ja juohke njuovčča dovddastivččii ahte Jesus Kristus lea Hearrá , Ipmil Áhččái gudnin !
28 Dan 	dihtii 	anán ge dađe deaŧaleabbon vuolggahit su din lusa , vai dii beasašeiddet illudit go oaidnibehtet su fas , ja mun ge livččen uhcit morrašis .
30 Dasgo son lei Kristusa barggu 	dihtii 	lahka jámi go son ii seastán heakkas geahččalettiin veahkehit mu dainna mainna ieža ehpet sáhttán veahkehit mu .
7 Muhto buot dan mii ovdal lei munnje vuoitu , anán dál vahágin Kristusa 	dihtii 	.
Su 	dihtii 	mun lean massán buot , ja anán dan duššin vai oččošin Kristusa vuoitun 9 ja beasašin gullat sutnje .
7 Dán dii beasaidet oahppat min ráhkis bargoguoimmis Epafrasas , gii lea oskkáldas Kristusa bálvaleaddji min 	dihtii 	.
9 Dan 	dihtii 	mii eat leat heaitán rohkadallamis din ovddas gitta dan beaivvi rájes go mii gulaimet din birra .
24 Dál mun illudan go gillán din 	dihtii 	.
Dan mii velá váilu Kristusa áŧestusain , mun ollašuhtán iežan rupmašis su rupmaša 	dihtii 	, mii lea girku .
13 Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja birračuohpakeahtes dilidet 	dihtii 	.
16 Danne ii oktage oaččo dubmet din dan 	dihtii 	maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha dihtii .
16 Danne ii oktage oaččo dubmet din dan dihtii maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha 	dihtii 	.
6 Dákkáriid 	dihtii 	Ipmila moarri deaivida eahpegulolaččaid .
12 Go dii lehpet Ipmila válljejuvvon , bassi ja ráhkistuvvon olbmot , de gárvodehket dan 	dihtii 	njuoras árkkálmastinvuođain , buorrevuođain , ustitlašvuođain , vuollegašvuođain ja gierdavašvuođain , 13 nu ahte dii gierdabehtet guhtet guimmiideattet ja addibehtet ándagassii guhtet guoibmáseattet , jos nuppis leš váidámuš nuppi vuostái .
3 Rohkadallet min ovddas ge , ahte Ipmil rabašii sánis uvssa , vai mii beasašeimmet sárdnidit Kristusa čiegusvuođa , man 	dihtii 	mun dál lean giddagasas .
Bávlos illuda searvegotti 	dihtii 	
Dii diehtibehtet ieža mo mii eliimet din 	dihtii 	go leimmet din luhtte .
13 Dan 	dihtii 	mii heaittekeahttá giitalit Ipmila go dii vuostaiválddiidet Ipmila sáni man dii gulaidet min sárdnideamen didjiide , ehpet olbmuid sátnin , muhto danin mii dat duođaid lea , Ipmila sátnin , mii maiddái duddjo din siste guđet oskubehtet .
Dan 	dihtii 	, go mii eat šat sáhttán gierdat dán , de mearrideimmet báhcit Atenii iehčanassii 2 ja vuolggaheimmet Timoteusa din lusa , min oskuvielja ja Ipmila bargoguoimmi Kristusa evangeliuma bálvalusas .
5 Dan 	dihtii 	go mun in gierdan šat vuordit , de vuolggahin Timoteusa din lusa oažžut čielgasa din oskkus , lei go geahččaleaddji veadján fillet din , nu ahte min bargu lei duššás .
7 Dan 	dihtii 	, oskuguoimmit , lea din osku arvvosmahttán min buot min áŧestusain ja heđiin .
9 Mo mii sáhtášeimmet ge doarvái giitit Ipmila din 	dihtii 	, buot dan ilu ovddas man dii lehpet addán midjiide ja mii deavdá min Ipmila muođuid ovddas .
8 Dan 	dihtii 	, dat guhte hilgu dán rávvaga , ii hilggo olbmo , muhto Ipmila , guhte addá didjiide Bassi Vuoiŋŋas .
11 Dan 	dihtii 	, arvvosmahttet ja nanosmahttet guhtet guimmiideattet , nugo dahkabehtet ge .
13 Ráhkistehket sin ja atnet sin erenoamáš alla árvvus sin barggu 	dihtii 	.
5 Dát duođašta ahte Ipmila duopmu lea vuoigatlaš , ahte son atná din dohkálažžan Ipmila riikii , man 	dihtii 	dii dál gillábehtet .
11 Dan 	dihtii 	mii álo rohkadallat din ovddas ahte Ipmileamet dagašii din dohkálažžan dan rávkojupmái man lehpet ožžon sus , ja attášii didjiide fámu ollašuhttit buot buriid áigumušaid ja oskku daguid , 12 vai Hearrámet Jesusa namma hearvásin dahkkojuvvošii din siste ja dii su siste , Ipmileamet ja Hearrámet Jesus Kristusa árpmu mielde .
15 Bissot dan 	dihtii 	nanusin , oskuguoimmit , ja vurkejehket dan maid lehpet ožžon ja oahppan mis , go mii sárdnideimmet dahje čáliimet didjiide .
16 Muhto dan 	dihtii 	mun ožžon váibmoláđisvuođa , vai Kristus Jesus čájehivččii aiddo mus mii lea su stuora guhkesmielalašvuohta , ovdagovvan sidjiide geat oskugohtet sutnje ja ožžot agálaš eallima .
8 Dan 	dihtii 	mun dáhtun ahte juohke báikkis gos olbmát rohkadallet , de loktejit buhtistuvvon gieđaideaset ja rohkadallet suhtu ja soahpameahttunvuođa haga .
10 Dan 	dihtii 	mii rahčat ja hiddjiduvvot .
12 Ale divtte geange badjelgeahččat iežat nuorravuođat 	dihtii 	, muhto leage oskkolaččaid ovdagovvan sániin ja daguin , ráhkisvuođas , oskkáldasvuođas ja buhtisvuođas .
14 Dan 	dihtii 	mun dáhtun nuorra leaskkaid náitalit ođđasis , riegádahttit mánáid ja fuolahit dáluset , amaset sii addit vuostálastái liibba bilkidit sin .
23 Ale šat juga dušše čázi , muhto návddaš veaháš viinni čoavjját ja dávjjes buozalvasaidat 	dihtii 	.
8 Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su 	dihtii 	, muhto gillá don ge váivvi evangeliuma dihtii dainna fámuin man Ipmil addá .
8 Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su dihtii , muhto gillá don ge váivvi evangeliuma 	dihtii 	dainna fámuin man Ipmil addá .
12 Dan 	dihtii 	mun ferten gillát buot dáid , muhto mun in heahpanatta , dasgo mun dieđán geasa mun oskGon Mun lean vissis das ahte sus lea fápmu várjalit dan mii lea oskkilduvvon munnje , dassážii go dat beaivi boahtá .
9 Dan evangeliuma 	dihtii 	mun gillán ja lean maiddái čadnojuvvon dego vearredahkki .
11 Don fertet buođđut sin njálmmi , dasgo sii moivašuhttet olles bearrašiid go vearri vuoittu 	dihtii 	oahpahit dan maid eai galggaše .
Cuiggot sin dan 	dihtii 	garrasit , vai sis šaddá dearvvaš osku , 14 ja amaset doahttalit juvddálaš cukcasiid ja báhkkomiid mat bohtet olbmuin geat leat jorgalan eret duohtavuođas .
4 Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , 5 de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid 	dihtii 	, muhto váibmoláđisvuođas dihtii ; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min .
4 Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , 5 de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas 	dihtii 	; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min .
13 Mun livččen áinnas doallan su dáppe iežan luhtte , vai son du sajis livččii sáhttán bálvalit mu dál go mun ferten guoddit láhkkiid evangeliuma 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	, Ipmil , lea du Ipmil vuoiddadan du ilu oljjuin , du , eanebut go du guimmiid .
Dan 	dihtii 	mii fertet dađe buorebut váldit vuhtii dan , maid mii leat gullan , amamet rievdat meattá rávnnji mielde .
9 Mii oaidnit goittot Jesusa guhte oanehassii lei eŋgeliid vuolibuš , muhto gillámušas ja jápmimis 	dihtii 	lea dál kruvnniduvvon hearvásvuođain ja gudniin .
Dan 	dihtii 	, bassi oskuguoimmit , guđet lehpet oasálaččat almmálaš rávkojumis , gehččet Jesusii gean mii dovddastit apoasttalin ja bajimušbáhppan .
7 Dan 	dihtii 	, nugo Bassi Vuoigŋa cealká : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , 8 de allet buoššut váimmuideattet nugo dalle go čuožžileiddet mu vuostái , daid beivviid go geahččaleiddet mu meahcis .
10 Dan 	dihtii 	mun moaráhuvven dan sohkagoddái ja celken : Álelassii sii čádjádallet váimmusteaset , eai ge dovdda mu geainnuid .
Sii geaidda buorre sáhka sárdnojuvvui vuosttažin , eai beassan dohko eahpegulolašvuođaset 	dihtii 	.
7 Dan 	dihtii 	Ipmil mearrida ođđa beaivvi , mii lea « otná beaivi » , ja son cealká ollu maŋŋelis Dávveda bokte nugo lea namuhuvvon ovdalis : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , de allet buoššut váimmuideattet .
11 Viggot mii ge beassat dan vuoiŋŋadussii , amas oktage jorralit seammá eahpegulolašvuođa 	dihtii 	.
16 Loaiddastehkot dan 	dihtii 	roahkkatvuođain árpmu truvnnu ovdii , vai oččošeimmet váibmoláđisvuođa ja árpmu , nu ahte gávnnašeimmet veahki rivttes áigái .
2 Danne go son lea ieš ge headju , de son sáhttá leat váibmoláđis diehtemeahttun ja čádjideaddji olbmuide , 3 ja dan headjuvuođas 	dihtii 	son galgá oaffaruššat suttuoaffariid sihke iežas ja álbmoga ovddas .
7 Go Jesus elii dáppe eatnama alde , de oaffarušai rohkosiid ja ánui čuorvasiiguin ja gatnjaliiguin veahki sus , geas lei fápmu beastit su jápmimis , ja son gullojuvvui ipmilbalolašvuođas 	dihtii 	.
17 Dan 	dihtii 	Ipmil nannii lohpádusas váliin go hálidii čájehit čielgasit sidjiide geaidda lohpádus guoská , ahte su árvalus ii nuppástuva .
15 Dan 	dihtii 	Kristus lea boahtán ođđa lihtu gaskaolmmájin vai sii guđet leat rávkojuvvon , oččošedje lohpiduvvon agálaš árbbi , go son jápmimiinnis lonistii dain rihkkumiin mat ledje dahkkojuvvon vuosttaš lihtu áiggi .
28 Seammá láhkái Kristus lea oktii oaffaruššojuvvon vai válddášii eret eatnagiid suttuid , ja son almmustuvvá nuppi geardde , ja dalle ii šat suttu 	dihtii 	, muhto beastit sin guđet leat vuordimin
2 Dan oskku 	dihtii 	máddarat ožžo buori duođaštusa .
3 Oskku 	dihtii 	mii áddet ahte máilbmi lea sivdniduvvon Ipmila sáni bokte , nu ahte oinnolaš lea riegádan oaidnemeahttumis .
4 Oskku 	dihtii 	Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid dihtii .
4 Oskku dihtii Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid 	dihtii 	.
5 Oskku 	dihtii 	Henok váldojuvvui eret , amas oaidnit jápmima .
Dat guhte loaiddasta Ipmila ovdii , ferte oskut ahte Ipmil lea ja ahte son bálkkaša sin guđet ohcet su. 7 Oskku 	dihtii 	Noa oaččui almmuhusa Ipmilis das mii ii lean vel oaidnimis , ja ipmilbalolašvuođastis son ráhkadii árkka beastit buot su dálu olbmuid .
Oskku 	dihtii 	son šattai máilmmi duopmun ja árbii ieš dan vanhurskkisvuođa mii boahtá oskkus .
8 Oskku 	dihtii 	Abraham lei gulolaš go rávkojuvvui .
9 Oskku 	dihtii 	Abraham ásaiduvai vierisin lohpádusa eatnamii ja orui doppe gođiin Issáhiin ja Jáhkobiin , guđet leigga seammá lohpádusa árbbolaččat .
11 Oskku 	dihtii 	Sárá oaččui vel fámu šaddat áhpeheapmin , vaikko su sahkaneami áigi lei juo vássán , go son anii luohtehahttin su gii lei lohpidan .
12 Dan 	dihtii 	bohte dan ovtta olbmás , velá boarásmuvvan olbmás , maŋisboahttit nu eatnagat go almmi násttit ja nu lohkameahttumat go mearragátti sáttočalmmit .
Dan 	dihtii 	ii Ipmil ge heahpanatta sis , muhto suovvá sin gohčodit iežas Ipmilin , dasgo son lea gárvvistan gávpoga sin várás .
17 Oskku 	dihtii 	Abraham buvttii Issáha oaffarin go geahččaluvvui .
20 Oskku 	dihtii 	Issát buressivdnidii Jáhkoba ja Esaua , boahtteáiggi várás .
21 Oskku 	dihtii 	Jáhkot buressivdnidii guktuid Jovsseha bártniid go lei jápmimin , ja rohkadalai njahkut soabbegeaži vuostái .
22 Oskku 	dihtii 	Jovsset sártnui , go lei lahka jámi , ahte Israela álbmot vuolgá oktii eret Egyptas ja mearridii mii su dávttiiguin galggai dahkkojuvvot .
23 Oskku 	dihtii 	Movssesa vanhenguovttos aniiga bártniska čihkosis golbma mánu .
24 Oskku 	dihtii 	Movsses biehttalii rávis olmmožin gohčoduvvomis farao nieidda bárdnin .
27 Oskku 	dihtii 	son vulggii Egyptas ii ge ballan gonagasa moaris .
28 Oskku 	dihtii 	son ásahii beassážiid ja riškkuhii vara amas sorbmejeaddji eŋgel guoskkahit israellaččaid vuosttašriegádeddjiid .
29 Oskku 	dihtii 	israellaččat manne Ruksesmeara čađa dego goike eatnama mielde , muhto go egyptalaččat geahččaledje dan , de heavvanedje .
30 Oskku 	dihtii 	Jeriko muvrrat gahčče go álbmot lei vázzán daid birra čieža beaivvi .
31 Oskku 	dihtii 	fuorrá Rahab vealttai jápmimis oktan eahpegulolaččaiguin , dasgo son lei váldán dihtošteddjiid vuostái ráfiin .
33 Oskku 	dihtii 	sii vuite riikkaid , doalahedje rievtti ja besse oaidnit lohpádusaid ollašuvvamin .
Vihkot áŋgirvuođain gitta loahpa rádjái dan gilvvu mii mis lea ovddabealde , 2 geahčadettiin Jesusii , guhte ásaha ja ollašuhttá oskku , ja guhte boahttevaš ilu 	dihtii 	gierddai ruossa gillámušaid beroškeahttá heahpadis ja dál čohkká Ipmila truvnnu olgeš bealde .
28 Go mii oažžut riikka mii ii lihkkas , de lehkot dan 	dihtii 	giitevaččat ja bálvalehkot Ipmila su dáhtu mielde ipmilbalolašvuođas ja balus , 29 dasgo min Ipmil lea loaktevaš dolla .
» 6 Dan 	dihtii 	mii sáhttit cealkit dorvvolaš mielain : Hearrá lea mu veahkeheaddji , in mun bala .
11 Dii han diehtibehtet ahte go bajimušbáhppa doalvu elliid vara buot basimussii suttuid soabaheami 	dihtii 	, de dáid elliid gorudat boldojuvvojit šilju olggobealde .
21 Ii go min áhčči Abraham dahkkojuvvon vanhurskkisin daguidis 	dihtii 	go son vel bártnis Issáha ge bijai oaffaráltára ala ?
24 Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis 	dihtii 	ii ge dušše oskku dihtii .
24 Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis dihtii ii ge dušše oskku 	dihtii 	.
Son dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis 	dihtii 	, danne go son vuostáiválddii áirasiid ja doalvvui sin olggos gávpogis eará geainnu .
6 Dan 	dihtii 	celkojuvvo 7 Lehket dalle Ipmilii vuolibuččat !
Gullet dii riggát : Čirrot ja luibmet buot daid vártnuhisvuođaid 	dihtii 	mat deaividit din !
16 Dan 	dihtii 	dovddastehket suttuideattet guhtet guoibmáseattet ja rohkadallet guhtet guimmiideattet ovddas vai dii dearvvašmahttojuvvošeiddet .
6 Ávvudehket dan 	dihtii 	, vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát máŋgga lágán geahččalusaid 7 vai din osku geahččaluvvošii .
13 Dan 	dihtii 	bidjet boahkána alimiiddádasadet , gohcet , lehkoset din jurdagat gárvásat !
20 Son lei válljejuvvon dása ovdal go máilbmi vuođđuduvvui , muhto din 	dihtii 	son lea almmustuvvan easkka dál áiggiid loahpas .
Bidjet dan 	dihtii 	eret buot bahávuođa , behttosa ja guoktilašvuođa , gáđašvuođa ja sealggebealdesárdnuma .
5 Šaddet ieža ge ealli geađgin geat huksejuvvobehtet vuoiŋŋalaš viessun ja bassi báhppagoddin , ja buktet ovdan vuoiŋŋalaš oaffariid mat leat dohkálaččat Ipmilii Jesus Kristusa 	dihtii 	.
13 Lehket Hearrá 	dihtii 	juohke máilmmálaš ásahusa vuolibuččat , lehkos dal keaisár gii lea bajimuš , 14 dahje eananhearrát geaid son lea vuolggahan ráŋggáštit bahádahkkiid , muhto rámidit sin geat dahket buori .
21 Dán várás dii rávkojuvvuidet , dasgo maiddái Kristus gillái din 	dihtii 	ja attii didjiide ovdamearkka vai dii čuvošeiddet su luottaid .
Su háviid 	dihtii 	dii lehpet dearvvašmahttojuvvon .
14 Muhto jos gillábehtet vanhurskkisvuođa 	dihtii 	, de lehpet ávdugasat .
17 Lea buoret dahkat buori ja gillát , jos nu leažžá Ipmila dáhttu , go gillát bahádaguid 	dihtii 	.
18 Dasgo Kristus ieš gillái oktii jápmima suttuid 	dihtii 	; vanhurskkis gillái vanhurskkismeahttumiid ovddas vai son dolvvošii din Ipmila lusa .
6 Dasgo dan 	dihtii 	lea evangelium sárdniduvvon jábmiide ge , vai sii ealášedje Vuoiŋŋas , nugo Ipmil ge eallá , vaikko sii , go elle dán máilmmis , ožžo seammá duomu go buot olbmot .
Lehket dan 	dihtii 	jierpmálaččat ja čilgosat , vai sáhttibehtet rohkadallat .
14 Ávdugasat dii lehpet jos bilkiduvvobehtet Kristusa nama 	dihtii 	, dasgo din badjel lea hearvásvuođa Vuoigŋa , Ipmila Vuoigŋa .
19 Dan 	dihtii 	galget sii geat gillájit Ipmila dáhtu mielde , addit sieluset oskkáldas sivdnideaddji háldui ja dahkat buori .
Allet daga dan bahá vuoittu 	dihtii 	, muhto buorredáhtolašvuođain .
5 Dán 	dihtii 	vigget áŋgirit čájehit oskkusteattet duođalašvuođa , duođalašvuođas rivttes dieđu 6 dieđus mearálašvuođa , mearálašvuođas gierdavašvuođa , gierdavašvuođas ipmilbalolašvuođa , 7 ipmilbalolašvuođas vieljalaš ráhkisvuođa , ja vieljalaš ráhkisvuođas ráhkisvuođa buohkaide .
10 Dan 	dihtii 	, oskuguoimmit , vigget velá áŋgireabbot nannet iežadet rávkojumi ja válljejumi !
12 Dan 	dihtii 	dáhtun álo muittuhit didjiide buot dáid , vaikko dii dovdabehtet daid ja lehpet nannejuvvon dan duohtavuođas mii lea addojuvvon didjiide .
19 Dan 	dihtii 	mii sáhttit vel nannoseabbot luohttit dan profehtasátnái , ja dii dahkabehtet bures go váldibehtet dan vuhtii .
2 Olusat čuvvot sin nuoskkes eallima , ja duohtavuođa geaidnu bilkiduvvo sin 	dihtii 	.
Sii duššet ge nugo spiret 13 ja ožžot vearrivuođa bálkká vearrivuođaset 	dihtii 	.
16 Muhto son cuiggoduvvui rihkkumis 	dihtii 	; gielahis ásen sártnui olbmo jienain ja eastadii profehta dahkamis jallavuođaid .
14 Dan 	dihtii 	go dii , ráhkkásiiddán , vuordibehtet dán , de vigget eallit nu ahte Hearrá gávnnašii din buhtisin ja láitemeahttumin ja dis livččii ráfi .
12 Mánát , mun čálán didjiide , dasgo din suttut leat ándagassii addojuvvon su nama 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mii diehtit ahte lea maŋimuš diibmu .
Leat maiddái suttut mat dolvot jápmimii , muhto dakkár suttuid 	dihtii 	in gohčo din rohkadallat .
2 Mii ráhkistit sin duohtavuođa 	dihtii 	mii bissu min siste ja lea minguin agálašvuhtii .
7 Sii han leat vuolgán Nama 	dihtii 	, eai ge sii leat váldán vuostái veahki báhkiniin .
10 Dan 	dihtii 	, go mun boađán , de mun áiggun muittuhit sutnje su daguid , mo son gilvá bahás ságaid min birra .
Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset 	dihtii 	addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa dihtii .
Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset dihtii addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa 	dihtii 	.
Sii sárdnot čeavlás sániid ja ávkkiset 	dihtii 	guoktiluššet olbmuiguin .
Juohke čalbmi oaidná su , maiddái dat mat leat rehtten su , ja buot eatnama čearddat luoibmagohtet su 	dihtii 	.
3 Don leat gierdavaš ; don leat gierdan ollu mu nama 	dihtii 	it ge leat váiban .
9 Go Láppis dojii viđat seailla , de mun oidnen áltára vuolde sin sieluid geat ledje sorbmejuvvon Ipmila sáni ja duođaštusaset 	dihtii 	.
10 Eatnama ássit illudit ja ávvudit daid vuorbbi 	dihtii 	ja sáddejit attáldagaid guhtet guimmiidasaset .
De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa 	dihtii 	11 ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset dihtii , muhto eai jorgalan daguineaset .
De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa dihtii 11 ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset 	dihtii 	, muhto eai jorgalan daguineaset .
Muhto sii bilkidedje Ipmila dan givssi 	dihtii 	man čuorbmasat dagahedje , dasgo giksi lei issoras .
Dasgo fámolaš lea Hearrá Ipmil guhte lea dubmen su. 9 Máilmmi gonagasat geat leat suinna furrošan ja leaicidan , čirrot ja luibmet su 	dihtii 	, go oidnet suova badjáneamen go son buollá .
» 19 Ja sii gilve muolddaid oaivviset ala ja čurvo čieru ja luoimma : « Vuoi , vuoi stuora gávpoga , gos buohkat geain lea skiipa meara alde , leat riggon su divrras dávviriid 	dihtii 	!
Mun oidnen maiddái sin sieluid geat ledje steavliduvvon Jesusa duođaštusa ja Ipmila sáni 	dihtii 	, ja oidnen buohkaid geat eai lean gopmirdan beađu dahje dan čuolahusgova eai ge lean bidjan dan mearkka gállui eai ge gihtii .
Dalle ollašuvai dat maid profehta Jeremia lei sárdnon : Čuorvvas gullo Ramas , čierrun ja garra bárgun : Rakel čierru mánáidis 	dihtii 	ii ge beroš jeđđehusas , dasgo sii eai leat šat .
Ávdugasat sii geat doarrádallojit vanhurskkisvuođa 	dihtii 	, dasgo almmiriika lea sin .
Ávdugasat lehpet dii go sii bilkidit ja doarrádallet din mu 	dihtii 	, gielistit din ala ja hállet baháid din birra juohke láhkái .
Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet 	dihtii 	ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat .
Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat ja juhkat , allet ge rupmaša 	dihtii 	ahte leat biktasat .
Ja manne moraštehpet biktasiid 	dihtii 	?
Allet nappo moraš ihtáš beaivvi 	dihtii 	; gal ihtáš beaivi buktá morrašiiddis .
Rohkadallet dan 	dihtii 	láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas .
Lehket dan 	dihtii 	gávvilat dego gearbmašat ja vigiheamit dego duvvát !
Dasgo sii addet din duopmostuoluide ja spihččejit din synagogaineaset , ja dii dolvojuvvobehtet eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu 	dihtii 	, vai duođaštehpet sidjiide ja báhkiniidda .
Ja buohkat vašuhit din mu nama 	dihtii 	.
Allet dan 	dihtii 	bala !
Riidu Jesusa 	dihtii 	
Muhto dat guhte lea massán heakkas mu 	dihtii 	, gádju dan !
Dan 	dihtii 	sii šaddet din duopmárin .
Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni 	dihtii 	, de son hilgáda dallánaga .
» Ja sin eahpeoskku 	dihtii 	son ii dahkan doppe eatnat oavdudaguid .
» Dasgo Herodes lei váldán Johanasa gitta , čatnan su ja bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , 	dihtii 	.
» Gonagas šattai fuones millii , muhto vuordnumis ja gussiid 	dihtii 	son gohčui addit niidii dan , ja son bijai sáni giddagassii ja gohčui steavlidit Johanasa .
Nu dii lehpet dahkan Ipmila sáni duššin árbevieruideattet 	dihtii 	.
Muhto dat guhte massá heakkas mu 	dihtii 	, gádju dan .
» Son vástidii : « Dan 	dihtii 	go dis lea nu uhcán osku .
Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta 	dihtii 	go dan ovccilogiovcci dihtii mat eai lean láhppon .
Ja jos son gávdná dan , de illuda eanebut dan ovtta dihtii go dan ovccilogiovcci 	dihtii 	mat eai lean láhppon .
Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan 	dihtii 	: « Lea go olbmás lohpi earránit áhkástis man sivas ihkinassii ?
» Son vástidii sidjiide : « Ehpet go leat lohkan ahte Sivdnideaddji álggus sivdnidii sudno olmmájin ja nisun ja celkkii : Dan 	dihtii 	olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin .
» Son vástidii : « Din váimmuid garasvuođa 	dihtii 	Movsses suovai din earránit áhkás , muhto álggu rájes ii lean nu .
Dasgo leat muhtumat geat ellet náitalkeahttá danne go sii riegádedje dohkkemeahttumin náittosdillái , earát danne go olbmot leat dahkan sin dohkkemeahttumin dasa ; muhto leat maiddái muhtumat geat ieža leat dahkan iežaset dohkkemeahttumin náittosdillái almmiriikka 	dihtii 	.
Ja juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje áhči dahje eatni dahje mánáid dahje bealdduid mu nama 	dihtii 	, son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot ja árbe agálaš eallima .
Mannet dan 	dihtii 	geaidnoearuide ja bovdejehket heajaide buohkaid geaid deaivabehtet .
Dahket ja jeagadehket dan 	dihtii 	buot dan maid sii oahpahit didjiide .
Dii háhpohallabehtet leaskkaid dáluid ja lohkabehtet guhkes rohkosiid ; dan 	dihtii 	oažžubehtet garraset duomu .
De sii bidjet din áŧestusaide ja goddet din , ja buot álbmogat vašuhit din mu nama 	dihtii 	.
Ja dan 	dihtii 	go lágahisvuohta lassána , eanemusaid ráhkisvuohta čoasku .
Muhto sin 	dihtii 	geat leat válljejuvvon , oaniduvvo diet áigi .
Gohcet dan 	dihtii 	, dasgo dii ehpet dieđe guđe beaivvi din Hearrá boahtá .
» Gohcet dan 	dihtii 	, dasgo dii ehpet dieđe beaivvi ehpet ge diimmu .
Dan 	dihtii 	livččet berren addit mu ruđa ruhtalonuheddjiide , de livččen ožžon dan ruovttoluotta reanttuiguin go máhccen .
Dan 	dihtii 	dat bealdu gohčoduvvo Varrabealdun vel otná beaivvi ge .
Dasgo mus ledje surgadis niegut mannan ija su 	dihtii 	.
Gohčo dan 	dihtii 	atnit hávddi dárkilis geahčus goalmmát beaivvi rádjái , amaset su máhttájeaddjit beassat suoládit su ja dadjat álbmogii ahte son lea bajásčuoččáldahttojuvvon jábmiid luhtte .
Vulget dan 	dihtii 	ja dahket buot álbmogiid máhttájeaddjin gásttašettiin sin Áhči ja Bártni ja Bassi Vuoiŋŋa nammii ja oahpahettiin sin doallat buot dan maid mun lean gohččon din doallat .
Muhto go olbmuid eatnatvuođa 	dihtii 	eai beassan Jesusa lusa , de gaiko dáhki dakko buohta gokko Jesus lei .
» Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo 	dihtii 	, ii ge olmmoš sábbáha dihtii .
» Ja Jesus lasihii : « Sábbát šattai olbmo dihtii , ii ge olmmoš sábbáha 	dihtii 	.
Son geahčai birra buohkaide , dievva moaris ja morrašis sin garra váimmuid 	dihtii 	, ja celkkii olbmái : « Geige gieđat !
Jesus dáhtui máhttájeddjiidis doalahit sutnje fatnasa gárvvisin olbmuid eatnatvuođa 	dihtii 	, amaset bahkket su ala .
Go dasto áŧestus ja doarrádallojupmi boahtá sáni 	dihtii 	, de sii hilgádit dallánaga .
» Muhto Jesus geahčai birrasis oaidnin 	dihtii 	su gii lei dahkan dan .
» Dasgo Herodes lei bidjan olbmuid váldit Johanasa gitta ja lei bidjan su giddagassii Herodiasa , vieljas Filipa áhká , 	dihtii 	.
Nie dahkabehtet Ipmila sáni duššin árbevieruideattet 	dihtii 	maid lehpet čuvvon ja oahpahan .
Geahččalan 	dihtii 	su sii dáhtto sus mearkka almmis .
Muhto dat guhte massá heakkas mu ja evangeliuma 	dihtii 	, gádju dan .
Máŋgga háve vuoigŋa lea bálkestan su sihke dollii ja čáhcái goddin 	dihtii 	su .
Maiddái farisealaččat ge bohte , ja sii jerre geahččalan 	dihtii 	: « Lea go boatnjás lohpi earránit áhkástis ?
Dan 	dihtii 	olmmái guođđá áhčis ja eatnis , ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin .
» Muhto son šattai lossa millii dán vástádusa 	dihtii 	ja manai eret moraš mielain , dasgo son lei hui rikkis .
» Jesus vástidii sutnje : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje vieljaid dahje oappáid dahje eatni dahje áhči dahje mánáid dahje bealdduid mu ja evangeliuma 	dihtii 	, son oažžu čuođigeardásaččat ruoktot ; dáppe dálá máilmmis oažžu ruovttu , vieljaid , oappáid , etniid , mánáid ja bealdduid , ja velá doarrádallamiid ge , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis .
» Muhto dan sii eai duostan olbmuid 	dihtii 	, go juo buohkat oaivvildedje ahte Johanas duođaid lei profehta .
Dan 	dihtii 	sii guđđe su ja manne eret .
Sii addet din duopmostuoluide , spihččejit din synagogain ja dolvot din eananhearráid ja gonagasaid ovdii mu 	dihtii 	duođašteaddjin sidjiide .
Ja dii vašuhuvvobehtet mu nama 	dihtii 	.
Muhto sin 	dihtii 	geaid son lea válljen , lea son oanidan dan áiggi .
Muhto Judas Iskariot , okta dan guoktenuppelohkásis , manai bajitbáhpaid lusa beahttin 	dihtii 	Jesusa .
Son šaddá dutnje illun ja ávvun , ja olusat illudit su riegádeami 	dihtii 	.
Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan 	dihtii 	áhčiid váimmuid mánáide ja addin dihtii eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái .
Son manná Hearrá ovddabealde Elia vuoiŋŋain ja fámuin , jorgalan dihtii áhčiid váimmuid mánáide ja addin 	dihtii 	eahpegulolaččaide vanhurskkis miela , ja ná son ráhkkanahttá álbmoga Hearrái .
» Son suorganii sakka eŋgela sániid 	dihtii 	ja imaštii maid dát buorástahttin mearkkašivččii .
Dan 	dihtii 	lea bassi dat mánná gii riegáda ja gohčoduvvo bassin ja Ipmila Bárdnin .
Dalle Márjá celkkii : Mu siellu rámida Hearrá , ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila , mu beasti , 	dihtii 	.
Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin 	dihtii 	sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui .
Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden 	dihtii 	min julggiid ráfi geidnui .
Vuoigŋa doalvvui su tempelii , ja go Jesusa vánhemat bođiiga sisa mánáin dahkan 	dihtii 	lága vieru mielde , de Simmon válddii máná sallasis , máinnui Ipmila ja celkkii : Hearrá , dál divttát bálvaleaddját vuolgit dáppe ráfis , nugo don leat cealkán .
Sii čuožžiledje ja ádje su olggos gávpogis , ceakkobávtti guvlui dan váris masa sin gávpot lei huksejuvvon , hoigadan 	dihtii 	su das vuolás .
Muhto son geahččalattai geassádit ávdin báikkiide rohkadallan 	dihtii 	.
Muhto go olbmuid eatnatvuođa 	dihtii 	eai sáhttán buktit su sisa , de sii manne dáhki ala , luvvestedje moadde diilageađggi ja luite su vulos , aiddo Jesusa ovdii .
Ávdugasat lehpet dii go olbmot vašuhit din , go sii olgguštit din ja bilkidit din ja fasttášit din nama Olbmobártni 	dihtii 	!
Váruhehket dan 	dihtii 	mo dii gullabehtet !
Su eadni ja su vieljat bohte dohko , muhto sii eai beassan Jesusa lusa ollu olbmuid 	dihtii 	.
Buohkat ledje čierrumin ja luoibmamin nieidda 	dihtii 	.
Muhto dat guhte massá heakkas mu 	dihtii 	, gádju dan .
Dan 	dihtii 	válddii uhca mánáža , bijai dan báldasis ja celkkii sidjiide : « Dat guhte vuostáiváldá dán máná mu nammii , vuostáiváldá mu .
Rohkadallet dan 	dihtii 	láju isida vuolggahit bargiid lájuidasas .
Muhto Mártá lei doaimmas buot bargguiguin bálvalan 	dihtii 	gussiid .
Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa 	dihtii 	, de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa dihtii , ja attášii sutnje buot maid dárbbaša .
Muhto mun cealkkán didjiide : Jos son ii lihkaše ge addit sutnje maidege ustitvuođa dihtii , de dagašii dan goittot su sihtavašvuođa 	dihtii 	, ja attášii sutnje buot maid dárbbaša .
» Earát gáibidedje sus mearkka almmis geahččalan 	dihtii 	su .
Dan 	dihtii 	sii šaddet din duopmárin .
Dan 	dihtii 	lea ge Ipmila viissisvuohta cealkán : Mun vuolggahan sin lusa profehtaid ja apoastaliid ; muhtumiid sis sii goddet , earáid sii doarrádallet .
Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet 	dihtii 	ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša dihtii ahte leat biktasat .
Son celkkii máhttájeddjiidasas : Danne mun cealkkán didjiide : Allet moraš heakkadet dihtii ahte dis lea maid borrat , allet ge rupmaša 	dihtii 	ahte leat biktasat .
» Go son celkkii dán , de buot su vuostálastit heahpanedje , muhto oppa olmmošjoavku illudii buot ovddolaš daguid 	dihtii 	maid son dagai .
Jos oktage dis áigu hukset toartna , ii go son vuos rehkenasttáše maid dat máksá oaidnin 	dihtii 	lea go sus doarvái ruhta ollašuhttit dan .
Tuollárat ja suttolaččat bohte Jesusa lusa gullan 	dihtii 	su .
» Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča 	dihtii 	gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása dihtii geat eai dárbbaš jorgalusa .
» Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái šaddá almmis ge stuorit illu ovtta suttolačča dihtii gii dahká jorgalusa , go ovccilogiovcci vanhurskása 	dihtii 	geat eai dárbbaš jorgalusa .
» Mun cealkkán didjiide : Seammá láhkái illudit Ipmila eŋgelat ovtta suttolačča 	dihtii 	guhte dahká jorgalusa .
Son muitalii sidjiide veardádusa oahpahan 	dihtii 	sidjiide ahte sii galge álelassii rohkadallat eai ge váibat : Muhtun gávpogis lei duopmár guhte ii ballan Ipmilis ii ge beroštan olbmuin .
» Jesus vástidii : « Duođaid , mun cealkkán didjiide : Juohkehaš gii lea guođđán ruovttus dahje áhká dahje vieljaid dahje vánhemiid dahje mánáid Ipmila riikka 	dihtii 	, son oažžu máŋggageardásaččat ruoktot dáppe dán máilmmis , ja agálaš eallima boahttevaš máilmmis .
Son hálidii sakka oaidnit makkár olmmoš Jesus lea , muhto lei uhcci šattus ii ge beassan su lahka olbmuid 	dihtii 	.
Dalle olles máhttájeaddjijoavku rámidišgođii ja máidnugođii Ipmila alla jienain buot fámolaš daguid 	dihtii 	maid sii ledje oaidnán .
Jesus čierru Jerusalema 	dihtii 	
Go son bođii lagabuidda ja oinnii gávpoga , de čierrugođii dan 	dihtii 	ja celkkii : « Jos don ge áddešit odne mii buktá dutnje ráfi !
Sii háhpohallet leaskkaid dáluid ja lohket guhkes rohkosiid dušše oidnon 	dihtii 	.
Muhto ovdal go buot dát dáhpáhuvvá , sii doarrádallet din ja váldet din gitta , addet din synagogaid duopmostuoluide ja bálkestit din giddagassii ; dii dolvojuvvobehtet gonagasaid ja eananhearráid ovdii mu nama 	dihtii 	.
Buohkat vašuhit din mu nama 	dihtii 	, muhto dii ehpet masse vuoktačalmmi ge oaivvis .
Mun áiggun dan 	dihtii 	spihččehit su ja de luoitit su luovus .
Muhto olles olmmošjoavku čuorvvui Barabbas lei olmmái guhte lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima 	dihtii 	.
Son luittii luovus dan gean sii dáhtto , son gii lei giddagasas stuimmiid ja olmmošgoddima 	dihtii 	.
Stuora olmmošjoavku čuovui mielde ; sin gaskkas ledje maiddái ollu nissonat geat fuiko ja čirro su 	dihtii 	.
Allet čiero mu 	dihtii 	, muhto čirrot iežadet ja mánáideattet dihtii .
Allet čiero mu dihtii , muhto čirrot iežadet ja mánáideattet 	dihtii 	.
Muhto go sii eai velá ge oskon ilu ja imašteami 	dihtii 	, de son jearai sis : « Lea go dis mihkkege maid borrat ?
In mun dovdan su , muhto aiddo dan 	dihtii 	lean boahtán gásttašit čáziin , vai son almmustuvašii Israelii .
» Su máhttájeaddjit muitájedje dan mii lea čállojuvvon : Buolli áŋgirvuohta du viesu 	dihtii 	duššada mu .
Dat guhte ii oskko , lea juo dubmejuvvon , dan 	dihtii 	go ii leat oskon Ipmila áidnoriegádan Bártni nammii .
» Olusat dán Samaria gávpoga ássiin ledje oskugoahtán Jesusii nissona duođaštusa 	dihtii 	: « Son lea cealkán munnje buot dan maid mun lean dahkan .
Ollu eanebut oskugohte go gulle su sániid , ja sii dadje nissonii : « Dál mii eat oskko šat dušše du sániid 	dihtii 	.
» Dán son celkkii geahččalan 	dihtii 	Filipa , dasgo son diđii ieš maid áiggui dahkat .
» Jesus vástidii sidjiide : « Duođaid , duođaid , mun cealkkán didjiide : Ehpet dii oza mu dan 	dihtii 	go lehpet oaidnán mearkkaid , muhto danne go boraidet láibbi ja galláneiddet .
Olusat nimmorit Jesusa sániid 	dihtii 	
Jos dál olmmoš sáhttá birračuhppojuvvot sábbáhin , amas Movssesa láhka rihkkojuvvot , sáhttibehtet go dii dalle suhttat munnje dan 	dihtii 	go mun dahken olbmo ollásit dearvvašin sábbáhin ?
Dán sii dadje geahččalan 	dihtii 	su , vai gávnnašedje juoidá mainna sivahallat su .
Dan 	dihtii 	mun celken ahte dii jápmibehtet suttuidasadet .
Mus lea ollu dadjamuš din birra ja ollu man 	dihtii 	dubmet din .
» De sii válde geđggiid geđgen 	dihtii 	su , muhto Jesus čiehkádii ja manai olggos tempelis .
» De šattai fas riidu juvddálaččaid gaskii su sániid 	dihtii 	.
» Juvddálaččat válde fas geđggiid geađgádan 	dihtii 	su .
Man dagu 	dihtii 	dii geađgádehpet mu ?
» Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu 	dihtii 	, muhto Ipmilbilkádusa dihtii , dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin .
» Juvddálaččat vástidedje : « Eat mii geađgát du mange buori dagu dihtii , muhto Ipmilbilkádusa 	dihtii 	, dasgo don guhte leat olmmoš , dagat iežat Ipmilin .
Ja din 	dihtii 	lean ilus go in lean doppe , vai dii oskugoađášeiddet .
Betania lea aiddo Jerusalema lahka , sullii vihttanuppelot stadia gávpogis eret , ja ollu juvddálaččat ledje boahtán jeđđet Márttá guoktá Márjjáin sudno morrašis vieljaska 	dihtii 	.
Muhto mun cealkkán dán olbmuid 	dihtii 	geat čužžot dás birra , vai sii oskot ahte don leat vuolggahan mu .
» Dán son ii dadjan iešalddes , muhto go son lei bajimušbáhppan dan jagi , de son einnostii ahte Jesus galggai jápmit álbmoga ovddas , ii ge dušše álbmoga ovddas , muhto oktii čohkken 	dihtii 	daid Ipmila mánáid geat leat bieđganan juohke guvlui .
Eai sii boahtán dušše su 	dihtii 	, muhto oaidnin dihtii Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte .
Eai sii boahtán dušše su dihtii , muhto oaidnin 	dihtii 	Lasarusa ge , gean son lei bajásčuoččáldahttán jábmiid luhtte .
Dalle bajitbáhpat lihtodišgohte goddit Lasarusa ge , dasgo su 	dihtii 	ollu juvddálaččat manne dohko ja oskugohte Jesusii .
» Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu 	dihtii 	, muhto din dihtii .
» Muhto Jesus celkkii sidjiide : « Ii dát jietna gullon mu dihtii , muhto din 	dihtii 	.
» Dán son celkkii dovddahan 	dihtii 	makkár jápmima son galggai muosáhit .
Jos muđuid ehpet oskko , de oskot munnje mu daguid 	dihtii 	.
Dii lehpet juo buhttásat dan sáni 	dihtii 	maid mun lean sárdnon didjiide .
Buot dáid sii dahket didjiide mu nama 	dihtii 	, dasgo eai dovdda su gii lea vuolggahan mu .
» Dasgo moraš lea deavdán din váimmuid dan 	dihtii 	maid mun lean cealkán didjiide .
Muhto go mánná lea riegádan , de son ii muitte šat bákčasiiddis ilu 	dihtii 	go olmmoš lea riegádan máilbmái .
Ja mun basuhan iežan sin 	dihtii 	, vai sii ge basuhuvvošedje duohtavuođas .
» Dát dáhpáhuvai vai dat sátni ollašuvašii maid Jesus lei cealkán dovddahan 	dihtii 	makkár jápmima son galggai gillát .
Mun lean riegádan ja boahtán máilbmái duođaštan 	dihtii 	duohtavuođa birra .
Juvddálaččat bivde dan 	dihtii 	ahte jábmiid juolgedávttit cuvkojuvvošedje , ja ahte liikkat váldojuvvošedje vuolás .
» Dán son celkkii almmuhan 	dihtii 	makkár jápmimiin Biehtár galggai gudnejahttit Ipmila .
Dan 	dihtii 	, dihtos oppa Israela álbmot dán vissásit : Dán Jesusa gean dii russiinávliidet , lea Ipmil dahkan sihke Hearrán ja Messiasin .
Gáhtet dan 	dihtii 	ja jorgalehket , vai din suttut sihkkojuvvošedje eret .
Go moai odne dutkojuvvojetne dan buori dagu 	dihtii 	maid letne dahkan buohcci olbmái , ja mo son buoriduvvui , de dihtet dii buohkat ja oppa Israela álbmot ahte dát olmmái čuožžu dearvvašin din ovddas Jesus Kristusa , nasaretlačča , nammii .
» Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid 	dihtii 	; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan dihtii mii lei dáhpáhuvvan .
» Dalle sii áite sudno vel eanebut , muhto dattege luite sudno luovus olbmuid dihtii ; sii eai duostan ráŋggáštit sudno , dasgo buohkat máidno Ipmila dan 	dihtii 	mii lei dáhpáhuvvan .
Duođaid , sii leat lihtodan dán gávpogis du bassi bálvaleaddji Jesusa vuostái , gean don leat vuoiddadan , sihke Herodes ja Pontius Pilatus oktan báhkiniiguin ja Israela álbmogiin , ollašuhttin 	dihtii 	dan maid du giehta ja dáhttu lei juo mearridan .
Su lea Ipmil bajidan ja bidjan olgeš gieđas beallái oaivámužžan ja beastin , addin 	dihtii 	Israelii jorgalusa ja suttuid ándagassii addojumi .
Apoastalat guđđe Ráđi ja illudedje go ledje adnojuvvon dohkálažžan hiddjiduvvot Jesusa nama 	dihtii 	.
Dat guoktenuppelogis gohččo dalle čoahkkái buot máhttájeddjiid ja dadje : « Ii livčče riekta jos mii heaittášeimmet sárdnideames Ipmila sáni dan 	dihtii 	go fertet lágidit biepmuid .
Go son oinnii mo muhtun sis illástuvvui , de Movsses doamihii veahkehit su ja gottii egyptalačča mávssahan 	dihtii 	illástuvvan olbmá .
Son vuostáiválddii ealli sániid , addin 	dihtii 	daid midjiide .
Nu sii ráhkadedje gálbbi ja oaffarušše dan eahpeipmilii , ja sii illudedje gieđaideaset dujiid 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mun sirddán din nuppi beallái Babylona .
Mun áiggun čájehit sutnje man ollu son ferte gillát mu nama 	dihtii 	.
Dál mii leat buohkat čoahkis Ipmila muođuid ovddas gullan 	dihtii 	buot dan maid Hearrá lea gohččon du sárdnut .
Dan 	dihtii 	Biehtár fáktejuvvui giddagasas , muhto searvegoddi rohkadalai áŋgirit Ipmilii su ovddas .
» Dan seammás Hearrá eŋgel časkkii su dan 	dihtii 	go son ii lean addán Ipmilii gudni .
Dávvet bálvalii Ipmila olles eallinagis ollašuhttin 	dihtii 	Ipmila áigumušaid .
Doppe soai borjjasteigga Antiokiai , gos oktii leigga addojuvvon Ipmila árpmu háldui ollašuhttin 	dihtii 	dan dagu man dál leigga loahpahan .
Dan 	dihtii 	oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa dihtii , ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas .
Dan dihtii oaivvildan ahte mii eat galggaše váivvidit báhkiniid geat dahket jorgalusa Ipmilii , muhto čállot sidjiide ahte sii galget doalahit iežaset eret das mii lea šaddan buhtismeahttumin eahpeipmilbálvalusa 	dihtii 	, ja fuorrávuođas , buvihuvvon elliid bierggus ja varas .
Go sii ledje lohkan dan , de illudedje daid árvvosmahtti sániid 	dihtii 	mat das ledje .
Bávlos siđai Timoteusa mielde mátkeguoibmin , ja son birračuohpai su daid guovlluid juvddálaččaid 	dihtii 	, dasgo buohkat dihte ahte Timoteusa áhčči lei greikalaš .
Dáppe ledje juvddálaččat eanet rabasmielagat go Tessalonikas , ja sii vuostáiválde sáni geargatvuođain ja guorahalle čállagiid beaivválaččat oaidnin 	dihtii 	leat go dát sánit duođat .
Kenkreas son čuohpahii vuovttaidis ollašuhttin 	dihtii 	lohpádusa .
Daid áiggiid šattai stuora stuibmi Hearrá Geainnu 	dihtii 	.
Dán ii sáhte oktage biehttalit , ja dan 	dihtii 	berrebehtet dii jaskkodit dál , ehpet ge dahkat maidege jallavuođaid .
Mun lean bálvalan Hearrá vuollegašvuođain ja gatnjaliiguin buot geahččalusain maid mun lean gillán juvddálaččaid bahás lihtodemiid 	dihtii 	.
Gohcet dan 	dihtii 	ja muitet ahte golbma jagi ijatbeaivvi mun lean heaittekeahttá nevvon juohkehačča dis ganjalčalmmiid .
In leat gárvvis dušše čadnojuvvot , muhto maiddái jápmit Jerusalemii min Hearrá Jesusa nama 	dihtii 	.
Muhto olbmot čurvo , nuppit dán , nuppit duon , ja go son ii sáhttán oažžut albma dieđu dán rieja 	dihtii 	, de son gohčui doalvut Bávlosa ladnái .
Šerres čuovgga 	dihtii 	mun in oaidnán , ja sii geat ledje muinna , láidejedje mu gieđas nu ahte bohten Damaskusii .
Son gohčui su gažaduvvot ja spihččejuvvot gávnnahan 	dihtii 	manne sii čurvo nu su vuostái .
Don leat čohkkámin dás dubmen 	dihtii 	mu lága mielde , muhto don rihkut lága go gohčut cábmit mu .
Dál lean áššáskuhttojuvvon jábmiid bajásčuožžileami doaivaga 	dihtii 	.
Du 	dihtii 	mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi dihtii .
Du dihtii mii leat ožžon ráfi juohke báikkis , ja dán álbmogis lea dál buoret dilli du viissis stivrejumi 	dihtii 	.
Dahje divtte dáid ieža muitalit mas sii gávdne mu sivalažžan go čužžon Ráđi ovddas , leažžá go juo aiddo dán dajaldaga sivas man mun čurvejin go čužžon sin ovddas : « Dii áššáskuhttibehtet mu odne jábmiid bajásčuožžileami 	dihtii 	.
Feliks hálidii bisuhit buori gaskavuođa juvddálaččaide , ja dan 	dihtii 	son divttii Bávlosa ain čohkkát giddagasas .
Dii oaidnibehtet dán olbmá gean 	dihtii 	buot juvddálaččat leat jorggihan munnje , sihke Jerusalemis ja dáppe , čuorvvodettiin ahte son ii galggaše šat beassat eallit .
Ja dál mun lean áššáskuhtton dan lohpádusa doaivvu 	dihtii 	man Ipmil attii min máddariidda .
Gonagas , dán doaivvu 	dihtii 	áššáskuhttet juvddálaččat mu .
Dan 	dihtii 	vulgen oktii Damaskusii bajitbáhpaid válddiin ja isitvuođain .
Mun lean almmustahttán iežan dutnje , dasgo mun lean válljen du bálvaleaddjin ja duođašteaddjin , muitalan 	dihtii 	sihke dan birra maid don leat oaidnán ja maid mun čájehan dutnje maŋŋil go mun gájun du iežat álbmogis ja báhkiniin .
Sii gesse dan skiipii , ja sihkkarastin 	dihtii 	skiippa sii gárre dan oaraiguin .
Lehket dan 	dihtii 	dorvvolaččat !
Dan 	dihtii 	ávžžuhan din dál boradit ; dat lea dárbbašlaš , vai dii sáhttibehtet gáddjojuvvot .
Dán 	dihtii 	lean sihtan din boahtit deike , vai beasan deaivat din ja sárdnut didjiide .
Dasgo mun lean čadnon dáidda láhkkiide Israela doaivaga 	dihtii 	.
Muhtumat sis oskugohte su sániid 	dihtii 	, muhto earát eai oskon .
Dan 	dihtii 	sávašin beassat sárdnidit evangeliuma maiddái didjiide geat orrubehtet Romas .
Dan 	dihtii 	Ipmil attii sin váimmuideaset anistumiid ja nuoskivuođa háldui , nu ahte sii gaskavuođaineaset heahppašuhtte rupmašiiddiset .
Dan 	dihtii 	Ipmil attii sin heahpatlaš himuid háldui .
Olbmát nuskošedje olbmáiguin ja ožžo dan ráŋggáštusa man ánssášedje dan čádjádusa 	dihtii 	.
Dasgo nu han lea čállojuvvon : Din 	dihtii 	Ipmila namma bilkiduvvo báhkiniid gaskkas .
Jos Abraham dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis 	dihtii 	, de juoga sus gal livččii mainna rábmot iežas .
Dan 	dihtii 	son oaččui lohpádusa go oskkui , vai buot addojuvvošii árpmus ja lohpádus bisošii nanusin oppa su nállái , ii dušše sidjiide geat čuvvot lága , muhto sidjiide ge geain lea seammá osku go Abrahamas .
Dan 	dihtii 	Ipmil anii su vanhurskkisin .
Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama 	dihtii 	, muhto maiddái min dihtii .
Muhto dát sánit ahte Ipmil anii su vanhurskkisin , eai čállojuvvon dušše Abrahama dihtii , muhto maiddái min 	dihtii 	.
Son addojuvvui jápmimii min rihkkumiid 	dihtii 	ja bajásčuoččáldahttojuvvui vai mii dahkkojuvvošeimmet vanhurskkisin .
Go mii dál leat dahkkojuvvon vanhurskkisin go oskut , de mis lea ráfi Ipmiliin Hearrámet Jesus Kristusa 	dihtii 	.
Go mii oskut , de beassat su 	dihtii 	dan árbmui mas mii juo leat , ja mii illudit go mis lea dat doaivva ahte mii oažžut oasi Ipmila hearvásvuođas .
Eat ge duššefal dan , muhto mii illudit velá áŧestusaideamet 	dihtii 	ge .
Ii ge duššefal dan , muhto mii beassat maiddái rábmot iežamet Ipmilis , Hearrámet Jesus Kristusa 	dihtii 	, gii dál lea addán midjiide soabahusa .
Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma 	dihtii 	, muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu dihtii .
Eatnagat leat gal jápmán dan ovtta olbmo rihkkuma dihtii , muhto Ipmila árbmu lea dađe stuorit ja addojuvvo valljugas attáldahkan nu eatnagiidda dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa árpmu 	dihtii 	.
Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo 	dihtii 	, de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , dihtii .
Jos ovtta olbmo rihkkun dagahii ahte jápmin ráđđegođii dan ovtta olbmo dihtii , de sii guđet ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga , besset dađe vissáseabbot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo , Jesus Kristusa , 	dihtii 	.
Mun geavahan juohkebeaivválaš giela din oaččálaš headjuvuođa 	dihtii 	.
Mu siskkáldas olmmoš illuda Ipmila lága 	dihtii 	, muhto mun oainnán eará l@¡ga lahtuinan .
Ipmil dagai dan mii lei veadjemeahttun láhkii , danne go dat lei fámuheapmi oačči 	dihtii 	.
Soabahan 	dihtii 	suttu son vuolggahii Bártnis suttolaš olbmo hámis ja dubmii suttu mii lea oaččis , vai lága gáibádus ollašuvašii min siste , guđet eat vádjol oačči mielde , muhto Vuoiŋŋa mielde .
Muhto jos Kristus lea din siste , de rumaš lea gal jápmán suttu 	dihtii 	, muhto Vuoigŋa addá eallima danne go dii lehpet dahkkojuvvon vanhurskkisin .
Nugo lea čállojuvvon : Du 	dihtii 	mii goddojuvvot geažos beaivvi , mii adnojuvvot njuovvansávzan .
Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid 	dihtii 	, muhto su dihtii guhte rávká , nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin .
Nu galggai Ipmila áigumuš ja válljejupmi bissut nanusin , ii olbmuid daguid dihtii , muhto su 	dihtii 	guhte rávká , nugo lea čállojuvvon : Mun ráhkistin Jáhkoba , muhto Esaua mun vašuhin .
Stuora guhkesmielalašvuođain son sesttii vel daid lihtiid ge maid lei ráhkadan cuvken 	dihtii 	moaristis .
Dovddakeahttá Ipmila vanhurskkisvuođa sii vigget ráhkadit iežaset vanhurskkisvuođa , ja dan 	dihtii 	eai vuollán Ipmila vanhurskkisvuođa vuollái .
Muhto jos dat lea árpmus , de ii leat buriid daguid 	dihtii 	.
Evangeliuma dáfus sii leat Ipmila vašálaččat , din 	dihtii 	.
Muhto válljejumi dáfus Ipmil ráhkista sin , máddariid 	dihtii 	.
Dii leiddet oktii eahpegulolaččat Ipmilii , muhto dál duoid earáid eahpegulolašvuođa 	dihtii 	lea Ipmil árpmihan din .
Dan 	dihtii 	lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu dihtii ge .
Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa 	dihtii 	, muhto oamedovddu dihtii ge .
Dan dihtii lea dárbbašlaš leat eiseválddi vuolibuš , ii dušše ráŋggáštusa dihtii , muhto oamedovddu 	dihtii 	ge .
Aiddo dan 	dihtii 	Kristus jámii ja eallái fas , vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá .
Dan 	dihtii 	, allot šat dubme guhtet guimmiideamet !
Allet bilit Ipmila dagu borramuša 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	lea riekta doalahit borramis bierggu ja juhkamis viinni ja vealtat eará daguin mat jorralahttet du oskuguoimmi .
Vuostáiváldet dan 	dihtii 	guhtet guimmiideattet , nu mo Kristus lea vuostáiváldán din , Ipmilii gudnin .
Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa 	dihtii 	, nugo lea čállojuvvon : Dan dihtii rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama .
Dáinna lágiin son nannii daid lohpádusaid mat ledje addojuvvon máddariidda , vai báhkinat ge beasašedje máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa dihtii , nugo lea čállojuvvon : Dan 	dihtii 	rámidan du báhkiniid gaskkas ja máinnun du nama .
Dattege lean čállán didjiide viehka roahkkadit muittuhan 	dihtii 	muhtun áššiid .
Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa 	dihtii 	ja dan vanhurskkisvuođa dihtii man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas .
Oskuguoimmit , mun rávven din Hearrámet Jesus Kristusa dihtii ja dan vanhurskkisvuođa 	dihtii 	man Vuoigŋa addá : Sohtet muinna nu ahte rohkadallabehtet Ipmilii mu ovddas .
Soai leaba mannan heakkavárrii mu 	dihtii 	.
Muhto buohkat leat gullan man jegolaččat dii lehpet , ja danne mun illudan din 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	Ipmil dáhtui min sárdnidit jallavuođa ja nu beastit sin guđet oskot .
Dan 	dihtii 	gilvi ii leat mihkkege ii ge láktadeaddji ge , muhto dušše Ipmil gii šaddada .
Allet dan 	dihtii 	dubme ovdal áiggi , ovdal go Hearrá boahtá .
Oskuguoimmit , din 	dihtii 	mun lean geavahan iežan ja Apollosa ovdamearkan , vai dii oahpašeiddet munnos maid dát sátni mearkkaša : « Bissot das mii lea čállojuvvon !
Mii leat jallat Kristusa 	dihtii 	; dii lehpet viisát Kristusis .
Mun in čále dán heahppašuhttin 	dihtii 	din , muhto cuigen dihtii , dego ráhkis mánáidan .
Mun in čále dán heahppašuhttin dihtii din , muhto cuigen 	dihtii 	, dego ráhkis mánáidan .
Dan 	dihtii 	mun vuolggahin din lusa Timoteusa , gii lea mu ráhkis ja oskkáldas bárdni Hearrás ; son muittuha didjiide mo mun dáhtun din vádjolit kristtalažžan , nugo mun oahpahan juohke báikkis , buot searvegottiin .
Gudnejahttet dan 	dihtii 	Ipmila rupmašiinnádet !
Muhto vealtan 	dihtii 	fuorrávuođas de lehkos juohke olbmás iežas áhkká ja juohke nissonis iežas boadnjá .
Dan heahteáiggi 	dihtii 	mas mii dál eallit , mun oaivvildan ahte olbmui lea buorre bissut náitalkeahttájin .
Nu du dieđu 	dihtii 	rašis olmmoš manná gáđohussii , dat oskuguoibmi gean ovddas Kristus jámii .
Dan 	dihtii 	, jos borramuš vearránahttá mu oskuguoimmi , de in goassege bora bierggu aman vearránahttit oskuguoibmán .
De lea , min 	dihtii 	dát lea čállojuvvon .
Muhto buot dagan evangeliuma 	dihtii 	, vai ieš oččošin oasi das .
Dan 	dihtii 	váruhehkos son gii navdá iežas čuožžut , amas jorralit !
Dan 	dihtii 	go lea okta láibi , de mii , guđet leat eatnagat , leat okta rumaš , dasgo mii leat buohkat oasálaččat dan ovtta láibái .
Borret buot mii vuvdojuvvo gávpešiljuin jearakeahttá oamedovddu 	dihtii 	lea go dat oaffarbiergu .
Jos muhtun eahpeoskkolaš bovde din , ja dii mannabehtet su guossái , de beassabehtet borrat buot mii biddjojuvvo din ovdii , jearakeahttá oamedovddu 	dihtii 	lea go dat oaffarbiergu .
Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su 	dihtii 	gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu dihtii .
Muhto jos muhtun dadjá : « Dát lea oaffarbiergu » , de allet bora dan su dihtii gii dajai dan , ja maiddái oamedovddu 	dihtii 	.
Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona 	dihtii 	, muhto nisu sivdniduvvui olbmá dihtii .
Ii ge olmmái sivdniduvvon nissona dihtii , muhto nisu sivdniduvvui olbmá 	dihtii 	.
Danne nisu ferte eŋgeliid 	dihtii 	gokčat oaivvis vuollegašvuođa mearkan .
Dahket dán muitin 	dihtii 	mu !
Nu dávjá go dii juhkabehtet dan , dahket dan muitin 	dihtii 	mu !
Dan 	dihtii 	leat ollu buohccit ja návccaheamit din gaskkas , ja eatnagat leat oađđán jápmimii .
Dan 	dihtii 	mun cealkkán čielgasit didjiide ahte ii oktage guhte sárdnu Ipmila Vuoiŋŋas , sáhte dadjat : « Jesus lehkos garuhuvvon .
Dan 	dihtii 	rohkadallos son gii sárdnu gielaiguin , ahte máhtášii dulkot dan maid ieš dadjá .
Dan 	dihtii 	lea gielaiguin sárdnun mearka sidjiide geat eai oskko , ii ge oskkolaččaide .
Dasgo buot ovddimustá mun adden didjiide dan maid ieš vuostáiválden : ahte Kristus jámii min suttuid 	dihtii 	čállagiid mielde , son hávdáduvvui , son bajásčuožžilii goalmmát beaivvi čállagiid mielde , ja son almmustuvai Kefasii ja dasto dan guoktenuppelohkásii .
Dan 	dihtii 	, ráhkis oskuguimmiidan , bissot nanusin ja lihkatmeahttumin , ja dahket álo Hearrá barggu áŋgirvuođain .
Dan 	dihtii 	ii galgga oktage badjelgeahččat su .
Mun gohčun Ipmila duođašteaddjin ja bijan heaggan nannejupmin dasa ahte seastin 	dihtii 	din lean maŋidan mátkán Korintii .
Ja aiddo dan 	dihtii 	mun čállen nugo čállen , amaset sii geat galge illudahttit mu , buktit munnje morraša go mun boađán .
In mun čállán buktin 	dihtii 	didjiide morraša , muhto vai dii áddešeiddet man čiekŋalit mun ráhkistan din .
Aiddo dan 	dihtii 	mun čállen ge didjiide vai oččošin diehtit lehpet go gulolaččat juohke láhkái .
Ja go lean addán ándagassii , jos mus oppa leažžá ge mihkkege mas addit ándagassii , de lean addán ándagassii din 	dihtii 	Kristusa muođuid ovddas amas Sáhtán beassat beahttit min .
Dan 	dihtii 	go Ipmil árpmustis lea bidjan min dán bálvalussii , de mii eat hearddohuva .
Eat mii sárdnit iežamet , muhto Jesus Kristusa Hearrán ja min gis din bálvaleaddjin Jesusa 	dihtii 	.
Dasgo velá dan botta ge go mii leat ain eallimin , mii addojuvvot álelassii jápmimii Jesusa 	dihtii 	vai Jesusa eallin ge almmustuvašii min nohkavaš rupmašis .
Buot dát dáhpáhuvvá din 	dihtii 	vai árbmu álo viidánivččii ja giitalus lassánivččii valjit Ipmilii gudnin .
Dan 	dihtii 	mii leat álo dorvvolaččat , vaikko diehtit ge ahte mii eat leat Hearrá luhtte nu guhká go min ruoktu lea rumaš .
Mii eat rámit iežamet fas didjiide , muhto mii dáhttut addit didjiide vejolašvuođa rábmot iežadet min 	dihtii 	vai dii sáhtášeiddet vástidit sidjiide geat rábmojit olbmo olgguldas hámi , eai ge dan mii lea olbmo váimmus .
Jos mii leažžat mielaid haga , de dat lea Ipmila 	dihtii 	.
Jos mii leažžat olles mielain , de dat lea din 	dihtii 	.
Ipmil lea min 	dihtii 	dahkan suddun su guhte ii dovdan suttu , vai mii su siste oččošeimmet Ipmila vanhurskkisvuođa .
Illu ja jeđđehus korintalaččaid 	dihtii 	
Mun in cealkke dán dubmen 	dihtii 	din .
Son muitalii mo dii áibbašehpet oaidnalit muinna , moraštehpet mu 	dihtii 	ja bealuštehpet mu stuora áŋgirvuođain , nu ahte mun illosin velá eanebut .
Go mun čállen didjiide , de in čállán su 	dihtii 	gii dagai veriid , in ge su dihtii gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu .
Go mun čállen didjiide , de in čállán su dihtii gii dagai veriid , in ge su 	dihtii 	gii gillái veriid , muhto vai dii oainnášeiddet Ipmila ovddas man čieŋal lea din áŋgirvuohta min guovdu .
Dii han dovdabehtet Hearrámet Jesus Kristusa árpmu ; son lei rikkis muhto din 	dihtii 	šattai váivvážin , vai dii rikkošeiddet su váivvášvuođa bokte .
Sus lea nana luohttámuš didjiide , ja dan 	dihtii 	son lea dál velá áŋgiret .
Čájehehket dan 	dihtii 	sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid dihtii rábmon din .
Čájehehket dan dihtii sidjiide din ráhkisvuođa , ja diktet sin ja buot searvegottiid oaidnit ahte mii eat leat duššiid 	dihtii 	rábmon din .
Dan 	dihtii 	mun atnen dárbbašlažžan bivdit oskuvieljaid mannat din lusa min ovdal ja ovddalgihtii gárvvistit dan attáldaga man dii lehpet lohpidan , vai dat livččii gárvvis ja čájehivččii ahte dii addibehtet árvasit , ehpet ge hánástala .
Danne sii maiddái rohkadallet din ovddas ja ohcalit din dan valljugas árpmu 	dihtii 	man Ipmil lea addán didjiide .
Dasgo mun áŋgirušan din 	dihtii 	Ipmila iežas áŋgirvuođain .
Go mun ledjen Damaskusis , de gonagas Aretasa eananhearrá fáktehii gávpoga váldin 	dihtii 	mu gitta .
Kristusa 	dihtii 	mun lean duhtavaš go lean headju , go hiddjiduvvon , go áŧestuvvon , go doarrádallojuvvon ja go lean váttis dilis .
Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din 	dihtii 	go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin dihtii geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset .
Vare Ipmil ii vuolidivčče mu din dihtii go mun fas boađán din lusa , ja vare mun beasašin morašteamis sin 	dihtii 	geat leat suddudan ovdal , eai ge leat vel ge jorgalan buhtismeahttun ja fuorás ja nuoskkes eallimisttiset .
Mii rohkadallat Ipmilii amadet dahkat maidege baháid , eat ge dan 	dihtii 	vai mii ieža orošeimmet dohkálaččat , muhto vai dii dagašeiddet buriid , vaikko orošii ge leamen ahte mii eat livčče dohkálaččat .
Sii ledje dušše gullan ahte son guhte ovdal doarrádalai min , sárdnida dál dan oskku man geahččalii duššadit , ja sii rámidedje Ipmila mu 	dihtii 	.
Dan eallima man dál ealán dáppe eatnama alde , ealán oskkus Ipmila Bárdnái guhte ráhkistii mu ja attii iežas mu 	dihtii 	.
Kristus osttii min friddjan lága garuhusas go ieš garuhuvvui min 	dihtii 	.
» Dan 	dihtii 	don it leat šat šlávva , muhto mánná .
Mun balan ahte mun lean rahčan duššás din 	dihtii 	!
Bissot dan 	dihtii 	nanusin , allet ge divtte ovttage bágget din fas šlávvageassá vuollái .
Sii geat bággejit din birračuohpahit iežadet , leat dakkárat geat dáhttot háhkat alcceseaset olgguldas gudni vai veltet doarrádallojuvvomis Kristusa ruossa 	dihtii 	.
Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja suttuideattet 	dihtii 	go eliidet dálá máilmmi vieruid mielde ja jeagadeiddet áimmu fámuid oaivámučča , dan vuoiŋŋa mii dál duddjo eahpegulolaččain .
Muhto Ipmil , geas lea valljugasat váibmoláđisvuohta , lea ráhkistan min nu stuora ráhkisvuođain ahte son dagai min eallin oktan Kristusiin , vaikko mii leimmet jápmán rihkkumiiddámet 	dihtii 	.
Dasgo su 	dihtii 	sáhttit sihke mii ja dii beassat ovtta Vuoiŋŋas Áhči lusa .
Dan 	dihtii 	mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid dihtii , sojaldahtán čippiidan .
Dan dihtii mun , Bávlos , gii dál lean Jesus Kristusa fáŋgan din báhkiniid 	dihtii 	, sojaldahtán čippiidan .
Dat ii almmustuvvan ovddit buolvvaid olbmuide , muhto dál lea Vuoigŋa almmustahttán dán čiegusvuođa su bassi apoastaliidda ja profehtaide ahte maiddái báhkinat ge Jesus Kristusa 	dihtii 	leat ožžon oasi árbbis evangeliuma bokte ; sii leat seammá rupmaša lahtut ja leat dan lohpádusa oasálaččat .
Dan 	dihtii 	mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din dihtii .
Dan dihtii mun ánun din amadet hearddohuvvat , vaikko mun ferten gillát áŧestusaid din 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mun sodjalahtán čippiidan Áhči ovddas , gii lea sin buohkaid áhčči geat gohčoduvvojit mánnán almmis ja eatnama alde .
De mun , guhte lean fáŋgan Hearrá 	dihtii 	, rávven din eallit dohkálaččat din rávkojumi mielde .
Dan 	dihtii 	celkojuvvo : Son manai bajás allagassii ja doalvvui fánggaid mielddis sálašin , son attii olbmuide attáldagaid .
Allet vádjol ovddeš láhkái , muhto nullet eret boares luonddu mii lea duššamin behtolaš anistumiid 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	, hilgádehket giellásiin !
Vádjolehket ráhkisvuođas , nugo Kristus ge lea ráhkistan min ja addán iežas min 	dihtii 	attáldahkan , njuovvanoaffarin mii lea Ipmila miela mielde .
Dan 	dihtii 	celkojuvvo ge ná : Morit , don oađđi !
Dan 	dihtii 	boadnjá guođđá áhčis ja eatnis ja bissu áhkás luhtte , ja dat guovttis šaddaba oktan oažžin .
Mánát , jeagadehket vánhemiiddádet Hearrá 	dihtii 	, dasgo dat lea riekta .
Gárvodehket dan 	dihtii 	Ipmila vearjosujiid , vai veajášeiddet vuostálastit go bahás beaivi boahtá ja bissut čuoččat go lehpet vuoitán buot .
Aiddo dan 	dihtii 	mun vuolggahan su din lusa vai dii dieđášeiddet mo min dilli lea , ja vai son árvvosmahtášii din váimmuid fas .
Lea šaddan dovddusin buot ladnesoalddáhiidda ja earáide ahte mun guottán láhkkiidan Kristusa 	dihtii 	.
Muhtumat gal sárdnidit Kristusa gáđašvuođa ja riiddu 	dihtii 	, muhto earát dahket dan buriin dáhtuin ge , ja sii sárdnidit ráhkisvuođain , danne go dihtet ahte mun lean biddjojuvvon giddagassii bealuštit evangeliuma .
Dat earát sárdnidit Kristusa bajidan 	dihtii 	iežaset , eai ge sis leat duođalaš áigumušat , dasgo sii navdet ahte sáhttet dahkat mu fáŋgavuođa losibun .
Muhto din 	dihtii 	lea dárbbašlaš bissut heakkas .
Ja go mun boađán fas din lusa , de dii oažžubehtet vel eambbo siva illudit Kristus Jesusis mu 	dihtii 	.
Dasgo Kristusa 	dihtii 	dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su dihtii .
Dasgo Kristusa dihtii dii lehpet ožžon árpmu ehpet dušše oskut sutnje , muhto velá gillát ge su 	dihtii 	.
Allet daga maidege dušše vuovdnáivuođa ja guoros gudneáŋgirvuođa 	dihtii 	, muhto lehket ustitlaččat ja atnet earáid alibun go iežadet .
Dan 	dihtii 	lea Ipmil bajidan su allagii ja addán sutnje nama buot namaid badjel , vai juohke čibbi sodjalahttošii Jesusa nammii , almmis , eatnama alde ja eatnama vuolde , ja juohke njuovčča dovddastivččii ahte Jesus Kristus lea Hearrá , Ipmil Áhččái gudnin !
Dan 	dihtii 	anán ge dađe deaŧaleabbon vuolggahit su din lusa , vai dii beasašeiddet illudit go oaidnibehtet su fas , ja mun ge livččen uhcit morrašis .
Dasgo son lei Kristusa barggu 	dihtii 	lahka jámi go son ii seastán heakkas geahččalettiin veahkehit mu dainna mainna ieža ehpet sáhttán veahkehit mu .
Muhto buot dan mii ovdal lei munnje vuoitu , anán dál vahágin Kristusa 	dihtii 	.
Su 	dihtii 	mun lean massán buot , ja anán dan duššin vai oččošin Kristusa vuoitun ja beasašin gullat sutnje .
Dán dii beasaidet oahppat min ráhkis bargoguoimmis Epafrasas , gii lea oskkáldas Kristusa bálvaleaddji min 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mii eat leat heaitán rohkadallamis din ovddas gitta dan beaivvi rájes go mii gulaimet din birra .
Dál mun illudan go gillán din 	dihtii 	.
Dan mii velá váilu Kristusa áŧestusain , mun ollašuhtán iežan rupmašis su rupmaša 	dihtii 	, mii lea girku .
Dii leiddet jápmán rihkkumiiddádet ja birračuohpakeahtes dilidet 	dihtii 	.
Danne ii oktage oaččo dubmet din dan 	dihtii 	maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha dihtii .
Danne ii oktage oaččo dubmet din dan dihtii maid borrabehtet dahje juhkabehtet , ii ge allabasiid , mánnovuođu dahje sábbáha 	dihtii 	.
Dákkáriid 	dihtii 	Ipmila moarri deaivida eahpegulolaččaid .


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 5 887
							
Ovddit123456Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	North Saami religion corpus –
Go dii lehpet Ipmila válljejuvvon , bassi ja ráhkistuvvon olbmot , de gárvodehket dan 	dihtii 	njuoras árkkálmastinvuođain , buorrevuođain , ustitlašvuođain , vuollegašvuođain ja gierdavašvuođain , nu ahte dii gierdabehtet guhtet guimmiideattet ja addibehtet ándagassii guhtet guoibmáseattet , jos nuppis leš váidámuš nuppi vuostái .
Rohkadallet min ovddas ge , ahte Ipmil rabašii sánis uvssa , vai mii beasašeimmet sárdnidit Kristusa čiegusvuođa , man 	dihtii 	mun dál lean giddagasas .
Bávlos illuda searvegotti 	dihtii 	
Dii diehtibehtet ieža mo mii eliimet din 	dihtii 	go leimmet din luhtte .
Dan 	dihtii 	mii heaittekeahttá giitalit Ipmila go dii vuostaiválddiidet Ipmila sáni man dii gulaidet min sárdnideamen didjiide , ehpet olbmuid sátnin , muhto danin mii dat duođaid lea , Ipmila sátnin , mii maiddái duddjo din siste guđet oskubehtet .
Dan 	dihtii 	, go mii eat šat sáhttán gierdat dán , de mearrideimmet báhcit Atenii iehčanassii
Dan 	dihtii 	go mun in gierdan šat vuordit , de vuolggahin Timoteusa din lusa oažžut čielgasa din oskkus , lei go geahččaleaddji veadján fillet din , nu ahte min bargu lei duššás .
Dan 	dihtii 	, oskuguoimmit , lea din osku arvvosmahttán min buot min áŧestusain ja heđiin .
Mo mii sáhtášeimmet ge doarvái giitit Ipmila din 	dihtii 	, buot dan ilu ovddas man dii lehpet addán midjiide ja mii deavdá min Ipmila muođuid ovddas .
Dan 	dihtii 	, dat guhte hilgu dán rávvaga , ii hilggo olbmo , muhto Ipmila , guhte addá didjiide Bassi Vuoiŋŋas .
Dan 	dihtii 	, arvvosmahttet ja nanosmahttet guhtet guimmiideattet , nugo dahkabehtet ge .
Ráhkistehket sin ja atnet sin erenoamáš alla árvvus sin barggu 	dihtii 	.
Dát duođašta ahte Ipmila duopmu lea vuoigatlaš , ahte son atná din dohkálažžan Ipmila riikii , man 	dihtii 	dii dál gillábehtet .
Dan 	dihtii 	mii álo rohkadallat din ovddas ahte Ipmileamet dagašii din dohkálažžan dan rávkojupmái man lehpet ožžon sus , ja attášii didjiide fámu ollašuhttit buot buriid áigumušaid ja oskku daguid , vai Hearrámet Jesusa namma hearvásin dahkkojuvvošii din siste ja dii su siste , Ipmileamet ja Hearrámet Jesus Kristusa árpmu mielde .
Bissot dan 	dihtii 	nanusin , oskuguoimmit , ja vurkejehket dan maid lehpet ožžon ja oahppan mis , go mii sárdnideimmet dahje čáliimet didjiide .
Muhto dan 	dihtii 	mun ožžon váibmoláđisvuođa , vai Kristus Jesus čájehivččii aiddo mus mii lea su stuora guhkesmielalašvuohta , ovdagovvan sidjiide geat oskugohtet sutnje ja ožžot agálaš eallima .
Dan 	dihtii 	mun dáhtun ahte juohke báikkis gos olbmát rohkadallet , de loktejit buhtistuvvon gieđaideaset ja rohkadallet suhtu ja soahpameahttunvuođa haga .
Dan 	dihtii 	mii rahčat ja hiddjiduvvot .
Ale divtte geange badjelgeahččat iežat nuorravuođat 	dihtii 	, muhto leage oskkolaččaid ovdagovvan sániin ja daguin , ráhkisvuođas , oskkáldasvuođas ja buhtisvuođas .
Dan 	dihtii 	mun dáhtun nuorra leaskkaid náitalit ođđasis , riegádahttit mánáid ja fuolahit dáluset , amaset sii addit vuostálastái liibba bilkidit sin .
Ale šat juga dušše čázi , muhto návddaš veaháš viinni čoavjját ja dávjjes buozalvasaidat 	dihtii 	.
Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su 	dihtii 	, muhto gillá don ge váivvi evangeliuma dihtii dainna fámuin man Ipmil addá .
Ale dasto heahpanatta duođaštusas Hearrámet birra , ale ge mus gii lean fáŋga su dihtii , muhto gillá don ge váivvi evangeliuma 	dihtii 	dainna fámuin man Ipmil addá .
Dan 	dihtii 	mun ferten gillát buot dáid , muhto mun in heahpanatta , dasgo mun dieđán geasa mun oskGon Mun lean vissis das ahte sus lea fápmu várjalit dan mii lea oskkilduvvon munnje , dassážii go dat beaivi boahtá .
Dan evangeliuma 	dihtii 	mun gillán ja lean maiddái čadnojuvvon dego vearredahkki .
Don fertet buođđut sin njálmmi , dasgo sii moivašuhttet olles bearrašiid go vearri vuoittu 	dihtii 	oahpahit dan maid eai galggaše .
Cuiggot sin dan 	dihtii 	garrasit , vai sis šaddá dearvvaš osku , ja amaset doahttalit juvddálaš cukcasiid ja báhkkomiid mat bohtet olbmuin geat leat jorgalan eret duohtavuođas .
Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid 	dihtii 	, muhto váibmoláđisvuođas dihtii ; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min .
Muhto go min Ipmila ja beasti buorrevuohta ja ráhkisvuohta olbmuide almmustuvai , de son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas 	dihtii 	; son besttii min dainna lávgguin mas Bassi Vuoigŋa riegádahttá min ođđasis ja ođasmahttá min .
Mun livččen áinnas doallan su dáppe iežan luhtte , vai son du sajis livččii sáhttán bálvalit mu dál go mun ferten guoddit láhkkiid evangeliuma 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	, Ipmil , lea du Ipmil vuoiddadan du ilu oljjuin , du , eanebut go du guimmiid .
Dan 	dihtii 	mii fertet dađe buorebut váldit vuhtii dan , maid mii leat gullan , amamet rievdat meattá rávnnji mielde .
Mii oaidnit goittot Jesusa guhte oanehassii lei eŋgeliid vuolibuš , muhto gillámušas ja jápmimis 	dihtii 	lea dál kruvnniduvvon hearvásvuođain ja gudniin .
Dan 	dihtii 	, bassi oskuguoimmit , guđet lehpet oasálaččat almmálaš rávkojumis , gehččet Jesusii gean mii dovddastit apoasttalin ja bajimušbáhppan .
Dan 	dihtii 	, nugo Bassi Vuoigŋa cealká : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , de allet buoššut váimmuideattet nugo dalle go čuožžileiddet mu vuostái , daid beivviid go geahččaleiddet mu meahcis .
Dan 	dihtii 	mun moaráhuvven dan sohkagoddái ja celken : Álelassii sii čádjádallet váimmusteaset , eai ge dovdda mu geainnuid .
Sii geaidda buorre sáhka sárdnojuvvui vuosttažin , eai beassan dohko eahpegulolašvuođaset 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	Ipmil mearrida ođđa beaivvi , mii lea « otná beaivi » , ja son cealká ollu maŋŋelis Dávveda bokte nugo lea namuhuvvon ovdalis : Jos dii otná beaivvi gullabehtet su jiena , de allet buoššut váimmuideattet .
Viggot mii ge beassat dan vuoiŋŋadussii , amas oktage jorralit seammá eahpegulolašvuođa 	dihtii 	.
Loaiddastehkot dan 	dihtii 	roahkkatvuođain árpmu truvnnu ovdii , vai oččošeimmet váibmoláđisvuođa ja árpmu , nu ahte gávnnašeimmet veahki rivttes áigái .
ja dan headjuvuođas 	dihtii 	son galgá oaffaruššat suttuoaffariid sihke iežas ja álbmoga ovddas .
Go Jesus elii dáppe eatnama alde , de oaffarušai rohkosiid ja ánui čuorvasiiguin ja gatnjaliiguin veahki sus , geas lei fápmu beastit su jápmimis , ja son gullojuvvui ipmilbalolašvuođas 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	Ipmil nannii lohpádusas váliin go hálidii čájehit čielgasit sidjiide geaidda lohpádus guoská , ahte su árvalus ii nuppástuva .
Dan 	dihtii 	Kristus lea boahtán ođđa lihtu gaskaolmmájin vai sii guđet leat rávkojuvvon , oččošedje lohpiduvvon agálaš árbbi , go son jápmimiinnis lonistii dain rihkkumiin mat ledje dahkkojuvvon vuosttaš lihtu áiggi .
Seammá láhkái Kristus lea oktii oaffaruššojuvvon vai válddášii eret eatnagiid suttuid , ja son almmustuvvá nuppi geardde , ja dalle ii šat suttu 	dihtii 	, muhto beastit sin guđet leat vuordimin
Dan oskku 	dihtii 	máddarat ožžo buori duođaštusa .
Oskku 	dihtii 	mii áddet ahte máilbmi lea sivdniduvvon Ipmila sáni bokte , nu ahte oinnolaš lea riegádan oaidnemeahttumis .
Oskku 	dihtii 	Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid dihtii .
Oskku dihtii Abel oaffarušai Ipmilii buoret oaffara go Kain ja oaččui Ipmilis dan duođaštusa ahte lei vanhurskkis su attáldagaid 	dihtii 	.
Oskku 	dihtii 	Henok váldojuvvui eret , amas oaidnit jápmima .
Oskku 	dihtii 	Noa oaččui almmuhusa Ipmilis das mii ii lean vel oaidnimis , ja ipmilbalolašvuođastis son ráhkadii árkka beastit buot su dálu olbmuid .
Oskku 	dihtii 	son šattai máilmmi duopmun ja árbii ieš dan vanhurskkisvuođa mii boahtá oskkus .
Oskku 	dihtii 	Abraham lei gulolaš go rávkojuvvui .
Oskku 	dihtii 	Abraham ásaiduvai vierisin lohpádusa eatnamii ja orui doppe gođiin Issáhiin ja Jáhkobiin , guđet leigga seammá lohpádusa árbbolaččat .
Oskku 	dihtii 	Sárá oaččui vel fámu šaddat áhpeheapmin , vaikko su sahkaneami áigi lei juo vássán , go son anii luohtehahttin su gii lei lohpidan .
Dan 	dihtii 	bohte dan ovtta olbmás , velá boarásmuvvan olbmás , maŋisboahttit nu eatnagat go almmi násttit ja nu lohkameahttumat go mearragátti sáttočalmmit .
Dan 	dihtii 	ii Ipmil ge heahpanatta sis , muhto suovvá sin gohčodit iežas Ipmilin , dasgo son lea gárvvistan gávpoga sin várás .
Oskku 	dihtii 	Abraham buvttii Issáha oaffarin go geahččaluvvui .
Oskku 	dihtii 	Issát buressivdnidii Jáhkoba ja Esaua , boahtteáiggi várás .
Oskku 	dihtii 	Jáhkot buressivdnidii guktuid Jovsseha bártniid go lei jápmimin , ja rohkadalai njahkut soabbegeaži vuostái .
Oskku 	dihtii 	Jovsset sártnui , go lei lahka jámi , ahte Israela álbmot vuolgá oktii eret Egyptas ja mearridii mii su dávttiiguin galggai dahkkojuvvot .
Oskku 	dihtii 	Movssesa vanhenguovttos aniiga bártniska čihkosis golbma mánu .
Oskku 	dihtii 	Movsses biehttalii rávis olmmožin gohčoduvvomis farao nieidda bárdnin .
Oskku 	dihtii 	son vulggii Egyptas ii ge ballan gonagasa moaris .
Oskku 	dihtii 	son ásahii beassážiid ja riškkuhii vara amas sorbmejeaddji eŋgel guoskkahit israellaččaid vuosttašriegádeddjiid .
Oskku 	dihtii 	israellaččat manne Ruksesmeara čađa dego goike eatnama mielde , muhto go egyptalaččat geahččaledje dan , de heavvanedje .
Oskku 	dihtii 	Jeriko muvrrat gahčče go álbmot lei vázzán daid birra čieža beaivvi .
Oskku 	dihtii 	fuorrá Rahab vealttai jápmimis oktan eahpegulolaččaiguin , dasgo son lei váldán dihtošteddjiid vuostái ráfiin .
Oskku 	dihtii 	sii vuite riikkaid , doalahedje rievtti ja besse oaidnit lohpádusaid ollašuvvamin .
Vihkot áŋgirvuođain gitta loahpa rádjái dan gilvvu mii mis lea ovddabealde , geahčadettiin Jesusii , guhte ásaha ja ollašuhttá oskku , ja guhte boahttevaš ilu 	dihtii 	gierddai ruossa gillámušaid beroškeahttá heahpadis ja dál čohkká Ipmila truvnnu olgeš bealde .
Go mii oažžut riikka mii ii lihkkas , de lehkot dan 	dihtii 	giitevaččat ja bálvalehkot Ipmila su dáhtu mielde ipmilbalolašvuođas ja balus , dasgo min Ipmil lea loaktevaš dolla .
» Dan 	dihtii 	mii sáhttit cealkit dorvvolaš mielain : Hearrá lea mu veahkeheaddji , in mun bala .
Dii han diehtibehtet ahte go bajimušbáhppa doalvu elliid vara buot basimussii suttuid soabaheami 	dihtii 	, de dáid elliid gorudat boldojuvvojit šilju olggobealde .
Ii go min áhčči Abraham dahkkojuvvon vanhurskkisin daguidis 	dihtii 	go son vel bártnis Issáha ge bijai oaffaráltára ala ?
Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis 	dihtii 	ii ge dušše oskku dihtii .
Dii nappo oaidnibehtet ahte olmmoš adnojuvvo vankurskkisin daguidis dihtii ii ge dušše oskku 	dihtii 	.
Son dahkkojuvvui vanhurskkisin daguidis 	dihtii 	, danne go son vuostáiválddii áirasiid ja doalvvui sin olggos gávpogis eará geainnu .
Dan 	dihtii 	celkojuvvo Lehket dalle Ipmilii vuolibuččat !
Gullet dii riggát : Čirrot ja luibmet buot daid vártnuhisvuođaid 	dihtii 	mat deaividit din !
Dan 	dihtii 	dovddastehket suttuideattet guhtet guoibmáseattet ja rohkadallet guhtet guimmiideattet ovddas vai dii dearvvašmahttojuvvošeiddet .
Ávvudehket dan 	dihtii 	, vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát máŋgga lágán geahččalusaid vai din osku geahččaluvvošii .
Dan 	dihtii 	bidjet boahkána alimiiddádasadet , gohcet , lehkoset din jurdagat gárvásat !
Son lei válljejuvvon dása ovdal go máilbmi vuođđuduvvui , muhto din 	dihtii 	son lea almmustuvvan easkka dál áiggiid loahpas .
Bidjet dan 	dihtii 	eret buot bahávuođa , behttosa ja guoktilašvuođa , gáđašvuođa ja sealggebealdesárdnuma .
Šaddet ieža ge ealli geađgin geat huksejuvvobehtet vuoiŋŋalaš viessun ja bassi báhppagoddin , ja buktet ovdan vuoiŋŋalaš oaffariid mat leat dohkálaččat Ipmilii Jesus Kristusa 	dihtii 	.
Lehket Hearrá 	dihtii 	juohke máilmmálaš ásahusa vuolibuččat , lehkos dal keaisár gii lea bajimuš , dahje eananhearrát geaid son lea vuolggahan ráŋggáštit bahádahkkiid , muhto rámidit sin geat dahket buori .
Dán várás dii rávkojuvvuidet , dasgo maiddái Kristus gillái din 	dihtii 	ja attii didjiide ovdamearkka vai dii čuvošeiddet su luottaid .
Su háviid 	dihtii 	dii lehpet dearvvašmahttojuvvon .
Muhto jos gillábehtet vanhurskkisvuođa 	dihtii 	, de lehpet ávdugasat .
Lea buoret dahkat buori ja gillát , jos nu leažžá Ipmila dáhttu , go gillát bahádaguid 	dihtii 	.
Dasgo Kristus ieš gillái oktii jápmima suttuid 	dihtii 	; vanhurskkis gillái vanhurskkismeahttumiid ovddas vai son dolvvošii din Ipmila lusa .
Dasgo dan 	dihtii 	lea evangelium sárdniduvvon jábmiide ge , vai sii ealášedje Vuoiŋŋas , nugo Ipmil ge eallá , vaikko sii , go elle dán máilmmis , ožžo seammá duomu go buot olbmot .
Lehket dan 	dihtii 	jierpmálaččat ja čilgosat , vai sáhttibehtet rohkadallat .
Ávdugasat dii lehpet jos bilkiduvvobehtet Kristusa nama 	dihtii 	, dasgo din badjel lea hearvásvuođa Vuoigŋa , Ipmila Vuoigŋa .
Dan 	dihtii 	galget sii geat gillájit Ipmila dáhtu mielde , addit sieluset oskkáldas sivdnideaddji háldui ja dahkat buori .
Allet daga dan bahá vuoittu 	dihtii 	, muhto buorredáhtolašvuođain .
Dán 	dihtii 	vigget áŋgirit čájehit oskkusteattet duođalašvuođa , duođalašvuođas rivttes dieđu dieđus mearálašvuođa , mearálašvuođas gierdavašvuođa , gierdavašvuođas ipmilbalolašvuođa , ipmilbalolašvuođas vieljalaš ráhkisvuođa , ja vieljalaš ráhkisvuođas ráhkisvuođa buohkaide .
Dan 	dihtii 	, oskuguoimmit , vigget velá áŋgireabbot nannet iežadet rávkojumi ja válljejumi !
Dan 	dihtii 	dáhtun álo muittuhit didjiide buot dáid , vaikko dii dovdabehtet daid ja lehpet nannejuvvon dan duohtavuođas mii lea addojuvvon didjiide .
Dan 	dihtii 	mii sáhttit vel nannoseabbot luohttit dan profehtasátnái , ja dii dahkabehtet bures go váldibehtet dan vuhtii .
Olusat čuvvot sin nuoskkes eallima , ja duohtavuođa geaidnu bilkiduvvo sin 	dihtii 	.
Sii duššet ge nugo spiret ja ožžot vearrivuođa bálkká vearrivuođaset 	dihtii 	.
Muhto son cuiggoduvvui rihkkumis 	dihtii 	; gielahis ásen sártnui olbmo jienain ja eastadii profehta dahkamis jallavuođaid .
Dan 	dihtii 	go dii , ráhkkásiiddán , vuordibehtet dán , de vigget eallit nu ahte Hearrá gávnnašii din buhtisin ja láitemeahttumin ja dis livččii ráfi .
Mánát , mun čálán didjiide , dasgo din suttut leat ándagassii addojuvvon su nama 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mii diehtit ahte lea maŋimuš diibmu .
Leat maiddái suttut mat dolvot jápmimii , muhto dakkár suttuid 	dihtii 	in gohčo din rohkadallat .
Mii ráhkistit sin duohtavuođa 	dihtii 	mii bissu min siste ja lea minguin agálašvuhtii .
Sii han leat vuolgán Nama 	dihtii 	, eai ge sii leat váldán vuostái veahki báhkiniin .
Dan 	dihtii 	, go mun boađán , de mun áiggun muittuhit sutnje su daguid , mo son gilvá bahás ságaid min birra .
Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset 	dihtii 	addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa dihtii .
Sii leat čuovvugoahtán Kaina luotta ja leat vuoittuset dihtii addán iežaset Bileama čádjádussii ja duššaduvvojit nugo Korah su gážžárvuođa 	dihtii 	.
Sii sárdnot čeavlás sániid ja ávkkiset 	dihtii 	guoktiluššet olbmuiguin .
Juohke čalbmi oaidná su , maiddái dat mat leat rehtten su , ja buot eatnama čearddat luoibmagohtet su 	dihtii 	.
Don leat gierdavaš ; don leat gierdan ollu mu nama 	dihtii 	it ge leat váiban .
Go Láppis dojii viđat seailla , de mun oidnen áltára vuolde sin sieluid geat ledje sorbmejuvvon Ipmila sáni ja duođaštusaset 	dihtii 	.
Eatnama ássit illudit ja ávvudit daid vuorbbi 	dihtii 	ja sáddejit attáldagaid guhtet guimmiidasaset .
De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa 	dihtii 	ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset dihtii , muhto eai jorgalan daguineaset .
De beađu riika šattai seavdnjadassii , ja olbmot gáske njuokčamiiddiset bákčasa dihtii ja bilkidedje almmi Ipmila bákčasiiddiset ja buhkkuideaset 	dihtii 	, muhto eai jorgalan daguineaset .
Muhto sii bilkidedje Ipmila dan givssi 	dihtii 	man čuorbmasat dagahedje , dasgo giksi lei issoras .
Máilmmi gonagasat geat leat suinna furrošan ja leaicidan , čirrot ja luibmet su 	dihtii 	, go oidnet suova badjáneamen go son buollá .
» Ja sii gilve muolddaid oaivviset ala ja čurvo čieru ja luoimma : « Vuoi , vuoi stuora gávpoga , gos buohkat geain lea skiipa meara alde , leat riggon su divrras dávviriid 	dihtii 	!
Mun oidnen maiddái sin sieluid geat ledje steavliduvvon Jesusa duođaštusa ja Ipmila sáni 	dihtii 	, ja oidnen buohkaid geat eai lean gopmirdan beađu dahje dan čuolahusgova eai ge lean bidjan dan mearkka gállui eai ge gihtii .
Dan 	dihtii 	olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja eallá áhkáinis , ja soai šaddaba oktan oažžin .
Lamek dajai áhkáidasas:/”Ádá/áhkáidasas: ja Silla , guldaleahkki mu , // doai Lameka áhkát , váldi vuhtii mu sániid:/Mun/sániid: gottán olbmá ovtta sárjji 	dihtii 	// ja bártni jos sáhpadasa oaččun .
Ja Hearrá havssii dan buori hája ja celkkii váimmustis : “ Dás maŋás mun in šat goassege garut eatnama olbmo 	dihtii 	, vaikko olbmo váimmu jurdagat leat bahát nuorravuođa rájes .
Dan 	dihtii 	sii gohčodedje dan Babelin , dasgo doppe Hearrá moivii oppa eatnama giela ; ja doppe Hearrá biđgii sin miehtá eatnama .
Daja nappo ahte leat mu oabbá , vai munnje geavašii bures , ja du 	dihtii 	seillošin heakkas .
Ja farao dagai Abramii buriid Saraia 	dihtii 	, ja Abram oaččui smávva ja stuorra omiid ja áseniid , bálvaleddjiid ja biiggáid ja njiŋŋelas áseniid ja kamelaid .
Muhto Hearrá časkkii farao ja su viesu stuorra givssiiguin Abrama áhká Saraia 	dihtii 	.
” Dan 	dihtii 	gohčodišgohte dan gáivvo mii lea Kadeša ja Bereda gaskkas , namain Lahai Roigáivon .
Almma dan 	dihtii 	lehpetge boahtán bálvaleaddjádet lusa .
” Ja Hearrá celkkii : “ Čuorvvas gullo Sodoma ja Gomorra 	dihtii 	ja sin suddu lea issoras lossat .
Itgo seasttáše báikki dan viđalogi vanhurskása 	dihtii 	geat doppe orrot ?
” Hearrá celkkii : “ Jos mun gávnnan Sodomas vihttalogi vanhurskása , de mun seasttán oppa gávpoga sin 	dihtii 	.
Duššadivččetgo viđa 	dihtii 	oppa gávpoga ?
” Son vástidii : “ Dan njealjelohkása 	dihtii 	guođán dan dagakeahttá .
” Hearrá celkkii : “ Dan guoktelohkása 	dihtii 	guođán dan duššatkeahttá .
” Hearrá celkkii : “ Dan lohkása 	dihtii 	guođán dan duššatkeahttá .
Go soai leigga dolvon sin olggobeallái , nubbi olmmái celkkii Lotii : “ Báhtar heakkat 	dihtii 	, ale geahčas maŋos alege bisán gosage jalgadasas .
Dan 	dihtii 	mun hehttejin du suddudeames iežan vuostái inge diktán du guoskat sutnje .
” Abraham vástidii : “ Mun jurddašin : Dán guovllus ii vissásit leat mihkkege ipmilbaluid ; sii goddet mu áhkkán 	dihtii 	.
Dasgo Hearrá lei buđđon juohke eatniheakka Abimeleka viesus Abrahama áhká , Sárá , 	dihtii 	.
” Dát sánit bávččagahtte sakka Abrahama su bártni Ismaela 	dihtii 	.
Muhto Ipmil celkkii Abrahamii : “ Ale moraš bártnáža ja šlávvanissona 	dihtii 	.
” Muhto Abraham cuiggodii Abimeleka čáhcegáivvo 	dihtii 	, man Abimeleka bálvvát ledje rievidan .
” Dan 	dihtii 	dat báiki gohčoduvvo Beer Šeban , dasgo doppe soai vuortnuiga váli goabbat guoibmáseaskka .
Hearrá eŋgel čuorvvui Abrahamii nuppi gearddi almmis ja celkkii : ” Ná cealká Hearrá : Dan 	dihtii 	go dahket dán itge seastán mus áidna bártnát , mun vuortnun iežan bokte , ahte mun buressivdnidan du valljugasat ja dagan du náli eatnatgeardásažžan nugo almmi násttiid ja mearragátti sáttočalmmiid .
” Dan 	dihtii 	son oaččui nama Edom .
” Son ii duostan muitalit ahte Rebekka lea su áhkká , dasgo son balai ahte guovllu olbmát goddet su Rebekka 	dihtii 	, guhte lei fávru .
” Issát vástidii sutnje : “ Dadjen nu go ballen ahte goddošin su 	dihtii 	.
Ja Hearrá almmustuvai sutnje dammanaga ija ja celkkii:[6 ] “ Mun lean áhčát Abrahama Ipmil./Ale/Ipmil. bala , dasgo mun lean duinna // ja buressivdnidan du // ja dagan du maŋisbohttiid logu valljugassan // bálvaleaddján Abrahama 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mii árvaleimmet ahte don ja mii galggašeimmet vuordnut váli .
” Dalle Esau sártnui : “ Dan 	dihtii 	son gohčoduvvoge Jáhkobin , go son lea juo guovtti gearddi beahttán mu .
Jos Jáhkot nai váldá áhkkán hetlaš nieidda gii lea dán eatnamis riegádan , dakkára go dát leaba , de man 	dihtii 	mun dalle šat oppa ealánge ?
Jáhkot ráhkistii Rakela ja danin son celkkii : “ Mun bálvalan du čieža jagi Rakela , du nuorat nieidda 	dihtii 	.
Mun han bálvalin du Rakela 	dihtii 	.
Atte munnje áhkáidan ja mánáidan , geaid 	dihtii 	mun lean bálvalan du , dasto mun vuolggán eret .
Mun lean oaidnán diiddain ahte Hearrá lea buressivdnidan mu du 	dihtii 	.
Dán 	dihtii 	israellaččat eai bora vel otná dan beaivvige gieldagasa , mii lea čoarbbeallađđasa alde , dasgo olmmái časkkii Jáhkoba gieldagassii .
Dan 	dihtii 	dat báiki gohčoduvvui Sukkotin .
” Ja dáid nieguid ja ságaid 	dihtii 	sii vašuhedje su ain eambbo .
” Juda dajai : “ Atnos nisson dan pántta , amame dan 	dihtii 	šaddat heahpadii .
Dan rájes go Potifar lei bidjan Jovsseha hálddašit oppa dálus ja buot opmodagas , de Hearrá buressivdnidii egyptalačča viesu Jovsseha 	dihtii 	.
Dasgo mun lean veagal buktojuvvon hebrealaččaid eatnamis , inge mun leat dáppe dahkan maidege man 	dihtii 	mu livččii galgan bidjat giddagassii .
Dasto sii dadje guhtet guoibmáseaset : “ Duođaid , mii leat sivalaččat dan 	dihtii 	maid dagaimet vielljaseamet .
Dan 	dihtii 	midjiide lea boahtán dát heahti .
Go vieljat dolvojuvvojedje sisa , de sii ballájedje ja dadje : “ Min leat várra váldán sisa dan silbba 	dihtii 	mii ovddit háve lei šaddan ruovttoluotta min seahkaide .
Muhto allet dal moraš , alletge sivahala iežadet dan 	dihtii 	go vuvddiidet mu deike !
Egypta ja Kanaaneatnama áhpit ledje mannan nealggi 	dihtii 	.
5 02:24 Dan 	dihtii 	olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja eallá áhkáinis , ja soai šaddaba oktan oažžin .
6 04:23 Lamek dajai áhkáidasas:/”Ádá/áhkáidasas: ja Silla , guldaleahkki mu , // doai Lameka áhkát , váldi vuhtii mu sániid:/Mun/sániid: gottán olbmá ovtta sárjji 	dihtii 	// ja bártni jos sáhpadasa oaččun .
5 08:21 Ja Hearrá havssii dan buori hája ja celkkii váimmustis : “ Dás maŋás mun in šat goassege garut eatnama olbmo 	dihtii 	, vaikko olbmo váimmu jurdagat leat bahát nuorravuođa rájes .
5 11:09 Dan 	dihtii 	sii gohčodedje dan Babelin , dasgo doppe Hearrá moivii oppa eatnama giela ; ja doppe Hearrá biđgii sin miehtá eatnama .
5 12:13 Daja nappo ahte leat mu oabbá , vai munnje geavašii bures , ja du 	dihtii 	seillošin heakkas .
5 12:16 Ja farao dagai Abramii buriid Saraia 	dihtii 	, ja Abram oaččui smávva ja stuorra omiid ja áseniid , bálvaleddjiid ja biiggáid ja njiŋŋelas áseniid ja kamelaid .
5 12:17 Muhto Hearrá časkkii farao ja su viesu stuorra givssiiguin Abrama áhká Saraia 	dihtii 	.
5 16:14 Dan 	dihtii 	gohčodišgohte dan gáivvo mii lea Kadeša ja Bereda gaskkas , namain Lahai Roigáivon .
Almma dan 	dihtii 	lehpetge boahtán bálvaleaddjádet lusa .
5 18:20 Ja Hearrá celkkii : “ Čuorvvas gullo Sodoma ja Gomorra 	dihtii 	ja sin suddu lea issoras lossat .
Itgo seasttáše báikki dan viđalogi vanhurskása 	dihtii 	geat doppe orrot ?
5 18:26 Hearrá celkkii : “ Jos mun gávnnan Sodomas vihttalogi vanhurskása , de mun seasttán oppa gávpoga sin 	dihtii 	.
Duššadivččetgo viđa 	dihtii 	oppa gávpoga ?
” Son vástidii : “ Dan njealjelohkása 	dihtii 	guođán dan dagakeahttá .
” Hearrá celkkii : “ Dan guoktelohkása 	dihtii 	guođán dan duššatkeahttá .
” Hearrá celkkii : “ Dan lohkása 	dihtii 	guođán dan duššatkeahttá .
5 19:17 Go soai leigga dolvon sin olggobeallái , nubbi olmmái celkkii Lotii : “ Báhtar heakkat 	dihtii 	, ale geahčas maŋos alege bisán gosage jalgadasas .
Dan 	dihtii 	mun hehttejin du suddudeames iežan vuostái inge diktán du guoskat sutnje .
5 20:11 Abraham vástidii : “ Mun jurddašin : Dán guovllus ii vissásit leat mihkkege ipmilbaluid ; sii goddet mu áhkkán 	dihtii 	.
5 20:18 Dasgo Hearrá lei buđđon juohke eatniheakka Abimeleka viesus Abrahama áhká , Sárá , 	dihtii 	.
5 21:11 Dát sánit bávččagahtte sakka Abrahama su bártni Ismaela 	dihtii 	.
5 21:12 Muhto Ipmil celkkii Abrahamii : “ Ale moraš bártnáža ja šlávvanissona 	dihtii 	.
5 21:25 Muhto Abraham cuiggodii Abimeleka čáhcegáivvo 	dihtii 	, man Abimeleka bálvvát ledje rievidan .
5 21:31 Dan 	dihtii 	dat báiki gohčoduvvo Beer Šeban , dasgo doppe soai vuortnuiga váli goabbat guoibmáseaskka .
5 22:16 ja celkkii : ” Ná cealká Hearrá : Dan 	dihtii 	go dahket dán itge seastán mus áidna bártnát , mun vuortnun iežan bokte ,
” Dan 	dihtii 	son oaččui nama Edom .
” Son ii duostan muitalit ahte Rebekka lea su áhkká , dasgo son balai ahte guovllu olbmát goddet su Rebekka 	dihtii 	, guhte lei fávru .
” Issát vástidii sutnje : “ Dadjen nu go ballen ahte goddošin su 	dihtii 	.
5 26:24 Ja Hearrá almmustuvai sutnje dammanaga ija ja celkkii:[6]“Mun lean áhčát Abrahama Ipmil./Ale/Ipmil. bala , dasgo mun lean duinna // ja buressivdnidan du // ja dagan du maŋisbohttiid logu valljugassan // bálvaleaddján Abrahama 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	mii árvaleimmet ahte don ja mii galggašeimmet vuordnut váli .
5 27:36 Dalle Esau sártnui : “ Dan 	dihtii 	son gohčoduvvoge Jáhkobin , go son lea juo guovtti gearddi beahttán mu .
Jos Jáhkot nai váldá áhkkán hetlaš nieidda gii lea dán eatnamis riegádan , dakkára go dát leaba , de man 	dihtii 	mun dalle šat oppa ealánge ?
5 29:18 Jáhkot ráhkistii Rakela ja danin son celkkii : “ Mun bálvalan du čieža jagi Rakela , du nuorat nieidda 	dihtii 	.
Mun han bálvalin du Rakela 	dihtii 	.
5 30:26 Atte munnje áhkáidan ja mánáidan , geaid 	dihtii 	mun lean bálvalan du , dasto mun vuolggán eret .
Mun lean oaidnán diiddain ahte Hearrá lea buressivdnidan mu du 	dihtii 	.
5 32:32 Dán 	dihtii 	israellaččat eai bora vel otná dan beaivvige gieldagasa , mii lea čoarbbeallađđasa alde , dasgo olmmái časkkii Jáhkoba gieldagassii .
Dan 	dihtii 	dat báiki gohčoduvvui Sukkotin .
” Ja dáid nieguid ja ságaid 	dihtii 	sii vašuhedje su ain eambbo .
5 38:23 Juda dajai : “ Atnos nisson dan pántta , amame dan 	dihtii 	šaddat heahpadii .
5 39:05 Dan rájes go Potifar lei bidjan Jovsseha hálddašit oppa dálus ja buot opmodagas , de Hearrá buressivdnidii egyptalačča viesu Jovsseha 	dihtii 	.
5 40:15 Dasgo mun lean veagal buktojuvvon hebrealaččaid eatnamis , inge mun leat dáppe dahkan maidege man 	dihtii 	mu livččii galgan bidjat giddagassii .
5 42:21 Dasto sii dadje guhtet guoibmáseaset : “ Duođaid , mii leat sivalaččat dan 	dihtii 	maid dagaimet vielljaseamet .
Dan 	dihtii 	midjiide lea boahtán dát heahti .
5 43:17 Go vieljat dolvojuvvojedje sisa , de sii ballájedje ja dadje : “ Min leat várra váldán sisa dan silbba 	dihtii 	mii ovddit háve lei šaddan ruovttoluotta min seahkaide .
5 45:05 Muhto allet dal moraš , alletge sivahala iežadet dan 	dihtii 	go vuvddiidet mu deike !
Egypta ja Kanaaneatnama áhpit ledje mannan nealggi 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	eai ceavzze ipmilmeahttumat go duopmu celkojuvvo , iige suttolaččain leat sadji vanhurskásiid searvvis .
Muhto du stuorra árbmugasvuođa 	dihtii 	mun beasan boahtit du vissui , mun luoitádan baluin du bassi tempela guvlui .
Ipmil , dubme sin áššálažžan , njeaidde sin sin bahás áigumušaid 	dihtii 	.
Áje sin eret sin eatnat suttuid 	dihtii 	, dasgo sii leat nággen du vuostái .
Don suodjalat sin , ja sii guđet ráhkistit du nama , ávvudit du 	dihtii 	.
Dávveda váidalansálbma , man son lávllui Hearrái benjaminlaš Kuša ságaid 	dihtii 	.
vai mun beasan máidnut du rámáduslávlagiiguin ja ávvudit du bestojumi 	dihtii 	Siona poarttain .
Dat guhte ii lone ruđaidis vuoittu 	dihtii 	, iige divtte iežas dulgojuvvot vahágahttit vigiheami .
Mun čuovun eatnama bassi olbmuid , ja illudan daid 	dihtii 	geat adnojuvvojit alla árvvus .
Hearrá mávssii munnje mu vanhurskkisvuođa 	dihtii 	, go son oinnii ahte mu gieđat ledje buhttásat .
Son doalvu mu vanhurskkisvuođa bálgáid mielde namas 	dihtii 	.
Hearrá , atte munnje mu suttu ándagassii namat 	dihtii 	, dasgo mu suddu lea stuoris .
Don leat mu bákti ja ladni , namat 	dihtii 	don doalvvut ja láidet mu .
Mu hávit sidjot ja guohcagit mu jallavuođa 	dihtii 	.
Go don bagadat ja ráŋggáštat olbmo su suttu 	dihtii 	, dalle don loavttát dego muohcu buot maid son ráhkista .
Don dagat min buot álbmogiid sátnevájasin , olbmot bárdet oaivvi min 	dihtii 	.
Muhto du 	dihtii 	mii goddojuvvot geažos beaivvi , mii adnojuvvot njuovvansávzan .
Čuožžil ja boađe midjiide veahkkin , lonis min árbmugasvuođat 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	lea Ipmil , du Ipmil , vuoidan du ilu oljjuin ovdalii du láhkásaččaid .
Sionvárri illuda , Juda gávpogat ávvudit du duomuid 	dihtii 	.
Mun in cuiggot du du njuovvanoaffariid 	dihtii 	, du boaldinoaffarat leat álo mu ovddas .
Dan 	dihtii 	Ipmil njeaidá du agálaš áigái , dohppe du ja rohtte du olggos du goađis , son rohtte du ealli olbmuid eatnamis .
Ipmil , beastte mu namat 	dihtii 	, ja veahket mu mu vuoigatvuhtii fámuinat .
Muhto mun lávllun du fámu birra ja ávvudan juohke iđida du oskkáldasvuođa 	dihtii 	.
Allet dorvvas veahkaváldái alletge duššiid 	dihtii 	bija doaivvu rieviduvvon opmodahkii .
Du vašálaččat njommot du veagalaš fámu 	dihtii 	.
Ale divtte heahppášuvvat mu 	dihtii 	sin guđet vurdet du .
Ale divtte šaddat heahpadii mu 	dihtii 	sin guđet ohcet du .
Dasgo du 	dihtii 	mun gierddan bilkku , mu ámadadju ruvssoda heahpadis .
Áŋgirvuohta du viesu 	dihtii 	lea duššadan mu , du hiddjideddjiid hiddjádus čuohcá munnje .
Dan 	dihtii 	lea čeavli sin čeabetčikŋa , veahkaváldi bivttas man sii cogget .
Sin čalmmit báiset sin buoidivuođa 	dihtii 	, sin váimmu juonat bahkkejit ovdan .
Dan 	dihtii 	jorggiha álbmot sin beallái , ja njammet sin sániid .
Duššiid 	dihtii 	mun lean bisuhan váimmu buhtisin ja bassan gieđaidan vigihisvuođas .
Lonis min ja atte midjiide min suttuid ándagassii namat 	dihtii 	.
dalle mun ráŋggáštan sin rissemiin sin rihkkumiid geažil , huškumiin sin vearredaguid 	dihtii 	.
Son ráŋggášta sin sin vearrivuođa 	dihtii 	ja duššada sin sin bahávuođa geažil .
Sion gullá dan ja illuda , Juda gávpogat ávvudit du duomuid 	dihtii 	, Hearrá .
du moari ja suhtu 	dihtii 	, don leat dohppen mu ja bálkestan mu eret .
Bistos Hearrá gudni agálašvuhtii , ja illudehkos Hearrá daguidis 	dihtii 	.
Sin 	dihtii 	son ráŋggáštii gonagasaid :
Muhto son besttii sin namas 	dihtii 	vai beassá čájehit fámus .
Dan 	dihtii 	son adnojuvvo vanhurskkisin sogas sohkii agálaččat .
Muhtumat buohccájedje suttuideaset 	dihtii 	ja gárte gillát vearredaguideaset geažil .
ja šattolaš eatnama sálteeanamin dan ássiid bahávuođa 	dihtii 	.
Muhto jos sii fas uhcánit ja vuollánit áŧestusaid , lihkuhisvuođa ja morraša 	dihtii 	,
Muhto Hearrá , mu Hearrá , daga buori munnje namat 	dihtii 	, gájo mu buorrevuođat ja oskkáldasvuođat mielde .
Ale midjiide , Hearrá , ale midjiide , muhto atte iežat nammii gudni du árbmugasvuođa ja oskkáldasvuođa 	dihtii 	.
Idjaguovdil mun lihkan rámidit du du vuoigatlaš duomuid 	dihtii 	.
Mun illudan du sáni 	dihtii 	, dego dakkár gii vuoitá stuorra sállaša .
Čieža geardde beaivvis mun rámidan du du vanhurskkis duomuid 	dihtii 	.
Vieljaidan ja ustibiiddán 	dihtii 	mun cealkkán : Ráfi lehkos dutnje !
Hearrá , Ipmileamet , tempela 	dihtii 	bivddán du ávkki .
Duššás dii lihkkabehtet árrat ja maŋŋit borrabehtet dan láibbi man 	dihtii 	lehpet rahčan .
Muhto dus lea ándagassii addojupmi , dan 	dihtii 	mii ballat dus .
Bálvaleaddját Dávveda 	dihtii 	, ale hilggo du vuidojuvvon gonagasa .
Mun gopmirdan du bassi tempela guvlui ja rámidan du nama du árbmugasvuođa ja oskkáldasvuođa 	dihtii 	.
Hearrá , bisut mu heakkas namat 	dihtii 	.
Máidnot su su fámolaš daguid 	dihtii 	, máidnot su su stuorra válddi dihtii .
Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , máidnot su su stuorra válddi 	dihtii 	.
6 001:005 Dan 	dihtii 	eai ceavzze ipmilmeahttumat // go duopmu celkojuvvo , // iige suttolaččain leat sadji // vanhurskásiid searvvis .
6 005:008 Muhto du stuorra árbmugasvuođa 	dihtii 	// mun beasan boahtit du vissui , // mun luoitádan baluin du bassi tempela guvlui .
6 005:011 Ipmil , dubme sin áššálažžan , // njeaidde sin sin bahás áigumušaid dihtii./Áje/dihtii. sin eret sin eatnat suttuid 	dihtii 	, // dasgo sii leat nággen du vuostái .
6 005:012 Muhto illudehkoset buohkat geat dorvvastit dutnje // ja ávvudehkoset agálaš áigái./Don/áigái. suodjalat sin , ja sii guđet ráhkistit du nama , // ávvudit du 	dihtii 	.
5 007:001 Dávveda váidalansálbma , man son lávllui Hearrái benjaminlaš Kuša ságaid 	dihtii 	.
6 009:015 vai mun beasan máidnut du rámáduslávlagiiguin // ja ávvudit du bestojumi 	dihtii 	Siona poarttain .
6 015:005 Dat guhte ii lone ruđaidis vuoittu 	dihtii 	, // iige divtte iežas dulgojuvvot // vahágahttit vigiheami./Dat/vigiheami. guhte dán mielde eallá , // ii goassege suoibbo .
6 016:003 Mun čuovun eatnama bassi olbmuid , // ja illudan daid 	dihtii 	geat adnojuvvojit alla árvvus .
6 018:025 Hearrá mávssii munnje mu vanhurskkisvuođa 	dihtii 	, // go son oinnii ahte mu gieđat ledje buhttásat .
6 023:003 Son áhpásmahttá mu sielu./Son/sielu. doalvu mu vanhurskkisvuođa bálgáid mielde // namas 	dihtii 	.
6 025:011 Hearrá , atte munnje mu suttu ándagassii namat 	dihtii 	, // dasgo mu suddu lea stuoris .
6 031:004 Don leat mu bákti ja ladni , // namat 	dihtii 	don doalvvut ja láidet mu .
6 038:006 Mu hávit sidjot // ja guohcagit mu jallavuođa 	dihtii 	.
6 039:012 Go don bagadat ja ráŋggáštat olbmo su suttu 	dihtii 	, // dalle don loavttát dego muohcu buot maid son ráhkista./Buot/ráhkista. olbmot leat duođaid dego jiella .
6 044:015 Don dagat min buot álbmogiid sátnevájasin , // olbmot bárdet oaivvi min 	dihtii 	.
6 044:023 Muhto du 	dihtii 	mii goddojuvvot geažos beaivvi , // mii adnojuvvot njuovvansávzan .
6 044:027 Čuožžil ja boađe midjiide veahkkin , // lonis min árbmugasvuođat 	dihtii 	.
6 045:008 Don ráhkistat vanhurskkisvuođa ja vašuhat ipmilmeahttunvuođa./Dan/ipmilmeahttunvuođa. 	dihtii 	lea Ipmil , du Ipmil , vuoidan du // ilu oljjuin ovdalii du láhkásaččaid .
6 048:012 Sionvárri illuda , // Juda gávpogat ávvudit du duomuid 	dihtii 	.
6 050:008 Mun in cuiggot du du njuovvanoaffariid 	dihtii 	, // du boaldinoaffarat leat álo mu ovddas .
6 052:007 Dan 	dihtii 	Ipmil njeaidá du agálaš áigái , // dohppe du ja rohtte du olggos du goađis , // son rohtte du ealli olbmuid eatnamis .
6 054:003 Ipmil , beastte mu namat 	dihtii 	, // ja veahket mu mu vuoigatvuhtii fámuinat .
6 062:011 Allet dorvvas veahkaváldái alletge duššiid 	dihtii 	bija doaivvu rieviduvvon opmodahkii./Vaikko/opmodahkii. opmodat lassána , de allet ane das ávvira .
// Du vašálaččat njommot du veagalaš fámu 	dihtii 	.
6 069:007 Ale divtte heahppášuvvat mu 	dihtii 	// sin guđet vurdet du .
, Hearrá , Almmiveagaid Ipmil./Ale/Ipmil. divtte šaddat heahpadii mu 	dihtii 	sin guđet ohcet du .
6 069:008 Dasgo du 	dihtii 	mun gierddan bilkku , // mu ámadadju ruvssoda heahpadis .
6 069:010 Áŋgirvuohta du viesu 	dihtii 	lea duššadan mu , // du hiddjideddjiid hiddjádus čuohcá munnje .
6 073:006 Dan 	dihtii 	lea čeavli sin čeabetčikŋa , // veahkaváldi bivttas man sii cogget .
6 073:007 Sin čalmmit báiset sin buoidivuođa 	dihtii 	, // sin váimmu juonat bahkkejit ovdan .
6 073:010 Dan 	dihtii 	jorggiha álbmot sin beallái , // ja njammet sin sániid .
6 073:013 Duššiid 	dihtii 	mun lean bisuhan váimmu buhtisin // ja bassan gieđaidan vigihisvuođas .
6 079:009 Veahket min , Ipmil , beastámet , vai du namma gudnejahttojuvvošii./Lonis/gudnejahttojuvvošii. min ja atte midjiide min suttuid ándagassii namat 	dihtii 	.
6 089:033 dalle mun ráŋggáštan sin rissemiin sin rihkkumiid geažil , // huškumiin sin vearredaguid 	dihtii 	.
6 094:023 Son ráŋggášta sin sin vearrivuođa 	dihtii 	// ja duššada sin sin bahávuođa geažil./Hearrá/geažil. , Ipmileamet , duššada duođaid sin .
6 097:008 Sion gullá dan ja illuda , // Juda gávpogat ávvudit du duomuid 	dihtii 	, Hearrá .
6 102:011 du moari ja suhtu 	dihtii 	, // don leat dohppen mu ja bálkestan mu eret .
6 104:031 Bistos Hearrá gudni agálašvuhtii , // ja illudehkos Hearrá daguidis 	dihtii 	.
6 105:014 de son ii suovvan ovttage vuortnuhit sin./Sin/sin. 	dihtii 	son ráŋggáštii gonagasaid :
6 106:008 Muhto son besttii sin namas 	dihtii 	// vai beassá čájehit fámus .
6 106:031 Dan 	dihtii 	son adnojuvvo vanhurskkisin // sogas sohkii agálaččat .
6 107:017 Muhtumat buohccájedje suttuideaset 	dihtii 	// ja gárte gillát vearredaguideaset geažil .
6 107:034 ja šattolaš eatnama sálteeanamin // dan ássiid bahávuođa 	dihtii 	.
6 107:039 Muhto jos sii fas uhcánit // ja vuollánit áŧestusaid , lihkuhisvuođa ja morraša 	dihtii 	,
6 109:021 Muhto Hearrá , mu Hearrá , // daga buori munnje namat 	dihtii 	, // gájo mu buorrevuođat ja oskkáldasvuođat mielde .
6 115:001 Ale midjiide , Hearrá , ale midjiide , muhto atte iežat nammii gudni // du árbmugasvuođa ja oskkáldasvuođa 	dihtii 	.
6 119:062 Idjaguovdil mun lihkan rámidit du // du vuoigatlaš duomuid 	dihtii 	.
6 119:162 Mun illudan du sáni 	dihtii 	, // dego dakkár gii vuoitá stuorra sállaša .
6 119:164 Čieža geardde beaivvis mun rámidan du // du vanhurskkis duomuid 	dihtii 	.
6 122:008 Vieljaidan ja ustibiiddán 	dihtii 	// mun cealkkán : Ráfi lehkos dutnje !
6 122:009 Hearrá , Ipmileamet , tempela 	dihtii 	// bivddán du ávkki .
6 127:002 Duššás dii lihkkabehtet árrat // ja maŋŋit borrabehtet dan láibbi // man 	dihtii 	lehpet rahčan./Son/rahčan. addá dan ustibiiddásis velá go sii leat oađđimin .
6 130:004 Muhto dus lea ándagassii addojupmi , // dan 	dihtii 	mii ballat dus .
6 132:010 Bálvaleaddját Dávveda 	dihtii 	, // ale hilggo du vuidojuvvon gonagasa .
6 150:002 Máidnot su su fámolaš daguid 	dihtii 	, // máidnot su su stuorra válddi dihtii .
6 150:002 Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , // máidnot su su stuorra válddi 	dihtii 	.
Muitte min váibmoláđisvuođastat ja atte midjiide Jesusa Kristusa 	dihtii 	ándagassii , maid mii leat rihkkon .
Gula min Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	, guhte duinna ja Bassi Vuoiŋŋain eallá ja ráđđe agálaččat .
Gula min Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
Ávvudehket dan 	dihtii 	, vaikko dii dál oanehis áiggi šaddabehtet gillát
Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin 	dihtii 	sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden dihtii min julggiid ráfi geidnui .
Son oahppaladdá min allagasas dego beaivváža badjáneapmi , báitin dihtii sidjiide geat orrot seavdnjadasas ja jápmima suoivanis , ja láiden 	dihtii 	min julggiid ráfi geidnui .
Aiddo dan 	dihtii 	Kristus jámii ja eallái fas , vai son sáhtášii leat sihke jábmiid ja elliid Hearrá .
Gula min Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
Don leat diktán ráhkis Bártnát Jesusa Kristusa min 	dihtii 	russiinávlejuvvot ja leat boktán su jápmimis , nu ahte mii oččošeimmet ođđa eallima .
Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
Skeŋke NN:i agálaš ráfát ráhkis Bártnát Jesusa Kristusa 	dihtii 	.
Doalvvo su sisa Ipmila šearratvuhtii ja du bassi olbmuid searvái namat 	dihtii 	.
Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
Gula min rohkosiid Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
Gula min rohkosiid Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
Dán mii bivdit Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
Gula min ráhkis Bártnát , Jesusa Kristusa 	dihtii 	.
Gula min ráhkis Bártnát , Jesusa Kristusa 	dihtii 	.
Gula min Bártnát Jesusa Kristusa 	dihtii 	.
Láide min buohkaid oktii dohko Jesusa Kristusa , ráhkis Bártnát 	dihtii 	.
Váldde mis eret balu ja oahpat min luohttit dasa , ahte Jesusa 	dihtii 	mii beassat jápmima ja hávddi bokte almmálaš riikasat .
Gula min Bártnát Jesusa Kristusa , min Hearrámet 	dihtii 	.
	North Saami facts corpus –
Luhkkárat ožžo ovddasvástádusa oahpahit olbmuid lohkat , muhto bohtosat ledje nu ja nie , earret eará dan 	dihtii 	go luhkkáriin lei unnán oahppu .
1863 álggahuvvui sierra oahpaheaddjiskuvla Álttás buoridin 	dihtii 	oahpaheaddjiváilli sámi guovlluide , muhto dát skuvla heaittihuvvui fas juo jagis 1870.39 Romssa oahpaheaddjioahpahusas rievdadedje njuolggadusaid nu ahte dárogielagat maiddái sáhtte oažžut friddjasajiid , jus čatne iežaset bargui sámegiel guovllus .
Ovdamearkka 	dihtii 	lei Johan Sverdrup42 áŋgireamus dáruiduhttiid gaskkas .
1970-logu rájes unniduvvui internáhttadoaibma dađistaga , dan 	dihtii 	go ássan sentraliserejuvvui , kommunikašuvdna šattai buoret ja huksejedje muhtin giliskuvllaid .
Ovdamearka 	dihtii 	čállá Liv Mjelde : « Integreringen av realskolen og framhaldskolen i 1959 ble gjennomført på realskolens premisser .
Álggos ledje kurssat jagáš , muhto dát šattai beare oanehis áigi , erenoamážit dan 	dihtii 	go galge addit lohkangealbbu sámegielas eará fágaide lassin .
Ovdamearkka 	dihtii 	lei Gávpeallaskuvla Gávpedepartemeantta vuolde , bátnedoavttiroahpahus lei ovdal 1910 Justisdepartemeantta ( !
Máŋga oktavuođain geahččalit eatnasat gávdnat gaskamearálaš čovdosa dahje lotnolasvuođa , ovdamearkka 	dihtii 	ovttastit teoriija ja praksisa .
Oahpaheaddjit , geain lea eará kultuvrralaš duogáš go ohppiin , sáhttet dávjá meaddit , ovdamearkka 	dihtii 	jearrat ohppiin gažaldagaid mat sin kultuvrras eai leat vuohkkasat .
Formálalaččat sirdojuvvojedje muhtin mearrádusat báikkálaš dássái , ovdamearkka 	dihtii 	gieldda skuvlabušeahta sturrodat ja vuohki organiseret gielddalaš skuvlahálddahusa .
Jorgaleapmi lea dehálaš leago sáhka indiána dahje sámi girjjálašvuođas , olahan 	dihtii 	eanet lohkkiide .
Dákkár fáttát sáhttet leat ealáskan koloniserema ja assimilašuvnna 	dihtii 	.
koloniserema 	dihtii 	.
Orientalisma lea ideologiija mii boahtá oarjimáilmmi diehtagis čájehan 	dihtii 	dat mii lea eará go oarjimáilbmi , ja čájehan dihtii ahte oarjimáilmmi kultuvra lea buoret go dat eará kultuvrrat .
Orientalisma lea ideologiija mii boahtá oarjimáilmmi diehtagis čájehan dihtii dat mii lea eará go oarjimáilbmi , ja čájehan 	dihtii 	ahte oarjimáilmmi kultuvra lea buoret go dat eará kultuvrrat .
Lohkki oažžu ain juoga masa čatná sáhkkiivuođa , Heaika sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	jietnadit juoga , ja de mannet áiggit ovdalgo boahtá das eanet sáhka .
Ovdamearkka 	dihtii 	go skihpárat bohte guossái , jos gii nu lágaš olmmoš náitalii ja eará dáhpáhusat lagaš birrasis .
Jos jearahallojuvvon olmmoš dáhttu dárkilastit iežas dadjamuša ovdal almmustahttima , de lea buoremus miehtat dasa áššedieđuid sihkkarastima 	dihtii 	.
Earrána hámi dáfus prosateavsttain dan 	dihtii 	go lea sierra rytma ja cealkkajuohkin , dat maid mii gohčodat diktan .
Sámegillii ii leat seammá álki go omd. dárogillii ráhkadit loahppariimmaid , de dan 	dihtii 	lea sámi poesiijas dávjá allitterašuvdna dahje álgo-šuokŋa , dego omd. “ Sámisoga lávlagis ” dahje “ Beaivvi bártni soagŋu jiehtanasaid máilmmes ” .
Dan 	dihtii 	das lea dialoga dahje vuorroságastallan .
Muhtumat čilgejit ášši nuppegežiid , ja gohčodit sátnevádjasa aforisman dan 	dihtii 	go goappašagat leaba generella , deaivilis ja oanehis dajaldat juoidá ášši , olbmo dahje dili birra .
Sámi muitalusat leat hui máŋggaláganat , dan 	dihtii 	lea váttis oanehččat čilget buot visot muitaleami birra .
Muitalusa čilgehus dávjá ii soaba biologalaš ja luonddudiehtagiid čilgehusaide , muhto vaikko vel sihke sámit ja indiánat dihtet ahte ii soaitte muitalus áibbas duohta , de galgá dan dattege árvvus atnit , dan 	dihtii 	go dat leamaš , ja leat , min iežamet čilgehusat .
Dan láhkai son lea njálmmálaš ja čálalaš oktanaga , árgabeaivválaš ja duođalaš , ja son muitá ja atná jurdagis mo heive ja ii heive čállit , dan 	dihtii 	go su girji gártá lohkkot miehta máilmmi :
Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan 	dihtii 	go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot goansttaid .
Das maid lea dialogalaš hápmi , dan oaivilis ahte hásttuha miel-jurddašeapmái ja smiehttamuššii , juste dan 	dihtii 	go esseijas galgá leat vejolaš vuohttalit čálli iežas árvaladdamiid giehtadallojuvvon fáttás .
Servodatfágalaš esseija lea kommunikašuvdna ovttadássásaččaid gaskkas , dat earrána áibbas oahpahusčállosis dan 	dihtii 	go esseija ulbmilin ii leat vuosttažettiin oahpahit , baicce ságastallat viidádit ja rahpasit muhtun áššiid birra .
Dát personal touch sáhttá leat dáiddalaš viggamuš mii čuovgá čađa ja ealásmahttá teakstaduoji – dakkár mii ii geavat dáiddalaš čábbodaga dušše hervema 	dihtii 	, muhto mas giellagovat leat mielde dagaheamen teavstta váikkuheaddjin , miellagiddevažžan lohkat ja kommunikatiivan sisdoalu dáfus .
Dan 	dihtii 	Montaigne čállá ge iežas birra hui ollu , ja dakko bokte váivválaš ja ohcci olbmo birra .
Davviriikkain gis daddjo leat Ludvig Holberg introduseren esseija , ja somávuođa 	dihtii 	sahttá máinnašit ahte 1800-jagiid logi eanemus lohkkon girjjid gaskkas ledje Holberggas čieža , ja dušše okta dain lei čáppagirjjálaš .
Dan 	dihtii 	garve ovttageardánis giela ja rádje čiegus sisdoalu tekstii .
Ii leat dan 	dihtii 	daddjon ahte eat dárbbaš dutkiid geat dutket maiddái eará gielaid bokte , ja ii ge dan ahte dutkanbohtosat eai galgga gaskkustuvvot eará dutkiide ja dutkanbirrasiidda eará gielaid bokte .
Dán duohtavuođa orrut mii sápmelaččat menddo dávjá vajáldahttimin , ja dan 	dihtii 	viggat ge bidjat seamma sisdoalu min kulturmeroštallamii go maid oarjemáilbmi dahje eanetloguálbmo-
Dat galggašii dasto doaibmat etnihkalaš dáiddan danin go dat galgá oaččuhit sápmelaččaid leat čeavlái ja ilus min dáidaga 	dihtii 	, ja dan láhkai
Die lea hui miellagiddevaš čuolbma juste dáidaga ja politihka gaskavuođas man dás dušše háliidan namuhit go diet ášši áibbas vissásit šaddá ságastallojuvvot boahtteáiggis , ja dan 	dihtii 	lea ge dehálaš dál jo loktet dan fáddán .
ášši , de dan 	dihtii 	in geavat dasa eanet saji .
Dieđusge lea kultuvra maiddá ealáhus , muhto árbevirolaččat leat kultuvrra « fiidnáset » oasit earuhuvvon dábálaš ealáhusáššiin eret , de dan 	dihtii 	ii leat imaš ahte dáiddárat vuostálaste ođđa organiserema go dat evttohuvvui .
Ášši imaštahttá dan 	dihtii 	go Norgga
ruhta guovtti golmma jagi badjel beassan 	dihtii 	guhkes vuordinráiddus eret girjealmmuhemiid dáfus .
Min politihkkáriid gaskkas ii oktage bargga girjjálašvuođa beale , de dan 	dihtii 	eai oro áddemin dan dárbbu mii livččii fidnet albmosii fágagirjjiid ge – girjjit mat eai leat vuosttažettiin skuvllaid ja oahpahusa várás , ja mat dan dihtii eai oaččo doarjaga Oahpahusossodagas , muhto mat leat jurddašuvvon generella fágagirjjálašvuohtan .
Min politihkkáriid gaskkas ii oktage bargga girjjálašvuođa beale , de dan dihtii eai oro áddemin dan dárbbu mii livččii fidnet albmosii fágagirjjiid ge – girjjit mat eai leat vuosttažettiin skuvllaid ja oahpahusa várás , ja mat dan 	dihtii 	eai oaččo doarjaga Oahpahusossodagas , muhto mat leat jurddašuvvon generella fágagirjjálašvuohtan .
Ii dakkár girjjálašvuohta ge almmuhuva doarjagiid haga , muhto livččii máilmmi dehálaš lokten 	dihtii 	sámegiela árvvu čálalaš giellan , lassin dasa ahte dakkár girjjálašvuohta eahpitkeahttá dárbbašuvvo .
Musihka maiddá sáhttá geavahit ovdamearkan sámi kulturdoarjaga árbevirolaš čatnasii dan 	dihtii 	go doarjja almmuhit ođđa CD-skearruid ii mana dušše ođđaáigásaš musihkkii , muhto baicce eanet vel árbevirolaš juoigama almmuhemiide .
In mun daja dán rábmon 	dihtii 	Norgga , muhto ferte goit duohtavuođa beassat almmuhit , go Norga bidjá máŋggageardde eanet ruđa sámi kultuvrii go Ruoŧŧa ja Suopma dahkaba .
Lea goit čielggas ahte sihke geográfalaš ja dialeaktaerohusaid 	dihtii 	lea bággu juohkit sámi kulturdoarjaga smávva osiide , de loahpalaččat ii dáidde báhcit nu stuorra supmi mange sierra suorgái .
Dan dieđus ii livčče lean vejolaš čađahit almmá doarjagiid haga , ja dan 	dihtii 	ánssášit min kultureiseváldit rámi ge – maŋŋá go vuos lean máinnašan mat eai leat nu buorit bealit – dan barggu ovddas maid leat dahkan áiggid čađa doahttalit sámi kultuvrra viidodaga ja máŋggašlájatvuođa .
Ii sáhte dušše buhtes estehtalaš árvvoštallamiid čuovvut dan 	dihtii 	go dalle oalle vissásit livččii juohkin šaddan eahpevuoiggalaš máŋgga beroštumi dáfus .
Ii goit iešalddes seaguheapmi seaguheami 	dihtii 	leat adnon nu maninge .
Dan 	dihtii 	orru juoga váilumin sámi kulturpolitihkas go fágabealli álo guđđojuvvo dego omd. akademihkkárat mahkáš eai livčče kulturbargit seammá láhkai go dáiddárat ja duojárat .
Juos mii de vuollánat logihka ovddas ( duššebeare iskkadeami 	dihtii 	) dan veardde , ahte bidjat iežamet diehtámuša sadjái jáhku , dan seamma namahusa maid heiveheimmet nuppiide .
Dahje juoiggastan go deaivvan muhtun fuolkki , ustiba dahje oahpes olbmo dearvvahan 	dihtii 	su .
Heajain juiget náittospára sávvan 	dihtii 	sudnuide lihku .
Máidnot su su fámolaš daguid 	dihtii 	, máidnot su su stuorra válddi dihtii .
Máidnot su su fámolaš daguid dihtii , máidnot su su stuorra válddi 	dihtii 	.
sálmma Sálmmaid girjjis jeđđen 	dihtii 	iežan ( geahča bajábealde ) .
Dahje juoiggastan go deaivvan muhtun fuolkki , ustiba dahje oahpes olbmo dearvvahan 	dihtii 	
– Earuhit buori bahás – Earuhit mii lea riekta ja mii lea boastut – Olbmot máinnastedje dan sadjái go gieldit ja gohččut – Máinnastedje rávven ja cuiggodan 	dihtii 	sihke mánáid ja ollesolbmuid – Máinnasteapmi nannii gullevašvuođa go olbmot čoahkkanedje – Máinnastettiin bohte maiddái ovdan oainnut luonddu ja luonddugáhttema ektui – Máidnasat nannejedje čearddalaš iešdovddu .
Gudnejahttin 	dihtii 	su muittu ja áŋgiris barggu máttasámegiela ja - kultuvrra buorrin , prentet mii bihtá maid Anna lea čállán jorgaleami birra .
Measta juohke bihtá Don jih Dan-girjeráiddus guoskkaha eanet go ovtta fáttá , de dan 	dihtii 	heive bihtáid binnánaš doaimmahit vai heivejit burebut oktii .
Dát bihtát dáidet ge leat buoremusat seilon , dan 	dihtii 	go dat eai leat nu čadnon dan áigái goas dahkkojedje .
Dat guokte divtta almmuhuvvojit ge dás máttasámegillii vuosttas geardde , veahá divoduvvon hámis , dan 	dihtii 	go Anna daid hábmii Laila Stiena dárogiel-jorgalusa vuođul ( Ildstedene synger-girjjis ) , ja dan dihtii rievddaiga dat veaháš originálas eret .
Dat guokte divtta almmuhuvvojit ge dás máttasámegillii vuosttas geardde , veahá divoduvvon hámis , dan dihtii go Anna daid hábmii Laila Stiena dárogiel-jorgalusa vuođul ( Ildstedene synger-girjjis ) , ja dan 	dihtii 	rievddaiga dat veaháš originálas eret .
In oaivvil makkárge gáržžideaddji gáibádussan sámi čálliide dušše giehtadallat ruovttuguovllu áššiid , muhto soaitá áššiid , guovllu ja olbmuid oahpesvuođa 	dihtii 	, JAV giella lea fas eallasebbo ja čállin gelddolebbo Árbbolaččat-girjjiin go duon guokte ovddibus .
Fáttát leat buot-olbmuide guoski , muhto dieđusge lagat sámi lohkkiide dan 	dihtii 	go dáhpáhusat ja duogáš lea sámi guovllus ja girjjit čállojuvvon sámegillii .
Dan 	dihtii 	gártá ge Árbbolaččat-ráiddu smávva sámi báikegottáš ovdamearkan olu stuorát servodatrievdamiidda mat ođđaset áiggis leat dáhpáhuvvan Skandinavia davimus guovlluin .
Amadajuin ii diehtán gean sivahallat , de « sihkkarvuođa 	dihtii 	garuhin oppa sámesoga vuolimus helvehii .
Eastadan 	dihtii 	dán kulturárbbi jávkamis , lea dát girjjáš almmuhuvvon .
Danin eai galgga sátnevádjasat leat duššan ja báhcán kulturárbi , muhto baicce eallit minguin ovttas - riggudahttin 	dihtii 	min giellageavaheami , govalaš jurddašeami ja njálmmálaš čehppodaga .
Sátnevájas eallá , dan 	dihtii 	dat bissu - ođasmuvvá ja čatná oktii ovddeša ja dáláža , čujuhettiin ovddosguvlui seammás go muittuha midjiide gos mii boahtit .
ja nuoraid lohkat sámegiel teavsttaid ja girjjiid giela ovddidan ja ođđa vásáhusaid 	dihtii 	.
megielat mánáid- ja nuoraidgirječálli sin áŋgirvuođa ja gierdavašvuođa 	dihtii 	.
postiivalaš oasseváldiid 	dihtii 	.
Dán áigásaš pluralisttalaš servodagas lea dát dehálaš ádden 	dihtii 	eará álbmogiid ja kultuvrraid .
Dan 	dihtii 	ii leat áibbas riekta dadjat ahte Turi Muitalus sámiid birra lea vuosttas girji sámegillii , go dan duođaid ii leat , muhto sivva dasa go nu čállojuvvo máŋgga sajis , lea go Turi girji navdo vuosttas čáppagirjjálašvuođa almmusteapmin .
Ii fal dainna ulbmiliin ahte doalahit earáid eret , dahje cealkin 	dihtii 	ahte sii eai ádde , muhto baicce iskan dihtii ahte rievdá go čilgen ja áddejupmi dainna go sámegiella lea bargoneavvun .
Ii fal dainna ulbmiliin ahte doalahit earáid eret , dahje cealkin dihtii ahte sii eai ádde , muhto baicce iskan 	dihtii 	ahte rievdá go čilgen ja áddejupmi dainna go sámegiella lea bargoneavvun .
Dan 	dihtii 	šaddá ge áibbas Turi áigumuša vuostá jus mii otne meroštallat su girjji dušše čáppagirjjálašvuohtan .
Bonjastan 	dihtii 	ovddeš sátnevádjasa , sáhtášii dadjat ahte sii eai luohttán eará goahtemuoraide go daidda maid ieža ledje fearran .
Dieđusge mis eai leat ruhtavárit joatkit áigečállaga buvttadeami dušše iežamet buhtadusruđa geavahemiin , de dan 	dihtii 	fertejit min eiseváldit farggamusat dasa bidjat ruđa , muđui ballat ahte Sámis gártá daid eatnat sámegieláigečállagiid gaskii mat eai ceavzán danin go eai lean doarvái lohkkit , diŋgojeaddjit dahje ruhtadeaddjit .
Muhto ii leat dan 	dihtii 	daddjon ahte lea seammá dehálaš sámiide .
Ovdamearkka 	dihtii 	Divttasvuonas lei uniovdnaluoddaneapmi nu uhcán mearkkašahtti sámiide , ahte soapmásat doppe - máŋga jage maŋŋá 1905 - čálle gonagassii Stockholmmas ja sutnje váidaledje skuvladiliset .
Dat guđet leat loikasat dahket dan « jápmadeattu » ja hehttejit maiddái dan barggu mii doaimmahuvvo oktasaš ávkki 	dihtii 	» .
Mun ieš ge gulan daid gaskii geat áinnas hálidivčče ealihit daid beliid sámi kultuvrras mat ledje mielde dahkamin mu sápmelažžan dalle go mun šadden bajás , muhto in mun dattege sáhte dadjat dálá nuoraide ahte sin sápmelaš-dovdu ii leat seamma buorre go mu , dušše dan 	dihtii 	go mun ožžon vejolašvuođa oahpásmuvvat árbevirolašvuhtii
Juohke buolva ferte ieš gávnnahit mii dat lea mii dahká juste sin danin manin dovdet iežaset , ja sápmelašvuođa dáfus orru dat paradoksa leat dáhpáhuvvan ahte ovddeš sápmelaš lei sápmelaš juste lagaš báikegotti árvvuid ja meroštallamiid geažil , dan ektui go otná buolvva nuorat leat sápmelaččat juoidá oktasaš sámi árvvuid 	dihtii 	- ja máŋgasiid guovdu soaitá vel dehálebbo riikkaidgaskasaš álgoálbmot-oktiigullevašvuođa geažil .
Dat gáržžida dáiddalaš frijjavuođa ja seammá hámit dan 	dihtii 	reproduserejuvvojit .
Nubbi sivva sáhttá leat ahte eai hálidan das šaddat dakkár ášši maid buohkat dovde , dego Johan Turi čilge dološ sámi doavtterkoansttaid birra Muitalus sámiid birra-girjjis : « Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan 	dihtii 	go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot goansttaid .
Duođaid eret , dan 	dihtii 	ge go in šat doppe oro , muhto buorre lihkus lea mus geassestohpu doppe , man láven návddašit galledit .
Dan 	dihtii 	searvvi ja fágagirjjálašfoandda stivrrat mearridedje juohkit kollektiivvalaš stipeandda daid miellahtuide geat servet SFS jahkečoahkkimii Dublin-gávpogis Irlánddas .
Dan 	dihtii 	sávan buriin oamedovdduin sidjiide geat vulget Dublinii bures boahtin oahppomátkái .
Áviissa doaimmaheaddji lei su skuvllaskihpár Romssa seminára áiggi rájes , Anders Larsen , gii geavahii áviisa doarjun 	dihtii 	Saba .
Dan 	dihtii 	lei sutnje nu dehálaš namahit sihke Beaivvi bártniid ja máttarmáttuid geat áigá dolin ledje gávdnan Sámieatnama , ja gohčodan dan Sámieanan .
Sápmelaččaid rolla áššedovdin badjelgehččojuvvui , dasgo sii ledje ( bealálaččat ja dan 	dihtii 	eahpeneutrála ) gažaldagain , mat guske sidjiide alcceseaset .
Das maid lea dialogalaš hápmi , dan oaivilis ahte hásttuha mieljurddašeapmái ja smiehttamuššii , juste dan 	dihtii 	go esseijas galgá leat vejolaš vuohttalit čálli iežas árvaladdamiid giehtadallojuvvon fáttás .
Servodatfágalaš esseija lea kommunikašuvdna ovttadássásaččaid gaskkas , dat earrána áibbas oahpahusčállosis dan 	dihtii 	go esseija ulbmilin ii leat vuosttažettiin oahpahit , baicce ságastallat viidádit ja rahpasit muhtun áššiid birra .
Dát personal touch sáhttá leat dáiddalaš viggamuš mii čuovgá čađa ja ealásmahttá teakstaduoji - dakkár mii ii geavat dáiddalaš čábbodaga dušše hervema 	dihtii 	, muhto mas giellagovat leat mielde dagaheamen teavstta váikkuheaddjin , miellagiddevažžan lohkat ja kommunikatiivan sisdoalu dáfus .
Dan 	dihtii 	Montaigne čállá ge iežas birra hui ollu , ja dakko bokte váivválaš ja ohcci olbmo birra .
Dan 	dihtii 	Montaigne čállá ge iežas birra hui ollu , ja dakko bokte váivválaš ja ohcci olbmo birra .
leat Ludvig Holberg introduseren esseija , ja somávuođa 	dihtii 	sahttá máinnašit ahte 1800-jagiid logi eanemus lohkkon girjjid gaskkas ledje Holberggas čieža , ja dušše okta dain lei čáppagirjjálaš .
Jearaldat lea áigeguovdil dan 	dihtii 	go NRK .
universitehta girjjálašvuođaprofessor , Arne Mellberg , álggahii ovddit jagi hui miellagiddevaš šaŋger-debáhta go muhtun áviisakronihkas evttohii ahte galggašeimmet heaitit earuheames čáppa- ja fágagirjjálašvuođa , dan 	dihtii 	go dat guovttis leaba lahkanišgoahtán goabbat guoimmiskka nu sakka ahte gaskkohagaid lea váttis earuhit .
Dan láhkai son lea njálmmálaš ja čálalaš oktanaga , árgabeaivválaš ja duođalaš , ja son muitá ja atná jurdagis mo heive ja ii heive čállit , dan 	dihtii 	go su girji gártá lohkkot miehta máilmmi : « Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan dihtii go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot
Dan láhkai son lea njálmmálaš ja čálalaš oktanaga , árgabeaivválaš ja duođalaš , ja son muitá ja atná jurdagis mo heive ja ii heive čállit , dan dihtii go su girji gártá lohkkot miehta máilmmi : « Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan 	dihtii 	go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot
Eai ovdal lean dákkáraš váttisvuođat nu mot dál lea - ii dárbbaš leat dan 	dihtii 	go buot lei ovdal nu ollu buoret go otne , muhto lea baicce nu ahte ovdal eai astan eatnašat olus eará go bargat birgejupmái .
Dieđusge buollaša 	dihtii 	mii dárbbašat buriid biillaid , muhto mun navddán doppe lea juoga eará vel duogábeal mii dahká ahte mis buohkain leat ođđa ja fiinna biillat .
Lean oahppan ahte jus álbmot gillá čearddalašvuođa 	dihtii 	, de leat muhttin mekanismat mat bohtet johtui .
Nu ahte go leat leamaš geafit de galgat nuppe vuoru čájáhaddat man riggát mii leat , čiehkan 	dihtii 	ovddeš áiggiid ruđahisvuođa .
Muhtin lohkki lea duskástuvvan sámegiela heajos dili 	dihtii 	, ja váidala čállosis aviisii 1911:s .
Lea somá registreret ahte poesia dolin geavahuvvui politihkalaš rahčamušas ge , de soaitá leat árvvusatnima 	dihtii 	dološ árbevieru ahte Sámi Áigi , mii lei Min Áiggi ovddasmanni , válljii bidjat divtta vuosttas nummira vuosttassiidui , ođđajagimánus 1979 .
Dan 	dihtii 	mun roahkkadit juoiggan konseartalanjain , festiválain , radios ja smávit deaivvademiin .
Dan 	dihtii 	leat plánejuvvon goit moadde girjji vel ráiddus , muhto dás ge dego buot eará sámi prošeavttain , lea buncarakkis gos gávdnat ruđaid joatkit čohkkenbargguid ja almmuhemiid .
Dan 	dihtii 	soaitá ge moddii dáhpáhuvvat ahte historj-
Dan 	dihtii 	lohkkái báhcá measta menddo girjás govva gokko baicce livččii vuordán girjji doaimmaheddjiid čorgadit čilget ja juohkit fáttáid , guovlluid ja gielaid gaskkas .
Midjiide leamaš vejolaš juohkit Sámis nuvttá lohkkiide dan 	dihtii 	go doaimmaheaddji
Mii leimmet dan 	dihtii 	doivon fidnet min eiseváldiid mielde ruhtadit áigečállaga joatkaga , muhto dan eat leat dađebahábut veadján .
Ii han sámi giellaetnatvuođa galgga atnit goazanin , baicce illudit dan 	dihtii 	go mis leat ceavzimin nu máŋga giela ahte sámi giellapolitihkas ain sáhttá hállat ovddideami birra , ii ge dušše seailluheami .
Bláđi doaimmahus lea doahttalan jahkečoahkkima sávaldaga , ja dan 	dihtii 	ilbmá ge fas Sámis .
Eat vuollán nu álkit , eat ge guođe buori áigumuša nu farga , dan 	dihtii 	go ain leat vuorddašeamen Sámedikki morránit ja fuomášit ahte maiddá sámi álbmot ge ánssáša máŋggabealat ja rikkis čálakultuvrralaš almmustemiid .
Diehtit mii gal dan ge paradovssa ahte dárogiella ge lea odne dohkkehuvvon sámegiellan – goit dan 	dihtii 	go eanaš sápmelaččat Norgga bealde eai máhte , eai ge ádde ovttage namahuvvon váldo sámegielain .
Dáža dutkit ballet dárogiela boahtte­ áiggis , ja ávžžuhit dan 	dihtii 	Norgga Stuorradikki juolludit eanet ruđaid dárogiela ovddideapmái , muhto Sámis gávdnojit politihkkárat ja byrokráhtat geat oaivvildit ahte lea duššás doarjut sámegiela , danin go gávdnojit nu olu sápmelaččat geat eai máhte dan .
Dan viggá SFS dahkat ja doarjut , ja dan 	dihtii 	dáidá ge SFS otná dilis leat sámi dehálemos kultursearvi , iežas badjel 70 miellahtuin miehtá Sámi !
Ovdamearkka 	dihtii 	ledje skáb­ ma ­mánus 1877 nuorra sáp ­me­
Máttasámegielas oainnat duedtie mearkkaša doarjja dahje doarjjaealáhus , de duodji ealáhussan heive dan 	dihtii 	bures .
Dáidaga hárrái gal oarjemáilmmes leat dievva namahusat dan 	dihtii 	go koansta , govvadáidda ja eanaš eará dáiddasuorggit leat vuođusteaset oarjemáilmmi fuomášumit , muh­ to sullasaš čehppodat lea maid gávdnon eará servo­ dagain , vaikko vel daid servodagain ii ásahuvvon dáidda sierra institušuvdnan dego Eurohpas áiggis­ tis dahkkui .
Vai hárdin , provose­ ren , boktalan 	dihtii 	ságastallama ?
Dan 	dihtii 	leat ge gullan ahte ruđat leat geavahuvvon dievva eará áššiide go giellaovddideapmái .
Sáhttá muhtunláhkai dadjat ahte Mareka oassin gárttai juste dat ahte su fuol­ la ja áŋgiruššan guoskkai álbmogii mii ii lean dovddus Čekkias , de dan 	dihtii 	lágideaddjit ja almmu ­headdjit­ eai atnán fáttá doarvái berostahttin dasa ahte goastidiš­ goahtit Mareka čállosiid .
Danin leat báhcán dievva almmutkeahtes čállosat Václav Mareka maŋŋái , mat dál leat dutkojuvvomin gávnnahan 	dihtii 	ahte livččii go daid gaskkas dakkárat maid berrešii dál almmuhiš­­ goahtit .
Dan 	dihtii 	go lei nu oahpis várreguovllui­ de , de lei áibbas lunddolaš ahte gárttai rádjalovssan fievrridit báhtareaddjiid Ruŧŧii soađiáiggi .
Son ráhkadii moadde románamánusa ge , mas su bealušteapmi uhca hearkkes ja áitojuvvon álbmoga beale báitá hui čielgasit čađa , muhto seammás su čállosiid sáhttá dulkot veahá vuolláneaddjin dan 	dihtii 	go ovdáneapmi ii oro váldi­ min vuhtii unnibu árvvuid ja dárbbuid .
Go muitaleaddji lea aktiivva noveallas de lea dušše refereren 	dihtii 	oanehaččat dáhpáhusaid dah­ je govahallan dihtii mo muhtin persovnnat leat .
Go muitaleaddji lea aktiivva noveallas de lea dušše refereren dihtii oanehaččat dáhpáhusaid dah­ je govahallan 	dihtii 	mo muhtin persovnnat leat .
Ov­ damearka : – Mun lean bivdán din deikke guođđin 	dihtii 	did­ jiide árbbi .
Dán 	dihtii 	muhtimin maiddái eamiálbmogiin leamaš dárbu duođaštit ahte sii leat maiddái ” moderna .
Ovda ­mearkka 	dihtii 	Jorunn Eikjok ( 2007 ) lea loh­ kan ahte ođđa jahkeduhátmolsumis sámit leat navdán iežaset ” moderna eamiálbmogin ” ja ahte sámi kultuv­ ra ii šat adnojuvvo árbevirolažžan .
Girjji namma lea My Unwritten ­Books ( Girjjit maid in čállán ) , mas čálli mui­ tala manin son válljii leat čálekeahttá muhtun girjjiid dan 	dihtii 	go iežas mielas ii livččii arvan leat doarvái rabas ja duostil fáttáid hárrái , de son baicce divttii or­ rut .
Biera ii máhte juoigat ii ge Gutnel goarrut , muhto dah­ kan 	dihtii 	kritihka litnásebbon , muitaleaddji njeaidá iežas seammá dássái ( vaikko ieš gal máhttá ) .
Válljen maid geavahit tearpma ” guovttilohku ” guvttiidlogu sadjái , juste dan 	dihtii 	go ” guvttiid ” - doaba addá eanetlogudovddu gokko háli­ dan bisuhit ” guovttilogu ” du ja mu gaskavuohtan ii ge ” dunnuid ” ja ” munnuid ” - relašuvdnan .
Odne , dán goalmmát eahkeda , čájehan 	dihtii 	gillevašvuođa , guosseláđisvuođa ovddas leat mii bovden Sirpmá báikegotti oasi váldit dán guoimmuhusa eahketbottažis .
Riddoguovllut leat fas erenoamážat dan 	dihtii 	go doppe ain leat mearragátteássi sápmelaččat .
Addit buktagii nama , ii leat dušše earuhan 	dihtii 	buktaga eará buktagiin .
Gámis vásihan ja gierdan olu , dan 	dihtii 	measta veahá eartnjehas .
Dát dieđut leat váldon Lars Helle girjjistis “ Elevvurdering- kontroll eller læring ” ja leat biddjon buohtalaga čalmmustahttin 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	galggat gáibádusa ovddidit golmma mánu sisa dan rájes go deavddát eavttuid .
Don oaččut fárrendoarjaga vai beasat bargui ja oaččut gokčojuvvot duohta mátke- ja fárrengoluid jus gárttat fárret barggu 	dihtii 	.
Áigodat lea golbma vahku oanehit go riegádahttimis , dan 	dihtii 	go doarjjaáigodat riegádahttima oktavuođas álgá golbma vahku ovdal termiidnadáhtoma .
buozanvuođa dahje vahága 	dihtii 	lea áibbas dárbbašlaš oažžut veahki máná bearráigeahččamii
Dan 	dihtii 	leat plánejuvvon goit moadde girjji vel ráiddus , muhto dás ge dego buot eará sámi prošeavttain , lea buncarakkis gos gávdnat ruđaid joatkit čohkkenbargguid ja almmuhemiid .
Dan 	dihtii 	soaitá ge moddii dáhpáhuvvat ahte historjjálaš dieđut ja olbmuid muitalusat eai áibbas soaba oktii , mii iešalddes ii leat buorre go girjji namman lea skuvlahistorjá .
Dan 	dihtii 	lohkkái báhcá measta menddo girjás govva gokko baicce livččii vuordán girjji doaimmaheddjiid čorgadit čilget ja juohkit fáttáid , guovlluid ja gielaid gaskkas .
Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka 	dihtii 	áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan .
Fitnodagain ja organisašuvnnain lea alla sámegiela gelbbolašvuohta , ovdamearkka 	dihtii 	leat 95 % vástidan ahte badjel bealli dahje buot hálddahusbargit máhttet sámegiela .
Ovdamearkka 	dihtii 	livččiimet sáhttán oažžut ollu dárkkilut dieđuid jos livččiimet fitnan olbmuid luhtte hálešteamen singuin , dahje jos livččiimet johtán ásahusaid mielde geahččan mo dilit duođaid leat .
Materiálaid sáhttá geavahit ovda mearkka 	dihtii 	jos áigu analyseret iešguđetlágan áššiid dárkkilabbot .
Dát guoská ovdamearkka 	dihtii 	Ráuroviikii , gos navdit ahte leat uhcit sámegielagat , ja Loabágii , gos navdit ahte lea eambbo sámegielagat go dat mii lea boahtán ovdan telefonjearahallamis .
Muhto máŋga sámi ásahusa ge sáhtášedje lasihit sámegiela geavaheami , ovdamearkka 	dihtii 	áššemeannudeamis ja čoahkkingiellan .
Gávdnojit go ovdamearkka 	dihtii 	sápmelaččaide dehálaš lágat sámegillii , dieđihit go ásahusat almmuhusaid sámegillii ja leat go ásahusaid skovit jorgaluvvon sámegillii ?
Vástádusat livčče várra earáláganat jos livččiimet jearran ovdamearkka 	dihtii 	ásahusaid geavaheaddjiin .
Veardádallama 	dihtii 	leat maiddái dát ásahusat leamaš mielde :
Sihke guovddáš- ja vuolleásahusat ( dahje ossodagat ) leat leamaš mielde , dan 	dihtii 	go mii leat jurddašan ahte ná fidnet buoret gova giellageavaheamis .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáddiimet jearahallanskovi njuolgga guovllulaš dearvvašásahusaide Finnmárkkus ja Romssas , eatge bivdán fylkkagielddaid guovddášásahusa vástidit sin bealis .
Sámelága giellanjuolggadusat eai leat áibba čielgas , nu ahte lea vejolaš ahte muhtun ásahusat liikká eai gula Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái ja dan 	dihtii 	eai livčče galgan leat guorahallamis mielde .
Veardádallama ja čilgehusaid 	dihtii 	geavahit muhtun váldoduogášvariabeliid , go čájehit guorahallama bohtosiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nu ahte olbmos lea vuoigatvuohta oažžut sihke njálmmálaš ja čálalaš vástádusa sámegillii , jos váldá sámegillii oktavuođa nu gohčoduvvon “ báikkálaš orgánii ” .
Nu ollu go 15 % leat vástidan “ ii gula ” , vaikke buot ásahusat leat válljejuvvon dan 	dihtii 	go mii leat navdán daid gullat giellanjuolggadusaid vuollái .
Dieđáhussan namahuvvo ovdamearkka 	dihtii 	almmuhusat ja plakáhtat ( gč. Ot.prp. nr. 60 , 1989-90 ) .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat 74 % ásahusain vástidan ahte álo meannudit áššiid stivrii , ráđđái ja lávdegoddái dárogillii jorgalkeahttá sámegillii .
Sámegiela hálddašanguovllus lea ovdamearkka 	dihtii 	juohkehaččas vuoigatvuohta sámástit diggečoahkkimiin ( § 3-4 ) , oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain ( § 3-5 ) , ja sámegillii oažžut ovttasgaslaš girkobálvalusaid ( §3-6 ) .
Dán erenoamáš ovddasvástádusa 	dihtii 	mii bivddiimet guoskevaš ásahusaid vástidit muhtun lassejearaldagaide .
71 % girkolaš ásahusain leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan 	dihtii 	go ásahus lea čádnojuvvon fásta dulkonortnegii dahje das lea fásta dulka .
Masá okta njealját oassi dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat vástidan ahte sáhttet fállat bálvalusaid sámegillii dan 	dihtii 	go bargit máhttet sámegiela .
Lea liikká fuopmášahtti man unnán ásahusat leat vástidan ahte heive bures dadjat ahte ásahus sáhttá fállat bálvalusaid sámegillii dan 	dihtii 	go bargit máhttet sámegiela .
Ovdamearkka 	dihtii 	boahtá ovdan man stuorra oasis bargiin lea sámegiella eatnigiellan ja man stuorra oassi áddejit , hállet ja čállet sámegiela .
Muhtun ásahusain ii leat dahje masá ii leat sámegiel gelbbolašvuohta oppanassiige , ovdamearkka 	dihtii 	Finnmárkku fylkamánnis ja Romssa fylkamánnis .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat jearran njálmmálaš ja čálalaš vástádusaid birra , dieđihangiela birra ja hálddahusbargiid ja stivralahtuid sámegiela gelbbolašvuođa birra .
Jos ovdamearkka 	dihtii 	vihtta eará fitnodaga dahje organisašuvnna livčče vástidan , de bohtosat sáhtášedje leat ollu earáláganat .
Doaimmat sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	leat :
Bearráigeahččanorgánas sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	leat vejolašvuohta addit beaivesáhku ásahusaide mat eai čuovo lága .
Ásahusat dárbbašit oažžut diehtit man láhkai gullet Sámelága giellanjuolggadusaid vuollái , ovdamearkka 	dihtii 	gullet go guovllulaš orgánan vai báikkálaš orgánan , ja man láhkai giellanjuolggadusat geatnegahttet sin .
Livččii dehálaš ahte sámegiela hálddašanguovllu ássit ságastišgohtet giellanjuolggadusaid birra , ovdamearkka 	dihtii 	manin ásahusat galggašedje geavahit guokte giela , lea go dárogielas ja sámegielas seamma árvu ja manin nu ?
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttá ásahusas leat njuolggá oktavuohta muhtun dulkii telefovnna bokte , jos bargit eai máhte vástidit telefovdnii sámegillii .
Ásahus sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	almmuhit ahte ásahusas lea gelbbolašvuohta bálvalit olbmuid sámegillii ja aktiivvalaččat ávžžuhit sámegielagiid geavahit sámegiela .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat geatnegáhtton geavahit sámegiela .
Máttasámegiela sihkkarastima 	dihtii 	sáhttá maiddái gáibidit eará gielddaid fárrui .
Ovdamearkka 	dihtii 	galggašedje sámi ásahusat geavahit sámegiela eanet čoahkkimiin , ja maiddái geavahit sámegiela eambbo álgogiellan go jorgaluvvon giellan .
Ovdamearkka 	dihtii 	dadjet 16 % sámegielagiin hálddašanguovllus ahte mánát eai obanassiige máhte sámegiela , dan botta go 60 % sámegielagiin eará davvisámi gielddain dadjet ahte mánát eai máhte sámegiela .
Eat leat iskan mo eará sámegielat geavahuvvojit Norggas , nugo ovdamearkka 	dihtii 	nuortalašsámegiella , muhto jáhkkit ahte uhcit sámegielain lea vearrát dilli go maid dán iskkadeamis leat buktán ovdán .
Stuorra oassi gielddalaš ásahusain ja muđuid ásahusain sámegiela hálddašanguovllus orrut rihkkumin giellanjuolggadusaid , ovdamearkka 	dihtii 	go galget vástidit njálmmálaš ja čálalaš gážaldagaide mat leat sámegillii .
Oahppit geat ožžot doarjjaoahpahusa fertejit buozalmasvuođa sivaid 	dihtii 	hárjehallat juoidá maid earát leat oahppan dan áigodagas go lea leamašan eret skuvllas .
Jos dávda váidu dálkkodeami botta , de dađistaga geahččalit unnidit dálkkasmeari dasságo oaidná makkár unnimus dálkkasmeari pasieanta dárbbaša váidudan 	dihtii 	dávdda .
Gávnnahan 	dihtii 	lea go nu , de fertejit iskat vara .
, ja dat váldojuvvojit erenoamážit iskan 	dihtii 	leat go šaddamin liigesivat , muhto maiddái dárkkistan dihtii mo dálkkas váikkuha dávdii .
, ja dat váldojuvvojit erenoamážit iskan dihtii leat go šaddamin liigesivat , muhto maiddái dárkkistan 	dihtii 	mo dálkkas váikkuha dávdii .
Mii jearahalaimet iežamet pasieanttain – oktiibuot 265 olbmo , oažžun 	dihtii 	dieđuid das mo sin mielas lea leamaš dáppe min ossodagas .
Doaktárat barget ovttas gávnnahan 	dihtii 	buoremus čovdosa du váttisvuođaide .
Dan 	dihtii 	mii mielas vástidat dađi mielde go ollet , go bohtet gažaldagat eará dálkkodanvugiid birra .
Dasto nuvttá leaksoveahkki galgá fállojuvvogoahtit SFO-ortnegis , ja de vel eanet návccat galget geavahuvvot caggan 	dihtii 	oahppiid heitimis joatkkaskuvllas .
Bargu galgá lassánit caggan 	dihtii 	ahte oahppit heitet joatkkaskuvllas , ee. teoriija ja bargohárjehallan galget buorebut oktiiheivehuvvot .
Eanet politiijaid háhkan dan láhkai ahte joatkevaččat oaččohit eanebuid váldit politiijaoahpu , ja joatkit barggu dahkan 	dihtii 	politiija eambbo oinnolažžan ja olámuddui .
Čuvgen 	dihtii 	gávcci váttisvuohtagihpu lea dárbu ásahit dáža buohtastahttinjoavkku .
Dan 	dihtii 	sátni lea kánske lonejuvvon Guoládaga sámegielaide easkka maŋŋelis .
Stivra gullá čađahit jahkečoahkkima mearrádusaid , ja jahkečoahkkimiid gaskal dahká dárbbášlaš mearrádusaid searvádaga hálddašeami 	dihtii 	.
Juoigan ii lean gildojuvvon , muhto unnit mánáid 	dihtii 	geat dárbbašedje eanet oađđit , fertii leat jaskat maŋŋá nohkkanáigge .
Ovdamearkka 	dihtii 	ii gávdnon radio internáhtas .
Jus leimmet buohccán ovdamearkka 	dihtii 	beallje- dahje čottavulššiin , de manaimet guvhllára lusa gii
Dán oahpaheaddji 	dihtii 	dieđán gili historjjás ollu , maid dál sáhtán muitalit viidáseabbot iežan mánáide ja iežáide geat sihtet guldalit .
Richard Bergh lea dovdosamos iežas muitalus- ja álbmotmuitogirjjiid 	dihtii 	.
Mun čállen juohke sadjái fidnen 	dihtii 	ovdalsoahtegovaid Skuvvanváris .
Maŋimus jagiid bohte guokte sihkkarvuođa 	dihtii 	, ja goappásge ledje seahka dievva ebelat ja appelsiinnat maid geigiiga háhpohalli mánáidgieđaide .
Guovttegielalaš oahpahus - máná 	dihtii 	
Riektavuođa 	dihtii 	berre namahuvvot ahte cealkámušas maiddái addui vejolašvuohta ásahit sierra linnjáid váhnemiidda geat dáhttot iežaset mánáide eanet sámegiela oahpahusa geavaheami .
Rievdadan 	dihtii 	doaibmi boasttuáddejumiid ja - guottuid , de lei dárbbašlaš čielggadit jáhkehahtti láhkai ja čielgasit manin dát vuohki válljejuvvui ja man láhkai dat lei doaibman buoremusat .
Seailluhit iežas giela ja iežas kultuvrra , ja dáidda láhčit lunddolaš saji skuvlii , oidnen mun ( ja oainnán ) deaŧalažžan máná iežas 	dihtii 	.
Ledje ollusat geat eai loaktán barggus , dálkkádagaid 	dihtii 	ja sosiálalaš birrasiin , ja muhtumiin eai lean stuorát váttisvuođat .
Moai hálaime skuvlastivraovdaolbmuin ja ozaime su beassat álgit skuvlii jagi árabut - veahkehan 	dihtii 	munno .
Ovdagottii evttohus čuodjá : Ovdagoddi lea doallan álbmotčoahkkima gullan 	dihtii 	giliolbmuid oaivila Sámelávdegotti evttohusa birra .
Iežan sámegielmáhtu duođaštan 	dihtii 	čállen ohcamuša Porsáŋggu skuvlastivrii sihke dáro- ja sámegillii .
, gean vuotnagátti stuorit vieljat gáđaštedje njálgáid ja rámi 	dihtii 	.
, ja de áiggui geahččalit bohcco njuovvat ( dušše fal vásiheami 	dihtii 	) !
In dieđe dagaimet go riekta vai boastut , dáláš nuorra sápmelaččat dáidet dadjat ahte mii čiŋadeimmet luoikkasčiŋaiguin , muhto mii dagaimet dan movttiidahttin 	dihtii 	mánáid morálalaččat vai duosttašedje čájehit sin iešdovdduset .
Sámi njálmmálaš árbevieru 	dihtii 	diđiimet mii ahte eanaš oassi boarraseamos sámi ássanbáikkiin billohuvve go veltejedje eatnamiid álggus 1800- logu .
Muhto go giela 	dihtii 	eai áddehallan nu bures , de duiskalaččat jáhkke ahte ledje ruoššasoalddáhat doppe .
Lean ráfálačat eallán ja go vádjolan dás eret de sáhtán jurddašit ahte olbmot eai leat ferten gillát mu 	dihtii 	.
Sámegiella geavahuvvo veahkkegiellan , muhto mánáid váttisvuođaid ii berre dan 	dihtii 	eahpidit .
Son doalai ipmilbálvalusaid ja gallestalai ruovttuid oahpásmuvvan 	dihtii 	mánáid lohkangelbbolašvuhtii .
Dážat han dovdet su vuosttážettiin Laila-romána 	dihtii 	.
Árvalus evttohii ollu váldočuoggáid nannen 	dihtii 	sámegiela ja - kultuvrra .
Son háliidii oassádallat barggus hábmen 	dihtii 	eanet olmmošaddjás servodaga .
Nuppi bealis gáibiduvvo ahte galget oskkáldasvuođa atnit muitaleddjiidasaset oažžun 	dihtii 	dieđuid ja dáhtaid .
1851:s ásahii Stuorradiggi sierra bušeahttapoastta , nu gohčoduvvon ( ) , ovddidan 	dihtii 	dárogiela oahpahusa ja omardit sámi álbmogii bajásčuvgehusa .
Ipmirdan 	dihtii 	man stuoris dát supmi lei , go veardida dáláš juolludemiiguin sámi ulbmiliidda Sámedikkis ja buot departemanttain ollislaččat , de lean dákkár tabealla ráhkadan :
Ovdamearkka 	dihtii 	oassádalai Thomassen oahpaheddjiid čoagganemiin gos son oahpahii ođđa pedagogalaš vugiid dáruiduhttinbálvalusas .
Dát sáhttá váikkuhit ahte sierranaš várjalusmekanismmat doaibmagohtet heivehan 	dihtii 	iežaset sosiálalaš áŧestussii ja ođđa dilálašvuođaide .
Ihpáldahttin lea go nubbe olmmoš nuppi ovttilis bilkit ja badjelgeahččá dan 	dihtii 	go ii leat su ald lágás , baicca iežá vuolgga ; ihpildahttin lea go nubbe álbmot nuppi heaikkahit [ badjelgeahččat ] juo lávejit gáddidin nuppi heittobun ja geanoheapmin .
Dát vuoidna aitto man deahálaš lea dálvvi oainnihit čiekkai nu ásivuollái ahte mii nieiddat nai skovlábálgá manadettiin spiehkkalastiimet čoaggiležžet [ čoaggiležžet = čoaggin 	dihtii 	, čoaggit ( supinum ) ] murjjiid .
Ferte ain goas cuhccat ja binnosiin birget , ja dan han lea man galgá oahppat : luonddu ii galgga olmmoš goardit dušše gárpmudeami 	dihtii 	.
Mun fertejin heahpatvuođa 	dihtii 	oahppat seamma maid mánátge ohppe .
Oažžun 	dihtii 	eanemus lági mielde diimmuid dán oanehis áigodagas goas mánát ledje skuvllas , de lei smávvaskuvllas vihtta diimmu juohke beaivve .
Sihkarvuođa 	dihtii 	hupmen unnimus lági mielde ja hupmen dušše sámegiela oahppái vai dárkkisteaddjit eai galgan ipmirdit .
Nannen 	dihtii 	dálu sámi álbmoga ekonomalaš vuođu , mii dáhttut dáidda oahpahusa dievaslaš dáruiduhttima ulbmiliin .
Dát leat áššit maid din vánhemat , áhkut ja ádját leat leamaš mielde mearrideamen ja čađaheamen , ja dii sáhttibehtet roahkka leat rámis sin 	dihtii 	seammás go din vánhemat sáhttet din rámidit , geat unnán skuvlavázzimiin soahteáigge , dalle go duiskkalaččat válde dis skuvlla , ieža lehpet nagodan háhkat oahpu ja buriid virggiid servodagas , mii din árvvusatná ja gudnejahttá .
Suoidnemánu loahpas čuojahedje Buolbmát skuvlaeiseválddit jearran 	dihtii 	ahte válddášin go olles oahpaheaddjivirggi lassin maiddái internáhttahoavdda virggi .
KÁRÁŠJOHKA Bjørn Aarseth : Internáhtta sosiálalaš giliguovddážin Sigrunn Rønbeck : Kárášjoga Bargiidbellodaga doaimma 1934-83 ruovttoluottageahčastat Hans Rønbeck jearahallama bájuheapmi Sigmund Steenbuch : Leat gal báhcán muhtin ruohttasat Kárášjohkii Anne Kirsten Østby : - Váttis botket internáhttačatnagasa Kari Meløy : Sámemánát skuvllas Inez Boon : Guovttegielalaš oahpahus - máná 	dihtii 	Trygve Madsen : Norgga sámiskuvla birra
Ieš livččen háliidan orrut guhkit doppe , muhto fertejin fárret lulás lasseoahpu ja bearraša 	dihtii 	.
Muhto giellaváttisvuođaid 	dihtii 	lei hui váttis midjiide bealuštit iežamet eiseválddiide .
Duođaid in dieđe manne mun galgen orrut internáhtas , muhto sáhttá leat dan 	dihtii 	ahte ruovttus ledje máŋga máná ja unnán sadji .
Láviimet mannat hellodatustibiid čoahkkimiidda , soaitá eanemusat biktasiid 	dihtii 	.
Áhčči lei okta dain gii searvvai vuolláičállit cealkámuša vuostálastin 	dihtii 	Sámelávdegotti árvalusa .
Maŋŋil go Sovjetlihttu 1960-logus lei bávkkalan atombombbaid Novaja Zemlja badjel , čađahuvvojedje iskamat gavnnahan 	dihtii 	man muddui radioaktivitehtta lei čuohcan olbmuide Finnmárkkus .
Mun gergen álbmotskuvllas 1939:s , ja konfirmerejuvvojin jagi maŋŋil , muhto soađi 	dihtii 	in beassan joatkit ovdal 1947:s .
Dáid rievdademiid 	dihtii 	fertii skuvla molsut nama .
Muhto ollugat mu ustibiin rahče garrasit , muhtumat heahpanedje sámivuođaset 	dihtii 	, ja nu čiehkagohte dan ja gáidadedje iežaset das eret .
Olmmoš oahpai dorvvastit dovddolaš geafivuhtii , ceavzin 	dihtii 	.
Eallima lunddolaš bealli , dat ahte čevllohallat dan 	dihtii 	mii olbmui lea ráhkis , šattai eahpelunddolažžan .
Čájehuvvo ahte dát lea váttis fáddá juste dan 	dihtii 	go sámi historjjá birra ii leat oahpahuvvon ovdalaš mearrasámi suohkaniin , nugo ovdamearkka dihte Láhpis .
Dáruiduhttima ja hárdima geažil lea álki ipmirdit manne olbmot heahpanit sámivuođaset 	dihtii 	.
Buhtadan 	dihtii 	dán suoivvanbeali , de leat mis maid eanet siviliseren bealit : bajit-mun ja kultuvra-bajit-mun .
Galggašit čevllohallat iežat sámi gullevašvuođa 	dihtii 	ja leat oassin dien fiinna kultuvrras , ovttas eará fiinna hutkkálaš olbmuiguin .
Ii leat dohkálaš ahte ii liikot olbmuide sin neagu dahje čearddalašvuođa 	dihtii 	.
Olmmošeatnatvuohta berrešii heahpadit buot vuoigatmeahttunvuođa 	dihtii 	mii lea dahkkojuvvon muhtun olmmošjoavkkuid vuostá .
Muhtumat velá čevllohallet ge dan 	dihtii 	.
( « Láhpi sámit , oktiibuot dušše 6 bearraša ja sin gaskkas ii oktage duottarsápmelaš , leat sin iežaset Báhpa fuolalašvuođa 	dihtii 	, ja earenoamážit daningo su luhkkár máhttá viehka bures sámegiela , skihkalaš olmmoš .
Láhpi skuvlamánát ledje ollu eret skuvllas , ja skuvlakommišuvdna lei veardidan geavahit bággogaskaomiid oažžun 	dihtii 	mánáid skuvlii .
Oažžun 	dihtii 	eanet oahpaheddjiid « Finnmárkku muhttásanguovlluide » , ásahuvvui 1863:s oahpaheaddjiskuvla Áltái .
Sáhtte leat 70–90 oahppi dákkár mátkkis mielde , nu ahte mii devddimet olles girdi ja SAS ii dáidde gal leat dinen áktánasat min 	dihtii 	.
Málatvuomi sámeskuvlla rektor Hans Lindkjølen geige skeaŋkka Randi Nordback Madsenii , dan 	dihtii 	go son departemeantta konsuleantan lei váikkuhan dasa ahte huksejuvvui ođđa sámeskuvla .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea buorre lohkat sámi historjjá .
Lea juoga boastut dainna vuogádagain jos manaš nu ahte šaddet váttisvuođat ruhtaváni 	dihtii 	.
Movttiidahttin 	dihtii 	nuoraid álgit gymnásii , de ferte stáhta jahkásaččat juolludit sierrastipeanddaid ohppiide nu ahte buohkain lea várri háhkat girjjiid , mátkkoštit ruovttu ja skuvlla gaskka jna. .
Dálvit ii leat ovdamearkka 	dihtii 	dárbu seamma ollu bargiide go giđđat vaikko velá ollugiin leat ge oanehatáigge barggut .
Giela 	dihtii 	lea mu mielas dehálaš oažžut sámi gymnása mas sámegiella , kultuvra ja historjá deattuhuvvojit .
In hálit goassege sin soaibmat dan 	dihtii 	.
Man 	dihtii 	sámiide gymnása ?
Dán 	dihtii 	lea dárbu sierra sámeskuvlii dakkár guovllus go Deatnu .
Badjenissonat álggahedje beaiveruovttu go hui olusat sis fertejedje dan áigge váldit barggu ruovttu ja boazodoalu olggobealde birgejumi 	dihtii 	.
Danin go váhnemat oidne dan nu buorrin ja dehálažžan seailluhan ja ovddidan 	dihtii 	sámegiela .
Orui leame nu ahte Gussanjárgga mánát galge ráŋggáštuvvot streaikka 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	o - bustáva daddjojuvvo å - an lea buorre ođđa čállinvuogis , nugo gohccon .
Suohkanbáhpa garra dáruiduhttinlinjá 	dihtii 	eai geahččalan ge ávkkástallat vejolašvuođaid mat gávdnojedje atnit sámegiela oahpahusas .
Dan 	dihtii 	go suohkan ii suitán hukset ođđa visttiid , de internáhtat álggahuvvojedje boares viesuin .
Skuvla lei Báhčaveajis Mátta-Várjjagis 1936 rájes , muhto fertii soađi 	dihtii 	heaittihit doaimmas juo 1939:s , ii ge beassan šat johtui dassážii go duiskkalaččat bolde skuvlla 1944:s. 1945 čavčča álggii skuvla fas bráhkkaleairras Vuotnabađas Romssas .
Son muitala maiddái ahte sámi mánát eai givssiduvvon skuvllas , eaige lean riiddut čearddalaš erohusaid 	dihtii 	.
Son čállá : « Mu bávččagahttá Breivika mánáid 	dihtii 	– internerendilit ledje duođaige heajut .
Dán kritihka 	dihtii 	leat don guoddaluvvon politiijai , nu ahte dát ášši mearriduvvo dikkis .
Muittán váhnemat lohke ahte dan 	dihtii 	son ii šat beassan bargat oahpaheaddjin doppe gos ovdal lei leamaš , ja danne son lei boahtán deike .
Sámi máŋggabealátvuođa 	dihtii 	heivešii buorebut geavahit máŋggaidlogu .
Son lei bahábeakkálmas dan 	dihtii 	go sáhtii časkit ohppiid suorpmaide , muhto seammás lohke ahte oahppit ohppe ollu sus .
– Eará mánát givssidedje min ollu min heajos dárogiela 	dihtii 	.
Dáinna sáhtii maiddái hehttet Norgga riikkavullosaččaid Finnmárkku oarjeoasis , dasa lassin oasi Nordlándda sámiin , geat mákset vearu min gonagassii , mannamis girkui Guovdageainnus , nugo dán rádjái dávjá leat dahkan , ja man 	dihtii 	sii dávjá leat gehččon Ruoŧa riikkavullosažžan .
Nu go dán reivves boahtá ovdan , de lei guhkkin eret ovttamielalašvuohta dán áššis , ja skuvladirektevra Bernt Thomassen čállá 1903 čavčča : « Nils Thures Mázes lean ožžon váidalusa dan biire heaittiheami 	dihtii 	, maid suohkanstivra lea mearridan .
Ovdamearkka 	dihtii 	váillui távval , nu ahte fertiimet viežžat jorre-távvala dahje eará lanjas .
Dan 	dihtii 	go váhnemat barge nu ollu álbmogassii , geahččaleimmet doallat váhnenmávssu nu vuollin go vejolaš .
Dan 	dihtii 	leak ruŋggugak leahkám erenoamážiid merkeduvvum .
Mut mii leap meid oahppam aht sámegiella lii lobigettes giella aht mii galggaijeimmek heahpanit miin sápmelas duogáža 	dihtii 	.
Lii dan 	dihtii 	harmat imas go mii sáhtiijeimmek bežžánit ja čuoččadit ja gáibidit sámegiel oahpadusa skovllán mánáidasamek .
Dáiddii risteadni rámidan su , dušse dan 	dihtii 	go son leai ald ristbárdni .
Bárdni ii ožžon sámegiela mánáidskuvllas oahpaheaddjiváilli 	dihtii 	.
Min vielljat , sápmelaččat , geain leat seamma máttut , muhto leat gillán garra dálkkádaga 	dihtii 	, gierdilis , luonddus siivvus ja buori attáldagaiguin sivdniduvvon álbmot , muhtin áigái gesson báhkinvuođa seavdnjadasas ja láidestuvvon evangeliuma čuvgii , muhto fas hilgojuvvon , oahpaheddjiid ja bagadalliid haga , báhcán fuollameahttunvuhtii , mii oskku buoridahkki váikkuhus haga álkit vuoitá – dát álbmot dieđusge ii sáhtán áddet ja dovdat dan mii lei mearkkašahtti dan čuovgga ávvudeamis .
Oaivvildan goit ain ahte jurddašuvvon doaimma berrešii bidjat johtui , ja dán oaivila 	dihtii 	duosttán mun leat nu friddja ahte sádden dutnje čuovvovaš mearkkašumiid áššis , namalassii dálá dili birra moatti stuorimus suohkanis , dán oktavuođas nu gohčoduvvon rievdadusguovlluin .
Dán eahpideami 	dihtii 	guorahallen seminára árvosátnegirjjis gávnnahit mo ovdal lea leamaš dáinna áššiin .
Doppe gávdnen čilgehusaid buot sápmelaččaid loahpahanbáhpiriin geat ovdal mu áiggi ledje ožžon saji resolušuvnna 	dihtii 	, mat duođaštedje ahte juohkehažžii lei váttis oahpahit dárogillii .
Muhto illu ii bistán nu guhká , dat eará gánddat givssidišgohte mu dan girjji 	dihtii 	.
De mii bosuimet báberbihtáid , daid ala geaidda mii eati liikon , ja lei lohpi hárdit , muđuid dušše suohtastallama 	dihtii 	.
De mii bosuimet báberbihtáid , daid ala geaidda mii eati liikon , ja lei lohpi hárdit , muđuid dušše suohtastallama 	dihtii 	.
[ 1 ] Mun ledjen das Kysthospitalas measta 7 jagi ( 09.05.1949 – 21.09.1956 ) tuberkulosadávdda 	dihtii 	, muhto in goassege ožžon dálkasa dan vuostá .
Galggai go luohpat iežas kultuvrras mu 	dihtii 	ja álggahit ođđasis áibbas eará báikkis ?
Na , muhto eai go min váhnemat váidalan diekkáraš dilálašvuođaid 	dihtii 	sin mánáid skuvlaáiggis ?
Áhkku beanta suorganii isidis roahkkatvuođa 	dihtii 	ja váidalii siidaguimmiidasas : « Vuoi , vuoi , dat Máhtte lea mielaheapmi !
Son vulggii fatnasiin Hámmárfestii , manai politistašuvdnii ja logai ahte son galggai čohkkát giddagasas skuvlastreaikka 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	galggai leat sámi beaivi skuvllas , dalle lei visot Guovdageainnu ja boazodoalu birra .
1886:s mátkkoštii Tromssa bismagotti skuvladirektevra Killengreen [ 2 ] 4 mánu Finnmárkkus , geahččan 	dihtii 	mo manai skuvllaiguin ja dáruiduhttinbargguin doppe .
Dat mearrádus lei dušše dážamánáid 	dihtii 	.
Nu mo ovdamearkadihti jus manat BUP-kantuvrii [ 1 ] , de fargga dihtet buohkat dan , ja de givssidit du dan 	dihtii 	.
Lei suorggahahtti vásihit ahte gehčče ártegit munnje ráiddus gávtti 	dihtii 	.
Guovdageainnu skuvlastivrra arkiivvas oidno Skuvladirektevrras [ 4 ] boahtán telegrámma sidjiide 25.01.1943 dan birra « go mánáid biehttalit bidjamis internáhttii dan 	dihtii 	go militeara lea doppe , adnojuvvo leat eahpedohkálaš jávkanággan » .
Statistisk sentralbyrå-nammasaš ásahus dagai jagis 1942 iskkadeami namain « iskkadeapmi goluid ja massuid hárrái mat šadde norgga stáhtii , suohkaniidda ja priváhtaide soađi ja okkupašuvnna 	dihtii 	» .
Skuvlastivra muitala maiddái ahte 1942 čavčča « ii leat makkárge skuvlaáigi mannan duššái visttiid , čuovgaolju , boaldámuša , borramuša ja oahpaheddjiid váilli 	dihtii 	.
» Skuvllaid lei baicca dearvvašvuođaráđđi gidden 2 mánu dan 	dihtii 	go lei fuomášuvvon poliomyelihtta .
Álttá [ 5 ] skuvlastivra dieđihii raporttas 23.01.1943 buot 11 skuvlla birra ja čoahkkáigeassá ná : « Okta biire lea bisánan go eai leat oahpaheaddjit , nubbi boaldámušváttisvuođaid dihte , 2 skuvlla jođihuvvojit ráddjejuvvon oahpahusain duogušteami 	dihtii 	ja 2 leat áibbas bisánan aiddo dan geažil .
Dan 	dihtii 	geavahedje skuvlla guovddáš gižžobáikin ja oahpaheaddjit gárte geahččaladdin nasistalaš ideologiija ja organiserema sisafievrrideapmái .
Dán kantuvrras manai reive Girko- ja oahpahusdepartementii oahpaheddjiid birra geat vuostábarge « ođđaortnega » ja dan 	dihtii 	berrejit lonuhuvvot eret .
Go Aarseth lihccojuvvui virggis , de luobai su hárjánan kanturveahkki virggis čájehan 	dihtii 	vuostehágu .
» Muhtin oahpaheaddji Láhpis , gii lei NS-miellahttu 1940 rájes gitta dassážii go soahti nogai , oaččui aiddo fal miellahttovuođa 	dihtii 	alit oahpaheaddjevirggi Oslos .
18.03.1942 – Girko- ja oahpahusdepartemeantta johtočálus : Norgga ja olgoriikka skuvlamánáin ii leat lohpi reivvestallat , dan 	dihtii 	go « reivvestallamis gaskkal norgga ja olgoriikka skuvlamánáid leat norggabeale oahppit addán ovttabealát ja boasttu čuvgehusaid dilálašvuođain Norggas » .
Mii eat dieđe man oallugat oassálaste dán akšuvdnii , dan 	dihtii 	go reive manai njuolga nasisttalaš eiseválddiide .
Plána ii goassege ollašuvvan , olu lei dan 	dihtii 	go lei garra vuosteháhku dán organiseremii .
Daid vuosttaldemiid 	dihtii 	son lihccojuvvui oahpaheaddjin .
Máŋgga sajis riikkas leat ovdamearkkat dasa ahte ovttaskasoahppit ja olles luohkát ožžo gildosa skuvlii boahtit akšuvnnaid 	dihtii 	.
Hehtten 	dihtii 	dubmejuvvomiid oažžumis ođđa bargguid báikkiin gos sin eai dovdan , de addui diehtu buot skuvladirektevrraide juohke oahpaheaddji birra gii lei dubmejuvvon riikabeahttin .
Finnmárkkus diehtit goit ovtta dáhpáhusa , mas Davvesiidda skuvlastivra lei virgádan oahpaheaddji jagis 1949 , muhto skuvladirektevra ii dohkkehan virgádeami su daguid 	dihtii 	soađi áigge .
Dubmejuvvon oahpaheaddji Hámmárfeasttas bivddii 1950:s fas dahkat buorádusa soađi maŋŋil « boasttuvuođaid 	dihtii 	maidda mii dájuimet » .
Son lei leamaš giddagasas riikabehtolašvuođa 	dihtii 	ja sus ledje dubmen eret su stáhtaboargárlaš vuoigatvuođaid , muhto eai lean váldán eret vuoigatvuođa doaibmat oahpaheaddjin .
Nu movt daddjon , de Finnmárkkus eanas ohppiid skuvlavázzin boatkanii eváhko ja boaldima 	dihtii 	1944 čavčča .
Su dutke riikabehtolašvuođa 	dihtii 	, muhto son jámii ovdalgo ášši bođii diggái .
Son geahččalii Gáŋgaviikka gieldda oažžut almmuhit girjji , muhto gielddas ii lean beroštupmi , ee. čálli miellaguottuid 	dihtii 	, mat maid bohte ovdan girjji giehtačállosis .
Ovdamearkka 	dihtii 	skuvla lea gal guhki olles 9 jagi ja juohke jagi 10 mánu , nu ahte dain ii leat eanet go snoagga mánu geassefriddja .
Dan 	dihtii 	mii fertiimet geahččalit sihkkarastigoahtit ahte skuvlla sámegiela oahpaheami ja sámi árvvuid oahpaheami vuođđu galggai šaddat čielggasin .
Ráđđehus ja Stuoradiggi orru maid cealkán oalle čielgasit dáid áššiid birra ja dan 	dihtii 	ledje olbmuin oalle stuora vuordámušat ođastanbargui .
Dan 	dihtii 	fertejit ráhkaduvvot ollislaš sámi plánat dan vuođul mii dássážii lea dahkkon ( gč. 1987-minsttarplána ) ( Sámediggeášši 44/94/44 ) .
Prinsihpat ja njuolggadusat vuođđoskuvlaoahpahussii sámi oahppoplánaid mielde , mii leai čanusin plána oppalaš oasi ja fágaplánaid gaskka ( ja dan 	dihtii 	gohčoduvvui « Broen » ( Šaldi ) ) .
Norgga stáhtas lea dan 	dihtii 	earenoamáš ovddasvástádus sámi kultuvrras ja dan ovdáneamis .
Kultuvra lea viiddis doaba man ii leat álki ráddjet ja dan 	dihtii 	buot skuvlafágat guoskkahit kultuvrra – na juo visot skuvlla doaibma váikkuha kultuvrii go dat báidná buot doaimmaid .
Dan 	dihtii 	kultuvrra ieš guđet osiid ferte váldit vuhtii guhkás olggobeallai ovttaskas fágaid .
Sámi ja eará mánáid oahpahus galgá leat prinsihpalaš ovttadássásaš , muhto dan 	dihtii 	ii dárbbaš leat čuoggás čuoggái seamma .
Orui dan 	dihtii 	sihke ávkkálaš ja lunddolaš ahte Sámi oahpahusráđđi laktojuvvo oassin sámedikki vuogádahkii seamma ládje go Sámi kultuvraráđđi , Sámi giellaráđđi , Sámi ealáhusráđđi ja Sámi kultuvramuitoráđđi .
Danin fertejedje muhtun proseassaid čađahit olahan 	dihtii 	eanet oktasaš áddejumi .
Suohkan lea buot eanemus beakkán Riddu Riđđu-festivála 	dihtii 	, ja sámegiella lea lunddolaš oassin earret eará Davvi-Romssa dávvirvuorkká , Gáivuona kulturskuvlla , Olmmáivákki duodjesearvvi ja ii uhcimus suohkana iežas doaimmain .
Dan 	dihtii 	leat eanaš sámi dálolaččain Kárášjogas namat nugo Svineng , Strømeng , Soleng , Nystad , Østmo ja Teigmo .
Nu ahte ohppiid oaidnu skuvlii ja ohppui lei diehttelasat seamma go váhnemiin , ja nu go mu áhčči muitala de olusat válljejedje ođđadárogiela ovdalgo sámegiela , justa dan 	dihtii 	go ođđadárogielat oahpahus lei heittohat .
Muhto ii mis lean gal earálágan oahpahus dan 	dihtii 	, lei dušše duogáš earálágan go dálu- ja dážaluohkáin , ja dat nu gohčoduvvon várreskuvla mii lei ovtta láhkai skuvlasirdin várrái leaš dal leamaš giđđajohtin , mearkun , njuovadeapmi jna. .
Nu mo ovdamearkka 	dihtii 	guottut sámegiela oahpaheapmái ja oahppamii .
Ovdamearkka 	dihtii 	go álggaha iežas bearraša .
Ja varra dan 	dihtii 	ledje ge sis nu ollu mánát .
Ja dan 	dihtii 	lea ge dasto dás sáhka seamma áššis go ovdal : jus ii juolluduvvo almmolaš doarjja veahkkin mánáid skuvlavázzimii , de dáidá šaddat ollu oahppit geat eai boađe skuvlii .
Dalle go Stuoradiggi viimmat mearridii addit buhtadusa midjiide geat leimmet massán oahpu soađi 	dihtii 	, de mun maid ohcen ja ožžon buhtadusa .
Buot vihtta bargi celke eret virggiideaset čájehan 	dihtii 	vuostehágu .
Muhto uhccán bargojuvvui buoridan 	dihtii 	dili .
Trygve Guttorm , Oahpaheddjiidlihtu Kárášjoga báikkálaš searvvi jođiheaddji , dieđihii eret lihtus čájehan 	dihtii 	iežas vuostehágu .
Doppe olbmot eai hálidan giellaseagusguovllu steampila iežaset gillái , ja sii čohkkejedje vuolláičállagiid duođaštan 	dihtii 	ahte sii áigo leat dárgielagat , lohká Trygg Jakola .
Oahpaheddjiidsearvi čohkkii fámuid eará konkrehtalaš bargamušaide nannen 	dihtii 	sámi skuvlla .
Ráđđehusa mihttomearri lei ovddidit konkrehtalaš plánaid nannen 	dihtii 	skuvlla sámi sisdoalu .
Gávdnojit ain muhtin olbmot , sihke fuolkkit ja earát gilis , geat heahpanit sámivuođa 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	lei okta mu mánáin akto sámegieloahpahusas guokte jagi , ja dat mielddisbuvttii ahte mánná heittii .
Álkidan 	dihtii 	lohkama mii leat transkriberen daid dálá čállinvuohkái , muhto Saraksena sátneválljen lea báhcán .
Muhto oahpaheaddji duodjeávnnas lea eatni ja áhči divraseamos dávvir , ealli olbmománát geat bohtet skuvlii rabas dáidduiguin vuostáváldin 	dihtii 	dieđu máilmmi ja dan dilálašvuođa birra , man siste mánná galgá bajásšaddat ollesolmmožin .
Dan 	dihtii 	, sámi nuorat !
Internáhttaskuvla giela seailluheami 	dihtii 	
	North Saami fiction corpus –
Dan 	dihtii 	.
Skovlot bijai luohká logažit girjji guokte luntta birra , mat neavredálkin suhke meara birgen 	dihtii 	firmmiid : .
Go juoga lea lobehis ásii de lea « lobehis » aittoval dáččaid 	dihtii 	; dat , dáččat — mat celket juoidá lobeheapmin , ii sápmi .
Ánddar sukčii duoddara sámit guhčo ja nilkkihe filkamánni , amma han bidjá vákšumiid johtui dan 	dihtii 	?
Skovloga 	dihtii 	— go dat lea dáčča .
Dieđán gal miin olbmot eai liiko Sivvarii dieid bahá horttiid 	dihtii 	.
Mus guojihii : Sama dan 	dihtii 	atnet su leahkit « bra majnn » ?
Gavvarastá bálánsa 	dihtii 	nu čihččái lea , minddar ovdolguvlui duihniheažžá , albma eammi ; lea silkkiide ja rarvvaide gárvvudan , lákkaskuovat gihčet , buggána sámi olbmo lusa — árvida die lea márškkulaš : oaidná bus .
Sollehan 	dihtii 	Ándara amas ii eanot dubbát-hoalaide suhččot dánne [ go moai leimme das nuvskku suoládan don beaivvi , geahččalan dan nai ] , dadjalan : « Dat du skovlok dalle gilddii sámásteames , dat nai go ?
Dan dorvvu 	dihtii 	Ánddar čuoččastii aktanaga , raivii gahpiras , suožai lohpui , rokkastti lohporobis juoidá maid dušše son atná .
Boanddás Boas goastalattai dan nuorra niidii mii lei soames siva 	dihtii 	vuotnamiinis ferten vuolgit iežá guvluide ; mon livččen dugo Boas gohččut bargiidis guođđit gordnestáhčila duonne-dánne vai čoaggiba .
Boahtte ruhkosiid báli de mon vas vuoiden ruhkosii ― Mujjá 	dihtii 	.
Inge mon šat Mujjá jurdilan , bálljo , inge mannan juohke ruhkosii nu go galggalin — Jipmila sáni 	dihtii 	.
Moai Puttiin boddii bođiime diet Lábán lei vuođđoskovllás bázáhallan dan 	dihtii 	go áibbai máŋggaid beivviid maŋimus skovlájagi .
Ja mon áiccadettin dan muitobáčči huobmájin Ándara dadjan : Gean 	dihtii 	lei Oge ― su vilbealli ― soađin mielde , ja gean dihtii bealljehuvai kánunaid boŋkkás roaškalemiid sivan ?
Ja mon áiccadettin dan muitobáčči huobmájin Ándara dadjan : Gean dihtii lei Oge ― su vilbealli ― soađin mielde , ja gean 	dihtii 	bealljehuvai kánunaid boŋkkás roaškalemiid sivan ?
Maid ii dadjan , val jurdilii : ja dakkár stuimmit doajahalle dan 	dihtii 	!
« Ja gula , Ingá : dus ii giehtá áibbas buorrán ovdal go heaittát namonistimes Ivvára » - « Moaitalit Ivvára dienláhkái reive 	dihtii 	han ii váldde lagi !
Gáddjá joaŧká : Dihttojit iežá ságat — mat eai leat illodahttin : Ginnesvuomi sámi nieidda guhte váldui dáččii — árvit dál lea akto mánáiguin , dáčča guđii iežá nissuna 	dihtii 	, ja lea dál dan nai guođđimin .
Skáiggán-áhkku nirpá gállus , ii dušše dan 	dihtii 	go gunat ledje dievva ja su ruvvovuossu ráigánan ; dovdá maid diet dajaldat sistisdoallá : dáčča bargá sámiide váivviid .
Ii jur bargganisvuođa 	dihtii 	, val go dáččastallá , go sámivuođa heađusta ja hilgo — láttiid olin .
- Ii eaŋgalaš gen máhte dárun maidige , muhto ii hehppet geannagen dan 	dihtii 	.
Gonogasa lukčojon skilána 	dihtii 	gierdá Lidána boalvvir dakkáriid gullat — go nuvt hiehpá , ja go eai leat oallot bealjit lahkosiis gullamin , Ivvár árvida .
] váldo dalkedieđiheaddjin ; neavui D-beaivvi maŋiduvvot jándoriin — dálkki 	dihtii 	.
Oallobat guobbardit sutnje dan 	dihtii 	, son vuohttá .
Sámi vuostálastit sárdnot : lea dušše ruđaid 	dihtii 	sámi guvlui – dat Skáiggána Jomnna Ivvár , Conáceahki bánni .
Heaitán lihtariiguin , dušše biepmaha ovtta gáicca — cuvkku 	dihtii 	, diehtá Ivvár .
Ii sámi hihta šatta fiidnábun dan 	dihtii 	»
Juo , áhkku dovdá dien báhpa : aktii lea suinna hoaladan , son lei Romssá gávpoga skihpahuotnahin leamaš guskkáváttuid 	dihtii 	― de lei diet báhppa boahtán suinna hoaladežžet ; son lei dan báhppii sárdnon : « Im dal mon goit beros dan Finnmárkku sámegielan » De manin ?
Dušše dan 	dihtii 	go giige lei sutnje sámástan !
Mannos dalle Mujjá mu 	dihtii 	geaidnosis : maid dáčča lea njávkkodan mon in huolaše .
Soames siva 	dihtii 	de ledje láhppon mus dat oaggunstávrá ja rulla .
Na eh , in dieđe in geasa inge gose ; čállán lean dušše čállima 	dihtii 	, olljolamppá guoran ; diehke ei leat seigen rávnnji .
Eaŋgalaš namaid leat bidjagoahtán hohtellaide ja buvddaide dáppe : , — mannus dárru gáikenii , iešdáhttolaččat , mu 	dihtii 	.
Mii nuppit soalddáhat leat ipmirdišgoahtán dat lea rugi sisbuoidi , ja das lea bonjo vuoigatvuođadovdu , ja jáhkká nuppit su geahččalit eahpevuoiggatlaččat beahttit — dieđe hal masa ja man 	dihtii 	.
« Álosberg » njoalui liŋkkardii offiseraid , bajiduvvui gen korporállan — man lei gen huvvedan beassat dan bajit beaivaruđa 	dihtii 	.
Mon in oaidnán Jensen korporála šat ; kompánia bieđganii , ja gullen mánu maŋŋel Jensena ledje bidjan eanot soahteoahpuide , muhto olmmái lei dilsan váldit badjelasas eanot ― ja de ledje su visekorpan vuolidan dan 	dihtii 	go biehttalii .
Bajit offiserat ledje ipmirdan dat gal lea váigat : soahteveahka ii galgga massii árjalaš , máhtolaš árvvaid duššiid 	dihtii 	.
Lehkos mu 	dihtii 	mii , in beros , vaikko livččii man fárddas .
» ― Juo miin p-aid ja b-aid , k-aid ja t-aid 	dihtii 	galge nai miin heikkahit .
Manne ben dáččat eai ránskkamánniid heikkat boalgan dan 	dihtii 	— go ránskalaš han nai navdá p-áid b-an !
Liikká sámiid beadjuhit dušše dan 	dihtii 	go sápmi ii leat dáčča .
Jáhkkos maid jáhkeš , ja badjel guoktelogi jagi boaris goit-al lean , fargga lean válddilas ja mearridan ieš visot , livččen juo váldon ja buoragit náitalan dan 	dihtii 	, ja soames sajin hal mon nai lean eret — vaikko in dánne dás , mon gen .
Turistabuvdda sámi áhkuin sámástin , ja váivvahin go Oveguovttos Juvván doamaiga eret ― eaba sihtan iktit soai leigga Norgga beali sámit Girunii vuolgán fitnat gilvočuoigamiid 	dihtii 	ja nieiddaid geahčažit .
Na sus goit guossit , duostu , son ii dan 	dihtii 	sahttán .
Erkke Heandar Erke diđii diibmá muitalit , su vel boagustedje go son gearrehin gáibidii dulkka dalle go lei vittanin gohčohallojuvvon Ronášši riektebirii soames unna ášši 	dihtii 	.
Gomot dan vávda jurdaga 	dihtii 	vas atnigoađán su šiega ipmašin , gamostan dovddan vávda duoinna olbmuin máhttá sámi bárdni buorot oajustuvvat .
Duon 	dihtii 	nie .
Olles rittu miehtá lea nuvt dáhpáhuvvan : sámit čuđiid 	dihtii 	leat ferten báhtarit vákkiide ja láguide .
Mon njulgestan sealggi dáid jurdagiid 	dihtii 	.
Gulan nieidda go surggai dan 	dihtii 	go lossa guolli beasai .
Oainnu 	dihtii 	val luite moadde márškku sámi bargui beassat — ja hoalahahtte dieinnalágiin dieid jienastit sin suohkanstivrii — ; de sii gul máđija márškui divvot .
[ iii ] Gaskkaláldda áiggi namma mii soaitá maŋŋelas áigggid laktasan oktii boaresnorevnna sániin berun go dat lei rievdan norrevnna 	dihtii 	; go nubbe stávvalin lei // u // dahje // a // de vuosttas stávvala vukálla pálatiserejuvvui ; boađus bjon « bjørn ; sámigielas val bierna , biertna ; gullu MRO .
Jus diet riidalaš skábe ieš livččii muitalan , de beasašit , Áne , gullat áibbas iežá duođaid ja man olu gillámušat leamaš iežá olbmuide ja vigihemiide dan opmodaga 	dihtii 	!
Skoarri áhčči lei jáhkihan gili olbmuid su ald gáiffasiidda , lohkan možiid duohtan ja bárdni lei hui miholaš ja čeavlái dan 	dihtii 	go geisár ges lea sin bus viehtat , beanta viegai ságaláđđái muitaležžet .
Sus eai beroš maidege – go son ii leat stuora sohkii gullevaš , dan 	dihtii 	ii dáidde oalle bivnnut .
Bárdni beaivvelahki ganjaldii , áhkká , su eamit , val ii bárrot go binnáš , meastárat dábi 	dihtii 	, dušše .
Jus mat olmmoš iimmahallá dieid 	dihtii 	?
« Muhto lea han Adolfa 	dihtii 	eanemustá , » samai go bivas gálluin bođii guotti noađi deabbuid návehii .
Dakkár oaiveskiejahusa 	dihtii 	bojá anii sihke suohtasin ja dohkálažžan biinnidit olbmuid mat eai gullan áriana čerdii .
« Ja vávda hal dat val diehtá sii eai leat sámiid 	dihtii 	dáppe , » Áne javžžai .
« Maid duot – guhte lea guođđán duoddara , balan aitto dáččaid 	dihtii 	, áigu dáčča allasis gávdnat , dakkár leš ; mii árvvus eallimiid ceavzá dalle ?
Muhto lestadiánalaččaid lea atnigoahtán dan 	dihtii 	su agálaš vašálažžan , dalde juo ii riema bissuide .
Dán bonju 	dihtii 	Áne ii liikon go su navdet Kaut-Ánehin ; diet ii leat son .
Áne čavgestii miela ja movtta , rahčalii ceavzit váivves diliid , ii son gal áiggo vuodjut gomuoaivin duoid duššiid 	dihtii 	.
Sama dan 	dihtii 	han leažžá lean vuolgán gávpogii ja dáččaservodahkii boatnji gávnnažit dáččaid gaskkas .
Val ii heikkahan eváhkolačča sámegiela dan 	dihtii 	.
Ložžá náitalan dáččain – mii bođii skuvlogin gillái – ja olles veahka mihostuvvan dan 	dihtii 	, Biene juo guokte dáččain givvežan , ja dál goalmmáda sallii viehkan olles mánnávalmmiin , soaitá leš ieš mudden – vaikko dat guossit muitalit dáččat han su viegahe .
Dáiddii son leamašan lean aitto jur dieid die dievdoolbmuid 	dihtii 	vuolggástuvvan davás ?
Geahččá láiddu , skávleleajit čuvvot hurttu Finnmarken maŋis , buokčaladdet čáhcelahpii baikkaid 	dihtii 	, mánnskáhppi gurasta báhpiriid ja biebmobázahusaid .
Ja Ándde 	dihtii 	son lei suoidnenuorran juo helson ja dikšon liikki .
Báidnon gáttuid 	dihtii 	Áne liikká ballá hámi eavttime sámi vuolggahasa .
Rita ii galgga heikkahuvvot sámi biktasiid 	dihtii 	nugo son lea bilkiduvvon gávtti dihtii , dat lea sihkar .
Rita ii galgga heikkahuvvot sámi biktasiid dihtii nugo son lea bilkiduvvon gávtti 	dihtii 	, dat lea sihkar .
Su nieidda eai galgga bilkkudit sámi biktasiid 	dihtii 	.
Sárdnu ovddit jahkečuođi nátionalalaš – Erke divui nášuvnnalaš – čearddalaš dárbbuid 	dihtii 	rahče loktet ja bajidit nuorra Norgga , aiddo danin gudnejahtte ja rámpo diktáridaseat ja dáidariidaseat dan áiggi ja vel ain ávvudit almmiide .
Buorre sávaldagaid ja jalges eallingeainnuid 	dihtii 	son geahččala várjalit nieidda baháin eret ja váivviin eret .
« Ii galgga dat dugo mon , su eadni , badjelgehččojuvvot , bieguhuvvot , čievrin dulbmojuvvot sámi mearkkaid 	dihtii 	!
Aa , Áne ii jáhke duon makkárgen čirpmagasaid goddán , duon 	dihtii 	han ruohtaše buot ruovttagasat .
Dan nalde dat boagustit , ja leavvá dan 	dihtii 	.
Eai leat buorre muittut báhčán dan biigodahkii – ja lehkos hal mu 	dihtii 	dat gálguid juo jápmán ja nasisttalaš šaddan leaskan !
Áne muitá ledje Sivvarváinni rávejaččas leamaš – borramuša 	dihtii 	, árvida dál ; boagustalle ja sámiid vitsastalle , Áne muitá .
Dušše dáččaid 	dihtii 	dal dat !
Orui vuordime Áne galggai ravgat , orui áinnašeame olbmot galge su dan 	dihtii 	nu árvvušit .
Jur dan gal ieš ii daja – ii gen ahte atnet su alla oahppan olmmožin ja sámegiela ekspeartan ja sámi vuogádaga dovdin – gomot dan 	dihtii 	go lea gusto Finnmárkkus bargan .
Áne han ain – goit suohttasa 	dihtii 	skelmoda – geahččalattai fillet ” buori ” .
Ja bovkahuvvot galgá nai čáhcerustega 	dihtii 	.
Lieŋá 	dihtii 	vel ain bissu ealli sámi muitalanvuoidna ja oktavuohta márškkus , dadje rávesolbmot .
son háliidii skuvlogii dadjat , ja ii leat giela birra ; lehkos gul riekta go gieldá sámásteames , leat gul dušše moadde bearraša mat dádjot dieinna sámegielain , gul – ja dat eai leat albma sámit , sii eai leat albma sámit , dáppe ; son ii leat dan áseja 	dihtii 	boahtán skuvlogiin hoalažit .
« Velá dáru molčot han áŋke guráđiid rivguk , ii jávkka dárru anuheami 	dihtii 	, » dajai .
Dámpa lei dálkkiid 	dihtii 	nuori duohkái orohallan , Rállegeahčái , neattot lei čuvvái deaivan ja kájjái duostan , balle cuvkanit – go gearida gáddái .
	North Saami law corpus –
Viiddiduvvon vuoigatvuohta atnit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan 	dihtii 	beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii .
Vuoigatvuohta oahppovirgelohpái Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Go mánáidsuodjalusbálvalus oažžu dieđu ahte mánná lea biddjojuvvo eará báikái go ruoktot , vuosttaš lađđasa vuođul , de galgá guorahallat lea go dárbu ásahit veahkkedoaimmaid mat sáhttet addit váhnemiidda vuođu doalahit máná iežaska luhtte , dahje mat muđui livčče sávahahttit máná 	dihtii 	.
Go fuolaheami sirdin lea mearriduvvon , galgá fylkkanammagoddi mearridit ovttastallanrievtti viidodaga , muhto sáhttá maid mearridit ahte máná 	dihtii 	ii galgga leat ovttastallan .
Sihkkarastin 	dihtii 	dohkálaš standárda daid institušuvnnaide maidda § 5-1 gusto , ja stáhta guovddážiidda mat leat váhnemiid ja mánáid váste , sáhttá departemeanta addit bagadeaddji čujuhusaid earet eará dan ektui makkár gáibádusat galget biddjot institušuvnnaide ja guovddážiidda , dasa gullet maid fágalaš gáibádusat ja gáibádusat makkár viessu ja rusttegat galget leat ja makkár bargoveahka .
Olahan 	dihtii 	vuosttaš lađđasa ulbmiliid , galgá
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte njuolggadusat mat leat addojuvvon dán lágas dahje dán lága vuođul , dahje geatnegasvuohta mii lea mearriduvvon dán lágas dahje dán lága vuođul , ollašuhttojuvvojit , de sáhttet sáhkohit bággensáhkuin .
Nannen 	dihtii 	vuoigatvuođaid mahtodaga ja sis doa lu , mat sámiin ja earrásiin leat oamastusa da hje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul dahje eará vuđđosa alde , ásahuvvo komišuvdna mii galgá čielggadit vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide , ja sierraduopmostuollu mii galgá mearridit soahpameahttunvuođaid dakkár vuoigatvuođaid alde , vrd. kapihtal 5 .
Finnmárkkukomišuvdna sáhttá gáržžidit dahje viid didit guovllu maŋŋil go čielggadeapmi lea álggahuvvon , juos dat lea dárbbašlaš duddjon 	dihtii 	lunddolaš ja ulbmillaš ráddjema .
Finnmárkkuopmodat sáhttá áimmahuššan 	dihtii 	áššeoasálaččaid beroštusaid , nammadit iešguđetlágan beroštusjoavkkuide ovddasteddjiid , geat besset čuovvut komišuvnna barggu .
Eambbo jáhkehahtti lea ahte gávdnojit iešguđetlágan geavahanvuoigatvuođat , ovdamearkka 	dihtii 	vuoigatvuohta geavahit muhtun guovllu boazodollui , muddejuvvon muorračuohppamii , lavdnjeloggumii ja sullasaččaide .
Maiddái stáhta sáhttá mearridit regulerenplána , juos lea dárbbašlaš čađahan 	dihtii 	doaibmabijuid main lea stuorra servodatlaš mearkkašupmi .
Nannen 	dihtii 	vuoigatvuođaid mahtodaga ja sisdoalu , mat sámiin ja earrásiin leat oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul dahje eará vuđđosa alde , ásahuvvo komišuvdna mii galgá čielggadit vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide , ja sierraduopmostuollu mii galgá mearridit soahpameahttunvuođaid dakkár vuoigatvuođaid alde , vrd. kapihtal 5 .
Finnmárkkukomišuvdna sáhttá gáržžidit dahje viiddidit guovllu maŋŋil go čielggadeapmi lea álggahuvvon , juos dat lea dárbbašlaš duddjon 	dihtii 	lunddolaš ja ulbmillaš ráddjema .
Finnmárkkuopmodat sáhttá áimmahuššan 	dihtii 	áššeoasálaččaid beroštusaid , nammadit iešguđetlágan beroštusjoavkkuide ovddasteddjiid , geat besset čuovvut komišuvnna barggu .
Dat ahte eallindási njiedjan ii leat mearkkašmeahttun , mearkkaša dan ahte divššohasa eallindássi njiedjá mearkkašahtti lágiin divššu haga bákčasa dahje givssi geažil , váttisvuođaid geažil dakkár eallineaktosaš eallindoaimmaid oktavuođas nugo ovdamearkka 	dihtii 	biebmoávkkástallama , dahje njiedjan fysihkalaš dahje psykihkalaš doaibmadási geažil .
Ovdamearkka 	dihtii 	skuvladearvvašvuođabálvalusas ja fitnodatdearvvašvuođabálvalusas eai leat dearvvašvuođavuostáváldiin dábálaččat dearvvašvuođagivssit , ii leat buozalmasvuohta eaige váttut .
ovdamearkka 	dihtii 	vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami dihtii .
ovdamearkka dihtii vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami 	dihtii 	.
Journálavuogádat ferte dagahit vejolažžan ollašuhttit dearvvašvuođabargiidlága , divššohasvuoigatvuođalága , dearvvašvuođaregisttarlága ja eará áššáigullevaš lágaid ja láhkaásahusaid , ovdamearkka 	dihtii 	arkiivalága ( geahča dán láhkaásahusa § 14 ja dan mearkkašumiid ) mearridan gáibádusaid ja gáibádusaid , mat leat mearriduvvon dáid lágaid ja láhkaásahusaid olis .
Teknihkalaš standárddat leat ovdamearkka 	dihtii 	IKT-vuogádagaid ( IKT .
Riikkaidgaskasaš dihtosivaid klassifikašuvnnaid ( ICD ) rievdan ii galgga ovdamearkka 	dihtii 	sáhttit dagahit ahte registrerejuvvon dihtosivvakodaid mearkkašupmi rievdaduvvo elektrovnnalaš journálain .
Nuppi lađđasii : Go ovdamearkka 	dihtii 	buohcciidviesus leat sihke somáhtalaš ja psykiátralaš ossodagat , de sáhttá leat áigeguovdil spiehkastit dan váldonjuolggadusas , man mielde galgá leat okta čohkkejuvvon divššohasjournála .
Dat sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	leat iskkusvástádusat ja suojusgovat jed. ovddeš dearvvašvuođadili , buohcuvuođa dahje váttuid oktavuođas , mat eai leat nu deaŧalaččat dan dearvvašvuođaveahkkái , maid áššehas dalle oažžu .
Njealját lađđasii : Dearvvašvuođabargit , geat čállet elekrovnnalaš journálaid , sáhttet dárbbašit vurket ovdamearkka 	dihtii 	epikriissaid ja eará vuostáiváldojuvvon dokumeanttaid nuppiid dearvvašvuođabargiiguin ja maiddái fotografiijaid , suojusgovaid jna. .
Go journálaovddasvástádus sirdojuvvo olbmos nubbái , ovdamearkka 	dihtii 	áššehasa sirdima oktavuođa ossodagas nubbái , dahje go journálaovddasvástideaddji heaitá , de ferte boahtit ovdan journálas , guđe beaivvi rájes journálaovddasvástádus sirdojuvvui .
Sámegiela geavaheapmi journálain sáhttá dagahit stuorra váttisvuođaid ovttasbarggu ektui seamma doaimma bargiiguin , geat eai hálddaš sámegiela , ja jus dárbbašuvvojit journáladieđut go divššohas oažžu dearvvašvuođaveahki eará sajiin , ovdamearkka 	dihtii 	eará dearvvašvuođaásahussii sisačáliheami oktavuođas .
Mearrádusat gustojit maiddái dearvvašvuođabargiid bargodokumeanttaide , ovdamearkka 	dihtii 	kardeksii .
Viidáseappot gustojit dat maiddái divššohasa iežasduođaštussii go dat lea áigeguovdil , ovdamearkka 	dihtii 	go čálalaččat lea registreren maid ja man ollu lea borran , man ollu lea lášmmohallan , dávdamearkkaid ja iežasmihttidan varrasohkardási .
sutnje , gii lea čállán dieđuid , dahje eará bargiide , geain lea fágalaš gelbbolašvuohta árvvoštallat lea go lohpi addit áššáigullevaš dieđuid sutnje , gii lea bivdán oažžut daid , ovdamearkka 	dihtii 	go son dárbbaša daid vai sáhttá addit dohkálaš dearvvašvuođaveahki , gč. dearvvašvuođabargiidlága § 45 .
Erenoamáš sivat sáhttet leat ovdamearkka 	dihtii 	go jábmi lea dovddahan ahte ii hálit oapmahaččaid oažžut geahččanlobi , dahje go dieđuid iešlági vuođul ferte navdit ahte divššohas ii lean hálidit dan .
Dieđusge ii leat mihkkege mii hehtte váldimis uhcit supmi dahje addit máŋgosa // nuppádasa nuvttá , ovdamearkka 	dihtii 	go journála lea uhcci .
Vaikke vel arkiivaláhkaásahus ii gusto priváhta arkiivvaide , de dat sáhttá oaivadit máŋgga oktavuođas journálaid gieđahallamis , ovdamearkka 	dihtii 	mo daid berre gieđahallat vai ollašuhttá vuosttas lađđasa gáibádusaid , ja rutiinnaid birra go geavaha mikrofilmma .
Struktuvrralaš ođđasislágidemiid oktavuođas , ovdamearkka 	dihtii 	almmolaš dearvvašvuođabálvalusas , ii dárbbaš dieđihit divššohassii journálaid sirdima birra .
( jávohisvuođageaskku ráddjehusat priváhta dahje almmolaš beroštumiid 	dihtii 	) .
c ) dieđuin ii leat mearrideaddji mearkkašupmi mearrádussii dahje dieđiheapmi eará árttaid geažil lea dárbbašmeahttun dahje ávkkeheapme beallái alcces , ovdamearkka 	dihtii 	go son beassá diehtit daid birra go mearrádus dieđihuvvo .
Árvvoštallamis galgá deattuhit ahte dáhttu go jođánis mearrádusa ja lea go bealli doarvái bures doahttaluvvon eará láhkai , ovdamearkka 	dihtii 	go sutnje lea dieđihuvvon vuoigatvuohta 18. § gč. 19. § mielde oaidnit ášši báhpáriid .
( jávohisvuođageaskku ráddjehusat priváhta dahje almmolaš beroštumiid 	dihtii 	) .
dieđuin ii leat mearrideaddji mearkkašupmi mearrádussii dahje dieđiheapmi eará árttaid geažil lea dárbbašmeahttun dahje ávkkeheapme beallái alcces , ovdamearkka 	dihtii 	go son beassá diehtit daid birra go mearrádus dieđihuvvo .
Árvvoštallamis galgá deattuhit ahte dáhttu go jođánis mearrádusa ja lea go bealli doarvái bures doahttaluvvon eará láhkai , ovdamearkka 	dihtii 	go sutnje lea dieđihuvvon vuoigatvuohta 18. § gč. 19. § mielde oaidnit ášši báhpáriid .
Ovdamearkka 	dihtii 	skuvladearvvašvuođabálvalusas ja fitnodatdearvvašvuođabálvalusas eai leat dearvvašvuođavuostáváldiin dábálaččat dearvvašvuođagivssit , ii leat buozalmasvuohta eaige váttut .
” , ja dan lági mielde fátmmasta ollu olbmuid , geat eai leat buohcamin ja geain eai leat váttut , muhto ovdamearkka 	dihtii 	vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami dihtii .
” , ja dan lági mielde fátmmasta ollu olbmuid , geat eai leat buohcamin ja geain eai leat váttut , muhto ovdamearkka dihtii vuostáváldet dearvvašvuođaveahki eastadeami 	dihtii 	.
Journálavuogádat ferte dagahit vejolažžan ollašuhttit dearvvašvuođabargiidlága , divššohasvuoigatvuođalága , dearvvašvuođaregisttarlága ja eará áššáigullevaš lágaid ja láhkaásahusaid , ovdamearkka 	dihtii 	arkiivalága ( geahča dán láhkaásahusa § 14 ja dan mearkkašumiid ) mearridan gáibádusaid ja gáibádusaid , mat leat mearriduvvon dáid lágaid ja láhkaásahusaid olis .
Teknihkalaš standárddat leat ovdamearkka 	dihtii 	IKT-vuogádagaid ( IKT .
Riikkaidgaskasaš dihtosivaid klassifikašuvnnaid ( ICD ) rievdan ii galgga ovdamearkka 	dihtii 	sáhttit dagahit ahte registrerejuvvon dihtosivvakodaid mearkkašupmi rievdaduvvo elektrovnnalaš journálain .
Go ovdamearkka 	dihtii 	buohcciidviesus leat sihke somáhtalaš ja psykiátralaš ossodagat , de sáhttá leat áigeguovdil spiehkastit dan váldonjuolggadusas , man mielde galgá leat okta čohkkejuvvon divššohasjournála .
Dat sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	leat iskkusvástádusat ja suojusgovat jed. ovddeš dearvvašvuođadili , buohcuvuođa dahje váttuid oktavuođas , mat eai leat nu deaŧalaččat dan dearvvašvuođaveahkkái , maid áššehas dalle oažžu .
Dearvvašvuođabargit , geat čállet elekrovnnalaš journálaid , sáhttet dárbbašit vurket ovdamearkka 	dihtii 	epikriissaid ja eará vuostáiváldojuvvon dokumeanttaid nuppiid dearvvašvuođabargiiguin ja maiddái fotografiijaid , suojusgovaid jna. bábirlágan journálii , jus ávdnasat eai skánnejuvvo elektrovnnalaš journálii dahje vuostáiváldojuvvo elektrovnnalaččat nu ahte daid sáhttá vurket elektrovnnalaš journálii .
Go journálaovddasvástádus sirdojuvvo olbmos nubbái , ovdamearkka 	dihtii 	áššehasa sirdima oktavuođa ossodagas nubbái , dahje go journálaovddasvástideaddji heaitá , de ferte boahtit ovdan journálas , guđe beaivvi rájes journálaovddasvástádus sirdojuvvui .
Sámegiela geavaheapmi journálain sáhttá dagahit stuorra váttisvuođaid ovttasbarggu ektui seamma doaimma bargiiguin , geat eai hálddaš sámegiela , ja jus dárbbašuvvojit journáladieđut go divššohas oažžu dearvvašvuođaveahki eará sajiin , ovdamearkka 	dihtii 	eará dearvvašvuođaásahussii sisačáliheami oktavuođas .
Mearrádusat gustojit maiddái dearvvašvuođabargiid bargodokumeanttaide , ovdamearkka 	dihtii 	kardeksii .
Viidáseappot gustojit dat maiddái divššohasa iežasduođaštussii go dat lea áigeguovdil , ovdamearkka 	dihtii 	go čálalaččat lea registreren maid ja man ollu lea borran , man ollu lea lášmmohallan , dávdamearkkaid ja iežasmihttidan varrasohkardási .
Journáladieđuid addima árvvoštallan berre gullat journálaovddasvástideaddjái , sutnje , gii lea čállán dieđuid , dahje eará bargiide , geain lea fágalaš gelbbolašvuohta árvvoštallat lea go lohpi addit áššáigullevaš dieđuid sutnje , gii lea bivdán oažžut daid , ovdamearkka 	dihtii 	go son dárbbaša daid vai sáhttá addit dohkálaš dearvvašvuođaveahki , gč. dearvvašvuođabargiidlága § 45 .
Erenoamáš sivat sáhttet leat ovdamearkka 	dihtii 	go jábmi lea dovddahan ahte ii hálit oapmahaččaid oažžut geahččanlobi , dahje go dieđuid iešlági vuođul ferte navdit ahte divššohas ii lean hálidit dan .
Dieđusge ii leat mihkkege mii hehtte váldimis uhcit supmi dahje addit máŋgosa // nuppádasa nuvttá , ovdamearkka 	dihtii 	go journála lea uhcci .
Vaikke vel arkiivaláhkaásahus ii gusto priváhta arkiivvaide , de dat sáhttá oaivadit máŋgga oktavuođas journálaid gieđahallamis , ovdamearkka 	dihtii 	mo daid berre gieđahallat vai ollašuhttá vuosttas lađđasa gáibádusaid , ja rutiinnaid birra go geavaha mikrofilmma .
Struktuvrralaš ođđasislágidemiid oktavuođas , ovdamearkka 	dihtii 	almmolaš dearvvašvuođabálvalusas , ii dárbbaš dieđihit divššohassii journálaid sirdima birra .
In dan daga dan 	dihtii 	, ahte áiggošin leat bahánihkkán , váttis dahje fuikolas , muhto danin ahte leat mielde ságastallamin , gokko ovdánanlinjját berrejit mannat boahtteáiggis .
Dán oktavuođas ádden rievtti nu , ahte dasa gullet riektenorpmat - nugo dat leat čállon ovdamearkka 	dihtii 	láhkamearrádusain - dasa gullet maiddái riekteásahusat ovdamearkka dihtii duopmostuolut , ja mielde leat maiddái riekteproseassat dahje rituálat .
Dán oktavuođas ádden rievtti nu , ahte dasa gullet riektenorpmat - nugo dat leat čállon ovdamearkka dihtii láhkamearrádusain - dasa gullet maiddái riekteásahusat ovdamearkka 	dihtii 	duopmostuolut , ja mielde leat maiddái riekteproseassat dahje rituálat .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttá dát dáhpáhuvvat , jos buohkat meannuduvvojit seammaláhkai nu , ahte buohkat ožžot skuvlafálaldaga oahppat dárogiela .
Dát vuođđuda doaibmanfriijavuođa rámmaid , mat našunálastáhtaid ásahusain sáhttet leat ovdamearkka 	dihtii 	eamiálbmotguovlluin , ja našunálastáhtat maiddái geavahit eamiálbmotrievtti gaskaoapmin njulget boares vahágiid .
Riekteproseassaiguin mun ádden formaliserejuvvon áššemeannudeami nugo dat leat meairiduvvon ovdamearkka 	dihtii 	proseassalágain , ja rievttálaš resonnerenproseassaiguin fas nugo dat leat čilgejuvvon davviriikkaid juridihkalaš metodaoahpa váldogirjjiin .
Eamiálbmotrievtti guovddášosiide gullá maiddái sihkkarastit ( dahje milloseappot jođálmahttit ) kultuvrra earáláhkai , ovdamearkka 	dihtii 	addit ovdamuniid eamiálbmoga nuoraide dihtolágan alitoahpu váldimis .
Eamiálbmotriektái gullá maiddái muhtun muddui njulget vahágiid , mat leat dáhpáhuvvan našunálastáhtaid oktiisuddadanpolitihka geažil , ovdamearkka 	dihtii 	máhcahit ruovttoluotta kulturdávviriid , maid našunálastáhta lea dolvon .
Dađistaga leat ovddasteaddji orgánat maiddái ásahuvvon ovdamearkka 	dihtii 	Nunavutii Kanadai .
Muhto Ruonáeatnama ruovttustivra lea ieš viiddidan muhtun osiid váldeviidodagastis , ovdamearkka 	dihtii 	lea mearridan Ruonáeatnama leavgga , ja maiddái lea dahkan riikkaidgaskasaš soahpamušaid Ruonáeatnama ja eará riikkaid gaskkas .
Ášši lea nu ahte almmolaš registrerenvuogádagat eai olat - eai ge soaitte leat doarvái beaktilatge bálvalit - dan gávppašeami , mii dáhpáhuvvá ovdamearkka 	dihtii 	dálveguohtuneatnamiid dáfus siiddaid gaskkas .
Čuolbman šaddá ovdamearkka 	dihtii 	, joatkašuvvágo dáruiduhttin skuvllas , muhto dán háve dušše sámegillii , vai galgatgo geahččat skuvlla nu go dat lea hábmejuvvon našunálastáhtaid árbevieruin danin áidna vejolašvuohtan mii mis dál lea - ii dievaslažžan , muhto buorebun go ii mihkkege .
Art. 10 lea dat oassi lassebeavdegirjjis , mii čiekŋalepmosit regulere priváhtarievttálaš ráđđejumi , mas boahtá ovdan ahte johtinvuoigatvuohta riikkaid gaskkas galgá čuovvut « dološ vieruid » , ja ahte sámiin lea « dás duohko » vuoigatvuohta « ávkkástallat eatnamiin ja gáttiin fuolahan 	dihtii 	elliideaset ja iežaset dili » .
Dat čuovvu 1960 Rt. s. 810 , « SIFI-duopmu » , ahte Finnmárkkualmennega ektui gustojit seammá oamastannjuolggadusat go muđuid riikkas.135 Dan 	dihtii 	ii leat vuolggasadji dušše lunddolaš , muhto lea maid dieđusge vuođđonjuolggadussan , ahte geavahus gusto dološ áiggi rájes .
Ovdamearkka 	dihtii 	šaddá eahpádus , oaivvilduvvogo Unjárga gillin - vai gieldan .
1.2.1 Sámi vuoigatvuođalávdegotti váldi Vuoigatvuođajoavku lea ráddjen riektepolitihkalaš gažaldagaid gieđahallama , ja danin hálidii dušše čielggadit gustojeaddji rievtti čujuhan 	dihtii 	áššiide , main leat eahpádusat ja eahpesihkkarvuođat7 .
Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan 	dihtii 	beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii .
Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašanguovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Sus guhte háliida sámegiela atnit suodjalan 	dihtii 	beroštumiidis báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvasvuođa- ja sosiálalágádusain , lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii .
Vuoigatvuohta oahppovirgelohpái Sis guđet barget báikkálaš dahje guovllu almmolaš orgánas mii lea hálddašan-guovllus , lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan 	dihtii 	alcceseaset sámegielmáhtu go orgána dárbbaša dakkár máhtu .
Ereliiggán geatnegasvuođat mánáid institušuvdnaorruma oktavuođas Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusa dearvvašvuođainstitušuvnnaid ereliiggán geatnegasvuođain mánáid ektui , mat orrot institušuvnnain , dan vuolde mearrádusaid oapmahaččaid borramuš- , mátke- ja ijastallangoluid gokčamis , go sii máná 	dihtii 	orrot institušuvnnas stuorra osiid jándoris .
Divššohasa diehtojuohkinvuoigatvuohta Divššohasas galget leat dat dieđut , mat leat dárbbašlaččat diehtin 	dihtii 	iežas dearvvašvuođadili ja dearvvašvuođaveahki sisdoalu .
Dieđut eai galgga addojuvvot divššohasa miela vuostá jus eai leačča dárbbašlaččat dearvvašvuođaveahki vahátváikkuhusaid eastadeami 	dihtii 	, dahje lea mearriduvvon lágas dahje maid láhka doarju .
Dieđut mat leat dárbbašlaččat deavdin 	dihtii 	váhnenovddasvástádusa , galget liikká addojuvvot váhnemiidda dahje earáide geain lea váhnenovddasvástádus go divššohas lea vuollil 18 jagi boaris .
Sáhttá viežžat dieđuid divššohasa oapmahaččain diehtin 	dihtii 	maid divššohas livččii hálidan .
Divššohasbearráigeahčči vuoigatvuohta dieđuid oažžut Almmolaš eiseválddit ja eará orgánat , mat addet bálvalusaid hálddahussii , galget addit bearráigeahččái daid dieđuid maid son dárbbaša iežas doaimmaheami 	dihtii 	.
Jus giige suohppu golgadanfirpmiidis nuppiid golgadanfirpmiid lahka ja oktiirievdan ii oro garvimis , de galgá juoidá dahkkojuvvot sihkkarvuođa 	dihtii 	vai garvá oktiirievdama , vaikko geassit de ferteš bivdosiid .
Suodjalan 	dihtii 	lunddolaš ja dikšojuvvon guolleresurssaid , mearrašattuid šaddadanrusttegiid ja guolásteaddjiid bivdinvejolašvuođaid , dás maiddái nuohttesuhppen- ja steaŋgabidjansajiid geavaheami , sáhttá Gonagas addit láhkaásahusaid eará doaimmaid čađahemi várás go guolásteami várás siskkabealde dan rájá mii lea 4 mearramiilla vuođđolinnjáin eret .
Juhkosat mat leat nammaduvvon § 33 vuođul , sáhttet , hehtten 	dihtii 	iešguđet bivddusčohkiid oktii boahtimis , dahje sihkkarastin dihtii guolásteami jierpmálaš čađaheami , go mearrádusat addojuvvon § 4 vuođul eai leat hehttehussan , iežaset guovllu várás addit láhkaásahusid :
Juhkosat mat leat nammaduvvon § 33 vuođul , sáhttet , hehtten dihtii iešguđet bivddusčohkiid oktii boahtimis , dahje sihkkarastin 	dihtii 	guolásteami jierpmálaš čađaheami , go mearrádusat addojuvvon § 4 vuođul eai leat hehttehussan , iežaset guovllu várás addit láhkaásahusid :
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte daid ávkkástallan ja eará geavaheapmi čađahuvvo daid mearrádusaid vuođul mat leat lágas dahje mat leat addojuvvon lága vuođul , gusto láhka earáge doaibmabijuide mat čađahuvvojit sállaša fidnema ja geavaheami oktavuođas , nu mo sállaša sirdimii nuppi fatnasis nuppi fatnasii , vuovdimii , gáddáibuktimii , vuostáiváldimii , fievrrideapmái , vurkemii , buvttadeapmái ja gávppašeapmái dainna .
§ 7 Hálddašanprinsihppa ja vuođđodeastagat Departemeanta galgá árvvoštallat makkár hálddašandoaibmabijuid lea dárbu čađahit sihkkarastin 	dihtii 	luđolaš mearraresurssaid ceavzilis hálddašeami .
a ) dutkanásahusaide b ) sutnje guhte oažžu lobi čađahit geavatlaš geahččaladdamiid ovddidan 	dihtii 	bivdosiid , bivdovugiid ja dakkáriid § 66 vuođul c ) gozihit bivdoguovlluid d ) almmolaččat dohkkehuvvon oahpahusásahusaide .
§ 14 Erenoamáš earreortnegat Heivehan 	dihtii 	guolástusfatnasiid resursavuđđui sáhttá departemeanta láhkaásahusain addit njuolggadusaid alit eari birra bođu fatnasiidda go eará fanas bistevaččat dahje boddasaččat ii beasa ávkkástallat .
Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid sihkkarastin 	dihtii 	ahte mearranjamahasaid ja stuorát njuorggisguliid goddin soahpá dorvvolaš heakkahuhttinvugiide .
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit válljejuvvon olbmuid guđet leat lusta- dahje astoáiggiguolásteaddjit , addit dieđuid eiseválddiide ávkkástallama birra statistihkkaulbmiliid 	dihtii 	.
§ 31 Pántenriekti sihkkarastin 	dihtii 	buhtadasgáibádusa Sus guđes lea vuoigatvuohta gáibidit vahátbuhtadasa lága vuođul dahje jus ávkkástallanfanas , veahkkefanas dahje fanas mas lea sálaš , beaškkehit oktii , lea pántenvuoigatvuohta vahága dagaheaddji fatnasiidda , bivdosiidda ja sállašii .
a ) atnit bivdosiid fatnasis dahje daid geavahit b ) mo bivdosat mat eai leat geavahusas , galget vurkejuvvot c ) atnit fatnasis dahje geavahit biergasiid mat galget geavahuvvot sállašiid sortet , málet , merrii bálkestit , merrii luoitit jed. d ) atnit fatnasis ja geavahit reaidduid mat gozihit ja raportejit fatnasa doaimma , ovdamearkka 	dihtii 	satelihttaguorranreaidduid ja mátkediehtti čálána e ) atnit fatnasis dohkkehuvvon sárgumiid mat čájehit vurkensajiid ja fatnasa osiid muđuid f ) mo sálaš galgá merkejuvvot ja vurkejuvvot , ja atnit fatnasis visogovalaš dieđuid das mo sálaš lea vurkejuvvon g ) atnit ja geavahit fatnasis biergasiid ja duođaštusa mat sihkkarastet ahte sálašhivvodaga sáhttá dárkkistit .
§ 37 Sállaša sirdin nuppi fatnasis nuppi fatnasii , ávkkástallanguovllu molsun ja ávkkástallama loahpaheapmi Departemeanta sáhttá dárkkisteami 	dihtii 	gieldit sállaša sirdima nuppi fatnasis nuppi fatnasii dahje mearridit dárkilet njuolggadusaid dan birra , earret eará ahte son gii sirdá sállaša , galgá dieđihit dan birra dihto áigemeriide , ja ahte sirdit lea lohpi dušše dihto posišuvnnain dahje dihto posišuvnnaid siskkobealde dahje dihto hámmanis .
§ 52 Gielddus dakkár doaimma vuostá , mii sáhttá vuoldit hálddašandoaibmabiju Caggan 	dihtii 	lobihis , dieđitkeahtes ja muddekeahtes guolásteami sáhttá departemeanta gieldit dakkár doaimma mii sáhttá leat mielde vuoldimin nationála hálddašandoaibmabijuid ja riikkaidgaskasaš ja regionála guolástushálddašanorganisašuvnnaid doaibmabijuid .
Guolástusdirektoráhta sáhttá viidáseappot , dárkkistanáigumuša 	dihtii 	, ásahit registara masa girje , rádjá ja geavaha dieđuid mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasis , ovttas daid dieđuiguin mat leat váldojuvvon eará gálduin .
§ 58 Bággensáhkku Departemeanta sáhttá addit bággensáhku sihkkarastin 	dihtii 	ahte dán lága dahje dán lága vuođul addojuvvon mearrádusat čuvvojuvvojit .
Divššohasas galget leat dat dieđut , mat leat dárbbašlaččat diehtin 	dihtii 	iežas dearvvašvuođadili ja dearvvašvuođaveahki sisdoalu .
Dieđut eai galgga addojuvvot divššohasa miela vuostá jus eai leačča dárbbašlaččat dearvvašvuođaveahki vahátváikkuhusaid eastadeami 	dihtii 	, dahje lea mearriduvvon lágas dahje maid láhka doarju .
Dieđut mat leat dárbbašlaččat deavdin 	dihtii 	váhnenovddasvástádusa , galget liikká addojuvvot váhnemiidda dahje earáide geain lea váhnenovddasvástádus go divššohas lea vuollil 18 jagi boaris .
Sáhttá viežžat dieđuid divššohasa oapmahaččain diehtin 	dihtii 	maid divššohas livččii hálidan .
Almmolaš eiseválddit ja eará orgánat , mat addet bálvalusaid hálddahussii , galget addit bearráigeahččái daid dieđuid maid son dárbbaša iežas doaimmaheami 	dihtii 	.
Nállan ja gálden lea lobálaš go dat lea dárbbašlaš elliidčálgui dahje erenoamáš geavahandárbbuid 	dihtii 	.
Medisiinnalaš dahje kirurgalaš divššodeapmi ii galgga márkanfievrriduvvot dahje geavahuvvot vásedin buhtadussan láhkarihkku nállasuhttima dahje birrasa sajis , dahje dan 	dihtii 	vai buvttadeapmi lassána .
Eallit eai galgga heakkahuhttojuvvot duššefal guoimmuheami dahje gilvvohallama 	dihtii 	.
Gonagas sáhttá mearridit dárkilut láhkaásahusaid dievasmahttit dán mearrádusa , ja bidjat gáibádusaid birrasa ja reaidduid ektui ja movt gieđahallat ealli go galgá heakkahuhttit , ja movt vahátelliid eastadit elliidčálggu vuhtiiváldima 	dihtii 	.
Olgoriikka bearráigeahččit sáhttet searvat bearráigehččui ja sullasaš doaimmaide , go dat lea dárbbašlaš fuolahan 	dihtii 	Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid .
Biebmobearráigeahčču sáhttá dahkat mearrádusaid mas ráddje guođoheami dan 	dihtii 	vai šibihat gáhttejuvvojit boraspiriid vuostá .
almmolaš virgeolbmo atnui , go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa 	dihtii 	dahje
	Min Aigi corpus –
– Min vásáhus lea , ahte sámi nissonat vurdet hui guhká ovdal go váldet oktavuođa ovdamearkka 	dihtii 	minguin , dadjá Kari Høgden .
- Gávdno veahkkeápparáhtta dutnje , ovdamearkka 	dihtii 	Heahtetelefuvdna ja Heahteguovddážat .
Olus leat bákkus ferten nealggi 	dihtii 	fárret »
Olus leat bákkus ferten nealggi 	dihtii 	fárret .
Nealggi ja oahppu 	dihtii 	leat máŋggas fárren máttás .
Suopmilaččat leat Norgga eiseválddiid garra deattu 	dihtii 	ferten giddet Anárjávrri guollešaddadanrusttega .
Ohcejoga fuođđo- ja guolledoalu dutkanlágádusa ( RKTL ) jođiheaddji Petri Heinimaa geahččá Norgga eisiválddiid addán Skeavvonjárgga luossabiepmanrusttegii lobi joatkit ekonomálaš sivaid 	dihtii 	.
– Jus geahččá ovdamearkka 	dihtii 	Mauretania , de gávdná máŋga smávva riikkaidgaskasaš fitnodaga eará geafesriikkain nugo Indias , muhto mauretanalaččat ieža maid investerejit eará áfrihkkálaš riikkain , diehtá ECA organisašuvnna ovddasteaddji Victor Shangiro .
Namahuvvon leat ovdamearkka 	dihtii 	nugohčoduvvon polyklorerejuvvon bifenylat ( PCB ) , dioksin , aldrin , dieldrin , DDT mii ain geavahuvvo soames guovlluin , kloroktavuođat nu mo hexaklorbencen ( HCB ) ja heptaklor .
Seammás iige leat boazodoalluhálddáhus ossodat Kárášjogas bargan maidege oažžun 	dihtii 	gaikumiid áigái .
Min Áiggi mielas ii leat mihkkege mii duođaštivččii , ahte ovdamearkka 	dihtii 	Mikkel Gaup oaivilat deddet eambbo go dábálaš badjeolbmo oaivilat .
Muhtin áššiin dat sáhttá leat buorre , ovdamearkka 	dihtii 	dalle go amerihkkálaš beakkálmasat manne njunožii ja cuiggodedje Vietnam-soađi ilgadisvuođaid .
Ruošša rájá rahpan lea ovdamearkka 	dihtii 	ovdánahttán Mátta-Várjjat ealáhusa .
Mus šaddet maiddái eambbo čielga jietnabarggut , ovdamearkka 	dihtii 	jietnagirjjit ja diekkárat .
Ovdamearkka 	dihtii 	Mázes leat jo čuojaheaddjit geat leat hállan , ahte sii háliidit dahkat masterbargguid ( čájánasbáddenbargguid ) dáppe .
Áile Javo vázzá nuppi jagi Sámi Joatkaskuvlla Kárášjogas , ja oaidná ahte Sámediggi berrešii dahkat juoga rievdadan 	dihtii 	sámi skuvllaid sisdoalu .
Mun ledjen ieš dán stivrra čoahkkimis ja leimmet ovttaoaivilis ahte lea darbu doallat álbmotčoahkkima oažžun 	dihtii 	ovdan positiivvalaš beliid das , maid dát maŋggakultuvrralašvuohta buktá , dadjá Børresen .
Eanaš olbmot ledje boahtán čoahkkimii searvan 	dihtii 	lihkadussii .
Buohtastahttima 	dihtii 	Store Jakobsen čájeha man olu manná dáža filbmii ja man unnán ( ii mihkkege ) sámi filbmii .
Skuvllaid ovttasbargolávdegottit leat dál doallan čoahkkimiid mearridan 	dihtii 	guđemuš oahppoplána sin skuvla galgá čuovvut .
Muhtin ássit Kárášjogas šadde moatti diibmui elrávnni haga stoalppu buollima 	dihtii 	.
– Dat lea ávkin jus váldá ovdamearkka 	dihtii 	dien Mievki // Blåtind-ášši .
Davviriikkalaš EU-riikkat leat juohke dilálašvuođas čadnon EU dahkan mearrádusaide , ovdamearkka 	dihtii 	das , makkár riikkain galgá leat visumgeatnegasvuohta .
Ja Deanu leagis leat maid olbmot , geat leat vázzán skuvlla Suoma bealde , muhto geat ellet dearvan dan 	dihtii 	, Lumme muittuha .
Dákkár oainnuid viiduma eastadeami 	dihtii 	bivdá Sámediggi Norgga eiseválddiid veahkkin buoridit diehtojuohkima sámiid dilis , ja erenoamážit Vuođđolága § 110 a dohkkeheami ja eará riektedoaimmaid , mat gusket sámi álbmogii .
Ovdamearkka 	dihtii 	syfilis lea Murmánskka duovdagis šaddan áibbas « dábálažžan » , váruha fylkkadoavttir .
Dat doibmet dan láhkai , ahte bávkaluvvojit garra bávkkanasat eatnama geologalaš dili guorahallama 	dihtii 	.
In áiggo meaddelmannat daid olbmuid , guđet maŋit áigge leat stuorra váivvi čađa bargan sámiid ovddas ja sin giela bajásdoalahan 	dihtii 	, nuvtgo báhppa Nils Vibe Stockfleth , professor Friis , rektor Qvigstad , guđet leat jorgalan ollu girjjiid sámegillii .
Ja erenoamážit dáhtun mun namahit dan eretjápmán báhpa Tandberg , ja maiddái Jens Otterbech , guhte dál lea eretbidjan su virggis bargan 	dihtii 	sámiid ovddas .
Ovdamearkka 	dihtii 	diibmá , go lei dušše okta heargeekvipáša .
Ovdamearkka 	dihtii 	, jus dohko bohtet olbmot , mahkkáš dušše lávlut .
Jona - Ruošša ámmátskuvlla ja Sámi oahpahusguovddáš ( SOG ) gaskasaš soahpamuša mielde fitne logi Jona oahppi gieskat Doivonjárggas oahppama 	dihtii 	.
- In dieđe juste , lea go seamma soahpamuš maiddái Sámi oahpahusguovddáža ja Lujávrri gaskkas , muhto mun lean dáppe seamma ášši 	dihtii 	, muitala Vjačeslav ( Slava ) Medvedev ( 24 ) Ruošša beale sápmelaš .
– Ovdamearkka 	dihtii 	, dappe Suomas , leat bohccot áiddi siste , ja Ruoššas leat bohccot veaidalasas .
Ovdamearkka 	dihtii 	álggus mis lei oahpaheaddji gii ii máhttán dárogiela , ja mii eat máhttán nu olu sámegiela ahte sáhtiimet jearrat jus lei juoga maid eat ipmirdan .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dutkamiid bokte duođaštuvvon , ahte sámegiella dađis nohká Ruoŧa bealde .
Son lea maid politiijáiguin váldán oktavuođa ja váidin 	dihtii 	ášši .
Giellaráđđi lea ovdal cealkán , ovdamearkka 	dihtii 	Ášši SG 37/96/37 Kárášjoga gielda - Sámi giellaráđđi Ášši SG 3/96/3 váidalus : Kurssat ja oahpaheapmi ja kursaoasseválddiide sadjásaččaid bálkáhit leat dábálaš golut maid ii sáhte šat meroštallat prošeaktan .
Diet lea áibbas boasttu vuohki jus mii eará sámegiel čállosiin ribadišgoahtit doarjagiid dan 	dihtii 	, ahte alccemet hukset buoret dili .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea áigodat vássán , mii bisttii viehka guhká , mas fuolkkit ámerihkas ja Kanadas čálle dearvvuođaid fulkkiidasaset ja ustibiiddáseaset ruovttus Nuorttanástte bokte .
Ovdamearkka 	dihtii 	dán vahku dálveriemuid oktavuođas , mas sullii 10-15 proseantta goluin máksojuvvojit sponsoraid bokte .
Sáhttit maid ovdamearkka 	dihtii 	doaimmaheaddjiid skuvlet , vai sii buorebut áddejit sámeáššiid ja sámi servodaga ja ahte ii leat dárbu dušše dušši sensašuvnnaid almmuhit , cuiggoda Aikio .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea nissoniid lohku gielddastivrras njiedjan 47,4 proseanttas ( 9 ) mannan áigodagas ( 1991-95 ) 26,3 prosentii dán áigodagas ( 95-99 ) .
Dát lea sakka unnit oassi go ovdamearkka 	dihtii 	USA:s , gos masá buot fitnodatnissonat dadjet iežaset geavahit dihtora barggus .
– Dan 	dihtii 	go kristtalaš oassi iiba leatge šat dalle sámi mediain .
– Kristtalaš sámegiella lea ovdamearkka 	dihtii 	Biibbalgiella , ja dat ain ferte fievrriduvvot jus galggaš leat oahpis .
– In leat dan 	dihtii 	gal mielde Sámi Grand Prixas dán jagi , go munhan in máhte lávlut , deattuha Ole Rune .
Sámegiella lea oidnosis Vuohčus , nu mo ovdamearkka 	dihtii 	dán buvddas .
Lea ovdamearkka 	dihtii 	čujuhuvvon , ahte olbmot dáppe eai máhte sámegiela , muhto dathan dáppe eallá , deattuha Päivi Magga áibbas čielga sámegillii .
Ieš geahččalii evttohit hatti , ovdamearkka 	dihtii 	500-600 ruvnnu .
Geafes boanddat bohtet čorragiid mielde Petén arvevuovdái Guatemalas gávdnan 	dihtii 	eallinvuođu .
Buohtastahttima 	dihtii 	lea njuoratmánnájápmu Norggas njeallje juohke duhát máná nammii .
Ovdamearkka 	dihtii 	ásset sullii 1,6 miljona čearddalaš ruošša baltalaš riikkain Estteeatnamis , Latvias ja Lietuvas , muhto masá guokte goalmmádasoassi sis eai leat ožžon stáhtaboargárvuođa riikkas gos ásset .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea palestiinnálaččain Gaza-sárgás garra earit čáhcegeavaheamis .
Malaysam-filmmat , mat dábálaččat ráhkaduvvojit Kerala oassestáhtas , begget daid kvalitehta 	dihtii 	.
Sosiála bávkkeheami ballu ii unnu dan 	dihtii 	go vurdojuvvo gululeabbo ekonomalaš ahtanuššan dán jagi .
Lágat mat váldet ovdan « viehka jegolašvuođa ja maŋimus čuoggá » biddjojuvvo álmmolažžan bissehan 	dihtii 	dikkiid militearaid vuostá geat ledje mielde duolbmamin álbmoga diktatuvrra áiggi ( 1976-83 ) .
Ovdamearkka 	dihtii 	go Lilletun gaskamuttos čoahkkima duostai spivkestit Odd Ivvár Solbakk iešdovdduin ja evttohusain mo buoridit sámi oahppoplána ja sámi áššiid viidáset gieđahallama .
Evttohuvvon leat vel bestendoaimmat ja sierralágan stipeanddat oažžun 	dihtii 	oahpaheaddjiid gildii .
Jus ovdamearkka 	dihtii 	dihto guovllus nohká meahcis muorra , de han sáhttá muora viežžat dahje oastit eará guovllus .
• • Guovdageainnus gávnnat ovdamearkka 	dihtii 	Sámi Allaskuvlla , Sámi Instituhta , Sámi giellaráđi , Sámi Oahpahusráđi , Sámi Oahppolávdegotti , Beaivváš Sámi Teáhtera , Min Áiggi guovllukántuvrra , Áššu váldodoaimmahusa , Guovdageainnu Lagasrádio , NRK Sámi Radio guovllukántuvrra ja Sámi Joatkka- ja boazodoalloskuvlla .
• • Ovdamearkka 	dihtii 	Sámi Allaskuvllas dáhpáhuvvet dán áigái miellagiddevaš dutkanprošeavttat , mat sáhttet leat vuohkkasat almmuhuvvot olgomáilbmái .
Nuppi dáfus ferte muittus atnit , ahte ovdamearkka 	dihtii 	godina gieldin ii leat ii eisege nagadan jávkadit godena ...
Skohtersearvi ii dárbbašivččii ollus maidige dahkat láhčin 	dihtii 	dilálašvuođaid alcceseaset ávkin .
Lea ilgat go nuorra olmmoš duššiid 	dihtii 	ferte heahpanaddat go son gearddi lea riegádan dihto čerdii , iige nuppi mii várra livččii « eambbo árvvolaš » .
Ovdamearkka 	dihtii 	Deanus leat dál guokte searvvi , maid ulbmil lea njulgestaga vuostálastit sápmelaččaid ahtanuššanvejolašvuođaid , « Ii fal Sápmi » ja « Váhnenorganisašuvdna sámi oahppoplána vuostá » .
Sii gáibidit ovdamearkka 	dihtii 	dan ahte nissonat álo galget geavahit oaiveliinni .
Ovdamearkka 	dihtii 	NRK Sámi Radio , Áššu ja Min Áigi .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea dušše okta sámi teáhter , Beaivváš Sámi teáhter .
Sámis ii leat ovdamearkka 	dihtii 	našonála filbmačájehanbáiki , gos sáhtášii ovdamearkka dihtii stuorát álgoálbmogiid filbmafestivála lágidit .
Sámis ii leat ovdamearkka dihtii našonála filbmačájehanbáiki , gos sáhtášii ovdamearkka 	dihtii 	stuorát álgoálbmogiid filbmafestivála lágidit .
Soađegili sámiid searvi mearridii jahkečoahkkimis gaskvahko luohpahit gilvvuid ordnemis orf-virusa 	dihtii 	.
Dán 	dihtii 	háliidan jearrat juohkehaččas manin don leat boahtán gursii ja mo fertešii dan gursa joatkit ?
Máŋga sámi girječálli leat vuosttaš gearddi čállimin oahppogirjji , ja dan 	dihtii 	eai dieđe man guhká ádjána manusbargu ja man olu áiggi ferte várret dán bargui .
Ja jeagil eatnamat leat guorbame , ja dan 	dihtii 	fertejit bákkuin unnidit boazodoalu Finnmárkkus .


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 5 887
							
Ovddit123456Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	Min Aigi corpus –
Muhto vearrošiehtadusa 19. artihkkalis boahtá ovdan ahte ii sáhte fárret norggabeallái , bargat Norggas ja máksit vearu Norgii jus ii leat Norgga stáhtaborgár dahje jus lea fárren Norgii dušše barggu 	dihtii 	.
Jus dušše barggu 	dihtii 	fárre , ferte liikká máksit vearu Supmii .
Oažžun 	dihtii 	vuoigatvuođa olles beaiveruhtii lei mis jurdda máksigoahtit miellahttomávssu maiddái suomabeali fágaservviide .
Mii bivdit ahte ođđa vearronjuolggadusat eai boađašii fápmui ovdalgo 01.01.99 nu ahte:– maiddái Sámedikkiin ja rádjagielddain livččii vejolašvuohta dárkilit guorahallat vearronjuolggadusaid váikkuhusaid serovdahkii ja vearromáksiide geaidda gusket – vearronjuolggadusaid sáhtášii rievdadit unnidan 	dihtii 	negatiivvalaš váikkuhusaid – rádjaássit geaidda vearronjuolggadusat gusket beasašedje ráhkkanit dassá go rievdadus boahtá fápmui .
Máŋggas masset dađistaga eambbo iežaset eatnamiin , ovdamearkka 	dihtii 	minerálohcamiidda riikkaidgaskasaš ja máŋggariikkalaš fitnodagaide , turismii , soahteveaga doaimmaide ja dien diekkáriidda .
– Justa dan 	dihtii 	leange sidjiide čoaggimin ruđa go sii eai leat dakkárat geat nuppiin gearjidit maidege .
Muittán dadjen skihpáriidda ovdalgo sáddejin rávvaga muitalan 	dihtii 	maid láibái bijan ja mo dagan , ahte in jáhke geasge leat njálgasat láibbi go dán , reašká Taina Kähkkonen .
Stuorámus oassi ođđa gussiin nuortán ledje áibbas dábálaš olbmot , geat ledje sáhkkiivuođa 	dihtii 	dollen gránnjáriikii - muhto olmmošrávnnji mielde bohte juohkelágan lihkkoohccitge .
Bruce Greaves ( 39 ) lea hirpmástuvvan go Sámediggi ii sáhte eambbo bargat sin veahkehan 	dihtii 	.
Doppe lea olu givsideapmi sápmelašvuođa 	dihtii 	.
Media čađa mii diehtit ahte eai buot vánhemat leat dohkehan dan , ovdamearka 	dihtii 	Deanus , gos maŋgasat leat gáibidan nášunalalaš oahppoplána sin mánáide .
Eanetlohku vánhemiin geat ledjet čoahkkanan ledjet goit positiivalačča plánii , nu ahte dáppe ii oru šaddamin stuoribut stuimmiid sámi oahppoplána 	dihtii 	.
– Skiippagura johtolaga 	dihtii 	muhtimat ožžot dakkár oainnu ahte buohkat geat Ruoššas bohtet leat fuorát , mii gal lea áibbas boastut .
Maid sáhttá Kárášjohka dahkat buoridan 	dihtii 	Lujávrris boahtán gussiid dili dáppe ?
Sihkkarastin 	dihtii 	ahte sámi valáštallamii juolluduvvo doarjja , de addojuvvo valáštallamii doarjja sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega bokte .
SUOPMA : Anár gielda ii searvva čáhppesmuorjeprošektii maid roavvenjárgalaš fidno-oahppolágádus lea álggaheamen , čielggadan 	dihtii 	gávppálaš vejolašvuođaid válbmet čáhppesmurjjiid gávpegálvun .
Doppe lea olu givssideapmi sápmelašvuođa 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	doahttalit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid , ja buorrin dohkkehit sin identitehta .
Afrihkás ovdamearkka 	dihtii 	lea hirbmat váttis earuhit kolonialismma illástemiid ja miššonearaid doaimmaid , geaid bokte kristtalašvuohta bođii .
Mii julggaštit ahte eana lea skeaŋka Sivdnideaddjis ja mii bidjat hálddašanovddasvástádusa alás , ii dušše min iežamet 	dihtii 	, muhto boahttevaš buolvvaide .
Eatge oainne ahte dárbbaša leat kristtalažžan ovddidan 	dihtii 	vuoigatvuođaidis .
Ovdamearkka 	dihtii 	galgat iežamet boarrásiid áimmahuššat , gudnejahttit sin , várjalit sin ja doarjut sin ja seammás oahpahuvvot sis .
SD livččii várra birgen dáid konsuleantaraporttaid haga , muhto dálá servodat gáibida máŋga ja stuorra raporttaid ja čielggademiid , ee. oažžun 	dihtii 	ruhtadoarjaga , ja SD fertii čuovvut konsuleantačielggademiiguin mat gáibiduvvojedje .
Duodjeinstituhtta lea ásahuvvon duoji čehppodaga ja gálvobuorideami 	dihtii 	.
Ja go diehtit Janne Tapio lea juolgeváttu 	dihtii 	eret skotergilvvuin dán giđa , de leat mis buorre vejolašvuođat , árvvoštallá Svein Berg .
Curt Dahle maid lei ožžon boazodoalliid telefonnummiriid vai sáhttá váldit oktavuođa gullan 	dihtii 	gos bohccot leat .
PORSANGERMOEN : Sihke boazudoalu ja militearbálvalusa 	dihtii 	, lohpida dál birasgáhttenoffiseara Curt Dahle buoridit ovttasbarggu boazodoalun .
Sii leat árbbolaččat ja sin 	dihtii 	ii šatta eanet bivdu go mii lea čadnojuvvon njuolgga oamastanvuoigatvuhtii .
Ássansaji 	dihtii 	ii galggašii sirret vuoigatvuođa .
Livččii lihkku , jos muhtimii livččii addon nu ollu vissisvuohta čoavdin 	dihtii 	dáid čuolmmaid , mii doaivumis lea , loahpaha Biehtár Ánde .
Ovdamearka 	dihtii 	lea min báikái stuorra juogus merkejuvvon báikegirjjiide juohke jahkái 400 kilo sálteluossa .
Dán lea gielddastivra mearredan dahkkot , go galggašii čađahuvvot ođđasit organiseren olles gieldda doaimma beavttalmahttima 	dihtii 	.
Dábálaččat dakkár dološ vuođđogielaid sánit bissot odne seammaláganin stuora gielain , ovdamearkka 	dihtii 	láhtengiela sátni reagere bissu odne seammaláganin stuora máilbmegielain nugo :
Otná dábálaš ságastallamis Kárášjoga márkanis lea várra lunddolaš sámegillii lohkat ovdamearkka 	dihtii 	ná :
Ovdamearkka 	dihtii 	dákkár dilálašvuođas :
Dan vuogi maid sáhttá geavahit earáge sániid ráhkadettiin , nugo ovdamearkka 	dihtii 	:
Dan 	dihtii 	leage várra dehálaš ođđa sámegiel sániid ráhkadettiin čuovvut vuođđogielaid nugo ovdamearkka dihtii láhtengiela , iige daid gielaid mat leat geografalaččat váikkuhan sámegillii .
Dan dihtii leage várra dehálaš ođđa sámegiel sániid ráhkadettiin čuovvut vuođđogielaid nugo ovdamearkka 	dihtii 	láhtengiela , iige daid gielaid mat leat geografalaččat váikkuhan sámegillii .
Son láve dábálaččat rahpat uvssa juo dalle go boahtá čorget , muhto dán háve son juoga siva 	dihtii 	ii lean vel rahpan .
Almmái lea beakkán earáge rihkkumušaid 	dihtii 	, ja máinnašeapmin sus ii lean lohpi mannat Kalastajan Majatalo - restoráŋgii , gos son lei juovllaid áigge rigeren .
Duorastaga eai dárbbaš Kárášjoga Samvirkelága gávppašeaddjit šat ohcat gálvvuid mat leamašan dál hiluid háluid birra gávppi ođasmahttima 	dihtii 	.
Son ii leat ožžon juolggi ásaravdda badjel buohcuvuođa 	dihtii 	.
Vaikke Davvi-Átlantta bivdomearri lea geahppánan , de luossahivvodat ii leat lassánan dan 	dihtii 	ja luosat eai leat lassánan ovdamearkka dihtii Deanus .
Vaikke Davvi-Átlantta bivdomearri lea geahppánan , de luossahivvodat ii leat lassánan dan dihtii ja luosat eai leat lassánan ovdamearkka 	dihtii 	Deanus .
Dán 	dihtii 	son boahtá muitojuvvot giitavašvuođain ja ráhkisvuođain sihke Rørosas , Guovdageainnus ja Atkas ( Aluhta-sulluin ) .
Dušše garrasamos idjarávggat báhcet dollagáddái šuddidit , eatnašat mannet nohkkat , čohkken 	dihtii 	searaid viidásot vázzimiidda .
Kobelevea dieđuid mielde leat soapmásat Afanasjeva lahtuin guođđán su organisašuvnna eahppeluohttámuša 	dihtii 	ja ohcalan dorvvu ođđa organisašuvnnas .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttá ásahit oasusearvvi , dahje juoidá eará mii fuolaha áviissa , lohká Nystad
ANÁR : Suoma Sámedikki doaimmahaga leamašan leat váttis gávdnat maŋimuš vahkuid áigge bargolanjaid divvuma 	dihtii 	.
Girdinjohtolaga ulbmilin lea lágidit johtinvejolašvuođaid maid sidjiide , geat barget luondduealáhusaiguin ja juos sin mátki dahkkojuvvo birgejumi háhkama 	dihtii 	.
– Sámi oahppoplána galgá ovdamearkka 	dihtii 	bargat báikkálaš servodaga ektui , identitehta ja báikkálaš gullevašvuođa nannet ja oahpásmuhttit báikkálaš birrasii ja muitalusaide .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhttá muhtin fanasduojár muitalit fatnasa birra ja dan namahusaid .
Bivdimisge livččii ollu maid oahpahit , ja ovdamearkka 	dihtii 	mo vuokkaid ráhkada , lohká Fjelldahl .
– Mielkki ii gánnát iešalddes vuovdit ovdalgo das lea ráhkadan ovdamearkka 	dihtii 	vuosttá , gáfelávcca dahje fierrulit vaikke
Dás mearriduvvui álggahit ovttasbarggu nuppi sámegielat áviissain guorahallan 	dihtii 	mo buoremusat geavahit preassadoarjaga sámi álbmogii ávkin .
– Olmmoš ii galgga goassiige eahpidit , ovdamearkka 	dihtii 	leago fuones vai buorre gohpi .
– Muhtimat liikojit ovdamearkka 	dihtii 	
Latnja sáhttá ovdamearkka 	dihtii 	leat olbmo mielladovdu .
SUFFÁS Lemet Ánde , Máret-Hildur , John-Mikael ja Sájja-Marilena leat duođalaččat suffái čohkkedan , govvema 	dihtii 	.
Otne dikšu Sámediggi dáid áššiid , muhto searvvis eai leat barggut dan 	dihtii 	vátnon .
Oahppit galget dalle čađahit maiddái dábálaš oahpahusa , nugo ovdamearkka 	dihtii 	sámegielas , rehketdoalus , kultuvrras ja nu ain .
Ovdamearkka 	dihtii 	čatná oktavuođaid Ruošša beale Sápmái .
Sii bohtet deike dušše fal ruhtadinema 	dihtii 	ja dinet nu ollu go vejolaš , seammás go ieža galget golahit nu unnán go vejolaš .
Dát mearkkaša dan , ahte jos don ovmearkka 	dihtii 	leat Norggas ja don hálidat vaikke doalvut biilla Ruššii de dalle álget váttisvuođat .
Eamiálbogiid badjelgeahččan ii galgga rihkkojuvvot riikkaidgaskasaš oktiigullevašvuođa 	dihtii 	.
– Mun in ožžon oahppu ovdal go ledjen vuos moanaid jagiid váivašuvvan iežan ahkidis skuvllaáiggi 	dihtii 	, muitala son .
Lappi-leana eatnanhearrá Hannele Pokka boahtá čuohpastit bátti njuovahaga leahkkuma mearkan ja seamma beaivve dollujuvvo njuovahat rabasin čájehan 	dihtii 	olbmuide mo njuovahat doaibmá .
Nuorra boazodoalu álggaheaddjit ballájit dalán go oidnet goluid mat šaddet sidjiide dušše biilavearu 	dihtii 	man sáhtášii álkkit garvit .
In jáhke Suoma bušeavtta gopmánit dán 	dihtii 	.
Fitnodagas leat maŋimus áiggiid divodan mohtoriid , muhto muhtin bargguid vártte leat oasit sáddejuvvon máttás divvuma 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	leat buvddas ollu duhkarasat , seaŋgagávnnit , rásselihtit , sáibbot ja maiddái veaháš borramušat .
Ovdamearkka 	dihtii 	áigut gievkkana divvut vai sáhtášeimet borramušaid vuovdit .
– Jeara pygmeaálbmogis ovdamearkka 	dihtii 	muora birra .
Vástádus dasa lea jierpmálaš , ovdamearkka 	dihtii 	lohket sii ahte muorra sáhttá addit dálkasiid ja čuoikkaid doallat eret .
Dearvvašvuođasuorggis sáhttet maiddái leat vejolašvuođat , ovdamearkka 	dihtii 	ruovttudikšofáláldagaid árvvoštallat , vai eai dárbbaš institušuvnnain orrut , go dat gal lea divrras , lohká Dervo .
– Gávdnojit eará sajiin gos sáhtášii seastit , ovdamearkka 	dihtii 	gávdnojit sihkkarit divadat maid sáhttá seastit .
Ovdamearkka 	dihtii 	Deatnogátte nuorat .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea seainnis boares govva heasttas .
Mon lean dan 	dihtii 	riŋgen Lundii alccesis .
Ja mii eat gáibit dán dan 	dihtii 	ahte háliidit heapašuhttit ráđđehusaid eanet .
Muhto dan 	dihtii 	ahte geargat áššiin .
Gávppi vuovdin Áltái dáhpáhuvai fitnodaga bálvalusaid buorideami 	dihtii 	.
Mun jáhkán sii geavahit dan , dan 	dihtii 	go sii orrot
Dán cealkaga 	dihtii 	nákkáhallet Bosnias , danne go cealkka lea giellaoahpa oahppagirjjis , ja vearredagu sátni dat balddiha .
Ovdamearka 	dihtii 	dihte sii ahte jagis ledje justa 365,29 beaivvi máŋga duhát jagi ovdal go Newtona oaivai gahčai ehppel .
Boađus dás šattašii ahte máŋga heakka soitet jápmit , guohtumat massojit , duššiid 	dihtii 	golahuvvo biebmamii ja boazo-kapitála massošii .
Dás lea kulturstivra rasttildan riikarájáid , nugo nu čábbát daddjo , gávnnahan 	dihtii 	evttohasa gean sáhttá gohčodit megamáilbmenástin , gii ovdal juo lea ožžon stuorra náššuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš bálkkašumiid ja rámideami .
Gažaldagas lea ovdamearkka 	dihtii 	ruovttuid rumašlaš ja sánálaš veahkaváldi , illasteapmi ja rihpan , inseasta ja nissongávpi // prostitušuvdna .
DEATNU : Biilavuoddji fertii sotnabeaičuovganeapmái fitnat dearvvasvuođaguovddážis čukkohallamin doaktárii varraiskkosa 	dihtii 	.
Son vujii diibmá ovdamearkka 	dihtii 	211 vuolgaga masa dárbbašuvvojit buorit searat ja sávrivuohta .
Anára Gápmasii lea RKTL ( Fuođđo- ja guolledutkan ásahus ) huksen miljon márkki máksi gáisavisti , dutkan 	dihtii 	bohccuid fápmodárbbu máŋggalágan rahčamušain .
Dát dieđut galget adnot gávnnahan 	dihtii 	sáhttágo biebmat burruid galbma ja heittogis dálkkis .
– Dál livččii rivttes áigi boahtit eret iešguđet nurkkis ja bargagoahtit rabasvuođain skohterbirrasa 	dihtii 	.
Dalle ferte ovdamearkka 	dihtii 	Ahmasalo gaskalmahttit , árvvoštalla Hugo Hætta vejolašvuođaidis .
Válggaid olggobealde sáhttá Sámediggi addit válgalogahallamis dieđuid ovmearkka 	dihtii 	dieđálaš ulbmiliidda .
– Mu oastit eai šat dárbbaš vuodjit guhkes mátki Detnui juohke joavdelas ášši 	dihtii 	, cealká son .
Fitnodat leahku ossodaga oastiid gáibádusaid 	dihtii 	.
– Dál sáhttá oaidnit varas DNA iskkadeamin gii lea ovdamearkka 	dihtii 	miesi áhčči .
Kultuvra ovdamearkka 	dihtii 	lea sakka girjáisat go ovddalgihtii ledjen jurddašan dan eatnama birra mii lea aiddo ekvatora alde .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea ruoŧagiel ä , ö ja å mielde ASCII-tabeallas , muhto ii dárogiel æ ja ø.
Banana , man gobmáneame 	dihtii 	gahččaimet čáhcái gasku meara .
Sáhkkesvuođa 	dihtii 	mearrideigga kárášjotnieiddaguovttos , Signe Ragnhild Helander ja Kirsten Østby dollet máilbmái .
– Birra máilmmi lea geahččaluvvon ođđa vugiid oažžun 	dihtii 	ođđa beroštumi čuoigamiidda .
Interreg lea regiovnnat maid EU lea ráhkadan buoridan 	dihtii 	ovttasbarggu sihke EUa siskkáldas ja olggoldas rájaid rastá .
Eiseválddit ballet dáid turisttaid seaguhit iežaset politihkalaš áššiide , vaikko leatge riikii boahtán oahpásmuvvama 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	go meahcástan , dalle dieđusge geavahan meahcástan- ja luonddusániid lunddolaččat .
Ovdamearkka 	dihtii 	muitala Johan Jernsletten ahte galgá dollot historjjá seminára , man fáddán lea čoahkkima áššit : dáruiduhttin , sámegiela dilli ja nu ain .
Galgá ráhkaduvvot stuorát fotočájáhus , ovdamearkka 	dihtii 	olbmuid birra geat ledje čoahkkimis .
Dan govvida vel olbmuid hávdádeapmi man fertejedje guktii maŋidit muohtaguolddu 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	málesta ja fállá son guovllu borramušaid .
Ovdamearkka 	dihtii 	boazodoaluiguin , luossabivdiiguin ja nu ain .
Otne leat olbmuin hui stressaeallin , ja danne olbmot dárbbašit ovdamearkka 	dihtii 	dákkár fáláldagaid mat mus leat , ja danin mun maid fálán guvlláruššama , mii lea maiddái šaddan hui bivnnuhin , muitala Ester .
Háššarásiid , oktiibuot 33 , leat sádden Čáhcesullui goikadit gos dat sáddejuvvojit viidáseappot Kriminalabolesii dutkan 	dihtii 	.
Fertego oktage jápmit ráhkisvuođa 	dihtii 	?
Mánnodaga 18.01.99 lei Sámi Radios Guovdageainnu nieida , gii muitalii ahte ii šat sáhttán orrut Guovdageainnus dan 	dihtii 	go son ráhkistii nuppi nieidda .
Min Áigi gažadii muhtin sámi nissonolbmuid , gullan 	dihtii 	beroštitgo dán bláđis .
Almmái lea dál váidojuvvon riedjama 	dihtii 	, ja go ii áigon muitalit namas , ja go vuostálastii vuolgimis leansmánnebálvá mielde , lohká leansmánnebálvá Tommy Mikaelsen .
Ráhkis almmálaš Áhčči , mii rohkadallat : Jorgal dán oaguheami jus ain galggaš leat vejolaš oskkolaččaid 	dihtii 	!
mii lávet álo bargat dan seammá , ovdamearkka 	dihtii 	togas vázzit , girkostallat , seammá gilvvohallamat , geahččat govaid .
Ohccit ákkastallet , ahte muohta boahtá muhtimin árrat dáid gielddaide , ja bivdu šaddá dan 	dihtii 	váttisin .
Bearráigeahčču 	dihtii 	, livččii goitge fylkamánne mielde fas buoremus , ahte bivdu álgá ja loahpahuvvo seamma áiggis olles fylkkas , muhto sii leat váldán vuhtii boazodoalu váttisvuođaid .
Suoma sámediggái lea dál buidon prošeavtta 	dihtii 	, oktiibuot 195-duhát márkái .
Min Áigi aviisa lea atnán muhtun bálsttasaji moaitit dán guokte PC-ones sámi čovdosa , leat moaitámuššan moaitámuša 	dihtii 	.
MUHTO čájehan 	dihtii 	dán guovtti vuođu erohusa , muitalan ahte ii konverterema HAGA sáhte lonuhit e-poastta iige dokumeanttaid DÁROGILLIIge dán guovtti vuođu gaskka , go leat kodatabeallain erohusat .
Ráhkis almmálaš Áhčči , mii rohkadallat : Jorgal dán oaguheami jus ain galggaš leat vejolaš oskkolaččaid 	dihtii 	!
Ovdamerkka 	dihtii 	mearridii Sámi Álbmot lihttu ahte Sámi Álbmotlihttu ja Sámi válgalihttus galggai leat oktasaš ekonomija .
Eiseválddiid badjelgeahččanvuođa 	dihtii 	ii leat go okta molssaeaktu , fárret .
Heittii Hámmarfeasttas bearraša 	dihtii 	, go vujii ovddas maŋos Hámmarfeastta ja Leavnnja gaskka , olles 2 jagi , iige lean doarvái ruovttus iežas mielas .
Finnmárkku spábbačiekčanbiire fertii doallat sierra čoahkkima dušše dán 	dihtii 	.
Obbalašsáddemis lea dán 	dihtii 	ovddasvástádus sámegiela ja dárogiela , iešdovddu ja kultuvrra nannemis .
Dalle ii lean Finnmárkku fylka iige Finnmárkku Bargiidbellodat das veahkeheamen , muhto baicce min buorre ovddeš sámediggepresideanta Ole Henrik Magga , gii duosttai vel vaikko iežas ámmáha 	dihtii 	, rihkkut dáža lágaid .
Giellásiid ii galgga bealuštit ruđa 	dihtii 	!
Garvin 	dihtii 	boasttoáddejumiid , aiddostahttá joavku ahte dán oktavuođas ii leat mange lágan fágalaš dahje eará eahpeluohttámuš ásahussii , mii lea badjelasas váldán guorahallat sámi mediaplána vuođu , muhto dás lea sáhka dušše Sámediggeráđi dán ášši meannudeamis .
Garvin 	dihtii 	boasttoáddejumiid , aiddostahttá joavku ahte dán oktavuođas ii leat mange lágan fágalaš dahje eará eahpeluohttámuš ásahussii mii lea badjelasas váldán guorahallat sámi mediaplána vuođu , muhto dás lea sáhka dušše Sámediggeráđi dán ášši meannudeamis .
Poltihkalaš áigumušaid 	dihtii 	historjjá ná ovddidit , lea iešalddes hui oahpes ášši .
Holmen ja Rasdal leaba guođđán Guovdageainnu 2. divišuvnna 	dihtii 	Ráissas .
Jakobsen lea ruoktut fas mannan Tistedalenii ja Hætta lea barggu 	dihtii 	fárren Osloi , iige vuos dieđe makkár joavkku ovddas galgá čiekčat .
jovkui Joar Eira Rasdal ja Per Oddvar Holmen , Ráisai Kai Ante Hætta , barggu 	dihtii 	
Lohkkin mii bovdejuvvot su mielde gullat ja oaidnit su jurdagiid ja miellagovaid iešguđetge báikkiin , gos lea bisánan jogo barggu dahje suohttasa 	dihtii 	.
Girjji lea oalle miellagiddevaš lohkat , dan 	dihtii 	go das leat báikkit , áiggit ja vel muhtun sajes olbmuid namat ge máinnašuvvon , nu ahte mii ovttaláhkai leat dego čuvodeamen girječálli go son jođaša iežas dáiddalaš eallinperioda čađa dán rádjái .
Gohčodivččen dan maid lean lohkan beanta jurddabiografian , muhto deattuhan seammás ahte ii leat vuosttažettiin sáhka girječálli muittašemiin , dan 	dihtii 	go divttat almmuhuvvojit midjiide dan hámis go Áilu daid lea áiggistis čálistan iežas mátkegirjái .
Dál son lea daid divttaid čohkken maid ovdal ii leat geavahan girjjiin , de dan 	dihtii 	dieđusge leat muhtun motiivvat oahppásat olbmuide geat dovdet Áillohačča poesia bures , muhto seammás buktá divttaid oktiibidjan girjin lohkkiid vel lahkalebbo dáiddára jurddamáilmmi , ja measta jo gitta dáiddalaš buvttadeami ruohttasiidda .
Dát lea duođalaš dásis , iige iežas PR ovddideami 	dihtii 	.
Ruovttugielddaid bargosadjevátni , caggá máŋga oahppan nissona máhccat fas ruovttugillái barggu 	dihtii 	.
Ruovttugielddaid bargosadjevátni , caggá máŋga oahppan nissona máhccat fas ruovttugillái barggu 	dihtii 	.
Eaba dárbbaš šat guhkás johtit eallinlági 	dihtii 	.
Buohtastahttima 	dihtii 	, namuhuvvo ahte Norgga nannán lea 323.758 njealjedasmehter .
IPS-Abu Dhabi : Al Bayan aviisa ávžžuha Israela vihtta arabalaš ránnjáriikkaid deaivvadit , Gaskanuortta ráfiproseassa sihkkarastima 	dihtii 	.
Árvvoštalli ii hálit namas julggaštuvvot oaguhanvára 	dihtii 	.
< B > SÁVDNI : < P > < I > Rušša sávnnis ( bánjas ) bođii bivastat geahččiide gávdnasiid 	dihtii 	.
Vuodja lea erenoamáš , ovdamearkka 	dihtii 	dálkkodit buollán liikki .
Suoma njunušherggiin leat jávkosis dušše Muzehaš ja Sayonara , eaiggádiid eará badjedoaimmaid 	dihtii 	.
Kirsti Saijets ii áiggo goitge dán 	dihtii 	báhcit Gáregasnjárgii gávastallat .
< P > Deanoleagis leat dáhpáhuvvan jo moadde dáhpedormmi bohccuid 	dihtii 	ja Deanu leansmánne lea ávžžuhan olbmuid várrugasvuhtii .
Albmá 	dihtii 	gal doaivvošeimmet dálvvi joatkašuvvat , muhto geassihan ii earágo jávkat albmá ja boahtte muohttagiin lea son sihkkarit ceaggámin seamma sajis .
Ja dieđusge leat báhtareaddjiin maid oahppásat boahtán seamma dili 	dihtii 	Norgii .
Manner geigiige gieđa Barents Pressa guvlui doarjaga oažžuma 	dihtii 	, vai suomagiella seaillošii Gárjila mediain .
Álbmotlaš áviissaid seailluheami 	dihtii 	Gárjilis leat vuođđudan Karjalan lehtimies-nammasaš organisašuvnna , mas leat 26 lahttu .
Son muittaša mo Barents Pressa álgoáiggiin Ruoššat ledje vehá olggobealde doaimmas , várra giellaváigatvuođaid 	dihtii 	.
Oalle čielggas lea ahte jus doaibmabijut mat dál leat álggahuvvon , eai doaimma , omd. boazoáidevuolideapmi , de ferte juoga nu dahkkot geahpedan 	dihtii 	dálveealggaid guovllus , vai guohtumat eai billašuva eaige ealggat guorrán ja váno .
< P > Son joatká Deanu Tom Sottisa barggu , gii geassádii skuvlavázzima 	dihtii 	.
Boahtteáigges doaivumis beassat oaidnit Kárášjoga nuoraid loktet searvvis seamma dássái mas dat lei -80 loguin , dallego searvi lei oalle beakkánin buorre vuoddjiid 	dihtii 	.
Sin mielas lea duššii 	dihtii 	vanahallon áššis , ja dán livčče sáhttán čoavdit jo
Dan ii dáhtton Ráđđehus ja siđai organisašuvnnaid fas čoahkkái ráđđádallan 	dihtii 	.
Govva ii sáhttán leat váldojuvvon Čeabetjávrris dan 	dihtii 	go nuortalaččat eai leat 1930:s ássán doppe .
Máŋggasiidda fárren lei juoba lunddolaš dan 	dihtii 	go sin sohkaeatnamat šadde Suoma beallái , muhto earát fas gárte guođđit iežaset sohkaeatnamiid Sovjetlihttu rájá duohkái .
Nils Gauppa regias lea dušše dovddastit ahte ii leat dušiid 	dihtii 	son lea dien dilis gos son lea regišeuran .
Ja dan máná 	dihtii 	mun fertejin fas fárret Báđošii .
Muhto álbmot ii heađástuvvan dan 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	ii dárbbaš nu šaddat ahte dárogielat aviisa goariduvvo .
Mun hálidivččen áibbas friijja sámi bellodagaid , ovda mearkka 	dihtii 	« sámi bargiidbellodaga » .
Dá lea juoga masa leat nu balus leamaš ahte sotnabeaivvi ii leat dušše ievttá konjáhka 	dihtii 	oaivi bávččastan .
Buvdaeaiggádat Gáregasnjárggas masset ruđaid , dan 	dihtii 	go olbmot suoládit eanet go ovdal .
Gal ferte gutnejahttit sin dan 	dihtii 	, muho ii go dát livččii almmolaš skuvlaásahusaid ovddasvástádus ?
Seammás , kultuvrraid gaskasaš oahppu galggašii movttidit oahppama iešguđetge kultuvrraid birra ja dáid gaskkas , doarjun 	dihtii 	ráfi , álbmotvuoigatvuođaid ja vuđolaš friddjavuođaid , álbmotstivrejumi , vuoiggalašvuođa , friddjavuođa , ovttaseallima ja máŋggaidvuođa .
Álggus vuos sáhkkiivuođa geažil , muhto maŋŋá eambbo ahte eambbo doarjun 	dihtii 	joavkku .
Seammas , kultuvrraidgaskkasaš oahppu galggašii movttidit oahpama iešguđege kulttuvrraid birra ja dáid gaskkas , doarjun 	dihtii 	ráfi , álbmotvuoigatvuođaid ja vuđolaš friidjavuođaid , álbmotstivrejumi , vuoigalašvuođa , friddjavuođa , ovttaseallima ja máŋggaidvuođa .
ČÁJEHIT DOLOŠ GÁRVVUID : Oahpaheaddjit leat gárvodan nugo ovddeš áigge láveje , čájehan 	dihtii 	skuvlamánáide movt dološáigi lávii .
Kárášjoga Sámeálbmot bellodaga vuosttaš evttohas Terje Tretnes šiita ahte SáB ja NSR lea leamaš politihkalaš speallu háddjen 	dihtii 	badjeolbmuid jienaid .
– Sámegiella lea unnitlogu giella Norgga servodagas , ja mii fertet dan 	dihtii 	bidjat erenoamáš návccaid dan gáhttet .
Kárášjoga Sámeálbmot bellodaga vuosttaš evttohas Terje Tretnes šiitá ahte SáB:s ja NSR:s lea leamaš politihkalaš speallu hádjen 	dihtii 	badjeolbmuid jienaid .
Son diehtá seamma bures ieš ahte ii lean dan 	dihtii 	son celkkii eret barggu .
Mis lea leamaš ovdáneapmi máŋgga servvodatsuorggis ; ovdamearkka 	dihtii 	oahpahusas .
politihkkárat eai váidde Norgga stáhta riikkaidgaskasaš orgánaide nu guhká go eai fitne albma iešmearrideami ovdamearkka 	dihtii 	dáid surggiin maid mun lean namuhan dego ovdamearkan ?
In ba muitte šat galle jagi jo lea vássán dassái go ovdamearkka 	dihtii 	Sámi vuoigatvuođalávdegoddi buvttii árvalusastis , muhto min politihkkárat eai leat nákcen doamahit ášši .
Bijai biilla johtui liekkadan 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	šaddet Alaska boazodoallit vuordit dasságo goddeealut leat mannan ovdal johttájit ealuiguin .
Boazodoalli bargu lea dušše čuovvut bohcco ja gáhttet daid vašálaččaid vuostá , ja sihke iežas ja bohcco 	dihtii 	galgá ealu unnimus lági melde vuorjat .
Bajimus boazologu mearrideapmi maŋiduvvui dan 	dihtii 	go ii leat čielggaduvvon mii galgá geavvat olbmuiguin geat šaddet heaitit bohccuiguin .
Almmolaš ágga dán rádjai lea leamaš ahte Boazodoallostivra ii hálit mearridit logu earret eará dan 	dihtii 	go ođđa boazodoallohoavda ii leat vel álgán virgái .
– Dán ášši olis lea sáhka ahte ollu olbmot šaddet heaitit bohccuiguin Oarje-Finnmárkkus , muhto ii leat dahkkon mihkkege čielggadan 	dihtii 	movt eiseválddit áigot dustet daid olbmuid , lohká Jarle Jonnasen .
Jarle Jonassen dadjá ahte diehttelasat lea dát dehálaš bargu mii ferte dahkkot , ja dan 	dihtii 	lea ge vel deháleabbo váldit vára dain olbmuin geaid birra lea sáhka .
- Dan 	dihtii 	lea maid čoarvegávppašeapmi álkit , go daid lea geahppasat fievrredit vuovdinbáikkiide , lohká Turi .
Guovllustivra cealká mearrádusas ahte boazodoallu boahtá massit huksemiid 	dihtii 	ollu dehálaš guohtoneatnamiid mas bohtet leat váikkuhusat ealáhussii .
– Dan dagai guođoheaddji dan 	dihtii 	go boazu aŋkke ieš gávdná buoremusat ealáhaga , nu ahte dan ferte luoitit luohtui , dadjá Oskal .
Duosttan dadjat ahte muhtun bohccot jápmet dan 	dihtii 	.
Boazodoalu , mii lea luonddus birra jagi , ii sáhte buohtastahttit šibitdoaluin ja dan 	dihtii 	ii ábut dan guokte ealáhusa seaguhit , lohká Johansen .
Dan 	dihtii 	berret maiddái politihkkárat váldit golaheapmái ovddasvástádusa ja leat fárus máksit , logai Bargiidbellodaga Willy Ørnebakk .
Dat lei hui heivvolaš árvvoštallanjoavkku mielas dan 	dihtii 	go dán jagi lea giellajahki .
Áššáskuhtton dievdu čilgii rievttis ahte son lei dušše hárdin 	dihtii 	politiijá guvlui dadjan ahte áigu biillain vuodjit .
Dan 	dihtii 	oaidná rievtti eanetlohku dan mađe máŋga eahpádusa áššis mat berrejit boahtit dievdui buorrin .
– Liikká dáhtun ahte meahccebálvalus váldá oktavuođa boazodoaluin gulahallan 	dihtii 	ealáhusain gokko lea eallu .
Dan 	dihtii 	lea maiddái fylkamánni mielas dehálaš geahččat Finnmárkku fierpmádaga ovtta oktavuođas .
Dan 	dihtii 	leat gulahallamin ovttasbarggu Aage Pedersen AS:in .
– Dán áigasaš olbmot gal duššet buollašii jus šaddet mehciide báhtarit soađi 	dihtii 	, dahje šaddet guhkkit áiggi el-rávnji haga dáluin .
Finnmárkku buohcciidáittardeaddji moaitá garrasit gielddadearvvašvuođabálvalusaid go njoazes barggu 	dihtii 	ráhkadit buohcciid
Dál Finnmárkku buohcciidáittardeaddji lea dolkan ja risse gielddadoaktáriid , oadjo- ja bargokantuvrraid go heajos barggu 	dihtii 	ráhkadit
Hætta lohká háliidan nuoraid dahkat oidnosii earret eará dan 	dihtii 	go oaivegávpogis leat ollu nuorra sápmelaččat geat bohtet iešguđet guovlluin .
– Dan lean dahkan nannen 	dihtii 	suodjalusa .
Iežas lohká háliidan šilljui dan 	dihtii 	go liiko viehkat .
	dihtii 	ii soaitte NSR šiehtadallan siiguin .
	dihtii 	, dadjá Dáloniid Listtu sámediggeáirras Isak Mathis O. Hætta , dahje Issán movt eatnašat dovdet
– Lean leamaš dan mađe guhká politihkas ahte in váivašuva peršovnnalaččat dán 	dihtii 	, dadjá Hætta movttagit .
Dan 	dihtii 	livččii sidjiide vuoitun momsakeahtes guovlu , čilge Somby .
Dan 	dihtii 	ádjana veahá áiggi ovdal buot formalitehtat leat sajis .
Dan 	dihtii 	ii jáhke dán bievllas álggahit viiddanbargguid
Dan 	dihtii 	berre leat dál miessái , lohká Eira .
Dalle ii oainne Iver M. Eira šat ággan boranávdehálddašeaddjiin čiehkádit dan duohkai ahte miesehisvuhtii lea sivva go bohccot leat váibbahat guorbaeatnamiid 	dihtii 	.
Okta Min Áiggi geassecup vuoitiin - Deanu Searaid viehkki Lasse Wigelius - ii loga iežas vuoitán dan 	dihtii 	go lei buoremus .
Dušše dan 	dihtii 	vuiten Min Áiggi geassecupa viehkamiid , lohká Lasse Wigelius gii vuittii dievdduid ( 18-44 jagi ) gilvvuid .
– Guovddášbellodaga Sámedikki trio lea vuovdán boazodoalu posišuvnnaideaset 	dihtii 	.
Eira gal oaivvilda Guovddášbellodaga golbma áirasa njulgestaga oaffaruššan boazodoalu iežaset posišuvnnaid 	dihtii 	.
Dát bealit leat Jonassen mielas masa NBR berrešii váldit initiatiivva čielggadan 	dihtii 	gokko mannet rájit .
Dan 	dihtii 	leage váidán vieljastis Per Edvard Johnsena gii odne orru váhnenbáikkis Molležis .
Gielda ii áiggo guoddalit duomu lágamánniriektái ekonomalaš gažaldagaid 	dihtii 	.
• Dina Maursatd lea váidán ráđđeolbmá Jan Terje Nedrejord boastu soaibmama 	dihtii 	, muhto politiiját leat hilgon ja loahpahan váiddaášši .
Sámedikki áirasat ain njálbmot gaskaneaset konstellašuvnna 	dihtii 	
Sámedikkis ain jotket njálbmut gaskaneaset Sámedikki konstelašuvnna 	dihtii 	.
Moraš sága 	dihtii 	dollojuvvui dalán jaskes boddu su muitui ovdal go dievasčoahkkin válddii guhkiduvvon bottu jápmasága geažil .
– Lean áŋgiris luossabivdi , muhto dan 	dihtii 	gal in leat cakkadan Ráiteváris ruvkedoaimmaid , himiha sátnejođiheaddji Kjell Sæther go gullá maid Kárášjoga SáB jahkečoahkkin oaivvilda .
– Dan 	dihtii 	ii leat daddjon ahte dohko galget doaimmat , muhto eat sáhte álot ja juohke háve dadjat ii , lohká sátnejođiheaddji gii imašta SáB čuoččuhusaid ahte son goziha iežas beroštumiid .
Dan 	dihtii 	maid doaivu Davvi-Tromssa válgabires unnán jienasteddjiid jienastan ; dušše 63,8 proseantta .
– Jáhkán heajos válgga dahkan NSR dan 	dihtii 	go olbmot eai oainne ávkki Sámedikkis .
Dan 	dihtii 	oaivvildit ahte Norggas berre ain leat gielddusin bivdit elliid dávggiin .
Luondduhálddašan Direktoráhta oaidná dárbun eambbo diehtit dávgebivddu birra , ja dan 	dihtii 	leat dáhtton gulaskuddama bokte oainnuid áššái .
Olles čieža dagu 	dihtii 	dubmii Deanu ja Várjjat gielddariekti su rihkkon ráŋggáštuslága paragráfaid go lea ciellan , doaruhan ja heađuštan politiijáid barggu .
– Dievdu lea 2 1/2/2_1 mánu áigodagas áššaskuhtton 15 dáhpáhusa geažil main dubmehallá 11 dagu 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	lea rievtti mielas vuogas duopmu sutnje ovcci mánu giddagas , mas leat 90 beaivvi evttolaš , ja guokte jagi geahččalanáigi .
Dan 	dihtii 	oaidnit dehálažžan geahččalit loktet buvttadeami .
Dan 	dihtii 	eat sáhte šat doalahit dákkár ortnega mii doarjagiid ektui vealaha boazoeaiggádiid , lohká Eira .
– Mii leat maiddái oaidnán ahte boazodoallokultuvra lea nu nanus Guovdageainnus ahte doppe eai čuovo njuovvangáibádusaid doarjagiid 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	su mielas gáhčča veardideami jáhkehahttivuohta masa duššin .
Dan 	dihtii 	árvalit nammadit lávdegotti mas lea mandáhta mannat čađa gulaskuddama ja geahčadit movt leat árvvoštallon boranávdeváttisvuođaid dán oktavuođas .
Lávdegotti ulbmil lea dasto doallat čoahkkimiid dain 25 orohagain guovtti mánu sisa čielggadan 	dihtii 	duhtatmeahttunvuođa .
Dan 	dihtii 	lea NBR ovddas geahčadan jurista makkár vejolašvuohta lea váidit eiseváldiid riikkaidgaskasaš duopmostuoluide .
Amund P. Anti maid ii oainne ággan ahte bohccot leat váile heajos ealáhaga 	dihtii 	.
Ovdamearka 	dihtii 	Idjajávrri bártasearvvis , lohká son .
Dan 	dihtii 	ii loga spábbačiekčama guođđán .
Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ii mieđit ahte NSR botkii dan 	dihtii 	šiehtadusa johttisápmalaččaid listtuin .
Dan 	dihtii 	ii leat mu mielas dohkálaš ahte suoinnit báhcet mehciide boazobiebmamiid maŋŋá , ja guhkkin eret plastihkat ja báttit mat leat gisson suoidnebunttaid birra , lohká Anti .
– Ollu sáhttá dahkkot garvin 	dihtii 	lihkuhisvuođaid , muhto dan rádjai lea unnán dahkkon ruovdemáđidoaimmahaga bealis , lohká Rundhaug .
– Dan 	dihtii 	sáhttá dikšugoahtit buohcci ruovttus , mii addá fas eambbo áiggi .
Loahpas sáhttá váibmu bisánit ja dalle gal lea maŋŋit , lohká Teigmo , gii fuomášuhttá ahte Finnmárkkus lea álot dákkár dilis gilvu áiggiin guhkes gaskkaid 	dihtii 	.
Politimeastir Arild Aaserød muitala ahte leat váidon earret eará dan 	dihtii 	go ii lean burginlohppi .
Dan 	dihtii 	lea vuordámuš ahte áiggi mielde sáhttá el-rávdnjehaddi njiedjat vulobeallái 20 evre // KWh .
Duorastaga dinejedje oahppit miehtá Norgga ruđaid arvevuovddi gáhttema 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	leat mii boazosámi nissonolbmot ferten álggahit
Lea oalle máŋga jagi áigi go lean árbevirolaš bargguid birra geahččalan ráhkadit oahpponeavvuid , ( oaidnin 	dihtii 	lea go dat vejolaš ) maid Sámi Oahpahusráđđi lea olggosaddán , namalassii : Goađástallan girji , Gámagoarrun girji ja duodjeplakáhtta .
Mun ledjen hui ilolaš mannan heave , sihke Márjjá 	dihtii 	, ja dainna maiddái go dál de viimmat oaččuimet nuoraidáirasa Sámediggái .
Dát hehttešii ovddamearkka 	dihtii 	ahte spánskalaččat ožžot seamma vuoigatvuođaid vuonaide go vuotnaolbmuin leat .
Ii han son gii lea ovtta bellodaga ovddas Sámedikkis , leat doppe dušše su iežas 	dihtii 	, son galgá hállat olles bellodaga ovddas .
Dan 	dihtii 	lea Kiinná áitán botket buot gávpeoktavuođaid Ruonáeatnamiin .
– Mun jáhkán šaddat olu álkit juksat mihttomeriid jos mis livččii guhkit áiggi bušeahtta , ovddamearkka 	dihtii 	5 jagi badjel , logai sámediggeáirras Steinar Pedersen ( Bb ) .
Dan 	dihtii 	gávdnojit dál láhkamearrádusat mat dorjot sámi vuoigatvuođaid dábálaččat ja boazosámiid vuoigatvuođaid maid earenoamážit .
Ja ii unnimustá vel dan 	dihtii 	go máŋga njunuš boazosámi leat leamaš láidesteaddjin go min politihkka lea ráhkaduvvon .
Ođđa boazodoallolávdegoddi lea ásahuvvon dan 	dihtii 	go NSR ja NBR leaba bargan ovttas .
Maiddái dakko ferte reguleret várjalan 	dihtii 	guohtumiid ja luonddu .
Čállin 	dihtii 	bustávaid ja eará mearkkaid dihtorii , dárbbašuvvo prográmma mii jorgala bustáva muhtin datakodii , mas lea ja 1-logut .
muitala ahte juohke háve go máilmmi riggát ja fámolaččat deaivvadit mearridan 	dihtii 	sin boahtteáigi , dalle lea maiddái vuostálastin , nu go Máilmmi gávpesearvvi čoahkkimis Seattles 1999 , Máilbmebáŋkku čoahkkimis Prahas 2000 ja de EU-čoahkkimis Göteborggas 2001 .
Dan 	dihtii 	lea čállán departementii reivve mas máŋgga geardde giitala dan buori dagu ovddas .
Ovdamearka 	dihtii 	oččošii Álttá suohkan 55 miljovnna ja Unjárgga gielda ges 3,3 miljovnna ruvnnu .
Sin 	dihtii 	geat eai ádde sámegiela , áiggun dál joatkit dárogillii .
Dan 	dihtii 	lea ášši boarásnuvvan rievtti oainnu mielde .
Dan 	dihtii 	leat álggahan telefuvnna mas bivdit sáhttet iskat gos gumpet leat oidnon maŋemuš áiggiid .
Sámeálbmot Bellodaga fylkadieggeáirras , Tore Bongo , jearrá dan 	dihtii 	fylkasátnejođiheaddjis čuovvovaččat : – Leago dohkálaš ahte eanandoallu ja boazodoallu galget guoddit daid heajut beliid maid suodjalusa lassi doaimmat buktet ?
Mii leimmet juo eahkeda ovdal páhkkin gearvvisn koaffariid , lei dan 	dihtii 	go arrat galggaimet mátkái .
Riekta lea boazodoalus gáhttet iežaset guovlluid , muhto ii leat buorre go šaddet caggat báikkalaš olbmuid mat juogalaččat leat atnan seamma guovlluid ealahusa 	dihtii 	.
– I boaresvuođa 	dihtii 	galgga náđđut .
Min Áigi ii álggat julevsámegiela ruđaid tinen 	dihtii 	.
Mun jienastan Terje Håkonsena dan 	dihtii 	go Cevllohallá leat sápmelaš .
ON lávdegoddi olmmoščearddaid vealaheami vuostá lea moaitán Norgga garrasit Finnmárkkuláhkaevttohusa 	dihtii 	ja dáhtu dál ovttasráđiid Sámedikkiin čoavdit Finnmárkkulága .
Dát guoská ovdamearkka 	dihtii 	almmuhussajiid oastimiid oktavuođas , mat jeavddalaččat dahkkojit buot sámi aviissain , čálliba juridihkalaš čielggadusas .
– Bivddu 	dihtii 	leat dološ sápmelaččat ferten bidjat ná ollu namaid njurjui , seamma láhkai go badjeolmmoš lea iešguđet namahusaid bidjan bohccuid , lohká Persen .
Sihkkarvuođa 	dihtii 	leat iskkosat sáddejuvvon Dánmárkui erenoanmaš labaratorieiskkademiide , muitalit Suoma šibitdoavttireiseváldit .
Jos hálidat iežat vásáhusaid ja dieđuid buktit čuvgehan 	dihtii 	fáttá , váldde oktavuoda muinna farggamusat !
Sátnevádjasiin sáhttá beaktilastit iežas ákkastallama dan 	dihtii 	go dat sisttisdoallá álbmotlaš duohtavuođa maid olbmot leat oahppan buolvvaid čađa .
Sámi sátnevádjasat dieđus speadjalastet sápmelaš jurddašeami ja leat dan 	dihtii 	erenoamáš mávssolaččat midjiide .
Dan 	dihtii 	dat bissu – ” ođasmuvvá ja čatná oktii ovddeža ja dáláža , čujuhettiin ovddosguvlui seammás go muittuha midjiide gos mii boahtit .
Dán oktavuođas čujuha bellodat dasa ahte Sis Finnmárkku diggegoddi lea ásahuvvon justa dan 	dihtii 	vuoi sámegiela geavaheapmi áimmahuvvošii .
Ii leat guhkes áigi go Ovttastuvvon Nášuvnnaid-lávdegoddi olmmoščearddaid vealaheami vuostá cuiggodii Norgga garrasit Finnmárkkuláhka evttohusa 	dihtii 	.
Erenoamáš dan 	dihtii 	lea Ovddádusbellodagas geatnegasvuohta láhčit , iige gáržžidit , vejolašvuođaid ollašihttit lágaid ulbmiliid .
Earret eará dan 	dihtii 	ii leat sihkkar ahte Norgga Sámedikki vuogádat gos leat bellodagat mielde , lea riekta čoavddus Suoma Sámediggái .
Erenoamaš dan 	dihtii 	mii imaštallat go Norgga sámedikkepresideanta lea searvan Olympia ohcamušsii beroškeahttá digaštallat ášši iežas álbmogiin .
Maiddái dan 	dihtii 	lea Sámedikkis dárbu eambbo juolludemiide .
Ovdamearkka 	dihtii 	beassa Norgga sámediggi buorremuddui ieš mearridit masa geavaha ruđaid maid Stuorradiggi juolluda .
Dat fas addá vejolašvuođa virgáduvvon doaktáriidda čuožžuhit ahte sii olu barggu 	dihtii 	fertejit oažžut lasi balkká .
Orru dárbbášmeahttun geardduhit , muhto sihkkarvuođa 	dihtii 	dagan dan : Amma diehtibehtet ahte girjjálašvuođas mii čállo ja ilbmá sámegielaide ii leat eará birgenláhki go doarjja .
Sii geavahit sámi dáidaga dušše fal ruđa tinen 	dihtii 	, čilge son .
– Dál Lujávrris leat máŋgasat geat ovdamearkka 	dihtii 	ráhkadit nu gohčoduvvon sámeniibbiid .
Sii geavahit sámi dáidda dušše fal ruđa tinen 	dihtii 	, čilge son .
Inge dieđe buorrániš go Sámedikki dilli dan 	dihtii 	jus molsot presideantta .
– In mun dan 	dihtii 	oaivvil ahte Barentsa guovllu eamiálbmogat lea leamaš áibbas vajálduhtton Ruoŧa ovdagotti áigodagas , lohká sámediggepresideanta Sven-Roald Nystø .
Dan 	dihtii 	šaddá bággen lossa noađđin mánáide .
Go mis dat váilo , de ovdvamearkka 	dihtii 	skuvllain ja bibliotekain ii leat ráđđi oastit girjjiid mat álmmuhuvvojit , oaivvilda Niillas A. Somby .
– Ii dušše čiekčamiid 	dihtii 	, muhto muđui .
– Eanáš sámi nuorat eai oainne šat makkárge boahtteáiggi Suoma beale Sámis , ja válljejitge dan 	dihtii 	fárret gávpogiidda máttás .
Ovttastuvvon Našuvnnaid lávdegoddi olmmoščearddaid vealaheami vuostá lea moaitán Norgga garrasit Finnmárkkuláhkaevttohusa 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	šaddá bággen lossa noađđin mánáide .
Soaitá maid leat daid ruovttunjuolggádusaid 	dihtii 	, jus mahká ožžet lobi leandit márkana idja botta .
Deike bohtet eanaš mánát geat buhcet dávdain , muhto leat gal maiddái ma ggas geat dušše bohtet dan lieggasa 	dihtii 	.
DOARJAGA:Mari Boine oaččui ruhtadoarjaga Norgga kultuvraráđis ovddidan 	dihtii 	teavsttaid .
Lujávrri gieldda hálddahusa bealis davjibut ja davjibut celket ahte Lujávrri buohcceviessu ii darbbaš nu stuorra bargoveahkka , ja ruđaid seasttima 	dihtii 	, livččii ain buoret , ággi mielde , giddet Lujávrri klinihkka opanassiige .
Lujávri báhcá doaktáriid haga Mun in halit oassálasttit dan biđgiideamis - lohka Kaminskii - ii fal dan 	dihtii 	mun lean bargan 15 jagi váldodoaktárin Lujávrris .
- Mun in halit oassálasttit dan bieđgiideamis , ii fal dan 	dihtii 	mun lean bargan 15 jagi váldodoaktárin .
Sátnevádjasiin sáhttá beaktilastit iežas ákkastallama dan 	dihtii 	go dat sisttisdoallá álbmotlaš duohtavuođa maid olbmot leat oahppan buolvvaid čađa .
Sámi sátnevádjasat dieđus speadjalastet sápmelaš jurddašeami ja leat dan 	dihtii 	erenoamáš mávssolaččat midjiide .
Dan 	dihtii 	dat bissu – ” ođasmuvvá ja čatná oktii ovddeža ja dáláža , čujuhettiin ovddosguvlui seammás go muittuha midjiide gos mii boahtit .
Mun jienastan Terje Håkonsena dan 	dihtii 	go čevllohallá leat sápmelažžan .
Dán oktavuođas čujuha bellodat dasa ahte Sis Finnmárkku diggegoddi lea ásahuvvon justa dan 	dihtii 	vai sámegiela geavaheapmi áimmahuvvošii .
Erenoamážit dan 	dihtii 	mii imaštallat go Norgga sámediggepresideanta lea searvan Olympia ohcamuššii ovdal go lea digaštallan ášši iežas álbmogiin .
Mu jurdda livččii sáddet juigiid ja sámi muihkkariid birra máilmmi irggástallan 	dihtii 	ođđa guldaleddjiide , dadjá Devold .
ahte stáhta raportere makkár doaimmat sis leat ollášuhttima 	dihtii 	
Báikegottit sáhttet ovdamearkka 	dihtii 	mearridit gean ja man ollusiid luitet iešguđet sonaide , árvala Toralf Henriksen .
- Danin leat jáhkkimis Finnmárkkus mealgat eanet nuorra nieiddat geat ožžot máná go ovdamearkka 	dihtii 	Oarje-Norggas .
Geahččalit muittuhit juohkeláhkai man dehálaš ovdamearkka 	dihtii 	lea váldit p-pillaid juohke beaivve .
– Ii dušše čiekčamiid 	dihtii 	, muhto muđui .
Dát guoská ovdamearkka 	dihtii 	almmuhusaid oastimiid oktavuođas , mat jeavddalaččat dahkkojit buot sámi aviissain , čálliba juridihkalaš čielggadusas .
– Dattetge studeanttain galgá leat bachelorjagis vejolaš lohkat lasi journalistihka , dahje sii sáhttet lohkat maid eará fágaid Sámi allaskuvllas , ovdamearkka 	dihtii 	sámegiela .
Sámegánda Lars-Thomas G. Gaup ( 15 ) ii šlundá dan 	dihtii 	go ii beasa mielde dán jagáš arktalaš dálvegilvvuin .
– Ii dan 	dihtii 	abot šlundádit , ii dainna gal ovdán gosage .
– Mii birget dáinna vugiin go bargat garrasit , mu doalus lea ovdamearkka 	dihtii 	guokte ja bealli virggi , lohká Torgeir .
Ovdamearkka 	dihtii 	dábáláš árgabasiid báhppa gárvoda ruoná biktasiiguin .
Earret eará Bargiibellodat ( Bb ) hálida ahte Sámediggi gieđahallá eambbo áigeguovdilis áššiid go dán vahku dievasčoahkkimis , ovdamearkka 	dihtii 	eretfárremiid , njuovahagaid váttisvuođaid ja guolástusvuoigatvuođaid birra .
Jearaldat lea manne Sámediggi hálddaša mánáidgárddiid muhto ii vuođđoealáhusaid , ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu ?
Son dovddahii gaskavahku Min Áigái ahte su leat vuot sámiservodat soardán ja bávččagahttán , dušše dan 	dihtii 	go son lea duostan dovddastit ahte son lea bifila .
TekstS - Ráŋggáštanrievtti oktavuođas leat sierra njuolggadusat maid sáhttá geavahit beassat friddja jus ovdamearkka 	dihtii 	lea soardán muhtun olbmo heahtedilis , muitala Trond Biti Pedersen , Sis - Finnmarkku riekteveahkkekantuvrras .
Erenoamáš dan 	dihtii 	go stággobivdit eai leat goassige namuhuvvon go eiseválddit leat rievdadan bivddu rievttitlaččat .
Iige das leat ulbmil olgguštit gean ge guovllu ássiid ovdamearkka 	dihtii 	guolástan- dahje bivdooktavuođas , nugo dávjá gullosta almmolaš digastallamiid oktavuođas .
Álgoálbmotguovllu hálddašeapmi šaddá olu viidaseabbon , gos ovdamearkka 	dihtii 	sihke skuvla- , kultur- ja ealáhusáššit leat mielde .
Mii váruhit sápmelaččaid duššástuvvat ja vuollánit dan 	dihtii 	.
Sii mieđihit ahte váidaga vuođđun ii leat iežaset 	dihtii 	, muhto vai earát eai galgga dárbbašit vásihit dan seamm go sii .
dagahii váttisvuođaid , ájáhallan goaridii oahpu , oahpahus gillái njoazes doaimma 	dihtii 	, ...
Ánttá-Máhte Máret deattuhii eará čállosis ahte son earenoamážit bargá hui ollu dan 	dihtii 	ahte mánát ja nuorat ožžot rivttes oahpu boazoealáhussii , ja danin searastalai oahpahit bearašboazoealáhusa árbevirolaš vuogi mielde .
Dát lea fuones jeđđehus , ja dilli gal ii leat buorránan dan 	dihtii 	.
Álgoálbmogiid jođiheaddjit leat bealisteaset áigovaččat bargat ovttas federála ráđđehusain bidjan 	dihtii 	plánaid doibmii .
Earret eará dan 	dihtii 	lea ovcci jahkásaččaid gaskamearalaš deaddu lea losson golmmain kiluin maŋimuš 25 jagis , muitala Álbmotdearvvašvuođa našunalsearvvi váibmo- ja karadávddaid eastadeaddjibargi Olov Belander .
Mii jáhkkit leat vejolažžan buoridit ovttasbarggu ovdamearkka 	dihtii 	oahpposuorggis , dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis , almmolaš bálvalusaid fállamis ja buollin- ja gádjunbarggus .
« Ovdamearkka 	dihtii 	lea leamaš Deanu ja Ohcejoga gaskka juo guhká duopparhálddašanovttasbargu .
Parlameanta sáhttá mearridit lágaid mat njulgestaga sáhttet váikkuhit olbmuid árgabeaivvi , ovdamearkka 	dihtii 	geavaheddjiid vuoigatvuođaide ja birasgáhttemii .
Dasa lassin leat Suoma bealde álgán buokčut joga botniide oaidnin 	dihtii 	man ollu guolit leat ovdamearkka dihtii savvoniin .
Dasa lassin leat Suoma bealde álgán buokčut joga botniide oaidnin dihtii man ollu guolit leat ovdamearkka 	dihtii 	savvoniin .
Čájáhusas oahpásmuvat mo ovddešáiggiid bivde olbmot Deanus , ovdamearkka 	dihtii 	mo nođuin oggo .
Go Sámediggi dál lea jorggihan áššis dan 	dihtii 	go oahppováillagat dolle miellačájáhusa , de sáhttá dat nannet Sámedikki álbmoga ektui .
Dán jagi son oaččui Finmárkku Fylkkagieldda kulturbálkkašumi , ja 2001 su válljejedje jagi čáhcesuololažžan , ovdamearkka 	dihtii 	.
Muhto su soga árbedieđut eai šovkkodan ja jávkan dan 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	gávdnojit ain ollu sápmelaččat geat leat analfabehtat .
Ii dušše rámidan 	dihtii 	, muhto baicca árvvoštallat mo sáhttet bargat ain buoret barggu .
Virggi sáhttá doaimmahit gos nu Sámis , ovdamearkka 	dihtii 	Kárášjogas dahje Guovdageainnus .
Muhto lea liikká vejolaš sáhkkisvuođa 	dihtii 	oaidnit párkka dahje geahččalastit juvlafiellu funbovssas .
Dađibahábut lea okta nubbi báiki guorránan dáža eiseválddiid badjelgeahččama 	dihtii 	.
Ja jus ovttasge lea vašši bohccuide , de dat ii galgga dan 	dihtii 	leat lohpi piinniidit bohccuid .
Ovdalaš ledje Hámmárfeastta politiijat váldán gitta muhtun nuoraid maŋŋá go báhčaledje suohttasa 	dihtii 	bohccuid nu gohčoduvvon soft-gun bissuiguin .
BOHCCOT PIINNIDUVVOJIT : Muhtumat báhčalit bohccuid suohttasa 	dihtii 	Hámmárfeasttas .
Ovdalaš ledje Hámmárfeastta politiijat váldán gitta muhtun nuoraid maŋŋá go báhčaledje suohttasa 	dihtii 	bohccuid nu gohčoduvvon soft-gun bissuiguin .
Vuot lea Hámmárfeasta beaggán boazovaši 	dihtii 	.
Ovdamarkka 	dihtii 	lea « Årøybukt fort » nammasaš opmodat Ivguvuonas vuovdimassii .
Sámi vuiogatvuođalávdegoddi ii leat duššiid 	dihtii 	guorahallan eanan- ja čázadatvuoigatvuođaid moaddelot jagi .
Evttohuvvon rievdadusain lea stuorra váikkuhus ealáhusa ja ássama eavttuide , ja dan 	dihtii 	berre biddjot doarvái áigi ovdánahttit ođđa njuolggadusaid nu ahte heittiheapmi lea buoremusat ráhkkanuvvon
– Ii leat duššiid 	dihtii 	ahte Čáhcesuolu gielda diibmá váiddii boazodoalliid rihkkumis guođohanlága .
Muhto ieš ášši gal ii leat ovdánan dan 	dihtii 	.
Bohccot eai leat jávkan eret dan 	dihtii 	, oaivvilda Syversen .
Beaivváš Sámi Teáhter áigu dál háhkagoahtit nuorra sámegielat neavttáriid , nannen 	dihtii 	boahttevaš neavttárdili teáhteris .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea “ Margrethe ” namma bihttás ožžon nama Mákredaš , ja “ Skjønne Helena ” fas Fávrruid fávru Helena .
Ovdamearkka 	dihtii 	muhtun nuoraid bihta ráhkadit .
Guovdageaidnu ferte dárkilit guorahallat manne doaktárat hálidit ovdamearkka 	dihtii 	Detnui .
Gávdnan 	dihtii 	mii galgá leat geafivuođa sisdoallu , lea áiggiid čađa mielddisbuktán ollu dutkamuščállosiid .
Son ii bargan dan bálkábáimmanin , muhto duddjui duddjoma 	dihtii 	.
Mis leat ovdánan ollu ođđa valáštallansuorggit , ovdamearkka 	dihtii 	heaibun .
Dasa lassin leat mii čeahpit lágidit stuorra valáštallangilvvuid , ovdamearkka 	dihtii 	Norgga measttirgilvvuid ja Davvi-Norgga meašttirgilvvuid čuoigamis .
Trosten ii leat ballan dan 	dihtii 	.
Lean gullan ahte buohkat eai lean ipmirdan maid čállen mannan háve , danin hui oanehis rávesolbmuidoahppokursa sidjiide geat ( heajus matematihkaoahpaheami 	dihtii 	?
– Muhto daid son bážii áibmui dušše baldin 	dihtii 	.
Sámedikki Bargiidbellodaga áirras Steinar Pedersen lea hirpmástuvvan guolástusminsttára Ludvigsena fuones Davvi-Norgga historjjámáhtu 	dihtii 	.
Kemis lei mielde hávlár , ja bážii skuohta baldin 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	lágidit árktalaš nuoraidriemuid , dahje árktalaš nuoraid Olympiagilvvuid nugo gilvvut maiddái gohčoduvvojit .
Mii doaivut Olympiagilvvuid sáhttit váikkuhit sámi servodaga positiivvalaččat maiddái eará oktavuođain , ovdamearkka 	dihtii 	dáidaga , kulturdoaimmaid ja ealáhusdoaimmaid oktavuođain .
Dat lea beare buorre ahte bohtet eanet molssaeavttut jienasteaddjiide ovdamearkka 	dihtii 	gielddaválggas .
Mun lean doallan SVa árvvus sin oainnus 	dihtii 	, muhto dál oainnan ahte ii sidjiide ge sáhte luohttit .
– Muhto lea bat dan 	dihtii 	dárbu soaibmat ?
Anti mielas galget olbmot sáhttit digaštallat meahcásteami ja bievlavuodjima oadjebasas , eaige galgga dárbbašit ballat gohčoduvvot « inkompeteanta idiotan » jus eai leat seamma oaivilis go ovdamearkka 	dihtii 	sámediggeáirras Isak Mathis O. Hætta .
Eat mii sáhte ovdamearkka 	dihtii 	áiggi golahit duššái , lohká Aikio .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Finnmárkku fylkkagielda ovttas Sámedikkiin ráhkadan sierra čielggadeami dan áššis .
Ovdamearkka 	dihtii 	oažžu Davvi Girji bealle miljovnna ruvnno unnit go njeallje jagi áigi .
Iige son loga máilmmi gopmánit dan 	dihtii 	.
Musea ovddidanbarggu 	dihtii 	ohcat mii olbmo : Gii lea olmmošaddjái ja bálvalusaddjái Gii lea ortnetolmmoš Geas lea buorre ovttasbarganattáldagat Gii lea mielde čovdosiid gávdnat nuppástuhttindilis Geas lea buorre máhtolašvuohta sihke sáme- , dáro- ja eaŋgelasgielas Ja da dasa lassin buorre dábálaš máhtut
Earret eará dan 	dihtii 	lea dárbbašlaš ságastallat ahte gosa galgá ođđa hálddašanorgána ásahuvvot .
Vaikko dokumentašuvdnaguovddáš rahppo almmolaččat easka odne , de lea Várdobáiki juo čoaggigoahtan dieđuid , ovdamearkka 	dihtii 	valáštallama birra .
Henrisken gii maid lea norgga ráđđehusa lahttu lohká konvenšuvdna mearkkaša eanet sápmelaččaide go ovdamearkka 	dihtii 	gaskasriikalaš ILO-konvenšuvdna .
Go sisabáhkkejeaddjit ávkkástallet sin eatnamiin tinen 	dihtii 	álkimus vuogi mielde , beroškeahttá luonddu billisteamis de dat dávjá mielddisbuktá vártnuhis dili daidda olbmuide geat eallinagi lea ássan dain guovlluin .
– Eai buohkat duostta vuodjit ovdamearkka 	dihtii 	guoikaráigge jus eai dieđe gokko vuodjinfávli manná .
Ovdamearkka 	dihtii 	merkejuvvojit savvoniin vuodjingeainnut ravddaide .
Ovdamearkka 	dihtii 	Eaŋgalasgohpi - Leavvajotnjálmmi bajábealde - lea ožžon nama go eŋglándalaš lorddat johte guollebivddus Deanus 1800-logus .
– Báikkit ja geađggit sáhttet maid sulastahttit muhtun ealli dahje olbmo iešvuođa , ovdamearkka 	dihtii 	Heastabahtageađgi , Savvon savvona vulogeahčen .
Kjell Sæther muitalii ahte gielda lea ásaheamen fásta stipeandaortnegiid movttidahttin 	dihtii 	ohcat virggiid Kárášjogas .
Eanaš oassi ruđas , sullii 30 proseantta , manná nu gohčoduvvon pedagogalaš doaimmaide , ovdamearkka 	dihtii 	muohtaskohteráŋggirdeapmái , eastadan dihtii lihkohisvuođaid .
Eanaš oassi ruđas , sullii 30 proseantta , manná nu gohčoduvvon pedagogalaš doaimmaide , ovdamearkka dihtii muohtaskohteráŋggirdeapmái , eastadan 	dihtii 	lihkohisvuođaid .
Dan 	dihtii 	ii leat doarvái dušše dorvvastit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid gillii dahje kultuvrii .
Vaikko leat čállán vuollái ulbmilšiehtadusa , de dan 	dihtii 	eat dárbbaš leat álo ovttaoaivilis , dadjá Sámi Journalisttaid Searvvi jođiheaddji Mathis Eira .
Finaimet márkanis maid , ja doppe lei olu maid sáhtii vásihit ovdamearkka 	dihtii 	geahččat moteshowa .
Álgoálbmogat hállet ovddamearkka 	dihtii 	olu iešguđetlágan gielaid .
Mii leat registreren ahte Norgga Kulturdepartemeanta guhká lea lohpidan gulahallat sihke Sámi Valáštallanlihtuin , Norgga Valáštallanlihtuin , Norgga Olympialaš Komiteain ( NIF ) ja Sámedikkiin gávnnahan 	dihtii 	ovttasbargovuogi mii sáhttá veahkehit viidáseappot gárgidit sámi valáštallamiid .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat sámi mánáin dál oktagaslaš riekti oahppat iežaset eatnigiela , ja maiddái oažžut oahpahusa eatnigillii .
Kárášjoga Sámiid Searvvi miellahttočoahkkin lea ge bivdán stivrra váldit oktavuođa Sámeálbmot Bellodagain ja Johttisápmelaččaid Servviin suokkardan 	dihtii 	vejolašvuođaid cegget oktasašlisttu sámediggeválggaide .
Ovdamearkka 	dihtii 	árbevirolaš musihkka , dánsumat , biktasat , eallinvuohki ja humora .
Go soahttái Irakain , de son ovdamearkka 	dihtii 	ii váldán vuhtii ON oainnuid .
Danin son ovdamearkka 	dihtii 	ii dohkket homofiillaid vuoigatvuođaid .
Ovdamearkka 	dihtii 	riikkaidgaskasaš lágaid , ON , sođiid , dálkkádatpolitihka ja álgoálbmogiid ektui .
Go Busha lohká áigut čohkket álbmoga , de dat ii mearkkaš ahte son geige gieđaid kompromissen 	dihtii 	.
Dattetge mii doaivut Busha dás duohko guldališgoahtit ON das mo čoavdit hástalusaid mat leat ovdamearkka 	dihtii 	Iraka soađi oktavuođas .
Birgenlági 	dihtii 	olusat bággejuvvojit gearjidit ruđaid .
Muhto jus mirkobombbaid luoitá njuoska eatnamii , ovdamearkka 	dihtii 	suvra jeagge eatnamiidda , de ii leat sihkar ahte mirko buollá .
Erenomaš dan 	dihtii 	lea mearkkašahtti ahte Keskitalo nu garrasit šuviha meattá dálá várrepresideantta Ragnhild Nystad oaiviliskkadeamis .
– Ovdamearkka 	dihtii 	lea dehálaš dovdat sámi mytologiija , nugo sámi noaidekoansttaid .
– Dál ii leat šat dárbu mátkkoštit Ruŧŧii gávdnan 	dihtii 	bána internašunála dásis , loahpaha LMK doimmaheaddji Øivind Lindback .
Ovdamearkka 	dihtii 	ealáhuspolitihkas lea mis ollu ovttalágan oaidnu .
Erenoamážit dan 	dihtii 	mii vuordit ahte son diehtá maid dadjá .
Áitit nuppi olbmo dan 	dihtii 	go sus leat earálágan oaivilat , lea áibbas dohkkemeahttun .
– Erenoamážit dan 	dihtii 	galggašedje eambbosat boahtit guldalit dievasčoahkkimiid .
Sámediggi lea juolludan 450.000 ruvnno Plassje giellaguovddážii Rørosii gádjun 	dihtii 	máttasámegiela .
Luohkkálanjas sii hui álkit sollašuvvet jus ovdamearkka 	dihtii 	oidnet juoidá nu glássaráigge .
Man gallii finai SL bargolávdegoddi ja ovdaolmmoš John Nystad NSR ovdaolbmo luhtte jearramin čoahkkinastit gullan 	dihtii 	mo sáhtášii buoremusat dahkat vai lea goappašiid beliid áddejumi mielde .
Dálá mearrádus lea erenoamáš dan 	dihtii 	, ahte maiddái Brihtalaš Kolumbia fitnodat- ja huksensuorggit lea váldán dan bures vuostá .
Ovdamearkka 	dihtii 	Haida Gwaii - sulluin juo guhká doaibman vuovdečuohppanfitnodaga Weyerhauser ovddasteaddji mielas alimus rievtti mearrádus ii duššat vuovdečuohppandoaimmaid , muhto láide kruvnnu boahtteáigge doaimmaid eamiálbmogiiguin .
Dán 	dihtii 	ráđđádallan galgá leat nu viiddis go vejolaš .
Ovdamearkka 	dihtii 	Suoma sámediggelága ovccát artihkal cealká eiseválddiid geatnegasvuođas gullat ja ráđđádallat Sámedikkiin sámiide guoski áššiin .
Dan 	dihtii 	sáhttá eahpidit , ahte Sámedikkis ii lean buot áššáigullevaš diehtu čáhceprošeavtta váikkuhusaid birra nu , ahte dat livččii sáhttán guorahallat ášši buot beliid ja váikkuhusaid vuđolaččat .
– Ovdamearkka 	dihtii 	sáhtát tevdnet juoidá maid barggat muohttagis , maid leat ráhkadan muohttagis dahje juoidá dálvvi birra .
Dan 	dihtii 	lea nu divrras ášši go Jesus riegádii máilbmái min beastin várás buot suttuin eret go mii dorvvastat oskuin sutnje .
Jannok Eira lohká ii leat imaš go sámis eai ovdamearkka 	dihtii 	gávdno girječállit geat olahit davviriikalaš dássái .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea ain hui váttis gielddahálddahusas sámegillii oažžut bálvalusa .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Guovdageainnu suohkanis stuorra bargguhisvuohta .
Jus galgá leat vejolaš ráhkadit ođđa bargosajiid Finnmárkkus , de fylka dárbbaša ođđa kapitála ovdamearkka 	dihtii 	guolleindustriijii .
Riŋges maid gullan 	dihtii 	lea go mus dat maid don dárbbašat .
Ovdamearkka 	dihtii 	boazodoalu , eatnamiid ja Finnmárkkulága birra .
– Lea hui dehálaš sámegiela nannema 	dihtii 	bisuhit unna sámegielat skuvllaid , dasgo dat leat duođalaš sámekultuvrra ja - giela nannejeaddjit , cealká Sámi allaskuvlla preassadieđáhusas .
Sámi allaskuvla doarju maiddái jurdaga das ahte ásahit Menešjávrri skuvlla ovddideami 	dihtii 	Menešjávrri skuvlla ovttasbargofierpmádaga dahje luondoskuvladoaibmagotti mas livččii bajábeal namuhuvvon oassebeliin ovddasteaddji mielde .
Birra sámi leat máŋggat unna skuvllat mat barget erenoamáš dehálaš barggu sámegiela ja kultuvrra ovddideami 	dihtii 	.
Son váivašuvvá erenoamážit mánáid 	dihtii 	.
Ruhtačoaggimat leat biddjon johtui miehtá máilmmi veahkehan 	dihtii 	sin geat leat roasmmahuvvan ja sidjiide geat buot leat massán .
Kárášjoga NSR ovttas Johttisámiid Servviin leigga bovden Sámeálbmot Bellodaga oktasaš čoahkkimii 30.12. suokkardan 	dihtii 	vejolašvuođaid cegget oktasaš listtu dán jagáš sámediggeválggaide .
– Ii das leat seamma árvu go ovdamearkka 	dihtii 	Norggas gos sátnejođiheaddji bálkáhuvvo olles virggis .
Eretcealkin čuohcá ovdamearkka 	dihtii 	skuvllaide ja boarrásiidruovttuide .
Ásiashan eatnandoarggástusa 	dihtii 	mearra ahcui ja bajidii goarveskávvala , mii gearai riddui , njámastii Bengalluovtta rittuid ja sulluid jalgadin ja njielastii olmmošeatnatvuođa merrii .
Ovdamearkka 	dihtii 	Deanu válgabiires lea dál okta áirras Sámedikkis , nammalassii Steinar Pedersen .
– Amerihká nannámis leat ollu riikkat mat eai leat dohkkehan ILO konvenšuvnna , ovdamearkka 	dihtii 	Canada .
Menchu lohká ahte vejolašvuohta gilvalit Amerihká Stáhtaid Organisašuvnna váldočállivirggi alde deavddášii su čiekŋalis rámiin dan gudni 	dihtii 	maid dat buvttášii Guatemalai .
- Dakka maŋŋelaš tsunami gažadeimmet máŋga čeardalahtu gávnnahan 	dihtii 	mii dat lei mii sin lei várren .
Ovdamearkka 	dihtii 	go mearra márrá dulvin , de dihtet guđe muoraide galget gakcut , guđe muorat cevzet báruid rivihisvuođa vuostá , dadjá professor Abbi expressindia.com:i .
Dáidagisttis Jåks lea váldán beali ovdamearkka 	dihtii 	sámi dološ máilmmigova hejošeapmái .
Ovdamearkka 	dihtii 	ferte Porsáŋggu gielda dán jagi seastit 20 miljovnna ruvnnu .
Doaimmat sáhttet leat iešguđetlágánat , ovdamearkka 	dihtii 	vázzit bálgáráigge meahcis .
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ( NBR ) gáibida earret eará nuppelot miljovnna kruvnna nannen 	dihtii 	njuovvan- ja vuovdinvejolašvuođaid Kárášjogas ja Guovdageainnus .
– Dál ealáhus bággehallo vuolidit boazologu measta beliin Oarje-Finnmárkkus , eatnamiid suddjen 	dihtii 	.
Sámegiela nannema ja oahpaheami 	dihtii 	:
Somá munnos gal dan 	dihtii 	lei .
10 jagi sámemánáid 	dihtii 	
Dan 	dihtii 	han mu mielas mis leat álbmotbeaivvit .
Muhto daid ( kolonistáhtat ) olbmothan leat iežage massán dološ oskkoset ja árbevieruideaset kristtalašvuođa 	dihtii 	.
Doarrumiid , bearrašiid háddjema , veahkaválddálaš daguid nissoniid ja mánáid vuostá , olmmošgoddimiid ja dan 	dihtii 	šaddat leaskkat ja oarbásat .
Boktin 	dihtii 	ságastallama servodagas ja kánská maiddái hárddestan dihtii nu daddjon oskkolaš olbmuid .
Boktin dihtii ságastallama servodagas ja kánská maiddái hárddestan 	dihtii 	nu daddjon oskkolaš olbmuid .
Seammás lea dehálaš nannet sámi valáštallamiid maiddái earáláhkái , ovdamearkka 	dihtii 	árbevirolaš doaluid , nu movt kulturministtar máid eaktuda .
Doavttir gii ruvve maŋŋečoali buoridan 	dihtii 	čielgevigiid lea šaddan báikkálaš sáŋggárin .
Maŋŋel go mediat leat muitalan dan birra , de lea maŋŋečoalleruvven buoridan 	dihtii 	čielgevigiid šaddan hirbmat bivnnuhin .
Dál fertejit maiddái Ruoŧa , Ruošša ja Suoma eiseválddit čájehit ovddasvástádusa , ja ovdamearkka 	dihtii 	addit sierra ruhtadoarjagiid sámi girjjálašvuhtii ja aviissaide .
Ovdamearkka 	dihtii 	eat sáhte juolludit stuorát bargostipeanddaid sámi dáiddáriidda ja kulturbargiide .
Davvi-Suomas čuollamiid 	dihtii 	uhkiduvvon guohtunguovllut leat dábálaččat maiddái luonddusuodjaleami oainnu mielde mávssolaččat .
Stipeanda lea 7500 ruoŧa ruvnnu ja addo nuoraide vuollel 25 jagi geat barget nannen 	dihtii 	sámi identitehta .
Deanu searvegotteráđis ges leat leamaš earálagan beroštumit bajimuččas , ovdamearkka 	dihtii 	girkokonsearttat .
Eará mánát hárdet su dan 	dihtii 	.
Eatnasat fertejedje dorvvastit garra rumašlaš bargguide birgen 	dihtii 	.
Eat mii leat álo diehtán makkár ulbmilat Norgga servvodagas leamaš , ovdamearkka 	dihtii 	vearrámus dáruiduhttináiggis .
Dikki golbma duopmára dubmejedje juohkehačča sis golmma jagi ja guovtti mánu giddagassii vealaheami ja muosehuhttima 	dihtii 	.
– Lea dehálaš ahte maiddái Sámi leavggat oidnojit miessemánu 17. beaivve , ovdamearkka 	dihtii 	Oslo Ráđđeviesu olggobealde , lohká Myrhaug .
Jus addit lobi geavahit sámeleavgga dán beaivve , de sáhttet maiddái eará minoritehtajoavkkut , ovdamearkka 	dihtii 	pakistanárát gáibidit geavahit Pakistana leavgga , akkástalla Ovddádusbellodaga politihkalaš ráđđeaddi Roy Hammerø .
Mánát ges sáhttet dovddahit morraša earáláhkái , ovdamearkka 	dihtii 	duhkoraddama bokte .
– Go dál mieđihit rievdadit oainnuset , de dat ii mearkkaš ahte Sámediggi dan 	dihtii 	lea vuolláneamen .
Earret eará dan 	dihtii 	eai sáhte riikkaeiseválddit hoigadit ovddasvástádusa báikkálaš dássái .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Greanpeace dahkan ollu vahágiid inuihtaid ovddas Ruonáeatnamis go vuostálaste njuorjjobivddu .
Erenoamážit dan 	dihtii 	go Olli lea máŋgii háleštan Gerhardseniin leavgaášši birra .
Ja erenoamážit dan 	dihtii 	lea Oslo gielddas ovddasvástádus jođihit dakkár politihka ahte sápmelaččat eai dárbbaš dovdat iežaset vuolit dási álbmogin .
Mii eat juolludivčče eat ovttage dáin oahppiin lápmašuvvat johtolaga 	dihtii 	» , čállá skuvla ja astoáiggefálaldat muittuhusas .
Ovdamearkka 	dihtii 	masse Ruonáeatnama inuihtat eallinláibbi go eai šat vuovdán njuorjjonáhkiid maŋŋá go Greenpeace vuostálastigođii njuorjjobivddu .
Muhtun daid gaskkas leat ovdamearkka 	dihtii 	« Imella multebær og mygg » og « Det artige landet » .
Vázzet álbmotviesu 	dihtii 	
Vázzet álbmotviesu 	dihtii 	
Son ja stviralahttu Inger-marie Oskal ja Sara Marit A. Gaup vázzet oktii vahkkui álbmotviesu 	dihtii 	.
Son ii leat gal lihkká jurddašan dan 	dihtii 	moktige vuos ávvudit .
1993 rájes lea ovdamearkka 	dihtii 	Deanu gielda ožžon oktiibuot 34 miljovnna ruvnnu guovttegielalaš ruđain .
Ovdamearkka 	dihtii 	ii leat Kanada čállán vuollái ILO-konvenšuvnna nu movt Norga lea .
Muhto maiddái eará sámi báikkit galget oažžut dihtoriid mat biddjojit dihto sajiide , ovdamearkka 	dihtii 	skuvllaide dahje giliviesuide .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea hui álki mávssestit rehkegiid interneahta bokte .
Lea nubbi jahki go Norsk Kulturskoleråd ja Norsk Tipping bovdeje musihkka- ja kulturskuvllaid Norggas evttohit nuoraid geain leat erenoamáš attáldagat ja geat ánssášivčče ruđalaš movttiideami ahtanuššan 	dihtii 	iežaset dáidda- dahje kultursuorggis .
Jus ovdamearkka 	dihtii 	leat leamaš gehppes bohccot dalle go leat vihkkejuvvon , de sáhttá dasa okta sivva leat ahte heajos jahki lea leamaš das ovdal .
Mii baicce dáhttut rámidit Deanu gieldda dan 	dihtii 	go sii leat duostan čađahit guorahallama das ahte masa Sámedikkis juolluduvvon giellaruđat duođaid mannet .
– Girdit main leat vearjjut , girdilit Banakis dábálaččat ábi guvlui ja girdet sihkarvuođa 	dihtii 	badjel ávdin guovlluid , čilge Olafsen .
Eará guolleriikkain maiguin Norgga sáhttá buohtastahttit iežas , ovdamearkka 	dihtii 	Islánddas ja Fearasulluin , gullet mearraresurssat , dás maiddái guolit , álbmogii .
Boahtte mánus sii bovrejit 4 ráiggi gitta 250 mehterii báktái váldin 	dihtii 	iskosiid .
	dihtii 	logi teáhterjoavkku mat hárjehallet juohke vahku , ja leat mánát vuordinlisttuin , muitalit iežaset kulta.no ruovttusiiddus .
– Ruhtavátnivuođa 	dihtii 	ii leamaš sis vejolašvuohta fállat juohke jagi máttasámegieloahpu .
Sii berrešedje guorahallat sámegieloahppu dárbbu geahčan 	dihtii 	man dávjá livččii lunddolaš fállat sámegieloahpu ja dan vuođul ráhkadit strategiijaplána , neavvu rektor Mai Britt Utsi .
– Dál ii eaiggáduša oktage meara luođuresurssaid vaikko vel lágat ja láhkaásahusat muddejit ovdamearkka 	dihtii 	guollebivddu .
Muhto ii Sámi joavku dan 	dihtii 	nákcen suodjalit moala .
NAVKAJOHKA : Dán jogača hálidit badjolbmot dulvadit el-rávdnje 	dihtii 	.
Rávttošnjárgalaš Sigvald Persen ii hálit caggat Orohaga 16 d čáhcefápmorustten huksema Navkajogas oažžun 	dihtii 	el-rávdje geassebarttaide .
Orohaga 16 d oaččui geskat lobi Finnmárkku Fylkamánne birasgáhttenossodagas buođđut Navkajoga ja huksen 	dihtii 	smávva čáhcefápmorusttegačča vai ožžot el-rávdnji iežaset guođohanbarttaide .
Sii dollet golbma workshopa gos sáhtát ovdamearkka 	dihtii 	beakkán govvejeaddjis Morten Krogvoldas oahppat mo iežat govvedeami sáhtát buoridit .
– Leamašan dehálaš čájehit loguid bokte mo oppalohkálaš barggolašvuohta lea čatnon eanadollui davvin , erenomážit dan 	dihtii 	go eanadoalohálddášeapmi galgá áiggi mielde sirdojuvvot gielddaide .
Mielkebuvttadeapmi Finnmárkkus lea gaskamearálaččat stuorát go Nordlánddas ja Romssas ja addá sturrodaga 	dihtii 	maid buoret sisaboađu , sullii 438.000 kr juohke doalus .
– Dás leat máŋga vejolašvuođa , ovdamearkka 	dihtii 	váidit , dovddaha Oskal .
Dál fertet mii evalueret ealáhusfitnodaga Goahtebeallji KF , oaidnin 	dihtii 	deivet go doarjjaortnegat dohko gos lea dárbu , vai ii got ábut maidege , lohká Issán .
Dollen smávva čuorvvasgávppi Guhkesnjárgga márkandoaluin hárjehallan 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	leat Badje-Deanus ja Deanodagas ollu riggodagat mat attášedje buori dietnasa guovlluide .
Skuvllat galget ovdamearkka 	dihtii 	oččodit oahppiid olles riikkas , muhto muhtun ohccit olggobealde Finnmárkku leat vásihan ahte sisaváldinortegiid geažil gártet vuordinlisttaide vaikko skuvllain livčče guoros sajit .
Bovden maid lávdegotti fitnat dáid guovlluin oaidnin 	dihtii 	duohtavuođa , lohká son .
Suoma dáiddaskuvllain ledje boahtán Báršái njeallje nieidda ja logi gándda oahppan 	dihtii 	niibederiid dearpat .
Ovdamearkka 	dihtii 	lea Unjárgga gielda ráfáiduhttán 70 proseantta gielddas gos ii oktage oaččo lobi vuodjit geasset .
Jáhkán mis dalle livččii stuorát vejolašvuohta oažžut eambbo ruhtaveahki ovdánahttit ovdamearkka 	dihtii 	sámi ealáhusaid , lohká Thomassen .
In dan 	dihtii 	leat dadjan ahte Olgeš lohpida sirdit Sámi Oahpahusráđi fas ruovttoluotta departementii .
Duorastaga go lei mannamin Kungsholmenii , bissehii muhtin amas nissonolmmoš su , jearran 	dihtii 	man guvlui son galggai mannat dihto báikki gávdnat .
Ovdamarkka 	dihtii 	lea surgat ja váivi go boares olmmoš biddjo boarrásiid siidii mii lea guhkkin eret su iežas ránnjáin , dušše danne go suohkanrádji deaivvai leat sin viesuid gaskkas .
Amoc lea dássážii juo oassálastán Suoma TV:s nugo ovdamearkka 	dihtii 	« Hyytänen ja Stiller » ja « Hyvä Huomenta Suomi » - prográmmain .
– Dál go boarásmuvvagohten , čievččan somá 	dihtii 	spáppa ja lášmmohalan dien láhkai .
– Lea oainnat dán áiggi politihkkálaš riektavuohta , čuoččuhit ahte sámit boldojuvvojedje dan 	dihtii 	go ledje sámit .
– Mun geavahan stobu symbolalaččat čájehan 	dihtii 	olbmo siskkáldasa .
Manne galget ovdamearkka 	dihtii 	boanddat ohcat sierra vuodjenlobi jus áigot viežžat áidestoalppuid stohponurkkeduohken ?
Erenoamážit dan 	dihtii 	maiddái go birasgáhttenministtar uhkida váldit sirdit dispahálddašeami gielddain eret ja addit dan fylkkamánnii .
Dan 	dihtii 	áigut buoridit buot ahkásaččaid vejolašvuođaid oažžut sámegieloahpahusa .
– Válddestehket govaid duođaštan 	dihtii 	mii lea dáhpáhuvvan ovdal go deike bođii , vástida Anne May .
Mii áigut ovttastit árbevirolaš máhtu dieđalaš máhtuin ovdánahttin 	dihtii 	sámi servodagaid .
Go guoská joatkkaoahpahussii lea NSR leamáš mielde álggaheamen dehálaš gelbbolašvuođanannenprošeavttaid , ovdamearkka 	dihtii 	ahte buot joatkkaskuvlaoahppit Tromssa fylkkas galget oahppat sámi áššiid birra .
Oahpponeavvut galget ovdánahttot ja ráhkaduvvot dađistaga go sámi skuvla rievdá ovdamearkka 	dihtii 	oahppoplánareforpmaid olis .
– Ii dat mearkkaš ahte mearrasápmelaččaid vuoigatvuođa guorahallan dan 	dihtii 	maŋŋona .
Várra iežat gieđahallama 	dihtii 	gárttai nu ?
Ovdamearkka 	dihtii 	Bargiidbellodat ii leat álo láhtten čábbát sápmelaččaiguin .
Dohko leat čállojuvvon šamánat nama mielde , gos ásse , guđe dikkis dupmehallojuvvojedje , ja makkár noidošeami 	dihtii 	.
Dohko leat čállojuvvon šamánat nama mielde , gos ásse , guđe dikkis dupmehallojuvvojedje , ja makkár noidošeami 	dihtii 	.
Dohko leat čállojuvvon šamánat nama mielde , gos ásse , guđe dikkis dupmehallojuvvojedje , ja makkár noidošeami 	dihtii 	.
Go muhtun jagiid leat goddán uhcán , de mii eat leat dan 	dihtii 	healkkehan .
Su oainnu mielde eai leat NSR:s doarvái njuolgga oktavuođat Norgga Stuorradiggái ja ráđđehussii , ja dan 	dihtii 	leat sii návccaheamit Norgga bargiidbellodaga ektui , geas gal leat diet oktavuođat .
Geir Ove Bakken háliida geavahit iežaset riikkaviidosaš bellodatápparahta oažžun 	dihtii 	fámu Sámedikki badjel .
Dieđu 	dihtii 	sáhttet bajásšaddanlávdegottis iešguđetge searvvit ohcat doaibmadoarjagiid .
Sámediggeráđđi sáddii preassadieđáhusa ovdal 2004 juovllaid , maŋŋil go Ap ja Egil Olli dáhtto liigedievasčoahkkima ee. Jønsson ášši 	dihtii 	.
In dan 	dihtii 	áiggo dupmet sin .
Geaimmejot šalddi bajábealde , gieldda kulturmuittubálgá dollasajis deaivvadedje mannan gaskavahkku boares olbmot ja mánát meahcástallama 	dihtii 	.
Dolin dahke dán iešbirgejumi 	dihtii 	, muhto ieš gárdu vai beassá mehciid johtit , iige dietnasa dihtii .
Dolin dahke dán iešbirgejumi dihtii , muhto ieš gárdu vai beassá mehciid johtit , iige dietnasa 	dihtii 	.
Šiehtadallamiin eat áiggo mii atnit Sámedikki ruđaid oastin 	dihtii 	posišuvnnaid vai oažžut eanetlogu .
Mii eat áiggo geavahit čuohteduháhiid ruvnnu advokáhtaide , čiehkan 	dihtii 	politihkalaš boasttuvuođaid .
Gilvvohallan lášmmohallama 	dihtii 	
EYP oahpaha nuoraid mo duohtavuođas čoahkkinasto riikkaidgaskasaččat ja gáibida dan 	dihtii 	maid buohkaid čiŋadit .
Muhtimat vázziledje gulul dušše čađahan 	dihtii 	, muhtimat čuovvuledje 18 km guhkosaš gilvvohallanbálgá ja nuppit fas 5 km bálgá .
Eai olbmot duššiid 	dihtii 	gohčot su karaokedronnegin , lohká Arnulf .
Gielddaministara ovddasvástádus lea ovdamearkka 	dihtii 	bušeahtta bargguin , fuolahit gielddaid , guovlluid ja sámedikkeruhtadeami .
Guhkit áiggi lea das eambbo árvu go ovdamearkka 	dihtii 	oljo- ja gássariggodagain .
BULas in annuleren ovttage moala dan 	dihtii 	go mun ledjen juo bosadan ovdal go sii báhče moala doaresmurrii , muitala son .
Nuoraid 	dihtii 	fertet garrasit ráŋggáštit ja dán láhkai muitalit ahte dát lea dohkketmeahttun láhttenvuohki , dadjá son
Njealji jagis lea ráđđehus geargan geahpedit doarjagiid ovddidan 	dihtii 	sámegiela sámegielohppiide oktan dárogielohppiide go sámegiela ohppet , dadjá son .
» Dan 	dihtii 	fertejit maid ovdánahttit digitála sámi oahpponeavvuid .
Ovdamearkka 	dihtii 	eai gávdno girjjit sámegillii servodatfágas , kristtalašvuođas ja eallinoainnus ja musihkas .
In doarjjo goappáge doarjun 	dihtii 	.
Eará joavkkut mat maid sáhttet vuortnuhit njunušpolitihkkáriid leat mahkáš Sámedikke politihkkárat , ovdamearkka 	dihtii 	reivviid čállit , čilge son .
Málen iežan 	dihtii 	ja dalle go veaján , muhto doaivumis earáide maid lea illun geahčadit mu govaid , loahpaha Rauni .
Son lohká vuosttaš heahtái dárbbašit 50.000 ruvnno oastin 	dihtii 	biepmu , čázi ja ránuid .
Oassálastit leat eanáš boahtán Kárášjogas , muhto Mátta-Várjjat museas leat maid sádden olbmo deike oahppan 	dihtii 	.
NRK-TV duohtavuođaprográmma čájehii ahte ostet eriid boaittobeale guovlluin ja sirdet daid guovddáš guovlluide nannen 	dihtii 	stuorra bivdofanasgoasttideaddjiid ja vuostáiváldinrusttegiid .
Váilevaš ruhtadoarjaga 	dihtii 	eai sáhte eanet sáddet .
Sii geat leat jođihan servviid ožžot dál doaivumis iežaset persuvnnalaš buhtadusa másson oahpu 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	geahččaledje mayat ásahit iežaset parlameantta , muhto maiddái politihkáriid baldit , muitala son .
Olbmot geat hálidit doarjut daid nissonolbmuid miehtá máilmmi , geat leat gillán veahkaválddálašvuođa 	dihtii 	, sáhttet ain sáddet ruđaid TV-akšuvnna « Drømmefanger » sisačoagginkontoi : 820 44 110 .
– Muhtimat leat leamaš nu áŋgirat ahte illá leat astan káfestallat ja earát fas lea váccestan nuppi ruhtačoaggi ovddas , go buozalmasvuođa 	dihtii 	eai leat sáhttán boahtit , rápmo Johanne .
« Dáláš ortnega mielde ii gávdno gielddain makkárge ekonomalaš gaskaoapmi mainna sáhttet háhkat ruđa jus ovdamearkka 	dihtii 	bidjet johtui huksendoaimmaid dahje eará stuorát prošeavttaid .
Dáláš ortnega mielde ii gávdno gielddain makkárge ekonomalaš gaskaoapmi mainna sáhttet háhkat ruđa jus ovdamearkka 	dihtii 	bidjet johtui huksendoaimmaid dahje eara stuorát prošeavttaid .
Ovdamearkka 	dihtii 	jus áigot ráhkadit geainnuid .
– Ovdamearkka 	dihtii 	leat sii ráhkadan goađi .
– Ovdamearkka 	dihtii 	leat mis oahppit 27 dážaskuvllas maiguin mii galgat bargat ovttas heivehit oahpahusa individualalaččat .
ThsF čujuha rukses-ruoná ráđđehusa 155 čuoggái , gos 39. čuoggás ráđđehus čállá : « áigut guorahallat buot vejolaš dearvvašvuođavahága beliid maid bátnedearvvašvuođaveahka lea ožžon eallisilbba gieđahallama 	dihtii 	ráhkadettiin amalgama » .
Mun lean geahččalan ohcat buot dieđuid doaktáriidda , čájehan 	dihtii 	man láhkai mirko eallisilba ja suojussuonjargolgosat váikkuhit olbmo gorudii .
– Jus guovtte ávnnat bátneduokŋas ovdamearkka 	dihtii 	jakŋá garrasit , de sáhttá stuorra duokŋas botket báni nu ahte sálvu šaddá , man bokte bakterat besset bátneruohttasii , ja bátni váivvidišgoahtá ovdalgo guohcaga , čilge son .
Ulbmil beivviin lea čohkket sámi nuoraid huksen 	dihtii 	máhtu ja diđolašvuođa eamiálbmogiid eallinvugiid ja árbevieruid birra .
Ráđđi gáibida Ruoŧa eiseválddiid dálánaga rievdadišgoahtit lágaid ja dábiid mat leat vealahan sámi boazodoalu , ja bargagoahtit Sámedikkiin divvun 	dihtii 	ovddeš vearrivuođaid , vai sámi álbmot Ruoŧas oaččošii čuovgadit boahtte áigge .
Bálvalusa buoridan 	dihtii 	ja oanidan dihtii poastafievrredanáiggi Finnmárkku áššehasaide , de bidjá Poasta sierra poastagirdiruvttu johtui , muitala Posten Norge AS diehtojuohkinhoavda Pål Jakobsen .
Bálvalusa buoridan dihtii ja oanidan 	dihtii 	poastafievrredanáiggi Finnmárkku áššehasaide , de bidjá Poasta sierra poastagirdiruvttu johtui , muitala Posten Norge AS diehtojuohkinhoavda Pål Jakobsen .
Dan 	dihtii 	hálidivččen jearrat dáža dahje sámi girječálliid searvvis , sáhtášedje go mu veahkehit almmuhit dan , dárogillii dahje sámegillii .
NORGES VEL JOĐIHEADDJI : Stavanger almmái Vidar Anzjøn barggai álggus Norgga Rukses Ruossas , ja lea vuosttaš norgalaš Kosovoi veahkehan 	dihtii 	maŋŋá soađi .
Norgga veahki 	dihtii 	lea eanadoallu Kosovos ovdánan .
Erenoamážit dan 	dihtii 	lea imaš go Finnmárkku Olgeža jođiheaddji Robert Gærna dál oaivvilda ahte Finnmárkku fylkkagielda ii heađisge sáhte válljet sápmelaččaid Finnmárkkuopmodaga stivrii .
– Muittán « Ođđasat » lei ráhkadan reportáša Guovdageainnu doaktára birra gii ruvvii olbmuid čoarbbeliid dálkkodan 	dihtii 	čielgevigi .
Ovdamearkka 	dihtii 	ii leat Suopma , iige Ruoŧŧa ratifiseren ILO konvenšuvnna .
Dát váikkuha ollu sámi ohppui ođđa vuoigatvuođaid 	dihtii 	.
Iežan logaldallamis Helssegis namuhin skuvlla ovttasbarggu Ohcejoga ja Sirpmá gaskka , nannen 	dihtii 	mánáid sámegiela ja identitehta .
Dán sáddagis ii dárbbašan oktage jearrat ándagassii iežas vearredaguid 	dihtii 	.
Dát baicce oahpaha mánáid ahte lea dohkkehuvvon jallošit ja skelbmošit , dan 	dihtii 	go das ii boađe konsekvensa .
– Mari ii livčče dušše illudan iežas 	dihtii 	, muhto buohkaid dihtii .
– Mari ii livčče dušše illudan iežas dihtii , muhto buohkaid 	dihtii 	.
Beaivvi leaba soai vuojašan vurrolagaid márkanis oahpásmuvvan 	dihtii 	biillain .
– Mii leat vuoruhan eanet sámi álbmoga unnitloguid , nu go ovdamearkka 	dihtii 	ruošša sámiid .
– Mu mielas lea čielggas ahte dát ruhtajuolludeapmi Statoilas ii leat dušše addon šiegavuođa 	dihtii 	, lohká historjjádutku Aage Solbakk .
– Mis lea buorre doaivva álggahit gealboguovddáža ođđajagemánus Sámedikki ja Mearranjiččehasráđi neavvagiid 	dihtii 	, lohká Gry Fors .
Bivdogildosiid 	dihtii 	laskkai njuorjolohku vuonaide mearehis láhkái ja bilidii maid guolástusa .
– Lea šaddan dáhpin stuorra fitnodagain doarjut ja seaguhit iežaset dutkaninstitušuvnnaide , oastin 	dihtii 	buorredáhtolašvuođa .
– Norgga Čázádat- ja Energiijadirektoráhta ( NVE ) fállá ovdamearkka 	dihtii 	maid ruđaid museaide , vai ožžot buorredáhtolašvuođa ja nu eai vuostálastte sin áigumušaid , lohká Aage Solbakk .
– Mu mielas lea čielggas ahte dát ruhtajuolludeapmi Statoilas ii leat dušše addon šiegavuođa 	dihtii 	.
Jesus fertii jápmit min 	dihtii 	vai mii gáddjojuvvošeimmet .
Duopmostuolut leat geavahan dáid boasttudieđuid min vuostá , ja mii leat vuoittahallan dikkiin dan 	dihtii 	, lohká Sverre Fjellheim .
In imaštala šat , man 	dihtii 	ollu gávpotlaččat bohtet deike Sápmái ja vádjoladdet duoin duoddariin ruossut doarrás vahkkoviissaid .
– Mearrádusas lea sáhka boahttevaš áiggis , mo gielda galgá bargat ovddosguvlui nannen 	dihtii 	sámegiela .
Eamiálbmotjoavkkuid ja ovttaskas olbmuid doaimmat dego stáhta ja girkkuid áššáskuhtán ásodatskuvlla gillámušaid 	dihtii 	lea maiddái bággen stáhta gieđahallagoahtit ášši .
Eandalit boraspiriid 	dihtii 	fertii badjeolmmái leat vitmat ja dárkil , ahte dat eai livčče rohkkáhan ealu ja na biđgen dán .
Son bijai almmuhusa čájehan 	dihtii 	vuostehágu eahperisttalašvuođa vuostái masa « min diehto ( váillat ) ministtar » iešge lea bures veahkehan .
Bonjastan 	dihtii 	ovddeš sátnevádjasa , sáhtášii dadjat ahte sii eai luohttán eará goahtemuoraide go daidda maid ieža ledje fearran .
Dieđusge mis eai leat ruhtavárit joatkit áigečállaga buvttadeami dušše iežamet buhtadusruđa geavahemiin , de dan 	dihtii 	fertejit min eiseváldit farggamusat dasa bidjat ruđa , muđui ballat ahte Sámis gártá daid eatnat sámegiel-áigečállagiid gaskii mat eai ceavzán danin go eai lean doarvái lohkkit , diŋgojeaddjit dahje ruhtadeaddjit .
– Mii háliidit maid heaittihit Sámedikki , dan 	dihtii 	go buohkat Norggas galget leat seamma dásis go earátge .
– Go bargagohten dáinna smávva muorralihtážiin oktan lohkiin , de válden áiggi oaidnin 	dihtii 	man guhkes áiggi mun dása geavahin .
Mun dutkkastuvven su 	dihtii 	.
Muhto de fuobmájin ahte šaldi lei boldojuvvon – buot mu behttosiid ja suttuid 	dihtii 	.
« Mun lean geaidnu » , dajai jaskadit – ja dagai šaldi suddučiekŋalasa rastá , su ruossain man alde son lei jápmán mu 	dihtii 	.
Leimmet plakáhtaid sággan juohke sadjái , čájehan 	dihtii 	makkár issoras váikkuhusaid Stuorradikki mearrádus midjiide buvttii , lohká son viidásut .
Filbmen 	dihtii 	lea ollu stuorát go duođaid lei , muhto dat ii vuhtto filmmas .
Son geavaha vuđolaš osiid álgoálbmotmetodologiijas čilgen ja ovdánahttin 	dihtii 	sámi metodologiija mii heivešii gáldokritihkkii .
– Mun in vuolgge dan 	dihtii 	go NRK Sámi Radios lea heajos bargovuoigŋa , muhto vuolggán iežan dihtii , vai beasan bosihit ja oažžut inspirašuvnna , ja maiddái hukset fierpmádaga .
– Mun in vuolgge dan dihtii go NRK Sámi Radios lea heajos bargovuoigŋa , muhto vuolggán iežan 	dihtii 	, vai beasan bosihit ja oažžut inspirašuvnna , ja maiddái hukset fierpmádaga .
Inger Elin Utsi deattuha ahte son ii leat váldán dán 	dihtii 	virgelobi , muhto duođašta ahte bargovuoigŋa lea leamaš heitot ovdal juovllaid Sámi Radios .
Juovlamánus čađahuvvui iskkadeapmi , geahččan 	dihtii 	mo bargiid mielas lea nuppástuhttin doaibman .
– Mun ohcalan bargoaddis vástádusa makkár doaibmabijuid son áigu bidjat johtui buoridan 	dihtii 	dili bargosajis , loahpaha son .
Kulturstivrra ovdaolmmoš Peder Birkely sávai ahte viessu geavahuvvo nannen 	dihtii 	sámekultuvrra .
– Mii leat ráhkadeamen iežamet bohccobierggu mearkagálvun , sihkkarastin 	dihtii 	biergojohtima .
– Čakčat lea plána bálkáhit boazosámenuoraid vuovdinveahkkin rámbuvrraide , čájehan 	dihtii 	bierggu .
« Sámemánáid internáhta eallin » oasi leaba Sámiid Vuorká Dávviriid bargi guovttos , kulturossodaga fágakonsuleanta Berit Åse Johnsen ja Anders Henriksen , ráhkadan , čalmmustahttin 	dihtii 	dáruiduhttima Finnmárkkus ja internáhtamánáid árgabeaivvi .
Ipmila bestojumi duoji 	dihtii 	mii galgat álohii illudit , velá dalle nai go eallimis lea lossat ja sevdnjes áigi , go min deaividit vuostegieđa geavvat , go mii arvvohuvvat , go mis lea moraš ja buozanvuohta .
Ii identitehta gal molsso dan 	dihtii 	.
Mun in dárbbaš man ge 	dihtii 	jearrat stivrajođiheaddjis lobi vástidit journalisttaid gažaldagaid !
Ferten čállit dán čállosa dan 	dihtii 	go mii diehtit ahte giellásat mannet máŋgga geardde eatnanspáppa birra , ovdalgo duohtavuohta oažžu gaccas nuvttoha sisa .
Kárášjoga Mánáidskuvllas ledje lagabui guoktelogi rávis oahppi čoagganan mannan vahku oahppan 	dihtii 	dihtora geavahit .
– Njulgestaga dat lea guorahalakeahtes evttohus ja hálidan gullat ákkaid , man 	dihtii 	livččii dárbbašlas gieldit .
Seamma eahkeda cahkkehii dola lávus , dárkkistan 	dihtii 	ahte ii suovas siste .
Son ballá ahte 50 dahje 100 jagi geahčen sáhttá muhtun buođđu ovdamearkka 	dihtii 	Juleveanus bávkaluvvot , nu go ieš čállá girjjis .
Dan 	dihtii 	mun dearvvahan iluin Girkuid Máilmmiráđi ovccát váldočoahkkima .
Jođiheaddji Rita Mari Hansen muitala ahte albmáiolbmuid fáru leat 5-jahkásaččat ovdamearkka 	dihtii 	beassan mátkkoštit , ijastit , juoŋastit , suovastuhttit biergguid dahje fitnat juovlanigá guossis Roavvenjárggas , dieđusge heivehuvvon áigodagaid mielde .
Rohkadallet dan 	dihtii 	láju isida vuolggahit bargiid ládjosis .
Rohkadallet dan 	dihtii 	láju isida vuolggahit bargiid ládjosis .
NRK Sámi Radio sáhttá muitalit ahte ovdamearkka 	dihtii 	lei vejolaš oaidnit dovddus sámi komponistta Halvdan Nedrejorda persunnummira Sámedikki interneahttasiidduin .
Dieđusge lea álki ákkastallat eiseválddiid beales manne fertejedje sámiid vákšut , sámit han bukte gáibádusaid iežaset rivttiid 	dihtii 	.
Sihkkarvuohta vuodjindábiid dáfus lea maiddái dehálaš , nu ahte ieš eastada ahte ii badjelmeare johtilit vuoje meahcis , dahje juhkanvuođas dahje ceakko milliide bahkke vuodjit skohteriin somávuođa 	dihtii 	.
Ákŋoluovtta ja Goahteluovtta skuvlla sámegieloahppit jođus siseatnamis oahppan 	dihtii 	eambbo eará sámiid birra .
Faksimiila Ákŋoluovtta ja Goahteluovtta skuvlla sámegieloahppiid iežaset dahkan gihppagis « Mii orrut Sállanis » maid sii vuvdet , ruhtadan 	dihtii 	dán skuvlamátkki .
Muhto dađe bahábut de leat sii biđgejuvvon miehtá gávpoga , ja eai oaččo dan 	dihtii 	dárbbašlaš sámegiel fálaldaga .
« Son besttii min , ii min vanhurskkis daguid 	dihtii 	, muhto váibmoláđisvuođas dihtii » , čállá Paulus Titusa girjjis .
« Son besttii min , ii min vanhurskkis daguid dihtii , muhto váibmoláđisvuođas 	dihtii 	» , čállá Paulus Titusa girjjis .
Nils Peder čuovui Kárášjoga gieldda joavkku geat ledje Lujávrris plánen 	dihtii 	boahtte Lujávrri Geasseriemuid mat álget ovccát beaivve ja bistet gitta 12. beaivái .
Politiija váidá su rikkerema 	dihtii 	, dieđiha Nuorta-Finnmárkku politiijaguovllu operašuvnnajođiheaddji Rolf Arne Kurthi .
Romssa Musea čájáhus čájeha mo Davvi-Norgga olbmot leat gávdnan sihke borramuša ja dálkasiid luonddus dološ máhtuid 	dihtii 	.
Ovdamearkka 	dihtii 	mii guoská dán ovttastuvvan sámi museii , de lea Porsáŋggu museas arkeologa , Guovdageainnus lea kulturhistorihkár ja sámegielgelbbolašvuohta ja Sámiid Vuorká Dávviriin lea sihke dávvir- ja dáiddakonserváhtor , lohká Liv Østmo .
Son lohká ahte sámegiella galgá leat váldogiella ásahusas , ii dušše giellapolitihka ja fágalaš ákkaid 	dihtii 	.
– Váivi fylkkadoavttir falleha mu oaiviliid 	dihtii 	, lohká son .
Searvi lea rahčan sakka dáid maŋimuš jagiid oažžun 	dihtii 	nuoraid searvat báhčinvaláštallamii , logai son skeŋkedettiin .
– Ođđa báhčosat 	dihtii 	mii sáhttit fállat eanet mánáide ja nuoraide báhčinoahpu ja - hárjehallamiid dálvit valáštallanvisttis , illuda Maurstad .
Norgga justisminist tar Knut Storberget ja su ofelaš , Finnmárkkuopmodaga stivrrajođiheaddji Egil Olli , čuoigaleigga Ávžžis bearjadaga čuovganeapmái ollašuhttima 	dihtii 	justisministara lohpádusa vázzit Kárášjogas Guovdageidnui .
In dieđusge oaivvil ahte lea dohkkehahtti dahku , muhto lea dehálaš ádden 	dihtii 	gos ja mo dakkár oainnut šaddet , joatká Rávdná .
Dan sii dahket dan 	dihtii 	go Norgga ovddeš valáštallan hoavda čuoigamis , Bjørnar Haakensmoen , lei nu árvvas ahte attii soappi kanadalaš čuoigi nissonii , Sara Runnerii , maŋŋel go son dojii dan Torino Olympiagilvvuin .
Bjørnar Haakensmoen dadjá iežas addán Runnerii soappi dan 	dihtii 	vai songe beassá gilvalit seamma eavttuiguin go earátge besset .
Geassit dutkagohtet skuvllavisttiid gávdnan 	dihtii 	gokko visttit njusket ja gokko leat guohpanaga .
Son fertii dan 	dihtii 	bálkáhit olbmo fitnat gurremin iežas baikagáivvo go dievai .
Mii leat váldán oktavuođa dáinna gurrenfitnodagain , oažžun 	dihtii 	buoret ortnega , lohká Nystad .
– Mii eat streike somá 	dihtii 	.
Dan 	dihtii 	eatnamat heivejitge bures eanadoalu atnui .
Ii oro leamen lunddolaš , ahte go fárret máttás barggu 	dihtii 	de seammas massit vuoigatvuođaid .
Mannan vuossárgga lei sus mielde skádjaseasan maid lei luoikan , ja finai suhkamin bajit jávrris geahččan 	dihtii 	man čieŋal jávri lea ja leatgo guolit doppe .
Ruđaid seastin ja bargoveaga geahpedan 	dihtii 	leat olles Norggas heaittihan dáid ossodagaid .
Olgoriikaministtar Jonas Gahr Støre lea maid dieđihan iežas leat eahpehabiilan dan 	dihtii 	go son lea ovdal leamaš váldočállin Norgga Rukses Ruossas .
– Balddihahtti stuora logut , eandalii dan 	dihtii 	go mii diehtit ahte sii geat nuorran juhkagohtet alkohola , maiddái juhket olu nuorravuođaáiggis .
Vearjjuid , mohtorfievrruid ja eará árvvuid sihkkarastima 	dihtii 	leat guovllus maid muhtin ráddjehusat , joatká Hansen ja lohká sii GP bealis gal eai leat vásihan makkárge stuorát váttisvuođaid go olbmot fitnet das .
Sáhka vulggii vuosttažettiin dan 	dihtii 	go váilot sápmelaš ohccit báhppavirggiide Sis-Finnmárkkus .
– Lea boasttuvuohta duvdit eret boares olbmuid ja daid diktit gillát sajihisvuođa 	dihtii 	, lohká Máret Sofe loahpas .
Mun lean juo váldán ollu njuohtankurssaid oahppan 	dihtii 	iešguđetlágan njuohtanvugiid , muitala son ja dovddasta iežas vátna ástoáiggi mannat njuohtamii .
Muhto son lea álo háliidan bargat dáiddárin ja lea dan sivas vázzán ollu njuohtankurssaid oahppan 	dihtii 	iešguđet njuohtanvugiid ja teknihkaid .
Čilgen 	dihtii 	fertejit olbmot sáddet olles páhka oktan sisdoaluin vai mii sáhttit analyseret páhka sisdoalu stándard vuogi mielde .
Dát mearkkaša , ahte ii oktage finnmárkolaš galgga massit maidige rivttiid dan 	dihtii 	, go Finnmárkkuopmodat dál váldá badjelasas daid eatnamiid ja čáziid , maid Statsskog lea hálddašan dán rádjai .
Dán geasi leat ođasmahttimin buođu Aursjøen buođđuduvvon jávrris ja dan 	dihtii 	leat gurren jávrri .
Ruhtadárbbu 	dihtii 	vuvdet eatnamiid .
Jesus Kristus lea áidna geaidnu Ipmila lusa , dat áidna gii lea jápmán olbmuid vealggi 	dihtii 	ja bajásčuožžilan .
Eaige bearráigeahččit álgge somá 	dihtii 	olbmuid fáktet .
Sus lea dál geahččaladdan 	dihtii 	suollemas sajis váđotbelddoš .
Dán muitala muhtin iskkadeapmi , mii lea čađahuvvon geahččan 	dihtii 	, maid skuvllamánát ja nuorat barget .
Soai bálkášuvvoba bargguska 	dihtii 	spihtalaš mánáid buorrin .
Son rámida dáid dan 	dihtii 	go dát barget oažžut neahta oadjebasabun mánáide .
Sáhkkiivuođa ja somávuođa 	dihtii 	manaimet geahččat , dieđusge .
Olbmot serve filbmii tinen 	dihtii 	.
Čáhci vuvdojuvvo aivve reklámerema 	dihtii 	.
Muhto dan 	dihtii 	sus lea heasttain dahkamuš beaivválaččat .
– Crew Gold searvvis leat muhtun muddui norgalaš eaiggádat , ja danne mii háliidit deaivvadit iežamet Filippiina kollegaiguin oaidnin 	dihtii 	man muddui Sámediggi sáhttá váikkuhit ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođat fuolahuvvojit dán áššis .
Frelsesarmea lea ožžon bálkášumi 2006 buori beaggima 	dihtii 	.
Dáppe leat unnán duojárat ja dan 	dihtii 	bargu lea vaikke man olu , Domna lohká .
Dál lea Tore Oskal vuordimin reivve sus gullan 	dihtii 	maid advokáhtta rávve orohaga Myrefjell duottargiláš ásaheami oktavuođas .
Dan son oaččui go lea áŋgirit bargan sin ovddas geat leat vaháguvvan gárrenávdnasiid 	dihtii 	ja olgguštuvvon .
Sis lea olles politiijámearridanváldi badjel dáid soalddáhiid , dan 	dihtii 	go mis lea ovttasbargošiehtadus buot NATO-riikkaiguin , muitala Kárášjoga leansmánni Svein Hansen .
Kárášjohkalaš Kim Ruben Broks oinnii dáhpáhusa ja manai gaski , gadjun 	dihtii 	nieidda .
Dan 	dihtii 	mun lean beassan oahpasmuvvat dovddus musihkáriidda ja johtit ja lávlut singuin ovttafáru .
Sii átno sus ándagassii , šallošedje ja geigejedje sutnje buhtadusmedálja čájehan 	dihtii 	sutnje gutni .
Hollandda Suodjalusministtara persovnnalaš ráđđeaddi , Generalløytnant van Baal logai sii medállja bokte čájehit munnje gutni go lean gillán Hollándda soalddáha doarruma 	dihtii 	, muitalii Anita go bođii olggos Kárášjoga Leansmánnikántuvrras .
– Generála van Baal logai sii dákkár ánsumedállja addet dušše májoraide Hollándda Suodjalusas , ja ánui ándagasa ja logai dáinna medálljan ja seremoniijain háliidit čájehit sutnje gutni go lea gillán sin soalddáhiid 	dihtii 	, ja ahte sii váldet dán ášši hui duođas , joatká son .
Nannen 	dihtii 	riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu hárrái lea ásahuvvon riikkaidgaskasaš boazodoallofága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui .
Sihkkarastin 	dihtii 	bistevaš doaimma , evttoha Ráđđehus lasihit juolludeami guovddážii 1,8 mill. ruvnnuin .
Sihkkarastin 	dihtii 	ruđa Nuortasámi museai ja joatkit čájáhusaid ráhkkanemiiguin 2007s , evttohuvvo várret 20 mill. ruvnno Kultur- ja Girkodepartemeantta bušeahtas .
Soai fertiiga orrut olggobeal gávpoga oktan beatnagiiguin mat veddojuvvojedje veaddinstašuvnnas eastadan 	dihtii 	váralaš njoammudávddaid .
Dalle eai badjeolbmot dárbbašivčče gillát bálgosa goappat geaži earálágan láhttenvugiid 	dihtii 	.
Nuka muitala ahte son ii máhttán dánskagiela go gearggai ovccát luohkás , muhto fertii váccii logát luohká Danmárkkus oahppan 	dihtii 	dánskagiela ovdalgo álgii joatkaskuvllii .
– Lea váttis bargu go lea 10-11 eamiálbmotčeardda iešguđet gielain ja kultuvrrain , geain leat iežaset skuvlastivra , iežaset oahpahusvuogit ja fáttát vuođđoskuvllas ja go iežaset kultuvrra sudjen 	dihtii 	, illá luitet vierro olbmuid sin gaskii , lohká Monik Duhaime .
Dan 	dihtii 	áiggun mun boahtte vahkkus juo geahččalit Sámedikkis ásahit bargojoavkku ovdanbuktit min oainnu ja ákkaid , lohká Sara .
Dallehan mun in leat duššiid 	dihtii 	hállan sámegiela mánáidasan ja beatnagasan .
Dán ášši 	dihtii 	badjánedje ollu digaštallamat ja garra dovddut .
Oslo Sámi viessu sáddii reivve Sámediggeráđđái jearran 	dihtii 	manin sámi viessu lea bidjon 2007 bušeahtaárvalussii sierra poastan ahte dát ásahus galgá árvvoštallot .
Dieđusge fertejit buohkat ovtta bellodagas čuovvut daid stuorát linjjáid politihkas , muhto dan 	dihtii 	ii sáhte okta guhte báikkálaččat lea válljejuvvon vajálduhttit báikkálaš áššiid .
Dan 	dihtii 	dákkár searvái lei garra dárbu , lohká Tiina Sanila .
Guovdageainnu ja Kárášjoga nuoraidskuvlla oahppit čogget ruđaid iežaset gielddain doarjun 	dihtii 	« Aksjon Håp » sotnabeaivve .
– Sivva manin mii váljiimet Kárášjoga , eatge Guovdageainnu , lei arkitektuvrra 	dihtii 	.
Čorgejuvvot galge maid buot gielkkát , muorramoalut ja rissegeažit dan 	dihtii 	go ruohttaija lei niehkameahttumiid juovla- ja márkanbeaivi , dalle sii heajastalle ja vuojašedje ollesfártta birra oppa njeallje riika Sámi .
Dat ii leat duohta , ja dan dieđán mun dan 	dihtii 	go mun ledjen dien áiggi sámi evttohanlávdegotti jođiheaddji , ja mu logemat jagi áigodagas mii barggaimet áibbas iešmearrideaddji friija lávdegoddin , nu go lávdegotti ulbmilin álo leamaš ge .
Ovdamearkka 	dihtii 	jus olmmoš lea 1,60 m guhkki ja deaddá 55 kg , de oažžu KMI .
Ruhta lea dieđusge okta váldo sivain manne sii dan dahket , muhto livččii hui rehálaš ja buorre ahte álbmot dan 	dihtii 	dan dieđášii .
Hoahpuid 	dihtii 	in leat dán čavčča geargan vel oktiige duoddarii .
Mii jáhkit dan 	dihtii 	ahte su bokte ovddidit davimus riikkaosiid áššiid buoremusat , joatká Olsen .
[ Jallas jurddagovva , hypotelalaš , muhto čájehan 	dihtii 	manne loahpalaččat ferte leat poletihkkáriid duohken ] .
Son lohká láidesteami vuogi mielde hástala ja doarjju olbmo dahje joavkku nákcet ovdánahttit iežaset jurddašan- , láhtten- ja oahppanvugiid ja buorre dovdduid olahan 	dihtii 	dehálaš olmmošlaš dahje ásahuslás mihtomeriid .
Mii fertet vuos lágidit golfagilvvu gávnnahan 	dihtii 	geat leat buoremusat , joatká son .
Giehtaruohttasa leansmánni sáhkkohalai virgegeatnegasvuođa rihkkuma ja verrošeami 	dihtii 	.
Go NRK okto ráđđii , de lei vejolaš maid lávlut lávlagiid main lei politihkkalaš sisdoallu , nu mo Samiid Ædnan ja ovdamearkka 	dihtii 	« Brandenburger Tor » .
Lávlungilvu lea dál dušše guoimmuheami ja somá 	dihtii 	ja gilvaleaddjit dihtet dan , joatká son .
Olbmuid sihkarvuođa 	dihtii 	in sáhte rahpat girku doallat ipmilbálvalusa ovdal go dát lea divvojuvvon .
Mohtorjohtolatláhka addá midjiide vejolašvuođa giddet guovllu mohtorjohtolahkii jus lea dárbu boazodoalu dahje eará dehálaš servotlaš áššiid 	dihtii 	, lohká birasgáhttenossodaga hoavda , Trond Aarseth .
Justa dien fuones gsm-fierpmádaga 	dihtii 	dán teknihka ala ii sáhte luohttit nu olu , kánske eará bálgosiin doaibmá buorebut , Juha Magga lohká .
Son namuha mo vierro olbmot leat sámi bassi oskku mearkkaid unohisláhkai geavahan tiinen 	dihtii 	.
Dan gánnáha muitit go mii illudit sin 	dihtii 	geat leat hui lihkolaččat .
– Báifáhkka devde olbmot šilju 6-7 heastajorrit maid ledje buktán veahkehan 	dihtii 	šibihiid eret geasehit , muitala Aslaksen .
Jesus Kristusa 	dihtii 	, ane muinna gierdavašvuođa , ja atte munnje buot mu suttuid ándagassii , ja suova mu aivvefal dus ballat ja du ráhkistit !
Berlinièros Sports Agency ásahedje FMX Awards gutnibálkkašumi gutnijahttin 	dihtii 	máilmmi buoremus friijastiila mohtorsihkkelvuddjiid .
Sámediggi lei mannan maŋŋebárgii bovden olbmuid seminárii gullan 	dihtii 	olbmuid árvalusaid ja jurdagiid mo buoremusat sáhtášii ávkkástallat Sámeálbmot foandda ruđaid buohkaide ávkin .
Lei sihke foandda birra ja sámegiel ja kultuvrra seailluheami ja ovdánahttima vejolašvuođaid ja hástalusaid birra , ja loahpas mo boares olbmot leat gillán dáruiduhttima 	dihtii 	.
– ja dan 	dihtii 	doppe leage oahppit eanáš mátta-Suomas .
Mii leat juo guhkit áigge gullan ahte riddo- ja vuotnabivdit leat giksašuvvan gonagasreabbáid leavvama 	dihtii 	.
Álbma vuodján biilla ja guorbmebiilla oktiibeaškkeheami 	dihtii 	váldogeaidnu lei gitta vehá áigge .
Dás besset geahččit árbevirolaš gávttiid ođđamállet hutkama ja ođđaáigásaš sámemállet biktasiid nugo ovdamearka 	dihtii 	t-báiddiid ja biktasiid almmáiolbmuide ja nissonolbmuide .
Evá Hánsa lea ohcalan sutno giitin 	dihtii 	NRK Sámi Radio bokte ja addit sutnuide medáljja .
Ovdamearkka 	dihtii 	ii galgga mánástallat .
– Go mánná bidjui láhtái stoahkat , oaidnin 	dihtii 	mo mánná lea ovdánan rumašlaččat , de vieččastii nissondivššár duhkorasa mánnái .
Cuoŋománu 4. beaivvi 2005 mearridii Stuoradiggi ahte sámit ja kveanat geat masse oahpu 2. máilmmisoađi 	dihtii 	galget oažžut buhtadusa stáhtakássas .
Deanu guolledutki Eero Niemelä lohká ahte Deatnu sáhtašii buvttadit dáláža eanet luosaid , dušše buorre veajetmearri buktá olu sállaša , dan 	dihtii 	gođđuguliid seastin lea dehálaš .
– Lea mu ovddasvástádus fuolahit daid olbmuid vuoigatvuođaid geat vásihit vealaheami sohkabeale , čearddalašvuođa , oskku , agi , doaibmahehttejuvvon dahje seksuála gullevašvuođa 	dihtii 	.
Dál go mus ii leat maŋggelágan vuoján , de doaivvun , ahte in šat dan 	dihtii 	dárbbaš vuojašit gárrenoaivvis .
Ja várrepresideanta Johan Mikkel Sara lea duođaid bargan buorre barggu sámeservodaga boahtteáiggi 	dihtii 	.
Dalle mun fuomášin ráhkadit dán « Snorkestrekker » ( skuhrranvatnibáddi ) mii doallá njálmmi gitta , muitala hutkás almmái ja lohká olbmuide lágabui čuođi vuovdán , ja vellesta čájehan 	dihtii 	mo doaibmá .
Sihkarastin ja seailluhan 	dihtii 	dávviriid , de lea jurdda boahtteáiggis hukset ođđa museavistti bajábeal geainnu .
Manne de moaráskii presideanta dán e-poastta 	dihtii 	maid soai juo leigga ovddežis čielggadan ja maiddái ánodan dás ?
Eambbogo 1.000 áirasa ledje boahtán 11-beaivve forumii mannan vuossárgga oažžun 	dihtii 	ONas veahki suodjalit máimmi 370 millijuvnna eamiálbmogiid eana- ja eanariggodat vuoigatvuođaid , čállá TurkishPress.com
Nu mun mannen ja sii govvejedje geahččalan 	dihtii 	mu heivvolašvuođa .
Dán 	dihtii 	gávpoga gohčodit maiddái « Davvi-Venezian » .
Ja fiinna biktasiid lassin « biehtárlaš » nissonat leat vuohkkasat čalmmiide , muhto nuppe dáfus fertii šállošit sin julggiid go fertejit bajiloainnu 	dihtii 	lávkut allajoccat ja unohas gápmagiiguin .
Veardideami 	dihtii 	Peterburgga olbmuid gaskabálká lea sullii 150 dollára mánus .
Ovdamearkka 	dihtii 	sáhtát jurddašit man olu áiggi čállinmeattáhusat váldet .
SFS lea erenoamážit rahčan Sámedikki ektui oažžun 	dihtii 	min eiseváldiid áddet man dehálaš lea servodahkii ahte gávdno buorre áššeprosa .
Searvi bijai hui olu iežas ruđa prošeavtta geahččalan-áigodahkii , dušše čájehan 	dihtii 	ahte lea vejolaš ráhkadit dakkár áigečállaga , muhto dagaimet hui čielggasin ahte nu eat sáhte joatkit ovddosguvlui , go dalle mii loaktit miellahtuid stipeandaruđaid .
Lei hui somá muhtunláhkai ovddastit olles álgoálbmotmáilmmi , juste dan 	dihtii 	go Sámikopiija lei áidna álgoálbmotorganisašuvdna mii lea mielde IFFRO-čoahkkimis .
Lea illudahtti muitalit man vuogas lei leat mielde dakkár čoahkkimis mas sámi ovdamearkkat geavahuvvojedje oalle ollu , juste govven 	dihtii 	hástalusaid , ráddjemiid , ja vejolašvuođaid davviriikkalaš ovttasbarggus .
SFS lea erenoamážit rahčan Sámedikki ektui oažžun 	dihtii 	min eiseváldiid áddet man dehálaš lea servodahkii ahte gávdno buorre áššeprosa .
Searvi bijai hui olu iežas ruđa prošeavtta geahččalan-áigodahkii , dušše čájehan 	dihtii 	ahte lea vejolaš ráhkadit dakkár áigečállaga , muhto dagaimet hui čielggasin ahte nu eat sáhte joatkit ovddosguvlui , go dalle mii loaktit miellahtuid stipeandaruđaid .
Lei hui somá muhtunláhkai ovddastit olles álgoálbmotmáilmmi , juste dan 	dihtii 	go Sámikopiija lei áidna álgoálbmotorganisašuvdna mii lea mielde IFFRO-čoahkkimis .
Lea illudahtti muitalit man vuogas lei leat mielde dakkár čoahkkimis mas sámi ovdamearkkat geavahuvvojedje oalle ollu , juste govven 	dihtii 	hástalusaid , ráddjemiid , ja vejolašvuođaid davviriikkalaš ovttasbarggus .
Mun áiggun dás moadde prinsihpalaš beali geardduhit dan 	dihtii 	go dat leat seammás hui guovddáš áššit maiguin min searvi rahčá .
Vuostálastin 	dihtii 	dáruiduhttima váikkuhusaid , lea buot dehálemos doarjut dakkár doaibmabijuid mat nannejit ja oainnusindahket sámegiela geavaheami .
Muhtumat hálidivčče beassat eret dan čanastagas maid sii atnet heajos symbolan , nammalassii ahte min álbmogat leat eanet gullevaččat Eatnamii dan sadjái go Ođđa áigái juste dan 	dihtii 	go “ álgo-álbmot ” dahje “ eami-álbmot ” - doaba čujuha ovddešáiggiid árvvuide .
Dan 	dihtii 	lea ain gaskkohagaid dárbu bisánastit ja smiehtastit : Gii mun lean ?
Dan 	dihtii 	dárbbaša giella doarjaga .
Áššis leat riikkaidgaskasaš dimenšuvnnat , go mii sáhttit buohtastahttit min dili omd. maori-álbmogiin Aotearoas dahje Ođđa Zealánddas gos duođaid mearridedje nannet giela dan 	dihtii 	go sii ledje massimin dan .
Dan 	dihtii 	livččii buorre jus Sámefoandda reanttuid geavahivččii nannet ovtta dehálaš beali giela seailluheamis ; nammalassii čállon giela !
Mii leat rájáhis álbmot , de dan 	dihtii 	eai gávdno ráját min áŋgiruššamiidda ja hástalusaide ge .
Suoma bealde lea 2500 olbmo sádden váidaga Yle albmotčujuhussii interneahtas heajos sámegiel tv-ođđasiid sáddenáigge 	dihtii 	.
Uhcidan 	dihtii 	doaibmabiju negatiivva váikkuhusaid lea NVE earret eará bidjan eavttuid fievrridanplánii , fuolalaš spáitonjáskamii ja boazodoalu ja loddebessehagaid vuhtiiváldimii .
Son lea buoccidivššar , muhto buozalmasvuođa 	dihtii 	ii leat veadjan guhkes áigái bargat danin .
Lágideaddjit muitalit ahte musihkaválljema bokte háliidit čájehit mo davviriikalaš- ja sámi árbevirolaš musihkka čatnasit dálá populeara kultuvrii ja movttiidahttin 	dihtii 	guldaleaddjit ja artisttaid beroštisgoahtit sihke musihkkii ja daid kultuvrraide .
Prográmma šadda leat njulggadussan NSRii oaidnin 	dihtii 	makkár dárbbut gávpotservodagain leat .
– Dát festivála álggahuvvui eastadan 	dihtii 	fuoragávppašeami ja lean ieš maiddái oassálastán dán rahčamuššii , ja lean liikostan hirbmat bures dán festiválii , muitala Helga Pedersen .
Johan Mikkel Bueng , Johkgátte Searaid jođiheaddji , lohká šállošahtti go sirde 2007 Sámecup vahku ovdalii geassefestivála 	dihtii 	.
Olbmot leat áigá juo stellen luomu ja friddjaáiggi Sámecupii , ja dalle ii heive sirdit áiggi muhtin festivála 	dihtii 	, lohká Bueng .
Muitala ahte spábbačiekči Jan Egil Brekke lei boahtimin Kárášjohkii , muhto geassádii áigesirdima 	dihtii 	.
Turisma lea leamaš dehálaš oassi sámi identitehta seailluheamis ja turisma lea buktán buorri gova sámi kultuvrras , dadjá mátkeealáhushoavda Jens-Harald Jenssen loahpas , ja deattuha ahte sii eai geavat lapp sáni , muhto « Norwegian Lapland » gálvonamman vai álkidahttá Finnmárkku márkanfievrredeami olgoriikkas ja lasiha ahte gaskariikkalaš mátkevuovdit leat hui movtta dan 	dihtii 	.
Eará jogain leat sis báltalaš luossa mas ii leat nu stuorra árvu čuvges cuobi 	dihtii 	, čilge Furuly ja lasiha ahte Norggas leat sullii 600 luossajoga , ja danin eai bahkke nu ollu asttoáiggeguolásteaddjit Detnui .
Garra rávnnji 	dihtii 	vudjet luosat gátti lahka ja čoahkkánit goatnilii .
– Mii leat dáppe sosiála beliid 	dihtii 	, ja dieđusge nieiddaid deaivat , muitalit gánddat .
Dá aŋkke sáddestan vel mielddusin gova oaidnin 	dihtii 	otná luosa ( 6,5 kilosaš - ii buot stuorámus ja ii ge buot smávimus ) .
Dás Seija Guttorm velohallamin čájehan 	dihtii 	man čieŋal dat lea .
Veli Autti lei boahtán Gáregasnjárgii doallat Gáregasnjárgga gilisearvvi lágidan dolgevuoggašlivgunkurssa , muhto oasseváldimeari vátnivuođa 	dihtii 	kursa ii ollašuvvan .
Son lohká jođiheaddji ferte leat čeahppi muitalit ja duostat dahkat erenoamáš áššiid beaggima 	dihtii 	.
Gávpoteallimis son ii beroš nu olu , son lea oaivegávpogis barggu 	dihtii 	.
Dat gártá boastut dan 	dihtii 	go Min Áiggi lohkkit eai dovdda ášši ovdahistorjjá eai ge leat beassan lohkat daid eará čállosiid .
Dan 	dihtii 	in searvva mun ságastallamii Min Áiggis , ja imaštan go áviisa oppanassii ge deaddila HRM čállosa .
Dan 	dihtii 	jáhkán ahte reantu sáhttá njiedjat , soaitá jo skábmamánus .
Moai čohkohalle ovddeš gieldda luohttamušalbmá Jovsset-Áslat Aikio bártniin Olli Pekkain Ohcejot mielleravddas ja háleštalle man 	dihtii 	Ohcejogas leat olbmot fárregoahtán eret .
– Man 	dihtii 	, imaštallá Olli Pekka .
Oaiverogganbáiki lea 25-30 ha ( veardideami 	dihtii 	1000 m x 300 m ) ja siidorogganbáiki sullii 5 ha .
– Mis lea plána roggat oktiibuot 13,5 miljovnna tonne málmma ja dán roggama 	dihtii 	fertet lihkahallat sullii 35 milj. tonne geađggi .
Muhto mus leat gal mielde moadde dáidaga mat gullet seamma bargovuohkái , maid lean daid maŋimuš logi jagi dahkan , čájehan 	dihtii 	ovdaneami , lohká Alf Salo .
Brattland lohká Riddu Riđui mearkkašit ollu ahte soai leaba fitnan Gáivuonas oaidnin 	dihtii 	Rittu .
Sihkarastin 	dihtii 	boahte jagáš rievssatnáli , ávžžuha Fefo bivdiid geahpedit rievssatgoddima olles Sis-Finnmárkkus .
Geahpedan 	dihtii 	riittu boazodoalu ja smávvaealliidbivdiid gaskkas fállá Fefo beaivválaš oppalaš boazodoaloguovllu geavaheami .
Mannan Sámedikki dievasčoahkkimis Heahtás ledje ollu moaitámušat Suoma eiseválddiid vuostá go eai leat lasihan ruđaid iešguđet doaimmaide ja dahttot lasi ruđaid nannen 	dihtii 	sámegieloahpahusa ja diehtojuohkima .
Sámedikki dievasčoahkkin celká ahte giella ja kultuvra lea áitojuvvon dilis ja dárbbaša nannosit doarjaga ceavzima 	dihtii 	nu mo Eurohpá ráđđi lea ávžžuhan Suoma stáhta dahkat máŋggii .
bargat dan ala ahte báikkálaččat álggahit gelbbolašvuođaprográmmaid nugo biergofága JK I ja njuovvanfága , márkanfievrrideapmi , márkanmáhttu , hápmeoahppu ( design ) ja turismaoahppu ásahan 	dihtii 	ollislaš oahppovuogádagid daidda geat álggahit iežaset smávvadoaibmabuvttademiid
fállat kulturvásihusdoaimmaid ( ekoturismma ) váfistan 	dihtii 	min iežamet rámmaeavttuid ja luondduresurssaid dohkálaš hálddašeami
Finnmárkku Gurutbellodaga Stuorradikkeáirras , Vera Lysklætt , lea čállán reivve Justisministtárii , Knut Storbergii , gos čujuha Finnmárkku álbmoga váilevaš politiijábálvalussii ja gáibida eanet politiijaid fylkii nannen 	dihtii 	olbmuid sihkarvuođa .
Čalmmustahttin 	dihtii 	dán jurddašansaji , lei mu mielas lunddolaš ráhkadit « áltára » gos gávdnojit iežamet buori ja bahá bealit , čilge Stein Erik Wouthi « Wouthi 3 » čájáhusa ulbmila .
Jergol Asttu jođiheaddji navde maid ođđa čoahkkinlanja Ávjovárrin , gudnijahttin 	dihtii 	vuosttaš čoahkkima ođđa dálus .
Dollasaji guovdu leat valljis geađggit , dat leat lieggasa vurkema 	dihtii 	.
Ikte eahkedis čoahkkinasttii SáB stivrra ja lei gohččun olles stivrra oktan várrelahtuiguin boahtit , válgga árvvoštallamii ja divaštallan 	dihtii 	maid sii sáhttet Bb gáibidit jus sii galget Bb doarjut dán áigodaga .
Oahppan 	dihtii 	galge muhtin joavkkut ordnet válgga , earát fas ovddastit iešguđet bellodaga ja ráhkadit bellodatgihpagiid , pláhkáhtaid ja loahpas čađahit válggaid .
Azoivnniid gielddus Norggas bođii 1978 , muhto lohpi addui EU-njuolggadusaid 	dihtii 	2002 .
Guhtta oahppi ja oahppaheaddji lea boahtán Lujávrre ja Revda skuvllain oahppan 	dihtii 	makkár skuvladilli Kárášjoga Nuoraidskuvlla oahppiin lea ja mo oahpahus čađahuvvo Norggas .
Birgen 	dihtii 	barggai logi jagi boazoreaŋgan Arjepluove duoddaris .
– Danin lea eahpevuoiggalaš bidjat vuostálagaid mátkeealáhusa 50 jahkedoaimma ja boazodoalu golbma jahkedoaimma , čájehan 	dihtii 	manin guovllu árbevirolaš boazodoallu galgá mátkeealáhussii čahkket saji , lohká Larsen .
Mannan sotnabeaivve bovdii Norgga Sámiid riikasearvi ( NSR ) preassakonferánsii gos almmuhedje ahte bellodat lea bovden Bargiidbellodaga ( BB ) vejolaš ovttasbarggu ságastallamiidda , ceggen 	dihtii 	eanetlogu Sámedikkis .
NSR lea ovttasbargan ovttaskasolbmoáirasiiguin oažžun 	dihtii 	eanetlogu Sámedikkis .
– Leat digaštallan ollu stivrras galgat go mii bovdet geasuheaddji máilmmenásttiid geat eai gula mange eamiálbmogiid , tinen 	dihtii 	ja gokko mii bidjat rájá .
– Mun lean imaštallan ja smiehttamin smiehttan , man 	dihtii 	vuođđoskuvlla ii oahpat oahppiide dakkáraš áššiid , maid olmmoš dárbbaša dán byrokráhtalaš oktasašgottis diehtit dego omd. soasiálavuoigatvuođaid ja vearroalmmuhusa deavdima birra .
Su mielas čuohcá dilli garraseamos gieldda boaraseamos ássiide , erenoamážit buohcciviesuin ja boarrasiidsiiddain go eai beasa hállat sámegielaset ja árvvoštallá gieldda váidit dan 	dihtii 	.
Skuvla lea dávjá čađahuvvon dan láhkái ahte ferte gohčodit dan vearredahkun ja máŋggas leat gillán máŋgaláhkái Norgga skuvlla 	dihtii 	.
Sámiid losses vásáhusat skuvllas sáhttá maiddái leat okta sivvan dasa ahte sii , geat dán rádjái leat čállán eanemusat sámi skuvlahistorjjá birra , leat olbmot geain lea eará duogáš , geat eai ieža leat gillán dan gielalaš ja kultuvrralaš amas skuvlla 	dihtii 	.
Sotnabeaivve bovdii Norgga Sámiid riikasearvi ( NSR ) preassakonferánsii gos almmuhedje ahte bellodat lea bovden Bargiidbellodaga ( BB ) vejolaš ovttasbarggu ságastallamiidda , ceggen 	dihtii 	eanetlogu Sámedikkis .
NSR lea ovttasbargan ovttaskasolbmoáirasiiguin oažžun 	dihtii 	eanetlogu Sámedikkis .
– Go mánát jovdet joatkkaskuvlla ahkái , de guđđet ruovttuideaset skuvlavázzima 	dihtii 	, eaige máhca goassege ruoktot šat .
Jus birasmirkkot áitet min dearvvašvuhtii , lohká son álbmoga fertet bargagoahtit politihkalaččat sihke riikka- ja gaskariikadásis eastadan 	dihtii 	hehttet dili vearránit .
Unnamánáš lea cissan buvssaid sisa ja čierru dan 	dihtii 	, áhčči gossá oruskeahttá go borgguha , stuorra viellja dearpá suorpmaguin beavddi mášuhisvuođas , bussá njávgá ja vielppis ciellá .
Evenggat fas suovastit náhki ivnni ja čáhcejeahkkima 	dihtii 	ja ostejit unnán .
Mii leat giitevaččat go gávdnojit olbmot geat juogadit máhtu ja áiggi addin 	dihtii 	earáide seamma vejolašvuođaid go ieža leat ožžon .
Sámi museat eai leat stáhta bealis vuoruhuvvon ja sámi museat leat dan 	dihtii 	ožžon stuorra vuolláibáza dáža museaid ektui , dadjá Sara ja lohká sii Sámedikki bealis leat dan čujuhan juohke jagi ja gáibidan eanet ruđaid .
– EU-dárkkisteamis galgá dárkkisteaddji juvlarieggáid čoavdit eret geahččan 	dihtii 	leatgo goazandeaddagat oalát nohkan .
Mii fertet ovttasráđiid stáhtain bargat , nannen 	dihtii 	sámi museaid ja dainna leat mii bargamin , joatká son .
Dan oaidná ovdamearkka 	dihtii 	su 1970-logu erohtalaš dahje oaččálaš sárgumiin mat čájehit oaččálaš ráhkesvuođa dáidagis , dadjá Thørring .
Guolástusdepartemeanta čállá preassadieđáhusastis ahte lea dehálaš ahte barget lobihis guolástanáššiin gaskariikalaš dásis bissehan 	dihtii 	dan .
Ovdamearkka 	dihtii 	Gávesluovttas gávdnostallet ain boares soahteáigge muittut .
– Jus eat beasa geavahit Primus prográmma , de báhcit mii olggobeallái , go mun in sáhte oaffaruššat sámegiela dan 	dihtii 	go eai sáhte buoridit dahje rievdadit ovtta digitála vuogádaga .
Guovllus leat valljis riebanat ja fállit , mat leat laskán goddesáhpániid 	dihtii 	.
– Ráddjendoaimmat bivddus leat eanet várrugasvuođa 	dihtii 	.
– Lea hirbmat dehálaš muitalit mánáide iežamet árbevieruid birra , vaikko Soigosiin šaddet dušše osiid muitalit , čájehan 	dihtii 	ahte min árbevierut maid leat ávkálaččat dán áigge maid ja maiddái midjiide suohtasin , lohká Sámiid Vuorká-Dávviriid ( SVD ) kulturhistorjjálaš fágaráđđeaddi , Berit Åse Johnsen .
Ovdamearkka 	dihtii 	leat iežamet váhnemat geavahan dáid máidnasiid bajásgeassin oktavuođas oažžut mánáid áddet mii lea bahás dahje buorre vuohki láhttet .
Ovdamearkka 	dihtii 	lean gullan sin lohkamin : « dál leat dego jiehtanas » , ja de oaččuimet mii mánát áddejumi ahte nie ii gal heiven dahkat , muitala son .
– Kristine Gaup Grønmo oažžu mis bálkkašumi dan 	dihtii 	go lea áŋgiruššan ráhkadit olbmuide geain lea demensa , buori fuola dearvvašvuođaguovddážis .
Mii leat válljen su dan 	dihtii 	go leamaš njunnožis ráhkadit vásáhusšillju boares olbmuide ja sin oapmehaččaide .
Dasa lassin lea son doalahan buori oktavuođa doavttir Sigurd Sparrain Romssa Universitehta buohcciviesus , buoridan 	dihtii 	fálaldaga demensabuhcciide , lohká Našunallihtu Finnmárkku , Romssa ja Nordlándda fylkkakantuvrra beaivválaš jođiheaddji , Tordis Jentoft .
Ja de cahkkehat čuovgga , muittuhan 	dihtii 	ahte Jesus lea máilmmi čuovga .
Gova bokte galge mánát gávdnat iešguđet sajiid girkus , oahpásmuvvama 	dihtii 	.
SNF oaidná dárbbašlažžan váfistit eamiálbmot-nissoniid gealbbu joksan 	dihtii 	nannosit váikkuhanválddi ovdánahttidettiin iežaset eallineavttuid ja servodagaid , ja lea danne ohcan Davviriikkaid Ministtarráđis ruđa kártet nissoniid organiserenvugiid ja maid kártet man muddui sis lea váldi , omd. Barentsguovllu ja Árktalaš Ráđi barggus .
SNF dáhttu geahčadit sámi bearaš- ja bajásgeassinárbevieruid ođđa áiggis , nanosmahttin 	dihtii 	bearrašiid ja buolvvaid gaskasaš servvoštallama .
Su veagálaš fámu 	dihtii 	ja su fámolaš gievravuođa dihtii ii ohcaluvvo oktage
Su veagálaš fámu dihtii ja su fámolaš gievravuođa 	dihtii 	ii ohcaluvvo oktage
Man 	dihtii 	sámiide gymnása ?
Giela 	dihtii 	lea mu mielas dehálaš oažžut sámi gymnása mas sámegiella , kultuvra ja historjá deattuhuvvo .
– Beaivváš Teáhteris mieđihit ahte stuora álbmotdigaštallama 	dihtii 	, mas media lea oasálaš , bohtet sii Kárášjohkii juovlamánu vuosttaš beaivve Laila Stien bihtáin « Vekselsang – Gođus »
Garra digaštallama 	dihtii 	lea Beaivváš dán mearrádusa rievdadan , ja boahtá Kárášjohkii .
– Mii ávžžuhat danin hui nannosit Sámedikki politihkkáriid geat dál gieđahallet 2008 bušeahta , ahte sii oidnet dán boasttuvuođa , ja váldet dan ovddasvástádusa sihkkarastit Riddu Riđđui ja Sámi Musihkka Festiválii doarvái ruđa sihke ceavzime ja áhtanuššanvejolašvuođaid 	dihtii 	vai nagodit áhtanuššat lágideaddji kulturásahussan ja gilvalit eará dáža festiválaiguin , ávžžuheaba Christina Hætta guovttos Ragnhild Dalheim Eriksenain preassadieđáhusastis .
Lysklætt mielas lea dohkkemeahttun ahte dábálaš reive ádjána ovdamearkka 	dihtii 	guhtta beaivvi Oslos Kárášjohkii dahje čieža miillas Álttás Mázii vihtta beaivve .
Poasta lea geatnegahtton konsešuvnna ( sierra lobi ) bokte ovdamearkka 	dihtii 	fievrridit beaivvi maŋŋá riikka ássiide 85% A-poastta .
Muhto dáid joavkkuid gaskkas lea eará joavku : Sámit geain dáruiduhttima gežzil lei dárogiella eatnigiellan , muhto geat dattege dovde iežadet sápmin ja geain ledje váttisvuođat skuvllas ja eallimis sámi duogáža 	dihtii 	.
– Máná mearkii lasihuvvo sárggáldagat lassin earuhan 	dihtii 	, dadjá son ja čujuha smávit čuohppamiidda .
Kulturministtar Giske logai bálkkašumi geigedettiin ahte jury lei Ánne Márjjá válljen , ii dušše dan 	dihtii 	go leamaš eallinagi hui veahkkái , muhto go son lea eaktudáhtolaččat veahkehan báikegotte sápmelaččaid oažžut dan seamma dearvvašvuođabálvalusa go earátge servodagas , earret eará go lea buhcciid mieđuštan buohcciviesuide ja maiddái dulkon sidjiide .
– Eanemus liggii mu váimmu go Sámedikki presideanta lei boahtán mu 	dihtii 	sávvat munnje lihku dáinna bálkkašumiin , dalle gal fertiime guktot sihkastit gatnjaliid , dadjá son .
– Ii lean dušši 	dihtii 	son oaččui Kárášjoga 2007 kulturbálkkašumi mannan mánus .
Nie čeahpes ja dáddjilis olbmos fertejit leat sámi máttut ja dál lea eatnibeal soga 	dihtii 	beassan Sámedikki jienastuslohkui .
Stuora ávvudoaluid ráhkkaneapmái Jesusa riegádeami 	dihtii 	, gulai atnit borakeahtesvuođa muhtin biebmošlájaid ektui ja muđui doalahit eret borešvuođas .
Sátnevádjasiid ohcama álkidahttin 	dihtii 	, lea son várren sullii logi siiddu gosa lea čohkken daid fáttáid mielde nugo áiggi vássin dahje oktavuođat .
Mearraluossabivddu ja mohkkefierbmebivddu gáržžideapmi lea okta dain doaibmabijuin maid Luondduhálddašandirektoráhta lea oaidnán dárbun sihkkarastin 	dihtii 	luođoluossamáddodaga , ja Sámediggi lea gieskat ságastallan ášši čoahkkimis direktoráhtain ja Finnmárkku fylkkamánniin .
- Mii jugiimet testameanttaid vuosttažettiin dan 	dihtii 	go dát vuohki heive bures oažžut olbmuid lohkat juovlaevangeliuma , dadjá son .
Son deattuha ahte mii eat galgga vajálduhttit vuođđojurdaga eamiálbmogabuhtadusa 	dihtii 	, muhto doalahit dán prinsihpa .
Dieid sivaid 	dihtii 	mun árvaladdenge iežan eamiidii , ahte moai huksešeimme Dálvadassii .
Go Nillá eamit Márjjá gulai , ahte mii leat áigumin ráhkadit olles skearru , de son lei smiehttan ahte man 	dihtii 	mii álgit ráhkadit musihkkaskearru , go musihkka lea jo dievva máilmmi .
Buot 	dihtii 	maid atnibehtet ráhkisin dán eatnamis , de bivddán čuožželehket !
sedvane - mu mielas ii heive riektevierru nu bures , dan 	dihtii 	go gávdnojit sedvaner mat eai dohkkehuvvo jussas .
Loahpa loahpas mun bázán imaštallat ahte lea go girječálli ja Hovden Fjellstoge geavahan sápmelaš nama dušše eanet girjjiid vuovdima 	dihtii 	ja veahkkin máidnut turistafitnodaga .
Loahpa loahpas mun bázán imaštallat ahte lea go girječálli ja Hovden Fjellstoge geavahan sápmelaš nama dušše eanet girjjiid vuovdima 	dihtii 	ja veahkkin máidnut turistafitnodaga .
