[word = "gálga"]
Boađus: 42
					
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Deaŧalaš eaktun oláhit dán ulbmila lea máhttossektor mas lea 	gálga 	ovdánahttit , gakkustit ja ávkkastallat ođđa máhtu .
Almmolaš doaibmadoarjja ” knutepunkt ” ásahusaide Davvi Norggas 	gálga 	juhkkojuvvot nu ahte almmolaš doarjjaoassi stádas lea 70 % ja 30 % fas ruhtaduvvo guovlludásis .
Organisašuvdnat ja politihkkarat barget beaivválaččat dan ala ahte din suohkanis 	gálga 	leat sámi boahtteáige .
Digitála 	gálga 	rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas , teavsttaid ráhkadeamis , komponeremis ja divodeamis .
Dušše dainna vugiin sáhttet nissonolbmot joksat ovttadássásašvuođa , mii čájeha ahte Sámedikkis lea 	gálga 	duddjot dásseárvopolitihka mii vuhtiiváldá sápmelaš girjáivuođa .
Ollislaš perspektiiva oahpaheami ja oahpu birra 13- ja 18-jagi skuvlavázzimiin lea dárbbašlaš jus 	gálga 	sáhttit čađahit dárbbašlaš doaimmaid vuoi ohppiide lea álkibut plánet oahpu , vejolašvuohta čađahit oahpu ja atnit dan alit oahpus .
Ollislaš perspektiiva oahpaheami ja oahpu birra 13- ja 18-jagi skuvlavázzimiin lea dárbbašlaš jus 	gálga 	sáhttit čađahit dárbbašlaš doaimmaid vuoi ohppiide lea álkibut plánet oahpu , vejolašvuohta čađahit oahpu ja atnit dan alit oahpus .
Dušše dainna vugiin sáhttet nissonolbmot joksat ovttadássásašvuođa , mii čájeha ahte Sámedikkis lea 	gálga 	duddjot dásseárvopolitihka mii vuhtiiváldá sápmelaš girjáivuođa .
Dušše dainna vugiin sáhttet nissonolbmot joksat ovttadássásašvuođa , mii čájeha ahte Sámedikkis lea 	gálga 	duddjot dásseárvopolitihka mii vuhtiiváldá sápmelaš girjáivuođa .
Go boahttevuođas 	gálga 	iskat man ollu ávki gielladoarjagiin lea , de savášii Guovdageainnu suohkan ahte čađahivčče kvalitatiiva mihtidemiid maid , eai ge dušše kvantitatiiva .
Dalle sáhttá ihtit vuogádatlaš givssideapmi jus rávisolbmos ii leat gelbbolašvuohta ja 	gálga 	bidjat rájiid ja bagadallat ovttasdoaibmama .
	Assu corpus –
Soalddáhat Finnmárkkus leat juo olu jágit geavahan sáminiibbii oassin iežaset rusttegiin , muhto dál lea viimmat mearriduvvon ahte dákkár niibi 	gálga 	leat oassi measta visot Norgga soalddáhiid rusttegiin , dain nu gohčoduvvon
	Avvir corpus –
Ja dáppe 	gálga 	ge Marja Sofe Holmestrand Hætta ( 15 ) leat mielde .
– Lea Kárášjoga gielda mii 	gálga 	jođihit dan barggu , muitala Terje Tretnes .
Sus lea nieiddaš konfirmántan daid beassážiid ja konfirmašuvdna sáhttá šaddat divrrasin , earenoamážit jus 	gálga 	čiŋadit áibbas ođđa čiŋaiguin .
Ságastallamis galgá jearran neavttáris 	gálga 	go boahtit su goddit ja lohkan ahte diehtá gos neavttár orru .
Go dálá ráđđádallansoahpamuš 	gálga 	doalahuvvot ja ovdánahttojuvvot , muhto mo áigot ovdánahttit Sámediggi dan eai vel oro diehtime Olgežis .
Nuorta válgabiirre válgamoivvit bistet ain , ja dál lea Árja váldán advokáhta gii 	gálga 	suokkardit lea go Ovddádusbellodaga listu lobálaš vai ii .
– Lea Kárášjoga gielda mii 	gálga 	jođihit dan barggu , muitala Terje Tretnes .
Juohkehaš háliida ahte su mánná , fuolki ja su gullevaš joavku 	gálga 	álot vuoitit .
Son mojohallá go dadjá ahte viššalis olmmoš dat gal álot gávdná luopmániid , muhto dan geasi gal viššal nai 	gálga 	leat hirpmatviššal jus gálga luomelihtti deavdit .
Son mojohallá go dadjá ahte viššalis olmmoš dat gal álot gávdná luopmániid , muhto dan geasi gal viššal nai gálga leat hirpmatviššal jus 	gálga 	luomelihtti deavdit .
FeFo 	gálga 	čađahit gávcci čoahkkima Finnmárkkus .
Dál 	gálga 	NSR riikačoahkkin bargat dáinna sierra dearvvašvuođapolitihkalaš prográmmain .
Dálkedieđáhus yr.no lea ovttasbargan NRK Sámi Radioin vai 	gálga 	leat vejolaš yr.no neahttasiiddus gávdnat báikenamaid ja dálkedieđáhusa sámegillii .
Jus 	gálga 	juhkat maidege , de gal lea seamma gos lea .
Oahppit leat vuollánan go skuvla ii veahket sin , ja ballet movt eksámenin 	gálga 	mannat mii lea sullii guovtti vahkku geahčen .
Muhto ii das leat ávki go sámegillii 	gálga 	oahppat daid sániid , ferte leat muhtin gii oahpaha , dadjá Hætta .
Dievddu áhkku logai diggegoddái ahte ii hálit ahte su áhkkut 	gálga 	dubmejuvvot eavttuhis ráŋggáštussii dán dihte .
Ja dáppe 	gálga 	ge Marja Sofe Holmestrand Hætta ( 15 ) leat mielde .
Dá lea Inger-Marie gorron erenoamáš čiŋa mii 	gálga 	dan rumbui .
Gilvu mii lea ožžon álgoálbmogiid geasseolympiija-gilvvu stáhtusa lágideddjiin , 	gálga 	movttiidahttet ja buoridit iešdovddu álgoálbmogiin .
Ii leat mearriduvvon gii 	gálga 	máksit dan mearrádusa ovddas , muhto plána mielde galget guhtta olbmo virgáduvvot .
	North Saami facts corpus –
Heaikka áigumuš beaivegirjjiin lea ahte dat 	gálga 	vurkejuvvot ja maŋit buolvvaide boahtit ávkin , vai fas sii besset oahpásmuvvat dalá áiggi eallinvugiin .
Digitála 	gálga 	rahpá ođđa oahppanarenaid ja addá ođđa vejolašvuođaid lohkan- ja čállinoahpahusas , teavsttaid ráhkadeamis , komponeremis ja divodeamis .
Ovdamearkka dihte leat sánit nugo 	gálga 	, nákca , fihttu ja árja dábálaš gielas ja ipmárdusa mielde measta okta ja seamma , muhto oahppoplánaid jorgaleamis lea juohkehaččas dihto dárogiel mearkkašupmi .
	North Saami law corpus –
Fylkkamánne 	gálga 	gozihit ahte institušuvnnat maidda § 5-1 gusto , stáhtalaš guovddážat váhnemiid ja mánáid váste ja priváhta ja suohkaniidda gullevaš institušuvnnat mat leat dohkkehuvvon § 5-8 vuođul , jođihuvvojit dán lága ja dasa gullevaš láhkaásahusaid mielde .
	Min Aigi corpus –
Mii vuordit ahte dat šaddá miellegiddevaš boahtte gaskaváhku go Guovdageaidnu 	gálga 	deaivvadit BULain , geat lea tabealla njunnožis .
Larisa Avdeeva čilge ahte Ranghild 	gálga 	leavgga guoddit .
Mun goittot lean gáibidan ahte leaktu mii lea 80 dál 	gálga 	vuoliduvvvot 60 , lohká Hætta .
In eahpit ahte Sætheris lea guhkit hárjáneapmi politihkas go eatnasiin , muhto go juhkkojuvvui dat 	gálga 	movt oažžut oahpu ja máhtu , de doaivvun ahte GB miellahtut eai lean nu beare maŋábealde ráiddus .
Mo visti galgá leat , lea juo dál čielggas , dál álgá bargu fas gosa visti 	gálga 	huksejuvvot ja dása lea Sáme Ätnamis čielga oaidnu .

[word = "gálgá"]
Boađus: 126
NUORRAN Eurohpás Prográmma NUORRAN Eurohpás galgá ovddidit oktavuođa ja ovttasbarggu nuoraid gaskkas miellahttoriikkain ja váikkuhit nu ahte europeálaš dimenšuvdna vel eanet 	gálgá 	deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovttasbarggus .
Lávdegoddi galgá viidáseappot govvidit áigeguovdilis álbmotrievttálaš gažaldagaid nu ahte govvideapmi soahpá ILO-konvenšuvdnii 169 ja ONa konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ( erenoamážit artihkkalii 27 ) ja daid geatnegasvuođaid maid Norgga riekti , oktan vieruiduvvan rievtti cieggamiin , bidjá stáhtii , ja lávdegoddi 	gálgá 	ovddidit evttohusaid vejolaš láhkarievdadusaide ja eará doaibmabijuide mat lávdegotti mielas orrot leamen dárbbašlaččat ja ulmmálaččat .
NAČ 2001:3 čielggadeamis » Velgere , valgordning , valgte » ( válljejeaddjit , válgaortnet , válljejuvvon ) čujuha válgaláhkalávdegoddi dasa ahte lea govttolaš ahte válgalatnja almmolaš báikkiin galgá leat olámuttos buohkaide , maiddái doaibmahehttejuvvon olbmuide , muhto ahte šaddá bienasta bitnii reguleren suohkaniid badjel jus dán 	gálgá 	lága bakte mearriduvvot .
Lávdegoddi ii leat ovttaoaivilis válgáláhkalávdegottin ahte eará bealit , nugomat suohkaniid bienasta bitnii reguleren , 	gálgá 	deattuhuvvot eanet go ahte sihkarasttit doaibmahehttejuvvon olbmuide duohta válga oassálastinvejolašvuođa .
´s leat lága bakte geatnegahttan ahte buot TV-apparáhtain stuorit go 13 dumá , 	gálgá 	leat « closed caption » ( čalmmus teaksta jus deaddila boalu ) , ja buot sisriikkalaš ođasprográmmain , beakkán TV-ráidduin , falástallanprográmmain ja máinnussáddagin eahkedit galgá leat teaksta maid sáhttá TVsuojus oaidnit .
Ráđđehus eaktuda ahte sámi iešmearrideami ovddideapmi 	gálgá 	dáhpáhuvvat dálá sorjjakeahtes ja demokráhtalaš stáhta rámmaid siskkobealde , ja dálá Norgga geográfalaš rájiid siskkobealde .
Dán birrasa vuolggasaji vuođul de 	gálgá 	Difi vuolggahit ja fuolahit ahte stivrejupmi ja diehtojuohkinsihkarvuođa stáhtahálddahusas buoriduvvo .
Viidáset 	gálgá 	álggahuvvot guorahallanbargu čielggadeames deháleamos hástalusaid máid sámi alit oahpahus ja dutkan vásihit davviguovllu perspektiivvas .
Viidáset 	gálgá 	álggahuvvot guorahallanbargu čielggadeames deháleamos hástalusaid máid sámi alit oahpahus ja dutkan vásihit davviguovllu perspektiivvas .
Ordnet 	gálgá 	buhtadit daid goluid lassiárvodivadii maid eaktodáhtolaš organisašuvnnat šaddet máksit bálvalusaid ja gálvvuid oastima oktavuođas .
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – 	gálgá 	čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti .
Viidáset 	gálgá 	álggahuvvot guorahallanbargu čielggadeames deháleamos hástalusaid máid sámi alit oahpahus ja dutkan vásihit davviguovllu perspektiivvas .
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – 	gálgá 	čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti .
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – 	gálgá 	čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti .
Vearro- ja divatvuogádat 	gálgá 	ovddidit birasovdánahtti meanuid .
Plánen 	gálgá 	ovddidit ollislašvuođa dan láhkai ahte guovllu suorggit , bargamušat ja beroštusat gehččojuvvojit gittalagaid go suorgeeiseválddiid , stáhtalaš , regionála ja gielddalaš orgánaid , priváhta organisašuvnnaid ja ásahusaid , ja almmolašvuođa gaskasaš bargamušat čovdojuvvojit oktiiordnemiin ja ovttasbargguin .
Gielddaplána servodatoassi 	gálgá 	leat vuođđun gieldda iežas doibmii ja stáhta ja regionála eiseválddiid doibmii gielddas .
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – 	gálgá 	čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti .
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – 	gálgá 	čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti .
Dása lea čohkkejuvvon dieđut das mii sihkarvuođamánus nationála dásis 	gálgá 	dáhpáhuvvat .
Bálkágoluid refušuvdnagáibádusas 	gálgá 	boahtit ovdan beaivi , guđe čoahkkimiin lea sáhka , beaivemáksomearri , oktan sosiálagoluiguin .
Ostojuvvon dáidda 	gálgá 	biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseai .
Ostojuvvon dáidda 	gálgá 	biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseai .
Ostojuvvon dáidda 	gálgá 	biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseii .
Ostojuvvon dáidda 	gálgá 	biddjojuvvot boahtteáiggi sámi dáiddamuseii .
Sámediggi 	gálgá 	ráhkadit antigivssidanplakáhta mii lea vuođđuduvvon sámi perspektiivvaide , ja fállat sámi skuvllaide ja skuvlaeaiggádiid dan vuolláičállit , geahča nationála áŋggirdeami gielddaid ektui dan oktavuođas ahte geatnegahttit iežaset árjjalaččat vuosttaldit givssideami .
Eambbo deattuheapmi joatkka oahpu heiveheapmái ja ollášuhttimii Politihkkasuorggi bajitdási ulbmil : Sámediggi 	gálgá 	váikkuhit ahte oahppit eai heaitte joatkkaskuvllas ja sihkkarastit buoret heiveheami sámi ohppiide joatkkaoahpus .
Máhttodepartemeanta oaivvilda ahte sámegiella vierisgiellan 	gálgá 	leat seamma dásis go eará vierisgielat .
Dan 	gálgá 	DN dohkkehit ja vuhtii váldit .
Bálkágoluid refušuvdnagáibádusas 	gálgá 	boahtit ovdan beaivi , guđe čoahkkimiin lea sáhka , beaivemáksomearri , oktan sosiálagoluiguin .
Bálkágoluid refušuvdnagáibádusas 	gálgá 	boahtit ovdan beaivi , guđe čoahkkimiin lea sáhka , beaivemáksomearri , oktan sosiálagoluiguin .
Dan 	gálgá 	DN dohkkehit ja vuhtii váldit .
Dán jágáš doaibmaplana 	gálgá 	sáddejuvvon ovdal 01.08.2007 .
Stuorra supmiid oktavuođas 	gálgá 	čállit ( gaskaboddasaš ) raportta ovdal maŋimuš máksima .
	Assu corpus –
Ulbmil lea ahte dat 	gálgá 	doarjut rádjerastildeaddji doaimmaid .
Dán vahkku álget ásahit čázii , kloahka ja luotta dán ássanguovlui Guovdageainnus , mii 	gálgá 	dearvvašvuođaguovddáža ođđa visttii lahka .
Ássanguovlu lea Gálaniitoluotta oarjjábealde , ja dán seamma sadjái 	gálgá 	dearvvašvuođaguovddáža ođđa visti huksejuvvot .
Muhto dán báikkis gos visti 	gálgá 	leat , doppe leat gal juo barggut álgán .
Seammás 	gálgá 	huksejuvvot ođđa fearga dán johtolahkii .
Movt 	gálgá 	dasttánaga njiejahit bensiidnahatti ?
Oahpaheaddji Svein Ole čilgemin ohppiide movt lávdi 	gálgá 	leahket .
	Avvir corpus –
Dáiddára guoktá čájáhus 	gálgá 	muitalit suohkana máŋggabealálašvuođa dálá- ja dološáiggis , sihke siseatnamis ja rittus .
Nannet mánáideaset Kare Sara Wilhelmsen lea nubbi gii 	gálgá 	jođihit dan sámegiel kurssa .
– Ja gažaldagaid sáhttá dovdat unohassan , muhto jus 	gálgá 	veardideapmi dahkkot heahtediibmui de ferte diehtit mii lea sivva go heahtediimmu áigu .
Guovdageainnu leansmánnikantuvra lea maid ožžon ođđa virggi ja dat olmmoš galgá bargat diehtojuohkimiin , earret eará 	gálgá 	dat olmmoš johtit skuvllaid mielde ja muitalit mo galggašii dakkár váralaš ja lobihis vuodjimiid hehttet ja loahpahit .
Lean barggan – Mun lean hui barggan inge bala gal barggus , go mun juoidá álggahan de barggan álot 100% ja oažžu maid dadjat dan ahte lean hui duostilis olmmoš ja seammás lean hui dárkil , dadjá Sara Beate Eira ja joatká : – Mu jurdda lea ahte Ávvir 	gálgá 	ovdánit ja mun háliidan addit iežan eallimis jagiid juste dasa .
Sámegiella 	gálgá 	leat ealli giella
Sámedikki ja Ráđđehusa konsultašuvdnašiehtadus 	gálgá 	maid nannejuvvot , earret eará beassá Sámediggi dál konsultašuvnnaide stáhtabušeahttabargguid oktavuođas , ovdal go stáhtabušeahtta almmuhuvvo .
ISKKUSBOAĐUS : Anni Somby , Bernt Somby ja Jonhild S. Mienna geahččamin go ovdaolmmoš 	gálgá 	guliid iskkussáimmain .
Daid áigu atnit vai mánát šaddet oadjebasat , eai ge dárbbaš ballat , ovdal go 	gálgá 	iskat máná .
Jus 	gálgá 	šaddat buoret de ferte Ráŋggáštusčađahanláhka rievdaduvvot , muitala Woll .
Diehtosiida alge hukset 2007:s ja 2009:s 	gálgá 	dat leat gárvvis .
Dal 	gálgá 	Soapmásat joavku čájehit iežaset teáhterčájálmasa
Muđui leat teáhter ja filmmaid birra ja beakkán filbmadahkki Nils Gaup 	gálgá 	ságastit daid birra .
Gierdu čájálmas 	gálgá 	johtit museain ja maiddái unnit dáiddaservviin miehtá Finnmárkku ja Romssa .
stáhta oalle garrasit , go ii oba sáhte ge rehálaš , ii vuoiggalaš , iige vel lobálašge , ahte soames 	gálgá 	máksit buhtadusa dan ovddas máid nubbi eará lea bilidan .
– Muhto dat mii lea min mihttu lea oažžut maid Suoma ja Ruoŧa sámedikkiid doarjut min lihtu maid boahtte áiggis go min mielas lea boastut ja maid imaš ahte dušše Norgga Sámediggi 	gálgá 	doarjut min , go mii han galgat doaibmat njealji riikkas ja dalle lea lunddolaš ahte buot sámedikkit leat mielde doarjumis lihtu , dadjá SHL presideanta Mikkel Per Sara ja son vuordá goit dál positiivvalaš vástádusa Norgga Sámedikkis .
– Ealga lea rájákeahtes ealli , nu ahte lea ártet go 	gálgá 	leat eará haddi go manná rájá rastá , lohká Eira .
– Mun lean hui barggan inge bala gal barggus , go mun juoidá álggahan de barggan álot 100% ja oažžu maid dadjat dan ahte lean hui duostilis olmmoš ja seammás lean hui dárkil , dadjá Sara Beate Eira ja joatká : – Mu jurdda lea ahte Ávvir 	gálgá 	ovdánit ja mun háliidan addit iežan eallimis jagiid juste dasa .
Kárášjoga ráđđealmmái Hilda Vuolab čilgii čoahkkimis manin sii háliidedje rievdadusaid gieldda preassanjuolggadussii § 6. mas daddjo ahte media 	gálgá 	ovdagihtii jearrat lobi filbmet dahje govvet skuvllain , mánáidgárddiin , boarrásiid siiddas .
Guovdageainnu leansmánnikantuvra lea maid ožžon ođđa virggi ja dat olmmoš galgá bargat diehtojuohkimiin , earret eará 	gálgá 	dat olmmoš johtit skuvllaid mielde ja muitalit mo galggašii dakkár váralaš ja lobihis vuodjimiid hehttet ja loahpahit .
Sámediggi áigu boahtte vahkus árvvoštallat ahte áigot go gáibidit saji bargojovkui mii 	gálgá 	guorahallat sámi fáŋggaid dili Norgga giddagasain .
– Min advokáhtta , Randulf Rinderbo , galgá dál guorahallat Ovddádusbellodaga listtu ja maid sámediggehálddahusa bargi válddii dan guovtti áššis ja das fertet mii oažžut jierpmálaš čilgehusa , lohká Thoralf Henriksen ja son joatká : – Loahpa loahpas lea Sámedikki dievasčoahkkin mii 	gálgá 	dohkkehit sámediggeválgga ja dan ođđa Sámedikki , ja lea maid imaš go Hans J. Eriksen beassá ieš jienastit dohkkeha go Sámediggi su listtu vai ii , dadjá Thoralf Henriksen .
Hilde ges lea eddon go su nieida Katinka ii dieđe mo 	gálgá 	hábmet iežas boahttevaš eallima ja manne son ii váldde juogalágan oahpu .
Áidna maid Hilde háliida lea ahte su nieiddas Katinkas 	gálgá 	
– Ii leat Sámedikki politihkkariid bargu dahkat maidege válgaáššiiguin vuos , dan 	gálgá 	válgastivra dahkat , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli .
Son muitala ahte dat dievdoveahketelefovdna fálaldat mii dál lea , sáhttá addit boasttu áddejumi gaskal dievdu ja son gii čohká telefovnna duohkin gii 	gálgá 	veahkehit dievddu .
Áigá 	gálgá 	son oahppat , gii lávdde nalde galgá juoigat .
Dán vahkkoloahpa lágiduvvojit Hállemas cupa čiekčamat Váhčiris Ruoŧas , ja Sámi nissonriikajoavkku hárjeheaddji Frank Lindseth lea doppe válljeme Ruoŧa beale Sámi nissončikčiid riikajovkui mii 	gálgá 	AWG-gilvvuide njukčamánu boahtte jagi .
Unjárgga nieida Tonje Kristine Nilsen lea beassan mielde Norgga nieiddaš riikajovkui mii 	gálgá 	vuolgit Amman gávpogii Jordanii skábmamanu 22. – 29. beivviid gos lágiduvvo Norgga – Gaskanuortta nieiddaid spábbačiekčanfestivála .
Dá neavvu TIL elitedivišuvnna čiekči Tore Reginiussen mo Tonje Kristine Nilsen , eret Unjárgga gielddas , 	gálgá 	čiekčat Amman gávpogis Jordanis .
Bargit leat dego namma mii 	gálgá 	oažžut buresbirgen-Norgga johtit olášin .
Jielleváris lei okta olmmoš gii lei gárvodan nu mo 	gálgá 	Hállemas ávvudemiide .
Doppe báddi Ross Adams ollu ja dasa lea London elektronikajoavku Plaid dahkan musihka ja sámi dáiddár Synnøve Persen de 	gálgá 	lohkat Áillohaš-rohki divtta .
Dát čájehuvvo Girkonjárggas vuosttaš geardde boahtte vahkku loahpas ja dat čájálmas 	gálgá 	maid čájehuvvot Londonis guovvamánu loahpas .
Mun dovddan bures Áillohaš-rohki čállosiid ja moai Ross Adamsiin letne juo diibmá bádden dan divtta ja dat 	gálgá 	gullot duogábealde go de lávdde alde logan dan , muitala son .
Maiddái Poasta mii boahtá máddin ja 	gálgá 	Nordlándii maŋŋona ovttain bievvin .
Sámi dáiddaguovddáš lea njunuš gaskkusteaddji sámi dálááigge dáidagis ja 	gálgá 	maid gaskkustit sámi govvadáidaga , giehtadáidaga , dáiddaduoji , dáiddalaš govvema mas lea alla dássi , ja boktit beroštumi ja áddejumi sámi dálááigge dáidagiidda .
Kare Sara Wilhelmsen lea nubbi gii 	gálgá 	jođihit dan sámegiel kurssa .
Sara muitala ahte ođđa 420 kV linjá , mii 	gálgá 	huksejuvvot , galgá mannat sihke orohaga geasseorohaga ja čakčaorohaga čađa .
Dáiddára guoktá čájáhus 	gálgá 	muitalit suohkana máŋggabealálašvuođa dálá- ja dološáiggis , sihke siseatnamis ja rittus .
– Gii 	gálgá 	leat mielde lea ain čiegusvuohta , muhto dássážii lean hui duhtavaš oasseváldiiguin .
	North Saami religion corpus –
Mu čalmmit leat álo Hearrá guvlui , dasgo son 	gálgá 	mu julggiid eret fierpmis .
6 025:015 Mu čalmmit leat álo Hearrá guvlui , // dasgo son 	gálgá 	mu julggiid eret fierpmis .
	North Saami facts corpus –
Dát 	gálgá 	dahkkot oahppojagi álggus ovdal 01.07 juohke jagi olles oahppojahkái .
Cealkagiid 	gálgá 	čuohppat sátnin ja vurket konvoluhtaide .
Daid 	gálgá 	10 – 12 beaivvi maŋŋá čuohpadusa .
Jus oahpahanfáddá dahje pedagogalaš doaibma 	gálgá 	lihkostuvvat , de lea « oahpes fenomena ahte buot bargit fertejit ásahit eaiggátvuođa dasa .
	North Saami law corpus –
Riikkaarkivára sáhttá dattetge miehtat dasa ahte stáhtalaš arkiivvat luobahuvvojit Arkiivaásahusa olggobeallásaš ásahusaide , dahje ahte arkiivva ráhkadeaddji orgána 	gálgá 	dan ain rájadit .
Evttohus 	gálgá 	sáddejuvvot stáhta regionála mánáidsuodjaluseiseváldái golmma vahku siste maŋŋá go mánná lea boahtán guovddážii .
Rogganvuoigatvuohta 	gálgá 	mieđihuvvot go ohcci sáhttá veadjehahttit ahte guovllus gávdni stáhta minerálat leat dakkár valljodagas , hivvodagas ja hámis ahte sáhttá leat gánnáhahttin daid roggat , dahje ahte govttolaš gottolaš áiggis šaddet gánnáhahttin .
	Min Aigi corpus –
Boahtte váhkus čielggaduvvo , gii 	gálgá 	prošeaktajođiheaddjin .
Son máinnaša njeallje ášši maid 	gálgá 	váldit vuhtii ráđđádallamiin : 1 .
Boahtte mánu , golggotmánnu 15. beaivvi čoahkkanit olles dávvi-Norgga filbma- ja TV-dáhkkit Tromssii , gos 	gálgá 	leat nugohččoduvvon
Mari ja Roger leaba hupmán gaskaneaset ovta áiggi , ja dal leaba šiehttan ahte Roger fas 	gálgá 	čuojahit ja hábmet su musihka .
Deanu Ovddadusbellodat-politihkár Hans Eriksen gáibidá ahte Finnmárkku guovllulitnetkantuvra , mii 	gálgá 	asahuvvot Nuorta-Finnmárkui , ferte biddjot Detnui .
– Dát lea dán dihte go kantuvra maiddái 	gálgá 	bargat sámi gielddaid ovddas , lohká Eriksen .
Guovllulitnetkantuvra 	gálgá 	plánaid mielde ásahuvvot Čáhcesullui .
– Jus mis 	gálgá 	leat jáhkku eiseválddiid áigumušaide sámegiela ektui , de ii leat makkárge eahpádus gosa dát kantuvra berre ásahuvvot , namalassi Detnui , ii ge Čáhcesullui , čállá son preassadieđahusas .
Prošeakta 	gálgá 	doaibmat ovtta suohkanis gos sámit orrut , muhto dakkár suohkanis gos eai leat makkárge geatnegáhtton sámegielfáláldagat mánáide suohkana beales .
Gurutbellodat hálida ahte son 	gálgá 	doarjut Anton Dahla sátnejođiheaddjin .
Dánne in sáhttán goassige jurddašit ahte riikkarádjá 	gálgá 	hieđuštit mu ávkkástallat áhči veahkkin , muitala Ellen .
– Guovtte vahko geahčen 	gálgá 	goanstarássešilju leat gárvvis , jos ii arvve .
Dál gáibida lávdegoddi ahte departemeanta 	gálgá 	geavahit bealátkeahtes juristtaid árvvoštallat doallágo Finnmárkoláhkaárvalus álbmotrievttálaččat .
CD 	gálgá 	ráhkaduvvot Oslos .
nammasaš báikkis Oslos , go mii háliidat ahte stuorát medijamáilbmi 	gálgá 	min birra čállit .
– Dán lupmur girjjáža 	gálgá 	olmmoš beassat fievrridit lupmas gos ihkkinassii dal leaš .
Lea Alex Scherpf nugo diibmá gii 	gálgá 	bágadit , musihka dahkká beakkán Mari Boine musihkkár Roger Ludviksen .
– Dáppe beasat oaidnit mo 	gálgá 	káret ulluid , batnit láiggiiid , duhppet kartáŋggaid , luvddáid čatnat , fierpmi čiktit dahje moardit , čatnat dolgevuoggaid ja cegget bealljegoađi .
Son ii imaš go « Corte de Constitucionalidad » ( CC ) , vuođđolága duopmostuollu , mieđai ahte Rios Montt 	gálgá 	beassat searvat presideantaválggaide .
Gáregasnjargga áidna ba ku , mii lea leamaš jo us 1965 rájes , 	gálgá 	dal heaittihuvvot .
Mari Boine 	gálgá 	oasálasttit ja lávlut sámi kultuvrafestuválas Københammanis Danmárkkus guovvamánu 16. beiavve .
Mari Boine 	gálgá 	oassálastit ja lávlut sámi kulturfestiválas Københammanis Danmárkkus guovvamánu 16. beaivve .
Ášši 	gálgá 	rievtti ovdii dán jagi mielde .
Dan oktavuođas sáhttá máid čujuhuvvot Stuorradikki boazodoallošiehtadusa 2004/2005/2004 meannudeapmái gos garrasit deattuhuvvui ahte dál 	gálgá 	doaimmahuvvot nu ahte dat mearriduvvon boazologu mihtut ollášuvvojit .
WIVC 	gálgá 	leat joatkkan Arctic Youth Capmii maid Davvi Nuorra ja Riddu Riđđu leat lágidan 1999 rájes .
– Hástalus lea ahte mot odne 	gálgá 	hábmet buori boazodoallopolitihka boahtteáigái , dadjá Magga .
Riidu gii 	gálgá 	hálddašit Finnmárkku luondduriggodagaid orruleamen dál loahpahuvvomin maŋŋá go ráđđehusbellodagat vuossárgga soabadedje Bargiidbellodagain .
1997:4 ) 	gálgá 	leat vuođđun báikkálaš hálddašanvuogádahkii .
– Lagamus áiggis áigut doallat idedugnada ja gávnnahit mo prošeakta 	gálgá 	ovdánit .
Jus ráhtoeaiggát ieš gurre oljju , bensiinna , oljju ja 	gálgá 	báhttera ja juvllaid , de sihtá Auto-Mek 500 ruvnnu čállit duođaštusa mii galgá ovdalgo biilaeaiggát beassá dán doalvut ráhtorádjosii .
– Gii 	gálgá 	máná sámegiela gozihit dahje váhnemiid ja bearrašiid árvvuid .
– Jos leaš nu ahte Liv Tone Boine lea oaivvildan « Sáme álbmotbeaivvi lávlla » 	gálgá 	leat ođđa Sámi našunálá lávlla de lea mu mielas dat boastut .
Ovdamearkka dihte 	gálgá 	dán dutkamis váldot vuhtii movt boazodoalu árbevirolaš máhttu lea adnon dan ektui movt birget go dálkkádagat leat rievdan .
Min Áigi lea geahččalan oažžut gielddadoaktára , Helse Nord , Finnmárkku fylkadoaktara ja Dearvvašvuođa Direktorahta čilget mo 	gálgá 	meannudit dákkár bázáhusaid , muhto ii oktage sáhtan dáid gažaldagaid vástidit , lei deaivamis ikte ovdal ášši manái deaddileapmái .
	Muitalus sámiid birra
Livzávihkái ii leat gávdnon dálkkas , muhto lea okte dahkkon dálkkas : go njoarrá ADV garra romma dahje konjáhte , ja de 	gálgá ADV 	čatnat gitta bohcco , vai ii oaččo biepmu jándorii — de dearvvasnuvvá .
