[lemma = "joavku"][lemma = "gii"]Boađus: 204
Cealkkačájeheapmi
	North Saami corpus –
Fáhkkestaga muhtin álgoálbmogiid 	joavku geaid 	jođihii IITC nuppástuhtii oktasaš strategia ja gáibidedje ahte Julggastusevttohusbargojoavku fertešii doallat moadde jagi bottu vai dasto váldit barggu ođđasit gieđahallanláhkai .
Dán oktavuođas leat olu sámegielhástalusat : gávdnat dutkiid geain lea máhttu sámi diliin , bisuhit nana fága- ja dutkanbirrasiid , atnit ja čalmmustahttit sámegiela originálagiellan dutkamis , kártet ja duođaštit árbevirolaš máhtuid , vuohkkasit gaskkustit dutkanbohtosiid sidjiide geaid birra dutkamuš lea , dahje daidda 	joavkkuide geaidda 	dutkamuš guoská .
Eandalitge dat olbmot ja 	joavkkut geaid 	olmmošvuoigatvuođat eai ollašuva doarvái bures , dárbbašit eanemusat dieđuid iežaset vuoigatvuođain .
Ja lea vel okta vajálduvvon 	joavku geain 	ii goassege leat ánuhuvvon ándagassii ; dat leat sii geat masse guollebivdin vejolašvuođaid Dápmotjávrris , mii lea moadde miilla oarjjabealde Ruostavári .
Nissonbáŋkoortnet galggašii ásahuvvot dan váste vai suohkan sáhttá addit veahki daidda 	joavkkuide geat 	leat earenoamáš ulbmiljoavkkut suohkanis .
Earát Guovdageainnu Falástallansearvvi 2 	joavkkus geat 	eai leat dán govas : Anders Nils Gaup , Johan Mathis N. Hætta , Leif Henry Hætta , Mihkkal Ovllá Sara , Mikkel Triumf , Svein Ole Sandvik , Per Egil Siri , Isak Mathis Utsi , Oddbjørn Hætta ja Ole Johan Eira .
Sii ledje okta dain vuosttaš 	joavkkuin geat 	lávkeje lávddi ala .
Muhto ii leat mihkke ipmášit dahje ođđasit ahte Guovdageainnu searvegottis leat máŋggat 	joavkkut geain 	leat iešguđetge vuostálasvuođa .
Buot 	joavkkut geat 	eai searvan čiekčamiidda diibmá fertejit váldit oktavuođa Gáivuona NSR:ain jođáneamos lágiin .
Lávvordaga čiekčamiin ledje guokte luntta ruovttu 	joavkkus geat 	gal oažžuba leat duhtavaččat iežaska bargguin .
Visot 	joavkkut geat 	gilvaledje Bákteváris suvve buot čikčiid čiekčat dan meare ahte sii duođaid liegganedje .
Leat earenoamážit drošše-eaiggádat ja 	joavkkut geain 	leat smávvamánát geat ovdal leat váttisvuođaid ožžon dákkár airbag « ain mii lea stuolu siste .
Máze lea odne viđadin tabeallas , muhto ii leat go moadde čuoggá ovddabealde eará 	joavkkuid geat 	leat vuolágeahčen tabeallas .
Doaivumis leage okta dáin 	joavkkuin gii 	beassá 2. divišuvdnii boahtte jagi .
Maŋŋel dán jagáš old-cup čiekčamiid Álttás , sáhttá addit juogalágan árvosániid sámi 	joavkkuide geat 	ledje searvan doaluide .
Danin eat duostta árvvoštallat guđe divišuvnnas 	joavkkut geat 	dál leat vuolágeahččen tabeallas , čikčet boahtte jagi .
Muhto maiddái 	joavkkuin geain 	leat ollu mánát , internáhtat ja eará ásahusat boarrásiidda ja mánáide dárbbašit veahki , lohká Koval .
Honnesváhki ja Porsáŋgu čievččaiga dássálaga - , ja dál leat ain 4 	joavkku geat 	sáhttet vuoitit Finnmárkku 3. divišuvnna .
Ossodatvuoitit besset 2. divišuvdnii , muhto lassin besset vel dat 5 buoremus 	joavkku geat 	šaddet nubbin iežaset ossodagain .
Dál leat vel báhcán njeallje 	joavkku geain 	lea ain vejolašvuohta njuiket 2. divišuvdnii .
– Oiddohat dán jagi leat Čáhcesullojoavku Norild ja Honnesváhki , lohket joavkku jođiheaddjit , ja jotket : – 	Joavkkut geat 	ožžot váttisvuođaid bissut divišuvnnas , leat Sállan // Glimt ja Čorgaš .
Muhtun stuoradiggedigaštallamis juovlamánus 1998:s dajai son ahte « Finnmárkkus leat olles historjjálaš áiggis ássan golbma etnalaš 	joavkku geat 	leat ja leat leamaš sullii ovtta stuorrát dán guovllus » .
Unnán seailluhit mearrasámi kultuvrra Arne Pedersen lohká dát 3000 tonnas lea 40-45 millijovnna kruvnnu árvu , go rehkenastá sáiddi ja divssu dasa velá , go vuovdá dan guolleostiide , muhto oalle unnán go galgá dáid lassi guolleearretonnaid juohkit buot guolásteddjiid gaskkas rabas 	joavkkus geat 	leat guovllus gosa dát mearrádus gusto , Sámedikki ealáhusdoaibmaguovlluin Finnmárkkus , Romssas ja Nordlánddas .
– Dál lea nuorain áibbas dábálaš beaivi , logai ikte Arild Johnsen ja muitalii The BlackSheeps joavku galge searvat NRK neahttačoahkkimii oktan Battery 	joavkkuin geat 	bohte nuppi sadjái gilvvus .
Euthanasia lea Death // Trash 	joavku geat 	fas leat gávnnadan 16 jagi maŋŋil earráneami .
– Dása leat čatnon golut , ležžet dal guokte joavkku vai 14 , ja jus ležžet ollu 	joavkkut geat 	eai hálit geavahit helikoptera , de dalle han lea midjiide dát šuokŋa ahte dát ii leat boahtteáigi , muhto dán jagáš bivdui aŋkke lea dát vuolggasadji .
Billista ekonomiija Anders Ims čilge maid ahte jus doppe leat 	joavkkut geat 	eai áiggo geavahit helikoptera , de dat boahtá billistit prošeaktaekonomiija .
Duolva Duottar lea vuosttaš 	joavku gean 	Sápmi music sádde konseartamátkái .
Stian Nilsen ( 27 ) Bissojogas eret lea áidna dievdu dán 	joavkkus geas 	eai leat geatnegasvuođat ja barggut mat bissehit su .
Muhto min iežamet geavada kritihkalaččat árvvoštallan , mielddisbuktá maiddái dan ahte mis lea lohpi ovddidit daid seamma kritihkalaš gažaldagaid buot 	joavkkuide geat 	geavahit duoddara .
	Joavkkut geat 	atnet čikčiid geaid eai leat dieđihan ( eai leat joavkku loahpalaš čikčiidlisttus ) sáhttet biddjojuvvot eret ( diskvalifiserejuvvot).24 .
Lea hui movttegis 	joavku geat 	ledje das go fitnen jearahallamin DSF .
Earret eará sáddejuvvojit gulaskuddancealkámušat guktuid gielaide ja mii leat várra áidna politihkalaš 	joavku geas 	lea válgaprográmma buot sámegielaide .
Sámit leat dušše okta olu 	joavkkuin geain 	galget iskosat váldit , ja mu mielas lea nu suhttadeaddji go bohtet cuiggodeamit ja gažaldagat prošeavtta ehtalašvuođa birra , lohká Nicolaysen .
– Dál lea nuorain áibbas dábálaš beaivi , logai ikte Arild Johnsen ja muitalii The BlackSheeps joavku galge searvat NRK neahttačoahkkimii oktan Battery 	joavkkuin geat 	bohte nuppi sadjái gilvvus .
Olu 	joavkkut geat 	čikče B-finála čiekčamiid eai leat goassege beassan viidásit dán cupas , ja dat geasuhii ge várra maid eanet gehččiid , muitala Skum .
Team Sápmi U-21 	joavkkus geat 	oassálaste dán jagi njukčamánus Arctic Winter Games doaluin Yellowknife , Kanadas , besse njealjis Viva World Cup jovkui maid Frank Steve Lindseth lea čoaggán .
Dá lea hip-hop 	joavku geat 	lávlot ja čolget furlalaš gillii , ja leat eret davvi Italias .
Duolva Duottar lea okta dain 	joavkkuin geain 	lea gullevašvuohta Mázii , ja leat nagodan šaddat beakkánis joavkun .
Duolva Duottar lea okta dain 	joavkkuin geain 	lea gullevašvuohta Mázii , ja leat nagodan šaddat beakkánis joavkun .
– Sin atnet 	joavkun geaiguin 	bures meannudit , ja sii dušše vižžet ja vižžet searvevuođas .
– Go buot joavkkut leat čuojahan , de mii juolludit 20 000 ruvnno dan 	jovkui geas 	min mielas lea buorre vejolašvuohta ovdánit musihkaineaset , lohká Øystein .
Ulbmil foanddain lea doarjjut ruhtajuolludemiin musihkkáriid dahje 	joavkkuid geat 	háliidit birget musihkain ja geat buvttadit alladásat musihka .
Lea go Olli ja su 	joavku geat 	mear ­ridit , vai lea go sáme ­politihkalaš forum mii mearrida Bargiid ­bellodaga sáme politihka ?
Okta 	joavku gii 	galgá čuojahit festiválas lea sámi joavku P. J. Somby Band , muđui čuojahit earret eará The Savage Rose ( dk ) , Strawbs ( UK .
Euthanasia lea Death // Trash 	joavku geat 	fas leat gávnnadan 16 jagi maŋŋil earráneami .
– Nuorat lea dakkár 	joavku geain 	lea unnán iežaskapitála ja fuones vejolašvuohta oažžut báŋkoloana .
Festiválamannit besset dán jagi maid návddašit Duolva Duottar 	joavkku geat 	oidnojit govas .
Son lohká ahte skuvllas livčče dalle lean dárbu sierra resurssaide dan 	jovkui geat 	justa dan čuovvolit .
Das ledje mielde , earret Beaivváža neavttárat , suohkana kulturskuvlla mánáidkoara ja Dimitri 	joavku geat 	gaskkohagaid Beaivváža neavttáriid bihtáid lávlo ja oassálaste neaktimii .
Marit Aina Skumas lei sierra 	joavku geat 	dorjo su finálasadjái .
– Lea okta dain buoremus 	joavkkuin geaiguin 	mii leat deaivvadan dáppe .
Leana boliisa bajitdárkkisteaddji Esko Rasi muitala ahte norgalaččat leat stuorámus 	joavku geaidda 	mearriduvvojit vuodjingildosat liigeleavttus .
Dat mii lea erenoamáš lea ahte eanas joavkkut leat boazosámi orohat 	joavkkut geat 	leat vuolgán deaivvadit iežaset verddiiguin mearragáttis .
Romsa spovejuvvui ovdal spábbačiekčanáigodaga álggii okta dáin 	joavkkuin gii 	sáhttá golli váldit .
NAF lea hutkamin maid álggahit sierra 	joavkku geat 	oahpahit nuoraid man mávssolaš biilaboagánatnin lea .
Olju sáhttá leat dorvvolaš unna 	jovkkoš gii 	mu veahkeha váivviid luvvet .
Dat lea buorre fálaldat nuorra artisttaide ja 	joavkkuide geain 	juo leat buorit lávlagat , muhto ii leat vejolašvuohta báddet dan .
Nadezhda leat aiddo boahtán Moskvas , gos son lea leamaš moadde vahkku iežas eallindáidaga juogadeamen 	joavkkuin geat 	ledje bovden su dohko .
Goabbáge háliidii hábmet servodaga ođđasiin geavaheamen seammalágan vugiid , vaikko dat 	joavkkut geat 	sirrejuvvojedje servodaga olggobeallái ledjege aivve earáláganat .
Niehkostipeanddas lea jury mii vállje dan 100 olbmo dahje 	joavkku geat 	loahpas de vuitet .
Joavku vuittii diimmá Sámi Grand Prix lávlunoasis ” Ii iđit vel ” lávlagiin ja sii ledje áidna 	joavku geat 	ieža čuojahedje .
Professor Bryan Hood ja dutki Ingrid Sommerseth leaba guovttis dan guđa olbmo 	joavkkus geat 	leat kártemin dološ ássansajiid , bivdorokkiid ja dávviriid Mollešjoga guovllus .
Máze smávvanieiddat lea okta dan máŋgga 	joavkkus geat 	gilvalit vuoitit Altaturneringa .
– Dása leat čatnon golut , ležžet dal guokte joavkku vai 14 , ja jus ležžet ollu 	joavkkut geat 	eai hálit geavahit helikoptera , de dalle han lea midjiide dát šuokŋa ahte dát ii leat boahtteáigi , muhto dán jagáš bivdui aŋkke lea dát vuolggasadji .
Anders Ims čilge maid ahte jus doppe leat 	joavkkut geat 	eai áiggo geavahit helikoptera , de dat boahtá billistit prošeaktaekonomiija .
Dahket fal buori prográmma , ja gii dan diehtá , soaittát leat don dege du 	joavku geat 	besset guoimmuhit boahtte AWG-gilvvuin , loahpaha Aslak Paltto .
Asbjørn Guttorm beasai Njoammeljohkii 	joavkkuinis geat 	lea John Nystad , Arne Edvard Somby , Sammol J. Nystad , Kjell Olav Guttorm , Anne Margit Guttorm , Niilas Henry Nystad ja Egil Josefsen Utsi .
Vaikko eai lean go guovttis Duolva Duottar 	joavkkus geat 	guoimmuheigga , de goitge nagodeigga Fred-René Øvergård Buljo ja Ivan Andre Skum oažžut nuoraid dánsut eamiálbmotkonsearttas mii lágiduvvui Báktehárjjis , Guovdageainnus , mannan lávvordaga .
Bálkkašupmi addo ovttaskas olbmuide dahje 	joavkkuide geain 	// main leat erenoamáš čehppodat dahje lea bargan kultuvrralaš barggu .
Čujuhan seammás ILO-soahpamuššii gos čuožžu ahte ; « Galget biddjot diehtojuohkkindoaimmat buot sektovrrain servodagas , ja erenoamážit daid 	joavkkuin geain 	lea eanemus oktavuohta guoskkahuvvon olbmuin , bissehandihtii ovdagáttuid mat leat dáid olbmuid vuostá .
Gurotbellodaga stivra čujuha dasa , ahte sápmelaččat Finnmárkkus leat seaguhuvvon 	joavku geain 	leat sierralágan politihkalaš oaivilat .
Dá leat 	joavkkut geat 	galget leat mielde ja goas čiekčamat mannet .
– Odne gullá okta čiekči 	jovkui gean 	ovddas čiekčá , vaikko čiekčis ii leat šiehtadus joavkkuin .
Mii leat njeallje 	joavkku geain 	leat seamma ollu čuoggát , muhto mii letnet čiekčan eanemus čiekčamiid .
Sihke sis ja eará 	joavkkuin geaiguin 	hálešteimmet .
Dát olmmoš lohká iežas gullat 	jovkui geat 	gohčodit iežaset
Njeállje bálgosa bajonat , Muddusjávrri , Njeávdán , Sállevári nissonat , Bátneduottar bártnit leat dat12 oahppi 	joavku geat 	leat beassan fárrui vuosttas jovkui oahppat mo oažžut eanet ávkki bohccos buvttadusaid bokte .
Leimmet dego guokte 	joavkku geat 	dušše oruimet seammá báikkis .
- 	Joavkkuide geat 	gorgnjejit , lea álo váttis bissut divišuvnnas .
Muhto lea okta 	joavku geaidda 	ii leat čáppagirjjálaš lohkanfálaldat , nammalassii nuoraide geat leat10 ja 13 jagi gaskkas .
- Álo lea váttis 	joavkkuide geat 	bohtet bajás , bissut divišuvnnas .
Turi bivdojoavku lea vuosttaš 	joavku geat 	ainjuo Sis-Finnmárkkus gárvodit sápmelažžan ealgabivddus .
Sii ( sámi nuorat ) leat dego sierra 	joavku geat 	dollet čihkosis maid barget .
Johan Mihkkal árvvoštallá daid 	joavkkuid geat 	leat beassan semifinálai oalle muddui seamma dásis dáin dábálaš surggiin valáštallan diehtogilvvus , nu go čuoigamis , luistemis ja spábbačiekčamis .
Isak Ole Hætta ii leat vuos áibbas sihkar mii lea Sámi vuosttaš 11:š , de goit lea čielggas badjel bealli 	joavkkus geat 	álget .
Servodatovdáneami dihte lea servodat šaddan organisašuvdnaservodahkan máŋggalágan 	joavkkuiguin geat 	dorrot iežaset áššiid ovddas .
Otne álgá okta Sámi beakkáneamos lágidemiin Leavnnjas , Sámi Cupa , ja Bieskenjárgga Siida lea okta daid ollu 	joavkkuiguin geat 	servet .
Kárášjoht ` joavku Intrigue lea okta dain19 	joavkkuin geat 	galget čuojahit doppe , ja nu go dábálaččat , de leat várra sii geat ráhkadit eanemuš šowwa lávddi alde .
Son lei dan 	joavkkus geat 	vázze Gárdinii ja lohká dan hui earonoamáš vásáhussan .
Nuppi beallefinálas deaivvadii Dáibil Lunttat ja Muitil go dáhttu , ja dat lei Johan Mikkel Bongo ja su bártnáš Ánte Hætta Muitil go dáhttu 	joavkkus geat 	válddiiga vuoittu dán vuorus .
15. beaivvi juovlamánus deaivvadeaba dat guokte eará 	joavkku geat 	leigga mielde Muitil ja Čeahpis , Nilut Joavku ja Dáibal Lunttat , bronšefinálas .
Lea dovddus ášši ahte mun lean okta dan 	joavkkus geat 	čadaheimmet nealgudanakšuvnna moaddelot jagi dassá , ja lea maid dovddus ášši ahte NSR lea bovden nealgudeaddjiid iežaset jahkečoahkkimii Romssas boahtte mánu álggogeahčen .
– De vázzen vel eanet skuvllaid , ja maŋŋel dan deiven ovtta heavy-rock 	joavku geaiguin 	čuojahin orgela ja lávlon .
Son lea dat 	joavkkus gii 	eanemusat addá persuvnnalaš energiija ja dovdduid skearrui .
Molotov Cocktail lei 	joavku geat 	ledje dušše nuorra rock-musihkkara , ja dán vuoiŋŋa mielde šaddá maiddái foanda .
Ivvár Pedersen ja Elias Balto alias Morgan Cane čurveba maŋimuš 	joavkku gii 	galgá beassat dávgebissu ráhkadit .
Riikkajoavku Sápmi lea okta daid 	joavkkuin gii 	lea geahččalan máŋga jagi beassat mielláhttun FIFA:i .
Sii háliidit diehtit lei go dásseárvu dan 	joavkkus geat 	barge hábmeje kampáŋŋa , lea go dásseárvu sin gaskkas geaid kampáŋŋa geahččala oláhit ja lei go dásseárvu dan almmuhuskampáŋŋas mii jođihuvvui Dagbladet aviissas .
Mii fertet jáhkkit sutnje , go Álttá joavku The Beatless han leat áidna 	joavku geat 	áđestallet The Beatles nu bures go sii dahket .
Sii gulastedje ahte Nordlys-joavku ii atte dábála joavkomearkka dahje vimpela 	jovkui gean 	deivet .
	Joavku geas 	lea nana sámegiella ges unno , ja gielladássi fuotnu .
Ja dál mii leat jođus , ja mis leat hirbmat movttegis 	joavku geat 	ráhkkanit doaluide .
Háliidan geahččaladdat symbolaid mat geavahuvvojit 	joavkkuin geat 	ellet olggobealde servodaga .
May-Liss lohká ge iežas identifiseret daigguin 	joavkkuiguin geat 	ellet servodaga olggobealde .
- Ruđat galggašedje mannat gelbbolaš ásahusaide ja 	joavkkuide geat 	duođas hálidivčče ovddidit giela , ja geaid doaimmat leat čielga giellaovddideaddjit .
Leat máŋga 	joavkku geat 	leat ohcan Stuoradikkis buhtadusaid , earret eará oahppováillagat , mánáidruoktománát , soahtemánát ja romanit geat leat bággosteriliserejuvvon .
- Várra leat oktiibuot vihtta 	joavkku geat 	seaguhit dán guokte suorggii , muhto ferten gal dadjat ahte leat ollusat geat lávlot Maori gillii , muitala Wai .
√ Lea dehálaš ahte buohkat ovtta 	joavkkus geain 	leat gávdnon dihkit , dálkkoduvvojit oktanaga , vai eai njoammut fas nubbi nuppi maŋŋel dálkkodeami .
– Mis leat máŋga eará artistta ja 	joavkku geaiguin 	humadit , erenoamážit sámi artisttat .
Mii leat máŋgasat 	joavkkus geain 	lea hárjáneapmi alla dásis , muhto mii fertet maid oažžut mielde sin geat eai leat nu alla dásis ovdal čiekčan .
– Ii lean oktage 	joavkkus gii 	ii hálidan leat mielde dán konsearttas , gosa máilmmebeakkálmasat ja Norgga buoremus artisttat bohtet , muitala Somby .
In lean vuordán nie ollu olbmuid go eai lean eambbo go vihtta 	joavkku geat 	ledje searvan čiekčamiidda , lohká Sarek IF jođiheaddji Fia Kaddik
Dál ii leat go Eveliina Sarapää dán 	joavkkus gii 	doallá elihta dási , lohká Hætta .
Dáidda ja dáiddárat leat dat 	joavku geaid 	jienat leat duššan eará joavkkuid huikasii Sámedikkis .
Eleviina guhte dál čiekčá elitajoavkkus HJK Helsset lei áidna nieida sámi 	joavkkus gii 	nákcii čuovvut Upmi leavttu ja dási .
Mis lei juohke ovttas okta 	joavku gean 	galggaimet fuolahit .
Postgirobygget lei maŋemus 	joavku gii 	čuojahii ja maŋŋel dan lei áibbas jaska .
Okta dain 	joavkkuin geat 	galget lávdái lea Jiella .
Nuorat , erenoamážit sii geat jienastit vuosttaš geardde , lea dat 	joavku geat 	hárvvimusat geavahit jienastanvuoigatvuođaset .
NF-Board oktan Davvi Kypriotalaš spábbačiekčanlihtuin leat mieđihan ahte Kosovo dahje eará 	joavkkut geat 	leat mielde NF-Board bohtet vahkku 44.
Doarjja friddja profešonealla 	joavkkuide geat 	hálidit doallat konsearttaid ja čađahit turneaid Davvi-Norggas .
Maiddái giliin lullelis leat gievrras 	joavkkut geat 	hálidivčče eambbo beassat vuodjit meahcis , ja politihkkárat geain maid lea seamma beroštupmi dorjot sin .
Erenoamážit lea 	joavku geat 	ollu juhket , geat dárbbašit erenoamáš doaimmaid .
Leat muđui muhtin ložžema ássanviessogáibádusas muhtin 	joavkkuide geain 	lea riekti doarjagii .
Nils Peder čuovui Kárášjoga gieldda 	joavkku geat 	ledje Lujávrris plánen dihtii boahtte Lujávrri Geasseriemuid mat álget ovccát beaivve ja bistet gitta 12. beaivái .
Gaup mielas lea ártet go Guovdageainnus leat muhtun nuorra 	joavkkut geat 	sáhttet vigihis olbmuid rohkkáhit .
Gávdnojit gal dieđusge nuppebealde beavddi maid olbmot ja 	joavkkut geat 	leat vuovdnábut go earát .
Marit Hætta Øverli , Altaturneringa jođiheaddji muitala ahte dát doalut leat šaddan nu bivnnuhat ahte buot 	joavkkut geat 	livčče halidan searvat eai beasa mielde gilvvuide go ii leat sadji .
Vaikke vel sámeáššiid vuostálastit garrasit vigge hehttet sámi ovdáneami dalle , de eai birgen sii Máret-Lemet-Máreha 	joavkkus geat 	nu bures ja áššálaččat nagadedje čilget guovddáš eiseváldiide sámi dárbbuid birra nu ahte sii doppe ožžo doarjaga .
Muhto mii diehtit sis leat golmmaolbmo musihkkafágalaš 	joavku geat 	addet ráđi doarjjastivrii , muitala Vuolab .
Sii ledje áidna 	joavku geat 	ledje ođastan dološ álbmotlávlaga metalmusihkain .
Maiddái dan dološ dáža kolonisttalaš jurddaga mielde , ahte boanddaiin galgá leat luossabivdovuoigatvuohta , rihkkojuvvo otne , go bealli dán 	joavkkus geain 	otne leat dát luossabivdovuoigatvuohta , eai leat boanddat .
Leat 16 	joavkku geat 	dán rádjái leat searvan dievdduid gilvvuide , ja lea dássálaččat Norgga ja Ruota joavkkuid gaskkas .
Dasa lassin lea Johk`gátte searain nisson 	joavku geat 	maiddái leat birgemeahttumat báhppara alde .
Son lea mielde daid girkojođiheddjiid 	joavkkus geat 	leat presideantta Viktor Jusjtsjenko ráđđeaddit .
Boarrásiid gaskkas lea 	joavku geain 	lea leamaš stuorámus váttisvuohta dat go soađi ja dáruiduhttinpolitihka geažil eai goassege ožžon vuođđooahpu .
NUPPI JOAVKKUS : Aslak Krokmo Váljogas Kárášjogas ( olgeš rávddas ) lea nuppi 	joavkkus geat 	giđđat galget čađahit eksámena luođis Davvi-Trøndelága Allaskuvllas .
Son muitala ahte vuosttas 	joavku geat 	dál čađahedje bachelorgráda eksámena juoigamis leat aivve dáža studeanttat .
Alfreds kroas son čuojaha 	joavkkuinis geat 	leat Peter Tikkanen pianos , Tobias Helén kontrabasas ja Johan Englund rumbbuin .
VUITTII : Anára badjedási skuvlla « Uđas » joavku lei okta golmma 	joavkkus geat 	vuite ja dasto besse Turkui loahppagilvvuide .
Sámedikki várrepresidenta Johan Mikkel Sara ii loga vuohttán makkárge eahpeluohttámuša NSR Sámedikki 	joavkkus geainna 	son politihkkalaččat ovttasbargá .
Geassemnu 15. beaivái fertejit 	joavkkut geaidda 	lea fállon bivdoguovlu , dohkkehit go dán vai eai .
– NRK lea dáinna lágiin addán doarjaga 	joavkkuide geat 	gillájit juogo iežaset dahje earáid gárrenmirkogeavaheami dihte .
– Mis lei dalle plánenčoahkkin ja de riŋgegohte juo 	joavkkut geat 	hálidedje searvat čiekčamiidda , muitala Bals .
Gitáračuojaheaddji jámii - guoros lávdiRobert Burås ja su joavku My Midnight Creeps lei okta dain 	joavkkuin geat 	galge geasuhit eanemus olbmuid dán jagáš gaskaijarockii .
Beakkán Martin Gold gii álggahii Alphaville 	joavkku gii 	maid lávlu joavkkus , lea su bovden fárrui juoigat , muitala son .
Juohke ráiddus leat válljen ođđa gilvaleddjiid geat álggos juhkojuvvojit guovtti 	jovkui geat 	gilvalit vuostálaga .
Festiválas Oslos maid válljejit 	joavkkuid geat 	galget beassat čuojahit seamma sullasaš festiválas Englánddas Liverpoolas .
Eahpitkeahttá leat mearrasámit 	joavku geat 	leat orron Finnmárkku rittuin min áigelogu álggu rájes ja jáhkehahtti vel guhkit .
– Mii leat moadde 	joavku geat 	galgat mátkkoštit birra Davvi-kalohta ja juohkehaš mis oaččui 100 ruvnnu mátkeruhtan .
Hárjeheaddji Bengt Jensen mielas maid lei earenoamáš oažžut 	joavkku geaid 	ii leat hárjehallan ovdal , searvat singuin Hállemas-čiekčamiidda ja Nilut Cup:ii ja geaid gaskkas de galgá válljet gávcci čiekči geat besset Canadai njukčamánus .
– Áigemeari mii leat bidjan ođđajagimánu 6. beaivvái evttohit valáštalli nama dahje 	joavkku gean 	hálidit dákkár gutni oažžut .
Muhto maiddái báikkálaš organisašuvnnat ja 	joavkkut geat 	eai leat guovddáš organisašuvnnaid miellahttun sáhttet ohcat doarjaga jus organisašuvdna lea demokráhtalaš ja das lea álbmotávkkálaš mihttomearri .
Prošeaktadoarjja lea ovttasbarggu várás gaskal davviriikkalaš mánáid- ja nuoriadorganisašuvnnaid , servviid ja eará 	joavkkuid geat 	barget mánáid ja nuoraid ovddas , beali ja siiguin ovttas unnimusat golmma riikkas dahje iešstivrenguovlluin .
Dušše dat 	joavkkut geat 	leat gávdnon Ruotas ovdal 1900-jagi molssašumi árvvoštallojuvvoi deavdit namahuvvon gáibádusa .
Lávdegoddi ii oppa eahpidange ahte 27. artihkkal vuoigatvuođavuođđuda mieđis vealahusgáibádusa , namalassii mearrádusa suodjalit sierra 	joavkkuid geaid 	mearrádus siskkilda ( s. 279 280
Báikegotti 	joavku geaidda 	sáhttá čujuhit bivdosaji orru danne muhtun muddui viiddiduvvon .
Sápmelaččain lei unnit 	joavku geat 	lotnolasat guolástedje ja bohccuiguin barge , dahje sihke guolástemiin , eanandoaluin ja boazodoaluin ( Minde 1975 : 109-111 ) .
Njealját 	joavku geat 	oasálaste Finnmárkku guollebivdui , ledje ruoššat .
Sátni atno dego jurdilkeahttá olbmuid birra geat gullet 	jovkui geaidda 	servodat ovdal lei ásahan earenoamáš ortnegiid dehe gos soapmásat oaivvildedje ahte sii dárbbašedje earenoamáš bálvalusaid .
Čálgopolitihka váldomihttun lea láhččet oadjebasvuođa 	joavkkuide geat 	ellet váttis ja vártnuhis dilis .
unnit 	joavkkut geain 	leat iežaset suopmanat mat leat osohahkii hui earaláganat go davvisámegiella – dáid searvvis leat oarjelsámit , nuortasámit // goltásámit ja julevsámit .
Alla gehččiidlogut orot čájeheame ahte lea mearkkašahtti stuora 	joavku geat 	eai leat sápmelaččat , geat čuvvot sámeradio tv-prográmmaid , ja danin sáhttá leat vuođđu dadjat ahte NRK Sámi Radio lea lihkostuvvan leat gulahallangaskaoapmin sápmelaččaid ja stuoraservvodaga gaskkas .
Dát nanne hypotesa ahte dáidá 	joavku geat 	ovdal ledje oahppit Sámi giella ja kultuvra fágas , geat de leat jávkan sámegielfágas .
Čoahkkáigeassu lea ahte sámegielfága ii leat nagodan doalahit stuora ohppiid 	joavkku geat 	ovdal áibbas eaktodáhtolaččat válljejedje sámegiela , dahje geain goit ledje váhnemat geat válljejedje fága eaktodáhtolaččat sin ovddas .
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin , čielggademiiguin , váikkuhandoaimmaiguin , bagadallamiin , diehtojuohkimiin álbmogii ja 	joavkkuide geaidda 	guoská .
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin , čielggademiiguin , váikkuhandoaimmaiguin , bagadallamiin , diehtojuohkimiin álbmogii ja 	joavkkuide geaidda 	guoská .
Dehálaš lea maid buorebut searvadit 	joavkkuid geaidda 	lea váttis beassat stáhtalaš bargomárkanii .
Dearvvašvuođadirektoráhtta áigu ásahit fágaidgaskasaš 	joavkkuid geat 	galget ráhkadit ollislaš dikšofálaldagaid Danmárkku málle mielde – ja meannudannjuolggadusaid ektui mat gustojit Norggas .
Baicca bargiid // barggaheddjiidlogahaga logut čájehit ahte fidnodoaibma lassána buot 	joavkkuin geat 	leat boarráset go 60 jagi .
Bátnedearvvašvuođa váldodoaibma : Fálaldat mánáide ja nuoraide vuollil 20 jagi Fálaldat psyhkalaš doaibmaváillagiidda Fálaldat boarrásiid , guhkesáiggi buohcciid ja bargonávccahemiid 	joavkkuide geat 	leat ásahusas ja ruovttudivššus Dan lassin galgá bátnedearvvašvuođabálvalus čađahit eastadeaddji doaibmabijuid oppa álbmogii buorrin .
Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi 	joavkkuide geain 	lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis .
Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi 	joavkkuide geain 	lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis .
	Joavkkut geain 	leat vuoigatvuođat lága bokte
	Joavkkut geain 	leat vuoigatvuođat lága bokte
Árvalusat 	joavkkuin geain 	eai leat lahtut lávddegottis :
Árvalusat 	joavkkuin geain 	eai leat lahtut lávdegottis :
Árvalusat 	joavkkuin geain 	eai leat lahtut lávdegottis :
Árvalusat 	joavkkuin geain 	eai leat lahtut lávdegottis :
Árvalusat 	joavkkuin geain 	eai leat lahtut lávdegottis :
Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi 	joavkkuide geain 	lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis .
Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi 	joavkkuide geain 	lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis .
Sámediggi ferte ovdal 2001 sámediggeválggaid plánet ja doallat diehtojuohkinčoahkkimiid ja kurssaid iešguđetlágan organisašuvnnaide , belloddagaide ja 	joavkkuide geat 	áigot cegget listtuid .
	Joavkkut geain 	leat vuoigatvuođat lága bokte
	Joavkkut geain 	leat vuoigatvuođat lága bokte
Sámediggi ferte ovdal 2001 sámediggeválggaid plánet ja doallat diehtojuohkinčoahkkimiid ja kurssaid iešguđetlágan organisašuvnnaide , belloddagaide ja 	joavkkuide geat 	áigot cegget listtuid .
Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi 	joavkkuide geain 	lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis .
Go dovddasta ahte seamma kulturmuitomálliin ja kultureanadagain sáhttá leat iešguđetlágan mearkkašupmi 	joavkkuide geain 	lea iešguđetlágan kultuvrralaš gullevašvuohta , de leat ollu vejolašvuođat ja hástalusat kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis ja gaskkusteamis .
Boarrásiid gaskkas lea 	joavku geain 	lea leamaš stuorámus váttisvuohta dat go soađi ja dáruiduhttinpolitihka geažil eai goassege ožžon vuođđooahpu .
Muhto min iežamet geavada kritihkalaččat árvvoštallan , mielddisbuktá maiddái dan ahte mis lea lohpi ovddidit daid seamma kritihkalaš gažaldagaid buot 	joavkkuide geat 	geavahit duoddara .
Nuorat lea dakkár 	joavku geain 	lea unnán iežas kapitála ja fuones vejolašvuohta oažžut báŋkoloana .
Ruovttubuohccedikšun lea dearvvašvuođafálaldat buot ahke­ 	joavkkuide geat 	dárbbašit dálkkodeami , divššu ja ovddasmorraša ruovttus .
Nuppe beales fas sáhttet sii geat eai oahpa dárogiela doarvái johtilit , báhcit sierra 	joavkun gean 	ii oktage dohkket .
Jáhkkimis lea dát mearka ahte man seagáš ja gildojuvvon dát fáddá lei , ain juo 	joavkkuide geat 	eanemusat ledje uhkiduvvon ja geat vásihedje bákčaseamos diliid .
Ovtta eksámenčállosii lei sensor nu liikon ahte čállá : « Bivddán du árvvoštallat diktit stiilla maid oahppi nr. 2 lea čállán boahtit ávkin sámi lohkangirjái , dan maid Edel Eriksen dovdá go son lea miellahttu 	joavkkus geat 	leat čohkken čállosiid dasa .
Muhtun oassi álbmogis sáhtte namalassii ain orrut viesuineaset , muhto dávjá fertejedje sii váldit vuostá 	joavkkuid geaid 	dálut ledje boldojuvvon dehe bumbejuvvon .
Lei easkka vuosttaš 	joavku geat 	ožžo sámegiel oahpahusa ja oahpaheaddji Kárášjoga vuođđoskuvllas , ja dat lei dušše daid álgo jagiid skuvllas .
Doppe son váccii álbmotskuvlla , gymnása ja lei 1965:s vuosttaš 	joavkkus geat 	válde filosofiija ovdaoahpa doppe .
Soai leigga dat guokte vuosttaža dán 	joavkkus geat 	oahpaiga lohkat .
Sápmelaččain lei unnit 	joavku geat 	lotnolasat guolástedje ja bohccuiguin barge , dahje sihke guolástemiin , eanandoaluin ja boazodoaluin ( Minde 1975 : 109-111 ) .
Eará doaimmat máid čađahedje leat čilgejuvvon dárkileappot kap. 4.2 , 4.2.1 ja 4.2.2. 7.7 RUOŠŠAID GUOLLEBIVDU FORMALISEREJUVVO JA GEAHČČALUVVO GÁRŽŽIDUVVOT Njealját 	joavku geat 	oasálaste Finnmárkku guollebivdui , ledje ruoššat .
Lávdegoddi ii oppa eahpidange ahte 27. artihkkal vuoigatvuođavuođđuda mieđis vealahusgáibádusa , namalassii mearrádusa suodjalit sierra 	joavkkuid geaid 	mearrádus siskkilda ( s. 279 280
Báikegotti 	joavku geaidda 	sáhttá čujuhit bivdosaji orru danne muhtun muddui viiddiduvvon .
